Riigikogu
Riigikogu
Riigikogu
Skip navigation

Riigikogu

header-logo

13:00 Infotund

Aseesimees Jüri Ratas

Tere päevast, austatud Riigikogu liikmed! Austatud Vabariigi Valitsuse liikmed! Alustame 16. aprilli infotundi.
Austatud Riigikogu! Viime kõigepealt läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 38 Riigikogu liiget, puudub 63.
Austatud Riigikogu! Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, keskkonnaminister Jaanus Tamkivi ning rahandusminister Ivari Padar. Alustamegi siis tänastele küsimustele vastamist.


1. 13:01 Riigieelarvest

Aseesimees Jüri Ratas

Esimese küsimuse on esitanud Riigikogu liige Ain Seppik valitsuse liikmele Ivari Padarile ning teemaks on riigieelarve. Ain Seppik, palun!

Ain Seppik

Aitäh, lugupeetud juhataja! Härra minister! Olen lugenud ajalehtedest, et olete viimasel ajal hakanud kaalu kaotama. Selles ei oleks iseenesest ju midagi halba, kuid üllatuseks on teiega koos hakanud kaalu kaotama ka praegune valitsus ja riigieelarve. Olete märkinud, et riigieelarve on koguni 3,1 miljardi võrra kõhnemaks jäänud. Kas te võiksite kuidagi arusaadavalt selgitada, millisel moel te selle arvu peale tulite, ning kas te olete ikka veendunud, et see arv näitab eelarve tegelikku puudujääki sellel aastal? Aitäh!

Rahandusminister Ivari Padar

Tänan! Selle numbrini – 3,1 miljardit krooni – on jõutud, võttes aluseks viimastel kuudel majanduses toimunu analüüsi ja selle aasta alguse tegeliku laekumise. Mis puudutab küsimust, kas seda on vähe või palju, siis tänase seisuga, aprillikuus, saame ütelda, et see on see number, millele me tänasele informatsioonile tuginedes saame kindlad olla. Loomulikult, suvise prognoosi ehk augustikuu lõpu prognoosi järgi, mille pealt täpselt hakatakse kokku panema järgmise aasta riigieelarvet, on meil informatsiooni rohkem. Praegu ei ole mitte kedagi, ma ei tea ühtegi nii tarka majandusanalüütikut, kes ütleks, et täpselt 3,1 on ja nii ta ka jääb.

Aseesimees Jüri Ratas

Küsijal on ka täpsustavaid küsimusi. Ain Seppik, palun, esimene täpsustav küsimus!

Ain Seppik

Aitäh, lugupeetud juhataja! Härra minister! Teie jutt on nagu alati voolav, kuid ei ole veenev ja tundub, et ega te isegi ei tea, milliseks aastalõpp kujuneb. Kuid teisena huvitab mind konkreetselt, mille arvel te kavatsete kokku hoida. Viimases infotunnis keerutas ja salgas peaminister Ansip sellel teemal nii kuis jaksas ning Riigikogule see kokkuhoiuprogramm tegelikult saladuseks jäigi. Kuid mis sa segaduses peaministrist ikka tahad! Võib-olla vastate siis teie selgelt ja arusaadavalt, mille arvel te kokku hoiate.

Rahandusminister Ivari Padar

Tänan teid! Vabariigi Valitsus arutab kokkuhoiukava oma homsel istungil. Praegu on ministeeriumidele tehtud ettepanek vähendada oma kulutusi sõltuvalt ministeeriumist 7–9% ulatuses. Tänaseks tagasi saadud informatsiooni järgi võib öelda, et tegevuskulud on märkimisväärne kulude kärpimise artikkel. Samuti tuleb üle vaadata võimalikud investeeringud ja nende investeeringute rakendamine või edasilükkamine. Kuidas ja milliseks konkreetselt need kärped kujunevad, selle otsustab siiski valitsus homme.

Aseesimees Jüri Ratas

Ja nüüd kohapeal registreeritud küsimused. Arvo Sarapuu, palun!

Arvo Sarapuu

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud minister! Kolleeg Peeter Kreitzberg räägib täna, et närvis on praegu kõik – nii lasteaiad, mis kardavad toetuseta jäämist, kui ka tudengid. Ma tsiteerisin siin Postimeest.
Ma arvan, et minister on kursis, et maksuvaba tulu tõstmise tõttu kahanevad valitsussektori prognoositud maksutulud füüsilise isiku tulumaksu osas aastate kaupa 357 000-st  kuni 3,1 miljardini. Need on väga mõtlemapanevad arvud! Te küll üritate seda pidevalt tasakaalustada kütuseaktsiiside ja muude aktsiisidega. Minu küsimus on selline: kas teie kui rahandusminister ütlete siis ikkagi võimalikult selgelt välja, mida te üksikisiku tulumaksuga plaanite teha ja mida te rahandusministrina sellest maksu alanemist või paigalejäämisest arvate?

Rahandusminister Ivari Padar

Tänan! Homme on valitsuses õige oluline päev, kus on teemaks mitmed tähtsad ja tulevikku puudutavad punktid. Üks teema on kindlasti riigi eelarvestrateegia ja tema koostamise protsess. Riigi eelarvestrateegia peab seaduse järgi olema saanud valitsuses heakskiidu hiljemalt maikuu viimasel valitsuse istungil. On selge, et muutunud olukord vajab muudatusi ka riigi eelarvestrateegias ja et järgmise aasta riigi eelarvestrateegiat tuleb teha küllalt madalalt lähtetasemelt. Kui hiljem selgub, et olukord on optimistlikum, siis on juurde lisada alati meeldiv.
See lähtetase eeldab väga tõsist tulude ja kulude läbivaatamist. Kui me vaatame eelarve tulude poolt, siis rääkida siin ainult ühest aspektist ehk üksikisiku tulumaksu langetamisest või mittelangetamisest oleks väga ülekohtune. Tuleb rääkida ikkagi maksupoliitikast ja võimalikust maksude langetamisest-mittelangetamisest üldises plaanis. Aga siin ei saa ette rutata. Siin on täpselt see asi, et lõpuks on ikkagi ju selle koalitsiooni ja selle valitsuse otsus, milliseid muudatusi tehakse ja milliseid mitte. Mina kui rahandusminister pean sellest koalitsiooni otsustusest saama teada selle, milline on see võimalik rahakott, mida saab kasutada, mida ei saa kasutada. Nii et üksikisiku tulumaksu langetamine või mittelangetamine on toodud kuidagi ajas ettepoole. See on üks osa kogu arutelust ja sellega ei ole mõtet ajas ette rutata.

Aseesimees Jüri Ratas

Jaak Aab, palun!

Jaak Aab

Tänan, austatud juhataja! Hea minister! Kindlasti ei tekkinud see olukord niisama. Valitsus võttis sügisel vastu poliitilise otsuse, et eelarves näidatakse niipalju tulusid, kusjuures paljud spetsialistid, mitmed pangad ütlesid, et nii palju neid ei tule. See poliitiline otsus võeti vastu muidugi Suure Peetri ehk Reformierakonna eestvedamisel. Nüüd siis on seis selline, et Suur Peeter on saanud oma valimislubadused ülesblufitud tulude poolega põhiliselt täidetud ja Väikesed Peetrid – ma mõtlen sotsiaaldemokraate ning Isamaa ja Res Publica Liitu – peavad hakkama rihma koomale tõmbama. Millistest valimislubadustest, mis kajastuvad koalitsioonilepingus, kavatsete teie kui Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees loobuda sellises seisus, kus Eesti Pank ennustab selleks aastaks 2% majanduskasvu ja järgmiseks aastaks 3% majanduskasvu?

Rahandusminister Ivari Padar

Selge, et muutuvad ajad vajavad ka muutuvaid otsuseid. Aga selles suhtes ma olen küll kindel, et kui me räägime täna koalitsioonilepingust ja koalitsioonilepingu võimalikest muudatustest – ärme räägime koalitsioonilepingu avamisest, koalitsioonileping dokumendina ei ole ju kuskile kadunud –, siis need tehakse kindlasti nii, et need oleksid vastuvõetavad kõikidele koalitsiooni osapooltele. Vastasel juhul tekib küsimus, miks üks või teine osapool koalitsioonis osaleb.

Aseesimees Jüri Ratas

Helle Kalda, palun!

Helle Kalda

Aitäh! Lugupeetud minister! Möödunud nädalal oli Riigikogu rahanduskomisjonil väljasõiduistung Rahandusministeeriumis. Arutamisel oli just nimetatud teema ja te väitsite, et 3,1 miljardit on täpselt õige. Me küsisime, et kui tuleb Eesti Panga prognoos, kas te siis hakkate arutama, ja kui erinevused on väga suured, siis põhjendate. Tänaseks on olemas seisukoht, et Eesti Pangal ja valitsusel on järjekordselt erimeelsused. Tookord olite rohkem seda meelt, et tuleb läbi vaadata. Kas peaminister andis korralduse, et tuleb jätkata samal meetodil, või oli teil endal selline arvamus?

Rahandusminister Ivari Padar

Eks me ole Eesti Pangaga lähiaegadel päris palju metoodikaid analüüsinud. Mis puudutab Eesti Panga prognoosi ja Rahandusministeeriumi prognoosi, siis üht asja tuleb kindlasti arvestada: ega sellistel majanduse murdeaegadel ei kehti ükski valem ja analüüsid on küllalt tundlikud. Seda tuleb selgelt ütelda ja nii Eesti Panga makroanalüütikud kui ka Rahandusministeeriumi makroanalüütikud on mulle selgeks teinud, et kümnest analüütikust on õnnelik mees see, kes suudab kõige rohkem täppi panna.
Üks on igal juhul selge – Rahandusministeerium teeb praegust riigi kokkuhoiukava majanduskasvult 3,7%. Teine asi, mis on selge – Rahandusministeerium planeerib järgmise nelja aasta riigi eelarvestrateegiat ja selles koosseisus järgmise aasta riigieelarvet hästi madalalt positsioonilt, ja see positsioon on lähedane Eesti Panga majandusanalüüsile. Kui Eesti Pank pakub järgmise aasta majanduskasvuks välja 3%, siis see majanduskasv, mille pealt meie kavatseme eelarvet teha, on 3,5–4%. Nii et eelarvet hakatakse tegema suhteliselt sarnaselt positsioonilt, selles suhtes väga suuri erinevusi ei ole.
Mis puudutab seda, et sügis näitab, kuhu majandus on jõudnud ja kas 3,1 on   täpselt see number, mis meil sügiseks on jäänud, siis siin on täna liiga vara seisukohta võtta.

Aseesimees Jüri Ratas

Ja nüüd neli viimast kohapeal registreeritud küsimust. Peep Aru, palun!

Peep Aru

Aitäh! Lugupeetud minister! Head kolleegid! Mul on küll hea meel, et siin saalis on vähemalt üks inimene, kes teab aastalõpu prognoosi. Kahjuks ei viibi küsimuste sajuga alustanud hea kolleeg Keskerakonnast momendil saalis, aga me saame selle varsti tema käest teada. Minu küsimus on aga sedapidine: kas valitsussektori eelarve prognoositavas kaalukaotuses on mingi osa ka omavalitsustel? Kas teil on andmeid, milline võiks selles olla Tallinna linna osa?

Rahandusminister Ivari Padar

Aitäh! Jah, väga põhjendatud küsimus! Kui me tänasel juhul vaatame seda 3,1 miljardit krooni, siis me räägime, et 3,1 miljardit krooni on valitsussektori tasakaalu küsimus. Selle hulgas ei ole üksinda riigieelarve, selle hulgas on ka kohalikud omavalitsused, seal on haigekassa. Ja kui me vaatame, kust tuleb see tagasilöök, siis selge neljandik langeb kohalikele omavalitsustele – enam kui 700 miljonit krooni tänasel juhul, millest enamik on Tallinna ja Pärnu osa. Seetõttu on kohalike omavalitsuste roll selles, et me peame tegema siin eelarvekärbet, märkimisväärne.

Aseesimees Jüri Ratas

Kalle Laanet, palun!

Kalle Laanet

Aitäh, austatud eesistuja! Hea minister! Meediast on võimalus lugeda väga erinevat informatsiooni, mis puudutab eelarvekärpeid. Üks informatsioon on selline, et kaks ministeeriumi, Kaitseministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium ei kuulu kõigi eelduste kohaselt eelarvekärbete alla, et nende eelarved säilivad endisena. Minu küsimus on: kas teiste ministeeriumide eelarvekärped on selle võrra suuremad ja kas kavatsetakse minna ka siseturvalisuse valdkonnas töötavate isikute – päästjate, politseinike ja piirivalvurite – palkade kallale?

Rahandusminister Ivari Padar

Aitäh! Tänaseks on tõesti avalikkuseni jõudnud minu informatsioon selle kohta, mis puudutab Kaitseministeeriumi, ja peaministri seisukoht, mis puudutab Haridus- ja Teadusministeeriumi. Haridus- ja Teadusministeeriumi puhul me saame rääkida teadus- ja arendustegevuse rahast suurusjärgus 100 miljonit krooni ja Kaitseministeeriumi puhul suurusjärgust 400 miljonit krooni. Jah, me oleme pakkunud välja, et on kolm ministeeriumi, mille puhul me leiame, et peame kärped erilise luubi alla võtma. Need on siis tõesti sisejulgeoleku valdkond, Sotsiaalministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium. Millised otsused täpselt tehakse, see on valitsuse otsustada. Minul ei ole õigust ega voli siin valitsuse eest oma seisukohtasid avaldada.

Aseesimees Jüri Ratas

Inara Luigas, palun!

Inara Luigas

Aitäh, austatud juhataja! Hea rahandusminister! Vähe sellest, et te kaalulangetamisega väga kenaks olete muutunud, olete ka väga julgeks muutunud. Ma pean teid tunnustama, sest te olete lõppude lõpuks peaministri ees selja sirgu löönud! Minu küsimus lähtub peaministri viimase aja väljaütlemistest. Ta on öelnud, et riigieelarve saame külmutada, kuigi sellist definitsioonigi riigieelarve seaduses ei ole, küll on ta soovinud oma eelarvekärbetega Riigikogust mööda minna. Jääb mulje, et peaminister ei toetugi seadustele, vaid konstrueerib oma peas mingeid mõtteid ja esitab need teile. Sellist käsumajandamist olete viimasel ajal ka teie tunda saanud, sest ei saa ju öelda, et kasutades riigi paremaid rahandusspetsialiste, kasutades parimate spetsialistide analüüse, olete saanud kirjutada sellise eelarve. Kas te tunnistate, et te olete ka eelarve teinud mitte analüüsile, vaid puhtalt peaministri käskudele tuginedes?

Rahandusminister Ivari Padar

Tänan komplimentide eest! Aga seda ma julgen küll öelda, et te olete peaministri suhtes ülekohtune. Kõiki majandusanalüüse, mis on Rahandusministeeriumist tulnud, oleme täpselt sama moodi kasutanud nii peaminister kui ka mina. Need ajad on nüüd küll möödas, kus peaminister oma tagatoas oli see, kes ütles, kui suur on SKT. Sellist asja kindlasti ei ole.
Kas teha eelarvekärbe kiirema või aeglasema tempoga, kas sellega jõutakse Riigikogu ette sügisel või jõutakse kevadel – eks mõlemal käsitlusel on oma plusse ja miinuseid. Praegu me oleme seisukohal, et mõistlikum on teha eelarvekärbe ära kevadel. Peaministri soov on olnud lihtsalt olukorda veel vaadata ja analüüsida ning see on täiesti mõistetav. Ma ei tahaks küll peaministrile selles käitumises midagi ette heita.
Mis puudutab seda, et on mitmesuguseid seadusest tulenevaid võimalusi, siis tõesti, rahandusministril on seadusest tulenevalt voli kontrollida väljamakseid riigikassast, kui valitsus on andnud selleks loa, selle piires on rahandusministril õigused.

Aseesimees Jüri Ratas

Toivo Tootsen, palun! Üks hetk, ma palun, et teile ka mikrofon antakse. Nüüd on mikrofon olemas, palun!

Toivo Tootsen

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Peaminister on püüdnud jätta muljet, et järsk majanduslangus on tabanud kõiki – meie lähinaabreid ka. See ei vasta tõele. Ma võtsin Eurostati andmed, eelmisel aastal Leedus näiteks majanduskasv suurenes veelgi, Lätis oli umbes sama, ainult Eestis langes 1–2 korda. Soome peaminister väitis ka, et nende eelarve on ülejäägiga. Selle aasta majanduskasv Leedus, Lätis on üle 7,5%, Eestis kaks korda väiksem. Mis anomaalia Eestit on tabanud ja millised asjaolud on meil niisuguse väga järsu majanduslanguse tinginud?

Rahandusminister Ivari Padar

Kui vaadata majanduskasvu prognooside muutusi, siis tuleb ütelda, et need on ikka suured küll, isegi selline suurriik nagu Ameerika Ühendriigid on korrigeerinud oma majanduskasvu 1/3 võrra. Kui me võtame Euroopa Liidu, siis näeme sedasama. Praegu ma vaatan, et kõik need naaberriigid on samas faasis, kus kasvuprognoose korrigeeritakse – on see Rootsi, on see Soome, on see Läti või Leedu. Nii et selles suhtes on kogu see asi praegu protsessis, selles suhtes oleme suhteliselt sarnased.
Mis puudutab Eesti omapära, siis kindlasti tuleb vaadata, millises majandusruumis me oleme. Mis on olnud meie sellise tormilise majanduskasvu juured? Tormilise majanduskasvu juured on mitmel aastal olnud ohjeldamatu laenukasv ja kinnisvara kaudu tulnud majanduskasv. See on lihtsalt nii tundlik valdkond, mis muutub suhteliselt üleöö ehk siis poole aasta jooksul. Selge, et kui on selline majanduskasv, mis on mõnevõrra anomaalne, mis on riigi potentsiaalsest majanduskasvust kunstlikult üles viidud, siis on ka sellised tagasilangused kiired. Kui analüüsida tänast olukorda, siis jah, tõesti, igasugune eelarvekärbe on ebameeldiv teema, igasugune kokkuhoid on ebameeldiv teema. Aga lõppude lõpuks makromajanduslikult me ju korrastume. Meie väliskaubanduse defitsiit väheneb, laenud vähenevad, inflatsioon – eeldame, et see väheneb. Need on kõik sellised asjad, mille puhul saame rääkida, et me lähme normaalsesse Euroopasse.

Aseesimees Jüri Ratas

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


2. 13:21 Metsanduspoliitika

Aseesimees Jüri Ratas

Läheme edasi teise küsimuse juurde, mille on esitanud Karel Rüütli. Sellele vastab Jaanus Tamkivi ja teemaks on metsanduspoliitika. Karel Rüütli, palun!

Karel Rüütli

Austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Minu käes on Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi direktori Paavo Kaimre artikkel, kus ta ütleb: "See, mis Riigimetsa Majandamise Keskuses käimas on, ei ole pelgalt struktuurimuudatus, vaid reform, mis mõjutab nii riigimetsa kui kogu metsandust. Selle reformi käigus ei muudeta mitte ainult töökorraldust, vaid ka töökorralduse aluseks olevat metsamajanduslikku ideoloogiat." Minu küsimus on: millistel alustel või analüüsidel põhineb tänane RMK reform? Kas on võimalik nende analüüsidega tutvuda? Siia juurde ütlen, et minul ei ole olnud senini võimalust neid analüüse näha ja minu teada ei ole väga paljud eksperdid saanud nende analüüsidega tutvuda.

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi

Aitäh, lugupeetud küsija, selle küsimuse eest! See, mis praegu RMK‑s toimub, on kahtlemata väga põhjalik ja suur muutus. Vajadus muudatuste järele on olnud tegelikult juba aastaid. Kahjuks on need jäänud õigel ajal tegemata ja nüüd on koormus praeguse reformi juures selle võrra suurem. RMK tegelikud majandusnäitajad, tema struktuur, võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega, see, kuidas nendes riikides riigimetsa majandamine toimub – see pilt on siiani olnud väga erinev. Selle tõttu ongi see reform kavandatud, ette valmistatud. Neid analüüse on tehtud, need asjad on põhjalikult läbi arutatud RMK juhatuses ja kindlasti ka RMK nõukogus. Lähtuvalt sellest on reform ette võetud ja me oleme kindlad, et see reform annab ka soovitud tulemusi. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Küsijal on ka täpsustavaid küsimusi. Karel Rüütli, esimene täpsustav küsimus, palun!

Karel Rüütli

Aitäh! 13. veebruaril vastasite siinsamas infotunnis Jaanus Marrandi küsimusele, et kui võrrelda RMK tegevust, mis puudutab metsavaldkonda, meie naabrite omaga, siis me näeme, et need numbrid, mis näitavad ettevõtte töötamise efektiivsust, erinevad väga oluliselt naabrite omadest. Ehk te väitsite, et RMK ei ole efektiivne. Ma võrdlen natuke Lätiga. Lätis teeb suure osa haldustöid metsateenistus, suur osa puidust müüakse kasvava metsana, metsakorraldustöid teevad allhankijad. See tähendab, et Lätiga võrreldes võrreldakse võrreldamatuid asju. Kui me võrdleme Soomega, siis Soome riigimetsafirmal oli palgakulude osa 2006. aastal  20%, RMK-l 15%. Tegevuskulud olid RMK-l 16%, Metsähallitusel 31%. Niisiis on asutud avalikult eksitama avalikkust ja ...

Aseesimees Jüri Ratas

Aeg. Palun küsimus!

Karel Rüütli

Miks te esitate selliseid valeväiteid?

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi

Lugupeetud küsija! Eksitamisest ei saa siin juttu olla. Kui on inimesi, kes arvavad, et RMK tegevuse viimased aastad on olnud suurepärased, siis ma soovitaksin neil inimestel lugeda Riigikontrolli auditit, mis tehti RMK eelmise aasta majandustegevuse kohta. Ministrina tunnistan, et kui ma esimest korda seda auditit lugeda sain, siis minu meelest oli asi täiesti masendav. See, et RMK-s midagi tuleb muuta, et RMK juhtimist tuleb parandada ja struktuuri tuleb optimeerida, on täiesti selge. Ma pean siinkohal küll kohatuks pidada kõike seda, mis RMK-s on siiamaani olnud, absoluutselt õigeks ja seda aega taga nutta. Olen endiselt seisukohal, et RMK-s toimuv on vajalik, seal tuleb muudatusi läbi viia ja muudatused on õigustatud.

Aseesimees Jüri Ratas

Teine täpsustav küsimus, Karel Rüütli, palun!

Karel Rüütli

Aitäh! Ministrina olete kindlasti kursis ka uue metsaseaduse eelnõuga. Uuest metsaseadusest tahetakse välja jätta minimaalne riigimetsa pindala 20%, RMK nõukogule antakse võimalus moodustada äriühinguid. Kas selliste reformidega ei valmistata ette riigimetsa hiilivat erastamist või ei looda selleks võimalusi?

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi

Aitäh, lugupeetud küsija! Mingisugust hiilivat erastamist ette ei valmistata. Pealegi ma ei kujuta ette, kuidas on võimalik riigimetsamaad hiilivalt erastada, nii et keegi seda ei märka, tegemist oleks igal juhul avaliku protsessiga. Aga seda kindlasti ei kavandata. See seadusparandus, millest te rääkisite, on kehtivas seaduses § 5, mis räägib riigimetsamaa minimaalsest pindalast. See dubleerib tegelikult metsaseaduse § 81, mis ütleb, et 1940. aasta 23. juulini riigile kuulunud metsamaad ei kuulu erastamisele, ja nende maade pindala tegelikult ongi 20% Eesti maismaast. Nii et tegemist on seaduse paragrahvidega, mis üksteist dubleerivad, ja selle tõttu on tehtud muudatusettepanek § 5 sellisel kujul tühistada, sest tal ei ole sisulist otstarvet.

Aseesimees Jüri Ratas

Ja nüüd kuus kohapeal registreeritud küsimust. Aleksei Lotman, palun!

Aleksei Lotman

Aitäh, lugupeetud juhataja! Auväärt minister! Ega see ei ole esimene kord ja kardetavasti ei jää ka viimaseks, mil teid siin seoses metsaga piinatakse, aga selle piinamise taga on lihtsalt mure meie metsa ja maaelu pärast. Ma ei ole siiani ei teilt, abiministrilt ega ka RMK peadirektorilt saanud selget vastust, kuidas RMK-s kavandatav koondamine on kooskõlas valitsuse väidetava poliitikaga mitte  suretada välja Eesti maaelu ja kooskõlas suunaga suurendada RMK rolli näiteks külastuse korraldamisel, näiteks looduskaitses jne. Minu jaoks on siin väga selge vastuolu. Kas te selgitaksite veel kord, kuidas need asjad kokku käivad.

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi

Aitäh! Kui te olete tutvunud nende dokumentidega, mis puudutavad muudatusi RMK-s, siis neis on väga selgelt öeldud, et struktuuriline muudatus, mis seal läbi viiakse, ei tähenda töötajate arvu vähendamist. Lihtsalt on tekkinud olukord, kus inimesed, kes on RMK-s ja on töötanud väga suures osas ka metskondades, peaksid alustama sisulist tegevust metsas. Nagu ma ütlesin, RMK isikkoosseisu vähendamist see struktuurimuudatus ette ei näe. Nendele inimestele kahtlemata pakutakse võimalust teha tööd edasi metsas. Küsimus on muidugi selles, kas see on neile vastuvõetav ja kas see neile sobib, aga see on nende inimeste enda otsustada.

Aseesimees Jüri Ratas

Rein Ratas, palun!

Rein Ratas

Tänan! Austatud minister! Metsanduspoliitika üks komponent on ka metsanduse infrastruktuuri hoidmine ja arendamine. Metskondade arvu ligi neljakordsel vähendamisel panete ilmselt osa metskonnahoonetest müüki. Kas te arvestate seejuures tõsiselt ka paljude metskonnamajade väga suurt nii metsandus- kui kultuuriajaloolist väärtust, püüdes jätta need riigi kui hea peremehe omandusse? Näitena, härra minister, lubage siinjuures tuua rohkem kui 200 aasta vanuse Lodja metskonna maja, muinsuskaitse all oleva kunagise hobupostijaama.

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi

Aitäh, härra Ratas, selle asjaliku küsimuse eest! Seda teemat on arutatud nii RMK-s kui ka ministeeriumis. Praegune struktuurimuudatus näeb ette seda, et 64 olemasolevast metskonnast jääks järele 17. Igas maakonnas on üks, välja arvatud Pärnu maakond ja Ida-Viru maakond, kus neid on kaks. RMK juhtidega seda teemat arutades on nad väitnud, et mitte kõik metskonnamajad ei jää kasutuseta, et paljud nendest hoonetest on RMK-le vajalikud ka edaspidi nn toimimiskeskustena. Kuid nende hoonete kohta, mida RMK ei hakka kasutama, on meil olemas selline kokkulepe, et juhul kui kohalik omavalitsus näitab nende vastu huvi üles ja väidab, et need on kunagi olnud või aegade jooksul saanud kohaliku elu keskuseks ja neid oleks vaja sellisel kujul säilitada, siis RMK on nõus need hooned kohalikele omavalitsustele üle andma. Nii et neid ei pea sugugi tingimata oksjonitel müüma.

Aseesimees Jüri Ratas

Aivar Riisalu, palun!

Aivar Riisalu

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Me kõik teame, et Eestimaal on puidutöötlemisettevõtteid päris arvestataval hulgal. Idaturult meile enam väga palju metsa juurde ei tule ja me näeme järjest rohkem ja rohkem lagedaks raiutud teeäärseid, kõrgeid palgivirnu. Inimestel on tekkinud õigustatud mure, kas RMK on suurendanud seoses selle kriisiga arvestatavalt raiemahtusid ja kas Eestimaa raiutakse nüüd siis täiesti puhtaks.

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi

Aitäh, härra Riisalu! Seda muret ei ole. Raiemahud on aastaid püsinud enam-vähem suurusjärgus 2,5–3 miljonit tihumeetrit aastas ja niisugused on kavatsused ka tulevikus. Järsult raiemahtusid suurendatud ei ole. Kui kusagil tee ääres paistab, et tehakse suuremahulist lageraiet, ning tundub, et Eestimaa raiutakse lagedaks, siis seda tegevust keegi ei kavanda ega planeeri. Küll aga on ilmselt siis juhtunud see, et teeäärne mets on saanud raieküpseks ja seal on otstarbekas teha lageraiet.

Aseesimees Jüri Ratas

Toomas Trapido, palun!

Toomas Trapido

Aitäh! Austatud minister! Praeguse RMK reformiga on plaanis kaotada, kui ma ei eksi, struktuuriüksustena ligi 40 metskonda ja umbes 500–600 inimest peaks kaotama sellega seoses ka töö. Nendele pakutakse asendusametit metsas, sisuliselt raietööde läbiviijatena. Ma isiklikult ei arva, et see nii läheb ja et nad selle töö vastu võtavad, pigem hakkavad raietöid tegema suured üle-eestilised firmad. Kas te ei karda, et sisuliselt kaob selle 40 struktuuriüksuse kaotamisega nendest piirkondadest paljuski sotsiaalne infrastruktuur? Mis te sellest arvate?

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi

Aitäh selle küsimuse eest! Kahtlemata on need asjad omavahel seotud, seda tuleb tunnistada. Kuid see, nagu te väitsite, et kaob 500–600 töökohta, ei ole kindlasti õige. Oma eelmistes sõnavõttudes ma juba ütlesin, et see arv on 300 ja et need inimesed ei pea tingimata RMK-st töölt lahkuma. Nad võivad RMK-s edasi töötada. RMK töötajate arv jääb ka edaspidi suurusjärku 1100, nagu see on ka praegu. Nii et seda muret tegelikult väga ei ole. Küll aga on küsimus selles, et mis siis teha, kui me tunnistame seda, milline progress on toimunud juhtimisvõimalustes, milline on praegune metsandustehnika, millised on IT-võimalused protsesse juhtida – kas me peaksime seda arengut täielikult eitama ja jätkama edasi struktuuriga, mis on tegelikult pärit aastakümnete tagant? Vaieldamatult peavad mingisugused muudatused toimuma. Ja kui Rahandusministeerium tunneb siin muret riigieelarve pärast ja riigieelarve täitumise pärast, siis on efektiivsuse küsimus kindlasti oluline ka RMK-s. Me ei saa seda eitada!

Aseesimees Jüri Ratas

Jaanus Marrandi, palun!

Jaanus Marrandi

Tänan! Lugupeetud minister! Praegune RMK juhatuse esimees oli samas ametis ka 2003. aastal, kui tehti ka RMK reformi plaane. Tookord olid ennustused, et kui jätkatakse sama mudeliga, on RMK pankrotis. Juhatuse esimees vahetus ja nüüd  on olukord teistsugune. Analüüsid ei täitunud, RMK-l on 500 miljonit vaba raha. Täna räägite siin sellest, kuidas meie metsamehed majandavad 3–4 korda kehvemini kui lätlased ja soomlased. Samas räägite, et töötajate arv ei vähene ja efektiivsust on vaja suurendada. Räägite ka, et raiete arv on aastaid enam-vähem üks ja sama olnud. Mina ei saa sellest aru! Selgitage mulle, palun, kuidas on võimalik, et needsamad metsamehed hakkavad nüüd 3-4 korda rohkem metsa raiuma, kui töötajate arv jääb samaks. Äkki eksitakse ka nüüd prognoosidega?

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi

Aitäh, härra Marrandi! Teil peaks metsandusvaldkond olema selgem kui minul ja selle tõttu see küsimus mind mõnevõrra hämmastab. Metsas tegutsemisel ei ole jutt ju ainult metsa raiumisest. Ma tulen veel kord tagasi selle RMK auditi juurde, mis ütleb, et näiteks eelmisel aastal tehti RMK-s metsahooldust poole vähem, kui tegelikult oli ette nähtud. Jutt on täna metsahooldusest ja metsa uuendamisest, mis varasematel aastatel on jäänud praktiliselt tegemata või mida on tehtud väga väikeses mahus ning mille tagajärgi peavad helpima meie lapsed. Jutt ei ole ainult raiemahtudest, jutt on ka metsa hooldusest, jutt on metsa taastamisest. Rõhutan veel kord: nende inimeste töökäed on selles protsessis äärmiselt vajalikud.

Aseesimees Jüri Ratas

Mai Treial, palun!

Mai Treial

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Riigikogus heakskiidetud Eesti metsanduse arengukavas aastani 2010 on paika pandud eesmärk tagada metsapoliitikas kokkulepitud riigi funktsioonide tulemuslik täitmine, elanikkonna huvidest lähtuv riigi metsapoliitika kujundamine ning elluviimine. Siit minu küsimus: milliste huvigruppidega te olete aru pidanud praeguste soovide üle tulevasi reforme läbi viia?

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi

Aitäh selle küsimus eest! Niipalju kui mina tean ja niipalju kui minule on sellest tegevusest ette kantud, suhtleb RMK juhtkond väga aktiivselt kohtadel, sõidab ringi mööda maakondi, vestleb inimestega, käib kohalikes omavalitsustes, maavalitsustes. Nii et see protsess toimub. Sel teemal on saanud üsna palju lugeda ka ajakirjanduse vahendusel. See tegevus on aktiivne ja RMK juhtkond on selle tööga tänasel päeval väga tõsiselt koormatud.

Aseesimees Jüri Ratas

Tänan! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


3. 13:37 Õppejõudude kvalifikatsiooninäitajad

Aseesimees Jüri Ratas

Läheme edasi kolmanda küsimuse juurde, mille on esitanud Maret Merisaar. Sellele vastab valitsusliige Tõnis Lukas ning teemaks on õppejõudude kvalifikatsiooninäitajad. Maret Merisaar, palun!

Maret Merisaar

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud härra minister! Teadus- ja kõrgharidussüsteemis ametisse nimetamisel hinnatakse teadlaste ja õppejõudude võimekust põhiliselt teadusinfosüsteemis avaldatud Current Contents'i publikatsioonide põhjal. Samas on suur osa teadus- ja õppetegevuse loometööst seotud ka õpikute, õppematerjalide ja muude publikatsioonide avaldamisega, millel aga selles hindamissüsteemis kaal puudub. Küsimus siit: kas on plaan hindamise aluseid Eesti teadus- ja haridussüsteemis muuta ja kui on, siis millal ja kuidas?

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud küsija, aitäh selle küsimuse eest! Teie küsimus on kui valguskiir pimedas rahapuude metsas. Ometi saab rääkida ka mõnest sisulisest haridusteemast, mitte ainult eelarvest. Õppejõu töö on ju kahe poolega. Ühelt poolt on ta õppejõud, juhendaja ja teiselt poolt tõesti teadlane. Teie küsimus puudutab seda teist poolt, võimalust osaleda teadlasena mitmesugustes teemades, sihtfinantseerimise teemades või saada näiteks teadusgrante. Seal hinnatakse aktiivsust tõepoolest teadusinfosüsteemi alusel, mis minu hinnangul on ka natuke liiga piiratud. Samas, õppejõuks kandideerimise tingimused seavad üksnes õppeasutused ise ja minu teada õppeasutused, ülikoolid küsivad kandidaadilt andmeid ka muu tegevuse kohta, kaasa arvatud õpikute kirjutamise kohta ning neid andmeid arvestatakse kandideerimisel samuti. Seadus annab õppejõu kvalifikatsiooni piirid ainult väga üldiselt ja uue seadusmuudatusega, mille haridusministeerium varsti valitsusele esitab ja  mis siis ilmselt ka Riigikogu ette tuuakse, muudetakse õppejõu kvalifikatsiooni raame tegelikult veel laiemaks. Me toome sisse võimaluse  rakendada õppejõuna ka neid inimesi, kellel konkreetselt teaduskraadi ei ole, kuid kes on oma ala spetsialistid.

Aseesimees Jüri Ratas

Nüüd kohapeal registreeritud küsimused. Igor Gräzin, palun!

Igor Gräzin

Palun ütle, hea Tõnis, mul on jäänud mulje, see on muidugi selline väga romantiline mulje, mul ei ole praegu lihtsalt numbreid käepärast, aga mul on tervikuna jäänud mulje, et teaduskvalifikatsioonid ja nendele vastavad kraadid on viimase 15 aasta jooksul ...

Aseesimees Jüri Ratas

Hea küsija, ma palun vabandust! Austatud Riigikogu! Austame küsijaid ja vastajaid, ma palun olla siin täiskogu istungite saalis natuke tasem! Aitäh!

Igor Gräzin

Aitäh abi eest! Mul on selline tunne, et teaduskraadide väärtus on viimase 15 aasta jooksul väga oluliselt devalveerunud. Tänapäeval on ju doktor praktiliselt igaüks, kes vähegi viitsib, ja neidki napib. Magistrikraad ei vasta enam suurt millelegi, bakalaureus on mõttetu. Tähendab, küsimus on selline: ütle mulle, palun, mida saaks teha selleks, et teadlase ja teaduskraadi prestiiž taastuks.

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Aitäh, hea küsija! Igal juhul ei ole selleks, et hakata seda prestiiži taastama, tarvis tagasi minna nende aegade juurde, kui doktoriks oli võimalik saada siis, kui halle karvu oli rohkem kui teisi, ehk doktorikraadi saamisega tähistati tegelikult teadlastee lõppu. Praegu on tõepoolest doktorikraadi taotlemine ja ka selle saamine iseseisva teadlastee algus. Prestiiži tõus on seotud muidugi sellega, kuidas ülikool või õppeasutus ise kvalifitseeritud õppejõudu hindab, taustal võidakse rääkida siin palga- ja muudest teemadest. Aga riik on valmistanud ette kavad ja tegelikult lausa kutsub doktorikraade kaitsma ning püüab luua kõik tingimused, et doktorikraadiga inimesed ülikoolide juurde jääksid. Muidugi on neid vaja ka muudesse valdkondadesse. Kui sul on veel mõni lahendus, kuidas riiklikult seda prestiiži tõsta, siis anna teada, teeme ära. Praegu on mul sulle palve toetada kõrgharidusstrateegiast tulenevat doktoriõppe reformi niimoodi, et me tõepoolest saaksime lähiajal jõuda 300 kaitstud doktorikraadini aastas ja et need inimesed tööle jääksid. Räägime siis ka nende palkadest ja sellest, et nad oleksid autoriteetsetes kollektiivides. See tähendab, et korralikud kvalifitseeritud doktorid ei peaks õpetama viies või kuues nurgaülikoolis, nurgakõrgkoolis, vaid et iga kõrgkool, kes nende teeneid vajab, oleks ka prestiižne õppeasutus.

Aseesimees Jüri Ratas

Ja nüüd kolm viimast kohapeal registreeritud küsimust. Mark Soosaar, palun!

Mark Soosaar

Lugupeetud haridus- ja teadusminister! Tahaks selle teema puhul pärida sellist asja, kuidas Eesti doktorikraad on võrreldav näiteks Lõuna-Euroopas antud doktorikraadiga, ja kui Tartu Ülikooli doktor läheb Jaapanisse või Ameerikasse, kas siis tema doktoriteadmised on samal tasemel nendes riikides doktorikraadi saanu teadmistega või äkki on Eesti doktor võrdne Tokio magistriga.

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Aitäh küsimuse eest! See, kas on võrreldav, sõltub ka inimesest endast. Ainult doktorikraadiga muidugi uusi teaduskeskusi ei valluta ja head pakkumist ega ettepanekut ei saa. Doktorikraad on tõepoolest teatud formaalne alus midagi taotleda, aga jooksev teadustöö ja juhendajavõimekus peab olema tõestatud. Ütleme ausalt, mõned keskused nii Jaapanis kui Ameerika Ühendriikides ei tahaks üldse oodata, kuni meie inimesed siin doktorikraadi saavad, vaid võtaksid heameelega inimesed n-ö autoriteetsetest või prestiižikatest ülikoolidest endale kraadiõppesse ja jätaksidki sinna. Nii et selleks, et  kuskile minna, ei ole alati vaja doktorikraadi. Teine küsimus, kas meie kõrgharidussüsteem ise on piisavalt prestiižne ja kvaliteet tagatud. Paar aastat tagasi oli siin juhtum, kus kogu kõrgharidussüsteemi autoriteet sattus pisut küsimärgi alla, kui meile said lausa kraadiõppesse tulla Hiina tudengid, kes ei olnud vastavalt kvalifitseeritud. Ja selliseid tähelepanekuid, et Eestis võib olla kvaliteediga probleeme ja et Eesti süsteem ei ole usaldusväärne, on tegelikult olnud Euroopa Kvaliteedihindamise Agentuuri infoväljas ka seni. Kuid kui me selliseid prohmakaid juhtuda ei lase ja ühineme lähiaastatel, eesmärk on järgmisel aastal, Euroopa kvaliteediagentuuride süsteemiga, siis ma arvan, et kõik meie kvalifitseeritud inimesed on igal pool teretulnud.

Aseesimees Jüri Ratas

Marek Strandberg, palun!

Marek Strandberg

Hea minister! Mida on plaanis teha, et kehvenev teadlaskaader mingi uuenduse läbi teeks? Kas plaan luua Eestis rahvusvaheliselt mainekatele õppejõududele ja teadlastele, olgu siis eestlastele või muulastele, soodsaid tingimusi ja sellega parandada õppekvaliteeti on maha maetud või edenemas?

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Aitäh väga hea küsimuse eest! Plaan ei ole maha maetud. Plaani ei saa keegi maha matta, ma loodan, sest ettevalmistustööd on tehtud mitmeid aastaid ja suuremahulisem plaan on seotud selgelt Euroopa Sotsiaalfondi ja ka ERF-i vahenditega, millega luuakse töötingimusi nii infrastruktuuri rajamise kui ka selle sisustamise, laborite ja muu sisustamise abil. Need investeeringud, mis lähiajal tulevad, on väga suured, kaasa arvatud ka õppejõudude, teadlaste kvalifikatsiooni tõstmiseks suunatud vahendid. Nii et siin meil ilmselt häbeneda põhjust ei ole. Tähtis on see, kust me võtame need inimesed, kes oleksid valmis teadustööd tegema, kui tulevikualadel pakutakse, kas erasektoris või võõrsil, märksa kogukamaid töökohti. Siin on kaks poolt. Üks on see, et doktoriõppes peab olema rohkem noori, kelle eesmärk on saada õppejõuks, ja nad peaksid ka lõpetama, mitte katkestama poolel teel. Doktoriõppe efektiivsuse tõus on väga oluline, efektiivsus on praegu veel siiski häbiväärselt madal. Teine on see, et me peame looma sellised tingimused, kus kõrgkoolid pole huvitatud mitte vana kaadri kinnihoidmisest, kui see ei suuda ajaga sammu pidada, vaid nendesamade doktorikraadi kaitsnud inimeste küllalt kiirest edutamisest ning võtmisest professori-, dotsendi- ja ka teistele kohtadele. Kui huvi on olemas, siis saame hakkama.

Aseesimees Jüri Ratas

Aivar Riisalu, palun!

Aivar Riisalu

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! On ju teada-tuntud tõde, et eestlased on tark rahvas, aga erinevatel andmetel õpib Eestimaal mitmesugustes kõrghariduse õppevormides umbes 60 000 – 65 000 üliõpilast, mis teeb umbes 5% elanikkonnast. Kas teie ei leia, et ministeeriumil oleks ka aeg hakata mõtlema selle peale, et lõpetada kõrgharidusega inimeste tootmine sellises koguses, sest me petame ju rahvast, nad ei leia sobivat rakendust?

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Aitäh! See oleks huvitav diskussioon arutleda, kas eestlased on tark rahvas. Ma arvan, et kui me hääletaksime, siis me leiaksime, et oleme kõik selle poolt, muidugi. Ometi vaatasin paar päeva tagasi Eesti Televisioonist huviga jälle filmi "Kilplased" ja leidsin sealt ka tuttavaid jooni. Praegu ei ole üliõpilaste arv kaunis suur mitte ainult selle tõttu, et väga paljud lähevad kohe koolipingist ülikooli, vaid ka selle tõttu, et elukestvas õppes on päris suur osa sinusuguseid, palun vabandust, ja minusuguseid vanainimesi, kes hea meelega ennast täiendavad ja omandavad teist ja kolmandat kõrgharidust. Nende hulk proportsionaalselt tõenäoliselt kasvab, see on meie eesmärk. Nii et ma ei luba praegu järsku üliõpilaste arvu langust, seda enam, et ka puhtarvuliselt see veel paari aasta jooksul ei tule. Küll aga peaksid inimesed mõtlema, mida nad siit elust tahavad. Ka praegu lähevad päris paljud kõrgharidusega inimesed pärast kutsekooli, et omandada juba konkreetsem eriala. Karjäärinõustamine kõigil tasanditel on kindlasti oluline, et inimesed ei teeks rumalaid otsuseid.

Aseesimees Jüri Ratas

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


4. 13:50 Eelarvest

Aseesimees Jüri Ratas

Läheme edasi neljanda küsimuse juurde. Selle on esitanud Riigikogu liige Tarmo Mänd. Vastab valitsusliige Ivari Padar ja teemaks on eelarve. Tarmo Mänd, palun!

Tarmo Mänd

Tänan, härra juhataja! Härra rahandusminister! Mina tunnen teid ausa ja väga hea naljasoonega inimesena. Kriitilises olukorras on need omadused teil alati välja tulnud, näis, kuidas läheb seekord. Täna tahan teid aga kiita riigimehelikkuse eest selles mõttes, et võitlesite koalitsiooni sees siiski välja miinuseelarve tegemise kevadel, ja tahan kiita ka selle eest, et ajakirjanduse andmetel lähete väidetavalt valitsusse tulumaksu külmutamise ettepanekuga. Need on riigimehelikud sammud.
Aga eelarvega on meie arvates asjad naljast kaugel. Kiitlesime, et meil on kõige suurema ülejäägiga, kõige suurema kasvuga eelarve. Meil oli raha rohkem kui kunagi varem. Siit saab järeldada, et nähtavasti olid planeerimises mingid vead sees. Kas te lisaks maailmamajanduse süüdistamisele oskate nimetada kas või ühe asja või mitu, milles Vabariigi Valitsus ise mööda pani?

Rahandusminister Ivari Padar

Aitäh! Võin ütelda, et teie kiitus oli ettevaatlikuks tegev. Kui me vaatame tõtt numbriga 3,1 miljardit ja vaatame, mis on selle 3,1 miljardi sees, siis seal sees on praegu 1,8 miljardit krooni mida? Ühelt poolt on need eelmistest perioodidest ootamatult peale tulnud kohustused, mille nimi on Riigi Kinnisvara Aktsiaselts ja Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsiga tehtud tehingud. Ja teine pool on kohalike omavalitsuste võetud laenukoormused, mis on kohalike omavalitsuste tasakaalu muutnud. Ehk me saame rääkida, et 3,1 miljardist kroonist on 1,8 miljardit krooni see osa, mis on keskvalitsusest otseselt sõltumatu. Ja 1,3 miljardi krooni puhul me saame rääkida sellest, et olukord on oluliselt muutunud. Nii et selles valguses ma ei saa ütelda, et nii muutuvates oludes, kus me praegu oleme, oleks midagi katastroofilist.

Aseesimees Jüri Ratas

Küsijal on ka täpsustavaid küsimusi. Tarmo Mänd, palun, esimene täpsustav küsimus!

Tarmo Mänd

Tänan, härra juhataja! Härra minister! Kuidas te soovitate meil täna seda 2008. aasta eelarvet käsitleda? On ta endiselt ülejäägiga, on ta tasakaalus, on ta defitsiitne eelarve?

Rahandusminister Ivari Padar

Tänan! Sellisel juhul, kui valitsus on langetanud otsuse, jõudnud sellega Riigikokku ja Riigikogu teeb eelarvemuudatuse, saame rääkida eelarvest, mis on tehtud eesmärgiga, et see oleks tasakaalus eelarve. Ja sellisel juhul, kui sügisel tehakse muudatusi – kas positiivses või negatiivses suunas, see on omaette arutelu küsimus –, kui tuleb välja, et see miinus on näiteks suurem kui 3,1 miljardit, siis tuleb vaadata ka neid võimalusi, kas riik läheb mingiks lühikeseks perioodiks, üheks aastaks miinusesse või ei lähe.

Aseesimees Jüri Ratas

Küsijal on veel täpsustavaid küsimusi. Tarmo Mänd, teine täpsustav küsimus, palun!

Tarmo Mänd

Tänan! Härra minister! Ma olen kaugelt sellest arvamusest, et Eesti Panga täna avaldatud prognoos oli teile üllatus. Kuigi me peame ütlema, et see on märksa konservatiivsem kui Rahandusministeeriumi antu. Ma olen teile seda nelja silma all öelnud ja ütlen ka praegu, et teil on võimalus täna teist korda sama reha peale astuda ehk öelda, et üks silm on natuke sinine ja teine võib sügisel minna.
See, mida te räägite 3,1 miljardist – kas te väidate, et see on kevadise miinuseelarve maht? Või jääte selle juurde, mida te rääkisite meile kohtumisel – et see tuleb tõenäoliselt suurem ehk 5,3 miljardit, arvestades vähemlaekumisi seaduste alusel, mis on 2,2 miljardit? Kuidas te täna seda kommenteerite?

Rahandusminister Ivari Padar

Tänan! Jään oma seisukoha juurde, mida ma olen ka siit sellest puldist täna õige mitu korda välja ütelnud. Ei ole Eestis ega ei ole ka maailmas ühtegi majandusteadlast, kes suudaks täna olukorda 100%-lise tõenäosusega  prognoosida. Kindlasti ei ole! Samas on selge, et kui me räägime  eelarvekärbetest ja kui me räägime muutustest üldse, siis esimene muutus, mis on väga mõistlik ja millega me täna tegeleme, on kulude kokkuhoid. Ma näen juba  kulude kokkuhoiu protsessis seda, et aastate jooksul on riigieelarvesse ladestunud märkimisväärselt neid kulusid, mille puhul on tõsine mõtlemiskoht, kas see on see õige koht.
Mis puudutab edasist, siis on selge, et sellised keerulised olukorrad vajavad küllalt resoluutseid otsustusi. Mis puudutab 3,1 miljardit krooni, siis ühel hetkel tuleb vaadata ka seda, kus kärped hakkavad segama riigi normaalset funktsioneerimist ja tuleb see piir, kus leitakse, et tuleb kasutusele võtta need reservid, mis riigil on olemas. Aga see on juba järgmise poliitilise otsustamise koht.

Aseesimees Jüri Ratas

Jaanus Marrandi, palun!

Jaanus Marrandi

Tänan! Lugupeetud härra minister! Seda eelarvet, mis nüüd kohe varsti tulemas on, võib ju nimetada hellitlevalt säästueelarveks või kuidas tahes. Tegelikult on ikkagi tegemist päris tõsise eelarvekriisiga, sest ligi 10% eelarvest on ju lihtsalt mööda rehkendatud. Kahtlemata aitab eelarvekriisi ületada majanduse elavnemine. Aga nüüd oleme probleemi ees. Nimelt on teie koalitsioonipartner, Reformierakonna fraktsiooni esimees teatanud, et majandust aitab elavdada maksude jätkuv langetamine. Teie olete seevastu öelnud, et füüsilise isiku tulumaksu langetamine tuleb peatada, edasi lükata. Ilmselt loodate ka teie, et see viiks majanduse elavnemisele, eelarvekriisist ülesaamiseni. Need on täiesti vastandlikud seisukohad! Kuidas ikkagi on õigem? Kuidas on võimalik selle tulumaksuga käituda, et majandus elavneks ja eelarvekriis saaks ületatud?

Rahandusminister Ivari Padar

Tänan! Te olete pannud kokku kaks teemat, aga omavahel haakuvat teemat. Üks on see, mis puudutab kulude kokkuhoidu aastal 2008. Selge, et siin tuleb käituda kiiresti ja otsustavalt, sest jõululaupäeval ei ole väga suurt mõtet kulusid kokku hoida, need kärped tuleb teha praegu.
Mis puudutab tulevikku, siis uus situatsioon on toonud kaasa ka selle olukorra, kus päris palju tuleb ümber mõelda: kuidas edasi ja kuidas Eestis edasi, milline on meie tulubaas, millised on tulubaasi proportsioonid eelarves? Need on kõik teemad, mis vajavad arutelu ja selle arutelu algus on uue riigi eelarvestrateegia koostamine, mis on kõige kiiremaid asju. Selle riigi eelarvestrateegia koostamise ajakava me hakkame korrigeerima ka homme. Homme on väga töine päev. Kindlasti on selle üks osa tulubaas ehk siis see, millised maksud meil tulevikus on, milliseid makse ei ole. Eks siis arutelus vaatame, mis on õige ja mis väär.
Mis puudutab investeeringuid, siis arvestage seda, et ka kärbetest sõltumata on riik ikkagi iga aasta planeerinud investeeringute toetamiseks summa suurusjärgus 10 miljardit krooni. Kui me räägime, kas kärbe on üks, kaks või kolm miljardit, siis 10 miljardit krooni olukorras, kus ehitusturg on langenud 30–40%, hinnad on ju tegelikult suurusjärgus 14 miljardit krooni. Kaosest on asi kaugel! Ohjad tuleb peos hoida!

Aseesimees Jüri Ratas

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Austatud Riigikogu, ma tänan teid küsimuste eest! Head valitsusliikmed, ma tänan teid vastamast! Tänane infotund on lõppenud.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee