Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Tere päevast, austatud välisminister! Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu kuuenda töönädala esmaspäevast istungit. Kas head kolleegid soovivad üle anda eelnõusid ja arupärimisi? Palun, kolleeg Vilja Savisaar!

Austatud proua Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu! Koos kolleeg Toomas Varekiga annan  Riigikogule üle arupärimise peaminister Andrus Ansipile. See puudutab eelarve tasakaalu. Meie andmetel on Eesti Vabariigi 2008. aasta eelarve koostatud 1,5 miljardi kroonise defitsiidiga ning eelarves pole jälgitud selle tulude ja kulude tasakaalu. Rahandusministeeriumi poolt Riigi Kinnisvara AS-i lepingute kaudu võetud kohustused on jäetud eelarvesse võtmata ja seal kajastamata. Euroopa riikide statistikakeskus Eurostat on meie andmetel mainitud küsimuse üles tõstnud ning märtsis tulevad Eestisse selle kontrollid, et teha omapoolsed järeldused eksimustest Euroopa raamatupidamismudeli ning Eurostati tavade vastu. Seoses sellega esitame peaministrile neli küsimust. Aitäh!

Aitäh! Juhatuse nimel olen võtnud vastu ühe arupärimise ja kui arupärimine vastab kodu- ja töökorra seadusele, siis edastame selle adressaadile otsekohe.
Head kolleegid! Nüüd teated. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjoni: Eesti Keskerakonna fraktsiooni k.a 20. veebruaril algatatud alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse, alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on majanduskomisjon; põhiseaduskomisjoni k.a 20. veebruaril algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse § 28 muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon; Vabariigi Valitsuse k.a 20. veebruaril algatatud kaitseväe korralduse seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on riigikaitsekomisjon; Vabariigi Valitsuse k.a 20. veebruaril algatatud kriminaalmenetluse seadustiku, rahuaja riigikaitse seaduse, sõjaaja riigikaitse seaduse ja Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on riigikaitsekomisjon; Vabariigi Valitsuse k.a 20. veebruaril algatatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1082/2006 "Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) kohta" rakendamise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on õiguskomisjon; Vabariigi Valitsuse k.a 20. veebruaril algatatud äriseadustiku, mittetulundusühingute seaduse ja nendega seonduvate teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on õiguskomisjon.
Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse täna esitatud Eesti seisukohad nõukogu määruse, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks, eelnõu suhtes Euroopa Liidu asjade komisjonile ning määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ja määruse eelnõu kohta arvamust andma keskkonnakomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on k.a 20. märts kell 16.
Head kolleegid! Palun nüüd tähelepanu! Kolmapäeval, k.a 27. veebruaril osalevad infotunnis järgmised valitsusliikmed: peaminister Andrus Ansip, haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, siseminister Jüri Pihl.
Palun nüüd kohaloleku kontroll!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 86 Riigikogu liiget, puudub 15.
Lugupeetud kolleegid! Läheme päevakorra kinnitamise juurde. Selle nädala päevakord on teie ees laudadel. Head kolleegid! Panen hääletusele selle nädala päevakorra kinnitamise. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Päevakorra kinnitamise poolt oli 83 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Päevakord on kinnitatud.

Läheme tänase päevakorrapunkti juurde. See on arupärimisele vastamine. Meil on üks arupärimine. Riigikogu liikmete Kalle Laaneti, Vladimir Velmani, Nelli Privalova, Ain Seppiku, Lembit Kaljuvee, Lauri Laasi, Evelyn Sepa, Aadu Musta, Jaak Aabi, Aivar Riisalu, Marika Tuusi, Heimar Lengi, Tiit Kuusmiku, Valeri Korbi, Helle Kalda, Toomas Vareki, Inara Luigase, Jaan Kundla ja Olga Sõtniku 18. veebruaril k.a esitatud arupärimine viisavabaduse kohta Ameerika Ühendriikidega. Palun kõnepulti kolleeg Kalle Laaneti!

Austatud juhataja! Hea minister! Head kolleegid! Eesti alustas Ameerika Ühendriikidega läbirääkimisi viisavabaduse teemal. Tänased positsioonid viisavabaduse küsimuses tekitavad aga mitmeid küsimusi. Nagu selgub, on Eestile, Tšehhile ning Kreekale seatavad tingimused palju karmimad kui teistele viisavabaduse saanud riikidele. Kavas on sõlmida kahepoolne vastastikuse mõistmise memorandum ning rakendada elektrooniline reisi autoriseerimise süsteem. Kui sõlmime Ameerika Ühendriikidega viisavabaduse sellistel tingimustel, lõhestab see Euroopat ja annab võimaluse jagada Euroopa esimese- ja teisejärgulisteks riikideks. Euroopa Komisjon on nimetanud USA poolt Eestile, Kreekale ja Tšehhile esitatud reisimise turvanõudeid vastuvõetamatuteks. Kui sõlmime sellistel tingimustel viisavabaduse, annab see Ameerika Ühendriikidele võimaluse seda ka teistele Euroopa riikidele peale suruda. Eesti aga soovib viisavabadust sõlmida kiirustades ja ameeriklaste turvanõuetele alla kirjutades. Kui rääkisime eelmisel kevadel Euroopa ühtsusest, siis praegu seda ühtsust enam ei ole. Tundub, et praegu tahame me sõbrustada Ameerika Ühendriikidega, jättes kõrvale Euroopa ühtsuse. Lennart Meri on öelnud: "Kui riigilaev on terve, lõikab ta laineid ja liigub meie ühise eesmärgi poole. Kui riigilaev on vigane, kui rahvusvaheline usaldus ei kanna Eesti Vabariiki, jääb meie ühine eesmärk saavutamata."
Arvestades eeltoodut, esitame härra välisministrile järgmised küsimused. Esiteks: kuidas mõjutab Eesti välispoliitika Ameerika Ühendriikidega Euroopa suhtumist Eestisse? Teiseks: miks ei tegutse Eesti viisavabaduse küsimuses ühisrindel Euroopa Liidu riikidega? Kolmandaks: millised on põhjendused, et Eestiga sõlmitavad viisavabaduse tingimused peaksid oluliselt erinema ülejäänud Euroopa riikidega sõlmitud tingimustest? Neljandaks: kas Euroopa Liidu liikmesriikide ebavõrdne kohtlemine viisavabaduse küsimuses on praegusele valitsusele ja isiklikult teile poliitiliselt vastuvõetav? Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Kalle Laanet! Palun kõnepulti lugupeetud välisministri!

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Head Riigikogu liikmed! Eesti on viisavabaduse saavutamise nimel Ameerika Ühendriikidega tegutsenud juba päris pikka aega. Teatavasti oleme praegu üks Euroopa Liidu 12 liikmesriigist, kellel Ameerika Ühendriikidega viisavabadust ei ole. Koos teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega on meie eesmärk vastastikuse viisavabaduse saavutamine Euroopa Liidu ja USA vahel tervikuna. See aga tähendab olukorda, kus kõiki Euroopa Liidu liikmesriike koheldakse võrdsetel alustel ja kõikidel liikmesriikidel on viisavabadus Ameerika Ühendriikidega. Käimasolevad ettevalmistused Eesti liitumiseks USA viisavabastusprogrammiga ongi samm edasi selle eesmärgi poole liikumisel.
Eestil ei ole mitte mingisugust huvi ega kavatsust saavutada viisavabadust parematel või halvematel tingimustel, kui on teistel Euroopa Liidu liikmesriikidel. Kõik uued viisavabastusprogrammiga liituvad Euroopa Liidu liikmesriigid ühinevad sellega samadel tingimustel ja samu tingimusi rakendatakse edaspidi ka neile, kellel on juba viisavabadus Ühendriikidega. See on tingitud USA Kongressi poolt 2007. aastal vastu võetud seadusmuudatusest, mis muu hulgas avab võimaluse ka uute riikide liitumiseks viisavabastusprogrammiga, kuid muudab programmi tingimusi tervikuna – ja seda siis kõigile. Seega lõppkokkuvõttes mingeid olulisi erinevusi Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ei tule.
Loomulikult peab viisavabastusprogrammiga liitumine vastama ka Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktidele ja selles oleme kõik ühel nõul nii Ameerika Ühendriikide kui teiste Euroopa Liidu partneritega. Hetkel on kooskõlastamisel kahepoolse üksteisemõistmise memorandumi tekst USA-ga ja USA seadusandlus näeb ette selliste memorandumite allakirjutamise kõigi viisavabastusprogrammi riikidega – nii uute kui vanadega. Sealjuures jälgime väga hoolikalt, et üksteisemõistmise memorandum viisavabastusprogrammiga liitumiseks ei riivaks kuidagi Euroopa Liidu pädevusi. Selles mõttes tegutseme ühistel alustel teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega ja oleme nendega solidaarsed. Oleme oma seisukohti põhjalikult selgitanud Euroopa Komisjonile ja oleme jätkuvas dialoogis ka teiste liikmesriikidega. Samuti ootame teistelt liikmesriikidelt solidaarsust ja tuge edasiliikumisel viisavabaduse küsimuses. Eesti eesmärk ei ole saavutada nendel kõnelustel mingisugust eristaatust, vastupidi, me soovime kõikide liikmesriikide võrdset kohtlemist. Ja ma usun, et ka kõik liikmesriigid ongi huvitatud võrdsest kohtlemisest.
Kui nüüd pärast seda sissejuhatust veel vastata esitatud küsimustele, siis, esiteks: kuidas Eesti välispoliitika Ameerika Ühendriikidega mõjutab Euroopa suhtumist Eestisse? Lühike vastus on, et see ei mõjuta kuidagi. Nagu ma eelnevalt kinnitasin, lähtub Eesti Euroopa Liidu liikmesusega seotud kohustustest ja liikmesriikide solidaarsusest ka selles protsessis.
Miks ei tegutse Eesti viisavabaduse küsimuses ühisrindel Euroopa Liidu riikidega? Kõigepealt ei kasutaks ma muidugi Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide suhteid ükskõik millises aspektis kirjeldades üldse sõna "rinne", sest tegemist on ikkagi väga lähedaste partneritega, kes tegutsevad samade väärtuste alusel. Ja ühine eesmärk, nagu ma nimetasin, ongi kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide viisavabadus Ameerika Ühendriikidega võrdsetel alustel. Samas andkem endale aru, et praegu on väga erinev olukord Euroopa Liidu riikide vahel – 15 liikmesriigil on Ameerika Ühendriikidega viisavabadus, 12-l, sealhulgas Eestil, ei ole. Nii et seetõttu tuleb liikmesriikidel viisavabaduse saavutamiseks käia läbi erinev tee. Kuid igal juhul me lähtume ühistest põhimõtetest ja tegutseme nii kahepoolselt kui ka ühiselt Euroopa Liidu raames nendest põhimõtetest lähtuvalt.
Järgmine küsimus: millised on põhjendused, et Eestiga sõlmitavad viisavabaduse tingimused peaksid oluliselt erinema ülejäänud Euroopa riikidega sõlmitud tingimustest? Nagu ma ütlesin, näeb USA uuendatud viisavabastusprogramm ette samasuguste tingimuste rakendamise kõigile, nii programmiga varem ühinenud kui ka edaspidi ühinevatele riikidele. Nii et ei Eesti ega ükski teine riik ei saagi siin luua mingisugust pretsedenti, sest see nõue on kirja pandud USA Kongressi poolt eelmisel aastal vastu võetud seadusmuudatuses.
Ja neljandaks: kas Euroopa Liidu liikmesriikide ebavõrdne kohtlemine viisavabaduse küsimuses on praegusele valitsusele ja ka mulle isiklikult poliitiliselt vastuvõetav? Praegune olukord ei ole mulle vastuvõetav – ehk siis see olukord, kus  Euroopa Liidu 15 riigil on Ameerika Ühendriikidega viisavabadus ja 12 riigil ei ole. Nii et see olukord ei ole vastuvõetav, aga seda olukorda me üritamegi muuta ehk siis eesmärk on, et kõigil Euroopa Liidu liikmesriikidel oleks Ameerika Ühendriikidega viisavabadus. Nagu ma ka enne ütlesin, on need 15 riiki selleks, et viisavabadust saada, pidanud Ameerika Ühendriikidega kahepoolseid kõnelusi ja kahepoolsete kõneluste tulemusel jõudnud otsuste ja kokkulepeteni. Tänan!

Suur tänu, härra välisminister! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Kalle Laanet!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Te just vastasite, et olete selgitanud Eesti seisukohti Euroopa Komisjonile. Millised on Euroopa Komisjoni positsioonid teie selgitatud seisukohtade suhtes, mida nad on vastanud?

Kindlasti ei saa nendes üksteisemõistmise memorandumites olema mitte midagi sellist, mis kuidagi riivaks Euroopa Liidu õigust või käsitleks midagi, mis on Euroopa Komisjoni pädevuses. See on olnud ka nende kõneluste tulemus ja põhimõtteliselt on sellist lähenemist aktsepteeritud. Ma tuleksin veel kord selle lähtekoha juurde, et kui mingist võrdsusest või ebavõrdsusest rääkida, siis aastaid on olnud see ebavõrdsus, kus 15 liikmesriigil on olnud viisavabadus ja 12 liikmesriigil ei ole seda olnud. Nii et see on koht, kus Euroopa Liit saab kindlasti oma solidaarsust välja näidata.

Palun, kolleeg Mart Nutt!

Aitäh, austatud proua esimees! Lugupeetud härra välisminister! Ma eeldan, et mu küsimus ei lähe teemast välja, kuna see puudutab samuti viisavabadust, aga mitte USA-ga. Nimelt on seoses USA-ga olukord meile ilmselt tülikas ja võib-olla sümboolselt problemaatiline, aga ühe teise riigiga on olukord täiesti diskrimineeriv. See on nimelt Brasiilia. Selle meist ca kolm korda madalama rahvusliku koguproduktiga riigi kodanikud võivad reisida Eestisse ilma viisata, kuna selle riigi kodanikud saavad reisida Euroopa Liidu liikmesriikidesse ilma viisata. Eesti kodanikel aga see võimalus jätkuvalt puudub ja kuna Eestis Brasiilia saatkonda  ei ole, tuleb viisa hankida Helsingist.
Ma tean väga hästi, millised on põhjused Brasiilia poolelt, nende õigusaktidest tulenevalt, ja see on Euroopa Komisjoni kompetentsis lahendada. Minu küsimus puudutab aga seda, millal saab Eesti viisavabaduse Brasiiliaga  ja mida on ette võetud, et Euroopa Komisjon sellise lepingu sõlmiks.

Aitäh küsimuse eest! See töö, et ka Brasiiliaga viisavabadust saavutada, et Eesti kodanikud saaksid Brasiiliasse viisavabalt, on komisjoniga toimunud pidevalt. Oleme selles suhtes komisjonile oma seisukohti korduvalt avaldanud. Seegi on valdkond ja teema, kus Euroopa Liidu solidaarsus on kindlasti väga teretulnud, et ka siin räägiks Euroopa Liit Brasiiliaga ühel häälel ja Eesti kodanikud saaksid, nii nagu enamik Euroopa Liidu liikmesmaade kodanikke, võimaluse reisida Brasiiliasse ilma viisata. See teema on meil oluliselt päevakorral ja seda suunda nii Euroopa Komisjoniga kui ka Brasiiliaga suhtlemisel me muidugi jätkame.

Palun, kolleeg Heimar Lenk!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra minister! Palun öelge, kui paljusid inimesi see Ameerika Ühendriikide viisa puudutab. Ma pean silmas seda, kui palju viisasid aastas vormistatakse Eestist Ameerikasse sõitmiseks.

Aitäh küsimuse eest! Minul ei ole paraku siin käepärast neid andmeid, kui palju Ameerika Ühendriigid on Eesti kodanikele viisasid väljastanud. Me võime pärast Ameerika saatkonnalt või konsulaadilt küsida seda arvu, aga mul praegu siin neid andmeid ei ole.

Palun, kolleeg Marek Strandberg!

Hea minister! Kui Ameerika Ühendriikidega jõustub viisarežiim või õigemini viisavabadusrežiim, mille puhul hakatakse koguma inimeste biomeetrilisi andmeid, kas Eesti rakendab siis ka Ameerikast Eestisse viisavabalt tulevate isikute suhtes samasuguse mehhanismi?

Kõigepealt, me oleme teatavasti natuke rohkem kui kaks kuud olnud Schengeni viisasüsteemis, mis tähendab seda, et ühepoolselt ükski Schengeni ruumiga ühinenud riik mingisuguseid täiendavaid nõudmisi esitada ei saa. Kõik arengud, mis puudutavad Schengeni ruumi sissereisimist, saavad olla Schengeni ruumis olevate riikide ühisotsused, ja need arutelud, kuidas Euroopa Liidu, sealhulgas Schengeni riikide turvalisust suurendada, on käimas. Nii et ei saa välistada siin lähitulevikus ka muutusi, et näiteks Schengeni viisa taotlemisel või Euroopa Liitu reisimisel muutuvad tingimused rangemaks ja on nõutavad täiendavad andmed.

Palun, kolleeg Jaak Aab!

Tänan, austatud esimees! Lugupeetud välisminister! Nagu te mainisite, on USA pidanud viisavabaduse küsimustes kahepoolseid läbirääkimisi praktiliselt vist ka kõigi teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega, kuigi need tingimused nn vanadel riikidel on minu teada praktiliselt ühesugused. Praegu on kõne all Eesti, Tšehhi ja Kreeka. Te ütlesite, et te peate jätkuvalt läbirääkimisi USA-ga, et jõuda vastastikuse mõistmise memorandumini ja selle allakirjutamiseni. Kaugel on vastavad kahepoolsed läbirääkimised näiteks Tšehhi ja Kreeka puhul jõudnud? Kas seal tehakse samasuguseid pingutusi? Ja kas meie erineme selles suhtes nendest?

Minu andmetel ei erine me selles suhtes. Nagu ma sissejuhatavas sõnavõtus ütlesin, tulenevad need uued nõuded seadusmuudatusest, mis USA Kongress eelmisel aastal vastu võttis. Need seaduse tingimused USA poolt vaadatuna kehtivad kõigile. Minu teadmist mööda on Tšehhi nendel kõnelustel pisut eespool kui meie oma ajakavas.

Palun, kolleeg Aivar Riisalu!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Minu küsimus on natuke emotsionaalsemat laadi. Teatavasti oleme oma riigikaitse põhitalaks lugenud koostöö Ameerika Ühendriikidega ja ma arvan, et me oleme sõjaliselt oma võimalusi arvesse võttes olnud neile väga head partnerid. Oleme olnud tublid ja oleme seda ilmselt ka tulevikus. Kas see tõepoolest ei ole mõjutanud viisaläbirääkimisi, et me näeme neis enda jaoks sellist usaldusväärset ja vajalikku liitlast Eesti iseseisvuse kindlustamisel?

Lisaks Ameerika Ühendriikidele nimetaksin muidugi meie olulise julgeolekupartnerina ära ka organisatsiooni nimega "NATO", kus on peale Eesti ja Ameerika Ühendriikide veel 24 riiki. Aga minu meelest on vastus teie küsimusele see, et meil on praegu käimas kõnelused viisavabaduse saavutamiseks Ameerika Ühendriikidega ja nagu ka Ameerika Ühendriikide esindajad on öelnud, nad tahaksid näha, et see viisavabadus jõustub veel selle aasta jooksul.

Palun, kolleeg Sven Mikser!

Aitäh! Austatud välisminister! Arupärija esitas oma tutvustavas sõnavõtus võrdlemisi iseäraliku väite. Nimelt ta väitis, et juhul kui Eesti nõustub mingisugustel teatud tingimustel allkirjastama vastastikuse mõistmise memorandumi ameeriklastega, siis see justkui teeks ameeriklastele võimalikuks kohaldada eelmisel aastal Kongressi poolt vastu võetud seadusest tulenevaid nõudeid neile 15 riigile, kes juba omavad viisavabadust. Ma küsiksin siis sinult otse: kas Eesti memorandumi allkirjastamine või allkirjastamata jätmine mõjutab kuidagi Ameerika Ühendriikide võimalusi kehtestada omaenda senistest seadustest tulenevaid nõudeid teistele riikidele, kellel on viisavabadusrežiim olemas?

Lühike vastus on, et loomulikult mitte. Kui me räägime memorandumist Ameerika Ühendriikide ja Eesti vahel, siis see puudutab Ameerika Ühendriikide poolt vaadatuna ikkagi Eesti kodanikke. Laiem taust, nagu ma olen ka siin öelnud, on ikkagi seesama seadusmuudatus, mis USA Kongressis vastu võeti. Nagu me kõik teame, on igal riigil endal õigus otsustada, millistel tingimustel teiste riikide kodanikud tema riiki pääsevad või ei pääse, kellele mis tingimustel viisa väljastatakse ja kellelt seda viisat üldse ei nõuta. Põhimõtteliselt on see siis juba n-ö iga teise riigi või iga partnerriigi asi, kas ta soovib neid kokkuleppeid sõlmida, neid nõudmisi täita või mitte. See on vaba valik – kas soovitakse jätkata viisarežiimiga või soovitakse liikuda selles suunas, et tekiks viisavabadus. See ei puuduta praegu ainult Ameerika Ühendriike, vaid see puudutab kõiki, sealhulgas Eestit. Samamoodi määrab Eesti oma tingimused, mis alusel keegi siia pääseb või ei pääse ja kellega on viisarežiim või ei ole. Nii mõnelgi juhul on see ka teise riigi enda valik, kas ta soovib seda tulemust saavutada või mitte. Mingisugust pretsedendi loomist sellise vastastikuse mõistmise memorandumi näol kindlasti ei ole. Ka see USA Kongressi otsus muuta vastavaid seadusi puudutab viisa lihtsustamist, viisavabastusprogrammi tulevikus kõikidele riikidele, hoolimata sellest, kas Eesti sõlmib selle üksteisemõistmise lepingu Ameerika Ühendriikidega või mitte.

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Aitäh, proua juhataja! Härra minister! Kuulan neid seletusi ja olen püüdnud lehest lugeda, aga mina aru ei saa, kas see viisavabadus tuleb või ei tule. Kas teie peate seda, mida meile pakutakse nende memorandumite kaudu, viisavabaduseks või ei pea?

Ma siis väga lihtsalt selgitan seda, millest me räägime. Viisarežiim ükskõik millise riigiga, sealhulgas Ameerika Ühendriikidega tähendab seda, et kodanik, enne kui ta sinna riiki reisib, peab taotlema selle riigi sissesõiduviisat. Eri riikidel on need tingimused erinevad. Ameerika Ühendriikide puhul tuleb täita viisaankeet, paljudel juhtudel kulutada ka aega selleks, et vestelda konsuliga Ameerika Ühendriikide konsulaadis, maksta ära menetluse tasu ehk viisataotluse läbivaatuse tasu, mis praeguseks on juba tublisti üle 1000 krooni Ameerika Ühendriikide viisa puhul – mis muide ei tähenda seda, et see raha makstakse tagasi, kui viisat ei saa. Ei maksta tagasi! Nii et päris tubli protseduur on vaja ette võtta enne seda, kui saab reisile asuda.
Viisavabadus tähendab seda, et sellist protseduuri ei ole vaja läbi teha. Ameerika Ühendriigid oma eelmise aasta seadusmuudatusega näeksid ette sellise asja, et enne reisile asumist tuleb Internetis täita üks suhteliselt lühike ankeet, saata see ära ja sellele tuleb mõne minutiga vastus, kas see inimene on oodatud Ameerikas või mitte. Praegu, kui inimesed isegi on teinud läbi kogu selle viisaprotseduuri ja saanud viisa, siis ikkagi tuleb lennukis, näiteks enne Ameerikas maandumist, täita käsitsi paberi peal veel üks ankeet. Ehk siis sisuliselt kogu see viisateemandus, viisa taotlemise protseduur jääb ära ja see ankeet, mida praegu täidetakse lennukis, liigub Internetti ja see lihtsalt täidetakse enne reisile asumist. Nii et selline on see muudatus. Jah, tegemist on viisavabadusega – viisat kui sellist ei ole vaja. Samas on praegu nii mõnigi muu riik, kus viisat ei ole vaja, aga enne riiki sisenemist tuleb ikkagi piiripunktis täita ankeet ja esitada see koos passiga piirivalvele. Nii et see ei ole selles mõttes mitte midagi ennekuulmatut praeguses maailmapraktikas.

Palun, kolleeg Toivo Tootsen!

Aitäh, proua esimees! Lugupeetud härra minister! Ilmselt siin ongi teatud arusaamatus seoses selle seadusmuudatusega ja ei ole päris selge, kas see seadusmuudatus a priori, ilma lepinguid muutmata, kehtib ka nendele maadele, kes praegu on sõlminud vastavad lepingud ehk nendele 15 maale Euroopa Liidus, või hakkab see kehtima ainult uute lepingutega, ja kas Eesti oleks sellisel juhul, ütleme siis esimese kolme seas, kes avaks n-ö pretsedendi ja värava, et see uus muudatus jõustuks.

Kõigepealt – see ei ole pretsedent. Nagu ma mainisin, ütleb seadusmuudatus Ameerika Ühendriikides, et kõik uued riigid, kes tahavad liituda viisavabastusprogrammiga, saavad liituda nende uute nõuete alusel. Ja tegelikult on see nüüd meie valik, kas me tahame liituda või me ei taha liituda. Ma leian, et see oleks kõigi Eesti kodanike huvides, kes tahavad Ameerika Ühendriikidesse reisida, kui see reisimine oleks võimalikult lihtne. Meie huvides oleks selle süsteemiga liituda. Mis puudutab riike, kellel on juba viisavabadus Ameerika Ühendriikidega, siis jah, seadusmuudatus kehtib ka neile. Nagu Ameerika Ühendriikide esindajad on öelnud, peab hiljemalt 2009. aasta lõpuks see uus süsteem rakenduma ka kõigile olemasolevatele viisavabastusprogrammi liikmetele või siis vastasel juhul, kui seda liitumist ei soovita, on alati võimalik viisarežiimi juurde tagasi pöörduda.

Palun, kolleeg Kadri Must!

Aitäh! Hea minister! Te kirjeldasite uut süsteemi sellisena, et Internetis tuleb täita lühivorm ja mõne minuti pärast saadakse vastus, kas see inimene on oodatud või ei ole oodatud Ameerika Ühendriikidesse. Ja te ütlete, et meil on sellisel juhul Ameerika Ühendriikidega viisavabadus. Palun seletage, mis põhjusel võib Eesti Vabariigi kodanik saada vastuse, et ta ei ole oodatud Ameerika Ühendriikidesse, kui meil on viisavabadus.

Igal riigil, nagu me teame, on nimekiri nendest kodanikest, kes hoolimata sellest, kas on viisavabadus või mitte, ei ole ikka oodatud sellesse riiki. Nad on pannud selles riigis varem toime kas kuritegusid või mingeid muid õigusrikkumisi. Sellised nimekirjad on igal riigil jätkuvalt – hoolimata sellest, kas on viisavabadus või mitte. Ma leian, et iseenesest on selline süsteem hulga inimlikum sellest, et kui inimene on juba reisinud kohale ja näiteks kenal Kennedy lennuväljal New Yorgis piiriametnik ütleb, et minge nüüd lennuki peale tagasi ja lennake kodumaale. Parem on ikka teada saada, et sa ei ole oodatud, oma kodus, kui see, et sa oled juba kõva raha kulutanud näiteks lennupiletite peale ja piiripunktis selgub, et sind sisse ei lasta. See on, ma usun, ka päris praktilise väärtusega. Aga jah, viisavabaduse puhul on ikka jätkuvalt paraku riikidel nimekirjad kodanikest, kes ei ole riiki oodatud peamiselt seetõttu, et nad on pannud toime selle riigi mõne seaduse rikkumise kunagi varem.

Palun, kolleeg Olga Sõtnik!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Vastates kolleeg Lembit Kaljuvee küsimusele te ütlesite, et juba praegu on mõned riigid, kellega on viisavabadus olemas, aga samas tuleb täita ankeet riiki sisenedes. Kas te oskate öelda, millised need riigid on? Mina näiteks ei ole kunagi sellise ankeedi täitmisega kokku puutunud. Teie kui välisminister reisite kindlasti rohkem kui mina ja võib-olla teie oskate öelda, millised on need riigid, kus tuleb ankeet täita.

Viimane näide praktikast on Ukraina, kellel on Eesti kodanikele viisavabadus, aga enne riiki sisenemist tuleb täita paberi peal üks väike ankeedike. Samamoodi tuleb näiteks Austraalia puhul täita Internetis vastav ankeedike. Neid näiteid võib tuua veel.

Palun, kolleeg Lauri Laasi!

Aitäh, proua juhataja! Austatud välisminister! Küsimus on selline. Kui Ameerika kodanik soovib Eestit külastada, kas ta peab siis täitma ka analoogse ankeedi, mida nüüd Ameerika pool hakkab Eestilt küsima või nõudma?

Ei.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra välisminister, arupärimisele vastamise eest! Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.

Palun pärast haamrilööki registreeruda sõnavõtuks vabas mikrofonis! Palun, kolleeg Mark Soosaar!

Lugupeetud juhataja! Hea välisminister ja eriti kolleegid Keskerakonnast! Vabariigi aastapäeva tähistamine Pärnus läks hiilgavalt. Oli sinine taevas, sinimustvalged lipud, tore marsimuusika, kõik olid sõbralikud.
Kuid pärnakate hinge oli sülitatud üks päev enne kaunist aastapäeva. Ja sellega sai hakkama Keskerakond. Tänase päeva jooksul on minu telefon olnud punane, inimesed on väga solvunud selle pärast, mida Keskerakond Pärnus tegi, ja ma ei saa kuidagi jätta vaba mikrofoni aega kasutamata, et teile, lugupeetud kolleegid, seda kõike meenutada.
Lugu on üllitises, mis pandi kõigisse Pärnu linna elanike postkastidesse. See on ajaleht, mida nimetatakse Pärnu Sõnumiteks ning kus halvustati ja rünnati Eesti riiki, Eesti Riigikogu, Pärnu Linnavolikogu ja Pärnu Postimeest. See on ajaleht, kus trükiti kupong, millel oli nimetatud üheksa Pärnu inimest, lugupeetud linnakodanikku, keda tituleeritakse Pärnu arengu piduriteks. Nende hulgas olid Pärnu maavanem, kes esindab Eesti riiki, kaks Riigikogu liiget, samuti kaks linnavolikogu liiget, kel on rahva mandaat. Kõigile nendele inimestele oli selles küsitluskupongis inkrimineeritud olematud süüdistused, sest kõik need inimesed on tegelikult võidelnud selle eest, et keskerakondlik linnavalitsus täidaks Eesti Vabariigis kehtivaid seadusi.
Minu arvates on tegemist juhtumiga, kus Keskerakond on läinud vastuollu põhiseaduse §-ga 12, mis ütleb selgelt, et Eesti Vabariigi territooriumil on poliitilise vihkamise õhutamine keelatud. Käesoleval juhul on puhtal kujul tegemist poliitilise vihkamise õhutamisega sel lihtsal põhjusel, et kõik need, kes täidavad kupongi ja saadavad selle ära Keskerakonna kontorisse, saavad osaleda loosimises, kus auhinnaks on digitaalfotoaparaat, 1000-kroonised kaubamaja ostutšekid ja veel lisaks paks raamat pealkirjaga "Peaminister".
Nii et ma koputan kõigi keskerakondlaste südametunnistusele, et valimiskampaaniad Eestis on ette nähtud 45 päeva, mitte poolteist aastat enne valimisi ja juhul, kui me peaksime siin seadust selliselt muutma, siis ikkagi põhiseaduse vaimus, mitte ise välja mõtlema oma reegleid ja seadusi.
Ja siis tahaksin ma lugupeetud keskerakondlastele veel meelde tuletada, et juba nõukogude ajal ütles lugupeetud käitumisõpiku autor Aasamaa, et omaenda pildi võib  teistele inimestele saata ainult sellisel juhul, kui nad seda soovivad või on selleks soovi avaldanud. Seetõttu tahaksin ma öelda, et selliste piltide saatmine Pärnumaa 21 000 postkastiomanikule ei ole selle käitumisõpikuga küll kooskõlas. (Siinkohal näitab kõneleja saalile M. Viisitamme plakatit.) Nii et, lugupeetud Keskerakonna ainuke liige, kes meil siin saalis istub, palun oma kolleegidele edasi anda õnnitlused Eesti Vabariigi 91. eluaastal. Teeme koos tööd ja katsume siiski Eestist õigusriiki kujundada. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Mark Soosaar! Rohkem kõnesoove ei ole. Istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 15.35.