Tere hommikust, head kolleegid! Alustame oma tänast tööpäeva. Kõigepealt asume eelnõude vastuvõtmise ja arupärimiste üleandmise juurde. Palun valitsuse nimel Heili Tõnisson!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna 21 seaduseelnõu. Esimeseks, meresõitu ohustava ebaseadusliku tegevuse tõkestamise konventsiooni 2005. aasta protokolli ning mandrilava püsiplatvorme ohustava ebaseadusliku tegevuse tõkestamise protokolli muutmise 2005. aasta protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Teiseks, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) naiste öötöö kohta käiva konventsiooni (nr 41) ja igasugustes kaevandustes maa-alustel töödel naiste tööjõu kasutamise kohta käiva konventsiooni (nr 45) denonsseerimise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust sotsiaalminister Maret Maripuu. Kolmandaks, karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust justiitsminister Rein Lang. Neljandaks, notarite infosüsteemi ja õigusregistritega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust justiitsminister Rein Lang. Viiendaks, prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust justiitsminister Rein Lang. Kuuendaks, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust sotsiaalminister Maret Maripuu. Seitsmendaks, äriseadustiku ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust justiitsminister Rein Lang. Kaheksandaks, relvaseaduse, planeerimisseaduse ja päästeseaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust kaitseminister Jaak Aaviksoo. Üheksandaks, tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise registreerimise Haagi kokkuleppe Genfi redaktsiooni ratifitseerimise seaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Kümnendaks, välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust siseminister Jüri Pihl. 11., alaealise mõjutusvahendite seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas. 12., relvaseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust siseminister Jüri Pihl. 13., Eesti Vabariigi valitsuse ja Singapuri Vabariigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust rahandusminister Ivari Padar. 14., piirivalveteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust siseminister Jüri Pihl. 15., põllumajandusloomade aretuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. 16., väärismetalltoodete seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. 17., Kaitseliidu seaduse § 40 muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust kaitseminister Jaak Aaviksoo. 18., teeseaduse ja raudteeseaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. 19., Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse Balti õhuseirevõrgu ja juhtimissüsteemi arendamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust kaitseminister Jaak Aaviksoo. 20., alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Ja 21., väärtpaberituru seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust rahandusminister Ivari Padar. Aitäh!

Suur tänu! Jätkavad kolleegid. Jaanus Marrandi Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni nimel.

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Koos kuue kolleegiga Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonist esitame arupärimise härra peaministrile. Hiljuti on avalikkusele ja väidetavalt ka peaministrile ajakirjanduse kaudu kohale jõudnud teade Eesti Energia plaanitud elektri hinna kallinemisest järgmisel aastal kuni neljandiku võrra. Eelnevalt on Vabariigi Valitsusel kavandatud ja ka valitsuskoalitsiooni häältega Riigikogus heaks kiidetud hinna- ja aktsiisitõusud. Samuti on lisandunud käibemaks küttepuudele, kallinenud on maagaas, vastavalt maailmaturu konjunktuurile on oluliselt kallinemas ka toiduained, mis oma koosmõjudes on tekitanud ja süvendamas ohtlikku hinnatõusu ja inflatsioonirallit. Kindlasti ei suuda selliseid mõjureid katta kavandatav pensionitõus ega ka maksumuudatused. Samas meenutame, et valitsuse peamine argument aktsiisimaksude tõstmiseks ja uute aktsiiside kehtestamiseks alates 2008. aastast oli euroga liitumine. Euroopa Liidu nõuete kohaselt võiks aktsiisi tõsta ka alles 2010. aastal. Tookord selgitati, et aktsiisitõusudest põhjendatud inflatsioon koondub lühikesele ajale ja Eesti suudab vajalikud kriteeriumid täita aastaks 2011. Praeguses olukorras jääb mulje, et valitsusel puudus vaid pool aastat tagasi igasugune ülevaade majanduse võimalikest arengutest. Võib üsna selgelt öelda, et valitsuse rahandus-, maksu- ja majanduspoliitika on üles näidanud selget ebajärjekindlust, ja euroga liitumise asemel surub koalitsioon järgmisel aastal oma käe lihtinimese taskusse sügavamalt kui kunagi varem. Ja sellest lähtuvalt on meil terve rida küsimusi. Kõigepealt me soovime ...

Aeg, kolleeg Marrandi.

20 sekundit veel ju. Et milline on valitsuse põhjendatud ajakava eurole üleminekuks ja kas see kuulub veel koalitsioonilepingus nimetatud prioriteetide hulka ning terve rida muid küsimusi. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Järgmisena palun kolleeg Karel Rüütli Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni nimel!

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Rahvaliidu fraktsiooni nimel on mul au üle anda arupärimine keskkonnaminister Jaanus Tamkivile. Alla kirjutanud Riigikogu liikmed taunivad Riigimetsa Majandamise Keskuse juhtimise politiseerimist ja metsanduse asjatundjate kõrvaletõrjumist riigimetsade majandamisel. Kavandatav riigimetsa üleraie lähtub vaid kitsastest ärihuvidest ja teie kui reformierakondlasest keskkonnaministri võetud suund seab ohtu riigimetsa kui kogu Eesti rahva ühisvara tuleviku ning võib tuua pöördumatult kahjulikke tagajärgi meie kõigi ühisele loodus- ja elukeskkonnale. Nii olete teie nimetanud RMK nõukogu koosseisu inimesed, kellel ei ole vajalikke metsandusalaseid teadmisi ja kogemusi. Aprillisündmuste tagajärjel Vene puidu impordi vähenemisest puidutöötlejatele tekitatud kahjusid ei tohi katta riigimetsa üleraidega, vaid arupärijad on seisukohal, et metsatööstuse üleinvesteeringuid ei tohi kinni maksta kogu Eesti rahva varaga. Vastavalt Eesti põhiseadusele on Eesti loodusvarad ja ressursid, sealhulgas metsad, rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult ja heaperemehelikult. Riigimetsa majandamine peab olema jätkusuutlik. Riigimetsa hävitamine üleraidega seab ohtu looduse elukeskkonna tasakaalu. Allakirjutanud peavad vastutustundetuks teie kui looduskeskkonna eest vastutava ministri otsust anda riigimetsade majandamise juhtimine erialateadmisteta inimeste kätte, kellel puuduvad metsanduses vähimadki kogemused. Allakirjutanud nõuavad Riigimetsa Majandamise Keskuse politiseerimise lõpetamist, metsanduses asjatundmatute nõukogu liikmete tagasikutsumist ja meie suurima loodusressursi jätkusuutlikku ning vastutustundlikku kasutamist. Ja meil on ka rida küsimusi. Esiteks, mis põhjustel olete teie nimetanud asjatundjatena RMK nõukogusse inimesed ...

Lugupeetud kolleeg Rüütli, teie aeg on läbi.

... kellel puuduvad eriharidus ja töökogemused metsanduse valdkonnas, ja millal te nad tagasi kutsute? Alla kirjutanud Rahvaliidu saadikud Riigikogus. Aitäh!

Läheme edasi. Kolleeg Kadri Must, palun, Keskerakonna fraktsiooni nimel!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel annan menetlusse Riigikontrolli seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega me teeme ettepaneku muuta § 19 lõiget 1 ja sõnastada see järgmiselt: "Riigikontrolör peab olema kõrgete kõlbeliste omadustega teovõimeline Eesti kodanik, kes valdab vabalt riigikeelt." Eelnõu algatajad on seisukohal, et riigikontrolörina töötava isiku ametist vabastamine ainult seetõttu, et ta on 65-aastane või vanem, pole millegagi põhjendatud. Vastav diskrimineeriv säte töölepingu seaduses kaotati 2006. aastal. Käesoleva eelnõuga jäetakse Riigikontrolli seadusest välja säte, mis kehtestab vanusetsensuse riigikontrolörile ametisse nimetamise hetkel, mis on tänasel päeval 65 aastat. Aitäh!

Aitäh! Kolleeg Reiljan, protseduuriline küsimus.

Aitäh! Proua juhataja! Partei esimehe Jaanus Marrandi sõnavõtu te katkestasite poolteise minuti pealt ja soovitasite tal ära lõpetada, aga Karel Rüütlil lubasite kaks minutit täis rääkida. Kas neil on mingi vahe või millest selline suhtumine?

Aitäh, kolleeg Reiljan, selle küsimuse eest! Ma ei tee vahet Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni liikmete vahel ja see, et kolleeg Marrandile ma ütlesin hoiatavalt ette, et aeg hakkab lõppema, sai ilmselt kompenseeritud sellega, et Karel Rüütli läks ajast üle. Aga ma usun, et me võime istungiga edasi minna.
Head kolleegid! Ma olen juhatuse nimel vastu võtnud 22 eelnõu ning kaks arupärimist. Juhatus otsustab eelnõude menetlusse võtmise vastavalt kodu- ja töökorra seadusele ning kui arupärimised vastavad kodu- ja töökorras sätestatule, edastab juhatus need adressaatidele.
Nüüd läheme edasi teadetega. Seoses Riigikogu liikme Kristen Michali tagasiastumisega asus tänasest Riigikogu liikmeks asendusliige Mait Klaassen. Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse k.a 7. septembril esitatud Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse, millega kehtestatakse tegevusprogramm kõrghariduse kvaliteedi parandamiseks ja kultuuridevahelise mõistmise edendamiseks kolmandate riikidega tehtava koostöö kaudu (Erasmus Mundus 2009–2013) eelnõu suhtes Euroopa Liidu asjade komisjonile ning määranud eelnõu kohta arvamust andma kultuurikomisjoni. Arvamuse esitamise tähtajaks on k.a 27. september kell 16. Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse k.a 7. septembril esitatud Eesti seisukohad ühiste tehnoloogiaalgatuste rakendamist käsitlevate nõukogu määruste eelnõude suhtes Euroopa Liidu asjade komisjonile ning määranud eelnõu kohta arvamust andma majanduskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtajaks on k.a 21. september kell 16. Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse k.a 7. septembril esitatud Eesti seisukohad nõukogu määruse veinituru ühise korralduse kohta eelnõu suhtes Euroopa Liidu asjade komisjonile ning määranud eelnõu kohta arvamust andma maaelukomisjoni ja majanduskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtajaks on k.a 24. september kell 12.30. Ja veel üks teade sätestab selle, et Taavi Veskimägi on palunud kõigil Riigikogu jahimeeste ühenduse asutamisest huvitatud Riigikogu liikmetel jääda pärast tänase Riigikogu täiskogu istungi lõppu istungite saali.
Head kolleegid, nüüd viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll.
Kohal on 82 Riigikogu liiget, puudub 19.
Head kolleegid! Ma täpsustan tänast päevakorda. Päevakorra 4. punkti, eelnõu 11 esimese lugemise arutelul teeb algatajatepoolse ettekande Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni liige Villu Reiljan.

Asume tänase päevakorra juurde. Täna me jätkame Riigikogu erakorralisel istungjärgul k.a 13. augustil eelnõu 85 pooleli jäänud arutelu. Tuletan meelde, et me lõpetasime läbirääkimised, ning järgnevalt panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata.
Panen hääletusele Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Kütuste- ja energiamajanduse oluliste strateegiliste suundade väljatöötamiseks vajalike tegevuste käivitamine" eelnõu tagasilükkamise ettepaneku. Palun hääletada!
 Hääletustulemused.
 Eelnõu tagasilükkamise poolt hääletas 47 Riigikogu liiget, vastu oli 35. Eelnõu on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.

Läheme edasi päevakorra teise punktiga. Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud hoiu-laenuühistu seaduse ja krediidiasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu 7 esimene lugemine. Palun ettekandjaks Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni liikme Jaanus Marrandi!

Tänan! Palun täiendavalt aega!

Kaheksa minutit.

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Täna täiskogus esimesele lugemisele tulev seaduseelnõu 7 puudutab hoiu-laenuühistu seaduse ja krediidiasutuste seaduse muutmist. Seni kehtiv hoiu-laenuühistu seadus võeti vastu 1999. aasta veebruaris, möödunud seitsme aasta jooksul on aga õiguslik keskkond oluliselt edasi arenenud. Samuti on tekkinud arvestatav kogemus hoiu-laenuühistute tegevuse ja seaduse rakendamise osas. Kuna mitmed kehtivad sätted on osutunud ebaproportsionaalseteks, on tekkinud vajadus ajakohastada ka hoiu-laenuühistute suhtes kehtivat seadustikku. Seaduseelnõuga sisseviidavad suuremad muudatused puudutavad territoriaalse printsiibi laiendamist maakonna tasandile ja täiendavate aluste sätestamist hoiu-laenuühistu liikmeskonna kujundamisel. Eeldatavalt soodustab õiguskeskkonna liberaliseerimine hoiu-laenuühistute majanduslikku arengut. Lisaks sätestatakse selgem hoiu-laenuühistute usaldusväärsuse tagamise regulatsioon, st vajalikud kapitali- ja likviidsusnõuded eelkõige tema liikmete ja klientide kaitsmise huvides, ja viiakse hoiu-laenuühistu seaduses kasutatav terminoloogia kooskõlla tulundusühistu seaduses ja finantsvaldkonna teistes seadustes kasutatava terminoloogiaga. Alljärgnevalt tutvustan täpsemalt planeeritavaid muudatusi.
Kehtiv seadus võimaldab hoiu-laenuühistu asutada ainult territoriaalsel põhimõttel ühe või sellega piirneva omavalitsusüksuse territooriumil. Eelnõu järgib seda põhimõtet, et üheks moodustamise aluseks jääb endiselt territoriaalsuse printsiip, kuid võrreldes kehtiva seadusega on territooriumi laiendatud omavalitsuse tasandilt maakonna tasandile. Liikmesuse moodustamise alustesse on tulenevalt eeltoodust lisandunud töö-, teenistus- ja kutsealapõhimõte (näiteks meditsiinitöötajad, päästetöötajad, kalamehed, kaevurid jne). Sätte formuleerimisel võeti muu hulgas eeskujuks teiste Euroopa Liidu riikide hoiu-laenuühistute regulatsioon, mis võimaldab hoiu-laenuühistu moodustada territoriaalsuse, töökoha ja ühise ameti printsiibist lähtuvalt. Silmas tuleb pidada aga asjaolu, et hoiu-laenuühistut ei saaks moodustada kombineeritult, nii territoriaalsuse kui ka töö-, teenistus- ja kutsealapõhimõttest lähtuvalt. Eelnõu kohaselt jääks kehtima põhimõte, et ühel haldusterritooriumil võib tegutseda mitu hoiu-laenuühistut. Hoiu-laenuühistu ärinimi ei pea edaspidi sisaldama ainult haldusüksuse või koha nime, vaid selle asemel võib lisada ka muu liikmesuse moodustamisele viitava täiendi, kuna moodustamise alus ei oleks ainult territoriaalne, vaid võib olla ka, nagu öeldud, töö- ja teenistusalane. Hoiu-laenuühistu osutatavate teenuste nimekirja täiendamisel ja ajakohastamisel on eeskujuks võetud eelkõige kehtiv krediidiasutuste seadus. Lisaks on lisatud säte, mille eesmärk on seaduse tasandil reguleerida hoiu-laenuühistute õigust vahendada sihtotstarbelisi toetusi, laene ja tagatisi riigi osalusega äriühingutes ja riigi osalusega asutatud sihtasutustes, praeguses praktikas ennekõike näiteks Maaelu Edendamise Sihtasutuses. Kuigi riiklike sihtasutuste antavate toetuste ja laenude vahendamine praeguse hetkeni seaduse tasandil hoiu-laenuühistute ülesannete hulka ei kuulu, on Maaelu Edendamise Sihtasutus alates 2000. aastast sõlminud hoiu-laenuühistutega koostöölepinguid ja mitmed ühistud on vahendanud laene oma piirkonna väikeettevõtjatele. Eelnõu eesmärk on viia seadus kooskõlla  hoiu-laenuühistute reaalse tegevusega. Täiendatakse hoiu-laenuühistu asutajate nõukogu ja juhatuse liikmete vastutust hoiu-laenuühistu asutamisel. Senine kord on mõnevõrra ebaselge ning ka tulundusühistute seaduse § 10, mis reguleerib samuti vastutust, ei ole hoiu-laenuühistute puhul piisav, kuna hoiu-laenuühistu kui finantseerimisasutuse tegevuse iseloom erineb tavalise tulundusühistu tegevusest ning võimalikud riskid on ulatuslikumad. Samuti ühtlustatakse tulundusühistu seaduse eeskujul liikmeks vastuvõtmise regulatsioon hoiu-laenuühistutes teistele tulundusühistutele kohandatavate nõuetega. Kehtiva regulatsiooni kohaselt otsustab hoiu-laenuühistu liikmeks astumise üldkoosolek või vastavalt põhikirjale nõukogu. Vastavalt tulundusühistu seaduse § 13 lõikele 1 võib liikmeks vastuvõtmise otsuse teha ka juhatus, kui põhikirjaga ei ole seda õigust antud üldkoosolekule või nõukogule. Samaväärne kord kehtestatakse seega ka hoiu-laenuühistutele. Kehtiv redaktsioon lubab hoiu-laenuühistu liikmeks astuda füüsilistel isikutel, kes alaliselt elavad, omavad või kasutavad pidevalt kinnisasja hoiu-laenuühistu tegevuspiirkonnas, ning juriidilistel isikutel, kelle asukoht või püsiv tegevuskoht on hoiu-laenuühistu tegevuspiirkonnas. Eelnõu vastav säte lubab hoiu-laenuühistu liikmeks olla ka tegevuskoha alusel ning annab seega suurema tegutsemisvabaduse. Uue redaktsiooni kohaselt saavad näiteks omavalitsusüksuses moodustatud hoiu-laenuühistu liikmeteks olla ka ettevõtted, kelle juhatuse asukoht on tegelikult linnas, kuid näiteks tootmishoone asub nimetatud omavalitsusüksuse piirides. Samuti on reaalne probleem inimestega, kes kinnisasja territooriumil ei oma, vaid viibivad sageli vanemate juures maakodus või renditavas suvilas ja on samuti huvitatud hoiu-laenuühistu liikmeks astumisest. Eelnõu kohaselt on füüsilistel isikutel, kes kasutavad pidevalt kinnisasja hoiu-laenuühistu tegevuspiirkonnas, samuti õigus olla hoiu-laenuühistu liige. Hoiu-laenuühistu osakapital on väga kiiresti muutuv näitaja, kuna iga uue liikme vastuvõtmisega muudetakse ka osakapitali suurust. Kehtiva seaduse kohaselt on hoiu-laenuühistu kohustatud esitama iga osakapitali suurendamise otsuse äriregistrile hiljemalt kuue kuu jooksul otsuse tegemisest. Igakordne äriregistrisse osakapitali muutmise otsuse edastamine on hoiu-laenuühistute jaoks liiga koormav ja kulukas. Seetõttu on eelnõus sätestatud proportsionaalsem regulatsioon ja osakapitali muutmise avaldus tuleb esitada üks kord kvartalis eelmise kvartali lõpu seisuga. Liikme tasutava osamaksu suurust on tõstetud kehtivalt 100 kroonilt 1000 kroonile seoses vajadusega tõsta hoiu-laenuühistutele kehtivaid usaldatavusnõudeid ja tasakaalustada samas ka liikmesuse moodustamise aluste täiendamisest tulenevaid lisariske. Kehtiv usaldusväärsuse tagamise regulatsioon on sarnane omaaegses krediidiasutuste seaduses sätestatuga, kus keerulisi, eri metoodikat nõudvaid normatiive ei kohaldatud. Eelnõus sätestatakse vajalikud piirangud, et tagada hoiu-laenuühistute likviidsus igal ajahetkel ja sätestada piirangud krediidiriskide kontsentreerumiseks. Kehtestatakse, et hoiu-laenuühistu peab paigutama vähemalt 5% liikmete tähtajaliste hoiuste summast ja 10% oma liikmete arvelduskontode summast nõudmiseni hoiusena krediidiasutusse. Selline likviidsuspuhver peaks võimaldama hoiu-laenuühistutel adekvaatsemalt oma likviidsust juhtida.
Lisaks sätestatakse, et laenuressursi osakaal ei tohi olla hoiu-laenuühistu omakapitalist suurem rohkem kui kolm korda. Ka see peaks aitama kaasa maandada võimalikke riske. Kehtivas seaduses on sätestatud piirang, mille kohaselt võib hoiu-laenuühistu anda välja laene kuni kolmeks aastaks. See takistab hoiu-laenuühistute tegevuse arendamist, kuna sotsiaalne tellimus pikemaajaliste laenude järele on olemas. Krediidiasutuselt laenu saamise üheks eelduseks on reeglina hea ülevaade laenutaotleja finantsajaloost, mida isikul ei pruugi ühegi krediidiasutuse juures olla. Nii on Eesti Hoiu-Laenuühistute Liit veendunud, et laenutähtaja pikendamine ei tooks kaasa olulist halbade laenude kasvu. Kolmeaastase tähtajaga laen on kohane tarbimislaenuks, kuid ei ole enamasti kohane ettevõtluse käivitamiseks. Eelnõu kohaselt on seepärast laenutähtaega pikendatud kümne aastani, mis võimaldab hoiu-laenuühistu liikmel pikendada tagasimakse tähtaega ja vähendada igakuiseid laenumakseid. Samuti on pikem tähtaeg sobivam ettevõtluse käivitamiseks, kuna sageli ei tasu ettevõte ennast veel kolme aastaga lihtsalt ära.
Kaotatakse hoiu-laenuühistutele veel hetkel kehtiv põhjendamatu ja ebaproportsionaalne piirang, mille kohaselt ei tohi laenukomiteesse kuuluda juhatuse esimees. Eelnõu kohaselt võib juhatuse esimees olla ka laenukomitees, kuid samas ei tohi ta olla laenukomitee esimees. Muudatus on kooskõlas kehtiva krediidiasutuste seaduse regulatsiooniga. Kokkuvõtvalt kaovad seaduse rakendamisel mitmed piirangud, mis siiamaani on takistanud hoiu-laenuühistute arenemist. Samuti viiakse seadus kooskõlla mitmetes teistes finantsvaldkonna seadustes tehtud muudatustega. Samas tõstetakse riskide maandamiseks hoiu-laenuühistutele rakendatud usaldatavusnõudeid. Teatud määral aitab hoiu-laenuühistute tegevuse liberaliseerimine eeldatavasti kaasa hoiu-laenuühistute võrgu tihenemisele Eestis, mis omakorda võiks tuua kaasa positiivseid sotsiaal-majanduslikke tulemusi eelkõige maapiirkondades. Hoiu-laenuühistud kasutavad oma ressursse kohapeal laenamiseks, aidates nii kaasa regionaalsete erinevuste vähenemisele. Hoiu-laenuühistutel on mitmeid eeliseid kommertspankade ees. Teades ja tundes oma liikmetest kohalikke ettevõtjaid, on hoiu-laenuühistud valmis võtma suuremaid riske, laenu saamine on lihtsam. Samas kehtib sotsiaalne kontroll, sest liikmete taust on teada.
Algatajad on samas kaugel arvamusest, et hoiu-laenuühistute tegevus muudaks kuidagi oluliselt pangandusmaastikku või et oleks tegemist mingi eriliselt kasumliku ettevõtmisega. Pigem on tegemist teatud nišiteenust pakkuva ettevõtlusega. Ometi on tegemist hoopis mõistlikuma ja lausa kohaliku sotsiaalse kontrolli all oleva tegevusega, kui võrdleme näiteks kas või peaaegu anonüümseid SMS-laene ja nende regulatsioone, mis senistes õigusaktides kehtivad.
Taustana kogu eelnõule ütleksin, et Eestis tegutseb 10–11 hoiu-laenuühistut, mille bilansimaht on kokku ca 150 miljonit krooni, mis on äärmiselt väike ja moodustab 0,001% kogu panganduses ringlevast bilansimahust. Aga samas on olemas riike, kus on tegemist üsna olulise osakaaluga. Paljud meie seast teavad ja on kuulnud näiteks nn Toronto eestlaste pangast, nagu teda kutsutakse. See on ka tegelikult hoiu-laenuühistu, mis on moodustatud just nimelt kohalikele eestlastele ja mitte ühte väikest omavalitsust silmas pidades, vaid just nimelt sellisel teenistuslikul printsiibil või mingitel muudel tunnustel, mida ka meie siin eelnõus välja pakume. Samas näiteks Saksamaal nn Raiffeisen ja ka Taanis hoiu-laenuühistud ja ühistuline pangandus on praktiliselt pool kogu pangasüsteemist. Kui tulla lähemale, siis Leedus hõlmab ühistuline pangandus täpselt samamoodi  suurusjärgu võrra suurema protsendi osa kogu Leedu pangandusest ja süsteem kehtib üle riigi.
Nii et kindlasti, vaadates meie praegust pangandus- ja rahandusmaailma, oleks ilmselgelt kasulik lisada üks täiendav võimalus hoiu-laenuühistute tegevuse hoogustamiseks. Tänan tähelepanu eest! Loodan, et Riigikogu toetab seda eelnõu.

Aitäh, kolleeg Marrandi! Kas kolleegidel on küsimusi? Palun, kolleeg Heimar Lenk!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Seda lootust oli ilus kuulda praegu sinu suust, aga oled sa kindel, et see opositsiooni esitatud eelnõu ka seaduseks saab?

Ma olen kindel, et ühel või teisel moel saab see eelnõu kindlasti seaduseks, sest on ilmselge, et hoiu-laenuühistute regulatsioon on ajast maha jäänud. Ühel või teisel kujul saab see eelnõu igal juhul seaduseks, iseasi, kes on selle autor ja kuidas see täpselt toimub. Kogu selle eelnõu kokkupanemise algus ulatub juba paari aasta taha ning arvestades Eesti Hoiu-Laenuühistute Liidu ja nende inimeste panust kogu sellesse tegevusse ja kulutatud töötunde, olen ma täiesti kindel, et see ei ole maha visatud ja rakenduse see leiab. Minu jaoks ei ole tähtis niivõrd autorlus, kuivõrd see, et asi saaks tehtud.

Aitäh! Tundub, et kolleegidel hetkel rohkem küsimusi ei ole. Järgmisena kutsun kõnepulti rahanduskomisjoni liikme kolleeg Peep Aru.

Lugupeetud aseesimees! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas eelnõu 12. juunil.  Vaatamata sellele, et Vabariigi Valitsus eelnimetatud eelnõu ei toetanud, leidis komisjon konsensuslikult, et eelnõu esimese lugemise võiks lõpetada ja teha sellele muudatusettepanekuid 25. septembrini. Aitäh!

Aitäh! Kas kolleegidel on küsimusi? Kui kolleegidel küsimusi ei ole, siis aitäh, kolleeg Peep Aru! Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Palun, Keskerakonna fraktsiooni nimel kolleeg Inara Luigas!

Austatud juhataja! Head kolleegid! "Toon teile palavaid tervitusi USA hoiu-laenuühistute liikumiselt." Nii alustas oma ettekannet 23. augustil k.a Tallinnas peetud seminar-konverentsil Eesti juurtega härrasmees, hoiu-laenuühistute maailmanõukogu esindaja, Ameerika Ühendriikide ühe suurema mahuga ühistu president ja tegevjuht Jüri Valdov. Lisaks esinejale Ameerikast esines seminaril ka hulk teisi väärikaid ettekandjaid. Loomulikult räägiti hoiu-laenuühistutest, nende edust, saavutustest, aga ka kitsaskohtadest ja ootustest. Tänase päeva seisuga on hoiu-laenuühistuid üle maailma 97 riigis, Eestis registreerituid 11. Finantsmaailmas pole hoiu-laenuühistud kaugeltki enam väikesed, omaette nokitsevad käsitöölised. Nad pole ka nõukogudeaegsed reliktid või sotsialismile omaste ja aegunud majandus- ning sotsiaalelu vormiga olendid. Ühistegevusel ongi meie majandusruumis häbiväärselt väike koht, võrreldes teiste Euroopa riikidega, kus reeglina asuvad ühistegevuse instituudid. Seega Lääne ühiskond mitte ainult ei aktsepteeri ühistute olemasolu, vaid ka osaleb selles aktiivselt. Hoiu-laenuühistud on Eestis ainukesed finantsasutused, kuhu liikmesuse kaudu ka päriselt kuulutakse, kus kasum rahvale jääb ja mis on ainukesed omad sõltumatud finantsasutused, kuid mille tegevust soositakse riigis vähe ning pakutakse vähe seaduslikku tuge hoiuste ja laenude tagamisel. Olles kogu pangaturu mahust alles 0,1% suurune, pole hoiu-laenuühistud kaugeltki veel konkurendid pankadele. Kuid samas, võrreldes pankadega, on praegusel ajal hoiuintress pankadest kõrgeim, mis on märkimisväärne 7%. Hoiu-laenuühistute seadus Eestis on ajale jalgu jäänud ning on vajadus seda muuta ja täiendada, kaasajastada, et jätkuvalt luua oma liikmetele uusi finants- ja majanduslikke võimalusi. Lisaks finantsteenustele pean väga oluliseks hoiu-laenuühistute teenindajate suhtlemist klientidega nagu oma heade sõpradega, milles ei nähta vaid potentsiaalset rikastumise allikat. Nii nagu juba hoiu-laenuühistute pioneer Roy Bergengren on öelnud, on hoiu-laenuühistute kõige tähtsam teenus oma liikmete harimine nende oma raha haldamise ja juhtimise vallas. Lõpetuseks lausus Eesti juurtega härrasmees Jüri Valdov seminaril: "Kas meie, hoiu-laenuühistud, oleme asjakohased? Jah, nii praegu kui ka tulevikus. Kas meie ees on väljakutseid? Muidugi, mõni suur, mõni väike. Kas me oleme minevik või tulevik? Kahtlemata tulevik." Keskerakonna fraktsioon toetab esitatud eelnõu. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Luigas! Järgmisena palun kõnepulti kolleeg Toomas Trapido Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni nimel!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Eespool kõnelejad ütlesid hoiu-laenuühistute kiituseks palju ilusaid sõnu, millega saab ainult nõustuda. Hoiu-laenuühistud põhinevad eelkõige usaldusel ning nendesse on koondunud konkreetse piirkonna või kogukonna inimesed ja nad täidavad edukalt kohalike väikelaenude ning teatud määral ka kogukonda investeerimise nišši ning sel moel suurendavad finantsteenuste mitmekesisust. Seetõttu me toetame Rahvaliidu eelnõu. Soovime eelnõu täiendada lisaks territoriaalsuse ja kutsealapõhimõttele ka kogukondadele hoiu-laenuühistu moodustamise võimaluse andmisega. Kogukonnad võivad olla territoriaalsed, nii nagu eelnõus, kuid samas mitte kattuda haldusterritooriumidega, olles siis n-ö kandid, näiteks võib moodustada kodukandi hoiu-laenuühistu. Või siis kultuurilised, nii nagu on olemas kristlik hoiu-laenuühistu, aga võib ka teha jahimeeste, kalameeste, kelle iganes hoiu-laenuühistu. Me peame väga oluliseks kogukondliku majanduse toetamist ja siinkohal on hoiu-laenuühistu kindlasti omal kohal. Nagu öeldud, senine regulatsioon on ajale jalgu jäänud ja tuleks ajaga kooskõlla viia. Hoiu-laenuühistute antavate väikelaenude olulisust ilmestab ka selline fakt, et eelmise aasta Nobeli rahupreemia sai Muhammad Yunus, kes asutas paari aastakümne eest Bangladeshis Grameen-panga, mis hakkas andma väikelaene, eelkõige naistele, nende gruppidele täpsemalt, mis põhines usaldusel, ning nüüdseks on neil siis seitse miljonit klienti ja Nobeli rahupreemia. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Trapido! Läbirääkimissoove rohkem ei ole. Läbirääkimised on lõppenud. Vastavalt Riigikogu kodukorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 25. september 2007 kell 18.

Head kolleegid! Läheme edasi oma järgmise päevakorrapunktiga, milleks on Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud vedelkütuse erimärgistamise seaduse § 1¹ muutmise seaduse eelnõu. Esimesel lugemisel palun ettekandjaks Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni liikme kolleeg Tarmo Männi!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Rahvaliidu fraktsioon on esitanud menetlusse vedelkütuse erimärgistamise seaduse § 1¹ lõike 2 punkti 4 muutmise seaduse eelnõu, et nimetatud paragrahvist välja jätta kitsendav loetelu, kuhu on kirja pandud, et erimärgistatud kütust on õigus kasutada vaid kaevandustes, metsanduses ja ehituses. Tegelikult meie arvame, et sellega on põhjendamatult diskrimineeritud teisi, kellel oleks õigus erimärgistatud kütusele, eelkõige sadamaoperaatoreid, kelle arv on küllaltki suur, kuna me oleme mereriik. Kütuseaktsiisi põhiline eesmärk on ju teatavasti  raha kogumine teede ehituseks ning korrashoiuks. Sellise tehnika puhul, mis avalikel teedel ei sõida, on seega õigustatud ootused erimärgistatud kütuse kasutamiseks. See käib ka sadamaoperaatorite kohta.
Euroopa Liidu direktiividega ei tehta kitsendusi nendele sõidukitele, mis ei kasuta avalikke teid, ja selles regulatsioonis või loetelus neid kitsendusi, mida meie seadus on sätestanud, ei ole. Seega me leiame, et vedelkütuse erimärgistamise seaduse vastav paragrahv on vastuolus Euroopa Liidu direktiividega ja väljendatud eesmärkidega, kuna sellega on tekitatud konkurentsi moonutav olukord eeskätt nimetatud majandusharus, millest ma eespool rääkisin. Samuti on Euroopa direktiividega antud liikmesriikidele võimalus iseseisvalt reguleerida maksustamist kuni aastani 2010. Sellest oli meil kevadisel sessioonil siin pikalt juttu, kui opositsioon kasutas kõiki oma vahendeid, et aktsiiside tormiline tõus ära hoida. Me rääkisime palju sellest, et aktsiiside ühtlustamise nõue on alates aastast 2010. Rõhutasime eriti, et erimärgistusega kütusel on Eestis praegu üle kahe korra kõrgem maksumäär, kui Euroopa Liidu alammäär seda aastast 2010 ette näeb. Meie maksustatud summa on praegu 690 krooni tuhande liitri kohta. Euroopa Liidu alammäär on 330 krooni tuhande liitri kohta. Seega on ebaterve olukord selles juba nagunii tekitatud ja topelt ebavõrdses olukorras on seega praegu sadamaoperaatorid, kellele need õigused ei laiene.
Lähtudes võrdse kohtlemise printsiibist, on meie arvates sadamaoperaatoritel tekkinud täiesti õiguspärane ootus selle küsimuse lahendamiseks. Sellest on ka Rahvaliidu fraktsioon lähtunud, esitades käesoleva muudatusettepaneku. Kui vaadata asja majanduslikku sisu, siis ei saa öelda, et need arvestused, mis on meie käsutuses, oleksid väga põhjapanevad selleks, et öelda, et see tähendab midagi väga olulist riigieelarvele. Meie andmetel on riigieelarvele sellelt aktsiisilt laekunud sadamaoperaatorite kütuselt vaid kuni 15 miljonit aastas. See ei ole märgatav summa selleks, et see küsimus ei oleks veel täna lahendatav.
Vabariigi Valitsus ei toeta kahjuks meie algatust ja on ühe põhilise põhjendusena toonudki välja, et eelnõu laiendab oluliselt erimärgistusega kütuse kasutamisala. Kui meie käsutuses olevad andmed on õiged, siis eelmisel aastal jäi riigieelarvesse laekumata erimärgistatud kütuselt üle 500 miljoni krooni, seega minu nimetatud 15 miljonit ei ole küll märkimisväärne summa selle asja juures. Teiseks on Vabariigi Valitsus esitanud vastuväite, et praegune kehtiv seadus ei ole vastuolus võrdse kohtlemise printsiibiga, öeldes, et sadamaoperaatorid ei konkureeri ehitajatega. Meie seda ka ei väida, et nad omavahel konkureerivad, me räägime vabast turust Euroopa Liidu piires. Väidetavalt tekiks riigil raskusi ka selle maksu haldamise küsimusega, eespool nimetatud summade, 500 miljoni ja 15 miljoni juures ei saa see olla väga märkimisväärne. Tegelikult võiksin ma heatahtlikult arvata, et tollal ei olnud seda initsiatiivi, kui seadust tehti, ja võib-olla, et ta on lihtsalt välja ununenud või jäänud.
Võrdse kohtlemise printsiip on selline asi, mida tavapäraselt lahendab  alati Riigikohus, kui lahendab. Meie ei taotle seda, küll aga oleme oma poliitikas tervikuna alati lähtunud võrdsete võimaluste printsiibist ja nii me käsitleme seda ka praegusel juhul. Oponendid võivad väita, et praegu, kui Vabariigi Valitsusel hakkab juba eelnõu kokku saama, on hilja maksuseadusi muuta. Sellega võiks osaliselt isegi nõustuda, kuigi ma julgen väita, et meie  esitasime selle eelnõu menetlusse 18. aprillil ehk peaaegu viis kuud tagasi. Ta oleks menetletav olnud juba kevadisel sessioonil. Kahjuks komisjon ka meie eelnõu ei toetanud eespool nimetatud põhjustel. Ja kui Riigikogu täna otsustab, et esimest lugemist ei lõpetata, siis on meie hing vähemasti puhas ja see ringkond ettevõtjaid teab, et siin saalis on seltskond, kes nende peale mõtleb ja nende võrdsete võimaluste eest ka seisab. Ma tänan tähelepanu eest!

Tänan selle ettekande eest! Kas kolleegidel on küsimusi? Küsimusi ei ole. Järgmisena palun kõnepulti rahanduskomisjoni esimehe kolleeg Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu 12. juunil ja ei jaganud eriti Rahvaliidu muret sadamaoperaatorite raske olukorra pärast.  Rahanduskomisjoni ettepanek on esimest lugemist mitte lõpetada. Toetudes rahanduskomisjoni arutelule, korrigeerin paari asja, mida eelkõneleja siin väitis.
Kõigepealt kooskõlast Euroopa Liidu põhimõtetega. Euroopa Liit on maailmas kõige põhimõttelisem piirkond võitluses kliima soojenemise ja CO₂ emissiooniga ning Euroopa põhimõtetega ei käi mitte kuidagi kokku kütuse põletamise soodustamine maksusoodustuste kaudu ja kindlasti Rahvaliit tegelikult teab seda. Arengusuund on siiski fossiilsete kütuste põletamise maksustamise pidevale suurendamisele ja erandite vähendamisele. On tõsi, et erimärgistatud kütuse süsteem on meil olemas ja piiritletud teatud tootjate rühmaga, kuid peame ka tunnistama seda, et see süsteem on loonud soodsad tingimused maksupettusteks. Võitlus nende vastu on olnud küll suhteliselt edukas, aga fakt on, et pettuste ulatus on olnud eri aegadel päris suur. Seda ringi veel laiendada ei pea  komisjon õigeks, nii nagu arvas ka valitsus.
Veel täpsustus, et milleks siis ikkagi aktsiis on mõeldud, et justkui teede ehitamiseks põhimõtteliselt. Sellest müüdist võiksime siin saalis lahti saada, vaatamata sellele, et teeseaduses selline viide on. Tegelikult on aktsiisid siiski loodud tarbimise piiramiseks ja järjest rohkem aktuaalne on just nimelt fossiilsete kütuste tarbimise piiramine ning nende tarbimise maksustamine. Lihtsalt kogutaksegi maksu teatud kahjulike tegevuste pealt ja selle kaudu võetakse eelarvesse raha. Siin ei ole mingit surnud ringi, et mida rohkem me põletame, seda rohkem peame ehitama teid, ja mida rohkem teid, seda rohkem jällegi põletame. Nii et komisjoni ettepanek on jätta esimene lugemine  lõpetamata. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Ligi! Kas kolleegidel on küsimusi? Küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised ja fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi avada. Kutsun kõnepulti kolleeg Marek Strandbergi Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni nimel.

Head kolleegid! Mul on tõesti meeldiv kuulda, et inimesed valitsuserakonnast  on hakanud mõistma kliima soojenemise nähtusi ja rahanduskomisjoni esimees tunnistab, et protsessid on sellised, millesse inimene sekkuda saab.
Mida selle asja kohta öelda? Tegelikult tuleb loomulikult lähtuda võrdse kohtlemise printsiibist ja see on väga õige arusaam. See tähendaks ka seda, et tegelikult ei peaks me erimärgistuse ja aktsiisivabastusega kütuse kasutajate hulka mitte suurendama, vaid neid võimaluse korral vähendama. Ehk tegelikult ei ole ka tänasel päeval mitte mingit moodi, vaadates terviklikku väärtusahelat, põhjendatud nendesamade kliima- ja keskkonnaküsimuste tõttu see, et metsanduses või tee-ehituses või mäenduses kasutatakse erimärgistatud kütust. Kütus on selles mõttes kütus ja kõige suurem probleem ongi kaasajal kliimaküsimus, seda enam, et praegu on Eestis  olemas tehnoloogiliselt ja majanduslikult alternatiivne võimalus, milleks on kasutada bioloogilisest toormest toodetud taastuvkütuseid. Seda on võimalik sobiliku tehnika taseme puhul teha nii metsanduses, mäenduses, kus iganes mujal. Selle tõttu ei toeta me sellist võrdse kohtlemise põhimõtet, vaid kutsume üles hoopis võrdsemalt kõiki kohtlema ja tekitama olukorra, kus valikud viiksid tõepoolest sinnani, et meie tehnoloogiad, mida me kasutame, on oluliselt kliimasõbralikumad. Eesti kõige suurem probleem on majanduse liigne energiaintensiivsus, liigne fossiilkütusteintensiivsus ja me peame oma tervikpoliitikas sellest lähtuma. Nii et kutsun üles vähendama seaduseelnõudega energiaintensiivsust ja erimärgistatud kütuse kasutajate hulka Eestis üldse. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Läbirääkimised on lõppenud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Head kolleegid, panen hääletusele Eestimaa Rahvaliidu algatatud vedelkütuse erimärgistamise seaduse § 1¹ muutmise seaduse eelnõu 10. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused.
Ettepaneku poolt hääletas 43 Riigikogu liiget, vastu 30, erapooletuid oli 1. Eelnõu on tagasi lükatud.

Head kolleegid! Läheme edasi oma neljanda päevakorrapunktiga, milleks on Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud maamaksuseaduse § 11 muutmise seaduse eelnõu. Ettekandjaks palun kõnepulti Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni liikme Villu Reiljani!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! See on üks vana eelnõu, see on üks vana idee. See läbis eelmises koalitsioonis valitsuse ja sai positiivse hinnangu. Ma vaatan, kas Atonen on siin saalis. Atoneni ei ole, aga temale peaks personaalselt tänu avaldama, et ta laskis selle eelnõu põhja ega võtnud seda kindlal käel peale valitsuse läbimist rahanduskomisjoni päevakorda. Just seetõttu on see seadus sündimata. Võib jääda ka praegu sündimata.
Aga see on üks mõistlik eelnõu selles mõttes, et ta ärgitab metsaomanikke uuendusküsimustega tegelema. Metsa uuendamine, muuseas, on metsanduses keskne küsimus. Praegu on jäänud selline mulje, et mune saab korvist välja võtta ka nii, et neid sinna üldse panema ei peagi. Ma kinnitan Reformierakonnale, et tegelikult on keskne küsimus metsa uuendamine. See loob just tulevastele põlvedele võimaluse arendada metsatööstust ja ka sellega seotud teisi harusid.
Eelnõus on sätestatud, et maamaksu ei maksta füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis olevalt kaitse- või tulundusmetsa hulka kuuluvalt uuenenud metsamaalt esimese 20 kalendriaasta jooksul pärast metsa lugemist uuenenuks vastavalt metsaseaduse § 10 lõikes 3 sätestatule. See tähendab, et mets on teatud täiuse ja teatud kõrgusega. Samas kui mets hävib, näiteks tormis või tulekahjus, enne 20 aasta möödumist metsa lugemisest uuenenuks, kaotab isik õiguse maksusoodustusele.
Pärast vähemalt nelja, kuid mitte rohkem kui seitsme aasta möödumist metsaosa hukkumisest või õiguspärase raie tegemisest on metsanoorendiku omanikul õigus esitada 15. maiks taotlus oma asukohajärgsele keskkonnateenistusele, kes teostab metsauuenduse üle järelevalvet. Keskkonnateenistuse spetsialist kontrollib langi seisundit ning koostab seejärel langi kohta detailse ülevaatuse kaardi. Seejärel edastavad keskkonnateenistused metsanoorendikku puudutava info kohaliku omavalitsuse üksusele, kes omakorda koos muu maamaksu arvutamiseks vajaliku infoga edastab selle Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele.
Juba 2006. aastal oli eelarves 20 miljonit kohaliku omavalitsuse tulubaasi tasandamiseks. 2007. aastal, nagu ma juba ütlesin, eespool räägitud põhjustel seda seadust ei sündinud. On ju selge, et esimene mõnikümmend aastat ei ole metsanoorendikust tulu saada, kui seda just jõulukuuskedena ei hakata kasutama.
Ma lugesin ka valitsuse juttu sellest, et seda kõike pidavat nii raske administreerida olema. Uskumatu! Ma võin siin avaldada teoreetiliselt ammu kindlaks tehtud seisukoha, et maamaksu administreerimine on üks lihtsamaid administreerimisi üldse ja ilmselt valitsus viitab oma administratiivsele suutmatusele. Kuid see on ilmselt siiski poliitilise probleemi kõrval teine probleem.
Ma ütleksin, et sellest seadusest oleks tulevastele põlvedele kõvasti tulu ja see oleks päris hea signaal metsameestele, metsaomanikele. Aitäh!

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Aitäh, kolleeg Reiljan! Järgnevalt kutsun ettekandeks kõnepulti rahanduskomisjoni esimehe kolleeg Jürgen Ligi.

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu 12. juunil ja otsustas teha ettepaneku selle esimest lugemist mitte lõpetada. Komisjon jäi samale seisukohale, millele jäi ka valitsus, kuhu kuulus Villu Reiljan. Ja see ei ole mitte esimene kord, kus rahanduskomisjon leiab, et maksusoodustus on üks vale viis majandust juhtida. Erandid tekitavad alati probleeme rohkem, kui neid lahendavad, ja erandeid sellest reeglist ei ole palju. Iseenesest on vaieldav, mil määral üldse riik peab maksma peale selle eest, et inimene oma varaga mõistlikult ümber käiks, isegi kui selleks varaks on loodusvara. Kuid mõneti on sellele kahtlusele juba vastus antud, süsteem metsa taastamiseks on olemas, metsa taastamiseks makstakse toetusi. Teiseks, metsanduses üldiselt kehtib tulumaksusoodustus, mis võimaldab metsa pealt rohkem teenida. Tuletame veel meelde, et maamaksu puhul on tegemist omavalitsuse tuluga ning me ei pea mõistlikuks omavalitsuste tulubaasi vähendada. Komisjoni ettepanek on esimest lugemist mitte lõpetada. Aitäh!

Aitäh! Kolleegidel on küsimusi. Palun, Villu Reiljan!

Aitäh! Mul ei ole eriti midagi Ligi käest küsida. Tahan vaid ütelda, et lihtsalt tulla siia Riigikogu saali valetama, nagu ei oleks eelmise koalitsiooni valitsus seda eelnõu heaks kiitnud – noh, see ei tee sulle au. Aga sa ei valeta esimest korda, sellest pole probleemi. See on sul veres.

Mis juhataja arvab sellest?

Jah, see oli rohkem arvamusavaldus. Praeguse protseduuri kohaselt on kolleegidel võimalik ettekandjale küsimusi esitada. Küsimusi rohkem ei ole. Aitäh kolleeg Ligile!
Läheme edasi läbirääkimistega. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Toomas Trapido Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni nimel!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Me toetame eelnõu mõtet, et riik annaks metsaomanikule signaali: riik toetab metsa uuendamist metsanoorendike abil maamaksust vabastamisega. Selline põhimõte kirjutati ka Eesti esimesse metsaseadusesse aastal 1934. Arvame siiski, et käesolevat eelnõu tuleb täiendada. Sätestada tuleb põhimõte, et maamaksust vabastatakse ainult reaalselt tehtud ja reaalselt hooldatud metsakultuurid. Praegune eelnõu sõnastus ja viide metsaseadusele võimaldavad lugeda uuendatud metsaks ka näiteks looduslikult uuenenud metsa, kus kasvab näiteks üks pihlakas kaheksa ruutmeetri kohta, mis ei ole päris metsa moodi. Seetõttu ei pruugi tegelikkuses soovitud tulemust saada. Teiseks, ka püsimetsamajandajatele, nendele inimestele, kes majandavad oma metsa pidevalt, ilma lageraiet tegemata, tuleks luua mingi samaväärne soodustusmehhanism, muidu tekib uus ebavõrdsus.
Kokkuvõtteks toetame Rahvaliidu algatust, eelnimetatud täienduste lisamisega võiksime jõuda eesmärgini ehk siis korraliku metsauuenduseni, mida riik, küll eelkõige sümboolselt, aga siiski, toetab. Sümboolselt sellepärast, et maamaksumäär hektari kohta või reaalne maamaks metsamaa hektari kohta ei ole kuigi suur. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Läbirääkimised on lõppenud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Nüüd tuleb eelnõu tagasilükkamise ettepanek hääletusele panna, asume selle ettevalmistusele.
Kolleegid, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku tagasi lükata Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud maamaksuseaduse § 11 muutmise seaduse eelnõu 11. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused.
Ettepaneku poolt hääletas 42 Riigikogu liiget, vastu oli 29, erapooletuid ei olnud. Eelnõu on tagasi lükatud.

Head kolleegid! Läheme oma tänase viimase päevakorrapunkti juurde, milleks on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse § 15 muutmise seaduse eelnõu. Ettekandeks kutsun kõnepulti Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikme Aivar Riisalu, kes asendab Keskerakonna fraktsiooni palvel kolleeg Helle Kaldat.

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Kultuuriürituste ja kultuurialaste teenuste käibemaksu seaduse saaga on kestnud umbes kümme aastat. Kümmekond aastat tagasi õnnestus Eestis vastu võtta selline käibemaksuseaduse parandus, mis vabastas kultuuriüritused käibemaksust ehk neile kehtestati nullkäibemaksumäär. Ühel hetkel peeti aga vajalikuks seda uuesti muuta. Eraettevõtjatele kehtestati 18% käibemaksumäär, riiklikele teatritele, kontserdiasutustele ja nendega võrdsustatud ettevõtetele 5% käibemaksumäär.
Sellega loodi tegelikult üsna kehv olukord, kuna sellel ajal, kui meil kehtis nullkäibemaksumäär, võisid Eesti lugupeetud inimesed, kelle huve ja head elustandardit ka meie proovime siin enda südameasjaks pidada, nautida päris korralikke A-kategooria staare kogu maailmast. Pärast seda, kui see situatsioon muutus, A-kategooria esinejaid enam Eestis eriti käinud ei ole – see lihtsalt ei tasu ettevõtja seisukohalt ära.
Niisugune ebavõrdne olukord on viinud selleni, et hästi palju on olnud tobedaid maksuvaidlusi, mida tegelikult riik võitnud ei ole. Ma usun, et üsna mitmel teist on kindlasti meeles, kuidas teatud muusikapromootorid vaidlesid riigiga selle üle, kas nende äriettevõte on muusikateater või lihtsalt mingisugune kommertsalustel töötav ettevõte. Reeglina riik neid maksuvaidlusi ei võitnud.
Säärane olukord on tekitanud ka hästi palju võimalusi maksudest kõrvalehiilimiseks. Seda sellel lihtsal põhjusel, et reeglid ei ole ühtlased.
Samuti on olukord ebaloomulik järgmises mõttes. Ma ei taha öelda, et Obinitsa või Antsla kultuurimaja on kuidagiviisi halvem kui mingi linna kultuurimaja, aga hästi paljud väiksed maakultuurimajad muutusid korraga päris suurteks kultuuriürituste korraldajateks. Eraettevõtjad hoidusid nende abil kõrvale 18% käibemaksu tasumisest.
Aga nüüd probleemi nn lüürilisemast poolest. Kui konkreetselt mõelda selle peale, kes meil kõnealuseid teenuseid tarbivad, siis need on meie lugupeetud Eestimaa inimesed. Inimene suudab oma emotsioone üleval hoida ikkagi selle abil, mida ta sööb, mida ta näeb ja kuidas ta ennast harib. Ma leian, et selle seaduse muutmisega oleks meil kõigil koos võimalik muuta inimeste elu paremaks. Riigieelarve seisukohalt see 18% või 5% ei muuda väga palju midagi. Inimeste seisukohalt aga on see väga tähtis, sest selles seadusparanduses oleme proovinud siia kaasa tõmmata ka spordirajatiste kasutamist. Me ju kõik teame, et meil on küll väga hea arstiabi, aga kui inimesed hakkaksid ise enda eest rohkem hoolitsema ka sportimise abil, siis võib-olla seda arstiabi nii palju vaja polekski. On päris selge, et üsna paljud ei käi enam spordiklubides, kuna see on muutunud järjest ja järjest kallimaks. Ning kõik muudki hinnad ju tõusevad.
Me peame mõtlema ka selle peale, et teile võib-olla tundub vastumeelne, et selle eelnõu on algatanud Keskerakond. Aga uskuge mind, mitte keegi ei saa mitte kunagi teada, et selle eelnõu algatasime meie. Aga kui praegune koalitsioon kehtestakski selle 5% käibemaksumäära kõikidele nendele teenustele, mis siin on loetletud, siis teie jääksite kuldsete tähtedega nendesamade lugupeetud inimeste südametesse ja Keskerakonda endiselt ei mäletaks siin mitte keegi. Ma tänan tähelepanu eest!

Aitäh, kolleeg Riisalu! Ettekandjale on küsimusi. Kolleeg Eiki Nestor.

Austatud ettekandja! Viis punkti väga sütitava lõpu eest! Kui nüüd tõsisemaks minna, siis praeguse korra puhul tõesti ei ole võrdsest kohtlemisest juttugi ja seda on vaja muuta. Tegelikult aga võivad inimesed, täpsemalt kontsertidel käijad ja spordirajatiste kasutajad, sellest eelnõust võita ja võivad ka mitte võita. See oleks nagu madalama käibemaksu sisu. Kindlasti aga võidavad sellest need, kes neid üritusi korraldavad. Kui riik madalama käibemaksuga neid aitab, ega seda ei pruugi häbeneda. Seetõttu mulle on tõesti selge, miks siin on loetletud valdkonnad näiteks teater, kontsert ja sport. See on mulle arusaadav. Aga Keskerakonna eelnõudel on alati üks eripära ja tolles eelnõus on sees ka laadad ja lõbustuspargid. Miks me peaks toetama riiklikult laatade ja lõbustusparkide tegevust?

Aitäh küsimuse eest! Punkt üks: meil on alati võimalus teiega koostöös ju sõnastust muuta, kui meil tekib tahe inimestele vastu tulla. Teiseks ma tahan öelda – ilmselt ei jää see küll ajaraamidesse –, et meil kõigil on oma minevik ja minu minevik on näiteks olnud seotud ühe Tallinna suurima kontserdipaigaga ehk Saku Suurhalliga. Ma kinnitan teile, et ettevõtjate huvi ongi kahjuks pärsitud sellega, et kui meil on olemas x kogus külastajaid, siis me saame selle kontserdiga teenida täpselt nii palju raha, kui me saame kehtestades normaalse piletihinna, mida Eesti inimene veel osta suudab. Kui see artist maksab rohkem, siis me ei saa teda siia tuua. Väga paljud asjad jäävad seetõttu praegu tegemata.
Käibemaksu vahest oleks väga palju abi. Ma võin pärast kas või eraviisiliselt selgitada, kui suur on keskmise A-kategooria artisti siseruumides esinemise tasu. Toon näite: laupäeval esineb Saku Suurhallis Elton John ja minu mäletamist mööda maksavad kõige odavamad piletid 785 krooni. See on täielik absurd! Eelräägitud juhul saaks see olla odavam.
Olen nõus sellega, et me võime loetelusse korrektiive teha. Või siis on meil teine variant, et kehtestame siis juba 18% ära, ja las ta läheb. Aga ütleme niimoodi, et meil on praegu hea võimalus inimesi tegelikult toetada. Me võiksime seda teha kõik koos või siis teha seda heas mõttes praeguse koalitsiooni kätega. See oleks Jumalale meelepärane tegu ja inimesed jääksid teid meenutama hea sõnaga.

Aitäh! Järgmine küsimus. Kolleeg Marek Strandberg, palun!

Mul on peaaegu samasugune küsimus nagu Nestoril. Millisel moel käibemaksumäär mõjutab kontserdi korraldaja ahnust ehk vähendab seda?

Vaadake, suurim kulu on kontserdikorraldajal siis, kui ta ostab artisti sisse välismaalt. Me räägime praegu sellest. Kui Eestimaal mingid omad ansamblid kusagil klubides esinevad ja korraldatakse suvetuure, siis pole traagika kuigi suur. Aga me räägime täna ikkagi kultuurist. Kui välismaine artist esitab meile arve, siis tema ei ole Eesti resident ja põhikulu on käibemaksuvaba. Ehk seetõttu, kui ta müüb pileteid, ta ju tegelikkuses maksab selle pealt ära 18%. Ja midagi ei ole teha, tal ei ole seda mitte millegagi tasaarveldada või tasaarveldada osaliselt nende kuludega, mis ta teeb Eestis. Need on mingid üürid, rendid, generaatori rent, mis iganes, aga see on ka kõik. Kahjuks põhikulu on käibemaksuvaba.
Seetõttu käibemaksumäär mõjutab korraldaja tegevust küll. Ta mõjutab seda otsust, et neid asju lihtsalt enam ei tehta. Või kui keegi teeb, siis ta reeglina jääb üsna suurde kahjumisse. Turule tulevad uued üritajad, nad teevad ühe asja ära ja sellega asi piirdub. Ma rõhutan veel kord, et meil ei maksa tegelikkuses enda jaoks tekitada probleemiks number üks seda, kui palju kontserdikorraldaja teenib või kui palju mingi spordiklubi teenib või ei teeni. Meil oleks vaja anda inimestele signaal, et me anname neile võimaluse tarbida neid paremaks muutvaid teenuseid natukene soodsama hinnaga. Uskuge mind, see töötab meie kõigi heaks.

Aitäh! Järgmine küsimus, kolleeg Mark Soosaar, palun!

Lugupeetud kolleeg härra Riisalu! Väga ilus on sinu innustunud ettekannet kuulata. Aga ma tahan tuletada meelde seda, et Riigikogu eelmises koosseisus hääletati eelnõu § 15 muutmise kohta Keskerakonna häältega maha. Kusjuures too tekst vastas Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiivile sõna-sõnalt, tänane tekst ei vasta sellele. Ei vasta sellepärast, et siia on sisse toodud laadad, on toodud kultuurirajatiste piletid jne. Miks Keskerakond püüab Riigikogus läbi suruda eelnõu, mis ei vasta Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiividele?

Mina küll ei häbene tunnistada oma vähest parlamentaarset kogemust. Minu isiklik arvamus aga on see, et Eestis on üldse liiga agaralt oldud kinni kõikvõimalike üleeuroopaliste piirangute rakendamisel. Selle kohta on ilus ütlemine, et täidame rumalat käsku saksa täpsusega. Aga kui selles on selline vastuolu, siis ma veel kord rõhutan, et seda on kindlasti võimalik parandada. Sellepärast me olemegi selle asja arutelul täna selles staadiumis, kus me oleme. Minu isiklik ja ma arvan, et ka fraktsiooni seisukoht on, et kui see seadus tõepoolest tahta vastu võtta, näiteks peaaegu et konsensuslikult, siis me võiksime siia kindlasti teha parandusi, mis oleks sobilikud kõikidele siin saalis esindatud erakondadele. Kordan veel kord, et me teeniksime sellega rahvast.

Aitäh! Kolleeg Eiki Nestor, teine küsimus!

Maksudega on nii, et mõnes valdkonnas me võime nad kõik ise kehtestada, aga on ka osa makse, mis on ühiselt kokku lepitud selles ühenduses, mille nimi on Euroopa Liit. Ja käibemaks on üks nendest. Ma tahan veel kord küsida midagi, millele sa ei vastanud. Millest selline kiindumus laatade vastu? Miks on vaja toetada laada korraldamist käibemaksusoodustuse kaudu?

Me võime siin lõputult vaielda selle üle, mis asi on laat. Laat on kuskilt maalt kindlasti ka Eesti rahvuskultuuri osa. Laatasid on Eestis peetud vahest aastasadu, igal juhul üsna pikka aega. Nendel on päris pikad traditsioonid ja ma arvan, et nendel on ka kohaliku kultuurielu edendamisel, mis jääb väljapoole suuri linnu, kindlasti oma roll. Oma roll on näiteks sellisel nn korduvkasutuslaadal, mis äsja Tallinna südalinnas korraldati ja kus inimesed said müüa veel korralikke, aga endale enam mittevajalikke asju ning sellega ehk natukene ka abivajajaid aidata. Kindlasti olid seal hinnad inimlikud. Me ei tohiks sellist laata mingil juhul üheks halvamaiguliseks ettevõtmiseks pidada. Nii et laat ei pruugi alati olla halb.

Aitäh! Järgmine küsimus. Kolleeg Arvo Sarapuu, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Ma tahaksin, hea kolleeg, sind natukene aidata. Seda eeldades, et võib-olla järgmised küsijad hakkavad üsna palju rääkima sellest, et kõik on põhjendatud Euroopa Liidu nõuetega. Aga võid sa öelda – järsku oleks päris mõistlik sellest rääkida –, kui paljudel Euroopa Liidu riikidel on see käibemaksuvabastus olemas? Kas me teame näiteks, kuidas sellega on Lätis ja Leedus? Võimalik, et need vabastused on päris suured. Kas sa oskad seda nimetada? Ehk oleks siis ka meil mõistlik sama teha.

Sai ju kokku lepitud, et omade käest ei küsita. Ma olen taas sunnitud tunnistama, et ma ei suuda praegu peast konkreetseid arve nimetada. Mul ei ole siin puldi peal andmeid, mis riigis ja kuidas kultuuriüritusi soodustatakse. Aga ma tean, et selliseid 5-protsendilisi soodustusi päris kindlasti eksisteerib, näiteks Saksamaal on selline praktika. Euroopa Liidus on praegu 28 riiki ja kui on vaja, siis ma teen selle kodutöö korralikult ära. Meil on ju täna teatavasti alles esimene lugemine.

Aitäh! Järgnevalt kolleeg Taavi Rõivas.

Aitäh! Eelnõu algatajate ettepanek eelnõu toetada, et pärast seda Keskerakonda keegi ei mäletaks, on loomulikult väga ahvatlev. Samas ei saa vaidlustada ka tõsiasja, et Eestimaa süsteemi lihtsus ja selgus on väga oluline eelis paljude teiste riikide ees. Samuti ei saa vaidlustada seda, et turumajanduse tingimustes riik ei pea kõiki hindasid kontrollima. Kuidas teile endale eelnõu algatajatena tundub, kas meelelahutuse hinna reguleerimine maksusüsteemi kaudu ei ole mitte kõver tee?

Ma olen hea küsijaga absoluutselt nõus. Aga ma esitan ka vastuküsimuse: miks me siis laseme endiselt kehtida olukorral, kus eri tegijad on pandud eri olukordadesse ehk ühel kehtib 5% ja teisel 18%? Oleme mehed ja kehtestame kõigile 18% ning ütleme taas inimestele, et meil on sügavalt ükskõik, kuidas te endaga hakkama saate. See tähendab samas, et me võtame neilt teatud võimalused ära. Ma ei mäleta, kas ma Haaberstis käisin – Saku Suurhall kuulub küll Haabersti haldusalasse –, aga ma olen ise käinud eri omavalitsustes lunimas, et kuulge, toetage mu üritust 10%-ga, ma toon teile viis tagasi, aga siis ma saan rakendada 5-protsendilist käibemaksumäära. See ei ole ju mehe jutt, see on jama. Seda ei ole vaja teha.

Aitäh! Kolleeg Liina Tõnisson, järgmine küsimus.

Suur tänu! Ma pean ütlema, et algaja siiras tunnistus, et ta ei tea mõningaid asju, on sümpaatne. Aga kui tullakse kaitsma võrdväärselt tõsikultuuri ja laatasid, siis peab ikka eeltöö enne ära tegema. Sest sa ütlesid meile kõikidele, et sa kutsud meid üles mõistma, kui oluline on A-tasemega Elton Johni laadsete artistide kutsumine Eestimaale, sealt aga tõmbad paralleeli laadaga, mis küll kuulub meie rahva ajalukku, aga kultuuriks on seda siiski palju pidada. Praegu aga tahan ma küsida järgmist. Eelmises koosseisus käidi välja ka minu allkirjaga käibemaksuseaduse § 15 muutmise eelnõu, mis vastas Euroopa Liidu nõuetele. Euroopa Liidus on väga selgelt reeglid paigas, kes mida saab. Miks sa ei teinud korralikku kodutööd ega küsinud enne eelnõu esitamist, miks Keskerakond tol korral selle eelnõu oma jõududega põhja laskis, olles võimul ja täiesti võimeline seda seadusena vastu võtma? Sa ei vastanud minu kolleegile, vasta palun mulle!

Ma usun, et võimul olles oled ka sina lasknud läbi asju, mis on vaja olnud läbi lasta. Ma kirjutaksin selle täpselt sinna lahtrisse.

Aitäh! Kolleeg Jürgen Ligi.

Austatud ettekandja! Mul on kahju, et ma ei mäleta teid rahanduskomisjoni diskussioonilt. Napi parlamendikogemusega inimesel oleks olnud kindlasti väga kasulik sealt läbi astuda. Sel juhul oleks mõnigi möödalaskmine sõnavõtus olnud välditav. Aga ma küsin, kas teie fraktsioonis ei tulnud jutuks selline hea tava, et inimene, keda eelnõu väga isiklikult puudutab, ei asu seda kaitsma. Te olete populaarne kommertsartist ja kaheldamatult pole küsimuse all teie sissetulekud, kuid ettekanne peaks siiski neutraalne välja nägema. Kas keegi ei soovitanud teile midagi säärast?

Tänan, hea küsija! Ilmselt täpselt samamoodi ei ole mina praegu enam artist, nagu teie pole kaitseminister. (Naer. Aplaus.) Seega minu sissetulekuid see tänane eelnõu mitte kuidagi ei mõjuta ja kui asja hoolikalt uurida, võib täheldada, et minu sellealane tegevus on igavesest ajast igaveseks lõppenud.

Aitäh! Läheme küsimustega edasi. Kolleeg Peeter Kreitzberg.

Lugupeetud ettekandja! Paljud teie argumendid olid päris kenasti üles ehitatud, aga selleks, et saada aru selle eelnõu ulatusest, ma küsin, kuhu te liigitate Õllesummeri. On see laat, lõbustusüritus, kontsert? Kuhu see liigitub?

Õllesummeri osas on mul selgelt oma arvamus, mida ma siinkohal ei taha välja öelda. Paraku on Õllesummeriga juhtunud see, et ta on muutunud Eesti rahva hulgas ääretult populaarseks, ja minu suhtumine sellesse on seotud väga segaste tunnetega. Õllesummer on meie enda, meie lugupeetud rahva toodang. Ükski üritus ei toimi, kui tal ei ole kuulajaid ja vaatajaid. Seega ehk peaksime siinkohal väga tõsiselt iseenda sisse vaatama ja küsima endalt, kas me saame teha midagi paremini, et Õllesummer nii populaarne ei oleks.

Aitäh! Teine küsimus, kolleeg Liina Tõnisson, palun!

Ma jätkan seda huvitavat diskussiooni. Sa ütlesid äsja, et võib-olla olen ka mina võimul olles lasknud läbi või lükanud tagasi mõne hea asja. Nüüd ma küsin: miks sa praegu loodad, et võimulolijad lasevad edasi minna sellel halval käibemaksu diferentseerimise variandil? Mina isiklikult pooldan käibemaksu diferentseerimist, aga mitte laatadele à la Õllesummer. Aga miks sa ootad halbade asjade edasiminekut, kui te hea tagasi lükkasite?

Ega ma ei ootagi. On selge, et see seaduseelnõu toetust ei leia. Aga ma loodan, et varsti esitatakse eelnõu, mis kehtestab võrdsed tingimused ehk võrdse kohtlemise ja ehk siis rakendatakse kõikidele sellealastele üritustele, kaasa arvatud kõigi poolt põlatud laadad, 18%-line käibemaksumäär. See oleks õiglane ja seda tuleks järgmisel nädalal teha, kui eelnõu sellel nädalal tagasi lükatakse. Võrdse kohtlemise põhimõttest rääkides pean ma silmas vajadust lõpetada säärane äri, kus kohalikud omavalitsused annavad mõnele projektile 10% toetust ja nii saavutab see üritus 5%-lise määra. Saage aru, see ei ole normaalne olukord. Kas kõigil on 18 või kõigil on 5 –  see on see, mida me peaksime tegema.

Kolleegid, läheme küsimustega edasi. Kolleeg Kaia Iva, palun!

Võib-olla laatade teema ei peaks nii pikka arutelu pälvima, aga mulle läks hinge see sinu põhjendus, miks me peaksime laadamajandust Eestis eelisarendama. Sa ütlesid, miks mitte teha sellele käibemaksusoodustus, sest laat pole ju halb. Ma tean Eesti Vabariigis hästi palju ettevõtmisi, mis ei ole halvad, on suisa head, aga ikka neil on 18% käibemaksu. Näiteks lasteriided, toit, koolitarbed. Kas käibemaksu osas on kavas üldine reform?

Huvitav oleks teada statistikat, kui paljud Eestis peetud laatadest ei ole kohaliku omavalitsuse korraldatud. Ma arvan, et suures osas on need korraldatud kohalike omavalitsuste poolt vallapäeva sildi all. Nii et meil ei ole vaja muretseda, nagunii makstakse praegu seal müüdavate piletite pealt 5% käibemaksu.

Järgmine küsimus, kolleeg Jürgen Ligi.

Ma pean tunnistama, et sageli ma ei mõista keskerakondlikku huumorimeelt. Ma ei mõista ka seda hüsteeriat, mis seal akna all kõlas minu küsimuse peale. Küsimus oli ju selles, et kas teile ei antud soovitust, et see näeb halb välja, kui teie huvigrupi esindajana tulete nõudma soodustusi oma huvigrupile. Inimeste südames olete te ju populaarne kommertsartist. Mina ei ole teie kontsertidel käinud, ma ei tea, mis hetkest see töö on teil lõppenud ja millal see võib jätkuda. Teie sõbrad-tuttavad, ansambel on ju tõenäoliselt alles, te ei tõmmanud pauguga ust kinni. See on huvi, mis ei väljendu isiklikus rahakotis, mis on teil kindlasti palju priskem kui keskmisel kommertsartistil. Kas te ise soovisite seda ettekannet teha või käis erakond teile peale? Komisjonis teid arutelu juures millegipärast ei olnud.

Jah, erakond palus mul selle ettekande teha. Aga ma tuleksin, härra Ligi, selle juurde korraks tagasi. Kui teie liigute täna kaitseväelaste hulgas ja kaitsete kuidagiviisi kaitseväelasi, siis keegi ei hakka teid süüdistama, et näed, endine kaitseminister tegeleb siin mingi jamaga, esindab ikka veel kaitseväelasi, kuigi ta seda nagu ei peaks tegema. Ehk veel kord: ärme oleme nii lihtsustatud maailmapildiga. Mina ju vastupidi väidan, et ma ei ole olemuslikult selle vastu, et kehtestame kõigile 18%. Aga olgu võrdsed võimalused kõigil. Ma ei kaitse kedagi majanduslikult, ma räägin sellest, et anname Eestimaa inimestele võimaluse tarbida seda, mis on nende hingemaailma kosutamisel – olgu see siis kas või laat – oluline. Anname neile võimaluse tarbida seda mõnevõrra inimlikuma hinnaga. Ega tegu ei ole ju ka mingi arvestatava säästuga, aga see näitab meie head tahet ja lõpetab majandusliku ebaõigluse, mis ei ole põhjendatud.

Järgmine küsimus, kolleeg Mark Soosaar.

Hea kolleeg! Mina kuulun ka nende inimeste hulka, kes väga tahaksid võrdset kohtlemist kultuurivaldkonnas. Ma kriipsutan alla: kultuurivaldkonnas. Praegu meil on teatri- ja kontserdipiletid 5%-lise käibemaksuga ja raamatud 5%-lise käibemaksuga. 21 Euroopa Liidu riiki on kehtestanud erinevad käibemaksumäärad just kultuuriürituste, lõbustusparkide, tsirkuse ja spordivõistluste piletitele. Euroopa Liidu direktiiv on siiski Euroopa rahvaste ja riikide kokkulepe. Miks teie oma Keskerakonnaga tahate Eesti usalduskrediiti vähendada sellega, et te ei hoia kinni Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiivsest kokkuleppest? Miks te tahate läbi suruda midagi niisugust, mis vähendab meie kui kultuurse väikeriigi usaldusväärsust?

Kui me räägime usalduskrediidi vähendamisest Euroopas, siis ma arvan, et viimane aasta on näidanud, kuidas seda usalduskrediiti on hekseldatud päris korralike veskikividega. Ma rõhutan veel kord, et kindlasti saab ka seda eelnõu parandades teatud nüansse arvesse võtta, et Euroopa ei tunneks ennast solvatuna, ent samas meie inimesed tunneksid ennast natukene õnnelikumana.

Kolleegidel rohkem küsimusi ei ole. Läheme eelnõu menetlemisega edasi. Palun ettekandeks kõnepulti rahanduskomisjoni esimehe Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Eelnõu arutati komisjonis 12. juunil ja seda tutvustas Helle Kalda. Komisjoni otsus oli esimest lugemist mitte lõpetada. See on jälle üks näide, kus maksusoodustusega on tehtud probleeme juurde, mitte neid lahendatud. Vaidlus võrdse kohtlemise teemal on praegu Riigikohtus. Seda me ka komisjonis tookord käsitlesime ja jõudsime arusaamisele, et mõistlik on tõepoolest võrdne kohtlemine 18%-lise käibemaksu näol.
Selle eelnõu algatajad on näinud hulk vaeva, et maksusoodustusega seotud probleem oleks võimalikult suur. Igaüks, kes eelnõu on lugenud ja siin ka arutelu kuulanud, peaks aru saama, et riigi kultuuripoliitika hulka ei peaks kuuluma laatade, lõbustuste, tsirkuse valimatu toetamine. Riigi kultuuripoliitika vahendid on alati piiratud ning toetuse jagamine peab olema valivam. Võib tuua hulga näiteid, mida Eesti Vabariigis juba praegu lastakse kuulda või näidatakse. Me võime rääkida heade tavadega vastuolus olevatest üritustest, me võime rääkida äärmiselt tulusatest ettevõtmistest ja ettevõtmistest, millega tegelevad kõige jõukamad firmad. Näiteks autonäitused. Kus on siin viide, et autonäitus ei kuulu näiteks riigi kultuuripoliitika hulka? Siin saalis on juttu olnud Õllesummerist, aga see on üks viisakamaid üritusi, mida Eesti Vabariigis madala maitsega rahvale korraldatakse.
Rahanduskomisjon on igatahes kindlalt veendunud, et selline raha laiali puistamine maksusoodustuse kaudu kultuuripoliitika nime all ei ole korrektne, ei ole õige ja ahendab tegeliku kultuuri, väärtkultuuri toetamise võimalusi. Piirid väärt- ja väärtusetu kultuuri vahel on loomulikult hägused, kuid meil on ju olemas Kultuuriministeerium, meil on olemas toetamissüsteemid, mis suunavad raha just nimelt sinna, kus meie arvates on vaja tarbimist suurendada, kus meie arvates tarbimine ei ole piisavalt suur ka selle asja äratasumise seisukohalt. Nimetame süvakultuuri, nimetame rahvakultuuri, aga jumala pärast, laadatsirkused ja autonäitused jätkem välja riigi kultuuripoliitikast, vähemalt sellise doteerimise alt.
Kindlasti ei ole säärase toetuse jagamine ka tarbija seisukohalt õiglane. Me ei toeta sellega kõige suuremate sissetulekuprobleemidega tarbijaid. Juttu, et kui me maksusoodustust ei anna, jääb rida artiste Eestisse tulemata, on palju levitanud üks tuntud kontserdikorraldaja, kelle kohtuasi on aastaid kestnud. Jutul, et pilet selle tõttu võiks odavneda, ei ole tegelikult alust. Ka üks küsija täna viitas sellele. Pileti hinna määrab siiski turg. Määrab korraldaja tunnetus, kui palju on tema arvates inimesi kontserdile tulemas, kui palju ta võib inimestelt raha küsida ja kui suured on tema kulud. Riigil on valida, kas ta kogub ürituse pealt maksu või ta jätab selle ürituse tulud täielikult korraldaja taskusse. Enamik selle eelnõu alla käivaid asju on ikkagi lihtsalt lõbustused ja riigil on vähemalt sama palju õigus sekkuda siin käibemaksu kogumise kaudu kui näiteks leiva, lasteriiete ja mis tahes esmatarbekauba puhul. Nii et veel kord: ettepanek on esimest lugemist mitte lõpetada. Aitäh!

Aitäh! Kolleegidel on küsimusi. Kolleeg Marek Strandberg, palun!

Mul on küsimus rahanduskomisjoni esimehele. Kas teie arvates oleks tõepoolest sellesama võrdse kohtlemise põhimõtte järgi õiglane kõigile teatri- (mitte laada-) ja muudele kultuuriüritustele kehtestada 18%-line käibemaks? Siis kaoks, nagu ka eelnõu ettekandja ütles, kogu see probleem ära ja vaidlused saaks lõpetada.

Ma võin otseselt viidata arutelule, korra ma sellele juba kõnealust eelnõu käsitledes viitasin. Me pidime Riigikohtule kirja kirjutama ning seal me väljendasime seisukohta, et maksusoodustuse kaudu toetamine ei ole mõistlik. Toetamine peab olema valikuline. 18%-lise käibemaksumääraga peaksime välja tulema juhul, kui Riigikohus tunnistab praeguse diskrimineeriva maksusoodustuse põhiseadusvastaseks. Ma loodan, et siin saalis ja rahanduskomisjonis jätkub vaprust too samm sel juhul teha.
Praegune regulatsioon on tehtud parima tahte ajendil, püüdes eristada väärtkultuuri ja väärtusetut. Sõnastus on kaudne, nentides, et riik valib üritusi ja valdkondi, mida toetada. Aga kui kas omandivormi või siis riigi või omavalitsuse rahastamise kaudu seda sõeluda, siis eksisteerib formaalne põhiseaduslik probleem, seda me oleme kogu aeg teadnud. Kogu aeg on poliitikud olnud kõhkleval positsioonil.
Olgem ausad, maailm on täis maksusoodustusi. Eesti on nendest suutnud palju rohkem hoiduda kui keskmine riik. Motiivid, miks neid on kehtestatud, ei ole kõige üllamad, need on lihtsalt populaarsed asjad. Aga see ei tähenda, et need on alati mõistlikud. Neid panevad ette ja kehtestavad kas siis praegused või endised kommertsartistid või lihtsalt poliitikud, kellel on vaja hääli koguda.

Aitäh! Järgmine küsija on kolleeg Marika Tuus.

Lugupeetud härra Ligi! Me kuulsime siin hulgaliselt teie arvamusi ja ka teile omast halvustamist, aga me ei saanud midagi teada komisjoni seisukohtadest. Minu küsimus ongi: kas te esitasite siin praegu oma seisukoha või esinesite komisjoni esindajana? Tahaksin ka teada saada, mis komisjonis toimus.

Iga sõna, mis ma siin ütlesin, toetub komisjoni seekordsele arutelule ja ka varasematele selle teema aruteludele. Loomulikult on opositsioon kohati solidaarne, kohati vähem solidaarne, kuid kõik saavad aru, et igasugusele lõbule ja tsirkusele ei pea maksumaksja peale maksma. Näiteks muusik, kes õhtul mängib sümfooniaorkestris, ei pea oma tulumaksuga toetama mingisugust tissimissi üritust. See ei ole ju mõistlik, te peaksite seda möönma.

Aitäh! Järgmine küsija on kolleeg Helle Kalda.

Hea kolleeg! Marika Tuus palus teada, mis komisjonis toimus. Sa mainisid alguses, et ma olin komisjoni istungil. Aga ma pean ütlema, et seda juttu, mis sa siin esitasid, komisjonis põhimõtteliselt nii pikalt ei räägitud. Kas sa esindad täna komisjoni või kannad ette Reformierakonna fraktsiooni seisukohti?

Ma tutvustan komisjoni enamuse – Reformierakonna fraktsiooni, IRL‑i fraktsiooni esindajate ja mulle tundub, et kindlasti ka sotsiaaldemokraatide esindajate ja roheliste fraktsiooni seisukohti. Need neli fraktsiooni saavad aru, et kultuur ei tähenda mitte mis tahes settekihti, mida inimene on kujundanud, vaid teatud väärtust, mida tuleb osata õigesti valida ja hinnata.

Aitäh! Kolleeg Helle Kaldal on ka teine küsimus.

Ma sooviksin täpsemalt teada saada, kas oli teine, eraldi komisjon, kus olid eelnimetatud fraktsioonid kohal ja kus Keskerakond puudus.

Ei, te olite kohal. Ma küll märkasin, et mitte kõik argumendid ei jõudnud teieni, kuid te olite kohal. Ma kinnitan teile ja võin ka protokollist näidata, et te olite seal olemas.

Aitäh! Kolleegidel rohkem küsimusi ei ole. Head kolleegid! Asume nüüd läbirääkimiste juurde. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Tundub, et kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Asume selle ettepaneku hääletamise ettevalmistamise juurde.
Head kolleegid, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse § 15 muutmise seaduse eelnõu tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused.
Ettepaneku poolt hääletas 41 Riigikogu liiget, vastu oli 31, erapooletuid oli 1. Eelnõu on tagasi lükatud.
Meie tänane istung on lõppenud. Head tööpäeva jätku!

Istungi lõpp kell 11.50.