Tere hommikust, lugupeetud Riigikogu liikmed ja külalised! Alustame Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 9. töönädala neljapäevast istungit. 

Austatud Riigikogu, kõigepealt üks teadaanne. Meie seast on lahkunud hea kolleeg, X Riigikogu koosseisu liige Toomas Tein. Avaldame kaastunnet tema lähedastele ja mõtleme tema peale minutilise leinaseisakuga. (Leinaseisak.) Aitäh! 

Läheme tänase istungi juurde. Kõigepealt kohaloleku kontroll. 

Kohalolijaks registreerus 94 Riigikogu liiget, puudub 7.

Läheme nüüd eelnõude ja arupärimiste [üleandmise] juurde. Kõigepealt Vabariigi Valitsuse esindaja proua Kaire Karp.

Austatud Riigikogu aseesimees! Austatud Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab sotsiaalmaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust rahandusminister. 

Teine eelnõu. Vabariigi Valitsus algatab atmosfääriõhu kaitse seaduse, keskkonnatasude seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust energeetika- ja keskkonnaminister. 

Kolmas eelnõu. Vabariigi Valitsus algatab elektroonilise side seaduse ja infoühiskonna teenuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust justiits- ja digiminister. Seaduseelnõud on edastatud digitaalselt eelnõude infosüsteemi kaudu. Tänan!

Aitäh! Rain Epler, palun!

Aitäh, hea juhataja! Head kolleegid – rõõm nii paljusid teist siin näha – ja inimesed, kes meid jälgivad! Teatavasti juhtus Eestis järjekordne drooniintsident. Nagu seda kommenteerides ütles härra Palloson, võib oodata, et neid intsidente juhtub veel. Võib-olla nii laialdaselt ei ole teada asjaolu, et Eesti inimeste kodud ja muu vara selliste juhtumite puhul kaitstud ei ole. Ma ei mõtle kaitset füüsilises mõttes, vaid selles mõttes, et kui su kodu, auto või mingi muu väärtuslik vara näiteks peaks hävima, kui droon või droonitükk seda [tabab], siis selliste riskide vastu ei ole võimalik ennast kindlustusturu lahenduste abil praegu ka kindlustada. Teatavasti on meil olemas näiteks Tagatisfond, mis tagab inimeste hoiused ja ka pensioniosakud. Sinna kogutakse muu hulgas raha juhuks, kui peaks suurem finantskriis tekkima. 

Et selles olukorras, kus sõda käib meile väga lähedal, oleks inimeste varad paremini kaitstud või neil oleks võimalik kahjude puhul hüvitist saada, annan ma üle otsuse eelnõu, millega Riigikogu teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku töötada see lahendus välja, olgu selleks siis ühe osafondi juurde näiteks tagatisfondi loomine, eraldi fondi loomine või midagi muud taolist. Kuna need riskid on tõesti vägagi akuutsed, oleks mõistlik sellele mõelda juba täna ja võimalikult kiiresti [sellega tegeleda], mitte hakata juhtumipõhiselt neid asju lahendama. Nii et loodan, et tulete selle mõttega kaasa. Aitäh!

Züleyxa Izmailova, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Koos kaheksa sotsiaaldemokraadiga soovime anda üle arupärimise justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakostale seoses viimastel nädalatel väga teravalt tõusetunud aruteluga selle kohta, kuidas riik käsitleb registrite ja avaliku info piire olukorras, kus inimeste õiglustunne ja vajadus turvalisuse järele sunnivad osa ühiskonnast looma omaalgatuslikke registreid ja nimekirju. (Hääled saalis.) Eraisikute algatusel on juba koostatud ...

Vabandust, üks hetk! Proovime saalis kuulata ettekandjat!

Eraisikute algatusel on juba varem koostatud näiteks elatisvõlgnike, pedofiilide, seksuaalkurjategijate, loomapiinajate ja muid sarnaseid registreid, mis viitab selgelt, et riigi senine tegevus ning teavituse, registrite pidamise ja kurjategijate vastutusele võtmise regulatsioonid ei vasta enam ühiskonna ootustele. Pole välistatud, et rahva algatusel tekib samasugune register uuesti ka elatisvõlgnike kohta, nagu juhtus 2016. aastal. See tõstatab eriti teravalt küsimuse, kas riik suudab tagada laste õiguste kaitse, ilma et ühiskond liiguks omakohtu ja avaliku häbistamise suunas. Seoses sellega ongi meil justiits- ja digiministrile küsimusi esitada. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud neli eelnõu ja ühe arupärimise ning juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele.

Läheme päevakorra juurde. Täna on meil päevakorras üks punkt: Riigikogu juhatuse valimine. Kõigepealt alustame Riigikogu esimehe valimisest. 

Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §‑le 69 valib Riigikogu oma liikmete hulgast Riigikogu esimehe ja kaks aseesimeest. Valimiste korraldamisel lähtub Vabariigi Valimiskomisjon Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest. Enne valimistoimingute juurde asumist tutvustan lühidalt ka Riigikogu juhatuse valimistega seonduvat. Esmalt valitakse Riigikogu esimees. Riigikogu aseesimehed valitakse samaaegselt pärast Riigikogu esimehe valimist. Kandidaadi võib üles seada Riigikogu liige. Pärast Riigikogu esimehe valimist seatakse üles Riigikogu aseesimeeste kandidaadid. Ülesseatu peab andma kandideerimiseks nõusoleku. Hääletamine on salajane ja see toimub hääletamissedeli täitmise teel. Igal Riigikogu liikmel on üks hääl nii Riigikogu esimehe kui ka aseesimeeste valimisel. Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Protest hääletamise korraldamise kohta esitatakse valimiskomisjonile kohe pärast hääletamise lõppemist ja [protest] hääletamistulemuste kohta kohe pärast hääletamistulemuste teatavaks tegemist. Valimistulemus kuulutatakse välja kohe pärast võimalike protestide läbivaatamist. 

Riigikogu esimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab üle poole kehtivatest häältest. Kui ükski kandidaat ei saa üle poole kehtivatest häältest, korraldatakse kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel valimise lisavoor. Võrdse häältearvu korral heidetakse liisku. Kui Riigikogu esimehe kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, osutub ta valituks, kui ta saab rohkem poolt- kui vastuhääli. 

Kas on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas keegi Riigikogu liikmetest soovib Riigikogu esimehe kandidaati üles seada? (Hääl saalist: "Ei!" Naer saalis.) Lauri Läänemets, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud parlament! Ma esitan Riigikogu esimehe kandidaadiks Riina Sikkuti. Riina Sikkutil on pikk parlamendiliikme kogemus ja ma arvan, et ta tunneb parlamenditööd väga hästi. Lisaks sellele tema tööalasest taustast: Riina Sikkut on kunagi analüütik olnud. See tähendab, et parlamendi juhi ametis oleks ta kindlasti väga kiire lahenduste leidja ja olukordadele reageerija. Ja ma arvan, et me kõik oleme sellega nõus, et Riina Sikkutit iseloomustab ka asjaolu, et ta suudab ennast päevapoliitilistest küsimustest kõrgemale seada. Ma arvan, et Eesti parlamendile oleks väärikas, kui Eesti parlamendi juhatuse liikmete seas oleks naisi. Naisjuht Eesti parlamendil oleks minu arvates meie kõigi jaoks väärikas lahendus. Nii et palun teil Riina Sikkutit toetada ja kutsun kõiki üles endas selleks jõudu leidma. Aitäh!

Toomas Uibo, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Mina, Toomas Uibo, esitan Riigikogu esimehe kandidaadiks Lauri Hussari. Lauri ei vaja pikemat tutvustamist. Lauri on teinud kolm aastat tublit tööd ja väärib teie häält ka sel korral. Nii et kutsun üles Laurit toetama. Aitäh!

Rohkem kandidaate ega kõnesoove ei ole. Kuid Peeter Ernitsal on küsimus. Küsimuste voor oli enne, kas on nüüd vahepeal protseduuriline tekkinud? Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! See on protseduuriline küsimus. Kolleeg lõpetas lause, et palun toetada Laurit, aga meil on Laurisid päris palju siin. Ta ei täpsustanud, millist Laurit. Mu lähedal on juba paar tükki.

Kindlasti on see protseduuriliselt väga oluline. Kõik nimed kantakse hääletamissedelile, sealt saate leida omale sobiva kandidaadi. (Naer saalis.) 

Aga [jätkame selle tõdemusega], et rohkem [kandidaatide] ülesseadmise soove ei ole. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 7 lõikele 2 peab ülesseatu andma kandideerimiseks oma nõusoleku. Austatud Riina Sikkut, kas te olete nõus kandideerima Riigikogu esimehe ametikohale?

Jaa, olen küll nõus.

Palun tuua oma nõusolek ka kirjalikult.

Austatud Lauri Hussar, kas te olete nõus kandideerima Riigikogu esimehe ametikohale? 

Jah, olen küll. 

Palun tuua oma nõusolek ka kirjalikult.

Lugupeetud Riigikogu! Sulgen Riigikogu esimehe kandidaatide nimekirja ja kuulutan välja ka vaheaja Riigikogu esimehe kandidaatide nimede kandmiseks hääletamissedelile. Pärast vaheaega tutvustan hääletamise korda. Vaheaja lõppemisest antakse teada helisignaaliga. 

V a h e a e g 

 

Vaheaeg on lõppenud ja Vabariigi Valimiskomisjon on valmis läbi viima Riigikogu esimehe valimise. Komisjoni liikmed kontrollivad siinsamas teie ees hääletamiskasti ja sulgevad selle turvaplommiga. Nii, nüüd peaks tulema hääletamiskast siia. Tuuakse. 

Aitäh! Tutvustan hääletamise korda. Hääletamine toimub Riigikogu saali kõrval fuajees. Hääletamisalale palun siseneda ühekaupa ja järgida hääletamise korraldajate suuniseid. Valimiskomisjon annab Riigikogu liikmele hääletamissedeli. Selle saamiseks tuleb Riigikogu liikmel näidata valimiskomisjonile oma isikut tõendavat dokumenti, see võib olla Riigikogu liikme tunnistus, pass, isikutunnistus või juhiluba. Hääletamissedeli saamise kohta annab Riigikogu liige allkirja ja võtab laualt hääletamissedeli. Hääletamissedel täidetakse hääletamiskabiinis. Juhul kui on mitu kandidaati, märgib Riigikogu liige hääletamissedelil ristiga lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab. Hääletamissedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime, loetakse kehtetuks. Pärast hääletamissedeli täitmist tuleb sedel kokku murda ja suunduda hääletamiskasti juurde ja lasta oma sedel isiklikult hääletamiskasti. Kui te olete hääletamissedeli täitmisel [kogemata] eksinud või sedeli rikkunud ja märkate seda enne selle hääletamiskasti laskmist, on teil õigus saada rikutud sedeli tagastamisel uus hääletamissedel. 

Kas on hääletamise korra kohta küsimusi? Ei ole. 

Valimiste ajal tohivad hääletamisalal viibida lisaks Riigikogu liikmetele ainult valimiskomisjoni liikmed ja valimiskomisjoni teenindavad isikud. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 87 lõikele 5 on Riigikogu liikmetel hääletamiseks aega 30 minutit hääletamise algusest. Hääletamine algab viis minutit pärast vaheaja algust. Kuulutan välja hääletamise Riigikogu esimehe valimisel. Vaheaeg 35 minutit. 

V a h e a e g

 

Austatud Riigikogu! Kuulutan hääletamise Riigikogu esimehe valimisel lõppenuks. Palun tuua hääletamiskast saali. Kas Riigikogu liikmetel on hääletamise korraldamise kohta proteste? Proteste ei näe ja proteste ei ole. Palun kontrollida hääletamiskasti ja seda, et selle turvaplomm ei oleks rikutud. Palun valimiskomisjoni liikmetel asuda hääli lugema. (Valimiskomisjon loeb hääli.)

Kas Vabariigi Valimiskomisjon on valmis hääli ka avalikult lugema? Nüüd loetakse hääled avalikult. Palun, Vabariigi Valimiskomisjoni aseesimees Airi Mikli!

Austatud Riigikogu! Loen teie ees avalikult Riigikogu esimehe kandidaatidele antud hääled. 

Riina Sikkut: 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19, 20, 21, 22, 23, 24, 25, 26, 27, 28, 29, 30, 31, 32, 33, 34, 35, 36, 37, 38, 39, 40, 41.

Lauri Hussar: 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19, 20, 21, 22, 23, 24, 25, 26, 27, 28, 29, 30, 31, 32, 33, 34, 35, 36, 37, 38, 39, 40, 41, 42, 43, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51, 52. (Aplaus.)

Kehtetud sedelid: 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7. Sedelid on kehtetud seetõttu, et märgistatud on mõlemad kastid või [ei ole märgistatud] mitte kumbagi kasti.

Aitäh! Palun Vabariigi Valimiskomisjonil koostada hääletamistulemuste kohta protokoll. 

Lugupeetud Riigikogu liikmed, teen teatavaks hääletamistulemused Riigikogu esimehe valimisel. Selleks on koostatud Vabariigi Valimiskomisjoni protokoll. Vabariigi Valimiskomisjon tegi häälte lugemisel kindlaks järgmised arvud. Nimekirja kantud Riigikogu liikmete arv – 101. Hääletamissedeli saanud Riigikogu liikmete arv – 100. Hääletamisest osa võtnud Riigikogu liikmete arv – 100. Kehtetute hääletamissedelite arv – 7. Riigikogu esimehe kandidaatidele antud häälte arv: Riina Sikkut – 41, Lauri Hussar – 52. Allkirjastanud [Vabariigi Valimiskomisjoni] aseesimees Airi Mikli. 

Kas Riigikogu liikmetel on hääletamistulemuste kindlakstegemise kohta proteste? Proteste ei ole. Palun Vabariigi Valimiskomisjonil teha valimistulemuse kohta otsus. 

Lugupeetud Riigikogu liikmed, kuulutan välja valimistulemuse Riigikogu esimehe valimisel. Vabariigi Valimiskomisjoni otsus, Riigikogu esimehe valimise tulemuse kindlakstegemine. Otsus on vastu võetud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 7 lõike 5 ja § 82 lõike 1 alusel. Tunnistada Lauri Hussar valituks Riigikogu esimeheks. Otsus jõustub allkirjastamisel, selle on allkirjastanud Airi Mikli, Vabariigi Valimiskomisjoni aseesimees. 

Lugupeetud Riigikogu esimees, õnnitlen teid ja annan istungi juhtimise teile nüüd üle. (Aplaus.)

Austatud Riigikogu, suur tänu usalduse eest! Jätkame istungiga. Head kolleegid! Riigikogu aseesimeeste valimisel kehtib põhimõtteliselt sama protseduur, mille me tegime läbi esimehe valimisel. Riigikogu aseesimeesteks saavad kaks enim hääli saanud kandidaati. Esimeseks aseesimeheks saab kahest enim hääli saanud kandidaat ja teiseks aseesimeheks saadud häälte arvult teine kandidaat. Ja võrdselt hääli kogunute vahel korraldatakse valimise lisavoor. Hääletamise korda tutvustan enne hääletamise algust. 

Kas on küsimusi seni kõneldu kohta? Küsimusi ei ole. Kas keegi Riigikogu liikmetest soovib Riigikogu aseesimehe kandidaati üles seada? Helir-Valdor Seeder, palun! Kõnetoolist?

Aitäh! Mul oli küsimus, mul ei ole kandidaati üles seada. 

Küsimus. Väga hea! 

Te ütlesite, et võrdselt hääli saanute vahel korraldatakse uus voor. Meil on kaks kandidaati. Kui nad saavad võrdselt hääli, siis on mõlemad osutunud ju valituks. Lisavooru ei ole vaja vist.

Vastab tõele. Sellisel juhul me oleme olukorras … Me ei tea veel, kas meil on kaks kandidaati. Helir-Valdor Seeder, te kiirustate ette. Meil on tõepoolest selline reegel, et esimeseks aseesimeheks saab enim hääli saanud kandidaat ja teiseks aseesimeheks saab häälte arvult teine kandidaat. Juhul kui on ainult kaks kandidaati, siis nad järjestuvad selliselt. Rohkem küsimusi ei ole. 

Aga nüüd tõepoolest küsimus, kas keegi Riigikogu liikmetest soovib Riigikogu aseesimehe kandidaati üles seada. Aa, ongi olemas nimed. Vabandust! Ma ei pannud seda tähele. Õnne Pillak, palun, Riigikogu kõnetoolist!

(Mikrofon ei tööta.) Palju õnne tagasivalimise puhul! Hea Riina, tubli võitlus! 

Ma teen ettepaneku esitada üheks kandidaadiks istuva Riigikogu aseesimehe Toomas Kivimägi. Ma arvan, et siin saalis neid, kes minuga nõustuvad, on palju. Toomas on oma juhtimisstiililt tasakaalukas, ta on hästi konkreetne. See, kuidas ta tunneb Riigikogu kodukorda, see, kuidas ta ka pingelistes olukordades suudab jääda väärikaks, teeb temast väga tugeva kandidaadi. Aitäh!

Suur tänu! Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Martin Helme. Palun!

Aitäh! Sean üles kandidaadina Arvo Alleri. Arvo on tõestanud nende aastate jooksul, kui ta on olnud Riigikogu juhatuses, et ta on väga tüüne mees, teeb tööd hästi ja erinevalt mõnest teisest Riigikogu juhatuse liikmest saab isegi kodukorrast aru. Toetage palun!

Rohkem kõnesoove ei ole, seega ka rohkem kandidaatide ülesseadmise soove ei ole. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 7 lõikele 2 peab ülesseatu andma kandideerimiseks oma nõusoleku. 

Austatud Toomas Kivimägi, kas te olete nõus kandideerima Riigikogu aseesimehe ametikohale?

Auväärt Riigikogu esimees, olen selleks valmistunud. Minu vastus on jah.

Suurepärane! Palun anda oma nõusolek ka kirjalikult.

Ja austatud Arvo Aller, kas te olete nõus kandideerima Riigikogu aseesimehe ametikohale?

Lugupeetud Riigikogu esimees, jah, olen nõus kandideerima Riigikogu aseesimehe ametikohale. 

Palun anda oma nõusolek ka kirjalikult.

Austatud Riigikogu, sulgen Riigikogu aseesimeeste kandidaatide nimekirja ja kuulutan välja vaheaja Riigikogu aseesimeeste kandidaatide nimede kandmiseks hääletamissedelile. Vaheaja lõppemisest annan märku helisignaaliga.

V a h e a e g

 

Head kolleegid! Vaheaeg on lõppenud. Vabariigi Valimiskomisjon on valmis läbi viima Riigikogu aseesimeeste valimise. Komisjoni liikmed kontrollivad siinsamas teie ees hääletamiskasti ja sulgevad selle turvaplommiga. 

Aitäh! Hääletamise kord on sama mis Riigikogu esimehe valimisel ja hääletamine toimub samas kohas. Riigikogu liige märgistab hääletamissedelil ristiga lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab. Hääletamissedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime, loetakse kehtetuks. 

Kas on küsimusi hääletamise korra kohta? Küsimusi ei ole. Hääletamiseks on aega 30 minutit hääletamise algusest ja hääletamine algab viis minutit pärast vaheaja algust. Kuulutan välja hääletamise Riigikogu … (Kalle Grünthali vahelehüüe.)

Kalle Grünthal, nüüd jõudsite … (Kalle Grünthal räägib kohalt.) Nii, Kalle Grünthal, teil on küsimus.

Rääkige palun veel selgemalt ära see märgistamise moment.

Aitäh, Kalle Grünthal! Riigikogu liige märgistab hääletamissedelil ristiga lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab. On selge? Ja hääletamissedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime, loetakse kehtetuks. 

Rohkem küsimusi hääletamise korra kohta ei ole. Hääletamiseks on aega 30 minutit hääletamise algusest. Hääletamine algab viis minutit pärast vaheaja algust. Kuulutan välja hääletamise Riigikogu aseesimeeste valimisel. Vaheaeg 35 minutit. 

V a h e a e g 

 

Austatud Riigikogu! Kuulutan hääletamise Riigikogu aseesimeeste valimisel lõppenuks. Hääletamiskast on saali toodud. Kas Riigikogu liikmetel on hääletamise korraldamise kohta proteste? Proteste ei ole. Palun kontrollida hääletamiskasti ja seda, et selle turvaplomm ei oleks rikutud. Aitäh! Järgnevalt palun valimiskomisjoni liikmetel asuda hääli lugema. (Valimiskomisjon loeb hääli.)

Palun Vabariigi Valimiskomisjonil lugeda hääled ka avalikult. Palun, valimiskomisjoni aseesimees Airi Mikli!

Austatud Riigikogu! Loen avalikult Riigikogu aseesimeeste kandidaatidele antud hääled. 

Toomas Kivimägi: 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19, 20, 21, 22, 23, 24, 25, 26, 27, 28, 29, 30, 31, 32, 33, 34, 35, 36, 37, 38, 39, 40, 41, 42, 43, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51, 52, 53, 54, 55. (Aplaus.)

Arvo Aller: 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19, 20, 21, 22, 23, 24, 25, 26, 27, 28, 29, 30, 31, 32, 33, 34, 35, 36, 37, 38, 39, 40. 

Kehtetud sedelid: 1, 2, 3, 4. Sedelid on kehtetud seetõttu, et märgistatud ei ole kumbagi lahtrit või on märgistatud mõlemad lahtrid.

Suur tänu, Airi Mikli! Palun Vabariigi Valimiskomisjonil koostada ka hääletamistulemuste protokoll. 

Teen teatavaks hääletamistulemused Riigikogu aseesimeeste valimisel. Vabariigi Valimiskomisjon tegi häälte lugemisel kindlaks järgmised arvud. Nimekirja kantud Riigikogu liikmete arv – 101, hääletamissedeli saanud Riigikogu liikmete arv – 99, hääletamisest osa võtnud Riigikogu liikmete arv – 99, kehtetute hääletamissedelite arv – 4. Riigikogu aseesimeeste kandidaatidele antud häälte arv: Toomas Kivimägi – poolt antud häälte arv 55, Arvo Aller – poolt antud häälte arv 40. Alla on kirjutanud Airi Mikli, Vabariigi Valimiskomisjoni aseesimees. 

Kas Riigikogu liikmetel on hääletamistulemuste kindlakstegemise kohta proteste? Proteste ei ole. Palun Vabariigi Valimiskomisjonil teha valimistulemuse kohta otsus. 

Kuulutan välja valimistulemuse Riigikogu aseesimeeste valimisel. Vabariigi Valimiskomisjoni otsus, Riigikogu aseesimeeste valimise tulemuse kindlakstegemine. Otsus on vastu võetud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 7 lõike 6 ja § 82 lõike 1 alusel. Tunnistada Toomas Kivimägi valituks Riigikogu esimeseks aseesimeheks ja tunnistada Arvo Aller valituks Riigikogu teiseks aseesimeheks. Otsus jõustub allakirjutamisel. Sellele on alla kirjutanud Airi Mikli, Vabariigi Valimiskomisjoni aseesimees. 

Lugupeetud kolleegid, head Riigikogu juhatuse liikmed Toomas ja Arvo, õnnitlen teid tagasivalimise puhul! Austatud Riigikogu, uus juhatus on valitud ning meie tänane istung lõppenud.