Riigikogu
Riigikogu
Riigikogu
Skip navigation

Riigikogu

header-logo

14:00 Istungi rakendamine

Esimees Ene Ergma

Tere päevast, lugupeetud Riigikogu liikmed! Tere päevast, lugupeetud peaminister ja minister! Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu teise töönädala kolmapäevast istungit. Head kolleegid! Palun tähelepanu! Vabariigi Presidendi s.a 22. jaanuari otsusega nr 246 vabastati Vallo Reimaa Vabariigi Valitsuse koosseisust regionaalministri ametist ja nimetati Siim-Valmar Kiisler Vabariigi Valitsuse liikmeks regionaalministriks. Täna on meil meeldiv võimalus ära kuulata regionaalminister Siim-Valmar Kiisleri ametivanne. Ma palun, härra Kiisler, teid Riigikogu kõnetooli!

Siim-Valmar Kiisler

Austatud esimees! Austatud Riigikogu! Asudes täitma Vabariigi Valitsuse liikme kohustusi, olen teadlik, et kannan selles ametis vastutust Eesti Vabariigi ja oma südametunnistuse ees. Tõotan pühalikult jääda ustavaks Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale ning pühendada oma jõu eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele. (Aplaus.)

Esimees Ene Ergma

Lugupeetud kolleegid! Kas te soovite üle anda eelnõusid või arupärimisi? Soove ei ole. Teateid mul ka teile edasi anda ei ole. Läheme kohaloleku kontrolli juurde.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 76 Riigikogu liiget, puudub 25.


1. 14:04 Riigivapi seaduse muutmise seaduse eelnõu (130 SE) teine lugemine

Esimees Ene Ergma

Läheme tänase päevakorra juurde. Esimene punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud riigivapi seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun ettekandjaks põhiseaduskomisjoni liikme Ene Kaupsi!

Ene Kaups

Lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsuse algatatud riigivapi seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine Riigikogu täiskogus toimus eelmise aasta 21. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 5. detsember. Muudatusettepanekuid ei laekunud. Põhiseaduskomisjon arutas eelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistamist oma 14. jaanuari korralisel istungil. Selle päevakorrapunkti arutelul osalesid lisaks komisjoni liikmetele valitsuse kommunikatsioonibüroo sümboolikanõunik Gert Uiboaed ning Siseministeeriumi kodakondsus‑ ja migratsioonipoliitika osakonna nõunik Kairit Mägi.
Meeldetuletuseks natuke eelnõu sisu kohta, sest esimene lugemine toimus eelmisel aastal. Ma usun, et paljud siin saalis olijaist mäletavad siseminister Jüri Pihli säravat ja illustreeritud ettekannet selle eelnõu kohta, kuid siiski lisan, et seadusmuudatusega saab võimalikuks riigivapi kujutise kasutamine kujundus- ja turvaelemendina isikut tõendavate dokumentide väljaandmisel. Muutub seegi, et suure riigivapi kujutist võib kasutada lisaks põhipiirimärkidele ka piiripunktides.
Komisjonis eelnõu teise lugemise arutelul täiendavaid küsimusi ega probleeme üles ei kerkinud. Komisjon jõudis konsensusega seisukohale, et teine lugemine tuleks täna täiskogus läbi viia ja teine lugemine lõpetada. Kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, siis on põhiseaduskomisjoni konsensuslik ettepanek eelnõu 24. jaanuaril 2008 seadusena vastu võtta. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Ene Kaups! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas kolleegid soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Seaduseelnõu kohta muudatusettepanekuid ei olnud. Seaduseelnõu 130 teine lugemine on lõpetatud.


2. 14:06 Autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu (178 SE) esimene lugemine

Esimees Ene Ergma

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnepulti kultuuriminister Laine Jänese!

Kultuuriminister Laine Jänes

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Mul on hea meel teile esitleda autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Kultuuriministeerium on koostanud ja Vabariigi Valitsus heaks kiitnud autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega muudetakse heli- ja videokandjate raamatukogudest laenutamise korda. Samuti tehakse normitehnilisi muudatusi §-des 36, 76, 803 ja 87.
Kehtiva õiguse järgi peavad raamatukogud heli- ja audiovisuaalsete teoste, CD-de, DVD-de ja muude selliste kandjate laenutamiseks sõlmima lepingu esitajate, fonogrammi- ja filmitootjatega. Nimetatud ainuõigus tuleneb Euroopa Liidu õigusest, kuid liikmesriikidel on õigus teha ka erandeid. Varem on Eesti Vabariik teinud erandi näiteks raamatute osas ning rakendanud laenutushüvitise süsteemi, mis on juba mitu aastat edukalt toiminud.
Läbirääkimised heliteoste laenutamise tüüptingimuste üle kestsid raamatukogude, esitajate ja fonogrammitootjate vahel mitu aastat ning osapooled selle aja jooksul kahjuks kokkuleppele ei jõudnud. Läbirääkimiste käigus ilmnes mitu probleemi. Esiteks, Eesti Fonogrammitootjate Ühing ja Eesti Esitajate Liit ei esinda kõiki turul tegutsenud ja tegutsevaid õiguste omajaid. Teiseks, vanemate muusikasalvestiste õiguste omajad on selgusetud. Kolmandaks, raamatukogude hinnangul keelduvad ligikaudu pooled esindatavatest fonogrammitootjatest laenutamiseks litsentsi andmast.
Keskraamatukogude direktorid ning Eesti Muusikakogude Ühendus tegid sellest tulenevalt ettepaneku muuta seadust ning lihtsustada muusikakandjate laenutamist. Eelnõu järgi eristatakse raamatukogudes kolme liiki laenutusi. Esiteks, laenutamine õppe- ja teadusasutuses. Teiseks, kohal kasutamiseks laenutamine ja kolmandaks, kojulaenutamine. Täpsustan neid lõike.
Esiteks, heli- ja audiovisuaalsete teoste igasugune laenutamine õppe- või teadustöö eesmärgil raamatukogust, mis teenindab audiovisuaal- või helikunsti õppesuunal tegutsevat õppeasutust, on vaba. Sealhulgas on Eesti Muusikaakadeemia, Balti Filmi- ja Meediakool, samuti üldhariduskoolid, kutseõppeasutused, Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool ja Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool.
Teiseks, raamatukogudes kohapeal kasutamiseks laenutamine on samuti vaba. Raamatukogud, arhiivid ja muuseumid saaksid eelnõu järgi õiguse laenutada heli- ja audiovisuaalseid teoseid kohapeal kasutamiseks, näiteks nii rahvusraamatukogu kui rahvaraamatukogud. Kõnealune erand ei hõlma Internetis kättesaadavaks tegemist nimetatud asutuste kaudu ja avalikku esitamist, näiteks filmide näitamist.
Kolmandaks, kojulaenutamisel on eelnõu järgi kaks piirangut. Heliteoste puhul saab raamatukogu õiguse hakata neid laenutama ühe aasta möödumisel heliteose Eestis levitamise algusest. Seda tähtaega võib fonogrammitootja ka lühendada. Levituse alguseks loetakse CD müügile tulekut Eestis. Audiovisuaalsete teoste puhul jäävad kehtima samad reeglid, mis kehtivas õiguses, ehk laenutamiseks peab saama litsentsi filmitootjalt. Raamatukogud soovisid ka erandit audiovisuaalsetele teostele, kuid filmitootjad olid selle vastu. Filmitootjatele on nende majandusmudelist tulenevalt oluline levi kontrollida. Nad ajastavad audiovisuaalse teose jõudmise kinolevisse, televisiooni ja renditurule selliselt, et oleks võimalik maksimaalselt tulu teenida. Kui filmitootja ainuõigust piirata, võib tekkida olukord, kus aktiivse rendiperioodi ajal on sama audiovisuaalne teos raamatukogu vahendusel kojulaenutuseks juba tasuta kättesaadav. Muusikatööstusele selline majandusmudel ei sobi ning riigil on selles vallas ka lihtsam õigusi piirata. Nende erandite tegemise ja toodud põhjendustega oli nõus ka õiguskantsler.
Eelnõuga kehtestatava ainuõiguse piirangu eest maksab riik esitajatele ja fonogrammitootjatele hüvitist Kultuuriministeeriumi eelarve kaudu, analoogselt tasuga, mida makstakse kirjandusteoste autoritele. Tasu suuruse arvutamisel võetakse aluseks heli- ja audiovisuaalsete teoste laenutamise aktiivsus. Tasu makstakse esitajale ja fonogrammitootjale ainult ühingute kaudu, sest individuaalne avalduste vastuvõtt oleks liiga keeruline administreerida. Ühingud, näiteks Eesti Esitajate Liit, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Interpreetide Liit ja Eesti Fonogrammitootjate Ühing, koguvad oma liikmete andmed kokku ning edastavad need Autorihüvitusfondile, kes arvutab tasu ja maksab hüvitise ühingule. Ühing otsustab, millisel viisil saadud tasu kasutatakse.
Lisaks tehakse eelnõuga seadusse mõned normitehnilist laadi parandused. Esiteks. Eelnõus on täpsustatud riigile pärimise teel üle läinud autoriõiguse teostamisest saadud tasust stipendiumi maksmise sätted. Autoriõiguse seaduse § 76 lisatakse täpsustus, mille järgi on esituse ja fonogrammitootja laenutushüvitis kogutav ainult ühingute kaudu. Tulenevalt 30. juunil 2006. aastal jõustunud seadusmuudatusest, mis muutis §-s 19 sisalduva loetelu numeratsiooni, tehakse tehniline muudatus § 803 4. lõikes sisalduvasse viitenormi.
Eelnõu §-ga 6 tühistatakse Kultuuriministeeriumi juures tegutseva autoriõiguse komisjoni kohustus esitada kaks korda aastas Vabariigi Valitsusele ülevaade autoriõigusalasest olukorrast Eestis. Võrreldes 1999. aastaga, mil autoriõiguse asjatundjate komisjon moodustati ning esimene ülevaade esitati, on õiguslik olukord olulisel määral muutunud. Komisjoni roll ja tegevus ei pea enam olema selline, nagu tingis olukord aastate eest. Eesti Vabariik on vahepealsel perioodil rakendanud seadusaktides kõik rahvusvaheliste lepingute ja Euroopa Liidu direktiivide nõuded. Praktikas ilmnenud probleemidest või rahvusvahelistest õigusaktidest tulenevat vajadust seadusakte täiendada tuleb nüüd ette väga harva. Komisjon jätkab tegevust lepitusmenetlejana. On kavas muuta autoriõiguse komisjon kultuuriministri määratavaks komisjoniks, kes peamiselt tegeleks kohtuväliste vaidluste lahendamisega. Selline muutus on aga võimalik pärast Justiitsministeeriumis väljatöötatud lepitusmenetluse raamseaduse jõustumist, mistõttu käesolev eelnõu komisjoni staatust ja pädevust veel täielikult ei muuda.
Need olid eelnõu olulisemad punktid. Soovin veel täpsustada seda tähtaega, mille kohta tehti valitsuse istungil eraldi märge ja mis valitsuse istungi ajal parandusena sisse viidi. Tähtaeg üks aasta hakkab kehtima sellest hetkest, kui teose helisalvestis on registreeritud ükskõik millises Eestis asuvas raamatukoguregistris, mis on avalik ja mis on Interneti-põhine. Siis on selgelt teada, mis kuupäevast see aasta jooksma hakkab. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, proua minister! Teile on ka küsimusi. Palun, kolleeg Toivo Tootsen!

Toivo Tootsen

Lugupeetud proua minister! Kas see võiks kergendada näiteks ka vaegnägijate olukorda? Nüüd antakse ju lisaks muusikale väga palju välja ka audioraamatuid, kas nad hakkavad neid raamatukogudest paremini kätte saama?

Kultuuriminister Laine Jänes

Jah, ma usun küll!

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Eiki Nestor

Austatud minister! Meie poole pöördus eile mitu raamatukogujuhti. Nende jaoks on see fonogrammiliste toodete – või kuidas te neid nimetasitegi – ehk plaatide piirangute kehtestamine täiesti arusaamatu. Nad väidavad, et Euroopas on selliseid piiranguid ja seda ka palju vähemal määral ainult kahes riigis: üks on vist Taani ja teine Iirimaa. Kuskil mujal neid üldse ei tunta. Nad leiavad, et kokkuvõttes toob see autoritele kahju, kui nende tehtud salvestisi üldse laenutada ei saa. Mida me peaksime raamatukogujuhtidele teie meelest ütlema?

Kultuuriminister Laine Jänes

Nagu ma juba ütlesin: läbirääkimisi fonogrammitootjate ja raamatukogude vahel on peetud juba päris mitu aastat. Ja konsensust ei ole siiamaani saavutatud. Seda seaduseelnõu ette valmistades olid jutuks erinevad tähtajad. Raamatukogud soovisid, et see tähtaeg oleks neli kuud, fonogrammitootjate soov oli, et seda tähtaega ei olekski – see oli nende maksimumsoov. Väga pingsate läbirääkimiste tulemusena jõuti lõpuks ühe aastani. See tähendab, et algul on võimalik laenutada ja kuulata muusikat kohapeal, ja kui aasta möödub, saab seda laenutada ka koju. See annab fonogrammitootjatele kindluse, et ajal, kui käib alles aktiivne müük, ei hakata fonogramme tasuta kopeerima, milleks teatavasti küll seadus luba ei anna, ent tehnilised võimalused on olemas. Nii et tuleb arvestada mõlema partneri huvisid. Loomulikult võiks riik ka otsustada, et absoluutselt kõik makstakse kinni. Aga see võib olla küllaltki suur raha, seda ei oska praegu prognoosida. Mis puutub autoritasusse, siis selleks on Kultuuriministeeriumi eelarvet tänavu suurendatud 500 000 krooni võrra. Seda tehti lootes, et see seadus jõuab siia juba varem.
Kuna väljamaksmise kord näeb ette, et seda tehakse iga aasta juunis eelmise aasta statistika alusel, siis tänavu juunis arvatavasti ei ole veel midagi välja maksta ja need autoriõigushüvitised jagunevad kirjanike ja teiste autorite vahel. Seda statistikat on võimalik hakata tegema seaduse jõustumise hetkest ja 2009. aastal saab juba väljamakseid teha. Sellise kompromissini on siis pooled praegu jõudnud.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Marek Strandberg!

Marek Strandberg

Mida tähendab: Eestis müügil? Sisuliselt võib helikandja rahvusvahelisse müüki tulekul igaüks selle Interneti kaudu Eestisse tellida ja selles mõttes ei ole Eestis müügil olemist võimalik kuidagi kontrollida. Teine aspekt on seotud sellega, et kui raamatukogu enesele mingi kandja soetab, siis ta laenab seda edasi mitte kasu saamise eesmärgil, vaid täiesti tasuta. Ta talitab nii, nagu võib endale kuuluva fonogrammiga talitada ükskõik milline inimene tänavalt. Selles mõttes ei ole piirang 4 kuud või isegi 1 aasta mitte mingil moel põhjendatud, edasilaenamine raamatukogus ei toimu kasu saamise huvides, vaid kultuurilevi huvides. Ja veel: kopeerimine on teatavasti keelatud. Me teame seda, ent nüüd üritame seda keeldu, mis on ilmselge ja seadusest tulenev, teatud moel veel forsseerida? See ei näi mõistlik. Mida te sellest arvate?

Kultuuriminister Laine Jänes

Siin oli päris mitu küsimust. Esiteks ma tahan täpsustada, et seda aastat hakatakse arvestama hetkest, kui teose helisalvestis on registreeritud ühes Eestis asuvas raamatukogus, mis kuulub kõikide raamatukogude vahelisse ühtsesse süsteemi. Teiseks on selge, et raamatukogud ei laenuta kasu saamise eesmärgil. Samas on raamatukogud – nii rahvaraamatukogud kui ka avalik-õiguslikud raamatukogud, milles on osaline riik – asutused, kelle kogu tegevust finantseerib riik. Kuna päris niisugust olukorda, et fonogrammitootjad lihtsalt toodavad ja keegi niisama kasutab nende autoriõigust, lubada ei saa, siis järelikult tuleks riigil võtta endale suuremaid kohustusi ja kõik kinni maksta. Seda aga eelarve ei võimalda, me ei ole veel nii rikkad. Seetõttu ongi peetud läbirääkimisi ja leitud kuldne kesktee. Ma ei leia ka seda, et oleks õige lihtsalt julmalt teatada fonogrammitootjatele, et teie asju laenutatakse rahulikult mis iganes hetkest välja ja mingit kompensatsiooni ei toimu. Autoritel on õigus oma intellektuaalsele omandile. See on ju see, mis neid toidab.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Erki Nool!

Erki Nool

Proua minister! Kus võiks olla see kuldne kesktee, millest te rääkiste? Näiteks paljudele filmitootjatele maksab riik kinni 50% või üle sellegi tootmiskulusid. Kui film on valmis, läheb see levisse. Kas oleks loogiline, et nendest autoritasudest saaks ka riik midagi, kui ta on tootmise kinni maksnud?

Kultuuriminister Laine Jänes

Ma arvan, et riik toetab erinevaid teenuseid, mis kultuuri edendavad. Väärtkultuur sageli iseseisvalt kasumit ei tooda ja hakkama ei saa. Ma küll ei usu, et riik peaks kuidagi mingit tasaarveldust tegema ja nõudma, et makske minu kaukasse raha tagasi. Filmitootjate ja filmilaenutuse puhul, nagu ma ka enne mainisin, toimib eraldi süsteem – videolaenutus. Selles mõttes ei ole need süsteemid sarnased. Riik ei saa konkureerida videolaenutustega ja pakkuda alternatiivset tasuta laenutust raamatukogudes. Seetõttu on need laenutused, mis puudutavad filmitootmist, kaetud litsentside ja lepingutega filmitootja ja raamatukogu vahel. Selleks saadakse raha Kultuuriministeeriumi eelarvest.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Toivo Tootsen, teine küsimus!

Toivo Tootsen

Lugupeetud proua minister! Ma ei taha siiski nõus olla arvamusega, et vaegnägijate olukord paremaks läheb. Uusi audioraamatuid nad ei saa koju laenutada tervelt aasta jooksul. Kas annaks midagi ette võtta, et nende inimeste olukord siiski tõepoolest paremaks läheks ja nad saaksid ka uut kirjavara endale koju kuulamiseks laenutada?

Kultuuriminister Laine Jänes

Seaduseelnõu on praegu Riigikogule esitatud sellisel kujul, ent kõik ettepanekud esimese ja teise lugemise vahel on teretulnud. Ma usun, et neid arutatakse komisjonides väga põhjalikult.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Erki Nool, teine küsimus!

Erki Nool

Mul on üks teistsugune küsimus filmide laenutamise kohta. Kas teie arvates ei ole Eesti filmide ja Eesti autorite puhul autoritasud liiga suured? Võtame näiteks videolevi kas või Elioni kaabeltelevisiooni kaudu. Kõik Ameerika filmid on suhteliselt odavad laenutada, aga Eesti vanad, ütleme, kultuurilises mõttes tähtsad filmid on märksa kallimad kui ükskõik mis muud linateosed, kuigi riik on need kinni maksnud, kõik on oma autoritasud ja honorarid saanud. Aga ikkagi jõuavad need lõpuks inimestele väga kallilt kätte. Miks see nii on? Kas autoritasud on liiga suured?

Kultuuriminister Laine Jänes

Väärtkultuur ongi kallis.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Hannes Rumm!

Hannes Rumm

Lugupeetud minister! Mul on teile selline küsimus: millises proportsioonis praegu need autoritasud jagunevad kirjanike ja teist tüüpi autoritasude saajate vahel?

Kultuuriminister Laine Jänes

Praegu on niisugune olukord, et raamatute puhul saab ühe laenutuse eest – see on küll naeruväärselt väike summa – 7 krooni. See jaguneb selle teaviku kõikide autorite vahel, kaasa arvatud kujunduse autor. Mis puutub fonogrammitootjatega tehtavatesse lepingutesse, siis nende puhul saab nii autor, esitaja kui ka fonogrammitootja igaüks eraldi iga laenutuse pealt 7 krooni. Nii on praegu arvestatud.

Esimees Ene Ergma

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, proua kultuuriminister! Palun nüüd ettekandeks kõnetooli kultuurikomisjoni liikme kolleeg Lauri Vahtre!

Lauri Vahtre

Austatud kolleegid! Käesolev eelnõu on tüüpiline näide sellest, kuidas elu ja tehnika ning inimvaimu areng toob kaasa vajaduse uue regulatsiooni järele ja paneb meie ette probleeme, mille peale me mõne aasta eest mõeldagi ei osanud.
Kultuurikomisjon arutas seda eelnõu esmaspäeval, 14. jaanuaril. Arutelus võeti läbi enam-vähem kõik need probleemid, mis tõstatati ka siin proua kultuuriministrile küsimusi esitades. Komisjoni arutelu keskendus, täpselt samuti nagu siin, küsimusele fonogrammide ehk helikandjate laenutamisest. Aga kuna oli selge, et ei pea mingisugust lõplikku otsust langetama, siis toimus see rohkem vaba mõttevahetuse korras, kus minu arvates ei ilmnenud mingeid erilisi maailmavaatelisi süvavastuolusid, vaid kõneldi sellest, kuidas reguleerida asjad nii, et see oleks õiglane nii muusika loojate, produtsentide kui ka raamatukogude ja tarbijate suhtes.
On selge, et inimesel peab olema ligipääs kultuuriväärtustele, ja raamatukogud teenivad seda eesmärki ilmselgelt. Samas on selge ka see, et raamatute ja helisalvestiste vahel valitseb oluline erinevus. Nimelt, kui inimene läheb raamatukokku, võtab sealt raamatu ja loeb selle läbi, siis – statistikat pole küll tehtud, aga ma oletan, et 99% juhtumitest – ta pärast seda enam sama raamatut poest ei osta. On iseenesestmõistetav, et kerkis üles mõte hakata laenutuste pealt maksma autoritele hüvitist nagu saamata jäänud tulu pealt.
Muusikaga on asi ühest küljest samasugune, teisest küljest erinev. Muusika kuulamine koju laenutatud kettalt võib mõjuda just nimelt risti vastupidi: inimene laenutab endale plaadi, kuulab selle kodus läbi ning läheb siis poodi ja ostab selle endale. Meeldivat muusikat võib kuulata sadu kordi, aga meeldivat raamatut ei loeta sadu kordi. Isegi mina ei ole "Kolme musketäri" lugenud sadu kordi, vaid kõigest kümneid.
Selliste argumentide keskel ekseldes otsis komisjon oma teed ja jäi samuti mõnevõrra nõutuks probleemi ees, mida teha selle keeluaastaga. Meie käsutuses olid andmed Taani kohta, kus on tuvastatud, et keeluaja – seal vist küll 6 kuud – kehtestamine ei mõjutanud plaatide läbimüüki. Ja samas on meil kõrval muusikatootjate ühingu seisukoht: nemad nõuavad seda keeluaega väga kindlalt. Nüüd on päris selge, et kui me tahame sellises olukorras pädevat otsust langetada, peaks meil olema kasutada mingi enam-vähem representatiivne statistika või uuring selle kohta. Kõigepealt: kui palju ühte keskmist CD-plaati laenutatakse aasta jooksul, kui palju sellest tehakse kodus koopiaid ja kui palju nendest koopiatest tehakse koopiaid. Kuni meil seda statistikat ei ole, võime me ainult oletada. Sellesse valdkonda puutuvad rahavood ja infohulgad ei ole küll teab mis suured, kuid iga üksikisiku jaoks, iga autori või tootja jaoks on need siiski olulised. Nii et sellega tuleb arvestada.
Kuna sisulist otsust langetada ei tulnud, siis me lihtsalt nentisime, et diskuteeritavad on endiselt kõik lahendused: kas sätestada too aastane keeluaeg, üldse mitte sätestada keeluaega või sätestada mingisugune vahepealne keeluaeg. See võiks selguda järgneva menetluse käigus.
Kui me aga ei saagi mingeid enam-vähem täpseid andmeid ühe CD-plaadi saatuse kohta esimese aasta jooksul, siis tuleb arvestada huvitatud osapoolte seisukohti ja leida mingi kompromiss. Sel juhul me saame seaduse, mis pole tüüpiline mitte ainult selles mõttes, nagu ma alguses ütlesin, et tehnika progress on ta meie lauale toonud, vaid ka selles mõttes, et me peame lahendama probleemi suures osas katse-eksituse meetodil, otsides mingi kompromissvariandi ja siis lihtsalt jälgides, kuidas see toimima hakkab. Aga seda öeldes ma tõttasin sündmustest ette.
Kultuurikomisjon otsustas teha ettepaneku esimene lugemine lõpetada ja määrata  muudatusettepanekute tähtajaks 6. veebruari 2008 kell kuus õhtul. Ma tänan!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Lauri Vahtre! Teile on ka küsimusi. Palun, kolleeg Hannes Rumm, teine küsimus!

Hannes Rumm

Lauri, ma alustan komplimendiga. Sa oled ise suurepärane kirjanik, paljude teavikute autor ja seetõttu isiklikult kursis sellega, kuidas praegune süsteem töötab. Ma palungi sul mitte komisjoni, vaid enda seisukohast arvamust avaldada, kui hea või halb praegune süsteem on olnud ja milliseks see sinu oma kogemuse põhjal võiks muutuda, kui me selle eelnõu heaks kiidame?

Lauri Vahtre

Praegune süsteem on minu meelest hea. Minule oli ta lihtsalt, kuidas ma ütlen, meeldiv üllatus. Ma olen iga aasta saanud autoritasude hüvitist nii oma raamatute kui tõlgete pealt. Aga nagu ma ütlesin, muusika on teistsuguse spetsiifikaga valdkond, ja see tahab reguleerimist. Kuidas kõik välja kukub, pole muidugi kuigi hästi teada. Me peame arvestama ka seda, et muutub raamatukogu enda positsioon muusika laenutamisel. Kogu aeg käib ju võistlus Internetiga, mitte ainult pood ja raamatukogu ei seisa kõrvuti, nagu see raamatute puhul on. Siin on kolmas osapool Interneti näol ka olemas ja kui see piltlikult öeldes kõik alla neelab, siis ei ole praegu kõneks oleval väiksel vastuolul enam suurt tähtsust.
Nii et autorihüvitiste süsteem on arenev süsteem. Ta on minu meelest hästi alustanud. Asjalikud inimesed on seda teinud ja nüüd üritatakse seda ajakohastada. Ning meie peame sellele kaasa aitama.

Esimees Ene Ergma

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Lauri Vahtre! Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 6. veebruar 2008 kell 18. Seaduseelnõu 178 esimene lugemine on lõppenud.


3. 14:34 Välismaalaste seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (183 SE) esimene lugemine

Esimees Ene Ergma

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Palun ettekandjaks siseminister Jüri Pihli!

Siseminister Jüri Pihl

Lugupeetud Riigikogu liikmed! Et muudatused selgemad oleksid, oleme ette valmistanud mõned slaidid, mida püüame siin ka näidata. Vabariigi Valitsus on esitanud välismaalaste seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu ja välistööjõu Eestis töötamise regulatsiooni.
Välismaalastest tööjõu kasutamisel Eestis on kaks võimalust: esiteks ajutine Eestis viibimine töötamise eesmärgil ja teiseks Eestis elamisloa alusel elama asumine töötamise eesmärgil. Kui me vaatame esimest võimalust, siis Eestis ajutise töötamise võimaldamine põhineb eeldusel, et teatud kutsealadel ajutine – kuni 6 kuud aasta jooksul – töötamine ei ohusta Eesti tööjõuturgu. See ei vähenda Eesti elanike võimalusi Eestis tööd leida ja tööandja võib tööle võtta nii Eesti elaniku kui otsida tööjõudu väljastpoolt Eestit. Ajutise töötamise korral eeldatakse, et pärast selle lõppemist inimene lahkub Eestist. Ajutiselt Eestis töötada võivate välismaalaste arv ei ole arvuliselt piiratud ega seotud riigipoolse hinnanguga tööjõuturule. Piirangud on seotud konkreetsete kutsealadega ja eelnõu kohaselt täiendavalt makstava palgaga. Nüüd tehtavatest muudatustest.
Korrigeeritakse nimekirja. Eelnõu kohaselt jäetakse nende isikute nimekirja puhul, kes võivad ajutiselt Eestis töötada, registreerides oma töötamise KMA-s, välja alused, mida ei ole praktikas kasutatud. Teiseks kaotatakse siseministri otsuse nõue. Kehtiva seaduse kohaselt ei ole üldjuhul vaja KMA-le lühiajalise töötamise registreerimiseks anda täiendavat hinnangut Eesti tööjõuturu olukorrale, seda just vaatevinklist, kas sellele töökohale oleks võimalik leida tööjõudu ka Eestis või Euroopa Liidus olemasoleva elanikkonna hulgast või mitte. Erandiks on kehtiva seaduse kohaselt ainult seadmete paigaldajad või oskustöölised. Eelnõu kohaselt ei ole ka seadmete paigaldaja või oskustöölise lühiajaliselt Eestis töötamiseks vajalik Vabariigi Valitsuse liikme ettepanek ega siseministri otsus. Seega riikliku huvi hindamine Vabariigi Valitsuse liikme poolt ja siseministri otsus asendatakse makstava töötasu nõude kehtestamisega nagu ka ülejäänud kutsealadel.
Mis puutub makstava töötasu suurusse, siis kehtiva seaduse kohaselt ei ole ajutise töötamise korral makstava töötasu suurus reguleeritud. Eelnõu kohaselt tuleb maksta tasu, mille suurus on võrdne vähemalt Statistikaameti poolt viimati avaldatud tööandja sektori aasta keskmise brutokuupalgaga. Tasu ei tohi olla väiksem kui Statistikaameti poolt viimati avaldatud Eesti aasta keskmise palga ja koefitsiendi 1,24 korrutis. Siin on ära toodud ka juhised.
Seaduses on kirjas lühiajalise Eestis töötamise registreerimisest keeldumise alused. Neid on kaheksa ja need on slaidil ka näha. Kui me vaatame viimase kolme aasta statistikat, siis näeme, et positiivsete otsuste arv on järjest kasvanud ja see ei erine kuigi palju taotluste arvust. Ära on toodud ka see arv, mida Vabariigi Valitsuse liige on taotlenud ja mille kohta siseminister on teinud vastava otsuse. See on siin säärane võib-olla lihtsustav moment.
Kui vaadata teist võimalust, Eestisse töötamise eesmärgil elama asumist, siis see on võimalik üksnes juhul, kui nõutavate oskuste ja kvalifikatsiooniga tööjõudu ei ole Eesti ega Euroopa Liidu elanikkonna hulgast võimalik leida. Selles osas kehtivad arvulised piirangud. Eestisse töötamise eesmärgil elama asumine on arvuliselt piiratud sisserände piirarvuga. Praeguses seaduses on see kuni 0,05%, aga selle eelnõuga tõstetakse 0,1% peale. Varem võis siseminister inimesi selle 0,05% alt ka välja tõsta, uue seaduse puhul sellist võimalust ei ole. Mis puutub sisserände piirarvu, siis eelmisel aastal oli see 686 ja täitus detsembrikuus esimest korda. Valitsus peaks homme kehtestama 2008. aasta piirarvu, milleks on pakutud 677. Sisserände piirarvu väliselt saavad Eestis töötada USA ja Jaapani kodanikud, pluss eesti rahvusest inimesed ja isikud, kel juba on Eestis elamise luba muul alusel.
Tehtavad muudatused on välja toodud slaidil 9. Osa isikukategooriate puhul tehakse erand: ei pea taotlema elamisluba välisesindusest. Lisaks juba olemasolevale nimekirjale isikutest, kes saavad taotleda elamisluba siseriiklikult, täiendatakse seda nimekirja veel selliste isikutega nagu loominguline töötaja, õpetaja, õppejõud ja teadustöötaja, sportlane, treener jne. Eelnõuga kitsendatakse nende isikute gruppi, kelle tööle võtmiseks ei ole vaja Tööturuameti luba ega avalikku konkurssi ja kelle suhtes ei kehti ka palganõue. Siin on välja toodud kümme kategooriat. Samamoodi on uues seaduseelnõus ka makstava töötasu suurus, mille puhul kehtib samuti koefitsient 1,24 nagu seni. Muutub lühemaks Tööturuameti loa andmise avaliku konkursi tähtaeg: kahe kuu asemel hakkab see olema kolm nädalat. Kirjas on ka tähtajalise elamisloa pikendamise alused. Kui te vaatate pikendamistaotluste arvu 2005–2007, siis te näete, et see on vähenenud. Aga lisaks sellele on olemas teisedki alused.
Nüüd arvulistest piirangutest. Nii praeguse seaduse kui ka eelnõu kohaselt kehtib elamislubade andmisel töötamiseks sisserände piirarv. Eelnõuga suurendatakse sisserände piirarv kahekordseks: 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast. Samas kaob siseministril võimalus isikuid piirarvu alt vabastada. Tööjõu vajaduse prognoos on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi andmetel Eestis 650 000 inimest ja eriti see lähiaastatel ei tohiks muutuda. Täiendav vajadus on umbes 15 000 ja sellest seadusmuudatused ka lähtuvad.
Võib-olla näitaks veel mõnda slaidi. Slaidilt 17 näeb Eesti elanikkonna koosseisu, elamisloa ja Eesti kodakondsuse andmise otsuseid. See annab ehk laiema pildi kõnealusest seadusest.
Mõningaid muudatusi on vaja Schengeniga liitumise ja viisaregistri kehtestamise tõttu. Siia alla kuuluvad sõrmejälgede võtmisega seotud muudatused. Välismaalane tuleb daktüloskopeerida esmakordsel viisa saamisel. Meil on see valmidus olemas 2007. aasta sügisest ja kui viisaregister rakendub, siis hakatakse seda ka kasutama. Seaduseelnõus on välja toodud, et need punktid rakenduvad viisaregistri ehk VIS-i rakendamisega. Suur tänu!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, lugupeetud minister! Kas on küsimusi ettekandjale? Palun, kolleeg Jaanus Marrandi!

Jaanus Marrandi

Lugupeetud härra minister! Me mõõdame väga hoolega neid inimesi, kes võiksid Eestisse tööle tulla – täpsed kvoodid jne. Aga samas pole meil peaaegu mingit ülevaadet sellest, kui paljud lähevad meilt väljapoole Eestit tööle. Muidugi tuleneb tööjõu vaba liikumine tingimustest Euroopa Liidus, aga kas meil siiski ei peaks olema sellestki ülevaade? See on meie jaoks väga tundlik teema, seda kas või põhjusel, et me tahame ju oma rahvastiku- ja tööjõuprotsesse täpsemalt hinnata. On olemas kindlasti ka seadusandlikud võimalused teada saada, kui palju ühes või teises Euroopa Liidu riigis Eestist läinud inimesi töötab ja kus nad töötavad. Põhimõtteliselt on ilmselt ka tööjõu vaba liikumise tingimustes võimalik niisuguseid andmeid saada. Kas teil on mingeid mõtteid, et niisuguseid käike teha?

Siseminister Jüri Pihl

Ma natuke aega tagasi ütlesin siin teie erakonna küsimustele vastates, et riik jälgib oma inimesi väga palju, kasutab selleks erinevaid võtteid ega lase neil teha oma igapäevaseid toimetusi. Euroopa Liidu põhimõte või põhiväärtus on ka inimeste vaba liikumine. Aga kindlasti tuleb seda jälgida, võib-olla edasi arendada ja katsuda seda monitoorida. Aga ma kahtlen selles, et me saaksime Euroopa Liidu sees sajaprotsendiliselt jälgida, kus keegi parajasti on. Euroopa Liidu kodanik saab ju igal pool tööle kandideerida. Ja kas see ongi tähtis, kuhu meie inimesed lähevad. Tähtsam on, et nad jääksid ikkagi Eestisse – see on meie suurem eesmärk.  Nagu siin on öeldud: 650 000 inimest on. Eks neid ole välja läinud ja eks neid tuleb ka tagasi. Väga palju sõltub ikkagi palgavõimalustest ja muudest arenguvõimalustest. Aga inimesed on ikka liikunud ja säärast totaalset kontrolli ma natuke pelgaksin.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Olga Sõtnik!

Olga Sõtnik

Austatud härra minister! Kas te saaksite natukene seletada, kust on võetud see koefitsient 1,24, millega tuleb keskmist palka korrutada, et saada miinimumtasu, mis tuleb võõrtöötajatele maksta?

Siseminister Jüri Pihl

Euroopa Liidu liikmesriigina on meie eelistus muidugi leida vajalikud inimesed Euroopa Liidu kodanike hulgast. Ja alles siis, kui on vaja kedagi väljastpoolt võtta, tuleb ettevõttel kaaluda võimalust ja valmisolekut selle pärast ka rohkem maksta. Nii ongi mõeldud, et see palk ei oleks väga kõrge ega ka väga madal, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on arvanud, et 24% kõrgem oleks kuldne kesktee.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Evelyn Sepp!

Evelyn Sepp

Võõrtööjõu sissetoomise koefitsiendi suurendamisel on kindlasti mitu nägu. Kui me vaatame Euroopa riike, siis on selle mõju olnud alguses võib-olla positiivne, aga mõnekümne aasta pärast on see ühiskonnas emotsionaalselt tekitanud väga palju pingeid. Kas ministeerium või Vabariigi Valitsus on kaalunud mõjusid, mis piirarvu tõstmisega võivad Eesti ühiskonnas kaasneda? Kuidas te nendeks võimalikeks ohtudeks valmistute?

Siseminister Jüri Pihl

Eks siin ole kaks poolt. Ühelt poolt see, et riiki tööle lubatud inimestega võib tõesti alati probleeme tekkida. Teiselt poolt vajab meie majandus täiendavaid töötajaid. Nende kahe poole kaalumisega on jõutud lahenduseni, et piirarv ei suurene ja siseministrilt võetakse võimalus seda 0,05% piirarvu suurendada 0,1-ni. Võib-olla pole tänapäeval vaja piirarvu suurendada, kui see läheb juba üle 0,05%. Ega ta ju tegelikult ei suurene – lõppsumma on 0,1. Võib-olla siseministrid on olnud konservatiivsed, nad pole väga palju üle 0,05% lasknud minna. Nagu te slaidilt nägite, meil on ka väga palju muid aluseid, kuidas inimesed Eestisse legaalselt tööle saavad.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Jaanus Marrandi, teine küsimus!

Jaanus Marrandi

Lugupeetud härra minister! Loomulikult ei pea ka mina mõistlikuks, et hakkaks toimuma selline suure venna kontroll inimeste liikumise üle. See on elementaarne ja nii ma seda asja ka ei käsitlenud. Samas on see üsna absurdne, kui me ei tea absoluutselt, kuidas inimesed liiguvad. Ühes lehes pakuti hiljaaegu, et üle 200 000 Eesti inimese töötab kuskil mujal. Täna tuli rahvastikuminister infotunnis välja arvuga 30 000 – 40 000. Olen kindel, et sellistes vanades demokraatiamaades nagu näiteks Soome on asjaomased regulatsioonid olemas ja neil on üsna täpne ülevaade, kus inimesed töötavad ja kuidas nad töötavad. Ma tuleksin selle juurde ikkagi tagasi, et oleks mõistlik – loomulikult demokraatlike meetoditega – saada meilgi ülevaade, kui palju Eestist inimesi välja läheb. Siis oleks võimalik adekvaatseid samme astuda kas või nendesamade kvootide suurust määrates.

Siseminister Jüri Pihl

Rahvastikuregister võiks olla selline koht, kus on andmed inimeste kohta, kes on Eestis sündinud ja Eestist välja liikunud. Me teemegi praegu vastavaid seadusmuudatusi ja püüame arendada selle protsessi jälgimiseks demokraatlikku võimalust. Igal juhul, kui nad soovivad seda teha, siis nad saavad sinna selle kajastamist panna. Sellega tegeldakse.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Evelyn Sepp, teine küsimus!

Evelyn Sepp

Ma täpsustaksin oma eelmist küsimust, kuna ma ei saanud sellele vastust. Praegu  ja ilmselt ka lähitulevikus on võõrtööjõu sissetoomine majanduslikus mõttes kahtlemata põhjendatud ja vajalik – küsimus ei ole selles. Nii Saksamaa kui Rootsi on omal ajal samamoodi ise võõrtööjõudu sisse kutsunud, et oma rahvamajandust arendada. Paratamatult toob see kaasa selle, et nende inimeste osakaal, kes riiki püsivalt elama jäävad, suureneb. See on paratamatu trend. Minu küsimus puudutas seda, mida on Vabariigi Valitsus teinud, ennetamaks neid emotsionaalseid mõjusid, mis ka Eestis selle protsessi tõttu kahtlemata ilmnema hakkavad. Ma pean silmas meie väga sallimatut suhtumist võõrastesse kultuuridesse ja rahvastesse, võõraviha ilminguid, mis meil juba praegu täiesti olemas on ja millega peab niikuinii tegelema. Palun sellel foonil vastust!

Siseminister Jüri Pihl

Esiteks me oleme ikkagi väga konservatiivsed, kui laseme kedagi Eestisse töötama ja töölubasid välja anname. Kui me räägime arvust 677 ja kui me selle ka kahega korrutame, jääme ikkagi väga konservatiivseks võrreldes sellega, mis toimub teistes Euroopa Liidu riikides. Võtame või Hispaania, kuhu on viimaste aastate jooksul tööle läinud poolteist miljonit inimest väljastpoolt EL riike. On siiski olemas keeldumise alused – ja päris pikad. Sedagi analüüsitakse põhjalikult, kas on olemas oht, et kui inimesed on siia lühiajaliselt tööle tulnud, siis nad enam ei tahagi ära minna. Seda monitooritakse nii, kuidas seadused ette näevad ja võimaldavad.
Nii et ma ei näe siin erilist julgeolekuohtu. Kui me vaatame elamislubade arvu, mis igal aastal antakse, siis lühiajalisi anti näiteks 2007. aastal 4065 ja pikaajalisi 3068. See 677 on kuskil 15% sellest hulgast. Ma veel kord ütlen: me jääme äärmiselt konservatiivseks ja oleme selles osas ettevaatlikud.

Esimees Ene Ergma

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra siseminister! Palun nüüd ettekandeks kõnepulti põhiseaduskomisjoni liikme kolleeg Vilja Savisaare!

Vilja Savisaar

Austatud proua esimees! Head kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutas välismaalaste seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu oma kahel istungil. Esimest korda 14. jaanuaril ja sellel istungil tegi põhiettekande siseminister Jüri Pihl. Osalesid veel Siseministeeriumi nõunik Jarno Laur ning Siseministeeriumi kodakondsus- ja migratsioonipoliitika osakonna peaspetsialist Veronika Kaska. Sellel istungil võttis minister nagu tänagi läbi kõik muudatused, mis selle eelnõuga tahetakse läbi viia. Komisjoni liikmetel oli kõikide nende muudatuste kohta ka küsimusi. Ennekõike puudutasid need aga kvoodi muutmist 0,1%-ni. Avaldati kahtlust, kas selline kvoodi suurendamine ei anna võimalust Eestisse odavat tööjõudu sisse tuua.
Oli küsimusi ka selle kohta, millest on tingitud ja mis muudatusi toob kaasa see, kui me tööjõu otsimise aja lühendame seniselt kahelt kuult 30 päevani. Kas see aeg on ikkagi piisav ja kas nii kiiresti saab korraldada rahvusvahelist hanget? Ning kuidas muudab võõrtööjõu sissetoomise koefitsiendi kasv kohaliku tööjõu seisu? Minister ja tema ministeeriumi töötajad andsid meile selle kohta selgitusi. Komisjoni liikmed nendega päris rahule ei jäänud.
Otsustati teha ettepanekud tuua eelnõu täna saali esimesele lugemisele ja esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute tähtaeg lepiti kokku, aga siiski soovisid komisjoni liikmed ära kuulata veel Tööturuameti ja Eesti Ametiühingute Keskliidu inimesed, samuti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajate arvamuse sellest eelnõust.
21. jaanuaril toimunud komisjoni korralisel istungil võtsidki eelnõu järjekordsest arutelust osa Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Harri Taliga ja palgasekretär Kaja Toomsalu, Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Tarmo Kriis, Tööturuameti peadirektor Tiina Ormisson, Siseministeeriumi kodakondsus- ja migratsioonipoliitika osakonna peaspetsialist Veronika Kaska, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluse talituse peaspetsialist Kadri Mats ja analüüsitalituse juhataja Lauri Tammiste. Komisjoni liikmed esitasid need küsimused veel kord nendele spetsialistidele ja enamikus saadi ka vastused. Komisjon jäi oma seisukohtade juurde, et anda eelnõu täna esimesele lugemisele, esimene lugemine lõpetada ja teha Riigikogu juhatusele ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 6. veebruar kell 18. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Vilja Savisaar! Kas on küsimusi ettekandjale? Palun, kolleeg Tarmo Kõuts!

Tarmo Kõuts

Hea ettekandja! Kas komisjonis oli kõne all ka selle eelnõu mõju meie kutseharidusele? Ei ole ju saladus, et odava tööjõu lihtne Eestisse toomine on pärssinud niisuguse strateegilise eriala arendamise Eestis, nagu seda on laevaehitus?

Vilja Savisaar

Otseselt eelnõu mõju kutseharidusele komisjonis üles ei kerkinud. Küll oli korduvalt juttu just odava tööjõu sissetoomise võimalusest, see puudutas eriti koefitsiendi tõstmist 0,05%-lt 0,1-ni. Spetsialistid aga kinnitasid, et tegelikult hoiab ohu ära too kõrgem palganõue, 1,24 Eesti keskmist palka. Iga raha lugev tööandja ei ole seetõttu valmis odavat ja lihtsat tööjõudu sisse tooma.
Mis aga näiteks laevakeevitajatesse puutub, siis jah, ma tean, et see on olnud Eestis suur probleem ja kahjuks ka riiklik kutseõppesüsteem selleks elukutseks noori ei koolita. Mõni aasta tagasi Tallinna linn võttis selle enda kanda ja Kopli ametikoolis püütakse neid välja õpetada. Esimene lend lõpetas eelmisel aastal. Ma ei tea, kui palju on see leevendanud Balti Laevaremonditehase tööjõupuudust, kõik need elukutsed nõuavad ju pikka koolitust. Samas me teame, et ka praegu sõltuvad Balti Laevaremonditehase tellimused sellest – sellest oli ka komisjonis juttu –, kui palju sääraseid inimesi nad saavad kas sisse tuua või Eestist leida, kes on suutelised laevaehituses vajalikke keevitustöid tegema.

Esimees Ene Ergma

Väino Linde, palun!

Väino Linde

Hea ettekandja! Esiteks tänan põhjaliku ettekande eest, kuidas seda eelnõu põhiseaduskomisjonis arutati. Aga kas te võiksite veel kord kokku võtta, kuidas eri osapooled – Tööturuameti esindaja, tööandjate esindajad, töövõtjate esindajad ja ka ministeeriumi esindajad – tolles eelnõus selle ühisosa leidsid? Milline oli nende seisukoht selles küsimuses?

Vilja Savisaar

Katsun lühidalt teha, sest tegelikult me kulutasime sellele arutelule isegi rohkem kui tunni. Aga nagu mina aru sain, oli konsensus eelnevalt saavutatud ja komisjonis meile sellest ülevaade antigi.
Tööturuamet oli nõus sellega, et töö otsimise aeg lüheneks kahelt kuult 30 päevani. Nad põhjendasid seda nii, et selle aja jooksul on võimalik Euroopa Liidu riikides tööotsing läbi viia. EURES-e programmide kaudu on võimalik üheaegselt kõikides Euroopa Liidu riikides vakantset töökohta näha ja kui selle aja jooksul keegi annab vähemalt indikatsioonigi, et ta on sellest töökohast huvitatud, siis kogu menetlus pihta hakkabki.
Mis oli senise seaduse põhiprobleem? Tööturuametil oli aega kaks kuud vakantset töökohta üleval hoida. Alles pärast seda hakkas Kodakondsus- ja Migratsiooniamet oma toiminguid tegema. Lõppkokkuvõttes võttis vana seaduse järgi ühe töölise sissetoomine aega ligi 6–7 kuud. Uue seaduse vastuvõtmisel võib see aeg lüheneda 2–3 kuuni.
Seda eelnõu toetas Tööturuamet ja toetas ka Tööandjate Keskliit. Meil on tõepoolest puudus kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistidest. Selle seadusega on ette nähtud ka kõrgem töötasu säärastele spetsialistidele ja kohaliku tööturu huve see kuidagi ei riiva. Tööandjate Keskliit muidugi päris rahul ei olnud. Nende ettepanek oli maksta väljast tulnutele erialasisest keskmist palka, Rahandusministeerium aga tegi ettepaneku, et see palk võiks olla Statistikaameti arvutatud Eesti keskmine palk korrutada 1,24-ga. Aga tööandjad andsid järele ja nõustusid seda koormat enda peale võtma.
Sellised olid konsensuslikud otsused, mis eri osapooled langetasid.

Aseesimees Jüri Ratas

Rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esindaja Jaanus Marrandi!  Palun, kolm lisaminutit!

Jaanus Marrandi

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonil põhiseaduskomisjonis esindajat ei ole. Olgu siis meie seisukohad siit kõnetoolist lühidalt välja öeldud. Välismaalaste seaduse muutmist puudutav eelnõu on kindlasti kõigi Eesti inimeste jaoks üsna keerulise tähendusega ning nagu ma kuulnud ja protokollidest lugenud olen, väljendasid seda ilmselt ka arutelud, mis toimusid põhiseaduskomisjonis.
Tegu on päris kindlasti probleemiga, millel on kaks otsa. Üks on see, et meie tööjõuturul on teatud inimestest väga suur puudus – olgu need siis inimesed, kes võiksid tegelda infotehnoloogiaga, või siis needsamad keevitajad või ka päris lihtsad põllumajandustöötajad. Nendest on väga selgelt puudus. Teisalt on meil olukord, mille kohta ma härra ministrile mitu küsimust esitasin: me ei tea, kui palju Eesti inimesi töötab kuskil mujal Euroopas. Me ei ole eriti midagi teinud, et need inimesed võiksid siinsamas Eestis edasi töötada ja et meil oleks üldse ülevaade asjade seisust. Meil on tõepoolest avatud Euroopa Liidu tööturg. Mitte ainult siit ei saa mujale minna, vaid mujalt saab ka Eestisse tulla. Ma arvan, et ka need võimalused ei ole hästi ära kasutatud. Selles valdkonnas on üsna palju tööd vaja ära teha.
Nüüd jõuame Eesti ühiskonna jaoks väga oluliste teemade juurde, ma nimetaksin neid koondnimega "integratsiooniteemad". Me teame, et Eestis on meile lähedase kultuuriga Euroopa Liidu riikidest, näiteks Bulgaariast ja Rumeeniast, tulnud tööinimestega juba praegu probleeme. Inimeste arusaamad on teistsugused ja nad ei suuda täpselt Eesti ruumis orienteeruda ja siin hästi kohaneda.
Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni seisukoht on, et me ei tohiks kogu integratsiooniteemasse väga kergekäeliselt suhtuda. Igal juhul on see teatud mõttes Pandora laeka kaane rohkem paotamine, kui me seda oleme seni teinud. Ega pilt, mis meile sealt laekast vastu vaatab, väga meeldiv ei ole. Me mäletame, et vähem kui aasta tagasi lahvatasid Eestis üsna tõsised probleemid – probleemid inimestega, kes on siin elanud vahest aastakümneid, ent keda me pole suutnud Eesti ühiskonda integreerida. Kui me seda kaanekest veelgi rohkem uute kvootide abil paotame, siis tekitab see edaspidiseks täiendava surve. Meil võivad tekkida küllalt suured probleemid. Usulised ja üldse kultuurilised arusaamad on ju nii erinevad.
Kui püüda neid kahte otsa kokku viia, siis kus võiks olla keskkoht? Kõigepealt peaksime muutma suhtumist. 1990. aastate alguses suhtusime väga pealiskaudselt näiteks narkomaania- ja aidsiteemasse. Lootsime, et meil ei kerki need küsimused mitte kunagi üles. Nüüd oleme fakti ees, et me alahindasime neid. Ka integratsiooniprobleeme oleme me äärmiselt alahinnanud. Kui meil on niigi raskusi n-ö pikaajaliste immigrantidega, siis ei tohi me enam lisaprobleeme juurde tekitada. Samas on Eesti ühiskond viimastel aegadel, viimase mõne aastaga rohkem suletusse nihkunud. Igasuguste küsitluste puhul ilmnenud võõraviha on Eestis märkimisväärne.
Need on küsimused, millele peaksime kõigepealt vastused leidma, asjakohased meetmed rakendama ja siis võib-olla hoopis teiste teadmiste ja teiste arusaamadega, tolerantsematena, arusaavamatena tööjõu sissetoomise kvootide juurde tagasi tulema. Ma olen täiesti kindel, et meie tööjõuturu olukorda arvestades ei saa neist teemadest kuidagi mööda minna.
Praegu on Rahvaliidu fraktsioon seisukohal, et me ei ole veel valmis lubama võõrtööjõu sissetuleku märkimisväärset suurendamist. Me peaksime tegelema asjadega kompleksselt. Kõigepealt tuleks saada ülevaate tööjõuturu olukorrast laiemalt – kui palju inimesi läheb välja, missugused on võimalused Euroopa Liidu turult inimeste siia tulekuks – ja siis saab tulla tagasi kvootide suurendamise juurde ja muud rasket mõttetööd nõudvate tegevuste juurde. Eestimaa Rahvaliit kutsub selle eelnõu valguses Riigikogu üles ettevaatlikkusele ja hoiatab pinnapealse lähenemise eest. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 6. veebruar 2008 kell 18. Eelnõu esimene lugemine on lõppenud ja ka kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine on  lõppenud.


4. 15:10 Kriminaalhooldusseaduse, vangistusseaduse ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu (169 SE) esimene lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Läheme neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalhooldusseaduse, vangistusseaduse ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks justiitsminister Rein Langi!

Justiitsminister Rein Lang

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Etteruttavalt olgu öeldud, et Justiitsministeeriumi tööplaanis on aastaks 2008 kavandatud umbes 40 eelnõu. Seega soovin ma teile jõudu ja teravat mõistust nende menetlemisel!
Aga nüüd tänase asja juurde. Algatuseks on mul heameel öelda, et tegemist on väga hea seaduseelnõuga. Sellel on kaks eesmärki. Esimene neist on kriminaalhoolduse liitmine vanglasüsteemiga ja teine on vangistusseaduse täiendamine, et parandada vangistuse eesmärkide saavutamist. Justiitsministeeriumi kavade kohaselt hakkavad praegu maakohtutes töötavad kriminaalhooldajad alates 1. juunist 2008 töötama vanglasüsteemis. Kriminaalhoolduse liitmiseks vanglatega on mitmeid kaalukaid argumente. Karistuse täitmise seisukohalt on kriminaalhooldus loogiline jätk vangistusele, katseaja läbimine pärast teatud osa vangistuse kandmist on välisriikidegi praktikas üsna tavapärane. Isiku vanglast vabastamine kogu karistuse kandmise järel ei ole ühiskonnale turvaline, kuna puudub võimalus isiku käitumise üle kontrolli teostada. Sellele on viidanud ka Riigikontroll oma erinevates soovitustes. Samuti saab liitmise tulemusena tõhusamalt arendada vanglate ja kriminaalhoolduse organisatsiooni tööpraktikas leiduvat ühisosa kurjategijate taasühiskonnastamisel. Analoogne muudatus viidi 2004. aastal ellu Suurbritannias, samuti on Rootsis ja mitmel teisel Euroopa Liidu liikmesmaal. Kriminaalhooldusosakonnad hakkavad olema tulevaste piirkondlike vanglate, see on siis Tallinna, Tartu ja Viru vangla struktuuris. Kriminaalhooldustöö iseloom ja vangistuse alternatiivide süsteem liitmise tõttu ei muutu. Samuti ei ole kavas kriminaalhooldusametnike arvu või tööruumide asukohta muuta. Vangistusseaduses tehtavad muudatused aitavad kaasa vangistuse eesmärkide kiiremale saavutamisele ja sellele, et isiku põhiõigustesse ja vabadustesse riigipoolse sekkumise ulatus ja määr oleks seaduses korrektselt sätestatud.
Alljärgnevalt toon välja olulisemad muudatused ja need on järgmised. Esiteks, kehtestatakse üldklausel, et kinnipeetavat, arestialust ja vahistatut tuleb kohelda inimväärikalt. Sellise üldklausli sätestamine, mis tuleneb Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast, aitab ühest küljest rõhutada inimväärikuse olulisust ning juhib samas tähelepanu sellele, et iga ebameeldivustunne, mida isik kogeb, ei ole veel inimväärikuse rikkumine. Teiseks, lühendatakse pikaajalise kokkusaamise kestust. Kehtiv vangistusseadus sätestab pikaajalise kokkusaamise ajaks üks kuni kolm päeva. Muudatusega kehtestatakse põhimõte, mille kohaselt pikaajalised kokkusaamised kestavad üldjuhul ühe ööpäeva. Põhjendatud juhtudel võib direktor pikendada pikaajalisi kokkusaamisi kolme ööpäevani. Põhjendatud juhuks võib näiteks olla olukord, kus kinnipeetavate lähedaste liikumine on kas pika vahemaa või muude asjaolude tõttu komplitseeritud. Selle muudatuse tingis asjaolu, et kolm ööpäeva kestvad kokkusaamised takistavad kinnipeetava osalemist ressursimahukates taasühiskonnastamise programmides, samuti tööülesannete täitmist kinnipeetava poolt. Näitena võiks siin tuua fakti, et Euroopa demokraatlikes riikides levinud praktika kohaselt kestavad pikaajalised kokkusaamised reeglina kuni neli tundi. Kolmandaks on õigus kontrollida, kellele kinnipeetav helistab või kirju saadab. Seadust täiendatakse regulatsiooniga, mis konkretiseerib vanglale antavat õigust kontrollida, kellega kinnipeetav telefoni teel suhtleb või kellega ta kirjavahetust peab. Muudatustega ei anta vanglale õigust kontrollida edastatavate sõnumite sisu. Oluline on see, et vangla ei riku põhiseaduse §-st 43 tulenevat põhiõigust sõnumisaladusele, kuna vanglal ei ole õigust selle sätte alusel kontrollida, mida kinnipeetav telefoni teel räägib või mida kirjutab. Kirjavahetuse ja telefoni teel edastatavate sõnumite sisu võib kontrollida üksnes juhtudel, kui selleks on olemas kohtu luba ning see toimub jälitustegevuse seaduses sätestatud alustel ja korras. Samas jällegi on Euroopa demokraatlike riikide praktikas üsna tavaline, et mitte ainult adressaatide fikseerimine, vaid ka kirjade läbilugemine ning telefonikõnede pealtkuulamine ilma kohtu loata on tavapärane. Nii käitutakse näiteks Soomes. Neljandaks on kinnipeetaval õigus pääseda ligi teatud Interneti-lehekülgedele. Selle muudatuse tingis asjaolu, et Riigikohtu halduskolleegiumi 2007. aasta 31. mai otsusega andis kohus suunise, et teatud tingimustel peab kehtiva õiguse kohaselt kinnipeetavatele võimaldama Interneti kasutamist. Vanglate raamatukogudesse paigaldatakse arvutid, kust on võimaldatud ligipääs teatud kindlatele lehekülgedele, näiteks Inimõiguste Kohtu lahendid, kohtulahendite register ja elektrooniline Riigi Teataja. Viiendaks antakse Justiitsministeeriumi ametnikele õigus täita vanglaametniku ülesandeid. Praktikas on ette tulnud juhtumeid, kus suuremahuliste tööülesannete õigeaegseks täitmiseks on vaja suunata Justiitsministeeriumi ametnikke vanglasse vanglaametniku teenistusülesandeid täitma. Sellest tulenevalt on vaja kehtestada ka õiguslik alus sellele, et Justiitsministeeriumi ametnik võib anda vanglaametnikule või muule vanglatöötajale siduvaid korraldusi. Justiitsministeeriumi ametnike pädevuse konkreetne määratlus jääb justiitsministri pädevusse. Kuuendaks ja viimaseks oluliseks muudatuseks, mida tahaksin mainida, on see, et pikendatakse vanglas töötavale ametnikule distsiplinaarkaristuse määramise tähtaega. Kuna vangla on suletud süsteem, võivad seal teatud distsiplinaarsüüteod olla raskemini avastatavad ning tõendatavad kui teiste avalike teenistujate puhul. Vanglaametnike võimalikud rikkumised on olemuselt ohtlikumad, kuna kujutavad endast ohtu kinnipeetavate õigustele ning võivad soodustada uute kuritegude toimepanekut vanglas. Sellest tulenevalt muudetakse senist distsiplinaarkaristuse määramise ühekuulist tähtaega ning sätestatakse, et distsiplinaarkaristuse võib määrata ühe aasta jooksul süüteo toimepanemise päevast arvates ning kolme kuu jooksul süüteo toimepanemisest teadasaamise päevast arvates. Olgu lõpetuseks öeldud, et õiguskorrakaitse eest vastutavatel ametnikel, näiteks notaritel, kohtutäituritel, advokaatidel ja kohtunikel, on samuti avaliku teenistuse seadusega võrreldes pikem distsiplinaarsüüteo aegumise aeg.
Siinkohal paneksin oma ettekandele punkti ja tahaksin kindlasti valitsuse esindajana toetada Riigikogu õiguskomisjoni ettepanekut eelnõu esimene lugemine täna lõpetada. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Tänan ettekande eest! Küsimusi ei ole. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks õiguskomisjoni liikme Hanno Pevkuri!

Hanno Pevkur

Austatud juhataja! Head kolleegid! Õiguskomisjon kuulas ministrit ja teisi ministeeriumi ametnikke esmaspäeval, 14. jaanuaril. Teemat olid tulnud valgustama lisaks ministrile asekantsler Priit Kama, karistusõiguse ja -menetluse  talituse nõunik Einar Hillep ja taasühiskonnastamise talituse juhataja Rait Kuuse. Põhilised eelnõuga seotud argumendid luges minister teile ette. Komisjonis toimunud diskussiooni tulemusel on heameel tõdeda, et komisjon teeb ettepaneku täna esimene lugemine lõpetada ja muudatusettepanekute õiguskomisjoni esitamise tähtajaks määrata kolmapäev, 6. veebruar kell 18. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Küsimusi ei ole. Aitäh ettekandjale! Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 6. veebruar 2008 kell 18.
Esimene lugemine on lõpetatud ja sellega on ka neljanda päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud.


5. 15:19 Riigipiiri seaduse ning laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmise seaduse eelnõu (160 SE) esimene lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Läheme viienda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud riigipiiri seaduse ning laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks keskkonnaminister Jaanus Tamkivi!

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi

Lugupeetud juhataja! Austatud parlamendiliikmed! Riigipiiri seaduse ning laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmise tingib vajadus võtta tarvitusele tõhusamad meetmed ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi üle kontrolli kehtestamiseks. Eespool märgitud seadusmuudatused on vajalikud, et täita rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevaid Euroopa Liidu Nõukogu määruses kehtestatud nõudeid. Eelnõu seletuskirjas on nõuete kehtestamise alusena viidatud Euroopa Liidu määrusele. Tegemist on 2007. aasta Euroopa Liidu kvoodimäärusega, mis tänase päeva seisuga küll enam ei kehti, kuid 2008. aasta vastav kvoodimäärus kiideti Euroopa Liidu kalandusnõukogus heaks 19. detsembril 2007. Seda määrust ei ole veel avaldatud. Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade suhtes on rahvusvahelisel tasemel välja töötatud rida piiranguid, et takistada laevade ebaseaduslikku kalapüüki. Muu hulgas on keelatud ebaseadusliku kalapüügiga tegelevate kalalaevade sadamasse sisenemine, prahtimine, oma lipu alla võtmine ja nende abistamine. Samuti on keelatud kokkuleppega ühinenud riikide ettevõtetel nende kalalaevadega mis tahes tehinguid teha. Euroopa Liidu Nõukogu määrus tuleneb Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni ja Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni rahvusvahelistest kokkulepetest. Eelnõu eesmärk on takistada ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja kantud laevade tegevust, mistõttu on keelatud selliste laevade sadamasse lubamine ning lipu alla võtmine. Euroopa Liidu määruse ja rahvusvaheliste nõuete täitmiseks on vajalik määrata rakendusasutused Eestis. Seetõttu on vajalik sisse viia eelnõus esitatud muudatused, et täita rahvusvahelistest lepingutest tulenevaid kohustusi ja tõkestada nn mugavuslipu all sõitvate laevade ebaseaduslikku kalapüüki avamerel. Kuigi Euroopa Liidu määrused on otsekohalduvad, mistõttu kõik Euroopa Liidu määrustes esitatud nõuded on täitmiseks nii riiklikele ametiasutustele kui ka kodanikele, sisenes eri ametkondade ebapiisava koostöö tõttu üks Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelnud laevade nimekirjas olev laev nimega Pavlovsk, mis sellest tulenevalt oli Euroopa Liidu määrusega kantud vastavasse musta nimekirja juba 23. oktoobril 2006, Balti Laevaremonditehase sadamasse Koplis. Kuna Euroopa Liidu määruse nõuete kohaselt ei tohi musta nimekirja kantud laevu abistada ega  teemoona ja kütusega varustada, kuni laev on sellest nimekirjast kustutatud, siis seisab see laev praeguseni selles sadamas. Riigipiiri seaduse § 14 lõike 3 lisamisega ei lubata ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelnud laevade nimekirja kantud laevadel sisemerre siseneda Eesti sadamasse sisenemiseks või punkerdamiseks. See muudatusettepanek tuleneb Euroopa Liidu Nõukogu määrusest, mille kohaselt tuleb ülalnimetatud laevade nimekirja kuuluvatel laevadel keelata liikmesriigi sadamasse sisenemine. Riigipiiri seaduse § 14 sätestab, millisel juhul võivad laevad sisemerre siseneda. Samuti sätestab see tingimused, mil laev ei tohi sisemerre siseneda. Piirivalvel on seadusest tulenev pädevus laevade mittelubamiseks sisemerre, mistõttu vastavalt eelnõus toodud ettepanekule ei lubataks laevadel, mis on kantud ebaseadusliku kalapüügiga tegelnud laevade nimekirja, siseneda sisemerre eesmärgiga siseneda Eesti sadamasse või punkerdamiseks. Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 2 lõike 4 muudatus on vajalik, et keelata laevade, mille puhul on kinnitust leidnud tegelemine ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga ja mis on kantud Euroopa Liidu määrustega vastavasse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelnud laevade nimekirja, Eesti lipu alla võtmine. Kuna seaduseelnõu maht iseenesest ei ole märkimisväärne, siis siinkohal ma oma ettekande ka lõpetan. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Palun Riigikogu kõnetooli maaelukomisjoni liikme Imre Sooääre!

Imre Sooäär

Austatud juhataja! Head kolleegid! Maaelukomisjon arutas käesolevat eelnõu 11. detsembril ja täpsustas 14. jaanuaril menetlust täiskogus. Kutsutud oli Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Ain Soome, kes andis komisjoni liikmetele ülevaate eelnõust. Lisaks sellele, mida minister siin juba rääkis, selgitas kalavarude osakonna juhataja, et tõepoolest satub ka Eesti rannikuvetesse aeg-ajalt laevu, mis ei täida rahvusvaheliste lepingute nõudeid kalapüügi kohta ja ohustavad seega kalavarude olukorda Läänemeres. Sellised laevad ei tunnista kvoote ega muid kalavarukaitse tehnilisi meetmeid. Rahvusvahelised organisatsioonid on aastate jooksul välja töötanud rea meetmeid, et takistada selliste laevade illegaalset tegevust. Osa neist meetmetest pole osutunud efektiivseks, aga nüüdseks on siiski leitud, et kõige efektiivsem meede oleks nende laevade sadamatesse pääsu takistamine, sest kui liikmesriigid ei lase selliseid laevu oma sadamatesse siseneda, siis on efektiivselt takistatud ka nende laevade tegevus. Nende laevade jaoks jäävad üle veel arengumaade sadamad, kus ei tehta rahvusvaheliste organisatsioonidega koostööd. Aga elu on näidanud, et illegaalselt püütud kala tahetakse siiski tuua valdavalt Euroopa sadamatesse, kus on hinnad kõrgemad. Et Eestis tekiks pädev asutus, kes on võimeline selliseid laevu takistama, on selle seadusmuudatusega antud Eesti piirivalvele pädevus takistada röövpüügiga tegelevate laevade randumist Eesti sadamates. Euroopa Liidu liikmesriigid, kes teevad rahvusvaheliste organisatsioonidega koostööd, ei luba ka edaspidi selliseid laevu oma lippude alla ehk neid laevu blokeeritakse ka lipuõiguse ja registrite kaudu ning seetõttu on vaja muuta laevade lipuõiguse ja laevaregistrite seadust.
Komisjoni aseesimees Aleksei Lotman küsis eelnõu sõnastusele viidates, kas nõukogu määrusega on ikka määratud nende laevade täpne loetelu, mis on kantud musta nimekirja – kuna määruste muutmine on teatavasti aeganõudev protsess –, ja samuti, kas laevade sadamatest viivitamatu ärasaatmine ei raskenda mitte samas õiguskaitseorganite tegevust, näiteks nende laevade arestimist ja uurimistoimingute läbiviimist? Juba samal õhtul sai maaelukomisjon kirjaliku vastuse ministeeriumilt, et see ei ole siiski nii, kuna nende laevade nn must nimekiri ilmub määruse lisas, mille jaoks ei ole vaja läbida tavalist määruse muutmise protsessi, ja samuti on need üleval rahvusvaheliste kalandusorganisatsioonide koduleheküljel. Tunti ka huvi, kas on konkreetseid kaasusi, mida see seadus võiks puudutada. Tõepoolest, Eesti sadamates on peaaegu aasta aega olnud probleem ühe Georgia lipu all sõitva laevaga Pavlovsk. Kuna selliste kalalaevade abistamine on keelatud, sealhulgas kütuse müük neile, siis ei saa need laevad sadamast lahkuda enne, kui nad on mustast nimekirjast välja arvatud. Pavlovsk on nüüd sadamas seisnud juba ligi aasta aega. Laeva omanikeringi kuuluvad Vene päritolu firmad, mis on praeguseks alustanud protsessi, et viia see laev Vene lipu alla. Venemaa kuulub Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni liikmeskonda, mistõttu on ta kohustatud võtma kasutusele vastavad meetmed. Räägiti ka veidi krevetipüügisituatsioonist Atlandil seoses Kanadaga, mis mõned aastad tagasi oli päevakorral, aga see eelnõu otseselt seda teemat ei puuduta.
Komisjon otsustas 14. jaanuaril saata eelnõu 160 Riigikogu täiskogule arutamiseks 23. jaanuaril ja teha täiskogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada. Samuti tehti ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 30. jaanuar. Kõik komisjoni otsused olid konsensuslikud. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 160 kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 30. jaanuari 2008 kell 17. Esimene lugemine on lõpetatud ja ka viienda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


6. 15:30 Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (181 SE) esimene lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Läheme kuuenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 181 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahandusminister Ivari Padari!

Rahandusminister Ivari Padar

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Teie ees oleva eelnõuga soovitakse kohelda sarnaselt füüsiliste ja juriidiliste isikute väärtpaberiinvesteeringutega saadud tulu. Selline eesmärk on seatud valitsuse koalitsioonilepingus. Kõigepealt tuleb ära märkida, et täielikku võrdsust pole siin võimalik saavutada ja see pole ka eesmärk. Valitsuse soov on muuta säästmine ja investeerimine soodsamaks n-ö tavakodaniku jaoks. Inimesed, kes tegelevad investeerimisega suuremas mahus ja oma ettevõtlusena, kasutavad selleks äriühinguid nii praegu kui ka edaspidi. Samuti ei ole eesmärk investeeringutulude maksust vabastamine, vaid üksnes maksustamise edasilükkamine. Investeeringuid saab maksuvabalt teha nn investeerimiskonto kaudu, tulu maksustatakse alles siis, kui kontolt võetakse välja rohkem raha, kui sinna sisse on pandud. Valitsus peab mõistlikuks alustada maksusoodustustega ettevaatlikult, sest kord juba antud soodustust koomale tõmmata on sama hästi kui võimatu. Maksusoodustust peab olema võimalik hallata ja kontrollida, see ei tohi luua uusi võimalusi maksude vältimiseks ja riigi rahakotti tühjaks jätta. Seepärast on eelnõus seatud nii geograafilised kui ka sisulised piirangud. Geograafiliselt on maksusoodustus piiratud Euroopa Majanduspiirkonnaga. Finantsvaraks, kuhu saab maksusoodustust kasutades investeerida, on börsil kaubeldavad väärtpaberid, investeerimisfondide osakud ja hoiused. Eelnõuga muudetakse ka investeerimisriskiga elukindlustuse maksustamise reegleid. Tulumaksuseaduse praegune sõnastus lubab pärast 12 aasta möödumist investeerimisriskiga elukindlustuslepingu sõlmimisest võtta maksuvabalt välja kogu lepingust teenitud tulu. Seda ka juhul, kui raha on sisse makstud alles vahetult enne selle väljavõtmist. Seeläbi on kindlustuse kaudu investeerimine muude rahapaigutustega võrreldes põhjendamatult soodne. Eelnõu kohaselt tuleb maksuvabastuse kasutamiseks hoida investeeringuid vähemalt 12 aastat. Tänan teid tähelepanu eest!

Aseesimees Jüri Ratas

Kas on küsimusi? Olga Sõtnik, palun!

Olga Sõtnik

Aitäh, lugupeetud juhataja! Härra minister! Võtsin lahti seletuskirja ja kohe esimene lõik ütleb, et selle seaduseelnõu eesmärk on viia Eesti äriühingute tulumaksuga maksustamise kord täielikult kooskõlla Euroopa Liidu ema- ja tütaräriühingute direktiiviga, säilitades seejuures Eestis kasutusel olnud tulumaksusüsteemi. Mida me siis teeme? Kas me siiski seda muudame või jätame selle süsteemi selliseks, nagu ta on? Natuke jääb nagu arusaamatuks.

Rahandusminister Ivari Padar

Ma palun väga vabandust, aga see küsimus, mille te esitasite, puudutab eelnõu, mida ma tulen lugema järgmisena. Mina lugesin praegusel juhul ette selle, mis puudutab eelnõu 180. Vastavalt sellele, milline on Riigikogu päevakava, tulin mina eelnõuga 180 siia ette.

Aseesimees Jüri Ratas

Austatud Riigikogu! Nii nagu meie kodu- ja töökorra seadus ette näeb, on Riigikogu juhatus kinnitanud päevakorra ja saatnud selle kinnitamiseks Riigikogu täiskogule. Käesoleva nädala esmaspäeval kiitsime me selle heaks. Tõesti, kuues päevakorrapunkt on eelnõu 181 ja ma palusin ka ministrit siia kõnetooli tulles kanda ette eelnõu 181, mis on Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Hea Riigikogu ja austatud minister! Mul on selline ettepanek, et jääme siiski eelnõu 181 juurde, mis tähendab muidugi seda, et te peate tegema täiesti uue ettekande selle eelnõu kohta. Kas austatud Riigikogu ja minister on sellega päri?

Rahandusminister Ivari Padar

Jaa, nõus!

Aseesimees Jüri Ratas

Tänan! Läheme siis edasi kuuenda päevakorrapunktiga, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 181 esimene lugemine. Ettekandeks on sõna rahandusminister Ivari Padaril ja ma palun meie tehnilistel töötajatel anda ministrile uuesti täisaeg.
Palun vabandust, protseduuriline küsimus! Jürgen Ligi, palun! Palun anda mikrofon Jürgen Ligile!

Jürgen Ligi

Aitäh, austatud juhataja! Kuidas kodukord reguleerib neid küsimusi, mis mitte kuidagi ei haaku ettekandega? Kas nende küsimustega saaks ka midagi ette võtta?

Aseesimees Jüri Ratas

Hea ametikaaslane! Ma tegingi ettepaneku, et me jääksime, vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele, kinnitatud päevakorra juurde ja seega menetleksime kuuendas päevakorrapunktis eelnõu 181. Need küsimused, mis on esitatud, tuleb siis esitada kas uuesti või selle eelnõu kohta, mis on meil järgmine päevakorrapunkt. Rohkem protseduurilisi küsimusi ei ole, nii et me võime selle ettekandega edasi minna. Palun, minister!

Rahandusminister Ivari Padar

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Teie ees oleva tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga kaotatakse meie äriühingute tulumaksusüsteemi vastuolu Euroopa Liidu ema- ja tütaräriühingute direktiiviga. Seisukohale, et selline vastuolu üldse esineb, asus Euroopa Komisjon tänu ühele Euroopa Kohtu otsusele. Nimelt leidis kohus, et igasugune maks, mida äriühing dividende välja makstes tasub, on direktiivi mõistes kinnipeetav maks. Eesti süsteemis maksab äriühing kasumi jaotamisega samaaegselt aga tulumaksu oma kasumilt ja mõnel juhul peab lisaks ka dividendilt tulumaksu kinni. Hiljem on Euroopa Kohus teinud ka teistsuguseid otsuseid, millest on näha, et Eesti äriühingu tulumaks ei saa kuidagi olla kinnipeetav maks. Võimalusi probleemi lahendamiseks arutas valitsus möödunud aasta 5. juulil. Laual olnud variantide põhjal tehti otsus jätkata sellise maksusüsteemiga, kus säilib reinvesteeritud kasumi maksuvabastus. Võrreldes praegu kehtiva süsteemiga, on eelnõus aga mitmeid olulisi muudatusi. Kõigepealt hakatakse äriühinguid maksustama kord aastas ja mitte enam igakuiselt. See tähendab, et äriühingud esitavad maksudeklaratsiooni kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. Äriühingu maksubaasiks on jaotatud kasum. Sellele liidetakse tehtud kingituste, annetuste, vastuvõtukulude ja ettevõtlusega mitteseotud kulude summa. Samamoodi nagu dividendina väljamakstavat kasumit hakatakse maksustama ka likvideerimisjaotisi ja aktsiakapitali vähendamisel ning aktsiate tagasiostmisel väljamakstavaid summasid. Välismaa äriühingu püsivat tegevuskohta ja Eesti äriühingut maksustatakse samade reeglite järgi. Kaks korda aastas hakatakse tasuma tulumaksu avansilisi makseid, makse arvutatakse eelmise kolme aasta maksudeklaratsioonide põhjal. Kui makse suurus ei ületa 30 000 krooni, siis seda tasuma ei pea. Eelnõu kõrvaldab senisest enam äriühingute topeltmaksustamise, st et kui äriühing on välisriigis saanud tulu ja seal ka tulumaksu maksnud, saab ta selle maha arvata kogu Eestis tekkivast tulumaksukohustusest. Enam ei peeta tulumaksu kinni ka mitteresidendist äriühingule makstavatelt litsentsitasudelt ja dividendidelt, mis muudab Eestisse investeerimise senisest veelgi soodsamaks. Tänan teid tähelepanu eest!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Austatud Riigikogu! Me menetleme jätkuvalt eelnõu 181 ja nüüd on küsimuste esitamise kord. Toomas Varek, palun!

Toomas Varek

Aitäh, härra juhataja! Austatud rahandusminister! Te puudutasite ühte teravat uuendust, mis puudutab avansilist makset, ja ütlesite, et avansiline makse hakkab toimuma kaks korda aastas. Mina loen siit eelnõust välja, et kolm korda aastas. Ja selleks ajaks on võetud tagasi ka kolm eelmist aastat. Sel aastal ja järgmisel aastal on ette näha, et  meil Eesti Vabariigis on majanduslangus. Kas siin tagasivõetavalt kolme aasta kasumit aluseks võttes avansilise makse arvutamisel ei tehta praegu liiga nendele ettevõtetele, kellel tekib aastail 2008 ja 2009 küllaltki palju majandusraskusi?

Rahandusminister Ivari Padar

See on tõsi, et eelnõus on ette nähtud, et need avansilised maksed tehakse tagasivaatega viimase kolme aasta majandustulemustele, aga ma ei usu, et see tagasivaateliste avansiliste maksete tegemine peaks oluliselt Eesti ettevõtteid rõhuma või nendele liiga tegema.

Aseesimees Jüri Ratas

Ester Tuiksoo, palun!

Ester Tuiksoo

Tänan väga! Austatud minister! Teie esitatud seaduseelnõu muudatuste eesmärk on viia Eesti äriühingute tulumaksuga maksustamise kord täielikult kooskõlla Euroopa Liidu direktiividega. Kas te saate kinnitada, et eelnõu on täies kooskõlas Euroopa Liidu nõuetega meie äriühingute maksustamisel või tuleb meil Euroopa Liidu nõudel pärast 2009. aastat tulumaksuseadust uuesti muutma hakata?

Rahandusminister Ivari Padar

Tänan! Kui Vabariigi Valitsuse kabinet arutas 5. juulil möödunud aastal neid variante, mis Eestil on kasutada selleks, et olla vastavuses Euroopa nn ema-tütre direktiiviga, siis ta arutas erinevaid lahendusstsenaariume. Ja võib ütelda, et nende lahendusstsenaariumide puhul, mida oli laual tegelikult neli, oli ühine otsus, et Eesti huvides ja Euroopa Liiduga kokkulepete täitmiseks on optimaalne see variant, millega ma olen täna siia teie juurde tulnud. Me leiame, et see variant ei vastandu Euroopa Liidu ema-tütre direktiivile ehk siis selle direktiivi põhiline vaim on, et ei toimuks topeltmaksustamist ja selle direktiivi pealt seda topeltmaksustamist ei ole.

Aseesimees Jüri Ratas

Inara Luigas, palun!

Inara Luigas

Aitäh! Austatud minister! Kui see seaduseelnõu saab seaduseks, siis täpselt nii nagu teised äriühingud, hakkavad avansilisi ettemakseid tegema ka füüsilisest isikust ettevõtjad. Kas sellisel juhul on perearstid samuti nende avansiliste ettemaksetega kuidagi  seotud?

Rahandusminister Ivari Padar

Me oleme teinud siin sellise 30 000 krooni piiri. Kui ettemaksed jäävad alla 30 000 krooni, siis sellisel juhul neid ei võeta. Siin on meil eelnõu käsitlemisel võetud rahaline maht.

Aseesimees Jüri Ratas

Tiit Kuusmik, palun!

Tiit Kuusmik

Aitäh, austatud juhataja! Austatud minister! Seletuskirja teisel leheküljel on välja toodud selline lõik, et lisaks ema-tütre direktiivile on eelnõu koostamisel arvestatud nõukogu direktiivist eri liikmesriikide äriühingute ühinemise, jaotamise, eraldumise ja osade või aktsiate asendamise puhul rakendatava ühise maksustamissüsteemi kohta tulenevate nõuetega. Äkki te selgitaksite täiendavalt, millistest nõuetest on jutt?

Rahandusminister Ivari Padar

Selle eelnõu käsitlemisel oleme me vaadanud kõiki neid kohtulahendeid, mis on eri riikides üles kerkinud, probleeme tekitanud. Kõige rohkem on siin olnud jutuks nn Kreeka lahendid. Kreeka tulumaksusüsteem ei ole sarnane Eesti tulumaksusüsteemiga. Siin on väga selged erinevused olemas ja ei ole nii, et saaks võtta üks ühele paralleeli, et on Kreeka lahendid, mis peaksid justkui laienema ka Eesti lahenditele. Üldiselt oleme me kogu selles käsitluses väga kindlad, et me oleme õigel teel ja et selle lahendusega, kuidas vastata ema-tütre direktiivile, ei tohiks tekkida probleeme.

Aseesimees Jüri Ratas

Lauri Laasi, palun!

Lauri Laasi

Aitäh, austatud juhataja! Austatud minister! Palun selgitage § 541 lõiget 1. Mida täpselt maksustatakse ja mis selle sättega muutub, võrreldes käesoleva olukorraga?

Rahandusminister Ivari Padar

Äriühingu maksubaasiks on jaotatud kasum, sellele liidetakse tehtud kingituste-annetuste, vastuvõtukulude ja ettevõtlusega mitteseotud kulude summa.

Aseesimees Jüri Ratas

Toomas Varek, palun!

Toomas Varek

Aitäh, härra juhataja! Hea rahandusminister! Ma jätkan ikkagi sellesama avansilise tulumaksuga. Nimelt on seletuskirjas leheküljel 16  tabel, kus on prognoositud, et aastal 2009 laekub meil raha ligi 2,7 miljardit vähem. Kuidas on planeeritud selle augu täitmine eelarves? Kas selleks on tulemas mingi uus täiendav mehhanism, et see auk eelarves ära täita 2009. aastal?

Rahandusminister Ivari Padar

Võin teile kinnitada, et järgmiste eelarvete, 2009. aasta eelarve täitmiseks ei ole planeeritud meil uusi maksutõuse. Nii et eelarve planeerimisel on kõikide meie juurdetulevate ja kaduvate summadega arvestatud.

Aseesimees Jüri Ratas

Kalev Kallo.

Kalev Kallo

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra minister! Ma tulen ka tagasi nende avansiliste maksete küsimuse juurde, võib-olla täiendavalt. Kui härra Varek küsis, siis te ütlesite, et te arvate, et see eelmise kolme aasta maksete keskmise arvestamine järgmisel perioodil ei tee ettevõtetele liiga. Kas te arvate nii või põhineb see ka mingisugustel arvutustel või analüüsidel, sest ühe inimese arvamusest on natuke vähe?

Rahandusminister Ivari Padar

Ütleme niimoodi, et kui me näeme selle seaduse rakendamisel, et tõesti tekib mingeid vastuolusid ja see kolme aasta tagasiulatuv analüüs ei peaks olema pädev ning muutub ettevõtjatele koormavaks, eks siis see on see koht, kus arutatakse ja vaadatakse, millised on järgnevad võimalused.

Aseesimees Jüri Ratas

Valeri Korb, palun!

Valeri Korb

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Kas eelnõu väljatöötamisel on arvestatud ettevõtjate liitude arvamust ja seisukohti ning millised need seisukohad on?

Rahandusminister Ivari Padar

Ma võin öelda, et juba suvel arutati valitsuskabinetis seda teemat ja otsiti võimalusi, millised oleksid Eesti jaoks parimad, täitmaks liitumislepingut kui ka käitumaks nii, et see oleks Eestile parim variant. Enne veel, kui need teemad läksid valitsuskabinetti, toimusid arutelud Eesti ettevõtlusorganisatsioonidega ja ma võin täna öelda, et Eesti ettevõtlusorganisatsioonide seisukoht oli üldjoontes sama, millega valitsuskabinet siis lõpuks ka nõustus.

Aseesimees Jüri Ratas

Eldar Efendijev, palun!

Eldar Efendijev

Aitäh, härra eesistuja! Austatud minister! Selgitage, palun, nn üleminekuajal maksu arvestamise põhimõtteid. Millised on erinevused hetkel kehtiva korraga?

Rahandusminister Ivari Padar

Nagu ma ütlesin: sellel üleminekuperioodil ja tulevikus on avansilise makse arvestamise aluseks kolmeaastane majandustegevus ja sellest ka lähtutakse.

Aseesimees Jüri Ratas

Ester Tuiksoo, palun!

Ester Tuiksoo

Tänan väga! Austatud minister! Meile teadaolevalt võib pärast 2000. aastat oodata äriühinguid ees täiendav tulumaksustamine. Kas te annate äriühingutele garantii (teie valitud variandi põhjal), et täiendavat maksustamist ei tule peale eelnõu esitamist?

Rahandusminister Ivari Padar

Ma ütlen teile niimoodi, et valitsuskabinet, arutanud erinevaid lahendeid ja erinevaid võimalusi, on leidnud, et see täna teie ette toodud variant on variant, milles me kõige rohkem näeme, et ta ei ole vastuolus ema-tütre direktiiviga, ja sellest tingituna oleme ta täna siia toonud.

Aseesimees Jüri Ratas

Imre Sooäär, palun!

Imre Sooäär

Aitäh, härra juhataja! Hea minister! Küsimus on 15. punkti, § 29 lõike 6 kohta, mille alusel mitteresidendi üüritulu maksustatakse, kui üürile või rendile on antud Eestis asuv kinnisasi või Eesti registrisse kantav vallasvara. Küsimus on, et kui üüritulu liigub ühelt välismaiselt arvelt teisele välismaisele arvele, aga rendiobjekt ise on Eestis, kuidas te siis saate selle tulu maksustada?

Rahandusminister Ivari Padar

Tänan küsimast! Ma ei oska öelda, kuivõrd otseselt on see selle tulumaksuseaduse muudatusega siin täna seotud. Igal juhul on selge, et kui ühel äriühingul, kes Eestis tegutseb, on olemas tulu ja selle tulu pealt soovitakse teha väljamakseid, võtta välja kasumit, siis läheb see tulu ka maksustamisele.

Aseesimees Jüri Ratas

Sven Mikser, palun!

Sven Mikser

Aitäh! Austatud minister! Minu küsimus ei ole mitte niivõrd eelnõu kuivõrd siin arutelul kõlanud väidete kohta. Nimelt viitas kolleeg Varek oma esimeses küsimuses prognoosidele, mille kohaselt Eestit ootab sel aastal ees majanduslangus. Kõige pessimistlikumad prognoosid, mida mina seni olen kuulnud, räägivad küll erineval määral majanduse kasvutempo aeglustumisest. Kas ka teiega on jagatud neid ärevaid prognoose, mis räägivad 2008. aasta majanduslangusest, ja kui, siis kust need pärinevad?

Rahandusminister Ivari Padar

See on selge, et küllap kogu maailma majandus on 2008. aastal väga liikuvas situatsioonis ja ega see ei jäta kindlasti ka Eestile mõju avaldamata. Mis puudutab Eesti tulevikku 2008. aastal ja edaspidi, siis kindlasti ei oleks ma nii pessimistlik, et rääkida majanduslangusest. Me saame rääkida sellest, kas Eesti majanduse kasvutempo aeglustub ja kuidas ta aeglustub. Selge on see, et need ajad, kus laenurahaga aeti majanduskasv 11–12% peale, on läbi. Ja seda, milline tuleb sel aastal reaalne majanduskasv, kas see tuleb 4% või 6%, võin ma teile täiesti täpselt öelda näiteks umbes aasta pärast.

Aseesimees Jüri Ratas

Olga Sõtnik, palun!

Olga Sõtnik

Aitäh! Härra minister! Ma siiski pean õigeks oma küsimuse uuesti esitada. Mida selle seaduseelnõuga ikkagi tahetakse teha? Kas viia kooskõlla Euroopa Liidu ema-tütre direktiiviga või siis jätta alles praegu kehtivad seadused? Minu meelest on tegemist kahe vastandliku nähtusega. Kas teile ei tundu nii?

Rahandusminister Ivari Padar

Vastan teile, et selle seaduseelnõu puhul on tegemist eelnõuga, millega kinnistatakse seda, et Eesti maksuseadused, Eesti ettevõtete tulumaksustamine vastab ema-tütre direktiivile ja seda viiakse ellu parimal Eestile sobival moel. Loomulikult on Eesti riik nõus oma seisukohti eri institutsioonides kaitsma.

Aseesimees Jüri Ratas

Helle Kalda, palun!

Helle Kalda

Aitäh! Lugupeetud minister! Ma nüüd ei saa üldse aru. Te ütlesite enne küsimusele vastates, et avansilised maksed on valitsuskabinetis paika pandud. Kas see on tehtud siis valitsuskabinetis või Euroopa direktiividega või on ikka analüüsitud, et avansilise makse puhul on kolm aastat aluseks võetud? Miks see siis aluseks võeti ja kes selle välja tõi?

Rahandusminister Ivari Padar

Valitsuskabinet on teinud oma valiku eri mudelite vahel, kuidas läheb Eesti tulevikus edasi oma ettevõtete reinvesteeritud kasumi tulumaksuvabastusega. Selle üks element väljavalitud skeemi puhul on see, et kui me läheme kuupõhiselt maksustamiselt üle aastapõhisele maksustamisele ja sellega kaasneb avansiline tulumaks, kuidas me seda siis arvestame ja mida me võtame aluseks. Me oleme selleks aluseks võtnud praegusel juhul ettevõtte varasemad majandustulemused.

Aseesimees Jüri Ratas

Tiit Kuusmik, palun!

Tiit Kuusmik

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Käesolevas seaduseelnõus on tehtud ka teatud muudatusi. Üks nendest on see, et loobutakse kasumi maksustamisest selle jaotamise hetkel ning minnakse üle äriühingute aastapõhisele maksustamisele. Kas te võiksite öelda, kas aastapõhisel maksustamisel on ka mingeid eeliseid või on see äkki hiljem mingi problemaatikaga negatiivselt seotud?

Rahandusminister Ivari Padar

Aitäh! Ma usun, et aastapõhine maksustamine on ühelt poolt lihtsam ettevõtjale, ja ma arvan, et ka maksuhalduril on lihtsam vaadata, mis on aasta jooksul toimunud. Ma usun, et see on igati mõistlik ja vajalik muudatus.

Aseesimees Jüri Ratas

Marek Strandberg, palun!

Marek Strandberg

Minu küsimus on seotud sellega, et kui me ühtepidi eeldame, et järgmiste aastate jooksul peaks majanduses toimuma põhjalik ümberkorraldumine või restruktureerumine, kuna meie majanduse struktuur ka valitsusele teadaolevalt ei vasta nendele konjunktuursetele turutingimustele, mis meil on ümbruskonnas, siis millisel põhjusel võetakse avansilise makse aluseks teenitud kasum, mitte aga väljavõetud dividendid. Loogiline oleks arvata, et riik ja valitsus peaks toetama ettevõtteid, kui need soovivad restruktureerida oma tegevust, mitte aga vähendama ettevõtete kassavoogu, mis läheks n-ö otseinvesteeringuteks.

Rahandusminister Ivari Padar

Kogu seaduse mõte on soodustada investeerimist ja kogu seaduse mõte on see, et juhul, kui investeeringute kõrval võetakse välja dividende, tehakse kingitusi, annetusi, on vastuvõtukulusid ja muid ettevõtlusega mitteseotud kulusid, siis need lähevad maksustamisele. Nii et kui me räägime majanduse restruktureerimisest või kohandamisest või millest tahes, siis on selge, et see seadus ja ka järgmisena arutlusele tulev seadus on kogu selles kontekstis igati tänuväärsed ja ajakohased.

Aseesimees Jüri Ratas

Heimar Lenk, palun!

Heimar Lenk

Aitäh! Lugupeetud esineja! Te tõite siin praegu näite, et majandus langeb 6% pealt 4%-le ja ütlesite, et see polegi majanduslangus. Miks praegune valitsuskabinet nii väga kardab seda sõna? Kas see on siis majandustõus?

Rahandusminister Ivari Padar

Jah, sellele on nüüd küll väga raske vastata. Ma kordan teile, et me ei ole rääkinud mitte majanduslangusest, me oleme rääkinud seda, et majanduse kasvutempo ei ole enam 11–12%, majanduse kasvutempo on selle asemel võimalik, et 4% või 6%. Selles suhtes me ei räägi teps mitte sellest. Nii musti stsenaariumeid meil praegu ei ole, et majandus langeks. Meie majanduse kasvutempo kohandub, kui peenikest ajakirjanduse sõnavara kasutada.

Aseesimees Jüri Ratas

Aivar Riisalu, palun!

Aivar Riisalu

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Mind ikkagi natuke häirib see, et kui ma olen oma ettevõtte arengu planeerimises lähtunud sellest, et ma ei taha dividende maksta, siis nüüd mulle surutakse – mu ettevõte on loomulikult kasumis – nende avansiliste kasumimaksetega peale riigi krediteerimist. Miks? See on ebaloomulik. Miks see ikkagi niimoodi  läheb?

Rahandusminister Ivari Padar

Lõppude lõpuks on ju niimoodi, et kui ikka selgub, et te jätkuvalt ei soovi dividende maksta, eks see tuleb siis ka teie majandusaruannetest välja ja kindlasti need teile määratavad avansilised maksed sellisel juhul n‑ö korrigeeruvad.

Aseesimees Jüri Ratas

Heimar Lenk, palun!

Heimar Lenk

Aitäh! Härra minister! Ma jätkan eelmise küsimuse lõpust. Te ütlesite, et meie majanduskasv kohandub. Kas tohiks teada saada, millega meie majanduskasv  kohandub?

Rahandusminister Ivari Padar

Meie majanduskasv kohandub sellega, et Eesti muutub järjest rohkem selliseks täiesti korralikuks, arvestatavaks riigiks, kus teps mitte ei ole majanduskasvud kahenumbrilises suurusjärgus, aga kus on majanduskasv, mis on meie kohanemisjärgus riigile omane. Ma arvan, et 4–6% prognoositavat majanduskasvu näitab, et Eesti on usaldusväärne riik. Euroopa Liidu teiste liikmesriikide majanduskasvuga võrreldes me räägime ikkagi peaaegu kahekordsest ulatusest. Ärge soovige Eestile halba!

Aseesimees Jüri Ratas

Marek Strandberg, palun!

Marek Strandberg

Muidugi, kõigepealt võib öelda, et kui majandus hakkab ümber korralduma, siis mingisugust rahu või tagasihoidlikkust ei ole, ümberkorralduv majandus tekitab samasuguseid väga järske majanduskasve ja majanduskasvu muutusi eri sektorites. Nii et juhul kui eeldus on, et meie majanduse ümberkorraldumine hakkab toimuma, siis ministri väide ei vasta tõele. Seda esiteks. Aga teine asi on kõikvõimalikud n-ö osad. Mind huvitab see, kas eelnõu on analüüsitud just selles kontekstis, millisel moel on see eelnõu korruptsioonitundlik, ehk kui palju voli otsustada, kas mingit maksu maksta või mitte maksta, langeb ametnikele. See protokoll, nagu ma aru saan, mille alusel seda otsust teha, on küllaltki meelevaldne. Kas siis ei suurene sellise eelnõu seaduseks muutmisega mitte korruptsioonirisk?

Rahandusminister Ivari Padar

Ma usun, et kõik need detailid, mis selle seaduse rakendamisel on välja toodud, on piisavalt kontrollitavad ja on garantiiks sellele, et siin ei ole korruptsiooniohtu. Kui me võtame maksuseadused, siis on selge, et iga ettevõtte majandustegevus on eripärane. Maksuhalduril on alati võimalik iga ettevõtte majandustegevust analüüsides leida väga erinevaid nüansse ja teha väga erinevaid ettekirjutusi. Ma olen kokku puutunud näiteks sellise probleemiga nagu mittetulundusühingud ja nende maksustamine. Seal on väga erinevaid juhtumeid, mis maksuhalduril on tulnud rakendada ja mis maksuhalduril on tulnud ette kirjutada. Me ei näe seal kusagil, et oleks korruptsiooni taga. See on lihtsalt nii, et maksuseaduste rakendamine, olgu riik nii hea või halb kui tahes, on tihtipeale väga erinevate nüanssidega ja praegusel juhul, mida me siin arutame, kas või avansilise tulumaksu poolt, ei näe ma küll ühtegi korruptsiooniohtu. Kõik on kontrollitav, kõik on mõõdetav.

Aseesimees Jüri Ratas

Sven Mikser, palun!

Sven Mikser

Aitäh! Austatud minister! Eks meil kõigil ole juba kooli matemaatikatunni külastamisest mõnel rohkem, mõnel vähem aega mööda läinud, aga et täpsustada n-ö metafoori või võrdluse abil kolleeg Heimar Lengi küsimust, siis ütleme niimoodi, et kui üks laps ühel kiire kasvu aastal kasvab 10 sentimeetrit pikemaks ja järgmisel aastal ainult 4 sentimeetrit, kas me võime siis rääkida pigem kasvutempo aeglustumisest või võime rääkida kahanemisest?

Rahandusminister Ivari Padar

Jah, ma arvan, et te olete ise oma küsimusega ka vastuse andnud. Kasv jätkub.

Aseesimees Jüri Ratas

Toomas Tõniste, palun!

Toomas Tõniste

Aitäh! Austatud minister! Ma puudutan veel seda avansilist tulumaksu. Kas ma sain õigesti aru, et kui siin mitmed ettevõtted on maksnud perioodil 2006–2008 väga suuri dividende, siis on neil õigus – et mitte maksta edaspidi nii suuri avansilisi makseid –, pöörduda Maksu- ja Tolliameti poole, teatades, et neil pole enam plaanis nii suuri dividende välja maksta, ja selle võrra see avansiline makse väheneb?

Rahandusminister Ivari Padar

Põhimõtteliselt olete te õigesti aru saanud.

Aseesimees Jüri Ratas

Helle Kalda, palun!

Helle Kalda

Aitäh! Eelnõus on ettevõtetele antud võimalus pöörduda maksuameti poole, et saada pikendust. Mis te arvate, kui palju ettevõtjaid sinna pöördub, kas seda analüüsi on tehtud?

Rahandusminister Ivari Padar

Ma palun väga vabandust, ma ei saanud küsimusest täiesti aru!

Aseesimees Jüri Ratas

Arvo Sarapuu, palun!

Arvo Sarapuu

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud minister! Ma natuke sekundeeriksin Sven Mikserile. Sven Mikser on hästi palju lugenud ja ma tahaksin öelda seda, et ma vaatan ka praegu Ameerika majandusteadlaste, eeskätt Reinhardti analüüsi, kus ta ütleb, et praegune kriis võib kujuneda vähemalt võrdväärseks viie kõige katastroofilisema finantskriisiga, mis industrialiseeritud riike pärast Teist maailmasõda on raputanud. Ja ta ütleb, et peamiseks probleemiks on teadmatus – ma rõhutan seda. Mida kauem peame sellises seisus viibima, seda kaugemale lükatakse adekvaatsete resolutsioonide andmine. Nüüd on küsimus, kuidas reageerivad keskpangad. Ja mul on teile küsimus, et kui teiste riikide keskpangad on praegusele kriisile – ja nii nad seda ka nimetavad – üsna adekvaatselt reageerinud, mida siis meie keskpank praegu teeb.

Rahandusminister Ivari Padar

Punkt üks: suures lugupidamises auväärt rahvasaadiku vastu ütlen, et see küsimus ei puuduta eelnõu. Punkt kaks: ütlen niimoodi, et kaks eelnõu, millega  rahandusminister täna siin puldis on, on kindlasti need eelnõud, mis on positiivseks näiteks sellest, kuidas Eesti riik toimib olukorras, kus maailma majandusturud on sellised karglevad. Mis siis tehakse? Tehakse soodustusi ettevõtlusele, antakse kindlaid parameetreid ja kindlaid raame nii kodumaisele ettevõtjale kui võimalikele investoritele. Teise eelnõuga, mida me arutame, antakse inimestele märku, et käitugem säästlikult. Kogu selles keerulises situatsioonis on need eelnõud siin teie ees täiesti õigel ajal.

Aseesimees Jüri Ratas

Marika Tuus, palun!

Marika Tuus

Aitäh! Austatud minister! Te mainisite, et 4%-line majanduskasv näitab, et me oleme nüüd usaldusväärne riik. Kas me siis enne, näiteks eelmise valitsuse ajal, kui majanduskasv oli 12%, ei olnud usaldusväärne riik?

Rahandusminister Ivari Padar

Päris niimoodi seda asja võtta ei saa, kuigi minu vastusest võis seda välja lugeda. Ma ütleksin ikka nii, et vaadake, riigid, kus on sellised väga galopeerivad majanduskasvud, on n-ö varases üleminekufaasis riigid. Kui võtame näiteks üleminekuriigi, kus on 15% majanduskasvu aastas, ja sellise vana, stabiilse, n-ö vana maailma riigi, kus majanduskasv on 2% aastas, siis kas teie arvates on see 2%-ga riik nüüd olulisel kombel märkimisväärselt majanduslikult nõrgemas positsioonis? Selge see, et selline galopeeriv majanduskasv on märk üleminekuühiskonnast. Ja selles suhtes ei ole midagi häbeneda. Kui me ikkagi vaatame ka seda, mis oli Eestil sellise galopeeriva majanduskasvu nagu stiimuliks või mootoriks, siis need olid ju välisvahendid, laenud, millega me oma majandust arendasime, mis olid siin nagu domineeriva mõjuga.

Aseesimees Jüri Ratas

Arvo Sarapuu, palun!

Arvo Sarapuu

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud minister! Ma lähen nüüd eelnõu juurde, võib-olla tõesti sai natuke kõrvalisest teemast räägitud. Ma rääkisin ettevõtjatega  sellest avansilise makse vähendamisest ja neil on väga hästi meeles, kuidas käibemaksu tagasi küsida ja kuidas see protsess venib vahel ja kuidas ta varem on veninud. Te rääkisite siin niisugusest üleminekust. Ja nüüd ma küsiksin järgmist. Eelnõus on öeldud, et avansilise makse vähendamiseks või selle tasumisest vabastamiseks esitab maksumaksja põhjendatud taotluse. Kui kaua teie arvates see taotlus seal Maksu- ja Tolliametis seisab, kuidas seda menetletakse ja kas see on umbes samasugune praktika nagu käibemaksu tagasiküsimisega on  siiamaani olnud?

Rahandusminister Ivari Padar

Kõigepealt ma ütlen seda, et ma usun, et Eesti Vabariigi ettevõtjad peaksid olema selle eelnõu rakendumisel väga rahul. See on kindlasti oluline, ammu oodatud samm, kuidas Eesti oma ettevõtete maksustamisega edasi läheb. Mis puudutab seda läbivaatamise protsessi, siis me oleme arvestanud siin umbes ühe kuu pikkuse ajaga, kui maksuamet taotlusi läbi vaatab, ja ma usun, et see on piisavalt normaalne aeg ja piisavalt ettevõtlust mittetakistav aeg. Raske on kujutleda ettevõtjat, kes praegusel juhul võiks sellele seaduseelnõule midagi väga tormiliselt vastu väita.

Aseesimees Jüri Ratas

Helle Kalda, ma palun, et te täpsustaksite oma teist küsimust!

Helle Kalda

Ma küsisin teie käest, kui palju ettevõtteid pöördub teie arvates Maksu- ja Tolliameti poole, et esitada taotlusi avansiliste maksete vähendamiseks või soodustuste saamiseks, ja kas seda on analüüsitud?

Rahandusminister Ivari Padar

Aitäh küsimuse eest! See on üldiselt õige prognoosimatu, kui palju inimesi pöördub ühe või teise seaduse rakendamisel maksuhalduri poole, Maksu- ja Tolliameti poole. Ma usun, et see arv ei ole selline, mis seaks Maksu- ja Tolliameti tööle suuri administratiivseid takistusi. Üks Maksu- ja Tolliameti ülesandeid ongi võimalike üleskerkinud probleemide lahendamine. Nii see on.

Aseesimees Jüri Ratas

Kalev Kallo, palun!

Kalev Kallo

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Minu küsimus haakub jälle ühe eelmise küsimusega, mis puudutas korruptsiooniohu suurenemist. Ma läheksin konkreetsemaks ja peatuksin sellel punktil, et Maksu- ja Tolliametil on õigus vähendada avansilisi makseid või vabastada maksumaksja avansiliste maksete tegemisest jne. Tolliamet on suur amet. Kindlasti lahendab neid küsimusi konkreetne ametnik ja kas ei ole käesoleval juhul ohtu, et üks saab soodustuse ja teine ei saa, sõltuvalt muidugi sellest, kui hästi ta käitub maksuameti vastava ametnikuga?

Rahandusminister Ivari Padar

Aitäh küsimast! Üks on selge, et sellisel juhul, kui soovitakse maksuametist saada läbivaatavat otsust, peavad argumendid olema veenvad ja need peavad olema ka fikseeritud. Selles suhtes on nii, et ärge kartke Maksu- ja Tolliametit. Maksu- ja Tolliametist on sellised kümne aasta vanused tondid ära liikunud. Eesti Maksu- ja Tolliamet on väga usaldusväärne ja tubli amet. Aeg on niimoodi edasi läinud, et tegelikult on maksu- ja tolliametnike tegevusel ka järelkontroll. See on praegu igat moodi võimalik. Aeg on sedavõrra edasi läinud, et kõik on läbipaistev.

Aseesimees Jüri Ratas

Jaak Aab, palun!

Jaak Aab

Tänan, austatud juhataja! Hea minister! Ma tuleksin tagasi selle raha juurde. See on ikkagi suurusjärgus kolm miljardit, mis jääb järgmisel aastal laekumata. Küsimus: kas juba kehtivas riigieelarvestrateegias on selle miinus kolme miljardiga arvestatud ja millised kulutused jätame me järgmisel aastal riigieelarvest tegemata sellise miinuse puhul? See ei ole kindlasti kerge otsus ja vähemalt minu arvamus on selline, et nii lõbus ei saa järgmise aasta eelarve  kindlasti olema, kui selle aasta eelarve oli.

Rahandusminister Ivari Padar

Tänan teid küsimast! Julgen teile vastata, et juba kehtivas riigi eelarvestrateegias on arvestatud kõikide maksumuudatustega, mida Eesti riik on planeerinud praegu ja lähiajal teha. Ja täpselt samamoodi, kui me kevadel paneme mai viimaseks päevaks kokku uut riigi eelarvestrateegiat, arvestame me kindlasti kõikide muudatustega, mis meil maksupoliitiliselt ette tulevad. Ja täpselt samamoodi arvestame, milliseks on majanduskeskkond vahepeal kujunenud.

Aseesimees Jüri Ratas

Aivar Riisalu, palun!

Aivar Riisalu

Aitäh, hea juhataja! Me siin vahepeal kolleegidega arutasime veel teemat sügavuti. Hea minister! Kui ma tegin sajamiljonilise dividendiotsuse, aga tegelikkuses maksin välja ainult kümme miljonit krooni ja selle pealt siis vastavalt ka riigimaksud, kuna ma väljamakse olin ära teinud, kas siis avansiliste maksete arvutamise aluseks läheb see kümnemiljoniline dividendiosa, mitte minu sajamiljoniline dividendiotsus?

Rahandusminister Ivari Padar

Jah, mina usun küll, et sellisel juhul, kui te olete endale selle välja maksnud kümne miljoni ulatuses ja mingitel arusaamatutel põhjustel olete jätnud 90 miljonit välja võtmata, siis maksuamet teeb selleks arvestuseks tagasiarvutuse kümne miljoni peale.

Aseesimees Jüri Ratas

Jaak Aab, palun!

Jaak Aab

Tänan, austatud juhataja! Hea minister! Te viitate siin kogu aeg sellele kabinetinõupidamisele ja -otsustele. Ma mäletan ka eelmist valitsust, kes teatud määral neid variante arutas, et mis saab selle ema-tütre direktiiviga jne, ja tolleaegne rahandusminister tuli välja sellise ettepanekuga, et mitte tekitada nii suurt auku riigieelarves ja taastada ettevõtte tulumaks endisel kujul, küll väiksemas määras, et välja pakuti 8 või 10%. Kas selline ettepanek oli kabinetis ka arutusel eelmisel aastal?

Rahandusminister Ivari Padar

Aitäh! Oli küll. Arutati ka seda ettepanekut, mis puudutas n-ö klassikalist maksustamist ükskõik millise määraga. Aga ma julgen ütelda, et ega ka sellele valitsusele eelnev valitsus ei teinud ühtegi lõplikku otsust, kuidas see asi hakkab tulema. Sel hetkel, kui praegune valitsus hakkas otsust tegema, võeti neli erinevat versiooni laua peale ja arvutati läbi, mis on Eestile hetkel kõige õigem ja mille järgi me vastame Euroopa Liidu liitumisläbirääkimistel vastu võetud kohustustele. Nii et ka see variant oli laua peal.

Aseesimees Jüri Ratas

Raivo Järvi, palun!

Raivo Järvi

Suur tänu! Lõpetuseks, olemata fiskaalspetsialist, küsin ma, kas selle sammuga astume me nüüd n-ö Euroopa mõttes pigem sammu teistele riikidele järele või  teeme isegi mõnes suhtes atraktiivsemaks kõikide nende võimalike tulevikustsenaariumide valguses, mida siin kogu aeg meie majanduse kohta üllitatakse?

Rahandusminister Ivari Padar

Aitäh! Ma ütleksin nii, et kogu Euroopa otsib lahendeid, kuidas muuta oma majanduskeskkonda atraktiivsemaks, paindlikumaks. Ja ma usun, et Eesti on siin oma teatud sammudega pigem nagu teenäitaja. Ausalt öelda ei tahakski seda nii suureliselt väljendada, aga selge on see, et Eesti teeb neid otsuseid, mis tema arvates on õiged ja vastavad Euroopa Liidu seadustele, ning olen küllalt kindel, et nendele otsustele on Euroopa Liidus järgijaid. Eile istusin ma Brüsselis kõikide oma kolleegidega koos, kes on Euroopa Liidu rahandusministrid ja me arutasime, mis Euroopa majandusest, maailmamajandusest saab. Reaalsed samm-sammult tehtavad tegevused on need, mis Euroopat edasi viivad. Ma arvan, et Eestil on kindlasti neid asju, millega ta saab öelda, et need on õiged sammud.

Aseesimees Jüri Ratas

Ma tänan ministrit! Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahanduskomisjoni esimehe Jürgen Ligi!

Jürgen Ligi

Härra juhataja! Austatud kolleegid! Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu 14. jaanuaril 2008. Rahandusminister oli kohal, proua Lemmi Oro oli ka kohal ja arutelu ei olnud sellel koosolekul pooltki nii tuline, kui täna siin saalis. Me võtsime vastu konsensusliku otsuse saata eelnõu esimesele lugemisele ja esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks pakume 6. veebruari kell 6. Põhiline küsimus komisjonis oli ikkagi üldine, et miks seda seadust on üldse vaja muuta. Ma arvan, et täna vastas rahandusminister sellele küsimusele piisava selgusega. Selguse huvides: on vaja muuta seetõttu, et oleme andnud lubaduse, ja on vaja ka selleks, et kaotada sealt topeltmaksustamise element, residentide ja mitteresidentide ebavõrdne kohtlemine. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekande eest! Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 6. veebruar 2008 kell 18. Esimene lugemine on lõpetatud.
Ma palun vabandust! Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Soovivad. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Eiki Nestori! Ma palun vabandust!

Eiki Nestor

Austatud juhataja! Vabandus on vastu võetud, kui õigel ajal jõuab vabandada!
Ma pean kõigepealt tänama opositsioonisaadikuid! Täna on teid vähemalt näha! Kui selle eelnõu menetlemine komisjonis käis, saatsin ma komisjoni esimehele kirja, et meil ei olegi enam opositsiooni – niisugune hirm tekkis juba. Aga täna vähemalt tõstatati küsimusi, mis küll vastse eelnõu puhul ei olegi nagu kõige olulisemad.
Tegelikult on huvitav selle asja poliitiline pool. Ühtpidi oleks olnud mõistlikum arutada meie tulumaksu tulevikku võib-olla mõni aeg tagasi. Ettevõtjatel oleks olnud aega mitme asja peale juba mõelda, kaasa arvatud need küsimused, mis täna olid seotud avansiliste maksetega. Poliitilise otsuse tegemine, millisena meie ettevõtete tulu maksustamine on tulevikus kõige mõistlikum, on võtnud palju aega. Euroopa Kohtu lahendid on viinud meid veendumusele, et see, mis me praegu teeme, ei olegi nii vale, ja kui me nipped-näpped, kus me tõesti ema-tütre direktiiviga vastuollu läheme, meie seadusest kõrvaldame, siis on kõik nagu õige.
Ma arvan, et ei ole ka mõtet täna debateerida teemal, miks ja kuidas meie liitumisleping sellise sõnastuse sai. Ju siis ei olnud me nii targad. Mõistlik on siiski arutada, mis on praeguses olukorras kõige otstarbekam. Meie usume, et kõige otstarbekam on jätkata sellel teel, et me soodustame Eestis investeerimist. Usume seda, et ema-tütre direktiivi nõuded on selle seaduseelnõuga täiesti kindlasti täidetud, kuna kohtulahendid annavad tunnistust ka sellest, mida selle direktiiviga praegu kinnipeetavaks maksuks peetakse. Usume, et neile ettevõtjatele, kes on tõesti huvitatud arendamisest, peaks see eelnõu olema sobilik. Tunnistan ausalt: kui me vaatame praegust süsteemi, siis on ilmselt ka neid ettevõtjaid, kes maksavad makse Lätis ja ei tahagi investeerida – neil on midagi muud sobilik. Selles mõttes tuletas osa opositsiooni küsimusi mulle meelde seda aega, kui praegu kehtivat ettevõtete tulumaksustamise süsteemi Eestis sisse seati. Siis aeti ka meelega segamini sõnad "ettevõte" ja "ettevõtjad". Täna tekkis umbes samal tasemel debatt selle üle, mis on kasv ja mis on langus.
Selle eelnõu puhul on mulle siiamaani kõige arusaamatum olnud see küsimärkide rida, mida on püütud üles võtta. Tegelikult võiksid inimesed ausalt öelda: meil on kaks valikut. Kas jätkata nendel põhimõtetel, mis Eestis on mõnda aega kehtinud ja mis sobivad ka nendeks aegadeks, kui majandus tõesti nii kiiresti ei kasva, või me läheme tagasi traditsioonilise maksustamise juurde, kusjuures sel juhul ei ole samuti võimalik ennustada, kui suured need riigi tulud või kui suur see auk on, mille kohta kolleeg Aab siin küsis. See sõltub sellest, kui suur see maksumäär on ja mida me lubame maksustatavast tulust maha võtta. Need on hoopis teised küsimused, see auk on hoopis kuuenda järgu küsimus selle juures. Ma usun küll, et märgina ja sõnumina, et me oleme leidnud lahenduse selle jaoks, et me jätkame praeguseni töökohtade loomisele ja investeerimisele suunatud maksustamispoliitikat, on õige. Ma usun ka, et küllap toetus sellele eelnõule on laiem kui ainult valitsusliit ja valitsuskoalitsioon. Kõiki neid, kes on täna püstitanud küsimärke selle sobilikkusest, kutsuksin üles ütlema, mis on alternatiiv, ja kaitsma pigem seda alternatiivi, mida praegusel juhul täiesti kristlikult ja ausameelselt teha saab. Aga mitte ütlema: ahaa, ma ju rääkisin, mis võib juhtuda. Sellel jutul ei ole mingit uba.

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Keskerakonna fraktsiooni esindaja Aivar Riisalu!

Aivar Riisalu

Hea juhataja! Head kolleegid! Ega ma muidu poleks võib-olla siia pulti roninudki, kui hägustuv sotsiaaldemokraatia ei oleks mul tekitanud teatud küsimärke. Mina nimelt ise, Keskerakonna fraktsiooni liikmena, olen oma hinges andnud oma senises tegevuses põhirõhu ettevõtlusele, ehk seetõttu taas kord sotsiaaldemokraatide lõputu hala selle üle, et meil ei ole enam opositsiooni, ei ole põhjendatud sel lihtsal põhjusel, et tegemist on väga hea seaduseelnõuga, ettevõttesõbraliku seaduseelnõuga. Mina saan väga selgelt aru, et 2009. aastaks olid Eestimaa ettevõtluse ja selle maksustamise sisse programmeeritud teatud karid seoses eurodirektiividega. Suured liidud ei ole meile mitte alati head toonud, on vahel meile ka halba teinud. Me oleme sellestki karist üle saanud. Rõõmu teeb seegi, et Eestimaal on üks sotsiaaldemokraatlik liikumine muutunud ettevõtlust toetavaks. Seetõttu võiksid nad parteina varsti sulguda, liituda Keskerakonnaga, Reformierakonnaga valdav osa jne. Kui nüüd korraks selle konkreetse seaduse juurde tulla, siis tegelikult on see täiesti tubli seadus, nagu ma juba ütlesin. Ainus asi, mis seal ärritust tekitas ja mille üle ka põhiline debatt siin saalis tekkis, oli see, et miks peaksid ettevõtted asuma formaaljuriidiliselt riiki krediteerima. Seda sel lihtsal põhjusel, et on ju teada fakt, et 15–17 aastat ettevõtluse arengut taasiseseisvunud Eestis tähendab seda, et neid hullumeelseid dividendimaksjaid kohtab ainult kinnisvaraärimeeste hulgas. Heas mõttes normaalsetel ettevõtetel, kes tegelevad millegi tootmisega ehk toodavad Eesti pinnal ka teatud lisaväärtusi, pole olnud selliseid dividendlikke võimalusi. Mis ei tähenda sugugi seda, et nad oleksid töötanud pidevas kahjumis, ehk seetõttu nende majandusnäitajate baasil tekib ikkagi riigil teatud võimalus neilt krediiti saada, kui nad nüüd ei kasuta seda väljakäidud erimenetlust, et nad lähevad ja lunivad Maksu- ja Tolliametist: "Andke andeks, kui ma selle raha oma kassast ära annan, siis minu eksistents muutub võimatuks." Elame ka selle üle! Ei ole hullu, ehk seetõttu ma arvan, et see debatt, mis täna Riigikogu saalis oli, oli väga konstruktiivne debatt ja seda ei ole vajagi nii traagiliselt võtta, isegi mitte sotsiaaldemokraatidel. Seetõttu ma arvan, et Keskerakonna fraktsioon summa summarum toetab seda seaduseelnõu igal juhul, sest see viib elu Eestimaal edasi. Ja tere tulemast sotsiaaldemokraatidele Keskerakonda! Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 6. veebruar 2008 kell 18. Esimene lugemine on lõpetatud ja kuuenda päevakorrapunkti käsitlemine lõppenud.


7. 16:25 Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (180 SE) esimene lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Läheme seitsmenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 180 esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli rahandusminister Ivari Padari! Hea Riigikogu ja austatud minister! Kuna te eelmises päevakorrapunktis juba tutvustasite eelnõu 180 täies ulatuses, siis ma usun, et me nõustume sellega, kui me tervet ettekannet uuesti ei kuula. Kuulame ära põhipunktid seoses eelnõuga 180. Palun, küsimused! Helle Kalda, palun!

Helle Kalda

Aitäh! Lugupeetud minister! Teie ettekanne oli sisukas. Ma tahaksin aga esitada ikka sama küsimuse, mis oli komisjonis Euroopa Majanduspiirkonna lepingute kohta. Praeguse seaduse ulatus on laiem. Meil oli juttu, et Euroopa Majanduspiirkond kindlustab rohkem. Võtsin välja, meil on tehtud topeltmaksustamise lepingud ka teiste riikidega. Miks valitsus seda siiski ei arvestanud, et ulatus oleks võinud laiem olla või jääda samaks, mis on praegu?

Rahandusminister Ivari Padar

Aitäh! Nagu ma sissejuhatavas kõnes rääkisin, on see meie jaoks Eestis selline uus teema, füüsiliste isikute reinvesteeringute soodustamine. Me oleme võtnud eesmärgiks hakata sellega pihta mõnevõrra madalamalt ja kitsamalt baasilt. Selle tõttu, et alati saab ju seda eelnõu edasi arendada, alati saab teha laiemaks seda piirkonda, kus need investeeringud võivad toimuda, ja alati võib laiendada ka nende toodete hulka, millesse investeeritakse. Aga tänasel juhul oleme meie ning riigi Maksu- ja Tolliamet samuti leidnud, et alustada tuleks eelkõige Euroopa Majanduspiirkonnaga piirnevatest riikidest, sest me tahame igal juhul olla kindlad, et me ei tekita olukorda, kus tekib maksuauk.

Aseesimees Jüri Ratas

Helle Kalda, palun, teine küsimus!

Helle Kalda

Aitäh! Ma ikkagi ei tahaks teiega nõustuda, et see on uudne, sest et ta on uudne ainult selles vormis, et laieneb nüüd ka isikutele. Ta on ju ettevõtluse vormis ja see on läbikäidud etapp. Miks me teeme vahet ettevõtte ja üksikisiku vahel? See etapp on läbitud ja minu arust asi toimib.

Rahandusminister Ivari Padar

Aitäh! Vaieldamatult on see diskussiooni teema. Aga ma ütlen, et meie meelest on see maht ja vorm, millega me oleme täna siin välja tulnud, täiesti piisav ja täiesti hea, alustamaks füüsiliste isikute investeeringutega, kui keegi soovib. Selge on see, et inimestel, kes soovivad keerulisematel turgudel tegutseda ja keerulisemate toodetega tegelda, on olemas kõik võimalused tegutseda äriühingute kaudu. Me ei saa välistada, et eelnõu arutamisel Riigikogus tuleb ettepanekuid, mida võib arvestada, aga ma ütlen, et alati jõuab neid teemasid laiemaks ajada. Praegu ma nõustun Maksu- ja Tolliameti ettepanekuga, et kogu sellel tegevusel oleks võimalik silma peal hoida.

Aseesimees Jüri Ratas

Imre Sooäär, palun!

Imre Sooäär

Aitäh, härra juhataja! Hea ettekandja! Hea põllumehena tead sa väga hästi, et alati ei tasu kõiki mune ühte korvi panna, aga § 171 lõike 2 punkt 4 ütleb, et maksumaksjal võib korraga olla vaid üks investeerimiskonto. Lähiminevikust me teame, et pangad on läinud pankrotti ja inimesed on kaotanud oma säästud. Äsja oli ka Inglismaal sellega probleem, ega pankade pankrotid pole maailmast kuskile kadunud. Kas poleks ikkagi mõttekas, et see investeerimiskonto käiks ühe panga kohta, et ühes pangas üks konto? Ma tean, et paljudel Eesti inimestel on raha näiteks kahes pangas, igaks juhuks, sest mine tea.

Rahandusminister Ivari Padar

Eks see on täpselt samamoodi arutelu koht, mida võib esimese ja teise lugemise vahel arutada. Me oleme tänasel juhul leidnud ja maksuhaldur on leidnud, et asja kontrolli all hoidmiseks oleks hea, kui see konto oleks ühes kohas, ja niimoodi oleme selle ka vormistanud. Kuigi investeeringute maksuvabastust on Eestis varemgi rakendatud, ei ole me seda füüsiliste isikute puhul varem siiski teinud ja me oleme leidnud, et me peame vältima kõiki riske, mis eelnõu kaasa toob.

Aseesimees Jüri Ratas

Marek Strandberg, palun!

Marek Strandberg

Hea minister! Sama lugu nagu eelmise punkti puhulgi, kus küsimuse all on majanduse ümberkorraldamise ja kasvu soodustamine. Investeerimiskontod on üks pool. Mäletamist mööda oli võimuleppe läbirääkimistel jutuks ka sellise tinglikult öeldes lihtsama börsiprotseduuri loomine, kus oleksid, kuidas neid nimetada, teist järku või sellised väärtpaberid, mille tingimused on pehmemad ja kus investeerijaid võiks olla rohkem, kus aktsiakapitali nõuded oleksid leebemad. Kas seoses selle eelnõuga on kuhugi edasi liikunud ka niisuguse alternatiivbörsi loomise tingimuste tekitamine?

Rahandusminister Ivari Padar

Põhimõtteliselt me oleme juba loonud sellise seadusandliku ruumi, et Eestis saaks alternatiivbörs tekkida, aga see alternatiivbörs ei ole Eestis veel jõuliselt käivitunud. Seepärast vastan samamoodi nagu eelmistelegi küsimustele, et see, kas alternatiivbörsi tooted tuua nende lubatud elementide hulka, on otsustamise koht. Teine asi on see, et ka Maksu- ja Tolliamet ei ole praegu täiesti veendunud, et on võimalik lõpuni kontrollida kogu seda teemat, mis puudutab eri riikides alternatiivbörse ja nende tegevust. Nii et minu soovitus on hakata selliselt pinnalt tööga pihta ja vaadata, kuidas see asi edasi areneb.

Aseesimees Jüri Ratas

Imre Sooäär, palun!

Imre Sooäär

Aitäh! Hea minister! Ma olen sinuga täielikult nõus: maksuhaldur peab maandama kõikvõimalikud riskid, et riigikassasse ikkagi sissetulekut laekuks. Aga samas peaks ka kodanikul olema ju õigus maandada oma riskid. Just lähimineviku kogemustest tulenevalt on oma kontode hoidmine eri pankades minu meelest täiesti loomulik. Kui me vaatame, siis ka praegu edastavad ju pangad digitaalselt kõik tuluga seotud info maksuametile. Nii et see andmete kogumine peaks olema küll tänaseks lahendatud. Ma arvan, et see ei tohiks olla liigne, kui näiteks investeerimiskonto on kahes eri pangas, kui inimene seda soovib.

Rahandusminister Ivari Padar

Aitäh! Ma usun, et see on teema, mida me võime täiesti arutada, kui rahanduskomisjonis eelnõu edasi menetletakse.

Aseesimees Jüri Ratas

Arvo Sarapuu, palun!

Arvo Sarapuu

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud minister! Lihtsalt üks väike uudishimulik küsimus. Paragrahvi 171 lõikes 1 on öeldud, et tulumaksuga ei maksustata jne kümne tööpäeva jooksul. Kust te selle kümme tööpäeva võtsite ja mis on selle alus?

Rahandusminister Ivari Padar

Asi on selles, et analoogiliste seaduste ettevalmistamisel peavad need kriteeriumid kusagilt tulema. Kümme tööpäeva ehk siis kaks nädalat on piisav alus selleks, et vastavalt vastu tulla. Kui austatud Riigikogu leiab, et see võiks olla 11 tööpäeva, siis rahandusministril pole selle vastu midagi.

Aseesimees Jüri Ratas

Tänan ettekandjat! Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahanduskomisjoni esimehe Jürgen Ligi!

Jürgen Ligi

Härra juhataja! Austatud kolleegid! Komisjon arutas seda eelnõu 14. jaanuaril ning kohal olid jällegi rahandusminister ja proua Oro, osakonnajuhataja. Selle eelnõu arutelu oli suhteliselt sisulisem, sest tundub, et siin on komisjoni liikmete arvates vaidluskohti rohkem.
Mis need vaidluskohad eelkõige on? Tundub, et tänastes küsimustes mainiti need kõik ka ära. Üks on see geograafiline piirang, kas Euroopa Majanduspiirkond on optimaalne, sest kui eelnõu eesmärk on füüsiliste ja juriidiliste isikute vaheline võrdsem kohtlemine – kahtlemata on see eelkõige säästmise soodustamine, aga just nimelt ka võrdsem kohtlemine – , siis väga kitsad piirid tekitavad ebavõrdsust mõnes mõttes juurde. Oleme mõelnud, kas kontrolli huvides on nii kitsad piirid vajalikud.
Küsimuseks on olnud investeerimisinstrumendid. Kas see ring on paras või võiks seda laiendada? Näiteks on olnud jutuks alternatiivturgude kaasamine. Kindlasti on olnud arutlusteema kontode arv ja konkreetsemalt on olnud juttu ka investeerimisriskiga elukindlustuse instrumendi tulevikust.
Otsustasime, et anname selle kõige aruteluks tavapärasest pisut pikema tähtaja, sest ka rahanduskomisjoni poole pöördujaid on selle eelnõu puhul olnud väga palju (turuosalisi, investoreid). Pakume muudatuste tähtajaks 13. veebruari kell 18. Otsus oli soovitada esimene lugemine lõpetada. Otsus oli taas konsensuslik. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Avan läbirääkimised. Ma palun Riigikogu kõnetooli Eesti Reformierakonna fraktsiooni esindaja Keit Pentuse!

Keit Pentus

Hea juhataja! Head Riigikogu liikmed! Reformierakonna fraktsioon on selle eelnõu kallal juba üksjagu tööd teinud ja me kutsume üles kõiki teisi fraktsioone samamoodi talitama.
Lühidalt sellest, millised on meie senised arvamused selle eelnõu puhul. Ma arvan, et eesmärgi üle ilmselt mingit vaidlust ei ole. Selle eelnõu eesmärk on selge: et oleks võimalikult palju neid inimesi, kes piltlikult öeldes oma teenitud tulu ärasöömise asemel investeeriksid ja oma raha säästaksid. Ja ma olen kindel, et Rahandusministeeriumi inimesed, kes on selle eelnõu kokku kirjutanud, just sellest eesmärgist ka lähtusid. Üldiselt on ju tegu hea eelnõuga, aga meie arvates on selles veel mõningaid detaile, mille üle tuleks ilmselt mõtteid mõlgutada ja võimalik, et ka eelnõu lihvida, enne kui see päriselt vastu võtta.
Esiteks, üks asi, mis meie keskel arutelu all on olnud ja mis ka siit saalist täna läbi käis, on investeerimiskontode arv. Kui eelnõu järgi kehtib tulumaksuvabastus reinvesteeringutele, mis tehakse ühe investeerimiskonto vahendusel, siis võib see tegelikult tähendada, et sisuliselt on inimese valikud piiratud just nimelt selle ühe vahendaja või ühe pakkuja pakutavate väärtpaberitega. Kas selline piirang kõige mõistlikum on, selle üle võiks mõtteid vahetada.
Teine ja üsna põhimõtteline küsimus Reformierakonna fraktsiooni jaoks on ikkagi seesama geograafiline piirang, mille üle me ka siin küsimuste kaudu mõtteid vahetasime. Miks me peaksime Riigikogus sisuliselt otsustama, et näiteks Hiina, India, aga ka USA börsil noteeritud väärtpaberid on millegi poolest kehvem investeering kui näiteks Taani, Rootsi või Saksamaa börsil noteeritud väärtpaberid? Või kas sisuliselt ei ole sellise otsuse puhul tegemist olukorraga, kus seadusandja lihtsalt kipub inimese eest otsustama, millisesse piirkonda investeerima peaks? Miks peaks riik saatma eraisikutele näiteks sellise signaali, et riskide hajutamine Euroopa, Aasia ja USA väärtpaberite vahel on halb mõte ja vale mõte? Üldiselt on meil selles osas sügavaid kahtlusi.
Kolmandaks, seesama alternatiivturul kaubeldavate väärtpaberite võimalik kaasamine või, ütleme, selle eelnõu toimeala laiendamine ka alternatiivturul kaubeldavatele väärtpaberitele. See on selline mõte, mille puhul me arvame, et kõik ülejäänud fraktsioonid võiksid siin samuti natukene kaasa mõelda.
Need on põhilised kohad, kus Reformierakonna fraktsiooni arvates seda eelnõu veel lihvida võiks. Ma usun, et arutelu rahanduskomisjonis saab olema järgmisel korral hästi põhjalik, vähemalt sama põhjalik või põhjalikum, kui oli esimesel korral. Kutsun üles kõiki fraktsioone kaasa mõtlema, sest arvan, et säästmise soodustamine ja investeerimisele meelitamine on küll üks selline teema, mille kallal tasub ja tuleb pead vaevata. Nii et aitäh ja jõudu tööle!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Eiki Nestori!

Eiki Nestor

Austatud juhataja! Selle eelnõu puhul seisab minu meelest ka Riigikogus tõsisem töö ees. Eelnõu koostamisel on lähtutud põhiliselt sellest loogikast, et kuna see investeerimiskonto on meie jaoks uus asi, siis anda võimalusi piiratud mahus, et  riik neid kindlasti suudaks hallata. Ja meie töö siin on arutada, kuivõrd meie meelest neid piire võiks veel avardada. Esitatud küsimused piirkondade kohta, kuhu võiks investeerida, ja ka kontode arvu kohta on kindlasti kõik need asjad, kus meie fraktsioon on avatud dispuudile.
Aga ma tulin kõnepulti rohkem sellepärast, et ma olen väga nukker ühe sõnavõtu pärast, mis peeti eelmise eelnõu puhul. Teate, miks ma nukker olen? Üldiselt ei ole mul midagi selle vastu, kui inimesed õpivad hästi. Aga kui ma sellist juttu kuulen, siis ma mõtlen, et hea küll, las ta õppis marksismi-leninismi hindele "viis".  Ta ei pidanud ju uskuma seda, mida talle õpetati, kuid ta usub siiamaani ja see põleb sinise vilkurina tema peas. Marksism-leninism õpetas, et kui sa ei ole meie poolt, siis sa oled meie vastu. Kallis sõber, hea kolleeg! Tuleb välja, et demokraatlikus ja arenenud ühiskonnas on nii, et sa võid olla töötajasõbralik ja samal ajal sa ei pea olema ettevõtjavaenulik. Selle teadmiseni jõudis rahvusvaheline sotsiaaldemokraatia 40 aastat tagasi. Nii et tasub lugeda ka teisi väljaandeid peale Kesknädala, Kroonika ja Justi. Tuleb kasuks! Aga kuni sinised vilkurid töötavad valjemini, niikaua ei ole ka mõtet mingit muud juttu rääkida. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Tänan! Ma palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Aivar Riisalu!

Aivar Riisalu

Hea juhataja! Head kolleegid, kes veel pole koduteed jalge alla võtnud! Menetletava seaduseelnõu puhul on tegemist väga hea seadusega. See seaduseelnõu heas mõttes murrab jäälõhkujana läbi õigluse barjäärid ehk ka eraisikud saavad oma säästude üle ise otsustada ja nad saavad endale ühe olulise motivaatori, et elada targalt. Seetõttu olen mina isiklikult seisukohal, et sotsiaaldemokraatidel ei ole Eestis mitte mingisugust tulevikku. Põhjus on väga lihtne. Me oleme selles seaduseelnõus kahe käega Reformierakonna mõtete poolt, mida hea kolleeg siin puldis välja tõi. Seepärast jäi mulle täiesti arusaamatuks, miks sotsiaaldemokraatide selline sõnavõtt siia vahele üleüldse mahtus ehk rikkus ära konstruktiivse arutelu ja inimsõbraliku majanduspoliitika Eesti Vabariigi majandusruumis. Ma olen üsna veendunud, et Keskerakond igal juhul pooldab seaduseelnõu progressiivset menetlemist, loomulikult mõtleb kaasa, viib siia sisse täiendusi ja parandusi, arutades neid enne Reformierakonnaga sellel lihtsal põhjusel, et head mõtted tulevad kahjuks ainult sealt. Lisaks sellele tahan ma öelda, et üks normaalne sotsiaaldemokraat võiks osata autoga sõita.

Aseesimees Jüri Ratas

Tänan! Ma palun Riigikogu kõnetooli Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esindaja Marek Strandbergi!

Marek Strandberg

Head kolleegid! See menetluses olev eelnõu on ülimalt positiivne just nimelt seetõttu, et loob mitmeid eeldusi Eesti majanduse mitmekesistamiseks. Asjaolu, et eraisik saab hakata tegema tulumaksustamata investeerimisotsuseid, on väga positiivne.  Alternatiivbörs, mille kohta ma rahandusministrile küsimuse esitasin ja lootustandva vastuse sain, oleks kindlasti üks suur abivahend, millega Eestis loodetud ja oodatud majandusreformid läbi viia. Kui me räägime vajadusest süvendada, laiendada ja rohkendada innovatsiooni majanduses, siis seda enam on selge, et inertsed ehk ülimalt suure kapitalisatsiooniga ettevõtted ei ole need, mis tooksid turule uusi tehnoloogiaid, uusi lahendusi, olgu siis ekspordivõimelisi või meie enda kohalikke probleeme lahendavaid. Selle tõttu võiks nii selle seaduseelnõu kui loodetavasti lähitulevikus koostatava ja alternatiivbörsi seadustava eelnõu koosmõju meie majandusele olla ülihea. Nimelt on lootused sellele, et mitmesugused ressursi- ja energiasäästu lahendused saavad tuule tiibadesse suurte ettevõtete kapitali- ja kasumirohkes keskkonnas, tänaseks küll kadunud. Ei Eesti Energia ega ükski teine suurettevõte ei ole loomult nii paindlik, et seda laadi tehnoloogiaid juurutada ja neisse investeerida.
Just nimelt seetõttu on rohelised tervitamas sellist majanduslikku paindlikkust ja majanduslikku mitmekesisust suurendavat seadusloomet. Kui laiemalt rääkida, siis juhul, kui me lähtume Rio de Janeiros juba 1991. aastal vastu võetud liigilise mitmekesisuse konventsioonist, millega Eesti on liitunud ja mille ratifitseerinud, siis on täiesti selge: on lootusetu uskuda, et maal saab olla bioloogiliste liikide rohkust, kui meie enda kultuur, meie enda keskkond ei ole mitmekesine. Ja tänapäeval, kui me näeme, millisel moel keskkonnaküsimused mõjutavad majanduslikku ja riiklikku julgeolekut, ongi väga oluline, et me peame oma majanduse kui kultuuri, olemiskultuuri, inimeste kultuuri ühe osa ruttu muutma võimalikult paindlikuks ja võimalikult mitmekesiseks. See on ka põhjus, miks rohelised eelmisel kevadel võimuleppe sisu läbirääkimistel igati pooldasid sellist lähenemist, ja me pooldame seda jätkuvalt ning loodame alternatiivbörsi näol sellelesamale eelnõule väärikat lisa tulemas. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 180 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 2008. aasta 13. veebruari kell 18. Esimene lugemine on lõpetatud ja seitsmenda päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud.
Soovin teile jõudu ja taaskohtumiseni homme hommikul! Istung on lõppenud. 

Istungi lõpp kell 16.48.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee