Tere hommikust, lugupeetud Riigikogu liikmed! Alustame täiskogu VII istungjärgu 18. töönädala neljapäevast istungit. Kohaloleku kontroll kõigepealt.

Kohalolijaks registreerus 63 Riigikogu liiget, puudub 38. 

Nüüd on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Kõigepealt Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnisson, palun! Head Riigikogu liikmed, kuulame valitsuse esindajat! (Pöördub muiates saali poole.)  Ettevaatlikult seal! Ärge vigastage end viimasel istungil. Aitäh! Kuulame!

Austatud istungi juhataja! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kolm seaduseelnõu. Esiteks, autoveoseaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust taristuminister. Teiseks, tööturumeetmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Nimetatud seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust majandus- ja tööstusminister. Ja kolmandaks, kutse- ja oskusseaduse eelnõu. Selle seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust haridus- ja teadusminister. Kõik kolm seaduseelnõu on edastatud dokumendihalduse süsteemi kaudu. Aitäh! Ja soovin teile kõigile ilusat suve!

Aitäh! Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud Riigikogu! Korruptsioonivastane erikomisjon tegi otsuse, et me algatame eelnõu, mis reguleerib pöördukse efekti küsimust. Ehk siis teatud ametnikele pannakse jahtumisperiood liikumisel avalikust sektorist erasektorisse. Antud eelnõu ma annan täna ka Riigikogule üle.  

Nimelt, sellele probleemile ja seaduselüngale on juhtinud tähelepanu kapo, aga ka teised õiguskaitseorganid. Näiteks viimaste aastate jooksul on vähemalt 20 tippspetsialisti liikunud avalikust sektorist, just kaitsevaldkonnast erasektorisse. Ehk siis inimesed, kes võib-olla alles eile tegid otsuseid, olulisi rahastamisotsuseid hangete kohta, on täna nendessamades ettevõtetes tööl, mille kohta nad neid otsuseid tegid. Täna meil seadusandja ei ole ette näinud, kuidas selliseid olukordi reguleerida. 

Antud eelnõu on valminud, analüüsides välisriikide praktikat ja koostöös nii justiitsministeeriumiga kui ka õiguskaitseorganitega. Me täiendame korruptsioonivastast seadust. Idee on selline, et esiteks, avalik-õiguslikele asutustele pannakse kohustus kehtestada loetelu ametikohtadest, mille puhul nad näevad, et jahtumisperiood võiks olla. Ehk siis pakutakse kaalutlusruumi igale asutusele eraldi. Järgmiseks on see, et praegu on komisjoni liikmed otsustanud, et jahtumisperiood võiks olla maksimaalselt kuni üks aasta. Seega see jahtumisperiood võib olla ka lühem, see kaalutlusruum jääb asutustele. 

Ja on veel üks oluline moment: jahtumisperiood ja see nii-öelda konkurentsikeeld kehtib ainult nende juriidiliste isikute suhtes, nende ettevõtete suhtes, mille kohta on tehtud olulise mõjuga otsuseid, näiteks hankeotsuseid või rahastamisotsuseid. Komisjon ei ole soovinud panna valdkonnapõhiseid keelde, kuna me saame aru, et tippspetsialiste on vaja. 

Aitäh!

Ma tänan kõiki kolleege, kes on aidanud seda eelnõu ette valmistada, ja annan selle eelnõu üle. Aitäh!

Züleyxa Izmailova, palun!

Austatud rahvaesindus! Head Eesti inimesed! Annan sotsiaaldemokraatide nimel üle otsuse eelnõu, millega põhimõtteliselt anname valitsusele suvetööd. See on seotud laste vaimse tervise abi kättesaadavusega. Tegelikkuses on ...

Üks hetk, palun! Ma saan aru, et on viimane istung enne pikka vaheaega. Aga palun, kuulame ettekandjaid lõpuni! Aitäh!

Laste vaimse tervise olukord on märksa hullem, kui see avalikkuses ja poliitikutele paistab. Hiljuti avanes mulle võimalus külastada Tallinna Lastehaigla vaimse tervise keskust ja saada sissevaade nende inimeste igapäeva, kes meie lastega tegelevad. Mure on selles, et tegelikult see abi ei jõua õigel ajal lasteni. Kuna meil on väga vähe spetsialiste ja meil on mure ka rahastuse pärast, siis paraku kipub nii olema, et tuge saavad alles need lapsed, kes on juba väga kriitilises seisus. Aga selleks, et ravi [ja muu abi] oleks tulemuslik, peaksid lapsed jõudma toeni palju varem.

Sellega seoses meil ongi anda üle otsuse-eelnõu, mis kohustaks valitsust selles vallas toimetama ja muu hulgas pakkuma vajalikku tuge lapsevanematele seoses erinevate nutiseadmete piirangute ja nende sisu piiramisega. Aitäh! 

Jaak Valge, palun!

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Eesti naised ja Eesti mehed! Ma annan enda ja kolleegide Kunnase ja härra Seedri nimel üle Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu, mille eesmärk on tugevdada parlamentaarset kontrolli. Parlamentaarne kontroll ei peaks olema dekoratsioon, vaid peaks olema üks Riigikogu tööülesandeid. Kui parlament ei suuda saada vajalikku teavet ega panna ametnikke ja teisi võimukandjaid oma küsimustele vastama, muutub see kontroll näiliseks. Praegu ongi meie seadustes mitu puudust, mis seda tööd takistavad. 

Eelnõuga on [ette pandud] järgmised asjad. Esiteks on laiendatud uurimiskomisjonidele antud õigused ka Riigikogu erikomisjonidele. Teiseks on muudetud reaalselt rakendatavaks sanktsioonid komisjonide töö takistamise eest. Praegu on seaduses küll trahvivõimalus olemas, kuid seda ei ole sisuliselt võimalik kasutada, sest väärteo kohtuväline menetleja on määramata. Ja kolmandaks on sätestatud, et Riigikogu uurimis- või erikomisjonidele teadvalt valeütluste andmine on karistatav. Kui inimene võib komisjoni ees karistuseta valetada, siis tegelikult ei saa parlament oma põhiseaduslikku kontrollifunktsiooni täita. 

Sellesarnased lahendused on kasutusel mitmes Euroopa riigis, kaasa arvatud Saksamaal ja Prantsusmaal. See eelnõu annab Riigikogule vahendi täita seda ülesannet, mille põhiseadus talle juba on nii või naa andnud: kontrollida täitevvõimu ja kaitsta avalikku huvi. Aitäh!

Aitäh! Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Täna varahommikul me lõpetasime ühe seaduseelnõu arutelu ehk mootorsõidukimaksu ja registreerimistasu tühistamise arutelu. Opositsioonipoliitikutest EKRE-st ei jõudnud keegi kohale ja sotside kohta me teadsime, et nad seda ei toeta. Aga pikk suvi on ees ja võib-olla ka koalitsioonipoliitikud mõtlevad ümber. Sõltumata tänasest Riigikogu koosseisust lubab Isamaa, et järgmine aasta peale valimisi, kui Isamaa peaks olema valitsuses, kindlasti need kaks asja tühistatakse. Seoses sellega on mul au anda Isamaa fraktsiooni nimel üle mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise ja liiklusseaduses sõiduautode registreerimistasu kehtetuks tunnistamise seaduse [eelnõu]. Aitäh!

Aitäh! Helmen Kütt, palun!

Tere, austatud eesistuja! Lugupeetud ametikaaslased! Sotsiaaldemokraatide nimel annan üle seaduseelnõu, mis puudutab okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse muutmist ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmist. 

Nimelt, täna kehtib nendele inimestele kahe seaduse kohaselt makstav ühekordne toetus, mis on 1. jaanuarist 2023 olnud muutmata, 292 eurot. Alles [14. juunil], leinapäeval süütasime küünlaid. Ja need inimesed, kes on veel võimelised vaatamata sellele raskele eluperioodile ja saatusele seda tegema, tegid seda samuti. Nad väärivad seda, et nende toetus tõuseks. Sotsiaaldemokraadid on algatanud kahe seaduse muutmise, et nende toetus oleks 2027. aasta 1. jaanuarist 350 eurot. 

Kunagi, kui ma olin sotsiaalkomisjoni esimees, me algatasime komisjoni poolt Siberis sündinud laste toetuse. Need on inimesed, kes on Siberis sündinud ja kelle vanemad olid saanud tagasipöördumise [loa]. Nad lisati represseeritute hulka. 

Selle eelnõu kohaselt on riigieelarvele täiendav kulu 420 000 eurot järgmisest aastast. Ma arvan ja väga loodan, et selle seaduseelnõu menetlemine läheb Riigikogus erakondadeüleselt. Kõik mõistavad seda vajadust ja ehk me saame, ka koalitsioonipoliitikud, hakata RES-i ehk riigi eelarvestrateegia arutelul sellega arvestada. Aitäh teile!

Aitäh! Peeter Tali, palun!

Austatav juhataja! Austatavad kolleegid! Annan seitsme riigikaitsekomisjoni liikme nimel üle kohtute seaduse muutmise seaduse (riigikaitsekohus) eelnõu. Selle eelnõu ettevalmistamise on tinginud vajadus olla valmis kriisiks ja sõjaolukorraks, sest Eesti kohtusüsteem ilmselgelt ei ole valmis sõjaajaks ega ka riigikaitseasjade arutamiseks. 

See eelnõu ei sündinud tühja koha pealt. See eelnõu on otsene järelm ja tulem komisjoni riigikaitseraportist, mis tõi välja puudused. Ja nüüd järjest nende seaduseelnõudega, mis riigikaitsekomisjoni liikmed on eile-täna sisse andnud, me üritame seda parandada ja need lüngad täita. Meil enam aega ei ole, me peame seda tegema. Oleks pidanud tegema juba eile, aga [vähemalt] nüüd me peame tegema seda otsekohe. Me anname selle seaduseelnõu sisse sellepärast, et tänaseid toimetusi ei ole mõtet homse varna visata ja nii on Riigikogul korralik tööjärg sügisel ees, kui me jälle koguneme. Ma annan selle seaduseelnõu nüüd üle.

Aitäh! Ester Karuse, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Ma annan üle arupärimise, mis puudutab Euroopa Liidu järgmise rahastusperioodi vahendite suunamist Kagu-Eestisse. Jutt käib Põlva-, Valga- ja Võrumaast, kus elavad töökad, ettevõtlikud inimesed, kuid kus elu hoidmine muutub aasta-aastalt lihtsalt keerulisemaks. Koostatakse küll arengukavasid, tegevusplaane ja strateegiaid, kuid küsimus on selles, kas need dokumendid ka päriselt inimeste elu paremaks muudavad. Hiljuti juhtis ka Riigikontroll sellele tähelepanu, et Kagu-Eesti tegevuskava tulemused ja eesmärgid on jäänud kahjuks saavutamata. Ehk siis jääb mulje, et Kagu-Eesti arengukava lihtsalt eksisteerib paberil, aga mitte päriselus.

Samas seisame praegu väga olulise otsuse ees. Algab järgmise Euroopa Liidu rahastusperioodi ettevalmistamine. Järgmiste aastate jooksul jagatakse väga palju investeeringute raha, mis mõjutavad otseselt seda, milline Eesti tulevikus välja näeb. Ja seetõttu me soovimegi teada, milline on valitsuse plaan konkreetselt Kagu-Eesti jaoks, kuidas tagatakse, et Euroopa raha ei koonduks taas peamiselt suurematesse keskustesse, vaid aitaks luua töökohti, parandada ühendusi, tugevdada ettevõtlust ja hoida elus piirkondi, kus rahvastik kahjuks väheneb kõige kiiremini. Meie inimesed vajavad reaalseid otsuseid, investeeringuid, mis annavad kindlustunde, et ka kas kümne või kahekümne aasta pärast on seal hea kasvatada oma lapsi, töötada ja lihtsalt elada. Just seetõttu olemegi ministrile esitanud rea küsimusi järgmise Euroopa Liidu rahastusperioodi ja Kagu-Eesti tuleviku kohta. Aitäh!

Aitäh! Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Me väga hästi teame, milline on meie demograafiline olukord. Käte laiutamine ja noogutamine siin ei aita, tuleb sekkuda kiirelt ja otsustavalt. Viide, et see on tendents, mis on kogu maailmas, seda asja ei paranda. Nii et meie sekkumine on väga vajalik.  

Seega teeb Keskerakonna fraktsioon otsuse-eelnõu kohaselt ettepaneku riigi valitsusele. Ettepanek on töötada välja peredele suunatud maksusoodustuse pakett, mille eesmärk on parandada perede, eriti lastega perede majanduslikku toimetulekut ja kindlustunnet ning aidata kaasa Eesti demograafilise olukorra parandamisele.

Maksusoodustuste pakett peab muu hulgas sisaldama järgmisi elemente: võimalus abikaasadel esitada ühisdeklaratsioon, et jagada lastega seotud maksusoodustusi, täiendava maksuvaba tulu taastamine lastega peredel iga lapse kohta alates esimesest lapsest, maksusoodustuste laiendamine laste ja pereliikmete koolituskulude mahaarvamisel, kodulaenu intresside mahaarvamise võimaluse taastamine eluasemekulude leevendamiseks. Aitäh! 

Aitäh! Urmas Reinsalu, palun!  

Eelarve kontrolli [eri]komisjoni poolt annan üle meie komisjoni selle tööaasta tegevuse aruande. Tänan kõiki komisjoni liikmeid panustamast ja märgin ära selle, et on tekkinud üks väga tõsine probleem. Ministrid ei julge komisjoni istungitele tulla, see on tüüpiline. Selles kaoses see on loomulikult inimlikult mõistetav, kuid mitte aktsepteeritav. Ja on tekkinud veel teine trend. Ministrid keelavad ka ametnikel komisjoni koosolekule tulla, lähtudes loogikast, et kui neil ei ole võimalik komisjoni tulla, siis nende poliitilise juhtimise tegevusetus – ausameelsed ametnikud annaks objektiivseid vastuseid – otsekui ei tule kuidagi avalikkuse ette. Halvad suundumused selles loogikas! 

Aga probleemide ring üha kasvab ja kindlasti on komisjonil vajalik jätkata eelarvevaldkonna järelevalvet. Me näeme üha kiirenevas ja süvenevas progressioonis riigi rahanduslike võimaluste halvenemist, aga samal ajal ka eelarvepoliitilise läbipaistvuse selguse hajumist. Aitäh!

Aitäh! Lauri Läänemets, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Ma annan sotsiaaldemokraatide nimel üle Riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle eelnõu eesmärk on kindlustada meid Venemaa Föderatsiooni erinevate mõjutustegevuste vastu, mida me oleme näinud erinevates Euroopa või Euroopaga külgnevates riikides, kus on sekkutud nii valimistesse kui ka referendumite korraldamisse. Eelnõuga antakse Vabariigi Valimiskomisjonile võimalus tühistada valimistulemused osaliselt või täielikult juhul, kui on tuvastatud välisriigi desinformatsioon, mõjutustegevus või ebaseaduslik rahastamine ja kui see mõjutab hääletustulemust oluliselt. See ei ole valimisseaduses midagi uut, me lihtsalt täiendame loetelu, mis põhjusel valimiskomisjon sellise otsuse teha saab. 

Rumeenia 2024. aasta presidendivalimiste esimese vooru [tulemuste] tühistamise juhtumi puhul toon mõned näited, miks seda tehti. Julgeolekuasutused tuvastasid vähemalt 25 000 koordineeritud TikToki konto kasutamise, mitusada varem loodud niinimetatud magavat kontot, mis olid aktiveeritud vahetult enne valimisi, lisaks Telegrami kaudu juhitud koordineerimiskanalid ja üle 100 mõjutaja, kelle kogu jälgijaskond ulatus enam kui 8 miljonini. 

Me oleme juba täna ette näinud seda, kui keegi seadust rikub. Sotsiaalmeedia platvormide võimaluste ja algoritmide ärakasutamine ei ole seaduserikkumine, aga sellega võib oluliselt valimistulemusi mõjutada. Nii et me loodame, et sellise seadusemuudatuse järel on huvi Eesti valimistesse sekkuda oluliselt väiksem. Aitäh!

Aitäh! Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Annan üle arupärimise peaministrile hasartmängumaksu kohta. Meil on nüüd istungjärgu viimane istung, aga varsti saab täis pool aastat maksuerandi loomisest, millega sooviti kasvatada maksutulusid. Kuna see oli senisest maksupoliitikast eristuv samm ja sai märkimisväärselt avalikku tähelepanu ja ka kriitikat, siis küsiksimegi sügisel – loodetavasti tuleb peaminister arupärimisele vastama järgmise istungjärgu alguses kohe –, et vaatame nüüd tagasi, kas soovitud eesmärgid on saavutatud või tuleks valitsusel astuda korrigeerivaid samme. 

Soovime teada, milline on olnud hasartmängumaksu senine laekumine, kas see vastab valitsuse ootusele, kuidas on muutunud veebikasiinode arv, mis on Eestis registreeritud, milline on järelevalveasutuste tagasiside kasiinode tegevusega seotud riskide kasvamise või realiseerumise kohta. Kas peaminister on valdkonnaministritelt – rahandusministrilt, kultuuriministrilt ja sotsiaalministrilt – palunud ülevaadet maksuerandi valdkondlikest mõjudest? Kuidas on plaanid 2027. aastal maksuerandi jätkamise kohta? Ja kui laekumine jääb alla eelmistele aastatele, kas selle aasta teise lisaeelarvega on plaanis kultuurivaldkonnale vähenenud laekumine kompenseerida? Aitäh!

Aitäh! Lea Danilson-Järg, palun! 

Aitäh, hea juhataja! Head kolleegid! Isamaa fraktsiooni liikmed algatavad ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse. Eelnõu eesmärk on parandada viljatusravi kättesaadavust. 

Teatavasti on Tervisekassa tasutav viljatusravi [võimalik] kuni 40-aastaste naiste puhul, vanemad naised peavad viljatusravi eest ise maksma. Aga samas, arvestades nii meditsiini arengut ja võimalusi kui ka seda, et meil sünnitusiga kasvab järjest, sünnitamine nihkub hilisemasse vanusesse, on tekkinud nii võimalus kui ka vajadus seda vanusepiiri muuta, et ka peale 40. eluaastat oleks meditsiiniliste näidustuste korral võimalik tasuta viljatusravi saada. 

Samas näeb see eelnõu ette, et seda vanusepiiri enam viljatusravi kompenseerimisel Tervisekassa poolt ei ole, küll aga on seatud tingimuseks, et see ravi peab olema alustatud enne 40. eluaastat. See piirang on tingitud sellest, et Eestis on emade keskmine vanus esimese lapse sünnil järjepidevalt kasvanud. Näiteks 2000. aastal oli ema vanus esiklapse sünnil keskmiselt 24 aastat, siis eelmisel aastal oli see juba üle 29 eluaasta. Nii et vahepeal on üle viie aasta esimese lapse saamise vanus kasvanud ja poliitikameetmed ei tohiks sellele omalt poolt hoogu juurde anda. Nii et igal juhul tuleks küll kaotada viljatusravi tasuta kättesaadavuse vanusepiir, kuid tingimusel, et viljatusravi on alustatud enne 40. eluaastat. Annan selle eelnõu üle. Aitäh!

Aitäh! Züleyxa Izmailova, palun!

Head kolleegid! Sotsiaaldemokraatide nimel annan üle Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja meetmed riikliku elatisabisüsteemi tugevdamiseks ja elatisvõlgnevuste tõhusamaks sissenõudmiseks" eelnõu. Esitatava otsuse eelnõu eesmärk on teha Vabariigi Valitsusele see ettepanek. Vaja on tagada lapse parem majanduslik kaitse olukorras, kus elatist maksma kohustatud vanem jätab oma kohustused täitmata, ning vähendada ka lapsega koos elava vanema koormust selle elatise väljanõudmisel. 

Probleemi ulatus on tegelikult märkimisväärne. Täna on elatise sissenõudmiseks algatatud 16 380 menetlust. Sundtäitmisel olevate elatise maksmise kohustusest tulenevate nõuete jääk on 134 miljonit eurot. Seetõttu me soovimegi, et valitsus töötaks välja ja esitaks Riigikogule hiljemalt 1. detsembril käesoleval aastal seaduseelnõu, millega tugevdatakse riiklikku elatisabisüsteemi, et tagada lapsele kohtuotsusega välja mõistetud elatise õigeaegne laekumine ning vähendada lapsega koos elava vanema koormust elatisvõlgnevuse kandmisel. Seega töötataks välja meetmed, mis aitaksid võlgu [olevat raha] võlglastelt paremini kätte saada. Aitäh!

Aitäh! Täpsustuseks selline märkus, et fraktsiooni esitatava ettepaneku tegemisel võiks selle ette kanda fraktsiooni liige, just valitsusele tehtavate ettepanekute puhul. See kehtib kõikide kohta.

Aga olen Riigikogu juhatuse poolt vastu võtnud 13 seaduseelnõu, kaks arupärimist ja ühe erikomisjoni aruande ning juhatus otsustab nende edasise menetluse vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele.

Saame minna tänase päevakorra juurde. Meie neljapäevase, 18. juuni päevakorra esimene punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku ja ohvriabi seaduse muutmise seaduse (muudatused seoses inimkaubanduse direktiivi uusversiooni ülevõtmisega) eelnõu 880 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Evelin Poolamets, palun! (Kõneleja palub lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Selle eelnõu eesmärk on võtta Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu inimkaubanduse direktiivi muudatused. Inimeste ärakasutamine prostituutidena, sunnitööks, orjuseks, asendusemaduseks või elundikaubanduses on üks raskemaid kuritegusid ning meil on kohustus selliseid tegusid tõkestada. 

Käesolevas eelnõus on üks aspekt, mis väärib palju põhjalikumat arutelu. Nimelt lisatakse asendusemadus ehk surrogaatemadus inimkaubanduse [vormide] hulka. See on väga oluline samm. Kui paigutada asendusemadus samasse loetellu prostitutsiooni, sunnitöö, orjuse ja elundite eemaldamisega, on see oluline samm ka Euroopa Liidu tasandil. Hea on tõdeda, et selles nähakse ka Euroopa Liidu tasandil naiste ärakasutamise ohtu. 

Aga siin on vastuolu. Sellele otsusele ei järgne ühtegi sisulist sammu. Miks ei käsitleta eraldi surrogaatemaduse vahendamist? Miks ei käsitleta lapse tellimist ja üleandmist õigusliku probleemina? Miks ei räägita üldse sellest, mida tähendab lapse saamine lepingulise suhte kaudu?

Eelnõu lisab seadusesse ühe sõna, kuid väldib kõiki kaasnevaid küsimusi. EKRE tõstatas need küsimused komisjonis, tegi eelnõu kohta vastavasisulisi parandusettepanekuid, aga neid ei toetatud ja ka siin saalis ei toetatud. 

Kuid ma jätkan nende küsimuste küsimist. Kui korterit võib tellida, autot võib tellida, teenust võib tellida, siis kas last võib tellida? Ma leian, et ei või. Kui lapse saamise protsessi keskmes on leping, vahendajad, sadadesse tuhandetesse eurodesse ulatuvad tasud, siis tekib põhiseaduslik küsimus, kas me kohtleme sündivat last isikuna või lepinguesemena. 

Põhiseaduse järgi on inimväärikus üks Eesti õiguskorra alustaladest. Inimväärikus on kõigi põhiõiguste alus ning põhiõiguste ja vabaduste kaitse eesmärk. Inimväärikuse põhimõte nõuab, et inimene oleks alati [väärtus] omaette, mitte kellegi soovide, huvide või tehingute objekt. 

Kas see seadus kaitseb lapse inimväärikust? Ei kaitse. Kui lapse saamiseks leitakse agentuur, sõlmitakse lepinguid, kasutatakse doonoreid, makstakse suuri summasid ning kogu protsessi lõpptulemuseks on lapse üleandmine tellijale, siis me ei saa enam rääkida ainult meditsiinilisest protseduurist. 

Kui lapsest saab lepingu täitmise tulemus, siis tekib küsimus, kas laps on ikka õigussubjekt või on temast saanud tehingu objekt. See ei ole üksnes moraalne küsimus, see on ju küsimus inimväärikusest. Inimkaubanduse direktiiv küll lähtub eeldusest, et teatud olukordades võib inimese haavatavat seisundit ära kasutada, aga see ei kaitse ei naisi ega lapsi. Rahvusvaheliselt on surrogaatemaduse tööstus seotud majandusliku ebavõrdsusega. Ukraina naised, kes on selle tööstuse osad olnud, on kirjeldanud neid õudusi. Üks naine rääkis, et neid koheldi nagu kariloomi. 

Meie kohustus on kaitsta naisi ja panna surrogaatfarmidele pidurit. Ühed inimesed maksavad, teised sünnitavad, ühed tellivad, teised täidavad tellimust. Kas sellises olukorras on tegemist vaba valikuga või reproduktiivse võime kaubastamisega? Majanduslik surutis paraku ei anna tihti õigust või võimalust vabaks valikuks. 

See eelnõu ei vasta ka sellele küsimusele. Miks ei järgne surrogaatlusele kui inimkaubanduse ühele vormile ühtegi sisulist regulatsiooni? Kas kardetakse takistada homoseksuaalide võimalust lapsi tellida, hirmu saada pärast seda külge homofoobi silt? 

Muide, alles hiljuti jõudis avalikkuse ette uudis, kuidas homoseksuaalide paar piinas adopteeritud lapse surnuks. Arstid kartsid sekkuda, kuna kartsid homofoobi silti saada. Ja nähtavasti ka see eelnõu kardab sedasama silti saada. 

Ehk siis, see eelnõu on vastuoluline ja silmakirjalik. Kui me räägime inimkaubandusest, siis ei tohi me unustada kõige olulisemat põhimõtet, et naine ei ole kaup, laps ei ole kaup, kaup ei ole inimene ega tema osad, organid ega munarakud. 

See eelnõu on puudulik ja EKRE fraktsioon ei toeta sellist silmakirjalikku seadust, mis kaitseb naisi vaid formaalselt. Meie ettepanek on mitte toetada seda eelnõu. Aitäh!

Aitäh! Isamaa fraktsiooni nimel Lea Danilson-Järg, palun!

Aitäh, hea juhataja! Head Riigikogu liikmed! Kahtlemata on ka Isamaa arvates inimkaubanduse vastu võitlemine äärmiselt oluline tegevus ja see eelnõu sellele kaasa aitab. Aga nii nagu ma ka teisel lugemisel siit puldist rääkisin, on sellel eelnõul siiski ka puudusi. Tegelikult tuleks veelgi põhjalikumalt inimkaubandusele läheneda, ja just asendusemaduse seisukohast. 

Tänase eelnõu sõnastuse põhjal on põhimõtteliselt karistatav ainult see, kui inimkaubanduse vormina keegi värbab naise või sunnib teda asendusemaks saama. Aga see isik, kes on inimkaubitsejalt tellinud endale lapse sünnitamise, ei pea üldse huvi tundma, kust see laps tuleb. Ja kui ta huvi ei tunne, siis ta ütleb, et ta ei teadnud, et tegu on inimkaubanduse ohvriga, ja temale mingit karistust ei järgne, tema milleski süüdi ei ole. See kindlasti ei ole aktsepteeritav olukord. 

Me lähtume siiski sellest, et eelnõu liigub õiges suunas, aga seda tuleks tegelikult täiendada. Vastav muudatusettepanek ka tehti, aga see paraku ei leidnud koalitsioonierakondade toetust. Eks siis see parandus tuleb teha hiljem, kui meil on järgmine valitsus. Isamaa aga lähtub põhimõttest, et parem pool muna kui tühi koor, nii et me hääletame selle eelnõu poolt, aga kahtlemata tuleb selle teema juurde tagasi tulla. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 880 lõpphääletus. Teeme seda peale saalikutsungit. 

Austatud Riigikogu liikmed, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku ja ohvriabi seaduse muutmise seaduse (muudatused seoses inimkaubanduse direktiivi uusversiooni ülevõtmisega) eelnõu 880. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt hääletas 39 Riigikogu liiget, vastu 3, erapooletuid on 0. Eelnõu 880 on seadusena vastu võetud. Oleme läbinud tänase esimese päevakorrapunkti.

Liigume edasi teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja terviklik meetmete pakett lastega perede kindlustunde taastamiseks ja sündimuskriisi peatamiseks" eelnõu 870 esimene lugemine. Ettekandjaks palun Riigikogu liikme Lea Danilson-Järgi.

Aitäh, hea juhataja! Head Riigikogu liikmed! No mul on äärmiselt hea meel, et see eelnõu, mis puudutab meetmete paketti lastega perede kindlustunde taastamiseks ja sündimuskriisi peatamiseks, on osutunud selle istungjärgu viimaseks eelnõuks. Ja ma arvan, et Eesti jätkusuutlikkus võiks olla ka iga istungjärgu esimene teema. Nii et kõik istungjärgud võiksid alata ja lõppeda vähemasti Eesti jätkusuutlikkuse aruteluga.

Aga nüüd siis lähemalt eelnõust. Tõepoolest, Isamaa andis selle Riigikogu otsuse eelnõu sisse juba 6. aprillil, et valitsus töötaks siis välja paketi lastega perede kindlustunde taastamiseks ja meie väga aktuaalse sündimuskriisi peatamiseks. Selleks oleme teinud valitsusele ülesandeks esitada perede kindlustunde taastamiseks eelnõud, mis käsitlevad erinevaid pere loomist ja sündimust mõjutavaid valdkondi, nagu perede majanduslik kindlustatus, eluasemepoliitika, haridus, tervis[hoid] ja nii edasi. Loomulikult oleme ka soovitanud, et valitsus peaks selle paketi kokkupanekul tuginema eelmisel aastal Sotsiaalministeeriumi poolt avaldatud analüüsile "Laste saamise ja kasvatamise toetamine: analüüs ja ettepanekud" ja just nimelt pöörama tähelepanu terviklikult kõigile selles toodud valdkondadele, mis on seotud otseselt või kaudsemalt sündimuse ja pereplaneerimisega ja nende probleemkohtadega, mis seal välja on toodud. 

Isamaa leiab, et riigi ülesanne on luua niisugune keskkond, kus laste saamine ja kasvatamine on väga kõrgelt väärtustatud ja hästi toetatud. Käesoleva eelnõu puhul ongi soov, et Vabariigi Valitsus senist poliitilist kurssi muudaks ja töötaks välja tervikliku meetmete paketi sündimuse toetamiseks. 

Kui nüüd tulla juba lähemalt selle eelnõu [sisu] juurde, siis muidugi mingil määral kõik teavad, et meil on sündimuskriis, aga käiksin ikkagi põhifaktid veel kord üle, siis on see vaade terviklikum. 

No juba neljandat aastat on sündinud kõige vähem lapsi Eesti Vabariigi jooksul. Nii vähe lapsi ei ole Eesti Vabariigis kunagi sündinud. Eelmisel aastal sündis napilt üle 9000 lapse, samas kui veel mõned aastad tagasi, näiteks 2020. aastal sündis 13 209 last. Ja vähenenud ei ole mitte ainult sündide arv, vaid ka sündimuskordaja ehk siis see, mitu last naise kohta keskmiselt sünnib. 2020. aastal oli see 1,58, siis üle-eelmisel aastal 1,18 ja eelmisel aastal enam-vähem sama. 

No sündide arv on üks teema. Tihtipeale inimesed mõtlevadki nii, ma hiljuti näiteks rääkisin ühe Riigikogu liikmega ja tema küsis minu käest selle sündimuse teema peale, et aga kas me siis peame paljunema nagu karihiired või. Tundub, et noh, lapsi sünnib nagu vähem, aga mis siis sellest, las siis olla nii. 

Aga tegelik probleemi sügavus tuleb välja siis, kui me vaatame, kui palju inimesi aastas sureb. See näitaja on juba päris pikka aega olnud üsna stabiilne, kuskil 15 000 ja 16 000 inimese vahel. Ja nüüd võite ise arvutada, et see tähendab ikkagi väga suurt miinust, kui nii palju vähem lapsi sünnib võrreldes surmade arvuga. Eelmisel aastal sündis 6448 last vähem, kui inimesi ära suri, nii et negatiivne iive oli, peaaegu 6500-ga olime miinuses. 

Kui me rahvastikumiinust aastateks ette arvutame, siis peame arvestama ka seda, et tegelikult, kuna Eesti on vananev ühiskond ja meil just eakate osakaal ja arv kasvab pidevalt, siis ilmselt hakkab surmade arv kasvama. Statistikaameti prognoosid seda ka näitavad. Ma olen arvutanud, et kokku teeks see järgmise 25 aastaga kuskil miinus 200 000 inimest Eesti jaoks. Me kaotaksime inimesi puhtalt negatiivse iibe tõttu, selle tõttu, et meil sünnib nii vähe lapsi ja sureb palju rohkem inimesi. 

See kindlasti ei ole tuleviku vaates jätkusuutlik, sest ikkagi inimesed on ju need, kes meie majandust edasi viivad, kes meil tööd teevad, kultuuri arendavad. Niisugune rahvastiku vähenemine mõjutab absoluutselt kõiki eluvaldkondi, alates majandusest, kultuurist ja riigikaitsest, mis on ka väga kriitiline. Me juba kuuleme, et räägitakse, et ka tüdrukutele tuleks aastast 2040 kehtestada kaitseväekohustus. Seega meie kõigi heaolu, kõik eluvaldkonnad hakkavad sellest sõltuma. Ka need lapsed, kes meil veel sünnivad, kannatavad tulevikus selle tõttu, et neil on niivõrd vähe õdesid ja vendi ja Eestis üldse lapsi, kes aitavad riiki ülal pidada ja edasi viia. 

Natuke põhjustest, miks sündide arv on sedavõrd palju vähenenud. Neid põhjuseid on väga erinevaid. Seda on viimasel ajal ka põhjalikult analüüsitud ja infot selle kohta on saadaval väga palju. Varem see päris nii ei ole olnud, aga viimase aja arengud on olnud üsna kiired. 

No üks põhjus on muidugi demograafilised tegurid. Täna me oleme selle nõndanimetatud demograafilise vetsupoti olukorras – Rein Taagepera võttis selle [mõiste] kasutusse juba aastakümneid tagasi. Nüüd me olemegi sattunud sinna lõksu. Kuna sündimus oli ka 1990-ndatel väga väike ja sündis samamoodi üsna vähe lapsi, siis täna on meil ka potentsiaalseid lapsevanemaid paraku vähevõitu. Nii et see on juba iseenesest sündide arvu vähendav tegur. 

Lisaks on muutunud lapsevanemaks saamise ajastus. Kui Nõukogude aja lõpus oli keskmine esmasünnitaja umbes 23-aastane, siis eelmisel aastal oli ta juba üle 29 aasta vana. Ja kui me vaatame, mis Põhjamaades toimub, siis seal on esmasünnitajad keskmiselt juba üle 30 ja 31 aasta vanad. Ka meil toimub seesama protsess ja pole põhjust arvata, et see ilma mingisuguste meetmeteta peatuks. 

Sündide edasilükkamine on ka sündimust vähendav tegur. See ei vähenda mitte ainult sündide arvu – ka sündide arv väheneb selle tõttu –, vaid ka [sündimuskordajat] ehk keskmist elu lõpuks saadud laste arvu. Ka Eesti andmed näitavad, et mida hilisemas vanuses esimene laps saadakse, seda väiksemaks jääb elu jooksul saadud laste arv. Nii et see ajastuse aspekt on oluline. Kusjuures varasemalt me oleme näinud, et kui sünnitusiga on kasvanud, siis tegelikult lõpuks saadud laste arv ei ole oluliselt vähenenud, kuid viimaste aastate trend näitab siiski seda, et nüüd on sündide edasilükkamine jõudnud juba faasi, kus reaalselt on ka keskmine sündide arv vähenemas. 

Laste saamisel ja ema vanusel on väga tihe seos. Siinsamas laste saamise ja kasvatamise toetamise analüüsis on toodud väga kenasti ka selline joonis, kus on ära näidatud, millal peaks laste saamisega alustama, kui soovitakse kas üks, kaks või kolm last saada. Näiteks 90%-lise tõenäosusega tuleks kolme lapse saamiseks esimese lapse saamisega alustada 23-aastaselt. See on ju meie esmasünnitaja vanusest ikkagi oluliselt varem. 23 aastat oli keskmine esimese lapse saamise vanus ju alles 1990-ndate alguses. Nii et tõepoolest, sündide edasilükkamisel on väga oluline mõju ja selle vastu peaks meetmeid rakendama. 

Üks huvitav sündimust puudutav trend on veel see, et ühest küljest on viimasel ajal suurenenud nende perede arv, kus saadakse kolm või rohkem last, aga samas teisest otsast suureneb ka lastetus. Ja kui me vaatame, siis tegelikult kogu see protsess toob kaasa selle, et järjest suurem osa meie lastest ja noortest pärineb peredest, kus on kolm või enam last. Seega lasterikaste perede panus meie rahva kestmisesse, järelkasvu ja tulevikku on järjest suurenenud ja juba moodustavadki järelkasvust poole need lapsed, kes on sündinud kolme või enama lapsega perekonda. 

Oluline mõjutav tegur on kindlasti ka see, kuidas meie kooselud ja muud partnerlussuhted arenevad. Need on muutunud ebapüsivamaks. Kui varem saadi kooselu alguses enamasti kohe ka laps, siis nüüd võib juhtuda, et näiteks kuuendaks kooseluaastaks minnakse hoopis lahku ja selle ajani ei ole veel ühtegi ühist last sündinud. See kindlasti mõjutab samuti. 

[Väga palju] mõjuvad kindlasti sotsiaal-majanduslikud aspektid: haridus, sissetulek. Eesti andmete põhjal me näeme väga hästi, et kõige suurem tõenäosus lapsi saada on kõige kõrgemasse tuludetsiili kuuluvatel inimestel ja kõige väiksem tõenäosus nendel, kellel on kõige madalamad sissetulekud. Nemad saavad tõenäoliselt kõige vähem lapsi. See näitab seda, et me oleme liikumas samas suunas, nagu Põhjamaades on juba ammu näha: keskmine laste arv on just kõrgema sissetulekuga ja kõrgema haridusega peredes suurem. Mis tähendab seda, et peretoetused ja igasugused majanduslikud toetusmeetmed on omandanud palju olulisema rolli, et üldse võimaldada inimestel soovitud arvul lapsi saada või üleüldse lapsi saada. Sest tõepoolest on laste kasvatamine muutunud järjest kulukamaks. Elatise arvestuse metoodika praegu arvestab sisuliselt seda, et ühe lapse kuine ülalpidamiskulu on peaaegu 600 eurot, nii et võite ise arvutada, mitut last üks alampalgaga inimene üldse kasvatada jõuaks, kui riik teda majanduslikult nende kulude kandmisel ei toetaks. 

Väga suur erinevus vaatab meile laste saamise puhul vastu ka regionaalselt. Linnades on kõige vähem lapsi keskmiselt naise kohta ja maapiirkondades, hajaasustuses, on laste arv mõnes regioonis isegi üle taastetaseme, mis on 2,1 last naise kohta. Siin tulevad mängu kindlasti ka eluaseme kättesaadavuse küsimused ja niisugused muud teemad. 

Kindlasti tasub mainida niisugust tegurit, mis puudutab inimeste hoiakuid. Kui varem peeti laste saamist täiskasvanuelu lahutamatuks osaks ja selliseks asjaks, mida ühiskond kõikidelt inimestelt siiski ootab, sest see on nagu oluline panus ühiskonda, siis uuringu tulemused näitavad, et tõepoolest, varem arvas 90% inimesi, et lapsed peavad olema, et end täiel määral teostada, ja et laste saamine on kohustus ühiskonna ees, aga nüüd on neid inimesi, kes selliste hoiakutega on ja niisugust seisukohta omavad, alla 10%. 

Eks muidugi ka ebakindlus tuleviku ees on üks oluline sündimust mõjutav tegur ja siin on kahtlemata valitsusel võimalik pakkuda rohkem kindlustunnet. Paraku me oleme näinud, et valitsus on pidanud asjakohaseks nii-öelda eelarve tasakaalu huvides võtta ära just peredelt erinevaid hüvesid ja nii on ta tugevalt õõnestanud usaldust riiklike meetmete vastu. Ja kui usaldus nende meetmete püsivuse vastu puudub, siis on väga raske loota, et need meetmed tegelikult ikkagi toimivad. On ju selge, et lapse kasvatamine on mitmekümne aasta pikkune kohustus ja kui riigi toes ei saa kindel olla, siis arvestataksegi ainult sellega, mis endal võimalik pakkuda on. 

Nii et kõik need erinevad mõjutegurid vajaksid vastumeetmeid ja terviklikku lähenemist ja paketti. See on põhjus, miks me selle Riigikogu otsuse eelnõuga siia Riigikogu ette tulime. Tagajärjed, kui sündimuskriisi peatamiseks mitte midagi ei tehta, on Eesti jaoks väga rasked ja pöördumatud. Tänaseks on sündimuslangus juba toimunud, meil on juba sündinud vähem lapsi, nii et ilmselgelt ka tulevikus saab olema vähem lapsevanemaid. Rahvastiku vähenemine meil igal juhul ees seisab. Nüüd on küsimus, kui sügavale me laseme sellel vähenemisel minna. Kui me otsekohe asume tegutsema ja meil õnnestub sündimuse langus peatada, siis meil on veel võimalus miljoni inimese juurde pidama jääda. Aga see eeldab väga [suurt] lastega perede ja sündimuse prioritiseerimist ning väga süstemaatilist lähenemist ja pühendumist, mida seni ei ole valitsuse poolt kahjuks näha olnud. 

Ma väga loodan, et Riigikogu valitsusele niisuguse ülesande püstitab ja et me tõepoolest saame siin väga kiiresti näha terviklikku eelnõude paketti. Ma rõhutan just nimelt eelnõude paketti, sest sel nädalal tuli valitsus välja ühe tegevuskavaga. Selle nimi on perede kindlustunde tegevuskava, kuid paraku on selles kõik tegevused plaanitud alles aastate pärast teostada: 2027 ja 2028 aastal. Ja enamiku asjade puhul, mis siin kirjas on, on kõigepealt plaanis teha VTK-d ehk ühesõnaga, väga palju aega viita. 

Samas me oleme näinud valitsust väga operatiivselt tegutsemas. Automaks suruti läbi kiirkorras, hasartmängumaksu vähendati kiirkorras, mingeid VTK-sid ei olnud. Ja ka siis, kui muudeti lasterikka pere toetus väiksemaks, kui võeti ära huvihariduse toetus, mitte mingisuguseid VTK-sid ei olnud, kõike tehti kiirkorras. 

Rahvastikukriis, mis on meil juba tegelikult neljandat aastat järjest süvenenud, kindlasti vajab kiiret sekkumist. Siin ei ole aastaid aega oodata, me oleme juba kolm aastat kaotanud. Seetõttu ei saa seda perede kindlustunde tegevuskava võrreldes selles eelnõus pakutuga kuidagi piisavaks lugeda. Vaja on ikkagi väga konkreetseid meetmeid, mis kohe kiiresti saab ellu rakendada. Meil ei ole aastaid aega oodata. Nii et valitsus peaks kindlasti selle tegevuskava tähtajad üle vaatama ja asuma hoopis operatiivsemalt tegutsema. 

Ma arvan, et see oli enam-vähem [põhjalik] ülevaade, aga ma hea meelega vastan ka küsimustele.

Aitäh täpse ja põhjaliku ülevaate eest! Kuid enne küsimusi on protseduuriline küsimus istungi juhatajale. Varro Vooglaid, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Ma olen natuke mures. Me arutame siin Eesti tuleviku seisukohast väga olulist küsimust, aga Peeter Ernitsat ei ole millegipärast kohal. Ega te ei oska öelda, mis on juhtunud?

Hea küsimus! Ta on ennast istungile registreerinud ja ma arvan, et ta kuulab meid hoones multimeediavahendite kaudu. Aga Jaanus Karilaid, palun, istungi juhatajale üks küsimus!

Aitäh! Ütleme, et Varro küsimus jäi poolikuks. Mitte ainult üks isik pole puudu, vaid puudu on kogu fraktsioon, kes nõudis tegelikult kohal käimist ja selle sidumist palgaga. Nii et see on ka minu jaoks hämmastav, et nõutakse kohal käimist, aga samas ise kohal ei käida. Selline väike tähelepanek.

Protseduuriliselt saab iga Riigikogu liige käia kolleegi suurde saali kutsumas. Istungi juhataja kahjuks ei saa siin kaasa aidata. Aga küsimused ettekandjale. Jaanus Karilaid, palun!

Aitäh, juhataja! Hea ettekandja, kõigepealt tänu sisuka ettekande eest ja muidugi Eesti jaoks mitte olulise, vaid kõige tähtsama küsimuse käsitluse eest! Ja ma tänan ka selle idealismi eest, et te otsite dialoogi tänase valitsusega, kes on aastaid perede keskele ebakindlust külvanud. Kui rääkida lastevanematega, siis seostuvad [valitsusega] tegelikult ju analüüsimata maksutõusud, kaootilised maksutõusud, huvihariduse raha äravõtmine, laste- ja peretoetuste vähendamine. Isamaa suurimad kriitikud on aga väitnud, et ei-ei, toetused ei aita, toetusi pole vaja, on vaja teenuseid arendada. 

Ja ma küsingi, mis teenuseid nad siis praegu arendavad selles olukorras, kus me näeme, et noorte vaimne tervis teeb vähikäiku, et 57% [rohkem] on vaimse tervise häireid vanuses 10–19. Samas me näeme, et vaimse [tervise probleemide puhul] on abistajaid puudu. Tegelikult teenused halvenevad, aga me näeme lõputult [igasugu] kirjeldusi, me näeme ka selliseid empaatilisi poose, südamest kinni haaramist: "Oi, mulle läheb korda perede õiglustunne!" 

Teie aeg! 

Mis teenuseid siis tegelikult arendatakse, kui tahetakse [raha] ära võtta? 

Aitäh! No väga raske on sellele vastata. Mina ei ole ka märganud neid teenuseid, mida valitsus oleks äravõetud raha [kompenseerimiseks] rakendanud. Minu meelest valitsuse tegevuses on olnud läbivalt näha selline hoolimatus perede vastu. Kõik erandid, mis peredele kehtestati, on [tühistatud]. Maksusoodustused, eks ole. Kui me rääkisime automaksust, siis kõik perede organisatsioonid ju pöördusid valitsuse poole, et palun ärge tehke seda või tehke lastega peredele mingi erand. Ei võetud kuulda. Suruti läbi alguses, eks ole, lõpuks mindi ikkagi seda muutma. 

Tõepoolest, tegelikult on ükskõikne suhtumine sündimuse teemasse ja perede olulisusesse olnud läbiv. Kui pahatahtlikult mõelda, siis võib-olla ongi valitsuse eesmärk see, et lapsi sünniks vähem, sest siis kulub ju valitsusel vähem raha lastega perede toetamisele, tervishoiule ja haridusele. See on ju ka võimalus riigieelarves kulusid kokku hoida ja kasutada raha kuskil mujal, näiteks mingite kallite valimislubaduste elluviimiseks. Praegu on ju valitsus kümneid miljoneid eurosid sellega kokku hoidnud, et lapsi sünnib niivõrd vähe. 

Ma muidugi ei usu, et meie valitsus on niivõrd küüniline, et ta ka sellisel viisil läheneb sellele küsimusele. Võib-olla on lihtsalt asi teadlikkuse puudumises või ka väga lühikeses perspektiivis, sest nelja aastaga ei juhtu ju midagi. Täna sündimata lapsed mõjutavad meid 20 aasta pärast. 

Nii et ma ei oska öelda, mis see põhjus on, aga igal juhul tõesti ei ole meie poliitikas seda arusaamist näha olnud, nii et oleks kuidagigi reageeritud juba aastaid kestnud väga sügavale sündimuse langusele.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! No te olete teinud ettepaneku, et valitsus esitaks sellise seadusemuudatuslike meetmete paketi, millega välja tulla, et luua eeldusi rohkemate laste sündimiseks. Aga kuidas teile endale tundub, kas probleem ei ole tegelikult tunduvalt sügavam kui see, et oleks vaja teatavaid seadusemuudatusi? Mulle tundub – ja mida rohkem ma olen mõelnud selle küsimuse peale, seda rohkem tundub –, et me seisame ikkagi silmitsi olukorraga, kus enam seadusemuudatustest tegelikult ei piisa, sellepärast et meil on tegemist maailmavaatelise probleemiga, sügava maailmavaatelise, ideoloogilise probleemiga. Ma mäletan, et kevadel – teie olite ka seal kohal – oli meil konverents Riigikogu konverentsi[saalis], kus Indrek Neivelt ütles välja mõtte, mis on iseenesest väga lihtne ja oluline: kui ikkagi mingi teatav ideoloogia, mille me oleme omaks võtnud, on viinud meid sellisesse olukorda, et me rahvana sureme välja, siis ehk tuleks tunnistada, et see ideoloogia on pankrotis ja tuleks välja vahetada. Kas me ei peaks selles mõttes vaatama oluliselt kaugemale?

Aitäh! Kindlasti, see hoiakute ja arusaamade muutus on oluline. Aga küsimus on, kas me siin Eestis üleüldse saame seda otseselt muuta, sest meil on ikkagi levimas teatud globaalkultuur, mis tuleb interneti kaudu igalt poolt. Ja tuleb ka tunnistada, et tänapäevaelu ongi natuke teistsugune kui varem. Individualistlikud väärtused on tulnud esiplaanile, ühishüved ehk kollektiivsed väärtused on jäänud tagaplaanile. Indiviid ja tema soovid ja heaolu on esiplaanil, sootsiumi või terve kogukonna heaolu ei ole nii tähtis. Me võime selle vastu võidelda ja võib-olla see mingis mõttes, mingis aspektis ka õnnestub tänu mingisugustele kultuuri- või haridusmeetmetele, aga see on kindlasti väga keeruline.

Ma arvan, et kiirema efekti annaks siiski see, kui me oma meetmeid kohandaks [teatud] väärtustele vastavaks. Tänapäeva noored ikkagi väga … Noh, me peame siiski arvestama, et asi ei ole selles, et tänapäeval inimesed üldse lapsi enam ei soovi, nad kahtlemata soovivad. Jah, see soov on küll mõnevõrra vähenenud, aga meil siiski on olemas pered ja meil ju jätkuvalt sünnivad lapsed ja on suuri peresid rohkem. Tegelikult need inimesed, kes lapsi soovivad, on olemas. 

Seda poliitikat kujundades me peamegi eelkõige panustama nendele inimestele, kes tegelikult soovivad lapsi, ja tagama neile tingimused, mis tänastes oludes tunduvad neile piisavad, et see otsus teha. Paratamatult selline elu, nagu meil siin Nõukogude aja lõpus oli, et lapsi kasvatati ämma kapi taga, [ei rahulda]. Me kõik ootame täna elult enamat, mitte ainult noored ja lapsevanemad, vaid ka eakad, nendegi ootused elule on hoopis teised. Nii et me peame arvestama seda, et tänapäeva noored ei ole valmis oma elukvaliteedis väga palju [järgi andma] lihtsalt selleks, et lapsi saada. Nad on küll valmis lapsi saama, aga juhul, kui see ei kahjusta nende toimetulekut ühiskonnas ja nende võimalusi ja heaolu. 

See on väga selgelt näha ka selles, et tegelikult laste saamine seostub ikkagi suuremate sissetulekutega. Inimesed, kellel on vahendeid, et peret ülal pidada, ka rohkem lapsi saavad. Nii et meil võib siin tekkida omamoodi ebavõrdsus, et teatud inimestel ei ole võimalik lapsi [üles kasvatada], kuigi nad neid soovivad. Seda me peaksime kindlasti vältima. Nii et jah, see väärtuste muutus on, aga ma arvan, et me saame panustada neile, kes ikkagi lapsi soovivad, ja luua neile tingimused, mida tänapäeva ühiskonnas eeldatakse ja oodatakse.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Mida te ütleksite nendele, kes väidavad, et sündimuse vähenemine on globaalne trend, mille vastu ei ole võimalikki võidelda ning järelkasvu ja töökäte puudus tuleb lihtsalt asendada sisserände ja võõrtööjõuga? 

Aitäh! Sisseränne ja võõrtööjõud peavad ka kuskilt tulema. Kuna sündimuse langus on globaalne, siis ajutiselt võib meil olla võimalik sisserändega seda probleemi nii-öelda lahendada. Ma tegelikult ei ütle, et see lahendus on. Ja igal juhul tekib inimestepuudus kõigil ja ka selles mõttes see kuidagi lahendus ei ole, eriti aga arvestades seda, et Eesti soovib olla ikkagi rahvusriik. 

Demograafid avaldasid hiljuti uue rahvastikuprognoosi, mis arvestab seda suurt sündimuse langust, mis meil on viimastel aastatel toimunud. Kui seda vaadata, siis sündide arv jääbki nii väikeseks, nagu see meil praegu on. Kui suur oleks Eesti rahvaarv sajandi lõpuks? See oli 600 000 – 700 000 inimese vahel. Me peaksime seega sisuliselt poole rahvastikku sisserände abil kompenseerima, eks ole. Meil on aga juba praegu mitte-eestlasi umbes kolmandik. Kui siia veel pool rahvastikku sisse tuua, siis eestlased jäävad oma riigis väga väikeseks vähemuseks. 

Ma ei tea, kas see on see, mille nimel võitlesid meie esivanemad, kes selle riigi ja vabaduse nimel kõiki neid raskusi läbi elasid. Ma usun, et me ikkagi tahame, et meil oleks oma rahvas ja oma riik ja siin kõlaks eesti keel ja me saaksime oma kultuuri siin viljeleda. Sel juhul sisseränne kindlasti mingi lahendus ei ole. Siiamaani on meil ju ka probleem selle vana sisserändelaine tõttu, mis meile Nõukogude ajal kohustuslikus korras siia saadeti. Me ei ole ka selle probleemiga suutnud hakkama saada. On erinevad kogukonnad ja integratsioon läheb väga vaevaliselt, kuigi sellest on juba, eks ole, palju aega möödas. Nii et kindlasti sisseränne, ma arvan, Eesti jaoks lahendus ei ole. 

Aga mis puudutab seda, et see on globaalne probleem, et äkki ei tasugi sellega tegeleda, siis eks neid globaalseid probleeme on veel. Peale selle on tegu siiski väga uue probleemiga. Täna ikkagi kõik riigid otsivad lahendusi ja katsetavad erinevaid asju. Me kindlasti ei peaks veel püssi põõsasse viskama, kuna midagi ei olegi võimalik teha. Kindlasti on võimalik, aga ma arvan, et me ei ole veel päris jõudnud nende lahendusteni, sest enamikus riikides ei tunnetata seda üldse nii suure probleemina, millele oma tähelepanu ja ressursse [eelkõige koondada]. Eesti on väike riik ja meie siin muretseme. 

Paljudes riikides ei ole madalast sündimusest rääkimine üldse parketikõlblik, isegi Soomes näiteks, olen kolleegidega rääkinud. See on seal niisugune teema ja tegelikult ka Eestis veel kümmekond aastat tagasi ei sobinud sündimusest üldse rääkida, see oleks nagu naiste survestamine või üleüldse on see nagu privaatsfääri kuuluv teema. Nendes riikides, kus on mitmemiljoniline, näiteks 10-miljoniline rahvastik, ongi nii, et natuke jääb rahvast vähemaks, aga mis siis, neile ei [tähenda] see nagu sellist eksistentsiaalset ohtu. See ilmselt toob kaasa selle, et see ei ole nii prioriteetne teema, millega täna tegeldaks. 

Aga üldiselt on ikkagi näha, et kõik riigid mõtlevad sellele, see ei ole ainult rahvusriigi küsimus, see on ka majanduslik küsimus. Kui meil ikkagi rahvastikupüramiid muutub niisuguseks seeneks, kus on väga suur ülalpeetavate hulk ja väga väikesed töötavad põlvkonnad, siis see on eelkõige majanduslik probleem. 

Nii et huvi sündimuse teemaga tegeleda on viimasel ajal järjest rohkem näha erinevates riikides, isegi Hiinas. Hiina on päris katastroofikursil. On täiesti kindel, et sajandi lõpuks nende rahvastikust jääb alles ainult pool, sest neil on sündinud juba väga kaua aega keskmiselt ainult üks laps naise kohta. Seega põhimõtteliselt iga põlvkonnaga jääb rahvaarv poole väiksemaks.

Nii et nende teemadega tegeldakse. Aga keegi ei ole veel ideaalse lahenduseni jõudnud – ja ilmselt seda ideaalset lahendust selles mõttes ei olegi, et see oleks mingisugune üks meede. [Lahendus] on ikkagi terviklik. See peab nagu läbivalt ühiskonda puudutama, erinevaid eluvaldkondi, sest laste kasvatamine on niivõrd paljude teemadega seotud. 

Seetõttu on ka meie otsuse eelnõus rõhutatud meetmete mitmekesisust ja erinevate teemade käsitlemist. See peaks olema tervikpakett, mis vaataks just nimelt sündimust fookusse asetades, lastega peresid fookusse asetades, mida neil on erinevates eluvaldkondades tarvis, et nad oleksid valmis lapsi saama või rohkem lapsi saama. See soov iseenesest on inimestel jätkuvalt olemas. 

Aitäh! Antud formaadi juures on igaühel lubatud ettekandjale esitada üks küsimus. Rohkem teile küsimusi ei ole, aga on protseduuriline küsimus istungi juhatajale. Jaanus Karilaid, palun!

Aitäh, hea juhataja! Mul on tõesti küsimus istungi läbiviimise kohta. Kuna täna on saalis konsensus, et see on Eesti jaoks kõige tähtsam küsimus, aga vaadates, kui vähe on tegelikult praegu saalis inimesi, siis ehk on teil võimalik tõlgendada töö- ja kodukorda positiivselt ning anda mulle ja Varrole luba lisaküsimusteks? Me saame küsida ka teiste eest, kuna me teame, et see on kõikide erakondade jaoks väga oluline küsimus. Nii et te saate ajalukku minna. Tõlgendage seda kodukorda positiivselt ja andke mulle, Varrole ja Ennule luba lisaküsimusi esitada! 

Aitäh! Praegu seda võimalust ei ole. Te saate küsida komisjonipoolselt ettekandjalt. Aitäh, Lea Danilson-Järg, teile! Komisjonis toimunud arutelust tuleb annab ülevaate sotsiaalkomisjoni esimees Signe Riisalo. Palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Ma tõesti loodan, et mõned teist kuulavad vähemalt oma kabinetis või siis autos, teel oma valimispiirkonda. Ma olen väga tänulik, Lea, sulle selle ettekande eest, mis oli põhjalik ja sisukas. Tõepoolest, olukord, mida sa kirjeldasid, täpselt selline ongi. Uued rahvastikuprognoosid näitavad jätkuvat rahvastiku vähenemist ja selle vähenemisega paratamatult kaasas käivat rahvastiku vananemist.

Annan ülevaate sellest, mida me 1. juunil sotsiaalkomisjonis arutasime. Kõigepealt, algatajate esindajana sai Jaanus Karilaid tutvustada eelnõu. Nii et seda, mida tegid siis sina, Jaanus, ja Lea nüüd, ma kordama ei hakka.

Sõna võttis kolleeg Kalle Grünthal, kes toetas eelnõu mõtet. Ta oli kriitiline keelelise ebakorrektsuse pärast [eelnõus], aga ta ei pidanud seda probleemiks, mille tõttu otsuse eelnõu mitte toetada ja valitsusele ülesandeid mitte anda. Ta tegi mõne sellise märkuse, et eelnõus võib näha juriidilist apsakat, mida ta ei täpsustanud, aga jätkuvalt oli ta selle eelnõu sisuga nõus.

Komisjoni liige Jaanus Karilaid ütles, et sellest sõltub palju, kuidas, kui tõsiselt parlament oma tööd võtab ja kuidas suhtub valitsus parlamendi poolt talle antud ülesannetesse. Ta kritiseeris võimalikku valitsuse ükskõiksust, parlamendi mitteusaldamist, ja rääkis ka poliitilisest kultuurist laiemalt. Ta tõi näitena laste sotsiaalmeedia kasutamisest [tulenevate] vaimse tervise [probleemide leevendamist] puudutava otsuse eelnõu, mis on tegelikult siit saalist valitsusele saadetud. Minule teadaolevalt [pidi] valitsus sellega aktiivselt tegelema. Sellel hetkel, kui me komisjonina tundsime huvi, kui kaugele see on läinud – ma olen seda ka härra Karilaiule ja teistele komisjoni liikmetele öelnud –, siis [selgus], et natukene aeglane see süsteem tõesti on. Sellel hetkel eelnõu alles liikus Riigikantseleist vastutavasse ministeeriumisse. Nii et see on, nagu on. Mõningad arvamused kõlasid Kallelt ja Jaanuselt veel. 

Kuivõrd otsuse eelnõu kohta Vabariigi Valitsus arvamust ei anna, siis ma tõin välja mõned asjaolud ja ütlesin järgmist. Ka härra Karilaiu poolt varem nimetatud Sotsiaalministeeriumi analüüs, laste saamise ja kasvatamise analüüs, on üks selle valdkonna parimaid läbi aegade Eestis. Suur väärtus seal lisaks muule on kindlasti valdkonnaülesus. Analüüs tõepoolest ei alga ja ei lõpe Sotsiaalministeeriumi valitsemisalaga, vaid vaatab ka kõikide teiste ministeeriumide võimalusi sekkuda sellise keskkonna loomisesse, mis soodustaks laste saamist ja toetaks ka laste kasvatamist. 

Ma andsin ka teada, et tollel hetkel, 1. juunil, kui me seda arutasime, oli valitsusel plaan [arutada] poliitikasoovituste tegevuskava perepoliitika valdkonnas 11. juunil käesoleval aastal. Tegelikult see nii ka läks. Täna ja ka eile on siin saalis kõlanud, et selline tegevuskava vormistatud on. Pean tunnistama, et kuna see oli alles eelmisel nädalal Vabariigi Valitsuses ja komisjoni päevakord on meil tavaliselt kinnitatud hiljemalt kolmapäeva õhtul, me ei tee seda neljapäeva pealelõunal, siis mul ei olnud reaalset ruumi, et juba käesoleval nädalal arutada komisjonis kõnealust tegevuskava. Küll aga kinnitan, et komisjon võtab septembris, kui Riigikogu uuesti kokku tuleb, kindlasti selle tegevuskava päevakorda, et saada täpsustusi ja selgitusi ja korraldada komisjonis tegevuskava arutelu.

[Lõpuks võttis] Jaanus Karilaid [kokku], et oleks hea, kui eelnõu leiaks parlamendi toetuse. Komisjoni esimehena ma täpsustasin, et Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakond on välja toonud ka tõsiasja, et kõnealune otsuse eelnõu vajab Riigikogu koosseisu häälteenamust.

Ja siis me tegime menetluslikud otsused. Esiteks, võtta eelnõu täiskogu päevakorda 9. juunil, otsus oli konsensuslik. Ma olen väga tänulik proua Danilson-Järgile, kes oli nõus eelmise nädala neljapäeva hommikul tegema selle muudatuse, et see arutelu tuua [tänasesse päeva]. Meil on siiski seljataga magatud öö ja saame arutada seda teemat suures saalis rahulikult. Aitäh selle eest! Juhtivkomisjoni esindajaks määrati konsensuslikult siinkõneleja ja konsensuslikult tehti ka ettepanek viia läbi eelnõu lõpphääletus. Olen valmis vastama küsimustele.

Enne kui Urmas Reinsalu saab küsida, on üks protseduuriline küsimus istungi juhatajale. Varro Vooglaid, palun!

Jaa, ma mõtlesin küsida teie kui istungi juhataja käest selgitust. Millega see sisuliselt põhjendatud on, et otsuse eelnõu puhul ei saa Riigikogu liige ise otsustada, kellele ta oma kaks küsimust esitab? Seaduseelnõude esimesel lugemisel teatavasti ise otsustad, kas sa tahad esitada kaks küsimust ettekandjale või komisjoni arutelude vahendajale, aga otsuse eelnõu puhul, nagu praegu, on ette kirjutatud, et üks küsimus ühele, teine teisele. Kas te olete ise kunagi aru saanud, mis see sisuline põhjendus on? Mina ei oska välja mõelda.

Aitäh! Tegemist on ettepaneku tegemisega ja nii ettepaneku tegijale saate ühe küsimuse esitada kui ka komisjonipoolsele ettekandjale ühe küsimuse. Miks see sisuliselt nii on? See käib seaduse § 154 alusel. Aga küsimus ettekandjale, Urmas Reinsalu, palun!

Valitsuse poliitiline agenda on nelja aasta vaates võtnud lastega peredelt ära kuskil 700 miljonit eurot ja järgmise nelja aasta vaates on valitsus riigi eelarvestrateegiasse sisse kirjutanud 300 miljonit eurot lastetoetuste vähendamist. Või neid tuleb taotleda vajaduspõhiselt kuskilt kohalikust omavalitsusest või kus seda [arvestust] peetakse. Suurusjärk on miljard. See on hinnalipik, paneme selle ühele poolele. 

Ja nüüd minu küsimus. Kas komisjon arutas seda kahju perede kindlustundele, mis selle miljardi [äravõtmise] tulemusena praegu on? Nüüd kõlavad juba üleskutsed, et lapsetoetused on aja ära elanud, luuakse uuesti niisugust perevaenulikku agendat. Kuidas, millise meetmega me suudame anda peredele tagasi vabaduse oma tulevikku planeerida? Te ütlesite, et ministeeriumid peavad hakkama tegelema laste saamisega. Lapsed sünnivad armastusest. 

Teie aeg! 

Teil oli viide ministeeriumidele. Ministeeriumide töö tulemusena on kahju tekitatud kindlustundele. Mis siis on selle [kaotatud] miljardi tasakaalustav element teie kui komisjoni esindaja käsitluses?

Suur aitäh küsimuse eest! Mul on valik jääda selle juurde, et ma kannan ette komisjoni arutelu selle otsuse-eelnõu üle. Mu vastus on lühike: neid teemasid komisjonis ei arutatud, neid ei tõstatanud ei opositsiooni- ega koalitsioonisaadikud.

Lea Danilson-Järg, palun! 

Aitäh! Hea ettekandja! Ma saan aru, et komisjon ei ole veel arutanud seda perede kindlustunde tegevuskava, mille valitsus on alles valmis saanud ja ära saatnud, aga ma arvan, et te tõenäoliselt olete ikkagi ise sellega juba tutvunud. Kuidas teile tunduvad need tähtajad, mis seal tegevusplaanis on toodud? Need kõik jäävad enam-vähem 2027. ja 2028. aastasse. Näiteks mõnede meetmete kohta on Isamaa andnud Riigikogu menetlusse eelnõu, aga tegevusplaan näeb ette, et järgmisel aastal hakatakse alles väljatöötamiskavatsust koostama. See puudutab järjestikuste sündide puhul vanemahüvitise indekseerimist ja ka Isamaa liikmete sisse antud eelnõu, mis puudutab [tasuta] viljatusravi vanusepiiri tõstmist. Kas niisugune viivitamine nende VTK-dega ja hästi kaugele tähtaegade seadmine on asjakohane või mitte?

Teie aeg!

Nii nagu ma ütlesin, komisjonis me seda arutada ei saanud, sest tollel hetkel ei olnud valitsus seda dokumenti veel arutanud ja me ei ole ka hiljem tulenevalt päevakorra tihedusest ja ajaraamistikust seda arutada saanud.

Ma jätan endale ka vabaduse oma isiklikke arvamusi mitte avaldada, küll aga ma saan meenutada, et meil on päris suur ühisosa, mis siin saalis on tegelikult välja tulnud. Eile me käsitlesime siin ja võtsime vastu üksikvanema lapse toetuse tõusu. Samamoodi lõpetasime teie esitatud eelnõu esimese lugemise, [see eelnõu puudutas vanemahüvitist] järjestikuste sündide korral. Ma usun, et neid teemasid, kus meil on ühisosa peredele, laste saamisele ja kasvatamisele suunatud tegevuse puhul, tuleb meil sügissessioonil veel. Aga ma tõepoolest ei hakka kommenteerima dokumenti, mida ma jah olen sirvinud, aga millest ma ei ole rääkinud dokumendi koostajate ega ministriga.

Lugupeetud ettekandja, Urmas Reinsalul on tekkinud protseduuriline küsimus. Kui te küsimust küsite, ärge pastakaga lõksutage siis. Urmas Reinsalu, palun!

Selge. Tähendab, ma olen murelik, lugupeetav koosoleku juhataja. Minu küsimus oli selles, et meil on nii suure negatiivse mõjuga poliitilist agendat ellu viidud ja kuidas seda on võimalik tasakaalustada. Sellel rajanebki Isamaa üleskutse selles otsuse eelnõus. Komisjoni ettekandja ütles, et seda ei arutatud komisjonis. Aga see on ju selle otsuse eelnõu põhituum – see, kuidas see kindlustunne taastada.

See ei ole protseduuriline.

Kuidas siis niisugust demograafilist kriisi … kuidas on võimalik jätta objektiivseid mõjusid …

Aitäh, aga antud istungi juhatamisega ei ole see kuidagi seotud, protseduuriline …

Mure on selles, kas meil on võimalik sisulise kvaliteediga otsuseid langetada, kui sisulist teemat komisjonis ei arutatudki.

Komisjonis saab [eelnõu] esindaja teha ettepanekuid. Komisjoni ettekandja kandis ette komisjonis läbi käidud teemad. Jaanus Karilaid, palun!

Aitäh, istungi juhataja! Hea ettekandja! Viimased kolm aastat on muidugi valitsust iseloomustanud [loosung] "Ise lõhun, ise loon". Lõhutud on palju, nüüd hakati looma. 11. juunil tuli valitsuse tegevuskava, mis ühelt poolt, algatusena on ju positiivne. Ma lugesin selle läbi, see oli väga abstraktne. Aga võtame kinni väga konkreetsest kohast. Erinevad erakonnad on väga palju rääkinud noorte vaimsest tervisest ja võtame siis kinni ühest meetmest, huviharidusest. Kas teil on komisjoni esimehena ja väga kaaluka poliitikakujundajana usku – ma juba mainisin komisjoni 11. juunil tulnud dokumenti –, et me 2027. aasta eelarves taastame huvihariduse rahastuse ühe meetmena perede kindlustunde huvides? 

Suur aitäh küsimuse eest! Ma saan väga hästi aru, mida te [üritate]. Aga selle päevakorrapunkti ja otsuse-eelnõu puhul ma jään endale kindlaks. Ma räägin komisjoni aruteludest ega tule kaasa nende teiste teemadega, mis on väga olulised ja millest kindlasti on vaja siin suures saalis rääkida, aga mitte selle päevakorrapunkti raames.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Te siin tõite suure uhkuse ja heameelega välja selle, et valitsus kavatseb 20 euro võrra lastetoetusi tõsta. Samas on valitsus vähendanud lasterikka pere toetusi 200 euro võrra. Samuti kaotati toetuste indekseerimine, perede maksusoodustused, paljude vanemate ravikindlustus, huvirahad ja nii edasi, ja nii edasi. Kas teile ei tundu, et see 20 eurot on lihtsalt irvitamine perede, laste ja emade üle?

Suur aitäh! Mul on kahju, et te oma küsimusi kulutate teemadele, mille puhul ma olen öelnud, et ma ei vasta, sest neid ei olnud selle päevakorrapunkti ajal sotsiaalkomisjonis arutlusel. Ma olen praegu komisjonipoolne ettekandja, selles rollis. Nendel teemadel ma olen siin puldis varem vastanud ja tõenäoliselt vastan veel ka tulevikus, aga siin ma jätan vastuse andmata.

Aitäh! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Läbirääkimised on fraktsioonidele. Kui Hennul on volitus olemas, siis Isamaa fraktsiooni nimel Henn Põlluaas, palun!

Kolm minutit lisaaega, palun!

Kolm minutit lisaks.

Aitäh! Austatud kolleegid ja kõik, kes seda istungit jälgivad! Eesti rahvaarv kukub. Aastas sünnib vaid veidi üle 9000 lapse, kuid sureb üle 15 000 inimese. Sündimuskordaja Eestis on vaid 1,16 last naise kohta, mis jääb oluliselt alla taastetaseme 2,1. Ühiskond vananeb. Keskmine esmasünnitaja on ligi 30-aastane. Sündide arv on langenud võrreldes 2010. aastate algusega enam kui 30%. Olukord on katastroofiline. 

Demograaf Allan Puur ja politoloog Rein Taagepera on kirjeldanud olukorda WC-poti efektina ehk demograafilise spiraalina, kus iga põlvkond on eelmisest circa 30–40% väiksem. Isegi kui sündimus tulevikus veidi tõuseb, on sünnitusealiste eestlannade arv nii väike, et sündide koguarv jääb ikkagi madalaks. Kui midagi ette ei võeta, midagi kardinaalset, viib see lõpuks rahvuse väljasuremiseni. Ilma eestlasteta pole aga Eesti riigil enam vähimatki mõtet.

Viimaste aastate rekordmadal sündimus ei ole paratamatu globaalne trend, vaid reformierakondliku valitsuse tegevuse ja tegevusetuse tagajärg. Praegune rahvastikupoliitika kannab endas neoliberaalset ideoloogiat, kus traditsiooniliste pereväärtuste asemel eelistatakse ja propageeritakse muid prioriteete. Rõhuasetus hedonismile, seksuaalsetele sättumustele, individuaalsele eneseteostusele, karjäärile ja isiklikule vabadusele vähendab ühiskonna sidusust ning lükkab pere loomise ja laste saamise tagaplaanile. Lisaks muidugi elukalliduse ja kindlusetuse tunde kasv. 

Kui 2017. aastal loodi lasterikka pere toetus, suurenes kolmandate ja järgnevate laste sündimus Tallinna Ülikooli teadlaste hinnangul 21%. Lasterikka pere toetus vähendas suurperede absoluutset vaesust kuni 78% ja suhtelist vaesust ligi poole võrra. Toetused parandasid märgatavalt just paljulapseliste leibkondade majanduslikku toimetulekut. 

2024. aastal vähendas valitsus aga lasterikka pere toetust 200 euro võrra ning kaotas toetuste indekseerimise. Kaotatud on lastega perede maksusoodustused, paljude koduste vanemate ravikindlustus, vähendatud laste huvihariduse raha ja nii edasi. Toetuste vähendamise ja maksutõusudega kaasnes Eesti ajaloo madalaim sündimus. Sündide kukkumine alla 10 000 piiri on otseses seoses inimestes tekitatud majandusliku ebakindluse, inflatsiooni ja riigipoolsete lubaduste murdmisega.

Reformierakonna, sotside ja Eesti 200 valitsuse otsus vähendada lasterikaste perede toetusi on üks Eesti taasiseseisvuse aja Eesti-vaenulikemaid otsuseid. Demograafid rõhutavad, et toetuste tagasipööramine süvendas noorte perede majanduslikku ebakindlust. Ka Sotsiaalministeeriumi analüüside kohaselt on Eesti peretoetuste poliitika muutmine loonud ühiskonnas ebakindluse fooni. Laste sünniks ja üleskasvatamiseks on vaja pikaajalist stabiilsust ja usaldust. Kavatsetav [üksikvanema lapse] toetuse tõstmine 20 euro võrra on pigem irvitamine. 

Võimuliit on hävitanud varasemad edusammud rahvastikupoliitikas ning süvendab demograafilist kriisi teadlikult, kompenseerides töökäte puudujääki sisserände ja võõrtööjõu [osakaalu] suurendamisega. Praeguse rekordmadala sündimuse jätkumisel ootab riiki rahvaarvu märgatav kahanemine ning rahvusliku koosseisu järsk muutumine. Kui valitsuse soodustatav sisseränne püsib kõrge ja eestlaste sündimus madal, langeb sajandi lõpuks eestlaste osakaal Eestis kriitilise 55–50%-ni ja edasi jääme juba vähemusse.

Kas mäletate, miks me taasiseseisvumise ajal nõudsime: "Peatage Lasnamäe!"? Just selleks, et mitte muutuda vähemuseks omaenda kodumaal. Ainus lahendus kompenseerida töökäte puudust ja tõsta konkurentsivõimet on ettevõtete digitaliseerimine, automatiseerimine, robotiseerimine ja AI laialdasem kasutuselevõtt. Riik peab seda toetama. Poliitika, mis püüab sündimuse langust ja töökäte puudust lahendada mitte tehnoloogilise arengu ja sündimuse soodustamisega, vaid massiimmigratsiooni abil, on ohuks rahvusriigi [püsimisele]. Praegu toimub rahvastiku väljavahetamine nagu okupatsiooniajal. Rahvusvaheline genotsiidi definitsioon ütleb, et rahvuse kestvusele ebasoodsate tingimuste loomine on võrdne genotsiidiga. Taolisel poliitikal ja genotsiidi viljeleval valitsusel ei ole Eestis kohta. 

Tartu Ülikooli ja Sotsiaalministeeriumi uuringud kinnitavad, et üks kõige efektiivsemaid meetmeid sündimuse tõstmiseks on vanemahüvitis. Koos järjestikuste sündide [toetamisega] on statistiliselt kõige stabiilsem ja mõjuvam meede teise ja kolmanda lapse sündimise stimuleerimine. Teiseks, lapsetoetus, mis omab suurimat mõju laste üldise vaesuse leevendamisele. Uuringud näitavad, et just majanduslikud stiimulid ja kindlustunne panevad peresid tegema otsust saada järgmine laps. Võimalusi, kuidas seda täiendavalt tagada, on palju, näiteks tulumaksu sidumine laste arvuga, noorperede kodulaenuintresside katmine või laenu [osaline] kustutamine vastavalt laste arvule ja nii edasi.

Samas on liberaalsete ringkondade ja valitsuse loosungiks, et rahaga lapsi ei osta. See on labane ja sildistav ning alandab emasid, lapsi ja peresid. Sündimuse tõstmiseks ja riigi kestma jäämiseks on hädavajalikud just helded ning stabiilsed rahalised toetused. Toetused pole kulu, vaid investeering. Peretoetusi ei tohi vaadata eelarve kuluartiklina, vaid investeeringuna Eesti riigi, rahva ja kultuuri säilimisse, ilma milleta kaotavad muud riiklikud kulutused tulevikus mõtte. 

Isamaa nõuab, et valitsus lõpetaks oma lastevaenuliku poliitika, täidaks oma põhiseaduslikku ülesannet ja töötaks välja meetmed sündimuskriisi ja Eesti rahva hääbumise peatamiseks. Sündimuse tõstmiseks tuleb tagada perede kindlustunne ja usaldus. Vaja on terviklikku ja stabiilset süsteemi. Ja muidugi on ülimalt oluline kultuuriliste väärtuste, traditsioonilise peremudeli, ema, isa ja laste rolli ning riikliku ja rahvusliku identiteedi ja eesti keele sihikindel esiletõstmine ning väärtustamine riigi ja valitsuse poolt. Laste saamise puhul ei taandu inimese otsused vaid majanduslikele näitajatele. Kui ikka on uhkuseasi öelda, et uhke on olla ema ja isa ja eestlane, on uhke saada ka lapsi. 

Ja veel lõpetuseks. Selle Isamaa eelnõu ja ettepaneku vastuvõtmine või tagasilükkamine koalitsiooni poolt on selge indikaator, mis näitab võimul oleva koalitsiooni ja valitsuse olemust. Aitäh!

Aitäh! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Sotsiaaldemokraadid toetavad käesolevat otsuse eelnõu. Ühelt poolt see tõesti nõuab terviklikku lähenemist ja sotsiaaldemokraadid leiavad, et ei saa keskenduda ainult sündidele või lühikesele perioodile laste ja perede elus. Selleks, et luua kindlustunne, et inimesed looksid pere ja sooviksid kasvatada lapsi, peab see lähenemine olema terviklik ja toetama peresid kogu lapse üleskasvamise perioodi jooksul. Teisalt, otsuse eelnõu ütleb, et tugineda tuleks analüüsidele, teadlaste arusaamale, mis on kujundatud Eesti andmete põhjal. Tõepoolest, sotsiaaldemokraadid toetavad ka tõenduspõhist lähenemist. 

See, et tegemist on olulise teemaga Eesti jaoks, kõigi erakondade jaoks, ja seda ka lähenevate valimiste kontekstis, on selge. Ka sotsiaaldemokraadid on koostanud lastesõbraliku Eesti plaani, mis – teid see ilmselt ei üllata – algab hüüdlausega, et iga laps loeb. Ja see on see, mida me tõesti arvame. Sõltumata sellest, kui suur on vanemate sissetulek, millises piirkonnas laps elab, kas tal on erivajadus või mitte, ta on igal juhul tähtis. Me peame kindlustama, et ta saaks tervena üles kasvada, oma anded välja arendada ja tõesti Eestis ka pere luua. 

Eraldi tooksin esile, et kui me räägime tervikpaketist, siis lisaks sellele, et vanemahüvitise skeemi kaasajastatakse, soodustatakse isade suuremat osalust ja laiendatakse vanemaharidust, et inimestel oleks oskused ka mitme väikelapsega hästi toime tulla, piire seada ja ka enda vaimset tervist hoida. 

Eraldi rõhutaksin huviharidust, seda, et noorte vaimse tervise murede arv kasvab ja et me näeme Eesti andmete põhjal haridusliku ebavõrdsuse süvenemist. Viimase viie aasta jooksul on trend olnud väga negatiivne. [Me teame,] millise majandusliku taustaga peredest, millistest Eesti piirkondadest pärit lapsed saavad paremad eksamitulemused, käivad huvihariduses ja saavad oma andeid välja arendada. Sellise ebavõrdsuse kiire süvenemine on äärmiselt murettekitav. Seega, riigipoolne võrdsete võimaluste tagamine, sealhulgas huvihariduses osalemise [toetamine] on väga tähtis. Näiteks Islandi mudeli järgi võimaldatakse koolilastel huvihariduse kaarti kasutades käia spordi-, muusika-, kunsti- või tehnikaringis. See on äärmiselt vajalik. 

Teiseks, kodu kättesaadavus. Meil on olemas üksikud meetmed noortele perede kodulaenu taotlemisel toe pakkumisel, aga mõnes Eesti piirkonnas ei ole kaasaegseid kodusid ja maja ehitamine pangalaenu toel on keeruline, kuna tagatisvara väärtus ei ole samasugune, kuigi ehitamise kulud on samasugused kui Tallinnas. Just kodu kättesaadavuse huvides piirkondlikult diferentseeritud meetmed kindlustaksid selle, et lastel on see kodu, kus üles kasvada. 

Kolmandaks tooksin välja toe üksikvanematele ja vastutuse ikkagi mõlemale vanemale panemise. [Vajalik] on elatise maksmise süsteemi kaasajastamine, aga ka eraldi elatisvõlgnikega tegelemine, et rakendada neid täitemehhanisme, mis kindlustavad selle, et laps ei kannata, kui vanemad enam koos ei ela. Ühel vanemal ei tohi olla võimalik oma kohustustest kõrvale hiilida. 

Neljandaks, vaimse tervise abi. Me ei räägi siin lastepsühhiaatritest, nii nagu südamehaiguste levikut ei vähenda südamekirurge juurde koolitades. See, et laste muret märgataks kodus, lasteaias, koolis, kogukonnas, on väga tähtis. [Pean silmas] selliseid madala lävega sekkumisi, lihtsaid teenuseid, enne kui on vaja diagnoosi või keerulisemat [abi].

Palun kolm lisaminutit.

Kolm minutit lisaks.

Kuna laste saamise vanus on tõusnud, siis leiame, et ka riiklikult toetatud viljatusravi kättesaadavust tuleks parandada, sealhulgas tuleks [tasuta] viljatusravi vanuse ülempiiri tõsta. Meditsiinitehnoloogia areneb ja tõesti on inimeste tervis neljakümnendates eluaastates parem, nii et selline kaasajastamine aitab teatud arvul peredel lapsi saada. 

Edasi, lapsehoolduspuhkuselt tööturule naasvate vanemate diskrimineerimise vähendamine. Õigusruum on justkui paigas, [diskrimineerida] ei tohi. Meil on väikelapse vanem tööle naastes [seadusega] kaitstud, aga me teame, et praktika ei käi seaduse järgi. Nii et siin on tegemist hoiakute muutmisega. Lapsevanemlust [ei peaks] väärtustama mitte ainult riik või pere ise, vaid ka tööandjad ning looma tingimused töö- ja pereelu ühitamiseks kõigile lapsevanematele, nii emadele kui isadele. See on pikem protsess ja siin on ka sellist, ma arvan, erakondadeülest ühtset hoiakut vaja, et tööturule naasvad vanemad saaksid võrdse kohtlemise osaliseks. 

Nüüd, laste puhul kõik see, mida me avaliku raha eest pakume, peab olema tõenduspõhine, peab olema võrdselt kättesaadav kõigile ja peab olema ka tervislik. Näiteks koolitoidutoetuse tõstmine, see, et koolitoit on suuremal määral kohalik. Näeme ka, et lasteaiakoha tasude lae allatoomine või kohatasu langetamine, kuna piirkondlikud erinevused on väga suured, on asjakohane. 

Võib vaadata ka tagasi minevikku. Need [kunagised] meetmed, mis tunduvad mõistlikud, võivad olla ajakohased ka nüüd, kui me oleme näiteks õppelaenu piiri tõstnud. Õppelaenud on suuremad. Ma mäletan, et kui mina peale ülikooli lõppu tööle naasin, siis lapse sünni korral maksis riik õppelaenu põhiosast poole vist tagasi. Sellised meetmed, arvestades õppelaenude suuremat rolli noorte haridustee toetamisel, tuleks võib-olla tagasi tuua, eriti kui me usume seda, et need meetmed võiksid toetada ka varasemas eas sünnitamist. Nii et me oleme sellise õppelaenu tagasimaksmise riigi poolt taas üles tõstnud.

Ma tänan ja loodan tõesti, et kolleegidega koos me saame tervikpaketi välja töötatud nii, et lapsed saaksid tervena üles kasvada igas Eesti piirkonnas ja oma anded välja arendada. Aitäh!

Kõne ajal on tekkinud protseduuriline küsimus istungi juhatajale. Jaanus Karilaid, palun! 

Hea istungi juhataja! Minu küsimus huvihariduse rahastamise kohta jäi vastuseta, kuna komisjoni debatt ei võimaldanud sellele anda vastust. Aga palun tuletage peaministri esindajale meelde, et läbirääkimiste faasis on võimalik sellele küsimusele vastata. 

Protseduuriliselt saab läbirääkimiste ajal oma seisukohti väljendada. Ja seda on praegu teinud Isamaa fraktsioon ja sotsiaaldemokraadid. Järgmisena Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Hea Eesti rahvas! On väga tore, et me toome siia need mõtted, eelnõud, mis puudutavad meie demograafilist olukorda ja mille eesmärk on seda olukorda parandada. Probleem on ainult selles, et seda kogu aeg teeb opositsioon. Ja kahjuks koalitsioonilt ei tule ühtegi konkreetset kava ega plaani, kuidas me sellest demograafilisest kriisist väljuma peaksime. 

Lihtne näide. Täna hommikul andis minu kolleeg Vladimir Arhipov sisse ka Keskerakonna fraktsiooni otsuse-eelnõu, kus me anname valitsusele ülesande panna kokku selline maksusoodustuste pakett, mis peaks lastega peresid aitama. Eile andsin ma ise Keskerakonna fraktsiooni nimel üle eelnõu, mille eesmärk oli tõsta üle riigi sünnitoetusi. Ja nüüd siis tulid kolleegid Isamaa fraktsioonist välja eelnõuga, mis on hästi oluline, ja loomulikult me seda toetame. Aga kordan veel, et kahjuks tekib selline tunne, et ainult opositsioon saab aru, mis meil demograafia vallas toimub, mis meil sündimusega toimub. Koalitsioonierakonnad ja valitsus kuidagi ei tee sellest välja.

Aga mis toimub? Lihtne! Ma olen siit puldist sellest juba mitu korda rääkinud. Aastal 2019 oli meil sünde 14 099 ja 2025 ehk eelmisel aastal 9092. Põhimõtteliselt –5000 ehk rohkem kui kolmandiku võrra on sündimus langenud. Ja käesolev aasta tõotab tulla veelgi hullem kui eelmine. Nagu te teate, need kõik on miinusmärgiga rekordid aastast 1919, kui hakati sellist statistikat pidama. Nii et võib öelda, et arvatavasti see ongi kõige hullem olukord üldse Eesti ajaloos.  

Minu meelest peab valitsus praegu väga palju tegema selle nimel, et tõepoolest töötada välja mingisugune strateegia, lühiajaline plaan, pikemaajaline plaan, kuidas sellest olukorrast välja tulla. Ma ei tea, mis võib olla veel olulisem [mure] kui demograafiline olukord, kus me oleme kuue aastaga statistiliselt kaotanud 5000 sündi aastas.  

Ja inimesed, nagu me teame, lahkuvad Eestist rohkem, kui siia tulevad. Meie rändesaldo on juba negatiivne. Ehk teisisõnu, me kaotame rahvast ja see on väga suur probleem. 

Palun kolm minutit juurde! 

Kolm minutit lisaks. 

Iseenesest ei ole vaja kaugele vaadata, et saada eeskuju, kuidas võiks selles olukorras tegutsema hakata. Vaatame Tallinna linna, mis toimub praegu Tallinnas. Seal teatavasti on praegu Eesti Keskerakonna ja Isamaa Erakonna koalitsioon. Kohe esimesed meetmed on juba vastu võetud loetud kuude jooksul pärast valimisi, mis toimusid eelmise aasta sügisel. 

Alates 1. septembrist 2026 on Tallinna elanikele lasteaiakoht tasuta. See tähendab põhimõtteliselt iga lapse kohta kuus pluss 50 eurot perekonna eelarvesse, aastas see teeb 600 eurot. See on päris korralik abi lapsega või lastega perele. 

Sünnitoetus: ma olen siin juba rääkinud, et meie fraktsioon tegi eile ettepaneku tõsta sünnitoetust üle riigi. Tallinn juba tegi seda. 1. jaanuarist 2026 tõusis sünnitoetus 1000 euroni, kaksikute sünni korral 3000 euroni ja siis, kui on kolmikud või enam lapsi, 10 000 euroni. 

Mis veel? 1. septembrist suureneb ka õppeaasta alguse toetus, mida Tallinn juba mitmendat aastat järjest eraldab koolilastele, 100 eurolt 150 euroni ehk põhimõtteliselt 50% juurde. Samamoodi on selline meede nagu ranitsatoetus lastele, kes lähevad esimesse klassi. Siiamaani on olnud see toetus 320 eurot, nüüd iga laps, kes läheb 1. septembril esimesest korda kooli, saab 500 eurot. Ka päris korralik tõus. Tallinn on tõstnud ka oma osa ...

Üks hetk, ma täpsustan, et meil on ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele. Tallinna teemad on kohaliku omavalitsuse teemad. Läheks teema juurde. 

Jaa, aga see on näide … 

Need on head näited, ma saan aru. Ma lihtsalt juhtisin tähelepanu, et meil on Vabariigi Valitsusele ettepaneku tegemine. 

Küll me ei jõuame sinna. Ja koolitoit, palun! Räägime siis valitsusest! Valitsus pole oma panust koolitoidu eest maksmisel tõstnud aastast 2018. See on jätkuvalt 1 euro päevas ühe õpilase kohta. Kaheksa aastat on möödas ja kahjuks see on jätkuvalt 1 euro. 

Nii et miks ma siis Tallinna linnast räägin? Sellepärast, et Tallinna linn tõstis hiljuti järjekordselt oma panust koolitoidu eest maksmisel ja nüüd Tallinn maksab rohkem kui riik: 1 euro ja 10 senti. See on lihtsalt väga ilmekas näide, kuidas võib tegutseda olukorras, kus meil on väga suur probleem demograafiaga. Tegelikult valitsus võiks eeskuju võtta. 

Ja nagu ma ütlesin, ühest küljest on väga tore, et opositsioon tuleb nende initsiatiividega välja, aga esiteks ei tee sama asja koalitsioon ja teiseks, isegi hääletatakse neid häid initsiatiive maha. Loodetavasti ei juhtu seda selle eelnõuga, meie seda igatahes toetame. 

Aitäh! Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Signe Riisalo, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Kuulasin teie kõnesid ja tunnen siiski vajadust meelde tuletada, et 2025. aasta sügisel esitles sotsiaalminister Vabariigi Valitsusele – arutasime seda ka komisjonis, seda on arutatud ka siin saalis – läbi aegade ühe kõige põhjalikuma analüüsi, mis käsitleb laste saamist ja kasvatamist. Kuivõrd see on tehtud koos teadlaste, aga ka teiste siht- ja sidusrühmadega, organisatsioonide esindajatega, siis ma arvan, et see on parim tõenduspõhine või teadmispõhine materjal, mis meil kunagi olnud on ja mille väärtus kindlasti on laiem kui Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkaitse pool, mis keskendub peaasjalikult toetustele. Lastekaitse, perede toetamine, kogu ühiskonna lapsesõbralikkus on oluliselt laiem teemade ring ja seda see analüüs ka välja toob.  

Tähelepanuta olete te oma kõnes, mitmed kolleegid, jätnud ka tõsiasja, et seesama ülesanne, mida Vabariigi Valitsusele soovitakse selle otsuse-eelnõu kohaselt anda, on eelmise nädala neljapäeva seisuga tegelikult täidetud. See on umbes poolesajal leheküljel olev dokument, mis räägib valitsuse tegevuskavast perede kindlustunde suurendamiseks. Jah, seda võib kritiseerida ja ongi kindlasti opositsiooni roll kritiseerida valitsuse tegevust, aga öelda, et valitsus tähelepanu ei pööra või valitsus oluliseks ei pea, ei ole lõpuni korrektne.  

Nüüd, Reformierakonna seisukohad, mis puudutavad laste ja perede toetamist, perepoliitikat laiemalt, on avalikkusest juba ju ka läbi käinud. Vaatame siis kõigepealt ajalukku. Vanemahüvitise süsteemi peab Reformierakond enda loominguks ja ma arvan, et õigustatult. Jah, ma olen nõus, ajad muutuvad, vajadused muutuvad ja seetõttu on ka vanemahüvitise süsteemi vaja kaasajastada, võtta arvesse, et tõepoolest tuleks järjestikuseid sünde toetada, julgustada saada laps varem kui näiteks 29. eluaastal, aga ka pakkuda võimalust laiemalt teistele pereliikmetele, näiteks vanavanematele lapsehoolduspuhkusel olla. Kindlasti on [tähtis] kõige haavatavamate gruppide kaitse ja tugi ka rahalises mõttes. Statistiliselt kõige keerulisemas olukorras on last üksi kasvatavad vanemad. Sellega, nagu te teate, me oleme sellel nädalal ka siin tegelenud. 

Kui vaadata laiemalt neid muresid, mida kolleeg täna otsuse-eelnõu ettekandes välja tõi ja mida analüüs näitab, siis on väga tõsised probleemid, mis takistavad laste saamist. Üks neist on kindlasti eluasemepoliitika. Ka selle kohta on valitsusel valmimas eelnõu, mis võimaldaks teist ja ilmselt ka kolmandat pensionisammast kasutada kodulaenu tagatisena, et noortel peredel oleks võimalik soetada kodu, kus lapsed kasvada saaksid. Aga sellel mündil on ka teine külg: see teeb kasulikuks ja vajalikuks teise ja kolmanda pensionisamba omamise, küll kodulaenu mõttes, aga see tagab ka inimese [parema] vanaduspõlve. Me näeme seal nagu mitut kasutegurit.  

Vaimsest tervisest on täna juttu olnud. Tõsi, ka see on noortel peredel probleemiks. Algab see [vahel] juba enne seda, kui jõutakse pereloomise ikka. See on probleemiks juba lastel, ja järjest noorematel lastel. Sügissessioonil peaks arutusele tulema eelnõu, mis käsitleb väheintensiivseid psühhosotsiaalseid teenuseid. 

Võtan veel kolm minutit. 

Kolm minutit lisaaega. 

Aitäh! [Jutt on] vaimse tervise teenuste püramiidist, astmelise abi süsteemist. 

Neid meetmeid, mida on valitsus ja Reformierakond planeerinud, on tegelikult veel, aga nende meetmete puhul on valitsuserakondade jaoks oluline, et valitsuses oleks olemas konsensus, ainult siis on võimalik neid realiseerida. 

Kindlasti toetame me [tasuta] viljatusravi ea tõstmist, kindlasti toetame me asendusemaduse altruistliku variandi rakendamist Eestis. Täiesti kindlasti oleme me seda meelt, et tuleb korrigeerida toetusmehhanisme selliselt, et abi saaksid kõige keerulisemas olukorras olevad lastega pered. Kindlasti on oluline huviharidus. Küsimus on, kas huvihariduse rahastamine on kohaliku omavalitsuse või riigi ülesanne ja kuidas seda üldse korraldada. Laste liikumine on äärmiselt tähtis ja meil on selleks omad programmid, nii "Liikuma kutsuv kool" kui "Sport kooli", aga [toimub] ka laste sportlike võimete monitoorimine. Need on kõik olulised asjad nii lastele kui lastega peredele, selleks et lapsed saaks kasvada täiskasvanuteks, kes tulevad selles ühiskonnas toime.

Ja lõpetuseks kiire vastus kolleegile. Seda ma olen öelnud siin enne ja seda ma ütlen ka praegu. Toonane kokkulepe, mis tehti 2022. aasta lõpus või oli see suvel, oli rahaliselt üle jõu käiv. Ma arvan, et Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal, Eesti 200-l ja Reformierakonnal oleks olnud väga keeruline teha muudatusi lasterikka pere toetuse skeemis, kui me oleksime rääkinud mõistlikus suuruses täiendavatest pikaajalistest ja kasvavatest kuludest ja see oleks piirdunud toetuse enda tõusuga. Ma arvan, et siin sai ebaproportsionaalselt see vint üle keeratud, lisades sinna indekseerimise, ja seda ainult lasterikka pere toetuse puhul, ja ka sujuva väljumise, mis tegi selle meetmete paketi mitmesaja miljoni suuruseks. See lihtsalt ei olnud jätkusuutlik olukorras, kus me otsisime ressursse, et tagada Eesti kaitsekulude tegemine. 

Suur aitäh teile kuulamise eest! Mina personaalselt seda otsuse eelnõu toetan.

Aitäh ettekandjale! Ma ei kuulnud ettekandes ühtegi korda Urmas Reinsalu nime nimetatavat ja ka Isamaa fraktsiooni ei nimetatud. (Saalist selgitatakse midagi.) No siis fraktsiooni nimel vastusõnavõtt, Urmas Reinsalu.

Selge. Kõigepealt ma olen proua Riisalole tänulik, et ta on valmis Isamaa eelnõu toetama. See on meeleparanduse esimene samm. 

Nüüd, teiseks, küsimus puudutab ka seda raha, mis on ära võetud. See raha on vahetult võetud peredelt, lastega peredelt: 700 miljonit eurot nelja aasta perspektiivis ja lisanduvalt on riigi eelarvestrateegiasse kirjutatud nelja aasta vaates sisse 300 miljonit eurot lapsetoetuste vähendamist. Millisel moodusel, see jäetakse salapäraseks. Nüüd käib hämamine, et seda ei ole tegelikult kokku lepitud või äkki on – see jääb ametist lahkuva valitsuse südametunnistusele. Neid initsiatiive loomulikult ei viida läbi 2027. aasta valimiste järel, aga kahju on tekkinud. Kindlustunne on juba ära lõhutud. 

Mis puudutab nüüd argumenti, et vastandatakse laste ja perede kindlustunde lõhkumist kaitsekuludega, mida proua Riisalo püüdis siin koalitsiooni esindajana teha, siis ma korrigeerin teda. Projekt, mille rahastamiseks olid need perede kindlustunde lõhkumiseni [viinud] sammud suunatud, oli ideoloogiline projekt, Reformierakonna [lubadus] niinimetatud maksuküür [kaotada]. Selle täitmiseks valiti täielik maksukaos, mis viis majanduse mahu suhtelise vähenemiseni võrreldes prognoosidega. Oleme kolme aastaga kaotanud võrreldes Rahandusministeeriumi enda prognoosiga miljardi aastas, 3 miljardit eurot kokku. Ja oleme tegelikkuses viinud kaosesse riigi rahandusliku väljavaate ja loomulikult saavutanud paraku ka negatiivse järelmi kõige selle kontekstis nii inflatsiooni näol kui ka perede kindlustunde vähenemise näol. 

Nii et nimetagem asju õigete nimedega. Lastega peredelt võeti raha ära selleks, et ellu viia Reformierakonna [lubadus] maksuküür [kaotada]. See [küür] on muutunud laenuküüruks.

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Antud eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei tehtud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 870 lõpphääletus. Teeme seda peale saalikutsungit.

Austatud Riigikogu liikmed! Juhin tähelepanu, et selle eelnõu otsusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Panen lõpphääletusele Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja terviklik meetmete pakett lastega perede kindlustunde taastamiseks ja sündimuskriisi peatamiseks" eelnõu 870. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Eelnõu poolt hääletas 19 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid on 0. Eelnõu 870 jäi otsusena vastu võtmata. Oleme tänase istungi ja ühtlasi ka täiskogu VII istungjärgu tsükli lõpetanud. Ilusat istungivaba aega!