Tere hommikust, lugupeetud kolleegid! Alustame oma teisipäevast tööpäeva ja läheme kõigepealt eelnõude ja arupärimiste üleandmise juurde. Vabariigi Valitsus täna eelnõusid üle ei anna. Nii et, kolleegid, palun, olge lahked! Esimesena saab sõna kolleeg Jaanus Marrandi.

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon algatab regionaalarengu suunamise seaduse eelnõu. Eesti arengut on siiani suunatud valdkondlike arengudokumentide toel. Üldine arengu kavandamine territoriaalsest printsiibist lähtuvalt on puudunud. Regionaalarengu suunamise seaduse eesmärk on anda regionaalpoliitika elluviimisele õiguslik alus, sätestada ametkondade pädevuse ja koostöö vormid regionaalpoliitika väljatöötamisel ning elluviimisel. Seaduseelnõus nähakse ette üleriigilise arengu kavandamine ning maakondliku arengu kavandamine ja elluviimine. Ühtlasi sätestab seaduseelnõu regionaalpoliitiliste eesmärkide arvestamise valdkonnapoliitikas.

Kolleegid, palun vaiksemalt! Ettekandjat ei ole kuulda.

Seaduseelnõu sätestab maakondliku arengu strateegia koostamise korra, andes kohustuslikud protseduurid, mida arengu kavandamisel tuleb järgida. Arengustrateegia ja tegevuskava koostamist korraldab maavanem, kes algatab protsessi, informeerib kohalikke omavalitsusüksusi strateegia koostamisest ning kaasab protsessi peale kohalike omavalitsusüksuste ka teisi osalisi ning asjaomaste riigiasutuste, maakonnas paiknevate kõrg- või kutsehariduskoolide, ettevõtjate ja mittetulundusühenduste esindajaid ning muid olulisi partnereid. Maavanem esitab riigieelarve strateegia üldsumma planeerimiseks ja järgmise aasta eelarve investeeringukava koostamiseks asjaomasele ministrile järgmise aasta kohta tegevuskava väljavõtte, mis kajastab eelistusnimekirjana maakondlikke vajadusi investeerimisprojektide järele või objektide rahastamiseks või toetamiseks, ning asjaomane minister võtab kehtestatud tegevuskavad aluseks järgmise aasta riigieelarve koostamisel. Maakondliku arengu strateegia ja tegevuskava kehtestab oma otsusega maakonna kohalike omavalitsusüksuste liidu üldkoosolek. Otsuse vastuvõtmiseks on vajalik üldkoosoleku koosseisu poolthäälte enamus. Lisaks sätestatakse ka riigi regionaalpoliitika nõukogu ja tema ülesanded, mis on olulised regionaalpoliitika suunamisel. Tänan tähelepanu eest!

Tundub, et kolleegidel rohkem kõnesoove ei ole. Sellega olen võtnud juhatuse nimel vastu ühe eelnõu ning vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele võetakse see eelnõu menetlusse.
Edasi teated. Riigikogu juhatus on registreerinud Riigikogu liikme Leino Mägi Eesti Reformierakonna fraktsiooni liikmeks ja kinnitanud ta maaelukomisjoni liikmeks.
Kolleegid, teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Hetkel registreeris end kohalolijaks 83 Riigikogu liiget, puudub 18.

Läheme tänase päevakorra juurde. Meil on kaks punkti päevakorras, millest esimene on kultuurikomisjoni algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse § 24 muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandeks tuleb kõnepulti kultuurikomisjoni liige kolleeg Lauri Luik.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Möödunud aasta 10. septembril otsustas kultuurikomisjon oma istungil muuta koolieelse lasteasutuse seaduse § 24 lõiget 2. Selle paragrahvi kohaselt kuuluvad praegu lasteasutuse hoolekogusse lasteasutuse iga rühma vanemate esindajad ning ka kohaliku omavalitsuse esindaja. Hoolekogu töösse ei ole miskipärast aga kaasatud õpetajaid, mis erineb põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatust. Ometigi on ju õpetaja see, kes lapsega lasteaias kõige enam kokku puutub ning seetõttu ka sealse lapse tegemistest ja vajadustest kõige enam teab. Seega on täiesti loogiline, et hoolekogu töösse peaks olema kaasatud ka õpetajate esindaja. Eelnõu eesmärk ongi võimaldada ka lasteasutuse õpetajatel nimetada oma esindaja lasteasutuse hoolekogusse.
Eelnõus muudetakse ka põhimõtet, mille kohaselt peab juhataja esitama hoolekogu koosseisu valla- või linnavalitsusele kinnitamiseks ühe kuu jooksul õppeaasta algusest arvates. Võrdlusena võib tuua näiteks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, mille kohaselt koolipidaja kehtestab hoolekogu liikmete valimise korra. Samalaadne regulatsioon on ka koolieelse lasteasutuse seaduses, mille kohaselt peab lasteasutuse põhimäärus sisaldama hoolekogu liikmete valimise korda ja volituste kestust. Lasteasutuse põhimääruse kinnitamine ja selle muutmine toimub valla- või linnavolikogu sätestatud korras. Muudatus on pigem normitehniline ning seadus jätab lasteasutuse pidajale võimaluse kehtestada vastavalt oma vajadustele hoolekogu valimise kord, sealhulgas ka selle kinnitamine.
Eelnõu koostamisel arvestasime nii Haridus- ja Teadusministeeriumi kui ka Riigikogu Kantselei juriidilise osakonna arvamust. Fraktsioonid kujundasid oma arvamuse eelmise aasta 5. novembriks ning kultuurikomisjon otsustas ühehäälselt oma 2007. aasta 12. novembri istungil algatada koolieelse lasteasutuse seaduse § 24 muutmise seaduse eelnõu 152. Möödunud aasta 17. detsembril peetud kultuurikomisjoni istungil otsustasime saata eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda 15. jaanuariks ehk tänaseks.
Selle seadusmuudatusega ei kaasne kulutusi ega tulusid, seaduse vastuvõtmise korral jõustub see 2008. aasta 1. septembril, mis on tingitud asjaolust, et koolieelsete lasteasutuste hoolekogud kinnitatakse iga õppeaasta alguseks ning hoolekogu koosseisu muutmine õppeaasta keskel ei oleks põhjendatud. Eelnõu sai saadetud arvamuse avaldamiseks ka Vabariigi Valitsusele ja valitsus otsustas  eelmise aasta 13. detsembri istungil seda eelnõu toetada.
Kultuurikomisjoni ettepanek on eelnõu 152 esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 29. jaanuar k.a kell 18. Aitäh!

Aitäh! Kas kolleegidel on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu ettekandjale! Kas  fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Fraktsioonide esindajad läbirääkimisi avada ei soovi, seega juhataja läbirääkimisi ei ava. Vastavalt kodu- ja töökorra seadusele on muudatuste esitamise tähtaeg 29. jaanuar 2008 kell 18. Eelnõu 152 esimene lugemine on lõpetatud.

Läheme edasi teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 61 täiendamise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandjana tuleb kõnepulti Eesti Keskerakonna fraktsiooni liige kolleeg Marika Tuus.

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Teie ees on Eesti Keskerakonna fraktsiooni riikliku pensionikindlustuse seaduse täiendamise eelnõu, millega tahame erakorraliselt suurendada pensioni baasosa 300 krooni ja rahvapensioni määra 200 krooni võrra. Eelnõu järgi tahtsime neid suurendada k.a 1. jaanuarist, aga kuna menetlemisega on maksimaalselt venitatud, siis teen praegu ettepaneku teha seda tagasiulatuvalt alates jaanuarist.
Põhjuseks on siin loomulikult elukalliduse järsk kasv. Kui me oktoobris selle eelnõu esitasime, siis kasutasime septembrikuu andmeid ja tol korral oli tarbijahinnaindeks 6,4. See oli tol korral siiski väga kõrge näitaja, üsna suur number. Ja nüüd, kui me räägime sellest paar-kolm kuud hiljem, on meil tegemist juba inflatsiooniga 9,7%, kuid jaanuari number, nagu me kõik teame, tuleb sellest veel tunduvalt kõrgem, sest tarbimismakse ehk aktsiise ei ole praegu siia sisse üldsegi arvestatud. Kui me kasutame võrdluseks aastatagust numbrit, siis need hiigelhinnad on kujunenud ju tegelikult eelmise aasta teise poolaastaga, ütleme, alates juunist-juulist. Praegu võib öelda ka, et mootorikütuse ja elektri aktsiisi tõus põhjustavad võimsa hinnaspiraali kõikide kaupade-teenuste puhul, mis omakorda kajastub jaanuari tarbijahinnaindeksis. Eriti mõjutavad aktsiisid ja just nimelt toidukaupade hinna tõus madala sissetulekuga inimesi, kelle hulgas on loomulikult pensionärid. Ja pensionäride hulgast tahaksin rõhutada just rahvapensioni saajaid, sest rahvapension on praegu, kas te kujutate ette, 1573 krooni! Kui me võtame sellest maha eluasemekulud ja kätte jääb 1000 krooni ehk toimetulekutoetus, siis selle tuhande krooniga peabki tegelikult üks inimene läbi ajama – maksma telefoni, toidu ja riiete eest ning peaks nagu käima veel teatris ja tegema kõike muud. See raha on ikkagi ülimalt väike.
Samuti on ohus töövõimetuspensioni saajad ja loomulikult need pensionärid, kellel ei ole 44 aastat staaži, ja neid on enamus. Noh näiteks naised, kes on kasvatanud üles palju lapsi, kes pole saanud tööl käia ega täisstaaži välja teenida. Loomulikult on pensionitõus ääretult tähtis ka eakatele puuetega inimestele, sest puudest tingitud sotsiaaltoetusi me ju erinevalt tööl käijate omadest ei tõstnud ja just nende inimeste pensioniraha läheb nüüd suures osas puudest tingitud teenustele ja arstirohtude ostmisele, mis peaks sotsiaaltoetustest tulema. Ma toonitan ikkagi veel, et pensionäril kulub toidule tunduvalt üle poole tema sissetulekust. Kindlasti ei võida pensionär tulumaksu langetamisest, kui sellest üldse võidab keegi nendest, kes seda väga vajavad. Aitäh!

Aitäh! Ettekandjale on ka küsimusi. Esimesena saab sõna kolleeg Taavi Rõivas.

Aitäh! Hea ettekandja! Kui te rääkisite siin kehtiva pensioni suurusest, siis kõigepealt on mul teile hea uudis: 1. aprillist k.a pensionid tõusevad ja seda 22%. Aga mu küsimus on selle kohta, mis jäi komisjonis veenva vastuseta. Nimelt peame kõiki muudatusi tehes võtma aluseks ka riigieelarve ja vastavalt arvutustele viiks teie pakutav muudatus riigieelarve juba 2011. aastaks 3,8 miljardi krooniga defitsiiti ning järgneval paarikümnel aastal prognoositakse selleks puudujäägiks lausa 1% SKT-st. Palun öelge seda, mida te komisjonis ei öelnud: mille arvel täpselt on plaanis see pikaajaline puudujääk katta?

Aitäh, hea kolleeg! Seda, et pensionid aprillist tõusevad, me teame kõik ja loomulikult me seda ka toetasime, kuigi selles eelnõus oli palju punkte, mida me heameelega poleks toetanud. Aga pensionitõusu poolt me oleme alati. Sellele, mida te küsimuse teises pool küsisite, olen ma komisjonis korduvalt vastanud, et see on teie südametunnistuse küsimus, kui te ei pane riigieelarve ülejääki enam pensionikassasse, pensionifondi. Seda tehti mitmeid aastaid järjest, et jätkuks ka tulevastele põlvedele. Praegu te tekitate defitsiiti. See pensionisüsteem ei ole praegu tõesti jätkusuutlik selle tõttu, et te ei pane eelarve jääki sinna fondi, ning aastaks 2011 on seal tõepoolest 1,1 miljardit ja sellest ei ole isegi ühekordseks väljamaksmiseks küllalt. Aga teen ettepaneku teha seda järgmisel aastal, kuivõrd seal siis seda jääki on. Sel aastal, kui meil oli riigieelarves ülejääk, oleks seda pidanud kohe kindlasti tegema.
Aga mis puudutab veel kord seda nn pensionitõusu 1. aprillist, siis jah, ma ütlen teile ära, et pensioni tõstmist iseenesest me loomulikult toetame, aga meile ei meeldinud selle tõstmise juures väga palju asju. Kui need teid täpsemalt huvitavad, siis ma nimetaksin ainult mõned: meile ei meeldinud kindlasti see, et ei tõstetud madalapalgalistele pensioniosakut, ja meile ei meeldinud kindlasti ka see, et praegu on pensionimudelis tarbijaindeksi osa langenud 50%-lt 20%-le. Nüüd, kui tarbijahinnaindeks tõuseb, siis meie langetame seda, ja sotsiaalmaksu puhul ehk palkade puhul on vastupidi, kui sotsiaalmaksu laekumisest arvestati enne 50%, siis nüüd 80%. Aga palkadel on ikkagi langemise tendents.

Järgmisena saab küsimuseks sõna kolleeg Marek Strandberg.

Hea ettekandja! Ma saan aru, et teie pakutava mudeli järgi peaks tulevikus peaaegu kõik riigireservid panustama pensionitõusu. Kui see on nii, siis millise õigustuse või majandusliku või riigimajandusliku põhjendusega seda tehtaks?

Ma ei saanud väga hästi aru küsimuse mõttest, kuid ütlen nii, et pensioni makstakse tegelikult jooksvast sotsiaalmaksust. Ja mis puudutab seda, et ei jätku raha pensioni jooksvaks väljamaksmiseks, siis siin tuleb minna ajaloos tagasi, kui  tänastelt pensionäridelt hakati teise samba kaudu raha ära võtma ja kandma seda noorte pensionisambasse. Jah, seda teist sammast on vaja, kuid see raha oleks pidanud tulema riigieelarve muudest vahenditest, nii nagu oli ka lubatud.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Igor Gräzin.

Küsimus ise on niisugune. Kas sa siiski, palun, saaksid täpsustada, millisest allikast see pensionikasv tuleb? Sellepärast, et see on ka kolleeg Marek Strandbergi küsimus ja Taavi Rõivase küsimus. Kus kohas on see tumbotška, millest see raha võetakse? Ütleme, kui me praegu võtame selle ülejäägi, sa ütled niimoodi, et võtame selle ülejäägi ära. Aga kuidas sa saad pensioni niimoodi tõsta, et sul ei teki inflatsioonilist pressi, mille me praegu katsume aktsiisidega maha võtta? See peab olema mingisugune väga reaalne koht, kust raha tuleb. Mis koht see on?

Tänan, hea kolleeg! Me just lõpetasime sellesama teema. See ongi see, et meie pensionimudel on omal ajal, 2000. aastal sellisena ehitatud. Me peame kogu aeg riigieelarvest juurde võtma ja sinna fondi juurde panema, et sealt oleks ka edaspidi võtta, ja teie nüüd esimest korda üle mitme aasta sinna enam seda jääki asemele ei pannud. Tegelikult, kui me sisusse süüvime, siis on tegemist isegi hullema teoga, kui oli aastal 2000 kolmeks aastaks pensionide külmutamine. Kui seda inimestele rääkida, siis nad ei usu, et on võimalik, et siin saalis võetakse selliseid otsuseid vastu.

 Küsimuseks saab sõna kolleeg Imre Sooäär.

Aitäh! Hea ettekandja! Kellel saaks põhimõtteliselt midagi pensionide tõusu vastu  olla ja sügisel Riigikogu peaaegu üksmeelselt ka pensionide tõusu poolt hääletas. Ometi oli üks Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja pensionide tõusu vastu ja ta hääletas sellele eelnõule vastu. Kas te selle eelnõu puhul olete kindel, et teil on fraktsioonis ühtsus olemas? Või juhtub ka nii, et mõni inimene on vastu, ja siis võib tekkida sama olukord mis sügisel, kus mõni inimene ei toeta pensionide tõusu?

Aitäh! Ma arvan, et ma ei hakka kulutama meie kõigi ühist aega sellele, et ette lugeda neid nimesid, kes on ekslikult ennegi valesti nupule vajutanud, ja just nimelt ka teie fraktsioonist ja teie eelmisest fraktsioonist. Mis puudutab seda teemat, siis ma teeksin ikkagi ettepaneku käsitleda seda praegu. Muide, teie ei olnud ka nõus tooma pensionitõusu ettepoole. Küsimus on aga ikkagi selles, et inflatsioon on praegu nii suur. Kui me ütleme, et üle poole läheb eakatel inimestel toidule, siis vaadates neid numbreid lähemalt – ma ikkagi nimetaksin need numbrid –, näeme, et võipaki hind on tõusnud 54%, jahukilo 55%, leib ja sai kallinenud umbes 30%, piim 50% jne. Tähendab, põhitoidu hinnad on tõusnud üle poole ja sellele inimesele jääb kätte tuhat krooni – ma räägin rahvapensionist –, tuhat krooni! Järelikult on praegu vaja toetada just neid inimesi, kes on kõige raskemas olukorras.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Kaia Iva.

Aitäh! Austatud ettekandja! Teie ettekandest oli kuulda, et te tunnete erilist muret naiste pärast, kellel on palju lapsi ja kes võib-olla ei ole saanud selle tõttu tööl käia. Seda on kena kuulda. Kuid samas saime tänastest lehtedest lugeda, et teie erakonnakaaslane Jaan Kundla on masendavalt kõlvatult nimetanud naiste lapsi, kes on sündinud väljaspool abielu, värdjateks. Kumb seisukoht on teie erakonnas valdav? Kas see, mida te praegu esitasite, et te tahate seista naiste eest, kes kasvatavad lapsi, või see teine, mida Jaan Kundla ajalehes väljendas?

Me räägime praegu sellest seaduseelnõust nr 139. Ma olen öelnud, et me väga toetame paljulapselisi perekondi, tahame, et neil läheks paremini, ja just nimelt selle tõttu ütlemegi, et ka need inimesed, kes on palju sünnitanud ja kasvatanud neid lapsi, saavad praegu sisuliselt rahvapensioni.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Aivar Riisalu.

Hea juhataja! Ma palun vabandust, tahan teha väikese täpsustuse. Hea kolleeg, teie ei saa puldis minu eest otsustada, kas mina vajutasin valesti või on see minu seisukoht, et praegust inflatsiooni arvestades suurenesid pensionid liiga vähe.

Kolleegid, palun, jääme selle eelnõu arutelu sisupoole juurde! Rohkem ei olegi kellelegi sõna anda, küsijaid ei ole. Aitäh, kolleeg Marika Tuus!
Ettekandeks tuleb selle eelnõu puhul veel kõnepulti ka sotsiaalkomisjoni liige kolleeg Taavi Rõivas.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Komisjon arutas eelnõu 17. detsembril ja tõstatus kaks peamist vaidlusküsimust.
Esiteks. Eelnõu algatajad märkisid positiivsena küll ära koalitsiooni kava kahekordistada pensionid nelja aastaga, kuid ütlesid, et see ei ole piisav ning pensioni tuleks tõsta veel kiiremini. Komisjoni enamus oli aga seda meelt, et eelmisel aastal tehtud suured muudatused pensionide väljamaksmisel on riigile maksimaalsed, jõukohased. Ehk teisisõnu, kui me muutsime pensionide väljamaksmise (või arvutamise) süsteemi 80% ulatuses sõltuvaks pensionikassa laekumistest ning kiirendasime baasosa tõusu muude komponentidega võrreldes, otsustasime me mitmeks aastaks ette, et kõik võimalikud vahendid makstakse pensionideks välja. Me muutsime erakorralised tõusud korralisteks ja tagame seega maksimaalse võimaliku pensionitõusu automaatselt.
Teiseks. Vaidlus oli ka aktsiiside mõju üle kogu hinnatõusule. Eelnõu algataja ütles komisjonis koguni, et mitte miski ei mõjuta toiduainete hinda nii palju kui kütuse- ja elektriaktsiis. Saate isegi aru, et tegu on ilmse liialdusega. Me teame ju, et tegelikkuses on aktsiisitõusude mõju tarbijahinnaindeksile poolteist protsendipunkti ning see sisaldab lisaks elektri- ja kütuseaktsiisile ka tubaka- ja alkoholiaktsiisi mõju. Häältega 5 : 3 otsustas komisjon teha ettepaneku esimest lugemist mitte lõpetada. Aitäh!

Aitäh! Kas kolleegidel on ettekandjale küsimusi? Esimesena saab küsimuseks sõna kolleeg Jaak Aab.

Tänan, austatud juhataja! Hea ettekandja! Küsiksin just nimelt nende katteallikate kohta. Kas eelnõu algatajad pakkusid omalt poolt välja lahendusi ja mida nende katteallikatena nähti selle pensionitõusu katmisel?

Aitäh! Eelnõu algatajad ei pakkunud sellist katteallikat, mis kataks pikaajalist puudujääki 1% SKT-st. Küll nimetati katteallikana riigieelarve ülejäägi iga-aastast suunamist pensionireservi, mis kahtlemata seda puudujääki ei kataks või millega tegelikult paljuski on juba ka arvestatud. Nii et see n-ö uue lahendusena kahjuks ei kvalifitseerunud.

Järgmisena saab küsimuseks sõna kolleeg Marika Tuus.

Aitäh! Komisjonis oli ka juttu sellest, et rahvapension on meil praegu ikkagi niivõrd madal, alla elatusmiinimumi. Kuidas te seda põhjendaksite ja kuidas te üldse võrdleksite meie pensione Euroopa pensionidega? Me teame, et me oleme Euroopas pensionisüsteemi poolest tagantpoolt neljandad ja paneme kõige vähem raha sotsiaalsüsteemidesse.

Aitäh! Austatud küsija! Minu asi on kommenteerida seda, kuidas komisjonis arutati, minu asi ei ole esitada isiklikke seisukohti ega põhjendada, kuidas ma suhtun rahvapensioni.
Kui te soovite väga minu isiklikku seisukohta, siis ma ütlen teile lühidalt, et minu meelest on kõik vanaduspensionid Eestis liiga väikesed ja ma olen täiesti veendunud, et koalitsioon ja meie kõik siin koos teeme kõik endast oleneva, et need pensionid tõuseksid. Küll aga olen ma ka veendunud, et me ei peaks oma valijaid ja kogu avalikkust hanitama, rääkides, et võimalusi on tegelikult rohkem, kui neid riigil on. Seetõttu ma arvan, et mõistlik on jääda ikkagi riigi võimaluste juurde.

Järgmisena saab teiseks küsimuseks sõna kolleeg Marek Strandberg.

Kas komisjonis arutati seda, milline võiks olla meie praegusele majandusele ja riigimajandusele jõukohane erakorraline pensionitõus, kui seda üldse kaaluti?

Aitäh! Sellist arutelu eraldi ei olnud. Küll aga võib komisjoni enamuse seisukohast välja lugeda – ja palun vabandust, kui see on minu liiga vaba tõlgendus –, et erakorralised tõusud on muudetud juba eelmisel aastal vastuvõetud pensionimuudatustega korralisteks. Ehk siis selliste eelmistel aastatel tuttavaks saanud erakorraliste tõusude järele puudub nii vajadus kui tegelikult ka võimalus.

Järgmisena saab küsimuseks sõna kolleeg Heimar Lenk.

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea esineja! Võtsin viimastel sõnadel sabast kinni, et tegemist on ju praegu erakorralise hinnatõusuga riigis, miks mitte siis tõsta ka erakorraliselt pensione? Sellist inflatsiooni Eesti uus vabariik ei mäleta. Võib-olla kommenteerite? Võib-olla räägiti sellest komisjonis, äkki mäletate?

Hea kolleeg Heimar Lenk! Ma arvan, et teie mälu on kindlasti parem kui see, mida te praegu demonstreerisite! Eesti Vabariik mäletab kindlasti sellist inflatsiooni pärast iseseisvuse taastamist ja midagi erakorralist selles kahtlemata ei ole. See, et inflatsioon on kõrgem kui möödunud aastatel, on faktiliselt täpne, aga seda erakorraliseks nimetada ei ole korrektne.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Marika Tuus.

Aitäh! Võib-olla räägiksid ka sellest poolest, millest oli komisjonis juttu, et riik käsitleb praegust kriisi kui mingit looduskatastroofi ja me ei räägi üldse sellest, et nende hinnatõusude juures me just ise soodustame kogu protsessi ja suurendame aktsiise. Kui me teame, et kütuse hind tõuseb, tõuseb kõik n-ö järjest ja kui naftabarreli hind on 100 dollari piires või praeguse seisuga veidi vähem, aga ilmselt tõuseb veel 150-ni, siis kas on mõtet panna sinna juurde ka veel 5% tarbimismaksu? Just sellest oli väga palju meil komisjonis juttu. Ja kõige madalama sissetulekuga inimesi, pensionäre, mõjutab see hinnatõus kõige rohkem.

Aitäh! Jah, ma võin ka sellest rääkida. Komisjonis teie esinesite väitega, et mitte miski ei mõjuta toiduainete hindu rohkem kui kütuse- ja elektriaktsiisi tõus. Samas te väga korrektselt ise ütlesite, et kütusehind ei tõuse selle tagajärjel mitte pool ega viis korda, vaid see mõju jääb ikkagi 10% piirimaile. See on ka faktiliselt nii, isegi kui te praegu ütlete, et te seda ei öelnud. Kui te suudate mulle veenvalt ära põhjendada, et piimaliitri hinna kahekordne tõus saab tulla kuidagigi kütusehinna 10%-lisest tõusust, et see kuidagigi on majanduslikult põhjendatav ja loogiline, siis ma olen teile valmis kohemaid näiteks lõuna välja tegema. Ma olen täiesti veendunud, et seda ei juhtu, sest kahjuks tõesti kahekordne hinnatõus ei saa ühe komponendi 10%-lisest hinnatõusust sedavõrd sõltuda.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Heimar Lenk.

Aitäh! Võib-olla on ka komisjonis sellest juttu olnud ja sa ehk valgustaksid seda, miks seekord siiski ei pandud raha pensionifondi, vaid see raha pandi üldisesse reservi. Miks võeti vanainimeste arvelt see raha ära?

Sellest komisjonis juttu ei olnud ja ma arvan, et teie määratlus, et vanainimeste arvelt on raha ära võetud, on kindlasti sügavalt ebakorrektne.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Igor Gräzin.

Võib-olla ma arendaksin edasi seda teemat, mille kolleegid Keskerakonnast on siin tõstatanud. Kas me saaksime ehk järsku rakendada eesrindlike endiste nõukogude liiduvabariikide kogemust? Ma nimelt tahaksin tähelepanu juhtida, et järgmisest nädalast alates on Türkmenistanis bensiin tasuta. Kas me seda teed ei saaks minna?

Aitäh! Seda me komisjonis ei arutanud ja ma arvan, et see vast ei ole ka Eesti jaoks kõige mõistlikum tee. Küll aga kasutan võimalust ja jagan teiega näiteks Gruusia kogemust, kus teadupärast pension on 60 larit ehk umbes 420 – ma võin kiirel arvutamisel eksida –, aga ütleme suurusjärgus 500 krooni ja kus presidendiks saanud Mihheil Saakašvili üks lubadusi oli tõsta pension 100 dollarini. Ütlen seda lihtsalt selleks, et hoomata seda konteksti, kus me tegelikult oleme, ja me ei pea ennast võrdlema või me ei saa ennast kahjuks võrrelda ainult kõige jõukamatega, me peame võrdlema ka nendega, kellega meil on ühesugune ajalooline taust.

Järgmisena saab küsimuseks sõna kolleeg Hannes Rumm.

Hea kolleeg Taavi! Mind natuke hämmastas, et sa lubasid Marika Tuusile välja teha lõuna, kui ta suudab tõestada, et 10%-line kütusehinna tõus põhjustab kahekordse piimahinna tõusu. Minu meelest oleks see liiga tagasihoidlik tunnustus. Kas sa oleksid nõus kaaluma Marika Tuusi esitamist Nobeli majanduspreemiale, kui ta suudaks sellise seose meie ja maailma majanduses ära tõestada?

Aitäh! Ma usun, et kõik inimesed, kes suudavad selliseid täiesti võimatuid asju ära tõestada, on palavat tunnustust väärt, aga ma kahjuks ei ole kursis Nobeli preemia nominentide esitamise korraga ja ma ei ole üldse kindel, kas mina tagasihoidliku isikuna saan seda teha. Aga ma arvan, et pigem ma jääksin selle lõuna pakkumise juurde.

Kolleegid, läheme küsimustega edasi. Järgmisena saab küsimuseks sõna Arvo Sarapuu.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Tegelikult selle kütusehinna kohta te väitsite, mitte ainult teie, vaid koalitsioonikaaslased eelmise aasta lõpus järjekindlalt väitsid, et see ei ole tõusnud. Ma ütleksin nii, et eelmise aasta jooksul tõusis kütusehind aasta algusega võrreldes kaks korda. Ja nüüd te järgmisena – võib-olla teie suudate – ja minu küsimus on selline ...

Kaks korda?!

Kuidas te suudate ära põhjendada seda aktsiisi tõusu? Milline peaks siis aktsiisitõus välja nägema, et see aktsiisitõus, mida te rakendasite praegu selleks aastaks, oleks pidanud olema tegelikult aastal 2011?

Kolleegid! Ma tuletan meelde, et me arutame pensioniseadust ja mitte aktsiiside tõstmist. Aga ettekandjal on muidugi võimalik vastata.

Aitäh! Teie küsimus oli erakordselt segane, aga ma ütlen teile niipalju, et eile maksis Statoili tanklas kütus 95E 15.90. Mina ei mäleta, et eelmisel aastal oleks kütust saanud 7 krooni 95 senti liitri kohta ehk kaks korda odavamalt. See fakt ei ole teil kindlasti täpne. Me ei ole kunagi – mina kindlasti ei ole öelnud ja ma ei tea, et ükski koalitsioonipoliitik oleks öelnud, et kütusehinna tõus ei ole aset leidnud. Sellist väidet ei ole mõtet kellelegi vägivaldselt omistada. Küll aga on selge see, et kütusehinna tõus, mis aastavahetusel aktsiiside tagajärjel või tulemusel, kuidas soovite, on umbes 10% või 10% piirimail – täpsed numbrid saate te järele vaadata –, ei saa kindlasti mõjutada toidukorvi hinda poole ulatuses. See oli see, mida mina väitsin.

Kolleegidel ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu! Läheme edasi läbirääkimiste juurde. Fraktsioonide esindajad, palun, teil on võimalik avada läbirääkimised. Esimesena kutsun kõnepulti Keskerakonna fraktsiooni esindaja kolleeg Jaak Aabi.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Sel teemal ei võta ma siin sõna mitte esimest korda ja tõenäoliselt ka mitte viimast korda. On üks teema, mida meil kindlasti tuleb arutada. Muidugi on mul hea meel, et eile näiteks sotsiaalkomisjonis me arutlesime jälle pensionide üle ja see oli tingitud sellest, et meie seenioride kogu ehk Keskerakonna seenioride kogu esitas juba aasta lõpus pöördumise seoses nende erakorraliste hinnatõusudega, milliseid Eestis tõesti vähemalt umbes viimased kümme aastat pole olnud.
Kuidas siis kompenseerida või hüvitada vähemalt osaliseltki niisuguseid suuri hinnatõuse? Meie eelnõu esitamise põhjuseks tegelikult need hinnatõusud ikkagi olid. Olen küsinud siin saalis ka peaministrilt, et kas valitsuskoalitsioon on arutanud seda olukorda, mis meil on tekkinud turul, kus teenused, esmatarbekaubad, eluasemekulud, toasoe on väga tõsiselt kallinenud. Et kas ei peaks sel puhul arutama võimalust seda just erinevatele riskigruppidele teatud osas kompenseerida? Vastuseks olen ma saanud, et nominaalsissetulekud ületavad keskeltläbi nominaalhinnatõuse ja midagi nagu ei peaks tegema ning mehhaaniliselt on arvutatud ka pensionitõusu, et kui pension tõuseb 22% ja hinnad tõusevad kas või 10–12% mingil ajahetkel, siis reaalselt ju sissetulek kasvab.
Selle arvamuse tahaksin ma küll ümber lükata. Kui me võrdleme tarbijahinnaindeksit ja vaatame selle tõusu ning ütleme, et see on see inflatsiooniprotsent, siis kindlasti pensionäride väljaminekutes ehk siis nn tarbimiskorvi kulutustes on teatud kulutused, teenused suurema kaaluga ja kahjuks –  just nimelt kahjuks! – kasvavad need kulutused sellest keskmisest tarbijahinnaindeksist tükk maad kiiremini. Ja selle arvutuse aluseks on ju keskmine tarbimiskorv. Miks pensionäride kulutused kasvavad kiiremini? See on väga lihtne! Pensionärid elavad tavaliselt kahekesi või isegi üksinda ja neil tuleb katta eluasemekulud ju väiksema sissetuleku pealt. Aga just eluasemekulud on mitmel põhjusel – käibemaksu tõus 1. juulist toasoojale, kaugküttele, kütuste hinna tõusud, vee ja kanalisatsiooni hinna tõusud – kasvanud. Eluasemekulud kasvasid juba sügisel 2006. aasta sügisega võrreldes 26%. Pensionäri kulutustest moodustavad eluasemekulud tihtipeale poole või isegi üle selle.
Teine asi, millest täna on ka palju räägitud ja millele ma tahan tähelepanu juhtida. Esimene põhjendus, miks siis erakorralise hinnatõusu puhul nagu ei saaks erakorraliselt ka pensioni tõsta, on see, et me ei taga jätkusuutlikkust pensionisüsteemis või pensionikassas. Kõik on prioriteetide küsimus. Keskerakonna põhimõte on olnud, et teise samba kogumispensioni maksed, mis sotsiaalmaksust on tehtud, tuleks kompenseerida pensionikassale. Valitsuses olles me heade koalitsioonipartnerite toetusel seda tegime. Me leidsime viis miljardit krooni selle kahe aasta jooksul täiendavalt pensionikassa vahenditeks. Kandsime pensionikassasse täiendavalt viis miljardit krooni. Oli teatud summasid otse eelarves, mitte ainult ülejääkide arvel, vaid otse eelarves ette nähtud kogumispensioni maksete tegemiseks. Kõik on prioriteetide küsimus. Praegune pensionitõus on koalitsiooni poolt planeeritud niimoodi, et jätkusuutlikkust ei ole millegagi tugevdatud, ühtegi senti pensionikassasse juurde pole pandud muude tulude arvel ja selle plaani järgi ei kavatsetagi panna. Kui kahe aasta jooksul suudetakse viis miljardit panna, siis äkki nelja aasta jooksul ei suudeta sinna sentigi panna? Kõik on tahtmise küsimus. Ja kindlasti oleks selle erakorralise tõusu katteks piisanud, vähemalt lühemas ajaperspektiivis, ka 2006. aasta eelarve ülejäägi kandmisest pensionikassasse. Kõik on tahtmises kinni. Aitäh!

Aitäh! Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni nimel saab sõna kolleeg Marek Strandberg.

Head kolleegid! Nii tänane kui paljud eelmised pensionivaidlused ja vajadus tõsta pensione on välja toonud ühe peamise põhjuse, miks seda tehakse. Ettekäändena ja ilmselt ka põhjusena tuuakse sageli just nimelt asjaolu, et elamiskulud on muutunud väga suureks ja kallinevad. Siinkohal tahaksin heade kolleegide tähelepanu juhtida sellele, et juhul kui meie ühiskond ei rakenda – ja Riigikogul on selles märkimisväärne roll – süsteemipäraseid energiasäästu, transpordi mõistlikuma korraldamise ja mis iganes muid põhimõtteid, jäävadki need kulutused meil üha kasvama ja tõstetavate pensionidega ei ole neid võimalik mitte kunagi kompenseerida. Seda selles mõttes, et juhul kui me ei rakenda sihipäraseid säästuprogramme riigis tervikuna, tõusevad meie soojaarved, meie elektriarved tõepoolest kiiremini, kui Riigikogu või pensionifondid jaksavad neid n-ö pensionitõusuga kinni maksta. See on ka laiem küsimus ehk küsimus, mille meie fraktsioon esitas riigieelarve vastuvõtmisel. Lihtsale küsimusele, kui suur on riigieelarve tundlikkus naftahinna suhtes, meil vastust ei ole.
See kõik rõhutab veel kord seda, et tegelikult juhul, kui me jäämegi vaidlema selle üle, kui suur peab olema pensionitõus, et sellega kompenseerida kallinevat energiat ja mida kõike veel, ei jõuagi me probleemide tegeliku lahenduseni. Ehk selleks, et selliseid n-ö lõppkokkuvõttes praegusel hetkel viljatuid vaidlemisi tulevikus vältida, soovitan ma tegelda asja loomusega ja nimelt sellega, et Eestis tervikuna ei sõltuks elamiskulud nii palju üleilmsest naftahinnast ja üleilmsest gaasihinnast ning see on lahendus, millega tagada elamisväärne elu kõigile siin. Praegu me näeme juba seda, et võrreldes nii keskmise sissetulekuga kui bussireisija keskmise sissetulekuga, harrastame me Eestis ühte kallimat ühistranspordisüsteemi maailmas, keskmiste sissetulekutega võrreldes on Eestis parkimine üks kallimaid maailmas, jne. Ehk meie raiskav elulaad, meie raisatavad planeeringud on need, mis söövad ära inimeste sissetulekute vabama kasutamise võimaluse ja seda ei ole põhimõtteliselt võimalik pensioni pideva tõstmisega mitte mingil moel kompenseerida. Ehk pensionitõus, mida ei toeta ja millele ei aita kaasa ühiskonna üldisem säästlikumaks muutmine, on ajutine lahendus, mis paratamatult – nii munitsipaalomandis kui eraomandis olevate ettevõtete poolt – kohe ära tarbitakse ning tõstetakse oma käibe- ja kasumipoolele. Aitäh!

Aitäh! Kolleegidel rohkem kõnesoove ei ole. Läbirääkimised on lõpetatud. Sotsiaalkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 139 esimest lugemist mitte lõpetada ja me alustame hääletuse ettevalmistamist.
Kolleegid, panen hääletusele sotsiaalkomisjoni ettepaneku mitte lõpetada Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 61 täiendamise seaduse eelnõu esimest lugemist. Palun võtke seisukoht ja hääletage!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 47 Riigikogu liiget, vastu oli 33, erapooletuid ei olnud. Sellega on eelnõu tagasi lükatud ning menetlusest välja langenud.
Head kolleegid! Meie tänane istung on lõppenud. Head tööpäeva jätku teile!

Istungi lõpp kell 10.46.