Tere päevast, lugupeetud Riigikogu liikmed! Alustame infotundi. Palun kõigepealt kohaloleku kontroll!
Kohaloleku kontroll.
Kohalolijaks registreerus 54 Riigikogu liiget, puudub 47.
Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: peaminister Andrus Ansip, justiitsminister Rein Lang ja minister Urve Palo.

Esimesena esitab küsimuse kolleeg Jaanus Marrandi minister Urve Palole. Palun!

Lugupeetud proua minister! Kindlasti olete te jõudnud praeguses keerulises olukorras tutvuda kõikvõimalike integratsioonidokumentidega ja ennast asjaga kurssi viia. Te olete ka väga hästi sõna võtnud teemal, et eri rahvuste esindajate vahel on Eestis vaja dialoogi, et kõige tähtsam on omavahel rääkida. Minu küsimus puudutab aga seniseid tegevusi selles vallas. Praegu on juba võimalik kaugemat perspektiivi silmas pidades hinnata, mis on juhtunud. Missuguseid peamisi puudusi te näete senistes integratsiooni ehk siis lõimumist puudutavates kõikvõimalikes programmides, tegevustes, seadustes ja dokumentatsioonis, mis meil Eestis kõik praegu olemas on?

Palun!

Töö analüüside kallal praegu käib. Hinnatakse, mis oleks võinud olla teisiti ja mida oleks võinud teha paremini. Aga kui kohe vastata, siis arvan, et seesama dialoog, millest teie ka rääkisite, on olnud eri tasanditel ebapiisav. Toon näiteks kas või tõsiasja, et Eesti vene koolide õpetajaid ei ole piisavalt dialoogi haaratud.

Palun, kolleeg Jaanus Marrandi, esimene täpsustav küsimus!

Proua minister, aitäh vastuse eest! Aga ma palun teie arvamust edaspidiste tegevuste kohta! Asja uurides me nimelt leidsime, et Riigikogu roll on integratsiooni või siis lõimumise protsesside arutamisel olnud üsna pisikene. Me ei tuvastanud ligemale 10 aasta jooksul ühtegi korda, kus Riigikogu oleks püüdnud seda protsessi terviklikult analüüsida või mingeid seisukohti kujundada. Samas on Riigikogus kõik poliitilised arvamused enam-vähem esindatud ja see on loomulik koht dialoogiks, aruteludeks. Mis roll peaks teie arvates Riigikogul olema? Ta võiks teid ju teie täidesaatvas tegevuses aidata.

Riigikogu juures töötab hulk erinevaid komisjone ja ma olen juba ette väga tänulik kõigi ettepanekute eest.

Palun, kolleeg Jaanus Marrandi, teine täpsustav küsimus!

Ma pean teid, lugupeetud proua minister, veel konkreetsemalt asja sisu juurde juhtima. Nimelt on Rahvaliidu fraktsioon teinud ettepaneku moodustada Riigikogus ajutine komisjon lõimumisteemade arutamiseks. Seda selleks, et analüüsida ja teha ettepanekuid praktiliseks lõimumisprotsessiks nii seadusandluse osas kui ka kõiges muus. Mida arvate teie niisugusest võimalikust ajutisest komisjonist siin Riigikogus?

Valitsus ei sekku Riigikogu tegevusse.

Palun nüüd kolleeg Heimar Lenk, kohapeal registreeritud küsimus!

Proua minister! Ma sain teie jutust aru niimoodi, et senine integreerimistegevus pole tulemusi andnud. Seda tegevust on kahes valitsuses juhtinud reformierakondlasest minister Paul-Eerik Rummo. Kas olete temaga rääkinud, mis tal tegemata jäi? Kui olete, ehk räägite meile ka.

Seda ma ei ole küll kuskil väitnud, et senine tegevus ei ole tulemusi andnud. Ma olen aga väitnud seda, et seni on integratsiooniga tegelnud väga kitsas inimestering. Seda tööd on teinud sihtasutus ja ministri büroo. Kindlasti ei ole see piisav, et integratsioon oleks Eestis edukas. Praegu näen ma suuremat võimalust kui kunagi varem siit edasi minna, sest ühiskond on hakanud integratsiooni vajadust väga tõsiselt teadvustama. Lõpuks ometi.

Palun, kolleeg Marek Strandberg, kohapeal registreeritud küsimus!

Minu küsimus tuleneb asjaolust, et on ilmsiks tulnud: vene kogukond Eestis pole ei kultuurilises ega ka poliitilises mõttes terviklik. Teisalt kehtib 1993. aastast Eestis vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadus, mida paljud, eriti juudi ja rootslaste kogukonnad Eestis ju teadupoolest kasutavad. Minu küsimus on, kas sedasama kultuuriautonoomia seadust venekeelse emakeelega Eesti kodanikele tutvustades oleks võimalik tekitada olukorda, kus Eestis tekiks eesti kogukonnale tugevam ja selgem suhtluspartner. Kas teie pooldate vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seaduse pruukimist vene kogukonna tugevdamiseks Eestis?

Praegu on meil kaks põhilist kultuuriautonoomia sihtrühma: ingerisoomlased ja rannarootslased. Kui vene kogukond määratleda vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seaduse sihtrühmana, siis see tähendaks, et me määratleme neid kui vähemusrahvust. Siiani ei ole nad sellest ise huvitatud olnud.

Palun, kolleeg Vilja Savisaar!

Austatud minister! Minu küsimus jätkab mõnes mõttes kolleeg Heimar Lengi küsimust. Me lugesime ajakirjandusest, et kui te läksite ministrina tööle, siis te ei leidnud oma büroost peaaegu kedagi eest. Lõpuks saite te nad tagasi, need nõunikud. Aga nüüd te räägite, et me alles analüüsime tehtut. Kas te mingit teie eelkäijate tehtud sisulist tööd selles büroos ei leidnudki?

Tõepoolest, siiani oli nii, et vastavalt Riigikantselei põhimäärusele nimetati ministri nõunikud ametisse koos ministriga ja vabastati ametist koos ministriga. Mul on hea meel, et vastav seadusemuudatus on juba käivitatud. Tegelikult väga nutune see olukord ka ei ole. Meil on ju olemas Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus, kus töötab üle 40 inimese, ja tänu sellele on vastav kompetents siiski olemas.
 

Palun, kolleeg Olga Sõtnik!

Proua minister! Mul on küsimus, mis puudutab integratsiooniprogrammi. Teatavasti oli selline programm olemas aastateks 2000–2007 ja vist on alustatud ka järgmise programmi koostamist. Mis seisus tolle programmi koostamine on ja kas teil on plaanis seda muuta, lähtudes sündmustest, mis aprilli lõpus toimusid?

Jaa, uus programm aastateks 2008–2013 peab olema kinnitatud selle aasta lõpus ja praegu nii Tartu Ülikooli teadlased kui ka Poliitikauuringute Keskus Praxis töötavad pingsalt selle kallal, tehes koostööd integratsiooni sihtasutuse ja minuga. Nii saab ka otsustatud, milliseid muudatusi olemasolevasse programmi teha, kui palju lähteülesannet muuta. Praegu on see töös, näiteks minul on esimene kohtumine ees reedel.

Palun nüüd viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Helle Kalda!

Ma jätkan küsimust sealt, kus te lõpetasite. Jumal tänatud, et meil on olemas integratsiooni sihtasutus. Aga ma ikkagi ei saanud selgust, kas need nõunikud  ministeeriumi allasutusest läksid ära vastavalt seadusele. Te ütlete, et teil polnud büroos alguses kaadrit. Ja kas te tõesti tahate öelda, et mitte mingit tööd seal ei olnud tehtud?

Ega see, kui inimene lahkub töölt, ei tähenda, et tema eelnev töö on olnud null. Mina jätkasin tööd kahe nõunikuga vanast koosseisust ja kõik nõunikud, kõik inimesed, kes on integratsiooniga 15 aasta jooksul tegelnud, on kindlasti oma jälje jätnud. Aprilli lõpus tuli  tänavatele 1500 inimest, aga meil on 400 000 mitte-eestlast.

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Kalev Kallolt peaminister Andrus Ansipile. Palun!

Härra peaminister! Valimiskampaania ajal võisime kõikjalt kuulda ja lugeda, et võimule tulles alandab Reformierakond makse, nii et reede jääb kõigil maksuvabaks. Nüüd selgub äkki, et reede ei ole maksuvaba ja makse tuleb peale teiste argipäevade maksta ka mitte ainult reedel, vaid veel ka laupäeval, pühapäeval ja riiklikel pühadel takkaotsa. Nii järsk on väljakuulutatud maksutõus. Tahan siinjuures rõhutada, et minu küsimus ei puuduta mingil juhul alkoholi- ja tubakatoodete aktsiiside tõstmist. Kõik meetmed, mis raskendavad ligipääsu nendele toodetele, on teretulnud. Miks aga karistada rahvast aktsiiside kehtestamisega elektrienergiale ja gaasile, jääb arusaamatuks. Siit ka küsimus: miks Reformierakond nii oluliste uute maksude kehtestamist valijate ja kogu rahva eest varjas?

Tänan teid ilusasti sõnastatud küsimuse eest! Kuid kindlasti pole ei Reformierakond ega mina isiklikult varjanud Eesti rahva eest seda, et Eesti on nüüd Euroopa Liidu liikmesriik. Kindlasti ei võta ma omaks sedagi, et ma olen varjanud kellegi eest ka Euroopa Liidu direktiive. Euroopa Liidu liikmena on Eesti võtnud endale kohustuse kehtestada elektrienergia aktsiis 1. jaanuarist 2010. Elektrienergia aktsiisi miinimummäär on kogu Euroopa Liidu jaoks 1 euro megavatt-tunni kohta, Eesti puhul tähendaks see 1,56 senti kW/h. Ja meil ei ole mitte mingisugust võimalust seda aktsiisi mitte kehtestada.
Samas ei ole elektrienergia aktsiis mingisugune arusaamatu Brüsselist tulev nõue. Elektrienergia aktsiisi kehtestamine on vajalik ka meie energiatootjate kaitseks. Kui mõnes riigis toodetakse elektrienergiat nii, et ei pöörata mitte mingisugust tähelepanu keskkonna saastamisele, siis ilmselt on selles riigis toodetud elektrienergia hind hulga madalam kui meie riigis toodetud elektrienergial. Ei ole võimalik selliste riikide vastu rakendada kaitsetolle, ainus võimalus oma turgu kaitsta ongi teha seda aktsiiside kaudu.

Aitäh! Palun, kolleeg Kalev Kallo, esimene täpsustav küsimus!

Härra peaminister! See, et aastal 2010 tuleks kõnealune aktsiis kehtestada, oleks  kindlasti eeldanud eelnevat pikemat diskussiooni. Seda ei ole toimunud ja sellele ma püüdsin ka oma küsimusega tähelepanu juhtida.
Aga nüüd edasi. Enne ja pärast valimisi oli kõvasti retoorikat. Ka president Ilves väljendas oma muret selle pärast ja rõhutas, et uus Riigikogu peaks rohkem lähtuma oma südametunnistusest ja sisulisematest aruteludest, mitte olema kummitempliks. Nüüd vastas rahandusminister Ivari Padar ajakirjaniku küsimustele maksutõusude erakorralisuse ja nendega kiirustamise kohta, ma tsiteerin: "Oluline on, et maksupakett Riigikogust läbi lasta enne puhkust." Eriti kujukas on muidugi sõnapaar "läbi lasta". Siit küsimus: kas selline suhtumine Riigikogusse on ka peaministril ja kogu valitsusel?

Kindlasti eeldame me kõik – teie Riigikogu liikmetena ja ka valitsuse liikmed – seda, et eelarveküsimustes, maksuseaduste muutmise küsimustes peetakse Riigikogus väga tõsist diskussiooni. Kindlasti ei eelda mitte keegi valitsuses seda, et Riigikogu peaks käituma kummitemplina.
Kuid tagasi elektrienergia aktsiisi juurde. See, et elektrienergia aktsiis peab tulema aastast 2010, ei saa olla mitte kellelegi uudis. Kindlasti ei tohiks see uudis olla Riigikogu liikmetele. Selles osas ei ole meil mitte midagi diskuteerida, oma diskussioonid pidasime ära siis, kui me langetasime otsuse ühineda Euroopa Liiduga.
Diskuteerida saab ja tuleb selle üle, kas aktsiis kehtestada 1. jaanuarist 2010 või juba 1. jaanuarist 2008. Mina pean väga oluliseks kõikide aktsiisitõusude toomist 1. jaanuarile 2008. Kui me seda ei tee, siis võtame kindlasti Eestilt ära võimaluse liituda eurotsooniga 1. jaanuaril 2011. Kui me tõstame aktsiisimäärad Euroopa Liidu nõutud miinimumtasemele, siis jääb meile lootus, et meil on võimalik liituda eurotsooniga 1. jaanuaril 2010.

Palun, kolleeg Kalev Kallo, teine täpsustav küsimus!

Härra peaminister! Siis veel üks, lühem küsimus. Miks kõigepealt asuti ennaktempos ehk forsseeritult tegelema maksude tõstmise paketiga, mida rahvale varem ei pakutud?  Lubatud maksude alandamise pakett on aga jäänud kuhugi tagaplaanile ja võib-olla ei tule üldse.

Ma saan rõõmuga kinnitada, et teie kasutuses olev informatsioon ei vasta tõele. Kõigepealt tegeldakse maksude alandamisega. See pakett on koostatud ning selles osas mitte mingisuguseid eriarvamusi valitsuskoalitsioonis ei ole. Tulumaksumäär alaneb 1% võrra, tulumaksuvaba miinimumi tõstetakse 250 krooni võrra. Seda järgmisel aastal. Ka rakendatakse esimesest lapsest alates täiendavat tulumaksuvaba miinimumi. Maksualandused tulevad kindlasti, nende prognoositav maht on järgmisel aastal 2,2–2,4 miljardit krooni.
Kuid aktsiisitõusud, nagu ma ütlesin, on paratamatud. Küll ei ole paratamatu alkoholiaktsiisi tõus. Kuid me teame seda, et alkoholiaktsiis on alates 1999. aastast tõusnud märksa aeglasemas tempos kui hinnad Eestis keskmisena. Seetõttu pean mina küll alkoholiaktsiisi tõusu väga vajalikuks.

Palun nüüd kohapeal registreeritud küsimused! Palun, kolleeg Marika Tuus!

Lugupeetud peaminister! Mulle siiski tundub, et Reformierakond on päris kõvasti valijaid eksitanud. Teie poolt kõlanud retoorika oli enne valimisi ikka, et rohkem raha igaühe taskusse, las inimene ise otsustab, mis ta selle rahaga peale hakkab. Te rääkisite ainult ja pidevalt tulumaksu langetamisest ega öelnud valijale mitte sõnagi kaudsetest maksudest ja ka sellest aktsiiside äkktõusust ja lausa uutest maksudest.
Loomulikult Euroopa tõukab meid takka. Kuid meil on ka mootorikütuse hinnad tõusmas, põlevkivi jne, jne. Kõike tahetakse korraga teha. Alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõusu me loomulikult toetame, sest see vähendab nende tarbimist. Aga elektri puhul on see ju teisiti. Minu küsimus on: miks Reformierakond räägib valimiskampaaniates alati – nii seekord kui ka varasemates – ikka ainult tulumaksu langetamisest, aga mitte kaudsete maksude pidevast tõusust?

Kaudsete maksude tõus ei ole ju valimiskampaania teema. Seda ei olnud meil võimalik otsustada nende valimiste käigus. Kohustuse kaudseid makse ehk konkreetseid aktsiise tõsta võttis Eesti endale siis, kui ta otsustas Euroopa Liitu astuda. Mitte mingisugust ümberotsustamise võimalust Eestil selles küsimuses ei ole, aktsiisitõusud tuleb surmkindlasti ära teha Euroopa Liiduga kokkulepitud tähtaegadel. Küsimus on ainult selles, kas osa aktsiisitõuse tuua varasemale perioodile või mitte. Kui me ei too neid varasemale perioodile ja hajutame need tõusud kogu võimaliku aja peale ehk aastateni 2009 ja 2010 välja, siis me tõmbame kriipsu peale Eesti lootustele liituda eurotsooniga 1. jaanuaril 2010.
Vale on väide, justkui ei oleks mina või Reformierakond rääkinud valimiskampaania käigus kaudsete maksude tõstmisest. Ma kinnitan, et ma olen alati rääkinud sellest, et kaudsed maksud tõusevad niikuinii ja me peame seetõttu alandama otseseid makse. Ja meil ei ole kunagi olnud kavas suurendada üldist maksukoormust seetõttu, et kaudsed maksud peavad tõusma niikuinii. Nüüd me näeme seda, et järgmisel aastal, kui me toome kõik aktsiisitõusud järgmisse aastasse, siis üldine maksukoormus võib prognoositavalt suureneda 0,4 protsendipunkti ehk praeguse 31,1% asemel võiks maksukoormus olla 31,5%, kuid aastal 2009 on see 30,1%, aastal 2010 – 29,6% ja 2011. aastal  28,9%. Seega üldine maksukoormus väheneb.

Palun, kolleeg Heimar Lenk, kohapeal registreeritud küsimus!

Austatud peaminister! Nagu me teame, teenib tulumaksu alandamine põhiliselt teie suure valijasgrupi, ettevõtjate või siis rikkama elanikkonna huve. Samal ajal tõusevad kaudsed maksud, mis põhiliselt mõjutavad vaesema elanikkonna, sealhulgas ka pensionäride väga suurt hulka.  Neid  on  Eestis 370 000. Eile oli siin esimese seaduseelnõuna arutusel pensionide tõstmine. See tõus on väga väike, kui arvestada riigi head majandusseisu. Keskerakond tahtis pensioni rohkem tõsta. Miks teie juhitud erakonna saadikud sellele vastu hääletasid? Pensionärid ei suuda ajaga sammu pidada ja elukalliduse tõusuga kaasa minna.

Koalitsioon on kokku leppinud, et pensionid tõusevad järgmise nelja aasta jooksul kahekordseks. See on meie väga selge sõnum pensionäridele. Ma kordan teile veel kord: aktsiisimaksude tõstmise kohustuse võttis Eesti endale siis, kui ta otsustas ühineda Euroopa Liiduga. Ma pean ka sisuliselt aktsiisitõuse vajalikuks. Ma ei näe mitte mingisugust seaduslikku võimalust revideerida liitumislepinguga Eestile võetud kohustusi. See on minu jaoks absoluutselt välistatud ja see ei teeni ka rahva tervise parandamise eesmärke. Minu jaoks ei ole see üleüldse teema, mille üle diskuteerida.
Te ütlete, et aktsiisitõusud löövad väga valusalt just väiksema sissetulekuga elanikegruppe. Ma olen teiega nõus. Samas ei ole mõtet rääkida mingitest tohutu suurtest aktsiisitõusudest. Neid lihtsalt ei ole. Sellel teemal, kus me saaksime diskuteerida, sellel teemal te aga ilmselt ei ole meie diskussioonipartner, sest diskuteerida me saaksime ainult alkoholiaktsiisi tõstmise üle. Aga te kinnitate, et selle tõusuga olete teiegi nõus. Ülejäänud aktsiiside üle ei ole võimalik diskuteerida, need on Eestile võetud kohustused.

Palun, kolleeg Arvo Sarapuu, kohapeal registreeritud küsimus!

Austatud peaminister! Valitsus soovib järgmine aasta maksustada elektritarbimise aktsiisimääraga 5 senti kW/h. Euroopa Liit tahab selle kehtestada alates aastast  2009 ja miinimummääraks 1,5 senti kW/h. Spetsialistide meelest ei peaks elektriaktsiisi üldse puutuma, vähemalt seni, kuni Eesti elektriturg on suletud ja turul konkurentsi pole. Minu küsimus on: kas Energiaturu Inspektsioon on üldse arutanud praegust elektrihinna põhjendatust ja mida ta arvab sellest aktsiisitõusust?

Muidugi kehtestatakse Eestis elektrihind Energiaturu Inspektsiooniga kooskõlastades. Teistsugune hinnakujundus ei ole Eestis võimalik. Nagu ma juba ütlesin, elektriaktsiis on Eesti jaoks kohustus ja siin ei ole ka nendel spetsialistidel, kes arvavad, et tegemist on mõttetusega, juhul kui meie elektriturg on suletud, suurt palju kaasa rääkida. Riik peab endale võetud kohustusi täitma.

Nüüd kolm viimast kohapeal registreeritud küsimust. Palun, Inara Luigas!

Lugupeetud peaminister! Praeguste maksumuudatuste paketi puhul on räägitud kahest asjast: kui palju võidavad inimesed tulumaksu alanemisest ja tulumaksuvaba miinimumi tõusust, ning ka ettevõtjatest, kui kahjulikuks muutub see asi. Minu küsimus on selle kohta, et ei ole üldse puudutatud selliseid institutsioone, nagu on kohalikud omavalitsused. Me teame, et kohalike omavalitsuste tulubaas on väga suures sõltuvuses üksikisiku tulumaksust. Kas Vabariigi Valitsusel on mingi uus kava, kuidas tagada see ressurss? Kuidas te kindlustate omavalitsuste tulubaasi?

Omavalitsustel on seadusega tagatud tulubaas. Kui see küsimus peaks kuidagi olema seotud praeguse aruteluteemaga ehk aktsiisitõusudega, siis kohalike omavalitsuste tulubaasi ja aktsiisitõusude seost mina leida ei oska.

Palun, kolleeg Jaan Kundla, kohapeal registreeritud küsimus!

Lugupeetud peaminister! Eile ma kaitsesin siinsamas istungisaali puldis Keskerakonna fraktsiooni esitatud muudatusettepanekut pensionide suurema tõusu kohta, põhjendades seda hindade tõusuga. Hiljem üks koalitsioonipoliitik manitses mind, et ärgu ma hirmutagu inimesi hindade tõusuga. Nüüd minu küsimus: kui me räägime inimestega ellukalliduse ja maksude tõusust, kas me siis hirmutame neid või räägime reaalsusest?

Sõltub rääkijatest ja sellest, mida räägitakse. Mingisugust suurt hinnatõusu mina küll ette näha ei oska. Elektriaktsiisi kohta ma juba olen oma seisukoha öelnud. Minu meelest saab seda aktsiisi kehtestada ka nii, et samal ajal alandada keskkonnatasusid ja teha seda selliselt, et aktsiisi kehtestamisel ei ole mingit mõju elektrienergia hinnale.
Mul on väga kurb meel selle üle, mida Riigikogu eelmine koosseis tegi, kehtestades tuuleenergia kokkuostuhinnaks 1 kroon 15 senti kW/h eest. Selle kingituse mõju elektrihinnale on kindlasti märgatavalt suurem, kui oleks olnud ka ilma keskkonnatasudega kompenseerimata elektriaktsiisi mõju. Jah, kui pooleliitrine pudel viina kallineb kuni 12 krooni, siis on see kindlasti suur löök rahakotile. Ja ka mul on kahju, et minu igapäevane viin läheb 12 krooni kallimaks ja et aastas tähendab see mulle täiendavaid kulusid kokku 4000 krooni.

Palun nüüd viimane kohapeal registreeritud küsimus! Kolleeg Marek Strandberg, palun!

Lugupeetud peaminister! Te mainisite, et elektriaktsiisi tõus tekitab just nagu olukorra, kus me oleme mingil moel kaitstud energia keskkonnamahukamalt tootmise eest. Kas oskate seletada, millisel moel ühetaoline elektriaktsiis soosib säästlikumalt ja keskkonnasõbralikumalt toodetud elektri tekkimist?

Aktsiis kehtestatakse ka imporditavale elektrienergiale. Sellest aktsiisist oleks igati otstarbekas ja mõistlik kompenseerida keskkonnale tekitatud kahjusid. Seega selleks, et oma elektrienergia tootjaid kaitsta, oleks kaugemas plaanis Eestil mõistlik mitte kehtestada või suurendada keskkonnatasusid, vaid tõsta aktsiisi, sest aktsiisidega kaitstakse ka Eesti turgu. Eestil ei ole põhimõtteliselt võimalik kehtestada näiteks kaitsetolle Vene või mõne teise riigi elektrienergia tarvis. Euroopa Liidus on sellised kaitsetollid mõeldamatud. Küll aga saavad turgu kaitsta aktsiisid.

Seda küsimust on nüüd põhjalikult käsitletud, lõpetan selle teema arutelu.

Läheme järgmise küsimuse juurde. Palun, kolleeg Jaak Aab, küsimus minister Rein Langile!

Lugupeetud härra justiitsminister, hea kolleeg! Alkoholipoliitika on teema, mille üle oleme diskuteerinud nii konstruktiivselt kui ka emotsionaalselt eelmiseski valitsuses ja sellepärast see teema huvitab mind praegugi. Olen jälginud, millised on valitsuskoalitsiooni sammud ja ka lubadused selles vallas.
Loen koalitsioonilepingust, valitsusliidu programmist seda, et valitsuskoalitsioon töötab välja tervikliku riikliku alkoholipoliitika, mis seab eesmärgiks alkoholi kuritarvitamisest tingitud negatiivsete tagajärgede olulise vähendamise. Endise sotsiaalministrina ma väga tunnustan aktsiiside tõusu, mis kindlasti vähendab alkoholi kättesaadavust, kuid samas tean, et eelmisest valitsusest käis läbi korrakaitseseaduse eelnõu, kus oli kirjas, et avalikus kohas alkoholi tarvitamine on erinevalt praegusest lubatud. Kas see ongi tolle tervikliku alkoholipoliitika esimene pääsuke?

Kõigepealt ma tahan öelda, et üksikud kontekstist välja kistud meetmed kindlasti ei lahenda probleemi. Paraku on poliitilistel jõududel just valimiste-eelsel perioodil kombeks kasutada alkoholipoliitikat kui kaarti valimistel. Mis puutub avalikus kohas käitumise nõudeid, siis jah, selles suhtes me olime erineval arvamusel ja nagu ma näen, me oleme ka jäänud erinevale arvamusele. Mina ei pea mõistlikuks mingite absoluutsete keeldude rakendamist ka näiteks alkoholi tarvitamisel avalikus kohas. Ma ei pea vajalikuks, et Eesti politsei peaks jälitama kalamehi ja jahimehi ja matkalisi, et nad jumala eest kuskil metsas tilka alkoholi, näiteks ühte õlut ei rüüpaks. Ma pean seda ressursi ebamõistlikuks kasutamiseks.

Palun, kolleeg Jaak Aab, esimene täpsustav küsimus!

Härra minister! Tsiteerin ikkagi veel sedasama koalitsioonilepingut. Tervisepoliitika punktis on deklareeritud, et elanikkonna tervise tuleviku määrab noorte riskiteadlik käitumine ja terviseriske vältivate valikute tegemine. Küsin nüüd järgmist. Viimase 10 aasta jooksul on noorte ja alaealiste poolt alkoholi tarvitamine mitmekordistunud – need on teada numbrid, see on kurb statistika. Kurb statistika on teada ka selle kohta, kui paljud noored elud lõpevad liiklusõnnetustes. Kuidas aitab avalikus kohas alkoholi tarvitamise lubamine kaasa koalitsioonilepingu deklaratiivsele eesmärgile ära hoida noorukite riskikäitumist ja terviseriske vältivate valikute tegemist?

Ma arvan, et niisuguse paralleeli kokkuvedamine, nagu sa, hea Jaak, praegu tegid, on siiski täiesti meelevaldne. See, et noorte hulgas alkoholi tarvitamine on kasvanud, on kurb fakt, sellega ma olen täiesti nõus. Ja seepärast on ka koalitsioonilepingus väga üheselt kirjas, et koalitsioonipartnerid töötavad välja toimiva alkoholipoliitika ja rakendavad selle. See poliitika on kompleks meetmeid, väga erinevaid meetmeid.
Ühes suhtes me oleme aga ilmselt ühte meelt: et tõepoolest aktsiisid on vahend, millega saab vähendada alkoholi tarbimist. Aga neid vahendeid on kümneid teisigi. Samas ei aitaks kindlasti blanketsed ühtsed keeluaparaadid, mille tagajärjeks on ebaseadusliku tegevuse laienemine, õiguskaitseorganite töökoormuse kasv ja kõik see, mida me teame kui igasuguste kuivade seaduste, alkoholikeeldude kaasnähtusi. Need minu meelest ei ole õiged vahendid.
Aga lisaksin omalt poolt veel ühe tähelepaneku. Viimased uuringud, millega ka mina olen tutvunud, on olnud veidi teistsugused kui need uuringud, mis tehti Eestis 80. ja 90. aastatel. Valimid on erinevad, küsimused on erinevad. Nii et üksüheselt võrdusmärki nende tulemuste vahele tõmmata ei ole minu meelest võimalik.

Kolleeg Jaak Aab, teine täpsustav küsimus, palun!

Tänan põhjalike selgituste ees! Ega me siin ühist seisukohta kahjuks ei leia. Küsimus on ikkagi selles, et mitmesugused piirangud nii alkoholi kättesaadavust kui ka kogu tarbimist siiski  vähendavad. Seda näitavad kõik rahvusvahelised uuringud. Ja samas ma tean, et ka koalitsioonipartnerid, nii Isamaa ja Res Publica Liit kui sotsiaaldemokraadid enne valimisi rõhutasid mitmesuguste piirangute vajadust alkoholipoliitika karmistamisel. Ma küsin niimoodi: kuidas valitsuses selleteemaline arutelu kulges? Kas koalitsioonipartnerite esindajad, ministrid, ministeeriumid toetasid neid sätteid, mis on praegu korrakaitseseaduse eelnõus kirjas avalikus kohas alkoholi tarbimise lubamiseks?

Mul on hea meel tõdeda, et arutelu toimus äärmiselt konstruktiivses ja vastastikust mõistmist taotlevas õhkkonnas – erinevalt tollest debatist, mida meil oli au sinuga pidada. Kõnealused sätted aga on veidikene muutunud võrreldes sellega, mida me arutasime kabinetis, minu arvates liberaalsemas ja mõistlikumas suunas.

Nüüd kohapeal registreeritud küsimused. Palun, kolleeg Marek Strandberg!

Austatud justiitsminister! Kas asjaolu, et selle nn monumendikriisi aegse väikese kuiva seaduse toimel oli alkoholi tarbimisest põhjustatud kuritegusid ja ka traumasid tõenäoliselt vähem, pole teid pannud mõtlema selle üle, et toetada karmimaid alkoholi müügi ja reklaami piiranguid?

Ega eriti ei ole küll. Me kõik teame, et need on ajutised ja ühekordsed meetmed, mida saab rakendada ainult väga lühikeseks perioodiks. Ja nii lühikese perioodi jooksul ei käivitu organiseeritud kuritegevus, salaalkoholitehased ja muu selline, mis kõikvõimalike drakooniliste piirangutega kaasas käib.
Samas on mul väga hea meel tõdeda, et salaalkoholi osakaal ja selle kättesaadavus on Eestis väga väike. Seda tõestas ka see, et kui tollel segaduste perioodil kehtestati legaalsele müügile piirangud, siis ega hundijalavett kuigi lihtne enam kätte saada ei olnudki. Minu arvates on see just maksumärkide süsteemi kehtestamise suur positiivne  tulemus. See on salaalkoholi turu Eestis purustanud, mille üle mul on väga hea meel.

Palun, kolleeg Helle Kalda, kohapeal registreeritud küsimus!

Hea minister! Te kinnitasite siin küsimustele vastates, et keelustamine ei mõjuta. Keskerakond on menetlusse andnud reklaamiseaduse muudatuse, mis keelustaks alkoholi propageerimise, alkoholi reklaami. Sellest on möödunud juba peaaegu kolm nädalat, aga valitsusest pole me seni seisukohta saanud. Mis arvamus teil selles osas on? Ma tean, et teie olite eelmine kord seisukohal, et reklaami pole vaja keelustada, et reklaam võiks olla. Kas te praegu olete samal seisukohal ja leiate, et alkoholi peaks reklaamima?

Vaadake, põhiseaduse austajana ja riigiõiguslasena saan ma ainult öelda, et demokraatlikus riigis peavad kõik piirangud, mis seadusega kehtestatakse, olema eesmärgipärased ja proportsionaalsed. Kindlasti ei oleks Eestis proportsionaalne alkoholi reklaamimise absoluutne keelustamine. Nii et kui Riigikogu peaks säärase sammu ette võtma, milleks tal on ju täielik õigus, siis ennustan ma ette, et sellele järgneb  põhiseaduslikkuse järelevalve korras kohtuprotsess, milles väga suure tõenäosusega Riigikogu jääb kaotajaks.

Palun, kolleeg Kadri Must, kohapeal registreeritud küsimus!

Lugupeetud minister! Te kinnitasite, et te ei pea mõistlikuks keelata alkoholi tarvitamist avalikus kohas. Kas te peate mõistlikuks, et Eestis on selline seadus, mis sätestab, et sõiduki roolis peab juht olema absoluutselt kaine, või on teie poolt tulemas ka selles vallas alkoholipoliitikat liberaliseerivaid algatusi?

Mina olen küll seda meelt, et sõiduki roolis peab inimene olema kaine. Ma ei ole kunagi vastupidist väitnud.

Viimane kohapeal registreeritud küsimus. Palun, kolleeg Keit Pentus!

Hea minister! Mida ja millal üks omavalitsus oma territooriumil müüa võib, on seni sellesama omavalitsuse otsustada. Ja teadaolevalt on terves hulgas Eesti omavalitsustes alkoholimüügile ajalised piirangud kehtestatud. Samal ajal me räägime sellest, et näiteks noorte alkoholitarbimine on kasvanud. Ega teil ei ole andmeid, mis kinnitaksid, et seesama alkoholi müügile ajalise piiri kehtestamine vähendab ka noorte alkoholitarbimist? Või ei saa me siin rääkida päris üksühesest seosest?

Kõigepealt tuleme jälle selle juurde, et kõik piirangud peavad olema demokraatlikus õigusriigis proportsionaalsed ja lähtuma põhiseadusest. Kui mitte põhiseaduse konkreetsest sättest, siis vähemalt põhiseaduse mõttest. Eestis kehtib selline põhimõte nagu kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigus. Kõik, mis puudutab kauplemist omavalitsuse territooriumil, on kohaliku omavalitsuse pädevuses, sealhulgas ka alkoholimüügi piirangute kehtestamine.
See on aga hea küsimus selles mõttes, et seadusega öise alkoholimüügi piiramises nähakse mingit uut pääseteed. Minu andmetel on praegu Eestis öine alkoholimüük keelatud 94 omavalitsuses. Põhimõtteliselt ei ole seda keeldu rakendanud 131 omavalitsust, kuid ainult 24 omavalitsuses neist 131-st müüakse öösel alkoholi. Seda tol lihtsal põhjusel, et nendes omavalitsustes lihtsalt ei ole ühtegi müügipunkti, kust öösel saaks alkoholi osta.
Kui Riigikogu peab vajalikuks nende 24 omavalitsuse tegevuse suhtes maha pidada permanentse debati, kas neid mõjutada seadusega või mitte, siis mina sellel erilist mõtet ei näe. Ma leian, et see seadus oleks ka põhiseaduse seisukohalt väga kaheldav.

Aitäh! Head kolleegid! Kuigi alkoholipoliitika on väga tähtis ja me võime sel teemal veel vaielda, ma täna lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Läheme järgmise küsimuse juurde. Palun, kolleeg Kalle Laanet, küsimus minister Urve Palole!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud proua minister! Ma usun, et me kõik mööname, et integratsiooniprotsessid ei ole olnud nii edukad, nagu me oleksime oodanud. Sellest lähtuvalt: kas teil on olemas konkreetne tegevuskava, kuidas me peaksime edasi minema? Kui teil seda  praegu ei ole, siis millal see peaks valmima ja millal me saaksime sellega  tutvuda?

Aitäh! Sündmustest tänaval on möödas paar nädalat. Selle aja jooksul olen mina isiklikult kohtunud iga päev mitmete inimestega erinevatest gruppidest, nii eestlaste kui ka mitte-eestlaste hulgast. Samamoodi on antud lähteülesanne Tallinna Ülikooli teadlastele. Nagu ma enne mainisin, Tartu Ülikooli ja Praxise teadlased ja töötajad tegelevad nende küsimustega. Olen saanud ettepanekuid vene psühholoogide grupilt. Kavas on veel kiirelt teha uuring, mis käsitleb eestlaste ja mitte-eestlaste hinnanguid praegu. Vanad uuringud, ma julgen öelda, ei kehti enam või vähemalt ei ole nad kindlasti tänapäevased. Tuleb uurida, millised on eestlaste ja venelaste hinnangud ning kuidas nähakse mõlemalt poolt edasimineku võimalusi. Kõigest sellest tulenevalt on minu ülesanne koos integratsiooni sihtasutusega kokku panna tegevusplaan. Ma väga loodan, et me tuleme välja konkreetsete ettepanekutega hiljemalt juuni keskel.

Palun, kolleeg Kalle Laanet, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh! Lugupeetud minister! Teil on tõesti väga tõsine väljakutse. Minu küsimus on:  kas selle väljakutse realiseerimiseks on teil nüüd büroos kõik ametikohad täidetud?

Aitäh! Mul on hea meel öelda, et esmaspäeval langetasin viimased otsused töötajate värbamiseks. Meile tuleb näiteks 4. juunist  integratsiooni alal tööle Eva-Maria Asari, kes praegu õpib ja töötab Londonis ning tegeleb just integratsiooniküsimustega. Ta peatab oma doktorantuuriõpingud ja tuleb meie koosseisu, meie meeskonda meile appi.

Nüüd on hulgaliselt kohapeal registreeritud küsimusi. Palun kõigepealt kolleeg Raivo Järvi!

Suur tänu, lugupeetud esimees! Austatud minister! Teada on, et integratsioonipoliitika puhul on justkui kaks poolust, ühelt poolt riiklikud instrumendid, aga teiselt poolt ikkagi integreeritavate vaba tahe. Alles eile Rootsi lennujaamas viibides nägin, kuidas maailma eri nurkadest pärit eri rahvusest politseinikud suhtlesid kohalike ametnikega täiesti vabalt. Nad on integreeritud, nad on selle riigi kodanikud, ehkki sealne keel ei ole n-ö maailmakeelte hulka kuuluv. Mis on põhiline kitsaskoht, kas meie ebapiisav töö või on see integreeritavate vaba tahte küsimus?

Aitäh! Ma ütlen juurde, et mõlemalt poolt peab tahe olema, nii eestlaste kui ka mitte-eestlaste poolt, ja selge teadmine, et see on koostöö. Minu arvates ei ole praegu ka eestlastel olnud piisavalt tahet ja selget arusaama, et see on koostöö. Ma toon näiteks Eesti politsei, kus integratsioon on minu arvates väga hästi toimunud. Kui me vaatame sündmusi tänaval, siis seal olid ju eestlastest ja mitte-eestlastest politseinikud käsikäes ja ei olnud mingeid lahkumisavaldusi ega muid soovimatuid tegusid. Aga miks see nii on? Sellepärast, et vene keelt kõnelevad ja eesti keelt kõnelevad politseinikud on töötanud käsikäes päevast päeva ka varem, nad on integreerunud läbi töö, mis ei ole hästi toimunud õpetajate puhul. Tõsi, see on ka natukene raskem, aga siiski võimalik. Ma leian, et see on tõepoolest iga tasandi küsimus. Kui vaatame eraettevõtlust, siis näeme, et seal on integratsioon veel üsna algusjärgus. Aga parim integratsioon on see, kui me töötame koos ja selle abil mõistame üksteise kultuuri ja meelsust.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Imre Sooäär!

Aitäh, proua juhataja! Hea minister! Ka mina jätkan keeleteemaga. Uus kultuuriminister Laine Jänes tegi ühe nädalaga ära ühe suure asja, mida eelmine minister, tema toolil istunu, ei suutnud nelja aastaga teha. Nimelt käivitas venekeelse ETV uudisteportaali ETV 24. See on võib-olla natuke suurema tähtsusega, kui me esialgu arvata oskame, sest  kõigis teistes väikestes Euroopa riikides on keele õppimine just välismaalaste integreerimisel ja lõimumisel väga oluline. Mida teie bürool on omalt poolt välja pakkuda lisaks kultuuriministri heale algatusele ja kuidas te n-ö tandemis edasi saaksite minna?

Aitäh! Mul on ka väga hea meel, et venekeelne ETV 24 on tööd alustanud. Kindlasti oli seda lihtsam teha tänu sellele, et see oli juba koalitsioonileppes sees ja töögrupp oli tegelikult olemas. Aga need protsessid loomulikult kiirendasid tööleasumist. Meie oleme omalt poolt mõelnud juba eelnevalt, enne protsesse tänavatel, ka peaministri juures kaitsesime selle ära, et me alustame vene keelt kõnelevate inimeste hulgas kampaaniat "Puhka Eestis". Me teame kõik väga hästi, et Tallinna ja Ida-Eesti mitte-eestlased ei ole tihtilugu käinud Tallinnast ja Ida-Eestist väljaspool. Minu meelest on see üks osa integratsioonist, et me tunneme oma kodumaad ja teame, et see on suurem kui Tallinn või Ida-Eesti. Sellest võiks tegelikult pikalt rääkida, mul on väga häid näiteid, aga ma arvan, et praegu pole selleks õige koht.

Palun, kolleeg Eldar Efendijev, kohapeal registreeritud küsimus!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud minister! Sel aastal on teil vaja alustada tööaruannet esimese integratsiooniprogrammi rakendamise ja tulemuste kohta. Nii või naa on teil vaja anda hinnang sellele protsessile ja olukorrale, mis meil selles valdkonnas on. Siit küsimus: mis kriteeriume, mis hinnanguid te võite anda programmile, tulemustele? Mis kriteeriume te kasutate tulevikus selles valdkonnas?

Aitäh! Tõepoolest, täna lõppjärgus oleva programmi hindamise tööd olid planeeritud sügisesse. Samamoodi on planeeritud järgmise programmi vaheetapi hinnangud, et näha, kui kaugel me oleme ja kas liigume õiges suunas. See on väga põhjalik ja kallis uuring ning sellega on seotud suur rühm inimesi. Siin on väga palju kriteeriume. Ma praegu neid välja ei tookski.

Palun, kolleeg Lauri Laasi, kohapeal registreeritud küsimus!

Aitäh! Proua minister! Olete ühes oma intervjuus öelnud, et vene kogukonnal puuduvad Eestis liidrid. Siit ka küsimus: kellega te kohtusite 7. mail Eesti rahvusvähemuste ja kultuuritegelaste esindajate ümarlaual, kas need olid siis mingid suvalised inimesed?

Kui ma rääkisin, et puuduvad liidrid, siis ma pidasin silmas, et kui meil näiteks oli kriisiolukord, siis me kõik mõtlesime, kes oleksid need inimesed vene kogukonnas, kelle poole pöörduda, kes näiteks raadios või televisioonis võtaksid sõna ja kes ühendavad eri rahvusgruppe ja ka eri vanuses inimesi. Me ei leidnud selliseid inimesi. See oli see mõte. Aga loomulikult, rahvuskultuuriseltside ümarlaual osalesid erinevate kultuuriseltside juhid, kes esindasid oma kultuuriseltse.

Palun, kolleeg Olga Sõtnik, kohapeal registreeritud küsimus!

Aitäh, proua Ergma! Proua minister! Minu küsimus käsitleb haridusvaldkonda. Nimelt te ütlesite eile, kui ma ei eksi, ETV-s, et vene koolidel peaks olema võimalus valida, kui kiiresti nad lähevad eesti keelele üle. Samas ütleb haridusminister Lukas, et, vastupidi, neid reforme peaks kiirendama. Mis on siis valitsuse ametlik seisukoht? Kas me liigume siiski mõistlikult või püüame kuidagi kiirendada?

Aitäh! Mina avaldan siin oma arvamust ja mina ei ole haridusminister. Siin otsustab muidugi haridusminister. Minu arvamus on, et loomulikult me peame kiirelt ja planeeritult minema üle sellele, et me jõuaksime 60% eestikeelse õppeni gümnaasiumides. Miinimumprogramm oli üks õppeaine õppeaastaga. Me peame kindlasti seda teed minema ja minu meelest me oleksime võinud seda ammu teha. Mis puudutab forsseerimist ja mitut õppeainet korraga, siis minu arvamus on, et siin peab vaatama koolide kaupa ja kooli valmisolekut.

Head kolleegid! Me oleme väga põhjalikult rääkinud nii lõimumise poliitikast kui ka integratsioonist. Ma soovin, et viimane küsimus tuleks ka arutamisele. Selle tõttu lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Urmas Reinsalult peaminister Andrus Ansipile. Palun!

Austatud härra peaminister! Minu küsimus puudutab avaliku korra rikkujate desintegreerimist. Nimelt, välismaalaste seadus sätestab, et pikaajalise elaniku elamisluba tunnistatakse kehtetuks, "kui välismaalane kujutab endast tõsist ohtu avalikule korrale ja julgeolekule", ning sellekohase otsuse langetab Kodakondsus- ja Migratsiooniamet. Teadaolevalt on rahutustes kinni peetud ka mitmeid kolmandate riikide kodanikke. Välismaalaste seaduse loogika ei räägi mitte süüdimõistvast kohtuotsusest, vaid avaliku halduse diskretsiooniotsusest, kui avalikul haldusel on piisavaid kaalutlusi, et selline oht on olemas. Minu küsimus, härra peaminister, teile on: kas Vabariigi Valitsus on kaalunud või kas Vabariigi Valitsuse kasutuses on andmeid, et Kodakondsus- ja Migratsiooniamet kavatseb korratustes osalenud kolmandate riikide kodanike pikaajalisi elamislube tühistada?

Aitäh! Iga juhtumit kaalutakse kindlasti eraldi ja mingeid lausalisi elamislubade tühistamisi või ka riigist väljasaatmisi kindlasti ei ole kaalutud ega ole ka ette näha. Siiani on Eestist välja saadetud üks siin viibinud kolmanda riigi kodanik, kes viibis Eestis turismiviisaga, kuid kelle tegevus ei jätnud meie õiguskaitseorganitele muljet, et see isik oleks huvitunud vaatamisväärsustest, nii nagu see on turistile kohane. Kindlasti sõltub toimepandud kuriteost ka see, kas ajutise elamisloa pikendamisest keeldutakse või võetakse veel mingeid karmimaid meetmeid. Kuid kindlasti käsitletakse iga juhtumit eraldi.

Palun väga lühike täpsustav küsimus, kolleeg Urmas Reinsalu!

Aitäh! On kaks erinevat asja, härra peaminister. Üks on elamisloa kehtetuks tunnistamine ja teine asi on väljasaatmine. Karistusseadustik räägib väljasaatmisest kui võimalusest kohtu poolt määrata lisakaristus isikule, kes on süüdi mõistetud 1. astme kuriteos. Enamik avaliku korra rikkujatest ei ole süüdi mõistetud, nende suhtes on kaalutud vahi alla võtmist seoses nende kahtlustamisega 2. astme kuritegudes. Kas Vabariigi Valitsus kavatseb esitada sellekohase eelnõu, et oleks võimalik lisakaristust kohaldada ka isikutele, kes on süüdi mõistetud 2. astme kuriteos?

Palun lühike vastus!

Aitäh! Valitsus kaalub seda ettepanekut väga tõsiselt.

Head kolleegid! Suur tänu küsimuste esitamise eest! Lugupeetud peaminister ja ministrid! Suur tänu vastamise eest! Infotund on lõppenud.