Austatud Riigikogu, tere päevast! Alustame 12. detsembri infotundi. Tere päevast, valitsusliikmed! Kõigepealt teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 49 Riigikogu liiget, puudub 52. Tänases infotunnis osalevad justiitsminister Rein Lang, rahandusminister Ivari Padar ning välisminister Urmas Paet. Läheme registreeritud küsimuste juurde.

Esimese küsimuse on esitanud Riigikogu liige Marek Strandberg valitsusliikmele Ivari Padarile. Teemaks on majanduskasvu prognooside muutuse mõju eelarvele. Palun, Marek Strandberg!

Tänud! Hea minister! Küsimus on seotud asjaoluga, et Rahandusministeerium teatas majanduskasvu prognoosi alanemisest tasemele veidi üle 5% esialgsega võrreldes, mis lihtsa arvutuse põhjal võiks tähendada umbes 1,4 miljardi krooni vähem laekumist riigieelarvesse. Arvestades seda, et tegemist on põhiliselt sisetarbimise vähenemisega, võib eelarvelaekumiste vähenemine olla isegi suurem kui see mainitud 1,4 miljardit krooni. See, nagu ma aru saan, ei ole kutsunud esile mitte mingit muutust riigieelarves eneses. Kuidas hoolimata nii suurtest hüpetest on teie meelest võimalik järgmisel aastal toime tulla?

Tänan! Väga asjakohane küsimus. Sellest ma ka pikalt rääkisin eelarve esimesel lugemisel oma sõnavõtus siin. Rääkisin eelarveprotsessist ja nendest tärminitest, millega tuleb eelarveprotsessis arvestada. On selge, et kui me rääkisime majanduse reaalkasvust suvise prognoosi alusel, selle alusel, mis oli siis, kui eelarvet löödi lukku ehk augustis, siis olid reaalkasvu numbrid enamikul hindajatel 7% juures. Samas on selge, et kui me nüüd uut konvergentsiprogrammi ette valmistasime, siis hindasime ka ümber võimalikke reaalkasvusid. Kuid nagu me oleme varemgi rääkinud, mis puudutab eelarve lõpplaekumist, kui palju reaalselt eelarvesse järgmisel aastal vahendeid laekub, siis see vahendite laekumine on pigem seotud SKT nominaalkasvuga ja SKT nominaalkasvu prognoosid ei ole olulist muutust kogu selle perioodi jooksul läbi teinud. Sama meelt on Eesti Pank. Nii Eesti Pank kui ka Rahandusministeerium on jätkuvalt seisukohal, et need majanduskasvu prognoosid, mis oleme praegu planeerinud järgmise aasta eelarve aluseks, annavad alust olla kindlad, et eelarve järgmisel aastal täitmiseks ka laekub. Ehk meie omavahelise vaidluse koht on, kas ülejääk on 1,3% (meie prognooside kohaselt) või 1,1% (Eesti Panga prognooside kohaselt).

Küsijal on täpsustavaid küsimusi. Marek Strandberg, palun, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh! Täpsustav küsimus on seotud asjaoluga, et Eesti Panga asepresidendi Suti sõnul on nad oma väliskaubandust puudutavates prognoosides, sealhulgas jooksva konto defitsiiti puudutavates prognoosides, ühel või teisel moel tuginenud ka nafta hinnale, mis, nii kummaline kui see ka ei ole, järgmise aasta hinnangutes on olnud 70 dollarit barrelilt. Juba praegu on see oluliselt kõrgem ja me ei ole suutelised prognoosima, milline on see järgmisel aastal. Kuivõrd mõjutab teie hinnangul Eesti Panga küllaltki optimistlik nafta hinna prognoos riigieelarve täitumist ning majanduslikke ja finantsilisi seoseid, mis seal on?

Aitäh! Vaieldamatult on küllalt raske ja tänamatu hinnata just järgmise aasta kontekstis kahte olulist mõjutajat, kui me räägime ka tarbijahinnaindeksist, need on kütuse hind ja toidukaupade hind. Aga julgen ütelda, et üldiselt selle eelarve sees, mida täna pakutakse kinnitamiseks, on erinevate riskidega arvestatud ehk vaieldamatult 2008. aasta eelarve prognoositav ülejääginumber, mis on Eesti ajaloo suurim prognoositud ülejääginumber, annab puhvrit erinevate (ka ebameeldivate) stsenaariumide käivitumise puhuks.

Kohapeal registreeritud küsimused. Eiki Nestor, palun!

Aitäh! Mul on rahandusministrile küsimus, mis on seotud majanduskasvuga ja muudatustega maksusüsteemis, mida me peame tegema ja mis on seotud ettevõtete maksustamisega. Üks Eestis ilmuv päevaleht, mis ise millegipärast arvab, et ta kirjutab majandusest, väidab täna, et valitsuses heakskiidetud kontseptsioon on mingit laadi pettus Euroopa Liidu ees. Kas see on tõesti nii?

Iseenesest selline sõnapruuk, et Vabariigi Valitsus on valmistumas kedagi petma, on õige kummaline ja täitevvõimu alandav. Mis puudutab tulumaksu ja ettevõtete tulumaksu võimalikku käsitlemist, tulumaksumuudatusi, siis Vabariigi Valitsus arutas oma kabinetiistungil 5. juulil seda teemat erialaekspertide osavõtul põhjalikult. Vabariigi Valitsus on ühehäälselt langetanud otsuse, millist suunda Eesti tulevikus ettevõtete tulumaksustamisel hakkab rakendama: praegusele sarnast suunda nende muudatustega, mis garanteerivad, et me täidame Euroopa Liiduga liitumise lepingus võetud kohustusi. Täna teisi otsuseid ei ole. Kui on neid arvajaid poliitikute ja ka koalitsioonipoliitikute hulgas, kes arvavad, et see diskussioon tuleks avada ja näiteks ettevõtete tulumaksusüsteemis teha radikaalseid ümberkorraldusi, näiteks endine tulumaks taastada, siis see on uus teema ja selle uue teemani jõutakse siis, kui seda teemat hakatakse avama. Praegu kehtib üks ja sügavalt läbi kaalutud Vabariigi Valitsuse otsus.

Viimane kohapeal registreeritud küsimus. Jaan Kundla, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud rahandusminister! Kui te mõni kuu tagasi siinsamas saalis kaitsesite ja põhjendasite suurt aktsiiside tõusu, siis esitasin ma teile asjakohase küsimuse hindade tõusu kohta laiemas mastaabis. Te tõite väga ilmeka näite, kui palju teie isa hakkab rohkem kulutama bensiini peale aktsiiside tõusu tõttu. See summa oli äärmiselt väike. Jäi mulje, et ärgu hirmutatagu hindade tõusuga. Kas te olete täna samal seisukohal?

Mis puudutab autokütuse hinna võimalikku tõusu, kas see on kroon või poolteist aktsiisi tõttu rohkem, siis selle kohta ütlen ma küll nii, et vanema põlvkonna inimestele planeeritud pensionitõus kindlasti korvab kõik need võimalikud kulud, mis lisaks tulevad.

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Läheme teise registreeritud küsimuse juurde, mille on esitanud Lembit Kaljuvee valitsusliikmele Urmas Paetile. Teemaks on Eesti ja Venemaa suhted. Palun, Lembit Kaljuvee!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Teatavasti külastas Venemaa raudteeülem Vladimir Jakunin eelmisel nädalal Eestit. Milline on Välisministeeriumi hinnang nimetatud sündmusele? Kui see on positiivne, siis mida te konkreetselt oskate välja tuua?

Aitäh küsimuse eest! Eesti on teatavasti oma suhtumises kõikidesse riikidesse, sealhulgas muidugi oma naabritesse, olnud alati väga avatud. Me oleme olnud alati seisukohal, et me soovime, et meie suhted naabritega, sealhulgas Venemaaga, oleksid normaalsed. Selle hulka käib ka suhtlemine, käib suhtlemiskanalite avatud olek. Nii et mis puudutab seda, et Eestis käis päris laiaulatuslik Venemaa äridelegatsioon, siis iseenesest on see samm suhtlemise aspektist lähtuvalt kindlasti positiivne. Ma loodan, et sellest külaskäigust, mis puudutab äriinimeste omavahelist suhtlemist, tekib positiivseid järelmeid. Mis puudutab kogu selle külaskäigu ettevalmistust, seda, milline oli poliitilise dimensiooniga programm, siis ma arvan, et sellest küll Eesti ja Venemaa suhetele mingit lisaväärtust ei tõuse.

Küsijal on täpsustavaid küsimusi. Palun, esimene täpsustav küsimus, Lembit Kaljuvee!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Teada on, et poliitika mõjutab majandust ja ka vastupidi. Mis te arvate, kas olukord raudteetranspordis (te just mainisite seda äridelegatsiooni) ja sadamates paraneb tunduvalt või mitte?

Seda on mul raske öelda, sest ma ei ole kunagi eriline ennustaja olnud. Ma arvan, et see ei ole see küsimus, kus me peaksime ennustustega tegelema. Meie põhimõtteline hoiak on olnud see, et loomulikult me soovime, et majandussuhted saaksid toimida võimalikult vabalt ja majandusringkondade vastastikuse kasu alusel, et poliitilist suunamist ja sekkumist majandussuhetesse oleks võimalikult vähe. Paraku oleme Eesti ja Venemaa majandussuhetes viimase aasta jooksul näinud Venemaa poolt küllalt otsest poliitilist sekkumist Eestiga majandussuhete arendamisse. Nii et väga keeruline on eeldada, et selle visiidi tõttu Eesti kaubavahetus Venemaaga kuidagi väga elavneks või transiidimahud väga kasvaksid. Ma ei ole selles osas just liiga entusiastlik, samas ma väga loodan, et majanduslik huvitatus võiks saada suurema kaalu, võrreldes poliitiliste suuniste ja käskotsustega.

Teine täpsustav küsimus, Lembit Kaljuvee, palun!

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Jakunini visiidi kontekstis tuli päris teravalt üles polaarlenduri polkovnik Endel Puusepa seotus Tallinna pommitamisega. Kuidas teie arvates selline alusetu ja ajaloolaste poolt mitte tõestatud hinnang mõjutab meie sise‑ ja ka välispoliitikat?

Ma arvan, et see meie sise‑ ega välispoliitikat nüüd ei mõjuta ikka küll. Kindlasti, ühe või teise isiku roll ajaloos peaks olema ennekõike spetsialistide ehk praegusel juhul ajaloolaste hinnata nende allikate põhjal, mille osas on võimalik järeldusi teha. Samas on selge, et kõikide selliste vastuoluliste isikute või isikute, kelle kohta on olnud selgeid kahtlusi, et nende roll selle konkreetse riigi ajaloos ei ole olnud positiivne, kasutamine mingisugustes poliitilistes sündmustes kindlasti ei ole heakskiidetav. Ma tahan öelda seda, et kui Vene ärimeeste delegatsioon ja Vene raudteejuhid oleksid soovinud tõepoolest näidata täielikult head tahet Eesti ja Eesti ühiskonna suhtes, siis oleks kindlasti leitud ka teisi persoone, kelle mälestust me saaksime üheskoos austada nii, et see ei tekitaks ühes või teises ühiskonnas väga vastakaid tundeid. Eesti ja Venemaa ajaloos on kindlasti isikuid, kes meie kahte ühiskonda seovad positiivselt, mitte nii, et üks või teine pool peaks tundma ennast kuidagi solvatuna.

Nüüd kolm kohapeal registreeritud küsimust. Toivo Tootsen kõigepealt.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Venemaa ja Eesti suhetest rääkides on ilmselt loomulik, et Välisministeerium üsna teraselt jälgib sedagi, milline on teiste riikide suhtlus Venemaaga. Mõni aeg tagasi käis Sarkozy Moskvas, kohtus Putiniga. Enne seda visiiti räägiti sellest üsna ootusrikkalt ajalehtedes, pärast visiiti ei olnud suurt midagi kuulda, milles seal kokku lepiti. Küsimus ongi: kas teil on andmeid, millest Sarkozy ja Putin lähemalt rääkisid, ning kas vastab tõele, et Sarkozy tundis huvi selle vastu, kuidas Prantsuse ärimeestel oleks võimalik muretseda Gazpromi aktsiaid?

Aitäh! Kõikidest Euroopa Liidu riigitegelaste visiitidest kolmandatesse riikidesse teeb vastav riik ülevaate ka kõigile teistele liikmesriikidele, nii et meil on ülevaade president Sarkozy visiidist Venemaale olemas. Hetkel ei ole mul siin detaili täpsusega ülevaadet kaasas, kuna ma ei teadnud, et selline küsimus tuleb. Väga täpselt sellele küsimusele ma hetkel siin vastata ei saa. Küll on selge, et nendel kohtumistel räägiti Venemaa ja Prantsusmaa majandussuhetest, eriti arvestades konteksti, et uute gaasimaardlate avamisse Venemaal on kaasatud ka Prantsuse kompanii.

Valeri Korb, palun!

Ma tänan teid! Lugupeetud härra minister! Kas teil on lähitulevikus plaani kohtuda Vene välisministri Lavroviga?

Aitäh! Praeguse seisuga mingisugust kohtumist kokku lepitud ega plaanis ei ole, küll nägin ma välisminister Lavrovi viimati eelmise nädala lõpul Brüsselis NATO välisministrite kohtumise ajal, kui toimus ka NATO ja Vene koostöönõukogu. Seal me teretasime teineteist ja ma õnnitlesin teda sel puhul, et Venemaal on õnnestunud Lätiga jõuda piirilepingu jõustamiseni. Nii et kui meie suhetes on selliseid arenguid, et on vajalik välisministrite kohtumine, siis kindlasti see ka toimub. Viimati oli mul pikem kõnelus Vene asevälisministri Titoviga. Kui ma naasin visiidilt Aserbaidžaani Tallinna, siis me Moskvas kohtusime. Kuna välisminister Lavrov oli sel ajal Iraanis, siis teda lihtsalt ei olnud riigis. Nii et suhtlemine Vene poolega toimub niikuinii ja meie positsioonid on teineteisele päris selged.

Aleksei Lotman, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud härra minister! Me teame, et inimõiguste olukord Venemaal on kahjuks halb ja halveneb edasi, poliitilised tapmised ja vangistamised on saamas paraku igapäevaseks, ka Riigiduuma valimiste eel tapeti üks saadikukandidaat. Neid negatiivseid tendentse on märkinud mitmed autoriteetsed rahvusvahelised organisatsioonid. Seega küsimus: kas Eesti Vabariik kui Venemaa naaber peaks teie arvates ilmutama senisest oluliselt suuremat poliitilist aktiivsust sealsete inimõiguslaste toetuseks ja millised on teie arvates perspektiivsed tegevussuunad?

Aitäh küsimuse eest! Teatavasti on inimõiguste teema üks teemasid, mis on alati Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumistel käsitlust leidnud ja kindlasti leiab edaspidigi. On ka moodustatud eraldi Euroopa Liidu ja Venemaa inimõiguste dialoogi formaat, mis paraku ei ole olnud küll väga edukas, seal ühtegi sisulist lahendust või järeldust ei ole olnud. Mis puudutab meie positsioone, siis need on olnud selged pikka aega ja ega nad ei ole muutunud. Igasugust inimõiguste rikkumist me selgelt taunime ja niipalju kui on võimalik Euroopa Liidu raames anda inimõiguslastele Venemaal tuge, siis seda on ka tehtud ja tehakse. Nii et see teema, kahjuks, ei ole kuhugi kadunud, kuna ainest on jätkuvalt piisavalt, et seda teemat päevakorral hoida.

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Läheme kolmanda küsimuse juurde, mille on esitanud Riigikogu liige Karel Rüütli. See on esitatud valitsusliikmele Rein Langile ning teemaks on õigusteenuste kättesaadavus. Palun, Karel Rüütli!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Riigi õigusabi seaduse eesmärk on tagada kõigile isikutele asjatundliku ja usaldusväärse õigusteenuse õigeaegne ja piisav kättesaadavus. Selleks on ka riigieelarvest Justiitsministeeriumile eraldatud vahendid: 2006. aastal oli 26 miljonit krooni ja 2007. aasta eelarves oli ette nähtud ligi kaks korda rohkem – 48 miljonit krooni. Kas te oskate hinnanguliselt ütelda, kui suur osa sellest rahast läheb näiteks määratud kaitseks kriminaalasjades ja kui palju isikutele õigusabi osutamiseks kohtuvälises asjaajamises, näiteks haldusmenetluse, täitemenetluse, õigusdokumendi koostamise ja muu õigusnõustamise puhul?

Aitäh! See suhe on umbes 90 : 10. 90% sellest rahast kulutatakse määratud kaitse osutamisele ja 10% kulutustest muuks otstarbeks. See ei ole mõistlik suhe. Me oleme seda teemat arutanud nii advokatuuriga kui ka Justiitsministeeriumis. Ilmselt tuleb inimesi rohkem teavitada võimalustest taotleda riigi õigusabi ka tsiviil‑ ja haldusasjade ajamises. Teile muidugi täpsustuseks, et haldusmenetlus kohtus on samuti kohtulik menetlus. Meil ei ole ka mingit eriarvamust advokatuuriga selles osas, kuidas tasustatakse advokaatide tööd tsiviilasjade ja haldusasjade ajamises. Küll aga on meil eriarvamus selles, kuidas peaks tasustama advokaatide tegevust määratud kaitse osutamisel.

Küsijal on täpsustavaid küsimusi. Esimene täpsustav küsimus, Karel Rüütli, palun!

Aitäh! Inimesed on kurtnud, et õigusabi ei ole tihtipeale kättesaadav, nõuded on liiga keerulised ja paljudel juhtudel on ka kohtunikud keeldunud õigusabitaotlusi rahuldamast. Aga kas te oskate välja tuua näiteks selle, kui paljudel juhtudel seotakse riigi õigusabi andmine kohustusega hiljem täielikult või osaliselt hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud? Kuidas need proportsioonid praegu on?

Aitäh! Seaduse kohaselt kehtibki siin põhimõte, et riigi õigusabi kulud tuleb hüvitada, juhul kui riigi õigusabi tulemusena mõistetakse teiselt poolelt mingisugused summad välja. See on seadusest tulenev põhimõte ja ma arvan, et see on ka õige. Kuid me oleme arutanud võimalust riigi õigusabi seadust kohendada natuke selliselt, et ligipääs õigusabile ei oleks sedavõrd keeruline, kui ta seda praegu on. Samas on kohtunike pädevusse jäetud otsustamine, kas isikul on õigus riigi õigusabile või mitte. Ma pean põhimõtteliselt ka sellist lahendust õigeks. Kohtunike tegevusse Justiitsministeerium kindlasti sekkuda ei saa.

Rohkem küsimusi ei ole. Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Läheme neljanda küsimuse juurde, mille on esitanud Riigikogu liige Arvo Sarapuu valitsusliikmele Ivari Padarile. Teemaks on majanduskasv. Palun, Arvo Sarapuu!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud minister! Praegu on näha, kui kiiresti muutub majanduskeskkond. Eelarveprognoosi aluseks on 7,3%, mida te prognoosisite augustis, natuke hiljem prognoosisite 5,2%. Neid prognoose on erinevalt teinud Eesti Pank, kommertspangad, Rahvusvaheline Valuutafond. Keegi enam kellegi prognoosi ei usu. Ettevõtete hinnangul on praegu, tulenevalt probleemidest kinnisvara‑ ja ehitussektoris, olukord muutunud järjest tõsisemaks, kiire jahtumise stsenaarium on kõige tõenäolisem. See omakorda toob kaasa selle, et maksulaekumised võivad tunduvalt väheneda. See viitab otsesele vajadusele koostada märksa suurema jäägiga eelarve. Minu küsimus on selline: kui te seda kõike eelnevalt olete arutanud ja prognoosinud, äkki ikkagi leiate, et tänaseks oluliselt muutunud majandusolukord nõuab uue eelarve koostamist ja selle, mis täna vastu võetakse, korrigeerimist.

Tänan teid muret tundmast Eesti majanduse käekäigu pärast! See on sama teema, millest ma olen siin korduvalt rääkinud. Kui me räägime laekumistest järgmisel aastal, siis laekumiste prognoosimisel on märksa olulisem ja suurem tähtsus just nominaalkasvul, sellel, mis puudutab majanduse nominaalkasvu, SKT nominaalkasvu. Siin ei ole suuri erimeelsusi ei Eesti Pangal ega Rahandusministeeriumil. Kõik need prognoosid annavad alust arvata, et järgmise aasta eelarve on planeeritud arukalt. Järgmise aasta eelarvesse on planeeritud sisse õige suur eelarve ülejääk ja see ülejääk annab võimaliku puhvri erinevate stsenaariumide puhuks. Selge, et majandus kohaneb ja kohandub, aga ega ma ei taha ka lage väga mustaks värvida. Selles suhtes on nii, et Eesti rahanduslik stabiilsus ja eelarvepoliitika on siiski õige tugevad, võiks öelda, et Euroopa üks tugevamaid, kui vaadata kas või erinevaid saatusekaaslasi Kesk‑ ja Ida-Euroopas.

Küsijal on ka täpsustavaid küsimusi. Esimene täpsustav küsimus, Arvo Sarapuu, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud minister! Viimastel aastatel on kohalikel omavalitsustel tõesti hästi läinud. Tulud on kasvanud ja tegelikult on tasandusfond tehtud selliseks, nagu ta praegu on ehk ta ei kasva. Nüüd järsku on selgeks saanud, et mine sa tea, mis järgmisel aastal hakkab toimuma. Esimesed häirekellad on kuulda. Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevdirektor kirjutab väga selgelt: "Hinnatõus nullib riigipoolse toetuse kasvu." Ta ütleb nii: "Oleme situatsioonis, kus omavalitsustel napib toetavaid sotsiaalteenuseid ja toetusi." Minu küsimus on selline. Kas nii teie kui ka peaminister jätkuvalt räägite, ajades mõnes mõttes, ma palun väga vabandust, toetusfondi, majanduskasvu ja kohalike omavalitsuste tulubaasi kasvu segi? Ma küsin selliselt: kas te ikkagi ei leia ...

Hea küsija, aeg!

... et oleks mõistlik vaadata üle toetusfond?

Ma tänan! Ma mõistan omavalitsusi, sellepärast et kindlasti kuluks omavalitsustel nii ühe kui ka teise koha peal ära lisaressursse. Samas on riigil omad võimalused ja neid võimalusi ka kasutatakse. Olukorras, kus me näeme ette, et omavalitsuste tulud järgmisel aastal oluliselt suurenevad, tuleb ikka arvestada, et nii järgmise aasta eelarvesse kui ka järgmistesse eelarvetesse on juba planeeritud märkimisväärsed kulud, mis maanduvad eelkõige omavalitsustesse. Julgen ütelda, et neid kulutusi on järgmiseks seitsmeks aastaks suurusjärgus enam kui 20 miljardit krooni. Üks pool puudutab Euroopa Liidu struktuurifondide vahendeid ja teine pool puudutab konkreetseid riigi algatatud projekte. Olgu selle tõestuseks ja tunnistuseks kas või lasteaedade ehitamise programm ja need riigieelarvelised vahendid, mis maanduvad lõpuks kohalikku omavalitsusse.

Kaks kohapeal registreeritud küsimust. Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Hea rahandusminister! Jah, eks minagi jälgisin, milline näeb välja konvergentsiprogramm ja konvergentsiaruanne. Siin Riigikogus oli kosta sahinaid koalitsioonifraktsioonide poolt juba enne, kui see aruanne valmis sai, ehk siis, kui hakati menetlema riigieelarvet, et mis me ikka muretseme, küll inflatsioon kannab nominaalkasvu näol eelarve täis. Tegelikult ongi ju konvergentsiaruandes vähendatud reaalkasvu ja suurendatud nominaalkasvu ehk inflatsiooni on rohkem planeeritud, mida oligi ette näha. Aga inflatsioon võib ühtepidi olla hea eelarvele, inimestele aga suhteliselt kehv. Hinnad tõusevad tõesti väga suure hooga. Minu küsimus on see: kas valitsuskabinetis (küsisin seda ka peaministri käest) on arutatud või on plaanis arutada, mida see küllaltki suur hinnatõus toob kaasa inimeste rahakotile? Kas seda ei peaks kuidagi kompenseerima?

Tänan! Inflatsioon on praegu teemaks kogu Euroopas, eelkõige ja suuremates marginaalides kindlasti uutes Euroopa Liidu liikmesriikides. Balti riikides on samamoodi, need numbrid on meile teada. Ega see ei ole kellelegi meeldiv teema, et inflatsioon kasvab. Me teame ka seda, mis on olnud inflatsiooni kasvu olulised põhjused. Kaks teemat, mis on ka täna siin juba läbi käinud, on kütuse hinna tõus ja toiduainete hinna tõus. Mis puudutab järgmist aastat, siis jah, ma usun, et järgmise aasta esimesel poolaastal on Eestis jätkuvalt õige kõrge inflatsioon, ja usun, et järgmise aasta teisel poolel inflatsioon Eestis ja kogu Euroopas hakkab vähenemise märke näitama. Aga selge, et kui me planeerime aastakeskmiselt kas või 8% inflatsiooni, siis ei ole see aasta 1991, kui inflatsioon oli 1076%. Need on majanduse kohandumisega seotud protsessid. Ka Eesti inimene tahab rohkem palka saada, Eestis hinnad tõusevad. See on Eesti‑poolne kohandumine Euroopa Liiduga.

Kaia Iva, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea minister! Lugesin hiljaaegu maakonnalehte Järva Teataja, kus põhiküsimuse esitaja, hea kolleeg, analüüsis riigieelarvet. Seal ta kirjutas, et õpetajate palga tõus on lubatud kinni maksta tasandusfondist, aga samas on tasandusfondi kasv 0%. Minu küsimus: kas tõepoolest peaks õpetajate palgafond kasvama tasandusfondi arvel, mis tegelikult ei kasva, või on õpetajate palgafondi rahastamiseks, kui alammäärad tõusevad 20%, mingi teine koht olemas?

See on mulle küll uudis, et õpetajate palga tõus tuleb tasandusfondi arvelt. Tasandusfondil on ikka omad selged eesmärgid. Praegu on Haridus- ja Teadusministeerium oma 20% palgakasvu väga selgelt arvestanud nende vahendite piires, mis on Haridus- ja Teadusministeeriumil kasutada. Siin on väga selge ja ühene vastus.

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Läheme viienda küsimuse juurde, mille on esitanud Riigikogu liige Ester Tuiksoo valitsusliikmele Urmas Paetile. Teemaks on väliskoostöö. Palun, Ester Tuiksoo!

Tänan, härra juhataja! Austatud härra välisminister! Valitsusprogrammis 2007–2011 on kirjas, et välisminister toetab koostöö tihendamist strateegiliste partnerite Austraalia, Uus-Meremaa, Jaapani ja Lõuna-Koreaga. Sellest on küllaltki vähe juttu olnud. Ma tahangi küsida, milles seisneb strateegiline partnerlus näiteks Uus-Meremaaga, Austraaliaga või ka teiste nimetatud maadega.

Mul on väga hea meel, et siin Riigikogus on võimalik rääkida ka nendel teemadel, mille vastu võib-olla iga päev huvi ei tunta. Nii et aitäh küsimuse eest! Koostööd Austraalia, Uus-Meremaa, Lõuna-Korea ja Jaapaniga, mida te nimetasite, peab Eesti väga oluliseks. Peame seda oluliseks ennekõike seetõttu, et nende riikidega me jagame tegelikult samu väärtusi, mida me jagame oma partneritega Euroopa Liidus ja NATO‑s, ehk tegemist on demokraatiatega. Mis puudutab strateegilist koostööd, siis üks väga oluline strateegilise koostöö element on näiteks koostöö NATO raames ja NATO koostöö nende, ka teie küsimuses nimetatud riikidega. NATO aruteludes on olnud pidevalt juttu sellest, et sellist väga praktilist koostööd nende riikidega tuleb tihendada, hoolimata sellest, et need riigid ei ole NATO liikmed ja tõenäoliselt ei kavatsegi sellesse organisatsiooni astuda, kuigi sisulisi erinevusi hoiakutes ja väärtustes nende riikidega ei ole. Nii et üks väga oluline komponent on koostöö NATO raames ja NATO koostöö nende riikidega. Lisaks sellele oleme teatavasti selle aasta jooksul nimetanud mitteresideeriva suursaadiku nii Austraaliasse kui ka Uus-Meremaale, kes resideerub alaliselt Jaapanis Tokios, hiljuti ta esitas oma volikirjad nendes riikides, ja Lõuna-Koreasse me kavandame lähikuudel mitteresideeriva suursaadiku nimetada. Hiljuti me sõlmisime Austraalia ja Uus-Meremaaga lepingud, mis võimaldavad noortel inimestel lihtsamalt nendes riikides liikuda ja samal ajal teha lühiajalist tööd. Nii et teemasid, mida me geograafilisest kaugusest hoolimata nende riikidega arendame, meil on.

Aitäh! Küsijal on täpsustavaid küsimusi. Esimene täpsustav küsimus, Ester Tuiksoo, palun!

Tänan väga! NATO‑alane koostöö on küll kaitseministri töövaldkond, aga eks vastuse teine pool andis ka informatsiooni. Tahan veel küsida, mida selline strateegiline partnerlus riigile maksma läheb, aastas näiteks, lisaks saatkondade ülalpidamisele.

Aitäh! Kõigepealt väike täpsustus. NATO koostöö ei ole kindlasti ainult kaitseministri töövaldkond, vaid NATO on väga oluline välispoliitika teostamise instrument, nii et meie tegevus NATO‑s ja NATO suhted kolmandate riikidega on ka väga oluline välisministri töövaldkond. Küsimus selle kohta, mis midagi maksma läheb. Alati võime võtta sellise raamatupidamisliku aspekti ja hakata kokku lugema, kui palju maksab mõne diplomaadi töötund näiteks sellesama NATO raames, tegelemaks koostööga Austraalia või Jaapaniga, kuigi ma ei näe sellel tegevusel väga suurt mõtet. Nii et kui hea küsija täpsustab, mida ta maksumuse all kuulda soovib, milliseid aspekte, siis on ehk lihtsam vastata. Nagu diplomaatias ikka, seisneb meie koostöö paljuski selles, et inimesed suhtlevad omavahel, toimuvad kohtumised, nõupidamised. Me võime muidugi üritada teha matemaatikat, kui palju üks või teine diplomaat ühe või teise riigiga asjaajamisele aega kulutab, aga ma ei arva, et see oleks väga mõttekas tegevus.

Teine täpsustav küsimus, Ester Tuiksoo, palun!

Tänan väga! Kuna tõepoolest kirjas on "strateegiline partnerlus" ja ma sain aru, et selline partnerlus ka toimib, siis lihtsalt tahan kuulda orienteerivat suurusjärku, nende maadega partnerluse arendamise maksumust.

Jah, meil ei ole eelarves teatavasti selliseid ridu, et ühe riigiga suhtlemiseks me kulutame nii palju raha ja teise riigiga suhtlemiseks mingi teise summa. Strateegiline partnerlus tähendab ennekõike seda, et meil on väga sügavalt ühised väärtused ja ühised eesmärgid, ehk strateegiline partnerlus tähendab seda, et me oleme huvitatud pikaajalisest väga heast läbikäimisest nendesamade ühiste väärtuste alusel. See ei pruugi tähendada mingisuguseid väga suuri ühekordseid aktsioone, vaid me oleme ikkagi suhetes nende riikidega suunatud sellele, et me tänapäeva maailmas neidsamu ühiseid väärtusi suudaksime võimalikult hästi kaitsta, seda rahvusvahelistes organisatsioonides, nii NATO, mida ma nimetasin, aga ka ÜRO raames näiteks teineteise kandidatuuride toetamisel või mingisuguste resolutsiooniprojektide toetamisel või ka kõrgetasemeliste visiitide läbiviimisel. Mäletatavasti külastas sel aastal Eestit Jaapani keiser. See on ka kindlasti väga oluline meie kahepoolsetes suhetes, kui me räägime selle piirkonna riikidest. Nii et võimalusi koostööd teha ja strateegilisi suhteid üles ehitada on väga paljudes kohtades. Ma ei kujuta tõepoolest ette, et meil oleks võimalik seda väga täpselt kroonides ja sentides kokku lüüa.

Rohkem küsimusi ei ole. Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Läheme kuuenda küsimuse juurde, mille on esitanud Riigikogu liige Kadri Must valitsusliikmele Rein Langile. Teemaks on võrdne kohtlemine. Palun, Kadri Must!

Hea justiitsminister! Esmaspäeval Riigikogu ees arupärimisele vastates jäi sotsiaalminister hätta vastusega, kuidas on võimalik avalikus teenistuses olevaid inimesi kaitsta, et nende töökoht säiliks, kui nad on läinud vanemapuhkusele. Ta soovitas seda küsida teie käest. Natuke küsimuse taustast. 9. oktoobril 2007. aastal suundus Koigi vallavanem lapsehoolduspuhkusele, mille järel avaldas vallavolikogu talle umbusaldust. Umbusaldajad, Koigi Vallavolikogu reformierakondlastest liikmed, põhjendavad otsust sellega, et vallavanema otsus jääda seaduses võimaldatud lapsehoolduspuhkusele saab takistuseks valla arengule. Minu küsimus on: kuidas avalikus teenistuses kaitsta lapsehoolduspuhkusel olijat? Nagu ma ennist mainisin, Maret Maripuu arvamus on, et avaliku teenistuse põhimõtted ja reeglid kuuluvad justiitsministri valitsusalasse ja selle küsimuse õige adressaat olete teie.

Aitäh! Selle konkreetse kaasuse võiksite loomulikult meile saata, eks me siis vaatame, mis seal täpselt juhtus. Teema on huvitav selles mõttes, kas valitavatel ametikohtadel töötamine ikkagi on avalik teenistus selle otseses tähenduses. Kui me võtaksime selle loogika järgi, nagu ma teie küsimuse alatoonist aru sain, siis ega valitsusliikmetest ju ka lahti ei saa, sest nad on avalikus teenistuses. Sellega ei ole ma päris nõus. Töötamine valitaval ametikohal on kindlasti avaliku teenistuse erivorm ja sellelt ametikohalt lahkumise aluseks ei saa olla üksnes need alused, mis avaliku teenistuse seaduses kirjas on. Asjal on kindlasti ka eetiline aspekt. Kui teie küsimuses tõstatatud sündmuste käik oli tõepoolest selline, nagu teie küsimuses kõlas, siis see tundub mulle natuke imelik, aga ma ootaksin heameelega täpsustavat informatsiooni selle asja kohta. Ei ole sellest varem kuulnud.

Mailis Reps, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea justiitsminister! Ka minul oli võimalus sotsiaalministriga sel teemal vestelda. Tõepoolest soovitas ta jätkata vestlust teiega, nii et ma jätkan. Mis meie jaoks häiriv oli? Küsimus ei ole selles vallas või mõnes teises, vaid põhimõttes, et inimest võib selle valla näitel väidetavalt umbusaldada põhjusel, et inimene on jäänud lapsega koju. Tegemist oli meesterahvaga, see oli väga positiivne pretsedent minu meelest. Kuidas teie seda õiguslikult näete? Mina vaatasin hoolega nii ühte kui ka teist seadust, aga ma sellist alust küll ei leidnud, et inimest võiks umbusaldada sellepärast, et ta kasvatab väikest last. Teie justiitsministrina olete rohkem seadusi lugenud, olete võib-olla mingit alust märganud.

Suur tänu! Minu ettevalmistus ei võimalda leida üldse mingisuguseid aluseid, mis on aluseks umbusalduse avaldamiseks isikule, kes on valitaval ametikohal. Nii et need alused, kuna nad on seaduses määratlemata, võivad olla ükskõik millised. Nii on nad ka Eesti praktikas välja kujunenud. Teie olete poliitik nagu minagi. Mind on ka umbusaldatud täiesti jaburatel põhjustel. Iseasi on see, kas selliseid umbusaldusavalduste hääletusi peaks tõsiselt võtma või võib need jätta tähelepanuta. Nii et siin on minu jaoks rohkem küll tegemist eetilise aspektiga kui õigusliku aspektiga. Muidugi, kui keegi soovib hakata kehtivas õiguses sätestama umbusaldamise aluseid, siis soovin sellele inimesele palju jõudu ja edu tema akadeemilises karjääris.

Küsijal on täpsustavaid küsimusi. Esimene täpsustav küsimus, Kadri Must, palun!

Hea minister! Te tõite mängu nii eetilise aspekti kui ka valitsusliikmed. Kui Taani justiitsminister Lene Espersen sai 2001. aastal emaks, siis kuulutati ta Taanis pere ja töö eduka ühendamise eest aasta juhtivtöötajaks. Ta on teie kolleeg tänaseni. Te teate, et kunagi oli Taanis ja Eestis umbes ühepalju inimesi, praeguseks on Eestis rahvast neli-viis korda vähem. Demograafid ütlevad, et iibel on üht-teist pistmist ka ühiskondlike hoiakutega. Siit minu küsimus: kas te kavatsete muuta Reformierakonna suhtumist vanemapuhkusele läinud inimestesse või, vastupidi, arvate, et omavalitsustegelastel ei olegi laste sünnitamine soovitav?

Aitäh! Lene Espersen on mu väga hea sõber. Et te tsiteerite teda kui Taani parempoolse liberaalse erakonna juhtivat esindajat, selle üle on mul väga hea meel. Aga teie küsimuses kõlas nagu selline noot, et justiitsminister peaks minema sellesse valda ja asuma nendele volikogumeestele seal peapesu tegema. Ma teatan teie kurvastuseks, et seda ma kindlasti ei tee. Nende käitumine jääb nende enda südametunnistusele.

Tõnis Kõiv, palun! Vabandust! Küsijal on ka teine täpsustav küsimus. Teine täpsustav küsimus, Kadri Must, palun!

Aitäh! Ma sain aru, et te ei kavatse minna valda ja rääkida reformierakondlastega seal konkreetses vallas. Aga kas te kavatsete täpsustada seadusi ja anda kindlust avalikus teenistuses olevatele inimestele ja tulevastele vanematele?

Aitäh! Ma veel kord ütlen, et valitaval ametikohal töötamine on kindlasti avaliku teenistuse erivorm. Muide, Riigikogu liikme staatuse seaduses, mida te alles hiljuti Riigikogu liikmena siinsamas saalis menetlesite, oleks võinud saada lahenduse see küsimus, mis saab näiteks Riigikogu liikmetest, kes lähevad ema‑ või isapuhkusele. Need asjad ei ole selles seaduses praegu täielikult reguleeritud, seal on endiselt augud sees. See oleks olnud teie pädevus need asjad ära reguleerida. Täpselt samamoodi võib seda teha Tallinn oma põhimääruses ja nii ka iga vald oma põhimääruses. Ma ei ole väga veendunud, et kohaliku omavalitsuse korralduse seadus peaks seda teemat käsitlema.

Tõnis Kõiv, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Te kindlasti teate, et kohalikus omavalitsuses avaldatakse umbusaldust volikogu õigusaktiga ehk volikogu otsusega. Umbusalduse avaldamise põhjused peavad olema selles volikogu otsuses ära toodud. Siin kõlas juba mitmendat korda vale, nagu oleks umbusaldamise otsuses toodud põhjuseks vanemahüvitise kasutamine või vanemapuhkusele minek. Tegelikult on seal ikkagi põhjused, mis tulenevad vallavanema tööga toimetulematusest jne. Siit ka küsimus: kas konkreetse umbusaldamise põhjuseid tuleks teie arvates otsida esmajoones volikogu õigusaktist või meediakanalites avaldatud tihtipeale lausa infokillukestest, mitte tervikust?

Aitäh! Kõigepealt, ma arvan, et Riigikogu infotund ei ole kindlasti õige koht, kus lahata Koigi vallas toimunud sündmusi. See, mida nad seal teevad, jääb nende inimeste südametunnistusele. Aga loomulikult, umbusalduse avaldamiseks tuleb kõigepealt teha ettepanek ja see pannakse kirja. Selle tulemusena tekib paber, tekib dokument, millel on õigusakti iseloom, ja sealt tuleb otsida neid põhjusi. Jumala eest, ma ütlen täie vastutustundega: ma ei tea sellest konkreetsest juhtumist, sellest vallast mitte midagi. Ei ole pidanud vajalikuks sellega tegelda. Vabandust!

Igor Gräzin, palun!

Kahjuks on see teema jälle üleval ja seda võetakse nii tõsiselt, et üks on siin vihane nagu ei tea mis asi, kuni tänase päevani ei toibu. Ma tahtsin küsida ühte teist asja. Ütle, palun, kuidas see klapib üldse Eesti Vabariigi demokraatliku ülesehitusega, kui juhtub nii, nagu siin tahetakse, et sina lähed kohale, paned vallavanema ametisse tagasi, keelad vallavanema umbusaldamise. Ühesõnaga, nagu külvivolinik. Sõidad kohale, vaatad, et asjad on korrast ära ja võtad inimese kohalt maha. See on see, mida nad tahavad. Aga kas see on ka Eesti põhiseadusega kooskõlas, et valitsus võib üldse käskida ja kamandada kohalikke omavalitsusi?

Aitäh, hea sõber! Nagu sa tead, oleme me mõlemad unistanud kevadkülvivolinikust valitsuse koosseisus, sest see on kindlasti kõige parem ja mõistlikum amet. Aga sinu küsimusele vastates ütlen, et loomulikult on valitsuse võimalused kohaliku omavalitsuse tegevust mõjutada äärmiselt piiratud ja jumal tänatud, et see nii on. See ongi üks Eesti demokraatia nurgakivisid.

Rohkem küsimusi ei ole. Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Läheme seitsmenda küsimuse juurde, mille on esitanud Riigikogu liige Aleksei Lotman valitsusliikmele Urmas Paetile. Teemaks on rahvusvahelised inimõigused. Aleksei Lotman, palun!

Aitäh! Väga austatud härra välisminister! Vastasite siinsamas Riigikogus 17. novembri infotunnis Hiina ja Tiibeti inimõiguste teemat käsitledes jaatavalt minu küsimusele, kas Eestil on aeg hakata selles küsimuses väärtuspõhist poliitikat ajama. Novembris arutas ka europarlament korra Tiibeti ja korra Hiina inimõiguste küsimust. Mõlemal korral jõuti seisukohale, et olukord vajab parandamist ja Euroopa Liit peab Hiinat rohkem survestama. Seega siis konkreetne küsimus: millised on need konkreetsed tegevused, mida Välisministeerium kavandab inimõiguste kaitseks Hiinas ja tema kontrollitavatel aladel? Ehk kuidas kavatseme tegutseda europarlamendi deklaratsioonides sedastatud probleemide lahendamiseks?

Aitäh teile! Euroopa Liidu ja Hiina suhetes on inimõiguste dialoogil väga oluline osa. Meie panustame sellesse teemasse ennekõike sellesama Euroopa Liidu ja Hiina suhtlemise ja ka inimõiguste dialoogi kaudu. Selles osas toimus lisaks teie nimetatud sündmustele 28. novembril viimane Euroopa Liidu ja Hiina tippkohtumine, kus pooltel õnnestus võtta vastu ühisdeklaratsioon, mis muu hulgas rõhutas sellesama inimõiguste dialoogi olulisust ja kus Hiina pool kinnitas oma kavatsust ratifitseerida näiteks kodaniku‑ ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt. Euroopa Liidu ja Hiina inimõiguste dialoog on toimunud viimased 12 aastat keskmiselt kaks korda aastas. Kui vaadata Hiina juhtide suhtumist sellesse küsimusse, sellesse dialoogi, siis võib öelda, et viimastel kordadel on see dialoog muutunud selgelt sisulisemaks. Ka viimase dialoogi ajal, lisaks päris konkreetsetele tulemustele ehk näiteks kodaniku‑ ja poliitiliste õiguste pakti ratifitseerimise lubadusele käsitleti surmanuhtluse teemat, etniliste vähemuste ja poliitiliste vabadustega seonduvat, ka individuaalseid kaasusi. Nii et see dialoog on, võib öelda, praeguseks suhteliselt hästi käima läinud.

Küsijal on täpsustavaid küsimusi. Esimene täpsustav küsimus, Aleksei Lotman, palun!

Aitäh! Te viitasite, härra minister, korduvalt Euroopa Liidu ja Hiina kohtumistele. Kuid Euroopa Liit, selleks, et ta saaks selles küsimuses tõhusalt tegutseda, vajab, et ka kõik liikmesriigid üsna aktiivselt ja ühel häälel tegutseksid. Kas teie hinnangul peaks Eesti senisest oluliselt aktiivsemalt tegutsema inimõiguste vallas rahvusvaheliselt, nii Hiinas kui ka Hiina välispoliitika neutraliseerimiseks, kas või Aafrikas? Me kõik teame, et see olukord on äärmiselt destruktiivne inimõiguste osas ja teatud määral ulatub see probleem isegi Ladina-Ameerikasse.

Nii nagu Eestile on paljudes muudes rahvusvahelise elu aspektides, ja mitte ainult rahvusvahelise elu aspektides, vaid ka paljus muus, väga oluline see, et Euroopa Liit oleks tugev ja suudaks suhelda kolmandate riikidega võimalikult üksmeelselt, on Hiinaga suhtlemisel väga oluline, et Euroopa Liidu ja Hiina suhted toimiksid ja võiks avameelselt rääkida võimalikult paljudest asjadest. Sellesse me kindlasti panustame ja seda me peame äärmiselt oluliseks, sest selge on, et 1,35 miljoni elanikuga Eestil ja 500 miljoni elanikuga Euroopa Liidul on tõenäoliselt mõningaid erinevusi kaalukategooriates. See muidugi ei tähenda seda, et kui on kõrgetasemelisi kahepoolseid kohtumisi Eesti ja Hiina vahel, et siis inimõiguste teemasid üldse ei käsitletaks. Neid on alati käsitletud ja käsitletakse edaspidigi. Nii et inimõigustest kinnipidamine ja inimõiguste teema üldse oli ja on Eesti jaoks väga oluline ning ma usun, et ka jääb väga oluliseks.

Teine täpsustav küsimus, Aleksei Lotman, palun!

Härra minister! Nagu näete, kiusan teid edasi, sest mulle tundub, et Eesti positsioonid on küll head ja toredad, aga neid ei viida piisavalt aktiivselt ellu. Minu teine täpsustav küsimus seoses rahvusvaheliste inimõigustega viib natuke teise valda. Nimelt, demokraatlikud riigid peavad ise olema selles küsimuses suunanäitajaks ja eeskujuks. Kahjuks on meie suur liitlane USA terrorivastases sõjas ise hälbinud kõrgetest standarditest ja tema sõjaväe eriteenistuste kontrollitavates kinnipidamiskohtades on tuvastatud mitmeid inimõiguste rikkumisi. Kuidas teie arvates peaks Eesti käituma, tagamaks, et kas või näiteks meie sõjaväelaste poolt USA‑le üleantavate terrorismis kahtlustatavate inimõigused oleksid kaitstud?

Inimõiguste rikkumine peab kindlasti olema taunitav, ükskõik, kes neid õigusi rikub, nii et ka sel juhul, kui teie nimetatud vanglates on tuvastatud inimõiguste rikkumisi, on positsioon selgelt tauniv. Üksmeelne rahvusvaheline hukkamõist ja taunimine peaksid olema olulised eeldused selleks, et selliseid juhtumeid tulevikus vältida.

Kaks kohapeal registreeritud küsimust. Marek Strandberg, palun!

Hea minister! Küsimus on seotud sõjavangide laagrite ja kinnipidamiskohtadega Iraagis. Kas Eesti poolelt on käidud neid laagreid inspekteerimas, seda enam, et ka meie sõdurite poolt vangistatud inimesed on seal, ja kui seda ei ole tehtud, siis miks?

Minu andmetel Eesti kuidagi eraldi neid vanglaid ei ole inspekteerimas käinud. Sellega on ennekõike tegelnud rahvusvahelised organisatsioonid, mille liige on ka Eesti. Nii et seni ei ole me sellist kahepoolset Eesti inspektsiooni saatmist kinnipidamiskohtadesse Iraagis vajalikuks pidanud.

Igor Gräzin, palun!

Mul on jäänud välispressist natuke segane mulje. Võib-olla sa aitad mind. Küsimus on selles, et üldine hinnang Venemaal hiljuti aset leidnud duumavalimistele on lääne ja meie poolt olnud negatiivne. Samal ajal venelased ise tsiteerivad, küllaltki valikuliselt muidugi ja kontekstist väljarebitult, üksikuid lauseid, mis ütlevad, et valimistel oli kõik okei. Milline on OSCE, Euroopa Liidu, USA jne ametlik positsioon selle kohta, kuidas need valimised toimusid?

Seda ametlikku positsiooni on ka selgelt välja öeldud. See ametlik positsioon on olnud, et need valimised ei olnud ausad ega avatud.

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Läheme kaheksanda küsimuse juurde, mille on esitanud Riigikogu liige Jaanus Marrandi valitsusliikmele Ivari Padarile. Teemaks on kodanikuühenduste maksusoodustused. Jaanus Marrandi, palun!

Tänan! Lugupeetud härra minister! Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni kiitis Riigikogu heaks siinsamas saalis 12. detsembril 2002. aastal. Homme on teatavasti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioon ja selle elluviimine arutusel siinsamas saalis olulise tähtsusega riikliku küsimusena. Üks tänuväärne materjal on alati valitsusprogramm. Valitsusprogrammis 2007–2011 on kirjas, et rahandusministrile on pandud ülesanne täpsustada kodanikuühendustele annetatavate summade tulumaksust mahaarvamise korda ja viia 2007. aasta kolmandas kvartalis läbi kodanikuühendustele kehtivate maksusoodustuste kasutamise ja vajalikkuse analüüs. Siit ka küsimus: millised on kodanikuühenduste maksusoodustuste kasutamise ja vajalikkuse analüüsi tulemused ning kus nendega tutvuda saab?

Tõesti, Rahandusministeerium on kodanikuühendustega ja kodanikuühenduste rahastamisega viimasel poolel aastal tublisti tegelnud. Seda tööd on tehtud eelkõige kodanikuühenduse sihtasutuse ellukutsumise raames. Kogu seda tööd oleme kodanikuühenduse sihtasutuse ellukutsumise raames praegu teinud ja lähiajal anname kindlasti teada oma töö tulemustest, millistele ja kui mõjukatele järeldustele me oleme kodanikuühenduste rahastamisel jõudnud.

Küsijal on täpsustavaid küsimusi. Esimene täpsustav küsimus, Jaanus Marrandi, palun!

Tänan! Ma saan aru, et asjaga tegeldakse, aga samuti saan ma aru, et ka mingid mõtted liiguvad peas. Ma küsin: milliseid maksupoliitilisi meetmeid Rahandusministeerium kavatseb rakendada kodanikuühenduste tegevuse ja heategevuse soodustamiseks terviklikult?

Mis puudutab maksupoliitilisi meetmeid, siis kõige rohkem on arutusel olnud, et näiteks kõikide kodanike, kes maksu maksavad, üksikisiku tulumaksust 1% oleks võimalik arvestada kodanikuühenduste toetamiseks. Praegu oleme jõudnud järeldusele (seda järeldust toetavad ka mitmed kodanikuühenduste keskorganisatsioonid), et praegune mudel, kus kodanikuühendusi toetatakse riigieelarvelistest vahenditest, toimib paremini. Julgen öelda, et järgmisel aastal on planeeritud erinevate kodanikuühenduste rahastamiseks riigieelarve kaudu üle 800 miljoni krooni – 860 miljonit krooni. Kui rääkida näiteks 1%‑st tulumaksu laekumisest, siis 1% tulumaksust oleks suurusjärgus 78 miljonit krooni. Rahandusministeerium on jätkuvalt seisukohal, et kodanikuühendusi tuleb toetada ja suuremas mastaabis, kui seda võimaldaksid näiteks maksusoodustused.

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Ma tänan Vabariigi Valitsuse liikmeid vastamast ja ma tänan, hea Riigikogu, teid küsimast! Infotund on lõppenud.