Tere päevast, lugupeetud Riigikogu liikmed! Tere päevast, lugupeetud ministrid! Alustame infotundi. Palun teeme kõigepealt kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 46 Riigikogu liiget, puudub 55.
Head kolleegid! Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: kaitseminister Jaak Aaviksoo, majandus‑ ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ning siseminister Jüri Pihl.

Esimene küsimus on kolleeg Inara Luigaselt majandus‑ ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile.

Aitäh, austatud juhataja! Austatud minister! Bussiliinidele eraldatud dotatsioonide maht on küll suurenenud, kuid pole siiski piisav selleks, et laitmatult jätkata teenuste osutamist. Regionaalminister Vallo Reimaa ütleb, et olukord ühistranspordis on lausa skisofreeniline. Päris ärevaks teevad bussifirmade väljaütlemised, kui ähvardatakse maapiirkondades inimeste vedu lõpetada. Siis ei jää kannatajaks loomulikult mitte ministeerium ega maavalitsus, vaid lihtne inimene. Peaminister Andrus Ansip on öelnud, et kindlasti tuleb üle vaadata ka praegused liinid, kas nad on kõik vajalikud, kas igal pool on liinid koormatud nii, et oleks vajalikul hulgal reisijaid veetud. Kas see tähendab seda, et suletakse eelkõige maapiirkondade bussiliinid, sest need pole ju suure täituvusega?

Aitäh! Lühike vastus on, et ei tähenda. Aga kommentaariks võib-olla niipalju, et praegu on olukord selle võrra positiivsem, et meil on olemas riigi poolt kõigepealt järgmise aasta riigieelarve. Ma olen väga tänulik Riigikogu liikmetele, et nad pidasid võimalikuks, arvestades muutunud olukorda, reageerida ka eelarve menetluse käigus ja me saime natukene reservi suurendada. See on väga oluline. Teiseks on olemas töörahu tööandjate ja töövõtjate vahel. Ma arvan, et see on ka ikkagi väga oluline, et üldse ühistransporti arendada. Kolmandaks, olulistel tegijatel, nii tööandjatel, töövõtjatel, maavanematel kui ka ministeeriumil on suhteliselt sarnane arusaam, mida teha lähema kahe kuu jooksul ja mida me võiksime teha järgmise aasta jooksul selleks, et ühistransport saaks areneda, areneks kvaliteet, võib-olla ka kvantiteet. Ma usun, et aastaga olukord loodetavasti paraneb. On aga selge, et ühistransport ei ole kunagi kvaliteetne, kui me ei anna talle aega. Selleks, et inimesed harjuksid sõitma, on vajalik stabiilne areng, aga ka kõigi osapoolte panustamine. Kui eksisteerib see, mida me oleme viimastel aegadel väga palju näinud, et mitmed bussiettevõtjad teevad allapakkumisi, blufivad riigile, võib-olla on selle tõttu järelevalve vilets jne, siis on paratamatult tulemuseks olukord, kuhu me sügiseks olimegi jõudnud.

Aitäh! Palun, kolleeg Inara Luigas, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh! Austatud minister! Te olete ka ajakirjanduses öelnud, et loodate maavanemate peale, kes on riigi huvide esindajad ja kes peaksid teadma, et maksumaksja rahal on piir. Peaminister soovitas üle vaadata ka piletimüügisüsteemi, selle, kas kogu laekuv piletitulu ikka ausalt raamatupidamises kajastub ning maksumaksja ei pea veel kord kinni maksma seda, mis väidetavalt on vahepeal kuhugi ära kadunud. Kuidas seda soovitust rakendatakse ja kes selle eest vastutama hakkab?

Aitäh! Praegune ühistranspordiseadus – see on ju Riigikogu poolt vastu võetud – näeb ikkagi ette, et maakonnaliinide puhul on põhitegija ja vastutaja maavanem. Me oleme maavanematega päris konstruktiivselt saanud neid asju arutada ja oleme kõik teadvustanud, mida saaks paremaks teha. See, mida te ütlesite piletitulu kohta, ma arvan, on väga õige. Loomulikult, piletitulu peab reaalselt laekuma. Kui reisijad astuvad bussi, mida doteeritakse maksumaksja raha eest, aga nad ei osta piletit, siis võib mõneti olla väga suur risk, et nad võtavad raha maksumaksja arvelt. Ma ei taha süüdistada üht ega teist poolt, aga meil peab olema kindlus, et see nii ei ole. Siis on ka tegelikult riigi dotatsioonil mõtet, siis on ka reisija omaosalusel mõtet ning siis on tööandjatel ja töövõtjatel võimalik tegelikult läbi rääkida läbipaistva palgakorralduse üle. Me teame, mis on tegelikult sissetulekud jne.

Palun, kolleeg Inara Luigas, teine täpsustav küsimus!

Aitäh! Austatud minister! Tuleval aastal läheb olukord siiski natuke keerulisemaks, sest kütuseaktsiisi tõusu tõttu hakkab ju iga kilomeeter senisest rohkem maksma ja dotatsioonidest ilmselt jälle ei piisa. Kas maainimesed peavad hirmuga ootama lisaks teistele hinnatõusudele 1. jaanuarist ka bussipiletite hinna tõusu ja milline on arvatav bussipiletite hinna tõus järgmisel aastal?

Aitäh! Raske on seda siit Tallinnast öelda. Lõpliku otsuse langetab maavanem. Aga on täiesti selge, et riigieelarve dotatsioon ja piletitulu peavad olema teatud proportsioonis. See proportsioon, mingisugune ebamäärane keskmine, võiks olla 50% üldisest riigieelarvest ja 50% piletitulu. Aga me ei saa käsitleda kõiki maakondi ühetaoliselt, esiteks. Teiseks, ka maakondade sees on väga palju erisusi. Teisisõnu, kindlasti on liine, kus see proportsioon lihtsalt ei kehti, sest inimestele tuleb anda võimalus liikuda. Aga ma arvan, sellist üldist proportsiooni, 50 : 50, võiksime maakonnaliinide puhul silmas pidada.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Jaak Aab!

Tänan, austatud Riigikogu esimees! Hea minister! Nagu te õigesti mainisite, lisaeelarve menetlusel ja ka 2008. aasta riigieelarve arutlusel tehti teatud muudatusi veel menetluse käigus ja raha suurendati. Väidetavalt ka sellest ei piisa. Aga lisaeelarve 29,5 miljonit suunati ühistranspordi dotatsioonireservi. See tähendab seda, et reservi osakaal üldises rahas peaks järgmisel aastal olema suurem. Kuidas seda reserviraha kavatsetakse jagada? Kas mingi üldise mudeli järgi, erakorraliselt või arvestades ka mingeid erinevusi? Te ütlesite, et maakondade vahel on erinevusi. Kas selle kohta on otsused vastu võetud või kavatsete seda veel analüüsida ja otsustada?

Aitäh! See reserv ei ole mõeldud ainult maakonnabussiliinidele, seda on võimalik kasutada ka muude ühistranspordiliikide jaoks. Praegu käivad läbirääkimised, mis puudutavad ka rongiliiklust. Sealgi võib tulla vajadus, aga see selgub lähinädalate jooksul. Mis puudutab maakonnabussiliine, siis me oleme kokku leppinud teatud põhimõtetes, mida me tahame rakendada. Tahame, et lepingud hakkaksid tööle. Me käsitleme raha andmist iga maakonna puhul eraldi, individuaalselt. Kindlasti me garanteerime 2007. aasta taseme, aga iga maakonna puhul sõltuvad n‑ö lisavahendid mitmest asjaolust, mida aeg lihtsalt ei võimalda mul praegu ette lugeda. Nii et tuleb individuaalne lähenemine, mille lõpptulemuseks võib olla, et see raha jaguneb ikkagi samas proportsioonis, nagu praegu on 2007. aasta tase, aga lisaraha kohta ei tehta  n‑ö blankootsust.

Palun kolm viimast, kohapeal registreeritud küsimust! Palun, kolleeg Mark Soosaar!

Lugupeetud juhataja! Hea majandusminister! Üks küsimus ka saarele sõitja või saarelt mandrile sõitja pilgu läbi. Kui te lähete Virtsus või Kuivastus oma autoga kassa juurde, ütlete oma autonumbri, siis nüüd on juba nii tarkade arvutitega tegemist, et nad ütlevad kohe, kelle auto see on. Millal me jõuame nii kaugele, et arvuti ütleb, et selle autotüübi jaoks on maanteekilomeeter nii ja nii mitu krooni ja sellise arve maksab Muhumaa, Saaremaa elanik või ka mandrielanik, kes saare suunas sõidab? Millal me jõuame nii kaugele, et suudame täpselt arvestada, nii nagu Põhjamaades kombeks, et riigisiseselt üle mere liikumine oleks võrdne maanteekilomeetri hinnaga?

Siis, kui Saaremaa sild on valmis.

Palun, kolleeg Ester Tuiksoo, kohapeal registreeritud küsimus!

Tänan, proua juhataja! Austatud minister! On väga meeldiv, et te olete teinud väga põhjalikke analüüse ühistranspordi teemal. Mind huvitab, mida näitavad prognoosid järgmiseks aastaks bussipileti hinna tõusu kohta. Millisest protsendist või protsentide vahemikust me võiksime rääkida?

Aitäh! Mul ei ole selliseid prognoose ja ma arvan, et neid ei saagi teha. Ma ütlesin, et see on ikkagi maakonna taseme otsus, aga ma rääkisin ministeeriumi üldisest lähenemisest. Me peame hoidma teatud proportsioone riigieelarve dotatsiooni ja piletitulu osas. Konkreetsete liinide, konkreetsete maakondade kaupa, ma arvan, me võiksime vastata jaanuaris või veebruaris.

Palun, kolleeg Arvo Sarapuu!

Aitäh, lugupeetud esimees! Austatud minister! Teie abiminister esineb järjekindlalt avaldustega, et kütuse hind ei ole tõusnud. Tahan teile öelda, et seoses kütuseaktsiisi tõusuga alates 1. jaanuarist kasvab kütusekulu 15%. Lisaks, inflatsiooni tõttu on viimase kuuga kasvanud kütuse hind kaks krooni liitri eest. Seega on 2008. aasta kütusekulude kasvuks oodata 30%. Mul on teile palve, et te oma abiministrile need andmed edasi annaksite. Mul on teile ka küsimus. Kuidas te ikka järgmise aasta prognoose teete, nii dotatsiooni ja kuna meie riik on üks, siis ka piletihinna ja kohalike omavalitsuste lisaraha osas, kui isegi teie inimesed ei tea, kui palju kasvab kütuse hind ja kui palju see on kasvanud, ega oska neid prognoose teha?

Aitäh! Teie huvides on näidata, et kütuse hind tõuseb iga päev 100%, aga kahjuks me seda juttu ei usu. Selleks, et oleks kaasatud targemaid inimesi, tellisime audiitorfirmalt PricewaterhouseCoopers analüüsi kõikide ühistranspordi kulukomponentide hinnamuutuste kohta viimase viie aasta jooksul. Näiteks, 2007. aastal on kütuse hinna kasv 0,6%. Kui palju tegelikult kütuse hind kasvas? 0,6%. Mis teie ütlesite küsimuses? Minu teada mingi 20. 0,6% – jätke see endale meelde! Ma ei usu, et PricewaterhouseCoopersi audiitorid luiskavad. See on aluseks, kuidas me saame kütuse hinda arvestada. Kui kõrge hakkab olema kütuse hind 2008. aastal, sellest saame rääkida 2008. aastal. Jah, seda me teame, et Riigikogu on aktsepteerinud kütuseaktsiisi tõusu, aga kindlasti ei pruugi see tähendada seda, et me saame kütuseaktsiisi sinna mehaaniliselt otsa liita. Kui me vaatame kütuse hinna kõikumisi viimase viie aasta jooksul ja aktsiisikõikumisi, siis seal ei ole ühist korrelatsiooni. Kütuse hind sõltub mitmest muust komponendist, aga me oleme prognoosinud, et jah, kütuse hind aktsiisi tõstmise tagajärjel tõenäoliselt tõuseb. Aga ta võib rohkem tõusta ja võib ka vähem tõusta.

Suur tänu, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Lauri Laasilt kaitseminister Jaak Aaviksoole. Palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud minister! Tänasel istungil tulevad hääletusele otsused Eesti osalemise kohta välismissioonidel, teiste hulgas Iraagis. Kui te olite selle otsuse eelnõuga riigikaitsekomisjonis, siis keeldusite kinnitamast, et teie poolt on see viimane kord paluda Riigikogul Iraagi missiooni pikendada. Täna öösel võttis ÜRO Julgeolekunõukogu vastu resolutsiooni Iraagi kohta 2008. aastaks. Samas kinnitas Iraagi valitsusjuht Nuri al-Maliki, et see jääb viimaseks korraks, kui ta palub ÜRO‑lt sellist resolutsiooni. Siit ka küsimus: kas selle info taustal olete oma seisukohta muutnud ja saate kinnitada, et ka Eestile jääb see viimaseks aastaks Iraagi sõjas?

Aitäh küsimuse eest! Kahjuks ei ole ka see piisav selleks, et tingimusteta väita, et meil puudub igasugune alus 2008. aasta sügisel arutada missiooni pikendamist Iraagis. Põhjuseks on see, ma arvan, et me ei peaks Iraagist lahkuma mitte deklaratiivsete poliitiliste otsuste ajendil, vaid lähtudes eelkõige tegelikust olukorrast otsuse vastuvõtmise hetkel. Samal ajal tahan väga loota, et selleks ajaks on Iraagis välja kujunenud julgeolekuolukord, mis võimaldab meil kas välja tõmbuda, oma üksusi ümber paigutada või leida muid lahendusi vastavalt kujunenud julgeolekuolukorrale. Nii et veel kord: ma loodan väga, et see osutub võimalikuks, kuid garanteerida seda täna ei saa.

Palun, täpsustav küsimus, kolleeg Lauri Laasi! Esimene küsimus.

Aitäh! Seoses missioonidega läheksin nüüd tähtaegadelt üle minu arvates ühele väga olulisele teemale, laiendaks natuke teemat ja esitaks sellise küsimuse. Kui Riigikogu otsustab täna Iraagi missiooni ja mitmeid teisi missioone pikendada, siis millised on Eesti sõdurite sotsiaalsed garantiid praegu, kui meie sõdur peaks missioonil olles haavata saama ja saab sellest tulenevalt püsiva tervisekahjustuse?

Sõdurite sotsiaalsed garantiid on sätestatud Eesti Vabariigi Riigikogu poolt vastuvõetud seadustes. Need hõlmavad muu hulgas ravi kohapeal. Kui see võimalik ei ole, siis on nad transporditud kas liitlaste haiglatesse (neid on korduvalt ravitud ka Inglismaal) või Eestisse. Neile on ette nähtud töövõimetusperioodi eest kompensatsioon. Tõsi, see kompensatsioon ei hõlmanud kuni kõige viimase ajani või, õigemini, ei hõlma ka praegu nn missioonitasu. Kaitseministeerium on esinenud initsiatiiviga, et edaspidi oleks kuni missiooni tähtaja lõpuni ette nähtud ka töövõimekaotuse kompensatsioon, mis sisaldaks missioonitasu. Ma arvan, et kaitseväelaste sotsiaalsed tagatised, sealhulgas missioonidel viibivate isikute sotsiaalsed tagatised, tuleb terviklikult üle vaadata. Osa neid praktikaid, mida kaitsevägi on minu arvates igati põhjendatult kasutanud, näiteks taotlenud ravimisvõimalusi väljaspool Eesti Vabariiki, ei ole praegu piisavalt seadustega kaetud.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, Aleksei Lotman!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra minister! Nagu me kõik teame, on Türgi viimasel ajal oma tegevust Kurdistanis laiendanud Kurdistani Iraagi ossa. Milline on teie prognoos selle mõju kohta senini üldiselt rahulikule Iraagi põhjaosale? Kas sellega seoses ei tuleks mitte revideerida teie optimistlikku prognoosi, et loodetavasti saame järgmisel aastal oma poisid koju?

Ma ei arva, et Türgi missioonid Kurdistani, selleks et suruda alla sissivõitlejaid, kes on tegelikult juba aastakümneid Türgi piiriäärseid regioone (ja mitte ainult piiriäärseid regioone) terroriseerinud, oleksid olulise tähendusega Iraagi üldise olukorra destabiliseerimisel või raskemaks muutmisel. Tõsi, see on probleem, aga sellele probleemile on nüüdseks leitud minu arvates lahendus, mis on lokaliseeritud ega tohiks ähvardada üldist julgeolekuolukorda Iraagis tervikuna.

Palun, kolleeg Enn Eesmaa, kohapeal registreeritud küsimus!

Suur aitäh! Austatud minister! Meil ei ole ilmselt kõige vähematki põhjust kahelda selles, et Iraagi esindajad on siirad, kui nad teatavad, et sellisel kujul esitatakse palve ÜRO Julgeolekunõukogu kaudu mandaatide pikendamiseks viimast korda. Neid lahendusi, mismoodi see koostöö võib jätkuda, on tõenäoliselt mitmeid. Ilmselt kõige loogilisem lahendus on mingisugused kahepoolsed suhted, kahepoolsed lepingud. Kas te oma visiitide ja kohtumiste ajal olete ka mingil määral juba skitseerinud seda võimalikku edaspidist koostööd?

Minu visiidil Iraaki palus Iraagi kaitseminister missiooni pikendamist 2008. aastaks ja väljendas arvamust, et vajadus selle toetuse järele võiks lõppeda 2009. aasta keskel. See oli väljendatud suulises vestluses. Ma arvan, et tollastest tingimustest lähtudes oli igati õigustatud, et ta niisugust perspektiivi ette nägi. Ma arvan, et ka Eesti Vabariik peaks tõsiselt kaaluma oma otsust saata või mitte saata oma väekontingenti Iraaki sellisel juhul, kui Iraagi valitsus Eesti valitsuse poole pöördub. Täna on selline võimalus spekulatiivne ja seetõttu ei tahaks ma siinkohal kaugemale minna kui väita, et niisugune arutelu võib meil ees seista valitsuse ja võib-olla ka Riigikogu tasemel.

Palun, kolleeg Kadri Must, kohapeal registreeritud küsimus!

Aitäh! Hea minister! Minu küsimus ei puuduta ainult Iraaki. Kaitseministeerium on Riigikogule 2008. aastaks esitanud viie väekontingendi missiooni pikendamise ettepaneku, kaks neist on juba heaks kiidetud ja kolm tuleb täna arutusele. Seda on Eesti-sugusele riigile selgelt liiga palju. Kuidas on olukord missioonide mehitamisega, arvestades ka seda, et Kaitseministeeriumi plaanide järgi peaks järgmisel aastal lisanduma veel ettevalmistus Balti pataljonis osalemiseks? Kas te kinnitate, et nii suurt koormust võttes ei tehta hinnaalandust väljaõppes ja inimkoosseisus?

Aitäh! Ma alustan sellest, et meie kontingendi suurus, 200–250 inimest, lähtub meie NATO ees võetud kohustusest, et 8% meie maaväe koosseisust oleks missioonidel. Et see jaotub viie missiooni vahel, aga mitte näiteks kahe missiooni vahel, on ühest küljest kaitsepoliitiline, aga teisest küljest ka välispoliitiline otsus. Nendes regioonides, kus me osalised oleme, näiteks Kosovos, mis on Euroopas asetsev piirkond, kus meil ei ole kohustusi mitte ainult NATO liikmena, vaid ka Euroopa Liidu liikmena, saame koalitsiooni koosseisus oma vägesid omades osaleda nendes diskussioonides, mis puudutavad selle regiooni arenguid jne. Lisaks komplekteerimisprobleemidele tuleb kõikide missioonide puhul arvestada ka laiemat välispoliitilist ja julgeolekupoliitilist konteksti. Sellepärast on meil ka välja käidud need viis missiooni, nagu juba öeldud: Iraak, Afganistan, Bosnia, Kosovo ja Põhjala lahingugrupp. Kui rääkida komplekteerimisprobleemidest, siis komplekteerimisprobleemid ei puuduta mitte ainult missioone. Kahetsusväärselt pean nentima, et viimasel kahel aastal on kaitseväe koosseis kahanenud. Sellele on väga teravas toonis juhtinud tähelepanu kaitseväe juhataja. Tänase päeva seisuga võin kinnitada, et kaitseväe koosseisu kahanemine on peatunud. Olen üsna veendunud, et võetud meetmete tulemusena oleme aasta pärast oluliselt paremas seisukorras nii kaitseväe komplekteerimisel kui ka missioonide komplekteerimisel.

Aitäh, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Mart Jüssilt siseminister Jüri Pihlile. Palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Lugupeetud siseminister! Peipsi-äärsetes külades on selline komme, et kui endal midagi tarvis ei ole, siis laenatakse seda hea meelega teistele kasutamiseks. Sellisel moel andis ka Lohusuu vald omal ajal oma vana postijaama, mis on ka kool ja kultuurimaja olnud, piirivalvekordoni kasutusse. Nüüd enam piirivalvel seda kordonit vaja ei ole ja vald tahaks seda maja kangesti tagasi saada, et see oleks avalikus kasutuses külastuskeskusena, kus tutvustataks Peipsi-äärse kandi loodust ja kultuuripärandit. Kuid teie ministeeriumist on tulnud palju signaale just pigem selles suunas, et ministeerium tahaks selle avalikul enampakkumisel müüa, mitte vallale bilansist bilanssi tagasi anda. Kuidas te ministeeriumi juhina kommenteerite selle kordoni saatust?

Aitäh küsimuse eest! Ma võib-olla tooksin teid reaalsusse tagasi. Tõesti, Ida-Virumaal Lohusuu vallas Ninasi külas asuv Ninasi kordon oli enne Teist maailmasõda postijaam. NSV Liidu ajal, kuni 1960. aastate lõpuni, tegutses seal Avinurme kolhoosi osakond, 1970. aastatel kasutati seda Lohusuu küla klubina ning järgmised 15 aastat oli see tühi ja lagunes. 1992. aastal andis Avinurme kolhoos, mitte vald, ta piirivalvele, kes tegi ta korda ja kasutas seda kuni selle aasta sügiseni. Üldiselt on meil komme, et mida riigivalitsemiseks vaja ei lähe, selle me anname enda käest ära. Me teeme seda tavaliselt avalike oksjonite teel, need, kes soovivad seda saada, siis ka osalevad. Me oleme kusagil teinud mingeid erandeid. Kui tegu on väga sihipärase otstarbega, siis on objekt antud kohaliku omavalitsuse kätte, et teha ta korda, kui riik ja eriti Rahandusministeerium näeb, et seda läheb vaja kohaliku elu edendamiseks. Paraku ütleb varasemate aastate kogemus, et alguses läheb objekt vallale, siis müüakse see erakätesse. Et seda vältida, siis me tahame sellist üleandmist riigis väga täpselt kontrollida.

Palun, kolleeg Mart Jüssi, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh! Ma tahangi täpsustavalt küsida. Kui tavaline on üldse kas või teie ministeeriumis või valitsuses selline arutelu, kus eri ministeeriumide esindajad arutavad, kas selle varaga oleks midagi head peale hakata pärast seda, kui seda on kasutatud näiteks riigikaitselistel või muudel eesmärkidel? Ma tean, et rannikul olid üsna mitmed piirivalvekordonid. Nende juures olevad vaatetornid on väga head loodusvaatluse kohad. Mitmed sellised olid ka kaitsealadel, ometigi liikusid nad n‑ö avalikele oksjonitele niimoodi, et kohalike kaitsealade valitsejad ei saanud seal eriti sõna sekka öelda. Kas need arutelud ikkagi toimuvad kuskil, kus arutatakse neid erinevaid kasutusi?

Arutelud toimuvad. Aga kui riigil ei ole midagi vaja, siis üks ministeerium annab selle teisele ministeeriumile. Kui me räägime keskkonnast, siis kui Keskkonnaministeeriumil on vaja oma teatud töödeks ja tegemisteks teatud kinnistuid, siis võib selle objekti anda üle ka Keskkonnaministeeriumile. Mis puudutab muid võimalusi, siis kõige selgem ja avatum võimalus on ikkagi panna vara müüki, teha seda avalikult ja läbipaistvalt. Siis saab riik tavaliselt kõige suuremat kasu. Ma veel kord ütlen, et kui omavalitsusel on väga põhjendatud vajadus ja  teatud aastate jooksul on näha, et see maa või vara võetakse ka selleks kasutusele, siis võib kohalik omavalitsus selle endale tagasi saada. Aga üldjuhul riik niisama oma vara ära ei anna.

Kaks kohapeal registreeritud küsimust. Palun, kolleeg Aleksei Lotman!

Aitäh! Härra minister! Ma saan aru, et te käsitlete riiki kitsas tähenduses ehk keskvalitsuse mõttes, mitte kogu avaliku sektori mõttes, kuhu kuuluvad ka omavalitsused, mis on keskvalitsusest sõltumatud. Omavalitsused ju tegutsevad avalikes huvides. Millest on teil nii suur umbusaldus omavalitsuste vastu, konkreetselt Lohusuu valla vastu, et te juba ette teate, et nad seda maja kaugemas perspektiivis ainult maha müüa tahavad, mitte ei hakka avalikes huvides kasutama?

Aitäh küsimuse eest! Meil on olemas kogemused. Me võime siin ka arutada, kui palju me oleme omavalitsustele teatud vara üle andnud. Meil on olemas terve hulk varandust, mis on üle kümne aasta tühjana seisnud ja mida me praegu realiseerime. Me ei ole näinud seal kohaliku omavalitsuse huvi, võib-olla on ka riigi huvi olnud vähene ja sellepärast see üldjuhul müüakse maha. Ma veel kord ütlen, et kui kohalik omavalitsus soovib, saab ta seda korraldada niimoodi, et temale antakse kasutusõigus ja kui siis kahe või kolme aasta pärast selgub, et seda kasutatakse sellel eesmärgil, milleks seda taotleti, siis võib selle anda üle kohalikule omavalitsusele. Üldiselt on poliitika selline. Ma arvan, et siin peab olema vastastikune usaldus. Kui omavalitsus teeb ta korda, kasutab selleks, mida taotluses on kirjeldatud ehk kohaliku elu arendamiseks, mitte ei tee seal mõne aasta pärast, kui võim vahetub, eraärile pühendatud ettevõtet, siis on see võimalik.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Mark Soosaar!

Lugupeetud minister! Ka mina jagan teie muret. Tõepoolest, neid näiteid on päris palju, kus omavalitsus munitsipaliseerib enne riigile kuulunud vara ja siis varsti viiakse see turule. Me täiendasime väikesaarte seadust ja nüüd näiteks tekib väikesaartel alates 1. jaanuarist kohalikel omavalitsustel ostueesõigus. Kuid kahjuks ei õnnestunud meil sinna seadusesse kirjutada ühte lauset, et ostueesõigusega saadud vara ei tohi turule viia, vaid seda tuleb edaspidi kasutada ainult avalikes huvides. Kas see mõttekäik, härra minister, mida te just arendasite, on nagu üleskutse Riigikogule, et me vaataksime natuke seadusi üle? Üks asi on usaldus, aga teine asi on ikkagi seaduslik garantii. Tõepoolest, kui näiteks Lohusuu kordon antakse üle omavalitsusele, siis seda tuleb kasutada avalikes huvides.

Aitäh küsimuse eest! Aga ka praegused seadused võimaldavad seda korraldada nii, et usaldus oleks kahepoolne. Riik annab kasutusse ja hiljem, kui on näha, et kohalik omavalitsus on ehitanud sinna kas näiteks mingi hooldekodu või midagi muud sellist, mis on avalikes huvides, siis võib kogu selle maa kohalikule omavalitsusele üle anda. Seda teeb meil Rahandusministeerium. See on võimalik ka praegusi seadusi targalt kasutades. Aga seadusi võib Riigikogu loomulikult alati täiendada.

Suur tänu, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Kalle Laanetilt majandus‑ ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile. Palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud minister! Viimasel ajal oleme lugenud meediast väga palju innovatiivseid ideid, mis puudutavad just nimelt Eesti Posti tegevust, nagu isekujundatavad postmargid, drive-in-postkastid jne. Kuid Eesti Posti tegevusse on jäänud ka väga palju nn käsitööd. Üks kurioosne nähe on see, et kui jagatakse lehti laiali, siis lehed peab panema postkasti ikkagi käsitsi. On olnud ka selliseid juhtumeid, kus lehejagaja ehk postiljon on pannud lehe kõikide korterite postkastidesse, mitte tellimuste järgi. Minu küsimus puudutab seda, mida Eesti Post on plaaninud just nimelt kojukande kvaliteedi parandamiseks, et ajalehed saabuksid õigel ajal, vastavalt tellimustele, ja mitte ainult ajalehed, vaid kõik, mis Eesti Posti kaudu käib.

Aitäh küsimuse eest! Ma arvan, et see, et ajalehed tellija koju jõuaksid, on elementaarne, seda peabki Eesti Post tagama. Kui on olemas üksikuid kriitikat põhjustavaid asju, siis neist tuleks märku anda. Eesti Post on võtnud ühtepidi selgelt suuna, et tuua ettevõte välja kahjumist, ja teistpidi arendada kvaliteeti üle Eesti, mitte ainult Tallinnas, vaid ikkagi ka maakohtades. Need on kindlasti Eesti Posti juhtkonna praeguse tegevuse kaks olulisemat kriteeriumi. Võib-olla esitate konkreetse lisaküsimuse. Kui teile toodi ajaleht hilja, siis ma annan Eesti Posti juhtkonnale selle kaebuse kohe edasi.

Palun, kolleeg Kalle Laanet, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh! Ma ei ole nii tundlik, aga ma suhtlen ka nn väga erinevate valijatega ja nemad on oma murega minu poole pöördunud. 11. detsembri Eesti Päevalehes kirjutati, et tellijad nurisevad lehtede hilinemise pärast, 26. novembril kirjutas Oma Saar, et postiljonide vähesuse tõttu on kojukanne häiritud, 16. oktoobril kirjutati, et postside Ruhnuga toimub teosammul. Tegelikult on neid märke olnud pidevalt ja pidevalt. Mul on muidugi hea meel kuulda, et Eesti Posti juhtkonnale on antud ülesanne kvaliteeti parandada. Eriti puudutab see jõulueelset aega, kui inimesed ei saa võib-olla õigel ajal oma jõulukaarte kätte ega saa õigeks ajaks päkapikkudele kirja saata. Ma usun, et see võib olla probleem.

Aitäh! Ma arvan, et on väga hea, et niisugused asjad on ilmunud, millele te viitasite. Ma arvan, et kodaniku ja iga kirja saatja ja saaja nõudlikkus tagab ka selle, et need kirjad jõuaksid kohale õigel ajal. Ma väga loodan, et jõulukaardid jõuavad kõikidesse postkastidesse kui mitte varem, siis jõululaupäevaks.

Palun, kolleeg Kalle Laanet, teine täpsustav küsimus!

Aitäh! Eile me arutasime siin suures saalis pärimisseaduse eelnõu, see puudutas vastuvõtusüsteemi ja loobumissüsteemi. Ma saan aru, et Eesti Post on rakendanud sedasama põhimõtet postkastide täitmisel erinevate reklaamidega. Kui sa neist loobuda tahad, siis pead minema keskkontorisse ja tegema selleks kirjaliku avalduse. Ma arvan, et see ei ole praegu, kui me räägime säästmisest ja keskkonnahoiust, eriti tark tegu. Kas ei peaks seda süsteemi muutma?

Aitäh! Kas te mõtlete soovimata kirja mittepanemist postkasti? Aga kust teab postiljon, et inimene ei soovi seda kirja saada? Me räägime reklaamlehtedest. Reklaamleht on ka mõneti n‑ö kiri. Vaatame, uurime. Ma tean, et on levinud see meeldiv praktika, kus inimesed panevad postkasti peale sildi "Rämpsposti mitte panna" (on selline kleeps). Aga kust teab postiljon, kas reklaamleht on rämpspost? Siin võib olla ka tagurpidiefekt. Ma arvan, et kindlasti tuleb selle asjaga täpsemalt tegelda ja võib-olla seada ka täpsemaid kvaliteedinõudeid. Ma oleksin väga huvitatud teie mõtetest selle kohta. Võib-olla kujundame paremat praktikat. Olid ajad, kui te mäletate, kui postkasti tuli ainult üks leht ja et sedagi saada, pidi seisma järjekorras. Nüüd on jälle teistsugused hädad. Katsume reageerida ja midagi välja mõelda. Ma arvan, et me oleme selleks valmis.

Kaks kohapeal registreeritud küsimust. Palun, kolleeg Jaan Kundla!

Aitäh, lugupeetud esimees! Austatud minister! Aasta jooksul on tõusnud paljude postiteenuste hinnad. Kas on juba tehtud analüüsi, kuidas see hindade tõus on mõjutanud postiteenuste mahtu? Kas inimesed on sellest väga hirmunud või on veel reservi, võib postiteenuste hinda veel tõsta?

Aitäh! Mul ei ole praegu kaasas mingisugust otsest analüüsi. Kui majandusaasta läbi on, siis saame kindlasti vaadata. Ei tahaks, et hinnad tõuseksid. Eesti Posti puhul ja lihtkirjade puhul kehtib ikka selge nõue, et Eesti Posti kulud peavad olema läbipaistvad. Milliseid kulusid aktsepteeritakse, seda hindab Sideamet, 1. jaanuarist Konkurentsiamet, et Eesti Post ei saaks suvaliselt lihtkirja, lihtsaadetise hindu tõsta. Ma olen nõus, et siin ei ole hindade tõstmine kindlasti lahendus, ka teenuste pakkumisel on Eesti Postil endal tohutult reserve, et teenindada inimesi paremini niimoodi, et ka hind oleks vastuvõetav.

Palun, viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Ester Tuiksoo!

Tänan väga, proua juhataja! Austatud minister! Hiljuti esines kahele Riigikogu komisjonile Võru maavanem, kes üsna kriitiliselt suhtus postibussi ja andis sellega edasi ka maakonna elanike arvamuse. Postibuss on juba mõnda aega töötanud. Kas efektiivsuselootus on ennast postibussi puhul õigustanud ja kas postibussi ringi on plaanis laiendada?

Aitäh! Tänase päeva seisuga on veel vara selle Lõuna-Eestis rakendatud juhtprojekti tulemusi kokku võtta. Sõltuvalt sellest, kas inimesed võtavad selle omaks, mis on inimeste ettekujutus paremast postiteenusest, saab seda kõike paindlikult kohandada. Aga praegu ei ole veel lõppkuupäeva mingite esimeste järelduste tegemiseks sellest juhtprojektist. Iseenesest tundub mulle see postibuss väga mõistlik. Eriti maakohtades, kus alalisi elanikke on vähe ja asustus hõre, ei ole lihtsalt mõistlik hoida postkontorit lahti, kui postitoimingute arv on väga väike. Aga samas, kui inimesed postibussi omaks võtavad, siis see on ju majanduslikult palju ökonoomsem. Tegelikult peaks see ka inimeste jaoks olema palju parem, sest postibussi marsruuti on võimalik alati muuta kohalikest vajadustest lähtuvalt. Iseenesest peaks see olema mõistlik. Eesti inimesed on tihtipeale väga konservatiivsed. Eks see asi vajab ka harjumist. Me teame, et kui kuskil on kauplusautod käigust ära võetud, siis inimesed väga kurdavad. Nad on  seal piirkonnas kauplusautodega harjunud. Me saame kõik aru, et hoida väga tihedat kauplusevõrku on, arvestades meie maapiirkondade asustust, majanduslikult väga raske. Nii et vaatame. Saab aasta läbi, teeme mingid kokkuvõtted ja siis hindame, kas seda on mõtet rakendada mujalgi ja mida tuleks teha paremini, et ka Võrumaa elanikud oleksid sellega rohkem rahul.

Aitäh, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on  kolleeg Lembit Kaljuveelt siseminister Jüri Pihlile. Palun!

Aitäh, proua Riigikogu esimees! Austatud härra minister! Eelmisel nädalal tutvustasite Riigikogu ees päästeteenistuse seaduse uut eelnõu. Väitsite, et esitatud eelnõu on parim, mis üldse kunagi Riigikogule on esitatud. Kohtusin nädala lõpus päästjatega ja olen ka ajakirjandusest lugenud päästjate teravast kriitikast. Valitsuse eelnõus ei ole mainitud eripensioni. Kui selline ettepanek Keskerakonna poolt tuleb, kas sotsiaaldemokraadid toetavad ja kas algataja toetab päästjate eripensioni kehtestamist?

Lugupeetud proua esimees! Hea küsija! Te ei kuulanud mind eelmine kord, kui ma vastasin, tähelepanelikult. See on parim eelnõu projekt, mis kunagi on valitsusest Riigikokku läinud. Riigikogus on olnud väga erinevaid ettepanekuid. See on valitsuskoalitsioonis saavutatud kompromissi tulemusena, mis on poliitikas äärmiselt tähtis. Tahan veel kord rõhutada, et ta on parem kui eelmise valitsuse poolt, kus nii siseminister kui ka sotsiaalminister olid Keskerakonnast, esitatud eelnõu. Ma arvan, et koalitsioon on oma otsuse teinud, me oleme seda arutanud, pidanud vaidlusi. See eelnõu on kompromiss, mis valitsuses on saavutatud ja mida, veel kord rõhutan, eelmises valitsuses, kus sotsiaalminister oli Keskerakonnast ja siseminister oli Keskerakonnast, ei saavutatud ja esitati  päästjate jaoks kehvem variant.

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee, esimene täpsustav küsimus!

Nüüd tulevikust. Mis motiveerib noori inimesi tulema päästeteenistusse tööle? Kas menetluses olev eelnõu teie arvates teeb seda ja kui, siis milliste konkreetsete sätetega?

Aitäh küsimuse eest! Motivatsiooni põhitingimus on ikkagi palk, mida töötajatele makstakse. Kui päästeteenistuse seaduse eelnõu ja Riigikogus vastuvõetud riigieelarve põhjal on päästjate keskmine palk 14 800 krooni, sealhulgas on see 1/3, kelle jaoks jääb kehtima vana graafik, piirivalve keskmine palk on 15 600 ja politseis 17 800 krooni, koos kriminaalpolitseiga ja Keskkriminaalpolitseiga ja, ütleme, väga eriliste uurijate palgafondiga, siis ma ütleksin, et teie vastuvõetud eelarve toetab päästjaid palga mõttes oluliselt. Seaduseelnõu annab ka palga läbipaistvuse. Me tahame jõuda selle eelnõu vastuvõtmisega olukorrani, et palgaaste annaks 85% päästja palgast ja ülejäänud 15% võiks olla midagi muud. Nagu kõigis sisejulgeoleku valdkondades on ka siin põhikomponent palk. Minu meelest on see palgaproportsioon praeguse eelarve vastuvõtmisega paigas. Alati on raha vähe, alati tahetakse rohkem, alati tahetakse rohkem vaba aega jne.

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee, teine täpsustav küsimus!

Aitäh, proua esimees! Nagu mainisin, see eelnõu on pälvinud päästjate poolt küllaltki suurt kriitikat ka teenistusskeemide osas. Kuidas kavatsete tõkestada töötavate päästjate lahkumist, mis ilmselt ikkagi hakkab toimuma?

Me oleme teinud analüüsi. Tõesti võivad lahkuda teatud päästjad, kelle põhieesmärk ei olnud mitte töötada päästeteenistuses, vaid teha kõrvaltööd, mida selline vaba graafik võimaldas. Need inimesed, ma arvan, enamikus leiavad tööd, kui nad seda soovivad, ka vabatahtlikes päästeallüksustes ühes või teises kohas. Ma arvan, et kokkulepe, mille me sõlmisime päästeteenistuse ametiühingutega, kes olid sellega nõus, ikkagi lõppkokkuvõttes tagab efektiivsema teenusepakkumise. Ma tahan öelda, et suur rahasüst maksumaksjate käest peab tagama ka parema maksumaksja teenimise. Siin on võib-olla ikkagi saavutatud selline kooskõla, et ühelt poolt on saadud täiendav rahasumma ja teiselt poolt täiendav teenuse kvaliteedi paranemine.

Kolm kohapeal registreeritud küsimust. Palun, kolleeg Jaak Aab!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea siseminister! Kõigepealt sellest sotsiaalministri ja siseministri teemast, mida te siin usinasti kasutate. Julgen kinnitada, et siinkõneleja oli siis sotsiaalminister ja mõni pink eespool istuv Keskerakonna fraktsiooni liige oli siseminister ning meil selles küsimuses erimeelsusi ei olnud. Valitsuses arutati kogu eripensionide süsteemi ka selles kontekstis ja seal me tõesti kompromissi ei leidnud, nagu ka teie ei leidnud võimalust eripensioni kehtestada. Aga edasiminekud on olemas. Tunnustan. Küsimus on aga selles, kas ka selle päästeteenistuse seaduse arutelu juures ei kerkinud laiemalt küsimust eripensionidest ja kas näiteks ei arutatud seda ettepanekut, mis eelmises valitsuses siiski paar korda arutusel oli, tööandja pensioni.

Aitäh, küsija! Mul on hea meel, et te tunnustate praegust valitsust, et ta sai päästjate jaoks läbi viia parema eelnõu, kui teie suutsite seda teha eelmise valitsuse koosseisus. Loomulikult on arutatud erinevaid võimalusi, erinevaid tulevikke jne. Me arutasime ka võimalust, et leida päästjatele eripensioni, aga koalitsioon on kokku leppinud, et eripensione rohkem ei tule. See eripensionide teema on rohkem Sotsiaalministeeriumi teema. Koalitsioonis igatahes seda ei ole arutatud, vähemalt valitsuse tasemel mitte.

Palun, kolleeg Valeri Korb, kohapeal registreeritud küsimus!

Ma tänan teid! Lugupeetud härra minister! Me teame, et Ida-Virumaa on tööstuspiirkond ning keemia‑ ja energeetikaettevõtted nõuavad päästestruktuuridelt head ettevalmistust. Muidugi, põhiroll on inimesed, nende oskused, nende ettevalmistus. Aga ma tahan küsida, kuidas teie ja teie meeskond hindate  Ida-Virumaa päästeteenistuskomando varustuse taset.

Aitäh küsijale! Kui me räägime tehnilisest varustusest, siis see ei ole halb. See täieneb, see täieneb ka selle aasta eelarvega ja see täieneb ka tuleval aastal. Mis on ehk võlaks jäänud, on meie päästekomandode olukord Narvas ja võib-olla Jõhvis. Selles osas tahame edasi minna, et ehitada nii Narva kui ka Jõhvi uued päästedepood, koos politseiga, et olmetingimused läheksid paremaks, mis on teine väga oluline motivatsiooniallikas. Riigikogu on valitsust seda tegema volitanud, võttes vastu riigieelarve seaduse, ja ma loodan, et valitsus seda aktsepteerib, me hakkame neid projekteerima ja tulevikus ehitama.

Aitäh, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Helle Kaldalt minister Juhan Partsile.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Nädal tagasi oli Toompeal pikett, kus korteriühistu Kurepõllu (aadressil Liikuri 10) nõudis oma õigusi. Miks need inimesed siia tulid? Sellepärast, et õiguskantsler viitab majandusministeeriumile, Justiitsministeerium samamoodi. Omanikevahelise situatsiooni tõttu ei saa nemad korteriomandit seada. Üks teie koalitsioonipartner oli valimiste ajal neile öelnud, et kui nende partei tuleb valitsusse, siis tuleb kohe korteriomandiseaduse muudatus. Kas te võite öelda nendele inimestele, millal see seadus tuleb Riigikogusse ja nad saavad siiski omanikeks?

Aitäh! Igal juhul mitte sel aastal. Ma panin ka tähele seda teleklippi ja seda meeleavaldust. See on väga konkreetne ja erilaadne probleem. Ma olen palunud, et kõigepealt uuritaks seda ja siis pakutaks välja, kas siin on võimalik riigil pakkuda mingi lahendus või – ma jätaksin küsimärgi – peab keegi teine lahendust pakkuma. Seal on ikkagi taustaks see, et teatud inimesed ei ole täitnud teatud varalisi kohustusi, mille tõttu kannatavad n‑ö kaasüürilised või kaasmajakasutajad. Üsna spetsiifiline küsimus. Aga mis puudutab korteriomandiseadust, siis ma praegu ei julge teile öelda ühtegi konkreetset kuupäeva, millal meil oleks kavas järgmise aasta alguse poole sellega Riigikokku tulla. Võib-olla vajab see probleem kiiret reageerimist. Uurime.

Palun, kolleeg Helle Kalda, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh teile! Peab ütlema, et ma natuke uurisin asja, pärast seda, kui nad siin käisid. Ausalt öeldes ma lahendit nii väga ei leia. Aga ma loen teile ette lubaduse. Ma ei taha hakata nimesid ütlema, aga see oli Reformierakond, kes lubas, et nad tegelevad selle teemaga, see saab lahenduse uues Riigikogus, kui valitakse neid, siis tuleb ka seadusmuudatus. Ma loodan, et see siiski tuleb ja nende inimeste probleem lahendatakse. Ma ei arva ka, et ma oleksin öelnud, et lahendus sel aastal tuleb. Aga ma loodan, et ma võin uuesti küsida selle küsimuse esimesel poolaastal, kui lahendus ei ole tulnud. Mul on palve. Nad väidavad ka, nagu ei oleks nad alati vastuseid saanud, kuigi ma ei saa teile täna konkreetselt öelda, millal, kuna meile esitatud kirjas see kuupäev puudub. Palun vastake korteriühistule kirjalikult, kuidas see lahendus leitakse!

Aitäh! Vist ei olnudki küsimust. Seda lubadust ei oska ma kommenteerida. Vähemalt valitsusliiduleppe läbirääkimistel konkreetset probleemi meie hea koalitsioonipartner Reformierakond ei tõstatanud. Võib-olla see inimene, kes selle lubaduse andis, oli selline individuaalne lubaja ja ta lihtsalt ei osutunud valituks. Ma olen üldiselt kursis ka oma heade partnerite valimisprogrammidega ja ma ei mäleta, et Reformierakonna valimisprogrammis oleks konkreetselt korteriühistu Kurepõllu probleemi lahendamine ette nähtud. See võis olla individuaalse kandideerija taotlus asuda seda probleemi lahendama. Ju ta siis ei osutunud valituks. Aga võtame kahekesi kätte, katsume seda uurida ja võtame ka targemad pead kokku, võib-olla on lahendus seadusandja käes. Siis ei ole üldse mingit küsimust, teeme ära!

Aitäh, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Marika Tuusilt majandus‑ ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile. Palun!

Aitäh! Austatud majandusminister Juhan Parts! Teatavasti on juba pikemat aega Tabivere elanike probleemiks perroon, mis on äärmiselt halvas seisukorras. Perroon on ära vajunud, äärekivid on katki ja kui perroonilt hakata vagunisse astuma, siis on seal üle 70 sentimeetri vahet. See ei ole nali, mida Peeter Võsa tegi oma saates, kui taburetiga mindi rongi peale, vaid ma olen ise seda pealt näinud. Saadeti ka teile kiri ja te vastasite augustis, et enne kolme-nelja aastat seda probleemi lahendada ei saa, Euroopa Ühtekuuluvusfondilt tuleb raha. Olukord on siiski täiesti avariiohtlik ja inimesed kannatavad. Kas tõesti ei saaks rutem midagi ette võtta?

Aitäh! Ma ei ole ise seal Tabivere perrooni peal käinud. Lapsena vist korra sattusin Tabiverre ja olin ka perrooni peal, aga aja jooksul on asjad muutunud. Kui midagi on avariiohtlikku, siis Eesti Raudtee on ju äriühing, see on tema ülesanne, ta peaks sellele reageerima. Kui jutt puudutab laiemalt n‑ö raudteeinvesteeringuid, sealhulgas perroone, mis on väga tähtis reisija seisukohast, siis, tõepoolest, investeerimine perroonidesse ehk sisuliselt investeerimine reisirongiliiklusse ja reisijaohutusse on kavandatud. Aga me peame möönma, et see võtab lihtsalt aega, on vaja otsuseid, riigihankeid, Euroopa Komisjoni kooskõlastusi jne. Kuid ma olen täiesti kindel, et kui Tabiveres on midagi eluohtlikku, siis Eesti Raudtee reageerib sellele. Eriti, kui teie rahvaesindajana veel sellele tähelepanu juhite, siis ma usun seda kindlasti.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Heimar Lenk!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra minister! Tabiveres on olukord tõesti hull. Mina olen ka seal käinud, kuid lisan, et see pole ainult selle koha mure. Te peaksite kõik need platvormid üle vaatama. Sama hull on olukord näiteks Verioral. Summad on väga väikesed, muide. Äkki te teeksite ühe ringsõidu mööda raudteeplatvorme?

Kui ma teen ringsõidu mööda raudteeplatvorme, mida ma kindlasti kavatsen teha, siis ei tee ma seda "äkki", vaid täiesti kindla peale ja vaatan nad rahumeelselt kõik üle.

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Eldar Efendijevilt siseminister Jüri Pihlile. Palun!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud minister! Minu küsimus on seotud Siseministeeriumi ja Narva vahelise halduslepinguga, mis täpsustab kahepoolseid kohustusi suurte veokite piiriületamise valdkonnas, sest aja jooksul on tekkinud olulised probleemid. Näiteks, väljaspool Narva haldusterritooriumi on kujunenud välja pikk veokite järjekord, mis ulatub mõningatel aegadel kaheksa kuni kümne kilomeetrini ja koosneb sadadest veokitest. Autojuhid peavad ootama põllul mitu ööpäeva ja keegi seda järjekorda ei korralda. Erinevate komisjonide istungitel on neid probleeme arutatud, on tehtud ettepanekuid, aga olukord on muutumatu. Siit küsimus: mida kavatseb konkreetselt Siseministeerium või valitsus (sest see küsimus on seotud ka teiste ministeeriumidega) teha selle olukorra parandamiseks? Kas on mingi valdkondlik plaan või programm?

Aitäh küsimuse eest! See ei ole ainult Eesti küsimus ja Narva küsimus, see on Euroopa Liidu ja Venemaa kaubavoogude küsimus, millega tõesti tegelevad väga erinevad ministeeriumid ja teatud osas ka Siseministeerium. Selline korraldus, mis Narvas on tehtud, on maksimum, mida seal teha saab, aga järjekordade kaotamine ei ole võimalik ainult Eesti ja Venemaa või Narva ja Venemaa vaheliste läbirääkimiste tulemusena, sellel alal käivad läbirääkimised Euroopa Liidu ja Venemaaga.

Suur tänu, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise, kuna infotund on läbi. Suur tänu, head kolleegid, küsimuste esitamise eest! Suur tänu valitsusliikmetele küsimustele vastamise eest! Infotund on lõppenud.