Riigikogu
Riigikogu
Riigikogu
Skip navigation

Riigikogu

header-logo

13:00 Infotund

Esimees Ene Ergma

Tere päevast, lugupeetud kolleegid! Tere päevast, lugupeetud peaminister ja ministrid! Alustame infotundi. Palun teeme kõigepealt kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll.
Kohalolijaks registreerus 42 Riigikogu liiget, puudub 59.
Lugupeetud kolleegid! Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: peaminister Andrus Ansip, haridusminister Tõnis Lukas ja siseminister Jüri Pihl. Alustame infotundi. 


1. 13:01 Koalitsioonileping

Esimees Ene Ergma

Esimene küsimus on kolleeg Marika Tuusilt peaminister Andrus Ansipile. Palun!

Marika Tuus

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud härra peaminister! Soovin teile uue koosseisu esimese infotunni puhul palju edu! Minu küsimus puudutab koalitsioonilepingu tervishoiuosa. Muu hulgas on siin öeldud, et kavas on tagada ravikindlustuseta inimestele juurdepääs perearstile ehk esmatasandi arstiabile ja et tervishoiuteenuse hinnad muudetakse kulupõhiseks. Ma tahan lihtsalt öelda, et läinud aasta detsembris hääletas Riigikogu siin saalis sotsiaalmaksuseaduse muutmise poolt, mis andis alates jaanuarist ravikindlustuse kõikidele töötutele. Keda teie siin silmas peate? Kulupõhiste hindade metoodika mudel kinnitati 2005. aasta 15. septembril ministri määrusega. Miks see praegu  koalitsioonilepingus topelt ja uuesti on?

Andrus Ansip

Ligipääs perearstile tuleb tagada absoluutselt kõigile, ka nendele, kellel ei ole seni seda ligipääsu olnud. On muidugi hea, et töötutele on praegu ligipääs tagatud, kuid mitte kõik inimesed, kel ei ole tervisekindlustust, ei ole kas töötajad või töötud. Seega kavatseme kõigile inimestele, kes vajavad arstiabi, tagada ligipääsu perearstile. Kulupõhised hinnad – see on protsess. Kulupõhised hinnad tuleb kehtestada. Ma ei saa küll olla nõus väitega, et need meil praegu juba kehtiksid ja et kogu haigekassasüsteem toimetabki kehtivate kulupõhiste hindade alusel.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Marika Tuus, esimene täpsustav küsimus!

Marika Tuus

Aitäh! Kulupõhiste hindade puhul rõhutasin just määrust, mis on vastu võetud. Aga ma küsin veel tervishoiu kohta. Koalitsioonilepingus on öeldud, et valitsusliit vaatab läbi töövõimetushüvitiste väljamaksmise senise praktika. Minu küsimus on: kas see dubleerib üht vana, kuue aasta tagust kolmikliidu plaani, mis tänu Siiri Oviirile ja tollasele uuele koalitsioonile õnneks peatati, et töövõimetuslehtede esimesi päevi ei hakatagi enam hüvitama? Esimest päeva juba praegu ei hüvitata. Sama plaan oli kavas ka ju teie juhitud üle-eelmisel valitsusel, kuid valitsuse vahetudes ja Keskerakonna koalitsiooni tulekuga see õnneks peatati. Miks te ei taha kaasata hüvitise maksmisse tööandjaid? Praegune plaan, kui see nüüd läheks ellu nii, nagu kavandatud oli, suurendaks veelgi meie tervishoius inimeste omaosalust, mis on juba niigi väga suur, Euroopa üks suuremaid.

Andrus Ansip

Aitäh! Valitsusliidu lepingus või valitsusliidu programmis ei ole pooltki sõna sellest, et on välistatud tööandjate kaasamine töövõimetushüvitise maksmisse. Mina pean seda üheks täiesti reaalselt rakendatavaks võimaluseks, aga loomulikult ei tohi suurendada  tööandja maksekoormust. See tähendaks põhimõtteliselt seda, et see 13% ei oleks enam 13%, juhul kui seda teed minna, et tööandjad hakkavad ka töövõimetushüvitisi maksma, vaid sel juhul oleks see kindlasti  väiksem. Me teame, et on probleem. Töövõimetushüvitiste summa kasvab märksa kiiremini, kui kasvavad palgad. Kindlasti ei saa töövõimetushüvitiste summa kasvu pidada päris normaalseks. Ma ei ole nõus teie väitega, et Eestis on omaosalus muude riikidega võrreldes suur. Pigem on vastupidi. Mis puudutab töövõimetushüvitisi, siis meie omaosalus Euroopa teiste riikidega võrreldes on üks pisemaid. Neid riike, kus makstakse töövõimetushüvitisena 100% palgast, on Euroopas minu mälu järgi ainult üks. Neid, kus makstakse 80%, on ainult kaks. Ülejäänud riikides makstakse igal pool märksa vähem. Näiteks minu kolleeg, Soome peaminister, saab töövõimetushüvitisena vaid 25% oma palgast. Täpselt sama kehtib ka nende päevade kohta, mille eest hüvitist ei maksta. Enamikus riikides on see periood märksa pikem kui Eestis.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Marika Tuus, teine täpsustav küsimus!

Marika Tuus

Aitäh! Ma ikkagi meenutaksin, et enamikus Euroopa riikides aitab just nimelt tööandja esimesi töövõimetuspäevi kompenseerida. Taanis näiteks kaks nädalat, Soomes 9 päeva, Poolas 33 päeva, Hollandis koguni 52 nädalat (kombinatsioonidega), Suurbritannias 28 päeva ning ka Leedus ja Lätis. See on loogiline, sest tema tagab ju töötingimused. Tööandja peaks olema huvitatud ka profülaktilistest läbivaatustest. Teised riigid on sellest siiski aru saanud. Ma ütleksin ka, et meie omaosalus on praegu ligi 25%, Euroopas on inimeste omaosalus keskmiselt 10–15%.

Andrus Ansip

Mis see küsimus siis nüüd oli?

Esimees Ene Ergma

Küsimuseks oli informatsioon. Jätkame. Nüüd kaks kohapeal registreeritud küsimust. Palun, kolleeg Heimar Lenk!

Heimar Lenk

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud peaminister! Kas ma sain õigesti aru, et edaspidi on kõigil juurdepääs perearstile? Kas ka õnnetutel prügikastiinimestel ja asotsiaalidel? Istuvad nad siis meiega kõrvuti seal järjekorras perearsti ukse taga? Mina muidugi väga austan neid inimesi ja mul on hea meel, kui nad saaksid perearsti juurde. Kas läheb nii?

Andrus Ansip

Aitäh! Jah, nii oleme meie mõelnud küll. Ei ole mitte mingisugust ratsionaalset iva selles, et me koormame kiirabi sellega, et veame ravikindlustuseta isikuid arsti juurde autoga. On igati loogiline, kui need inimesed, kes kiirabiteenust kasutades nagunii lõppude lõpuks arsti juurde pääsevad, pääseksid sinna maksumaksja jaoks siiski märksa odavamalt, perearst võtaks nad vastu ja riik selle eest ka maksaks. Selline kava meil tõesti on. Need teie nimetatud prügikastiinimesed on mõnel juhul ka töötud, aga mitte valdavalt.

Esimees Ene Ergma

Palun nüüd viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Jaak Aab!

Jaak Aab

Tänan, austatud esimees! Lugupeetud härra peaminister! Ma tulen ikkagi veel kord selle kulupõhise metoodika juurde. Kuna ta siia on sellisena kirjutatud, oli kirjutatud peaaegu täpselt samasugusena ka eelmisesse koalitsioonilepingusse ja kuna tõesti selle kulupõhise hinnametoodika alused on kokku lepitud 2005. aastal eri huvigruppide poolt, selles osalesid haigekassa, haiglate liit, erialaseltsid, arstide liit, kutseühingud, ametiühingud, siis jääb mulle natuke arusaamatuks, kas on plaanis kokkulepitud aluseid kardinaalselt muuta mingi tervishoiuteenuse või tervishoiuteenuse osutaja kasuks.

Andrus Ansip

Aitäh! Mingeid kardinaalseid muutusi kavas ei ole, kuid, nagu hea küsija isegi ministriametist teab, hindade kulupõhiseks muutmine on protsess. Sellele järgnev protsess, mis vältimatult peab toimuma, on üleminek diagnoosipõhistele hindadele. Sellised mõtted olid valitsusliidul, kui valitsusliidu programmi koostati.

Esimees Ene Ergma

Viimane kohapeal registreeritud küsimus, palun, kolleeg Jaak Aab!

Jaak Aab

Tänan, austatud juhataja! Härra peaminister! Ühe teema kohta, mida siin puudutati: ma võin kinnitada, et kõik kindlustamata isikud on ka praegu perearsti nimistus kirjas. Probleem on pigem selles, mis saab sellest kindlustamata isikust edasi. Ka need, kes on tööta, on seal kirjas. Praegused seadused ei võimalda kindlustamata isikul pääseda edasi eriarsti vastuvõtule, kui seda näiteks ei maksa kinni keegi teine, näiteks kohalik omavalitsus. Kas siin on siiski peetud silmas, et see kindlustamata isik, kes ei ole töötaja või ei ole ka töötu, pääseb edasi eriarstiabiteenuse juurde?

Andrus Ansip

Sõltub ulatusest, mis mahus seda abi vajatakse. Praegune praktika on selline, et väga mitmed kohalikud omavalitsused on haaranud initsiatiivi ja maksavad kinni ravikindlustuseta isikute ravimise, nende visiidid perearsti juurde ja teatud juhtudel ka edaspidi vajaliku eriarstiabi. Heale küsijale on ka minu vastuseta selge, et Eestis ei saa olla olukorda, kus mõni isik jääb ilma arstiabita pelgalt seetõttu, et tal puudub ravikindlustuskaart.

Esimees Ene Ergma

Aitäh, härra peaminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


2. 13:11 Kaitsepolitseiamet ja Politseiamet

Esimees Ene Ergma

Järgmine küsimus on kolleeg Aleksei Lotmanilt Jüri Pihlile, siseministrile. Palun!

Aleksei Lotman

Austatud siseminister! Vaatamata sellele, et kaitsepolitsei aastaraamat sedastas juba 2004. aastal nn kaasmaalaste probleemi ärakasutamist ühe meie naaberriigi poolt, ei suudetud eelmisel aastal eelmise valitsuse, eelmise siseministri ajal provokatsioone ära hoida. Küsimus on järgmine: kas teil kui värskel siseministril on olemas selge kava, kuidas panna koordineeritult tööle Kaitsepolitseiameti ja Politseiameti jõud, et välistada sel aastal igasugused provokatsioonid Eesti Vabariigi põhiseadusliku korra vastu? Meeldetuletuseks: maikuu pole enam kaugel.

Jüri Pihl

Aitäh, hea küsija! Kalendrit oskan ma vaadata. Need kuupäevad, mis meil praegu, 2007. aastal, millegipärast võib-olla sellised küsitavad on, lähenevad. Ma arvan, et need kaks asutust teevad head koostööd. On olemas kavad, käib pidev analüüs ja olukorra monitoorimine. Ei saa väita, et mingit provokatsiooni mitte kunagi Eesti Vabariigis ei tule. Küll võin kinnitada, et need asutused, nii julgeolekuasutused kui ka õiguskaitseorganid ja politsei, teevad kõik, et neid provokatsioone ei oleks või kui neid on, et neid siis minimeerida.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Raivo Järvi, kohapeal registreeritud küsimus!

Raivo Järvi

Suur tänu, proua juhataja! Austatud minister! Ka elektroonilisest meediast on käinud läbi teated, et kavatsetakse hakata korraldama nn defileesid Teise maailmasõja ehk meie jaoks okupatsioonirežiimi mundrites. Kas säärased  defileed on teie meelest võimalikud, kui need ametlikult registreeritakse, või on need ikkagi seadusvastased?

Jüri Pihl

Kõik tegevused, mis on seadusega keelatud, korrakaitse puhul ka Eesti seaduste vastased, peatatakse ja neile vastavalt reageeritakse, on see tegevus siis mingi süüteo vormis või kuritegu. Nii et võimalike defileede, millest ajakirjandus räägib, võimalikke toimepanijaid jälgitakse ja Eesti korrakaitseorganid ka vastavalt reageerivad.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Mark Soosaar, kohapeal registreeritud küsimus!

Mark Soosaar

Lugupeetud juhataja ja austatud minister! Tõepoolest, eks meile kõigile teeb natukene muret saabuv 9. mai. Tahaksime ju, et see mööduks provokatsioonideta, rahulikult, mõistlikult. Kuidas teie suhtute sellesse, kui mõni inimene otsustab, et selle kuulsa pronkssõduri läheduses peab tema hakkama  tutvustama omaenda seisukohta ajaloo kohta, ja siis äkki registreerib ennast keegi teine, kes tahab oma seisukohta tutvustama hakata? Kas me ei peaks riigis siiski veidi rohkem ja tõsisemalt tegelema (see on ühtlasi küsimus teie kõrval istuvale haridusministrile) ajaloo selgitamisega ja lülitumisega Euroopa üldmõistetavasse ajalukku? Kas siin on teil plaanis midagi ette võtta, inimeste teadlikkust suurendada ja ajalooprotsesse paremini tutvustada ja valgustada?

Jüri Pihl

Aitäh! Kindlasti on see olukord, kus politsei peab tagama korda. Teatud kohtades, kui juba käivad sellised aktsioonid, ei ole mingit tööd varem tehtud võib-olla mitte nii intensiivselt, kui vaja. Koostöö korrakaitseorganite vahel selliste fataalsete või mingite ohtlike olukordade likvideerimiseks on asja üks külg. Ma arvan, et selleks on Eesti korrakaitseorganid valmis ja võib-olla on nad valmis isegi rohkem, kui nad olid eelmisel aastal. Mis puudutab muud tööd ajaloo selgitamisel, siis siin on koostöö kindlasti ka teiste ministeeriumidega viljakas ja me seda tööd ka teeme. Kindlasti teeme seda tulevikus rohkem. Aga samas, kord peab olema sellel hetkel tagatud, kui teatud korrarikkumised võivad esile tulla.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Aleksei Lotman, täpsustav küsimus!

Aleksei Lotman

Täpsustav küsimus on väga lihtne. Ma küsin lihtsalt maamehe kombel: kas te suudate tagada, et sellist bardakki, nagu eelmisel aastal, sel aastal seal pronkssõduri juures enam ei tule?

Jüri Pihl

Ma arvan küll. Ehk vastus on lihtne: jaa.

Esimees Ene Ergma

 Suur tänu, härra siseminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Kalle Laanet! Jällegi on küsimus siseminister Jüri Pihlile.


3. 13:17 Siseturvalisus

Kalle Laanet

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud siseminister! Kunagi oli Justiitsministeeriumi arvamus ja soov, et Keskkriminaalpolitsei peaks kuuluma Justiitsministeeriumi valitsemisalasse. Milline on teie seisukoht täna siseministrina? Küsimuse teine pool on see. Me teame, et selleks, et vähendada juhtimisahelaid ja ühitada sarnaseid juhtimisfunktsioone, on olnud erinevaid mõtteid ametkondade ühendamise kohta. Milline on teie seisukoht piirivalve ja politsei ühendamise kohta?

Jüri Pihl

Aitäh küsijale! Mina ei tea, et Justiitsministeeriumil, kui mina seal töötasin, oleks kordagi olnud selline kava. Seal võib-olla oli kunagi mõni selline jutuajamine, võib-olla neli aastat tagasi, enne eelmisi valimisi. Nii et see seisukoht on sama, nagu ta on olnud viimased neli aastat. Mis puudutab ümberkorraldusi ja optimeerimisi Siseministeeriumis, on see siis Politsei- või Päästeameti küsimus, siis me peame vaatama seda kõigepealt Schengeni kontekstis, et me järgmise aasta 1. jaanuaril saaksime Schengeni ruumi. Igasugused muud otsused tuleb teha seda jälgides. Kindlasti on tulevikus võimalikud erinevad optimeerimisvariandid ka Siseministeeriumi süsteemis, aga ma veel kord kinnitan, et seda tehakse nii, et meil ei ole vaja punastada eelmise siseministri ees. Meie liitumine Schengeniga on protsess, mis on kestnud juba neli-viis aastat.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Kalle Laanet, esimene täpsustav küsimus!

Kalle Laanet

Aitäh! Härra siseminister! Milline on teie hinnang Schengeniga liitumiseks tehtavale eeltööle?

Jüri Pihl

Ma  julgen kinnitada, et 1. jaanuaril 2008 oleme vähemalt Eesti riigi poolt valmis Schengeniga liitumiseks. Seda näitavad viimased korduvkontrollid. Ma arvan, et me liigume selles suunas täiesti kindlalt koos üheksa riigiga, kes seda praegu taotlevad.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Mark Soosaar, kohapeal registreeritud küsimus!

Mark Soosaar

Austatud minister! Minu küsimus puudutab ka Schengeni viisaruumi astumist. Nimelt on püsiasustusega väikesaarte seadusesse kirjutatud, et sealne elanikkond peab aitama kaasa riigikaitsele. Ruhnu saarel on olnud vastupidi. See, et seal on piirivalve, on aidanud kaasa sellele, et kogukond üldse püsiks ja eksisteeriks. Kas Ruhnu saarel jääb piirivalve alles, kui me Schengeni viisaruumi astume, või mitte? Või on seda liiga vara teie käest küsida, võib-olla te ei ole endale seda selles ametis selgeks teinud?

Jüri Pihl

Praegu küll ei ole kavas piirivalvet seal likvideerima hakata. Aga muud küsimused vaadatakse Schengeni puhul üle. Idapiir on meile põhiline ja  kindlasti on ka merepiir äärmiselt tähtis. Minu teada asub Ruhnu ju sügaval meres, seal tuleb ka seda ikkagi jälgida ja vaadata.

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


4. 13:21 Keskkonnaharidus

Esimees Ene Ergma

Palun järgmine küsimus! Kolleeg Maret Merisaar esitab küsimuse haridus- ja teadusminister Tõnis Lukasele. Palun!

Maret Merisaar

Tänan, austatud eesistuja! Lugupeetud haridus- ja teadusminister härra Tõnis Lukas! Kaks aastat tagasi allkirjastasid haridusminister ja keskkonnaminister koostööleppe seoses alanud ÜRO keskkonnaharidusdekaadiga. Kas uus haridusminister on jõudnud selle dokumendiga juba tutvuda ja millised on plaanid selles liinis koostööd jätkata?

Tõnis Lukas

Aitäh, austatud juhataja! Hea küsija! Jah, ma olen dokumendiga tutvunud, nii nagu ka sellest dokumendist sündinud teise dokumendiga, mille pealkiri on "Eesti Vabariigi keskkonnahariduse kontseptsioon", mis kahjuks ei jõustunud, kuigi töögrupp tegi väga head tööd. Lõpuks seda valitsuse tasandil erimeelsuste tõttu vastu ei võetud. Selle hariduskontseptsiooniga peame hakkama otsast peale tööle. Eelmisel nädalal toimus haridusministeeriumis väike nõupidamine. Nii et tuleb võtta see algatus uuesti üles ja koostöös Keskkonnaministeeriumiga vaadata läbi, kas tuleb tellida mingid uuringud lisaks selle töörühma tööle, mis juba kontseptsiooni väljatöötamisel tehti, või on võimalik neid erimeelsusi nüüd uuel ajal, uutes tingimustes, uute ministrite vahel lahendada. Igal juhul katsume selle keskkonnahariduse kontseptsiooni ideede kohaselt keskkonnaharidust edendada.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Maret Merisaar, esimene täpsustav küsimus!

Maret Merisaar

Hiljutisel Keskkonnaministeeriumis toimunud ümarlauakohtumisel valitsusväliste keskkonnakaitseorganisatsioonidega oli jutuks, et Keskkonnaministeeriumi haridusspetsialistil puudub haridusministeeriumis konkreetne koostööpartner. Loodushariduse teemadel aetakse asju riiklikus eksamikeskuses töötava endise bioloogiaõpetajaga. Mida arvate mõttest ka haridusministeeriumisse luua üksus loodus- ja keskkonnahariduse teemadega tegelemiseks?

Tõnis Lukas

Aitäh hea küsimuse eest! See on ju hea, kui keskkonnaharidusspetsialist on endine bioloogiaõpetaja. Siin ei ole midagi kurta. Ta on oma tööd mõnda aega väga aktiivselt teinud, ma usun, et ta ka jätkab. Mis puudutab seda, kas haridusministeeriumis on see partner olemas, siis loomulikult, nii Keskkonnaministeeriumil kui ka vastavatel organisatsioonidel on need partnerid haridusministeeriumis olemas. Iseasi on, et haridusministeeriumi töötajate hulgas ei ole tõesti iga valdkonna spetsialiste. Õppekava sisu ainete kaupa kaetakse Riiklikus Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuses, kus praeguse struktuuri järgi toimub õppekavatöö, nõustamine, partnerlus ja ainenõukogude töö juhtimine. See, kas me seda korraldust muudame, kas struktuure muuta või mitte, on lähiaja analüüsi küsimus, aga jah, osa meie tegevustest toimub allasutustes nagu ka paljudel teistel ministeeriumidel.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Karel Rüütli, kohapeal registreeritud küsimus!

Karel Rüütli

Aitäh, austatud eesistuja! Austatud haridusminister! Millistel eeldustel peaksid tudengid praegu saama õppetoetust ning mis on nende õppetoetuste eesmärk? Läbirääkimistel üliõpilaskondade liiduga väitsid nii Isamaa ja Res Publica Liit kui ka sotsiaaldemokraadid, et õppetoetused peaksid lähtuma ikkagi eeskätt nominaalajaga õppimisest ja tudengite sissetulekutest. Aga praegu väidab koalitsioonilepingu punkt 24, et tudengite õppetoetuste eelduseks peaks olema õppeedukus. Samas on teada, üliõpilaste sotsiaaluuringutest tuleb välja, et õppeedukusel põhinev õppetoetuste süsteem on viinud olukorrani, kus paljudel noortel puudub ligipääs kõrgharidusele, üliõpilased ei vii oma õpinguid lõpuni, käivad tööl jne.

Tõnis Lukas

Aitäh hea küsimuse eest! Ma vastan sellele hea meelega just sellepärast, et see ei puuduta absoluutselt mulle algselt esitatud küsimuse teemat, aga õppetoetused on mulle südamelähedased ja koalitsioonileppesse on õppetoetuste süsteemi edasiarendamine, praeguse süsteemi muutmine sisse kirjutatud ning seda koostöös üliõpilaskondade liiduga. Üliõpilaskondade liidu positsioonid õppetoetustega seoses on olnud küllalt muutumatud alates 2000. aastast. Kui me selles koostöös saavutame uue mudeli, siis arvestagem, et selles punktis, mida te ette lugesite, on kirjas ka see, et õppetoetuste süsteemi eraldatakse raha samasuguse tõusuga nagu kõrghariduse rahastamisel üldse. Kui arvestada koalitsioonilepet ja kõrghariduse rahastamise plaane, siis õppetoetuste süsteemi paigutatakse lähiajal kindlasti rohkem raha.

Esimees Ene Ergma

Aitäh, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Head kolleegid, eriti uued liikmed! Palun jääme ikkagi etteantud temaatika piiridesse.


5. 13:27 Reostustõrje

Esimees Ene Ergma

Järgmine küsimuse esitaja on kolleeg Mart Jüssi. Küsimus on siseminister Jüri Pihlile. Palun!

Mart Jüssi

Tänan, hea eesistuja! Austatud siseminister! Viimastel aastatel on Eesti rannikuvetes toimunud üsna mitu erinevate tagajärgedega mereõnnetust, mille käigus on esinenud ka erinevas ulatuses keskkonnareostust. Meie kogemus on, et Eesti riik on olnud nende õnnetuste tagajärgedega tegelemisel üsna kohmakas. Aga ometi on see ellu kutsunud sellise kava nagu riiklik reostustõrje kava või programm, kus teie ministeerium on seatud selle valdkonna juhtivaks ja vastutavaks ministeeriumiks, kes kujundab poliitikat ja arendab võimekust. Me nägime viimasel talvel, et ametkonnad on hakanud tegema head koostööd ja kava isegi kehtib, aga praktikas need asjad kuidagi ei laabu. Õlitõrjevahendid on kas hooldamata või need laevad, mis on ümber kohandatud õlitõrjeks, täidavad teisi funktsioone, mille käigus nad lähevad rikki. Sellepärast me küsimegi: milline on teie hinnang reostustõrjevalmidusele Eestis ja millised on teie ministeeriumi esimesed sammud selle asja edendamiseks?

Jüri Pihl

Aitäh selle küsimuse eest! Hakkan peale koalitsioonilepingust, mis on palju suuremat tähelepanu pööranud sellisele valdkonnale nagu keskkonnakaitse. Järelikult, tulevikusammud, mida Siseministeerium teeb, on kindlasti ka rahaliselt palju rohkem toetatud kui praegu. Lisaks kavadele, mida Vabariigi Valitsuses on arutatud, valmistatakse ette ka selle kava 3. osa, kus käsitletakse sellist teemat nagu teiste ametkondade kaasamine, kodanikuühiskonna liikmete kaasamine ja selle kompenseerimine. Mis puudutab rahalist poolt, siis selleks on eraldatud oluliselt suuremad summad. Tellimisel on kaks laeva. Me ühelt poolt, arvestades väikese riigi tingimusi, püüame koordineerida. Kui täidetakse mingit muud riiklikult tähtsat ülesannet, näiteks valvatakse piiri, siis ka nendel lendudel tuleks teha rohkem mereseiret. Lähiaegadel, umbes juunis, peaks piirivalve saama juurde ühe helikopteri, mida kasutatakse kindlasti ka reostustõrjeks, võib-olla paari aasta pärast tuleb teine kopter. Ka rahvusvaheline koostöö ja ettevalmistus, et kaasata kodanikuühiskonda, on olulised. Ma arvan, et toimuvad ka läbirääkimised ja kaitseväe korraldust käsitleva seaduse ettevalmistamisel arvestatakse võib-olla ka Kaitseliidu ja sõjaväe võimalusi teatud erandlike suurõnnetuste puhul.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Mart Jüssi, esimene täpsustav küsimus!

Mart Jüssi

Tänan! Väga hea, et on ette näha praktilisi samme just tehnilises pooles ja valmisoleku parandamises. Aga ma ei esita mitte täpsustava küsimuse, vaid pigem kommentaari. See kava, mis mul siin laual on, riiklik reostustõrje plaan, käsitleb valdavalt merega seotud valdkonda. Me teame, et Eestis ei ole naftaleiukohti, suurem osa naftat liigub läbi Eesti transiidina. Kena oleks, kui lähiaegadel leiaks see valdkond vähemalt samasuguse kavanagi käsitlust ja need tegevused ka arendamist.

Jüri Pihl

Tänan õige tähelepaneku eest! Eks tööd hakatakse ikka seal tegema, kus kõige suuremad õnnetused on toimunud. See ei tähenda seda, et muu valdkond võib jääda tähelepanuta. Kindlasti võetakse seda arvesse.

Esimees Ene Ergma

 Suur tänu, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


6. 13:31 Tubaka ja alkoholi maksumärgid

Esimees Ene Ergma

Palun nüüd järgmine küsimus! Kolleeg Keit Pentus, küsimus peaminister Andrus Ansipile. Klahvile "Sõna"!

Keit Pentus

Aitäh! Hea peaminister! Minu küsimus puudutab alkoholi ja tubaka maksumärke. Alkoholi maksumärkide puhul tundub, et kohati on nende sisseviimine ja kasutusele võtmine teinud tõelist imet. Kui me vaatame numbreid, siis mõne tootja puhul tundub, et toodangut on pärast kohustuslike ja ilmselt suhteliselt võltsimiskindlate maksumärkide nõudma hakkamist lausa mitmekordistatud. Aga kuidas meil tubakatoodetega on, kas teoreetiliselt võiks olla võimalik hakata lähiajal samasuguseid maksumärke nõudma ka sigaretipakkidel, nii et me mitte ainult alkoholi, vaid ka sigarettide puhul saaksime näiteks SMS-i teel kontrollida, kas tegu on originaalkaubaga või võib olla tegu võltsitud kaubaga? Aitäh!

Andrus Ansip

Aitäh hea küsimuse eest! Tööd alustav Riigikogu ei ole omandanud veel kõiki eelmiste Riigikogu liikmete kombeid ja nende kommete järgi tavaliselt koalitsioonipoliitikud ei esita koalitsiooniministritele küsimusi ning eriti ei ole kombeks neid küsimusi esitada ootamatult.

Esimees Ene Ergma

Aga härra president ütles, et meil on õigus küsida.

Andrus Ansip

Tõepoolest, alkoholi aktsiisimärgid olid väga vajalikud ja nende märkide rakendamine on näidanud seda, et illegaalse alkoholi müügikogused on Eesti turul märgatavalt vähenenud ja legaalselt müüdud alkoholi kogused on märkimisväärselt suurenenud. Oli õige otsus võtta kasutusele hologrammidega maksumärgid alkoholile. Ja ma pean seda ka väga heaks lahenduseks, mis praegu on käivitumas, et iga valvas kodanik võib saata SMS-i ja saada teada, kas see alkoholipudel, mis poest soetati, on legaalselt müüdud või on tegemist jaekaubandusvõrgus illegaalselt müüdud kaubaga. Kuid tubaka puhul on lugu pisut teistsugune. Tubakatootjaid on üksjagu vähem, kui on alkoholitootjaid. Ja tubakaaktsiisi märk, see, mida praegu kasutatakse, on vähemalt kümme korda odavam kui see, mida kasutatakse alkoholi puhul. Need maksumärgid pannakse sigaretipakkidele juba valmistajatehases ja neid valmistajatehaseid, kes oma toodangut Eesti turul müüvad, ei ole sugugi nii hirmus palju.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Keit Pentus, esimene täpsustav küsimus!

Keit Pentus

Aitäh! Hea peaminister! Praegune Riigikogu on kombed küll omaks võtnud, aga ma usun, et paneb juba kujunenud kommetesse ka väikese vürtsi juurde ja kujundab ise kombed, mis selles Riigikogus kehtivad. Ja ma loodan küll, et nende kommete hulka saab kuuluma ka see, et koalitsiooni kuuluvad saadikud võivad aeg-ajalt küsida ka ootamatuid küsimusi koalitsiooni kuuluvatelt ministritelt. Aga ma jätkaksin siiski küsimusega, mis puudutab tubakatootjaid. See, et aktsiisimärgid, mida tubakapakkidele praegu pannakse, on oluliselt odavamad kui need, mida pannakse alkoholipudelitele, on arusaadav. Ma ikkagi küsin, kas teoreetiliselt on võimalik see, et me hakkame nõudma ka tubakatootjatelt tubakapakkidele analoogilisi maksumärke, mis ehk on mõnevõrra võltsimiskindlamad kui praegused. See tähendab analoogilisi maksumärke alkoholi maksumärkidega, et tõesti igaühel oleks võimalus  kontrollida, kas tegu on originaal- ja õige kaubaga või mitte, et see võimalus oleks ka tubakatoodete puhul.

Andrus Ansip

Aitäh! Mina pean praegusi tubakatoodete maksumärke usaldusväärseteks. Need maksumärgid on trükitud Eestis trükikojas Vaba Maa ja nendel on olemas vajalikul hulgal turvaelemente, mida kontrollitakse näiteks UV-lambi all, ja ma pean neid suhteliselt turvaliseks ja võltsimiskindlaks. Samuti välistan ma, mitte küll 100%, aga 99,999999%, selle, et tubakatootjad teevad koostööd võltsmaksumärgi trükkijatega ja paigaldavad neid maksumärke sigaretipakkidele juba tehases. Nagu ma ütlesin, neid sigaretitootjaid ei olegi nii hirmus palju: Philip Morris ja mõned teised ja ongi praktiliselt kõik, mis meil siin Eesti turul on. Ei ole tõenäone, et nendes firmades oleks võimalik mingisuguseid partiisid väljastada maksumärgistamata ja neid hakatakse hiljem kusagil põrandaaluses töökojas uuesti kilest lahti pakendama ja pakkidele mingeid võltsitud maksumärke kleepima. Ka rahalised kaalutlused on olulised. Alkoholi maksumärgid on vähemalt kümme korda kallimad, need hologramm-maksumärgid, kui need, mis on trükitud sigaretipakkide jaoks Vaba Maa trükikojas. Kuid Eesti probleem ei ole mitte illegaalselt müüdav sigaretikogus jaekaubandusvõrgus, vaid hoopis Eestisse illegaalselt Venemaalt toodavad sigaretid ja neid juba maksumärkidega ei peata.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Jaak Aab, kohapeal registreeritud küsimus!

Jaak Aab

Tänan, austatud Riigikogu esimees! Härra peaminister! Et mitte arusaamatusi tekitada, siis ütleksin kohe, et kuna minu küsimus puudutab hinda, alkoholi hinda ja aktsiisi, siis ma julgen arvata, et see on teemaga seotud. Ja loen koalitsioonilepingust välja, et valitsuskoalitsioon seab ülemineku eurole prioriteetseks eesmärgiks ning ühtlustab aktsiisimaksupoliitika eesmärgiga minna kroonilt eurole üle võimalikult kiiresti. Ma loen sellest punktist välja seda, et me üritame jätkuvalt ohjeldada inflatsiooni, mida me oleme paari otsusega ka viimasel aastal teinud, tulemust ehk eurole üleminekut pole see andnud, küll on aga alkoholi hind jäänud tõsiselt alla kõigile teiste tarbekaupade hindadele ja rahvusvahelised uuringud näitavad, et kõige kuluefektiivsem alkoholi tarbimise piiramise meede on alkoholi hind, eriti noorte hulgas.

Andrus Ansip

Aitäh! Minu sügava veendumuse järgi peame alkoholiaktsiisi, aga ka tubakatoodete aktsiisi tõstma Euroopa Liidu soovitud tasemeni juba järgmise aasta jooksul. Seda on suitsetavatel inimestel võib-olla valus kuulata, kuid põhjendusi on mitmesuguseid. Kõigepealt, teada on, et ka meie lõunanaabrid kavatsevad suurema aktsiisitõusu ette võtta just nimelt 2008. aastal. Ja kui me ei tõsta aktsiisimäärasid tubakatoodetele ja alkoholile sünkroonis oma lõunanaabritega, siis see tähendab lihtsalt seda, et ühes või teises riigis – sõltub sellest, kummas on aktsiisimäärad märgatavalt kõrgemad –, legaalset tubakat või legaalset alkoholi lihtsalt ei õnnestu müüa, illegaalse alkoholi või isegi mitte illegaalse, vaid naaberriigist legaalselt toodud alkoholi osatähtsus kõrgema aktsiisitasemega riikides kasvab järsult. Ja loomulikult see ei saa olla meie eesmärk.

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, härra peaminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


7. 13:40 Eelarve tasakaal

Esimees Ene Ergma

Järgmine küsimus. Palun, kolleeg Taavi Rõivas! Küsimus on jälle peaminister Andrus Ansipile. Palun!

Taavi Rõivas

Aitäh! Austatud juhataja! Lugupeetud peaminister! Kolleeg Jaak Aab tegi tegelikult juba teatava sissejuhatuse minu küsimusele, kuivõrd ka minu küsimus on teataval määral seotud euroga. Aga siiski ma küsin üldisemalt fiskaalpoliitika kohta. Ehk siis, kui koalitsioonileppes on kirjas, et järgmistel aastatel tuleb ülejäägiga eelarve, kas teie hinnangul piisab meile kui tahes suurest või väikesest eelarve ülejäägist või on Vabariigi Valitsus seadnud eesmärgiks viimaste aastate erakordselt suurte ülejääkide kordamise?

Andrus Ansip

Valitsusliidu lepingus on tõepoolest sõnaselgelt kirjas see, et valitsus kavatseb jätkata ülejäägiga eelarvete koostamist. Ja loomulikult ei piisa praegusele valitsusele sellest, kui eelarve on ülejäägis krooni, tuhande krooni või miljoni või saja miljoni krooniga. See ülejääk peab olema vähemalt samal tasemel selleks aastaks kavandatuga. Teadupärast on Eestis räägitud juba aastaid sellest, kuidas me oleme järjekindlalt ajanud tasakaalus eelarve poliitikat. Kuid tegelikkus on selline, et vaid viimasel viiel aastal ja varasemast perioodist vaid 1997. ja 1995. aastal on tegelikult ka lõpetatud eelarveaasta ülejäägiga. Möödunud aasta lõppes rekordilise 3,8%-lise ehk siis 7,7 miljardi kroonise ülejäägiga. Ja esimest korda Eesti Vabariigi ajaloos koostati käesoleva aasta eelarve märkimisväärse 1,1 miljardi kroonise ülejäägiga. Samamoodi peame me jätkama ka kõik järgnevad neli aastat. See on valitsuse mõju inflatsiooni tasemele Eestis. Ehk siis valitsuse käes ei ole mitte ülearu palju instrumente. Põhiline, millega valitsus saab inflatsiooni taset kontrollida, ongi just eelarvepoliitiliste meetmete kaudu ja seda kavatseb see valitsusliit ka kindlasti rakendada.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Taavi Rõivas, esimene täpsustav küsimus!

Taavi Rõivas

Aitäh! Ajakirjanduses tsiteeriti mõned nädalad tagasi ühe Eestis väga tuntud finantsinstitutsiooni hinnangut, justkui oleks Eesti eelarve suures miinuses. Ma küll lugesin ka ise seda hinnangut ja midagi sellist tegelikult sealt dokumendist välja ei tulnud. Aga ma küsin hoopis seda, kas tegelikult võiks olla meil omaette eesmärk see, et meil on kas siis regiooni või suisa Euroopa Liidu suurima ülejäägiga eelarve, või on selline võrdlus kõikide teistega kohatu ja piisab sellest, kui me ise teame, et meie jaoks on see ülejääk piisav.

Andrus Ansip

Aitäh! Tõepoolest, kõigepealt oli ühes lehes lugu sellest, kuidas Eesti eelarve defitsiit on ülekaalukalt regiooni keskmist taset ületav, kuid kindlasti ei vasta see tõele ja kindlasti ei väitnud seda SEB panga esindaja. Pärast üks teine leht kirjutas kahetsusväärselt veel ühe loo, tuginedes sellele väärinformatsioonile. Kinnitan veel kord: Eestis on viimase viie aasta jooksul olnud eelarve märkimisväärse ülejäägiga ja valitsusliit kavatseb jätkata ülejäägiga eelarvete koostamist ka tulevikus. Suure tõenäosusega me kuuleme mõne nädala või kuu pärast seda, et Eesti möödunud aasta eelarve ülejääk oli ülekaalukalt Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas kõige suurem. Nii et ei mingit eelarvedefitsiiti, ei mingit ülekaalukalt regiooni keskmist ületavat eelarvedefitsiiti. Ei ole meil eelarvedefitsiiti olnud juba viimase viie aasta jooksul. Me ei pea kindlasti olema Euroopas esimesed oma ülejäägiga, kuid kui majandus kasvab 11% või kui ta kasvab ka 9%, siis iga vastutustundliku valitsuse kohus on koostada märkimisväärse ülejäägiga eelarve.

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, härra peaminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


8. 13:45 Tulude jaotus ühiskonnas

Esimees Ene Ergma

Järgmine küsimus on kolleeg Urmas Klaasilt peaminister Andrus Ansipile. Palun!

Urmas Klaas

Aitäh, proua juhataja! Austatud peaminister! Eesti riigi üks suuremaid eesmärke on selles, et võimaldada siin elavatele inimestele võimalikult hea elu. Ja enne Riigikogu valimisi tõstatus see teema mitme erineva vaatenurga alt. Oli jõudusid, kes pidasid õigeks rääkida majanduskasvust ja seeläbi meie elujärje parandamisest. Oli jõudusid, kes rääkisid palga tõstmisest – mulle jäi arusaamatuks, kust selleks raha pidi tulema. Samamoodi oli siis teemaks ja on ka praegu ajakirjanduses teemaks see, et Eesti on kreenis, kuivõrd tulud on Eesti ühiskonnas jaotunud ebavõrdselt. Ma küsiksin teie käest, kas Eesti on kreenis, kui tugevas kreenis on Eesti ja kuidas oleks võimalik ning kas üldse on võimalik ja otstarbekas tulusid ühtlaselt jaotada.

Andrus Ansip

Aitäh! Eesti kindlasti ei ole kreenis. Kõigepealt palga kasvust. Ka täna on eksriigikogulane Olari Taal teinud ettepaneku külmutada vähemalt avaliku sektori palgafond, mis võiks põhimõtteliselt tähendada palkade külmutamist kõigile avaliku sektori töötajatele. Ma ei pea seda ettepanekut väga viljakaks ja sisukaks, sest ma ei kujuta ette, kuidas me näiteks otsustaksime täna, et õpetajate palgad külmutatakse praegusel tasemel või külmutatakse näiteks politseinike või päästeametnike palgad praegusel tasemel. See ei ole põhimõtteliselt võimalik. Nagu ma juba ütlesin, me oleme käitunud maksumaksja rahaga väga säästlikult. Me oleme teinud ilmselt Euroopa Liidu liikmesriikidest kõige suurema eelarve ülejäägi möödunud aastal ja ega me väga õhukeseks seda riiki nüüd ka teha ei saa. Nii et need külmutamise jutud minu meelest ei ole väga adekvaatsed jutud. Küll aga võiksime külmutada riigiametnike arvu kasvamise. Nüüd, kas tulud jaotuvad võrdselt või ebavõrdselt, see on ilmselt lõpmatu diskussiooni teema. Ma leian, et Eestis on trend praegu väga soodne. Alates 2000. aastast on tulude jaotamise ebavõrdsus ühiskonnas pidevalt vähenenud ja eriti hea on see vähenemine olnud viimastel aastatel.

Esimees Ene Ergma

Aitäh, härra peaminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


9. 13:49 Organiseeritud kuritegevus

Esimees Ene Ergma

Järgmine, viimane küsimus on kolleeg Raivo Järvilt härra Jüri Pihlile. Palun!

Raivo Järvi

Suur tänu, proua juhataja! Ma tahan siiski jätkata seda liini, et ka eelmise koosseisu ajal sai küsida oma koalitsiooniministritelt küsimusi, sest seda ei pea tegema teravalt. Me lihtsalt n-ö algatame diskussiooni. Ma algataksin selle mõttevahetuse, toetudes just eelmise ja ka praeguse justiitsministri valimiseelsele mõtteavaldusele, kus ta tõesti üpriski jõuliselt märkis ära selle, et Eestis on justkui taas, nüüd juba sootuks uues vormis, tõstmas pead organiseeritud kuritegevus, mis ei ole säärane venekeelsete grupeeringute sarnane, nagu ta omal ajal oli, ehk minu küsimus on: kuivõrd tõsiselt võib võtta seda justiitsministri avaldust ja milline on teie hinnang, kui kõrgele võimalikult on säärane kuritegevusliik meie struktuurides jõudmas?

Jüri Pihl

Aitäh küsimuse eest! Kindlasti tuleb justiitsministri arvamust võtta tõsiselt, nii eelmise kui ka praeguse oma, kuna ta on sama isik. Organiseeritud kuritegevus ei jää ju selleks, mis ta oli 1990. aastate alguses, kui oli väga suur vägivaldne kuritegevus, kus lõhkesid pommid ja prevaleerisid väljapressimised. Organiseeritud kuritegevus muudab oma vormi, ta läheb järjest rohkem majandusse, seda tehakse järjest rohkem Interneti-keskkonnas ja võib-olla ka sellised, ütleme, seaduslikud võimalused ei ole iga kord olnud sellel tasemel, mis vaja. Ma võiksin öelda, et seadusandlus on Eesti riigis küll praegu sellel tasemel, et võidelda organiseeritud kuritegevusega. Võtame näiteks eelkonfiskeerimise või konfiskeerimise puhul sellise ümberpööratud tõendamise, kui inimene on juba kuriteos süüdi mõistetud. Millest me ei saa üle ega ümber ja mida reguleerib ka koalitsioonilepe, on see, et seadused võivad olla kui head tahes, aga kui ei ole ametnikke, uurijaid, jälitustöötajaid, kes seda suudavad realiseerida, kuni kohtunikeni ja prokurörideni välja, siis me seal edu ei saavuta. Ma arvan, et minu ülesanne nii Keskkriminaalpolitseis, kaitsepolitseis kui ka võib-olla muudes politseiüksustes on jälgida seda, et sellised raskete kuritegude uurijad oleksid rohkem motiveeritud, kui nad on praegu.

Esimees Ene Ergma

Rohkem küsimusi ei ole, lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Head kolleegid! Kõik üheksa küsimust on käsitletud, kuid praegu on teil võimalus esitada nii mõlemale ministrile kui ka peaministrile küsimus. Kui te soovite seda teha, siis palun vajutage nupule "Sõna" ja esitage küsimus ning öelge, kellele te soovite selle esitada. Kuna küsimuse esitamise soovi ei ole, siis ma tänan teid, head kolleegid, ma tänan peaministrit ja ministreid. Infotund on lõppenud.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee