Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Tere päevast, austatud ministrid! Alustame infotundi. Palun, kõigepealt kohaloleku kontroll!
Kohaloleku kontroll.
Kohale registreerus 46 rahvasaadikut, puudub 55.
Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: kaitseminister Jaak Aaviksoo, rahandusminister Ivari Padar, välisminister Urmas Paet.
Alustame infotundi. Esimene küsimus on kolleeg Marek Strandbergilt välisminister Urmas Paetile. Palun, kolleeg Marek Strandberg! Kas te soovite esitada küsimuse või mitte?
Ma soovin küsimuse esitada ja seda ma ka teen, pole kahtlustki. Hea minister! Minu küsimus on järgmine. Kui Nord Stream peaks pärast selle lubamist merepõhjauuringud käivitama, siis millised on Eesti Vabariigi reaalsed võimalused nende uuringute väidetavaid tulemusi kontrollida? Millised on meie võimalused tulemusi analüüsida ja veenduda, et see, mis meile esitatakse, vastab tegelikule olukorrale merepõhjas?
Kõigepealt, valitsus arutab ja loodetavasti ka otsustab homme uurimisloa taotlusele vastamise küsimuse. Kui vaadata Espoo konventsiooni, mis räägib keskkonnast ja eriti merekeskkonnast siin Läänemeres, siis üks selle konventsiooni põhimõtteid on see, et igakülgselt tuleb uurida kõikvõimalikke keskkonnamõjutusi ja riske, kui Läänemerre midagi ehitada tahetakse. Ka tuleb kaaluda kõiki alternatiive. Nii et hoolimata sellest, et me ei pea õigeks sellist trassi Läänemerre rajada ja eelistaksime maismaalisi alternatiive, oleks praegu, mil need taotlused ja kavad on esitatud, mõttekas Läänemere osas kõik keskkonnaalased uuringud ära teha. Mis puutub teoreetilisse võimalusse, et Eesti majandusvööndis vastavad uuringud käivitatakse, siis kindlasti on üks meie selgeid tingimusi see, et uuringutes osalevad Eesti spetsialistid, Eesti teadlased – seda näiteks ka nende laevade peal – ja Eesti saab kõik uuringu tulemused.
Palun, kolleeg Marek Strandberg, esimene täpsustav küsimus!
Minu täpsustav küsimus on järgmine: kui palju te olete plaaninud järgmise aasta eelarvest nende teadlaste tööde ja analüüside ning n-ö sekundeeriva tegevuse peale raha eraldada?
Eraldi selleks temaatikaks ei ole raha planeeritud. Esialgu ei ole ka tehtud mingisugust otsust, et üldse lubatakse neid uuringuid majandusvööndis teha. Kui seda peaks otsustatama ja Eesti teadlastel tekib sellega seoses lisakulusid, siis üks tingib teise ja kindlasti ei jää asi sel juhul rahastamata.
Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Enn Eesmaa!
Austatud minister! Ka Soomes on samalaadne mõttevahetus juba mõnda aega toimunud ja viimane uudis, mis avalikkuseni sellel teemal jõudnud on, on Soome asjatundjate, spetsialistide väga negatiivne raport ja negatiivsed järeldused selle gaasijuhtme osas. Kas Välisministeeriumil on olnud võimalust nende järeldustega tutvuda ja kas me teeme Soome kolleegidega piisavalt koostööd? Seda enam, et Soome peaminister alles hiljuti Eestis ütles, et mis puutub energeetikasse ja energiamajandusse, siis tema vaatleb Eestit ja Soomet nagu ühtse üksusena.
Meie ametkondade, sh Välisministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi koostöö Soome, Rootsi ja ka teiste Läänemere riikide kolleegidega on väga tihe. Need seisukohad või analüüs, mis on praeguseks Eesti meediasse jõudnud, pärinevad tegelikult eelmise aasta sügisest, nii et tegu ei ole viimase hetke seisukohtadega. Selle projekti areng on ju kestnud umbes kümme aastat ja seda kõike on kavandatud alguses ka Soome kompanii väga aktiivsel osalusel. Nii et põhimõtteliselt ei tohiks selles Soome teadlastele midagi väga uut olla.
Kui ma selgitan siin veel kord meie hoiakut, millest ma ka eelmisele küsimusele vastates rääkisin, siis peamine seisukoht on see, et arvestades Läänemere väga tundlikku iseloomu – teatavasti on Rahvusvaheline Mereorganisatsioon Läänemere tunnistanud eriti tundlikuks merealaks –, ei pea me üldse õigeks, et seda laadi suurrajatis Läänemerre tuleks. Õigem oleks vajaduse korral leida sellele mingi maismaa alternatiiv.
Samas on nüüd projekti kümme aastat veetud, mitu riiki on lasknud uuringuid oma vetes teha, keskkonnauuringud käivad. Selles staadiumis, kus projekt praegu on, on keskkonnaaspekt äärmiselt oluline – riskid ja kahjud peavad olema võimalikult väikesed. Ning kui me keskkonnauuringute osas lisaandmeid saame, siis ehk toetab see seda osa argumentatsioonist, et tõepoolest jõutaks järeldusele: Läänemeri ei ole kõige õigem koht sellise trassi ehitamiseks.
Palun, kolleeg Toivo Tootsen, kohapeal registreeritud küsimus!
Lugupeetud härra minister! Te ütlesite, et me ei pea perspektiivikaks gaasitrassi rajamist Läänemerre. Te olete seda ka paljudes artiklites kirjutanud. Kui edukalt te olete suutnud selle teesi teistele Euroopa Liidu partneritele selgeks teha, kaasa arvatud Saksamaa? Kas olete neilt küsinud, miks nad jamavad sellise ebaperspektiivika asjaga?
Sellest trassist olen mina vestelnud mitme kolleegiga mitmest Läänemere riigist. On tõsi, et juba 1990. aastate teisest poolest figureerib see trass n-ö TEN-E nimekirjas, mis on Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni poolt heaks kiidetud kui potentsiaalsed energiarajatised. Seal on see trass figureerinud juba 1990. aastate lõpust kui üleeuroopalist huvi pakkuv projekt. Nii on selge, et terve rida riike on huvitatud uutest gaasi saamise võimalustest, uutest trassidest. Aga mida lähemale Läänemerele ja Läänemere ümbrusele, seda rohkem on ka murelikke poliitikuid ja murelikke ühiskondi, kes teavad Läänemere keskkonnaseisundit, kes kuulevad näiteks Gerhard Schröderi juttu, kes kuulevad kogu seda negatiivset PR-kampaaniat, mis paraku Venemaalt seoses selle trassiga lähtunud on.
Palun, kolleeg Jaan Kundla, kohapeal registreeritud küsimus!
Austatud minister! Kas Soome äärmiselt selgelt väljaöeldud ja negatiivne suhtumine sellesse gaasitrassi on mõjutanud ka meie valitsuse ja teie isiklikku seisukohta selles küsimuses?
Kõigepealt: Soome ei ole selle trassi suhtes mingit väga ühest seisukohta väljendanud. Soome on lubanud kõik vajalikud uuringud, sealhulgas keskkonnauuringud oma majandusvööndis läbi viia. See diskussioon, mida ka tänases ajakirjanduses võib lugeda, on Soomes teemana tõusetunud alles viimasel ajal, kuigi projekti on kavandatud ligi kümme aastat ja projekti alguse juures oli ka Soome energiafirma. Nii et sellist, nagu te ütlesite, ühest eitust Soome poolt kindlasti ei ole. Mõni päev tagasi avaldati Eesti lehtedes intervjuud siin olnud Soome peaministriga ja tema suust küll sellist eitust ei kostnud.
Palun viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Ester Tuiksoo!
Austatud minister! Väga palju on räägitud igasugustest ohtudest, mis võivad selle gaasitrassiga seoses Eestis kaasneda. Aga kas te olete ka arutanud, millist kasu võiks Eesti sellest trassist saada?
Ainuke teoreetiline kasu on mõeldav juhul, kui see trass asuks Eesti territoriaalvetes. Siis on Eestil õigus transiiditasu kehtestada ja nõuda. Muud kasu sellest trassist ma ei näe.
Aitäh, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Järgmine küsimus on kolleeg Mai Treialilt rahandusminister Ivari Padarile. Palun!
Lugupeetud minister! Te olete nimetanud järgmise aasta riigieelarves just Sotsiaalministeeriumi osa üle üheksa miljardi suuruse kasvuga pretsedendituks. Majandusanalüütikud aga on välja toonud tõsiasja, et järgmisel aastal kallineb inimeste tarbimiskorvi kuuluv 20–25%. Võib-olla pigem võiks nimetada pretsedendituks sellist hinnatõusu, mis järgmisel aastal toimub. Minu küsimus on: millel põhineb teie optimism, et sotsiaalvaldkonnas kavandatud toetuste kasv katab inflatsiooni ära?
Lugupeetud proua esimees! Lugupeetud proua rahvasaadik! Kui rääkida Rahandusministeeriumist, siis on ministeerium olnud õige objektiivne, tehes prognoose selle kohta, milline võiks olla inflatsioon järgmisel aastal. Selleks võib olla suurusjärk 7–7,5%. Kui rääkida Sotsiaalministeeriumi eelarvest, siis sotsiaalvaldkonna eelarve kasv on järgmisel aastal ligi kümme miljardit krooni. Loomulikult moodustavad sellest märkimisväärse osa seadusega kaetud kulud, millest üks osa katab kindlasti pensione.
Mis puutub pensionäridesse ja pensioni suurusesse, siis me prognoosime järgmiseks aastaks 22%-list pensionitõusu, mis selgelt katab prognoositavaid hinnatõuse. Ka teistes Sotsiaalministeeriumi ja sotsiaaltoetuste valdkondades on vahendite selge kasv ette nähtud. Tuleb aga veel lisada, et kuna valitsuskabinet ei ole veel ametlikult kinnitanud järgmise aasta eelarve projekti, siis on mul väga vara konkreetsetest numbritest rääkida.
Palun, kolleeg Mai Treial, esimene täpsustav küsimus!
Selle üle on hea meel, et valitsuskabinet ei ole veel eelarveprojekti kinnitanud. Mulle teeb muret puuetega inimestega seotu: nimelt puuetega inimeste lisakulude osaline hüvitamine, mida seadusandja on ette näinud teha nendele inimestele sotsiaaltoetuste maksmise kaudu. Mure on selles, et juba seitsme aasta jooksul ei ole puuetega inimeste sotsiaaltoetused kasvanud. Inflatsioon on need ära söönud. Selle teema üle on käinud väga tõsised vaidlused ja nendele inimestele on antud palju lubadusi. Lootes teile kui sotsiaaldemokraadist rahandusministrile, ma küsingi: mida teie omalt poolt teete, et puuetega inimeste sotsiaaltoetuste kasv oleks järgmise aasta eelarves ette nähtud ja et inflatsioon neid summasid ära ei sööks?
Nagu ma juba ütlesin, valitsus kinnitab konkreetse eelarve eeldatavasti homme, 20. septembril, Riigikogule esitame selle 26. septembril. Sotsiaalvaldkonnas on kulud, mis on selgelt seadusega kaetud. Ja nagu ma juba ütlesin, on olemas ka eelarve kasvud, mis otseselt seadusega kaetud ei ole, aga mille puhul Rahandusministeerium on andnud sotsiaalministrile kui valdkonna vastutavale ministrile õiguse seada pingeritta oma prioriteedid, kuhu raha juurde eraldada ja kuhu mitte. Me oleme väga selgelt arvestanud sellega, et sotsiaalminister kui valdkonna vastutav minister on oma eelarvenumbrite piires neid võimalusi ka kasutanud.
Palun, kolleeg Mai Treial, teine täpsustav küsimus!
Lugupeetud minister! Kas puuetega inimeste elujärje parandamine on Rahandusministeeriumi prioriteet?
Rahandusministeeriumi prioriteet on proportsioonide selge paikapanemine ministeeriumide vahel ja loomulikult ka oluliste valdkondade toonitamine ministeeriumides. Eri nüansside toonitamine, seda ka Sotsiaalministeeriumi valdkonnas, on meie jaoks emotsionaalselt ääretult tähtis, aga selge on, et lõpliku otsuse kõikides nendes dispuutides teeb valdkonna minister ehk kõnealusel juhul sotsiaalminister.
Palun nüüd kohapealt registreeritud küsimus, kolleeg Marika Tuus!
Lugupeetud härra minister! Minu küsimus puudutab Eesti taassünnipreemiat. See on, nagu me teame, just sotsiaaldemokraatide prioriteet koalitsioonileppes, kuid komisjonis ütlesid just sotsiaaldemokraadid, et selle tulemisest ei teata praegu midagi ja et Sotsiaalministeeriumil on väga palju raha puudu. Seetõttu on ka mitu Keskerakonna esitatud eelnõu maha hääletatud, kas või pensionide õiglasema indeksi või lapsehooldustoetuste kohta, sünnitoetuste kohta jne. Kas teie näete selle taassünnipreemia tulemist ja milline on probleemi olemus teie poolt nähtuna?
Nagu ma juba ütlesin, eelarve kinnitatakse valitsuses homme, 20. septembril. Mis puutub koalitsioonilepingus ette nähtud eri meetmetesse, näiteks sotsiaalvaldkonna omadesse, siis on selge, et on meetmed, mis me saame käivitada aastal 2008, ja on kindlasti meetmed, mis me saame hiljem käivitada. Aga me oleme selgelt sellel kursil, et kõik koalitsioonilepingus kokkulepitu saab ka täidetud.
Palun, kolleeg Keit Pentus, kohapeal registreeritud küsimus!
Lugupeetud minister! Kehvasti toime tulevate inimeste elujärje parandamiseks on ette nähtud selline toetus nagu toimetulekutoetus. Kas te oskate öelda, kuidas on toimetulekutoetuste väljamaksmise summad – ma mõtlen eelkõige numbreid – muutunud? Kas toimetulekutoetuse vajajaid on juurde tulnud? Kas saab öelda, et selles osas on olukord läinud hullemaks või on see pigem vastupidi, et neid inimesi, kes toimetulekutoetust vajavad, on aasta-aastalt järjest vähem?
Kui rääkida senisest statistikast ehk siis aastast 2007, siis see näitab, et toimetulekutoetust vajavate inimeste arv on olnud mõnevõrra väiksem, kui prognoositud. Mis puutub aastasse 2008, lähimasse tulevikku, siis on selge, et Sotsiaalministeerium peab olema valmis erinevateks stsenaariumideks, ka selleks, et toimetulekutoetuse taotlejate arv suureneb.
Palun, kolleeg Jaan Kundla, kohapeal registreeritud küsimus!
Lugupeetud minister! Tahan teada teie seisukohta järgmises küsimuses. Teame, et tuleval aastal inflatsioon suureneb, teame, et tõusevad ka pensionid. Aga kuidas on nende omavaheline suhe: kas pensionär hakkab tuleval aastal elama jõukamalt või vaesemalt kui tänavu? Ja kui palju?
Need numbrid ma teie ette juba tõin. Järgmise aasta prognoositav pensionikasv on 22%, elukalliduse kasvuks pakutakse 7,4%. Mis puutub pensionide kasvu, siis see on enam-vähem kokkulepitud asi ja selle puhul vaidlusi ei ole. Mis aga puutub võimalikesse inflatsioonimääradesse, siis loomulikult saame rääkida vaid prognoosidest. Kui kõrvutada neid prognoose täpse pensionide kasvu numbriga, siis näeme selgelt, et selles valguses on pensionäride sissetulekud tuleval aastal suhteliselt suuremad.
Veel kaks viimast kohapeal registreeritud küsimust. Palun, kolleeg Taavi Rõivas!
Kuna mitu kolleegi on järjest väljendanud muret, kas inflatsiooninumber ikka on väiksem kui kavandatav pensionitõus, siis kas te oleksite nõus veel kord puust ja punasega selgeks tegema, et kavandatav pensionitõus, mis on 22%, on ca kolm korda suurem kui prognoositud inflatsioon, mis on pisut üle 7%. Kas te oleksite nõus seda veel kord kordama, et kõikidel kolleegidel oleks süda rahul?
Jah, lugupeetud rahvasaadikud! Täna, 19. septembril aastal 2007 olen ma nõus seda veel kord tõdema, et prognoositav inflatsioon on järgmisel aastal 7–7,5% ja kokkulepitud pensionitõus 22%.
Viimane kohapeal registreeritud küsimus. Palun, kolleeg Urmas Klaas!
Austatud minister! Eelmisele küsimusele vastates te ütlesite, et pensionitõus on enam-vähem kokku lepitud. Ma palun, et te selgitaksite rahulikult ja üksikasjalikult, mida tähendab kokkulepitud pensionitõus. Mida tähendab see tuleval aastal ja järgmistel aastatel ja milline on valitsuse lõppsiht selles küsimuses?
Kindlasti soovin ma seda Riigikogu ees detailides tutvustada, aga nagu ma juba ütlesin, ma ei soovi seda mitte varem teha, kui valitsus on langetanud lõpliku otsuse järgmise aasta riigieelarve suhtes.
Suur tänu, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Järgmine küsimus, palun, kolleeg Jaanus Marrandilt välisminister Urmas Paetile!
Lugupeetud härra välisminister! Välisministeerium on esitanud seisukoha, et Eesti võiks Nord Streami gaasitrassi asukoha uuringuteks loa anda, kui on teatud tingimused täidetud. Ma oletan, et ka valitsuse juhterakonnal Reformierakonnal on Välisministeeriumi seisukohaga sarnane positsioon, vähemalt viitavad sellele nii mõnedki erakonna juhtpoliitikute väljaütlemised. Valitsusliidu teise erakonna esimehe Mart Laari väljaütlemised ei jäta aga mingisugust tõlgendamisruumi ja on selge, et uuringuloa andmine ei ole Eesti huvides ja seda ei tohi teha. Kahtlemata on gaasitrassi võimaliku asukoha uuringute lubamine või sellest keeldumine seotud mingite välispoliitiliste tagajärgedega Eestile, olgu siis Venemaa või Euroopa Liidu suunalt. Siit ka minu küsimus: kummal variandil, kas uuringuloa andmisel või, vastupidi, mitteandmisel on teie hinnangul Eestile välispoliitiliselt halvemad tagajärjed?
Võib-olla kõigepealt natuke taustast. Viimastel päevadel on ajakirjanduses rohkesti käsitletud teemat, et Välisministeerium soovitab loa anda, ent on selleks seadnud 15 tingimust ja lisaks veel ühe kirja, mille osa ajakirjandusväljaandeid ka avaldas. Aga kuidas me selleni jõudsime, sellest on vähe räägitud.
Jõudsime nii, et kui taotlus tuli, siis me küsisime rohkem kui 20 Eesti organisatsioonilt ja ministeeriumilt nende seisukohti ja kommentaare. Ainult üks neist kinnitas, et uurimisluba ei tohi anda. Kõik ülejäänud esitasid kommentaare, aga mitte vastuväiteid, sealhulgas kõik ministeeriumid, ka need ministeeriumid, mida juhivad Isamaa ja Res Publica Liidu liikmed. Seega kõigi ministeeriumide seisukoht on olnud sarnane, lihtsalt nüanssides varieeruv. Ja keegi neist ei öelnud, et uurimisluba ei tohi anda. Sellele analüüsile tuginedes me ka oma minu meelest täiesti loogilise ettepaneku valitsuskabinetile tegime.
Mis puutub aga välispoliitikasse selles kontekstis, siis on selge, et on terve rida riike, keda selle trassi käekäik huvitab. Ükskõik, millise otsuse valitsus teeb, kas ta otsustab uurimisloa anda koos 15 tingimusega või otsustab uurimisloa andmisest keelduda, selgitustööd tuleb ikka teha. Kindlasti tuleb meile nii ühe kui teise otsuse selgitamiseks päris palju küsimusi. Poola ja Leedu näiteks on ka olnud väga kriitilised selle trassi suhtes, neil on ilmselt ühte laadi küsimused. Teistel riikidel, kes võib-olla on huvitatud, et see gaasitrass ikkagi võimalikult ruttu valmis saaks, on teist laadi küsimusi. Nii et kindlasti selgitusi tuleb jagada, aga eks Välisministeerium selleks ongi, et neid jagada.
Palun, kolleeg Jaanus Marrandi, esimene täpsustav küsimus!
Lugupeetud härra minister! Kuna ma teilt päris selget vastust ei saanud, siis küsin pisut teise nurga alt. Peaminister Ansip on öelnud, et valitsus otsustab gaasitrassi asukoha uuringu loa andmise konsensuslikul alusel. Samas on IRL-i esimees Mart Laar igasuguse uurimisloa andmise üheselt välistanud. Niisuguses olukorras tähendab konsensuslikkus kas uurimisloast keeldumist, nagu soovitab IRL, või lihtsalt seda, et valitsus jätab üldse otsuse tegemata. Muidugi on otsustamatus ühele valitsusele kõige näotum asi üleüldse. Väidetavalt on aga rahvusvahelise õiguse kohaselt võimalik uuringuid teha ka siis, kui meie valitsus otsust ei langeta. Mida tähendab niisugune otsustamatus Eestile välispoliitiliselt?
Aitäh hea küsimuse eest! Kõigepealt ma julgen teile kinnitada, et valitsus oma otsuse teeb. Selle mure, et valitsus otsust ei langeta, ma välistaksin. Rahvusvahelise õiguse järgi on aga jah nii, et kui riik neljakuulise tähtaja jooksul midagi ei ütleks, siis see tähendaks automaatset nõusoleku andmist ilma ühegi lisatingimuseta. Sellist olukorda ei pea mina ega ei pea ka Välisministeerium võimalikuks. Igal juhul nõutud tähtajaks ehk hiljemalt septembrikuu viimaseks päevaks vastus taotlejatele läheb.
Ma väga loodan, et homme on valitsus valmis tegema konsensusliku otsuse. Kui me räägime kõige olulisemast, siis siin ma ei näe mingisuguseid erimeelsusi mitte kellegi vahel. Põhihoiak on see, mida ma ka eelnevas voorus küsimustele vastates nimetasin: me leiame, et Läänemeri ei ole selle trassi jaoks kõige õigem koht, kui vaja, peaks selle rajama maismaale. Nii et siin ei ole mingisuguseid vastuolusid.
Mis puutub uurimisloasse, siis ma olen juba öelnud, miks me oma ettepaneku koos lisatingimustega tegime. Aga ütleme nii, et see on väiksema suurusjärgu küsimus kui meie põhimõtteline hoiak. Nii et ma veel kord julgen kinnitada, et valitsus on võimeline tegema konsensusliku otsuse ja õigel tähtajal trassi kavandaja selle vastuse ka saab.
Palun, kolleeg Jaanus Marrandi, teine täpsustav küsimus!
Lugupeetud härra minister! Vabariigi president on öelnud seoses gaasitrassiga järgmist. Ma tsiteerin: "Ma loodan, et Eestis ei tooda oluliste välispoliitiliste küsimuste lahendamist erakondlike hetkehuvide ohvriks." Võib üheselt aru saada, et president peab silmas valitsusliidu kahe erakonna, IRL-i ja Reformierakonna sisemist kemplemist nn rahvuslikult meelestatud valijate toetuse pärast. Pronkssõduri kriisi järgne valijaskonnakihi ümberjagamine näib olevat ka praegu valitsusliidu vastuolu tegelik põhjus. Ehk siis kujundlikult öeldes: pronkssõdur suunab praegu nii meie sise- kui ka välispoliitilisi valikuid.
Härra välisminister! Missugused on teie ettepanekud, et valitsusliidu erakondade hetkehuvid ei segaks Eesti välispoliitikat? Kuidas vältida olukorda, et Eesti jääb seoses gaasitrassi uurimisloa teemaga igal juhul välispoliitiliselt lolli seisu?
Kõigepealt ma lükkan ümber väite, et Reformierakond on kuskil midagi kembelnud. Kui te olete tähele pannud, siis pole olnud ühtegi Reformierakonna juhatuse, fraktsiooni ega mõne muu organi seisukohta selles küsimuses. Reformierakond on usaldanud valitsust, on usaldanud ettepanekute ja otsuste tegemise spetsialistidele. Nii et kindlasti ei saa seda nimetada mingiks erakondlikuks kemplemiseks – julgen seda öelda vähemalt Reformierakonna seisukohalt.
Kui rääkida välispoliitika toomisest sisepoliitikasse, siis meie tugevus kõigi viimase 16 aasta jooksul ongi olnud see, et üldiselt on välispoliitikas valitsenud üksmeel ja neid teemasid pole ei valimiskampaaniatesse ega päevapoliitikasse toodud. Meie välispoliitiline tugevus saabki jätkuda vaid siis, kui seda printsiipi hoitakse ka tulevikus, kui olulisi välispoliitilisi riigi tulevikku mõjutavaid küsimusi ei vahetata päevapoliitiliseks peenrahaks. Ma tahan uskuda, et see printsiip kehtib ja et ei eelolevates valimiskampaaniates ega üheski muus olukorras ei ohverdata mingisugust sisepoliitilist kasu silmas pidades riigi välispoliitilisi võimalusi.
Aitäh, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Järgmine on kolleeg Valdur Lahtvee küsimus kaitseminister Jaak Aaviksoole. Palun!
Lugupeetud kaitseminister! Meie valijad on teada andnud, et mõnes väeosas on ajateenijate duširuumide kohtade arv liiga väike. See tekitab sõduritele probleeme, kui nad õppuselt või treeningult tulnuna end pesta tahavad. Pesemiseks ette nähtud aeg on ju piiratud. Ka ei saa mõne väeosa ajateenijad saunas käia. Küsimus on järgmine: kas see probleem tuleneb nende väeosade alarahastatusest või puudulikust töökorraldusest? Kas probleemi lahendamiseks peaks ministeerium suurendama väeosade eelarvet või tugevdama tsiviilkontrolli raha kasutamise üle?
Sanitaarolukord Eesti kaitseväes ei ole kuni tänase päevani või, kui täpne olla, kuni eilse päevani minu tähelepanu alla jõudnud. Välja arvatud üks juhtum, kui ma käisin Afganistanis Helmandi provintsis avamas meie väekontingendi sauna, mida kutsutakse nimega vele sann.
Aga ma olen püüdnud ennast olukorraga kurssi viia ja julgen teile kinnitada, et kaitseväes kehtib sisemäärustik, mis ütleb, et igas pesemisruumis peab olema üks kraan iga viie kuni seitsme kaitseväelase kohta, kaks jalapesuvanni 30–35 kaitseväelase kohta, duširuumis peab olema üks dušš kümne kaitseväelase kohta ja sundventilatsioon, duširuumi eesruumis peavad olema pingid, nagid ja peeglitega saunakapid, pesemis- ja duširuumides peavad olema seebialused, jalamatid ning soe ja külm vesi. Tõsi, kaitseväe rahastamine ei ole käinud kahjuks käsikäes nende plaanidega, mis valitsus esitas 2004. aastal dokumendis KSAP, ja seetõttu mitmedki investeeringud kaitseväelaste elutingimuste, sealhulgas sanitaartingimuste parandamiseks ei ole kulgenud ettenähtud tempos. Samas julgen ma kinnitada, et need tingimused kohtades, kus mul on õnnestunud käia, on veidi üle Eesti keskmise.
Loodan, et minu kogemused sel alal on enam-vähem adekvaatsed ja üksikud puudujäägid saavad administratiivsete meetmete abil lahendatud. Eelseisvate investeeringute taha asi päris kindlasti pidama ei jää.
Aitäh, härra kaitseminister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Järgmine on kolleeg Maret Merisaare küsimus välisminister Urmas Paetile. Palun!
Lugupeetud härra välisminister! Euroopa Liidus arutletakse praegu liikmesriikide esindatuse üle, s.o selle üle, kuidas jaguneb Euroopa Parlamendi saadikukohtade arv pärast 2009. aasta valimisi. Esialgu paistab, et Eestile jääb endiselt 6 saadikukohta. Samas saab mitu liikmesriiki lisakohti, näiteks pisike Malta senise 5 koha asemel Eestiga võrdselt 6 kohta ja hea lõunanaaber Läti praeguse 9 asemel 10 kohta. Siit küsimus: millised on Eesti seisukohad ja eesmärgid Euroopa Parlamendi saadikukohtade ümberjagamise osas liikmesriikide vahel?
Aitäh küsimuse eest, mis võimaldab üle mitme päeva rääkida ka mingil muul teemal kui gaasijuhe!
Tõepoolest, Euroopa Parlament käib varsti välja ettepaneku muuta asutamislepingus Euroopa Parlamendi koosseisu kohta käivaid sätteid. Ettepaneku sisu on 16 koha jagamine liikmesriikide vahel. Ettepaneku järgi oleks Euroopa Parlamendi lõplik kohtade arv 750 ja sisemised piirid oleks nii, et maksimaalselt võiks ühel riigil olla 96 kohta ja minimaalselt 6. Üldiselt arvestatakse kohtade jaotusel liikmesriikide elanike arvu. Nii et 6 on minimaalne, alla selle kellelgi olla ei tohi ja see tingib ka Malta kohtade arvu suurenemise 5-lt 6-ni.
Eestil selle valemi järgi midagi juurde saada ei ole võimalik, sest kui arvestada proportsioone, siis tänu sellele, et miinimum on 6, meil 6 kohta ongi. Euroopa Parlamendis hakkab olema 750 kohta ja Euroopa Liidus on umbes 500 miljonit elanikku. Eesti elanike arv moodustab pisut rohkem kui 1/500 ja kui jagada 750 kohta 500-ga, siis me peaksime saama justkui 1,5 kohta europarlamendis.
Nii et proportsionaalsuse printsiibist lähtudes ei ole meil nuriseda midagi. Seetõttu oleme pidanud kõnealust ettepanekut mõistlikuks.
Rohkem küsimusi ei ole. Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Head parlamendiliikmed! Teil kõigil on võimalik ministritele küsimus esitada. Palun öelge ainult, kellele ministritest see suunatud on. Palun, kolleeg Helle Kalda!
Aitäh! Minu küsimus on rahandusminister Ivari Padarile. See on seotud Eestist Saksamaale 1941. aastal lahkunud isikutega, kontekst on omandireformi aluste seadus. Oma 2006. aasta 12. aprilli otsusega, mis jõustus 12. oktoobril 2006, tunnistas Riigikohus ORAS-e § 7 lõike 3 kehtetuks. Riigikohtu esimees Märt Rask kinnitas seda seisukohta oma ettekandes Riigikogu saalis 31. mail. Möödunud on aasta, eelmise valitsuse minister alustas juba määruse ettevalmistamist. Mul on küsimus: kunas see määrus valmib, et kohalikud omavalitsused saaksid sellele tuginedes tööd alustada?
Vana teema, aga õige ootamatu küsimus. Vaieldamatult on Rahandusministeeriumis selle määruse ettevalmistamist alustatud, see töö käib. Aga ma olen päris kindel, et me peame enne veel tegema valitsuskabinetis arupärimisi kogu selle valdkonna edasiseks menetlemiseks.
Aitäh, härra minister! Palun, kolleeg Jaak Aab!
Minu küsimus on lugupeetud rahandusministrile Ivari Padarile ning puudutab tervishoiuvaldkonda ja eelarvet. Nimelt võeti siin eelmise koosseisu lõpus vastu üks seadusmuudatus, mille põhjal peaks haiglate kapitalikulud teatud mehhanismi abil, mis on haigekassa hinnamudelis täiesti olemas, kaetama riigieelarvest. Riigieelarve strateegia läbirääkimistel jäi minu teada see küsimus kevadel õhku. Sellepärast küsingi, et kui nüüd on eelnõu laual ja leidnud valitsuses põhimõttelise heakskiidu, kas selles on arvestatud haiglate kapitalikuludega. Ja kui on, siis millises mahus? Ning kas see mehhanism, kuidas seda raha jagatakse, toetub hinnamudelile või on oodata mingeid poliitilisi otsuseid, et ühele haiglale antakse ja teisele mitte?
Võrreldes riigieelarve strateegiaga on Sotsiaalministeeriumi eelarvet järgmiseks aastaks suurendatud märkimisväärselt. Haiglate kapitalikulude teema on kõikides debattides Sotsiaalministeeriumi eelarve suurendamise üle väga tõsiselt päevakorral olnud. Ma usun, et kui Vabariigi Valitsus järgmise aasta riigieelarve homme heaks kiidab, siis haiglate sotsiaalkulude teema on seal lahenduse leidnud. Mis aga puutub üldse riigile oluliste infrastruktuuriobjektide, hoonete ja rajatiste ehitamisse, siis see tuleb valitsuskabinetis täiesti eraldi päevakorda, kui me hakkame planeerima järgmise nelja aasta eelarvestrateegiat. See peab valmima järgmiseks kevadeks.
Palun nüüd kolleeg Inara Luigas! Kellele teie küsimus on?
Küsimus on härra rahandusministrile ja see puudutab inflatsiooni. Eile räägiti "Aktuaalses kaameras" meie naaberriigist Lätist, kus on inflatsioon tõusnud juba 10%-ni. Seda on eeskätt mõjutanud just tubaka- ja alkoholiaktsiisid ning suurenenud eluasemekulud. Läti valitsus on algatanud inflatsiooni ohjamise kava. Teades seda, et meilgi lähevad hinnad lakke, võiks ehk ka Eesti valitsus mõelda, kuidas samuti inflatsiooni ohjamise kava rakendada. See annaks meile kõigile teatud finantsilise turvatunde.
Täpsustuseks: Lätis ei ole aktsiisimäärad veel sellel maksimumtasandil, mis Euroopa Liiduga ühinemise eel kokku lepiti. Meil on olnud Läti rahandusministriga selle üle õige pikad arutelud. Ma tean, et neil on plaanis miinimummäärasid tõsta mitte 1. jaanuarist 2008, vaid 1. jaanuarist 2009. Aga Läti inflatsioon on praegu ka ilma nende aktsiisitõusudeta väga suur, see on tõesti augustikuus 10,1%. Väliskaubandusdefitsiit on ligi 30%.
Ma olen siin juba rääkinud prognoosist, et Eestis peaks järgmisel aastal inflatsioon olema maksimaalselt 7,5%. Ja me oleme selgelt sinna sisse prognoosinud ka n-ö administratiivsetest muudatustest tulenevad hinnatõusud. Viimaste osakaal kogu selles 7,4–7,5 protsendis on 1,5%. Sinna on arvestatud kõik hinnatõusud, mis administratiivsetest meetmetest tulenevad. Selles mõttes me oleme olnud lõpuni objektiivsed.
Loomulikult, majandus on majandus. Seda võib prognoosida, aga majandus võib ka omi ootamatuid pöördeid teha. Mis puutub riigi poolt peale pandud kohustustesse ja hinnatõusudesse, siis selles vallas oleme kindlalt graafikutes. Lõunanaabritel on paraku tõesti natukene kehvemini läinud.
Palun, kolleeg Arvo Sarapuu!
Minu küsimus on lugupeetud rahandusministrile. Loomulikult kõik teavad, et Eesti Energia on monopoolses seisus ja et turg ei ole vaba ning riik reguleerib üsna palju elektri hinnaga seotut. Täpsemalt võiks öelda, et valitsus toimib elektri hinna regulaatorina. See tähendab, et valitsus saaks panna Eesti Energia ülemeeliku hinnatõususoovi seisma või jätta näiteks elektriaktsiisid kehtestamata. Minu küsimus ongi sellega seotud. Kas valitsus on arutanud, et võiks elektriaktsiisi mitte kehtestada, arvestades praegust inflatsiooni, arvestades kogu üldist hinnakarusselli ja üldist majanduslikku olukorda?
Nagu me siin kevadel rääkisime, kui aktsiisiteema üleval oli, on selge, et elektriaktsiis ei ole praegu hinnatõusu komponendis sees, sest see on kaetud CO2 saaste tasuga.
Mis puutub valitsuse mõjusse elektri hinna tõusul või mittetõusul, siis ma ütlen niimoodi, et kümmekond aastat ei ole valitsus elektri hinna kohta poliitilisi otsuseid langetanud. Kui Eesti Energia on oma kalkulatsioonidega välja tulnud, siis on neid kontrollinud Energiaturu Inspektsioon. Energiaturu Inspektsioon on ütelnud, kas hinnatõusud on põhjendatud või põhjendamata.
Praegu on lood nii, et see, millega Eesti Energia on välja tulnud, on vaid esialgne hüpotees, mille osas Energiaturu Inspektsioon ei ole veel mingit seisukohta võtnud. Mis puutub inflatsiooni määra, siis me oleme välja öelnud, et me oleme arvestanud inflatsiooni eeldatava kasvu arvutamisel ka elektri hinna võimaliku tõusuga 6%.
Elektri kallinemist analüüsides tuleb olla väga objektiivne ja vaadata ka tulevikku. Me oleme õige õnnelikus seisus, et meil on võimalik ise energiat toota. Meil on olemas maavarad, millest seda toota. Aga me peame tulevikugi peale mõtlema, et seda omaenda Eesti elektrit oleks võimalik ka 2010. aastal ja 2025. aastal kasutada. Seetõttu me ei tohi kindlasti praegu investeeringuvõimalusi ära lõigata. Samas ei tohi me lasta Eesti Energial oma plaanidega kosmosesse minna.
Palun, kolleeg Jaan Kundla! Millisele ministrile on küsimus?
Vabandust, rahandusministrile! Millise konkreetse elektri hinna tõusuga on arvestatud järgmise aasta eelarves ja ka inflatsiooni arvestamisel?
Kui me oleme prognoosinud inflatsiooni ja näinud võimalikke hinnatõususid, siis me oleme väga selgelt näinud elektri hinna üldist tõusu 6%.
Palun, kolleeg Toivo Tootsen!
Küsimus kaitseminister härra Aaviksoole. Umbes tunni aja pärast arutatakse siin saalis kolmandal lugemisel kaitseväeteenistuse seaduse muutmist. Selle sisu on see, et ajateenijad ei saa enam pärast ajateenistuse lõppu toetust, mis praegu on ette nähtud. Selle toetuse mõte oli minu meelest väga selge: kui ajateenistus lõpeb, ei lähe noor mees ju kuhugi päevapealt tööle. Ta ei lähe ka õppima, ta on nagu maa ja taeva vahel ja selle aja katmiseks on talle vaja teatud toetust. Mida kavatseb ministeerium ette võtta, et see toetus kas millegi muuga asendada või kuidagi muudmoodi neid inimesi aidata?
Kõigepealt ma arvan, et meie noored inimesed, eriti kui nad on kaitseväeteenistuse läbi käinud, päris kindlasti ei ole maa ja taeva vahel. Nad on ettevõtlikud noored inimesed, kes leiavad rakendust. Uus regulatsioon on tingitud sellest, et ajateenijate toetuse määra on muudetud. Nende sissetulek on võrreldes varasema tasemega kasvanud kordades, ulatudes 3000 kroonini. Seetõttu oleks kohanemistoetuse maksmine liiast – praeguseks kasvanud sissetulekud on märksa suuremad kui see lõpus makstud toetus. See oli see põhjus, miks vastav seadusparandus parlamenti saadeti.
Ma olen üsna veendunud, et ajateenijate tegelik kaitstus või sotsiaalsed garantiid ei ole selle otsusega kahanenud, vaid kasvanud. Lihtsalt topeltmaksmine saab ära lõpetatud – see oli veidi problemaatiline juba sel kevadel. Teatud aastakäik on saanud mõnes mõttes mõlemat toetust, aga edaspidi peaks kord normaliseeruma.
Palun, kolleeg Heimar Lenk!
Mul on küsimus rahandusministrile. Te ütlesite, härra Padar, et te olete elektri hinna tõusuga arvestanud. Hiljaaegu peaminister kinnitas, et talle oli elektri hinna tõus ootamatu, ta kuulis sellest raadiost ja televiisorist. Aga olgu sellega kuidas on, kumb teist enne seda kuulis. Mul on hoopis teine küsimus. Meil on Eestis väga palju vähekindlustatud inimesi. Pensionäride elatustase on, nagu te ise teate, mitte just kõrge. Kas on valitsusel plaanis ka erakorralisi toetusi, et leevendada elektri ja muude hindade tõstmise mõju pensionäridele ja lõunapiirkondades elavatele maaelanikele näiteks? Te ju ise olete ka sealt pärit.
Nagu ma juba varem ütlesin: selle, kui põhjendatud on Eesti Energia hinnatõusu soov, otsustab Energiaturu Inspektsioon. Seda ei saa praegu otsustada ei Eesti Vabariigi valitsus ega ka Tallinna Linnavalitsus. Mis puutub 6%, millest on juttu olnud, siis meie peaministriga oleme selgelt andnud väga ühtemoodi vastuse: inflatsiooniprognoosis me oleme seda 6% arvestanud. Rohkema hinnatõusuga me arvestanud ei ole.
Ehk annab tehtav analüüs teada, kui vajalik taotletu tegelikult on. Kui me aga räägime vähem kindlustatud inimestest ja nende toimetulekust, siis tänase arutelu esimeses pooles sai ju räägitud ka pensionitõusust, mis on kavandatud 22%, ja teiste toetuste tõusudest, mis on samuti riigieelarves ette nähtud. Nende tõusudega ja ka palgatõusudega on võimalik elektri hinna tõus kindlasti kaetud.
Palun, kolleeg Toomas Trapido!
Minu küsimus on rahandusministrile. Härra Padar! Millise toornafta hinnaga on riigieelarves arvestatud? Küsin seda sellepärast, et kui see tõuseb umbes 5 dollarit, siis Eestist läheb välja laias laastus miljard krooni ja seda eelkõige Vene riigile. Lihtsalt taustaks nii palju, et üleeile ületas toornafta hind jälle uue rekordi, saavutades 81 dollarit.
Jah, selles suhtes on teie küsimus täiesti õige, et vaieldamatult on muutujaid, mis olulisel määral muudavad võimalikku inflatsiooninumbrit. Samas on selge, et selle põhjal, mis toornafta hind oli eile, 18. septembril, me ei oska prognoosida, mis ta on näiteks 31. detsembril sellel aastal.
Jah, me oleme arvestanud sellega, et on valdkondi, kus kogu maailmas kulutused kasvavad. On kaks valdkonda, mis selles mõttes tundlikud on. Üks on kütus ja teine on toiduained. Põllumehed üldiselt ei nurise selle üle, aga on selge, et ka toiduainete hinna tõus maailmas on prognoosimatu ja ettenägematu kulu. Ka need tublid majandusanalüütikud, kes annavad Rahandusministeeriumis nõu ja on Eesti Vabariigi ametnikud, ütlevad, et ääretult raske on inflatsiooni rohkem ette prognoosida kui kaks aastat. Me ei tea täpselt, mis on kahe aasta pärast, mille hind võib mida teha. Aga inimeste üldisele eluolule on kõigil tõusudel ja langustel otsene mõju.
Palun, kolleeg Tarmo Mänd!
Minu küsimus on lugupeetud rahandusministrile ja puudutab lisaeelarvet. Teatavasti valitsus plaanib selle lähiajal vastu võtta summas 2,7 miljardit. Rahanduskomisjonis on teada antud, et me peaksime selle siin Riigikogu saalis suutma menetleda 5. detsembriks. Avalikkusele on teada – te olete selle välja öelnud –, et see raha läheb põhiliselt investeerimiseks meie välisesindustesse, helikopteri soetamisse ja jäämurdjasse. Aga eelarvel on oma loogika, eelarveaasta lõpuni pole kuigi palju päevi, kindlasti ei jõuta neid kulutusi käesoleval aastal realiseerida. Mulle tundub, et on tegemist 2008. aasta eelarvekulude näitamisega 2007. aasta lisaeelarves, mis võimaldaks valitsusel täita riigieelarve tulude ülejäägi eesmärgi. Kas te oskate seda kommenteerida või tahate seda kommenteerida?
Jah, see on tõsi, et seadused lubavad neid kulutusi, mis 2007. aastal jäävad tegemata, teatud tingimustel teha 2008. aastal. Võib tõesti eeldada, et mingi osa tänavuses lisaeelarves ettenähtud kulusid kulutatakse 2008. aasta jooksul. Aga ma ei näe selles mitte midagi dramaatilist. Minu jaoks on ääretult oluline ka see, et meie finantsnäitajad, finantsstabiilsuse näitajad oleksid vajalikes parameetrites.
Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!
Minu küsimus on rahandusminister Padarile. Täna on siin olnud juttu elektri hinnast. Jah, kui olukord oleks normaalne, siis ma oleksin nõus sellega, et Energiaturu Inspektsioon ütleb, kui palju võib Eesti Energia elektri hinda tõsta. Kuid praegu pean ma endise Eesti Põlevkivi juhina seda hinnataotlust ebanormaalseks ja valitsus peaks sellesse totrasse taotlusesse sekkuma. Ajakirjanduses on põhjendatud, et üks põhjus, miks tõuseb elektri hind, on põlevkivi kallinemine. Põlevkivi hind ei ole teadaolevalt üheksa aastat tõusnud ja tõuseb ainult ...
Palun küsimus!
Kas te tõesti jäätegi seisukohale, et valitsus ei sekku sellistesse olukordadesse?
Ma jään siin oma vastuse juurde. Valitsusel ei ole alust umbusaldada Energiaturu Inspektsiooni ehk siis meie poolt paika pandud ja meie poolt usaldatud ametnikke, kes peavad objektiivselt välja selgitama, kui suur on hinnatõusu vajadus ja ega selles midagi ennatlikku ei ole. Selles suhtes on valitsusel vastavalt seadustele käed õige seotud.
Palun, kolleeg Mai Treial!
Küsimus rahandusministrile. See puudutab puuetega inimeste probleeme. Minu poole on väga mitmed nendest inimestest pöördunud sellise murega, et nad ei saa realiseerida oma põhiseaduslikku õigust abivahenditele. Siin on juttu olnud lisaeelarvest. Kas lisaeelarvega eraldatakse raha juurde ka abivahendite soetamiseks ja kui eraldatakse, siis kui palju?
Nagu ma juba varem olen korduvalt ütelnud: nii järgmise aasta eelarve kui ka selle aasta lisaeelarve projekt on esitatud Vabariigi Valitsusele, kes otsustab selle oma homsel istungil. Pärast seda on mul võimalik detailselt rääkida, mida on Sotsiaalministeerium oma eelarve kasvu sees, mida on 10 miljardit krooni, planeerinud ja mida ta ei ole planeerinud.
Palun, kolleeg Helle Kalda, teine küsimus!
Mul on küsimus rahandusministrile, see on omandireformiga seotud jätkuküsimus. Riigikohtu esimees härra Rask kinnitas Riigikogu ees, et ORAS-e § 7 lõige 3 tunnistati kehtetuks seoses valitsuse töö tegematusega. Tänaseks on aasta möödas, palun öelge, kui palju läheb see riigile maksma. Saksamaale tuleb ju miljard maksta, kui te määrust ei tee. Kunas see määrus siis lõpuks ikkagi tuleb?
Te ütlesite, et aasta on möödas sellest, kui Märt Rask käis Riigikogu ees esinemas. Sellest on pool aastat võimul olnud praegu võimul olev võimuliit ja pool aega üks teine võimuliit. Minu kindel soov on, et nende teemade käsitlemine võetaks valitsuskabinetis lähiajal päevakorda. Ja pärast seda, kui valitsuskabinet on teema läbi arutanud, annan ma teile ka adekvaatse vastuse.
Palun, kolleeg Jaak Aab, teine küsimus!
Küsimus jälle lemmikministrile, rahandusminister Ivari Padarile. Teema on sama, küll veidi teise nurga alt. See on Euroopa Liidu investeeringud. Juba eelmises valitsuses said ette valmistatud teatud jõujooned haiglate investeeringute jaotamiseks. Küll aga jäi üles üks vaidlusküsimus Sotsiaalministeeriumi ja Rahandusministeeriumi vahel, ka valitsuses ei leidnud üks Sotsiaalministeeriumi seisukoht heakskiitu. Kui teistes valdkondades on abikõlbmatu käibemaks tegelikult eelarvestrateegias planeeritud nagu lisatoetusena riigieelarvest, siis tervishoiuvaldkonnas, kus ka omaosalus on suurem, on see kahjuks jäetud tegemata. Kas selles osas on mingisugust arengut olnud?
Selle teemavaldkonnaga ei ole sotsiaalminister uue eelarve koostamise käigus minu poole pöördunud.
Palun, kolleeg Arvo Sarapuu, teine küsimus!
Minu küsimus on lugupeetud kaitseministrile – vahetaks natuke orientatsiooni. Loen praegu Postimehest, et Kaitseministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on augustis andnud nõusoleku Nord Streami uurimisloale. Siin on pikalt kirjas, mida on lubatud, kaasa arvatud see, et tahetakse, et Eesti pädevate ametiasutuste esindajad peaksid viibima uurimislaeva pardal ja uurimistöödest osa võtma. Kaitseministeeriumi valitsemisalas on soovitud, et uurimistöödele kaasatakse Eesti merevägi jne, jne. Minu küsimus on selline. Mida kaitseminister ise arvab praegu selle gaasitrassi uurimisloa väljaandmisest? Kas tema isiklik seisukoht on samasugune nagu selles ministeeriumist välja antud kirjas?
Ma arvan, et see on üks olulisemaid küsimusi üldse selle gaasitrassi või gaasitoruga seoses. Nagu välisminister väga õigesti märkis: need kirjad, mis Eesti eri ametkonnad Välisministeeriumile selle otsuse ettevalmistamiseks saatsid, ei näinud valdavas enamuses – erandiks oli akadeemik Lippmaa koostatud Teaduste Akadeemia seisukoht – kehtiva seadustiku raamides alust uurimistööde keelamiseks. Või ütleme siis niimoodi, et tööde keelamise alus oleks eeldanud üsna keerukaid juriidilisi konstruktsioone.
See ei tähenda tegelikult mitte midagi muud kui seda, et otsuse langetamine Eesti kui suveräänse riigi poolt on viidud nii- või naapidi üldisemale poliitilisele tasandile. See küsimus on politiseeritud ja igati õigustatult.
Varasematel arutlustel valitsuskabinetis ja ka mitteametlikel kohtumistel on kaalutud nii poolt- kui vastuargumente. Ma arvan, et homme see seisukoht formeerub, ning ma jagan välisministri optimismi selles osas, et valitsuse otsus tuleb konsensuslik.
Suur tänu, lugupeetud ministrid, küsimustele vastamise eest! Suur tänu, head kolleegid, küsimuste esitamise eest! Infotund on lõppenud.
