Tere päevast, lugupeetud Riigikogu liikmed! Tere päevast, lugupeetud ministrid! Alustame infotundi. Palun teeme kõigepealt kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll.
Kohalolijaks registreerus 43 Riigikogu liiget, puudub 58.
Head kolleegid! Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja minister Urve Palo.

Alustame infotundi. Esimene küsimus on kolleeg Ain Seppikult minister Urve Palole. Palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Postimees teatas 23. augustil s.a esmapilgul põneva ja huvitava uudise, et teie sõnul võiks riik võimaldada kodakondsuse taotlejatel teha põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksam oma emakeeles, näiteks vene keeles. Postimehe andmetel tutvustasite seda ideed kohtumisel Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) inimõiguste voliniku esindajatega, kes seda igati toetasid. Toetasid muidugi, ka teised ÜRO raportöörid ja OSCE eksperdid on oma järgnevatel külaskäikudel sellist seisukohta igati toetanud, nad on toetanud ka veel muid seisukohti. Kuid idee on huvitav. Minu küsimus ongi, kas te olete endiselt sellel seisukohal.

Palun, proua minister!

Aitäh küsimuse eest! Kui ma selle idee ideetasandil välja käisin, siis pidasin ma silmas just muret, et põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksam on kujunenud väga sageli formaalseks, mitte sisuliseks teadmiste kontrolliks. Mina pidasin silmas just seda, et see võiks olla rohkem sisuline teadmiste kontroll, meie põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise kontroll ja miks mitte näiteks ka ajaloo ja kultuuri tundmise kontroll. Loomulikult jääb siia juurde keeleeksam, mis on eraldi seisev. Ma pidasin silmas vene keelt eelkõige sellepärast, et kui me vaatame kodakondsuseta isikuid, siis valdav osa nendest on venekeelsed. Jah, ma leian ka täna, et see idee väärib arutelu, väga sisulist arutelu. Kuid kuna koalitsiooni kokkuleppe alusel on võimuliit kokku leppinud, et lähiaastatel ei muudeta põhiseaduse ega kodakondsuse seaduse põhialuseid, siis siin ei saa kiirustada ja tuleb koalitsioonipartneritega seda teemat põhjalikult arutada.

Palun, kolleeg Ain Seppik, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Ei-ei, proua minister, me oleme teiega siin ühel poolel. Me jagame muret selle eksami pärast. Meie jaoks oli ainult üllatus, et seda eksamit võiks teha vene keeles. Aga me oleme ka sellekohase eelnõu menetlusse andnud. Minu teine küsimus ongi see: mida teie olete teinud selle idee ellurakendamiseks? Kas te kavatsete esitada samasuguse eelnõu või meie eelnõu valitsuses toetada?

Aitäh! Ma olen arutanud seda võimuliidupartneritega ega ole praegu sellele ideele toetust saanud.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Heimar Lenk!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud minister! Erinevalt mõnest teisest inimesest minule teie kodakondsuspoliitika ja teie poliitiline käekiri üldiselt meeldib. Mulle tundub, et te olete palju energilisem ja ettevõtlikum kui mõned eelmised rahvastikuministrid. Aga ma ei saanud praegu hästi aru, kas koalitsioonikaaslased toetavad teie vaateid ja poliitikat või mitte.

Aitäh! Kõigepealt suur tänu komplimentide eest, hindan neid! Koalitsioonipartnerid ei toeta praegu ideed muuta kodakondsuse seaduse põhimõtteid. See ei tähenda, et me ei võiks tulla nende teemade juurde edaspidi tagasi. Praegu ei toeta.

Palun, kolleeg Jüri Ratas, kohapeal registreeritud küsimus!

Austatud esimees! Hea minister! Te ütlesite, et te peate neid küsimusi arutama oma koalitsioonipartneritega. Kas peate õigeks, et neid teemasid võiks tagasihoidlikult arutada ka parlament, kuhu kuulub natuke laiem ringkond kui ainult koalitsioonipartnerid?

Aitäh! Vastus on, et jah, loomulikult. Ma saan aru, et parlament seda ka arutab Keskerakonnalt tulnud kahe eelnõu aruteludel. Viimane eelnõu on paar päeva vana, see puudutab samamoodi kodakondsuspõhimõtete muutmist. Loomulikult peaks parlament seda arutama ja mina seda väga toetan.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Tiit Kuusmik!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Kas te võite kommenteerida, millist reaktsiooni on see idee esile kutsunud, kas positiivset või mitte, kas või Eestis tegutsevate kultuuriseltside poolt, kes vene keelt või mingit muud keelt räägivad?

Aitäh! Te mõtlete ideed, et teha kodakondsuse seaduse ja põhiseaduse tundmise eksam mingis muus keeles kui eesti keel. Jah, ma olen seda arutanud, mitte suurel foorumil, vaid eri gruppidega. Arvamused on erinevad. Väga sageli need inimesed, kes peavad seda eksamit tegema, ei näe selles probleemi, sest on võimalik kasutada eestikeelset põhiseadust, kodakondsuse seadust ning eesti-vene sõnaraamatut. Aga minu mure oli just sisu pärast, kuna täna on sageli tegu formaalse teadmiste kontrolliga, mitte sisulisega. Nii et siin on mõistmist ja ka mittemõistmist.

Aitäh, proua minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Toomas Varekilt põllumajandusminister Helir-Valdor Seederile. Palun!

Aitäh, proua juhataja! Härra põllumajandusminister! Põllumajandusministeeriumi haldusalas on üks väga tähtis riigiasutus, nimelt Veterinaar- ja Toidulaboratoorium, mille põhimäärus kinnitati 25. märtsil 1998. aastal määrusega nr 7. Tema koosseisu kuulub neli laboratooriumi: Tallinnas, Tartus, Rakveres ja Saaremaal. Kõik laboratooriumid on akrediteeritud ja vastavad nii Eesti Vabariigi kui ka Euroopa Nõukogu ISO nõuetele. Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi esmane ülesanne on tagada riikliku järelevalve vajadustest tulenevate analüüside ja uuringute tegemine lähtuvalt Veterinaar- ja Toiduameti, Tervisekaitseinspektsiooni, Tarbijakaitseameti, Taimetoodangu Inspektsiooni jt järelevalveasutuste tellimustest. Hea minister! Kas olete kursis, et 1. jaanuari seisuga on plaanis läbi viia reform, mis teeb ümberkorraldusi toidulaboratooriumide osas?

Aitäh küsimuse eest! Mul on tõesti hea meel, et te tunnete huvi Põllumajandusministeeriumi valitsemisala probleemide vastu, mis on tegelikult regionaalsed probleemid. Ma olen kursis, et Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi direktoril on kavatsus teha ministrile ettepanek muuta laboratooriumi struktuuri. See struktuurimuudatus sisaldaks endas Rakvere laboratooriumi tegevuse lõpetamise. Laboratooriumi tegevuse lõpetamine eeldab ministri heakskiitu sellele plaanile. Mina ei ole veel saanud ametlikku kirjalikku ettepanekut koos põhjaliku analüüsiga. Ma tean, et homme on ministeeriumis tõsine arutelu koos laboratooriumi direktoriga, kus igakülgselt hakatakse seda ettepanekut kaaluma ja vaagima. Kui ma olen saanud põhjaliku analüüsi ja ettepanekud, siis saan langetada otsuse. Täna võin öelda, et umbes kolmandik selle laboratooriumi töömahust on riikliku järelevalve teostamine, ülejäänu on nn tootjate enesekontrolliproovid. Ma tean ka seda, et laboratooriumi kulutused ületavad laekuvaid tulusid. Aga need ei ole loomulikult ainsad argumendid, miks peaks selle laboratooriumi sulgema. See eeldab ikkagi põhjalikku analüüsi.

Palun, kolleeg Toomas Varek, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh, proua esimees! Aitäh vastuse eest, härra põllumajandusminister! Ma siiski jätkan. Mul on siiralt hea meel, et te olete asjaga kursis. Kuid mulle tundub, et töö Rakvere toidulaboratooriumi sulgemiseks on alanud juba varem. Juba tänavu kevadel, maikuus, anti osa laboratooriumi ülesannetest üle Jõhvi toidulaboratooriumile, sellega vähendati töökoormust. Riik on ka andnud vähem raha ja andnud vähem tellimusi Rakvere toidulaboratooriumile. Rakvere on suur tööstusrajoon ja tootjate rajoon. Rakvere Lihakombinaat, Grossi Toidukaubad, Hagar, Pihlaka Kondiiter – need on väga tegusad tegijad. Ma tahan siiralt teada, kas see on juba varem ette valmistatud protsess, kuna esimesed märgid olid maikuus.

Aitäh! Ma ei oska teile öelda, kui pikalt on selliseid plaane mõelnud ja ette valmistanud Veterinaar- ja Toidulaboratoorium ise ja selle direktor. Ministeeriumisse selliseid ettepanekuid ei ole varem laekunud. Sellel sügisel, oktoobris, saime sellest plaanist teada. Ministeeriumis seisab arutelu alles ees, nagu ma juba ütlesin. Mis puudutab laboratooriumi tähtsust ja neid toiminguid, mis seal tehakse, siis, loomulikult, kõik toimingud on olulised ja neid igal juhul tehakse ka tulevikus. Aga see, kus neid on kõige mõistlikum teha, on analüüsi küsimus. Me peame arvestama riigieelarve võimalusi, tegelikke kulutusi, mis on kindlasti üks osa sellest analüüsist. Aga kindlasti saavad tulevikus tehtud kõik vajalikud toimingud nii riikliku järelevalve osas kui ka muud proovid, toimub see siis Rakvere laboris või kusagil mujal. Sellele ma täna veel vastata ei saa.

Palun, kolleeg Toomas Varek, teine täpsustav küsimus!

Aitäh, proua esimees! Aitäh vastuse eest, härra põllumajandusminister! Ma siiski kasutan ka teise täpsustava küsimuse ära. Nimelt, eile kohtus Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi kesklaboratooriumi juhataja Olev Peetsu Rakvere toidulaboratooriumi inimestega. See teave jõudis ka tootjate ja teenust kasutavate organisatsioonideni. Nad on väga mures, et ei tekiks vägivaldset teenuse äraviimist. Aga teie sõnavõtt või arvamus, ma julgen öelda, on optimistlik. Ma loodan, et seda optimistlikku osa te püüate ka järgnevatel päevadel kaitsta, et see teenus jääks Rakveresse, ja ma loodan, et ka nendest 17 inimesest, kes seal töötavad, enamik sinna jääb.

Kus küsimus oli, hea kolleeg Toomas Varek?

Ma ridade vahelt siiski lugesin küsimuse välja, lugupeetud juhataja. Aitäh optimistliku hinnangu eest, kuid ma ütleksin, et minu hinnang oli siiski realistlik ja otsus sõltub analüüsist. Aga ma tahan kinnitada üldist põhimõtet, millest Põllumajandusministeerium on oma allasutuste olemasolu määramisel lähtunud. Üldjuhul, peaaegu eranditeta, oleme püüdnud säilitada allasutuste võrgustiku nii, et meil oleksid kõik ametkonnad esindatud igas maakonnas, me ei ole püüdnud neid regionaliseerida. Nii on meil maakondades olemas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti piirkondlikud bürood, piirkondlikud maaparandusbürood, Taimetoodangu Inspektsiooni maakonnabürood, jõudluskontrolli esindused. Oleme püüdnud lähtuda sellest, mitte luua regionaalseid üksusi, mis teatud piirkondades avaliku teenuse kättesaadavust halvendaks. See on olnud üldine reegel, kuid veterinaarlaborid on siin juba erand. Nagu te ütlesite, neid on neli, kuna tegemist on spetsiifilise teenusega, mis vajab tehnoloogia olemasolu, kindlat töökoormust, et kõike seda üleval hoida. Nii et otsus on põhjaliku analüüsi tulemus. Täna ma teile lõplikku vastust anda ei saa.

Aitäh, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Maret Merisaarelt haridus- ja teadusminister Tõnis Lukasele. Palun!

Aitäh, proua eesistuja! Lugupeetud härra minister! Erakonna Eestimaa Rohelised hariduspoliitika toimkond arutab praegu seaduseelnõu, millega plaanitakse muuta avalik-õiguslike ülikoolide juhtimine läbipaistvamaks. Kultuurikomisjoni liikmena olen saanud ülikoolides töötavatelt rohelistelt kirju, milles meie fraktsioonil palutakse pöörata tähelepanu haridusministeeriumi tõhusamale toele Riigikogu poolt vastu võetud kõrgharidust, innovatsiooni ja teadmistepõhist Eestit puudutavate dokumentide ellurakendamisel. Näiteks, koalitsioonileppes on kirjas, et valitsusliit soosib doktoriõpet ja eraldab selleks ülikoolidele riigieelarvest vahendeid doktorantidega tulemuslepingute sõlmimiseks, et tagada doktorantidele normaalsed elu-, töö- ja õppetingimused, seades eesmärgiks vähemalt 250 doktorikraadi kaitsmise aastaks 2011. Eile haridustöötajate liidu üritusel ...

Palun küsimust!

... te väitsite, et uusi doktorante peaks tulema isegi 600, et õigustada teadus‑ ja arendustegevuse raha suurendamist 3%‑ni. Palun täpsemalt selgitada, kuidas haridusminister saab aidata ülikooli nõukogul suurendada doktoriõppes õppijate arvu ja kas te olete selleks midagi teinud või mida saab üldse teha.

Aitäh, austatud proua Merisaar, väga hea ja täpse küsimuse eest! Ma tänan ka minu visiooni kirjeldamise eest doktorantuuri tulevaste läbijate hulga osas, aga pean ütlema, et see visioon ei kuulu mulle. Te olete, kui eilset silmas pidada, kuulnud seda kindlasti kelleltki teiselt. Eile õpetajate palkadest rääkides ei rääkinud me kindlasti sellel teemal. Küll aga on 250 doktoranti ja doktorikraadi kaitsjat aastas võimalik. Saan raporteerida, et järgmise aasta eelarves on ette nähtud ka vahendid doktorantuuri suure ümberkorralduse alustamiseks. Ülikoolid saavad doktorandi koolitamise aastate jooksul kokku üks miljon krooni selleks, et seda õpet läbi viia. Tõepoolest on garanteeritud ka efektiivsus. Tulevikus peaks tunduvalt rohkem doktorante jõudma doktorikraadi kaitsmiseni. Aga ma ei tahaks siin ainult rahast  rääkida, sest me oleme eesmärgiks seadnud kvaliteedi. Kvaliteedi mõõtmist on võimalik teha mitut pidi. Ühtepidi, jah, võib tõesti efektiivsust mõõta, aga siin me saame mõõta õppekvaliteeti. Teine asi on, kuidas mõõta seda, kas ka Eesti ühiskonnale on olnud kasulik nendel või teistel erialadel doktorantide koolitamine. Seda saab teha majandust ja ühiskonda pikas perspektiivis kaaludes. Aga praegu võin öelda, et me oleme valmis koolitama ka doktorante teistest riikidest. Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest antakse lähiaastatel raha kuni saja võõrdoktorandi koolitamiseks. Me loodame, et suur osa neist jääb edendama Eesti teadust ka tulevikus.

Palun, kolleeg Maret Merisaar, esimene täpsustav küsimus!

Mul on tõesti üks täiendav küsimus. Kas ja mida saab haridusministeerium teha selleks, et ülikool saaks vähemalt osa õppejõude palgata rahvusvahelise konkursiga, kusjuures nende palgafond võiks olla praegusega võrreldes vähemalt kolmekordne? Kas teil on midagi võimalik selleks teha?

Aitäh! Õppejõudude palgast on palju räägitud. Oleneb, kustpoolt seda kaaluda. Me võime keskmiselt välja arvutada professori, dotsendi, lektori palga ülikoolides, kõrgkoolides. Samas need numbrid, mis liiguvad, on kindlasti väiksemad kui meie tipp-professorite ja ‑dotsentide palk. Ma võin öelda, et ka praegu on ülikoolides neid õppejõude, kellele makstakse nende töö eest päris korralikult. Kui arvestada veel seda, et järgmisel aastal on plaanis tõsta nii ülikoolide baasmaksumust 30% kui ka suurendada teaduse sihtfinantseerimist sellel määral, et see annab võimaluse kasvatada palgakomponenti 30%, arvestades, et ka teaduse üldfinantseerimine suureneb järgmisel aastal 50%, siis ma arvan, et ka õppejõudude palkadeks leiavad palgamaksjad, ülikoolid ja instituudid, päris tubli lisaraha.

Aitäh, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Inara Luigaselt minister Urve Palole. Palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Minul on paar küsimust Eesti Represseeritute Abistamise Fondi kohta. Represseeritute fond on asutatud just represseeritute abistamiseks ja selle peamine ülesanne on jäädvustada represseeritute ja vabadusvõitlejate mälestusi, innustada uurimistööde läbiviimist ja raamatute üllitamist ning abistada mälestusmärkide püstitamisel. Fond teeb koostööd nii valitsusasutuste kui ka MTÜ‑dega. Olen viimasel ajal tihedat koostööd teinud mõningate represseeritute ühingutega ja olen kuulnud rahulolematusest fondi suhtes. Nimelt pole fond väidetavalt taotluste esitamisel ühinguid toetanud. Küsimus on: teades, et fondi maht sellel aastal on 2,5 miljonit ja ka järgmiseks aastaks on planeeritud 2,5 miljonit, miks fond ei suhtu ühingutesse võrdselt, miks fond ei suhtu kõikidesse mittetulundusühingutesse ühtemoodi?

Aitäh! Miks fond ei suhtu võrdselt kõikidesse mittetulundusühingutesse? Mul on sellepärast raske vastata, et ma kuulen seda informatsiooni esimest korda. Minu juures ei ole käinud keegi seda muret kurtmas. See vastab tõele, et meie kaudu sellele fondile eraldatav summa on 2,5 miljonit. Sellel aastal on üle kahe miljoni ka juba erinevatesse tegevustesse investeeritud. Fond annab oma tegevuste kohta poolaasta kaupa ka tagasisidet, esitab aruande. Nii et ma tahaksin täpsemalt teada, milliste mittetulundusühingutega on tegu ja millised on nende etteheited.

Palun siis täpsustav küsimus, aga minister ei suuda vist täpselt vastata, võib-olla oleks parem esitada kirjalik küsimus. Palun!

Teine küsimus on lihtne. Kas fondi tegevus ei peaks üldse olema läbipaistvam?

Riigi raha kulutamisel peab ikka selleks, et riigi raha saada, esitama selle kasutamise kohta aruande. Mina julgen väita, et need aruanded, mida fond on meile esitanud, on olnud läbipaistvad. Minul ei ole täna küll etteheiteid nende tegevuse kohta. Kui on lisainformatsiooni, siis ma olen tänulik kuulaja ja selle info läbitöötaja.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Helle Kalda!

Aitäh! Mul on küsimus. Te ütlesite, et fondi tegevus on läbipaistev ja te olete seda vaadanud. Kas teil endal ei ole tekkinud tunnet, miks ühele on antud ja miks teisele represseeritute ühingule ei ole raha antud?

Ei ole tekkinud seda tunnet. Sellepärast, et mul ei ole olnud vajadust süveneda erinevate Eesti mittetulundusühingute tegevusse, kuna ei ole esinenud kaebusi. Ei ole esinenud kaebusi, et kellelegi oleks liiga tehtud või jäetud ilma rahast või tähelepanust. Mul tekib kahtlus siis, kui ma saan ka kirjaliku kaebuse.

Aitäh, proua minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Aleksei Lotmanilt põllumajandusminister Helir-Valdor Seederile. Palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Auväärt minister! Kuigi me kõik teame, et opositsioon on selleks, et esitada küsimusi, ja valitsus selleks, et neile mitte vastata, loodan sellele küsimusele siiski sisulist vastust. Teadupärast tekkis eelmisel aastal arvukalt probleeme puudega kaetud põllumajandusmaa, eelkõige puisniitude ja puiskarjamaadega seoses ja eelkõige Lääne-Eestis. Arvukate protestide tõttu on PRIA sel aastal vaadanud üle paljud case'id, vabandust, paljud kaasused, ja need on saanud lahenduse, kuid siiski kahjuks mitte kõik. Eriti probleemseks on osutunud puisniitude ehk niidetavate, puudega kaetud põllumajanduslike rohumaade kasutamise tuvastamine PRIA ametnike poolt. Minul on teavet mitme juhtumi kohta, kus niidetud alal on PRIA ametnikud n‑ö tuvastanud, et neid alasid ei ole võimalik niita. Küsisin teilt ka kirjalikult, kui palju neid alasid on, aga sain väga segase vastuse. Küsin nüüd uuesti: mitmele talunikule, kes on reaalselt niitnud ära oma puisniidu, on teatatud, et nende tegevus on olnud võimatu?

Head kolleegid! Ikkagi minut on aega antud ja ka küsimus peaks minuti sisse mahtuma. Palun, härra minister!

Aitäh! Esimest korda on roheliste erakond parlamendis esindatud ja esimest korda on ametis valitsus, kes püüab küsimustele vastata. Aga kui tulla teie küsimuse juurde, siis jah, tegemist on väga vana probleemiga, mis on alguse saanud aastast 2004. Nagu te õigesti ütlesite, valdav enamik probleemidest on läbi valude ja vaevade tänaseks lahenduse leidnud. On jäänud üksikjuhtumid, millel ei ole lõplikku lahendust, mõned juhtumid on jõudnud ka kohtusse ja käivad kohtuvaidlused. Nende kohtuvaidluste puhul tahan ma küll öelda, et see on õiguslik vaidlus ja sinna minister poliitikuna ja poliitilise otsusega kindlasti ei sekku ning poliitilist otsust nende õiguslike vaidluste puhul ministeeriumist ei tule. See peab ikkagi saama kohtus lõpliku lahenduse, kohus mõistab õigust. Mis puudutab konkreetselt teie küsimust, kui palju on selliseid kaasusi, kus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet ning toetuse taotleja on eri meelt ja konkreetset olukorda tõlgendatakse erinevalt, siis ma ei saa täna lõplikku vastust anda. Võin öelda, et kõikidele 463 asjaosalisele saadeti septembris välja otsused ja kõigil otsuse saajatel on 30 päeva jooksul õigus esitada vaie. Tänaseks on esitatud viis vaiet. Ootame ära need 30 päeva, siis saab selgemaks, kui palju tegelikult neid probleemseid taotlejaid on, ja siis saab ka otsustada, kuidas edasi käituda.

Palun, kolleeg Aleksei Lotman, esimene täpsustav küsimus!

Tänan, auväärt minister, et te osutasite sellisele nähtusele nagu kohus! Nimelt, Riigikohus ongi andnud hiljuti mõnele talunikule võidu PRIA üle. Ma tean, et vähemalt ühel juhul on PRIA selle peale vormistanud sisuliselt oma eelmise otsuse mõnevõrra ümber. Seega küsimus: kas PRIA‑le on Riigikohtu otsused sisuliseks täitmiseks või möödahiilimiseks ja  oma seniste paberite n‑ö ümbervormistamiseks?

Aitäh! Kindlasti on PRIA‑l kohustus jälgida kohtu otsuseid ja neid ka ellu viia. Ma usun, et PRIA seda kindlasti teeb. See konkreetne juhtum, mida teie ilmselt silmas peate, on Metsa Johani Talu, kus asi jõudis Riigikohtusse ja Riigikohus langetas oma otsuse, kus ta ütles, et PRIA ei ole oma otsust piisavalt motiveerinud. Nüüd on PRIA teinud uue otsuse ja motiveerinud seda tunduvalt põhjalikumalt kui eelnevalt. Ma ei oska öelda, mis saatus ootab ees seda otsust, kas  pöördutakse uuesti kohtu poole ja tuleb ka kohtutee ette võtta ja kellel on lõplik õigus. Aga ma veel kord kordan, et ministrina ei pea ma õigeks sekkuda niisugusesse õiguslikku vaidlusse. Siin peab ikkagi lõpliku otsuse langetama kohus. Tegelikult on olukord komplitseeritum, kui see esmapilgul tundub. Tegemist on ka Euroopa õigusega. Mulle tundub, et Eesti Vabariigi Riigikohus ja Euroopa õigus, mis tugineb tegelikult Euroopa Kohtus langetatud otsustele, ei lange päriselt kokku. Siin on meie kohtuinstantsidel veel piisavalt arenguruumi. Kindlasti lähtub Põllumajandusministeerium eri kohtute otsustest, nii Euroopa Kohtu senistest otsustest ja praktikast kui ka Eesti Riigikohtu otsustest.

Palun, kolleeg Aleksei Lotman, teine täpsustav küsimus!

Teine täpsustav küsimus on suunatud tulevikku. Teadupärast on seoses mõningate arusaamatustega meie Põllumajandusministeeriumi ja Euroopa Komisjoni põllumajandusdirektoraadi vahel tekkinud olukord, et sel aastal maaelu arengukava raames hooldatud poollooduslike koosluste puhul on talunikud võtnud endale üheaastase kohustuse, seoses Euroopa Komisjoni teistsuguse seisukohaga tahetakse see muuta aga viieaastaseks. Kuidas on see kooskõlas talunike õigustatud ootusega, kui käigupealt muudetakse reegleid?

Aitäh! See on tõepoolest väga oluline küsimus ja te olete väga õigesti selle kitsaskoha või probleemi siin esile toonud. Praegu käivad Põllumajandusministeeriumi ja Euroopa Komisjoni vahel Brüsselis aktiivsed läbirääkimised, et saada heakskiitu Eesti esitatud maaelu arengukavale, mille alusel me saaksime käivitada kõik meetmed, mida on üle 30. See on väga oluline, põllumehed ootavad seda. Vaidluste käigus, ma julgen öelda, on komisjon oma esialgset seisukohta muutnud ja see toetus ei oleks mitte üheaastane, vaid oleks viieaastane, seega võtaks taotleja viieaastase kohustuse. Ma ei oska teile täna öelda lõplikku lahendust. Siin on veel võimalus läbi rääkida. Aga septembris minu viimasel kohtumisel volinikuga jäi küll mulje, et Euroopa Komisjon pigem jääb selle seisukoha juurde, et see kohustus peaks olema viieaastane, ja sellega peaksid ka kõik taotlejad arvestama. Kuidas see mõjutab taotlejaid? Kahtlemata peame kõigi taotlejatega uuesti ühendust võtma, me peame oma riigisisestes õigusaktides tegema muudatused. Kõige selle juures on mul siiski ka positiivne sõnum. Kui see nii läheb, et üheaastane kohustus muudetakse viieaastaseks, siis me kindlasti püüame taotlejate huvidele vastu tulla sellega, et suurendada vastava toetuse, hektaritoetuse suurust, et selle kaudu motiveerida ja kompenseerida n‑ö õigustatud ootuse printsiibi vastu eksimist. Aga see kõik sõltub Euroopa Komisjoni lõplikust seisukohast, mis täna ei ole veel lõplikult kindel.

Palun, kolleeg Eiki Nestor, kohapeal registreeritud küsimus!

Härra minister! Ma palun väga vabandust, mu küsimusel on väike vigur sees! Kümme aastat tagasi oli üks sinu eelkäija, põllumajandusminister Varik, kes siin saalis tekitas meeletut furoori sellega, et tema jaoks oli olemas raamatupidamine ja põllumajanduslik raamatupidamine ja siis oli olemas statistika ja põllumajanduslik statistika. Võib-olla on siin sama lugu, et on olemas õigustatud ootus ja mingi põllumajanduslik õigustatud ootus, mis on tiba teistsugune.

Teil võib õigus olla, eks tulevik näitab seda, aga ma tahan öelda, et Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika on ääretult mahukas ja komplitseeritud ja, nagu selgub, ka ajas väga kiiresti muutuv. Nii et ma loodan, et tulevikus on see stabiilsem ja kui lõpevad läbirääkimised maaelu arengukava heakskiitmise üle, siis on saabunud lõplik selgus ning aastad 2007–2013 peaks olema tegelikult suhteliselt stabiilne periood ka Eesti põllumehele ja tema õigustatud ootustele. Aga tõepoolest, kuni heakskiiduni toimub samaaegselt meetmete võtmisega ka läbirääkimine Brüsselis, ja siin võib tulla muudatusi, ma ütlen veel kord, kuni maaelu arengukava heakskiitmiseni Euroopa Komisjoni poolt, aga sellele peaks järgnema päris mitme aasta pikkune stabiilne periood.

Aitäh, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Rein Rataselt haridus- ja teadusminister Tõnis Lukasele. Palun!

Austatud proua esimees! Austatud härra minister! Liiklusõnnetused lastega on meie metsiku liiklusmiljöö kurb tõsiasi. Põhjustajaid on nii kahju tekitajate kui ka kahju kannatajate hulgas. Omaette kategooria liiklusõnnetuste põhjustajate hulgas moodustavad aga äsja autorooli taha asunud veel koolipingis istujad või äsja sealt irdunud noored inimesed. Kuidas on meil korraldatud koolieelne ja kooliaegne liikluskasvatus?

Aitäh väga hea küsimuse eest! Ammendavalt sellele vastata on kahe minuti jooksul raske. Kõigis lasteaedades käivad liiklusspetsialistid, tihti politseinikud, rääkimas, kuidas peab liikluses käituma ja kuidas on seda õige teha. See on alushariduse õppekavas moodulina sees. Koolihariduses on integreeritud n‑ö aine osi erinevate ainetundide vahel ja on ka kokku lepitud neli läbivat ainet või läbivat teemat, nendest üks on turvalisus. See turvalisus kandub eri käsitlustes paljudesse tundidesse. Liiklusega seotud käitumise juhendamine toimub peamiselt inimese- ja ühiskonnaõpetuse tundides, aga seda võib käsitleda ka mujal. Loomulikult on oma tunni- ja koolivälised aktsioonid, igasugused viktoriinid, kohtumised politseinikega, niisugused väliõppused, kus keegi tuleb kooli ja räägib või ka õpetajad ise räägivad. Eriti korraldatakse neid septembrikuus ja mitte ainult jalakäijana käitumise õpetamiseks, vaid õpetatakse ka jalgrattureid ja mopeediga sõitjaid. Loomulikult on suures osas koolides võimalus ka juhilube omandada. Täna antakse ajakirjanduses teada, et näiteks Abja Gümnaasium viis sisse kõigile soovijatele B-kategooria lubade saamise võimaluse abituuriumis. See on üldine. Kuid see laamendamine liikluses ja hoolimatus tuleneb meie ühiskonnast, mitte õppekavadest.

Palun, kolleeg Rein Ratas, esimene täpsustav küsimus!

Tänan teid, härra minister! Aga ma küsiksin, kuidas te hindate koolide ja – te nimetasite ka lasteaedu – lasteaedade aktiivsust nii kooli‑ ja lasteaiasisese kui ka kooli‑ ja lasteaiavälise liikluskasvatuse korraldamisel, näiteks Siseministeeriumi kaasamisel? Või on aktiivsem pool siin hoopis Siseministeerium või Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeerium? Ma ei tea.

Austatud küsija! Vaadake, kes on initsiaator, see ei ole ühiskonnas alati kõige tähtsam. Tähtis on see, et mõni hea asi ära tehakse. Kindlasti on pilt selles mõttes ebaühtlane, et on maakondi, maakonnakeskusi, kus Politseiameti spetsialistid on ise määranud need inimesed, kes käivad kõik lasteaiad ja koolid läbi, ja on kindlasti neid kohti, kus pöördutakse juba augustis ise politseinike poole ja kutsutakse neid kõnelema. Kes kutsub, ei ole siin tähtis. Tähtis on see, et väga paljudes koolides tõepoolest käiakse. Üks asi on kohtumine politseinikega, aga teine asi on liiklussituatsioonide matkimine kooli kõrval oleval staadionil või asfaltplatsil. Kindlasti on siin ka loiumaid koole. Minul praegu siit kõnepuldist teile nende koolide nimesid ette lugeda ei ole võimalik, sest mul ei ole neid kaasas, aga kindlasti peaksid lastevanemad ja ka hoolekogud jälgima, kas niisugune õpe toimub. Formaalsel tasemel toimub õpe kõigis koolides, aga huvitavamat matkimismängu tasuks võib-olla teha rohkem kui seni. Ma arvan, et kui koolidel, just linnakoolidel, on ruumikitsikus ja ümberringi ei ole vabu platse, siis nad ei ole väga aktiivsed. Teie kui lapsevanem ja vanaisa jälgige seda, küsige!

Palun, kolleeg Rein Ratas, teine täpsustav küsimus!

Tänan! Öelge, palun, härra minister, kas teile teadaolevalt on lastevanematele koostatud ja üllitatud väga lihtsaid abimaterjale laste liikluskasvatuse kohta.

Aitäh! Mina kui lapsevanem ei ole niisuguseid materjale saanud ei kooli poolt ega  postkasti omavalitsuse poolt. Ma ei oska teile öelda, kas kusagil on seda tehtud või mitte, võib-olla võiks see olla lastevanemate tähelepanu juhtimise üks moodus, näiteks augustis-septembris. See ei ole ainult kooli asi, see on kindlasti ka omavalitsuse asi. Ma annan teile ülevaadet, mis koolides tehakse, ja see sarnaneb justkui raportiga, et kõik on korras. Ma ütlen veel kord, et ükskõik, mida koolides tehakse – ma olen kindel, et paljudes koolides tehakse head tööd liiklussituatsioonide kirjeldamisel ja õpilastele nende rolli omaseks tegemisel liikluses –, hoolimata sellest toimub tänavatel ja teedel kohati ikkagi massimõrvu. See ei ole ainult kooli süü, see tuleneb meie ühiskonnast. Koolil, klassijuhatajatel, õpetajatel on siit õppida niipalju, et see individualism, mis vohab kui paine või haigus, tuleb välja juurida. Iga inimesega tuleb suhelda, aga tuleb püüda ka kõiki, kes klassis istuvad, kaasa tõmmata, mitte jätta neid ükskõikseks selle suhtes, mis ühiskonnas toimub. Me kõik oleme ühiskonna osad ja kui me näiteks kihutades (ma ei räägi endast ja teist, aga liikluses olijatest, teistest autodest) mõtleme, mis olukorda me paneme liikluses teised, siis saame välja juurida selle ülbuse ja toorutsemise, mis liikluses toimub, seda ainult kooliga koos, mitte jättes kõike seda kooli teha. Nii et pöördun liikluses olukorra parandamiseks lastevanemate ja kogu ühiskonna poole.

Palun, kolleeg Jaan Kundla, kohapeal registreeritud küsimus!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Aitäh, lugupeetud minister! Küsimus seisneb selles, milline on teie arvates karistuste karmistamise mõju liiklushuligaanidele. Kas see annab efekti või peaks seal midagi kardinaalselt muutma?

Mina isiklikult arvan, et annab efekti, aga mitte muidugi kõigile natuuridele. Nii nagu loomariik on väga avar ja mitmekesine, on seda ka inimühiskond. Mõnele mõjub hirm, mõnele mõjub see, et ta lehte pannakse, mõnele mõjub hoopis see, kui kaunis piiga, kelle ta on sõidule võtnud, paneb jala üle põlve ja ütleb: "Ma sinuga edasi ei sõida, sa kihutad ja sul on lõhnad juures." Eks see ole meie ühiskonnasisese naabrivalve küsimus, et igaüks sekkuks, kui keegi liialdab, ja ütleks julgelt, et ta liialdab. Ma arvan, et siin kõiki ühe puuga võtta ei saa. Aga mina ei ole see, kes karistustes võimalust ei näe. Ma arvan, et karistuste õiglasel doseerimisel on karistused siiski kaunis tähtsad.

Aitäh, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Arvo Sarapuult põllumajandusminister Helir-Valdor Seederile.

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud minister! Kohe peab ütlema, et tänu teile ja maaelukomisjoni heale juhtimisele läheb põllumajandusel praegu hästi. Aga kevadel arutas maaelukomisjon Riigikontrolli koostatud kontrolliaruannet põllumajandustootmise ja maaelu arendamiseks antud toetuste tulemuslikkuse kohta. Riigikontroll tõdes, et Põllumajandusministeerium pole suutnud maaelu süsteemselt kujundada. Kuigi riigis on kümneid maaelu arendamist puudutavaid valdkondlikke arengukavasid, pole need omavahel piisavalt seotud. Riigikontrolli hinnangul ei paranda põllumajanduse ja maaelu toetused põllumajandustootjate konkurentsivõimet sedavõrd, et nad suudaksid jätkusuutlikult majandada. Eksperdiarvamuse kohaselt satub 70% praegu tegutsevatest põllumajanduslikest majapidamistest ...

Küsimus!

Küsimus on selline: milliseid lahendusi te näete ette, et lahendada võimalikult tekkiv olukord? See tähendab, kuidas näete ette maaelu terviklikku arengut ja jätkusuutlikkust?

Aitäh! See materjal on nüüd juba, ütleme nii, päris pikka aega avalikkuse käes olnud ning leidis kevadel ja suve alguses väga aktiivset vastukaja ajakirjanduses. Seda on käsitletud erinevates kohtades. Ma usun, et ka lugupeetud Riigikogu liige on leidnud kindlasti hulgaliselt vastukajasid, vastuseid ja kommentaare sellele Riigikontrolli aktile, mis puudutas perioodi 2004–2006. Tegelikult päris kõige sellega, mis Riigikontroll seal järeldustena ja ettepanekutena esitab, ei ole ma põllumajandusministrina nõus. Kõigepealt see, et maaelu tervikuna peaks juhtima, korraldama ja koordineerima Eesti riigis Põllumajandusministeeriumi kaudu. Ma arvan, et see ei ole praktiline, see ei ole ka teoreetiliselt võimalik ja see ei ole efektiivne. Tegelikult maaelu, nagu linnaelugi, on tervik ja sellega peavad tegelema kõik ministeeriumid, nii Põllumajandusministeerium, regionaalminister, haridusministeerium kui ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Eesti riigis saab olla edukas maaelupoliitika ainult siis, kui sellega tegeleb valitsus tervikuna. Seda ei saa jätta Põllumajandusministeeriumi valitsemisala küsimuseks, kusjuures meie korraldada on Vabariigi Valitsuse seadusest tulenevalt eelkõige põllumajandus, kalandus, toiduohutus ja toidutööstus. Nii et ma arvan, et see on ikka valitsuse kui terviku küsimus.

Palun, kolleeg Arvo Sarapuu, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud minister! Küsimus on tegelikult investeeringute vaeguses. Prognoosi kohaselt oleks tootjatel teoreetiliselt võimalik järele jõuda Euroopa Liidu 15 riigi tasemele, kui tootmisse investeeritaks lähema aasta jooksul üle 20 miljardi krooni. Vahe vajaduse ja eraldatud summa vahel on praegu aga üheksa miljardit krooni. Selge, et kõigile ei jätku. Millised valdkonnad vajavad teie meelest järgmistel aastatel enam tähelepanu ja toetusi?

Aitäh! Ma püüan teie esimesele küsimusele nüüd ka sisuliselt vastata. Abinõud, et Euroopast Eesti põllumehe toetuseks tulev raha, mis on päris suur, oleks väga otstarbekalt kasutatud ja oleks ka põllumajanduse efektiivsuse ja konkurentsivõime tõstja, on kasutusele võetud. Uus maaelu arengukava ongi töötatud välja, tuginedes varasematele kogemustele, ka nendelesamadele Riigikontrolli märkustele ja ettepanekutele. Ma loodan, et selle aasta novembris saab see ka Brüsselis heakskiidu ja siis on võimalik juba uut maaelu arengukava rakendada. Lisaks sellele on praegune valitsuskoalitsioon üheks oluliseks prioriteediks seadnud maaelu arengu ja põllumajanduse toetamise. Meil on eraldi punkt koalitsioonileppes, et me täiendavalt rahastame otsetoetusi Euroopa Liiduga liitumise lepingus lubatud maksimumulatuses. Järgmisel aastal tähendab see põllumeestele täiendavaid toetusi, võrreldes selle aastaga, 370 miljoni krooni ulatuses Eesti riigi eelarvest. See on esmakordne, kus me maksimaalses ulatuses kaasfinantseerime otsetoetusi. Lisaks sellele suurenevad järgmisel aastal üle miljardi krooni Euroopa Liidust tulevad rahalised vahendid. Kõik need täiendavad rahalised vahendid toetuvad maaelu arengukava erinevatele meetmetele. Kui te küsite prioriteete, siis põhimõtteliselt üks prioriteet on loomulikult see, mis tuleneb meie põllumajanduse enda potentsiaalist, looduslikest tingimustest. See on heintaimede väärindamine piima- ja lihatootmisel. Tahan juurde lisada, et me püüame tulevikus luua olukorra, kus eri tootmisvaldkondades on arengupotentsiaal olemas. See tähendab ka sea- ja linnuliha tootmise investeeringute toetamist, mis seni on olnud väga väikesed. Need on ka tulevikus lisaks.

Palun, kolleeg Arvo Sarapuu, teine täpsustav küsimus!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud minister! Ma annan võimaluse veel sisulisemalt vastata. Praegu on tootjaid Eestis umbes 6800, neist üle 4000 on käibega alla 200 000 krooni. Enne valimisi te lubasite üsna kõvasti ja jõuliselt neid toetada, kuid praegu ekspertide arvates langevad neist enam kui pooled, enamasti keskmise ja väikese suurusega tootjad, põllumajanduslike majapidamiste konkurentsist välja. Minu küsimus on see: kas nendele valdkondadele eraldatavad toetused on teie arvates piisavad, tagamaks nende jätkusuutlikkust ja kõike seda, mida on lubatud?

Aitäh! Alati on soovid, ootused ja vajadused suuremad, kui on võimalused, eriti kui räägitakse rahast. Aga tõepoolest, me oleme soovinud Eesti põllumajandust arendada tasakaalustatult, nii et Eesti põllumajandusmaastikule jääksid suured konkurentsivõimelised tootjad ja et siin oleks kohta ka väikestele Eesti taludele, et ka neil oleks arenguperspektiiv olemas. Sellest tulenevalt oleme eri meetmed välja töötanud, eriti arvestades väikeste põllumajandusettevõtjatega, kellest teie rääkisite. Meil on plaanis eraldi mikroettevõtete meede, mis on mõeldud väikestele tootjatele. Meil on erinevad talunikele suunatud meetmed, noortaluniku meede, asendustaluniku meede. Need kõik on olulised just väikestele tootjatele, taludele. Lisaks sellele soovime kõikide meetmete abil luua eelise ühistegevusele ehk eri meetmete puhul anda ühistegevuse eest lisapunkte. Nagu praktika näitab, põllumajanduses on ühistegevus oluline eelkõige väiksematele, sest suured tihtipeale ei ole sunnitud minema ühistegevusele, vaid suudavad ise hakkama saada. Ühistegevusele lisaeeliste andmine eri meetmete abil on lisaks veel nendele erimeetmetele, mida ma siin ette lugesin. Nii et on küll mõeldud väikestele tootjatele ja ma väga loodan, et tulevikus on ka nendel rohkem perspektiivi kui võib-olla seni.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Jaanus Marrandi!

Tänan! Lugupeetud härra minister! Ka minu küsimus puudutab põllumajanduse arengut, aga natuke ajaloolisemas perspektiivis. Põllumajandusministeeriumi eestvedamisel on koostatud põllumajanduse ajaloo kogumik, millest üks osa on ilmunud, teine on valmis ja rahagi trükikojale üle kantud. Ometi ei ole juba mitu kuud raamatut ilmunud, sest väidetavalt on Põllumajandusministeerium selle trükkimise lihtsalt ära keelanud, vaatamata raha maksmisele. Väga raske on leida loogilisi põhjendusi niisugusele käitumisele, välja arvatud tsensuurilaadsed põhjendused, et raamat justkui ei sobi. Need teatavasti ei kuulu muidugi demokraatlike tavade hulka. Siit minu küsimus. Missugusel põhjendusel on põllumajandusajaloo teise osa trükkimine peatatud ja millal see ilmub? Palun öelda tähtajaliselt ehk mitte üldsõnaliselt.

Aitäh! Eesti riigis ongi demokraatia, seetõttu asju arutatakse, vaieldakse ja jõutakse kindlasti ka kokkulepetele ja otsusteni. Aga väga õige, esimene osa Eesti põllumajanduse ajaloost on ministeeriumi toel ja eestvõtmisel ilmunud. Nüüd on tegemist teise osaga, mis on n‑ö käsikirjavariandina valmis. Tõesti, me oleme selle väljaandmise peatanud ja minu arvates väga selgel ja loogilisel põhjusel. Me oleme tellinud sellele retsensiooni päris mitmelt inimeselt. Nagu selgus, kui ma vaatasin toimkonda, kes on tegelnud selle ajalooväljaande väljaandmisega härra Sirendi juhtimisel ja eestvedamisel, ei olnud seal toimkonnas mitte ühtegi ajaloolast. Ma arvan, et kui tegemist on ajalooväljaandega, siis mõni ajaloolane võiks ikka sellele hinnangu anda. Nii me olemegi käitunud. Praegu retsensendid loevad materjale. Retsensendid loevad selle käsikirja läbi, annavad oma hinnangu, teevad ettepanekuid. Ma loodan, et me saame neid ettepanekuid koos autoritega arvestada ja teha kvaliteetse väljaande, mis kindlasti tulevikus ka ilmavalgust näeb. Kuupäeva, millal see väljaanne võiks ilmavalgust näha, ma täna küll teile öelda ei oska. Ma ütlesin, see sõltub ka retsensioonidest, hinnangutest ja esitatud ettepanekutest. Aga ma olen optimist ja arvan, et suur töö on tehtud, see raamat kindlasti ilmub ja tulevikus ilmub ka kolmas osa, mis on esialgu plaanis olnud, aga siis juba ajaloolaste osavõtul.

Aitäh, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Olga Sõtnikult minister Urve Palole. Palun!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud proua minister! Nagu te väga hästi teate, integratsioon on väga tihedalt seotud haridusega. Nii vanas kui ka valmivas uues integratsiooniprogrammis on väga palju aega pühendatud haridusele ja venekeelsetele koolidele. Samas on mõned teie koalitsioonipartnerid, nii härra haridusminister kui ka proua Ojuland, esinenud väga huvitavate ettepanekutega, mis puudutavad venekeelse hariduse tulevikku. Nii on räägitud forsseeritud üleminekust eesti keelele, venekeelsete gümnaasiumide sulgemisest ja lausa kogu venekeelse hariduse kaotamisest. Kuidas teie suhtute sellistesse koalitsioonipartnerite algatustesse ja milline on teie nägemus muukeelsest haridusest Eestis?

Aitäh! Proua Ojulandi ütluse kohta on mul raske kommentaari anda, sest ma ei ole sellega kursis, aga härra haridus- ja teadusministriga olen küll seda teemat arutanud. Öeldes "forsseeritud", pidas ta silmas ikkagi seda, et venekeelsetes gümnaasiumides hakkab kohustuslikult toimuma üleminek ühe aine kaupa aastas. Nii et lisaforsseerimist ei ole ette nähtud, see on vabatahtlik, kooli enda otsustada. Mina ise leian, et väga oluline on keeleõpe ja just koolides. Alustama peab tegelikult juba lasteaedades alusharidust andes. Ma usun, et tulevikus peaks riik rohkem ressursse eraldama just abiõpetajate palkamiseks nii alushariduses kui ka algkoolides, et ette valmistada lapsi, kes tulevad eestikeelsetesse lasteaedadesse ja koolidesse, sest surve on päris suur ja soovitakse eestikeelsetes õppeasutustes õppida.

Palun, kolleeg Olga Sõtnik, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh! Proua minister! Öelge, palun, kas te olete sellest oma ettepanekust abiõpetajate palkamiseks ja lasteaedades eestikeelse õppe sisseviimiseks rääkinud ka järgmise aasta eelarve koostamise ajal ja kas nende ettepanekutega on arvestatud.

Kas ma võin paluda küsimust täpsustada?

Palun täpsustage küsimust, kolleeg Olga Sõtnik!

Aitäh! Te ütlesite, et te peate õigeks abiõpetajate palkamist koolidesse ja ka lasteaedadesse eesti keele õppe laiendamiseks. Kas te olete sellest rääkinud eelarve menetluse käigus ja kas nende ettepanekutega on järgmise aasta eelarves arvestatud?

Jah, olen rääkinud. Näiteks keelekümbluse õppeprogrammis ettenähtud raha suureneb järgmisel aastal kaks korda. Samamoodi on seal summad ette nähtud abiõpetajatele. Need sõltuvad tegelikult väga lasteaiast ja koolist ja soovist vastu võtta muukeelseid lapsi, kuid riik on juba ressursse eraldanud ja ma arvan, et ka edaspidi tuleb sellele tähelepanu pöörata.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Jaak Aab!

Tänan, austatud esimees! Proua minister! Mul on küsimus, mis ei ole küll väga otseselt selle teemaga seotud, aga siiski. Me juba puudutasime siin alusharidust. Seesama programm lasteaiakohtade kohta tekitas siin ka esmaspäeval palju küsimusi peaministrile arupärimisele vastamise käigus. Peaminister lahkelt selgitas, millisena on valitsus seda näinud ja kuidas läbi rääkinud. Samas ma tean, et teil tuleb mingiks ajaks valitsusele esitada määruse eelnõu, et näha ette kord, kuidas see 300 miljonit jagatakse. Siin oli väike segadus omavalitsusliitudega, korra juba neile saadeti mingi kutse töörühmas osalemiseks ja siis see kahe päeva pärast tühistati. Kas on endiselt plaanis üleriigilisi omavalitsusliite kaasata, kuna alusharidus ja päevahoid on siiski omavalitsuse funktsioon? Muidugi tunnustan seda, et riik aitab seda teha.

Aitäh! Ma olen ise kuue kuu jooksul väga palju mööda Eestit ringi sõitnud ja kohtunud ka kohalike omavalitsuste esindajatega, kuigi mitte kõigiga üle Eesti korraga. Nii et teatud pilt on olemas. Loomulikult, pärast seda, kui see määrus on koostatud sellises vormis, mida on mõistlik arutada edasi kohalike omavalitsustega, seda ka tehakse.

Suur tänu, lugupeetud kolleegid, küsimuste esitamise eest! Suur tänu, lugupeetud ministrid, vastuste andmise eest! Infotund on lõppenud.