Tere päevast, lugupeetud Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu täiskogu esimese istungjärgu seitsmenda töönädala kolmapäevast istungit. Kas lugupeetud kolleegid soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi? Palun, Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnisson!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kaks seaduseelnõu. Esiteks, perekonnaseisutoimingute seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust justiitsminister Rein Lang. Teiseks, võrdse kohtlemise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust justiitsminister Rein Lang. Aitäh!

Aitäh! Juhatuse nimel olen vastu võtnud kaks eelnõu ja juhatus otsustab eelnõude menetlusse andmise vastavalt kodukorraseadusele.
Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja on määranud juhtivkomisjonid: 1) Vabariigi Valitsuse s.a 28. mail algatatud perekonnaseaduse eelnõu, juhtivkomisjon on õiguskomisjon; 2) Vabariigi Valitsuse s.a 28. mail algatatud pärimisseaduse eelnõu, juhtivkomisjon on õiguskomisjon; 3) Vabariigi Valitsuse s.a 28. mail algatatud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu ühelt poolt Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Albaania Vabariigi vahel ratifitseerimise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on väliskomisjon; 4) Vabariigi Valitsuse s.a 28. mail algatatud Cotonou lepingu muutmislepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on väliskomisjon; 5) Vabariigi Valitsuse s.a 28. mail algatatud Cotonou lepingu alusel antava ühenduse abi rahastamist ning finantsabi eraldamist teatavatele ülemeremaadele ja -territooriumidele käsitleva Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise sisekokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon  on väliskomisjon; 6) Vabariigi Valitsuse s.a 28. mail algatatud kaitseväeteenistuse seaduse § 167 muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on riigikaitsekomisjon; 7) Vabariigi Valitsuse s.a 28. mail algatatud riikliku statistika seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on majanduskomisjon; 8) Vabariigi Valitsuse s.a 28. mail algatatud elektroonilise side seaduse ja rahvatervise seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on majanduskomisjon; 9) Vabariigi Valitsuse s.a 28. mail algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on rahanduskomisjon; 10) Vabariigi Valitsuse s.a 28. mail algatatud alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse ning teeseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon  on rahanduskomisjon; 11) keskkonnakomisjoni s.a 29. mail esitatud Riigikogu otsuse "Keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekuva raha kasutamiseks asutatud sihtasutuse nõukogu liikmete nimetamine" eelnõu, juhtivkomisjon on keskkonnakomisjon; 12) keskkonnakomisjoni s.a 29. mail esitatud Riigikogu otsuse "Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikmete nimetamine" eelnõu, juhtivkomisjon on keskkonnakomisjon.
Head kolleegid! Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll.
Kohalolijaks registreerus 91 Riigikogu liiget, puudub 10.

Alustame tööd tänase päevakorra punktidega. Algab Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 61 täiendamise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Taavi Rõivas Reformierakonna fraktsiooni esindajana!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Olgugi, et tegu on ju kõigest erakordse pensionitõusu, mitte uue süsteemiga, on ometi tegu selle parlamendikoosseisu siiani kõige tähtsama otsusega. See on esimene samm kõikide pensionide kahekordistamisel nelja aasta jooksul. See pole enam ühe erakonna lubadus, vaid see on selgelt kogu valitsusliidu ja opositsiooni ühine tahe.
Mul on värske parlamendiliikmena selle seaduse menetlemisest kaks tähelepanekut, mida ma soovin teie kõigiga jagada.
Esiteks positiivsem. Olulistes küsimustes on kõik erakonnad valmis kokku leppima ja head eelnõu toetama. Loomulikult piisaks ju ka vaid võimuliidu saadikute häältest, aga ma olen juba ette tänulik kõigile opositsionääridele, kes seda eelnõu toetavad. Pensionitõusu teema senine arutelu, nii sotsiaalkomisjonis kui selles saalis siin, on andnud selge veendumuse, et sellest saab meie ühine otsus, mille üle võime kõik heameelt tunda.
Paraku on mul ka vähem positiivne tähelepanek. Olen hämmeldunud, kui paljud kolleegid jäävad aruteludes puhtalt emotsioonide pinnale ega vaevu end laadima faktide ja arvudega. Ei tunta huvi selle vastu, millist mõju avaldab eelnõu seaduseks saamisel riigieelarvele või pensionikassa tasakaalule. Ei huvituta sellestki, kas tegu on Eesti riigile jõukohase otsusega või mitte. Sellisest pealiskaudsest lähenemisest on sündinud ka ettepanek tõsta pensionide baasosa veel pisut rohkem kui eelnõus pakutud 250 krooni. Kinnitan, et otsusega teoks saav 20% tõus on Eesti riigile jõukohane ning samas maksimaalne võimalik tõus 2007. aastaks. See on muuseas viimase seitsme aasta kõige kiirem tõus, edestades selgelt ka 2005. aasta erakorralist tõusu. Kõik meist mäletavad 1992. aastat, aga mitte kõigil ei ole ilmselt meeles, et siis oli keskmise pensioni suurus 200 krooni. Veel neli ja pool aastat tagasi, 2003. aasta jaanuaris oli pension kaks korda väiksem kui praegu ehk vaid 1832 krooni.
Eesti areng ning palkade ja pensionide tõus on olnud nii kiire, et sarnast näidet annab otsida tervest maailmast. Aga see edulugu ei tohi meid viia eufooriasse ning me ei saa mööda tõsiasjast, et 15 iseseisvusaastaga oleme oma rahvuslikult jõukuselt jõudnud vaid viimaste n-ö vana Euroopa riikide tasemele. Kõige jõukamate sekka jõudmiseks läheb veel üksjagu aega, aga ma ei kahtle hetkekski, et me sinna ka jõuame.
Daamid ja härrad! Vajutades paari minuti pärast rohelisele nupule, toetate te esimest sammu pensionide kahekordistamisel. Selle otsusega tõuseb keskmine pension 3769 kroonini ning suureneb kindlustunne, et 1. aprillil 2011. aastal on keskmine vanaduspension vähemalt 6258 krooni. Kuid et selles lõpuni kindel olla, peame seni harjutust kiirema tõusu muutma reegliks. Reformierakond on veendunud, et pensionide suurus peab veelgi enam sõltuma majanduskasvust ehk, teisisõnu, Eesti edu peab jõudma ka iga pensionärini. See aga tähendab hoopis põhimõttelisemat muudatust pensionisüsteemis. Vabariigi Valitsus on juba asunud koostama pensionide kahekordistamise eelnõu, mille arutamise juurde on meil võimalus asuda pärast kosutavat suvepuhkust. Ma soovin teile kõigile jõudu rohelisele nupule vajutamiseks! Aitäh!

Aitäh, kolleeg Taavi Rõivas! Rohkem kõnesoove ei ole. Head kolleegid! Palun siiski kiiremini registreeruda! Palun, kolleeg Marika Tuus Keskerakonna fraktsiooni esindajana! Kaheksa minutit.

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Tänane päev siin Riigikogus võiks olla üks selle koosseisu pidulikumaid, sest eakate inimeste nimel ja heaks tegutsemine ning pensionide erakorraline tõstmine seda kahtlemata ju on. Kahjuks aga varjutab seda rõõmu kerge pettusemaik, sest Riigikogu selle koosseisu esimese seaduseelnõuga žestikalt välja käidud pensionitõus ja paarsada lisakrooni võetakse paraku teise käega kohe tagasi. Jõhker maksukolakas ja hinnatõusud, mida pole mainitud isegi koalitsioonileppes, tabavad aga kõige rängemini just väikese sissetulekuga inimesi, pensionäre, puuetega inimesi, töötuid – neil pole tulumaksu alandamisest ju mingit kasu. Pensionäre ei lohuta teadmine, et nelja aasta pärast pension kahekordistub, kui kahekordistub. Maksud tõusevad ju praegu kohe ja korraga. Sellest pensionitõusust oleksid eakad inimesed hoopis rohkem rõõmu tundnud aasta tagasi, kui minister Aab sellesama ettepanekuga valitsuskabinetis käis ja kui Ansip sellele kategoorilise ei-ga vastas. Umbes samal ajal, juulis, kui mäletate, käis peaminister välja idee, et liiga varane pensionile minek peaks lõppema, ning mainis, et tuleb hakata mõtlema pensioniea tõstmisele 67. eluaastale. Ei pane üldse imeks, kui sellega varsti uuesti välja tullakse. Praegune sama suur pensionitõus kiideti küll juba eelmise koosseisu ajal heaks, kuid siis polnud kavas aktsiise tõsta ja ka meie praegune parandusettepanek oleks kajastanud kindlasti märksa suuremaid numbreid, kui me oleksime teadnud valitsuse salaplaanist maksude alandamise asemel makse hoopis järsult tõsta.
Valitsus võib ju rääkida, et rohkem raha ei ole. On küll, kui jätkate eelmise valitsuse traditsiooni ja täiendate pensionikassat teiste kulude arvel. Eelmine valitsus andis sinna ligi 5 miljardit, mis kattis raha, mis riik sealt teiseks pensionisambaks ära võtab. Me taastasime selle raha. Oleks kena, kui selle raha edasi-tagasi solgutamine tegelikult ükskord lõpeks. Just teie auvõlg, tänane kolmikliit, on kunagise kolmikliidu pettus ehk praeguste pensionäride raha kantimine noorte kogumispensionisambasse lõpetada ja hakata seda raha otse eelarvevahenditest või stabiliseerimisfondist võtma, nagu see algselt planeeritud oli. See on Kallase, Nestori, Jürgensoni võlg praeguste pensionäride ees. Just nemad kinnitasid tollal, et teise sambasse minevat raha ei võeta juba pensionile jäänud inimeste pensionirahast. Ja noorele kolleegile, ametikaaslasele Reformierakonnast Silver Meikarile soovitan kolleegi sõnavõttu tähelepanelikumalt kuulata ja mitte kohe tormata siia pulti, kui endas päris kindel pole. Nagu isegi stenogrammist nägid ja lugesid, ei öelnud ma, et pensione tuleb alati rohkem tõsta, kui koalitsioon ette näeb, vaid ütlesin, et pensioni tuleb praegu rohkem tõsta, kui koalitsioon ette näeb. Ma ei ole tegelikult aru saanud, kas see oli tõepoolest eksitus (siis ma loomulikult annan andeks) või oli tõesti tegemist teadliku valega. Tahaks loota paremat.
Aga Keskerakonna fraktsioon loomulikult toetab igat väiksematki pensionitõusu, nagu ka tänast. Järgmisel nädalal on siin saalis teie ees eelnõu väikesepalgaliste õiglasema aastakoefitsiendi kohta. Ma arvan, et see on ääretult vajalik eelnõu. Meie fraktsioon julgeb küll loota, et enam iial ei kordu siin saalis kahe aasta tagune olukord, kui ligi pooled riigikogulased ei toetanud pensionäride paremat toimetulekut. Aitäh teile!

Suur tänu, kolleeg Marika Tuus! Palun, kolleeg Ott Lumi Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindajana!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Ma arvan, et täna on tegelikult rõõmus päev. See on kindlasti tähelepanuväärne, et Riigikogu XI koosseis saab esimese olulise eelnõuna maha pensionitõusu eelnõuga. Ma tahan kutsuda ka opositsioonipoliitikuid üles seda teemat käsitlema mitte nii kurjalt ja olema selle käsitlemisel veidi rõõmsam.
Me teame, et võimaluse selliseks pensionitõusuks on meile andnud sotsiaalmaksu laekumise väga kiire tõus pensioni osas, mis on tegelikult teinud võimalikuks ka selle, et meil on võimalus sellist otsust täna teha. Me peame olema kindlasti tänulikud nendele Eesti valitsustele, kes on oma julgete majanduspoliitiliste otsustega teinud meile sellise kasvukeskkonna võimalikuks. Samas tahan selle pensionitõusu eelnõu menetlemisel markeerida neid olulisi põhimõtteid, mida Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon järgneva aja jooksul siin saalis pensionipoliitika temaatika menetlemisel kindlasti pikisilmi ootab ja milles tegelikult valitsuskoalitsioon on ka oma tegevuskavas aastani 2011 kokku leppinud.
Esimene oluline koalitsiooni tegevuskavas kokkulepitud punkt sisaldab riiklikus pensionikindlustuses inimese panusest sõltuva aastakoefitsiendi arvutuse aluse muudatust selliselt, et isikustatud pensionikindlustuse osa keskmise suuruse asemel arvestame edaspidi mediaankeskmist. Sellel ettepanekul on Isamaa ja Res Publica Liidu kui konservatiivse erakonna jaoks oluline tähendus, sest see haakub meie arusaamaga sellest, et me aitame seeläbi ennekõike neid inimesi, kes iseendaga hästi toime ei tule. Me tervikuna pooldame kindlasti suunda, et pensioni esimene sammas peaks olema võimalikult solidaarsuspõhine.
Teine oluline koalitsioonileppe tegevuskavas aluseks võetud punkt pärineb samamoodi Isamaa ja Res Publica Liidu programmist ja selle sisuks on muuta pensionide indekseerimist nii, et pensionitõus kulgeks senisest enam sotsiaalmaksu laekumisega võrreldavas tempos ning indekseerimiskujul, mis arvestaks sotsiaalmaksu laekumist. Me teame, et eksperdid on seda juba pikka aega soovitanud, see oleks lähenemine, mis oleks jätkusuutlik, mis tegelikult ei jätaks pensionikassasse liiga suurt ülejääki, aga väldiks ka pankrotti.
Mis on oluline nende suundade juures, mida me tahame pensionipoliitika edaspidisel menetlemisel käsitleda, ja mida need suunad kaasa toovad, on see, et me edaspidi pigem hoiduksime ühekordsetest tõusudest ja läheksime üle pikaajalisele jätkusuutlikule pensionipoliitikale. Mul on tegelikult hea meel tõdeda, et pensionipoliitika läheb üha enam konsensuspoliitika sektorisse, mida tõestab ka Keskerakonna kui opositsioonilise erakonna menetlusse antud eelnõu (ma räägin aastakoefitsiendi eelnõust), mis on sisuliselt kooskõlas koalitsioonileppes oleva ideega. See ettepanek küll eile komisjonis poolehoidu ei leidnud, kuid seda põhjusel, et komisjoni enamus otsustas ära oodata valitsuskomisjoni tervikliku nägemuse, mis käsitleb kõiki pensionipoliitika muudatusi.
Lõpetuseks ütlen, et Isamaa ja Res Publica Liit on kindlasti seisukohal, et pensionide küsimuse edaspidisel käsitlemisel peame vaatama kogu temaatikat pikaajaliselt, rahvastiku vananemise kontekstis, mis on üha olulisem tegur selle küsimuse käsitlemisel, kui me vaatame Eesti rahvastiku arengutendentse. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Ott Lumi! Palun, kolleeg Karel Rüütli Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esindajana!

Head kolleegid! Iga seadusmuudatus, millega suudame parandada Eestimaa inimeste heaolu, on iseenesest tänuväärne. Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmisega, et tõsta pensioni baasosa ja rahvapensioni määra, tegelesid juba eelmise koalitsiooni erakonnad, kuid siis ei saanud ettepanekud seaduseks just sellepärast, et Reformierakond oli vastu. On hea meel tõdeda, et teatud üksmeel seoses eakate töövõimetuspensioni ja toitjakaotuspensioni saajatega on täna menetletava seadusmuudatusega siiski saavutamisel.
Rahvaliidu fraktsioon esitas seaduseelnõu kohta muudatusettepaneku, mille kohaselt pensioni baasosa osakaalu ei tuleks suurendada erandkorras ja üheks aastaks, vaid kindlasti neljal järgmisel aastal. Kahjuks ei toetanud seda muudatusettepanekut koalitsioonierakonnad. Oleme veendunud, et selline lähenemine on pensionisüsteemi õiglasemaks muutmisel vajalik, hoiame rauda tules ja ajame oma rida edasi. Rahvaliit soovib pensioni tõstmise protsessi jätkata seni, kuni keskmine vanaduspension ulatub 50%-ni keskmisest netopalgast, sest ükskord ometi peab kätte jõudma aeg, kus elutöö teinud inimestele õiglase pensioni maksmise vajadust mõistavad ühtviisi nii opositsioon kui ka koalitsioon. Ainuüksi pensionide indekseerimisest, olgu see siis keskmise palga kasvu või praeguse pensioniindeksi alusel, ei piisa. Mõned pensioniliigid jäävad ikkagi madalamaks, sellepärast ongi oluline suurendada pensioni baasosa, ja see on täiesti võimalik, sest raha selleks on meil olemas. Baasosa iga-aastane tõstmine võimaldab luua eakatele kindlustunde, et pension tõuseb ka järgmistel aastatel ja arvestab enam elatusmiinimumiga. Kindlasti lahendab selline meede osa eakate hulgas kuhjuvast vaesusest. Kui räägitakse keskmise pensioni kahekordistamisest nelja aastaga, siis Rahvaliidu ettepanekud just selle tagavadki.
Lõpetuseks. Vaatamata sellele, et Rahvaliidu ettepanekuid koalitsioonis ei toetatud, toetab Rahvaliidu fraktsioon seaduseelnõu saamist seaduseks. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Karel Rüütli! Palun, kolleeg Eiki Nestor Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Tahan meie fraktsiooni poolt teile öelda: vähem kära, rohkem tegusid!

Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Läheme lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud kolleegid, panen lõpphääletusele Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 61 täiendamise seaduse eelnõu 1. Palun hääletada!
Hääletustulemused.
Poolt hääletas 89 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud. (Aplaus.) Aitäh, head kolleegid!

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi!

Tere päevast, austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Kinnisasja omandamise kitsendamise seadus töötati välja välismaalasele, välisriigile ja juriidilisele isikule kinnisomandi üleandmise kitsendamise seaduse asemel eesmärgiga viia kapitali vaba liikumise regulatsioon kooskõlla Euroopa Ühenduse õigusega. Ta hakkas kehtima 2003. aasta 1. aprillist. Seadust muudeti ja täiendati möödunud aasta kevadel. Eelnõu on koostatud Justiitsministeeriumi ettepanekul põhjendusega, et mõned kohtutäiturid on seisukohal, et kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse § 2 lõikest 6 tulenev kohustus kontrollida kinnisasja omandamise kohta esitatud nõudeid ja vajalikke dokumente neile ei laiene. Lähtuvalt eeltoodust on vaja täiendada seaduse § 2 lõike 6 preambulit, et maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja, mille kõlvikulises koosseisus on põllumajandusmaad 10 hektarit või rohkem või metsamaad 10 hektarit või rohkem, omandamise nõuete täitmist või loa olemasolu kontrolliks notar või täitemenetluse seadustikus nimetatud enampakkumise korral kohtutäitur või pankrotihaldur. Kõnealune seadusmuudatus määrab üheselt kindlaks nende isikute ringi – notar, kohtutäitur, pankrotihaldur –, kellele kohaldatakse kohustust kontrollida kinnisasja omandamise vastavust nõuetele, ning sõnastab üheselt mõistetavalt enampakkumise korral kohtutäiturite ja panktorihaldurite kohustused, kinnisasja omandamise nõuetele vastavuse ja vajalike dokumentide kontrollimise. Loodan Riigikogu toetusele ja soovin selle eelnõu kiiret menetlemist. Aitäh!

Aitäh, härra minister! Kas on küsimusi? Palun, kolleeg Trivimi Velliste!

Aitäh, proua esimees! Ma tahan juhust kasutada ja soovida härra ministrile palju õnne ja jõudu tema uues ametis isamaa teenimisel põllumajanduse edendamise kaudu! Aga mul on küsimus ka. Küsimus on üldisemat laadi, puudutab eelnõu tausta ja on võib-olla pisut filosoofiline. Kas ministeeriumil, valitsusel või härra ministril endal on olemas mingisugune seisukoht või arvamus kinnisvarapoliitika kohta Eestis? Kas Eesti riigi huvides on see, et kinnisvara käive oleks oma üldmahult võimalikult suur, kas see on eesmärk omaette või on olemas mingisugune optimum? Kas ma võiksin mingisugust filosoofilist vastust sellele küsimusele saada?

Aitäh kõigepealt heade soovide eest! Selle eelnõu kontekstis loomulikult nii laialt kinnisvarapoliitikat ei käsitleta. Tegelikult ei ole kinnisvarapoliitika kujundamine ka Põllumajandusministeeriumi kui valitsusasutuse ülesanne ja see väljub meie tegevuse raamidest. Aga niipalju võin öelda lühikommentaarina, et kindlasti ei ole mingisuguse mahu või kinnisvaraturu suuruse olemasolu iseenesest iseseisev eesmärk. Valitsus tegeleb ja peab lähiajal tegelema eelkõige selle varaga, mis on riigivara, ja siin on kõige olulisem osa maal ehk maapoliitika väljakujundamisel, mis ei ole seni tegelikult Eesti riigil terviklik ja süsteemne olnud. See on kindlasti praegu ametisse astunud valitsuse üks prioriteetidest ja me kavatseme kas suvel või hiljemalt sügisel eraldi maapoliitika teemat arutada, et probleemid reformimata riigimaaga, mis praegu ei ole läinud ei tsiviilkäibesse ega formeeritud kinnistuteks, samuti veel lõpetamata maareformiküsimused saaksid võimalikult kiire ja otstarbeka lahenduse. Nii et maapoliitika on kindlasti riigi kinnisvarapoliitika üks nurgakivi.

Palun, kolleeg Villu Reiljan!

Aitäh! Hea minister! Minagi soovitan, et Isamaa põllumajanduspoliitika läheks nüüd natuke teises suunas, kui ta tavaliselt on läinud, sest kogemused on kurvad. Aga mul on ka üks küsimus. Kas teile on jäänud tõepoolest mulje, et riigil maareservi vaja ei olegi ja seni ei ole maapoliitikat olnudki?

Aitäh! Mis puudutab riigi maareservi, siis see on kindlasti vajalik. Riigil on vaja maareservi, riigil on vaja riigikaitselist maad, ka muud maad. Riik peab ükskord jõudma selleni, et ta määrab ära oma funktsioonide täitmiseks vajaliku maa, mida seni ei ole suudetud teha. Mis puudutab maapoliitikat tervikuna, siis minul on küll selline arvamus, ma olen seda ka korduvalt välja öelnud, et riigil ei ole seni, eri valitsuste ajal olnud terviklikku maapoliitikat. See puudutab munitsipaliseerimist, aga see puudutab eelkõige tänaseks reformimata riigimaad, mida on suurusjärgus 800 000 hektarit. Ma ei räägi sellest maast, mis on jäetud juba riigiomandisse, ja ma ei räägi sellest maast, mis juba on munitsipaliseeritud, ega ka sellest maast, mis maareformi käigus on kas tagastatud või erastatud. Aga lisaks sellele on reformimata riigimaa ja seda ma pean just selleks kohaks, kus riigil ei ole olnud seni terviklikku maapoliitikat. Nii et see osa maast küll, jah.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra põllumajandusminister! Ma palun ettekandjaks maaelukomisjoni esimehe Kalev Kotkase!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Maaelukomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 27 oma 14. mai istungil. Eelnõu algatajat esindas ja selgitusi jagas Põllumajandusministeeriumi maaparanduse ja maakasutuse büroo peaspetsialist Helve Hunt. Komisjon jagab algataja seisukohta, et kinnisasja omandamise kitsendamise seaduses toodud nõuetele vastavust ja vajalike dokumentide olemasolu peaksid lisaks notarile kontrollima ka kohtutäitur ja pankrotihaldur, kuna kinnisvara on võimalik võõrandada enampakkumise teel, täitemenetluse või pankrotimenetluse raames. Komisjon otsustas, esiteks, saata eelnõu 27 Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks 30. mail ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Teiseks, määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 4. juuni 2007 kell 15. Tänan!

Suur tänu, kolleeg Kalev Kotkas! Kas on küsimusi ettekandjale? Ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei ava. Määran eelnõu 27 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 4. juuni 2007 kell 15. Eelnõu 27 esimene lugemine on lõpetatud.
Head kolleegid! Istung on lõppenud. Head tööd!

Istungi lõpp kell 14.31.