Austatud Riigikogu! Tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu kolmanda töönädala neljapäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi!
Läheme teadete juurde.
Esiteks, Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse Vabariigi Presidendi eile esitatud Riigikogu otsuse "Indrek Tederi õiguskantsleri ametisse nimetamine" eelnõu ja on määranud juhtivkomisjoniks põhiseaduskomisjoni.
Teiseks, täna pärast täiskogu istungi lõppu toimub siin saalis saadikuühenduse "Inimõiguste kaitseks Tšetšeenias ja mujal Põhja-Kaukaasias" asutamise koosolek.
Kolmandaks, täna pärast täiskogu istungi lõppu toimub siin saalis Riigikogu polaar‑ ja kliimauuringute toetusrühma asutamise koosolek.
Neljandaks, austatud Riigikogu liikmed, seoses 4. veebruaril Riigikogu istungisaalis toimuva traditsioonilise noorteistungiga Mudel Euroopa Parlament palun teil pärast istungit lauad dokumentidest tühjaks teha!
Teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 89 Riigikogu liiget, puudub 12.

Asume tänase päevakorra punktide käsitlemise juurde. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud päästeteenistuse seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Soovivad. Avan läbirääkimised. Ma palun Riigikogu kõnetooli Keskerakonna fraktsiooni esindaja Kalle Laaneti!

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Täna on mu heal endisel kolleegil, Päästeameti peadirektoril Kalev Timbergil sünnipäev. Kas täna kolmandal lugemisel olev päästeteenistuse seaduse eelnõu on temale ja kogu päästeteenistusele kingitus või ei? Eks seda oskavad kõige paremini öelda inimesed, kes igapäevaselt muretsevad meie turvalisuse pärast. Olenemata kellaajast, on nad valmis tormama meid ja meie vara päästma. Need on loomulikult päästjad.
Keskerakonna fraktsiooni seisukoht on, et meie ees laual olev päästeteenistuse seaduse eelnõu ei ole teps mitte see seadus, mida päästjad pikisilmi ootavad. Loomulikult on eelnõus palju sätteid, mis on väga vajalikud päästeteenistuse töö korraldamiseks ja mis ühtivad Keskerakonna fraktsiooni seisukohtadega, kuid on ka neid põhimõtteid, millega me ei saa mitte kuidagi nõus olla.
Tsiteerin päästeteenistuse seaduse eelnõu seletuskirja: "Möödapääsmatu on luua päästeteenistuse eripära arvestav ja muude sisejulgeolekut tagavate ametkondadega ühtlustatud päästeteenistujate teenistuskeskkonda reguleeriv õigusruum, mis tagab võimaluse efektiivsemalt kasutada päästeteenistuse ressursse." Mina ei loe küll eelnõust välja, et sellega ühtlustatakse siseturvalisusvaldkonna ametkondade teenistustingimusi. Me kõik teame, et päästjate sotsiaalsed tagatised erinevad tegelikult kardinaalselt piirivalvurite ja politseinike sotsiaalsetest tagatistest. Kuidas me saame siis seaduse rakendumisel rääkida teenistuskeskkondade ühtlustamisest? Selge on, et niivõrd stressirohkel, füüsiliselt koormaval alal, kus kaalul on inimelud, suudavad riikliku vanaduspensionini töötada vaid kõige vapramad ja jonnakamad inimesed. Eelnõus 15‑aastase ja enama staažiga päästjatele pakutud võimalus minna kolm aastat varem pensioniootele on muidugi kena žest. Seda kinnitab asjaolu, et praegu on riigis tervelt 17 päästjat, kes seda võimalust kasutada saaksid. Eelnõu võiks veidikenegi arvestada päästjate töö iseärasusi ja võimaldada neil väärikale pensionile minna oluliselt varem. Seda enam, et igapäevaelus me 60‑aastast täisvarustuses tuletõrjujat katustel turnimas, voolikuid vedamas ja abivajajaid tassimas naljalt ei leia. See on vaid üks põhimõtetest, millega Keskerakonna fraktsioon nõustuda ei saa.
Eile, kui toimusid Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepanekute hääletused, mis puudutasid päästjate sotsiaalseid tagatisi, sealhulgas eripensioni, tulid minu jaoks kõige suurema üllatusena endise Päästeameti peadirektori, hea kolleegi Mati Raidma vastuhääled. Mäletan, kuidas me koos Matiga eelmisele parlamendikoosseisule valmistasime ette päästeteenistuse seaduse eelnõu. Hea kolleeg pidas siis oluliseks just eripensione. Jah, eelmine valitsus küll ei toetanud eripensione, kuid tänu Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepanekutele jõudsid päästjate eripensione puudutavad küsimused Riigikogu suurde saali. Kahjuks küll ei läbinud tolleaegne eelnõu kolmandat lugemist. Kurb on jõuda selgusele, kui kiiresti muutuvad inimese seisukohad, eriti inimesel, kes on  n‑ö kasvanud päästjate hulgas ja neid pikka aega juhtinud.
Keskerakonna fraktsioon on seisukohal, et päästjaid peab kohtlema samadest printsiipidest lähtudes kui teisi siseturvalisuse ametkondades töötavaid inimesi. Jah, me mööname, et päästjate teenistusseadust on vaja, kuid ilma sotsiaalsete garantiideta seaduseelnõu hääletamisel me osaleda ei saa. Aitäh!

Tänan! Ma palun Riigikogu kõnetooli Reformierakonna fraktsiooni esindaja Mati Raidma!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Minu pulti tuleku tingis eeltoodud märkus. Ma ühinen oma kolleegi õnnitlustega Päästeameti peadirektorile. Kuid samas on erinevaid põhjuseid, miks ma eile nii käitusin. Olen olnud selle teenistusseaduse sünniloo juures üle seitsme või isegi üle kümne aasta, erinevate valitsuste ja erinevate Riigikogu koosseisude ajal. Täna oleme lõpuks jõudnud punkti, kus päästeteenistus, kelle töö on väga eripärase iseloomuga ja ühiskonnas suure tähtsusega, on oma teenistusseaduse vastuvõtmise lävel. See on märk, et erinevad jõud, erinevad ministeeriumid on saavutanud kokkuleppe. Ma nimetaksin tänast hääletust konsensuse ja kokkuleppe hääletuseks. Tõesti, eelnõu ei sisalda eripensione ja võib-olla natukene kurvastavalt ei sisalda ta ka ettepanekut määrata peadirektorile eluaegseks eripensioniks 75% tema ja järgmiste peadirektorite palgast. Ma olen jätkuvalt sellel meelel, et mina oleksin tundnud piinlikkust, võttes vastu sellise auväärt eripensioni (mul jäi üks aasta selleni veel aega), selle asemel et mõelda päästjatele ja nende sotsiaalsetele garantiidele.
Siiski tuleb välja tuua, et see seadus sisaldab sotsiaalseid garantiisid ja erinevusi tavapärasest. Siin on sees nii pensioniootele jäämine, mis ei ole tegelikult eriti tavaline nähtus meie seadusloomes, samuti riikliku pensioni suurendamine kõigil päästetöötajatel, sõltuvalt staažist. Teadaolevalt eksisteeris see varem vaid ametnikeringi jaoks, lähtuvalt avaliku teenistuse seadusest.
Nii et ma kinnitan: päästeteenistus ootab seda teenistusseadust ja on positiivne sõnum, et tänasel hääletusel see vastu võetakse. See on praeguse aja märk. Kindlasti, nii nagu kõiki siin saalis vastuvõetud seadusi, ootab ka seda seadust ees tulevane korrigeerimine, täpsustamine, lähtuvalt nendest võimalustest, mis meie riigil on. Suur tänu!

Tänan! Ma palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esindaja Indrek Saare!

Hea juhataja! Austatud kolleegid! Nagu eespool kõnelejad on öelnud ja nagu eelmistest aruteludest on korduvalt läbi kumanud: me kõik oleme seda meelt, et päästeteenistujate töö vajab eriregulatsiooni, nii nagu seda on tehtud politseis, piirivalves, vangla- ja kaitseväeteenistuses. Selleks ongi ju mõeldud päästeteenistuse seadus.
Ma jagan neid inimlikke püüdeid ja muresid, mida kolleeg Kalle Laanet siin väljendas. Seadus võiks alati olla parem. Elu Eestis võiks olla palju parem, kui ta praegu on. Selles suhtes oleme kindlasti veel ideaalist kaugel. Aga tuletan meelde, et selle seaduseelnõuga hakati tööle aastal 2002. Seda on siin Riigikogus menetletud üle viie aasta. Aprillist 2005 kuni aprillini 2007 oli siseministriks just nimelt Kalle Laanet ja valitsuse oluliseks osaks Keskerakond, kes täna nii sügavalt muretseb puudujääkide pärast, mis nende arvates päästeteenistuse seaduses on. Mina arvan, et oleks lubamatu päästeteenistujate suhtes, kui me venitaksime veel edasi lootuses, et viie, seitsme või üheksa aasta pärast me saame äkki parema seaduse. Me peame täna ära tegema mingi otsuse, et inimesed saaksid tööd teha teadmises, milline on regulatsioon. Me peame selle otsuse tegema võimalikult kiirelt, sest see on veninud juba liiga kaua. Päästeteenistujad ootavad meilt kiiret seisukohavõttu samavõrra, kui meie kodanikena ootame seda, et nemad reageeriksid kiirelt sel hetkel, kui meil on häda käes. Leebes variandis, et meie kassipoeg ei jääks puu otsa, sest regulatsioonid on puudu, või et päästjad ei seisaks põleva maja ukse taga ega arutaks, kas nad võivad uksest sisse minna enne, kui ametnik kohale saabub, või ei või. Seda me ju ometigi ei taha.
See seaduseelnõu paneb aluse päästeteenistujate palga olulisele tõusule ja oluliselt läbipaistvamale palgasüsteemile, selle asemel et püüda madalaid põhipalku keeruliste skeemide ja tulevikulubadustega kompenseerida. Selle tulemusel tõusevad päästeteenistujate palgad sel aastal keskmiselt 34%. Nii näiteks tõuseb vanempäästja palk (vanempäästjad on suurim päästetöötajate grupp) keskmiselt 4000 krooni ehk 9000 kroonilt 13 000 kroonile. Loomulikult loodan ma, et me järgmiste aastate riigieelarvetesse suudame panna piisava kasvu selle jaoks, et tagada päästeteenistujatele motiveeriv palgatase ka kaugemas perspektiivis, et kaugemas perspektiivis oleks tagatud väärikas pension.
Oluline selle päästeteenistuse seaduse juures, võrreldes eelmiste variantidega, on ka see, tuletan meelde, et päästeteenistujaid ei sunnita avaliku teenistuse seaduse mõistes ametnikeks, mis tähendaks praegu vähemalt 300 inimesele töökohast ilmajäämist. Siin on leitud kompromissvariant ja need inimesed saavad päästjatena edasi töötada.
Selles seaduses tagatakse olulisemad sotsiaalsed garantiid kõigile töölepingu alusel töötavatele päästjatele, samuti lepingu alusel kaasatud vabatahtlikele, nii nagu see on ülejäänud sisejulgeolekuvaldkondades.
Sotsiaaldemokraadina ei saa ma seaduseelnõu valguses tähelepanuta jätta veel üht ajaloolist sündmust, mis leidis aset eelmise aasta lõpus. Nimelt, aasta lõpus kirjutasid selle ala töötajad ehk Riigi‑ ja Omavalitsusasutuste Töötajate Ametiühingute Liit, keda me tunneme lühendatult ROTAL‑i nime all, ja siseminister Jüri Pihl esmakordselt alla ajaloolisele kollektiivlepingule. Eriti töölepingu seaduse eelnõu üle lahvatanud arutelu raames on see võib-olla üks hea koht, kust eeskuju võtta, kuidas on võimalik töösuhteid inimlikul viisil reguleerida. Mul on hea meel tõdeda, et see kõik viib meid olulise sammu lähemale normaalsele euroopalikule tööalasele regulatsioonile.

Hea ametikaaslane!

Vabandust aja ületamise pärast! Loomulikult kutsun ma teid üles hääletama kiirelt, selgelt, konkreetselt ja üksmeelselt selle seaduse vastuvõtmise poolt. Tänan tähelepanu eest!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised ning alustame eelnõu 164 lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud päästeteenistuse seaduse eelnõu 164. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 58 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud päästeteenistuse seaduse eelnõu 164 on seadusena vastu võetud. Esimese päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud kaubandustegevuse seaduse, majandustegevuse registri seaduse ja nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Alustame eelnõu lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele eelnõu 150. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 79 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud kaubandustegevuse seaduse, majandustegevuse registri seaduse ja nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 150 on seadusena vastu võetud.
Teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud seadmete energiatõhususe seaduse ja ehitusseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Alustame selle eelnõu lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele eelnõu 167. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 82 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud seadmete energiatõhususe seaduse ja ehitusseaduse muutmise seaduse eelnõu 167 on seadusena vastu võetud.
Kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud sotsiaalhoolekande seaduse, ühistranspordiseaduse ja okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikme Jaak Aabi!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Keskerakonna fraktsioon algatas sotsiaalhoolekande seaduse, ühistranspordiseaduse § 28¹ ja okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse § 12 muutmise seaduse eelnõu 12. novembril eelmisel aastal. Selle eelnõu kohaselt täiendatakse sotsiaalhoolekande seadust §‑ga 23² ning lisatakse seadusesse Tšernobõli aatomielektrijaama avarii tagajärgede likvideerimisest osa võtnud isikute ehk, rahvapäraselt öeldud, Tšernobõli veteranide toetused ja soodustused. Ühistranspordiseadusesse viiakse sisse täiendus, mille kohaselt riigisisesel liinil hüvitatakse Tšernobõli veteranidele kuni 50% pileti hinnast.
Eelnõu eesmärk on tagada kõikidele Eestis elavatele Tšernobõli veteranidele mõeldud toetused ja hüvitised sarnastel alustel ja võrdses ulatuses.
Okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse järgi saavad toetusi ja soodustusi ainult need Tšernobõli tuumaelektrijaama avarii tagajärgi likvideerinud isikud, kellel on vanemate järgi Eesti kodakondsus. Eestist viidi sõjaväe kordusõppuste nime all Tšernobõli tuumaelektrijaama avariid likvideerima ligi 5000 isikut. Praegu elab Eestis üle 3500 Tšernobõli veterani, kes enamikus said radiatsioonist kahjustada. Paljud neist on invaliidid või töövõime kaotanud pensionärid. Tšernobõli veterane, kes represseeritute seaduse järgi erinevaid toetusi saavad, on pensionikindlustuse registri andmetel vaid 485. Ligi 80% Eestis elavatest tuumakatastroofi likvideerimises osalenutest ei ole sünnijärgsed Eesti kodanikud ja nende staatuse tõttu ei laiene neile 2003. aastal vastu võetud represseeritute seadus.
Alaliselt riigis elavate inimeste ebavõrdne kohtlemine ei ole demokraatlikule riigile kohane. Ka on see vastuolus Euroopa Liidu põhimõtetega, mille kohaselt erinevaid sotsiaaltoetusi ja hüvitisi peavad võrdsetel alustel saama kõik elanikud, vaatamata nende kodakondsusele. Eelnõu seadusena jõustumise korral on seadusega ettenähtud soodustused tagatud kõigile Eestis alaliselt elavatele Tšernobõli veteranidele, samamoodi nagu represseeritute seaduses sätestatud. Neile hüvitatakse sotsiaalministri määrusega kehtestatud korras tervishoiu‑ ja rehabilitatsioonikulud. Tšernobõli veteranil on õigus kuni 50%‑lisele sõidusoodustusele ühistranspordis riigisisesel liinil. Samuti on tal õigus vanaduspensionile jääda viis aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist. Riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud pensionile arvutatakse juurde pensionilisa aatomielektrijaama avarii tagajärgede likvideerimise tagajärjel töövõime kaotuse protsendiga vähemalt 40% püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikule 10% rahvapensioni määrast. Ka see on sarnane represseeritute seaduses sätestatuga. Hüvitiste ja soodustuste eest tasutakse riigieelarves selleks ette nähtud vahenditest Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu. Sarnased punktid, millega täiendatakse sotsiaalhoolekande seadust, on okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduses. Tšernobõli veterane puudutavad punktid represseeritute seaduses tunnistatakse eelnõu kohaselt kehtetuks.
Seadusega hõlmatud isikute arv on üle 3500. Eeldame, et Tšernobõli tuumaelektrijaama avarii likvideerimises osalenud isikutele kehtivad hüvitiste ja soodustuste samad määrad, mis on represseeritule kehtestatud sotsiaalministri määrusega.
Kuna eelnõu toob kaasa kulusid hinnanguliselt üheksa miljonit krooni, millega tuleb arvestada riigieelarve koostamisel, teeme ettepaneku eelnõu jõustada 1. jaanuarist 2009.
Palun teid eelnõu toetada! Aitäh!

Kas on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli sotsiaalkomisjoni liikme Mai Treiali!

Austatud Riigikogu juhataja! Head Riigikogu liikmed! Esitan teile komisjoni seisukoha.
Sotsiaalkomisjon arutas sotsiaalhoolekande seaduse, ühistranspordiseaduse ja okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse muutmise seaduse eelnõu 151 oma istungil 21. jaanuaril s.a. Komisjoni istungist võtsid osa ka Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna nõunik Helen Trelin ja sotsiaalministri nõunik Kätlin Atonen. Algataja esindaja oli Jaak Aab.
Tšernobõli aatomielektrijaama avarii tagajärgede likvideerimises osalenud inimestele mõeldud hüvitiste teema on Riigikogus tõusetunud korduvalt. Selle eelnõu eesmärk on tagada kõikidele Eestis alaliselt elavatele Tšernobõli veteranidele mõeldud toetused, hüvitised ja soodustused sarnastel alustel ning võrdses ulatuses. Kehtiva seaduse järgi saavad toetusi ja soodustusi ainult need Tšernobõli veteranid, kellel on vanemate järgi Eesti kodakondsus. Täpsemalt on see kirja pandud okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduses, mis määratleb Tšernobõli tuumaelektrijaama tagajärgi likvideerinu kui isiku, kes repressiooni ajal oli Eesti Vabariigi kodanik või 1940. aasta 16. juuni seisuga Eestis õiguspäraselt asunud mittekodanikust alaline elanik, välja arvatud Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel 1939. aasta 28. septembril sõlmitud lepingu (nn baasidelepingu) ja sellest tulenevate aktide alusel Eestisse tulnud või toodud isik, kes saadeti sunniviisiliselt tuumakatastroofipiirkonda katastroofi tagajärgede likvideerimiseks.
Eelnõu kohta andis oma seisukoha Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsus on oma seisukohta põhjendades kokkuvõtvalt öelnud, et ta ei toeta sotsiaalhoolekande seaduse objektiks olevat seaduseelnõu sellisel kujul. Sotsiaalhoolekande seaduses on üldisemate toetuste loogika selline, et üks ja sama regulatsioon on kõikidele, üldregulatsiooni ei saa tuua spetsiaalset gruppi, samas ei ole ka teist sobivat seadust, kuhu alla võiks nimetatud sätted koondada.
Komisjonis esitati ka küsimusi. Põhiliselt puudutasid need seaduseelnõuga hõlmatud isikute ringi, kusjuures eelnõu autorid arvavad, et praegu elab Eestis 3500–4000 inimest, kes Tšernobõlis kiiritada said, ning paljud neist on invaliidid või töövõime kaotanud pensionärid. Pensionikindlustuse registri andmetel on Tšernobõli tuumakatastroofi likvideerimisel osalenud isikuid, kes erinevaid toetusi saavad, 485.
Tekkis küsimus, kas nõukogude süsteemi süülise käitumise eest peaks vastutama õigusjärglane ehk Venemaa. Et see on riikidevaheline küsimus ja kuna üks osa Eestis elavaid Tšernobõli tuumakatastroofi likvideerimisel osalenud isikuid saab toetusi, siis avaldati arvamust, et kõiki ohvreid võiks kohelda võrdselt, olenemata kodakondsusest.
Seega leiti, et probleem, mis vajab lahendust, on olemas. Kuid see, missuguseid sätteid millisesse seadusesse paigutada, komisjoni istungil päris selgeks ei saanud. Okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse isikutering on kindlaks määratud kodakondsusega ja sinna seadusesse see muudatus ei sobiks. Võib-olla tuleks seda reguleerida iseseisva seadusega, kuid siinkohal arvati, et tuleks probleemiga edasi tegelda.
Mis aga puudutab seda seaduseelnõu, siis tehti ettepanek saata seaduseelnõu esimesele lugemisele täiskogu saali. Seda toetasid kõik komisjoni liikmed. Ettepanekut esimene lugemine lõpetada toetasid 4 komisjoni liiget, vastuolijaid oli 5. Seega, ettepanek esimene lugemine lõpetada toetust ei leidnud. Aitäh!

On ka küsimusi. Trivimi Velliste, palun!

Aitäh, härra aseesimees! Lugupeetud proua ettekandja! Kas komisjoni istungil oli juttu ka sellest, kas Tšernobõlis kiiritada saanud mittekodanikud on aktiivselt pöördunud Venemaa valitsuse poole toetuse saamiseks? Nad on ju Venemaa kodanikud või siis on neil automaatne õigus Vene kodakondsusele. Igal juhul peab Venemaa valitsusel mingisugune vastutus olema. Kas Venemaa valitsuse poole on pöördutud?

Aitäh, hea küsija! Sellest ei olnud otseselt juttu. Küll oli juttu sellest, et küsimustega on aktiivselt tegelnud nende inimeste esindus ehk ühendus. Aga võib-olla ei osanud me eelnevalt sellelt ühenduselt seda küsida.

Taavi Rõivas, palun!

Aitäh! Mäletatavasti tõsteti komisjoni arutelul üles küsimus seaduse rakendamise kulude kohta. Seletuskirjas on välja toodud kulutused tervishoiuteenustele ja hüvitistele ning nende mõju kohta riigieelarvele, küll aga ei ole välja toodud selle mõju, kui veteranidel oleks võimalus viis aastat varem pensionile jääda. Kas teie oskate seda mõju hinnata, kui suurt lisakoormust see eelarvele tähendaks, ja kas te oskate kommenteerida, miks ei ole siiani sellele küsimusele vastust leitud?

Aitäh, hea küsija! Sirvin praegu Vabariigi Valitsuse arvamust ja ma ei näe siit otseselt, kui palju võiks see eelnõu maksma minna. Küll võiks eelnõu seletuskirja järgi olla lisakoormus riigieelarvele 8,75 miljonit krooni. Aga samas ei ole hinnatud võimalikku mõju pensionikindlustuse eelarvele.

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Hea ettekandja! Üritan küsimuse abil vastata küsimusele. Tegelikult oli ka Vabariigi Valitsuse arvamuses kirjas, et rõhuv enamik nendest isikutest on naturalisatsiooni korras omandanud kodakondsuse, kuid see ei anna neile õigust saada represseeritute seaduse alusel hüvitisi. Ülejäänud on enamikus välismaalase passiga, kui me räägime kodakondsusest. Venemaa kodanikke nende hulgas ei ole väga palju. Aga sellest oli põgusalt juttu. Kas oli juttu ka sellest, millise eesmärgiga need inimesed sinna läksid või kuidas nad ennast seal tundsid, kui neid sinna viidi?

Aitäh! 1999. aastal avaldas Eesti Radiatsiooniohvrite Abistamise Fond uuringu "Tšernobõli veteranide sotsiaalne ja majanduslik olukord Eestis". Selles on märgitud, et 86% veteranidest on Eesti kodanikud, 8% Venemaa kodanikud, 3% välismaalased ja 3% ei oma kodakondsust. Lisatakse, et 75% veteranidest ei ole praeguseks jõudnud pensioniikka. Kuidas need inimesed Tšernobõli saadeti? Selge on see, et saatmist korraldasid sõjakomissariaadid. Inimesed, kes sinna saadeti, isegi ei teadnud algul, miks neid sinna saadetakse. Neil ei olevat olnud ka võimalust kodust midagi eriti kaasa võtta. Nii nagu nad olid töö juures, kui neid sinna kutsuti, nii nad läksid. Aga kindlasti olid need tingimused väga rasked ja tervist kahjustavad.

Toivo Tootsen, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Hiljuti oli mul võimalus näha televisioonist dokumentaalfilmi, mis käsitles Tšernobõli katastroofi likvideerimisel osalenute elu Venemaal. Seal oli ka juttu nende organisatsiooni juhtidega, kes ütlesid, et Venemaal ei hoolita veteranidest. Nad saavad küll väga väikest toetust, aga muid abinõusid nende elu parandamiseks ei ole. Ligi pooled nendest on juba surnud. Küsimus ongi selles, kas Eesti võiks siiski paremini, osavõtlikumalt ja humaansemalt suhtuda nendesse inimestesse, kes käisid seda katastroofi likvideerimas ja kes praegu on kas Eesti kodanikud või elavad siin alaliselt.

Aitäh, hea küsija! Kindlasti peaks Eesti suhtuma palju hoolivamalt ja kindlasti on see üks nendest valdkondadest, millega võiks tegelda, kui nõuda midagi Venemaa poolelt, soodustuste rakendamist või võlgade katmist või mida iganes. Siin peaks valitsus selle parema lahenduse leidma. Nii nagu ma ettekandes rõhutasin, andes ülevaadet komisjoni arutelust, komisjonis leiti, et probleem on olemas ja see vajab lahendamist, kuid missugune on see sobivaim koht seaduste hulgas või missugune on seaduse sobivaim pealkiri, selleni ei jõutud. Arvati, et sotsiaalhoolekande seadus ei ole kõige parem koht. Kuigi arvata võiks, et selles seaduses just see koht olemas on.

Tõnis Kõiv.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Ma küsin n-ö kas-küsimusena veel korra üle. Kas oli nii, et sotsiaalkomisjoni otsuse langetamisel oli määrav asjaolu just see, et me mitte ei vaidlustanud vajadust kohelda võrdselt Tšernobõli aatomielektrijaama avarii tagajärgede likvideerimisest osa võtnud isikuid, vaid me nägime, et konkreetse seaduseelnõuga ei ole seda mitte kõige õigem teha, pigem vajaks see eraldi seadusandlikku akti? Kas oli nii?

Aitäh, hea küsija! Jah, just nii see oli. Aga kas peaks seaduseelnõu saatma täna menetlusest tagasi või tegema vastavad muudatused, eks see ole suure saali otsustada.

Rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Ei soovi. Läbirääkimisi ei avata.
Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 151 esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 151 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 47 Riigikogu liiget, vastu 34. Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud sotsiaalhoolekande seaduse, ühistranspordiseaduse ja okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse muutmise seaduse eelnõu 151 on esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.
Neljanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud. Ühtlasi on ka tänane istung lõppenud. Soovin teile jõudu teie töös komisjonides ja fraktsioonides!

Istungi lõpp kell 10.40.