Austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu kuuenda töönädala kolmapäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Kalle Laanet, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Keskerakonna fraktsiooni 14 saadikul on arupärimine sotsiaalminister Maret Maripuule. Sotsiaalministeeriumi menetluses on 2004. aastast pärit ministri määruse "Haiglate liikide nõuded" muutmine, millega on plaanis kaotada üldhaiglates nõue pidada ööpäevaringselt nelja eriarsti valveringi. Kooskõlastusringil olev eelnõu vähendab haiglates valves olevate arstide hulka. Väheneb eelkõige nn valvetasu, mille tulemusena nõrgeneb haiglate valmisolek igal ajahetkel kvalifitseeritud eriarstiabi anda.
Sihtasutus Kuressaare Haigla on öelnud resoluutselt oma seisukoha, et Kuressaarde peab senise ravikvaliteedi tagamiseks jääma neli valvearsti ööpäevaringselt. Raviasutuse seisukohaga on sama meelt olnud nii Saaremaa Arstide Liit kui ka maavalitsus. Tuleb arvestada Saare maakonna ja Kuressaare haigla regionaalset saarelist eripära. Tekib olukord, kus mitme haige korraga saabumisel valib arst neist hetkel kõige kriitilisemas seisus oleva. Teised peavad ootama. Riik peab tagama võrdsed võimalused kõigile oma elanikele, sealhulgas ka kõrgema etapi haiglatest kaugemal elavatele inimestele. Arvestades eeltoodut, on meil sotsiaalministrile kolm küsimust. Aitäh!

Vilja Savisaar, palun!

Aitäh, härra juhataja! Head kolleegid! Minu arupärimine on haridus- ja teadusminister Tõnis Lukasele ja puudutab koolilõuna maksumust. Teatavasti on viimaste kuude jooksul kõvasti tõusnud toiduainete hinnad, oma osa on sellele lisanud veel selle aasta alguses toimunud aktsiiside tõstmine valitsuse poolt. Paraku on nii, et  tõusnud on ennekõike just nende toiduainete hinnad, millest koosneb suurel määral laste koolilõuna, aga koolilõuna maksumus on jäänud siiski samaks. Lähtudes nendest asjaoludest, on mul kolleegidega Keskerakonna fraktsioonist haridus- ja teadusministrile kuus küsimust. Aitäh!

Ain Seppik, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Koos terve rea kolleegidega Eesti Keskerakonna fraktsioonist annan üle arupärimise Eesti Panga presidendile Andres Lipstokile. Meie andmetel pole Eesti Vabariigi 2008. aasta eelarve koostamisel jälgitud tulude ja kulude tasakaalu. Rahandusministeeriumi poolt Riigi Kinnisvara AS-i lepingute kaudu võetud kohustused on jäetud eelarves arvesse võtmata ja kajastamata. Euroopa riikide statistikakeskus Eurostat on meie andmetel selle küsimuse tõstatanud ning märtsis tulevad Eestisse selle kontrollid, et teha omapoolsed järeldused eksimustest Euroopa raamatupidamise mudeli ning Eurostati tavade vastu. Kui arvestada Riigi Kinnisvara AS-i võetud kohustused eelarvesse, viib see riigieelarve tasakaalust välja. Selle kohta on meil Eesti Panga presidendile viis kaalukat küsimust. Aitäh!

Eldar Efendijev, palun!

Austatud eesistuja! Austatud kolleegid! Mina annan üle ühe seadusmuudatuse eelnõu ja arupärimise.
Esiteks seaduse muutmise eelnõu. Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel esitan põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 32¹ muutmise seaduse eelnõu. See eelnõu on seotud koolitoidu riigipoolse toetamisega ja selles küsimuses on Eesti Keskerakonna seisukoht järjepidev, alates esimesest riigipoolsest koolitoidu toetamise initsiatiivist, mis andis võimaluse vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatustele kindlustada alates 1. septembrist 2002 tasuta koolitoit esimesest neljanda klassini ja 2006. aasta 1. jaanuarist tasuta koolitoit esimesest kuni üheksanda klassi õpilastele. Eelnõu konkreetne eesmärk on tagada tasuta koolitoit esimesest kaheteistkümnenda klassini. Eelnõu algatajad peavad vajalikuks laiendada tasuta koolitoitu saavate õpilaste hulka gümnaasiumi lõpuni, sest korralik koolitoit on kõigi laste tervise huvides. Algatajad loodavad, et Riigikogu kolleegid toetavad nende initsiatiivi.
Arupärimine on suunatud haridus- ja teadusminister härra Tõnis Lukasele. Viimasel ajal on koolivägivallaga seotud probleemid terves maailmas aktualiseerunud. Seda näitavad selgelt USA-s, Euroopa Liidus ja teistes riikides hiljuti toimunud kurvad sündmused. Terve rida juhtumeid, mis olid seotud koolivägivallaga, lõppesid paljudele õpilastele tõsiste vigastuste või koguni surmaga. Inimesi, kes said psüühilise trauma, on tuhandeid. Ja ilmselt ei ole see probleem ka Eestist möödunud. Eelmisel aastal oli UNESCO tasemel rahvusvaheline konverents selles küsimuses. Rida riike võttis vastu või arutab programme, mis on seotud vägivalla profülaktikaga koolides. Seoses sellega palume vastata üheteistkümnele küsimusele. Arupärimisele kirjutas alla 23 Riigikogu liiget. Aitäh!

Olga Sõtnik, palun!

Austatud härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Koos oma kolleegidega Keskerakonna fraktsioonist annan üle arupärimise peaminister Andrus Ansipile. See puudutab Tallinna–Tartu maantee rahastamist ja neljarealiseks ehitamist. Eelmisel nädalal ilmus ajalehtedes vastakas informatsioon selle kohta ja lähtuvalt sellest tahamegi esitada viis küsimust Tallinna–Tartu maantee rekonstrueerimise kohta. Aitäh!

Austatud Riigikogu! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe eelnõu ja viis arupärimist ning vastavalt kodu- ja töökorra seadusele otsustab Riigikogu juhatus nende edasise menetlemise.
Läheme edasi teadete juurde. Riigikogu esimees on edastanud Riigikogu seitsme liikme esitatud arupärimise majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile. Riigikogu esimees on edastanud Riigikogu 14 liikme esitatud arupärimise majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse Eesti Keskerakonna fraktsiooni eile algatatud tuumakatastroofi piirkonda saadetud isiku seaduse eelnõu ja määranud selle juhtivkomisjoniks sotsiaalkomisjoni. Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse eile esitatud Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni kliimamuutuste ja taastuvenergia paketi suhtes Euroopa Liidu asjade komisjonile ning määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ning paketi kohta arvamust andma keskkonnakomisjoni ja majanduskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on k.a 6. märts kell 16.
Austatud Riigikogu! Viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 93 Riigikogu liiget, puudub 8.

Austatud Riigikogu! Asume tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud riigipiiri seaduse ning laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse täiendamise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita.
Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist. Kas võime minna lõpphääletuse juurde? Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud riigipiiri seaduse ning laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse täiendamise seaduse eelnõu 160. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 92 Riigikogu liiget, vastolijaid ega erapooletuid ei ole on Vabariigi Valitsuse algatatud riigipiiri seaduse ning laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse täiendamise seaduse eelnõu seadusena vastu võetud.
Esimese päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme edasi teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks majanduskomisjoni esimehe Urmas Klaasi!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Riigikogu majanduskomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu teisele lugemisele saatmist ja laekunud muudatusettepanekuid oma k.a 19. veebruari koosolekul. Lisaks komisjoni liikmetele ja komisjoni ametnikele oli arutelu juurde kutsutud Põllumajandusministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna alkoholi turukorralduse büroo juhataja Katrin Karolin. Kohe meie komisjoni koosoleku alguses panin arutelule ja hääletusele küsimuse, kas arutada komisjoni koosolekul ka Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepanekuid või kõrvaldada need päevakorrast, sest nad ei olnud laekunud tähtajaks. Aga komisjon otsustas konsensuslikult kõne all olevaid Eesti Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepanekuid arutada. Etteruttavalt võib öelda, et komisjon otsustas saata eelnõu teisele lugemisele tänaseks kuupäevaks ja teine lugemine lõpetada.
Nüüd ma tutvustan teile muudatusettepanekuid, mida laekus meile kokku 12. Kui head kolleegid on sellega nõus, siis ma ei kanna teile ette redaktsioonilisi ja keelelisi muudatusettepanekuid. Kui teil on aga nende kohta küsimusi, siis loomulikult võime ka nendel peatuda. Ma alustaksin muudatusettepanekust nr 2, mille esitas majanduskomisjon ja mis seondub puskariaparaadi omamise või valdamisega ning selle eksponeerimise ja võimaliku konfiskeerimisega. Nimelt oli meil komisjonis päevakorral küsimus, kas on piisavalt tagatud õigusselgus, kui seadus sätestab ainult puskariaparaadi konfiskeerimise. Võib-olla on mõttekas siiski selgelt kirjutada, et puskariaparaadi omamine või valdamine on keelatud. Samamoodi tekkis küsimus, et kui meie väga hästi töötavates koduloomuuseumides näiteks või ka eramuuseumides, mida tuleb juba ette, on tahtmine puskariaparaati eksponeerida, kuidas sellesse siis suhtuda? Nagu te muudatusettepanekust loete, leidis majanduskomisjon, et tuleb selgelt sõnastada, et puskariaparaadi omamine või valdamine on keelatud ja leidmise korral tuleb sellest teavitada asukohajärgset politseiprefektuuri. Puskariaparaati võib eksponeerida riigi- ja munitsipaalmuuseumis museaalina ning asukohajärgse politseiprefektuuri nõusolekul ka eramuuseumi kollektsioonis.

Hea ettekandja! Ma palun vabandust! Austatud Riigikogu! Ma palun, austame ettekandjat! Ma tänan!

Muudatusettepanek nr 3, mille esitas meile Eesti Keskerakonna fraktsioon ja mis ütleb, et alkohoolse joogi jaemüük on lubatud kaupluses, kus alkohoolsete jookide müügiks on ette nähtud eraldi paiknev ruum. Te võite lugeda ka selgitust, mis on siin kenasti toodud. Komisjon jättis selle muudatusettepaneku arvestamata. Peab etteruttavalt ütlema, et eelnõu algataja oli nõus sellega, et mitte arvestada. Põhjendus ja argumentatsioon, miks seda mitte arvestada, oli see, et tegemist on väga suure muudatusega. See muudatus on erialaliitudega läbi rääkimata, pole hinnatud selle mõju kaubandustegevusele ja probleemi ei ole päris selgeks räägitud.
Edasi oli päevakorral muudatusettepanek nr 4, mille esitaja on Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon ja mis koosneb mitmest alapunktist. 4.1 ütleb meile, et kehtiva seaduse § 40 lõike 1 punkt 10 tunnistatakse kehtetuks. See tähendaks seda, et kui siiani on lubatud alkohoolse joogi jaemüük algkooli, põhikooli, gümnaasiumi ja kutseõppeasutuste ruumides ning territooriumil, kui seal toimub õppetöövälisel ajal täisealistele suunatud üritus, siis edaspidi ei ole see lubatud. Komisjon leidis, et selliseid üritusi siiski võib nendes asutustes või nende territooriumil korraldada ja kui nad on täiskasvanutele suunatud, siis on seal ka lubatud alkohoolse joogi jaemüük.
Ettepanek nr 5, mille esitas meile taas Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon. Ettepanek koosneb kahest alapunktist: 5.1 ja 5.2. Komisjon arvestas neid ettepanekuid. Asi puudutab alkohoolse joogi jaemüügi piirangut kella 22-st 10-ni. Etteruttavalt peab ütlema, et viies ja seitsmes muudatusettepanek välistavad teineteist.
Ettepanek nr 6, mille samuti esitas Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon. Selle muudatusettepaneku järgi oleks § 40 täiendatud lõikega 4, mis ütleb, et alkoholi jaemüük on lubatud eraldi kaupluses jne – ma kogu seda lõiku teie lahkel loal ette ei loe. Viimases lõigus aga on öeldud, et kui müügisaali eraldamine ei ole tehniliselt võimalik, ei tohi selles poes alkohoolseid jooke eksponeerida ning alkoholi saab osta vastava nimekirja alusel, mida on müüjalt võimalik paluda. Juhtivkomisjon jättis selle arvestamata. Argumentatsioon oli sarnane sellega, mida me eespool Eestimaa Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepaneku puhul mainisime.
Ettepanek nr 7, esitanud Keskerakonna fraktsioon: alkohoolse joogi jaemüük või muul eesmärgil tarbijale üleandmine on keelatud ajavahemikul kella 20-st 09-ni. Juhtivkomisjon jättis selle arvestamata.
Edasi peatuksin muudatusettepanekute nr  8 ja 9 juures. Muudatusettepaneku nr 8 esitas majanduskomisjon ja nr 9 Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Peab ütlema, et majanduskomisjonis ja eelnevates töörühmades oli meil väga tõsiselt päevakorral küsimus, kas alaealisel on lubatud või keelatud omada või vallata alkohoolset jooki. Seda küsimust arutati ka kontekstis, et meie põhiseadus sätestab eraomandi puutumatuse. Võib ju tekkida olukord, kus näiteks alaealine saab hinnalise alkoholikollektsiooni omanikuks pärimise teel. Nii et sellised mõtted olid päevakorral. Majanduskomisjon toetas konsensuslikult regulatsiooni, mis on kirjas muudatusettepanekus nr 8, et alaealisel on keelatud omada või vallata alkohoolset jooki. Ja paneme siis tähele, et punkt 8.2 all on öeldud: kui alkohoolne jook on läinud alaealise omandisse pärandvara koosseisus, tagab tema seaduslik esindaja või hooldaja, et alkohoolne jook ei satuks alaealise otsesesse valdusse. Me arvame, et sellega on tagatud ka põhiseaduslik õigus omandile.
Muudatusettepanekut nr 9, mille  Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon esitas meile samas küsimuses, arvestas komisjon sisuliselt juba eelneva punkti juures. Ettepanek nr 10 on Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonilt. See on teistsuguse sõnastusega, aga põhimõte on sama ja seda on samuti arvestatud muudatusettepaneku nr 8 juures.
Nüüd on jäänud veel kaks viimast muudatusettepanekut, nr 11 ja nr 12. Esimese on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, teine on majanduskomisjoni ettepanek ja puudutab alaealiste rakendamist töödel, mis on seotud alkoholi käitlemisega. Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni ettepanek on, et alaealist ei tohi rakendada sellistel töödel. Majanduskomisjon koos eelnõu algatanud Põllumajandusministeeriumiga töötas välja sellise sõnastuse, nagu te  siit tabelist loete: alaealist ei tohi rakendada töödel, mis on seotud alkoholi käitlemisega, välja arvatud ladustamisel või edasitoimetamisel kaubanduslikul eesmärgil, kui on tagatud, et alaealine puutub selle käigus kokku üksnes avamata – ma rõhutan – avamata pakendis alkoholiga. Sellisena arvestas juhtivkomisjon seda ettepanekut täielikult. Tänan teid!

Tänan! Kas ettekandjale on küsimusi? Väino Linde, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Minu küsimus puudutab muudatusettepanekut nr 2, mis ütleb, et puskariaparaadi omamine või valdamine on keelatud. Kas ma saan õigesti aru, et siin on mõeldud puskariaparaati kui tervikasja? Aga ma küsiksin puskariaparaadi üksiku osa hoidmise kohta, kuidas eelnõu sellesse  suhtub.

Eelnõu nimetab puskariaparaati kui aparaati – aparaati, mis on võimeline puskarit tootma.

Igor Gräzin, palun!

Kuna minu valimisringkond on ...

Hea küsija! Ma palun vabandust! Austatud Riigikogu! Ma palun, austame oma ametikaaslasi, austame küsijaid ja esinejat! Ma tänan! Igor Gräzin, palun!

Kuna tulen valimisringkonnast, kus on väga nutikad ja leidlikud inimesed, siis ma tahtsin täpsustada sedasama küsimust, mida mõtleb komisjon puskariaparaadi all. Nimelt, kui kaks autoküünalt ühendada piimalüpsikuga, siis sellega on võimalik saada esmaklassilist puskarit – kinnitan teile! –, ja seda võib kasutada elektrolüüsi põhimõttel töötamiseks, nagu näiteks on vanasetudel ja vanavenelastel kombeks teha laulatussõrmuste hõbetamiseks. Kas tegemist on puskariaparaadi või juveelimasinaga? See on esimene asi. Ja selle küsimuse teine pool: kas eksponeerimine muuseumis tähendab seda, et võib ka eksponeerida, kuidas ta töötab ja mismoodi puskar maitseb?

Aitäh! Kui te räägite sellest vahvast valimisringkonnast, kust te olete valitud, siis ma usun, et seal on ka kogenud, vilunud, kompetentsed politseitöötajad, kes suudavad vahet teha puskariaparaadil ja auto süüteküünaldel.

Kalvi Kõva, palun!

Aitäh! Küsimus on ikka selle teise muudatusettepaneku kohta. Kolleeg Igor Gräzin  küsis selle peaaegu ära. Tulen Võrumaalt ja Mõniste vallas on üks selline koht nagu Mõniste Ajaloomuuseum, mille kõrval on kohe Metsavenna talu. Mõniste muuseum korraldab aeg-ajalt selliseid päevi, kus tehakse leiba ja kasutatakse neidsamu eksponaate. Kuidas te sellesse suhtute? Kas te komisjonis arutasite ka neid võimalusi, et puskariaparaat võetakse muuseumist ja seda eksponeeritakse ühel päeval kas või sellessamas Metsavenna talus?

Aitäh! Puskariaparaati võib eksponeerida riigi- või munitsipaalmuuseumis museaalina ning asukohajärgse politseiprefektuuri nõusolekul eramuuseumi kollektsioonis. Nii et kõigepealt, hea kolleeg, te peate selgeks tegema, kas tegemist on eramuuseumi või riikliku muuseumiga. Kui tegemist on eramuuseumiga, siis peab pöörduma Lõuna Politseiprefektuuri poole, mis asub Riia maanteel Tartus.

Eiki Nestor, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Minu küsimus on § 47 lõike 5 uue teksti kohta ja pärineb nendelt inimestelt, kes tegelevad meil tööseaduste kontrollimisega. Pool sellest sõnastusest on arusaadav – alkoholi käitlemine näiteks, ka suletud alkoholipudelile sildi peale kleepimine. Hinnasildi või mille iganes pealekleepimine on praegu Eesti tööseadustega alaealistele lubatud töö. Küll aga on tekitanud küsimusi selle lause teine pool. See käib kaubanduslikul eesmärgil edasitoimetamise kohta. Siiani on olnud üheselt selge, et näiteks suvel ei saa vanalinna kohvikusse ettekandjana tööle võtta ühtegi alaealist, kuna ta peab tooma lauale alkohoolseid jooke. Selle sõnastuse puhul tekib nagu võimalus, et järsku mingil juhul saab. Tööseaduste mõttes tekib siin vastuolu.

Aitäh, hea küsija! Peab ütlema, et olete väga asjatundlikult praegu tähelepanu juhtinud sellele punktile. Jah, ega see päris selge selles kontekstis ilmselt ei olegi.

Imre Sooäär, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Selle seaduse §-s 3 käsitletakse puskariaparaati kui museaali. Aga mida teha puskariaparaatidega, mis on suveniirid? Enamikus Euroopa riikides müüakse suveniirpuskariaparaate ja need seisavad inimestel riiulitel ka Eesti kodudes. Kas nad peaksid need puskariaparaadid, mis on suveniirina riiulis seismas, kuhugi ära tooma? Ja kuna meil toimub kaupade vaba liikumine üle piiri, mida teha siis Euroopa Liidu kodanikega, kes tulevad ja toovad selle suveniirina kellelegi kingituseks? Järelikult üle piiri tulles haldavad nad seda puskariaparaati, mis on suveniir. Mida nendega teha?

Aitäh! Meie laudadel praegu oleva seaduseelnõu muudatusettepanekud räägivad tõepoolest sellest, et puskariaparaadi omamine või valdamine on keelatud ning puskariaparaati võib eksponeerida muuseumis museaalina või eramuuseumi kollektsioonis politseiprefektuuri nõusolekul. Mis puudutab erakogusid, siis kui see küsimus on nii aktuaalne, peab järelikult selle juurde tagasi pöörduma. Aga teil oli võimalik teha kahe lugemise vahepeal muudatusettepanek selle kohta.

Väino Linde, palun!

Tänan, hea juhataja! Hea ettekandja! Teie lahkel loal läheksin ma meie meelierutavast puskariaparaadi teemast natuke laiemalt probleemi juurde ja küsiksin sellest eelnõust lähtudes järgmist. Teadupärast õpivad meie alaealised ameteid, omandavad kutseid kutsekoolides, ametikoolides. Nad õpivad ka teenindajateks – näiteks kelneriteks, ettekandjateks. Üks nende ameti põhiosa on õppida lauakombeid, laua katmist, sealhulgas ka puhtpraktiliselt alkoholi väljavalamist, alkoholipudelite avamist jne. Kui see eelnõu seaduseks muutub, kas siis sellest lähtudes võib muutuda midagi nende õpilaste ettevalmistusprogrammides, ma mõtlen ka praktikas?

Aitäh küsimuse eest! Kui natuke laiemalt vastata, siis peab meenutama, et komisjon arutas üht muudatusettepanekut, mis just nimelt käis sellesama teema kohta – kuidas saavad õpilased kutseõppeasutuses, näiteks seal, kus on teie mainitud erialad ainekavas, õppida ja praktiseerida. Kuivõrd tegemist oli komisjoni ettepanekuga ja see komisjonis heakskiitu ei leidnud, siis täna seda vastavalt meie kodukorrale siin tabelis ei ole. Aga praegune situatsioon on selline, et alkoholi serveerimine, käitlemine ja nii edasi nendes kutseõppeasutustes, kus see eriala ainekava alusel sees on, toimub sellepärast, et kutseõppeasutused on võtnud endale n-ö partnerid, kellel on alkoholi jaemüügi litsents ja siis see praktika käib nende kaubandusettevõtete egiidi all või nende poolt. Need on seal vahepeal. Nii et faktiliselt praegu alkoholi pakkumine käib, see õppimine käib. Juriidiliselt koolil endal sellega tegelda ei ole võimalik, aga nendesamade jaemüügiettevõtjate kaudu küll. Ja ettepanek, mida komisjon arutas, oli muuta olukord läbipaistvaks seeläbi, et kool saab õiguse, kui tal on ainekavas – ma rõhutan – vastav eriala, alkoholi pakkuda või käidelda, aga see ei läinud läbi.

Mai Treial, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Minu küsimus puudutab  muudatusettepanekut nr 3 ja on ajendatud sellest, et te ütlesite, et see on väga suur muudatusettepanek, mis on kahjuks erialaliitudega läbi rääkimata ja sellepärast ei saa seda arvestada. Samas on teada, et alkohoolsete jookide müügikohtade vähendamine või erilettides müügi korraldamine on alkohoolsete jookide tarbimise vähendamise abinõude reas reklaami keelamise või piiramise abinõude järel teisel kohal. On üsna kaheldav, kas teie soov oli see, et ettevõtjate võimalused oleksid suuremad, või te tõepoolest tahaksite ka, et me suudame selle seadusega alkoholi tarbimist piirata? Kas ma saan sellest õigesti aru?

Tänan teid! Komisjon peatus sellel teemal tõepoolest, võiks öelda, põhjalikult. Ja nagu te juba ise ütlesite vastuseks oma küsimusele, et see on erialaorganisatsioonidega läbi rääkimata, ja et ka eelnõu algataja ei toetanud seda, siis tuleb välja tuua veel see aspekt, mis samuti aruteludest läbi käis ja mida teiegi ometi ju hästi teate, et tõenäoliselt tähendaks selline nõue või selle nõude järsk sisseviimine seda, et Jõgevamaal läheb enamik väikesi poode kinni ja inimestel kaob üldse võimalus ka teisi toiduaineid ja tarbekaupu osta.

Igor Gräzin, palun!

Mina võtaksin Väino Linde küsimust veelgi laiemalt ja laiendaksin seda puskariaparaadile kui niisugusele. Vaadake, asi on selles, et puskariaparaat eeldab klaasspiraali, potskut, leeklampi ja väikest punsut, ning kõik saab korda. Kõik on iseenesest legaalselt käibivad esemed ja nimetada nende kombinatsiooni puskariaparaadiks on äärmiselt raske. Ma ei räägi sellest, et näiteks meie kandis Palamusel ju müüakse punslieli, mida valmistatakse ka suures osas kohapeal. See ei ole päris puskariaparaat, aga selle definitsiooni järgi vaata et jumala eest hakka või apteeki kinni panema. Ma arvan, et palju olulisem probleem kui see, et see aparaat kellelgi kodus on, on see, mida selle aparaadiga tehakse. Tõenäoliselt on küsimus ikkagi pigem illegaalse alkoholi tarbimises. Seoses sellega tahtsin esitada ühe küsimuse. Ma sain aru, et te väga ei arutanud seda, aga kas see teema üldse oli üleval või mitte, see tähendab odavate lihtsate magusate valmiskokteilide kättesaadavus, sealhulgas ka alaealistele.

Aitäh! Me ei arutanud seda küsimust ühenduses puskariaparaadiga. Seda me ei teinud. Kommentaariks võib öelda, et kahetsusväärselt seal Palamuse apteegis seda punslieli pahatihti ei olegi.

Jaanus Marrandi, palun!

Tänan! Ma tahaksin tegelikult jätkata sama küsimusega, mille esitas härra Gräzin. Mul ei ole küll nii täpseid teadmisi puskariaparaatide konstruktsioonist, ehitusest ja võib-olla ka sellest saadusest, mis sealt tuleb, aga ma küsiksin teie käest järgmist. Te olete pärit selliselt alalt, kus ajaloolis-kultuuriliselt tehakse väga sageli nn hansat. Tegelikult toimuvad ju nn Seto kuningriigi päevad, kus on näiteks parima hansa võistlus. Kindlasti olete te maavanemana seda isegi võib-olla proovinud. Kuidas nüüd sellest seadusest lähtudes peaks käituma? Siin on ju ikka väga selgelt öeldud, et kohe tuleks teatada. Kui on Seto kuningriigi päev ja seal on need hansad reas, kuidas siis peaks talitama? Kuidas ikkagi selle ajaloolis-kultuurilise hansa traditsiooniga jääb?

Aitäh! Me räägime siin praegu muudatusettepanekust nr 2, mis omakorda räägib puskariaparaadi omamisest või valdamisest. Nii et jääme ikkagi selle omamise ja valdamise, aparaadi kui niisuguse juurde, nagu siin punktis on praegu.

Marko Pomerants, palun!

Aitüma! Hea ettekandja! Kas sa ei arva, et meie Riigikogu juhatus on eksinud, andes selle seaduse menetlemise majanduskomisjonile? Siin tundub, nagu peaks see rohkem kultuurikomisjoni pärusmaa olema.

Aitäh, austatud kolleeg! See on vägagi põhjendatud tähelepanek ja tõenäoliselt peaks majanduskomisjon rakendama tihedamat praktikat, et sellistel juhtudel kultuurikomisjonilt arvamust küsida, kui see meile on määratud.

Raivo Järvi, palun!

Suur tänu! Ma läheksin hansa juurest n-ö globaalsemate probleemide juurde.  Mulle meenub Mark Twaini memuaaridest, kuidas tema vanaisa alustas oma hommikut. Tal oli öökapi peal viskipudel, kust ta võttis elustava sõõmu. Aga mina küsin: kui näiteks üks noorsand pärib oma vanaisa kogu vara ja sealhulgas on näiteks selline poolik viskipudel, mille ta võib-olla vanaisa surmaeelse palve tiivul viib vanaisa sõbrale, aga politseinik võtab ta rajalt maha ning kipub seda pudelit võõrandama, kas politseinikul on siis tõesti õigus ja poiss peab jooksma testamendi järele?

Aitäh! See muudatusettepanek reguleerib tõepoolest alaealise õigust omada või vallata alkohoolset jooki ja seda, mis juhtub siis, kui alaealine saab pärandvara koosseisus alkohoolse joogi. Tõepoolest on selle teksti järgi sätestatud selline olukord, et seaduslik esindaja või hooldaja peab tagama, et alkohoolne jook ei satuks alaealise otsesesse valdusesse. Mis puutub sellistesse mõtetesse, et kas võib näiteks aidata emal või isal kanda poekotti, kus on sees kaks pudelit või üks pudel õlut, või seesama näide, et kas võib seda viskipudelit sinna viia või ei või, siis me võime ju loomulikult ajada iga küsimuse intellektuaalselt nii huvitavaks, kui me seda parasjagu tahame, aga seadusetäht ütleb, et otsene valdus, omamine ei ole lubatud. Põhimõtteliselt jah, kui ta selle viskipudeliga ringi liigub ja see on kenasti olemas, siis järelevalveasutus peab tööd alustama. Nii on.

Rein Aidma, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Ma loen § 7 lõike 6 viimast lauset ja natuke peab pingutama, et asjast õigesti aru saada: politseiprefektuuril on õigus nõusoleku andmisest keelduda, kui see tooks kaasa olulise ohu ebaseaduslikuks alkoholi käitlemiseks. Kas sõna "see" käib nõusoleku või keelu kohta? Kas asi ei paraneks, kui me paneksime enne koma sõna "juhul" näiteks? Kas mõisteliselt ei muutuks see lause oluliselt täpsemaks, kui oleks öeldud, et "on õigus keelduda juhul, kui"?

Aitäh hea tähelepaneku eest!  Jah, võimalik, et läheb selgemaks.

Imre Sooäär, palun!

Aga ma ütlen seda ka veel, et kõik head mõtted on oodatud kahe lugemise ajal ja eks nad on head ka nüüd kõrva taha panna.

Imre Sooäär, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Kui meie hulgas oleks siin Riigikogus hea kolleeg Tiit Niilo, siis ta võiks kindlasti pidada pika loengu hansamasinast. Aga ma pean paraku nõustuma Igor Gräziniga, et tähtis ei ole see, kuidas me seda nimetame, kas puskariaparaadiks või hansamasinaks, vaid see, mida sellega ikkagi teha saab. Ja võib-olla tuleks tõesti täiustada puskariaparaadi definitsiooni, et mida me siis selle all mõtleme. Muidu võivad Euroopa Liidu kodanikud Eestisse tulles üle piiri astudes paraku kurjategijaks saada, kui nad on võtnud kaasa suveniiraparaadi. See on sama analoog nagu näiteks relvaseaduses, et ka ragulka või kada või siis õhupüssiga võib teisele inimesele viga teha, aga ometi hakkab relvaseadus ikka veidi karmimatest relvadest peale. Võib-olla tuleks suveniir siiski puskariaparaadi definitsiooni alt välja arvata. Aga võib-olla saab seda edasi arutada. Milline on sinu arvamus? Komisjon seda nähtavasti ei arutanud.

Aitäh! Komisjon arutas küll ja oli koos eelnõu algatajaga arvamusel, et meie politsei on nii kompetentne, et ta suudab vahet teha. Ütleme, et see on järelevalveasutuse pädevuses.

Mai Treial, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te viitasite sellele, et Jõgevamaal võib osa kauplusi kinni minna, kui seda nõuet rakendada, et piirata alkoholimüügi võimalusi. Mina nii ei arva. Siin on kindlasti valiku koht, kas me tahame  alkoholipoliitikas midagi jõuliselt korda saata või me seda ei taha. Minu küsimus on selline. Te ütlesite, et praegu pole aeg seda piirangut teha. Millal see aeg võiks siis tulla?

Aitäh! Ma pean ennast kordama, aga ma kordaksin ennast veel sellise mõttekäiguga, et kõiksuguste regulatsioonide sisseviimisel ja rakendamisel tuleks alati ikkagi terve mõistus appi võtta.

Jaanus Marrandi, palun!

Tänan! Lugupeetud ettekandja! Ma meenutasin siin hansa ja puskari probleemi arutades, et kolm-neli aastat tagasi käisime Leedus külas maaelukomisjonil ja sealse maaelukomisjoni esimehe laual oli viieliitrine pudel ning ta pidas pika loengu sellest, kuidas seadustada puskari tootmist. Paraku ta enam ei ole Leedu parlamendis ja ma ei saa seda diskussiooni temaga jätkata. Aga järeldades teie eelmisest vastusest, et oluline on aparaadi olemasolu näiteks nendelsamadel Seto kuningriigi päevadel, siis tegelikult on seal väga selgelt eri meistrid erinevate jookidega ja sellest seadusest lähtudes peaks valla päästma politseioperatsiooni, selgitamaks välja, kas on olemas legaalsed aparaadid või kas on üldse võimalik omada legaalset aparaati ja kust siis need puskarid on saadud. Kuidas ikkagi lahendada seda olukorda?

Aitäh! Endise põllumajandusministrina teate te kindlasti, et kui inimesel on soov  puskarit valmistada ja seda müügiks pakkuda, siis meie praeguste seaduste järgi on see ka täiesti võimalik. Seal on vastavad regulatsioonid alkoholiaktsiisilao kohta näiteks ja toote kontrolli kohta, nõuetele vastavuse kohta – see on võimalik. Kus konkreetselt Seto kuningriigi hansa tehti – sellele küsimusele jään ma tõesti vastuse võlgu, millises riigis see tehti.

Tarmo Kõuts, palun!

Tänan, härra juhataja! Hea ettekandja! Teises parandusettepanekus on öeldud, et aparaadi leidmise korral tuleb sellest kohe teavitada asukohajärgset politseiprefektuuri. Kas on ja milline on ette nähtud karistus inimesele või inimestele, kes ei ole teavitanud asukohajärgset politseiprefektuuri, ehk teisisõnu, kes mingitel vähem või rohkem üllatel kaalutlustel ei ole oma naabrimehest teatanud?

Aitäh küsimuse eest! Ma jään teile konkreetse vastuse võlgu, aga ma oletan, et taolised juhud on või kui ei ole, siis peavad olema reguleeritud teistes õigusaktides.

Marek Strandberg, palun!

Hea ettekandja! Kas komisjonile või komisjoni esimehele on teada mõningaid takistusi, mis võiksid väärata selle eelnõu kolmandale lugemisele saatmist täna?

Aitäh! Ma pean vabandust paluma, et ma küsimuse teist osa päris hästi ei kuulnud.

Palun korrake küsimust! Ma palun mikrofon Marek Strandbergile!

Hea ettekandja! Kas komisjonile või komisjoni esimehele on teada mõningaid takistusi, mis võiksid väärata selle eelnõu kolmandale lugemisele saatmist?

Aitäh! See on ikkagi Riigikogu täiskogu pädevuses.

Helle Kalda, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Küsimus selle puskariaparaadi kohta. Öelge, palun, kui siit võib välja lugeda, et kui on näiteks eksponeerimine, ja valmistatakse ka sedasama puskarit, kas see on siis lubatud või mitte. Kui see on eksponeerimise eesmärgil, kas siis võib ka valmistada puskarit?

Ei, alkoholi tootmise kohta on teistsugused regulatsioonid. Käesoleval juhul käib jutt ikkagi eksponaadist kui niisugusest.

Rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Marek Strandbergi!

Head kolleegid! See eelnõu Eesti alkoholipoliitikat kindlasti kõige paremal moel ei muuda. Kuid selles on mitu aspekti, tänu millele saaks alkoholi kättesaadavust kaubanduslike meetmete abil vähendada, kui see eelnõu seadusena vastu võetakse.
Pean silmas eelkõige üleriigilise alkoholimüügipiirangu kehtestamist õhtul kella 10-st hommikul kella 10-ni. See oleks esimene kord, kui üleriigiliselt oleks ära katsetatud ja juurutatud lahendus, mille tulemusi me võiksime näha aasta pärast või isegi kiiremini. Näeksime, kas see avaldab mõju Eestis alkoholi tarbimisele, mis on kujunenud väga suureks probleemiks.
Loomulikult tähendaks see muutus julgeolekuasutustele, ennekõike politseile tõsist tööd selle nimel, et ühel või teisel moel kaduvat alkoholi ei asendataks narkootikumidega. Õnneks on öisel keeluajal politseil võimalikku narkoäri lihtsam jälgida. Nii nagu viinasõltlane ei varu viina ette, ei varu ka narkomaan narkootikume ette.
Loodame, et meetmeid, millega vähendada alkoholi ahvatlevust eelkõige laste silmis, on tulevikus võimalik seadusparandustega veelgi lisada. Pean siinkohal silmas, et kurblooliselt on sellest eelnõust majanduskomisjonis hääletamise tagajärjel välja jäänud reklaamipiirangud nii avalikus ruumis kui avalikus meedias.
Kutsun Riigikogu üles hääletama alkoholiseaduse muutmise poolt sellisel moel, et tõepoolest saaks tegelikus alkoholipoliitika kujundamises otsa lahti teha. Et meil kujuneks niisugune poliitika, mis meile arusaadaval moel vähendab alkoholi tarbimist Eestis. Vahest hakkab siis kahanema nende inimeste hulk, kes ühel või teisel moel on alkoholisõltlased – sellest ju kõneleb too näitaja, rohkem kui 10 puhta alkoholi liitrit Eesti elaniku kohta. Ehk hakkab nende liitrite hulk selle eelnõu tulemusena vähenema, meie tööviljakus kasvama ja ka alkoholist põhjustatud haiguste hulk kahanema. Alkoholisõltlane ise ei ole suuteline ennast mingil muul moel piirama ja see on ka põhjus, miks ei ole võimalik alkoholipoliitikat ajada inimeste teadlikkuse tõusule lootes. Ei alkoholi- ega narkosõltlasel seda teadlikkust ei ole.
Kutsun Riigikogu üles hääletama selle seaduseelnõu poolt! Loodan, et see võetakse vastu. Aitäh!

Tänan! Palun kõnetooli Riigikogu liikme Eiki Nestori!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Mul on teile rääkida kahest asjast. Kõigepealt ma ütlen teile ausalt: aparaatide alal ma end spetsialistiks ei pea ja seda teemat ma ei oska kommenteerida. Küll aga ma arvan, et mul on veidi aimu Eestis kehtivatest tööseadustest. Selles kontekstis vajaks läbimõtlemist seesama lõige 5 §-s 47. Eelkõige järgmisel põhjusel. Praegu on tööjõu teenindusse palkamise kõrgperioodil ühemõtteliselt selge, milliseid töid võivad teha inimesed, kes on nooremad kui 18 aastat, ja milliseid mitte. Tulevikus, kui see paragrahv on jõustunud, see päris enam nii ei ole. Praegu on alaealistel lubatud teenindusettevõtetes laudu katta, koristada ja nõusid pesta. Nad võivad ka tõsta kaste neile lubatud raskusega ja kleepida kaupadele silte külge. See on kõik lubatud ja ka selle seaduse kontekstis. Küll jääb selgusetuks töö ettekandjana. Nii et kui siiamaani oli kontrollimistel asi ühemõtteliselt arusaadav, siis nüüd võib tekkida mulje, et kui noor inimene ulatab kliendile joogi koos avajaga, siis see on nagu seaduslik. Vahest annab mõistet "kaubanduslik edasitoimetamine" kuidagi lihvida sellisel moel, et me ei läheks tööseadustega vastuollu.
Teine ja isegi tõsisem probleem on see, et kõik need, kellel on olemas koalitsiooni kogemus, teavad, et vastu saab võtta seadusi, milles on kokku lepitud. Selles eelnõus on üks paragrahv, milles valitsusliidu osapooled omavahel kokkuleppele ei ole jõudnud. Et mingi kokkulepe saavutada, tuleb lihtsalt aeg maha võtta. Seetõttu ma teen ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada.

Mark Soosaar, palun!

Head kolleegid! Andke andeks, aga mulle tundub, et me tegeleme väikeste asjadega, vahel isegi tundub, et nagu nina nokkimisega, samal ajal kui oleks vaja rääkida tõsisest alkoholipoliitikast hoopis teistes mastaapides.
Me püüame parandada äkkega seda, mis on adraga rikutud. Ja rikutud on meie rahva arusaamist alkoholist ja alkoholi tarbimisest viimase 50 aasta jooksul. Selleks, et tagasi pöörduda kultuurmaailmas kombeks oleva alkoholi rituaalse tarvitamise juurde – ma kriipsutan alla: rituaalse tarvitamise juurde –, peaksime mõtlema, kuhu me siis ikkagi kuulume. Kas me kuulume sellesse Nõukogude-aegsesse alkoholimaailma, kus õhtuks või vähemalt südaööks peavad kõik pudelid olema tühjaks joodud, või kuulume me sellesse maailma, kus alkoholi ostetakse ainult pidulikuks sündmuseks, selleks, et võtta üks traditsiooniline naps ja pidada aru. Ma olen juba nii palju vana inimene, et ma mäletan, kuidas 1940. aastate lõpus ja 1950. aastate alguses mu vanemad ja vanavanemad alkoholi mõistsid tarvitada. Ja olen näinud oma silmaga, kuidas me selle kultuuri oleme kaotanud.
Kuidas me nüüd saaksime tagasi sellesse väärikasse maailma? Ma arvan, et meie majandusminister, meie kultuuriminister, meie rahandusminister jne võiksid tulla siia Riigikogu pulti ja rääkida sellest, kuidas on korraldatud alkoholi tarbimine selles kultuuriruumis, kuhu me tegelikult kuuluda tahaksime, ehk Põhjalas. Kuidas on see korraldatud Soomes, Rootsis, Taanis ja Norras. Seejärel võiksime mõelda, mida peaksime tegema meie. Tõenäoliselt peame me karmistama oma alkoholipoliitikat, aga meil ei ole vaja jalgratast leiutada. Meil ei ole vaja mõelda selle peale, kas meil see kellukene, mis jalgratta küljes on, peab asuma lenkstangi vasakul või paremal poolel. Me peaksime mõtlema selle peale, kuidas ikkagi on teised kultuurrahvad need probleemid püüdnud lahendada.
Ma kutsun kõiki Riigikogu liikmeid üles ükskord ometi võtma härjal sarvist kinni ja mõtlema selle viinakuradikese peale, mis on meie kodudesse, meie ühiskonda tunginud. Tema pärast on purunenud perekonnad, on hävinud inimelud. Tegelgem suurtes mastaapides alkoholipoliitikaga!

Tänan! Mart Laar, palun!

Austatud kolleegid! Eelmine kõneleja rääkis nii ilusasti ja kujundlikult sellest, kuidas tuleb alkoholikuradi vastu võidelda, et sissejuhatava osa oma esinemisest võin ma ära jätta ja lähen konkreetsete seisukohtade juurde.
Esiteks on Isamaa ja Res Publica Liidu saadikurühmal hea meel, et majanduskomisjon on meile esitanud selle eelnõu just sellisel kujul arutamiseks ja selliste otsustega, nagu seda komisjonis on tehtud. Ja kuigi mitmed tehnilised nüansid vajavad lihvimist, ei ole mingi saladus, et meie saadikurühm toetab üle-eestilise alkoholimüügipiirangu kehtestamist.
Samas tahan tähelepanu juhtida kahele aspektile. Esiteks on sotsiaalminister lubanud märtsis meie ette tulla tervikliku alkoholipoliitika ettepanekutega, mis võtavad kõik need eri teemad kokku. Veel olulisem on aga see, mida ka härra Nestor mainis: see on töörahu valitsuskoalitsioonis. Kuna pole saladus, et see küsimus on tekitanud tugevaid pingeid, on meie seisukoht sama, mis me äsja härra Nestori suust kuulsime. Meie saadikurühm toetab ettepanekut selle eelnõu lugemine katkestada, et omavahel kõik asjad rahulikult läbi rääkida.

Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Alustame muudatusettepanekute läbivaatamist. Esimene ja teine muudatusettepanek on majanduskomisjonilt. Kolmas muudatusettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on selle jätnud arvestamata. Toomas Varek, palun!

Aitäh! Palun Keskerakonna fraktsiooni nimel kolmandat muudatusettepanekut hääletada.

Kas võime minna muudatusettepaneku hääletamise juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 3, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 38 Riigikogu liiget, vastu 53, erapooletuid ei ole ei leidnud muudatusettepanek toetust.
Muudatusettepanek nr 4, Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 5, Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 6, Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 7, Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Toomas Varek, palun!

Võtan tagasi. Aitäh!

Aitäh! Muudatusettepanek nr 8, majanduskomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 9, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada sisuliselt. Muudatusettepanek nr 10, Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada sisuliselt. Jaanus Marrandi, palun!

Palun vabandust! Võtan maha.

Tänan! Muudatusettepanek nr 11, Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Jaanus Marrandi, palun!

Ma palun seda ettepanekut hääletada.

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 11, mille on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, kuid mida on palunud hääletada Rahvaliidu fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 10, vastu 52 Riigikogu liiget, üks erapooletu ei leidnud muudatusettepanek toetust.
Muudatusettepanek nr 12, majanduskomisjoni esitatud. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud.
Meie kodu- ja töökorra seadusele toetudes on Riigikogu juhatusele tehtud ettepanek, mille sisu on järgmine: "Teen ettepaneku eelnõu 89 SE teine lugemine katkestada." Ettepanekule on alla kirjutanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Eiki Nestor. Vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele peame selle ettepaneku läbi hääletama.
Panen hääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 89 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 55, vastu 37 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole leidis muudatusettepanek toetust.
Eelnõu 89 teine lugemine on katkestatud. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 12. märts kell 18. Teine lugemine on katkestatud ja teise päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud.

Läheme kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud reklaamiseaduse eelnõu teine lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli majanduskomisjoni esimehe Urmas Klaasi!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Ajakirjandus on rõdult lahkunud. Majanduskomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud reklaamiseaduse eelnõu teisele lugemisele saatmist ja muudatusettepanekuid samuti oma 19. veebruari koosolekul. Olime palunud komisjoni istungile Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseturuosakonna juhataja Maria Alajõe ja sama osakonna kaubandustalituse juhataja Anne Laari ning peaspetsialist Tiina Kingu, et arutada läbi laekunud 23 muudatusettepanekut ning teha otsused, kuidas eelnõuga edasi toimida. Ütlen kohe ära, et komisjon otsustas saata eelnõu teisele lugemisele tänaseks päevaks ja ettepanek oli eelnõu teine lugemine lõpetada. Teie lahkel loal, head kolleegid, ei peatu ma redaktsioonilistel, keelelistel ja muudel sellistel momentidel, vaid põhjalikumalt küsimustel, mis komisjonis pikemat arutelu põhjustasid. Muudatusettepanek nr 5, mille esitas majanduskomisjon, ütleb, et reklaamis sisalduv kauba või teenuse tavapärasest erinevale pakkumisele viitav võrdlus peab sisaldama teavet sellise pakkumise lõpukuupäeva jne kohta. Asja mõte on selles, et senisest tekstist on välja jäetud lauseosa "ja selle seotuse kohta pakutava kauba lõpumüügiga". See olnuks eksitav, sest kaupa või teenust saab tavapärasest erinevalt pakkuda ka teistmoodi kui lõpumüügiga. On igasugused sõbrapäevamüügid, on soodusmüügid ja allahindlused jne. Sellepärast on õigusselguse huvides, kui me ütleme seal pakkumise kuupäeva, mitte ei seosta lõpumüügiga.
Muudatusettepanek nr 7, mille samuti on esitanud majanduskomisjon. Siin on õigusselguse huvides lisatud loetellu, kus reklaam on keelatud, algkool, kuna algkooli näol on meil tegemist eraldiseisva kooliliigiga. Me täpsustasime seda meie kultuurikomisjoni abiga, igal juhul on väga õige algkool eraldi loetellu lülitada. Muudatusettepanek nr 8 räägib reklaami keelustamisest koolis, välja arvatud ... Nüüd on siin: välja arvatud "lastele suunatud ürituste ja huvihariduses osalemise ning edasiõppimisvõimaluste kohta". Ei oleks tõenäoliselt õige koolis reklaam absoluutselt  keelustada, see reklaam ja info, mis on õpilaste huvides, näiteks huvihariduse ja edasiõppimisvõimaluste kohta, võiks erandiks olla.
Muudatusettepanek nr 10. Siin me oleme toonud selguse huvides välja kogu § 21 teksti. Juhin eraldi tähelepanu lõikele 6, mis ütleb, et mängukohas teostatavate tegevuste reklaamile kohaldatakse hasartmängu reklaami suhtes kehtestatut. See ettepanek tuleneb eelkõige vajadusest täpsustada eelnõu sõnastust seoses järelevalve teostamisega. Nimelt on praegu hasartmängukohas võimalik teha ka mitmeid teisi tegevusi peale hasartmängu korraldamise, näiteks toitlustamine ja valuutavahetus. Ja kui nüüd hasartmängukohas on tõepoolest ka toitlustusasutus sees, siis on tekkinud olukord, kus toitlustusasutuse reklaami kaudu kutsutakse inimesi hasartmängukohta. Et see oleks välistatud, on nende kõrvaltegevuste reklaamile edaspidi kohaldatav täpselt samasugune nõue nagu hasartmängukohale endale.
Edasi muudatusettepanek nr 13, mille esitas Eesti Keskerakonna fraktsioon. Nende ettepaneku sisu on alkoholireklaam ringhäälingus täielikult keelustada. Selle  jättis juhtivkomisjon arvestamata. Ettepanek nr 14, taas Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepanek: alkoholireklaam keelustada välireklaamina. Eelnõus läheb see lause edasi.  Juhtivkomisjon jättis selle samuti arvestamata.
Ettepanek nr 15 on oluline. Nimelt täiendab majanduskomisjon eelnõu § 28 lõiget 6 pärast punkti 3 punktiga 4 sellises sõnastuses, nagu te lugeda võite: keelatud reklaamina käsitatakse ka "alkohoolse joogi saamise võimalust kauba või teenuse müügi suurendamise eesmärgil läbiviidava müügiedenduskampaania või muu tegevuse auhinna, võidu, kingituse või muu hüvena". Asja mõte on piirata alkohoolse joogi promotsiooni võimalikku negatiivset mõju. Siinkohal peab tähelepanu juhtima veel sellele, et alkoholiseaduse eelnõus sellesama § 28 all on õige mitu punkti selle kohta, mida alkoholireklaam ei tohi sisaldada ja mida käsitatakse keelatud reklaamina. Neid on siin terve rida.
Muudatusettepanek nr 16 on samuti majanduskomisjonist tulev ettepanek ja see käib eelnõu § 29 kohta. Toome sisse uue lõike, see on rahvakeeles n-ö SMS-laenude säte. Nimelt igas reklaamis, millega teavitatakse oma valmisolekust anda tarbijale laenu, mille maksimaalne summa on väiksem kui 10 000 krooni või mille tagasimaksmise maksimaalne tähtaeg on kuni kuus kuud, tuleb ära näidata krediidi kulukuse määr, lisades vajaduse korral vastavaid näiteid. Seda komisjon loomulikult oma ettepaneku puhul täielikult arvestas. Aitäh!

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Imre Sooäär, palun!

Mul on küsimus eelnõu § 11 kohta. See on komisjoni muudatusettepanek, kus on juttu saatejuhtide ja kommentaatorite kasutamisest. Küsimus on selline. Siit ei saa otseselt aru, kas on mõeldud praegu saatejuhiks olevaid inimesi. Millised need ajalised piirid on? Siin on nagu kaks teemat. Esiteks, meil on ka Riigikogu liikmeid, kes on tuntud saatejuhid ja keda siis ei võiks kasutada, kui nendes saadetes on mingeid poliitilisi sündmusi kajastatud. Ja teiseks, kuidas on inimestega, kes praegu ei tööta enam diktorina, aga on sellegipoolest ühiskonnas väga respekteeritud ja tuntud nimed, hääled, näod? Kas või Marite Kallasma, kes ei ole enam diktor. Millised ajalised piirid komisjon seab saatejuhiks olemisele ja kuidas tõlgendada ka näiteks Riigikogu liikmete saatejuhiks olemist selle paragrahvi alusel?

Siin ei ole vahet, kas saatejuht või kommentaator on Riigikogu liige või on selleks politseiprefekt või kooliõpilane. Kui ta on saatejuht või kommentaator ja tegemist on poliitilisi sündmusi ja probleeme käsitleva saatega või siis on ta uudistesaate diktori ametis, siis igal juhul selle inimese häält ja kujutist ei tohi kasutada. Selle ajamääruse paneb paika oleviku vorm "esineb".

Väino Linde, palun!

Ma jätkan selle küsimuse lõpust, mille hea kolleeg Imre esitas. Paragrahvis 11 on öeldud, et ei tohi kasutada selle isiku häält ja kujutist, kes esineb saatejuhi või kommentaatorina. Aga kas komisjonis oli kaalumisel, kui sobilik on kasutada teiste väga tuntud inimeste hääli näiteks ühe või teise kauba reklaamimisel? Ma kuulsin ühel päeval raadiost mingit reklaami, kus üritati järele teha näiteks sellise lugupeetud inimese nagu Tallinna linnapea häält. Kas see on sobilik?

See on kindlasti arutelu koht. Töö käigus võib selliseid küsimusi tekkida küll, ma möönan seda. Aga praegusel juhul on eelnõu algataja sõnastuses vaid need mõtted sees, mis siin praegu on. Majanduskomisjon kirjutas selle sätte selgemaks, enne see oli veelgi segasem.

Imre Sooäär, palun!

Aitäh! Teistes analoogilistes seadustes on meil tavaliselt seatud mingi ajaline piirang, näiteks et viimase aasta jooksul inimene ei ole seda või teist asja teinud. Praegu võiks küsida, kas näiteks Heimar Lengi või Aivar Riisalu häält võib kasutada, rääkimata nendest, kel täna võib-olla töölepingut saatejuhina ei ole, aga veel eelmisel aastal oli. Inimesed tunnevad teda ühiskonnas kui tuntud saatejuhti või muud ühiskonnaelu tegelast. Kas ei oleks otstarbekas mingi ajalimiit seada? Teistes seadustes on see olemas – näiteks kas üks aasta või kolm aastat. Ja kui keegi enne seda on tegutsenud, on asi mõistetav. Praegune sõnastus ei sea ajaliselt mingeid piire ega võimalda aru saada, mida me siin mõtleme.

Kordan veel kord, et komisjon sõnastas seda sätet selgemaks, et oleks arusaadav, kellega on tegemist, kelle häält ja kujutist tohib või ei tohi kasutada. Me oleme oma aruteludes lähtunud situatsioonist, mis meil täna nii õigusruumis kui reaalses elus on. Kui see probleeme tekitab ja järelevalveasutustel tekib küsimusi, siis loomulikult on võimalik selle juurde tagasi tulla. Praegu on komisjon lähtunud heast usust ja tahtest arvestada olukorda, mis valitseb.

Rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Alustame muudatusettepanekute läbivaatamist. 1., 2. ja 3. muudatusettepaneku on esitanud majanduskomisjon. 4. ettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata ning vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele ei kuulu see hääletusele. 5., 6., 7., 8., 9., 10., 11. ja 12. muudatusettepaneku on esitanud majanduskomisjon. 13. ettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Toomas Varek, palun!

Keskerakonna fraktsioon palub 13. muudatusettepanekut hääletada.

Kas võime minna hääletuse juurde? Panen hääletusele 13. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 28, vastu 44 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole ei leidnud muudatusettepanek toetust. 14. muudatusettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjon on seisukohal jätta see arvestamata. Toomas Varek, palun!

Keskerakonna fraktsioon palub 14. muudatusettepanekut hääletada.

Tänan! Panen hääletusele 14. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 28 Riigikogu liiget, vastu 46, erapooletuid ei ole ei leidnud muudatusettepanek toetust. 15., 16., 17., 18., 19., 20., 21. ja 22.  muudatusettepaneku on esitanud majanduskomisjon.
Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud. Kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.

Läheme neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Jürgen Ligi!

Härra juhataja! Austatud kolleegid! Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu enne teist lugemist 11. veebruaril ja otsustas selle saata täna saali ja teine lugemine lõpetada.
Mis oli meie diskussiooni sisu? Eelkõige jätkus jutt teemal, kas null-maksumäär üldse on mõistlik maa puhul, millel on selgelt turuväärtus ja mille väärtus ajaga tihti kasvab. Komisjon otsustas põhimõtet siiski mitte muuta. Täpsustamisel selgus, et kõnealuste maade puhul on tegu äärmiselt karmide piirangutega, kuni maal viibimise keeluni välja. Ning majandustegevuse keeld on ka küllalt karm. Nii otsustati põhimõtteliselt jääda eelnõu esialgse teksti juurde.
Eelnõu muutmiseks laekus kolm ettepanekut, mis hoopis soovitasid soodustust laiendada. Esimene ettepanek puudutas maamaksu vähendamist elamumaal kasvavate puistute aluselt maalt. Komisjon ei toetanud seda põhimõtet, kuna tekivad väga keerulised maksuhalduslikud küsimused ja maksu määramise süsteem muutuks väga killustatuks. Sellise muudatuse puhul tekiks hulk küsimusi, näiteks, mis piirist vähendama peaks. Ja kui ühel krundil on puud ja kõrvalkrundil ei ole, siis kaheldamatult mõjutab see ka kõrvalkrundi kasutamist. Kuhu me siis selle joone tõmbame? Komisjoni veendumuse järgi peaks praegune süsteem, mille puhul omavalitsus saab tsoonide järgi maamaksu määrata, jääma muutmata.
Teine ettepanek oli anda täielik maamaksuvabastus muinasmälestiste aluse ja nende kaitsevööndi maa puhul ning 50% soodustus kõigi muude muinsuskaitse all oleval territooriumil asuvate maade puhul. Komisjon ei toetanud ka seda eelnõu mõju laiendamist. Seda ma esimesel lugemisel põgusalt juba rääkisin. Kõigepealt ei ole maamaksu suurusel ja nendel piirangutel või kuludel, mis muinsuskaitsega kaasnevad, praktiliselt mingit seost. Selle tõttu maamaksu kaudu soodustamine peaks olema kõige sobimatum võimalikest toetamise viisidest. Samuti juhib komisjon tähelepanu sellele, et looduskaitsealade, loodusreservaadi või sihtkaitsevööndiga seotud piirangud ei ole samaväärsed muinsuskaitseobjektide piirangutega. Looduskaitselised piirangud on märksa karmimad. Sihtkaitsevööndi puhul on piirangud natuke leebemad, aga üldjuhul on sealgi keelatud suurem osa inimtegevusest, sealhulgas territooriumil viibimine. Muinsuskaitseseadus määrab palju leebemaid piiranguid maakasutusele. Muinsuskaitseameti loal on sellistel aladel võimalik mälestiste kaitsevööndis ka piiranguteta tegutseda. Nii et igati ebasobiv analoogia on muinsuskaitse ja looduskaitse.
Samas on omavalitsustel alati võimalik toetada selliseid maaomanikke, kellel on kulusid, tulusid aga mitte. Tallinnas näiteks toetatakse rahaliselt pensionäre. Ja muidugi on ka juhtumeid, kus muinsuskaitseobjekt võib tänu turisimile olla tuluallikas. Me ei pea sellist maksu kaudu soodustamist mõistlikuks ja muudatuse autorid ei suutnud ka täpselt selgitada, kui lai see probleem on. Rebala piirkond on kõigile on teada, aga rohkem teemasid ei kerkinud. Ja miks ei võiks riik – Kultuuriministeerium – natuke kaasa mõelda, kas teatud maaomanikke piiratakse ülemäära ja kas see vääriks kompenseerimist.
Komisjoni seisukoht oli teine lugemine lõpetada ja saata eelnõu kolmandale lugemisele. Aitäh!

Tänan! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Avan läbirääkimised. Palun kõnetooli ettekandeks Rein Ratase!

Väga austatud Riigikogu! Käsitletav eelnõu on väga hea ja väärib toetust. Aga on ju võimalik teha väga heast substantsist suurepärane substants. Muudatusettepanek, mille Keskerakonna fraktsioon tegi, on just nimelt tunnustada ja osaliselt hüvitada puistute säilitamist tiheasustusala elamumaal. See võiks sündida kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud ulatuses ja korras. Härra Jürgen Ligi mainis õigesti, et see oleks suhteliselt keeruline, aga kohalik omavalitsus võiks selle korra välja töötada, kui me seadusega selle õiguse anname. Selle seadusmuudatusega antaks osaline maamaksuvabastus, kui tegu on elamumaa puistualuse pinnaga. Maamaksuseadus praegu sellist maksuvabastuse võimalust ette ei näe. Kohaliku omavalitsuse volikogu võib maamaksumäära kehtestada küll diferentseeritult, kuid seda hinnatsoonide lõikes, maamaksumääras kehtestatud vahemikus. Hinnatsooni sees sihtotstarvete järgi diferentseerida ei saa. Linnamiljöö puistute olulisus on toodud meie muudatusettepaneku põhjenduses ja seda korrata pole mõtet. Hea kolleeg Jürgen Ligi mainis õigesti, et puistutega kruntide mõju ulatub tihti naaberkrundile, kus neid puistuid ei ole. See toetab meie seisukohta. Me tahame rõhutada just aspekti, et puistuga krunt loob avalikku hüve.
Austatud Riigikogu! Tiheasustusala elamumaa puistute kaitseks ja nende hoidjate tunnustamiseks palun esitatud muudatusettepanekut toetada! Tänan teid!

Tänan! Kohapealt sõnavõtt. Jürgen Ligi, palun!

Tunnustades kolleegi looduskaitsealaseid teeneid, ma siiski suhtun puistute säilitamisse natukene teisiti, kui siin tema kõnest välja paistis. Kõigepealt on puistute säilitamiseks võimalik kehtestada keelud, mis linnas ongi. Ja teiseks, tõelist väärtustamist väljendab siiski see, et inimene soovib sellises kohas üldse elada, kus on puud. Ma oleks nõus kompenseerimisega, kui puistud oleksid mingisugune koorem ja ebameeldiv keskkond, mille olemasolu tuleb majaomanikele hüvitada.

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Alustame muudatusettepanekute läbivaatamisega. Muudatusettepanek nr 1 on Eesti Keskerakonna fraktsiooni tehtud, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Toomas Varek, palun!

Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Kas võime minna hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 1, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon peab õigeks jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 28 Riigikogu liiget, vastu 43 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole ei leidnud muudatusettepanek nr 1 toetust.
Muudatusettepanek nr 2, esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepaneku nr 3 on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata.
Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud. Neljanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.

Läheme viienda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud pakendiseaduse ja pakendiaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli keskkonnaminister Jaanus Tamkivi!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Teile on esitatud Keskkonnaministeeriumi ettevalmistatud pakendiseaduse ja pakendiaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu.
Vajaduse muuta 2004. aastal vastuvõetud pakendiseadust ja 1996. aastal vastuvõetud pakendiaktsiisi seadust on tinginud järgmised asjaolud. Ühelt poolt vajadus võtta arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu uued direktiivid pakendi ja pakendijäätmete kohta, teiselt poolt on pakendiseaduse ja pakendiaktsiisi seaduse rakendamise käigus ilmnenud mitmeid ebatäpsusi ja lünki, mis vajavad kõrvaldamist.
Eelnõu väljatöötamisel võeti arvesse 2005. ja 2006. aastal toimunud Euroopa Komisjoni finantseeritud projekti "Pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise süsteemi arendamine Eestis" läbiviija Austria Föderaalse Keskkonnaagentuuri ekspertide ettepanekuid.
Põhimõtteliselt võib muudatusettepanekud jagada järgmiselt.
Kõigepealt, Euroopa Liidu uutest pakendidirektiividest tulenevad pakendiseaduse muudatused. Nii on eelnõusse sisse võetud toote kui pakendi määratlemise lisakriteeriumid ja viide 2004. aasta direktiivi lisas toodud igat kriteeriumi iseloomustavatele selgitavatele näidetele. Täpsustatud on ka muid praeguses pakendiseaduses olevaid mõisteid uute Euroopa Liidu õigusaktide valguses või nende täielikuks kooskõlla viimiseks pakendidirektiivis sätestatud mõistetega, sealhulgas müügi‑, rühma‑ ja veopakendi mõiste.
Eelnõus on mitmeid täpsustavaid ja täiendavaid sätteid, mille sissevõtmine on osutunud vajalikuks pakendiseaduse ja pakendiaktsiisi seaduse praktilisel rakendamisel. Siinkohal nimetan nendest kõige olulisemad.
Esiteks, täiendatud on taaskasutusorganisatsioonidega seonduvaid sätteid. Taaskasutusorganisatsiooni mõiste kaudu määratletakse selle olemus ja vastutus. Konteinerkogumisega tegelevatele taaskasutusorganisatsioonidele seatakse täiendavad  teavitusnõuded, sealhulgas kohustuslik kulutus tarbijate teavitamiseks. Sealjuures rõhutatakse kohaliku omavalitsuse rolli nende tingimuste seadmisel.
Teiseks, pakendiettevõtjad, kes ei ole liitunud taaskasutusorganisatsiooniga ja kelle turule lastud kaupade pakendi kogumaht on vähemalt viis tonni aastas, peavad korraldama oma kauba pakendijäätmete kogumise igas oma kauba müügikohas ja sellest tarbijaid informeerima.
Kolmandaks, halduskulude vähendamiseks on eelnõusse võetud säte, mis käsitleb korra leevendamist väikeettevõtjate suhtes. Pakendiettevõtjad, kelle turule lastava kaubapakendi kogused on väikesed – plastkilest pakendi puhul massiga alla 100 kilogrammi aastas ja muust materjalist pakendi puhul massiga alla 200 kilogrammi aastas –, vabastatakse pakendi ja pakendijäätmete tagasivõtmise, pakendiregistrisse andmete esitamise ja pakendijäätmete taaskasutamise kohustusest.
Neljandaks, tagatisrahaga pakendi ja pakendijäätmete tagasivõtmise kohustus seotakse müügikoha suurusega. Kehtiva seaduse säte, mille kohaselt võib tagatisrahaga pakendite vastuvõtmist korraldada ka müügikoha vahetuses läheduses, on tekitanud teatavasti palju poleemikat, kusjuures kohati peavad kauplused vahetuks läheduseks ka mitmeid kilomeetreid. Eelnõu kohaselt tuleb nüüd üle 200 ruutmeetri suurusega müügikohas pakend ja pakendijäätmed vastu võtta müügikohas või selle teenindusmaal müügikoha kauplemise ajal. Kuni 200 ruutmeetrise müügikoha puhul võib pakendi ja pakendijäätmete vastuvõtmise korraldada väljaspool müügikoha teenindusmaa piire ainult kohaliku omavalitsuse täitevorgani nõusolekul.
Viiendaks, täpsustatud on sätteid, mis on seotud pakendi‑ ja pakendijäätmealase arvestusega.
Kuuendaks, seaduseelnõus on toodud muudatused, mis käsitlevad järelevalvet ja väärtegusid. Vastutusalast peatükki täiendatakse sätetega, mis muu hulgas annavad järelevalvet tegevatele isikutele õiguse teha ettekirjutusi pakendiseaduse nõuete mittetäitmise eest ja rakendada sunniraha kuni 500 000 krooni. Täpsustatud on ka erinevate järelevalveasutuste kohustusi.
Pakendiseaduse muutmisest tulenevalt on vaja täpsustada ka mõningaid pakendiaktsiisi seaduse sätteid. Näiteks leevendused väikepakendajatele. Kehtiva pakendiaktsiisi seaduse kohaselt kehtestab karastusjookide hulka kuuluvate kaupade nomenklatuuri rubriigid rahandusminister. Kuna tegemist on maksualase piiranguga, on õigem sätestada karastusjookide määratlemine pakendiaktsiisi seaduses ja mitte teha seda ministri määrusega. Lisaks tehakse mitmeid muudatusi seoses vajadusega ühitada pakendiseaduse ja pakendiaktsiisi seaduse terminoloogiad. Praegu on pakendiaktsiis joogipakendil ja muul müügipakendil. Eelnõu kohaselt laiendatakse pakendiaktsiisi kogu pakendimassile ehk ei tehta enam vahet, kas pakend on müügi‑, rühma‑ või veopakend. Aktsiisist vabastuse saamiseks tuleb pakendijäätmeid taaskasutada pakendiseaduses sätestatud määral. Kuid alles jäävad joogipakendi suhtes kehtivad erinevused, st kõrgemad taaskasutusmäärad.
Seaduseelnõu rakendamisega seotud kuludest. Majanduslike kulude osas kehtib tootjavastutuse põhimõte, seega peab pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamisega seotud kulud kandma pakendatud kauba esmane turulelaskja Eestis. Tootjate kulude täpset suurust on raske prognoosida, kuid Euroopa Komisjoni tellimusel tehtud uurimistööd näitavad, et pakendijäätmete taaskasutamine ei ole kulukam, kui oleks nende jäätmete kõrvaldamine prügilatesse. Eriti oluline on aga taaskasutamisega kaasnev loodusvarade kokkuhoid ja keskkonnakaitse.
Kokkuvõtteks märgin veel järgmist. Pakendiseaduse eesmärkide saavutamisel on olnud põhiliseks takistuseks paljude pakendiettevõtjate piisava huvi puudumine või isegi teadmatus neile seadustega pandud kohustustest. Sageli on ettevõtjad huvitatud müügipakendi kogumisest ja taaskasutamisest üksnes sedavõrd, kuivõrd see annab vabastuse pakendiaktsiisist. Tuleb kindlasti leida uusi lahendusi kontrolli ja järelevalve tõhustamiseks kõigi pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise üle. Kuna pakendijäätmed on osa üldisest jäätmetekkest, siis pean seaduseelnõu muudatuste tulemuslikumaks rakendamiseks oluliseks koostööd kõigi huvigruppide vahel, kelle hulka peavad kindlasti kuuluma ka kohalikud omavalitsused. Tänan tähelepanu eest!

Ettekandjale on küsimusi. Rein Ratas, palun!

Tänan, juhataja! Austatud härra minister! Pakendiseaduse § 15 paneb selgelt paika kohaliku omavalitsuse organi kohustused pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse korraldamisel, mis eeskätt väljendub jäätmehoolduseeskirjas. Miks esitatud seaduse muutmise seaduse eelnõu § 11 lõikes 4³, kus on juttu taaskasutusorganisatsioonide kohustustest, on tehtud eraldi omamoodi topeltkohustuslik viide kohalikule omavalitsusele? Tsiteerin: "Nimetatud tingimused on kohustuslikud ka kohaliku omavalitsuse organile."

Aitäh, härra Ratas, selle küsimuse eest! See lause on sinna lisatud tulenevalt hetkeolukorrast. Praegu on Eestis teatavasti olemas kaks akrediteeritud pakendiorganisatsiooni. Need on Eesti Pakendiringlus ja Eesti Taaskasutusorganisatsioon. Nendel taaskasutusorganisatsioonidel on võimalus, selleks et seadusest tulenevaid kohustusi täita, sõlmida ka omavahelisi kokkuleppeid, et ühes või teises piirkonnas neid ülesandeid täita. Ei ole ju mõttekas mõlemal organisatsioonil korraldada eraldi jäätmeveoringe, kui on võimalik omavaheliste kokkulepetega piirkonnad ära jagada. Selle lause mõte on see, et kui sellised kokkulepped on taaskasutusorganisatsioonide vahel sündinud, siis seda peaks aktsepteerima ka kohalik omavalitsus, sest kohalik omavalitsus omakorda lepib taaskasutusorganisatsiooniga kokku vajaliku konteinerivõrgu, mis on vajalik selleks, et elanike käest jäätmed kokku koguda. Kui taaskasutusorganisatsioonid on sõlminud lisalepingud, kas näiteks mingit konkreetset piirkonda teenindab üks või teine taaskasutusorganisatsioon, siis see kokkulepe oleks kohustuslik ka kohalikule omavalitsusele, et ei tekiks olukorda, et kohalik omavalitsus hakkaks nõudma topeltkonteinerivõrku. See on selle lause mõte.

Aleksei Lotman, palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Mul on selline tehnilisemat sorti küsimus. See tabel, mis on meile antud parandamise seaduse §‑s 12, ja see tabel, mis on lisas 1, mis peaks seda mõnevõrra detailiseerima, on koostatud väga erinevatel alustel. Aastaarvud on erinevad ja seetõttu on neid äärmiselt raske võrrelda, et saada aru, kas nende sisud klapivad või mitte. Kas te täpsustaksite, mis kaalutlustel on see asi niimoodi meile esitatud?

Aitäh, härra Lotman, selle küsimuse eest! Ma siiski loodan, et sisud klapivad. Kui siin on tehniline probleem, mis raskendab selle seaduseelnõu seletuskirja lugemist, siis parandusettepanekute esitamise tähtaeg seisab teatavasti alles ees. Selle perioodi jooksul me kõrvaldame tehnilised puudujäägid, juhul kui need tõepoolest siin esinevad.

Rein Ratas, palun!

Tänan, juhataja! Austatud härra minister! Tänan teid vastuse eest! Nüüd lubage küsida: seaduseelnõu § 18 punkti 2 lõige 5 paneb linna‑ ja vallavalitsusele kohustuse pidada järelevalvet pakendi ja pakendijäätmete tagasivõtmise, kogumise ja taaskasutamise üle. Sama paragrahvi lõige 3 annab Keskkonnainspektsioonile ning Maksu‑ ja Tolliametile õiguse kontrollida pakendiettevõtjaid ning pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamisega tegelevaid isikuid. Kahjuks kohalikule omavalitsusele seda õigust ei anta, küll aga pannakse järelevalvekohustus. Miks nii?

Aitäh, härra Ratas! Mis puudutab kohalikke omavalitsusi, siis siin ei ole tegemist mingi uue kohustuse panemisega. Tulenevalt jäätmeseadusest on kohalikel omavalitsustel juba praegu kohustus kontrollida oma territooriumil jäätmehoolduseeskirja täitmist, mille kohaliku omavalitsuse volikogu on vastu võtnud. See on sisuliselt sama lugu. Nii et mingeid uusi ülesandeid siin ei panda, lihtsalt rõhutatakse üle, et kohalikul omavalitsusel on kohustus kontrollida jäätmehoolduseeskirja täitmist oma territooriumil.

Toomas Tõniste, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Kas teile ei tundu, et seaduseelnõuga me liigume võib-olla natuke kõrvale sellest eesmärgist, et võimalikult efektiivselt võimalikult palju pakendeid kokku korjata ja taaskasutusse suunata? Praegu jääb mulje, et siin soovitakse kehtestada n‑ö monopoli, mille tõttu muutub hinnakujundus liitujatele, ütleme, ebasobivaks. Pakendikäitlejate poolt tekib surve hindu tõsta, millele ei ole võimalik vastu seista, ja lõppkokkuvõttes kaotab tarbija.

Aitäh selle küsimuse eest! Minul sellist kahtlust ei ole. Küll aga on tõsi see, et jäätmete liigiti kogumine, nende kokkukorjamine ja taaskäitlemine on seotud mõnevõrra suuremate kuludega kui lihtsalt nende jäätmete viimine prügimägedele, mis teatavasti meid ei rahulda. Tulenevalt sellest, et me teeme neid asju keskkonna huvides, on teinekord ka paratamatu, et lõpptulemusena need kaubad, mida müüakse, kujunevad selle võrra kallimaks, sest ka pakendite käitlemine on arvestatud hinna sisse. Mis puudutab mingi monopoolse olukorra teket, siis, nagu ma ütlesin, ei ole meil Eesti territooriumil tegemist ainult ühe firmaga, ühe taaskasutusorganisatsiooniga. Neid on praegu siiski kaks, kes tegelevad pakenditega, lisaks veel Eesti Pandipakend, kes tegeleb pandipakendiküsimustega. Isiklikult loodan, et tulevikus neid taaskasutusorganisatsioone tekib veel juurde. See ei ole sugugi välistatud. Loodame, et hinnad kujunevad ikka konkurentsi alusel.

Toomas Tõniste, palun!

Aitäh! Mulle väga meeldib, et ka teie ei toeta monopoli tekkimist. Mäletatavasti, kui seda seadust siin mitu aastat tagasi tehti, oli väga suur surve Keskkonnaministeeriumi poolt just kehtestada monopoolne seisund, mis oli teatud huvigruppide huvides. Seetõttu olid ka hinnad kaks korda kõrgemad, kui nad on nüüd. Terve mõistus võitis ja tekkis konkurents. Isegi võib-olla kolm korda olid kõrgemad need esialgsed hinnad, mis taheti ettevõtjatele pähe määrida. Nüüd on küsimus selles, et kui praegu on pakendiettevõtjatel võimalus iseseisvalt koguda, siis nende, kes ei ole akrediteeritud, võimalusi tahetakse piirata. Nad peavad oma tootepakendid tagasi korjama kõikidest nende kaupu müüvatest kauplustest. Samamoodi, kuna ka akrediteeritutel ei ole Eestis seda 100%‑liselt, ei ole nendel võimalik seda teha.

Aitäh! Ma saan aru, mida te selle küsimusega mõtlete. Tõepoolest, mitte päris kõik firmad, kes pakendeid maale toovad, ei ole liitunud taaskasutusorganisatsioonidega. Me teeme ikkagi väga tõsist tööd selles suunas, et nad nendega liituksid, juhul kui nad ei taga pakendite kogumist müügikohtades ise. Üsna mitmed ettevõtted ei ole seda teinud ilmselt võib-olla seetõttu, et see toob kaasa teatavaid kulusid. Selline tegevus on seadusvastane. Taaskasutusorganisatsioonidel ja Keskkonnaministeeriumil on tekkinud väga tihe side Keskkonnainspektsiooniga. Need ettevõtted, kes ei ole liitunud taaskasutusorganisatsioonidega ja ka ise ei taga pakendite kokkukorjamist, rikuvad seadust ja nendel tuleb lähitulevikus Keskkonnainspektsiooniga tegemist.

Erki Nool, palun!

Aitäh! Ma tuletan meelde ühte asja. Siin on tegelikult see oht, et kahe organisatsiooni puhul tekib monopoolne seisund. 2005. aastal, kui see pakendiseadus jõustus, oleks Keskkonnaministeeriumi hinnangul olnud vaja kogu Eestis 12 000 kogumiskonteinerit. Tänaseks päevaks on jõutud paigutada üle Eesti hinnanguliselt 7000 konteinerit, millest ainult 20% kuuluvad nendele organisatsioonidele, ülejäänud kuuluvad jäätmevedajatele. Nüüd ongi minu hinnang, et kui sisuliselt läheb see monopol kahe firma kätte, siis kui nad konteinereid ei paiguta ja sõlmivad lepingud jäätmevedajatega, hinnad ju ikkagi reaalselt tõusevad.

Aitäh! Tegelikult on asi nii, et nendel tootjaorganisatsioonidel, kes sõlmivad lepinguid taaskasutusorganisatsioonidega, on huvi saada seda teenust võimalikult odavalt. Praegu on Eestis taaskasutusorganisatsioonidega see probleem, mis tuleb siinkohal välja öelda, et taaskasutusorganisatsioonide liikmeid nendest ettevõtetest, kes on sõlminud lepingud, on tegelikult ainult üksikud. Keskkonnaministeeriumi lootus on see, et ettevõtted, kes tegelikult on nende taaskasutusorganisatsioonide kliendid, oleksid ka nende organisatsioonide liikmed ja seestpoolt suudaksid mõjutada seda, mis nendes organisatsioonides toimub. Praegu, tõepoolest, on probleem see, et väga väike ring ettevõtteid sisuliselt kontrollib neid taaskasutusorganisatsioone (tänase päeva seisuga on neid ettevõtjaid minu meelest 2200), juhib kogu seda protsessi. Oluline edasiminek oleks siin see, et oluliselt rohkem ettevõtteid oleksid nende taaskasutusorganisatsioonide, nende mittetulundusühingute liikmed, et nad seestpoolt seda kontrolliksid. Need tootjaettevõtted ju asutavad need taaskasutusorganisatsioonid just nimelt seetõttu, et kaitsta ettevõtjate huvisid selles mõttes, et pakendi kokkukorjamise teenus oleks nende jaoks võimalikult odav. Protsessi tuleb mõjutada seestpoolt.

Raivo Järvi, palun!

Suur tänu! Ma toon näite sootuks teisest valdkonnast. On teada, et kunstioksjonite maailmas tuvastati, et kaks juhtivat kunsti vahendavat oksjonifirmat Sotheby's ja Christie's sõlmisid omavahel n‑ö kartellileppe. See ei tulnud aastate jooksul nähtavale, aga lõpuks see ikkagi sündis. Tegemist oli ülemaailmse kohtucase'iga. Minu küsimus on: kellel on need mehhanismid, juhul kui kahtlustatakse n‑ö kartellilepet, see asi üles võtta? Vist peaks omavalitsusel säärane pädevus olema.

Jah, kui on sellised ilmingud, et on tegemist kartellileppega, siis loomulikult on see seadusvastane ja sellele tuleb niimoodi ka reageerida. Aga ma veel kord rõhutan, et praegu on taaskasutusorganisatsioonidel 2200 lepingupartnerit. Kui tootjaettevõtted leiavad, et see teenus on nende jaoks liiga kallis, siis nad võivad asutada uue taaskasutusorganisatsiooni, kust nad saavad seda teenust normaalsema hinnaga. Ettevõtted on tegelikult ise huvitatud, et nad saaksid jäätmete kokkukogumise teenust võimalikult odavalt. Nemad on need, kes peavad seda jälgima ja välistama kartellikokkulepped, sest nemad maksavad lepingute alusel taaskasutusorganisatsioonidele.

Erki Nool, palun!

Aitäh! Te tulitegi selle suure probleemi juurde. Hetkel ongi nii, et need organisatsioonid, kes on liitunud, valavad krokodillipisaraid, sest nad peavad maksma kõrgemat hinda kui siis, kui nad ise teeksid seda sama asja oluliselt odavamalt ja efektiivsemalt. Siin see põhirõhk ongi. Me peaksime selle seadusega saama turult ära need, kes ise korja ega ole kellegagi liitunud. Aga neid väikseid pakendiettevõtteid, kes ise väga efektiivselt tegutsevad, ei peaks karistama.

Aitäh selle küsimuse eest! Ma ikkagi tuletan meelde, et seaduses on see võimalus täiesti olemas. Kui pakendiettevõttel ei ole taaskasutusorganisatsiooniga lepingut, siis peab ta pakendite kokkukogumise müügikohtades ise tagama. See on seaduslik võimalus. Nad ei ole kohustatud liituma taaskasutusorganisatsioonidega. Keskkonnainspektsiooni jaoks on küsimus just nimelt nendes ettevõtetes, kes ei tee ühte ega teist, ei korja ise kokku ega sõlmi ka lepinguid taaskasutusorganisatsiooniga.

Rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli keskkonnakomisjoni esimehe Marko Pomerantsi!

Tere päevast, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Keskkonnakomisjonis arutati pakendiseaduse ja pakendiaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu 195 18. veebruaril. Seaduseelnõu olid meile tutvustamas Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek ja peaspetsialist Pille Jõekaar.
Mis puudutab seda seaduseelnõu, siis olulised punktid käis minister minu meelest täiesti korrektselt üle. Tõepoolest, enamik punkte tuleneb Euroopa Liidu direktiividest. Ka see koht, mis puudutab taaskasutusorganisatsioonidest väljaspool olevaid pakendikogujaid, kellel on aastas üle viie tonni pakendeid, on võrdse kohtlemise eesmärgil täpselt samuti vastavatest direktiividest tulenev.
Võib-olla paar märksõna, et veel täpsemalt asi üle käia. Mis puudutab pakendite vastuvõttu väiksemate müüjate puhul, kelle müügikoha suurus on alla 200 ruutmeetri ja kus on lubatud selline võimalus, et seda võib korraldada väljaspool müügikoha teenindusmaa piire, siis siin on väga oluline märkus see, et see võimalus peab olema müügikoha kauplemise ajal. Siin on olemas ka kohtulahendid. Ei ole niimoodi, et see väike pood on lahti 8.00–17.00, aga taarapunkt, kellele see kohustus on lepinguga üle antud, on lahti näiteks 8.00–14.00. Leping saab olla sõlmitud ainult sellisel juhul, kui selle poe lahtioleku ajal saab oma pakendeid ära anda mujale kui sellesse konkreetsesse väikepoodi.
Veel võib-olla üks oluline aspekt, mis puudutab tagatisrahaga pakendit. Praegu on sortiment enam-vähem tuntud-teatud. On olemas klaaspudelid, kes joob sealt seest õlut ja kes midagi muud ning saab selle eest tagatisrahana ühe krooni tagasi. Samuti on mitmed karastusjookide pakendid, plastpakendid, ka alumiiniumpakendid. Seadusega nähakse ette võimalus, et tagatisraha võib kehtestada ka teistele müügipakenditele. Ennekõike on see seotud pakendiettevõtja sooviga ja tehniliste võimalustega. Kui pakend on loendatav ja selle pakendi hulk on riigis piisav, nii et seda on mõtet tagatisrahaga koormata, siis võib seda teha, lisaks nendele pakenditele, mida juba praegu vastu võetakse.
Siin on olnud hästi palju diskussiooni selle üle, kellele kuuluvad konteinerid ja kellele nad peaksid kuuluma. Mina tahan öelda, et enamikul olmejäätmete omanikel ei ole oma konteinereid, nad on rentinud need suuresti jäätmeveoettevõtete käest, kes nende jäätmed ära viivad. Mõnel võib-olla on ka. Ma arvan, et see ei peagi olema niimoodi, et taaskasutusorganisatsioonid peaksid olema ise kogu selle konteineripargi omanikud. Tulebki konteinereid hankida sealt, kus nad on kiiremini kättesaadavad ja mõistliku hinnaga. Veel kord tahan üle käia selle koha, kus on räägitud sellest, et kõik peaksid kujundama endale üleriigilise konteinerivõrgu. See ei pea niimoodi olema. Õigemini, peab küll, aga ei pea olema kõigil eraldi, vaid peab olema koostöös ja kohaliku omavalitsusega koostöös, nii et pakendite äraandmise võimalus oleks olemas igal pool üle riigi.
Kui rääkida sellest, kas neid organisatsioone võiks olla veel, lisaks nendele kahele või õigemini kolmele, kes pakendit koguvad, siis ma ütlen, et võiks küll. Kui see toob juurde sünergiat, tekitab madalamaid hindu, siis on see kõik teretulnud. Kui see tekitab n‑ö ebaefektiivsust, siis ei ole sellel mõtet.
Mis puudutab eelnõu edasist menetlemist, siis keskkonnakomisjon otsustas teha täna saalile ettepaneku seaduseelnõu esimene lugemine lõpetada ja teha Riigikogu esimehele ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 12. märts kell 16. Kõik komisjoni liikmed olid selle plaaniga nõus. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Tänan ettekandjat! Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Ei soovi. Läbirääkimisi ei avata.
Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse kohaselt on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 12. märts 2008 kell 18. Esimene lugemine on lõpetatud ja viienda punkti käsitlemine on lõpetatud.
Tänane istung on lõppenud. Jõudu!

Istungi lõpp kell 16.03.