Austatud Riigikogu! Austatud Riigikogu istungi juhataja! Head kolleegid! Teie laudadel on seaduseelnõu numbriga 201. Tuletame meelde, et see oli 29. jaanuaril s.a, kui Riigikogu 86 poolthäälega ja ei ühegi erapooletu ega vastuhääleta otsustas toetada õiguskantsleri ettepanekut viia Riigikogu liikme staatuse seadus kooskõlla põhiseadusega. Sellest tulenevalt tegi Riigikogu juhatus põhiseaduskomisjonile ülesandeks töötada välja ja esitada Riigikogule vastav eelnõu. Selles eelnõus tuli kas keelustada või sätestada Riigikogu liikmete õigus kuuluda riigi osalusega äriühingute nõukogudesse.
Tõsi see on, et eelmise aasta kevadel vastuvõetud Riigikogu liikme staatuse seadus ei reguleeri seda küsimust absoluutselt. Seaduse § 28 ütleb, et Riigikogu liige ei või kuuluda riigi osalusega äriühingu või riigi asutatud sihtasutuse juhatusse või olla selle juhatuse liige. Nagu ma ütlesin, nõukogusse kuulumist see seadus ei käsitle. Küll aga ütleb riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seaduse § 19 lõige 1, et riigi esindajateks äriühingu ja sihtasutuse nõukogus ning mittetulundusühingu juhtorganis võivad olla nii riigiametnikud kui ka teised asjatundjad, kellel on oma ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised ja ka vajalikud kogemused.
Selle aasta veebruaris, täpsemalt, 18. veebruaril, toimus põhiseaduskomisjonis päris tõsine dispuut selle võimalikult algatatava eelnõu sisu teemadel. See jätkus ka järgmisel päeval. 19. veebruaril otsustas Riigikogu põhiseaduskomisjon hääletuse tulemusena algatada selle eelnõu, mis täna teie ees on, nimelt, eelnõu Riigikogu liikme staatuse seaduse § 28 muutmiseks, ja see eelnõu anti järgmisel päeval Riigikogus üle.
8. aprillil arutas põhiseaduskomisjon jälle eelnõu ja tegi seda eelnõu esimeseks lugemiseks ettevalmistamise eesmärgil. Esmalt täiendas komisjon eelnõu teksti ja märkis § 28 lõike 2 osas selge sõnaga seaduse eesmärgi, et Riigikogu liige võib olla riigi esindajana riigi osalusega äriühingu, riigitulundusasutuse või riigi asutatud sihtasutuse nõukogu liige, kui see on vajalik avalike huvide esindamiseks. Avalik huvi, head kolleegid, nagu me teame, on eraldi võetuna alati ka juriidilise terminoloogia järgi eelkõige faktiküsimus. Piltlikult öeldes võiks öelda, et mida rohkem inimesi või mida rohkem erinevaid poliitikaid ühe või teise just nimelt konkreetse äriühingu tegevus puudutab, seda suurem on kindlasti see avalik huvi.
Samuti täiendati eelnõu rakendussättega. Kui me seda eelnõu vaatame, siis on see sinna lisatud. Sealt tuleneb asjaolu, et praegused Riigikogu liikmetest nõukogu liikmed tuleks selle seaduse jõustudes kas tagasi kutsuda või jõustunud seaduse kohaselt ümber nimetada hiljemalt 1. jaanuariks aastal 2009.
Viisime läbi hääletusi. Esmalt tegi hea kolleeg Urmas Reinsalu ettepaneku eelnõu komisjoni poolt tagasi kutsuda, arutada see probleemistik läbi õiguskantsleriga ja edasi otsustada selle eelnõu uus algatamine. Poolt oli 3 komisjoni liiget, vastu 5. See seisukoht ei leidnud toetust. Küll aga jäi istungil siiski kajama seisukoht, et igal juhul on selle eelnõu edaspidise menetlemise käigus tarvis kindlasti kõik selles eelnõus toodud küsimused veel kord arutada läbi praegu ametis oleva õiguskantsleriga. Siis tegi hea kolleeg Urmas ettepaneku eelnõu Riigikogu saalis esimesel lugemisel komisjoni ettepanekul tagasi lükata. Ka see ei leidnud toetust (3 poolt ja 5 vastu). Siis tehti komisjonis ettepanek esimene lugemine Riigikogu saalis täna lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 5. mai kell 6 õhtul. Selle poolt olid juba kõik kohal viibinud 8 komisjoni liiget.
Märgin ka selle ära, et kui see eelnõu hakkab seaduseks saama, siis on tema vastuvõtmiseks tarvis Riigikogus vähemalt 51 poolthäält.
Aga ilmselt oleks nüüd õige aeg rääkida veel korra täpsemalt selle eelnõu sisust. Loomulikult oleks eelnõu koostamisel kõige kergema vastupanu teed minek tähendanud seda, et eelnõuga oleks võinud keelata Riigikogu liikmete kuulumise nende äriühingute nõukogudesse. See oleks siis parlamendi poliitilise seisukoha väljendus. Loomulikult, miks ka mitte. Ka selline lähenemine on võimalik. Küsimus on selles, kas see on ka mõistlik ja otstarbekohane, seda põhjusel, et sellist absoluutset keeldu saab meie põhiseadusest tuletada ainult ühe võimaliku tõlgenduse kaudu. Nimelt, põhiseaduse § 63 kohaselt oleks riigi osalusega äriühingutes nõukogu liikmeks olemisel Riigikogu liikme puhul tegemist muu riigiametiga, mida Riigikogu liige ei tohiks pidada. Teistpidi jälle, kui põhiseadust vaatame, siis § 99 ütleb sõnaselgelt, et minister ei tohi olla üheski muus riigiametis ega kuuluda tulundusettevõtte juhatusse või nõukogusse. Seda viimast keeldu aga Riigikogu liikme kohta ei ole põhiseaduse §‑s 63 märgitud. Seal ei ole sõnaselgelt öeldud, et ta ei tohiks kuuluda tulundusettevõtte juhatusse või nõukogusse.
Ka palju viidatud Riigikohtu 1994. aasta otsus käsitleb ju tegelikult hoopis teist olukorda kui see, mis meil praegu on. See käsitleb Riigikogu liikmete kuulumist või mittekuulumist riigiettevõtete haldusnõukogudesse. Aga riigiettevõtete haldusnõukogud tollel ajal, 1994. aastal, ei olnud sugugi sellised, nagu on praegu riigi osalusega eraõiguslike äriühingute nõukogud. Funktsioonid ja ülesanded on ju teistsugused. Ka see riigi äriühingute alluvus on praegu hoopis teistmoodi üles ehitatud kui riigiettevõtetes tollel hetkel. Kuid mispärast peaks Riigikogu liiget siis vähem usaldatama selles tegevuses, eriti nõukogus avalike huvide kaitsmisel, miks peaks teda vähem usaldatama kui näiteks mõnda riigiametnikku või ärimeest, kes ju praegu seaduse järgi võivad olla nendes riigi osalusega äriühingute nõukogudes ja kaitsta avalikke huve? Võiks arvestada sedagi, et tegelikult (seda on näidanud eriti viimase aja praktika) on Riigikogu liige kogu oma tegevuses hoopis enam avalikkuse tõsise tähelepanu all kui keegi nendest eelnimetatutest, keda ma siin välja tõin, kes võiksid olla riigi osalusega äriühingute nõukogudes. Seega ongi seadusmuudatuse eesmärk tagada põhiseadusega kooskõlas olev regulatsioon Riigikogu liikmete osalemiseks riigi osalusega äriühingute nõukogudes.
Loomulikult, me oskame kõik lugeda, head kolleegid, ja ma ei kavatse praegu kogu seletuskirja teile ette lugeda, aga siiski on ilmselt otstarbekas mõnel olulisemal punktil peatuda.
Nimelt oleme lähtunud põhimõttest, et nõukogudes tegutsemine võib olla Riigikogu liikme lisafunktsioon. Ka põhiseadus lubab Riigikogu liikmetel lisafunktsioone täita, kui see ei lähe vastuollu põhiseaduse teiste sätetega, kui see on põhjendatud ja kui see ei takista põhifunktsiooni täitmist. Seega ei ole meie visiooni kohaselt tegemist otseselt parlamentaarse järelevalve teostamisega äriühingute nõukogudes, aga kindlasti see osalemine riigi osalusega äriühingute nõukogudes võiks ja võib abistada Riigikogu liikmeid nende põhiülesannete täitmisel, näiteks kas või lisainformatsiooni saamise kaudu. Igal juhul on tegemist eraõigusliku keskkonnaga, kus need äriühingud tegutsevad, ja kindlasti ei toimi selles osas sellised tavameetodid nagu parlamentaarse järelevalve puhul.
Põhjus, miks Riigikogu liikmed võiksid osaleda nendes nõukogudes, seisneb vajaduses tagada avalike huvide järgimine riigile strateegiliselt oluliste äriühingute juhtimises. Oleme eelnõus arvestanud mitme asjaoluga, sellega, et ei riivataks täidesaatva võimuharu iseseisvust, et ei riivataks Riigikogu liikme põhiseaduslikku rolli ja et me laseksime äriühingutel tõrgeteta tegutseda.
Oleme seisukohal, et eelnõus toodud regulatsioon vastab põhiseaduse §‑le 4, mis ei räägi mitte ainult võimude lahususe põhimõttest, vaid ka võimude tasakaalustatuse põhimõttest. Arvame, et see on väga oluline. Oluline on ka see, et ei tekiks huvide konflikti. Aga iseenesest ei tähenda see põhimõte ju seda, et Riigikogu liige peaks oma volituste ajal olema täiesti eraldunud või irdunud muust elust, olema sellest võõrdunud, olema ainult siin Toompeal ja tegelema ainult seaduste vastuvõtmisega.
Äriühingute nõukogud, nagu me teame, on äriühingute juhtorganid, mis käivad aeg-ajalt koos ega tegele äriühingu igapäevase juhtimisega. Kuna äriühingu nõukogu liikmeks olemine on Riigikogu liikme lisafunktsioon (ta võib olla selleks), siis see toob loomulikult kaasa lisavastutuse (kas või ärisaladuse hoidmisega seonduv või ka tsiviilvastutus otsuste eest, mida see äriühingu nõukogu teeb), siis on õigustatud, et selle tegevuse eest saab Riigikogu liige lisatasu samadel alustel nagu teisedki riigi äriühingu nõukogu liikmed, kes ei ole parlamendist pärit.
Eelnõu kohaselt määrab nõukogu liikme Riigikogu majanduskomisjon ministri ettepanekul. Kui minister leiab, et on avalik huvi, mille teostamiseks või kaitseks oleks vajalik Riigikogu liikmete osalemine selles äriühingu nõukogus, siis esitab ta taotluse Riigikogu majanduskomisjonile, kus taotlus läbi vaadatakse ja esitatakse kas konkreetne kandidaat või kandidaadid. Põhimõtteliselt võib komisjon sellest loomulikult keelduda. Ka tagasikutsumine käib samal viisil: Riigikogu komisjoni kaudu, mis ongi otsekui vahepuhver.
Tasustamine toimub samadel alustel nõukogu teiste liikmetega, nagu ma juba ütlesin. Seda on oluline teada. Ka seda on oluline teada, et Riigikogu liige on aruandekohustuslik teda nimetanud Riigikogu majanduskomisjoni ees.
Loomulikult jääb ikkagi minister endiselt äriühingu üldkoosoleku õigusi täitma, nii nagu praegu seaduses on. Kuigi üldine suundumus teoreetilises plaanis (olen uurinud siin mitmesuguseid lähenemisi) on see, et kui õige üldse tegelikult ongi niisuguse eraõiguse maastikul tegutseva äriühingu üldkoosoleku pidajaks pidada sellist poliitilist figuuri nagu täidesaatva võimu minister. Aga see on edaspidine teoreetiline küsimus, praegu on see seaduses nii sätestatud ja kindlasti on see praeguses kontekstis ka õige. Nii et me oleme ka seda eelnõu puhul endiselt arvestanud ja oleme arvestanud seda, et Riigikogu liige riigi äriühingu nõukogu liikmena peab samuti järgima neid ministri suuniseid, mis see annab, olles üldkoosoleku õigustes, kuid Riigikogu liikmele on tagatud suurem ja kindlam iseseisvus võrreldes teiste liikmetega, kes on selles äriühingu nõukogus. See tulenebki just nimelt teistlaadsest nõukogusse määramisest ja sealt vabastamisest ning ka vastavast aruandlusest.
Veel ütlen seda, et palusime Vabariigi Valitsuselt selle eelnõu kohta arvamust. Põhimõtteliselt Vabariigi Valitsus loobus oma arvamuse andmisest selle eelnõu kohta. Siiski, näiteks Rahandusministeeriumi seisukoht selle eelnõu kohta ei olnud positiivne, samas Justiitsministeerium leidis, et selline käsitlus on õigustatud. Aga Vabariigi Valitsuse tervikseisukohta selle eelnõu kohta meil ei ole. Vabariigi Valitsus loobus arvamuse andmisest, nagu ma ütlesin.
Millise näo see eelnõu siin edaspidi saab, kuidas sellega Riigikogus edasi käituda, see sõltub kindlasti kõigist meist, head kolleegid, kes me siin Riigikogus oleme. Kui edaspidi esitatakse selle eelnõu kohta ka muudatusettepanekuid, siis võib kindlasti seda eelnõu täiendada. Aga esimeseks lugemiseks esitas põhiseaduskomisjon eelnõu just nimelt sellisel kujul.
Olen praegu oma ettekande teie ees lõpetanud. Ma tänan kuulamast!