Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Tere päevast, austatud ministrid! Alustame infotundi. Palun teeme kõigepealt kohaoleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Hetkel registreerus kohalolijaks 48 Riigikogu liiget, puudub 53.
Lugupeetud kolleegid! Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: kaitseminister Jaak Aaviksoo, keskkonnaminister Jaanus Tamkivi ja rahandusminister Ivari Padar.

Alustame infotunni küsimustele vastamist. Esimene küsimus on kolleeg Tiit Kuusmikult keskkonnaminister Jaanus Tamkivile. Palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Juba kuu aega tagasi avaldas Kirde-Eesti päevaleht Põhjarannik artikli "Keskkonnaminister tahab põlevkivivaldade rahakraanid koomale keerata". Väidetavalt on kooskõlastusringile saadetud seaduseelnõu, mille kohaselt läheks kaevandustasudest riigieelarvesse senise 50% asemel 80%, omavalitsustele jääks 20%. Ümberjaotamise oluline põhjus on see, et omavalitsused ei kasuta saadud vahendeid keskkonnakaitseliseks otstarbeks, vaid esmajoones sotsiaalvaldkonna jaoks. Siit küsimus: kas on paika pandud ka edaspidine visioon, kuidas hakkab toimuma riigieelarvesse laekunud rahaliste vahendite jaotus, teisisõnu, kuidas toimib riik kaevandustasudest laekuvate summadega ning kas pole ohtu, et summad Ida-Virumaalt ja osaliselt ka Lääne-Virumaalt hoopiski välja lähevad?

Tere, lugupeetud Riigikogu! Aitäh selle küsimuse eest! Nagu teada, laekuvad keskkonnatasud Keskkonnainvesteeringute Keskuse eelarvesse ja seda raha kasutatakse keskkonnaprojektide rahastamiseks. Ettepanek muuta keskkonnatasude seaduses kaevandustasude jaotust sai tegelikult alguse Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu kirjast Omavalitsusliitude Koostöökogule, kus paluti leida teisi lahendusi, kuna kaevandustasude laekumine kohalike omavalitsuste eelarvetesse on suhteliselt ebastabiilne. Omavalitsustel on raskusi eelarvete planeerimisega ja on ka mitmeid näiteid, kus omavalitsuste eelarved on jäänud päris suurde defitsiiti, kuna kaevandustasud ei ole laekunud planeeritud summas. Selle tõttu tehti ettepanek, et omavalitsustele võiks raha laekuda tasandusfondist, nii nagu see on omavalitsustes valdavalt, ja sellega võtta kohalikelt eelarvetelt need riskid maha. Selle tõttu see protsess käivitati. See seaduseelnõu on ette valmistatud. Küll aga on ärevuses ja teist meelt Ida-Virumaa kohalikud omavalitsused, kellele laekub kaevandustasu suhteliselt suures ulatuses. Praegu on see menetlus selles järgus, et Rahandusministeerium pakub täiendavaid kompensatsioonimehhanisme, et nende Ida-Virumaa põlevkivivaldade eelarvetes, keda see kõige otsesemalt puudutab, ei tekiks suurt langust. Nii et need läbirääkimised käivad, midagi ei ole veel otsustatud. Kindlasti ei hakata seda seaduseelnõu jõuga ja vägisi läbi suruma.

Palun, kolleeg Tiit Kuusmik, esimene täpsustav küsimus!

Ma tänan! Osaliselt härra minister vastas ka sellele küsimusele, aga ma siiski küsin üle. Jutt on praegu jätkusuutlikkusest ja sellest, et põlevkivivaldadel on arengukavade kohaselt käivitatud terve hulk projekte. Projektid on käivitatud, arvestades olemasolevat ja laekuvat ressurssi. Kas siin ei peitu oht, et need projektid võiksid seiskuda, või tuleb Rahandusministeerium appi?

Aitäh küsimuse eest! Loomulikult on kõigil teada, et kohalikud omavalitsused on oma arengukavad vastu võtnud ja oma tegevust planeerinud, lähtuvalt nende eelarvetest ja eelarvelistest võimalustest. Seda, et nende omavalitsuste, konkreetselt nende Ida-Virumaa põlevkivivaldade eelarved selle seadusmuudatuse tõttu kardinaalselt väheneksid, keegi kindlasti ei soovi. Keegi ei soovi neid kohalikke omavalitsusi panna raskesse olukorda. Kindlasti, kui riigi poolt vaadata, siis aastate jooksul on kaevandustasudena Ida-Virumaa põlevkivivaldadele läinud ligi pool miljardit krooni ja on oluline, et seda raha kasutataks keskkonna heaks, keskkonnaprojektide teostamiseks, mitte et see raha läheks lihtsalt elamiseks ja investeeringud keskkonnavaldkonnas jääksid ikkagi puudulikuks. Kaevandustasude kasutamise eesmärk peaks olema Ida-Virumaa põlevkivivaldade jätkusuutlikkuse tagamine. Kindlasti on see omavalitsuse otsus, kuna raha laekub kohalikesse eelarvetesse, aga otstarve võiks olla see, et eelkõige kasutataks seda keskkonnakaitselistel eesmärkidel ja just nimelt nende valdade jätkusuutlikkuse tagamisel. Kui jälgida praktikat, siis tuleb kahjuks tunnistada, et mitte alati ei ole see niimoodi olnud.

Palun, kolleeg Tiit Kuusmik, teine täpsustav küsimus!

Ma tänan! Ma tean, et seda küsimust on vahepeal arutatud. Juba terve kuu või isegi natuke rohkem on sellest küsimusest otseselt räägitud. Võib-olla lühikene vastus selle kohta, kuivõrd on kohalike omavalitsuste liite ja omavalitsusi kaasatud selle küsimuse lahendamisse ja kuivõrd arvestatakse nende ettepanekutega.

Võin öelda, millised on olnud viimased arengud. 4. veebruaril käisid Keskkonnaministeeriumi ja Rahandusministeeriumi esindajad Ida-Virumaal, kohtusid kohalike omavalitsuste esindajatega, arutasid neid teemasid. Juba järgmisel päeval, 5. veebruaril arutati seda teemat ka Omavalitsusliitude Koostöökogu vastavas komisjonis Keskkonnaministeeriumi ja Rahandusministeeriumi inimeste juuresolekul. Võeti vastu otsus, et kahe nädala jooksul esitavad kohalikud omavalitsused oma ettepanekud ja Rahandusministeerium täpsustab neid ettepanekuid, mis siiamaani on olnud. Nii et läbirääkimised veel käivad. Arvan, et lähinädalad peaksid tooma siin mingi lahenduse.

Kaks kohapeal registreeritud küsimust. Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Aitäh, proua esimees! Härra minister! Kahtlemata on põlevkivi kogu Eesti ühiskonna rikkus. Mis te arvate, kas ei peaks suurendama kohalike omavalitsuste liidu ja maavanema rolli selle maksu kohapealse osa jagamisel?

Tänan, härra Kaljuvee, selle küsimuse eest! Minu isiklik seisukoht on küll see, et kaevandustasu laekub kohalike omavalitsuste eelarvetesse ja kohalike omavalitsuste eelarveid kujundavad ikkagi kohalikud volikogud. Ma ei oska öelda, milline võiks otseselt olla maavanema roll selles, et kujundada ühe või teise kohaliku omavalitsuse eelarvet. Küll aga võiks siin kindlasti pidada järelevalvet ja võib-olla juhtida tähelepanu investeeringute planeerimisele ja raha kasutamisele, et raha, mis kaevandustasudest laekub ja mida on ikkagi kümneid ja kümneid miljoneid, tõesti kasutataks selleks, et need vallad oleksid jätkusuutlikud, et seda raha, piltlikult öeldes, lihtsalt ei elataks läbi.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Valeri Korb!

Suur tänu teile! Lugupeetud härra minister! Praegu saab põlevkivi kaevandamise tasu kuus-seitse valda, aga inimesed, kes töötavad kaevandustes ja karjäärides, elavad põhiliselt Kohtla-Järvel, Sillamäel, Kiviõlis ja Jõhvis. Ressursimaksu saavad vallad kasutavad nende linnade infrastruktuuri. Minu küsimus ongi sellega seotud. Kas valitsus ei ole arutanud võimalust, et osa ressursimaksust läheks nende linnade omavalitsustele?

Tänan selle küsimuse eest! Tuleb tunnistada, et sellest vaatevinklist vaadatuna Vabariigi Valitsuses seda küsimust arutatud ei ole ega ole arutatud ka Keskkonnaministeeriumis. Eks see ole paraku sarnane pilt nagu üldiselt ka teistes maakondades. Nendel linnadel on kanda maakonnakeskuse roll. Ümberkaudsete omavalitsuste inimesed on kindlasti väga tihedalt seotud maakonnakeskustega. Ma ei oska praegu öelda, milline see mehhanism võiks olla, et seda ressursitasu näiteks ühelt või teiselt konkreetselt vallalt ära võtta ja jagada maakonnakeskusele, mis alusel seda peaks tegema ja kes seda tegelikult otsustama peaks. Nagu ma ütlesin, selle raha kasutamine konkreetsetes valdades võiks toimuda keskkonnakaitselistel eesmärkidel investeeringute teostamiseks. Mis puudutab jooksvaid kulutusi eelarvetes, siis sellest rahast ilmselt ei peaks neid kulutusi rahastama. Sama küsimus puudutab muidugi linnu ja linnade investeeringuid, aga nagu ma ütlesin, see mehhanism oleks väga keeruline.

Palun viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Villu Reiljan!

Aitäh, proua juhataja! Hea minister! Tegeled keerulise asjaga. Teatavasti on see 70% pealt 50% peale ka viidud, aga selle aluseks oli tookord Riigikontrolli seisukoht, et rahva varanduse müügist laekuv tulu peaks minema riigieelarvesse. Kas te olete ka Riigikontrolli käest küsinud uuemaid seisukohti või on nad endiselt selsamal kaljukindlal seisukohal?

Aitäh! Riigikontrollilt selle kohta mingit värsket informatsiooni tulnud ei ole, millest võib järeldada, et nad on endiselt samal seisukohal.

Suur tänu, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Ester Tuiksoolt rahandusminister Ivari Padarile. Palun!

Aitäh, proua juhataja! Austatud minister! Vabariigi Valitsuse 2007.–2011. aasta tegevusprogrammis on öeldud, et viiakse ellu ökoloogilise maksureformi kontseptsioon. Millised on praeguse valitsuse ökoloogilise maksureformi põhimõtted? Kas see tähendab uute, täiendavate maksude sisseseadmist või seniste asendamist samas mahus? Kui asendamist, siis millised maksud millistega on kavas asendada?

Aitäh! Tõsi see on, et selle valitsuse koalitsioonilepingus on märkimist leidnud ka ökoloogiline maksureform. Miks see nii pidulikult lausa reformina on välja kuulutatud, ei oska ma öelda. Selge on see, et ökoloogiline maksustamine on jätkuvalt terav teema Eestis ja eile Brüsselist tagasi tulnud rahandusministrina ütlen, et ka Euroopa tasandil. Ühe korra oleme Vabariigi Valitsuses kogu ökoloogilise maksustamise praegust seisu arutanud. Selge, et kui vaadata 1. jaanuari ja vaadata seda, et riik on oluliselt tõstnud kütuseaktsiisi, siis võib öelda, et riik on hüppeliselt sekkunud ökoloogilise maksustamise temaatikasse. Mis puudutab tulevasi arenguid, siis nii nagu ka Vabariigi Valitsuses sai kokku lepitud, on Keskkonnaministeerium kavandanud esitada keskkonnatasude pikaajalises perspektiivis kujunemise kontseptsiooni Vabariigi Valitsusele ja selle arutamine on määratud 2008. aasta kolmandasse kvartalisse. Keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu keskkonnatasude määrade kehtestamiseks aastateks 2010–2015 esitatakse valitsusele 2009. aasta esimeses kvartalis. Me tegeleme selle teemaga õige tõsiselt. Selge, et siin tuleb arvestada mitmeid aspekte. Üks asi on keskkonnahoiuaspektid, teised on üldised majanduskeskkonnaaspektid.

Palun, kolleeg Ester Tuiksoo, esimene täpsustav küsimus!

Tänan väga! Ma ei saanud küll vastust sellele, kas see tähendab asendamist samas mahus või mis sellega siis tehakse. Kas te täpsustaksite, härra minister?

Ütleme nii, et praegu ei ole meil igal juhul seatud eesmärgiks keskkonnatasude abil oluliselt maksukoormust tõsta. Selles suhtes on nii, et valitsuskoalitsiooni seisukoht kõikvõimalike uute maksude sisseviimise kohta on praegu kindlasti õige ettevaatlik.

Palun, kolleeg Ester Tuiksoo, teine täpsustav küsimus!

Tänan väga! Sel juhul tahan veel küsida. Ka valitsuse 2007.–2011. aasta tegevusprogrammis on öeldud, et te ei toeta käibemaksuerisusi ega muuda käibemaksumäära, ei eelda lisategevusi. Etendusasutuste käibemaks on praegu 5%. Mis siis sellest saab? Kui valitsusprogramm erisusi ei toeta, käibemaksumäära aga ei muudeta, kas siis jääb endiselt 5% või tõstetakse see 18%‑le? Kuidas sellega on?

Tänan! See on tõesti viimastel aegadel olnud selle valitsuse osapoolte arutelu teema, kusjuures Sotsiaaldemokraatliku Erakonna positsioon on selgelt üks: maksumäärasid tõesti ei muudeta ja mis puudutab kultuuri käibemaksustamist 5% määraga, siis see 5% määras käibemaksustamine peaks ka tulevikus säilima.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Aleksei Lotman!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Härra minister! Seoses ökoloogilise maksureformiga räägitakse põhiliselt täiendavatest saaste‑, ressursi‑ ja muudest sellistest maksudest, otsestest või kaudsetest. Kuid kas valitsus on kaalumas ka maksusoodustusi? Ma ei mõtle küll mitte käibemaksuerisuste, vaid kas või näiteks üksikisiku tulumaksu erisustena, mis soodustaksid ökoloogilisemat majandamist ja näiteks üksikisiku isikliku ökoloogilise jalajälje vähendamist.

Ma tänan! Me ei saa välistada, et selle strateegia valguses, mida Keskkonnaministeerium ette valmistab ja kus Rahandusministeerium kindlasti aktiivselt kaasa lööb, tulevad väga erinevad ettepanekud. Mu enda isiklik seisukoht on, et see maksusüsteem peaks selgelt motiveerima n‑ö vähem saastama. See peaks olema esimene postulaat, et see igal juhul motiveeriks vähem saastama ja motiveeriks seda, et otsitakse lahendusi. Ka majanduslikku survet või riigi administratiivset survet rakendatakse selleks, et otsitaks alternatiivseid võimalusi.

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee, kohapeal registreeritud küsimus!

Aitäh, proua esimees! Härra minister! Infotunni eelmine küsimus puudutas ressursimaksu, mis on maksupoliitika üks osa. Keskkonnaminister arvas, et maavanema roll ei peaks ressursimaksu jaotamisel olema kuigi suur või et ta ei näe maavanemal seda rolli. Kas teie olete samal seisukohal, et maavanem ei peaks saama seal kaasa rääkida? Tegelikult ei puuduta see ju üht konkreetset valda. Kui seal all puuritakse või võetakse põlevkivi välja, siis see puudutab kogu piirkonda. Ma arvan, et maavanem peaks saama seal kaasa rääkida rohkem kui praegu. Mis teie arvate?

Tänan! Ma olen väga selgelt seisukohal, et maavanemal on oluline roll, kui rääkida maakonna üldisest arengust ning nendest plaanidest ja strateegiatest, mis on seotud maakonna üldise arenguga. Kuidas neid arenguid ja stsenaariume konkreetselt rakendatakse ja kuidas neid rahastatakse, on omaette arutluse teema. Nimelt, kas neid rahastatakse nii, et keskkonnatasudest tuleb otse suurem osa raha kohalikele omavalitsustele, või on mingi teine kokkulepitud mudel, kus nn keskvalitsus kogub ressursid kokku ja iga-aastase riigieelarve põhjal tehakse investeeringud nendesse piirkondadesse, kust eelkõige on see tasu tulnud. Seda rolli ei taha keegi vähendada, maavanemal on üleüldse tähtis osa maakonna üldise arengu planeerimisel ja eelarvestamine on siin kindlasti kõige olulisem element.

Palun viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Karel Rüütli!

Aitäh! Lugupeetud minister! Minule jäi natuke arusaamatuks etendusasutuste käibemaksu temaatika. Ma sain aru, et sotsiaaldemokraatide seisukoht on, et see võiks jääda ikkagi 5%‑le. Aga kuidas siis on, kas päeva lõpuks on ühel hetkel ka selge, kas see tõuseb 18%‑le või ei tõuse? Kuidas teie ministrina suudate valitsuses oma seisukohta kaitsta?

Ütlen niimoodi, et kõik väärt valdkonnad vajavad oma rahastamise üle väärikat diskussiooni. Kindlasti on selliseks valdkonnaks ka kultuur. Kui praegu käib valitsuskoalitsioonis elav arutelu, siis ma olen kindel, et leitakse kõigile vastuvõetav ja mõistlik kompromiss. Meie oleme leidnud, et kultuuri seisukohalt, kultuuri kättesaadavuse seisukohalt oleks parim võimalus, kui kultuuri käibemaks jääks 5%‑le.

Aitäh, härra rahandusminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Kadri Mustalt kaitseminister Jaak Aaviksoole. Palun!

Aitäh! Austatud kaitseminister! Eesti osalemine välismissioonidel on poliitiline otsus. Samas, iga aasta lõpus, kui seda otsust Riigikokku n‑ö vormistama tullakse, on kõlanud argument, et nüüd küll enam ei saa aastaks missiooni pikendamist ära jätta, sest nii lühike etteteatamine paneks meie partnerid ebamugavasse seisu ja tekitaks ootamatu tühiku. Selles mõttes on Poola valitsus käitunud eeskujulikult. Juba 2007. aasta lõpus anti teada, et 2008. aasta oktoobriks on Poola väed Iraagist lahkunud. Siit ka minu küsimus: millal teeb Eesti praegune koalitsioon Iraagi missiooni saatuse kohta poliitilise otsuse?

Iraagi saatuse kohta tuleb poliitiline otsus teha siis, kui asjaolud selle otsuse tegemiseks on kõige soodsamad, ehk siis, kui on teada, missugune on olukord Iraagis, missugusel seisukohal on meie olulisemad partnerid ja mismoodi see mõjutab Eesti üldist julgeolekuolukorda. Võtta praegu vastu otsuseid Iraagi missiooni kohta oleks päris kindlasti ennatlik. Ma arvan, et ees seisab terve hulk olulisi poliitilisi sündmusi, mille järel on informeeritud otsuse tegemine oluliselt mõistlikum.

Palun, kolleeg Kadri Must, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh! USA presidendivalimiste tulemusena võivad USA uus president ja tema administratsioon asuda Iraagist vägesid välja tooma. Vähemalt on mõlemal demokraatide tõsiselt võetaval presidendikandidaadil Iraagist väljumise strateegia. Kas ka Eestil on olemas Iraagist väljumise või lahkumise strateegia? Ma tean juba ette, et nüüd te vastate, et me lähtume Iraagi julgeolekuolukorrast. Aga mille järgi täpselt mõõdetakse seda, et meie eesmärk on saavutatud?

Ma arvan, et meie missiooni kõige olulisem põhjendus või vastus küsimusele, miks me seal oleme, on lisaks Eesti üldisele julgeolekule kollektiivkaitse printsiibi kaudu anda Iraagi rahvale võimalus elada vähemasti oluliselt turvalisemalt, kui nad elavad praegu. Sellepärast saab see otsus tuleneda eelkõige julgeolekuolukorrast Iraagis. Mida me võime tänase seisuga öelda? Vägivalla määr eri kriteeriumide järgi on viimase aasta jooksul vähenenud kaks kuni kolm korda. Ma arvan, et see on oluline progress ja see annab ka meile võimaluse optimistlikumalt tulevikku vaadata. Samas ei tea ma analüütikuid, kes suudaksid, lähtumata sisepoliitilistest või muudest lokaalsetest põhjustest, öelda praegu kindlustundega, missugune on julgeolekuolukord poole aasta või aasta pärast. Sellepärast veel kord: ma hoiduksin liiga varajastest spekulatsioonidest, sest need ei oleks praegu vastutustundlikud.

Palun, kolleeg Kadri Must, teine täpsustav küsimus!

Aitäh! Eesti on senimaani lähtunud põhimõttest, et Riigikogule ettevalmistatud otsus mandaadi pikendamise kohta Iraagis on võimalik üksnes ÜRO Julgeolekunõukogu vastava resolutsiooni vastuvõtmise korral. Möödunud aasta detsembris kinnitas Iraagi valitsusjuht Nuri al-Maliki, et sellisel kujul esitatakse Iraagi poolt ÜRO Julgeolekunõukogu kaudu palve mandaatide pikendamiseks viimast korda. Kas Eesti on võtnud ette samme, et sõlmida otse kahepoolsed suhted või kahepoolsed lepingud Iraagiga?

Me ei ole astunud selles küsimuses proaktiivseid samme, küll olen ma veendunud, et selle otsuse langetamisel on kahepoolsed konsultatsioonid vältimatud ja seda mitte ainult Eesti ja Ameerika Ühendriikide, vaid ka Eesti ja Iraagi valitsuse vahel.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Aivar Riisalu!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Välismissioonide poliitiline pool on selge, see ongi poliitikute pärusmaa. Minu küsimus on natuke inimlikumas kontekstis. Kaitsevägi on praegu mõnevõrra murelik selle pärast, et tal on üsna suuri probleeme reakoosseisu komplekteerimisega kõikide nende välismissioonide jaoks. Milline on teie seisukoht, kas kaitsevägi tuleb toime missioonide komplekteerimisega ja kas see mure on teieni üleüldse jõudnud?

Ma ei nimetaks seda mureks või vähemasti mitte tõsiseks mureks. Küll on aga selge see, et meie kaitseväelaste olukord missioonidel ei ole kõikidel juhtudel olnud niisugune, nagu oleks vaja. Selle parandamiseks oleme ka samme astunud. Teie laudadel peaks olema kaitseväelaste sotsiaalsete tagatiste küsimus, mis puudutab eriti haavatute tingimusi ja ka haigestunute tingimusi. Nii et Kaitseministeerium on astunud terve rea samme selleks, et seda olukorda parandada. Ma arvan, et ka värbamisteenistuse käivitamine, mis on praegu poolel teel ja mis 1. märtsist peaks olema täisvõimsuse saavutanud, aitab kaasa kaitseväe komplekteerimisele ja seda mitte ainult missioone, vaid kaitseväge tervikuna puudutavalt. Nii et terve rida samme on astutud. Ma olen üsna veendunud, et Eesti kaitsevägi suudab oma rahvusvaheliste kohustustega toime tulla. Ka siis, kui see on raske, on meil minu arvates olemas kõik vahendid, et selles osas mitte hätta jääda.

Palun, viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Kalle Laanet!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Mõni aeg tagasi jooksis Coca-Cola Plazas selline film nagu "Eela orus". See näitas väga selgelt, millistena saabusid Iraagi sõjast tagasi Ameerika Ühendriikide sõdurid. Ma mõtlen, millises psüühilises seisundis ja milleks nad võimelised olid. Minu küsimus on väga lihtne: kas te olete seda filmi näinud?

Minu vastus on ka lihtne: ei ole.

Aitäh, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Toomas Trapidolt keskkonnaminister Jaanus Tamkivile. Palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Kõigepealt tahan kiita Riikliku Looduskaitsekeskuse tegevust Sõrves, kus väga kiiresti pandi püsti linnuabikeskus ja lindudele tõesti suudetakse abi osutada. Aga minu küsimus puudutab merereostuse tuvastamist ja süüdlaste leidmist. Kas te oskate öelda, mis on Eestis veel puudu, kas mingi rahaline ressurss või mingi tehnika või mingisugused seadused, et süüdlane, kes on merel reostuse tekitanud, ka üles leida ja vastutusele võtta?

Aitäh selle küsimuse eest! Kindlasti on merereostuse avastamine ja süüdlaste kindlakstegemine väga keerukas teema, mis sõltub otseselt nendest võimalustest, mis meil praegu on. Arenguid on viimastel aastatel tegelikult täiesti olnud, ka tehnilise poole pealt. Küll aga on olukord selline, et mitte alati ei suuda me õigel ajal merereostust avastada. Mis puudutab reostust Sõrve lähedal, siis Eesti Keskkonnauuringute Keskuse analüüsid näitavad, et tegemist on suhteliselt vana reostusega. Kergemad fraktsioonid sellest õlireostusest on tegelikult juba atmosfääri aurustunud. Tegemist on vana reostusega. Seda ei suudetud õigel ajal avastada ja ilmselt on see reostus vajunud ka merepõhja. Kahetsusväärne on see, et vaatamata nendele tehnilistele uuendustele ja täiendustele, mis meil olemas on, ei ole ikkagi õnnestunud seda merereostuse asukohta täpselt kindlaks teha. Selle tõttu on olukord keeruline. See on ka poliitilise otsustuse ja kokkuleppe küsimus. Loomulikult, kui me teeksime iga päev satelliidipildid ja paneksime lennuki iga päev lendama, siis oleks see kindlasti võimalik. Teine küsimus on muidugi, mida see kõik maksma läheks. Keskkonnainspektsiooni üldiste arvutuste põhjal oleks selleks, et me iga päev suudaksime seda olukorda jälgida, vaja ainult selle jälgimise jaoks 500–600 miljonit krooni aastas. Need otsused on kõik rahaga seotud, kuigi ma ei taha sugugi õigustada seda, et linnud on selle reostuse endale külge saanud ja seetõttu hukkuvad.

Palun, kolleeg Toomas Trapido, esimene täpsustav küsimus! Palun vajutage klahvile "Kõne" üks kord! Vabandust! Klahvile "Sõna", palun! Palun tulge kõnepulti!

Aitäh! Tahtsin küsida veel seda, milline on koostöö näiteks Soome, Rootsi ja teiste Läänemere-äärsete riikidega. Minu teada tuvastavad Soome ja Rootsi satelliidi abil reostust päris tihedalt. Ma ei tea, kas see toimub iga päev, aga igal juhul mingisuguse regulaarsusega see toimub. Võib-olla aitaks see kulusid kokku hoida, kui neilt seda satelliidipilti osta.

Aitäh! Tuleb tunnistada, et koostöö meie naaberriikidega selles valdkonnas on päris tihe ja informatsiooni vahetatakse pidevalt. Kindlasti on võimalik nende käest satelliidipilti juurde osta, selles ei ole mingit kahtlust. Nagu ma rääkisin, on see otsustuse küsimus ja see nõuab ka teatud eelarvelisi vahendeid. Niipalju kui minul on informatsiooni, maksab üks satelliidipilt umbes 45 000 krooni ja Eesti ostab neid 120 aastas. Peaaegu iga kolme päeva kohta üks pilt. Kindlasti on võimalik ka iga päeva kohta üks pilt osta, selles ei ole mingit kahtlust.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Arvo Sarapuult rahandusminister Ivari Padarile.

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud minister! Esmaspäeval võis nii mitmestki meediaväljaandest lugeda, et Eesti riigil seisab mitmesugustes reservides üle poolesaja miljardi krooni, mille tootlus on alla kohaliku inflatsiooni. Ühe äärmusliku näitena võib tuua töötukassa reservi, mida haldab ABN Amro, kellele mullu maksti 0% tootluse eest 1,5 miljonit krooni. Olen nõus, et reserve on vaja ja nendega tuleb targasti ümber käia. Kuid siit ka küsimus. Mis kaalutlustel te kevadel, kui kehtestasite aktsiise, teades, et need märgatavalt kiirendavad inflatsiooni, ei vaadanud üle reservide investeerimise strateegiaid, et vältida olukorda, kus inflatsioon lihtsalt kahandab reservide väärtust?

Aitäh! Vaieldamatult on reservid ja nende haldamine väga oluline teema. Eks ta ole olnud arutelu objektiks juba 1997. aastast saadik, kui neid reserve Eestis looma hakati. Mis puudutab erinevaid kasutatavaid reserve, siis kui vaadata riigi stabiliseerimisreservi ja teisi vahendeid, mida haldab riigikassa, võib ütelda, et tootlus ei vastanud tavatarbija ootusele, aga igal juhul on need tootlused olnud kõrgemad kui Euroopa Liidu keskmine inflatsioon. Need tootlused on olnud üle 3%, Euroopa Liidu viimane inflatsiooninäitaja oli 2,9%. On selge, et me oleme hoidnud õiget taktikat. Mis puudutab kas või Eesti Töötukassa paigutusi, siis on selge, et töötukassal on oma strateegiad, kuidas ja kuhu paigutada. Tuleb ütelda, et kui ma vaatan erinevaid fonde, siis eelmise aasta kokkuvõttes ongi nende tootlused olnud nullilähedased. Lihtsalt majandusseis on selline olnud. Kindlasti on töötukassal arenguruumi, kui arutada, milliseid strateegiaid tulevikus kasutada. Aga selge, et üleüldine fonditootluse taust oli möödunud aasta lõpul õige nullilähedane.

Palun, kolleeg Arvo Sarapuu, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud minister! Ma tahan küsimust siiski veel natuke täpsustada. Ma loodan koos teiega, minister, et Rahandusministeerium jälgib pidevalt, kuidas ja kuhu meie riigi reservid on paigutatud. Ehkki peab tõesti kahjuks nentima, et 1,67 miljardi Eesti krooni võrra kahanes ainuüksi eelmisel aastal riigi suuremate reservide väärtus. Ärgem rääkigem praegu inflatsioonist, ärgem võrrelgem Euroopa Liitu ja Eestit, kuid olles lugenud teie väga uljast intervjuud Äripäevale, tahan küsida niisuguse omapärase küsimuse: millistesse teie seal mainitud "väga kindlatesse finantsinstrumentidesse" on siis paigutatud meie riigi säästud?

See ei ole mitte mingi salajane informatsioon. See, kuhu on Eesti riigi säästud paigutatud, on täiesti kättesaadav informatsioon. Oluline osa on paigutatud nn kolme A kindlusega võlakirjadesse või kahe A kindlusega võlakirjadesse. Need on eelkõige Euroopa Liidu liikmesriikide endi võlakirjad. Nendel võlakirjadel on oluline maht, oluline osa nendest reservidest on võlakirjadesse paigutatud ja me oleme leidnud, et need on väga usaldusväärsed kohad.

Palun, kolleeg Arvo Sarapuu, teine täpsustav küsimus!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud minister! Samuti nagu eelnevat võis hiljuti lugeda seda, et jaanuaris laekus riigieelarve tuludest 8,5%. Suuresti on see seotud aktsiisikaupade varude soetamisega. Teie ministeeriumi ametniku Andrus Sääliku sõnul on Rahandusministeeriumi novembris valminud sügisprognoosi kohaselt selge, et käibemaksu ja sotsiaalmaksu laekumine jäävad alla esialgu eelarves planeeritule. "Samas, kui maksude laekumine peaks tulema väiksem kui meie sügisene prognoos, on meil siiski olemas piisav puhver ülejäägi näol," ütles teie ministeeriumi ametnik Säälik. Siit minu küsimus. Millisel määral on oodata maksude alalaekumist selle aasta jooksul, mistõttu kaob eelarvesse kirjutatud ülejääk, ja kas alalaekumine võib teie arvates olla suurem kui ülejääk või mitte?

Tänan! Homme on meil sõbrapäev, see on siis 14. veebruar. Seda, milliseks kujuneb lõplikult see majandusaasta nii Eestile, Euroopale, Ameerikale kui ka kogu maailmale, saan ma kindlasti öelda teile järgmisel sõbrapäeval ehk aasta pärast. Üks, mis on selge: oma eelarve planeerimisel oleme puhvriks planeerinud ligikaudu kolm miljardit krooni. 96‑miljardilise eelarve puhul ei ole see väike raha. Kindlasti oleks ühiskonnas hästi palju neid kohti, kuhu seda kolme miljardit krooni oleks tulnud selle aasta eelarves panna. Aga kui me oleme sedavõrd suure raha selleks puhvriks planeerinud, siis on selge, et seda eelarvet on koostatud aruka lähenemisega, et olla valmis kõikvõimalikeks ootamatusteks, mis turgudel võivad toimuda. Nii et hoidkem rahulikku meelt. Vaatame, kuidas maailma majandus, Euroopa majandus, Eesti majandus selle aasta jooksul hakkavad kujunema. Kui ma eile käisin Brüsselis oma ametikaaslastega kohtumas, siis täpselt sellises kontekstis täpselt niimoodi olid need teemad seal kõik üleval ja ei tõusnud ka selle suure ümmarguse laua tagant ühtegi tarka püsti, kes oleks öelnud, milline täpselt meil näiteks 1. juunil olukord on.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Jaak Aab!

Tänan, austatud Riigikogu esimees! Hea minister! Läheneva sõbrapäeva puhul üritan võimalikult sõbralikult küsida. Asi puudutab eelarvevahendeid, haridustoetusi omavalitsustele ja nendes sisalduvaid õpetajate palgavahendeid. Läbirääkimistel lepiti sügisel kokku, enne kui eelarve eelnõu valitsuses läbi läks, et üritatakse palgaastmeid tõsta 20%. Eelmisel nädalal aga kuulsime, üllatus-üllatus, et valitsus on neid astmeid tõstnud 22%. Teilt kui rahandusministrilt küsingi (te oskate vahendeid paremini lugeda): kuna vahendeid kasvuks eraldati tegelikult 17%, kuidas siis omavalitsused ja koolid peavad selles situatsioonis hakkama saama ja kas te ei soovitanud haridusministrile sõbralikult, et selliseid käike ei saa käigupealt teha, kuigi ju kõik soovivad õpetajate palga tõusu?

Aitäh! Haridusministri kiituseks pean ütlema, et haridusminister on teinud oma valdkonna töötajate palga tõusu ja selle garanteerimise nimel tublit tööd. Nii nagu te ka ütlesite, ühelt poolt on need võimalused, mis on riigieelarvest haridusministeeriumile eraldatud, ja teiselt poolt on kõikvõimalikud sisemised ressursid, mida haridusministeerium on ära kasutanud. Ma usun, et Eesti pedagoogide 22% palgatõus on igati tubli tulemus, ja usun, et need inimesed on selle tulemusega ka rahul.

Aitäh, lugupeetud minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Jaanus Marrandilt keskkonnaminister Jaanus Tamkivile.

Tänan! Lugupeetud härra keskkonnaminister! Pidevatele reformidele viitava nimega erakonna ministrina on teile kahtlemata südamelähedane reformida. Teie kui keskkonnaministri poliitilistele ideedele vastab kindlasti ka Riigimetsa Majandamise Keskuses planeeritav reform juhtimisstruktuuri ümberkorraldamiseks. Praegu on Eestis 64 metskonda, planeeritava reformi tagajärjel jääks Eestisse igasse maakonda ainult üks metskond ja metsarikkamatesse maakondadesse kaks metskonda ehk kokku ainult 17 metskonda senise 64 asemel. Kuuldavasti planeeritakse koondada üle 200 inimese, kes üldjuhul töötavad kõik regionaalpoliitiliselt üsna tundlikes piirkondades. Miks teie arvates on selline drastiline metskondade arvu vähendamine vajalik ning Eesti riigi ja metsanduse huvides?

Aitäh, härra Marrandi, selle küsimuse eest! Minu isiklik arvamus on see, et RMK vajas selliseid muudatusi tegelikult juba ammu. Kui me võrdleme RMK tegevust, mis puudutab riigimetsa valdkonda, meie naaberriikidega, siis näeme, et need numbrid, mis puudutavad ettevõtte töötamise efektiivsust, erinevad väga oluliselt teiste riikide, meie naaberriikide omast. Seegi, mis RMK‑s viimastel aastatel toimus (ka Riigikontrolli audit näitas, et seal oli väga palju probleeme), näitab, et RMK‑s on need muudatused kindlasti väga vajalikud. Mis puudutab metskondade arvu vähendamist, siis kui te ütlesite, et ligi 250 inimest koondatakse, siis seda tegelikult ei toimu. Need inimesed, nende töökäed on tegelikult RMK süsteemis väga oodatud. Nimelt on ju lugu selles, et tegemist on inimestega, kes on sisuliselt töötanud metskondades, metskondade majades, tegelnud otseselt metsa korraldamisega, samal ajal kui metsas konkreetsete ülesannete täitmisel on töökäsi olnud pidevalt puudu. Täiesti võimalik on praegu, pidades silmas neid infotehnoloogilisi võimalusi, mis meil on, juhtida ühe maakonna tasandil metsandusalast tegevust riigimetsas ühest keskusest, samal ajal kui need inimesed, kes kohtadel olid, töötaksid metsas edasi. Seal on tööd tegelikult palju. RMK juhid on mulle öelnud, et üle küll keegi ei jää. Kui inimene tahab  metsanduse alal edasi töötada, siis ta saab seda teha. Pigem on nii, et metsandusse on inimesi juurde vaja.

Palun, kolleeg Jaanus Marrandi, esimene täpsustav küsimus!

Tänan! Lugupeetud härra minister! Teie kindlus teeb teile kahtlemata au. Eesti metsade majandamises on pidevalt toimunud mingisugused muutused. Taasiseseisvunud Eesti on saanud oma asju korraldada vist juba 17 aastat. Ka rahapuudus ei näi RMK‑d puudutavat, nende endi ümberkorralduse kavas öeldu põhjal otsustades. RMK‑l on aastate jooksul pangaarvele kogunenud ligi poole miljardi Eesti krooni eest kasutamata vahendeid. Kõik senised metskonnakeskuse asulad on olnud omalaadsed elusooned kõrvalistes kohtades, kus muidu on mingit tegevust üsna vähe. Kui seniste metskondade asemel jääb maakonda üksnes üks ja igas metskonnas on kolm-neli metsnikku, siis pole raske oletada, missugune on sellise otsuse regionaalpoliitiline mõju. Aga ma küsin teie käest: kust võtate te kindluse, et unarusse ei jää ka metsakultuuride hooldamine, metsade valvamine ja taas ei sagene metsavargused?

Mis puudutab neid vahendeid, mis tõepoolest on RMK arvetele kogunenud, siis võib-olla üks muudatus tulevikus võiks olla järgmine. RMK puhul on praegu tegemist tulundusasutusega, kes teatavasti maksab raiutud palgi koguse pealt riigieelarvesse 26% müügihinnast. Võib-olla oleks ka RMK puhul ikkagi mõistlik see, et omanik, nagu äriühingud (see puudutab riigiäriühinguid), kasutaks sõltuvalt majandustulemustest dividendide meetodit. Aga selge on, et RMK tegeleb metsandusega, tema ülesanne tulundusasutusena on tegelda metsandusega võimalikult efektiivselt. Kui öelda päris otsekoheselt, siis metskonnad kindlasti ei kanna sotsiaalset funktsiooni. Metskondade funktsioon on ikkagi tegelda metsade majandamisega.

Palun, kolleeg Jaanus Marrandi, teine täpsustav küsimus!

Tänan! Lugupeetud härra minister! Te olete Saaremaa mehena ja keskkonnateadliku inimesena kindlasti ka hingelt metsamees. Päris kindlasti tahan loota, et te olete ka riigimees, kes valutab südant Eesti riigi käekäigu pärast. Ma tahan teie käest küsida pärast teie pikki majanduslikke, tulunduslikke põhjendusi puhtinimlikuma, filosoofilisemat laadi küsimuse. RMK‑d teavad Eesti inimesed ennekõike heakorrastatud puhkekohtade ja looduse õpperadade kaudu. Seeläbi on RMK suutnud lisaks metsade otsesele majandamisele kogu ühiskonnale pakkuda ka midagi enamat kui ainult majandus‑ või tulundustegevus. Nendes piirkondades, kus asuvad senised metskondade keskused, on RMK‑l mõõtmatu regionaalpoliitiline tähtsus. Härra minister! Kas teie arvates on vaja RMK‑laadsete riigiettevõtete tegevuses arvestada ka regionaalpoliitikaga või maksab ainult majanduslikkus, tulundustegevus?

Aitäh, härra Marrandi, selle küsimuse eest! Kindlasti on vaja sellega arvestada. See, mida te tõite oma küsimuses esile, mis puudutab igameheõiguse teostamist riigimetsades, puhkekohtade, lõkkeplatside ja kõige muu sellise arendamist, siis see RMK‑s kindlasti jätkub, see on RMK tegevuse üks põhisuund. Mida võivad näidata tulevikuarengud? Pigem toimub areng selles suunas, et RMK‑le antakse seoses looduskaitselise tegevusega, looduskaitse praktilise korraldamisega kohtadel, viidastamisega, matkaradade väljaehitamisega ja kõige muu sellisega veel palju suuremaid ülesandeid kui praegu. Minu seisukoht on see, et RMK‑l on loomulikult ka teatud regionaalpoliitilised ülesanded. See suund, et riigimetsad võiksid meie kodanikele olla ka väga mõnusateks puhkekohtadeks, peab jätkuma ja RMK kavandab kindlasti ka lähiaastate eelarves selleks otstarbeks piisavaid summasid.

Head kolleegid! Et me saaksime menetleda ühe lisaküsimuse, siis palun nüüd kaks kohapeal registreeritud küsimust! Aleksei Lotman, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra minister! RMK ei ole ettevõte, ei ole eraettevõte ja isegi mitte riigiettevõte, vaid on spetsiaalselt seadusega moodustatud riigitulundusasutus. Nagu nimigi ütleb – asutus, riigiasutus, see tähendab kehand, mis kannab avalikke funktsioone, ainult erinevalt kõikidest teistest asutustest ei rahasta ta ennast mitte maksumaksja rahaga, vaid omaenda tulust. Kas sellest filosoofiast, mille järgi RMK kunagi metsaseadusega üldse loodi, on Keskkonnaministeeriumil kavas loobuda, ja kui riigimetsas nähakse ainult puitu, kas siis poleks lihtsam sootuks kõik riigimetsad erastada?

Aitäh, härra Lotman! Nii kardinaalseid mõtteid meil ei olnud. Kinnitan siinkohal veel kord, et RMK jätkab tulundusasutusena. RMK muutmine äriühinguks, aktsiaseltsiks ei ole tegelikult praeguse koalitsiooni teema. Kindlasti ei ole räägitud ka riigimetsade erastamisest. Võib täiesti kindel olla, et RMK sellisel kujul, nagu ta praegu on, oma põhieesmärkide poolest kindlasti jätkab.

Palun, viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Tõnis Kõiv!

Aitäh! Lugupeetud minister! Mul on selline kas-küsimus. Kas need RMK‑s esinenud ning eri auditites välja toodud puudused ja rikkumised on kuidagi seotud ka Rahvaliiduga või selle erakonna eelmise esimehe, keskkonnaminister Villu Reiljaniga?

Aitäh selle küsimuse eest! Ma arvan, et see ei ole seotud Rahvaliiduga. Ma loodan väga, et RMK juhtimine ei ole olnud poliitiline, ja kindlasti ei ole ta seda ka praegu.

Aitäh, lugupeetud minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on  kolleeg Aleksei Lotmanilt kaitseminister Jaak Aaviksoole.

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra minister! Küsisin teie kolleegilt välisministrilt mõni aeg tagasi enam-vähem sama sisuga küsimuse, kuid sain enda hinnangul liiga ümmarguse vastuse. Seetõttu küsin uuesti. Taustaks: me kõik teame, et meie suurel liitlasel Ameerika Ühendriikidel on tõsiseid probleeme vastaspoole kinnipeetud võitlejate elementaarsete inimõiguste tagamisega. Kuna meie sõdurid annavad kinnipeetud vastaspoole võitlejad üle Ameerika Ühendriikidele, siis kuidas on seni tegutsenud meie valitsus, tagamaks vastaspoole võitlejate elementaarsete inimõiguste austamist?

Aitäh küsimast! Alustan sellest, et ilmselt käis see küsimus nende kinnipeetute kohta, keda me anname üle Iraagis. Afganistanis on meil valitsusega vastavasisuline kokkulepe. Afganistani valitsus on võtnud teatud kohustusi nende kinnipeetute suhtes, ja siiani ei ole teada, et see oleks probleeme tekitanud. Tõepoolest, Ameerika Ühendriikide vangide kohtlemise suhtes on meedias tõstatatud küsimusi. Ei ole minu eesmärk praegu sellest kõnepuldist hinnata, kas ja mil määral on need olnud põhjendatud. Mis puudutab meie väekontingendi tegutsemist, kes on Iraagis ja tegutseb seal Ameerika Ühendriikide väeüksuse koosseisus, siis vangide üleandmise kord on olemas. Meile ei ole siiani teada ühtegi juhtumit, mis sunniks meid valitsuse tasemel või laiemal poliitilisel tasemel sellesse probleemi sekkuma.

Palun, kolleeg Aleksei Lotman, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh! Täpsustan. Tõepoolest, põhimure on seotud Iraagiga ja Ameerika Ühendriikidele üleantutega, kuid me teame, et ka Afganistanis on kinnipidamiskohtades asi veel märksa hullem kui Eesti vanglates. Kas on mingeid reaalseid andmeid, mis juhtub nende Afganistanis kinnipeetud talibidega, kes antakse üle Afganistani võimudele?

Meie poolt Afganistani valitsusega sõlmitud teineteisemõistmise memorandum sisaldab endas olulist õigust meil endil kontrollida seda olukorda, vastavalt lepingule on antud kontrolliõigus ka Afganistani sõltumatule inimõiguste komisjonile, rääkimata Punase Risti ja Punase Poolkuu Liikumisest. Tõsi, meile teadaolevatel andmetel on tingimused Afganistani vanglates tõepoolest kohati küsitavad ja ilmselt kehvemad kui Eesti vanglates, aga me peame arvestama sedagi, et Afganistani üldine majanduslik ja ka sotsiaalne olukord erineb mõningal määral Eesti olukorrast. Seega ma siiski peatuksin sellel põhilisel järeldusel, et meie järelevalve, nagu me seda siiamaani oleme läbi viinud, ei ole viidanud konkreetsetele probleemidele seoses nende inimestega, keda meie väekontingent on kinni pidanud.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Toivo Tootsen!

Aitäh, proua esimees! Lugupeetud härra minister! Te ütlesite, et meil on õigus kontrollida. Kas te saate konkreetselt ütelda, millistel juhtudel ja kus kohas on kontrollitud kinnipidamiskohti ja mida on avastatud?

Sellele küsimusele on ilma ette valmistamata piisava usaldusväärsusega raske vastata. Ma teen seda täiendavalt.

Aitäh, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Mart Jüssilt keskkonnaminister Jaanus Tamkivile.

Aitäh! Lugupeetud minister! Me teame, et võõrliigid on merekeskkonnale äärmiselt ohtlikud. Teame ka seda, et isegi praegu on Läänemeres liikvel üks selline loom, kes on väga oluliselt ära rikkunud Musta mere ja Kaspia mere elustiku. Võõrliikide allikaks on ookeanilt tulevate laevade ballastvesi, mida ei vahetata Läänemerre sisenemisel, kuigi seda peaks tegema. Kui paljusid ookeanilt tulevaid laevu Eestis praegu kontrollitakse ja kuidas karistatakse neid, kellel n‑ö bioloogiline ohutus ballastvete osas ei ole tagatud või sissekanne logiraamatus ei vasta ballastvee olemusele?

Aitäh selle küsimuse eest! Tõepoolest, see, mis Läänemeres toimub seoses tulnukliikidega, teeb kõigile loodushuvilistele ja loodusteadlastele kindlasti muret. Läänemeres on leitud tänase päeva seisuga umbes 115 tulnukliiki, kellest 70 on siia elama jäänud. Viimased arengud seoses kammloomaga, kes on pärit kogunisti Ameerika vetest ja väga usinasti meie vetes levib, tekitavad muidugi kõigile muret. Tuleb tunnistada, et IMO ballastvee konventsioon, mille eesmärk on kontrollida ja minimeerida uute võõrliikide sissetoomist ballastveega, on Eestis küll alla kirjutatud, aga praegu veel ratifitseerimata. Tean küll, kuhu küsija sihib. Tõepoolest, see tegevus, see kontroll on Eesti Vabariigi poole pealt nõrgalt arenenud ja kindlasti on see meie lähituleviku teema.

Rohkem küsimusi ei ole. Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Aivar Riisalult kaitseminister Jaak Aaviksoole.

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Minu ees on Leo Kunnase artikkel "35 viga Eesti iseseisva kaitsevõime arendamisel". Milliseid tundeid teis tekitas selle artikli lugemine, kui te olete seda lugenud? Siin lahmitakse ikka päris korralikult. Kas te kavatsete midagi ka ette võtta, et sellised ilmingud ühiskonnast ära kaoksid? See on demoraliseerimine ja see on rahva kaitsetahte hävitamine.

Aitäh! Tajusin teie küsimuses väikest provokatiivset nooti. Samal ajal arvan ma, et erus olev kolonelleitnant Kunnas on Eesti kaitsepoliitika võtnud oma mätta otsast üsna tõsiselt ette, ja arvan, et me ei tohiks sellesse suhtuda pealiskaudselt, veelgi kehvem oleks, kui me muutuksime vägivaldseks. Samal ajal on päris selge, et nõustuda kõikide nende seisukohtadega, nii poliitiliste kui kohati ka faktiliste hinnangutega, ei saa. Küll aga tahan kinnitada, et see ei saa jääda ega jää Kaitseministeeriumi ja ilmselt ka minu isikliku poliitilise seisukohavõtuta, kuid niisuguse ajakirjandusliku mahuga seisukohavõtt vajab veidike rohkem aega, kui selle artikli avaldamisest on möödunud. Nii et ma heameelega ootaksin ja varuksin veidi kannatust, aga päris kindlasti seisukohavõtt tuleb, sest ma arvan, et vaatamata sellele, kuidas me sellesse artiklisse suhtume, on tõstatatud küsimused asjakohased.

Palun, kolleeg Aivar Riisalu, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Seal on tõesti ära lammutatud peaaegu kõik pühadused ehk kõik on halvasti ja kõik on valesti. Te ütlesite, et te olete mõne nüansiga siin nõus. Millega te konkreetselt nõus olete? Kas te saate näiteks öelda kolm põhipunkti, milles te temaga nõustute?

Nagu ikka ajaloos, mida rohkem aeg on settinud, seda rohkem on tõde päevavalgele tulnud. Ma arvan, et mõningaidki hinnanguid, mis puudutavad Eesti kaitseväe ülesehitamist esimestel aastatel, on tagantjärele tarkusena võimalik tõesti täppisteaduslikult kirja panna. Tänase tarkusega oleksime ilmselt kõik, kes me siin saalis viibime, käitunud võib-olla veidi teistmoodi. Päris selge on, et mida kaugemale ajaloos tagasi minna, seda lihtsam on langetada otsuseid ja seda paremini on võib-olla ka Kunnasel see hinnang välja tulnud. Tänasele päevale lähemale tulles on paljud teemad siiski tugeva poliitilise alatooniga. Ma ei hakkaks neid hetkel siin kommenteerima. Nagu juba öeldud, tulen ma selle teema juurde tagasi. Võib-olla lõpetaksin sellise noodiga, et millega ma päris kindlasti nõus ei ole, on see, nagu oleks Eesti kaitsepoliitika, olgu siis kolme või kolmekümne viie vea tõttu, äpardunud. Ma arvan, et arvestades asjaolu, et erinevalt paljudest teistest valdkondadest alustasime me oma iseseisvat kaitsepoliitikat pärast taasiseseisvumist nullist kui mitte miinusest, arvestades seda taaka, mida nõukogude võim kaitsevallas meile jättis, oleme üsna hästi hakkama saanud ja kõiki neid inimesi, kaasa arvatud Kunnast ja kõiki teisi, tuleks selle eest tänada.

Suur tänu, härra kaitseminister! Kuna meie aeg on läbi, siis lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Suur tänu, lugupeetud Riigikogu liikmed, küsimuste esitamise eest! Suur tänu, lugupeetud ministrid, vastamise eest! Infotund on lõppenud.