Tere päevast, lugupeetud Riigikogu liikmed! Alustame tänast infotundi. Palun teeme kõigepealt kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 48 Riigikogu liiget, puudub 53.
Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: peaminister Andrus Ansip, sotsiaalminister Maret Maripuu ja välisminister Urmas Paet.

Esimene küsimus on kolleeg Toomas Varekilt peaminister Andrus Ansipile. Palun!

Aitäh, proua esimees! Austatud peaminister! Eelmise aasta 26. septembril andsite üle selle aasta 25%‑lise kasvuga eelarve järgmiste sõnadega: "Eesti on väike, avatud majandusega riik. [- - -] Meie eksport hoiab kasvutrendi ja jooksva konto defitsiit on hakanud vähenema. [- - -] Meie majandus püsib kindlatel alustel. [- - -] Uus valitsusliit jätkab veendunult konservatiivset eelarvepoliitikat. Just see, et oleme suutnud oma riigi rahanduse korras hoida, on üks peamisi tegureid, mis on teinud Eesti majanduskeskkonna usaldusväärseks ja sedavõrd kiire majandusarengu võimalikuks." Samas avaldasid juba siis mitmed kohalikud ja välispangad arvamust, et selle aasta majanduskasv jääb tõsiselt alla Rahandusministeeriumi pakutule. Lisaks täpsustas ka Eesti Pank, et nii suur majanduskasv ei jätku.

Palun küsimus, hea kolleeg!

Kuid valitsus märkis silmagi pilgutamata, et mingeid eelarvekärpeid pole vaja. Küsimus: kas tänases situatsioonis, kui riigieelarve võib kõige paremal juhul jääda ainult kahe miljardiga miinusesse, leiate, et mingeid eelarvekärpeid pole vaja ...

Hea kolleeg!

... et on olemas piisav reserv? Või olete ka teie lõplikult aru saanud, et nii roosat ja lillelist majanduskasvu ei ole enam olemas?

Aitäh! Jään toona väljendatud seisukohtade juurde. Praegu kahe kuu laekumisi analüüsides ei ole mitte mingisugust põhjust eelarvelaekumisi ümber hinnata. Kavandatud reserv on piisav selleks, et tulla toime ka juhul, kui eelarve ei peaks täis laekuma kavandatud mahus.

Palun, kolleeg Toomas Varek, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh, proua esimees! Mitme uue aktsiisi tõttu on inimeste ostukorv märkimisväärselt kallinenud, see on pannud inimesed aina raskemasse seisu, mistõttu on käive vähenenud ja seetõttu laekub riigieelarvesse vähem makse. Aktsiisid kehtestasite eelmise aasta kevadel, et saaks üle minna eurole, millest me praegu ei tee juttugi. Küsimus: kas tõesti puudub valitsusel igasugune tulevikku vaatav majanduspoliitika või on teil plaanis välja tulla konkreetsete meetmetega tekkinud olukorra lahendamiseks?

Me ilmselt saame praegusest majandusolukorrast väga erinevalt aru. Ma ei ole kindlasti nõus sellega, et aktsiisitõusude tõttu oleks käive vähenenud või et laekumised aktsiisidest oleksid kuidagimoodi kahanenud. Otse vastupidi, alkoholiaktsiisi on laekunud eelarves kavandatust enam ja tubakaaktsiisi on kahe esimese kuuga aasta arvestuses laekunud juba 46,7%. Seega, need aktsiisid, mida on tõstetud, on väga hästi laekunud. Sama kehtib ka kütuseaktsiisi kohta. Ma olen praegugi väga veendunud selles, et aktsiiside tõstmine ühekorraga 1. jaanuarist 2008 oli õige. Kindlasti oleks aktsiisitõusude jaotamine järgmise kahe aasta peale vähendanud Eesti võimalusi liituda eurotsooniga 1. jaanuarist 2011.

Palun, kolleeg Toomas Varek, teine täpsustav küsimus!

Aitäh, proua esimees! Austatud peaminister! Viimastel päevadel on mitmes meediaväljaandes olnud juttu sellest, kuidas mitmed pangad siiski tunnevad juba tõsist muret meie riigi majanduse pärast. Tsiteerin eilset Eesti Päevalehte: "Praeguseks on kaks asutust andnud selgelt mõista, et riik peab olema valmis juba praeguse aasta eelarve kokkutõmbamiseks. Valitsus on siiani probleemist hoogsalt mööda läinud. Kui Eesti Päevaleht uuris peaminister Andrus Ansipilt veebruaris avaldatud Eesti Panga majanduskommentaaris sisaldunud hoiatuse kohta, et valitsus peab olema valmis 2008. aastal eelarvekulusid vähendama, pidas Ansip must valgel pangast tulnud lauset meedia eksituseks." Millal kavatsete hakata suhtuma meie riigi rahandus‑ ja majanduspoliitikasse tõsisemalt? Kas te ei leia, et selles olukorras oleks aeg ka inimestele adekvaatsemat infot anda?

Aitäh teile! Ma olen päris veendunud, et meie inimesed saavad adekvaatset infot. Meie inimestel on ülevaade laekumistest riigieelarvesse. Seda ülevaadet annab Rahandusministeerium regulaarselt ja suuremad huvilised saavad kiiremini informatsiooni siis, kui nad vaatavad Maksu‑ ja Tolliameti kodulehekülge. Ma olen päris veendunud, et inimesed saavad adekvaatset informatsiooni ka Eesti Pangast. See adekvaatne informatsioon kõneleb praegu sellest, et kahe kuu maksulaekumised on olnud küllalt ootuspärased. Jaanuaris oli käibemaksu laekumine tagasihoidlik, veebruaris laekumised paranesid. Tulumaksu laekumine, nii üksikisiku tulumaksu laekumine kui ka ettevõtte tulumaksu laekumine on olnud üle ootuste hea. Veebruaris oli üksikisiku tulumaksu tagastamisi möödunud aastaga võrreldes märgatavalt rohkem. See tuleneb ühelt poolt sellest, et eluasemelaene on võetud rohkem, ja teiselt poolt sellest, et tulusid on märksa kiiremini hakatud deklareerima kui aasta tagasi. Möödunud aastaga võrreldes on vahe ka käibemaksu deklareerimises. Möödunud aastal tuli käibemaks tasuda siis, kui importkaup tolliti, praegu tasutakse käibemaks siis, kui esitatakse käibemaksudeklaratsioon, st on tekkinud ajaline nihe ja seetõttu laekub käibemaks hiljem. Kui me võtame arvesse enam tagastatud tulumaksu ja käibemaksu maksmise ajalise viivituse, siis me jõuame laekumistega täpselt möödunud aastate tasemele.

Aitäh! Nüüd neli kohapeal registreeritud küsimust. Palun, kolleeg Helle Kalda!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud peaminister! Maksude õigeaegne laekumine on kindlasti väga oluline. Maksude laekumise eest vastutab maksuamet ning kehtiv maksukorralduse seadus annab maksuhaldurile jõulisi võimalusi, et maksuotsuseid täidetaks, kuid vaidluste korral teeb lõpliku otsuse siiski kohus. Lugedes eilset ajalehte Postimees, sain teada, et valitsus plaanib teha suure muudatuse selles valdkonnas ja anda maksuametile senisest suuremad volitused, volitused, mis kuuluvad kohtu pädevusse, st maksuamet võib oma otsuste alusel hakata võlgnike vara arestima. Sellest tulenevalt tuleb meelde üks teine riigikord. Kas see on praeguse valitsuse ühine otsus ja kas see ongi uus maksupoliitika?

Aitäh! Ilmselt on teile teada, et mina viibisin eile Türgis. Türgis olles ei saanud ma teie viidatud konkreetset artiklit lugeda. Kuid mulle on teada, et ka praegu on kohtul võimalik vara arestida, võõrandamise keelde kehtestada. Ma ei näe selles mitte midagi erakordset ega midagi uut. Konkreetset seadusmuudatuse ettepanekut ei saa ma kommenteerida. Valitsus pole seda veel arutanud. Ma ei ole ka ise kursis kavandatavate muudatustega, seetõttu ei ole ma võimeline seda teemat kommenteerima.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Kalev Kallo!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra peaminister! Teie eelnevates vastustes kõlas muidugi ülevoolav optimism eelarve täitumise suhtes, aga seda vist ei jaga päriselt rahandusminister. 10. märtsi Äripäevas on järgmised sõnad: ""Keegi ei ole selles kahelnudki, et see aasta tuleb keeruline," ütles Padar. Mingit väga konkreetset tagavaraplaani Rahandusministeeriumil praegu ei ole, Padari sõnul elatakse üks kuu korraga." See tsitaadi lõpp, kui valitsusliige, rahandusminister, ütleb, et elame üks kuu korraga ja vaatame, mis siis juhtub, tekitab hirmutunde ikka igaühes. Kui seda ütleb mõni lihtinimene, siis see on teine asi. Minu küsimus: kas selline väljaütlemine on valitsuse üldine seisukoht? Tegemist on ikkagi valitsusliikmega, kes vastutab rahanduse eest.

Aitäh! Ei, loomulikult pole keegi kahelnud, et see aasta tuleb keeruline. Olemasolnud ja olemasolevatele teadmistele tuginedes koostati ka selle aasta riigieelarve. Sellesse eelarvesse on võetud sisse teadmine, et see aasta tuleb keerulisem, kui oli möödunud aasta. Selle aasta riigieelarve on kavandatud piisavalt suure reserviga. Kordan veel kord: kahe kuu maksulaekumisi arvestades ei ole praegu mitte mingisugust põhjust kõnelda eelarvemuudatustest või negatiivse eelarve vastuvõtmisest. Aga praeguste laekumiste põhjal ei ole võimalik teha ka liiga optimistlikke järeldusi ja võtta lisaks riigieelarves ettenähtud kulutustele riigi kanda veel lisakulutusi, mis viiksid eelarve tasakaalust välja. Ma pean eelkõige silmas mõnede poolt kavandatavaid Riigi Kinnisvara AS‑i kaudu riigile võetavaid kohustusi. Me ei saa nendest praegu tõsiselt rääkida. Sõnum maailma, et Eesti ei järgi enam tasakaalus eelarve printsiipi, oleks Eesti majandusele selgelt väga negatiivsete tagajärgedega.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Marika Tuus!

Aitäh! Austatud peaminister! Majandusringkonnad on ikkagi väga mures käibemaksu laekumise pärast. Vaatame kas või eelmist aastat – 700 miljonit puudu, selle aasta veebruar – 16% jäi jaanuaris puudu. Tegelikult me ju planeerisime selleks aastaks veel käibemaksu juurde. Mis arvestus see oli? Ilmselt valearvestus. Ka aktsiise pandi juurde, loodeti saada rohkem raha riigieelarvesse, kaup läks kallimaks ja tegelikult hakkasid inimesed vähem ostma. See on ilmne valearvestus. Kui tarbija poolt vaadata, siis ma ikkagi küsin: kui ka näiteks mootorikütuse hind on praegu maailmas kõrge, miks siis meie siin Eestis pidime veel seda aktsiisi juurde panema? Miks me oleme inimese elu nii raskeks teinud?

Aitäh! Mina muidugi rõõmustaksin väga, kui teie esitatud väide, et aktsiiside tõstmine on oluliselt vähendanud teatud aktsiisikaupade tarbimist, vastaks tõele. Mul ei oleks mitte midagi selle vastu, kui alkoholipruukimine oleks kohe järsult vähenenud või et inimesed ei kisuks suitsu enam nii nagu mullu. Paraku, nii tubakaaktsiisi kui ka alkoholiaktsiisi laekumine kõneleb sellest, et suitsetatakse nagu mullu ja kahjuks ka juuakse nagu mullu. Mitte mingisugust erilist tarbimise vähenemist ei ole ma praegu veel kohanud. Kuid ma väga loodan, et igal pool üle maailma valitsev väga selge korrelatsioon alkoholi hinna ja pruukimise vahel kehtib ka Eestis ning et alkohoolsete jookide ja tubakasaaduste aktsiisi tõus vähendab nende – tubakasaaduste ja alkoholi – pruukimist Eestis. See on üks taotlus, miks aktsiisi sai tõstetud. Teiseks, ei ole väga meie enda valida, kas tõsta autokütuseaktsiisi või tubakaaktsiisi või mitte. Me oleme Euroopa Liiduga liitumisel teadlikult endale kohustused võtnud ja võetud kohustusi on kohane täita.

Palun, viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Arvo Sarapuu!

Aitäh, lugupeetud esimees! Austatud peaminister! Mul tavakodanikuna on väga hea meel, kui peaminister selge silmavaatega ja julgelt räägib, et kõik on suhteliselt hästi. Aga ma tuletan siiski ühte asja meelde: käibemaksu silmaspidamine on oluline just sellepärast, et ta ikkagi peegeldab dünaamiliselt majanduse ja tarbimise käekäiku palju rohkem kui näiteks staatilisem tulumaks. Kui vaadata kahe kuu laekumisi, vaadata, kui palju miinust on tekkinud, ja prognoosida järgmisi alalaekumisi, siis tuleb mõelda sellele, et asjatundjad on prognoosinud, et see miinus võib ulatuda isegi seitsme miljardini. Nüüd on mul teile niisugune küsimus: kas ei oleks mõistlik üle vaadata see prognoositud, tugevale kasvule ja tugevale tarbimisele orienteeritud tulupool riigieelarves ning üle vaadata ka kulupool ja sellele mõistlikult läheneda?

Aitäh teile hea ettepaneku eest! Teie ettepanekut on juba aimanud Rahandusministeerium, kes peaks uue majandusprognoosi esitama 24. märtsil.

Suur tänu, härra peaminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Marek Strandbergilt välisminister Urmas Paetile. Palun!

Hea välisminister! Eesti saadik Leedus on teatanud, et Eesti ei ole ametlikult vastu sellele, et Ignalina teise reaktori, mis peaks vastavalt Leedu Euroopa Liiduga liitumise lepingule suletama, eluaega pikendatakse. Kuna tegemist on Leedu Euroopa Liiduga liitumise lepingu muutmisega, siis minu küsimus on see: kas me toetame põhimõtet, et Leedu ei peaks täitma seda liitumislepingut selles osas, mis puudutab Ignalina reaktorite lõplikku sulgemist 2009. aastaks, ja kui see on nii, siis millal on selline otsus Eesti poolt tehtud?

Aitäh küsimuse eest! Ei, Eesti ei ole teinud otsust ühtegi pidi, ei sedapidi, et me kindlasti leiame, et mingil juhul selle reaktori kasutamise aega ei tohi pikendada, ega ka teistpidi, et igal juhul tuleb ta kinni panna. Kui vaadata Leedu Euroopa Liiduga liitumise lepingut, siis selles liitumislepingus on ju tegelikult ikkagi võimalus Ignalina teise reaktori taaskäivitamiseks juhul, kui Leedu elektrivarustuses peaks esinema tõsiseid häireid. Seal öeldakse ka seda, et sulgemise edasilükkamise või taaskäivitamise põhjendatuse hindamiseks on vaja kõigi asjaolude ja tekkiva olukorra põhjalikku analüüsi. Ehk seni, kuni seda analüüsi ei ole (ja praegu seda analüüsi ei ole), ei ole võimalik öelda, kas see taotlus on põhjendatud või mitte. Nii et kui Leedu selle taotlusega edasi soovib minna, siis selleks, et nende jaoks positiivne otsus teha, on muidugi vaja kokkulepet Euroopa Liiduga, aga seda kokkulepet kindlasti ei saa olla, kui analüüsi selle otsuse põhjuste ja võimalike tagajärgede kohta ei ole tehtud. Nagu ma nimetasin, seda praegu ei ole.

Palun, kolleeg Marek Strandberg, esimene täpsustav küsimus!

Kui oletame, et Leedu läheb selle peale ja asub Ignalina teise reaktori käigusoleku aega pikendama, siis tähendab see ju ka seda, et teisedki liikmesriigid võivad nõuda muutusi lepingutes. Kas Eestil on plaanis nõuda muutusi Euroopa Liiduga liitumise lepingus, valdkonnas, mis puudutab energeetikat, puudutagu see näiteks põlevkivikasutuse õiguste pikendamist või midagi muud sellist?

Aitäh küsimuse eest! Tegelikult, suhteliselt hiljuti kokkulepitu muutmine ja eriti veel nii olulise dokumendi, nagu seda on Euroopa Liiduga liitumise leping, muutmine, hea toon ega praktika ei ole. Selleks et minna taotlema selle lepingu muutmist, peaks olema ükskõik kellel tõesti midagi väga erakorralist juhtunud. Küsimus on selles, et selles lepingus ju mäletatavasti lepiti sisuliselt kokku neli aastat tagasi, siis kui Euroopa Liiduga liituti. Kas siis tõesti nende nelja aasta jooksul on toimunud nii olulisi muutusi, mis sunnivad liitumislepingu muutmist taotlema? Eestil ei ole praegu küll kavatsust liitumislepingu kallale minna. Nagu ma nimetasin, ma ei pea seda kuidagi heaks tooniks, et lihtsalt mingi eesmärgi saavutamiseks antakse lubadusi, mida võib-olla ei kavatsetagi täita, ja siis taotletakse kiiresti lepingu muutmist. Seda ei pea ma korrektseks ja seetõttu ei ole meil ka selliseid kavatsusi.

Palun, kolleeg Marek Strandberg, teine täpsustav küsimus!

Kas Välisministeeriumi hinnangul Leedus praegu valdavalt Vene tehnoloogia ja kütuse peal töötava tuumareaktori (tõsi, see annab märkimisväärse osa Leedus tarbitavast elektrienergiast) töö jätkamine suurendaks või vähendaks Leedu sõltuvust Venemaa energiatoormest?

Aitäh! Nii Eesti kui tegelikult ka kolleegid teistest Balti riikidest ja Poola on ju korduvalt olnud seda meelt, et tuleks võimalikult kiiresti edasi liikuda Ignalina uue reaktoriga, mis vastaks kõigile nüüdisaja nõuetele. Nii et ka meie esimene eelistus selles temaatikas on ikkagi uue reaktori ettevalmistamise ja rajamisega võimalikult kiires tempos edasiliikumine. Selles osas võib teatud probleemi ja ohuna näha seda, et kui olemasoleva reaktori kasutust pikendatakse, siis see võib uue reaktori rajamise määramata ajaks edasi lükata. See on väga oluline probleem. Mis puudutab seda, et kui vana reaktor suletakse, aga uut veel ei ole, siis loomulikult tuleb Leedul oma energiavarustatus tagada. Praeguse info põhjal on seda kõige lihtsam tagada gaasil ja naftaproduktidel põhineva tooraine kasutamisega, mida kasutatakse elektri tootmiseks. Mis puudutab gaasi, siis jah, nii nagu Eestil, nii ka Leedul tuleb gaas, mida kasutatakse, kõik Venemaalt. Naftaproduktide osas on maailmaturg avatud ning seal sellist sõltuvust ei ole. Mida see endaga veel võib kaasa tuua, on muidugi elektri hinna tõus, mis ilmselt kellelegi väga ei meeldi.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Toomas Trapido!

Aitäh! Austatud välisminister! Kas Välisministeerium tegeleb ka mõne taastuvenergia projektiga väljaspool Eesti piire, nagu tuumaenergia projektiga Leedus?

Mul kohe esimese hooga sellist suurt projekti pähe ei tule. Küll tegeleb Eesti Välisministeerium kindlasti meie ettevõtjate toetamisega ja nende tegevusele kaasaaitamisega, kui neil on taastuvenergia teemadel ühiseid projekte mõne piiritaguse firma või kompaniiga.

Palun, viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Igor Gräzin!

Kõigepealt palun ma Marek Strandbergi käest vabandust, et ma koosolekule ei jõudnud! Meie rohelised on hästi sümpaatsed inimesed ja see ei puuduta neid ühegi kandi pealt, aga üks grupp, sellised ökonatsid või ökoekstremistid, saavutasid Euroopa Liidus selle, et asja ees, teist taga suleti tuumavõimsused Bulgaarias, mille reaalne tagajärg on energianälg ja äärmiselt keeruline olukord praegu Lääne-Balkanil, ma mõtlen Albaaniat, Montenegrot, Makedooniat ja neid alasid. Öelge, palun, kas meie oleme kaitstud nii rahvusvahelise kui ka üldse igasuguse võimaliku ekstreemse, sõjaka ökologismi eest Ignalina elektrijaama puhul. Kas on lootust, et seal võidutseb mõistus ega kordu Bulgaaria kaasus?

Kõigepealt, ühiskonna terve mõistuse küsimus on muidugi laiem teema. Kõikvõimalike riigisiseste otsuste tegemise puhul, sealhulgas Eestis ja ka välislepingute sõlmimisel, kui on tegemist kokkulepetega, mida me tahame teha koostöös meie heade partneritega Euroopa Liidus või mujal, või kokkulepetega, mida me ei taha teha, on Eesti rahvas otsuse tegemise delegeerinud parlamendile ja valitsusele. Ma loodan küll, et nendes kogudes võidutseb terve mõistus.

Aitäh, härra välisminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on sotsiaalminister Maret Maripuule. Palun, kolleeg Mai Treial!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Eesti 2007. aasta inimarengu aruandest leiab tõsiseid märke selle kohta, et Eesti on hakanud ÜRO inimarengu pingereas langema. Nii teevad muret inimeste tervislik seisund, majanduslik kihistumine, sotsiaalne tõrjutus. Te väidate, et Eesti jõuab 2015. aastaks viie rikkama riigi hulka. Siit ka küsimus: millised on reaalsed tegevused, võitlemaks aidsi ja HIV-ga, narkomaania leviku ja alkoholismi süvenemisega ning olukorras, kus tuberkuloosi haigestumisel on sisuliselt epideemia oht, et Eesti pääseks praeguselt 78. kohalt ülespoole?

Aitäh! Kuigi inimarengu aruanne on Eesti suhtes karm, siis alates 2002. aastast on meie sündimus suurenenud, samuti on pikenenud eluiga ja eelmisel aastal tunnistas Euroopa Komisjon Eesti tervishoiu hinna- ja kvaliteedisuhte Euroopa Liidu parimaks. Märtsi lõpuks on Sotsiaalministeeriumi poolt kooskõlastusringile saatmiseks ette valmistatud rahvastiku tervise arengukava, mille eesmärk on pikk ja kvaliteetne eluiga, ja me oleme seadnud endale väga ambitsioonikad ülesanded: pikendada Eestis tervena elatud elu iga 2020. aastaks meestel keskmiselt 60 ja naistel 65 eluaastani ning keskmine eeldatav eluiga on siis tõusnud meestel aastaks 2020 75 ja naistel 84 eluaastani. Kui rahvastiku tervise arengukava heaks kiidetakse, siis kindlasti peaksid seal ettenähtud meetmed kõiki neid meie soove toetama.

Palun, kolleeg Mai Treial, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh, proua minister! Seda on rõõm kuulda, et selline dokument on nüüd lõpuks kiirenduse saanud. Üldine Eesti riigi rikkuse kasv ei lahenda neid probleeme, kui me ei tee midagi konkreetset inimeste majandusliku kihistumise peatamiseks ja vähendamiseks. Hiljuti analüüsiti, kuidas on 5000 krooniga võimalik toime tulla, ja tulemus näitas, et ega ikka ei ole küll. Aga teada on, et alampalk on meil praegu kaugelt alla 5000 ja paljud pensionid on madalamad. Millise sissetulekuga on Eestis võimalik toime tulla?

Aitäh, hea küsija! Eelmisel nädalal kinnitas valitsus selleks aastaks pensioniindeksi, kus pensioni kasv alates 1. aprillist on 21,6%. Kui me vaatame seda, et järjest on tõusmas ka palgad, siis ma usun, et meie inimeste elu läheb paremaks. Äraelamiseks vajalik konkreetne summa sõltub ikkagi inimeste vajadustest ja võimalustest.

Palun, kolleeg Mai Treial, teine täpsustav küsimus!

Aitäh! Pensioniindeks on kinnitatud ja "suured" pensionid 1. aprillist ka käega katsuda, kuid tegelikult on teada, et Eesti ei täida praegugi Euroopa sotsiaalharta mitmeid artikleid, kaasa arvatud artikkel 12 ja artikkel 13, mis puudutavad just madalaid pensione, rahvapensioni ja ka vanaduspensioni, mis Euroopa sotsiaalharta tingimustele ei vasta. Samas ei ole Eesti ratifitseerinud uusi sätteid, mis võimaldaksid inimestele paremat kaitset majandusliku kitsikuse puhul. Minu küsimus ongi: missugused on teie konkreetsed sammud selleks, et asuda täielikult täitma Euroopa sotsiaalharta ja Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksi seni ratifitseeritud sätteid ja ratifitseerida uusi?

Aitäh! Eelmisel aastal Riigikogu saalis heakskiidetud pensionimuudatused viivad meid kindlasti lähemale eesmärgile, et nelja aastaga pensionid kahekordistuvad. Uus pensioniindeks tõstab pensioni 21,6%, mis tähendab, et samal määral tõusevad ka rahvapension, toitjakaotuspension, vanaduspension.

Palun nüüd kolm kohapeal registreeritud küsimust! Palun, kolleeg Marika Tuus!

Aitäh! Austatud minister! Kui vaadata neid tendentse, mis praegu tervishoius on – ma nimetaksin ainult mõned: voodipäevade kärpimine aasta lõpus, valvearstide arvu kokkutõmbamine, jälle päevakorral olev maa-apteekide kaotamine jne –, siis on ikka piinlik lugeda, et oleme just tervisenäitajate ja eluea poolest seal tagantpoolt kolmandal kohal koos Venemaa ja Valgevenega. Aga ma küsiksin siia juurde: mida on valitsus üldse praegu tervishoiu rahastamise suhtes mõelnud – see ei sõltu ju ka ainult teist –, et eriarstijärjekorrad lüheneksid ja me saaksime edasi minna? Kui elueast rääkides te ütlesite, et see on pikenenud, siis järelikult on see teistes riikides ju veelgi rohkem pikenenud. Aga mida siiski valitsus konkreetselt on ette võtnud ja kavatseb?

Aitäh! Ravikindlustuse eelarve kasvas 2007. ja 2008. aasta võrdluses 19,5% ja riigieelarvest tervishoidu suunatud summad suurenesid ka natuke üle 19%. Ja ma ei tahaks olla teiega nõus selles küsimuses, nagu tegeletaks maa-apteekide sulgemisega. Eelmise Riigikogu koosseisus võeti vastu ravimiseadus, mis sätestas kõik reeglid, mille järgi praegusel hetkel töö käib.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Jaak Aab!

Tänan, austatud esimees! Lugupeetud minister! Minu küsimus on ikkagi üldisem. See inimarengu aruanne, mida siis tutvustati, on teaduspõhine dokument ja selle koostajad kurtsid tutvustamisel üldiselt seda, et ega selliseid dokumente ja teadlaste soovitusi ei kipu, ütleme, valitsus või valitsusasutused, haldusalade eest vastutavad ministrid millegipärast väga varmalt kuulama või tähele panema ja arvesse võtma edasisel arengu planeerimisel. On hea meel, et te mainisite rahvastiku tervise arengukava, mis on jõudnud lõppstaadiumisse. Kaks aastat tagasi see protsess algatati. Aga selles inimarengu aruandes on ka üldisemaid soovitusi. Kas Sotsiaalministeerium või teie olete seda dokumenti analüüsinud või on plaanis seda analüüsida ja teha sellest pikema perspektiivi otsuseid või järeldusi?

Aitäh! Ma usun, et kuna Eesti inimarengu aruanne esitatakse igal aastal, siis nii nagu sinu ajal suhtus Sotsiaalministeerium sellesse tõsiselt, nii suhtub ta tõsiselt ka minu ajal.

Viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Kadri Must, palun!

Hea sotsiaalminister! Ma leian, et üheks sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamise meetmeks on ka tasuta soe koolilõuna kõigile koolilastele. Eile sattusin ma vaatama uudiseid, kus te degusteerisite tervislikku koolilõunat, mille ühe portsu maksumus oli 25 krooni. Kui teie käest küsiti, kuidas selle märksa kallima koolilõuna maksumuse katma peaks, avaldasite te arvamust, et on aeg, et lapsevanemad ise panustaksid oma lapse tervislikku toitu. Kas see on Sotsiaalministeeriumi ametlik seisukoht, et põhimõtteliselt tuleks ära kaotada  tasuta koolilõuna kõigile kooliõpilastele?

Aitäh! Praegusel hetkel on koolilõuna tasuta ja 2008. aastal finantseerib riik seda 12 krooni ulatuses ning osa omavalitsusi on juurde pannud. Eilse koolilõuna hind – 25 krooni – tuli nii suur, sest sealsed portsud, kogused ja energiaväärtus olid suuremad, kui etteantud menüü ja väljaarvutatud kalkulatsioonid ette nägid. Uue määruse tulemusena hakkab Sotsiaalministeerium iga aasta märtsikuuks arvutama järgmise aasta hinnangulist koolilõuna maksumust ning see peab saama toeks nii Haridus- ja Teadusministeeriumile kui ka Rahandusministeeriumile, pidamaks silmas tasuta koolilõuna summat. Järgmiseks aastaks võiks see summa olla 15 krooni.

Suur tänu, proua minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Jaak Aabilt sotsiaalminister Maret Maripuule. Palun!

Tänan, austatud esimees! Hea minister! Juba eelmise küsimusega oli nagu soojendus olemas. Eks tervishoiu peale pöörduvad kõik küsimused. Aga kõigepealt üldisemalt. Sotsiaalpartneritega läbirääkimistel on aktuaalne olnud tervishoiu rahastamine, on seda siis üritatud teatud indikaatoritega määrata, on see siis suhe SKT-sse – osakaal, võrdlus – või siis riigieelarvesse. Viimastel aastatel siiski, kui me võrdleme kas või sellesama osakaaluga SKT-s, on see protsent veidi suurenenud. On olnud ka poliitilisi otsuseid, mis on parandanud tervishoiu rahastamist. Nüüd on valmimas rahvastiku tervise arengukava, kus peaksid tervishoiu arengud kirjas olema. Kas te saate öelda, on siis lähemas või pikemas perspektiivis see osakaal, ükskõik millega võrreldes, kasvamas ja kelle arvel? Kas see on riigieelarve, haigekassa või ka patsiendi omaosaluse arvel kasvamas?

Aitäh! Kui me vaatame seda, et 2008. aastal on raha tervishoius rohkem kui 2007. aastal, siis see ei ole toimunud mitte kellegi arvel, vaid see on toimunud tänu sellele, et Eesti riigil on läinud hästi, ja ma loodan, et Eesti riigil läheb jätkuvalt hästi ning tervishoidu tuleb raha juurde ja järjekordselt mitte kellegi arvel, vaid selle pärast, et Eestis on läinud hästi.

Palun, kolleeg Jaak Aab, esimene täpsustav küsimus!

Tänan, austatud esimees! Vaidleksin natuke vastu. Ikka mõningad poliitilised otsustused tehti ka, et seda raha rohkem tuli, ega see sotsiaalmaks, 26% kasvu 2007. aastal, võrreldes 2006. aastaga, ei tulnud lihtsalt heast majanduskasvust. Riigieelarvest maksti rohkem, suurema määra järgi, ja tegelikult tõsteti ju miinimummäära, millelt makstakse sotsiaalmaksu. Lisaks sellele tulevad kapitalikulud esmakordselt riigieelarvest, nii et eks seegi on tõstnud seda osa. Rääkimata euroliidu rahastamisest, mis puudutab investeeringuid. Aga nendest investeeringutest: nüüd siis on teada, et vastavalt jaotusele esimeses etapis on järgmisest rahastamisperioodist kokku meil saada tegelikult 2,156 miljardit krooni ja sellest 1,724 miljardit on määrusega määratud juba kesk- ja regionaalsetele haiglatele. Kas see suhe – kesk- ja regionaalsed haiglad ning teised haiglad, üldhaiglad, kohalikud haiglad, hooldushaiglad – on teie arvates õige?

Aitäh! See suhe sai läbi räägitud Eesti Haiglate Liiduga.

Palun, kolleeg Jaak Aab, teine täpsustav küsimus!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Kui me alustasime Sotsiaalministeeriumis selle investeeringute kava ettevalmistusi, siis tegelikult oli kaks põhilist ettepanekut: lülitada haiglavõrgu arengukavasse ka hooldushaiglad ja taastusravihaiglad, sest nii seisab tervishoiuteenuste korraldamise seaduses, et need peaksid sisalduma haiglavõrgu arengukavas, ja siis oleks võimalik eraldada neile raha nii riigieelarvest kui Euroopa Liidu rahast. Muidu ei ole võimalik seda teha. Nüüd on see protsess peatunud ehk haiglavõrgu arengukava ei uuendata. Kas sellest võib järeldada, et hooldushaiglad ja taastusravihaiglad investeeringuteks raha ei saa?

Aitäh! Euroopa teise etapi raha jaotamise määruse ettevalmistamisega pole praegusel hetkel ministeeriumis veel alustatud. Püüame kõigepealt esimese etapi käima saada ja siis 2009. aastal võtame ette õendus- ja hooldusteenuse tarbeks raha jagamise ning loomulikult arutame need üldised kriteeriumid läbi oma partneritega eesmärgiga, et sellest võidaks Eesti inimene.

Head kolleegid! Nüüd kaks kohapeal registreeritud küsimust. Kõigepealt kolleeg Toivo Tootsen, palun!

Aitäh, proua esimees! Lugupeetud proua minister! Hiljuti Võrumaal käies kohtusin taas ka puudega inimestega. Nende kaks põhimuret olid loomulikult väike pension ja abivahendite kehv kättesaadavus. Mida te oskate öelda nendele lohutuseks ja helgemat pilku tulevikku heites?

Aitäh! 2008. aastal, kui mu mälu nüüd ei peta, tuli ka abivahendite kättesaadavuse parandamiseks lisaraha, see protsent jäi 15 ja 20 vahele. Aga sinna tuli raha juurde ja samuti tõusis puudetoetus tööealistele inimestele.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Mai Treial!

Aitäh! Proua minister! Reaalne elu näitab, et vaatamata pensionide tõusule jääb ostujõud paljude pensionide puhul ikkagi nii väikeseks, et katab vaevu toidukaupade ja esmavajalike teenuste hindade tõusu. Väga paljudel eakatel ja puuetega inimestel on probleemiks taastusravi kättesaamine, seda nii regionaalsel tasandil kui ka hindadesse puutuvalt. Mida te näete ette, et kõikidel inimestel, kes taastusravi vajavad, oleksid võrdsed võimalused seda ka saada?

Aitäh! Meil on ministeeriumis ettevalmistamisel uus taastusravikontseptsioon ja ka  rahastamine. Kui tervisevaldkonda vaadata, siis jah, taastusravi poole pealt on meil kõige rohkem puudujääke.

Suur tänu, proua minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Ester Tuiksoolt peaminister Andrus Ansipile. Palun!

Aitäh, proua juhataja! Austatud härra peaminister! Valitsus on kogu aeg deklareerinud, et Eesti peab aktiivselt osalema Euroopa Liidu riikide koostöös. Eesti Euroopa Liidu poliitika elluviija on eelkõige Vabariigi Valitsus peaministri ja ministrite kaudu. Teie kui peaministri Euroopa Liidu suunalist tööd võib tunnustada. Samas, kui vaadata valitsusse kuuluvate ministrite osalemist Euroopa Liidu ametlikel kohtumistel, siis kokku 82 kohtumisest on osaletud 57 korral, puudutud 25 korral. Kas teie peaministrina, kes te vastutate kogu valitsuse tegevuse eest, olete teadlik ministrite sellisest ignoreerivast suhtumisest oma kohustustesse ja kas ministrid on informeerinud teid Euroopa Liidu kohtumistel osalemata jätmise põhjustest? Kas te peate sellist madalat ametlikest kohtumistest osavõtu taset normaalseks ja kas te kavatsete midagi ette võtta?

Aitäh! Mina pean väga oluliseks ministrite osalemist Euroopa erinevate nõukogude töös ja ma arvan, et ministrid peaksid eelistama osalemist nõukogu töös ükskõik missugusele teisele oma ametiülesandele. Teie loetletud arvud ei sisaldanud mitte ainult ametlikke kohtumisi, vaid ka mitteametlikke kohtumisi. Ja vahel juhtub tõepoolest nii, et ministril, lähtudes Eesti majanduslikest võimalustest, lihtsalt ei ole võimalik viibida korraga kahel väga olulisel foorumil maailma eri punktides. Kas või rahandusministril ei olnud võimalik jõuda Islandilt Brüsselisse õhtusöögile mitteametlikule kohtumisele, sest Eestil ei ole erilennukit. Selliseid juhtumeid on ka varem ette tulnud, et puhtfüüsiliselt ei ole võimalik kahte koosviibimist ühitada. Ja loomulikult mängivad teatud rolli ka inimlikud põhjused, näiteks haigestumised. Kuid ma ei taha mitte mingil juhul õigustada neid ministreid, kes ei ole teinud kõike võimalikku selleks, et Euroopa erinevates nõukogudes kohal olla ja seal aktiivselt kaasa lüüa. Üldiselt olen ma ministrite osavõtuga nõukogude tööst rahul.

Palun, kolleeg Ester Tuiksoo, esimene täpsustav küsimus!

Tänan, proua juhataja! Austatud peaminister! Eesti seisukohtade kujundamine Euroopa Liidu protsessis toimub muu hulgas ka Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni kaudu, kus ministrid peaksid tutvustama läbivaatamisel olevaid küsimusi ja informeerima komisjoni oma tegevusest ja valitsuse seisukohtadest. Paraku osa ministreid ignoreerib Euroopa Liidu asjade komisjonis käimist ja poliitiline vastutus Euroopa teemadel lasub ametnikel. Mind kui Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimeest huvitab, milline on teie seisukoht Riigikogu rolli suhtes Euroopa Liidu asjades kaasarääkimisel ja mida kavatseb valitsus omalt poolt ette võtta valitsuse ja Riigikogu koostöö tõhustamiseks Euroopa asjades.

Aitäh! Mina pean oma koostööd Euroopa Liidu asjade komisjoniga väga heaks ja minu meelest on peaministri ja Europa Liidu asjade komisjoni koostöö olnud viljakas, Eesti seisukohad on saanud Euroopa Liidu asjade komisjoni liikmete poolt alati olulisi täiendusi, vajalikke täiendusi. Ma julgen küll öelda, et mina olen käinud Euroopa Liidu asjade komisjonis alati enne Euroopa Liidu ülemkogu toimumist. Ja kui on tegemist olnud rohkem ühiskondlikku resonantsi tekitavate teemadega, olen ma käinud Euroopa Liidu asjade komisjonis ülemkogul kõne all olnud teemadest kõnelemas ka pärast ülemkogu. Mulle teadaolevalt ei ole ka ministrid ignoreerinud Euroopa Liidu asjade komisjoni koosolekuid. Minu meelest on see väide liialdatud. Ma ei välista, et võib-olla on olnud arusaamatusi koosoleku aegade kokkuleppimises ja ministri osalemises nendel koosolekutel, kuid ma välistan küll kategooriliselt selle, et mõni minister ignoreeriks Euroopa Liidu asjade komisjoni koosolekuid.

Palun, kolleeg Ester Tuiksoo, teine täpsustav küsimus!

Tänan väga, proua juhataja! Austatud peaminister! Tahaksin küsida teie arvamust, kuidas te hindate Eesti rahva informeeritust Lissaboni leppe teemadest.

Aitäh! Ma arvan, et see osa Eesti rahvast, kes on oluliselt huvitatud Lissaboni lepingus sisalduvast, on vajaliku informatsiooni kätte saanud. Me oleme väga põhjalikult arutanud Lissaboni lepingule eelnenud põhiseaduse lepingu teksti. Me oleme ka põhiseaduse lepingu sisu ülekandumist Lissaboni lepingusse avalikult ja avatult käsitlenud. Ma leian, et kõigil nendel inimestel, kellele see teema huvi pakub, on piisavalt informatsiooni ja ka piisavalt võimalusi, et selles küsimuses kaasa rääkida.

Nüüd kolm kohapeal registreeritud küsimust. Palun, kolleeg Jaanus Marrandi!

Tänan! Lugupeetud härra peaminister! Asjad on sageli nii, nagu neid lastakse paista. Eelmise nädala lõpus leidsin ma kaks pressiteadet. Kõigepealt "Eesti saavutas Euroopa Ülemkogul edu" ja Marko Mihkelsoni seisukohavõtt "Kas Eesti andis Brüsselis järele". Need on justkui vastandlikud. Teie ütlete, et Eesti huvi on ennetada süsinikuleket ehk saastava energiatootmise üleviimist kolmandatesse riikidesse ning elektriimpordi allutamine selgetele reeglitele. Samuti räägite te ka ebaausa konkurentsi välistamise põhimõtetest ja sellest, et tuleb edasi töötada kokkuleppe saavutamiseks. Samal ajal ütleb Marko Mihkelson, et Eestil on väga oluline kaitsta kaht peamist seisukohta: kaitsta Eestit kolmandate riikide odava ja vähem keskkonnasõbraliku elektri eest ning põlevkivienergeetika erisuse saavutamine seoses heitgaaside piiramisega. Samuti ütleb ta, et lõppjärelduse tekstist ta vastavaid edusamme välja ei loe. Siit küsimus: kumb teist n-ö udutab ja kumb räägib tõtt?

Kindlasti on õigus nendel, kes ütlevad, et saavutati väga suurt edu, ja nendele ma võin kinnituseks omalt poolt öelda, et Euroopa Liidu edu on Eesti Vabariigi edu. Meie olemegi Euroopa Liit! See edu peegeldub ka ülemkogu lõppjäreldustes. Kindlasti vastab tõele, et Eestil õnnestus kaitsta oma väga selgeid konkreetseid huvisid ülemkogul. Kuid ma ei pea seda huvide kaitsmist sugugi millekski võitluslikuks või selliseks protseduuriks või protsessiks, kus on võimalik võita või kaotada. Me ei võitle Euroopa Liidus kellegagi. Me selgitame oma seisukohti, oma probleeme oma partneritele. Ma võin kinnitada, et meie seisukohti meie partnerid mõistavad. Euroopa Liidus ei ole meil selliseid partnereid, kes tahaksid meil nahka üle kõrvade tõmmata või meie üle võitu saavutada. Minu meelest on sellise retoorika kasutamine täiesti vale. Kuid tulles tagasi konkreetse teema juurde: jah, Euroopa Liidus otsustasime ülemkogu tasandil, et ühel järgmistest ülemkogu istungitest käsitleme väikeste ja isoleeritud turgude energiajulgeoleku temaatikat eraldiseisva küsimusena. Lõpptekstis on väga selgesõnaliselt rõhutatud ka nn süsinikulekke ohtu ja seeläbi on Eesti huvid selgelt kaitstud.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Igor Gräzin!

Austatud proua esimees! Lugupeetud härra peaminister! Euroopa Liidu asjade komisjonis ei ole ma eriti palju käinud – paar korda asendusliikmena –, aga see-eest on mulle sealt jäänud üks väga sügav elamus. Siis, kui arutati Euroopa Liidu tapamajadirektiivi, päädis asi sellega, et 20 minuti jooksul selgus, et Euroopa Liidu asjade komisjonis oli ainult kaks põllumajandusspetsialisti, kes kujutasid ette, kuidas näeb välja sea sõrg. Need olid Tiit Tammsaar ja Igor Gräzin. Seoses sellega on mul küsimus: palun öelge, kas ELAK-i koosolekud praeguses Riigikogus, kus ma pole käinud, on korralikult ette valmistatud, kompetentsed, hästi juhitud ja korraldatud?

Aitäh! ELAK-i koosolekud nii praeguses Riigikogus kui ka eelmise Riigikogu koosseisu ajal olid hästi juhitud, hästi ette valmistatud ja kompetentsed.

Palun nüüd viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Helle Kalda!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Nagu ma debatist aru saan, ei ole te tegelikult  kursis teie valitsuskabineti liikmete tegevusega Euroopa asjade komisjonis – kas nad käivad või ei käi. Ma esitasin teile enne küsimuse, mis kuulub valitsuse kompetentsi, te vastasite, et pole ajalehte lugenud. Ma täpsustan, et nimetatud eelnõu on saadetud valitsusse suurele ringile, ja küsin nüüd uuesti: kas te olete teadlik, mis teil valitsuses toimub või te ei ole teadlik, mis valitsuses toimub? Kas nende eelnõude puhul, mis teile saadeti, et maksuametile antakse luba arestida ettevõtjate vara, olete teie nõus sellega või mitte?

Aitäh! Ma väga lootsin, et Riigikogu liige on kindlasti kursis sellega, kuidas mingeid seaduseelnõusid valitsuses menetletakse. Jah, loomulikult, kõigepealt ministeeriumi ametnikud töötavad välja, lähtudes poliitilistest juhistest, ühe eelnõu teksti, järgmisena see eelnõu tekst kooskõlastatakse ametnike tasandil, kantsleri tasandil ja seejärel saadetakse see tekst kooskõlastusringile ministeeriumidesse. Kui ministeeriumidest tulevad kooskõlastused –  muidugi võib mõni ministeerium jääda ka eri meelt mõnes üksikus küsimuses –, siis võetakse see küsimus arutusele Vabariigi Valitsuse istungil. Kui Vabariigi Valitsus on seda teemat käsitlenud, siis saab austatud Riigikogu liige kindlasti minuti või kahe jooksul pärast otsuse langetamist teada, missugune otsus langetati. Teie nimetatud eelnõu ei ole Vabariigi Valitsus oma istungil arutanud.

Suur tänu, härra peaminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Aleksei Lotmanilt välisminister Urmas Paetile. Palun!

Aitäh, lugupeetud proua Riigikogu esimees! Austatud minister! Seoses hiljuti teravnenud Tiibeti kriisiga ütlesite paari päeva taguses intervjuus õigustatult, et Tiibeti küsimuses ei saa piirduda mõne avaldusega, vaid tuleb tagada poliitika järjepidevus. Millised on Eesti valitsuse kavad seoses vajadusega tagada nimetatud piirkonnas inimõiguste austamine?

Aitäh küsimuse eest! Tõepoolest, nii nagu ma olen viimastel päevadel neid väga kahetsusväärseid sündmusi Tiibetis kommenteerinud, nii on minu seisukoht ka praegu, et vägivald Tiibetis ei ole mitte mingisugune lahendus, vaid väljapääs olukorrale tuleb leida kõneluste ja dialoogi kaudu. Kahjuks ei soodusta seda dialoogi kuidagi ka sellised väljaütlemised, mida ma lugesin täna hommikul agentuuri France Presse uudisest, kus kohalik kommunistliku partei liider ütleb, et me oleme praegu verises ja ägedas võitluses dalai-laama klikiga ja et dalai-laama on inimnäo ja kiskja südamega koletis. Muidugi ei aita sellised väljaütlemised kuidagi olukorra lahenemisele kaasa. See, mis praegu on Eesti ja Euroopa Liidu välispoliitika võimuses, on Hiinale ikkagi väga selgelt öelda ja järjekindlalt öelda välja see seisukoht, et rahumeelsete demonstratsioonide vägivaldne mahasurumine ei ole vastuvõetav, et me soovime sisulisemat inimõigustealast dialoogi ka Euroopa Liidu ja Hiina vahel. Järgmine kohtumine selle dialoogi raames on 15. mail, kus Euroopa Liidul on võimalus neid seisukohti esitada, aga nagu ma olen öelnud, Euroopa Liidust üksi kindlasti ei piisa. Selliste sõnumite järjekindlal edastamisel on vaja laiemat rahvusvahelist koostööd, et ka Hiina mõistaks, et erinevate kultuuride, erinevate rahvuste, erinevate religioossete rühmade olemasolu on rikkus ja mitte ühiskonda lõhestav nähtus.

Palun, kolleeg Aleksei Lotman, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh! Härra välisminister! Kindlasti ei ole mõne marginaalse Euroopa partei liikmete harimine seoses sellega, et neid on keegi dalai-laama küsimuses ilmselt pahatahtlikult eksitanud, meie välispoliitikale väga oluline, küll aga on ilmselt oluline juhtida selles küsimuses järjepidevalt Hiina võimude tähelepanu sellele, et dalai-laamaga tuleb astuda dialoogi. Kui nad seda praegu ei tee, siis marginaliseerub dalai-laama tõepoolest ja on vältimatu Tiibeti iseseisvusliikumise oluline radikaliseerumine, mille kõrval praegused sündmused jääksid ilmselt tühiseks eelmänguks. Kas teil on kavas kutsuda välja näiteks Hiina suursaadik ja avaldada talle Eesti Vabariigi tõsist muret seoses Tiibeti sündmustega?

Pühapäeval ütles Välisministeerium oma seisukohad Tiibeti sündmuste kohta välja avalikus avalduses ja esmaspäeval käisid Hiina saatkonna esindajad  Välisministeeriumis, et anda omapoolseid selgitusi. Me andsime Hiina saatkonna esindajatele üle meie seisukohad, mis olid kajastatud pühapäevases avalduses, ja edastasime ka selle mõtte, mida ma täna siin väljendasin. Nii et meie sõnum on Hiina saatkonnale otseselt edastatud.

Suur tänu, härra välisminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Infotund on lõppenud. Suur tänu, lugupeetud kolleegid, küsimuste esitamise eest! Suur tänu, valitsusliikmed, küsimustele vastamise eest!