Tere päevast, lugupeetud Riigikogu liikmed! Alustame infotundi. Palun, kõigepealt kohaloleku kontroll!
Kohaloleku kontroll.
Kohalolijaks registreerus 54 Riigikogu liiget, puudub 47. Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: peaminister Andrus Ansip, kultuuriminister Laine Jänes, välisminister Urmas Paet.

Alustame infotundi. Esimene küsimus on kolleeg Karel Rüütlilt peaminister Andrus Ansipile. Palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Austatud peaminister! Valitsusliit on oma programmis lubanud jätkata ökoloogilise maksureformi elluviimist ning tõsta saaste- ja ressursitasusid muu hulgas põlevkivi kasutusele. Samas valitsuse poolt Riigikogule esitatud maksuseaduse muudatuste kohaselt, millega seatakse muu hulgas sisse elektriaktsiis, vabastatakse elektritootjad keskkonnatasude seaduses ette nähtud CO₂ saastetasu maksmisest. Minu küsimus on järgmine: miks valitsus tegeleb rahva eksitamisega, lubades jätkata ökoloogilise maksureformi elluviimise põhimõtet, et saastaja maksab, aga tegelikult vabastatakse elektritootjad saastetasu maksmisest ja elektriaktsiisiga pannakse täiendav maksukoormus hoopis tarbija turjale?

Aitäh! Vabariigi Valitsus kavatseb kindlasti jätkata ökoloogilist maksureformi. Kuid minu meelest on järgmiseks aastaks kavandatud aktsiisitõusudest juba piisavalt palju räägitud selleks, et saada aru, et rohkem maksutõuse järgmisel aastal meie maksumaksjad välja ei kannata. Kehtiv keskkonnatasude seadus näeb ette seda, et 1. jaanuarist 2009 asendatakse CO₂ tasu elektriaktsiisiga. See seadus võeti vastu 2005. aasta lõpus ja hakkas suuremas osas kehtima 1. jaanuarist 2006. Praegu kavandatava seadusmuudatusega asendatakse CO₂ saastetasu elektriaktsiisiga aasta varem, see on 1. jaanuarist 2008. See asendus ei too kaasa elektri hinna tõusu tarbijale, kuna tootjal ei tule enam tootmiskuludes arvestada CO₂ saastetasuga ja selle arvel lisandub lõpptarbijale sama suures ulatuses elektriaktsiis.

Palun kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Marek Strandberg!

Austatud peaminister! Praegu kehtib süsihappegaasi kvootide kaubanduses reegel, et selles saavad osaleda ettevõtted, mille põletusseadmete võimsus on üle 20 megavati. Kas valitsusel on plaanis tekitada olukord, kus erinevad ettevõtted, mille põletusseadmete võimsus on alla 20 megavati, võiksid moodustada selliseid klubisid või konsortsiume, millega siiski osaleda emissioonikaubanduses ja sellega saavutada taastuvkütuste kasutamise kaudu endale tegevuseeliseid energiaturul?

Aitäh! Nimetatud teemat oleme me põgusalt käsitlenud koalitsiooniläbirääkimiste käigus, kuid mingeid konkreetsemaid plaane valitsusel praegu veel ei ole. Iseenesest tuleb pidada mõistlikuks seda, et saastamist maksustatakse ühtemoodi nii väikeste kui suurte saastajate puhul. Praegu valitseb olukord, kus suuremad saastajad, kellel tihtipuhku on saastekoormus hajutatud väga suurele territooriumile ja loodusele tekitatud kahju on summa summarum väiksem kui väikeste saastajate puhul, on siiski maksustatud, ja väikeste saastajate saastust, kelle puhul saastekoormus pindalaühikule võib olla märksa suurem kui suurte saastajate puhul, ei ole üleüldse maksustatud. See on teema, millega valitsus peab edaspidi tegelema.

Palun, kolleeg Karel Rüütli, esimene täpsustav küsimus!

Minu järgmine küsimus puudutab kohalikke omavalitsusi. Valitsusliidu kavandatud aktsiiside tõstmine ja uute aktsiiside sisseseadmine annab riigieelarvele arvestuslikult juurde umbes 2 miljardit krooni aastas. Kuid millised on täiendavad kulud kohalikele omavalitsustele – koolid, lasteaiad, muude sotsiaalobjektide kütte-, elektrikulud jne –, selle kohta ei ütle valitsuse poolt Riigikogule esitatud seaduseelnõu seletuskiri mitte midagi. Ja minu küsimus on: mida näitavad valitsuse arvutused, kui palju suureneb aktsiiside tõstmise tõttu koormus kohalike omavalitsuste eelarvetele ja kas valitsusel on kavas osa täiendavalt laekunud tuludest  kohalikele omavalitsustele ümber suunata?

Aitäh! Mul on kohalikus omavalitsuses töötamise kogemus ja see kogemus meenutab mulle seda, et kohaliku omavalitsuse eelarvet tubakaaktsiisi muutmine, alkoholiaktsiisi muutmine oluliselt ei mõjutanud. Elektriaktsiisi rakendamine, nagu juba öeldud, elektri hinda lõpptarbijale ei mõjuta, seega ei mõjuta see ka kohalike omavalitsuste kulutusi. Kindlasti on olemas mõjud, kuid mitte väga suured, mis tulenevad kütuseaktsiisi tõusust, kuid see aktsiisitõus lepiti kokku juba siis, kui Eesti liitus Euroopa Liiduga ja see aktsiisitõus on teada ka kõigile kohalikele omavalitsustele. Kuid olgu siiski öeldud, et kohalike omavalitsuste tulubaas kasvab kiiremini, kui kasvab riigieelarve tervikuna.

Palun, kolleeg Karel Rüütli, teine täpsustav küsimus!

Aitäh! Minu viimane küsimus puudutab seda, kui palju ja kas üldse on valitsusliit analüüsinud, millist mõju avaldab aktsiiside tõus kogu Eesti majandusele. Me räägime küll seda, et me soovime ühel hetkel eurole üle minna, see on siis aastaks 2011, aga kas see aktsiiside tõus ikka tagab selle, et me suudaksime ühel hetkel eurole üle minna?

Aitäh! Keegi ei saa anda garantiid, et 1. jaanuarist 2008 tõusvad aktsiisid viiksid meid kindlasti 1. jaanuarist 2011 eurotsooni. Kuid võib pea sajaprotsendilise kindlusega öelda, et kui aktsiisitõusud hajutada 2008., 2009. ja 2010. aastale, siis Eesti kindlasti ei liitu eurotsooniga 1. jaanuarist 2011. Ma usun, et aktsiisitõusud, eriti tubakaaktsiisi tõus ja alkoholiaktsiisi tõus, mõjutavad majandust positiivselt. Inimesed mõtlevad väga tõsiselt, kas järsult kallinevaid sigarette tasub suitsetada või mitte, kas kallimat viina tasub juua või mitte. Kuid sigarettide puhul olgu veel kord meelde tuletatud, et ega meil valikukohta ei ole, Euroopa Liiduga liitumisel oleme me võtnud teatud kohustuse ja nüüd kavatseme me seda kohustust täita, viia tubakaaktsiis Euroopa Liidu poolt nõutud miinimummäärani.

Palun, kolleeg Aleksei Lotman, viimane kohapeal registreeritud küsimus!

Aitäh, auväärt eesistuja! Lugupeetud peaminister! Ma tuleksin tagasi kolleeg Karel Rüütli esimese küsimuse juurde, millele vastates te rõhutasite, et elektri hinnas ei muutu midagi, kui CO₂ maks asendatakse elektriaktsiisiga. Ma olen nõus, et sellisel juhul on kahtlemata tegemist maksureformiga, kuid kas te seletaksite täpsemalt, kus on selle maksureformi ökoloogilisus.

Austatud küsija! Ei ole mina nimetanud praegust elektriaktsiisi rakendamise kava ökoloogiliseks maksureformiks. Kuid ökoloogiaga on ka elektriaktsiis seotud. Kui omal ajal Euroopa Liidus elektriaktsiisi kehtestati, siis peeti eelkõige silmas just keskkonna saastamisele tehtavate kulude ühtlustamist erinevate elektrienergiatootjate vahel. Elektriaktsiis aitab kaitsta Euroopa Liidu ühist elektriturgu nende tootjate eest, kes on võimelised tootma elektrienergiat odavamalt vaid seetõttu, et nad ei pööra väärilist tähelepanu keskkonnaohutusega seotud probleemidele. Kui meie asendame süsinikdioksiidi saastetasu elektriaktsiisiga, siis me peame silmas ka seda, et elektriaktsiisi vahendid saaksid kasutatud keskkonnaprobleemide lahendamiseks täpselt niisamuti, nagu praegu CO₂ tasu kasutamisest laekuvat raha kasutatakse keskkonnaprobleemide lahendamiseks.

Suur tänu! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise, kuna  kolmanda küsimuse juures on veel võimalik küsida aktsiiside kohta.

Järgmine küsimus, palun, kolleeg Olga Sõtnik, peaminister Andrus Ansipile. Palun!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud härra peaminister! Vabariigi Valitsus avaldas 27. aprilli avalduses valmisolekut hüvitada linnakodanikele, linna ja teistele äriühingutele 26.–27. aprillil tekitatud kahju kümne tööpäeva jooksul kuludokumentatsiooni esitamisest Rahandusministeeriumile. Tänaseks on selgunud, et hüvitiste väljamaksmine kannatanutele venib. Ajakirjanduses väidetakse, et eelmise nädala lõpuks olid väljamaksed tehtud ainult neljale taotlejale summas 189 000 krooni. Samas on Vabariigi Valitsus eraldanud ju oma reservfondist 20 miljonit krooni kahjude hüvitamiseks ja Tallinna Linnavalitsus on saanud kahjuteateid ligi 30 miljoni ulatuses. Kuidas te selgitate, et järjekordselt ei ole Vabariigi Valitsuse lubadus pidama jäänud?

Aitäh! Vabariigi Valitsus kindlasti peab oma lubadust. Praeguseks on  kahjuhüvitamiskomisjonile laekunud 45 kahjutoimikut, neist 25 viimase nelja tööpäeva jooksul. Kaheksa kahjutoimiku kohta on komisjon langetanud positiivse otsuse ning kannatanutele on tänase seisuga välja makstud 231 424 krooni. Üheksa kahjutoimikut on tagastatud kindlustusseltsidele lisadokumentide saamiseks või andmete täpsustamiseks. Ja ühe toimiku kohta on langetatud taotluse mitterahuldamise otsus. On ütlematagi selge, et riigi vahendeid ei maksta välja pelgalt nimekirja alusel, kus paljasõnaliselt väidetakse, et on saadud kahju, ja kirjutatakse numbrites siis kahju suurus. Kahju tuleb tõendada ja selleks on ette nähtud kindlad reeglid. Iga maksumaksja kroon peab saama kasutatud sihipäraselt ja seda Rahandusministeerium ka järgib.

Palun, kolleeg Olga Sõtnik, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh! Kas nende laekunud avalduste seas on ka avaldused, mis tulid Tallinna linnalt ja Kohtla-Järvelt, või kui ei ole, siis mismoodi kavatseb Vabariigi Valitsus hüvitada  kohalikele omavalitsustele kahjud, mis tekkisid nendel päevadel?

Aitäh! Kahjuks puudub mul informatsioon, kas Tallinna linnalt või Kohtla-Järve linnalt on laekunud avaldused  tekitatud kahjude hüvitamiseks.

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Arvo Sarapuult peaminister Andrus Ansipile. Palun!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud peaminister! Esmaspäevases Eesti Päevalehes analüüsib Tartu Ülikooli majandusteadlane Viktor Trasberg Eesti majanduslikku olukorda ja jõuab järeldusele, et valitsus õhutab tulumaksu alandamisega tarbimisbuumi, mis viib inflatsiooni kasvuni, mille ulatust ja tagajärgi pole võimalik ette näha. Inflatsiooni kasvule lisab hoogu aktsiisimaksude tõstmine Euroopa kõrgemale tasemele. Valitsus pressib kiirustades peale maksualaseid meetmeid, mille põhjendused tuginevad kaheldava väärtusega pealiskaudsetele arvutustele. Nendega pole nõus aga paljud majandusteoreetikud ja -praktikud. Minu esimene  küsimus on selline. Miks on ikkagi praegu nii jõuliselt vaja kahandada riigieelarve traditsioonilist komponenti – tulumaksu – ja panna kõrgete aktsiiside kehtestamisega riigieelarve sõltuma tarbimismaksudest, milleks on ka aktsiis, kuulamata paljude majandusteoreetikute ja -praktikute sellekohast arvamust?

Aitäh! Nimetatud otsuseid kavandades on Vabariigi Valitsus ja Vabariigi Valitsuses esindatud erakonnad kuulanud väga paljude praktikute ja teoreetikute arvamust. Üldine maksukoormus Eestis on praegu 31,1% meie sisemajanduse kogutoodangust. Aktsiisitõusude tõttu suureneb see järgmisel aastal 31,3%-ni meie SKT-st ja edaspidi ta langeb, langeb küllalt märkimisväärselt, aastaks 2011 peaks üldine maksukoormus Eestis olema prognooside järgi 28,8% meie sisemajanduse kogutoodangust. Ma ei ole nõus sellega, et Eesti senised majandusreformid on läbi viidud ilma kavandatavaid reforme praktikute ja teoreetikutega põhjalikult läbi arutamata. Need reformid on olnud väga edukad ja kavandatav maksumäärade alandamise ja aktsiisimäärade tõstmise kava on täpselt sama põhjalikult läbi arutatud nagu ka eelmised Eestis läbiviidud reformid.

Palun, kolleeg Arvo Sarapuu, esimene täpsustav küsimus!

Kahjuks peab ütlema, et kui selline poliitika jätkub, siis tõenäoliselt me jõuame hüppeliselt kasvava inflatsioonini, kus majanduskasv jääb alla hindade tõusule, ning välisinvestorite umbusuni. Ja minu küsimus on selline: miks loob valitsus Eesti majanduskeskkonda destabiliseerides ja välisinvestorite silmis usaldust kahandades konkurentsieeliseid? Räägime kõigepealt Lätist ja Leedust, räägime teistest riikidest. Praegu, kui lugeda ajakirjandust, siis selline mulje igal juhul jääb.

Kui lugeda Rahvusvahelise Valuutafondi raportit, siis jääb risti vastupidine mulje. IMF kiidab ühemõtteliselt heaks aktsiisitõusude toomise 1. jaanuarile 2008. Täpselt samal arvamusel on ka Euroopa Komisjoni vastava ala liikmed ja täpselt samasugust toetust on avaldanud Eesti tunnustatumad rahandusspetsialistid. Kui lugeda ajalehti, siis ajalehtedest nähtub, et valdav enamik Eesti kommertspankade analüütikutest ehk siis kommertspankade analüütikud ilma erandita tegelikult kiidavad heaks aktsiisitõusude toomise 1. jaanuarile 2008 ja laidavad maha aktsiisitõusude hajutamise nelja-aastasele perioodile. Aktsiisitõusude toomine 1. jaanuarile 2008 jätab meile küllalt suure võimaluse liituda eurotsooniga 1. jaanuarist 2011. Aktsiisitõusude hajutamine välistab võimaluse, et me võiksime liituda eurotsooniga 1. jaanuarist 2011.

Palun, kolleeg Arvo Sarapuu, teine täpsustav küsimus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Aitäh, lugupeetud peaminister! Aga ikkagi ma ei jätaks jonni ja ütleksin nii, et te lähtute aktsiisipoliitikat kujundades paljuski Euroopa Liidu nõuetest. Aga mis siis saab, kui Euroopa Liit hakkab nõudma astmelist tulumaksu ja ettevõtte tulumaksu, kas siis hakatakse Reformierakonna juhtimisel korrigeerima ka neid maksuinstrumente?

Aitäh! Hea küsija peaks kindlasti teadma seda, et maksuküsimused on Euroopa Liidus liikmesriikide ainupädevuses ja Euroopa Liit midagi sellist liikmesriikidele dikteerida ei saa. Ka aktsiisitõuse ei ole meile keegi dikteerinud, aktsiisitõusude läbiviimise kohustuse võttis Eesti Vabariik endale vabatahtlikult, kui ta liitus Euroopa Liiduga, ja mitte mingil juhul ei ole mina nõus pidama neid aktsiisitõuse mingiks Brüsseli bürokraatiale järeleandmiseks. Eelkõige on need aktsiisitõusud vajalikud meie oma majandusele.

Aitäh! Ja palun nüüd kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Villu Reiljan!

Aitäh, austatud juhataja! Härra peaminister! Teil on kõik ette planeeritud ja kõike te hästi täpselt teate. Selle, et elektriaktsiisi tõus siiski iga inimese rahakotti puudutab,  saite te ka teada ja nüüd hakkate siis keskkonnatasusid alandama. Ma küsiksingi: kui palju täpselt jääb keskkonnasektorisse raha saamata selle vangerduse tõttu, mida te plaanite?

Aitäh, hea küsija! Villu, me tegime selle keskkonnatasude seaduse koos, sina ja mina ja veel kolmas partner meie koalitsioonis. Seega pidid sa väga hästi teadma, et meie otsustasime asendada CO_² saastetasu 1. jaanuarist 2009 elektriaktsiisiga. Nüüd me teeme selle ära, mida me omal ajal, Villu, sinuga koos otsustasime.

Palun, kolleeg Jaan Kundla, kohapeal registreeritud küsimus!

Aitäh, austatud proua esimees! Küsimus on härra peaministrile. Küsimus on selline: kümnekroonine õllepudel hakkab pärast aktsiiside tõusu maksma 50 senti rohkem. See on väga väike tõus, võrreldes näiteks viinaaktsiisi tõusuga. Millega on nii väike hinnatõus põhjendatud, kas valitsus kardab kukkumist? Öeldakse, et see valitsus kukub, kes õllehinda tõstab.

Aitäh! See hirm on olemas küll, ega selle õllehinnaga ei maksa mängida. Jah, nii see on, et õllepudeli hind koos käibemaksuga aktsiisi tõttu tõuseb, pooleliitrise pudeli hind 55 senti. See ei ole tegelikult sugugi väike aktsiisitõus. Kui me võrdleme Soome õlleaktsiisiga, siis meie õlleaktsiis jääb endiselt märgatavalt, kordades madalamaks, kui ta on Soomes. Kuid mõne aasta jooksul on see aktsiis selgelt kõrgem, kui on õlleaktsiis Lätis. Nii et päris piiritult aktsiise tõsta ilmselt ei ole mõistlik. See viib meid sellisele piiriülesele kohvrikaubandusele ja vaevalt on see meie eesmärk. Kui võrrelda kange alkoholi aktsiisimäärasid, siis me näeme, et praegune kange alkoholi aktsiisimäär Eestis on viis korda väiksem, kui ta on Rootsis, ja kolm korda väiksem, kui ta on Soomes. Me näeme ka seda, et kange alkoholi aktsiis on tõusnud märksa aeglasemas tempos, kui on üldiselt kallinenud  kaupade hinnad Eestis. Ma pean sellist aktsiisitõusu mõistlikuks, ma loodan väga, et kange alkoholi tarbimine tänu sellele aktsiisitõusule Eestis väheneb. Ja ma ei näe väga suurt negatiivset mõju meie majandusele, kui alkoholi tarbimine Eestis väheneb.

Head kolleegid! Ma luban kaks küsimust veel. Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Marek Strandberg!

Härra peaminister! Millises ajakavas kavatseb valitsus välja tulla alternatiivse börsi käivitamise plaaniga, et ettevõtluse edendamise ja kapitali kulutamisega sinna vähendada võimalikke inflatsiooniriske meie majandusele?

Seda küsimust on kaunis raske seostada aktsiisitõusuga. Me ei ole praegu arutanud alternatiivse börsi käivitamise teemat, see jääb edaspidisesse perioodi. Me oleme selles roheliste erakonnaga koalitsioonilepingus kokku leppinud ja kindlasti me selle teema arutluse alla võtame ning soovitud otsused saavad ka langetatud. Kuid paraku on praegu aeg kulunud muudele teemadele. Palun vabandust!

Head kolleegid! Jääme ikka küsimuse teemade piiridesse. Palun nüüd teine küsimus veel kolleeg Villu Reiljanilt!

Aitäh! Härra peaminister! Seda, mida me kõik tegime, oli kohati isegi palju. Kahju, et need, mis on pikaajalised asjad, on ümber vaadatud ja suur segadus tekitatud. Aga te võiksite vastata mu küsimusele, kui palju siis ikkagi jääb keskkonnasektorisse raha minemata selle otsustuse tulemusena. Ma küsisin  just nimelt seda.

Aitäh, hea küsija! Kui me kavatseme asendada CO₈, palun vabandust, toda ollust ma ei tunne, kui me kavatseme asendada CO₂ saastetasu elektriaktsiisiga samas ulatuses ja suunata elektriaktsiisist laekuvad vahendid keskkonnasektorisse, siis vastus on ühemõtteline ja selge: mitte üht senti ei jää keskkonnakulutuste jaoks vähemaks ja paraku ei tule tänu sellele elektriaktsiisi rakendamisele ka juurde. Summa jääb endiseks.

Aitäh, härra peaminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Erki Noolelt kultuuriminister Laine Jänesele. Palun!

Lugupeetud kultuuriminister! Kõigepealt soovin teid kui tartlast õnnitleda eilse päeva puhul! Aga minu küsimus ei ole üldse sel teemal. Viimasel ajal on väga palju juttu olnud kas venekeelsete saadete lisandumisest ETV-sse või hoopiski vene telekanali loomisest. Seda teemat on meedias väga palju käsitletud, aga nüüd sooviksin võib-olla teie kui kultuuriministri seisukohta, millises seisus me oleme ja mis tulevik meile  toob.

Austatud Riigikogu esimees! Aitäh, hea küsija! Kõigepealt tänan õnnitluste eest! Aga mis puudutab informatsiooni vene infovälja kohta, siis see võiks olla järgmine. Tõepoolest, vene infoväli Eestis peaks laienema ja oluline on jagada Eestimaal toimuva, Eestimaal elava inimese kohta käivat informatsiooni mõlemas keeles. Ehk siis infoväljad peaksid lähenema. See, mida tegime küllaltki kiiresti ja konstruktiivselt aprillikuu lõpus, on see, et ETV24 on avanud venekeelse infoportaali, mida on linkidena edasi kantud ka läbi venekeelse Postimehe kodulehekülje. Ma usun, et see on juba oluline esimene samm.
Mis puudutab venekeelset telekanalit, siis selle kohta on olnud erinevaid arvamusi ja väljaütlemisi. Kultuuriministeeriumi seisukoht on olnud selline, et pigem alustada kõigepealt olemasolevates teleprogrammides võimalike venekeelsete telesaadete tegemist, tootmist, edastamist ja töötada välja konstruktiivne plaan Eesti Televisiooni võimaliku teise kanali kohta. Kusagil ei ole kindlalt väidetud, et see peaks olema läbinisti venekeelne kanal, pigem võiks see olla edaspidi multikultuurne ja multifunktsionaalne. Selles kohta esitab uus ringhäälingu juhtkond kindlasti oma nägemuse ning esitleb seda ka Kultuuriministeeriumile ja ma olen täiesti veendunud, et  ka kõikidele fraktsioonidele Riigikogus.

Aitäh! Palun, kolleeg Erki Nool, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh! Mul oli selline küsimus sellepärast, et ma vaatasin eile ühte statistikat ja sealt tulid välja niisugused huvitavad asjad, et me tootsime integratsiooni rahadega ETV-sse 2003. aastal ühe keeleõppe sarja, mis oli kohutavalt kallis programm ja mille vaadatavus oli järgmine: näiteks 2003. aasta talvel 3. detsembril oli üldvaadatavus 2,2% Eesti elanikkonnast ja venelastest vaatas seda 0%. 10. detsembril oli see arv 2,4%, sealhulgas venelasi 0,7% jne. 2006. aastal oli eetris saade "Unetus". Näiteks märtsikuus oli selle vaadatavus vastavalt 3,6% ja 0,8%.

Hea kolleeg, küsimus!

Minu küsimus on: millises vormis võiksid need saated  tulevikus olla?

Aitäh! Väga head täpsustused. Tõepoolest, saated peavad olema sellised, et neid vaataks suur osa inimesi, see tähendab seda, et saate kvaliteet peab olema hea ja sisu atraktiivne. Vägivaldselt ei saa kedagi sundida keerama nuppu ühelt kanalilt teisele, kui talle parasjagu seal midagi muud huvi pakub. Missugused täpselt peavad olema programmid, millise sisuga jne, see on kindlasti meediaekspertide ja spetsialistide, koolitatud inimeste tööala. Kindel on see, et enne kui üleüldse otsustada kusagile suuri rahasummasid paigutada, tuleb teha veel lisaks  uuringuid, sest praegu selgub, et on tehtud uuringuid, kui palju vaadatakse üht või teist telekanalit, missugune on reiting, millisel kellaajal vaadatakse, küll aga ei ole uuritud, missuguseid saateid sooviksid veel vaadata või eelistaksid inimesed, kes elavad Eestimaal, aga eesti keelt ei kõnele. Need peavad olema sellised saated, mis inimest huvitavad, mille kaudu oleks võimalik anda edasi informatsiooni Eestimaal toimuvast, nendest inimestest, kes siin elavad, kes on huvitavad nii eesti keelt kõnelevate kui ka eesti keelt mittekõnelevate inimeste jaoks. Niisugune seisukoht on praegu ja ma usun, et  ringhäälingu juhtkonnal on kindlasti piisavalt häid eksperte, et selles valdkonnas edasi liikuda.

Aitäh! Palun, kolleeg Erki Nool, teine täpsustav küsimus!

Aitäh! Kuna mul jäi statistika natuke poolikuks, siis lõpp võib-olla ei olegi enam küsimus, vaid lihtsalt väike vihje nendele ekspertidele. Sel nädalal, kui oli "Unetus" ning vaadatavus 2,8% elanikkonnast ja 0,1% venekeelsest elanikkonnast, vaatas "Õnne 13" 2,7% venekeelsest elanikkonnast. Seetõttu tahaksin öelda, et ainuke võimalus, kuidas venekeelset publikut uudiseid vaatama tuua, on see, et enne peavad olema mingid meelelahutuslikud saated, järelikult seriaalid. Selleks, et me enam rohkem raha heleda leegiga ei põletaks, peaksime tegelema selliste meeleolukate saadete tootmisega.

Aitäh! Kuna ...

Aitäh! Ma tahaksin siiski öelda niipalju, et kindlasti on härra Erki Noolel hea võimalus osaleda mõnes töögrupis, mis edaspidi ringhäälingu poolt kokku pannakse. Ma saan aru, et see kirg on täiesti olemas, nii et tere tulemast!

Aitäh! Palun, kolleeg Mark Soosaar, kohapeal registreeritud küsimus!

Lugupeetud juhataja ja austatud kultuuriminister! Oli sümpaatne kuulata, et te ei ole kaasa läinud selle hüsteeriaga, et kiiresti venekeelset telekanalit avama hakata, sest võidurelvastumine selles valdkonnas toob kindlasti kaasa ka vastaspoole tegevuse ja ma ei imesta, kui selle peale ilmub kolm eestikeelset telekanalit, mis asuvad näiteks Venemaal. Aga tahaksin küsida, kuidas ikkagi selle Eesti Televisiooni teise kanaliga on, sest vajadus selle järele on väga suur, kas või juba sellepärast, et saaks näidata väärtfilme järgmisel päeval ka prime time'is, ja võib-olla võiksid tõesti ka venekeelsed uudised  eetrisse minna samal ajal kui AK või näiteks "Vremja". Kas te olete ka taotlenud Rahandusministeeriumilt selleks mingeid summasid või on see kõik ilus jutt praegu?

Aitäh! Hea küsija! Riigieelarve strateegiat koostades on Kultuuriministeerium tõepoolest esitanud Rahandusministeeriumile ettepanekuid seoses ringhäälingu arendamisega. Hetkeolukord on selline, et lähiajal võimalused puuduvad, küll aga võib-olla töötame edaspidi nende kallal edasi.

Aitäh, lugupeetud kultuuriminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Tarmo Männilt peaminister Andrus Ansipile. Palun!

Austatud juhataja! Austatud peaminister! Teatavasti läbivad Riigikogu arutelu olulisemad riiklikud strateegiad. Riigikogu eelmises koosseisus esitasid kolleegid Marko Pomerants ja Andres Herkel menetlusse riigieelarve muutmise seaduse eelnõu. Vabariigi Valitsus seda ettepanekut tollal ei toetanud, küll aga pidas vajalikuks ja oluliseks selle arutamist oluliselt tähtsa riikliku küsimusena Riigikogus. Teatavasti peab nimetatud strateegia olema vastu võetud seitse kuud enne eelarveaasta algust. Tänaseni ei ole meil midagi ametlikult teada selle dokumendi menetlemise käigust ja seadusandjaid ei ole sellesse arutelusse kaasatud. Jõujooned on Riigikogus küll erinevad, probleem on sama ja peaminister uue valitsuse eesotsas on ka sama. Minu küsimus on: kas te  toetate täna endiselt selle dokumendi arutelu Riigikogus ja millisena te näete seadusandja rolli eelarvestrateegia kujundamisel? Tänan!

Aitäh! Teatavasti koostatakse riigieelarve strateegia riigieelarve baasseaduse järgi järgmise eelarveaasta ja sellele järgneva kolme aasta kohta. Kui riigieelarve strateegia oleks selline strateegiadokument, mille kinnitaks Riigikogu, siis tähendaks see sisuliselt nelja-aastase eelarve vastuvõtmist, mis minu hinnangul oleks praegustes oludes kindlasti enneaegne. On teada, et mitmes riigis on üritatud mitmeaastaseid eelarveid vastu võtta, sealhulgas, vähemalt mulle teadaolevalt, kahes Ida-Euroopa riigis – Ungaris ja Poolas, kuid neid eksperimente ei saa pidada õnnestunuks ja sellest praktikast on praeguseks suures osas loobutud. Seega on riigieelarve strateegia valitsuses kinnitatav strateegiadokument, kuid kõigi Riigikogu liikmete ettepanekud sellesse strateegiadokumenti on kindlasti teretulnud. See strateegiadokument on aluseks riigieelarve koostamisel ja riigieelarve vastuvõtmine on Riigikogu pädevuses.

Palun, kolleeg Tarmo Mänd, esimene täpsustav küsimus!

Tänan teid, härra peaminister! Minu teine küsimus oleks selline: kas riiklik struktuurivahendite kasutamise strateegia aastateks 2007–2013 on ka jätkuvalt osa riigieelarve strateegiast?

Aitäh! Tegemist on eraldi strateegiadokumendiga, kuid riigieelarve strateegia kindlasti arvestab ka struktuurifondide vahendite kasutamisega. Seega võib öelda, nagu teie nimetasite, et ta on kaasatud, haaratud ka riigieelarve strateegia dokumenti.

Palun, kolleeg Tarmo Mänd, teine täpsustav küsimus!

Aitäh! Härra peaminister! Minu viimane küsimus oleks selgitav küsimus. Kas te võite selgitada, millistele infrastruktuuriprojektidele planeeritakse miljardid Ühtekuuluvusfondist saadavat raha ja mis mahus need jagunevad projektide vahel?

Aitäh! Vahendeid, mida selle strateegiadokumendiga jagatakse, on enam kui 50 miljardi krooni ulatuses ja enne läheb päike looja, kui mina jõuan mälu järgi selle üleslugemisega lõpuni, kuhu need vahendid kasutatakse, kuid kahest minutist ei jätku isegi selleks, et anda mingi linnulennuline ülevaade nende vahendite kasutamisest. Vahendeid kasutatakse kõige paremal moel Eesti rahva ja riigi hüvanguks.

Palun, kolleeg Jaak Aab, kohapeal registreeritud küsimus!

Tänan, lugupeetud juhataja! Austatud härra peaminister! See viimane küsimus ja vastus ärgitasid mind küsima. Ka eelmises valitsuses oli vaidlusi, millal vastavad programmid, täpsustan, just investeeringuprogrammid, mis puudutavad Euroopa Liidu struktuurifondide rahasid, saavad ükskord kinnitatud. Seda oodatakse tõesti väga üle Eesti, nii haiglates, omavalitsustes kui mujalgi. Ma mäletan, et üks tähtaeg oli esimene poolaasta. Kas valitsus kinnitab juba juunis need kavad?

Ma loodan, et see saab nii olema, kuid sulle on väga hästi teada see, et oma hinnangu vahendite kasutamisele peab andma ka Euroopa Komisjon ja selle hindamise protsessis me praegusel hetkel oleme. Kui meie strateegiadokument saab hinnangu Euroopa Komisjonilt, siis me saame protsessiga siin edasi minna.

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Helle Kaldalt peaminister Andrus Ansipile. Palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud peaminister! Alkoholi liigtarbimine on Eestis kindlasti suureks probleemiks, kahjuks tendentsiga suurenemise poole. Nelja viimase kuu jooksul on registreeritud juba 10 375 alkoholiga seonduvat väärtegu, see on 26% rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Eriti on alkoholi liigtarbimine levinud kuni 25-aastaste noorte hulgas, st nende noorte hulgas, kes 1991. aastal ei olnud veel sündinud või olid alles nelja-viieaastased. Kahjuks on see toonud riigile kurbi tagajärgi. On registreeritud liiklusavariisid, mis on lõppenud kurvalt, hukkumisi on 30% rohkem, vigastusi 20% rohkem, korduvat joovet 32% rohkem, väikelaste arv on lastekodudes kasvanud 17%. Tartu Ülikooli uuringutest selgub, et 84% noortest, kes käivad koolis ...

Palun nüüd juba küsimus!

Minu küsimus on järgmine. Palun tooge näiteks kolm meedet, mida valitsus selle probleemi lahendamiseks kiiresti ette võtab. Aitäh!

Kõigepealt kaks väga tõsist meedet, mis on juba rakendatud ja mille vilju me hakkame lähemal ajal järjest rohkem ja rohkem nägema. Üks meede, mis minu meelest oli ülimalt oluline, on alkoholi maksumärkide süsteemi rakendamine Eestis. See meede on võimaldanud meil oluliselt paremini kontrollida Eesti alkoholiturgu ja tõrjuda sellelt turult välja odavat salaalkoholi. Teine oluline meede on seaduste oluline karmistamine. Teatavasti on meil nüüd võimalik konfiskeerida korduvalt ebakaines olekus autot juhtinud isikult tema sõiduvahend. Ka selle meetme rakendamisest loodan mina edaspidi suuremat tulu. Kindlasti on oluline pöörata rohkem tähelepanu tervislikele eluviisidele, tervislike eluviiside propageerimisele. Vägisi kedagi pahedest võõrutada on väga vaevaline ja tavaliselt see ka ei õnnestu. Inimestel peab olema alternatiivseid ajakasutamise võimalusi ja neil peab olema kindel tahe tegelda millegi tervislikuga, mitte oma tervise rikkumisega. Üks meede, millest meil on täna väga pikalt juttu olnud, on alkoholiaktsiisi tõus, ja kui alkohol maksab rohkem, siis suure tõenäosusega seda pruugitakse vähem.

Palun, kolleeg Helle Kalda, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh! Kahjuks ei saanud ma teilt vastust laste kohta, aga see selleks. Vabariigi Valitsus algatas alkoholiaktsiisi tõstmise ja kindlasti on see üks meede, mille suhtes ma teiega nõustun. Loen sealt seletuskirjast, et alkoholiaktsiisi tõstmine  aitab kindlasti kaasa alkoholi ja sigarettide tarbimise vähendamisele, mis omakorda aitab vähendada suitsetamist ja alkoholi liigtarbimist. Ma olen teiega nõus. Aga samal ajal peab ütlema, et seletuskirjast ei loe ma kusagilt välja, et samas eelnõus oleksid algatajad analüüsinud piirangu mõju ja andnud hinnangu, kas valitud meede on proportsionaalne ja eesmärgi saavutamiseks kohane. Minu küsimus: kas seda on tehtud ja kui on tehtud, siis palun tuua välja, mis selle uuringuga tehti, kas salaviina on arvestatud, kas lepingut Lätiga on alustatud ja kui on veel midagi, siis milliseid meetmeid rakendatakse sellega?

Aitäh! Alkoholiaktsiiside tõstmise küsimuses olen olnud kontaktis nii oma Läti kolleegiga kui ka oma Soome kolleegiga. Nii Soomes kui ka Lätis kavatsetakse alkoholiaktsiise tõsta. Nüüd uuringutest. Teie selja taga istuv minu hea kolleeg Jaak Aab presenteeris meile möödunud aasta jooksul korduvalt uuringuid, mis ühemõtteliselt kinnitavad alkoholi tarbimise ja hinna vahelist väga tugevat korrelatsiooni – mida kõrgem on alkoholi hind, seda väiksem on alkoholi tarbimine. See teadmine on üldiselt universaalne, kehtib kõigi riikide kohta, aga uuringud kinnitavad selle reegli kehtivust ka Eesti Vabariigis.

Palun, kolleeg Helle Kalda, teine täpsustav küsimus!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Keskerakond on algatanud kaks eelnõu, mis on kindlasti tugevad meetmed. Üks on reklaamiseaduse muutmise eelnõu, milles soovitakse piirata alkoholireklaami meedias. Teine meede, mida me ette näeme, mida on teinud ka minu selja taga olev hea kolleeg, on piirata alkoholi müüki meie kauplustes öisel ajal. Kahjuks ei ole Vabariigi Valitsus  arvestanud ega toetanud seda meedet. Ma paluksin selgitust, miks, kuna ma esitasin nimelt just sellesama küsimuse, millele te vastasite, et need meetmed on rakendatud. Te vastasite põhjendatult Keskerakonnale, et sellepärast valitsus ei saa arvestada, et pole tehtud analüüse. Palun selgitust, miks ei arvestatud Keskerakonna kummagi eelnõuga, ei toetatud neid.

Eesti kohalikest omavalitsustest müüakse öisel ajal alkohoolseid jooke 27 kohalikus omavalitsuses. Teatavasti on väga paljudes kohalikes omavalitsustes alkoholi müük öisel ajal keelatud, täpsemalt 94 kohalikus omavalitsuses. Ja nendes kohalikes omavalitsustes ei ole alkoholi müük öisel ajal seaduslikult võimalik. Lisaks nendele kohalikele omavalitsustele, kus alkoholi müük on öisel ajal keelatud, on meil veelgi enam kohalikke omavalitsusi, kus alkoholi müük öösel ei ole küll keelatud, kuid kus seda ei müüda. Ei ole mõtet Alutaguse metsas keelata öisel ajal alkoholi müüki, kuna seal ei ole selle müügikohta olemas ja puuduvad ka tarbijad. Sellest printsiibist lähtudes ei ole väga paljudes kohalikes omavalitsustes öist alkoholi müüki keelustavat akti vastu võetud. Neid omavalitsusi, kus ka öisel ajal alkoholi müüakse, on Eestis ainult 27. Ja piinlik öelda, suurt osa nendest juhivad keskerakondlased. Mina olen oma isikliku seisukoha korduvalt välja öelnud. Minu meelest ei pea alkohol olema Eestis kättesaadav ööpäevaringselt ja igal pool. Ma kutsun  kõiki omavalitsuste juhte, ka nende 27 kohaliku omavalitsuse juhte üles öisel ajal mitte enam alkoholi müüma. Kuid alkoholi müük peab olema kohaliku omavalitsuse pädevuses täpselt samamoodi nagu teiste müügilubade väljaandmine.

Nüüd kohapeal registreeritud küsimus. Palun, kolleeg Jaak Aab!

Tänan, lugupeetud juhataja! Härra peaminister! Ma loen koalitsioonilepingust ikka sellesama teema kohta, et valitsuskoalitsioon töötab välja tervikliku alkoholipoliitika. Ja tänagi siin ütlesite, et üht-teist on ära tehtud nii eelmise valitsuse ajal kui ka selle valitsuse otsusena. Mis puudutab aktsiise, siis mina jäin kunagi eriarvamusele, kui neid ei tõstetud. Ma arvan isiklikult, et neid oleks võinud ka veidi rohkem tõsta. Aga see selleks. Samas on jõudnud meieni, siia Riigikokku üks eelnõu, mille üle me eelmises valitsuses tõsiselt vaidlesime, väga vajalik eelnõu, korrakaitseseaduse eelnõu. Kuid tookord ta valitsusest siia ei jõudnud sellepärast, et seal on uuesti lubatud alkoholi tarbimine avalikus kohas. Härra peaminister oli tookord ka eriarvamusel justiitsministriga, kes hirmsasti kaitses seda avalikus kohas joomist. Kas härra peaminister on oma arvamust muutnud, et see eelnõu sellisel kujul Riigikokku on jõudnud?

On igati mõistlik seada selliseid piiranguid, millest kinnipidamist on riigil võimalik ka kontrollida. Selliseid piiranguid, mille rakendamist riik ei ole suuteline kontrollima, ei ole mõtet sisse seada. Avalikes kohtades alkoholi pruukimise lauskeeld ei ole kindlasti proportsionaalne.

Ja palun nüüd viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Mark Soosaar!

Lugupeetud peaminister! On sümpaatne, kui me oma riigiga liigume ikka Põhjala kultuuriruumi suunas. Me teame ju, et näiteks Skandinaavias ei ole võimalik pühapäeval alkoholi osta. Aga eile õhtul riputas üks meie tubli erakonnakaaslane sotsiaaldemokraatide siselisti üles ühe idee. Ta on märganud, et meie supermarketites on alkoholikastid igal pool, ka lapsed võivad seal nende vahel jalutada. Kas ei tasuks meie nendes suuremates kauplustes teha näiteks eraldi alkoholiruumid, kuhu ID-kaardi alusel ainult täiskasvanud inimesed võiksid siseneda, need, kellel on üldse õigus kätt  alkoholipudeli külge panna? Mis te sellest ideest arvate?

Idee iseenesest on huvitav, mitte erakordne. Seda on rakendatud mitmetes teistes riikides. Põhimõtteliselt võiks selle idee rakendatavust kaaluda ka Eestis. Ma küll ei usu, et see idee on väga kergelt rakendatav. Ma mäletan seda, kui raske oli alkoholi müügi lõpetamine igasugustes pisikestes keldripoodides. Väga suuri investeeringuid nõudvate ümberehituste tegemine kauplustes oleks ilmselgelt meie ettevõtjatele väga koormav. Ootame ära kõigepealt, missuguse efekti, ma loodan, et positiivse efekti, annab alkoholiaktsiisi tõus ja küllap me siis rakendame ka juba järgmisi meetmeid alkoholi tarbimise piiramiseks. Aitäh!

Aitäh, härra peaminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on peaminister Andrus Ansipile. Kolleeg Marika Tuus, palun!

Aitäh! Austatud härra peaminister! Me oleme paaril viimasel kuul rääkinud integratsioonist rohkem kui kõik eelmised aastad kokku. Kuid vene intelligents väidab, et integratsioonipoliitika pole kandnud vilja. Ehk siis kust tulid need märatsevad vandaalid? Põhjus oli selles, et neidsamu vandaale kasvatati 15 aastat, vähendades nendesamade vandaalide keeles antavat haridust, just kõrgharidust, ja suureks kasvasid need, kes ei suuda end väljendada mitte üheski keeles peale vandalismikeele. Teisisõnu, eesti keelele ja kultuurile üleminekuks tuleks pinda ette valmistada emakeelse hariduse ja kultuuriga, see tähendab venekeelsega, sest need, kes ei tunne emakeelt, ei suuda õppida ka ühtegi teist keelt. Milline on teie suhtumine sellesse küsimusse ja kas Eesti on teinud vea, vähendades venekeelse kõrghariduse kättesaadavust, ja kas me ei korda seda viga sellel sügisel? Ja lõpuks, kas me tahame, et oleks haritud vene rahvas või vandalismi keeles rääkiv lumpen?

Aitäh! Kindlasti me soovime seda, et eesti rahvas oleks haritud rahvas, et vene rahvas oleks haritud rahvas ja kõik teised rahvad oleksid haritud rahvad. Mida parem haridus, seda turvalisem on kindlasti meil siin Eestis ka elada. Kuid vandaalitsejate puhul ei saa me ära unustada seda, et 300-st seni kahtlusaluseks tunnistatud isikust 220-l on väga märkimisväärne kuritegelik minevik või neil on väga märkimisväärne väärtegude register ette näidata. Ehk siis need 220 inimest on eelnevalt olnud seadusega pahuksis rohkem kui 1500 korral. Ma usun, ma küll ei tea täpselt, aga ma usun, et valitseb korrelatsioon hariduse ja kuritegeliku käitumise vahel. Ehkki ka kõrgharidusega inimese puhul ei saa välistada kuritegelikku käitumist, olen ma millegipärast veendunud, et nende 220 hulgas ei ole väga palju neid, kes oleksid valmis omandama venekeelset ülikooliharidust. Eesti on rahvusriik ja Eesti peab eelkõige kindlustama inimestele kõrghariduse eesti keeles, emakeeles siin Eestis.

Head kolleegid! Meie aeg on läbi. Lugupeetud peaminister, ministrid! Aitäh küsimustele vastamise eest! Head kolleegid! Aitäh küsimuste esitamise eest! Infotund on lõppenud.