Head ametikaaslased, tere päevast! Alustame 13. juuni infotundi ja viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll.
Hetkel on kohal 45 Riigikogu liiget, puudub 56. Tänases infotunnis on vastamas haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, keskkonnaminister Jaanus Tamkivi ning majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Mul on au teid tervitada.
Alustame Riigikogu juhatuse kinnitatud järjekorras. Esimene küsimus, vastab valitsusliige Juhan Parts. Palun, Toomas Varek!
Aitäh, härra juhataja! Härra majandus- ja kommunikatsiooniminister! Vastavalt teeseaduse § 16 lõikele 3 määratakse raha jaotus riigimaanteede hoiuks ning kohalike teede hoiuks igaks eelarveaastaks riigieelarves. Kohalike teede investeeringuteks eraldatakse vähemalt 10% riigieelarves teehoiu rahastamiseks ettenähtud summast. Hea infrastruktuur on maaelu arenguks ülioluline. Omavalitsusliitude Koostöökogu tegi eelarveläbirääkimistel ettepaneku suurendada teeseaduses kütuseaktsiisist laekuvatest vahenditest kohalike teede hoiuks eraldatavat osa 30%-ni, arvestades meie kohalike teede olukorda ja nende ebapiisavat rahastamist aastate jooksul. Siit ka minu küsimus: missugune on teie seisukoht Omavalitsusliitude Koostöökogu ettepaneku osas suurendada kohalike teede rahastamist kütuseaktsiisist 30%-ni?
Palun, härra minister!
Lugupeetud Riigikogu! Mulle meenub Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, kellele alati meeldis võrrelda kõiki näitajaid 1913. aasta omadega. Ja siis näidati, mitu protsenti üks või teine asi on suurenenud või vähenenud, aga loomulikult oli kõik läinud paremuse poole. Minu arvates on kohalike teede puhul see protsendiküsimus täpselt sama asi. Igal juhul kohalikele teedele riigieelarvest eraldatav raha on täiendav investeering, tule taevas appi, nagu tänapäeval öeldakse, täiendav investeering kohaliku omavalitsuse enda rahadega. See peab igal juhul kasvama ja seda ma kinnitan, et see kasvabki. 30% tundub nagu liiga palju olevat, sest ka riigiteed vajavad arendamist. Praegu läbirääkimised käivad ja ma tahaks väga loota, et riigi poolt pakutav on ka kohalikele omavalitsusliitudele vastuvõetav ning selles punktis on võimalik läbirääkimised lõpetada vastastikusel kokkuleppel.
Aitäh! Toomas Varek, esimene täpsustav küsimus.
Aitäh, härra juhataja! Hea minister! Ma jätkaksin siiski nendesamade protsentide teemal. Ega midagi teha ei ole, sel kombel eelarvest raha eraldatakse. On siiralt hea meel, et 2007. aasta riigieelarvest eraldati kohalikele teedele 10% asemel 15% – see on tervitatav. Kas te kavatsete järgmise aasta eelarves 15%-list eraldust hoida?
Härra minister, palun!
Aitäh! Ma usun, et see võiks olla koht, kus me saavutame omavalitsustega kokkuleppe. Kui me jääme selle peale, et 15% laekuvast kütuseaktsiisist, siis ma juhin tähelepanu sellele, milline oleks riigieelarvest kohalikele teedele eraldatava summa reaalne kasv. 2007. aastal, millele te viitasite, läks reaalselt raha 429 miljonit. Kui me jääme selle 15 peale, siis läheks riigieelarvest kohalikele teedele 580 miljonit. Pange tähele – kasv on rohkem kui 150 miljonit. Sellist kasvu pole varem olnud.
Aitäh! Toomas Varek, teine täpsustav küsimus.
Aitäh, härra juhataja! Hea minister! Missugused on ministeeriumi plaanid maakondliku ühistranspordi täiendavaks toetamiseks 2008. aastal? Seoses koalitsiooni poolt toetatava valitsuse kaudu algatatud alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse, keskkonnatasude seaduse ning teeseaduse muutmise seaduse eelnõuga 64, mida me menetleme, suurenevad ju rahalised vahendid riigieelarves. Milliseid muutusi on loota ühistranspordi rahastamisel?
Härra minister, palun!
Aitäh! Ma loodan, et teie toetusel positiivseid. Praegu läbirääkimised käivad ja koos Rahandusministeeriumiga valitsuses kinnitatud 2008. aasta eelarve pikemaajalises finantsplaanis neljaks aastaks, mis ei ole konkreetsetes numbrites väga täpne, oleme planeerinud väikest kasvu. Omaette küsimus on tõesti, kuidas ja millisel määral tõsta, kas me peame n-ö võtma selle kütuseaktsiisi võimalikust tõusust ja kompenseerima 100% ühistranspordi dotatsioonidega või on riigil põhjust arvata, et ka eraettevõtjad suudavad toimetada natuke efektiivsemalt. Nii et igal juhul numbriliselt saab kasv olema. Kui palju, milliste arvestustega, see saab selgeks septembriks.
Nüüd kohapeal registreeritud küsimused, kaks viimast küsimust. Marek Strandberg, palun!
Hea minister! Kas on plaanis muuta ja karmistada ka kvaliteedinõudeid, mis kehtivad tee-ehituses? Mida parema tehnoloogiaga ja kestvusnõudega tehakse tee-ehitust ja -remonti, seda väiksem on ju tulevikus rahavajadus teede pidevaks korrashoiuks.
Härra minister, palun!
Lühike vastus on jaatav. Aga loomulikult tuleb saavutada n-ö kvaliteedi ja hinna optimaalne tasakaal.
Heimar Lenk, palun!
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra minister! Kas te olete viimasel ajal juhtunud äkki mõne Lõuna-Eesti maakonnasisese liini bussi peale istuma ja kujutate ette, kuidas need logisevad ja kuidasmoodi seal teed välja näevad?
Härra minister, palun!
Konkreetselt Lõuna-Eesti logiseva bussi peale ma sattunud ei ole. Aga mis puudutab Lõuna-Eestit, Võru, Põlvat ja Valgat, siis jah, kindlasti tuleb ka nende kohalikke teid remontida, parandada, see käib üldises korras. Kus on kindlasti oluline erikohtlemine, mis on läbirääkimiste teema, see on ikkagi setude küsimus. Siin saavad teised omavalitsused setu valdadele teatud solidaarsust näidata. Ma kutsun üles siin kõiki erakondi ja nende erakonnakaaslasi, kes on omavalitsusliitudes, selgitama seda küsimust. Kujutage ette, kui ilus oleks, kui Eesti Maaomavalitsuste Liit ütleb, et jah, me oleme nõus, et neli setu valda on mõneti erinevas positsioonis, ja me võiksime siis solidaarsust ilmutades kokku leppida, et näiteks kahe või kolme aasta jooksul on finantseerimine väga väikses ulatuses, arvestades kogusumma kasvu, suurem. Siis saaks tulenevalt võimalikust riigipiiri muudatusest nende väiksemad teed järele tõmmata.
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Teine küsimus on esitatud valitsusliikmele Tõnis Lukasele. Palun, Karel Rüütli!
Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Minu küsimus puudutab koalitsioonilepingut. Küsimus on saanud alguse sellest, et minu poole on pöördunud väga mitmed koolijuhid. Nad on mures koalitsioonilepingu ühe punkti pärast, kus nimelt valitsusliit tagab igale õpetajale sülearvuti. Kuna praegu toimub üleminek e-koolile, siis on see küsimus eriti kiireloomuline. Kuidas seda lubadust täidetakse või kuidas on kavas seda lubadust täita? Kas koolid peavad hakkama ise endale arvuteid soetama või ühel hetkel ikkagi riik tuleb ja soetab need arvutid? Paljudel koolijuhtidel on jäänud see küsimus vastuseta, kuidas neil oleks otstarbekas käituda. Kas nad peavad ise õpetajatele arvutid ostma või teeb seda riik?
Härra minister, palun!
Aitäh, härra juhataja! Hea küsija, see on väga hea küsimus, ainult et alguses pidin ma südamest kinni haarama selle küsimuse asetuse peale, kui teie sõnadest tundus, et koolid on väga mures koalitsioonileppe selle punkti pärast, mille järgi õpetajad saavad sülearvutid. Aga ma saan aru, et nad on mures ikka selle pärast, kas seda punkti hakatakse ometi ükskord täitma ja millal see lubadus võiks realiseeruda. Tõepoolest, järgmise aasta eelarve läbirääkimised käivad ja haridusministeerium on valmis juba järgmisel aastal alustama Tiigrihüpe 2 programmiga, millest riistvara muretsemine õpetajatele-õpilastele on ainult üks osa. Praegu pannakse seda programmi kokku. Seal on väga olulised osad ka tarkvara väljatöötamine, koolitus – õpetajate puhul on see väga oluline. Kuigi selle programmi põhiasetused ei ole omavalitsustega veel päris kokku lepitud, võin öelda, et õpetajatega on plaanis tõesti järgmisel aastal alustada. Üks võimalik versioon on kindlustada riigi poolt n-ö laenufond, et kõik, kes soovivad arvuti kohe saada, saaksid selle, aga need jaotuspunktid ei kuulu mitte riigile ja sülearvutite järel pole vaja haridusministeeriumis käia, vaid see toimub koostöös omavalitsustega. Arvestuslikult on selge, et kõik õpetajad ühekorraga just e-koolis osalemiseks neid arvuteid ei vaja. Kes soovivad, peaksid esimeses järjekorras ja kiiresti saama. Töötame selle nimel.
Karel Rüütli, esimene täpsustav küsimus.
Aitäh! Kas ma sain õigesti aru, et riik tegeleb sellega, et kõik soovijad, kes tahavad kiirkorras endale arvutit saada, võivad julgelt need soetada ja riik leiab pärast vahendid, kuidas seda kompenseerida? Kuidas täpselt see mehhanism toimib? Valitsus on lubanud, et õpetajad saavad arvutid. Kas koolid võivad praegu julgelt need investeeringud ära teha, arvutid soetada ja hiljem leiab riik vahendid ja kompenseerib selle koolidele?
Härra minister, palun!
Aitäh! Jälle väga hea küsimus ja esimene pool oli ka päris õige. Te saite õigesti aru, et riik tegeleb sellega, sest lubadus on riigi, valitsuse tasemel vastav programm välja töötada. Me teeme seda jõukohases ajagraafikus ja n-ö optimaalse korraldusega. Sest tõepoolest, niipalju kui me oleme juba seda programmi tutvustanud ka õpetajate organisatsioonidele, on saanud selgeks, et kõik õpetajad ühekorraga ei soovigi arvutit saada, nad tahavad läbida täiendavaid kursusi. Tähtis on teha see riiklik programm kohe kättesaadavaks kõigile soovijatele. Ja kindlasti ei ole mõtet hakata praegu ostma kokku ükskõik milliseid arvuteid, olles kindel, et kui tšekid alles hoitakse, siis riik kunagi kompenseerib. Selline riiklik programm, mis on koalitsioonileppes, töötatakse välja kompleksselt, kuulutatakse välja koostöös omavalitsustega ja rahastamise mõttes jõukohase tempoga. Õpetajate organisatsioonid on küll nii aru saanud, et nad ootavad riigilt initsiatiivi. Initsiatiivi näitamine nende poolt enne tähendaks, et igaüks muretseb ise endale jõukohase arvuti. Riik hakkab neid samme astuma siis, kui ta need ka välja kuulutab, nii et kiirustada ei ole vaja.
Ja nüüd kohapeal registreeritud küsimused. Marek Strandberg, palun!
Hea minister! Teadupoolest on hulgiost ühiskonnale alati kasulikum kui ükshaaval ostmine. Teadupoolest on ka olemas vähemalt kaks erinevat riistvaralist platvormi ja terve hulk mitmesuguseid tarkvaralisi platvorme, millel arvutid töötada saavad. Millisel moel valitsuskoalitsioon otsustab, missugune riistvaraline ja tarkvaraline platvorm valitakse just nimelt kooliarvutite ehk õpetajate jaoks, mitte niivõrd arvutite jaoks?
Härra minister, palun!
Aitäh, hea küsija! Väga täpne ja terane küsimus. Just see, kuidas hankida, mida hankida, on selle programmi üks võtmeküsimusi ja praegu Eesti parimad pead selle programmi kokkupanekuga tegelevad. Nii et kindlasti tuleb teha tarku otsuseid, mitte uisapäisa talitada. Olen sinuga nõus.
Olga Sõtnik, palun!
Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Kas te oskate öelda, kui palju umbes selle programmi realiseerimine maksma läheb?
Palun, härra minister!
Aitäh, austatud küsija! Ma võin öelda praegu seda, et selle programmi elluviimiseks on haridusministeeriumil vaja kasutada täiendavaid vahendeid lisaks neile, mis on praegu olemasolevate programmide Tiigriülikool ja Õppiv Tiiger käsutuses, ning jõudumööda haridusministeerium järgmise ja ülejärgmise aasta eelarvesse neid vahendeid ka planeerib. Täpne rehkendus tuleb siis, kui on selge see samm ja need tempod, kui kiiresti, millises mahus edasi liigutakse. Siis saame öelda ka täpsed eelarvesummad. Aga enne oleks see lihtsalt soovunelm. Võib öelda, et haridusministeeriumi eelarves püüan ma vastavaid summasid, ligilähedasi summasid, mida esialgsed arvutused näitavad, broneerida. Aga kõik see oleneb lõpuks siiski ka eelarve võimalustest.
Sellel teemal viimane küsimus. Marek Strandberg, palun!
Olles sõnas ja küsimuses täpne ja kuulates vastust, on mul lihtne küsimus. Kas austatud haridusminister saaks näiteks lähipäevil saata Riigikogu liikmetele nimekirja nendest tarkadest, ei, Eesti parimatest peadest, kelle poole ka endal oleks võimalik pöörduda, kui mõistusest puudu tuleb, nimelt nendest tarkadest, kes otsustavad seda küsimust? Ma olen tõepoolest huvitatud teadma, kelle otsustada on tarkvaralise ja riistvaralise platvormi kasutuselevõtt.
Härra minister, palun!
Aitäh! Need inimesed on koondunud Tiigrihüppe Sihtasutuse ja Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse ümber. Ütleme nii, et ka nõukogu liikmed on eksperdid, keda on läbi aegade kasutatud. Programmi vedaja on konsulteerinud veel teiste inimestega, kes ametlikult nõukogu liikmed ei ole. Aga mina sain sinu küsimust täitsa heatahtlikult kuulates aru, et kui ma sulle selle nimekirja saadan, siis ma võin loota ka sinu heatahtlikule ekspertiisile, kui sa oled nõus selles seltskonnas kaasa lööma.
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Läheme kolmanda küsimuse juurde, mis esitatakse valitsusliikmele Jaanus Tamkivile. Palun, Rein Ratas!
Härra keskkonnaminister! Säästva arengu seaduse kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus loodusvara aastased kasutusmäärad ja suunab siis seda kasutust riigi algatatud arengukava alusel. Palun öelge, kas riigile kuuluvate, kõigi meie kasutuses olevate maavarade kaevandamine toimub nende arengukavade alusel ja kas maavarade kohta on kehtestatud ka kasutusmäärad? Olen küsinud.
Palun, härra minister!
Lugupeetud Riigikogu! Austatud härra Ratas! Küsimusele vastates tuleb kahjuks muidugi tõdeda, et maavarade kasutamise kohta riigis hetkel ühtegi arengukava olemas ei ole. Kõige kaugemale on jõutud teatavasti põlevkivi arengukavaga, mille projekt on olemas ja ka valitsusele esitatud, kuid vastavalt maapõueseaduse muudatusele kinnitab selle juba sügisel pärast arutelu Riigikogu. Nii et põlevkivi arengukava saab ilmselt lähitulevikus Eesti Vabariigis olema. Aga mis puudutab teisi maavarasid, siis ainukesena on säästva arengu seaduse alusel Vabariigi Valitsuse otsusega 12. detsembrist 2005 kehtestatud turba kriitilise varu ja kasutatava varu suurus ning aastased kasutusmäärad. Tänase seisuga on need kasutusmäärad täis, uusi kaevandamise lubasid ei väljastata. Aga tõepoolest, teistele maavaradele kasutusmäärasid kehtestatud ei ole ja ka vastavaid arengukavasid Eesti Vabariigis praegu rohkem ei ole.
Rein Ratas, esimene täpsustav küsimus.
Härra keskkonnaminister! Säästva arengu seadus nõuab teatavasti ka kaasnevate loodusvarade väga heaperemehelikku kasutamist. Palun öelge, kuidas meil on põlevkivi kaevandamisel korraldatud sealse, võiks vahest öelda, peamise kaasneva loodusvara, lubjakivi kasutamine? Olen küsinud.
Härra minister, palun!
Aitäh küsimuse eest! Tõepoolest, põlevkivi kaevandamisega kaasneb aheraine, mida praegu mitte küll olulisel määral, kuid siiski kasutatakse ja valdavalt kaevanduste sisepuistangute täitematerjalina. Aastal 2005 kasutati sellest aherainest 21,8%, millest teistele tarbijatele peale kaevandaja müüdi ainult 6%. 2006. aastal on müügi osakaal oluliselt kasvanud ja võib arvata, et see kasvab veelgi, sest teatavasti maavarade kättesaamise, eriti ehitusmaavarade kättesaamise olukord meil järjest pingestub. Tõepoolest, seda aherainet hakatakse järjest rohkem kasutama. Probleem on aga selles, et tehniliselt ei ole ta kõige paremate näitajatega ja kõikjal ehituses ei ole seda võimalik kasutada. Küll on teda võimalik edukalt kasutada tingimustes, mis ei nõua väga suurt koormustaluvust.
Teine täpsustav küsimus, Rein Ratas, palun!
Teatavasti me oleme oma suuresti ajast ja arust tehnoloogiatega väga suure materjali ja energia ühikkasutusega riik. Palun öelge, kas Eestis on mõnd liiki toodetele, just tooteliigi ühikule kehtestatud vastavalt säästva arengu seaduse § 10 lõikele 1 loodusvara erikulu. Olen küsinud.
Härra minister, palun!
Aitäh küsimuse eest! Ka siin tuleb tunnistada, et tänase päeva seisuga ühtegi erikulu kui sellist Eesti Vabariigis kehtestatud ei ole. Küll on aga üritatud olukorda reguleerida keskkonnatasude seadusega, kus teatavasti nii ressursi kasutamine kui ka jääkainete ladestamine on maksustatud. Ja just nimelt selle maksupoliitika alusel üritatakse ettevõtjate käitumist reguleerida, suunata seda säästlikkuse suunas, ja see on ilmselt ka kuigipalju tulemusi andnud. Tuleb öelda, et vastavalt keskkonnatasude seadusele nii ressursikasutustasud kui ka saastetasud aasta-aastalt suurenevad ja see sunnib ka ettevõtjaid järjest rohkem meie ressursse efektiivselt ja ökonoomselt kasutama.
Ja nüüd kohapeal registreeritud küsimused. Marek Strandberg, palun!
Hea minister! Kas Keskkonnaministeeriumil on plaanis juurutada või toetada, aidata võtta kasutusele selliseid tehnoloogiaid, kus nii teie mainitud aheraine kui ka põlevkivi põletamisel tekkinud tuhka oleks võimalik ümber töötada ja võtta kasutusele ehitusmaterjalidena moel, mis vastaks tehnoloogilistele nõuetele ja vajadustele?
Härra minister, palun!
Aitäh küsimuse eest! Kui tegemist on ressursisäästlikuma kasutusega või siis nüüdisaegsete tehnoloogiate kasutuselevõtuga ja on vaja riigi abi ning Keskkonnaministeeriumi toetust, siis Keskkonnaministeerium üritab selles protsessis kindlasti osaleda. Ma ei julge täna nimetada küll ühtegi rahasummat ega kindlat projekti, mille all me seda saaksime tegema hakata, aga igal juhul leiavad sellised ettevõtmised ministeeriumilt toetust.
Viimane kohapeal registreeritud küsimus sellel teemal. Toomas Trapido, palun!
Aitäh! Austatud minister! Kõigi maavarade kasutamisel tekivad praegu päris suured pinged. Mis te arvate, kas oleks mõistlik lähiajal algatada ja siis ka suhteliselt kiiresti ära teha kompleksne maavarade kasutuse kava?
Härra minister, palun!
Aitäh küsimuse eest! Ettepanek on täiesti asjalik. Tõepoolest, kui vaadata seda, kuidas praegu pingestub just nimelt ehitusmaavarade kasutamine, milline defitsiit on tekkimas just siin Harjumaa piirkonnas ja milline surve on uute kaevanduste avamisele, karjääride avamisele, ning samal ajal vaadata, milline vastuseis on kohalike omavalitsuste ja elanike poolt, siis tuleb ilmselt selle teemaga tegelda kompleksselt ning üritada seda küsimust lahendada riigi tasemel tervikuna.
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Liigume edasi neljanda küsimuse juurde, mis on esitatud valitsusliikmele Juhan Partsile. Valdur Lahtvee, palun!
Aitäh, eesistuja! Lugupeetud minister! Küdema lahte Tallinna Sadama poolt rajatud kruiisisadamat külastab tänavu ajakirjanduse andmeil koguni kaks laeva ja päris mitu sada ristlusturisti viibivad selle tulemusena pea päeva Saaremaa pinnal. Riigiettevõtte ehitatud sadama vähene külastatavus on muutumas argumendiks, miks soovida selle sadama tegevusalasid laiendada kruiisiturismilt ka kaupade veole. Sadama algsel kavandamisel polnud selles kaubavedusid ette nähtud, nii hinnati ka keskkonnamõju ja nii anti välja tegutsemisload. Sadam pole pakkunud töökohti, mida loodeti, ja seetõttu on Saaremaale tehtud riigiettevõtte vahenditest investeering, mis ei anna sealsele rahvale ...
Palun küsimus, hea ametikaaslane!
Kas möönate, et sellise sadama ehitamine ja eelkõige kavandamine lähtus ebaadekvaatsetest äriplaanidest ning arengukavadest? Kas Tallinna Sadam kavandab Saaremaa süvaveesadama müüki?
Härra minister, palun!
Aitäh! Sissejuhatuses ütlesite, et kaks laeva, minu andmetel on neid üheksa – see on 4,5 korda rohkem ehk siis pea 400% rohkem, kui teie kasutatud allikad pakuvad. Ma ei ole selles väga veendunud ja raske on ka hinnata, kas Saaremaa süvasadam on teie toodud andmete järgi mõttetu või kasutu projekt. Ma ei arva seda. Kui saarlased on pidanud õigeks, et peab olema sadam, mis jääb sinna põlvedeks ja kuhu suuremad laevad saavad sisse sõita, ju see siis on olnud saarlaste üldine arusaam. Minu arvates annab aeg sellele vastuse. Loodetavasti hakkab sinna ka rohkem laevu käima. Mis puudutab kaubalaevade võimalikku liikumist, siis minuni selline soov ei ole jõudnud ja etteruttavalt ütlen, et kui see ka tuleks, siis kindlasti on kaubalaevade kohta vaja teha teie küsimuses mainitud uus keskkonnamõjude hinnang. Enne kui ei ole hinnangut, ei ole võimalik sadama kasutusotstarvet laiendada ega muuta. Selle me kindlasti tagame.
Rohkem küsimusi ei ole. Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Viies küsimus on suunatud valitsusliikmele Juhan Partsile. Palun, Jaanus Marrandi!
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud härra minister! Täna on Riigikogus teisel lugemisel aktsiiside tõstmise eelnõu. Valitsuse sõnul on aktsiisihüpe vajalik inflatsiooni pidurdamiseks, et minna 2011. aastal üle eurole. Eurole üleminek on meie majanduse jaoks kahtlemata oluline. Kuid kahjuks tundub, kuulates-vaadates teie esinemisi, et pole analüüsitud, millist mõju avaldavad maksumuudatused tootmisele ja ekspordi kasvule. Juba esimeses kvartalis oli traditsioonilise tööstuse ekspordimahtude kasv vägagi tagasihoidlik ja võib ainult oletada, mis sellega juhtub pärast aktsiiside tõusu. Seda enam, et praeguseks on olemas andmed märtsikuu kohta, mis näitavad samasugust tendentsi. Siit tuleb ka minu küsimus. Missugune on teie hinnangul aktsiiside tõstmise mõju Eesti ekspordi kasvule ja miks ei ole selle mõju piisavalt analüüsitud?
Härra minister, palun!
Aitäh! Ma juhin tähelepanu, muide, et eksporditavat kaupa näiteks viinaaktsiisiga ei maksustata. Ja ma ei saa aru, miks te muretsete, miks te tahate seista selle eest, et viinaaktsiisi veelgi alandada, nagu rahanduskomisjon seda tegi, kuigi see ei olnud varem kokku lepitud. Mis puudutab laiemalt aktsiiside mõju majandusele, siis jah, ma olen nõus, et seda mõju võiks analüüsida põhjalikumalt ja võiks väga kaua analüüsida. Küll on aga selge, niipalju kui meie oleme seda analüüsinud, et see mõju ei ole väga suur. Seda, et tänane ühe kvartali ekspordistatistika näitab selliseid või selliseid numbreid, ei ole mõtet kuidagiviisi siduda viina-, suitsu- või ka kütuseaktsiisi tõusuga. Valitsus arutas neid aktsiisitõuse, kaalus mitmesuguseid variante ja need erinevad eesmärgid, mis meie riigil on, tuleb kuidagi viia n-ö ühele liinile. Ma tahaks väga loota, et see aktsiiside ühekordne tõus võimaldab meil kahe-kolme aasta perspektiivis inflatsiooni allapoole tuua, mis minu arvates on Eesti majanduse seisukohast väga oluline küsimus, ja loomulikult siis hüpoteetiliselt võimalikult lühike ajaga üle minna eurole.
Jaanus Marrandi, esimene täpsustav küsimus.
Tänan! Lugupeetud härra minister! Ma ei pidanud sugugi mitte silmas viina ekspordi võimalusi, aga tulenevalt kütuseaktsiisi ja teiste aktsiiside tõusust meie kaupade konkurentsivõime välisturul kahtlemata väheneb. Miks ma julgesin väita, et aktsiiside tõstmise mõju meie ekspordile pole piisavalt analüüsitud? Sellepärast, et ettevõtjad ja nende organisatsioonid on meediakanalites kurtnud, et nende organisatsioone ei ole ettevalmistatavatest eelnõudest informeeritud, rääkimata heast demokraatlikust tavast, et eelnõude osas konsulteeritakse ja need kooskõlastatakse ka sotsiaalpartneritega. Siit küsimus: miks teie hinnangul ei ole ettevõtlusringkondi aktsiiside tõstmise teemast enne piisavalt informeeritud?
Härra minister, palun!
Mul on raske praegu hea kolleegi Ivari Padari eest vastata. Ma eeldan, et ta on ettevõtjatega piisavalt seda asja arutanud ja neid informeerinud. Minu inimesed on töö korras eri ettevõtete, eri organisatsioonidega neid teemasid kindlasti käsitlenud. Ma rõhutan, töö korras. Kui te tahate kirjalikke dokumente, siis ma ei välista, et majandusministeerium ei ole neid küsinud. Aga töö korras me oleme neid asju arutanud. Jah, see on reaalsus, et valimised toimusid 5. märtsil, et eelarvestrateegia tuleb esitada 31. maiks, kinnitada, et üldiselt oleks mõistlik, kui maksueelnõud suudetaks pool aastat enne järgmist majandusaastat vastu võtta. Argument, et see läks väga kiireks – ma arvan, et see võib olla argument, kuid minu arvates ei ole see argument, et juhtida teema peaküsimusest kõrvale. Ja ikkagi ma tuleksin tagasi selle juurde, miks Rahvaliit toetab, et maainimesed saaksid odavamat viina.
Jaanus Marrandi, teine täpsustav küsimus.
Kui meil on põhjust kohad ära vahetada, küllap siis võiks ju ka vastata, aga diskussioonideks on teatavasti olemas komisjon ja Riigikogu saal ning loodetavasti see diskussioon siin ka tekib. Teise täiendava küsimusega sooviksin ma aga teada teie kui majandus- ja kommunikatsiooniministri arvamust majandusarengutest seoses riigiettevõttega AS Eesti Raudtee. Ajalehes Postimees on endine rahandusminister Aivar Sõerd väitnud, et praeguseks on juba võib-olla põhjust alla hinnata Eesti Raudtee aktsiatesse tehtud investeering. Teadaolevatel andmetel on Eesti Raudtee vedude maht vähenenud ühe kuuga 2001. aasta tasemele ja väidetavalt ei suuda AS Eesti Raudtee selliste mahtude juures pikalt tegutseda. Missugune on teie hinnangul AS-i Eesti Raudtee majanduslik olukord ja missugused on võimalikud edasised arengud selles firmas?
Härra minister, palun!
Aitäh selle küsimuse eest! Mind täiesti jahmatas teie erakonnakaaslase, endise rahandusministri eilne ülestunnistus. Kasutades lihtsalt võimalust, et parlamenditoolis on võimalik avatumalt kõneleda, siis, ütleme, vana, õppinud juristina lugesin ma seda nagu kuriteo ülestunnistamise avaldust. Kuidas on võimalik, et meil oli eelmises valitsuses rahandusminister, kes ütleb kolm kuud hiljem, et andke andeks, me hindasime need aktsiad sadades miljonites üle? Kuidas on võimalik, et see on olnud meie valitsuse rahandusminister! Härra Marrandi, ärge minge veel saalist ära, küsimus on ka teie vastutuses selles osas, et te ostsite raudtee tagasi sellise hinnaga, mille kohta nelja kuu pärast võib öelda, et see ei maksa sellist hinda. Kuidas see võimalik on? Kuid see arutelu meid ei päästa. Selle kohta te võiksite teha ettepaneku, opositsioonil on võimalik nii hääletada kui ka algatada seadusi eraldi komisjoni moodustamiseks. Meie peame edasi elama selles reaalses maailmas, mis täna on. Tänane seis on tõesti niisugune, et Eesti Raudtee veod on vähenenud, nende vedude läbi Eesti vedamine ei ole Eesti valitsuse kontrolli all, Eesti valitsusel on üsna raske neid mõjutada. Järelikult on selge, et Eesti Raudtee tulevik sõltub sellest, kui palju ja kuidas tegelikult areneb transiit ida ja lääne vahel ja kui suure tükikese me siit endale saame. Sellest sõltub Eesti Raudtee areng. Täna julgen ma öelda niipalju, et ei ole ka mõtet väga suurt hädakisa tõsta, vaatame, kuidas need sündmused arenevad. Selleks oleme Vene kolleegidega olnud kontaktis, arutanud neid teemasid. Jah, mul ei ole selles osas väga palju positiivseid uudiseid. Me ei ole võimelised kontrollima seda, mis Vene võimude juures toimub. Ja sellega oleks pidanud arvestama ka teie ja teie rahandusminister, kui te selliseid riske riigile võtsite.
Nüüd kaks viimast küsimust, üks täpsustav ja üks kohapeal registreeritud küsimus. Jaanus Marrandi, palun, kolmas täpsustav küsimus!
Tänan, lugupeetud härra minister! Mul on natuke kurb meel, et te tõite praegusse küsimisse-vastamisse sellise dimensiooni. Kahtlemata ei võinud eelmise valitsuse rahandusminister teada, missuguseid poliitilisi käike võtab ette uus valitsus, mis võivad mõjutada näiteks kas või Eesti Raudtee tegevuse tulemusi, kas neid analüüse piisavalt hinnatakse jne. Mis puudutab seda ohuhinnangut või sellist tegevust – kindlasti ei saa arvata, et eelmise valitsuse rahandusminister oleks võinud seda teada. Minu küsimus on ikkagi, missuguseid samme te astute ja kavatsete astuda selleks, et Eesti Raudtee majandusolukord ei halveneks.
Palun, härra minister!
Me oleme rääkinud nendest sammudest, ma vastasin sellele ka eelmise küsimuse puhul. Eesti Raudtee puhul on selge, et tema tegevus, tema majandustegevus sõltub väga palju sellest, kui palju siit tegelikult transiiti läbi läheb, kui palju kaubavedajad või kaubasaatjad otsustavad seda Eesti transiidiahelat kasutada. Kahtlemata on võimalik ja selle kallal me töötame, et vaadata Eesti transiidisektori võimalusi laiemalt, nii Tallinna Sadama kui ka Eesti Raudtee kontekstis. Kuid siin ei ole muudatused võimalikud lühikese aja jooksul, seda ei ole mõtet arvata. Aga selline strateegiline töö on kindlasti hädavajalik, et vähendada Eesti Raudtee, Tallinna sadamate või Eesti sadamate sõltuvust Vene tooraine väljaveost. Ma juhin tähelepanu, et ega ka needsamad Vene ettevõtjad, kes otsustavad, kust on kasulikum, kust kahjulikum kaupa saata, ei ole oma otsustes vabad. Nii et see on vastuseks. Tööd me peame tegema ja ma usun, et kindlasti saame seda, mis puudutab Eesti Raudteed, tema tulevikku ja Eesti Raudtee tulevikust sõltuvaid muid küsimusi, ka siin saalis arutada.
Ja nüüd viimane küsimus. Inara Luigas, palun!
Aitäh! Austatud minister! Minu küsimus ei haaku selle teemaga, mida praegu käsitleti, aga haakub selle küsimusega, mis siin täna on esitatud, nimelt majandusarenguga. Kõigepealt tahaksin teid tänada selle meeldiva vastuse eest, mille te andsite esimese küsimuse arutelul. Sellest ma sain aru, et majandusministeeriumi eelarves on kavandatud rahasummad, mis suunatakse ka järgmisel aastal Setumaa valdade teede korrastamiseks. Kas ma sain õigesti aru?
Härra minister, palun!
Aitäh! Päris täpselt mitte, aga ma selgitan üle. Kindlasti on olemas kahesuguseid teede investeeringuid. Ühed on need teed, mis riik ehitab, riigiteed, ja need lähevad teehoiukavasse, teed, mis puudutavad n-ö setudega seotud teid. Kuid need ei ole ju mingid setu teed, vaid nende vajadus tuleneb täiesti erakorralisest olukorrast, lihtsalt me oleme sunnitud oma riigipiiri korrigeerima. See on erakorraline olukord. Siin ei ole setud või keegi teine mingisuguses eelisseisundis. Ja sama asi puudutab tegelikult kohalikke teid ja riigi investeeringuid või toetust kohalikele omavalitsustele kuuluvatele teedele. Läbirääkimistel kohalike omavalitsustega on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kõigi Eesti omavalitsusjuhtide ees tõstatanud selle küsimuse, et kuulge, saage aru, me muudame oma riigi piiri, me teeme seda üks kord elus, vähemalt nii on praegu kokku lepitud. Selle tõttu muutub olukord neljas piiriäärses vallas. Oleme solidaarsed nende nelja vallaga! Anname neile pikaajalise selguse mõne miljoni ulatuses valla kohta. Minu teada on praegune läbirääkimiste seis selline, et omavalitsuste esindajad on teatanud nagu ikka, et oi, oi, see ei tule kõne allagi, et meie rahast antakse siin kellelegi rohkem. Vaat niipalju sellisest Eesti-sisesest solidaarsusest ja mõistmisest, et tegemist on täiesti erakorralise olukorraga, mida ei eksisteeri ei Saaremaal, ei Hiiumaal, Muhumaal, Järvamaal, Raplamaal jne. Sest piiri ääres elavad ainult meie setud.
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Kuues küsimus on suunatud valitsusliikmele Tõnis Lukasele. Palun, Maret Merisaar!
Tänan, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Kas teie arvates oleks võimalik avalik-õiguslikes ülikoolides rohkem järgida võimude lahususe põhimõtet, mille kohaselt ülikooli raha kasutust korraldavad ja võimu teostavad isikud, s.o juhtkond, ei oleks samal ajal esindatud ka ülikooli nõukogus? Erakonnale Eestimaa Rohelised on tulnud mitmed signaalid ülikoolisisese raha ümberjagamisest edukatelt nõrkadele ja haldusaparaadi vohamisest õppejõudude palkade arvel. Tänases Postimehes süüdistab doktor proua Tiiu Kuurme valitsusringkondi õppejõudude atesteerimise kriteeriumide määramises. Kuidas te hindate avalikkuse osa ülikoolide raha kasutamise hindamisel?
Palun, härra minister!
Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud küsija! Väga tuline ja õigeaegne küsimus. Loomulikult peab avalik-õiguslikel ülikoolidel olema täiesti läbipaistev rahanduslik ja üleüldse juhtimiskorralduslik asjaajamine. Valitsevates oludes me läheme ju järjest tihenevasse konkurentsi ka riigi raha jagamisel ülikoolide vahel, samal ajal kui üliõpilaste arv tulevikus väheneb. Need sammud, mis järgmisesse aastasse on planeeritud, suurendaksid ülikoolide finantseerimist hüppeliselt. Ootus, et kõik erialad saavad sellest hüppelisest tõusust osa, on kahtlemata olemas nii kasvatusteadlastel, bioloogidel kui majandusteadlastel. Nii et ülikoolid peavad olema läbipaistvad.
Konkreetsed näited, mis te tõite, tuleb muidugi läbi kaaluda. Mina ei näe neis võimaliku onupojapoliitika ja raiskamise eeldusi. Kui näiteks nendel professoritel, kes on ülikooli juhtkonna otseses tipus, keelata nõukogus osaleda, ega siis nende sõna selle tõttu vähem maksa. Tegelikult lahendab ülikooli nõukogu asju väga demokraatlikult, vastavalt teaduskondade huvidele, asjad on enne läbi räägitud. Ma arvan, et näha siin tonti selles asetuses, juhatuse ja nõukogu vahel, ei ole mõtet. Küll aga tuleb nii ülikoolidel kui riigil kogu aeg arutada, kuidas ülikoole paremini juhtida.
Nüüd kohapeal registreeritud küsimused. Marek Strandberg, palun!
Hea minister! Tõepoolest võib vaielda ja rääkida nii ja naa, kuid olge hea, kirjeldage, milliseid meetmeid ja võtteid te näete, et ülikoolides akadeemilist vabadust suurendada.
Härra minister, palun!
Aitäh! Kõigepealt peaksime ühiselt vastama, mis asi on akadeemiline vabadus. Tingimustes, kus väga tihti räägitakse näiteks sellest, et üliõpilased on kliendid, võib ju öelda, et kliente pole kunagi lastud firma juhtimise juurde või ütleme, kaubamaja juhtkonda. Akadeemilistesse vabadustesse suhtun mina tegelikult äärmiselt soosivalt või mõnes mõttes tahaksin neid väga isegi arhailises valguses näha. Mis puutub läbipaistvusse, siis ülikoolid on erinevalt korraldatud. Rõhku on asetatud nii teaduskondadele ja osakondadele kui ka instituutidele. Eks juhtimiskorraldus on seetõttu ka natuke erinev. Selles, kui vabad on mingid ülikooli osad või õppejõud kaasa rääkima reaalsetes otsustes, on ülikoolid natuke erinevas olukorras. Mida me saame teha? Kui on kaebusi, siis me vaatame asjad konkreetselt üle. Kui akadeemiliste vabaduste kontekstis on juttu sellest, et ülikool jagab rahasid ümber või siis võtab overhead'i mingites valdkondades liiga palju, siis see on meie seaduste järgi antud ülikooli autonoomsete otsuste pädevusse ja riigi võimalus niisugustes asjades sekkuda on suhteliselt piiratud.
Austades registreeritud küsijat, lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Liigume edasi seitsmenda küsimuse juurde, mis on esitatud valitsusliikmele Juhan Partsile. Palun, Helle Kalda!
Aitäh! Lugupeetud majandus- ja kommunikatsiooniminister! Täpselt 17 aastat tagasi, 13. juunil 1991. aastal võeti siinsamas saalis vastu omandireformi aluste seadus, mille tulemusena tagastati omanikele nende vara. Ja riik võttis kohustuse, et kõigil üürnikel, kes elavad nendel elamispindadel, lahendatakse küsimus ära, kui nad soovivad uut elamispinda. Möödunud on 17 aastat, see küsimus on lahendamata. Pöördusime õiguskantsleri poole. Õiguskantsler oma kirjas viitab, et pöörduge majandusministri poole. Miks see küsimus on lahendamata? Miks pole eraldatud raha? Täna, sellel 17. aasta sünnipäeval või surmapäeval ongi küsimus teile: kunas see küsimus lahendatakse? Kui pikka aega veel peavad inimesed ootama ilma koduta?
Härra minister, palun!
Aitäh selle küsimuse eest! See küsimus annab mulle muidugi võimaluse vastata vähemalt kaks tundi. Aga ma olen lakooniline ja küsin: miks te seda küsimust lahendanud ei ole? Kui kaua me peame taluma seda, et Tallinna Linnavolikogus on keskfraktsioon, kes parseldab Tallinna linna kortereid? Miks te ei ole andnud neid kortereid nendele inimestele, kes on omandireformi käigus väidetavasti kannatada saanud? Miks inimene, kes on olnud majandus- ja kommunikatsiooniminister, ei ole siis seda küsimust riigi tasemel lahendanud? Kui kaua te lollitate Eesti rahvast ja lõhestate seda ja räägite, et on olemas selline klass nagu sundüürnikud? Kui ma teie kohta ütlen sundriigikoguliige, kas see kõlab siis hästi või? Ma olen täiesti veendunud, et Tallinna linn suudab selle küsimuse lahendada kohe, kui ta tahab. Vaadake, milliseid tehinguid te seal Tallinna linnas teete! Kas teil häbi ei ole Eesti rahva ja oma valijatega niimoodi mängida?!
Esimene täpsustav küsimus, Helle Kalda, palun!
Ärge pahandage, aga ma ei saa teid tänada! Minu teine küsimus. Pean ütlema, mind ei pane imestama, et teie erakond solvab neid sundüürnikke, kes on pidanud kaotama eluaseme. Mul on teile küsimus. Vastavalt omandireformi aluste seadusele tuli uus seadus, eluruumide erastamise seadus. Ja sellest tulenevalt kogu selle raha, mis pidi minema sundüürnikele, teie poolt juhitava koalitsiooni liige, teie erakonna liige, toonane peaminister Mart Laar kustutas. Palun öelge, kuhu need rahad läksid, miks see raha ei läinud Tallinnale ja miks selle rahaga, mis pidi otseselt minema sundüürnikele, seda küsimust ei lahendatud. See oli 1999.–2000. aasta. Kuhu teie erakond need rahad pani?
Härra minister, palun!
Kas te tahate, et ma veel kord selgitan teile selle probleemi tegelikku olemust? Ma usun, et mitte. Teate, ma tõesti ei tea, mis juhtus kaheksa aastat tagasi. Mul ei ole mingit põhjust arvata, et Mart Laar või Mart Laari valitsus pani raha kuhugi kõrvale. Ma ei arva seda. Ma arvan, et ta püüdis probleemi konstruktiivselt lahendada. Kuid ma teeksin siiski veel ühe osunduse: lõpetame selle sundüürniku mõiste kasutamise. Ma olen nõus rääkima munitsipaal-, üürielamufondi riigipoolsest toetusest ja me kindlasti jätkame seda. Kuid me hakkame käsitlema kõiki elanikegruppe, kellel on tekkinud probleemid oma elamispinnaga. Samamoodi on ju probleem suurel lastega perel või neil, kes on jäänud ilma vanemateta, või neil, kes on kinnipidamisasutusest tagasi tulnud ja ei leia endale eluaset. Need on kõik need, keda omavalitsus peab võrdselt aitama. Aga te tänitate 17 aastat sellel teemal, et võita endale valijate hääli, ja ei taha seda probleemi lahendada. Kui te oleks tahtnud selle probleemi lahendada, oleks te seda juba ammu teinud. Kui te tahate täna seda lahendada, siis helistage härra Edgar Savisaarele ja las ta hakkab sellega tegelema.
Teine täpsustav küsimus, Helle Kalda, palun!
Ma pean ütlema, et kui te tahaksite vaielda mingil muul teemal, siis palun! Kuid omandireformi aluste seaduse puhul pole meil mõtet vaielda sundüürnike, nende kannatajate üle. Teiste kategooriate puhul on seadusega ette nähtud probleem teistpidi lahendada. Sundüürnikud elasid oma elamispindadel, need elamispinnad võeti nendelt vastavalt sellele seadusele ära ja riik võttis endale kohustuse anda teine elamispind asemele. Tänase päevani on nad viidud sundüürniku staatusesse, teised ei ole sundüürnikud. Mina küsin ikkagi, kunas majandusminister, kuna te olete valitsuses, selle küsimuse lahendab. Ja ärge hakake mulle vastama, mida Tallinn teeb või ei tee. Ma küsin, kunas see küsimus saab lahendatud.
Härra minister, palun!
Vastavalt seadustele on see vastutus kohalikel omavalitsustel, me saame riigina kaasa aidata. Hea küll, ma toon teile veel ühe näite. Need vahendid, mis on eraldatud munitsipaalüürifondiks – ma juhin tähelepanu, munitsipaalelamute üürifondiks Kredexi kaudu –, jäid eelmisel aastal osaliselt kasutamata. Need vahendid, selle programmi vahendid, mida meie valitsuskoalitsioon tahab arendada, võeti ära poolteise tunniga! Poolteise tunniga! Need olid vahendid, et aidata Mustamäel korterelamuid rekonstrueerida, samamoodi Õismäel ja igal pool, kus on olemas elamud, mis vajavad energiasäästlikumaks muutmist jne. Teie aga tegelete kogu aeg ühe ja sama asjaga, et sellega saada pilti.
Ja nüüd kaks viimast kohapeal registreeritud küsimust. Marika Tuus, palun!
Aitäh! Lugupeetud minister! Me kindlasti kasutame edasi mõistet "sundüürnik". Sundüürnik erineb tavalisest üürnikust just nimelt sellepärast, et ta ei ole üürnik mitte omal soovil, vaid riigi tekitatud poliitilise tahte tulemusena. Ja me teame, et Eestis on tegemist täiesti erakordse omandireformi aluste seadusega. Siin tehti totaalne restitutsioon, tagastamised väljaspool üldkehtivat pärimisõigust jne. Kuid isegi väljaspool seda ebaõiglast seadust otsustati, et ümberasunutele vara ei tagastata. Isamaa, Res Publica ja Reformierakonna häältega otsustati seda siiski teha. Ma küsin: kuidas teil on kavas nendele uutele sundüürnikele seda kompenseerida või ehitada elamuid? Tallinn on ehitanud just nimelt sundüürnikele, siin paluks mitte vassida. Mida te kavatsete teha? Ja ma palun vastata, kui teie lastetuba lubab, ilma karjumata.
Härra minister, palun!
Aitäh teile! Ma veel kord ütlen: selle eest vastutab kohalik omavalitsus. Võib-olla teil on midagi vastu Eesti Vabariigi tekkimisele, Eesti Vabariigi taastamisele?
Heimar Lenk, palun!
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Kuna meid nimetati sundrahvasaadikuteks, siis ma pöördun ka teie poole, härra Parts, samamoodi. Lugupeetud sundminister! Öelge siiski konkreetselt, mida teil on kavas teha sundüürnike probleemi lahendamiseks Eestis sel ajal, kui te valitsuses olete.
Härra minister, palun!
Samamoodi te võite küsida, mida mul on kavas teha, et Tallinna tänavatel parandataks näiteks tänavaauk. Andke andeks, meil on Eesti Vabariik, kus on olemas riik ja riigil oma vastutus, kus on olemas kohalik omavalitsus ja omavalitsustel oma vastutus. Ennekõike peavad selle küsimuse lahendama Tallinna linn ja ka teised omavalitsused. See on omavalitsuste vastutada. Riigilt on teatud toetus ja seda toetusprogrammi kavatseme sõltuvalt omavalitsustest, sõltuvalt sellest, kui suur on see probleem, mõõdukalt jätkata.
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Järgmine küsimus on esitatud valitsusliikmele Jaanus Tamkivile. Tarmo Mänd, palun!
Tänan, austatud juhataja! Austatud härra minister! Minu küsimus puudutab veeprojektide rahastamist, mille ümber on tänaseks tekkinud tõeline pundar. Hiidlasena ma väljendan erilist muret Saaremaa veeprojekti pärast, mille hind, kallinenud hind on tänaseks juba teada – see ületab esialgse üle kolme korra ehk kallinemine on üle 600 miljoni. Kui kasutada analoogiat Emajõe veeprojektiga, siis on kallinemise võimalus ligi miljard krooni. Mind ajendasid tänases infotunnis küsimust esitama eilses Äripäevas avaldatud seisukohad, kus te avaldasite sügavat muret, et meid võivad oodata trahvid. Te avaldasite lootust, et äkki tuleb appi riigieelarve, äkki tulevad appi KIK ja omavalitsused. Valvsaks tegi see, et te viitasite ka hinnatõusule, mis paneks jällegi vastutuse tarbijale, kulutused tarbijale.
Palun küsimus!
Minu küsimus on: milline on teie pakutav lahendus?
Härra minister, palun!
Aitäh, lugupeetud küsija! Tõepoolest, see teema, millele te praegu viitasite, on järgmisel aastal ja ilmselt ka järgnevatel aastatel Keskkonnaministeeriumi eelarve üks valusamaid küsimusi. Nende nõndanimetatud maakondlike veeprojektidega oleme sattunud tänaseks tõepoolest seisu, kus nende kallinemine on ületanud igasugused ootused ja kartused. Puuduolev summa ei ole mitte miljonites või sadades miljonites, kui vaadata pilti tervikuna, siis on puudu tegelikult miljardeid, me ei tea, kas kaks, kolm või neli miljardit. Sellele olukorrale lahenduse leidmine on muidugi ütlemata raske. Kindlasti tuleb üritada tekitada olukord, kus ehitusturul ja sealsete pakkumiste puhul taastuks uuesti normaalne turukonkurents, sest need numbrid, mida meile praegu on hangetes pakutud, ei ole kujunenud lähtuvalt turusituatsioonist. Julgen arvata, et selles valdkonnas oleks üsna palju tegemist ka Konkurentsiametil. Need numbrid on minu arvates kokku lepitud ja pakutakse täiesti suvalisi numbreid. Kui mõni projekt kallineb viis korda, nii nagu see Saaremaalgi juhtus, siis turumajandusega seal tegelikult enam mingit pistmist ei ole. Riik selle hinnaralliga sellisel juhul kaasa minna ei saa, see on täiesti selge. Kõigepealt peame üritama uuesti tekitada normaalse turuolukorra. Teiseks tuleb loomulikult leida ka lisavahendeid, nii nagu ikka on siin võimalus, et kasutatakse riigieelarve vahendeid, kasutatakse Keskkonnainvesteeringute Keskuse vahendeid, kasutatakse omavalitsuste võimalusi, kui need olemas on. Ja viimane võimalus on kindlasti ka mingisugune laenuvõimalus, kuigi selle võimaluse jätaks praegu siin kirjeldamata.
Tarmo Mänd, esimene täpsustav küsimus.
Tänan, härra minister! Ma olen kuulnud eelmises valitsuses ringelnud plaanist katta see kallinemine CO2 müügist saadud tulust. Kas praegune valitsus võiks seda varianti kaaluda, mis oleks teatavasti päris reaalne lahendus?
Härra minister, palun!
Aitäh! Kui kunagi sellised plaanid olidki, siis praegusel hetkel ei ole see kahtlemata enam aktuaalne. Kui te olete kursis viimaste uudistega, siis vastavalt Euroopa Komisjoni seisukohtadele vähendatakse Eesti CO2 kvoodi mahtu umbes 48%, nii et müügist seal mingit raha enam ei teki. Pigem on küsimus selles, kas tuleb juurde osta või mitte.
Lõpetan selle küsimuse käsitluse.
Head ametikaaslased! Oleme konstruktiivsed, kiire küsimus valitsusliikmele Juhan Partsile ja kiire vastus. Marek Strandberg, palun!
Hea majandusminister, hea kommunikatsiooniminister! Leiundustegevus on loomult samasugune loov tegevus nagu iga teinegi. Eestis puudub praegu igasugune nähtav mehhanism leiutajate toetamiseks. Tüüpiline näide leiutaja kohta, mis inimeste peades liigub, on Jaan Tatikas sajanditagusest raamatust. Kas majandusministeeriumil on kavad leiutajate tegevuse toetamiseks ja propageerimiseks, ja kui on, siis millised?
Härra minister, palun!
Kuna mul on hästi vähe aega vastata, siis ma ei saa sellele vastata, sest need kavad on sedavõrd põhimõttelised ja suured. Aga me võiksime arutada leiutajate liidu arengut töö korras või järgmisel infotunnil.
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Ma tänan ministreid Tõnis Lukast, Jaanus Tamkivi ja Juhan Partsi! Infotund on lõppenud.
