Austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu 11. töönädala teisipäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda arupärimisi või eelnõusid! Ester Tuiksoo, palun!

Väga austatud juhataja! Head kolleegid! Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni kuue liikme nimel soovin üle anda arupärimise põllumajandusminister Seederile. Arupärimise sisu puudutab ministri tegevust Euroopa Liidu teemadel ja Euroopa Liidu suunas ning ka personalipoliitikat. Nagu öeldud, alla on kirjutanud kuus fraktsiooni liiget. Aitäh!

Karel Rüütli, palun!

Lugupeetud kolleegid! Rahvaliidu fraktsiooni nimel esitan otsuse "Metsanduse arengukava väljatöötamiseks ja Riigikogule esitamiseks" eelnõu, kus on öeldud, et lähtuvalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse §‑st 154 ning säästva arengu seaduse § 12 alusel otsustab Riigikogu teha Vabariigi Valitsusele ülesandeks algatada metsanduse arengukava 2010–2020 koostamine ja esitada metsanduse arengukava olulise tähtsusega riigielu küsimusena arutamisele ja kinnitamisele Riigikogule hiljemalt 1. jaanuariks 2009. Keskkonnaministeeriumi ja Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu algatatud rutakad reformid, riigimetsas kavandatud ümberkorraldused on vastuolus Eesti metsanduse arengukavaga aastani 2010, mille eesmärk on tagada metsapoliitikas kokkulepitud riigi funktsioonide tulemuslik täitmine ja elanikkonna huvidest lähtuv riigi metsapoliitika kujundamine ning elluviimine. Keskkonnaministeerium on algatanud metsaseaduse muutmise eelnõu. Metsaseaduse muutmine annab võimaluse riigile kuuluvat metsa, kogu rahva vara vabalt müüa ja laiali jagada ilma valitsuse otsuseta, vaid RMK nõukogu 9 liikme otsusega. Sellest tulenevalt peame vajalikuks algatada laiapõhjaline arutelu ja diskussioon metsapoliitika koostamise kohta. Aitäh!

Ma palun Riigikogu kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnissoni!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna neli seaduseelnõu: esiteks, kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust kaitseminister Jaak Aaviksoo; teiseks, lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu, seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust majandus‑ ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts; kolmandaks, ravikindlustuse seaduse ja Eesti Haigekassa seaduse muutmise seaduse eelnõu, seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust sotsiaalminister Maret Maripuu; neljandaks, 1992. aasta rahvusvahelise konventsiooni rahvusvahelise naftareostuskahjude hüvitamise fondi loomisest 2003. aasta protokolliga ühinemise seaduse eelnõu, seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. Aitäh!

Austatud Riigikogu! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud viis eelnõu ja ühe arupärimise. Riigikogu juhatus otsustab kodu‑ ja töökorra seaduse kohaselt nende edasise menetlemise.
Austatud Riigikogu! Teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 78 Riigikogu liiget, puudub 23.

Asume menetlema tänase päevakorra punkte. Esimene päevakorrapunkt on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud ravikindlustuse seaduse § 63 muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimehe Vilja Savisaare!

Austatud Riigikogu juhataja! Head kolleegid! Eesti Keskerakonna fraktsioon on algatanud eelnõu, millega täiendatakse ravikindlustuse seaduse § 63 lõiget 3.
Kehtiv ravikindlustuse seadus annab isikule, kellele on riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud vanaduspension, ja üle 63‑aastasele kindlustatud isikule õiguse üks kord kolme aasta jooksul saada haigekassalt hambaproteesihüvitist. Selle suuruseks on alates 2007. aastast 4000 krooni. Hüvitise saajate hulgast on aga välja jäetud teised pensionisaajad: töövõimetuspensionärid, toitjakaotuspensionärid, rahvapensionärid, väljateenitud aastate pensioni ja soodustingimustel vanaduspensioni saavad isikud. Nimetatud pensione saavad isikud ei pruugi olla üle 63‑aastased, kuid näiteks tervist kahjustava töö tõttu võib neil olla vanaduspensionäridega võrdne vajadus hambaproteeside järele.
Õiguskantsler on sel teemal teinud märgukirja sotsiaalministrile, milles viitab põhiseaduse § 12 riivele, kuna praegu eelistatakse vanaduspensionäre ja üle 63‑aastaseid kindlustatud isikuid hambaproteesihüvitiste maksmisel kõikidele teistele pensionäridele. 20. veebruaril 2007 tõdes küll ka õiguskantsler, et olukord on paranemas, Sotsiaalministeerium mõtleb laiendada hambaproteesihüvitise saajate ringi ja hüvitise saajate hulka lisatakse ka töövõimetuspensionärid. Täna, kui te panite tähele, valitsus sellise eelnõu Riigikogu menetlusse andiski, mis muu seas käsitleb töövõimetuspensionäridele hambaproteeside hüvitamist. Kuid kahjuks ei ole sinna sisse lülitatud ikkagi neid pensionäre, kes saavad väljateenitud aastate pensioni, või soodustingimustel vanaduspensioni saavaid isikuid.
Eesti Keskerakonna fraktsiooni eelnõuga lisatakse hambaproteesihüvitise saajate hulka nii töövõimetuspensionärid, toitjakaotuspensionärid, rahvapensionärid, väljateenitud aastate pensioni kui ka soodustingimustel vanaduspensioni saavad isikud. Eelnõu eesmärk ongi hambaproteeside hüvitamise tagamisega kaotada nende pensionäride ebavõrdne kohtlemine võrreldes vanaduspensionäridega. Eeldame, et eelnõus toodud pensionäridele hüvitatakse kulutused hambaproteesidele võrdses ulatuses, see tähendab 4000 krooni ulatuses, ja seda üks kord kolme aasta jooksul.
Tuleb arvestada, et kõikidel eespool nimetatud pensionisaajatel ei pruugi olla vajadust hambaproteeside järele, samuti ei pruugi nad hambaproteesihüvitist ühel ajal välja võtta, sest neil on proteesid lihtsalt juba olemas. Sarnased arvutused on teinud 2008. aasta eelarvet kokku pannes ka Sotsiaalministeerium. Tegelikult võtab ühe aasta jooksul hambaproteesihüvitise välja umbes veerand pensionäridest. Seega oleks selle eelnõu järgi vajaminev summa 137 miljonit krooni. Haigekassa 2008. aasta eelarve koostamisel on arvestatud vaid töövõimetuspensionäridega ja seetõttu tuleks haigekassal selle eelnõu järgi täiendavalt maksta hüvitist 24 339 inimesele ehk 97 356 000 krooni ulatuses. Katteallikana näeme haigekassa eelmiste perioodide jaotamata kasumit.
Kui sotsiaalkomisjon arutas meie eelnõu, siis koalitsioonipoliitikud, loomulikult, nagu ikka, ei toetanud seda eelnõu ja tegid ettepaneku see eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Loomulikult kasutati jätkuvalt koalitsiooni teerullitaktikat opositsiooni eelnõu suhtes. Asendusliikmena viibis sellel sotsiaalkomisjoni istungil Andres Herkel, kes vaid paar päeva enne selle eelnõu menetlemist komisjonis oli teinud koos IRL‑i poliitikute Mart Laari ja Urmas Reinsaluga ettepaneku nn kümne käsu või kümne ettepaneku näol, et asuda tihedamale koostööle opositsiooni ja koalitsiooni vahel. Tegelikkuses ei toimunud seda juba kaks päeva hiljem. Mina ei tea, kummal hetkel Andres Herkel tõtt rääkis, kas siis, kui ta tegi selle ettepaneku koos Urmas Reinsalu ja Mart Laariga, või sotsiaalkomisjonis. Mul on äärmiselt kahju, aga nii see läks.
Kutsun siiski kõiki parlamendifraktsioone üles hääletama selle eelnõu poolt, et kõrvaldada põhiseaduse riive, millele on tähelepanu juhtinud õiguskantsler. Aitäh!

Tänan! Ettekandjale küsimusi ei ole. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli sotsiaalkomisjoni esimehe Heljo Pikhofi!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas oma 7. aprilli istungil Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud ravikindlustuse seaduse § 63 muutmise seaduse eelnõu 196. Eelnõu 196 arvab hambaproteesihüvitise saajate hulka ka töövõimetuspensionärid, toitjakaotuspensionärid, rahvapensionärid, väljateenitud aastate pensioni ja soodustingimustel vanaduspensioni saavad isikud. Jaak Aab kui algataja esindaja tutvustas eelnõu. Vabariigi Valitsuse seisukohta nimetatud eelnõu mitte toetada tutvustas Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna nõunik Helen Trelin.
Komisjonis me arutasime, kas on asjakohane rakendada hambaproteesihüvitist kõigile riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel ettenähtud riiklikku pensioni saavatele isikutele. Enamus komisjoni liikmeid leidis, et väljateenitud aastate ja soodustingimustel vanaduspensioni saavad isikud ning toitjakaotuspensioni saavad isikud on enamasti tööealised, kusjuures toitjakaotuspensioni saajatest moodustavad enamuse alla 19‑aastased isikud, kelle hambaravikulud niikuinii makstakse kehtiva õiguse kohaselt kinni ravikindlustuse eelarvest. Ma usun, et kõik saavad aru, et nii noored tavaliselt hambaproteese ei vaja. Mis puutub nendesse isikutesse, kes on saanud varem pensionile, kas väljateenitud aastate eest või soodustingimustel, ja kui nad on töövõimetud, siis kui hakkab kehtima kord, et töövõimetud liidetakse samuti hambaproteesihüvitise saajate hulka, hakkaksid nad saama hambaproteesihüvitist.
Nagu te eelkõneleja ettekandest kuulsite, rõhub eelnõu 196 võrdse kohtlemise printsiibile ja toetub õiguskantsleri kirjale. Õigusloome võrdsus nõuab üldjuhul, et seadused ka sisuliselt kohtleksid kõiki sarnases olukorras olevaid isikuid ühtemoodi. Komisjonis me arutasimegi kahte võimalust. On kaks võrdsuse printsiipi. Üks on see, et hambaproteesid hüvitataks kõigile, kellel pole hambaid suus, või siis neile, kes on vähem kindlustatud või kelle töövõime kas ea või töövõimetuse tõttu on vähenenud või see praktiliselt puudub. Ma võin öelda, et töövõimetuspensionäridele hambaproteesihüvitise maksmise poolt olid kõik komisjoni liikmed. Komisjoni enamus aga ei pidanud vajalikuks laiendada hambaproteesihüvitist kõigile riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel pensioni saavatele isikutele. Sama meelt on ka õiguskantsler.
Haigekassa 2008. aasta eelarve koostamisel on arvestatud ka töövõimetuspensionäridega. Nii et nemad hakkavad kindlasti, kui me seadusmuudatuse sisse viime, saama vajaduse korral hambaproteesihüvitist.
Komisjonis arutasime veel seda, kas Eestis on üldse tehtud uuringuid hammaste olukorra kohta. Räägitakse eestlaste hammaste halvast olukorrast, aga uuringud viimasel ajal puuduvad. Samuti tuli kõne alla, kuidas saaks ikkagi nende inimeste, kellel on hambad veel suus, hammaste ravi hüvitada, kui nad on väikese sissetulekuga ja neil ei ole piisavalt vahendeid hammaste eest hoolitsemiseks. Arutasime Soome süsteemi, kus  seda tagatakse sotsiaaltoetustega.
Komisjon otsustas üksmeelselt saata ravikindlustuse seaduse § 63 muutmise seaduse eelnõu Riigikogu täiskogu saali esimesele lugemisele 15. aprillil. Komisjoni ettepanek on esimest lugemist mitte lõpetada ja komisjoni ettekandjaks otsustati määrata komisjoni esimees Heljo Pikhof. Aitäh!

Ettekandjale on küsimusi. Marek Strandberg, palun!

Hea ettekandja! Kas komisjonile on teada asjaolu, et korralik suuhügieen vanemas eas vähendab tunduvalt vajadust erinevate põletikke, valu ja südamehaigusi korrigeerivate ravimite järele ja vähendab seega meditsiinikulusid üldiselt?

Me seda komisjonis ei arutanud. Ma ei tea, kas komisjoni liikmetele on see teada või ei ole.

Rein Ratas, palun!

Tänan! "Nii noored hambaproteese ei vaja!" See on väärt sõnum, mis võiks minu arvates muutuda klassikaks. Nüüd küsimus teile, austatud ettekandja: kas nii noored ei vaja hambaproteese ka siis, kui neil on õnnetusjuhtumi või kallaletungi tõttu suu hammastest puhtaks löödud? Või on teil mingisugused statistilised andmed, et teatud vanuse piires ei ole see üldse mingi küsimus?

Aitäh küsimuse eest! Jutt oli toitjakaotuspensioni saajatest. Kui inimene kuriteo või õnnetusjuhtumi tagajärjel jääb ilma hammasteta ja on alla 19‑aastane, siis ei pruugi ta saada toitjakaotuspensioni. Teie eelnõu seda olukorda ei paranda.

Vilja Savisaar, palun!

Aitäh! Ma ei küsi selle kohta, mida komisjonis arutati, aga ma arvan, et sotsiaalkomisjoni esimehena teil siiski peaks mingi arusaamine sellest asjast olema. Kas teile tundub, et selle seaduse alusel, juhul kui me selle vastu võtaksime, saaks hambaproteesitoetust ka inimene, kes seda tõepoolest ei vaja, kes lihtsalt viib need proteesid koju kapi peale igaks juhuks valmis, et võib-olla kunagi on vaja? Kas te ei diskrimineeri siiski väljatöötatud tööaastate eest pensionile läinud inimesi, sest nad kahjuks ei ole ainult baleriinid, vaid nende hulgas on ka inimesi, kes on tõepoolest teinud rasket tööd ja seetõttu nad lastaksegi varem pensionile? Ma ootan teie kommentaari.

Vilja Savisaar! Ma arvan, et te ei telli proteese enne, kui teil neid vaja on.

Mai Treial, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea komisjoni esimees! Täna esitas ka Vabariigi Valitsus samasisulise seaduseelnõu Riigikogu menetlusse. Riigikogu praktika on olnud ikkagi selline, et ainuüksi see, et Vabariigi Valitsus menetleb seadust, ei ole põhjuseks, et opositsiooni seaduseelnõu tagasi lükatakse. Mis sa komisjoni esimehena arvad sellest, miks me sel korral niimoodi toimime, et lükkame tagasi opositsiooni eelnõu ja hakkame menetlema Vabariigi Valitsuse eelnõu, kui ometi oleks võinud eelnõud ühendada, sest probleem on ju olemas? Tegelikult ka eelnõu algatajad ütlesid, et nad on kompromissideks valmis.

Ma arvan, et seda näitab hääletamine saalis.

Vilja Savisaar, palun!

Aitäh! Proua komisjoni esimees! Ma tahan teada, millele tugineb teie väide, et õiguskantsler on rahul selle ettepanekuga, mille Vabariigi Valitsus teeb. Mul on millegipärast absoluutselt teise sisuga õiguskantsleri märgukiri, kus ta loetleb kõik need pensionisaajate liigid, kaasa arvatud toitjakaotuspensionärid, rahvapensionärid ja soodustingimustel vanaduspensioni saavad isikud, ning nimetab seda võrdse kohtlemise printsiibi rikkumiseks ja seetõttu vastuolus olevaks põhiseaduse §‑ga 12.

See on kiri 20. veebruarist 2007, mida te ka oma ettekandes märkisite. Siin ütleb õiguskantsler, et kui hambaproteesihüvitist hakkavad lisaks vanaduspensionäridele saama ka töövõimetuspensionärid, siis on kõik korras, siis ei ole põhiseadusest möödavaatamist.

Rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Avan läbirääkimised. Ma palun Riigikogu kõnetooli Reformierakonna fraktsiooni esindaja Tõnis Kõivu! Kaheksa minutit.

Lugupeetud Riigikogu liikmed! Pöördun tagasi lausa aastasse 2006, kui õiguskantsler kirjutas 30. juunil Sotsiaalministeeriumile kirja ja viitas sellele, et hambaproteesihüvitise maksmise normide puhul on võimalik vastuolu põhiseadusega ja seda just töövõimetuspensionäride puhul. Õiguskantsleri arvates ei ole noorematele kui 63 eluaasta vanustele töövõimetuspensionäridele hambaproteesihüvitise mittemaksmine piisavalt põhjendatud, et ta saaks hinnata selle piirangu põhiseadusega kooskõlas olevaks.
3. oktoobril 2006 toimus Sotsiaalministeeriumis ümarlaud, kus osalesid Sotsiaalministeeriumi esindajad, haigekassa esindajad, hambaarstide esindajad. Ümarlaual otsustati, et tuleb laiendada proteesihüvitise saajate ringi, lisaks vanaduspensionäridele tuleb hüvitist maksta, nii nagu ümarlaua protokoll ütleb, invaliidsuspensionäridele.
2006. aastal arutas sedasama küsimust päris mitmel korral ka haigekassa nõukogu ja otsustamisele jõudis ta 24. novembril. Arutuse all oli kaks teemat, mis olid omavahel seotud. Esiteks, hambaproteesihüvitise suurus, mis aastal 2006 oli 2000 krooni kolme aasta jooksul, ja hüvitise saajate ring. 24. novembril 2006 otsustati haigekassa nõukogus hääletuse tulemusel, et hambaproteesihüvitise suurus tuleb tõsta 4000 krooni peale. Saajateringi küsimus haigekassa nõukogu otsustada ei olnud, ei olnud siis ega ole ka praegu. See lahendus jäi 2006. aastal Sotsiaalministeeriumi ehk Vabariigi Valitsuse leida.
Täna saame öelda, et aasta ja rohkemgi on mööda läinud, varsti saab juba kaks aastat, vahepeal on toimunud valimised, valitsus on vahetunud. Nüüd me kuulsime, kuidas täna hommikul anti Riigikogule üle eelnõu, mis sätestab muu hulgas hambaproteesihüvitise maksmise töövõimetuspensionäridele. Tuleb öelda, et selgunud on ka tollase sotsiaalministri erakonna ehk Keskerakonna mõtted ja soovid. Nad on esitanud eelnõu, mille järgi on plaanis maksta hambaproteesihüvitist juba kõigile pensionäridele, ka toitjakaotuspensionäridele ja väljateenitud aastate pensioni saavatele isikutele, kusjuures viimati nimetatud on enamuses ju tööealised. Toitjakaotuspensioni saajatest moodustavad jällegi enamuse noored, kuni 19‑aastased isikud, kelle hambaravi on niikuinii kaetud ravikindlustuse eelarvest.
Täna menetluses olev Keskerakonna eelnõu nõuab 140 miljonit lisakrooni. Teadaolevalt kehtib meil Eesti Vabariigis solidaarne ravikindlustuse põhimõte, kõiki kindlustatuid ja kindlustatutega võrdsustatud isikuid koheldakse võrdselt. Arvestades Eesti Haigekassa piiratud ravikindlustusressursse, saab riik pakkuda neid hüvesid siiski vaid ulatuses, milleks neid ravikindlustusvahendeid jagub. Aga rõhutan veel kord, et alla 63‑aastased töövõimetuspensionärid hakkavad hambaproteesihüvitist siiski saama ja seda siis, kui täna üleantud Vabariigi Valitsuse eelnõu seaduseks saab. Haigekassa selle aasta eelarvesse on selleks vajalikud vahendid, 80 miljonit krooni, juba sisse arvestatud. Nii et Vabariigi Valitsuse üleantud eelnõu on rahaga kaetud. Aga kuna Keskerakonna esindajad sotsiaalkomisjonis on avaldanud valmisolekut oma menetluses olevat eelnõu parandada ja Vabariigi Valitsus on probleemi lahendava eelnõu menetlusse esitanud, on tõesti mõistlik ka eelnõu 196 menetlusse jätta ja menetleda seda koos Vabariigi Valitsuse esitatud eelnõuga.
Teen Reformierakonna fraktsiooni nimel ettepaneku, mida minu teada toetavad ehk on samal arvamusel ka Isamaa ja Res Publica Liit ning sotsiaaldemokraadid, see eelnõu täna menetlusse jätta ehk esimene lugemine lõpetada ja lahendada töövõimetuspensionäridele hambaproteesihüvitise maksmine kahe eelnõuga üheskoos, neid ühendades. Nimetame seda siis parlamendi hea tava ja praktika järgimiseks. Aitäh!

Tänan! Ma palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Jaak Aabi!

Austatud juhataja! Hea Riigikogu! Kõigepealt eelnõu menetlemisest komisjonis ja siin saalis. Kindlasti tuleb positiivsena märkida seda, et erinevalt sellest, mis komisjonis eelmisel nädalal jutuks oli ja kuidas hääletused läksid, on näha, et siit minu poolt vaadates parempoolne saaliosa ja nende erakondade esindajad on vahepeal tõenäoliselt nõu pidanud. Ka esimene märk sellest, et koalitsiooni ja opositsiooni koostöö võib tihedam olla, on väga rõõmustav. See soojendab tõsiselt südant.
Aga paar sõna eelnõu sisust. Mille pärast Keskerakonna fraktsioon selle eelnõu algatas? Tõesti, haigekassa eelarve oli teisel lugemisel siin eelmise aasta sügisel ja jätkuvalt ei olnud seal sees isegi neid töövõimetuspensionäride hambaproteesihüvitisi, millele ma siis tähelepanu juhtisin. Ma olin tõesti selle probleemiga kursis, nii nagu hea kolleeg Tõnis Kõiv meelde tuletas. Ka tema oli haigekassa nõukogu liige eelmises koosseisus, kus me selle teemaga tegelesime. Ka Sotsiaalministeeriumilt tuli roheline tuli, et kindlasti üritatakse tähelepanu pöörata sellele probleemile, millele õiguskantsler tookord tähelepanu juhtis, ja seda lahendada. Rahaliste vahendite seis oli kindlasti veidi keerulisem kui praegu. Eks tol korralgi oli kaalumisel, kui palju seda proteesihüvitist suurendada. Mäletame ju tõsiseid diskussioone palkade üle ja selle üle, kas haigekassa eelarvet on võimalik rahaga täiendada. Eelmise koalitsiooni, ütleme, valitsuse lõpukuudel õnnestus tegelikult teha kaks põhjapanevat otsust, mis haigekassa vahendeid suurendasid, tänu millele laekus näiteks eelmisel aastal haigekassasse 25% rohkem vahendeid kui 2006. aastal. Need kaks otsust olid miinimummäära tõstmine, millelt makstakse sotsiaalmaksu, ja kapitalikulude katmine riigieelarvest. Need kaks meedet parandasid oluliselt haigekassa rahalist seisu ka perspektiivis. Nüüd saame tõesti arutada, kuhu me seda raha kulutame. See on alati positiivsem arutelu kui öelda, et raha üldse ei ole ja ei ole võimalik inimestele rohkem mingisuguseid teenuseid pakkuda.
Mis puudutab neid isikuid, kellele seda hambaproteesihüvitist võiks maksta, siis ka õiguskantsler märkis, et kui on asutud tegema kõik selleks, et töövõimetuspensionäridele hambaproteesid hüvitatakse, siis on asutud õigele teele. Aga õiguskantsleri viimases kirjas sotsiaalministrile ei olnud kindlalt öeldud, et see on piisav, et põhiseaduslikku riivet likvideerida. Mul on hea meel, et me saame selle üle edasi diskuteerida nii Keskerakonna fraktsiooni esitatud eelnõu menetlemisel kui ka Vabariigi Valitsuse esitatud eelnõu menetlemisel. Meie esitasime selle eelnõu juba seitse nädalat tagasi. Me teadsime, et haigekassas on vähemalt vahendid selleks aastaks töövõimetuspensionäridele hambaproteeside hüvitamiseks, aga kuidagi ei jõudnud siia Vabariigi Valitsuse eelnõu. Nii et me tulime siin valitsuskoalitsioonile appi, et võimalikult kiiresti see probleem lahendada. Ma loodan, et jätkuvate diskussioonide ja arutelude käigus me kahe eelnõu menetlemisel saamegi probleemi lahendatud. Aitäh teile!

Tänan! Ma palun Riigikogu kõnetooli Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindaja Lauri Vahtre!

Austatud kolleegid! Ükskõik, kuidas me siin praegu ka ei otsusta, selle küsimuse juurde me tuleme nagunii tagasi. Sellega seoses on mul ainult üks üldisemat laadi märkus. Juhul kui see hetk tuleb ja me jälle selle küsimuse juures oleme, siis võiks juba eelnevalt kokku leppida selles, et ei oleks nõnda, et ühed räägivad sellest, mis on võimalik, ja teised sellest, mis on vajalik. Ja kui ühed on põhjalikult rääkinud sellest, mis on vajalik, ja teised jälle ütlevad, et see pole võimalik, siis ei maksa neid teisi süüdistada selles, justkui nad väidaksid, et see pole vajalik. Me räägime koos kas sellest, mis on võimalik, või sellest, mis on vajalik, aga mitte läbisegi, sest muidu on kogu meie aruteluga n‑ö hambad. Ma tänan!

Tänan! Ma palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Heljo Pikhofi!

Austatud Riigikogu! Enne ma esitasin teile meie komisjoni seisukoha, nüüd Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni seisukoha. Kutsun teid hääletama eelnõu 196 poolt. Ma väga loodan, et komisjonis, kui tulevad arutusele valitsuse eelnõu ja Keskerakonna eelnõu, me need kenasti ühendame. Aitäh!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 196 esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame selle ettepaneku hääletamist.
Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 196 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
1 poolt ja vastu 73, erapooletuid ei ole. Eelnõu 196 jääb menetlusse ja seda eelnõu tagasi ei lükatud. Määran eelnõu 196 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 29. aprilli kell 18. Esimese punkti menetlemine on lõpetatud.

Läheme teise päevakorrapunkti juurde, milleks on põhiseaduskomisjoni algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse § 28 muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni esimehe Väino Linde!

Austatud Riigikogu! Austatud Riigikogu istungi juhataja! Head kolleegid! Teie laudadel on seaduseelnõu numbriga 201. Tuletame meelde, et see oli 29. jaanuaril s.a, kui Riigikogu 86 poolthäälega ja ei ühegi erapooletu ega vastuhääleta otsustas toetada õiguskantsleri ettepanekut viia Riigikogu liikme staatuse seadus kooskõlla põhiseadusega. Sellest tulenevalt tegi Riigikogu juhatus põhiseaduskomisjonile ülesandeks töötada välja ja esitada Riigikogule vastav eelnõu. Selles eelnõus tuli kas keelustada või sätestada Riigikogu liikmete õigus kuuluda riigi osalusega äriühingute nõukogudesse.
Tõsi see on, et eelmise aasta kevadel vastuvõetud Riigikogu liikme staatuse seadus ei reguleeri seda küsimust absoluutselt. Seaduse § 28 ütleb, et Riigikogu liige ei või kuuluda riigi osalusega äriühingu või riigi asutatud sihtasutuse juhatusse või olla selle juhatuse liige. Nagu ma ütlesin, nõukogusse kuulumist see seadus ei käsitle. Küll aga ütleb riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seaduse § 19 lõige 1, et riigi esindajateks äriühingu ja sihtasutuse nõukogus ning mittetulundusühingu juhtorganis võivad olla nii riigiametnikud kui ka teised asjatundjad, kellel on oma ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised ja ka vajalikud kogemused.
Selle aasta veebruaris, täpsemalt, 18. veebruaril, toimus põhiseaduskomisjonis päris tõsine dispuut selle võimalikult algatatava eelnõu sisu teemadel. See jätkus ka järgmisel päeval. 19. veebruaril otsustas Riigikogu põhiseaduskomisjon hääletuse tulemusena algatada selle eelnõu, mis täna teie ees on, nimelt, eelnõu Riigikogu liikme staatuse seaduse § 28 muutmiseks, ja see eelnõu anti järgmisel päeval Riigikogus üle.
8. aprillil arutas põhiseaduskomisjon jälle eelnõu ja tegi seda eelnõu esimeseks lugemiseks ettevalmistamise eesmärgil. Esmalt täiendas komisjon eelnõu teksti ja märkis § 28 lõike 2 osas selge sõnaga seaduse eesmärgi, et Riigikogu liige võib olla riigi esindajana riigi osalusega äriühingu, riigitulundusasutuse või riigi asutatud sihtasutuse nõukogu liige, kui see on vajalik avalike huvide esindamiseks. Avalik huvi, head kolleegid, nagu me teame, on eraldi võetuna alati ka juriidilise terminoloogia järgi eelkõige faktiküsimus. Piltlikult öeldes võiks öelda, et mida rohkem inimesi või mida rohkem erinevaid poliitikaid ühe või teise just nimelt konkreetse äriühingu tegevus puudutab, seda suurem on kindlasti see avalik huvi.
Samuti täiendati eelnõu rakendussättega. Kui me seda eelnõu vaatame, siis on see sinna lisatud. Sealt tuleneb asjaolu, et praegused Riigikogu liikmetest nõukogu liikmed tuleks selle seaduse jõustudes kas tagasi kutsuda või jõustunud seaduse kohaselt ümber nimetada hiljemalt 1. jaanuariks aastal 2009.
Viisime läbi hääletusi. Esmalt tegi hea kolleeg Urmas Reinsalu ettepaneku eelnõu komisjoni poolt tagasi kutsuda, arutada see probleemistik läbi õiguskantsleriga ja edasi otsustada selle eelnõu uus algatamine. Poolt oli 3 komisjoni liiget, vastu 5. See seisukoht ei leidnud toetust. Küll aga jäi istungil siiski kajama seisukoht, et igal juhul on selle eelnõu edaspidise menetlemise käigus tarvis kindlasti kõik selles eelnõus toodud küsimused veel kord arutada läbi praegu ametis oleva õiguskantsleriga. Siis tegi hea kolleeg Urmas ettepaneku eelnõu Riigikogu saalis esimesel lugemisel komisjoni ettepanekul tagasi lükata. Ka see ei leidnud toetust (3 poolt ja 5 vastu). Siis tehti komisjonis ettepanek esimene lugemine Riigikogu saalis täna lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 5. mai kell 6 õhtul. Selle poolt olid juba kõik kohal viibinud 8 komisjoni liiget.
Märgin ka selle ära, et kui see eelnõu hakkab seaduseks saama, siis on tema vastuvõtmiseks tarvis Riigikogus vähemalt 51 poolthäält.
Aga ilmselt oleks nüüd õige aeg rääkida veel korra täpsemalt selle eelnõu sisust. Loomulikult oleks eelnõu koostamisel kõige kergema vastupanu teed minek tähendanud seda, et eelnõuga oleks võinud keelata Riigikogu liikmete kuulumise nende äriühingute nõukogudesse. See oleks siis parlamendi poliitilise seisukoha väljendus. Loomulikult, miks ka mitte. Ka selline lähenemine on võimalik. Küsimus on selles, kas see on ka mõistlik ja otstarbekohane, seda põhjusel, et sellist absoluutset keeldu saab meie põhiseadusest tuletada ainult ühe võimaliku tõlgenduse kaudu. Nimelt, põhiseaduse § 63 kohaselt oleks riigi osalusega äriühingutes nõukogu liikmeks olemisel Riigikogu liikme puhul tegemist muu riigiametiga, mida Riigikogu liige ei tohiks pidada. Teistpidi jälle, kui põhiseadust vaatame, siis § 99 ütleb sõnaselgelt, et minister ei tohi olla üheski muus riigiametis ega kuuluda tulundusettevõtte juhatusse või nõukogusse. Seda viimast keeldu aga Riigikogu liikme kohta ei ole põhiseaduse §‑s 63 märgitud. Seal ei ole sõnaselgelt öeldud, et ta ei tohiks kuuluda tulundusettevõtte juhatusse või nõukogusse.
Ka palju viidatud Riigikohtu 1994. aasta otsus käsitleb ju tegelikult hoopis teist olukorda kui see, mis meil praegu on. See käsitleb Riigikogu liikmete kuulumist või mittekuulumist riigiettevõtete haldusnõukogudesse. Aga riigiettevõtete haldusnõukogud tollel ajal, 1994. aastal, ei olnud sugugi sellised, nagu on praegu riigi osalusega eraõiguslike äriühingute nõukogud. Funktsioonid ja ülesanded on ju teistsugused. Ka see riigi äriühingute alluvus on praegu hoopis teistmoodi üles ehitatud kui riigiettevõtetes tollel hetkel. Kuid mispärast peaks Riigikogu liiget siis vähem usaldatama selles tegevuses, eriti nõukogus avalike huvide kaitsmisel, miks peaks teda vähem usaldatama kui näiteks mõnda riigiametnikku või ärimeest, kes ju praegu seaduse järgi võivad olla nendes riigi osalusega äriühingute nõukogudes ja kaitsta avalikke huve? Võiks arvestada sedagi, et tegelikult (seda on näidanud eriti viimase aja praktika) on Riigikogu liige kogu oma tegevuses hoopis enam avalikkuse tõsise tähelepanu all kui keegi nendest eelnimetatutest, keda ma siin välja tõin, kes võiksid olla riigi osalusega äriühingute nõukogudes. Seega ongi seadusmuudatuse eesmärk tagada põhiseadusega kooskõlas olev regulatsioon Riigikogu liikmete osalemiseks riigi osalusega äriühingute nõukogudes.
Loomulikult, me oskame kõik lugeda, head kolleegid, ja ma ei kavatse praegu kogu seletuskirja teile ette lugeda, aga siiski on ilmselt otstarbekas mõnel olulisemal punktil peatuda.
Nimelt oleme lähtunud põhimõttest, et nõukogudes tegutsemine võib olla Riigikogu liikme lisafunktsioon. Ka põhiseadus lubab Riigikogu liikmetel lisafunktsioone täita, kui see ei lähe vastuollu põhiseaduse teiste sätetega, kui see on põhjendatud ja kui see ei takista põhifunktsiooni täitmist. Seega ei ole meie visiooni kohaselt tegemist otseselt parlamentaarse järelevalve teostamisega äriühingute nõukogudes, aga kindlasti see osalemine riigi osalusega äriühingute nõukogudes võiks ja võib abistada Riigikogu liikmeid nende põhiülesannete täitmisel, näiteks kas või lisainformatsiooni saamise kaudu. Igal juhul on tegemist eraõigusliku keskkonnaga, kus need äriühingud tegutsevad, ja kindlasti ei toimi selles osas sellised tavameetodid nagu parlamentaarse järelevalve puhul.
Põhjus, miks Riigikogu liikmed võiksid osaleda nendes nõukogudes, seisneb vajaduses tagada avalike huvide järgimine riigile strateegiliselt oluliste äriühingute juhtimises. Oleme eelnõus arvestanud mitme asjaoluga, sellega, et ei riivataks täidesaatva võimuharu iseseisvust, et ei riivataks Riigikogu liikme põhiseaduslikku rolli ja et me laseksime äriühingutel tõrgeteta tegutseda.
Oleme seisukohal, et eelnõus toodud regulatsioon vastab põhiseaduse §‑le 4, mis ei räägi mitte ainult võimude lahususe põhimõttest, vaid ka võimude tasakaalustatuse põhimõttest. Arvame, et see on väga oluline. Oluline on ka see, et ei tekiks huvide konflikti. Aga iseenesest ei tähenda see põhimõte ju seda, et Riigikogu liige peaks oma volituste ajal olema täiesti eraldunud või irdunud muust elust, olema sellest võõrdunud, olema ainult siin Toompeal ja tegelema ainult seaduste vastuvõtmisega.
Äriühingute nõukogud, nagu me teame, on äriühingute juhtorganid, mis käivad aeg-ajalt koos ega tegele äriühingu igapäevase juhtimisega. Kuna äriühingu nõukogu liikmeks olemine on Riigikogu liikme lisafunktsioon (ta võib olla selleks), siis see toob loomulikult kaasa lisavastutuse (kas või ärisaladuse hoidmisega seonduv või ka tsiviilvastutus otsuste eest, mida see äriühingu nõukogu teeb), siis on õigustatud, et selle tegevuse eest saab Riigikogu liige lisatasu samadel alustel nagu teisedki riigi äriühingu nõukogu liikmed, kes ei ole parlamendist pärit.
Eelnõu kohaselt määrab nõukogu liikme Riigikogu majanduskomisjon ministri ettepanekul. Kui minister leiab, et on avalik huvi, mille teostamiseks või kaitseks oleks vajalik Riigikogu liikmete osalemine selles äriühingu nõukogus, siis esitab ta taotluse Riigikogu majanduskomisjonile, kus taotlus läbi vaadatakse ja esitatakse kas konkreetne kandidaat või kandidaadid. Põhimõtteliselt võib komisjon sellest loomulikult keelduda. Ka tagasikutsumine käib samal viisil: Riigikogu komisjoni kaudu, mis ongi otsekui vahepuhver.
Tasustamine toimub samadel alustel nõukogu teiste liikmetega, nagu ma juba ütlesin. Seda on oluline teada. Ka seda on oluline teada, et Riigikogu liige on aruandekohustuslik teda nimetanud Riigikogu majanduskomisjoni ees.
Loomulikult jääb ikkagi minister endiselt äriühingu üldkoosoleku õigusi täitma, nii nagu praegu seaduses on. Kuigi üldine suundumus teoreetilises plaanis (olen uurinud siin mitmesuguseid lähenemisi) on see, et kui õige üldse tegelikult ongi niisuguse eraõiguse maastikul tegutseva äriühingu üldkoosoleku pidajaks pidada sellist poliitilist figuuri nagu täidesaatva võimu minister. Aga see on edaspidine teoreetiline küsimus, praegu on see seaduses nii sätestatud ja kindlasti on see praeguses kontekstis ka õige. Nii et me oleme ka seda eelnõu puhul endiselt arvestanud ja oleme arvestanud seda, et Riigikogu liige riigi äriühingu nõukogu liikmena peab samuti järgima neid ministri suuniseid, mis see annab, olles üldkoosoleku õigustes, kuid Riigikogu liikmele on tagatud suurem ja kindlam iseseisvus võrreldes teiste liikmetega, kes on selles äriühingu nõukogus. See tulenebki just nimelt teistlaadsest nõukogusse määramisest ja sealt vabastamisest ning ka vastavast aruandlusest.
Veel ütlen seda, et palusime Vabariigi Valitsuselt selle eelnõu kohta arvamust. Põhimõtteliselt Vabariigi Valitsus loobus oma arvamuse andmisest selle eelnõu kohta. Siiski, näiteks Rahandusministeeriumi seisukoht selle eelnõu kohta ei olnud positiivne, samas Justiitsministeerium leidis, et selline käsitlus on õigustatud. Aga Vabariigi Valitsuse tervikseisukohta selle eelnõu kohta meil ei ole. Vabariigi Valitsus loobus arvamuse andmisest, nagu ma ütlesin.
Millise näo see eelnõu siin edaspidi saab, kuidas sellega Riigikogus edasi käituda, see sõltub kindlasti kõigist meist, head kolleegid, kes me siin Riigikogus oleme. Kui edaspidi esitatakse selle eelnõu kohta ka muudatusettepanekuid, siis võib kindlasti seda eelnõu täiendada. Aga esimeseks lugemiseks esitas põhiseaduskomisjon eelnõu just nimelt sellisel kujul.
Olen praegu oma ettekande teie ees lõpetanud. Ma tänan kuulamast!

Ettekandjale on küsimusi. Mark Soosaar, palun!

Hea kolleeg Väino Linde! On tore, et põhiseaduskomisjon on püüdnud leida rohtu olukorras, kus õiguskantsler juhtis tähelepanu, et on tegemist põhiseaduse riivega. Aga ma ei kuulnud sinu ettekandest, et põhiseaduskomisjon oleks arutanud selle arstimi kõrvalefekti. See kõrvalefekt on olemas ju tegelikult nii siin Toompeal kui ka väga paljudes omavalitsustes, kus rahva valitud rahvasaadikuid taltsutatakse just sellega, et neile antakse kohti äriühingutes, ehk luuakse taas nomenklatuuri. Minus isiklikult tekitab kõige rohkem küsimusi just Riigikogu liikme tasustamine. Mis sa arvad, kui jätta eelnõust välja see, et Riigikogu liige saab tasu, kas siin saalis leiduks riigikogulasi, kes läheksid vabatahtlikult ja tasuta oma neljakordse keskmise palga eest nendesse nõukogudesse nõu andma?

Aitäh! Põhiseaduskomisjoni esindajana ei näe ma kõigi 101 Riigikogu liikme sisemusse ega oska öelda, kuivõrd on kolleegid võimelised tegema lisatööd ilma tasuta. Sellest tulenevalt arvan, et puhtjuriidiliselt on igal juhul õigustatud see asjaolu, et kui Riigikogu liige täidab lisafunktsioone, täidab ülesandeid, mis ei ole seotud selle tegevusega, mis on tema põhiülesanne siin Toompeal, siis ei saa teda ka käsitleda teistsuguse riigi esindajana näiteks konkreetse äriühingu nõukogus kui teised riigi esindajad nendes nõukogudes, on nad siis riigiametnikud või ärimehed. Sellisel juhul võime tekitada sellise vaidluse, kas on õigustatud ka nendele riigi esindajatele lisatasu maksmine nõukogu liikmeks olemise eest või peaksid nemadki pidama seda ametit lihtsalt auametina. Ma olen sügavalt veendunud, et auamet riigi osalusega äriühingute nõukogu liikmeks olemine kindlasti ei ole ja see ei tohi ka edaspidi selleks muutuda. See oleks äärmiselt mugav lähenemine, mis meeldiks kindlasti väga paljudele kõrgetele riigiametnikele, aga see on juba hoopis eraldi küsimus.

Kalev Kallo, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Lõikes 2 on niisugune tingimus, et kui nõukogu liikmeks olemine on vajalik avalike huvide esindamiseks. Teie ettekandest sai küll selgesti aru ning seletuskirjast ja ka lõikest 3 võib välja lugeda, et seda tehakse ministri ettepanekul, seega otsustab minister, kas on avalik huvi või mitte. Kas te ei näe võimalust, et ka näiteks majanduskomisjonil võiks olla initsiatiiviõigus, näiteks Riigikogu poolt, kas see on avalik huvi või mitte? Praegu on nii, et kui minister ei tee ettepanekut, siis järelikult ei ole, ja sellega on asi lõppenud.

Aitäh! See on hea küsimus. Seda teemat võiks tegelikult selle eelnõu edaspidise menetlemise ajal ka käsitleda. Me lähtusime praegu sellest printsiibist, et minister on n‑ö üldkoosoleku esindaja ja temal peaks olema õigus ja voli otsustada, kas on tegemist avaliku huviga selle äriühingu puhul ja kas siin on vajalik Riigikogu liikme tasemel nõukogu liige või mitte. Tegelikust praktikast teame ju kõik, head kolleegid, et ega ka ükski minister ei saa ametisse puhtalt taevaste vägede kaasabil, vaid ikkagi saab kõik alguse siitsamast parlamendist. Me ei pannud kirja otsest võimalust komisjoni kaudu teha ettepanek ministrile, me arvasime, et komisjon saab ka muul moel, kas või lihtsalt välja kutsudes, teha talle sellise ettepaneku. Aga seda on võimalik konkretiseerida eelnõu edasise menetlemise käigus. Kui kolleegid peavad silmas niisugust võimalust, et komisjon võiks omakorda ilmutada initsiatiivi, siis seda on põhimõtteliselt võimalik siia lisada. Kusjuures me peame vaatama seda, et me ei riivaks ministri õigusi, mis on talle praegu seadusega antud. Aga ettepaneku tegemine ei riivaks neid õigusi kindlasti.

Sven Mikser, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Jätkan avaliku huvi teemal. Viimasel ajal on ajakirjanduses palju juttu olnud sellest, et mõni riigi osalusega äriühingu nõukogu liige võib kasutada oma seal saadud teadmisi hiljem näiteks mingite erahuvide realiseerimiseks. Teie näikse olevat selle põhimõtte aktsepteerinud, sest seletuskiri ütleb üheselt, et Riigikogu liikmed peaksid osalema, selleks et tagada avalike huvide esindamine. Mina olen alati arvanud, et tegelikult kõik riigi osalusega äriühingute nõukogudesse riigi poolt nimetatud liikmed peaksid tagama avalike huvide esindamise. Kas te ei leia, et selle asemel, et aktsepteerida seda, et mitte-riigikogulastest nõukogu liikmed esindavad seal äri‑ või grupihuve, ja siis lisada Riigikogu liikmed, kes esindavad avalikke huve, tuleks hoopis mõelda, kuidas seadusega tagada, et ka mitte-riigikogulastest nõukogu liikmed esindaksid avalikke huve?

Aitäh! Võib-olla on tõesti tarvis täiendada ka mõnda teist seadust ja lähtuda selle probleemi lahendamisest, millele sa praegu siin viitasid. Selleks on vaja täiendada riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seadust. Aga seda küsimust selle eelnõuga, mis käsitleb Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmist, me loomulikult ei käsitlenud. Aga mis puutub huvide konflikti, siis iseenesest peaks olema välistatud niisugune olukord, et näiteks Riigikogu liiget, kes peab näiteks eraelektrijaama, saaks mingil moel määrata Eesti Energia nõukogu liikmeks. Siis oleks kindlasti tegemist huvide konfliktiga, mida lihtsalt ei saa lubada. Seda me oleme siin eelnõus ka arvestanud.

Eiki Nestor, palun!

Austatud Väino Linde, õpetatud jurist, nagu sa meil oled! Minu küsimus on puhtalt õiguse vallast. Paragrahvi 28 pealkirjast me loeme sõna "piirangud". Kuidas lähevad sõnaga "piirangud" kokku lõiked 2, 3, 4 ja 5?

Hea kolleeg Eiki, praktiseeriv jurist, nagu ma aru saan! Meie komisjon leidis, et niisugusel kujul just nimelt nii see paragrahv kui ka eraldi toodud lõiked näitavad need alused ja võimalused, mida Riigikogu liige võib teha. Näiteks lõige 1 määrab kindlaks, millises ametis ta ei või olla. Lõige 1 ütleb: "Riigikogu liige ei või oma volituste ajal töötada riigi osalusega äriühingu või riigi asutatud sihtasutuse juhina ega juhatuse liikmena." Siit me saamegi need piirangud välja tuua. Järgmised lõiked näitavad, millistel tingimustel on see siiski võimalik, aga siin on ka teatud piirangud jällegi juures.

Marek Strandberg, palun!

Hea ettekandja! Riigikogu liige arusaadavalt esindaks sellistes ettevõtetes avalikke huve, nagu eelnõu ette näeb, oma mandaadist lähtuvalt. Kas teile ei tundu ja kas komisjonis seda arutati, et tegelikult tähendaks see seaduse muutmist ka selle koha pealt, kes võiks olla aktsionäride üldkoosolek? On selge, et aktsionäride üldkoosolek ministri näol ei ole piisav selleks, et anda Riigikogu liikmele suuniseid, nagu te mainisite. Ja kui sünnis üldse on, et Riigikogu liikmele tema otsustes annab suuniseid minister?

Aitäh! Tuletan meelde oma äsjast esinemist siin. Minu seisukohalt ei saa Riigikogu liiget pidada eraldi vaakumis või klaaskupli all ja pidada teda ainult selle seadusandliku funktsiooni teostajaks. Meil on ka muid ülesandeid ja muid kohustusi, me oleme teistsugustes olukordades sunnitud alluma hoopis teistsugustele ametiisikutele kui ainult konkreetses olukorras ministrile. Minu poolest allume kas või näiteks tänavat ületades abipolitseiniku korraldustele. Aga nagu ma ütlesin, see Riigikogu liikme funktsioon ei ole tema põhifunktsioon, vaid lisafunktsioon. Sellest tulenevalt leiame, et on õigustatud üldkoosoleku ülimuslikkus nõukogu liikmete osas. Küll aga tõime garantiina või vahepuhvrina siia juurde Riigikogu komisjoni.

Ken-Marti Vaher, palun!

Aitäh! Hea eelnõu algataja esindaja! See on üks väheseid eelnõusid või ka selliseid algatusi siin Riigikogus, kus koalitsioonierakond ja opositsioonierakond on üksteist meeldivalt (nende erakondade jaoks tõenäoliselt) leidnud. Mulle on jäänud natuke ebaselgeks üks asi. Võib-olla oled sa nii kena ja räägid ka oma täpsemate plaanide kohta põhiseaduskomisjoni esimehena, kes sa ju iga nädal komisjoni päevakorda paika paned. Kui see eelnõu täna esimese lugemise läbib, mis selle eelnõuga siis edasi saab ehk millise aja jooksul oled sina valmis, et panna see uuesti komisjoni päevakorda ja tuua siia täiskogu saali teiseks lugemiseks?

Aitäh! Mis puutub koalitsiooni ja opositsiooni teineteiseleidmisse, nagu sa, hea kolleeg, kujundlikult väljendasid, siis minu arvates kõige parem näide on siiski just nimelt tänane eelmine päevakorrapunkt, kui siin saalis ei olnud ju peaaegu mitte kedagi, kes oleks olnud eelnõu edasi menetlemise vastu. Aga mis puudutab seda konkreetset eelnõu ja selle edasist menetlemist, eeldusel, et täna Riigikogu saalis esimene lugemine lõpetatakse, siis jääb Riigikogu põhiseaduskomisjon kindlasti ootama Riigikogu liikmete muudatusettepanekuid, mida tegelikult täna juba kolleegidelt oli peaaegu et kuulda, ja kindlasti komisjonide seisukohti. Siis viime läbi kohtumisi ka õiguskantsleri ametkonnaga, et selgitada eelnõu sisu ja toime. Mis kuupäevad nüüd selleks kõik plaanitud on, seda on täna väga raske ennustada. Kõik sõltub töö hulgast, kuidas seda eelnõu on vaja edasi menetleda. Sellest tulenevalt ei saa meist keegi täna ennustada, millisel kujul ja millal see eelnõu just nimelt seadusena vastuvõtmiseks kõlblik hakkab olema.

Enn Eesmaa, palun!

Suur aitäh! Austatud ettekandja! Sa pole mitte üksnes olulise komisjoni eesotsas, vaid oled ka oma erakonna juhtpoliitik. Sa oma sõnavõtus püüdsid ette kujutada, millise näo võtab see seaduseelnõu edaspidise arutelu käigus. Kas sulle ei tundu, et niipea kui lähevad läbi sinu oma erakonna ettepanekud Riigikogu töökorralduse muutmiseks selles suunas, et ministriteks saavad komisjonide liikmed ja nad tulevad Riigikokku, siis see plaan selle seaduseelnõuga, mida me praegu arutame, muutub peaaegu absurdseks? Nii tundub mulle. Kes siis kellele ülesandeid annab, kes keda kontrollib? Kas te olete selle läbi mõelnud või olete nõus ohvriks tooma oma Riigikogu töökorralduse ettepanekud selleks, et see seaduseelnõu läbi läheks?

Aitäh! Ohverdamise komme on tegelikult ka meil siin Maarjamaal ilmselt aastasadu tagasi lõppenud ja seda kommet ei pea minu teada ka ükski partei praegu üleval. Aga vastus sellele küsimusele on väga lühike: elame, näeme!

Eiki Nestor, palun!

Teine küsimus on mul selline. See piirang, et Riigikogu liige võib kuuluda äriühingu nõukogusse, on lubatud ka sihtasutuste nõukogude puhul, selle eelnõu järgi, mille põhiseaduskomisjon kiirustades ette valmistas, ja hakkab teda sinna nimetama majanduskomisjon. Meil on väga ohtralt sihtasutusi teaduse, kultuuri jt valdkondadest. Miks peaks neid nõukogu liikmeid nendesse sihtasutustesse nimetama majanduskomisjon, mitte kultuurikomisjon? See oligi küsimus.

Väga hea. Aitäh! Põhiseaduskomisjoni liikmed kaalusid siin eri võimalusi. Eelnõu teksti ühes algvariandis ei olnudki konkretiseeritud Riigikogu majanduskomisjon, vaid me lähtusime sellest, et Riigikogu juhatus määraks iga konkreetse olukorra puhul vastava Riigikogu komisjoni. Ma ei välista ka seda, et kui on sobilikke põhjendusi ja soove, siis võib seda eelnõu selleski osas täiendada, tuues siia mingite olukordade puhul juurde teisi Riigikogu komisjone. Kuid Riigikogu põhiseaduskomisjoni enamus siiski leidis, et võib-olla on õigustatud see, kui selles küsimuses omaks ülevaadet ja peaks n‑ö raamatupidamist üks kindel Riigikogu komisjon. Aga, nagu ma ütlesin, see on jällegi edasise arutelu koht. Kindlasti ei ole see säte ja küsimus siia kogemata sattunud, vaid ka selle me arutasime kolleegidega komisjonis läbi.

Mark Soosaar, palun!

Lugupeetud kolleeg Väino! Ütle, palun, kas te komisjonis arutasite ka, kuidas eelnõu vastab täna rahva õiglustundele.

Aitäh! Ma usun, et sinu hea kolleeg Hannes, kes on ka põhiseaduskomisjoni liige, võiks sind selles küsimuses valgustada. Kuid ma olen seda meelt, nagu ma juba oma varasemas esinemises ütlesin, et kui jätta juriidilised aspektid kõrvale, siis ei näe ma tõesti põhjust, miks ei peaks usaldatama Riigikogu liiget nende küsimuste puhul, mis käsitlevad riigi osalusega äriühingute nõukogu liikmeks olemist. On ju Riigikogu liige oma tegevuses hoopis enam avalikkuse järelevalve, kontrolli ja tähelepanu all kui need teised isikud, kes praegu seaduste alusel võivad olla riigi esindajateks riigi osalusega äriühingutes.

Ken-Marti Vaher, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Sa tead väga hästi, et praegu on ühe erakonna liikmed riigi äriühingute nõukogus. Need on selle erakonna liikmed, keda sina esindad. Ma saan aru, et neid on 14 või 15. Eks see avalike huvide küsimus ole tõesti siin mitmel korral tõstatunud. Tõenäoliselt, ma arvan, oleks selles osas võinud vabalt ka eelnõusse kirjutada, et mitte avalike huvide esindamiseks, mis me siin ikka keerutame, kuna tasustamise eesmärk on tõenäoliselt see põhiline, mida taotletakse, siis kirjutada otse, et Reformierakonna huvide esindamiseks võiksid inimesed riigi äriühingute nõukogudesse kuuluda. Minu küsimus lähtub eelmisest küsimusest, millele sa tegelikult ei vastanud, hea Väino. See saal siin on öelnud, et praegune olukord riigi äriühingutega on põhiseadusvastane. Sa keerutasid, öeldes, et sa ei tea täpselt, millal tahetakse eelnõu vastu võtta. Ütle, palun, kas vähemalt selle aasta jooksul, kas kevadistungjärgul, kas sügisistungjärgul. Mis on sinu plaan selle eelnõuga?

Aitäh! Ei, ma ei keerutanud selle vastuse andmisel, aga ennustamine ei ole kindlasti ühegi poliitiku põhitegevus. Küll aga olen ma valmis oma ametikoha nimel sulle ütlema, hea kolleeg Ken-Marti Vaher, kui ma ei eksi, et põhiseaduskomisjon ei viivita selle eelnõu edasise menetlemise käigus, me tahame küll kindlasti kõik selle eelnõu aspektid edaspidi välja tuua, aga mingit asjatut viivitamist kindlasti ei ole. Ma arvan, et selle eelnõu edasine menetlemine on põhimõtteliselt võib-olla tõesti Riigikogu auvõlg eelmise õiguskantsleri ees. Kindlasti ei ole ma nõus ka selle väitega, mille sa välja tõid, et Riigikogu liikmed saaksid ja võiksid täita riigi osalusega äriühingute nõukogudes ühe kindla erakonna huve. Teades ka seda, et teie erakonna liikmeid on olnud ja on tegelikult praegugi riigi osalusega äriühingute nõukogudes, olen ma küll veendunud, et keegi nendest ei vii ellu n‑ö ühe erakonna poliitikat, vaid küsimusi arutatakse ikkagi laiemalt, lähtudes riigi huvidest ja eriti avalikest huvidest, millest ma siin juba pikemalt olen teile rääkinud.

Sven Mikser, palun!

Aitäh! Ma lähen ka oma teise küsimusega natukene selle eelnõu teemast välja. Ma olen noor, naiivne ja optimistlik, sinisilmne inimene, ja usun, et teie eesmärk ei ole mitte n‑ö maksta lisatasu Riigikogu liikmetele või esindada partei huve, vaid teie eesmärk on paremal viisil esindada avalikke huve riigi osalusega äriühingute nõukogudes. Seetõttu ma küsin: kas ei oleks siiski otstarbekam lahendada see sel viisil, et kirjutada teistesse seadustesse sisse garantiid, mis tagavad, et ka mitte-riigikogulastest riigi osalusega äriühingute nõukogude liikmed esindaksid seal avalikke huve?

Aitäh! Esitasid selle küsimuse ilmselt juba teist korda, aga ma väidan endiselt, et Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seadusega saab siiski käsitleda neid küsimusi, mis haakuvad Riigikogu liikme staatuse seadusega, mitte laiemaid küsimusi. Kui sa aga pead vajalikuks neid küsimusi reguleerida, siis seda on võimalik teha juba eraldi eelnõuga, mida on sul Riigikogu liikmena võimalik üle anda ja mida me saaksime vajaduse korral edasi menetleda.

Aivar Riisalu, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Viimasel ajal on ühiskonda raputanud jälle üks väikene skandaalikene. Riigi äriühingu nõukogu juhtfiguur on väidetavalt ära kasutanud inside-infot. Kas te olete seda probleemi arutanud ja kas see aitab teil praegu leida uut sisemist jõudu selle seaduse lõpuniviimiseks, sest, nagu me näeme, ärimehed ei olegi võib-olla riigile parim lahendus?

Aitäh! Ma usun, et vastus sellele küsimusele peitus juba, hea kolleeg, sinu enda küsimuses.

Marek Strandberg, palun!

Hea õiguskomisjoni esimees! Kas oskate öelda, millise äriseadustiku punkti alusel ei koosne riigile kuuluvate äriühingute nõukogud mitte majandushuvidest lähtuvatest inimestest, vaid avalikest huvidest lähtuvatest inimestest?

Sellele küsimusele vastamiseks, hea kolleeg, peame kõigepealt teadma, mis on äriühingute eesmärk, olgu nende kuuluvus milline tahes. Eelkõige on see kasumi teenimine ja see on ka riigi osalusega äriühingutes niimoodi. Samas võib omanik selles osas seada ka teisi eesmärke. Riik ongi tegelikult paljuski sihiks võtnud kasumi teenimisest märksa laiemad eesmärgid, kindlasti on tähtis ka avalike huvide esindamine ja nende väljatoomine. Meil on ju olemas väga suured äriühingud, mille tegevusest sõltub paljude inimeste käekäik, kas või konkreetselt mingid hinnad energiavaldkonnas või kus iganes. Kindlasti peab jälgima, et äriühingu majandushuvid ja avalikud huvid oleksid tasakaalus. Samas oleks see tasakaal tegelikult kõnealusel juhul mõnevõrra nihkes avalike huvide prevaleerimise eesmärgil. Minu arvates on sel põhjusel õigustatud, et riik osaleb teatud äriühingutes.

Peep Aru, palun!

Elus on ikka niimoodi, et mõni asi, mida tehakse hästi kaua, ei pruugi veel hea olla, ja mõni asi, mida tehakse kiiremini, aga kontsentreeritult, võib välja kukkuda väga hästi. Aga minu küsimus on järgmine. Kas põhiseaduskomisjonis oli diskussiooni käigus arutusel ka niisugune põhimõtteline küsimus, et ehk peaks nende riigi osalusega äriühingute, sihtasutuste, mittetulundusühingute juhtorganites, kus Riigikogu liige põhiseaduse alusel võiks olla, Riigikogu liikmete osakaalu hoopis suurendama?

Seda me kõnealuse eelnõuga seonduvalt ei arutanud, kas suurendada või vähendada Riigikogu liikmete osalemist vastavate äriühingute nõukogudes. Küll aga seadis komisjon endale ülesandeks leida lahendus, mis tagaks selle, et meid on võimalik nimetada vastavatesse nõukogudesse. Kui suur Riigikogu liikmete osatähtsus olema peab, seda me praeguse eelnõuga kindlasti ei saa üldiseski plaanis välja tuua. See peab jääma edaspidi otsustada vastavate valdkondade ministrite ja ilmselt ka Riigikogu konkreetsete komisjonide läbirääkimistel.

Mai Treial, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kas te arutasite seaduseelnõu esitamise käigus sedagi, missugune võiks nõukogudes olla opositsiooni ja koalitsiooni kuuluvate saadikute suhe? Ma tean, et mõne nõukogu puhul on niisuguseid otsuseid  eri seadustega langetatud.

Aitäh! Väga raske on seaduses kirja panna niisuguseid punkte, mis peaksid tegelikult tulenema hoopis heast poliitilisest tavast, ja niisuguse võimalusega, et võib-olla peaks seda edaspidi puhtpraktiliselt arvestatama. Selle tõi meil põhiseaduskomisjonis välja hea kolleeg Lembit Kaljuvee. Küll aga ütlen, et n‑ö seadusetähena on väga raske opositsiooni ja koalitsiooni suhet või kõike sellega konkreetselt seonduvat kirja panna.

Toivo Tootsen, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Nädalavahetusel arutasin sama teemat ühe ettevõtjaga. Ta tõi umbes sellise paralleeli, et äriühingus on tavaliselt nõukogus omaniku esindaja ehk, teisisõnu, omanik teostab oma võimu nõukogus olemise kaudu. Kuna Eestis on rahvas riigivõimu kandja ja teostab oma võimu Riigikogu kaudu, siis oleks üsna loogiline, et just niimoodi see asi käikski ja et Riigikogu liikmed oleksid nendes nõukogudes. Mida te selle arutelu peale kostate?

Aitäh! Põhimõtteliselt on see täiesti loogiline arutelu. Lisada võib ainult seda, et Riigikogu on seadusandliku organina delegeerinud osa omanikuks olemisest, osa sellest õigusest eraldi seadustega ka täitevvõimu kõrgele persoonile, ühele või teisele ministrile.

Tänan ettekandjat! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esindaja Marek Strandbergi!

Head kolleegid! Soov, et Riigikogu liikmed kindlasti saaksid riigile kuuluvate äriettevõtete töös osaleda, kuigi see praegu kehtiva seaduse alusel on piiratud, on muidugi tähelepanuväärne. Nagu ma juba küsimuste puhul mainisin, tekitab seadus, mis lubab riigikogulastel kõnealustesse nõukogudesse kuuluda, hulga vastuolusid. Kas siis tekib võimalus, et ettevõtte omanikud võivad oludes, kus valida on kasum või mingi avalik või muu sotsiaalne huvi, nõukogu või juhatuse kaudu otsustada, et kasumit ei teenita? Et selle asemel on sihiks mingisugune muu hüve? Nii kaua kuni need otsused ei põhjusta ettevõtte pankrotti, vaid mõõdukat virelemist ja raha vähestki juurdetulekut, on kõik korras. Kui aga selliste otsuste tagajärjel ettevõte pankrotistub või satub muudesse majandusraskustesse, siis on juhtkond, kuhu ei kuulu avalikku huvi esindavat Riigikogu liiget, teinud juhtimisvigu. Sellist ebakõla ettevõtlusseadustes ei saa sugugi mõistlikuks pidada. Võrrelda nüüd seda, et Riigikogu liige peab alluma näiteks abipolitseiniku märguannetele, mis puudutab seaduse täitmist, sellega, et Riigikogu liige on äriühingu nõukogu kaudu ettevõtlussuhtes majandusministriga, kes arusaadavalt pole ei majanduse ega poliitika abipolitseinik, on hoopis teine lugu.
Nüüd ongi küsimus hoopis laiem. Ja laiem selles mõttes, et kas ettevõtete üldkoosolekud – mõtlen ettevõtteid, mille aktsiad kuuluvad riigile – on oma olemuselt ministrid või on üldkoosolek midagi märksa laiemat. Kas üldkoosolek on näiteks majanduskomisjon või mingi muu hüpoteetiline komisjon, mis Riigikogus peaks tegelema riigi varaga, või see on kogu Riigikogu? Ma ei oska seda öelda, kui õiglane see on. Aga sellise seadusmuudatusega tekitatakse ebavõrdsust, kus ministrile jääb kontrolliõigus ja voli avaliku huvi üle. See on säärane olukord, kus avalik huvi tuuakse sisse vaid riigi osalusega ettevõtetesse. Ma saan aru, et sellest sõnastusest võib välja lugeda, et kui avaliku huvi sfääris  teevad riigi osalusega äriühingu nõukogu liikmed juhtimisvigu, siis need ei ole nagu samad juhtimisvead, mis samadel kaalutlustel juhtuksid ettevõtetes, mille aktsiate või osakute omanik ei ole riik.
Nii et ma arvan, et kogu see küsimus tuleks selleks, et kõik oleks kooskõlas kehtiva õigusega ja põhiseadusega, pikemalt läbi arutada. Seda selleks, et riigiettevõtted ei satuks mingisse kummalisse eristaatusse või -seisusse võrreldes muude ettevõtetega. Võrdse kohtlemise põhimõte on ju meil võimuliidu juhtiva erakonna olulisi alustalasid. Me peaks seda teemat märksa põhjalikumalt arutama.
Lisan veel seda, et meie fraktsiooni ettekujutuses, kui jätta kõrvale sellise ettevõtte nõukogu, omaniku ja juhtimise küsimused, ei peaks tegelikult seda ettepanekut tegema Riigikogule mitte minister. Ettepanek riigi osalusega ettevõtte nõukogu liikmeks saamiseks peaks tulema Riigikogu fraktsioonidelt. See viiks selle avaliku huvi või tolle n-ö üldkoosoleku neile, kes see üldkoosolek tegelikult on, rahvale lähemale. Aga kordan veel kord: ma arvan, et ettevõtlusõigusega seonduvaid probleeme on selle otsuse ja eelnõu puhul rohkem, kui me praegu näha oskame. Aitäh!

Tänan! Palun nüüd kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esindaja Eiki Nestori!

Aulised juhataja ja Riigikogu! Ma arvan, et põhiseaduskomisjonil on olnud selle eelnõu ettevalmistamisega tuli takus. Seda on tehtud kas kiirustades või pole mingil muul põhjusel tutvutud üldse seadusega, mille nimi on riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seadus. Nimelt on minu kindla veendumuse kohaselt nii, et kui seda teed minna, mida minna tahetakse, siis paistab, et Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmisest küll ei aita.
Toon teile ühe näite. Paragrahvi 28 lõikes 3 öeldakse siin, et Riigikogu liikme nimetab nõukogu liikmeks ja vabastab nõukogu liikme kohustest asjaomase ministri ettepanekul – asjaomase ministri ettepanekul! – Riigikogu majanduskomisjon. Hea küll. Aga kui te nüüd riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seadust loete, siis te näete, et neid nn asjaomaseid on lausa mitu. Seaduses on nimetatud äriühingus osalust valitsev minister ja rahandusminister – need on kaks tegelast, kellel on õigus sinna inimesi nimetada. Kumb siis antud juhul on asjaomane minister, küsin ma. Kumb nendest kahest? Kui me aga räägime sihtasutustest, siis sel juhul me nimetame teda hoopis sihtasutuse asutaja või liikme õigusi teostavaks isikuks.
See on asja juriidiline külg, millest rääkides ma tahtsin viidata, et eelnõu on kiirustades tehtud. Sellisel kujul vastuvõetuna tekitaks see hulga küsimusi. Kui see seadus ütleb, et majanduskomisjon nimetab inimese, ja riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seadus ütleb, et sellel osalust valitseval ministril ja rahandusministril on õigus ta tagasi kutsuda, kas siis võib olla nii, majanduskomisjon nimetab inimese ja minister kutsub ta järgmine päev tagasi? See on lihtsalt tüüpiline näide, need asjad peavad olema tasakaalus.
Nimetamine ja tagasikutsumine on eelkõige vaja määratleda täpsuse huvides. Kõige tähtsam on minu meelest see, kellel on õigus anda suuniseid ja kellele peab see inimene, kes nõukogusse nimetatud on, aru andma. Ma usun, et riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seadus vajab tõsisemat läbitöötamist. Aga selle eelnõu kontekstis peaks olema kindlalt ja üheselt selge, et täitevvõimu poolel ei tohiks olla õigust ei suuniseid anda ega aruandeid nõuda. See saab olla ainult Riigikogu.
On ka küsimus, et kui inimene ametikoha alusel ehk Riigikogu liikme staatuses mõnesse nõukogusse nimetatakse, kas siis – kolleeg Mark Soosaare küsimus on väga õige – üldse peaks talle selle eest eraldi palka maksma?
Meil on praegu kahesugust praktikat. On nõukogusid, mille puhul seadus nõuab sinna Riigikogu liikmete nimetamist. Riigikogu on nad nimetanud. Mõnedele näeb seadus ette palgamaksmist, mõnedele ei näe.
Kui juba piirangutest rääkida – § 28 on piirangutest, mitte õigusest kedagi kuskile nimetada –, siis piisaks vahest sellest, et need inimesed ei tohiks kuskil olla juhatuse liikmed. Aga ikkagi jääb veel üks küsimus, millega avalikkus kahjuks vähem tegeleb – võib-olla põhjendatult, võib-olla mitte. See on see, et kohalikud omavalitsused nimetavad Riigikogu liikmeid oma nõukogudesse ilma suurema südametunnistuse piinata. Praegu ükski takistus nende ees ei seisa ja paljud meie kolleegid, kes parasjagu ei ole riigiettevõtete nõukogudes, on hoopis kohalike ettevõtete nõukogudes.
Kokkuvõtteks veel kord: oleks võinud selle eelnõu kallal rohkem tööd teha. Sellist eelnõu sotsiaaldemokraatide fraktsioon toetada ei saa.

Tänan! Palun kõnetooli Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esindaja Ester Tuiksoo!

Austatud juhataja! Head kolleegid! 29. jaanuaril kuulasime siin saalis ära eelmise õiguskantsleri ettepaneku Riigikogu liikme staatuse kooskõlla viimiseks Eesti Vabariigi põhiseadusega. Rahvaliidu fraktsioon toetas siis ja toetab ka praegu õiguskantsleri ettepanekut. Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni arvates on keeld, et Riigikogu liige ei tohi olla riigi äriühingu nõukogu liige, mõistlik ja põhiseaduse mõttele selgelt vastav.
Lisaks otsesele põhiseaduse mõtte väänamisele on viimase aja praktika kohaselt riigi äriühingute nõukogude kohad muutunud omalaadseks boonuseks Riigikogu koalitsioonierakondade liikmetele, et neid vaigistada ja vältida täitevvõimu kritiseerimist nende poolt. Iga minister, kes ka riigi äriühingute üldkoosoleku rolli täidab, on aruandekohustuslik Riigikogu ees. Aga kuidas on Riigikogu liikmel võimalik ministri käest aru pärida, kui ta on lasknud ennast samal ministril temale alluva äriühingu nõukogu liikmeks määrata? Sealhulgas saab ta nõukogu liikmena ka tasu. Järjest enam on nii, et valitsus eesotsas peaministriga käsitab Riigikogu tehnilise täitjana ja valitsuse tahte vormistajana, sealhulgas riigi äriühingute nõukogudes. See ei ole Eestile kui demokraatlikule õigusriigile kohane. Tegemist on Eesti põhiseaduses sätestatud võimude lahususe põhimõtte jämeda eiramisega ja see tuleb ära lõpetada. Teiseks ütleme ka, et see ei ole lihtsalt mõistlik.
Eestimaa Rahvaliit peab vajalikuks, esiteks, et riigi äriühingute nõukogudesse kuuluksid vastava ala asjatundjad, kes ei pea olema erakonnavälised, kuid nad ei tohi olla Riigikogu liikmed. Teiseks, riigi äriühingute nõukogude koosseisud ei tohi olla sõltuvad riigi poliitilistest tuultest ja valitsuste vahetustest. Probleem on eelnõu 201 § 1 sätetega, mis ei välista Riigikogu liikme osalemist riigi osalusega äriühingu juhtimisel nõukogu liikmena. Vastupidi, eelnõu seadustab Riigikogu liikme osalemise riigi äriühingu juhtimisel. Kuigi Riigikogu liikme nimetamine äriühingu nõukogu liikmeks tuuakse Riigikogu tasemele – otsustajaks saaks Riigikogu majanduskomisjon –, siis ikkagi toimuks see nimetamine ja küllap siis ka vabastamine ministri ettepanekul. See tähendab, et minister üldkoosoleku õigustes võib edaspidigi anda oma suunavaid juhiseid ka Riigikogu liikmeks olevale nõukogu liikmele ja otsustada, milline nõukogu liige on talle sobiv ja milline mitte.
Samuti ei näe eelnõu ette Riigikogu majanduskomisjoni volituste ulatust. Kas komisjon võib keelduda ministri ettepanekul konkreetse isiku nimetamisest või ei? Ja mis saab siis, kui majanduskomisjon ei ole nõus mitte ühegi ministri tehtud ettepanekuga? Lahtiseks jääb, kes on see eelnõus märgitud asjaomane minister, kuna üldjuhul on äriühingute nõukogude liikmete nimetamine konkreetse valdkonna ministri ja rahandusministri kaaspädevuses.
Veel üks oluline probleem. Seni on koalitsioon väitnud, et riigi äriühingute eesmärk ei ole sotsiaalprobleemide lahendamine ega avalike huvidega tegelemine – see on riigi ülesanne. Meenutan siinkohal kas või rohkem kui saja postkontori sulgemist riigi äriühingu Eesti Post kasumit silmas pidades, Riigimetsa Majandamise Keskuse kavandatud 63 kohaliku metskonna likvideerimist, mis määrab hääbumisele kõik metsandusega seotud külad ja muud asulad üle kogu Eesti. Tekib küsimus, kelle huve ja milliseid huve kaitsevad nende riigi äriühingute nõukogud ja nende nõukogude eelkõige ühe erakonna esindajatest Riigikogu liikmed. Kes peab need avalikud huvid fikseerima? Millised need on ja milles need seisnevad? Millest peavad juhinduma Eesti Posti, Eesti Energia ja teiste riigi äriühingute nõukogud? Iseenesest on täiesti õige, et riigi äriühingud peavad silmas pidama ka avalikke huve, mida senini on täielikult eiratud. See on ilmselt üks olulisi probleeme, mis vajab Riigikogu tasandil kahtlemata eraldi selgeks rääkimist.
Kuna arutatav eelnõu ei vasta põhiseaduse mõttele ega välista Riigikogu liikmete osalemist riigi äriühingute nõukogudes ning jätab lahendamata riigi äriühingute juhtimise põhimõttelised probleemid, siis Rahvaliidu fraktsioon ei saa seda eelnõu toetada ja teeb ettepaneku eelnõu 201 Riigikogu menetlusest välja arvata. Tänan!

Tänan! Palun see ettepanek ka kirjalikult! Palun Riigikogu kõnetooli Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindaja Urmas Reinsalu! Palun, kaheksa minutit!

Austatud istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Ma arvan, et parlamendil on täna arutada palju tõsisemaid küsimusi kui selle õigusliku avantüüriga kaasaminek või selle poolt või selle vastu olek.
Tuleme tagasi selle algjoone juurde, millest parlament hakkas lähtuma kuu aega tagasi. See oli selge tõdemus, et praegune olukord on põhiseadusvastane. Parlament aktsepteeris õiguskantsleri seisukohta. Ja õiguskantsler on öelnud, et tema jaoks on selge lahendus – seda ta kordas ka põhiseaduskomisjonis – olukord, kus Riigikogu liikmed ei kuulu riigi äriühingute nõukogudesse. Ta tõi välja mitu põhjust. Üks põhjus oli seotud võimude lahususega. Nn personaaluniooni teooriat ei saa Eesti õiguskorrale kohaldada, nagu püütakse siin analoogiate põhjal väita. Tõi välja vastutuse küsimuse. Ta ei pidanud võimalikuks, et olukord, kus Riigikogu liikmed on riigi äriühingute nõukogudes, oleks kooskõlas põhiseadusega. Ma jagan seda seisukohta ja IRL-i fraktsioon jagab seda seisukohta. Praegu me vajame selget, arusaadavat ja kiiresti realiseeritavat lahendust, et õiguskantsleri ettepanek ellu viia.
See on saavutatav ühel viisil, mida me oleme ka ette pannud: seadusega välistada Riigikogu liikmete kuulumine riigi äriühingute nõukogudesse. Me loodame, et parlament ei lähe selle eksisammuga kaasa ja see eelnõu jääb pidama esimesele lugemisele, et esimesel lugemisel see eelnõu lükatakse tagasi. Sellekohase ettepaneku teeb ka meie fraktsioon.
Inimesele on omane komme eksisammu või viga parandada uue veaga ja see on omane ka erinevatele inimkooslustele. Ma arvan, et see, mida me praegu teeme, ei vasta parlamendi kummagi tiiva taotlustele, mis on, ütleme nii, lausa vastandlikud. Esiteks, see on vastuvõetamatu nendele, kes leiavad, et võimude lahususe põhimõttega ei ole kooskõlas Riigikogu liikmete kuulumine riigi äriühingute nõukogudesse, eriti  pärast seda, kui õiguskantsler on sellekohase ettepaneku teinud. Teiseks, ma julgen kinnitada, et mitte mingil viisil ei suudeta realiseerida põhiseaduspäraselt seda mõtet, mis selles eelnõus on: et Eesti õiguskorras on, nagu siin mõned eelkõnelejad viitasid, võimalik saavutada kaks vastandlikku eesmärki. Vormiliselt otsekui järgida õiguskantsleri ettepanekut, aga sisuliselt säilitada praegune praktika, et Riigikogu liikmed saaksid olla riigi huvide esindajatena riigi äriühingute nõukogudes. Praegune eelnõu on oma sisult ja mõttelt vastuolus meie avaliku õiguse loogikaga, oma vormilt ja sätetelt aga vastuolus meie äriõiguse üldloogikaga.
Piisab vaid ühest näitest. Oletame, et sellise seaduse alusel sooviks keegi minna äriregistrisse kannet tegema – et Riigikogu majanduskomisjon on otsustanud nimetada selle inimese riigi äriühingu nõukogusse. Paraku ei võta äriregister niisugust taotlust vastu, sest äriregister tegutseb äriseadustiku alusel.
Seega ärme teeme viga, vaid langetame aruka otsuse! Lõpetame selle etüüdi põhiseaduskomisjonis! Võtame ette uuesti selle eelnõu, mis kahjuks ei jõudnud siia saali täiskogu ette, menetleme selle ära, ja nii saab see juhtum parlamendi jaoks käsitletud. Ning me saame minna olulisemate teemade juurde.
See ressurss ja ajamaht, mis me oleme kulutanud selle küsimuse üle vaidlemisele, on täiesti ebaproportsionaalne. See sunnib tõesti küsima, millised on need tegelikud huvid, mida siin püütakse esindada praeguse kehtiva olukorra põhistamisel vormiliselt õiguspäraseks. Aitäh!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Reformierakonna fraktsiooni esindaja Jürgen Ligi! Palun, kaheksa minutit!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Kui me elaksime ideaalmaailmas, siis oleks nii, et meil on riigiaparaat, kes teenib avalikke huve, ja on erasektor, kes teenib eelkõige isiklikku huvi ja sealhulgas ajab äri. Aga seda ideaalmaailma meil reaalses elus ei ole. Kas selle taga on objektiivsed põhjused või on see lihtsalt meie vastutulek valijale, kes näeb maailma säärasena  – selles on erakonnad eri positsioonidel.
Kuid fakt on, et riigil on väga mitu äriühingut, mille põhitegevus on ju ettevõtlus. Ja selles ebatäiuslikus maailmas on sellisel ettevõttel, mis kuulub riigile, kaheldamatult natukene keerulisemad ülesanded kui ainult kasum. Tema olemasolu ise näitab, et ta kannab mingisuguseid laiemaid avalikke strateegilisi ülesandeid.
Mina kuulun ühe sellise ettevõtte nõukokku ja ei häbene seda siin ütlemast. See on Eesti Energia nõukogu. Ja Eesti Energia kaheldamatult kannab väga laiu avalikke huve peale äriliste ning niisugusel alusel peab olema koostatud ka selle ettevõtte nõukogu. Põhimõtteliselt on sellise ettevõtte nõukogus vaja väga laiapõhjalist kontrolli ettevõtte üle ja vastavalt ka erinevaid inimesi. Sinna on vaja inimesi, kes valdavad hästi äriloogikat – nad on seal olemas. Sinna on vaja neid, kes valdavad normi, regulatsiooni – need võiksid olla näiteks ametnikud. Aga sinna on vaja ka inimesi, kellel on mandaat mõelda riigi tasemel rohkem avalikele huvidele, rohkem strateegilistele pikaajalistele huvidele. Ja ka selliseid inimesi on seal läbi aegade olnud.
Kas neid avalikke huve saab kanda ainult minister? Ma väidan, et ei. See on liigne ootus, see on liigne koormus. Kaheldamatult majandusminister ei suuda kanda kogu seda koormat, mis ettevõtete hulk talle paneb. Samas oleks tegemist sellise kontrolli pudelikaelaga. Meie siit Riigikogust, ka majanduskomisjonist mitte, tegelikult ei näe ettevõtte sisse piisavalt hästi. Me ei valda seda informatsiooni, kui me distantseerume ettevõttest. Samamoodi on mängus suur risk, et minister ei suuda konkreetsele teemale keskenduda ja sellest teemast üle olla.
Kas suudab olla see avalike huvide kontrollija pelgalt Riigikogu? Ma väidan, et ei! Siin on väga palju näiteid toodud, kuidas me oleme energeetikateemaga hätta jäänud. Me jäime hätta eelmisel suvel, kui oli vaja selgelt öelda, et energeetikas ei ole mitte midagi katastroofilist ega erakorralist, et ei ole mingeid erakorralisi sündmusi ja et põhjused, miks erakorraline istung kokku kutsuti, ei ole piisavad. Oleks meil olnud rohkem selle teemaga tegelejaid, siis oleks minu üleskutse mitte joosta kohale lihtsalt ühe erakonna populistlike üleskutsete peale leidnud laiemat mõistmist. Kuid leiti, et ju seal midagi on arutada, ja tuldi. Tegelikult see arutelu sisukas ei olnud.
Veel näiteid, kas meie debatid energeetika teemal on piisavalt sisukad olnud. Hiljuti heideti meile siin Riigikogu kottimise kampaanias ette energeetikafoorumil nõrka osalemist. Üks põhjus oli see, et see toimus Riigikogu töö ajal, aga teine lihtsalt see, et meil ei ole inimesi, kes on kutsutud teemaga süvitsi tegelema, piisavalt palju. Nii me jäimegi seal sisuliselt kõrvale. Meile on ette heidetud ka ebakompetentseid otsuseid. Nende kohta on aga ainult üks tõestatud näide: see alternatiivenergia kokkuostuhind.
Ma tuletan meelde, et kui Riigikogu selle otsuse langetas, siis kõik vastuhääletajad olid meie erakonnast, sest nad teadsid reaalset olukorda tänu minu osalusele selles nõukogus. Teised minu arust läksid kõik selle hääletusega kaasa ja praegu peavad pidevalt punastama – seda tuletatakse kogu aeg meelde.
Ma tuletan meelde, kuidas pääses Eesti Energia erastamisest. Mitte sellepärast, et me teaks, mis saab Enronist, vaid sellepärast, et nõukogu andis väga selge majandusliku põhjenduse, miks oleks erastamine rumalus ja mis see maksma läheks. Riigikogus läks nii, et need, kes ei olnud Eesti Energia nõukogu liikmed, ei vallanud seda teemat, mina aga – pean endale tuhka pähe raputama – pidasin poliitilist põhjust, NATO liikmeks saamist, tähtsamaks ega reageerinud piisavalt. Valitsus surus peale seda erastamist. Kuid minu hinnangul tänu nõukogule hakkas jää murenema ja sellele erastamisele saadi käsi ette.
Kes keda kontrollib? Kas minister kontrollib seal Riigikogu liiget? Ei kontrolli. Mina debateerin selle ministriga nagu parteilane parteilasega, nagu poliitik poliitikuga. Ma ei tunne, et tal on olnud rohkem aega süveneda kui minul. Me väljendame eri vaateid ja jõuame mingi tõeni, kuid ta ei ole kunagi mulle ettekirjutusi teinud, küll aga näen mina tema tegevust tänu sellele palju paremini. Ta ei saa mulle otsuseid dikteerida.
Kas erakond saab mulle otsuseid dikteerida? Ei saa, tegu ei ole parteilise juhtimisega. Ma väidan, et mina saan erakonna energiapoliitikat mõjutada, ja seda ma ka teen. Tõsi, meil on ka peaminister, kes selle teemaga on tegelnud, kuid temaga me vaidleme ja ta ei ole mulle nõukogu tööks ühtegi ettekirjutust teinud.
Kes peaksid nõukogude liikmed olema? Erakonda kuulumine ei tohiks olla takistus. Ka IRL-i liikmed võivad sellistes nõukogudes vabalt olla ja nad ka on. Kuid ma ei ole kuidagi nõus sellega, et Indrek Raudne või Reet Roos on paremad nõukogu liikmed ainult sellepärast, et nad ei ole enam valitud.
Riigikogu, Riigikogu majanduskomisjon ja erakonnad peavad edaspidi nende inimeste valikul rangemad olema. Nad peavad olema pädevad, nad peavad olema asjatundlikud ja ka piisava karakteriga, et ennast nõukogus kehtestada ja tõesti avalikke huve silmas pidada. Seda ei ole alati tehtud. Võib-olla riigil on liiga palju ettevõtteid, kuid selle teemaga tuleb tegelda. Fakt on, et avalikud huvid ei ole piisavalt kaitstud. Ja avalikkus ei kontrolli piisavalt riigiettevõtteid, kui me jätame selle ainult ettevõtjate ja ametnike kompetentsi. Aitäh!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Austatud Riigikogu! Meile on tulnud eelnõu 201 kohta kaks ettepanekut: üks Rahvaliidu fraktsioonilt ning teine Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonilt. Mõlema ettepaneku sisu on eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame selle ettepaneku hääletamist. Kas võime minna hääletuse juurde?
Panen hääletusele Rahvaliidu fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ettepaneku eelnõu 201 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 26 Riigikogu liiget, vastu 46 Riigikogu liiget ja erapooletuid ei ole ei leidnud ettepanek toetust.
Määran eelnõu 201 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 5. mai kell 18. Teise päevakorrapunkti menetlemine on lõppenud.

Läheme kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise komisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni aseesimehe Marek Strandbergi!

Head kolleegid! Otsuse eelnõu esitamise põhjus on lihtne asjaolu, et kahe komisjoni tööajad kattuvad. Jutt on Euroopa Liidu asjade komisjoni ja korruptsioonikomisjoni tööaegadest. Meie ettepanek selles eelnõus on langetada Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 19 ning korruptsioonivastase seaduse § 14 alusel otsus muuta Riigikogu 2007. aasta 10. mai otsuse "Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise komisjoni moodustamine" punkti 1 ning nimetada korruptsioonivastase seaduse kohaldamise komisjoni liikmeks Aleksei Lotmani asemele Maret Merisaar ja asendusliikmeks Maret Merisaare asemele Aleksei Lotman.

Kas olete ettekande lõpetanud?

Olen ettekande lõpetanud.

Tänan! Küsimusi ei ole. Palun Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Igor Gräzini!

Austatud aseesimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Põhiseaduskomisjon asus seisukohale, et võitlus korruptsiooniga on oluline ja seda tegevust tuleb edaspidigi toetada. Teiseks tahan puldis oleku võimalust kasutades avaldada arvamust, et kuni Euroopa Liidu asjade komisjon eksisteerib, tuleb talle luua ka vajalikud töötingimused, sealhulgas liikmete osalemise osas. Kolmandaks, kuna meil puudub vähimgi alus kahelda pakutava muutuse vajaduses, siis panime selle küsimuse arutelule ja selle tulemusena – poolt 6, vastu 0, erapooletuid 0 – ühesõnaga konsensuslikult leidsime, et ettepanekut tuleb toetada. 15. aprillil on see nüüd päevakorras ja ma arvan, et tulemus on kõigile vastuvõetav. Võitlus korruptsiooniga tugevneb ja kõik saab aina parem. Aitäh!

Kuidas muudatusettepanekutega on?

Ma korra vaatan. Neid ei ole. Kui neid polnud mõtet teha, siis me neid ka ei teinud  Kõik. Mis? Ärge segage!

Hea ettekandja, teile on küsimusi. Jürgen Ligi, palun!

Kas on küsimusi?

Jaa. Jürgen Ligi, palun!

Austatud ettekandja! Me oleme võtnud suuna sellele, et debatid oleksid sisulisemad, et komisjoni ettekanne oleks sisulisem. Palun rääkige lahti selle debati sisu, mis punkti 1 puudutas! Et te otsustasite, et korruptsiooniga tuleb võidelda. Kes olid poolt, kes vastu? Ja mis põhjusel?

See otsus oli nii konsensuslik, et me selle üle debateerinud. Kõik on nõus, et seda võitlust  on vaja jätkata.

Väino Linde, palun!

Hea kolleeg! Värskenda minu mälu: kas ma mäletan õigesti, et põhiseaduskomisjonis otsustati ka selle eelnõu puhul määrata tavapärane muudatuste tähtaeg?

Ikka.

Tänan ettekandjat! Rohkem küsimusi ei ole.

Ärge ajage mind segadusse!

Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 29. aprill 2008 kell 18. Kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud.
Austatud Riigikogu! Riigikogu istung on lõppenud. Jõudu teile komisjonides ja fraktsioonides!

Istungi lõpp kell 11.56.