Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu II istungjärgu neljanda töönädala kolmapäevast istungit. Kas lugupeetud kolleegid soovivad anda üle eelnõusid ja arupärimisi? Palun, Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnisson!

Austatud proua juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kolm seaduseelnõu. Esiteks, Tartu Ülikooli seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas. Teiseks, riigivapi seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust siseminister Jüri Pihl. Kolmandaks, 12. augusti 1949 Genfi konventsioonide 8. detsembri 2005 (III) lisaprotokolli täiendava tunnusmärgi vastuvõtmise kohta ratifitseerimise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust välisminister Urmas Paet. Aitäh!

Aitäh! Palun nüüd kolleeg Helle Kalda!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Annan Keskerakonna fraktsiooni nimel menetlusse eelnõu reklaamiseaduse muutmise kohta. See on ikka jätkuvalt alkohoolse joogi reklaami keelu kohta televisioonis, raadios ja välireklaamina. Reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu ei esita Keskerakond menetlusse esimest korda, valitsus ei ole seda toetanud. Samal ajal ei ole valitsuse meetmed suutnud alkoholi tarbimist  pidurdada, vaid tarbimine on kasvanud, mille tulemusena on see ületanud igasugused piirid ühiskonnas. Keskerakonna fraktsioon on jätkuvalt seisukohal, et alkoholi reklaam ei ole põhjendatud, alkohol ei ole esmatarbekaup, see hävitab meie ühiskonda.

Aitäh! Juhatuse nimel olen vastu võtnud neli seaduseelnõu ja juhatus otsustab vastavalt töö- ja kodukorra seadusele nende menetlemise kolme tööpäeva jooksul.
Head kolleegid! Nüüd teated. Seoses Riigikogu liikme Liina Tõnissoni tagasiastumisega asub Riigikogu liikmeks asendusliige Jüri Tamm alates k.a 11. oktoobrist. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjoni: Eesti Keskerakonna fraktsiooni k.a 8. oktoobril algatatud käibemaksuseaduse § 15 muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on rahanduskomisjon; Vabariigi Valitsuse k.a 8. oktoobril algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on riigikaitsekomisjon; Vabariigi Valitsuse k.a 8. oktoobril algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse seoses valitsusasutuste ühendamisega eelnõu, juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon; Eesti Keskerakonna fraktsiooni k.a 9. oktoobril algatatud kodakondsuse seaduse § 5 muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon; Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni k.a 9. oktoobril algatatud pakendiseaduse § 36 muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on keskkonnakomisjon. Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse k.a 9. oktoobril esitatud Eesti seisukohad Euroopa Nõukogu määruse, millega määratakse kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused 2008. aastaks, eelnõu suhtes Euroopa Liidu asjade komisjonile ning määranud määruse kohta arvamust andma keskkonnakomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on k.a 18. oktoober, kell 16.
Lugupeetud Riigikogu! Kohe pärast tänase täiskogu istungi lõppu toimub täiskogu istungite saalis Eesti – Saudi Araabia parlamendirühma asutamiskoosolek.
Palun nüüd kohaloleku kontroll!
Kohaloleku kontroll.
Kohalolijaks registreerus 68 Riigikogu liiget, puudub 33.
Täpsustame päevakorda. Tähelepanu! Tänase päevakorra kolme viimase punkti, seaduseelnõude 90, 92 ja 101 esimese lugemise arutelul teeb algatajapoolse ettekande põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Head kolleegid! Eilsel Riigikogu täiskogu istungil jäi meil istungi aja lõppemise tõttu pooleli otsuse eelnõu 38 esimese lugemise arutelu, mida me täna jätkame. Arutelu jäi pooleli küsimuste esitamisega juhtivkomisjoni ettekandjale. Täna on eelnõu juhtivkomisjonipoolseks ettekandjaks põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde, sest kolleeg Evelyn Sepp on välislähetuses. Palun, kolleeg Väino Linde!

Aitäh!

Ja küsimusi on. Palun, kolleeg Igor Gräzin!

(Ei ole kuulda.)

Võta maha siis, palun! Küsimusi ei ole.

Aitäh! Oli tore!

Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Eiki Nestor Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Austatud eelnõu autorid! Meie poolt on selle eelnõu kohta järgmised märkused. Kõigepealt, kui te, head kolleegid, natukenegi mõtlete, siis te võib-olla leiate Riigikogu alatistest komisjonidest mõne, kes ei tegele nende probleemidega, võib-olla leiate – pole ka päris kindel. Ja teine põhjus, miks me ei saa seda eelnõu toetada, on veel lihtsam: siiamaani  on rahvastikuminister püüdnud haarata nendesse aruteludesse kaasa kõiki Riigikogu fraktsioone erineval tasemel  ja peab ütlema, et neli Riigikogu fraktsiooni on nendes osalenud ja kaks mitte. Nendest üks on Rahvaliit. Kuidas ma peaksin sellest aru saama? Kui on võimalus kaasa lüüa, siis te ei tule, aga erikomisjoni on vaja kindlasti luua. See ei ole härrasmehelik käitumine. Ma loodan, et vähemalt järgmisel nädalal toimuvast arutelust võtab osa ka Rahvaliidu fraktsioon.

Aitäh, kolleeg Eiki Nestor! Palun nüüd kolleeg Paul-Eerik Rummo Reformierakonna fraktsiooni esindajana!

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Reformierakonna fraktsioon ei toeta samuti selle otsuse vastuvõtmist ega ideed, et ühiskonna lõimumise probleemide läbitöötamiseks tuleks luua Riigikogu probleemkomisjon. Miks me seda ei toeta? Ilmselgelt on selle eelnõu autorid lähtunud kujutlusest või eeldusest, et Riigikogu liikmetel ei ole piisavalt võimalusi olnud kaasa teha integratsiooniprotsessis, integratsiooniprotsessi suunava poliitika ja ideoloogia kujundamises ning selle protsessi läbiviimise Riigikogu-poolses jälgimises. See eeldus on sügavalt ekslik. Esiteks, me kõik teame, et igal Riigikogu liikmel on alati võimalus otse ja vahetult, mitte mõne komisjoni liikme või komisjoni kaudu, esitada küsimusi ning arupärimisi valitsusliikmetele, kaasa arvatud selle teema puhul, ja mitte ainult rahvastikuministrile, vaid sisuliselt kõigile ministritele, sest integratsiooniteema puudutab ühel või teisel määral kõiki valdkondi. Igal Riigikogu liikmel on alati võimalus esitada arupärimisi või küsida täiendavat informatsiooni infotunnis ning väljendada oma suhtumist vastaja selgitustesse. Teiseks, nagu siin juba kolleeg Nestor tähelepanu juhtis, oleks Riigikogu alatiste komisjonide hulgast raske leida niisugust komisjoni, kelle tegevusvaldkond ei hõlmaks ühel või teisel määral ka ühiskonna lõimumise problemaatikat. Ja kolmandaks, praegu toimiv riiklik integratsiooniprogramm on ette valmistatud väga laiapõhjalisel alusel ja selle ettevalmistamisest aastaid tagasi võtsid osa ka Riigikogu liikmed – igal juhul oli  kõikidel tollase Riigikogu liikmetel võimalus sellest osa võtta. Nii et selle teemaga on tuttavad nii endised kui praegused Riigikogu liikmed vastavalt oma huvile ja oma südametunnistusele. Praegu valmistatakse uut integratsioonistrateegiat ette Eesti tavade taustal enneolematult laiapõhjaliselt, seda arutatakse väga laialt, kõigil on võimalus sõna sekka öelda. Ka ekspertkomisjon, kes perioodiliselt vaatab läbi laekuvaid muudatusettepanekuid, on alati valmis vastu võtma Riigikogu liikmete ettepanekuid. Ja jällegi, nagu kolleeg Nestor siin juba mainis, on pigem olnud märgata seda, et Riigikogu liikmed on olnud selle teema suhtes lubamatult või imelikult passiivsed. Nii et võimalusi on väga palju, kasutagem neid, enne kui hakkame looma juurde uusi, kunstlikke ja kaudseid võimalusi. Me kindlasti ei poolda integratsioonitemaatika ülemüstifitseerimist ja ažiotaaži üleskütmist selle teema ümber. Integratsiooniprotsess kulgeb meie hinnangul Eestis rahuldavalt ja plaanipäraselt ning igal hetkel on igal Riigikogu liikmel võimalus sellest osa võtta. Niisiis, me ei poolda selle eelnõu vastuvõtmist. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Paul-Eerik Rummo! Palun nüüd kolleeg Jaanus Marrandi Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esindajana!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Kõigepealt ütlen ka mina, et meie ei soovi mitte kuidagi seda lõimumise teemat ülemüstifitseerida, vaid tahame tuua selle selgel ja loogilisel alusel aruteluks parlamenti, et ka seadusandja võtaks endale rolli lõimumisprotsesside suunamisel ja kujundamisel, mitte sellisel moel, et parlamendiliikmed, parlamendierakondade liikmed on kutsutud osalema kuhugi koostöökotta või ministeeriumi juurde. Tegelikult ei peaks me ise tahtma siin oma rolli vähendada, vaid me peaksime ikkagi tahtma, et asjal oleks tuntav poliitiline konsensuslik laiapõhjalisus. Siis tagaks see ka kõikide nende integratsiooniotsuste kandvuse, poliitilise kandvuse ja oleks aluseks mingisugusele ühiskondlikule kokkuleppele sellel teemal. Loogika peaks ikkagi olema selline, et ministril on hea käia komisjonis ja saada sealt pigem tuge, sest olgem ausad: ega rahvastikuministril tegelikult oma põhikomisjoni, kellega asja parlamendi tasemel arutada, lihtsalt ei olegi. Loomulikult on võimalik esitada infotunnis mõni pisteline küsimus või teha mõni arupärimine, aga see teema on meie jaoks oluline ilma igasuguste müstifikatsioonideta. Muidugi me võime saavutada laiapõhjalisuse ka kusagil mingeid muid kodanikuühiskonna kanaleid kasutades, aga parlament ei peaks tahtma oma rolli ise pisendada, sest tegelikult  ei ole me neid teemasid siin mitte väga sageli arutanud. Ka oma ettekandes  ütlesin ma eile, et pärast 1998. aastal Riigikogus vastuvõetud dokumenti "Eesti riikliku integratsioonipoliitika lähtekohad mitte-eestlaste integreerimiseks Eesti ühiskonda" ei ole see saal siin mitte kordagi ühtegi lõimumis- või integratsiooniteemat arutanud. Seepärast näeksin ma heameelega, et meie ulatatud abikäsi võetaks vastu – see on pigem toetus täidesaatvale võimule ja annaks otsustele laiema pinna kui koalitsioonierakondade poolt arutatav dokument. Mis aga puudutab Eiki Nestori etteheidet, et me justkui ei soovi osaleda koostöökoja töös, siis kahtlemata me soovime seal osaleda. Pigem on küsimus selles, et me lootsime, et lahendus meie eelnõule, mis peaks olema hoopis laiemapõhjaline, tuleb märksa kiiremini, kui see tegelikult on tulnud. Tuletan veel kord meelde, et me andsime eelnõu  Riigikogule menetlemiseks üle 14. mail, nüüd on varsti juba 14. oktoober, nii et pigem on tunda sellist koalitsiooni-opositsiooni kerget venitamistaktikat selle eelnõu menetlemisel. Selle teema olulisust arvestades oleks võinud eelnõu märkimisväärselt kiiremini menetleda ja komisjon oleks võinud probleemkomisjonina jõudsalt tegutseda siinsamas parlamendis. Võib-olla oleks juba olnud ka teatud otsused tehtud ja ühiskond ei saaks meile ette heita, et me tegutseme justkui kummitemplina, et me käime nõuandjatena kusagil valitsuse juures olevates koostöökodades, mitte et parlamendil oleks asjade otsustamisel või suunamisel juhtiv roll. Nii et on äärmiselt kahetsusväärne, kui parlament soovib täna ise oma rolli vähendada.

Suur tänu, kolleeg Jaanus Marrandi! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Kuna juhtivkomisjon on teinud ettepaneku otsuse eelnõu tagasi lükata, siis asume selle hääletamise protseduuri juurde.
Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku lükata tagasi Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu probleemkomisjoni moodustamine ühiskonna lõimumise probleemide läbitöötamiseks" eelnõu 38. Palun hääletada!
Hääletustulemused.
Juhtivkomisjoni ettepaneku poolt hääletas 43 Riigikogu liiget, vastu oli 30, erapooletuid ei olnud. Eelnõu 38 langes menetlusest välja.

Alustame tänase, kolmapäeva, 10. oktoobri päevakorra punktide menetlemist. Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Uus-Meremaa valitsuse töötamisõigusega turismi käsitleva kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandjaks väliskomisjoni aseesimehe kolleeg Enn Eesmaa!

Austatud kolleegid! Lugupeetud minister! Väliskomisjon arutas ratifitseerimise seaduse eelnõu teiseks lugemiseks siia saali saatmist oma eilsel istungil. Olgu öeldud, et muudatusettepanekute tähtajaks, 3. oktoobriks kella 18-ks muudatusettepanekuid ei tulnud. Väliskomisjon tegi oma eilsel arutelul ühehäälselt  ettepaneku seaduseelnõu vastu võtta ja vastuvõtmiseks on tarvis kohalolijate enamust. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Enn Eesmaa! Palun, kas on küsimusi ettekandjale? Küsimusi ei ole. Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Kuna ka muudatusettepanekuid selle eelnõu kohta ei ole, siis võime minna lõpphääletuse juurde.
Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Uus-Meremaa valitsuse töötamisõigusega turismi käsitleva kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu 73. Palun hääletada!
Hääletustulemused.
Poolt hääletas 64 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud piirivalveteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Ma palun ettekandjaks õiguskomisjoni aseesimehe kolleeg Kalle Laaneti!

Austatud juhataja! Hea minister! Head kolleegid! Õiguskomisjon arutas 8. oktoobril oma istungil piirivalveteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Istungist võtsid osa kõik komisjoni liikmed peale Indrek Saare. Kohale olid kutsutud siseminister Jüri Pihl, nõunik Jarno Laur ja asekantsler Erkki Koort ning Piirivalveameti peadirektor Roland Peets ja õigusnõunik Ursula Tropp. Õiguskomisjon otsustas jääda Vabariigi Valitsuse algatatud piirivalveteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu puhul õiguskomisjoni teisipäeval, 25. septembril 2007. aastal tehtud menetluslike otsuste juurde ja toetati konsensuslikult muudatusettepanekut nr 1 § 21 lõike 2 sõnastuse kohta. Piirivalveteenistuse seaduse § 21 lõige 2 sätestab, et piirivalveohvitseri auastet ülendatakse, kuid muudatusega viiakse sisse sõnastus "võib ülendada". Praeguse sõnastuse kohaselt saab ohvitser teatud tingimuste täitmisel automaatselt auastme ja sel juhul on auastme taotlemine lihtsalt formaalsus. See muudatus annab võimaluse ülendada.
Õiguskomisjonis arutati siseministri kirja jälitustegevuse seaduse ja julgeolekuasutuste seaduse muutmise ettepanekute kohta ja otsus oli jätkata seda arutelu teisipäeval, 16. oktoobril 2007. aastal. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Kalle Laanet! Palun, kas on küsimusi ettekandjale? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Selle seaduseelnõu kohta on üks muudatusettepanek õiguskomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Seaduseelnõu 95 teine lugemine on lõpetatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud tarbijakaitseseaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Palun ettekandjaks majanduskomisjoni esimehe kolleeg Urmas Klaasi!

Proua Riigikogu esimees! Head kolleegid! Austatud minister! Majanduskomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud tarbijakaitseseaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu teisele lugemisele saatmist esmaspäeval, 24. septembril. Meile oli tulnud selgitusi jagama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Riina Piliste. Oli laekunud üks muudatusettepanek, mille sisu on selles, et teha seaduse tekst veelgi selgemaks ja arusaadavamaks ning viia ta kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu asjakohase direktiivi tekstiga. Leidsime, et tarbija majanduskäitumise oluliseks moonutamiseks tuleb tõepoolest pidada ka seda, kui ettevõtja kasutab vastavat kauplemisvõtet, olenemata asjaolust, kas tal on selline eesmärk või mitte – kui tulemus on eksitav, siis on see eksitav. Juhtivkomisjon arvestas konsensusega täielikult muudatusettepanekut ja otsustas konsensusega saata kõnesolev seaduseelnõu täiskogule teiseks lugemiseks. Teeme ettepaneku – taas kord konsensusega – täiskogul teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis saata eelnõu kolmandale lugemisele juba 11. oktoobril, s.o homme, ning oli ka konsensuslik ettepanek eelnõu kolmandal lugemisel seadusena vastu võtta. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Urmas Klaas! Kas on küsimusi ettekandjale? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Seaduseelnõu kohta on üks muudatusettepanek majanduskomisjonilt ja juhtivkomisjon on arvestanud seda täielikult. Seaduseelnõu 28 teine lugemine on lõpetatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse ja rahvatervise seaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Ma palun ettekandjaks majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi!

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu! Elektroonilise side sektor on üks kiiremini arenevaid valdkondi ja tuleb tunnistada, et riik kui selle õigusliku keskkonna looja ja siseturu regulaator on tihtipeale sektori tehnoloogilisest arengust paari sammu võrra maas. Aga võib-olla on see teatud mõttes isegi positiivne, kuna nii saame turul toimuvaid protsesse ajalise nihkega hinnata ja sekkuda seal, kus see on tõepoolest vajalik ja möödapääsmatu. Käesoleva eelnõu, mis on teie laudadel, see on siis elektroonilise side seaduse ja rahvatervise seaduse muutmise seaduse eelnõu, väljatöötamine on tingitud elektroonilise side seaduse mõnede kehtivate sätete korrigeerimise vajadusest. Eelnõu peamine eesmärk on tagada Euroopa Liidu elektroonilise side alase õigusliku raamistiku korrektne ja üheselt mõistetav rakendamine.
Eelnõuga tehtav muudatuste spekter on üsna lai, hõlmates läbivalt peaaegu tervet seadust. Märgin siinkohal ära sageduslubade väljastamist puudutavate normide täpsustamist, Sideameti ja Statistikaameti vahelise koostöö reguleerimist riikliku statistika tootmisel või näiteks Euroopa Liidu uue, nn roaming-hindu reguleeriva määruse ja rakendamisega seonduvat. Eelnõuga sätestatakse sagedus- ja numbrilubade menetlemine majandustegevuse registris, mis peaks sideettevõtja ja riigi vahelise suhtlemise veelgi efektiivsemaks muutma. Samuti võetakse selle eelnõuga Eesti õigusruumi üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu andmete säilitamise direktiiv, mis käsitleb üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste või üldkasutatavate sidevõrkude pakkujate tegevusega kaasnevate või nende töödeldud andmete säilitamist. Andmete säilitamise direktiiviga sätestatakse sideteenuse osutamise käigus sideettevõtjate poolt säilitatavate andmete õiguslik regulatsioon, sealhulgas määratakse selgelt kindlaks eesmärgid, milleks neid säilitatavaid andmeid võib kasutada, andmeliigid ja säilitamise tähtaeg ning sätestatakse mõned muud andmete säilitamisega seotud normid. Andmete säilitamise direktiivi vastuvõtmine oli eelkõige tingitud vajadusest tagada Euroopa Liidus elektroonilise side liiklusandmete säilitamise ühtne regulatsioon, tuginedes Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklile 14. Mitmed liikmesriigid, sealhulgas Eesti, olid varemgi kehtestanud analoogseid regulatsioone, mis erinesid aga nii säilitatavate andmete liigi kui ka säilitamistingimuste poolest. Indikatsiooni vastava akti vastuvõtmisel andis Euroopa Ülemkogu 2004. aasta 25. märtsi deklaratsiooniga ja see deklaratsioon puudutas terrorismivastast võitlust. Valdkonna laiema käsitlemise vajadus oli otseselt tingitud terroriaktidest Madridis ja Londonis ning sellest tulenevalt kõigi sisejulgeolekut tagavate meetmete ning tegevuste läbivaatamisest ja ümberhindamisest. Oluline on rõhutada, et andmete säilitamise direktiivi ei kohaldata side sisu suhtes, millest tulenevalt jääb sõnumi saladuse õiguse piiramine ehk nn pealtkuulamise direktiiv reguleerimisalast välja. Andmete säilitamise direktiiv ei sätesta, kes peab direktiivi ülevõtmisel tekkivaid kohustusi rahastama, ja sellest tulenevalt on võimalik kaaluda erinevaid võimalusi ehk kas kulud hüvitatakse sideettevõtjale täielikult või osaliselt. Siinkohal on otstarbekas lähtuda juba käesoleval ajal väljakujunenud praktikast, mille kohaselt hüvitatakse elektroonilise side seaduse alusel sideettevõtjatele sõnumite ülekandmise ja teabe andmise kulud riigieelarvest selle ministeeriumi kaudu, kelle valitsemisalasse jälitus- või julgeolekuasutus kuulub. Need kulud hüvitatakse vastavalt jälitus- ja julgeolekuasutuste ning sideettevõtjate vahel sõlmitud lepingule. Analoogset kulude hüvitamist kohaldatakse ka Taanis, kes on käesoleval ajal ainsa Euroopa Liidu liikmesriigina andmete säilitamise direktiivi oma õigusruumi üle võtnud. Andmete säilitamisega seonduvad kulud kannab sideettevõtja ja selle nõude täitmine on sideteenuse osutamise eelduseks.
On heameel tõdeda, et eelnõu väljatöötamise protsessis osalesid lisaks riigiasutustele, jälitus- ja julgeolekuasutustele ka Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu esindajad. Selle liidu esindaja sõnul on sideettevõtjad andnud mõista, et nad on võimelised olemasolevaid andmete säilitamise võimalusi selliselt täiendama, et need sellest direktiivist ja käesolevast seadusest tulenevad nõuded oleksid täidetud.
Selle lühikese sissejuhatuse lõpuks sooviksin rõhutada, et eelnõu käesolevas versioonis on arvestatud ka Siseministeeriumi esitatud muudatusettepanekuid, mis tulenevad üldise turvalisuse ja julgeoleku kindlustamise vajadusest ega ole otseselt seotud andmete säilitamise direktiivi ülevõtmisega. Siinkohal tahan tänada Riigikogu majanduskomisjoni, kelle juhtimisel on valminud eelnõu muudetud tekst, milles põhimõttelisi muudatusi valitsuse esitatuga võrreldes ei ole tehtud, küll aga on veel kord põhjalikult analüüsitud andmete säilitamise direktiivi ülevõetavaid muudatusi, mida on redaktsiooniliselt  täpsustatud. Aitäh teile!

Suur tänu, härra minister! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Raivo Järvi!

Suur tänu! Ma saan aru, et ministri käsutuses ei ole veel materjale, kuidas see finantsskeem tööle hakkab. Aga kas Euroopa Liidu kuluaarides on olnud juttu, et juhul kui surve läheb n-ö Siseministeeriumi valdkonna struktuuridele, saavad nad täiendavat hüvitust Euroopa Liidult või jääb see ikkagi riigi enda kanda?

Aitäh! Praeguse seisuga on sellised kulud, mida me siin käsitleme, ennekõike ikkagi rahvusriikide kanda. Ei ole olnud arutelusid, et selliseid n-ö võimalikke täiendavaid kulutusi, mida on võimalik sideettevõtjale kompenseerida, võiks Euroopa Liit kuidagiviisi kanda. Need summad ei ole tegelikult väga suured, need on hea infotehnoloogilise varustatusega siiski suhteliselt lihtsalt tehtavad.

Palun, kolleeg Raivo Järvi, teine küsimus! Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra minister! Palun ettekandjaks majanduskomisjoni liikme kolleeg Hannes Astoki!

Lugupeetud esimees! Austatud kolleegid! Majanduskomisjon arutas menetluses olevat Vabariigi Valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse ja rahvatervise seaduse muutmise seaduse eelnõu 24. septembril.  Kohal viibisid ka majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi sideosakonna juhataja asetäitja Tõnu Nirk. Eelnevalt peeti seaduseelnõu teemal töörühmas mitmeid nõupidamisi, kus osalesid nii Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad kui ka Siseministeeriumi ja tema haldusalas olevate ametkondade esindajad, samuti Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu esindajad. Töö käigus esitati erinevaid ettepanekuid eelnõu muutmiseks ja nende arutelude tulemusel ning koostöös Riigikogu Kantselei juriidilise osakonnaga on eelnõus tehtud rida muudatusi. Eelkõige on muudetud sõnastusi, millega on saavutatud nii terminoloogilist kui sõnastuslikku selgust.
Komisjonis arutati ka seda, et lisaks Euroopa Liidu andmete säilitamise direktiivi sõnastusest ja kehvast tõlkest tulenevatele probleemidele, millega me siiski hakkama saime, käsitleb käesolev seadusmuudatus mitmesuguseid uusi nõudeid ja tähtaegu telekommunikatsiooni käigus tekkinud andmete säilitamiseks ja kättesaadavaks tegemiseks jälitus- ja julgeolekuasutustele, mis võib kaasa tuua olulisi kulutusi telekommunikatsiooniettevõtetele. Lõplikku konsensust selles osas kõigi osapoolte vahel saavutatud ei ole. Ilmselt tuleb neid küsimusi edasi lahendada ka enne teist lugemist. Pärast elavat diskussiooni otsustati komisjonis konsensuslikult saata Vabariigi Valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse ja rahvatervise seaduse muutmise seaduse eelnõu Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks eelnõu algataja nõusolekul muudetud kujul, teha täiskogule ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 17. oktoober kell 12.

Suur tänu, kolleeg Hannes Astok! Palun, kas on küsimusi ettekandjale? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 17. oktoobri k.a kell 12. Eelnõu 62 esimene lugemine on lõpetatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud meresõitu ohustava ebaseadusliku tegevuse tõkestamise konventsiooni 2005. aasta protokolli ning mandrilava püsiplatvorme ohustava ebaseadusliku tegevuse tõkestamise protokolli muutmise 2005. aasta protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu esimest lugemist. Palun veel kord  ettekandjaks majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi!

Austatud esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Tooksin välja mõned tähelepanekud seoses selle teie laudadel oleva konventsiooni protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõuga. Selle protokolli eesmärk on väga lihtne – muuta meresõit ohutumaks ja vähendada laevadega toimepandavate terroriaktide ohtu. Eesti ühinemine nende protokollidega annaks rahvusvahelisele üldsusele hea signaali, et  ohutu meresõit on meie jaoks merendusvaldkonnas prioriteediks. See protokoll määrab kindlaks isiku toimepandud teod, mida loetakse kuriteoks ja mille toimepanemist on riigid kohustatud sanktsioneerima. Nende protokollide sisu,  juhul kui Riigikogu nad heaks kiidab, on karistusseadustikus sätestatud kuriteokoosseisudega juba täielikult hõlmatud, nii et mingisuguseid siseriiklikke seaduseelnõusid me ei vaja, et viia need kooskõlla selle rahvusvahelise dokumendiga. Protokollid olid allakirjutamiseks avatud 13. veebruarini k.a, Eesti Vabariigi nimel kirjutati protokollid alla 8. veebruaril 2007. Ratifitseerimisel on valitsuse ettepanekul üks deklaratsioon ja vastavalt sellele konventsioonile teeme konventsiooni artikli 3ter (lisatud protokolli artikli 4 punktiga 6) suhtes muudatuse artikli 21 kohaselt. Artikli 21 kohaselt on riigil ratifitseerimiskirja hoiule andes õigus deklareerida, et ta kohaldab artikli 3ter sätteid kooskõlas oma riigi kriminaalõiguse põhimõtetega perekonna vastutuse kohta kehtivate erandite suhtes. Sellise deklaratsiooni paneb valitsus ette. Seaduse rakendamisega, nagu varem öeldud, ja protokollide ratifitseerimisega ei kaasne riigieelarvelisi lisakulutusi ega ka tulusid, kuna kõik protokollist tulenevad kohustused on juba õigusaktidega kehtestatud ning seadus peaks jõustuma üldises korras. Aitäh!

Suur tänu, härra minister! Palun, kas on küsimusi? Küsimusi ei ole. Palun ettekandjaks majanduskomisjoni esimehe kolleeg Urmas Klaasi!

Proua Riigikogu esimees! Head kolleegid! Austatud minister! Majanduskomisjon arutas käesolevat eelnõu oma 24. septembri koosolekul, kuhu olid kutsutud majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ja Välisministeeriumi esindaja Kaisa Männik. Komisjoni liikmed kuulasid ministri ja Välisministeeriumi esindaja põhjalikke selgitusi ja leidsid, et loomulikult peab Eesti töötama selle nimel, et meresõit oleks ohutum ning et vähendada laevadega toimepandavate terroriaktide ohtu. Samuti on meie huvides anda rahvusvahelisele üldsusele signaal, et Eesti jaoks on ohutu meresõit merendusvaldkonna prioriteet. Kuulanud ära külaliste selgitused ja konstateerinud eelöeldut, otsustas komisjon konsensuslikult saata eelnõu Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks 10. oktoobril, teha täiskogule ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 15. oktoober kell 12. Need on täiesti ühel meelel tehtud otsused. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Urmas Klaas! Kas on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 15. oktoobri kell 12. Eelnõu 109 esimene lugemine on lõpetatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud relvaseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Palun ettekandjaks siseminister Jüri Pihli!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Riigilõivuseaduse muutmisega vähendatakse osa relvadega seotud toimingute riigilõive. Riigilõivumäärade arvutamisel on loobutud üheselt ekvivalendiprintsiibist lähtumisest. Eelnõus lähtutakse riigilõivuseaduse muudatustes riigilõivumäärade arvutamisel pigem kulupõhisest printsiibist. Ekvivalendiprintsiibist loobumine on eelkõige tingitud sellest, et toimingud ei sõltu relva liigist. Relvaseaduse § 15 lõikes 3 sisalduv volitusnorm, mille kohaselt külmrelvade ehituslikud nõuded kehtestab siseminister, tunnistatakse kehtetuks, kuna külmrelvade ehituslike nõuete kohta puudub ühtne teaduslikult põhjendatud teooria ja selliseid nõudeid Euroopa tingimustes üldiselt ei rakendata. Seega tuleb jääda määratluse juurde, mille kohaselt eristamise kriteeriumiks on olmeterariist ja muud terariistad. On veel ka kolmas muudatus ja selle sisseviimine on tingitud Politseiameti rolli taastamisest politsei põhivaldkondade – korrakaitsepolitsei ja kriminaalpolitsei – töö juhtimisel. Seda tegi juba Riigikogu eelmise koosseisu ajal eelmine valitsus ja vastavad muudatused viidi käesoleva aasta märtsis sisse Politseiameti ja Julgestuspolitsei põhimäärusesse. Eelnõu kohaselt hakkab relva ja laskemoona sisseveo ja väljaveo erilube ning edasitoimetamise eellube ja lube, samuti politseiprefektuuride väljastatud tegevuslubade koopiaid ja tegevusloa peatamise või kehtetuks tunnistamise otsuste koopiaid Julgestuspolitsei asemel väljastama ning nende üle arvestust pidama Politseiamet. Suur tänu!

Suur tänu, härra minister! Palun, kas on küsimusi ettekandjale? Palun, kolleeg Olga Sõtnik!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Öelge, palun, kas teie teate, kui palju on meil praegu Eestis registreeritud ja registreerimata relvi ja kas see seadusmuudatus võib suurendada relvade arvu?

See kindlasti ei muuda relvade arvu, need on kõik registreeritud, nad on arvel. Ma tõesti ei oska peast öelda, kui palju neid on, mitu tuhat. Aga selleks on olemas kindel kord. Siiani tegi seda Julgestuspolitsei, mis on ka aktsepteeritud. Selline on politsei täideviiv osa korrakaitse valdkonnas. See muudatus pigem tõhustab korda, kuna Politseiamet on ikkagi tema üle järelevalvet teostav amet. Nii et see relvade üle arvestuse pidamise kord muutub rangemaks, mitte nõrgemaks.

Palun, kolleeg Olga Sõtnik, teine küsimus!

Aitäh! Mina ei pea silmas mitte seda seaduse osa, mis puudutab ametkondade vahetust, vaid just seda riigilõivuseaduse muudatust, millega relvaloa taotlemine muutub palju odavamaks. Kui praegu on see 2000 krooni, siis eelnõu järgi on see 200 krooni. Kas see võib teie arvates suurendada relvataotluste arvu?

Ma arvan, et see ei muuda asja, sest kes tahab endale relva muretseda, see ka muretseb. Pigem on meil ikkagi selline maksupõhimõte, et lõivud peaksid olema nii suured, kui on nende käitlemise kulud, ja see muudatus lähtub sellest. Ma ei usu, et selle järgi hakkaks keegi rohkem lube taotlema ja veel vähem neid kergemalt andma.

Palun, kolleeg Jaan Kundla!

Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud minister! Kas praegusel hetkel on relvade arv inimeste käes liiga suur või liiga väike või tuleks seda kuidagi reguleerida? Kuidas see mõjub kuritegevusele?

Ei ole täheldatud, et seaduslike relvadega oleks väga palju kuritegusid toime pandud. Kuritegusid pannakse toime ikkagi mitteseaduslikult omandatud relvadega. Nii et ma ei arva, et see mõjutaks kuritegevust oluliselt, kui palju on inimeste käes relvi. Pigem tuleb vaadata, kes on need inimesed, kes saavad relvi omada, ja millised on need inimesed, kes seda teha ei tohiks. Ja siin tuleb lähtuda ikkagi meie põhiseaduse printsiibist, et kõiki tuleb kohelda võrdselt.

Palun, kolleeg Valeri Korb!

Aitäh! Härra minister! Kas te ei leia, et hinnad on väga väikesed?

Ma ei kuulnud.

Palun korrake küsimust!

Ma tahaksin teie kommentaari, kas hinnad ei ole mitte liiga madalad, et neid võiks võib-olla tõsta.

Selle seaduseelnõu mõte on ikkagi see, et teha hinnad kulupõhiseks, mitte hakata selle pealt raha teenima, kui me räägime relva lõivust. Riigi kulud mõnes osas küll vähenevad, aga teises osas ka suurenevad, kui me vaatame neid Euroopa kodanikele ja Euroopa Liidus antavaid relvalube. Nii et riigi tulud jäävad siin balanssi, ütleme nii. Ma ei ütle, et see annaks riigile väga palju rahalist tulu ja teiselt poolt, et ta piiraks relvade omandamist. Kes ikkagi tahab endale relva muretseda, see ka selle raha leiab.

Palun, kolleeg Urmas Klaas!

Aitäh! Härra minister! Peakski vist täpsustama ja olgu siis kõigile arusaadav, kas te räägite relvade letihinnast või me räägime riigilõivust?.

Me räägime ikkagi riigilõivust. Kui riik peab vajalikuks kehtestada aktsiise relvadele, siis on ka see võimalik, aga me räägime ikkagi sellest lõivust, mis on seotud nende lubade väljastamisega.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra minister! Palun nüüd ettekandjaks õiguskomisjoni liikme kolleeg Tiina Oraste!

Austatud istungi juhataja! Minister! Head kolleegid! Õiguskomisjon arutas eelnõu 97 oma k.a 24. septembri  istungil. Istungile olid kutsutud siseminister Jüri Pihl ning Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika büroo juhataja Priit Heinsoo. Minister andis ülevaate eelnõu sisust, nii nagu eelnevalt siin ka teie ees. Komisjonis eelnõu eriarvamusi ei tekitanud. Komisjon otsustas konsensusega suunata eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda esimesele lugemisele kolmapäeval, 10. oktoobril k.a ettepanekuga esimene lugemine lõpetada ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati kolmapäev, 24. oktoober 2007, kell 18 õiguskomisjoni. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Tiina Oraste! Kas on küsimusi ettekandjale? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 24. oktoober k.a kell 18. Seaduseelnõu 97 esimene lugemine on lõpetatud.

Järgmisena on päevakorras Vabariigi Valitsuse algatatud põllumajandusloomade aretuse seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Põllumajandusloomade aretuse seaduses tehakse muudatused seaduse rakendamise käigus ilmnenud probleemide lahendamiseks ning seaduse Euroopa Liidu õigusaktidega kooskõlla viimiseks. Samuti täpsustatakse põllumajandusloomade tõukriteeriume ja ohustatud tõu säilitamise põhimõtteid, kuna on ilmnenud, et kehtivas seaduses toodud definitsioonid ei ole praktikas kasutamiseks piisavad.
Ühte tõugu kuuluvad loomad peavad olema kohastunud piirkonna kliima- ja loomapidamistingimustega. Loomadel peab olema sarnane välimik ja genotüüp, mis päranduvad järglastele ja eristavad selle populatsiooni loomi teistest tõugudest. Samuti ei tohi populatsiooni tõutüüp ja muud iseloomulikud tunnused olla oluliselt muutunud vähemalt kolme viimase järjestikuse põlvkonna jooksul.
Ohustatud on paljud väikesearvulised kohalikud tõud, kes on madalama jõudlusega, kuid paremini kohastunud, vastupidavamad ja haigusresistentsemad. Ohustatud tõu säilitamise eesmärk on säilitada tema eristumine teistest tõugudest. Seadust täiendatakse lõikega, milles täpsustatakse põllumajanduslooma tõu ohustatud tõugude loetellu kandmise põhimõtet. Eelnõu kohaselt võib põllumajandusloomade ohustatud tõugude loetellu kanda vaid kohaliku tõu, mis on ajalooliselt Eesti päritolu ning mille aretusega on Eestis tegeldud veiste ja hobuste puhul vähemalt viimased 50 aastat ning sigade ja lammaste puhul vähemalt viimased 30 aastat.
Samuti sätestatakse, et ohustatud tõu puhul peab aretusprogrammis olema ära näidatud, millist teist tõugu on lubatud ohustatud tõu aretuses kasutada ning miks on valitud just see tõug, mille alusel valitakse aretuses kasutatavad teisest tõust isasloomad ning millises mahus ja millise aja kestel on lubatud teist tõugu kasutada.
Seadust täiendatakse lõikega, millega antakse praegu kehtivas seaduses puuduv regulatsioon uue tõu tõuraamatu pidamiseks ja tunnustamiseks. Sätestatakse kohustuslikud eelnevad uuringud, mille tulemused tuleb esitada koos tunnistamise taotlusega, kui soovitakse hakata pidama tõuraamatut uue tõu kohta. Sellise populatsiooni kohta peab olema tehtud kehaehitustüübi, kehamassi ja -kuju ning muude iseloomulike tunnuste uuring, jõudlustunnuste analüüs, keskkonnaga kohastumise analüüs ning tõu geneetiline kirjeldus omavahel lähisuguluses mitteolevate loomade põhjal. Seaduses tehakse ka täiendused tõupuhta aretuslooma tõuraamatusse ja ristandaretuslooma aretusregistrisse kandmise kohta.
Üks muudatus on aretusega tegelevate isikute tunnustamise otsuste tähtajatuks muutmine, mis toob kaasa nimetatud isikute halduskoormuse vähenemise, kuna nad ei pea enam iga viie aasta tagant taotlema tunnustamise otsustamise pikendamist. Järelevalve ning kontrolli tõhustamiseks täiendatakse seadust lõikega, milles sätestatakse aretusühingutele, ohustatud tõu säilitajatele ning jõudluskontrolli läbiviijale eelmise aasta tegevusaruannete järelevalveasutusele esitamise kohustus ja tähtaeg.
Seadusmuudatuse jõustumise tähtpäevaks kavandatakse 2008. aasta 1. jaanuar. Hilisem jõustumise aeg, 1. juuni 2008. aastal on planeeritud täiendusele, milles sätestatakse lisanõuded aretusprogrammi kohta ohustatud tõu puhul. Hilisem jõustumisaeg annab ohustatud tõu tõuraamatu pidajatele üleminekuaja oma aretusprogrammi uute nõuetega vastavusse viimiseks.
Loodan Riigikogu heatahtlikule menetlusele ja toetusele. Aitäh!

Suur tänu, härra minister! Palun, kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Palun ettekandeks kõnetooli maaelukomisjoni liikme kolleeg Mait Klaasseni!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Maaelukomisjon arutas põllumajandusloomade aretuse seaduse muutmise seaduse eelnõu oma istungil, mis toimus esmaspäeval, 23. septembril 2007. Kohal oli 9 komisjoni liiget, eelnõu sisu tutvustas ja argumenteeris Põllumajandusministeeriumi toidu- ja veterinaarosakonna juhataja Hendrik Kuusk. Arutelu polnud väga pikk, kuid see oli küllalt sisuline. Hendrik Kuusk andis piisava ülevaate, põhjendades seaduse vajalikkust.
Samas kerkis maaelukomisjonis üles ka küsimusi. Üks neist puudutas eesti maalamba tõu tunnustamise seisu. Maaelukomisjon arutas seda teemat, kuid lõplikule otsusele ei jõudnud. Selle küsimusega tegeldakse ilmselt kahe lugemise vahepeal edasi.
Oli ka küsimus jaanalindude tõuaretusest. Arvati, et sellega oleks võimalik tegelda vaid mõne muu riigi loomade tõuraamatu raames.
Ise tõstatasin ma küsimuse sellest, et eelnõus on juttu küll loomadest ehk siis veistest, hobustest, sigadest ja lammastest, kuid põllumajanduses ja ka Eesti tõuaretuses figureerib üks tingimisi loomade hulka liigitatav liik, see on vutt, kes on teatavasti lind. Ja seda paraku seaduses ei käsitleta. Ka selle küsimuse juurde pöördub komisjon kahe lugemise vahepeal tagasi.
Arutelu lõpus otsustati üksmeelselt saata eelnõu 94 Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks juba muudetud kujul k.a 10. oktoobril ja teha täiskogule ettepanek esimene lugemine lõpetada ning määrata põllumajandusloomade aretuse seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 19. oktoober 2007 kell 14.
Seda seaduseelnõu arutati ka maaelukomisjoni esmaspäevasel, 8. oktoobri istungil, kus redaktsioonilised muudatused ja saali saadetav tekst tervikuna heaks kiideti. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Mait Klaassen! Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Aleksei Lotman roheliste fraktsiooni esindajana!

Head kolleegid! See, et meid praegu siin saalis nii vähe on, võib-olla ei olegi väga erandlik. Vahest see ei iseloomustagi seda, et meil üldse maaelu piisavalt ei tähtsustata – ka mõne teise seaduse arutamise ajal on meid nii vähe olnud.
Roheliste nimel tahan aga rõhutada, et tegemist on väga tähtsa seadusega. Valitsus, täpsemalt siis Põllumajandusministeerium, on üldiselt teinud head tööd, kuid mõned küsimused selles eelnõus ei ole piisavalt hästi lahendatud. Näiteks seesama tegelikult olemasolevate, kuid siiani ametlikult tunnustamata põliste tõugude legaliseerimine, mis kõige teravamalt või õigemini kõige selgemalt on päevakorral just nimelt maalamba puhul. Ametlikult seda tõuraamatut pole olemas ja selle seaduse järgi ei ole võimalik olemasolevat tõugu legaliseerida. Oleks küll võimalik ta registreerida uue tõuna, aga see pole see, mida kõnealusel juhul vaja on.
Kokku võttes me oleme igati eelnõu poolt, aga me tahame lugemiste vahel teha sellesse mõningad parandused, et see seadus saaks veel parem. Loodetavasti leiavad meie parandused mõistmist ka valitsuse poolt. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Aleksei Lotman! Palun nüüd kolleeg Mark Soosaar Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana!

Lugupeetud kolleegid! Need käed, mida te siin näete, need vanainimese käed, on lammast elule aidanud ja lammast püganud ja vajaduse korral ka lammast tapnud. Ja nende käte omanik võib teile kinnitada oma isiklike kogemuste toel, et on olemas eesti maatõugu lammas. Võin ka öelda, et isiklik huvitatus praegu minu puhul mängus ei ole, kuna lambaid ma enam ei pea. Aga ma tahan väga rõhutada eesti maalamba puhul üht olulist kultuuriloolist aspekti. Nimelt on eesti maalammas saartel olnud sealse aastasadade jooksul kujunenud käsitöö aluseks. Ilma maalamba äärmiselt peene ja käsitööks sobiva villata ei oleks meil ka Kihnu pärimuskultuuri sellisel kujul, nagu ta UNESCO maailmapärandisse kantud on.
Sotsiaaldemokraadid toetavad eelnõu ja peavad väga vajalikuks, et eesti maalammas, keda ei ole kahjuks viimased 30 aastat uuritud, kuid keda on vähemalt 300 aastat kasvatatud ja kes on meie kultuuri osa, saaks selle seadusmuudatuse abil legaliseeritud. Tõotan, et Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond ei hakka kahe lugemise vahel muudatusettepanekute näol suruma eelnõusse ei jaanalinde, känguruid ega kaelkirjakuid. Me toetame neid ohustatud tõugusid, mis on meie rahvuskultuuri tugisambad.  Aitäh!

Aitäh, kolleeg Mark Soosaar! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Määran eelnõu 94 kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 19. oktoobri k.a kell 14. Eelnõu esimene lugemine on lõppenud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse Balti õhuseirevõrgu ja juhtimissüsteemi arendamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi. Palun!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Vanarahva tarkus ütleb, et taome mõõgad atradeks. Praegu on juhtunud vastupidi: põllumajandusministrist on saanud ootamatult kaitseminister.
Aga 2. märtsil 2007. aastal kirjutasid Balti riikide kaitseministrid alla kahele rahvusvahelisele lepingule. Esiteks, Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse Balti õhuseirevõrgu ja juhtimissüsteemi ehk BALTNET-i arendamise kokkuleppele. Teiseks, Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse vahelisele Karmelava mitmeriigilise juhtimis- ja teavituskeskuse ning selle isikkoosseisu staatuse protokollile.
BALTNET-i arendamise kokkuleppe jõustumiseks tuleb see ratifitseerida. Kokkuleppe jõustumisega kaotab kehtivuse Riigikogus 8. detsembril 1998. aastal ratifitseeritud Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse Balti õhuseirevõrgu loomise kokkulepe. Balti riikide ühine õhuseirevõrk BALTNET kutsuti ellu 1999. aastal. Alates Balti riikide liitumisest NATO-ga 2004. aastal on BALTNET ühendatud NATO õhukaitsesüsteemiga ja varustab õhuseirepildiga NATO regionaalset õhuoperatsioonide keskust.
NATO-ga liitumine tõi kaasa NATO õhuturbeoperatsiooni Balti riikides. Selle operatsiooni teostamine eeldab aga lisaks õhuseirepildile õhuturvet teostavate lennukite maapealse juhtimise võime olemasolu, mida BALTNET-il seni ei olnud.
Uue BALTNET-i lepinguga antakse BALTNET-i süsteemile võime lennukite maapealseks juhtimiseks. Selleks luuakse senise piirkondliku õhuseire koordinatsiooni keskuse asemel Leedus Karmelavas NATO taktikalise õhujuhtimisüksusena mitmeriigiline juhtimis- ja teavituskeskus. See on mehitatud kõigi kolme Balti riigi õhuväelastega.
Juhtimis- ja teavituskeskuse ning selles töötava personali juriidilise staatuse sätestamiseks sõlmiti vastav protokoll. Keskusele antakse protokolliga õigusvõime ning selle personalile kohaldatakse NATO relvajõudude staatust reguleerivast lepingust tulenevaid õigusi.
BALTNET-i arendamise kokkulepe on otseselt seotud Eesti julgeoleku tagamisega. Sellega luuakse õiguslik alus Balti riikide ühisele õhuseirevõrgule ja juhtimissüsteemile, mis võimaldab jätkata NATO õhuturbemissiooni korraldamist Eestis, Lätis ja Leedus ning sellega tagada meie õhuruumi puutumatus.
Balti riikide kaitsekoostööd arvestades on BALTNET oluline poliitiliselt, kuid ka materiaalselt. Õhuseirevõrgu ja juhtimissüsteemi ühine arendamine võimaldab kulusid oluliselt kokku hoida.
Austatud Riigikogu liikmed! Palun teil toetada BALTNET-i kokkuleppe ratifitseerimist. Aitäh!

Suur tänu, härra minister! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Nüüd palun ettekandeks kõnetooli riigikaitsekomisjoni esimehe kolleeg Mati Raidma!

Austatud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas seda eelnõu enne esimesele lugemisele esitamist oma 27. septembri istungil. Istungil osalesid eelnõu algataja esindajatena kaitseminister Jaak Aaviksoo, Kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute asekantsler Martin Hurt, Kaitseministeeriumi õigusloome büroo juhataja Elin Lehtmets ja  nõunik Lia Liin.
Kuna härra põllumajandusminister andis sellest lepingust ammendava ülevaate, siis ei hakka ma siinkohal seda üle kordama. Märgin vaid, et kokkuleppe näol on tegemist BALTNET-i kui Balti riikide vahelise olulisima kaitsealase koostööprojektiga, millega osaletakse ka NATO ühises õhukaitsesüsteemis. Kui eelmine etapp sisaldas vaid õhuseirefunktsiooni, siis nüüd oleme asunud välja arendama oma võimet õhuoperatsioone juhtida, mis on üks etapp meie iseseisva õhuturbevõimekuse saavutamisel.
Riigikaitsekomisjon otsustas 2007. aasta 27. septembri istungil konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada kõnealune seaduseelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu neljanda töönädala päevakorda kolmapäeval, 10. oktoobril. Riigikaitsekomisjoni nimel ettekandjaks määrati siinkõneleja. Otsustati ühtlasi teha  Riigikogule ettepanek lõpetada eelnõu esimene lugemine ning teha Riigikogu esimehele ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 17. oktoober 2007 kell 15. Tänan!

Suur tänu, kolleeg Mati Raidma! Kas on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu 90 kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 17. oktoobri k.a kell 15.  Eelnõu esimene lugemine on lõppenud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Kaitseliidu seaduse § 40 muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi!

Lugupeetud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Eelnõu eesmärk on muuta Kaitseliidu seaduse § 40 lõigetes 1 ja 3 sätestatud tähtaegu, et võimaldada lõpule viia Kaitseliidu omandisse andmisele kuuluvate varade üleandmise protsess.
Kuna Kaitseliidule varade tagastamise näol on tegemist aeganõudva protsessiga, ei ole senistest tähtaegadest kinnipidamine võimalik olnud. Vara üleandmiseks vajalikud Riigikogu majanduskomisjoni ja Vabariigi Valitsuse otsuste eelnõud tuleb esitada arvamuse avaldamiseks kaitseväe juhatajale ja kooskõlastada Rahandusministeeriumiga. Kaitseliidu seaduse § 40 lõige 1 sätestab tähtaja, milleks tuleb Kaitseliidule üle anda õigusvastaselt võõrandatud vara. Kehtiva seaduse kohaselt on see tähtaeg 2008. aasta 31. detsember. Eelnõuga muudetakse seda tähtaega ning sätestatakse õigusvastaselt võõrandatud varade tagastamise uueks tähtajaks 31. detsember 2012.
Muudatuse vajalikkus tuleneb tagastamisprotsesside pikaajalisusest ja komplitseeritusest. On ette näha, et praeguses Kaitseliidu seaduse redaktsioonis märgitud tähtajal ei ole võimalik vajalikke protseduure lõpule viia. Vastava paragrahvi alusel kuulub Kaitseliidule tagastamisele 21 objekti kokku umbes 69 hektaril. Tegemist on reformimata maaüksustega, mille vajalike kooskõlastustega riigi omandisse vormistamise ja Kaitseliidule üleandmise uus tähtaeg on 2012. aasta lõpp.
Kogu protsessiks kuluv aeg ning tagastatavate objektide arv sõltub mitmesuguste kooskõlastuste saamisest. Kaitseliidu seaduse § 40 lõige 1 sätestab Kaitseliidu kasutuses ja valduses olnud vara (välja arvatud lahingurelvad, laskemoon ja muu sõjaline varustus) üleandmise tähtajaks 2006. aasta 31. detsembri. Eelnõuga muudetakse seda tähtaega ning sätestatakse uueks tähtajaks samuti 31. detsember 2012. aasta. Muudetava sätte alusel ei olnud 2006. aasta lõpuks paljusid Kaitseliidu valduses ja kasutuses olevaid varasid  võõrandamislubade taotlemise pika protsessi tõttu võimalik Kaitseliidu omandisse anda.
Samuti täpsustatakse Kaitseliidu seaduse § 40 lõike 3 muudatustega tingimusi, millele üleantavad varad peavad vastama. Üle antakse vara, mis oli Kaitseliidu kasutuses ja valduses Kaitseliidu seaduse jõustumise hetkel. Selle lõike alusel kuulub Kaitseliidu omandisse andmisele kaheksa objekti, millest osa vajab Kaitseministeeriumi valitsemise alla vormistamist koostöös keskkonnaasutustega.
Seadusmuudatustega täpsustatakse vara üleandmise ja selle otsustamise protseduuri. Seni kehtinud korra kohaselt otsustas vara üleandmise nii Vabariigi Valitsus kui ka Riigikogu majanduskomisjon. Seadusmuudatuse kohaselt Vabariigi Valitsus neid otsuseid tegema ei hakka ja kohaldatakse riigivaraseaduse §-s 27 sätestatud korda, mille alusel antakse vara üle riigivaraseaduse § 36 teises lõikes nimetatud komisjoni ehk siis Riigikogu majanduskomisjoni otsusel.
Lugupeetud Riigikogu liikmed! Palun toetada Kaitseliidu seaduse § 40 muutmise seaduse eelnõu. Aitäh!

Aitäh, härra minister! Kas ettekandjale on küsimusi? Palun, kolleeg Villu Reiljan!

Hea ettekandja! Kui suur see kooskõlastusring siis on, et seda protsessi kavatsetakse nüüd viis aastat menetleda? Taasiseseisvunud riiki on ju olnud juba õige mitu aastat.

Loomulikult on kooskõlastajate ring eri objektide puhul erinev. Kõik sõltub objektist – kus see asub ja millega on tegemist. Ma olen teiega nõus, et tähtaeg on päris pikk. Loodetavasti on võimalik enamiku objektidega hakkama saada tunduvalt kiiremini, aga selline on lõpptähtaeg.
Paraku peab tunnistama, et Kaitseliidu varade tagastamine on kahetsusväärselt pikaks veninud. Selle käigus on vahepeal Kaitseliidu seadust minu arvates väga põhimõtteliselt muudetud. Kui esialgu olid õigustatud subjektid iseseisvad malevad, siis nüüdseks on  seadus muutunud ja subjektiks on tegelikult Kaitseliit tervikuna, mitte enam malevad.
Nii et siin on olnud väga palju probleeme. Ma loodan, et enamik objekte on võimalik üle anda kiiremini, aga seadusandja tasemel on ikkagi mõistlik sätestada veidi kaugemale ulatuv tähtaeg. 2006. aasta 31. detsember on ju juba möödas ja selleks ajaks me ei suutnud hakkama saada.
Loodan Riigikogu mõistvale suhtumisele ja toetusele selle eelnõu puhul!

Palun, kolleeg Valeri Korb!

Härra minister! Eelnõus on sõna "vara" ja varal on oma hind. Kas te võite öelda, mis summast käib üldse jutt?

Et mis on maksumus? Jään praegu vastuse võlgu – ei oska öelda, mis võiks olla nende varade maksumus. Ma arvan, et nende kaitseobjektide puhul pole paljudel puhkudel turuväärtust üldse välja toodud. Aga kui te pöördute ministeeriumi poole kirjalikult, siis saate usutavasti oma küsimusele vastuse.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra minister! Nüüd palun ettekandeks kõnetooli riigikaitsekomisjoni liikme kolleeg Kalvi Kõva!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne esimesele lugemisele saatmist oma k.a 27. septembri istungil. Istungil osalesid eelnõu algatajana kaitseminister Jaak Aaviksoo, Kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute asekantsler Martin Hurt, Kaitseministeeriumi õigusloomebüroo juhataja Elin Lehtmets ja nõunik Lia Liin.
Põllumajandusminister kaitseministri kohustes andis täna meile väga põhjaliku ülevaate selle eelnõu sisust. Komisjonis arutatust nii palju. Esiteks, nagu te näete, on seaduseelnõu teie laudadel muudetud kujul. Võib ütelda, et komisjonis viisime me koostöös algatajaga selle seaduseelnõu kooskõlla, parandasime ära normitehnilised vead.
Teine asi, mis  komisjonis küllaltki palju diskussiooni tekitas, oli seesama, mida kolleeg Villu Reiljan küsis. Miks seda seadust ei ole 13 ja poole aastaga ikkagi täide viidud? Mis on põhjused, miks seda asja ei ole ära tehtud?
Komisjoni istungil viibinud kaitseminister lubas teha kõik endast oleneva, et need varad saaksid üle antud enne 2012. aasta 31. detsembrit. Ta nimetas kolme aastat. Meil aga jääb loota, et need asjad juhtuvad varem, isegi kui me täna selle kuupäeva paika paneme.
Niisiis, riigikaitsekomisjon otsustas sellelsamal 27. septembri istungil üksmeelselt teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada kõnealune eelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu neljanda töönädala päevakorda kolmapäevaks, 2007. aasta 10. oktoobriks. Ettekandjaks määrati eelnõu algataja kaitseminister Jaak Aaviksoo, kuid nagu me nägime, täna asendas teda põllumajandusminister. Komisjonipoolseks ettekandjaks määrati siinkõneleja. Ühtlasi otsustas riigikaitsekomisjon 27. septembril teha Riigikogule ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada ning määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kümme tööpäeva ehk siis 24. oktoober 2007. aastal kell 18. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Kalvi Kõva! Kas on küsimusi ettekandjale? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 24. oktoober k.a kell 18. Seaduseelnõu 92 esimene lugemine on lõppenud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud relvaseaduse, planeerimisseaduse ja päästeseaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Ma palun veel kord ettekandjaks põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi!

Lugupeetud esimees! Head kolleegid! Käesoleva eelnõu eesmärk on täpsustada sätteid, mis reguleerivad kaitseväe harjutusväljadega seonduvat. Muudetakse kaitseväe harjutusvälja mõistet, harjutusvälja asutamise sätteid ning harjutusväljale esitatavate nõuete regulatsiooni. Relvaseadust täiendatakse lasketiiru asutamise sättega. Relvaseaduse muudatustega täpsustatakse harjutusvälja mõistet ja asutamise protseduure, sest senised kehtivad regulatsioonid ei ole ammendavad. Eelnõu kohaselt otsustab kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusvälja asutamise Vabariigi Valitsus kaitseministri põhjendatud ettepanekul. Vabariigi Valitsuse otsust kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusvälja asutamiseks on vaja, kuna tegemist on riiklikult tähtsa riigikaitselise objektiga ning valitsuse sellekohane otsus väljendab riigi tahet luua konkreetne harjutusväli. Kaitseväe harjutusväljade asutamisele eelnevalt kinnitab kaitseminister kaitseväe juhataja ettepanekul kavandatava harjutusvälja arendusprogrammi, mille koostamise raames hinnatakse vajaduse korral keskkonnamõju keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes. Juhul kui keskkonnamõju hindamise alusel kehtestatud seiremeetmed võimaldavad etteantud piirkonnas objekti arendada, otsustab harjutusvälja asutamise Vabariigi Valitsus. Valitsuse otsus on vajalik, sest objekti arendamine ja väljaehitamine nõuab ulatuslikke investeeringuid ning mõjutab oluliselt kolmandaid isikuid. Harjutusvälja edasise arendamise, ohutusnõuetega vastavusse viimise, ehituslubade ja raadamislubade taotlemise ning kasutamislubade vormistamise aluseks on harjutusvälja arendamisprogrammi alusel koostatav planeering.
Samuti täiendatakse relvaseadust lasketiiru mõiste ja asutamise sättega. Muudatus on vajalik, sest lisaks harjutusväljadel asuvatele lasketiirudele kasutavad kaitsevägi ja Kaitseliit väljaõppeks ka üksikehitisi, st lasketiire, millele kohaldatakse harjutusväljadele ja lasketiirudele esitatavaid nõudeid ja kasutamise korda, kuid mille mõju ulatus ei ole oluline ja mille asutamine Vabariigi Valitsuse poolt ei ole ka otstarbekas. Lasketiirude rajamisel on vaja läbida kõik planeerimisetapid ja seeläbi saada kohaliku omavalitsuse nõusolek ning ehitusluba ja muud ettenähtud load.
Planeerimisseaduse muudatus on vajalik, sest kõigil kaitseväele ja Kaitseliidule planeeritavatel harjutusväljadel on üleriigiline riigikaitseline strateegiline tähtsus ning ilma harjutusväljadeta ei ole võimalik täita Eesti riigikaitsele seatud rahvusvahelisi ega ka riigisiseseid eesmärke.
Päästeseaduses on tegemist terminoloogiliste parandustega, seadus viiakse kooskõlla kehtivate õigusaktidega. Austatud Riigikogu liikmed! Palun toetada esitatud eelnõu! Aitäh!

Suur tänu, härra minister! Teile on ka küsimusi. Palun, kolleeg Toivo Tootsen!

Aitäh, proua esimees! Lugupeetud härra minister! Lihtsalt täpsustuse huvides küsin, kui mitmest harjutusväljakust juttu on ehk mitut omavalitsust see võiks puudutada.

Aitäh! Ma jään teile praegu vastuse võlgu. Aga ma usun, et te saate selle vastuse hiljem kirjalikult. Kindlasti ei ole neid väga palju, kuid kui palju täpselt, ei oska ma hetkel öelda.

Palun, kolleeg Kalvi Kõva!

Aitäh! Selle seaduseelnõuga muudetakse ka planeerimisseadust ja me teame, et planeerimisseaduses on peatüki 6 all § 32, "Riiklikult tähtsad ehitised", kus  kõigi nende ehitiste ja rajatiste ees on sõnad "üleriigilise tähtsusega" või "üleriigiline". Minu küsimus on: mida teie jaoks tähendab planeerimisseaduse mõistes sõnapaar "üleriigilise tähtsusega"?

Aitäh! See mõiste selle seaduseelnõu kontekstis, kui ta seadusena vastu võetakse, kaob sellisel kujul ära. Selle asemele tuleb harjutusväli ja siis ei ole enam eri kategooriatesse kuuluvaid harjutusväljasid, ei üleriigilise tähtsusega ega kohaliku tähtsusega. Kaitseministeerium on seda ilmselt väga põhjalikult kaalunud, igakülgselt mõelnud ja jõudnud järeldusele, et kõik need harjutusväljad on võrdselt olulised. Ja ma arvan, et see ei tohiks tulevikus kuidagi riivata kohalike omavalitsuste ja kohalike elanike huve, sest  seaduse mõttest ja seaduse sättest tulenevalt jäävad kehtima kõik need vajalikud protseduurid, mis on olnud seni. Harjutusvälja rajamine saab tugineda ikkagi planeeringule ja kõikidele võimalikele lubadele ning enne tehakse ka keskkonnamõjude hinnang. Ma arvan küll, et nii kohalikel omavalitsustel ja kohalikel inimestel kui ka kõigil kolmandatel isikutel on jätkuvalt võimalus oma huve piisavalt kaitsta ja selles mõttes kellegi huve siin ei riivata.

Palun, kolleeg Lauri Laasi!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud minister! Tegelikult ma sain 2/3 küsimusele vastuse juba eelmisest vastusest kätte, aga ma siiski küsin igaks juhuks üle. Kas ma saan õigesti aru, et kohalikele inimestele jääb planeerimisseaduse § 32 valguses, vaatamata erandkorrale, mida on võimalik harjutusväljakute rajamisel rakendada, võimalus seista oma õiguste eest ja selles otsustamisprotsessis  kaasa rääkida?

Aitäh! Jah, te saate õigesti aru, loomulikult see võimalus jääb ja nende arvamust  küsitakse jätkuvalt. Valitsus võtab oma otsuse langetamisel arvesse kõiki seisukohti ja langetab kindlasti kaalutletud otsuse. Ma kordan veel kord, et jätkuvalt on vaja kooskõlastada eri instantsidega, taotleda ehituslubasid, läbida planeeringuetapp ja saada muud kooskõlastused. Nii et see jääb.

Palun, kolleeg Mark Soosaar!

Lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Meie, sotsiaaldemokraadid, täna hommikul seda eelnõu oma fraktsioonis vaadates avastasime, et planeerimisseaduse kuues peatükk, mille pealkiri on "Riiklikult tähtsad ehitised", näeb ette, et riiklikult tähtsaid ehitisi tuleb menetleda detailplaneeringu ja üldplaneeringu tasemel, kuid see ei pea kuidagipidi kajastuma maakonna planeeringus ega üleriigilises planeeringus. Kas teie endise maavanemana ei tunne, et nii tähtsad asjad, nagu on allveelaevade sadamad, lennuväljad jne, peaksid kajastuma ka kõrgema astme planeeringutes?

Aitäh! Loodetavasti on sotsiaaldemokraadid selle eelnõuga tutvunud ikkagi juba varem kui täna hommikul. Komisjonis oli ka teie esindaja vist kohal. Teie küsimus ei puuduta küll nimetatud eelnõu konkreetselt, aga põhimõtteliselt olen ma teiega nõus, et Eesti riigis on planeeringute teema üldse valdkond, mis vajab põhjalikult läbivaatamist ja -mõtlemist. Ma tean, et nii regionaalminister kui ka justiitsminister on sel teemal kohtunud ja selle üle mõelnud. Ma arvan, et eri taseme planeeringute ühtlustamine, et nad haakuksid ja toimiksid nii, nagu me oleme soovinud – selle eesmärgini jõudmiseks on kindlasti vaja seadust veel mitmes osas muuta.

Palun, kolleeg Tarmo Kõuts!

Aitäh, proua esimees! Härra minister! Eesti on praegu ainukene NATO ja Euroopa Liidu sõjalise bloki liige, kellel puudub oma harjutusala, de facto ei ole Eestis mitte ühtegi polügooni, harjutusala, millel juriidilises mõttes oleks võimalik läbi viia kaitseväe harjutusi. See küsimus on ju aastaid olnud teravdatult üleval kaitseväe ja Kaitseministeeriumi vahelistes suhetes, sest iga õnnetus, mis juhtub niisugusel juriidiliselt reguleerimata alal, toob otsese juriidilise vastutuse kaitseväe juhatajale ja õppuse läbiviijale. Põhjuseks on alati toodud just kohalike äriliste, era- ja muude huvide ristumist nendel aladel, kus võiksid olla meie harjutusalad. Kas ma saan õigesti aru, et selle seadusparandusega me suudame nüüd lõpuks läbi murda nende huvide ringist ja suudame endale kiires korras välja ehitada harjutusalad?

Aitäh! Selle seaduse vastuvõtmise järel, kui Riigikogu nii otsustab, jääb Eesti riik loodetavasti jätkuvalt demokraatlikuks riigiks, mis tähendab, et kohalike elanike ja omavalitsuste arvamust kindlasti küsitakse ja maksimaalselt ka arvestatakse. Aga lõpliku otsuse langetab siin Vabariigi Valitsus. Selle eelnõuga me soovime astuda sammu selles suunas, et Eesti saaks endale tulevikus igati korrektsed harjutusväljad. Mina näiteks olen Kaitseliidu Sakala malevaga olude sunnil käinud ka mõningatel õppustel Läti Vabariigis ja see on ebanormaalne olukord. Loomulikult me ei saa tegutseda lõputult jätkuvas olukorras, kus me saame n-ö juriidilises mõttes korrektselt viia oma õppusi läbi väljaspool Eesti Vabariiki. Nii et ma loodan küll, et selle seaduse jõustumise järel on võimalik ka Eestisse kiiresti rajada korrektsed harjutusväljad.

Palun, kolleeg Toivo Tootsen, teine küsimus!

Aitäh, proua esimees! Lugupeetud härra minister! Planeerimisseaduse § 34 ütleb, et riiklikult tähtsa ehitise lõplikku asukohta määrava üldplaneeringu koostamisel ja kehtestamisel ning ehitamise aluseks vajaliku detailplaneeringu koostamisel ja kehtestamisel täidab käesoleva seaduse kolmandas ja neljandas peatükis sätestatud kohaliku omavalitsuse ülesandeid maavanem, ehk teisisõnu, see asi läheb kohaliku omavalitsuse käest ära. Kas põhjuseks on see, et Kaitseministeerium ei ole siiamaani suutnud saada kokkulepet kohalike omavalitsustega ja nüüd ei ole enam muud teed kui lihtsalt seaduse alusel nendest üle sõita?

Kindlasti mitte. Ma arvan, et maavanem on väga tihedas kontaktis kohalike omavalitsustega ja tegelikult maavanema roll pole olla mitte ainult riigi esindaja, vaid olla ka kohalike probleemide Vabariigi Valitsusele vahendaja. Ma  rõhutan veel kord, et selle seaduse jõustumise järel ei otsusta maavanem tegelikult  seda, kas harjutusväli tuleb ühte või teise omavalitsusse või ei tule. Selle otsuse langetab Vabariigi Valitsus, kes võtab arvesse kohalike omavalitsuste arvamusi, kohalike elanike arvamusi ja ka kehtivaid planeeringuid. Nii et maavanemale jäävad ainult teatud ettevalmistavad etapid ja ettevalmistavad otsused, lõpliku otsuse harjutusvälja asutamise või mitteasutamise kohta teeb Vabariigi Valitsus.

Palun, kolleeg Kalvi Kõva, teine küsimus!

Aitäh! Hea minister! Te olete korduvalt toonitanud, et kohalike elanike arvamust arvestatakse ja neid kuulatakse ära. Aga kas te olete ikkagi minuga päri, et kohalike elanike sõna selles otsustusprotsessis väheneb?

Mul on raske vastata sellele küsimusele, ma ei oska niimoodi hinnata, kas kohalike inimeste sõna ja mõju suureneb või väheneb. Ma arvan, et ta jääb enam-vähem selliseks, nagu ta seni on olnud.

Palun, kolleeg Rein Aidma!

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud ettekandja! Seletuskirjas on öeldud järgmiselt: asukohajärgsel maavanemal tuleb tagada riiklikult tähtsa ehitise kajastamine maakonna- ja muudes planeeringutes. Kui nüüd vaadata planeerimisseaduse § 32 punkti 1 muudatust, kas siis need katavad teineteist? Ma lihtsalt ei mäleta enam.

Aitäh, hea kolleeg, endine maavanem! Ma ei saanud päris täpselt teie küsimusest aru, äkki te kordate, palun!

Ma küsin selles mõttes, et kas planeerimisseaduse muudatus kohustab maavanemat vastava planeeringu kehtestamisel arvestama?

Jah, loomulikult kohustab.

Palun, kolleeg Mark Soosaar, teine küsimus!

Lugupeetud ettekandja! Kuulates siin küsimusi ja vastuseid, jääb mulje, nagu näeks planeerimisseadus  ette, et need planeeringud, mis määravad ära riigikaitseliste objektide asukohad, peavad läbima kõik planeerimisseaduses ettenähtud detailplaneeringu ja üldplaneeringu menetlused, kuid kahjuks ütleb kuues peatükk, et valitsus peab võtma vaid kohaliku omavalitsuse nõusoleku ehk kokku leppima kohaliku omavalitsusega. Kas te näete võimalust lisada esimese ja teise lugemise vahel planeerimisseadusesse igasuguste hirmude ärahoidmiseks lause, et ka need planeeringud läbivad kõik üldplaneeringule ja detailplaneeringule kohustuslikud menetlused?

Jah, põhimõtteliselt võib ju asja lahendada ka niimoodi, et näha ette need planeeringumenetlused. Aga samas ma ei näe siin väga suurt sisulist erinevust, kas kohalik omavalitsus annab oma nõusoleku läbi planeeringu, mida ta ise korraldab ja otsustab, või annab kohalik omavalitsus lihtsalt nõusoleku, ilma planeeringuta. Mõlemal juhul on vajalik kohaliku omavalitsuse nõusolek. Kahtlemata, planeeringuprotsessi kaudu on asi avatum, võib-olla on kaasatute ring seadusega sätestatud, sest kohalikud omavalitsused võivad lihtsalt nõusoleku andmisel käituda erinevalt ja avalikustada probleeme erinevalt. Aga ma siiski usaldaksin kohalikke omavalitsusi ja rõhutan, et mõlemal juhul on kohaliku omavalitsuse nõusolek vajalik. See sõltub siiski kohaliku omavalitsuse enda käitumisest. Nii et väga suurt sisulist erinevust ma siin ei näe.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra minister! Ma palun ettekandjaks riigikaitsekomisjoni liikme kolleeg Trivimi Velliste!

Austatud proua esimees! Head ametivennad ja -õed! Riigikaitsekomisjon arutas meile meeldejääva numbriga seaduseelnõu 101 enne esimesele lugemisele esitamist 27. septembri istungil. Arutelul osalesid needsamad daamid ja härrad, keda siin eespool seoses eelmenetletud eelnõudega ette loeti. Kuna härra põllumajandusminister kaitseministri ülesannetes andis eelnõu kohta juba üsna põhjaliku ülevaate, mida iseäranis täiendas veel ka äsja aset leidnud arutelu küsimustele vastamise käigus, siis ma eelnõu sisul enam pikemalt ei peatuks. Rõhutaksin vaid seda, et vastavalt meie tööd korraldavale seadusele ja vastavalt oma otsusele k.a 27. septembrist otsustas riigikaitsekomisjon eelnõu algataja nõusolekul esitada eelnõu esimesele lugemisele muudetud kujul. Eelnõu tekst muudetud kujul on meile laiali jagatud ja muudatused, võrreldes eelnõu esialgse tekstiga, on ka alla joonitud. Eelnõu algataja toetab muudatusi. Muudatused esitati riigikaitsekomisjoni nõuniku, sekretariaadi juhataja härra Aivar Engeli ettepanekul ning need on peamiselt normitehnilise iseloomuga. Siinkohal on paslik märkida, et kahjuks ei ole Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse vahel seni ikka veel suudetud kokku leppida ühistes normitehnika eeskirjades, mistõttu vähemasti meie komisjon peab alatasa eelnõusid normitehniliselt parandama. Riigikaitsekomisjon saatis sellekohase märgukirja hiljuti ka härra riigisekretärile.
Sisulisem muudatus on see, et eelnõu § 3 järgi sõnastatakse päästeseaduse § 13¹ lõike 2 tekst nii, et demineerimistööde tegemise õigus on ka Kaitseliidul, mis tegelikult on ka praegu kehtivas seaduses. Sellele vajadusele juhtisid tähelepanu nii härra Engel kui ka eelnõu algatajad. Olgu öeldud, et komisjoni istungil leidis aset üsna elav arutelu üleriigilise tähtsusega ja kohaliku tähtsusega harjutusvälja mõistete üle ja see arutelu kajastus äsja siin küsimuste-vastuste vormis.
Komisjon otsustas 27. septembri istungil 4 poolthääle ja 1 vastuhäälega teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada seaduseelnõu 101 esimeseks lugemiseks Riigikogu neljanda töönädala päevakorda tänaseks, s.o kolmapäevaks, 10. oktoobriks. Eelnõu algataja ettekandjaks määrati härra kaitseminister, keda täna asendas härra põllumajandusminister. Komisjonipoolseks ettekandjaks määrati siinkõneleja. Ühtlasi otsustas riigikaitsekomisjon oma 27. septembri istungil teha Riigikogule ettepaneku eelnõu esimene lugemine täna lõpetada ning määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele kümme tööpäeva ehk siis k.a 24. oktoober kell 18. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, kolleeg Trivimi Velliste! Kas  ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Kalvi Kõva Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana!

Väga austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Loomulikult on meie riigil ridamisi objekte, mis on riiklikult väga tähtsad. Kuid ei julgegi öelda, et mõned objektid on tähtsamad. Ja nii on kehtivas planeerimisseaduses loetletud ridamisi riiklikult tähtsaid ehitisi, mille ees on valdavalt mõiste "üleriigilise tähtsusega". Kui natuke rääkida meie naabrite, naaberriikide planeerimisõigusest, siis Balti mere äärsetest riikidest on selline erisus planeerimisseadustes ainult Valgevenes ja Venemaal, nüüd siis ka Eestis. See teadmine põhineb sellisel dokumendil nagu VASAB 2010, mis on Visions  and Strategies Around the Baltic Sea. Kui me täna siin arutatava eelnõu võtame vastu seadusena, siis, head sõbrad, me avame seda ringi veelgi enam, asendame üleriigilise tähtsusega kaitseväe polügoni kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljaga. Tahaks siinkohal teile meelde tuletada või teid informeerida,  mis on siis planeerimisseaduses selle üleriigilise tähtsusega ehitise mõõdupuu või miks üks või teine ehitis seal sees on. Sõnapaar "üleriigilise tähtsusega" tähendab vähemalt minu arvates neid objekte, millel üle Eesti riigi eksisteerimise mõistes, riigi kui terviku mõistes on üks või kaks asukoha alternatiivi, mille võimalikke asukohti on Eestis väga vähe. Kui me siia lisame aga kaitseväe harjutusvälja, siis uskuge mind, need on küll väga tähtsad riiklikud objektid, aga nende asukoha altlernatiive on ka ühe väeosa ümbruses mitmeid. Ka nende  tegevuses on alternatiive, st ühte või teist relvaliiki kasutades on alternatiive.
Mina isiklikult arvan, et planeerimisseaduse § 32 avamine, selle laiendamine on rahva otsese osalusdemokraatia vähendamine. Mida see endaga kaasa toob? Me teame, nagu kolleeg Tarmo Kõuts mainis, et juba aastaid on see dilemma, kuhu me harjutusväljad rajame, kes on vastu, kes on poolt. Uskuge mind, süüdi ei ole mitte ainult kohalikud omavalitsused, mitte kohalikud elanikud, otsigem vigasid ka Kaitseministeeriumi ametnike tööst. Möödunud neljapäeval oma ettekannet tehes luges õiguskantsler meile ette, kuidas ametnikud sõnastavad mõistet "põld". Sellest definitsioonist ei saanud aru ei tema ega tema ema. Head sõbrad, uskuge mind, ministeeriumiametnikud, kui nad kohtuvad nendesamade lihtsate inimestega, kes elavad sealsamas harjutusväljade ääres, defineerivad ka mõisteid nii, et kohalik inimene ei saa aru. See tähendab, et ka riiklikult üpris tähtsate objektide rajamisel tuleb leida kokkupuude kohalike elanike ja riigistruktuuride vahel. Muidu me lihtsalt astume oma riigiga jälle sammu suurema venna õiguste poole, kus me unustame ära minu arvamust mööda riigile kõige tähtsama, üleriigiliselt tähtsa objekti, inimese.
Niisiis ma loodan, et pärast esimest lugemist, enne teise lugemise algust me suudame panna sellesse seaduseelnõusse piisavalt häid ettepanekuid, et meie rahvale oleks tagatud võimalikult suur osalusdemokraatia, et meie inimesed saaksid välja öelda oma mured, välja pakkuda oma lahendused, et ministeerium neid kuulaks. Uskuge mind, kui me võtame seaduse vastu sellisel kujul, nagu see on eelnõuna, siis kui täna veel ministeeriumi inimesed tulevad rahvaga kohtuma, tulevikus me neid seal harjutusvälja lähiümbruses ei kohta.  Kaks kõva kivi ei jahvata kunagi head jahu, selle seaduseelnõuga me anname aga ühele kivile veel kord tugevust juurde. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon pooldab täna selle seaduseelnõu esimese lugemise lõpetamist, kuid ootab enne teisele lugemisele esitamist häid ettepanekuid. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Kalvi Kõva! Palun nüüd kolleeg Trivimi Velliste Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindajana!

Proua esimees! Nagu ma komisjoni esindajana äsja oma ettekandes mainisin, toimus selle eelnõu esimesele lugemisele saatmise eel komisjonis üsna elav arutelu selle üle, kas me vajame kohaliku tähtsusega ja üleriigilise tähtsusega harjutusvälju või mitte, kas me saame riigikaitset jagada kohalikuks ja üleriigiliseks. Ma tahaksin praeguse arutelu kontekstis rõhutada kõigepealt seda, et siin Riigikogus on juba väga paljude aastate jooksul suudetud riigikaitselisi otsuseid langetada väga sagedasti, peaaegu alati, kui vähesed erandid välja arvata, suures üksmeeles, et riigikaitselised otsused on alati head, kui nad on konsensuslikud. Ma usun, et lõpuks saab ka see eelnõu vastu võetud konsensusega. Aga ma usun, et see on sobiv koht meenutada, et vahetevahel juhtub riigikaitses selliseid olukordi, kus öeldakse, et jah, seda asja on vaja, ainult et see ei tohi olla minu aia taga, teeme selle ära, aga ärge tehke seda siia, teeme selle kuskile mujale. Ja kui me räägime ükskõik missugusest konkreetsest vallast ja ükskõik missuguses konkreetses vallas kasvavatest noortest Eesti poistest, kes kunagi saavad 18-aastaseks ja lähevad kaitseväkke aega teenima, siis uskuge mind, ükskõik, kust vallast nad ka ei ole, kas Võrumaalt või Virumaalt, kui kunagi peaks puhkema, hoidku Jumal, sõda, on kaotused, ka selle valla langenute arv tunduvalt väiksem, kui need mehed on saanud harjutada korralikel harjutusväljadel. Kui need mehed on saanud korraliku väljaõppe, siis on kaotused väiksemad. Ma arvan, et seda on kasulik sügaval rahuajal meeles pidada. See on niisugune asi, kus tuleb mõelda väga pikalt ette, ei tule mõelda mitte üksikute aastate peale, võib-olla tuleb mõelda ette aastakümnete peale. Ja siis ei ole enam nii tähtis, et see asi tuleb minu aia taha või ta ei tule minu aia taha, mõnikord ta võib tulla ka minu aia taha. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Trivimi Velliste! Palun, kolleeg Aleksei Lotman Eestimaa Roheliste fraktsiooni esindajana!

Head kolleegid! Ma olen siin pisut skisofreenilises olukorras. Kaitseliitlasena ja muidu vabariigi kaitsevõime pärast muret tundva inimesena ma olen väga, väga päri selle seaduseelnõuga, aga rohelise poliitikuna jagaksin ma praegu sotside muret, et selle eelnõuga võidakse viia otsustamist kohalikust rahvast kaugemale ja demokraatiat jääb meil selle võrra vähemaks. Ja demokraatiat on meil vaja ka nii tähtsas asjas, nagu seda on riigikaitse. Et siin oli juba valitsusliidu sees näha mõningast erimeelsust, siis ei kahtle ma selles, et leitakse kompromiss ja seega loodetavasti ei tule meil siin hääletamisel väga tugevaid poolt ja vastu asju. Küllap me lõpuks konsensuse leiame. Aga rohelised on seda meelt, et selle asjaga tuleb natuke veel tööd teha ja mõelda, kus on õige koht selleks, et leida tasakaal riigi huvide, st praegusel juhul riigikaitse huvide ja sellise vääramatu põhimõtte vahel, nagu seda on demokraatia, sealhulgas ka kohaliku valla õigus otsustada valla asjade üle. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Aleksei Lotman! Palun nüüd kolleeg Mati Raidma Reformierakonna fraktsiooni esindajana!

Austatud esimees! Kallid kolleegid! Tooksin selle eelnõu puhul omalt poolt esile kaks küsimust. Jällegi saab ainult positiivselt tõdeda, et tekkis elav diskussioon, kuna on olemas üks probleem, millele tänaseni pole suudetud Eestis selget lahendust leida. Kindlasti tuleb ka komisjonis selle eelnõu menetlemisel tõsiseid arutelusid, sest  siin on tõesti tegemist küllaltki filosoofilise küsimusega. Eelkõneleja mainis omavalitsuse sekkumise või otsustamise ülimust, mis on põhimõtteliselt hea lähenemine, kuid samas tuleb küsida, kas riigikaitse, mis ei ole omavalitsuskeskne, nõuab erisusi, millised need on või milline on koostööpunkt. Ja ma loodan, et nendes debattides me jõuame tõesti üksmeelele, sest riigikaitse on meie kõigi ühine asi.
Teine, mida ma tahaksin korra puudutada, on jällegi kohalik elanik ja riigikaitse objekt. Olen täiesti päri sellega, et on kartusi, mis täna on ka siin saalis kõlanud. Kuid siin tahaks öelda, et minu hinnangul ei ole tegmist nii väga planeerimisseaduse muredega, siin on palju tähtsamad komponendid, näiteks seesama Kaitseministeeriumi ja kaitseväe võime teha tsiviil-militaarkoostööd. Ehk siis see on normaalne suhtlemine, mis minu arust ei ole niivõrd seadusepügalas näpuga järje ajamine. See normaalne suhtlemine peab saama paremale tasemele, sest me oleme juba mõistnud, et siin on arenguruumi. Teiseks võib-olla ka üleskutse meile, riigikogulastele, öelda sellistes küsimustes sõna sekka, sest me ei esinda kohalikke elanikke mitte ainult seaduste loomisel, vaid ka konkreetsete projektide algatamisel, nende kinnitamisel ja planeerimisel. Siin on meil selline osalusvõimalus ja kohustus olemas. Nii et toetan selle eelnõu edasist menetlemist ja loodan tõsiseid põhimõttelisi diskussioone. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Mati Raidma! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg k.a 24. oktoober kell 18. Seaduseelnõu 101 esimene lugemine on lõpetatud ja meie tänane päevakord on ammendatud. Aitäh, head kolleegid! Istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 15.53.