Tere päevast, lugupeetud Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu täiskogu II istungjärgu kümnenda töönädala kolmapäevast istungit. Kas head kolleegid soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi? Palun, kolleeg Mai Treial!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Mina ja teised Rahvaliidu fraktsiooni liikmed anname üle arupärimise sotsiaalminister Maret Maripuule. Võrdsed võimalused tervises peegeldavad sotsiaalset õiglust ja nende võimaluste loomine tervise ja tervishoiuteenuste osas, olenemata inimese soost, rahvusest ja sotsiaalsest positsioonist, on eelduseks, et Eesti elanike tervis ja elukvaliteet jätkuvalt paranevad. Eesti Arstide Liit on oma üldkogul vastu võtnud avalduse, milles öeldakse, et Eesti riik ei taga kodanikule põhiseaduslikku õigust tervise kaitsele. Siit ka meie küsimused ministrile. Miks hoidub Sotsiaalministeerium tervishoiu rahastamise kokkuleppe sõlmimisest ja laseb haigekassal koguda suuri reserve, selle asemel et kasutada seda raha tervise edendamiseks? Mida on Sotsiaalministeerium ette võtnud aidsi ja teiste raskete haiguste ennetamiseks ja raviks ning arstiabi ja tervishoiuteenuste võrdse kättesaadavuse tagamiseks, et pääseda Euroopa Liidu punase laterna rollist? Mida kavatseb Sotsiaalministeerium ette võtta töörahu säilitamiseks tervishoiusüsteemis ja mida kavatseb ministeerium ette võtta raviteenustele tegevuspõhiste hindade kehtestamiseks? Mida kavatseb Sotsiaalministeerium ette võtta selleks, et tõsta tervishoiukulutuste osakaal SKT‑s Euroopa Liidu riikide keskmisele tasemele, ja millal Eesti selleni jõuab? Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Jüri Tamm!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Reformierakonna fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel annan üle riigihangete seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu on tehnilist laadi ja selle sisu on riigihangete tingimuste ja menetlemise protseduuride täpne sõnastamine. Aitäh!

Aitäh! Olen juhatuse nimel vastu võtnud ühe eelnõu. Kui eelnõu vastab Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, siis kolme päeva jooksul otsustab juhatus selle menetlusse võtmise. Olen vastu võtnud ühe arupärimise. Kui see vastab kodu- ja töökorra seadusele, siis edastan arupärimise otsekohe adressaadile.
Head kolleegid! Teated. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja on määranud juhtivkomisjonid. Esiteks, Vabariigi Valitsuse s.a 3. detsembril algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse, erakooliseaduse ning huvikooli seaduse muutmise seaduse eelnõu. Juhtivkomisjon on kultuurikomisjon. Teiseks, Vabariigi Valitsuse s.a 3. detsembril algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu. Juhtivkomisjon on õiguskomisjon. Kolmandaks, Vabariigi Valitsuse s.a 3. detsembril algatatud seadmete energiatõhususe seaduse muutmise seaduse eelnõu. Juhtivkomisjon on majanduskomisjon. Neljandaks, Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni s.a 3. detsembril algatatud alkoholi‑, tubaka‑, kütuse‑ ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu. Juhtivkomisjon on rahanduskomisjon. Viiendaks, Vabariigi Valitsuse s.a 4. detsembril algatatud kriminaalhooldusseaduse, vangistusseaduse ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu. Juhtivkomisjon on õiguskomisjon.
Head kolleegid, palun teeme nüüd kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Hetkel registreerus kohalolijaks 79 Riigikogu liiget, puudub 22.

Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud riigi 2007. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu kolmas lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe kolleeg Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! 2007. aasta lisaeelarvet on menetletud Riigikogus juba ligikaudu kaks kuud. Rahanduskomisjon on selle käigus kohtunud ministrite ja Eesti Panga esindajatega. Tänase seisuga võib öelda, et lisaeelarve on võimalik. See tähendab: tulud riigieelarvesse on laekunud plaanipäraselt ning jooksev ülejääk on 5,8 miljardit.
Meenutan eelarve põhifakte. Tulud on 6,23 miljardit, kulud 2,75 ja finantstehingud 3,48 miljardit. Maksuliste tulude prognoosi suurendati lisaeelarvega seoses 7,8 miljardit krooni ja mittemaksuliste tulude prognoosi vähendati 1,6 miljardit. Selle vähendamise taga on Euroopa Liidu toetuste ja muude vahendite edasilükkumine. Kulud tulenevad valdavalt uuest majandusprognoosist. Need on seotud hasartmängumaksu ja aktsiiside laekumisega, mis teatavasti jagatakse eraldi mehhanismiga, samamoodi tulenevad need kütuseaktsiisist, mida samuti käsitletakse eraldi, ja sotsiaalmaksu laekumisest, mis on samuti sihtotstarbeline. Mis puutub majanduslikku sisusse, siis eraldisteks läheb 42%, investeeringuteks 29%, tegevuskuludeks 20% ja muudeks kuludeks 9%. Kõige enam kulub lisaeelarve järgi vahendeid tervishoiule – 47,83%, sotsiaalkaitsele – 37%, valitsussektori teenustele 33%, riigikaitse saab 7% ja haridus 6%. Avalik kord ja julgeolek saab lisaeelarvest 5,5%.
Komisjon arutas eelnõu kolmandaks lugemiseks valmistumisel 20. novembril ja 3. detsembril. Riigikogust laekus kuus ettepanekut ja komisjon koostas ministeeriumide arvukatest pöördumistest lähtudes ühe muudatusettepaneku. Rahanduskomisjoni ettepanek sisaldab struktuuritoetuste uue perioodi rakendamisest ja kaasfinantseerimisest tulenevaid muudatusi, täpsustavaid artiklite muudatusi, Riigi Kinnisvara AS-ile määratud summa suurenemist seoses Koidula piiripunktiga, ühistranspordi korraldamise toetuse reservi suurendamist, Kultuuriministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi investeeringute suurenemist, samuti lubade andmist kapitalirendi kasutamiseks kooskõlas riigieelarve seaduse §-ga 29.
Selles ettepanekus sisalduvad ka Riigikogu fraktsioonide esindajate esitatud soovid. Ülejäänud ettepanekud – see mõistagi leidis komisjonis toetust – lükati tagasi. Ettepanekud on korduvad, neid ei ole vist põhjust siin pikemalt üle korrata. Need puudutavad Eesti Keskkonnaühenduste Koda, looduslikke pühapaiku, Tallinna Loomaaeda, spordiliitu Jõud, mittetulundusühingut Kodukant. Suurem summa on soovitatud võtta Välisministeeriumilt, saatkondadelt, ja anda see Riigi Kinnisvara AS-ile. Nende ettepanekute kommentaare saab vaadata eelmisest stenogrammist.
Rahanduskomisjoni ettepanek on täna kolmas lugemine lõpetada ja panna eelnõu lõpphääletusele. See oli konsensuslik otsus. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Jürgen Ligi! Kas on küsimusi ettekandjale? Palun, kolleeg Jaanus Marrandi!

Lugupeetud ettekandja! Sa ütlesid oma sõnavõtu alguses, et lisaeelarve on võimalik. Nii et kolmandaks lugemiseks on järeldusele jõutud, et on ikka võimalik? Seda ma ettekande tekstist välja lugesin. Minu küsimus lähtub eelarve mahust ja sellest, et tegelikult nihkub suurem osa kuludest järgmisesse eelarveaastasse. Kui suur osa 2,7-miljardilisest mahust võiks hinnanguliselt  tegevuskuludena otseselt järgmisesse eelarveaastasse üle minna, et see rohkem kui 2 miljardi suurust ehk ligi 3-miljardilist planeeritud eelarve ülejääki sisuliselt vähendaks? Kui suur sellest lisaeelarvest võiks selline osa olla?

Ma ei mõelnudki välja, mida te selle sissejuhatava repliigiga mõtlesite. Palun vabandust! Aga hinnanguliselt on tänavu üle minev summa väiksem kui eelmise rahandusministri Aivar Sõerdi ajal üle läinud summa. See, ma arvan, on täpne määratlus.

Palun, kolleeg Jaanus Marrandi, teine küsimus!

Mina omakorda ei saanud täpselt aru, mida te mõtlesite vihjega Aivar Sõerdile. Aga ma küsin: majandusolukord on praegu teine kui eelmise aasta eelarve ajal, siis laekus tegelikult lõppkokkuvõttes raha rohkem. Majanduskasv oli suurem, kui algselt eelarves plaaniti, nüüd on olukord vastupidine. Kas nende kahe olukorra vahel on vahe? Mõtlen mullust seisu, kui lisaeelarvet tehti, ja tänavust.

Ma ei saa aru, miks te ei saanud aru, kui ma viitasin eelmisele eelarvele ja rahandusministrile. Üle minevat summat tuleb ju võrrelda mõnel teisel aastal üle läinud summaga, siis saab öelda, kas tasakaal suurenes või vähenes, kas ülejääk suurenes või vähenes bürokraatlikuga võrreldes n-ö varjatult. Praegune võrdlus näitab meie hinnangu järgi, et seekord läheb üle järgmisse aastasse vähem summasid, kui läks eelmise vastuse ajal. Ning veel: 2007. aastal laekuvad riigieelarve tulud väga hästi, teie väidetud vähemlaekumine ei olnud õige hinnang. Me ei saa 2007. aasta tulude laekumise üle kurta, need laekuvad kuhjaga.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Jürgen Ligi! Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Toomas Varek Keskerakonna fraktsiooni esindajana!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud kolleegid! Avaldan Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni mõned seisukohad menetluses oleva ja täna eeldatavasti vastuvõetava 2007. aasta lisaeelarve suhtes.
Täna saame lisaeelarve vastu võtta tänu eelmise valitsuse konservatiivsele eelarvepoliitikale, mille eest Keskerakond seisis tollases valitsuskoalitsioonis, mõeldes Eesti elu jätkusuutlikkusele. Tahan rõhutada, et täna arutlusel olev 2007. aasta lisaeelarve erineb tunduvalt nendest, mida siin saalis viimaste aastate jooksul on tulnud arutada. Kui eelmised on koostatud majanduse tõusuharjal, siis seekordne lisaeelarve on meie ees laual ajal, mil majanduskasvu langevad numbrid peaksid kõiki murelikuks tegema. Alles eelmisel nädalal pidi seni ülioptimistlikke noote kõlada lasknud Rahandusministeerium majanduskasvu prognoosi vähendama. Ja seda ligi 2% võrra, 5,2%-ni! Arvestades sellist järsku langust olukorras, kus alles paar kuud tagasi räägiti teistest numbritest, siis poleks imestada, kui mõne kuu pärast kuuleme juba hoopis kolmandaid numbreid. Samas, eeldatavat  inflatsiooni suurendati 7,4%-lt 8,5%-ni, mis tähendab, et elu kallineb kiiremini, kui majandus kasvab. See seab nii meie ettevõtted kui ka elanikud järgmisel aastal raskesse seisu.
Sellest tuleneb ka Keskerakonna järgmine oluline seisukoht lisaeelarve suhtes. Arvestades majanduses toimuvaid protsesse, oleksime toetanud lisaeelarve summade paigutamist reservidesse, eeskätt pensionireservi, ning üksnes kõige hädapärasemate kulude tegemist. Ent samas ei näe me selliseid kiireid hädapäraseid vajadusi, mille jaoks lisaeelarvet oleks vaja. Lisaeelarve oleks võinud rahumeeli olla 2008. aasta eelarves. Ka investeeringukulutused kuu enne aasta lõppu on kahtlase maiguga, eriti kui raha nähakse ette hoonetele, mille projekteeriminegi pole veel alanud. Lõpetamisel olevate objektide korral selliseid kahtlusi ei tekiks. Tundub, et lisaeelarvet kujutatakse ainult hea linnukesena. Millega muidu seletada jooksvate kulude lülitamist lisaeelarvesse ja seda vaid napilt kuu enne aasta lõppu? See näitab, et lisaeelarve näol on tegemist pigem järgmise aasta riigieelarve varjatud lisaga. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Toomas Varek! Palun, kolleeg Tarmo Mänd Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esindajana!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Mina ei tahaks ka käsitleda üksikuid eelarveosi ega kuluartikleid selles lisaeelarves. Selles peegeldub koalitsiooni vaieldamatu tahe ja kahjuks opositsiooni ettepanekutega arvestatud ei ole.
Meie seisukoht on järgmine. Mis on selles eelnõus meeldivat? See, et tervishoid on tänavuses lisaeelarves siiski saanud enneolematult suurt tähelepanu – seda tuleb tervitada. Samas peame möönma, et ülejääk on suuresti järjest kiireneva inflatsiooni tulemus – sellega tuleb ka järgmistel aastatel sammu pidada. Kas kõik asjad lähevad nii hästi, nagu me järgmiseks aastaks planeerime, näitab aeg, aga vaidlused on õnneks alles pooleli.
Esitaksin meie fraktsiooni seisukoha selle eelarve koostamise aluste kohta. Võib-olla ma kordan veidi varem välja öeldud mõtteid – tegemist on ju kolmanda lugemisega. Kokkuvõttes pean ma seda õigeks. Võib-olla ma kordan osaliselt eelkõneleja seisukohti, aga meie vaated langevad kokku. Sellel lisaeelarvel ei ole otsest seost 2007. aasta riigieelarvega. Me teame, et vaevalt 10–20% jõutakse nendest kulutustest käesoleval aastal ära teha. Samas on see eelarve otseselt seotud 2008. aasta eelarve kuludega ja sellega seoses me arvame, et neid kahte – seda eelnõu ja järgmine nädal kolmandale lugemisele tulevat riigieelarve eelnõu – võikski vaadelda koos.
Kulude kantimisega 2008. aasta eelarvesse osutus võimalikuks näilise ülejäägi tekitamine järgmise aasta eelarve planeerimisel. Kui me võrdleme ülejäägi summat ja lisaeelarve mahtu, siis on need enam-vähem samad. Sellega seoses ei kanna 2007. aasta lisaeelarve selle seaduse mõtet 2007. aasta eelarve suhtes mitte 100%-liselt. Lisaks tuleb märkida, et esmakordselt on ülekantavates investeeringutes silmas peetud sadu miljoneid maksma minevaid objekte, mille puhul puudub isegi projektdokumentatsioon. Enneolematu on ka praktika, mille kohaselt kanditakse kümnetesse miljonitesse ulatuv palgafond järgmise aasta eelarvesse – seletuskirjas on otsesõnu öeldud, et tegu on 2008. aasta palgakuludega.
Samas on asjal võib-olla positiivnegi pool: see osa lisaeelarvest, mis kandub järgmise aasta kulude hulka, on võimalik miinuseelarve korral ümber jaotada. Sellise praktikaga aga seadusandja meie arvates petab koalitsiooni tahtel iseennast: ta seadustab mingid reeglid, ent otsib võimalusi nendest ka mööda hiilida. Meie arvame, et niisugusele praktikale peaks andma hinnangu Riigikontroll. Ma tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, kolleeg Tarmo Mänd! Palun nüüd kolleeg Taavi Veskimägi Isamaaliidu ja Res Publica Liidu fraktsiooni volitatud esindaja! Palun, kolm minutit lisaaega!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! See lisaeelarve tekitab kahtlemata vastakaid tundeid, seda ka minul. Ühelt poolt võib ju olla õnnelik: paljud objektid saavad tehtud. Saab tehtud investeeringuid, et meie välisesinduse suutlikkus paraneks. Aga teiselt poolt on kindlasti õigustatud ka küsimused selle kohta, kui jätkusuutlik ja kui kaugele vaatav see lisaeelarve on.
Tänavu lisaeelarve menetlemisel võib olla nii õnnelik kui õnnetu. Minus tekitavad hämmingut Keskerakond ja Rahvaliit, kes teatavasti kuulusid eelmisesse koalitsiooni. Üleöö on nende poliitilised seisukohad, nende poliitiline retoorika muutunud. Kahjuks ei kõla mitte sugugi veenvalt, kui te muretsete riigi finantsilise jätkusuutlikkuse pärast või selle pärast, kuidas riik konservatiivsemat eelarvepoliitikat peaks viljelema. Poliitiline mälu siin saalis, ka XI Riigikogu koosseisus, on selleks siiski piisavalt pikk, et saada aru: tegu on tänapäeva poliitilise retoorikaga, mitte teie tõsise plaani ja seisukohaga. Niisuguseid muudatusettepanekuid, mis oleks näiteks kulutusi vähendanud ja reserve suurendanud ning mida oleks saanud tõsiselt arutada, ei esitanud ei Rahvaliidu ega Keskerakonna fraktsioon. Nii ei mõju arutelu, mis opositsioon on püsti pannud – et ühelt poolt tahaks küll kulutusi suurendada, aga teiselt poolt väita ka, et tulud on üleplaneeritud ja miks me nii palju tulusid kasutusele võtame – sugugi veenvalt.
Teine pool arutelust on kindlasti seotud lisaeelarve märgilise poolega. Seda ma pean tõesti tõsiselt kaalumist väärt küsimuseks, kas lisaeelarve kui selline on meie majanduse arengu seisukohalt ehk märk, mis ei pruugi Valuutakomitee süsteemi raames sugugi head tulemust anda. Teatavasti Valuutakomitee süsteemi puhul eeldatakse, et eelarvepoliitikaga on võimalik muud majanduspoliitikat tasakaalustada ja anda selge sõnum ka finantsinvestoritele väljastpoolt Eestit. Mulle tundub, et selles valguses oleks võinud tänavune lisaeelarve olemata olla. Me oleks riigieelarve seaduse muutmisega kenasti hakkama saanud.
Tingimustes, kus maailmamajanduse situatsioon muutub üha ebakindlamaks, mind isiklikult tänane otsus rõõmsaks ei tee. Ma arvan, et see oleks võinud sellisel kujul olemata olla – siis jäänuks riivamata huvid, et Eesti riik saaks investeerida ja paigutada lisavahendeid eri valdkondades suutlikkuse suurendamisse.
Kindlasti ei saa 2007. aasta lisaeelarvet kuidagi vaadata lahus 2008. aasta põhieelarvest. Ma arvan, et ka Eesti Panga prognoos ei võta päris adekvaatselt arvesse viimaste nädalate või kuude arenguid ja nii võime 2008. aasta majanduskasvu osas olla veelgi skeptilisemad, kui näitab Eesti Panga prognoos.
Palju on siin räägitud inflatsioonist. Seda lisaeelarvet tehes ja ka põhieelarvet siia saali tuues ei osanud keegi meist arvata, et raha pakkumine nii kiiresti koomale tõmmatakse. Kindlasti on paljud meist rääkinud inimestega, kes tegutsevad praegu reaalmajanduses, ja kuulnud, et kommertspangad on rahapakkumisi väga palju kokku tõmmanud. Selle tagajärjel 2008. aastal suure tõenäosusega inflatsioon pidurdub märksa kiiremini. Muret võib valmistada pigem see, et 2008. aastal kujuneb ehk majanduskasv oodatust halvemaks ja ka inflatsioon, mis võiks justkui inflatsioonilist lisakrooni eelarvesse tuua, ei pruugi olla nii suur. Mis tähendab seda, et peamine küsimus kogu eelarvepoliitika raamistiku kujundamisel seondub eelkõige sellega, kas me suudame kulutusi vajadusel vähendada ehk kas meie kulud on piisavalt paindlikud selleks, et vajadusel suuta teha otsuseid juba saavutatud kulutaseme alandamiseks. See valmisolek on põhiline väljakutse, mis meie ees lähemal aastal ilmselt seisab.
Sellest tulenevalt peaksid kõik otsused, mis võiksid eelarvet jäigemaks teha, olema väga hästi põhjendatud – näiteks erineva määraga toetuste suurendamine, mida poliitiliselt on tulevikus võimatu alandada. Me peaksime hoidma eelarve väga paindliku, et suuta võib-olla väiksemas summas laekuvate tulude korral kulutusi kokku tõmmata.
Siin saalis on kõlanud mõte, et raha, mille saab lisaeelarvega kasutusse võtta, võiks pensionide tõstmise otsuse valguses suunata pensionikassa täiendavatesse reservidesse. See mõte ei ole väga vale. Ka pensioni tõstmise prognoosid olid tehtud Rahandusministeeriumi augustikuise majandusprognoosi alusel ja see prognoos oli kindlasti üleliia optimistlik. Puudujääk, mis seal tekkida võib, võib osutuda kumulatiivselt oluliselt suuremaks.
Aga iseenesest võidavad sellest lisaeelarvest paljud valdkonnad ja soovime neile õnne. Meie oleme siiski valmis 2008. aastal seda eelarvet ja eelarvepoliitikat vajadusel korrigeerima ning riigi kulutusi vähendama. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Taavi Veskimägi! Palun nüüd kolleeg Keit Pentus Reformierakonna fraktsiooni esindajana!

Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Selle lisaeelarve üks väga positiivne tulemus on see, et Keskerakond on vähemalt retoorikas asunud väga selgelt reformierakondlikku konservatiivset eelarvepoliitikat toetama. Me väga tunnustame teid selle eest ja soovime teile meelekindlust sellise joone hoidmisel nii siin saalis kui ka väljaspool seda, näiteks Eesti kõige suuremas omavalitsuses Tallinna linnas.
Toomas Varek ütles, et me saame lisaeelarve vastu võtta tänu eelmise valitsuse tööle. Tahaksin talle pisut vastu vaielda. Lisaeelarve saame vastu võtta tänu sellele, et Eestis on väga palju väga tublisid tööinimesi ja väga palju väga tublisid ettevõtjaid, tänu kellele on järjest rohkem maksuraha laekunud ja kes on makse aasta-aastalt ka aina ausamalt tasuma hakanud. Selle lisaeelarve eest peame suure aitäh ütlema sugugi mitte ainult eelmistele valitsustele, vaid eelkõige nendele tööinimestele, kes maksuraha meile eelarvesse toovad.
Kolmandaks, lisaeelarve sisaldab väga palju mõistlikke asju, aga see eelarve suurendab ka reserve üle 3 miljardi krooni.
Reformierakonna fraktsioon on veendunud, et see on hea ja mõistlik lisaeelarve. Me toetame selle vastuvõtmist ja kutsume ka kõiki teisi Riigikogu liikmeid seda tegema. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Keit Pentus! Palun, kolleeg Eiki Nestor Sotsiaaldemokraatliku fraktsiooni esindajana!

Austatud juhataja! Riigi lisaeelarve puhul pole tänavu tegelik küsimus mitte selles, mis seal on, vaid selles, kas ta üldse olemas peab olema. Paraku selle üle Riigikogul õigust otsustada ei ole, meie ei ole lisaeelarve eelnõu algatajad. Meie põhiseaduse järgi talitades on Vabariigi Valitsus pidanud õigeks lisaeelarve algatada. Minu arvates on tegemist mõistliku otsusega. Ühtpidi, kui laekumised on nii suured, nagu nad on, on otstarbekas nende saatus võimalikult täpselt otsustada. Teisest küljest tuleb ausalt tunnistada, et selle lisaeelarvega makstakse osaliselt kinni võlad või need vekslid, mis eelmine valitsus on välja andnud, aga millele ta rahalist katet ei andnud. Ma usun, et Riigikogu võtab üksmeelselt selle lisaeelarve vastu.

Aitäh, kolleeg Eiki Nestor! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised.
Head kolleegid! Asume muudatusettepanekuid läbi vaatama. Muudatusettepanekuid on seitse. Alustame algusest. Esimese ettepaneku on esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Teine muudatusettepanek, autor Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata ning vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 120 lõikele 5 see hääletamisele ei kuulu. Kolmanda muudatusettepaneku on teinud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon. Juhtivkomisjon on selle jätnud arvestamata ja seegi ei kuulu hääletamisele. Neljas muudatusettepanek on samuti Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esitatud. Juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata ja hääletamisele see ei kuulu. Viies ettepanek on Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt. Juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata, hääletamisele see ei kuulu. Kuuenda ettepaneku on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon. Juhtivkomisjon on selle jätnud arvestamata ja hääletamisele see ei kuulu. Seitsmes ettepanek on Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt. Juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata ja see ei kuulu hääletamisele vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 125.
Head kolleegid! Me oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud ja võime teha lõpphääletuse. Palun tähelepanu! Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud riigi 2007. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu 121. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 76 Riigikogu liiget, vastu ei olnud keegi, erapooletuid oli 1. Eelnõu on seadusena vastu võetud. (Aplaus.)

Järgmine punkt päevakorras on Vabariigi Valitsuse algatatud põllumajandusloomade aretuse seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Läheme lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud põllumajandusloomade aretuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 94.  Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 75 Riigikogu liiget, vastuhääli ja erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Alustame Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Riigi 2006. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine" eelnõu teist lugemist. Palun ettekandjaks rahanduskomisjoni liikme kolleeg Eiki Nestori!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Komisjonile ühtegi muudatusettepanekut ei laekunud. Komisjoni üksmeelne otsus oli teha Riigikogule ettepanek otsus vastu võtta ehk siis majandusaasta aruanne kinnitada.

Suur tänu! Palun, kas on ettekandjale küsimusi? Ei ole. Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Selle eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei laekunud ja me võime minna lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Riigi 2006. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine" eelnõu 120.  Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 67 Riigikogu liiget, vastuhääli ja erapooletuid ei olnud. Eelnõu on otsusena vastu võetud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun ettekandjaks õiguskomisjoni liikme kolleeg Toivo Tootseni!

Lugupeetud proua esimees! Head kolleegid! Õiguskomisjon arutas eelnõusid 74 ja 106 oma 5., 12., 19. novembri ja 3. detsembri istungil. Aruteludel viibisid nii Justiitsministeeriumi kui ka Siseministeeriumi esindajad. Tuletan meelde, et eelnõud olid esimesel lugemisel Riigikogu saalis 26. septembril k.a.
Eelnõuga 74 soovitakse lülitada Eesti seadusandlusse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembril 2005. aastal vastu võetud merereostust käsitleva direktiivi nõuded. Muudatus karistusseadustikus võimaldab mõista karistusi ka majandusvööndis toime pandud merereostustega seotud süütegude eest. Samuti karmistatakse karistusi keskkonna saastamise eest.
Seaduseelnõu 106 puhul on tegemist kahe Euroopa Liidu Nõukogu määruse rakendamisega Eesti õiguses. Esimene määrus on euromüntidega sarnanevate medalite ja märkide kohta. Selle eesmärk on kaitsta tavakodanikke suveniireurode eest. Teine määrus käsitleb kaitset kolmanda riigi vastuvõetud õigusaktide eksterritoriaalse kohaldamise mõju ja nendel õigusaktidel põhinevate või neist tulenevate meetmete eest.
Muudatusettepanekute tähtaeg oli 10. oktoober k.a ja kummagi eelnõu kohta Riigikogust muudatusettepanekuid ei tulnud. Ka juba esimesel lugemisel oli juttu sellest, et need eelnõud võiks ühendada, ja 5. novembri istungil õiguskomisjon otsustaski seda teha. 19. novembri istungil otsustati suunata ühendatud eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda teisele lugemisele kolmapäeval, 5. detsembril k.a ettepanekuga teine lugemine lõpetada. Juhul, kui teine lugemine lõpetatakse, siis suunata ühendatud eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda kolmandale lugemisele neljapäeval, 6. detsembril k.a. Ettepanek on eelnõu seadusena vastu võtta. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Toivo Tootsen! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Kuna ühtegi muudatusettepanekut ei laekunud, siis on seaduseelnõu 106 ja 74 teine lugemine lõpetatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud kindlustustegevuse seaduse, Finantsinspektsiooni seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Palun ettekandeks kõnetooli majanduskomisjoni liikme kolleeg Taavi Veskimäe!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Majanduskomisjon on esitanud Riigikogu täiskogule teiseks lugemiseks Vabariigi Valitsuse algatatud kindlustustegevuse seaduse, Finantsinspektsiooni seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle arutelu majanduskomisjonis toimus koos algataja esindaja, Rahandusministeeriumi kindlustustalituse peaspetsialisti Kertu Fedotoviga. Komisjon on esitanud esimese ja teise lugemise vahepeal neli muudatusettepanekut, mis eelnõu põhiolemust mingilgi moel ei muuda. Enne esimest lugemist oli algataja veidi liiga optimistlik, et eelnõu võiks jõustuda juba 1. detsembril k.a. Kuna Riigikogu on teinud head tööd, siis me jõuame eelnõu jõustada 1. jaanuaril 2008. Sellest tulenevalt on mõningad eelnõu rakendamise tähtajad muudetud.
Nende muudatusettepanekutega on majanduskomisjon eelnõu siia täiskogule esitanud ja teinud konsensusega ettepaneku teine lugemine lõpetada ning juhul, kui teine lugemine täna lõpetatakse, siis juba homme viia läbi kolmas lugemine ja eelnõu seadusena vastu võtta. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Taavi Veskimägi! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Selle seaduseelnõu kohta on neli muudatusettepanekut, vaatame need läbi.
Esimene ja teine ettepanek on tulnud majanduskomisjonilt, juhtivkomisjon on neid arvestanud täielikult. Ka kolmanda ja neljanda ettepaneku on esitanud  majanduskomisjon, juhtivkomisjon on neidki arvestanud täielikult.
Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud, seaduseelnõu 118 teine lugemine on lõpetatud.

Järgmisena tuleb teisel lugemisel arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu. Kutsun ettekandjaks sotsiaalkomisjoni aseesimehe Jaak Aabi!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu arutas sotsiaalkomisjon oma erakorralisel istungil neljapäeval, 22. novembril 2007. aastal. Kuna eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei laekunud, siis oli arutelu suhteliselt lühike ja komisjon otsustas saata seaduseelnõu teisele lugemisele täiskogu saali 5. detsembril ehk siis täna ja teha ettepaneku teine lugemine lõpetada. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Jaak Aab! Kas on küsimusi? Küsimusi ei ole. Palun, kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Eelnõu 136  kohta ei ole esitatud ühtegi muudatusettepanekut ja selle teine lugemine on lõpetatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud puhkuseseaduse muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Palun ettekandjaks sotsiaalkomisjoni liikme kolleeg Ott Lume!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Sotsiaalkomisjon käsitles puhkuseseaduse muudatusi teist korda oma 22. novembri istungil. Lähtudes Riigikogu Kantselei juriidilise osakonna normitehnilistest tähelepanekutest formuleeris sotsiaalkomisjon kaks muudatusettepanekut. Esimese ettepaneku sisu seisneb selles, et puhkuseseaduse §-s 26 tuleks sätestada isapuhkuse mõiste läbivalt. Esimeses versioonis on see ühe lõike osas puudulik. Teise ettepanekuga muudetakse eelnõu § 1 punkti 6, millega täiendatakse puhkuseseadust §-ga 30¹ veidi teises sõnastuses. Selle sisu on see, et sõnastuses oli puudu sõna "puhkusetasu", mis oleks normitehniliselt ebakorrektne.
Komisjoni istungist veel nii palju, et arutlusel oli ka kolmas Riigikogu Kantselei juriidilise osakonna tähelepanek, mis osundas sellele, et isapuhkust hakatakse arvestama n-ö tööpäevade alusel ja praegune puhkuseseadus võtab üldiselt arvesse puhkuse määramisel kalendripäevade loogikat.
Komisjon arutas seda, kohal olid ka sotsiaalminister ja valitsuse nõunikud. Kuna ministeeriumis on arusaam, et tervikuna tahetakse puhkuseseaduses üle minna n-ö kalendripäevade loogikalt tööpäevade loogikale, ja töötatakse välja vastavat kontseptsiooni, siis komisjon seda ettepanekut ei aktsepteerinud ja vastavat muudatust ei formuleeritud. See on kõik.

Suur tänu, kolleeg Ott Lumi! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Vaatame läbi muudatusettepanekud. On kaks muudatusettepanekut, mõlemad on esitanud sotsiaalkomisjon, juhtivkomisjon on neid arvestanud täielikult. Seaduseelnõu 145 teine lugemine on lõpetatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse, maa hindamise seaduse ja maakatastriseaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Palun ettekandeks kõnetooli rahandusminister Ivari Padari!

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus on esitanud esimesele lugemisele riigilõivuseaduse, maa hindamise seaduse ja maakatastriseaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu põhieesmärk on viia riigilõivuseaduse viisalõive ja vastavaid lõivuvabastusi puudutav regulatsioon kooskõlla Euroopa Liidu õigusega, mis muutub Eestile kohustuslikuks Schengeni ühtse viisaruumiga ühinemisel 22. detsembril 2007.
Schengeni viisaruumis on kõigile liikmesriikidele siduvalt kokku lepitud ühtne viisalõivumäär: transiitviisa ja lühiajalise viisa puhul 60 eurot ehk ligikaudu 940 krooni. Võrdluseks: praegu tuleb viisataotluse läbivaatamise eest tasuda sõltuvalt viisa tüübist 310–545 krooni. Samuti on ühtlustatud vabastused riigilõivude tasumisest. Lõivuvabastused laienevad edaspidi kõigile alla 6-aastastele lastele, samuti õpilastele, üliõpilastele ja teadlastele õppe- ja teadustöö eesmärgil reisimisel. Riikidele jääb õigus lubada lõivuvabastusi juba olemasolevatest rahvusvahelistest kohustustest või rahvusvahelistest tavadest tulenevalt, näiteks diplomaatilise noodi alusel. Samuti jääb õigus sõlmida kahepoolseid lisalihtsustuslepinguid, milles saab kokku leppida erinevad viisalõivude määrad ja lõivuvabastused.
Lisaks sätestatakse riigilõivuseaduses Maa-ameti antavate tegevuslubade lõivu määrad ning lõivu tasumise kohustus toimingute tegemist reguleerivates eriseadustes, maakatastriseaduses ja maa hindamise seaduses. Riigilõivuseaduses tehakse ka keelelisi ja normitehnilisi parandusi, kõrvaldades mitmete eriseaduste muutmisest tingitud ebaselguse ning täpsustades üksikute sätete sõnastust.
Seadus peaks jõustuma Eesti täielikul ühinemisel Schengeni ühtse viisaruumiga 22. detsembril 2007. aastal. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, härra minister! Kas ministrile on küsimusi? Ei ole. Järgmisena kutsun ettekandeks kõnetooli rahanduskomisjoni liikme kolleeg Peep Aru!

Lugupeetud esimees! Head kolleegid! Me arutasime seda seaduseelnõu rahanduskomisjonis 20. novembril. Kuulasime ära ministri ja Rahandusministeeriumi spetsialistide selgitused ning otsustasime, et esimese lugemise võiks lõpetada täna siin saalis ja määrata muudatusettepanekute tegemise tähtajaks 7. detsember kell 12. Aitäh!

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu 154 kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 7. detsembri kell 12. Seaduseelnõu 154 esimene lugemine on lõppenud.
Lugupeetud kolleegid! Juhataja vaheaeg kümme minutit. Jätkame 15.06.
V a h e a e g

Lugupeetud kolleegid! Juhataja vaheaeg on läbi, jätkame istungit.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud reklaamiseaduse eelnõu esimest lugemist. Palun ettekandjaks majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Lubage oma sissejuhatust avada ebatavaliselt: ma tahaksin paluda vabandust, et ma ei viibinud parlamendihoones, kui järg jõudis reklaamiseaduse lugemiseni, ja te pidite võtma vaheaja. Ma tänan mõistmise eest ja loodan, et me võime nüüd tulla reklaamiseaduse eelnõu esimese lugemise juurde.
Esimesel lugemisel räägiksin ma mõnest asjaolust, mida selle eelnõu menetlemisel silmas pidada. Kõigepealt on oluline see, et reklaamiseaduse eelnõu põhiline eesmärk on kaasajastada reklaamialase tegevuse õiguslikku regulatsiooni tervikuna, lähtudes olukorrast, mis on viimaste aastate või isegi rohkem kui viie aasta jooksul reklaamiturul välja kujunenud. Olemasolev reklaamiseadus on juba üsna vana. Me teame, et turg areneb selles osas kiiresti ja seetõttu pakub valitsus välja reklaamiseaduse tervikteksti.
Teine oluline asjaolu on kindlasti see, et peaaegu analoogset eelnõu arutas ka eelmine Riigikogu koosseis väga pikalt – rohkem kui kaks aastat. Uue valitsuse ametisse astumisega me vaatasime valitsuses veel kord selle reklaamiseaduse üle, see võttis natuke aega ja me suures osas oleme esitanud tegelikult selle reklaamiseaduse teksti, mis eelmises Riigikogus menetlusest välja arvati või õigemini tagasi võeti enne teise lugemise lõpetamist. On tehtud mõned muudatused võrreldes selle tekstiga, aga need on minimaalsed. Võib-olla olulisemad nendest on, et on lisatud vandetõlgi ja kohtutäituri reklaam ning seda puudutavad sätted ja laiendatud finantsteenuse mõistet reklaamiseaduse tähenduses.
Nüüd paari sõnaga sellest eelnõust. Kõigepealt, nagu eespool öeldud, on selline korrastav tegevus. Selle seadusega täpsustatakse reguleerimisala mõisteid, mis on väga oluline, kuna paljuski selgub reklaamiseaduse kohaldamine praktikas, mistõttu tõlgendamisel tuginetakse nii ametiasutuste kui ka kohtute poolt just eelkõige seaduses toodud mõistetele. Võimalikult suur osa eri seadustest, mis puudutab ühel või teisel moel reklaamialast regulatsiooni, koondatakse sellesse seadusse ennekõike hõlbustamaks nii inimeste – reklaami tellijate, teostajate – kui ka järelevalveorganite tööd. Võrreldes praegu kehtiva regulatsiooniga määratletakse teave, mida reklaamina ei käsitleta. Reklaamiks ei peeta kaubanduslikku teavet kauba müügi, teenuse osutamise ning müügitingimuste kohta, sh ka müügipakendi märgistust, samuti majandus- ja kutsetegevuse koha ja ametisõiduki tähistust ning sponsorteavet. Nii et mõiste täpsustamiseks on võetud appi ka selline negatiivne konstruktsioon. Lisaks täiendatakse reklaami sisulisi põhinõudeid ja eksitavate asjaolude loetelu, reguleeritakse lapse kasutamist reklaamis, täpsustatakse hasartmängu, sh loterii ja tubakatoodete reklaami, korrastatakse ja täiendatakse ja kui soovite, siis ka karmistatakse alkoholireklaamiga seonduvat regulatsiooni. Ja kuna see kindlasti pakub suuremat huvi, või vähemalt eelmise Riigikogu menetlus näitas seda, siis ma võib-olla räägin natuke täpsemalt.
Kõigepealt alkohoolse joogi reklaami keelud. Erinevalt praegu kehtivast seadusest pikendatakse alkoholireklaami keeldu ringhäälingus lahja alkoholi osas ja piiratakse oluliselt välireklaami. Alkoholi välireklaam jääb lubatuks ainult vähese etanoolisisaldusega alkohoolse joogi osas. Oluline on see, et reklaamiseadus kehtestab mitmedki nõuded reklaami sisule, kas või näiteks tervisega seotud hoiatuse nõue. Seadus näeb ette, et igasugune alkoholireklaam peab sisaldama hoiatavat teksti ja väljapakutud tekst on järgmine: "Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada Teie tervist!". Kui te mõtlete praegustele alkoholireklaamidele, siis midagi sellist me ju ei näe. Uue sisulise nõudena ei tohi alkoholireklaam sisaldada teavet, et alkoholi ostmisel saab või on võimalik saada tasuta või tavapärasest väiksema tasu eest kaupa või teenust. Sellega püütakse hõlmata alkohoolsete jookide müümise edendamisel enimkasutatavaid viise.
Mis puudutab veel alkoholireklaami, siis siin on oluline kokkupuutepunkt ka Euroopa õigusega ja praegu on just Euroopa õiguse või n-ö Euroopa Liidu tasandil arutusel Euroopa Liidu Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis peatselt vastu võetakse ja millega muudetakse nõukogu direktiivi. See puudutab ennekõike teleringhäälingu tegevust. Selle teleringhäälingu tegevust muutva direktiivi artikkel 3E punkt 1 sätestab, et audiovisuaalsed ärilised teadaanded alkohoolsete jookide kohta ei tohi olla suunatud konkreetselt alaealistele ega või propageerida selliste jookide tarbimist. Miks ma seda räägin? Me saame konstateerida, et jätkuvalt ka Euroopa tasandil ei ole tahetud või suudetud leppida kokku alkoholireklaami suuremas või täielikus keelamises ringhäälingus – näiteks sigarettide ja tubakatoodete kohta see lauskeeld kehtib. Me peame seda silmas pidama, kui me selle eelnõu kohta ettepanekuid teeme. Oluline on kindlasti, et reklaamiseaduse üle oleks efektiivne järelevalve. Järelevalve teostajate ringi puhul täpsustatakse just erinõuete osa ja üldine järelevalve jääb jätkuvalt Tarbijakaitseameti vastutusalasse.
Sanktsioonid. Võrreldes praeguse seadusega sanktsioonid reklaamiseaduse nõuete rikkumise eest ühtlustatakse ja need sanktsioonid võivad olla kuni 300 trahviühikut inimese puhul ja kuni 50 000 krooni juriidilise isiku puhul. Euroopa Liidu õigus puudutab seda reklaami mitmest aspektist. Kõigepealt peame silmas pidama, et kaupade vaba liikumise põhimõtte eelduseks on vabadus oma kaupu reklaamida. Teiseks, reklaam on ka iseenesest teenus, mille vaba liikumine on samuti Euroopa Liidu õigusega kaitstud. Eelnõus on sellest tulenevalt arvestatud ka põhimõttega, et piiriüleste reklaamisõnumite keelamine või piiramine Eestis teatud kauba või teenuse puhul peab olema proportsionaalne taotletava eesmärgiga ning toimuma üldistes huvides, välismaiseid tootjaid ja teenuse pakkujaid diskrimineerimata. Meie riigi 90. aastapäeval on kindlasti oluline ka see, et eelnõust, võrreldes praegu kehtiva regulatsiooniga, jäetakse välja riigi ja kohalike omavalitsuste sümbolite kasutamise keeld reklaamis. Selle põhjuseks on asjaolu, et Euroopa Liidu liikmesriikides on nimetatud elementide kasutamine toote märgistuses ja reklaamis lubatud, mistõttu võib antud keelu rakendamisega kaasneda piirang kaupade vabale liikumisele ühisturul.
Need oleksid olulisemad minupoolsed lisandused sellele seaduseelnõule. Me oleme ette näinud, et see seaduseelnõu võiks jõustuda 1. novembril 2008. Arvestades eelmise Riigikogu kogemust, soovin omalt poolt eelnõu edukat, efektiivset  menetlemist. Aitäh teile!

Suur tänu, härra minister! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Toivo Tootsen!

Aitäh, proua esimees! Lugupeetud härra minister! Siin on antud legaaldefinitsioonid ja on näiteks öeldud, et välireklaam on avalikus kohas asuv reklaam ja avalik koht on ka ehitis või selle osa, mis on avatud üldiseks kasutamiseks ehk siis kohvikud, restoranid, konverentsisaalid, kultuurikeskused jne. Kuna on tulemas valimised ja valimiste eel on poliitiline välireklaam keelatud, siis järelikult ei tohi valimiskonverentsil keegi demonstreerida ei oma videoklippe, mis on seotud valimistega, ei valimisplakateid ega midagi muud. Kas see oli ka üks teie taotlusi?

Aitäh teile! See ei ole tegelikult taotlus. Ma kardan, et te tõlgendasite avalikku kohta liiga laialt. Jah, ma arvan, nagu ma oma sissejuhatavas sõnavõtus ütlesin, et see on selline seadus, kus paratamatult peame püüdma mõistetega haarata n-ö väga palju erinevaid elujuhtumeid. Kui mina loen seda avaliku koha mõistet, siis ma ei arva, et see mõiste laieneks näiteks kohvikute, restoranide või valimiskonverentsi saalidele. Ma arvan, et me võime seda vajaduse korral kindlasti täpsustada, aga seda kindlasti mõeldud ei ole.

Palun, kolleeg Helle Kalda!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Te teate, et Keskerakond on andnud menetlusse reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Teie poolt tuli vastus, et te ei toeta alkoholireklaami keelustamist üldse meedias. Mul on küsimus, kuna te just ütlesite oma ettekandes, et reklaami on nüüd täpsustatud, et keelustada. Kas on tehtud analüüse selle kohta, kui suure tagasilöögi see keelustamine nüüd ettevõtlusele tekitab, sest teie põhiline argument vastuses meile oli, et alkoholikeeluga kaasnevad muud olulised mõjud ja Keskerakonnal on analüüsimata, millist kahju teeb alkoholi müük ettevõtlusele? Kui palju see lause teeb nüüd kahju ettevõtlusele? Kas te tegite analüüsi, sest teie vastuses Keskerakonnale te nõuate meie analüüsi, kui palju toob kahju? Kui palju toob kahju nüüd see keelustamine?

Aitäh! Kui ma nüüd jõudsin jälgida, siis tahaksin vastu küsida, et mille keelustamine, aga tõenäoliselt see, kui tekitada alkoholireklaami täiskeeld. Esiteks tahan öelda seda, et ma ei taha olla sugugi propageerija. Isegi mitte selle üle väga palju vaielda, sest me propageerime alkoholi kasutamist rohkem, kui me ette kujutame. Juba iseenesest sellega teeme me oma inimestele kahju. Aga see selleks. Ma arvan, et esimene ja kõige olulisem küsimus on just nimelt selles reklaami teises olulises funktsioonis. Paratamatult on reklaam ka informatsioon tarbijale. Kui me tarbijale informatsiooni ei anna, siis me teatud mõttes anname eelise nendele ettevõtetele või alkoholi puhul kaubamärkidele, mis on juba turul. Päris hea paralleel, mida toovad näiteks väga paljud eksperdid, on tubakareklaami üldine keeld, mille kohta on saavutatud laiem rahvusvaheline kokkulepe. Kui vaadata olukorda, siis on see olnud väga kasulik nendele tubakatootjatele, kes olid juba turul, kelle kaubamärgid on üldteada. Uute tulek turule on praktiliselt välistatud. See kahjustab igal juhul ettevõtluskeskkonda, kui me usume, et ettevõtluskeskkonna jaoks on ikkagi igapidi vaja vaba konkurentsi ja võrdsete võimaluste andmist soodustada. Seda esiteks.
Teiseks. Mis puudutab telereklaami keeldu, siis me peame arvestama reaalsust. Ma usun, et te olete erakond, kellele meeldib igasuguseid analüüse ja uuringuid teha. Ka mulle meeldivad analüüsid ja uuringud. Aga mitte midagi ei ole teha – igasugune keeld peab olema ka efektiivne. Vaatame praegu oma teleauditooriumi ja inimeste televaatamise harjumust, me teame, milline valik eri telekanalitel on ja me näeme, mida seal reklaamitakse ja kuidas seda tehakse. Nii et selles mõttes me võime panna Eestis toodetavatele telekanalitele keelud või keelame neil üldse eetris olemise, kui meile ei meeldi (see pange jutumärkidesse), aga tulemust see ei anna. Me peame sellesse suhtuma natuke ratsionaalsemalt ja vaatama, kas see annab ka tulemust. Näiteks kui kunagi teatud suurematel turgudel võib-olla sõlmitakse laiemad rahvusvahelised kokkulepped – toome siin näiteks võrdluse tubakaga –, siis me ei saa ju seda välistada. Aga ma arvan, et me ei tegutse väga ratsionaalselt, kui me oleme esirinnas sellise keelamisega, millel tulemust tegelikult ei ole. Poliitikute rahulolu piirdub sellega, kui võetakse seadus vastu, aga ma ei usu, et sel on otseselt väga suur mõju inimese tervisele. Küll aga pean ma väga oluliseks – ja selles suhtes teeb eelnõu suure sammu edasi –, et me hakkame reklaami sisu käsitlema. See on väga tähtis ja see on just see n-ö tarbija informeerimise aspekt. Ja see, et me ei näe alkoholireklaami puhul mingis mõttes positiivseid emotsioone või propagandistlikku lähenemist sellel reklaamil. Ma arvan, et see eelnõu on ka alkoholireklaami suhtes oluline samm edasi, kui me peame silmas, et inimesed oleksid teadlikumad ja me lihtsalt n-ö ei kutsu inimesi üles tegema oma tervisele halba.

Palun, kolleeg Jaak Aab!

Tänan, austatud esimees! Lugupeetud minister! Seda teemat on tõesti ka varem siin saalis tuliselt arutatud. Ma mõtlen just seda osa, mis puudutab alkoholireklaami piiranguid reklaamiseaduse eelnõus. Ja kindlasti tahan avaldada tunnustust selle eest, et vähemalt väikesedki sammud selle teema käsitlemisel või siis karmistamisel, nagu te siin ise ütlesite, on siiski astutud. Samas ma seda karmistamist väga tõsiseks ei pea. Toon vähemalt ühe näite, kui me muudame ringhäälingus reklaami kellaaega. Praegu on lahja alkoholi reklaam lubatud kella kaheksast õhtul, edaspidi kella üheksast. Vaatajamonitooring näitab, et 4–15-aastased lapsed vaatavad kõige usinamalt telekat just kella 8 ja 11 vahel õhtul. Nii et lahja alkoholi reklaami lubamine tund aega hiljem ei ole tegelikult eriline karmistamine. Kas te arvate, et seda võiks nihutada veelgi hilisemale kellaajale?

Ma ütlen oma isikliku seisukoha. Ma arvan, et siin on kindlasti Riigikogul ruumi seda küsimust arutada, kui te räägite kellaaegadest.

Palun, kolleeg Mark Soosaar!

Lugupeetud juhataja! Hea majandusminister! Ma arvan, et opositsiooniline Keskerakond ja opositsiooniline Rahvaliit võivad väga tänulikud olla selle seaduse menetlemise ja tõenäoliselt ka vastuvõtmise puhul, sest sellest seadusest on kadunud praegu kehtivas seaduses olemasolev varjatud reklaami paragrahv. Kas te arvate, et see oli päris õige tegu koalitsiooni poolt?

Selline on praegu valitsuse seisukoht. Arutame.

Palun, kolleeg Väino Linde!

Aitäh! Austatud ettekandja! Tuleksin hoopis teise teema juurde, mis siiski on reklaamiseadusega, selle eelnõuga, ma kujutan ette, seotud. Nimelt, vaadates Eesti äritelekanaleid, ausalt öeldes, Kanal 2, TV 3, tundub mulle, et viimase aja trend on, et nendes on reklaamipausid ligi 80–90% ulatuses kattuvatel ajavahemikel. Mulle küll isiklikult tundub, et see ei saa iseenesest olla pikaajaliselt juhus. Ma küsingi: kas kogu see reklaamiseaduse eelnõu võtab niisuguseid võimalikke kokkuleppeid arvesse? Kas ta lubab mingil moel selliste asjaolude vastu võidelda või ongi niisugune käitumine normaalne?

Aitäh! Mis puudutab seda reklaamiliiki, siis selle detailiga kindlasti tegeleks ringhäälinguseadus. Aga ma ei välista, et me võiksime seda küsimust menetlemise käigus natuke analüüsida – siin on põhiline järelevalve teostaja ju Kultuuriministeerium. Ja kui me leiame midagi sellist, mis on hea tava või rahvusvahelise tava vastane, või me näeme siin mingisugust kokkulepet, mis moonutab turgu, ausat konkurentsi, siis ma olen küll valmis seda arutama. Ma ei ole küll väga sage televaataja, aga sellist tähelepanekut esineb üha rohkem.

Palun, kolleeg Erki Nool!

Aitäh, proua esimees! Austatud minister! Ma arvan, et mind mõjutab reklaam suhteliselt vähe, aga ta häirib mind küll. Mind häirivad näiteks meditsiiniliste preparaatide või toodete reklaamid, kus on loetud peale tekst ja pärast pannakse see arvutisse ning lastakse umbes viis korda kiiremini. Kas selle reklaamiseaduse eelnõu puhul arutati ka seda, et selline nõmetsemine võiks ära kaduda? Või kas sellisel kujul on seda üldse mõistlik eetrisse lasta? Piisaks ainult pildilisest näitamisest, seal ei peaks heli juures olema.

Aitäh! Ma ütleksin selle peale, mis puudutab ravimeid ja võib-olla ka tervishoiuteenuseid, et loomulikult see seadus hõlmab seda. Me oleme arvestanud Sotsiaalministeeriumi ekspertide ettepanekuid ja nägemusi, kuidas üldse ravimite ja meditsiiniteenuste osas toimida, milline reklaam on reguleeritav ja milline mitte. Kindlasti on jälle ka siin keeld kõige lihtsam. Mis puudutab ühte või teist häält või tempot või tonaalsust, siis ma lausa sooviksin sulle, Erki, edu ettepanekute esitamisel. Ma usun, et sinu fantaasia kõrget lendu arvestades võiks tulla vägagi tõsiseid asju arutamiseks. Ma kahtlen selles, kas me suudame reguleerida seda, et igasugune ravimireklaam meile meeldiks, muutuks meile meeldivaks. Küll on aga selge, et need on olulised keelud, olulised hoiatused. Ma arvan, et siin on võib-olla näpunäide meie järelevalveasutustele, et ka selliste hoiatuste puhul peaks olema rohkem pretsedente. Ei saa välistada, et ka näiteks alkoholi puhul, kui me kehtestame hoiatuse, mis on minu arvates väga oluline, tehakse see n-ö JOKK-hoiatuseks. Kasutame üldtuntud väidet JOKK. Ma arvan, et siin võib nii ühte kui teist – katsetada õigusliku raamistiku parandamist, aga kindlasti on see hea näpunäide ka meie järelevalveasutustele.

Palun, kolleeg Helle Kalda, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Ma ikkagi ei saa üle ega ümber alkoholireklaamist, tahan rääkida. Ma tean, et kui härra Pomerants oli sotsiaalminister, siis tema ka tahtis nihutada alkoholireklaami hilisemale ajale. Olgem ausad, reklaam on ikkagi selleks, et osta tooteid. Milline on teie seisukoht selle tunni aja suhtes? Kas te loodate, et noored hakkavad vähem jooma selle tunni ajaga? Kui palju on sel efekti ühiskonnale või peaks siiski reklaami viima hilisemale kellaajale?

Sellele küsimusele vastates peaks kõigepealt kindlaks tegema selle seose, mis teie väitel on äärmiselt suur, nagu ma teie küsimusest aru sain. Siis me saame vastata, kui palju üks ajaühik hakkab mõjutama. Kui teil on sellised uuringud olemas, oleks päris huvitav neid lugeda. Ma eeldan, et nad on tehtud n-ö teaduslikel meetodeil, mitte vaid soovmõtlemise õigustamiseks.

Aitäh! Palun nüüd kolleeg Jaak Aab, teine küsimus!

Tänan, austatud esimees! Hea minister! Jätkuks eelmisele küsimusele ma lihtsalt repliigi korras ütlen, et need uuringud on tehtud ja just nimelt niisugustes arenevates riikides nagu OECD riigid. Reklaami täielik keelustamine meedias piirab või vähendab alkoholi tarbimist viie aasta jooksul umbes 20%. Need on väga usaldatavad uuringud, võiksite järele vaadata. Aga mis puudutab seda reklaami sisu, millest te siin ettekandes rääkisite, siis suund on õige – üritada kuidagipidi seda sisu reguleerida, et ta oleks vähem üleskutsuv, vähem noorte ja laste alateadvusele mõjuv. Aga mina olen kuulnud ühe reklaamispetsi arvamust, et mida rohkem me seda sisu piirame, seda osavamaks need reklaamid muutuvad. Hakatakse veel rohkem alateadvuse peale rõhuma. Ja paistab, et alkoholitootjatel raha on, et sellist väga head reklaami tellida. Kas te eelnõu ettevalmistamisel pidasite nõu ka reklaamispetsialistidega?

No see eelnõu ongi paljuski ju spetsialistide tehtud. Spetsialiste on alati erinevaid. Te tõenäoliselt pidasite silmas n-ö praktiseerivaid reklaamitegijaid. Ma usun, et kindlasti on nendega nõu peetud. Nii et vastus on jaatav. Aga teie sissejuhatavast märkusest lähtudes ma huvi pärast küsiksin, et kui on tehtud uuringuid OECD riikides keelu kohta, siis võib-olla te nimetaksite need OECD riigid, kus alkoholireklaam on keelatud?

Kõik sellised küsimustele vastamised toimuvad nüüd juba väljaspool saali. Palun,  kolleeg Mark Soosaar, teine küsimus!

Lugupeetud majandusminister Juhan Parts! Ma jätkaksin kehtiva seaduse ja võimaliku uue seaduse võrdlemist. Kehtivas seaduses loetakse reklaamiks ka ideede propageerimist. Selles seaduses on ideedest jäänud ainult ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamine. Ma saan küll aru sellest, et poliitreklaam tahetakse nagu reklaamiväljast hoopis välja suruda ja hoopis teistes valdkondades arutleda. Aga kas siis ei tasuks see menetletav seadus väga selgelt ja üheselt ümber nimetada kaupade ja teenuste reklaamimise seaduseks, sest siis on poliitreklaam hoopis midagi muud? Võib-olla peame eesti keelest sõna "poliitreklaam" hoopis kustutama ja nimetama seda poliittutvustuseks või poliitiliseks propageerimiseks või ideedele kutsumiseks või milleks tahes? Eks see ole üks raske probleem, mis me selle poliitreklaamiga üldse ette võtame.

Aitäh! Kui see nii lihtne oleks, mis puudutab poliitilist reklaami, et me saaksime piirduda nende valikutega. Kõige olulisem on, et ta ei muutuks ajupesuks. Aga mis puudutab ettepanekut pealkirja kohta, siis päris nii see ei ole. Ma juhin tähelepanu reklaami mõistele – üks osa, mis seda puudutab, on ka reklaam avalikes huvides, mida me ju üha rohkem näeme, olgu see siis liiklusohutuse, mingite tervisekampaaniate ja muudel eesmärkidel, mis on igati vajalik ja mis otseselt ainult kitsa äri või majandustegevusega seotud ei ole. Tõsi küll, poliitilise reklaami omapära – ma usun, et kui me käesoleva eelnõu juures selle juurde toome, siis me kaotame võimaluse eelnõu kunagi vastu võtta. Aga kindlasti võiks seda käsitleda eraldi eelnõuna – valimisseaduse muudatustena, kus võib-olla on see õige koht. See, et poliitilise reklaami üle aru pidada, kuidas seda mõistlikult teha ja reguleerida, on minu arvates mõistlik. See on alati vajalik, eriti arvestades, et tuleks kogemustest õppida, ja iga valimine, iga poliitiline kampaania annab kogemusi.

Palun, kolleeg Valeri Korb!

Ma tänan teid! Lugupeetud härra minister! Tahan küsida selle nimekirja kohta, kus on loetletud kohad, kus alkoholireklaam on keelatud. Paragrahvi 28 lõige 8 ütleb, et alkoholireklaam on keelatud peamiselt lastele suunatud ürituste toimumise kohas. Mulle näib, et see lõige annab võimaluse viia lastele läbi üritusi, kus võib olla alkoholireklaam. Kuidas te kommenteerite sõna "peamiselt"?

Kui me oleksime kirjutanud "lastele suunatud ürituse toimumise kohas", siis see on väga kitsas mõiste, kui me ütleme "peamiselt lastele suunatud", siis on see märksa laiem mõiste, siis on see suurem piirang, sest on üritusi või kohti, kus käivad ka täiskasvanud, mitte ainult lapsed, aga mis ikkagi suures osas on mõeldud lastele. Mina saan sellest nii aru. See "peamiselt" on iseenesest kindlasti tõlgendatav ja praktika annab siin vastuseid. Aga see on laiem mõiste kui ilma selle määrsõnata.

Palun, kolleeg Raivo Järvi!

Eelmist küsimust kuulates meenus mulle otsemaid kuulus keskerakondlik üritus nimega Õllesummer, kus teatavasti reklaamitakse väga bravuurselt ka lasteüritusi, lastetelke ja kõikvõimalikke muid asju. Kas see äkki aitab reguleerida ka seda momenti, et lastetoal ei ole kohta säärases kohas nagu Õllesummer?

Väga huvitav informatsioon, kui te jagaksite seda laiemalt, et see on Keskerakonna korraldatud üritus. Miks mitte? Seda võiks ka arutada.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra minister! Kutsun ettekandjaks majanduskomisjoni esimehe kolleeg Urmas Klaasi. Palun!

Proua juhataja! Head kolleegid! Austatud minister! Majanduskomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud reklaamiseaduse eelnõu ja selle saatmist esimesele lugemisele oma 20. novembri koosolekul. Majanduskomisjoni olid kutsutud majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseturuosakonna juhataja Maria Alajõe ja kaubandustalituse juhataja Anne Laar. Ma ei hakka, austatud kolleegid, andma ülevaadet sellest, mida ministeeriumi esindajad meile rääkisid, sest härra minister tegi juba asjakohase sissejuhatuse. Ma tutvustaksin teile komisjonis toimunud arutelu ning komisjoni liikmete küsimusi ja seisukohavõtte. Nimelt olid täiendavad küsimused, mis komisjoni huvitasid, seotud alkoholireklaami piirangutega ja alkoholireklaami võimaliku keelustamisega, sealjuures selle keelustamisega lasteasutuste vahetus läheduses. Komisjoni liikmeid huvitas naiste kasutamine reklaamis ja tubakatootja kaubamärgi kasutamine muu kauba reklaamimise eesmärgil ning samuti oli kõne all nii praegu kehtivas seaduses kui ka eelnõus sisalduv keeld reklaamida imikupiimasegu ja tervishoiuteenuseid.
Komisjoni liikmed tundsid huvi, milline on olnud tubakareklaami keelustamise mõju ning kas sellekohaseid mõju-uuringuid on ka Eestis läbi viidud. Sellest johtuvalt tõstatus küsimus, kas alkoholireklaami piiramine on otstarbekas. Nimelt selgitasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad arutelu käigus, et on vähenenud tubakatoodete mitmekesisus ja konkurents tubakatoodete müüjate vahel on tugevnenud ning samal ajal domineerivad turul tuntud brändid ja uutel toodetel on reklaami keelustamise tõttu raske turule tulla. Kui see olukord kanda üle alkoholiturule, siis alkoholi reklaamimise täieliku keelustamise puhul on turueelised kindlasti suurematel tootjatel ning seda just nende kaubamärgi tuntuse tõttu. Samal ajal ei ole võimalik piirata teistest riikidest tulevat reklaami. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja tõi komisjoni liikmete küsimustele vastates esile, et mitte üheski Euroopa Liidu riigis ei ole alkoholireklaam keelatud, kuna ühtset alkoholipoliitikat ei ole. Liikmesriigiti on üsna erinevad tavad ning kombed selles valdkonnas.
Summeerituna tegin ma juhtivkomisjoni ettekandjana ettepaneku saata Vabariigi Valitsuse algatatud reklaamiseaduse eelnõu Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks k.a 5. detsembril. Ettepanek täiskogule on esimene lugemine lõpetada ning määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks vastavalt meie parlamendi kodu- ja töökorra seadusele kümme tööpäeva, st k.a 19. detsember kell 18. Komisjoni liikmed toetasid seda ettepanekut konsensusega. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Urmas Klaas! Kas ettekandjale on küsimusi? Palun, kolleeg Kaia Iva!

Aitäh! Hea ettekandja! Te peatusite üsna pikalt alkoholireklaamil ja sellel dilemmal, mis oli ka ilmselt komisjonis arutelul, kas keelata alkoholireklaam täielikult või ainult seda piirata. Kas oli komisjonis ka arutelu selle üle või võrreldi olukorda 20 aasta taguse ajaga, kui alkoholireklaami tõepoolest ei olnud ja teles reklaamiti siidpluuse, mida sai Tallinna Kaubamajast, kuid alkoholi tarbiti sama palju kui praegusel hetkel võrreldavas suuruses. Kas see võrdlus oli ka päevakorral?

Aitäh küsimuse eest! Ma pean teile ütlema, et täpselt seda võrdlust sellisena välja tuua, selleks peaks nüüd küll süvenenumalt protokolli vaatama. Aga ma mäletan küll selle aja "Meelejahutaja" saateid ja ühte sellistki lauset, et: "Isa võttis sõõmu Aknooli ja keeras teleka Kesktelevisiooni".

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Urmas Klaas! Fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi. Palun, kolleeg Toomas Tõniste Isamaaliidu ja Res Publica fraktsiooni esindajana!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! IRL-i seisukohast on väga positiivne, et reklaamiseaduse eelnõu on jõudnud lõpuks siia saali. Praegu on ilmselgelt vajadus kehtiva reklaamialase regulatsiooni muutmise ning võimalikult suure osa ühte õigusakti koondumise järele. Väga hea on menetleda eelnõu, mis on terviklik. Kahjuks on viimasel ajal menetlusse antud ka mitmeid populistlikke, "ühelauselisi", ilma põhjaliku kodutööta eelnõusid või on kohalikes omavalitsustes kehtestatud n-ö üleöökeelde, mis minu arvates kindlasti peale segaduse ja ebakindluse muud mõju avaldanud ei ole.
Väljendades oma isiklikku seisukohta, tahan öelda, et minu unistus ei ole elada riigis, kus meie iga samm on reglementeeritud keeldude ja piirangutega. Ma läheneksin siin asjale väga konservatiivselt. Kuid kahjuks oleme praegu olukorra ees, kus meil Eestis on alkoholi tarbimine eriti just noorte seas võtnud minu arust epideemia mõõtmed ja vastutustundetul alkoholireklaamil on noorte mõjutamisel alkoholi tarbimisele kindlasti suur roll. Seepärast tervitan eelnõus ettenähtud piiranguid just põhiliselt alkoholi propageerimisele. Kaaluda võiks veel ühe sammu astumist ja määratleda, mis on lubatud alkoholireklaamis, näiteks lubada ainult toote nime, koostist, päritolu, serveerimisviisi. Eesmärk oleks täielik lõpp imagoreklaamile. Samuti võiks kaaluda alkoholireklaami keelamise aja pikendamist ringhäälingus näiteks kella 22-ni, sest enamik väiksemaid lapsi ehk siis juba tõesti tuduvad. Tahan rõhutada, et eelnõu näol on tegemist ühe osaga terviklikust riiklikust alkoholipoliitikast, kus lisaks alkoholireklaami piirangutele tuleb kindlasti rakendada veel antireklaami. Reguleerimist vajavad nii kellaajalised müügipiirangud kui ka piirangud alkoholi asukohale kauplustes. Tõhustada tuleks järelevalvet, karmistada karistusi jne. Aktsiisi tõus on juba seadustatud, kuid minu arust tasuks mõelda just noorte seas populaarsete lahjade alkohoolsete jookide, ma mõtlen alkopoppide – magusad siidrid, kokteilid jne – aktsiiside veelkordsele tõstmisele. Kokkuvõttes tahan öelda, et Isamaa ja Res Publica Liit toetab eelnõu saatmist teisele lugemisele. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Toomas Tõniste! Palun nüüd kolleeg Aivar Riisalu Keskerakonna fraktsiooni esindajana!

Proua juhataja! Head kolleegid! Mind ajendas ka pulti tulema see peaaegu lõputuna näiv diskussioon selle üle: keelata – mitte keelata, võidelda – mitte võidelda. Keskerakond on loomulikult selgelt välja kujundanud oma suhtumise alkoholi ja me suhtume alkoholi üsna taunivalt. Meile tegelikkuses ei meeldi see, kui kättesaadav ja vaba on praegu Eestis alkoholipoliitika. Samas häirib hästi palju hinge see, kui kogu aeg ka Riigikogu saalis tuleb välja selline olukord, et Õllesummer on midagi keskerakondlikku. Saage ükskord sellest üle. Õllesummer on kommertsüritus, mida korraldab mingi kitsas inimgrupp ja Keskerakonnal ei ole sellega mitte midagi pistmist.
Miks ma tulin pulti? Minu hea kolleeg Marek Strandberg, kellest ma väga lugu pean, ütles majanduskomisjonis välja ühe mõtte ja mina julgen seda mõtet siinkohal propageerida ka peaaegu et keskerakondliku mõtteviisiga. Me teeme selles reklaamiseaduses terve rea piiranguid, mis on täiesti põhjendatud. Me teeme piiranguid juristidele, notaritele, kellele iganes ja põhjendame seda sellega, et inimene peab näiteks juristi juurde minema oma sisemise sunni ajel. Miks ei võiks siis inimene alkoholi juurde minna oma sisemise sunni ajel. Ehk kui ta tunneb, et talle on vaja tilk viina, küll ta selle siis üles leiab. Miks me peame seda talle läbi avalike kanalite, noh, peaaegu et poole ööpäevast pähe taguma? Ja selle ilusa retoorilise küsimusega ma siitkohast lõpetakski.

Suur tänu, kolleeg Aivar Riisalu! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg k.a 19. detsember kell 18. Seaduseelnõu 135 esimene lugemine on lõpetatud. Head kolleegid! Istung on läbi.

Istungi lõpp kell 15.46.