Siin oli vähemasti kümme küsimust ja kõikidele annan ma optimistliku vastuse, et kõik need retoorilised küsimused saavad lahendatud tõenäoliselt just selles võtmes, nagu ka teie, hea küsija, seda silmas peate – ikka mõistlikkusest lähtudes. Aga kokkuhoidu, nagu ma ütlesin, on vajalik ja võimalik saavutada eelkõige suuremahuliste investeeringute arvel, mida me oleme kavandanud. Suurematest investeeringutest võiks mainida meresadama kaisid, nende maksumuseks on 2008. aastal planeeritud 127 miljonit krooni. Ma arvan, et see on üks koht, kus me võiksime kaaluda edasilükkamist. Tegevuskulude kokkuhoiud on tõenäoliselt miljonites, maksimaalselt kümnetes miljonites kroonides ja see hakkab puudutama ainult ministeeriumi ja teisi keskasutusi, kindlasti mitte kaitseväelasi väeosades. Ma arvan, et siin ei oleks mõtet olla ülearu traagiline või, teistpidi, arvata, et Kaitseministeeriumis ja Kaitsejõudude Peastaabis töötavad riigivaenulikud inimesed, kes püüavad kõige rumalamates kohtades kokku hoida. Nii et ma arvan, et me võiksime ka seoses kaitsekulutustega suhtuda sellesse vajadusse rahulikult, kokkuhoiu saavutamiseks ei ole vaja tormata. Me oleme investeeringuotsused ja hangete väljakuulutamise praeguseks hetkeks külmutanud. Ootame ära, kui me saame täpsemaid prognoose teha, ja siis vaatame, kas need summad külmutatakse terveks aastaks või on võimalik neid tegevusi aasta teises pooles jätkata. Mina julgen arvata, et meil ei ole mitte ainult kaitsesektoris, vaid ka riigis tervikuna otstarbekas ega vastutustundlik ülearust paanikat õhutada või tormata otsuste langetamisega enne, kui need otsused on küpsed ja on olemas täielik pilt pikaajalisest trendist. Ei ole vaja ainult märtsi või esimese kvartali käibemaksulaekumiste põhjal neid otsuseid teha.