Tere päevast, lugupeetud Riigikogu liikmed! Tere päevast, austatud ministrid! Alustame tänast infotundi. Palun teeme kõigepealt kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 58 Riigikogu liiget, puudub 43. Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: kaitseminister Jaak Aaviksoo, rahandusminister Ivari Padar ja sotsiaalminister Maret Maripuu.

Alustame. Esimene küsimus on kolleeg Mai Treialilt sotsiaalminister Maret Maripuule. Palun!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Tallinna Halduskohus tunnistas 14. septembril õigusvastaseks riikliku lepitaja poolt lepitusmenetluses protokollide vormistamata jätmise, mis puudutab tervishoiutöötajate 2007. ja 2008. aasta palgakokkuleppeid. Samas on Eesti Arstide Liidu ja Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliidu taotluses jäädud oma nõudmiste juurde nii arstide miinimumpalga kui ka keskastme tervishoiutöötajate palga osas. Nõue on, et arstidel oleks kahekordne Eesti keskmine palk ja et meditsiiniõdede palk oleks 60% arsti töötasust. Samas on tehtud ettepanek läbirääkimiste alustamiseks. Minu küsimus ongi: miks ei ole alustatud läbirääkimisi?

Aitäh! 16. märtsil 2007. aastal sõlmisid Eesti Haiglate Liit, Sotsiaalministeerium, Eesti Tervishoiutöötajate Ametiühingute Liit ja Eesti Õdede Liit tervishoiutöötajate tunnipalga alammäära kollektiivlepingu aastateks 2007–2008. Lepinguga kohtus oleme praegu arstide liidu ja keskastme tervishoiutöötajate kutseliiduga. Kohus leidis, et riikliku lepitaja tegevuses on olnud küsimärke. Selle vaidluse, mida peavad Eesti Haiglate Liit ja Sotsiaalministeerium, meie esimeses astmes võitsime. Nagu ma ütlesin, praegu on meil kollektiivleping sõlmimata osa tervishoiuteenuse osutajatega, osa töötajatega. Samas on leping sõlmitud 8000 õe ja 4000 hooldajaga. Tartu Ülikooli Kliinikum sõlmis aprilli alguses ligi 550 arstiga ise kollektiivlepingu. Nii et praegu me vaidleme kohtus Eesti Arstide Liidu ja Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliiduga.

Palun, kolleeg Mai Treial, täpsustav küsimus!

Aitäh! Proua minister! Ma olen saanud informatsiooni, et lahendamata on arstide-residentide palgaküsimused. Nende nõue on olnud 128‑kroonine tunnipalk. Oli ka teada, et raha pidi jõudma Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarvest Sotsiaalministeeriumi eelarvesse. Kas on nii, et arstide-residentide palgaküsimused on lahendamata? On nad lahenemas või mida konkreetselt olete selleks ette võtnud?

Aitäh! 2008. aastaks on tervishoiutöötajate tunnipalga alammäärad kokku lepitud. Arstide alampalk tõusis sellel aastal 25%, järgmisel aastal tõuseb see 20%. Selle aasta lisaeelarvega, mis on praegu Riigikogu menetluses ja täna ka siinsamas saalis arutlusel, lahendame arstide-residentide ja kiirabitöötajate palgaküsimuse. Kuna eelarve menetlemine on kindel protsess ja kokkuleppele jõuti alles märtsikuus, tuleb see tagasiulatuvalt. See võimalus on olemas. Arstid-residendid saavad lisaeelarvega kätte selle raha, mis, nagu ma ütlesin, on kokku lepitud. Võib-olla ka sellest, milles siis on kokku lepitud. Kollektiivlepingu järgi on alates 1. jaanuarist 2008 tunnipalga alammäärad  järgmised: õed ja ämmaemandad – 60 krooni tunnis, seega on arvestuslik miinimumtasu kuus ilma lisatasudeta 10 080 krooni; bioanalüütikud, füsioterapeudid, tegevusterapeudid, radioloogiatehnikud – 60 krooni tunnis, seega on arvestuslik miinimumtasu kuus ilma lisatasudeta 10 080 krooni.

Palun, kolleeg Mai Treial, teine täpsustav küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Seda on meeldiv kuulda, et asjaga tegeldakse. Samas on pisut laiem küsimus see, kas edaspidi on väga tõsist tegevust oodata ka tervishoiusüsteemi rahastamise osas üldse, sest tervishoiusüsteemi palgaküsimused on üks osa rahavajadusest. Minu küsimus ongi: milliseks kujuneb lähema nelja aasta jooksul tervishoiukulude osakaal SKT‑s?

Aitäh! Kui me räägime SKT‑st, siis Euroopa Komisjon on välja toonud oma analüüsi, mille järgi aastaks 2010 oleks see 6,5%. Aga SKT arvutuslikud meetodid on riigiti tihti muutunud. Praegu Euroopa Liit ühtlustab neid. SKT ei näita seda, milline on ravi kvaliteet, milline on teenuste kättesaadavus. Nii et me peaksime rohkem vaatama seda, milline on ravi kvaliteet ja milline on tervishoiuteenuse kättesaadavus.

Nüüd, head kolleegid, kaks kohapeal registreeritud küsimust. Palun, kolleeg Marika Tuus!

Aitäh! Austatud minister! Ma saan aru, et kohus on teile õiguse andnud ja juriidika on justkui teie poolel. Kas te isiklikult sotsiaalministrina ei tunne vajadust ikkagi oma lepingupartneritega – meditsiinitöötajatega – kohtuda, neile vastu tulla ja nende probleeme ikkagi veel kord ära kuulata?

Aitäh! Me oleme ka koos teiega Eesti Arstide Liidu ja Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliiduga kohtunud sotsiaalkomisjonis (ka Eesti Õdede Liit on sellest osa võtnud), on kohtutud ka ministeeriumis. Ma veel kord kordan, et Sotsiaalministeerium ja Eesti Haiglate Liit on sõlminud kollektiivlepingu Eesti Tervishoiutöötajate Ametiühingute Liidu ja Eesti Õdede Liiduga. Järgmisel aastal on arsti tunnipalga alammääraks planeeritud 112 krooni tunnis ja arsti miinimumtasu (ilma lisatasudeta) järgmisel aastal on 18 816 krooni. Tegemist on miinimumtasuga ilma lisatasudeta.

Kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Jaan Kundla.

Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud minister! Kas need palgamäärad, millest te rääkisite, tagavad, et meditsiinipersonal ei lahku jällegi meie vabariigist parematele jahimaadele ja et meditsiinitöötajad hakkavad ka tagasi tulema?

Aitäh! Siin on kaks momenti, mida tuleb silmas pidada: kui palju võetakse välja tõendeid selle kohta, et tahetakse suunduda välismaale, ja milline on reaalne arstide-õdede hulk, kes suundub välismaale tööle. Reaalselt lahkub välismaale umbes 60% tõendi võtnud arstidest ja õdedest. Nii on Tervishoiuameti andmetel alates Euroopa Liiduga liitumisest välisriiki tööle suundunud 231 arsti, mis on 4,3%, ja 106 õde, mis teeb 1%. Siin on palju jutuks olnud see, mida teevad meie arstid-residendid. 2006. aastal lahkus Eestist 14 arsti-residenti ja 2007. aastal on välisriiki tööleminekuks vajalikud paberid vormistanud seitse residenti.

Suur tänu, proua minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Marek Strandbergilt rahandusminister Ivari Padarile.

Hea rahandusminister! Riigieelarve tutvustamisel küsis Toomas Trapido teilt hea küsimuse selle kohta, kui suur on selle riigieelarve kütuse‑ ja energiamahukus. Kunagi, ökoloogilise maksureformi väljatöötamise ajal, sai arutatud seda, et ressursside üle arvepidamine peaks muutuma rohkem sektorikeskseks ja tegevuskeskseks, et oleks võimalik hinnata, kui palju ühes või teises majandusvaldkonnas või tegevusharus reaalselt energiat ja ressursse kulutatakse. Kas te oskate kommenteerida, kui kaugele sellise veidi detailsema ressursikasutusega aruande‑ või statistikasüsteemi loomine Rahandusministeeriumis jõudnud on või jõudmas on?

Tervist ja aitäh küsimast! Vaieldamatult on tegemist väga mõistliku lähenemisega, kuidas riigieelarvet mõõta mitte ainult rahalisest numbrist lähtudes, aga ka säästvuse printsiibist lähtudes. Mis praegu toimub? Praegu toimub see, et Statistikaamet on selles töögrupis, kes säästva arengu strateegiat välja töötab. Statistikaamet on alustanud ressursimahukuse statistika juurutamist ehk samm-sammult soovitakse juurde saada neid andmeid, mis mõõdavad ressursimahukust, mille järgi ressursimahukusele on võimalik hinnet anda. Juba praegu toimuvad veekasutuse, maavarade kaevandamise, metsaraie ning kalapüügi vaatlused. Selline vaatluste ring järjest laieneb. Kui me oleme vaatlustepõhiselt saanud mingi pildi ette, mis Eestis toimub, siis ilmselt saab selle järgi eelarvet paremini planeerida.

Palun, kolleeg Marek Strandberg, esimene täpsustav küsimus!

See puudutab seda, mida on võimuleppes mainitud, et kaalutakse ressursiväärtpaberite kasutusele võtmist. Üks Rahandusministeeriumi ametnik on meiega ühendust võtnud ja talle on jagatud selgitusi, mida võiksid ressursiväärtpaberid kui üks vahend ressursimahukuse ohjamiseks endast kujutada. Oskate te öelda, kui kaugele sellelaadse n‑ö finantsinstrumendi või ressursiinstrumendi areng on tänaseks Rahandusministeeriumis jõudnud?

Tänan teid! Oskan selle peale vastata, et üldiselt on Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakond nendeks analüüsideks valmis. Täiendavat täpsustamist vajaks seesama teie ettepanek, mis väärtpabereid puudutab. Kus ja millistes raamides neid väärtpabereid kasutatakse? Ma arvan, et siin on vastastikuse koostöö tingimustes selle asjaga võimalik edasi minna küll.

Aitäh, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Lauri Laasilt kaitseminister Jaak Aaviksoole. Palun!

Aitäh, austatud esimees! Austatud kaitseminister! 8. novembri Eesti Ekspressist võime lugeda, et väidetavalt isikutevahelise tüli tõttu ei kooskõlastanud Kaitseministeerium uut, nn digilaiguga sõjaväe välivormi mustrit. Selle asemel kohustati kaitseväe logistikaosakonna ülemat kolonelleitnant Raivo Tamme tellima 10 000 vanamoodsat ning lahinguolukorras väiksemat kaitset pakkuvat välivormi. Samas näitavad kaitseväelaste hulgas tehtud küsitlused ülimalt positiivset suhtumist uude välivormi, võrreldes praegusega. Uue Eesti vormi maskeerimisomadusi olevat testitud isegi Saksa Bundeswehri teaduslaboris ja tunnistatud see võrdseks maailma parimatega. Siit ka küsimus. Austatud kaitseminister! Millisel põhjusel ei ole kasutusse võetud uut ja paremat vormirõivastust, vaid tellitakse tuhandete viisi moraalselt vananenud ning väiksemat kaitset pakkuvaid välivorme?

Aitäh küsijale! Lühidalt võiks vastata järgmiselt. Esiteks, artiklis toodud hinnangud on ühe inimese valdavalt emotsionaalsed hinnangud. Nende vormide võrdlevat analüüsi niisugusel moel, mille põhjal saaks langetada vastutustundlikke otsuseid, tehtud ei ole. Tõsisem probleem on asjaolu, et nn kaitseväe digilaik ei vasta kehtivale välivormistandardile, mille on kehtestanud Vabariigi Valitsus oma määrusega. Sellest tõsiasjast tulenevalt on kaitseväe juhataja kuulutanud tühiseks varasema kaitseväe juhataja käskkirja nn digilaigu kasutamise kohta. Kokku võttes: tegemist oli ebaseadusliku tegevusega, mis ei vastanud kehtivatele õigusaktidele. Teisest küljest tahan tunnustada seda initsiatiivi, mida kaitseväe logistikakeskus on üles näidanud. See väljatöötatud mudel väärib kaalumist. Küll aga ei saa seda teha niivõrd tagasihoidliku kogemuse või ka lihtsalt emotsionaalse küsitluse baasilt lähtudes. Me peaksime mundrit kontrollima erinevates tingimustes, nii suvel kui ka talvel, eri missioonipiirkondades. Niisugused kavad on olemas. Kogu selle vastutustundliku tsükli läbiviimiseks läheb teiste riikide kogemusele tuginevalt kaks kuni kolm aastat. Ma arvan, et see töö tuleb ära teha. Seni aga tuleb kasutada olemasolevaid lahendusi, millele hinnangu andmine poliitilistel põhjustel, minu meelest, on lihtsalt vastutustundetu.

Palun, kolleeg Lauri Laasi, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud kaitseminister! Väidetavalt on vormi praeguseks juba viis aastat katsetatud ja seda ka erinevates tingimustes järele proovitud. Kas teie arvates on see aeg ebapiisav?

Nagu ma juba ütlesin, katsetamine on toimunud, ütleme niimoodi, sõjaväelaslikule kogemusele tuginedes, mitte selle metoodika kohaselt, mida tänapäeval niisugustes asjades kasutama peaks.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Jürgen Ligi!

Aitäh! Austatud kaitseminister! Te jätsite tagasihoidlikult mainimata teaduskollektiivi, kes selle mundri väljatöötamisega tegeleb ja võib-olla liigagi põhjalikult tegeleb. Ma ei oska hinnata, sest ei näinud sinna sisse. Aga kolleeg siit akna poolt tõstatas olulise teema. Ta ei eksinud selle püstitamisel rohkem kui 180 kraadi. Ma täpsustan seda teemat natuke. Öelge, kas on kaalutud ka nende ametnike premeerimist, kes hoidsid ära Eesti riiki välisfirma poolt ähvardanud kahjutasud. See firma leidis, et tegemist on plagiaadiga.

Tõsi, niisuguseid kahtlusi katsetusel oleva vormiriietuse suhtes on esitatud. Nimelt, et digilaik meenutab kahtlaselt palju teistes riikides kasutusel olevaid vorme. Esialgu on see esitatud, ütleme, mittejuriidilises vormis, osutades võimalikele patendirikkumistele. Kaitsevägi on enda väidetel ka kontrollinud seda kunstiinstituudi juristide käest. Need on ütelnud, et konflikti ei ole. Nii et ma arvan, et see risk võib-olla eksisteerib, aga see ei ole peamine probleem, ehkki viitab asjaolule, et uue mundri kasutuselevõtul tuleb põhjalikult ja piisava sügavusega uurida ka patendipuhtuse probleeme. Ehk siis jällegi tagasi tulles: kohapealne initsiatiiv on tervitatav, aga soovitav ja vastutustundlik saab olla siiski süsteemne uue mundri arendamise töö, millega Kaitseministeeriumi juhtimisel me koos TTÜ teadlaste ja kaitsejõududega ka tegeleme.

Palun, kolleeg Lauri Laasi, teine täpsustav küsimus!

Aitäh! Austatud kaitseminister! Artiklist on näha, et ka Kaitseministeeriumi töötaja Aet Kukk tunnistab, et kaitseväele on uut mundrit vaja. Mis te meile ütlete? Millal kaitsevägi siis lõpuks uue mundri saab?

Ma ei saa seda lõpliku täpsusega öelda, sest need kavad on kinnitamata. Nagu ma juba ütlesin, vastutustundlik arendustöö koos hankega ei saa toimuda kiiremini kui kaks-kolm aastat.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Kadri Must!

Aitäh! Hea kaitseminister! Sain inspiratsiooni kolleeg Jürgen Ligi küsimusest. Kolonelleitnant Tamm on teadupärast olnud mitme Kaitseministeeriumi algatuse suhtes kriitiline. Kas digimustri projekti pidurdamine Kaitseministeeriumi poolt võib olla ka vastureaktsiooniks? Kaks tellitud ekspertiisi ütlevad, et digilaik ei ole plagiaat. Kas teil oli juba enne konstruktiivne alternatiiv välja töötatud?

Tõsi ta on, et Kaitseministeeriumi poolt on uue mundri väljatöötamine ka tegelikult juba käivitunud. Ma ei oska kommenteerida võimalikku rivaliteeti Eesti eri töögruppide vahel. Samuti arvan, et kolonelleitnant Raivo Tamme isik selles küsimuses ei ole olulise või kaugeltki mitte otsustava tähendusega.

Aitäh, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Aivar Riisalult rahandusminister Ivari Padarile.

Aitäh, proua juhataja! Hea rahandusminister! 2008. aasta riigieelarve eelnõus on maanteetranspordi toetuseks maavalitsustele ette nähtud 245 miljonit krooni. Ühistransporditoetuste reserviks on eelnõus ette nähtud kümme miljonit krooni, mida on võrreldes möödunud aastaga viis miljonit vähem. Keskerakonna ja Rahvaliidu fraktsioon tegid ettepaneku ühistransporditoetusteks määrata täiendavalt 25 miljonit krooni, mis aitaks ära hoida ühistranspordi piletihindade ulatusliku tõusu, samas aitaks toime tulla kütusehindade ja palkade tõusu ning üldise inflatsiooniga. Üleeile oli kohtumine transpordiettevõtete ehk vedajate esindajatega. Nemad väitsid, et neil jääb puudu veel koguni 45 miljonit krooni. Aga see on üsna uus info. Miks toetab valitsus sellisel määral ühistranspordi kasutamist maavalitsuste kaudu, seades raskustesse paljud maapiirkondade elanikud, kes kasutavad ühistransporti?

Tänan küsimast väga aktuaalsel teemal! Järgmise aasta eelarves on nii maa-, raudtee, vee- kui ka õhutranspordi korralduse toetuseks määratud peaaegu 700 miljonit krooni. Kasv on üle 60 miljoni krooni. Nende numbrite taga on selgelt olnud Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekud, mis on tulnud 2008. aasta eelarve kohta. On tõsi, et eelarve menetlemise käigus on kerkinud väga teravalt üles eri ühistranspordiliikide doteerimise lisavajadus, millega praegu on ka poliitilisel tasandil tõsiselt tegelema hakatud. Ka rahanduskomisjonis oli hiljuti praamiliikluse teema tõsiselt üleval. Samas on tõsi, et selle diskussiooni käigus on tulnud välja ka need aspektid, mis ei ole niivõrd rahalised, vaid korralduslikud. Selge on see, et olukorras, kus rahanduskomisjon otsib (ja ma tean, et seda teeb ka terve hulk Riigikogu liikmeid) lisalahendusi ühistranspordi doteerimiseks ja minu informatsiooni kohaselt seda arutatakse homme Vabariigi Valitsuses, on tekkinud n‑ö lisatemaatika – kogu see korralduslik pool. Kuidas seda korralduslikku poolt ja hanke poolt paremaks muuta? Ma usun, et enne aasta lõppu ja eelarve vastuvõtmist leitakse mõistlikke lahendusi ja Eestis ühistranspordi korraldamine ei kannata.

Kolleegid! Vajutage nupule kiiremini! Palun, kolleeg Aivar Riisalu, täpsustav küsimus!

Aitäh! Siit tulebki minu teine küsimus. Terve hulk saarte ühenduse liikmeid (seal on kõikide erakondade esindajad) tõstavad üles küsimuse, mis saab sellest, et kümne miljoni krooni võrra on vähendatud Väinamere Liinide dotatsiooni just Sõru–Triigi liinil. Kuidas see praamiprobleem nüüd ära lahendada?

Aitäh küsimast! Nagu ma esimeses vastuses ütlesin, Riigikogu rahanduskomisjon otsib variante ja võimalusi, kuidas ja kust lisaressursse leida. Loomulikult vaadatakse ka seda, mis on numbrite taga. Ka see on selline tõsine teema. Kui me räägime praamiliiklusest, siis praamiliiklus on meil väga selge monopoolse orientatsiooniga. Kui me räägime ühistranspordi korraldamisest kas või bussiliikluse seisukohalt, siis on selge, et siin tuleb paika panna need reeglid, mis annaksid võimaluse ausale ja vabale konkurentsile kogu sellel turul.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Arvo Sarapuu!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud minister! Need küsimused olid väga head, millele te vastasite, ja vastused nendele küsimustele olid head. Ma tahtsin teile lihtsalt veel ühte asja öelda ja saada teada teie seisukohta või arvamust. Kui majandus kasvab, siis mängitakse piletihinna tõusule, kui majandus langeb, siis piletihinna tõusule ei mängita. Arvutused näitavad, et kui praegu dotatsiooni kasv, ütleme, ümmarguselt 11%, jääb selliseks, siis piletihind tõuseb 30%, lisaks tõusevad kohalike omavalitsuste ühistranspordiga seotud kulud 30%. Mul on teile küsimus. Kuidas te ise hindate, millisel määral võiks piletihind tõusta, ja kas te peate seda, mida ma eelnevalt rääkisin, kompetentseks arvamuseks?

Aitäh! Minu isiklik arvamus on see, et piletihinna tõus kogu ühistranspordis on vaieldamatult paratamatus. Küsimus on selles, millisel määral on piletihinna tõus põhjendatud, millisel määral mitte. Ma arvan, et see on teise või kolmanda lugemise vahel arutelu teema Riigikogus, milline on see mõistlik määr, kui palju piletihind tõuseb, ja milline on see mõistlik määr, mida riigil tuleb doteerida. Nii see on.

Palun, viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Kaia Iva!

Aitäh! Hea minister! Lugesin mõnda aega tagasi Eesti Päevalehest ühe bussifirma esindaja sõnavõttu (ta on väga hästi kursis ka riigiasjadega) sel teemal, et riigi tegevuse tõttu – kuna riik tõstab aktsiise – suureneb olulisel määral bussiettevõtete kulu. Ta viitas, et aktsiisitõus põhjustab bussiettevõtetele lisakulu 25%. Kas Rahandusministeeriumi käsutuses on matemaatiline mudel, et kui kütuseaktsiis tõstab kütuse hinda 10–15%, siis sellest tulenevalt saab bussifirma kulu kasvada 25%?

Aitäh! Ka mina olen analoogilisi arutlusi lugenud. Selge, et need arvutused ei ole pädevad. Selge, et aktsiisitõus ei pruugi olla üldse sellise osakaaluga nagu 25%. Kindlasti on sel nendes kuludes märkimisväärne roll, aga teiselt poolt on jälle kõik see praegu tinglik. Kes meist julgeb öelda, mis on näiteks järgmise aasta 1. juunil kütuse maailmaturuhind?

Aitäh, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Jaak Aabilt sotsiaalminister Maret Maripuule. Palun!

Tänan, austatud juhataja! Lugupeetud proua minister! Tervishoiuinvesteeringute kava on olnud pikka aega ettevalmistamisel. On tehtud ka teatud otsuseid, mis on tegelikult parandanud investeerimisvõimet. Ma räägin ka teenusehindadest, kulupõhisest mudelist, nende vahendite täiendamisest riigieelarvest jne. Aga üks suuremaid küsimusi, mis tekitab jätkuvalt emotsioone, on muidugi see raha, mis tuleb järgmisel rahastamisperioodil Euroopa Liidu struktuurifondidest. Küsimus on selles, millal konkreetne kava kinnitatakse ja millised on raha jagamise prioriteedid.

Aitäh! Hea küsija! Euroopa Komisjon pidi esialgse informatsiooni kohaselt kinnitama valdkonna rakenduskavad juulis 2007. Kahjuks see viibis ja Euroopa Komisjoni heakskiidu elukeskkonna arendamise rakenduskavadele saime alles 9. oktoobril, mis tähendab, et kogu see tegevus, mida ministeerium teha saab, on läinud teatavasse ajanihkesse. Elukeskkonna arendamise rakenduskavas on tervishoiu investeeringutoetuse kasutamisel toodud kaks peaeesmärki. Need on: optimeerida kesk- ja piirkondlike haiglate infrastruktuuri ning parandada õendus‑ ja hooldusteenuse kättesaadavust ja kvaliteeti. Kui me 9. oktoobril saime nendele kahele põhisuunale heakskiidu, siis praegu me valmistame ette sotsiaalministri määrust, millised on edasised kriteeriumid, millele projektid peavad vastama, et euroraha taotleda.

Palun, kolleeg Jaak Aab, esimene täpsustav küsimus!

Tänan, austatud esimees! Lugupeetud minister! Ma olen selle ajalooga kursis. Pikalt on vaieldud ka teemal suured-väikesed, regionaalhaiglad, üldhaiglad ja kohalikud haiglad. Kindlasti on hea meel, et hooldus ja õendushooldus saavad investeeringutoetusi. See on kindlasti positiivne. Selle kava üle oli ka varasemalt Sotsiaalministeeriumis diskussioone, ettevalmistatud dokumendis oli kirjas lisaks maakonnakeskuste haiglatele vähemalt üks haigla, hooldusravihaigla maakonna kohta lisaks. Kas need haiglad võivad ka jätkuvalt loota investeeringutoetusele?

Aitäh! Nagu ma ütlesin, praegu me valmistame ette ministri määrust, kuhu pannakse kirja kõik taotlemiskriteeriumid. Mis puudutab seda teist meedet, et parandada õendus‑ ja hooldusteenuse kättesaadavust, siis kõigil neil raviasutustel, kes seda teenust pakuvad, on õigus kandideerida. 23. novembril on meil kohtumine Eesti Haiglate Liiduga, et läbi rääkida ja neid kriteeriume täpsustada. Kõik saavad jälgida, kuidas see protsess toimub ja neid kriteeriume, mis me välja töötame, kuidas saavutada läbipaistev ja õiglane rahajaotusmehhanism – see on meie peamine eesmärk. Nii et ühtegi otsust ei ole langetatud ja kõikidel on võimalik oma projekt esitada. Neid projekte me hakkame konkreetselt hindama.

Palun, kolleeg Jaak Aab, teine täpsustav küsimus!

Tänan, austatud esimees! Lugupeetud Maret Maripuu! Veel üks küsimus, mis on tekitanud tõsiseid vaidlusi, on omafinantseeringu määr. Kui enamikus teistes valdkondades on eelarvesse planeeritud ka näiteks abikõlbmatu käibemaksu toetamine riigieelarvest või teatud kaasfinantseerimine riigieelarvest, siis vähemalt praeguse seisuga ma ei tea, et midagi sellist oleks tervishoius planeeritud. Kindlasti võiks seda küsimust jätkuvalt üleval hoida ja hea kolleegi rahandusministriga rääkida. Rahandusminister väitis, et seda pole taotletud. Aga kas omafinantseeringu puhul on ka mingisuguseid Euroopa Komisjoni otsuseid, mis täpsemalt kindlaks määravad, milline on omafinantseeringu määr?

Aitäh! Ma usun, et hea rahandusminister unustas ära, et see taotluserida, n‑ö kaasfinantseerimise osakaal, minu esialgses eelarvetaotluses oli. Aga kuna eelarve on kompromisside tulemus, siis eraldi rida ei ole. Küll aga on olemas üks summa, see on olemasoleva euroraha kasutamise jätkamiseks toetus Tartu Ülikooli Kliinikumile omaosaluse katteks. Samuti jätkuvad Rahandusministeeriumiga disskusioonid käibemaksu üle, mida hea küsija on varasemal ajal ka ise pidanud. Praegu on olemas Euroopa Komisjoni n‑ö omafinantseeringu paikapanek, see piir on alates 25%‑st.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Peep Aru!

Ma tänan! Lugupeetud minister! Tahan tänada nende põhjalike vastutuste eest! Aga kas ühe nüansi veel juurde saaks, selle ajalise dimensiooni ka? Kunas siis hankeid saab välja kuulutama hakata?

Aitäh! Hankeid saab välja kuulutada siis, kui määrus on olemas.

Aitäh, proua minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Ester Tuiksoolt rahandusminister Ivari Padarile.

Aitäh, austatud juhataja! Austatud minister! Olete kogu aeg olnud optimistlik ja väitnud, et Eestis ei ole ohtu, et inimesed inflatsiooni tõttu laostuksid ja oma säästud kaotaksid. Ometi väidab Hansapanga makroanalüütik proua Lauri, et valitsus on ettevõtjate ja ka lihtinimeste arvates muutunud liigselt optimistlikuks. Selles on ilmselt oma tõde, kuna tarbijahinnaindeks on mullusega võrreldes kerkinud 8,5% ja näitab jätkuvat tõusutendentsi, samas on majanduskasv järsult aeglustunud. Minu küsimus on järgmine: millistel analüüsidel põhineb teie kui rahandusministri optimism, et riik suudab üha kasvavat inflatsiooni ohjeldada ning et inimesi laostavat majanduskriisi ei tule?

Ma julgeksin öelda, et valitsus oli ja on mõistlik ja tasakaalukas ning ka jääb selliseks kogu selles olukorras, kus majanduse ja majanduskeskkonna ümber tekitatakse paanikat. Ega see inflatsiooninumber 8,5% ei ole kellelegi rõõmuks – ei Rahandusministeeriumile, ei koalitsioonile ega opositsioonile. Asi on selles, et paratamatult on inflatsiooni suurenemine teemaks kogu Euroopas – nii nendes riikides, kes on eurotsooni riigid, nendes, kes on eurotsooni riigiks saanud, nagu näiteks Sloveenia, mille puhul on praegu juttu 5,6%‑st, kui ka nendes, kes soovivad eurotsooniga liituda. Läti viimane number oli 13,2%. Kus on siis kasvu põhjused? Kui me võtame selle viimase, 8,5%‑se inflatsiooni, siis selge, et absoluutne enamik kasvu põhjustest on nende tegurite taga, mis ei ole riigisisesi mõjutatavad. Nendest me oleme ka siin saalis ja siitsamast puldist varemgi rääkinud. Praegu on selleks eelkõige toiduainete hinna tõus maailmas, mille tagajärjel on piima- ja leivatoodete hinnad tõusnud aastaga 22–25%. Need on andnud sellise olulise impulsi. Eks aeg annab natuke arutust, kuidas maailmaturg tulevikus nende artiklite puhul käituma hakkab. Mis puudutab järgmist aastat, siis jah, tõsi, järgmise aasta 1. jaanuarist lisanduvad siin pikalt läbiräägitud aktsiisid, mille osakaal siis ...

Hea minister! Aeg on läbi. Palun, kolleeg Ester Tuiksoo, esimene täpsustav küsimus!

Tänan väga! Mul on hea kuulda, et optimism on asendunud sõnaga "mõistlikkus". Aga ma küsin päris lühidalt: millised need abinõud siis on, millega valitsus on kavandanud inflatsiooni tõkestada?

Ega valitsuse käes ei ole selliseid kuldvõtmekesi või võluvitsakesi, millega inflatsiooni saaks oluliselt reguleerida. Ma mõtlen konkreetselt Eestit, sest Eesti on väike, avatud majandusega riik, kus võimalused on väga piiratud. Üks selge koht, mis on näha ka järgmise aasta riigieelarvest, on tasakaaluka riigieelarve koostamine, riigile ressursside planeerimine ja sellise eelarve koostamine, mis on kõikvõimalikeks stsenaariumideks valmis. Teine pool on kindlasti see, kui me võtame inflatsioonipoolelt ühe olulise momendi, see on siis hindade ja palkade tõus, mis on paratamatu ühele riigile, kes on Euroopa Liidu liikmesriik, siis me näeme, et see protsess on kiirenenud olukorras, kus me oleme 2004. aastast Euroopa Liidu liige. Kogu muu eelarve planeerimise protsessi järgi on selge, et need majandusharud, kus siiamaani oli oluline roll odaval allhankel, lihtsalt liiguvad Eestist ära. Kusagil on olemas need riigid, kus odavat allhanget on võimalik edasi viljelda. Nüüd on eelarvete planeerimise küsimus, kuidas eelarvete kaudu planeeritakse restruktureerimist majanduses, et odava allhanke riigist saada järgmise tasandi riigiks. Need on need riigi võimalused. Kindlasti, kolmas asi, mis on sellega seotud, on palgapoliitika nii avalikus sektoris kui ka erasektoris. Nii et oleks väga populistlik öelda, et riigil on olemas üks punane või sinine nupp, kuhu vajutada ja siis kõik probleemid kaovad.

Palun, kolleeg Ester Tuiksoo, teine täpsustav küsimus!

Kolmas küll, aga siiski aitäh, proua juhataja! Austatud minister! Siiski on olemas mõned hinnad, mis on riigi kontrolli all ja mida riik mõjutab kauba maksustamise kaudu. Nende kaupade hulka kuuluvad toasoe, mõningad aktsiisikaubad, elekter. Olete väitnud, et nende kaubagruppide hindade tõusud 2008. aastal on ette kavatsetud ja läbi kaalutud. Kui need riikliku kontrolli ja mõju all olevate kaupade ja teenuste hindade tõusud on läbi kaalutud ja teile teada, siis palun öelge meile, kui suur on elektri, toasooja, aktsiisikaupade hinna tõus järgmisel aastal ja kui palju see hinnakasv inflatsiooni mõjutab.

On olemas vastused, millest on ka täna pikalt räägitud. Mis puudutab aktsiisitõuse, siis aktsiisitõusudest ja 6%‑sest elektri hinna tõusust planeeritav inflatsiooni kasv on 1,5%. Mis puudutab elektri hinna prognoosi kaugemas perspektiivis, siis siin me ootame Energiaturu Inspektsioonilt seisukohta, mis on Eesti Energia taotlus ja mis on Energiaturu Inspektsiooni seisukoht. Teiselt poolt on selge, et see on Euroopa Liiduga liitumise lepinguga paika pandud, et Eesti tõuseb teatud aktsiiside puhul miinimumtasandile. Mis on siin kaalukausil? Kui me järgmisel perioodil valmistume kasutama 53,3 miljardit pluss 12,5 miljardit Euroopa Liidu eri struktuurifondide vahendeid, siis mis mida üles kaalub? Selles suhtes on selge, et Euroopa Liit on Eestile ka majanduskeskkonna seisukohalt ääretult oluline. Euroopa Liitu kuulumine on nii iseseisvuse kui ka majanduse seisukohalt oluline teema. Selge, et siin tuleb tulla vastu ka Euroopa Liidule. Kui me vaatame seda, et see kajastub omakorda, kas või aktsiiside puhul, teehoiukavade hüppelises suurenemises, siis me näeme, et see raha tuleb Eesti eelarvesse, see ei lähe Tonga kuningriigi eelarvesse.

Viimane kohapeal registreeritud küsimus, palun, kolleeg Mai Treial!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Ei saa ikkagi päris aru, miks on Eestil vaja kiirustada aktsiisitõusudega, kui Euroopa nõudmistega on aega paar aastat. Te seate nende hinnatõusudega raskuste ette väga paljud inimesed Eestis. Hinnad tõusevad igapäevastel teenustel, ilma milleta hakkama ei saa.

Tänan küsimast! Aktuaalne küsimus. Selge, et kui me võtame riigieelarve, siis riigieelarve teine pool peab tagama, et kui inimestel tekivad toimetulekuraskused, siis need toimetulekuraskused oleksid kaetud. Kui vaadata kas või nii suurt gruppi elanikkonnast kui pensionärid, siis kui me räägime järgmisel aastal 22%‑sest pensionitõusust, siis julgen öelda, et riik ei ole pensionäre unarusse jätnud.

Aitäh, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Aleksei Lotmanilt kaitseminister Jaak Aaviksoole. Palun!

Aitäh, auväärt eesistuja! Lugupeetud minister! Lähiajal peame järjekordselt otsustama välismissioonide saatust. Kuigi küsimus on kahtlemata emotsionaalne, ei saa ainult emotsioonide põhjal siin siiski otsustada. Kuidas olete kavandanud Riigikogu fraktsioonide, sealhulgas valitsusliitu mittekuuluvate fraktsioonide piisavat teavitamist, piisava info jagamist, et saaksime langetada informeeritud ja läbikaalutud otsuseid?

Ma usun, et kõigepealt on kõikidel fraktsioonidel võimalus osaleda riigikaitsekomisjoni istungitel, kus seda teemat on arutatud üsna põhjalikult ja ilmselt arutatakse veel. See oleks kõige lihtsam ja kõige otstarbekam meetod. Kui fraktsioonidel on huvi, siis olen mina ja ma arvan, et on ka Kaitseministeeriumi ametnikud valmis fraktsioonide koosolekul küsimustele vastama.

Aitäh, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Arvo Sarapuult rahandusminister Ivari Padarile.

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud rahandusminister! Kohalike omavalitsuste tasandusfondi rahastamise kasv on 2008. aasta riigieelarves 0%, olenemata sellest, et valitsus leppis kokku, et tasandusfondi kasvu suurus on võrdne eelarve kasvu suurusega. Keskerakonna fraktsioon ja Rahvaliidu fraktsioon tegid riigieelarve kohta muudatusettepaneku, mis nägi ette 375 miljonit krooni lisamist tasandusfondi, mis kahjuks ei leidnud rahanduskomisjonis võimukoalitsiooni toetust. Arvestades asjaolu, et inflatsioon on sel aastal 6,1% ja järgmiseks aastaks prognoositakse 7,4% ning 2008. aasta jaanuar toob kaasa elektri ja kütuse hinna tõusu, tekib kahtlus, et kulud haridusele, toimetulekutoetustele, koolieelsetele munitsipaallasteasutustele, sotsiaaltoetustele ning teenuste osutamisele ja koolilõunale kasvavad märgatavalt.

Palun küsimust!

Minu küsimus on selline: seoses kõige selle eelnevaga, miks ikkagi jonnakalt jätkatakse seda poliitikat, et kohalikud omavalitsused jäetakse sellisesse olukorda, kus kulude kasv ületab tunduvalt toetuste kasvu?

Head kolleegid! Minut!

Tänan! Ma olen jätkuvalt seisukohal, et järgmise aasta riigieelarve proportsioonid on paigas. Alati on raha puhul vaidlusi, kus on see kompromissi koht. Aga kui me vaatame kohalike omavalitsuste tulubaasi, siis see suureneb järgmisel aastal 16%. See on asja üks pool. Teine pool on see, et lisaks sellele, mis puudutab kohaliku omavalitsuse tulubaasi suurenemist, on riigil erinevaid poliitikaid, mis kõige otsesemal või ka kaudsemal kombel tegelikult kohaliku omavalitsuse otstarbekamasse korraldamisse maanduvad. Need on eri ministeeriumide alt minevad eraldised. Kui siin kokku võtta kas või järgmise seitsme aasta perspektiiv, siis riigieelarves on planeeritud erinevate poliitikate kaudu lisaks veel suurusjärgus 20 miljardit krooni kohalike omavalitsuste toetamiseks. Selles suhtes on nii, uskuge mind, et need proportsioonid, mis on paika pandud, on mõistlikud. Eks siis 2009. aasta eelarves ole näha, kuidas arengud kohalike omavalitsuste ja riigi suhetes on edasi läinud.

Palun, kolleeg Arvo Sarapuu, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud minister! Ühtepidi on see õige, aga teistpidi on nii, et kui me arvestame, et riigi järgmise aasta tulubaas ei pruugi üldse selliselt täis saada, siis tõenäoliselt ei saa täis ka omavalitsuste tulubaas. Ma väidan, et järgmisel aastal see tulubaas väheneb. Samas võime alati rääkida, et võib kokku hoida. Sama võiks teha ka Riigikantselei – kulud ei pea kasvama 52,3%. Mõistlikult vaadates ei saa ju keegi aru, miks tehakse 2500 uut ametikohta. Ma tahan teada: kui tulud nii riigil kui ka omavalitsustel selliselt ei kujune ja kohalikel omavalitsustel tekivad raskused, siis millest, kuidas ja millisel moodusel omavalitsused täidavad neid funktsioone, mis neile on riigi poolt seadustega pandud?

Tänan! Ma julgen ütelda, et praegu on enamjaolt kõik kohustused, mis riigi poolt on omavalitsustele pandud, ka kaetud. On selge, et kõik eelarved planeeritakse prognoosidepõhiselt. Siin on aeg kohtunik, see näitab, kas prognoosid on olnud õiged või valed. Mina usun, et need prognoosid, mis puudutavad riigieelarve laekumist ja kohalike omavalitsuste eelarvete laekumist, on õiged ja nendes prognoosides on olemas ka sellist maandumiskohta. Ma usun, et täpselt aasta pärast siin kokku saades näeme, et oleme arvutanud õigesti.

Aitäh, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Maret Merisaarelt sotsiaalminister Maret Maripuule. Palun!

Aitäh, proua eesistuja! Lugupeetud proua minister! Teatavasti eelistatakse vanemliku hoolitsuseta jäänud lapse puhul asendushooldusena eelkõige kasuperet. Kui seda ei leita, alles siis otsustatakse lastekodu kasuks. Kasuperre võetud lapsed on aga pahatihti halvema õppeedukusega kui tavalapsed (mingite uuringute andmetel on nende õppeedukus kuni viis korda halvem). Niinimetatud istumajäämiste tõttu nad 18. eluaastal sageli gümnaasiumi ei lõpeta. Siit küsimus: kas pole kaalutud sellise ebavõrdse kohtlemise lõpetamist, kus täiskasvanuks saanud lastekodulapsele, kes õpib edasi päevases õppevormis, on kehtestatud riiklik ülalpidamine, aga kasupere puhul selline toetus kaob ära? Praktikas on sagedased juhtumid, kus täiskasvanuks saanud kasulapsel, kes peab veel mitu aastat koolis käima, lastakse sihilikult olla mõne lastekodu nimekirjas.

Aitäh! Laps, kes kasvab kasuperes, saab täpselt samasuguseid peretoetusi nagu bioloogiline laps. Talle makstakse lapsetoetust, lapsehooldustasu, koolitoetust kooliaasta alguses ja muid toetusi, mida perel on õigus saada. Üle 16‑aastase lapse puhul on õigus saada peretoetusi, mis on seotud õppimisega. Kui selle aasta septembrini oli peretoetuste maksmise tingimus õppimine päevases õppevormis või täiskoormusega, siis sellest õppeaastast alates makstakse peretoetusi, sealhulgas eestkostel ja perekonnas hooldamisel oleva lapse toetust ka juhul, kui laps omandab põhiharidust või keskharidust õhtukoolis, kaugõppe vormis või õppides kutsekoolis osalise koormusega. Nii et siin ei saa küll olla erinevat kohtlemist.

Aitäh, proua minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Marika Tuusilt sotsiaalminister Maret Maripuule.

Suur tänu! Austatud minister! Minu küsimus puudutab eakate toimetulekut järgmise aasta algul. Pensionid tõusevad aprillist, hinnad aga kõige rohkem just jaanuarist. Kui me juba praegusi hinnatõuse vaatame, siis me teame, et aastataguse ajaga võrreldes on kas või näiteks soojuse hind tõusnud 26%, piim ja piimasaadused on kallinenud 24%, sai ja leib üle 20% ja nüüd kallineb ka autokütus (praegu on see kallinenud 11%), sest siia tuleb veel aktsiis otsa. See tähendab seda, et hinnad tõusevad hüppeliselt. Keskerakonna fraktsioon on andnud menetlusse eelnõu pensioni baasosa tõstmise kohta ja rahvapensioni tõstmise kohta just nimelt jaanuarist. Millise hinnangu teie annate sellele eelnõule, kas te toetate meid? Ütlen veel kord, et vaesemal inimesel ja pensionäril kulub ikkagi elamise ja toidu peale üle poole sissetulekust.

Aitäh! Mina toetan seda eelnõu, mis on saanud ka sotsiaalkomisjonis toetuse ja mis täna kell kaks tuleb siin hääletusele. See näeb ette pensionitõusu alates 1. aprillist. Järgmisel aastal on pensionideks eelarves ette nähtud 17,7 miljardit krooni, möödunud aastaga võrreldes on kasv 27,84%.

Palun, kolleeg Marika Tuus, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh! Kui arvutusi vaadata, siis pension kahekordistub küll viie aastaga, sest aluseks pole võetud 1. aprilli summat, aga see selleks. Kõrvuti teiste hindadega tõusevad ka arstirohtude ja puudega inimeste abivahendite hinnad. Me teame, et kui praegu tööealistel inimestele tõuseb puudest tingitud – puudest tingitud, toonitan – sotsiaaltoetus, siis mitte pensionäridel. Meil oli ka sotsiaalkomisjonis põhjalik arutelu. Kahju, et te ei saanud seal olla. Kuid öelge, palun, millest selline ebaõiglus. Ega siis puue vananedes kuhugi ei kao.

Aitäh! 2006. aastal tehti puudega inimeste seas uuring ja tuli välja, et kõige raskemas olukorras on tööealised puudega inimesed, sest töövõimetuspension on tunduvalt väiksem kui vanaduspension. Pidades läbirääkimisi puudega inimeste katusorganisatsioonidega, otsustasime jätkata seda kontseptsiooni, mis on varasemalt kokku lepitud. 2006. aastal tõsteti puudega laste toetusi. Kahjuks 2007. aastal toetuse tõusu ei toimunud. Järgmisel aastal on ette nähtud tööealiste puudega inimeste toetuse tõus, kuna nemad on kõige raskemas olukorras. Aga järgmisel aastal suureneb märkimisväärselt ka riigipoolne raha just nimelt abivahenditele. Abivahendeid saavad kõik, sõltumata east.

Palun, kolleeg Marika Tuus, teine täpsustav küsimus!

Puudega inimeste organisatsioonid on ikkagi selle teema väga tõsiselt üles tõstnud ja selle kohta on ka kirjad meile siia saadetud, et miks neid ei väärtustata koos teiste puudega inimestega, just nimelt pensioniealisi. Toimetulekust rääkides: loomulikult, pensionär kaotab jaanuarist kõige rohkem, sest ka tulumaksu langetamisest tema ju ei võida. Kuidas peaks toime tulema ikkagi niisugune pensionär, kes peab elama n‑ö miinimumpensionist, ütleme, toimetulekutoetusest, kui hinnad tõusevad? On teada, et rahvapension on praegu ju ainult 1600 krooni. Järelikult elab ta toimetulekutoetusest.

Aitäh! Ma usun, et jutt käib perioodist kuni 1. aprillini. Kui tõesti ühel või teisel konkreetsel eakal on probleem, siis meil on kohalikud omavalitsused ja on võimalus taotleda toimetulekutoetust. Ma usun, et omavalitsused suudavad leida kõige paremad lahendused iga konkreetse eaka jaoks, et sel ajal, kui pensionitõus veel ei ole toimunud, saaks ta oma igapäevased vajadused rahuldatud.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Mai Treial!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Rahvaliit on teinud kahel korral seoses pensioniseaduse muutmisega ettepanekuid tõsta just madalaid pensione, rahvapensioni ja seda kõige väiksemat vanaduspensioni, millest olenevad nii töövõimetus- kui ka toitjakaotuspensionide suurused, tasemele, mis vastaks Euroopa sotsiaalharta nõuetele. Neid ettepanekuid pole saal arvestanud. Eile kinnitas oma väljaütlemisega ka lugupeetud Tallinna Ülikooli sotsiaalpoliitika professor Lauri Leppik, et Eesti ei täida sotsiaalharta nõudeid. Minu küsimus on selles, kas valitsus tuleb lähemal ajal välja pensioniseaduse muudatusega.

Aitäh! Selle eelnõuga, mis tuleb kell kaks Riigikogu saalis hääletusele, suurendatakse ka baasosa osatähtsust, mis on kõigil pensionäridel ühesuurune, sõltumata sellest, kas pension on madal, keskmine või kõrge. See on üks asi, mis on tulemas. Kui me teeme muudatusi pensioniseadusesse, peame lähtuma ühest kindlast kriteeriumist, mis Euroopa Liit on meile ette kirjutanud, see on jätkusuutlikkus. Kõik need otsused, mis me teeme, peavad olema ka rahaliselt kaetud.

Aitäh! Palun, kohapeal registreeritud väga lühike küsimus, kolleeg Taavi Rõivas!

Aitäh! Austatud minister! Kas te oleksite valmis aitama proua Tuusil arvutada kümneste ja ühestega ning ütlema, et kavandatud pensionitõus ca 22% on umbes kolm korda suurem number kui prognoositud inflatsioon, mis on umbes 7,5%? Kas te oleksite valmis sellist lihtsat arvutustehet kallitele kolleegidele selgitama?

Palun lühikest vastust!

Aitäh! Ma usun, et teie, head Riigikogu liikmed, saate omavahel neid arvutusi siin tänasel pikal õhtul teha.

Suur tänu! Suur tänu, lugupeetud Riigikogu liikmed, küsimuste esitamise eest! Suur tänu, lugupeetud ministrid, vastamise eest! Infotund on lõppenud. Infotunni ajal ei toimu repliikide vahetust.