Tere päevast, lugupeetud Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu täiskogu II istungjärgu 11. töönädala kolmapäevast istungit. Kas head kolleegid soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi? Soovi ei ole.
Nüüd teated. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja on määranud juhtivkomisjonid. Esiteks, rahanduskomisjoni s.a 10. detsembril algatatud investeerimisfondide seaduse, Tagatisfondi seaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on rahanduskomisjon. Teiseks, Vabariigi Valitsuse s.a 11. detsembril algatatud välismaalaste seaduse § 10²⁸ muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon. Kolmandaks, Eesti Keskerakonna fraktsiooni s.a 11. detsembril algatatud turvaseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on õiguskomisjon. Neljandaks, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Eesti Reformierakonna fraktsiooni s.a 11. detsembril algatatud huvikooliseaduse, koolieelse lasteasutuse seaduse, kutseõppeasutuse seaduse ning põhikooli‑ ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on kultuurikomisjon.
Head kolleegid! Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 79 Riigikogu liiget, puudub 22.

Alustame tööd tänase päevakorra punktidega. Esimene punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud 2008. aasta riigieelarve seaduse eelnõu kolmas lugemine. Ma palun ettekandjaks rahanduskomisjoni esimehe Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! 2008. aasta riigieelarvet on Riigikogus menetletud kaks ja pool kuud. Selle käigus on rahanduskomisjon ära kuulanud valdkonnaministrite detailsed selgitused, Rahandusministeeriumi ja Eesti Panga ülevaated Eesti majanduse olukorrast ning mõistagi võtnud seisukohad muudatusettepanekute kohta.
Rahanduskomisjon otsustas 4. detsembril, et 2008. aasta riigieelarve tuleks panna lõpphääletusele. See oli konsensuslik otsus.
Mõningad üldised numbrid selle eelarve kohta. Kõigepealt on varasemate lugemistega võrreldes uus see, et vahepeal on muudetud majanduse reaalkasvu prognoosi – see on alanenud 5,2%‑le. Põhjuseks on peamiselt eratarbimise ja investeeringute kasvutempo alanemine, kuid majanduskasvu nominaalnumber on jäänud 14% ringi ning Rahandusministeeriumi prognoosi järgi ei ole tarvidust muuta riigieelarve maksulaekumiste prognoosi. Selline on nende hinnang muutusele SKT struktuuris. Eelarve ülejäägiks on endiselt 1,3% SKT‑st. Eelarve tulud on 96,3 miljardit ja kulud 93,6 miljardit. Väärib märkimist, et 1. detsembri seisuga on tulude ja kulude vahe plussis 7,7 miljardiga, mis näitab, et maksulaekumistega asi nii hull ei ole, kui on olnud avalikkuse meeleolud majanduse arengute suhtes. Makse laekub rohkem, kui on prognoositud. Kõige suuremad kulud eelarves on pensionid (17,7 miljardit) ja ravikindlustus (13 miljardit). Lisakulu pensionidega seoses on 2,6 miljardit. Need on riigipoolsed maksed teise pensionisambasse. 4,3 miljardit suunatakse põllumajandus‑ ja kalandustoetusteks ning 3,6 miljardit riigiteede hoiuks. Hariduskuludeks läheb omavalitsustele 3,3 miljardit (sealhulgas on õpetajate palgaraha). Sotsiaalkuludest on suuremad veel peretoetused ja vanemahüvitis, mis mõlemad hõlmavad umbes 2 miljardit. Riigieelarve ülejääk on seega 2,7 miljardit, mis suunatakse reservi.
Kolmandal lugemisel on jõudnud muudatusettepanekute tabelisse 11 ettepanekut. Esimene neist on rahanduskomisjoni koostatud ja kümme on laekunud mujalt Riigikogust. Rahanduskomisjoni ettepanek sisaldab mitmeid ministeeriumidesiseseid muudatusi. Lühike kommentaar. Suuremahulised ümbertõstmised on seotud näiteks seni maavalitsuste hallatavate maakonnamuuseumide üleminekuga Kultuuriministeeriumi valitsemisalasse ning Energiaturu Inspektsiooni, Konkurentsiameti, Raudteeinspektsiooni, Sideameti ja Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni reorganiseerimise ja ühendamisega Tehnilise Järelevalve Ametiks ja Konkurentsiametiks. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala muudatus tagab Tartu Ülikooli Kliinikumi Maarjamõisa meditsiinilinnaku esimese ehitusjärjekorra projekteerimise ja ehitamise. Suurenevad ka haridus‑, kultuuri‑ ja sotsiaalvaldkonna investeeringuteks ja eraldisteks määratud vahendid. Lisaks tõuseb toimetulekupiiri määr 900 kroonilt 1000 kroonile. Mis on viimased otsused? Korrigeeritakse kassareservi suurust seoses väljamaksetega RAS‑i Ookean trahvisummade võrra ning antakse load kapitalirendi kasutamiseks mitmete riigikoolide puhul. Komisjon arvestas seda ettepanekut, mis ta ise tegi, ja veel ka neljandat, mis seisneb vahendite suunamises OÜ‑lt Väinamere Liinid ühistranspordi toetuste reservi eesmärgiga saavutada ühistranspordiga seotud läbirääkimistel paindlikkust. Ülejäänud ettepanekud toetust ei leidnud ja need ei kuulu ka hääletamisele, sest neid ei toetanud algataja esindaja ega komisjon ning kodukord võtab ära nende hääletamise võimaluse.
Sellega ma oma ettekande lõpetan.

Suur tänu, kolleeg Jürgen Ligi! Kas on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Nüüd on läbirääkimiste voor. Palun, kõigepealt Toomas Varek Keskerakonna fraktsiooni esindajana! Kaheksa minutit.

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! "Eesti on väike, avatud majandusega riik. Meie liberaalne majanduskeskkond, soodne maksusüsteem ja range fiskaalpoliitika on tõestanud oma elujõulisust nii headel kui ka kehvematel aegadel. Me usume jätkuvalt turumajanduse iseregulatsiooni, inimeste ja ettevõtete õppimis- ja kohanemisvõimesse. Eesti riigil on majanduskeskkonna mõjutamiseks kindlad, kuigi piiratud võimalused. Ja uskuge mind, me kasutame neid võimalusi parimal moel. [- - -] Meie eksport hoiab kasvutrendi ja jooksva konto defitsiit on hakanud vähenema. Meie tööhõive tõuseb ja tööpuudus on kümnendi madalaim. Meie majandus püsib kindlatel alustel." See oli tsitaat austatud peaministri Ansipi 26. septembril s.a peetud kõnest, kui ta riigieelarvet meile Riigikogusse üle andis. Jätkan oma sõnavõttu tõdemusega, et Eesti on avaldatud inimarengu aruandes langenud jällegi neli kohta. See tõestab järjekordselt, et liberaalne majandus‑ ja sotsiaalpoliitika on jõudnud kriisi. Ebavõrdsus ühiskonnas, lühike keskmine eluiga isegi naabritega võrreldes, alkoholism, arenenud riikidega võrreldes mitu korda väiksemad kulutused tervishoiule, HIV levik – kõik need on teemad, mis peaksid kuuluma riigieelarve prioriteetide hulka.
Nüüd aga Riigikogu Eesti Keskerakonna fraktsiooni mõningatest seisukohtadest 2008. aasta riigieelarve kohta. Nagu ka 2007. aasta lisaeelarve, toimib 2008. aasta eelarve tunduvalt erinevates tingimustes kui siinsamas saalis aasta tagasi vastu võetud ning, kordan, väga hea ja konservatiivne 2007. aasta eelarve. Kindlasti lugesite teisipäevases Postimehes artiklit järjekordsest ennustusest tööpuuduse kasvu kohta. Löögi all on lisaks ehitusele ja kinnisvarasektorile ka tekstiilitööstus, puidutöötlemine, hotellindus, toitlustus, transport. Tarbimise vähenemise all kannatab jae‑ ja hulgikaubandus. Pangandusanalüütikud on ennustanud töötuse kasvu kuni 8,5%‑ni ja 2009. aastaks koguni 9%‑ni. Keskerakonna hinnangul toetub riigieelarve ebaõiglasele maksusüsteemile. Aktsiisitõusu eesmärk polnud juba alguses mitte euro kasutuselevõtt, vaid Reformierakonna valimislubaduse – tulumaksu vähenemine – katmine. Arvutused näitavad, et tulumaksu alandamine on kasulik nendele, kelle kuusissetulek on üle 40 000 krooni. Alates sellest sissetulekust võidetakse rohkem, kui maksutõusudega kaotatakse. Seega jätkab valitsuskoalitsioon endiselt nn õhukese riigi poliitikat, mille puhul saavad reaalset kasu keskmisest tunduvalt suurema sissetulekuga isikud ja ülejäänud, st enamik rahvast, maksavad nendele kõrgemate aktsiiside kaudu selle lõbu kinni. Teha sellist vastutustundetut poliitikat langeva majanduskasvu tingimustes on küüniline.
Esmapilgul ja asja sisusse süüvimata võiks 96 miljardi kroonini paisunud eelarvega täiesti rahule jääda. Valitsus on jätkanud Keskerakonna ministrite alustatud pensionide tõstmist ning politseiametnike, päästjate, õpetajate, teadustöötajate palga tõusu. See tõestab veel kord, et ajasime valitsuses õiget poliitikat ning valitsuskoalitsioon on asunud täitma Keskerakonna valimislubadust avaliku sektori palgatõusu kohta. Tõsi küll, ametnike palga tõus lülitati siia sellisel määral juurde juba päris omal algatusel, justkui erinevust rõhutades. Keskerakonna fraktsioon ei ole rahul kohaliku omavalitsuse rahastamisega selle aasta riigieelarves. Peaminister rääkis meile infotunnis, et kohaliku omavalitsuse tulubaas suureneks tunduvalt, kui me tasandusfondi suurendaksime, omavalitsused supleksid justkui raha sees. Olen kohtunud aga paljude omavalitsusjuhtidega ja pilt on sootuks teistsugune: katmata aktsiisitõus, ehitushindade, teede-ehituse, toasooja käibemaksu ja muude teenuste hindade järsk tõus on asetanud meie vallad ja linnad rahaliselt raskesse seisu. Näiteks, Eesti Maaomavalitsuste Liit ja Eesti Linnade Liit taotlesid koolilõuna maksumuseks 20 krooni päevas alates 1. jaanuarist. Valitsus sellega ei nõustunud ja koolilõunatoetus ei suurene 1. jaanuarist, vaid alles 1. septembrist 12 kroonini. Isegi siis mitte piisavalt. Pole mõtet rääkida suurtest eurotoetustest, kui kaasfinantseerimise jaoks napib vahendeid. Aga kaasfinantseerimise vahendid sööb just seesama hinnatõus. Mis aga veel rohkem häirib, see on suhtumine kohalikku omavalitsusse kui mingisse tüütusse riigi raha kulutajasse. Tuletame meelde, et lisaks sellele, et kohalik omavalitsus on demokraatia üldtunnustatud alustala ühiskonnas, on ta ka suure osa avalike teenuste eest vastutaja, olgu selleks siis haridus, kultuur, sotsiaalhoolekanne või heakord. Kahjuks on sellest tingitud mitme omavalitsuse maamaksutõusu kava, sest riigi poolt pandud või võetud kohustused (näiteks vee‑ ja kanalisatsiooniprojektid) tuleb ju täita. Eelarveprojektist ilmneb, et riigil on järgmisel aastal plaanis tööle võtta 2500 uut ametnikku. Õigustatud küsimus on, kas tõesti on sellise hulga uute inimeste töölevõtmine vajalik. Kas ei ole võimalik olemasolevat ametnikkonda efektiivsemalt tööle panna? Palgatõus on ju järgmises eelarves olemas. Aga võib-olla on see mõeldud majanduslanguse tõttu töö kaotanud inimeste tööhõiveprogrammina või töötavate ametnike varjatud lisapalgatõusuna? Kahjuks jätab eelarve lahendamata pensionil olevate puuetega inimeste toetuste probleemi. Puuetega inimeste sotsiaaltoetus on kaheksa aastat tõstmata ja ka praegune riigieelarve jätab varasematest lubadustest hoolimata puuetega inimesed tagaplaanile.
Lähtuvalt järgmistest punktidest – pensionifondi raha mitteeraldamine, aktsiiside tõus, kohaliku omavalitsuse tasandusfondi kasvu puudumine, koolilõunatoetuse ebapiisav suurendamine, majanduslikud vastuolud, raudteetööliste, bussijuhtide, õpetajate, õdede ja kaevurite streigimeelsed meeleolud – ei saa Eesti Keskerakonna fraktsioon seda eelarvet kahjuks toetada. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Toomas Varek! Palun, kolleeg Tarmo Mänd Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esindajana! Kaheksa minutit.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Enneolematult suure kasvutempoga riigieelarves on kahtlemata mitmeid tunnustamist väärivaid momente. Märgin siinkohal eraldiste suurenemist sotsiaalsfäärile, tervishoiule, sisejulgeolekule, avalikule korrale, haridusele. Samas julgen väita, et eriliseks rõõmuks opositsiooni seisukohalt alust ei ole. Tundub, et sellest eelarvest kumab läbi ühepäevaperemehe mentaliteet, mille põhjustavad koalitsiooni suured valimislubadused, mida iga hinna eest püütakse täita. Inflatsioon on praegu valitsusele kasulik, seda kinnitavad tehtud majanduspoliitilised otsused, kehtestatud kõrged aktsiisid ja ka plaanitav elektri hinna tõus. Kui see on teadlik tegevus, siis on minu arvates tegemist amoraalse käitumisega. Kui see on liigne optimism, siis tuleb lihtsalt öelda, et optimismi seostatakse sageli kas teadmiste puudumisega või hulljulgusega. Rahvaliit on mitmel korral hoiatanud, et 2008. aasta ülemäära paisutatud riigieelarve seab ohtu riigi järgmiste aastate jätkusuutlikkuse. Oleme soovitanud lähtuda konservatiivsematest hoiakutest. Imestama paneb, kust pärineb valitsuskoalitsiooni enneolematu enesekindlus, usk oma ilmeksimatusse, julgus niivõrd järjekindlalt vastanduda nendes küsimustes avalikule arvamusele (ma pean silmas spetsialistide hinnanguid, Eesti Panga ametlikku seisukohta, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti Tööandjate Keskliidu ühist seisukohta). Nüüd, eelarve menetlemise lõppjärgus, muutis valitsus majandusprognoosi. Küllap saadi aru, et elu ise pani paika need raamid, millele augustikuine prognoos enam ei vastanud. Inflatsioonimäära tõstmine 8,3%‑ni tähendab ju seda, et selle abil püütakse säilitada laekuvate tulude mahtu, ehkki räägitakse optimeeritud tasemest. See kinnitab minu poolt varem öeldut: inflatsiooni tõusuga püüab valitsus riigieelarvet tasakaalus hoida. Ei oska täna kahjuks nimetada ühtki valitsuse kavandatavat abinõu majanduse stabiliseerimiseks, inflatsiooni ohjeldamiseks ja reaalsete tingimuste loomiseks euroga liitumiseks. Ootaks küll nendes küsimustes suuremat riigimehelikkust. Arvan, et selle eelarve menetluse käigus ilmnenud erimeelsused koalitsioonipartnerite vahel eelarve täitmise käigus süvenevad, kui on ilmnenud lõhe unistuste ja reaalsuse vahel, kui tekib vajadus otsida süüdlast, kelleks tõenäoliselt osutub sotsiaaldemokraadist rahandusminister. Sealt edasi on koalitsioonis võimalikud kõik muutused, koalitsioonipartnerite vahetuseni välja. Aga ma ei taha olla siinkohal prohvet.
Tõsiselt häirib meid suhtumine kohalikku omavalitsusse, mille kohaselt ei muudeta omavalitsuste tulubaasi kujunemise aluseid. Tegime parandusettepaneku suurendada kohaliku omavalitsuse eelarve tasandusfondi vähemalt samas tempos riigieelarve kasvuga. Selline lähenemine asetaks kõik omavalitsused võrdsetesse tingimustesse, otsustamaks oma arenguvajaduste üle ise. Valitsuse tahe on aga teistsugune. See on nimelt püüd jagada poliitilise tahte alusel raha omavalitsustele oma määruste kaudu. Väitlesin infotunnis selles küsimuses peaministriga, kes kinnitab, et omavalitsuste tulubaas suureneb 30%. SKT tõusu järgi suureneb omavalitsuste tulubaas 16%, ülejäänud 14% sellest nimetatud 30%‑st on eraldised riigieelarvest valitsuse määruste kaudu. Kui see pole poliitilise eelistatuse kasutamine või lausa kellegi ülemeelitamise katse, siis mis asi see on? Täiesti lubamatu on meie arvates kava vähendada riigieelarve osa regionaalsete kulude katmisel, mille kohaselt riiklikud dotatsioonid bussiliinidele ja praamiliiklusele ei tõuse enam samas tempos hindade kasvuga ja lisakulud jäetakse kaugemate piirkondade elanike kanda. Bussiliinidele antakse 2007. aastaga võrreldes juurde küll 20 miljonit krooni, kuid väidetavalt katab see vaid kütuse kallinemise, aga ei anna võimalusi arenguks ja konkurentsivõimelise palga maksmiseks. See viib kindlasti osa liinide sulgemisele ja maainimeste transporditeenuse halvenemisele. Suhtumine praamivedude doteerimisse on veelgi üleolevam ja arusaamatum. Ministeeriumi ettepanekul vähendati dotatsiooni 12 miljoni krooni võrra, seega kasvab riiklik panus vaid 9%, samal ajal kui praamipileti hind saarte elanikele kasvab ligi 70%. Põhjenduseks tuuakse, et seitse aastat pole hinnad tõusnud. Meenutan, et viimati tõstis hindu Isamaaliidu minister 2000. aastal ja nii see läks ka seekord, seitse aastat hiljem. Kes julgeks väita, et laevakompanii kõik need aastad töötas kahjumiga? Pigem tunnetas riik oma kohustust saarte elanike ees ja suurendas aasta-aastalt dotatsioonide mahtu. Minu arvates on häbematu äravõetud 12 miljoni suunamine ühistranspordi reservi eesmärgiga kasutada seda raha bussiliikluse doteerimiseks. Saarte elanike taskust parandatakse teise piirkonna liiklust. Suuremeelne, võiks öelda, aga ehk on see siiski rohkem riigi kohustus. Liiatigi kasutab saarte rahvas igapäevaselt lisaks praamile ka bussiliikluse teenuseid. Valimiste eel lubasid kõik praegused koalitsioonierakonnad seista meie riigi regionaalse tasakaalustatud arengu eest. Need näited kinnitavad küll midagi muud. Kui meenutada ajalugu, siis transpordiküsimused on ennegi ministritele saatuslikuks saanud, aga seekord on selleks põhjust rohkem kui varasematel aastatel. Eespool esitatud loetellu võiksin lisada veel pensionäride, madalapalgaliste ja üliõpilaste toimetulekuküsimused, suuna võtmise vaevaga kogutud pensionireservi likvideerimisele, puuetega inimeste palvetele mittereageerimise jne. Need on põhjused, miks me eelarve vastuvõtmist ei toeta. Tahan nende näidete varal tõestada, et valitsuskoalitsiooni koostatud 2008. aasta eelarve viib regionaalse ebavõrdsuse süvenemisele.
Eespool toodud põhjustel on Rahvaliidu volikogu otsustanud seda eelarvekava mitte toetada. Aeg näitab, kellel on nendes küsimustes õigus. Üks on selge: rahva mälu ei tasu alahinnata ja valimised polegi nii kaugel. Ma tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, kolleeg Tarmo Mänd! Palun, kolleeg Toomas Trapido Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esindajana! Kaheksa minutit.

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Riigieelarve tervikuna aitab Eesti riigil järgmisel aastal ilmselt hästi funktsioneerida või vähemalt ära elada ja  täidab seega oma esmase ülesande. Samas ei taha ma teiste erakondade esindajatelt ära võtta võimalust selle eelarve tugevaid külgi rõhutada ning seetõttu keskendun mõnele väiksemale ja ka suuremale probleemile järgmise aasta riigieelarves. Riigieelarve ei arvesta oluliselt kiirenenud inflatsiooni nii Eestis kui kogu maailmas, pigem aitab sellele suurte aktsiisitõusudega kaasa. Toiduhinnad on maailmas nominaalselt praegu ajaloo kõrgeimal tasemel. Reaalselt oli kõrgeim tase küll 1970. aastatel, kui maailmas toimus esimene naftakriis. Aga praeguseks võime tõdeda, et kätte on jõudnud permanentne naftakriis ehk nafta tootmine on jõudnud tippu. Enam ei saa maa seest ühel päeval rohkem naftat välja pumbata, kui seda on varem tehtud. Ja nafta hind saab minna ainult üles, välja arvatud muidugi, kui tekib üleüldine majanduslangus maailmas. Siis lähevad kõik hinnad võib-olla alla, kuna inimesed ei sõida ja kaupu ei veeta. Aga Eesti riigi järgmise aasta eelarve ei arvesta reaalsete energiahindadega maailmaturul. Me isegi ei tea, millised hinnad on võetud aluseks riigieelarvet kokku pannes, seda prognoosides. Me teame seda, et Eesti Pank prognoosib tulevikuks sedasama nafta hinda – 70 dollarit barreli kohta, mis on praeguses kontekstis lausa ülioptimistlik. Miks me üldse räägime nii palju naftast ja nafta hinnast, sellest ebameeldivast mustast või pruunist vedelikust? Seda sellepärast, et nafta on hetkel meie majandust, meie maailma elu, kui nii võib öelda, käimas hoidev vedelik ning selle hind ja selle hinna tõusud võimenduvad absoluutselt kõikidesse valdkondadesse. Ja pole ime, et mitmed riigid eesotsas Rootsiga on alustanud tegevuskavade koostamist, mis võimaldavad neil naftasõltuvusest vabaneda umbes 20 aasta jooksul. Eesti riigieelarves me sellest märke veel ei näe. Näiteks taastuvenergia arendamiseks, selle nime all vähemalt, ei ole riigieelarves sentigi. On 700 000 krooni energiasäästuks, mis riigieelarve mahtu arvestades on küllaltki naeruväärne. Puudub ka koalitsioonilepingus oleva taastuvenergia teemaplaneeringu artikli finantseerimine.
Mis on head? Hea algatusena on riigieelarves sees 20 miljonit uuele sihtkapitalile ehk siis kodanikuühiskonna sihtkapitalile. Aga arvestades kodanikuühiskonna reaalset rolli Eesti ühiskonnas, on seda ikkagi, piinlik öelda, vähe. Piinlik sellepärast, et erakondade rahastmine on 90 miljonit krooni ja ma ei arva, et kodanikuühiskond oleks kuidagi vähem oluline  Eestis. Pigem on ta ikka rohkem oluline. Kodanikuühiskonnaga seoses on palju juttu kaasamisest, sisulisest dialoogist ning üksteisega arvestamisest. Võin oma seisukohalt kinnitada, et riigieelarve koostamise protsessis midagi sellist ei toimunud. Loomulikult ei ole reaalne, et kõik saavad oma tahtmist. Koalitsioon on selleks ette nähtud, et ta valitseks mingi tervikpildi alusel ja ta teebki seda. Aga teistpidi vaadates: võimuliitu mittekuuluvad erakonnad on teinud hulga ettepanekuid ja need ei saa olla kõik mõttetud ja lollid. Pigem on paljud neist siiski riigi kui terviku elu edasi viivad. Aga kahjuks neid ei arvestatud ja nendest sõitis üle see kuulus teerull, mida mul isiklikult oli ka nüüd võimalik esimest korda lähedalt näha. Olles ise reaalses elus teerulli mõned päevad juhtinud, võin öelda, et sellel masinal puudub igasugune paindlikkus ja tarkus.
Riigieelarve esitamise viis on kaugel 21. sajandist. Selle läbipaistvus ja mõistetavus ei ole see, mida ootaks. Meie tehnoloogiline areng on ikkagi selline, et meil on praegu võimalik linkida iga riigieelarve krooni juurde selle tegelik kasutus suhteliselt täpselt. Ja veel – need vead riigieelarve seletuskirjas, selles kollases raamatus, mille kohta on siin korduvalt öeldud, et ärge seda tähele pange. Need vead ei ole loomulikud. Kui me mõnes muus seaduseelnõus vaidleme ühe sõna või ühe lause üle, siis riigieelarve seletuskiri, mis peaks olema ülioluline dokument, ei ole paljuski  loetav.
Ja viimaseks see paljuräägitud või väheräägitud, pigem väheräägitud 200 miljonit katuserahaks ehk 200 miljonit, mis jagatakse otsekui väljaspool seadusi ja head läbipaistvuse tava. See protsess ei olnud meeldiv – minu seisukohalt vaadates vähemalt. See oli täis vihjeid, mõistaandmisi, ümbernurgajuttu, nagu räägitaks mingist kurjast hundist metsas. Ma ütleksin, et ärgem kartkem avalikult öelda, milliseid objekte või tegevusi me saadikutena tahame rahastada ja riigieelarvesse kirjutada, mitte niimoodi mõistetamatult suuri summasid sinna panna. Just selle viimase 200 miljoni teema tõttu hääletan mina isiklikult riigieelarve vastuvõtmise vastu, aga meie fraktsiooni liikmed lähtuvad ilmselt sellest, millest alustasin, et riigieelarve tervikuna võimaldab Eesti riigil järgmisel aastal edasi elada. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Toomas Trapido! Palun, kolleeg Eiki Nestor Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana!

Austatud juhataja! Ma palun vabandust, mul võib minna vaja lisaaega!

Kaheksa minutit.

Austatud Riigikogu! Tuleb lõpphääletus nii tähtsa dokumendi puhul nagu riigieelarve ja ma tahaksin alustada tänusõnadega opositsiooni aadressil. Uskuge mind, see on midagi nii ilusat – saada süüdistatud selles, et näete, nad täidavadki oma valimislubadusi –, see on ju puhas kiitus. Kujutage ette, et selle eelarve mahu kasvu juures oleks veel olnud võimalus opositsioonil öelda, et nad ei täida oma valimislubadusi – see oleks tõesti olnud kole. Nii et aitäh opositsionääridele komplimentide eest! Peab ütlema, et selle aasta eelarve arutelu oli minu meelest küllalt eriline. Ei mäletagi, millal viimati selline arutelu on toimunud. Selles mõttes, et diskussiooni Riigikogus iseenesest oli vähem, aga avalikkuses jälle seda rohkem. Juhin teie tähelepanu sellele, et kõik need, kes on olnud eelarve suhtes mõnevõrra opositsionääridele abiks ja kriitilised – ka nemad kõik väidavad, alates Eesti Pangast ja lõpetades rahvusvaheliste organisatsioonidega, et riigieelarve tulud tulevad järgmisel aastal täis ja see mõningane vahe tulevikuennustuses eelarve ülejäägi suhtes Eesti Panga ja Vabariigi Valitsuse vahel ei ole kuigi suur. Nii et selles mõttes võib eelarve täiesti rahulikult vastu võtta. Huvitaval kombel on kõige suuremaks debatiallikaks osutunud palgaküsimus. Ühed ütlevad, et palku tõstetakse liiga palju, teised ütlevad jälle, et tõstetakse liiga vähe. Praegu oleme sunnitud tõdema, et töörahu riigisektoris ei ole lõplikult tagatud. Kesktee otsimine on olnud praegu ainuvõimalik lahendus ja loodame, et ka töörahu sünnib.
Sotsiaaldemokraatidel on loomulikult heameel tõdeda kas või lasteaiakohtade loomisse panustamist või palkade tõusu sisejulgeoleku valdkonnas. Nendime, et tulumaksuvaba miinimum tõuseb. Meil on hea meel nendest pensionimuudatustest ja meil on hea meel, et meie kolleegid valitsusliidust on saanud samamoodi lubadusi täita. Ma tahan öelda veel üht: minu kindla veendumuse kohaselt on igal ministril õigus oma prioriteetidele oma eelarves. See, et keegi meist arvab teistmoodi, on meie õigus, ja see, et minister leiab neid prioriteete kusagil mujal, on tema õigus. Näiteks oleme ju ka selle eelarve menetlemise käigus näinud, et üks minister hindas oma prioriteete ümber. Mõnes mõttes positiivselt, mõnes mõttes võib-olla kellelegi negatiivselt. On meil ka minister, kes ei hinnanud oma prioriteete ümber. Aga need on selle ministri õigused ja nendega kaasnevad kohustused. Ehk teisisõnu, minister on kindlasti kohustatud avalikult välja ütlema, miks tal on just see prioriteet ja mitte teine. Et kui ta on teinud ühe valiku, miks ta siis ei toeta teist valikut.
Lõpetada tahaksin võib-olla mõne sõnaga kriitika asjus. Mis on viimastel päevadel juhtunud? Tänane Eesti Päevaleht nimetas eile juhtiva Eesti opositsioonierakonna esimehe öeldut, seda, et "meie maamaksu siis ei tõsta, juhul kui teie ...", lehmakauplemiseks. Võib-olla see on lehmakauplemine – ma ei tea. Mina olen vana aja inimene. Mulle tulid, teate, meelde Viru ärikad. See oli rohkem nagu pastakate ost-müük. See stiil on nagu kohasem. Ja veelgi üllatuslikum oli täna ühte avaldust lugeda. Soovitan kõigile. Juhul kui te pealkirja ei loe ja teksti läbi loete, siis te mõtlete, et tegu on ilmselt pilaga Eesti Ekspressi lisast Kranaat. Kolleegidele opositsioonist, Tarmo Männile, ütlen veel, et ma arvan, et  selle eelarve võib vastu võtta. Usu mind, koalitsioonipartnerid ei ole mitte lootusetult tülis, vaid lootusrikkalt diskussioonis. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Eiki Nestor! Palun, kolleeg Mart Laar Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindajana! Kaheksa minutit, palun!

Lugupeetud esimees! Austatud Riigikogu! Eesti Vabariigi 2008. aasta eelarve eelnõu arutelu on jõudnud lõpusirgele. Taasiseseisvunud Eesti järjepidev areng, edukad majandus- ja poliitilised reformid on andnud Eestile, nii otseselt kui ka võrdeliselt, kõigi aegade suurima eelarve. Sellist eelarvekasvu pole Eestis tõepoolest varem olnud. Igaühel on selles eelarves omad prioriteedid ja omad punktid, mis nende jaoks on eriti olulised ja tähtsad. Isamaa ja Res Publica Liidu jaoks on selleks esiteks hariduse tõesti prioriteediks seadmine eelarves. Erinevalt varasemast tavast on hariduskulutuste kasv 2008. aastal tõepoolest sama suur kui eelarvel tervikuna. See on võimaldanud tõsta õpetajate palga alammäära 20%, käivitada noorte õpetajate lähtetoetuse ja haridussüsteemi sülearvutitega varustamise kava ning palju muud. Ma tean, et paljude meelest on seda ikkagi vähe, kuid selge on see, et me oleme suutnud sinnamaale edasi liikuda kiiremini kui varem. Teiseks teevad rõõmu perepoliitilised sammud – tulumaksuvabastuse viimine peredeni alates esimesest lapsest, isapuhkus, perede kodutoetuse programmi käivitamine jne.
Nendest eelarve headest külgedest võiks loomulikult veel palju rääkida, kuid täna, mil Eesti Muinsuskaitse Selts pühitseb pidulikult oma 20. aastapäeva, tahaksin lihtsalt eriti tähelepanu juhtida eelarves sisalduvale ulatuslikule kirikute taastamise programmile, mis võimaldab asuda ühe probleemi lahendamise kallale, millest 20 aastat tagasi ametiühingute majas kui ühest kõige valusamast räägiti. Ja on tõesti omamoodi sümboolne, et me täna, just Eesti Muinsuskaitse Seltsi 20. aastapäeval siin selle otsuse eelarve ühe osana langetame. Kõigist nendest headest uudistest ei saa loomulikult aga lasta peapööritust tekkida. Arusaam, et me elame lõpmatus pillerkaaris, et peame veelgi rohkem kulutama, nagu äsja kuulsime ettepanekuid opositsioonipoliitikutelt – see hoiak pole jätkusuutlik. On hea, et eelarve on koostatud tugeva ülejäägiga. Kuid järgmiste aastate eelarvete koostamise juurde asudes tuleb Eestil oma riigivalitsemiskulud tõsiselt üle vaadata. Rahandusministeerium on selle teemaga tõsiselt tegelema asunud. Isamaa ja Res Publica Liit on veendunud, et eelarvete koostamisel on võimalik selle töö tulemusel valitsemiskulud kriitiliselt üle vaadata. Praegu tahan aga kõigile meile järgmisteks aastateks jõudu soovida. Isamaa ja Res Publica Liit toetab 2008. aasta eelarve vastuvõtmist. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Mart Laar! Palun, kolleeg Keit Pentus Reformierakonna fraktsiooni esindajana!

Hea Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! 2006. aasta kevadel, s.o eelmise aasta kevadel kiitis tollane Vabariigi Valitsus heaks riigieelarve strateegia järgmisteks aastateks. See strateegia kinnitas muu hulgas ka aktsiiside ühtlustamise Euroopa Liidu tasemega. Tol hetkel kuulusid valitsusliitu Reformierakond, Keskerakond ja Rahvaliit, mis tähendab, et praegused opositsioonierakonnad Rahvaliit ja Keskerakond andsid tollasel valitsuse istungil heakskiitu andes heakskiidu ja kinnituse ka sellele, mida ma just hetk tagasi ütlesin, ehk aktsiiside ühtlustamisele Euroopa Liidu tasemega. Loomulikult ei saa seda teile ette heita, sest need nõuded ja tingimused olid seotud meie liitumisega Euroopa Liiduga, aga lihtsalt mälu värskendamiseks ütlen, et see kindlasti ei olnud teile üllatus selle aasta eelarvet tehes. Reformierakonna fraktsioon mõistagi toetab 2008. aasta eelarve vastuvõtmist. Me oleme veendunud, et tegu on hea eelarvega ja neid põhjusi võiks ette lugeda tükk aega, aga ma piirdun viie põhjusega, miks me leiame, et tegu on hea ja mõistliku eelarvega. Esiteks, tõesti tegu on eelarvega, kus tulud ja kulud ei ole mitte tasakaalus, vaid tulud ületavad kulusid 2,7 miljardiga ehk siis ülejääk on 1,3% SKT-st. Teiseks, riigi võlakoormust vähendatakse järgmisel aastal 2%-ni SKT-st, mis tähendab, et Eesti on Euroopa Liidu riikidest kõige väiksema avaliku sektori võlakoormusega riik. Kolmandaks, maksu vähendamise ja maksuvaba määra tõstmise tulemusel jätab riik järgmisel aastal inimestelt ära võtmata 1,2 miljardit krooni. Me leiame, et see on tähtis ja oluline. Neljandaks, millest paraku ka praegustel läbirääkimistel väga palju ei räägitud, on tõsiasi, et võrreldes 2007. aastaga on teadus- ja arendustegevusele suunatavate summade kasv 44%. Kui me räägime sellest, et eelarve ei pea tegelema ainult ühe aastaga, vaid peab olema suunatud pikema perioodi peale ette, siis just nimelt see on raha, mis toda eesmärki teenib. Ja viiendaks, hariduse kõrval on täna vastuvõetavas eelarves olulisel kohal Reformierakonna jaoks väga tähtis perepoliitika. Järgmisel aastal saab vanemahüvitist üle 20 000 lapsevanema, 100 miljonit krooni on ette nähtud viljatusravi kompenseerimiseks ja ligi 2 miljardit krooni makstakse välja peretoetustena. Need on väga lühidalt viis sellist põhjust, miks Reformierakond seda eelarvet siin saalis toetab. Aga opositsioonile tahaksin öelda, et teie juttu siin puldis on iseenesest väga ilus ja tore kuulata, aga paraku peab ütlema, et rahanduskomisjonile ei laekunud mitte ühtegi sellist parandusettepanekut opositsioonifraktsioonidelt, mis oleks näiteks sisaldanud kulude vähendamist. Oli terve hulk ettepanekuid, kus te soovisite kulusid suurendada, aga selliseid põhimõttelisi suuri ettepanekuid, kuidas tuleks kulude pool ümber vaadata ja neid vähendada, paraku ei olnud. Natuke kahju on ka sellest, et kogu seda eelarvet puudutanud arutelu käigus ei keskendutud mitte niivõrd palju kaugemale tulevikule, vaid räägiti tõesti ainult ühe aasta perspektiivist. Nii nagu ma ütlesin Reformierakonna fraktsiooni poolt selle eelarve esimesel lugemisel, oleksime meie oodanud eelkõige just seda, et fookus või keskendumine oleks olnud sellele, kuidas me saaksime tagada, et majanduslangus või majanduskasvu aeglustumine, millest siin väga paljud räägivad, niipea kätte ei jõuaks, ja kuidas me oma majanduse olukorda jätkuvalt suudaksime hoida hea ja tugevana. Aga ehk on need arutelud siin Riigikogu saalis ja komisjonides veel ees. Nii nagu ma ütlesin ka esimese lugemise ajal, Reformierakonna fraktsioon on nendeks aruteludeks väga valmis ja ootab neid arutelusid pikisilmi. Aga see eelarve tuleb kindlasti vastu võtta, sest tegu on hea ja mõistliku eelarvega. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Keit Pentus! Kõik fraktsioonid on sõna saanud. Nüüd ma kutsun kõnepulti rahandusminister Ivari Padari. Palun!

Austatud juhatus! Lugupeetud Riigikogu! Teie ees on 2008. aasta riigieelarve. See on eelarve, millega me soovime saavutada kolm suurt eesmärki. Nendeks on arvestatavad palga- ja pensionitõusud, hariduskulude ja ettevõtlustoetuste tuntav kasv ning suurim planeeritud eelarve ülejääk Eesti ajaloos. Tuletan Riigikogu liikmetele meelde, et see on teine ülejäägiga planeeritud eelarve üldse Eesti ajaloos.
2008. aasta riigieelarve eelnõu tulude maht on 96,3 miljardit krooni ja kulude maht 93,6 miljardit krooni. Valitsussektori eelarve ülejäägiks prognoosime tuleval aastal 3,6 miljardit krooni ehk 1,3% sisemajanduse kogutoodangust. Saame jätkuvalt uhked olla madalaima valitsussektori võlakoormuse üle Euroopas. Eelarve koostamisel jälgisime, et eelarve oleks säästlik ja ettenägelik. Avatud majandusena peame olema valmis reageerima sündmustele meid ümbritsevas maailmas, olles samas valmis ka väljakutseteks, kui neid peaks tekkima.
Ütlesin riigieelarvet tutvustades, et meie riigi rahandus on heas seisus. Austatud Riigikogu! Olen selles veendunud ka praegu. Alamakstud avaliku sektori töötajate palgatõus on vajalik. Kordan veel kord, et majanduskasv peab väljenduma kõikide Eestis elavate inimeste heaolu tõusus. Me ei saa luua riiki, kus kõik on võrdselt edukad, küll aga saame luua riiki, kus kõigil on võrdsed võimalused eduks ja täisväärtuslikuks eluks. Seetõttu on mul eriti hea meel, et 2008. aasta toob meie pensionäridele ajaloo suurima pensionitõusu, keskmine pension tõuseb 4580 kroonini. Tõusevad õpetajate palgad, sisejulgeoleku eest vastutajate palgad. Kindlasti ei saa aga keegi väita, et avalik sektor on palgatõusude vedaja. See pole nii. Küll aga peavad avaliku sektori töötajad saama motiveerivat ja õiglast palka. Ilmselt ei taha meist ju keegi, et väljakoolitatud töötajad välismaale lahkuvad.
Olen rahul ka sellega, et tõuseb tulumaksuvaba miinimum, uuest aastast rakendub tulumaksusoodustus esimesele lapsele ja väheneb tulumaksu protsent.
Meie suur väljakutse on struktuurimuutused Eesti majanduses. Me peame õppima looma rohkem lisaväärtust. Peame õppima olema innovatiivsemad ja konkurentsivõimelisemad. Madala tööjõukuluga riigiks olemise etapp on läbi. Meie tööjõust peab saama tark ja kallis tööjõud. See on suur väljakutse, mis nõuab meie inimestelt ja ettevõtetelt paindlikkust ning uut mõtlemist. Õnneks on positiivseid näiteid palju. Valitsus annab selle eelarvega väga selge signaali. Hariduskulud kasvavad 2008. aastal eelmise aastaga võrreldes 23,4%, teaduse ja arendustegevuse edendamiseks on 2008. aastaks kavandatud ligi 2 miljardit krooni. Me töötame selle nimel, et 2011. aastaks panustab riik nendesse valdkondadesse vähemalt 1% meie sisemajanduse kogutoodangust.
Riigikogus menetlemise käigus on eelarvesse sisse viidud ka olulisi täiendusi. Nimetan siin eraldi ära hädavajalikku toimetulekupiiri tõstmist, ühistranspordidotatsiooniga seonduva lahendamist ning raha leidmist selliste oluliste kodanikuühenduste nagu Kodukant toetamiseks.
2008. aasta eelarve on kavandatud arukalt ja piisava ülejäägiga, et kõik kavandatud tegevused saaksid tehtud ja lubadused täidetud. Eesti majanduskasv jääb jätkuvalt kõrgemaks kui paljudel Euroopa Liidu liikmesriikidel.
Austatud Riigikogu! Palun teil toetada selle eelarve vastuvõtmist ja ühtlasi soovin teile ilusaid lähenevaid jõule!

Aitäh, härra minister! Kõik on saanud sõna. Lõpetan läbirääkimised. Vaatame nüüd läbi muudatusettepanekud. Eelnõu kohta on esitatud 11 muudatusettepanekut. Alustame nende läbivaatamist. Number 1 on rahanduskomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Number 2 on Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata, kuid ei kuulu hääletamisele vastavalt kodu- ja töökorra seaduse § 120 lõikele 5. Number 3 on Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt, jäetud arvestamata, ei kuulu hääletamisele samal põhjusel. Number 4 on Isamaaliidu ja Res Publica Liidu fraktsioonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Number 5 on Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata, samuti ei hääletata. Number 6 on Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata, samuti ei toimu hääletust. Number 7, 8 ja 9 on Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt, juhtivkomisjon ei ole arvestanud, kuid ei hääletata. Number 10 ja 11 on Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata ja neid samuti ei hääletata.
Head kolleegid! Me oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud ja võime minna lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud 2008. aasta riigieelarve seaduse eelnõu 122. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 55 Riigikogu liiget, vastu oli 1, erapooletuid 4. Eelnõu on seadusena vastu võetud. (Aplaus.) Aitäh, head kolleegid!

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmandat lugemist. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Mai Treial Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esindajana!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Rahvaliidu fraktsioon on seisukohal, et  prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu § 18 lõike 3 säte, mille kohaselt riigi peaprokurör, juhtiv riigiprokurör, riigiprokurör, juhtivprokurör ning vanemprokurör nimetatakse ametisse avaliku konkursita, ei ole õige ega põhjendatud. See on vastuolus avaliku teenistuse seadusega ja viib Eesti riigi järjest kaugemale demokraatliku õigusriigi põhimõtetest. Prokuratuur on Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mis osaleb kuritegude tõkestamiseks ja avastamiseks vajaliku jälitustegevuse planeerimises, juhib kohtueelset kriminaalmenetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse, esindab kohtus riiklikku süüdistust ning täidab muid seadusega prokuratuurile pandud ülesandeid. Need suured ülesanded, mis on seotud inimeste põhiseaduslike õiguste võimaliku riivega, eeldavad asjatundlike, ausate, erapooletute ning kõrgete kõlbeliste omadustega isikute rakendamist.
Põhiseaduse § 30 kohaselt täidetakse ametikohad riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes seaduse alusel ja korras Eesti kodanikega. Kooskõlas seadusega võib neid ametikohti erandkorras täita ka välisriigi kodanike ja kodakondsuseta isikutega. Avaliku teenistuse seaduse sätted laienevad muu hulgas ka prokuröridele selles osas, mis käsitleb nende teenistusse võtmist. Avaliku teenistuse seaduse kohaselt nimetatakse riigiteenistuse kõrgemaid ametnikke ametisse üldjuhul avaliku konkursi alusel. Avaliku teenistuse seaduse kohaselt on konkursita teenistusse võtmine erand, seda saab rakendada näiteks ametialase edutamise korras. Erandi tegemine prokuratuuriseaduses, millega kitsendatakse avaliku teenistuse seaduse rakendamist prokuröride suhtes sel moel, et neid võib ametisse nimetada ilma avaliku konkursita, ei ole põhimõtteliselt õige. Leian, et puuduvad piisavalt kaalukad argumendid sellise erandi tegemiseks. Rahvaliit on formuleerinud selles suhtes oma seisukoha, mida saab esitada viie punktina.
Esiteks, väide, et isikud ei soovi avalikult kandideerida prokuröriks, ei ole tõsiselt võetav. Prokuröri ametihüved ja staatus on piisavalt kõrged, et tekiks piisav ja tõeline konkurents prokuröride kohtade täitmiseks.
Teiseks, akadeemiline juriidiline kõrgharidus on paljudele kättesaadav ja juristi haridusega inimestest puudust ei ole. Konkurss annaks võimaluse leida kõige sobivam ja väärilisem kandidaat ka väljastpoolt prokuratuurisüsteemi.
Kolmandaks, avaliku konkursi nõudest loobumine on samm prokuratuurisüsteemi suletuse suunas. See välistab ausa ja avaliku konkurentsi ning vähendab suure tõenäosusega  uue kaadri tulekut prokuratuurisüsteemi.
Neljandaks, ametisse nimetamine ilma konkursita suurendab subjektiivsetest teguritest tingitud vigade ja eksimuste ohtu. Samas on prokuröride näol tegemist ametnikega, kellel on suur võim ja voli inimeste saatuse üle kriminaalmenetluses. Konkurss välistaks üldjuhul juhuslike inimeste sattumist prokuröri ametisse ja looks suurema õiguskindluse inimeste põhiseaduslike õiguste järgimiseks kriminaalprotsessis ja vähendaks võimalike negatiivsete kõrvalmõjude ohtu.
Viiendaks, konkursi välistamine ametisse nimetamisel ei ole kooskõlas avaliku halduse hea tavaga, avaliku võimu teostamise läbipaistvuse ja selguse põhimõtetega. Lähtudes eeltoodust, ei toeta Rahvaliidu fraktsioon eelnõu seadusena vastuvõtmist. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Mai Treial! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Head kolleegid! Läheme lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu 104. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 66 Riigikogu liiget, vastu oli 3, erapooletuid 1. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmandat lugemist. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Läheme lõpphääletuse juurde.
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu 136. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 67 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud puhkuseseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Ott Lumi Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindajana!

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonil on väga hea meel, et need puhkuseseaduse muudatused, mis käsitlevad isapuhkuse rakendamist alates järgmisest aastast, saavad täna loodetavasti seadustatud.
Minu jaoks sisaldab see eelnõu kokkuvõtvalt kolme olulist tähendust. Esiteks, kõige otsesem ja praktilisem tähendus selle eelnõuga kaasnevalt, mille kohaselt isad saavad alates 1. jaanuarist 2008 olla pärast lapse sündi perega kodus kümme tööpäeva, mille eest makstakse kolme keskmise palga alusel. Teiseks, selline laiem mõõde ja tähendus, mis puudutab hoiakuid tööjõuturul. Ma arvan, et see seadusmuudatus peaks tööjõuturule andma sellise selge signaali, et isa kodusolek lapsega lapse sünniperioodiga seotult on normaalne. Kolmandaks, erinevate uuringutega on tõestatud, et lapse sünniperioodil kasvab n-ö täiendav stress seoses uute rolliootustega perekonnas märgatavalt ja kui riik läheb just sel perioodil peredele appi, ja selle seadusega me läheme appi isadele, siis on see minu arvates igati adekvaatne ja õigustatud samm. Minu arvates on sellel sammul, mida me teeme – pidades muuseas silmas seda, et täna on täpselt kuu aega möödas isadepäevast ja siiamaani käib isadepäeval tekkinud ühiskondlik debatt töö ja pereelu ühildamise küsimustes –, ka laiemas mõttes sümboolne tähendus. Võib-olla kõige paremini võtab selle kokku tsitaat proua Evelin Ilvese isadepäeva kõnest: "Kas isa ikka tuleb koju, kas tal on jätkuvalt töö kõrvalt aega? Kui minu enda käest on seda küsitud, kuidas ma üksi metsas elan, siis olen naljatlemisi vastanud, et elan nagu tuhanded teised Lõuna-Eesti naised, kelle mehed Tallinnas või Iirimaal töötavad." Ma arvan, et see mõte näitab väga hästi, et see problemaatika, et isadel ei ole piisavalt aega olla perede juures, ei puuduta mitte ainult bussijuhte ja teadlasi, vaid ka presidente ja Riigikogu liikmeid ning on ühiskonnas selgelt teravalt olemas. Sellest tulenevalt kutsun kõiki üles seda sümpaatset muudatust toetama. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Ott Lumi! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Head kolleegid! Läheme nüüd lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud puhkuseseaduse muutmise seaduse eelnõu 145. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 76 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud veterinaarkorralduse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Ettekandjaks palun maaelukomisjoni aseesimehe kolleeg Aleksei Lotmani!

Head kolleegid! Katsun teha lühidalt, kuivõrd huvi selle eelnõu vastu on olnud võrdlemisi tagasihoidlik. Maaelukomisjon arutas eelnõu eelmisel esmaspäeval, 3. detsembril ja veel pisut täiendavalt selle nädala sees. Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega komisjonid muudatusettepanekuid ei esitanud. Küll aga tekkis üsna palju tehnilisi täiendusi, parandusi juhtivkomisjoni ja eelnõu algataja koostöös, mis kõik tunnistati head olevat ja seega otsustas komisjon konsensusega saata eelnõu täiskogu päevakorda teisele lugemisele ja juhul, kui teine lugemine lõpetatakse, teha ka kolmas lugemine samal nädalal. Tänan teid tähelepanu eest!

Suur tänu, kolleeg Aleksei Lotman! Kas on küsimusi ettekandjale? Küsimusi ei ole. Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Eelnõu kohta on esitatud 17 muudatusettepanekut, vaatame need läbi. 1., 2. on maaelukomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult; 3., 4., 5., 6., 7. on maaelukomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult; 8., 9., 10. on maaelukomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult; 11., 12., 13., 14. on maaelukomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult; 15., 16. ja 17. on maaelukomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult.
Head kolleegid! Me oleme kõik muudatusettepanekud läbi vaadanud ja eelnõu 147 teine lugemine on lõpetatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud relvaseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Palun ettekandjaks õiguskomisjoni liikme kolleeg Tiina Oraste!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Relvaseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine lõpetati k.a 10. oktoobril. Meeldetuletuseks – riigilõivuseaduse muutmisega vähendatakse osa relvadega seotud toimingute riigilõive. Eelnõus lähtutakse riigilõivude arvutamisel kulupõhisest printsiibist. Eelnõu 97 kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 24. oktoobriks laekus üks ettepanek Riigikogu liikmelt Indrek Saarelt. Ettepanek oli täiendada eelnõu § 1  uue punktiga 2 järgmises sõnastuses: "Paragrahvi 50 lõikes 6 asendatakse sõnad "jahikorralduse seadus" sõnaga "jahiseadus"." Muudatusettepaneku mõte on asendada kehtetu seaduse pealkiri kehtiva seaduse pealkirjaga eelnõu tekstis.
Õiguskomisjon otsustas oma 3. detsembri k.a istungil konsensuslikult järgmist: toetada Indrek Saare esitatud muudatusettepanekut ja suunata eelnõu 97  täiskogu päevakorda teisele lugemisele kolmapäeval, 12. detsembril k.a ettepanekuga teine lugemine lõpetada. Juhul, kui eelnõu teine lugemine täna lõpetatakse, suunata see Riigikogu päevakorda kolmandale lugemisele neljapäeval, 13. detsembril k.a ning eelnõu seadusena vastu võtta.

Aitäh, kolleeg Tiina Oraste! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Nagu me teame, on ainult üks muudatusettepanek kolleeg Indrek Saarelt ja juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult.
Head kolleegid! Seaduseelnõu 97 teine lugemine on lõpetatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse, maa hindamise seaduse ja maakatastriseaduse muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Ettekandjaks palun rahanduskomisjoni liikme kolleeg Peep Aru!

Lugupeetud esimees! Head kolleegid! Selle kuu 10. päeval arutas rahanduskomisjon eelnõu 154 teisele lugemisele saatmist. Tähtajaks muudatusettepanekuid ei laekunud. Komisjonis suutsime ise formuleerida ühe muudatusettepaneku, millega nõustus ka algataja, ja see puudutab seadusena jõustumist. Muudatusettepanek formuleeriti konsensusega, nii nagu ka see, et täna siin teine lugemine läbi viia. Kui see peaks positiivselt lõppema, siis homme järgneks sellele kolmas lugemine. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Peep Aru! Küsimusi teile ei ole. Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Seaduseelnõu kohta on esitatud üks muudatusettepanek rahanduskomisjonilt, mida juhtivkomisjon on arvestanud täielikult.
Seaduseelnõu 154 teine lugemine on lõpetatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eelnõu teist lugemist. Palun ettekandjaks rahanduskomisjoni esimehe kolleeg Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eelnõu on rahanduskomisjon menetlenud suhteliselt kiirkorras ja peab tunnistama, et sellega on pisut hiljaks jäädud. Euroopa Liidu nõuded nendele reguleerimistele peaksid jõustuma juba 15. detsembril. Me jääme selle poolest hiljaks. Ma räägin seda sellepärast, et me ise lõpupoole tundsime, et hulk probleeme nõuaksid veel läbitunnetamist ja läbivaidlemist. Need ettevõtluse vabaduse piiramised tuleb ikkagi läbi kaaluda ja neid tuleb hinnata natuke rahulikumalt, kui praegu on õnnestunud, siis oleks meil lihtsam öelda, kas need riskid, mida arvestati eelnõu koostamisel, on nii suured, et nad õigustavad kõiki piiranguid. Aga üldjoontes on komisjoni arutelud möödunud üksmeeles. Me oleme ära kuulanud mitmeid spetsialiste Rahandusministeeriumist, Siseministeeriumist, pangainspektsioonist ja esitanud nendele küsimusi, mis on laekunud institutsioonidelt, keda see seadus puudutab, nagu näiteks Eesti Pangaliit, Notarite Koda, paar erafirmat ja kaubanduskoda. See, millise kujuni me oleme praegu jõudnud, on teie laual, aga nagu võib viimase hetkeni peetud läbirääkimiste järgi öelda, on tõenäoline, et lahtiste otste juurde tullakse tagasi. Need lahtised otsad on meie mõtetes, mitte siin paberil. Äkki õnnestub veel saavutada sama tulemus vähemate ohvritega.
Kokku võttes leidis rahanduskomisjon, et selle seaduseelnõu peaks lõpphääletusele panema. Tänan!

Minu teada ei saa täna lõpphääletusele panna, see on teine lugemine.

Palun vabandust! Panna lõpphääletusele järgmisel nädalal, täna teine lugemine lõpetada. Minu viga.

Aitäh! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Toomas Trapido!

Aitäh! Olin rahanduskomisjoni viimasel istungil, kus seda teemat käsitleti, ja ütleksin, et arutelu oli keskmisest tunduvalt aktiivsem või lausa tuline. Nimelt olid kaks firmat, IceGold ja Tavid, saatnud rahanduskomisjonile kirjad, kus nad esitasid oma soove. Kas sa äkki valgustaksid natuke seda arutelu?

Aitäh! Ma loodan, et selles küsimuses ei olnud mingit õelust, sest ma ei näinud küll, et ükski komisjoni liige oleks kahtlustanud selles arutelus mingit erahuvi. Need lihtsalt on firmad, kes sellel turul tegutsevad, ja meie lihtsalt oleme ühed poliitikud, kes sellel turul ei tegutse. Informatsiooni oleme sunnitud vastu võtma igast allikast. Minu hinnangul näiteks AS Tavid ei esitanud ametlikku kirja, vaid see oli lihtsalt üks mure kirjeldus. Nad hoidusid sellistest võimalustest, et keegi kohatult vihjab nendele, kuid OÜ IceGold on mainitud võib-olla isegi mitte liiga korrektsel kujul eelnõu seletuskirjas. Selle teise firma tegevus on virtuaalne kullaäri, niipalju kui me oskame seda defineerida, ja nad tegutsevad turul, kus on kahtlematult väga suured riskid, kus põhimõtteliselt on risk, et pankade vahel liikuv must raha võetakse, piltlikult öeldes, välja. See tähendab, nad vahendavad raha, selle läbikandmise käigus võib see raha varjata oma identiteeti või omanikku ja seetõttu on nad kindlasti riski objekt. Kuid samas rõhutasid ka seaduseelnõu autorid, et see firma konkreetselt ei ole midagi valesti teinud, ta on teinud parima, mis ta suudab, ta on olemasolev firma. See pani meid mõtlema, kas on vältimatu lõpetada nende ettevõtlus lihtsalt ära selle seadusega, nii nagu kipub praegu olema. Neid kipub lõpetama see säte, mis nõuab vähemalt 15 000‑liste summade puhul operatsiooni tegija kohapeal identifitseerimist. Kui me mõtleme maailmas toimuvale Interneti‑ärile, siis see on suhteliselt karm piirang, kõik me oleme Internetis ostnud-müünud ja ei tuleks pähe, et peab iga kord olema võimalus firmasse kohale minna. Teistpidi jälle, selliste äride rohkus tuleneb suure tõenäosusega selle äri riskist, tegu on virtuaalraha ja -kontodega, mitte reaalsete asjadega. Seetõttu oleme pisut kahevahel. Komisjoni lõpphinnang on, et see seadus tuleks vastu võtta. Nagu sa isegi tead, lihtsalt selle otsuse käigus ja ka natuke pärast seda oleme suhelnud spetsialistidega ja Justiitsministeeriumiga ning nemad on jõudnud selle tundeni, et võib-olla tõesti mõtleks veel. Me oleme tutvunud nende ettepanekutega, mida on seaduseelnõu valmimise käigus esitatud ja ei saa kuidagi välistada, et neist ettepanekutest mõni oleks võinud saada arvestatud. Ma mainisin siin eurodirektiivi. See seadus on, piltlikult öeldes, paavstist püham, see teeb rohkem, kui eurodirektiiv nõuab. Sellest algasid meie mured. Kui ta teeb rohkem ja see rohkem tegemine võtab teatud ettevõtetelt otseselt ära tegutsemisvõimaluse, siis võib-olla me läheme liiale. Aga kokkuvõte on see, et oleme nõus selle seaduse järgmisel nädalal lõpphääletusele panema ja vastu võtma ning vaatame asja rahulikult edasi jaanuaris. Eelkõige on need vaatajad siiski spetsialistid, mitte poliitikud. Aitäh!

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Jürgen Ligi! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Eelnõu kohta on 19 muudatusettepanekut. Vaatame nad läbi. 1., 2., 3., 4., 5. ja 6. on rahanduskomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. 7. ja 8. on rahanduskomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. 9., 10. ja 11. on rahanduskomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. 12., 13. ja 14. on rahanduskomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. 15., 16., 17., 18. ja 19. on rahanduskomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult.
Lugupeetud kolleegid! Seaduseelnõu 137 teine lugemine on lõpetatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud teenetemärkide seaduse eelnõu teist lugemist. Ma palun ettekandjaks põhiseaduskomisjoni esimehe kolleeg Väino Linde!

Austatud istungi juhataja! Austatud kolleegid Riigikogu liikmed! Põhiseaduskomisjon valmistas teenetemärkide seaduse eelnõu ette oma kahel istungil, et ta jõuaks täna siia Riigikogu saali, ja need istungid toimusid 3. detsembril ja 10. detsembril. Võib-olla oleks sobilik hetk siiski meelde tuletada, mis eelnõuga on tegemist. Uue teenetemärkide seaduse eelnõu eesmärk on eelkõige riiklike autasude andmise korra lihtsustamine. Kaotatakse ära selline vahepuhver Vabariigi Presidendi ja n-ö aumärkide kandidaatide esitajate vahel nagu teenetemärkide komitee. Kogu asjaajamise võtab üle Vabariigi Presidendi Kantselei, sest ütleb ju ka meie põhiseadus selgelt, et riiklikke autasusid annab Vabariigi President. Eelnõu on varasemaga võrreldes täiendatud sättega, mis ütleb, et teatud juhtudel võib Vabariigi President algatada aumärgi äravõtmise. Ka need juhud on toodud sellesse eelnõusse. Peab ütlema, et sellistel juhtudel on Vabariigi Presidendile antud diskretsiooniõigus ehk siis otsustusõigus. Komisjonis peatusime tegelikult põhiliselt küsimusel, mille tõstatasid meie külalised, Eesti Antikvaaride Liidu juhatuse liikmed, kelle ütlust mööda oleks tarvilik muuta teenetemärkide seaduse eelnõu nii, et aumärgi saajate pärijad võiksid seda aumärki osta, müüa või vahetada. Tuletan meelde, et praegu kehtiva seaduse alusel ei tohi seda aumärki osta, müüa ega vahetada ei aumärgi saajad ega ka mitte selle pärijad. Vabariigi Valitsus oli esitanud vastava muudatusettepaneku, mille komisjon võttis arvesse ja viis muudatuse ka sellesse eelnõusse sisse. Kuid otsustasime siiski, et tuleme selle küsimuse juurde tagasi oma järgmisel istungil, see on siis 10. detsembril. Tõepoolest, ilmselt keegi ei keelanud komisjoni liikmeid vahepeal sõna otseses mõttes targemaks saamast. Vähemalt tõusetus komisjonis uuesti arutelu päris mitmetel teemadel aumärkidega seonduvalt. Alates sellest, et kelle oma see aumärk siiski on, kas niisugune omandi kasutamise kitsendus on õigustatud või mitte jne, ja kas üleüldse oleks Eesti riigis tarvis aumärki sellisel viisil välja anda. Aga selline filosoofiline arutelu päädis 10. detsembril lõppkokkuvõttes sellega, et me otsustasime sellesse eelnõusse viia sanktsioonide osas muudatusettepaneku, mis põhimõtteliselt jättis jõusse seni kehtiva olukorra, et aumärgi saajal, selle kavaleril ja ka pärijatel ei ole õigust seda aumärki müüa või vahetada. Sellised eraldi sanktsioonid tõime me selle eelnõu lõppu kolme paragrahviga. Leidsime, et selline käsitlus on õigem ja see on ka muudatusettepaneku nr 1 all. Niisugune lähenemine tõi lõppkokkuvõttes kaasa selle, et komisjon otsustas, et täna võiks, head Riigikogu liikmed, selle eelnõu teise lugemise lõpetada. Poolt oli 7 komisjoni liiget, vastu 0, erapooletuid ei olnud. Ja otsustasime ka selle, et kui täna on selle eelnõu teise lugemise lõpetamine Riigikogu saalis edukas, siis võtaksime selle üheskoos vastu seadusena juba järgmisel nädalal. Seaduse kehtivuse kohta on võib-olla siiski oluline teha veel selline remark, et selle seaduse kehtima hakkamisel on kolm tärminit. Üks on kirjas § 76 lõikes 1, mis ütleb, et seadus jõustub üldises mõttes 1. märtsil 2008. Kuid käesoleva seaduse § 4 ja § 71 jõustuvad 23. veebruaril järgmisel aastal. Paragrahv 4 ( riigivapi teenetemärk) ja § 71 (riigivapi ketiklassi teenetemärgi andmine tagasiulatuvalt) käsitlevad riiklikku autasu, millega autasustatakse presidente ja selline oluline ettevõtmine viiakse läbi just nimelt 23. veebruaril tuleval aastal. Siin on ka toodud rakendussätted, §-s 71 juba päris isikuliselt konkreetsed nimed. Samas on oluline teada sedagi, et eelnõu § 74 jõustub üldises korras, mis tähendab, et kiiremini, kui see seadus tervikuna. Selle sättega – § 74 – täiendatakse teenetemärkide seaduse § 11 lõikega 5¹, mis ütleb, et teave teenetemärgi andmise taotluse kohta tunnistatakse asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks viieks aastaks alates taotluse saamisest. Põhjus on see, et teenetemärgi kandidaadiks saamine on võimalikule kandidaadile küll suur tunnustus, kuid avalikkus on sellele päris suurt, pahatihti negatiivset tähelepanu pööranud, ja isiku esitamine teenetemärgi saamiseks ei sõltu selle isiku enda soovist või tahtest. Selline olukord oli eelnõu algatajate arvates ebaõiglane ja seetõttu ongi eelnõus säte, millega tunnistatakse teave teenetemärgi saamiseks tehtud ettepaneku kohta viieks aastaks asutusesiseseks kasutamiseks.
Aitäh, head kolleegid! Peab lõpuks ütlema, et selline aumärkidega autasustamine on Vabariigi Presidendi õigus. Ta teeb seda oma suvaotsusega ja lähtub oma parimast arusaamast, kas isikul on meie Eesti riigi ja rahva ees selliseid teeneid, mis seda väärivad või mitte. President ei pea esitama põhjendust, kui ta on otsustanud ühte või teist isikut aumärgiga mitte autasustada, vaatamata sellele, et see isik on esitatud selle aumärgi saamiseks. Tänan, head kolleegid!

Suur tänu, kolleeg Väino Linde! Kas on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Läheme muudatusettepaneku juurde. Esitatud on üks muudatusettepanek põhiseaduskomisjonilt ja juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Seaduseelnõu 134 teine lugemine on lõpetatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud päästeteenistuse seaduse eelnõu esimest lugemist. Ma palun ettekandeks kõnepulti siseminister Jüri Pihli!

Lugupeetud eesistuja! Head parlamendisaadikud! Sisejulgeolekuvaldkonna ning päästeteenistujate teenistusalane regulatsioon on senini olnud killustatud. Samalaadset tööd tegevate päästeametnike ja päästetöötajate teenistuskeskkonda on siiamaani reguleerinud ja reguleerivad praegu edasi eri õigusaktid. Päästeametnike teenistuskeskkonda reguleerib hetkel avaliku teenistuse seadus ja päästetöötajate teenistuskeskkonda Eesti Vabariigi töölepingu seadus. Kumbki seadus ei arvesta päästeteenistuse eripära ning samalaadset tööd tegevaid isikuid on päästeteenistuses koheldud erinevalt. Päästeteenistuse seaduse eelnõuga soovime kohelda võrdset tööd tegevaid inimesi – päästeametnikke ning päästetöötajaid – võrdselt. Seda seadust on menetletud viimased viis aastat ja eelnõu sätestab päästeteenistuse mõiste, mille juurde ma tulen hiljem. Eelnõu rakendussättega täiendatakse päästeseadust ning luuakse päästeasutustele võimalus sõlmida tsiviilõiguslikke lepinguid füüsiliste isikutega päästetööde tegemiseks. Lepingu alusel päästetöödele kaasatud isikuid on plaanis kasutada eelkõige väheasustatud piirkondades, kus on otstarbekas rakendada kodust valvet.
Kui vaadata slaide, siis saab võib-olla parema ülevaate, mis on praegu ja kuidas saab olema tulevikus. Nagu slaid neli näitab, sätestab uus seaduseelnõu selgelt päästeteenistuse mõiste ning eristab päästeametnikku ja päästetöötajat. Päästeteenistujad jagunevad päästeametnikeks ja päästetöötajateks. Päästeametnik juhib, korraldab ja teeb päästealatööd ning päästetöötaja tegeleb päästetöödega. Politseis ja piirivalves on sätestatud vastavalt, nagu siin on välja toodud. Kui me vaatame, mismoodi on praegu ja mismoodi saab olema tulevikus, siis avalikku teenistusse lähevad need ametnikud, kes on meeskonnavanemad, päästetöid juhtivad ja korraldusi jagavad tuletõrjujad. Põhifunktsiooni (päästetööde) korraldaval ja tegeval töötajal on õigus anda siduvaid korraldusi, mis on selle avaliku teenistuse mõiste. Abiteenistujad jagunevad kaheks – päästja ja muud abiteenistujad (nagu koristaja, lukksepp), kellele rakendub tulevikus töölepingu seadus edasi. Miks seda nii on tarvis teha? Esimesel kahel kategoorial on ühesugune töö, mis on seotud päästmisega, ja teistel on tehniline töö, mis ei ole seotud päästetöödega.
Päästeteenistujate ametinimetused on sätestatud §-s 5. Päästeteenistuse eripärast lähtuvad ametinimetused tuuakse välja seaduses ja ametinimetustes tuuakse selgelt välja erisus päästeametnike ja päästetöötajate vahel. Politseiseaduses ja piirivalveseaduses on sätestatud eraldi ametinimetused.
Töö tasustamine ja palgaastmed. Praegune seadus on üldine regulatsioon. Tööleping ja päästeteenistuse regulatsioon. Paragrahv 12 näeb ette 11 palgaastet päästjast peadirektorini. ATS-i lisatasusid ei maksta ja palgaastmed eristavad päästeteenistujaid vastavalt ametinimetusele ja erialasele kvalifikatsioonile. Päästeteenistuse tööstaaži arvestus loob eriregulatsiooni päästeteenistuse staaži arvestamises, mida arvestatakse pensionide maksmisel ja staažimärkide andmisel.
Nüüd pensionist. Paragrahv 18 näeb ette samasuguse pensioni päästeametnikele ja päästetöötajatele ning kõigile päästeteenistujatele võrdse vanaduspensioni suurendamise lähtuvalt päästeteenistuse staažist. See on võrdne ATS-i pensionikorraga. See on siia toodud seepärast, et vältida sellist olukorda, mida praegune seadus võimaldab, et viimasel aastal või enne pensionile minekut töölepingu alusel töötav inimene läheb tööle, nagu öeldakse, avalikku teenistusse ja praeguse seaduse järgi kogu see staaž, mis tal on töölepingu alusel, arvestatakse avaliku teenistuse staaži sisse. Nagu te näete, siin eripensioni ei ole.  On antud üks selline võimalus, et päästeteenistujal on õigus jääda kuni kolm aastat enne pensioniea saabumist ehk 60-aastaselt praegusel ajal vanaduspensioni ootele, eeldusel, et tal on 15 aastat staaži. Ja nagu te näete, võib selline võimalus tekkida 17 päästeteenistujal.
Toetus töövigastuse või hukkumise korral on praegu sama. Aga mis on äärmiselt tähtis: kui kaasatakse päästetöödele, olgu siis metsatulekahju, reostustõrje puhul, ja seal midagi juhtub, siis rakendub nendele ka sama regulatsioon ja garantiid.
Valveaeg. See viiakse vastavusse, nagu on politseil. Seda ei ole plaanis kasutada igal pool, vaid ainult seal, kus on plaanis teha koduvalvet ehk väiksema intensiivsusega piirkondades. On reguleeritud lähetuste erisused, on sätestatud hindamine §-s 9 vastavalt päästeteenistujate kutsesobivuse nõuetele, hariduse, tervise ja füüsilise ettevalmistuse nõuetele. Hindamised toimuvad siseministri määruse alusel, ATS-i atesteerimise sätteid ei rakendata.  Eraldi on ette nähtud päästeametnike vanne. Vastavalt §-le 29 on võimalik sõlmida lepinguid  füüsiliste isikutega. See, nagu ma juba ütlesin, on vajalik siis, kui me korraldame kodust valvet mõnes piirkonnas, kus  riskianalüüsi tulemusena ei ole olukord nii terav, et seal peaks riiklik komando  kogu aeg valves olema. Tänan teid!

Suur tänu, härra minister! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Toivo Tootsen!

Aitäh, proua esimees! Lugupeetud härra minister! Paragrahvi 5 lõige 3 ütleb, et päästeteenistujate ametikohtadele vastavad ametinimetused päästeasutustes kehtestab Päästeameti peadirektor käskkirjaga. Ja lõige 4 ütleb, et Päästekolledži ametikohtade vastavuse päästeteenistujate ametinimetustele kehtestab siseminister määrusega. Küsimus ongi: millest selline vahetegemine, kas Päästekolledž on oluliselt tähtsam ja olulisem kui päästeasutused?

Kui me räägime kolledžist, siis ta on ikkagi teises olukorras, kuna kolledžit ja Sisekaitseakadeemiat juhib rektor. Sellepärast on see niimoodi viidud ministri tasemele, muidu ei ole põhjust seda nii kõrgele tõsta.

Palun, kolleeg Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Selle sajandi alguses kehtestas sisuliselt samadest parteidest koosnenud koalitsioon politseinike eripensionid. Ma mäletan, et teie olite või sina olid siis üks suuremaid pensionide pooldajaid. Aga muutuvad ajad, muutuvad kombed. Kuid miks muutuvad nii kiiresti parteide põhimõttelised seisukohad eripensionide suhtes ja miks te ei pea võimalikuks päästeametnikele eripensionide kehtestamist selles seaduses.

Suur tänu! Härra Seppik, te olete poliitikas kindlasti kauem olnud kui mina. Ma olen ka selle väikese staažiga aru saanud, et poliitika on kompromisside kunst. Ma tahan öelda, et see valitsuse eelnõu, mis puudutab päästeametnikke, on nende suhtes parim, mis eales on valitsusest siia parlamenti tulnud. Ma olen lugenud ühe eelmise valitsuse siseministri ja sotsiaalministri kirjavahetust sel teemal, kuidas peaksid olema reguleeritud päästetöötajate sotsiaalsed garantiid, ja pean ütlema, et siseminister jäi sotsiaalministrile oluliselt rohkem alla kui mina praegusele sotsiaalministrile. See on kompromiss, mis on saavutatud, ja siin on parimad päästeametnike sotsiaalsed garantiid, mis eales on valitsusest läbi tulnud.

Palun, kolleeg Mailis Reps!

Aitäh! Te tutvustate siin täna, et on, ütleme, üsna arvestatav osa neid, kes jäävad nn ootepensionile – sellele on erinevaid nimetusi antud. Seda seaduseelnõu välja töötades te kindlasti analüüsisite, kui palju neid umbes võiks olla järgmise viie aasta jooksul.

Järgmise aasta jooksul on neid 17, kellel tekib eeldus, et nad võivad jääda pensioni ootele ja selleks on planeeritud raha 540 000. Aga me arvame, et nad ei jää. Kuna see ei ole eripension, siis ei taha inimene pensionile jääda. Ta jääb ainult siis, kui tervis ei pea mingil põhjusel vastu.

Palun, kolleeg Kalle Laanet!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Kas te oskate öelda, milline on praegu keskmine sündmuskohale saabumise aeg linnas ja maapiirkonnas ning milline saab see olema pärast reformi läbiviimist, kui on 24 tunnilt mindud üle 12 tunnile ja uus päästeteenistuse seadus on rakendunud?

Alati sõltub see ka kaugusest. Loomulikult seal, kus on 12-tunnised päästekomandod ehk kahe kolmandiku ulatuses, vastavalt riskianalüüsile suurtes linnades, on kohalejõudmine kiirem. See sõltub kaugusest, aga mehed on alati valvel ja sõidavad kohale. Väiksemates kohtades, kus kaugused on suuremad, on ka kohalejõudmine aeglasem ja mitte nii täpne või, ütleme, kohale ei jõuta mitte nii ruttu kui suures linnas. Kui võrrelda seda, kui palju on erinevusi, siis näiteks Tallinnas on neid väljakutseid olnud üle 7000 (7700) ja Hiiumaal 150 aasta jooksul.

Palun, kolleeg Enn Eesmaa!

Aitäh! Austatud minister! Ma küsin ka selle § 19 ja just vanaduspensioni ootele jäämise kohta, kuid pisut teise rakursi alt. Kui realistlikuks te peate (ja kui me räägime lähemas tulevikus ainult 17 inimesest, siis võib-olla lausa isegi teatakse), kui võimelised on need inimesed  päästetöid teostama, kui nad on juba 55-aastased, teoreetiliselt isegi kuni 63 aastat vanad?

Ega praegused õigusaktid ei ole stimuleerinud või veel otsesemalt öeldes, võimaldanud seda, et inimesed elaksid ja töötaksid efektiivselt päästeteenistuses kuni pensioniea saabumiseni – nad on ikkagi varem sealt lahkunud. Eks ole püütud neile päästekomandode või Päästeameti juhtkonna või piirkonna juhtkonna poolt leida sellist kondipärasemat tööd. Aga see seaduse paragrahv on mõeldud selleks, et kui seda ei ole võimalik leida, kui inimene ei vasta ka avaliku teenistuse nõuetele, siis näeb seadus ajutiselt 15 aasta jooksul sellise võimaluse ette.

Palun, kolleeg Rein Ratas!

Palju tänu, proua esimees! Austatud siseminister! Käsitletava eelnõu § 11 lõige 4 ütleb: "Päästeteenistujale ei maksta avaliku teenistuse seadusest tulenevaid lisatasusid." Miks siis ei maksta päästeametnikele avaliku teenistuse seadusest tulenevaid lisatasusid, nagu akadeemilise kraadi eest või võõrkeelte valdamise eest, teenistusaastate eest? See ehk aitaks kvalifikatsiooni paremaid näitajaid omavaid päästeteenistujaid ametisse võtta.

Aitäh küsimuse eest! Minu arvates ei arva mitte ainult valitsuskoalitsioon, et avaliku teenistuse seadus on ajast ja arust ning vajab ümbervaatamist, millega ka praegu tegeldakse. See paragrahv on pandud siia sisse, et teha päästetöötajate palk läbipaistvamaks. Kui see seadus vastu võetakse, siis on päästetöötajate palk 85% ulatuses põhipalk, mida valitsus kinnitab neile palgaastmetega. Sellepärast on see siia pandud. Ja palganumber ei sõltu niivõrd igasugustest lisatasuvõimalustest, mida annab tõesti avalik teenistus (võõrkeelteoskus, doktori- ja muud kraadid), vaid, nagu eelarves ette nähtud, palgafondi suurusest. Ja me leiame, et nagu prokuratuuriseaduses, nagu ka mõnes muus seaduses, avaliku teenistuse seadust siin mitte kasutada.

Palun, kolleeg Kadri Must!

Aitäh! Lugupeetud minister! Minu küsimus puudutab avalikku teenistust. Me rääkisime täna infotunnis minister Rein Langiga avalikust teenistusest ja selle eriliikidest ning näiteks sellest, et tulenevalt erisustest on valitavatel omavalitsustöötajatel vähem õigusi. Selle seaduseelnõu § 2 lõikes 3 on kirjas, et päästeteenistus on avaliku teenistuse eriliik. Kuidas siis tõlgendada töölepingu seaduse alusel töötavaid isikuid päästeteenistuses?

Uue seaduse järgi nad ei ole enam töölepinguga töötavad päästjad, vaid nad võetakse tööle vastavalt sellele seadusele. Töölepinguga jäävad ainult abiteenistujad, kes ei tegele üldse päästetöödega. Ehk päästetöötajad, nagu ma ütlesin, jagunevad kaheks – avaliku teenistuse ametnikud, kes korraldavad, kes täidavad juhtimisfunktsiooni, ja siis need tavalised päästetöötajad. Nad võetakse tööle selle seaduse alusel. Töölepingu alla jäävad muud abiteenistujad, keda on umbes 250 inimest 2600-st päästeteenistuse töötajast.

Palun, kolleeg Jaak Aab!

Tänan, austatud esimees! Hea minister! Üks teema, mis on tekitanud väga suurt vastukaja avalikkuses ning ka päästeteenistujates ja päästjates, on töö- ja puhkeaja regulatsioon. Nagu te mainisite, määratakse päästeteenistujate töö- ja puhkeaeg töö- ja puhkeaja seaduse järgi. Samas oleme kuulnud, et seni lubatud 24-tunnised valved on plaanis asendada 12-tunnistega. Seda on pikalt diskuteeritud ja probleem on muidugi selles, et (ma tean väga hästi, mis selle taga on) 24-tunnine valve ja kolm vaba ööpäeva andis võimaluse töötada mõnel teisel alal ja võib-olla lisa teenida. Nüüd võib juhtuda niimoodi, et päästetöötaja hakkab vähem sissetulekuid saama. Palka hakkab ta rohkem saama, aga kogu sissetulek võib tal väheneda. Kes täpsemalt määrab need tingimused: töö- ja puhkeaja? Kas minister, peadirektor või hoopiski päästeasutuse juht?

Aitäh küsimuse eest! Iga muutus tekitab teatud vaidlusi ja, ütleme, selgitamise vajadust. Vaidlused on toimunud, asja on arutatud ja eelmisel nädalal kirjutati alla leping päästetöötajate ametiühinguga, kus asi on reguleeritud, et niipalju saavad nad palka. Nüüd võib kindlalt öelda, et nad seda saavad, et keegi ei saa seda kusagile mujale panna, sest te võtsite hiljuti eelarve vastu.
Millised on töötingimused? 12-tunnised päästevahetused on kahe kolmandiku ulatuses, kus on suuremad riskid, kus on inimesed suurema koormusega ja kus nad peavad olema võimelised tööd tegema 24 tundi ööpäevas, aga 12 tunni kaupa. Ja üks kolmandik on selliseid väiksema riskiga piirkondi, kus jätkub senine süsteem, aga seal on palganumbrid ka oluliselt madalamad.

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Aitäh, proua esimees! Lugupeetud härra minister! Minu küsimus puudutab ka tööaega, tööaja muutmist. Kas tööaja muutmine ei või kaasa tuua päästjate hulgalist lahkumist? Ja kuidas te kavatsete sellisest olukorrast välja tulla? Eelküsija Jaak Aab tundis sellist muret, aga ta ei küsinud konkreetselt. Kas inimesed ei lähe ära?

Aitäh küsimuse eest! Kui me vaatame seda töökorraldust, mis on siiani olnud päästeteenistuses, nagu ta varem oli politseis ja piirivalves, siis selle sammuga me teeme nad võrreldavaks ka tööaja suhtes. Kindlasti võib olla üksikuid inimesi ja meie prognoos on, et võib-olla on neid 30–40, kelle tööeesmärk ei olnud mitte olla päästetöötaja, vaid saada sealt haigekassa kaart ja siis loodetavasti makstes kõiki makse, teha kusagil mujal tööd. Need inimesed võivad lahkuda. Aga samas me tahame järjest rohkem arendada vabatahtlikku päästetegevust erinevates kohtades ja arvatavasti need inimesed leiavad rakendust seal. See asi ei ole nii, et need inimesed lahkuvad. Me oleme jõudnud, nagu ma juba eelmisele küsimusele vastates ütlesin, kokkuleppele ka palganumbrite osas, kus tuleb 12-tunnine töö ja kus jääb siis 24-tunnine. Palganumbrid on erinevad ja inimeste töögraafiku planeerimisel on võimalik seda tööd organiseerida nii, et kellel on tõesti tahtmine kusagilt kõrvalt teha, on näiteks neli päeva tööl 12 tundi päeval või 12 tundi öösel, ja siis ka teha valik. Ehk rääkides jälle keskmisest palgast: kui piirivalves on keskmine palk umbes 15 600 ja päästeametis tuleb 14 700 koos 24-tunniste komandopalkadega, siis ma ütleksin, et päästjat on hästi koheldud.

Palun, kolleeg Olga Sõtnik!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Nagu me teame, on avaliku teenistuse seaduses ja mõnes teises teenistusseaduses välja toodud need isikud, keda ei tohi teenistusse võtta. Praegu meie ees olevas eelnõus on küll olemas nõuded, mida esitatakse inimestele, kuid ei ole välja toodud seda inimeste ringi, keda ei tohi teenistusse võtta. Kuidas te arvate, kas äkki peaks ka selles seaduses olema selline asi sätestatud?

Avaliku teenistuse seaduse nõuetele peab vastama 2400-st, ütleme, päästeametnikust 1045 ja neid, kes ei pea klassikalises mõistes avaliku teenistuse seaduse nõuetele vastama, on 1355. Ja ma arvan, et nii ta on, et need nõuded on kinnitatud vastavalt nende tööspetsiifikale. Avalik teenistus on lisaks sellele  ka otsuste ja sunni rakendamine päästetöötajale, need on selle ühe poole osas siin vahepeal ja ma tean, et üks seaduseelnõu on ka menetluses just praegu, mis ütleb, et kõik nad võiksid olla avalikus teenistuses, mis tekitab sellise olukorra, kus ütleme, Lõuna-Eestis ja eriti Ida-Eestis võivad paljud inimesed mitte vastata avaliku teenistuse seaduse nõuetele. See seaduseelnõu sellist konflikti ei tekita.

Palun, kolleeg Inara Luigas!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud siseminister! Minu küsimus puudutab § 14, kus on räägitud toetustest päästeteenistuja hukkumise, surma ja töövõimetuse korral teenistuskohustuste täitmise tõttu. Selle paragrahvi lõige 4 ütleb, et käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatut ei kohaldata, kui päästeteenistuja on hukkumise või vigastuse saamisega seotud teenistuskohustuse täitmisel toime pannud enesetapu või enesetapukatse. Minu küsimus on: millest on tingitud selline käsitlus selles seaduses?

Riik on sellised garantiid andnud praegu nii politseile kui ka piirivalvele ning sõjaväelastele seoses nende tööülesannetega. Sellepärast on ka välja toodud, et kui see ei ole seotud tööülesannetega, siis seda ei kohaldata. Kui inimene sooritab enesetapu, siis see ei ole ju seotud tööülesannetega. Ja et oleks selge, et siis ei kohaldata, on see seadusesse kirja pandud. Kui seda kirjeldada nii, et ta hukkub seal, siis hukkumiseks võib lugeda ka enesetappu, sellepärast on välja toodud, et siis seda ei kohaldata. Meil on tekkinud selliseid üksikuid probleeme varasematel aastatel politseinike puhul, kes on näiteks teenistusautoga ennast surnuks sõitnud, olles purjus, sõites tööle jne. See on tekitanud juriidilisi küsimusi. Et oleks selge, siis on see siin kirjas.

Palun, kolleeg Lauri Laasi!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud minister! Päästetöödel saab teadupärast osaleda ka kirjaliku lepingu alusel. Siit ka küsimus: kas neile inimestele, kes osalevad päästetöödel kirjaliku lepingu alusel, laienevad ka päästetöötaja sotsiaalsed garantiid?

Jah, laienevad. Uus seadus võimaldab seda, selle seaduse projekt, mis hakkab kehtima, kui see vastu võetakse.

Palun, kolleeg Aadu Must!

Aitäh! Hea minister! Lauri Laasi peaaegu jõudis juba sinnamaani, et oleks mu küsimuse ära küsinud, aga ma siiski tahan teada ja küsida. Keda nähakse just koosseisuvälise päästetöötaja rollis selle seaduse järgi ja mis üldse tingis vajaduse selline kategooria seadusse lülitada?

Vastates sellele küsimusele: meil on olemas abipolitseinikud, võib-olla me ei peaks ütlema, et need on abipäästeteenistujad, vaid inimesed, kes tahavad osaleda siis, kui midagi juhtub, kas suur õnnetus, tulekahju, reostus. Need inimesed on organiseerunud, aga nad tahaksid saada kindlust, et kui nad siia tulevad ja oma tööd teevad, siis nad saavad tasustatud, ja kui nad riskivad oma eluga, siis toetatakse nende perekondi võrdselt teiste päästetöötajate perekondadega sel hetkel, kui nad päästetööd teevad. Ma arvan, et see on lahendus ka selleks, et meil on siin mõnikord olnud üleval küsimus, kas taastada päästeväeosad. Me püüame siin ikkagi seadusega rääkida sellisest tsiviilühiskonnale omasest reservist.

Palun, kolleeg Tiit Kuusmik!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Oma ettekandes te rääkisite põgusalt valves olevate päästeteenistujate puhkeajast ja nende kasutamisest teenistuses erinevates olukordades. Paluksin veel selgitust selle kohta, kuidas valves olev päästeteenistuja jõuab sündmuskohale või oma tugikomandosse, kui ta kasutab selleks näiteks oma transporti või mida iganes? Kas tal on mingisugused eriõigused selleks puhuks?

Aitäh küsimuse eest! Siin ei ole jälle midagi uut. Nagu ka slaidilt näha oli, on samasugune võimalus politseis juba kümmekond aastat ja piirivalves alates selle aasta juulist minu teada. See on siis, kui inimesele pannakse kohustused olla valmis, reageerida, kui õnnetus juhtub, aga ta ei ole seal kohal, ütleme, ta ei ööbi seal, ta saab tegelda oma igapäevase tööga. Ja eks ole ka seal läbi arutatud need võimalused, kuidas ta jõuab pärale sellesse komandomajja nii ruttu kui võimalik. Kas ta kasutab oma autot, elab seal lähedal või mis iganes. Selleks tehakse riskianalüüsid. Seda kasutatakse kohtades, kus ei ole nii palju väljasõite, kus varasemad kogemused näitavad, et selline töökorraldus on seal võimalik. Muidugi oleks ideaalne, kui igal pool päästjad kogu aeg ootaksid, aga see on optimaalne, nagu öeldakse, riigi raha jagamine, nagu seda tehakse politseis ja piirivalves, samad võrdsed alused sätestatakse ka siin.

Palun, kolleeg Marika Tuus!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Minu küsimus puudutab veel kord neid valveid. Kui nüüd n-ö 24-tunnised valved asendatakse 12-tunnistega, siis see tähendab ikkagi, et inimene ei saa enam mujal töötada. Miks me praegu neid töötingimusi halvemaks teeme ja kuidas teie hinnangul töötajad sellesse suhtuvad? Niipalju kui mina olen inimestega kohtunud, on see nende jaoks praegu kõige suurem mure üldse.

Mina olen oma elus aru saanud ikka nii, et kui käiakse välja eelarve tõus üle 40%, soovitakse saada selle eest ka paremat teenust. Seda ühelt poolt. Ja teiselt poolt,  mispärast me seda niimoodi korraldame. Kindlasti oleks nii politseinikel, piirivalvuritel, ka päästjatel mugavam jätkata vana olukorda, nagu on nendes asutustes olnud ja varem või hiljem lõppenud. Kindlasti on uus kord natuke ebamugav. Mugavam oleks käia tööl vanaviisi ja saada ka suur palgatõus. Aga teenistuse korraldamise ja siseturvalisuse tagamise seisukohalt on vajalik teha selline muudatus ja me teeme selle kahe kolmandiku komandode ulatuses, kus risk on kõige suurem. Ja ma kordan veel kord – nüüd võib juba kindlalt öelda, kuna eelarve on vastu võetud –, et päästjate keskmine palk on 14 700 ja piirivalvuritel 15 600. Päästjate hulgas on veel üks kolmandik neid, kes töötavad 24 tunni kaupa. Kui me kohtleksime siin seda ühte valdkonda erinevalt, ütleme, kahest, piirivalvest ja politseist, siis oleks see ülekohtune juba nende kahe, politsei ja piirivalve suhtes, aga see tagaks ka vähem turvalisust kõigile meie inimestele. Sellepärast me seda siin ümber korraldame ja sellise suure eelarvesüsti sinna teeme.

Palun, kolleeg Valeri Korb!

Aitäh teile! Lugupeetud härra minister! Tahan küsida, kas päästeteenistujatel, kes töötavad väljaspool riiklikku päästeteenistust, näiteks lennujaamas, on samasugused sotsiaalsed garantiid kui riiklikus päästeteenistuses töötavatel inimestel.

Iga asutus, kes organiseerib endale päästekomando, võib teha ju ka vastava lepingu nendega, kus on kõik need garantiid sees. Päästeseadus kehtib ikkagi riigi päästetöötajatele, riiklikele komandodele pluss nendele, kellega on sõlmitud leping ja kes täidavad teatud ülesandeid, ütleme, suurõnnetuste puhul ja teatud kriisisituatsioonis.

Palun, kolleeg Arvo Sarapuu!

Aitäh, lugupeetud esimees! Austatud minister! Olen maavanemana ise omal ajal üsna palju vaeva  näinud, et päästeteenistust – tol korral küll mitte selle nimega –, komplekteerida, inimesi seal alles hoida ja motiveerida. Ma tunnustan täiesti teie tegevust, et leida erinevaid meetodeid selleks, et inimesed sinna tööle tuleksid ja jääksid. Minu küsimus ongi selline. Te olete siin selle pensioni kolmeaastase ooteperioodi sätestanud. Kas on ka mingi analüüs tehtud, mille alusel te saate väita, või on niisugune tunnetus, et te oskate öelda, kas see pensioni kolmeaastane ooteperiood motiveerib tööle asuma ja töötama? Siin on need erinevad asjad, aga kas on mõni analüüs olemas?

Kindlasti ei motiveeri see nii palju kui eripension. Aga ka päästeteenistujate palgatõus motiveerib ja eks palk ole ikka üks põhilisi motivatsiooniallikaid. Nagu ma olen siin korduvalt öelnud, kui me võrdleme piirivalvet ja päästeteenistust, siis see palk on päris samasugune olnud, olgugi et töö intensiivsus on võib-olla erinev. Pigem on see miinus kolm aastat selline võimalus, et inimene ei pea minema näiteks ümber õppima mingile muule erialale vanas eas, vaid ta saab jääda, kui talle ei ole ka midagi muud pakkuda, sellisele pensioniootele, mis on kindlasti leevendus talle. See on ka maksimum, mida riigil on praegu võimalik  talle välja pakkuda.

Palun, kolleeg Mailis Reps, teine küsimus!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Te tegite siin avalduse, et avaliku teenistuse seadus on ajast ja arust. Kas sellest võib järeldada, et te olete otsustanud üldse eripensionid ära kaotada?

Õnneks ei ole see siseministri töövaldkond hakata arutama eripensionide teemat. Ma pigem ütlesin, et praeguse koalitsiooni puhul on see parim võimalus, mida on võimalik päästjatele pakkuda, kui me räägime nende sotsiaalsetest garantiidest. Diskussioon eripensionide ja avaliku teenistuse üle on alati teretulnud. Avaliku teenistusega olen ma rohkem kokku puutunud oma eelmises töökohas ametnikuna. Avalik teenistus on kindlasti see, mis vajab kohendamist.

Palun, kolleeg Heimar Lenk!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra minister! Kas on analüüsitud, kas pärast uue tööaja ja ‑tingimuste rakendamist hakkab töö kvaliteet ka paranema, ütleme näiteks, et päästjate reageerimiskiirus väljakutsetele muutub operatiivsemaks?

Ma arvan küll. Kui inimene saab oma põhisissetuleku põhitöökohalt, mitte ei lähe sinna – ei tahaks küll nii öelda – üle kolme päeva välja puhkama, siis peaks ka kvaliteet paranema. Meil on olemas kogemus, et kui selline muutus toimus politseis ja hiljem ka piirivalves, siis alguses oli ikka vastuväiteid, aga pärast inimesed läksid sinna nagu põhitöökohale.

Palun, kolleeg Vilja Savisaar!

Aitäh! Ma palun väga vabandust, aga ma siiski hoian Riigikogu liikmeid veel siin saalis ja esitan ministrile ühe küsimuse. Kui Keskerakonna fraktsioon teeb ettepaneku need eripensionid päästetöötajatele siiski kehtestada, kas te algatajana toetaksite seda?

Ma kordan veel kord seda, mida ma härra Seppikule ütlesin, et poliitika on kompromisside kunst. Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal ja minul selle ministrina õnnestus valitsuses saada parimad sotsiaalsed garantiid, mida Keskerakonnal, kui oli nii keskerakondlik siseminister kui ka sotsiaalminister, ei õnnestunud saada. Mulle jääb selline mulje, et kas Rahvaliit oli vastu või kes seal vastu oli, et selline seaduste pakett siia esitada. Nii et me jääme selle juurde, mis me koalitsioonis kokku leppisime.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra minister! Nüüd ma kutsun kõnetooli õiguskomisjoni liikme kolleeg Indrek Saare. Palun!

Lugupeetud kolleegid! Õiguskomisjon arutas päästeteenistuse seaduse eelnõu oma istungil esmaspäeval, 3. detsembril k.a. Selle päevakorrapunkti arutelule olid kohale kutsutud siseminister Jüri Pihl, siseministri nõunik Jarno Laur, Päästeameti peadirektor Kalev Timberg, Siseministeeriumi korrakaitse‑ ja kriminaalpoliitika büroo juhataja Priit Heinsoo ja päästepoliitika büroo nõunik Priit Laaniste. Õiguskomisjon otsustas suunata eelnõu 164 Riigikogu täiskogu päevakorda esimesele lugemisele kolmapäeval, see on täna, 12. detsembril k.a ettepanekuga eelnõu esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks otsustati määrata seitse tööpäeva ehk siis reede, 21. detsember k.a kell 16 õiguskomisjoni. Tänan!

Aitäh, kolleeg Indrek Saar! Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu 164 kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 21. detsembri k.a kell 16. Eelnõu 164 esimene lugemine on lõpetatud.
Istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 16.12.