Hea juhataja! Austatud kolleegid! Nagu eespool kõnelejad on öelnud ja nagu eelmistest aruteludest on korduvalt läbi kumanud: me kõik oleme seda meelt, et päästeteenistujate töö vajab eriregulatsiooni, nii nagu seda on tehtud politseis, piirivalves, vangla- ja kaitseväeteenistuses. Selleks ongi ju mõeldud päästeteenistuse seadus.
Ma jagan neid inimlikke püüdeid ja muresid, mida kolleeg Kalle Laanet siin väljendas. Seadus võiks alati olla parem. Elu Eestis võiks olla palju parem, kui ta praegu on. Selles suhtes oleme kindlasti veel ideaalist kaugel. Aga tuletan meelde, et selle seaduseelnõuga hakati tööle aastal 2002. Seda on siin Riigikogus menetletud üle viie aasta. Aprillist 2005 kuni aprillini 2007 oli siseministriks just nimelt Kalle Laanet ja valitsuse oluliseks osaks Keskerakond, kes täna nii sügavalt muretseb puudujääkide pärast, mis nende arvates päästeteenistuse seaduses on. Mina arvan, et oleks lubamatu päästeteenistujate suhtes, kui me venitaksime veel edasi lootuses, et viie, seitsme või üheksa aasta pärast me saame äkki parema seaduse. Me peame täna ära tegema mingi otsuse, et inimesed saaksid tööd teha teadmises, milline on regulatsioon. Me peame selle otsuse tegema võimalikult kiirelt, sest see on veninud juba liiga kaua. Päästeteenistujad ootavad meilt kiiret seisukohavõttu samavõrra, kui meie kodanikena ootame seda, et nemad reageeriksid kiirelt sel hetkel, kui meil on häda käes. Leebes variandis, et meie kassipoeg ei jääks puu otsa, sest regulatsioonid on puudu, või et päästjad ei seisaks põleva maja ukse taga ega arutaks, kas nad võivad uksest sisse minna enne, kui ametnik kohale saabub, või ei või. Seda me ju ometigi ei taha.
See seaduseelnõu paneb aluse päästeteenistujate palga olulisele tõusule ja oluliselt läbipaistvamale palgasüsteemile, selle asemel et püüda madalaid põhipalku keeruliste skeemide ja tulevikulubadustega kompenseerida. Selle tulemusel tõusevad päästeteenistujate palgad sel aastal keskmiselt 34%. Nii näiteks tõuseb vanempäästja palk (vanempäästjad on suurim päästetöötajate grupp) keskmiselt 4000 krooni ehk 9000 kroonilt 13 000 kroonile. Loomulikult loodan ma, et me järgmiste aastate riigieelarvetesse suudame panna piisava kasvu selle jaoks, et tagada päästeteenistujatele motiveeriv palgatase ka kaugemas perspektiivis, et kaugemas perspektiivis oleks tagatud väärikas pension.
Oluline selle päästeteenistuse seaduse juures, võrreldes eelmiste variantidega, on ka see, tuletan meelde, et päästeteenistujaid ei sunnita avaliku teenistuse seaduse mõistes ametnikeks, mis tähendaks praegu vähemalt 300 inimesele töökohast ilmajäämist. Siin on leitud kompromissvariant ja need inimesed saavad päästjatena edasi töötada.
Selles seaduses tagatakse olulisemad sotsiaalsed garantiid kõigile töölepingu alusel töötavatele päästjatele, samuti lepingu alusel kaasatud vabatahtlikele, nii nagu see on ülejäänud sisejulgeolekuvaldkondades.
Sotsiaaldemokraadina ei saa ma seaduseelnõu valguses tähelepanuta jätta veel üht ajaloolist sündmust, mis leidis aset eelmise aasta lõpus. Nimelt, aasta lõpus kirjutasid selle ala töötajad ehk Riigi‑ ja Omavalitsusasutuste Töötajate Ametiühingute Liit, keda me tunneme lühendatult ROTAL‑i nime all, ja siseminister Jüri Pihl esmakordselt alla ajaloolisele kollektiivlepingule. Eriti töölepingu seaduse eelnõu üle lahvatanud arutelu raames on see võib-olla üks hea koht, kust eeskuju võtta, kuidas on võimalik töösuhteid inimlikul viisil reguleerida. Mul on hea meel tõdeda, et see kõik viib meid olulise sammu lähemale normaalsele euroopalikule tööalasele regulatsioonile.