Austatud Riigikogu, tere hommikust! Alustme Riigikogu täiskogu III istungjärgu kuuenda töönädala neljapäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Vilja Savisaar, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Te kõik teate ning räägite pidevalt ja palju sellest, justkui oleks arstiabi kättesaadavusega probleeme. See on tõepoolest ka tõsi ja üsna paljus on põhjus selles, et meil on puudu eriarstina töötavaid arste. Seetõttu annan Riigikogu menetlusse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis annab arstiõppe viienda ja kuuenda kursuse tudengitele õiguse töötada eriarstina registreeritud tervishoiutöötaja juhendamisel abiarstina, et leevendada eriarstide puudust ja kinnistada noori arste konkreetsete tervishoiuasutuste juurde. Aitäh!

Marika Tuus, palun!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Annan Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel üle riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu, kus tahame tõsta lapsehooldustasu alates 2009. aastast 1500 kroonile ja alates 2010. aastast 3000 kroonile kuus. Lapsehooldustasu – see on tasu, mida makstakse peale vanemahüvitise lõppemist. Teatavasti tuleb siis vanemate sissetulekutes järsk kukkumine. See tasu võimaldab töötaval vanemal kompenseerida lapsehoiu kulusid ja mittetöötaval vanemal on tegemist asendussissetulekuga. Seega on  eelnõu mõte töö- ja pereelu parem ühitamine. Aitäh!

Evelyn Sepp, palun!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Eesti Vabariik on 90-aastane, meil just nagu on poliitiline kultuur ja kodanikuühiskonna arengut toetavad traditsioonid, aga samas ei ole ka. See on piisavalt soliidne iga ja piisavalt pikk aeg, et õppida, mida tähendab tühi retoorika, eriti sellises delikaatses, samas üliolulises küsimuses. Seetõttu on aeg tagasi pöörduda Eesti Vabariigi põhiseaduse lätte, kõrgeima võimu kandja ehk rahva juurde ning algatada põhiseaduse muutmine, et seada sisse rahvaalgatuse institutsioon. Sellise seadusandliku algatusega astuvad üles 24 Keskerakonna fraktsiooni liiget. Aitäh!

Austatud Riigikogu! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kolm eelnõu ning Riigikogu juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele.
Nüüd läheme edasi teadete juurde. Esiteks, Riigikogu esimees on edastanud 21 Riigikogu liikme esitatud arupärimise peaminister Andrus Ansipile. Teiseks, Riigikogu esimees on edastanud 23 Riigikogu liikme esitatud arupärimise haridus- ja teadusminister Tõnis Lukasele. Kolmandaks, Riigikogu esimees on edastanud 20 Riigikogu liikme esitatud arupärimise Eesti Panga presidendile Andres Lipstokile. Neljandaks, Riigikogu esimees on edastanud 19 Riigikogu liikme esitatud arupärimise haridus- ja teadusminister Tõnis Lukasele. Viiendaks, Riigikogu esimees on edastanud 14 Riigikogu liikme esitatud arupärimise sotsiaalminister Maret Maripuule.
Hea Riigikogu! Viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 84 Riigikogu liiget, puudub 17.

Asume tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on rahanduskomisjoni algatatud investeerimisfondide seaduse, Tagatisfondi seaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine.
Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist. Kas võime minna lõpphääletuse juurde?
Panen lõpphääletusele rahanduskomisjoni algatatud investeerimisfondide seaduse, Tagatisfondi seaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu 172. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 82 Riigikogu liiget, vastuolijaid ja erapooletuid ei ole on rahanduskomisjoni algatatud investeerimisfondide seaduse, Tagatisfondi seaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu 172 seadusena vastu võetud. Esimese päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme edasi teise päevakorrapunkti juurde, milleks on rahanduskomisjoni algatatud Eesti Panga seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Margus Tsahkna!

Hea eestseisus, kolleegid! Rahanduskomisjon arutas Eesti Panga seaduse muutmise seaduse eelnõu 11. ja 25. veebruaril. Eelnõu sisust niipalju, et Eesti Panga seadus kehtestab nii Eesti Panga Nõukogu esimehele kui ka Eesti Panga presidendile majandus- või õigusalase kõrghariduse nõude. Komisjon leidis, et selline spetsiifilise erialase kõrghariduse nõue tuleb tühistada, sest tänapäeva kõrgkoolides antav haridus võimaldab leida ka teiste erialade esindajate seast isikuid, kes on pädevad täitma Eesti Panga Nõukogu esimehe või Eesti Panga presidendi ülesandeid. Eesti Panga Nõukogu esimehe ja Eesti Panga presidendi valimisel tuleb käsitleda iga konkreetse kandidaadi teadmisi, oskusi ja kogemusi koosmõjus. Seadusmuudatus võimaldab nendele ametikohadele nimetada ka teisi kõrgharidusega Eesti kodanikke, mitte üksnes neid, kellel on majandus- või õigusalane kõrgharidus.
Selle seaduseelnõu menetlemise käigus laekus komisjonile esimese ja teise lugemise vahel kolm muudatusettepanekut, mille üle me konsulteerisime ka Eesti Panga esindajatega. Ma annaksingi nüüd väga lühikese ülevaate neist kolmest muudatusettepanekust, mis teil on laudade peal.
Esimese ettepaneku järgi viiakse eelnõu vastavusse haridusseadusega ehk siis eelnõusse viiakse sisse sõna "kõrgharidus" – hariduse kolmas tase, kõrgharidus.
Teine ettepanek on reaalne probleem, millega Eesti Pank on juba mõnda aega kokku puutunud. Nimelt puudutab see teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamist Eesti Pangas. Avaliku teabe seaduses toodud alused dokumentide asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamiseks ei vasta Eesti Panga vajadustele. Avaliku teabe seaduse § 35 annab võimaluse näha teistes seadustes ette teave, mis tunnistatakse samuti asutusesiseselt kasutatavaks teabeks. Peamine probleem Eesti Pangale on Euroopa Keskpangast ja teistest Euroopa Keskpankade Süsteemi pankadest saabuvate dokumentide juurdepääsupiirangute õiguslik alus. Eesti Pangale kui mitte-euroala liikmesriigi keskpangale ei ole Euroopa Keskpanga dokumentide avaldamist reguleerivad õigusaktid õiguslikult siduvad. Keskpanga ülesannete täitmiseks sätestatakse asutusesisese teabe regulatsioon siseriiklikus õiguses, st lähtuvalt avaliku teabe seadusest Eesti Panga seaduses. Pärast põhjalikku kaalumist ja päris tõsiseid arutelusid otsustas komisjon toetada seda sõnastust, mis praegu muudatusettepanekus esitatud sõnastuses on ja mis haakub Eesti Panga seaduses kasutatavate mõistetega. Ehk siis Eesti Pank tunnistab asutusesiseseks kasutamiseks teabe, mille avalikuks tulek võib kahjustada hindade stabiilsust või finantsstabiilsust, samuti teabe, millele on kehtestatud juurdepääsupiirang Euroopa Keskpankade Süsteemis.
Kolmas ettepanek muudab sätet, mis reguleerib Eesti Panga tegevuse kontrollimiseks audiitorite määramist. Vastavalt seadusele nimetab Eesti Panga Nõukogu välisaudiitori igaks majandusaastaks. Rahvusvahelise hea tava kohaselt audiitoreid iga-aastaselt ei nimetata ning samuti pole otstarbekas viia igal juhul läbi hankemenetlust.
Infoks niipalju, et eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust ja seadus jõustub üldises korras. Komisjon teeb konsensuslikult ettepaneku teine lugemine lõpetada.

Ettekandjale on ka küsimusi. Lembit Kaljuvee, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea kolleeg! Kas komisjonis oli juttu sellest, et panga president peaks ikka olema spetsialist? Ma mõtlen, spetsiaalse eriharidusega, mitte ükskõik millise kõrgharidusega.

Komisjonis oli juttu sellest, kas peaks olema spetsialist või millised eeldused võiksid olla. Nii nagu ma ka oma kõnes ütlesin, tuleks käsitleda iga konkreetse kandidaadi teadmisi, oskusi ja kogemusi koosmõjus, et anda suuremad võimalused kandidaadi leidmiseks. Ja lõpuks teeb otsuse, keda sellele kohale kinnitada, ju parlament, kes suudab kindlasti hinnata neid kogemusi ja teadmisi mitte ainult formaalse hariduse põhjal.

Tõnis Kõiv, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus puudutab kolmandat muudatust, küsin n-ö täpsustuseks ja selgituseks. Kas selle muudatuse seaduseks saamisel on siis Eesti Panga Nõukogu oma otsustes vaba, kui pikaks perioodiks ta audiitori palkab?

Eesti Panga Nõukogu nimetab Euroopa Keskpanga nõukogu soovitatud ja Euroopa Liidu Nõukogu heakskiidetud sõltumatu audiitori, kelle ülesanne on kontrollida Eesti Panga tegevust majandusaasta jooksul ning kinnitada Eesti Panga poolt koostatud aastaaruande õigsust.
Ma arvan, et siin tuleb järgida seda traditsiooni ja neid tavasid, mis meil on ka teiste institutsioonide puhul. Siin on võib-olla kaheaastased ja kolmeaastased tähtajad, seda ei ole sätestatud. Senimaani oli see tähtaeg aasta ja ei ole ju väga otstarbekohane iga aasta uut hanget korraldada, kui tegelikult juba teatakse, et efektiivseks audiitoritöö tegemiseks üks aasta veel jätkatakse. Pigem on see tava ja praktika.

Jaanus Marrandi, palun!

Tänan! Lugupeetud ettekandja! Muidugi on see ilus jutt, kui vähendatakse teatud tingimusi, haridusnõudeid ja selle juurde räägitakse nüüdisaegsest haridusest, mis annab laialdasemaid teadmisi – see on kõik hästi ilus. Aga paraku tekib siis alati selline tunne, et tegemist on mingi konkreetse persooniga, kelle jaoks neid tingimusi kohandatakse. Selliseid näiteid me mäletame varasemast ajast küll ja küll. Kas komisjonis ei tulnud kõne alla teatud persoonid, kellele seda seadust kohandada tahetakse?

Eks need tunded ja emotsioonid on igaühe enda tausta ja kultuuriga seotud ja selles mõttes ma ei oska sinu tundeid kuidagi kommenteerida. Komisjonis ei arutatud ühtegi võimalikku kandidaati.

Villu Reiljan, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Eestis on kombeks, et avalik-õiguslikus meedias räägivad majandusest need, kellel puudub isegi akadeemiline kõrgharidus. Ma küsiksin nii: kas teil ei tulnud jutuks, et see kõrge ametimees peaks vähemalt magistri- või doktorikraadiga olema, mis mujal maailmas on niisugusel juhul ainsana aktsepteeritav? 

Tuli küll ja kindlasti oleks väga hea, kui ta oleks doktorikraadiga, hea oleks, kui ta oleks vähemalt magistrikraadiga. Kuid haridusseaduse § 2 järgi jaotuvad Eesti haridustasemed järgmiselt: on alusharidus, põhiharidus, mis moodustab hariduse esimese astme, siis on keskharidus, mis moodustab hariduse teise astme, ja on kõrgharidus, mis moodustab hariduse kolmanda astme. Seaduse mõttes pandi kirja just nimelt kõrghariduse sõnastus ning selle alla lähevad doktor ja magister. Nii et Riigikogu on kindlasti võimeline siin oma otsuseid tegema.

Väino Linde, palun!

Aitäh! Kui tõmmata paralleeli teise väga olulise ametimehega, riigikontrolöriga, siis tema puhul on öeldud, et peaks olema akadeemiline kõrgharidus. Kas Eesti Panga juhtiva ametimehe haridusele ei oleks olnud vaja ka niisugust täiendit liita?

Tuletan meelde, et esimesele lugemisele tuligi seadus tekstiga, kus oli akadeemiline kõrgharidus. Kuid see sõnastus kohandati lihtsalt meie kehtiva haridusseadusega. Nii et praegusel hetkel on seal kõrgharidus.

Jaanus Marrandi, palun!

Tänan! Lugupeetud härra ettekandja! Minu küsimus on nagu jätkuküsimus: miks te kohandasite seda hariduseosa? Tegelikult võib juhtuda, et kõrghariduse alla mahub mõni bakalaureus, kes on kolm talve ülikoolis käinud. Siis jääb see kultuuriline ja hariduslik taust ikka väga nõrgaks, kui kasutada teie enda sõnu.

Ma arvan, et iga konkreetse persooni nimetamisel mõne institutsiooni juhtivale kohale suudab Riigikogu teha hea otsuse, mille aluseks on see, et eelkõige peab inimene saama selle tööga hakkama. Ma ei süveneks väga täpselt nendesse formaalsetesse taustadesse.

Jürgen Ligi, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Kuigi sa ütlesid viimase lausega üsna ära ka vastuse minu küsimusele, võiksid siiski veel kord küsijatele vastata. Ütle, kas sinu arust peab üldse Riigikogu seadma endale sellise piirangu, et tema otsus peab olema mõistlik, lähtuma tervest mõistusest, praegusel juhul siis Eesti Panga juhikandidaadi oskustest ja teadmistest?

Kuna ma esindan siin praegu komisjoni, siis ma hea meelega jätkaksin sinuga seda arutelu pärast oma ettekannet. See on selline põhiseaduse ja institutsioonide filosoofia. Komisjon seda küsimust ei arutanud, aga ma olen kindlasti nõus selle üle hiljem vestlema.

Jürgen Ligi, palun!

Aitäh! Komisjoni liikmena ma protestin ja palun siiski vastata, see oli komisjonis jutuks ja korduvalt. Kas on mingit ohtu, et kui Riigikogu ei sea endale piire, siis ta teeb persooni suhtes jabura otsuse?

Ma arvan, et rahanduskomisjon ei saa aruteludes käsitleda ega anda Riigikogu otsustele selliseid hinnanguid.

Väino Linde, palun!

Aitäh! Ajendatuna oma pinginaabri küsimusest küsin: eeldades, et seadusandja teeb alati mõistlikke ja õigeid otsuseid, oleks võib-olla tarvis sellest seaduseelnõust niisugune kõrghariduse nõue üldse maha võtta?

Parandusettepanekute tähtaeg on möödas, praegu käsitleme neid parandusettepanekuid, mis on esitatud. Komisjoni seisukohad kajastuvad nendes.

Rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Lembit Kaljuvee!

Austatud härra juhataja! Austatud kolleegid! Ma olen sellega päri, et Eesti Panga Nõukogu esimees võib olla mis tahes akadeemilise haridusega väärikas inimene, kuid ma ei saa kuidagi leppida sellega, et me laiendame seda tingimust ka panga presidendile.
Miks siis? Aga sellepärast, et me kirjutame ette, et Eesti Vabariigi õiguskantsler peab olema vähemalt magistrikraadiga jurist, et kaitseväe juhataja peab olema vähemalt vanemohvitser. Ma arvan, et me teeme õigesti, kui me nõuame neilt spetsiifiliste teadmiste, spetsiifilise hariduse olemasolu, sest neil inimestel peavad lisaks muudele kõlbelistele väärtustele olema ka akadeemilise hariduse kaudu saadud spetsiifilised teadmised.
Käesoleva eelnõu seletuskirjas põhjendatakse seda muudatust nagu meie paljude teistegi seaduste puhul euroopaliku mudeliga, euroopalike tavadega. Kord tahame me olla Euroopas, kord Põhjalas, aga ärgem unustagem, et me oleme Eestis. Eesti lähiajaloost võib tuua väga markantseid näiteid, kus muidu lugupeetud, aga ametialaselt rumal, ilma vastava hariduseta kõrge riigiametnik teeb avaldusi ning esineb väljaütlemistega, mis panevad asja vähegi tundjad sügavalt punastama või lihtsalt naerma. Oma riigis me võime punastada ja naerda, kuid välissuhetes on tegemist riigi reputatsiooniga. Näiteks kõigile on ju teada lugupeetud kolleegi, kunagise peaministri innukas ja tõsine soov likvideerida Sotsiaalpanga likviidsus. Tegelikult tahtis ta pangale appi minna, aga ta ei teadnud, mida likviidsus tähendab.
Eesti Pangal on ees väga tõsised ajad. Usun, et viie või vähemalt kümne aasta pärast õnnestub võtta kasutusele euro. See võib osutuda küllaltki keeruliseks, sest vahepeale jäävad rasked ajad meie majanduses. Ametisolev Eesti Panga president, lugupeetud Andres Lipstok, kes on lõpetanud Tartu Ülikooli rahanduse eriala, on jutu sees öelnud, et vahel on küllaltki keeruline aru saada oma noortest rahandusgurudest, kes finantskeeles arutavad rahamaailma protsesse ja stsenaariume.
Head kolleegid! Eesti Pank ei ole veel üks Rahandusministeeriumi osakond. Eesti Pank peab, nagu ma ütlesin, lähiaastatel juhtima Eesti eurole ülemineku protsesse. Me tahame, et panga president saaks sellistes tingimustes aru oma ametnikest. Et ta ei oleks lihtsalt hea ja tark inimene, vaid ka selle ala spetsialist. Mina ei saa sellisel kujul selle seaduse poolt hääletada ja kutsun teid üles mõtlema selle üle. Aitäh!

Aitäh! Sõnavõtt kohalt. Raivo Järvi, palun!

Suur tänu! Lihtsalt reageeringuna Villu Reiljani kommentaaridele. Võib-olla Villu Reiljan, olles tihtipeale Kesk-Euroopas jahiretkedel, tõmbas paralleele paljude parlamentidega, kus iga kõrgharidusega saadik kannab automaatselt doktoritiitlit.

Ma palun Riigikogu kõnetooli Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Ma kasutan seda sõnavõtuvõimalust täpsustamiseks, mida ma oma küsimustega püüdsin saavutada. Minu küsimused Margus Tsahknale olid suunatud sellele, et ta ütleks välja, mida komisjonis selle kõrghariduse nõude kohta korduvalt öeldi. Formaalsed haridusnõuded võivad olla, aga ei pruugi olla. Mitte midagi ei juhtu, kui me formaalseid haridusnõudeid ametimehele üldse ei kehtesta. On suhteliselt veider ikka ja jälle kuulata, et Riigikogu peab iseendale joonistama ette mingisugused formaalsed reeglid, sest et ta ei usalda iseennast ja arvab, et tema enda otsus muutub ühel hetkel jaburaks.
Siin oli mitu näidet, aga ma peatuksin kaitseväe juhataja teemal. Paar erakonda on siin aruteludes läinud selleni välja, et kaitseväe juhataja peaks olema justkui põhiseaduse garant. Et ta on justkui selleks loodud, et Riigikogu rumalusi tasakaalustada. Me elame demokraatlikus riigis – parlament on see, kes siiski saab otsustada, kas otsused on rumalad või mitte, ja mitte miski ei välista põhimõtteliselt, mitte ükski formaalne reegel ei välista põhimõtteliselt, et parlament vahel ka ei eksi. Aga küsimus on ju selles, kas ta eksib selle formaalse reegli vastu või siis inimese sisulisel hindamisel. Eesti Panga ametimehed valitakse kaheldamatult inimeste hulgast, kes on ennast elus tõestanud ja kellel on ka piisav ettevalmistus.  Rootsi riigis on näiteks üleüldse olnud peaminister, kellel ei olnud kõrgharidust ja kes on olnud üks kõige väljapaistvamaid peaministreid. Eesti võiks vähemalt nii palju ennast usaldada, et kui Riigikogu valib inimest, siis ta jah, hea küll, valib kõrgharidusega inimese Eesti Panga etteotsa, kuid jätab ütlemata, mis kõrgharidus see täpselt on. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised.
Hea Riigikogu! Vaatame läbi muudatusettepanekud. Eelnõu 182 kohta on laekunud kolm muudatusettepanekut. Esimene muudatusettepanek on rahanduskomisjonilt, teine ja kolmas muudatusettepanek samuti rahanduskomisjonilt. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja sellega on ka teise päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud.
Tänane istung, austatud Riigikogu, on lõppenud. Soovin teile edu ja jõudu fraktsioonides ja komisjonides!

Istungi lõpp kell 10.27.