Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu viienda töönädala esmaspäevast istungit. Kas lugupeetud kolleegid soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi? Palun, kolleeg Ester Tuiksoo!

Austatud proua juhataja! Head kolleegid! Annan üle arupärimise põllumajandusminister Helir-Valdor Seederile programmi "Eesti toit" ellurakendamise kohta sellel aastal ja ka edaspidi. Arupärimises on üheksa küsimust ja alla on kirjutanud viis Rahvaliidu fraktsiooni liiget.

Aitäh! Palun, kolleeg Kalle Laanet!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Kena esmaspäevast päeva! Keskerakonna fraktsiooni 19 liikmel on arupärimine välisminister Urmas Paetile. See on seotud viisavabadusega Ameerika Ühendriikidega. Eesti on alustanud Ameerika Ühendriikidega läbirääkimisi viisavabaduse teemal. Praegused viisavabadusega seotud positsioonid tekitavad aga mitmeid küsimusi. Nagu selgub, on Eestile, Tšehhile ning Kreekale seatavad tingimused palju karmimad kui teistel viisavabaduse saanud riikidel. Kavas on sõlmida kahepoolne vastastikuse mõistmise memorandum ning rakendada elektroonilist reisi autoriseerimise süsteemi. Kui me  sõlmime Ameerika Ühendriikidega viisavabaduse sellistel tingimustel, lõhestab see Euroopa ja annab võimaluse jagada Euroopa esimese ja teise järgu riikideks. Euroopa Komisjon on nimetanud USA poolt Eestile, Kreekale ja Tšehhile esitatud reisimise turvanõudeid vastuvõetamatuks. Kui sõlmime sellistel tingimustel viisavabaduse, annab see Ameerika Ühendriikidele võimaluse seda ka teistele Euroopa riikidele peale suruda, Eesti aga soovib viisavabadust sõlmida kiirustades ja ameeriklaste turvanõuetele alla kirjutada. Kui eelmisel kevadel rääkisime Euroopa ühtsusest, siis täna seda ühtsust enam ei ole. Tundub, et täna tahame sõbrustada Ameerika Ühendriikidega, jättes kõrvale Euroopa ühtsuse. Lennart Meri on öelnud: "Kui riigilaev on terve, lõikab ta laineid ja liigub meie ühise eesmärgi poole. Kui riigilaev on vigane, kui rahvusvaheline usaldus ei kanna Eesti Vabariiki, jääb meie ühine eesmärk saavutamata." Arvestades eeltoodut, on meil välisministrile neli küsimust. Kuidas mõjutab Eesti välispoliitika suhtumist Eestisse Euroopas? Miks Eesti ei tegutse viisavabaduse küsimuses ühisrindes Euroopa Liidu riikidega? Millised on põhjendused, et Eestiga sõlmitava viisavabaduse tingimused peaksid oluliselt erinema ülejäänud Euroopa riikidega sõlmitud tingimustest? Kas Euroopa Liidu liikmesriikide ebavõrdne kohtlemine viisavabaduse küsimuses on praegusele valitsusele ja isiklikult teile poliitiliselt vastuvõetav? Aitäh!

Aitäh! Juhatuse nimel olen vastu võtnud kaks arupärimist. Kui arupärimised vastavad kodu‑ ja töökorra seadusele, siis edastan nad otsekohe adressaatidele.
Lugupeetud kolleegid! Nüüd teated. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja on määranud juhtivkomisjonid: Vabariigi Valitsuse s.a 13. veebruaril algatatud pakendiseaduse ja pakendiaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on keskkonnakomisjon; Eesti Keskerakonna fraktsiooni s.a 14. veebruaril algatatud ravikindlustuse seaduse § 63 muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on sotsiaalkomisjon; Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni s.a 14. veebruaril algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on keskkonnakomisjon; Vabariigi Presidendi s.a 14. veebruaril esitatud Riigikogu otsuse "Mihkel Oviiri riigikontrolöri ametisse nimetamine" eelnõu, juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon.
Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse s.a 15. veebruaril esitatud Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega kehtestatakse uute sõiduautode heitenormid väikesõidukite süsinikdioksiidiheite vähendamist käsitleva ühenduse tervikliku lähenemisviisi raames, eelnõu suhtes Euroopa Liidu asjade komisjonile ning on määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta arvamust andma majanduskomisjoni ja keskkonnakomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 6. märts kell 16. Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse s.a 15. veebruaril esitatud Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise "Sotsiaalkaitse moderniseerimine parema sotsiaalse õigluse ja suurema majandusliku ühtekuuluvuse nimel: tööturult enim tõrjutud isikute kaasamise edendamine" suhtes Euroopa Liidu asjade komisjonile ning on määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ning teatise kohta arvamust andma sotsiaalkomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 25. veebruar kell 13.
Riigikogu juhatus on määranud Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõude 180 ja 181 muudatusettepanekute esitamise uueks tähtajaks s.a 27. veebruari kell 18.
Riigikogu juhatus on registreerinud Riigikogu Lähis-Ida rahuprotsessi toetusrühma.
Kolmapäeval, s.a 20. veebruaril osalevad infotunnis järgmised valitsusliikmed: justiitsminister Rein Lang, majandus‑ ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ning regionaalminister Siim-Valmar Kiisler.
Head kolleegid! Palun teeme nüüd kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Hetkel registreerus kohalolijaks 82 Riigikogu liiget, puudub 19.
Läheme selle nädala päevakorra kinnitamise juurde.
Palun tähelepanu! Vabariigi Valitsus on teinud ettepaneku täiendada Riigikogu täiskogu selle töönädala esmaspäevast päevakorda arupärimisele nr 35 vastamisega. See on 18 Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikme esitatud arupärimine majandus‑ ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile mootorsõidukijuhtide õpetamise järelevalve ja liikluskultuuri parandamise kohta. Arupärimise esitajad on sellega nõus. Riigikogu juhatus on päevakorra täiendamise ettepanekuga nõus.
Teine muudatus on see, et rahanduskomisjon on teinud ettepaneku jätta selle töönädala neljapäevase istungi päevakorrast välja rahanduskomisjoni algatatud Eesti Panga seaduse muutmise seaduse eelnõu 182 teise lugemise arutelu. Riigikogu juhatus on komisjoni ettepanekuga nõus.
Head kolleegid! Koos nende kahe muudatusega panen Riigikogu täiskogu selle töönädala päevakorra hääletusele. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 74 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Päevakord on kinnitatud.

Alustame arupärimisele vastamist. Riigikogu liikmed Jaak Aab, Kalev Kallo, Kalle Laanet, Jüri Ratas, Ain Seppik, Vladimir Velman, Arvo Sarapuu, Toivo Tootsen, Olga Sõtnik, Nelli Privalova, Eldar Efendijev, Jaan Kundla, Lauri Laasi, Kadri Must, Valeri Korb, Lembit Kaljuvee, Tiit Kuusmik ja Heimar Lenk on s.a 16. jaanuaril esitanud arupärimise mootorsõidukijuhtide õpetamise järelevalve ja liikluskultuuri parandamise kohta. Ma palun kõnepulti kolleeg Kalle Laaneti!

Austatud juhataja! Hea minister! Head kolleegid! Liiklusohutuse olukord meie teedel ja tänavatel on üha halvenenud. Liiklusõnnetustes hukkunute ja vigastatute arvud on aastast aastasse kasvanud. Ühelt poolt on see põhjustatud mootorsõidukite arvu kiirest kasvust, teiselt poolt liikluskultuuri madalast tasemest, kuid ka juhtide õpetamise tasemest. Ajakirjandus kujundab avalikku arvamust neis küsimustes mitmeti.
Eesti Riiklik Autoregistrikeskus, kes eksamineerib mootorsõidukijuhte ja väljastab juhilubasid ning peab pidama järelevalvet juhtide õpetamise üle, näeb süüd autokoolides. Samas leiab Eesti Autokoolide Liit, et süü lasub ka autoregistrikeskusel ja tema büroodel, kus ametnikud tõlgendavad erinevate toimingute tegemisel ja dokumentide vormistamisel määrusi ja nõudeid erinevalt.
Taotlus autokoolile koolitusloa saamiseks esitatakse kehtestatud korras koos ettenähtud dokumentidega Haridus‑ ja Teadusministeeriumile, kus pärast formaalset kontrolli väljastatakse koolitusluba. Pärast koolitusloa väljastamist sisuline kontroll koolituse kvaliteedi üle praktiliselt puudub. Samuti ei ole tehtud mootorsõidukijuhi õpetajate ega mootorsõidukijuhi juhendajate faktiliselt tehtud töö ja koormuse analüüse. Kuna juhilubade nõudlus ületab tunduvalt autokoolide reaalsed koolitusvõimalused, siis tekib olukord, et kannatab õpingute kvaliteet – seega värskete juhiloaomanike sõiduoskus ja ‑kultuur. Õppekava näeb ette, et õppeprotsessis peavad teooria‑ ja sõidutunnid toimuma vaheldumisi, kuid sellest ei peeta pahatihti kinni. On teada fakte, et eksamineerijad on eksami käigus andnud korraldusi, mis sunnivad eksamineeritavat liikluseeskirja rikkuma.
Seoses eeltooduga on meil majandus‑ ja kommunikatsiooniminister härra Partsile järgmised küsimused. Küsimus nr 1: "Kas peate normaalseks olukorda, mil mootorsõidukijuhtide eksamineerijaid koolitab ja atesteerib autoregistrikeskus ise?"  Küsimus nr 2: "Kas ministeeriumil on infot, et autoregistrikeskuse büroodes on B‑kategooria sõidueksameid sooritatud tavaliste autodega, mitte spetsiaalsete, salvestusseadmetega varustatud autodega, nagu kord ette näeb?" Küsimus nr 3: "Milliseid samme kavatseb Teie ministeerium ette võtta üldise liikluskultuuri parandamiseks teedel ja tänavatel?" Küsimus nr 4: "Milliseid abinõusid rakendate, parandamaks koostööd Teie ministeeriumi, Haridus‑ ja Teadusministeeriumi, autoregistrikeskuse, Eesti Autokoolide Liidu, Eesti Liiklusõpetajate Liidu, Eesti Maaülikooli, Tallinna Tehnikakõrgkooli ja Mainori vahel mootorsõidukijuhtide koolituse paremaks läbiviimiseks?" Küsimus nr 5: "Kuidas kavandate sisse viia autokoolides toimuva koolituse sisulise töö regulaarse kontrolli?" Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Kalle Laanet! Palun vastamiseks kõnetooli härra ministri!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Ma vastan arupärijate küsimustele ja siis olen valmis täiendavaks dialoogiks ja debatiks liiklusohutuse ja liikluskultuuri teemadel.
Esimene küsimus: "Kas peate normaalseks olukorda, mil mootorsõidukijuhtide eksamineerijaid koolitab ja atesteerib autoregistrikeskus ise?" Kõigepealt, milline on praegune süsteem? Praegune süsteem on järgmine.  Eksamineerija kvalifikatsiooni ja pädevuse nõuded on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega. Nende nõuete alusel koolitatakse eksamineerijaid, kusjuures eksamineerijate koolitamisse on siiamaani olnud kaasatud Tallinna Tehnikakõrgkooli ja Tallinna Ülikooli õppejõud ning vajaduse korral ka erialaspetsialistid välisriikidest. Praegu toimuvad ka n-ö koostööläbirääkimised, et eksamineerijate koolituse korraldamisel rohkem delegeerida koolitusprogramme tervikuna Tallinna Ülikooli vastavale õppetoolile. Koolituse korraldamisel lähtutakse Euroopa mootorsõidukijuhtide eksamineerimisasutuste ühenduse väljatöötatud soovitustest, mis tähendab, et eksamineerija alusõpe koosneb 240 tunnist tööst või 240 tunnist koolitusmahust. Sellele järgneb kolmekuuline praktika autoregistrikeskuse piirkondlikus büroos määratud juhendajaga. Sellele on ette nähtud iga-aastane täiendusõpe ning atesteerimine iga viie aasta järel. Esmakordse eksamineerija puhul toimub tema teadmiste-oskuste hindamine samuti autoregistrikeskuse kollektiivse kogu poolt. Ja neid asjaolusid arvesse võttes julgen ma küll öelda, et selle süsteemi seisukohalt, erinevate rollide jaotuse seisukohalt on mõistlik see, et autoregistrikeskus vastutab eksamineerijate kui väga olulise lüli kõrge taseme eest. Küsimuses mainiti ka koolitust. Nagu ma vastasin, koolitatakse praegu osaliselt eri õppeasutuste koostöös ja võib-olla tulevikus keskendutakse rohkem juba tervikkoostöö lepetele Tallinna Ülikooliga.
Teine küsimus: "Kas ministeeriumil on infot, et autoregistrikeskuse büroodes on B-kategooria sõidueksameid sooritatud tavaliste autodega, mitte aga spetsiaalsete, salvestusseadmetega varustatud autodega, nagu kord ette näeb?" Refereerin seda korda. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 2004. aasta määruses on ette nähtud, et autoregistrikeskuse teooria- ja sõidueksami reaalajas jälgimiseks ja salvestamiseks võib kasutada tehnilisi vahendeid, kusjuures eksamineeritavat tuleb teavitada sellest enne eksamile registreerimist. Ma arvan, et siinkohal on oluline rõhutada just seda sõna "võib", sest mitmel juhul ei ole see tehniliselt mõistlik ega võimalik. Näiteks puuetega isikutele peaksid olema spetsiaalselt kohandatud õppesõidukid. Samuti on isikul siiski võimalus öelda, et ta ei soovi seda, või et see võib teda ja normaalset eksami kulgu häirida. Selle salvestusseadme kasutamise mõte iseenesest on selge, et pigem tagada täiendav kontroll selle üle, et eksam on objektiivne, ja üldjuhul autoregistrikeskuse bürood seda kasutavad. Aga me ei saa siin öelda, et tegemist on mingi õigusakti eiramisega, kuna siin on jäetud võimalus, et võib kasutada.
Kolmas küsimus: "Milliseid samme kavatseb Teie ministeerium ette võtta üldise liikluskultuuri parandamiseks teedel ja tänavatel?" Ma saan selle arupärimise raames hästi üldiselt rääkida, ja kui on täpsemaid küsimusi, siis ma olen heameelega valmis vastama. Me teame, et eelmise aasta novembris võttis valitsus vastu liiklusohutuse programmi nelja-aastase rakendusplaani 2008–2011. See rakendusplaan ei puuduta mitte ainult Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, vaid tegelikult kõigi liiklusega seotud ministeeriumide – Siseministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja Justiitsministeeriumi – tegevust. Ma usun, et see rakendusplaan on päris ambitsioonikas. Seal on eri valdkondi, kokku kaheksa valdkonda – õigusloome, koolitus, järelevalve, liikluskeskkond, liiklusjärelevalve  – ning loomulikult Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium näeb enda rolli selle tagamises, et liiklustemaatika oleks hästi koordineeritud ministeeriumide vahel. Meie otsene vastutus on loomulikult see, mis puudutab Maanteeameti ja autoregistrikeskuse tegevust. Etteruttavalt ütlen, et selle liikluse rakendusplaani puhul on meil kavatsus kõik erinevad lülid, mis puudutavad liikluskultuuri ja liiklusohutust, aja jooksul veel kord analüütiliselt läbi käia ja vaadata, kuidas ametkonnad erinevat tööd teevad, ning ma olen täiesti kindel, et lähema aasta-kahe jooksul võtame me veel kord vaatluse alla ka selle temaatika, mis puudutab autokoolide otsest tegevust ning eksamineerimist ja selle kvaliteeti.
Neljas küsimus: "Milliseid abinõusid rakendate, parandamaks koostööd Teie ministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, autoregistrikeskuse, Eesti Autokoolide Liidu, Eesti Liiklusõpetajate Liidu, Eesti Maaülikooli, Tallinna Tehnikakõrgkooli ja Mainori vahel mootorsõidukijuhtide koolituse paremaks läbiviimiseks?" Üldisem abinõu: ma ütlesin, et liiklusohutusprogrammi rakendusplaan on vastu võetud. Me näeme seal ette ka valitsuse liikluskomisjoni moodustamise. Me kõik teame suhtumist komisjonidesse kui sellistesse, kuid vaieldamatult, seda põhjalikult kaaludes ja oma kolleegidega aru pidades, leidsime, et selline koordineeriv ja alalise iseloomuga komisjon on vajalik ning loomulikult peaks juba ainuüksi see komisjon tagama eri ministeeriumide ja ametkondade parema koostöö. Me oleme sinna kaasanud esialgu veel suhteliselt tagasihoidlikult ka kohalike omavalitsuste ja teie nimetatud mittetulundusühingute esindajaid. Kohalike omavalitsuste osas kindlasti, Eesti Liiklusõpetajate Liidu ja Eesti Autokoolide Liidu puhul mitte, aga loomulikult saame töö käigus neid ka sinna kaasata ja nende muresid ära kuulata ning siis ühiseid tegevusi planeerida. Sama puudutab ka teie poolt viidatud õppeasutusi. Me oleme küll kutsunud mõne õppeasutuse – Tallinna Tehnikakõrgkooli ja Tallinna Tehnikaülikooli – esindajad kui eksperdid sinna liikluskomisjoni. Võib-olla tuleb seda täiendada, arvestades ühe või teise kooli üldist võimalikku panust selle komisjoni töösse. Konkreetsel tasandil, mis puudutab viiteid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, eri osapoolte koostööle, siis need regulaarsed koolituskonverentsid, seminarid on suhteliselt rutiinne tegevus. Ma ei hakka üles lugema, kui palju on kokku saadud ja mis teemasid on arutatud, kuid vähemalt minule esitatud informatsiooni põhjal selline teatud rutiiniga pidev kooskäimine toimub, kus arutatakse nii autokoolide praktikat ja tavasid, eksamineerimise küsimusi, õppe ühtlustamist eri koolides, kes on kaasatud autoõpetajate väljakoolitamisse, jne. Aga ma olen täiesti veendunud selles, et mitte ükski koostöö ei ole nii ideaalne, et seda ei annaks parandada.
Viies küsimus: "Kuidas kavandate sisse viia autokoolides toimuva koolituse sisulise töö regulaarse kontrolli?" Vastavalt liiklusseaduse § 38 lõikele 1 teostavad riiklikku järelevalvet mootorsõidukijuhi koolituse üle majandus- ja kommunikatsiooniministri volitatud asutused. Koolitusloa väljastab Haridus- ja Teadusministeerium. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on volitanud autoregistrikeskust teostama järelevalvet mootorsõidukijuhi koolitajate üle. Autoregistrikeskuses teostab järelevalvet autokoolide üle siseauditi ja järelevalveosakonna koordineerimisel kvaliteedikomisjon, kuhu on kaasatud ka  autoregistrikeskuse kohalike büroode esindajad.
Autokoolide kontrollisüsteem on järgmine. Kõigepealt, kvaliteedi kontrolli korraldab autoregistrikeskuse järelevalveosakond koostöös eksamiosakonnaga. Autoregistrikeskuse järelevalveosakonna ja siseauditi osakonna poolt koostatud kvartaligraafiku alusel kontrollitakse autoregistribürood ning teeninduspiirkonnas asuvaid autokoole vähemalt kord aastas. Kontrolli meetodid on visuaalne kontrollvaatlus, juhtumipõhine kontrollimine õpilaste kaebuste ja avastatud rikkumiste ajendil ning eksamitulemuste analüüsi alusel, koolitajate töö kvaliteedi jälgimine teooria ja praktilise õppe läbiviimisel ning koolitaja poolt säilitamisele kuuluva dokumentatsiooni kontroll ja analüüs. Kontrollitakse koolitusloa kehtivust, õppevahendite, materjalide ja õpperuumide vastavust, õppesõidukite korrasolekut, õppedokumentatsiooni ja õppetöösse kaasatud õpetajate tunnistuste kehtivust ning õppetunni vastavust teemadele. Autoregistrikeskuse  teostatav autokoolide järelevalve põhineb riskianalüüsil, st erinevate andmete võrdlemise tulemusena sõelutakse autokoolide hulgast välja need koolid, keda on põhjust sisulisemalt kontrollida. Meie hinnangul on selline lähenemine mõistlik ja tagab olemasolevate ressursside otstarbeka kasutamise.
Vastuseks ka natuke statistikat. Kokku viis autoregistrikeskus 2007. aastal – kui võtame ühe näitliku aasta –  erinevaid kontrolle läbi 212 korral. Kokku tegutseb Eestis praegu 206 autokooli. Teie küsimuses oli tõenäoliselt rõhk pandud selle sisulise poole peale, aga me peame möönma, et ükskõik kui efektiivne on kontroll, see ei asenda väga head sõiduõpetajat. See ei asenda tegelikult kooli kvalitatiivset taset. Võib esitada täpselt samasuguseid küsimusi nii nagu iga kooli või iga õppeprotsessi puhul. See ongi minu vastus teie viiele küsimusele. Aitäh!

Suur tänu, härra minister! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Jaak Aab!

Tänan, austatud Riigikogu esimees! Hea minister! Praktikas on tulnud välja just probleemid. Tegelikult, kui me vaatame neid liiklusõnnetusi, mis on toimunud, siis probleeme on siiski noorte juhtidega. Väidetavalt – ma tõesti ei oska ju täpseid fakte tuua –, aga väidetud on, et ehk ei ole tegelikult just nimelt autokoolides sõiduõpetusele piisavalt tähelepanu pööratud. Vastupidi, väidetakse isegi – ja tihtipeale autokoolid väidavad üksteise kohta –, et teine kool teeb paberi peal neid sõidutunde, ehk siis nõutav arv tunde jäetakse tegelikult sõiduõpetuses tegemata, aga raha saadakse ju kätte. Sellega võidab see autokool ehk ta teeb vähem kulutusi. Kas nende kontrollide käigus on ka selliseid fakte ilmnenud? Nagu te ütlesite, on neid tegelikult väga tihedasti  kontrollitud.

Aitäh! Mul on raske praegu konkreetselt vastata. Ma ei ole lasknud endale anda tervikinformatsiooni, mis on need kõige levinumad ettekirjutused. Mille kohta ma olen saanud küll üldise kinnituse, on ikkagi nõuded, ja teie toodud näide puudutab suhteliselt lihtsalt kontrollitavaid nõudeid. Kusjuures sellest peaks olema ennekõike huvitatud õpilane, kes ju maksab selle eest. Teiselt poolt peaks olema huvitatud ka autokool, sest lõppkokkuvõttes, kui see õpilane üldse sõita ei oska, selleks peaks olema tagatud tõepoolest sõltumatu ja kõrge kvaliteediga eksam. Nii et ma arvan, et kui siiski analüüsida neid üldisi motivatsioonivektoreid, peaks asi enam-vähem paigas olema. Loomulikult ei saa keegi pead anda, et kusagil selliseid asju ei tehta. Ma väga loodan, et ka selline avalikkuse või sotsiaalne kontroll hakkab tööle. Autoregistrikeskus reageerib üsna tähelepanelikult ühiskonnast enesest tulevatele kriitilistele nootidele. Nii et üks asi, mida me kindlasti saame öelda, on see, et kui selliseid juhtumeid on, siis inimesed annaksid selle kohta teavet. Siis on võimalik rohkem jälgida ühe või teise autokooli tegevust.

Palun, kolleeg Kalle Laanet!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea minister! Kõigepealt ma tänan sisukate vastuste eest! Kas ma sain õigesti aru, et te põhimõtteliselt reageerite inimestelt tulnud kaebustele ehk 212 kaebust oleks nagu möödunud aastal olnud, mille põhjal te kontrollisite? See on üks pool küsimusest. Ja teine pool küsimusest: kas teile isiklikult tundub, et praegune autokoolituse programm rahuldab nii sisult kui pikkuselt meie vajadusi?

Aitäh! Vastus esimesele küsimusele on, et mitte päris nii. Kokku on läbi viidud erineva mahuga kontrolle 212. Kuid üldiselt on autoregistrikeskuses ka selline n-ö riskianalüüsil põhinev iga-aastane kontrollide või auditite tegemise plaan. Ja selles riskianalüüsis võetakse aluseks erinevat informatsiooni – mitte ainult kaebusi, mitte ainult üksikuid märgukirju, vaid ikkagi ka seda, millised on ühe või teise kooli tegelikud tulemused, millised on ühe või teise kooli mahud ning sellest tuleneb siis kontrolliplaan. Reageeritakse ka üksikutele kaebustele sõltuvalt nende tõenduslikkusest ja nende olulisusest. See on vastus esimesele küsimusele.
Teine küsimus oli, et kas see õppeprotsessi pikkus on piisav. Mul on väga raske hinnata. Te möönate, et see ei ole n-ö poliitiline küsimus. Me kindlasti võime võtta selle vaatluse alla. Aga ma pean ütlema, et mis puutub autoregistrikeskuse tegevusse nii seoses autokoolide, õppemetoodikate, sõiduõpetajate väljakoolitamise kui ka eksamineerijatega, siis mulle tundub, et kvaliteet on seatud selgeks sihiks. Tehakse päris tugevat koostööd  kõrgkoolidega, kellel on mingeid kogemusi. Üsna aktiivselt on kaasatud n-ö välistarkust – hea liikluskultuuriga maade kogemust. Ma näen, et selles suhtes pingutusi tehakse.

Palun, kolleeg Mark Soosaar!

Lugupeetud juhataja! Hea minister! Pärnu ja Tallinna vaheline tee on 128 kilomeetrit pikk ja kuna ma nädalas mitu korda seda sõidan, siis mul on kujunenud harjumuseks lugeda ära, kui palju on neid liiklusvendi või -õdesid, kes julmalt kiirust ületades mööda sõidavad ja eeskirju rikuvad. Näiteks täna hommikul oli 128 kilomeetri kohta 12 sellist möödasõitu, kui mina liikusin kiirusega 90 kilomeetrit. Nendest 12 autost kolm olid suured veokid – kaks rekkat ja üks hiiglaslik isekallutaja. Kõik need kolm nimetatud autot, kes sõiduautodest möödusid, katsid need poriga. Seda ei ole üheski liikluseeskirjas küll öeldud, et ei tohi möödasõidul teisi poriga katta, aga mis te arvate, mida tuleks ette võtta, et selline olukord meie maanteedel lõpeks?

Aitäh! Kui mina üksinda teaksin ja sellele küsimusele oleks üks väga selge vastus, siis ma arvan, et see oleks juba ammu ära tehtud. Ma arvan, et see ongi see, mida ka arupärijad puudutavad üldise märksõna "liikluskultuur" all. Kuidas saavutada, et domineeriksid sellised hoiakud, et maanteel liigeldakse korrektselt, täidetakse liikluseeskirju, osatakse sõita autokolonnis, ei tekitata ebavajalikke manöövreid jne? Ühest vastust sellele küsimusele, Mark, sa tead, ei ole. See, mida valitsus teeb – me oleme näinud tegevust suhteliselt kõike hõlmavates valdkondades – liiklusjärelevalve, liikluskasvatus. Et üks kallurijuht ja veel suure kalluri juht 90 kilomeetrit tunnis sõitvast sõiduautost mööda ei sõidaks? Sõitnud talle järele ja küsinud selle inimese käest!

Palun, kolleeg Tiit Kuusmik!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Üks niisugune küsimus. Kuidas te reastaksite või kujundaksite arvamuse selle järgi, kumb võiks olla primaarne, kas ennetav tegevus, ma mõtlen majanduslikust küljest, teederemont ja muud sellised asjad, või liiklusjärelevalve?

Aitäh! Ma ei paneks neid isegi konkureerima. Ma arvan, et ainult liiklusjärelevalve ei lahenda asja, ei ole lõplikult efektiivne ennetav tegevus, mis ju koosneb liikluskasvatusest ja liiklusõppest, alates koolidest, tegelikult ka koolieelsetest asutustest, lasteaedadest. On tegelikult vältimatu, et siin midagi paremaks muutuks. Pluss loomulikult ennetav tegevus, mis on suunatud kõigile liiklejatele sõltumata east, ka liikluskampaaniad. Nii et see on kindlasti äärmiselt vajalik tegevus ja liiklusjärelevalve on siin pigem ikkagi n-ö see piits, milleta me ka ei saa. Ja ma pean ausalt tunnistama, et ma tean siseministri plaane ja tegevusi ning asjad on tõsiselt käsile võetud. Aga me peame arvestama, et ühe n-ö kampaanialiku liiklusjärelevalve tõhustamisega ei pruugi me saavutada seda tulemust, mis on meie eesmärk – vähendada hukkunute arvu mingigi aktsepteeritava piirini, kui nii võib öelda. Nii et mõlemad on tähtsad, jah.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra minister! Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.

Head kolleegid! Nüüd on teil võimalik registreeruda sõnavõtuks vabas mikrofonis pärast minu haamrilööki. Kõnesoove ei ole. Istung on lõppenud. Head töötuju!

Istungi lõpp kell 15.34.