Tere hommikust, lugupeetud Riigikogu! Tere hommikust, lugupeetud peaminister ja minister! Alustame Riigikogu täiskogu II istungjärgu 12. töönädala teisipäevast istungit. Kas head kolleegid soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi? Palun, Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnisson!

Austatud proua esimees! Hea Riigikogu! Valitsusliikmed! Vabariigi Valitsus algatab täna rahvusvahelise raudteeveo konventsiooniga ühinemise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus seaduseelnõu menetlemisel esindab Vabariigi Valitsust majandus‑ ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Jaanus Marrandi!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon algatab taas kord erakonnaseaduse § 12⁵ muutmise seaduse eelnõu. Üleantav seaduseelnõu puudutab erakondade rahastamist riigieelarvest. Kui kehtiva erakonnaseaduse kohaselt on Riigikogus esindatud erakonnal õigus eraldistele riigieelarvest proportsionaalselt Riigikogu valimistel saadud kohtade arvuga, siis nüüd pakub Eestimaa Rahvaliit väheke kohendatud ja muudetud kujul, et eelnõu kohaselt jaotataks riigieelarvest eraldatud summa kolmeks. 1/3 jaotataks nende erakondade vahel, kes on kantud erakondade registrisse ja kes said eelmistel Riigikogu valimistel vähemalt 1% häältest. 1/3 jaotataks proportsionaalselt viimastel Riigikogu valimistel saadud häälte arvuga nende erakondade vahel, kes kogusid vähemalt 5% häältest ehk on Riigikogus. 1/3 summast jaotataks proportsionaalselt kohaliku omavalitsuse volikogu viimastel valimistel saadud häälte arvuga nende erakondade vahel, kes kogusid üleriigiliselt vähemalt 5% häältest. Nii et kaks protsendilist mõõtu on: kõigepealt 1% ehk 1/3 rahast saaksid need erakonnad, kes said Riigikogu valimistel vähemalt 1% häältest, ja ülejäänud raha jagataks nii kohalike kui ka Riigikogu valimiste tulemuste järgi. Tänan tähelepanu eest!

Tänan! Juhatuse nimel olen vastu võtnud kaks seaduseelnõu ja juhatus otsustab seaduseelnõude menetlemise vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele.
Head kolleegid! Riigikogu esimees on edastanud 28 Riigikogu liikme esitatud arupärimise keskkonnaminister Jaanus Tamkivile.
Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 86 Riigikogu liiget, puudub 15.

Head kolleegid! Alustame tööd tänase päevakorra punktidega. Tänase päevakorra esimene punkt on ülevaade teadus‑ ja arendustegevuse olukorrast ja valitsuse poliitikast selles valdkonnas. Ma palun ettekandeks kõnepulti peaminister Andrus Ansipi!

Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu! 2006. aasta varasuvel eelmisele Riigikogu koosseisule teadus‑ ja arendustegevuse olukorrast ülevaadet andes rõhutasin, et Eesti majandust ootavad ees kohandumine ja struktuursed muutused. Kõrgel tõusulainel ei teadvustanud enamik eksperte, milles meie majanduse kohandumine täpselt seisneb. Räägiti liiga abstraktselt majanduse jahutamise vajadusest, analüüsimata muutuste mõju ja nendega kaasnevaid võimalusi. Nüüd, mil majanduse arengus toimuvad loomulikud protsessid, räägivad mitmed eksperdid kohe üle meie ukseläve astuvast kriisist. Asjatult. Olen veendunud, et struktuursed muutused majanduses on vajalikud ja võimalikud ning lähimatel aastatel toimuv muudab meie majanduse kaugemas perspektiivis konkurentsivõimelisemaks.
Uurides Eesti majanduse struktuuri, on professor Urmas Varblane järeldanud, et meie tootlikkuse mahajäämus Euroopa Liidu arenenumatest riikidest tuleneb muu hulgas tööstuse struktuurist. Juhul kui tööhõive jääb kõikides tööstussektorites praegusele tasemele ning tootlikkus töötaja kohta nendes sektorites tõuseb samal ajal Euroopa arenenuimate riikide tasemele, ei saa me ikkagi rahul olla. Üldise tööviljakuse tasemelt jõuaksime siis vaid 80%‑ni Soome keskmisest tootlikkusest, seda pealegi eeldusel, et Soome tootmisstruktuur jääb muutumatuks.
Lisaks peame arvestama tiheneva rahvusvahelise konkurentsiga. Meil tuleb endale teadvustada muutuste loomulikkust ja paratamatust ning nende muutustega kaasa minna. Ei ole mõtet ennast petta, arvates, et suudame globaalsel turul konkureerida nn madala oskustööga sektorites. Sellistes sektorites on Eestis viimastel aastatel tööviljakus tõusnud, kuid jääktulu on selgelt vähenenud ja tööjõukulud suurenenud. Meie madalast palgast tulenev konkurentsieelis hakkab kaduma või tegelikult ongi juba kadunud. Vale oleks klammerduda taandarenevatesse sektoritesse ja püüda neid kas või riigiabi toel kuidagi hingitsemas hoida.
Väikese siseturuga Eesti konkurentsivõime kasv lähtub paljuski sellest, kas me suudame luua suurema lisandväärtusega tooteid, millega maailmaturul edukalt konkureerida. Meie konkurentsivõime suurenemine sõltub otseselt teadus‑ ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika edukusest ja mõjust Eesti majandusele. Sellest valdkonnast oleneb, kas suudame kaugemas perspektiivis tagada eestimaalaste elukvaliteedi kasvu ja jõuda Euroopa rikkamate riikide hulka.
Valitsuse teadus‑ ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika on olnud järjepidev. Strateegia "Teadmistepõhine Eesti 2007–2013" kiitis heaks eelmine Riigikogu koosseis 2007. aasta veebruaris. Arengukava maht on ligikaudu 25 miljardit krooni. Aprillis ametisse astunud valitsus on seadnud eesmärgiks strateegia elluviimise täies mahus. Teadus‑ ja arendustegevuse kogukulutuste osakaalu eesmärgiks oleme seadnud 2% SKT‑st aastaks 2011. Sellest 50% moodustaksid erasektori investeeringud. 3%‑line teadus‑ ja arenduskulutuste osakaal SKT‑s tuleks meil saavutada 2015. aastaks.
Valitsuse üheks esimeseks ja olulisemaks ülesandeks oli strateegia tulemusliku elluviimise ning Euroopa Liidu struktuurivahendite otstarbeka kasutamise tagamine. Struktuurivahendite rakendamise kavad, mille Euroopa Komisjon sügisel kinnitas, suunavad teadus‑ ja arendustegevusse ning innovatsiooni üle kuue miljardi krooni. Kõikide rakendusdokumentide kvaliteetne ettevalmistamine on olnud väga suur töö. Ma tunnustan teadus‑ ja arendustegevuse valdkonda juhtivaid ministreid, Riigikogu liikmeid ning neid ametnikke ja valitsuse partnereid, kes viimase kahe aasta jooksul on sellesse protsessi suure panuse andnud.
Olen veendunud, et oleme teinud õiged otsused ja loonud hea aluse edukaks arenguks. Seda kinnitavad ka rahvusvahelised analüüsid. Selle aasta esimesel poolel hinnati Euroopa Liidu liikmesriikide teadus‑ ja arendus‑ ning innovatsioonisüsteemi võrdlevas uuringus Eesti strateegia kõrgele tänapäeva rahvusvahelisele tasemele vastavaks. Eelmisel nädalal avaldatud Euroopa Komisjoni majanduskasvu ja tööhõive strateegia elluviimise aruandes tõsteti eriti positiivselt esile Eesti saavutusi teadus‑ ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnas.
Õigetest otsustest annavad tunnistust ka saavutatud tulemused.
Head Riigikogu liikmed! Mul on väga hea meel, et viimaste aastatega oleme parandanud peaaegu kõiki teadus‑ ja arendussektori mahu‑ ja kvaliteedinäitajaid.
Eesti kulutused teadus‑ ja arendustegevusele on viimastel aastatel kiiresti kasvanud, jõudes 2006. aastal 1,14%‑ni meie SKT‑st. 2006. aasta kasvutempo oli 2005. aasta võrdlusbaasiks oleva 0,93% taustal väga kiire. Uutest Euroopa Liidu liikmesriikidest kulutasid 2006. aastal teadus‑ ja arendustegevusele meist rohkem vaid tugeva tööstusliku traditsiooniga Tšehhi (1,54% SKT‑st) ja postsotsialistliku Euroopa vaieldamatult rikkaim riik Sloveenia (1,59% SKT‑st). Möödusime sellistest tugevatest tööstusriikidest nagu Ungari ja Itaalia. Naabrid Läti (0,69%) ja Leedu (0,8%) on meist kaugemale maha jäänud. Eesti teadus‑ ja arendustegevuse kulutused on Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas suurenenud kõige kiiremini, nad kasvasid perioodil 1998–2006 keskmiselt 26% aastas. Absoluutmahtudes suurenesid teadus‑ ja arendustegevuse kulutused aastail 1998–2006 451 miljonilt kroonilt 2,363 miljardi kroonini, seega üle viie korra. Ainuüksi 2006. aastal oli kasv 735 miljonit krooni ehk 45%.
Kiiresti on kasvanud ettevõtete teadus‑ ja arendustegevuse kulutused, jõudes 0,51%‑ni SKT‑st. Ettevõtete arendustegevuse investeeringuid toetavad meetmed käivitas valitsus märkimisväärses mahus alates 2005. aastast. 2006. aastal oli muutusi juba märgata. Kahe viimase aasta jooksul on valitsuse otseinvesteeringute maht erasektori teadus‑ ja arendustegevuse kulutustes kasvanud neli korda.
Seatud eesmärkide saavutamine 2011. aastaks on, vaatamata rahastamise kiirele kasvule, jätkuvalt ambitsioonikas ülesanne. Olukorras, kus Eesti on Euroopa Liidu liikmesriikide 2006. aasta kulutuste võrdluses alles 15. kohal (Euroopa Liidu keskmine kulutuste tase oli 2006. aastal 1,84%), tuleb valdkonna rahastamist jätkuvalt suurendada. 2008.–2011. aasta riigi eelarvestrateegias on teadus‑ ja arendustegevuse valdkonna rahastamiseks planeeritud 10,4 miljardit krooni. 2008. aastal suurenevad teadus‑ ja arendustegevuse investeeringud 1,98 miljardi kroonini. Seda on 45% rohkem kui 2007. aastal.
Head kuulajad! Teadus‑ ja arendustegevuse rahastamise suurendamine on edasise arengu oluline eeltingimus, kuid see iseenesest ei taga soovitud tulemusi. Valitsus pöörab järjest rohkem tähelepanu teaduse ja innovatsioonisüsteemi sisulistele väljunditele. See eeldab mõttelaadi muutust kogu teadus‑ ja arendussektoris. Esiplaanile tuleb seada konkreetsed tulemused, mitte keskenduda vahenditele. Näiteks, esmatähtis ei ole mitte baas‑ ja sihtfinantseerimise või erasektori toetuste maht, vaid kvaliteetsete publikatsioonide arv ja suure lisandväärtusega teenuste ning toodete osakaalu suurendamine.
Võttes arvesse meie teadus‑ ja arendustegevuse väljundite analüüsi, on meie suurimad väljakutsed järgmistel aastatel teaduse kvaliteedi paranemine, teadussaavutuste turuletoomine ning ettevõtete arendustegevuse investeeringute kasvatamine.
Nendele väljakutsetele vastamiseks tõstan esile kaks prioriteeti, mis sisalduvad ka strateegias "Teadmistepõhine Eesti" ja struktuurivahendite kasutamise kavades. Esiteks, innovatsioonipoliitika arendamine ning ettevõtete teadus‑ ja arendusinvesteeringute soodustamine. Teiseks, inimressursi arendamine nii teaduses kui ka sellest väljaspool. Rahvusvaheline konkurents talentide kasvatamisel ja värbamisel on tihe. Peame aktiivselt panustama uute teadlaste arendamisse ja olemasolevate tipptasemel teadlaste motiveerimisse.
Ettevõtete investeeringute soodustamisel toon esile kolm valitsusele olulist märksõna: teadus‑ ja arendustegevuse investeeringute rõhuasetus, meie ettevõtlussektori arendusvõimekus ning innovatsioonikeskkonna senisest jõulisem arendamine.
1945. aastal kirjutas USA presidendi Roosevelti tolleaegne teadus‑ ja arendusnõunik Vannevar Bush artikli pealkirjaga "Teadus, lõputu silmapiir", mis mõtestas teadus‑ ja arendustegevuse klassikalise mudeli: alusuuringutele järgnevad rakendusuuringud ning nendele omakorda tootearendus. Sellest ajast alates on räägitud ka teadus‑ ja arendustegevuse rahastamise vajadusest. 60 aastat hiljem on valdkond jätkuvalt oluline, ent klassikaline lähenemine on asendunud arusaamisega, et teadus‑ ja arendussektor on pigem dünaamiline innovatsioonivõrgustik. Rõhuasetus kandub järjest rohkem uute toodete turuletoomisele. Selle aasta 3. märtsi The Economistis tõdeti, et alusuuringutepõhine "teaduse tõuke mudel" enam ei toimi. Teadus‑ ja arendustegevuse tulem on järjest rohkem uus toode, mitte kuiv patent või teadusartikkel.
Tsiteerin Eesti üht rahvusvaheliselt tunnustatumat teadlast Mati Karelsoni: "Ettekujutus, et teadlane mõtleb oma kabinetis midagi huvitavat välja ning sellest saab teha suure ettevõtmise, toimib reaalses elus väga harva. Tegelikult algavad edukad asjad hoopis teiselt poolt. Kõigepealt vaadatakse turgu ja nõudlust ning alles siis minnakse teadlase juurde." See ongi innovatsiooni, s.o olemasoleva teabe uuel ja efektiivsemal moel kasutamise lähtekohaks. Inteli innovatsioonijuht ja asepresident Martin Curley on oma sõnavõttudes pidevalt rõhutanud, et peamine väljakutse 21. sajandil on teaduse ühitamine nn päris maailmaga.
Eesti liigub oma teadus‑ ja arendustegevuse kulutuste loogikalt lähemale edukatele tööstusriikidele, kus järjest suurem osakaal on rakendusuuringutel. 2006. aastal jagunesid Eesti teadus‑ ja arendustegevuse kulutused eri uuringutüüpide vahel järgmiselt: 32% alusuuringutele, 25% rakendusuuringutele ning 43% katse‑ ja arendustöödele. Edukates tööstusriikides, nagu USA ja Jaapan, moodustavad alusuuringud vaid 19% ja 13% kõigist teadus‑ ja arendustegevuse kulutustest, katse‑ ja arendustöödele kulutavad need riigid 57% ja 65% kogu rahastamisest. Rakendus‑ ja katseuuringute kõrge tase iseloomustab ka meiesarnaseid väikseid Euroopa Liidu riike Taanit, Iirimaad ja Austriat (mis polegi nii väike).
Eesti eesmärgiks peab olema soodsamate tingimuste loomine rakendusuuringuteks ning katse‑ ja arendustöödeks. Me saame olla konkurentsivõimelised ainult siis, kui suudame uusi teadmisi enda kasuks turul ära kasutada. Analüüsides 2006. aastal avaldatud Euroopa Liidu innovatsiooniuuringu tulemusi, on pilt esmapilgul rõõmustav. Eestis on Euroopa keskmisest märkimisväärselt suurem uuenduslike ettevõtete osakaal. See on järjepidevalt kasvanud, 2004. aastal jõudis see 49%‑ni kõikidest ettevõtetest. Samas seisneb 70% uuendustegevusest masinate ja seadmete kasutuselevõtus, s.o investeerimises "rauda", mitte uue arenduskvaliteedi loomises. Teadus‑ ja arendustegevusse investeerivate ettevõtete arv on Eestis kolme aastaga 67% kasvanud, kuid see on siiski tagasihoidlik – 2005. aastal oli 357 sellist ettevõtet.
Samuti ei ole Eestis palju nende tööstusharude ettevõtteid, kes teevad traditsiooniliselt mahukaid arendusinvesteeringuid. Maailma kümnest suurimate arenduskulutustega ettevõttest tegutsevad neli autotööstuses ning kolm kuuluvad ravimisektorisse. Kümne esimese hulgas on ka üks tarkvaraarendusega tegelev ettevõte ning kaks elektroonikaseadmeid tootvat ettevõtet. Eestis on olemas teatud võimekus kahes viimati nimetatud valdkonnas.
Tööstuse arenduskulutused moodustavad Eestis ligikaudu 40% ettevõtlussektori arengukulutustest. Suurima arendusinvesteeringute mahuga on elektri‑ ja optikaseadmete tootmine – 16% kogukulutustest. Ligikaudu 12% teadus‑ ja arendustegevuse investeeringutest tehakse pangandussektoris. Suurima tegevusharu, mis annab viiendiku kõikidest arendustegevuse kulutustest, moodustavad Eestis arvutid ja nendega seotud tegevused. Valitsuse eesmärk on arendustegevusega tegelevate ettevõtete kandepinna laiendamine.
Selleks on Eestis viimastel aastatel ka palju ära tehtud. Uue strateegiaga võetavad meetmed loovad ettevõtete arenduskeskkonna kujundamisel täiesti uue kvaliteedi. Meetmetega toetatakse otseseid investeeringuid arendustegevusse, uute tehnoloogiate kasutuselevõttu, teadusasutuste ja ettevõtete koostööd, aga ka innovatsiooniteadlikkuse tõstmist ning uuendusmeelsust laiemalt. Eraldi tahan esile tõsta arengufondi ning tehnoloogia arenduskeskuste käivitamist.
Riigikogu kiitis 2006. aasta 15. novembril heaks Eesti Arengufondi seaduse. Arengufondil on oluline roll Eesti riskikapitalituru arendamisel ja meie lootustandvaimate äriideede teostamisel. Juba praegu vaatab arengufond läbi ettevõtete äriplaane. Esimeste reaalsete investeeringuteni jõuab fond ilmselt järgmise aasta keskel. Ettevõtete ja teadusasutuste koostöö soodustamisel on võtmeroll tehnoloogia arenduskeskustel. Tänaseks on käivitunud viis arenduskeskust, mis kõik tegutsevad Eestile strateegilistes info‑ ja kommunikatsioonitehnoloogia, biotehnoloogia ja nanotehnoloogia valdkondades. Keskuste tegevuses osaleb 29 ettevõtet ning 4 ülikooli.
Oluliste uute algatustena käivitab valitsus 2008. aastal toetusskeemi arendustöötajate värbamiseks ettevõtetes ning innovatsiooniosakute skeemi. Innovatsiooniosakud, mille kaudu ettevõtetele antakse väikesemahulisi (näiteks 3000 eurot) toetusi konkreetsete arendusprojektide läbiviimiseks koostöös ülikooliga, on osutunud väga edukaks näiteks Iirimaal.
Austatud Riigikogu liikmed! Eesti teaduse ja arendustegevuse edu üheks aluseks on inimesed, nii ettevõtetes kui ka teaduses. Inimesed, kes loovad ja rakendavad uusi teadmisi. Valitsus on käivitanud ambitsioonika teadus‑ ja arendustegevuse infrastruktuuri arendamise programmi. Investeeringute edukus sõltub sellest, kas meil on olemas piisavalt kvaliteetne ja konkurentsivõimeline inimressurss. Muidu võib tekkida oht, et hangitud moodne aparatuur ei leia täiemahulist kasutust või jääb halvimal juhul lihtsalt nurka tolmuma. Teadusmahukuse kasvatamiseks vajame seega kõrge haridustasemega inimesi nii era‑ kui ka avalikku sektorisse.
Strateegias "Teadmistepõhine Eesti" oleme seadnud eesmärgiks suurendada teadlaste ja inseneride osakaalu 2014. aastaks kaheksa töötajani tuhande töötaja kohta. See on oluliselt ambitsioonikam eesmärk kui praegune Euroopa Liidu keskmine teadlaste suhtarv 5,5, milleni oleme tänaseks jõudnud. Eestis töötas 2006. aastal 5,44 täistööajaga teadlast tuhande töötaja kohta. Aasta jooksul kasvas töötajate arv 10% ning teadus‑ ja arendustegevusele kulutatud tööaeg 9%. Täistööajaga teadlaste ja inseneride lisandumine on viimastel aastatel olnud intensiivne eelkõige ettevõtlussektoris, kus teadustöötajate täistööaja ekvivalent on kasvanud 1400 töötajani. Seega oleme täitnud majanduskasvu ja tööhõive tegevuskavas 2008. aastaks seatud eesmärgi. Tööhõive kiire kasvu tingimustes on teadus‑ ja arendustöötajate osatähtsus tööturul, vaatamata töötajate arvu kasvule, püsinud võrdlemisi stabiilsena, moodustades ligikaudu 0,96% Eesti tööhõivest. Meie hõive on veidi üle Euroopa Liidu keskmise, mis on 0,92%.
Kõrgharidussektoris on teadlaste arv kõikunud, kuid püsinud viimase kolme aasta võrdluses samal tasemel. Paranenud on teaduse kvaliteet. Meie teadlased on kvaliteetsete publikatsioonide avaldamisel eelretsenseeritavates väljaannetes olnud järjest aktiivsemad ja edukamad. 2006. aastal avaldasid Eesti teadlased neis 875 artiklit, mis on 64 artiklit enam kui 2005. aastal. 0,26 publikatsiooniga täistööajaga teadlase kohta on Eesti tõusnud teiste riikidega võrreldes keskmike hulka. Jääme küll maha Iirimaast (0,63 publikatsiooni töötaja kohta), Sloveeniast (0,59), Rootsist (0,35) ja Ungarist (0,34), kuid edestame Lätit (0,16) ja Leedut (0,1). Soomega (0,24 publikatsiooni töötaja kohta) oleme samal tasemel.
Veelgi olulisem on, et Eesti asub kõrgel kohal ka teaduse mõjukuselt. Teaduslikud tööd peaksid teaduse arengule kaasa aitama uue, teiste teadlaste poolt kasutatava teadmise loomise teel. Seetõttu on mõju üks peamine näitaja viited teiste teadlaste töödele. Maailma kõige mõjukam teadus on Šveitsis, iga viimase kümne aasta jooksul ilmunud Šveitsi teadlase artiklile on viidatud keskmiselt 14 korda. Eesti on maailma 145 teadusriigi seas kõrgel 47. kohal. Keskmiselt on viimase kümne aasta jooksul Eesti teadlase artiklile viidatud 7,25 korda. See on suurim mõjukus Kesk‑ ja Ida-Euroopa riikide seas.
Eestis on kaks valdkonda, mille mõjukus ületab valdkonna keskmist maailmas. Eesti teadlaste tsiteeritavust analüüsinud professor Jüri Allik on kinnitanud: "Eesti materjaliteadus on maailmas esirinnas, eestlaste teadusartikleile viidatakse oluliselt rohkem kui maailmas keskmiselt selles valdkonnas ilmunuile. Samuti on maailma keskmisest tasemest kõrgemal keskkonnateadused ja ökoloogia ning farmakoloogia ja toksikoloogia. Maailma keskmise lähedal on taime‑ ja loomateadus ning keemia."
Meie eesmärgiks peab olema tippvaldkondade jätkuv arendamine ning tippteadlaste arvu suurendamine, seda nii hetkel tugevates kui ka teistes strateegia "Teadmistepõhine Eesti" prioriteetsetes valdkondades. Kriitilise massi tippteadlaste saavutamiseks on valitsus lisaks teistele meetmetele käivitanud teaduse tippkeskuste programmi, mis on 70% ulatuses suunatud strateegias väljatoodud prioriteetsetele valdkondadele. Tippkeskuste programmi investeeritakse 700 miljonit krooni perioodil 2008–2014.
Tippteaduse arendamisel ei saa kõrvale jätta ka teiste teadlaste motiveerimist. Viimaste aastate muret tekitav trend on olnud Eesti teadlaste madal palgatase. Rahvusvahelise teadlaste palgauuringu põhjal on meie teadlaste palgad jooksvates hindades 25 Euroopa Liidu liikmesriigi hulgas viimaste seas. Mõnevõrra edestame Lätit, Poolat ja Slovakkiat, kuid Ungarist ja Tšehhi Vabariigist jääme maha 67%.
Olukorras, kus võistlus andeka tööjõu pärast on kogu maailmas väga terav, peame seadma eesmärgiks maksta tarkadele ja suurt lisandväärtust loovatele inimestele korralikku töötasu. Seetõttu tõstab valitsus 2008. aastal õppekoha baasmaksumust kõrghariduses 30% võrra, mis suurendab hüppeliselt kõrghariduse riigipoolset rahastamist. 30% kasvab 2008. aastal ka teadus‑ ja arendusasutuste teadusteemade sihtfinantseerimise, grandifinantseerimise ja baasfinantseerimise maht. Kõikide teaduspersonali palkadesse panustavate riigieelarveliste rahastamisinstrumentide 30% kasv lubab alustada teadus‑ ja arendustegevuse valdkonna palkade ennaktempos suurendamist.
Konkurentsivõimeline palk on oluline motiveerija ka uutele potentsiaalsetele teadlastele.
Head kuulajad! Teaduse järelkasvu arvukuse ja kvaliteedi kasvu pean praegu inimkapitali arendamise peamiseks eesmärgiks ja samas suurimaks väljakutseks. 2006. aastal kinnitatud Eesti kõrgharidusstrateegias on püstitatud eesmärgiks jõuda 2015. aastaks 300 uue doktorini aastas. Valitsusliidu programmis oleme seadnud eesmärgiks saavutada vähemalt 250 doktorikraadi kaitsmine 2011. aastaks.
2005/06. õppeaastal kaitses kraadi 143 uut doktorit. See on küll 24 lõpetanut enam kui 2005. aastal, kuid võrreldes 2004. aasta 138 doktorikraadi kaitsmisega, on kasv ikkagi liiga tagasihoidlik. Et selline lõpetanud doktorite arv on ebapiisav, näitab ka teadus‑ ja arendustöötajate jaotumine kvalifikatsiooni järgi. Teadlaste ja inseneride arv on kasvanud eelkõige magistrite, mitte aga doktorite lisandumise tõttu.
Kinnitan, et valitsus on uute doktorite lisandumist pidanud väga oluliseks ja viinud doktoriõppe populariseerimiseks ja atraktiivsemaks muutmiseks ellu mitmeid uusi algatusi.
Pühendunud ja kõrgel tasemel doktorantide arendamine algab eelkõige tugevatest juhendajatest. Selleks et muuta meie juhtivate ülikoolide keskkond ja töötingimused atraktiivseks rahvusvaheliselt kõrgel tasemel juhendajatele, arendati 2007. aastal välja tippteadlaste grantide süsteem. Uue süsteemi raames luuakse välismaalt Eestisse tulevatele tippteadlastele võimalus oma uurimisgrupi loomiseks. Viieaastase grandi suurus ulatub poolteise miljoni kroonini teadlase kohta aastas. Lisaks sellele töötati välja tippõppejõudude Eestisse toomise põhimõtted, mille alusel hakatakse toetama tippõppejõudude korraliste ametikohtade loomist.
Lisaks juhendajate potentsiaali ja kandepinna parandamisele rakendab valitsus mitmeid otseseid doktorantidele mõeldud uusi meetmeid.
Esiteks, on toimunud oluline uuendus doktoriõppe rahastamise põhimõtetes. 2007. aastal väljatöötatud uue rahastamismudeliga seotakse õppe baasmaksumus ja doktoranditoetus üheks tervikuks ning ülikoolidel on edaspidi kohustus kõigile atesteeritud doktorantidele toetust maksta. Uue mudeli järgi hakatakse doktoriõpet rahastama 2008/09. õppeaasta algusest.
Teiseks, alates 2008. aastast on loodud võimalused selleks, et iga doktorant veedaks vähemalt ühe semestri oma õpinguperioodist välisülikoolis.
Kolmandaks, töötati välja põhimõtted, mille alusel on doktorantuuri võimalik osaliselt läbida väljaspool ülikooli.
Kas see piiks tähendas seda, et aeg hakkab lõppema? Kahju!
Lõpetuseks tahan rõhutada valdkondlike prioriteetide seadmise olulisust. Peame endale aru andma, et meie teadus‑ ja arendussektori maht on rahvusvahelisel mõõtskaalal väike, isegi liiga väike. Meie lähinaabrite Soome ja Rootsi teadus‑ ja arendussektorist moodustab Eesti teadus‑ ja arendussektor vastavalt 1% ja 2%, Soome rahvaarvust moodustab Eesti rahvaarv aga veerandi.

Lugupeetud peaminister! Kui palju teil oleks vaja aega, et kõne lõpetada?

Minut veel. Aitäh!

Palun, minut!

Viimasel kahel aastal oleme prioriteetide seadmisel suure sammu edasi astunud. Strateegia "Teadmistepõhine Eesti" rakendamise plaan sisaldab konkreetseid rahastamise prioriteete ning näeb oluliste meetmete puhul ette suurema vahendite hulga prioriteetsetes valdkondades.
Head Riigikogu liikmed! Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeerium tahab 2009. aasta kujundada Eestis innovatsiooniaastaks. Loodan teie kõigi aktiivsele panusele teadus‑ ja arendustegevuse eesmärkide selgitamisel ja valdkonna populariseerimisel. Olen kindel, et suudame Eestis järjest enam luua uut teadmist ning arendada ja rakendada uuendusmeelseid lahendusi meie ettevõtetes. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud peaminister! Head kolleegid! Kõigil on võimalik esitada peaministrile üks küsimus. Alustame. Kolleeg Trivimi Velliste.

Aitäh, proua esimees! Austatud härra peaminister! Kõigepealt suur tänu väga ülevaatliku ettekande eest! Minu küsimus puudutab noori Eesti teadlasi, kes on asunud elama ja tööle välismaale. Ettekandes oli juttu sellest, et meil on tulevikus tõenäoliselt võimalik maksta oluliselt suuremat palka ja üritada arvatavasti tagasi meelitada mingi osa noortest, kes praegu töötavad välismaal. Aga me teame, et raha ei ole ainuke motiveerija. Missugune on teie hinnang, kui palju meil tegelikult õnnestub lähiaastatel noori andekaid teadlasi Eestisse tagasi saada? Kui ei õnnestu paljusid saada, kas on võimalik osa neist rakendada Eesti teadusvankri ette ka sel juhul, kui nad elavad ja töötavad kuskil mujal?

Aitäh! Selle ettekande teksti me riputame ka Internetti, kirjalikul kujul on see pikem, kui praegu siin suuliselt ette kantud sai. Eesti teadlaste koju tagasikutsumiseks on juba programmid rakendatud ja need programmid on olnud edukad. Rahalised stiimulid on olulised, neid ei saa pidada sugugi vähetähtsaks. Samamoodi on olulised ka teadustöö tegemiseks vajalikud tingimused. Kui neid tingimusi ei ole, siis võid ju teadlasele tahta maksta palka kui palju tahes, aga ta ei saa teadustööd teha nii, nagu tema tahab seda teha, ja loomulikult ei tule ta siis koju tagasi. Nii teadlaste rahalisel motiveerimisel kui ka teadlastele heade töötingimuste loomisel oleme juba teatud edu saavutanud, kuid see edu ei ole siiski olnud piisav. Kõigi maailma tipptasemel eestlastest teadlaste koju meelitamisest ei ole meil mõtet unistada. See pole ka eriti põhjendatud, sest kui see uurimisvaldkond pole Eestis arenenud, siis tähendaks see lihtsalt ühe ande kärbumist kodustes tingimustes. Me peaksime väga selgelt fokuseerima oma vahendite kasutamist ka siis, kui kõne all on teadlaste koju tagasi kutsumine.

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Aitäh, proua esimees! Austatud peaminister! Minu küsimus puudutab uuringute proportsioone. Kas teie arvates ei ole 22% alusuuringuteks väikese Eesti jaoks liiga suur protsent? Me teame, et juhtivad tööstusriigid alusuuringuteks naljalt üle 15% uuringute kogufinantseerimise mahust ei kuluta.

Aitäh! Mitte mingil juhul ei tahaks mina väga edukaid alusuuringuid hakata kuidagimoodi rahaliselt pärssima. Teadus‑ ja arendustegevusse peame suunama järjest enam vahendeid, vahendite teadus‑ ja arendustegevusse suunamise eeldus on nende vahendite efektiivne kasutamine selles sektoris. See eeldab doktorikraadiga inimeste olemasolu. Kindlasti ei saa keegi poliitikutest, administraatoritest olla see, kes tõmbab kriipsu arendustegevusega seotud uuringute ja alusuuringute vahele ning ütleb, et see protsent on paras ja mis läheb üle selle, see on juba liiast. Need proportsioonid selguvad päris tõsistes teadlaste omavahelistes vaidlustes. Ma ei ole päris nõus ka sellega, et 15% on mingisugune rusikareegel. Teatud riikides on see 15%, teatud riikides on 22%, nii nagu Eestis. See protsent on ajas muutuv. Teatud aegadel pööratakse alusuuringutele märksa suuremat tähelepanu ja see väljendub ka finantseerimises. Aja möödudes kaldub tasakaal jälle arendustegevuse ja katseuuringute kasuks. Järske muutusi selles valdkonnas Eestis ma kindlasti ei tervita. Eelkõige peaksime suurendama arendustegevusega seotud uuringute finantseerimist, kuid mitte mingil juhul ei ole põhjendatud alusuuringute finantseerimise kärpimine.

Palun, kolleeg Peeter Kreitzberg!

Suur tänu! Lugupeetud peaminister! Teadus on tõesti väga keeruline valdkond ja lihtsad valemid siin meile mingeid tulemusi ei anna. Aga väikese riigi puhul on fokuseerimine kahtlemata ülioluline. Kui me näiteks vaatame Soomet, siis Nokia firma ostab teadussiirdena sisse 98% uurimistulemusi. Soome teadus on väga tõsiselt fokuseeritud majandusarengule. Arvestades meie suhteliselt madalat innovatsioonitaset, tahan ma siiski esitada Lembit Kaljuvee küsimusega üsna sarnase küsimuse. Kuipalju teie hinnangul on Eesti teadus seotud Eesti majanduse arenguga? Ma ei taha selle küsimusega  vaidlustada baasuuringuid, loomulikult.

Aitäh! See seos on suhteliselt tagasihoidlik. See oli viisakalt öeldud. Küllalt pikka aega oleme võrrelnud ennast Soome ja Rootsiga. Me näeme, et näiteks Soomes on igal teisel ettevõttel teatud lepingulised suhted uurimisinstituutidega, ülikoolidega. Eestis ei saa neid tõsiselt võetavaid suhteid enam nüüd küll ainult kahe käe sõrmedel üles lugeda, aga siiski on tegemist väga väikese arvuga. Nii et ülikoolide, uurimisasutuste ja ettevõtete omavaheline suhtlus peaks kindlasti olema tulevikus märksa parem. Meie oleme "Teadmistepõhises Eestis" prioriteetseteks suundadeks valinud infokommunikatsioonitehnoloogia (kui rääkida tehnoloogiatest), biotehnoloogiad ja materjalitehnoloogiad. Need on küllalt laiad valdkonnad, kuid see on väga selge märk vahendite kasutamise fokuseerimisest. Valdkondlikeks prioriteetideks on meil energeetika (on täiesti loomulik, et Eesti puhul peab see olema üks valdkondlikest prioriteetidest) ja loomulikult riigikaitse, tervishoid, keskkonnahoid. Loomulikult ei jäta Eesti Vabariigi Riigikogu kunagi rahastamata ka eesti keele ja kultuuriga seonduvaid valdkondi.

Palun, kolleeg Jüri Tamm!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud peaminister! On väga kurb, et Riigikogu on loonud endale kodukorra, mis ei luba peaministril esitada oma ettekannet täies ulatuses. Ma arvan, et kui ette on nähtud pool tundi, aga mõne teema puhul on rohkem öelda, siis võiks seda ikkagi teha. Teisest küljest on mul hea meel, et te lõppsõnas rääkisite prioriteetidest. Küsin aga teadus‑ ja arendustegevuse ning hariduspoliitika prioriteetide kokkulangemise kohta. Mis te arvate, kui tugevad seosed siin on?

Seosed on väga tugevad. Meie hariduspoliitika stimuleerib loovust ja meil on ka mitmeid väga häid algatusi olnud. Näiteks teaduskeskus Ahhaa on väga hästi teadust populariseerinud. Kuid laiemalt võttes, me võib-olla ei ole seda väga taotlenud, aga Pisa uuringud näitavad, et meie noorte inimeste haridus on hea ja see ei põhine pelgalt faktide tuupimisel, vaid märksa laiemal põhjal. Mulle muidugi ei meeldi see, et loodusteaduste osatähtsus noorte inimeste ülikoolihariduse omandamise eelistustes on väga tagasihoidlik. Kui me vaatame kas või juba enne mainitud doktorikraadi kaitsmist, siis näeme, et loodusteaduste valdkonnas on kaitstud suurem osa kõikidest doktorikraadidest. Keemikud on 21 doktorikraadiga möödunud õppeaasta jooksul esirinnas. Samal ajal tung keemiaerialale ei ole mitte väga suur. Seda jälle viisakalt öeldes, tegelikult on tung peaaegu olematu. Juristide arv suureneb väga kiiresti, kuid samal ajavahemikul kaitsti juuravaldkonnas vaid üks doktoritöö. Nii et taotlus suurema koordineerituse järele on olemas, kuid praktika ei ole selle taotlusega väga palju kooskõlas olnud.

Palun, kolleeg Marek Strandberg!

Aitäh! Hea peaminister! Eile oli siin Riigikogus vabas mikrofonis pikalt juttu vajadusest, et Eesti võiks osaleda meie kliimaköögi ehk nii Arktika kui ka Antarktika uuringutes ning sealt ammutada uuemat ja värskemat informatsiooni. Teie kevadine seisukoht, kui peeti võimuliiduleppe läbirääkimisi, oli Antarktika uuringute kohta küllaltki skeptiline. Kas see on nüüd, kui me oleme korduvalt deklareerinud kliimamõjude olulisust, muutunud ja kas võib loota, et Eesti lähiajal, lähiaastatel asjakohased keskkonna‑ ja kliimauuringud ka käivitab?

Aitäh! Eelmise küsimuse sissejuhatusele kommentaariks ütleksin ma veel, et päris hea, et Eesti on selline riik, kus ka peaministril on kõnega esinemise aeg väga selgelt piiritletud. Mul on hea meel selle üle, et Eesti pole ammu enam see riik, kus peaminister peaks olema see inimene, kes ütleb, kas elektrilise kaksikkihi uurimine on Eestile vajalik või mitte, või kas substituendi efektide uurimist tuleks rahastada senisest enamal määral või mitte. Õnneks pole peaministril ka seda voli, et otsustada teadlaste eest, kas Eesti jaoks peaks olema Antarktika uurimine prioriteetne sel määral, et riigieelarvest nendeks uuringuteks eraldi rahasummasid eraldada.

Palun, kolleeg Tarmo Kõuts!

Tänan, proua esimees! Härra peaminister! Euroopa Liidus on saanud tavaks, et riikide riigikaitseliste huvide hüvanguks on rakendatud ka vastav teadus ning seda tehakse programmiliselt ja sihtotstarbeliselt. Kas Eestis on tulevikus plaanis meie teaduspotentsiaali rohkem kasutada sihipäraselt meie riigikaitseliste huvide tarbeks?

Aitäh! Jah, on. NATO liikmesriigina ei oodata meilt ainult inimressursside ettevalmistamist võimalikuks kaitsetegevuseks, vaid meilt oodatakse ka kõrgel tasemel teadustöid, arendustegevust, selleks et NATO liikmesriigid tervikuna oleksid paremini kaitstud. Mul on hea meel, et teadus- ja arendustegevuseks mõeldud vahendite hulk on ka Kaitseministeeriumi eelarves kiiresti kasvanud. Me jääme praegu väga tugevalt maha mitmest uuest NATO liikmesriigist teadus‑ ja arendustegevuse kulutuste osatähtsuselt ja nende programmide arvult, milles riik kaasa lööb. See mahajäämus on vaja kiiresti tasa teha.

Palun, kolleeg Raivo Järvi!

Suur tänu! Austatud peaminister! Ma tulen veel kord tagasi sellesama küsimuse juurde, mis on meie päid vaevanud veel president Lennart Meri aegadest saadik. See puudutab Eesti Nokia loomist. Teada on, et meie eraettevõtlus, selle asemel et valutada oma pead n‑ö makromajanduslike küsimustega, võiks panna seljad kokku ja üritada koos riigisektoriga luua midagi sarnast, mida soomlased omal ajal tegid, et see Nokia tõesti teoks saaks. Kuidas te näete, kas praegu on meie erasektor valmis sääraseks peade kokkupanemiseks, et kadunud presidendi soov lõpuks ikkagi täituks?

Aitäh! Suuri asju on ju Eestis sündinud ka viimastel aastatel. Skype on üle maailma levinud väga suur asi. Ma olen päris veendunud, et õige pea on Eestis tulemas veel nii mõnigi miljardi dollari projekt. Ma usun väga näiteks professor Mati Karelsoni molekulidisaini projekti ja ka sellesse, et sellest ükskord kasvab suurem asi, kui on Skype. Põhimõtteliselt on võimalik disainida molekule, disainida aineid vastavalt etteantud karakteristikutele, ilma et neid aineid tuleks füüsiliselt sünteesida. Professor Mati Karelson on selle valdkonnaga tegelnud juba 15 aastat. Praegu, kui Euroopas on vastu võetud Reach-direktiiv ja on avanenud täiesti uus turg, mida mõõdetakse miljardites ja miljardites eurodes aastas, on mitmedki maailma juhtivad ülikoolid hakanud molekulidisainile enam tähelepanu pöörama. Andes neid karakteristikuid kindlatele ollustele, kasutades neidsamu molekulidisaini meetodeid, mille kallal on professor Mati Karelson pikki aastaid töötanud, saab jätta ellu need miljonid hiired, rotid ja ka ahvid, keda katseloomadena tuleb kogu aeg tappa. Kuid ei ole peaministri asi ennustada, kust tuleb Eesti Nokia.

Palun, kolleeg Mart Jüssi!

Aitäh! Hea peaminister! Mina olen loodusteadlane ja osana oma tööst tegelen kliimatemaatikaga. Nagu teiegi muretsen ma väga sellepärast, et loodusteadustesse tuleb vähem ja vähem Eesti noori. Sellepärast küsin ma niimoodi: kas Eesti osalemine Antarktika ja Arktika uuringutes aitaks elavdada nii Eesti kui ka maailma selle valdkonna teadust ja kas Eesti riik saaks seda kuidagi toetada?

Iga lisakroon, iga lisainimene teaduses mingil määral ju elavdab teadust selles konkreetses valdkonnas, kuhu see kroon pannakse või kus see inimene tegutseb. Arvata, et näiteks kas või riigieelarvelise kahe miljardi krooni kõrval see 30 miljonit krooni järgmisel aastal Antarktika uuringuteks võiks olulisel määral teadust elavdada, oleks natuke liiga suureline, liiga palju arvata. Oma väga tagasihoidlik efekt sellel uurimisel kindlasti oleks, kuid ma ei tähtsustaks seda rohkem kui juba eespool mainitud elektrilise kaksikkihi uurimist või substituendi efektide uurimist.

Palun, kolleeg Hannes Astok!

Aitäh! Härra peaminister! Nagu te õppinud inimesena teate, peab igal ekspeditsioonil olema mingi eesmärk. Ka Antarktika ekspeditsioonil, kui seda planeeritakse, peaks olema mingi teaduslik eesmärk. Kas te teate seda teaduslikku eesmärki, milleks Antarktika ekspeditsiooni planeeritakse?

Aitäh! Ma ei tea konkreetset eesmärki, kuid laiem eesmärk oleks kindlasti kaasalöömine rahvusvahelistes kliimauuringutes. Küllap oleks võimalik need väga konkreetsed teaduslikud eesmärgid püstitada siis, kui see ekspeditsioon muutuks reaalsemaks ka rahastamise mõttes. Seiklusturismi mõttes ei ole Eesti riik kindlasti valmis seda ekspeditsiooni riigieelarvest rahastama. Aga mul ei ole praegu väga palju põhjust arvata, et just viimased eesmärgid on olnud need peamised eesmärgid sellest ekspeditsioonist rääkides.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra peaminister, teie ettekande eest! Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Hannes Astok Reformierakonna fraktsiooni esindajana!

Lugupeetud esimees! Peaminister! Head kolleegid! Ma palun kolm lisaminutit!

Kaheksa minutit.

Lugupeetud kolleegid! Eesti on valinud oma tulevikuks teadmiste tee. Olles vaesed loodusressurssidelt, peame saama suureks teadmistelt. See on suur ülesanne, aga teadmistepõhine ühiskond, elukorraldus ja majandus ei saa sündida käsu korras. Teadmistepõhine ühiskond on mõttelaad. Me elame avatud maailmas. Eesti majandus on üks kõige avatumaid maailmas ning see avatus seab meid kõige teravamasse üleilmsesse konkurentsi kõigi teiste majandustega. Selline võistlus on Eestile kasulik, sest olla parim Eestis on hea tulemus, kuid ei maksa globaalses konkurentsis kuigi palju. See võistlus sunnib Eesti ettevõtteid pingutama, mitte rahulduma esikohaga Eesti meistrivõistlustel. Veelgi vähem loeb kohalik mõõde teaduses. Teada saada midagi esimesena Eestis ei maksa midagi, kui samasugune avastus on juba mujal maailmas tehtud. Maksab vaid parim olemine üleilmses teaduses ja Eesti teadlaskond on seda mõistnud.
Eesti pudelikael on teadusmaailma ja päris maailma ühendamine. Ma hindan väga pingutusi, mida valitsus on teinud tehnosiirde edendamiseks ning rakendusuuringute paremaks rahastamiseks, kuid peame mõistma, et see pudelikael jääb ahtaks veel aastateks ja laieneb alles siis, kui mitte ainult valitsus, vaid ka meie ettevõtjad aina enam panustavad teadus‑ ja arendustegevusse. Õnneks võime siin näha olulist edasiminekut. Kuid oluline on endale seda kitsaskohta teadvustada ja nuputada, kuidas teadus‑ ja arendustegevust ettevõtluses soodustada.
Oluline on ka muutus haridusvaldkonnas ning mitte ainult baasteadmiste süvendamisel. Pean väga oluliseks, et noored inimesed, kes gümnaasiumi lõpetavad, oleksid tugevad mitte ainult teadmistelt, vaid ka ettevõtlusvaimult. Teadusliku uudishimu ning miljonäriks saamise motivatsiooni ühendamine toob meile uusi teadmisi ja tooteid, mis on popid ja noortepärased, samas ka müüdavad ja ostetavad, teisisõnu, konkurentsivõimelised üleilmsel turul.
Head kolleegid! Ilma rahata teadust ega arendust ei tee. Raha on väga oluline, kuid kõige olulisem on uuenduslik ja otsiv mõttelaad. Me peame iga päev nuputama, kuidas oma tootmist, oma teenust ja oma igapäevast elu tõhusamaks muuta. Uuenduslikkus ja innovatsioon ei pea toimuma ainult tuhandete teadlastega steriilsetes laborites. Uuenduslikkus peab käima iga päev igaühe peas. Ainult nii muudame Eesti tõeliselt moodsaks ja edukaks teadmistepõhiseks riigiks. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Hannes Astok! Palun, kolleeg Marek Strandberg roheliste fraktsiooni esindajana!

Head kolleegid! Seda on rõõmustav kuulda, et Eesti panus teadus‑ ja innovatsioonitegevusse on tõepoolest märkimisväärselt kasvanud. Seda on tegelikult näha ka meie enda teadlaste ja inseneride kasvavatest artiklihulkadest, koostöövõrkudest, milles iganes nad osalevad. Samas tuleb jagada muret, et inimesi, nii üliõpilasi, kooliõpilasi kui ka ülikoolide lõpetanuid, kellel oleks pühendumust tegelda just nimelt teaduse, täppisteaduste, loodusteaduste ja tehnoloogiatega, ei ole nii palju, kui tegelikult oodataks meie teadmiste uuendamiseks, ega ka nii palju, kui oleks vaja meie majanduses.
Üks aspekt, mis peaministri ettekandes jäi võib-olla vähem märgatavaks ja mis tegelikkuses on erinevate teadus‑ ja tehnoloogiavaldkondade kokkupuutepind, on energeetika ja energiasääst. Kui maailmas nõudlus, tõepoolest, liigub suunas, mis on seotud materjaliteaduse, biotehnoloogia ja infotehnoloogiaga, siis praegu oleme Eestis oludes, kus meie enda vajadused on otseselt seotud ootustega energeetika arengu ja energiasäästu valdkonnas. Ka see on tegelikult innovatsioon, ka see on tegelikult uuendus selles mõttes, et kui vaadata, millised muutused on toimumas energeetikas kõikjal mujal, siis vahel, vaadates seda, mida peetakse Eestis oluliseks, võib seda pidada pigem museoloogiliseks tegevuseks kui energiaalaseks innovatsiooniks. Selles mõttes on meil energiaalase innovatsiooni ja energiasäästualase innovatsiooni ning teadus‑ ja arendustegevuse alahindamine paljuski majandusele karuteene tegemine, sest tegemist on valdkonnaga, kus järgmise 10–15 aasta jooksul võiks oodata kümneid ja kümneid miljardeid kroone investeeringuid, juhul kui teadmine ja oskusteave seda valdkonda toetaksid.
Nüüd veel õpetamisest ja õppimisest. Eelnevalt juba mainiti liigset võistlustuhinat, liigset pühendumist kiirele väärtusele ja kiire väärtuse saavutamisele, ennekõike rahalise väärtuse saavutamisele. Me näeme tungi jätkuvalt pehmetele rakenduserialadele, aga mitte loodusteaduste erialadele. Võib-olla on küsimus ka selles, et me ei ole oma õpetajatele ega õpilastele andnud piisavalt aega ega rakendanud piisavalt häid õpimeetodeid selleks, et inimene ei oleks koolis mitte võistleja, vaid koguja ja taipaja ning tunnetaks looduse ja maailma piire tunduvalt selgemini, et tal oleksid head õpetajad ja mentorid, kes teda juhendaksid ja annaksid õigel hetkel vastused õigetele küsimustele.
Aga üldiselt olen ka mina ülimalt optimistlik praegu selles suhtes, et teaduse ja innovatsioonivaldkonna jätkuv ja loodetavalt tulevikus veel külluslikum arendamine peab ükskord tagama selle, et toimub läbimurre ja me näeme oma majanduses sündimas seda, mida oleme näinud teiste riikide majandustes, kus innovatsiooni on piisavalt panustatud. Lõpetuseks rõhutan veel, et üks peamine fookus, millele peaksime seoses innovatsiooniga keskenduma, on just nimelt energeetika ja energiasääst. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Marek Strandberg! Palun kõnepulti kolleeg Mart Laari Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindajana!

Austatud juhataja! Austatud peaminister! Austatud Riigikogu! Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon on volitanud mind sõna võtma seoses olukorraga arendus‑ ja innovatsioonitegevuses. Alustuseks tahan tänada peaministrit põhjaliku ettekande eest. Läinud kevadel ametisse astunud valitsuskoalitsioon on tõsiselt asunud tegelema Eesti arendus‑ ja teadustegevusliku potentsiaali tõstmisega. Valitsuskoalitsioon on seadnud selle ala igati õigustatult oma prioriteediks ning on suutnud lubatust ka kinni hoida. Selle ala eest peamiselt vastutavate haridus‑ ja teadusministri ning majandus‑ ja kommunikatsiooniministri suutlikkust prioriteetide seadmisel tuleb igati positiivsena tunnustada. Hea oli kuulda ka peaministri kinnitust, et haridus‑ ja teadustegevuse finantseerimise osakaalu suurendamist võetakse tõsiselt ja sellesse ollakse valmis eelarveprotsessis panustama.
Samas tuleb ühineda ka peaministri ühe teise tõdemusega, nimelt, et Eestile esitatud väljakutsed on tõepoolest suured. Ütleme lühidalt: kui me ei suuda siin tõelist läbimurret saavutada ning üle minna teadusmahukale tootmisele, jääb Eesti areng kängu. Eesti majanduskasvu viimase 15 aasta jooksul kandnud konkurentsieelised on praeguseks kadunud. Kui me ei suuda uusi sisendeid majandusse anda, oleme tõsiste probleemide ees.
Nii ei vaja me tegelikult mitte ainult rohkem raha (kuigi me vajame ka seda), me vajame paljuski hoiakute ja mõtlemisviisi muutmist. Eeskätt ilmneb see olukorra realistlikus hindamises. Meil pole mõtet end jätkuvalt võrrelda nõrgemate riikidega Kesk‑ ja Ida-Euroopast, vaid me peame võrdlema ennast maailma ja Euroopa paremikuga, nende maadega, mille valmisolekut 21. sajandiks hinnatakse kõrgeks.
Üks näide on meil siit lähedalt võtta – põhjanaaber Soome. Tuleb tunnistada, et kui võrrelda meie teadus‑ ja innovatsioonialast suutlikkust põhjanaabritega, siis on pilt jätkuvalt kurb. Jättes kõrvale kõik muud näited, vaadakem kas või seda, kui palju patente antakse välja Soomes ning kui palju Eestis. Vahe on kahjuks mäekõrgune.
Astumaks tõsiselt edasi teadus‑ ja arendustegevuse alal, peab Eesti taas omandama oma otsuste tegemisel teataval määral samasugust vaimu nagu kümmekond aastat tagasi nende otsuste tegemisel, mis on andnud Eestile praeguse majandusarengu. Ei sündinud need otsused iseenesest, see sai võimalikuks tänu julgetele, uuenduslikele ja, mis seal salata, tihtipeale riskantsetele otsustele. Julgedes riskida, võeti endale vastutus ka vigade eest. Selline hoiak tõi kokkuvõttes aga edu.
Julgust olukorrale näkku vaadata vajab Eesti ka praegu. Me ei saa saavutatule puhkama jääda, vaid peame tõesti taas julgema algatada ühiskonnas arutelu vastuoluliste küsimuste üle, peama vedama seda arutelu, mitte kuuluma veetavate hulka. See, et see võib kaasa tuua kriitikat, erinevaid arvamusi, on enesestmõistetav.
Miks mitte näiteks tõsiselt arutada kas või kolme erinevalt poolt väljakäidud ettepanekut?
Eile esitas Eesti Informaatikanõukogu näiteks ettepaneku matemaatikaeksami kohustuslikuks riigieksamiks muutmise kohta. Mitme eksperdi arvates on just see üks samm, mis aitaks muuta olukorda nii, et rohkem noori asuks õppima reaalaineid ja me saaksime just sellel alal endale tugevama potentsiaali. Kindlasti ei ole see ettepanek üheselt populaarne. Kuid ma arvan, et meil peaks olema julgust seda väga tõsiselt arutada, sest midagi tuleb sellel alal ette võtta.
Teine ettepanek, mis on tulnud mitmete IT‑spetsialistide nõukogude ning algatusrühmade poolt, puudutab meie e‑Eesti või m‑Eesti ehk mobiil‑Eesti projektide koondamist uue nimetuse alla, asendades nii e-Eesti kui ka m-Eesti projektid projektiga "Integreeritud Eesti". See eeldab aga omakorda otsustavust koondada selliste otsuste langetamine ühe katuse alla, ühte kohta, vältides sellega dubleerimist ja ületegemist.
Kolmandaks tuleks tõsiselt arutada ettepanekut luua riiklike struktuuride toel, näiteks EAS‑i või arengufondi kaudu omaette arenduskeskus, mis aitaks kaasa Eestis väljatöötatud ja kasutatavate IT‑lahenduste ekspordile. Eesti peab aru saama, et ainult teaduslikke saavutusi reaalsuses rakendades ning maailmaga suheldes suudame oma konnatiigist välja murda ning tõesti edu saavutada. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Mart Laar! Palun, kolleeg Peeter Kreitzberg Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana!

Lugupeetud esimees! Austatud peaminister! Kolleegid! Peaministri ettekanne oli tõesti ülimalt põhjalik. Minu meelest oli seal üks väga põhimõtteline seisukoht, mis käsitleb probleemi, mis on ikkagi väikesele riigile kohane teadus. Ma tahan väita seda, et kui suured riigid võivad arendada peaaegu kõiki teadusvaldkondi, siis väikesed riigid saavad ilmselt arendada enamjagu teadusvaldkondi, ütleme, doktoriõppe tasemel, aga süvauuringute tasemel on asi enam kui küsitav. Seega oleme tõesti väga tõsise probleemi ees.
Ma arvan ka, et me oleme ehk liialt prioriteedi andnud baasuuringutele ning tagaplaanile jätnud rakendus‑ ja arendustegevuse. Ma ise arvan ka, et Eesti teaduse läbimurre tahab struktuurimuudatusi, mis algavad peale turust, mis algavad peale majandusettevõtetest, kus tuleb oluliselt suurendada arendustegevusele eraldatavaid summasid ja rakendusuuringuid.
Samas tahan öelda, et me peaksime natuke lahti saama teaduse kvaliteedi käsitlemisest. CC‑artiklid on väga tore asi, väga tore on kindlasti uurida vee sulamist Teravmägedes ja vahetada informatsiooni teiste maade teadlastega. Samal ajal aga jätame uurimata oma haridusprobleemid, ei suuda teha korralikku õppekava. Lõpuks võime teha ka matemaatika riigieksami, aga kui me ei suuda korralikku õppekava teha, siis on sellest eksamist väga vähe kasu. On terve hulk asju, mida meie eest mitte keegi ei uuri. Ma liigitaksin sinna alla ka põlevkivikeemia, kus me oleme potentsiaalselt ühed vähesed suured tegijad. Me peaksime oma teadust natuke tasakaalustama. Maailma dimensioon ja tippteaduse dimensioon on meil minu meelest päris hästi esindatud, aga omaenda asjade uurimine on siiski suhteliselt viletsamal järjel.
Selle tõttu ma arvan, et see ettekanne, mis vähemalt peaministri tasandil esimest korda pööras nagu selle loogika ümber, on väikesele riigile väga kohane. Ma usun, et Eesti teadus peab liikuma parema tasakaalu suunas. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Peeter Kreitzberg! Palun, kolleeg Aadu Must Keskerakonna fraktsiooni esindajana!

Austatud esimees! Lugupeetud peaminister! Head kolleegid! Kõigepealt tahan oma fraktsioonikaaslaste nimel tänada peaministrit väga põhjaliku ja huvitava ettekande eest! Kui me enne panime kirja neid kriitikapunkte, millest praeguse teadusekorralduse puhul rääkida, siis peab ütlema, et ka härra peaminister jagas neidsamu muresid. Seetõttu ei ole mul mõtet hakata puldist neid asju kordama.
Tahan öelda seda, et meil on üsna sageli juhtunud, et teadusest räägitakse teatud eufooriaga. Oleme näinud ka noore margikoguja efekti, kus tegelane, kellel on sada marki, avastab, et viis sai juurde, protsent on juba väga kõrge ja varsti ollakse 40 000‑lisel kogul järel. Teinekord on räägitud meil Eesti teadusest kui Tallinna ja Tartu või Türi ja Pärnu konkurentsist. Aga veel kord ütlen tunnustavalt, et ettekandes oli tõepoolest juttu sellest, et Eesti küsimus ei ole mitte küsimus Tallinna–Tartu teljest, vaid küsimus sellest, kuidas Eesti püsib Euroopa teaduskaardil.
Ometi tahan rõhutada: tänapäeva teaduses on tempod niivõrd kiired, et selleks, et isegi paigal püsida, tuleb väga kiiresti joosta. See tähendab, et optimismiks põhjust ilmselt ei ole, murekohti on palju ja eriti murelik tuleb olla selle teema puhul, mida ka ettekandes nimetati, see on inimfaktor, inimese roll meie teaduse süsteemis. Väga paljus on teaduse järjepidevus üles ehitatud mitte finantseerimisele, mitte oskuslikule teaduspoliitikale, vaid praeguste teadlaste kohati üleekspluateeritud entusiasmile. Me räägime doktorite arvust. Väidan, et suur osa doktoritest valmistatakse ette, vaatamata sellele, et selleks napib vahendeid. Imetlen neid teadlasi-õppejõude, kes sellele vaatamata entusiasmist, kas või kõiki norme ja plaane ületades, siiski doktoriõppesse oma panuse annavad ja annavad suurema panuse, kui neilt on nõutud. Just inimlik pool on see, kus lähiaastatel võib olla kõige suuremaid probleeme, sest minu doktorant, kes on minust tükk maad targem, lihtsalt ütleb, et ta läheb mujale. Ta läheb sinna, kus ühiskond näib teda enam hindavat. See ongi probleem.
Teadus‑ ja arendustegevus on tõepoolest riigi üks kõige strateegilisemaid eesmärke. Usun, et siin on suur väärtus selles, kui koalitsioon ja opositsioon saavad teadus‑ ja arendustegevusse ning selle järjepidevusse anda oma maksimaalse panuse. Veel kord aitäh!

Suur tänu, kolleeg Aadu Must! Nüüd palun ma veel kord kõnetooli härra peaministri!

Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu! Eesti teadus‑ ja arendustegevuse poliitika on olnud järjepidev, see on olnud järjepidev läbi mitme Riigikogu koosseisu, see on olnud järjepidev läbi mitme valitsuskoalitsiooni.
Me teame, et Lissaboni eesmärgid on väga ambitsioonikad. Samas peame kahjuks möönma, et eesmärkide saavutamine ei ole meil sugugi käeulatuses. Kui 2000. aastal kulutati 27‑s Euroopa Liidu liikmesriigis 1,86% SKT‑st teadus‑ ja arendustegevuseks, siis 2006. aastal vähenes see protsent 1,84%‑ni. Olukord ei ole parem ka siis, kui vaadata 15 Euroopa Liidu liikmesriiki: oli 1,92, praegu on 1,91, aga meie ambitsioonikas eesmärk on 3%.
Kõik teavad, et kui porgandiseemet mulda ei pane, siis ei ole mitte mingit põhjust peenart vahtida ja oodata, et porgand seal ükskord kasvama hakkaks. Teadus‑ ja arendustegevuses ei ole mitte mingisugust põhjust oodata edu, kui seda piisavalt ei finantseerita. Mul on hea meel, et me saame praegu rääkida Eesti oludes väga suurtest kasvuprotsentidest. Me saame praegu öelda, et aastal 2000 oli meil 0,61% SKT‑st teadus‑ ja arendustegevuse kulutusi, praegu 1,14%. Aastal 2000 oli riigieelarvelisi vahendeid teadus‑ ja arendustegevuseks 373 miljonit krooni, järgmisel aastal on kaks miljardit. Me räägime järgmise aasta kasvust, mis on 45%, möödunudaastane kasv oli 45%. Mul on teile väga suur palve: ärge muutuge kärsituks! Need investeeringud peavad kasvama ka tulevikus. Teadus‑ ja arendustegevuses ei tule viljad nii kiiresti, nagu porgandiseemnest tärkab porgand. Neid vilju ei saa nautida mitte Riigikogu järgmise koosseisu liikmed, vaid suure tõenäosusega Riigikogu ülejärgmise koosseisu liikmed. Kui meie jätame selle seemne praegu mulda panemata, siis neid vilju ei tulegi.
Aitäh, et te olete järjepidevust hoidnud! Ja tungiv palve: hoidke teadus‑ ja arendustegevuse poliitika järjepidevust ka tulevikus! Aitäh!

Suur tänu, härra peaminister, selle tugeva toetuse eest! Seda räägin ma nüüd kui akadeemik. Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised ja selle punkti käsitlemise.

Lugupeetud kolleegid! Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Presidendi esitatud Riigikogu otsuse "Allar Jõksi õiguskantsleri ametisse nimetamine" eelnõu 171. Kõigepealt ma tutvustan teile, kuidas selle otsuse menetlemine toimub. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 17 esitab kõigepealt juhtivkomisjoni esindaja ettekande, mis võib kesta 20 minutit. Siis on võimalik igaühel ettekandjale üks küsimus esitada. Läbirääkimistel võivad osaleda ainult fraktsioonide volitatud esindajad. Lõpphääletus toimub täna salajaselt. Nüüd palun kõnepulti põhiseaduskomisjoni esimehe kolleeg Väino Linde!

Auväärt Riigikogu istungi juhataja! Auväärt kolleegid Riigikogu liikmed! Head külalised! Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele on Vabariigi President teinud Riigikogule ettepaneku õiguskantsleri ametisse nimetamiseks: 7. detsembril k.a esitas president Riigikogule otsuse "Allar Jõksi õiguskantsleri ametisse nimetamine" eelnõu. Samal päeval, see on siis 7. detsembril, jõudis see eelnõu ka parlamenti. Esmaspäeval, 10. detsembril kinnitas Riigikogu põhiseaduskomisjon kui selle otsuse eelnõu juhtivkomisjon oma nädala päevakorra kava, millest tulenevalt toimus eelnõu 171 esimese lugemise arutelu põhiseaduskomisjonis 13. detsembril.
Peale põhiseaduskomisjoni liikmete (kolleeg Mart Nutti asendas kolleeg Margus Tsahkna) olid arutelule kutsutud komisjonis esindamata fraktsioonide esindajad: roheliste esindajana kolleeg Aleksei Lotman ja kolleeg Karel Rüütli, Rahvaliidu fraktsiooni esimees. Tegime seda sellepärast, et kõik Riigikogu fraktsioonid saaksid vahetut infot, kuidas seda eelnõu põhiseaduskomisjonis arutati. Istungile olime kutsunud ka õiguskantsleri kandidaadi Allar Jõksi ja meie riigipea esindaja, Vabariigi Presidendi õigusnõuniku Aaro Mõttuse.
Põhiseaduskomisjon võttis oma istungil ülesandeks viia see eelnõu tasemele, et Riigikogu täiskogu saaks selle eelnõu üle salajase hääletuse teel otsuse langetada.
Nüüd annan ülevaate komisjonis räägitust ja teen seda veidi pikemalt, kui Riigikogus tavapäraselt eelnõude menetlemisel kombeks on. Seda põhjusel, et vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele ei ole võimalikul ametisse määrataval kandidaadil õigust siin Riigikogu puldis teie ees, austatud kolleegid, esineda.
Mida siis komisjon tegi? Esmalt selgitas riigipea õigusnõunik Aaro Mõttus komisjoni istungil kaalutlusi, millest ajendatuna riigipea oli parlamendile oma ettepaneku teinud. Ta märkis, et Allar Jõksi praegused volitused õiguskantslerina lõpevad 6. märtsil 2008. aastal. Presidendi hinnang Allar Jõksi tegevusele tema praegusel ametiajal oli igati positiivne: ta on oma ülesandeid täitnud sõltumatult, erapooletult. Positiivsena tõi presidendi esindaja esile ka seda suunda, et õiguskantsler on algatanud mitmeid diskussioone riigielu oluliste valdkondade üle. Samuti on president seisukohal, et Allar Jõks on üles ehitanud ombudsmani institutsiooni ja et Õiguskantsleri Kantselei meeskond on tugev.
Kolleegid esitasid küsimusi. Oli küsimus etteheidete kohta, et Allar Jõks on oma ametis talle määratud võimupiire ületanud. Kolleeg Rumm küsis, kas president on neid etteheiteid arutanud. Vastus oli, et kõnealuse eelnõu esitamine kõneleb ise enda eest. Kolleeg Evelyn Sepp tahtis teada, kui siduv peaks olema erakondade ja presidendi vastastikustes konsultatsioonides väljakäidu. Vastus oli, et käesoleva eelnõu tehiolud sündisid pärast konsulteerimist kõigi parlamendi erakondadega. Üks kolleeg tahtis teada nende konsultatsioonide sisu, kuid presidendi esindaja viitas sellekohasele heale tavale ja neid ei avanud.
Taheti teada, kas Vabariigi Presidendi ettepanekule peaks Riigikogu saalis täna järgnema automaatne hääletus või peaks Riigikogu selles küsimuses ka debati pidama. Presidendi õigusnõuniku vastus oli: arutelu selle üle, kas Vabariigi Presidendi esitatud kandidaat sobib oma ametisse või mitte, ei ole mitte Riigikogu õigus, vaid Riigikogu kohustus. Vastuseks kolleeg Evelyn Sepa küsimesele lisas õigusnõunik veel, et Riigikogus toimuv arutelu presidendi esitatud kandidaadi üle on igal juhul demokraatlik protseduur.
Edasi andsime tutvustusvoorus sõna õiguskantsleri kandidaadile Allar Jõksile. Esmalt tõi ta välja kaks olulist märksõna, need olid koostöö ja kompetents. Ta kinnitas, et tema arust on võimalik parandada õiguskantsleri ja tema ametkonna koostööd nii Riigikogu, valitsuse kui ka mittetulundusühingutega. Ta pidas vajalikuks tulevikus pidada rohkem õiguskantsleri ja Riigikogu komisjonide ühisistungeid. Nende ühisistungite teemadest võiks kooruda see oluline, mida õiguskantsleri ametkond saaks oma edaspidises töös arvesse võtta ja sellest juhinduda. Koostöö peaks üldse konkreetsemaks muutuma. Seda põhjusel, et Allar Jõksi arvates eelnõusid, mille kohta nende ametkonnal tuleks arvamust avaldada, on märksa vähemaks jäänud.
Seda me pidasime kõik positiivseks, et normitehnilisest küljest on nii Riigikogu kui Vabariigi Valitsuse eelnõud võrreldes seitsme aasta taguse ajaga igal juhul paremaks läinud. Näiteks tänavu on Õiguskantsleri Kantselei jõudnud Riigikogu komisjonidele 34 arvamust anda.
Veel pidas Allar Jõks oluliseks oma töös koostööd ümarlaua ja õiguskantsleri konverentside tasemel. Samas ta märkis, et praegu napib tema ametkonnas võib-olla kompetentsi nende spetsialistide osas, kes teaksid hästi olmemajandusõiguse küsimusi. Näiteks tõi ta prügi- ja veemajanduse. Samuti tekib tema arvates inimestel kindlasti tulevikus probleeme Internetiga seonduvalt ja selleski osas oleks vaja ilmselt tema ametkonda tugevdada vastava ala heade spetsialistidega. Kolleeg Lotmani küsimusele vastates aga märkis õiguskantsleri kandidaat, et samas ei pea ta praegu vajalikuks Õiguskantsleri Kantselei töötajate arvu suurendada.
Küsimustele vastates märkis Allar Jõks ka seda, et õiguskantsleri amet ei ole loomulikult mitte kerge. Teemad, millega ta tegelema peab, on väga tundlikud. Näiteks õiguse ja poliitika vaheline piir on filosoofilises mõttes tema arvates õhkõrn, selle tõmbamine on väga raske. Lõpliku hinnangu selles küsimuses, kus piir poliitika ja õiguse vahel jookseb, annab kohus.
Kohalikest omavalitsustest rääkides vastas Allar Jõks meie kolleegi Rüütli küsimusele ja märkis, et just nimelt sotsiaalsete õiguste tagamisel on kohalikel omavalitsustel ka tulevikus veel väga palju ära teha.
Edasi läks komisjon juba otsustuslike küsimuste juurde. Kolleegid vahetasid arvamust, kuidas selle eelnõu puhul edasi talitada. Igor Gräzin pooldas igati õiguskantsleri kandidaadi Allar Jõksi kandideerimist ja palus komisjonil otsustada, kas panna eelnõu Riigikogu täiskogus hääletusele või mitte. Urmas Reinsalu arvas, et lisaks peaks põhiseaduskomisjon kujundama ka sisulise seisukoha selle eelnõu suhtes. Talle väideti vastu, et sel juhul muutuks põhiseaduskomisjoni liikmete osas seadusega selles küsimuses Riigikogu saalis ettenähtud salajane hääletus ju hoopis avalikuks hääletuseks. Selle seisukoha tõi välja kolleeg Gräzin.
Vilja Savisaar, Igor Gräzin, Urmas Reinsalu, Hannes Rumm ja Karel Rüütli avaldasid samuti arvamust, kuidas ja millal see eelnõu Riigikogu ette saata. Kolleegid märkisid, et kahtlemata on tegemist õiguskantsleri kandidaadiga, keda kõik Riigikogu liikmed teavad ja tunnevad. Seitse aastat Allar Jõksi senist tegevust õiguskantslerina annab kindlasti alust seda väita. Samas teatasid mitme fraktsiooni esindajad komisjonis, et nad sooviksid siiski kandidaadiga veel kohtuda. Märgiti ka seda, et kõik parlamendi erakonnad on selles küsimuses kohtunud riigipeaga ja esitanud talle oma seisukoha õiguskantsleri kandidaadi nimetamise osas.
Lõpuks tehti ettepanek esitada see eelnõu Riigikokku täna, s.o 18. detsembril. Avaldati arvamust, et see on sobilik kuupäev, samas kõlas ka väiteid, et tegemist võib olla liigse kiirustamisega.
Ja nagu komisjonis ikka, saime lõplikud otsused vastu võtta hääletades. Häältevahekorraga poolt 6, vastu 3, erapooletuid 0 toetati ettepanekut, et Riigikogu arutaks seda otsuse eelnõu just nimelt täna, s.o 18. detsembril. Häältega poolt 3, vastu 6, erapooletuid 0 ei toetatud ettepanekut, et põhiseaduskomisjon peaks võtma ka sisulise seisukoha lõpphääletuseks. Lõpuks otsustas komisjon häältevahekorraga poolt 6, vastu 3, erapooletuid 0 teha teile, kolleegid, ettepanek panna eelnõu 171 esimesel lugemisel täna lõpphääletusele. Ma tänan!

Suur tänu, kolleeg Väino Linde! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Mark Soosaar!

Hea kolleeg Väino Linde! Eesti avalikkus on probleemiga hästi kursis. Ma isiklikult lootsin, et saan põhiseaduskomisjoni istungi aruandest teada, mis on need peamised süüdistused või argumendid, miks Allar Jõks ei võiks jätkata või ei tohiks jätkata õiguskantslerina. Teie ettekandest ma neid põhjuseid ei kuulnud. Kas te ei võiks sealt ridade vahelt siiski meile välja lugeda, mida selle kohta arvati? Mispärast ei peaks õiguskantsler sellel ametikohal jätkama?

Head kolleegid! Selle otsuse eelnõu puhul peab iga Riigikogu liige kujundama oma sisemise veendumuse ja väljendama seda salajasel hääletusel. Nagu ma ütlesin, põhiseaduskomisjon leppis kokku, et komisjon oma veendumust avaliku hääletuse kaudu kujundama ei hakka. Mis puutub sellesse, kuidas üks või teine Riigikogu liige hääletab, siis nagu ma ütlesin, on see tema enda sisemise otsustuse küsimus. Muidugi sõltub see kindlasti ka fraktsioonist, kuhu üks või teine Riigikogu liige kuulub. Meie ülesanne oli esitada eelnõu sellisel kujul siia saali, et seda oleks võimalik edasi menetleda.

Palun, kolleeg Hannes Rumm!

Hea ettekandja! Mul on erakordselt kahju, et Allar Jõks ise ei saa täna siin saalis esineda ja oma senist tööd Riigikogu liikmetele tutvustada. Seetõttu ma küsin teie käest ühte olulist asja, mis jäi teie ettekandes märkimata. Nimelt on tänagi ajakirjanduses võimendatud väidet, et Allar Jõks on selles ametis juba seitse aastat olnud ja aitab küll. Ma küsisin põhiseaduskomisjoni istungil Allar Jõksi käest, kas tal jätkub motivatsiooni jätkata selles ametis ka järgmised seitse aastat. Olge palun hea, öelge kolleegidele, mida Allar Jõks sellele küsimusele vastas.

Minagi olen seda meelt, et ka Vabariigi President ei saa kedagi vastu tema tahtmist esitada ühe või teise olulise riigiameti kandjaks. Õiguskantsleri kandidaat Allar Jõks on juba varem andnud oma jah-sõna sellesse ametisse edasi kandideerimiseks. Ma arvan, et see on meile kõigile teada.

Palun, kolleeg Igor Gräzin!

Küsin seoses hea sõbra Mark Soosaare küsimusega. Täpsusta, palun, kuna sa nimetasid ka minu nime: kas põhiseaduskomisjonis oli üldse küsimus kellegi süüdistamises, mahavõtmises või midagi taolist, millest Mark Soosaar siin kohapeal räägib. Minule jäi niisugune mulje, et sotsialistid olid ainsad, kes kahtlesid Jõksi kandidatuuris. Aga minu arvates just nimelt Reformierakond oli seisukohal, et Jõks on väga hea kandideerima. Või mäletan ma valesti?

Sa ei mäleta valesti. Mina mäletan samuti ja see peaks põhiseaduskomisjoni istungi protokollis ka märgitud olema, et komisjonis kõlas väide, mida ka ükski komisjoni liige ümber ei lükanud. Nimelt väide, et kindlasti on Allar Jõks õiguskantslerina teinud oma tööd hästi ja sisemise veendumuse kohaselt. Millised kaalukeeled siin mängus on – mitu protsenti tema tööst on õiguskantsleri töö olnud ja mitu protsenti ombudsmani töö ja kuidas see eemalt on paistnud –, selle kohta, head kolleegid, põhiseaduskomisjon oma otsust ei langetanud.

Palun, kolleeg Raivo Järvi!

Suur tänu! Minu küsimus ei ole ajendatud mitte antagonismist Allar Jõksi isiku vastu. Ma tahan küsida, kas teil oli komisjonis juttu ka maailmapraktikast. Kas lääne demokraatiatele on tüüpiline, et üks isik on ühel positsioonil 14 aastat järjest? Kerkis see kuidagi esile?

Sellist aastate liitmist põhiseaduskomisjon ei arutanud. Täna aga, kui otsus läheb lõpphääletusele, saavad kõik kolleegid sedagi aspekti arvestada, kui mitu aastat on üks või teine kandidaat oma ametis jätkuvalt olnud ja kui kohane see demokraatlikule riigile on. Minu arvates aga ei kujuta see endast demokraatiale mingit ohtu, et inimene on kaks tähtaega ametis, kui seda seadus lubab. Ja seda meil seadus lubab.

Palun, kolleeg Sven Mikser!

Aitäh! Üks kolleeg siin avaldas arvamust, et ainult sotsialistid on avaldanud kahtlust õiguskantsler Jõksi sobivuses oma ametikohale. Mina aga olen ajakirjandusest lugenud, et ka endised kommunistid on Jõksi sobivuse suhtes üsna kriitilised olnud. Aga minu küsimus. Te sõnasite oma ettekandes, et presidendi esindaja komisjonis ütles, et Riigikogu peaks olema kohustatud analüüsima Jõksi sobivust. Samas, komisjonis te ainult esitasite õiguskantslerile küsimusi, nagu ma teie ettekandest kuulsin, jättes komisjoni seisukoha määratlemata. Praegu Riigikogus Allar Jõks ei saa esineda, teie siin tutvustate n-ö komisjonis kõneldut. Kas selline formaat teie ja komisjoni arvates võimaldab Riigikogul sisuliselt analüüsida õiguskantsleri kandidaadi sobivust oma ametikohale?

Hea küsimus! Aga tuletan siiski meelde, et me ei ole selle otsuse eelnõuga praeguseks hetkeks veel lõpule jõudnud, selle menetlemine Riigikogu saalis kestab. Seega otsuse küsimuses tulevad siin ka läbirääkimised ja see on koht, kus kõik Riigikogus esindatud fraktsioonid, kui nad seda õigeks ja vajalikuks peavad, saavad öelda oma seisukoha, esitades vajaduse korral poolt- ja vastuargumente täna käsitletavale eelnõule.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Väino Linde! Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Eiki Nestor Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana!

Hea juhataja! Austatud Riigikogu! Nii tähtsas küsimuses ei maksa olla nii tagasihoidlik. Loomulikult on meie ees täna keeruline küsimus. Lugedes põhiseadust, saame me teada, et me langetame otsust sõltumatu ametiisiku kohta, kes teostab järelevalvet Riigikogu, valitsuse ja kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide üle. Teisisõnu peab Riigikogu langetama enda jaoks keeruka otsuse, kinnitades järelevalvaja järgmiseks seitsmeks aastaks.
Põhiseadus eeldab, et õiguskantsler on seda tööd tehes sõltumatu. Ja see on minu meelest selle valiku langetamisel esimene ja põhiline sammas, mille alusel otsus teha. Me ei saa ega tohi lähtuda poliitilistest jõujoontest või näiteks valimistulemustest. On paratamatu, et kui õiguskantsler oma tööd korralikult teeb, on ta eelkõige järelevalvaja parlamendi enamuse ja mitte vähemuse üle.
Allar Jõks andis sellele tööle viimase seitsme aasta jooksul natuke teistsuguse sisu. Võib-olla tõesti ka seetõttu, et tema eelkäijal oli rohkem vaeva seadustekstidega ja nüüd on need läinud paremaks, on selliseid paragrahvist lähtuvaid probleeme vähem. Nüüd on kujunenud minu meelest täiesti selgelt välja ka õiguskantsler kui institutsioon valijate jaoks. Ja valijate silmis ei olegi ta paragrahvide lugeja, vaid teinekord nende riivatud õigustunde või siis, vabandage mind otsekohesuse pärast, parteide poolt solvatud meele rahustaja ja toetaja.
Ma arvan, et kellelgi peab olema õigus nelja aasta jooksul valimistevahelistel ajal parlamenti korrale kutsuda. Kui see õigus jääb ühiskonnas ainult valijatele, siis ma usun, et me võime jõuda olukorrani, kus lihtsalt parlamendid enam neli aastat koos ei istu. Ehk teisisõnu: kui me ei leia sõltumatut ametiisikut, kes oleks võimeline parlamenti korrale kutsuma, siis kutsuvad valijad ise.
Eeldasin ausalt öeldes presidendi selle ettepaneku üle natukene sisulisemat ja teistsugust debatti. Lootsin debatti ka selle üle, millist õiguskantslerit me vajame. Näiteks: kuivõrd on õiguskantsler seaduste täitmise üle järelevalvaja ombudsman? Vähemalt tema kandidatuuri mittepooldajatel oleks olnud võimalus selle väite või väitluse taha varjuda. Seda ei tehtud ja sisuliselt ei ole jätkunud julgust välja öelda, et Allar Jõksi puhul segabki üht või teist poliitikut just see, mida põhiseadus temalt eeldab: sõltumatus.
Pretensioonid, mis on välja öeldud, on kohati olnud kas otsitud või isegi naeruväärsed. Näiteks ei meeldi mõnele, kuidas õiguskantsler pressiteateid teeb. Et need uudised jõuavad avalikkuseni kuidagi liiga vara. Vabandage, siin on esindatud kuus erakonda, kes kõik toodavad uudiseid liiga vara. Ja nagu ma täna hommikul oma üllatuseks kuulsin, on pretensioonid läinud sinnamaani välja, nagu poleks õiguskantsler seitsme aasta jooksul õieti midagi teinud. Ma lihtsalt ütlen, et selline väide ei vääri isegi vastamist.
Lühidalt: Allar Jõks on teinud seitse aastat õiguskantsleri tööd nii, nagu põhiseadus seda temalt nõuab. Peale selle on Allar Jõks teinud seitse aastat seda tööd nii, nagu ta seda sellele ametipostile asudes lubas. Ta on nõus sama sõltumatuse ja hoolsusega seda tööd edasi tegema. Väga hea! Sotsiaaldemokraadid toetavad president Ilvese ettepanekut nimetada Allar Jõks õiguskantsleriks veel seitsmeks aastaks.

Suur tänu, kolleeg Eiki Nestor! Palun, kolleeg Marek Strandberg Eestimaa Roheliste fraktsiooni esindajana.

Head kolleegid! Kui me soovime olla tolerantsed loodusliku mitmekesisuse suhtes, mida me oleme korduvalt deklareerinud – see on ka meie bioloogilise eksistentsi ainuke ja võimalik tee, siis paraku ei saa me läbi ilma kultuurilise, majandusliku ja mis tahes muu mitmekesisuseta, sh ka poliitilise mitmekesisuseta.
Mis puutub sellesse, mida Allar Jõks oma senise töö jooksul näidanud on, pidades seda n-ö kahetist põhiseaduse järelevalvaja ja ombudsmani ametit, siis on juhtunud see, mida Eiki Nestor juba ütles. Küsimus ongi selles, kas me soovime näha õiguskantslerina inimest, kes on ... kuidas nüüd öeldagi ... seaduste põhiseaduslik mehaanik ja insener või ka valijate, rahva teejuht Eesti erakondlikus galaktikas, mis on muutunud küllaltki keeruliseks ja vahel tundub, et mõneski vallas ülepolitiseerituks.
Eestimaa roheliste arvates on Jõks küllaltki selgelt olnud isik, kes on oma tegevusega ja täites õiguskantsleri institutsiooni rolli taganud Eestis poliitilise mitmekesisuse, on toetanud seda mitmel moel. See ei tähenda seda, et Eestis pole teisi inimesi, kes sedasama suudaksid. Meie seaduste järgi aga on isik, kes peaks olema veendunud õiguskantsleri isikus ja tema ka Riigikogule esitama, president. Ja meil ei ole praegu mingit põhjust arvata, et presidendil pole olnud võimalust otsida ja leida võimalikke kandidaate ja neid kaaluda.
Oludes, kus kandideerival isikul ei ole võimalik Riigikogu ees esineda, on tema eest ära tehtud pigem tema tegevust pisendav tutvustamiskampaania meedias ja, nagu ma aru saan, ka põhiseaduskomisjonis. Tegelikult tuleb meil täna langetada valik meile hästi teadaoleva ja tegelikult väga selgelt meie poliitilise mitmekesisuse eest seisva isiku vahel ja kellegi vahel, keda me ei tea.
Kutsun häid Riigikogu liikmeid üles lähtuma täna, kui me ei tea, mis meid võib ees oodata, elementaarsest ettevaatuspõhimõttest ja tegema valiku oma südametunnistuse järgi, aga ka lähtudes soovist, et Eesti poliitiline mitmekesisus ja rahva huvide tagatus oleks garanteeritud. Minu arvates on praegu tegu palju üldisema tendentsiga. Ja nimelt millisega? Me teame, et üks kahest erakonnast, kes on avalikult kritiseerinud Allar Jõksi õiguskantsleriks valimist, on küllalt selgelt ka oma varasemas tegevuses deklareerinud vajadust vähendada Eesti poliitilist mitmekesisust. See erakond on välja öelnud arvamusi, et Eestis ei peaks olema nii palju parteisid.
Meie oleme seisukohal, et mida kirevam on Eesti poliitikamaastik, mida enam on Eestis toetatud kodanikuühiskonna erinevad üksused vabaühenduste näol, seda tugevam on Eesti ühiskond. Nii et täna teeb Riigikogu mõnes mõttes valiku ühetaolise poliitilise kultuuri ning kireva ja mitmekesise poliitilise kultuuri vahel. Vähemalt mingis osas. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Marek Strandberg! Palun, kolleeg Jaanus Marrandi Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esindajana! Kaheksa minutit.

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Tänane hääletus siin Riigikogus õiguskantsler Allar Jõksi teiseks perioodiks ametisse nimetamiseks on paljuski sümptomaatiline hääletus, mille põhjal saab iga soovija teateid tegelikkusest Eesti demokraatia kohta. Siin põrkuvad meie arvates arusaamad erakondade rollist demokraatlikus ühiskonnas. Kas erakonnad on lihtsalt võimumasinad, mille tegevuse eesmärk on vaid omada võimu ja teostada seda iga hinna eest, luues endale võimalikult mugavad tingimused, või on erakonnad demokraatlikud kodanikuühendused, mille eesmärk on eelkõige Eesti elu edendada, ja võim ise ei ole omaette eesmärk, vaid lihtsalt vahend?
Muidugi on esimesel juhtumil olulisem lihtsalt häälte hulk, põhiseaduse mõte ja säte aga teisejärgulisem, laialdasema tõlgendamise küsimus. Teisel juhul on aga otse loomulik nii põhiseaduse mõtte kui ka sätte sisuline arvestamine, mis tegelikkuses tähendabki pidevat, aga igati normaalset pinget eri institutsioonide vahel.
Põhiseaduse kohaselt õiguskantsleri institutsioon selleks ongi, et ta tasakaalustaks erakondi nende täidesaatva ja seadusandliku võimu teostamisel. Meie, erakondade esindajad Riigikogus, võiksime seda ise tahta, et õiguskantsleril oleks alati käepärast mõned orad, millega suskides aeg-ajalt põhiseadust või ka muid elu tõsiasju meelde tuletada ja diskussiooni tekitada. Jah, see on teinekord ebamugav, aga toimivat demokraatiat justkui teistmoodi ka ei ole. Igal institutsioonil on oma roll ja nende koosmõjus demokraatia toimibki.
Tunnistagem, et Allar Jõksil on tema ülesande täitmine päris hästi välja tulnud ja nii mõnelgi korral on tal puhkenud diskussioonides õigus olnud. Tuletan meelde mõne aasta tagust vaidlust kohalike volikogude valimise seaduse üle. Pikas vaidlusesaagas mitteerakondlike valimisliitude lubamise üle kohalikel valimistel jäi Riigikohtus võitjaks õiguskantsler, kaotajateks ennekõike aga kõige tulisemalt ainult erakondlike nimekirjade eest võidelnud Reformierakond ja Keskerakond. See polnud valimiste eel nende erakondade mainet tõstev lahendus ja küllap siis praeguse õiguskantsleri pea kohale esimesed vihakobarad kogunesidki.
Kui klassik John Steinbecki abil jätkata, siis esimeste vihakobarate juurest jõuti tõsise tusameele talveni kahe erakonna ja Allar Jõksi suhetes ilmselt siis, kui käidi välja ettepanek erakondade rahastamise kontrolli tõhustada. On eriti sümptomaatiline, et kaks nimetatud erakonda on annetajatelt kõige rohkem raha saanud ja on olnud samal ajal Allar Jõksi tõstatatud rahastamise kontrolli kõige suuremad kriitikud. Ei tea, miks ometi?
Niisiis, meie hinnangul on Allar Jõks teinud oma tööd õiguskantslerina hästi. Ta on suutnud algatada Eestis olulisi diskussioone ega ole olnud mingil juhul mõne erakonna ega ka üleüldse mugavusõiguskantsler. Sellisena on tema tegevus olnud põhiseaduse sättega väga hästi kooskõlas.
Nüüd mõni sõna ka põhiseaduse mõttest seoses tänase õiguskantsleri ametisse nimetamise hääletusega. Kui põhiseaduses ikka on kirjas, et õiguskantsleri kandidaadi esitab Vabariigi President, siis oleks äärmiselt loomulik ja mõistlik, et jäädaksegi selle ühe kandidaadi juurde ja erakonnad ei hakka tegema presidendi tööd, esitades tema kandidaadi kõrvale omi valikuid. Nii pole ometi mõeldud. Peaks olema väga lihtne aru saada, et esitatakse kandidaat, arutatakse õiguskantsleri kandidaadi tegevust ja korraldatakse üks demokraatlik parlamentaarne debatt.
Praegune olukord on naeruväärsevõitu. Allar Jõksi kandidatuuri on president esitanud, teda toetab vägagi suur osa avalikkusest ja eri organisatsioonidest, samuti neli Riigikogu erakonda. Aga mingil põhjusel on kaks erakonda teatanud, et neil on teine kandidaat, keda president pole esitanud ja ei tea, kas teda tegelikult ongi põhjust kunagi esitada. Kas tõesti soovitakse põhiseaduse mõtet moonutades muuta Vabariigi Presidendi institutsioon lihtsalt mõne erakonna kummitempliks? Just Vabariigi President võttis oma esinemistes kummitempli mõiste kasutusele, iseloomustades täidesaatva ja seadusandliku võimu suhet. Kes oleks võinud arvata, et üsna pea avaldatakse talle endale samalaadset jõulist survet.
Head kolleegid! Teen teile südamest tuleva ettepaneku, et jäägem selles küsimuses oma liistude juurde ja las ka president teeb oma tööd. Ärgem väänakem põhiseadust ühe olulise põhiseadusliku institutsiooni, õiguskantsleri ametisse nimetamisel!
Head kolleegid! Teen Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni nimel ettepaneku mitte jätta meie erakondadest ja demokraatiast nii kehva muljet! Toetame Allar Jõksi jätkamist õiguskantslerina, sest ta on oma esimesel ametiajal ennast väga hästi tõestanud ja tema väljavahetamiseks pole mingit põhjust! Tänan!

Aitäh, kolleeg Jaanus Marrandi! Palun, kolleeg Hanno Pevkur Reformierakonna fraktsiooni esindajana! Kaheksa minutit.

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid ja austatud külalised! Reformierakonna fraktsioon on pidanud tulevase õiguskantsleri küsimust nii oluliseks, et oleme sellega tegelnud mitu kuud ja väga põhjalikult. Oleme kohtunud Allar Jõksiga ning vaaginud tema positiivseid ja negatiivseid omadusi. Oleme neid kainelt analüüsinud, mitte hüüdnud hüsteerilisi poliitilisi hüüdlauseid stiilis "Vladimir peab jätkama, sest ilma Vladimirita hukkub riik ja ühiskond!". Just nagu hiljutistel valimistel ühes naaberriigis. See ei tohiks meie arvates olla Eesti Vabariigi ja tema parlamendi stiil.
Fraktsiooni aruteludest kokkuvõtet tehes pean ütlema, et Allar Jõks on täiesti tavaline lihast ja luust inimene, kel on nii plusse kui ka miinuseid. Kõigepealt plussidest. Allar Jõksil on õiguskantsleriametiks tarvilik hariduslik ettevalmistus. Jõks on lõpetanud Tartu Ülikooli veel enne Eesti iseseisvuse taastamist ning tal on magistrikraad. See ei ole küll sama mis doktorikraad, kuid riigi tippametniku jaoks siiski täiesti piisav. Plusspoolele tuleb kindlasti kanda ka see, et me oleme tema tegevust seitse pikka aastat – see teeb peaaegu kahe Riigikogu koosseisu vältel – oma silmaga näinud.
Allar Jõks on õiguskantslerina ettearvatav, tema stiil on teada. Temalt ei ole oodata erilisi üllatusi ega õiguskantsleri ametikohta puudutavaid uuendusi. Seda peavad mõned ka miinuseks. On neid, kelle arvates 14 aasta pikkune ametiaeg on demokraatlikus riigis tõsine hälve.
Kindlasti tuleb tunnustada Allar Jõksi tegevust meediastrateegina. Selle positiivne tulemus on, et avalikkus on õiguskantsleri ametikoha olemasolust teadlik ning ootab sellelt ametimehelt midagi olulist. Väikese kõrvalmärkusena: mõnede meesšovinistide meelest on Allar Jõksi plussiks õiguskantsleri kandidaadina ka lihtsalt see, et ta on mees, et järjekordsele Eesti Vabariigi tippametikohale nimetatakse meesterahvas. Kuid see on ebaoluline ja õnneks vähemuse seisukoht.
Nende positiivsete omaduste kõrval analüüsis fraktsioon oma otsuse kujundamisel kõige põhjalikumalt aga põhilisemat:  Allar Jõksi tegevuse vastavust põhiseaduses ja seadustes ette nähtud õiguskantsleri rollile. Milleni me jõudsime? Oma ametiajal on õiguskantsler Allar Jõks esitanud Riigikogule üheksa ettepanekut seaduse põhiseadusega kooskõlla viimiseks. Neist kuus võttis Riigikogu vastu, kolm mitte, ja need jõudsid Riigikohtusse. Võrdluseks: Eerik-Juhan Truuväli esitas oma ametiajal 23 ettepanekut seaduste põhiseadusega kooskõlla viimiseks ning tegi ligi 60 ettekannet seaduste muutmise vajadusest. Allar Jõks on teinud 14 ettekannet. Mõnel juhul väitis ta avalikkusele, et seadus on põhiseadusega vastuolus, tegemata aga sealjuures põhiseaduses ettenähtud ettepanekut seaduse põhiseadusega kooskõlla viimiseks. Ettepanek on kohustuslik, ettekanne mitte. Kui õiguskantsler leiab, et seadus on põhiseadusvastane, peab ta tegema Riigikogule ettepaneku, et vastuolu põhiseadusega tuleb kõrvaldada – nii sätestab põhiseaduse § 142. Ettekande võib õiguskantsler esitada, kui ta seaduste, seaduseelnõude või inimeste kirjades osutatud probleemide analüüsi tulemusel leiab, et see on vajalik – nii sätestab põhiseaduse § 139.
Tahan veel kord rõhutada: põhiseadusvastasele seadusele ettekande, kirja või lihtsalt meediapöördumisega reageerimine ei ole õiguskantsleri institutsiooni puhul korrektne. Kui õiguskantsleri hinnangul esineb vastuolu põhiseadusega, peab põhiseaduse § 142 kohaselt järgnema ka ettepanek.
Vaadates tagasi Allar Jõksi ametiajale, pidime nentima, et juhtumeid, mil õiguskantsler ei täitnud oma ülesandeid põhiseaduse vaimus, on omajagu. Toon siinkohal mõned näited. 17. veebruaril 2003 – s.o kolm päeva enne Riigikogu uue koosseisu valimisi – esitas Allar Jõks Riigikogule ettepaneku üliõpilaste eluasemetoetust ja maksuintresse käsitlevate seaduste põhiseadusega kooskõlla viimiseks. Nende ettepanekute menetlemine oli istungite lõppemise tõttu objektiivselt võimatu. Ettepanekud saanuks teha nii varem kui ka pärast valimisi, mil oli võimalik ettepanekut menetleda.
Teiseks, Riigikogu liikmete äriühingute nõukogudesse kuulumise lõpetamiseks ei ole Allar Jõks tegelikult juriidiliselt argumenteeritud ettepanekut esitanud, ehkki selline pettekujutlus on avalikkusele loodud. Teemat on käsitletud ainult poliitilises võtmes, kõnedes ja meedias.
Kolmandaks, õiguskantsler ei vaidlustanud ka 2003. aasta lõpus muudetud erakondade rahastamise kontrolli süsteemi, eelistades seda teha alles aastaid hiljem. Meediakampaania saatel pöördus õiguskantsler Riigikohtusse alles 16. veebruaril 2007. Taas vaid mõni päev enne Riigikogu valimisi. Erakondade rahastamist korrastav eelnõu oli Riigikogus 2006. aasta detsembri alguses samas juba algatatud, seega ei saanud aktiivse valimiskampaania ajal aasta enne õiguskantsleri volituste lõppu astutud sammu pidada Eesti õiguskorrahuve  teenivaks.
Neljandaks, enne 2002. aasta kohalikke valimisi rahuldas Riigikohus osaliselt õiguskantsleri taotluse taastada valimisliitude moodustamise võimalus. Riigikogu taastas selle võimaluse ajutiselt, lisades seadusesse sätte, mille järgi pidi valimisliitude moodustamise õigus lõppema 1. jaanuaril 2005. Allar Jõks laskis sellel sättel ligi kolm aastat kehtida ja vaidlustas selle suure trummipõrinaga alles detsembris 2004.
Viiendaks, õiguskantsler jättis vaidlustamata ka poliitilise välireklaami keelamise seaduse, mis andis enne 2005. aasta kohalikke valimisi eelise nendele erakondadele, kel ei olnud keelamise hetkeks välireklaamipinnad reserveeritud. Reeglina on mõni kuu enne valimisi tehtud muudatused, mis muudavad ebavõrdselt valimisvõitluse tingimusi, loetud põhiseadusvastaseks. Valimiskampaaniaks kuluvat raha see keeld aga ei vähendanud, raha liikus lihtsalt teistesse kanalitesse. Ebamäärane keeld tekitas juriidilise segaduse, mida süvendas õiguskantsleri ettekanne, aga jällegi mitte ettepanek Riigikogule, milles Allar Jõks märkis, et välireklaami keeld on põhiseadusvastane. Konkreetset ettepanekut õiguskantsler aga ei esitanud, kuigi oleks pidanud.
Kokkuvõttes leidsime, et Allar Jõks on oma põhitöö kõrval kulutanud märkimisväärselt aega mängu ilule. Põhitöö analüüs viitas aga puudujääkidele konkreetsete õiguskantsleri hinnangul põhiseadusvastaste olukordade likvideerimisel ja soovile avalikkusega manipuleerida. Ehkki Õiguskantsleri Kantselei meediastrateegia on teinud Allar Jõksi isiku tuntuks ja tekitanud mulje, mille kohaselt Jõks on töötanud hästi, kinnitavad faktid seda, et õiguskantsler on olnud õiguskorra tegelikul parandamisel pigem väheaktiivne. Poliitilise kampaania võtete kasutamine ning hämamine selgete argumenteeritud seisukohtade asemel on meie arvates põhiseaduses toodud õiguskantsleri ülesannete ja rolliga halvasti kooskõlas.
Siin me siis oleme: on selged plussid ja väga kaalukad miinused. Selles olukorras otsustas Reformierakonna fraktsioon täna hommikul, et jätab selle, kuidas hääletada, iga fraktsiooniliikme enda parema äratundmise asjaks. Me loodame, et Reformierakonna parlamendiliikmete kõrval kujundavad ka teiste erakondade parlamendisaadikud oma seisukoha täna siin saalis mitte lihtsalt fraktsiooni distsipliini järgides, vaid kandidaadi plusside ja miinuste isikliku kaalumise tulemusena, unustamata sealjuures ei kandidaadi isikuomadusi ega Eesti Vabariigi põhiseadust. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Hanno Pevkur! Palun, kolleeg Urmas Reinsalu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindajana! Kaheksa minutit.

Austatud Riigikogu esimees! Austatud õiguskantsler! Austatud Riigikogu liikmed! Allar Jõksil ei ole võimalust oma kandidatuuri ja oma seisukohti siin parlamendi kõnetoolis tutvustada. Aga meil on võimalus pöörduda tagasi Allar Jõksi seisukohtade juurde seitse aastat tagasi. Tsiteerin Allar Jõksi kõnet seitse aastat tagasi: "Õiguskantsler ei ole ega saagi olla kohtunike või juristide huvide esindaja. Vastupidi, õiguskantsleri ülesanne on olla ühiskonna kaitsja õigussüsteemi puudujääkide vastu. Õiguskantsleri, ombudsmani kõige üldisemaks eesmärgiks peangi riigiametniku ja kodaniku vahelise dialoogi tekitamist ja alalhoidmist ehk ametnikkonna ja inimese võõrandumise vältimist. Õigust luuakse ja kohaldatakse õigluse saavutamiseks, et õiglus oleks õiglane, ja selleks tuleb ta lasta läbi südame, hoolimata sellest, et see vahel väga valusaks osutub."
Jõks on seda teinud, mu armsad sõbrad, eriti Reformierakonnast ja Keskerakonnast, mida ta seitse aastat tagasi lubas. Alguses oli Jõksi sõna ja sellele on järgnenud seitsme aasta jooksul ka tegu. Ma mõistan, et see on paljudele mõjunud üllatavalt, et sõnadele on järgnenud ka tegu. Jõks on oma ametis lähtunud lubatud põhimõtetest ja Riigikogu ees on täna kaks valikut. Esimene valik oleks Allar Jõks ametisse kinnitada, nagu paneb ette Vabariigi President. Ja ma ütlen, siis tuleks suuremeelsuse eest täna tunnustada nii Keskerakonna kui ka Reformierakonna poliitikuid. Uskuge, erahuvide allutamine avalikule huvile on enesekindluse, mitte nõrkuse tunnus. Esialgsest eist jahhi kujundamine on palju raskem kui vastupidine. Teine võimalus on Jõks täna läbi kukutada. See oleks halb tervele Riigikogu mainele ja annaks tõsise löögi meie põhiseaduskultuurile.
Mida siis Jõksile ette heidetakse? Esiteks, juriidiline kvaliteet. Mul on naljakas kuulda eriti mittejuristide suust argumente Jõksi juriidilise kompetentsi pihta. Mingil moel tuletab see mulle meelde Hruštšovi kriitikat Moskvas abstraktse kunsti näitusel. Võtame siis need küsimused, mida Jõksile pannakse süüks juriidilise kvaliteedi osas.
Tahan kõigepealt meelde tuletada, et selle, millest meil parlamendisaalis on viimastel aastatel armastatud kõnelda ja mida ka mittejuristid oma kõnepruugis tavatsevad kasutada, s.o põhiseaduse proportsionaalse hindamise süsteemi ehk skeemi, mille alusel hinnatakse põhiõiguste riivet, on meie õiguskultuuri ja -praktikasse toonud õiguskantsleri tiim, Allar Jõks ja tema asetäitja Madis Ernits. Ning kui me räägime sellest, mis tähendus on sellel meie põhiseaduse tõlgendamise kultuuris, siis tuleb tunnistada, et tegu on fundamentaalse moderniseerimisega, uuendusega, millest ei saa ükski riigiõiguse jurist mööda vaadata.
Teine küsimus puudutab õiguskantsleri probleemidekäsitlust. Ka selles vallas on toimunud oluline nihe meie õiguskultuuris. Nimelt on Jõks võtnud aluseks selle, et õigusteadusliku otsustamise eelduseks peab olema eesmärgipärase põhjendamise kohustus. Seda on mittejuristid korduvalt kritiseerinud, et Jõksi paberid on liiga pikad. Lühikest paberit oleks palju kergem lugeda, Jõks aga on võtnud kätte ja andnud oma seisukohti argumenteerides mahukaid selgitusi.
Ma pean ütlema, et kui me täna vaatame riigiõigusliku mõtte arengut Eestis, siis kahtlemata on õiguskantsleri juurde koondunud kõige tugevam riigiõigusalane kompetents. Probleemiks on paljudel juhtudel see, et need argumendid, see moodne õigusteaduslik argumentatsioonikett, mida õiguskantsler kasutab – ta ei leia seda tehes n-ö diskussioonipartnerit. Ütlen selle avameelselt välja. Nii et on täiesti kohatu asjatundmatult kritiseerida Jõksi kui juristi või tema ametkonna juriidilist kompetentsi.
On kritiseeritud ka Jõksi aktiivsust. Jõks on liiga palju tegutsenud! Ma tahan aga öelda, et õiguskantsleri ametkond (ja nii Keskerakonna kui Reformierakonna häältega anti 2000. aastal õiguskantslerile ka ombudsmani pädevus!) ongi üles ehitatud kui rikkaliku  pädevuskataloogiga institutsioon ja aktiivne käitumine on sellesse institutsiooni sisse kodeeritud. Ma tuletan meelde, et mis puutub parlamendi seisukohtadesse, vähemalt eelmise koosseisu põhiseaduskomisjoni seisukohtadesse, siis meie kutsusime õiguskantslerit üles andma seaduseelnõudele eelhinnanguid ja ma pean igati tunnustama õiguskantslerit, et ta andis neid korduvalt. Paljudel juhtudel jäi tänu sellele ära hiljem põhiseaduse järelevalve menetlemise algatamine õiguskantsleri poolt.
Kui siin viidati õiguskantsleri passiivsusele, siis ma tuletan meelde parlamendi enda suhtumist ja parlamendiliikmete suhtumist õiguskantsleri küsimusse. Nimelt viimane arupärimine esitati Jõksile rohkem kui pool aastat tagasi, selle aasta kevadel.
Nüüd suhtlemisest riigivõimu asutustega avalikkuse kaudu, mida on samuti ette heidetud. Ma tuletan meelde, et see ei ole midagi haruldast, et õiguskantsler avalikkusega suhtleb. Vastupidi, arvestades seda, et ombudsmani ülesannete täitmisel on õiguskantsleri ainus kapital või ainus surveabinõu tema autoriteet ning avalikkuse heakskiit või toetus või hukkamõist mingite küsimuste puhul, on tema ainuke võimalus suhelda avalikkusega. Maailmas valitseb ombudsmanide rollist just selline arusaam.
Miks on õiguskantsleri valik nii tähtis? Ma arvan, et üleminekufaasis, kus me oma põhiseaduskultuuri arenguga oleme, vajame me tugevat ja aktiivselt  põhiseaduse täitmise eest seisvat õiguskantslerit nimelt seetõttu, et Eestis puudub reaalselt individuaalse konstitutsioonilise kaebuse esitamise võimalus. Enamikus Euroopa riikides see on ja seetõttu õiguskantslerit puudutav dispuut teiste riikide põhiseaduse järelevalve ülesehitamise struktuuri puhul nii oluline pole olnud. Aga meil on õiguskantsleri amet selles mõttes lukk mitmesuguste initsiatiivide blokeerimisel või aktsepteerimisel.
Seetõttu on arusaadav, miks õiguskantsler on paljudes küsimustes üsnagi ebamugavaks muutunud. Tuletan mõningaid küsimusi meelde. Näiteks piirilepingu preambul – õiguskantsler oli selles osas väga selgel seisukohal –, valimisliitude, kogu valimisõiguse mõtte sisustamine täiesti uuel tasemel Eesti riigiõiguses, nn Delfi eelnõu küsimus, millega seoses ma tuletaksin meelde samuti praegu menetluses olevat korrakaitseseaduse eelnõu. Siis veel erakondade rahastamise ja riigi äriühingute nõukogude küsimused.
Jõks kirjutas selle aasta ülevaaateraamatus, et toimiva ja terve demokraatia nurgakivi on informeeritud läbipaistev kodanikuühiskond, kus valitseb ideede, arvamuste ja veendumuste paljusus ja nende väljendamise vabadus. Ta ütles: "Ühiskonnas ilmnesid eelmisel aastal tendentsid, mis viitavad püüdele liikuda suurema suletuse poole. Rahvusringhäälingu nõukogu politiseerimise katsed ja üleskutsed väljendusvabaduse piiramisele kompasid demokraatia ja vaba ajakirjanduse tugevust ning näitasid, et avalik mõtteavaldus Eestis on mõjutatav ja habras." Vaevalt arvas ta, et see käib aasta hiljem tema enda kohta. Reformierakonna ja Keskerakonna poliitikud, ärge makske Jõksile nende sõnade eest kätte! Aitäh!

Aitäh, kolleeg Urmas Reinsalu! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Head kolleegid! Kas võime nüüd minna lõpphääletuse juurde? Tuletan veel kord meelde, et hääletus on salajane.
Lugupeetud kolleegid, panen hääletuse Vabariigi Presidendi esitatud Riigikogu otsuse "Allar Jõksi õiguskantsleri ametisse nimetamine" eelnõu 171. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 36 Riigikogu liiget, vastu oli 56, erapooletuid oli 0. Eelnõu ei leidnud toetust.

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud pärimisseaduse eelnõu teine lugemine. Palun ettekandjaks õiguskomisjoni liikme kolleeg Hanno Pevkuri!

Austatud esimees! Head kolleegid! Pärimisseadus on meie ees teisel lugemisel. Enne, kui ta teisele lugemisele jõudis, tegi õiguskomisjon eelnõu kallal päris tõsist tööd. Komisjonis arutati pärimisseaduse eelnõu 12. novembril, 4. detsembril ja 10. detsembril.
Komisjonile oli esitatud 35 muudatusettepanekut, mis põhiiseloomu järgi sai laias laastus jagada kolmeks. Esimene muudatusettepanek pärines Riigikogu liikmelt Väino Lindelt, mille arvestamine oleks põhimõtteliselt tähendanud eelnõu senise kontseptsiooni kõrvale lükkamist ja naasmist praegu kehtiva süsteemi juurde. Teine muudatustepakett puudutas eelkõige pärimismenetlust ennast, konkreetsemalt pärimismenetluse lihtsamaks muutmist, kolmas aga notari tasusid.
Notari tasude arutamisel oli õiguskomisjonil vaata et kõige rohkem peamurdmist. See puudutas eelkõige notari tasu seaduse § 33, kus on sätestatud notari tasude fikseeritud määrad. Pärast arutelu jõuti arusaamani, et selle eelnõu raames ei peaks üle vaatama kõiki notarite fikseeritud tasumäärasid. Jäädi seisukohale, et eelnõus fikseeritakse ainult pärimismenetlusega konkreetselt seotud notari tasud ja nende vajalikud muudatused.
Muudatusettepanekute läbihääletamisel olid tulemused sellised, et Väino Linde muudatusettepanek ei leidnud toetust ja juhtivkomisjon teeb ettepaneku Väino Linde muudatusettepanek arvestamata jätta. Pärimismenetluse lihtsustamise ettepanekuid arvestati, muudatusettepanekute tabelis on need ettepanekud 2 kuni 33. On ka 34. ettepanek, mis puudutab kohtutäituri tasu.
Mis puutub notari tasu määradesse, siis nagu ma ütlesin, jäädi lõpuks selle muudatusettepaneku juurde, millega kehtestatakse vaid pärimismenetlusega seotud notari tasud. Need seisukohad, millega komisjon arvestas, on toodud muudatusettepanekus nr 35.
Komisjon teeb Riigikogu suurele saalile ettepaneku teine lugemine täna lõpetada ja homme seadus vastu võtta. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Hanno Pevkur! Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Väino Linde!

Head kolleegid! Üks on minu arvates igal juhul selge: selle eelnõu menetlemine Riigikogus ei ole olnud piisavalt põhjalik. Aga samas saab väljendada heameelt selle üle, et lõpuks ometi on mingisugunegi debatt pärimisõiguse teemadel avalikkuses aset leidnud põhjusel, et tahame pärimisseaduses muuta tõsiselt muutmist vajavate küsimuste hulgas oluliselt ka seniseid pärimispõhimõtteid üldiselt.
Sõltumata riigikorrast on Maarjamaal üle 150 aasta kehtinud pärandi vastuvõtu süsteem ja võib kindel olla, et aktiivne tegutsemine pärijaks saamise eesmärgil on rahva argiteadvuses juurdunud. Kõnealune pärimisseaduse eelnõu on esitanud uue põhimõtte: isik, kes pärandaja surma järgselt pärandvara vastu mingit huvi üles ei näita, on ikkagi pärija. Üks pärimissüsteem asendatakse teisega.
On väga raske põhjendada, miks seda tehakse. Oleks aasta 1992, siis võiksime neid muudatusi kergemini mõista. Omariikluse taastamine annab seadusloomes teinekord julguse ja võimaluse ka riskida, aga praegu on ju aasta 2007! Võiks küsida, kellele me selle kiirustamisega – homme üritame ju selle eelnõu juba vastu võtta – jõulukingituse teeme. Kas ametnikele, kes pärast seda saavad aasta jooksul käia uut pärimisseadust kallitel loengutel tutvustamas? Või teeme jõulukingituse tavainimesele, kelle jaoks pärimisasjad muutuvad keerulisemaks, kallimaks ja arusaamatumaks?
Väga oluline on samuti see, et ka uus süsteem ei välista mõne kaaspärija mahavaikimist ja tema pärandi omastamist või realiseerimist. Ka uue pärandisüsteemi puhul saavad pärandi lõpuks kätte ikkagi need, kes ise pärima tulevad. Eelnõu mõte on osale pärijatele antav ülesanne n-ö kadunud pärijad üles otsida. Samal ajal me teame, et tänapäeval on seoses uute andmekaitse põhimõtete rakendamisega selline isikuandmete saamine raskendatud. Seega on tegu eriti raske ülesandega.
Minu arvates on uus süsteem aeganõudev, keeruline ja kallis. Eelnõu muudab pärimise tavakodanikule kalliks, suureneb vajadus õigusabi järele, õigusabi kulud kasvavad. Kindlasti suureneb ka kohtute töökoormus, ja seda ajal, mil meil niigi on kohtutes pikad tööjärjekorrad. Kõikidel juhtudel, mil ei ole näiteks teada kas või ühe pärija asukoht või kui pärija oma väikese pärandiosa tõttu lihtsalt ei viitsi minna kohe seda vastu võtma, on vaja kohtu kaudu selleks ajaks määrata pärandvara hooldaja. Sellest, et eelnõu heakskiitmise korral kasvab ka notarite töökoormus, ma ei hakkagi rääkima.
Muidugi on eelnõu autorid uue põhiprintsiibi vajalikkust põhjendada püüdnud. Osa seisukohti on täiesti aktsepteeritavad, kuid neid väiteid, mis ma enne välja tõin, need ümber lükanud ei ole.
Samas ei saa, head kolleegid, selle eelnõuga seonduvaid küsimusi pidada minu tagasihoidliku isiku ja minu erakonda kuuluva justiitsministri isiklikuks konfliktiks. Tuletan meelde, et eelnõu esialgne tekst oli valmis ammu enne seda, kui praegune justiitsminister ametisse astus. Lihtsalt ma tean, et üks osa, võib-olla isegi suurem osa Eesti advokaatidest, Eesti notaritest ja Eesti kohtunikest, kes tegelevad vahetult pärimisasjadega, ei toeta niisugusel kujul eelnõu menetlemist. Ma tean ka seda, et eelnõu autoritel on olemas tekst, millega muudetaks tõepoolest vajalikul määral sätteid ja norme, mis on praeguses pärimusõiguses sees, aga mis jätaks vana süsteemi kehtima. Täna tuleks eelnõu menetlemine teise lugemise käigus katkestada, et anda eelnõu autoritele aega meile uue teksti esitamiseks. Igal juhul aitäh teile, head kolleegid, et mind ära kuulasite!

Suur tänu, kolleeg Väino Linde! Palun, kolleeg Marek Strandberg!

Head kolleegid! Parafraseerides Väino Lindet ennast, võib öelda, et pärimisseaduse vastuvõtmiseks Riigikogus on iga päev hea. Kõnealune muutus tegelikult ei ole seotud mitte taasiseseisvumisega, pigem on selle taga Euroopa Liiduga ühinemine ja toimingud, mis Eestis on aset leidnud 21. sajandil. Inimesed on märksa rohkem liikuma hakanud.
See on tõsi, et uus pärimisseadus suurendaks õigusabi andjate ja notarite töökoormust, kuid see on vägagi põhjendatud. Nende koormus suureneb eelkõige seetõttu, et nad peavad inimest rohkem märkama – inimest, kes on liikvele läinud, inimest, kes ei pruugi pärandi lähedal olla, inimest, kes ei pruugi hetkel, kui õnnetu sündmus teda puudutab, asjaomast informatsiooni omada. Olukord on selline, et me peame arvestama asjaoluga, et meie inimesed liiguvad rohkem. Ja Eesti riik peab oma seadustega kaitsma ka liikuvaid kodanikke, viibigu nad kus tahes.
Loomulikult on tegu väljakutsega, aga igal juhul peaks uus pärimisseadus ka eemal olevate inimeste õigusi pärandvarale paremini kaitsma ja roheliste fraktsioon toetab seda eelnõu. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Marek Strandberg! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Asume läbi vaatama muudatusettepanekuid, neid on esitatud 35. Esimese on esitanud Riigikogu liige Väino Linde, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun, kolleeg Ain Seppik!

Väino Linde ilmselt kavatseb sama, aga Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Lugupeetud kolleegid! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 1, mille on esitanud Riigikogu liige Väino Linde. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt hääletas 35 Riigikogu liiget, vastu oli 32, erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust.
Muudatusettepanekud nr 2 ja nr 3 on õiguskomisjoni esitatud, juhtivkomisjon on neid arvestanud täielikult. Muudatusettepanekud nr 4, nr 5, nr 6, nr 7, nr 8, nr 9 ja nr 10 on esitanud ka õiguskomisjon ja juhtivkomisjon on neid arvestanud täielikult. Muudatusettepanekud nr 11 kuni 21 on samuti õiguskomisjoni esitatud ja  juhtivkomisjon on neid arvestanud täielikult. Palun, kolleeg Ken-Marti Vaher!

Ma palun õiguskomisjoni nimel kümneminutilist vaheaega, kui on võimalik.

Praegu ei saa vaheaega. Praegu me hääletame. Ma lõpetan muudatusettepanekute hääletamise ära, pärast seda saab vaheaja teha. Muudatusettepanekud nr 22 kuni 35 on esitanud õiguskomisjon, juhtivkomisjon on neid arvestanud täielikult. Me oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud ja tulles vastu õiguskomisjoni soovile, teen kümneminutilise vaheaja. Jätkame 12.41.
V a h e a e g

Lugupeetud kolleegid! Jätkame oma tööd. Me vaatasime läbi kõik seaduseelnõu 56 kohta tehtud muudatusettepanekud, kuid praegu on tulnud õiguskomisjonilt palve eelnõu 56 teine lugemine katkestada. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 21. detsembri k.a kell 16. Seaduseelnõu 56 teine lugemine on katkestatud.
Lugupeetud kolleegid! Riigikogu Keskerakonna fraktsioon on esitanud palve pikendada Riigikogu teisipäevast tööpäeva päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauemaks kui kella 14-ni. Meil tuleb seda ettepanekut hääletada. Head kolleegid! Kas me võime selle hääletuse läbi viia? Palun tähelepanu!
Panen hääletusele Keskerakonna fraktsiooni palve pikendada Riigikogu 12. töönädala teisipäevast tööpäeva päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 56 Riigikogu liiget, vastu oli 10, erapooletuid 4. Töötame kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni.

Alustame Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud elatisabi seaduse muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Ma palun ettekandjaks sotsiaalkomisjoni esimehe kolleeg Heljo Pikhofi!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas Eesti Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud elatisabi seaduse muutmise seaduse eelnõu oma 10. detsembri istungil. Eelnõu esimene lugemine lõpetati 4. detsembril, muudatusettepanekuid ei esitatud. Eelnõu tekstis on tehtud keelelisi ja normitehnilisi parandusi. Komisjon otsustas üksmeelselt saata eelnõu 156 Riigikogu täiskogu saali teisele lugemisele 18. detsembril ja teeb ettepaneku teine lugemine lõpetada. Juhul kui teine lugemine täna lõpetatakse, siis saata eelnõu kolmandale lugemisele homme, st 19. detsembril ettepanekuga eelnõu seadusena vastu võtta. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Heljo Pikhof! Kas on küsimusi ettekandjale? Küsimusi ei ole. Veel kord aitäh! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Kuna eelnõu kohta ei olnud ka ühtegi muudatusettepanekut, siis on seaduseelnõu 156 teine lugemine lõpetatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Veel kord palun ettekandjaks sotsiaalkomisjoni esimehe kolleeg Heljo Pikhofi!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 159 oma 11. ja 13. detsembri istungil. Aruteludel osalesid sotsiaalministri nõunik Kätlin Atonen, Sotsiaalministeeriumi ametnikud Merle Malvet, Katre Pall ja Riina Riisalo. Eelnõu kohta olid esitanud muudatusettepanekuid Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon ja Eesti Keskerakonna fraktsioon. Muudatusettepanekud puudutasid puudega inimeste toetuse suurust ja  eakate puuetega inimeste sotsiaaltoetuste tõstmise tähtaega.  Sotsiaalkomisjon muudatusettepanekuid ei toetanud.
Komisjoni liikmetes tekitas küsimusi eelnõuga kehtestatud töötamistoetuse maksmise vanusepiir. Nimelt oli vanusepiir töötamistoetuse saamiseks 70 eluaastat. Komisjon pidas seda põhjendamatuks ja tegi omapoolse muudatuse, millega vanusepiir kaotatakse. Lisaks nimetatud muudatusettepanekutele arutasime komisjonis ka tervet rida normitehnilisi muudatusi. Komisjon otsustas üksmeelselt saata eelnõu 159 Riigikogu täiskogu saali teisele lugemisele 18. detsembril ja teeb ettepaneku teine lugemine lõpetada. Kui me täna teise lugemise lõpetame, siis on komisjoni ettepanek saata eelnõu kolmandale lugemisele homme, 19. detsembril ja eelnõu seadusena vastu võtta. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Heljo Pikhof! Kas on küsimusi ettekandjale? Palun, kolleeg Mai Treial!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Rahvaliidu fraktsioon on teinud selle seaduseelnõu kohta mitmeid muudatusettepanekuid. Nende hulgas ei näe me sugugi sellist võimalust, et me lahterdame puudega isikuid – need, kes on töövõimelised tööeas, ja need, kes on vanaduspensioni eas – ja nad peaksid saama erineva suurusega toetust. Samas ka probleem, mis on aastaid jäänud lahendamata – see on hooldajatoetus, mis on ääretult väikene. Minu küsimus ongi hooldajatoetuse kohta. Mis sa, hea kolleeg, arvad, kas on kätte jõudnud aeg, et hooldajatoetuse saamist ei peaks takistama ka töötamine ja kas selle toetuse suurust oleks samuti vaja muuta?

Kui nüüd rääkida, mida me komisjonis arutasime, siis see küsimus tõesti tõstatus. Aga konkreetset arutelu, kas toetust tõsta, kunas seda võiks tõsta ning kas töötamine on takistuseks või mitte, ei järgnenud.

Palun, kolleeg Jaak Aab!

Austatud ettekandja! Austatud juhataja! Kui see eelnõu oli siin saalis esimesel lugemisel, siis te ise ütlesite, et just nimelt eakate toetuste kohta sooviks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja teie isiklikult teha teatud ettepanekuid. Miks te neid ettepanekuid ei teinud?

Sotsiaaldemokraadid on ka täna seda meelt, et tuleval aastal tuleb kindlasti puuetega eakate toetuse küsimus lahendada positiivselt. Palun vabandust, ületuleval aastal!

Palun, kolleeg Mai Treial, teine küsimus!

Aitäh! Küsimuses kõlanud hooldajatoetuse üle me komisjonis natukene ikkagi rääkisime ja valitsuse esindus oli seda meelt, et seda ei tuleks sugugi rakendada.  Minu küsimus on: kui palju läheks maksma hooldajatoetuse suurendamine Rahvaliidu muudatusettepaneku kohaselt?

Ma arvan, et seda teate teie ise paremini, te poleks ju muidu niisugust muudatusettepanekut teinud.

Palun, kolleeg Marika Tuus!

Aitäh! Hea ettekandja! Te olete, jah, siin saalis öelnud ja kutsunud kõiki üles toetama seda, et me paneks sisse puuetega inimeste toetuse tõstmise aastast 2009. Aga te ise olete ju komisjoni esimees, te ise olete koalitsioonis, miks te seda siis ei teinud?

Komisjon seda probleemi ei arutanud.

Palun, kolleeg Jaak Aab, teine küsimus!

Tänan, austatud juhataja! Hea kolleeg! Eesti Keskerakonna fraktsioon tegi samuti mõned muudatusettepanekud selle seaduseelnõu kohta ja nende üle oli  komisjonis diskussioon. Ehk te valgustate ka teisi Riigikogu liikmeid, millised need muudatusettepanekud olid ja miks need ei leidnud  komisjonis toetust.

Keskerakonna fraktsioon tegi tõepoolest muudatusettepanekuid. Kuna muudatusettepanekud olid tehtud aasta 2008 kohta, siis ei leidnud need komisjonis sellepärast poolehoidu, et nad olid tehtud liiga hilja ja riigieelarve oli praktiliselt juba koos. Mis puudutab seda asjaolu, et tööealiste, vanemaealiste ja lapseealiste puudega inimeste toetusi tõsta ühel ajal, siis just eelmine valitsus oli see, kes pani nende inimeste toetuse tõstmise eri aegadele.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Heljo Pikhof! Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Marika Tuus!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Ma olen vägagi seda meelt, et tõstetakse tööealiste puuetega inimeste sotsiaaltoetusi ja viiakse sisse töötamistoetus. Puuetega inimeste integreerimisega tööturule on tegelnud mitmed valitsused läbi aastate. Küll ei saa nõustuda sellega, et neid toetusi tõstetakse pärast kaheksat aastat nii suure jäägiga eelarve puhul nii vähe – keskmise puude korral 60 krooni, raske puude puhul 130 krooni jne. Keskmine palk on nende kaheksa aastaga tõusnud 240% võrra. Oleme selle kohta teinud oma parandusettepaneku. Me ei saa nõustuda ka sellega, et puuetega pensionärid jäetakse toetuse tõstmisest ilma, justkui puue inimese pensionile minnes taanduks ega vajaks enam lisakulutusi. See on ebavõrdne kohtlemine ja ülekohus. Seda imelikum oli siin saalis eelnõu esimesel lugemisel sotsiaalministri seisukoht, et pensioniealistele puudega inimestele tagaks suurema sissetuleku vanaduspension. Vanaduspension on vanaduspension, puuetega inimeste sotsiaaltoetus on mõeldud selleks, et katta puudest tingitud erivajadusi. See on mõeldud puudest tingitud lisakulude katmiseks – teenusteks, arstirohtude jaoks, abivahenditele jne. Nii et see on täiesti teine asi. Päris imelik oli ka sotsiaalkomisjoni esimehe Heljo Pikhofi käitumine, kes Postimehes kutsus sotsidele lähedal olevat ajakirjanikku üles lisama eelnõusse puudega pensionäride toetuse tõusu 2009. aastast. Kes siis veel seda lisaks, kui mitte minister, kui mitte komisjoni esimees, komisjon ja koalitsioon? Tõesti küsime, kus on siis see muudatusettepanek. Pealegi ei toetanud komisjon ju ka meie ettepanekut tõsta puudega pensionäride toetusi juba järgmisest aastast. Kui komisjoni esimees kutsus fraktsiooni sõnavõtus Riigikogu saalis üles seda küsimust kohe lahendama, siis jah, me ootame vähemalt tänagi neid poolthääli.
Kindlasti ei saa nõustuda ka sellega, nagu oleksid puuetega inimeste organisatsioonid nõus, et eri vanusegruppe koheldakse ebavõrdselt. Vastupidi, Puuetega Inimeste Koda pöördus fraktsioonide poole just murega, et eakaid tahetakse puudetoetuse tõusust ilma jätta, ja sedasama väljendati selgelt sotsiaalkomisjoni ja puuetega inimeste organisatsioonide ühiskoosolekul. Ka näiteks Liikumispuudega Inimeste Liidu presidendilt, reformierakondlaselt Ants Leemetsalt oleme kuulnud järgmist: "Arvatakse, et pensioniikka jõudmisel on ikka kergem. Ka tavainimesel läheb raskemaks, seda enam puudega inimesel." Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Marika Tuus! Palun, kolleeg Jaak Aab!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Ei plaaninud sõna võtta, aga siin kõlas korduvalt väide puuetega inimeste sotsiaaltoetuste kontseptsiooni kohta, mis tõesti oli arutelul eelmises valitsuses ja sai seal ka heakskiidu. Väide, nagu oleks selles kontseptsioonis ette nähtud kogu selle süsteemi toetuste rakendamine erinevas vanuses puuetega inimestele eri ajal, ja ka väide rahaliste vahendite kohta ei vasta tõele. See kontseptsioon oli terviklik ja põhilised muudatused, mis seal ette nähti, olid järgmised. Esiteks, kindlasti korrastada süsteemi, kuidas puudeid määratakse. Me teame, et see on tekitanud viimastel aastatel probleeme. Teiseks see, et neid toetusi makstaks individuaalsemalt ehk siis vastavalt puudest tulenevatele lisavajadustele, mis ka selle eelnõu puhul ju tegelikult rakendub, küll mitte 1. jaanuarist 2008, vaid 1. oktoobrist 2008. Ja lisaks eakate, pensioniealiste puudega inimeste probleem, kus võeti vastu põhimõtteline otsus lahendada see koostöös omavalitsustega. Ehk siis eakate inimeste tegelik hooldus, tegelemine nendega on juba omavalitsuse ülesanne ja ka siin, selles kontseptsioonis nähti ette, et oleks võimalik andagi need vahendid üle omavalitsustele, kes saaksid siis tegelda inimestega juba individuaalsemalt, vastavalt vajadustele, mis eakatel inimestel on. Kas neil on vaja kasutada seda raha ravimite ostuks, kas on vaja lisahooldusteenuseid jne, jne.
Kindlalt julgen väita, et nii pisikese toetuse maksmine üle Eesti, olgu siis tööealisele või ka eakale puudega inimesele, tegelikult väga hästi seda puudega inimest ikka ei toeta. Kindlasti oleks tahtnud toetuste suuremat kasvu. Tookord räägiti kabinetiistungil 150–200 miljonist, praegu pannakse süsteemi 120 miljonit. Selle õienduse tahtsingi teha. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Jaak Aab! Palun, kolleeg Heljo Pikhof!

Hea juhataja! Riigikogu liikmed! Ma tahaksin siiski siinkohal teha mõned märkused. Tuletan meelde, et eelmine valitsus lubas tõsta aastal 2007  puudega tööealiste inimeste toetusi, ja 2008 oleks saabunud see aeg, kui oleksid tõusnud vanemaealiste puudega inimeste toetused. Kuna eelmine valitsus ei pidanud sõna, siis on need kaks probleemi jäetud lahendada tänasele valitsusele. 2009 lahendatakse kindlasti puudega vanemaealiste toetuse probleem, see on valitsusliidus kokku lepitud. Ja kuna kõik valitsusliidu osapooled ei olnud praegu nõus võtma kohustusi juba 2009. aasta riigieelarvesse, siis saadab valitsus puudega vanemaealiste toetuste eelnõu Riigikokku 2008. aastal ja vanemaealiste probleem saab lahendatud 2009. aastal, uskuge mind! Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Heljo Pikhof! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised.
Vaatame läbi muudatusettepanekud. Seaduseelnõu kohta on esitatud 17 muudatusettepanekut, vaatame nad  järgemööda läbi.
Esimene on sotsiaalkomisjonilt, arvestatud täielikult. Teine ja kolmas on samuti sotsiaalkomisjonilt, on arvestatud täielikult. Neljas on Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Mai Treial!

Aitäh, proua juhataja! Rahvaliidu fraktsioon palub neljandat muudatusettepanekut hääletada ja seda toetada.

Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Tänan! Palun enne hääletust viis minutit vaheaega!

Vaheaeg, jätkame 13.06. Palun vaheajasoov ka paberil!
V a h e a e g
 

Lugupeetud kolleegid! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni võetud vaheaeg on läbi ja me võime nüüd alustada muudatusettepaneku hääletamist.
Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 4, mille on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 34 Riigikogu liiget, vastu oli 45, erapooletuid ei olnud. Ettepanek  ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 5 on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Vilja Savisaar!

Aitäh, proua esimees! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Head kolleegid, panen hääletusele muudatusttepaneku nr 5, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 33 Riigikogu liiget, vastu oli 45, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 6 on sotsiaalkomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Ettepanek nr 7 on Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud  arvestamata. Palun, Mai Treial!

Aitäh! Rahvaliidu fraktsioon palub seitsmendat muudatusettepanekut hääletada.

Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 7, mille on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 34 Riigikogu liiget, vastu oli 44, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 8 on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Vilja Savisaar!

Aitäh! Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 8, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun hääletada!
 Hääletustulemused
Poolt hääletas 32 Riigikogu liiget, vastu oli 44, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 9 on sotsiaalkomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 10 on Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Mai Treial!

Aitäh! Rahvaliidu fraktsioon palub kümnendat muudatusettepanekut hooldajatoetuse kohta hääletada.

Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele kümnenda muudatusettepaneku, mille on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 34 Riigikogu liiget, vastu oli 46, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 11 on Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Mai Treial!

Aitäh! Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon palub ka 11. muudatusettepanekut hääletada.

Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele 11. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 35 Riigikogu liiget, vastu oli 47, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 12 on sotsiaalkomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Ettepanek nr 13 on sotsiaalkomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Ettepanekud 14, 15 ja 16 on sotsiaalkomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Nr 17 on sotsiaalkomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult.
Head kolleegid! Me oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. Seaduseelnõu 159 teine lugemine on lõpetatud.

Alustame Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Palun ettekandjaks Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikme kolleeg Helle Kalda!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu töötati välja eesmärgiga tagada rangemate alkoholireklaami piirangute kehtestamisega laste ja noorte kaitse alkoholireklaami eest. Oleme jätkuvalt veendunud, et alkoholireklaami keelustamine vähendab laste ja noorte alkoholitarbimist ning sellega tekitatavaid kahjusid. Keskerakonna fraktsioon esitab nimetatud eelnõu juba teist korda. Esimene kord oli see saalis arutamisel 13. juunil k.a. Ettekandjaks oli hea kolleeg Jaak Aab, kes tegi väga põhjaliku ettekande eelnõu sisu kohta, ja loodan, et olete sellega tutvunud. Kaasettekande tegi majanduskomisjoni poolt majanduskomisjoni esimees härra Urmas Klaas ning oma ettekandes ta selgitas, et komisjonis oli põhjalik ettekanne Keskerakonna fraktsiooni poolt ja ettekandjaks oli komisjonis Helle Kalda. Sellest tulenevalt loodan, et kõik Riigikogu liikmed on kursis eelnõus esitatud seisukohtadega.
Tooksin välja põhilised seisukohad ning sooviksin peatuda Tervisearengu Instituudi 17. detsembril k.a valminud uuringul ja seisukohtadel.
Head kolleegid! Võrreldes kehtivate seadustega ning valitsuse esitatud reklaamiseaduse eelnõuga, kehtestatakse alkoholireklaami keeld televisioonis, raadios ja välireklaamina. Eelnõuga tahame vähendada alkoholireklaami mõju tarbijale ning eriti noorte ja laste väärtushinnangutele ning hoiakutele. Väärtushinnangute kujundamisel on avalikkusele suunatud reklaamil väga suur mõju. Alkoholireklaamil on võime kujutada alkoholi tarvitamist kui sotsiaalselt heakskiidetud ja soovitatavat tegevust. Reklaamil on soodne mõju nii uute tarbijate n-ö värbamisele kui ka juba alkoholi tarbivate inimeste poolt manustatavate alkoholikoguste suurenemisele ja tarbimissageduse tihenemisele. Alkoholireklaamid esitavad alkoholi tarbimist kui turvalist, riski- ja probleemivaba tegevust, millega kaasnevad vaid positiivsed emotsioonid. Sellega varjavad alkoholireklaamid aga potentsiaalseid terviseriske ja negatiivseid tagajärgi ning ühtlasi vähendavad ennetustegevuste ja tervisekasvatuse mõju. Eriti vastuvõtlikud on reklaami suhtes noored. USA-s läbiviidud uuringus tõestati, et noored, kes vaatasid reklaami, tarbisid alkoholi rohkem, iga vaadatud reklaam tõstis tarbitud jookide mahtu 1% võrra.
Head kolleegid! Praegu veel kell 20.00 lubatud alkoholireklaamis näeme me praktilist tulemust. Mis sealt tuleb? Cool'ide, seksikate-kihisevate jookide reklaam. Lapsed isegi ei pea neid jooke enam alkoholiks, kui nad seda reklaami vaatavad. Kella üheksast alates on üks esimene reklaam, mis ütleb: võtame mõnuga! Uues seaduses, mille on esitanud valitsus, algab võidujooks nüüd ilmselt kell 21.00, sest kell 21 antakse start ja võidujooks ongi alanud.
Head kolleegid! Hiljem ei saa me aga aru, miks kuritegevus aina kasvab. Alaealiste toimepandud varavastaste väärtegude arv on kasvanud aastaga 35%. 2007. aastal on alaealiste poolt pandud toime 1522 kuritegu. Väärteod, mis on seotud alkohoolsete jookide tarbimisega alaealiste poolt, on 2007. aastal suurenenud 23%. Need arvud on võetud käesoleva aasta detsembrikuu politseilehest. Juhtivad politseiametnikud märgivad: üheks põhjuseks on riigi ühtse alkoholipoliitika puudumine. Ma arvan, et me peaksime tõsiselt sellele mõtlema. Kui me võrdleme viimase viie-kuue aasta uuringuid, siis ei ole alkoholi tarbimine alaealiste hulgas tõusnud mitte protsentides, vaid kordades.
Kolm meedet mõjuvad alati alkoholi tarbimisele ja liigtarbimise piiramisele kõige rohkem – need on hind, reklaam ja müügipiirangud. OSCE riikides tehtud uuringute andmetel on kange alkoholi reklaami piirangutega riikides alkoholi tarbimine elanikkonna seas 16% väiksem, võrreldes liberaalsemate, ilma alkoholireklaami piiranguteta riikides. Riikides, kus lisaks kangele alkoholile on piirangud ka lahja alkoholi reklaamile, on alkoholi tarbimine vähenenud 11%. Liiklusõnnetused on vähenenud 10%. Samuti võib alkoholireklaami keeld ainult televisioonis kanaliseerida reklaami teistesse meediakanalitesse, mistõttu nähakse eelnõus ette reklaamikeeld ka välireklaamina ja raadios kui ka noortele-lastele kättesaadavates reklaamikanalites. Meie eelnõu järgi jääb alkoholireklaam endiselt lubatavaks ajakirjades ja ajalehtedes, välja arvatud juba kehtiv piirang, mille kohaselt ei tohi kange alkoholi reklaam olla ajalehe esi- või tagaküljel ning trükiste väljaannetes, mis on mõeldud peamiselt lastele või noortele, või trükiste esiküljel, kus avaldatakse peamiselt lastele ja noortele mõeldud teavet. Seadussätete muutmine ei too kaasa lisakulusid, kuid vähendab kaugemas ajaperspektiivis alkoholist tingitud kahjude vähendamise tõttu riigieelarvelisi kulutusi eelkõige ravikindlustuses, sotsiaalkaitses ja sisejulgeolekus.
Nüüd aga Eesti Arengu Instituudi uurimuste juurde. Alustaksin nende esimeste lausetega. Eestis esineb enam kui igal kümnendal täiskasvanul alkoholi kuritarvitamist. Aasta-aastalt suurenevad kulutused alkoholi kuritarvitamisega seotud terviseprobleemidele. Alkoholi tarbimine pidurdab esmalt arengu seisukohalt kõrgemate ajuosade tegevust, mille tulemusena häiruvad otsustusvõime, enesekontroll ja teised õpitud reaktsioonid. Pidurdusreaktsioonide pärssimine annabki alkoholi pruukinule vabaduse ja muretuse. Selgeks on saanud ka alkoholi kuritarvitamisega seotud kõrged kulutused tervishoiule, sotsiaalabile, kuritegevusega seotud kahjudele. Riikides, kus kahjud on välja arvutatud, on selgunud, et need summad on kümneid kordi suuremad alkoholimüügist saadavatest tuludest. Kahjusid ennetav alkoholipoliitika on viimastel aastakümnetel muutunud üha olulisemaks Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas. Kui Eesti suudaks peatada alkoholi kuritarvitamise kasvu, siis väheneksid ka alkoholi tarbimisega seotud kulud Eesti ühiskonnale. Väheneks isiklike ja peretragöödiate arv, mis on seotud vigastuste ja enneaegselt surma saanud pereliikmetega. Lapsed ja noored ei seaks enam täiskasvanu ideaaliks alkoholi tarbijat, vaid oskaksid samavõrd tajuda ka alkoholitarbimisega seotud riske. Selleks on Eestis vaja teadlikku riiklikku alkoholipoliitikat. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni eesmärk on saavutada aastaks 2021 alkoholitarbimise langus, et alkoholi ei tarvitataks enam kui kuus liitrit inimese kohta. Eestis on aga selleni veel pikk tee käia. Meie näitajad uuringus on: 31% kasvab aastas viina müük, 80% 15-aastastest õpilastest on tarbinud alkoholi, 13,1 liitrit puhast alkoholi tarbitakse iga passiealise elaniku kohta, 10 191 inimest pöördus alkoholist tingitud psüühika- ja käitumishäirete tõttu arsti poole, 75% süüdimõistetud kurjategijatest olid tapmise või tapmiskatse ajal joobes, 66% ülirasketest kehavigastustest on tekitatud alkoholijoobes. Alkoholimürgistustest tingitud surmade arv Eestis on kolm korda kõrgem kui Euroopas keskmiselt. Trauma tagajärjel surnutest olid 66% tarbinud eelnevalt alkoholi, 28%-l juhtudest ei olnud joobeastet määratud. Interneti leheküljelt "Joo ennast idikaks" võib lugeda, et 3540 Eesti kooliealist last joovad iga päev õlut.
Eesti elanikkond kaotab igal aastal alkoholi tõttu umbes pool miljonit eluaastat. 40–45% Tallinna lastest kannatab vanema alkoholitarbimise pärast. Alkoholist tingitud kuritegevus maksab Eestile 3,5 miljardit krooni aastas. Iga neljas 15-aastane Eesti poiss tarvitab alkoholi regulaarselt. 1995. aastal võis sama öelda iga kümnenda kohta. Siidrite, lahjade segatud piiritusjookide tarbimine on kasvanud kordades. Just seda kategooriat tarbivad alaealised enam.
Majandusmõjudest. Eesti alkoholitarbimine on tõesti suurenenud, tootmine on kasvanud 28% ja jaekäive 31% aastas.
Uuringus on välja toodud, milline on Eesti  alkoholipoliitika. Eesti alkoholipoliitika käsitlemise õiguslik baas loodi juba pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist ja suundumist vabaturumajandusele. Samas ei ole seni välja töötatud ühtset nägemust alkoholipoliitika eesmärkidest, rakendamise abinõudest. Alkoholipoliitika on Eesti Vabariigi taasiseseisvuse ajal olnud liberaalne. Ohutunne on siiski hakanud ühiskonnas muutuma ja vähendama nõudlust kättesaadavate alkohoolsete jookide järele. Konkreetselt on asutud muutma senist alkoholiseadust, mis on loomulikult teretulnud. Uuringus tuuakse välja alkoholismi ennetamise meetmed maailmas. Alkoholismi ennetamise peamised meetmed on: kättesaadavuse piiramine, maksud, hinnapoliitika, alkoholireklaami piirangud, joomisharrastuse muutmine, tervisekasvatus, ravi ja varajane interaktsionism.
Tänases seaduseelnõus ongi üks olulisemaid meetmeid alkoholireklaami piiramine. Kutsun teid kõiki üles eelnõu toetama! Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Helle Kalda! Kas on küsimusi ettekandjale? Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Mul ikka üks on. Tallinna linnas olen ma täheldanud, et mingist kellaajast õhtul, pärast kella kuut-seitset, teatatakse üle supermarketi, et alkoholi müüakse selles poes kella kaheksani. Kas tegemist on alkoholireklaamiga või ei ole?

Aitäh, lugupeetud küsija! Ka mina olen seda täheldanud pärast eelmist arutelu, mis meil oli saalis sel teemal, ja mul on lausa kurb kuulata seda, kuidas reklaamitakse, et minge ja ostke alkoholi. Ma arvan, et see ei ole õige, aga see toimub ja minu meelest on see teatud mõttes loomulikult reklaam sellessamas asutuses.

Palun, kolleeg Taavi Rõivas!

Aitäh! Austatud ettekandja! Teie erakonna esimees on alustanud tõsist võitlust Euroopa Liidu aktsiisipoliitika vastu, mis hõlmab teadupärast ka alkoholiaktsiisi tõstmise (või tema puhul selle vastu võitlemine). Öelge mulle, palun, kas te jagate neid seisukohti ja kuidas see üldisemalt suhestub Keskerakonna alkoholipoliitika plaanidega.

Aitäh, hea küsija! Ma pean ütlema, et mul oleks väga hea meel, kui te täpsustaksite, kus on Keskerakonna esimees propageerinud, et ta on alkoholi- või suitsuaktsiisi tõstmise vastu. Ta on rääkinud küll muudest aktsiisidest. Te võiksite  seda tähelepanelikult lugeda. Keskerakond on alati võidelnud ja ka ettekandes eelnõu kohta oli öeldud, et üks meede, mis pidurdab alkoholi tarbimist, on alkoholi hindade tõus, ka aktsiisi kaudu. Nii et enne, kui te esinete või ütlete selliseid repliike, peaksite täpsemalt lugema või kuulama, millest on jutt.

Palun, kolleeg Sven Mikser!

Aitäh! Austatud ettekandja! Ma palun vabandust, kui see jäi mul kuulmata teie ettekande käigus! Paragrahvide järgi oleks alkohoolse joogi reklaam keelatud televisioonis. Kas see tähendab seda, et see on keelatud Eestis toodetud ja eetrisse saadetavas televisioonis või on see keelatud ka Eestis vastuvõetavas ja nähtavas televisioonis ehk teisisõnu, kas näiteks kaabeltelevisioonifirmad tohivad edastada programme, mis on toodetud teistes riikides ja kus on saadete vahel alkoholireklaamid?

Aitäh, hea küsija! Meil on väga selgelt kirjutatud, et on keelatud raadios ja televisioonis, mida meil üle kantakse.

Palun, kolleeg Taavi Rõivas, teine küsimus!

Hea ettekandja! Loomulikult jälgin ma Edgar Savisaare kõiki esinemisi äärmiselt tähelepanelikult ja ma pidasin siin eeskätt silmas seda, et ta on alustanud võitlust Euroopa Liidu aktsiisipoliitika kui sellise vastu. Ma ei hakanud sealt konkreetseid alalõike eraldi välja tooma. Aga mu küsimus puudutab seda teemat, mille tõstatas Eiki Nestor ehk seda, et suurtes kaubanduskettides kutsutakse juba kella kuuest-seitsmest üles või informeeritakse, et viimane aeg on alkoholi osta. Kas te oskate öelda, millest sellised üleskutsed võiksid just nimelt Tallinnas olla tingitud ja miks nad just Tallinnas on?

Aitäh! Ma ei oska öelda, kas mujal nii tehakse või mitte ja sellepärast ma ei saa teile öelda, kas see on ainult Tallinnas. Kuna needsamad kaubandusketid, mis on Tallinnas ja kus mina olen ka seda kuulnud, on mujalgi, siis ma arvan, et nende alkoholipoliitika on ühtne. Aga miks nad kutsuvad? Loomulikult kutsuvad nad sellepärast üles, et kui meie tootjad, kui meie meedia oleks siiski selle mõttega, et ta leiaks ka, et alkoholi tarvitatakse liialt palju, siis minu arvates ei peaks meil seda eelnõu täna olema. Sellised müüjad, tootjad selleks ju reklaami teevad, et ostetaks rohkem. Ju nad soovivad, et kauplustes oleks tarbimine suurem ja sellepärast nad teevad nii. Ma arvan, et see ei ole eetiline ja selleks, et seda vältida, olemegi oma eelnõuga siin, et pidurdada seda.

Palun, kolleeg Mark Soosaar!

Lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Võib-olla ka teie mäletate, kuidas Eesti Päevaleht levitas mõned aastad tagasi – kui ma eksi, siis oli see 2005. aasta suvel (aga võib-olla ka 2004. aasta suvel) –  väga suures tiraažis reklaami, kus oli peal Saaremaa viin ja ilus tuuliku pilt ning kõigi nende vahel, kes ostsid vähemalt kolmel korral seda kanget 40-kraadilist viina, loositi välja üks Saaremaa rannaalal asuv maatükk. Selge on see, et selline reklaam on kõlvatu, kuna ta parseldab maha meie püha Eestimaad. Aga kas te ei ole mõelnud sellele, et teie eelnõu võiks olla võrratult lihtsam ja vastavalt reklaamiseadusele, mille järgi ei tohi kõlvatut reklaami olla, nimetadagi kogu alkoholireklaam lihtsalt kõlvatuks reklaamiks, kuna ta rikub inimeste tervist ja Eesti rahva edasielamist?

Aitäh! Ma ei saanud küll täpselt aru, mida te küsisite. Ma olen täielikult teiega nõus ja ma nägin teiega samamoodi ilmselt, kas see oli 2005. või 2006. aastal. Peab ütlema, et ma näen praegugi  seda reklaami, et võtame mõnuga. Ilmselt on jõulud tulemas. Ja ma olen teiega ka selles suhtes sajaprotsendiliselt nõus, et ma ei pea seda õigeks. Ma olen muidugi kurb, et maad müüakse, aga tänase eelnõuga ma ei tahaks, et noored jooksid ja nende eluiga perspektiivis lüheneks. Ma mõtlen praegu inimese peale samamoodi, nagu teie mõtlete maa peale. Nii et ma olen teiega ühel arvamusel.

Palun, kolleeg Hannes Astok!

Aitäh! Hea ettekandja! Teie ettepanekus on kirjas selline sõnastus, et alkohoolse joogi reklaam on keelatud televisioonis, raadios ning välireklaamina. Kuna televisioon, raadio ja välireklaam on interaktsioon ehk kahepoolne suhtlus, siis kas te peate silmas alkoholireklaamide keelustamist nende näitamise keelustamise või vaatamise keelustamise teel?

Kui ei näidata, siis ei saa ka vaadata.

Palun, kolleeg Peeter Kreitzberg!

Suur tänu! Lugupeetud ettekandja! Ma natuke kordaksin Sven Mikseri küsimust, ma arvan, et te ei saanud sellest küsimusest päris täpselt aru.
Küsimus on nimelt selles, et alkoholireklaam siseneb meie eetrisse ka teiste riikide territooriumilt, olgu mööda telekanaleid või raadiokanaleid. Kuidas te ikkagi seda mõtlete, kas tuleb üle ilma ära keelata kogu alkoholireklaam, et ta Eestisse sisse ei pääseks või ainult Eestis toodetud alkoholireklaam?

Me ei räägi tootmisest, me räägime reklaamist, sellest reklaamist, mis on Eestis võimalik meedias ära keelata. Me ei saa sellega tootmist ära keelata. Me räägime reklaamist, et Eesti Televisioonis näidatud kanalites või raadios ei saaks alkohoolseid tooteid reklaamida.

Palun, kolleeg Silver Meikar!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kuigi ma ei saanud täpselt aru, mida te vastasite Kreitzbergi küsimusele, küsin ma natuke teisest valdkonnast. Üha rohkem inimesi otsib informatsiooni Internetist ja teie seadusest on täiesti välja unustatud alkoholireklaam Internetis, aga ka näiteks erinevate alkohoolsete toodete reklaam Internetis, näiteks mingite tootjate koduleheküljed. Miks te olete selle kõige enam tõusva infokanali ära unustanud?

Aitäh! Kui te ütlete, et te ei saanud aru sellest, mida ma vastasin heale kolleegile härra Kreitzbergile, siis ma jään ikkagi seisukohale, et me saame keelata ära reklaami, mis tuleb meie televisioonis. Ma ei räägi sellest, mis maailmas toimub. Me räägime ikka Eesti õigusloomest.
Teie küsimusele vastates ütlen, et me arutasime ka majanduskomisjonis, mitte ainult selles koosseisus, Internetis näidatavat reklaami ja spetsialistid, nii ministeeriumide tasandil kui ka Riigikogus, tegid selgeks, et Eesti õigusaktidega ei ole võimalik keelustada seda reklaami Internetis. See ei ole võimalik. Aga kui te näete, hea kolleeg, võimalust, siis ma olen alati nõus teiega. Viimasel majanduskomisjoni istungil tõstatati uuesti see küsimus ja ma vastasin ka siis sama moodi, et kui majanduskomisjonil on häid mehhanisme, siis loomulikult oleks see hea, kuigi ma ei ole leidnud ühtegi inimest, kes oleks öelnud, et seda oleks võimalik Internetis peatada. See ei ole ainuke probleem, minu arust on seksiprobleem suurem. Aga ma uurisin seda teemat, et kui palju mõjub Internetis reklaam. Sama instituut ütles, et selle kohta ei ole uuringuid nii palju tehtud. Nii et ma ei oska teile arvudes öelda ega teiega väidelda, kas teie väide on õige või mitte.

Palun, kolleeg Mark Soosaar, teine küsimus!

Lugupeetud ettekandja! Ma palun vabandust, et ma enne teie käest võib-olla liiga keeruliselt küsisin! Ma ei tahtnud rääkida mitte maamüügist, vaid ikkagi alkoholireklaamist, ja ma tõin lihtsalt ühe näite Saaremaalt, kus minu arvates oli tegu kõlvatu reklaamiga. Kas te ei ole sellele mõelnud, et eelnõusse võiks olla kirjutatud hoopis, et alkoholi- ja tubakareklaam on kõlvatu, ja sellega ta juba vastab ka teistele paragrahvidele, kus on öeldud, et kõlvatut reklaami Eestis olla ei tohi? Mul on võimalik teile ainult üks küsimus esitada, aga ma tahaksin siia juurde veel küsida, kas Keskerakond oleks valmis Tallinna kesktelevisioonis näiteks alkoholireklaamist loobuma.

Ma alustaksin tagantpoolt. Keskerakond minu teada küll ei reklaami televisioonis alkoholi. Teiseks, te küsisite lõpus selgelt, kas ma pean õigeks, et maad müüakse alkoholi nimel, ja ma vastasin teile, et ma ei pea seda õigeks, ja ütlen ka praegu, et ei maa ega tervis ei vääri alkoholireklaami. Aga nimetust "kõlvatus" ei ole ma üheski seaduseelnõus näinud, et seda kirjutatakse. Sellest tulenevalt jään ma oma eelnõu juurde, aga kui te tahate teha, siis teil on õigus teha ja soovitan kirjutada muudatusettepaneku ja näidata, et ta on kõlvatu. Meie arvame, et me nii ei kirjuta.

Palun, kolleeg Hannes Astok, teine küsimus!

Aitäh! Hea ettekandja! Maailmas on palju kaupu, mida üldse ei reklaamita, ometi paljud inimesed neid ostavad. Viimaste näidetena moodsa tehnoloogia maailmast on niisugune telefon nagu iPhone, mida praktiliselt ei reklaamita, ometi on neid müüdud juba miljoneid ja miljoneid eksemplare. Nii et paljud asjad reklaamivad ennast ise. Näiteks kauplustes on alkohol tihti nähtav. Supermarketites käivad ka lapsed, alaealised, kuritegeliku kalduvusega isikud ning näevad ja vaatavad alkoholi. Minu ämm tavatseb öelda, et laps ei saa seapõrsaks jääda, ta peab oma elus nägema kõiki asju, millega suured inimesed tegelevad. Kas teie ettepanekutes reklaamiseaduse muutmise kohta võiks olla ka selline täiendus, mis üldse keelaks alkoholi eksponeerimise riiulis ja näiteks võiks alkoholi pakkuda tundmatutes ilma sildita pudelites, mida tagaruumist ostusoovi korral tuuakse?

Aitäh! Ei, me jääme oma eelnõu juurde. Teil on loomulikult õigus seda teha valitsuse eelnõus või ka selles eelnõus, kuid isiklikult ma arvan, et kui te loete eelnõu, siis seletuskirjas me ei ütle, et alkoholi tootmise peaks kinni panema. Me arvame, et tarbimine 13,1 liitrit absoluutset alkoholi ületab juba taluvuse piiri ja seda on ka uuringutes väljendatud. Kui te tutvute sama uuringuga – 17. detsembril oli see ametlikult Internetis üleval –, siis ka seal on öeldud, et ligi 80% Eesti rahvast soovib, et alkoholi ei reklaamitaks.

Palun, kolleeg Mait Klaassen!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Ma läheksin kolleeg Hannes Astoki küsimusest veidi edasi. Ma olen mitu korda olnud ausa häiritud, jalutades nendessamades supermarketites, kus on need pikad letid, ja üldse mitte alkoholiosakonnas, vaid kusagil leiva ja saia osakonnas või vorstiosakonnas seisab ühtäkki mingi tütarlaps, kellel on ees lett väikeste pitsidega, kus on küll üks sentiliiter sees, ja seal saavad inimesed minna ja tarbida, küll sentiliitrihaaval, aga siiski senikaua, kuni paak täis on. Seda kõike vaatab pealt ema lapsega ning võib-olla läheb ja maitseb ise ka. Miks te olete selle asja täiesti ära unustanud oma eelnõus ega ole sellist alkoholireklaami üldse keelustada tahtnudki?

Aitäh, hea kolleeg! Kui me vaatame kõiki neid meetmeid, mis on välja toodud maailma eri riikide poolt ja mille tulemused on ka Tervisearengu Instituut oma töös ära toonud, siis need kuuluvad eri õigusaktidesse ja eri valdkondadesse. Täna me räägime reklaamiseaduse muutmise eelnõust. Me ei räägi müügist, me ei räägi sellest, kas me keelustame öösel müügi ära, või kuritegevuse tõkestamisest. Me räägime muudatusettepanekust reklaamiseaduse kontekstis. Me ei räägi sellest, et näiteks sellessamas uuringus on välja toodud, kui palju mõjutaks veel see, kui me viiksime alkoholi teistesse poodidesse. Me ei räägi täna selle eelnõu kontekstis mitte sellest, me räägime reklaamiseaduse muutmise eelnõust.

Palun, kolleeg Sven Mikser, teine küsimus!

Aitäh! Austatud ettekandja! Ma proovin siis veel kord senisest selgemalt sõnastada küsimuse, mille mina ja Peeter Kreitzberg juba esitasime. Eesti kaabeltelevisioonifirmad edastavad arvukalt kanaleid, millest ainult mõned on Eesti kanalid ja siin toodetud. Teised tulevad kusagilt Saksamaalt, Inglismaalt, jumal teab kust teistest riikidest ja need kanalid tihtipeale, vähemalt osa neist, sisaldavad alkoholireklaami. Sisuliselt müüvad Eesti kaabeltelevisioonifirmad neid kanaleid lõpptarbijale edasi. Minu küsimus on järgmine. Teie sõnastatud seaduseelnõu ütleb, et alkohoolse joogi reklaam on keelatud televisioonis. Kas see puudutab ka neid Eestis edastatavaid, Eestis edasimüüdavaid kaabeltelevisiooniprogramme, mis sisaldavad alkoholireklaami, mis on nendesse kanalitesse pandud juba seal, kus nad toodetakse?

Ma vastan teile siis, et te lõpuks aru saaksite! Ei, selle all me ei ole mõelnud neid kanaleid. Ei ole see eelnõu sellele suunatud!

Palun, kolleeg Meelis Atonen!

Aitäh, proua esimees! Tegelikult muidugi tahaksin küsida selle viimase vastuse peale kohe, et issand jumal, miks te siis sellega ei taha tegelda. Kas sealt tulev alkoholireklaam on siis nii üllas, et sobib igale poole? Aga mitte seda ma ei küsi. Te olete siin mitu korda juba rõhutanud, et ei, me ei taha ometi mitte tootmist ära keelata ega midagi sellist, me tahame ikka ainult reklaamiga piirduda. Ma küsin, kust see alkoholitraagika algab? Milline on eelnõu koostajate arvamus, kas see reklaam iseenesest on ohtlik või on ikka alkoholi tarbimine ohtlik, alkohol ise on ohtlik ja tema tootmine on kõige suurem ohuallikas?

Aitäh, hea kolleeg! Toodet reklaamitakse selleks, et seda tarbitaks rohkem, et seda saaks rohkem müüa. Me arvame, et alkohol ei ole esmatarbekaup, mida oleks vaja reklaamida, et teda ostetaks või tarbitaks rohkem.

Palun, kolleeg Silver Meikar, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Usun, et kõige mõjusam alkoholireklaam on selline, kus näiteks suur iidol seisab, klaas käes, nägu naerul. Ma küsin seda sellepärast, et näiteks teie erakonna noortele võsukestele on kindlasti suureks eeskujuks Keskerakonna juhtkond. Kas teil on kavas täiendada eelnõu selliselt, et ka selline ajalehes või telepildis olev reklaam  – klaasiga käes – keelustada?

Aitäh! Ma arvan, et meie iidol Edgar Savisaar, nagu te mainisite, ei ole mitte ainult Keskerakonna noortele suur iidol. Kuna te tõstatasite täna selle küsimuse, siis mul on väga hea meel, et ta on ka teile suur iidol, et te sooviksite ilmselt, et ta reklaamiks, kuigi ma arvan, et ta ei ole nõus minema, alkoholiklaas käes, reklaamima, et teile rõõmu valmistada.

Palun, kolleeg Indrek Saar!

Lugupeetud Helle Kalda! Ma olen põhimõtteliselt teiega väga nõus, et meie praegune avalik ruum on küllastunud kõikvõimalikust tarbimisele õhutavast reklaamist ja kui alkoholireklaam sellest ruumist kaob, siis kindlasti keegi meist ei kaota, vaid me pigem võidame, nii nagu ilmselt igasuguse muu reklaami kadumise puhul. Aga minu küsimus teile on järgmine. Juhul kui kaob alkoholireklaam, jääb see raha, mis sinna on kulutatud, teadupärast alkoholitootjatel ja maaletoojatel alles. Üsna loogiline on, et selle toote esitlemiseks ja promomiseks kasutavad nad muid võtteid ehk siis kas või üritusturundust ja tasuta jookide pakkumist erinevatel üritustel. Kas te olete seda teemat käsitledes püüdnud uurida, kuhu see raha liigub ja milliste võtetega püütakse uusi turge leida?

Aitäh, hea kolleeg! Aus vastus teile oleks, et ei ole täielikult uurinud. Kuigi ma oma sisemuses – see ei ole fraktsiooni seisukoht – arvan, et kindlasti hakatakse otsima võimalusi reklaamimiseks, sest tootja tahab ju toota rohkem. Ma loodan, et tuleb veel teisi meetmeid, sest see on üks meede alkoholi tarbimist piirata. Tulevad teised meetmed ja tulevad eelnõud, sest kõik valitsused, kes on olnud – oli meie valitsus, oli enne seda valitsus –, on sellele probleemile ju aastate viisi lahendusi otsinud. Loodan, et vastavalt teie lepingutele, koalitsioonilepingule, vastavalt enne vastu võetud seadustele peab tulema alkoholipoliitika üldkontseptsioon. Seal saame juba seda teemat arendada ja ka teisi meetmeid arutada. Aga mul on ka sama mure nagu teilgi.

Palun, kolleeg Peeter Kreitzberg, teine küsimus!

Tänan väga! Lugupeetud ettekandja! Me vist näeme üsna ühtemoodi, et seda alkoholireklaami sisseimbumist on peaaegu võimatu takistada. Peale selle on olemas filmid, kus on stseene, kus alkoholi juuakse. Eriti praegu on need päevad meile lähenemas, kus me seda tõenäoliselt üsna ohtrasti näeme. Ma isegi ei tea, kas me otsereklaamina näeme alkoholi joomist või propageerimist rohkem või näeme teda kaudselt. Kas te ei ole arutanud mitte alkoholimüügi täielikku keelamist, et oma eesmärki saavutada, ja kui ei ole, siis miks?

Aitäh, hea kolleeg! Mulle on arusaamatu see, et Eesti riik ei taha õppida oma vigadest. Ei taha võrdluseks tuua kõiki neid uuringuid, mis on maailmas tehtud, ja võtta aluseks kõiki neid eelistusi, mis pidurdavad alkoholi tarbimist. Üks meede on kindlasti alkoholireklaam. Ma ei oleks nii pessimist selles suhtes, et kui me nüüd Eestis alkoholi ei reklaami, siis meie rahvas tarbib sellest hoolimata edasi rohkem. Kui siin naaberriigid on sellele teele läinud ja kasutavad seda, siis miks Eesti ja miks meie oleme nii vastu sellele ja ikka nii jäigalt ja nii järjekindlalt, eriti endine pedagoog. Ma austan teid ääretult pedagoogina ja ma arvasin, et teile, härra Kreitzberg, on noorte tulevik ääretult tähtis. Mul on kurb, et teie suhtute nii skeptiliselt sellesse.

Palun, kolleeg Kaia Iva!

Aitäh! Austatud ettekandja! Minu küsimus jätkub sealt, kus Indrek Saare oma lõppes. Ta rääkis nimelt teistest turundusvõimalustest alkoholireklaami puhul. Siin saalis on seoses alkoholiga seotud eelnõudega palju räägitud erinevatest üritustest, kuid põhiliselt siiski ühest suve tippsündmuseks nimetatud kultuuriüritusest, mille nimi on Õllesummer. Kas te olete analüüsinud neid variante, kuivõrd selliseid reklaame, kus ürituse nimes on õlu või mõni muu alkoholile viitav sõna, saab käsitleda alkoholireklaamina? Kas siin võib peituda oht – me oleme rääkinud, et väliselt meenutab see pigem lasteüritust – ja kui palju võivad need seosed mõjuda varjatud, kuid seda ohtlikuma alkoholireklaamina?

Aitäh! Ma arvasin, et kindlasti me jõuame Õllesummerini. Ei saanud üldse minna teistmoodi. Ja kui Õllesummer ongi teema ja me oleme pikalt, varsti tund aega rääkinud sellest teemast, siis oleks võinud ju sellega alustada. Ma pean kurvastuseks tunnistama, et – kas see on halb või hea – ma ei ole Õllesummeril käinud. Ja ma ei oska öelda, kui palju seal juuakse või ei jooda, aga ma võiksin öelda, et Õllesummer on nii nagu teater, kutsutakse teatrit vaatama ka seal, kui toimub mingi müük. Kui Õllesummeril toimub lausjoomine – ja ma kindlasti lähen järgmisel aastal  ja vaatan, kuidas seal on –, siis me peaksime midagi ette võtma selle temaatika pidurdamiseks ja sellele üritusele teatud mõttes kas või politsei- või korrakaitseüksusi kaasama. Aga ma ei saa hästi aru, mis puutub praegu reklaamiseaduse muutmisse Õllesummer. Andke andeks! Kui ma ära käin, võib-olla siis saan aru. Majanduskomisjon ja teie ei toeta niikuinii täna siin saalis reklaamiseaduse muutmise ettepanekut. Võib-olla olen siis sügisel targem ja võin ka Õllesummeri teemal kaasa rääkida. Täna ma kahjuks ei ole teiega, hea kolleeg, võrdväärne.

Palun, kolleeg Lauri Luik!

Aitäh! Hea ettekandja! Minu küsimus on ajendatud Silver Meikari küsimusest. Kuidas te suhtute sellesse, kui näiteks teie kolleeg Heimar Lenk kutsub Keskerakonna jõulupeol, mida muu hulgas vahel harva ka televisioonis üle kantakse, inimesi üles pokaale tõstma? Kas teie arvates peaks tulevikus ka sellised ülekanded keelustatama?

Ma olen harjunud ausalt vastama. Peab ütlema, et mulle isiklikult ei meeldi läbi televisiooni või avalikkuse seda teha.

Palun, kolleeg Kaia Iva, teine küsimus!

Aitäh! Täpsustan oma küsimust. Ma ei küsinud konkreetselt üritusel toimuva kohta. Ma küsisin, kas te olete analüüsinud, kas sellise ürituse reklaam, kui ürituse nimes on alkoholi mainiv sõna, nii nagu praegu meil on Õllesummeri puhul, ja seda  reklaamitakse ohtralt televisioonis ja ka välimeedias, on käsitletav alkoholireklaamina.

Aitäh, hea kolleeg! Ma arvan, et kui Õllesummer on tema ametlik nimetus, siis ei ole reklaam. Kui aga Õllesummer reklaamib, et tulge õlut jooma ja teeb seda televisiooni kaudu, siis mina isiklikult arvan, et see on reklaam. Aga praeguste õigusaktide järgi võib ta ju seda teha.

Palun, kolleeg Jürgen Ligi!

Aitäh! Austatud ettekandja! Te kannate ette eelnõu, mis alkoholireklaami piirab, teie fraktsioonikaaslane hakkab järgmisena kaitsma eelnõu, mis annab kõigile tasulistele joomapidudele maksusoodustuse. Kuidas te olete fraktsioonis selle töö omavahel jaotanud ja kas te peate ühiseid koosolekuid?

Aitäh, hea kolleeg! Pean ütlema, et me ei ole küll seda eelnõu selliselt kooskõlastanud ja selliselt mõelnud, et meie hakkame alkoholi käibemaksu 5%-le viima. See on küll valesti aru saadud ja minu teada ei tule ta ka sellise eelnõuga siia saali ette. Ta räägib küll kultuuriüritustest, aga ma pean ütlema, et te olete vist eelnõu valesti lugenud. Meil on kohe võimalus seda kuulda. Kui ta nüüd esineb ja hakkab alkoholi käibemaksu viima 5%-le, siis ma arvan, et Keskerakond seda küll ei toeta.

Palun, kolleeg Toivo Tootsen!

Aitäh, proua esimees! Lugupeetud ettekandja! Võrdsuse huvides tahaksin ütelda, et kuidagi märkamatuks on Õllesummeri kõrval jäänud väga suur üritus, mille nimi on Õlletoober. Kas see, et seda korraldab ja juhib Reformierakond, teeb sellest üritusest õilsama ürituse kui on Õllesummer?

Aitäh, hea kolleeg! Ma ei oska öelda, kas Õlletoober on Reformierakonna üritus, aga ma võin öelda, et Õllesummer ei ole Keskerakonna üritus.

Palun, kolleeg Jürgen Ligi, teine küsimus!

Aitäh! See on hea uudis, et Õllesummer ei ole Keskerakonna ametlik üritus. Aga ma loen ette selle järgmise eelnõu põhimärksõnad. Te tahate anda maksusoodustuse tsirkuse, laada ...

Hea kolleeg! Praegu me räägime sellest eelnõust.

Ma räägingi sellest, palun ärge katkestage! ... laada, lõbustuspargi, kontserdi ja muude sarnaste kultuuriürituste ja ‑rajatiste piletitele. Kui te teete maksusoodustust, siis te töötate reklaamikeelule vastu. Te annate kaudselt ka õllele ja viinale maksusoodustuse – käibemaksu mehhanism on selline. Öelge ikkagi, kuidas te läbi saate Evelyn Sepaga, niimoodi tööalaselt.

Aitäh! Ma saan ka sinuga väga hästi läbi, rääkimata Evelyn Sepast. Aga niipalju siis teie arvamusest või sinu arvamusest, et see, et meie anname 5%-ga soodustust alkoholi puhul, on väär. Estonia on teater, mille üritustele on praegu kehtiva seadusega maksusoodustus piletimüügil, aga ärgem unustagem, et seal müüakse muuseas ka alkoholi. Miks te siis seda teete, kui te viite need kokku? Me räägime üritusest, me ei räägi sellest, kui sinna tulevad tootjad, kes müüvad alkoholi. Need on kaks eri asja.

Palun, kolleeg Evelyn Sepp!

Aitäh! Mina püüan olla selles mõttes veel originaalsem kui eelküsijad, et n‑ö käimasolev punkt ja eelküsitud ehk siis järgmine küsimus kokku viia või kokku siduda. Seesama Estonia teatri näide või Eesti Kontserdi näide, mille sa tõid, Helle. On ilmselt vähe selliseid üritusi, kus piletihinna sees on ka naps. Hennessy uusaastakontsert, mis toimub teatavasti Estonias, on üks väheseid selliseid. Kui sinna pileteid müüakse, siis ma olen kindel, et neid müüakse just nimelt 5%‑ga. Mis see siis nüüd on, kas see on alkoholipoliitika, mida riiklikult soodustatakse, et ta toimub nii pühade seinte vahel, on see mingi maksuküsimus või on see alkoholireklaam? Millega on sinu hinnangul tegemist?

Kui me räägime Hennessy üritusest ja sellest, et seal müüakse alkoholi, siis ma arvan isiklikult, et seda ei müüda, vaid praktiliselt on müük siiski pileti kaudu. Kui te nüüd tõesti arvate, et kui te ostate sellele kontserdile pileti, siis mingi protsent, see, et teile antakse seal klaas, ei ole pileti sisse arvatud, siis mina arvan, et see siiski on sinna sisse arvestatud. Aga ma olen veendunud, et kui see alkohol sinna osteti, siis maksti juba kõik muud maksud, ka alkoholi osas, juba ära, 18%. Nii et ma ei tahaks, hea kolleeg Evelyn Sepp, laskuda järgmise eelnõu temaatikasse. Seda on võimalik kaitsta järgmisel istungil. Ma jään ikkagi eelnõu juurde, mis käsitleb reklaami, ma sooviksin sellega edasi minna ja ma väga paluksin, me palusime ka majanduskomisjonis, et kaks eelnõu oleks ühendatud. Kahjuks neid ei ühendatud. Kuigi ma sain mitmest praeguse koalitsiooni liikmest aru nii, et nad siiski toetavad, ja peavad vääraks, et alkoholi reklaamitakse. Ta ei ole siiski esmatarbekaup.

Lugupeetud kolleegid! Meie aeg, isegi pikendatud aeg on läbi saanud. Nii et me jätkame homme küsimuste esitamist. Aitäh!
Istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 13.59.