Austatud Riigikogu, tere päevast! Alustame Riigikogu täiskogu II istungjärgu seitsmenda töönädala kolmapäevast istungit. Kõigepealt palun kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Palun, Vilja Savisaar!

Lugupeetud kolleegid! Annan üle arupärimise sotsiaalminister Maret Maripuule. See puudutab Euroopa Liidu struktuurifondide vahendite kasutamist haiglatele vajalikeks investeeringuteks. Teatavasti on Euroopa Liidu uue rahastamisperioodi 2007–2013 vahenditest plaanis kulutada haiglatega seotud investeeringuteks ligi 2,2 miljardit Eesti krooni. Esitan koos kolleegide Jaak Aabi ja Marika Tuusiga ministrile viis küsimust. "Millal esitab Sotsiaalministeerium Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks haiglate investeeringute kava Euroopa Liidu struktuurifondidest? Kuidas on seotud antud kava haiglavõrgu arengukavaga ja millal kinnitatakse uuendatud arengukava? Kui suur on haiglate omafinantseeringu osa struktuurifondidest investeeringute saamisel ja kas haiglad on võimelised seda osa rahastama? Kas Sotsiaalministeerium on taotlenud abikõlbmatu käibemaksu kaasfinantseerimist riigieelarvest, nii nagu seda planeeritakse teiste valdkondade puhul? Kuidas kavatseb Sotsiaalministeerium investeeringute kavas jaotada vahendid haiglate vahel? Kas valmivas investeeringute kavas on kõik haiglavõrgu arengukava haiglad ja kas sinna lülitatakse ka hooldusravihaiglaid? Milliste prioriteetide alusel tehakse investeeringuid?"

Rohkem kõnesoove ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel võtnud vastu ühe arupärimise, juhatus otsustab selle edasise menetlemise vastavalt kodu- ja töökorra seadusele.
Nüüd annan edasi teated. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjonid: Vabariigi Valitsuse k.a 5. novembril algatatud puhkuseseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on sotsiaalkomisjon; Vabariigi Valitsuse k.a 5. novembril algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on sotsiaalkomisjon; Vabariigi Valitsuse k.a 5. novembril algatatud veterinaarkorralduse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on maaelukomisjon; majanduskomisjoni k.a 5. novembril algatatud postiseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on majanduskomisjon; Eesti Keskerakonna fraktsiooni k.a 5. novembril algatatud elamuseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on majanduskomisjon.
Riigikogu esimees on edastanud Riigikogu liikmete Kadri Musta, Arvo Sarapuu, Mailis Repsi, Kalle Laaneti, Vilja Savisaare ja Olga Sõtniku esitatud arupärimise sotsiaalminister proua Maret Maripuule.
Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse k.a 7. novembril esitatud Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni algatatud elektrienergia ja maagaasi siseturgu käsitlevate eelnõude kolmanda paketi kohta Euroopa Liidu asjade komisjonile ning määranud eelnõude kohta arvamust andma majanduskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on k.a 15. november kell 16.
Ja viimaseks, Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse k.a 7. novembril esitatud Eesti seisukohad mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevas Euroopa Komisjoni teatises sisalduva Euroopa ülemaailmse navigatsioonisatelliitide süsteemi programmide (EGNOS, GALILEO) ja Euroopa Tehnoloogiainstituudi rahastamist puudutava ettepaneku suhtes Euroopa Liidu asjade komisjonile ning määranud teatise kohta arvamust andma rahanduskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on k.a 22. november kell 16.
Hea Riigikogu! Viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 83 Riigikogu liiget, puudub 18.
Tänases päevakorras on ka päevakorra täpsustamine. Päevakorra kolmanda punkti, eelnõu 129 esimese lugemise arutelul teeb algataja nimel ettekande rahandusminister Ivari Padar

Tänane esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli majanduskomisjoni esimehe Urmas Klaasi!

Austatud kolleegid! Vabariigi Valitsus on algatanud konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille teisele lugemisele saatmise arutelu toimus majanduskomisjonis 22. oktoobril. Arutelule olid kutsutud Rahandusministeeriumi halduspoliitika osakonna riigiabi talituse juhataja Eve Kislov ja peaspetsialist Hedvig Rajasalu. Ei eelnõu algataja ega ka kolleegid Riigikogu liikmed, ei komisjonid ega ka fraktsioonid polnud selle eelnõu kohta muudatusettepanekuid esitanud ja nii tegi majanduskomisjon üksmeelselt järgmised otsused. Esiteks, saata Vabariigi Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu Riigikogu täiskogule teiseks lugemiseks k.a 7. novembril. Teha täiskogule ettepanek teine lugemine lõpetada ja juhul, kui teine lugemine lõpetatakse, viia kolmas lugemine läbi juba 8. novembril ning eelnõu seadusena vastu võtta. Aitäh!

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole, ma tänan ettekandjat! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Ei soovita. Eelnõu 80 kohta muudatusettepanekuid esitatud ei ole. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud. Esimese päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.

Läheme teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Gruusia vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli rahandusminister Ivari Padari!

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Topeltmaksustamise vältimise lepingute sõlmimise eesmärk on soodustada investeeringuid. Selle saavutamiseks kõrvaldab leping rahvusvahelise topeltmaksustamise. Leping piirab tulu- ja kapitalimakse, mis tuluallikariik võib teise riigi residentidele kehtestada. Leping hoiab ära diskrimineeriva maksustamise ning tõkestab maksudest kõrvalehoidmist ehk siis parandab maksuhaldurite koostööd.
Eestil on kehtiv maksuleping 36 riigiga. Kõik maksulepingud põhinevad Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni mudellepingul ning nende erinevus mudellepingust sõltub lepinguosaliste riikide delegatsioonide vastastikusest kokkuleppest, milleni on jõutud maksulepingu läbirääkimiste käigus.
Eesti ja Gruusia vahelise lepingu põhiline erinevus mudellepingust seisneb selles, et püsiva tegevuskoha määramiseks on ehitus- või seadmestamistööde suhtes sätestatud 12 kuu asemel lühem, kuue kuu kriteerium ning litsentsitasude piiratud maksustamise õigus on antud ka tuluallikariigile. Topeltmaksustamise vältimise leping määratleb maksustamise võimalused, mis realiseeruvad lepinguosaliste riikide maksuseaduste sätete kaudu juhul, kui vastav maksustamine on seadusega ette nähtud.
Välislepingute ülimuslikkuse riigisisese õiguse üle sätestab Eesti Vabariigi põhiseadus, mille kohaselt Eesti seaduste ning ratifitseeritud välislepingute vahelise vastuolu korral kohaldatakse välislepingu sätteid. Tänan teid tähelepanu eest!

Aitäh! Ettekandjale on küsimusi. Evelyn Sepp, palun!

Nagu teada, on Eesti oma majandushuve ja võib-olla laiemalt üldse huve selles regioonis viimasel ajal intensiivistanud või hakanud neid sõnastama. Analoogne leping allkirjastati hiljuti ka Aserbaidžaaniga. Millal on see plaanis Riigikogusse tuua? Kas on mingi ajaplaan olemas?

Mul on väga raske teile kuupäevalise täpsusega ütelda, millal järgmised lepingud Riigikogu ette jõuavad. Menetlemised võtavad aega. Aga meil on selged kavad ligikaudu kümne riigiga, kellega sõlmitavad topeltmaksustamise vältimise lepingud on meil ajalisse järjekorda pandud.

Rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Palun ettekandeks  kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Andres Herkeli!

Austatud kolleegid! Nagu juba öeldud, arutas rahanduskomisjon 15. oktoobril väga tähtsa Eesti ja Georgia vahelise lepingu ratifitseerimist. Lepingu pealkiri on "Eesti Vabariigi ja Gruusia vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping". Lepingut tutvustas Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna riikidevaheliste maksulepingute talituse peaspetsialist Margit Aav.
Nagu minister juba selgitas, põhineb eelnõu mudellepingul. Eesmärk on soodustada investeeringuid, tagada isikute võrdne kohtlemine ja vältida topeltmaksustamist, mis võib tekkida kahe riigi seaduste koosmõjul.
Komisjoni arutelul tõdeti, et selle lepingu on Eesti välisminister Urmas Paet ja Georgia välisminister Gela Bežuašvili allkirjastanud väga tähtsal päeval, 18. detsembril möödunud aastal, kui Tbilisis avati Eesti saatkond. Samas tekkis küsimus, miks leping meie ette nii hilja on jõudnud. Tõdeti, et tõlkimise ja kooskõlastamise protsess võtab sellistel puhkudel aega. Nagu lugupeetud minister nentis, on siin võrreldes mudellepinguga mõned erinevused. Komisjonis käsitleti ka seda, kuidas maksustamisõiguse piiramine toimub.
Komisjon teeb ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 14. november kell 18. See otsus oli konsensuslik. Aitäh!

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 119 kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 14. november 2007 kell 18. Eelnõu esimene lugemine on lõpetatud ja teise päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Läheme edasi kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud 1949. aasta 12. augusti  Genfi konventsioonide 2005. aasta 8. detsembri III lisaprotokolli täiendava tunnusmärgi vastuvõtmise kohta ratifitseerimise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahandusminister Ivari Padari!

Austatud härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus on esitanud Riigikogule ratifitseerimiseks 1949. aasta 12. augusti Genfi konventsioonide 2005. aasta 8. detsembri III lisaprotokolli täiendava tunnusmärgi vastuvõtmise kohta. Eesti Vabariik kirjutas III protokollile alla 14. märtsil 2006. aastal Genfi diplomaatilisel konverentsil. Kolmas protokoll jõustus rahvusvaheliselt 2007. aasta 14. jaanuaril pärast teise ratifitseerimiskirja hoiuleandmist, praeguseks on protokolliosalisi 19.
Kolmanda protokolliga võetakse senikehtivate punase risti, punase poolkuu ning punase lõvi ja päikese kõrval kasutusele uus tunnusmärk – punane kristall. Punane kristall on ühel tipul seisev punane ruudukujuline raam valgel taustal. Tunnusmärke kasutatakse enam kui 190 riigis, et kaitsta meditsiinipersonali, -ehitisi ja -varustust relvakonflikti ajal ning identifitseerida rahvuslike seltside ja rahvusvahelise punase risti liikumise tegevust. Punase kristalli embleemi kasutuselevõtmine ei ole protokolliosalistele kohustuslik ega mõjuta seniste tunnusmärkide rakendamist, sest punase kristalli embleemi kasutatakse juba 1949. aasta Genfi konventsioonide ja nende 1977. aasta lisaprotokollidega ettenähtud korras. Punase kristalli embleem on mõeldud eelkõige riikidele, kus punase risti või poolkuu embleemi kasutamine ei taga meditsiinipersonali tõhusat kaitset või tekitab – peamiselt usulistel põhjustel – vastuseisu elanikkonnas. Eesti jätkab punase risti embleemi kasutamist. Eesti kaitseväe meditsiinipersonal ja vaimulikud ning Eesti Punase Risti Selts tohivad Eesti territooriumil kasutada ainult punase risti embleemi. Küll aga võimaldab kolmanda protokolli ratifitseerimine kasutada Eesti meditsiinitöötajatel punase kristalli embleemi välismissioonidel. Punase kristalli embleemi ajutine rakendamine on õigustatud eelkõige riikides, kus punase risti embleemi kasutamine võib usulistest põhjustest tulenevalt olla raskendatud ja ei pruugi tagada Eesti meditsiinipersonali tõhusat kaitset. Tänan tähelepanu eest!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks riigikaitsekomisjoni esimehe Mati Raidma!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas 1949. aasta 12. augusti Genfi konventsioonide 2005. aasta 8. detsembri III lisaprotokolli täiendava tunnusmärgi kasutuselevõtmise kohta ratifitseerimise seaduse eelnõu enne esimesele lugemisele esitamist k.a 22. oktoobri istungil. Sellel istungil osales eelnõu algataja esindajana ka Välisministeeriumi rahvusvaheliste lepingute büroo jurist Martti Peetsalu. Eesti on varasemalt ühinenud Genfi 1949. aasta 12. augusti konventsioonidega ning nende 1977. aasta I ja II lisaprotokolliga. Seaduseelnõule lisatud lisaprotokoll on vastavalt Genfi konventsioonile III lisaprotokoll.
Käesoleva seaduse jõustumise korral on Eestis vaja muuta punase risti nimetuse ja embleemi seadust ning ka karistusseadustikku, seadustades punase kristalli embleemi. Eelnõu vastuvõtmine seadusena ei too kaasa märkimisväärseid kulutusi. Täienduseks eespool öeldule, et Eesti saab kasutada punast kristalli välismissioonidel, võib lisada, et samuti võivad välisriigid mingites situatsioonides  kasutada seda embleemi Eestis olles ning seega peab igaüks siin riigis teadma selle embleemi tähendust ja selle kaitsevõimet.
Riigikaitsekomisjon otsustas 2007. aasta 27. oktoobri istungil konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada seaduseelnõu 129 esimeseks lugemiseks Riigikogu seitsmenda töönädala päevakorda kolmapäevaks, 2007. aasta 7. novembriks. Eelnõu algatajana oli ettekandjaks rahandusminister, riigikaitsekomisjoni ettekandjaks määrati siinkõneleja. Lisaks otsustas riigikaitsekomisjon eelnõu algataja nõusolekul esitada seaduseelnõu esimesele lugemisele muudetud kujul. Eelnõu tekst muudetud kujul on teile kättesaadav ning muudatused, võrreldes eelnõu esialgse tekstiga, on alla joonitud. Muudatused on normitehnilise iseloomuga. Ühtlasi otsustas riigikaitsekomisjon teha Riigikogule ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada ning muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele kümme tööpäeva ehk siis k.a 21. november kell 18. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 21. november 2007 kell 18. Esimene lugemine on lõpetatud ja sellega on ka käesoleva päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud.

Läheme edasi neljanda päevakorrapunkti juurde, mis on Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse seoses valitsusasutuste ühendamisega eelnõu esimene lugemine. Mul on suur rõõm näha juba Riigikogu kõnetoolis majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi. Palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud Riigikogu liikmed! Teie ees on valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, mille alusel viiest valitsusasutusest tehakse kaks. Meie ettepanek on moodustada praegu tegutsevatest Konkurentsiametist, Sideametist, Energiaturu Inspektsioonist, Tehnilise Järelevalve Inspektsioonist ja Raudteeinspektsioonist kaks asutust. Ühe  põhiliseks tegevuseks saab tururegulatsiooniga tegelemine, ennekõike konkurentsi järelevalve ja hinnakontroll. Selle asutuse nimeks saab Konkurentsiamet. Teine asutus tegeleks tehnika ohutuse järelevalvega, hõlmates sealhulgas ka sagedus- ning numeratsiooniressursi haldamist ja korraldamist ning raudtee infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise korraldust. Selle uue asutuse nimeks saab Tehnilise Järelevalve Amet. Nende  asutuste sellise jaotuse tingivad  sarnased tegevused ühelt poolt tehnilise ohutuse hindamisel ja teiselt poolt turgude analüüsil. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas on veel teisigi asutusi, kus on sarnaseid funktsioone, kuid me oleme siiski jõudnud arusaamisele, et mõttekas oleks reorganiseerida just need viis asutust. Nende tulemusena tekivad senistest suhteliselt väikestest asutustest kaks uut institutsiooni, kus on keskmiselt 80–120 töötajat. Me loodame saavutada sellega teatud sünergiat. Eesmärgiks on riigi funktsioonide efektiivne, jätkusuutlik täitmine.
Nüüd paar sõna selle ühinemise kuludest. Ühinemiseks me riigieelarvest lisavahendeid ei taotle. Ettevalmistamise käigus tehtud kulud oleme katnud 2007. aasta eelarvest. 2008. aasta kulud on eelarves ette nähtud ja mingit tavapärasest kõrgemat kulude kasvu me ette ei näe. Eelnõu kulud tulenevad osaliselt kindlasti koondamisest. Me näeme ette, et ca 15–20 inimest – see on rahalises suurusjärgus 1,5 – 2 miljonit – ei leia tõenäoliselt kahes uues asutuses töökohta. Põhiliselt puudutavad need tugifunktsioone. Siit siis ka teatud kulude kokkuhoid ja ametnike arvu vähenemine.
Sisulistest mõjudest. Kõige olulisem on kindlasti see, et me tugevdame riigi võimekust tegelda konkurentsijärelevalvega, samuti tõhustame ohutusalast järelevalvet. Me loodame, et sellised keskmise suurusega riigiasutused on võimekamad. Seal on mugavam motiveerida paremaid töötajaid, võib-olla on ka paremad karjäärivõimalused. Olemasolevate asutuste üks probleeme on paljuski olnud suhteliselt suur personalikäive. Kindlasti muudab selliste suuremate institutsioonide loomine, kes ühelt poolt tegelevad turuanalüüsi ja konkurentsiga ning teiselt poolt ohutusega, meil elu lihtsamaks, kui tekib vajadus määrata kindlaks uusi töövaldkondi, kas siis lähtuvalt siseriiklikest vajadustest või Euroopa Liidu nõuetest. Euroopa Liidus arutatakse praegu näiteks lennujaama tasudega seonduvat direktiivi ja meil puudub üldse selline asutus, kes selles direktiivis ettenähtud institutsiooni ülesandeid täitma hakkaks.
Kasu ettevõtjale? Me loodame, et ettevõtja jaoks muudab selline kahe ameti tekitamine olukorra selgemaks, kindlasti aga õiguskindlamaks. Praegu on palju, palju on võib-olla liialt öeldud, aga kindlasti on praktikat, kus eri ametid ja inspektsioonid käsitlevad üsna sarnaseid juhtumeid erinevalt. Selline sarnaste funktsioonide koondumine peaks siis ka tekitama ühtse praktika või õiguspraktika. Ettevõtja jaoks on kindlasti positiivne see, et kõiki asju, mis seonduvad nende teenustega, on võimalik saada ühest kohast, st põhimõte on, et ei pea ajama asju  eri asutustega, kui on sarnased probleemid.
Selline on see seaduste pakett ja ma palun Riigikogul seda toetada. Ja kui Riigikogu seda teeb, siis võiks see asi  jõustuda uue aasta esimesel päeval. Aitäh!

Aitäh! Ettekandjale on ka küsimusi. Toivo Tootsen, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Te ütlesite, et umbes 15 töökohta kaob ära. Kui palju juurde tekib? Vähemalt uue ameti juhi koht tekib juurde, kas veel midagi?

Tegelikkuses on niimoodi, et kui me võtame summa summarum need tänased viis asutust – inspektsiooni ja ametit –, siis reaalselt väheneb tõesti 15–20 kohta, lõplik arv selgub siis, kui uued juhid on tegelikult paigas. Kuid selle protsessi käigus  me vaatame kindlasti üle ka praegused funktsioonid ja puhastame asutused  ametikohtadest, mida ei ole õnnestunud täita, hindame nende vajalikkust.  Vakantseid kohti, mida ei ole õnnestunud täita, on ca 40–50, palgad on väiksed, pole sobivaid spetsialiste jne. Nüüd me puhastame asutused nendest. Nii et selle tulemusena väheneb riigiametnike või töökohtade arv tegelikult ca 60 võrra. Küsite, kas see on hea või paha. See sõltub, kuidas ühte või teise asja suhtuda. Ma arvan, et Eesti riigi väiksust arvestades on see siiski hea. Kui me saame mingisuguseid olulisi funktsioone efektiivsemalt täita ja tööjõukulu kokku hoida, siis see on väga suur võit. Kindlasti on minu soov, et kvaliteet kummalgi pool, tulevasel Konkurentsiametil ega ka Tehnilise Järelevalve Ametil mitte grammi võrragi ei väheneks, vaid ikkagi paraneks, et nad muutuksid nähtavamaks jne.

Olga Sõtnik, palun!

Aitäh! Härra minister! Igasuguseid liitmisi ja lahutamisi on Eesti ajaloos küllaltki palju olnud. Esimene näide, mis mulle kohe pähe tuleb, on Tallinna Keskkonnaamet, mis kunagi aastaid tagasi kaotati ja mille ülesanded laiali jagati. Nüüd, kaks aastat tagasi moodustati uuesti Keskkonnaamet, sest süsteem ei hakanud tööle. Kas te ei karda, et ka siin võib mõne aasta pärast tekkida samasugune olukord, kus teie ise või teie järeltulijad peavad hakkama uuesti mingisugust ametit moodustama ja looma, sest süsteem, mida te praegu välja pakute, ei hakka tööle, efektiivsus ei tõuse ja mingit kasu Eesti riik sellest ei saa?

Lühike vastus on, et ei karda. Kui pikalt vastata, siis ma ei ole Tallinna linna tegemistega nii detailselt kursis nagu teie, aga minu arvates on seal läbipaistmatust üksjagu palju. Omal ajal, kui tehti see imesuur koljat, ütleme, koljat pandi konnaga kokku, siis ükski normaalne Tallinna linna elanik ei võtnud seda tõsiselt. See idee iseenesest tuleb altpoolt, see on iga päev nende valdkondade eest vastutavate inimeste arusaam, kuidas tegelikult saaks asja efektiivsemalt teha. Pigem ma võrdleksin seda sellega – see on ka suvaline võrdlus ja ma ei tea, millega tegeles tookord lugupeetud küsija –, kui Hansa- ja Hoiupank pandi kokku. Oleks võinud ju küsida, et kas te ei karda, et see kokkupanemine ei õnnestu. Ma arvan, et need on siiski nii loomulikud funktsioonid väikeses Eesti riigis, et nad hakkavad koos tööle küll.

Rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli  põhiseaduskomisjoni liikme Ene Kaupsi!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Teen teile juhtivkomisjoni esindajana ettekande eelnõu 125 kohta. Vabariigi Valitsus on algatatud seaduseelnõu Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmiseks seoses valitsusasutuste ühendamisega. Nimetatud eelnõu võeti Riigikogu menetlusse k.a 9. oktoobril. Põhiseaduskomisjon arutas juhtivkomisjonina  eelnõu oma korralistel istungitel 22. oktoobril ja 6. novembril. Aruteludest võtsid lisaks komisjoni liikmetele osa 22. oktoobril Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Marika Priske ja õigusosakonna juhataja Eva Vanamb ning 6. novembril majandus- ja kommunikatsiooniminister härra Juhan Parts ja õigusosakonna juhataja Eva Vanamb.
Nagu me äsja kuulsime minister Juhan Partsi ettekandest, on selle seaduseelnõu üks eesmärk viia seadustesse sisse muudatused, et valmistada ette Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala allasutuste ühendamine. Eelnõu põgusaks tutvustamiseks veel niipalju, et sellega muudetakse 36 seadust. Eelnõu §-ga 1 muudetakse Vabariigi Valitsuse seadust, milles Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala koosseisus tekivad Energiaturu Inspektsiooni, Konkurentsiameti, Raudteeinspektsiooni, Sideameti ja Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni ühendamisega Tehnilise Järelevalve Amet ja Konkurentsiamet. Eelnõu § 1 punktis 3 sätestatakse ühinemise korraldamist puudutavad rakendussätted. Peamised muudatused ülejäänud seadustes on seniste asutuste nimede asendamine uute asutuste nimedega. Samuti tehakse muudatused tulenevalt funktsioonide jagunemisest ja  vastavalt asutuste nimedele ning muutunud funktsioonidele grupeeritakse ümber riigilõivuseaduse sätted. Lisaks muudatustele seadustes tehakse vastavad muudatused ka muutuvate seaduste alusel antud alamaktides.
Põhiseaduskomisjon otsustas konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepaneku viia esimene lugemine Riigikogus läbi 7. novembri istungil, lõpetada eelnõu 125 esimene lugemine ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 12. november kell 11. See on komisjoni poolt lühidalt kõik. Tänan!

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? On. Jürgen Ligi, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Kas selle eelnõu arutelul valitses üksmeel või on olnud kuulda ka vastuseise?

Vastuseise pole komisjoni istungitel kuulda olnud. Kõik otsused on võetud vastu konsensusega.

Rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 125 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 2007. aasta 12. november kell 11. Esimene lugemine on lõpetatud ja sellega on ka neljanda päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud.
Soovin teile jõudu ja edu fraktsioonides ja komisjonides ning valijatega kohtumisel! Sellega on Riigikogu istung lõppenud. Nägemiseni!

Istungi lõpp 14.36.