Tere päevast, väga lugupeetud Riigikogu liikmed! Tundsin juba teie järele igatsust, kaks päeva teid ei näinud. Aga alustame kolmapäevase kohaloleku kontrolliga. Kohaloleku kontroll, palun! 

Kohale registreerus 79 Riigikogu liiget, puudub 22. 

Nüüd on võimalus anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Reili Rand, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Sotsiaaldemokraadid algatavad täna eelnõu, mis tõstaks pere esimese ja teise lapse lapsetoetuse 100 eurole kuus, samale tasemele, mis on kehtinud juba mõnda aega kolmanda ja järgmiste laste puhul. See on lihtne ja selge samm võrdse kohtlemise suunas.

(Helistab kella.) Härra Randpere, siin on üks oluline eelnõu, mida tutvustatakse praegu.

Öeldes selgelt: iga laps on sama väärtuslik. Samuti sisaldab eelnõu ettepanekut tõsta üksikvanema toetus 100 eurole kuus. Üksikvanemad kannavad sageli kahekordset vastutust, kuid saavad toetust, mis ei kata isegi igapäevaste kulude kasvu. Ka nende pered väärivad samaväärset tuge, olgu laps esimene või kolmas.

Aga see eelnõu ei ole ainult väärtuspõhine. See on ka väga praktiline vastus tänastele oludele – oludele, kus perede toimetulek on muutunud ebakindlaks mitte ainult väikese, vaid ka keskmise sissetulekuga leibkondade jaoks. Viimaste aastate hinnatõusud, eriti toidukorvi kallinemine, on tõstnud oluliselt igakuiseid kulutusi. Üha rohkem keskmise sissetulekuga peresid tunneb, et toimetulek on muutunud hapraks. Need on õpetajate, päästjate, hooldustöötajate pered, meie ühiskonna alustalad. Kui pere peab eelarves tegema kärpeid, siis paraku tehakse neid olude sunnil ka kõige olulisematest kohtadest: kvaliteetne toit, laste osalemine trennis või huviringides. Samal ajal räägivad valitsuserakonnad üha rohkem vajadusest suurendada inimeste omaosalust, olgu see koolilõuna eest maksmisel või huvihariduses osalemisel. See tähendab, et riik eemaldub, samas kui vanema õlgadele pannakse üha rohkem. Sotsiaaldemokraadid ei nõustu selle suunaga.

Oluline on rõhutada, et muudatus ei jäta kõrvale ka lasterikkaid peresid. Kui peres on kolm või enam last, siis saavad esimesed kaks last samuti senisest rohkem, see tähendab näiteks, et viieliikmelise pere puhul 40 eurot lisatuge kuus.

Aga nüüd tänan teid!

Loodan südamest, et vähemalt laste võrdne kohtlemine ja üksikvanemate toetamine ja perede toimetuleku tagamine on teemad, milles suudame üle erakondade piiride kokku leppida. Aitäh!

Tiit Maran, palun!

Aitäh! Nagu te kõik mäletate, selle aasta märtsis uus valitsuskoalitsioon ootamatult kutsus kokku ettevõtjatest koosneva majanduskasvu nõukoja, kelle ülesanne oleks nagu vähendada bürokraatiat ja aruandlust. Loomulikult, liigne bürokraatia on midagi taolist, mida mitte kuskil ei ole tarvis. Ja siis ootamatult selgusid selle liikmed: Viljar Arakas, Robert Kitt, Paavo Nõgene, Jüri Raidla, Anne Samlik, Taavi Kotka, Veiko Veskimäe, Raul Jeets, Raul Kirjanen, Kai Realo, Ain Hanschmidt ja Hando Sutter. Tekib üks huvitav olukord, et ei ole selge, mille alusel need inimesed välja valiti. Samuti ei ole selge, kuidas antud olukorras on lahendatud võimalus, et nendel ettevõtjatel tekib huvide konflikt, sest neil on järsku ootamatult otseühendus valitsusega.

Ja täna, kui meil oli infotund, sai esitatud mitmed küsimused valitsusjuhile selgituste saamiseks, millele sisuliselt me vastuseid ei saanud, mis lihtsalt näitab, et see teema, mida ma tahan püstitada, on oluline, ehk siis arupärimine ettevõtjate nõukoja loomise ja selle liikmete võimaliku huvide konflikti kohta. Me tahaksime teada, kas ja milliste kriteeriumide järgi valiti üldse nõukogu liikmed. Kuidas on selles valikuprotsessis tagatud, et ei tekiks huvide konflikti, et bürokraatia kaotamise varju all tegelikult ei toimetaks eraettevõtjate erahuvid? Kuidas me ikkagi saavutame selle, et ka kõik muud huvid, mis kaasnevad ühiskonnaga, saavad kaasatud selles protsessis?

Aitäh!

Ja nii edasi. Aitäh!

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Täna soovime Keskerakonna Riigikogu liikmete poolt üle anda arupärimise taristuminister Kuldar Leisile ja teemaks on praamiühendus Eesti saartega. Nimelt, see on ju fakt, et kui me külastame saari või siis saare elanikud käivad vahepeal mandril ja lähevad koju tagasi, siis nad selle teekonna eest maksavad kaks korda rohkem, kui me näiteks külastaks Võru, Tartut või siis Tartu ja Võru elanikud külastaks Tallinna ja nii edasi. Ja ma arvan, et see ei ole nagu õiglane ja see kindlasti pärsib saarte konkurentsivõimet. Ja loomulikult me räägime ettevõtjate konkurentsivõimest, ühes majandusruumis tegutsetakse. Aga kõik, mis puudutab praamiühendust ja pileti hinda, see ju tegelikult selle teenuse teeb kallimaks. 

Ja on tekkinud küsimusi selle kohta, kui läbipaistev kogu see hinnastamine on ja pileti hind. Ja ka selles osas on mitmeid-mitmeid küsimusi, mis siinsamas arupärimises on ka välja toodud. Selge on see, et hind peab olema arusaadav ja läbipaistev kõigile. Ja minu arust on ülekohtune, kui me vaatame, et meil praegu riigiettevõte teenindab saari, aga samas lepingus on kirjas, et on võimalik ja ta peab teenima kasumit aastas 8%, mida liidetakse pileti hinnale ja meie selle kõik maksame kinni, lisaks kõikidele muudele maksudele. Ja me küsime ka viienda praamihanke osas mitmeid küsimusi: miks see praamihange tühistati ja kuidas on uue praamihanke edusammud praegu kogu selles olukorras?

Head kolleegid, olen Riigikogu juhatuse nimel võtnud vastu ühe seaduseelnõu ja kaks arupärimist. Ja nüüd on küsimus, oletan, et eilsele istungi juhatajale, Helir-Valdor Seeder.

Aitäh! Ei, mitte eilsele istungi juhatajale, vaid tänase infotunni juhatajale, kes on Riigikogu esimees. Ta lõhkas siin infotunni lõpus uudistepommi, teatades Riigikogu saalile, et infotunnis esinenud ministrid ei peagi küsimustele vastama. Ütles, et minister otsustab, kas ta vastab või mitte. Mina tean, et kehtib meil seadus, kus öeldakse, et minister peab vastama küsimusele, muidugi oma võimete ja teadmiste raames, nii nagu see on olnud. Me teame, et küsimus läheb teemast mööda ja vastus läheb teinekord teemast mööda, aga vastama ikka peab. Kuidas meil on, kas nüüd on muutunud juhatusepoolne suhtumine infotunni läbiviimisel, et ministril on vaba voli ka mitte vastata, lihtsalt vaikib, istub maha ja läheb järgmine küsimus?

Aitäh! Minule teadaolevalt ei ole juhatus oma seisukohti muutnud, nii et minister ikkagi peab vastama infotunnis Riigikogu liikmete küsimustele. Aga nagu sa viitasid, lähevad vahel küsimused vastustest mööda ja vahel vastused küsimustest mööda, nii et seda on ikka juhtunud. 

Aga Lauri Hussaril on samuti protseduuriline küsimus istungi juhatajale ja ilmselt mitte ainult mulle.

Kuna siin juba protseduuriliselt teema tõstatati, siis ma küsin teie käest, lugupeetud istungi juhataja, kuidas meie Riigikogu kodu- ja töökorra seadus ette näeb: kui infotunnis küsitakse teemaväline küsimus, kas siis minister peab sellele küsimusele vastama või ta võib sellele küsimusele vastata? Sellepärast et lugedes meie kollast raamatut, nii seadust kui ka kommentaare, mis puudutavad infotundi, siis on seal väga üheselt välja toodud, et minister võib sellele küsimusele vastata, aga ta ei pea sellele küsimusele vastama. Kuidas teie konkreetselt infotunni reegleid tõlgendajate lähtuvalt Helir-Valdor Seederi sellekohasest küsimusest? Kas istungi juhataja on õigesti tõlgendanud Riigikogu kodu- ja töökorra seadust teie hinnangul?

Aitäh, hea kolleeg! Üks, millele juhatus üksmeelselt on tähelepanu juhtinud, on see, et kui on soov saada võimalikult konkreetne ja täpne vastus, siis peaks olema küsimus võimalikult konkreetne ja täpne. Siin juhatus on täiesti üksmeelne olud, et sellised väga abstraktsed küsimused, "Olukorrast riigis", siis ei ole põhjust ka eeldada, et minister vastab täpselt just nendele küsimustele, mida te eeldate. Küsimus sellest, kas minister peaks vastama või mitte – ma arvan, et ikka peaks vastama, aga ta ei ole kohustatud sisuliselt vastama, lihtsalt viisakuse mõttes annab teada, et kuna see ei ole seotud, siis ma ei ole selleks valmistunud. Nii et sellest tulenevalt, kui küsimused on väga abstraktsed ja üldised, on igati arusaadav, et minister sisuliselt ei vasta nendele küsimustele. See on ennekõike ikkagi väljakutse Riigikogu liikmetele, kes peaksid oma küsimused võimalikult konkreetselt esitama, siis on võimalus saada ka võimalikult konkreetne vastus. 

Mart Helme, palun!

Aitäh! No võib-olla on härra Hussar teinud siin järeldused. Kuna Riigikohus on andnud Riigikogu juhatusele nii-öelda enesekorraldusõiguse suvaliselt otsustada, mis on nii ja mis on naa, siis võib-olla ta on sellest teinud oma laiali laiali laiemad järeldused. Aga ma juhiksin tähelepanu ikkagi sellele, et Lauri Hussarit infotunni juhatajana ei ole kunagi häirinud see, kui saalist tuleb proteste, mis nõuavad, et ministrid vastaksid konkreetsetele küsimustele konkreetselt. 

Näiteks täna küsiti konkreetselt, kes isikutest nimeliselt vastutavad selle Läänemerel möödunud nädalal toimunud intsidendi eest. Kes võtab vastutuse? Ei mingit vastust, ei mingeid nimesid, ainult umbmäärased laialivalguvad osundused. 

Mina küsisin väga konkreetselt, kas peaministri arvates julgeolek tähendab sõtta tikkumist Venemaaga või tähendab julgeolek eelkõige siiski sõjast hoidumist. Ei mingit vastust, loetakse mulle ette mingisugust rahvusvahelise mereõiguse paragrahvi. Me ei küsinud seda. Me ei saa konkreetseid vastuseid ja juhataja ei juhi tähelepanu vastajate puhul sellele, et te jätsite küsimusele vastamata ja teil on kohustus vastata. Need on väga konkreetsed küsimused, need ei ole laialivalguvad küsimused, aga vastust ei tule. Ja kedagi ei huvita. Süüdi jääb just nagu küsija. Kas see on nüüd ikkagi töö- ja kodukorraga kooskõlas?

Aitäh! Head kolleegid, et kui väga täpne olla, siis me lähme sellest formaadist praegu välja. Istungiga seonduvad oleksid kohased küsimused istungi läbiviimise korra kohta. Ehk seetõttu ma nende kolme küsimusega, mis on üleval, ka lõpetan selle. Need kolm veel võtan. Ja Mart Helmele samuti püüan vastata.

Veel kord: ega tihtipeale küsija ei jää rahule ka seetõttu, et see vastus ei ole sisuliselt see, mida küsija ootab. Ja siis tehakse sellest järeldus, et küsija just nagu ei ole vastanud tema küsimuse peale. Nii et tihtipeale ootused on midagi muud. Ja kõik inimesed on erinevad, ka see arusaam küsimusest ja arusaam vastusest on samuti väga erinevad. 

Nii et ikkagi üldjuhul, veel kord, minu selge sõnum on üks ja ühene, siin Riigikogu juhatus väga üksmeelne: me eeldame, et vastused oleksid võimalikult konkreetsed ministrite poolt, aga selle väga oluline eeldus on see, et ka küsimused on väga selged ja konkreetsed. Ja tõepoolest, ei ole harvad juhtumid, kus minister siis hiljem on valmis ka kirjalikult vastama. Nii et ma olen igal juhul seda meelt, et kui ei ole kindel oma vastuses, ei tea täpset informatsiooni, on palju õiglasem ja viisakam öelda ja lubada vastata sellele hiljem kirjalikult.

Varro Vooglaid, palun!

Jaa, ma mõtlesin, et ma võtan ka siis korra sõna ja lisan omapoolsed mõtted sellesse diskussiooni, mis puudutab infotunni korda. Kolleeg Seeder esitas küsimuse tegelikult eelnevalt veidikene tendentslikult, mistõttu ta ei saanudki vastata sellele päris täpselt, sest asjaolud olid tegelikult oluliselt teistsuguseid. Seal ei olnud küsimus selles, et oleks olnud tegemist teemaga, mis on väga uduselt sõnastatud, ja selle tõttu on raske otsustada, kas see läheb teemasse või mitte. Infotunnis oli konkreetne olukord, kus küsimus oli registreeritud teemal "Intsident Soome lahel" ja siis täiendav küsimus esitati hoopis relvaseadusega seonduvalt, millel ei olnud absoluutselt mitte mingisugust puutumatust selle teemaga. Nii et seal oli nagu täiesti selge, isegi olnud vaieldav, kas see on teemast täiesti mööda, teisel teemal või mitte. Minu meelest, olles kuulunud Riigikogu juhatusse, härra Seeder, võiks teada, et § 146 meie kodu- ja töökorra seaduses ütleb lõikes 9 täiesti ühemõtteliselt, et valitsusliige võib vastamisest põhjendatult keelduda, kui küsimus ei puuduta taotluses märgitud probleemi. Ja on täiesti selge, et kui me räägime protseduurikast, et kas võib keelduda sellisele küsimusele vastamisest, mis on täiesti teisel teemal, siis seaduses on selgesõnaliselt kirjas ja härra Seeder saaks seda sealt ka lugeda, kui ta võtaks selle lahti.

Aitäh, hea kolleeg, selle täpsustuse eest! Nagu me näeme, et ka Riigikogu liikmed omavahel nii-öelda: üks arvab, et üks küsimus on tendentslik, teine ei ole, tema arvab, et ei ole. Nii et selles mõttes need tõlgendused ja arusaamad on väga erinevad. Aga printsiibis nõustun teie selle tähelepanekuga. Aga see arusaam, kust algab see küsimusega seotus ja kust maalt see lõpeb, seda on alati väga raske tõlgendada, kes tahab seda väga laialt tõlgendada, kes kitsamalt. Nii et teoreetiliselt võib iga küsimuse siduda ka konkreetse küsimuse alla, kui seda väga tahta teha. Aga printsiibis, jah, olen teiega päri, et ikkagi need küsimused võiksid ja peaksid käima ikka konkreetse küsimuse kohta, ka need täpsustavad küsimused, mis saalist tulevad. Aga veel kord, me oleme siin suhteliselt liberaalsed olnud. Mina ka juhatajana olen olnud suhteliselt liberaalne, ma ei taha sekkuda küsimuste sisusse ja ei taha sekkuda ka vastuste sisusse. Eelnevalt sellise põhimõttelise seisukoha me oleme võtnud ja siin kutsume üles veel kord olema, juba kolmandat korda ütlen, võimalikult konkreetsed, siis on eeldus ka võimalikult konkreetseks vastuseks. 

Peeter Ernits, palun!

Juhataja! Tore selline diskussioon praegu. Varasemates koosseisudes oli suht erinev see, kuidas suhtutakse, kui ministrihärralt või ‑proualt küsida midagi, konkreetse küsimuse, aga mõned kogenumad võivad vastata ei tea mida selle peale. Aga milline on siis praeguses koosseisus see nii-öelda tavaõigus või praktika? Et võib ministrihärra või ‑proua vastata suvalist vastust, mis ei puutu – vähemalt otseselt, kui on otsene küsimus – või kas ei peaks äkki meie selle töö‑ ja kodukorra seadusesse tegema mingi muudatuse, et kui ikkagi tajudes seda, et küsijal on vähe võimalusi, et anda Riigikogu, kes juhatab istungit, minna uuele ringile. Ei ole nagu teemasse ja … Kas peaks täiendama kodu‑ ja töökorra seadust?

Hea kolleeg, ma arvan, et tõenäoliselt seda tegema ei peaks. See on jällegi, võib tunduda, Riigikogu liikmete ahistamine. Ma ütlen veel kord, igaühe arusaam, kas see küsimus on seotud konkreetse eelnõuga või konkreetse teemaga, on väga subjektiivne hinnang ja siin, veel kord, mina juhatajana ei pretendeeri hakata võtma seisukohta, et kas üks või teine konkreetne küsimus on seotud või mitte. Siis meil tekiks siin tohutu laat ja tohutu vaidlus ja kümned protseduurilised küsimused. Pigem on see küsija ja vastaja valik, kas ta vastab kõikidele nendele küsimustele või ta ei vasta sellele, mis ei ole sellega seotud. Nii et ma arvan, et siin liigset täiendavat bürokraatiat või piirangut Riigikogu liikmete jaoks või ka ministrite jaoks tekitama ei peaks.

Nüüd selle teema võtab kokku auväärt Riigikogu esimees Lauri Hussar. Palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Ma tahaksin siiralt tänada kõiki kolleege, kes on lõpuks aru saanud, et ka küsimused peavad teemas püsima. Aitäh siiralt! Pisut üle kahe aasta läks aega, aga nüüd on sellest põhimõttest ka aru saadud, nii et ma tõesti väga tänan.

Suur tänu! Head kolleegid, leidsime üksmeele. 

Aga nüüd, head kolleegid, päevakorra täpsustamine. Nimelt, me jätkame eilsel istungil pooleli jäänud Vabariigi Valitsuse algatatud ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse, julgeolekumaksu seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 645 läbirääkimisi. Ja minule teadaolevalt jäi vastusõnavõtuks üles Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Riina Sikkut. Palun!

Aitäh, hea juhataja! Eile arutasime valitsuse eelnõu, millega tõstetakse käibemaksu ja tulumaksu ning tühistatakse 2%-line ettevõtete kasumimaks. Ja kuna Maris Lauri väitis oma kõnes, et see ei üllata kedagi, et sotsiaaldemokraadid toetavad astmelist tulumaksu, siis tõesti võtan sõna, et sotsiaaldemokraatide nimel kinnitada esiteks seda, et tõepoolest me toetame astmelist tulumaksu, ja teiseks, see muidugi ei ole kellelegi üllatus, sest astmeline tulumaks oli sotsiaaldemokraatide programmis. See oli see lubadus, millega me valimistele läksime, milleks me mandaati küsisime ja mida me sooviksime Eestis ellu viia. Ega sotsiaaldemokraatidele ei meeldi ka kõrged maksud. Vaat, see võib-olla kõigile üllatus! Aga arvestades kaitsekulude kiire kasvu vajadust, siis ei ole aus, et laskemoona soetamise maksavad kinni pensionärid, õppijad või haiged inimesed. Meil on vaja haridusse, tervishoidu ja pensionide maksmiseks raha. Nii et see laskemoona soetamine tuleb rahastada õiglaselt. Ja õiglane ei ole, et maksukoormust kannavad eelkõige madalapalgalised, nii nagu käibemaksu tõusuga juhtub. Ja seetõttu eile sotsiaaldemokraatide nimel andsin üle ka tagasilükkamise ettepaneku. Aitäh!

Suur tänu, Riina! Ja kui sa lubad veidi nalja, siis ma ei ole päris kindel, et kõik Riigikogu liikmed on lugenud läbi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valimisprogrammi, nii et selles mõttes võib olla üllatusi ka Riigikogu liikmete poolt.

Aga nüüd, head kolleegid, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 645 esimene lugemine lõpetada, aga meile on laekunud kaks ettepanekut, üks Keskerakonna fraktsioonilt ja teine Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, mõlemad on ühe ja sama sisuga: on ettepanek eelnõu 645 esimesel lugemisel tagasi lükata. Aga enne, kui me hakkame saalikutsungit üles seadma, Urmas Reinsalu, palun, küsimus istungi juhatajale.

Lugupeetav juhatuse liige! Ma olen kimbatuses, kuidas parlamendil on võimalik seda eelnõu tagasilükkamist esimesel lugemisel asuda üldse hääletama, sellepärast et selle eelnõu menetlemine on vastuolus praegu parlamendi menetluses üldse kodukorra seaduse § 92 lõikega 1. Selle puhul me peaksime nentima, et kui tegemist on eelnõuga, mis on vastuolus kodukorra seadusega, siis me ei saa seda ka hääletada. Härra juhatuse liige, kirjeldage palun juhatuses, kes selle eelnõu võttis menetlusse, kodukorra seaduse § 92 lõike 1 küsimus, kas kerkis juhatuses esile. Ja kui ei kerkinud, siis millistel põhjustel?

Hea kolleeg, minule teadaolevalt tegi juhatus selle otsuse üksmeelselt ja järelikult juhatuse liikmetel kellelgi ei olnud kahtlusi selle vastavuses Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse nõuetele. Ja aeg-ajalt teatud tehnilisi täpsustusi või väikseid puudujääke on ühe või teise eelnõu juures olnud, nii et ma arvan, et see ei ole kindlasti põhjus selleks, et seda eelnõu mitte antud juhul tagasilükkamise ettepanekut hääletusele panna, ja seda enam, et sellest oleks võinud ja pidanud rääkima siis päevakorra kinnitamisel. See oleks olnud see koht, kus selle ettepanekuga välja tulla. Praegu olete, hea kolleeg, sellega lootusetult hiljaks jäänud.

Võtan viimase protseduurilise küsimuse, Urmas Reinsalu, ja siis saalikutsung. Urmas Reinsalu, palun!

Ei, lugupeetav juhatuse liige, ma ei saa sellega põhimõtteliselt nõustuda, kui seaduse ja reeglite rikkumisest parlamendiliige saab teada sel tööpäeval, siis on loomulikult parlamendiliikme kohustus sellel ajal, kui ta teada sai, sellest ka protestiga väljendada. See, kas juhatuse liikmed olid teadlikud sellest probleemist või mitte, teie küsimusele ei vastanud. Möönsite … Küllap ma teen järelduse sellest, et juhatuse liikmed kas ei olnud teadlikud või olid teadlikud ja võtsid selle eelnõu siiski parlamendi menetlusse. Nüüd minu osundus sellele, mis tegelikult see § 92 endas sisaldab … (Kõnelejat on halvasti kuulda.) … nõuab selgelt, et eelnõu peab vormitehniliselt vastama Riigikogu juhatuse poolt kehtestatud normitehnilistele eeskirjadele. Normitehnilised eeskirjad ütlevad, et parlamendiliikmete esitatud eelnõudele ei ole kohustuslik esitada ka kaasamise ja avaliku arutelu käigus ülestekkinud seisukohad erinevate institutsioonide poolt seletuskirjas. Nüüd, valitsuse puhul see on nõutav. Reeglistiku § 50 kirjeldab selgelt seda nimistut ………. seletuskirjas. Samas see eelnõu on tahtlikult sellest mööda libisenud ja ütleb, et tulenevalt eelnõu kiireloomulisusest ei ole seda lihtsalt ……. 

Punkt. See tähendab kogu ühiskonda puudutav ajutiste maksutõusude muutmine püsivateks maksutõusudeks, et selle dialoog, mida Riigikogu kinnitatud normitehnika eeskiri nõuab valitsuselt, on sisuliselt tasalülitatud, kuid sellele vaatamata on erinevad ettevõtlusorganisatsioonid seisukohti kujundanud, kuid ka neid ei ole sellesse tabelisse kantud.

Vabandan, härra Reinsalu! Millegipärast ei ole kuulda. Kurdetakse – te räägite küll minu jaoks piisavalt kõvasti –, aga meie abilised kurdavad, et ei ole kuulda.

Kas ma kordan kogu … 

Ei, jätkake selle koha pealt, kus te praegu olete, mõnevõrra kõvema häälega.

Mis teie ettepanek on, et ei ole kuulda? 

No kui on juba rohkem, ettepanek natukene mikrofonile lähemal olla. 

Arusaadav. 

Aga teil on õigus ja võimalus uuesti siis alustada, kuna on terve rida kolleege, kes ei kuulnud. 

Ma arvan, et parlamendiliikmed said aru minu mõttekäigust. Mõttekäik on selline, et valitsuse eelnõude puhul on vajalik arvamused, mis on selle eelnõu suhtes esitatud, kanda seletuskirja. Ja selle eelnõu suhtes, selle teema suhtes on esitatud arvamusi erinevate institutsioonide poolt, kuid valitsus ei ole pidanud ei võimalikuks seda kanda sellesse eelnõu seletuskirja, ei pole lubanud ka mingisugustki kooskõlastusringi sellele eelnõule, millega need ajutised maksud muudetakse püsivaks. Ja Riigikogu eelnõude menetluskord näeb ette, et kui need reeglid, mis menetluskorra elemendid nõuavad, ei ole täidetud, siis Riigikogu juhatus ei võta sellekohast eelnõu menetlusse. Juhatus on selle võtnud menetlusse, aga see ei legaliseeri seda rikkumist. Me hakkame praegu, tõsi küll, esimesel lugemisel, kujundama parlamendi seisukohta eelnõu suhtes, millel ei ole olnud ühiskonnas minimaalsetki dialoogi. Loetud kuud pärast seda, kui üks, see niinimetatud julgeolekumaksuseadus samuti on tegelikult vastu võetud. Nüüd valitsus on kujundanud teised seisukohad maksude suhtes ilma mingisugusegi ühiskondliku tagasisideta valitsuse esitatud tekstis. Ja minu ettepanek, härra juhatuse liige, on, et seda ei ole võimalik sellisel kujul hääletada, vaid juhatus peab kujundama seisukoha selle eelnõu puhul, kas sellel eelnõul on täidetud formaalne kvaliteet, et seda eelnõu üldse saaks parlamendis menetleda. Mul on konkreetne ettepanek teile, härra juhataja, mitte panna seda eelnõu üldse hääletusele ja esimest lugemist selle eelnõu puhul, mis ei vasta kodukorraseadusele, mitte läbi viia.

Aitäh, hea kolleeg! Kordan veel kord: juhatus on oma seisukoha kujundanud, juhatus on selle menetlusse võtnud. Ka Riigikogu on oma seisukoha kujundanud, selle nädala päevakorda kinnitades on Riigikogu oma otsuse langetanud. See asjaolu, millele te viitate, ei ole eile tekkinud, vaid see oli teada enne päevakorra kinnitamist, nii et ei ole tegemist ka mingi ühegi uue asjaoluga, mis nüüd äkki eile oleks ilmsiks tulnud, see oli algselt sarnasena eelnõus kirjas. Ja kui te vähegi vaevusite tutvuma sellega, siis te oleksite sellega kursis olnud juba enne päevakorra hääletamist. Nii et, head kolleegid … Ja viimane väide selle kohta, et ei ole mingit debatti olnud – need maksueelnõud, selle üle on debatti peetud rohkem kui küll ja antud juhul on tegemist alles esimese lugemisega, tulevad teine lugemine ja kolmas lugemine, nii et selles mõttes on debatiks ruumi täiesti piisavalt. Ja veel kord rõhutan, et kui need eelnõud algselt kehtestati, siis oli väga palju debatti selle üle. Nii et selles mõttes ma ei nõustu teie märkusega selle kohta, et see eelnõu ei vastaks nendele nõuetele, millele üks eelnõu vastama peaks.  

Head kolleegid, nüüd veel kord kordan seda, et kuivõrd kaks fraktsiooni on teinud ettepaneku see eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, siis peame seda ettepanekut hääletama. Saalikutsung, palun! 

Head kolleegid, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 645 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle ettepaneku poolt hääletas 36 Riigikogu liiget, vastu 47, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu 645 esimene lugemine lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 3. juuni kell 17.15. Aitäh teile, head kolleegid! Oleme esimese päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.

Teine päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 561 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Helmen Kütt, palun!

Palun kolm minutit lisaaega.

Kaheksa minutit.

Suur tänu, austatud eesistuja! Head ametikaaslased! Täna kolmandal lugemisel olev ja peagi seaduseks saav puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu on läbinud pikad arutelud esimese ja teise lugemise vahel ning julgen kinnitada, et on saanud tänaseks paremaks, võttes ära selle mure, mis oli nii Eesti Puuetega Inimeste Kojal kui ka Eesti Linnade ja Valdade Liidul seoses punktiga, millega ei oleks enam pandud 16-aastast erihoolekandeteenuse järjekorda, rääkimata vanemate murekoorma vähendamisest, kellel erihoolekandeteenust vajav laps peres kasvamas. 

Täna, viie sotsiaalkomisjoni istungi järgselt oleme saalis eelnõuga, mis erineb esimesel lugemisel olnud just eespool kirjeldatust, jättes võimaluse erihoolekandeteenuse saamiseks avalduse esitada 16-aastaselt. Nii nagu teise lugemise ajal esitas hea ametikaaslane Lauri Laats küsimuse, kas ta võib rahuliku südamega seda eelnõu toetada, siis saan täna kinnitada: jah, võib. 

Peatun veel kord aga tegelikel muredel, millest rääkisin ka teise lugemise menetlemise ajal. See eelnõu ei too ühtegi erihoolekandeteenuse kohta juurde ega võta vähemaks. Tegelik probleem on nii nende kohtade ebapiisavuses kui ka riikliku teenuse, mida erihoolekandeteenus on, kohtade rahastamise ebapiisavuses. Need on olulised ja sotsiaalministri tähelepanu ja tegutsemist vajavad mured. Olukorras, kus valitsus on kärpimisrežiimil, on suur oht, et olukord ei parane. Küsimusi tekitab see, kas ta jääb samaks või hoopis halveneb ja kas kärped puudutavad jälle kõige haavatavamaid ja nõrgemaid, kellel juba tänagi on raske hakkama saada. Muresid on ju teisigi sotsiaalvaldkonnas ning ka tervishoius, kus ravi kättesaadavusega raskusi. 

Täna teame ka seda, et 25–30 miljonit oleks vaja tagamaks süsteemi töökindlus, mis iga kuu 800 000 inimesele toetusi, hüvitisi ja pensioni arvele kannab. Alles hiljuti saime lugeda seda, et 12 kuust 11 kuul on olnud probleeme, millega on nii-öelda näputöö põhimõttel tegeldud. Kurvaks teeb aga probleemi lahendamiseks peaministrit poolt väljaöeldu, kus nõndanimetatud süüdlaseks tehakse sotsiaalkaitseameti juht Maret Maripuu. Tegelikult on kõik eelnevad ministrid alates aastast 2016, kaasa arvatud peaminister, teadnud, et SKAIS vajab lisaraha ja tegutsemist. Tunnustus siiski tänasele peaministrile selle eest, et vajamineva 25–30 miljoni eest on ta lubanud seista. Vastutus ongi siin kõrgemal tasemel ehk valitsuse tasemel. 

Sotsiaalkindlustusameti juht on saanud ülesanded kärpimiseks, mitte aga rahalisi vahendeid, et süsteemi töökindlussuunad suurendada. Loodan, et asjad lähevad paremaks nüüd, kus peaminister on minu poolt vähemalt kahel kui mitte enamal korral infotunnis ja ka sotsiaalkomisjonis tõstatatud probleemist seoses pensionide väljamaksmisega aru saanud ja tegutsema asunud. Loodame parimat. 

Kui eelnõu teisel lugemisel avaldasin lootust, et sotsiaalminister aktiivset tegutsemist valdkonna eest seismisel üles näitab ka eelarve läbirääkimistel ja ikka meeles peab, et sotsiaalvaldkond on ka tema portfellis, mis vajab asjatundlikku, huvirühma kaasavat ja kuulavat ja nende vajadusi arvestavat tegutsemist, siis tänaseks on muret tekitav see, et minister Karmen Joller on otsustanud ära jätta ministrina juba varasemalt regulaarseks saanud kohtumised puuetega inimeste kojaga ja asendada need kvartalis vaid ühel korral toimuvad kohtumised ametnike ja koja esindajate vahel kokkusaamistega. See on ohumärk. Täna puudub meil tegelikult teine nõndanimetatud patsiente, klienti esindav eestkosteorganisatsioon. Seda rolli on seni väga edukalt täitnud Eesti Puuetega Inimeste Koda. Mured erihoolekandes, üldhoolduses ja sotsiaalvaldkonnas vajavad poliitilisi otsuseid. Tervishoius kindlasti tugev minister, kes sotsiaalvaldkonda vähem tunneb, saaks läbi selliste kohtumiste ennast ju paremini kurssi viia. Täna tuleb meil aga tänada ajakirjanikke, nagu Kadri Ibrus, Kadri Kuulpak, Triin Loide, Kirsti Vainküla, Katrin Lust ja paljud-paljud teised, kes selle rolli – esindada inimesi nende muredes, mis sotsiaalvaldkonnas ja ka tervishoius esinevad – esile toovad ja julgelt puudustele viitavad. Aitäh neile selle eest! 

Ehk tasuks siiski sotsiaalministril kaaluda seniste ennast töös juba õigustanud kohtumiste ja kokkusaamiste jätkamist. Suur tänu!

Suur tänu teile! Koos sellega sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 561 lõpphääletus. Asume seda hääletust ette valmistama. 

Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 561. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 75 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 0. Eelnõu 561 on seadusena vastu võetud.

Kolmas päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 588 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Väga tore, et me oleme jõudnud kolmandale lugemisele eelnõuga, mis tõepoolest annab panuse sellesse, et meil oleks ühiskonnas sooline tasakaal parem. Meil on kõige segregeerunum tööturg Euroopas, meil on väga kõrge, kuigi vähenenud palgalõhe ja teadlaste analüüs ütleb, et kõige rohkem on viimastel aastatel panustanud palgalõhe vähenemisse alampalga kiire tõus, sest madala palgaga töökohtadel töötavad enamasti naised. See, kus meil veel on väga suur sooline tasakaalustamatus, on otsustamise juures olemine. On see poliitikas või ettevõtete nõukogudes, juhatustes – seal on naised meil vähemuses ja see ei ole aja jooksul eriti paranenud.

Kui me vaatame viimast 15 aastat, siis me oleme jõudnud tasemele, et börsiettevõtete juhtorganites naisi on 11%. 11%! Olukorras, kus ühiskonnas on neid rohkem, kus enamik kõrghariduse lõpetajatest on naised ja naiste ülekaal on seal võimas, umbes 70 : 30 on kõrghariduses olukord naiste kasuks. Selliste oskuste, pädevuste, hariduse juures on äärmiselt kummaline, et me ei jõua Lääne-Euroopa tasemele lähemale. Seetõttu on hea meel, et täna siis saame üle võtta direktiivi, millega börsiettevõtete juhtorganitele kehtestatakse selline 60 : 40 põhimõte, et juhtorganites peab olema mõlema soo esindajaid vähemalt 40%. See on sümboolne. Ja nii nagu rahanduskomisjoni arutelust välja tuli, et miks me peame seda tegema. Tegelikult ei pea, see on väga pehme meede, ja näiteks riigid, kes nii-öelda loomuliku arenguga olid jõudnud sinnani, et juhtorganites on vähemalt veerand naisi. Kui meil oleks juba veerand naisi börsiettevõtete juhtorganis, siis ei oleks vaja direktiivi sellel viisil üle võtta ja sellist nõuet kehtestada. Nii et ta ei ole kuidagi piirav. Aga meil seda loomulikku arengut ei ole toimunud. Ja seetõttu see on nüüd selline sümboolne, vähim samm, mida me saame teha.

Mul on kahju, et valitsuses peetud arutelu sel teemal, et kas sarnane nõue kehtestada ka riigiettevõtetele, ei jõudnud sellise kompromissini, et koos börsiettevõtetega kehtestada samasugune nõue seaduse tasandil ka riigiettevõtetele. Samas, see kompromiss, mille me tegime, oli, et vastu võetud, kevadel juba vastu võetud riigi osaluspoliitika põhimõtetes me sätestasime riigiettevõtetele täpselt samasuguse nõude, nagu börsiettevõtetele kehtib. Jah, ta ei ole seaduses, nii et siin on vaja head tahet ja silma peal hoidmist, et riigi osaluspoliitika põhimõtteid järgitakse, aga see on väga oluline. Ühiskonnas ja siin saalis ka sooline tasakaal tagab meile paremad otsused, parema kvaliteediga diskussiooni ja kõigi ühiskonnaliikmete heaoluga arvestamise. Nii et aitäh toetamast selle eelnõu vastuvõtmist. Aitäh!

Suur tänu teile! EKRE fraktsiooni nimel, Varro Vooglaid, palun! (Kõneleja küsib lisaaega.) Kaheksa minutit.

Jaa, suur tänu! No täna oleme siis jõudnud kolmandale lugemisele seaduseelnõuga 588, mille lühikokkuvõte ka kõigi, mitte siin viibivate isikute jaoks kõlab järgmiselt. Eelnõu kohaselt peavad Eestis registreeritud suured börsiettevõtted valima kahe eesmärgi vahel: kas vähemalt 40% nõukogu liikmetest või vähemalt 33% juhatuse ja nõukogu liikmetest peavad kuuluma vähem esindatud soo hulka. Valitud eesmärk peab olema ellu viidud 2026. aasta keskpaigaks ning sellest tuleb teavitada Finantsinspektsiooni. 

Kõige lühemalt peab selle eelnõu kohta ütlema, et see on eemaletõukava ideoloogia kehastuseks. Siin me näeme tõesti väga põhimõttelist maailmavaatelist erinevust erinevate poliitiliste leeride vahel. 

Teie, kes te seda eelnõu läbi surute siin parlamendis, nimetate ennast liberaalideks. Vabandust! Kas liberalismi üks baasprintsiipe ei peaks seisnema selles, et võimaldada inimestele ja ka ettevõtetele vabadus korraldada omaenda asju vastavalt oma paremale äranägemisele, kui sellega kellelegi kahju ei tehta? See on liberalismi esimene postulaat, millest peaks juhinduma. Aga mida teie teete? Te kehtestajate suurtele börsiettevõtetele esimese sammuna – edaspidi kindlasti järgmistele ettevõtetele ja järgmistele professioonidele – kohustuse: te peate oma juhtorganitesse võtma nii ja nii palju erinevast soost isikuid. 

Ehk siis kujutage nüüd reaalselt ette sellist olukorda. On näiteks suurettevõte, kus juhtumisi on juba pikka aega kõik nõukogu liikmed mehed – hästi kokku töötanud meeskond, kõik oma ala väga head spetsialistid, kogenud, etteheiteid pole, panustavad-töötavad. Aga nüüd öeldakse, omanikud ütlevad: "Teate, midagi pole teha, kulla mehed, me peame vähemalt 40%-st teist loobuma, teid sellelt kohalt minema lööma, sellepärast et riik kirjutab meile ette, et me peame siia naised sisse tooma." Need ütlevad: "Kuulge, aga vabandust, me oleme ju väga hästi ja kohusetundlikult teinud tööd, aidanud ettevõttel areneda-kasvada. Miks me lahkuma peame?!" Ega sisulist põhjust ei olegi, lihtsalt valitsus nõuab, meil selline liberaalne valitsus, kes on meile sellise käsu andnud ja ähvardab meid vastasel juhul karistama hakata. 

Nüüd osutan sellele, et kui esimesel lugemisel Jürgen Ligilt sai küsitud sanktsioonide kohta, siis ta vastas selgesõnaliselt, et ei, mingeid sanktsioone ei ole. Tsiteerin: "Mis me oleme saavutanud? Me oleme saavutanud selle eelnõu, direktiivi radikaalse pehmenemise: mingeid sanktsioone ei ole, on lihtsalt kirjeldatud tegevused, mis parandavad alaesindatud soo [---] juurdepääsu juhtorganitesse." 

See on otsene vale. Te kõik teate seda, et see on otsene vale. On küll sanktsioonid ette nähtud, sellepärast et eelnõu ütleb täiesti selgesõnaliselt, et seadusesse lisatakse § 237⁹¹ pealkirjaga "Soolise tasakaalu parandamiseks individuaalse kvantitatiivse eesmärgi seadmise kohustuse rikkumine", milles öeldakse, tsiteerin: "[…] individuaalse kvantitatiivse eesmärgi seadmise kohustuse rikkumise eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot."
Tõsi on see, et ei karistata tingimata kohe selle eest, kui see eesmärk ei ole momentaalselt täidetud. Aga kui ei anta Finantsinspektsioonile aru selle kohta, milliseid meetmeid on rakendatud selleks, et liikuda nimetatud eesmärgi poole, siis saab karistada – ja seda ei saa vaidlustada, see on fakt – kuni 400 000 euro suuruse trahviga. Nii et mitte ainult ei kehtestada sellist kohustust, et te peate vahetama välja oma nõukogu liikmeid, et nad vastaksid õigele soole, vaid ka nähakse ette väga jõhkrad trahvid, kui sellele nõudmisele ei alluta. 

Mina ütleksin küll, et see ei ole liberaalne projekt. Seda saab nimetada ühe teise sõnaga, see on olemuslikult totalitaarne. Totalitaarne! Ma tean, et kui ma ütlen sõna "totalitaarne" või "totalitarism", siis see kõlab millegi sellisena, mille puhul esimese asjana silme ette kerkib üks sihuke kitsaste vuntsidega mees, eks ole, kes kõva häält teeb kõnet pidades. Aga totalitaarne avaramas tähenduses tähendab seda, et riigivõimu käsitlus on totaalne. See tähendab seda, et arvatakse, et riigivõim ei tunnistagi piire, ta võib minna, kuhu ta tahab, ta võib nõuda, mida ta tahab, ta võib kirjutada ette, mida ta tahab. Ja siis me näeme selle ilmingut. Mis õigust on riigivõimule ette kirjutada eraettevõtetele, millisest soost peavad olema tema juhtorganite liikmed? Kust tuleneb riigivõimu selline voli, selliseid ettekirjutusi teha? 

Ja see ei ole loomulikult mingisugune isoleeritud küsimus, täpselt sama ideoloogilist baashoiakut me näeme ja ka sealt, et riigivõim tahab hakata karistama inimesi selle eest, kui nad väljendavad seisukohti, mis ei ole ideoloogiliselt heakskiidetavad. Eks, laiendamine neid niinimetatud vaenukõne keelde ja kriminaliseerime selle. Tahetakse karistada selle eest, kui lapsevanemad ei kasvatama lapsi sellisel viisil, nagu riik nõuab, kui vanemad tahavad näiteks lapsi kodus kasvatada, kodus harida, ja neil on piisavalt vahendeid selleks olemas. Eestis on sellega veel suhteliselt hästi, peab tunnistama, aga paljudes riikides on see nii. Saksamaal siiani kehtib Hitleri seadus, mis keelab koduõppe. Karistame selle eest. See ei ole riigi asi, kuidas vanemad oma lapsi harivad ja kasvatavad. 

Kirjutatakse ette, mida võib oma maale ehitada, mida ei või, millise autoga võib sõita, millise autoga ei või sõita, millises majas sa võid elada, millises majas sa ei või elada, kas sa võid ahjuküttega maja üldse omale ehitada või ei või, eks. Ja siis jõuame sinna välja, eks ole, mida sa pead laskma oma kehasse süstida. Järjest rohkem nõutakse ja nõutakse, nõutakse riigivõimu poolt endale õigust ettekirjutusi teha.

Ja siis näeme ka seda: ettekirjutust selle kohta, millisest soost peavad olema juhtorganite liikmed. See ei ole riigivõimu asi, põhimõtteliselt ei ole. Ja see pole ka üldse oluline, mis soost on juhtorganite liikmed. Ettevõtete puhul on oluline see, et tegemist on ausate, pühendunud, usaldusväärsete ja kompetentsete inimestega. Sugu ei ole oluline! Tõesti ei ole. 

Ja mis on ka muidugi groteskne kogu selle asja juures, on see, et eraettevõtetele tehakse selliseid ettekirjutusi suure sanktsiooni ähvardusel. Aga vabandust, sotsiaaldemokraadid, kus teie juhtorganites on kehtestatud nõue, et peab olema sooline tasakaal? Reformierakond, kus teie juhtorganites on kehtestatud nõue, et peab olema sooline tasakaal? Eesti 200, kus teie juhtorganitesse on kirjutanud sihuke nõue sisse? Rääkimata sellest, et hakata iseenda suhtes mingeid sanktsioone rakendama. 

Ja siit veel samm edasi … Mitte samme edasi, lõpetame selle küsimuse ära. Näidake eeskuju, hakake näitama, et meil on juhatus triibuline: mees, naine, mees, naine, mees, naine jne. Ja kui see on tehtud, vabatahtlikult, siis hakake rääkima midagi teistele selle kohta. 

Ma ei ütle, et see õige lähenemine on, mina seda mingil juhul ei poolda, ma ei arva ka, et parteide juhtorganitesse peaks valima inimesi soo alusel, mitte kompetentsuse ja muude oluliste isikuomaduste alusel. Aga siis ma saaks vähemalt aru, kui te sealt edasi nõudmisega teistele.

Ja veelgi enam, siit me jõuame järgmise tasandini: riik nõuab midagi eraettevõtetelt, aga riigiettevõtetelt ei nõua. Kuulge, see on ju naeruväärne! Mõelge nüüd nende börsiettevõtete peale, mis pilguga nad seda vaatavad. Te ei nõua riigiettevõtetelt sellist asja ja meid ähvardate kuni 400 000 euro suuruse sanktsiooniga. 

Nii et kogu see asi kokku on lihtsalt äärmiselt näotu. Rääkimata sellest, et problemaatilisi aspekte on siin veel. Eelnõu ei räägi mitte midagi meestest ja naistest, ei räägi bioloogilisest soost, vaid räägib sellest, et vähem esindatud, alaesindatud sugu peab olema vähemalt 40% või 33% ulatuses. Aga ise te jutustate sooideoloogiast, mis ütleb, et sugusid on palju rohkem kui kaks. Nii et kes siis see alaesindatud sugu seal on? Mõistusevastasus on totaalne. 

Igal juhul kutsume üles mitte sellist programmi edendama ja hääletame sellele eelnõule vastu. Aitäh!

Aitäh! Vastusõnavõtt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel. Riina Sikkut, palun!

Aitäh! Tõepoolest tundsin ennast puudutatuna nii etteheidete puhul, mis liberaalide pihta tehti, kui tõesti sotsiaaldemokraatide esiletõstmine. Ma kinnitan, et pädevad naised Eestis iga ametikoha jaoks on olemas. Ja Varro Vooglaid ilmselt ei ole kursis sellega, mil määral näiteks pangajuhtide valimist reguleeritakse. Seal on sätestatud seaduse tasemel usaldatavusnõuded. Kui Finantsinspektsioon ütleb, et sa ei ole piisavalt usaldusväärne, isegi kui sa oled mees, siis sa sellele ametikohale ei saa. On ettevõtted, kus juhi sugu, pädevus, usaldatavus on äärmiselt tähtsad, ja need tingimused on seaduses reguleeritud. See ei ole totalitarism, see ei ole riigi poolt piiramine. Nii nagu on siin avaliku rolli täitjatele reeglid, on ka teatud suurte ettevõtete juhtkondadele seatud reeglid. Ja praegu vastuvõetav eelnõu ei lähe kuidagi mustrist kõrvale. 

Nüüd, teine asi on see, et kui palju inimeste elu reguleerida. Mina olen nõus, et vabadus on meie oma elu korraldamiseks tähtis. Aga nii nagu riik seab piiranguid selleks, et meil kõigil oleks siin turvaline ja tore koos elada, samamoodi seab kirik koguduste liikmetele ju reegleid. Ja ei saa olla nii, et ühed reeglid on aktsepteeritavad, aga riigi seatud reeglid on kuidagi halvad või ebasobivad või lubamatud. Nii et kahtlemata seadust peame me kõik austama. Ja me saame siin saalis kokku leppida, millised reeglid on Eesti jaoks sobivad. Ja minu hinnangul eelnõu, mis läheb praegu hääletamisele, sisaldab väga sobivaid reegleid Eesti jaoks. Aitäh!

Aitäh teile! Kõigile teadaolevalt vastusõnavõtule vastusõnavõttu teha ei ole lubatud. Samas ei saa ju teoreetilist välistada, et vastusõnavõtt on algsest sõnavõtust tulenevalt. Ma arvan, et lihtsam on see klaarida sedapidi, et vastusõnavõtt EKRE fraktsiooni nimel, Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Tõesti oleks huvitav teada, kust Riina Sikkut leiaks näiteks 40% kompetentseid naisi, kes oleksid nõus asuma tööle kaevandustesse või tee-ehitusse. Seda oleks päris huvitav teada. Aga vastusõnavõtt loomulikult seisneb selles, et tegelikult ei ole siin mingisuguse üldise mustriga tegemist. Võib-olla on leitavad kusagilt üksikud erandid, nagu ta panga juhtkonnast rääkis, aga see, et kusagil on valet teed mindud, ei tähenda mitte kuidagipidi seda, et peaks valet teed pidi minema edasi ka kõikides muudes sektorites. Tegelikult ei ole ju küsimus siin ainult soolises aluses, vaid võib võtta ka mingisuguse muu aluse – ma ei tea, olgu see seksuaalne sättumus või olgu see rass või olgu see rahvus või olgu see midagi muud – ja öelda, et paneme muud koodid ka peale, et vähemalt kolmandik peavad olema alaesindatud seksuaalse sättumusega nõukogudes ja juhatustes, vähemalt kolmandik peab olema alaesindatud rassist, vähemalt kolmandik peab olema alaesindatud religioonist. Miks siis ainult naised üks kriteerium on, mis peaks kvalifitseeruma? Nii et see on puhtalt ja läbi ja lõhki mõistusevastane.

Aitäh! Vastusõnavõtt Eesti 200 fraktsiooni nimel. Marek Reinaas, palun!

Aitäh! Lihtsalt, et ära klaarida see, et härra Varro Vooglaid mainis siin, justkui sotsiaaldemokraadid ja Eesti 200 ja Reformierakond on sellised mittetulundusühingud, mille juhatustes on naised olulises vähemuses, siis see ei vasta tõele. Eesti 200 juhatuses on naissoost inimesi rohkem kui meessoost inimesi. Lihtsalt, et oleks fakt teada.

Aitäh teile! Sulgen läbirääkimised. Kas Varro Vooglaiul on jätkuvalt küsimus … Aitäh! Head kolleegid, juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 588 lõpphääletus. Järgmisena seda teemegi. Saalikutsung, palun! 

Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 588. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 47 Riigikogu liiget, vastu 21, erapooletuid 1. Eelnõu 588 on seadusena vastu võetud. 

Saame minna neljanda päevakorrapunktini: Vabariigi Valitsuse … Vabandust, Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele algatada Euroopa Liidus läbirääkimised kestlikkusaruannete koostamise kohustuse kehtetuks tunnistamiseks" eelnõu 601 esimene lugemine. Ütlen kohe alguses, et selle otsuse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Ettekandeks on juba Riigikogu kõnetooli jõudnud Riigikogu liige, hea kolleeg Urmas Reinsalu. Palun!

Vara veel, Toomas. Küsimus on selles, et eelmise aasta sügisel valitsus esitas parlamendile raamatupidamisseaduse muudatused, ulatuslikud, millega kestlikkusaruanded lülitati täiendavalt järkjärguliselt jõustuvana Eesti õiguskorda. Valitsus kaitses rahandusministri isikus vägagi kirglikult neid kestlikkusaruannete tekitamise kohustust, viidates, et see on vastutustunne, mida ettevõtted peavad ilmutama aruandluskeskkonnas, aga sellest johtuvalt ka oma tegevuse kujundamisel. Valitsuse hinnang mõjuanalüüsis, palju see halduskoormus sellise kestlikkusaruannete puhul on valitsuse jõustatud kujul, oli ähmane, kuid seletuskirjast, ja valitsuse esindaja ei olnud ka võimeline sisuliselt seda ümber lükkama, võime kõneleda ligi 36 miljoni eurosest halduskoormusest nii vastavatele audiitoritele kui ka ettevõtete enda tegevusele halduskoormusena. 

Ja Isamaa ettepanek on, et kuna see kestlikkusearuande mehhanism tõukub Euroopa Liidu õigusest, on põhimõtteliselt seda käsitlusnurka revideerida üleeuroopalise konkurentsivõime parandamisel, aga ka Eesti ettevõtluse konkurentsivõime huvides, sealhulgas ka kapitalile ligipääsetavuse huvides. Ning me oleme esitanud seaduseelnõu sellekohase, mis näeb ette Eestis, nagu on ka ettevõtlusorganisatsioonid ette pannud, täies mahus kestlikkusaruande kohustuse edasilükkamise siseriikliku õiguse loogikas, kuid Euroopa Liidu õiguse loogikas Eesti Vabariigi Valitsus peaks väljendama seisukohta, et kogu see täiendav õiguslik mehhanism, mis on loodud kestlikkusaruannete bürokraatiaga, oleks otstarbekas Euroopa Liidu kohustavast õigusest täies mahus kõrvaldada, mitte edasi lükata, mitte nüansseerida või voolujoonestada. 

Me oleme näinud tegelikkuses seda, et ka ressursipõhisel ettevõtlusel on juba Eestis tekkinud finantseerimisel probleeme, kus juba Eesti pangad ütlevad, et kestlikkusaruannetele ei pruugi mingite ettevõtete äriplaanid vastata. Ja needsamad ettevõtted, olen kuulnud, peavad minema siis samade pankade emapankade juurde teistes riikides ja soetama sealt kapitali. Kindlasti meie vaates oleks see asjakohane. 

Nüüd, Euroopa Liidu tasemel on selles osas edasilükkamise initsiatiiv töös, kuid me märgime, et Eesti Vabariigi valitsus ei ole senini ühtegi kohustavat õigusnormi senise valitsuse poliitilise suuna, mis on jõustatud, järkjärguliselt, astmeliselt hakkab rakenduma, korrigeerimiseks. Ja me peame asjakohaseks kahte asja. Esiteks, et riik kestlikkusaruande kohustuses asuks teistsugusele seisukohale kui tänase valitsuse poliitiline agenda. Aga teiseks, et Eesti Vabariigi positsioon oleks, et kogu see kestlikkusaruannete bürokraatia püramiid, mille mõte on regulatiivsete ja administratiivsete meetoditega majandustegevust ümber disainida, kõrvaldataks Euroopa Liidu õiguskeskkonnast täies mahus tingimusteta. Aitäh!

Suur tänu teile aja tõhusa kasutuse eest ja selguse eest! Ja teile on küsimusi. Hanah Lahe, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma loen seda eelnõu seletuskirja ja eelnõu ennast ka, suhteliselt lakoonilised, ei ole seal mõjuhinnangut ega peale ideoloogia põhimõtteliselt midagi. Mu küsimus on, et kui kestlikkusaruannete mõte, miks need kehtestati nii, miks ettevõtjad peavad neid täitma, on see, et hinnata ettevõtte tegevuse mõju keskkonnale, sotsiaalsele heaolule ja majanduslikule jätkusuutlikkusele või kestlikkusele, siis teie taotlete selle eelnõuga kestlikkusaruannete tühistamist, et neid ei peakski enam olema. Kas need kolm minu eelnimetatud komponenti, mis on kestlikkusaruannete põhiliseks osaks, ei ole teie arvates olulised ettevõtjate puhul, ettevõtluse puhul?

Ettevõtted, ja siin on meil põhimõtteliselt kardinaalselt erinevad arusaamad. Ja ma, vastupidi, ütlen, et see, mida valitsus on esitanud ja loetud kuud tagasi, vist neli kuud tagasi siit parlamendist enamushäältega läbi surunud, on ideoloogiline initsiatiiv, mis lähtub sellest mõttekäigust, et ettevõtete ülesanne ei ole mitte loomulikult turumajanduses määratud reeglite alusel kasumi teenimine ja ühiskonna jõukuse ja heaolu seeläbi kasvatamine ning inimeste töö pakkumine, vaid ettevõtete eesmärk on otse, on veel sinna kõrvale asetatuna, on teenindada mingit ideoloogilist, ideelist arusaama. Ja minu meelest ja Isamaa meelest lasub tõendamise koormis neil, kes soovivad sellisel teemal – ja on läbi surunud – muutusi esile kutsuda.

Valitsuse esitatud tekst, mille alusel me oleme täies mahus selle kestlikkusinitsiatiivi kehtestanud, ega seal sisulist majanduslikus kategoorias ju mõjuanalüüsi me ei näinud, mis puudutas finantsmajanduslikku analüüsi. Nagu ma ütlesin, väga pingsa analüütilise töö tulemusena oli meil võimalik jõuda üldse täiendava halduskoormuse tuvastamiseni, palju valitsuse tegevus kaasa toob. Aga vaadake, see on sümptomaatiline, ma ei taha teid sugugi rünnata selles valguses. Vastupidi, me näeme seda käekirja ka kõigi teiste valitsuse poliitilise agenda küsimuste puhul, kus võetakse justkui hiilides, mööda minnes kohustusi ühiskonnale peale, ilma et selle puhul oleks mingi sisulise kvaliteediga dialoogi.

Palun, konkreetsed näited, eriti viimase valitsuse viimaste nädalate tegevuse puhul. Jäätmereform, mille valitsus esitas eelmisel neljapäeval parlamendi menetlusse. Tööandjate keskliit palus, et kulla valitsus, milliste iganes omadussõnadega praegused mehed ja naised ennast riigi juhtimisel määratlevad: "Ärge tehke seda jäätmereformi! Võtke aeg maha, püüdke minimaalnegi analüüs teha sellele!" Ringmajanduse liidu esindajad on öelnud, mida see maksab täiendavalt järgmisel aastal: suurusjärgus 75 miljonit eurot täiendavat koormust Eesti inimestele ja ettevõtetele. Näete, kui lihtne! Sama näide, mis puudutas elektrienergia tasusid, mida me siin kolm nädalat tagasi kes heaks, kes vastu hääletades jõustasime. Tööandjate keskliidu direktori Hando Sutteri hinnangul koormus Eesti ettevõtetele ja inimestele järgmisel aastal 200 miljonit eurot suurusjärgus. Näete, kui lihtne see on!

Küsisin täna infotunnis, proua Lahe, küsisin tõepoolest peaministrilt, kas üldse valitsusel on mingi minimaalne arvepidamine, kui palju – ja me kõneleme, üks asi on regulatiivne koormus ja regulatiivselt kehtestatud maksutõusud seadusega –, kui palju nende hiilivate, niisuguse parašütisti kombel ühiskonnale kaela potsatavate koormiste ja tasudega ühiskonnas elukallidust nii ettevõtetele kui inimestel esile kutsutakse. Peaminister kas ei tahtnud või ei osanud sellele küsimusele vastata. Ma arvan, et see ongi reaalsus. Sama küsimus, mis puudutab kogu teemat, mis on seotud 14 erineva Euroopa Liidu tasemel jõustatud ja osaliselt siseriiklikusse õigusesse monteeritud "Fit 55" ehk Euroopa kliimaneutraalsuse realiseerimise õigusaktidega.

Ma küsisin Kliimaministeeriumi esindajatelt, kui suur on finantsmajanduslikus arvestuses konsolideeritud ja ka eraldi võetuna nende 14 õigusakti koormus Eesti inimestele, Eesti ettevõtetele, avalikule sektorile. Mida mulle vastati? Aastad on möödunud selle asja vastuvõtmisest, panete tähele, mis mulle vastati? Mulle vastati, et oodake. Oota, see aeg on kiir' küll tulema – Koidulat parafraseerides. Mulle öeldi, et tuleb lähinädalatel kliimaseaduse eelnõu, või lähikuudel, kui palju siis võtavad nii-öelda konsultatsioonid aega, ja siis kliimaseaduse eelnõus kukub eesriie ja siis on kõik näha, kui palju maksab "Fit 55" pakett Eesti ühiskonnale. Ma olen vägagi umbusklik, sest ma vaatan, et paljudel juhtudel on tahtlikult ja süsteemselt ühiskonnale ka eksitatud, valetatud ja petetud selle tegeliku koormuse mahavaikimisega.

Samamoodi nagu me näeme seda kestlikkusaruannete puhul valitsuse materjale vaadates. Ja nüüd küsimus, teie algküsimuse juurde tagasi tulles, et kas Isamaa leiab, et ettevõtetel, olgu nad Eestis või Euroopa Liidu riikides, on täita ka sotsiaalne missioon ühiskonnas. Enesestmõistetavalt! Ettevõtetel on täita sotsiaalne missioon läbi oma eneseteostuse ettevõtete töötajatele, ettevõtete omanikel, mis seisneb majandustegevuses ja loomulikult õiguslikes raamides turumajanduses. Aga täpselt sama sümptomaatiliselt nagu eelmise eelnõu puhul, mida me hääletasime, püütakse ühiskonnas omistada mingisuguseid muid rolle läbisegi ja see ei ole sugugi tervemõistuslik käsitlus. Ja meil on aeg revideerida nii sedasama "Fit 55" paketi elemente kui ka tunnistada see kestlikkuse aruannete initsiatiiv nii Euroopa tasemel, nii Eesti tasemel, valitsus on selle jõustanud, kui ka laiemalt mitte jätkusuutlikuks.

Ma ei kõnele, ta ei ole kooskõlas esiteks vabaduse ideega, sealhulgas ettevõtlusvabaduse ideega, aga täpselt samamoodi ei ole ta ka majanduslike kategooriate mõttes ratsionaalne. Lisaks vahetule halduskoormusele siis selle järelmid, baasinitsiatiiv, mis selle eesmärk üldse on jõustumisel, on loomulikult ju ka ettevõtluse olemust redisainida ja selle strateegiline eesmärk paraku, kui seda kavatsust realiseerida, väljendub sealhulgas, nii meie kui ka Euroopa kontekstis, meie puhul siis Eesti ettevõtluse mõttes, konkurentsivõime habrastamises. Jah, loomulikult, öeldakse, et ka teatud sektorites on olemas tooteid, mis selle kestlikkusdünaamikaga ja märgisega, või teenuseid võivad olla siis rahvusvahelises globaalses turu kontekstis konkurentsivõimelised või omada selles nišis konkurentsieelist, aga see on ettevõtetel loomulikult turumajanduses vaba tahe neid teenuseid pakkuda, tooteid pakkuda, kui on olemas turg oma loogikaga. Ja loomulikult me ei ole selle vastu, kui ettevõtted vabatahtlikud soovivad seda vastavat aruandlust ja auditeerimisprotseduuri läbida mingites kavatsustes, et see võiks nende turuvõimekust mingi sihtrühmas kasvatada.

Kristo Enn Vaga, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Auväärt Urmas Reinsalu! Ma nüüd harin teid natukene Vabariigi Valitsuse tegevusest, mis kinnitab, et selle eelnõu sisuline eesmärk on juba täidetud ja erakond Isamaa on seda ise toetanud. Selle aasta 7. aprilli Euroopa Liidu asjade komisjoni istungil arutati Vabariigi Valitsuse seisukohti, mis puudutas kestlikkusaruandeid. Enne seda arutas neid seisukohti majanduskomisjon, kes toetas neid konsensuslikult. Euroopa Liidu asjade komisjonis, kus oli ka Isamaa liige Mart Maastik kohal, toetas Vabariigi Valitsuse seisukohti, mille esimene seisukoht on: teeme ettepaneku muuta kestlikkusaruannete esitamine vabatahtlikuks kõigile ettevõtetele. Punkt. Me teeme seda juba niikuinii. Vabariigi Valitsus seisab Eesti ettevõtete eest. Miks te raiute sisse lahtisest uksest? Selle eelnõu sisuline eesmärk on täidetud. Äkki oleks mõistlik see tagasi võtta ja öelda ükskord: "Aitäh, valitsus! Te teete õiget asja!" Ja teie olete ise, Isamaa, seda toetanud.

Eesti Vabariik on õigusriik, vähemasti meie põhiseaduse isade ja emade mõttekäigu järg, mis tähendab seda, et Eestis on täitmiseks kohustuslikud seadused. Kas kestlikkusaruande kohustus on meil kehtivas õiguses sees või mitte? Härra Vaga, kuidas teie käitusite sellel hääletusel? Mille eest ma siin parteid ja valitsust, kes võimul on, tänama peaksin? Selle eest, et loetud kuud tagasi kehtestati Eesti õiguskorda need kestlikkusnõuded? On nii? On! 

Nüüd, Euroopa Liidu tasemel on olnud oidu mõningatel … Euroopa Komisjoni tasemel, nähes seda dünaamikat, mis liigub Euroopa deindustrialiseerimise suunal, on vähemasti küll mitte piisavas, aga elementide osas proovitakse seda kurssi kas muuta aeglasemaks või korrigeerida, kuidas iganes seda retoorikas soovitakse öelda. Ja meie seisukoht on, et kestlikkusaruande kohustus on otstarbekas valitsusel ühemõtteliselt juhinduda sellest, et esiteks, kehtivas õiguses korrigeerida see, mis seal on jõustavana kirjas, ja teiseks, anda parlamendis suunis selle kohta, et valitsus peab ka vastava läbirääkimisi pidama. 

Nüüd, küsimus sellest, et te ütlete, et aga valitsus on juba selle kohal, Euroopa Liidu Komisjon on andnud mandaadi. Vabandust, härra Vaga! Võtame teist näidet, mille puhul mul on jälle ahjusoojalt hea meenutada meie peaministri seisukohti, millele ma küsisin … Täpselt samamoodi käituti ka ETS 2 süsteemi puhul, kus valitsus võttis vastu, tõsi küll, niisuguse selektiivse, aga valitsuse positsioon oli, et kaaluda, kas ETS 2 ehk tegelikult, ütleme, mitukümmend senti nii diislikütuse kui bensiini efektiivset hinda tõstvat täiendavat mootorkütuse maksustamist Euroopa Liidu õiguses, siis signaalid, mis on tulnud sellel Euroopa Liidu komisjoni heakskiidetud mandaadist, näitavad tegelikult seda, et valitsuse senine taotlus ei ole saavutanud tulemust. Seda on nentinud ka ministeeriumide ametnikud, kellega on ajakirjanikud vestelnud, kellega ma olen vestelnud, et me täna ei saa väita, et me oleme kuidagipidi selles suunas liikunud. 

Ja ma arvan, et on asjakohane, et parlament määratleb ka oma seisukoha täiskogu hääletusel, ja parlamendi täiskogu hääletuse suunis, mandaat valitsusele peaks olema see, et kestlikkusaruande koostamise kohustus tunnistataks kehtetuks. See, et valitsuse mandaat, mida valitsus on saanud Euroopa Liidu asjade komisjonilt, ei ole sellega vastuolus, on enesestmõistetavalt ju, see ei ole probleem iseeneses, see on ka argument teile seda seisukohta toetada. 

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! See ettepanek on tehtud märtsi keskel, natuke on aega möödas. Aga ma saan ühelt poolt aru kolleeg Hanah murest, et maailmalõpp võib tulla lähedale ülesoojenemisega ja kestlikkusaruanne nagu aitaks seda vältida. Aga teiselt poolt see maailmalõpp, see, mis saabuks nagu veidi hiljem, aga Eesti majandus on niigi mudas. Kuidas see valik on selle koha pealt, et kas maailmalõppu püüda vältida kestlikkusaruandega täies mahus, kuigi valitsus on vahepeal peale märtsi teinud teatud sammud, või siis vaadata, et Eesti majandus sealt mudast välja pääseks ja lisakulusid ja kive jala külge ettevõtjatele ei seotaks?

Valitsusel, mulle näib, puudub sisulise kvaliteediga Eesti riigi positsioonist lähtuv käsitlus ja see on äärmiselt tõsine probleem. Valitsus on valinud seda agendat jõustava tee ja meil jõuab just kätte ka muu hulgas mootorkütuste hinda kergitava, tähendab, lennukimootorikütuste hinda kergitav initsiatiiv. Nii et samamoodi peame küsima seda, et üks asi on signaalid, et kui valitsus näeb, et Euroopas mõni riik võiks mingit positsiooni soovida muuta, siis valitsus on valmis selle positsiooniga kaasuma, mis iseenesest ei ole ju kuidagi etteheidetav, aga valitsuse enda poliitiline käsitlus puudub. Ja sama me nägime tegelikkuses ka ju, et ollakse valmis lihtsalt sisulise analüütilise võimeta kõike jõustama. Ja seesama valitsus, kes täna kõneleb meile siin sellest, et näete, meie oleme võtnud vastu … Härra Vaga! Meie oleme vastu võtnud siin mingisuguse positsiooni Euroopa Liidu asjade komisjonis, siis … Mis asi on protokollitud? Mis asi on protokollitud, härra Vaga? (Saalist räägitakse.) Härra Vaga, Eesti Vabariiki ei juhita ELAK-i protokollide alusel. Eesti Vabariiki juhitakse põhiseaduse järgi vastuvõetud seaduste alusel. Valitsus on läbi surunud enamushäältega siin sellesama kestlikkusaruande kohustuse täies mahus. Ja valitsus ei ole mitte ühtegi seaduseelnõu minu teadaoleva informatsiooni alusel esitanud menetlusse, et seda kestlikkusaruande kohustust kehtivas õiguses tühistada. Härra Vaga, millega te seletate seda paradoksi? Mis on siis Eesti õiguskorras tähtsam? Ja ma küsin nüüd ka istungi juhatajalt, ka juristilt, eks ole, härra Kivimägi, kas Eesti Vabariigis peab täitma Eesti Vabariigi seadusi või on sellest ülimuslikud ELAK-i protokollilised otsused?

Hea kolleeg, mul on oma sisuline seisukoht, aga mul ei sobi sekkuda sisusse ja diskussioone istungi juhatajana. Mõlemal on omad rollid: seadustel on omad rollid ja ELAK-il on oma roll.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Hea ettekandja! Siin Kristo Enn Vaga väitis, et majanduskomisjonis arutati seda teemat ja justkui olevat seal samamoodi hääletatud, et siis see kestlikkusaruande nõue kehtetuks tunnistada. Tegelikult see päris tõele ei vasta. Seal hääletati nii, et kaks aastat tuleks seda edasi lükata. Ja mina tegin tõesti Isamaa poolt ettepaneku see kehtetuks tunnistada, aga arvati, et kuna suuremad riigid lähevad kaasa ainult kaheaastase edasilükkamisega, siis see jääb tegelikult kõrvale. Nii palju sellest. 

Aga küsimus ettekandjale: milline on sinu arvates sisuline pool sellel, kas see kestlikkusaruannete bürokraatia reaalselt muudab ka midagi maailmas peale selle, et pannakse ettevõtjatele suuri kohustusi peale?

Muudab, palju muudab. See tähendab, et meie ettevõtete, nagu ma ütlesin, ka kapitalile ligipääs juba täna kehtivas olukorras kindlasti tekitab täiendavaid riske sellele. See tähendab, et olukorras, kus ka krediidiasutused hakkavad arvestama neidsamu normatiivsed kategooriaid, on see loomulikult piirav. Nii et mõju on tal ennekõike majanduslik. Mõju on tal ennekõike majanduslik selles vaates, et see puudutab seda territooriumi ja seda õiguskorra ala, kus see kohustuslikuna kehtib. See on reaalsus.

Ja nüüd küsimus, kas ta ühiskonnas vastutustundlikkust või sotsiaalset heaolu või õiglust – niisugustes kategooriates – suurendab, siis ma oleksin vägagi skeptiline. Riigid toimivad õiguste ja reeglite alusel. Riigid, ühiskonnad toimivad väärtuste ja moraali alusel. Kui neid asju sellise ideoloogilise kontseptsioonina hakatakse jõustavalt kokku segama, nagu praegu kogu selle initsiatiivi dünaamika on välja kukkunud, siis see ei ole vaba ühiskonna toimimiskultuuriga tegelikkuses kooskõlas.

Mart Helme, palun!

Aitäh! No põhimõtteliselt ma olen ettekandjaga nõus, et selline totalitaristlik ideoloogia, mida meile peale surutakse, muu hulgas ka selle eelnõu või, vabandust, selle kestlikkusaruannete näol, on nii mõistuse kui vaba ühiskonna vastane. Aga me äsja hääletasime ühte teist mõistusevastast eelnõu siin seoses vähem esitatud sugudega, mis valdavalt broileritest ja muidu ajusurnud inimestest koosnevas Riigikogus loomulikult heaks kiideti. Minu küsimus on. Lugupeetud Urmas Reinsalu, äkki me peaksime võtma kätte ja püsti panema üleüldse kampaania, sealhulgas ka seaduseelnõude kampaania, mis viiks Eesti sellest totalitaristlikuks muutuvast Euroopa Liidust välja?

Aitäh! Ei, ma arvan, et niisugune mõttekäik ei ole asjakohane. Aga küsimus sellest, et selle eelmise – mulle tõukus see mõte, mida küsija viitas eelmise eelnõu puhul, mis nägi ette sookvootide sätestamise börsiettevõtetel –, vaat siin tekib ka paradoks, härra Vaga, et Euroopa Liidu asjade komisjonis Reformierakond varem seda ei toetanud, vaid ütles, et Eestis peaks, vastupidi, börsiettevõtetel, meie põhiküsimus on selles, kuidas saada kapitali juurde, kuidas meie kapitaliturge Eestis arendada. Ja mul on meeles ajalooliselt häältega üheksast liikmest kaheksa poolt lükati see börsiettevõtetel sookvootide kohustus tagasi. Reformierakond oli vastu, teised erakonnad olid vastu, üks liige minu mälu järgi oli poolt. Ja nüüd on toimunud huvitav niisugune mimikriseerumine. Miks nüüd Reformierakond asus toetama seadust, et Euroopa Liidu asjade komisjonis – ja nüüd tuleb see huvitav loogika, jälle see paralleel, eks ole, mis on maksev, kas kehtiv õigus, mida me võtsime vastu, või jälle Reformierakonna loogika, et Euroopa Liidu asjade komisjonis ajalooliselt seda börsiettevõtete sookvootide reeglit vägagi ratsionaalsetel argumentidel majandusvabadusest tõukuvalt ei toetatud. Kumb siis maksab? Me näeme, et ka siin on retoorika, mida väljendatakse kuskil komisjonides, aga ühiskonda mõjutav seadusi jõustav tahe on põhimõttelises vastuolus. Mida me uskuma peame? Ma arvan, et sõnade ja tegude vastuolu korral tuleb loomulikult lähtuda ühiskonnal tegudest, millel on, seadusandjatel on oma vahetud tagajärjed.

Hea kolleeg, Mart Helme! Ma väga vabandan, aga ma olen sunnitud teile tegema märkuse. Teie küsimuses kasutatud hinnangut kolleegide, Riigikogu liikmete kohta olid ilmselgelt kohatud. Mul on siiras palve sarnaseid väljendeid mitte kasutada. Rene Kokk, palun!

Aitäh, juhataja! Hea ettekandja! Kristo Enn Vaga juhtis tähelepanu sellele arutelule, mis selle kestlikkusaruande arutelu juures käis majanduskomisjonis. Ma ei mäleta, et Kristo Enn ise oleks olnud sellel istungil. Mina küll olin, Mart Maastik ka oli. Ja tegelikult ma tegin ettepaneku EKRE poolt seal, et üldse tuleks see ära kaotada või miinimum, mida teha saaks, tuleks ta edasi lükata järgmiste europarlamendi valimisteni, uue koosseisu aruteluni 2029. aastaks. Ja see loomulikult sellele toetust ei leidnud. Ja lõpuks, miks see üldse läks edasi konsensusega, oli see, et me toetasime seda, et võtta see piskugi, mille Eesti tegi, et natukene edasi lükata. Siis tuleb vist täpsuse huvides olla, et tegelikult Mart Maastikuga me olime selgelt selle vastu ja tõime välja selle, et tuleks üldse ära kaotada see jama. Et see oleks lihtsalt siin ära mainitud. Ja see on Eesti ettevõtlusele kahjulik ja koormav, kogu see asi.

No ma arvan, et täpsustused on olulised. Tõepoolest, ma ise ei viibinud seal arutelul. Aga siin parlamendiliikmed on kommenteerinud ja osundanud sellele, et see arutelu dünaamika oli võib-olla teistsuguse rakursiga kui ühemõtteliselt suunatud sellele, et toetada vist kuu aega varem algatatud Isamaa eelnõu paatost. Aga kui see nii on, tänaseks, kui sellele on jõudnud parlamendiliikmed arusaamaga, siis ma tahaks loota, et see pälvib samasuguses toetuses ka ju täna täiskogu seisuga. 

Mis ma tõtt-öelda, ma pean tunnistama, et ma päris täpselt ei saanud aru ka majanduskomisjonis sellest mõttekäigust, et see eeldab koosseisu häälteenamust, et Euroopa Liidu tasemel õiguskorda muuta. Meil on olnud küll see tõlgendus vist, kui ma õieti mäletan, et kui otsusega toob kaasa Eesti seaduse muutmise või rahalisi kohustusi, eks ole. Praegusel juhul see toob kaasa küll Euroopa Liidu töökoormust, ütleme, et Euroopa Parlament peab hääletama, Euroopa Ministrite Nõukogu peab kogunema, aga varasemas loogikas me pole vist seda tõlgendust aluseks võtnud, et kui ka Euroopa Liidu või rahvusvahelise organisatsiooni tegevus on mõjutatud, siis see eeldab koosseisu häälteenamust. Me oleme minu meelest lähtunud ikkagi sellest, et kui see toob kaasa Eesti riigi sees seaduste muutmise või vastavalt eelarve muutmise või rahalised kohustused, siis seda tõlgendatakse koosseisu häälteenamusega. Mulle on veidi üllatav see niisugune laiendav loogika, aga jäägu see siis ka selles loogikas komisjoni tõlgendada. Ma iseenesest selle mõttekäiguga eraldi võetuna ei saaks nagu nõustuda, sest selle loogikaga, kui me teeksime Riigikogu otsuse, pöördumise näiteks ükskõik mingitele riikidele mingites rahvusvahelistes suhetes, kutsuksime neid üles mingist tegevusest hoiduma või midagi tegema, siis nende riikide puhul see tooks kaasa ju võib-olla nende seaduste muutmise või täiendavad eelarvelised kulu, see siis otsekui tähendaks, et oleks ka koosseisu häälteenamus. Ma arvan, et meil ei ole mõtet võtta ka nii globaalset vastutust kõigi riikide üle, et meil oleks seal kõrgem parlamendi koosseisu künnis, muidu mingi kolmas maailmariik …… fiskaalses, kui ta peaks juhtumisi täitma meie nõudeid, et siis peaks ta sattuma finantsilistesse raskustesse või keerukusse oma õiguskorra vastavusse viimisega Riigikogu otsusega, milles tehakse kolmandatele riikidele või näiteks Eesti valitsusele ettepanek kolmandate riikide poole pöörduda.

Suur tänu, härra Reinsalu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Mart Helme, küsimus istungi juhatajale, palun!

Jaa, ma tahaksin juhtida lugupeetud istungi juhataja tähelepanu sellele, et siin saalis on saanud selle koosseisu ajal täiesti tavapäraseks, et eriti koalitsiooni esindajad esitavad tõele mittevastavaid süüdistusi küll Kremli-meelsuses, küll mingisuguses muus meelsuses, halvustav üleolev suhtumine teisitimõtlemisse, teistsuguste vaadete esitamisse. See on väga selge ideoloogilise ajusurma tunnus. 

Ja kui ma sellele tähelepanu juhin, siis täiesti õigustatult, seda enam, et juhatajad üldreeglina ei ole sekkunud, kui näiteks ministrid on halvustanud siin naisi, meie erakonna, meie fraktsiooni liikmeid, ning teinud muid kohatuid märkusi meie, ja mitte ainult meie, vaid ka Keskerakonna ja mõne teise erakonna või fraktsiooni liikmete suhtes. Nii et paluks tasakaalustatust. Paluks tasakaalustatust! Kui keegi ütleb midagi, mis ei ole just nagu päris kohane, siis peaks see reegel olema, et üldreeglina kõigi puhul juhitakse tähelepanu, et see ei olnud antud juhul kohane.

Aitäh, hea kolleeg! Ma väga selgelt olen kaitsnud nii opositsioonisaadikuid kui ka koalitsioonisaadikud, kui nende kohta on kasutatud halvustavad väiteid ehk kohatuid väljendeid – Riigikogu kodu- ja töökorra seadus just sellist sõnastust kasutab. Ja ma jään kategooriliselt oma seisukoha juurde, hea kolleeg Mart Helme, et need olid kohatud, need ei olnud viisakad. Ma ei taha neid isegi korrata. Aga loomulikult on need stenogrammist väljavõetavad. Lihtsalt palve on sõnakasutuses …

Ja loomulikult, see täiendus "ideoloogiline" annab asjale teise värvi. Siin ma isegi mõistan, et siin oleks ruumi, aga te oma esimeses repliigis ei kasutanud seda täiendit seal ees.

Head kolleegid! Aga nüüd siis juhtivkomisjoni ettekandjana palun Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni liikme, hea kolleegi Tõnis Möldri, kes tutvustab arutelu majanduskomisjonis ja seal langetatud otsuseid.

Aitäh, hea juhataja! Head kolleegid! Riigikogu majanduskomisjon arutas antud otsuse eelnõu kahel istungil. Esimene kord 24. aprillil käesoleval aastal, kui otsustati määrata juhtivkomisjoni esindajaks mind konsensusliku otsusega, ja teine, kus juba sisulisemalt antud teemat arutati, oli 12. mai. Ja 12. mai istungil eelnõu esitajate poolt tegi Mart Maastiku ettekande ja see oli samamoodi selline ülevaatlik, nii nagu eelkõneleja seda siin suures saalis tegi, seda ma kordama siin ei hakka. 

Küll olid aga meie poolt veel lisaks komisjoni liikmetele kutsutud Rahandusministeeriumi inimesed tutvustama nii ministeeriumi kui ka tervikuna valitsuse seisukohta sellele teemale. Ja siin võib-olla olulisema kohana rõhutakski seda, et Rahandusministeeriumi [rahandusteabe poliitika] osakonna jurist sõnas, et kestlikkuse aruanne ei ole lihtsalt niisama ellu kutsutud dokument ning selle eesmärgid on roheleppest tulenevad. Ainus põhjus sellest loobumiseks on ettevõtjate halduskoormuse vähendamine. Samas on kestlikkuse aruande esitamisel ka palju positiivseid tulemeid. Nii et see arutelu pigem sellest jäigi kandma. 

Siis Mart Maastik lausus, et eelnõu ei võta võimalust vabatahtlikult aruannet esitada. Samamoodi nii mitmeski komisjoni liikme poolt esitatavas küsimuses oli see arutelutemaatika sees, et kui see kohustus kaob ära, siis vabatahtlikuna võivad ettevõtted seda ju jätkuvalt teha. 

Siis komisjoni ametnik uuris, kas hetkel on tehtud ka kestlikkusaruannete koostamise kaheaastase edasilükkamise otsus ning edaspidi tuleks Eestis siis jälle oma seisukohti formuleerida, mistõttu tuldaks taas Riigikogu ette küsima Eesti positsiooni. Ehk siis see on tegelikult see, et komisjoni otsusena on tõesti see kaheaastane periood vastu võetud, see on arutelude perioodiks mõeldud ja peale seda siis tegelikult arutelude käigus, mis suunas Euroopa Liit teiste liikmesriikidega otsustab sellel teemal edasi liikuda, Eesti siin kindlasti kujundab oma seisukohad ja Eesti seisukohtade kujundamiseks läheb taas kord vaja parlamendi mandaati. 

Siis eelnõu algataja esindaja, komisjoni liige Mart Maastik sõnas ka, et Ursula von der Leyen on antud teemal sõna võtnud ning toetanud vabatahtlikkust. Nii et tema hinnangul on ka Euroopa Liidu liikmesriigid ja Euroopa Liidu kõrged esindajad tervikuna saanud sellest aru, et teema on ettevõtjatele koormav ja bürokraatia mõttes päris suuremahuline.

Komisjoni liige Urve Tiidus küsis ka seda varianti, et kas algsel kujul välja pakutud kestlikkusaruannete lahendus jääb üldse ära. Siin pigem jäi kõlama see temaatika, et see on väga vähe tõenäoline, sest – veel kord – väga paljud liikmesriigid pigem toetavad seda, nii et siin on küsimus võib-olla pigem laiemalt selles, millistele ettevõtetele see kestlikkuse aruande kohustus jääb ja millistele mitte. Nii et selle kaheaastase perioodi jooksul need teemad täpsemalt selguvad. 

Komisjoni liige Kristiina Šmigun-Vähi tundis huvi, kas kõnealuse bürokraatia vähendamine võib Eesti ettevõtjate rahvusvahelisele mainele ja usaldusväärsusele ka kuidagi halvasti mõjuda. Siin jällegi ministeeriumi esindajad ütlesid, et eks neid näiteid on erinevaid, aga kindlasti on ka kestlikkusaruandel olemas oma selline positiivne mõju. 

Siis komisjoni liige Õnne Pillak küsis samamoodi selle üle, kas kohustuslikuks jäämise või vabatahtlikuks muutmise arutelu seisab alles ees. See oli see, millele ma siin eelnevas sissejuhatuses viitasin, on tõesti see, et see arutelu Eesti seisukohtade kujundamiseks tuleb meil tegelikult lähiaastatel uuesti parlamendi juurde, aga samal ajal mingi sisendi, millal parlament ise seda heaks soovib, võib tegelikult ka varem anda. 

Jaak Aab tõstis esile veel selle, et kõneleja leidis, et läbirääkimised komisjoniga ning arutelud tuleks ära oodata ja siis vastavalt sellele kujundada Eesti seisukohad, et näha, milline see dünaamika saab lähiaastatel olema. 

Siis see, mida siin ka komisjoni liige Rene Kokk suures saalis viitas, on tõesti see, et tema tegi ettepaneku ka selles osas, et võiks toetada konkreetsemalt selle eelnõuga edasi liikumist, aga laiemalt on nende fraktsiooni eesmärk kogu see temaatika Euroopa Liidus ära jätta. 

Ja komisjoni nõunik uuris eelnõu algataja esindajalt seda, kas otsuse eelnõu eesmärk on Eesti ettevõtjaid bürokraatiast vabastada ja raamatupidamise seadust vastavalt muuta. Miks see on oluline koht, ma kohe jõuan sinna. Kuna eelnõu esindaja ütles, et see on eesmärk, siis sellest lähtuvalt, et tegelikult on ju eesmärk seadust muuta, on ka see, et komisjoni esimees Marek Reinaas teavitas, et vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 103 saab seda laadi otsuse eelnõusid, mis kohustavad valitsust seadust muuta, vastu võtma või algatama, vaid koosseisu häälteenamusega suures saalis vastu võtta. See oli see eelmine arutelu, mida siin ka eelnõu ettekandja ja istungi juhataja omavahel pidasid.  

Lühidalt on see komisjonis toimunud arutelust kõik. Komisjon tegi kaks konsensuslikku otsust: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 20. mail ja teha ettepanek viia läbi eelnõu lõpphääletus suures saalis. Aitäh! See on lühidalt kõik.

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Alustab Hanah Lahe. Palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! See eelnõu taotleb kestlikkuse aruannete tühistamist, nagu me juba kuulsime. Ja algataja rääkis siin varem vabast turumajandusest, kasumist, sotsiaalsest komponendist ettevõtluses ja nii edasi. See kõik on õige, aga ta paraku kordagi ei maininud ettevõtluse mõju keskkonnale. Ja paraku on nii, et kestlikkusaruanded on üks hea vahend, kuidas hinnata ettevõtte mõju keskkonnale. Ja paraku on ka nii, et ilma heakeskkonnata, kust neid ressursse võtta, ei saa tegelikult ju ka ettevõtlus toimida. 

Minu küsimus on, kas komisjonis eelnõu algataja selgitas ka seda, mis alternatiivi ta pakuks, juhul kui kestlikkusaruannete esitamine tühistatakse, ja kuidas eelnõu algataja hinnangul sellist ettevõtluse mõju keskkonnale üldse mõõta võiks?

Aitäh! Komisjonis otseselt sellist arutelu ei olnud, aga tegelikult see, mis arutelu oli ja millest pigem mina loen välja seda, oli see, et muuta see süsteem selles mõttes vabatahtlikuks. See oli eelnõu algataja eesmärk, et vabatahtlikul alusel saavad ettevõtjad seda koostada, ja eelkõige need ettevõtjad, kes peavad just nimelt rahvusvahelises väljundis sellise dokumendi koostamist oluliseks. Nii et tegelikult kui aus olla, siis eelnõu algataja poolt sellist tervikvaadet sellele osale, mis puudutab just nimelt selle kestlikkusaruande positiivset poolt, ei olnud komisjonis kõlada. 

Urmas Reinsalu, palun!

Kuulge – Tõnis alati asjalikult –, aga ma pean tunnistama, ma olen nõutu. Praegu siin on kõlanud nagu mingid osundused, et Isamaa otsuse eelnõu murrab nagu lahtisest uksest sisse. Mida siis Euroopa Liidu asjade komisjonile majanduskomisjon mida siis täpselt ette panid selles loogikas, mis puudutas kestlikkusaruandeid? Ja teine, härra Mölder, kommenteerige palun seda. Isamaa algatas 19. märtsil eelnõu, aga nüüd, 26. märtsil Euroopa Liidu Nõukogu ehk siis alaliste alaliste esindajate nõukogu kiitis heaks komisjoni ettepaneku. Ja sellega on Euroopa Liidu tasemel juba see küsimus lahendatud, globaalsetele ettevõtetele lükata aastaks edasi ja väiksematele kaheks aastaks. Ja see läks ka Euroopa Parlamenti, mis praegu kiirkorras menetleb seda aprillikuu hääletustulemuste pinnalt. Ja millise seisukoha siis, kui Eesti hääletas poolt üksnes selle asja edasilükkamisele, siis kas Eesti on lauda pannud või, ütleme, olgu ta siis vabatahtlikkuse või tühistamise? Et ma saaks nüüd õieti aru, millised on Eesti positsioonid, mida hääletusel Euroopa Komisjonis, vabandust, mitte komisjonis, aga Euroopa ….. alaliste esindajate nõukogus 26. märtsil läbi viidi. 

Aitäh!

Kas, Tõnis, komisjonis on informatsiooni 26. märtsi …? 

Aitäh, hea kolleeg!

Aitäh! Aus vastus on, et sellel komisjoni istungil sellel teemal nii konkreetset arutelu ei olnud, küll aga tuleb tunnistada, et majanduskomisjonis tervikuna enne seda otsuse arutamist pidi Eesti kujundama seisukohad ja seal andis majanduskomisjon ka Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonile oma hinnangu. Ja see oli siis tõesti see, et toetada seda edasilükkamist teatud puhkudel üks aastat, teistel puhkudel kaks aastat. See toetus komisjonist tuli, aga selle arutelu käigus oli ka komisjonis olemas väga selgelt kas fraktsioonide esindajaid või komisjoni liikmeid, kes selgelt panid ka lauda selle, et Eesti peaks kaaluma tervikuna selle kestlikkusaruande süsteemi lõpetamist ja see võiks olla üks lähtepositsioon läbirääkimistel. Aga see ei leidnud minu meelest komisjoni terviktoetust ja see, millise toetuse see leidis Euroopa Liidu asjade komisjonis, seda on mul väga raske kommenteerida, sest nende komisjonide aruteludes ma ei osale. 

Suur tänu teile! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Isamaa fraktsiooni nimel Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Head kolleegid! Tõesti, antud arutelu oli meil kaks korda majanduskomisjonis ja käisin ka ELAK-is. Ja kummalisel kujul kuulen ma praegu, justkui Isamaa oleks hakanud lahtisest uksest sisse murdma ja justkui oleks juba valitsus tegelenud täpselt samade teemadega. 

Praegu just komisjoni esindaja Tõnis Mölder ütles ka, et sellel komisjoni istungil – kuigi ma tegin ettepaneku kaotada üldse see kohustus ära, neid kestlikkusaruandeid esitada, mis on väga koormavad ettevõtjatele ja kallid ja üsnagi tarbetud – küll arutati teemat, aga tookordsel hääletusel läks läbi ainult see, et lükata teatud puhkudel üheks või kaheks aastaks edasi. Ja minu ettepanekut ei hääletatud, minu ettepaneku poolt ei hääletanud. 

Ja nüüd siin ma tunnen, saan aru, et Hanah Lahe on väga mures meie planeedi pärast ja et me oleksime kestlikud. Ma ütlen, et Isamaa on samamoodi mures, eks me kõik oleme mures. 

Aga ma toon ka näite, et aastakümneid tagasi oli mul üks ettevõte, mis tootis lamellpuitu, ja kogu toodang läks ekspordiks Inglismaale, Suurbritanniasse. Ja sealt me oleks saanud tunduvalt suurema raha sellesama toodangu eest, kui meil oleks olnud üks teatud – no ma ei hakka täpselt nimetama seda – rohesertifikaat, mis pidi tõestama seda, et meie mets on jätkusuutlik. See oli umbes, ma arvan, 20 aastat tagasi. No et meil istutatakse mets ikka maha uuesti ja meil ikka taasluuakse seda metsa. Aga kogu see bürokraatia oli niivõrd kallis ja niivõrd keeruline, et kui me lõpuks arvutasime kokku, kui palju me kasu saame või kui palju me selle bürokraatia peale kulutame, siis see ei tasunud ära, seda enam, et kogu mets Eestis reaalselt vastab sellele sertifikaadile. 

Aga näete, kasu oleks teeninud sellest ainult need, kes seda sertifikaati välja annavad ja kes seda aitavad vastavalt kõlblikuks teha, et see vorm vastaks üldse nõuetele, see esitlusvorm. ja sellele, kes tegelikult reaalselt toodangut teeb, temale see mingit kasu ei too. 

Ja praegu on samasugune lugu. Me loome seadust, meil on tegelikult juba peale pandud see seadus, kus me paneme ettevõtjale kohustuse täita ülikeerukat – tõesti, ma olen ka lugenud seda nõuet, see on ülikeerukas – toimingut või seda paberimajandust, mille jaoks sa pead palkama mingisuguse väljaõppinud inimese, nii nagu tihtipeale ka PRIA taotluste puhul meil on olemas rida igasugu konsultante, kes teatud raha eest põllumeestele ja teistele ettevõtetele täidavad neid dokumente, et nad üldse saaksid neid esitada. Ja peale selle maksab see – Tallinki näitel – sadu tuhandeid. Kas ta teeb kuidagi maailma paremaks või rohelisemaks? Ei tee tegelikult. 

Siin Urmas Reinsalu ütles ka oma kõnes, et reaalselt me ju kõik elame selles ühiskonnas, ja ma arvan, et 99% nendest ettevõtjatest mõtleb selle peale, eriti näiteks metsanduses need, kes kasvatavad metsa, nad ju mõtlevad selle peale, et see mets uuesti kasvaks. See on ju tegelikult samasugune äri nagu igasugune teine põllumajandusäri, küll aga väga pikaajaline. Ei ole nii, et kevadel istutad kartuli ja sügisel võtad selle maast. Seal on lihtsalt pikem tsükkel, 50 aastat või 70 aastat. 

Ja kogu selle bürokraatia suurendamine iseenesest on veel eriti keeruline selles mõttes, et see Euroopa Liidus luuakse mingisuguseid regulatsioone, aga ühtlasi need regulatsioonid pannakse peale pankadele. Ja nüüd seesama ettevõtja, kui ta tahab saada mingit laenu, suuremat laenu, siis ta peabki täitma sellesama kestlikkusaruande, mis maksab sadu tuhandeid. 

Ma paluksin lisaaega.

Kolm minutit lisaks. 

Aitäh! Ja kui ta on selle ära täitnud, siis vastab ta alles nendele nõuetele ja võib-olla saab laenu. Ja nüüd sa peadki välja arvutama, kui sa maksad 300 000 selle aruande peale, kas sul on mõtet võtta laenu, mis on 3 miljonit või 30 miljonit. Sa arvutada välja, need protsendid lähevad sinna otsa. 

Nii et reaalselt me loome tegelikult bürokraatiat juurde, kuigi ma saan aru ja ma võin tõesti öelda, et praegune üldine selline arusaam ka koalitsioonisaadikutel ja kui me oleme arutanud majanduskomisjonis ja ELAK-is, on see, et tegelikult reeglina saavad enamus inimestest aru sellest, et see on järjekordne bürokraatia pealesurumine. On muidugi üksikuid inimesi, kes ei tahagi aru saada, ükskõik kui palju sa räägid sellest, nad räägivad ainult oma rohejuttu. 

Aga ma veel kord kordan, et me peame sellega tegelema. Kas see teile tundub sellisena, et see on justkui jälle ühe partei selline eneseupitamine või ei tundu, mul ei ole sellest ausalt öeldes mitte midagi. Mina leian, et tähtis on tulemus. Ja mida rohkem me sellest räägime, seda kindlam on see, et võib-olla me leiame ka konsensuse ja midagi ära teeme. 

Nii et ma igatahes kutsun kõiki, praegu ka koalitsioonisaadikuid hääletama selle eelnõu poolt, olenemata sellest, et see on Isamaa eelnõu. Tihtipeale siin rõhutatakse igal pool: vaat, see on meie erakonna eelnõu. Meil on näiteks kolm eelnõu tulemas järgmisel nädalal, mille on teinud Isamaa, Keskerakond ja sotsiaaldemokraadid. Sarnased eelnõud, mis puudutab neid kergliikureid Tallinnas ja teistes omavalitsustes. Väga tähtis on ju see, kes esimesena saab esitada, siis ta saab selle kuulsuse. 

Teate, ei ole tähtis see. Tähtis on see, et me ei tegeleks rumalustega, et meie ettevõtlust välja ei suretataks, et meil oleks konkurentsivõime, ja see ongi kõik. Nii et kutsume teid kõiki hääletama poolt ja unustame ära need erakondlikud nagelemised. Aitäh!

Aitäh teile! EKRE fraktsiooni nimel Rain Epler, palun!

Siin on nii mõndagi käsitleda, ma igaks juhuks võtan lisaaja kohe ära.

Igaks juhuks kolm minutit lisaks, kokku kaheksa.

Aitäh, härra juhataja! Head kolleegid! Selle teema käsitlemiseks tuleb minna rohkem ajas tagasi kui möödunud aasta lõppu või sellesse kevadesse. 9. oktoobril 2023, siis ma olin veel majanduskomisjoni liige, arutati majanduskomisjonis seda kestlikkusaruannet, standardeid ja nii edasi. Ja ma avaldasin mitu korda seal komisjoni istungil seisukohta, ärme kehtesta selle aruande esitamise kohustust. Ma ütlesin, et okei, ma oleksin nõus sellega, et me kinnitame mingisuguse standardse vormi, et kõik ettevõtjad, kes vabatahtlikult tahavad seda aruannet esitada, et siis vorm oleks ühtne ja need aruanded oleksid võrreldavad, aga ärme kehtesta kohustust. Vaidlesid minuga ministeeriumi ametnikud, vaidles minuga ka toonane majanduskomisjoni liige Andres Sutt, rääkides, kui vajalik on selle kohustuse kehtestamine. 9. oktoober 2023!

Eelmine aasta olid europarlamendi valimised. Enne parlamendivalimisi otsustas Ursula von der Leyen, et selleks, et tagada oma võimul püsimine, tuleb kasutada taktikat, mida Kaja Kallas oli kasutanud Eestis: lubada midagi, mille täitmisest pärast mitte hoolida. Mäletate, Eestis Kaja Kallas ütles, et maksud ei tõuse. Ja kohe peale valimisi ütles, et ma valetasin. Ursula tegi seda, et ta ütles, et me kogu selle rohepöördest tuleneva hulluse keerame tagasi: leevendame, vähendame bürokraatiat, nõudeid ja nii edasi. Valimised said läbi, õnnestus koalitsioon kokku klopsida ja Ursula astus pulti ja ütles: "Loomulikult tuleb rohepöördega edasi minna." Küll aga, tõepoolest, see mõte kuidagi ta pähe jäi püsima, et see kestlikkusaruanne tuleks võib-olla ikkagi mitte kohustuslikuks muuta.

Ja siis hakkasid Euroopas sellesuunalised rattad veerema. Kuna Ursula on ka selle poliitperekonna tähtis esindaja, kuhu Isamaa kuulub, eks ka Isamaa vaatas suure juhi poole ja leidis, et eelnõu on hea ette valmistada. Ja mõnes mõttes ongi hea eelnõu, tore, et kolleegid eurooplastest selles osas eeskuju võtsid, mille osas oli mõtet eeskuju võtta. Aga kui nüüd siin kolleeg Vaga tuli kolleege Isamaast süüdistama selles, justkui nad murraksid lahtisest uksest sisse, et näed, 7. aprillil juba ELAK-is, Euroopa Liidu asjade komisjonis tehti otsus, et minnagi läbirääkimistele Euroopaga, et see aruandekohustus kaotada, siis vastupidi, Kristo, sina murrad lahtisest uksest sisse. Isamaa andis eelnõu sisse 19. märtsil. ELAK hakkas 7. aprillil arutama seda, mida valitsus oli otsustanud 3. aprillil.

Ja ma arvan, et valitsus selle 3. aprilli otsuseni võiski jõuda kahest impulsist lähtuvalt. Vaadake, Sutt oli vahepeal ministriks saanud, istus valitsuse laua taga. Ja ju ta hakkas meenutama, et oot-oot-oot-oot-oot, sihuke poolteist aastat tagasi vaidlesime Epleriga ja tegelikult tuleb tunnistada, et Epleril oli mõistlik seisukoht, et vaatame, mis see seisukoht oli. Vaatas seda seisukohta, samal ajal ametnikud kandsid ette, et Isamaalt on ka tulnud ettepanek see kohustus ära kaotada, ja no siis tuldigi Euroopa Liidu asjade komisjoni tohutult justkui enda ettepanekuga, et läheme Euroopasse välja jutuga, et teeme ettepaneku muuta kestlikkusaruannete esitamine vabatahtlikuks. Ja teine kolleeg meil Reformierakonnast, Hanah Lahe täna siin justkui räägib, et küll see on halb, et sihuke aruanne ära kaotati, eks ju, küll on hea ja vajalik aruanne. Vaatan protokolli: Hanah ELAK-is jällegi hääletas poolt. Kas ka noor kolleeg on õppinud juba sellise, ütleme, poliittehnoloogiaga tegelema, et räägib oma noortele fännidele, et see on hea aruanne, aga tegelikult, kui hääletamiseks läheb, siis hääletab poolt, sest kes see noortest fännidest ikka seda ELAK-i protokolli loeb.

Aga nüüd siis alguse juurde tagasi. 9. oktoobril ma vaidlesin, põhjendasin oma seisukohti, ärme tee seda aruannet. Mulle vaieldi vastu. Poolteist aastat läks mööda, tuli tunnistada: Epleril oli õigus. Ma ennustan, et me siin pooleteise või kahe aasta pärast hakkame jõudma eelnõudeni, kus energeetika osas, metsanduse osas ja muus hakkavad tulema eelnõud, kus tuleb tunnistada, et kui protokolle vaadata, tehakse asju, mille kohta Epler juba tükk aega tagasi ütles, kuidas tuleks teha. Nii et kuulake tähelepanelikumalt. Aitäh!

Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Õnne Pillak, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Kuulates siin seda arutelu, siis see on nagu natuke tõekomisjon siin, et kes nüüd kõige esimesena ütles ja kuidas tegelikult see asi on jooksnud. Minu arust on oluline see, et ettevõtjate vaates tehakse mõistlik otsus, see on kõige tähtsam. Pluss teine on see, et meie siin seadusloojatena vastutama ka selle eest, et õigusruumi ilmaasjata ei risustataks. Ja sellest me peame oma valikutes siin, oma hääletustel, vastuvõetud otsustest ka lähtuma. 

See otsuse eelnõu, mida siin arutatakse, siin juba kõik on ära öelnud tegelikult ka seda, mis ma alguses plaanisin öelda, sedasama lahtisest uksest sisse murdmine. Täiesti, noh, fantastiline poliit-show! Mina ei oska nii teha. Sellepärast et miks ma seda ütlen? Nii nagu eelkõneleja härra Epler juba siin ütles, et see otsus valitsuses seisukohtade näol, et kestlikkusaruanne edaspidi oleks vabatahtlik, et Euroopas need arutelud algaksid, see on ära saadetud juba kuu alguses, seda on öeldud seal. See on täpselt seesama asi, lihtsalt teises sõnastuses. See otsuse eelnõu ütleb, et kohustuslikkus kaotada. Seisukoht Vabariigi Valitsuses, mis kinnitati, nii nagu siin on juba korduvalt öeldud, 3. aprillil, ja mida ka ELAK siis meil Riigikogus arutas ja heaks pidas, seal lihtsalt öeldakse, et edaspidi oleks see vabatahtlik. Noh, sõnade küsimus, on ju. Mina alati eelistan positiivsemat varianti ehk seda vabatahtlikkust. Aga maitse küsimus. 

Teine, mis nüüd puudutab seda, et ikka seda otsust kindlasti toetada, vaadake, kui me võtame selle vastu, siis tegelikult me teeme midagi, mida on juba tehtud. Seda ei ole vaja, sest see töö juba käib. Ma ise komisjonis küsisin ka, Mart oli kõrval, vastas lauas mul, kuulis, et kas Euroopa tasandil need arutelud kestlikkusaruande kohustuslikkus versus vabatahtlikkus, kas nad käivad, kas need tuleb pidada, kas nad hakkavad toimuma. Vastus oli jah. No miks meil seda otsust praegu siis vaja on? Lihtsalt sellepärast, et linnuke teha ja keegi saab sotsiaalmeedias postituse teha, et tegin ettepaneku? See asi toimub juba. 

Siis see, mis puudutab nüüd koostööd. Minu meelest see kestlikkusaruande teema on üks väga hea näide koostööst. Kui on ühised eesmärgid, ja me kõik tahame, et Eestis ettevõtetel oleks parem tegutseda, et oleks vähem bürokraatiat, siis seda koostööd tegelikult siin erakondadeüleselt ka tehakse. Ja seda me näeme siin punktis, mille number peaks olema number üheksa. Ehk siis kestlikkusaruande kahe aasta võrra edasilükkamine neile, kes nüüd peavad veel selle esitama, väga mõistlik ettepanek. Muidugi me toetame seda. Valitsuses see teema peaks olema homme arutelul. Aga selleks, et me Riigikogus saaks kiiremini edasi liikuda, selleks et vajalikud otsused kiiremini teha, opositsioonil mõistlik ettepanek tehtud, muidugi liigume edasi. Milleks me peame seda tagasi hoidma? Ja mõistlikke asju, koostööd teha – alati valmis! 

Mis nüüd puudutab veel, siin oli juttu, et kuidas valitsus bürokraatiat juurde teeb, siis ma selle lükkaks ka ümber. Ei ole tõsi, see valitsus on võtnud väga selged sammud ette, et bürokraatiat vähendada. Ma ei hakka ette lugema neid 108 otsust, mis on juba tehtud siin lühikese aja jooksul, aga kõigil, kes tunnevad selle vastu huvi, soovitan minna valitsuse lehele ja seal on otsused majanduse elavdamiseks. Seal saab nendega tutvuda, nendele otsa vaadata. Ja need on esimesed otsused, neid tuleb veel. Nii et ka mina siit soovin, et teeme rohkem koostööd, seisame parema majanduskeskkonna eest, inimeste heaolu eest. Palun seda sihukest poriloopimist ja negatiivsete emotsioonide jagamist vähem siin. See ei ole mitte kellegi huvides. Urmas ka noogutab mulle, peame siis sellest kinni ja teeme nii, et me õigusruumi risustame vähem, sest see on ka kõigi huvides, sealhulgas ka ettevõtjate huvides. Aitäh!

Aitäh! Ja nüüd siis esmalt vastusõnavõtt Isamaa fraktsiooni nimel, eeldusel, et on volitused. Mart Maastik, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Nojah, mind pani natuke mõtlema Õnne Pillaku ütlus, justkui Isamaa oleks juba valitsuse poolt kiidetud otsuse eelnõuga välja tulnud. Siin tegelikult Rain Epler tõi välja, et meie eelnõu esitati 19. märtsil, küll aga minu ettepanekul oli aprillis ettepanek teha see vabatahtlikuks ja seda kasutati – jumal tänatud, kui seda on ära kasutatud ja seda on valitsus hakanud ellu viima. See ei saa olla niimoodi, järjekord oli: kõigepealt Isamaa tegi ettepaneku, siis arutati komisjonis ja komisjonis tuli minu ettepanek. Ma natukene tahaksin muidugi kiita Rain Eplerit, kes on suurepärane poliitik, justkui tema oleks 2023. aasta sügisel härra Sutiga vaidlused, et sealt üldse algas kõik pihta. No ei ole päris nii. Eks me seal opositsiooni inimesed, mina kaasa arvatud, kõik rääkisime sama juttu. Aitäh sulle, Rain, et sa iseennast ära ei unusta, aga oleme ausad, see on ikkagi jagatud rõõm. Ja kui midagi head on sellest, et me oleme üles tõstatanud selle probleemi, siis ükskõik, kuidas see teoks saab, kas valitsuse mingite ponnistuste näol või Isamaa otsuse eelnõu vastu võttes, tähtis on see tulemus. 

Aga siiski ma ei saa sellest aru, kuidas Õnne Pillak kutsub üles, et ärme nüüd selle eelnõu poolt hääletame, sest valitsus juba tegeleb asjadega. Kuulge, kas nagu kadedus tuleb peale või milles see probleem on? Kiidame selle eelnõu heaks ja las valitsus tegeleb. Aitäh teile!

Aitäh teile! Mul on informatsioon, et volitused Reformierakonna fraktsiooni nimel vastusõnavõtuks on Hanah Lahel. Hanah Lahe, palun!

Ma tänan, austatud istungi juhataja! Härra Epleri kõnest võis jääda selline mulje, et Reformierakond räägib ühte siin saalis ja komisjonides teeb teist. Ma kinnitan, et me kõik, kes me kuulume Euroopa Liidu asjade komisjoni või mõnda teise komisjoni, oleme sellest teadlikud, et protokolle ka loetakse. Euroopa Liidu asjade komisjonis me toetasime ettepanekut muuta see kestlikkusaruannete esitamine vabatahtlikuks, mitte ei toeta nende tühistamist, nagu see käesolev eelnõu sooviks. See on siin nii seletuskirjas kui eelnõu enda tekstis täiesti selgelt välja toodud ja seal on põhimõtteline vahe. Seda soovisingi täpsustada. Aitäh!

Aitäh! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 601 lõpphääletus. Asumegi seda tegema. Aga enne saalikutsung, palun!

Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele algatada Euroopa Liidus läbirääkimised kestlikkusaruannete koostamise kohustuse kehtetuks tunnistamiseks" eelnõu 601. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Eelnõu poolt oli 19 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 0. Eelnõu 601 on tagasi lükatud.

Lähme edasi tänase viienda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 572 teine lugemine. Ettekandjaks põhiseaduskomisjoni liige Kalle Laanet. Palun!

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Tuletan meelde, et antud eelnõu esimene lugemine toimus käesoleva aasta 9. aprillil ja esimene lugemine lõpetati. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 24. aprilliks ei laekunud ühtegi muudatusettepanekut. 

Teist lugemist viis läbi põhiseaduskomisjon 12. mail, kus otsustas esitada neli muudatusettepanekut ja vaatas üle ka eelnõu kohta tehtud keelelised täpsustused. 

Kiirelt tutvustan teile ka neid muudatusettepanekuid. Muudatusettepanekuga nr 1 asendatakse isikut tõendavate dokumentide seaduses konkreetne Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse nimi viitega valdkondlikule sihtasutusele. Tõesti, konkreetse sihtasutuse nime seaduses välja tuua ei ole mõistlik, sest kui sihtasutus muutub, siis peab ka seadust muutma hakkama. 

Muudatusettepanek nr 2, jäetakse eelnõust välja sätted, mis on juba kehtetuks tunnistatud 2025. aasta 26. märtsil vastu võetud välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega. See puudutas rändemenetluse tõhustamist ja need muudatused on juba jõustunud. 

Muudatusettepanek nr 3 tuleneb Andmekaitse Inspektsiooni ettepanekust. Muudatusettepanekuga täpsustatakse andmekogusid puudutavaid volitusnorme nii, et määruse andjale ei tule volitusest mitte kaalutlusõigust täpsemad andmete säilitamise tähtajad ette näha, vaid kohustus seda teha. Seaduses nähakse ette andmete maksimaalne säilitamise tähtaeg ning volitatakse määrusandjat põhimääruses ette nägema täpsemad säilitamise tähtajad, mis on ju igati mõistlik. 

Ja muudatusettepanek nr 4 tuleneb asjaolust, et 2025. aasta 9. detsembril jõustuvad isikut tõendavate dokumentide seaduse muudatused, mille kohaselt sellest ajast enam ei anta tagasipöördumistunnistusi ega tagasipöördumislubasid, vaid väljastatakse Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistus. Selle tõttu tuleb eelnõust nende sätete muudatused välja jätta ja korrigeerida lisatava lõike numbrit. 

Juhtivkomisjoni menetluslikud otsused ja ettepanekud. Põhiseaduskomisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 21. mail. Ettepanek oli eelnõu teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, on komisjoni ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 2025. aasta 4. juunil ning viia läbi eelnõu lõpphääletus. Aitäh!

Aitäh! Küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole, sulgen läbirääkimised. Ja eelnõule on tehtud neli muudatusettepanekut. Alustame nende läbivaatamisega. Muudatusettepanek nr 1, esitajaks põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 2, esitajaks põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 3, esitajaks põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 4, esitajaks põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Sellega oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Ja juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 572 teine lugemine lõpetada. Ja sellega on teine lugemine lõpetatud.

Läheme tänase kuuenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja üleandmist keelustavast ja nende hävitamist nõudvast konventsioonist taganemise seaduse eelnõu 642 esimene lugemine. Esimeseks ettekandjaks on välisminister Margus Tsahkna, palun!

Austatud Riigikogu! Hea juhataja! Teie ees on seaduseelnõu 642, mille vastuvõtmisega taganeb Eesti Vabariik halvenenud julgeolekuolukorra tõttu jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja üleandmist keelustavast ja nende hävitamist nõudvast konventsioonist ehk Ottawa konventsioonist. Riigikogu võttis Ottawa konventsiooniga ühinemise seaduse vastu 24. märtsil 2004 ja konventsioon jõustus Eesti suhtes 1. novembril 2004, tänaseks üle 20 aasta tagasi. Võrreldes liitumise ajaga on Euroopa ja Läänemere piirkonna julgeolekukeskkond märkimisväärselt halvenenud ja sõjaline oht NATO liikmesriikidele suurenenud. Venemaa Föderatsioon jätkab sõjalist agressiooni Ukraina vastu oma imperialistlike eesmärkide saavutamiseks, rikub rängalt oma rahvusvahelisi kohustusi, sealhulgas rahvusvahelise humanitaarõiguse norme, ning on rahvusvahelistest kokkulepetest kas lahkunud või rikub jultunult neid, milles ta veel osaline on. Venemaa ei ole Ottawa konventsiooni osapool ning kasutab jalaväemiine Ukraina vastu peetavas sõjas laialdaselt, olles mineerinud üle 170 000 ruutkilomeetri ulatuses Ukraina territooriumi. Samal ajal puudub Ukrainal õiguspärane võimalus ise Venemaa relvajõudude vastu jalaväemiine kasutada, et takistada oma maa-alade rüüstamist ja miinidega risustamist okupantide poolt, kuivõrd Ukraina on Ottawa konventsiooni osapool, nii nagu ka Eesti.

Venemaa Ukraina-vastase sõja õppetunnid näitavad selgelt, et kui riik seab endale relvastuse alal ühepoolseid piiranguid, mida vastaspool ei järgi ega kavatsegi järgida, asetatakse end seeläbi vastasega võrreldes ebasoodsamasse positsiooni.

Hea Riigikogu! Ottawa jalaväemiinide konventsioonist taganemise eesmärk on tagada halvenenud julgeolekuolukorras Eesti kaitseväele suurem paindlikkus ja vabadus valida relvasüsteemi, arvestades meie vastu suunatud ohu iseloomu ja vastase võimalikku käitumist. Paindlikkus riigi sõjalise kaitse planeerimisel ja enesekaitseks vajalike võimete valikul parandab Eesti julgeolekut. Konventsioonist väljumine annab Kaitseväele tulevikus võimaluse hankida ja rakendada jalaväemiine juhul, kui selleks peaks tekkima sõjaline vajadus ja seda toetab Kaitseväe juhataja sõjaline nõuanne. Sõltumata sellest jätkame me aga oma igapäevatööd selle nimel, et niisugust vajadust tegelikult kunagi ei tekiks.

Sarnaselt Eestile on Ottawa konventsioonist taganemise protsessi algatanud ka teised regiooni riigid, kes jagavad piiri Venemaa või Valgevenega, kelleks on Soome, Läti, Leedu ja Poola. Lätis ja Leedus on vastav seadus juba parlamendi poolt vastu võetud. Soome ja Poola parlamentides on arutelud ees lähemal ajal. Lahkumisotsustega saadavad NATO idatiiva riigid selge sõnumi, et on valmis ja võimelised kasutama agressori vastu kõiki vajalikke meetmeid, et kaitsta oma territooriumi ja vabadust. Need ei ole kerged otsused, kuid karmistunud julgeolekuolukorras tuleb kaaluda kõiki vahendeid, mis tugevdaksid meie heidutus‑ ja kaitsevõimet.

Ottawa konventsiooni näol on tegemist ühe kõige laiemalt heaks kiidetud rahvusvahelise humanitaarõigusalase kokkuleppega, millest siiani ei ole mitte ükski lepinguosaline taganenud. Neid riike on hetkel 165, kes on Ottawa konventsiooniga ühinenud. Seetõttu toob otsus konventsioonist lahkuda paratamatult kaasa ka suurenenud rahvusvahelise tähelepanu ja kindlasti ka küsimusi ja ka kriitikat. Meie partnerid ja liitlased Euroopa Liidus ja NATO-s, kes jäävad ise Ottawa lepingu osalisriikideks edasi, mõistavad siiski valdavalt lahkuda soovivate riikide otsuseid. Eesti on teinud ja jätkab aktiivset rahvusvahelist teavitustööd, selgitamaks, et konventsioonist taganemine on mõjuvatest riiklikest julgeolekukaalutlustest tingitud suveräänne otsus, mis johtub ühemõtteliselt Venemaa käitumisest ja agressioonisõjast Ukraina vastu.

Ottawa konventsioonist taganemine ei mõjuta Eesti pühendumust rahvusvahelise humanitaarõiguse täielikule järgimisele. Kohustume jätkuvalt piirama sõjategevuse mõjusid tsiviilisikutele ja kaitsma relvakonfliktide ohvreid. Võimalikku jalaväemiinide varumist ja kasutamist reguleerivad muud rahvusvahelised humanitaarõiguse ja relvastuskontrolli normid ja kokkulepped, millega Eesti on seotud, alustades 1949. aasta Genfi konventsioonidest, need jäävad kehtima. Eesti jätkab ka Ottawa konventsioonist taganemise järel humanitaar-, demineerimise ja relvakonfliktide ohvrite abistamise projektide toetamist, mida me oleme seni teinud. Ja oleme seni ka pikema aja vältel panustanud demineerimisprojektidesse mitmel pool maailmas ja soovime esmajoones jätkata koostööd Eesti ja Ukraina demineerijate vahel.

Loodan, et Ottawa konventsioonist taganemise eelnõu leiab teie, Riigikogu toetuse. Kui Riigikogu võtab seaduse vastu ja Vabariigi President kuulutab selle välja, teavitab Eesti oma taganemisotsusest kõiki konventsiooni osadusriike ja ÜRO peasekretäri, kes on lepingu hoiulevõtja. Ametlikku taganemiskirja esitades peavad olema ära toodud põhjused, mis tingivad konventsioonist lahkumise. Taganemine jõustub kuue kuu möödumisel vastavast teavitusest. Läti, Leedu ja Eesti koordineerivad omavahel taganemiskirjade esitamist ning soovivad esitada need võimaluse korral samaaegselt.

Ja üks aspekt on veel oluline: Ottawa konventsioonist saab taganeda vaid rahuajal, kuivõrd taganemine jõustub üksnes siis, kui riik ei osale nimetatud kuue kuu möödumisel relvakonfliktis. Vastasel korral jõustub lepingust taganemine alles pärast relvakonflikti lõppu. Ja mõnes mõttes me näeme sellist olukorda ka Ukrainas. Kui neil oleks soov lahkuda Ottawa konventsioonist, siis nad täna seda faktiliselt teha ei saaks. Seetõttu on vajalik, et teeksime vastava otsuse praegu, välistamaks võimaluse, et otsese sõjalise ohu tekkimise korral ei jää enam aega ega võimalust meie riikliku julgeoleku huvides konventsioonist taganeda. Hea Riigikogu, ma loodan, et see otsus saab laiapindse toetuse siin ja Eesti teeb midagi oma iseseisva julgeolekuvõimekuse parandamiseks. Suur tänu!

Aitäh! Ja teile on ka küsimus. Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Eestlastel on vanasõna: parem hilja kui mitte kunagi. Iseenesest on väga hea meel näha, et te selle eelnõuga siin olete. Pean ära mainima, et EKRE tegi samasisulise ettepaneku juba aastal 2023. Ehk siis 18. jaanuar 2023 oli siinsamas arutelu sama eelnõu üle, sisuliselt sama ettepaneku üle. Ja ma tahan küsida seda, et kui valulikult see protsess teil valitsuses läks, sest kui ma vaatasin üle, et tollel ajal, kes olid selle vastu ja lükkasid tagasi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna eelnõu Ottowa konventsioonist lahkumiseks, siis nende hulgas olid ka mõned tänased ministrid. Näiteks peaminister arvas, et ei peaks välja minema, ja siis oli seal meie rahandusminister ja siis Andres Sutt oli meie majandusminister. Äkki kirjeldate, kuidas valitsuses see arutelu läks. Kas nüüd on ümbersündimine ja jõuti arusaamiseni, et tegelikult ongi oluline? Ja ongi väga oluline ja EKRE kindlasti toetab seda eelnõu.

Aitäh, hea küsija! Mina isiklikult mäletan seda debatti siin Riigikogu saalis juba enne 2004. aastat. Ma ei olnud küll siis Riigikogu liige. Helir-Valdor Seeder vist mäletab ka seda aega, kui minu mälu järgi Isamaaliit isegi tookord vist hääletas vastu selle konventsiooniga ühinemisele, kuna juba toona olid küsimused, miks me peame seda tegema, kui Venemaa seda pole teinud. Sellised ajaloolised meenutused siin saalis. Ka mina olin toona Isamaaliidu inimene. Aga tulles nüüd tagasi tänapäeva, siis tegelikult see arutelu on käinud ja meie eesmärk oli mitte võtta ainult üksi vastu neid otsuseid, need otsused ei ole siseriiklikud – kuigi ma arvan, et enamus Eesti inimestest seda otsust kindlasti toetavad –, vaid et koordineerida seda mõtteviisi ja debatti just nimelt regionaalset. Nagu ma ütlesin, meil on seal 165 riiki, lisaks sellele on meie territooriumil, kui me vaatame kogu regiooni, NATO liitlaste väed, ja see protsess on tegelikult käinudki kuskil aasta jooksul.

Kindlasti ka teie poolt algatatud eelnõu andis sellele positiivses mõttes hoogu juurde. Aga Eesti riik on näidanud ennast usaldusväärse partnerina ja samamoodi, et meie otsused oleksid ka tagatud, ainult Eestist üksi ei piisa. Tänaseks me oleme ikkagi jõudnud niikaugele, et Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola sellest konventsioonist lahkuvad. Kui vaadata puhtalt meie geograafilist asukohta, siis see on väga oluline sõnum Venemaale ja tegelikult, kui vaadata sõjalist võimalust tulevikus kasutada jalaväemiine, siis väga tugev kaitse lisaks kõigele muule. 

Ma võin öelda, et valitsuses mingisugust valulikku arutelu sel teemal ei toimunud, lihtsalt teatud protsessid olid jõudnud niikaugele, et me saime langetada need otsused, mis on vajalikud selleks, et nüüd ka valitsus selle eelnõuga siia tuli. Kokku võttes ma loodan, et Riigikogu seda eelnõu toetab. Ma väga soovitan mitte hakata mängima neid siseriiklikke pisikesi mängukesi, sest minu teada peaks olema praktiliselt vist kõikide fraktsioonide toetus sellele eelnõule olemas. Meie asi on eelkõige rahvusvahelisel tasemel näidata, et me tegutseme, tagada oma julgeolekut ja samal ajal oleme usaldusväärsed partnerid edasi.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, austatud minister! Tõepoolest, 2004, kui seda konventsiooni arutati Riigikogus ja Eesti otsustas ühineda selle konventsiooniga, väga lühinägelikult, ma julgen öelda, siis seda aktiivselt toetasid tol ajal peavooluideid kandvad nii diplomaadid kui poliitikud väga aktiivselt. Ja Isamaa saadikurühm oli ainus, kes 2004. aastal hääletas selle vastu, rõhutades just pikale perspektiivile ja ettenägelikkusele. Kahjuks meid ei kuulatud. Täna me oleme olukorras, kus 20 aastat hiljem me selle tühistame ja püüame lahkuda. Ja minu küsimus teile on, kas tagantjärgi vaadates tagantjärgi tarkusena oli see tol ajal siiski viga ja kas me võiksime sellest ka õppida, et eriti julgeoleku küsimustes tuleb vaadata pikka perspektiivi. Ja julgeoleku küsimus on küsimus, milleks me just rahuajal peame valmistuma mõtetes, et kriisiaegadeks valmis olla. Ja on väga lühinägelik rahuaja mingisugusest stabiilsest olukorrast lähtuvalt teha niisuguseid otsuseid. Nii et lühike küsimus on, kas teie hinnangul oli viga või ei olnud.

Teie aeg!

Aitäh, hea küsija! Täna ma olen siin puldis valitsuse välisministrina ja ma võin öelda seda, et ma ei saaks seda pidada veaks, mis oleks midagi oluliselt muutnud. Selles mõttes, et õnneks kogu selle aja jooksul ei ole Eestit tabanud otsene relvastatud kallaletung Venemaa poolt. Küll aga oleme ausad, et ka mina olin ju tol ajal küsijaga koos töötamas ja tõepoolest me ju siis nägime, et Venemaa on agressiivne riik ja tulevikus kujutab endast ohtu. 2004. aastal ei olnud Venemaa veel aktiivselt ju tunginud kallale isegi Gruusiale ja sellele järgnevalt Ukrainale 2014 ja nii edasi. Ehk siis me võime öelda, et meil oli õigus, mis puudutab Venemaad. 

Nüüd öelda, et liitumine oli viga, seda ei saa, kuna samal ajal toimusid ka mitmed teised rahvusvahelised protsessid: Eesti ühinemine NATO ja Euroopa Liiduga ja nii edasi. Võib-olla sellest tingituna oli vaja meil ka väga selgelt kuuluda kogu sellesse perekonda, kus me täna oleme otsustanud kogu idatiiva liitlastega lahkuda. Ma arvan, hea küsija, et igal asjal on oma aeg. 

Eesti õnneks ei ole teinud strateegilisi vigasid ka oma kaitse planeerimisel. Lihtsalt me oleme jõudnud täna olukorda, kus valdav osa meie liitlastest läänemaailmas saavad aru, et 2000. aastate algus ei olnud ajaloo lõpp. Ka see käsitlus oli ju väga kõvasti meil siin debati all. Ma tuletan meelde veel erinevaid igasuguseid ettepanekuid, mis on kõlanud ju, näiteks ajateenistuse kaotamine, mille vastu on seistud. Ka see oli ühel hetkel tundumas, et see on elementaarne, ja mitmed meie lähiliitlased tegid selliseid otsuseid ja nad on pööranud need otsused tagasi. Need on olnud tegelikud vead, mis on läinud palju maksma nii maksumaksjatele kui ka kaitsevõimetele. 

Õnneks me oleme täna selles olukorras ka Riigikogu ees, et need erinevad sammud ei ole tegelikult toonud meile mingisuguseid halbu tagajärgi. Ja just nimelt valitsus ongi selle ettepaneku siia toonud, et me seoksime oma käed lahti, et meil on õigus kasutada neid vahendeid, mida meie Kaitsevägi peab vajalikuks, et Eesti oleks rohkem kaitstud. Nii et seepärast ma soovitan kõigil meil – teil, vabandust! – seda eelnõu toetada.

Jaanus Karilaid, palun!

(Algust ei ole kuulda.) … pääseda ajalist ressurssi, et jalaväemiinid, need varud taastada. Mis see hinnanguline maksumus võiks olla 2026. aastal ja millised oleksid sellised strateegilised partnerriigid nende varude taastamisel?

Aitäh, hea küsija! Mina kui välisminister praegu tegelen selle lepingulise baasiga ja sellega, et teavitada meie liitlasi ja kõiki lepingus osalevaid riike. Nii spetsiifilisi küsimusi ma tõesti soovitan küsida Kaitseväe juhatajalt ja vastavatelt ekspertidelt, sest kui Riigikogu otsustab sellest Ottawa konventsioonist lahkuda, siis Eesti puhul võimalikud paigutamised, võimalikud varud, kõikide nende teemadega tegeleb Eesti Kaitsevägi vastavalt Kaitseväe juhataja suunisele. Nii et ma hetkel jään kindlasti need konkreetsed vastused võlgu. Ja ma edastan kindlasti selle küsimusega Kaitseväe juhatajale, siis saab vastata.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgmisena arutelu kohta juhtivkomisjonis palun ettekandjaks riigikaitsekomisjoni esimehe Kalev Stoicescu.

Suur tänu! Austatud istungi juhataja! Välisminister! Head kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne esimesele lugemisele esitamist käesoleva aasta 12. mai istungil. Eelnõu algatajat esindasid komisjonis välisminister Margus Tsahkna, Välisministeeriumi NATO ja Atlandi-üleste suhete osakonna relvastuskontrolli büroo direktor Arti Hilpus ning rahvusvahelise õiguse büroo direktor René Värk. 

Eelnõu eesmärgiga on seotud ka minu ja riigikaitsekomisjoni liikme Mati Raidma 2024. aasta 11. detsembri kohtumine Rahvusvahelise Punase Risti Komitee (ICRC) esindajate regionaalse piirkonna juhi Denise Durani ja nõunike Agnieszka Kurkiewiczi ning Margherita D’Ascaniga. Pärast arutusel oleva eelnõu Riigikogu menetlusse võtmist kohtusid riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu, aseesimees Leo Kunnas ja liige Enn Eesmaa 2025. aasta 14. mail videosilla vahendusel International Campaign to Ban Landmines (ICBL) ehk Nobeli rahupreemiaga tunnustatud Rahvusvahelise Kampaania Maamiinide keelustamiseks esindaja Tamar Gabelnicki ja Rahvusvahelise Punase Risti Komitee esindaja Fahaqd Ahmediga. Nendel kohtumistel püüti meid veenda loobuma Ottawa konventsioonist taganemisest eelkõige humanitaarsetele kaalutlustele tuginedes. 

Eelnõu Riigikogus vastuvõtmisega taganeb Eesti jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja üleandmist keelustavast ja nende hävitamist nõudvast konventsioonist ehk Ottawa konventsioonist. Taganemise põhjuseks on Venemaa täiemahuline agressiooni Ukrainas ning selle tõttu halvenenud julgeolekuolukord. Kujunenud julgeolekuolukorras on Kaitseväele vajalik täiendav paindlikkus ja vabadus valida relvasüsteeme ning lahendusi, mis arvestavad meie vastu suunatud ohu iseloomu ja potentsiaalse vastase käitumist. 

On üpriski selge, et Ottawa konventsiooniga osalisriikidele keelatud jalaväemiinide paigutamine võib kõne alla tulla peale seda, kui Eesti on konventsioonist välja astunud, eeskätt idapiiri aladel koos teiste vajalike vahenditega, vajadusel tõkestamaks agressori hordide pealetungi. On samuti selge, mida agressor on toime pannud okupeeritud aladel Ukrainas nii inimeste kui maaga ning ka meie kindel kavatsus seda Eestis mitte kunagi ja mitte mingitel asjaoludel lubada. Kaitseme oma rahvast ja oma riiki igal juhul ja mis tahes vahenditega. 

Seda kõike sai öeldud ka rahvusvahelistele huvigruppidele. Samuti meenutan, esimesed osalisriigid andsid oma allkirja tõotava konventsioonile 3. detsembril 1997. aastal. Olin toona Eesti Vabariigi suursaadik USA-s ja Kanadas ning viibisin kohapeal allkirjastamise tseremoonial, paraku sõnumiga, et Eesti ei ühine konventsiooniga. Me polnud ainukesed, pidades silmas Venemaa naabreid Euroopas. Venemaad valitses siis Boriss Jeltsin. Aeg oli küll teine, kuid meie kõhutunne on väga hästi treenitud. Me oleme agressori kõrval elanud tuhat aastat. 

Eesti ühines Ottawa konventsiooniga aastaid hiljem, mais 2004 – otsus jõustus küll novembris 2004 –, aga Läti 2005. aastal ning Soome alles 2012. aastal. Me tegime seda pika hambaga, sest kahtlustasime, et võib tulla aeg, kui me peame konventsioonis lahkuma. See aeg kahjuks tuli ja nüüd peame oma otsuse ära tegema. 

Sellesuunalisi algatusi on olnud ka varem, kuid siis polnud aeg nähtavasti nii küps, kui ta on praegu. Eestiga paralleelselt on algatatud Ottawa konventsioonist taganemist menetlused või need on isegi juba lõpule viidud ka Lätis, Leedus Poolas ja Soomes. 

Tagasi eelnõu menetlemise juurde. Riigikaitsekomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja Aivar Engel soovitas lisada eelnõu tekstis oleva ainsa lause lõpusõnad, tsiteerin "… ning avati allakirjutamiseks Ottawas." Neli vajalikku täpsustavat sõna. 

2004. aasta 24. märtsil Riigikogus vastu võetud konventsiooniga ühinemise seaduse tekstis on Ottawat nimetatud ning iga jalamiine keelustavat konventsiooni tuntakse eelkõige Ottawa konventsioonina. Eelnõu algatajate esindaja välisminister Margus Tsahkna toetas seda täiendust. Riigikaitsekomisjoni liikmed pidasid eelnimetatud täpsustust oluliseks ning tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 98 lõikele 1 otsustas komisjon konsensuslikult esitada eelnõu algataja nõusolekul eelnõu 642 esimesele lugemisele muudetud kujul. 

Riigikaitsekomisjoni konsensuslikud menetluslikud otsused olid järgmised. Riigikaitsekomisjon otsustas oma käesoleva aasta 12. mai istungil konsensuslikult teha Riigikogu juhatusele ettepaneku lülitada arutuse all olev eelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu käesoleva aasta 22. mai istungi päevakorda ja teha Riigikogule ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada. Riigikaitsekomisjoni esindajaks määrati siinkõneleja. 

Tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 99 lõikele 1 otsustas riigikaitsekomisjon konsensuslikult teha Riigikogu esimehele ettepaneku määrata eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtajaks selle aasta 13. mai kella 10-ks, sest eelnõu tekst on ühelauseline ja valikuks on kas Ottawa konventsioonist taganeda või mitte. Lisaks on Läti ja Leedu parlament Ottawa konventsioonist tagamise otsuse juba teinud. Balti riigid soovivad koos teavitada konventsioonist taganemisest osalisriikide depositaari ehk hoiulevõtjat ja ÜRO Julgeolekunõukogu. Tänan teid!

Aitäh, teile on ka küsimusi! Andre Hanimägi, palun!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea ettekandja! Kas teil komisjonis tuli juttu või te ise oma ekspertiisile tulenevalt oskate tuua ka näiteid sellest, et me teame, et Ukraina on Ottawa konventsiooni liige, samal ajal kui Venemaa ei ole, kas te saate tuua näiteid, mida see on tegelikult lahinguväljal täna tähendanud, kui üks osapool on ja teine pool ei ole konventsiooni liige?

Ütlen kõigepealt, et sellisel viisil me seda küsimust antud eelnõu menetledes kindlasti ei arutanud komisjonis, kuivõrd me ei ole läinud detailidesse, mis puudutavad jalaväemiinide kasutamist lahinguväljal, sealhulgas Ukrainas, ja ka mitte küsimust, kas Eesti tegelikult ka välja astudes konventsioonist neid soetab ja hakkab kasutama. See jääb väljapoole antud diskussiooni.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Austatud komisjoni esindaja! Te ütlesite oma ettekandes, et Eesti ühines omal ajal selle konventsiooniga pika hambaga. Mina mäletan seda arutelu 2004. aastast, mil ma ise osalesin ja kus Isamaa jäi ainsaks, kes oli sellega ühinemise vastu, siis mina siin saalis küll ei tunnetanud mingisugust pika hambaga ühinemist. Kõik koalitsiooni kuuluvad saadikud ja ka mitte koalitsiooni kuuluvad saadikud, ülejäänud opositsioonierakonnad kõik toetasid suhteliselt üksmeelselt konventsiooniga ühinemist. Mille alusel te nüüd järeldate, et tol ajal me siis ühinesime pika hambaga?

Aitäh! Mida ma pidasin silmas selle väljendiga, on mitte see, et otsuse tegemise hetkel oli see nõnda, vaid see, et see võttis nii palju aastaid, et me selle otsuseni jõudsime. Kui seda ei oleks olnud, oleksime ju ühinenud kohe 97. aastal, aga me tegime seda seitse aastat hiljem. Ma pidasin seda silmas.

Rohkem küsimusi teile ei ole, kuid väike täpsustus kõne kohta oli see, et muudatusettepanekute tähtaeg oli 30. mai, mitte 13.

Jaa, vabandust!

Aitäh! Ja läheme edasi läbirääkimiste juurde, kus saavad sõna fraktsioonid. Henn Põlluaas, ma saan aru, et volituse alusel Isamaa fraktsiooni nimel. (Kõneleja palub lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

Hea eesistuja! Head kolleegid! Eesti ühines maamiine keelustava Ottawa konventsiooniga 2004. aastal. Praktikas on selle näol tegemist populismi ja soovmõtlemisega. Riigikaitsekomisjoni esimees, sotsiaaldemokraat Sven Mikser väitis siinsamas puldis, et see olevat välispoliitiliselt vajalik. Ta rõhutas, et jutud, justkui Eestit võiks ohustada rünnak jalaväe osavõtul, kelle vastu me hakkaksime miine kasutama, on reaalsusest ja adekvaatsest hinnangust väga kaugel. Venemaa endast ohtu ei kujuta. Ühesõnaga, kõik need, kes hoiatasid Venemaa agressiivsuse eest ja tuletasid meelde ähvardusi võtta tagasi niinimetatud põlised Vene alad Eesti, Läti ja Leedu ning leidsid, et maamiinid on tõhusaim ja odavaim kaitse vaenlase liharünnakute vastu, nagu seda Ukrainas kutsutakse, kuulutati ebaadekvaatseteks, vaat et ullikesteks. 

Isamaa hoiatas, et me ei tohi end desarmeerida, olla naiivsed ega püüdlikumad, kui reaalne elu lubab, ja tegi ettepaneku eelnõu katkestada. Selle poolt hääletas vaid Isamaa, kõik ülejäänud erakonnad toetasid Ottawa konventsiooniga ühinemist. Eesti loobus vabatahtlikult odavast ja väga efektiivsest kaitsemeetmest. Hoopis see oli ebaadekvaatne. Sellega lõhuti Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Soome ühisrinne, kes meie geograafilisest asendist ja riigikaitselistest kaalutlustest lähtuvalt ei soovinud konventsiooniga ühineda. Eesti mõtlematu sammu ja välissurve tõttu nad seda siiski lõpuks tegid ja täna kahetsevad nagu meiegi ning astuvad järjest konventsioonist välja. 

Pole sugugi välistatud, et välissurve allhoovused olid orkestreeritud Moskvast. Samamoodi nagu 1960–1970. aastate lääne niinimetatud rahuliikumised oli see ju kasulik vaid Kremlile. Õnneks ei läinud Eestis läbi samadel aastatel ringelnud Reformierakonna ja sotside kavatsus kaotada ajateenistus ja saata laiali Kaitseliit. See oleks olnud katastroof, mis sarnanenuks kutse esitamisega Kremlile pidada siin teravmoonaga maha üks võidukas "sõjaväeparaad". 

Tuletan meelde, et Eesti ja kõikide teiste nimetatud riikide kaitsejõud taunisid teravalt maamiinidest loobumist. Soome kaitseminister Niinistö ütles, et miinide keelustamise otsuse teinud poliitikud kannavad sõja süttides vastutust, mida mõõdetakse noorte meeste ja naiste verega. 

Venemaa agressiivsus ja ambitsioonid ei ole muutunud, kuid Riigikogu ja valitsus on ka hiljem lükanud tagasi kõik ettepanekud konventsioonist lahkumiseks. Viimane tagasilükkamine, mis on Ukraina sõja taustal täiesti arusaamatu, toimus alles eelmisel aastal. Selle taga olid Reformierakond, sotsid ja Eesti 200. 

Täna mõistavad pea kõik, et Isamaal oli õigus ja hoopiski neil, kes toetasid konventsiooniga ühinemist ja jalaväemiinidest loobumist, puudus reaalsustaju ja võime adekvaatseks hinnanguks. Nii meie suurim vaenlane Venemaa kui suurim liitlane USA ei ole jalaväemiine keelustava konventsiooniga liitunud, lisaks terve hulk muid riike. Venemaa kasutab neid massiliselt. Kombineeritud jala- ja tankitõrjemiinide väljadega peatasid nad Ukraina vastupealetungi ning samade vahenditega takistavad ukrainlased venelaste pealetunge enda suunal. 

Uued sõjapidamise vahendid, droonid, ei asenda maamiine, ükskõik kui head nad poleks. Nad täiendavad teineteist. Ka juhitavad miinid ei asenda jalaväemiine, sest need seovad võitlejaid, kes peaksid täitma hoopis olulisemaid ülesandeid kui passida põõsas ja oodata vaenlase tulekut, et lõhata miin. Pealegi avastatakse ja tapetakse nad tõenäoliselt vastase droonide poolt juba enne, kui vaenlane üldse nendeni jõuab. Küsige ükskõik milliselt Ukraina sõdurilt või ohvitserilt – jalaväemiinidele pole alternatiivi. 

Miinid ei ole ründe-, vaid kaitserelvad. Meil on keeruline maastik ja vähe kaitsjaid. Miiniväli on odav, väga oluline ja tõhus kaitsevall enda ja vaenlase vahel. Miinid tekitavad hirmu ja ebakindlust ründajates ning nõrgestavad nende võitlusmoraali. Miinide ülesanne on paralüseerida vaenlase operatiivne tegevus ja sundida neid taganema või loobuma läbimurde kavatsusest määratud alal. 

Miinid pannakse maha strateegilistes kohtades täpsete kavade järgi ning asukohad kaardistatakse. Võimalus, et omad mehed või tsiviilisikud meie miiniväljadesse satuksid, on pea olematu, sest miinid paigaldatakse alles konfliktiohu tekkides ju võetakse hiljem üles. Me saame kasutada ka jalaväemiine, mis teatud aja järel neutraliseeruvad ise. 

Meie paigaldatud miinide asukohti teavad loomulikult ka meie NATO-liitlased. Väiteid, justkui nende hind meile appi tulla olevat väiksem, kui nad teavad, et meie kaitseliinid on miinidega turvatud ning vaenlase kaotused ja heidutus on suurem, on totrad. NATO ega ükski liitlasriik ei ole Balti riikide, Poola ja Soome konventsioonist lahkumise peale protesteerinud. Saadakse aru, et me oleme eesliinil. 

Näited tsiviilohvritest riikides, kus jalaväemiine puistatakse kontrollimatult igale poole laiali, Eesti kohta ei päde. Ainus, kes siin selliselt käituda võib, on Venemaa. Meie ühepoolne miinidest loobumine seda ei takista. Küll aga takistab konventsioon meil end ise kaitsta. Meie ühepoolsel ja vabatahtlikul enesepiiramisel puudub igasugune loogika ja mõte. Eesti jätkamine Ottawa konventsioonis oleks suitsiidlik. 

Mul on väga hea meel, et tänaseks on arusaamad muutunud ja juba pea enamik Riigikogu erakondadest toetavad maamiinide taaskasutuselevõttu. Ukraina sõja kogemus on näidanud, et teisiti ei ole võimalik end agressori vastu kaitsta. On hea, et me oleme sellest õppinud. Meie kohus on kaitsta oma riiki ja rahvast kõikide meie käes olevate vahenditega nii nagu meie vaarisad vabadussõjas ja Teise maailmasõja lahingutes. Meil ei ole õigust maksta oma noorte meeste ja naiste verega. 

Isamaa Erakond kutsub kõiki teisi erakondi ja saadikuid toetama Ottawa konventsioonist lahkumist. Aitäh!

Ja järgmisena Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel volitusega Andre Hanimägi, palun!

Lugupeetud aseesimees! Head kolleegid! Eesti liitus Ottawa konventsiooniga 2004. aastal, kui julgeolekukeskkond tundus stabiilsem ja rahvusvaheline koostöö tõhusam. Meie otsus põhines väärtustel, soovil vähendada sõjaliste konfliktide humanitaarset mõju. Need väärtused ei ole kuhugi kadunud. Paraku on sõjal ja inimlikel väärtustel praktikas vähe pistmist. Oleme seda selgelt näinud okupeeritud Ukraina aladel, kus humaansuse asemel on julmus ja kuriteod. Sõjas on vähe inimlikkust ning reegleid täidetakse valikuliselt. 

Ühtlasi peame tunnistama, et vaid rahvusvahelised kokkulepped ei pruugi tagada meie julgeolekut enam samal määral kui varem. Üha keerulisemaks muutuvas olukorras peame riigina tasakaalustama humanitaarseid väärtusi ja praktilisi kaitsevõime vajadusi. Sellele järeldusele on jõudnud meie kõrval ka Soome, Läti, Leedu ja Poola – ju põhjusega. Ja me kõik mõistame, miks. 

Viimastel päevadel on Riigikogu liikmed saanud oma postkastidesse kirju, milles kutsutakse üles mitte taganema Ottawa konventsioonist, rõhutades jalaväemiinide ohtlikkust tsiviilelanikkonnale. Jalaväemiinid on kahtlemata relv, mis ohvrit ei vali ning mille kasutamine tsiviilaladel võib tuua kaasa pikaajalisi kannatusi ja ohte. Me oleme kõik seda näinud. Aga ma kinnitan nii meie välismaa sõpradele kui ka täna meid vaatavatele Eesti inimestele, et me siin saalis mõistame neid ohte väga hästi, kaasa arvatud seda, et ka demineerimine loomulikult on kallis, raske ja ajamahukas töö. 

Ühtlasi tuleb aga endale teadvustada, et kallis on ka iseseisvus ning piiratud ressursside tingimustes loeb iga vahend Eesti riigi ja Eesti inimeste kaitsmiseks. Jalaväemiinid on väikeriigile odav ja tõhus viis vaenlase liikumist piirata. Seda enam, kui me teame, et võimalik vastane nende kasutamisest ei hoidu, ei ole hoidunud ega hoidu tõenäoliselt ka tulevikus. Venemaa on korduvalt rikkunud rahvusvahelist õigust ja demonstreerinud, et konventsioonid ja lepped ei heiduta teda, kui ta soovib jõudu kasutada. 

Ukraina kogemus on selge. Kaitsevõime peab olema mitmekihiline ja strateegiline. ……. vahendatud Hiina uuring näitas, et Ukraina esmasel kaitsmisel olid miiniväljad, tõsi, eelkõige räägime praegu tankitõrjemiinidest antud juhul, üliolulised, aeglustamaks esimeses faasis agressorite pealetungi, naelutades ründeüksused paigale. 2023. aasta suvise Ukraina vastupealetungi ajal oli aga Vene poole ulatuslik miiniväljade rajamine see, mis takistas omakorda Ukraina üksuste liikumist. 

Kuid olgu selgelt ka öeldud, et kuigi Ukraina on Ottawa konventsiooni liige, siis Venemaa on Ukrainas kasutanud vähemalt 13 tüüpi jalaväemiini alates 2022. aasta veebruarist, laialdaselt ja ulatuslikult. Ukrainlased ise hindavad, et nende maast on circa 140 000 ruutkilomeetrit mineeritud. Ukrainlased on küsinud seejuures õigesti, kuidas me saame rääkida inimlikkuse printsiibist, kui Vene armee ise neid miine nende maale istutab, ning milliseid vahendeid saab kasutada, kui vaenlane ohverdab nii meelsasti oma jalaväge. 

Täna räägime mitte lihtsalt ühest konventsioonist, vaid tegelikult õigusest ja kohustusest kaitsta oma kodu, oma inimesi, oma riiki oma territooriumil. Kas ja mil moel Eesti Kaitsevägi seda võimalust kasutama hakkab, jääb muidugi sõjaliseks otsuseks. Küll aga annab see seadusandja täna võimaluse sõjaväelastel see otsus teha nii, et neid ei piiraks see konventsioon, mis ei piira võimalikku agressorit. Taganemine Ottawa konventsioonist ei tähenda, et me loobume humanitaarsusest. Küll aga anname selge sõnumi meie inimestele ja rahvusvahelisele üldsusele, et kaitseme oma maad ja iseseisvust. Sotsiaaldemokraadid eelnõu toetavad. Aitäh!

Aitäh! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Rene Kokk.

Tänan, hea juhataja! Head kolleegid siin saalis ja kes jälgivad meid ekraanide vahendusel! Kahtlemata on hea meel selle üle, et me täna seda seaduseelnõu siin arutame. Küll aga tuleb öelda, et viimasel ajal juhtub järjest tihedamini seda, et tuleb siin saalis öelda, et aga nii me ju ütlesime, et nii läheb. Olgu siin tegemist automaksuseaduse läbisurumisega või erinevate kestlusaruannete või elektrituruseadustega, sama ka Ottawa konventsioonist väljumisega. Pean ütlema, et tegelikult EKRE tegi selle ettepaneku juba 2022. aasta lõpul ja see arutelu oli siin 12. jaanuaril 2023, kui me arutasime jalaväemiinide kasutamisest ja konventsioonist väljatulemise seaduse eelnõu. Ja tollel ajal jällegi suur osa poliitilisi jõude ei arvanud või ei osanud hinnata sellel määral olukorda, julgeoleku olukorda, et seda toetada. Ja kahjuks oli siis Ottawa konventsioonist väljumise vastu tol ajal ka meie praegune peaminister Kristen Michal või meie rahandusminister Jürgen Ligi või ka meie majandus‑ ja taristuminister Andres Sutt, kes olid siin Riigikogu liikmed, kes hääletasid selle konventsioonist väljumise vastu. Iseenesest tore, et nüüd vahepeal on arusaamine kohale jõudnud, et sellisel väikeriigil nagu Eesti on väga oluline jalaväemiinide kasutamise võimalust omada, ja sellest välja tulla.

Ma olin [2004]. aastal ise ajateenija parasjagu sellel hetkel, kui Eesti liitus Ottawaga, ja ma mäletan väga hästi seda, ma ütleks, vähemalt ajateenijate seas mõningat nõutust või arusaamatust, mida poliitikud teevad. Sest meie väljaõppe osana olid jalaväemiinid igapäevaprogrammis sees nii taktikaliselt ja siis ühel hetkel tuli selline otsus, et väljume sellest, ja see oli päris palju arusaamatust tekitav nendele inimestele, kes igapäevaselt Eesti riigikaitset tollel ajal planeerisid, ja aru sellest hästi ei saanud, miks see samm tehakse. Aga kes täpsemalt võib-olla aru ei saa, miks see Eestile oluline on, siis võib-olla käime mõned punktid üle ka, mis võimalused see meie kaitseväele annab, kui me saame uuesti õiguse vajaduse korral, mida meil loodetavasti kunagi vaja ei lähe, jalaväemiine kasutada.

See annab meie üksustele võimaluse vaenlase liikumist aeglustada, takistada, suunata, tugevdab meie kaitsepositsioone, annab võimaluse selleks. Ja ilmselge on ju see, et kõik, kes on kaitsmise või kaitseväega kokku puutunud, teavad, et erinevate lõhkekehade juures tehakse või miiniväljade juures tehakse miinivälja passid. Siin tihti tuuakse välja, et väga halb on, et pärast me ei tea, kus miinid on. Jah, sõda ongi väga halb ja väga-väga halb asi, aga selleks, et üks võimalus või üks hoob oleks olemas ka meie kaitseväel ennetada või teha vähemalt see võimalikule agressorile võimalikult valusaks, kalliks ja ebamugavaks, siis jalaväemiinide kasutamine on üks potentsiaalne tööriist meie kaitsjate arsenalis, mida kasutada, kui selleks peaks olema vajadus. Ja loomulikult, küll tehakse ka need vajalikud dokumendid meie kaitsjate poolt, nii nagu vaja on, parimal võimalikul viisil.

Üks pluss, mida kindlasti jalaväemiinide juures võib välja tuua, on nende suhteline odavus võrreldes tänapäeva kallite, infotehnoloogiliselt väga kallite ja keeruliste relvade juures on jalaväemiinid odavad ja suhteliselt pika säilivusajaga ja madala hoolduskuluga, millega on sisuliselt iga üksikvõitleja võimeline opereerima. Ja see aitab ära kasutada meil neid meie looduslikke eripärasid, et kaitset üles rajada.

Palun kaks minutit lisaaega.

 Kaks minutit lisaks.

Kindlasti on jalaväemiinide omamine ka meie üks julgeolekualane kriisivaru või element, mida me saame võimalikuks kriisiks hoida ja võtta kasutusele kiiresti, kui meil seda vaja on. Ja nagu ma enne juba ütlesin, siis siin on väga oluline teadmine ka meie potentsiaalsele vaenlasele, et miiniväljade olemasolu või selle kasutamine on potentsiaalne heidutus ja teeb meie ründamise potentsiaalselt kordi-kordi kallimaks nii rahalises, tehnika mõttes kui elavjõu mõttes.

Ja me ei peaks kartma. Need, kes toovad välja erinevaid põhjusi, miks me ei peaks Ottawast lahkuma, siis meil ei ole mõtet või me ei tohi alahinnata oma kaitsjaid. Kindlasti meie kaitsjad teevad ja kasutavad juhul, kui see peaks vajalikuks minema, mida ma loodan, et mitte kunagi ei juhtu, arvestades kõiki rahvusvahelise õiguse reegleid ja koostööd meie liitlastega ja praktikat. Ja teisest küljest ei ole mõtet olla ka silmakirjalik. Me teame, et täna Ukraina on ju tegelikult liitunud Ottawaga, aga Ukraina kasutab oma kaitses jalaväemiine ja ma mitte kuidagi neile seda pahaks ei pane. Ma arvan, et kui kanda üle oma isiklikku ellu, siis me oleme kõik valmis oma peret, perekonda, oma naist, lapsi kaitsma ründe vastu igasuguste vahenditega, mis meil võtta on. Ei saa keegi öelda, et äkki teed vaenlasele liiga palju kahju, kui sa kaitsed ennast. Nii et kutsun kõiki üles seda kindlasti toetama ja hea meel on, et lõpuks oleme sinnamaani jõudnud, et seda arutame siin, neid ettepanekuid, mille EKRE tegi juba mitu aastat tagasi. Aitäh!

Aitäh! Ja Alar Laneman Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel ja samuti volitusega, saan aru. Kolm minutit lisaks. 

Lugupeetud istungi juhataja! Hea Riigikogu, head kolleegid! Erilised ajad nõuavad erilisi otsuseid ja erilised otsused eeldavad, et otsuste langetajatel on piisavalt arusaamist ja ennekõike julgust. Kõigepealt sissejuhatuseks mõnest asjaolust, mis on maamiinidega ennekõike avalikkuses seonduv. Sellel teemal on kahjuks ajaloo vältel olnud traagiline taust. Inimestele kangastuvad hukkunud tsiviilisikud, koduloomad ja muud kurvad ja traagilised asjaolud ja see teema on vähemal või rohkemal määral olnud tegelikult seotud poliitilise võitlusega, mida me teame rahu eest võitluse nime all, kuid kus oli varjatud poliitiline agenda. Kuid need traagilised asjaolud, meil tuleb tunnistada, on ju seotud mitte vahendiga ja tehniliste omadustega, vaid ennekõike selle vahendi vastutustundetu kasutamisega. Süüdi ei ole püss, süüdi on see, kes päästikule vajutab. 

Eraldi pööraks tähelepanu ühele fraasile, mis mainib kavatsusi kasutamise osas. See esmapilgul tähelepanuta jääv fraas tegelikult annab tugeva sõnumi sellest, et Eesti algusest peale kavatseb antud relvasüsteemi kasutada väga vastutustundlikult. Reformierakonna fraktsioon toetab antud otsust, peab seda väga vajalikuks ja väga selgelt näeb seda kui näidet, mis on kooskõlas valitsuse seniste pingutustega riigikaitse arendamise vallas ja on selle loogiline osa. 

Nüüd mõned olulised pidepunktid antud teema juurde. See on märk sellest, et Eesti ei kavatse jätta kasutamata ühtegi vahendit, kui me peaksime põrkuma kokku eksistentsiaalse ohuga. Me ei põlga ära ühtegi vahendit väikeriigina, meil ei ole sellist luksust. Sellel vahendil on terve rida valdkondi, kus ta oleks äärmiselt oluline. Me räägime oma piirialade kaitsmisest, me räägime kaitsetegevuse olulistest ja kriitilistest piirkondadest, võib-olla me hakkame rääkima ka kriitilise taristu kaitsmisest, kui olukord peaks seda nõudma. Kõikjal seal oleks see vahend äärmiselt väärtuslik. Tänane otsus on ka märk suhtumisest ja märk sellest, mis demonstreerib meie kaitsetahte tõsidust. Me näitame, et me ei hoia tagasi ühtegi pingutust. Me rakendame kõiki vahendeid. 

Töö käigus, arutades maamiinide leppe kõiki aspekte, oli väga selge, et Kaitsevägi suhtub antud relvasüsteemi väga vastutustundlikult, väga selgelt peab olema vajadus. Kui me vaatame maamiinidega seonduvat, siis meie riigikaitseasutuste kultuur on ju eeldatavalt hoopis teine. Kui antud relvasüsteeme kasutatakse, rahvakeeles öeldes, nii nagu kord ette näeb, siis on olemas ju vastav dokumentatsioon, on olemas tähistatud piirkonnad ja on mõeldud läbi meetmed, kuidas hoida ja kaitsta omaenda elanikkonda. Kõik see on vajadus- ja planeerimispõhine. 

Need näited ajaloost, mida me kahjuks ei saa unustada, on ju kõik seotud sellega, nagu üks hea eelkõneleja mainis, et miine tihti puistati läbimõtlemata, markeerimata, tähistamata, mis tõigi kaasa need õnnetud juhtumid. Me oleme ajaloos ka näinud, et maamiinide keelustamine ei taga, et neid ei kasutata. Hea näide samuti kõlas siin saalis, meie idanaaber näiteks ei ole leppega ühinenud. Agressorriik kasutab neid, kasutab praegu ka olemasolevas agressiivses sõjas Ukrainas. Nii et leppe olemasolu ei kaitse tsiviilelanikke. Veelgi enam, see keeld või deklareerimine, et ei kasutata, ja tarnimise piiramine on toonud kaasa uue relva tekke, niinimetatud improviseeritud lõhkekehad, isevalmistatud või koduste vahenditega valmistatud lõhkekehad, mis on palju suurem probleem, sest nad on reeglina maskeeritud, neid on raskem avastada. Ja kui see teadmine hakkab levima tsiviilelanikkonna seas, siis on ta ilmselgelt ka üsna varsti kuritegelikus maailmas rakendust leidnud. Nii et lepe ei ole suutnud tegelikult tagada seda, milleks lepe oli mõeldud. 

Kutsun üles kõiki kolleege toetama seda väga olulist otsust. Me oleme praegu keerulisel ajahetkel ja see nõuab meilt julgust teha õiged ja riigikaitsele vajalikud otsused. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole. Ja sellega sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 642 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 30. mai kell 10.00. Oleme läbinud kuuenda päevakorrapunkti. 

Ja seitsmendaks päevakorrapunktiks on energeetika- ja keskkonnaministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest. Ja ettekandjaks palun energeetika- ja keskkonnaminister Andres Suti. Menetlemisest ka: ettekanne kuni 30 minutit ja igal Riigikogu liikmel on võimalus esitada üks suuline küsimus ja läbirääkimised fraktsioonidele.

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Kõigepealt head jätkuvat looduskaitsekuud kõigile! Hea on elada riigis, kus ühiskond jälgib pingsalt ja nõudlikult, kuidas läheb uutel elektritootmisvõimsustel, metsadel, loodushoiul, puhtal õhul. Julgen öelda, et kõigi nende asjadega on hästi. Mõnega võiks olla paremini, aga kõigest järgemööda. 

Puhtast energiast saab Eesti majanduse selgroog. Praegu on ebakindlust liiga palju ja osa sellest ebakindlusest on kindlasti võimalik maandada. Kõrged ja hüplikud energia hinnad ei sisenda kindlust ei majapidamistesse, ei ettevõtetele. Et ma olen majandusinimene, siis, kui mingi asi on liiga kallis, on järelikult pakkumist liiga vähe. Kui elekter on liiga kallis, siis me toodame elektrit liiga vähe. 

Eelmisel aastal importisime umbes kolmandiku oma elektrist. Juba 2030. aastaks suureneb meie taastuvelektri tootmise võimekus võrreldes eelmise aastaga kahekordseks ja siin on mitu eesmärki koos. Sest tänaseks on selge, et kõige puhtam on ka kõige soodsam, vähemalt selles kontekstis, et me vajame suuri investeeringuid niikuinii. 

Ja siin ei ole meil põhjust piinlikkust tunda. Eelmisel aastal moodustas Eesti elektritoodangust kaks kolmandikku taastuvenergia. Sellest omakorda kaks kolmandikku tuli päikesest ja tuulest. Selgelt on tuuleenergial veel palju potentsiaali, mille kõrvale vajame kindlasti salvestust ja häid välisühendusi. 

Ja kui me räägime tuulikutest, siis neid on juurde vaja orienteerivalt vaid 200–300 tükki. Täna opereerib Eestis üle 200 tuulegeneraatori. Ehk aastaks 2035 peab Eestis olema piisavalt oma tootmisvõimsust ja salvestust, et tagada madal hind ja kindel varustatus. Peame pingutama, et inimesed tunneksid, et nende elu läheb selle tagajärjel paremaks. Ja mitte ainult selle pärast, et elektri hind langeb. 

Me vajame, et seda kasu tunnetaksid ja tunneksid ka need inimesed, kelle koduvalda tuulikuid planeeritakse. Kui inimestel on mured, tuleb need ära kuulata. Aitame sellele ise kaasa. Näiteks võib oma küsimustega helistada riigi infotelefonile 1247, kus on pädevad kõneoperaatorid, et neile küsimustele vastata. Minu tagasihoidlik soov on, et me jõuame olukorrani, kus inimesed tahaksid oma naabrusesse tuuleparke, sest nendest saadav kasu on piisavalt suur. 

Näiteid reaalsest kasust juba on. Saarde vallas asub üheksa tuulikuga park, Eestis võimsuselt neljas. Sellest laekus möödunud aastal valla eelarvesse üle 100 000 euro. Pool vallale laekuvast rahast jaotatakse tuulikute lähedal olevate majapidamiste vahel. Möödunud aastal tähendas see iga elumaja kohta 3053 eurot. 

Lisaks seadusega nõutud tasule on taastuvenergia arendajad pakkumas kohalikule kogukonnale ka erinevaid täiendavaid soodustusi, sealhulgas näiteks madalama hinnaga elektri ostu-müügilepingud. See aitab luua usaldust ja vähendada hirme. Ja igaks juhuks kordan kohe üle, et kellegi koduõuele tuulikuid ei ehitata ega saagi ehitada. 

Teiseks: energeetiline iseseisvus vajab juhitavat võimsust. Taastuvenergia edu ei tähenda juhitavate võimsuste kadumist. Nii täna kui ka edaspidi peab Eestil olema lisaks välisühendustele, päikesele, tuulele ja lühi- ning pikemaajalisele salvestusele ka piisavalt oma juhitavat tootmist. Võib-olla on klišee küsida, et mis siis saab, kui päike ei paista ja tuul ei puhu, aga loomulikult on sellele tegelikult vaja vastust. 

Täna pakuvad tagavara peamiselt meie erinevad põlevkivijaamad. Pikas perspektiivis on nende käigus hoidmine liiga kallis, rääkimata sellest, et nende eluiga ei ole lõputu. Asemele tulevad gaasielektrijaamad, mille käigus hoidmine on odavam ja puhtam, eriti arvestades, et maailma mõistes on see läbi proovitud ja töökindel tehnoloogia. Eleringi juhitavate võimsuste vähempakkumine on käimas ja tulemused selguvad juulis. Üks gaasijaamade oluline eelis on nende suhteline reageerimiskiirus. Põlevkivijaamadel on suur inerts ja paaritunnise hinnakõikumise pehmendamiseks ei ole reeglina põlevkivijaama käivitamine mõistlik. 

Üks võimalus stabiilse ja juhitava võimsuse pakkumiseks on ka tuumajaam. Seega, tuumaenergia on kaalutletud, mitte ideoloogiline valik. Tuumaenergia suunas astutud sammud ei tähenda pimesi selle suunas tormamist, vaid süvenemist ja kaalutletud otsuseid. See on vastutustundlik tee energiajulgeoleku ja kliimaeesmärkide saavutamiseks, kus iga otsus peab põhinema teadusel ja ühiskondlikul kokkuleppel. 

Tuumaenergia sobib meile, kui ühiskondlik rahulik arutelu on peetud ning põhjalik eeltöö tagab ohutuse ja toob soodsama hinna. Ja see põhjalik eeltöö on käinud juba mitu aastat. Nüüd oleme jõudnud järgmisse etappi. Mai alguses läks kooskõlastusringile tuumaenergia ja tuumaohutuse seaduse väljatöötamiskavatsus. Koos seaduse jõustumisega on kavas luua tuumaregulaator, kes tegeleb tuumajaama tegevuslubade väljastamise ja ohutu käitlemise järelevalvega. Regulaatori tegevuse algusajaks on planeeritud 1. jaanuar 2027. Tuumaregulaatori ülesanneteks on kehtestada ohutusnõuded ja kontrollida, et tuumategevus toimuks ohutult ja vastavalt seadustele. Amet hakkab väljastama tegevuslubasid, kinnitama tuumarajatiste projekte ning teostama järelevalvet, et käitlejad täidaksid ohutusnõudeid ja rakendaksid parimaid praktikaid. 

Ka siin rõhutan üle, et Eesti riik ei ehita tuumajaama, Eesti riik loob regulatiivse võimaluse Eestisse tuumajaama ehitamiseks. Seejärel jääb investorite otsustada, kas ja mis tingimustel see ennast ära tasub. 

Neljandaks: jõuame uute tehnoloogiatega eesmärkidele lähemale. Kolm Eestis käivitatud geotermaalenergia pilootprojekti näitavad, et suudame Eestis mõelda kastist välja, testida ja rakendada uusi tehnoloogiaid. Katsetamist väärt mõtteid ja ideid on Eestis veel, nii neid, mis on Eestis välja töötatud, kui ka neid, mis lihtsalt siia veel jõudnudki pole. Aga oleme julged ja paindlikud seadusruumiga. 

Puhta tehnoloogia vastu on huvi väga suur kogu maailmas, rääkimata Euroopast. Tehnoloogia areng ja tootmise laienemine on toonud alla päikese- ja tuuleenergia, aga ka salvestuse hinnad. Ent olulisim on olla mitte ainult tehnoloogia importija, vaid ka selle looja ja arendaja. Üle maailma on tugev konkurents, et oma riigis või piirkonnas puhta tehnoloogia tööstusharule ruumi teha ja innovatsiooni soosida, aidata innovaatilised asutajad esimestest takistustest üle.

Eile esinesin Cleantech Capital Dayl. Cleantech Skandinaavia tähtsündmus tõi Tallinnasse kokku asutajaid ja investoreid Euroopast ja kaugemaltki. Miks oli Rootsi, Norra, Taani ja Soome järel selle konverentsi järgmine sihtpunkt Eesti? Sest siin on asutatud ettevõtted, mis on cleantech-valdkonnas uuenduslikud, kiirelt kasvavad ja rahvusvahelise haardega tegijaid. Täna algav Latitude59 on iduettevõtete ja investorite seas üleilmselt hinnatud regionaalne suursündmus. See kõik on kinnituseks, et me ei ole vaid tehnoloogia importijad, vaid ka loojad. Et nii oleks ka edaspidi, siis on ootus meile lihtne. Investorid peavad ennast tundma Eestis teretulnuna. Sellest ootusest lähtume oma igapäevases töös ministeeriumis. 

Viiendaks: kliimakindla majanduse seadus sünnib laiapõhjalisest koostööst. Ühiskonna ootus selle seaduse osas on kõrge. Seaduseelnõu uuel kujul või vähemalt nii, nagu me ministeeriumis sellele vaatame, on sisuliselt valmis. Oleme ennekõike teinud selle eelnõu lühemaks ja kompaktsemaks. Oleme seadnud üldised riiklikud eesmärgid ja sektoripõhised eesmärgid. Tulevad juurde teekaardid, kuidas nende eesmärkideni jõuda. Ja me hindame regulaarselt, kuidas eesmärkide suunas liigume, et vajadusel reageerida muutustele meie ümber. Loomulikult jätkuvad arutelud komisjonides ja ka siin saalis ja laiemas avalikkuses. Aga ma usun, et me oleme teinud mõistliku eelnõu. Sellel, et seadust on vaja, on väga lai toetus. 

Seega valmib Eestis kliimakindla majanduse seadus, mis põhineb laial kaasamisel, sisulisel ja avalikul arutelul. Mitte midagi ei tehta salaja. See loob aluse pikaajaliseks, samas paindlikuks, realistlikuks, jõukohaseks ja Eesti oludele sobivaks trajektooriks puhta majanduse poole liikumisel. Kohanemisvõimeline, puhas ja suurema lisandväärtusega majandus on omakorda aluseks kaasaegsele, mitmekesisele ja puhtale elukeskkonnale. Me teeme seda kõike selleks, et meil oleks ühised ja selged mängureeglid, et oleks teada, kuhu on mõistlik investeerida, et aastaks 2035 on meil mitu sammu puhta ja suurema lisandväärtusega majanduse poole astutud. 

Kuuendaks: õhk on puhas ja peab puhtaks jääma. Eesti õhukvaliteet on parimate seas nii Euroopas kui kogu maailmas. See on ka hea näide sellest, et isegi maailma tipus peab edasi pingutama. Õhk ei ole kunagi liiga puhas. Puhas õhk on elu alus ja mõjutab igaühe tervist. Laisaks ei saa jääda ka seepärast, et normid lähevad ajas rangemaks. Peame tegema pidevat tööd, et nendega vastavuses olla. See tähendab investeeringuid seireseadmetesse, regulatiivseid samme, kütteseadmete moderniseerimist. 

Õhu kvaliteedi tõus on seejuures üks tõelistest edulugudest, mida ei tasu ära unustada. Mitte kõik siin saalis istujad ei mäleta enam lugusid sellest, kuidas Eesti linnade õhk oli nii halb, et majad kattusid kiiresti tiheda sodikihiga, aga paljud mäletavad. Need otsused tunduvad tagantjärele lihtsad ja loogilised – puhas õhk on ju parem kõigile –, aga me alahindame kunagiste valikute keerukust. Oli ka siis tarvis vastuseid küsimustele, et kust tuleb raha ja kust võtame tehnoloogia. 

Seega, ärme libastu! Vajame rohkem puhast ööstust ja puhast energiat, sest see kindlustab meile puhtama õhu. Asjad ei juhtu iseenesest, seega tasub olla nõudlik ja püüelda selles suunas, et Eestis oleks ka tulevikus maailma puhtaim õhk. Ja sellele aitab kaasa kindlasti ka järgmine punkt.

Seitsmendaks: metsades on tasakaal majandamise ja loodushoiu vahel. Eesti inimesed on oma metsade üle põhjusega uhked. Erinevatel põhjustel, mis seejuures üksteist ei välista. Eesti metsad täidavad ja peavad täitma korraga ökoloogilist, majanduslikku ja sotsiaalset rolli. Nagu ikka, stabiilsus on väärtus, mis aitab nii majandust kui loodushoidu, aga stabiilsus ei teki iseenesest. 

Uuenev metsapoliitika tagab, et raiemahud, elurikkus ja kohalik heaolu oleksid tasakaalus ka väga pikas perspektiivis. Mitte kümne aasta, vaid liialdamata aastasaja perspektiivis, et meie laste ja lastelaste võimalused metsa majandada või metsast rõõmu tunda oleks vähemalt sama head kui praegu. Loodushoid ja metsa majandamine vajavad seega kindlust ja selgust, ühist tasakaalupunkti. Seepärast panemegi praegusele kaitse all oleva metsa ja majandusmetsa kujundlikule joonele piirikivi ja ütleme, et majandatavad olgu 70% metsadest. Täpsemad reeglid, kuidas me selle tasakaalu läbi aja tagame, pakume välja metsaseaduse muudatustena. Nii anname investeerimiskindluse, mis on eelduseks puidu kohalikule väärindamisele maksimaalses ulatuses. 

On selge, et ka metsa majandamine peab olema pikaajaliselt jätkusuutlik ja lähtuma säästliku metsanduse põhimõtetest. Seepärast on vale ja alusetu väita, et selle otsusega algab Eestis metsa massiline lageraie. Ei alga. Julgen arvata, et hoolides metsast, istuvad metsamehed ja looduskaitsjad tegelikult samal pool lauda. Märkame enam, mis meid ühendab, ja ärme õhuta vastandumist. Palju on küsitud ja räägitud ka hüvitistest. Hüvitiste tõstmine erametsaomanikele näitab, et riik väärtustab elurikkuse säilitamist mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes. 

Kaheksandaks: looduse [hea] seisund püsib. Teaduspõhine, tõhusal seirel ja usaldusväärsetel andmetel tuginev looduskaitse aitab tagada meie ökosüsteemide toimimise, liikide säilimise ja ka meile endile hea ja rikka elukeskkonna. Näeme ette, et riiklik looduskaitse hõlmab 30% maismaast ja 30% merest. See on nii meie enda kokkulepe meie looduse heaks kui ka osa üleilmsest eesmärgist. Tõhustame elupaikade seiret, kahjustunud ökosüsteemide seisundi parandamist ning tagame, et kaitse oleks tulemuslik kogu maastikus. 

Ka siin tasub mõnikord astuda samm tagasi ja märgata kõiki neid asju, mis meil on hästi. Käisin mõne nädala eest Ukrainas, kus kohtusin ka nende keskkonnaministriga. Loodushoid on Ukraina riigi jaoks endiselt olulisel kohal. Osalt seepärast, et sõjategevus mõjutab loodust otseselt, kas või tammide õhkimise või rindejoonelähiste maastikutulekahjude tõttu, mida tõrjuda ei saa. Aga osalt ka sellepärast, et keskmine ukrainlane ei saa täna muid riike niisama lihtsasti külastada. Seda kompenseerib Ukraina loodus, mida on hakatud senisest rohkem avastama ja hindama. Eesti on väiksem kui Ukraina, aga meie võimalused looduses viibida on palju vabamad. Hinnakem seda! 

Üheksandaks: kriitiline infrastruktuur on turvaline. Talv on õnneks läbi, aga sisuliselt iga Kiievi ettevõtte välisukse kõrval seisab generaator, oodates järgmist lööki energiataristu pihta. Rääkisin Ukraina ministrite ja parlamendisaadikutega ka nende kogemusest energiataristu käimas hoidmisel. Meil on kontaktid ja me õpime Ukraina kogemusest ja püüdleme samas selle poole, et meil seda tarkust praktikas mitte kunagi vaja ei läheks. Nende üldine soovitus on oma elektritootmist hajutada ja see soovitus pädeb ka teistsuguste kriiside korral. 

Elektri-, sooja- ja veetaristu läheb ajas keerulisemaks, selle võrra on nende töökindlus ning turvalisus, sealjuures küberturvalisus järjest olulisemad. Strateegilised investeeringud, varustuskindluse meetmed ja digikaitse tagavad, et elutähtsad teenused toimivad igal ajal ja igas olukorras. 

Mandri-Euroopa võrkudega sünkroniseerimine oli oluline, kuid kindlasti mitte viimane samm. Nagu ka see, et valmis kolmas sünkroonkompensaator ning rekonstrueeriti Eesti-Läti kolmas elektriühendus. Turvalisus ja julgeolek on teema, mida ei saa ära lahendada, mis ei saa kunagi valmis. See on pidev töö. Iga kriitilise taristu ostu ja hanke puhul tuleb muu hulgas seepärast küsida, kuidas see taristu erinevates olukordades vastu peab ja mida me saame ja peame tegema, et seda kindlalt käigus hoida. 

Kümnendaks: Eesti süsinikuheide langeb veel. Oleme 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärki silmas pidades liikunud vajaliku tempo ja trajektooriga. Seda mõjutavad kõik seni mainitud punktid, hoides seejuures riigi konkurentsivõimet kõrgena. Meenutan, et see ei ole ühe riigi projekt. Ka meie kaubanduspartnerid ja investorid eeldavad, et me ei tee sohki. 

Tänaseks on süsinikuneutraalsus täiesti hoomatav ja realistlik projekt. Me teame, et meil läheb aega. Aga 2035 ega 2050 ei ole enam nii kaugel, et meil ei oleks mõtet teha konkreetseid plaane. Me teame ka seda, et plaanid ja prognoosid ei täitu kunagi täpselt nii, nagu me tahaks. Kavas on kirjas, et aastal 2035 emiteerime aastas 7 miljonit tonni süsinikdioksiidi. Läheb see täpselt nii või on see 8,2 või hoopis 6,2 miljonit? Ei tea. Aga lahendus ei ole plaanide mittetegemine. Lahendus on püüda parimat. 

Samas on räägitud palju sellest, et süsinikuneutraalsus on kallis, aga see ei ole niisama kulu, see on investeering. Isegi jättes välja kliima või kaubanduspartnerid, saame me tõhusama transpordi, soojapidavama kodu, puhtama õhu ja puhtama keskkonna. See kõik on seda väärt. 

Head kuulajad! 2015. aasta 15. detsembri Postimehes on pealkiri: "Riigijuhid leppe saavutamisega väga rahul. Jutt käib Pariisi kliimaleppest. Iga poliitik ja minister tahab rääkida oma valdkonnast ainult head. Aga ma arvan, et ülesanne on siiski juhtida tähelepanu ka nendele asjadele, millega ei ole väga hästi ja kus me saame teha paremini. 

Esiteks kliima ise. Ma ei jaga pessimismi, et Eesti on väike ja Eesti ei saa maailma jaoks mitte midagi ära teha. Eesti käitumisest oleneb, kuidas käituvad ka teised. Eesti võib olla eeskuju, aga on ka koostöö- ja kaubanduspartner. Me oleme osa Euroopa Liidust, mis on maailma suuruselt teine majandus. Aga me ei räägi enam kliimamuutuste ärahoidmisest, me räägime nende leevendamisest. Selles võtmes oleme me juba hiljaks jäänud ja nüüd on küsimus selles, kui palju me veel hiljaks jääme. 

Meil on ka siin vedanud, et elame Eestis, mida need kliimamuutuse protsessid on seni vähemalt löönud vähem kui näiteks Lõuna-Euroopat, kus tormid ja üleujutused on aina hävitavamad. Aga ärme kujuta ette, et see meid ei mõjuta. Meie loodus on juba muutumises ja teeb seda aina kiiremini. 

Ja teiseks, julgus Eestis asju ära teha. Eesti riik ei ole nii lihtne süsteem, et meil saaks teha suuri otsuseid ilma selleta, et sellel ei oleks ettenägematuid tagajärgi. Aga üha sagedamini tundub mulle, et meil Eestis kipub vigade leidmine olema eesmärk iseeneses. Ja sageli on selle tulemuseks tõdemus, et lihtsam on mitte midagi teha, sest kartus eksida soosib otsustamist edasi lükkama. Loomulikult peab nii ajakirjandus kui avalikkus ja ka Riigikogu saal siin olema poliitika kujundajate vastu nõudlik, nägema vigu ja neid laitma. Aga sellel vanasõnal on teine pool ka. 

Lugupeetud kuulajad! 2035. aastani on kümme aastat. Tundub pikk aeg, aga samas 2015 oli justkui hiljuti. Teeme nii, et aastal 2035 kõlaks vähem neid pettunud lauseid, et aastal 2025 oleks pidanud juba mingi otsuse vastu võtma, nii oleks elu nüüd palju parem. Et nii sünniks, siis soovin meile konstruktiivseid arutelusid ning julgeid otsuseid. Aitäh!

Aitäh! Ja teile on ka küsimusi. Reili Rand, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Sel nädalal oleme siin saalis korduvalt arutanud nii keskkonna kui ka energeetika tulevikku. Soovin täna uuesti pöörduda küsimuse juurde, mis puudutab tuumajaama rajamise otstarbekust Eestis. Sain esmaspäeval teie vastusest aru, et valitsus ei ole teinud senistest tuuleparkide viivituste ja kulude mitmekordistamisest järeldusi ja läheb tuima enesekindlusega nende eeldustega edasi, eelduste loomisega edasi. Sestap küsin veel kord, et millistele majanduslikele ja tehnoloogilistele hinnangutele tugineb valitsus, kui ta loob eeldusi võimaliku tuumajaama rajamiseks?

Aitäh! Ma oma kõnes ka mainisin, et Eesti riik ei ehita tuumajaama. Eesti riik loob regulatiivse keskkonna selleks, et investoril oleks või investoritel oleks võimalik tuumajaam siia ehitada. Nüüd, kui küsimus on selle kohta, kas tuumajaama ehitamine maailmas täna on perspektiivikas tegevus, siis Rahvusvaheline Energiaagentuur, nende andmetel möödunud aastal investeeriti maailmas tuumajaamade rajamisse 65 miljardit. Järgneval neljal aastal aasta kohta hindavad nad, et investeeritakse 70 miljardit aastas. Aastani 2040 on vahemik investeeringutest ühe ja kolme triljoni vahel. Nii et tuumaenergeetika ja tuumaenergia tagasitulek on reaalsus ja ma ütleksin, ka vajadus väga lihtsal põhjusel, sest kui süsteemis on rohkem ilmastikuoludest sõltuvaid võimsusi, siis kuskilt peab tulema ka baaskoormus ja kuskilt peab tulema ka juhitavat võimsust. Kui me ei soovi kasutada fossiile, siis ma küsin, ja ei soovi kasutada ka tuuma, mida me soovime kasutada.

Züleyxa Izmailova, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Kogu metsamaast 70% maharaiumise plaani kohta on efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoda, aga ka te ise öelnud, et sellise selge ja tasakaalustatud raamistikuga looksime kindlust metsandussektorile ja see toetaks ka Eesti looduskaitselisi eesmärke. 

Minu küsimus on väga lihtne: kuidas jõuti just arvuni 70? Milles väljendub selle selgus ja tasakaalustatus ning mille poolest oleks näiteks 30% hävitatud metsa ebaselgem või näiteks 50% hävitatud metsa tasakaalust väljas? Ja milliseid looduskaitselisi eesmärke sellises mahus lagedaks raiumine täpsemalt täidab ning kuidas toetab see looduskaitset paremini kui väiksemad raiemahud?

Aitäh! Kui ma kuulan teie küsimust, siis mulle tundub, et me näeme sedasama metsa väga erineval moel. Teie näete seda metsa sellisena, et kui metsaseaduses on see 70% piirmäär seadustatud, siis selle tulemusena raiutakse mets maha. See on vale. Seda ei kavatse mitte keegi teha. Ja ma arvan, et see ei tule mitte kuidagi kasuks, kui me õhutame vastandumist. 

Ka metsa majandamine toimub reeglite järgi. Ei saa minna metsa ja seal majandada nii, nagu pähe tuleb. Ja vastutustundlik metsaomanik seda ka ei tee. 70% majandusmetsa on suures piiris väga lähedal sellele joonele, kus praegune majandusmetsa pindala on. Piirmäär on 68,4 selle SMI järgi. Vea piirmäär on 1,7 ja majandatava metsa puhul 1,2. Nii et see on enam-vähem seal, kus me täna oleme. 

Mulle tundub, et see on mõistlik tasakaalu koht. Me anname kõigile selguse: see osa metsast, mis on 70, seal saab metsaseaduse järgi vastutustundlikult ja säästlikult majandada. Ja me anname kindluse ka selles, et me kaitseme Eesti metsa ja mitte ainult metsa, vaid ka muid maastikuvorme. See on see, ma arvan, mida ühiskond vajab. Ja mul oleks väga hea meel, kui me peaksime seda arutelu viisakalt ja vaenu õhutamata.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! Meil on ju kõikidel siin üks eesmärk, et oleks puhas õhk ja odav elekter. Aga teed, paistab, mis sinna helgesse tulevikku viivad, on erinevad. See on nii lai debatt, et siin võiks kas või hommikuni rääkida sellest ja oma seisukohta arendada. Aga ma küsiks lühidalt. Eesti Energia juht Andrus Durejko väidab, et põlevkivi kasutamine viiks elektri hinna sama madalale, kui ta on praegu Soomes. Kas te jagate seda seisukohta?

Vot, mina olen näinud teistsuguseid numbreid. Selles mõttes mul on väga keeruline sellele küsimusele vastata. Põlevkivienergeetika omahind ei ole kindlasti seal, kus on elektri hind Soomes. Ma ei tea, mis eeldustel need väited on esitatud.

Tiit Maran, palun!

Aitäh! See oli hästi nunnu ja tore jutt. Te rääkisite palju kokkulepetest ja läbirääkimistest ja tasakaalust. Siis peaks natukene rääkima ikkagi sellest 30-st ja 70%-st. Esiteks, tegemist on ju siltidega eelkõige. Nagu te teate väga hästi, 30% sees ei ole majandustegevus keelatud, see on ainult 1%-l maal keelatud. Ehk siis seda 30% on ühel hetkel hakatud sisustama väga erinevate asjadega, näiteks kaldavööndis metsaraiepiirangud on peaaegu olematud. Kõik see ilus jutt nüüd, tasakaalustatud, ja dispuudist. 30% tahetakse seadusesse tuua tegelikult ilma igasuguse varasema põhjaliku aruteluta, see tuli lihtsalt kuskilt ühel hetkel alla. Ja täpselt sama on ka selle 70%-ga, see otsustus tuli. Aga kus on see, mis te räägite, see dispuut või läbirääkimine või tasakaalustatud otsustamine? Seda enam, et kui me mõtleme, et meil on olemas KEVAD, keskkonnavaldkonna arengukava, mida kahe aasta jooksul ei ole vastu võetud, mis tegelikult annaks tasakaalustatud arenguks suurepärase aluse. Miks seda ei ole kasutatud?

Jaa, metsanduse arengukava 2035, sellega me siia Riigikokku kindlasti tuleme. Ma arvan, et see 30 ja 70, seda debatti me saame siin pidada. Teil on argumendid kindlasti olemas, niisamuti on need meil. Nüüd, kui te ütlete, et selle 30% sees on ka võimalik metsa majandada, siis ma olen sellega nõus. Loomulikult on seal võimalik sõltuvalt selle kaitseala rangusest üht ja teist teha. Aga ma arvan, et äkki me ei peaks siiski minema nii kaugele, et me selles 30%-s ei luba üldse mitte midagi. Ma arvan, et seda te vist ei mõelnud ka. Ja kui Keskkonnaamet oma otsuseid metsateatiste kohta teeb, siis ta ju lähtub ka sellest, kas see soovitud raievorm selles konkreetses asukohas selle konkreetse koosluse ja kaitsevajaduse juures on sobiv või ei ole. Ja kui ta leiab, et see ei ole sobiv, siis sellist raieluba ju ei anta. Ma arvan, et me peame rohkem rääkima, arutama, ja ma arvan, et enamik nendest lahendustest peavad olema lihtsalt rätsepalahendused, sest ei ole olemas kahte ühesugust metsatükki, nad kõik on erinevad. Aga see üldine põhimõte, et me lähtume säästliku metsamajandamise printsiipidest ja et metsaomanik on huvitatud metsa pikaajalisest väärtusest ja selle kasvust, ma siiski julgen arvata, et enamik, suur osa metsaomanikke nii mõtleb.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea minister! Aitäh sellise haiku laadi ettekande eest, aga ei olegi võimalik seda ilmselt nii lühidalt kirjeldada või pikemalt. Aga ma küsin seda. Alles jaanuaris oli, kui eelmise valitsuse parteijuhid leppisid ühel pühapäeval kokku energeetika suure detailse arengukava, ja siis selgus, et kõik need suured meretuulepargid ja kõik muu, mis oli, siis selgus, et tegelikult … ja praegune hetk on hoopis teine pilt. Ja toona, nagu ma aru saan, ei võetud isegi keskkonnaministrit arutelu juurde. Ma loodan, et sina oled tugevama selgrooga. Mis siis juhtus tegelikult selle ilusa, detailse ja laiahaardelise energeetikaplaaniga ja mis sellest on järgi jäänud sinu ajal praegu?

Aitäh! Energeetika suur plaan või suur pilt saab esitatud energiamajanduse arengukavas. Selle arengukava vastuvõtmiseni soovime jõuda selle aasta jooksul, mis tähendab, et sügisel saame rääkida ja arutada ka siin Riigikogus. Praegu me täiendame seda dokumenti, mis on ette valmistatud, just sellise strateegilise vaate ja fookustega. Ma usun, et me saame valmis dokumendi, millega saab anda selge suuna, kuhu me liigume, ja ka erinevad tööriistad, kuidas me saame seda suunda ja seda liikumist toetada. Nii et sügisel saame kõigest sellest detailides rääkida.

Aleksei Jevgrafov, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja, austatud minister! Mina samuti tahan küsida põlevkivist ja põlevkivielektri tootmisest. Lauri Karp, kes on Enefit Poweri juht, ütles, et elektri tootmise omahind Auvere elektrijaamas on 30-40 eurot ja ülejäänud osa moodustab CO₂-kvoodi hind. Ja küsimus on selles, et on teada, et Eestis on olemas CO₂ püüdmise tehnoloogiad. Mida sa arvad nende tehnoloogiate juurutamise kohta?

Aitäh! Ma ei tea, et oleks veel tehnoloogiat, mida on võimalik tööstuslikul skaalal või mastaabis kasutada. Kui selline tehnoloogia õnnestub leida, ma arvan, see oleks suur läbimurre. Ja sel juhul saaks seda kindlasti ka Eestis kasutada, kui siis Excel töötab, kujundlikult öeldes.

Nüüd, mis puudutab Auvere jaama, siis kindlasti on. Enefit Poweri juht korrektne kommenteerima ja võib-olla nii palju lihtsalt siiski juurde, et me ei saa sealt ära võtta erinevaid kulukomponente, sealhulgas CO₂. Me ei saa nagu valida turul, mis reegleid me täidame ja mis reegleid me ei täida. Ja teiseks, ja ma arvan, et seda saab kindlasti Enefit ise täpsemalt kommenteerida, ka Auvere jaamas on tõstetud biomassi osakaalu ja biomassi puhul on hoopis teised heitmed. Ka see aitab tegelikult konkurentsivõimes püsida.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea minister! Mul on küsimus selle kohta, millest siin on juba räägitud, aga vähem sellest, et eesmärk on, et looduskaitse hõlmaks 30% maismaast ja 30% merest, aga sealt teistpidi ka, et kuna 70% metsadest on majandatavad, siis järelikult ülejäänud on mingil kujul mingi kaitse all. Mind huvitab see 30% kontekst. Milline see seis on täna? Mind ei huvita, mis on teiste riikide eesmärgid. Aga kus teised riigid on ja milline meie tänane seis on? Kui palju meil on kaitse all, kui eesmärk on 30? see on üks küsimus.

Ja kui lubate, hea pinginaabri ettepanekul põimin ka teise sisse siia. Küsimus on selles, et teie eelkäija on tegelenud juba selle kliimakindla majanduse seadusega ja minu meelest see on praegu päris õiges kohas, kuskil peldikus. Ma soovitan ka selle eelnõu, mida te kavatsete ette teha, viia sinnasamma kohta ära ja mitte sellega rohkem tegeleda.

Jaa. Vajalike eelnõudega me kindlasti tegeleme edasi ja kui see nüüd oli kliimakindla seaduse kohta … Jah, just-just, siis nii nagu ma ütlesin, selle eelnõuga me siia Riigikokku ka jõuame. Siis saame rahulikult arutada.

Nüüd, millest koosneb see 30% ja kuidas me rahvusvahelises võrdluses teistega paistame? Pigem oleme me olnud kaitse vaatest nagu rohkem kaitse alla võtnud. Ja ma arvan, et see iseenesest ei tähenda mitte midagi halba. Vastupidi, see näitab seda, et meil on vääriselupaiku, elurikkust ja metsa, mida me saame kaitsta. Nii nagu siin oli ka küsimus varasemalt, et ka kaitsealustes metsades, välja arvatud siis, kui me räägime päris range kaitse all olevatest, on ju teatud ulatuses majandustegevus võimalik. Ja 70% metsamaast majandusmetsana on midagi, mille kohta on ka metsa- ja puidutööstus leidnud, et see on mõistlik vahekord. Ja ma arvan, et see ongi mõistlik vahekord. Kui me saame siin saalis rahulikult arutada, siis ma usun, et on ka ühiskonnas arutelud rahulikumad.

Evelin Poolamets, palun! 

Lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! RMK on defineerinud end kui Eesti metsade ja elurikkuse hoidjat. Nende kodulehel seisab: oleme meile usaldatud Eesti metsa ja elurikkuse hoidja ning kasvataja. 2024. aasta lõpus kuulutas RMK välja oksjoni hoonestusõiguse andmiseks tuuleparkide rajamisega, millega kaasneb metsade ulatuslik raadamine. Minu küsimus: mis hetkest muutus RMK metsade hoonestajaks ja kuidas väljendub see tasakaaluna majandamise ja loodushoiu vahel?

Aitäh! Need platsid või krundid, mida RMK on oksjonile pannud, selleks et seal oleks võimalik ka taastuvenergiat arendada, on ju välja valitud selle loogika järgi, et see lahendus on majanduslikust ja ka loodushoiu vaatest ratsionaalne, seal ei ole mitte mingit muud muud keerukust taga. Nii et ma arvan, et see on iseenesest väga mõistlik, kui on võimalik kohas, kus tuuleolud sobivad, kus see metsatükk või osa ei vaja eraldi kaitset, luua ka tuulepark.  

Ja kui me räägime, ma arvan, et kui nüüd jutt on sellest, et ulatuslik raadamine, siis "ulatuslik" on ju suhteline mõiste. Ei, no nii on. Selles mõttes, et meil 1% metsamaast on umbes 23 000 hektarit. Need tükid, peast ei julge praegu öelda, kui palju, mis pindala on, mis on läinud tuuleparkide rajamiseks, moodustavad imeväikese osa. Selles mõttes ma arvan, et meil ei ole mõtet võtta luupi ja teha suurt pilti sellest, et meil on nüüd tohutu raadamine toimunud. Ja enne jäin osa vastusest võlgu: siis maismaast on meil kaitse all 28–29%. 

Andre Hanimägi, palun!

Hea aseesimees! Hea minister! Kui ma kunagi küsisin peaminister Kaja Kallaselt, kuidas tema näeb meie juhitavat energiat, ja pakkusin välja, et äkki see võiks olla tuum, siis Kaja ütles, et tuum ei ole juhitav. Tal selles mõttes on õigus, et ta on juhitav, aga aeglaselt juhitav. Ja huvitaval kombel alati, kui me energeetikast räägime, siis me räägime kas tuulikutest ja päikesest või tuumast. Aga kui me jääme selle juurde, et tuum ei ole väga hästi juhitav, siis milline see tulevikuperspektiiv teiste juhitavate energiaallikate osas on? Me siin alles nägime, et gaasijaama ehitame. Ja kui me neid juhitavaid energiaallikaid piisavalt ehitame, siis kas te näete, et ka tuum ikkagi vaatamata kõigele mahub Eesti energiapoliitikasse sisse?

Aitäh! Osalt te ise juba vastasite, mis need teised juhitavad võimsused on. Gaasijaamad kindlasti on kõige paindlikumad, kõige kiirema reaktsiooniajaga, ja ma usun, et need ka tulevad. Lisaks, me oleme ju valitsuses teinud põhimõttelise otsuse, et Kiisa avariielektrijaam läheb erastamisele. Nii et selles mõttes ka gaasijaamadel on siin roll. Ja mingis ulatuses on loomulikult ka tuumajaam juhitav võimsus. Loomulikult ei ole teda mõistlik üles ja alla koormata sajast nullini või nullist sajani. See on nagu ikkagi teine funktsionaalsus. Ma saan aru, et küsimus oli selles, kas energiapoliitikasse tuumajaam mahub. Energiapoliitikasse kindlasti tuumajaam mahub. Kas tuumajaam Eestisse tuleb? Kui leidub investor, leidub rahastaja, riik on loonud regulatiivse raamistiku, siis, ma arvan, tuleb. Riigikogu mõistagi peab andma hulga nõusolekuid selleks, et lõpuks ühe tuumajaamani jõuda.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Austatud minister! Sa mainisid, et energiapoliitika arengukava meil puudub, mida me kõik teame. Küll aga võetakse vastu järjest otsuseid: taastuvenergia kasutuselevõtul kiirendamine käib meil, vähempakkumised vaid maatuuleparkidele, meretuuleparkide eriplaneeringud jätkuvad. Aga konkreetselt sellist läbimõeldud programmi, et kui palju meil üldse midagi on vaja taastuvenergiat või kui palju meil on vaja juhitavat energiat, see ju puudub. Nüüd sa ütlesid ka seda, et meil on kliimakindla majanduse arengukava või otsus tulemas vastu võtta, aga kas poleks mõtet üldse vastu võtta hoopis konkurentsikindla energiapoliitika arengukava, mis siis nagu hoiaks endas mitte ainult kliimast sõltuvalt tingimusi, vaid ka majanduse aspektist lähtuvalt?

Aitäh! Ma oma kõige esimeses teesis seda ka väga selgelt ütlesin, et puhas energia on puhta majanduse selgroog. Ja selles mõttes kogu energiapoliitika on kindlasti suunatud sellele, et Eesti majanduse ja ettevõtete konkurentsivõime oleks toetatud. Nii et ma arvan, et seal seda vastuolu ei ole. Ja me saame kõigest sellest rääkida palju suuremas detailis siis, kui me tutvustame energiamajanduse arengukava.

Urmas Reinsalu, palun!

Nii. Kallis härra minister! Konkreetsed küsimused palun märkige üles. Kui palju teie analüüsi järgi tarbijate ja ettevõtete kogu koormus kasvab teie esitatud, valitsuse esitatud jäätmereformi tõttu riigis 2026. aastal. 

Teiseks, kui palju teie analüüsi järgi 2026. aastal seoses täiendavate elektritasude kerkimisega, mille valitsuskoalitsioon loetud nädalad tagasi võttis vastu Riigikogus, palju see suureneb? Siin on arvutused olnud erinevad, tööandjate liit on viidanud 200 miljonile eurole, öelge oma ekspertiis.  

Kolmandaks, Eesti oleks pidanud jõustuma juba uue mootorikütuste direktiivi muudatused vastavalt Euroopa Liidu nõudele selle direktiivi puhul. Seda ei ole tehtud. Aga teie kui energeetikavaldkonna eest vastutav minister palun kirjeldage ära, milline on valitsuse visioon selle direktiivi jõustamiseks ja kui palju see tõstab mootorikütuste hinda. Öelge palun ka, on teil informatsiooni ETS2 süsteemi võimaliku …

Teie aeg! 

… edasilükkamise kohta, mida valitsus on lubanud.

Jaa, aitäh! Ma arvan, et jäämereformi kohta kindlasti on minu hea kolleeg Kuldar Leis pädev vastama ja ma tean, et ta tuleb ka siia oma ettekandega. (Urmas Reinsalu räägib saalist.) Ei, no veel kord: nii on, et jäätmereformiga jäätmereformiga tegeleb härra Kuldar Leis.

Nüüd see küsimus, mis puudutas ETS2. Need arutelud on käimas. Ja praegu ei ole selget kokkulepet, millised paindlikkused sinna võiksid sisse tulla. Meil on väga selgelt ju ka Riigikogust antud mandaat, et me ideaalis sooviksime selle tühistamist või miinimumis edasilükkamist. Neid seisukohti oleme seal esitanud. 

Arusaadavalt on selleks, et üks või teine otsus sünniks, vaja ka üksmeelt. On liikmesriike, kes seda toetavad, on neid, kes ei toeta. Ja võib-olla mõni toetaja tuleb nüüd teisest poolaastast juurde, nii et sellega me toimetame edasi.

Erinevate energiatasude mõju. Ma ei tea küll täpselt, mida siin silmas peeti. (Urmas Reinsalu räägib saalist.) Jaa. Sagedusreservi hoidmise selle aasta lõpuni on katab Elering ülekoormustasust. Milline saab olema pikaajaline lahendus, see on meil veel kokkuleppimisel, aga natukene on aega ka.

Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Hea minister! Räägiks nüüd korra võib-olla inimestele väga selgelt, et millise hinnaga me millest elektrit toodame ja müüme. Ilusad asjad on need tuulepargid ja päikesepargid, aga kahjuks elu näitab seda, et heal juhul 40% meie vajadusest katavad need ja mitte igal ajal. Vaadake kas või Hiinat, ikkagi iga aasta tehakse juhitavat elektrit juurde. Kuidas sina suhtud sellesse, et vanad põlevkivikatlad võiks ju kasutada meie Eestis toodetud pelletit ja hakkepuitu? Siin küll konkurendid on selle hinna näidanud väga kõrge, aga seal on natuke, päris palju bluffi sees. Kui ma vaatan Inglismaal täna kivisöekatlaid, mis on üle viidud pelleti peale, et mis seal tegelikult elektri omahind on, siis see on täitsa mõistlik ja konkureeriv. Võrreldes gaasiga ikka kordades … mitte kordades, aga kõvasti odavam, võib öelda, et lausa 40–60% (Juhataja: "Teie aeg.") odavam.

Jaa, siin oli nüüd suur hulk küsimusi. Elektri hind. Eesti on üks väike osa Nord Poolist ja seal on väga-väga palju tegureid, mis energia hinda mõjutavad. Kui me vaatame praeguseid suvekuid, siis tegelikult on olnud hulk päevi ja tunde, kus Eesti on tegelikult olnud elektri eksportija. Kui nüüd päikest ei paista ja tuult ei puhu, siis selleks meil ongi praegu põlevkivijaamad reservis. Selleks on samamoodi, nagu ma ütlesin, juulis saab teada Eleringi hanke tulemused gaasijaamade loomiseks ja samamoodi on olulised ühendused. Nii me oma energiasüsteemi püsti hoiame ja on oluline, et me investeeriksime Eestis rohkem kohalikku tootmisvõimsusse ja täpselt sellega me tegeleme, et investoritel see huvi oleks.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Oma ettekandes mainisite muuseas ka tuumaenergeetikat. No mis siin salata, ka Eestis räägitakse hästi palju sellest, et oleks vaja ehitada tuumajaam ka Eestisse. On pooldajaid, on inimesi, kes on kategooriliselt sellele vastu. Viimane uudis, mis tuli Kanadast, kus põhimõtteliselt ehitataksegi praegu tuumajaama, tegi selgeks, et see asi võib venida, võtta rohkem aega ja võtta rohkem raha. Nii et kui me räägime sellest, et kui ehitada Eestisse tuumajaam, kas a) teie arvates oleks seda tuumajaama Eestile vaja, b) kas saame sellega hakkama ajaliselt ja rahaliselt, võttes arvesse seesama Kanada eeskuju, ja c) kas ei oleks sel juhul, kui te seda pooldate – te pooldate –, mõistlikum koopereeruda näiteks Läti ja Leeduga?

Aitäh! Mina leian, et tuumaenergeetikal on koht Eesti energiaportfellis, sellepärast me liigume edasi ka tuumaenergeetikat võimaldava seadusandluse Riigikokku toomisega ja regulaatori loomisega. Nüüd, nii nagu ma mainisin kõnes ja ühes eelnevas vastuses, siis Eesti riik ei hakka tuumajaama ehitama, tuumajaama ehitab erainvestor. Ma usun, et erainvestor vaatab hoolega, kuidas Kanadas projektil läheb. Lihtsalt Kanada projekti puhul tuleb arvestada ka seda, et tegemist on esimese omalaadsega ja tavaliselt esimene on alati kallim kui teine, jah, just, ja teine on kallim kui kolmas ja nii edasi. Nii et ma arvan, et esiteks on sinna aega ja see on ikkagi ennekõike erainvestori hinnang ja vastutus, kas see investeerimisotsus tuleb või ei tule.

Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud minister! Võib-olla te olete minuga nõus, et üks väga suur probleem on, et selline pikema vaate puudumine energiamajanduses on meile päris suured tagasilöögid andnud viimastel aastatel. Tegelikult on ka ju ettevõtjad väga hädas, sest see ei ole valdkond, kus ainult vaba turg nagu otsustab, vaid tegelikult oodatakse ka, kuhu suunas nagu riik eelkõige elektri tootmisega liigub. Minu lihtne küsimus on see, see peaks olema ministri ABC, millal tekib see otsus ära, saab ära tehtud, millal saab siis, millise eesmärgi te olete võtnud, millal valmib Eesti energiamajanduse arengukava.

Aitäh! Ma tegelikult sellele küsimusele juba korra vastasin, aga vastan, kordan veel kord üle. Eesmärk on see energiamajanduse arengukava saada kinnitatud või vastu võetud selle aasta lõpuks, mis tähendab seda, et sügisel saame energiamajanduse arengukava ka Riigikogus arutada. Siis saab küsida kõik küsimused, saame anda vastused. Ja nii nagu ma ütlesin, siis ma pean väga oluliseks, et energiamajanduse arengukava annaks sihukese selge strateegilise vaate, milline on Eesti energiapoliitika, kuhu suunas me liigume ja kuidas me nagu soovitud eesmärkideni jõuame.

Rohkem küsimusi teile ei ole. Ja läheme edasi läbirääkimistega. Avan läbirääkimised fraktsioonidele. Isamaa fraktsiooni nimel, Urmas Reinsalu, palun! (Kõneleja palub lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

Kliima soojeneb, majandus jahtub ja nagu härra keskkonnaminister nentis oma ettekande loosungis, õhk on puhas. Kui nüüd vaadata seda kümmet punkti niisugust arvamusartikli mahtu, mis peaks olema Eesti kriitilises edu, aga ka edutuse faktoris, energeetikas, tegevus, mis on viimase aasta jooksul juhtunud – see pidi olema ju tegevusaruanne –, siis mis on tulemus? Loomulikult, tegevust ei ole olnud, kaos on ju olnud. 

Seda võttis kokku ju härra Läänemets väga selgelt, kes andis hinnangu siin parlamendis avameelselt: valitsusel – ja me räägime viimasest aastast, ma saan aru, see on see periood, mille kohta me saame ministri ülevaate – mitte ühtegi indikaatorit, mitte ühtegi tegevust, mis selle aasta jooksul tehtud on, ei ole siin kirjas. Härra Läänemets nentis, et valitsusel puudus nendes aruteludes, kui otsuseid langetati, mida siis ülepeakaela tõtati muutma, rabedalt, puudus kompetents. Panete tähele, valitsuse liikme tunnustatuna. 

Härra Sutt on ju asjatundlik mees ja mõistlik mees muidu ning ma saan aru sellest kimbatusest, kuhu ta praegu on sattunud. Ettevõtjate jaoks on tekitatud igas perimeetris, igas valdkonna sektoris totaalne ebakindlus investorite jaoks. Sellega on saadud hakkama viimase aasta jooksul. Millega on tegeletud? Tegeletud on kliimaseadusega. Tõepoolest, kaks aastat on ressurssi ja energiat sinna pandud, ettevõtlusorganisatsioonid, eksperdid, muu hulgas keskkonnavaldkonna inimesed, on tunnistanud härra Michali vedamisel tehtud kaksinitsiatiivi, mida jätkas proua Alender ministrina, ebakvaliteetseks, läbikukkunuks. Nüüd lubatakse kolmandat katset. Nüüd lubatakse kolmandat katset, et saavutada siis kliimaneutraalsuse eesmärkide täitmine. 

Härra Sutt, pange tähele, 14 õigusakti – me kõnelesime sellest paarkümmend minutit tagasi, 14 õigusakti – võtavad Eesti riigile finantsmajanduslikke kohustusi ettevõtluse, inimeste, ka avaliku sektori puhul. 

Ja meil pole tegelikult ülevaadet selle kohta, palju on selle maksumus. Härra Sutt, teie ministeeriumi esindajad ja ütlesite, et nüüd esmakordselt saabub objektiivne aruanne selle kohta, palju see tuleb, ja see saabub kliimaseadusega. Mu selge ettepanek on teile, härra Sutt, ma annan nõu valitsusele ... Härra Sutt, nõuandeminut, tasuta! Lõpetage see destabiliseeriv poliitiline agenda ja visake – vaadake, kui hea nõuanne! – see kliimaseadus prügikasti. 

Teiseks on nõuanne: demonteerige see Kliimaministeerium. Te valisite üksnes oma visiitkaartide ümbertrükkimise kulu ja ilmselt siis ka ministri silt ukse peal muutus, ma oletan, küllap muutus. Kuid vale on olnud see lähtenurk, mida on härra Michali juhtimisel ellu viidud selle Kliimaministeeriumi projektina, ja see on lõppenud sisulisse pankrotti jõudmisega energiavaldkonnas. See paraku ei anna meile sisulise kvaliteediga vastuseid, mida me ei saanud ka täna. Härra minister kõneles sellest, et aasta lõpul tuleb tegevuskava. Vaadake, kui vahvad mehed ja naised. 

Otsuseid langetatakse, kohustusi võetakse, aga tegevuskava, mida väidetakse olemas olevat … Näidake seda ühiskonnale. Te ütlete, et see on … Kus see tegevuskava on? Ma loodan, et te ei pea selle tegevuskava silma all silmas ühiskonna jaoks konsensuslikku naljanumbrit, mis jooksis lati alt läbi, energiamajanduse arengukava, paraku, aastani 2035, nii tõsised sõnad, kui need ka ei ole. Te olete esimese lausena selles kavas seadnud eesmärgiks 2030 toota aastapõhiselt sama palju taastuvenergiat, kui ise tarbimine. 

Jälle tasuta nõuanne – heldes meeleolus olen täna. Visake prügikasti see ettepanek. Võtke see ambitsioon välja, see ei ole ei majanduslikult jõukohane meile ega see ei ole ka energiavarustuskindluse mõttes, energiajulgeoleku mõttes otstarbekohane. 

Nüüd, praktilistest tegevustest, mida valitsus on teinud selle aasta jooksul. Ta on tegelenud lisaks sellele, et ta on suutnud ärikeskkonnas tekitada täieliku tohuvabohu. Ma ei tea, mul on telefon punane, ettevõtjad helistavad ja ütlevad, et nad ei tea, mis toimub. Nad ei tea, mis toimub. 

Teine küsimus on töötatud ühel teemal, millele on eesmärk üks ja selge: tõsta elektri hinda. Selleks ollakse küll hakkajad mehed. Sinna jõudu jagub. 45% elektriaktsiisi tõusu, härra Sutt, maikuus, 1. maist, selle maksustame omakorda täiendava 2%-lise käibemaksu tõusuga, sealt edasi 1. jaanuarist tulevad erinevad tasud elektri hinnale, mida te, härra Sutt, panete tähele, ei osanud öelda. Ma mõistan teid. Ega ametnikud ka ei oska öelda. 

Seadus võeti vastu. Valitsuse üks visioon ütleb, et see tõstab elektrienergia hinda, see tähendab nii tootjatele kui ka tarbijatele. Valitsus on hinnanud seda malbelt. Näete, kui malbed mehed – 96 miljonit eurot, 4 miljonit on puudu, et 100 täis saada. 

Tööandjate keskliidu juht ja me näeme ka, et tegelikkuses sõltumatud elektrikauplejad ja ka praktika esimestest kuudest Balti varustuskindluse börsist kõneleb meile juba teistest numbritest. Tööandjate keskliit opereerib juba 200 miljoni euro suuruse summaga. Aga vabandust, härra minister ütleb, et seda ei tea, see selgub veel. Seadus on presidendile väljakuulutamiseks. Esmaspäeval ma rääkisin temaga ja ma ütlesin, tõesti soovitasin tal jätta see välja kuulutamata. Me ei saa oma riigiga niisugust nalja teha. 

Härra Sutt, te olete keskkonnaminister Kliimaministeeriumis. See kõlab uhkelt. Ma küsisin teilt jäätmereformi kohta, mis minu meelest on keskkonnaküsimus. Te ütlesite, et te ei tea, sellega tegeleb transpordi eest vastutav minister. Ühes hoones, ühes majas, ühe valitsuse liikmed. Jäätmetega te ei tegele, te ei tea sellest, te ei oska öelda seda. Ma võin teile anda informatsiooni. 

Tööandjate keskliit ütles ... Mis oli sõnum sellele valitsusele, mis väga elegantsete ja baroksete verbaalsete ornamentidega ennast ilustab? Esimene ülesanne: visake prügikasti! Näete, jälle tasuta nõuanne: see jäätmereform – ärge tegelege ühiskonnale täiendava koormuse tekitamisega! Ringmajanduse liidu analüüs, mis see oli? Järgmisel aastal kogu tasude prognoos, me kõneleme siin kümnetest miljonitest, suurusjärgus 75 miljonit eurot – vabandust, nagu möödaminnes.

Nüüd kütusest. Kütusehindadest ma ei hakka kõnelemagi. Siseriiklikud sammud, mis on suunatud bensiini ja diisliaktsiisi tõusule, 1. mai, seisab ees 1. juuli, ja samal ajal ma ei saanud vastust selle mootorkütuste direktiivi kohta, see on energiasisend, baasinfrastruktuur. Mis on valitsuse poliitiline agenda? see peaks olema Euroopa Liidu tasemel juba üle võetud. Ettevõtjad küsivad, mitte mingisugust vastust. Täpselt samamoodi niisugune külg-ees-loogika kahjuks ETS2 süsteemi puhul. Juba otsused tulevad, valitsus hakkab kellelegi mingeid maju ehitama. Kellele, mis maju? Sellepärast, et see ETS2 rakendub või? Kuhu me liigume, mis meil toimub riigis? 

Sellise tohuvabohuga dramaatilises olukorras, mis on tekkinud, on meil tegelikult kümme punkti, mille ainukene niisugune verbaalne kese on esimese lehekülg alguses: õhk on puhas. Millest me siin õhku puhtaks teeme praegu, mul tekib küsimus, täiesti avameelselt.

Aga nüüd on küll teie aeg.

No on aeg, aga kuule, Lauri, sa vaatad ise, tead, mis siin toimub.

Aga, Urmas, ma ei saa teha erandeid. Kui me oleme juba pool minutit üle läinud, siis on aeg täis.

Ma mõistan. Ma mõistan, aga see ei ole selle sisukvaliteediga dokument praegu.

Ma saan aru. Ma saan aru.

Te olete möllanud aasta, kaks aastat energeetikas …

Ma saan aru …

… ja te tulete lagedale paberiga: "Õhk on puhas."

… aga see ei ole aus teiste suhtes, sellepärast et kolm minutit lisaaega on antud ja praegu me oleme 44 sekundit üle läinud.

Nõus. Nõus, Lauri. Aga kelle suhtes see ei ole aus? Vabandust, elektri tarbimine … (Kõnepuldi mikrofon lülitatakse välja. Urmas Reinsalu jätkab.)

Urmas Reinsalu, palun, te olete minuti üle läinud. Nüüd on küll teie aeg. (Urmas Reinsalu: "Ma saan aru. Loomulikult! Anna andeks!) Aitäh! 

Järgnevalt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel ja volituse alusel Züleyxa Izmailova. Palun, Riigikogu kõnetoolist!

Austatud kolleegid! Armsad Eesti inimesed! Täna kuuldud ülevaade Eesti 2035. aasta eesmärkide elluviimisest on nagu hoolikalt lihvitud reklaambrošüür. Kliimaneutraalsus, looduskaitse, puhas õhk, elurikkus – kõlab ju hästi! Nagu oleks Erakond Eestimaa Rohelised ise meile siin rääkimas. Aga vaid seni, kuni vaatame, mida valitsus tegelikult teeb.

Jah, aastaks 2030 lubatakse taastuvelektrit nii palju, kui ise ära tarbime. Aga mida me päriselt näeme, on see, et iga suurema arenduse juures seisab takistuste laviin, mis tuleb sageli just riigilt endalt. Lubatakse kiiret võrguarendust, aga investeeringud takerduvad. Salvestustehnoloogia, räägitakse, aga garantiisid ei anta. Kõige selle kõrval kaalutakse tõsimeeli elektrijaama plokkides puidupelletite põletamist. Kas see ongi see palju räägitud kõrgem loodusressursside väärindamine? Aga see pole ju isegi puhas energia, see on lihtsalt suitsukate. Ministri sõnul ei ole tuumaenergia ideoloogiline, vaid teaduspõhine otsus. Lubage selles sügavalt kahelda. Kui tuumaraportisse ei kaasatud ainsatki sõltumatut teadlast ning valitsus kiidab takka väikese grupi lobistide ette valmistatud suunale, siis pole see teadus, vaid turundus. Seda enam, et sama valitsus on sisus hülgamas Pariisi kliimalepet ja keeldub selgelt ütlemast, kuidas sobitub tuumaenergiaplaan süsinikuheite vähendamisega aastaks 2035.

Räägime metsast ka. On ta siis majandusvara või elus ökosüsteem? No mõlemat on. Aga kui rääkida 70%-st metsade majandamisest kui tasakaalust, siis see pole mitte lihtsalt rumal, vaid lausa ohtlik. See tähendab reaalselt veelgi intensiivsemat majandamist Eesti looduskapitali arvelt, teisisõnu rohkem lageraiet, vähem linde, vähem süsiniku sidumist, vähem metsakogemust meie lastele, vähem puhast õhku, vähem võimalusi majanduseduks ja arenguks. Samas, sama valitsus, mis räägib looduse kaitse osakaalu 30%-st, on paralleelselt kaotamas järelevalvet ja lubamas raieid ka kõige väärtuslikumates kooslustes. See pole tasakaal, see on topeltmäng.

Kõige kahetsusväärsem on praeguse valitsuse rünnak meie ühiskondlike tugisammaste vastu. Minister räägib seadustest ja raamidest, aga samal ajal kärbitakse Keskkonnaametit, marginaliseeritakse teadlasi ja püütakse süsteemselt nõrgestada valdkondi, mis tagavad looduse tervise ja elurikkuse kaitse. Kui loodushoid muutub tülikaks lisandiks majandustegevusele, siis tegelikult ei toimi enam mitte ükski arengukava. Avalikkus ei näe, kuidas otsused sünnivad, ega ka seda, kes neid sisuliselt kujundab. Otsustusprotsesside läbipaistmatus, keskkonnaorganisatsioonide nõrgestamine ja järelevalveasutuste ründamine loovad olukorra, kus avalik võim töötab üha rohkem kitsaste ärihuvide, mitte laiema avalikkuse kaitseks. Kui ettevõtted, kes on seotud rikkumistega, hakkavad mõjutama keskkonnaseaduste sisu, siis ei ole see enam mitte halduskorraldus, vaid see on demokraatia põhialuste murendamine.

Kõigist ministri ettekandes kõlanud tühjadest loosungitest kõige õõnsam on aga väide, et Eesti liigub kindlalt ja teaduspõhiselt kliimaneutraalsuse poole. Faktid räägivad vastupidist. Teaduslikke tõsiasju lihtsalt eiratakse. Süsinikuheide on kasvamas. Kliimaseadus seisab ja ambitsioonitu, nõndanimetatud kliimakindla majanduse seadus asendab tegelikku tegutsemist. Peame küsima, miks 2050, mitte 2035, kui kogu maailma teadus ütleb meile väga selgelt ...

Ma palun lisaaega ka.

Kolm minutit lisaaega, palun!

… et kriis süveneb iga aastaga, siis miks me teadlikult venitame? Minister rääkis Ukrainast. Jah, ukrainlastele on ka sõja ajal loodushoid väga oluline. Tõepoolest, meenutagem, et Ukraina riik, mis kaitseb end iga päev Venemaa rünnakute eest, suutis koostada ja vastu võtta kliimaseaduse vaid kaheksa kuuga ning seadis aastaks 2030 Eesti omadest märksa ambitsioonikamad eesmärgid. Miks Ukrainast palju väiksem Eestis siis seda tehtud ei saa? No ikka sellepärast, et Reformierakond tegelikult ei taha.

Kokkuvõtteks. Kui see on valitsuse arusaam tulevikku vaatavast poliitikast, siis on see poliitika, mis jätab Eesti teiste riikide tihedas konkurentsis kaugele maha. Sotsiaaldemokraatidena ei saa me leppida sellega, et arengukavad on vaid ilukõnede kogum avalikkuse eest varjatult tehtavatele otsustele, mis ainult süvendavad eluslooduse hävitamist ja kliimakriisi. 2035. aastal väärib Eesti jätkuvalt enamat kui PR-trikid. Eesti väärib ausust, visiooni ja tegusid ja meie lapsed väärivad tulevikku, mis ei ole kivisse raiutud kompromiss eelmise sajandi majandusmudeliga. Aitäh!

Suur tänu! Järgnevalt Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni nimel palun siia Riigikogu kõnetooli läbirääkimistel osalema kolleeg Aleksei Jevgrafovi. Palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Hea Eesti rahvas! On kiiduväärt, et valitsus tegeleb Eesti tuleviku planeerimisega, kuid minu südamesse jäi muretsema üks oluline aspekt. Kas valitsus ikka arvestab oma strateegiates piisavalt reaalsusega ja Eesti inimeste heaoluga? Minister rääkis pikalt taastuvenergiast, tuumaenergeetikast ja rohelisest tulevikust, mis on iseenesest üllameelsed eesmärgid. Ja meie ees seisavadki suured ülesanded: puhtam keskkond, energiajulgeolek ja taskukohane elekter. Aga küsimus ei ole eesmärgis, vaid teekonnas selle eesmärgi poole. Ja siin tuleb mängu ka vastutus. Vastutus meie tööstuse ees, vastutus meie inimeste ees, vastutus riigi energiajulgeoleku ees. 

Elering on selgelt öelnud: meie elektrisüsteemi minimaalne vajadus juhitava võimsuse järele on umbes 1000 megavatti. See ei ole spekulatsioon, vaid tehniline baasvajadus, millele peab süsteem igal hetkel toetuma, eriti siis, kui tuul ei puhu ja päike ei paista. Täna on see võimsus olemas tänu põlevkivile. Just põlevkivijaamad on need, mis tagavad baaskoormuse ja juhitava võimsuse, eriti kriitilistes olukordades. Härra minister ütleb, et me peame liikuma säästvama tootmise poole. Aga see üleminek peab toimuma nii, et elektri hind ei tõuse, vaid langeb. Praegune valitsuse poliitika seda ei taga. 

Mul on kahju, et lugupeetud minister ei räägi tööhõive olukorrast Ida-Virumaal. Eesti Statistikaameti andmetel on Ida-Virumaa tööhõive määr oluliselt seotud tööstussektoriga, pakkudes ligi 20% kogu maakonna tööhõivest. Põlevkivisektori sulgemine toob kaasa otseselt ja kaudselt tuhandete töökohtade kaotuse, mis mõjutab oluliselt piirkonna majanduslikku ja sotsiaalset stabiilsust. Meie arvates tuleb juurutada innovatsioone ja teha investeeringuid süsinikuvabasse põlevkivienergeetikasse. CO₂ püüdmise tehnoloogiad annaksid põlevkivisektorile uue elu, uusi kvalifitseeritud töökohti inseneridele, tehnikutele ja paljudele teistele spetsialistidele. Miks valitsus ei arvesta selle tohutu potentsiaaliga oma strateegiates? 

Väidetakse, et põlevkivielekter on kallis. Kuid Enefit Poweri juht Lauri Karp on öelnud, et kui võtta Auvere jaama elektritoodang kaheks osaks, siis megavatt-tunni elektri tootmise omahind on 30–40 eurot ning ülejäänu hinnast moodustab CO₂-kvoodi hind. Ehk CO₂ on see oluline tegur, mis mõjutab tarbija lõpphinda. Aga siin on olemas lahendus. Tallinna Tehnikaülikooli energiatehnoloogia instituudi direktor professor Alar Konist räägib sellest, et tänapäeval on olemas CO₂-püüdetehnoloogiad. Kui need paigaldada olemasolevatele elektrijaamadele, oleks investeeringute suurusjärk umbes 200–300 miljonit eurot. See on kümneid kordi vähem kui see tohutu summa, mida valitsus soovis eraldada ainult meretuuleparkidele. Ja ärgem unustagem, meil oli juba 20 aastat tagasi olemas Narva jaamade töötajate leiutis, mille eesmärk oli vähendada CO₂-heidet. Küsimus valitsusele ja elektrijaamade juhtkonnale on miks. Miks me ei kasuta ära omaenda teadmisi, teadlasi, insenere ja ressursse, et tagada odav, juhitav ja keskkonnasõbralikum elekter? 

Kallid kolleegid, meil on kaks valikut. Esimene: sulgeda põlevkivijaamad lootuses, et taastuvenergia, tuuma ja import suudavad meid katta, ning loota, et tarbija maksab lihtsalt rohkem ja lepib sellega. Ja teine: investeerida innovatsiooni, süsiniku püüdmise tehnoloogiatesse ja tugevdada meie olemasolevat energiasüsteemi nii, et see oleks juhitav, stabiilne ja tulevikukindel. Meie eelistaksime teist varianti ja …

Ma küsin korra, kas vajate lisaaega.

Ei, ma lõpetan ära.

Jaa, selge, lõpetage siis.

Viimane lause.  

… ja me kutsume teid üles tegema sama. Aitäh!

Suur tänu! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel palun nüüd siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Rain Epleri. Palun!

Aitäh, juhataja! Head kolleegid! Härra minister! Kõigepealt, andestust otsekohesuse eest, härra minister, aga igav jutt oli. Selles mõttes, et te saatsite teesid ette ja nüüd olite puldis sellise monotoonse häälega, lugesite neid ette. See on nagu ülikoolis, teinekord lähed mõne õppejõu loengusse, ta on materjali saatnud, slaidid, ja siis ta lihtsalt seisab tahvli ees ja loeb sulle seda ette, mida sa näed ise ka lugeda. Ministrilt ootaks ikkagi, et tuleb selline ettekannet, et on huvitav kuulata, mida räägitakse ka, sest too ette saadetud poolteist lehekülge oli tegelikult juba läbi loetud. 

Edasi ministri ettekande juurde. Te siin, ma ei mäleta, kas see oli ettekandes või pigem oli vastuste-küsimuste voorus, et te ütlesite, et kus häda näed laita, seal tule ja aita. Täiesti nõus! Ja nagu meie üks endine peaminister on öelnud, eesti keelt ja selle vanasõnu tuleb au sees hoida ja neid kasutada. Ja vanasõna endaga ma olen nõus. 

Aga noh, tänagi oli meil juttu sellest ESG-aruandlusest, Andres. Ja me vaidlesime sinuga ja ma püüdsin sind aidata juba poolteist aastat tagasi majanduskomisjonis, aga sa ei võta kuulda. Siin ka kolleegid annavad väga suuri häid nõuandeid. Sa siin kellelegi, kes ütles, et vaadake, teadlased on arvutanud ja öelnud niimoodi, sa ütled, et ei, mul on teised arvutused. Kõik püüavad aidata. Aga minu soovitus on, et nagu sa ise rõhutasid, et just see teine pool, et tule ja aita – siin abikäed on sirutatud pidevalt, aga selline nagu peaga vastu seina jooksmine. Proovi kuulda võtta ja abi on kogu aeg pakkumisel. 

Nüüd veel sellest tänasest debatist. Kolleeg Arhipovi ütles, et meil kõigil ju eesmärk on ühine, et oleks puhas õhk ja odav elekter. Ma selles mõttes ei ole päris nõus. Ma ütleksin, et meie ühine eesmärk on, et oleks vaba Eesti riik, säiliks eesti kultuur ja keel ja et me saaksime siin oma asju ajada. Ja puhas õhk ja odav elekter, loomulikult, ma arvan, on olulised, et me seda teha saaksime. Aga teie seal vastuses ütlesite, et õhk ei ole kunagi liiga puhas, et kogu aeg saab puhtamat õhku teha. 

Tegelikult te olete ise majandusmees ja ma arvan, nii majanduses kui teaduses ikkagi inimesed saavad aru, et kusagil on alati mõistlikkuse piir. Eestis on praegu väga puhas õhk, ei ole vaja enam kulutada, et veel puhtamat õhku saada. Juba olemegi maailma number üks, kõik hingavad, kopsud käivad läbi. Nii et selles osas, jälle, püüdke, vaadake seal oma asjad üle, mida ametnikud teevad. Ja mõnes kohas võib-olla ütlete, et siin me oleme väga heas kohas. Isegi ärge öelge, et tehke midagi muud, vaid laskegi nad lahti ära, kes õhu veel puhtamaks tegemisega tegelevad, saate bürokraatiat ka vähendada. 

Nüüd selle energeetika debati juurde. Teie teesid algasid selle mõttega ikkagi, et juba 2030.-ks oleme võtnud eesmärgi 100% tarbimise ulatuses taastuvast toota, ja sellest hoiame kinni ja küll me oleme tublid ja liigume õiges suunas. Tegelikult ei liigu õiges suunas. See on rumal eesmärk. Ja tegelikult tuleks võimalikult kiiresti see eesmärk seadusest välja võtta puhtalt selle pärast, et see on rumal eesmärk, aga tegelikult ka kas või selle pärast, et me kõik ei peaks 2030 tõdema, et me rikume seda eesmärki, sest kohtumine reaalse eluga varem või hiljem tuleb. 

Siis te ütlesite veel, et on juba olnud päevi, kui Eesti ekspordib elektrit. See päevapõhise ekspordiga siin vastu rinda tagumine, ma olen sellest ka mitu korda rääkinud. Esiteks, me võiks vaadata aastad kokku või seda, kas me ekspordime rohkem, kui me impordime. Ja sellest on Eesti juba mitu aastat olnud netoimportija, mis tähendab, et me toome sisse rohkem elektrit, kui me suudame välja müüa. 

Ja loomulikult selle päikeselistel päevadel tekkiva päikeseelektri ja tuulistel päevadel tekkiva tuuleelektri eksport rahalises mõttes meid kuigivõrd rikkamaks ei tee. Ja kui vaadata ekspordi ja impordi bilanssi, siis me impordime kallilt ja ekspordime odavalt tegelikult ühte ja sama kaupa. Nii et selles mõttes selle kauba piires oleme me miinuses. Nii et siin küll midagi rõõmustavat ei ole. Maailmast jälle näiteid, kui huvi on. Las ametnikud teevad ettekande sellest, kuidas näiteks on läinud Ontariol Kanadas sellesama projektiga; impordime kallist ja ekspordime odavat. 

Tegelikult oleks pidanud energeetika osas teie ettekanne algama ikkagi sellega, et nüüd me võtame fookuse sellele, et meil oleks juhitavaid võimsusi piisavalt, ja lõpetaks ära selle tuule- ja päikeseenergeetika edendamise. Sellepärast et tegelikult see töötab vastu ka sellele unistusele näiteks tuumajaama poole liikumisest ja loomulikult teeb kallimaks ka põlevkivielektrit, teeb gaasist elektri tootmist kallimaks, sellepärast et need võimsused peavad väga suure osa ajast seisma. Kui sa subsiidiumide toel paned juurde elektritootmisvõimsusi, mis tõesti tuulise ilmaga ja börsireeglitest tulenevalt pakuvad nulliga, siis tuumajaam seisab. Tuumajaama capex on päris suur, see tuleb kuidagi tasa teenida. See tähendab, et nendel päevadel, kui tuumajaam turule pääseb, annab ta kallimat elektrit. Ja siis tulevad sotsid ja ütlevad, et vaadake, tuumajaam tahab ka toetust või tahab liiga kallist elektrit turule pakkuda. Siis olemegi selles lõksus, et unistus nihkub eest ära. 

Eelmine nädal oli väga hea "Esimese stuudio" saade. Ahti Asmann oli saates ja ajas nagu ülitervemõistuslikku juttu. Tervet saadet ei ole mõtet siin ette kanda, aga ta ütles minu arust muu hulgas, muude oluliste mõtete hulgas ühe. Ta ütles, et meil on praegu, eks ole, rohepööre, siis meil on vajadus julgeolekut kasvatada ja meil on soov ka inimeste sotsiaalset heaolu parandada, need on kõik raha välja viivad projektid. Ja kui sa riigis tahad mõistlikke otsuseid teha, siis sa peaks leidma ka mõne lähenemisnurga, mis raha sisse toob, sest muidu ei pea kaua vastu. Ja energeetika on kindlasti alus selleks, et majandus saaks toimida nii, et raha tuleb riiki sisse. Nii et selles suhtes jällegi liitun siin eeskõnelejatega: keskendume põlevkivile praegu lähiperspektiivis, vajadusel teeme juurde uusi tootmisvõimsusi. See on meie enda riigis asuv energiaallikas, millest me saame toota elektrit ilmastikust sõltumata. 

Nüüd, mis puudutab seda, mis siin kolleeg Jevgrafov ütles, et süsinikupüüdmise tehnoloogiat, siis seal ma jällegi vaidlen vastu, sest teadlased, kes ütlevad, et süsinikupüüdmise tehnoloogia oleks maruhea, ütlevad, et selleks, et see turul toimiks, võiks süsinikukvoodi hind olla kuskil 200. Siis oleks see püüdmise asi tasuv, mis tähendab, et tegelikult kusagil 200 või selle alla paneks elektri hinnale otsa, kui me seda süsinikku kinni hakkame püüdma. Nii et jätkame nii, et korstende otsas on filtrid, mis erinevad heitmed, mis põlevkivist elektri tootmisega kaasnevat kinni püüavad, et ka Ida-Virumaal ei oleks õhk saastunud. Aga süsinikupüüdmise tehnoloogiat praegu veel ei näe. See on jälle selline tuleviku tehnoutopism. Praegu nende peale ma liialt ei loodaks. 

Ja veel kord, lõpetame kogu selle suure hurraaga tuule- ja päikeseenergeetika arendamise. Me ei jõua seda kõike kinni maksta, pluss see tapab ära meie mõistliku unistuse saada kunagi siia tuumajaam. Aitäh!

Aitäh! Reformierakonna fraktsiooni nimel palun Riigikogu kõnetooli, kolleeg Yoko Alender. Palun!

Aitäh, austatud esimees! Austatud minister! Head Riigikogu liikmed! Aitäh ministrile hea kõne eest! Olen nõus teatava kriitikaga, et võib-olla elavust oleks võinud esituses olla rohkem, aga kõne oli see-eest väga sisukas. Aga mõned siiski sellised detaili võib-olla kirjeldused ka siia selle arutelu järel. 

Eesti on tegelikult siin valdkonnas, mis puudutab looduskaitset, keskkonnakaitset, tõepoolest eeskujuks. Ja Eesti on eeskujuks ka metsa majandamises ja selle metsamajandamise kestlikkuses. Nii et need eesmärgid on ühildatavad. Siin küsiti, kuidas on näitajatega. "Eesti 2035" – tõepoolest, vaadake, selline hea tammelehtedega tõetamm on olemas internetis ja saab kõiki neid näitajaid vaadata, kuidas me liigume selle arengukava eesmärkidega. 

Eestis on tõepoolest olemas seesama puhas õhk, puhas joogivesi ja võimalus üheksal inimesel kümnest oma tiheasustusala lähedal käia ujumas puhtas jõe-, järve- või merevees või veeta aega roheluses. See on erakordne ja seda tuleb hoida. Samuti, võib-olla ka sellest tulenevalt, kolm inimest neljast on väga rahul oma elukeskkonnaga Eestis. Loomulikult võiks see number olla veel kõrgem, ent psühholoogid tavatsevad öelda, et kahjuks 20% circa inimeste puhul võibki leida, et kui tehakse küsitlusi, siis nad on alati pigem vastu. 

Kuidas meie teistel liikidel läheb, need 40 000 liiki, kellega me koos siin oleme? Nende elupaikadest umbes 56%-l liikidest läheb hästi ehk siis läheb paremini, kui neil on varasemalt läinud. Miks on Eestis looduskaitse edukas? Sest see põhineb väga-väga pikal traditsioonil. Tegelikult ka Eesti iseseisvumise, taasiseseisvumise juured on osaliselt looduskaitseliikumisega seotud ja see on väga-väga tugev identiteediga seotud teema. Ja seda tuleb hoida, seda ei tohi lõhkuda, mida kahjuks minu meelest mõned sõnavõtud siin täna on natukene teinud. 

Ja miks on vaja neid protsente, millest on olnud juttu? Ka Maaülikooli professor Metslaid kirjutas hiljuti, et me peaksime tegelema sisulise looduskaitse ja metsamajanduse kestlikkuse tõstmisega, võib-olla mitte niivõrd nendele protsentidele keskenduma. Aga oma kogemusest nende arutelude juures ma tean, et niikaua kui me neid protsente, seda selgust ja kindlust ei ole siin seadustega andnud riigi poolt, kui me ei ole andnud seda usaldusväärset alust, niikaua need debatid, need arutelud maanduvadki sellesse vaidlusesse, kui mitu protsenti ikkagi on millise kaitse all, kui mitmel protsendil peaks saama majandada. 

Nii et ma arvan, et need on head eesmärgid, 30% looduskaitse alla võtmise määratlemine, et ei oleks seda narratiivi, et looduskaitse on nagu pärmseen, mis vohab, sest see ei ole tõsi. Selle taga on meeletu hulk teadlaste tööd, mitte ainult Eestis, vaid üle maailma. See 30% tagab selle, et loodus saab hakkama selle koormusega, mida inimtegevus tema peale paneb. Eestis meil see 30% on juba peaaegu saavutatud. 

Miks on Eestis näiteks metsade puhul ranget kaitset nii palju? Sest vahepealsetel aastatel lasti ka nii-öelda nõrgema kaitsega aladel päris ulatuslikult majandada, ilma et korralikult neid mõjusid hinnata, millele ka Riigikontroll juhtis tähelepanu ja järgnes ka Euroopa Komisjoni rikkumismenetlus. Teema, millega me tegeleme seaduse raames, mis puudutab Natura mõju hindamist, mis on meil Riigikogus. Ma arvan, et on väga oluline …

Palun lisaaega ka.

Kolm minutit lisaaega, palun!

… et me selle selguse ja kindluse selles valdkonnas saame antud.

Natuke ka sellest, mis on tehtud. Näiteks siin RMK tuli jutuks. RMK-le uued omanikuootused, uus arengukava. Praktikad, mida RMK rakendab: mitte raiudes näiteks Natura piiranguvööndi metsaelupaikades, väiksemad langid, ka andes eelise kodumaisele väärindamisele, jättes säilikpuid rohkem ja suuremates kooslustes, et need paremini vastu peaksid, et see visuaalselt oleks inimestele meeldivam. Need on praktikad, mida tõesti tasub seadusandlusesse üle võtta ja nii on ka loodetavasti ettepanekud tulemas. Ja metsatööstus on Eestis mehaanilises väärindamises juba tipus ja edasi tuleb liikuda keemilise poole pealt. 

Aga nüüd paar sõna ka energeetikast lõpetuseks. Väga hea, et minister tõi välja siin ka selle konkreetse kohaliku kasu, kuna ka selle kohta on muu hulgas ka siin saalis levitatud pisut valeväiteid. Tõepoolest, näiteks sealsamas Saardes 3000 eurot aastas majapidamisele, perele, kelle läheduses kolme kilomeetri raadiuses tuulikud, üheksa tuulikut on – ma arvan, et see on väga mõistlik, see, et Riigikogu sellise kohaliku kasu instrumendi on rakendanud. Aga kindlasti saaksime veel enam kohapeal inimesi nendest võimalustest informeerida. 

Ja tõepoolest energiajulgeolekut tagades hajus, kütusevaba, kohalik tootmine aitab meil sedasama energiajulgeolekut tagada, aga ennekõike oleme me ju sel aastal … Siin küsiti, mida on ära tehtud. Me oleme ära teinud desünkroniseerimise, tugevdanud oma võrke 1,6 miljardi eest. Oleme toonud Riigikogusse, ära menetlenud eelnõu, mis aitab neidsamu põlevkivijaamasid hoida reservis. Muideks, kui põlevkivist saaks sama hinnaga elektrit, nagu see on Soomes, saaks igasuguseid asju, poest saaks tasuta asju, kui riik need kinni maksaks. Mis asi see riigi raha siis siin on? See ongi ju meie kõigi, meie kõigi raha. Nii et ei maksa endale lubada ka selliseid päris absurdseid ütlusi.

Kõige odavamat energiat siiski saab meile pakkuda normaalne mitmekesine energiamiks, kus on olemas nii taastuvenergia salvestus, mille edendamiseks on siin eelnõud ära menetletud sel aastal, ja loomulikult ka juhitavad võimsused, millega on samuti tegeldud ja tegeldakse edasi. Miks gaasijaamad? Sest gaasijaamade rajamine on oluliselt odavam, kui näiteks uute põlevkivijaamade ehitamine. Seni kuni meil on need vanad ja me suudame neid töökorras hoida, see 1800 megavatti, mis praegu on olemas, loomulikult tuleb hoida. Tahtsin veel ära mainida ka biogaasi, mille toetuseks samuti riigi poolt on sel aastal läinud mitmed projektid käiku. 

Ma arvan, et tegelikult Kliimaministeeriumi loomine, nende oluliste valdkondade kokkutoomine on olnud üks väga mõistlik tulevikku suunatud samm, et me kõik siin saaksime oma tööd teha nii, et me oma lastele saame selgelt silma vaadata ja teada, et me oleme andnud endast parima, et ka neil oleks sama hea elukeskkond nagu meil. Aitäh!

Aitäh! Nii, hea kolleeg Anti Allas, ma ei saa teile kahjuks sõna anda, sellepärast et teie fraktsiooni nimel on juba sõna võtnud kolleeg Züleyxa Izmailova ja seda volituse alusel. Nii et ma … (Saalist öeldakse midagi.) Ei, me saame anda sõna … Sõna võivad võtta ainult fraktsioonide esindajad ja kui fraktsiooni nimel on juba volitusega sõna võetud, siis rohkem ma sõna ei saa anda. 

Siis edasi, Aleksei Jevgrafov, ma ei kuulnud teie nime. (Saalist vastatakse.) Rain Epler mainis teid?

Jaa. (Saalist öeldakse: "Keskerakonda?") Ei, otse ütles …

Hästi, Aleksei Jevgrafov, kui Rain Epler tõesti mainis teid oma sõnavõtus, siis teil on võimalus vastusõnavõtuks.

Aitäh! Mina tahaksin apelleerida Rainile. Sina ütlesid, et CO₂ püüdmise tehnoloogias on ebaselge tulevik. Aga mina rõhutan sellele, et minu käes on elektrijaama töötajate leiutis, mis on dateeritud 20 aastat tagasi ja mis otse räägib sellest, et on võimalik vähendada CO₂-heidet ja isegi teenida sellest. Ja kui sulle pakub huvi, ma võin näidata sulle. Aitäh!

Aitäh! Nii, Rain Epler, ma ei kuulnud küll teie nime mainitavat siin ettekannetes. (Rain Epler räägib saalist.) Okei, Rain Epler, te tõesti põhjendasite väga hästi, teil on võimalus vastusõnavõtuks. Palun!

Aga ma vastusõnavõtu aega siiski ei kuluta selle üle arutlemisele, kas ministril oli hea või halb sõnavõtt. Ma tahtsin puudutada ühte teist teemat. Reformierakonna mantra viimasel ajal on olnud see, et nad panevad palju raha – 1,6 miljardit oli vist see, mis Yoko täna ütles –, et põlevkivijaamu ikka elus hoida. Tegelik matemaatika on selline, et põlevkivijaamad saaksid turule, kui valitsus võtaks ja läheks edasi meie fraktsiooni esitatud eelnõuga, et vabastame CO₂-kvoodi ostu kohustusest meie põlevkivielektri tootjad. Me saaksime nad turule väga mõistliku hinnaga ja nad saaksid teenida ka ise raha. Lisaks oleks meil elekter soodne ja riik ei peaks midagi ekstra kuskilt subsiidiumidest toetama. Andres Sutt iseenesest on mul meeles vanast ajast majandusmehena. Andres peaks nendest arvutustest küll niimoodi üle käima, et ei ole ametnike abi vaja, ja saab fraktsioonis ka Yokole võib-olla need arvutused kiirelt paberi peal selgeks teha. Aitäh!

Aitäh! Nii, enne kui ma sulgen läbirääkimised, siis veel küsimus, et kas härra minister soovib sõna. Jaa, palun Riigikogu kõnetoolist!

Aitäh! Lihtsalt paar fakti täpsustuseks ja faktid võidavad alati. Möödunud aastal maailmas 85% uutest tootmisvõimsustest elektris, mis loodi, oli taastuvenergia. 25% kõikidest autodest, mis maailmas müüdi, olid elektriautod. Me võime kahtlemata või keegi meist võib kahtlemata soovida vastuvoolu ujuda, aga maailm liigub väga selgelt ühes suunas.

Nüüd veel mõni eksitav väide, mis siit kõlas. 1,6 miljardit ei olnud seotud kuidagipidi … See on seotud desünkroniseerimisega, võrkude tugevdamise ja taoliste tegevustega. Suurusjärk 30 miljonit on see number, millest oli juttu põlevkivienergeetika hoidmisel. Nii et olgem palun faktitäpsed, aitab kõiki paremini elus edasi. Aitäh!

Aitäh! Nii, head kolleegid, sulgen läbirääkimised. Loeme tänase … See on nüüd siis tänane seitsmes päevakorrapunkt, jah? Loeme tänase seitsmenda päevakorrapunkti käsitletuks.

Liigume edasi. Tänane kaheksas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 622 esimene lugemine. Palun eelnõu tutvustama siia Riigikogu kõnetooli ettekandja energeetika- ja keskkonnaminister Andres Suti. Palun!

Aitäh, hea juhataja! Head Riigikogu liikmed! Tutvustan valitsuse algatatud vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. 

Tegemist on muudatusega, mis võimaldab Eestis korraldada kestlike lennukikütuste kasutuselevõtuga seotud järelevalvet ja vastutust. Selle seadusemuudatuse eesmärk on tagada, et Eesti oleks hästi ettevalmistatud lennukikütuste turu muutusteks Euroopas, mis meid tulevikus ees ootavad. Ja siin on Euroopa Liit kehtestanud selged reeglid kestlike lennukikütuste tarnimise, tankimise ja päritolu tõendamise kohta. Sellega seonduvalt täpsustame vedelkütuste seadust, määrates kindlaks pädevad asutused, kelleks saavad Transpordiamet ja Keskkonnaamet, ning näeme ette kestlike lennukikütustega seotud selged järelevalve ja vastutuse põhimõtted. Mõlemad nimetatud asutused tegelevad juba mõnda aega ettevalmistustöödega ning toetavad ettevõtjaid kestlike lennukikütuste kasutuselevõtul. 

Muudatused ei ole tehtud üksnes Euroopa Liidu nõuete täitmiseks, vaid on ka praktiline samm meie enda huvides, et vähendada sõltuvust fossiilsetest lennukikütustest ning tagada, et meie ettevõtted ja asutused ei satuks tulevikus raskustesse, kui kestlike lennukikütuste kasutamine muutub Euroopas ja mujal maailmas tavapäraseks. 

Oluline on rõhutada, et üleminek ei toimu üleöö. Alates käesolevast aastast kehtib lennukikütuse koostises 2% kestliku kütuse osakaalu nõue. Selle täitmiseks kasutatakse paindlikku arvestusmeetodit, mis võimaldab kütusekoguseid arvestada aastapõhiselt ehk siis mitte iga lennu ega tankimise põhiselt. Ja see annabki sektorile aega kohanemiseks. 

Euroopa Liidu kestlike lennukikütuste miinimumosakaal tõuseb järk-järgult, 2050. aastaks. Kuid selleks, et Eesti ettevõtted ei jääks maha ega satuks ebasoodsasse konkurentsiolukorda, peab ka Eesti ette nägema selge ja toimiva järelevalve- ja vastutussüsteemi. Kogu lähenemine on järkjärguline ning arvestab sektori eripärasid ja praegust turuolukorda. 

Turuolukorda jälgivad tähelepanelikult ka Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament, et vajadusel reageerida Euroopa ettevõtjate konkurentsivõime ja kestlikkuse tagamise eesmärgil. 

Mõistetavalt on küsitud kestlike lennukikütuste ohutuse kohta. Tänapäeval kasutatavad biokütused on rahvusvaheliselt sertifitseeritud ning laialdaselt juba kasutuses. Need on lennukimootoritele ohutud. 

Mis puudutab piletihindu, siis kestlike lennukikütuste reeglistik kehtib juba praegu ning senine kogemus näitab, et kestlike lennukikütuste kasutuselevõtt ei ole piletihindu märgatavalt mõjutanud. Oluline on märkida, et konkurentsi tingimustes kujuneb tegelik kütusehind turul sõltuvalt turu olukorrast. Seejuures on lennukikütuste hinna suurim mõjutaja toornafta hind maailmaturul. Kestlike lennukikütuste mõju piletihinnale jääb muude tegurite, nagu mainitud nafta hind või nõudluse-pakkumise kõikumine, selle kõrval tagasihoidlikuks. 

Lennukikütuse tootjad, tarnijad ja lennuettevõtjad tegelevad fossiilkütuste alternatiivide leidmise vajadusega üle maailma. Ettevõtjatele on oluline, et neil oleks tulevikku suunatud stabiilne ja usaldusväärne raamistik. Kestlike lennukikütuste järkjärguline kasutuselevõtt aitab lisaks lennunduse keskkonnajalajälje vähendamisele ka reageerida globaalsetele turumuutustele, sest üle maailma otsitakse võimalusi fossiilsetest kütustest sõltuvuse vähendamiseks, kütusekulu vähendamiseks ning lennukimootorite töö efektiivsemaks muutmiseks. See ei ole pelgalt keskkonna teema, vaid loomulik osa lennunduse tehnoloogilisest arengust. 

Kokku võttes võib öelda, et vedelkütuse seaduse muudatus ei tekita koormust lõpptarbijale ega mõjuta tajutavalt ka lennukipiletite hinda, kuid aitab koos teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega tagada, et meie lennundus ja taristu ei jää arengust maha. 

Oluline on rõhutada, et Eestis ei rakendata rangemaid nõudeid kui mujal Euroopas. Seadusemuudatus aitab vältida olukorda, kus meie lennuettevõtjad või teenusepakkujad satuvad ebasoodsasse konkurentsiolukorda lihtsalt määratlemata järelevalve ja vastutuse tõttu. Kuna lennundus on globaalse mõõtmega, on oluline tagada, et Eesti saaks olla usaldusväärne partner rahvusvahelisel turul ning lennundussektor saaks valmistuda vältimatuteks muutusteks mõistlikult ja õigeaegselt. Samuti toetab see pikemas vaates taastuvenergia lahendusi ja kliimaeesmärkide saavutamist. Palun eelnõu toetada. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile on ka küsimusi. Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Hea minister! Sa ütlesid, et see ei avalda mõju tarbijatele, kütuse segamine. Küll aga meile tuli just vastus, mida me majanduskomisjonis küsisime, ja siin on kirjas, et kui lennukikütuse keskmine hind 2023. aastal oli 816 eurot tonni kohta, siis kestlike lennukikütuste keskmine hind oli 2768 eurot tonni kohta ehk 3,5 korda rohkem, suurem. Ja kui nüüd praegu, jah, tõesti kallineb, ainult 2% on see nõue, et seda segada, siis aastaks 2050 on 70%. See tähendab seda, et hinnanguliselt läheb kütuse hind vähemalt 2,5–3 korda kallimaks. Ja see tähendab seda, et kuna kütuse hind on 30% kogu piletihinnast, siis ilmselgelt piletihinnad vähemalt kahekordistuvad. Kuidas sa kommenteerid seda, et sa ütlesid, et ei avalda mõju tarbijale selline nõue?

Aitäh! 2%-line biokütuse komponendi osatähtsus tõesti ei avalda märgatavat mõju või tajutavat mõju. See, milline on kütuse hind aastal 2050 – kui kellelgi on kristallkuul, siis ta võib sinna sisse vaadata ja öelda, mis see hind on. Ma arvan, et neid spekulatsioone pole väga palju mõtet arendada. See on lennuettevõtjatele juba ammu teada, juba ammu kasutusel. Säästlike lennukikütuste arendamisega tegelevad väga paljud kütuseettevõtted üle maailma nii meile lähedal kui ka kaugemal. See turg kindlasti areneb. Ja kuna 2050 on 25 aasta pärast, eks siis saab vaadata, kuidas me siin vahepeal liigume ja kas on vaja teha ka mingeid muudatusi. Aga 2% biokütuse osatähtsus kindlasti ei ole tajutava mõjuga. Neid tegureid, mis mõjutavad lennukipileti hindu, on palju rohkem, need on hoopis teised.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Seesama, lugesin seletuskirjast, et mõjud on minimaalsed, ma ei hakka pikalt rääkima, ja samas selle hind, tõesti, kuni viis korda võib olla. Aga sinu konstruktsioon on see, et kuna kuni 2030. aastani ainult 2%, et ta ei tõuse kogu aeg seal, siis ka viiekordne tõus ei avalda suurt mõju. Oled sa selles kindel? Ma küsin, kas ta jääbki niimoodi, et kuni 2030. aastani ainult see 2%, või tõuseb kuni 2030. aastani või hakkab tõus alles siis peale.

Aitäh! Kuni 2030. aastani on see osakaal 2% ja sealt edasi on tõusuredel. Veel kord, 2%-line osatähtsus biokütusel lennuki kütuses mõjutab ülimarginaalselt. On tuhat muud tegurit, mis mõjutavad lennukipiletite hindu, kaasa arvatud see, palju inimesed reisivad, kaasa arvatud see, mis ajal pileteid ostetakse ja müüakse. Nii et ma saan aru, et see pakub elevust, aga see tegelikult ei ole määrava tähtsusega.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Jah, tõepoolest, kui me räägime ainult sellest ühest komponendist, aga sellestsamast rohehullusest tingituna on ju, tulevad sellele lennupiletile juurde kõikvõimalikud muud komponendid ja sellest säästlikkusest kas või, kui erinevalt lennukitüüpidest ja varasematel võis üks mootor töötada võib-olla 30 000 tundi, siis vahepeal 3000, siis uued Airbusid, minu teada tuleb iga 300 tunni tagant mootor ära vahetada just nimelt sellepärast, et nad peavad olema ülisäästlikud ja see põletab nad läbi. Ja koos selle kütuse hinnaga ja muude teguritega lõpuks üleüldse ei ole võimalik enam lennata, seda enam, kui tegelikult peale 2030. aastat see osakaal sellel kestlikul kütusel läheb veelgi kallimaks. Kas te peategi seda silmas ja klaaskuulis, nagu te ütlesite, näete seda, et me varsti enam ei ole võimelisedki lendama?

Aitäh! Mina ei ole seda öelnud, et me ei ole võimelised lendama. Ma arvan, et inimeste võimalus lennata on jätkuvalt olemas ja huvi lennata on jätkuvalt olemas, kaasa arvatud Eestis, kus Tallinna Lennujaama eelmine aasta oli kõigi aegade parem reisijate arvult ja ka see aasta on olnud väga hea algusega. See konkreetne eelnõu räägib ainult ja kitsalt 2%-lise säästliku kütusekomponendi olemasolust lennukikütuses. Nii et ma arvan, et meil ei ole mõtet selle eelnõuga siduda seda, kui efektiivseks püüavad lennukitootjad arendada lennukeid, ja ma arvan, et mida efektiivsemaks on arendatud lennuk, mis pveab nii ehk naa vastama kõikidele tsiviillennunduse ohutuse nõuetele, siis efektiivsem lennuk on kindlasti parem kõigi jaoks, kaasa arvatud reisija jaoks.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! No elevusega pole siin mingit pistmist. Need, mis teile siin räägitakse, on reaalsed probleemid. Kui kordades on kütuse hinna vahe, siis ei saa kuidagi öelda, et mõju ei ole. Te ütlete, et piletihind pole märgatavalt tõusnud. Vaadake, see, kas piletihind on märgatavalt tõusnud või mitte, sõltub väga suuresti sellest, palju te palka saate. Kui te saate palka 10 000 neto, siis ta võib-olla tõesti teile märgatavalt ei mõju. Aga kui te saate palka 1000 eurot, siis vaadake, see võib olla hoopis teine märgatavus sellele inimesele. Ehk siis seda ei saa te niimoodi hinnata. Ja ma küsisin teie käest komisjonis ka. Äkki te olete täna paremini ette valmistatud. Eesti üks kõige enim lennatav sihtpunkt on Stockholm, circa, kuskil 10%, natuke peale, lendab Stockholmi Tallinnast inimesi. Tooge ikkagi palun reaalne näide, et inimesed, kes meid kuulavad, saaksid aru. Kui palju läheb kallimaks lennupilet vastavalt sellele redelile, mis hakkab biokütuse osakaal tõusma?

Aitäh selle küsimuse eest! Ma siiski tuleks selle küsimuse alguse juurde korra ka. Ma ei ole kordagi võrrelnud inimese ostuvõimet nende piletite puhul. Väide, mis selle otsekohalduva määruse puhul on: et 2%-line biokütuse osatähtsus ei mõjuta tajutavalt lennukipiletite hindu. 

Nüüd, kui te küsite seda, milline saab olema piletihinna mõju või selle määruse, mis juba kehtib – see ei jõustu kunagi tulevikus, see juba kehtib –, milline saab olema selle mõju Tallinn-Stockholm pileti hinnale, siis ma arvan, et iga inimene, kes on kunagi tegelenud analüüsiga, vaadanud hinnakujundust, vastab teile niimoodi – kui ma nüüd saan tähelepanu korraks –, et sellele küsimusele sellisel kujul ei saagi vastata. Ma arvan, et seda ei vasta ka Tallinn-Stockholm lendu opereeriv firma. Ja ma arvan, et oleks väga vale ajakasutus panna ministeeriumis inimesi tööle, et hüpoteetiliselt välja arvutada, kuidas kujuneb lennukipileti hind. See kujuneb välja nii, nagu on turul nõudluse ja pakkumise vahekord.

Urmas Reinsalu, palun!

Härra minister! Tegelikult oleks pidanud seda kandma ette taristuminister, kuna me räägime lennundust puudutavast asjast, aga näed, asjad on kuidagi sassis meil. Aga too tolleks.  

Nüüd, see otsekohalduv määrus on jõus 2024. aastast ja teatud artiklid 2025. aasta algusest. Korrigeerige mind, kui see ei vasta tõele. Ja nüüd on küsimus, et seda ühte elementi me implementeerime oma õiguskorda. Mu küsimus on, et kui määrus ise juba kehtib, miks siis tegelikult on vajadus, miks te õigusloomeliselt näete vajadust seda Eesti õiguskorda lülitada. 

Ja teine küsimus sealt tõukuvalt on see, et me peame ikkagi vaatama, me oleme siin öelnud, et on küsitav ETS2 initsiatiiv Euroopa Liidu tasemel, selles loogikas rahvusvaheline tsiviillennunduse organisatsioon hindab, mida tegelikult globaalselt see tähendab, kogu investeerimis- ja jooksvate ülalpidamiskuludele selle projekti elluviimine, niiöelda kliimaneutraalsus kogu lennunduses 2050. Kas meil ei oleks mõtet ikkagi Eesti valitsusel … Mis on meie rahvuslik seisukoht selles küsimuses, mis puudutab kestlikku lennukütust 2050. aastaks? Mis siis meie seisukoht selles loogikas on?

Aitäh! Härra minister, palun!

Jaa. Aitäh! Nii nagu te väga õigesti ütlesite, see määrus ongi otsekohalduv ja kehtib 2024. aastast ja teatud sätted 2025. aastast. Mida me praegu selle eelnõuga teeme, ennekõike, on see, et määrame kindlaks pädevad asutused, mida iga riik peab tegema. Ja meie puhul on nad siis Transpordiamet ja Keskkonnaamet. Täpselt seda me selle seaduseelnõuga teemegi. 

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Mina mäletan seda, kui biolisandi või biokütuse lisandi nõue tuli autokütustele. Ja alguses siis seda kõik meie kütusemüüjad hakkasid lisame, selle tulemusena automootorid hakkasid üles ütlema ja tasapisi niimoodi vaikselt sellest biolisandist loobuti. Autod autodeks, on ju, käivad korra hoolduses ära, omanik, kui jaksab, maksab kinni, aga kui lennukiga mingid sellised asjad hakkavad juhtuma, siis lennukid kukuvad nagu lihtsalt alla. Kuidas nagu seda välistada? 

Ja teine asi on ikkagi see, et te nagu täiesti sirgelt ütlete, et ega ministeerium ei tööta seaduseelnõu välja ja ei ole nagu inimeste peale ei mõtle, et see ei olegi teie ülesanne siit arvutada mingisuguseid lennupileti hindasid välja. Aga te teete seadusi. Ma tuletan meelde, et seadused peavad olema ikkagi tehtud inimeste jaoks. Kui inimesed küsivad, et mis on pärast, kas me saame üldse lennata või mitte, siis ta ütleb, et teate, see meid üldse ei huvita, me siin lihtsalt mingit eurodirektiivi euronõuet viime ellu, see on meie funktsioon. See nagu päriselt nii ei ole.

Aitäh! Ma hakkan sealt lõpuotsast pihta. Ma ei ole mitte kordagi seda väitnud, mida te ütlete, et lennupiletite hinnal ei ole mitte mingisugust tähtsust: Mida ma ütlesin, on see, et iga lennufirma kujundab oma hinnapoliitikat ise, nii nagu iga ettevõte kujundab oma hinnapoliitikat ise. Ja antud juhul me räägime juba kehtivast nõudest, mille mõju on hinnatud, kaasa arvatud Euroopa Komisjoni poolt, mitte tajutavaks pileti hinnale, sest see osatähtsus on seal nii väike. Nüüd, te küsisite selle kohta, kas need biokütused, mida kasutatakse kuni 2% ulatuses lennukikütuse osana, kas need on ohutud, Jah, vastus sellele küsimusele on, et nad on ohutud. Seda on kontrollinud Euroopa või standardiseerinud ja kontrollinud nii Euroopa kui maailma lennundusametid. Nii et selles mõttes on ohutus lennunduses kindlasti ennekõike ja seal ei ole kellelgi põhjust muretsemiseks. 

Urmas Reinsalu, palun!

Andres, tead, see on veidi eluvõõras jutt. Ma avasin praegu Lufthansa kodulehe ja ma loen, et sellesama ReFuelEU Aviation akti, mida me praegu implementeerime, tõttu ja ITS-süsteemi tõttu on Lufthansa näiteks kehtestanud eraldi maksu lennukipiletitele, kuni 72 eurot pileti kohta kõigile lendudele, mis Euroopa kontinendilt ehk Euroopa Liidu õigusruumi alalt õhku tõusevad. Ja nüüd väita, et tegelikult sellel ei ole mõju mingisugust – kes siis hämab? Kas hämab Lufthansa, kes lihtsalt soovib rikastuda, ettekäändena tuues selle sinu poolt tutvustatava ReFuelEU Aviation akti implementeerimise seaduseelnõu? Või tegelikkuses seal ikkagi kulud on lennundusettevõtetele olemas, mida me näeme ju reaalselt lennupiletite hindade lisamaksudes?

Aitäh! Ma ei ole kordagi öelnud, et mõju ei ole üldse. Mida ma ütlesin, on see, et selle konkreetse 2% lisamine, biokütuse nõude lisamine, ka Euroopa Komisjoni hinnangu kohaselt ei mõjuta piletihinda tajutavalt. Ka Lufthansa kodulehelt te ilmselt ei näe, milline komponent on seal täpselt seotud selle 2%-ga. Kui Lufthansa seda näitaks, siis oleks teil võimalik seda öelda. Seal on erinevad tasud, millele Lufthansa antud juhul viitab. Mõned lennufirmad neid ei näita, teised näitavad. Nii et selles mõttes, ma arvan, ei ole mõtet selle ühe konkreetse või selle konkreetse määrusega siduda seda viidatud 72 eurot, nagu see oleks ainuke mõjutaja. (Urmas Reinsalu räägib saalist.)

Aga läheme edasi. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh veel kord sõna andmast! Jah, tõesti, praegu 2%. Ja see, nagu te ütlete, et mõju ei ole tajutav, aga biokütused on märkimisväärselt kallimad. Ja tõesti, see 2% praegu tõesti tajutavalt ei mõjuta, aga 2030. aastaks 6% ja sealt edasi ja edasi, kuni 2050 on 70%. No ma loodan, et me sinnani ei jõuagi, sellepärast et, punkt üks, kuskil 20% juures võib-olla hakkavad lennukid alla kukkuma, sest 2% tõesti on võib-olla ohutu, aga kui on juba 20% ja 30%, kuni 70% biokütused, siis ma ei ole väga kindel, et lennukid suudavad mingi palmiõli baasil tehtud kütusega lennata. Ja kes neid palme kasvatama hakkab ja kust neid maha võetakse, seda me ka ei tea, neid vastuseid me ka ei ole saanud. Te võite siin praegu rääkida, te räägite selle 2% piires ja ütlete, et probleemi ei ole, märgatavalt ei taju ja kõik, aga kuue aasta pärast võib-olla inimesed enam ei jaksa lennata, 2035. aastal ei jaksa üldse enam lennata. Aga teie olete siis ikkagi inimesed sunnismaiseks teinud seoses sellega, et te olete mingeid ideoloogilisi komponente hakanud lennuki kütuses … Kui see nii tore ja hea asi oleks, küll ettevõtjad või (Juhataja: "Teie aeg.") lennundusettevõtted oleks seda juba ise teinud. Te lihtsalt sunnite peale, need on puhtalt ideoloogilised asjad.

Aitäh! Härra minister, palun!

Aitäh! Kõigepealt, et oleks üheselt arusaadav, biokütuse komponendi kasutamise puhul ei ole tehtud mitte ühtegi hinnaalandust turvalisusele. Ei ole tarvis inimesi eksitada või hirmutada. Ja teiseks, kui me räägime nüüd 2030 ja sealt edasi, siis jällegi, ma ei tea, et oleks kristallkuul kellelgi, kes oskab öelda, kui palju maksab tavaline lennukikütus, kui palju maksab jätkusuutlik lennukikütus. Need hinnad muutuvad, nii nagu muutub nafta hind nüüd ja praegu ja muutub ka homme. Selles mõttes ei ole olemas turumajanduses fikseeritud hinda.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Jah, tõepoolest, ka lennukikütuse hinnad, nii nagu muu kütus, lähevad kallimaks. Aga tahaksin küsida. On olemas ju terve rida lennukeid, eeskätt just väiksemad, mis sõidavad ju tavalise bensiiniga või lendavad diiselkütusega. Nad ei kasutagi seda erilennukikütust. Kas see määrus nüüd, kui see meil seadusena vastu võetakse, mõjutab ka neid lennukeid kõiki? Ma ennustan, et see mõjub küll kahtlemata nende mootoritele üsnagi hävitavalt.

Aitäh! Seda määrust ei kohaldata hobilendudele, koolituslendudele ega riiklikke lende tegevatele õhusõidukikäitlejatele.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Kuivõrd on tehtud mõjuanalüüse nende biokütusetootjate hulgas, et kes on Eestis need, kes pakuvad sellist toodet ja kas see mõjutab ka biokütuse hinda maailmaturul? Või milline on selle eelnõu tagajärg?

Jaa, aitäh! Eestis ühtegi biolennukütuse tootjat ei ole. On kaks ettevõtet, kes pakuvad lennukite tankimiseks kütust Tallinnas. Nii et kindlasti meie siit maailmaturuhindu ei mõjuta.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Hea minister! Siin see arutelu, et 2% ainult, et see väga vähe tõstab või ei mõjuta üldse lennukipiletihindu. Kolleeg Urmas Reinsalu ütles, et 72 eurot on juba ainuüksi praegu Lufthansal need juurdehindlused. Selle summa eest saab tegelikult lennata Ryanairiga kuhugile soojale maale ja tagasi, eks ole. (Saalist öeldaks midagi.) Aga küsimus on ikkagi see, see turvalisuse teema. Teatavasti muruniidukid läksid vahepeal tuksi, sellepärast et 5–10% lisati biobiokütust nendele bensiinidele. Sa pidid väga hoolas olema bensiinijaamas, vaadates, et sa jumala eest seda ei võta. Ja rääkida seda, et kui see 70% veel tuleb, et see ei mõjuta, see on äärmiselt ohtlik. Ja minu küsimus on siin: aga mis siis juhtub, kui me ei võta seda vastu? Kas meid trahvitakse? Või mis siis juhtub?

Aitäh! Ma siiski selle õiendaks ära, et muruniidukites kasutatud kütust loomulikult ei Euroopa ega rahvusvaheline lennundusohutusamet ei sertifitseerinud. Need standardid on ikkagi erinevad ja see kütus on tunnistatud täiesti ohutuks. Nii et veel kord, keegi ei peaks muret tundma ohutuse pärast. 

Ja küsimus oli see, et kui me üle ei võta. See määrus on otsekohalduv niikuinii, meil on vaja lihtsalt määrata pädevad asutused, kes aitavad hoopis meie ettevõtteid. Nii et sel juhul me, ma ütleks, tekitaksime oma ettevõtetele probleeme.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! No ma jään enda juurde, et tegelikult piletihinda saaksite te välja tuua küll inimestele, näitamaks, mida see kaasa toob. Ka praeguses olukorras võrreldes praeguse piletihindasid sellega, mis hakkab juhtuma, kui tuleb, kui tuleb see kallim kütusekomponent juurde. Seda enam, et teie ministeerium suutis küll kümme aastat ette näha elektri hinda sendi täpsusega. Ärge alahinnake oma ametnikke! Teil on väga võimekad ametnikud ja nad saavad sellega väga hästi hakkama. 

Aga te ütlesite, et teie ei saa turumajandust ette näha, mis toimuma hakkab. Aga see ei olegi ju turumajandus. Kus kohas siin vaba turumajandus on, kui tegelikult me reguleerime nii jõuliselt ehk 2050. aastaks paneme 70% biokütuse kohustuse? Te ei saa öelda, et see turumajandus on. See on ju selgelt turumajandusse sekkumine. Ettevõtjad tulevad ise kaasa, kui nad näevad, et see on mõistlik majanduslikult ja ka tehnoloogia mõttes. See ei ole ju turumajandus.

Aitäh! Ma toon siis mõned näited mida teised riigid väljaspool Euroopa Liitu teevad. Ühendkuningriik rajab jätkusuutliku lennukikütuse tehaseid ja kehtestab lennukifirmadele kasutuskohustusi. Kestlike lennukikütuste miinimumnõue alates aastast 2025. 

Hiina, Jaapan ja Korea valmistuvad ja keskenduvad esialgu kodumaise tootmise arendamisele. Suuremad lennuettevõtjad teevad pilootprojekte kestlike lennukikütustega. 

Ameerika Ühendriigid. Käivitatud on SAF Grand Challenge – SAF on jätkusuutlik lennukikütus –, mille eesmärk on katta 100% USA lennukikütuse vajadusest kestlike alternatiividega aastaks 2050. 

Sinna suunda maailm liigubki. Ma arvan, et on mõistlik selle maailma liikumisega kaasas käia.

Mario Kadastik, palun! 

Aitäh! Ma tahtsin lihtsalt, Andres, su tähelepanu juhtida sellele, kuidas Andres, vabandust, Urmas üritas sulle siin kärbseid pähe ajada ja Eesti rahvale samamoodi. Ma vaatasin ka Lufthansalt järgi. Ma ei tea, võib-olla Urmas Reinsalu tõesti reisib ainult kogu aeg kontinentide vahel esimeses klassis. See on tõepoolest asi, mida võiks sellisel juhul uurida, sest see ei ole tavapäraselt meil siin lubatud, on ju, aga oma raha eest võib. Aga tavapäraselt Lufthansa Euroopa-sisestel lendudel see nimetatud juurdehindlus on üks euro tavaklassis, kuni viis äärmisel juhul, äriklassis 1,5–7 eurot. Ma saan aru, et Urmas Reinsalu võib-olla tõesti tahab äriklassi asemel kogu aeg esimeses klassis lennata ja kontinentide vahel, aga see 72 eurot on absoluutne maksimum esimese klassi pileti puhul. Ärme selles mõttes ikkagi päris lollusi ka räägi.

Aitäh! Ma saan aru, siin küsimust ei olnud, oli rahva valgustus.

Jah, aga Evelin Poolamets, palun, teil on küsimus.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Kes hakkab Eestis läbi viima seda kontrolli ja kuhu need trahvid laekuvad?

Aitäh! Kontrollimise funktsioon on Transpordiametil ja Keskkonnaametil. Ja trahvidega on nii, et loodetavalt neid ei tule ja neid reegleid täidetakse. Kui tulevad, siis on oma reeglistik, kuidas neid määratakse.

Ja Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea minister! Miinimum, see 2% kuni 2025. aastal, aga 2050 70%. Kas see tõus – ma ei ole leidnud – on võrdne või on mingisuguse, algul läheb vaiksemalt ja siis läheb taevasse? Ja ikkagi need prognoosid, arvestades ainult seda kestlikku kütust, mida see lennureisija piletile läheb maksma?

Aitäh! Ma arvan, piletihinna mõju kogu komponentide või eritasudega tõi Mario Kadastik siin ilusti välja, see algas 1 eurost ja jäi sinna 2 euro alla, kui just esimeses klassis ei lenda kontinentide vahel. Nii et ma arvan, see suurusjärk lennupileti tegelikku hinda ei ole suurem. Küsimuse esimene pool, kas on kokku lepitud graafik. Jah, graafik on kokku lepitud. 2035. aastast on miinimumosakaal jätkusuutlikul lennukikütusel 20%, 2040.-st 34, 2045.-st 42 ja 2050 on 70.

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Ning järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli Riigikogu majanduskomisjonis toimunud arutelu tutvustama Riigikogu liikme Urve Tiiduse. Palun!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Majanduskomisjon arutas vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu enne esimest lugemist 12. mail. Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõu tutvustas minister Andres Sutt ja komisjoni liikmetele jagas selgitusi ka Kliimaministeeriumi lennundusosakonna nõunik Silja Vöörmann. Liikmetel oli päris palju küsimusi. Need keskendusid laias laastus biokütuse kasutamise ohutusele, kui ta on segatud tavakütusega, kestliku kütuse mõjule piletihindadele, turu konkurentsile ja kestlike lennukütuste kättesaadavusele. Vastustest selgus, et eelnõu mõjutab esialgu üksnes ärilist lennutegevust ja selleks on reisijate‑, posti‑ ja kaubavedu. Eelnõu muudatuse mõju ei laiene hobilendudele, koolituslendudele ja riiklikul eesmärgil toimuvatele lendudele. Selle põhjus on omakorda asjaolu, et mitteärilise transpordi puhul ei pruugi alati olla juurdepääsu biokütustele, kuna nad alustavad oma lende teistest lennujaamadest kui näiteks Tallinna Lennujaam. Mis ei tähenda, et see ei võiks edaspidi muutuda.

Oli küsimus, kas 2%-line biokütuse osakaal on ka arvestatava mõjuga. Me saime teada, et protsendi arv kaks on alustuseks selline ja seda põhjusel, et see ei halvaks ärilist lennutransporti ega vähendaks Euroopa Liidu ettevõtjate konkurentsivõimet võrreldes kolmanda maailmaga. 2030. aastaks on protsent juba kõrgem ning seda on plaanitud tõsta järk-järgult. Ja nagu juba täna ka siin kuulda oli, siis ka komisjonis selgitati, et aastaks 2050 on eesmärk, et vähemalt 70% ärilises lennutranspordis kasutatavatest lennukikütustest on kestlik. Aga protsent tõuseb ka vastavalt tootmise suurenemisele ning erinevate võimaluste turule toomisele.

Küsimus oli ka tavalise ja biokütuse segamise ohutuse kohta. Minister selgitas, et ohutus on peamine, ka bioelemendi lisamisega peab lennukikütus vastama täpselt samadele kvaliteedinõuetele ja turvalisuse nõuetele kui seni. Tõstatus küsimus turukonkurentsist võrdluses nendega, kellel biokütusenõudeid ei ole. Küsija ise prognoosis ka, et kui aastaks 2050 peab kestliku kütuse osakaal olema 70% ja arvestades, et biokütuse hind on kordades suurem, siis prognoositi, et lähevad ka lennukipileti hinnad kordades kallimaks. Küsija prognoosis. Ja ühtlasi avaldati komisjonis soovi näha ministeeriumipoolset seadusemuudatuse mõjuanalüüsi, et kuidas ikkagi biokütuse osakaalu tõus piletihinda mõjutama hakkab. Saime selgituse, et kestlikkuse nõue kehtib kõikide lennuettevõtjate suhtes, kes Euroopas lendavad, sõltumata sellest, kas pärit ollakse Euroopast, Aasiast või mujalt. Ja seega siinsete lennuettevõtjate konkurentsivõimet muudatus ei mõjuta.

Soovile saada tutvumiseks reaalne analüüs, mõjude analüüs, mis annab ülevaate ohututest kütustest, nende maksumusest ja mõjust piletihindadele, saime komisjonis kohapeal kohe selgitused kütuse teemal proua Vöörmannilt. Tema selgitas, et kütused on ohutud, neid toodetakse Euroopas käitatavate õhusõidukite tarbeks ja protsent tõuseb järk-järgult ning käesoleval hetkel kasutuses olevad õhusõidukimootorid on valmis töötama kuni 50%-lise kestliku lennukikütuse koostisega. Aja jooksul ja ka praegu kogu aeg neid mootoreid täiustatakse ja muudetakse. Ta lisas ka, et aastal 2050 praegused õhusõidukid tõenäoliselt enam ei lenda.

Rääkides ohutusest veel, Euroopa Liidu lennuettevõtjatel on võimalus taotleda erandit igakordse tankimise osas, aga see oli pikem selgitus, mis on protokollis kenasti kirjas. Ma seda siin ei korda. Siis toodi ka näiteid, et kui näiteks kolmanda riigi lennuettevõtjal on võimalik lennata Euroopa Liitu sellise kütusega, mida ta kasutab oma asukohajärgses riigis või lennu alustamise riigis, siis Euroopa Liidust lahkudes on neil kohustus tankida Euroopa Liidus. Seega, kolmanda riigi lennuettevõtja tangib samuti Euroopa Liidus seda kestlikku kütust. Ja kui Euroopa Liidu lennuettevõtja lendab Euroopa Liidust välja ja seejärel tagasi, siis ka temal on võimalik tankida jällegi fossiilkütust kolmandas riigis. Aga ülemäära seda kaasa tuua ei saa, öeldi meile.

Siin täna kõlas ka küsimus sellest mõjuanalüüsidest. Komisjoni ja tänase istungi vahepeal laekus komisjoni liikmetele ka kestlike lennukikütuste kasutuselevõtu mõjuanalüüs. Nimelt, Euroopa Komisjon on koostanud mõjuhinnangu kestlike lennukütuste määruse kohta ning see sisaldab ka mõjuhinnangut lennukipileti hinnale. Komisjonis kõlas ka seisukoht, et lennukikütuse hinna suurim mõjutaja on siiski toornafta hind maailmaturul. Seda kinnitas minister. Ja selle osakaal muidugi lennukikütuse hinnas on päris suur.

Komisjoni liikmed rõhutasid veel kord soovi näha analüüsi. Aga konkreetsemalt, kus valitakse välja mõned kõige populaarsemad Eestist lendavad liinid ja uuritakse, mida toob kõnealuse seaduse vastuvõtmine piletihindades aastatel 2025, 2030, 2040. Ja siis minister tõdes seal komisjonis, et kui me räägime lennukipileti hindade prognoosimisest, siis sellega seonduvaid komponente on väga palju ja see on ka selles Euroopa Liidu mõjuanalüüsis näha, et kui me tõstame välja ainult ühe komponendi, siis väidame selle põhjal, kuhu suunas hind liigub, siis päris täpset ja objektiivset või praktilist tulemust ei saa.

Komisjonis nenditi ka vajadust see eelnõu veel sel kevadel lõpuni menetleda, seda nõuab praktiline vajadus, nagu minister juba seletas, Transpordiameti ja nende töökorralduslikud küsimused. Oli ka väga hea küsimus, et kas huvigrupid saavad eelnõus kavandatavate muudatustega tutvuda. Proua Vöörmann selgitas, et Eestis on lennujaamas kaks lennukikütuse tarnijat, kes on aktiivselt selle teemaga kaasas käinud ja ka avalikkuses sõna võtnud, ja eelnimetatud ettevõtjad on tõdenud, et olukord on keeruline, kuna see on uus, kuid nad ei ole tõstatanud seda kui ületamatut probleemi.

Niimoodi. Mis siis veel? Aga huvitav info oli ka see, et neid kestlikke lennukikütuseid on tegelikult kolme tüüpi, millest ühed on biokütused, millest täna siin rohkem räägiti, need on juba kasutuses. Aga tegeldakse ka sünteetiliste lennukikütuste ja ringlussevõetud süsinikupõhiste lennukikütustega. Niimoodi, nende kasutuseletulek on alles tulekul.

Menetlusotsused olid järgnevad. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 21. mail, konsensuslik otsus, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, poolt oli 7, vastu 2 komisjoni liiget, ja teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks viis tööpäeva, see on 28. mai kell 17.15, selle poolt oli 7 ja vastu 2 komisjoni liiget. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Korrektne nagu alati. Küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised ja Isamaa fraktsiooni nimel palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Mart Maastiku. Palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Head kolleegid ja need inimesed, kes jälgivad seda rumalust, mida me siin jälle arutame! Tegemist on järjekordse Euroopa Liidu enesehävitusprogrammiga. Huvitav on see, et kui ülejäänud maailm astub sellelt hullumeelselt rongilt, mis kihutab kuristiku poole, maha, siis meie oleme alati need ühed viimased, kahjuks ka Euroopa Liit, ja ei saa aru, kuidas sellise rohepöörasuse egiidi all pidevalt omaenda konkurentsivõimet hävitatakse Euroopa Liidus. See on täiesti uskumatu! 

Kui palju probleeme tekib seoses igasuguste kunstlike regulatsioonide tekkimisega ja mis on saadav kasu? Väidetavalt me võitleme meie planeedi eest, kui ülejäänud maailm sõidab rahulikult või lendab edasi nende fossiilsete kütustega ehk spetsiaalse lennukibensiiniga ja meie jälle päästame planeeti. Ja kui nüüd vaadata seda, tõesti, enne ma rääkisin ka sellest, härra Sutt küll naeruvääristas seda, et needsamad muruniidukid, mida paljud inimesed kasutasid, seda biolisandiga kütust nendes ja need muruniidukid läksid lihtsalt rikki. Ja hiljem tuli ka ajakirjanduses sellest poleemika ja saadi aru, et see ei kõlba sinna. Ja siis nad olid sunnitud ostma seda 98 bensiini, kus oli kindlasti kirjas see, et seal on null lisandit, biokütuselisandit. Nüüd me üritame seda lennukitele pookida. Ma ei kujuta ette, kas on olemas juba praegu tehnoloogiat või palju see kõik maksma läheb, et lennukimootoreid hakata tootma, mis seda biokütust 70% ulatuses välja kannataksid. 

Räägime nüüd siis ka biokütustest. Me räägime, et see on hästi roheline. Ma ei ole siiamaani aru saanud, kuidas saab olla üks biokütus ehk biogaas näiteks antud juhul rohelisem kui maa seest tulev gaas. Ta on küll kordades kallim. Selle jaoks, et seda toota, pead sa vedama näiteks sõnnikut või mingisuguseid toidujäätmeid kuhugile punktist A punkti B, see on tohutu … Samamoodi nendesamade fossiilsete kütustega autosid tangitakse, et seda vedada edasi-tagasi. See tehnoloogia on kallis, selle tehnoloogia tootmiseks kulub hästi palju energiat. Ja seda nimetatakse nüüd selliseks hästi roheliseks. 

Kui me räägime sellest, et nüüd me peame seda subsiidiumidele ehitatud biokütust kunstlikult lennukimootorites hakkama põletama ja ütleme, et see kuidagi ei mõjuta piletihindu – no see on ju puhas vale! Ja mul ei ole mõtet seda hakata siin selgitama, seda enam, et me oleme juba rääkinud sellest. Aga ka ainuüksi see analüüs, mis me saime nüüd siit ministeeriumi käest, näitab, et kui 2% lisada seda biokütust, siis kallineb selle lennukikütuse tonni hind 4,6%, mitte 2%. See on kirjas ministeeriumis. Ja nende kütuste hindade vahe on ju ka 3,3 korda, kui võtta 2023. aasta võrdlused. 

Nüüd teine asi, mida me komisjonis ka rääkisime. Kui näiteks Hiinast tuleb lennuk Euroopasse, siis ta tangib seal loomulikult oma paagi täis, nemad ei hooli sellest, et meil on siin omad seadused, ja nad on konkurentsivõimelisemad. Ja nüüd, kui ta peaks tankima siin Euroopa Liidus, siis väidetavalt peab tema ka sisse võtma seda solgitud kütust. Aga kui me oleme nii hirmsasti rohelised, siis võtame sellesama Lufthansa lennuki, mis lendab sinna Hiina, loomulikult võtab ka tema sealt paagi täis, aga ilma lisanditega kütust. Ja nii toimib see edasi. 

Osaliselt me nagu näitlikustame, me nagu vene keeles показуха't teeme. Me oleme hirmus rohelised ja teisest küljest peaksime aru andma endale, et see kuhugi ei vii. Majandusele paneb see põntsu, ilmselgelt ... 

Ma paluksin lisaaega. 

Kolm minutit lisaaega, palun!

… ja konkurentsivõime tapab ära. Katsuksime mõelda selle peale, et isegi kui te ütlete, siin minister ütles, et see on otsekohalduv määrus, et meist midagi ei sõltu, siis ma üldse aru ei saa, miks me seda arutame. Aga Eesti võiks oma seisukoha julgelt välja öelda ja öelda, et rumalustega me ei tegele. Me ei tegele näitliku sihukese näitemänguga ja ei taha tappa Eesti konkurentsivõimet ega Euroopa konkurentsivõimet. See ongi meie suur probleem siin, et me tihtipeale komisjonides ka arutame asju, mis justkui on otsekohalduvad ja ütleme: "Mis me teha saame?" Ja kui kõik samamoodi teevad, kõik riigid, siis me ei saagi midagi teha. 

Nii et katsume sellelt rohepöörasuse rongilt maha hüpata, teeme mõistlikke otsuseid. Kindlasti Isamaa ei toeta seda rumalat eelnõu ja teeme vastavalt tagasilükkamise ettepaneku.

Nii, palun Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poolt siia Riigikogu kõnetooli, kolleeg Rene Kokk. Palun!

Tänan, hea juhataja! Head kolleegid! Palun kohe igaks juhuks kolm minutit lisaaega. Äkki läheb vaja.

Kolm minutit lisaaega.

Kes seda arutelu siin täna kuulasid, ilmselt said aru, et minister kinnitas, et kõik on hästi ja tegelikult lennunduses piletihinnad kallimaks ei lähe ja tegelikult on kõik hästi ja rohi on veel rohelisem ja taevas veel sinisem kui varem. Aga kahjuks see nii ei ole. Väga lihtne, iga inimene saab ju ise ka sellest aru, et kui lennukikütuse hind biokütusel on circa kolm korda kallim kui praegune, siis mitte ühegi loogika kohaselt ei ole võimalik, et lennupiletid jäävad samasse hinnaklassi, mis nad praegu on. Minister tõi siin välja, et pole täheldatud märkimisväärset lennupiletihinna muutust. Nagu ma ka ütlesin enne küsides, et tõesti, võib-olla ei märka need inimesed, kes saavad 5000 eurot palka või 7000 eurot palka, aga ma arvan, et need, kes saavad 1000 eurot palka, need tõenäoliselt märkavad ka lennupiletihinna muutust. 

Nüüd, jah, Euroopa Liit on praegu edasi minemas sellega, et 2% on 2025. aastal biokomponendi kohustus, millega me jõuame 2050. aastal 70% peale. 70% peale! Ja ükskõik, kuidas seda vaatad, ei ole võimalik väita, et see ei muuda meil hindasid. Siin on muidugi veel mõned aspektid. Sellesama direktiivi juures on kohustus iga lennuvälja maandumisraja juures igakordne tankimine. No ma ei tea, kas tõesti on siis võimalik, et see ei muuda lennuhinda kallimaks. Kujutage nüüd ette, kui buss hakkab sõitma Tallinnast Tartusse ja siis ta peab tankima põhimõtteliselt igas kohas, kus buss kinni peab. Ma ei tea täpselt, palju neid peatusi on, aga neid võib tulla ikka 5–10 Tallinna ja Tartu vahel. Ja igas kohas peab bussijuht minema maha, samal ajal kui ta kliendid lasi maha, reisijad, läheb tanklast läbi ja peab tankima, Väita, et see ei muuda kuidagi ka kallimaks, siis ma ei tea. Kuidas ei muuda? 

Kas sa, Mario, tahad väita näiteks, et lennuvälja peal lisateenusena, kui sa oleks saanud edasi lennata lennuettevõtte järgmisse riiki või veel kolmandasse riiki ka pärast seda, ilma et ta vahepeal oleks tellinud tankimisteenuse, et kas sa tahad väita, et see on nullkuluga? Ma arvan, et sa seda ei saa väita, et see oleks nullkuluga. Eks Mario tuleb räägib pärast mind siin, kuidas ta seda näeb, aga on kõigile selge ju, et sellele lisanduvad kulud ja see ei ole kuidagi soodsam, kui me kehtestame selliseid lisanõudeid. Ma arvan, et siin saalis ei ole väga palju inimesi, kes vaidleks vastu, et vähem tarbimine ja keskkonnahoid on okei. Ma arvan, et sellega me oleme laias laastus kõik nõus, aga neid asju tuleb teha sedasi, et need on mõistlikud. Et ettevõtja saab ise aru sellest, et see on majanduslikult kasulik ja see on mõistlik. 

Komisjonis toodi välja, et edulugu on see, et väheneb fossiilkütuste kasutamine. Tõsi, kui me paneme kohustuse lõpuks 70% kasutada biokütuseid, siis tõesti on loogiline järeldus, et fossiilkütuste kasutamine väheneb, aga samal ajal suureneb 70% biokütuste tarbimine. Täna ei ole seda võimekust olemas. Kui see on nii hea, siis las see majandus areneb ise, las tarbimine areneb, lennukitootjad saavad aru, et see on tulevik, ja ka need, kes seda biokütust toodavad. Jah. Siin minister ütles ka, et ärge olge siin kuidagi progressi või arengu vastu. Ei olegi vastu, aga laseme sellel minna mõistliku tempoga ja nii, et nii turg kui ka ettevõtlus tuleb sellele järgi. See ei ole ju kuidagi turumajandus. 

Minister ütles, et tegemist on turumajandusega ja tema ei saa öelda, mis hinnad on ühel päeval. Me ju reguleerime nii jõuliselt, et tegemist ei ole turumajandusega nende hindade puhul. Täpselt sama teema nagu see, kui mõned päevad tagasi arutasime siin seda, et kas kusagil börsiettevõtete nõukogus peab olema nii või naa palju mehi ja naisi. Riigis me seda ei reguleeri, siin koalitsioon ei arva, et peaks ära reguleerima, et igal pool peab olema täpselt nii palju mehi, nii palju naisi. Aga eraettevõtlusele kirjutame ette, et nii palju peab olema mehi, nii palju naisi. See ei ole ju mõistlik lähenemisviis. Ja nagu ma ütlesin, sõltuvus suureneb biokütustest. Siis tuleks lasta minna sellel turul rahulikult areneda selles suunas, kui see on jätkusuutlik. Ja küll siis tuleb turg järgi.

Nüüd, lennukipileti hindade kohta me ei saanud infot. Minister ütles, et ei ole võimalik välja arvutada. No ma ju tõin välja ka, et siin alles hiljuti ministeerium suutis välja arvutada küll 10 aasta pärast täpselt sendi täpsusega elektri hinna. Siis oleks võinud natuke pingutada ja tuua välja ka need enam-vähem hinnaklassid, mida arvestatakse tänastes hindades, pannes juurde sinna biokütusekomponent, et inimesed saaksid aru, millisest hinnatõusust me tegelikult räägime sellel puhul, kui juurde tullakse. 

Aga mis see põhiprobleem on? Põhiprobleem on see, et Eesti on siin Euroopa Liidu ääreala. Tõsi, võib-olla see tõesti ei mõjuta Euroopa keskel kusagil mingisuguseid väiksemaid reise. Võib-olla see ongi suhteliselt talutav. Aga meie siit peame igale poole saamiseks lendama väga pikki otsi. Ja Eesti vaates tegelikult on see, ma arvan, päris suure hinnamõjuga, hinnasildiga, mis võib-olla kuskil Euroopa keskel tõesti oleks veel talutav, aga täna paneb see meid Eesti riigina ja meie reisijaid oluliselt suuremasse rahalisse kahvlisse, kui muidu oleks olnud. 

See väide, et siin erinevad riigid väljaspool Euroopat toimetavad – väga tore, kui see turg areneb ja nad leiavad põhjust ja et tuleb tarbimist biokütustele. Väga hea, las nad tegutsevad. Aga täna, nagu siin ka eelkõneleja välja tõi, on täiesti ebavõrdne olukord. Täna tulevadki meile sisse kuskilt reisid, kes tulevad tegelikult hoopis teise kütuse hinnaga ja kes tulevad väljastpoolt Euroopat. See solgib oluliselt lennuturgu võrreldes sellega, mis on Euroopa siselennud ja need, kes teevad ka väljaspool Euroopat, kuhu see nõue ei kehti. See on oluline põhimõtteliselt konkurentsi halvendamine. Me ise võtame vastu otsuseid oma konkurentsivõimet halvendada.

Mina ütlen ka sama, et ega Eesti ei pea häbenema minna ka Euroopasse ja tuua välja, et näete, sõbrad, praegu võib-olla ei ole õige aeg, teen ettepaneku, et ei peaks kohaldama neid nõudeid sedasi. Aga meie toome kogu aeg näiteks igal pool komisjonides, et ülejäänud Euroopas ka partnerid teevad nii ja näed, juba on umbes paika pandud. Aga tulebki tuua välja meie argumendid: me oleme ääremaa, meilt siit lendamine ongi kallim. Tuleb proovida läbi rääkida, äkki saab erisusi ka Eestile selles osas. Me ei tohi häbeneda riigina seista enda eest, me peame seisma enda eest ja tooma välja enda argumendi. See ei ole kuidagi häbiasi, selle eest tuleb seista. Praegusel juhul ei ole küll võimalik mitte kuidagi seda seaduseelnõu toetada ja annan Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poolt ka üle selle seaduseelnõu tagasilükkamise ettepaneku. Aitäh!

Aitäh! Ja Reformierakonna fraktsiooni nimel on kõnesoovi avaldanud kolleeg Mario Kadastik. Palun Riigikogu kõnetoolist.

Aitäh! Tahtsin lihtsalt siin mõned aspektid välja tuua. Esiteks, igas punktis peatumise osas, et tegelikult võib ka aasta keskmisena selle nõude ära täita, ei pea igal korral seda tegema. 

Aga tegelikult see, mille pärast ma kõnenupu sisse panin ja tulin rääkima, on see, et see on ikka uskumatu, kuidas Urmas Reinsalu lihtsalt tuima näoga valetab. Ja see ei ole esimene kord. Ka eelmistel nädalatel, kui me rääkisime energeetikaeelnõudest, olid meil siin pikad arvutused ja iga kord tuli välja, et isegi kui Urmas käis minu juures küsimas veel eraldi seda matemaatikat, läks ja valetas tuima näoga puldis. Ja täna ka! Selle asemel et öeldagi ära, et ta tõesti leidis, palju Lufthansa leiab, mis on see keskkonnamõjudest tulenev hinna juurdelisa, mis kusjuures ei ole ainult sellest eelnõust, vaid kõik keskkonnaaspektid kokku, SAF, kõik muud asjad kokku … See on tavapiletitel umbes üks euro. Ja tõesti, kontinentidevahelisel esimese klassi lennul on see maksimaalselt 72 eurot, mis ka siis on alla 1% pileti hinnast, sest sellised piletid ei ole väga odavad. Ma ei ole ise kunagi lennanud sellises, ma isegi ei tea, palju see täpselt maksab, aga see on väga palju. Siis tulla väitma, et aga ma ju ütlesin, et see oli 1–72. Ma võin ka öelda, et minu podcast'il on iga nädal 1 kuni 2 miljonit jälgijat, sest suvaline number jääb sinna vahele, number 1 ja 2 miljoni vahele. Aga ilmselgelt ma üritan tekitada pilti, nagu see oleks oluliselt rohkem, kui see tegelikult on. Ja see on süsteemne! See ei ole üks intsident, see ei ole üks number, üks eksimine, see on alati. Urmas tuleb pulti, räuskab, räägib, kuidas kõik on halvasti ja valetab tuima näoga kõiki numbreid – kas siis poolvaled või täisvaled. Ja vot ma leian, et ikkagi see Urmase etlemine siin puldis, ma saan aru, et see on talle hästi armas, aga ma arvan, et me peame hakkama siin ikkagi faktikontrolli tegema iga kord, kui sihuke jama toimub. Seetõttu ma tahtsin selle välja tuua. Ei ole! Tõesti, me räägime 1–2 eurost tavapiletitel, mis võtab kogu selle keskkonnamõjude aspekti kokku. (Saalist öeldakse midagi.) Lennupiletile, jah. See ei ole selline suur, tohutu summa, et katastroof, 72 eurot. Ja siin tuuakse välja võrdlusi tervetest lennupiletihindadest. See on vale, see on selge suunamine olukorda, mis ei ole tõsi. Ja ma arvan, et seda ei peaks tegema siit puldist. Kuigi meil on lubatud rääkida mis iganes jama me tahame siit puldist seaduse järgi, siis seda tegema ei peaks. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 622 esimene lugemine lõpetada, aga meile on laekunud kaks ettepanekut, üks Isamaa fraktsioonilt, teine Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonilt ja mõlemad ettepanekud on identsed. Ja need ettepanekud näevad ette Vabariigi Valitsuse algatatud vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 622 esimesel lugemisel tagasi lükata. Ja me asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde.

Austatud ametikaaslased! Panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 622 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 13 Riigikogu liiget, vastu 45, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Ja sellega on eelnõu 622 esimene lugemine lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 28. mai kell 17.15. 

Tänane üheksas päevakorrapunkt on Isamaa fraktsiooni algatatud raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu bürokraatia vähendamiseks 600, see on selle esimene lugemine. Ja ma palun ettekandjana siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Mart Maastiku. Palun! Head kolleegid, palun tähelepanu, kuulame ettekandjat! Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Head kolleegid! No me oleme täna juba teist korda rääkimas sedasama teemat. Meie eelnõu sisuks on raamatupidamise seaduse muutmise seadusel bürokraatia vähendamiseks eelnõu. Ja kui me siin täna arutasime seda, et see eelnõu oleks üldse paras ajaloo prügikasti saata ehk siis teha ettevõtjatele selle kohustusliku kestlikkusaruande esitamine vabatahtlikuks, siis antud eelnõu on küll sarnane, kuid siin on ettepanek teha edasilükkamine vähemalt kaheks aastaks. 

Täna me oleme pikalt sellel teemal arutanud. Kuna on tekkinud siin vahepeal ka erinevaid arvamusi, kuidas see eelnõu üldse on tekkinud, et Isamaa ja justkui tahaks tegeleda populismiga ja et praegu juba valitsus sellega tegeleb, siis ma natuke räägiksin ajaloost. 

2023. aasta 9. oktoobril oli majanduskomisjonis esimest korda arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile Euroopa Komisjoni delegeeritud määrusest, millega kehtestatakse Euroopa kestlikkusaruandluse standardid. Siis esimest korda oli seal arutelul seesama teema. 

Ja mind väga üllatab, et kui praegu väidetavalt justkui me tahaksime lahtisest uksest sisse murda selle eelnõuga, et valitsus tegeleb sellega, siis tol korral me arutasime seda teemat, tõstatasime needsamad probleemid – mina, Rain Epler ja Lauri Laats. Ja kui läks eelnõu hääletamiseks, siis hääletas kogu koalitsioon rõõmsasti selle eelnõu poolt. Meie kolmekesi, eelnimetatud, hääletasime sellele vastu ja juhtisime tähelepanu täpselt samadele probleemidele, millest me siin täna juba rääkinud oleme. Ja tänu sellele võeti see eelnõu tegelikult vastu juba. 

Aga nüüd räägitakse kangelaslikult, kuidas valitsus juba tegeleb, et seda eelnõu siis Euroopa Liidus ikkagi üritada ... Seda mõju, tähendab, lõpetada ja esiteks, kaks aastat edasi lükata sama ettepanek, mis me siin praegu tegime, juba märtsis – ammu enne seda, kui valitsus sellega uuesti tegelema hakkas. Ja tänane eelnev eelnõu, kus me tegime ettepaneku, et üldse võiks olla vabatahtlik ja mitte sunduslik. 

Igal juhul on see hea eelnõu. Ma ei hakka teie aega siin rohkem sellele kulutama, sest me oleme täna sellest juba väga pikalt rääkinud, ja teen ettepaneku, et sellesama eelnõu, mida ka valitsus toetab juba, ka meie seaduseelnõu 600 toetada. Ja nii ongi. Lugupeetud koalitsioonisaadikud, näidake siis ka mehisust üles. Aitäh!

Suur tänu! Küsimusi teile ei ole. Ning Riigikogu majanduskomisjonis toimunud arutelu palun nüüd tutvustama majanduskomisjoni liikme Kristina Šmigun-Vähi. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Annan ülevaate 12. mail majanduskomisjonis toimunust. Mart Maastik tegi väga sisuka sissejuhatuse täpselt nii nagu ka majanduskomisjonis. Ma ei hakka seda üle kordama. Aga hästi lühidalt öeldes Rahandusministeerium kinnitas, et valitsus valmistab ette samasisulist eelnõu direktiivi alusel, kuid see jõuab Riigikokku alles juuni alguses. Mõlemad eelnõud on sisuliselt identsed, kuid erinevad tehniliselt. Ministeerium ei ole vastu, kui Riigikogu menetleb edasi 600 SE-d, ning vajadusel muudetakse see tehniliselt korrektseks teisel lugemisel. 

Ja komisjon otsustas üksmeelselt võtta eelnõu täiskogu päevakorda 20. mail, lõpetada eelnõu esimene lugemine ja liikuda menetlusega edasi, et tagada ettevõtjatele õigusselgus võimalikult kiiresti. Suur aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on vähemalt üks küsimus. Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kas teil oli komisjonis ka juttu sellest, mida täpsemalt kestlikkusaruanne ettevõtjatele kaasa toob?

Aitäh küsimuse eest! Seda sellel istungil ei arutatud.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Nüüd tõepoolest rohkem küsimusi teile ei ole. Aitäh teile! Ja liigume edasi läbirääkimistega. Avan läbirääkimised ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Evelin Poolametsa. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! On tõsi, et see eelnõu vähendab ajutiselt ettevõtetele langevat halduskoormust ja bürokraatiat. Aga küsigem ausalt, kuidas me üldse jõudsime sinnamaani, et Eesti ettevõtja peab oma aruandesse kirjutama, kuidas ta mitmekesist juhtkonda suudab värvata või millist soolist tasakaalu ta edendab. Kestlikkuse aruandlus ei ole lihtsalt uus tehniline lisa bilansile, see on Euroopa Liidu vasakpoolse bürokraatia pealetung ettevõtluse autonoomiale, ideoloogiline surve, mis sekkub otseselt ettevõtte sisemisse juhtimisse. Nüüd, kui Euroopa Liit on suvatsenud seda kägistavat haaret ajutiselt lõdvestada, antakse meie ettevõtjatele mõned lisakuud hingetõmbeks.

Kuid me ei tohi unustada, et see surve ei ole kadunud. Alles pool aastat tagasi kehtestati siinsamas saalis kohustus hakata ettevõtetel koostama ulatuslikke kestlikkuse aruandeid. Juba siis hoiatas EKRE fraktsioon, et tegu on mõttetu koormusega, mis lähtub euroametnike ideoloogilistest unelmatest, mitte Eesti ettevõtte tegelikest vajadustest. Aga mida me siis sel hetkel siin saalis nägime? Vaatasin toona selle keskmise rea saadikutele otsa ja vastu vaatasid mõistmatud pilgud – ükskõiksed ja mõistmatud pilgud, mis ütlesid, et neil on täiesti ükskõik, kas ….. tähendab elektri hinda, Euroopa struktuurfondi või mõnda uut maksuliiki. Ja nüüd ka komisjonipoolselt ettekandjalt kuulsime, et kedagi ei huvitanudki, mida see kestlikkuse aruanne siis tegelikult tähendab. Ma ei ole ka praegu kindel, kas või kui palju koalitsioonisaadikud üldse mõistavad, mida see kestlikkuse aruandluse kohustus sisuliselt tähendab. Paljud peavad seda ehk prügi sorteerimiseks, aga see ei ole lihtsalt üks Exceli tabel, see on süstemaatiline sekkumine ettevõtte juhtimisse. See on keerukas, kallis ja ideoloogiliselt laetud kontrollimehhanism.

Kestlikkuse aruande puhul me räägime kohustusest mõõta ja kirjeldada ettevõtte tarneahelate keskkonnamõjusid üle maailma, koostada strateegiaid soolise ja kultuurilise mitmekesisuse edendamiseks, hinnata tarnijate inimõiguste olukorda, kaasata aruandlusesse huvigruppe, kes ei ole ettevõtte äritegevusega seotud, ja lõpuks koondada kõik see Euroopa Liidu formaadi kohaseks aruandeks, mida mõistavad ainult kalli hinnaga ….. konsultandid. See ei ole väike asi, see ei ole vormitäide, see on suund ja see suund on kallis.

Meie ettevõtjad ei palunud seda. Nad palusid lihtsust, nad palusid võimalust keskenduda töökohtade loomisele, ekspordile, tootlikkusele, aga nende asemel anti neile roheline raamatupidamine punase pliiatsiga. See seadusemuudatus, mis lükkab edasi aruandluskohustused 2027. ja 2028. aastasse, on küll samm paremuse suunas, kuid olgem ausad, see on vaid sümptomite leevendamine, mitte haiguste ravi. Kui me ei tee poliitilist pööret, kui me ei sea uuesti keskmesse ettevõtlusvabadust ja majanduse konkurentsivõimet, siis jõuab see kestlikkuse surve meie ettevõtjateni niikuinii, ainult hiljem ja veel keerulisemal kujul. Minu ettepanek on, et ärme piirdu ainult tähtaja edasilükkamisega, vaid lõpetaksime selle rumaluse alatiseks. Aga parem pool muna kui tühi koor. Ma tänan.

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 600 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 4. juuni kell 17.15.

Järgnevalt tänane kümnes päevakorrapunkt: see on Isamaa fraktsiooni algatatud maksurahu kehtestamise seaduse eelnõu 607, see on selle esimene lugemine. Ja eelnõu palun tutvustama siia Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Aivar Koka. Aivar Kokka ei näe praegu saalis. Aga Helir-Valdor Seederil on käsi püsti ja küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, ma eeldan, et pigem isegi selgitus. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Mul on tõesti protseduuriline küsimus juhatajale. Kui ettekandjal ei ole kõhuga kõik korras ja ta on hetkel tualetis, kas siis jääb punkti ettekandmine ära või me ootame ära inimese, kui ta tualetist tuleb ja saab ilusti ette kanda?

Kas teie ettepanek on, et istungi juhataja võtaks väikese vaheaja? (Helir-Valdor Seeder saalist: "Jah, ma palun.") Kümme minutit sobib? Viis minutit? Viis minutit, hästi. Head kolleegid, istungi juhataja võtab viis minutit vaheaega.

V a h e a e g

Head kolleegid, juhataja võetud vaheaeg on lõppenud. Jätkame Isamaa fraktsiooni algatatud maksurahu kehtestamise seaduse eelnõu 600 esimese lugemisega ning palun ettekandjana siia Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Aivar Koka. Palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Nagu me teame, Eestis maksukoormuse pidevalt tõuseb. Me täna küll kuulsime peaministrilt, kuidas ta rääkis, et nüüd hakkab langema, aga ta unustas kõige olulisema asja ära, et ta ei lange kuidagi sellele tasemele, mis oli enne Riigikogu valimisi. 

Meil on väga head kogemused. Me oleme valitsuses olnud just sellel ajal, kui oli kõige kriitilisem aeg kogu maailmas – see oli koroona. Eesti Pank hoiatas, et nüüd on majandus langemises ja üle maailma on majanduskriis. Mida tegi Isamaa sel hetkel valitsuses? Väga lihtne: koos oma partneritega, Keskerakonna ja EKRE-ga, vähendasid makse, tühistasid aktsiiside tõusud, langetasid aktsiise, toetasid ettevõtjaid kolme kuupalgaga ja ennäe imet, kõik, kes rääkisid kõvasti, kuidas majandus hakkab langema, vastupidi, Eesti majandus järgneval kahel aastal oli Euroopa tipus ehk oli kõige kiiremini arenev majandus.

Mida on tehtud viimase kahe aasta jooksul? Viimase kahe aasta jooksul on, kõigepealt alustati sellega, et võeti ära kõik toetused, kõigepealt lasterikastelt peredelt. See aasta jõuti selleni, et tuleb pensionäridelt see aasta ära võtta 17 miljonit. 2027 on see lausa 76 miljonit, kui vaadata seaduseelnõu seletuskirja, ehk keskmine pension ei ole enam tulumaksuvaba. 

Ja me mõtlesime, et kui tõesti "pikk plaan" ja Reformierakond ei saa veel hetkel aru, et ämbrit kolisevad kogu aeg ja hommikust õhtuni tõstetaks nii aktsiise kui makse ainult ühel eesmärgil, et kõrgepalgaliste tulumaksu vabastada, aga majandus ei taha kuidagi tõusma hakata. Kuigi selle peale öeldakse, et näed, viimased kaks kvartalit oleks nagu majandus tõusuteel. Kui vaadata viimaseid numbreid, siis tõesti ainuke number, mis on plussis, on tulumaksu laekumine, aga see on ka väga lihtne, sest tulumaks on lihtsalt järjekordselt 10% kõrgem kui aasta tagasi. Käibemaks on on 10% kõrgem kui aasta tagasi. 1. juulist lisatakse veel 10% juurde ehk siis võrreldes paari aasta tagusega on lausa 4% kõrgem. Järgmise aasta 1. jaanuarist soovitakse tulumaksu tõsta. 

Ma olen aru saanud, et valitsusel on valguskiir tekkinud. Mul on väga hea meel selle üle, et tänu sellele, et me oleme täna märganud, et kui Isamaa annab eelnõusid sisse, siis on pea seitse nädalat aega ka valitsusel arutleda, kas on head mõtted või ei ole head mõtted. Ja kui me selle eelnõu Riigikogus üle andsime, siis oli teada, et tulevad veel erinevad maksud ehk siis julgeolekumaks. 

Isamaa erakond tegi ja teeb ka täna selle ettepaneku, et plaanitav 1. juulist käibemaksu tõstmine 2 protsendipunkti võrra tühistada. 1. jaanuarist 2026 füüsilise isiku tulumaksu maksustamise tõstmine 2 protsendipunkti võrra tühistada. Jätta ära järgmisest aastast kõrgepalgaliste tulumaksuvabastus, mis viib riigieelarvest rasketel aegadel ära üle poole miljardi euro. Kui me räägime, et seda raha tegelikult on vaja kaitsekulude katteks, mida siiamaani küll ei ole veel kasutama hakatud, aga nüüd räägitakse, kuidas kasutama hakatakse, tuleks veel makse tõsta. Ja loomulikult ettevõtetele kasumimaksu, see 2%-line naljategemine ka lõpetada.

Me eile arutasime valitsuse ettepanekut ja õnneks seal üks punkt oli sees, et ettevõtete tulumaksu võiks järgmisest aastast tühistada. Neljast ettepanekust on üks ka valitsuse eelnõus sees. Aga näe imet, kui julgeolekumaksuga siia saali tuldi ja peaminister siinsamas pukis, käsi piibli peal, lubas, et rohkem makse tema ajal ei tule, enne valimisi ei tule. Aga näete, julgeolekumaksud olid kokku lepitud ja seadustatud, et need on ajutised. Ja Eesti rahvas ütles, et okei, ei meeldi, aga kui me pingutame, 2028 lõpeb see ära. Aga täna ma küsisin peaministri käest kaks korda lühilausega, kas veel mõni maks tuleb. Kummalgi korral sellele küsimusele ei vastatud. Ja me näemegi seda, et mees annab sõna, mees ka võtab sõna. 

Täna on toodud siia laua taha, mis läks esimesel lugemisel täna siis edasi, ju see, et ajutised maksud on põlistatud ja soovitakse põlistada. Ehk enne jaanipäeva suure tõenäosusega koalitsiooni teerull töötab päris hästi, õlitatuna ja need maksud tahetakse tõsta. Isamaa on ikkagi selgelt seisukohal, et tuleb õppida oma parematest saavutustest. Kui 2020 need otsused tehti kahe nädalaga, et tuleb vähendada ettevõtjate, inimeste maksukoormust ja tänu sellele majandus hakkas vuhinal kasvama ja tõusis Euroopas esimeseks, siis nagu ma veel kord mainin, et üheksa kvartalit järjest oli Eesti majandus languses ainult tänu maksude tõusudele. 

Ja täna me näeme, mis teeb inflatsioon. Inflatsioon kuskile ei lange ja iga maksutõus suurendab inflatsiooni. Kui peaminister ütleb, et palgad teevad selle inflatsiooni, siis noh, ma mäletan selle aasta riigieelarve arutelu. Siis öeldi, et me peatame valitsusasutuste palgatõusud. Mõni nädal tagasi kuulsime, kuidas haridusministeeriumis tõsteti. Nüüd on uusi ministreid tulemas ja järgmisest ministeeriumist tuli lisaeelarve meile, kus me nägime, kuidas kümneid ja kümneid miljoneid tõstetakse ühest kohast teise ja vaja juurde saada ja siit ja sealt. Samas kurdetakse, et SKAIS 2 ei taha töötada, SKAIS 1 ka veel töötab. Ma võin teile, sõbrad, öelda, et see aasta oli suure tõenäosusega 2015, kui SKAIS 2 pidi kohe-kohe valmis saama ja SKAIS 1 pidi pensionile saadetama. Täna ei ole SKAIS 1 veel pinsile saadetud ja SKAIS 2 programm ei ole veel valmis. Ei ole midagi, kümme aastat nagu siuhti läinud, raha on kordades rohkem kulutatud ja nüüd öeldakse, raha on puudu. Kes süüdi on? Vaene ameti juht sai selle süüdistuse enda peale, unustades selle, lihtsalt viimased valitsused Reformierakonna juhtimisel on unustanud ära, et nende programmi tuleb piisavalt raha anda ja ükskord tuleb ka need programmid nii kokku panna, et nad üksteisega ühilduvad, et inimesed ja ettevõtjad ei pea kümnesse kohta kuhugile panema. 

Aga tuleme siia maksude juurde. Mis siis tänane seis on? Kui me rääkisime seda, et uus aasta tuli tulumaksu tõusuga, tuli automaksu tõusuga ehk automaksu seadustamisega, tuli pensionäridel raha äravõtmisega, kuigi väidetakse, et näed, pension ju natuke tõusis, aga unustatakse ära lausa 17 miljonit lihtsalt pensionifondidest raha äravõtmisega. Me räägime 1. maist, ei olegi nii kaugel. Elektriaktsiisi tõus, gaasiaktsiisi tõus, diisli tõus. 1. juuli tuleb käibemaksu tõus, bensiini tõus. Ja ennäe imet, tuleb ka maamaksu maksma hakata. Koalitsioon on leidnud, et maamaksu võiks igal aastal lausa 100% tõsta. Õnneks ma näen, et Tallinna linn on mõistuse teel. Ta ei saanud tõstmata jätta maamaksu, sest seadusesse on sisse kirjutatud, et 10% peab tõstma, sõltumata sellest, kas omavalitsus soovib või mitte. Aga õnneks või kahjuks või ma ei tea, kuidas seda seadust loetud on, ma loodan, et nüüd kõik, ka rahanduskomisjonis ametnikud ütlesid, et kõigil kodualustel võib 1000 eurot vabastada. Nii et kui seadust lugedes on, seal küll välja lugeda saaks, et on see erivajadustega inimestel ja pensionäridel, aga on seal ees ka üks punkt, kus on öeldud kõigepealt, et 1000 eurot võib tulla, kuigi kui lugeda, siis mina loen, et seal all on primmiga kirjutatud, kellele see mõjub. Aga mina ütlen, et protokollis on rahanduskomisjonis väga selgelt öelnud sellesama eelnõu väljamõtleja, kokkukirjutaja, et see kehtib kõigile. Ja ma usun, et pärast keegi ei hakka vaidlustama, et see kõigile mõjub. 

Aga mis me siis ikkagi lõpuks teeme? Kui on olukord ikkagi selline, et sellise napi enamusega võimul olevad kaks erakonda ei taha nagu uskuda sellest, et Eesti majandus võiks tõusta. See väike tõus, mis nüüd korra siin on tekkinud – detsembris paljud inimesed ostsid automaksu hirmus endale autod ära ja registreerimishirmus ja mõistlikud ettevõtjad maksid ju detsembris kõik palgad välja, mitte jaanuari alguses, vaid detsembris, ja maksid maksud ka kindlasti ära, sest muidu oleks pidanud 10% rohkem maksma. Aga paljud inimesed ei viitsinud seda teha. Kindlasti riigisektor, mis on neljandik palgasaajaid meil Eestis, siis nende maksud ilusti tulid sellesse aastasse, siis näitab, et kus on hästi. 

Ma võin teile öelda, et vaadake omavalitsuste tulubaasi. Esimesed kaks kuud olid väga head, lausa uskumatult head. Aga märtsikuu langus oli nii suur, et jaanuari-veebruari tõusud tühistas ära, läks nulli. Nii et me näeme, mis on töötu pool kasvanud, 60 000 inimest on seal järjekorras, aga valitsus soovib, et äkki tooks kuskilt väljastpoolt juurde. Ja ma saan aru, et soov on tuua nendest riikidest, kus usk on natukene teistsugune, siis saab siia mingit muud usku veel Eestisse tuua. Samas kui meil on omad inimesed täna tööta, pluss see, et me oleme väga selgelt aru saanud, et Eesti maksumaksja ei suuda enam seda 140 000 maksumaksja palgal olevat inimest üleval pidada. Nende hulgas me räägime ligi 24 000, kes on sõna otseses mõttes valgekraed, kes on tublid, keegi ei ütle siin pukis, et need ei ole tublid inimesed, aga nad on nii tublid, aga nad võiksid panustada erasektoris, toota seal, tuua tulu meie majandusele, meie ettevõtlusele ja läbi maksude ka riigieelarvesse korralikult raha. Aga ei. Me näeme, et soovitakse juurde-juurde uusi kohustusi, uusi makse. 

Tõesti, väga valus on täna inimestele rääkida, kuidas nüüd ikkagi nii on, et Reformierakond täidab oma valimislubaduse. No selle 650-eurose tulumaksuvabastusele nüüd saab järgmisest aastast 700. Ma peaks ütlema, et Isamaa on palju kõvem. 2018 180-eurosest tulumaksuvabastusest tegi 500 eurot tulumaksuvabastust. Aga mingisugust sellist meeletut maksutõusuraginat ei olnud. Tehti ka vigu, tõsteti ka mingeid aktsiise liiga palju, tekkis piirikaubandus. Aga Isamaa Erakond on õppimisvõimeline. Paari aasta jooksul aktsiisid vähendati, piirikaubandus lõppes, tulud tulid Eestisse ja Eestis majandus hakkas kasvama. Millal tuleb see aeg, kui Reformierakond ja Eesti 200 jõuavad järeldusele, et … No Eesti 200 peaks ammu seda mõtlema, sest noh, kurb on kõrvalt vaadata, kui reiting … või õigemini seda reitingut ei ole. Aga väga tublid inimesed on seal seltskonnas, siinsamas saalis ja üle Eesti. 

Nii et ma loodan siiralt, et järgnevatel nädalatel Reformierakond mõtleb, kuidas on võimalik Eesti majandust uuesti turgutada. On tore, kui Riigikogu liikmed saavad järgmisest aastast iga kuu ligi 100 eurot palka juurde tänu sellele, et tulumaksuvabastus on. Kas tõesti meie palga juures see vajalik on, samas kui madalapalgaliste võit on praktiliselt tulumaksu ühtlustamise puhul minimaalne? Tulumaksuvabastus toob kaasa pool miljardit, aga kõikide maksude ja aktsiiside tõusud on järgmisest aastast võrreldes 2023. aastaga ja 2 miljardit kulupoolt. Siis kaalule panna: kas te soovite 500 000 ehk poolt miljardit sellega kätte saada ja ära anda siis 2 miljardit? No ma ei usu, et keegi väga selle üle rõõmustab. Ma saan aru, et tore on ju rääkida, et vaadake, me vabastame ettevõtted tulumaksu maksmisest. Ei saa vabastada, veel ei kehti see seadus. Aga kes see tegi? Ise tegi. Ise määras seadusesse, et ettevõtjad peaksid tulumaksu maksma. Nüüd ise võtan selle ära. Jumal tänatud, et see seadus veel ei kehti, see hakkab alles järgmisest aastast kehtima. Selle 100 miljoni kokkukorjamisega ettevõtjad on piisavalt targad. Maksuametile tahetakse nüüd küll anda kõik õigused, mis vähegi võimalik on anda, ja natuke rohkem, aga oleme nüüd ausad: maksud tulevad ikkagi eelkõige ettevõtlusest. Kõikidest muudest kohtadest tuleb tühine osa. 

Nii et veel kord panen koalitsioonipoliitikutele südamele: toetage seda eelnõu. Selle eelnõu vastuvõtmisel, uskuge meid, majandus hakkab kiirelt arenema, ettevõtjatel tekib usk, et neid ei maksustada surnuks, vaid mõistusehääl hakkab kõlama. Ettevõtjad hakkavad julgemalt investeerima, inimesed julgevad poodi minna ja ostma hakata. Sest täna me näeme, et isegi toidukaupluses on ostujõud langenud, samas kui toidu hinnad on kohati juba üle kahe korra tõusnud. Ühel hetkel on see majanduskrahh, kus inimestel lihtsalt ei ole võimekust ise endaga hakkama saada. Siis tuleb hakata sotsiaalabi ukse taga käima, aga selle jaoks peab maksuraha tulema. Aga kui ei tule maksuraha, siis pole ju ka mitte kusagilt seda maksta. 

Nii et veel kord: Isamaa Erakond teeb teile ettepaneku toetada seda väga head eelnõu, mis näitab, et samasuguse otsusega aastal 2020 me suutsime majanduse viia tõusuteele. Kui te seda eelnõu toetate, siis uskuge mind, juba kvartal hiljem me näeme, kuidas majandus on tõusuteel. Kui te seda ei toeta, siis me oleme jätkuvalt Euroopa Liidu punane tipp seal kõige lõpus oma majanduslanguse poolest, aga seda me keegi ju ei taha ei oma inimestele ega oma ettevõtjatele. Meie eesmärk on ettevõtlus tõusuteele viia, läbi selle majandusse makse saada ja need maksud laiale jagada just nendele, kes seda kõige rohkem vajavad – kas või teedeehitusse, mis on juba viimased kolm aastat saanud raha 70% vähem kui pidanuks.  

Nii et ootame komisjoni esinaiselt positiivset toetust ja läheme julgelt edasi. Aitäh!

Kas te ignoreerite oma kolleegide küsimusi? (Aivar Kokk vastab saalist.) Ma kardan, et ega midagi asjalikku sealt ei pruugi tulla, aga ikkagi viisakas oleks nad ära kuulata, on ju.

Aitäh, Toomas! Aitäh! (Naerab.)

Kõne oli muidugi väga pikk. Minu arust siin ei ole enam midagi küsida, aga ikkagi. (Mõlemad naeravad.)

Ma tundsin sinu tuge siin selja taga.

Just. Täpselt nii. Aitäh! Nii. Ja alustab Helir-Valdor Seeder.

Aitäh ettekandjale! Tõepoolest, väga põhjalik ja arusaadav ettekanne, aga kogu nende maksutõusude ja uute maksude kehtestamise puhul ei saa ka mainimata jätta, et sotsiaaldemokraadid on aidanud sellele suuresti kaasa, et me ei saa rääkida ainult praegu kahest võimu erakonnast. Suur au, jutumärkides "au" kuulub ju ka sotsidele, kes on seda vundamenti ladunud, et meil oleks kõrge maksukoormus. Kõike seda on põhjendatud ikka küll energiakriisi ja kõrgete energiahindadega ja Venemaa agressioonisõjaga ja nüüd tollidega ja nii edasi, aga samas olukorras on ka ju meie naaberriigid, soomlased ja lätlased ja teised. 

Sinul rahanduskomisjoni esimehena on kindlasti ka mingisugune laiem ülevaade. Kas sa oskad nüüd võrrelda, kas meie naabrid on valinud sellise suure maksutõusupoliitika ja leiavad seal lahendusi, või oleme meie tõesti nüüd need ainsad, kes on läinud nii-öelda eksperimentaalselt maksutõusudega majandust elavdama ja kriisi lahendama?

Aitäh! Kõigepealt stenogrammi jaoks täpsustus: Annely Akkermann on rahanduskomisjoni esimees. Et oleks nagu õige. Ma olen seal olnud küll, aga praegu olen ainult lihtliige.

Aga jah, meie naabrid on kõik läinud vastupidist teed. Rootsi alustas, Soome järgnes, Läti ja Leedu ei ole ka selliseid tõuse teinud kusagilt. Vastupidi, praegu on ikkagi eesmärk oma majandust turgutada ja ettevõtlust toetada. Naabrid on makse langetanud ja langetamas. Sest täna ei ole teist varianti, et majandus ellu jääks, pead sa seda investeeringut meelitama, nii oma ettevõtjate poolt kui ka välisinvesteeringuid, ja investeeringud tulevad ikkagi sinna, kus maksukoormus on väiksem, kus tööjõukulud on väiksemad. 

Aga millegipärast jah kuidagi … No sotsiaaldemokraadid alustasid kuidagi ju väga selgelt, kõigepealt tühistasid ju lasterikaste perede toetuse. See oli selline ausalt öeldes uskumatu, et sotsiaaldemokraadid, kes alati ütlevad, et nemad on nõrgemate poolt, siis esimene otsus eelmisel koalitsioonil oli selge, et lähme laste kallale, siis järgmine otsus oli, et lähme pensionäridele kallale ja siis võtame kõik ülejäänud rahvamassid maksukoormuse alla, rääkimata aktsiisitõusudest. 

Ja kui sa mainisid siin energiakulusid, siis eks see oli aeg, kui Reformierakond ja Keskerakond olid võimul, sealt võeti 1,7 miljardit kiiresti, energiakulude kasv toimus nii gaasi kui ka elektri poole pealt. Ja kui täna siin räägiti energiaturust ja räägiti ühendustest, siis oleks pidanud minister siin ees selgelt ütlema, et kõige suurem viga oli sel hetkel kolmanda kõrgepingeliini avamine Läti ja Leedu vahel, mis praktiliselt miljardi meie Eesti majandusest välja viis, rääkimata sellest, et LNG-terminaliga venitati. Nii et kokku arvutuslikult on 1,7 miljardit energiakandjate hinnatõus. Ja oleme ausad, elektri hinnast võitis kaks võrguettevõtet – Elering Eesti poole pealt ja Soome ettevõte –, kes jagasid siis seda kasumit endale, mitte tootjaid ei saanud seda kasumit nii palju. Ja siin on kuluaarides räägitud nii nagu Soomestki, küll tuumaenergiat, aga ka Venemaalt tuli sealt elektrienergiat, mida siis müüdi läbi Eesti Lätti ja Leetu. Ja kuna Lätis ja Leedus toodeti elektrit enamasti gaasi pealt, siis loomulikult oli võimalus turu peal hind ajada nii taevasse, et mingil hetkel taheti panna hinda kõrgemaks, kui börsil üldiselt on võimalik panna. Nii et jah, austatud küsija, teil on õigus. Sotsiaaldemokraatide abi on olnud siin hindamatu. 

Urmas Reinsalu, palun!

Jah, maksualandustega tuleb tegeleda. 2026. aastal valitsuse poolt peaksid rakenduma käibemaksu tõus, tulumaksu tõus, juriidilise isiku tulumaksu tõus, ettevõtluskonto tõus, erisoodustusmaksu tõus, bensiini- ja diisliaktsiisi tõus, tubaka- ja alkoholiaktsiisi tõus, ladestamistasu tõus, vee erikasutuslubade tõus, ravimite müügilubade tasude tõus, tervisevaldkonna lõivude tõus ja taimekaitsevaldkonna lõivude tõus. See on esimene nimekiri praegu uue valitsuse kavandatavatest maksutõusudest 2026. aastal. Ja minu küsimus on, kas rahanduskomisjon on analüüsinud seda loogikat, kas tuleb miljard täis täiendavaid maksutõuse 2026 või ei tule. Siin võib vaielda selle üle.

Alati võib vaielda. Ma muidugi kurvastan sind, et käibemaksu tõus tuleb juba selle aasta 1. juulist. Nii et ma loodan, et 24%-le ei tule käibemaksu tõusu veel järgmine aasta. Aga ega ei või teada, sest peaministrilt täna kahel korral lihtsale küsimusele vastust ei saanud. Ma küsisin, kas veel tuleb mingeid makse selle Riigikogu koosseisu ajal. Sellele vastust ei tulnud, räägiti kõigest muust. 

Aga selge on see, et kui lüüa 2023. aastast järgmise aasta jaanuarini maksude ja erinevate aktsiiside tõusud ja kõik muud, siis suurusjärk on 2 miljardit, mida ikkagi ettevõtjate ja inimeste taskust ära korjatakse. Ja siis võiduks … Räägitakse, et võit on see, et 500–550 miljonit tulumaksuvabastust tehakse tagasi. Muidugi unustatakse üks oluline asi. Eile või täna esimese lugemise lõpetanud uus maksusüsteem, kus öeldakse, et ettevõtlusmaksu, tulumaksu ei tule 2%-list, siis see viib ka järgmise aasta planeeritavast riigieelarvest välja üle 100 miljoni. Nii et kui panna tulumaksuvabastus, kõrgepalgaliste oma, ja ettevõtete tulumaksuvabastus, siis on pea 700 miljonit, mis nagu siuhti järgmise aasta eelarves veel tänasel hetkel planeeritud summast väheneb, kui enne jaanipäeva seadus vastu võetakse. Aga samas räägitakse, et kaitsekuludeks on umbes sama palju vaja raha, kaitsekulude tõstmiseks on nüüd raha vaja. Mina ütlen, et ei, makse ei tõsteta kaitsekulude tõstmiseks, makse ei oleks vaja tõsta, vaid neid makse tõstetakse ainult selleks, et kõrgepalgaliste tulumaksuvabastus teha järgmisest aastast.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Hea kolleeg! Kõigepealt tahan tänada sind sellise hea helge tuleviku ülevaate eest. Aga nüüd meenutades ühte Reformierakonna valimiseelset reklaami, mida meie tuleviku pensionärid sellest kõigest maksutõusudest saame, äkki oskad seletada?

Meie pensionärid saavad ju väga lihtsalt, nagu ma seal ütlesin, et see aasta võeti keskmise pensioni tulumaksuvabastuse lõpetamine, on 17 miljonit, aga mul on meeles, et 2027 see number oli 76 miljonit, mis võetakse pensionäride taskutest ära. Aga räägime siis kõikidest muudest maksudest, kui käibemaksuga … Räägime tulumaksust, me rääkisime. Aga räägime kõikides aktsiisidest ja kõigest muust, sest käibemaks on ju see, et see läheb kõikidele toodetele ja müügiartiklitele otsa, olgu see elekter, olgu see vesi, olgu see kanalisatsioon, olgu see prügivedu, olgu see gaas, olgu see küte. Ja kõik see läheb ka toiduainetele, sest poodi ei jõua ta kuidagi teistmoodi, kui tuleb transportida, aga enne tuleb ta tööstuses toota, põllu peal harida. Ja kõikidel nendel ridadel jookseb ka käibemaksurida, mis netosumma suurenedes ka käibemaksuosa ju kasvab, sest lihtsalt brutonumber suureneb. Nii et pensionäridel see väike pensionitõus kaob ära nagu sipsti, kui 1. juulil käibemaks tõuseb. 

Aitäh! Rohkem teile küsimusi ei ole. 

Ma tänan.

Võtke heaks! Ja nüüd palun Riigikogu kõnetooli auväärt rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni, kes tutvustab arutelu rahanduskomisjonis – loodetavasti mõnevõrra lühemalt – ja ka langetatud otsuseid.

Tere õhtust, austatud juhataja, head kolleegid! Tõepoolest, Aivar väga pikalt juba tutvustas seda eelnõu. (Saalist öeldakse midagi.) Jah. (Naerab.) Aivar tutvustas põgusalt seda eelnõu ja komisjonis mitte nii pikalt ja põhjalikult, aga lisada ka enam midagi ei ole. Seda eelnõu arutas komisjon 12. mail. Lisatud, sai öeldud ka, et valitsus eelnõu ei toeta. 

Komisjon langetas järgmised otsused konsensuslikult: määrata komisjonipoolseks ettekandjaks siinkõneleja ja võtta eelnõu päevakorda täna. Ja hääletus toimus selle üle, kas lükata eelnõu esimesel lugemisel tagasi. Selle poolt, et eelnõu tagasi lükata, oli komisjoni enamus, 6 liiget. Ja see ongi minu poolt kõik.

Aitäh! Helir-Valdor Seedril on üks küsimus teile.

Aitäh! Austatud komisjoni esimees ja ettekandja! Kas valitsus ka kuidagi põhjendas ja argumenteeris, miks ta ei toeta inimeste maksukoormuse ja ka ettevõtjate maksukoormuse vähendamist praeguses majanduslikult keerulises olukorras?

Jaa, ma kohe vaatan, kas mul on see siin kaasas. Nii, ja öeldakse, et viimatised geopoliitilised arengud maailmas on kinnitanud arusaama, et kaitsekulude finantseerimiseks ei piisa tähtajalisest julgeolekumaksust, vaid vajalik on pikaajaline stabiilne eelarvetulu. Seetõttu on koalitsiooni uus koosseis otsustanud julgeolekumaksu leevendada, kehtestades selle asemel nii tulu- kui ka käibemaksu määraks 24%. Seega jäävad vähemkindlustatud maksumaksjate maksutulud sisuliselt puutumata, sest tulumaksule, erinevalt julgeolekumaksust, rakendub ka maksuvaba tulu. 

Mis puudutab ettevõtlust ja majanduskasvu, siis hoogustub seda ettevõtete jooksvast maksustamisest loobumine. Eelnõu algatajate mured leiavad seeläbi olulist leevendust. Maksumaksjate olukord paraneb. Paranemisele aitab kaasa ka ühtsem maksuvaba tulu laiendamine kõigile maksumaksjatele, mis tõstab ostujõudu ja elavdab tarbimist. Seetõttu pole võimalik nõustuda eelnõus tehtud ettepanekutega.

Urmas Reinsalu, palun!

Hea Annely! Mina sain järgmisel aastal, ma ei arvesta neid, mis 2025. aastal on juba rakendunud, 26 uut maksu ja koormist, mis tulevad juurde. Rahanduskomisjonil on kindlasti keskne ülevaade selle kohta olemas. Ma ei tea, võib-olla ma eksin, võib-olla neid on rohkem, võib-olla mõni on vähem ka, minu arvestuse järgi. Kui mitu koormist ja maksu, olgu ta füüsilistele isikutele või ettevõtetele, 2026. aastal jõustuvana praegu juurde tuleb ning kui suur on nende konsolideeritud finantsmajanduslik mõju, proua rahanduskomisjoni esimees?

Nii, sellest konkreetse eelnõu käsitlemise juures juttu ei olnud, seetõttu mul ei ole vastavaid andmeid kaasas. Need tasude ja lõivude, ma sain aru, et te olete kõik kokku lugenud, nende mõju majandusele on nende seaduste juures, millega neid määrasid on muudetud. Nii et ma arvan, praegu mul neid andmeid küll ei ole ja nende kokkukogumine kõikidest eelnõudest oleks päris suur töö.

Rain Epler, palun!

Aitäh! Annely! Just sinu viimasest vastusest, et praegu sul neid andmeid ei ole, eks suur töö, kõik inimesed Eestis teevad tööd ja tööd on vaja teha, et ma mõtlengi, et sellise sisuka debati huvides ja selleks, et nii parlamendiliikmed kui ka avalikkus oleks hästi informeeritud, kas äkki nii on võimalik, et rahanduskomisjoni esimehena sa korraldad, et see konsolideeritud mõju, pluss kõik need koormiste muutused saavad üheks dokumendiks ja saavad laiali saadetud, see dokument, kõigile Riigikogu liikmetele?

Ma arvan küll, et rahanduskomisjoni ametnikud võivad teile saata näiteks kevadise majandusprognoosi, kus on kokkuvõtted tehtud.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Ma mõtlesin küsida, kas teil seal komisjonis sellel teemal ka veidikene arutelu oli, et mingitpidi ju mõnes mõttes piinlik on. Selles mõttes, et kui seda julgeolekumaksu kehtestati, siis anti väga selge lubadus, et nii käibemaksu tõus kui ka tulumaksu tõus saavad olema tähtajalised. Kui nüüd tehakse ettepanek, et tühistaks selle plaani sellisel kujul, nagu ta on ette pandud, eks ole, siis võiks ju olla see moment, et kuulge, me ju lubasime, et on tähtajalised, nüüd tuleb välja, et ei ole tähtajalised, ehk oleks siis mõistlik minna sinna alguspunkti tagasi, kus me alustasime selle valega, ja ütleme, et teeme ikkagi siis ausalt. Või nagu see aspekte ei aktualiseerunud üldse?

Ei ole kusjuures sugugi piinlik ja piinlik oleks mitte seda muudatust teha. Kui te mäletate, siis tähtajaline julgeolekumaksu seadus võeti vastu olukorras, kus Kaitsevägi leidis, et lisaks seni eelarvesse planeeritud 3%-lisele kaitsekulude tasemele SKP-st on tarvis juurde 1,6 miljardit eurot aastate jooksul teatud uute võimekuste soetamise jaoks. Aga vahepeal olid USA-s presidendivalimised ja USA president, kes on väga oluline NATO partner, on hoopis teistsuguseid seisukohti väljendanud Euroopa riikide enesekaitse suhtes. Ta ootab, et Euroopa riigid kulutaksid 5%, ja sellel ei ole näha, et oleks mingisugust piiri. Ma arvan, et oli ainuõige reaktsioon, et julgeolekumaksu seadust niimoodi muudetakse muutunud olukorras ja muutunud info pinnalt.

Varro Vooglaid, palun!

Aga see pani mind nüüd mõtlema, et täna siin saaliski küsiti peaminister Kristen Michalilt, kas nüüd siis lõpuks ometi on ikkagi maksutõusudega kõik. Vist oli kolleeg Aivar Kokk, kes seda küsis. Ja mulle jäi mulje, et te ikkagi ütlesite, et nüüd on kõik. (Saalist räägitakse.) Ei öelnud niimoodi lausa, jah? Hakkas keerutama? (Saalist räägitakse.) Üldse ei vastanud küsimusele? No jah, aga ma ütlen, et mulle selline mulje jäi … (Saalist öeldakse: "Midagi ta ütles.") Midagi ta ütles. (Saalist öeldakse: "Päris nii ka ei olnud.") Kes nüüd täpselt aru sai, mida ta ütles? 

Head kolleegid, see ei ole klassiõhtu, praegu on Varro Vooglaiu võimalus küsida.

Ei, ma ei pane pahaks, sest see on tõsine küsimus. Keegi ei saanudki nagu aru, mida ta ütles või ei ütelnud. See on ka sümptomaatiline. Aga kui nüüd homme leiab aset mingisugune uus poliitiline sündmus, oletame, et peaminister ütleb, et nüüd siis rohkem ei tõsta, et lubasime küll eelmisel suvel, et ei tõsta rohkem, nüüd tegelikult tuli välja, et ikka tõstsime, aga nüüd rohkem ei tõsta, kui nüüd homme leiab aset mingi uus poliitiline sündmus või Kaitsevägi ütleb, et meil on tegelikult ikkagi veel mingeid asju juurde vaja, kas siis ülehomme võite tulla juba järgmise maksutõusupaketiga siia? Kas nii käibki siis see asi ja lubadustest kinni pidamine või mis?

Ma tänast infotundi kahjuks ei saanud jälgida, mul olid siin külalised, õpilased mitmest, nii Saksamaalt ja Horvaatiast. Ma tutvustasin neile Eesti demokraatia toimimist. Aga peaminister Kristen Michal on küll öelnud, et maksufestival on läbi. Mul ei ole põhjust tema sõnu kuidagi kahtluse alla seada. Aga noh, ütleme, kui te nägite, kuidas rahvusvaheline poliitiline olukord muutus seoses USA presidendi vahetumisega, siis on selge, et me peame muutunud olukordadele vastavalt käituma.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kas komisjonis oli ka sellel teemal juttu, et kuna pensionärid elavad väga paljud vaesuspiiril, siis pensionäride pension tulumaksu alt välja võtta?

Pensionäridel on veidi kõrgem maksuvaba tulu alates pensionieast, 774 eurot kuus, ja see on juba praegu tulumaksu alt väljas. Ja kui nüüd praegu julgeolekumaksust kõneleme, siis eile läbis esimese lugemise ka seadus, et seda 2% julgeolekumaksu, mis algselt oli kavas võtta ka selle 774 euro pealt, et sellest otsustati loobuda. Nüüd julgeolekumaksu muudatused tõesti pensionäride olukorda leevendavad.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Räägime ikkagi jällegi meie maksukoormusest, mis on praegu 36% ja millega Reformierakond kiitleb ja ütleb, et see on konkurentsivõimeline ja kõik nii edasi. Et peaks nagu tagama siia ka investeeringuid. See on selge sõnum ka ettevõtjatele, et meil on väga madala koormusega maksusüsteem. Aga teiselt poolt, ja miskipärast Reformierakond unustab rääkida sellest teisest poolest ehk meie tarbimismaksudest, mis praeguseks moodustavad juba 42%. Kui me räägime tarbimismaksudest, siis on selge ju see, millele on ka vihjanud Euroopa Komisjon ja OECD, et see lööb otseselt meie inimeste pihta, kes teenivad väiksemat või keskmist kasumit. Ja arusaadaval põhjusel, sellepärast et nende palgad on väiksemad ja toidule kuluv raha osakaal on suurem. Ja sellele ka IMF juhtis tähelepanu, et võiks maksusüsteemi üle vaadata, et see muutuks jätkusuutlikuks. Samas me jällegi tõstame käibemaksu ehk siis jällegi tarbimismakse. (Juhataja: "Aitäh, hea kolleeg!") Mis teie arvamus ikkagi tarbimismaksude kohta on? Kas see on liiga suur osakaal meie eelarve tuludest?

Jaa, tarbimismaksud meil on üsna ülemise piiri peal, ainult mõnedel riikidel Euroopa Liidus on näiteks käibemaks veel pisut suurem. Ja seda on meile öeldud nii OECD-st, Euroopa Liidust kui ka nüüd viimati IMF-i poolt, et tarbimismaksud on ülemise piiri peal. Sellest hoolimata on üldine maksukoormus Eestis ikkagi madal võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega. Me oleme selle madalama kolmandiku hulgas. Ja ka rahvusvaheline mõttekoda, kes võrdleb OECD 44 riigi, kes on maailma kõige arenenumad riigid, maksusüsteemi, leiab, et Eesti maksusüsteem on kõige konkurentsivõimelisem. 

Makse on alati raske maksta ja raha teenimine lihtne ei ole, sealt maksude äramaksmine samuti. Meile endile tundub, nagu oleks asjad väga halvasti, aga võrreldes teistega on meil maailma kõige konkurentsivõimelisem maksusüsteem, hea maksutahe ja madal maksutase. Need on konkurentsieelised. 

Mis puudutab madalama sissetulekuga inimeste hakkamasaamist, siis meil on suhteliselt kõrge tulumaksuvaba määr. See tähendab, et need inimesed küll kulutavad rohkem esmatarbekaupadele ehk maksavad suhteliselt suure osa oma sissetulekust käibemaksuna riigieelarvesse, aga nad tulumaksu seetõttu maksavad üsna vähe.

Aitäh! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Isamaa fraktsiooni nimel Urmas Reinsalu, palun! (Kõneleja küsib lisaaega.) Lisa? Kindel? Kaheksa minutit.

Parlamendi juhataja ütles, et meil ei ole siin klassiõhtu.

Klassiõhtu.

Aga meil on praegu olukord, kus meil on Isamaa ettepanek maksude osas ja valitsuse ettepanek, valitsuse poliitika maksude osas. Isamaa paneb väga lihtsa asja ette. Praegu tõepoolest objektiivselt keerulises rahandusolukorras on mõtet loobuda Reformierakonna maksuküürust. Proua Akkermann kõneles julgeolekupoliitilisest olukorrast. Valitsus obsessiivselt jätkab selle Reformierakonna valimislubaduse elluviimist, lootes, et see toob tegelikult Reformierakonna poliitturunduslikku tõusu tekitama. Ma arvan, et ühiskond seda nõnda ei taju, see on pettekujutelm. 

Teiseks me paneme ette seda, et jätta ära käibemaksu tõus selle aasta juulist, mis tähendab seda, et ka hinnatase on madalam ja inimeste toimetulek, inimesed võidavad netopositsioonis, on neil aasta lõpul tegelikult sissetulekud suuremad, ka eakatel inimestel ja tööd tegevatel inimestel, kui aasta alul. Lisaks paneme ette jätta ära tulumaksu tõstmine nii füüsilistele kui juriidilistele isikutele ja loomulikult ettevõtete kasumimaksu kehtestamine. Sellest lollusest on tegelikkuses ka valitsus ise loobunud. Ja see ongi maksurahu esimene samm. Esimene ehe samm selles suunas, et vähendada inflatsiooni, tagada stabiilsus ja mitte muuta meid regiooni kõrgema juriidilise isiku tulumaksuga riigiks ja mitte tõsta hüppeliselt tulumaksu määra. 

Milline on olukord, kus valitsus Reformierakonna juhtimisel kõneleb sellest, et nad langetavad makse? Kujutate ette, millised tublid mehed ja naised, langetavad makse! Teate, ma hakkasin praegu kokku lugema, kuidas näeb välja maksude langetamine selles olukorras, kus tõde on vale selle valitsuse poliitika järgi. Lihtne loend. 

Meid ootab ees 2026. aastal. Esiteks, 75 miljonit eurot võetakse ära juriidiliste isikute tulumaksu muutmisega, 24% esimest korda. Teiseks, käibemaks 24% muudetakse püsivaks, 235 miljonit eurot inimestelt täiendavalt ära. Kolmandaks, füüsilise isiku tulumaks tõstetakse püsivalt 24%-le, 181 miljonit valitsuse prognoosi järgi. Neljandaks, ettevõtluskonto – selle pealt võetakse ära 0,9 miljonit eurot. Erisoodustusmaksu tõus – selle kohta seletusi ei anna valitsuse seletuskiri. Aktsiisid 1. jaanuarist, alkoholi puhul 21 miljonit, tubaka puhul 27 miljonit eurot, bensiini puhul 8 miljonit eurot järgmisest aastast, lisaks diisliaktsiisi tõus. Saastetasumäärade kehtestamine, see tähendab, et ladestamistasu kehtestatakse, 8,8 miljonit eurot ettevõtlusele täiendavat koormust, vee erikasutustasu, 3 miljonit eurot koormust. Kehtestatakse lisaks eritasu, mis puudutab taimekaitsevahendite menetlemist, ettevõtetele. Tervisevaldkonna lõivude kehtestamine, ravimite müügiloa tasude kehtestamine. Ja see on algus. 

Järgmisena võtame ette koduomanikud. Maamaksu tõus kuni 100%. Üleriigiliselt kodualuse maa maksuvabastuse kaotamine. Järgmisena võetakse ette pensionäride üle keskmisest pensionist jääva sissetuleku maksustamine, millele valitsus selle 22% tasemelt prognoosis 53,2 miljonit eurot täiendavalt, pensionäride maksustamisena kokku lugedes. 

Lisaks ootavad meid ees peidetud tasud. Ringmajanduse liidu hinnangul jäätmereformi täielikul jõustumisel kuni 75 miljonit eurot täiendavat koormust lõpptarbijatele ja ettevõtetele. Lisaks siis kolme – kolme, niisugune kübaratrikk, näete, suudab valitsuskoalitsioon teha – täiendava tasu kehtestamine elektritarbijatele ja -tootjatele, mille puhul ütles ka härra Sutt, et nad ei teagi, palju see maksab, tuleb veel uurima hakata selles loogikas, mida nad on kehtestanud. Valitsus kahe tasu puhul räägib tagasihoidlikust 96 miljonist eurost, kolmanda puhul me kõneleme 8 miljonist eurost. Tööandjate keskliidu direktor hindab nende tasude kogumõju 200 miljonit eurot. Sellise eksperimendi olukorras me oleme. 

Nii et kui meil on olukord, asetame asjad perspektiivi. Meil on olukord selline, et meil täiendavaid koormusi ja makse tekkis inimestele juurde miljard eurot 2025. aastal. 2026. aastal, tõepoolest, me võime kõneleda sellele koormusele lisaks – miljard eurot – ligi kolmveerand miljardi eurosest täiendavast maksude ja tasude koormast. See on suurusjärk, milles me opereerime. 

Ja mul oleks väga hea meel olnud, ja see on minu analüütilise esmase pealevaatamise puhul, kui rahanduskomisjoni esinaine oleks olnud võimeline ütlema, mis siis on täiendav, mis on konsolideeritud tasude ja koormiste määr, mida me ühiskonnale asetame. Selle peale ütles istungi juhataja, et meil ei ole klassiõhtu. Meil ei ole klassiõhtu. Vabandust, kes see klass on? Eesti inimesed ei ole lapsed, neil on õigus teada, kui me opereerime siin miljardites eurodes täiendavate maksutõusudega. Ja meile öeldakse, et me ei saa küsida, sest meil ei ole klassiõhtu siin. Eesti inimesed ei ole lapsed!

Nii et minu küsimus on väga selgelt selles, et üks asi on solidaarsus. Meil valitsus asetab see aasta miljardi, järgmisel aastal plaanib veel täiendavalt … Hästi, kui me võtame Reformierakonna maksuküüru maha, meil jääb järgi sadades miljonites eurodes täiendavat maksukoormust. Ja siis öeldakse, et valitsus on solidaarne, vaadake, vähendab ka valitsemiskulusid. Sest me tõepoolest ka tulude kokkuhoiu mõttes – riigil on rahanduslikult raske olukord –, Isamaa nägi ette negatiivse eelarve tegemise ja valitsemiskulude tegelikust vähendamisest 300 miljoni ulatuses katta ka see puudujääv sissetulekute vähenemine, kui maksutulud eeldatavasti vähenevad. Milline on tegelik olukord? Sellel aastal valitsemiskulud mitte ei vähene 132 miljonit eurot, nagu lubas härra peaminister siin, vaid hoopis kasvavad 155 miljonit eurot. Mingisuguseid müütilisi kokkuhoiutabeleid on riigi eelarvestrateegia täis kuhjatud. 

See ei ole klassiõhtu, see on Eesti Vabariik. Need kümned maksud on tegelikkus ja see valitsemiskulude kokkuhoid, millest meile räägitakse, on, vabandust, kantud nimest sajad miljonid eurod. Mäletate veel seda asja, nulleelarve? Ma näen, inimesed muigavad siin saalis. Jah, oli niisugune mõiste, millega lubati sadu miljoneid eurosid riigi eelarvestrateegias kokku hoida. 

Selles olukorras on Isamaa üleskutse: lõpetame selle kaose, lõpetame selle tõmblemise maksukeskkonnas, mis destabiliseerib majanduskeskkonda ja mis halvendab inimeste toimetulekut ja tekitab täiendava inflatsioonilise surve. Ja esimene eelnõu selles vaimus, mis puudutab julgeolekumaksu küsimust, ongi Isamaa eelnõu. Ja panete tähele, teed on kardinaalselt ideeliselt erinevad, kuigi nii valitsuse plaan kui meie plaan viib välja selle julgeolekumaksu tühistamiseni, mille puhul kolm kuud tagasi kõneleti meile sellest …

Aitäh teile!

… et alternatiivi ei ole. Alternatiiv on ja see on Isamaa. Aitäh!

Hea kolleeg Urmas Reinsalu! Pean vajalikuks selgituse, kui ma pidasin silmas, kasutasin sõna "klassiõhtu", pidasin seda, kui te läbisegi rääkisite, takistasite härra Varro Vooglaiul küsimust esitada. Nii et sellel põhjusel ma kasutasin seda sõna, ei mingil muul põhjusel. 

Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Lauri Laats, palun! (Kõneleja küsib lisaaega.) Kaheksa minutit.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Loomulikult see, mis praegu toimub maksude ja maksutõusuga ja igapäevaselt, kõik need Reformierakonna mõtted ja väljaütlemised, kus tegelikult on selgelt näha, et see pärsib nii praegu kui ka edaspidi meie Eesti arengut ja inimeste toimetulekut. 

Teate, alustaks sellest klassikalisest väljaütlemisest, mis siin kõlas 2022. aastal peaministri suust, et lugege mu huultelt, maksud ei tõuse. Aga tõusid ja tõusevad veelgi. Ja ma arvan, et mitte keegi ei oleks uskunud, kui 2023. aasta kevadel oleks keegi ütelnud, et teate, et 2025 on see aasta, kui käibemaks 1. juulist tõuseb 24% peale või siis 2026. aastal tõuseb tulumaks 24% peale. Ma arvan, et siis oleks öeldud, et see on opositsiooni luulud. Aga see on tegelikkus, tegelikult see on tegelikkus, mis toimub. 

Ja kogu selle tõusu tegelikult tahetakse väga oskuslikult ära varjata sellise ettepanekuga nagu maksuküüru ärakaotamine. See on lihtsalt suitsukate tegelikult. Me oleme jälginud ja vaadanud, kuidas seda retoorikat on hakanud kasutama Reformierakonna ministrid, ka Riigikogu liikmed, kuidas aina rohkem ja rohkem on seda tulnud meediasse läbi arvamuslugude. Ja seda on hakanud kasutama ka Reformierakond oma reklaamsotsiaalmeedias, et tulge ja vaadake kalkulaatorist, kui palju siis inimesed võidavad kui maksuküüru kaotame ära. 

Miks ma ütlen, et see on suitsukate? Sellepärast, et praegune valitsus tahab lihtsalt, et inimeste silmad pöörduks sellest tõsiasjast, et 1. juulist, 1. juulist, tõstetakse käibemaksu 24% peale ja see lööb otseselt inimeste pihta, kes on väiksema ja keskmise sissetulekuga. Tänu maksuküüru kaotamisele tegelikult jääb ka väga suur auk eelarvesse, mida hakatakse kuskilt mujalt teiste maksude arvelt katma. Üheks katteallikaks on loomulikult seesama käibemaks 24% sellest aastast, tulumaks 24% järgmisest aastast. Selle maksuküüru kaotamise tõttu jällegi väga paljud teenused kas ei jõua inimesteni selles kvaliteedis, mida me tegelikult soovime. 

Tänagi oli meil fraktsioonis külas Päästeameti töötajad, tuletõrjujad, kes ütlesid selgelt, et netona 800–900 eurot kätte, noh, väga raske on tööd teha, seda tööd, mis tegelikult neile meeldib. Ja arvestage, et needsamad tuletõrjujad ju päästavad teiste inimeste elusid, riskides oma eluga, ja saavad Eesti riigi poolt netona 800–900 eurot. Au ja kiitus nendele, et nad teevad seda tööd veel sellise raha eest! Järelikult nendel meeldib, aga puhtalt selle pealt, et meeldib nendele, ju ei toida pere ära. 

Ja nüüd siis Reformierakond soovib viia oma lubaduse ellu, tekitada sellise olukorra, kus ta paneb maksuküürule stopi, pöörab tagasi, lõpetab ära, tekitab läbi selle eelarves augu suuruses 500 miljonit pluss. Aga teiselt poolt me saame aru, et seda raha oleks võinud suunata tegelikult pääste, tuletõrjujatele, tervishoidu, sotsiaalvaldkonda ja nii edasi ja nii edasi, kus me selgelt näeme, et meil on vaja julgeolekusse panustada. Siis räägitakse, et aga julgeolekusse me panustame teised rahad, vaatame üle Euroopa struktuurfondidest saadud toetused, mida peaks süstima majandusse, et suuname need julgeolekusse, võtame laenu, suuname selle raha julgeolekusse, aga igal juhul kaotame maksuküüru ära. See on see tegelikult, mida praegu tahetakse teha ja mille vastu me kindlasti võitleme, kõik koos siin opositsioonis. 

Nüüd, kui me räägime sellest käibemaksust ja sellest mõjust, käibemaksu tõusust ja sellest mõjust majandusele ja käibele, siis loomulikult see on laastav. Kõik ju saavad aru, et kui makse tõstetakse, siis hinnad lähevad kallimaks, järelikult ka käibed kui absoluutväärtus võib-olla suurenevad, aga tegelikult inimeste toimetulek sellega ju väheneb, sellepärast et raha kulub rohkem selleks, et soetada endale igapäevased asjad, teenused, toiduained. Inimene jätab rohkem raha poodi. 

Ja loomulikult, sellele on juhtinud tähelepanu erinevad organisatsioonid, OECD, Euroopa Komisjon, IMF, kes on selgelt öelnud, et teate, te Eestis, see maksusüsteem, mida tegelikult Reformierakond kiidab ja toob esile, et meil on maksukoormus hästi väike, 36%, ainult et see on Euroopa keskmisest allapoole, et see peaks tagama meile mingisuguse konkurentsivõime, et see peaks tagama meile, et siia peaks tulema suured investeeringud, mida ei ole ja me näeme, et neid ei tulegi, sellepärast et siin on lisaks maksusüsteemile muidki probleeme, siis see ei olegi ju see maksutase, mis meil praegu on, et see ei annagi meile tegelikult mitte mingisugust konkurentsivõimet. 

Ja teine pool, mis puudutab tarbimismakse, siis me oleme Euroopas esirinnas. Me oleme, tarbimismaksude osakaal meie eelarve tuludest on 42%, see on Euroopa üks kõrgemaid. Ja mis see tegelikult tähendab? See tähendab just seda, et need inimesed, kes igapäevaselt teenivad leiba, needsamad päästjad, kellest ma rääkisin, kui nad lähevad poodi, siis nad jätavad suurema osa rahast sinna poodi ja teisteks teenusteks, mida tegelikult vajatakse, ei jätkugi raha. Ja läbi selle vaesemad muutuvad vaesemaks ja keskklass kaob üldse ära. See süsteem, mis meil on üles ehitatud siin Reformierakonna poolt koostöös Eesti 200, praeguseks, kunagi olid ka sotsid siin, siis tegelikult on ehitatud selle peale, et vaesem maksab rohkem. Ja see on vale. 

Ja kui me ei saa aru, et tegelikult Eesti riik vajab keskklassi selleks, et meie ettevõtetel läheks hästi, selleks, et meie ettevõtjatel oleks kellelegi müüa oma toodangut, siis ei saagi sellisel viisil majandust tõsta. Ja siin on ka juurpõhjusi, miks meie majandus kogu aeg kiratseb. Ta ei saagi tõusta, sellepärast et ei ole keskklassi, kes jõuaks tarbida, loomulikult rääkimata eksportturgudest, mis on ka meil suurtes raskustes. Ja kui me pidevalt niimoodi võtame ära kindlustunde nii inimestelt kui ka ettevõtjatelt, siis midagi head siit ei tule. Nii et igal juhul tuleb toetada seda eelnõu, mis on siin esitatud esitaja poolt, ja tagasi pöörata kõik need maksud. Aitäh!

Aitäh teile! Sulgen … Urmas Reinsalu, kui, siis vastusõnavõtt Isamaa fraktsiooni nimel. Ma küll tõepoolest … No alati võib öelda, et teie seisukohti puudutati, sest siin ei ole võimalik nii rääkida, et ei puudutaks teie seisukohti. Teema on nii lai. Vastusõnavõtt Isamaa fraktsiooni nimel. Urmas Reinsalu, palun!

Ma tahan tegelikult juhtida tähelepanu, et üks asi on, mida kõneldakse, et valetamine on see, et otsekui hakatakse makse langetama, siis tõepoolest, tegelik maksude langetamine sisaldub Isamaa ettepanekus. Sest kui me vaatame praegu ka valitsuse alternatiivi, mis on Isamaa ettepaneku kõrval laual, siis praegu seal väidetakse, otsekui langetatakse maksukoormust, ja püütakse ehitada üles õhuloss selle loogika järgi, et kui näiteks homme oleks Eestis, me tõstaksime kõiki makse triljon eurot ja ülehomme langetaksime ja siis väita, et inimeste maksukoormus langes aastase etteteatamisajaga, et inimeste maksukoormus langes triljon. Loomulikult see seda ei ole.

Tegelik mõju sellel valitsuse eelnõul on väga lihtne. See näeb ette füüsiliste isikute tulumaksumäära tõstmise, mille mõju on 181 miljonit eurot, juriidiliste isikute tulumaksumäära tõstmise, mille mõju on 75 miljonit eurot täiendava maksukoormusena järgmisest aastast, ja ettevõtluskonto maksumäära 22%-lise tõstmise, mille mõju on 0,9 miljonit eurot. Ehk tegelikult kokku tähendab valitsuse eelnõu mitte maksude langetamist, vaid efektiivses reaalsuses veerand miljardi euro jagu maksude tõstmist. Loomulikult püütakse rääkida musta valgeks ja loodetakse, et sellel valel võiksid olla pikad jalad. Aga ei lähe läbi. Ei lähe läbi, Toomas, kogu lugupidamisega. Aitäh!

Aitäh teile! Head kolleegid! Nüüd sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 607 esimesel lugemisel tagasi lükata. Järgnevalt seda ettepanekut hääletamegi. Saalikutsung, palun! 

Head kolleegid, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 607 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 44 Riigikogu liiget, vastu 14, erapooletuid 0. Ettepanek leidis toetust, eelnõu 607 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.

Nüüd, head kolleegid, jätkakem debatti juba väljaspool seda saali üheaegselt. Päevakorrapunkt nr 11: Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (597 SE) esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli auväärt kolleegi, Riigikogu liikme Rene Koka.

Tänan, hea juhataja! Head kolleegid ja kõik, kes meid jälgivad! (Sumin saalis. Juhataja helistab kella.) Ma olen siin puldis teie ees tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga 597. Ega meil muud midagi siin opositsioonis üle jää, püüame ikka jõudumööda järjest tulla eelnõudega, mis aitaksid meie maksupoliitika uuesti tagasi pöörata õigele rajale.  Selle eelnõu sisu on suures pildis üsna lihtne, loogiline ja arusaadav kõigile. Eelnõu ettepanek on tulumaksu määra vähendamine ja kehtestada selleks 20%. See täna on Eestis 24%. Ja teadupärast pärast viimaseid maksumuudatusi, mida me oleme kuulnud, plaanib valitsus tõsta tulumaksu määra tähtajatult järgmisest aastast 24% peale. 

Eelnõu ettepanek on tuua see alla 20% peale. Toon välja mõned aspektid ka, miks see hea on ja miks me peaksime tulumaksu määra vähendama. Esimene asi on see, et see suurendab nende inimeste netotulu, kes palka saavad, palgasaajad. See jätab omakorda inimestele rohkem kätte vahendeid ja annab inimesele võimaluse siis kas säästa, tarbida või investeerida. Teisest küljest võib ka öelda, et see väärtustab inimeste töötegemist. Et inimene saab aru, et ka riik hoolib ja arvestab sellega, ja tema tehtava töö pealt võetakse vähem maksu, mis omakorda tegelikult läheb riigi majandusse tagasi läbi erinevate muude maksude, näiteks läbi käibemaksu, aktsiiside. Ehk kui püütakse jälle öelda, et see on ühesuunaline liiklus, et kui me ei suurenda, siis riigieelarve laekumised vähenevad, ja kui me vähendame, siis jääb raha vähem kätte, siis see päris nii ei ole. See raha läheb tegelikult majandusse tagasi läbi erinevate riigimaksude. 

Ja üks väga oluline aspekt, ma arvan, millele võib-olla põhjendamatult vähe tähelepanu juhitakse üldse erinevate maksutõusude juures, on varimajanduse aspekt. Aeg-ajalt tuleb teemaks, aga on ju selge, me oleme näinud seda piirikaubandusest, me oleme näinud seda aktsiisidest, me teame, mäletame kõik erinevaid arutelusid ja kajastusi, kuidas on erinevate kütustega käitutud ja proovitud soodsamalt saada kütet, kuidas maksud on liikunud ära teistesse, naaberriikidesse. Ja tegelikult ka siin: kui maksudega üle pingutatakse, mida ilmselgelt on juba tehtud ja tehakse edasi, siis hakkab järsult suurenema ka varimajanduse oht ja varimajandus, mis omakorda lisab kulusid riigile varimajandusega tegelemise jaoks, selle väljaselgitamise jaoks ja nii edasi. 

Maksudega mängimine on selline asi, mis pigem ei too riigile loodetud kasu, vaid tegelikult paneb inimesed olema vähem lojaalsed riigile, vähem maksu maksma. Hakatakse rohkem tegelema varimajandusega. Ametlikult töötamise vormistamine hakkab olema selline, et pigem otsitakse rohkem kokkuleppeid, kuidas ka sealt jälle siis optimeerida sissetulekuid, ja tõtt-öelda seda inimestele pahaks panna ei saa. Kui me vaatame seda maksufestivali, mis siin toimunud on ja mis toimub edasi, siis see on käsitlematu, rääkimata inflatsioonist, mis on viimastel aastatel olnud. Aga kõik need maksud, käibemaksud, aktsiisid, tulumaksud ja nii edasi, ega inimesed ei tee maksude optimeerimist sellepärast, et nad kuidagi pahatahtlikud on või ei tahaks maksu maksta. Küsimus on selles, et inimesed ei saa hakkama enam. 

Päris suur hulk inimesi on hädas. Ma arvan, et me kõik siin saalis saame inimestelt kirju samal teemal, et palutakse abi ja öeldakse, et nad ei tule enam ots otsaga välja. Asi on tõsine. Ja seesama tulumaksu vähendamine on üks reaalne võimalus, millega me anname oma inimestele, peredele selge suunise, et riik ei ole neid ära unustanud ja tegelikult saab sellest aru, et inimesed vajavad abi. 

See vähendamine annab võimaluse peredele rohkem raha laste kasvatamiseks jätta, hariduseks, kodu soetamiseks ja muude asjade jaoks. Kindlasti see ei ole lihtsalt üks rahanduslik otsus, see maksu vähendamine, see on väärtuspõhine valik, mida me saame teha ja millega me näitame, et me usaldame oma inimesi ja tahame tegelikult ka, et neil läheks paremini. Ma kutsun küll üles siin kõiki, et hakkame vähemalt selle eelnõu puhul väikeste sammudega uuesti õiges suunas minema Eesti maksupoliitikaga. Kutsun kõiki üles seda eelnõu toetama. Aitäh!

Suur tänu teile! Teile on mõned küsimused. Martin Helme, palun!

Aitäh! Rene, minu peale võid ka loota, et ma hääletan kindlasti eelnõu poolt. Ma tahtsin sellele aspektile kuidagi jõuda, et meil oli siin alles eile Euroopa parim rahapesuminister, kes ise ka kinnitas, et siis, kui ta eelmine kord oli rahandusminister, siis rahapesuga läks kõik Eestis hästi. Tema tõi meile ka ühe maksueelnõu siin, mis jutu järgi on selle parempoolse valitsuse maksulangetamise eelnõu. See oli eile meil. Mis see meie erinevus siis tema eelnõust on?

Nojah, see meie maailma parim või Euroopa parim rahandusminister. Tema toob meile siia ju maksude põlistamise eelnõusid. Mis on kõige markantsem, on see, et ma ei tea, palju neid inimesi meil Eestis on, ma loodan, et neid on väga vähe, kes seda ei mõista, aga meie rahandusminister üritas meile eile selgeks teha, et maksud vähenevad jälle. Ehk siis piltlikult öeldes meie valitsus toob meile ühe üüratu maksupaketi, mille ta lepib kokku omavahel kuskil kabinetis, et me teeme nüüd sellised maksud. Ja siis ühel hetkel tuleb ütleb, et aga me nüüd natuke muutsime seda, me tegelikult üldse makse ei tõsta. Ehk siis päris hämmastav on vahepeal istuda ja mõelda, vaadata, kui rumalaks inimesi peetakse. Ehk siis see plaan on selline või plaan oli selline neil, et inimene ei saa sellest aru, et need ettenähtud maksutõusud, mis on ära prognoositud, et teeme siis sealt mõne asja natukene pilt silmamoondusega nagu väiksemaks, mida me tegelikult ka ei tee, ja teeme selle tähtajatuks. Ehk siis, kui maha müüdi maksu tähtajalisusega, siis nüüd tehti kõik maksud tähtajatuks. Nii et silm ka ei pilgu.

Aga ega me ei saa väga tõsiselt võtta üldse seda kahjuks, mis meie tänane rahandusminister räägib või räägi, sest nagu ma siin eile muu eelnõu juures tõin näiteks, et alles 2023. aastal, kui me siin Ottawa konventsiooni arutasime, siis needsamad kolm ministrit – peaminister Kristen Michal, meie rahandusminister Jürgen Ligi ja meie majandusminister, kliimaminister, jah, ministeeriumid muutuvad ka nii kiiresti, et ei jõua siin Riigikoguski enam näppu peal hoida.

Andres Sutt äkki?

Jaa, Andres Suti nimi oli mul meeles, aga tema staatuse või ministriportfelli nime juba peab järgi vaatama kuskilt, sest need muutuvad nii kiiresti – hääletasid selle Ottawa konventsioonist lahkumise vastu, mis oli igati mõistlik ja iga talupojamõistusega mõtlev ja reaalne inimene sai juba siis aru, kui see eelnõu meie poolt siia toodi, et see tuleb kohe ära teha, et julgeolekuolukord on selline maailmas. Aga siis hääletati siia vastu sellele, ei saanud kuidagi. Ma täna küsisin ka välisministri käest, et kuidas valitsuses oli, kuidas see arutelu välja nägi. Ei, keegi väga vastu polnud.

Ehk siis me näeme, et ega mingisugust analüüsi pole ja siin on palju öeldud, et tehke koalitsiooni poolt häid ettepanekuid ja häid eelnõusid, et küll me siis toetame. No ei toetata ju! Seesama Ottawast väljatulemise eelnõu oli väga mõistlik eelnõu, millest kõik aru said, kes vähegi süvenesid sellesse, samamoodi praegu see tulumaksu muutmise määra muutmise eelnõu. See on ju väga mõistlik, seda tegelikult peaks igal juhul toetama, selle arutelu peaks avama, peaks uuesti tegema valitsus üle need arvutused, kui palju sellest näiteks, hetkel on 2% oleks see vähenemine, aga järgmisel aastal 4%. Kui palju tegelikult tuleb riigi majandusse tagasi läbi aktsiiside, läbi käibemaksu ja muude maksude tegelikult raha. Aga seda ei vaevuta tegema, pole oluline. Selles mõttes on pilt kurb.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma arvan, et siin saalis me mäletame kõik, kuidas Reformierakond on lubanud pensionäridele, et pensioneid ei tõsteta. Aga enne juba kuulsime, kuidas Annely Akkermann rääkis, et pensionidelt võetakse siiski tulumaks maha. Minu küsimus on, kas pole ülekohtune, et inimene, kes on juba kogu oma tööelu jooksul makse maksnud, peab nüüd oma teenitud puhkuseaastatel uuesti maksukoormust kandma, samal ajal kui pensioni suurus ei taga enamasti isegi elementaarset toimetulekut, vaadates, millised hinnad on ja mida teeb inflatsioon.

Aitäh, hea küsija! Väga-väga asjakohane küsimus. Ma pean tegema tagasipõike jälle täna ühte teise seaduseelnõu arutamisse, et anda aimu, mismoodi mina näen seda, mismoodi valitsus näeb meil Eestis elamist ja poliitika tegemist. Meil oli siin täna arutelu selles osas, et tahetakse lennukikütustele kehtestada biokomponendi nõue: 2025. aasta 2% ja jõuame lõpuks kuni 70%-ni. Kui minister vastab küsimusele, mis see piletihindadega teeb, vastab küsimusele, et see suures pildis ei ole määrav või see ei muuda eriti midagi, siis tõsi, see võib-olla ei muuda ministril midagi, tema palga juures tõesti see ei muuda midagi, aga meil on tekkinud vist arusaam, et meil kõik elavad nii hästi, et saavad 7000–8000 palka. Aga ei ole nii, meil on ikkagi suur hulk inimesi, kes peavad väga nappide vahenditega hakkama saama. Ja see ongi see arusaam, et tegelikult ei suudeta ennast valitsuse tasandil samastada keskmise Eesti inimesega. 

Ja nüüd tulles pensionäride juurde, siis täpselt sama. Ma olen sada protsenti nõus, et pensionär on teinud oma elutöö ära, ta peaks saama väärikalt olla pensionil ja nautida oma allesjäänud elupäevi. Aga ei, me võtame veel pensionäride sellest ka mitu nahka. Ja eriti groteskne on siin erinevad valimisreklaamid, mida Reformierakond on teinud pensionäridega enne valimisi ja nii edasi. Kindlasti ja kahtlemata on see väga ebaõige lähenemine ka pensionäride suhtes.

Martin Helme, palun!

Aitäh! Mina vaatasin, rahanduskomisjon saab ülevaateid kogu aeg maksulaekumistest ja riigi rahanduse olukorrast, küll mõnekuulise viiteajaga, ja selline pealkiri või reklaamtekst, mis sinna juurde käib, et näe, maksud laekuvad meil hästi, maksud laekuvad meil hästi ja üldiselt on prognoosiga kooskõla. Aga siis kui vaatad sellesse tabelisse sisse, mis maksud laekuvad ja missugused ei laeku, siis on kaks maksu, mis laekuvad hästi: üks on ettevõtte tulumaks, mis on tingitud sellest, et ettevõtjad kardavad seda ettevõtte tulumaksu kehtima hakkamist, mida meie oleme teinud ettepaneku ära lõpetada ja millest valitsus räägib; ja teine on üksikisiku tulumaks, mis on ka võrreldes eelmise aastaga suurem, aga sinna pannakse hästi väikse tärnikesega juurde, et uue maksumäära või maksumäära kasvamise tõttu laekub paremini. Tegelikult ta ei laeku paremini, tegelikult ta laekub rohkem. See on väga oluline vahe. 

Ja majandusest rääkides, majandusest on nad raha välja võtnud, valitsus on teinud inimesed vaesemaks, et ise paremini raha saada. Minu meelest oleks vaja uuesti üle rõhutada: kui maksud tõusevad, siis inimestel läheb kehvemaks. Aga sellest meie valitsus nagu üldse ei saa aru.

Aitäh!

Jah, tõsi. Neid aspekte mitmeid. Nagu ma ütlesin, kui maksud tõusevad, siis tõuseb kohe hüppeliselt varimajanduse protsent. Hüppeliselt! 

Teine asi, meil inimesed hakkavad ära minema. Meil on siin saalis pidevalt juttu sellest jälle, et meie demograafiline olukord on väga halb. Ja siis tuleb siin ühel ja samal lehel, näeme, kuidas meil on 64 000 ja rohkem töötut, mis on viimse 12 aasta kõige suurem number, ja siis tuleb majandusminister ja teatab, kuidas kohe on vaja hakata vedama sisse teise usulise taustaga riikidest meile seda kvalifitseeritud, jutumärkides "kvalifitseeritud" tööjõudu. 

Noh, mulle vägisi tundub juba pikemat aega, et tegelikult valitsust ei juhita enam andmete pealt, absoluutsete andmete pealt. Või siis on vastupidi, võib-olla juhitaksegi andmete pealt, aga andmed on lihtsalt nii valed. Sest kui tulla tagasi selle meie valitsuse juurde, kus olid EKRE, Isamaa ja Keskerakond, kuidas me võitlesime sellest ametnike turmtulest läbi, kes tõestasid meile, et maksulangetamine piirikaubandust ära ei lõpeta ja polegi probleemi olemas, siis see võibki nii olla, et manatakse täiesti vale pilt valitsusele. 

Ja kui seal ei võeta endale aega asju selgeks teha ja süveneda, kui see mentaliteet on selline, et tehke ministeeriumis nii, et jama ei oleks, nagu kiputakse tihti ütlema, siis me jõuamegi sinna, et tegelikult hulk ministreid ei tee endale valdkonda selgeks ja tegelikult päriselt ei saagi aru, mis olukorras on. 

Ja tõsi on see, et jah, see maksude tõstmine tegelikult summa summarum lõpuks ei tõsta laekumisi. Leitakse muud lahendused: varimajandus, viiakse ettevõtlus ära, hakatakse jagama raha erinevate kontode peale ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi. 

Eks neid asju peaks tegelikult asjaomased ministeeriumid ja ametkonnad hästi teadma. Aga see, kuidas maksulaekumisega lõpuks lood on – nagu öeldakse, tibusid loetakse sügisel. Seda me saame veel näha. Ja ma olen täiesti kindel, et need numbrid ja selline optimism kindlasti ei jätku, sellepärast et maksutõusud alles tulevad siin peale ja hakkavad alles. Selle päris maksukaskaadi tulemuse saame kätte selle aasta lõpp, järgmise aasta esimene poolaasta. Siis me alles saame hakata nägema, kuidas need mõjud päriselt on.

Varro Vooglaid, palun!

Aitäh! Teate, eilse päeva parim pärl minu meelest siit Riigikogust oli siis, kui multitalendist rahandusminister Jürgen Ligi vastas küsimusele, mida see annab lihtsale tööinimesele, et nüüd nii käibemaks kui tulumaks tõstetakse 20%-lt 22-le ja siin nüüd edasi 22-lt 24-le, mis see annab lihtsale tööinimesele. Jürgen Ligi vastas selle peale: see annab talle suurema kindluse, et tema riik saab hakkama. Mina mõtlen küll selle peale, et kogu aeg öeldakse meile, et neid maksutõuse on tarvis selleks, et riik saaks hakkama selles keerulises julgeolekupoliitilises olukorras. Aga paralleelselt ma olen lugenud siin varem ja lugesin ka mõne päeva eest uudist ERR-ist, et Läti ei plaani kaitsekulutuste tõstmiseks maksutõuse. Samamoodi plaanivad tõsta kaitsekulud 5%-ni SKT-st, aga maksutõuse ei plaani. Ehk nähtub, et kuidagi on võimalik ka teistmoodi. Paralleelselt me loeme ka sellest, et neil ei ole raha eraldatud Rail Balticu ehitamiseks Eesti poole, mis on ju mingitpidi mõistlik. Kui on prioriteedid paigas, siis tuleb neist lähtuda. Kas Eestil ei oleks äkki midagi Lätist õppida?

Aitäh! Mäletan seda tsitaati küll. Aga ega ei imesta, sest mul on omal olnud rahandusministriga siin debatte selle üle, kust kohast riik maksuraha tegelikult saab. Ja rahandusminister väga südikalt väidab siiani, et ettevõtjatel ei ole riigi maksude maksmisega suurt midagi seost. Mulle meenutab see üht arutelu kunagi ühe riigiametnikuga, kes lõpuni jäigi veendunuks, et tema makstud maksudest, riik püsib tema makstud maksude peal. Kui ma proovisin selgitada, kas ta saab aru ka, kust tegelikult, kes seda lisandväärtust tekitab ja kes maksab riigieelarvesse valdavalt raha, et need on ettevõtjad, siis ta mind ei uskunud. Ja seda ei usu ka meie rahandusminister. See teie eilne näide sellest vestlusest täpselt imestab ju seda, et tegelikult ei saada aru, kust kohast tegelikult maksud tulevad, kes on maksumaksja. 

Ja kõige kurvem on see, et ei saada ikkagi sellest aru, et ettevõtjad ei hädalda suures pildis, nad teevad oma ettepanekuid ja ühel hetkel nad lihtsalt kolivad soodsamasse maksukeskkonda. See avaldub meil statistikas siis, kui ettevõtted on läinud siit, ja juba avaldub. Me juba näeme, et meil 64 000 pluss inimest, 12 viimase aasta kõige suurem tööpuudus, või tähendab, ühesõnaga, arvel olevad inimesed, kes on töötud, eks. Siis need on need sammud, mida peaks nagu igal juhul nägema. Kui sa tunnetuslikult ei saa aru, mida sa teed, siis need on ju need numbrid, mis näitavad, mille peale teine minister ütles siin, et Statistikaamet ei tea, mida ta nagu siin publitseerib, et need on valed andmed. Kuna need ei sobinud, siis öeldi, et need on valed andmed. Ma tänase päeva jooksul küll ei ole näinud, et ümber oleks lükatud. Ma palusin ministril saata õiged andmed, kui Statistikaamet valesid andmeid publitseerib, aga seda pole tulnud. 

Aga jaa, ma arvan, tulles tagasi, et meie naabrid on aru saanud sellest, et majanduse ärakägistamine maksudega … See on majandusfilosoofia mõttes selge, kõik, kes majandust õppinud on, need saavad aru, et sa ei saa maksustada riiki välja madalseisust ja maksude tõstmisega sa võid lükata seda edasi mõnda aega, aga siis kukub riik täiesti kokku ja majandus täiesti kokku. Ja me oleme sellel teel täna. Seesama töötute arvu tõus nii suurelt on nagu esimene selge näide, mille pärast peaks praegu ülikiirelt tegutsema ja peaks leidma lahendusi. Aga isegi see ei pane veel punast tuld põlema. Selles mõttes on asi kurb.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea Rene! See valitsus siin rapsib igas suunas nende maksudega. Ma vahel nagu mõtlen, et millest see tuleb, kas nad ise ei saa millegagi hakkama või kuulavad kusagil kedagi teist. Me oleme kuulnud, kuidas väljaspoolt on meile kogu aeg nõu antud ka, et mida teha. Nüüd ma jälle lugesin, et IMF on teinud, öelnud, et tegelikult peaks Eestis veel tõstma automaksu, kodualune maamaks tuleks ära kaotada ja kinnisvaramaks tuleks kehtestada ja luua ka üleriigiline vararegister. Ilmselt sellega varsti meie ette tullakse, ikka jutuga, kuidas see jätab inimestele rohkem raha kätte. Ja no mis sa arvad, kas neil seda jätkub jultumust seda teha ja niimoodi öelda ja keda siin ikkagi teenitakse, kas oma rahvast või kedagi teist, või on see siis lihtsalt suutmatus riiki valitseda?

Aitäh! Hea küsimus. Ei, minu hinnangul ei ole tegemist suutmatusega, tegemist on arrogantsus, üleolevuse ja karistamatuse tundega. Enne neid viimaseid Riigikogu valimisi sai nagu me kõik väga paljudes erinevates debattides osaletud. Ja ma olen seda mitmeid kordi öelnud, et kui ma rääkisin, et automaks tuleb, kui te Reformierakonna valite, siis mind süüdistas siin vahepeal rahandusminister olnud kodanik, et ma hirmutan inimesi. Aga lõpuks automaks tuligi. Aga oli ka üks teine debatt, kus kahjuks Reformierakonna liige selgelt tõigi välja, et Eesti ei pääse mitte kuskile varamaksust, et kinnisvaramaks tuleb teha, varem või hiljem see kindlasti tuleb. Nii et sellega asi ei piirdu. Kahtlemata me varem või hiljem näeme, Reformierakonna poolt tulevad ka ettepanekud varamaksude kehtestamiseks. 

Jaa. Aga see fundamentaalne probleem, mida ma olen korduvalt rääkinud, aga ma räägin jälle üle selle, on ikkagi see, et meie ametkonnad ja meie valitsus ei julge seista Eesti rahva ja Eesti riigi ja Eesti majandushuvide eest. Seesama näide, mida ma olen palju toonud. Võib-olla oli ebaõnnestunud ka ütlemine Eleringi juhil, et me ei peagi nagu Eesti energiajulgeolekus lähtuma Eesti huvidest, eks. Kui selliseid lauseid nagu ütlevad välja nagu eestimaalased, Eesti ettevõtja, mida sa nagu arvad, mida me tunneme siin kõik? Et ee ei ole oluline. 

Kui nüüd täna arutasime sedasama eelnõu, kus me lennukikütuste biokomponendi osakaalu tõstame lõpuks 70%-ni, mis on üle kolme korra kallim küte, kui täna lennukeid kasutavad, ma ütlesin, me oleme tõenäoliselt kõik selle poolt, et looduskeskkond oleks puhtam ja nii edasi, aga see peab minema normaalselt, nii et ühiskond saab aru, ettevõtja saab aru, et tal on mõistlik seda teha, et sellel on mingi mõte, aga mitte surudes, eks. Ja meie, kes me oleme siin tegelikult Euroopa Liidu üks sihuke ääremaa, ega see võib-olla väga palju seal Kesk-Euroopat ei kõigutagi. Tema siselennud lähevadki võib-olla kallimaks mõned eurod, eks. Aga meie peame lendama selleks, et kuskile maailma saada kogu aeg, kõigepealt kuskile Euroopa keskele või äärenurka ja edasi lendama. 

Ja kui meie ei julge teha ettepanekuid või ei tee ettepanekute, et ei, tegelikult saage aru, palun, Eestile ei sobi, meie vaatame oma rahvast, oma lendamise vajadusi, siis meile ei sobi see. Aga seda isegi ei tehta, seda isegi ei võeta lauale. Ei noh, kus me nüüd ikka lähme, ja noh, mis seal ikka, oleme ikka kõik sõbrad siin Euroopas ja kannatame ära, piltlikult öeldes. See mentaliteet on vaja ära murda, sellest on vaja lahti saada, et meie läbirääkijatel, meie valitsusliikmetel oleks selg sirge ja läheksimegi nende ettepanekutega ja nende mõtetega, mis on Eesti rahvale ja Eesti riigile ja meie majandusele kõige olulisemad. Loomulikult on siis läbirääkimised, räägitakse, arutatakse, jõutakse kuskile või ei jõuta. Aga me peame murdma ära selle, et me lihtsalt ei julge rääkida midagi, me tahame olla mingisugused kiidetavad Euroopas ja ei julge midagi rääkida. Selle murdmine on võtmekoht.

Ja küsimustevooru lõpetab Evelin Poolamets.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kui me nüüd hindame praegust olukorda, tegelikult me oleme ju majanduslanguses. Ettevõtetel on raske, energia hinnad on kõrged ja viimati tulid ka andmed töötute kohta, töötute arv on üle 64 000. Ja sellel hetkel veel tõsta tulumaksu! Kas me ei hakka ületama seda piiri, kus inimene tunneb, ühiskonnas tekib see õiglustunne, et hakataksegi teadlikult maksudest kõrvale hoidma, hakatakse ümbrikupalkasid maksma ja kogu selline kaos, mis sellele järgneb?

Aitäh! Väga õige täheldus ja küsimus. Minu hinnangul on see piir juba murtud. Mitte me ei hakka sinna jõudma, kus see vint üle keeratakse, vaid me oleme sinna juba jõudnud. Ja me oleme sinna mõnda aega tagasi juba jõudnud. Mul on kombeks ikka, kui ma kuskil satun rääkima inimestega, kes on Eestist ära läinud, ühte või teise riiki elama mingil põhjusel, siis ma alati püüan saada aru, miks see valik tehti, miks inimesed kolisid ühte või teise riiki. Soome puhul tuleb alati välja see, et öeldakse, et inimesed on väsinud, nad on lihtsalt väsinud sellest pidevast seaduste muutmisest, õigusselgusetusest. Sa kunagi ei tea, magama lähed ühtede seadustega või ühtede maksudega, hommikul ärkad, siis on juba hoopis teine olukord. Inimene tahab oma loomult stabiilsust. See on ka üks moment, miks inimesed lähevad ära. Nad lihtsalt tahavad olla stabiilses keskkonnas, kus nad teavad, et kui ta teeb tööd, siis seda väärtustatakse, ta saab selle eest raha. Ta teab, et kui ta ühel päeval läheb pensionile, ta on oma panuse andnud oma tööealises eas, siis seda ka väärikat riigi poolt tunnustatakse, ta saab väärika pensioni. Aga täna meie riigis kahjuks seda ei ole. See õigusselgusetus ja ebakindlus on see, mis on tegelikult selle tagasipöördepunkti juba ületanud minu hinnangul.

Helle-Moonika Helme, palun!

No vot, tulles tagasi, kelle pärast või mille pärast seda kõike siin tehakse ja keda siin teenitakse, no me mäletame, eks ole, kuidas Kaja siin just maksuteemalistel küsimustel, kusjuures mina just küsisin tookord, eks ole, et kas tuleb automaks, kas tuleb kinnisvaramaks, ja siis, kui ta tõusis siin püsti ja raius kaks korda, käskis huultelt lugeda, kuidas maksud ei tõuse. Vale, eks ole! Aga selle eesmärk oli ju tegelikult saada võimule ja tegelikult ka makse tõsta, et saada Eesti rahva kannatuste arvelt endale see kõrge koht Euroopa Komisjoni. Ja nüüd me näeme, kuidas teda europarlamendis mõnitatakse, kuuldavasti ei ole ka Ursula von der Leyen enam temaga rahul. ….. mõtlen, kas tasub ikka nii hirmsasti seal pugeda? Eesti rahvas kannatab ja endale see ka tegelikult hästi ei lõpe.

Aitäh! No ma ei oska muidugi Kaja Kallase eest vastata. Mulle tundub, et temale tasub pugeda, kui sa nii küsisid. Aga selle, kogu selle maksutõusude juures või selle maksustamise juures jällegi pean selle välja tooma, et inimene on oma loomuselt tegelikult ju valmis makse maksma, kui ta saab aru, kus see maks läheb, miks seda vaja on. Kui see ära seletatakse ilusti, miks on seda vaja teha, kus see läheb. Ja kui pannakse tähtaeg ette mõnele asjale, siis tegelikult kõik sõltub summadest, aga inimene on põhimõtteliselt valmis, kui talle seletatakse ja põhjendatakse ja veendakse, on valmis seda nagu arutama ja vastu võtma.

Aga meil on ju nii, et võta või jäta, sulle pannakse koormised peale, kas sa kuidagi hakkama saad või ei saa, kõik needsamad automaksu näiteid ja maksutõusud, eks – see ei huvita absoluutselt. Rahandusminister ütleb siin, et üksikindiviid ei olegi oluline, oluline on riik. Üksikindiviid ei ole üldse oluline meile, talle üksikindiviid ei ole oluline, talle ei ole ettevõtja oluline, kes tegelikult makse maksab. Ega inimene ei ole rumal, ta saab aru, kui suhtumine on selline.

Aga kõige halvem selle juures on see, mida ma olen ka välja toonud, et kui me iga aasta näeme seda, kuidas riik ei suuda oma eelarvet planeerida, kuidas iga-aastaselt käib kandmine üle, seal 500– 750 miljonit kuni 950 miljonit eurot kantakse iga aasta eelarvest eelarvesse üle. Selge, seal on põhjendusi ka, on kindlasti asju ja valdavalt suur osa ongi, et erinevad projektid, mis lähevad järgmisesse aastasse ja rahasse ja nii edasi. Aga seal on ka suur osa tegelikult raha, mis lihtsalt on planeerimata ja mille vajalikkust ja planeerimist ei ole läbi mõeldud. Ja inimene ju näeb seda kõike. Meie näeme siin ja inimene näeb, kes vaatab, loeb uudiseid, saab aru. Ja siis tulla olukorras rääkida, kuidas raha ei ole. Siis ütleb üks minister, et raha kulubki igale poole ära, kui küsitakse, kuhu te selle raha panete. Selliste vastuste peale siis järgmine ütleb, et ettevõtlus pole üldse oluline, et maksud tulevad avalikust sektorist, või siis ütleb jah järgmine, et üksikindiviid pole oluline, riik on oluline. Aga mis see riik on? Riik on meie rahvas, meie inimesed, meie ise, meie ettevõtlus. Meie olemegi see Eesti riik. Ja sellise käitumise pealt ei olegi võimalik eeldada, et inimesed kuidagi mõistaksid seda kogu seda jama, mis meiega siin tehakse.

Aitäh! Rohkem teile küsimusi ei ole, auväärt ettekandja. Küll on aga üks küsimus istungi juhatajale. Rain Epler, palun!

Jaa, aitäh sõna andmast! Mul ongi täiesti protseduuriline küsimus, mis on seotud istungi juhtimisega. Kuulates nüüd nii selle eelnõu käsitlust kui ka siin täna mitut varasemat, mõtlesin, et eks ole, siin väga palju tuuakse esile neid faktilisi asjaolusid, ütleme, Reformierakonna tegevusest. See, et Kaja Kallas ütles, et maksud ei tõuse, tunnistas ise kohe peale valimisi: valetas. See, et ministrid käisid mitte sugugi ammu puldis ja ütlesid, et teatud maksutõusud on ajutised. Nüüd tulevad, räägivad siin, et tegelikult need muutuvad püsivaks. 

Ja siis ma hakkasingi mõtlema, et te ju ikkagi olete Reformierakonna liige. Kui te nüüd seda kuulate, kas teil tekib ka selline stress, mingi torge hinges? Mõtlete: oi pagan, kus me oleme inimestele valetanud. Või te suudategi täiesti niimoodi kehastuda istungi juhatajaks, et te heidate endalt justkui peast minema selle, et te olete Reformierakonna liige, mingit stressi ei ole, saate rahulikult istungit juhatada, sõltumata sellest, mida te koos erakonnakaaslastega olete teinud?

Aitäh, hea kolleeg! Teil on tõesti õigus, et kui ma istungit juhatajan, siis ma unustan ära selle, et ma olen Reformierakonna liige. 

Aga nüüd, head kolleegid, on meil võimalus kuulata juhtivkomisjoni ettekannet. Ja mul on hea meel, et mõned küsimused on ka Annelyle varuks jäänud. Rahanduskomisjoni esimees, hea kolleeg Annely Akkermann, palun!

Tere õhtust, austatud juhataja, head kolleegid! Sedagi eelnõu siin esitaja esindaja väga põhjalikult avas. Seetõttu ma lähemalt seda ei tutvusta. 

Arutas rahanduskomisjon seda eelnõu 8. aprilli istungil ja seal viibis veel Inga Klauson Rahandusministeeriumist. Küsiti tema käest, kui suur oleks eelnõu mõju eelarvele, ja ta ütles, et see oleks 200 miljonit eurot miinussuunas. Eelnõus mainitud tarbimismaksude laekumine kompenseerib seda miinust, aga isegi kui kogu täiendav raha, mida füüsiline isik saaks sellest maksumäära langetusest, läheks tarbimisse, siis käibemaksu näol laekub sellest ainult 24%. Rain Epler arvas, et ministeeriumide võimekus jääb alla plaanidele ja numbritele, mis on eelarves kirjeldatud ja kajastatud. 

Otsustati teha ettepanekud menetluslikeks otsusteks. Ja need olid, et võtta eelnõu täiskogu päevakorda 6. mail, see on nüüd liikunud tänasesse päeva erinevatel põhjustel, ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja. Need otsused tehti või otsuste ettepanekud tehti konsensuslikult. Aga kolmas ettepanek, nimelt eelnõu tagasi lükata, selle üle toimus hääletus, mille poolt oli 6 rahanduskomisjoni liiget, see tähendab enamust. Nii et rahanduskomisjoni poolt on enamus otsustanud, enamuse arvates tuleks eelnõu tagasi lükata. 

Aga siin ma kuulasin seda eelnõu tutvustust ka ja mulle jäi kõrva, kui raskeks on läinud pensionäride olukord sellel ajal, kui Reformierakond on juhtinud valitsust. Ma tahaks tuletada meelde, et kui Isamaa kehtestas oma maksuküüru, siis töötavad pensionärid said selle kõige enam oma kaela, sest … 

(Saalist öeldakse midagi.) Ma lükkan ümber valeväidet, Siim Pohlak, ma lükkan ümber valeväidet. 

… sest pension ja töötasu liideti. Ja sellistel puhkudel näiteks õpetajatel see ületas 2100 piiri ning töötavad pensionärid, kes said keskmist palka, ei saanud mitte sentigi – mitte sentigi! – tulu oma maksustatavast tulust maha arvestada. Kui Reformierakond, Kaja Kallase juhitud valitsus siis, tuli võimule, muudeti see ära ja 100 miljonit eurot selle muudatuse tulemusel, et igal juhul on vanaduspensionieas olevale inimesel keskmine pension tulumaksuvaba. 100 miljonit eurot Kaja Kallase valitsuse esitatud eelnõu ja siin seaduseks saanud punkti järgi said pensionärid rohkem raha kätte.

Suur tänu teile! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. EKRE fraktsiooni nimel hea kolleeg Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid saalis, tubades ja inimesed ekraanide taga! Tegelikult see tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu on ju appitulek Vabariigi Valitsusele. Me tahame nende tööd teha lihtsamaks, me tahame, et kõik vaataksid koos rahva poole. Ja see on puhtalt Eesti rahva jaoks tehtud eelnõu, kus tulumaksumaksja, temale jääb raha rohkem kätte. Ehk tööinimene, kes töötab Eestis, kes kasvatab peret, kellel on elukoht Eestis, kes töötab siin, temale jääb tulumaksu maksmise järgselt rohkem raha kätte. Ja see on kõige suurem garant, kõige suurem garantii inimestele ja riigile, et Eesti riik on kaitstud. 

Mida me veel siis teeme? Selle seaduseelnõu headus väljendub ka selles, et läheme samm-sammult. Kui nüüd ei toetata, ei ole toetatud teisi maksulangetusi, siis antud maksufestivali raames on tulumaksu vähendamine, selle vähendamise protsent üks suur oluline otsus Eesti tööinimestele. Ja seda sellepärast, et see kättejääv raha ju läheb uuesti ringlusesse. Ja see ringlusest, kuna on käibemaksu tõstetud, siis käibemaks tuleb läbi tarbimise ja see rohkem kättejääv raha läheb uuesti kasutusse. Ja läbi selle tuleb ka rohkem laekumisi riigieelarvesse. 2020, kui EKRE oli valitsuses, siis see käidi läbi, see on praktiliselt läbi proovitud, et kui me langetame makse, siis on laekumised eelarvesse garanteeritud stabiilsemad ja ka suurenevad. 

See ei ole pseudoteema. Riigi Rahandusministeeriumi ametlik tuli, ütles, et 200 miljonit jääb vähemaks. Mille pealt see 200 miljonit tuli? Seal võib-olla oleks Exceli tabelist ühe linnukese ära võtnud, oleks 100 miljonit raha rohkem olnud. Nii et seda Exceli tabelit arvestades on see väga põnev. Numbritega on alati hea manipuleerida, et öelda, et see toob vähem raha. Aga nüüd me näeme ju aasta algusest, tulebki vähem raha tegelikult, maksutõusud ei ole toonud seda loodetud tulu riigieelarvesse. 

Mida praegune valitsus on teinud nende maksudega? Kõige esimene oli, perede toetus kaotati ära, suurperede toetus, hakati järjest aktsiise tõstma. Sellest aastast on kehtestatud uus maks ehk siis automaks, mis on tavalisele Eesti inimesele, kes elab maapiirkonnas, regioonides, see on tema jaoks tarbeese. Ja selle pealt ta peab maksma maksu. Suureneb maamaks. See on kõik eluliselt vajalikud tegevused ja nendele maksu otsa panemine, seda enam, et tulumaksu protsendi suurendamisega võetakse, kättejäävat raha jääb ka vähemaks. 

See näitab seda, et praegune valitsus ei hooli oma rahvast. Ta teeb kõik selleks, et rahvalt viimane raha kätte saada. Peidetakse ennast selle taha, et julgeolekumaks ja sõda käib. Ja rahandusministri kuldsed sõnad eile olid, et nemad maksu ei tõsta, maksu tõstab Putin. Nemad tahaksid hoopis kõik teistpidi teha, aga Putin on see, kes maksu tõstab, millest saab ainuke mõtlev inimene aru, et rahandusminister ja praegune valitsus tegeleb Putini propaganda elluviimisega. Makse tõstab ja langetab ikkagi meie Vabariigi Valitsus ja praegune Riigikogu. Ja kui Riigikogu enamus on otsustanud neid tõsta, siis see näitab seda, et nemad ei hooli oma rahvast. Läti näide. 

Kolm minutit lisaks.  

Aitäh! Läti näide. Samamoodi nemad maksude kallale ei läinud, kuid ometi riigikaitsekulud tõstetakse 5% peale. Kui meile öeldakse, eile rahandusminister ütles, et kogu maailm ei oska mitte kuidagi toimida, tema ainult teab, kuidas kõik läheb õigesti, aga Läti ometi läks sellega, et riigikaitseprotsent läheb viieni, maksu ei tõsteta ja inimesed püüavad hakkama saada. Ja saavadki hakkama! Aga muidugi kurb on see, et endised koalitsioonipartnerid, kes olid sotsid, suured rahva teenrid, tõstsid makse, nüüd, kui on vaja näidata, et võiks ka midagi langetama hakata, rahva heaks teha, on nad kadunud, õhtu vabaks võetud, tore olla. Ja nii see valitsus käibki, kord võetakse ühtepidi, kord teistpidi. Nii et ma ütleks seda kindlasti, et antud eelnõu tuleb toetada ja antud eelnõu teeb Eesti rahva olemise paremaks. Aitäh!

Suur tänu teile. Sulgen läbirääkimised. Vaatamata kõigele eelnevale on juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 597 esimesel lugemisel tagasi lükata. Ja koheselt me seda hakkamegi hääletama. Aga enne seda saalikutsung, palun! Head kolleegid, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 597 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Selle poolt hääletas 39 Riigikogu liiget, vastu 10, erapooletuid 0. Ettepanek leidis toetust. Eelnõu 597 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.

Oleme jõudnud viimase päevakorrapunktini. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 596 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi Siim Pohlaku.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head rahva teenrid! Käesolev eelnõu räägib käibemaksumäära langetamisest 22% pealt 20 peale. Selle eelnõuga pöörab Eesti Konservatiivne Rahvaerakond tagasi Reformierakonna, Eesti 200 ja sotside väga halva otsuse tõsta käibemaksumäära. Käibemaksu tõstmise otsus oli kahjulik Eesti inimestele, kahjulik Eesti ettevõtetele. Pöörame selle lühinägeliku ja rumala otsuse tagasi. 

Selle eelnõu vastuvõtmisega kaasnevad olulised positiivsed mõjud. Kõigepealt leeveneb inflatsioon, sest Kaja Kallase ja tema jätkuvalitsuse juhtimisel on Eestist saanud Euroopa meister hinnatõusus. Maksumäära vähendamine aitab aeglustada hindade kasvu ja teatud kaupade puhul võib tuua kaasa hinnalanguse ning leevendab inflatsiooni mõju nii Eesti peredele kui ka ettevõtetele. Selle eelnõu seaduseks saamisega kaasneb ka üldine majanduskasv. Käibemaksu langetamisega kaasnev ostujõu suurenemine ja ettevõtluse elavnemine kasvatab Eesti majandust, mis omakorda tõstab töökohtade arvu, parandab maksulaekumisi ja suurendab meie ettevõtete konkurentsivõimet. 

Käibemaksu langetus aitab tuua võrdsema maksukoormuse. Käibemaks koormab vaesemaid inimesi rohkem, kuna enamus nende kulutustest on sundkulud esmatarbekaupadele ja käibemaksumäära vähendamine muudab seeläbi maksusüsteemi õiglasemaks. Paraneb ka ettevõtluskeskkond. Maksukoormuse vähendamine tähendab ettevõtetele väiksemaid sisendkulusid, mis parandab likviidsust ja võimaldab investeerida innovatsiooni ja laienemisse. 

Ning selle eelnõuga kaasneb eelarvetulu asendamine majanduskasvu kaudu. Ehk siis esialgu võib riigieelarvesse laekuv käibemaksu summa korraks väheneda, aga selle kompenseerib majanduse elavnemine ja selle kaudu kasvav maksulaekumine. Seega pole antud eelnõu vastuvõtmisel eelarvele pikas perspektiivis negatiivseid mõjusid. 

Seadus jõustub vastuvõtmise korral 2026. aasta 1. jaanuaril, mis annab piisavalt aega muudatustega kohanemiseks ja ettevalmistusteks. 

See on lühidalt kõik. Tegemist on väga hea ja mõistliku eelnõuga ja ootaks Riigikogu toetust. Ka sotsid võiksid kapist välja tulla ja tunnistada, et maksutõusudega läks kehvasti. Pöörame tagasi. Kõik tervemõistuslikud riigid Eesti naabruses on viimastel aastatel langetanud majanduse elavdamiseks makse ja otsivad näiteks riigikaitsekulude katmiseks teisi võimalusi, nagu kulude kokkuhoid. Ainus, kes lähiriikidest Reformierakonna juhitava Eesti kõrval silma paistab suurte maksutõusudega, on sõjamasinat rahastav Putini Venemaa. Aitäh! 

Tänan väga teid! Evelin Poolamets, küsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Te juba mainisite ka, et käibemaksu tõus puudutab kõige enam vaesemaid inimesi. Kui valitsus ise on teinud neid mõjuhinnanguid, siis see näitab, et käibemaks mõjutab kõige rohkem neid inimesi, kelle sissetulek on väike, nad kulutavad kogu oma sissetuleku toidu ja esmatarbevahendite peale. Kui nüüd mõelda, et kuidas see mõjutab ühiskonnas tervikuna inimeste toimetulekut, siis see ju suurendab ka sotsiaalset ebavõrdsust. Kuidas te kommenteerite, mis võiks olla Reformierakonna eesmärk, et nad on just vaesematele inimestele sellise koormuse peale pannud?

Aitäh! Reformierakond on teada-tuntud ebaõiglast majanduspoliitikat ajav erakond. Alustasid nad ju ka oma valitsemist, järgmist valitsemisperioodi peretoetuste kaotamisega või vähendamisega. Suurperede toetusi võeti vähemaks. Neile ei lähe korda ebavõrdsus, ebaõiglus. Vastupidi, Reformierakond on jõuga läbi surumas maksuastme kaotamist, mis just nimelt nendele, ka Riigikogu liikmetele, jõukamale osale Eestist jätab rohkem raha kätte, samal ajal kui vaesem osa Eestist saab käibemaksu tõusu, millega makstakse kinni siis see Reformierakonna ja tema valijate ja toetajate pralle. 

Martin Helme, palun!

Jaa. No kui vanasti oli käibemaks 18%, siis Reformierakond tõstis ta ajutiselt 20 peale. Sellest ajutisest on nüüd möödas juba 15 aastat. Siis nad tõstsid ajutiselt, tõstsid 22 peale, nüüd hiljuti, süüdistades oma otsustes loomulikult Putinit, ja siis nad teatasid, et me tõstame ajutiselt 24 peale ja see 24 hakkab nüüd, kui me seda seadust ära ei muuda, siis hakkab see 24 varsti kehtima enne jaanipäev. Ja siis tuli välja, et ka see ajutise jutt oli ikkagi vale ja nüüd on nad alustanud seadusega muudatust, et see ajutine muuta alaliseks. Ehk me räägime 18-se käibemaksu tõstmisest läbi ajaloo nüüd juba 24 peale ja lähiajaloos siis 20 pealt 24 peale. Me tahame tagasi 20 peale esialgu saada. Kui me räägime seda, et see toob majanduskasvu ja majanduskasv toob tegelikult raha parema laekumise riigieelarvesse, siis varem või hiljem loobutakse ja hakatakse rääkima, aga kaupmees paneb tasku. Mis sa selle peale vastad?

Esiteks, Reformierakond on sisuliselt tõstnud 6% käibemaksu 15 aasta jooksul, ma arvan, see on ka Euroopa rekord täielik. Vastupidi, meie ümber ka teised riigid langetavad praegu käibemaksu, langetatakse ka toiduainete käibemaksu teistes riikides, kartmata, et ahned kaupmehed võtavad endale. Ja tegelikult ka maaelukomisjonis oli hiljuti kaupmeeste liit ja küsisime otse seda küsimust, et mis nemad arvavad, ja kaupmeeste liidu sõnum oli, et maksulangetused on väga oodatud, konkurents on turul suur ja kindlasti jõuab see ka hindadesse.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Midagi on sellel pildil väga valesti. Meie saame aru, et sellel pildil on midagi väga valesti. Selge on see, et kõik tarbimismaksud tegelikult koormavad inimesi, just kõige rohkem koormavad neid inimesi, kellel on väiksemad sissetulekud. Aga see kindlasti ka pärsib majanduskeskkonda ja ettevõtete arengut samuti. Ja midagi on pildil valesti ja meie saame sellest aru. Mul on küsimus. Kas Reformierakond nagu ei näe seda pilti või mis konkreetselt see probleem on? Sellele on juhtinud tähelepanu erinevad rahvusvahelised organisatsioonid. Me räägime tegelikult ka Euroopa Liidu Komisjonist, OECD-st, IMF-ist, kus on selgelt välja öeldud, et tegelikult kogu see maksustruktuur tuleks üle vaadata, sellepärast et ta ei ole jätkusuutlik. Ja teine pool on see, et kui me vaatame tasakaalu, siis ikkagi tarbimismaksude osakaal eelarve tuludes on märkimisväärselt suur võrreldes teiste Euroopa riikidega.

Ma arvan, et siin tuleb vaadata ka Reformierakonna personaalia otsa. Suur osa neist on olnud 20 aastat või kauem juba võimu juures, on istunud Riigikogus, neil puudub reaalne tunnetus, mis toimub Eesti ettevõtluses, kuidas elavad tegelikult Eesti inimesed igapäevaselt, kes sedasama maksuraha peavad valitsusele teenima. Ma arvan, et neil puudub lihtsalt teadmine ja arusaam, ja seetõttu nad teevad ka täiesti valesid otsuseid, millega tehakse asja ainult hullemaks. Sisuliselt võideldakse tegelikult ainult iseenda sissetuleku eest ja ülejäänud Eesti rahvas on jäetud tõmbetuulte kätte.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Lauri küsis, et meie näeme probleemi, rahvas näeb ja tunneb oma nahal seda, kas Reformierakond ei näe. No ma arvan, et neil pole vaja midagi näha ega ka vaadata, mida nad ütlevad. Nad võivad teha, mida nad tahavad, sest nad teavad, et e-valimiste pult on nende käes ja niikaua kui see on nende käes, eks ole, nii kaua nad on selles positsioonis, kus nad võivad teha, mida nad tahavad, öelda, mida nad tahavad. 

Aga tulles käibemaksude juurde tagasi, me teame, et käibemaks suurendab kaupade hindu. Seda on igaüks oma arvetel, poearvetel märganud. Ja selle tulemusena inimestele jääb vähem raha kätte. Tulemus: inimesed ostavad vähem, mille tulemusena ettevõtjatele jääb vähem raha kätte. Järgmine doominokivi sealt edasi ongi nagu riik. Ütle nüüd sina, kas riigile jääb rohkem raha kätte kõige selle tulemusena, käibemaksu tõusu tulemusena, või siis pigem vähem.

Aitäh! Sa kirjeldasid selle asja ära, tegelikult ei ole siin ühtegi võitjat, selles maksurallis, mida Reformierakond korraldab. Kõige esimesena kaotavad Eesti ettevõtjad, ettevõtted, kes lähevad lõpuks pankrotti, koondavad töötajaid. Järgmiseks kaotavad needsamad Eesti inimesed, kellel ei jätku enam raha, ei jätku tööd. Ja lõpuks kaotabki ka valitsus ja riik, kellel maksutulud vähenevad. Nii et sellel Reformierakonna poliitikal ei saa olla ühtegi päris võitjat, nii et minu jaoks on täiesti arusaamatu, miks nad seda teevad, jah.

Martin Helme, palun!

Kunagi, kui Reformierakond turundas ennast – ka juba tookord loomulikult valelikult, nii nagu kõik tema asjad on valelikud –, turundas ennast majandusettevõtjate, ettevõtjate ja majandust teadvate inimeste erakonnana, siis neil oli reklaam maksuvabast reedest, mis oli sihuke freudistlik libastumine, kus lahke härra andis matsidele ühe päeva vabaks. See nende vaade inimestele ei ole ju muutunud, vaid hullemaks läinud, süvenenud. Aga ma tuleksin tagasi selle küsimuse juurde, mis ma enne ka küsisin. Väga tihti kuuleme seda kriitikat, et te langetate maksu, aga siis võtavad ettevõtjad, kaupmehed selle endale. Mina mäletan, kui me langetasime aktsiisi nii alkoholile kui kütusele, siis oli see jutt põhiline, et sellest ei ole mingit kasu, hinnad ei tule alla. Oli ainult vaja vaadata seda, et meil on kütuseturul ja ka alkoholimüügi turul ehk jaeturul väga tihe konkurents. Piisas sellest, et ühe suure turuosalisega sain ma kinnituse, et meie kindlasti turuosa võitmiseks ja konkurentsieelise saamiseks langetame hindu selle maksualanduse võrra, ja oli selge, et need hinnad langevad, ja täpselt nii läkski. Konkurents on see, mis see võti on, mitte riiklik regulatsioon, aga seda ei ole ära õpitud.

Aitäh! Ammu ei ole reeded maksuvabad ja enam ei ole ka laupäevad ega pühapäevad. Eesti ettevõtjad, inimesed rügavad, tegelikult teevad ületunde õhtuti enda, oma pere arvelt, selleks et maksutõuse kuidagi katta, kulusid katta. Nii et Reformierakond on oma kampaaniates läbi aegade valetanud. Valetas ka eelmisel korral, et maksud ei tõuse, ja ma olen täiesti veendunud, et jääbki valetama.

Varro Vooglaid, palun!

Jaa, suur tänu! Minu jaoks on ka kõige suuremaks probleemiks kõikide nende maksutõusude puhul just nimelt see, et mitte mingit mandaati ei ole rahvalt küsitud ega saadud. See muudab selle asja ikkagi fundamentaalselt ebademokraatlikuks. Põhiseadus ütleb §-s 106 huvitaval kombel, mis minu meelest pole kunagi põhjendatud olnud, et maksude küsimust ei tohi referendumile panna. Ma ei saa kunagi aru, kuidas saab rahvaesindus langetada otsuseid, mida rahvas ise ei saa otsustada. 

Aga põhimõtteliselt saaks ju selles küsimuses referendumi korraldada väga lihtsalt niimoodi, ühtlasi siis mandaati küsida maksutõusudeks – nii tehtuteks kui ka tulevasteks siis ilmselt –, kui ikkagi teha erakorralised valimised. Võib-olla see võiks reaalselt olla väljapääsuks sellest olukorrast, kus ühiskondlik lõhe on muutunud väga suureks ja väga paljud inimesed ikkagi tunnevad ennast väga sügavalt petetuna. Kuidas te seda kommenteerite? Äkki meil peakski olema nii-öelda maksureferendumina lihtsalt erakorralised valimised, keskendudes ühele tsentraalsele küsimusele?

Aitäh! Olen absoluutselt nõus, et Eestis peaks olema rohkem referendumeid, rohkem rahvahääletusi, rohkem otsedemokraatiat. Ilmselgelt tänane valitsus seda ei soosi ja ei toeta. Erakorraliste valimiste vajadus on äärmiselt suur ja tegelikult ka päris märkimisväärne osa Eesti inimestest on erinevates uuringutes välja toonud, et nad sooviksid praegu erakorralisi valimisi, sest nad ei ole rahul sellega, kuidas valitsus toimetab. Tänaste valitsuserakondade toetus reitingutes on ju alla 20%, mis on täielik huumor tegelikult.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Käibemaks ei mõjuta mitte ainult Eesti inimesi, vaid väga oluliselt ka turismi. Öeldakse, et kui me siin üksteisel juukseid lõikame, siis me rikkaks ei saa, aga kui me käibemaksu tõstmisega peletame eemale turistid, Soome turistid käivad tihti Eestis just odavate hindade tõttu. Kas me võime kaotada ka meie head turistid selle hinnatõusu mõjul?

Aitäh! Ma arvan, et me ei kaota mitte ainult oma häid Soome turiste, vaid tegelikult mul on ka sõpru, kes käivad Soome vahet, käivad seal tööl, neil on seal ettevõtted, ja räägivad vastupidi, et nemad ostavad Soomest Eestisse täna toidukaupa kaasa, et Soomes on hinnad odavamad ja ka paljud teenused juba odavamad. Nii et Reformierakonna juhtimisel on meist saamas Läänemere regiooni kõige kallim riik.

Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea Siim! Hiljuti meie lugupeetud kaitseminister Jürgen Ligi väitis siit puldist, et makse ei tõsta mitte Vabariigi Valitsus, vaid president Putin, aga Lätis teatavasti maksud püsivad tasakaalus ja Soomes hoopis langevad. Siim, kas sulle ei tundu, et meie naabrist diktaatori maksupoliitika erinevate naaberriikide suhtes on väga erinev?

Aitäh! Ma arvan, et Jürgen Ligi võib-olla lobises siin lausa välja tahtmatult midagi. Kui me vaatame, siis Reformierakond on tegelikult ju alati paistnud silma Venemaa-lembusega. Küll on nad soovinud alles hiljuti teha Venemaaga viisavabadust, siis ajasid eelmise esimehe lähikondlased Venemaaga äri. Reformierakonna juhtimise ajal toimus aktiivne Vene raha pesemine läbi Eesti pankade. Samuti on tegelikult ju Reformierakond ja Putini Venemaa siin regioonis ainsad, kes fanaatiliselt e-valimiste ees seisavad, seepärast et ka Venemaal on e-valimised, lisaks Eestile üks väheseid riike, kus on. Ja vaadates ka Reformierakonna maksupoliitikat, siis absoluutselt, see on täielik koopia sellest, mida teeb Putin Venemaal. Kui meil naabrid Läti, Soome ja Rootsi ei tõsta makse või langetavad maksta, siis tegelikult, kui vaadata üldpilti, siis Putini Venemaa ja Reformierakonna Eesti on ainsad kaks riiki, kes siin regioonis maksutõusudega ….. püüavad täita, ja teised saavad kõik aru, et majandus toimib vastupidi, et kui makse tõstad, siis majandus langeb. Nii et ma olen täiesti veendunud, et Jürgen lobises kogemata välja tegelikult, jah, et Reformierakonna maksupoliitika eeskuju asubki meist ida pool.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Nüüd kuulame juhtivkomisjoni ettekandjana rahanduskomisjoni esimeest. Annely Akkermann, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas eelnõu esimese lugemise ettevalmistamist 8. aprilli istungil. Arutelu juures osales külalisena Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna juhataja Erle Kõomets. Ettekandja andis väga põhjaliku ülevaate eelnõust, seetõttu ma eelnõu sisusse rohkem ei lähe. 

Annan teada, et Vabariigi Valitsus on teinud ettepaneku eelnõu mitte toetada põhjusel, et pole esitatud ettepanekuid selle kohta, millega asendada puudujääv 260 miljonit eurot maksutulu ja kuidas tagada maksulangetuse tarbijahindadesse edasikandumine.

Menetluslikest otsustest. Komisjon langetas need järgmiselt. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 17. aprillil, ta on nüüd kuidagi tänasesse päeva nihkunud. Ja veel 7. mai istungi päevakorda on juhatus selle suunanud, aga kuidagi oleme jõudnud 21.-sse. Teine ettepanek menetlusotsuseks on eelnõu tagasi lükata. See nõudis hääletamist, 5 oli poolt, aga sellest piisas, et komisjon otsustas selle ettepaneku juurde jääda. Ja otsustati konsensuslikult ka, et juhtivkomisjoni esindaja siin on täna siinkõneleja. Ega pikemat arutelu selle üle ei toimunudki. Komisjonis Rain Epler tutvustas eelnõu eesmärki ja sisu ja ta tegi seda palju lakoonilisemalt kui Siim Pohlak. See on minu poolt kõik.

Aitäh! Teile on ka küsimus. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Teatavasti maksud ei ole ainult numbrid, need on väärtushinnangud. Ja tänane Eesti maksusüsteem ütleb väga selgelt: kõige nõrgemad maksavad kõige rohkem. Ja see on väärtushinnang. Teie hääletasite selle eelnõu tagasilükkamise poolt komisjonis ja sellest lähtuvalt ma küsin teilt kui komisjoni liikmed, kas te olete tõesti nende väärtushinnangutega siis päri, sellega päri, et nõrgemad maksavad Eesti riigis rohkem.

Nõrgemad kindlasti rohkem ei maksa. Kõige madalamate detsiilide sissetulekud jäävad reeglina tulumaksuvabasse piirkonda. Lisaks on kõige nõrgemate sissetulek kõige nõrgemate või kõige madalama sissetulekuga elanike hulgas või nende sissetulekust on suur osa sotsiaaltoetused, mida üldse loomulikult ei maksustata tulumaksuga, vaid mida makstakse kõige nõrgematele ühiskonnaliikmetele juba kogutud maksudest. Ma ei nõustu teie väitega, et kõige rohkem maksavad Eestis kõige madalama sissetulekuga inimesed.

Varro Vooglaid, palun!

Mõtlesin teie käest küsida, teie kui sellise pikaajalise rahandusspetsialisti käest. Kuidas te hindate, mis juhtuks, kui käibemaksu langetaks 24%-le tõstmisele asemel 18%? Mis juhtuks ühe aasta perspektiivis, mis kahe aasta perspektiivis, mis kolme aasta perspektiivis? Kas te arvate, et käibemaksulaekumised hakkaksid kasvama või hakkaksid need vähenema? Jah, ma arvan, et me kõik saame aru, et võib-olla esimese hetkega korraks väheneksid kindlasti, selle üle meil ilmselt vaidlus puudub, aga kui me võtame natuke pikema perspektiivi, aasta, kaks, kolm, siis kas te prognoosiksite laekumiste tõusu või langust.

Ma arvan, et esialgu tõesti laekumised väheneks ja võib-olla hiljem taastuks sellele tasemele, mis on praegu. Aga ma olen täiesti kindel, et selle võrra, mille võrra laekumised järgmisel aastal või järgmisel poolaastal alguses väheneksid, selle võrra kasvaksid jaemüüjate tulud. Kui oli see suur inflatsiooniaeg, siis nendestsamadest riigirahanduse ülevaadetest, millest teie pinginaaber siin rääkis, mida Rahandusministeeriumis iga kuu koostatakse ja rahanduskomisjoni liikmetele edastatakse, oli näha, et kui toimus suur inflatsioon, siis samal ajal ka jaemüüjate tulud kasvasid. Ikkagi hind turul on ostja ja müüja vaheline kokkulepe ja maksud ei mõjuta hinda nii palju, kui me tahaksime, ehk need hinnad ei kandu või maksulangetus ei kandu hindade alanemisse kahjuks.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Kas ma sain õigesti aru, et te ütlesite, et käibemaksu langetamine ei aita madalama palgaga inimesi, et see nagu ei muuda eriti midagi? Minu loogika ütleb seda, et inimene, kes saab kõrgemat palka ja madalamat palka, sööb ikka toitu suhteliselt ühepalju. Tema kulud eluaseme, leibkonna kulud on ka suhteliselt sarnased. Kas te saate selle loogika … Minu loogika ütleb seda, et kulud on suhteliselt sarnased iga päeva toimetulekule, kui me ei räägi siin, ütleme, luksustegevusest või -kaupadest või muud asjadest. Kuidas see loogika on, et see ei aita seda madalama sissetulekuga inimeste leibkonda, kui me käibemaksu vähendamine? Mul on nagu natuke keeruline aru saada. Palun, räägite äkki selle lahti kuidagi selgelt?

Jah. See tegelikult, ma vastan sama osundusega, mis ma eelkõnelejale vastasin, ei ole täheldatud, et käibemaksulangetus tuleks nendesse, kanduks tarbijahindadesse. Ehk need inimesed maksavad oma esmatarbekulutuste eest sama palju, kui varem. Maksulangetusest ei oleks nende mõju, see liiguks jaekaupmeeste ja tootjate kasumitesse, mitte ei leevendaks nende madalapalgaliste toimetulekut. Ja Eestis tõesti on madalapalgalised eelistatud sellega, et juba praegu on 654 eurot maksuvaba, millelt nad ei maksa 20% tulumaksu, ja selle võrra rohkem üldisest maksukoormusest … Kui me räägime, jutt käib siin üldisest maksukoormusest, et näed, et madalapalgalised suurema osa oma sissetulekust kulutavad ära toidule ja esmastele teenustele, kus on käibemaksusisaldus kõrge. Aga see raha, mida nad kulutavad, selle madala palga puhul ei ole sellelt makstud tulumaksu. Niimoodi sellisel moel riik maksusüsteemiga toetab madala sissetulekuga inimeste toimetulekut.

Helle-Moonika Helme, palun!

Jaa, orjus on vabadus ja vabadus on orjus. Me just saime teada, et käibemaksu tõusuga – Annely Akkermanni sõnul – riik toetab madalapalgaliste inimeste toimetulekut. Ja siis me kuulsime veel, et ettevõtjad on ühed igavesed varganäod. Tee aga maksulangetus ja kohe nemad varastavad kõik vahelt ära, ei saa sellest riik rikkamaks ega sellest inimeste heaolu ei parane. Nagu mõtlete ka? Te tulete siia pulti ja räägite täiesti mingisugust sousti. Mida ettevõtjad peavad arvama sellest jutust? Mida peavad vaesed inimesed, just madalapalgalised inimesed, arvama, kui nad just kuulsid, ma ei tea, et käibemaksu tõus teeb nad rikkamaks? Saate ise ka aru, mida te räägite vä?

Jaa, väga hästi saan aru. Selle eelnõu sisu on käibemaksu langetamine kahe protsendipunkti võrra. Mina väidan, et tõenäoliselt see ei kandu üle tarbijahindadesse ehk ei kandu üle madalapalgaliste inimeste rahakotti, vaid liigub ettevõtte kasumitesse. Mina ei nimeta … Mina olen ettevõtja aastast 1991 ja ma ei nimeta kasumi teenimist sugugi varastamiseks. Ma ütlen, et turul, kaupade-teenuste turul, kus on konkurents, on hind ostja ja müüja kokkulepe, ei midagi enamat.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh! No mina ei ole üldse nõus selle jutuga, et kõik need maksulangetused liiguvad ettevõtete kasumitesse. Te olete selles mõttes igatepidi ummikus oma loogikaga, et isegi juhul, kui nad liiguksid ettevõtete kasumisse, siis ega ettevõtja selle kasumihunniku otsas ei istu, ta midagi teeb sellega. Ta kas investeerib, maksab dividende, midagi teeb sellega. Ja see raha jõuab uuesti ringlusesse. Nii et esiteks on sedapidi võttes see jutt vale, aga teistpidi, kui vaadata ülejäänud maailma kogemust, meie lähinaabrid, kes langetavad julgelt toiduainetel käibemaksu, paljud Euroopa riigid, kes langetavad üleüldist käibemaksumäära – igal pool on tõestatud faktide ja numbritega ära, et sellel on positiivne mõju. Mis imeriik see Reformierakonna juhitav Eesti siis on, et siin hinnad ei lange, kui maksud langevad?

Eesti toidukaubad ei ole, näiteks köögiviljal, mida Lätis on 5%-line käibemaks, ei ole selle võrra Lätis köögiviljade hinnad odavamad. Ja tõepoolest, kui see raha liigub ettevõtjate kasumitesse, muidugi see on ringluses. Aga selle eelnõu mõte on see, et madalapalgalistel oleks käibemaksu võrra lihtsam toime tulla, et nende jaoks oleks esmatarbekaupade ja toidukaupade hinnad madalamad. Aga seda ei juhtu. Selle teie eelnõu seletuskirjaäärne ettepanek ei ole siis raha rohkem ringlusesse suunata ettevõtete kaudu. See lihtsalt ei olnud teie eesmärk, eelnõu eesmärk.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh! See raharingluse paranemine kaasneb ju paratamatult selle eelnõu seaduseks saamisega, nii et selles mõttes see on, ütleme, kaasnev mõju. Aga miks inimesed siis käivad Lätis poes, kui Lätis hinnad niivõrd palju kallimad on? Te just ütlesite, et see käibemaksulangetus ei ole aidanud Lätis. Vastupidi, mul on tuttavaid lätlasi, kes ütlevad, et selge see, et neil töötab seal juurviljade ja kodumaiste puuviljade käibemaksulangetus. Rääkige mulle siis, miks meie inimesed seal Lätis käivad, kui seal hinnad odavamad ei ole.

Ma ei ole kuulnud, et keegi oleks käinud Lätis kapsast ja porgandit ostmas. Küll on rääkinud Läti rahandusminister, et ei mõju tarbijahindadele see madal maks. Ütleme, kui te nüüd ütlete, et kui ettevõtjate kasumid kasvavad, siis see raha läheb ju ringlusse – vaadake, kui riik kogub makse, see 200 miljonit, ka see läheb ringlusesse. Riik täpselt samamoodi maksab palku, maksab toetusi. Sotsiaalministeeriumi eelarve on näiteks 7 miljardit, ka see tuleb maksudega koguda. Ega see kogutav käibemaks riigieelarvesse seisma ei jää.

Rain Epler, palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Annely, ma siin mõtlesin enne, et selle sa panid üsna selgelt paika, et kui nüüd öelda, et nii-öelda tavalise inimese jaoks jääb elu samaks, nagu sa ütlesid, et hinnavõitu ei teki, kui näiteks käibemaksu langetada, siis ma sellest saan aru, et sinu eelistus selles on, kui on valida, kas rohkem raha oleks ettevõtjate käes või riigi käes, siis seal sa selgelt eelistad, et oleks riigi käes võimalikult rohkem seda raha. Aga nüüd, kui me mõtleme ka selle peale tagasi, mida Martin Helme enne rääkis, ja see maksulaekumiste info on täiesti avalik info, et tõepoolest vaatad suurt numbrit, on justkui kasv, kasv tuli sellest, et ettevõtjaid hirmutati sellega, et tuleb kasumimaks, siis ettevõtjad, et seda vältida, tegid liigutusi, mis tõi kaasa tulumaksu ülelaekumise, aga ülejäänud maksud alalaekuvad. Kas sa ei leia mingitki mõtet enda peas, et äkki me keerame kuskil vindi üle ja maksulaekumine lõpuks saab pihta? Ja siis ei ole …

Teie aeg!

… riigil rohkem raha ja ka inimesed on vaesemad ja ettevõtjatel ei ole rohkem raha. Kas kuskil mingi selline kalkulatsioon on, et ikkagi komplektis peaks vaatama?

Jah, hea kolleeg, teil on selles mõttes täiesti õigus, et ettevõtte tulumaks just on piiri peal kõrge, küllalt kõrge ja ta läheb küllalt, see maksubaas on küllalt kitsas, rakendub dividendidele. Aga Eestis on siiski see tulumaksusüsteem, mis ettevõtetel on, et niikaua, kui ei võeta kasumeid välja dividendideks, ma ei tea, kolm või viis aastat, millal selline tavaline ettevõte jõuab kasumisse, see on ikka väga helde arenevale ettevõtjale. (Rain Epler kommenteerib saalist.) Jah, statistiliselt ... Jah, ma vastan sellele korrektse lausega. Jah, ma olen nõus, hea kolleeg. Eesti ettevõtted on küllalt hästi kapitaliseeritud tänu sellele, et maksustatakse, ei maksustata kasumeid nende tekkimisel, vaid kasumi jaotamisel, siis dividendide väljavõtmisel Eesti ettevõtted on küllalt hästi kapitaliseeritud, et keegi ei taha ju seda tulumaksu maksta, lükatakse edasi. Ettevõtted on tänu sellele ka küllalt hästi Eestis neid kriise üle elanud, kriisidega toime tulnud. Ja kui praegu võeti välja dividende, et madalama maksutasemega seda välja võtta, siis ma arvan, et see on hea põhjus dividende välja võtta. Maksude maksmine ettevõttes on finantsisti töö, et maksta makse nii vähe kui võimalik. Selle eest finantsistidele makstakse palka, sest kui sa maksad makse lohakalt või rohkem kui turu keskmiselt, sa oled konkurentsis kaotaja ja lähed pankrotti, kukud turult välja. See on nagu finantsjuhtimise tuum ettevõttes.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Nüüd avan läbirääkimised fraktsioonidele. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel, Martin Helme, palun!

Kanäe, mingit kasu sellest, et me siin õhtusel kellaajal maksudebatti peame. Reformierakondlane tunnistas üles, et ettevõtetel on liiga palju raha, valitsuse maksupoliitilised sõnumid hirmutasid nad raha maksma ja riik sai ülelaekumise. Asi seegi, et tunnistati üles: Eesti ettevõtetel on liiga palju raha ja nüüd on see valitsuse käes. Hästi tegite! 

Ja ettevõtted on liiga hästi kapitaliseeritud – see on ka, ma arvan, tänase õhtu parim kild. Ma ei ole küll näinud ühtegi Eesti ettevõtjat, kellega ma olen viimase nelja aasta jooksul rääkinud, alates sellest ajast, kui Kaja Kallas tuli meil eelarvet korda tegema ja majandust kasvatama ja energeetikat päästma, ma ei ole näinud ainsamatki ettevõtet, kes ütleks, et hästi läheb, raha jääb üle, võiks riigile rohkem maksta. 

Aga tuleme eelnõu juurde. Maksulangetus, käibemaksulangetus, ma tunnistan täiesti ausalt, kuidagi emotsionaalselt on käibemaks minu silmis üks vastikumaid, makse. See ei ole ratsionaalne, see on selline emotsionaalne seisukoht. 

Kui me olime valitsuses, kui EKRE oli valitsuses, me tegime ära kaks päris korralikku suurt maksulangetust väga kiiresti. Kohe, kui valitsusse saime, tegime esimese maksulangetuse, see oli aktsiisilangetus alkoholile. Kõik Reformierakonna nii-öelda spetsialistid, kelle tiibadel seisid spaleeris ametnikud, kinnitasid, et selle raha panevad kaupmehed endale taskusse, hindasid see alla ei too, piirikaubandust see ära ei kaota, lihtsalt riik kaotab raha. Kõik, mis meile räägiti selle kohta, osutus valeks. Kaupmehed lasid hinnad alla, piirikaubandus lõppes ära, käive tuli Eestisse ja maksutulu ei vähenenud, vaid hakkas järgmisel aastal suurenema.

Siis muidugi tuli koroona peale. Mis me siis tegime? Kuidas lahendas normaalne Eestist hooliv, päris parempoolne, päris konservatiivne rahandusminister seda olukorda, kus majandus oli hapnikupuudusel seiskunud? Langetasime diisli aktsiisi. Ja jälle räägiti meile: ei tule hinnad alla, kaupmehed panevad selle raha endale taskusse, riigieelarve võtab õudse paugu miinust vastu ja lõppkokkuvõttes midagi kasu ei ole, midagi paremaks ei ole läinud. Jälle oli mul õigus ja kõigil reformierakondlikel nii-öelda tarkuritel, spetsialistidel ja ekspertidel läks kõik võssa, mis nad rääkisid. 

Mitte midagi sellest, mis nad rääkisid, ei läinud täppi. Esiteks, diisel oli 99 senti liitri pealt. Kohe, kui me langetasime aktsiisi, samal päeval – pumm! – tulid hinnad alla. Teiseks, piirikaubandus oluliselt vähenes, tarbimine tuli Eestisse. Kolmandaks, needsamad ettevõtted, kellele jäi rohkem raha kätte, tõstsid töötajate palka. 

Jaa, vastab tõele, et valitsus ei saa tõsta inimeste palka. Valitsus saab inimeste ostujõudu oluliselt kahjustada, nii nagu Reformierakond on teinud viimase nelja aasta jooksul – on vähendanud inimeste ostujõudu ehk sisuliselt vähendanud nende palka, vähendanud ka pensionide ostujõudu ehk vähendanud sisuliselt pensionit. Aga valitsus, kui me ei räägi just haridusministeeriumi ametnikest või mingitest taolistest otse riigi palgal olevatest inimestest, valitsus palku ei tõsta, erasektoris mitte. 

Küll aga maksulangetuse tagajärjel transpordisektoris jäi rohkem raha kätte ja seal kohe tõsteti palkasid. Ja selle tõttu hakkas üle laekuma – seda muidugi Rahandusministeeriumi prognoos ei olnud võimeline ette ennustama, aga noh, ütleme niimoodi, et minister ja tema nõunikud nägid seda ette ka – tulumaksu ja sotsiaalmaksu, aasta hiljem, juba natukese aja pärast ka käibemaksu. 

Nii et see aktsiisimaksu ja diisliaktsiisimaksu langetuse miinus, mis tuli, oli esiteks poole väiksem kui prognoos ütles, ekspertide prognoos. Teiseks oli see väiksem kui sotsmaksu, tulumaksu ja käibemaksu ülelaekumine selle liigutuse tagajärjel. 

Teile on see kõik loomulikult hiina keel, raketiteadus, te ei saa sellest isegi siis aru, kui ma joonistan tahvlile ja pistan ninapidi sisse. Aga nii oli. 

Ja nüüd Lätist. Lätiga on lugu lihtne. Läti näide toiduainete käibemaksu alandamisest. Meile kogu aeg räägitakse, praegu ka Annely Akkermann ütles …

Palun ikka kolm minutit, jah. 

Kolm minutit lisaks.

… et Lätis see hindasid alla ei toonud. See on poolik tõde. Tõi hindasid natuke alla ka, aga põhiline, mis see tegi, käibemaksulangetus toiduainete hindadele Lätis, oli kaks asja. 

Esiteks, see lõpetas varimajanduse selles sektoris, mille tagajärjel siis nii-öelda uuem, madalam määr, inimesed hakkasid seda päriselt maksma, ettevõtted hakkaksid seda päriselt maksma. Ja üllatus-üllatus, inimesed Reformierakonnas, maksulaekumine paranes, uue madalama määraga maksu laekus rohkem kui enne kõrgema määraga, sest varimajandus kadus ära, fakt. Fakt! 

Teiseks, see on sama oluline – ja jälle, see on hiina keel, millest teie aru ei saa –, sellele sektorile jäi raha rohkem kätte maksu alandamise tagajärjel ja palka tõsteti selles sektoris, ettevõtetele jäi rohkem raha, et inimestele rohkem palka maksta. See ongi see, kuidas poliitikud teevad maksualandustega inimeste ja ettevõtete elu paremaks. Konkreetsed inimesed said paremat palka. 

Te tahate meile rääkida, et ärme langetame makse, sest keegi ei võida. Kõik võidavad – peale ametnike ja poliitikutega, kes leiavad, et ettevõtjatel on liiga palju raha käes. Kõik võidavad! Noh, ütleme, selles mõttes, mis sa ullikestega ikka teed. Jalgupidi kinni ja peaga vastu seina lödiks, öeldi vanasti Lõuna-Eestis. Ega mitte midagi ei parane senikaua, kuni Reformierakonna geeniused meil rahandust korda teevad.

Järgmisena Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Kui Annely Akkermannilt küsiti, et kas käibemaksu alandamine leevendab nende inimeste olukorda, kellel on väiksem ja keskmine sissetulek, siis ta tegelikult vastas, et ei leevenda. Siis tõi veel mängu, et nendel inimestel tegelikult on juba praegu eelis olemas seoses sellega, et neil kehtib tulumaksuvaba miinimum, on olemas. Need ei ole nagu võrdväärsed. Ehk siis me räägime nendest inimesed, kes saavadki vähem tulu, ja siis tuuakse näitena, et aga neil on juba eelis olemas, nad ei maksa tulumaksu selle 600 millegi euro pealt. Päris huvitav suhtumine, ausalt öeldes! 

Vot, seda võiks nagu rääkida nendele inimestele, kellega ma täna kohtusin Mustamäel koosolekul, kes tegelikult väljendasid nördimust praeguse valitsuse tegevuse osas, kes väljendasid nördimust, et jälle 1. juulist tõuseb käibemaks. Kuidas need inimesed hakkama saavad? Ja see oligi nende siiras küsimus mulle. Lauri, kuidas me hakkame saame? Ja minu arust selliseid kohtumisi Reformierakonna ja Eesti 200 poliitikud peaksid tegema, mitte siin meile seletama, kui tegelikult on elu hea. Ja need on Tallinna inimesed, need on Tallinna inimesed. 

Aga nüüd läheme natuke kaugemale Tallinnast, läheme maapiirkondades, läheme Kagu-Eestisse, lähme saartele. Seal inimeste sissetulekud on poole väiksemad kui siin. Ja teie ütlete, et me tõstame käibemaksu 20-lt 22-le, 24-le, tõstame tulumaksu, aktsiise, rakendama automaksu. No ei ole hullu, saate hakkama! No kuidas see niimoodi võimalik on, kas te tõesti ei suhtle inimestega? Kas tõesti ei saa aru, kuidas inimesed elavad? Suust suhu. See on probleem. 

Ja te räägite siin sellest, et neil on eelis olemas, ja kui on vaja, lähevad sotsiaalosakonda ka. Sotsiaalosakonnas saadava toetuse osas ka ei pea tulu maksma. See on ju almuse palumine! Inimene ei saa hakkama, te tõstate talle makse, tal ei ole süüa, ta ei jõua kinni maksta oma kommunaalarved. Siis te ütlesite, aga on olemas võimalus sotsiaalosakonda. Jah, mina olen Mustamäel kuus aastat töötanud, ma tean väga hästi neid inimesi, kes käivad sotsiaalosakonnas. See ei ole lihtne. Nad käivad ja kerjavad, paluvad almust seetõttu, et Eesti riik ei suuda neid teistmoodi kohelda. Te pidevalt koormate neid. Ja nemad peavad omakorda käima sotsiaalosakonnas, küsima endale abi. Te murrate lihtsat psühholoogiliselt inimesi. See ei ole lihtne. 

Ja kui te ütlete, et käibemaksu alandamine ei leevenda olukord, no see ei päädi, see on vale. Loomulikult ta leevendab. Ja vaadates praeguses olukorras teie kogu maksupoliitikat, see on ju täiesti vales suunas. Meil on häid näiteid, kuidas koroonaajal väga paljud riigid tegelikult Euroopa Liidus võtsid väga olulised otsused vastu, kus rasketel aegadel kärbiti makse, kus teenuseid fikseeriti teatud hindadega, mis olid inimestele soodsamad. Me räägime nii elektrist kui veest ui kommunaalmaksetest. Erinevad riigid, erinevaid näiteid, tulid inimestele appi. 

Praegu selgelt näha, et majandusel ei lähe globaalses mõttes hästi. Euroopa on kaotamas konkurentsivõimet, paljud riigid Euroopa Liidus on kaotamas konkurentsivõimet tänu sellele rohepöördele, mida liberaalsed jõud siin viljelevad. Aga vaatamata sellele saab sellest aru näiteks kui Soome kui ka Saksamaa ja nad võtavad samamoodi meetmed ette, alandavad makse. Kui me vaatame tarbimismaksude koormust erinevates riikides – ma toon mõningad näited –, kui meie tarbimismaksude osakaal riigieelarve tuludest on 42%, siis Soome on 32%, Rootsi on alla 30, Saksamaa on 30 lähedal, Prantsusmaa natuke alla 30, Itaalia 30 lähedal, Holland 35 lähedal. Aga selline tunne, et need riigid vist ei oska rahaasju ajada. 

Sooviksite lisaaega? 

Jaa, võtaks veel kolm minutit. 

Kolm minutit lisaks.

Ei oskagi ajada. Siin Eestis Reformierakond ajab kõige paremini, tema teab, kuidas neid asju teha. Aga äkki lähete, õpetate siis neid, vaatate ka, et kuidas on võimalik seal viia majanduse sellisesse auku, nagu te olete praegu viinud Eesti majanduse, kus see väidate, et tarbimismaksud on, tõstmine on hea asi, seda tuleb teha, ja tegelikult uhkustate, et üldine maksukoormus on 36% juures. 

Need numbrid tegelikult tavainimesi ei aita, et te ütlete, et üldine maksukoormus on 36% juures, et see nagu tagab meile konkurentsivõime. Mina ei näe, et siin oleks järjekorras välismaa ettevõtjaid, investoreid, kes tahaks praegu Eestisse investeerida, tänu sellele, et teie väidate, et meil on üleüldine maksukoormus 36% ja see peaks tagama meile konkurentsivõime suures turus. Kui oleks, ukse taga koputaks, me tahame hirmsasti tulla tänu sellele Eestisse investeerima, siis ma sellist juttu ei räägiks. Need väited, mis on praegune valitsus välja käinud, millega ta uhkustab, millega uhkustab rahandusminister, siin ei ole millegagi uhkustada. 

Rahvas muutub vaesemaks, see on fakt. Pensionärid olid vaesed, on siiamaani vaesed, ja mis on kõige hullem, see vaesus läheb ka noorte hulka ja selle kohta on olemas statistika. Meil on väga suur osakaal, kes elab absoluutses ja suhtelises vaesuses ja sinna juurde on tulnud ka noorte hulk. Ja see noorte hulk kasvab, seda me ka teame. Ja siis te ütlete, et käibemaksu alandamine ei lahenda probleeme, ei vii selle leiva, saia ega piima hinna alla, et selle nagunii võtavad kaupmehed endale ära. See ei vasta tõele. 

Meil on hästi palju riike Euroopas, tegelikult enamus Euroopa Liidu riigid, kus kehtib toiduainetele väiksema määraga käibemaks. Kaks riiki on Euroopa Liidus, kus on ühtne käibemaks, süsteem, see on Taani, kus on, kui ma nüüd ei eksi, 25% käibemaks või oli see 24, ja ka Eestis hakkab nüüd kehtima alates 1. juulist 24% käibemaksu määr. Kõikides teistes Euroopa Liidu liikmetes, riikides on toiduainetele, vähemalt toiduainetele, esmatarvetele on käibemaksud alla toodud. Tuleb välja, et on rumalad riigid, rumalad valitsused. Äkki lähete, aitate neid, viite ka seal käibemaksu üles, sellepärast see ju kuidagi ei mõjuta inimeste toimetulekut!

Aitäh! Järgmisena Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Annely Akkermann, palun!

Ma tahtsin natuke nagu matemaatikat klaarida siin. Nimelt, kui näiteks 654 on tulumaksuvaba – kolleeg Laats väitis, et 2% käibemaksu siis, kui me jätame käibemaksu alandamata, sunnib inimesed toimetulekutoetust taotlema –, 654 eurolt on 2% 13 eurot ja miinimumpalgalt võib-olla 20 eurot. Aga toimetulekutoetuse piir on 200 eurot ühe inimese kohta. Nii et mitte kuidagi – mitte kuidagi! – ei ole põhjus käibemaksu mittealandamisel see, et inimene surutakse taotlema toimetulekutoetust, mille piirmäär on 200 eurot kuus esimese pereliikme kohta. See ei saa seda mõjutada, seda mõju seal ei ole. See illustratsioon sellele seisukohale matemaatiliselt nagu mitte kuidagi ei päde. 

Ja teine on see Läti köögivili. Et kui Läti köögiviljal on nii palju väiksem käibemaksu määr, siis kasumid on nii palju suuremad ja nii tohutult kasvasid palgad. Igas arenenud riigis on põllumajanduse osakaal SKP-st kusagil 3% ja 5% juures. Ma olen kindel, et Lätil jääb ka sinna vahemikku. Ja kui palga sisaldus selles 3–5%-s SKP-st on kolmandik, 1% SKP-st, siis, ütleme, köögiviljatootjate palgatõus Läti palgatõusu ja üksikisiku tulumaksu laekumise ega sotsiaalmaksu laekumise seierit üldse ei liiguta. Matemaatiliselt ei saa see jutt pädeda, kuigi ma Läti konkreetsetest numbritest midagi ei tea, lihtsalt puhtmatemaatiliselt. 

Ma näen taga Pipi-Liisi. Meil oli üks ühine sõbranna Kaia Iva, kes oli elukutselt matemaatik. Tema ütles sellistel puhkudel, et kuna suurema osa liiklusõnnetuste põhjustajaid on kained, siis tuleb jõuda järeldusele, et ohutum on sõita purjus peaga, nii et peaks soovitama võtta ühe napsu enne igat sõitu. Kui saab valesti tõlgendada arve, siis see mitte kusagile ei vii, sõbrad, noh.

Aitäh! Ja Lauri Laats, vastusõnavõtt. Teie nime tõesti nimetati.

Aitäh! Siin tõesti läks midagi väga viltu selle arusaamisega. Me kindlasti ei toonud neid paralleele, mida hea kolleeg Annely Akkermann välja tõi. Lihtsalt küsimus on selles, et ei saa tuua eelistusena välja seda, et need inimesed, kes tegelikult saavadki väiksemat teenistust ja nendele tõesti kehtib tulumaksuvaba miinimum, et siis sellest piisaks. Need inimesed on niigi vaesuspiiril, need inimesed, kes on seal, suhtelises vaesuses elavad. Ja nüüd tuua välja, et see on mingisugune eelis, no see nagu ei ole õige. See oli minu mõte. Nüüd see teine pool, toimetulekutoetus pereliikme kohta 200 eurot, see ongi see koht, kus ma ütlen, et need inimesed, kes on viidud juba nii kaugele, nii kaugele, et nad lähevad ja murravad ennast, psühholoogiliselt murravad ja lähevad sotsiaalosakonda, on ta siis linnas, kohalikus omavalitsuses, vallas või linnaosas, siis see on see koht, mida me tegelikult peaksime võimalikult vältima, aga praeguses olukorras, tõstes erinevaid makse, nende inimeste hulk suureneb. Ja need on tulevikus katkised inimesed. See on see probleem, mida me ei tohi lubada endale.

Ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel vastusõnavõtt Martin Helme.

Jaa. No tuli siin Lätist juttu ja Annely hakkas jälle täiesti aiaaugust rääkima. See ei oma mingit tähtsust, kui suur on põllumajanduse osakaal Läti SKP-st või kui suur on põllumajanduse, aiasaaduste, tööjõu osakaal Läti palga pealt makstavate rahade proportsioon Läti eelarves. Küsimus on võrdluses sellessamas sektoris enne maksulangetust ja pärast maksulangetust, et mida see sektor tegi. Selles sektoris maksud hakkasid paremini laekuma, sest maksulaekumise tagajärjel varimajandus lõppes ja selles sektoris palgad tõusid maksulaekumise tagajärjel. Loomulikult see sektor ise ei ole suur ja ei mõjuta Läti majandust ega Läti riigieelarvet kuigi väga palju. Aga selles sektoris läks paremaks. Ja me räägime, meie eelnõu täna on käibemaks, üleüldine käibemaksu määr. No see puudutab praktiliselt kõike. Õhtusel kellaajal, ma ei tea, see jutt sellest, et äkki peaks enne autorooli istumisest napsu võtma, minu meelest enne pulti minemist tuleb ka sama nõu võtta.

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 596 esimesel lugemisel tagasi lükata. Seda on meil vaja hääletada ja alustame ettevalmistamisega.

Lugupeetud Riigikogu liikmed, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 596 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt hääletas 37 Riigikogu liiget, vastu 10, erapooletuid 0. Ettepanek leidis toetust ja eelnõu 596 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. 

Sellega on meie päevakord läbitud ja istung on lõppenud.