Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Tere päevast, lugupeetud peaminister ja ministrid! Alustame tänast infotundi. Kõigepealt teeme, palun, kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 46 Riigikogu liiget, puudub 55. Infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: peaminister Andrus Ansip, põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja välisminister Urmas Paet.

Esimene küsimus on kolleeg Ain Seppikult peaminister Andrus Ansipile. Palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud peaminister! Teie juhitav valitsus on viimasel ajal toonud avalikkuse ette oma kaks suursaavutust: töölepingu seaduse eelnõu ja avaliku teenistuse uued põhimõtted. Viimane põhiuuendus on enamiku ametnike töösuhete reguleerimine töölepingu seadusega, eesmärgiga neid valutumalt töölt vallandada. Öelge, palun, kas mainitud uuendused tööõiguse valdkonnas ongi praeguse valitsusliidu poliitiline tahe ning ühine soov töösuhete reguleerimiseks.

Aitäh! Esitatud töölepingu seaduse eelnõus on tõepoolest väljendunud  Reformierakonna poliitiline tahe. Teatavasti on Maailmapank, Euroopa Komisjon, IMF, Wall Street Journal ja Heritage Foundation heitnud Eestile ette, et meil puudub kvalifitseeritud tööjõud või et sellest kvalifitseeritud tööjõust on suur puudus. Meile on öeldud, et meie tööjõuturg on paindumatu. Minu jaoks on eespool loetletud institutsioonid ülimalt autoriteetsed. Ma luban endale hetkeks kahelda selles, et meie praegune tööturu regulatsioon on maailma parim ja et kõik need eespool nimetatud institutsioonid eksivad. Seega, kas meil tõepoolest on puudus kvalifitseeritud tööjõust? Vastus on jaatav, kuna ettevõtjate hulgas korraldatud küsitlused ainult sellest kõnelevadki. Kus meil on siis see tööjõud, kes väidetavalt pole kvalifitseeritud? Tartus on viimase poolteise aasta jooksul koondatud Tarmeko 1200 töötajast 1000. Need inimesed ei osalenud ümberõppes.  Vaatamata sellele, et nad on saanud koondamishüvitise, on neil väga raske asuda uuele töökohale. Taanis on elukestvas õppes hõivatud 30% kõikidest töötajatest, Eestis vaid 6%. Minu jaoks on see kindlasti suur probleem ja sellele probleemile tuleb lahendus leida.

Palun, kolleeg Ain Seppik, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud peaminister! Reformierakonna mõjulehe eilses numbris rõõmustas teie juhitava erakonna suursponsor Toomas Luman pööraselt uue töölepingu seaduse üle ning kiitis seda taevani. Härra Luman on peale Toomas Annuse ja Merko vaikselt turult tõrjumist tõusmas Eesti ehitusturu suurimaks tegijaks ning tema hosianna laulmine sellele seadusele on mõistetav. Teie juhitava valitsuse majanduspoliitika tingib ilmselt ka paljude ehitajate töölt lahtilaskmise. Kuid öelge, palun, kelle huve teie arvates teenib ja esindab praegu teie valitsuse esitatud töötajatevastane töölepingu seadus.

Aitäh! Ma ei ole kindlasti nõus teie hinnanguga. See töölepingu seaduse eelnõu ei ole kindlasti töötajatevaenulik. Kui see eelnõu on töötajatevaenulik, siis on töötajatevaenulikud ka tööturu regulatsioonid Soomes, Rootsis, Taanis, Norras ja enamikus Euroopa Liidu liikmesriikides. Nii et kindlasti ei vasta see teie väide tõele. Kõikides arengule suunatud riikides pööratakse tähelepanu sellele, kuidas saaks tööturgu paindlikumaks muuta. Eelkõige keskendutatakse töösuhte alustamise lihtsustamisele. Kui töösuhte alustamine on lihtne, siis töösuhte lõpetamisega seotud probleemid on praktiliselt olematud. Kuidas on võimalik muuta töösuhte alustamine lihtsaks? Töösuhte alustamine on lihtne siis, kui tööjõud on ette valmistatud uuteks väljakutseteks, see tähendab, kui töötajad osalevad täiendusõppes, ümberõppes. Haridus annab igale inimesele vabaduse. Haritud ja vaba töötaja on märksa tootlikum kui mittevaba töötaja. Kindlasti ei taga Eestile edu see, kui me endiselt jätkame klassivihast kantud tööturu regulatsioonidega, mis naelutavad inimese uppuvale laevale mingi koondamishüvitise ootuses. Iirimaal ei oleks kahanevas sektoris asuval ettevõttel mitte mingil juhul võimalik vinduda aastaid ja isegi enam kui kümme aastat, makstes alampalka. Ammu oleks juba riik läinud appi ja töötajad ...

Hea peaminister!

... asunud ümberõppele.

Aitäh, hea peaminister! Nüüd kohapeal registreeritud küsimused. Head kolleegid! Kuna meil on täna väga palju küsimusi, siis ma annan võimaluse küsida viis kohapeal registreeritud küsimust. Palun, kolleeg Marika Tuus!

Aitäh! Austatud peaminister! Te mainisite, et uus töölepingu seadus on Reformierakonna poliitiline tahe. Ma siiski seda au teile ei annaks. Teatavasti on samasuguse, sisuliselt töötajavaenuliku seaduse omal ajal teinud sotsiaaldemokraat Eiki Nestor. Järelikult teostas ta teie poliitilist tahet. Aga te viitasite Euroopale. Kollektiivne vastutus on Euroopas pretsedent, seda ei ole üheski Euroopa riigis. Mis te sellest arvate?

Aitäh! Mina pole öelnud, et see töölepingu seaduse eelnõu on vaid ja üksnes Reformierakonna poliitiline tahe. Ma olen päris veendunud, et saabub aeg, kui me saame öelda, et see töölepingu seaduse eelnõu on kõigi Eesti Vabariigi Riigikogus esindatud poliitiliste jõudude poliitiline tahe. Kuid nüüd kollektiivsest vastutusest. Teatavasti on Eestis olemas kollektiivne vastutus solidaarse vastutuse näol. See tuleneb võlaõigusseadusest. Kui kedagi väga ärritab see, et solidaarse vastutuse printsiip on kirjutatud ka töölepingu seaduse eelnõusse, siis võib selle suure rahuga sealt ära võtta. Kuid see ei muuda seda printsiipi olematuks. Võlaõigusseadus kehtib. Kui ühes töökollektiivis mõistetakse kuriteo toimepanemises süüdi näiteks neli töötajat, aga ei ole võimalik täpselt tuvastada iga inimese personaalset süüd, siis rakendatakse solidaarse vastutuse printsiipi. Meie seaduste järgi võib juhtuda ka nii, et see, kellel on rohkem, maksab tekitatud kahjust rohkem kinni, ja kel pole üldse, vaatamata sellele, et ta süüdi on, ei osalegi selles solidaarses vastutuses, sest pole, millega osaleda. Nii et solidaarse vastutuse printsiip Eestis kehtib, vaatamata sellele, kas seda printsiipi rõhutatakse veel kord uues töölepingu seaduses või mitte.

Palun, kolleeg Helle Kalda, kohapeal registreeritud küsimus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud peaminister! Teie erakonnakaaslane justiitsminister Rein Lang on öelnud, et kui see valitsus uut töölepingu seadust läbi ei suru, siis sellist seadust vastu ei võetagi. Loodame meiegi, et Reformierakonna valitsemine peagi lõpeb, kui ta selliseid seadusi siia toob. Siit minu küsimus: kas valitsus kavatseb selle, töötajale kahjuliku seaduse iga hinna eest läbi suruda ning millisel viisil ja kelle abiga kavatsete te seda praeguses poliitilises olukorras teha?

Aitäh! Ma loodan teie abile. Kui see peaks juhtuma, ei ole see nii ilmselt sugugi esimest korda Riigikogu ajaloos. Me mäletame seda, kuidas näiteks Keskerakond esitas oma eelnõuna Justiitsministeeriumis valminud korrakaitseseaduse eelnõu ja väitis, et see on hoopis teine eelnõu. Kui eelmine küsija viitas ühele teisele erakonnale, kellel olla ka olnud peaaegu või täiesti sama eelnõu tekst kunagi valmis, siis ma pigem oleksin nõus eelmise küsijaga. Selle eelnõu valmimisse on aegade jooksul andnud oma panuse väga paljude erakondade esindajad. Ma olen väga veendunud, et tegemist on hea seaduseelnõuga, tegemist on euroopaliku seaduseelnõuga, tegemist on Põhjamaadele omase kokkuleppevabadust austava seaduseelnõuga. See seaduseelnõu ei käsitle töötajaskonda võimetu massina, kes pole võimeline tööandjaga kokku leppima. See on üks hea seaduseelnõu. Ma olen päris veendunud, et selle eelnõu seaduseks saamise järel muutub meie tööturg paindlikumaks ja Eesti majandus muutub konkurentsivõimelisemaks. See ei ole lihtsalt pelgalt koht kuskil edetabelis, vaid see tähendab meie õpetajate palkasid, eakate inimeste pensione ja muid hüvesid.

Palun, kolleeg Kadri Must, kohapeal registreeritud küsimus!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Möödunud aastal umbusaldasid reformierakondlased üht vallavanemat, kes umbusaldamise hetkel viibis vanemapuhkusel. Kui sotsiaalminister Maret Maripuult sai siin Riigikogus küsitud arvamust lastevanemate kaitse kohta, ütles ta, et see ei ole tema probleem, vaid avaliku teenistuse seaduse probleem ja justiitsministri haldusala. Nüüd on uue töölepingu seaduse eelnõusse samuti sisse kirjutatud rasedate ja vanemapuhkusel olevate töötajate garantiide vähendamine. Kas see ongi nüüd see teie kiidetud Reformierakonna poliitiline tahe? Kas vaatamata koalitsioonis ja ühiskonnas laialt olevale vastuseisule lähete te eelnõuga lõpuni?

Aitäh! Ma pean veel kord kordama, et ma väga loodan, et sellest eelnõust saab seadus. Teatavasti on lapsepuhkusel olevate ja rasedate töötajate töölt vallandamine võimalik ka praegu. Kui inimene on pannud toime süülise teo, siis on teda võimalik töölt vallandada. Selles mõttes ei sisalda uus eelnõu endas mitte mingeid uudiseid. Küsimus on tõendamiskohustuses. Kui praegu töötaja leiab, et teda on töölt lahti lastud seadusi rikkudes, siis peab ta ise pöörduma kohtusse ja seda kohtus tõendama. Eelnõus on tõendamise kohustus pandud tööandjale. See ei ole kindlasti selle töölepingu seaduse eelnõu väga põhjapanev erinevus kehtivast tööõigusest, kuid me leiame, et töötajate õigused on sedapidi paremini kaitstud.

Palun, kolleeg Mai Treial, kohapeal registreeritud küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud peaminister! Üks peamisi erinevusi uue töölepingu seaduse projektis puudutab kindlasti töötajate koondamist ja töökoha ülesütlemist, kusjuures erinevused on teatamise ajas ja väga suured erinevused on hüvitiste maksmisel. Selge on see, et koondamishüvitised igal juhul vähenevad. Minu küsimus on selles, kuidas selle seaduse pinnal võiksid välja näha näiteks hüvitised ministritele, kui nad vahetuvad, hüvitised näiteks riigiettevõtete juhtidele, kes praegu saavad sadu tuhandeid kroone ja isegi miljoni krooni piiri ületavaid hüvitisi. Kas see laieneb ka neile?

Aitäh! Kindlasti ei laiene töölepingu seadus Riigikogu liikmetele. Selles töölepingu seaduse eelnõus sätestatakse ka koondamishüvitiste puhul ja etteteatamisaegade puhul miinimummäärad. Teie viide riigile kuuluvate äriühingutega seotud töölepingute lõpetamisele on kohane. Kuid need hüvitised, mida seal on makstud, ei tulene mitte seadusest, vaid need on kokku lepitud kahe osapoole vahel – töövõtja ja tööandja vahel. Teatavasti ei Soomes, Rootsis, Norras, Taanis ega enamikus Euroopa Liidu liikmesriikides ei ole seadustes üleüldse sätestatud koondamishüvitiste miinimume. Koondamishüvitistes lepivad omavahel kokku tööandja ja töövõtja. Aeg-ajalt on töövõtjad üheskoos kutseorganisatsiooniga, kutsealaliiduga tööandjate juures ja igal pool suudetakse koondamishüvitistes kokku leppida. Ma usun, et Eesti inimesed ei erine sedavõrd meie naabritest soomlastest, et nad ei ole võimelised ilma seaduse diktaadita kokku leppima. Vastupidi, meie inimesed on täpselt samasugused nagu meie naabrid soomlased ja on võimelised kokku leppima.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Jaak Aab!

Tänan, austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud peaminister! Seoses töölepingu seadusega kerkis üles ka teine teema – avaliku teenistuse seadus, avaliku teenistuse sisu ja kontseptsioon. Me saime ajakirjandusest teada, et justiitsminister läheb teatud kontseptsiooniga, mille sisu kirjeldati, valitsuskabinetti ja valitsuskabinet arutab seda teemat. Minu küsimus on see: kas valitsuskabinetis arutati avaliku teenistuse uut kontseptsiooni ja kuidas te kavatsete sellega edasi minna, kas varsti on oodata ka seadust?

Aitäh! Viimased kümmekond aastat oleme kõik oodanud seda seadust, aga paraku pole seda tulnud. Probleemid avalikus teenistuses eksisteerivad ja on silmatorkavalt teravad. Üks probleemidering on seotud avaliku teenistuse palgasüsteemi läbipaistmatusega. Avaliku teenistuja palk koosneb väga mitmest komponendist ja lõpuks ei saa avalikkus teada, kui suur ühe või teise avaliku teenistuja palk on. Praegu on võetud reegliks, et 50% avaliku teenistuja palgast peaks olema põhipalk ja ülejäänud 50% peaks tulema lisatasudest. Tegelikkuses ei peeta paljudel juhtudel sellest reeglist kinni ja seda ei saa kindlasti pidada läbipaistvaks palgasüsteemiks. Euroopa Komisjonis makstakse töötajale ühte palka ja igasugune lisatulu teenimine on keelatud. Minu meelest on see päris hea eeskuju, mille poole ka meil tasuks püüelda. Kuid ma möönan, et selle eesmärgi poole püüdlemine ei ole väga kerge. Niipea kui räägitakse mingisuguse lisatasu või lisahüve kaotamisest, niipea mõeldakse, et kelleltki võetakse midagi ära. Tegelikkuses, tunnistagem, ei ole üheltki avalikult teenistujalt võimalik midagi ära võtta. Jutt käib sellest, et avalikule teenistujale tuleb maksta selgelt fikseeritud palka, ilma loendamatute lisatasudeta ja lisahüvedeta.

Aitäh, härra peaminister, vastamise eest! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Karel Rüütlilt peaminister Andrus Ansipile.

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud peaminister! Elektroonilise side seaduse kohaselt tuleb julgeolekuasutuste poolt teostatud pealtkuulamist fikseerivaid logifaile säilitada vähemalt viis aastat. See on vajalik selleks, et oleks võimalik teostada kontrolli julgeolekuasutuste tegevuse õiguspärasuse üle. Nüüd on operaatorfirmade esindajate väitel selgunud, et sidevõrgus peetud kõnede osas pole kontrolli võimalik teostada, kuna EMT väitel on osa logifailidest hävinud, samuti puuduvad pealtkuulamislogifailid Elisal. Logifailid on olemas Tele 2‑l. Härra peaminister! Kas Vabariigi Valitsus on oma istungitel arutanud operaatorite tegevust selles valdkonnas?

Aitäh! Ma ei saa mitte kuidagi kinnitada teie praegu esitatud väiteid. Isegi kui ma saaksin kommenteerida teie esitatud väiteid, ei teeks ma seda, sest tegemist on riigisaladust sisaldava informatsiooniga. Ma saan vahendada prokuratuuri pressiesindaja väiteid selle kohta, et teie ei pea logifailide säilitamise pärast  muretsema. Säilimine on garanteeritud, ebaseaduslik pealtkuulamine on välistatud.

Palun, kolleeg Karel Rüütli, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh! Minul julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni liikmena on nende logifailide kohta natukene teistsugune informatsioon. Aga see selleks. Mul tekib ikkagi küsimus, kuidas kõik inimesed ja ka siin saalis olevad inimesed saavad olla kindlad selles, et inimeste põhiõigusi ei ole riivatud, ja kas valitsus kavatseb midagi lähiajal ette võtta, et seadusi täidetaks.

Eesti Vabariigis seadusi täidetakse. Kui ei täideta, siis on tegemist kas väärteo või mõne muu karistatava teoga. Ma loodan, et logifailidega seonduvalt millegi niisugusega tegemist ei ole. Eesti inimesed võivad olla kindlad, et meie õigusemõistmine ja ka uurimistegevus on täitevvõimust sõltumatud. See toimub seaduse alusel. Kui teie täidate erikomisjonis oma ülesandeid korrektselt, siis on ka järelevalve nende toimingute üle hästi korraldatud. Täitevvõim, ka peaministri isikus või valitsuse näol, ei saa kindlasti kontrollida ei kohtuvõimu, prokuratuuri ega eritalituste tegevust sel määral kui nn kapo komisjon. Ma loodan väga, et Eestis ei saabu kunagi seda aega, mil peaminister hakkab kontrollima prokuratuuri.

Palun, kolleeg Karel Rüütli, teine täpsustav küsimus!

Loomulikult oleks ülimalt tähtis, kui kõikidel komisjoni liikmetel oleks olnud võimalik nende logifailidega tutvuda. Kahjuks see päris nii ei ole olnud. Ma ikkagi küsin, kes ministritest peaks võtma vastutuse juhul, kui neid logifaile ei ole sideoperaatoritel tõepoolest olemas. Kas see on majandusminister, justiitsminister, siseminister või hoopis peaminister?

Või hoopis kapo komisjoni liige, kes pole vajalikul määral järelevalvet pidanud? Ma ei spekuleeriks logifailide puudumise üle, küll aga saan ma usaldada prokuratuuri väiteid, et logifailid on olemas. Julgen kahelda selles, kas teil oma ettevalmistuse tõttu oleks nendest logifailidest võimalik midagi välja lugeda.

Nüüd on meil ka neli kohapeal registreeritud küsimust. Palun, kolleeg Aleksei Lotman!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Härra peaminister! Kuulates teie esimest vastust kolleeg Karel Rüütlile, tabas mind teatud déjà-vu tunne Venemaa valimiste vaatlemiselt. On hämmastav Eesti Vabariigis kuulda, kui peaminister ütleb Riigikogu liikmele, et tema asi ei ole huvi tunda selliste asjade vastu. Palun öelge, kas ma sain teist õigesti aru või, nagu ma siiralt loodan, sain ma teist valesti aru ja Riigikogu liikme asi on tunda huvi selle vastu, kas meie riigis austatakse jälitustegevuse käigus inimõigusi või mitte.

Aitäh! Sellist küsimust ei püstitatud, kas meie riigis on Riigikogu liikmel õigus tunda huvi selle vastu, kas meie riigis austatakse inimeste põhiõigusi või mitte. Vastus on jaatav. Jah, iga kodanik, iseäranis Riigikogu liige peab seisma selle eest, et Eesti Vabariigis oleksid inimeste põhiõigused kaitstud. Te saite minu vastusest või esitatud küsimusest täiesti valesti aru.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Mai Treial!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud peaminister! Kõikidel inimestel on võimalus küsida seda, kas neid on pealt kuulatud või ei ole, pöördudes vastava institutsiooni poole. Minu küsimus on: kas teid, härra peaminister, on pealt kuulatud ja kas olete selles küsimuses näiteks kuhugi pöördunud?

Aitäh! Ma ei ole kunagi tundnud huvi selle vastu, kas kellelgi on olnud huvi minu kõnesid pealt kuulata või mitte. Aga ma olen päris veendunud, et Eesti eritalitused peaministri kõnesid pealt ei kuula. Mu veendumus on niivõrd tugev, et ma ei kavatse esitada päringut selle kohta, kas keegi on kunagi mu kõnesid pealt kuulanud või mitte.

Palun, kolleeg Tarmo Mänd, kohapeal registreeritud küsimus!

Tänan, proua eesistuja! Härra peaminister! Samas saalis on nii justiits‑ kui ka siseminister tunnistanud, et tsiviilkontroll jälitustegevuse seaduslikkuse üle meie riigis ei ole piisav. Kas teie kinnitate, et tsiviilkontroll jälitustegevuse seaduslikkuse üle on olnud piisav? Saate te kinnitada, et see tegevus meie riigis on olnud lõpuni seaduslik?

Aitäh! Küsimus on filosoofiline. Vaevalt leidub ühtegi riiki, kus võiks väita, et tsiviilkontroll, näiteks parlamendi näol, parlamendi erikomisjoni näol, on piisav ja kontrolli eriteenistuste üle enam paremaks muuta ei saa. Ma arvan, et need väited oleksid täiesti kohatud. Loomulikult peaks ka Eestis tsiviilkontroll muutuma aja jooksul järjest tõhusamaks ja tõhusamaks. Ka elektrooniliste vahendite kasutamise osas annab tsiviilkontrolli märksa tõhusamaks muuta. Siin on Vabariigi Valitsus ja  erikomisjon koostööd teinud. Ma loodan, et see koostöö kannab ka vilja.

Palun, viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Villu Reiljan!

Aitäh! Härra peaminister! Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni esimees Jaanus Rahumägi väidab tänases Eesti Päevalehes, et polegi oluline, et need logifailid on kadunud, sest kapol on väljavõtted selle kohta, keda ta on pealt kuulanud ja keda ta on jälginud, ning sellest peaks piisama. Kas te mõistate tsiviilkontrolli olemust sama pealiskaudselt ja kas te oskate meile seletada, kuidas teostada tsiviilkontrolli, kui logifailid on kadunud, nagu tänaseks on ilmnenud?

Juba kolmandat korda pean ma täna viitama prokuratuuri pressiesindaja Kristiina Herodese sõnadele, kes kinnitab, et logifailid pole mitte kuhugi kadunud.

Aitäh, härra peaminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Läheme järgmise küsimuse juurde. Kolleeg Toomas Vareki küsimus põllumajandusminister Helir-Valdor Seederile, palun!

Aitäh, proua esimees! Austatud põllumajandusminister! Minu küsimus puudutab loomsete jäätmete käitlemise tehase tööd. Kuna selle tehase rõõmud ja mured on teie ministeeriumi haldusalas, siis küsimus on teile. Eelmine aasta oli õnnetu aasta. Kuigi tehas on küllaltki uus, oli siiski tegemist kahe avariiga. Üks avarii aasta lõpus oli väga pikaajaline ja tekitas loomakasvatajate seas küllaltki palju pahameelt. Härra põllumajandusminister! Kas on analüüsitud tehase avarii põhjusi ja seda, kuidas korraldati loomsete jäätmete käitlemine avariide ajal?

Aitäh! Küsimus on tõepoolest asjakohane. Loomsete jäätmete käitlemise tehasega seonduvaid probleeme on päris palju. Kõigepealt peab ütlema, et Eestis on ainult üks riigiomandis olev äriühing, kes tegeleb loomsete jäätmete käitlemisega, ja see toob kaasa omad probleemid. Nimelt, 2004. aastal valminud ja käivitunud tehase puhul valiti selline tehnoloogia, et hooldusremondiks või ka avariiremondiks tuleb peatada kogu tehase tegevus, ja nii on iga avariiremondi puhul vaja kogu tehase tegevus peatada. Meil on küll olemas kokkulepped kõige lähemate naabritega, et sellises olukorras jäätmed sinna viia, aga see toob loomulikult kaasa lisakulutusi ja organisatoorseid probleeme. Peab ka lisama, et lätlastel näiteks ei ole üldse nõuetele vastavat tehast ja seal jäätmeid töödelda ei tohi, nii et meie lähim partner on Leedus. Oleme alustanud läbirääkimisi soomlastega ja saanud eelkokkuleppe, et ka sinna on võimalik vedada, sest möödunud aasta lõpul toimunud avarii näitas, et Leedu ei olnud võimeline kõiki koguseid vastu võtma. Nii et avariiolukorra kriisiplaan on meil olemas ja kindlasti me suudame tulevikus tööd sujuvamalt ümber korraldada, aga meil on ka plaanis ja kokku lepitud, et Loomsete Jäätmete Käitlemise AS ja nõukogu töötavad välja oma investeeringute plaani, kuidas tööd tehnoloogiliselt ümber korraldada nii, et igaks hooldus‑ ja avariiremondiks ei oleks vaja kogu tehast seisma panna.

Palun, kolleeg Toomas Varek, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh, proua esimees! Esimene täpsustav küsimus on see: kas te olete analüüsinud eelmise aasta novembri‑ ja detsembrikuud, eelkõige just detsembrikuud, kui tapaaktiivsus oli seoses jõuludega tunduvalt suurem? Eesti rahvas armastab jõulude ajal liha süüa. Kas olete analüüsi põhjal saanud selgeks, kuhu ikkagi maeti need loomsed jäätmed, mida te ei suutnud Leetu viia? Kas on selgust selles?

Aitäh! Möödunud aasta lõpul oli tõepoolest tegemist avariiga, mitte mingisuguse korralise tehase peatamisega. Avariid ei olnud loomulikult võimalik ette näha ega planeerida. Aga oleme seda tõsiselt uurinud ja teinud ka järeldusi. Kõik loomsed jäätmed töödeldi siiski korralikult ümber, neid säilitati lihtsalt kauem, nad viidi kõik Leetu. Tekkisid ajalised nihked ja viivitused, mis tõid kaasa ebamugavusi ja probleeme. Aga probleemid loomsete jäätmete käitlemise tehasega ulatuvad juba käivitumisperioodi. Nimelt, kui tehas käivitus 2004, siis seda tehast ei ehitatud valmis mitte riigieelarve rahaga, vaid sellest ajast on loomsete jäätmete käitlemise tehasel pärandiks suurusjärgus 60 miljonit krooni laenukohustusi. Selleks, et tööd tehnoloogiliselt ümber korraldada, on loomulikult vaja teha tõsiseid investeeringuid. Seda esiteks. Teiseks on vaja teha investeeringuid puhastusseadmetesse, mis on kindlasti ka väga oluline. Kolmandaks on loomsete jäätmete käitlemise tehase jäätmed, rasv ning lihakondijahu, probleemiks, neid ei saa kuhugi mujale tarbimiseks suunata, ka need tuleb hävitada. Praegu viiakse need osaliselt Eestist välja, sest nende hävitamine Eestis on keeruline. Kõik need probleemid vajavad täiendavaid rahalisi ressursse. Loomsete jäätmete käitlemise tehas on väga raskete valikute ees, sest ka teenuse hinda järsult tõsta ei ole võimalik. Nii et need valikud on ees, need valikud me oleme sunnitud selle aasta jooksul kindlasti tegema ja lahendused, ma usun, on järgmiseks aastaks teada. Aga on ka lootuskiir, et Eestisse tekib teine loomsete jäätmete käitlemise tehas. Nimelt on Valga Lihatööstus selles suunas praegu tegevust alustanud. Ministeerium toetab igati seda initsiatiivi. Me loodame, et tulevikus tekib teine võimalus, mis teeb selle kriitilise olukorra lahendamise lihtsamaks.

Palun, kolleeg Toomas Varek, teine täpsustav küsimus!

Aitäh, proua esimees! Aitäh, härra põllumajandusminister! On meeldiv kuulda, et töötate nende abinõude kallal, kuidas tulevikus olukorda parandada. Aga praegu on siiski monopoolne olukord loomsete jäätmete käitlemisel. Eelmine aasta oli õnnetu ka selles suhtes, et Talleggis oli lindude taud, Newcastle'i haigus, mis tekitas lisakoormust. Kas te abinõude plaanis arvestate, et Eesti riigil võiks tulevikus n‑ö tagataskus olla taudide puhuks või avariide puhuks ka kaks-kolm passistatud matmispaika?

Aitäh! Te ütlesite, et eelmine aasta oli õnnetu aasta. Ma põllumajandusministrina tahan öelda, et põllumehe jaoks oli eelmine aasta päris hea. Julgen öelda, et taasiseseisvunud Eesti riigi parim aasta. Aga ka parimal aastal on probleeme ja tõepoolest Newcastle'i haigus Eestit kimbutas. Jah, me oleme sellistele juhtumitele mõelnud ja need kohad on leitud või leidmisel. Mis puudutab Newcastle'i tõbe, siis loodame, et tulevikus selliseid massilisi haigestumisi enam ette ei tule, sest on muutmisel ja osaliselt juba muudetud ka kehtivaid õigusakte nii, et ennetav vaktsineerimine on Eestis kohustuslik alates s.a 1. märtsist. See peaks välistama ka sellised massilised haiguspuhangud, nagu olid Newcastle'i tõve puhul.

Head kolleegid! Et me jõuaksime küsimustega edasi, annan võimaluse esitada kaks kohapeal registreeritud küsimust. Palun, kolleeg Imre Sooäär!

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Selle loomsete jäätmete käitlemise tehasega on probleeme olnud teatavasti algusest peale, ka siin saalis oleme selle teema juurde korduvalt tagasi tulnud. Ma ei tea, kas on sobilik kasutada Eesti rahva vanasõna, et esimene vasikas läheb ikka aia taha, aga kuna ta on meil esimene, siis võib-olla ei ole meil Eestis selles vallas piisavalt kompetentsi. Küll aga on seda mitmes Euroopa riigis, kus sellised tehased on töötanud juba aastaid. Kas on püütud kontakte leida nende tehastega, võib-olla mingit välisabi või väliseksperte kasutada, et see asi lõpuks korda saada? Me jääme ja jääme siin saalis selle teema juurde tagasi tulema.

Aitäh! Nagu ma juba ütlesin, käivitamisel ei tehtud tehnoloogia puhul esialgu kõige õigemaid valikuid ja täna me oleme seetõttu ka sellises olukorras. Jah, me oleme pöördunud lahenduste leidmiseks ka seadmete tarnijate poole. Need lahendused on võimalikud, nad vajavad ainult täiendavat rahalist ressurssi. Nii et lahendused kindlasti tulevad. Tulevikus leevendab olukorda ilmselt ka see, kui Hummulis käivitub Valga Lihatööstuse loomsete jäätmete käitlemise tehas. Ma väga loodan, et ettevõtja selle käivitab. Eesti turg on nii väike, et praegu põhimõtteliselt see üks, Väike-Maarjas asuv loomsete jäätmete käitlemise tehas oma mahu poolest tegelikult rahuldab Eesti turu vajadusi. Nii et iseenesest siia teist või kolmandat tehast vaja ei ole, neile ei jätkuks piisavalt toorainet. Aga kuna Valga asub niisuguses strateegilises kohas, Läti piiri lähedal, ja Lätis sellist tehast ei ole, siis kindlasti on äriplaan sinna suunatud ja meie loomulikult tervitame seda. Nii et ma usun, et lahendus on kahepoolne: ühelt poolt rekonstrueerimine Väike-Maarja tehases ja teiselt poolt Hummuli tehase käivitamine.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Heimar Lenk!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra minister! Teatavasti on see Väike-Maarja tehas enam-vähem sama halvas seisus, nagu ta oli eelmise aasta lõpus, kui see kriis oli. Kas praegu on ministeerium teinud ka n‑ö eellepinguid mõne välisriigiga, et kui samasugune avarii või mingi teistsugune avarii tuleb, et meil oleks siis juba tagataskust võtta need eellepingud ja võiks kohe hakata oma jäätmeid välja viima?

Aitäh! Väike-Maarja tehas on siiski oluliselt paremas seisus kui eelmise aasta lõpul, kui see seisis. Praegu töötab see täiskoormusel ja täna õnneks saab nentida, et probleeme ei ole. Jah, lepingud on alla kirjutatud Leedu vastava tehasega, kokkulepped on saavutatud. Kuid võib juhtuda, et kogu mahtu ei suudeta nii kiiresti ja operatiivselt vastu võtta ning seetõttu oleme alustanud läbirääkimisi soomlastega. Eelkokkulepe on saavutatud ja loomsete jäätmete vedamine Soome on võimalik. Ma usun, et me suudame lähiajal soomlastega kokkuleppe sõlmida ja alla kirjutada. Kui oleme saavutanud kokkuleppe nii soomlaste kui ka leedulastega, siis peaks meil olema kriisiolukordadeks piisav lepinguline alus.

Aitäh, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on  kolleeg Inara Luigaselt välisminister Urmas Paetile.

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud välisminister! Selle aasta 11. jaanuaril külastas majandusminister Juhan Parts koos saatjaskonnaga visiidi ajal Põlvamaale ka Setumaad, kus tutvuti mitme objektiga ja anti rahvale lubadusi tulevikuks. Majandusminister rääkis muu hulgas Petseri tagasivõtmisest. Minu tagasihoidlik küsimus on: kas on ka tegelikult alustatud läbirääkimisi Venemaa võimuorganitega ja millisel moel soovitakse Petserit tagasi võtta?

Aitäh! Juhan Partsi võimalikud väljaütlemised sel teemal on sellisel kujul kindlasti tema isiklik arvamus. Eesti seisukohad ei ole kuidagi muutunud. Parlament on teatavasti ratifitseerinud Eesti-Vene piirilepped ja see parlamendi otsus on jõus. Mingisuguseid muid kõnelusi ei ole valitsus pidanud ega muid ettepanekuid teinud.

Palun, Inara Luigas, esimene täpsustav küsimus!

Austatud minister! Kas seda teemat on üldse arutatud valitsuse tasandil ja milline on selles olukorras valitsuse seisukoht?

Seisukoht mille kohta? Ma veel kord meenutan, et piirilepped Venemaaga on 2005. aastal alla kirjutatud ja sama aasta juunis parlament need piirilepped ratifitseeris sellisel kujul, nagu nad alla kirjutati. Valitsusel ei ole küll mitte mingisugust voli kuidagi mööda minna parlamendi otsusest, et mingisugusel muul kujul midagi arutama hakata. Nii et lühike vastus on, et ei ole arutatud midagi muud, vaid me ikkagi eeldame ja soovime, et need piirilepped jõustuksid, et ka Vene parlament ratifitseeriks need piirilepped nii, nagu need sõlmiti.

Palun, kolleeg Inara Luigas, teine täpsustav küsimus!

Aitäh! Sellest visiidist ja artiklist tulenevalt on minult küsinud Eesti Vabariigi kodanikud, kes elavad teisel pool kontrolljoont ja keda praegu pole mitte sadu, vaid tuhandeid, milliseid muudatusi on lähiajal oodata nende elus ja milleks nad peavad valmis olema. Seega minu viimane küsimus: millise sõnumi ma viin neile teie poolt seoses majandusministri lubadusega Petseri tagasi võtta?

Nagu ma ütlesin (ma kordan selle veel kord üle), praegusel juhul on tegemist majandusministri mõttevälgatusega. Mäletatavasti ka siis, kui Juhan Parts oli peaminister ja juhtis valitsust, oli tollane valitsus seisukohal, et Eesti ja Venemaa vahel tuleb piirilepped sõlmida ja sõlmida sellisel kujul, nagu nad läbirääkimiste tulemusel kokku lepiti, ehk sellisel kujul, nagu nad sõlmiti ja nagu ka parlament nad ratifitseeris. Nii et ka Juhan Partsi juhitud valitsus oli täpselt samasugusel seisukohal. Seega ei ole Eesti riigi poliitika kuidagi muutunud, vaid parlament on kinnitanud sõlmitud lepped ja me tõepoolest soovime, et need lepped saaksid jõusse ja lõppude lõpuks rohkem kui kümme aastat kestnud lugu saaks selles osas lõpetatud, et tekiks ka juriidiline selgus.

Head kolleegid! Välisminister andis ammendava vastuse: Petserit ei võeta tagasi. Selle tõttu ma lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Vladimir Velmanilt peaminister Andrus Ansipile.

Aitäh, proua esimees! Härra peaminister! Eelmise aasta 26. aprillil asutas Narva linn SA Narva Tööstusala. See oli tehtud pärast asjakohast uuringut ning peaks lähiaastail positiivselt mõjutama olukorda nii Narva kui ka kogu Ida-Virumaa tööturul. Kuid selleks, et sihtasutus tööle hakkaks, on vaja maad. Praeguseks ajaks on Narva linn saatnud valitsusse kolm taotlust maa munitsipaliseerimise kohta, nendest esimene saadeti 26. aprillil 2007. aastal. Nüüd, kui esimese kirja saatmisest on möödas kümme kuud, tahan küsida: millal on Vabariigi Valitsusel plaanis nende taotluste kohta seisukoht võtta?

Aitäh! Minule teadaolevalt peab Keskkonnaministeerium läbirääkimisi Narva linnavõimudega. Keskkonnaministeeriumi ettepanek on, et riik seaks ise hoonestusõiguse nendele tööstuslikult kasutatavatele või tulevikus kasutusele tulevatele maadele. Milline on Narva linnavõimude seisukoht, see on minule praeguseks ajaks teadmata. Teatavasti puudub kohalikul omavalitsusel õiguslik alus taotleda tasuta munitsipaalomandisse tootmismaid eesmärgiga need kohe võõrandada. Ma möönan, et teatud erandid võivad olla. Kuid kui riik suudab ise need riigivalitsemiseks mittevajalikud maad võõrandada, siis kohaliku omavalitsuse vahendust riik ei vaja. Tasuta võõrandamine kohalikule omavalitsusele selleks, et kohalik omavalitsus need maad kohe maha müüks, ei ole kindlasti kõige parem ringikäimine riigi varaga.

Palun, kolleeg Valeri Korb, kohapeal registreeritud küsimus!

Ma tänan teid! Lugupeetud härra minister! Minu kolleeg härra Velman küsis maa munitsipaliseerimise kohta SA‑le Narva Tööstusala. Mina võin öelda, et paljud omavalitsuste juhid võivad kinnitada, et maa munitsipaliseerimise taotluse algatamisest kuni selleni, millal Vabariigi Valitsus võtab seisukoha, läheb väga palju aega. Tahan küsida: mida te arvate, kas see olukord pidurdab kõvasti omavalitsuste arengukavade täitmist või ei?

Aitäh! Ma arvan, et tänu sellele valitsusele ja ka eelmisele valitsusele on Eesti omavalitsused teiste Euroopa omavalitsustega võrreldes maade munitsipaliseerimise osas väga heas seisus. Euroopas ei ole väga tavaline see, et valitsus annaks kohalikele omavalitsustele maid tasuta üle. Kui Eestis kohalik omavalitsus taotleb endale sotsiaalmaad, elamumaad või transpordimaad, siis sellised maaeraldused toimuvad peaaegu sajaprotsendiliselt ja ka väga kiiresti, kui taotlusdokumendid on hästi ette valmistatud. Paraku tuleb tunnistada, et taotlusdokumendid ei ole pahatihti hästi ette valmistatud. Hoopis iseküsimus on, kui on tegemist tootmismaaga. Tootmismaa võõrandamine on põhimõtteliselt ka vajalik. Kui maad ei ole mõtet arvata riigireservi, siis tuleb see maa võõrandada. Kuid ma pean otstarbekamaks varianti, kui maa võõrandab otse riik, ilma kohaliku omavalitsuse vahenduseta. Sel juhul laekub kogu võõrandamisest saadav tulu riigieelarvesse.

Aitäh, härra peaminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Arvo Sarapuult põllumajandusminister Helir-Valdor Seederile.

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud minister! Vastavalt soovile toetada põllumajandus‑ ja kalandusorganisatsioonide ning maaettevõtluse majanduslikku ja sotsiaalset ühistegevust on teie ministeerium planeerinud perioodiks 2008–2011 riigi eelarvestrateegiasse igal aastal ca 20 miljonit krooni. Nüüd te tellisite PRIA‑lt põllumajandus‑ ja kalandussektori küsitluse, millega soovisite välja selgitada, millised maakondlikud, üleriigilised ja erialaorganisatsioonid esindavad sektori ettevõtete majanduslikke ja erialaseid huve. Selle küsitluse tulemuse alusel oli kava ümber kujundada sektori ühistegevuse rahastamine ja avalike ülesannete delegeerimine sotsiaalpartneritele. Minu küsimus on selline: kõigepealt, milline on Põllumajandusministeeriumis väljatöötatud vastavate organisatsioonide rahastamise süsteem ja millistele põhimõtetele see toetub?

Aitäh! Vastab tõele, et me oleme sellise küsitluse PRIA abil ja vahendusel teinud, et saada ülevaade, millised organisatsioonid põllumajandussektoris on elujõulisemad, kui palju on neil toetajaid, kui suured on nende taga seisvad huvigrupid. Aga me ei teinud seda küsitlust mitte ainult sellel eesmärgil, et selle järgi kogu sektori rahastamine ümber korraldada, see kindlasti nii ei ole. Eelkõige oli meie eesmärk teada saada, millised on need organisatsioonid, kellega me peaksime tihedamalt koostööd tegema, kes on meie partnerid põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogus ja mitmesugustes seirekomisjonides. Me oleme selle küsitluse tulemusi sellevõrra arvestanud, et oleme teinud mitmeid muudatusi, võtnud uusi organisatsioone koostööpartneriteks ja lülitanud neid mitmesuguste komisjonide ja koostöögruppide liikmeks. See oli ikkagi peamine eesmärk. Mis puudutab rahastamist, siis rahastamise puhul me lähtume eelkõige Euroopa Liidu reeglitest. Möödunud aasta 1. maist riigiabi andmise reeglid muutusid. Seal on selged kriteeriumid, millest lähtuvalt me peame sektorit rahastama. Need on läbipaistvuse nõue, võrdse kohtlemise nõue, riigiabi jälgitavus ja kumulatiivse arvestuse pidamise nõue, mis on meie jaoks uus ja tähendab seda, et me peame iga toetuse saaja kohta, ma räägin praegu vähese tähtsusega riigiabist, pidama arvestust, kui palju ta kolme aasta jooksul toetust saab, ja see abi ei tohi ületada 3000 eurot ühe ettevõtte kohta. Selline register peab liikmesmaal olema. Nendest üldistest kriteeriumidest lähtuvalt me ka sektorit rahastame, vastavalt sellele, kuidas riigieelarve seadusega igal aastal raha eraldatakse.

Palun, kolleeg Arvo Sarapuu, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud minister! Kui rääkida maaettevõtjatega, siis nad räägivad sellest küsitlusest, ütleme, nii ja naa. Kui seda küsitlust esitleti, siis minu andmetel toodi välja, et kõige rohkem hääli sai Eestimaa Talupidajate Keskliit, järgmiseks Eesti Erametsaliit ja Eesti Põllumeeste Keskliit, kui ma ei eksi. Mitte ainult mina ei tunne huvi, vaid väga paljud tunnevad selle vastu huvi. Sellest ka minu küsimus: kui palju ja millistele organisatsioonidele on sel aastal rahalisi vahendeid ette nähtud?

Aitäh! Teie informatsioon on täiesti tõene. Tõesti, need kolm organisatsiooni said küsitluse tulemusena kõige suurema toetuse. Aga legende, arvamusi ja küsimusi seoses selle uuringuga on tõepoolest väga palju. Kuigi vanasõna ütleb, et küsija suu pihta ei lööda, peab ütlema, et lüüakse ikka küll. Aga ma arvan, et see on ka normaalne protsess ja küll me nendest vastuoludest üle saame, kui on olemas koostöötahe. Rahastamise aluseks on ikkagi eelkõige 2008. aasta riigieelarve, sellest me lähtume ja seal on olnud võimalus ka teil, lugupeetud rahvasaadik, oma osa anda. Te vist hääletasite riigieelarve poolt. Need numbrid on ju teada. Kõige suurema osa ühistegevuse rahastamisest saab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, kellele on riigieelarves ette nähtud üheksa miljonit krooni, aga ma kohe lisan, et sinna kindlasti lisandub veel raha, mis on n‑ö ministeeriumi real jagamata ja mis puudutab teabelevi rahastamist. Me oleme need läbirääkimised lõpetanud ja sellel aastal ka see toimub kindlasti Põllumajandus-Kaubanduskoja kaudu. See tähendab veel täiendavalt 2,8 miljonit krooni. Kindlasti on veel teisi koostööprojekte. Lisaks sellele on Ühendus Kodukant, kuhu Riigikogus riigieelarve menetlemisel lisandus päris arvestatav rahaline summa, see on sel aastal 1,8 miljonit krooni. Lisaks on veel kaks miljonit krooni, tänaseks on lõplikult otsustamata, kuidas see eri organisatsioonide vahel võiks jaguneda. Aga kindlasti on kaks n‑ö enam hääli saanud katusorganisatsiooni, mis sektoris on väga olulised, Eesti Põllumeeste Keskliit ja Eestimaa Talupidajate Keskliit, need, kes sealt oma tegevuseks raha saavad.

Härra minister! Siin saalis küll ei ole tark küsija suu pihta lüüa. Aitäh, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Palun, kolleeg Enn Eesmaa! Küsimus peaminister Andrus Ansipile.

Suur tänu! Afganistani presidendi Hamid Karzai Davosi kõrgetasemelisel majandusfoorumil esitatud kriitika Briti vägede ja nende kontingendi koosseisus paratamatult ka Eesti sõdurite tegutsemise kohta riigi lõunaosas Helmandi provintsis tuli paljudele meist ebameeldiva üllatusena. Riigipea arvates on ta liiga palju usaldanud ameeriklaste ja inglaste kinnitusi ja prognoose ning ütles otsesõnu välja, et tegi vea, kui loobus varem hästi toiminud kohalikust võimulahendusest, pidades tõenäoliselt silmas Helmandi kuberneri Sher Muhammad Akhunzada taandamist, kuid ka kohalike politseijõudude kõrvaldamist. Karzai järeldus, et Briti vägede sissetulekule järgnes ka Talibani sissetulek, on Afganistani juba aastaid panustanuile niisama valus kui ootamatu. Kas riigipea avaldas samasuunalisi mõtteid ka hiljutisel kohtumisel Kabulis?

Aitäh! Minu kohtumine Afganistani presidendi Hamid Karzaiga ei olnud küll väga hiljutine, sellest on möödas juba aasta, kui me viimati kohtusime. Kuid teatud küsimustes oli tal küllalt selge seisukoht välja kujunenud juba siis ja see seisukoht (ütlen vastuseks teie küsimusele) erines NATO vägede valitsevast arusaamast. Põhiliselt olid need arusaamad (need on ka ajakirjanduses korduvalt käsitlemist leidnud) seotud nn Musa Qala rahuga. Hamid Karzai ei kuulunud nende hulka, kes arvasid, et sellised rahuläbirääkimised võiksid anda häid tulemusi. Ta oli ka siis arvamusel, et Taliban kasutab Musa Qala rahu ära selleks, et oma ridu täiendada, oma ettevalmistust tugevdada ja parandada ning et tegelikult ei kavatsetagi sõlmitud rahukokkuleppest kinni pidada. Nüüd me teame, et tal oli suuresti õigus. Kohalikud hõimupealikud ei suutnud Musa Qala rahu tagada ja Briti väeüksus pidi Musa Qala tagasi vallutama. Nii et mingitest töistest erimeelsustest oli detailides ka meie kohtumisel juttu. Loomulikult ei saagi eeldada, et mingeid erimeelsusi ei ole ja et mitte mingisugune diskussioon pole vajalik.

Aitäh, lugupeetud peaminister! Kahjuks on teie aeg läbi. Suur tänu küsijatele ja suur tänu valitsusliikmetele-vastajatele! Infotund on lõppenud.