Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu esimese töönädala kolmapäevast istungit. Kas head kolleegid soovivad üle anda eelnõusid ja arupärimisi? Palun, Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnisson!

Austatud proua esinaine! Lugupeetud Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna maaparandusseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Kalle Laanet!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Keskerakonna fraktsiooni 18 liikmel on arupärimine lugupeetud majandus- ja kommunikatsiooniministrile härra Partsile. Arupärimine puudutab mootorsõidukijuhtide õpetamise kvaliteedi järelevalvet ja liikluskultuuri parandamist.
"Austatud härra Parts! Liiklusohutuse olukord meie teedel ja tänavatel on üha halvenenud, liiklusõnnetustes hukkunute ja vigastatute hulk on aastast aastasse kasvanud. Ühelt poolt on see põhjustatud mootorsõidukite arvu kiirest kasvust, teiselt poolt madalast liikluskultuurist, kuid ka juhtide õpetamise tasemest. Ajakirjandus kujundab avalikku arvamust neis küsimustes mitmeti.
Eesti Riiklik Autoregistrikeskus (ARK), kes eksamineerib mootorsõidukijuhte ja väljastab juhilubasid ning peab teostama järelevalvet juhtide õpetamise üle, näeb süüd autokoolides. Samas leiab Eesti Autokoolide Liit (EAKL), et süü lasub ka ARK-il ja tema büroodel, kus erinevate toimingute teostamisel ja dokumentide vormistamisel tõlgendavad ametnikud määrusi ja nõudeid erinevalt.
Taotlus autokoolile koolitusloa saamiseks esitatakse kehtestatud korras koos ettenähtud dokumentidega Haridus- ja Teadusministeeriumile, kus formaalse kontrolli läbimisel väljastatakse sellekohane koolitusluba. Peale koolitusloa väljastamist sisuline kontroll nendes läbiviidava koolituse kvaliteedi üle praktiliselt puudub, samuti ei ole läbi viidud mootorsõidukijuhi õpetajate ja ka mootorsõidukijuhi juhendajate faktiliselt tehtud töö ja koormuse analüüse. Kuivõrd juhilubade nõudlus ületab tunduvalt autokoolide reaalsed koolituse võimalused, tekib olukord, mil kannatab õpingute kvaliteet, seega värskete juhiloaomanike sõiduoskus ja -kultuur. Õppekava näeb ette, et õppeprotsessis peavad teooria ja sõidutunnid toimuma vaheldumisi, kuid sellest ei peeta pahatihti kinni. On teada fakte, mil eksamineerijad annavad eksami käigus korraldusi, mis sunnivad eksamineeritavat rikkuma liikluseeskirju." Sellega seoses on meil viis küsimust, aga ma ei hakka neid praegu ette lugema. Aitäh!

Aitäh! Juhatuse nimel olen vastu võtnud ühe seaduseelnõu ja kui see vastab kodu‑ ja töökorra seadusele, siis juhatus otsustab tema menetlusse võtmise kolme tööpäeva jooksul.
Olen vastu võtnud ühe arupärimise ja kui see vastab samuti kodu‑ ja töökorra seadusele, siis edastan arupärimise otsekohe adressaadile.
Nüüd järgmised teated.
Seoses Riigikogu liikme Meelis Atoneni tagasiastumisega asub alates 2008. aasta 11. veebruarist Riigikogu liikmeks asendusliige Tõnu Juul.
Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjoni: Vabariigi Valitsuse k.a 14. jaanuaril algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on keskkonnakomisjon; Vabariigi Valitsuse k.a 14. jaanuaril algatatud riigipiiri seaduse, karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on õiguskomisjon; Vabariigi Valitsuse k.a 14. jaanuaril algatatud äriseadustiku ja Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 2157/2001 "Euroopa äriühingu (SE) põhikirja kohta" rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on õiguskomisjon; Vabariigi Valitsuse k.a 14. jaanuaril algatatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni eriorganisatsioonide eesõiguste ja puutumatuse konventsiooni Eesti Vabariigi suhtes kohaldatavate lisade määramise ja parandatud lisade heakskiitmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on väliskomisjon.
Head kolleegid! Palun kohaloleku kontroll!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 86 Riigikogu liiget, puudub 15.

Päevakorra esimene punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud pärimisseaduse eelnõu teise lugemise jätkamine. Ma palun ettekandjaks õiguskomisjoni liikme kolleeg Hanno Pevkuri!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Mul on suur au taas kord seista teie ees pärimisseaduse eelnõuga. Õiguskomisjon menetles pärimisseadust esmaspäeval oma korralisel koosolekul ja vaatas läbi õiguskomisjonile esitatud muudatusettepanekud. Muudatusettepanekuid oli kokku üheksa, millest kaheksa oli esitanud Riigikogu liige Väino Linde ja ühe õiguskomisjon ise. Kui muudatusettepanekute juurde tulla, siis need puudutasid ühest küljest sedasama vaidlust, mida me siin pikka aega oleme pidanud, ehk süsteemi muutmise küsimust ja teisest küljest mõnda konkreetsemat üksikküsimust, millele eelnõu algatajate ja Vabariigi Valitsuse poolt olid õiguskomisjonis seisukohti ja vastuseid andmas Justiitsministeeriumi asekantsler õiguspoliitika alal Urmas Volens ja õiguspoliitika osakonna nõunik Vaike Murumets.
Muudatusettepanekud vaadati kõik ükshaaval läbi ja jõuti tulemuseni, et üheksast muudatusettepanekust leidis toetust õiguskomisjoni enda muudatusettepanek, mis kõlab niimoodi, et muuta eelnõu § 4 lõike 1 teksti ja sõnastada see järgmiselt: "(1) Pärandi avanemisel läheb pärand üle pärijale." Ning taastada eelnõu tekst kujul, nagu ta õiguskomisjoni esitatuna oli teisel lugemisel. Väino Linde muudatusettepanekud hääletati samamoodi ükshaaval läbi. Õiguskomisjoni muudatusettepaneku poolt oli 6 komisjoni liiget, vastu 3, erapooletuid oli 0. Väino Linde muudatusettepanekute poolt oli 3 komisjoni liiget, vastu 6 ja erapooletuid oli 0. Menetluslike otsuste koha pealt jäi komisjon juba 18. detsembril langetatud otsuste juurde ehk siis viia eelnõu teine lugemine läbi täna ja kui täna teine lugemine lõpetatakse, siis kolmas lugemine homme. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Hanno Pevkur! Kas ettekandjale on küsimusi? Palun, kolleeg Väino Linde!

Aitäh! Hea ettekandja! Mul on küsimus selle kohta, mis käsitleb neljanda ja viienda muudatusettepaneku mittearvestamist komisjoni poolt. Nimelt, teadupärast ei lahuta kohtusse vastava avalduse esitamine iseenesest veel abielu – selleks on kohtus pikk protsess kuni kohtuotsuseni välja. Niisugune avalduse esitamine võib olla lihtsalt kas või ähvardus, millest loobutakse, või näiteks lepitakse hiljem ära. Millest tulenevalt on eelnõu autorid seisukohal, et niisugune avalduse kohtusse esitamine võtab üleelanud abielupoolelt õiguse pärida teiselt abielupoolelt, kusjuures ei ole ette nähtud ka mingisugust muud tõendamisvõimalust, kas või kohtu teel. See on teistsugune süsteem, kui praegu on.

Aitäh! Kuna sama küsimus oli üleval ka õiguskomisjoni arutelu käigus, siis mul on heameel lugeda protokollist maha meie mõlema külalise, nii Vaike Murumetsa kui Urmas Volensi vastused sellele.
Need vastused kõlavad järgmiselt: "Need sätted, mille kohta muudatusettepanekud on tehtud, kehtestavad pärimisel eelduse, et lahutuse algatamise korral oli pärandajal ka soov jätta abikaasa pärandist ilma. Pärandajal on õigus jätta oma abikaasa pärandist ilma. Küsimus on selles, millisest eeldusest lähtuda seadusjärgsel pärimisel." Härra Volens täiendas, et eelnõu kohaselt on abikaasast lahutamise tahte avaldamise tagajärg pärimisõiguslikult see, et seadusjärgselt abikaasa enam ei päri, kui abielu lahutatakse. Lõpevad nii perekonnaõiguslikud kui ka pärimisõiguslikud tagajärjed. Elik see oli põhjendus, miks Vabariigi Valitsuse esindajad jäid seisukohale, et tuleks eelistada seda  sõnastuse versiooni, mis on praegu eelnõus, ja mitte toetada teie tehtud muudatusettepanekut.

Palun, kolleeg Väino Linde, teine küsimus!

Aitäh! Mul on ka teine küsimus, aga võib-olla mitte enam nii kiuslik. See eelnõu muudab seaduseks saades pärimise Eestis vaieldamatult keerulisemaks, aeganõudvamaks ja ka pärijate jaoks kallimaks. Õigusabikulud kindlasti suurenevad. Kindlasti on sellel eelnõul ka omad positiivsed küljed pärijatele. Kas sa võiksid need korra lühidalt välja tuua?

Aitäh! Neid positiivseid külgi mainis kahtlemata juba esimesel lugemisel eelnõu algataja ettekandjana minister Lang ja neist on siin ka korduvalt juttu olnud. Ma ei tahaks päris nõus olla sellega, et pärimisprotsess muutub keerukamaks. On palju n-ö indikatsioone selle kohta, et pärimisprotsess võiks ikkagi lihtsamaks muutuda, võrreldes tänase päevaga. Kas või juba selle poole pealt, et kui praegu on pärimismenetluses pärijate ülesotsimine üsna keerukas protsess ühelt poolt ja teiselt poolt on jälle nendel olemasolevatel pärijatel võimalus eemalviibivad pärijad maha salata, siis ma usun, et kas või see väike muudatus, et notarid ei hakka pärimistunnistuse väljaandmisel enam üles lugema vara koosseisu, vaid piirduvad ainult pärijate üleslugemisega ja vara koosseis tuleb selgitada eraldiseisvalt, mitte notari poolt, teeb asja kindlasti selgemaks, ja neid selgemaks ja positiivsemaks tegevaid fakte on kindlasti rohkem. Ma usun, et selle eelnõu kõige peamisem positiivne fakt on see, et pärijate õiguslik kaitse muutub oluliselt kindlamaks. Pärijaid ei ole võimalik selle seaduse jõustumisel enam maha salata. Need, kellel on õigus pärida, peavad saama seda õigust ka teostada ja ma olen üsna veendunud, et selle seaduse jõustumisel nii läheb.

Palun, kolleeg Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mõtlesin, et ma ei küsi, kuna komisjonis on ju paljusid asju arutatud, aga ma tahan üldse küsida laiemalt selle arutatava eelnõu kohta. Reformierakond kavatseb enamiku Eesti seadusandlusest pea peale või 180 kraadi pöörata. Nüüd on töölepinguseadus ka veel välja tulnud. Öelge mulle, kas teie veendumus eelmisele küsimusele vastates, et see seadus muudab inimeste olukorra paremaks, on rohkem usu või teadmiste küsimus.

Aitäh, austatud küsija! Ma oleksin küll hea meelega jäänud selle päevakorrapunkti menetlemise juurde ja selle juurde, mis komisjonis toimus. Aga mul ei ole midagi selle vastu, et oma isiklikku seisukohta samamoodi siit puldist maha öelda. Ma olen täiesti veendunud nii oma teadmiste poole pealt, lugedes seda seadust, kui ka sisemise veendumuse kohaselt, et see eelnõu muudab pärijate olukorda Eesti Vabariigis turvalisemaks ja kindlamaks ning pärijad, kes on õigustatud pärima, saavad  pärandi  ka vastu võtta.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Hanno Pevkur!
Kas head kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Läheme nüüd muudatusettepanekute juurde. Seaduseelnõu kohta on üheksa muudatusettepanekut, alustame nende läbivaatamist. Muudatusettepaneku nr 1 on esitanud Riigikogu liige Väino Linde, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun, kolleeg Väino Linde!

Aitäh, hea istungi juhataja! Ma paluksin kolleegidel seda muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Kindlasti teeme seda! Lugupeetud kolleegid! Panen hääletusele muudatusettepaneku number 1, mille on esitanud Riigikogu liige Väino Linde. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 29 Riigikogu liiget, vastu oli 50, erapooletuid oli 0. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 2, selle on esitanud Riigikogu liige Väino Linde. Juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Väino Linde!

Aitäh! Paluksin seda muudatusettepanekut hääletada.

Hästi! Head kolleegid! Kas me oleme valmis seda muudatusettepanekut hääletama? Lugupeetud kolleegid! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2, mille on esitanud Riigikogu liige Väino Linde. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt hääletas 32 Riigikogu liiget, vastu oli 49, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 3, mille on esitanud õiguskomisjon. Juhtivkomisjon on seda  arvestanud täielikult.
Muudatusettepanek nr 4, mille on esitanud Riigikogu liige Väino Linde. Juhtivkomisjon on jätnud arvestamata.
Palun, kolleeg Väino Linde!

Aitäh! Ka seda muudatusettepanekut võiksid kolleegid hääletada.

Lugupeetud kolleegid! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 4, mille on esitanud Riigikogu liige Väino Linde. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 31 Riigikogu liiget, vastu oli 51, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 5, mille on esitanud Riigikogu liige kolleeg Väino Linde. Juhtivkomisjon on jätnud arvestamata.
Muudatusettepanek nr 6, mille on esitanud Riigikogu liige kolleeg Väino Linde. Juhtivkomisjon on jätnud arvestamata.
Muudatusettepanek nr 7. Jah, palun, kolleeg Ain Seppik! Kiiremini!

Ma olin väga kiire, aga te olite veel kiirem. Lugupeetud juhataja! Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Kas kuuendat muudatusettepanekut? Jah. Aitäh!
Lugupeetud kolleegid! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 6, mille on esitanud Riigikogu liige Väino Linde. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 32 Riigikogu liiget, vastu oli 46, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 7 on esitanud Riigikogu liige Väino Linde, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata.
Palun, kolleeg Väino Linde!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Head kolleegid! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 7, mille on esitanud Riigikogu liige Väino Linde. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 31 Riigikogu liiget, vastu oli 50, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 8 on esitanud Riigikogu liige Väino Linde, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata.
Palun, kolleeg Väino Linde!

Palun hääletada muudatusettepanekut.

Lugupeetud kolleegid! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 8, mille on esitanud Riigikogu liige Väino Linde. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt hääletas 30 Riigikogu liiget, vastu oli 48, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 9, mille on esitanud Riigikogu liige Väino Linde. Juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata.
Head kolleegid! Me oleme läbi vaadanud kõik ettepanekud. Seaduseelnõu 56 teine lugemine on lõpetatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse, erakooliseaduse ja huvikooli seaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Ma palun ettekandjaks kõnepulti haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Head külalised! Koolieelse lasteasutuse seaduse, erakooliseaduse ja huvikooli seaduse muutmise seaduse eelnõu on üks ettevalmistatud dokumentidest ja sellele on eelnenud üks tegevusi, mis on osa tervest reast tegevustest ja üldse sellest tähelepanust, mis koolieelsetele lasteasutustele viimastel aastatel on osaks saanud ja eriti sellel aastal osaks saab, sest sel aastal on käivitatud mahukas riiklik programm koolieelsete lasteasutuste tähtsustamiseks, rahastamiseks. Kahtlemata on see ka perekondade huvides, kui lasteaiakohti juurde luuakse. Lasteaiaõpetajaid on viimastel aastatel vaadeldud ühes reas teiste õpetajatega, üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste õpetajatega. See näitab sisuliselt noorte inimeste, juba väikeste lasteaialaste kasvatamisele ja koolitamisele suunatud tähelepanu, sest tõesti, alus kogu eluks rajatakse osalt juba lasteaias.
Koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse alusdokumendiks on koolieelse lasteasutuse seaduse § 16 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsuse poolt 1999. aasta 15. oktoobril kinnitatud alushariduse raamõppekava. Alushariduse raamõppekava arendamise vajadus tulenes riikliku järelevalve analüüsi tulemustest, arengutest kasvatusteaduses ja õppekava rakendusuuringu analüüsist.
Rakendusuuring viidi läbi 2003. aastal Haridus- ja Teadusministeeriumi, Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse, üleriigilise alushariduse nõukogu, Eesti Alushariduse Juhtide Ühenduse ja Tartu Ülikooli Õppekava Arenduskeskuse koostööna ning mõistagi olid head partnerid siin ka omavalitsused. Rakendusuuringus esitati järgmised ettepanekud alushariduse raamõppekava arendamiseks.
Kaasajastada õppe- ja kasvatustegevuse eesmärke ja põhimõtteid, rõhutada mängu kui koolieelses eas lapse põhitegevuse osakaalu õppe- ja kasvatustegevuses. Laps ei ole väike vanainimene, tema õppeprotsess ei pea lasteaias sarnanema gümnaasiumile või ülikoolile, seal on mängulisi elemente, seal tuleb arendada loomingulisust. See on nii kaasaegne lähenemine kogu ühiskonnas kui ka lapsele õige.
Muuta õppe- ja kasvatustegevuse korraldust paindlikumaks. See oli üks põhimõtteid, mida soovitati, kuna kehtivas õppekavas esitatud planeeritud tegevuskordade määratlemine raskendab üldõpetuse ja erinevate metoodikate rakendamist. Aga erinevaid metoodikaid on vaja rakendada, et anda valikuid, ja lõpuks on erinevaid metoodikaid väga huvitav rakendada pedagoogiliselt ja need on huvitavad ka lastele.
Täpsustada lapse arengu eeldatavate tulemuste kirjeldusi ning esitada need valdkonniti, lisada õppekavasse puuduvad osad: õpikäsitlus, erivajadusega lapse arengu toetamine ja koostöö lapsevanematega, mis on väga tähtis, sest ilma koduta ei pruugigi leida õiget teed lasteaialapse juurde, kes on lasteaeda tulles väga individuaalne.
Eesti keele kui teise keele õppekorraldus ning eeldatavad tulemused õppekava läbimisel.
Lisada õppe- ja kasvatustegevuse valdkondadesse tervise- ja kombeõpetuse ning eetika ja tundekasvatuse teemad. Seda muidugi mitte teatavate tundide justkui tunniplaani lisamisega, vaid pedagoogid peaksid pöörama tähelepanu just sellele, et igasugustesse tegevustesse selliseid põhimõtteid sisse põimida.
Kooskõlastada kuue-seitsmeaastaste laste arengu eeldatavad tulemused põhikooli esimese kooliastme ainekavadega. See on küllalt oluline ja sellele on palju tähelepanu juhitud, et mõnel pool on lasteaed kogu oma koormusega nagu eelkool sõna otseses mõttes ja lastel tuleb 1. septembrist esimeses klassis hakata asju justkui kordama. Aga alati ei pea – kui see kordamine on mõttetu –  kordamine tarkuse ema olema.
Koostada õppekava rakendamist toetavad juhtmaterjalid õpetajale – see põhimõte lisatakse nüüd uude õppekavasse, mida raamõppekavas otseselt ei olnud.
Seaduseelnõu eesmärk on muuta koolieelse lasteasutuse seaduses, erakooliseaduses ja huvikooli seaduses läbivalt õppekava nimetus "Alushariduse raamõppekava" uueks nimetuseks "Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava". Sellega viiakse koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse aluse nimetus kooskõlla selle reguleerimisalaga. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava saab kindlaks määrata nõuded õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimiseks koolieelses lasteasutuses. Kuid seejuures, kui see nn raamõppekava – senine – puudutas kogu õpetust, ka seda, mis seaduse järgi saab kodus toimuda, siis nüüd, uuel juhul raamõppekava ei saa täiel määral reguleerida lapse arengu toetamist kodus kogu oma regulatiivsuses. Lapsevanem, kes kasvatab ja õpetab last kodus, saab lähtuda riiklikus õppekavas esitatud õppesisust, kuue-seitsmeaastase lapse arengu eeldatavatest tulemustest ja juhendmaterjalidest õpetajale, kuid ei pea kohustuslikuks aluseks võtma seda dokumenti terves mahus.
Eelnõu olulisemaks täienduseks on koolieelse lasteasutuse seaduse § 16 tervikmuutumine läbivalt uues sõnastuses, täpsustades lõikes 2 riikliku õppekavaga kindlaks määratud eesmärgid ja põhimõtted. Kuna koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava eelnõus on täiendusi ja muudatusi enam kui 50% kehtiva määruse tekstist, siis on otstarbekas hetkel kehtiva määruse kehtetuks tunnistamine. Haridus- ja Teadusministeeriumis on ette valmistatud uus, oluliste täiendustega koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava, mis esitatakse Vabariigi Valitsusele pärast käesoleva eelnõu vastuvõtmist.
Nüüd natuke lähemalt § 16, mis on siin võtmeparagrahv, muudatustest.
Lõige 2. Eelnõust on välja jäetud õppe- ja kasvatustegevuse maht ja ajaline korraldus, kuna õppekava määruse eelnõus, mis valitsusse tuleb, ei esitata erinevalt kehtivast õppekavast planeeritud õppe- ja kasvatustegevuse nädalatabelit, mis takistaks paindliku rühmategevuskava koostamist juba lasteaias ja õppeasutuses endas.
Punktis 3 esitatakse kuue-seitsmeaastaste laste eeldatavad üldoskused seitsmes õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnas. Üldoskuste lisamisega rõhutatakse lapse tervikliku arengu toetamise olulisust õppe- ja kasvatustegevuse protsessi kaudu: mänguoskused, tunnetustegevused ja õpioskused ning sotsiaalsed ja enesekohased oskused. Punktis 4 esitatakse erinevalt kehtivast õppekava määrusest valdkondade õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja sisu ning lapse arengu eeldatavad tulemused vaid kuue-seitsmeaastaste laste kohta. See võimaldab lasteaiaõpetajal enam arvestada laste arengu erinevusi eelnevatel eluaastatel ning pakkuda tuge nii kiirema kui aeglasema arengutempoga lastele. Tulenevalt lastest lähtuvast õpikäsitlusest jõuab iga laps oodatavale tulemusele individuaalses tempos ja individuaalseid teid pidi. Lapse arengu eeldatavad tulemused vanuseti valdkondades ning üldoskustes esitatakse õpetaja käsiraamatus ning on õpetajale ja lapsevanemale aluseks lapse individuaalse arengu hindamisel.
Palun see seadusmuudatus niisugusel kujul, nagu see Riigikogule lõpuks sobib, vastu võtta! Selle alusel saab valitsus täpsustada ja kaasajastada õpetamise ja kasvatamise aluseid lasteaedades üle riigi.

Suur tänu, härra minister! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Mark Soosaar!

Hea minister! Ma mäletan oma mudilaseast, et ühes Viljandi lasteaias tehti sellist ideoloogilist kasvatustööd, et lasteaia seinal oli loosung, kuhu oli kirjutatud "Churchill päh, Truman kaka, Stalin meie papa!". Kuulasin tähelepanelikult selle teie esitatud õppekava tutvustust. Kuulsin keerulistest asjadest, mis puudutasid õnneks vaid eetikat ja kõlblust, aga patriotismi nagu ei olnud. Kas kodumaaõpetus on igaks juhuks kõrvale jäetud?

Näe, kui huvitav küsimus! Isamaaline kasvatus on üks haridus- ja kasvatustöö osa. Ning oma mängulisel moel on see kahtlemata ka lasteaedade töö pärisosa. Peetakse riiklikke ja rahvuslikke tähtpäevi, õpitakse tundma rahvakombeid ja muud. Seda ma oma sissejuhatavas tekstis ei pidanud vajalikuks eraldi nimetada. Lõpuks ei kandnud ma siin praegu ette õppekava, vaid seadusmuudatusi, mis täpsustavad õppekavva uute põhimõtete lisamist või mõnes mõttes põhimõtete, õigemini tegevuste paindlikumaks muutmist. Aga seda, mis eelnevas raamõppekavas sees on, ma siin üle lugema ei hakanud. Ma ei esitanud teile õppekava ennast.

Palun, kolleeg Aivar Riisalu!

Hea minister! Mulle jäi kõrva, et nende muudatustega nähakse ette, milline peaks olema kuue-seitsmeaastase lapse arengu eeldatav tulemus. Kas ei teki ohtu, et igasuguseid eeldatavaid tulemusi ette nähes me hakkame pärssima lapse individuaalsust ja teeme tema vaba arengu peaaegu et võimatuks? Õpetajad hakkavad temaga igasugu meetodeid kasutades tegelema, sest nad teavad, kuhu nad selle lapsega välja peavad jõudma.

Ei, seda ma ei usu. Või kui säärane oht olemas ongi, siis see mingil juhul selle seadusega ja uue õppekava heakskiitmisega ei suurene. Paindlikkus on üks vääramatuid põhimõtteid ja individuaalsus, nagu ma mitu korda kordasin, läbivalt kogu selle muudatuse mõte. Ei, meil ei treita mutrikesi. On ju ka lapsevanemate ja kogu ühiskonna tellimus, et lasteaed peaks last ette valmistama koolieluks ja kogu järgnevaks eluks. Küllap siin mingid üldised põhimõtted on – sotsialiseerumine näiteks. Selles vallas meil teatavaid kogemusi on. Perekonnad on erinevad ja pakuvad lastele erinevaid võimalusi. Nii on võimalik laste kogemusi ühtlustada, kooli peavad nad ju lõpuks kõik minema. Ma arvan, et liigne nivelleerimine lapsi ei ohusta.

Palun, kolleeg Eldar Efendijev!

Austatud minister! Seaduseelnõuga muudetakse § 8 lõiget 4 järgmiselt: "Lasteasutuses või selle rühmas, kus õppe- ja kasvatustegevus ei toimu eesti keeles, tagatakse eesti keele õpe koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava alusel." Ja siit küsimus: millises mahus eesti keele õpet te selle seadusmuudatusega ette näete? Kas piisab ühe rühma kohta 0,25 või 0,5 õpetajakohta? Sellest me natukene rääkisime ka komisjoni istungil.

Minu hinnangul piisab 0,5 kohast kindlasti. Kõik oleneb muidugi ka lasteaia suurusest – need on erinevad. Mis võib-olla 2009. aastast muutub, on see, et alates kolmandast eluaastast peab lastele kõigis lasteaedades loodama võimalus eesti keelt õppida. Lasteaias peaks laps kohe hakkama eesti keelega mõnel määral kokku puutuma. Kui ta ei ole lasteaias, siis on lood muidugi teised.
See uuendus tähendab lasteaedadele teatavat töömahu kasvu ja kahtlemata on riigil – ma jagan teie üldist paatost – vaja asjade käiku tähelepanelikult jälgida ning ka toetada omavalitsuste tegevust sel alal. Sest selleks on vaja häid õpetajaid. Lõpuks, lasteaiaõpetaja võib lasteaias õpetada ka võõrast keelt. See ei tähenda ju ainult õpetada, vaid ka mänguliselt lihtsalt tutvustada uut keelt, luua huvi ja armastus selle keele vastu. Mingil juhul ei tohi kõike joonlauaga täpselt mõõtes tekitada tõrget uue keele vastu, tunnet, et tegu on mingi sundusega. Selliste õpetajate leidmine, nendele palga maksmine on kahtlemata riigi ja omavalitsuste ühine mure.

Palun, kolleeg Kadri Must!

Hea minister! Eelnõuga kehtestatakse, et lapsele, kes lasteaia õppekava on läbinud, annab lasteasutus välja sellekohase õiendi. Millist teavitustööd te olete teinud, et koolid teaksid nõuda ja oodata sellist tagasisidet? Praegu on kurb just see, et paljud koolid ei tea või ei soovi lasteaedadelt laste kohta mingit eelinfot küsida.

Ka see õppekava on valminud pika aja jooksul koostöös eri organisatsioonidega, nii et haridusringkondades on informatsioon selle kohta juba praegu levinud. Kava rakendub 2009. aastast, nii et konkreetset teavet, kuidas ta seostab senisest erineval moel lasteaeda ja kooli, saab selle aja jooksul kindlasti täpsustada ja levitada.
Ma ütlen veel kord: see ei tee lasteaeda kohustuslikuks haridusasutuseks kõigile lastele. Et see dokument antakse, pakub lapsevanematele ehk kindlust ja peaks praeguse mõningase anarhia ära lõpetama. Lapsevanemad vahest kardavad, et last lasteaias kooliks ette ei valmistata. Ja siis nad ostavad kõrvalt igasuguseid kursusi, võtavad lapse lasteaiast ära, et viia ta päevas pooleks tunniks või tunniks kuhugi koolitusasutusse, et valmistada last ette nagu väikest vanainimest, sest ei tea, kas lasteaias kindlustatakse nõutav tase. See dokument peab näitama lasteaia taset ja annab lasteaiale uue kohustuse. Nii peaks kooli üleminek paindlikumaks muutuma. Informatsiooni selle kõige kohta me levitame aastaks 2009 piisavalt.

Palun, kolleeg Jüri Ratas!

Hea minister! Palun öelge, millised on need uued lapse arengu hindamise põhimõtted või kriteeriumid, mis selle dokumendiga kehtestatakse?

Selle seadusega ei kehtesta me kriteeriume, ei pädevuse kohta käivaid ega ka hindamiskriteeriume. Need on õppekava sisu. Õppekava eraldi dokumendina tuleb valitsuse kooskõlastamisringile ja arutelule. Kindlasti tutvustatakse seda senisest enam ka kultuurikomisjonile, aga mitte selle seaduse vastuvõtmisega seoses. Praegu arutatava eelnõuga neid kriteeriume ei kehtestata.

Palun, kolleeg Mai Treial!

Lugupeetud minister! Seadusmuudatus toob kaasa terve rea kohustusi kohalikele omavalitsustele ja sellega seoses kahtlemata ka kulutusi. Milliste suurusjärkudega on kulutuste puhul tegu, kui seaduseelnõu läbi läheb? Ja millised on katteallikad, mis aitavad kohalikel omavalitsustel neid kulusid katta?

Selle konkreetse seadusmuudatusega ei kaasne täiendavaid kulusid. Täiendavad kulud võivad kaasneda näiteks keeleõppega, kui seda hästi korraldada, õppekava enda vastuvõtmisega. Aga see seadus ei kehtesta täiendavaid nõudmisi, seal pole sees näiteks ka täiendava keeleõppe või keele tutvustamise kehtestamist. Seadusega ei kaasne täiendavaid kulutusi.

Palun, kolleeg Lauri Laasi!

Austatud minister! Kuidas te hindate praeguste lasteaedade tööd? Kas teie arvates on erinevused meie vene- ja eestikeelsete lasteaedade õppe- ja kasvatustöös suured?

Ma hindan seda nii palju, kui hinnata saab. Nagu jutuks oli, üle riigi ühtlustatud lasteaedade hindamise kriteeriume nii palju ei ole kui koolide hindamise omi. Kõik lasteaiad on omanäolised, ühes asjas on üks tugevam, teises teine.
Üldiselt on lasteaedades muidugi ka vanamoelisust. On kas olme või distsipliininõuetega endisesse aega kinni jäänud lasteaedu, mille puhul osa vanemaid leiab, et need on justkui drilliasutused ja seal ei ole piisavalt loomingulist kasvatust, piisavalt vabadust. Samas kasutatakse lasteaedades uusi metoodikaid – hea alguse põhimõttel näiteks, aga ka muid metoodikaid. Need on lapsevanematele väga avatud, tõmbavad lapsevanemaid kaasa, panevad rõhu just nimelt loomingulisusele. Mina tänan lasteaiaõpetajaid ja kõiki lasteaednikke! Arvan, et nad on teinud päris head tööd.
Ent lasteaedu on meil palju ja nii sisuliste kui majanduslike näitajate alusel võib neile erinevaid hindeid panna. Minul säärast tabelit aga ei ole. Kui vaadata keele järgi, siis kuna temperament ja võib-olla ka lasteaednike ettevalmistus on pisut erinev, siis võib öelda, et venekeelsed lapsed on vahest avatumad. Kui sa lähed vene lasteaeda ja vaatad, kuidas seal korraldatakse igasuguseid kontserte ja muid ettevõtmisi, siis näed seda kohe. Aga need on juba eri rahvuste temperamendi küsimused, see ei tähenda niivõrd erinevusi õppes. Üks erinevus võib-olla on: uusi metoodikaid on venekeelsetes lasteaedades vähem kasutatud. Aga samas on jälle Eesti lasteaedades, tihti just vanemate nõudel, häirivalt palju sellist väikeste vanainimeste kasvatamist, koolitundide moodi ettevõtmisi, mida vene lasteaedades on minu teada natuke vähem. Nii et sellest seisukohast on neis vahest loomingulisust rohkem. Aga kuna pilt on väga erinev, siis ma üldistust teha praegu ei saa.

Palun, kolleeg Nelli Privalova!

Lugupeetud minister! Eelnõuga kehtestatakse, et lasteasutuse õppekava läbinule annab lasteasutus välja sellekohase õiendi. Kui aga lapsevanem ei soovi oma lapse kohta käivat tõendit koolile näidata, kas koolil on õigus seda infot lasteaialt siiski küsida?

Õigus küsida on küll, aga see info ei saa olla aluseks lapse kooli võtmisel. Seal on teised kriteeriumid ning see korraldatakse ikkagi piirkondlikult ja nii, et kõik lapsed saaksid kenasti kooli mindud. Aga jah, ega see varjatud informatsioon ei ole.

Palun, kolleeg Olga Sõtnik!

Lugupeetud härra minister! Minu küsimus on natuke seotud minu kolleegi eelmise küsimusega. See puudutab sama paragrahvi – § 3 lõiget 5, neid õiendeid, mida lasteasutus peab välja andma. Kui tegemist on erivajadusega lapsega, kas lasteaial on õigus anda koolile õiendis sellest teada ja näiteks esitada ka ülevaade lapse arengu eripärasustest?

Esiteks, lähtume sellest, et koolis, kus kehtib ka individuaalne lähenemine, on ju tarvis teada lapse erisusi. Ega me ei saada last ellu, varjates tema tulevaste õpetajate eest tema erisusi. Lapse erisused ja erivajadused peavad olema teada selleks, et seda last saaks toetada. Kui lapsevanem palub seda infot mitte anda, siis on tal see õigus. Aga mina ei näe selle teabe koolile andmises mingit probleemi. Seda ei tule vaadata kui mingite isiklike andmete edasiandmist, vaid kui lisainformatsiooni kasvatusprotsessiks, et last saaks koolis paremini toetada, et õpetaja tunneks teda juba alguses paremini.

Palun, kolleeg Jaak Aab!

Hea minister! Tuleksin ikkagi selle raha juurde tagasi. Te ütlesite ka siin, et suuremas mahus keeleõpe – ükskõik mis vormis see siis toimub, kas mängu või tunni vormis – nõuab rohkem raha. Ma ei pea korrektseks seletuskirja lauset, et see eelnõu kulutusi juurde ei too. Kui need kulutused ka tulevad alamaktidega ehk selle kavaga, siis hinnanguline rahamaht oleks siiski pidanud kirjas olema. Aga see selleks. Minu küsimus on pigem selles: mida te arvate, kas omavalitsuste tulubaasi läbirääkimistel peaks selle rahaga juba arvestama või kavatseb riik mingite sihtotstarbeliste summadega omavalitsusi toetada? Omavalitsused ju on lasteaedade omanikud.

Nagu te teate, on lasteaedade finantseerimine seni täiel määral omavalitsuste peal olnud. Varasemates eelarvetes on mõnel korral olnud munitsipaalharidusasutustele ette nähtud kausaalsed toetused, näiteks 100 miljonit aastas. Ma ei tea täpselt, kuhu see raha läinud on, aga igal juhul on see läinud õppeasutustele.
Nüüd on esimest korda tegu konkreetselt eesmärgistatud summadega, st esimest korda on tegu toetustega. Ma arvan, et eesti keele õppe soodustamine nõuab riigi lisatoetust. See on omavalitsustega läbirääkimiste teema. Kas see raha antakse mingi üldise toetuse sees või konkreetselt just ainult selleks asjaks, on kokkuleppe küsimus. See kas eraldatakse teatud eelarvereal või integratsiooni sihtasutuse kaudu. Põhimõttelised eeldused selleks, et mõnda omavalitsust täiedavalt rahaga toetada, on olemas. Seda ei ole ju ka kõigil omavalitsustel vaja.

Palun, kolleeg Marika Tuus!

Austatud härra minister! Seadus jõustub juba 1. septembril. Kas te usute, et kohalikud omavalitsused on valmis tagama lasteaedades, kus õppe- ja kasvatustöö ei toimu eesti keeles, uuenduse kohe 1. septembrist 2008? Kas kiireks ei lähe?

Seadus küll jõustub 1. septembril 2008, aga see muudatus puudutab täiel määral õppekava, mis jõustub 2009. aastal ja mille rakendamiseks on veel aega kuus kuud. Muudatused, millest me räägime, ei rakendu enne 2009. aasta 1. septembrit.

Palun, kolleeg Jaan Kundla!

Austatud minister! Palun selgitage, milleks on üldse vaja koolieelsete lasteasutuste riiklikku õppekava selliselt määratleda. Kas lasteaedades praegu tehtav õppe- ja kasvatustöö on puudulik või on uuringud näidanud, et meie lapsed ei ole koolivalmid? Või on mingi muu tõsisem põhjus?

Koolivalmidus on ebaühtlane. Eks see ole ühiskonna arengu küsimus. Ollakse huvitatud, et me püüaksime kõigile lastele Eestis anda võrdsed või vähemalt sarnased võimalused. Seni ei ole keegi seda põhimõtet küsimuse alla seadnud. Sellest on perekonnad väga huvitatud – nad peavad saama kindlad olla, et mingi tase on garanteeritud, et tema laps saab sama sisuga õpet ja kasvatust kui naabri või naabervalla inimeste lapsed, et selle eest kantakse hoolt. See annab vanematele kindlustunde, nad ei pea muretsema, et lapse ettevalmistust kooliks tuleb kuidagi eraldi korraldada. Nii et pigem annab see ühiskonnale turvalisust juurde. Ma olen nõus, et kõiki lapsi ei pea täpselt mõõdetavana panema ühele joonele ja treima neist ühesuguseid mutrikesi – seda ei tohiks teha. Aga eesmärk anda kindlust, et igal pool on selles osas võrdsed võimalused, on minu arvates õige.

Palun, kolleeg Eldar Efendijev, teine küsimus!

Austatud kõneleja! Mul on põhimõtteliselt samasugune mure mis Marika Tuusil. See on seotud tähtajaga, et seadus koos nende teiste paberitega jõustub 1. septembril 2008. Siit ka küsimus: kas te peate vajalikuks muuta lasteaiaõpetajate koolitust või anda praegustele lasteaiaõpetajatele lisaeriala, et nad oleksid võimelised korrektselt eesti keelt õpetama? On ju äärmiselt oluline, millised eesti keele teadmised on esimesel õpetajal. Eriti tähtis on see Narvas, Kohtla-Järvel, Ida-Virumaal tervikuna. Seal on väga suur õpetajate puudus.

Õpetajate puudus pole ainult selle piirkonna mure. Käsitlesime seda teemat siin palgapoliitikaga seoses, see on üle-eestiline probleem. Õpetajakoolitus on iga õppekava käivitamisel üks eeldusi, et see normaalselt rakendada. Nii et see peab kindlasti käima. Kindlasti!
Mis puutub teie väitesse, et see seadus ja kõik dokumendid, mida see reguleerib, rakenduvad 1. septembril 2008, siis see ei ole nii. Õppekava, mida seadus puudutab – see on konkreetselt kirjas – rakendub 2009. aastal. Ega ka sinna ei ole pikk aeg, seegi on suhteliselt varsti. Nii et pingutama peab, see aeg ei ole tõesti mägede taga.

Palun, kolleeg Mai Treial, teine küsimus!

Lugupeetud minister! Menetletav seaduseelnõu on kahtlemata tubli samm alushariduse ja põhihariduse ühekssaamise poole. Ma ei ole rahul teie vastusega minu esimesele küsimusele, et rahaprobleeme ei ole. Vastupidi, on küll, ja rahaprobleemide pärast muretsevad nii Eesti Linnade Liit kui ka Eesti Maaomavalitsuste Liit.  Nad on tõstatanud küsimuse, et neil ei ole selget ülevaadet, mis allikate abil omavalitsused need kulutused katavad. Minu küsimus on: kui seda kooskõlastust ei olnud eelnõu menetlusse andmise ajaks, detsembrikuu alguseks, siis kas seaduseelnõu teise lugemise ajaks on kooskõlastus olemas ja katteallikad selged?

Ma kordan veel kord, et selle konkreetse seaduse vastuvõtmisega ei kaasne täiendavaid kulutusi. Kui selle alusel võetakse vastu uus õppekava, siis loomulikult küll. Ma ei tea, võib-olla valitsuses keegi osapool ütleb, et omavalitsused ei kooskõlasta seda õppekava, nad kardavad kulutusi ja ärme seda tee. Võib-olla siis neid pügalaid sinna õppekavasse ei pandagi. Aga jah, alles selles etapis tuleb mängu rahadimensioon. See seadus iseenesest ei käivita ühtegi kohustust ei lasteaedadele ega omavalitsustele. Muidugi peame me läbirääkimisi. Omavalitsused on sellesse teemasse väga hästi suhtunud ja ma loodan, et me saame tulevikus kokkuleppele ka rahastamise asjades.

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Lugupeetud minister! Milline on teie arvamus, kas lastelt ei oodata tänapäeval juba liiga palju? Vaatan siin, matemaatikas kirjeldada näiteks püramiidi eripära. Siin saalis paljud inimesed vist satuksid kimbatusse, kui peaksid seda tegema.

See on õige. Kui seda lugeda, võib see niimoodi tõesti tunduda. Tavaliselt ongi see, mida koolis pakutakse, vastumeelne. Kes tahaks minna eksamile ja veel nii noores eas? Kahtlemata käsitletakse lasteaias püramiidi mänguliselt, visuaalselt, käega katsutavalt. See ei ole selline matemaatikatund, nagu me koolis ette kujutame.
Lõpuks ütlen veel kord: koolieelse lasteasutuse aegse õpetuse sisu on pakkuda võimalusi selliste asjadega tuttavaks saada. Kui mõni laps ei oska enne kooli näiteks püramiidi kirjeldada või jääb mõne muu vastuse võlgu, siis ei suleta tema teed ei lasteaia lõpetamiseks ega põhikooli astumiseks. Nii et ärgem liiga kartkem!
Loomulikult kardan minagi nii lapsevanemana kui ka üldse, et kui asjad anda bürokraatide otsustada, siis nivelleeritakse kõik ära, täpsustatakse liiga palju, arendatakse mõttetut paberimajandust. Hea alguse metoodika ja muud sellised vabamad metoodikad meeldivad mulle ka väga. Nii et katsume hoolt kanda, et see kõik ei tooks kaasa täiendavat drilli meie lastele.

Palun, kolleeg Marika Tuus, teine küsimus!

Austatud minister! Ma küll loen välja, et see seadus jõustub septembris, aga kui osa punkte jõustub jaanuaris, siis kuidas me ikkagi selleks valmis oleme? Ma kujutan ette, et vajalik eeltöö on väga suur: õpetajaid leida, neid koolitada ... Õpetajatest on puudus. Pealegi näen minagi, et finantsiliselt on juba praegu siin tõsiseid probleeme. Mis te arvate, ega see eelnõu pisut utoopiline ei ole?

Ma ei tea ... Ma ei ole kaua Riigikogu ees olnud, vähemalt sellel aastal mitte. Täna olin esimest korda infotunnis. Võib-olla ka 2008. aasta tuleb siin aia ja aiaaugu aasta. Mina väidan, et seadus rakendub tõesti 2008. aastal. Aga see, milleks seadus on tehtud, milleks muudatus mõeldud on, rakendub 2009. aastal. Meil ei maksaks faktidega manipuleerida, konkreetsetes õppeasutustes peab valmidus  olema 2009. aastaks.
Kulutustest me räägime näiteks seoses keeleõppe võimaldamisega, paljude muude asjadega seoses üldsegi mitte. Aga kava puudutab väga paljuski ka õppe sisu, eetika- ja tundekasvatust jne. Kõik peab muutuma paindlikumaks. Võib-olla tuleb selleks rohkem majast välja minna, rohkem teatrietendusi lasteaeda tellida või midagi sellist, käia rohkem muuseumides ... Ega selleks vanematelt hirmsat raha ei küsita. Ma arvan, et finantseerimine on siin üks väiksemaid muresid. Küll aga sisuline õpetajakoolitus ja sisuline valmisolek, heade pedagoogide kinnihoidmine. See on üldisem mure, see ei tulene ei sellest seadusest ega ka sellest õppekavast, mis me tahame vastu võtta. Häid inimesi hästi koolitada ja neid hoida, neile korralikku palka maksta – see on teiste dokumentide küsimus.

Palun, kolleeg Jaan Kundla, teine küsimus!

Hea minister! Me tegeleme tõsiselt nende lastega, kes käivad lasteaias. Kuidas olete plaaninud ühtlustada nende laste kooliks ettevalmistamist, kes ei käi lasteaias?

See on väga hea küsimus. Selleks praegu 100-protsendiliselt garanteeritud riiklikku programmi heaks kiidetud ei ole. Haridus- ja Teadusministeeriumis on olemas variandid, ka võimalikud rahastamismudelid selleks, et kõigile anda õpetust kas siis lasteaias viimastel aastatel või näiteks kooli juures eelkoolis. Teistes riikides, näiteks Soomes ja Prantsusmaal, on samamoodi.
Praegu oleme kõigele lähenenud lasteaia kaudu. Aga vahest te mäletate, et kunagi olid meil nullklassid küll lasteaedade juures, aga põhimõtteliselt loeti seda kooli juurde kuuluvaks. Ka praegu on võimalik anda vajalikku õpetust nii kooli  juures, lasteaia juures kui ka kodus. Kuna kodu alati ei saa kõigega hakkama, tuleks võimaldada lapsel õpetust saada ka väljaspool kodu, aga mitte oma raha eest. Kui teised lapsed saavad lasteaias eelõpet tasuta, siis koduski olev laps peaks seda saama tasuta.
On ka tehtud selleks vajaliku rahasumma arvestusi. Aga kuna veel ei ole kehtestatud kõigile kohustuslikku õppekava, siis ei ole mingeid rahastamismudeleid käivitatud. Ent kõigile lastele koolieelse ettevalmistuse garanteerimise üle tuleks lähiajal päris tõsiselt mõtelda. See tähendab täiendavat rahastamist. Selle teema juurde tuleks tulla, kui riigil on selleks vähegi võimalusi.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra minister, ettekande ja küsimustele vastamise eest! Järgmisena kutsun ettekandeks kõnetooli kultuurikomisjoni liikme kolleeg Helmer Jõgi.

Head kolleegid! Kultuurikomisjon arutas koolieelse lasteasutuse seaduse, erakooliseaduse ning huvikooli seaduse muutmise seadust oma eelmise aasta 17. detsembri istungil. Arutelust võtsid osa peale komisjoni liikmete Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja kohusetäitja Tiina Kivirand ning alus- ja põhihariduse talituse peaekspert Heda Kala. Samuti olid arutelule kutsustud Sirje Kessler ja Marga Napp, kes on Eesti Alushariduse Juhtide Ühenduse esindajad.
Minister andis piisava ülevaate selle seaduseelnõu sisust. Nii huvitav, kui see ka ei ole, väga paljud küsimused, mis täna siin saalis ministrile esitati, kõlasid ka komisjonis. Komisjoni liikmeid huvitas väga eesti keele õppe tagamine meie riigi lasteasutustes ja rahastamise küsimused, samuti alushariduse riikliku õppekava sisu. On tõesti huvitav teada saada, kuidas peab lasteaialaps seda püramiidi kirjeldama. Nii et arutelu oli päris elav ja huvitav ning paljudele komisjoni liikmetele ka kindlasti hariv.
Kokku võttes me tõdesime, et oleme siiski riigi tasemel alusharidusele tervikuna suhteliselt vähe tähelepanu pööranud. Usume, et selle eelnõuga tehakse selles vallas üks pikk samm edasi. Otsustati, et eelnõuga minnakse täiskogu ette 16. jaanuaril ja et esimese lugemise võiks lõpetada. Poolt hääletas 4 komisjoni liiget, erapooletuid oli ka 4. Mailis Reps põhjendas oma erapooletuks jäämist sellega, et eelnõu on kooskõlastamata Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liiduga. Seda teemat puudutati ka täna siin. Aitäh!

Muudatusettepanekute kohta oli ka midagi?

Palun vabandust! Muudatusettepanekute tähtaeg on tavapärane: kümme tööpäeva.

Suur tänu, kolleeg Helmer Jõgi! Kas on küsimusi ettekandjale? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 30. jaanuar 2008 kell 18. Seaduseelnõu 165 esimene lugemine on lõppenud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud seadmete energiatõhususe seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun kõnepulti majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Teie ees on seadmete energiatõhususe seaduse muutmise seadus. Ma  selgitan lühidalt, miks valitsus on selle eelnõu esitanud.
Eelnõu esitamise vajadus tuleneb sellest, et 2005. aastal on saavutatud kokkulepe Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis, mis puudutab täiendavaid regulatsioone, tagamaks mitmesuguste seadmete ökodisaini nõuete täitmist. Eesti Vabariik ei ole veel muudatusi, mis on sätestatud selle 2005. aasta ökodisaini direktiiviga, enda seadusse sisse viinud ja seda me tahamegi käesoleva eelnõuga teha.
Milles seisneb olukorra muutmine? Olukorra muutmine seisneb selles, et seadmetele, millele üleüldse põhimõtteliselt peetakse võimalikuks esitada energiatõhususe miinimumnõudeid, esitatakse nüüd rohkem nõudeid. Selle eelnõu kohaselt võivad seadmetele esitatavad nõuded puudutada kogu seadme olelustsükli eri osasid – kavandamist, tootmist, kasutamist, hooldust ja utiliseerimist. Eelnõu sätestab samuti tingimused, millal võib ökodisaini nõuetega seadme turule lasta. Oluline on, kuidas see regulatsioonimehhanism välja näeb.
Nii Euroopa asjaomase direktiivi kui ka käesoleva seaduseelnõu nõuded on oma olemuselt raamnõuded. See seadus ei sätesta konkreetseid nõudeid üksikutele seadmetele, millele Euroopa Komisjon kehtestab eraldi õigusaktid. Eesti riigis võtab majandus- ja kommunikatsiooniminister need üle oma määrusega ja selliste määruste andmiseks on ka vastavad volitused.
Tänase päeva seisuga on kehtestatud konkreetsed energiatõhususe nõuded kolme liiki seadmetele – need on katlad, külmikud ja luminofoorlampide liiteseadised. Kõik need nõuded on Eesti ka tegelikult üle võtnud, sest need nõuded oli Euroopa Komisjon kehtestanud juba varasema direktiivi alusel ja need võeti  üle siis, kui me Euroopa Liiduga ühinemise eel n-ö paketina mitmesuguseid direktiive üle võtsime. Uue direktiivi ehk siis 2005. aasta direktiivi alusel ei ole Euroopa Komisjon ühelegi uute seadmete grupile või seadmele n-ö konkreetseid ökodisaini nõudeid kehtestanud. Põhimõtteliselt on selle põhjus ikkagi see, et saavutatakse läbivad kokkulepped. Juhul kui see nii saab olema, siis see seadus loob ka meil võimaluse seda siseriiklikult rakendada. See ongi tegelikult eelnõu põhisisu.
Ütlen veel niipalju, et Eestil oli ka selle direktiivi ülevõtmise tähtaeg august 2007, nii et me oleme natukene seda aega ületanud. Samas on siin pigem n-ö formaalne probleem, kuna ma juba eespool ütlesin, et sisuliselt selliseid täiendavaid ökodisaini nõudeid toodetele kehtestatud ei ole.
Palun teil seda valitsuse eelnõu aktsepteerida! Aitäh!

Suur tänu, härra minister! Kas ettekandjale on küsimusi? Palun, kolleeg Toomas Trapido!

Aitäh! Hea minister! Mis te arvate, kas riigihangete puhul võiks energiatõhusaid seadmeid selgelt eelistada, et näiteks 50% määraks tõhusus, n-ö ökodisain, ja 50% hind?

Aitäh selle küsimuse eest! See eelnõu loob sellise olukorra, kus turul ei saagi olla tooteid, mis ei vasta nendele energiatõhususe miinimumnõuetele. Kas ökodisaini võetakse ühe või teise toote või ka rajatise või muu puhul kriteeriumina rohkem arvesse, sõltub ühest või teisest konkreetsest asjaolust.

Palun, kolleeg Toomas Trapido, teine küsimus!

Ma siiski täpsustaksin. See eelnõu määrab ära skaala või spektri, mille raames need seadmed võivad olla, aga minu küsimus puudutas seda, kas riigihangete puhul võiks selgelt eelistada kõige tõhusamaid seadmeid.

Aitäh selle küsimuse eest! Ma peaks kordama oma eelmist vastust, mida ma tõhususe eesmärgil ei tee. Aga kui te küsite, kas riigihangete puhul peaks eelistama tõhusamaid seadmeid või muid asju, mida hangitakse, siis terve mõistuse vastus on loomulikult jaatav. Kui te lisate siia teatud ökodisaini, n-ö keskkonnatõhususe nõuded, siis võib see juba sõltuda asjaolust.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra minister! Ma kutsun kõnepulti majanduskomisjoni liikme kolleegi Hannes Astoki.

Proua esimees! Lugupeetud kolleegid! Riigikogu majanduskomisjon arutas nimetatud seaduseelnõu esmaspäeval, 17. detsembril 2007. aastal. Meie ees  esinesid majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, majandusministeeriumi energeetika osakonna peaspetsialist Anastassia Aljošina ning energiasäästu ja taastuvenergia talituse juhataja Madis Laaniste. Enne oli käinud koos ka töörühm, kes oli ühiselt majandusministeeriumi spetsialistidega seaduseelnõu üle vaadanud.
Komisjonis andis minister koos oma kolleegidega meile tõhusa ülevaate seaduseelnõust, mida ta siin just äsja tutvustas. Samuti tuli jutuks see, et nimetatud direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 11. august 2007, aga selleks ajaks me, jah, selle asjaga valmis ei saanud. Komisjon arutas seda ka seoses sõidukite energiatõhususega. Me saime teada, et see eelnõu sõidukite energiatõhusust ei käsitle. Räägiti samuti ökodisaini mõistest kui niisugusest.
Lõppkokkuvõttena tegi komisjon konsensusliku otsuse saata nimetatud eelnõu muudetud kujul Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks 16. jaanuaril 2008. Ettepanek on esimene lugemine lõpetada ning määrata muudatusettepanekute tähtajaks 2008. aasta 23. jaanuar kell 12. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Hannes Astok! Kas on küsimusi ettekandjale? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu 167 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 23. jaanuari kell 12. Eelnõu 167 esimene lugemine on lõpetatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Palun ettekandjaks rahandusminister Ivari Padari!

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu on koostatud selleks, et täpsustada mitmesuguste kaitsealade maamaksuga maksustamist. Eelnõuga täpsustatakse maamaksuvabastust maade puhul, kus majandustegevus on keelatud. Eraldi punktides tuuakse välja maad, kus majandustegevus on keelatud looduskaitseseadusest tulenevalt, ja maad, kus majandustegevus on keelatud muul põhjusel. Eelnõuga kehtestatakse ka ühtne vähendatud maamaksumäär, 50% maamaksumäärast maadele, kus looduskaitseseadusest tulenevalt on majandustegevus piiratud. Samaväärsetel looduskaitsealadel ei peaks kehtima erinevad soodusmäärad.
Väheneb ka valitsuse halduskoormus, sest enam ei pea soodusmäära iga kord kehtestama valitsuse korraldusega. Lisaks suureneb maksusoodustuse läbipaistvus. Muudatuse tulemusena ei suurene ühegi looduskaitseala maksukoormus, see jääb kas endiseks või väheneb. Maksukoormus väheneb nendel looduskaitsealadel, millelt seni on maamaksu tasutud 75% maksumäärast – tulevikus on see siis 50% maksumäärast –, ja nendel looduskaitsealadel, millelt seni tasuti maamaksu 25% maamaksumäärast – neile rakendub maamaksuvabastus. Samaks jääb maksukoormus nendel looduskaitsealadel, kus juba praegu tasuti 50% maamaksumäärast.
Seaduse jõustumise korral väheneb kohaliku omavalitsuse üksustele laekuv maamaks ligikaudu 1,4 miljoni krooni võrra. Septembri algul jõudsid omavalitsusliidud ja valitsus kokkuleppele, et maamaksu laekumise vähenemine kompenseeritakse 2009. aastal kohaliku omavalitsuse üksustele eraldatava üksikisiku tulumaksu osa suurenemisega. Tänan teid tähelepanu eest!

Suur tänu, härra minister! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Rein Ratas!

Hea minister! Näib nii, et see eelnõu on üks hea, et mitte öelda väga hea asi. Eriti just § 4 lõike 1 punkti 1 muudatus. Härra minister, kas te peate võimalikuks rakendada maamaksusoodustust ka tiheasustusala elamukinnistul kasvava suhteliselt tiheda puistu kohta, mis toimib üldsuse huvides ja kus majandustegevust ei toimu, näiteks Võru Kubija laadsel maastikul?

Tänan! Igasugune uute komponentide juurdetoomine või selle valiku laiendamine, kus neid soodustusi rakendada, on eraldi diskussiooni teema. Nii et siit puldist ütelda, kuidas ma hindaksin seda, et näiteks Võru Kubija sarnastel aladel mingeid soodustusi rakendada, oleks liiga ennatlik. Kõik see sõltub sellest, mis on need argumendid. Ma ütleks üht: ega me ei tohi maamaksu ideoloogiaga, maamaksusoodustuse ideoloogiaga minna ka selle peale, et kui mõnes vööndis on piiranguid, siis sellel maal justkui väärtust polegi, et sellepärast tuleks talle nagu mingit eraldi soodustust teha, et ka see on argument. Sest lõppude lõpuks on ikkagi niimoodi, et väärtus ju nendel maadel on ja selle väärtuse pealt tuleks teatud maksu korjata. Ma arvan, et tänane ring, mis on eelkõige piiritletud just looduskaitsealastest vajadustest lähtudes, on üdini ja lõpuni objektiivne. Samamoodi see, mis puudutab n-ö erijuhtumeid, kas või kaitseväe polügoonide puhul, kus me saame aru, et seal ei olegi muud rakendusvarianti kui see, mis kaitseväe polügoonil saab olla.

Palun, kolleeg Marek Strandberg!

Hea minister! Nagu aru võib saada, muudab maamaks sõltuvalt oma suurusest maa käivet, sh kas ägedamaks või tagasihoidlikumaks. Mida te arvate sellest, et mitte maamaksumäär, vaid maamaksu enda suurus oleks üle Eestimaa liigiti kõikjal ühetaoline?

Tegemist oleks samasuguse asjaga, nii nagu eelmise küsimuse puhulgi, et kui laiendaks piire. See on selline suur, oluline argumentide kaalumise koht, kas ja kui mõistlik see on. Ma usun siiski, et see määratlus ja diferentseerimine, mis praegusel juhul Eestis on, on objektiivne. Ma arvan, et sellega tuleks ka jätkata.

Palun, kolleeg Inara Luigas!

Aitäh! Austatud minister! On teada, et selle seadusmuudatuse rakendamisel väheneb teatud kohalikesse omavalitsustesse laekuv maamaks, ja valitsus on võtnud nõuks kompenseerida seda tasandusfondi kaudu. Omavalitsusjuhid aga ütlevad, et selline kompenseerimine ei ole kindlasti rahuldav, sest kaotus maamaksust laekuva raha vähenemise tõttu nii või teisiti  tuleb. Küsimus ongi, et kas riik ei võiks seda summat iga kohaliku omavalitsuse kohta  täpselt välja arvutada ja maksta otse nendele kohalikele omavalitsustele.

Aitäh! Tegelikult on riik need arvutused teinud. Mul on kaasas tabel, mis näitab ära, milline potentsiaalne kaotus võiks millisel omavalitsusel olla. See on jälle omaette otsustamise küsimus, kuidas seda riigieelarvest suunata. Kas otse omavalitsusele või toetusfondi kaudu? Praegu on kokku lepitud, et toetusfondi kaudu, ja on kokku lepitud, et toetusfond siis ka selle võrra suureneb, missugune on kaotus kohalikele omavalitsustele.

Palun, kolleeg Trivimi Velliste!

Aitäh, proua esimees! Lugupeetud härra minister! Käesolev eelnõu annab soodustusi looduskaitsealadele. Aga nagu me väga hästi teame, looduskaitse on ainult üks osa keskkonnakaitsest. Keskkond on laiem, keskkond hõlmab ka kultuurikeskkonda, sealhulgas kultuuripärandit. Kui me võtame näiteks Rebala muinsuskaitseala, mis iseenesest pindalalt moodustab 90% kõikidest Eesti muinsuskaitsealadest kokku, siis Rebalas on täiesti läbi põimunud looduskaitse ja muinsuskaitse. Seetõttu minu küsimus ongi, et kas puhtfilosoofiliselt ei oleks siiski õige kohelda looduskaitset ja muinsuskaitset põhimõtteliselt võrdselt, sest piiranguid tehakse ju samamoodi ka muinsuskaitsealadele. Omanik peab lisakulusid kandma.

Aitäh! Selle filosoofia järgi muidugi piirangud mingil konkreetsel maaüksusel on piirangud, kas me räägime siis looduskaitsealasest piirangust või muinsuskaitsealasest piirangust. Aga ma arvan siiski, et meil on õigem mitte ajada teemat keerulisemaks. Pigem käsitleda neid muinsuskaitselisi alasid ja nende toetamist ikkagi mitte maamaksu kaudu, vaid kasutada otsest kompenseerimist või otsest toetust riigieelarvest. Ma arvan, et see oleks mõistlikum variant, sest lõppude lõpuks ei ole nendel maamaksusoodustustel rahaliselt märkimisväärset mõju, et näiteks kas või Rebalaski selle muinsuste  eksponeerimisel mingit uut kvaliteeti saavutada. Ma arvan, et eelarveline otsetoetamine on siin mõistlikum.

Palun, kolleeg Rein Ratas, teine küsimus!

Tänan! Härra minister! Teie vastus minu esimesele küsimusele ei lähe päris hästi kokku § 4 lõike 1 punkti 1 muudatusega ega ka esitatud eelnõu seletuskirjaga, kus on vähemalt neljas kohas mainitud just seda, et nüüd käib see seadusmuudatus ka nende maatükkide kohta, kus majandustegevus on keelatud. Nii et siia ei tule midagi uut juurde nende kompaktsete, formeerunud puistute kohta, mis toimivad tõesti üldsuse huvides.

Nagu ma ütlesin, on see arutelu koht. Selles suhtes, jah, on praegusel juhul siia sisse toodud ka need objektid, kus majandustegevus on mingitel muudel põhjustel piiratud, nagu ma tõin selle polügooni näite. Aga ma usun, et see on arutelu koht, seda võib täpsustada esimese ja teise lugemise vahel.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra minister, ettekande ja küsimustele vastamise eest! Ja nüüd kutsun ma ettekandjaks rahanduskomisjoni esimehe kolleeg Jürgen Ligi.

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu 3. detsembril ning jõudis otsusele saata see täna esimesele lugemisele ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 30. jaanuar 2008 kell 8. Selle seaduseelnõu ümber, mis näib nii lihtne ja laitmatu, oli siiski päris põhimõttelist poleemikat ja ma kutsuksin Riigikogu üles pidama seda poleemikat ka fraktsioonides.
Kindlasti on selle eelnõu eelis, et ta kergendab valitsuse halduskoormust ja loodetavasti teeb selle läbipaistmatu maamaksusüsteemi ka pisut läbipaistvamaks. Määrasid on veidi vähem. Aga kui nüüd mõelda maamaksu mõtte üle, siis tekivad siin küsimärgid ja need me ka komisjonis välja tõime. Maamaksu mõte pole mitte lihtsalt maksustada igat väärtust, nagu keegi võis siin ühest rahandusministri vastusest aru saada, vaid maksustada piiratud ressurssi. Maa on piiratud ressurss, seda ei tule kunagi juurde, ja kui keegi hoiab seda enda käes, siis ta ei tohiks käituda nagu koer heintel või nautida hüve, mida mõneti siis nauditakse teiste arvel, kuna teistel seda ei ole. See on maamaksu piiratuse aspekt. Teine  aspekt on, et maa väärtus sõltub alati sellest, mida riik on teinud, et seda omandust saaks täielikult nautida. Need on nii või teisiti mingisugused investeeringud infrastruktuuri, kas või sellest maast eemal, aga võib-olla on need kulutused ka suuremad, need on mingisugused halduskulud kusagil. Kuid kui me nüüd seda eelnõu vaatame, siis nendest põhimõtetest läheb see punkt, mis määrab maamaksuks null krooni või maamaksumääraks 0%, selgelt mööda. Kui maa vabastada täielikult maamaksust, mida, tõsi küll, ka praeguse seaduse järgi tehakse, siis me läheme nendest põhimõtetest eemale.
Teine põhimõte, millega me vastuollu läheme: me justkui ütleksime, et loodusväärtus ei olegi väärtus. Kui inimene elab kauni metsa serval, siis sellel miljööl on tohutu väärtus, sealhulgas tohutu turuväärtus. Ja sellepärast võiks siin siiski veel edasi vaielda, kas nullmäär on põhjendatud. Seda metsa või seda vaadet või seda keskkonda, ütleme, elukeskkonda ei saa ju nautida keegi teine kui ainult see inimene, kes seal lähedal on või kelle omandus see on, kes saab seal ise piiranguid panna viibimise kohta pärast päikeseloojangut jne. Sellel, mis me siin selle eelnõuga teeme, on seos turuväärtusega, sellel on seos ka loodusväärtusega. Ega me komisjonis otsuseni ei jõudnud, aga mõtlema see pani.
Kui puudutada Trivimi Velliste üles tõstetud teemat, siis ka siin on sügav mõtlemise koht, sest mitte ainult looduskaitselised piirangud, vaid kõiksugu muud piirangud ju takistavad majandustegevust. Me nagu eeldaksime, et maa ainus väärtus on see, et selle pealt saab raha teenida. Nii ju tegelikult ei ole. Looduskaitsemaa väärtus on omaniku jaoks hoopis milleski muus. Samamoodi siis nende muude piirangute puhul. Muinsuskaitse puhul on siin ka öeldud, et kui me käsitleme võrdselt muinsuskaitselisi piiranguid ja looduskaitselisi piiranguid, siis filosoofiliselt see on õige. Ja ongi, ühe piirangu maksuvabastus tekitab hulga pretsedente, hulga uusi küsimusi. Küll aga ei ole ma nõus, et sellesse eelnõusse saaks muinsuskaitse teema sisse tuua. Olgu probleemid siis Rebalas või kusagil mujal – need ei ole tegelikult seotud maamaksu suurusega. Kui me tekitame siin maksuvabastuse muinsuskaitselise väärtuse puhul, siis me ei seosta seda mitte kuidagi tegelike probleemidega, mida muinsuskaitseline piirang omanikule põhjustab. Näiteks Rebalas. Me ei tea, kui suured on hoolduskulud, kui suur on see tüli, mida ekskursandid võivad seal maaomanikule põhjustada, ja me võime olla üsna kindlad, et maamaksuga ei ole see mõõdetav, maamaksust vabastamisega. Sellepärast ei ole maamaks, nii nagu ministergi ütles, õige lahendus. Samamoodi ei ole lahendus kasutada maamaksu mingisuguse konkreetse objekti, ehitusobjekti korrastamise soodustamiseks. Piltlikult öeldes ühel aknaraamil Tallinna vanalinnas või kusagil Navil, kui ta on muinsuskaitseline, ei ole kulutuste seisukohalt suurt erinevust, kuid maamaksumäär erineb ikka suurusjärkudes. Nii et vaielgem selle seaduse üle ja eelkõige selle üle, kas  nullmäär on maamaksu mõttega üldse kooskõlas, nii selle sätte puhul kui ka teistel juhtudel. Aitäh!

Suur tänu, aga otsused? Öeldi alguses? Palun vabandust! Palun, küsimused!
Kolleeg Trivimi Velliste, teine küsimus, palun!

Aitäh, proua esimees! Austatud härra ettekandja! Ma kõigepealt tänan, et võtsite kommenteerida minu tõstatatud küsimust muinsuskaitsealade ja looduskaitsealade seosest. Ma tahaksin rõhutada just üht mõtet teie oma ettekandest, nimelt seda, et maa on piiratud ressurss. Ma olen sellega täiesti nõus, et maa on tõepoolest piiratud ressurss, ja see on väga oluline lähtekoht. Aga samas ma tahaksin küsida retoorilise küsimuse: kas samamoodi ei ole piiratud esivanemate pärand? Esivanemate pärandit tuleb ju juurde väga piiratud koguses ja väga aeglaselt, sedamööda, kuidas me ise muutume n-ö esivanemateks ja siis tõepoolest tekib uut pärandit juurde. See on väga piiratud ressurss ja selles valguses ma küsin, kas me ikkagi ei peaks otsima lahendust, et muinsuskaitsealadel elavatele omanikele mingisuguseid soodustusi ja majanduslikke leevendusi leida, et nad rõõmsama meelega seda avalikku huvi kaitseksid, sest muinsused on meie kõigi ühine huvi.

Aitäh! Selle ressursi piiratuse koha pealt ma peaksin ütlema, et maamaksu puhul on loogika selles, et kuna teised seda maad endale ei saa ja seda maad juurde ei teki, siis me pigem loome maamaksu kaudu eeldusi, et ta läheks ringlusse juhul, kui ta omaniku jaoks ei ole piisav väärtus. Sel juhul naudiks seda maad, seda keskkonda keegi teine, kas majanduslike või siis mingite muude väärtuste järgi. Muinsuskaitseobjektide puhul, mis ka on piiratud väärtus, me kindlasti ei soovi, et need läheksid tingimata turule. Mõnel juhul on see hea, kui omanik maha müüks, aga kaugeltki mitte alati ei ole see ohutu. Kuid seda teemat me tõstatasime ju ainult maksusoodustuse seisukohalt ja siin on vastus see, et muinsuskaitseväärtused peaksid saama riigilt tuge, kuid maksusoodustus, maamaksusoodustus on kindlasti ebakohane viis – see ei ole proportsioonis omaniku muredega ega muinsuskaitseväärtuse endaga ega lahenda midagi. Me peaksime muinsuskaitseväärtuste hoidmiseks rakendama ikkagi toetussüsteemi, täpselt nagu ütles ka rahandusminister.

Palun, kolleeg Marek Strandberg, teine küsimus!

Nagu ma aru saan, on Eesti jaoks selline ideaalne ja vastuvõetav mudel pigem suhteliselt ühtlane ja püsiv asustus, mis tagab kultuuri. Millisel moel saab selline püsiasustus tekkida kõrge väärtusega maa ja kõrge maamaksuga piirkonnas, kus maamaks suureneb, praktiliselt makstav maamaks, ja see nagu sunniks maad aina rohkem ja rohkem käibesse andma ning vastupidi, asustustegevust aina laiendama? Kas siin ei ole mingisugust loogilist vastuolu sellega, mida me üldiselt oma regionaalpoliitikas soovime näha, et meie asustus oleks ühetaoline ja püsiv, mitte muutlik ja tihe?

Aitäh! Ma ei ole päris kindel, et ma sain selle küsimuse vaatenurgast aru. Võib-olla täpsustate seda oma täiendavas küsimuses. Kuid ega maamaks ise ei suuna siis oluliselt asustust. Tegelikult on ju vastupidi: maamaks tuletatakse turuväärtusest, mis omakorda sõltub asustuse struktuurist. Siin me küll loodame, et madalam maamaks mõjub mõneti selles suunas, et inimesed ja ka ettevõtted linnadest väljapoole liiguksid, mitte muidugi suurtes tükkides, aga lihtsalt hajuksid. Aga maamaks pigem peegeldab kui mõjutab asustust.

Hea kolleeg Marek Strandberg! Kaks küsimust on lubatud ja kui te soovite läbirääkimistes osaleda, siis te võite oma vaateid tutvustada. Palun, kolleeg Toivo Tootsen!

Aitäh, proua esimees! Lugupeetud ettekandja! Aga võib-olla ongi praegu lähenetud vale poole pealt, vähendatakse maamaksu 50% määra ulatuses, selle asemel et selle osa korvaks piirangu kehtestanud institutsioon ehk kelle huvides piirang on seatud?

Aitäh! See piiraja on tõenäoliselt ühiskond ja ühiskond võiks tõepoolest kompenseerida seda otse. Ma ei ole kindel, et see on halduse mõistlikkuse seisukohalt parim viis. Seda peaks mõtlema. Maamaks on midagi, mida võetakse või jäetakse võtmata, kuid igale maatükile eraldi toetuse määramine – see läheks tõenäoliselt palju kallimaks. Aga mõte on õige, et maksusoodustuse asemel läheneda otse. Mõne objekti puhul on see väga lihtne, sellise väga laia asja puhul nagu maapind on keeruline suunata oma toetust vastavalt piirangule. Mõtleme, äkki saab kuidagi neid määrasid muuta, nullmäär ära kaotada, milles ma olen aga skeptiline. Seaduses need nullmäärad juba on ja kedagi lisamaksustada ei taheta, aga maamaksu süsteemis on palju küsitavat.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Jürgen Ligi!
Avame läbirääkimised. Palun kõigepealt Mark Soosaar Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esindajana!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid, nii vähe kui meid siia saali jäänud on! Aga mulle tundub, et kes on jäänud, need mõtlevad tõsiselt Eesti looduse, Eesti pärandkultuuri, muinsuskaitse ja kõigi meie rahvuslike rikkuste säilimise üle. Ütlen kohe alguses ära, et sotsiaaldemokraadid toetavad seda eelnõu, sest see on üks samm meie rahvuslike loodusväärtuste suuremal väärtustamisel ja soodustuste andmisel nendele, kes neid loodusväärtusi hoidma peavad. Kui me vaatame muinsuskaitseseadust, mida hea kolleeg Trivimi Velliste täna siin maamaksuseaduse eelnõu menetlemise valguses esile tõi, siis muinsuskaitseseadus näeb kaitsealustena ette ka looduskooslusi. Need on pargid, need on inimkätega loodud kooslused. Me teame Eestimaal üsna palju paiku, kus muinsuskaitseala läheb sujuvalt üle looduskaitsealaks või alad lausa kattuvad omavahel. Ja küsimus on, kuidas aidata neid omanikke, kes omavad loodusväärtusi või ka ehitusmälestisi või kelle kinnistud asuvad muinsuskaitsealadel, kus on tegemist ansamblikaitsega. Kui me võtame Tallinna vanalinna või Pärnu muinsuskaitseala, aga ka teiste väiksemate linnade muinsuskaitsealad, siis me näeme, et on küll kitsendused ja piirangud, kuid soodustusi on väga vähe. Soodustusi saavad või, ütleks niimoodi, õigustatud subjektid on ainult ehitusmälestiste omanikud, kes võivad küsida riigilt toetust, aga nende kinnistute omanikud, kelle kinnistud ei ole üksikmälestised, kuid kelle vara asub muinsuskaitsealal, ei ole isegi õigustatud subjektid, et küsida riigilt toetust. Seetõttu on täna paslik meenutada, et meil tuleb tõsiselt tegelda ka muinsuskaitseseaduse täiustamisega.
Samal ajal ei ole sotsiaaldemokraadid väga sinisilmsed, arvates, et maamaksusoodustusega saaksime tagada selle, et muinsuskaitsealadel täidetakse põhimäärust, nagu soovitud on. Sest kui vaesemad omanikud maksaksid ka 50% maamaksust või saaksid lausa maamaksusoodustuse, siis see ei pane neid sugugi mitte sellisesse olukorda, et nad selle taskusse jäänud raha eest saaksid oma majale kas siis Koguval rookatuse või Tallinnas kivikatuse taastada. Tõenäoliselt peame siin saalis veel palju nuputama, kuidas vaesemaid omanikke aidata. Võib-olla oleks üks tee seadusmuudatus, et muinsuskaitsealadelt ja looduskaitsealadelt kogutud maamaks suunatakse vastavasse fondi, kus siis juba kas kohalik omavalitsus või riik jaotab kogutud raha nende vahel, kes võtavad kohustuse seda raha otse, sihtotstarbeliselt kas mälestiste remontimiseks, renoveerimiseks või ka looduskaitsealal asuva koosluse elushoidmiseks kasutada. Nii et mõelda on meil selles valdkonnas veel palju ja selleks kõigile jõudu! Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Mark Soosaar! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised.
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 30. jaanuar kell 18. Seaduseelnõu 161 esimene lugemine on lõpetatud.
Head kolleegid, istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 15.48.