Tere päevast, lugupeetud kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu I istungjärgu kuuenda töönädala esmaspäevast istungit. Kas head kolleegid soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi? Palun, kolleeg Jaanus Marrandi!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon algatab Riigikogu otsuse "Riigikogu probleemkomisjoni moodustamine ühiskonna lõimumise probleemide läbitöötamiseks" eelnõu. Meie ettepanekul on komisjoni ülesandeks, esiteks, analüüsida aastatel 1991–2007 toimunud mitte-eestlaste Eesti ühiskonda lõimumise senist käiku, seda protsessi suunanud riiklikke programme, tegevusi ja seadusandlikke akte, ja teiseks, vastavalt analüüsi tulemustele teha ettepanekuid Vabariigi Valitsusele ja Riigikogule lõimumisprotsessides Eesti ühiskonnas ilmnenud probleemide lahendamiseks. Pärast 1998. aastal Riigikogus vastu võetud dokumenti "Eesti riikliku integratsioonipoliitika lähtekohad mitte-eestlaste integreerimiseks Eesti ühiskonda" on Riigikogu kahjuks jäänud lõimumisprotsesside juhtimisest ja suunamisest ühiskonnas kõrvale. Vahepeal on küll valitsus heaks kiitnud riikliku programmi "Integratsioon Eesti ühiskonnas 2000–2007" ja selle programmi elluviimise kava. Riikliku programmi pearõhk on olnud keelelis-kommunikatiivse integratsiooni soodustamisel ühiskonnas. Riigikogu pole aga kümne aasta jooksul vastu võtnud ühtegi seadusandlikku akti, mis käsitleks seda mitmetahulist ja keerukat valdkonda Eesti ühiskonnas tervikliku protsessina. Viimase aja sündmused on osutanud tõsistele, pika aja jooksul sisuliselt lahendamata jäänud probleemidele ja puudujääkidele selles valdkonnas, millest Riigikogu enam mööda vaadata ei saa. Eelnõu algatajate nägemuse kohaselt on Riigikogu kui rahva kõrgeima esindaja kohustus näidata initsiatiivi riigielu kõige tähtsamate põhiseaduslike küsimuste, mille hulka kuulub ka ühiskonna sisemise rahu tagamine, lahendamiseks, samuti kohustus olla sellesisulise diskussiooni vedaja ühiskonnas. Riigikogu kodukorra seaduse kohaselt on probleemkomisjoni moodustamine ja talle selle teema läbitöötamise ülesande andmine parlamendi võimalus osaleda lõimumisprotsessis üles kerkinud küsimuste lahendamisel ja vastavate protsesside suunamisel ühiskonnas. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Palun, kolleeg Jaak Aab!

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel annan üle eelnõu avaliku teenistuse seaduse muutmiseks. Sellel on lühike ja lihtne sisu. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 12 sätestab, et kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Eelnõu algatajad on seisukohal, et avalikus teenistuses töötavate ametnike ametist vabastamine pelgalt seetõttu, et nad on 65-aastased või vanemad, pole millegagi põhjendatud. Vastav diskrimineeriv säte töölepingu seaduses kaotati 2006. aastal. Me soovime seda teha ka avaliku teenistuse seaduses. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Jürgen Ligi!

Austatud Riigikogu! Austatud juhataja! Esitan rahanduskomisjoni nimel menetlusse Riigikogu otsuse "Hasartmängumaksust toetuste määramise nõukogu moodustamine" eelnõu. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Mark Soosaar!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Suur kevad on käes ja merel püüavad kalurid kormoranidega võidu kala. Eelmises Riigikogu koosseisus kalapüügiseadust muutes jäi üks väike asi kahe silma vahele. Nimelt, rannakalurid on mures selle pärast, et kutselised kalurid, kes eluaeg on oma lähirandades kala püüdnud, peaksid alates 1. jaanuarist 2008 merel käima kümne võrguga. Kuid üsna paljud ei taha nii palju kala püüda, nad on valmis püüdma viie ja veidi enama võrguga. Kihnu, Manija ja teiste väikesaarte kalurite soov on, et neil lubataks merele minna ka väiksema hulga võrkudega. Selles valguses algatavad Riigikogu liikmed Tarmo Kõuts, Trivimi Velliste, Imre Sooäär ja siinkõneleja kalapüügiseaduse § 13 muutmise seaduse eelnõu.

Aitäh! Juhatuse nimel olen vastu võtnud neli eelnõu. Riigikogu kodukorra seaduse kohaselt otsustab juhatus kolme päeva jooksul eelnõude menetlusse võtmise.
Teated. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja on määranud juhtivkomisjonid: Eesti Keskerakonna fraktsiooni s.a 8. mail algatatud riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on sotsiaalkomisjon;  Vabariigi Valitsuse s.a 10. mail algatatud politseiseaduse, Vabariigi Valitsuse seaduse, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse, politseiteenistuse seaduse ja kohtuekspertiisiseaduse  muutmise  seaduse  eelnõu, juhtivkomisjon on  õiguskomisjon.
Riigikogu juhatus on registreerinud Riigikogu skautliku ühenduse.
Nüüd palun tähelepanu! Riigikogu juhatus on määranud väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Lääne-Euroopa Liidu Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine"  eelnõu 35 dokumentide esitamise tähtajaks s.a  14. mai kell 18.
Head kolleegid! Kolmapäeva, 16. mai infotunnis osalevad järgmised valitsusliiikmed:  peaminister Andrus Ansip,  justiitsminister  Rein Lang ja minister Urve  Palo. 
Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll.
Kohalolijaks  registreerus 85 Riigikogu liiget, puudub 16.
Lugupeetud kolleegid! Teie laudadel on selle nädala päevakord. Panen päevakorra kinnitamise hääletusele.
Hääletustulemused.
Poolt hääletas 80 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Päevakord on kinnitatud.

Alustame tööd tänase päevakorra punktidega. Riigikogu liikmete Lauri Laasi ja Evelyn Sepa s.a 19. aprillil esitatud arupärimine järelevalve teostamise kohta. Palun kõnepulti kolleeg Evelyn Sepa!

Austatud Riigikogu esimees! Õiguskantsler! Head kolleegid! Põhiseaduse kohaselt on õiguskantsleri ülesanne järelevalve õigustloovate aktide põhiseadusele vastavuse üle, kuid viimasel ajal on märgata selle institutsiooni aktiivsust hoopis muudel teemadel, muu hulgas järelevalve tegemisel Harju maavanema tegevuse üle seoses Sakala keskusega. Avalikkusele on teada antud, et maavanem olla eksinud hea halduse tava vastu ning õiguskantsler on teinud valitsusele ettepaneku tema karistamiseks. Muu hulgas on õiguskantsleri n-ö seisukoht või ettepanek lõplik ega ole teatavasti kohtus vaidlustatav.
Siiski paluvad allakirjutanud mõnele õiguskantsleri poolt avalikkusele teada antud seisukohale lähemat selgitust. Näiteks sellisele küsimusele. Maavanem peaks justkui tegema järelevalvet kohaliku omavalitsuse haldusaktide üle, s.o peaks sekkuma kohaliku omavalitsuse autonoomiasse avalikes huvides. Millist avalikku huvi nägi õiguskantsler juhul, kui nõudis maavanemalt järelevalvet Sakala keskuse ehitusloa seaduslikkuse üle? Teiseks, kas õiguskantsleri arvates, arvestades eelmainitut, oleks saanud kohus, kui maavanem oleks esitanud taotluse peatada ehitusloa kehtivus, selle taotluse rahuldada? Kolmandaks, miks ei ole õiguskantsler vastavalt hea halduse tavale asunud Sakala keskuse kaitsel tegema järelevalvet kogu Vabariigi Valitsuse tegevuse üle, kuigi tal on õigus teha järelevalvet ka omal algatusel? Olgu muu hulgas taustaks niipalju meelde tuletatud, et Sakala keskusega seotud otsused mitme valitsuse ajal on sündinud just nimelt valitsuses, mitmed kultuuriministrid on sellega seotud olnud ja teadaolevalt on siiani kõik otsused olnud täiesti legaalsed, põhjendatud ja igas mõttes õiguspärased. Viimane küsimus või küsimuste plokk: miks ei ole õiguskantsler hea halduse tava kohaselt teinud järelevalvet näiteks Tõnismäe mälestusmärgi teisaldamise üle ja kas õiguskantslerile ei ole teada inimesi ja kodanikuühendusi, kes on lubanud seda mälestusmärki kaitsta ja kelle avalikes huvides oleks olnud hoopis teistsugune käitumine, kui see tänaseks teoks on saanud?
Juhin tähelepanu, et see arupärimine esitati 19. aprillil ja siis me ei teadnud paljutki, mida me tänaseks juba teame. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Evelyn Sepp! Palun nüüd kõnepulti õiguskantsler Allar Jõksi!

Austatud Riigikogu juhataja! Lugupeetud arupärijad! Riigikogu liikmed! Arupärijad palusid mul kujundada seisukoht neljas küsimuses. Esiteks, selgitada, millist avalikku huvi nägin juhul, kui nõudsin maavanemalt järelevalve teostamist Sakala keskuse ehitusloa seaduslikkuse üle. Teiseks, esitada arvamus, kas kohus oleks saanud juhul, kui maavanem oleks esitanud taotluse ehitusloa kehtivuse peatamiseks, selle taotluse rahuldada. Kolmandaks, selgitada, miks ma ei ole Sakala keskuse kaitsel asunud teostama vastavalt hea halduse tavale järelevalvet kogu Vabariigi Valitsuse tegevuse üle, viidates õiguskantsleri pädevusele teostada järelevalvet ka omal algatusel. Neljandaks, selgitada, miks ma ei ole asunud teostama vastavalt hea halduse tavale järelevalvet Tõnismäe mälestusmärgi teisaldamise üle, küsides ühtlasi, kas mul ei ole teada inimesi ja kodanikuühendusi, kes on lubanud seda mälestusmärki kaitsta.
Vastus esimesele küsimusele. Kõigepealt tahan ma ümber lükata nimetatud küsimuses esineva vale arusaama. Nimelt ei ole ma nõudnud maavanem Värner Lootsmannilt järelevalve teostamist Sakala keskuse ehitusloa seaduslikkuse üle. Harju maavanem Värner Lootsmann pöördus minu poole 15. detsembril 2006. aastal, paludes minu seisukohta maavanema järelevalvepädevuse ulatuse kohta kohaliku omavalitsuse üksikaktide kontrollimisel. Analoogilise küsimusega pöördus minu poole hiljem, 26. jaanuaril 2007, ka Pärnu maavanem Toomas Kivimägi. Vastuseks maavanemate pöördumistele selgitasin, et maavanem võib põhimõtteliselt kehtivate õigusaktide alusel õiguslikult teostada järelevalvet kohaliku omavalitsusasutuse üksikaktide üle, sealhulgas näiteks Tallinna Linnaplaneerimise Ameti väljastatud ehitusloa üle. Tegemist oli üldise seisukohavõtuga, et anda maavanematele õiguslikul analüüsil põhinev metoodiline juhis järelevalve ulatuse sisustamiseks. Samas ei ole ma sealjuures Harju maavanemalt nõudnud olemasoleva järelevalvepädevuse rakendamist Sakala keskust puudutava ehitusloa suhtes.
Pean siinkohal vajalikuks selgitada järelevalvemenetluse alustamisega seonduvat, sealjuures avaliku huvi kaalumise vajadust. Järelevalvemenetluse alustamise otsustamine toimub maavanema poolt kaalutlusõigust kasutades. Sellele viitab Vabariigi Valitsuse seaduse § 85 lõike 1 sõnastus, mille kohaselt maavanemal on õigus teostada järelevalvet antud maakonna kohaliku omavalitsusüksuse volikogu ja valitsuse üksikaktide seaduslikkuse üle. Haldusmenetluse seaduse § 4 lõige 1 annab kaalutlusõiguse legaaldefinitsiooni. Kaalutlusõigus on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. See tähendab, et maavanemal on õigus otsustada, kas järelevalvet teostada või mitte. Haldusmenetluse seaduse § 4 lõige 2 sätestab nõuded kaalutlusõiguse teostamisele. Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huvi.
Sealjuures võib juhtuda, et mõni konkreetsel juhul esinev põhjendatud huvi on sedavõrd kaalukas, et sisuliselt ei jää haldusorganil enam kaalutlusõigust. Tegemist on nn kaalutlusõiguse ahenemisega nullile. Sellise olukorra tekkimisel ei ole näiteks maavanemal enam võimalik kaalutlusõigusele tuginedes järelevalve teostamisest loobuda. Kahtlemata võib selliseks kaalukaks põhjendatud huviks olla ka avalik huvi. Sealjuures tuleb silmas pidada, et riigiorganid on loodud avalikes huvides ning omavad seega seisundist tulenevat kohustust võtta meetmeid, muu hulgas ülekaaluka avaliku huvi kaitseks.
Avalik huvi kui määratlemata õigusmõiste tuleb sisustada konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades. Avaliku huvi sihiks on teatud avalik, s.o üldine ehk ühiskondlik hüve, mille alla kuulub ka riigi sisemine ja välimine rahu. Sealjuures hõlmab riigi sisemine rahu õiguskindluse printsiibi, mis muu hulgas nõuab, et üksikisikul oleks võimalik riigiorganite tegevust teatava tõenäosusega ette näha ja sellega arvestada. Seda aitab omakorda tagada põhiseaduse § 3 lõige 1, mille kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Sellest tuleneb otseselt ka halduse seaduslikkuse ehk legaalsuse põhimõte. Nimetatud põhimõtte kohaselt ei või ükski halduse õigusnorm olla vastuolus põhiseaduse või seadusega. Eeltoodust tuleneb ka üldine avalik huvi selleks, et rakenduksid seadusega ettenähtud järelevalvemehhanismid, kui avalikkusel on tekkinud põhjendatud kahtlus, et haldus on rikkunud seaduslikkuse põhimõtet.
Kui nüüd rääkida konkreetsest juhtumist, siis siin võib avalikku huvi näha ühiskonna vajaduses säilitada võimalikke (sealhulgas arhitektuurilisi) kultuuriväärtusi ka tulevastele põlvedele. Samuti tuleb siinkohal silmas pidada, et eelkõige tõusetus käesolevas asjas küsimus ehitusloa vastavusest detailplaneeringule. Planeerimisseaduses ettenähtud detailplaneeringu eesmärk on tasakaalustada eri isikute õigused ja huvid, ning samuti arvestada avaliku huviga, mis ei ole vaid kõigi isikute huvide summa. Selle eesmärgi saavutamiseks on seadusega ette nähtud planeeringute avalik menetlus. Detailplaneeringu menetlus ning sellesse avalikkuse kaasamine legitimeerib detailplaneeringuga kehtestatava linnaruumi lahenduse. Legitiimne on lahendus, mis on seadusega ettenähtud korras avalikult läbi arutatud, kaalutletud ning kõiki olulisi asjaolusid arvestades ja põhjendatud huve tasakaalustades kehtestatud. Seetõttu ei või kohalik omavalitsus anda planeeringuga vastuolus olevat ehitusluba. Muidu kaotaks detailplaneering igasuguse mõtte. Seega võib näha avalikku huvi ka ehitusloa detailplaneeringule vastavuse tagamise vajaduses.
Avaliku huvi määratlemisel ei saa vähetähtsaks pidada ka asjaolu, et avalikkuse arvates toimus Sakala keskuse ümber erakondlik pimesikumäng. Avaliku huvi esinemist võivad lisaks kinnitada kaebuste esitamine ning huvigruppide avalikud väljaastumised vastava huvi kaitseks või probleemile teravdatud tähelepanu pööramine meedias. Arvestades Sakala keskuse juures toimunud väljaastumisi Sakala keskuse lammutamise vastu, teema laialdast kajastamist meedias ning avalikku huvi kaitsta sooviva huvigrupi võimetust kaitsta Sakala keskust kohtu kaudu, võib kokku võttes jõuda järelduseni, et esines ülekaalukas avalik huvi ehitusloa õiguspärasuse kontrollimiseks.
Võib arvata, et samasugustest kaalutlustest lähtus ka Harju maavanem Värner Lootsmann, kui ta otsustas kaalumise tulemusel alustada järelevalvemenetlust Tallinna Linnaplaneerimise Ameti väljastatud Sakala keskust puudutava ehitusloa üle. Järelevalve alustamise suhtes ei ole mul tema tegevusele mitte mingeid etteheiteid. Probleem tekkis alles järelevalvemenetluse tulemuse pinnalt. Nimelt pöördus minu poole avaldusega Mittetulundusühing Hooliv Jätkusuutlik Tallinn, kes palus kontrollida Harju maavanema poolt järelevalvemenetluse lõpetamise kohta tehtud otsuse õiguspärasust. Nimetatud avalduse alusel viisin läbi järelevalvemenetluse ja leidsin, et kuna maavanem ei ole hinnanud ehitusloa materiaalset õiguspärasust, st vastavust detailplaneeringule, siis ei ole järelevalvet teostatud Vabariigi Valitsuse seaduses ettenähtud ulatuses. Ühtlasi edastasin asjassepuutuvad materjalid Vabariigi Valitsusele kaalumiseks, kas valitsus peab kohaseks Harju maavanema suhtes distsiplinaarmenetluse alustamist järelevalve puuduliku läbiviimise pärast.
Järgnevalt on arupärimises palutud minu seisukohta selle kohta, kas kohus oleks saanud juhul, kui maavanem oleks esitanud taotluse ehitusloa kehtivuse peatamiseks, selle taotluse rahuldada. Kahtlemata saaks kohus põhimõtteliselt kohtuotsusega tühistada haldusakti vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lõike 1 punktile 1, mille kohaselt halduskohtul on protesti sisulisel lahendamisel õigus tühistada õigusvastane haldusakt kas täielikult või osaliselt ning teha võimaluse korral ettekirjutus haldusakti tagasitäitmise kohta, näidates ära selle läbiviimise viisi. Küsimus sellest, kas kohus saaks maavanema protesti alusel peatada vaidlustatud haldusakti kehtivuse ja/või täitmise esialgse õiguskaitse korras vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 12¹ lõikele 2  ja lõike 3 punktile 1, ei ole üheselt selge. Esialgse õiguskaitse kohaldamise üle otsustab kohus. Samas ei ole selles küsimuses järjekindlat kohtupraktikat seni kujunenud. Kuivõrd kohtu sõltumatuse põhimõttest tulenevalt ei või õiguskantsler kohtulahendite tegemisse sekkuda, jätaksin siinkohal esialgse õiguskaitse kohaldamise võimalikkuse lahtiseks. Loodetavasti saab see küsimus peatselt vastuse kohtupraktika ühtlustumise tulemusel.
Järgnevalt on arupärimise kahes viimases küsimuses palutud selgitada, viidates õiguskantsleri pädevusele teostada järelevalvet ka omal algatusel, miks ma ei ole Sakala keskuse kaitsel või Tõnismäe mälestusmärgi teisaldamise osas asunud teostama vastavalt hea halduse tavale järelevalvet Vabariigi Valitsuse tegevuse üle. Pean võimalikuks vastata nimetatud küsimustele koos.
Esmalt oleks vajalik selgitada õiguskantsleri pädevust. Vastavalt õiguskantsleri seaduse §-le 17 ja § 33 lõikele 4 võib õiguskantsler oma initsiatiivil kontrollida õigustloovate aktide (üldaktide) põhiseadusele ja seadustele vastavust ning seda, kas riigiasutus, kohalik omavalitsusasutus või ‑organ, avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikku ülesannet täitev füüsiline või eraõiguslik isik järgib põhiõiguste ja vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava. Arupärijad ei ole kahjuks selgitanud, millist järelevalvemenetlust on arupärimises silmas peetud. Peamise õigustloova üldaktina, mille vastavust põhiseadusele või seadusele kontrollida, tuleb Tõnismäe mälestusmärgi puhul kõne alla sõjahaudade kaitse seadus, mille osaline põhiseaduspärasuse kontrollimine toimub juba Tallinna Linnavolikogu poolt Riigikohtule esitatud taotluse alusel. Selles küsimuses olen oma seisukoha Riigikohtule edastanud. Kõnealuses vaidluses asjasse puutuvate ehitusseaduse normide põhiseaduspärasuse suhtes ei ole minul seni kahtlust tekkinud.
Kuivõrd Sakala keskust puudutaval juhul ei ole kõne all olnud ühegi õigustloova üldakti võimalikku mittevastavust põhiseadusele või seadusele, peavad arupärimise esitajad ilmselt silmas põhiõiguste ja vabaduste tagamise või hea halduse tava põhimõtte võimalikku rikkumist Vabariigi Valitsuse tegevuses. Kui arupärijad peavad vajalikuks anda õiguslik hinnang eelmise valitsuse kultuuriministri tegevusele, kes eksitas ajakirjanduse andmeil avalikkust hoonestusõiguse lepingu suhtes, siis palun seda ka ühemõtteliselt väljendada. Arupärimisest ei selgu ei Sakala keskuse ehitusloa ega Tõnismäe mälestusmärgi puhul, millist võimalikku isikute põhiõiguste ja vabaduste või hea halduse tava rikkumist või rikkumise kahtlust arupärimise esitajad silmas peavad.
Head arupärijad! Juhin siinkohal tähelepanu asjaolule, et õiguskantsleri läbiviidud järelevalvemenetlus ei saa alata n-ö tühjalt kohalt. Nagu igasugune järelevalvemenetluse alustamine, on ka õiguskantsleri poolt järelevalvemenetluse alustamine kõigepealt seotud võimalikule rikkumisele viitavate asjaoludega ning seejärel kaalutlusõigusega, mille teostamise põhimõtteid selgitasin juba vastuses esimesele küsimusele. Käesolevas küsimuses jääb mulle ebaselgeks, milliste rikkumisele viitavate asjaolude pinnalt oleks pidanud järelevalvemenetluse alustamine toimuma.
Tänan tähelepanu eest! Olen valmis vastama teie küsimustele.

Suur tänu, härra õiguskantsler! Teile on küsimusi. Kolleeg Evelyn Sepp, palun!

Aitäh väga põhjaliku selgituse eest! Minu küsimus puudutab avalikku huvi. Te muu hulgas mainisite siin, et avalik huvi ja selle mõiste sisustamine oli teie tegevuse n-ö põhiargumendiks toonastel päevadel ja nädalatel, millest jutt käib. Aga minu küsimus on täpsemalt selline. Kas te, mööndes, et kogu Sakala keskuse ümber oli n-ö erakondlik palagan – see on  mälu järgi vist enam-vähem täpne tsitaat teie varasemast vastusest –, kaalusite avalikku huvi ka sellest aspektist, et Tallinna elanikkond, ja miks mitte n-ö kogu Eesti elanikkond, saab vana funktsioonita kolossi asemel hea uue funktsionaalse kultuurikeskuse? Kas ei oleks tegemist selliste huvide kaalumisega ja pigem juba uue kultuurikeskuse kasuks?

Aitäh! Kõigepealt ma täpsustan, et ma ei kasutanud sellist halvustavat väljendit nagu erakondlik palagan, vaid kasutasin neutraalset väljendit – erakondlik pimesikumäng.
Teiseks, mis puudutab küsimust avalikust huvist seoses uue Sakala keskuse ehitamisega, siis minu menetluse esemeks ei olnud küsimus sellest, kas Sakala keskus tuleks lammutada või mitte. Minu küsimus oli selles, kas järelevalve lammutusloa üle, mis oli vormistatud ehitusloana, toimus seadusega kooskõlas või mitte. Mitte ühtegi teist aspekti Sakala keskusega seoses ei ole ma oma menetluse aluseks võtnud.

Palun, kolleeg Lauri Laasi!

Aitäh! Austatud õiguskantsler! Kas te oskaksite öelda, kui suur on inimeste hulk Harju Maavalitsuses ja teistes maavalitsustes, kes tegelevad kohalike omavalitsusüksuste üksikaktide kontrollimisega?

Aitäh! Ma ei julge öelda, ma ei tea, kui palju inimesi on konkreetselt ühe või teise tööülesande täitmiseks maavalitsuses määratud, aga ma arvan, et neid ametnikke on piisavalt, et praktiliselt kolme kuu jooksul võtta järelevalve tulemusena vastu otsus, mis mitte ei imiteeri järelevalve teostamist, vaid annab sisulise hinnangu sellele, kas ehitusluba vastas detailplaneeringule või mitte.

Palun, kolleeg Mark Soosaar!

Lugupeetud õiguskantsler! Kõigepealt tahaksin teid tänada, et te kahele väga erinevale maavanemale andsite ühesuguse ja üsna selge vastuse, et mitte üksnes nende õigus, vaid ka lausa kohustus on teostada järelevalvet  kohaliku omavalitsuse üksikakti üle, juhul kui sellega on tõsiseid probleeme. Pärnu kohta vast niipalju, et Pärnu maavanem, saanud Pärnu linnalt vastuse, mis saatis maavanema kuu peale, läks detailplaneeringule mittevastava ehitusloa tühistamiseks halduskohtusse. 29. mail arutab halduskohus 194 tualettruumiga majutushoone ehitamise küsimust detailplaneeringu alale, kuhu on ette nähtud vaid spordihoone.
Palun öelge, kas teie arvates peaks seadustikku siin-seal veel täiustama, et maavanemad  ei peaks alati teie käest luba küsima, kas nad peavad järelevalvet tegema.

Seadust on alati võimalik paremaks, arusaadavamaks ja selgemaks teha. Aga siinkohal on otsustamise koht teil.

Palun, kolleeg Kalev Kallo!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud arupärimisele vastaja! Defineerides avalikku huvi, te ütlesite, et avalik huvi on ka riigi sisemine ja välisrahu. Tõnismäe operatsiooni käigus tagati küll kõike muud kui sisemist rahu, aga erinevalt Sakala keskusest ei ole märgata õiguskantsleri teravaid seisukohavõtte. Kas teie arvates selle operatsiooniga ei rikutud siis avalikku huvi?

Aitäh! Ma ei ole nõus selle hinnanguga, et järsku on õiguskantsleri teravdatud tähelepanu alla sattunud Harju maavanem. Minu teravdatud tähelepanu alla satuvad ametnikud sõltumata nende erakondlikust kuuluvusest juhul, kui mulle on esitatud vastav avaldus või on oma initsiatiivi korras menetluse alustamiseks  piisavalt alust.
Mis puudutab teie küsimust seonduvalt Tõnismäega, siis ei ole mul võimalik sellele küsimusele vastata, kuna see ei ole arupärimisega seotud. Tegemist ei ole infotunniga.

Palun, kolleeg Olga Sõtnik!

Austatud härra Jõks! Mul on järgmine küsimus. Te vist olete kuulnud sellisest mõttest, et võiks reformida maavalitsusi ja need hoopis kaotada. Kas teie arvates selline reform minimeeriks selliseid segaseid juhtumeid järelevalve teostamisel?

Aitäh! Mul on väga raske hinnata seda, kuidas maavalitsuste kaotamine võib mõjuda riikliku järelevalve teostamisel kohaliku omavalitsuse üle. Juhul, kui selline poliitiline otsus vastu võetakse, peab kindel olema selles, et kohalikud omavalitsused ei jääks riikliku järelevalve alt välja.

Palun, Evelyn Sepp!

Aitäh! Ma tahtsin esitada protesti ühe eelkõlanud vastuse suhtes. Nimelt on nii Tõnismäe mälestusmärgi teisaldamine kui ka Sakala keskus mõlemad käesoleva arupärimise teemad. Kahtlemata on ka avaliku huvi hindamise seisukohalt põhjust mõlemat vaadata ehk minu meelest ei ole vastajal küll põhjust ega õigust loobuda eelkõlanud küsimusele vastamisest sellise selgituse alusel.

Palun nüüd kolleeg Heimar Lenk!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra õiguskantsler! Sakala objekti puhul tegite te suurt kriitikat selle operatsiooni n-ö elluviimisel. Kas Tõnismäe operatsiooni läbiviimisega olete te rahul, kas kõik läks nii, nagu te ette kujutasite?

Aitäh! Ma ütlen veel kord, et see küsimus väljub arupärimise raamest. Arupärimine on esitatud 19. aprillil. Siis ei olnud siin saalis olevatel arupärijatel teada, mida see operatsioon kaasa toob, ja seetõttu ei ole see küsimus otseselt seotud õiguskantslerile esitatud arupärimisega. Kui on soov seda küsimust edaspidi arutada, siis ma palun esitada vastav arupärimine.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra õiguskantsler! Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Head kolleegid! Te võite pärast haamrilööki registreeruda sõnavõtuks vabas mikrofonis. Kuna keegi ei soovi sõna võtta, siis on istung lõppenud.

Istungi lõpp kell 15.33.