Austatud Riigikogu juhataja! Lugupeetud arupärijad! Riigikogu liikmed! Arupärijad palusid mul kujundada seisukoht neljas küsimuses. Esiteks, selgitada, millist avalikku huvi nägin juhul, kui nõudsin maavanemalt järelevalve teostamist Sakala keskuse ehitusloa seaduslikkuse üle. Teiseks, esitada arvamus, kas kohus oleks saanud juhul, kui maavanem oleks esitanud taotluse ehitusloa kehtivuse peatamiseks, selle taotluse rahuldada. Kolmandaks, selgitada, miks ma ei ole Sakala keskuse kaitsel asunud teostama vastavalt hea halduse tavale järelevalvet kogu Vabariigi Valitsuse tegevuse üle, viidates õiguskantsleri pädevusele teostada järelevalvet ka omal algatusel. Neljandaks, selgitada, miks ma ei ole asunud teostama vastavalt hea halduse tavale järelevalvet Tõnismäe mälestusmärgi teisaldamise üle, küsides ühtlasi, kas mul ei ole teada inimesi ja kodanikuühendusi, kes on lubanud seda mälestusmärki kaitsta.
Vastus esimesele küsimusele. Kõigepealt tahan ma ümber lükata nimetatud küsimuses esineva vale arusaama. Nimelt ei ole ma nõudnud maavanem Värner Lootsmannilt järelevalve teostamist Sakala keskuse ehitusloa seaduslikkuse üle. Harju maavanem Värner Lootsmann pöördus minu poole 15. detsembril 2006. aastal, paludes minu seisukohta maavanema järelevalvepädevuse ulatuse kohta kohaliku omavalitsuse üksikaktide kontrollimisel. Analoogilise küsimusega pöördus minu poole hiljem, 26. jaanuaril 2007, ka Pärnu maavanem Toomas Kivimägi. Vastuseks maavanemate pöördumistele selgitasin, et maavanem võib põhimõtteliselt kehtivate õigusaktide alusel õiguslikult teostada järelevalvet kohaliku omavalitsusasutuse üksikaktide üle, sealhulgas näiteks Tallinna Linnaplaneerimise Ameti väljastatud ehitusloa üle. Tegemist oli üldise seisukohavõtuga, et anda maavanematele õiguslikul analüüsil põhinev metoodiline juhis järelevalve ulatuse sisustamiseks. Samas ei ole ma sealjuures Harju maavanemalt nõudnud olemasoleva järelevalvepädevuse rakendamist Sakala keskust puudutava ehitusloa suhtes.
Pean siinkohal vajalikuks selgitada järelevalvemenetluse alustamisega seonduvat, sealjuures avaliku huvi kaalumise vajadust. Järelevalvemenetluse alustamise otsustamine toimub maavanema poolt kaalutlusõigust kasutades. Sellele viitab Vabariigi Valitsuse seaduse § 85 lõike 1 sõnastus, mille kohaselt maavanemal on õigus teostada järelevalvet antud maakonna kohaliku omavalitsusüksuse volikogu ja valitsuse üksikaktide seaduslikkuse üle. Haldusmenetluse seaduse § 4 lõige 1 annab kaalutlusõiguse legaaldefinitsiooni. Kaalutlusõigus on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. See tähendab, et maavanemal on õigus otsustada, kas järelevalvet teostada või mitte. Haldusmenetluse seaduse § 4 lõige 2 sätestab nõuded kaalutlusõiguse teostamisele. Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huvi.
Sealjuures võib juhtuda, et mõni konkreetsel juhul esinev põhjendatud huvi on sedavõrd kaalukas, et sisuliselt ei jää haldusorganil enam kaalutlusõigust. Tegemist on nn kaalutlusõiguse ahenemisega nullile. Sellise olukorra tekkimisel ei ole näiteks maavanemal enam võimalik kaalutlusõigusele tuginedes järelevalve teostamisest loobuda. Kahtlemata võib selliseks kaalukaks põhjendatud huviks olla ka avalik huvi. Sealjuures tuleb silmas pidada, et riigiorganid on loodud avalikes huvides ning omavad seega seisundist tulenevat kohustust võtta meetmeid, muu hulgas ülekaaluka avaliku huvi kaitseks.
Avalik huvi kui määratlemata õigusmõiste tuleb sisustada konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades. Avaliku huvi sihiks on teatud avalik, s.o üldine ehk ühiskondlik hüve, mille alla kuulub ka riigi sisemine ja välimine rahu. Sealjuures hõlmab riigi sisemine rahu õiguskindluse printsiibi, mis muu hulgas nõuab, et üksikisikul oleks võimalik riigiorganite tegevust teatava tõenäosusega ette näha ja sellega arvestada. Seda aitab omakorda tagada põhiseaduse § 3 lõige 1, mille kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Sellest tuleneb otseselt ka halduse seaduslikkuse ehk legaalsuse põhimõte. Nimetatud põhimõtte kohaselt ei või ükski halduse õigusnorm olla vastuolus põhiseaduse või seadusega. Eeltoodust tuleneb ka üldine avalik huvi selleks, et rakenduksid seadusega ettenähtud järelevalvemehhanismid, kui avalikkusel on tekkinud põhjendatud kahtlus, et haldus on rikkunud seaduslikkuse põhimõtet.
Kui nüüd rääkida konkreetsest juhtumist, siis siin võib avalikku huvi näha ühiskonna vajaduses säilitada võimalikke (sealhulgas arhitektuurilisi) kultuuriväärtusi ka tulevastele põlvedele. Samuti tuleb siinkohal silmas pidada, et eelkõige tõusetus käesolevas asjas küsimus ehitusloa vastavusest detailplaneeringule. Planeerimisseaduses ettenähtud detailplaneeringu eesmärk on tasakaalustada eri isikute õigused ja huvid, ning samuti arvestada avaliku huviga, mis ei ole vaid kõigi isikute huvide summa. Selle eesmärgi saavutamiseks on seadusega ette nähtud planeeringute avalik menetlus. Detailplaneeringu menetlus ning sellesse avalikkuse kaasamine legitimeerib detailplaneeringuga kehtestatava linnaruumi lahenduse. Legitiimne on lahendus, mis on seadusega ettenähtud korras avalikult läbi arutatud, kaalutletud ning kõiki olulisi asjaolusid arvestades ja põhjendatud huve tasakaalustades kehtestatud. Seetõttu ei või kohalik omavalitsus anda planeeringuga vastuolus olevat ehitusluba. Muidu kaotaks detailplaneering igasuguse mõtte. Seega võib näha avalikku huvi ka ehitusloa detailplaneeringule vastavuse tagamise vajaduses.
Avaliku huvi määratlemisel ei saa vähetähtsaks pidada ka asjaolu, et avalikkuse arvates toimus Sakala keskuse ümber erakondlik pimesikumäng. Avaliku huvi esinemist võivad lisaks kinnitada kaebuste esitamine ning huvigruppide avalikud väljaastumised vastava huvi kaitseks või probleemile teravdatud tähelepanu pööramine meedias. Arvestades Sakala keskuse juures toimunud väljaastumisi Sakala keskuse lammutamise vastu, teema laialdast kajastamist meedias ning avalikku huvi kaitsta sooviva huvigrupi võimetust kaitsta Sakala keskust kohtu kaudu, võib kokku võttes jõuda järelduseni, et esines ülekaalukas avalik huvi ehitusloa õiguspärasuse kontrollimiseks.
Võib arvata, et samasugustest kaalutlustest lähtus ka Harju maavanem Värner Lootsmann, kui ta otsustas kaalumise tulemusel alustada järelevalvemenetlust Tallinna Linnaplaneerimise Ameti väljastatud Sakala keskust puudutava ehitusloa üle. Järelevalve alustamise suhtes ei ole mul tema tegevusele mitte mingeid etteheiteid. Probleem tekkis alles järelevalvemenetluse tulemuse pinnalt. Nimelt pöördus minu poole avaldusega Mittetulundusühing Hooliv Jätkusuutlik Tallinn, kes palus kontrollida Harju maavanema poolt järelevalvemenetluse lõpetamise kohta tehtud otsuse õiguspärasust. Nimetatud avalduse alusel viisin läbi järelevalvemenetluse ja leidsin, et kuna maavanem ei ole hinnanud ehitusloa materiaalset õiguspärasust, st vastavust detailplaneeringule, siis ei ole järelevalvet teostatud Vabariigi Valitsuse seaduses ettenähtud ulatuses. Ühtlasi edastasin asjassepuutuvad materjalid Vabariigi Valitsusele kaalumiseks, kas valitsus peab kohaseks Harju maavanema suhtes distsiplinaarmenetluse alustamist järelevalve puuduliku läbiviimise pärast.
Järgnevalt on arupärimises palutud minu seisukohta selle kohta, kas kohus oleks saanud juhul, kui maavanem oleks esitanud taotluse ehitusloa kehtivuse peatamiseks, selle taotluse rahuldada. Kahtlemata saaks kohus põhimõtteliselt kohtuotsusega tühistada haldusakti vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lõike 1 punktile 1, mille kohaselt halduskohtul on protesti sisulisel lahendamisel õigus tühistada õigusvastane haldusakt kas täielikult või osaliselt ning teha võimaluse korral ettekirjutus haldusakti tagasitäitmise kohta, näidates ära selle läbiviimise viisi. Küsimus sellest, kas kohus saaks maavanema protesti alusel peatada vaidlustatud haldusakti kehtivuse ja/või täitmise esialgse õiguskaitse korras vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lõikele 2 ja lõike 3 punktile 1, ei ole üheselt selge. Esialgse õiguskaitse kohaldamise üle otsustab kohus. Samas ei ole selles küsimuses järjekindlat kohtupraktikat seni kujunenud. Kuivõrd kohtu sõltumatuse põhimõttest tulenevalt ei või õiguskantsler kohtulahendite tegemisse sekkuda, jätaksin siinkohal esialgse õiguskaitse kohaldamise võimalikkuse lahtiseks. Loodetavasti saab see küsimus peatselt vastuse kohtupraktika ühtlustumise tulemusel.
Järgnevalt on arupärimise kahes viimases küsimuses palutud selgitada, viidates õiguskantsleri pädevusele teostada järelevalvet ka omal algatusel, miks ma ei ole Sakala keskuse kaitsel või Tõnismäe mälestusmärgi teisaldamise osas asunud teostama vastavalt hea halduse tavale järelevalvet Vabariigi Valitsuse tegevuse üle. Pean võimalikuks vastata nimetatud küsimustele koos.
Esmalt oleks vajalik selgitada õiguskantsleri pädevust. Vastavalt õiguskantsleri seaduse §-le 17 ja § 33 lõikele 4 võib õiguskantsler oma initsiatiivil kontrollida õigustloovate aktide (üldaktide) põhiseadusele ja seadustele vastavust ning seda, kas riigiasutus, kohalik omavalitsusasutus või ‑organ, avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikku ülesannet täitev füüsiline või eraõiguslik isik järgib põhiõiguste ja vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava. Arupärijad ei ole kahjuks selgitanud, millist järelevalvemenetlust on arupärimises silmas peetud. Peamise õigustloova üldaktina, mille vastavust põhiseadusele või seadusele kontrollida, tuleb Tõnismäe mälestusmärgi puhul kõne alla sõjahaudade kaitse seadus, mille osaline põhiseaduspärasuse kontrollimine toimub juba Tallinna Linnavolikogu poolt Riigikohtule esitatud taotluse alusel. Selles küsimuses olen oma seisukoha Riigikohtule edastanud. Kõnealuses vaidluses asjasse puutuvate ehitusseaduse normide põhiseaduspärasuse suhtes ei ole minul seni kahtlust tekkinud.
Kuivõrd Sakala keskust puudutaval juhul ei ole kõne all olnud ühegi õigustloova üldakti võimalikku mittevastavust põhiseadusele või seadusele, peavad arupärimise esitajad ilmselt silmas põhiõiguste ja vabaduste tagamise või hea halduse tava põhimõtte võimalikku rikkumist Vabariigi Valitsuse tegevuses. Kui arupärijad peavad vajalikuks anda õiguslik hinnang eelmise valitsuse kultuuriministri tegevusele, kes eksitas ajakirjanduse andmeil avalikkust hoonestusõiguse lepingu suhtes, siis palun seda ka ühemõtteliselt väljendada. Arupärimisest ei selgu ei Sakala keskuse ehitusloa ega Tõnismäe mälestusmärgi puhul, millist võimalikku isikute põhiõiguste ja vabaduste või hea halduse tava rikkumist või rikkumise kahtlust arupärimise esitajad silmas peavad.
Head arupärijad! Juhin siinkohal tähelepanu asjaolule, et õiguskantsleri läbiviidud järelevalvemenetlus ei saa alata n-ö tühjalt kohalt. Nagu igasugune järelevalvemenetluse alustamine, on ka õiguskantsleri poolt järelevalvemenetluse alustamine kõigepealt seotud võimalikule rikkumisele viitavate asjaoludega ning seejärel kaalutlusõigusega, mille teostamise põhimõtteid selgitasin juba vastuses esimesele küsimusele. Käesolevas küsimuses jääb mulle ebaselgeks, milliste rikkumisele viitavate asjaolude pinnalt oleks pidanud järelevalvemenetluse alustamine toimuma.
Tänan tähelepanu eest! Olen valmis vastama teie küsimustele.