Tere päevast, lugupeetud kolleegid! Tere päevast, lugupeetud ministrid! Alustame infotundi. Palun teeme kõigepealt kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll.
Kohalolijaks registreerus 45 Riigikogu liiget, puudub 56.
Head kolleegid! Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, rahandusminister Ivari Padar ja minister Urve Palo.

Alustame. Esimene küsimus on kolleeg Toomas Varekilt rahandusminister Ivari Padarile. Palun!

Aitäh, proua esimees! Austatud rahandusminister! Küsimus on ajendatud eri kütuste aktsiisi tõusu mõjust kohaliku omavalitsuse tulubaasile. Peaminister Andrus Ansip ütles eelmise nädala infotunnis, et kindlasti on kütuseaktsiisi tõusul olemas mõjud, kuid aktsiisitõus lepiti kokku juba siis, kui Eesti liitus Euroopa Liiduga, ja see aktsiisitõus on teada ka kõigile kohalikele omavalitsustele. Härra Ansip eksitas siinkohal avalikkust, sest praegune aktsiisitõus ei toimu ootustele vastavalt järkjärguliselt, vaid ühekorraga. Täiendavad kulud on ühistranspordi, valdades koolitranspordi kulud, hoonete küttekulud jne. Küsimus: kui suureks on Rahandusministeerium prognoosinud kohaliku omavalitsuse täiendavad kulud, kas seda on üldse prognoositud ning kas riigil on kavas astuda samme aktsiisitõusu hüvitamiseks kohalikule omavalitsusele?

Aitäh, lugupeetud küsija! Kõigepealt minu ja meie kõigi palavad sünnipäevaõnnitlused teile! Mis puudutab aktsiisitõusu ja just kütuseaktsiisi tõusu, siis kui me vaatame kogu aktsiisipaketti, on eelkõige just kütuseaktsiisiteema see, kus võib muidugi leida kokkupuutepinda kohaliku omavalitsuse ja tema tegevusega, see on selge. Kuid kui vaadata, kui palju see mahuliselt muudab või suurendab omavalitsuste kulusid, siis võime ütelda, et proportsionaalselt ei ole see väga suur protsent. Ma usun, et tänases olukorras, kus käivad läbirääkimised Vabariigi Valitsuse ja kohalike omavalitsuste vahel,  tõstetakse ka see teema  üles ja see on selge arutelu teema. Mis puudutab seda, et see maks on olnud ka varem teada, aga seda lihtsalt kohaldatakse mõnevõrra varem, siis võib ütelda, et see on tegelikult kõikide meie ja ka kohalike omavalitsuste huvides. Kui me oleme praegusel juhul toonud maksude tõstmise kuupäeva varem kokkulepitust ettepoole, siis selleks on väga selged põhjused. Eelkõige see, et eurotsooniga võimalikult ruttu ühineda. Sellest tulev hüve on ju hüve meile kõikidele, kaasa arvatud kohalikele omavalitsustele.

Palun, kolleeg Toomas Varek, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh õnnitluste eest! Kuid siiski teine küsimus. Kütuseaktsiisist läheb praegu vastavalt seadusele 75% teedele. Tulumaksust  läheb kohalikule omavalitsusele 11,9%. Kas  nüüd on kütuseaktsiisi- ja tulumaksuseaduse eelnõude taustal prognoositud suurendada kohalikele teedele minevat protsenti ja suurendada ka kohaliku omavalitsuse tulubaasi minevat protsenti?

Tänan! Ei, nende protsentide suurendamist me ei ole prognoosinud. Meie prognoosid näitavad tänaste protsentide pealt kohalike omavalitsuste tulubaasi kasvuks 2008. aastal minu mäletamist mööda 10,9%. Igal juhul on märkus väga õige, kui me räägime praegu aktsiisitõusust, siis kütuseaktsiisi tõusust läheb 75% teedele. See on väga oluline ja tähtis boonus kohalikele omavalitsustele, sest teede ja eriti kohalike teede olukord on õige nukker. Nii et kõige suuremad kannatajad on võib-olla esisilla remondiga tegelevad ettevõtted, kellele see teedesse minev pool kindlasti rõõmu ei valmista.

Palun, kolleeg Toomas Varek, teine täpsustav küsimus!

Aitäh, proua esimees! Selle aasta 1. juuli toob küllaltki suure lisakoormuse kõikidele Eesti Vabariigi elanikele. Nimelt läheb sooja hinna käibemaks 5%-lt 18%-le. See on isegi küllalt suur koormus meie elanikele. Härra rahandusminister, kas te oskate öelda, kui palju jääb Eesti rahval seoses tulumaksu vähendamisega raha rohkem kätte ja kui palju aktsiiside tõusuga eelarvesse rohkem raha laekub?

Kui vaadata aktsiiside tõususid ja maksude alandamisi, siis on välja öeldud ka see number, et nelja aasta perspektiivis on maksumaksjale sellest tulu enam kui 5 miljardit krooni. Mis puudutab teie mainitud käibemaksuteemat, siis on selge, et elanike kütmisvõimalused on erinevad. On neid, kes on traditsioonilise kaugkütte peal, keda see maksumuudatus puudutab, ja on ju inimesi, kellel on teised kütteallikad. Selles suhtes on siin väga raske märkida seda piiri, kus on see koht, mitu protsenti on kaugkütte peal ja mitu protsenti on puukütte peal.

Ja nüüd kohapeal registreeritud küsimused. Palun, kolleeg Marika Tuus!

Aitäh! Austatud minister! Kui vaadata järgmist aastat, siis raha läheb kotist ikkagi kuus korda rohkem välja, kui maksulangetamisega juurde tuleb. Kuid ma küsin üldisemalt. On aabitsatõde, et tulumaksu langetamine puudutab heas mõttes eelkõige rikkaid, neid, kelle palk on 20 000 ja üle selle, ning tarbimismaksud, aktsiisid ehk siis kaudsed maksud ja nende äkktõus jätab vähe raha kotti vaesematele inimestele. Kõige rohkem kaotavad need, kellel tulu ei ole, loomulikult pensionärid, puuetega inimesed, töötud, sest neid see maksulangus ei puuduta. Öelge, palun, kuidas aitab see sotsiaaldemokraatide meelest ja kogu valitsuse meelest kaasa meie kihistumise vähendamisele, mida  valimistel nii väga ja palju lubati.

Aitäh! Tulumaksumuudatuste paketis on peale selle, mis puudutab tulumaksu alandamist – siin ma olen teiega täiesti ühel meelel, et see mõjutab eelkõige neid inimesi, kellel on suuremad sissetulekud –, ka veel teised segmendid, nagu tulumaksuvaba miinimumi tõus nelja aasta jooksul 3000 kroonini, samamoodi tulumaksusoodustus alates esimesest lapsest. Teiselt poolt on ju valitsuse plaanides, juba fikseeritud plaanides kavandatud järgnevateks aastateks nii palgatõus kui ka toimetulekutoetus ja toimetulekutoetuse kättesaadavus. Muidugi, maksumuudatused on alati inimestele negatiivseid emotsioone tekitav valdkond. Aga kui vaadata, kas inimesed sellises keskpikas perspektiivis, me räägime neljast aastast, rohkem kaotavad või rohkem võidavad, siis ilmselgelt inimesed ju rohkem võidavad.

Palun, kolleeg Heimar Lenk!

Aitäh, eesistuja! Lugupeetud minister! Kas olete oma ministeeriumis arvestanud, kas või ligilähedaseltki, kui palju läheb sügisel keskmise perekonna eelarvest kuus raha ära näiteks aktsiiside peale?

Jah, meil on ministeeriumis olemas arvutused, mis puudutavad kümmet detsiili ehk kümmet erinevat situatsiooni, millised võivad olla perekonna sissetulekud. Need on täiesti olemas ja kui te soovite, siis need arvutused saan teile ka edastada.

Palun nüüd kohapeal registreeritud küsimus, Kaia Iva!

Aitäh! Lugupeetud minister! Nii siin saalis kui ka massimeedias on just opositsioonipoliitikud seoses aktsiiside ja kohaliku omavalitsuse tulubaasiga mitmel puhul rääkinud, et omavalitsused on järgmisel aastal eriti raskes situatsioonis, sest ühest küljest aktsiisid tõusevad ja teisest küljest väheneb omavalitsuste tulubaas, mis olevat tingitud sellest, et üksikisikutele tehakse tulumaksu osas lisasoodustusi. Teadaolevalt praegusel hetkel, üsna mitmel aastal juba omavalitsuste tulubaas sellest ei sõltu. Minu küsimus ongi, et kas äkki on valitsusel plaanis mõne kurja seaduseelnõuga välja tulla.

Aitäh küsimast! Ei, mis puudutab omavalitsuste tulubaasi ja seda, mis on nüüdseks juba mõnel aastal kokku lepitud, st kuidas kujuneb see tulubaas, mis on praegu tulust 11,9%, kui me räägime tulumaksu poolest, siis selliseid muudatusi meil planeeritud ei ole. Ma ütlen veel, et sellest, kui valitsus astub praegu neid samme, neid läbikaalutud samme, mis puudutavad tulumaksumuudatusi ja aktsiisimuudatusi ja mille lõppeesmärk on siiski Eesti võimalikult kiire ühinemine eurotsooniga, võidavad kõik, võidavad omavalitsused, võidavad inimesed. Võime lihtsa näitena tuua krediidid nii inimeste tasandil kui omavalitsuste tasandil. Selge, et Eesti jaoks on oluline olla stabiilse majanduskeskkonnaga riik, kus ka krediidiintressid on stabiilsed, ja on selge, et kui inimesed või omavalitsused peavad ühel hetkel  käima välja 1, 2 või 3 protsenti rohkem intresse, siis sellest ei võida ega sellega ei ole rahul mitte keegi.

Head kolleegid, kolm viimast kohapeal registreeritud küsimust. Palun, kolleeg Marek Strandberg!

Hea minister Padar! Me oleme ka enne küsinud, mille tõttu asendati süsihappegaasimaks ühtekokku aktsiisimaksuga, mida hakkab tasuma tarbija, seda enam, et süsihappegaasimaks puudutab ju väga selgelt kliimaprotsessi ja aktsiisimaks arusaadavalt tarbija enda otsuseid vähem tarbida või rohkem tarbida. Peaminister on meile siin selgitusi jaganud, mis, ütlen ausalt, on olnud üsna ebaselged. Minu küsimus on: kas te selgitaksite, palun, veel kord, mis põhjusel või mismoodi te näete, et süsihappegaasitasu asendamine aktsiisimaksuga sunnib energiatootjaid ümber vahetama oma seadmeid selliste vastu, mis on märkimisväärselt kliimasõbralikumad? Täpsustav küsimus oleks, kas valitsus on loobunud kliimasõbraliku tehnoloogia toetamisest ökoloogilise maksureformiga.

Tänan! Mis puudutab küsimuse esimest poolt, siis siin olid valitsusel kasutada need seadused, mis juba kehtivad, ehk siis keskkonnatasude seadus, mille järgi oli esialgselt planeeritud, et CO₂ maks muutub elektriaktsiisiks 2009. aastal. Meie maksupaketis on see kuupäev toodud nüüd lihtsalt ettepoole. Mis puudutab seda, kas valitsus on ökomaksudega tegelemisest loobunud – ma kardan sõna "reform", sest  igasugu vidina ja vadina peale öeldakse alatasa, et see on reform, selline väga reformiv tegevus –, siis valitsus on väga selgelt seda meelt, et tuleb tõsiselt kaaluda kõikvõimalikke mooduseid, kuidas saavutada olukord, kus n-ö saastaja maksab. See on mõistlik ja igal juhul olen nii mina kui on ka teised valitsuse liikmed seda meelt, et meil tuleb jätkuvalt minna seda rada, kus me soodustame ja soosime keskkonnasõbralike tehnoloogiate rakendamist. Ma olen teiega täpselt sama meelt, selline võimalik maksupakett on, ma usun, selle aasta sügise teema, mida arutada eelkõige just Keskkonnaministeeriumi initsiatiivil koos Rahandusministeeriumiga.

Palun, kolleeg Jaak Aab, kohapeal registreeritud küsimus!

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud minister! Minu küsimus puudutab ka omavalitsuste tulubaasi ja seda, kuidas omavalitsused lähiaastatel oma ülesannetega peaksid hakkama saama. Me teame, et viimastel aastatel on tõesti, nii nagu kolleeg Kaia juba mainis, tehtud teatud selged otsused ja et tulumaksu vähendamine omavalitsuse tulubaasi puudutab. Samas on eelmised valitsused viimastel aastatel kogu aeg suurendanud  rahavoogu, mis läheb omavalitsustele, nii tulumaksust mineva protsendi suurendamise kaudu kui ka tasandusfondi rahade ja teerahade abil. Nüüd aga, oh üllatust-üllatust! Ma mõtlesin küll, et valitsusliidu programmis on midagi ära unustatud, aga eelarvestrateegiast nägin, et nelja aasta jooksul omavalitsuste tulubaas ei kasva. Te ütlesite 10,9%, ta kasvab tõesti nii või teisiti, samas aga kasvab riigieelarve 20%. Kas niisugune poliitika jätkubki?

Mis puudutab kohalikke omavalitsusi ja nende rahastamist, siis see on teema, mis on praegu väga selgelt laual, sest käivad riigi ja kohaliku omavalitsuse esindajate eelarveläbirääkimised. Ma usun, et eelarveläbirääkimistel saavad kõik need teie tõstatatud probleemid läbi arutatud, et mõlemal poolel valitseb koostöömeel ja vastastikune arusaam.

Palun nüüd kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Jaan Kundla!

Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud rahandusminister! Pension tõuseb pikkamööda ja vähehaaval nelja aasta jooksul, aga kaupade ja teenuste hinna järsk tõus seisab meil ees lähemal ajal. Kuidas pensionärid peaksid  selle vahepealse aja üle elama?

Aitäh! Mis puudutab maksupaketti, mida me praegu oleme arutanud ja mis tuleb täna ka seaduseelnõuna arutamisele, siis sellest tuleneva hinnatõusu puhul ei saa me küll rääkida millestki väga hüppelisest ja väga traumeerivast. Nagu ma olen öelnud, jah, maksumuudatus on alati ebameeldiv, aga selle maksumuudatuste paketi puhul on selge, et pensionide kasv on suurem kui hinnatõusud, mis on tingitud nendest maksumuudatustest.

Aitäh, härra rahandusminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Läheme järgmise küsimuse juurde. Kolleeg Karel Rüütli, küsimus rahandusminister Ivari Padarile, palun!

Aitäh, austatud esimees! Austatud minister! Tulumaksumäära edasine langetamine 18%-ni suurendab lõhet kõrgema palga saaja ja madala palga saaja vahel, nagu siin ka enne välja tuli. See suund töötab väga selgelt vastu võrdsete võimaluste loomisele ja ühiskonna tasakaalustatud arengule, põhimõttele, mis on tegelikult üks sotsiaaldemokraatia aluspõhimõtteid. Minu küsimus on: miks teie sotsiaaldemokraadina toetate sellist ebavõrdsust süvendavat maksupoliitikat ja kas see teie õiglustunnet kuidagi ei riiva? Aitäh!

Tänan! Vaieldamatult riivab. Küsimus on selles, et kui me räägime maksumuudatustest ja räägime koalitsioonist, siis koalitsioonis on kokku lepitud õige mitmed maksumuudatused, kaasa arvatud tulumaksuvaba miinimumi tõus, kaasa arvatud tulumaksuvabastus alates esimesest lapsest, nii et selles suhtes see pakett on väga mitmekülgne. Jah, ma möönan, et see, mis puudutab tulumaksu protsendi langetamist, on pigem kasu toomas kõrgema sissetulekuga inimestele, aga samas on olemas meil teised elemendid. Nii et selline maksupakett on valitseva koalitsiooni kokkulepe ja nii me oleme seda vastastikku aktsepteerinud.

Palun, kolleeg Karel Rüütli, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh! Tõepoolest, üks võimalus on tulumaksuvaba miinimumi tõsta ja Rahvaliidul oli enne valimisi väga selge lubadus tõsta see 5000 kroonile. Kas te koalitsioonisisestel läbirääkimistel ei arutanud või ei kaalunud seda, et tuleme siis lihtsamatele inimestele vastu ja tõstame hoopis tulumaksuvaba miinimumi, näiteks 5000 kroonile?

Aitäh! Tõesti, ka see teema oli koalitsiooniläbirääkimistel üleval, lihtsalt kompromissi tulemus oli selline pakett, mis täna siin saalis teie ette ka esimesele lugemisele tuleb.

Palun, kolleeg Karel Rüütli, teine täpsustav küsimus!

Aitäh! Nii täiendavate maksuvabastuste sisseviimine kui ka aktsiiside kehtestamine tegelikult suurendavad inflatsiooniohtu, millele on tähelepanu juhtinud näiteks Eesti Panga president, kes on kritiseerinud valitsuse sellekohast kava ja laristavat eelarvepoliitikat, selle asemel et tegelda kokkuhoiuga ja inflatsiooni ohjeldamisega. Minu küsimus on: kas teie rahandusministrina olete nõus Eesti Panga presidendi seisukohtadega? Äkki te selgitate siis oma veendumusi, kas kavandatav maksupoliitika ja eelarvestrateegia suurendavad inflatsiooniohtu ja seeläbi võivad halvendada ka Eesti majanduse olukorda.

Ma möönan, et Eesti Panga presidendi tehtud ettepanekud on praktilised. Samas on selge, et riigi valitsemises on kaks poolt. Üks asi on riigi edendamine eelarve kaudu ja oluliste riigieelarveliste kulude võimaldamine. Teiselt poolt on selge, et selle fiskaalprotsessi raames peame ette nägema need võimalused, mis aitavad meil võimalikult kiiresti kas või eurotsooni minna. Igal juhul on selle valitsuse poliitika suunatud sellele, et mõlemad pooled saaksid rahuldatud, et inimesed oleksid rahul eluga Eesti Vabariigis ja teiselt poolt me saavutaksime ka keskpikad fiskaalpoliitilised eesmärgid.

Head kolleegid! Nüüd ma luban esitada veel kolm kohapeal registreeritud küsimust. Kui te vaatate edasi, need küsimused tulevad uuesti üles. Palun, kolleeg Kalle Laanet, kohapeal registreeritud küsimus!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Lugesin teie tänast Postimehe arvamuslugu. Te kirjutate seal, kuidas järgmisel aastal tõusevad politseinike palgad, mis oli minu jaoks ääretult positiivne. Mu küsimus on: kui palju tõusevad politseinike palgad järgmisel aastal ja kui palju tõusevad teiste siseturvalisust tagavate ametkondade töötajate palgad?

Tänan! Konkreetsed palgakasvud, konkreetsed numbrid pannakse lõplikult paika augustikuus toimuvatel läbirääkimistel 2008. aasta eelarve üle. Täna  võin ma ütelda seda, et jah, selles eelarvestrateegias, mis on ette nähtud neljaks aastaks, 2008., 2009., 2010. ja 2011. aastaks, on planeeritud vahendid, planeeritud raha siseturvalisuse tõstmiseks. Üks oluline komponent on see, et tõsta politseinike palka.

Palun, kolleeg Helle Kalda, kohapeal registreeritud küsimus!

Aitäh! Lugupeetud minister! Eesti Pank ja, nagu me ajakirjandusest oleme lugenud, ka teadlased on teie valitsuse maksupoliitika suhtes täielikult eriarvamusel. Nendel on tehtud analüüsid. Ma tahaks täpselt teada, millist analüüsi on teinud valitsus, et ta sellise maksupoliitika peale läheb, ja kus on võimalik tutvuda selle uuringuga, kus on näidatud ära, millistele elanikekihtidele see sissetulekust tulenevalt on soodne, kui soodne see on ja millistele elanikegruppidele see ei ole soodne.

Tänan teid küsimast! Vaieldamatult, kummardades Eesti Panga ja tema analüütikute ees, on selge, et Eesti Panga ettepanekuid tuleb alati arvestada. Teiselt poolt on selge, et tuleb ka vaadata, millised on reaalsed Eestit mõjutavad faktorid fiskaalvaldkonnas. Ehk kui meenutada kas või eelmist küsimust, mis puudutas politseinike palgatõusu, siis on selge, et kui lähtuda ainult Eesti Panga ettepanekutest, siis näiteks politseinike palgatõusu poleks arvatavasti olnud võimalik planeerida.

Palun, kolleeg Mai Treial, kohapeal registreeritud küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Te ütlesite, et teil on olemas analüüsid selle kohta, kuidas aktsiisitõusud mõjutavad erinevate tuludetsiilide kaupa inimeste sissetulekuid. Kas teil on olemas analüüs, kuidas muutub toidukorvi maksumus, ja kas te saate juba praegu tuua näite, missugused need muutused on, kui suured protsendid võiksid lähiajal ees oodata?

Tänan teid! Kui ma hakkan nüüd väga tõsiselt mõtlema võimalikele aktsiisitõusudele ja mõtlen, millist osa või millist suurusjärku toidukorvis võivad need mõjutada või milline osa võib leivaküpsetamisel olla näiteks autokütuseaktsiisil, siis ma ütlen, et see on suhteliselt väike komponent. Kui me võtame praegusel juhul elektriaktsiisi, mis sisuliselt tarbijatele ei tule ja mis ei saa nagu ka leivahinda mõjutada, siis ma ütlen, et ma väga suurt tõusu seal kusagil ei näe. Ma ütlen, et pigem võib tõesti tekkida see olukord, mis on alati tekkinud, kui kusagil tehakse maksumuudatusi: varmalt on kohal väga palju neid, kes tahaksid seda maksumuudatust lihtsalt oma toodete hinna tõusuks ära kasutada. Sellepärast, et toiduainete puhul on see põhiline element ikkagi toormekomponent.

Aitäh, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Evelyn Sepalt minister Urve Palole. Palun, Evelyn Sepp!

Aitäh, austatud esimees! Austatud minister! Te olete mitmel puhul rääkinud vajadusest uue lõimumispoliitika järele ja muu hulgas öelnud, et selle üks alustalasid on, et eestlased ja venelased peaksid omavahel rohkem suhtlema, ning et venekeelsel kogukonnal ei ole oma poliitilist liidrit ja et see tuleks neile leida. Minu küsimus puudutabki seda, kuidas käib selle liidri otsimine venekeelsele kogukonnale, ja kui te peaksite ta leidma, kuidas see aitab kaasa uuele integratsioonipoliitikale.

Aitäh! Ma ei mäleta, et ma päris niimoodi oleksin öelnud, et tuleb leida poliitiline liider. Ma tõin sellise näite, et minu juures käis üks grupp vene ärimeeste esindajaid ja nad tundsid muret, et ei ole liidrit. Kui ma ütlesin selle peale, et hakake aga tööle, tegutsege selle nimel, siis nad kratsisid kukalt ja ütlesid, et see on raske ülesanne. Ma usun, et riigi ülesanne ei ole tekitada poliitilisi liidreid. See peab ikka tulema kodanikuühiskonnast ja altpoolt.

Palun, kolleeg Evelyn Sepp, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh! Mul on suur huvi tulla tagasi ka ühe teise episoodi juurde. Nimelt proua Ojulandi avalduste juurde, mis on tehtud just sellesama lõimumispoliitika aadressil ja suunal. Ta on muu hulgas pidanud parema integratsioonipoliitika n-ö alustaladeks, et tuleb sulgeda venekeelsed telekanalid ja valitsusele ebameeldivate poliitiliste vaadetega inimesi tuleks Eestist välja saata. Kuidas selle programmi realiseerimine käib ja mis te sellest arvate?

Aitäh! Mina kuulsin paraku ka nendest ideedest meedia vahendusel ehk siis mul ei ole olnud võimalust proua Ojulandi mõtetesse süüvida. Aga kui ma meedia vahendusel õigesti olen aru saanud, siis pean ütlema, et mina isiklikult ei poolda selliseid jõumeetmeid. Me elame demokraatlikus riigis ja ma usun, et kanalite sulgemine ei oleks kindlasti lahendus. Ma olen suhelnud küll proua Ojulandi erakonnakaaslastega ja olen aru saanud, et see ei olnud ka terve erakonna idee.

Palun, kolleeg Evelyn Sepp, teine täpsustav küsimus!

Aitäh! Ma luban, et see on ka sedapuhku viimane. Nimelt, kuidas te kavatsete eestlasi enam integreerida n-ö multikultuurilisse Eesti ühiskonda, mis on tänaseks ilmselge ja fakt ning peaks kõigile selge olema? Muu hulgas, kuidas te kavatsete näiteks suurendada eestlaste tolerantsust teiste rahvuste vastu, kes siin elavad? Ja veel, n-ö jätkuks sellele: milles seisneb praegusel hetkel teie koostöö Eesti vähemusrahvusi koondavate organisatsioonidega?

Aitäh! Alustan otsast. Jah, ma olen seda öelnud ja usun siiralt, et integratsioon saab toimuda ainult siis, kui ta on kahepoolne. Nõukogude Liidu ajal üritati integreerida eestlasi venelaste hulka, siis 15 aastat venelasi eestlaste hulka ja nüüd ehk saame aru, et integratsioon on kahepoolne. Kuidas seda teha? Kui me vaatame kas või tavalist ettevõtet, siis kes külvab kultuuri ettevõttes? Ikka ettevõtte juht. Kui me vaatame riiki, siis kes külvab kultuuri siin? See on president, need on ministrid, need on Riigikogu ja valitsus. Mina usun siiralt, et pihta tuleb hakata sõnumitest, mis on suunatud kõigile Eestis elavatele inimestele. Need sõnumid peaksid olema täpselt sellised, millega ka meie lugupeetud president pihta hakkas, kui ta tegi esimese visiidi  Ida-Eestisse: te olete selle riigi kodanikud, te olete minu inimesed. Seda sõnumit me peame kõik kandma. See on üks asi. Lisaks on minu arvates väga oluline jälgida, et riiklikes kanalites oleks esindatud, näiteks diskussioonisaadetes, venekeelne elanikkond. Samamoodi peaks mõtlema ka uudiste parema edastamise võimalusele. Siin on endiselt see Eesti Televisioon 2 küsimus. Olen toonud veel ka selle näite, et me saame rääkida üksteisemõistmisest sellisel juhul, kui me suhtleme. Alustame kas või sellest, et treeningud, koolitused oleksid koos vene ja eesti õpetajatele jne, või näiteks riigiametnike koolitused.

Nüüd kolm kohapeal registreeritud küsimust! Palun, kolleeg Rein Ratas!

Austatud minister! Natuke aega tagasi väitis peaminister, et üksmeel Eestis on pärast aprillisündmusi suurenenud. Mida teie rahvastikuministrina ütlete, kas üksmeel Eestis elavate eestlaste ja mitte-eestlaste vahel on suurenenud? Olen küsinud.

Aitäh! Kindlasti ei saa ma praegu anda teile vastuses täit tõde, sest praeguseni ei ole tehtud kvaliteetset uuringut sellel teemal, mis on küll plaanis. Selleks et anda hinnangut, peaks olema küsitletud vähemalt tuhandet inimest. Ma võin rääkida siin oma isiklikust kogemusest. Ma olen tõepoolest kohtunud poolteise kuu jooksul väga paljude inimestega, nii eestlaste kui mitte-eestlastega, ja arvamused on väga erinevad. Küll aga on mure meie ühise kodumaa tuleviku pärast üks. Millesse ma siiralt usun, on see, et  ehk me  oleme nüüd teadvustanud, et integratsioon on kahepoolne. Seetõttu ma loodan, et meil on tõesti võimalus siit ka edasi minna. Et kui räägitakse, et me läksime 15 aastat tagasi, siis ma ütlen endiselt, et seda ei ole olnud, et me oleksime tagasi läinud, raske on tagasi minna, kui  teatud aspektides ei ole kuhugi minna. Ehk siis tehtud on palju tööd, tähelepanu on pööratud keeleõppele, mis on vajalik, aga mis ei ole ainus. Tagaplaanile on jäänud selline mõiste nagu ühine riigi identiteet ja kodanikuuhkus ehk siis uhkus, et ma olen selle riigi kodanik, selle tunde tekitamine. See on ka see, millele nüüd uues integratsioonistrateegias suurt tähelepanu pööratakse. Aitäh!

Palun, kolleeg Karel Rüütli, kohapeal registreeritud küsimus!

Aitäh! Ühiskond on Riigikogule ette heitnud, et Riigikogu on kogu selles lõimumise temaatikas kuidagi kõrvale jäänud ja ei ole väga selgelt oma seisukohti välja kujundanud. Teile ministrina on isiklikult langenud väga suur vastutus ja teilt oodatakse vastuseid. Rahvaliit on teinud Riigikogule ettepaneku moodustada probleemkomisjon lõimumise küsimuses. Minu küsimus ongi: mida teie ministrina arvate või kas teil oleks abi, kui kogu see arutelu ja diskussioon viidaks natukene laiemale pinnale, arutataks seda küsimust näiteks ka Riigikogus  ja kujundataks välja teatud seisukohad, mis aitaksid siis teil seda hiljem ellu viia? 

Aitäh! Ma käisin esmaspäeval Võru vene gümnaasiumis ja õpetajad tõstatasid ise küsimuse, et aprillisündmuste ajal ja nende järgselt oleksid nad tõepoolest soovinud näha kohalikke riigikogulasi nendega kohtumas ja selgitustööd tegemas. Nii et ühe sellise tagasiside olen saanud, kus  Riigikogult on rohkem tööd oodatud. Mis puudutab Riigikogus arvamuse kujundamist ja sellel teemal sügavamat mõtlemist ja tööd, siis mina ministrina võin ainult öelda, et mul oleks selle üle loomulikult hea meel, kui ma saan häid mõtteid ja tuge.

Palun, kolleeg Helle Kalda, kohapeal registreeritud küsimus!

Aitäh! Lugupeetud minister! Vastates heale kolleegile Evelyn Sepale, ütlesite, et te olete ise ka kuulnud või lugenud meedia kaudu enda kohta või valitsuse kohta mitteõigeid andmeid. Samal ajal on meeldiv kuulda, et te kohtute väga palju koolidega, mida meedias ei ole kajastatud. Kas te võiksite mulle öelda, kas meedia on katsunud seda küsimust teie arust positiivselt või negatiivselt lahendada? Ja riigitelevisioon, mis on nagu teie võimuses ja kasutuses – kahjuks pean ütlema, et ma ei ole näinud teie esinemisi, et teiega kohtumistest oleks räägitud. Kas te kohtute, kas te räägite, vestlete, et meedia aitaks kaasa, või on teil teine arvamus?

Aitäh! Palju on heidetud ette, et just aprillisündmuste esimestel päevadel võimendas meedia sündmusi tänaval ja näitas neid väga ühekülgselt. Kui seda analüüsima hakata, siis kohati on see ka õige, aga ma lisaksin juurde inimliku aspekti, et ka ajakirjanikud on inimesed ja kõik olid tegelikult šokis. Nii et nad käitusid neil päevil täpselt nii, nagu nad oskasid. Ma tooksin positiivsena välja selle, et tegelikult paar päeva hiljem otsisid kõik meediakanalid, nii eesti- kui venekeelne meedia, võimalusi seda olukorda lahendada ja järgnevaid sündmusi ära hoida. Ma kohtusin isiklikult iga päev vähemalt kahe ajakirjanikuga, eesti ja vene ajakirjanikuga, ja kõik nad küsisid, et kas soovite intervjuud ja millist sõnumit see võiks kanda, et 9. maid rahulikuna hoida. Nii et soov koostööd teha oli tegelikult väga-väga suur ja väga positiivne. Jah, võib-olla oleks siin mõttekoht, kutsuda siiski meedia kokku ja rääkida veel kord laiemalt, milline võim neil ikkagi on. Kui nad lähevad emotsioonidega kaasa ja näitavad sündmusi emotsionaalselt, siis mida see võib tähendada? Ma tean, et koolitusi on ka tehtud, aga kunagi pole ju liiga palju. See on teema ja mõttekoht, mille üle me oleme ka büroos mõelnud, ja tegelikult tõenäoliselt võtame selle ette, et meediaga ka sellel teemal suhelda.

Aitäh, proua minister! Ma arvan, et see küsimus on väga tõsine. Me tuleme kindlasti selle küsimuse juurde veel lähematel aegadel või vähemalt sügisel, kui me oleme ka natuke, nagu öeldakse, maha rahunenud, nii et võime põhjalikult seda analüüsida ja teha võib-olla siis riiklikult tähtsa küsimuse arutelu Riigikogus. Aga praegu ma lõpetan selle küsimuse käsitlemise, sest on ka palju teisi soovijaid.

Kolleeg Inara Luigas, küsimus rahandusminister Ivari Padarile.

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Vabariigi Valitsus on võtnud eesmärgiks tõsta ennaktempos alkoholi- ja tubakaaktsiise. Samal ajal on valitsusel lootus, et alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõstmisega kaasneb nende toodete tarbimise vähenemine, mis omakorda vähendab liigtarbimisest tulenevaid negatiivseid mõjusid. Kas valitsusel on ka kindel tegevuskava, kuidas neid negatiivseid mõjusid vähendada ja kui palju suunatakse alkoholiaktsiisidest raha selle kava täitmiseks?

Tänan, lugupeetud küsija! Jah, vastab tõele, et Vabariigi Valitsusel on õilis plaan alkoholiaktsiisi tõstmise abil rahva tervist edendada. Vaatame turupilti, alkohol on Eestis ikkagi kättesaadav ja odav küll, see on tõsi. Kas ja kuidas aktsiisi tõstmine tarbimist mõjutab? Ma usun, et see mõjutab küll tarbimist vähenemise suunas. Kindlasti mõjutab tarbimise vähenemist tubakaaktsiisi tõstmine, seda ma usun küll. See, paistab, on inimesi märksa rohkem mõtlema panev teema. Nii et jah, need vahendid, mis aktsiisidest riigieelarvesse tulevad, tulevad Eesti riigi eelarvesse, ei ühegi naaberriigi eelarvesse ja neid saab rahva tervise hüveks kasutada.

Inara, palun kiiremini! Palun, kolleeg Inara Luigas, täpsustav küsimus!

Aitäh! Minu teine küsimus on samuti alkoholiaktsiisi tõusuga seonduv. Seoses selle tõusuga on spetsialistid välja toonud tõsise ohu, et võib suureneda salaalkoholi levik, mis eelnevatel aegadel pärast aktsiiside järsku kergitamist hüppeliselt kasvas. Salaalkohol võib tuua Eestile kaasa palju suuremaid negatiivseid mõjusid, siin võiks meenutada metanoolitragöödiat 2001. aastal. Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing on öelnud, et alkoholi tarbimise vähendamiseks on vaja tõsta aktsiisi aeglaselt, et vähendada salaturu laienemise ohtu. Kas valitsusel on ka meetmeid, millega ta piirab salaalkoholi levikut?

Tänan! Enne veel, kui me tulime avalikkuse ette võimalike aktsiisimuudatustega,  arutasime tõsiselt salaalkoholi ja salatubaka teemat. Ka järgmise aasta eelarves on planeeritud suuremad vahendid nendele institutsioonidele, kes vastutavad salaalkoholi ja salatubaka leviku piiramise eest, eelkõige Maksu- ja Tolliametile ning Politseiametile. Oleme olnud tihedas kontaktis nii Siseministeeriumi kui ka Maksu- ja Tolliametiga, mis allub Rahandusministeeriumile, ja näeme ette lisavahendeid, et salaalkoholi ja salatubaka võimalikku Eestisse tulekut piirata. Nende analüüside põhjal võib arvata, et salaalkoholi puhul on see tõenäosus väiksem, see hinnatõus sedavõrd palju ei mõjuta, pigem on suuremad riskid kindlasti olemas seoses tubakaga. Aga tubaka puhul on tegemist ka mitteillegaalse kaubandusega. Kui me räägime kas või liikmesriigist Lätist, siis teemaks on olnud, millised on Läti võimalikud maksumuudatused. Just eile kohtusin nii Läti kui ka Leedu rahandusministriga, arutasime neid asju. Ka Lätis on aktsiisimuudatused planeeritud. Tänaseks on nad löönud lukku 2009. aasta 1. jaanuari, siis saavutatakse tubaka puhul lõplik lagi, aga nad peavad juba plaane, et tuua see aktsiisimuudatus ettepoole. Selles suhtes, kui rääkida salakaubandusest või legaalsest kaubandusest Euroopa Liidu liikmesriikide vahel, siis siin käib töö mitmel tasandil, nii siseriiklikul tasandil kui toimub ka koostöö kolleegidega.

Palun, kolleeg Inara Luigas, teine täpsustav küsimus!

Minu viimane küsimus on see. Aktsiisidel on mõju ka eelarvele. Kas aktsiiside tõusuga ei teki ohtu, et riigieelarvesse jääb väiksema tarbimise tõttu osa aktsiise laekumata? Kas sellist analüüsi olete ka teinud?

Oleme. Oleme teinud igakülgset analüüsi selle kohta, milline võib olla aktsiiside tõstmise mõju eelarvele. Selgelt mööname, et tubakaaktsiisi tõusu puhul aastal 2009 võib selgelt näha aktsiisi laekumise tagasiminekut. Ühel lihtsal põhjusel:  maksumärke ostetakse ette. Meie oleme kõiki neid komponente, kõiki võimalikke probleeme riigieelarve strateegia kavandamisel arvestanud ja me näeme neid ette. Täna võime ikkagi rääkida, et me oleme tubaka puhul selle sammu ükskord ära teinud, mis on pikalt õhus olnud. Alates liitumisläbirääkimiste lõppemisest Euroopa Liiduga on teatud, et ühel hetkel tuleb minna sellele tasandile, ja 2008 sellele tasandile ka jõutakse.

Head kolleegid! Nüüd neli kohapeal registreeritud küsimust. Esimesena kolleeg Helle Kalda.

Aitäh! Ma kasutan võimalust küsida praegu, sest ilmselt minuni järjekord pärast ei jõua. Küsimus on elektriaktsiisi tõusu kohta. Siinsamas saalis vastas peaminister, et elektriaktsiis on seotud CO₂ maksu muutumisega ja elektri hind ei tõuse. See oli tema vastus mulle. Minul on küsimus teile: kas elektri hind tõuseb, kui palju tõuseb, kui tõuseb, sest ajakirjanduses on teistpidi räägitud, ja mitu senti igal aastal?

Tänan teid! Kui rääkida aastatest 2008 ja 2009, siis on selge, et mis puudutab CO₂ saastetasu, siis sellest tulenev raha katab kindlalt ära sellesama planeeritud elektriaktsiisi, selle viiesendise aktsiisi. Mis puudutab tulevikku, siis on nii, et see on väga selgelt seotud sellega, millised saastetasumäärad üleüldse tulevad. Neid on täna väga raske prognoosida. Tulevased elektri hinna muutused 2010–2011 on juba see temaatika, mille puhul sellise elektri hinna pakkuja ehk Eesti Energia nõukogu ütleb, milliseks on saastetasumäärad selleks hetkeks muutunud. Igal juhul on nii, et praegusel juhul elektriaktsiiside rakendamine elektri hinda ei muuda. Mis puudutab hilisemaid aastaid, siis see sõltub otseselt Eesti Energia nõukogu otsusest.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Rein Ratas!

Härra rahandusminister! Olgu kiidetud valitsus õilsa teo eest edendada rahva tervist viina hinna tõstmisega! Palun öelge, kas on kavandumas strateegiline eesmärk muuta alkoholikaubandus riigi monopoliks. Olen küsinud.

Valitsuse plaanide paikapanemisel ei ole see olnud teemaks, ütlen ausalt. On olnud teemaks, kas muudetakse näiteks üleriigiliseks öine alkoholikaubanduse keeld, mille puhul mina võin ütelda oma isikliku seisukoha, et minul ei ole selle vastu mitte midagi. Aga seda, mis puudutab alkoholimonopoli Eestisse tagasitoomist, ei ole valitsus küll praeguses koosseisus arutanud.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Villu Reiljan!

Aitäh! Hea minister! Eelmises ministriametis oli sul väike välipudel metsakohinaga alati kaasas. Kas ka praegu hoiad seda ligi või oled riigiviinale üle läinud?

Tänan küsimast!

Aktsiisi see ei puuduta, muide.

See ei puuduta küll otseselt aktsiise, aga ma ütlen niimoodi, et isegi kui mul välipudel kaasas on, siis kindlasti valitud üritustel, härra Reiljan.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Jaan Kundla!

Aitäh, proua esimees! Härra minister! Kas 5% õlle hinna tõus mõjutab selle tarbimist? Teiseks, sealt edasi, miks ei tõsteta õlleaktsiisi rohkem?

Üldiselt on nii, et eks nende aktsiisidega ole võimalik mingil määral ka tarbimiskultuuri edendada. On selge, et väiksema alkoholisisaldusega toodetele väiksema aktsiisi kehtestamine kindlasti tarbimiskultuuri mingil määral mõjutab. Teiselt poolt on nii, et meid ümbritseval ühisel turul, Euroopa Liidus on kanged alkohoolsed joogid ja vähese alkoholisisaldusega joogid väga selgelt erineva maksumääraga. Nii et siin on nagu loogika olemas. Mis puudutab kas või veinide aktsiisi, siis ka siin me oleme üritanud astuda Euroopa Liiduga sama jalga, et nii veinidel, kääritatud jookidel kui ka õlledel oleksid enam-vähem sarnased, mõnevõrra madalamad aktsiisimäärad.

Aitäh, härra minister! Lõpetan selle küsimuse arutelu.

Palun järgmine küsimus rahandusminister Ivari Padarile, kolleeg Tarmo Mänd!

Tänan, austatud eesistuja! Austatud rahandusminister! Minu küsimus puudutab ka plaanitava aktsiisitõusu poliitilist tausta ehk põhjendust. Ühes infotunnis põhjendas peaminister Ansip ulatuslikku aktsiisitõusu vajadusega ühtlustada aktsiisimäärad Euroopa Liidu alammääradega. Teiseks põhjendas ta seda inflatsiooni ohjeldamise abinõuna, mis on vajalik euro kasutuselevõtuks. Teatavasti tuleb ühtlustamine läbi viia aastaks 2010, seega kahe aasta pärast. Hiljem on valitsuse retoorika selles küsimuses oluliselt muutunud. Te ka täna räägite rahva tervise parandamise vajadusest ja hariduse arendamise vajadusest. Minu küsimus teile on selline: kuidas teie põhjendate sellises ulatuses aktsiisitõusu ja kuidas teie arvates see kõik mõjutab meie elanikkonda, ühiskonda tervikuna, omavalitsusi, riigieelarvelisi asutusi ja meie ettevõtluse konkurentsivõimet?

Tänan teid! Vaieldamatult, nagu ma olen siin korduvalt ka öelnud, maksumuudatused on kindlasti küsimusi tekitavad teemad. Selge, et kui me täna räägime maksumuudatustest, siis nendes planeeritud maksumuudatustes on olemas kaks komponenti. Esimene ja olulisem on see, et Eesti võimalikult hästi oleks valmis võimalikuks euroga liitumiseks, ja teine pool on kindlasti eelarvetulude pool ja ka rahva tervis, nii tarbimise suunamine kui ka saadavad vahendid, mida saab tervise edendamiseks kasutada. Kui rääkida esimesest poolest, siis kui me räägime nendest võimalustest, mis Eestil, väga liberaalse majandusega riigil üldse on selleks, et meie puudujääki ehk inflatsioonikriteeriumi mingil määral ohjeldada, siis need võimalused on seotud paratamatute maksumuudatuste suuremal määral toomisega ühte kindlasse, võimalikult varajasse punkti, see on 2008. aasta 1. jaanuarile. See on mõistlik otsus ja ma usun, et selle otsuse kiiluvees, kui me vaatame võimalikke inflatsiooniparameetreid, 2008 6% ja 2009 üle 4%, siis me võime 2010 ja 2011 tõesti olla saavutanud Maastrichti kriteeriumi numbri või 3–3,1%. Nii et ma arvan, et see on praktiline ja pragmaatiline valitsuse samm ja ma usun, et ükskõik kes opositsioonist oleks täna valitsuses, ta saaks aru, et see on üks väheseid asju, mida me teha saame.

Palun, kolleeg Tarmo Mänd, esimene täpsustav küsimus!

Tänan! Kui ma nüüd õigesti aru sain, siis valitsus ikkagi otsib lisavahendeid oma koalitsioonileppe täitmiseks. Minu teine küsimus puudutab konkreetselt elektriaktsiisi tõusu, mis mõjutab absoluutselt kõike ja kõiki. See on seotud esimese küsimusega. Nimelt, Euroopa Liidu ühtlustamise alammäär näeb ette 1,5 senti, valitsus plaanib 5 senti kilovatt-tunni kohta. Täna saime ajakirjandusest teada, et tootja taotleb järgmiseks aastaks 10% tõusu. Minu küsimus: millega minister põhjendab kolmekordset tõusu Euroopa alammääraga võrreldes ja kas on ikkagi selge, mida toob kaasa  elektri hinna tõus kogu ühiskonnale?

Nüüd on selline asi, et me räägime kahest asjast. Me räägime täna seadusest, mis määrab ära Eestis elektriaktsiisi. Me oleme rääkinud, et selle seaduse valguses tarbija jaoks midagi ei muutu. See puudutab puhtalt elektriaktsiisi. See toimub ju praegusel juhul selle seaduse valguses, mis on vastu võetud eelkõige eelmise valitsuse initsiatiivil 2005–2006, see, mis puudutab konkreetselt keskkonnatasude seadust. Aga see, mis puudutab Eesti Energia plaane, siis on selge, et täna ei ole minul kui valitsusliikmel mitte mingit lisainformatsiooni, millised võiksid olla Eesti Energia või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi plaanid hinnatõusuks eri valdkondades. Selle kohta lihtsalt puudub täna informatsioon. Ma saan aru, et teil on mingi värske informatsioon, mida mina hetkel ei valda.

Palun, kolleeg Tarmo Mänd, teine täpsustav küsimus!

Tänan! Härra minister! Minu viimane küsimus on päris konkreetne ja ma arvan, et meeldib meile mõlemale. Nimelt, eriotstarbelisele diislikütusele kehtiv aktsiisimäär Eestis on praegu 690 krooni tuhande liitri kohta, Euroopa Liidu alammäär näeb küll ette 330 krooni tuhande liitri kohta. Kuidas teie põlise põllumehena, taluperemehena, praeguse rahandusministrina sellist olukorda selgitate ja kas te näete võimalust ka siin korrigeerida aktsiisimäärasid ehk minna vähendamise teed, mida põllumees ootab?

Tänan teid! Jah, tõesti, eelmise valitsuskoalitsiooni ajal kirjutati seadusesse sisse erimärgistusega kütuse aktsiisi tõus, mis tõusis 690 kroonile tuhande liitri pealt. See tähendab, et võrreldes tavalise diislikütusega moodustab erimärgistatud diislikütuse aktsiis umbes 18%. Seal on mitu aspekti. Minul on väga raske hinnata, millised olid eelmise valitsuskoalitsiooni motiivid, kui nad põllumeeste kütuse aktsiisi tõstsid. Ma tean, et eelmise valitsuskoalitsiooni motiivid olid, et aktsiis hõlmaks seda 25%, mis praegu kütuseaktsiisist laekub riigieelarvesse ja mis ei ole kaetud maanteede kuludega. Igal juhul on niimoodi, et praegune valitsuskoalitsioon, kes on väga põllumeestesõbralik, nagu te teate, on leidnud, et hüva, eelmine valitsuskoalitsioon leppis kokku põllumeeste diislikütuse aktsiisi tõusus, meie seda rohkem ei tõsta.

Aitäh, härra minister! Kuna meil on veel üks minister, kes pole üldse sõna saanud, siis ma lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Kaia Ivalt põllumajandusminister Helir-Valdor Seederile.

Aitäh! Austatud minister! Arusaadavalt on Põllumajandusministeeriumi oluline missioon maaelu arendamine ja maaelanike elukeskkonna parandamine. Tänapäeva majandus- ja kultuuriruumis on Eestis üsna normaalne, et elanikel on võimalik tarbida elektrit. Samas on teada, et meil on suur hulk maamajapidamisi, kus elektriühendus puudub. Möönan, et terve hulk neist on sellised, kus omanikud on need soetanudki, teades, et seal elekter puudub, elektriühendust ei ole, ja nad kasutavad neid majapidamisi suvituskohtadena. Samas hinnanguliselt sadakond on neid majapidamisi, kus võiks eeldada, et elanikel on õigustatud ootus, et neile abikäsi ulatatakse. Kuidas teie sellele küsimusele vaatate, kas ja kuidas riik peaks sekkuma?

Aitäh, lugupeetud küsija! See on teema, mis tegelikult väljub Põllumajandusministeeriumi valitsemisalast. Siin on kindlasti vaja koostööd teha Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ning ka regionaalministriga. Tegemist on aastaid kestnud probleemiga, mida ei ole suudetud lahendada. Tõepoolest, praegu on maal erinevaid elamisi. On neid, kuhu elekter ei ole mitte kunagi jõudnud, on neid, kus elektrivarustus ja elektriühendus on katkenud, on püsielamisi, on ajutisi elamisi ehk n-ö suvekodusid, on erinevaid variante. Ma arvan, et siin tuleb teha põhjalik analüüs. Praegune valitsus on seisukohal, et esmajärjekorras tuleb elektrivarustus kindlustada ikkagi nendele elamistele, kus on tegemist püsielamisega ja kus elavad lastega pered. See on kindlasti esimene prioriteet. Me oleme  valitsuse tegevusprogrammis kokku leppinud, et 2008. aastal käivitub küla infrastruktuuri programm, mille raames riigieelarvest eraldatakse kuni 100 miljonit krooni just niisuguste probleemide lahendamiseks, mis puudutavad elektrivarustust, teid. Ka hüdrorajatised, kaevud on paljudel juhtudel probleemiks ja paljud muud infrastruktuurielemendid. See programm on mõeldud just nimelt hajaasustusega piirkondade elanike probleemide lahendamiseks. Nii et minu vastus praegu on see, et ma väga loodan, et järgmisel aastal jõutakse selle probleemi likvideerimisega alustada. Me oleme valitsuses kokku leppinud, et sellega hakkab tegelema regionaalminister. Tema peab vajalikud õigusaktid valitsusse tooma. Järgmisel aastal, ma loodan, see käivitub.

Aitäh, härra minister! Aitäh, head kolleegid, küsimuste esitamise eest! Aitäh, lugupeetud ministrid, vastamise eest! Infotund on lõppenud.