Tere hommikust, head ametikaaslased! Alustame Riigikogu täiskogu II istungjärgu teise töönädala neljapäevast istungit. Kõigepealt eelnõude ja arupärimiste üleandmine, palun! Eelnõusid ega arupärimisi ei soovita üle anda.
Edasi teated. Kõigepealt esimene teade. Riigikogu kell, mis on teie selja taga, näitab tehnilistel põhjustel valet aega, nii et ärgem siis sellest kellast  lähtugem. Kindlasti tehakse see üsnagi operatiivselt  korda.
Teine teade on, et täna pärast Riigikogu täiskogu istungi lõppu algab siin saalis GUAM-i toetusrühma asutamise koosolek. GUAM on rahvusvaheline organisatsioon, kuhu kuuluvad Georgia, Ukraina, Aserbaidžaan ja Moldova.
Viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll.
Kohalolijaks registreerus 81 Riigikogu liiget, puudub 20.

Läheme edasi tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud riikliku statistika seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist. Kas võime minna lõpphääletuse juurde?
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud riikliku statistika seaduse muutmise seaduse eelnõu 61. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused.
81 poolthäälega – vastuolijaid ega erapooletuid ei ole – on Vabariigi Valitsuse algatatud riikliku statistika seaduse muutmise seaduse eelnõu seadusena vastu võetud. Esimese päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme edasi teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud liiklusseaduse ja palgaseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Alustame hääletusprotseduuri ettevalmistamist. Kas võime minna hääletuse juurde?
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud liiklusseaduse ja palgaseaduse muutmise seaduse eelnõu 42. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused.
Tulemusega poolt 82 Riigikogu liiget, vastuolijaid ei ole, erapooletuid 1, on Vabariigi Valitsuse algatatud liiklusseaduse ja palgaseaduse muutmise seaduse eelnõu seadusena vastu võetud. Teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme edasi kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse § 32 muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni liikme Tarmo Männi!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Rahvaliidu fraktsioon esitas 30. aprillil Riigikogu menetlusse tulumaksuseaduse § 32 muutmise seaduse eelnõu, kus me nägime ette kahte abinõu füüsilisest isikust ettevõtjate maksukoormuse kergendamiseks. Kõigepealt oli meie ettepanek lisada maksusoodustuse saajate loetellu metsaomanikud. Teine ettepanek oli suurendada maksuvaba tulu 45 000 kroonilt 60 000 kroonile.
Vahepeal on siin Riigikogus toimunud sellised muudatused, et Vabariigi Valitsus võttis ühe osa meie ideest kuulda valitsuse esitatud tulumaksuseaduse eelnõus  ja lisas juba metsaomanikud maksusoodustuse saajate loetellu. See seadus võeti siin saalis vastu 14. juunil. Seega on üks osa meie eelnõust kaotanud oma tähenduse, see on realiseerunud koalitsiooni abiga. Teine osa – tõsta maksuvaba tulu määra 45 000 kroonilt 60 000 kroonile, on jäänud meil veel lahendamata. Kahjuks  pärast juunikuist seadusmuudatust Vabariigi Valitsus meie ettepanekut jätkuvalt enam ei toeta, viidates sellele, et maksumaksjaid tuleb võrdselt kohelda ja selline kohtlemine, et me suurendame 45 000‑lt 60 000-le, seda eesmärki ei teeni. Meil on sellest selles mõttes raske aru saada, et metsaomanikud lisati nimekirja, aga maksumäära suurendada ei ole enam võrdse kohtlemise printsiibi asi. Aga see on valitsuse seisukoht. Teiseks ütles valitsus seda, et koalitsioonileppes oli fikseeritud 45 000. See viitab sellele, et kui ettepanek oleks tulnud sealtpoolt seltskonnast, oleks see 60 000 ka reaalne. Meie põhjendus selle summa tõstmiseks on selline, et praegu jõus olev 45 000 pärineb 1. jaanuarist 2000, see on olnud jõus seitse aastat, mingi märkimisväärne koormus see riigieelarvele ei ole, aga seitsme aastaga on olukord majanduses tunduvalt muutunud. See on pikk aeg. Eeldades järgmise aasta suuri oodatavaid maksutõuse, on see märkimisväärne vastutulek nendele inimestele.
Meie palve on eelnõu arutelu täna esimesel lugemisel siiski mitte katkestada, vaid sellega edasi töötada. Ma saan hästi aru, et Vabariigi Valitsus võtab täna eelarve vastu. Sellega ta arvestanud ei ole. Meie arvestuse kohaselt ...

Ettekandja, ma palun korraks vabandust! Head ametikaaslased! Palun austame ettekandjat! Ma tänan teid!

... oleks see summa orienteeruvalt 40 miljonit, mis eelarve olukorda oluliselt ei muudaks, küll aga väikeettevõtjate, põllumajandussaaduste tootjate ja metsaomanike olukorda parandaks see kindlasti oluliselt. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Rahanduskomisjon arutas eelnõu ja tegi ettepaneku selle esimest lugemist mitte lõpetada. Lühidalt, et reageerida  nõutusele, mida eelkõneleja väljendas selle otsuse ja valitsuse otsuse suhtes: tegelikult ei ole käesoleva eelnõu puhul sugugi küsimus lihtsalt selles, kes selle esitas, ega selles, et suurendatakse maksuvaba tulu määra, vaid tegu on selgelt täiendava maksuvabastuse taotlemisega, kuna seni saavad seda maksuvabastust ainult füüsilisest isikust ettevõtjad. Ettepaneku tegijad soovivad seda kõigile füüsilistele isikutele lisaks. Sellega on kahtlemata põhjendatud ka maksumaksjate ebaühtlase kohtlemise etteheide. Kõigepealt muidugi tähendab see eelarvele väljaminekuid. Rahanduskomisjon ei pea otstarbekaks selliseid täiendavaid väljaminekuid, need võivad osutuda siiski arvestatavateks.
Ma piirdun sellega,  olulisim on lühidalt öeldud. Aitäh!

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? On. Villu Reiljan, palun!

Aitäh! Härra Ligi! Teie asjakäsitlus on muidugi ekstraordinaarne ja hiilgab oma demagoogilisusega. Aga ma küsin niimoodi. Metsatööstusliit väidab oma kirjas – kindlasti saatsid nad selle ka teile ja teie sõpradele –, et see valitsuse ettepandud 45 000 kroonine maksuvabastus on kasutu, sest ta on väike ja ta ei innusta kedagi. Kommenteerige siis oma suurt käiku.

Aitäh! See on väga meeldiv, kui härra Reiljan on hakanud arvestama metsatööstuse arvamustega. Seni on ta olnud metsatööstuse suurim oponent ja peab ütlema, et eks tema seisukohtadeski ole oma tõde, nii nagu on metsatööstuse huvides. Kuid rahanduskomisjon küll ei arvanud, et see oluliselt mõjutaks metsaraiet. Metsaraie küsimus on siiski metsa varude küsimus, nii nagu teiegi olete ju varasematel aegadel korduvalt öelnud, selle mõju puiduressursile on minimaalne ja soovi korral saavad metsaomanikud füüsilisest isikust ettevõtjana selle maksusoodustuse endale alati hankida. Nüüd ma pöördun korraks oma ettekande juurde tagasi. Tundsin, et midagi jääb ütlemata. Maksuvaba tulu puhul ei maksa vaadata ainult seda 45 000, olgugi et see on juba aastaid muutumatu olnud. Põhiprobleem on ikkagi selles, et seda saab nagunii väga tühine osa maksumaksjatest ja saab see osa maksumaksjatest, kes tegelikult võib-olla kõige vähem seda vajavad, sest me oleme väga kiiresti tõstnud üldist maksuvaba tulu ja me oleme seda sidunud laste arvuga, mis täiendavalt vabastab inimesi tulumaksust. Selles mõttes on nende abivajajate suhtes ebaõiglane selline järjest uute maksuvabastuste kehtestamine, sest nemad tegelikult seda kasutada ei saa, saavad ikkagi need, kelle tulud on suured.

Aitäh! Villu Reiljan, teine küsimus, palun!

Aitäh! Härra Ligi! Muidugi on võib-olla mõttetu metsanduse üle natuke diskuteerida. Ma tahan sulle lihtsalt ütelda seda, et metsatööstus on üks Eesti riigi metsaressursi partner, mitte omanik ega käsutaja, te olete nüüd esindaja. Selle suurendamise mõte on ka selles, et tõepoolest ergutada just eraomanikke oma metsa kasutama, kuigi need võimalused ei ole ka väga suured. Niipalju sellest.

Aitäh! Ma ei kuulnud küll küsimust, aga ma usun, et mina olen keskkonnaküsimustega tegelenud tunduvalt kauem kui härra Reiljan rahandusküsimustega. Te olete alati teretulnud rahanduskomisjoni. Kui te leiate, et rahanduskomisjoni ettekanne on ekstraordinaarne, siis tulge tutvuge, mis on need argumendid, mis komisjonis kõlavad. Me ei ole teid seal näinud.

Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame hääletusprotseduuri ettevalmistamist. Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 18 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused.
Häältega poolt 41, vastu 35 on Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse § 32 muutmise seaduse eelnõu 18 tagasi lükatud ja langeb seega  menetlusest välja. Kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme edasi neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikme Tiit Kuusmiku!

Austatud Riigikogu juhataja! Head kolleegid! 30. aprillil k.a esitas Eesti Keskerakonna fraktsioon Riigikogule tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 19. See sätestab tulumaksuseaduse §-s 23² tehtava muudatuse, mis sõnastatakse järgmiselt: "Lepinguriigi seaduse alusel makstavat pensioni, nimetatud riigi õigusaktides sätestatud kohustuslikku kogumispensioni või tulenevalt sotsiaalkindlustuslepingust pensioni saava residendist füüsilise isiku tulust arvatakse täiendavalt maha maksuvaba tulu nimetatud pensionide summa ulatuses, kuid mitte rohkem kui kolmekordne maksuvaba tulu (§ 23) maksustamisperioodil." Tulumaksuseaduse mainitud paragrahv ja selle sõnastuse lõpposa ütlevad hetkel, et mitte rohkem kui 36 000 krooni maksustamisperioodil. Kuni 2003. aasta lõpuni kehtis tulumaksuseaduses säte, mille kohaselt pensione ei maksustatud kolmekordse maksuvaba tulu ulatuses. 2004. aasta algusest viidi sisse eespool mainitud täiendav pensionist mahaarvamine. Erakorralised pensionitõusud ja suurenenud pensioniindeks on suurendanud pensionäride sissetulekut ja seega ka kuulub suurem osa maksustamisele. Keskmine vanaduspension jääb ikkagi üheks madalamaks Euroopa Liidus, moodustades üle 40% keskmisest netopalgast. Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepanek tulumaksuseaduse § 23² kohta paneb ette siduda pensionide maksuvaba osa uuesti üldise maksuvaba tulu kolmekordse määraga. Arvestades üldise elukalliduse, sealhulgas oluliseks peetava kommunaalteenuste osakaalu tõusu, mis moodustavad märgatava osa pensionäride väljaminekutest, annaks see seadusmuudatus võimaluse tõsta oluliselt pensionäride elatustaset.
Küsimus oli arutusel rahanduskomisjonis 10. septembril ning selle kohta on andnud oma arvamuse ka Vabariigi Valitsus Rahandusministeeriumi kaudu 22. juunil k.a. Ehkki eespool mainitud valitsuse arvamus ja rahanduskomisjoni otsus ei olnud otseselt heakskiitvad, usun, et nad ei välista siiski võimalust seda küsimust arutada ning hea tahte korral pakutud muudatussätetes ühiseid lähtepunkte ja lahendust leida, ning esitatud seaduseelnõu menetlemist jätkatakse.
Austatud kolleegid! Ma tänan teid kuulamast!

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? On. Väino Linde, palun!

Austatud ettekandja! Kas te võiksite täpsustada, mida te mõtlesite selle all, kui te ütlesite, et rahanduskomisjoni otsus ei olnud otseselt heakskiitev? Milline see siis oli selle eelnõu edasise menetlemise suhtes?

See oli negatiivne.

Väino Linde, teine küsimus, palun! Ei soovi. Rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat!
Ma palun Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Eiki Nestori!

Austatud Riigikogu ja kõrge juhataja! Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu ja komisjoni arutelude teemad olid lühidalt järgmised. Meenutati, et täiendav tulumaksuvabastus pensionide puhul oligi esialgselt sellisel kujul, nii nagu ta selles eelnõus on esitatud, ehk üldise maksuvaba tulu kolmekordse suurusena. Meenutati, et alates 2004. aastast seda maksustamiskorda muudeti ja enam me ei väljenda täiendavat maksuvabastust pensionäridele väljamakstavate pensionide suhtes mingi kordsena, vaid väljendame seda kroonides. Näiteks käesoleval aastal on see 36 000 krooni aastas ehk 3000 krooni kuus. Meenutati ka seda, miks sellest esialgsest kavast loobuti. Neid põhjusi oli siis ja on ka praegu üks. Kuna maksuseadused peavad, ühtpidi  soodustusi  andes, püüdma järgida võrdse kohtlemise printsiipe, siis oli tegemist sooviga kohelda võimalikult võrdselt  erinevaid maksumaksjaid, on nad siis pensionärid või inimesed, kes käivad tööl ja saavad suhteliselt madalat tasu. Komisjonis oli ka jutuks, et selle ettepaneku seaduseks tegemine aastal 2011 tähendaks seda, et koos maksuvaba tuluga ja täiendava maksuvaba tuluga oleks pensionide maksuvabastus 12 000 krooni kuus, mis iseenesest tähendab, et sel hetkel saavad esimesed inimesed juba kindlasti pensioni kogumispensionist, nende riiklik pension ja kogumispension ei ületa mitte kuidagi 12 000 krooni kuus ja jääb sel ajal ka kindlasti  madalamaks. Teatavasti on aga inimese poolt teise sambasse pandud panus veel tulumaksuvaba ehk tekiks nagu topeltmaksuvabastus, nii kogumispensionisse sissemaksmisel kui ka sealt väljamaksmisel. See on jälle maksude seisukohalt arusaamatu. Meenutati, et see täiendav maksuvaba tulu pensionide korral on peale Eesti Euroopa Liidu riikidest kasutusel veel kahes riigis, need on Läti ja Portugal.
Kui see kõik oli läbi arutatud, toimus hääletamine ja häältega poolt 6, vastu 5 läks läbi ettepanek eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Kas  ettekandjale on küsimusi? On. Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Hea kolleeg! Arutelu kohta rahanduskomisjonis küsiksin niipalju. Kuna valitsus eelnõu ei toetanud, siis tuletades meelde eelmise valitsuskoalitsiooni arutelusid ja põhimõttelisi otsuseid, oli see teema kõne all ja tegelikult räägiti eelmises valitsuses päris tihedalt sellest, et võiks seda soodustust suurendada ja siduda uuesti maksuvaba miinimumiga. Järelikult on siis teatud erakonnad, kes on nüüd valitsuses, oma arvamust muutnud. Aga kas sellest tuleb siis niimoodi aru saada, et ka valitsuse esindajad ei lubanud seda teemat edaspidi üldse käsitleda? Kas valitsuselt ei tule ettepanekuid niisuguse maksusoodustuse suurendamiseks?

Me ei arutanud komisjonis seda, mida arutati eelmises valitsuses. Valitsuse antud hinnangus eelnõule ei olnud mingeid keelde ega käske, ta ei saagi neid seadusandlikule kogule anda. Kuidas selle teemaga edasi tegelda, sellest oli juttu ainult niipalju, et kõigi eelduste kohaselt vajaks see täiendav maksuvabastus esimese ja teise samba pensionidele ka tulevikus läbimõtlemist. Kui seda teha, siis kindla summana, nii nagu see praegu seaduses on, aga mitte tulumaksuvaba määra kordsena. Niipalju oli juttu tulevikust. Aga seda, mida eelmises valitsuses arutati, meie ei arutanud ja praegu me ka mingeid juhtnööre ei saanud.

Aitäh ettekandjale! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Soovivad. Avan läbirääkimised. Ma palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindajana Jaak Aabi!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Teema tõstmine meie poolt on kindlasti päevakohane. Me mäletame neid uudiseid, kui viimased kaks aastat – mitte halvast elust, vaid pigem positiivsusest, kui pensionid tõusid, rõhutaksin just vanaduspensionide tõusu – pidid paljud pensionärid minema Sotsiaalkindlustusametisse ja kirjutama avalduse, et nad saaksid igakuiselt arvestatuna üleüldise maksuvabastuse, kuna nende pensionid ületasid selle eraldi soodustuse, mis on pensionidele ette nähtud. See number, see eraldi soodustus on jäänud 2004. aasta tasemele. Pensionid on vahepeal  tõusnud. Mäletan debatte eelmises valitsuses. Vaatan Reformierakonna poole ja ka pinginaaber Jürgen Ligi poole, kes tookord väga selgelt kaitses seda, et võiks teha kolmekordse maksuvabastuse. Eks ma saan põhjustest aru, sest ka kaitseväelaste eripension ei ole väga suur ja nemad oleksid siis samuti saanud maksuvabastust oma pensionilt. Tegelikult on olnud traditsioon või põhimõte selle maksusoodustuse juures selline, et just enamik vanaduspensionidest ei läheks maksustamisele. Tõesti, see ei ole väga levinud praktika Euroopa Liidus või ka meie lähiriikides, nii nagu hea kolleeg Eiki Nestor siin mainis, samas ei ole meil millegagi kiidelda, kui me hakkame vaatama vanaduspensioni suurusi meil ja ümberkaudu. Arenenud Euroopa riikidega ei tasu lihtsalt võrreldagi. Nii et jätkuvalt: peaks tõstma, arvestades hetkeolukorda, kus ootavad hinnatõusud, küll ka pensionitõusud, mida on lubatud, ning seda ootust, mis on pensionäridel olnud, et tõesti enamik vanaduspensione ei läheks maksu alla, see on see praktika olnud. Meie ettepanek oli ja me tulime välja sellega, et oleks kolmekordne maksuvaba miinimum. Me oleme ettepanekuteks, parandusteks, muudatusettepanekuteks avatud. Ma ei välista seda, et see võiks olla kindel summa, mille võiks kinnitada selleks aastaks, et see ei peaks olema maksuvaba miinimumiga seotud. Aga see on diskussiooni koht. Millal seda rakendada? Jälle võib öelda, et eelarve on praktiliselt kausta vahel ja valitsus tõenäoliselt kiidab selle täna heaks. Väga raske on niisuguseid maksusoodustusi menetleda. Kuigi, tuletan meelde, alati on lõplik otsustaja eelarve üle siiski Riigikogu. Tihtipeale me kuuleme põhjendusi, et kui valitsus on ära otsustanud, siis Riigikogul pole nagu midagi teha. On ikka, meie võtame selle eelarve vastu.
Kõike eeltoodut arvestades kutsun üles eelnõu menetlusse jätma. Nii nagu ma ka komisjoni esindajast aru sain, on ju teema üleval, keegi pole seda sulgenud, keegi pole arvanud, et see maksusoodustus ei peaks suurenema. Arutleme asja üle, leiame koos lahenduse. Aitäh!

Aitäh! Hea ametikaaslane Jürgen Ligi! Kas soovite vastusõnavõttu või läbirääkimisi? Läbirääkimisi, selge. Ma palun Riigikogu kõnetooli Reformierakonna fraktsiooni esindajana Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Hea pinginaabri sõnavõtuga tuleb põhimõtteliselt nõustuda. Ta tõi kõik olulisemad aspektid välja ja see tõdemus, et teema on käsitlemist väärt, vastab ka tõele. Aga teeksin siin lihtsalt mõned rõhuasetused.
Kõigepealt, eelmine valitsus selle muudatuse suhtes ju otsuseni ei jõudnud. Probleem on keeruline, see lihtsalt peegeldab seda. Natuke on võib-olla selle aktuaalsust üle rõhutatud, kuna pensionäridel on ju kasutada üleüldine maksuvaba miinimum ja see üleüldine maksuvaba miinimum tõuseb niigi 3000 kroonini selle Riigikogu lõpuks. Kui sellele lisandub veel pensioni maksuvabastus, siis võibki öelda, et pensionärid iseenesest on maksust vabastatud. Selles ulatuses, milline maks neile muude tulude tõttu osaks saab, võib rääkida siis euroopalikust tavast. Päris täielikku maksuvabastust ei ole mõistlik inimesele rakendada.
Küsimus on tõesti selles, ja rahanduskomisjoni jaoks ka, kas seda eelnõu menetlusse jätta. Ma arvan, et mõistlik on siiski mitte jätta, sest kui me ta jätame, siis me anname väga selge signaali, et kohe-kohe on mingisugune muudatus tulemas, kuid paraku kohe-kohe tulemas ei ole. Me ei pea praegu seda muutmist otstarbekaks, me oleme teinud eelarve ja ka eelarvestrateegia hoopis teistsugustele tuludele, me ei või hinnata, mis ulatuses me oleme võimelised maksuvaba tulu suurendama ja mis ulatuses see üldse on vajalik. See statistika selgub ikkagi aja jooksul. Omakorda ei pea me tõesti mõistlikuks selle sidumist maksuvaba miinimumiga. Kui see tõuseb 3000‑ni, siis see vabastus tuleb ikkagi liiga suur. Nii et see eelnõu on ülepakutud ja natuke varajane, kuid loomulikult mitte täielikult ebamõistlik. Ma olen kindel, et see Riigikogu tuleb selle teema juurde paari aasta jooksul tagasi, kuid praegu on vara ja sellisel moel ei ole õige. Aitäh!

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana Eiki Nestori!

Austatud Riigikogu! Sotsiaaldemokraadid toetavad pensionidele täiendava tulumaksuvabastuse olemasolu meie seaduses. Aga 2004. aastal, kui tolleaegne valitsus pakkus välja selle muudatuse ehk siis loobumise üldise maksuvabastuse kordsest ja kindla summa peale minemise, siis me toetasime seda ettepanekut. Toetasime sel lihtsal põhjusel, et me minu meelest kipume praegu liiga vähe vaatama ette. Me peaksime vaatama pensionide suurusi juba praegu seadusandluse mõistes, nii riikliku pensionikindlustuse kui ka kogumispensioni väljamaksetena koos. Selles mõttes on mõistlik sättida seda just numbrina aastas ja loomulikult tekib siis küsimus, kus see õige number on. Praegu te teate, et sel aastal on täiendav maksuvabastus pensionide puhul 3000 krooni, muidu on maksuvabastus 2000 krooni, kokku 5000 krooni ja keskmine pension on 3700 krooni. Sisuliselt on siis maksustatud eripensionid. Tulevikus me peaksime rihtima seda kohta sinna, et see n-ö teise, kogumispensioni samba pool oleks siiski maksustatav tulumaksuga. Miks? Sellepärast et täiesti teadlikult on võetud, et sissemaksed sinna oleksid maksuvabad, et inimesed säästaksid ja investeeriksid. Kui me selle teistpidi keerame, siis ma usun, et kõigil maksuteoreetikutel on palav soov siin midagi muuta. Aga see oleks ebaõiglane nende inimeste suhtes, kes on teise sambaga liitunud. Seetõttu võiks see õige koht olla kusagil sealmaal, et esimese samba pensionid naudiksid seda sisulist täiendavat maksuvabastust, aga muud pensionid oleks selles mõttes maksustatud. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 19 esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame hääletusprotseduuri ettevalmistamist. Kas võime minna hääletuse juurde?  Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 19 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused.
Tulemusega poolt 40 Riigikogu liiget ja vastu 35 on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 19 tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Neljanda päevakorrapunkti käsitlemine on  lõpetatud.
Ma tänan teid, soovin teile head töötuju fraktsioonides ja komisjonides ning kaunist nädalavahetust!

Istungi lõpp kell 10.37.