Tere päevast, lugupeetud Riigikogu liikmed! Tere päevast, lugupeetud peaminister ja ministrid! Alustame tänast infotundi. Ma palun kõigepealt teha kohaloleku kontroll!
Kohaloleku kontroll
Hetkel registreerus kohalolijaks 39 Riigikogu liiget, puudub 62. Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: peaminister Andrus Ansip, kaitseminister Jaak Aaviksoo ja siseminister Jüri Pihl.

Alustame küsimustele vastamist. Esimene küsimus on kolleeg Toomas Varekilt peaminister Andrus Ansipile. Palun!

Aitäh, proua esimees! Peaminister! 19. märtsi infotunnis vastasite kahe kuu laekumisi analüüsides, et ei ole mingisugust põhjust eelarvelaekumisi ümber hinnata. Väitsite, et kavandatud reserv on piisav selleks, et tulla toime ka juhul, kui eelarve ei peaks täis laekuma. 24. märtsil Postimehele riigieelarve teemal antud telefoniintervjuus ei soovinud te isegi arutada võimalust, et maksude kehva laekumise tõttu võiks tekkida vajadus selle aasta riigieelarve kulutusi üle vaadata. 28. märtsil teatasite, et kolme kuu laekumiste põhjal tuleb tunnistada, et kulude kokkuhoid on möödapääsmatu ja need arutelud seisavad valitsuskabinetil veel ees. Samas tõdesite, et on aeg hakata kulusid kokku hoidma ja koostada ka negatiivne lisaeelarve. Eilsest Postimehest võis lugeda, kuidas peaminister Ansip eitas eelarvekriisi, ja Eesti Päevalehes loodate ikka veel majanduse kasvu. Siit küsimus: kas te teate ja annate endale aru, mis meie riigis toimub? Kõigepealt eitate probleemi, siis tunnistate, et tuleb kulusid kärpida ja teha negatiivne eelarve, ja eile ütlesite jälle, et kõik on hästi.

Aitäh! Alustame majanduskasvust. Igale majandusest vähegi taipavale inimesele on selge, et majandus Eestis endiselt kasvab. Tõsi, kasvutempo on oluliselt aeglustunud, kuid majandus kasvab endiselt. Kui keegi väidab vastupidist, siis selleks on vaja numbrilist tõestust. Nüüd maksude laekumisest. Jah, jaanuaris oli maksude laekumine väga hea, parem kui 2007., 2006. ja 2005. aasta jaanuaris ehk proportsionaalselt, aasta arvestuses laekus 2008. aasta jaanuaris makse võrreldes eelnevate aastatega märksa paremini. Tõsi, käibemaksu laekus juba jaanuaris vähem kui kavandatud. Kuid käibemaksu vähemlaekumist kompenseeris väga tugev üksikisiku tulumaksu ja ettevõtte tulumaksu ülelaekumine. Käibemaksu alalaekumist kompenseeris väga tugevalt ka aktsiiside enamlaekumine. Teadupärast on meil tavalistel kuudel makstud aktsiisi umbes 10 miljoni sigaretipaki pealt. Detsembris müüdi 60 miljonit sigaretipakki ja seetõttu kogunes aktsiisilaekumistest jaanuaris aasta arvestuses juba peaaegu 47%. Tõsi, jaanuaris maksti aktsiisi ainult kümne paki sigarettide eest.

Hea peaminister! Aeg on läbi. Palun, kolleeg Toomas Varek, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh, proua esimees! Härra peaminister! Viimasel valitsuskabineti istungil leppisite kokku, et iga ministeerium peab esitama eelarvekärbete kavad 7–9% ulatuses, need kulutused külmutatakse kuni sügiseni. Miks esitate riigiasutustele ja kohalikele omavalitsustele segaseid seisukohti selle aasta kulutuste planeerimise kohta? Miks ei olnud või ei ole valitsus selleks situatsiooniks valmis?

Aitäh! Ma tulen korraks siiski veel eelmise küsimuse juurde tagasi. Vastuse aeg sai otsa. Veebruaris olid maksulaekumised enam-vähem – 13,3% aasta arvestuses. See vastab enam-vähem ootustele, aga jääb ootustele siiski alla, ja põhjusi, miks ta jääb ootustele alla, on kaks. Üks on seotud käibemaksuga. Käibemaksu laekumisel on tekkinud teatud ajaline viivitus seaduste muutumise tõttu. Nüüd tuleb käibemaks impordilt maksta ära ühes muu käibemaksuga. Eelmisel aastal maksti impordilt käibemaks ära siis, kui import tolliti. Teine põhjus, miks veebruaris maksude laekumine oli summa summarum pisut tagasihoidlikum, oli seotud sellega, et üksikisiku tulumaksu tagastamine oli üle aegade kõige suurem. Märtsis oli käibemaksu laekumine ootustest madalam. Eelkõige oli see tingitud kinnisvarasektorist mittelaekunud käibemaksuga. See on kõigile selge, et kinnisvarasektoris tehinguid ei toimu. Kevadprognoosi järgi on selge, et me peame 3,1 miljardit kokku hoidma ja praegu kehtiva eelarve kavandatud ülejäägist selleks ei jätku. Me peame piirama riigieelarve kulutusi. Sellised ülesanded on kõik ministrid ka saanud. Eelarve piirangud on osaliselt tingitud sellestki, et praeguseks on Riigi Kinnisvara AS‑i tegevus täielikult konsolideeritud eelarve tasakaalu ja see tähendab eelarvele umbes miljardit lisanduvaid kulutusi. Nii et kokkuhoid on möödapääsmatu. Kõik ministrid peavad oma valdkonnas kokku hoidma.

Lugupeetud kolleeg Evelyn Sepp!

Aitäh! Mul on protseduuriline küsimus. Kui vastajal on aega kaks minutit konkreetsele küsimusele vastamiseks ja küsija ei saa lõputut arvu küsimusi esitada, siis oleks asjakohane, kui minister vastaks esitatud küsimusele, mitte ei esitaks teksti, mille ta on pähe õppinud ja peab vajalikuks meile ette kanda. Järgmine kord paluks Riigikogu istungi juhatajal ka sellele tähelepanu juhtida.

Härra peaminister vastas küsimusele nii, nagu ta vastata tahtis. Palun, kolleeg Toomas Varek, teine täpsustav küsimus!

Aitäh, proua esimees! Hea peaminister! Rahandusministeeriumi pressiteates on öeldud, et selle aasta eelarve puudujääk on vähemalt 3,1 miljardit krooni. Kas võiksite seletada, kuidas te selle tulemuseni olete jõudnud? Eelarvesse on planeeritud 96,3 miljardit krooni ja nüüd plaanite laekumisi 88,8 miljardit. Kust tuleb see 3,1 miljardit, kui eelarve ülejääk on või oli 2,7 miljardit?

Alalaekumisi on kavandatud või Rahandusministeerium näeb ette märksa suuremas summas kui 3,1 miljardit krooni. Meil oli teatavasti avaliku või valitsussektori ülejääk eelarves kavandatud 3,6 miljardit krooni, riigieelarve ülejääk oli kavandatud 2,7 miljardit krooni. Kuid me peame tegema muudatusi riigieelarves nii, et kogu valitsussektor jääks aasta lõpus tasakaalu. Me peame hoidma kokku ka selle tõttu, mis on kulutatud näiteks Riigi Kinnisvara AS‑is. Seega, lisaks kavandatud eelarve ülejäägile tuleb praeguste prognooside järgi riigieelarvest täiendavalt kokku hoida 3,1 miljardit krooni. Loomulikult ei saa meil praegu olla veendumust, et sellest piisab, et lõpetada eelarveaasta tasakaalus. Suvine prognoos ja maksulaekumised kuni septembrini näitavad kindlasti seda, missuguseks kujuneb tegelik kärpevajadus – on see suurem kui 3,1 miljardit krooni või on see väiksem kui 3,1 miljardit krooni. Lõplikke otsuseid saab teha siis, kui andmeid majanduse arengu kohta on rohkem kui praegu.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Kadri Must!

Aitäh! Härra peaminister! Riigikogu kõnepruuki kasutades ütlen, et te panete praegu tuima ega vasta küsimustele sisuliselt. Aga ma siiski küsin teilt ühe sisulise küsimuse. Te olete andnud kõigile ministeeriumidele korralduse külmutada teatud protsent nende eelarvest, seda ka hariduskulutuste puhul. Samas hoidsite juba 2008. aasta eelarvet ülioptimistlikult planeerides kokku just koolilaste ja õpetajate arvel. Näiteks Eesti Maaomavalitsuste Liit ja Eesti Linnade Liit taotlesid koolilõuna maksumuseks 20 krooni alates 1. jaanuarist, arvestades kahekohalist inflatsiooni ja toiduainete hinna kiiret tõusu. Vabariigi Valitsus sellega ei nõustunud ja koolilõunatoetus 1. jaanuarist ei tõusnud. Ta peaks tõusma (ja seda ebapiisavalt) 1. septembrist. Sama lugu on kooliõpetajate palgaga, mida haridusminister Lukas lubas tõsta 22%, samal ajal suurendati eelarvevahendeid vaid 20%. Kas teile ei tundu väär oma valearvestusi katta koolilaste ja hariduse arvel?

Väga raske on vastata küsimusele, kui küsimus sõidab ja sõidab, aga lõpuks tuleb küsimus tunde kohta. Kõik tegevusalad on riigile olulised, kõik ministeeriumid tegelevad riigile oluliste asjadega. Õpetajate palk kasvab sel aastal 22% ja eelarvekärped palgakasvu ei puuduta. Kui praegu küsitakse vahendeid juurde teatud lisakulutuste tegemiseks, siis see näitab, et küsija ei anna adekvaatselt aru, missugune on olukord majanduses  ja missugused on meie võimalused. Üks asi on eksida prognoosides. Kõik majandusprognoosid on tõenäosuslikud ja prognoosid eksivad rohkem tavaliselt siis, kui majandustsükkel on pöördumas. Teine asi on eksida olemasolevale olukorrale hinnangute andmises. Kui  olukorrale, mis reaalselt eksisteerib, ei anta adekvaatset hinnangut, siis ei osata pakkuda ka selgeid ettepanekuid, kuidas olukorda paremaks muuta, ehk kui ei ole täpset diagnoosi, ei ole võimalik ka tulemuslik ravi. Seega, ma palun praegu mitte teha ettepanekuid lisakulutuste tegemiseks riigieelarvest!

Palun, kolleeg Jaak Aab, kohapeal registreeritud küsimus!

Tänan, austatud esimees! Härra peaminister! Eelmise vastusega jõudsitegi sinna, mille kohta mina tahan küsida. Kui rääkida prognoosidest, siis ka Riigikogus eelarve menetlemisel oli näha, et oli tulnud Eesti Panga prognoos, paljud finantseksperdid ütlesid, et nii suurt tulu sel aastal ei laeku, aga vaatamata sellele oli valitsuskoalitsiooni poliitiline otsus nii suurte tuludega eelarve vastu võtta. Mida sellega siis saavutati? Saavutati seda, et Reformierakond täitis oma kaks kallist ja peamist lubadust: tulumaksu langetamine ja vanemapalga maksmise pikendamine. Nüüd aga öeldakse, et peame kõik ilusasti rihma pingutama. Mulle tundub see ikkagi natukene Suure Peetri ja Väikse Peetri tegevusena. Ma ei tea, kuidas koalitsioonipartnerid sellesse suhtuvad. Räägitud on ka koalitsioonilepingu ülevaatamisest. Mida teie arvate, milliste lubaduste arvel seal tuleks kokku hoida?

Kokku tuleb kindlasti hoida valitsussektori tegevuskulude arvel ja see tähendab ka palgafondi külmutamist. Kuid palgafondi külmutades ei ole kindlasti võimalik kokku hoida 3 miljardit krooni, kuna ministeeriumide ja valitsusasutuste palgafond kokku on vaid 9 miljardit krooni. Kokku tuleb kindlasti hoida ka investeeringute arvel. Teatud väga vajalikud ja head investeeringud tuleb lükata tulevikku, neid ei ole võimalik teha siis, kui selleks puuduvad vahendid. Kõik peavad kokku hoidma, kuid see kokkuhoidmine ei tähenda seda, et Eestis ei hakka avalikus sektoris olema mitte mingisugust arengut. Tuletagem meelde, et võrreldes möödunud aastaks vastuvõetud eelarvega oleme sel aastal kavandanud kulutuste mahtu suurendada 16 miljardi krooni võrra, nüüd tuleb kulutuste mahtu 3 miljardi võrra vähendada. Seega, võrreldes mulluseks kavandatuga on kasv endiselt 13 miljardit krooni. See on väga suur kasv ja selle abil saab teha väga palju vajalikke investeeringuid avalikus sektoris.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Tarmo Mänd!

Tänan, proua eesistuja! Härra peaminister! Ma tulen veel selle 3,1‑miljardilise puudujäägi juurde tagasi. Teatavasti on uue prognoosi kohaselt ikkagi 88,8 miljardit see summa, mille Rahandusministeerium nüüd välja käib, eelarve tuludeks oli planeeritud 96,3 miljardit ehk vahe on 7,5 miljardit. Paneme Riigi Kinnisvara AS‑i 0,5 miljardit sinna otsa –  8 miljardit on ju tegelikult see prognoosi ja kinnitatud eelarve vahe, millest me räägime. Valitsuses te tegite ka ministritele ülesandeks hoida kulusid kokku 7–9%, mis teeb samuti ca 8 miljardit. Aga miks me räägime 3,1 miljardist? Kas me veel kord ei taha sellega avalikkust eksitada või kuidas te seda seletate?

Aitäh! 3,1 miljardit on see summa, mille osas tuleb kokku hoida riigieelarvelisi kulutusi. Kuid me räägime tervikuna valitsussektori eelarve tasakaalust, see tähendab ka kohalikke omavalitsusi, see tähendab Riigi Kinnisvara AS‑i ja veel 91 mittetulundusühingut, sihtasutust, mis täpselt niisamuti nagu Riigi Kinnisvara AS on nüüd võetud sisse riigieelarve tasakaalu arvestusse. See 3,1 miljardit on see summa, mis tuleb kokku hoida riigieelarvest. Ma ei saa muidugi öelda, et aasta lõpuks on see piisav summa, et me ei ole mõne aja pärast jälle probleemi ees ja peaksime veel kärpima kulusid, või et majandusel ei võiks minna paremini ja me võiksime saada hakkama näiteks väiksemate kärbetega. Teatud väga head signaalid on olemas, et majandusel ei lähe mitte kõige halvemini. Ekspordi kasv on olnud väga hea, möödunud aasta oktoobris ja novembris 13% ja 12%, selle aasta jaanuaris koguni 15%, kuid seda optimismi tumestab suhteline turbulents meie eksporditurgudel. Me ei tea, kuidas majandus areneb meie eksporditurgudel. Kui majandus jahtub nendel turgudel, kuhu meie oma kaupu müüme, siis ilmselgelt nõudlus Eestis toodetud kaupade järele seal väheneb, järelikult väheneb ka eksport. Majandus on kogu maailmas turbulentsis. Väga suure tõenäosusega realiseeruvaid prognoose ei oska praegu mitte keegi teha.

Palun, kolleeg Toomas Trapido, kohapeal registreeritud küsimus!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Ma olen Riigikogu liikmena ja rahanduskomisjoni liikmena pisut nõutu ja seetõttu küsingi teilt. Nimelt, eelmise aasta märtsis ilmnesid esimesed märgid USA kinnisvaramulli lõhkemisest. Kevadel oli juba selge, et toiduhinnad ei saa jääda stabiilsele tasemele Austraalia põua, kütusehindade ja muude asjaolude tõttu. Kütusehindadest ma ei räägigi, sellest on palju juttu olnud. Neid märke on küll ja küll toonud esile erinevad tunnustatud ja tunnustamata analüütikud. Minu küsimus seisneb selles: millisel moel tuleb neid signaale valitsusele, eelkõige Rahandusministeeriumile edastada, et see neid kuuleks? Lihtsalt jutul ei tundu olevat mingit tulemust.

Aitäh! Küllap kuulavad Rahandusministeerium ja tema majandusanalüüsi osakond ka jutte. Kuid majandusprognoosid koostatakse kindla, teaduslikel alustel seisva metoodika järgi. Metoodikad on eri finantsasutustes erinevad ja sellepärast lahknevad ka prognooside tulemused. Ma olen väga veendunud selles, et tulevikuski tuleb majandusprognooside koostamisel lähtuda teaduslikel alustel seisvast metoodikast ja kindlasti ei tuleks nendest prognoosidest rohkem usaldada "naist, kes rääkis" või seapõrna. Loomulikult, Riigikogul ja valitsusel on võimalik olla ettenägelikum kui need majandusprognoosid ja teha eelarvet ülejäägiga, selleks et luua puhver ka nendeks juhtudeks, nendeks aegadeks, kui majandus ei arene nii hästi, kui prognoosid ette näevad. Praegu on see puhver loodud. Ei tule pidada sugugi tavapäraseks, et Eestis koostatakse ülejäägiga riigieelarve. Eestis on vaid kahel aastal kogu iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigi ajaloos koostatud ülejäägiga eelarve: selleks aastaks ja möödunud aastaks. Vaid 1995. ja 1997. aastal ning alates 2002. aastast on eelarveaasta tegelikult ka ülejäägiga lõpetatud. Kõigil ülejäänud aastatel on eelarve jäänud defitsiiti. Seega, prognoosid on olnud ekslikud alati, kord on eksitud ülespoole, kord on eksitud allapoole.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Evelyn Sepp!

Aitäh! Austatud peaminister! See, et maailma majandus on turbulentsis, on teada juba enam kui aastapäevad, nii nagu ka see, et vähem kui kolme kuuga on Eesti Vabariigi riigieelarve miinuses ligi 10%‑ga. See on tõsi, et Eesti rahvas maksumaksjana on kogunud n‑ö reservi. Aga kuue ja üheksa kuu perspektiivis ei ole meil mingit alust loota, uskuda ega arvata, eriti sellesama maailma majanduse turbulentsi ja analüütikute hinnangute alusel, et see miinus võiks olla väiksem. See on pigem suurem. Te olete riigieelarvet nimetanud tehniliseks küsimuseks. Ma saan aru, et te peate ka Riigikogu eksisteerimist lihtsalt üheks tehniliseks, tühiseks, segavaks asjaoluks. Minu küsimus on järgmine: mis annab teile õiguse minna mööda Riigikogust ja mitte teha neid kulutusi sellises mahus, nagu Riigikogu on riigieelarve seadusega ette näinud, ja võtta endale õigus 10% või 30% lihtsalt külmutada, ilma meie otsuseta, ilma poliitilise otsuseta, kust ja mille arvel?

Hea arupärija! Ei, mina seda õigust iseendale ei võta. Riigikogu on seadusandjana tahtnud, et rahandusministril oleks õigus teatud kulutusi teatud ajaks külmutada. Riigikogu ehk teie, proua Evelyn Sepp, olite see, kes andis rahandusministrile sellise õiguse. Minu meelest on praegu kõikidel ministritel otstarbekas esitada oma kärpekavad, seejärel tuleks teatud kulutuste tegemine külmutada, oodata ära järgmiste kuude maksulaekumised, et oleks näha, kas kavandatud kärbetest jätkub selleks, et eelarveaasta lõpetada tasakaalus, või on vaja kärpeid suurendada või on võimalus teha vähem kärpeid, ja seejärel peaks Riigikogu langetama otsuse, kas teha negatiivne lisaeelarve ja millises mahus seda teha. Kindlasti ei vasta tõele ka see teie väide, et meil on riigieelarves praegu 10% alalaekumisi.

Head kolleegid! Nüüd neli viimast kohapeal registreeritud küsimust. Kõigepealt kolleeg Toivo Tootsen.

Aitäh, proua esimees! Lugupeetud härra peaminister! Küllap me kõik oleksime õnnelikud, kui Eesti Vabariigis saaks usaldada peaministrit, mitte seapõrna, nii et püüame kõik selle poole. Aga küsimus puudutab seda, mida te vastasite kolleeg Kadri Mustale. Te ütlesite sõna-sõnalt: eelarvekärped palgakasvu ei puuduta. Järelikult on teil kuskil juba olemas paber eelarvekärbetega. Olge hea, tutvustage meile, mida need eelarvekärped puudutavad.

Aitäh! Ei, seda paberit mul ei ole, küll aga on kokku lepitud selles, et seadusi muutma ei hakata ja ka juba sõlmitud kokkuleppeid muutma ei hakata, selleks et eelarves kärpeid teha. Õpetajate palgakokkulepped on sõlmitud ja minu kõige parema arusaamise järgi on ilmvõimatu sealt kärpeid teha. Ma palun mitte laiendada minu konkreetsele küsimusele antud konkreetset vastust kõigile elujuhtumitele. Ma olen väga selgelt öelnud, et valitsussektoris tuleb kindlasti palgakulud külmutada praegusel tasemel. See ei tähenda mitte kellegi palga alandamist, kuid see tähendab seda, et edaspidi on võimalik palka suurendada vaid koosseisude koondamise teel.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud esimees! Härra peaminister! Teie enda vastuseid parafraseerides: kas teil on ikka adekvaatne ettekujutus Eesti majanduses toimuvast?

Jah, mul on küllalt põhjalik ülevaade meie majanduses toimuvast ja meie majanduse tulevikuväljavaadetest.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Mailis Reps!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Täna olete korduvalt sõnastanud, et tuleb külmutada valitsemiskulud valitsussektoris. See kõlab väga ilusasti. Tänaste või selle perioodi lehtede vaatluse põhjal võib ju öelda, et oleks tore, kui ametnikud, ministrid, Riigikogu liikmed ja kõik teised ei saaks rohkem palka. See kõlab ju väga hästi. Samal ajal haridusministeeriumi valitsemisala, kui me räägime selle külmutamisest, tähendab suuresti kutsekoole, erivajadusega laste koole, kõige nõrgemaid, kes saavad kõige armetumalt sellega peksa. Kas te peate õiglaseks, et meie maksulangetus, mis on teie lubadus, tuleb kinni maksta meie puuetega laste poolt?

Austatud Riigikogu liige! Ma kummardan sügavalt teie oskuse ees konstrueerida kunstlikult niivõrd sädelev küsimus. Sellel küsimusel puudub igasugune sisu. Vastus kas-küsimusele on selgelt ei.

Palun viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Vilja Savisaar!

Aitäh, proua esimees! Härra peaminister! Ma ei tea, kas ma saan teie käest kiita või laita oma küsimuse eest. Aga mulle tundub, et te täna vastate meie küsimustele ikka nii nagu Zimbabwe Vabariigi peaminister, kes teab ainuisikuliselt tõde. Aga see selleks. Kas te siis vähemalt nüüd, kuu aega või kaks kuud hiljem, tunnistate, et te esitasite Riigikogule valede tuludega eelarve? Ma tuletan teile meelde, et 1,7 miljardit Riigi Kinnisvara investeeringute raha jäi teil omal ajal riigieelarvesse võtmata. Kaks kuud tagasi te ütlesite, et see nii ei ole. Kas te täna jääte ka, viidates veel kord oma tõeministeeriumile, selle juurde? Teine konkreetne küsimus: millal te siis tulete lõpuks selle negatiivse eelarvega Riigikogusse?

Aitäh! Valitsuskabinet arutab järgmisel neljapäeval, millal ja missuguses ulatuses negatiivse riigieelarvega Riigikogusse tullakse. Mis see teine küsimus oli? Riigi Kinnisvara AS asutati omal ajal teadupärast selleks, et hoida korras ja hallata riigi kinnisvara. 2004. aastal otsustas toonane Riigikogu (mulle tundub, et ka teie), et Riigi Kinnisvara AS‑i aktsiakapitali laiendatakse 600 miljoni krooni võrra ja selle abil hakatakse remontima koolimaju ning lisaks sellele 600 miljonile kroonile võib Riigi Kinnisvara AS võtta laenu 1,2 miljardi krooni ulatuses. Siis poliitikud lootsid, ka siin Riigikogus, et riigi kohustuste täitmiseks riigile kuuluva äriühingu poolt võetud laen ei mõjuta riigieelarve tasakaalu. Statistikaamet ja Eurostat aktsepteerisid seda. Muutus on toimunud sel aastal. Me saame juhinduda konkreetsetest reeglitest, mis eksisteerivad konkreetses ajas. Mitte midagi ei ole ka Riigi Kinnisvara AS aastatel 2004, 2005, 2006 või 2007 kulutanud ilma Riigikogu liikmete teadmata, ilma Statistikaameti teadmata ja ilma Eurostati teadmata. Aastal 2008, nendesamade teadmiste juures, on meie Statistikaamet suhtumist muutnud ja otsustanud Riigi Kinnisvara AS‑i kulutused võtta riigieelarve tasakaalu arvestusse sisse.

Suur tänu, härra peaminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Karel Rüütlilt siseminister Jüri Pihlile.

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Minu küsimus puudutab liiklusseadusesse tehtavaid muudatusi. Nende muudatuste raames tuuakse sisse liikluspaketid. Minu esimene küsimus ongi selline: kas siseminister jagab põhiseaduskomisjoni hinnangut, et kiiruskaamerate rakendamine ja hoiatustrahvid ei ole kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega?

Lugupeetud proua eesistuja! Hea küsija! Selle seaduse oleme ette valmistanud koos Justiitsministeeriumiga. Me oleme jätkuvalt arvamusel, sealhulgas mina, et see ei ole vastuolus põhiseadusega. Aga loomulikult on Riigikogu teha see, kas see seadus võetakse vastu. Meil on olemas ka vastavad ametimehed, nagu õiguskantsler, ja lõpliku otsuse langetab Riigikohus. Kuid kui vaadata põhiseaduse eri paragrahve, siis § 16 ütleb, et igaühel on õigus elule, ja § 10 põhjal võib öelda, et tulenevalt põhiseaduse mõttest või kui see on sellega kooskõlas ja vastab inimväärikuse ning sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetele, võib piirata inimeste vabadusi ja seada uusi kohustusi. See on juriidiline vaidlus, kus oma sõna on öelda Riigikogul, õiguskantsleril ja Riigikohtul.

Palun, kolleeg Karel Rüütli, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh! Nende pakettide raames kehtestatakse ka joobeastmed. Alla 0,5 promilli on mittesobiv seisund, 0,5–1 promilli on käsitletav väärteona ja üle 1,5 promilli on käsitletav kriminaalkuriteona. Minu küsimus on see: kas politsei on valmis nende promillidest tulenevate nõuete täitmiseks ja kas politseil on olemas vajalik varustus? Minu teada eeldab promillide määramine täppisalkomeetreid.

Aitäh, küsija! Ma arvan, et need parandused, mis me oleme ette pannud, on õiged, sest eri joobeastmed on erineva ohtlikkusega ja ka karistused peaksid olema, nagu me räägime, põhiseadusest tulenevalt erinevalt kohaldatavad. Kui seadus vastu võetakse ja jõustub, eks me siis vaatame, millises seisus meie eelarve on. Igal juhul praegu on nad eelarves sees ja kui seadus vastu võetakse, siis me suudame neid osta.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Peep Aru!

Aitäh, lugupeetud esimees! Hea minister! See põhiseaduskomisjoni seisukoht oli paljuski tingitud sellest, kui tuvastatav on juht kiiruskaamera tehtaval pildil. Kuidas te prognoosite, kas meie ostetavad ja ülespandavad kiiruskaamerad võimaldavad teha pilti eestpoolt ja kas on võimalik juhti tuvastada?

Kui me räägime leppetrahvist, mis on mõeldud auto omanikule või vastutavale kasutajale, siis jääb sellele isikule, ükskõik kumb ta siis on, alati õigus see ettepanek vaidlustada, öelda, kes oli auto juht sellel hetkel, sest auto omanik või vastutaja teab seda kindlasti. See, kui hea on tehnika ja kui hea on kvaliteet, sõltub väga paljudest asjaoludest. Ma arvan, et Riigikogu ei hakka tegema sellist parandust, et näiteks maskiga ei tohi autos sõita või nägu ei tohi varjata. Ühe teise seadusparandusega seoses me elasime üle teatud vaidlused. Siin tekivad ikkagi sellised tehnilised probleemid, sõltumata tehnika headusest. Sellepärast ongi Justiitsministeeriumi poolt (meie kindlasti toetame seda) selline leppetrahv sisse viidud. See ei ole ju karistus karistusseadustiku mõttes. Siin ei ole ka midagi uut. Sellises olukorras, kus aastas sadu inimesi saab surma ja üks väga oluline komponent on suur kiirus, on paljud riigid sisse viinud piirangud, mis sarnanevad meie ettepanekutega teile.

Aitäh, härra siseminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmise küsimuse esitab kolleeg Kadri Must kaitseminister Jaak Aaviksoole.

Aitäh! Hea kaitseminister! Kuna tänavuse riigieelarve planeerimisel oli valitsus ülearu optimistlik, siis nüüd on teile antud korraldus Kaitseministeeriumi tänavusi kulutusi vähendada 9%, mis on üle 400 miljoni krooni. Samas oli aga tänavuse eelarve toel kavas ellu viia mitu kaitseväelaste poolt väga pikka aega oodatud algatust, sealhulgas täiendavate sotsiaalsete garantiide andmine kaitseväelastele. Kas need eelseisvad lõiked sadade miljonite kroonide ulatuses tähendavad seda, et selliseid sotsiaalseid garantiisid ei ole ega tule, või pakute te välja mõne tähtaja, millal see siiski võiks võimalikuks osutuda?

Aitäh küsimuse eest! Ma arvan, et me võime, vaatamata meie majanduse raskustele ja vajadusele eelarvelisi kulutusi üle vaadata, end rahustada sellega, et sotsiaalseid tagatisi, aga samuti kaitseväelaste (ja nii nagu peaminister mainis, õpetajate) palka need kärped puudutama ei hakka. Kaitse-eelarvet puudutavalt näen ma põhilise probleemina asjaolu, et kaitse-eelarvest moodustavad ligi 30% erivahendite ehk relvastuse hanked, mille edasilükkamine ilmselt tavakodanikku praegu ei häiri, küll aga vähendab see meie kaitsevõimet ja eelkõige seab küsimärgi alla meie usaldusväärsuse meie partnerite seas. Vaatamata sellele olen ma veendunud, et Kaitseministeerium saab selle kokkuhoiu saavutada ka niimoodi, et eespool mainitud sotsiaalsed tagatised puudutatud ei saa.

Palun, kolleeg Kadri Must, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh! Hea kaitseminister! Rääkige, palun, täpsemalt, mis valdkonnas te näete võimalusi kulutuste ärajätmiseks! Kas need ärajäävad tegevused peaksid teie hinnangul puudutama rohkem personalikulusid või kui mitte personalikulusid, siis kas see võib tähendada, et kavandatud reservõppekogunemisi läbi ei viida, või puudutab see rohkem varustust ja relvastust ning tähendab näiteks seda, et Eesti jätab Soome poolt väga odava hinnaga pakutud haubitsad ostmata? Samamoodi on siiamaani üleval see küsimus, millal need sotsiaalsed garantiid Riigikogu saali jõuavad ja mis valdkonnas te need 400 miljonit kokku hoiate.

Palun ikka enam-vähem üks küsimus!

Siin oli vähemasti kümme küsimust ja kõikidele annan ma optimistliku vastuse, et kõik need retoorilised küsimused saavad lahendatud tõenäoliselt just selles võtmes, nagu ka teie, hea küsija, seda silmas peate – ikka mõistlikkusest lähtudes. Aga kokkuhoidu, nagu ma ütlesin, on vajalik ja võimalik saavutada eelkõige suuremahuliste investeeringute arvel, mida me oleme kavandanud. Suurematest investeeringutest võiks mainida meresadama kaisid, nende maksumuseks on 2008. aastal planeeritud 127 miljonit krooni. Ma arvan, et see on üks koht, kus me võiksime kaaluda edasilükkamist. Tegevuskulude kokkuhoiud on tõenäoliselt miljonites, maksimaalselt kümnetes miljonites kroonides ja see hakkab puudutama ainult ministeeriumi ja teisi keskasutusi, kindlasti mitte kaitseväelasi väeosades. Ma arvan, et siin ei oleks mõtet olla ülearu traagiline või, teistpidi, arvata, et Kaitseministeeriumis ja Kaitsejõudude Peastaabis töötavad riigivaenulikud inimesed, kes püüavad kõige rumalamates kohtades kokku hoida. Nii et ma arvan, et me võiksime ka seoses kaitsekulutustega suhtuda sellesse vajadusse rahulikult, kokkuhoiu saavutamiseks ei ole vaja tormata. Me oleme investeeringuotsused ja hangete väljakuulutamise praeguseks hetkeks külmutanud. Ootame ära, kui me saame täpsemaid prognoose teha, ja siis vaatame, kas need summad külmutatakse terveks aastaks või on võimalik neid tegevusi aasta teises pooles jätkata. Mina julgen arvata, et meil ei ole mitte ainult kaitsesektoris, vaid ka riigis tervikuna otstarbekas ega vastutustundlik ülearust paanikat õhutada või tormata otsuste langetamisega enne, kui need otsused on küpsed ja on olemas täielik pilt pikaajalisest trendist. Ei ole vaja ainult märtsi või esimese kvartali käibemaksulaekumiste põhjal neid otsuseid teha.

Palun, kolleeg Kadri Must, teine täpsustav küsimus, kuid palun ikkagi küsimus!

Hea kaitseminister! Ma arvan, et rumaluses ei süüdista teid küll keegi. Hinnates teie intelligentsust, ongi mul küsimus pikaajalise trendi kohta. Kaitsekulutusi vähendatakse praeguste lõigete käigus umbes 400 miljonit krooni, mis on ligikaudu sama palju, kui nad tänavuses eelarves suurenesid. Seega, nii palju kui mullu otsustati kaitsekulutusi suurendada, võetakse nüüd ka ära. See on küllalt ajalooline, sest seni on kaitse-eelarve igal aastal suurenenud ja tänavu oleks vähemalt viimaste aastate jooksul esmakordne juhtum, kui ta paigal seisab. Kaitse-eelarvet on alati seotud ka protsendiga SKT-st. Kas kaitse-eelarve nullkasv tähendab siis, et valitsus arvestab realistlikult ka Eesti riigi SKT nullkasvu võimalusega?

Aitäh selle küsimuse eest! See on tõsiselt tõstatatud küsimus, enam-vähem samas võtmes kavatsen ma selle tõstatada ka valitsuskabineti nõupidamisel. Sellel küsimusel ei ole mitte ainult fiskaalne, vaid ka kaitse‑ ja välispoliitiline aspekt. Ma arvan, et koalitsioon suudab selle küsimuse vastutustundlikult lahendada. Päris selge on, et kaitsevaldkonnal nagu teistelgi valdkondadel ei ole moraalset õigust ennast kärbetest väljapoole asetada. Niisugust prioriteeti ma ei taotleks, aga see aspekt ehk kaitsekulutuste osakaal SKT‑s on tõsine poliitiline otsus, mida lisaks fiskaalsetele aspektidele tuleb kaaluda laiemas ehk rahvusvahelises kontekstis.

Kolm kohapeal registreeritud küsimust. Kõigepealt, palun, kolleeg Lauri Laasi!

Aitäh, proua juhataja! Austatud kaitseminister! Vaatamata sellele, et te siin eelnevatele küsimustele vastates seda teemat ka puudutasite, küsin ma ikkagi igaks juhuks üle, et kindel olla. Kas te olete valmis meile kinnitama, et säästueelarve tingimustes ei rajata ligi sada miljonit krooni maksvat vabadussammast kaadrikaitseväelaste palkade ja sotsiaalsete garantiide arvel?

Jah.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, Raivo Järvi!

Suur tänu! Seda küsimust olen ma endas kandnud juba üks kuu aja jagu, sellest alates, kui me komisjoniga olime järjekordsel külaskäigul peastaabis, kus kindral Laaneots avaldas muret selle üle, et, maakeeli öeldes, kui meie poisid sõjakoldes saavad miinipildujatule selga, siis ei ole neil paraku relvastust, et sellele vastata. Ta avaldas arvamust, et need miinipildujad peaksid olema kohal kohe. Ma küsingi, kui kaugel see protseduur on, et poisid sellest hädast päästa.

Aitäh küsimuse eest! Eesti missioon Afganistanis on valdavalt olnud kergjalaväemissioon ilma kaugtule toetuseta. Arvestades asjaolu, et meie kontingent on saanud endale iseseisva vastutusala, on tõepoolest olemas objektiivne vajadus ka kaugtule‑, konkreetsemalt miinipildujavõimekuse kaasaandmiseks meie kompaniile. See küsimus tõstatus pärast kaitseväe juhataja visiiti Afganistani. Ministeeriumis oli see arutlusel. Kaitseväe juhatajale sai antud ülesanne leida võimalusi selle probleemi lahendamiseks. Praeguse seisuga võin kinnitada, et miinipildujaüksus on saanud väljaõppe, toimunud on ka ajakirjanduse vahendusel teieni jõudnud õppused Sirgala karjääris ja alates mai rotatsioonist on Eesti kontingenti Afganistanis tugevdatud miinipildujarühmaga, mis suurendab meie tegelikku sõjalist võimekust olulisel määral.

Palun, viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Mati Raidma!

Aitäh! Austatud minister! Mis pärast sellist tõsist analüütilist tööd ministeeriumis selle külmutamise sihiks saab? Olete te nõus tulema riigikaitsekomisjoni ette ja oma mõtteid jagama, seda analüüsi meile selgitama ja küsimustele vastama?

Jah, päris kindlasti. Nagu ma ütlesin, ma näen kaitsekulutuste kärpimist, mis on tehniliselt teostatav, ka poliitilise ja kaitsepoliitilise probleemina. Diskussioon sellel teemal Riigikogu komisjonides on igati mõistlik. Olen valmis seda tegema esimesel võimalusel.

Suur tänu, härra kaitseminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Mai Treialilt peaminister Andrus Ansipile.

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud peaminister! Möödunud aasta 13. detsembril allkirjastasite Euroopa Liidu reformilepingu, täna on Riigikogus ratifitseerimise arutelu. Kahjuks tundub aga mulle, et väga paljud inimesed meie riigis ei tea lepingu sisust midagi, rääkimata sellest, et oleks laiem võimalus ratifitseerimisprotsessis aktiivselt osaleda. Küsimus: miks valitsus reformileppe tutvustamist ja arutelu pole korraldanud? Ega te ometi rahvaga rääkimist ei karda?

Aitäh! Seda küsimust on Riigikogus korduvalt varemgi käsitletud. Ma leian, et rahval on piisavalt võimalusi reformilepingu tekstiga tutvumiseks, ka konsultatsioonide saamiseks, teavitustöö on olnud küllalt aktiivne. Need inimesed, kes on soovinud selle lepingu sisuga lähemalt tutvuda, on selleks kindlasti võimaluse saanud.

Palun, kolleeg Mai Treial, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud peaminister! Lissaboni lepingu kohaselt taotleb Euroopa Liit säästvat arengut, mis põhineb tasakaalustatud majanduskasvul, hindade stabiilsusel ja kõrge konkurentsivõimega sotsiaalsel turumajandusel. Liit võitleb sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise vastu ning edendab sotsiaalset õiglust. Samas olete teie valitsusjuhina ja eriti on Reformierakond valitsuse juhtparteina deklareerinud, et Eesti juhindub liberaalsest turumajandusest. Minu küsimus on: mida kavatseb valitsus ette võtta, et Eesti Euroopa Liidu liikmena hakkaks juhinduma Euroopas üldtunnustatud sotsiaalse turumajanduse põhimõtetest?

Aitäh, hea küsija! Seda küsimust on siit saalist korduvalt varemgi küsitud. Minu vastus on ikka olnud üks ja seesama: Eestis sotsiaalne ebavõrdsus väheneb ja see vähenemine on olnud pidev. Ma märkasin tänastest ajalehtedest (ma usun, et see oli Eesti Päevaleht, kes kajastas just nimelt sedasama teemat), et Eestis on kõige rikkama ja kõige vaesema tulukvintiili erinevus järjest vähenenud. See on praegu alla 5,3 korra, aga alles mõni aasta tagasi oli see 6,7 korda. Nii et tulukvintiilide erinevus on oluliselt vähenenud, kusjuures olgu öeldud, et see on Euroopa Liidu mastaabis suhteliselt erakordne, et tulutase ühtlustub, mitte erinevus ei suurene. Ka Põhjamaades tuluerinevus suureneb, mitte ei vähene. Eesti on selles mõttes erakordne, et meie Gini indeks, Gini koefitsient on pidevas vähenemises. Ma olen päris veendunud, et see vähenemine jätkub ka lähemas tulevikus.

Palun, kolleeg Mai Treial, teine täpsustav küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud peaminister! Ka minu järgmine küsimus on Riigikogu saalis kõlanud, aga ma palun, et te ei vasta niimoodi, et me oleme sellest rääkinud. Ma soovin väga täpset vastust, millal siis ikkagi. Eesti ei ole seniajani ühinenud Euroopa sotsiaalharta mitme olulise sättega. Samuti eraldatakse Eestis sotsiaalsele kaitsele vahendeid 16–18% SKT‑st, aga Euroopa keskmine tase on 28%. Ka ei täida Eesti praegu mitmeid olulisi sotsiaalharta sätteid, see puudutab näiteks kõige väiksemaid pensione. Millal ikkagi on valitsusel kavas teha ettepanek Eesti ühinemiseks Euroopa sotsiaalharta seni veel ratifitseerimata sätetega ja hakata täitma neid sätteid, mida me oleme ratifitseerinud?

Aitäh! Neid sätteid, mida me oleme ratifitseerinud, me ka täidame. Kas me kunagi ratifitseerime kõik sätted? See on aja küsimus ja sellele väga konkreetset vastust anda ei saa. Ma leidsin kaasasolevatest materjalidest ka leibkondade rikkaima ja vaeseima kvintiili sissetulekute erinevused kordades. Sellest tabelist nähtub just nimelt see, mida ma teile ütlesin: aastal 2000 oli kõige rikkama ja kõige vaesema kvintiili erinevus 6,7 korda, aastal 2006 vaid 5,3 korda. Meie liberaalne turumajandus on see, mis on loonud Eestisse töökohti. Aastal 2000 oli Eestis tööpuudus 14%, möödunud aasta detsembris 4,1%. Liberaalne turumajandus, avatud majandus on see, mis on need töökohad loonud. Tänu sellele, et inimestel on tööd, on väga järsult vähenenud tulude jaotumise ebaühtlus ühiskonnas. Seega, see on valiku küsimus. Kas luua sellised tingimused, et inimestel oleks tööd ja nad saaksid oma sissetuleku töötasuna, või luua süsteem, kus suur osa inimestest peab elatuma sotsiaalabist? Mina olen jätkuvalt veendunud, et inimestele tuleb anda tööd. Ka tööga on seotud muresid, kuid need on head mured. Halvad mured on siis, kui inimesel tööd ei ole.

Nüüd kaks kohapeal registreeritud küsimust. Kõigepealt kolleeg Lauri Laasi.

Aitäh, proua juhataja! Austatud peaminister! Paljudes Euroopa Liidu riikides on kõne all kommunistliku režiimi tegudele hinnangu andmine. Siit ka minu küsimus: kuidas suhtute teie Isamaa ja Res Publica Liidu ettepanekusse kompartei endiste liikmete nimekiri Internetti riputada?

Eesti ühiskond on avatud ühiskond ja ma olen päris kindel, et kellegi NLKP‑sse kuulumine ei ole tänapäeval küll enam mitte mingisugune saladus. Meile on teada meie inimeste erakondlik kuuluvus praegusel ajal, miks mitte avalikustada ka inimeste erakondlik kuuluvus viimase 50 aasta jooksul. Minul isiklikult ei ole sellele mingeid vastuväiteid.

Palun, viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Villu Reiljan!

Aitäh! Härra peaminister! Te väidate, et neid sotsiaalharta artikleid, mida Eesti Vabariik on ratifitseerinud, täidetakse. Artikleid 12 ja 13 ei täideta. Aga miks neid siis, palun, ei täideta ja miks te ei anna meile tõest informatsiooni?

Teie väide on paljasõnaline ja sellele on raske vastu väita. Jutt oli pensionidest. Jah, pensionid on alates 1. aprillist tõusnud 21,6%. Loomulikult võib hea küsija väita, et me ei ole pensione suutnud tõsta sotsiaalhartas nõutud tasemele. Mina väidan vastupidist: me oleme tõstnud pensionid sotsiaalhartas nõutud tasemele ja me oleme kindlalt sel teel, et pensionid nelja aasta jooksul kahekordistada, nagu on lubatud.

Aitäh, härra peaminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Kalle Laanetilt siseminister Jüri Pihlile. Palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea siseminister! Loen mina aprillikuu alguse Postimeest ja näen, et seal kirjutatakse järjekordselt, et päästjad lahkuvad 12‑tunniste vahetuste tõttu töölt. Ma mäletan, et kui me arutasime päästeteenistuse seadust, siis olid 12‑tunnised vahetused üks aktiivsemaid debatikohti. Vaadates seda artiklit, näeme, et 16% töötajatest on kolme kuu jooksul lahkunud. Jah, me võime väita, et uued tulevad asemele, kuid uute töötajate koolitamine nõuab lisavahendeid, samamoodi puudub neil inimestel kogemus, mis lahkunud päästeametnikel on. Kas te olete täna jätkuvalt seda meelt, et tollel hetkel ja sellisel viisil oli vaja üle minna 12‑tunnistele vahetustele?

Lugupeetud eesistuja! Hea küsija! Ma imetlen teie optimismi ja sellist austust ajalehe vastu, et teie arvates kõik, mida kirjutatakse lehes, on tõsiselt võetav. Väidan jätkuvalt, et eelmise aasta lõpus lahkus päästeteenistusest 38 inimest, tavaliselt  lahkub kvartalis 40. Praeguseks on tulnud tööle tunduvalt rohkem inimesi ja meil on rohkem töötajaid, kui oli 1. jaanuari seisuga. Ma tahan öelda, et vormistamisel on kõik kohad, mis on üldse vabad. Tahan teile veel kord kinnitada: 12‑tunnistele vahetustele üleminek oli õige samm. Päästjad elavad oma sotsiaalsete garantiide mõttes paremini kui kunagi varem, ka tänu Riigikogule, sest võeti vastu päästeteenistuse seadus, ja Eesti inimesed võivad Päästeametile loota rohkem kui kunagi varem. Aga eelmisele siseministrile lihtsalt meeldetuletuseks, et tema ajal vähenes päästeteenistuse töötajate arv 550 inimese võrra, meil praegu kasvab.

Palun, kolleeg Kalle Laanet, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea siseminister! Ma saan aru, et kõik, mis on halvasti, on loomulikult eelmise siseministri süü. Nii see kipub tulenema teie retoorikast, aga see selleks. Kuid vastupidi teile usaldan ma ajalehti ja eriti Postimeest, usaldan seda, mida ta kirjutab. Ma arvan, et ta ei kirjuta valet, ja ma tsiteerin Postimeest, kus Päästeameti pressitöötaja ütleb, et reformile järgnenud kolme kuu jooksul lahkus 16% töötajatest. See jälle selleks. Aga küsimus on hoopistükkis teist laadi ja konkreetsem: millal alustatakse Kuressaares uue pääste- ja politseihoone ehitust?

Seda alustatakse lähiajal. Projekteerimise lepinguid ja teie alustatud tegevust ei ole võimalik peatada ka praeguse eelarvekärpe tingimustes. Nii et see läheb oma rada.

Aitäh, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise, kuna infotund on juba läbi. Aitäh, head kolleegid, küsimuste esitamise eest! Aitäh, peaminister ja valitsusliikmed, küsimustele vastamise eest! Infotund on lõppenud.