Tere päevast, lugupeetud Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu täiskogu II istungjärgu 12. töönädala esmaspäevast istungit. Kas head kolleegid soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi? Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Austatud proua esimees! Head kolleegid! Mul on üle anda arupärimine keskkonnaminister Jaanus Tamkivile. Arupärimine puudutab korralagedust Keskkonnaministeeriumi haldusalas. Nimelt, Eesti Vabariigi põhiseaduse § 5 ütleb:  "Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult." Keskerakonna fraktsioonil ja Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonil on tekkinud põhjendatud kahtlus, et Keskkonnaministeeriumi haldusalas toimuv ei arvesta seda põhiseaduses toodud mõtet. Austatud kolleegid! Põlevkivi on üks meie kõige olulisemaid maavaru. Tema praegune hind, õlisse ümber arvestatult, on viis triljonit Eesti krooni. Praegu toimub Ojamaa kaeveväljal kaevamine, mis ei vasta Eesti seadustele. Rikutakse põlevkivikaeveloa tingimusi. Seoses sellega on 22‑l Keskerakonna fraktsiooni liikmel ja neljal roheliste fraktsiooni liikmel üle anda arupärimine. Siin on kuus küsimust, millele palume vastust. Aitäh!

Aitäh! Juhatuse nimel olen vastu võtnud ühe arupärimise. Kui arupärimine vastab kodu- ja töökorra seadusele, siis edastan arupärimise otsekohe adressaadile.
Lugupeetud kolleegid! Teated. Riigikogu esimees on edastanud Riigikogu liikme Aadu Musta esitatud arupärimise peaminister Andrus Ansipile.
Kolmapäeval, s.a 19. detsembril osalevad infotunnis järgmised valitsusliikmed: kaitseminister Jaak Aaviksoo, majandus‑ ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ning siseminister Jüri Pihl.
Head kolleegid! Palun teeme nüüd kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 90 Riigikogu liiget, puudub 11.
Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on päevakorra kinnitamine. Päevakord on teil laudadel, kuid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon on Riigikogu juhatusele saatnud järgmise palve: "Palume jätta teisipäeval, 18. detsembril 2007 päevakorrast välja Riigikogu otsuse "Allar Jõksi õiguskantsleri ametisse nimetamine" eelnõu 171 esimene lugemine." Sellisel juhul, kui kõik Riigikogu fraktsioonid on selle poolt, saame seda teha. Palun, kolleeg Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsioon on teatavaks tehtud päevakorra täiendamise ja muutmise vastu.

Suur tänu! Nüüd, head kolleegid, panen päevakorra hääletusele. Palun, kolleeg Reinsalu!

Aitäh, Ain, fraktsiooni seisukoha eest! Kodukorraseaduse järgi ei ole sinu kohustus seda kommenteerida, kuid ma arvan, et parlament teeks õigesti, kui annaks ka võimaluse oma seisukohta kommenteerida.

Palun, kas on veel protseduurilisi küsimusi? Palun, Meelis Atonen!

Aitäh! Mind huvitab hoopis see, mis oli selle avalduse põhjendus, mis siin ette loeti, enne kui me selle Urmas Reinsalu jutu juurde jõuame.

Millise avalduse? Mina lugesin praegu ette, mida palus Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees. See oli see, et päevakorrast välja jätta Riigikogu otsuse "Allar Jõksi õiguskantsleri ametisse nimetamine" eelnõu esimene lugemine. Kõik. Palun, kolleeg Meelis Atonen!

Aitäh! Mina palusin selle ettepaneku põhjendust. Miks sellist asja üldse taheti, olukorras, kus komisjonid on oma töö teinud ja asi on päevakorra eelnõusse pandud?

Hea kolleeg Meelis Atonen! Palun küsige seda Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt! Aga me ei hakka praegu seda suures saalis arutama. Läbirääkimisi siin ei toimu. Palun, kolleeg Nestor!

Aitäh! Ma võin ju öelda. Minu meelest kaks fraktsiooni arvavad, et homme hääletatakse Ülle Madise kandidatuuri. Nad peaksid jõudma arusaamisele, mida hääletatakse. Siis saab hääletada, homme ei saa.

Head kolleegid! Suur tänu! Läheme edasi.
Ma panen hääletusele selle nädala päevakorra. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 61 Riigikogu liiget, vastu oli 16, erapooletuid oli 3. Teie laudadele jagatud päevakord, selle nädala päevakord, on vastu võetud.
Täna arupärimisi päevakorras ei ole.

Palun esinemiseks vabas mikrofonis registreeruda pärast haamrilööki! Palun, kolleeg Mark Soosaar!

Head kolleegid! Eesti ja meie koos Eestiga seisame homme ristteel. Me kas kasvatame edasi õigusriiki või hakkame seda tasapisi murendama. Muidugi on jutt homsest hääletusest, homsest otsusest, mis viib meid ajaloos kas edasi või tagasi.
Teadagi pole inimene ega organisatsioon võimeline enesekontrolliks, kui puudub väliskontroll. Sellepärast ongi meie põhiseadusesse raiutud kolm põhiseaduslikku institutsiooni, need on õiguskantsler, Riigikontroll ja Riigikohus. Tahan täna teilt, head kolleegid, küsida: kes neist kolmest on meile pidevalt meelde tuletanud, et erakondade rahastamisega pole asjad Eestis kaugeltki korras? Kes on meile hinganud kuklasse palavat õhku ja küsinud, kui kaua võimaldavad valimis‑ ja erakonnaseadused osta võimu? Küsigem, kes neist kolmest on meile meelde tuletanud, et riigikogulase koht pole riigi äriühingu nõukogus, või kes on korduvalt meie tähelepanu juhtinud asjaolule, et kodanike kaasamine tuleviku Eesti ehitamisse ehk kodanike osavõtt planeerimismenetlusest on täiesti ebapiisav. Kes oli see ühe põhiseadusliku institutsiooni juht, kes aitas tagasi rööbastele rongi, milles meie, riigikogulased, olime valmis kuluhüvitiste nimel oma eelnõuga rappa kihutama? Kui vastate neile küsimustele, siis saate ka vastuse ridade vahele peidetud sõnumile, mille on Riigikogu ette seadnud kaks mõjukat erakonda. Saate vastuse küsimusele, miks kaks erakonda ei taha, et õiguskantsleri aus ning jonnakas põhiseaduse 100% täitmine jätkuks.
Head kolleegid! Meie hulgas pole enam Ülle Aaskivi, kes veidi rohkem kui aasta tagasi sellestsamast kõnetoolist koputas riigikogulaste südametunnistusele, et nad ei lähtuks kitsalt erakondlikest huvidest, vaid toetuksid põhiseadusele ja jääksid truuks ning ustavaks Eesti riigile. Ülle Aaskivi lahkus meie hulgast lõppeva aasta näärikuus, aga teispoolsusest ulatuvad meieni sõnad tema mahajäänud päevikust. Väikesest tagasihoidlikust päevaraamatust, kus ühe viimase sissekandena kõlab mõte, et Üllel polnud kahju lahkuda Eestist, sest mitte sellisest Eestist ei unistanud see tubli ja julge naine. Mõelgem sellele Ülle Aaskivi valusale sõnumile täna õhtul, mõelgem öösel vastu homset ja veel homme varavalgeski, kui tuleme siia saali oma häältega kas toetama või lagundama meie õrnõhukest demokraatiat ja õigusriiki.
Eraldi tahan aga pöörduda kolleegide poole Reformierakonnast, kelle idee oli esitada Vabariigi Presidendiks Toomas Hendrik Ilves. Te tegite seda tõelise vastutustundega oma riigi ees. Koos teiega toetusime me rahva ootustele ja õiglustundele. Nüüd, mil president näeb parima õiguskantslerina jätkamas Allar Jõksi, oleks ebariigimehelik presidendi valikut mitte usaldada või seda kahtluse alla seada.
Loodan, et hommik on õhtust targem ning Eesti ei pea valima Läti teed. Aitäh!

Suur tänu, Mark Soosaar! Palun, kolleeg Mart Jüssi!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid Riigikogust! Minu tänane kõne siit Riigikogu kõnepuldist ei ole mitte sisepoliitilistel, vaid globaalsematel teemadel. See on saateks ühele raamatule ja ühele DVD‑le, mis me täna hommikul kõik endale hommikuse reega saime. See on üks jäine raamat Antarktikast. Ma näitan seda neile, kes saalis on, et te suudaksite seda oma fraktsioonidest leida ja nõuda.
Jutt, mis ma selle juurde tahan rääkida, on võib-olla natukene tänasest hallist argipäevast mõjutatuna pessimistlik, aga ehk saame sellest kaugemas perspektiivis üle. Tänahommikustes teleuudistes torkas mulle silma kolm asja. Bali nõupidamisel kliimapoliitika üle jõuti kompromissile, mis tegelikult tähendab soovi seda teemat edasi arutada. Ilon Wikland, tuntud Eesti päritolu raamatuillustraator, peatus oma jõulutervituses kahe mure kõrval, millest üks oli rahu maailmas ja teine oli liigne tarbimine, ka kliima soojenemisel kui probleemil, mis temale muret teeb. Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde on tänaste uudiste andmetel moodustatud poole miljoni krooni suurune sihtkapital, mis peab tegelema kliimapoliitika ja kliimateaduse edendamisega Eestis.
Mul on hea meel öelda, et kliimaarutelu on jõudnud tegelikult ka Toompeale. Me oleme juba hakanud sel teemal mõtteid vahetama. Ma tahan öelda, et see teema on piisavalt tähtis selleks, et seda mitte lükata mõnda soojemasse aastaaega, vaid hakata sellega tegelema kohe ja tõsiselt. Selle arutelu juures võib-olla ei olegi nii tähtis, mis kliima soojenemist põhjustab. Võib öelda, et seda põhjustavad kas autode või lehmade tekitatud gaasid. See ei ole üldse tähtis. Ühes populaarteaduslikus lasteraamatus "Totu Kuul" kolm koolkonda – meteoriitikud, vulkanistid ja pannkoogistid – arutasid selle üle, kuidas on tekkinud Kuu kraatrid. Sõltumata arutluse tulemusest on need kraatrid seal Kuu peal ikkagi olemas ja nii on fakt ka see, et ülemaailmne keskmine temperatuur lööb praktiliselt iga päev sadade tuhandete aastate rekordeid. Nii et kliima soojeneb ja pigem peaksime tegelema juba praegu mõttes ja teos selle tagajärgedega. Aga mida on oluline siin Riigikogus teada, on see, et see nupp, millest reguleeritakse maailma kliimat, ja need kangid ei paikne mitte keskkonnakomisjonis ja Keskkonnaministeeriumis. Eelkõige lööb maailma kliimamuutustega kaasnevate katastroofide koguraskus majanduse ja maaelu pihta. Halval juhul, ma rõhutan, halval juhul on sellesse protsessi kaasatud sotsiaalkomisjon, riigikaitsekomisjon ja kultuurikomisjon. Omal moel muidugi ka rahanduskomisjon, sellepärast et selles muutuvas kliimas võib kärbuda meie kalli Eesti krooni vägi ja väheneda need armuannid, mida me saame looduselt jõuga riigieelarvesse võtta.
Teadmised, kallid kolleegid, on jõud ja Eesti on kindlasti jõupositsioonil, kui seda aspekti silmas pidada. Meil on praegu veel neli aastaaega ja me elame ühe haruldase, igal talvel külmuva mere kallastel. Sellest geograafilisest positsioonist, ausalt öeldes, on meil kaasa võtta väga palju unikaalseid teadmisi. Ma ise paar nädalat tagasi pidasin kliima soojenemise ja mereimetajate teemal ühel konverentsil ettekande inimestele, kelle jaoks vee külmumine on juba praegu võib-olla suhteliselt eksootiline nähtus. See ettekanne võeti hästi vastu just sellepärast, et tal on laiemad rakendused kui ainult üks väike Läänemere sopp. Sestap rõhutan ma siin, et ilmaköök, see koht, kus ilma tehakse, ei ole mitte siin meil Läänemere kallastel, vaid see paikneb mujal, paikneb Kõrg-Arktikas ja Antarktikas, kõrgete laiuskraadide meredel, mille kohta ka see raamat väga detailselt teavet jagab. Me oleme selles suures köögis nagu üks väike kokaabiline. Aga ometi räägib ka üks teine raamat, Euroopa Liidu roheline raamat kliimamuutustega võitlemise kohta, Eesti riigi soovist sellesse uuringusse rohkem panustada. Ma kutsungi kõiki meid, kes me siin majas töötame, seda igati toetama, sest me ei saa jääda imetlema kuuse igihaljust, vaid peame tegelema valgete laikudega meie teadmiste kaardil, nende vähenemise eest võitlemisega ja selle eest võitlemisega, et valged laigud maailmamerede ja mandrite jääkattesse ja lumikattesse jääksid alles. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Mart Jüssi! Palun, kolleeg Mart Nutt!

Austatud proua esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Ma ei tahaks üle korrata neid sõnu, mida Mart Jüssi siit just äsja rääkis, küll aga tahan avaldada toetust kõikidele nendele mõtetele ja rõhutada, et Antarktikaga tegelemine peab olema Eestis tunduvalt tähtsam prioriteet, kui see on seda siiamaani olnud. Riik peaks leidma selleks ka finantse. Praegu on Mart Saarso üksikvõitlejana asjaga tegelnud, aga riik peaks igal juhul sellega kaasa tulema. Pikemalt ei hakkakski rääkima. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Mart Nutt! Palun, kolleeg Urmas Reinsalu!

Austatud Riigikogu esinaine! Austatud Riigikogu liikmed! Mind ajendas siia kõnetooli tulema mõned minutid tagasi lõppenud hääletus. See hääletus oli vastuseks Riigikogu nelja fraktsiooni tehtud ettepanekule saavutada advendi vaimus konsensus küsimuses, mis puudutab õiguskantsleri ametisse nimetamise aega, selles tehnilises mõttes, millal see hääletus läbi viiakse. Mul on sügavalt kahju, et see konsensuse üleskutse kukkus tänase protseduurilise hääletusega siin saalis läbi. Ma arvan, et see ei ole hea märk. Aga see on kindlasti iseloomulik sellele kiirustavale vaimule. Küsimus ei ole ju selles, et soovitakse uut õiguskantslerit ametisse nimetada, vaid selles, et soovitakse ametis olevat õiguskantslerit karistada. See valiku koht parlamendi jaoks ei olegi mitte niivõrd selles, millist nime kannab ametisse astuv õiguskantsler, kas ametis oleva õiguskantsleri nime või on see keegi teine inimene. Küsimus on selles, mida parlament peab karistamist väärivaks ning mida kiitmist ja tunnustamist väärivaks.
Probleemid, mis on õiguskantsleri ametisse sobimatuse puhul esile kerkinud, on seotud just asjaoludega, mis eri organisatsioonide, minu hinnangul ka avaliku arvamuse enamuse, nende nelja fraktsiooni poliitikute ja Vabariigi Presidendi jaoks on just nimelt need, mille tõttu peaks Allar Jõks saama võimaluse seitsmel aastal õiguskantsleri ametis jätkata. Allar Jõks on sisustanud seda ametit seitsme aasta jooksul ju suurelt. Isegi suuremalt, kui see võiks olla omane mõnele väljakujunenud põhiseadusliku kultuuriga riigile või konstitutsioonilisele süsteemile. Aga me ei saa hetkekski unustada, et meie riik on ka riigiõigusliku praktika kujunemise mõttes üleminekufaasis ja Allar Jõksi roll, õiguskantsleri roll seisnebki eelkõige selles, et tasakaalustada erinevaid huve, erinevaid ambitsioone, mis on kätketud põhiseaduse praktilisse teostamisse.
Homme seisab meil ees hääletus õiguskantslerikandidaadi küsimuses. Ma tahan siit kõnetoolist kutsuda üles kõiki Riigikogu liikmeid, rõhutades seda, et hääletus on salajane, käituma oma parema äranägemise järgi. Juba on tulnud teateid, et üks fraktsioon kujundas täna seisukoha, et Allar Jõks ei sobi õiguskantsleri ametisse, teine fraktsioon kujundab selle seisukoha hommehommikusel koosolekul. Ma loodan, et need fraktsioonide otsused ei muutu siduvaks fraktsioonide liikmetele, vaid salajasel hääletusel on hääletus tõesti salajane. Ma tahan juhtida tähelepanu sellelegi asjaolule, et on küsimus ka tehnilise protseduuri koha pealt. Sellele juhtis ka Ene tähelepanu. Nimelt, ühtepidi on põhiseaduse järgi see hääletus salajane, teisipidi on kahtlemata võimalik seda salajase hääletuse tähendust kuritarvitada, kuna hääletus toimub nendesamade nuppudega siin. Teisisõnu: meil ei ole valimiskabiinide süsteemi hääletuse läbiviimisel. Ma loodan, et mingitpidi on meil võimalik tagada, kõigil siin istujatel, kes oma hääletuspuldist seda salajast hääletust läbi viivad, sisemise kultuuri teel ka selline olukord, et me jätame iga parlamendiliikme selles hääletusprotseduuris vabaks nõnda, et me ei tee ülevaadet teiste hääletamisest. Hääletamise salajasus on praeguses olukorras hääletamisvabaduse eeldus. Ma loodan, et hoolimata teatud avariiolukorrast, millesse me oleme sattunud, või pingeolukorrast, saame homme positiivse lahendi. See positiivne lahend ei tähenda mitte kellegi ambitsioonide läbikukkumist, vastupidi, see tähendab tegelikult Eesti põhiseadusliku praktika võitu ja see tähendab ühemõttelist signaali Eesti avalikkusele, et parlament on võimeline küsimusi kaaluma, poliitikud on võimelised ka oma seisukohti muutma. Eitava seisukoha muutmine jaatavaks on tegelikult elus, me kõik teame, keerulisem kui vastupidine. Aga ma loodan, et selleks ollakse homme valmis. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Urmas Reinsalu! Palun, kolleeg Toomas Trapido!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Ma tulin siia, Eesti riigi ühte kõige tähtsamasse avalikku kõnepulti sellepärast, et ma lugesin seda, mida oma veebipäevikus kirjutas meie kolleeg Jürgen Ligi ja mida meedia seejärel võimendas. Nimelt ründas Jürgen Ligi teravalt, küll omas vormis ja omas stiilis, Avatud Eesti Fondi ning Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu avalikku teadet, et nad toetavad härra Jõksi jätkamist õiguskantslerina. Aga küsimus pole minu jaoks üldse Jõksis, vaid selles, et Eesti Vabariigi Riigikogu liige niivõrd teravalt kodanikuühendusi ründas. Kindlasti oli tegu härra Ligile omase naljaga. Ma loodan vähemalt, et see oli nali, ja ma loodan, et sellist nalja on edaspidi vähem. Aga see oli kohatu nali.
Ma tahan lihtsalt öelda, et meie ühiskonnas on puudu organiseeritud arvamustest. Eesti oht on pigem hästi läbimõeldud ja esindusorganisatsioonide väljasaadetud formuleeritud arvamuste vähesuses, mitte paljususes. Ma tahan üles kutsuda kõiki kodanikuühendusi, kes võib-olla sellest esinemisest mingil moel teada saavad, et avaldage arvamust, avaldage rohkem arvamust, pakkuge välja keda iganes, nii õiguskantsleri kohale kui ka teiste kohtade peale, et tekiks mingisugunegi dialoog. Ei tohi olla nii, et kui ühes olulises küsimuses kodanikuühendused julgesid arvamust avaldada, siis said kohe kergelt või raskelt vastu nina. Jumala eest, avaldagem rohkem arvamusi! Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Toomas Trapido! Palun, kolleeg Marek Strandberg!

Head kolleegid! Mina tulen tagasi selle algse teema juurde, milleks oli Antarktika, tegelikult ka Arktika ja paljud energiaküsimused, mis meie ees seisavad. Me oleme rääkinud nii siin saalis kui mujalgi ja kuulnud valitsust rääkivat juttu teadmistepõhisest Eestist. Tegelikult on tänaseks kujunenud olukord, et ilma korrektsete teadmisteta ei ole võimalik teha kaugeleulatuvaid otsuseid. See kliima soojenemise küsimus, mis on faktina näha, faktina mõõdetud meie kõigi jaoks, on üks asi. Aga teine asi ongi täpne teadmine selle põhjuste kohta. Tänaseks on kujunenud nii (seda väidavad inimesed, kes on kliimauuringutega seotud), et ilma kohalolekuta sealsamas Antarktikas ei ole enam võimalik kätte saada värskeid ja täpseid andmeid selle kohta, mismoodi meie kliimaköök tegelikult toimib. Sellest, kuidas meie kliimaköök tegelikult toimib, ei sõltu aga mitte ainult suurte, vaid ka väikeste riikide edasine elutee just nimelt otsuste osas, mida tehakse energia kasutamise, energia säästmise ja muudes küsimustes.
Mõnes mõttes oleme praegu küllaltki kummalises, mõne pilgu põhjal isegi võib-olla natuke koomilises seisus. Me vaidleme paljude pinnapealsete asjade üle siin riigi sees, just nagu mängiks mingisugust arvutimängu, kuid selle arvuti patareid või akud on tühjenemas, meil ei ole varsti kusagilt uusi võtta. Selles mõttes oleme, kahjuks küll, pisitasa maha magamas neid lahendusi, mis võiksid olla võimalikud juba praegu, ja keskendume liialt palju nendele asjadele ja tekitame vaidlusküsimusi seal, kus võiks olla selge arusaam ja selge kokkulepe. Olgu näiteks toodud kas või seesama õiguskantsleriküsimus. Meie jaoks ja meie iseseisvuse jaoks on küsimused, mida tuleb lahendada Arktikas ja Antarktikas, ehk palju olulisemadki kui need vaidlused, mida me peame täna siin kohapeal. Üks on selge: kui lähema kahe-kolme aasta jooksul ei olda Eestis suutelised jõudma arusaamale energiaküsimuses – millisel moel energiavarustust ja energiasäästu Eestis korraldada – oleme jäämas maailma riikide peres paratamatult kellelegi järele jooksjaks ja see ei ole mõistlik.
Ka mina kutsun siinkohal üles oluliselt laiemalt vaatama seda, mis toimub maailmas, sest meie rahvuse ja kultuuri säilimine sõltub meie positsioneerumisest maailma energia‑ ja keskkonnateljel oluliselt rohkem, kui paljud siin tahaksid tunnistada. Meenutan siinkohal veel kord, et kui augustis olime siin arutamas või arutama hakkamas energiaküsimusi ja kuulsime, et see ei ole õigeaegne, et kohe-kohe ehk väidetavalt oktoobri lõpus saame kõik teada, milline on Eesti energeetika täpne tulevik, siis meil ei ole siiamaani selle kohta mingit ettekujutust, kuna valitsuselt ei ole tulnud mitte ühtegi dokumenti selle kohta. Ma arvan, et me peame oma iseseisvuse aluse küsimuse ehk energia‑ ja keskkonnaküsimuse tõstma siin järgmise aasta algul üles oluliselt selgemalt ja jõulisemalt, kui me oleme seda seni teinud. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Marek Strandberg! Palun, kolleeg Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Mind ajas siia kolleeg Toomas Trapido, kes siin mind ründas, süüdistades mind kodanikuühenduste ründamises. Peab kohe ütlema, et ma ei ole nii võimas mees, et ma ründaksin kodanikuühiskonda, kodanikuühendusi kui sellist laia vastast, kelle hulka ma ju ka ise kuulun. Ma olen ise tegev mitmes kodanikuühenduses ja leian, et nagu neil, nii on ka minul sõnavabadus. Sellest pisikesest blogisissekandest on tehtud suur number. Ma jään selle juurde. See oli tõesti naljavormis tehtud, aga selle taga oli sügav sisu. Alari Rammo (Res Publica pressiesindaja meililt tulnud) kirjakene ei ole minu jaoks kodanike hääl. Ma leian, et selle sisu oli rumalus. Heita Riigikogu fraktsioonidele ette õigust kandidaadi sobivuse üle nii või teisiti hääletada, on väga rumal ja seda ma ei häbene välja ütlemast siin ega kusagil ka kirjalikult. Nii et ärgem keegi ennast kehastagem kodanikuühiskonnaks. Me oleme selles üks tilluke putukas ja peame mingil määral selles suhtes olema distantsil. Aga väike nali kulub ära, kui räägitakse väga suurt lollust. Ma ei ole kunagi öelnud, et kodanikud peavad jääma oma liistude juurde. Ma leian, et ka sellised avaldused on rumalad, nagu oli tänases lehes. Minul on õigus öelda, kui demokraatia kaitsmise sildi all seatakse kahtluse alla demokraatlikud protseduurid, ja ma teen seda edaspidigi. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Jürgen Ligi! Palun, kolleeg Karel Rüütli!

Head kolleegid! Ma loomulikult saan aru sellest vanarahva tarkusest, et kellel jõud, sellel õigus, aga siinkohal ei saa kuidagi heaks kiita n‑ö Riigikogu hea tava vastu minemist, kui õiguskantsleriküsimus tahetakse lahendada kiirustades, ilma et fraktsioonide liikmetel oleks üldse võimalust õiguskantsleriga kohtuda ja temaga mõtteid vahetada pärast seda, kui president tema kandidatuuri avalikuks on teinud. Siinkohal ei saa erakond lähtuda oma otsuste langetamisel subjektiivsetest poliitilistest huvidest, vaid Riigikogu liikmed peavad silmas pidama ka Eesti rahva põhjendatud ootusi ja lootusi. Allar Jõks on oma tööga hästi hakkama saanud ja avalikkuse toetus talle on suur. Sellest tulenevalt toetavad teda ka Rahvaliidu liikmed. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Karel Rüütli! Rohkem kõnesoove ei ole. Istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 15.33.