Tere päevast, head ametikaaslased! Alustame Riigikogu täiskogu II istungjärgu teise töönädala kolmapäevast istungit. Kõigepealt palun soovijatel anda üle eelnõusid või arupärimisi! Palun, Evelyn Sepp Keskerakonna fraktsioonist!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Viimase poole aasta jooksul on integratsioonipoliitika tagasilööke ja puudujääke arutatud arvukatel foorumitel, küll ekspertide, küll poliitikute osalusel. Peaaegu kõigi ühine järeldus on olnud lihtne: selleks et parandada praegust olukorda ja olla targem tulevikus, tuleb Eestil kiirendada kodakondsuseta isikute arvu vähendamist. Selleks on välja pakutud mitmeid võimalusi, muu hulgas keeleõppeprotsessi tõhustamist. Sellega seoses tuleb Keskerakonna fraktsioon täna teie ette ja algatab eelnõu, kodakondsuse seaduse § 9 muutmise seaduse eelnõu, millega soovitakse teha kaks olulist muudatust. Esiteks, muuta paindlikumaks senine Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksam, anda võimalus sooritada see pool kodakondsuse taotlemise eksamist eesti või mõnes Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee enam levinud töökeeles eksamisooritaja valikul. Teiseks teeme ettepaneku, et Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksamit ei nõuta üle 65 aasta vanustelt inimestelt. Nimetatud ettepanekuid on muu hulgas toetanud valitsuskoalitsioon või vähemalt üks selle osapool ja neid on mitmel puhul tutvustanud ka rahvastikuminister. Aitäh!

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnissoni!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus seaduseelnõu menetlemisel esindab Vabariigi Valitsust justiitsminister Rein Lang. Aitäh!

Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kaks eelnõu. Nende edasise menetlemise otsustab Riigikogu juhatus vastavalt kodu- ja töökorra seadusele.
Läheme teadete juurde. Esiteks, Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse eile esitatud Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni rohelise raamatu "Euroopa teadusruum: uued perspektiivid" suhtes Euroopa Liidu asjade komisjonile ning on määranud rohelise raamatu kohta arvamust andma kultuurikomisjoni, arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 8. oktoober kell 12. Teiseks, Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse eile esitatud Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse "Rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta" eelnõu suhtes Euroopa Liidu asjade komisjonile ning on määranud eelnõu kohta arvamust andma majanduskomisjoni, arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 27. september kell 16. Kolmandaks, Riigikogu juhatus arutas Riigikogu liikmete Rein Ratase ja Evelyn Sepa s.a 17. septembril peaministrile esitatud arupärimist ning otsustas, lähtudes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 139 lõikest 4, tagastada arupärimine esitajatele ning teha neile ettepanek esitada need küsimused infotunnis või vormistada need kirjaliku küsimusena. Rohkem teateid ei ole.
Järgneb kohaloleku kontroll.
Kohaloleku kontroll.
Kohalolijaks registreerus 69 Riigikogu liiget, puudub 32.
Tänase päevakorra täpsustamine. Kolmapäevase päevakorra viies punkt, eelnõu 73 esimene lugemine, algataja ettekande teeb rahandusminister Ivari Padar. Teiseks, eilsel Riigikogu täiskogu istungil jäi meil istungi aja lõppemise tõttu pooleli eelnõu 25 esimese lugemise arutelu, mida me täna jätkame. Eile arutamata jäänud eelnõude 36 ja 70 esimesed lugemised pani Riigikogu juhatus meie tava kohaselt tänase päevakorra punktideks 6 ja 7, esimeste lugemiste juurde.

Nüüd jätkame eelnõu 25 esimese lugemise arutelu. Ma palun Riigikogu kõnetooli Taavi Rõivase! Ettekanne sai tehtud ja jäime pooleli sel hetkel, kui oli küsimuste esitamise aeg. Ma palun esitada küsimusi, kui Riigikogu liikmetel neid on, ja ennast registreerida! Marika Tuus, palun!

Hea ettekandja! Seaduseelnõu seletuskirjas ja lisaks ka ministri esitatud äraütlemise põhjuses on välja toodud, et valitsuse prioriteet on luua taassünnipreemia. Komisjoni esimees, sotsiaaldemokraat, ütles, et ei teagi, millal see võib tulla ja selleks tegelikult praegu Sotsiaalministeeriumil napib raha. Selle tõttu 1. jaanuarist ei saa meie eelnõu ellu viia. Mis te arvate, kui suur on võimalus, et see taassünnipreemia siiski tuleb ja milline on teie poolt vaadates selle probleemi olemus?

Ma tuletan heale kolleegile meelde, et minu roll on vahendada komisjonis arutatut, mis puudutab eelkõige seaduseelnõu nr 25. Ma olen täiesti veendunud, et valitsusliit täidab oma lubadused ja seda ka taassünnipreemia osas. Juhin tähelepanu, et te enne küsisite ka rahandusministri käest (või keegi headest kolleegidest küsis rahandusministri käest taassünnipreemia kohta), pidades ekslikult kohustust taassünnipreemia sisu täpsemalt avada sotsiaaldemokraatide ülesandeks. Esiteks on kindlasti kogu valitsuskoalitsiooni oluline prioriteet ja ülesanne taassünnipreemia ellu viia, aga algne idee tuli siiski Reformierakonnast ja seetõttu on kohustus see idee detailidena välja pakkuda Reformierakonnast oleval sotsiaalministril Maret Maripuul.

Aitäh! Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Hea kolleeg Taavi Rõivas! Minu küsimus puudutab arutelu komisjonis. Ka eile sa vastasid üldjoontes niimoodi (ma ei hakka tsiteerima), et selle eelnõu arutelul koalitsioonierakondade esindajad, kes on vastutustundlikud ja targad, arvasid kõik ühtemoodi, ja opositsioonierakondade esindajad, kes on mitte nii targad ja populistid, arvasid teistmoodi. Minu mäletamist mööda selle diskussiooni puhul siiski ka koalitsiooni kuuluvate sotsiaalkomisjoni liikmete hulgas ei olnud üks arvamus ja vähemalt üks esindaja väljendas põhimõtteliselt toetust lapsehooldustasu tõstmisele. Oskad sa seda kommenteerida?

Aitäh küsimuse eest! Ma ei pea mitte ühtegi sotsiaalkomisjoni liiget teisest vähem targaks, minu meelest on meil haruldaselt töövõimeline ja kompetentne komisjon. Küll aga minu arvates väljendasid komisjoni liikmed oma seisukohta eelkõige hääletusega. Paraku oli nii, et koalitsiooni esindajad hääletasid ühtemoodi ja opositsiooni esindajad teistmoodi.

Aitäh! Heimar Lenk, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea esineja! Mul on meeldiv kuulda, et komisjon nii hästi töötab. Kas on komisjonis juttu olnud selle formuleeringu üle – taassünnipreemia? Taassünd meenutab mulle Eesti Vabariigi taassündi. Kas lapsed ka taassünnivad Eestis?

Aitäh! Juhin teie tähelepanu sellele, et me räägime praegu seaduseelnõust 25, mis on riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu ja selle sisuks ei ole taassünnipreemia kehtestamine või mittekehtestamine. Küll aga soovin öelda, et Reformierakond on kasutanud ka isekeskis seda taassünnipreemia terminit. Me peame silmas eeskätt rahvuslikku taassündi, et Eesti rahvas mitte välja ei sureks, vaid eesti keel ja eesti meel siin maapinnal võimalikult kaua jätkuks. See taassünd on pigem sellises kontekstis, siin pole mõeldud igaühe individuaalset uuestisündi.

Aitäh! Jaan Kundla, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Sotsiaalkomisjonis on sageli selline situatsioon, et koalitsiooni esindajad kiidavad opositsiooni liikmete esitatud seaduseelnõusid, aga alati kukub niimoodi välja, et hääletamisel on ikkagi 5 : 4 koalitsioonipoliitikute poolt, vaatamata sellele, et nad lubavad toetada ja nagu toetaksid.

Aitäh! Ma ei kuulnud küsimust.

Ma palun uuesti mikrofon heale ametikaaslasele Jaan Kundlale, et ta saaks oma küsimust korrata! Jaan Kundla, palun!

Aitäh! Miks kukub sotsiaalkomisjonis ikkagi alati nii välja, et koalitsioonipoliitikud toetavad opositsioonipoliitikute esitatud seaduseelnõusid oma sõnavõttudes, aga kui hääletamiseks läheb, siis hääletatakse ikkagi nende eelnõude vastu?

Selge, aitäh! Kui opositsiooni eelnõudes on olnud mõtteid, ideid, diskussioonipunkte, mis on kiitmist ja toetamist väärt, siis kindlasti ei ole koalitsioonisaadikud kiitusega kitsid olnud. Kui te seda silmas peate, siis ma usun, et see kiitus ja konstruktiivne kaasamõtlemine on olnud igati siiras ja heatahtlik. Mis puudutab konkreetset eelnõu, siis siin me ikkagi pigem ju arutlesime ja olime ka erinevatel positsioonidel. Me arutlesime nii selle üle, mis peaks olema üldisemalt Eesti perepoliitika eesmärk, kui arutlesime selle üle, kas põhirõhk peaks olema sellel, et üks vanematest on teatud aja lapse elu kõige varasemal etapil lapsega kodus ja seejärel läheb tööle, või peaksime tegema vahetoetusi, kus ühelt poolt ei olegi selge, kas selle toetuse saaja peaks tööle minema või kodus püsima. Me arutlesime ka selle üle, mis lapsehooldustasu üldisem mõte on. Minu meelest oli arutelu äärmiselt sisuline ja konstruktiivne. Kui me mingites aspektides jõudsime samale arvamusele, siis me seda kindlasti ka ju väljendasime, mõlemalt poolt, mitte ainult koalitsiooni poolt.

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Soovivad. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Heljo Pikhofi!

Austatud juhataja! Riigikogu liikmed! Mul on väga hea meel, et selle eelnõu üle on tekkinud selline diskussioon. Nii nagu ma ütlesin sotsiaalkomisjonis, ütlen ka siin Riigikogu kõnetoolis, et loomulikult on sotsiaaldemokraadid seda meelt, et lapsehooldustasu tuleb tõsta. Selle seisukoha ütlesin ma välja ka komisjonis. Aga küsimust tekitas hääletamisel asjaolu, kust leida nii äkisti olukorras, kus eelarve on Sotsiaalministeeriumil peaaegu kokku pandud, see lisaraha – 550 miljonit. Tegelikult oli asi kuupäevas. Nii nagu ütles eelnõu ettekandja eelnõu autorite nimel, seitse aastat pole lapsehooldustasu määra tõstetud, see on praegu 600 krooni. See on tõesti kahetsusväärne, et seda pole varem tehtud. Kui kaks Keskerakonna sotsiaalministrit oleksid seitsme aasta jooksul tõstnud seda määra kas või natukenegi, oleks täna olnud see palju kergem. Aitäh!

Aitäh! Palun, Mai Treial Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esindajana!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Olen veendunud, et jutte sellest, justkui ei piisa ühe või teise sotsiaalmeetme jaoks raha, ei saa tõsiselt võtta. On ju riigieelarve koostajad ja valitsus leidnud võimaluse tulumaksuprotsendi alandamiseks. Kahjuks aga laste ja perede toimetulekuraskusi see eriti ei leevenda, sest väiksema sissetulekuga või suurematel peredel on üksikisiku tulumaksu protsendi alandamisest vähe kasu. Juttu, et raha ei piisa, ei saa tõsiselt võtta ka seetõttu, et rahandusminister on kinnitanud, et sotsiaalvaldkonna rahade kasv on järgmise aasta riigieelarve projektis pretsedenditu. Praeguse valitsuskoalitsiooni perepoliitikas rõhutatakse sündimuse tõstmise meetmena vanemahüvitist, viljatusravi, kuid liiga vähe mõeldakse suurema kindlustunde loomisest peredele, kus lapsed on juba olemas. Pere aga vajab garantiisid, et ka pärast lapse poolteiseaastaseks saamist majanduslik olukord ei halveneks ja laps oleks jätkuvalt väärtustatud.
On selge, et peretoetused on kõikjal Euroopas universaalsed. Nende kaudu püütakse vähemalt osaliselt korvata peredele laste kasvatamise kulusid ja väärtustada laste kasvatamisel tehtavat tööd. Eelnõu arutelu käigus on aga just Reformierakonna esindaja suu läbi korratud, et peretoetuste süsteem peaks olema selline, et toetust saaksid vaid nn tõelised abivajajad. Pereprobleeme sügavuti uurinud Ene-Margit Tiidu arvestuste kohaselt läheb ühe lapse üleskasvatamine maksma umbes pool miljonit krooni, mis tähendab 2300 lisakrooni lapse kohta kuus kuni tema 18‑aastaseks saamiseni. Praegu on lastetoetuse suurus võrdlemisi väike, lapse esimese poolteise eluaastaga seotud kulude-tulude osas pole praegu enam nagu suuri probleeme, aga lastevanemad teavad, et raha, mida riik maksab, saab peagi otsa. Kas ema peaks pärast vanemahüvitise lõppemist minema kohe tööle, sest muidu võib ees seista perekonna elatustaseme langus? Sellele küsimusele võib vastata nii ja naa. Psühholoogid aga peavad väga oluliseks, et laps saaks emaga koos olla ja kasvada esimesed kolm eluaastat. Selle tagamine oleks parim, mida me riigi toega suudaksime lapsele edasiseks eluks kaasa anda. Peretoetuste suurendamine kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni annab kindlasti emale suurema võimaluse valida, kui kaua lapsega kodus olla. Mitme uuringu tulemused kinnitavadki, et on palju neid vanemaid, kes soovivad pühendada rohkem aega oma lastele. Kui perede toetamisel seatakse lapse vajadused teistest kriteeriumidest tähtsamaks, siis see annaks hoopis teise vaatenurga nii mõnelegi täna diskuteeritavale seisukohale. Kõigile eelkooliealistele lastele tuleks kindlustada lasteaiakoht, selle puudumisel või soovi korral seda mitte kasutada aga kompenseerida praeguste omavalitsuste makstavat keskmist lasteaiakoha pearaha, mis on umbes 2000 krooni. Vanemahüvitis aitab kindlasti kaasa sündimuse kasvule, kuid demouuringud näitavad, et praegused rohkemad sünnid on tagatud ka loomulike demograafiliste protsessidega. Seega ei saa vanemahüvitise rolli üle hinnata. Kuni kolmeaastase lapse eest lapsehooldustasu saajaid oleks ligi 28 000.
Rahvaliidu fraktsioon toetab seaduseelnõu edasist menetlemist ja seaduseks saamist, sest selle seaduse abil püüame pakkuda parimat lahendust lastega peredele. Suurem toetus pärast vanemahüvitise saamise perioodi lõppemist võimaldab perel kindlasti paremini katta laste kasvatamisega seotud kulutusi ja ühitada töö- ja kodust elu. Aitäh!

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Jaak Aabi!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Kuna ma eile juba päris pikalt sellest eelnõust rääkisin ja kõik põhjendused ka välja tõin, siis nüüd niipalju mitte sisust, võib-olla räägin natukene menetlusest ja sellest, mis on siin saalis kõlanud pärast minu ettekannet.
Kõigepealt see mantra, mida meeldib korrutada ja nii tihedasti korrutada, et ise on ka uskuma jäädud, see puudutab häid kolleege Reformierakonnast ja ka head kolleegi Taavi Rõivast, et vanemahüvitis on see võluvits, mis on eestlased sünnitama pannud. Saan kinnitada, et vastav uuring oli tellitud Sotsiaalministeeriumi ja rahvastikuministri poolt, keda ei saa kuidagi tendentslikkuses süüdistada, tol hetkel oli sotsiaalminister siinkõneleja ja rahvastikuminister reformierakondlane Paul-Eerik Rummo. See uuring nimelt möönis, et kindlasti on vanemahüvitisel positiivne mõju sündimuse tõusule, nii nagu teistelgi peretoetustel, perepoliitika meetmetel. Aga sellega seoses, et sündide tõus on nii hüppeline, räägitakse hoopis teistest põhjustest, mis on tähtsamad või mis on olulisemalt mõjutanud sündide arvu. Nii et ma tahtsin selle mantra ümber lükata. Need olulised põhjused võin ma nimetada ka. Esiteks see, et 1990. aastate reformiriigis oli elamine veidi keerulisem, elatustase ei olnud nii kõrge ja lihtsalt väga raske oli langetada otsust lapse sünnitamiseks, kui ei oldud väga kindel, kuidas last suudetakse kasvatada. Teine asi, millest räägivad demograafid: esimese lapse sünnitamise iga on pikenenud aastate võrra, esimese lapse sünd on jäänud hilisemaks. Täpselt see otsus tehti ka 1990. aastatel paljudes peredes ja paljude naiste poolt. Need on põhilised põhjused, miks nüüd siis hakkas lapsi sündima ja vahepeal oli nagu kehva.
Mis puudutab seda, miks Keskerakond valitsuses olles midagi ära ei teinud, siis ma eile lugesin üles, mida me jõudsime kõik ära teha. Tõesti, seda veel ei jõudnud, aga nüüd ongi järg selle meetme käes. Ma võin üle korrata: me tõstsime sünnitoetusi, me tõstsime lastetoetusi alates kolmandast lapsest, me viisime sisse puudega lapse riikliku hoiutoetuse, me tõstsime puudega lapse toetust ja väiksemaid asju lisaks sellele veel ja veel ja veel. Sellepärast ma tahtsingi eile anda selge signaali, et me kuidagi ei kritiseeri ju koalitsiooni praegust perepoliitikat ega seda, millega on välja tuldud. See täiendab seda. Me analüüsisime seda, millised on koalitsiooni algatused, mida plaanitakse teha. Nagu sotsiaalminister ütles: "Nelja aasta jooksul teeme kõik ära, mõned asjad varem, mõned asjad hiljem, vanemahüvitise varem, mõned asjad hiljem." See sobib sellesse paketti. See on see koht, mis on nõrk. Ma ütlesin ka seda, et me ei surunud komisjonis peale just nimelt seda rakendamise kuupäeva. Kui tõesti on järgmise aasta eelarve läbirääkimiste käigus jõutud sinnamaani, et väga raske on seda muuta nii suures ulatuses (ma tean seda ise), siis me oleksime võinud diskuteerida edasi ja arutada selle üle, millal, kui suures ulatuses, kas kohe tõsta 3000 kroonini või veidi väiksema summani. Arusaamatuks jääb ainult järgmine asi. Põhimõtteliselt on komisjonis meil kogu aeg niimoodi, et kõik alati igasuguseid häid asju toetavad, aga hääletamine on nii nagu alati 5 : 4 ehk selgelt poliitilise kuuluvuse järgi. Ettepanek ju oli, et arutame teemat edasi. Sellele, ma ei pea jälle kordama, ei ole kutsunud üles mitte ainult meie, vaid ka Vabariigi President, et oleks sisuline diskussioon, mitte nii, et vaatame, kes on eelnõu koostanud ja saadame igaks juhuks kõik opositsiooni eelnõud, head või halvad, kuu peale. Aitäh!

Aitäh! Hea ametikaaslane Paul-Eerik Rummo! Kas te soovite Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel võtta sõna koha pealt? Protseduuriline küsimus, palun!

Kuna kolleeg Aabi kõnes sisaldus viide minu varem avaldatud seisukohtadele, siis on mul vist õigus sellele reageerida. Ma tahan juhtida tähelepanu, et kolleeg Aabi tõlgendus minu hinnangute kohta vanemahüvitise ja teiste sündimuse tõusu toetavate meetmete osas oli tugevasti lihtsustatud. Protokolli huvides on võib-olla õige, kui ma sellele tähelepanu juhin.

Aitäh teile! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku lükata eelnõu 25 esimesel lugemisel tagasi. Alustan hääletusprotseduuri ettevalmistust.
Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku lükata eelnõu 25 esimesel lugemisel tagasi. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused.
Poolt 44 ja vastu 31 Riigikogu liiget. Eelnõu 25 on esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.

Läheme teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse § 167 muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Soovivad. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Lauri Laasi!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Keskerakond seda eelnõu ei toeta. Kuidas olekski võimalik toetada eelnõu, mille eesmärk on tsiviilellu suunduvatelt ajateenijatelt neile väga vajaliku lahkumistoetuse äravõtmine? Kindlasti ei saa olla argumendiks eelnõu seletuskirjas olev väide, et seoses igakuise toetuse tõusuga on ajateenistusest vabanemisel makstav ühekordne toetus oma tähtsuse kaotanud. Ajateenijale makstav igakuine toetus ja ühekordne lahkumistoetus on kaks täiesti erinevat asja ning neil on ka sootuks erinevad eesmärgid. Ajateenistuse vältel on sõduri kulutused riigi poolt kaetud, söök, jook, eluase ja riietus on garanteeritud. Seega, 2000–4000 krooni võib küll ajateenijat rõõmustada, aga sisuline vajadus nii suure toetuse järele puudub.

Hea ettekandja! Ma palun vabandust! Head ametikaaslased! Palun austame ettekandjat! Ma tänan teid!

Pigem oleks tulnud mõelda kaadrikaitseväelaste palga tõusule. Oma kogemustest tean, et kuna tsiviilühiskond ei võta oma kodanikukohust täitnud noort inimest just avasüli vastu, siis õnnestub vähestel oma eluga jätkata sealt, kus sõjaväkke minnes pooleli jäädi. Võib eeldada, et vähemalt paar kuud pärast ajateenistuse lõppu võib kuluda uue töökoha leidmisele ja esimese palgapäevani. Ka selle aja jooksul on vaja süüa osta ja üüri maksta. Reformierakond võiks rehkendada, milline on minimaalne summa, et noored mehed saaksid selle perioodi vältel ise majanduslikult hakkama ega peaks vanematelt kinopääsme ega bussipileti raha kerjama. Aga mis saab siis, kui vanematel on enestelgi toimetulekuga raskusi? Seega ei ole kuidagi mõistusepärane igakuise toetuse suurenemise ettekäändel ajateenijatelt lahkumishüvitise äravõtmine. Vastupidi, ajateenija lahkumistoetus peaks olema vähemalt võrdne kahe kuu keskmise palgaga. Siis näeksid ka meie noored, et kui nad annavad ligemale aasta oma elust kodumaa hüvanguks, siis ei ole ka Eesti riigile ükskõik, kuidas nad tsiviilellu siirdununa kohanevad ning hakkama saavad. Aitäh!

Aitäh! Ma palun Eesti Reformierakonna fraktsiooni esindaja Mati Raidma!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Riigikaitsekomisjoni esimehe seisukohast on tõsiselt hea meel, et selline parandus ei ole leidnud sisulist diskussiooni mitte ainult komisjonis, aga ka siin saalis.
Ma tahaksin tulla ikkagi selle tegeliku mõtte juurde ja natukene ka kommenteerida eespool kõnelnu teese. Väga keeruline on mõista seisukohta, et igakuine toetus on vähe oluline noorele inimesele, kes täidab oma kohust riigi ees. Igal juhul on see toetus ja selle toetuse suurendamine minu jaoks palju tähtsam küsimus. Nii ka, ma loodan, tulevikus tulevad parandused numbri suurendamise osas selles valdkonnas leiavad siin saalis üksmeelse heakskiidu.
Probleem, et ajateenistuse lõpetanud noor lahkub ellu tühjade kätega, on natukene utreeritud, sest, puhtpragmaatilisest vaatenurgast, viimase kuu toetussumma saab see noor inimene kätte just nimelt ajateenistuse lõppedes. Praegu on see number juba ligilähedane just selle vana toetuse numbrile ehk rahalises mõistes sellel lõpuhetkel suurt muutust ei toimu. Küll tuleb riigikaitsekomisjon selle diskussiooni juurde hoopis teisest vaatenurgast. See jäi meil komisjonis pooleli. Kui üks õige noor Eesti kodanik võtab osa riigikaitsest, siis kas seda tegevust riigi poolt selle raha näol, mida noor iga kuu saab, peaks nimetama toetuseks? Kas me "toetame" neid noori või see nimetus võiks olla midagi soliidsemat ja ka noore inimese enesetunnet ülal hoidev?
Aga igal juhul on Reformierakond seda meelt, et ajateenijate toetuse küsimust tuleb kompleksselt vaadata ning mitte eraldada need kaks teemat väga jäiselt üksteisest. Komplekssuse abil on tulemus, mis on meil täna saavutatud, märkimisväärselt parem kui aasta tagasi. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Head ametikaaslased! Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse § 167 muutmise seaduse eelnõu 60. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused.
Poolt on 43 Riigikogu liiget ja vastu 25 Riigikogu liiget. Vabariigi Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse § 167 muutmise seadus on vastu võetud.

Läheme kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud liiklusseaduse ja palgaseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni liikme Toomas Tõniste!

Austatud juhataja! Austatud saalis viibijad! Juhtivkomisjonis toimus Vabariigi Valitsuse algatatud liiklusseaduse ja palgaseaduse muutmise seaduse eelnõu 42 arutelu teisele lugemisele saatmiseks. Komisjoni istungile oli kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter. Juhtivkomisjoni ettekandjana selgitasin, et muudatusettepanekud on valdavalt keelelist ja teksti täpsustavat laadi. Euroopa Liidu õigusaktide ülevõtmise kohustus kõnesoleva eelnõu osas rakendus juba selle aasta aprillis. Ka eelnõu algataja oli nõus nende muudatusettepanekutega. Komisjoni liikmel oli üks täpsustav küsimus: kas tehtavad muudatused puudutavad ka kabotaažvedusid? Ain Tatter selgitas, et palgaseaduses tehakse ainult tehniline muudatus, et autojuhi töötasu ei tohi panna sõltuvusse läbisõidust. Komisjoni konsensuslikud otsused kuue muudatusettepaneku kohta olid: arvestada täielikult. Lähtuvalt juhtivkomisjoni ettekandja ettepanekust otsustati saata Vabariigi Valitsuse algatatud liiklusseaduse ja palgaseaduse muutmise seaduse eelnõu 42 Riigikogu täiskogule teiseks lugemiseks s.a 19. septembril, teha täiskogule ettepanek teine lugemine lõpetada ja kolmandaks, juhul kui teine lugemine lõpetatakse, saata eelnõu 42 kolmandale lugemisele s.a 20. septembril ning eelnõu seadusena vastu võtta. Palun teil toetada komisjoni seisukohta! Aitäh!

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Asume muudatusettepanekuid läbi vaatama. Eelnõu 42 kohta on esitatud kuus muudatusettepanekut. Esimene muudatusettepanek, esitanud majanduskomisjon ja arvestatud täielikult. Teine muudatusettepanek, esitanud majanduskomisjon ja arvestatud täielikult. Kolmas muudatusettepanek, esitanud majanduskomisjon ja arvestatud täielikult. Neljas muudatusettepanek, esitanud majanduskomisjon ja arvestatud täielikult. Viies muudatusettepanek, esitanud majanduskomisjon ja arvestatud täielikult. Kuues muudatusettepanek, esitanud majanduskomisjon ja arvestatud täielikult.
Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Läheme neljanda päevakorrapunkti juurde, Vabariigi Valitsuse algatatud liikluskindlustuse seaduse, kindlustustegevuse seaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni liikme Toomas Tõniste!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Majanduskomisjonis toimus Vabariigi Valitsuse algatatud liikluskindlustuse seaduse, kindlustustegevuse seaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu 48 arutelu teisele lugemisele saatmiseks. Komisjoni liikmetel lisaküsimusi ei olnud. Juhtivkomisjoni ettekandjana selgitasin, et seaduseelnõu ettevalmistamisel töögrupis arutati esitatud muudatusettepanekuga seonduvat. Komisjon otsustas täiendada eelnõu § 33, millega muudetakse liikluskindlustuse seaduse § 66, lisades sellele uue lõike 13 ja muutes lõigete numeratsiooni. See tähendab põhimõtteliselt seda, et Eesti kontekstis on sellel sättel tähtsust eelkõige juhul, kui kindlustusvõtja soovib sõiduki Eestist välja viia ja kindlustada see välisriigi kindlustusandja juures. Lõikes 13 võetakse üle viienda direktiivi säte, mis teenib kindlustusvõtja õigust vahetada kindlustusandjat. Juhtivkomisjon otsustas konsensusega muudatusettepanekut täielikult arvestada. Lähtuvalt juhtivkomisjoni ettekandja ettepanekust komisjon otsustas: esiteks, saata Vabariigi Valitsuse algatatud liikluskindlustuse seaduse, kindlustustegevuse seaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu 48 Riigikogu täiskogule teiseks lugemiseks s.a 19. septembril, teiseks, teha täiskogule ettepanek teine lugemine lõpetada, ja kolmandaks, juhul kui teine lugemine lõpetatakse, saata eelnõu 48 Riigikogu täiskogule kolmandaks lugemiseks s.a 25. septembril. Palun ka teil toetada komisjoni seisukohta! Aitäh!

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Vaatame läbi muudatusettepaneku. Eelnõu 48 kohta on laekunud üks muudatusettepanek majanduskomisjonilt ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Oleme muudatusettepaneku läbi vaadanud.
Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõppenud.

Läheme viienda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Uus-Meremaa valitsuse töötamisõigusega turismi käsitleva kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandjaks rahandusminister Ivari Padari!

Austatud härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus on esitanud Riigikogule ratifitseerimiseks Eesti Vabariigi valitsuse ja Uus-Meremaa valitsuse töötamisõigusega turismi käsitleva kokkuleppe. Kokkuleppele kirjutasid alla Eesti ja Uus-Meremaa välisministrid 28. septembril 2006. aastal Tallinnas. Kokkuleppe eesmärk on Eesti ja Uus-Meremaa tihedama koostöö edendamine ja noorte turismi hõlbustamine. Nimelt annab kokkulepe Eestile ja Uus-Meremaale õiguse väljastada teineteise 18–30-aastastele kodanikele kuni 12 kuuks töötamisõigusega mitmekordsed viisad. Kokkulepe sätestab viisade andmise menetluse ja tingimused. Kokkuleppe alusel riiki saabuvad isikud peavad järgima asukohariigi õigusakte ega tohi minna oma tegevuses vastuollu kokkuleppe eesmärgiga. Eelkõige puudutab see töötamise kestust, st isiku peamine riigis viibimise eesmärk ei tohi olla töötamine. Kokkuleppe mõju on mõlema lepingupoole jaoks positiivne, see tihendab Eesti ja Uus-Meremaa suhteid, hõlbustab noorte turismi, võimaldab senisest pikemalt riigis viibida ja lisaks puhkusele soovi korral lühiajaliselt töötada. Arvestades Uus-Meremaa suhtes kehtivat viisavabadust, soodustab kokkulepe enam just Eesti kodanike reisimist. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Mart Nutt, palun!

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Praegu kehtib selline kord, et Uus-Meremaa kodanikud Eestisse ja ka Eesti kodanikud Uus-Meremaale saavad reisida lühiajaliselt ilma viisata, vähemasti kui uskuda Välisministeeriumi kodulehekülge. Samas, nagu ka ettekandes lühidalt öeldud ja nii tuleb välja seletuskirjast, saavad Uus-Meremaa kodanikud Eestisse lühiajaliselt reisida ilma viisata ja seega peaks töötamisõigusega turismiviisa olema atraktiivsem just Eesti 18–30-aastastele kodanikele. Tekib paratamatult küsimus, kas selle lepingu jõustumisel Eesti kodanikud kaotavad viisavaba reisimise õiguse Uus-Meremaale ja Uus-Meremaa kodanikud saavad Eestisse ka edaspidi reisida viisavabalt.

Tänan! Ma oskan sellele küsimusele vastata nii, et igal juhul on võimalik, et see n‑ö vahetegemise koht on töötamisõigus. Praegusel juhul usun, et Uus-Meremaa saatkond soovib, et kui külastatakse Uus-Meremaad ja soovitakse seal töötada, et siis see oleks ka fikseeritud.

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli väliskomisjoni aseesimehe Enn Eesmaa!

Austatud kolleegid! Täna arutusel olev seaduseelnõu oli väliskomisjonis arutusel 11. septembril. Komisjoni istungile oli kutsutud kommentaare jagama ja informatsiooni andma Välisministeeriumi juriidilise osakonna rahvusvaheliste lepingute büroo vanemjurist Peter Pedak. Komisjon otsustas teha Riigikogu juhatusele ettepaneku tuua see seaduseelnõu esimesele lugemisele 19. septembril. Komisjoni nimel teen Riigikogu täiskogule ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada ja saata eelnõu teisele lugemisele. Vastavalt Riigikogu kodukorra seadusele teeb väliskomisjon ettepaneku määrata seaduseelnõu 73 esimese lugemise lõpetamise korral muudatusettepanekute esitamise tähtajaks tavalised kümme päeva. Aitäh!

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita.
Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 3. oktoober 2007 kell 18. Esimene lugemine on lõpetatud.

Järgmiseks kuues päevakorrapunkt, Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikme Marika Tuusi!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Eesti Keskerakonna fraktsioon on algatanud seaduseelnõu peretoetuste seaduse muutmiseks, soovime tõsta sünnitoetust ja lapsendamise toetust 10 000 kroonini. Seda esiteks selleks, et katta uue pereliikmega seonduvad ühekordsed kulud, ja teiseks selleks, et soodustada sündimuse kasvu. Ühtlasi oleks see eelmise Andrus Ansipi valitsuse suuna jätkamine, sest kui mäletate, aasta tagasi tõstsime sünnitoetust ja lapsendamistoetust 5000 kroonini. Et aastaga on elu palju kallimaks läinud ja et hinnad jätkavad tormilist tõusu, siis on selge, et ka väikelaste kaubad kallinevad ja aastatagune number on kindlasti juba ajale jalgu jäänud. See summa pole ju mõeldud kaugeltki mitte kõikide kulude katmiseks, mis tekivad lapse sünniga seoses, ja hea, et omavalitsused maksavad ühekordseid toetusi, ent oleme seisukohal, et riik peaks uue kodaniku ilmaletulekul olema perele oluliseks toeks ja maksma toetusi kõigile võrdses määras.
Arvestades riigieelarve mahtu, on 75 miljonit suhteliselt väike summa, mida kulutada ühekordselt sünnitoetusteks ja vaeslaste toetuseks.
Valitsuse juunikuisel istungil eelnõu ei toetatud. Põhjuseks toodi, et koalitsiooni perepoliitika eesmärk on rahvastiku positiivse iibe saavutamine sündimuse kasvu teel ja ühekordsed toetused ei aitavat sellele kaasa. Ka Keskerakonna fraktsiooni soov on sündimuse kasvu soodustamine, aga vastupidi koalitsioonile arvame, et iga kroon on perele tähtis, see näitab, et riik pere suursündmust väärtustab ja et riik temast hoolib. Uskuge, riigis, kus iga viies inimene elab vaesuses ja kus iga kümnes saab alampalka, on see 10 000 krooni ikkagi väga-väga suur raha. Kuna valitsus tegi selle otsuse juunis, kui veel nii suuri hinnatõuse ei prognoositud, kas või elektri hinna tõusu, kinnitas ju ka peaminister siin, et elektri hind ei tõuse, siis täna ehk võiksime toetuda realistlikumatele prognoosidele, sest hinnatõusud jätkuvad, jääb vähem raha lastekaupade ostmiseks, elukallidus tõuseb.
Keskerakonna fraktsioon kutsub teid üles eelnõu toetama ja eelmise koalitsiooni head väljakutset edasi arendama. Aitäh teile!

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Palun, Eiki Nestor!

Aitäh! Austatud ettekandja! Kui te peaksite valima (täna on meil kaks eelnõu, 36 ja 25), millist toetust te esimeses järjekorras tõstaksite, kas lapsehooldustasu määra või lapsehooldustasu või sünnitoetust?

Aitäh! Ma kaitsen siin eelnõu nr 36.

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli sotsiaalkomisjoni esimehe Heljo Pikhofi!

Lugupeetud juhataja! Riigikogu liikmed! Sotsiaalkomisjon oma 10. septembri istungil arutas Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu 36. Eelnõuga tehakse ettepanek tõsta sünnitoetust ning lapsendamistoetust 10 000 kroonini iga sündinud või lapsendatud lapse kohta. Komisjon otsustas üksmeelselt saata riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu esimesele lugemisele Riigikogu täiskogu saali 18. septembril. Komisjon teeb ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Vabariigi Valitsus eelnõu 36 ei toeta. Aitäh!

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Ettekandjale küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Soovivad. Avan läbirääkimised. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Eiki Nestor, palun!

Aitäh! Ma tahan tänada ettekandjat sisulise vastuse eest!

Rohkem läbirääkimissoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu 36 esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame hääletusprotseduuri ettevalmistamist.
Head ametikaaslased! Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku lükata eelnõu 36 esimesel lugemisel tagasi! Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused.
Poolt on 37 Riigikogu liiget, vastu 30. Eelnõu 36 on esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde, mis on nr 7, Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud kollektiivse töötüli lahendamise seaduse § 21 muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikme Jaak Aabi!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Kollektiivse töötüli lahendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu on Keskerakonna fraktsioonil välja töötatud selleks, et lahendada ära ammu tõstatatud probleem ametnike streigiõiguse piiramisest.
Õiguskantsler on juba pikemat aega viidanud avalike teenistujate streigiõiguse mitteõiguspärasele regulatsioonile meie vastavates seadustes.
Seaduse § 21 lõike 1 muutmisega täpsustatakse regulatsiooni, mis seni sätestab põhjendamatult laia streigikeelu avalikele teenistujatele, olles vastuolus rahvusvahelise tööõiguse alusseisukohtadega.
Ehkki Euroopa Ühenduse õigus kõnesolevat valdkonda detailsemalt ei reguleeri, on üldine streigiõigus sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 28, samuti parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta artikli 6 lõikes 4, see on ka Eestile õiguslikult siduv, ning õiguslikult mittesiduvas, kuid Euroopa Ühenduse õigusse inkorporeeritud Euroopa Ühenduse töötajate põhisotsiaalõiguste hartas (§ 13). Samuti tagab meile üldise streigiõiguse õiguslikult siduv ÜRO rahvusvaheline pakt majandus-, sotsiaal- ja kultuuriõiguste kohta.
Streigiõigus ei ole laadilt absoluutne õigus, teatud juhul on streigipiirangud või isegi streigikeeld rahvusvahelise tööõiguse järgi põhjendatud. Kehtiva kollektiivse töötüli lahendamise seaduse § 21 lõige 1, mis sätestab üldise streigikeelu, ei ole paraku aga vastavuses ideoloogiaga, mida streigikeelu suhtes on arendanud nii ILO kui ka Euroopa Ühenduse õigus.
Õiguskantsler on oma kirjas Riigikogule 29. mail 2007 viidanud sellele, et on seda teemat mitmel korral tõstatanud. Riigikogule esitatud ettekandes nr 2 26. jaanuaril 2006 leidis õiguskantsler, et kollektiivse töötüli lahendamise seaduse § 21 lõikes 1 sätestatud absoluutne riigisektoris teenivate inimeste streigikeeld on vastuolus põhiseaduse ja Eestile siduvate lepingutega. Samuti arutati seda teemat korduvalt sotsiaalkomisjonis, kuid siiani ei ole see tõesti habemega probleem lahendust leidnud.
Ka Eesti Ametiühingute Keskliit on 31. jaanuaril 2007. aastal pöördunud avaliku sektori streigiregulatsiooni küsimustes Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) ühinemisvabaduse komitee poole ja komitee on selle pöördumise võtnud menetlusse.
Streigikeelu rakendusala praeguses seaduses on põhjendamatult lai, keelustades streigid kõigis valitsusasutustes ja muudes riigiorganites ning kohalikes omavalitsustes, samuti kaitseväes ja riigikaitseorganisatsioonides, kohtutes ning tuletõrjes ja päästeteenistustes, kusjuures streigikeelu alla lähevad ka kõigis nendes asutustes töötavad abiteenistujad. Seaduse § 21 lõike 1 muutmisega sätestatakse streigikeelu rakendusala ulatuses, mis aktsepteerib rahvusvahelise tööõiguse üldtunnustatud põhimõtteid. See tähendab, et streigikeeldu saab rakendada üksnes nende avalike teenistujate suhtes, kes teostavad võimu riigi nimel, samuti politseinike ja kaitsejõudude tegevteenistuses olevate isikute suhtes. Muudetud sõnastus täpsustab isikuteringi, kellel streikimine on keelatud, järgides ILO ühinemisvabaduse komitee otsustest ja soovitustest tulenevaid seisukohti.
Eelnõu kohaselt on streikimine § 21 lõike 1 punkti 1 kohaselt keelatud avaliku teenistuse seaduses loetletud riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuse (sealhulgas Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontroll jne) juhil ja tema asetäitjal, punkti 2 kohaselt lisatakse sinna loetelu valitsusametnikest, kes pole hõlmatud § 21 lõike 1 punktiga 1. Välditud on viitamist riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seadusele, kuna juba aastaid on menetluses avaliku teenistuse seaduse muutmise eelnõu, millega kavatsetakse riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seadus tunnistada kehtetuks.
Vabariigi Valitsuse arvamus oli ja ka sotsiaalkomisjonis kõlasid Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu mitme liikme põhjendused, miks nad ei pidanud vajalikuks eelnõu toetada, et valitsuses, õigemini küll Justiitsministeeriumis ehk selle eestvedamisel on valmimas avaliku teenistuse uus kontseptsioon ja uus seadus. Ma vaatan otsa heale kolleegile Eiki Nestorile, kes selle peale muigab. Me oleme sellest kontseptsioonist ja seadusest tõesti väga palju kuulnud, tõenäoliselt viimased kümme aastat, aga kahjuks ei ole see seadus Riigikokku jõudnud. Kui õiguskantsler oli meil komisjonis, siis ma küsisin tema käest, milline on tema prognoos (prognoos on alati niisugune õhku kirjutatud asi), kas ta arvab, et see lähiajal siia jõuab. Tõenäoliselt on Allar Jõks sama optimistlik pessimist nagu minagi, ka mina väljendasin seal arvamust, et lähiajal, lähiaastail see kindlasti siia ei jõua.
Ülalöelduga seoses tsiteerin Euroopa Nõukogu seisukohta seoses Euroopa sotsiaalharta case law'ga: "Mis puutub avalike teenistujate streigiõigusse, siis komitee (See on Euroopa sotsiaalharta Euroopa sotsiaalõiguste komitee. – J. A.) tunnistab artikli 31 tähenduses, et streigiõigust võib piirata teatud avalike teenistujate kategooriate suhtes, sealhulgas politseinikud ja kaitsevägi, kohtunikud ja vanemad riigiametnikud. Teiselt poolt on komitee arvamusel, et streigiõiguse keelustamist avalike teenistujate suhtes tervikuna ei saa lugeda kokkusobivaks hartaga." Pean kahetsusega ütlema, et ka need arvamused, mida on andnud Euroopa Nõukogu sotsiaalharta meie poolt ratifitseeritud osale, tuletavad igal aastal meelde, et see kohustus on meil täitmata.
Lähtudes riigi nimel võimu teostava avaliku teenistuse kontseptsioonist ja ILO konventsiooni C 87 ühinemisvabaduse õigustatud piiramise ideoloogiast, laieneb streigikeeld ka kaitsejõudude tegevteenistuses olevatele isikutele, vanglateenistujatele, kohtunikele, prokuröridele ja politseiametnikele. Loetelu kehtestades on arvestatud asjaolu, et streigikeeld ei peaks laienema õppejõududele, keda loetakse eriteenistuses olevateks ametnikeks.
Välisteenistuses olevate ametnike puhul on streigikeeld ette nähtud ainult neile, kes on lähetatud Eesti välisesindusse. Välisministeeriumi teenistuses olevatele ametnikele, kelle töökoht on Eestis, kohaldatakse aga streigikeeldu, mis on ette nähtud vastavas paragrahvis, lõikes ja punktis.
Eelnõu vastuvõtmiseks on tarvilik Riigikogu poolthäälte enamus.
Lõpetuseks. Meie kõigini on jõudnud õiguskantsleri ülevaade 2006. aastast, kus on eraldi peatükk pühendatud ka sellele seaduse paragrahvile ja punktile, mida õiguskantsler jätkuvalt peab vastuolus olevaks põhiseadusega. Selles ülevaates õiguskantsler palub, et Riigikogu arutaks seda teemat, mida me tegelikult sotsiaalkomisjonis ka oleme teinud, ja leiaks võimalikult kiire lahenduse. Minul on muidugi raske ennustada õiguskantsleri käitumist, kuigi minu arust tema viimase aja sõnavõtud selles küsimuses on küllalt selged. Õiguskantsleril on ka teatud hoob, kuidas panna Riigikogu selles suunas tööle. Juhul kui täna meie eelnõu siin toetust ei saa, siis ma prognoosin küll (jälle see prognoos), et lähiajal pöördub õiguskantsler Riigikogu poole ametliku ettepanekuga ja siis ei ole meil midagi teha, siis on 20 päeva.
Nii et ma kutsun teid üles seda eelnõu toetama, sest see jonnimine, et kelle tehtud see on või kuidas ta tehtud on ... Ma möönan tõesti, et seda teemat on tõstatanud erinevad erakonnad. Vaatan sotsiaaldemokraatide poole, kes on seda teemat jätkuvalt käsitlenud ka Riigikogus. Kui keegi hakkab jälle süüdistama, miks siis sotsiaalminister eelmises valitsuse koosseisus seda ei teinud, siis saan öelda, et see eelnõu rippus valitsuse päevakorda ettevalmistaval lehel vähemalt poolteist aastat. Kuna valitsuses polnud selles küsimuses konsensust ja konkreetselt justiitsminister, Justiitsministeerium, oli vastu, siis see eelnõu kahjuks siia ei jõudnud. Aitäh!

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? On. Erik Salumäe, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Minu küsimus on selle kohta, miks Keskerakonna fraktsioon tõmbas selle piiri, kellel on õigus streikida, just sellesse kohta, nagu ta tõmbas. Kui me vaatame seletuskirja viimast lehekülge, siis põhimõtteliselt Euroopa Nõukogu seisukoha järgi võiks streigikeeldu kohaldada kuni vanemate riigiametnikeni välja. Ma vaatasin ka õiguskantsleri nimetatud ettekannet Riigikogule, kus ta samamoodi ei ütle, et piir tuleks tõmmata just sinna, vaid märgib, et nende puhul, kes teostavad riigi nimel riigivõimu, võiks see streigikeeld olla lubatav. Aga kokkuvõttes selline küsimus: miks te valisite just sellise konstruktsiooni?

Tänan väga asjakohase küsimuse eest! Tõesti, see teema, kuhu see piir tõmmata, ongi olnud kõige rohkem vaidluste sisuks. Oleme seda küsimust arutanud ka varem ametiühingutega, seda on arutatud õiguskantsleriga. Üldine põhimõte on küll, et see, kes teostab võimu riigi nimel, aga see on suhteliselt lai mõiste. Muidugi, kui ma tutvustasin eelnõu, siis ma lugesin ette, et me oleme võtnud aluseks ka ekspertide arvamuse, kes on rahvusvahelist õigust tõlgendanud. Minu teada õiguskantsler põhimõtteliselt selle tõlgendusega ühineb. Näiteks eelnõu ettevalmistamise käigus Sotsiaalministeeriumis oli kõne all ka selline piir, et streigipiirangu alla oleksid läinud ainult kantsler ja asekantsler. Siin on veidi laiem tõlgendus, ka osakonnajuhataja, osakonnajuhataja asetäitja ja riigiameti, mingi ameti, mis on ministeeriumi alluvuses, selle juht või asetäitja ei tohiks streikida. Seal on selge mehhanism, et need ametnikud annavad välja oma allkirjaga dokumente ehk võib öelda, et nad teostavad riigivõimu. Aga muidugi, see on diskuteerimise küsimus. Tegelikult oli komisjonis üleval see, et teeme abiteenistujad ära. Me olime isegi nõus selle peale minema, et teeme selle ühe jupi ära ja vaatame, mis edasi saab. Aga õiguskantsleri seisukohta arvestades ei ole abiteenistujate välistamine selle streigipiirangu alt kindlasti piisav, vaadates ka laiemalt põhiseaduslikke õigusi, vaadates rahvusvahelisi lepinguid, mida me oleme ise ratifitseerinud, mida me oleme kohustatud täitma.

Aitäh! Mai Treial, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea ettekandja! Kui suurt hulka inimestest selline seadus praegu puudutaks, kui me selle sellisel kujul vastu võtame, kellelt ikkagi streigikeeld maha võetakse?

Aitäh küsimuse eest! Päris täpseid andmeid mul siin ei ole, aga ma võin öelda, et proportsioon on umbes 90 : 10 ehk 10%‑le nendest, kes praegu ametnikest lähevad streigipiirangu alla, jääb see kehtima ja umbes 90%‑le see ei kehtiks.

Igor Gräzin, palun!

Palun vabandust natukene arhailise terminoloogia pärast! Streik on vahend, lahendamaks vastuolud töö ja kapitali vahel. Küsimus on tekitatud lisaväärtuse ümberjaotamise eri viisidest, tööline streigib eraomaniku vastu, omanik annab järele jne. Kelle vastu streigib riigiametnik ja mida peab see tema vastaspool, ma ei kujuta ette, riik siis järsku või ministeerium või minister, mida ta peab tegema, kas palka tõstma, põrandad üle värvima, poonima? Kelle vastu ja mis eesmärgil streik on, mida ta saab taotleda riigiametniku puhul, kes ei ole erasektoris?

Tänan jälle asjakohase küsimuse eest, austatud kolleeg Gräzin! Juba komisjonis kõlas, et me õhutame inimesi streikima, et las nad töötavad, mis nad streigivad. Vastus on see, nii nagu ka õiguskantsler seda tõlgendab, et põhiseaduse § 29 lõike 5 lauses 1 on see põhimõte, ühinemisvabaduse põhimõte. Põhimõtteliselt on see ju kõigi kodanike jaoks mõeldud, et ta saab kasutada seda töötajate ühinemisvabaduse põhimõtet. Kui ta ühineb ametiühinguga (meil on ka riigiteenistujad ametiühingutes), siis peab ta saama kasutada kõiki neid õigusi, mis on ametiühingutel. See on see vastuolu põhiseadusega. Ta saab kaitsta oma huvisid, olgu selleks palgatingimused, mida iganes. Vaatame ümberringi: ei ole küll väga harvad, tõesti, ka ümberringi demokraatlikes riikides riigiteenistujate streigid ja siis riik peabki arvestama nende huvidega, peab läbi rääkima. Sotsiaalministrina olen ma seda teinud ka riigiametnikega, nii et ega siin ei ole midagi imelikku. Miks on riigiametnik midagi muud, mingi teistsugune töötaja kui see teine töötaja? Kindlasti ei õhuta me kedagi streikima, me tahame anda ühele osale inimestest, kes töötavad riigiametis, selle õiguse, mis on neile tegelikult põhiseadusega kindlustatud.

Aitäh! Erik Salumäe, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Minu küsimus on samuti riigiametnike streigi põhjuse kohta. Üheks põhjuseks saaks kindlasti palganõue. Samas me teame kahte asja: me teame, et on olemas riigiametnike palgaastmestik, ja me teame ka seda, et see tegelikult ei kehti enamikus riigiasutustes sellisel kujul. Aga oli juttu avaliku teenistuse kontseptsioonist, mis Justiitsministeeriumis tõepoolest oli välja töötatud. Seal oli samuti üks teema see palgaastmestik. Milline on Keskerakonna ja Keskerakonna fraktsiooni seisukoht selle palgaastmestiku võimaliku tuleviku kohta, seonduvalt ka sellesama streigikontseptsiooniga?

Tänan küsimuse eest! Palgaastmestik on ajale jalgu jäänud – seda ütlen ma siin selgelt. Viimases koalitsioonis õnnestus meil kuigipalju neid astmeid tõsta, aga ausalt öeldes on nad naeruväärsed, kui me tegelikku olukorda vaatame. Iga ministeerium ja iga amet on välja kujundanud oma palgasüsteemi ja tegelikult ametnikud ei saa kaugeltki seda palka, mis seal astmestikus on. Siiski on tihtipeale võib-olla tõesti mõningad valdkonnad millegipärast kas riigi või ministeeriumide poolt ära unustatud, seal on palgad jäänud väga madalaks ja vastavad nendele astmetele, enamikul juhtudel ei vasta. Me võiksime viia selle astmestiku tegelikule elule vastavaks ja ka motiveerida. Nii nagu ma olen kuulnud, on vähemalt järgmise aasta eelarves siiski kuigipalju mõeldud (kui see eelarve avalikuks saab, eks me siis näeme, kui palju) ka riigiametnike palgatõusule. Aga ma arvan, et kuuldes neid sõnumeid, mis tulevad eri riigiametitest, ministeeriumidest – olukord on päris hull. Inimesed lahkuvad. Selge see, erasektoris makstakse heale spetsialistile, kvalifitseeritud spetsialistile, keda riigiametnikud enamuses on, palju paremat palka.

Aitäh! Paul-Eerik Rummo, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Kas teie kontseptsiooni kohaselt streigiõigus laieneks õiguskantsleri ametkonna ametnikele ja Riigikontrolli töötajatele?

Tänan küsimuse eest! Nii nagu ma juba ettekandes ütlesin, eelnõus on öeldud, et streigipiirang laieneb ka nendes põhiseaduslikes institutsioonides kõigepealt ikkagi struktuuriüksuse juhile ja tema asetäitjale, mitte kõigile.

Igor Gräzin, palun!

Riigiametnik on inimene, kes on vabatahtlikult loobunud eraettevõtja ja eratöötaja õigustest ja eelistanud sellele riigiametit, selles on põhimõtteline vahe. See tundub olevat selge. Aga kui sa ükskord oled loobunud, siis väga hea, kui tahad streikida, siis mine ära, erasektoris on tööd palju. Nüüd on küsimus selles, mille poolest riigiametnike, ka ametkondadevaheline streik erineb sellistest ühiskondlikest nähtustest nagu organiseeritud vastuhakk, mäss, süstemaatiline töödistsipliini rikkumine. On kõikvõimalikud muud asjad, mis on riigiametnikele kohustuslikud ja mis teevad tegelikult riigiametniku elu  ... No ikka tahetakse sinna minna, ega seal ikka nii halb ka ei ole. Mille poolest nüüd sa eristad selle streigi lihtsalt sellest, et okei ...

Hea ametikaaslane Gräzin, teie aeg!

... minister ei meeldi, ametnikud ei tule siis tööle või?

Tänan küsimuse eest! Tegelikult on seadustes sätestatud, millistel tingimustel kasutatakse ühte niisugust just nimelt ühinemisvabadusega ühinenud töötajate äärmuslikku tegevusvormi, nagu on streik. Nii et ei, igal tingimusel ei saa streikida, ka mitte sellel tingimusel, et minister ei meeldi. See on vastus.

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks sotsiaalkomisjoni esimehe Heljo Pikhofi!

Austatud juhataja! Riigikogu liikmed! Sotsiaalkomisjon oma 10. septembri istungil arutas Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud kollektiivse töötüli lahendamise seaduse § 21 muutmise seaduse eelnõu. Eelnõuga soovib algataja kaotada absoluutset avaliku teenistuse streigikeeldu, samas täpsustades avaliku sektori streigiregulatsiooni. Komisjonis jagunesid arvamused kaheks. Osa komisjoni liikmeid leidis, et avalike teenistujate streigikeeld on otstarbekas lahendada koos uue avaliku teenistuse kontseptsiooniga ja sellest lähtuvalt. Teine osa pidas vajalikuks kollektiivse töötüli lahendamise seadust kohe muuta. Nende põhjendus oli, et streigiõigus peab sõltuma sellest, mis tööd inimene teeb, aga mitte sellest, millises asutuses ta parajasti töötab. Komisjon otsustas üksmeelselt saata kollektiivse töötüli lahendamise seaduse eelnõu Riigikogu täiskogu saali 18. septembril ja teeb ettepaneku esimest lugemist mitte lõpetada. Vabariigi Valitsus eelnõu ei toeta.

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Soovivad. Avan läbirääkimised. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Eiki Nestor, palun!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Tõesti, sotsiaalkomisjoni esinaine võttis täpselt kokku meie kehtiva streigiseaduse puuduse. Rahvusvaheline tööõigus leiab võimaliku olevat piirata riigiteenistuses olevate inimeste streigiõigust, aga selle järgi, kellena inimene töötab, mitte selle järgi, kus ta töötab. Ja hea kolleegi Gräzini laiendus streigiõigusele kui töö ja kapitali vaheliste vastuolude lahendamise võimalusele – ma ei oskagi seda esialgu lahterdada, osalt on see mõte nagu 17. või 18. sajandist, aga võib-olla ka 22. sajandist juba. Töö ja kapitali vahelist vastuolu streigiõigus maailmas kindlasti kuskil ei lahenda, kuna tavaliselt tööl ehk töötajatel puudub õigus näiteks öelda kapitalile, kuhu ta peab liikuma, palju investeerima jne, jne. Nii et sellele streigiõigus kindlasti ei laiene. Küll aga reguleerib streigiõigus seda suhet, mis on tööandja ja töötaja vahel, ja mis reguleerib seda, kui palju saab palka, puhkust jne, jne, jne. Kaasa arvatud riigiteenistuses. Siin mainitud Eesti suhtes alustatud protseduurid seoses rahvusvahelise tööõigusega on kaunis koledad. Ütleme ausalt ära, et me seda rahvusvahelise tööõiguse temaatikat jälgime kahjuks vähe, kuid tegelikult on streigiõiguse piiramine sellisel kujul ühes Euroopa Liidu liikmesriigis ikka väga kole. Muude inimõiguste valdkonnast ei taha ma siia näiteid kõrvale tuuagi.
Tänan Jaak Aabi heade sõnade eest, aga ajaloolise tõe huvides tuleb öelda, et täpselt samasuguse põhimõtte alusel koostatud seadus, kus streigiõigust piirati nendel inimestel, kes otseselt teostavad avalikku võimu, nii nagu siin kirjas on, oli Riigikogu töölaudadel üle-eelmises Riigikogus. See oli avaliku teenistuse seaduse rakenduse osas ja selle eelnõu esitas Riigikogule Vabariigi Valitsus. Selle teksti kirjutasid justiitsminister Rask ja tolleaegne sotsiaalminister kahekesi. Eelmises Riigikogus arutati seda kahel korral, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepanekul 2003. aastal ja 2006. aastal. Kahjuks ei leidnud see Riigikogu toetust. Selles mõttes on mul väga hea meel, et 18 Keskerakonna liiget, kes tookord selles saalis vastu hääletasid, peavad nüüd õigeks seda eelnõu toetada. Nii et väga tore. Ma usun ka, et Rahvaliidu saadikud ei vaidle sellele vastu, ja usun ka, et roheliste noor ja värske fraktsioon saab aru, et streigiõigust võib piirata, aga mitte sellisel moel, nagu see kahjuks meil praegu seaduses on.
Avaldan lootust, et eelnõu jääb Riigikogu menetlusse, aga avaldan ka lootust, et Justiitsministeeriumis valmib avaliku teenistuse seaduse uus redaktsioon ja et see Riigikogu koosseis saab seda arutada. Vähemalt mina küll toetaksin uut avaliku teenistuse seadust, aga kindlasti tuleb leida Riigikogul mõistlik lahendus ka riigiteenistujate streigiõiguse asjus.

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esindaja Marek Strandbergi!

Head kolleegid! Ka meie toetame selle eelnõu menetlusse jätmist. Kui kolleeg Gräzin tõi siin välja selle minugi üliõpilaspõlve jäänud sõnastuse, sellise karmi, kus ta ütles, et on vastuolu töö ja kapitali vahel, siis tegelikult sellist vastuolu me leiame Eesti riigiametites küll ja veel. Kui me räägime kesk- või madalama astme riigiteenistujatest, siis neil ongi aeg-ajalt väga selge vastuolu nende töö ja nendele pealesurutava, küll mitte rahalise, aga poliitilise kapitali vahel. Selles mõttes seoses  inimeste töötingimuste ja töövabadustega, mis on seotud ka riigitöö tegemisega, täpselt nii nagu Eiki Nestor ütles, mis ei ole otseselt seotud riigivõimu teostamisega, neid vastuolusid tuleb ette. Uskuge, ega majanduslikult head ajad Eesti riigi jaoks ei ole pidevalt olemas. Seetõttu peame samamoodi, nagu me hoiame ja peaksime hoidma oma tarkust ja töövõimet, hoidma  sedasama asja nii era- kui ka riigisektoris. Pange tähele, praegu on olukord ju selline, et ega riigisektoris inimestel ühise huvi väljaütlemist nende töötingimuste parandamise mõttes, nendesse suhtumise parandamise mõttes ei olegi. Selline streigiõigus loob võimaluse kogukondlikuks tegevuseks oma õiguste eest seismisel ning ma arvan, et vähendaks märkimisväärselt ka sedasama juba mainitud vastuolu riigiteenistujate ja neile peale pandava poliitilise kapitali huvi vahel.
Nii et ka meie lootus on, et see eelnõu jääb menetlusse, et seda oleks võimalik täiendada ja et see märkimisväärselt korrastaks suhteid Eesti riigiametnike kogukonnas sellisel moel, et nende õigused oleksid paremini kaitstud. Aitäh!

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esindaja Mai Treiali!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Tõesti, kehtiva seadusega on seadustatud, et riigisektoris ja kohalikes omavalitsustes töötavatel inimestel on absoluutne streigikeeld. Õiguskantsler on asunud seisukohale, et avaliku sektori teenistujate streigiõigust on liialt piiratud, vähendades selle sektori inimeste õigusi ja võimalusi seista oma õiguste ja huvide eest. Kolleeg Eiki Nestori rõõmustamiseks saan seda öelda, et tegelikult on Rahvaliit toetanud kogu aeg õiguskantsleri seisukohta ja vastavalt sellele oleme proovinud ka neid samme seada. Möödunud aasta algul palusin Riigikogu majandus- ja sotsiaalinfoosakonnalt lühiülevaadet avalike teenistujate streigiõiguse kohta. Kui kedagi peaks see huvitama, siis on võimalus seda vaadata. Aga sellest lühiülevaatest pisut nüüd teile räägin. Sellest selgub avalike teenistujate streigiõiguse kohta Saksamaal ja Skandinaavia riikides koos Soomega, et nendes riikides pole just avaliku sektori teenistujate absoluutset streigikeeldu vajalikuks peetud. Streigikeeld on sätestatud vaid üksikute avaliku teenistuse töötajate kategooriate puhul. Näiteks Soomes on streigiõigust piiratud ainult presidendi kantselei ja Eduskunna töötajate puhul.
Põhiliseks vaidluseks kollektiivsete töötülide lahendamise võimaluste sätestamisel on olnud kartus, kuidas võiksid töövaidlused kahjustada ühiskonda, mõjutaksid riigi toimimist ja julgeolekut. Selles on kogemusi võtta Rootsist, kus küsimused, kas töövaidlused kahjustavad ühiskonda, leiavad lahenduse kollektiivlepingutes. Võttes arvesse ka ohtu ühiskonnale, võib Riksdag näiteks võtta vastu sellekohase seaduse, mis nõuab töövaidluste lõpetamist.
Vabariigi Valitsuse arvamuse kohaselt võiks streigikeelu maha võtta abiteenistujatelt, ent esitatud seaduseelnõu, mida me täna menetleme, ometi ei ole toetatud.
Rahvaliidu fraktsioon leiab, et õiguskantsleri seisukohad on põhjendatud. Enamikus Euroopa riikides tunnustatakse suuremal või vähemal määral avalikus sektoris töötavate isikute streigiõigust. Praegu menetletavas seaduseelnõus on momente, mille üle võib veel diskuteerida, aga need on vajalikud protsessid ja saadavad meid muudatusettepanekute tegemise käigus. Oleme seda meelt, et Eestis tuleb likvideerida vastuolu põhiseaduse, ILO konventsiooni ja Euroopa sotsiaalhartaga, ning toetame seaduseelnõu menetlemise jätkamist. Aitäh!

Aitäh! Tõnis Kõiv, Eesti Reformierakonna fraktsiooni esindaja.

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Praegu kehtib tõesti riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustes täielik streikimise keeld, mis tähendab, et ole sa siis asutuse juht või koristaja, streikida ei tohi. Arusaadavalt on selline situatsioon tekitanud meelepaha nii Eestis, mis on ka siin saalis juba kõlanud, kui ka rahvusvaheliselt. Kusjuures ega keegi ju ei vaidlustagi, et ametnik, kelle tööülesannete täitmisest sõltub otseselt riigi või kohaliku omavalitsuse ees seisvate ülesannete täitmine, ei tohi streikida. Samas on selge ju ka see, et mitte kõik töötajad riigi- või kohaliku omavalitsuse asutustes ei täida eelkirjeldatud tööülesandeid, nende töö lihtsalt ei ole sellise iseloomuga. Vabariigi Valitsus on näinud lahendust uue avaliku teenistuse kontseptsiooni väljatöötamises, siis saaks väga selgelt piiritleda, millistele kriteeriumidele peab vastama Eesti ametnikkond. Ametnikel on mitmeid õigusi, rääkimata kohustustest, kuid ka keeld streikida. Inimesed, kes teenivad aga riiki töölepingu alusel, peaksid omama võrdselt teiste töölepingu alusel töötavate isikutega õigust streikimiseks. Seni on olnud ka Riigikogu seisukohal, et ootame Vabariigi Valitsuse ettevalmistatava kontseptsiooni ära ja sellest tulenevalt muudame praeguse absoluutse streigikeelu. Minu andmetel arutab Vabariigi Valitsus uut kontseptsiooni juba 27. septembril s.a ehk mõne päeva pärast.
Ametnikkonda tuleks pidada üheks toeks, millel Eesti riik püsib, kelle igapäevase tubli töö tõttu riik toimib. Rahvatarkus ütleb, et seitse korda mõõda, üks kord lõika. Meil tuleb ka enne seitse korda mõõta, enne kui asuda looma võimalusi, kuidas ametnikud võiksid omaenese riigi vastu streikida. Ma ei hakka siin üle kordama, et streik on äärmuslik vahend tülide lahendamiseks, et streikimisega uusi väärtusi ei loo jne, jne. Samas tuleb tervitada olukorda, et ka täna siin saalis käib vaidlus pigem absoluutse streigikeelu lõpetamise lahendusviiside kui lahenduse kui sellise üle.
Reformierakonna fraktsiooni arvates tuleb kehtivat absoluutset streigikeeldu muuta, kuidas muuta ehk muutmise tehnika aga selgub juba läbirääkimiste käigus. Soovime jõudu arukateks riigimehelikeks läbirääkimisteks! Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku lükata eelnõu 70 esimesel lugemisel tagasi. Asume hääletusprotseduuri ette valmistama.
Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku lükata eelnõu 70 esimesel lugemisel tagasi. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused.
Vastu on 65, erapooletuid on 3. Ettepanek ei leidnud toetust. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt eelnõu kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 3. oktoobri 2007 kell 18.
Tänane istung on lõppenud. Ma soovin teile jõudu tööks valijatega, komisjonides ja fraktsioonides! Ilusat päeva!

Istungi lõpp kell 15.32.