Tere päevast, austatud Riigikogu! Me alustame 21. mai infotundi. Ja hea meel on tervitada kõiki külalisi siin Riigikogu istungisaali rõdudel, aga ka kõiki neid, kes jälgivad meid sinise ekraani vahendusel. Ja enne, kui me infotunniga saame alustada, on meil vaja läbida üks oluline protseduur, nimelt kohaloleku kontroll. Head kolleegid, kohaloleku kontroll, palun!

Üks hetk! Nii, head kolleegid, katkestan kohaloleku kontrolli, sest Lauri Laatsi hääletuspult ei tööta. Nüüd läks tööle. Nii, head kolleegid, me teeme selle protseduuri uuesti. Tegu on väga olulise protseduuriga. Head kolleegid, palun kohaloleku kontroll.

Ta töötab siiski.

Ja pilt läks paremaks. Kohale on end registreerinud 23 Riigikogu liiget, puudub 78. 

Ja positiivse uudisena veel nii palju, et loodetavasti sügisel on meil juba uued hääletuspuldid ja saame siis tõesti ja loodetavasti ka tehniliste viperusteta oma istungeid alustada. 

Enne kui ma istungit alustan, Mart Helme, teil on küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Palun!

Mul on täitsa protseduuriline küsimus.

Martin. Vabandust. Martin, palun!

Just, jah, tavaliselt on istungil ikkagi kolm ministrit, infotunnis, aga praegu on kaks seal.

Suur tänu! Me ei ole veel ministrite tutvustamiseni jõudnud, kohe jõuame. Ja kohe on loodetavasti ka kolmas minister siia infotundi jõudmas. Aitäh! Väga oluline protseduuriline küsimus. Protseduuriline küsimus on saanud ka vastuse. 

Aga nüüd ma jõuan siis ka tänases infotunnis osalevate valitsuse liikmete tutvustamiseni. Tänases infotunnis osalevad peaminister Kristen Michal, kaitseminister Hanno Pevkur ja rahandusminister Jürgen Ligi. Tere päevast, lugupeetud valitsuse liikmed! 

Ning meie infotunni reeglid on ikka samasugused nagu ka varasematel kordadel. Riigikogu liige võib registreeruda ainult ühe küsimuse esitamiseks. Küsimuse esitamiseks on aega kaks minutit, vastamiseks aega kolm minutit. Ja küsiv Riigikogu liige saab võimaluse esitada ühe täpsustava küsimuse. Lisaks saab üks Riigikogu liige võimaluse esitada lisaküsimuse. Kokku meil on 13 registreeritud küsimust.

Neist esimene on peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Martin Helme ja teemaks on sõda ja rahu. Martin Helme, palun!

Aitäh! Eelmisel nädalal manööverdas Eesti ennast ise sõjaolukorra piiri peale Venemaaga. Ilmselt omaenda stratcom'i deliirsetest jutupunktidest joovastunud ametnikud ja poliitikud, andmata aru sellest, mis on kaalul, alustasid operatsiooni, mille tulemuseks oli see, et Eesti oleks ise alustanud sõda Venemaaga – ja meie enda territooriumil. Sellisel sündmuste kulul on Eestile katastroofilised tagajärjed. Ma tean küll, et Michal ütles meile siin paar nädalat tagasi, et tema suudab selle kõigega elada, aga ma arvan, et kümned tuhanded inimesed ei ela seda üle. Ja Eesti riik ka mitte. 

Meie ametlikus retoorikas on aastakümneid olnud selline loosung, et me ei ole mitte kunagi üksi. Ainult selles olukorras, Vene varilaevastiku murdma minemises, me olime üksinda. See laev läbis, minu andmetel tuli Suessist, läks mööda Kreekast, kellel on sanktsioonid, läks mööda Itaaliast, läks mööda Prantsusmaast, Hispaaniast, Gibraltarist, kus on Briti asuala, eksole, ja siis Inglise kanalist. Ükski neist riikidest ei takistanud seda laeva, ei läinud Vene varilaevastikku takistama ja murdma ja tükeldama. Siis sisenes see Taani väinadesse, siis Rootsist sõitis mööda, Soomest, ja alles siis, kui hakkas jõudma Vene rannikuvete lähedale, siis suurriik Eesti, impeerium Eesti läks seda olukorda lahendama. Ja loomulikult tegi seda, nii nagu Michali ja Reformierakonna juhtimisel riigis kõike tehakse – käpardlikult ja katastroofiliselt halvasti. 

Ükski neist riikidest, millel päriselt lahinguvõimeline merevägi ja päriselt lahinguvõimeline õhuvägi, ei sekkunud selle laeva teekonda. Aga Eesti otsustas sekkuda ja, nagu öeldud, läbi kukkunult. Mina tahan teada lihtsalt – ärme muudesse asjadesse siin mine –, kes vastutab? Kes andis korralduse? Kes kooskõlastas? Kes vastutab?

Härra peaminister, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! 

Teie sellised laetud seisukohavõtud Eesti Mereväe, Eesti Kaitseväe, Eesti kaitsevõime ja geopoliitiliste seisukohtade suunas minu hinnangul ei tee teile au. Hoolimata sellest, et on üldteada, et teil ja vist ka teie erakonnal on mingi igikestev vaen Eesti Kaitseväega, Kaitseväe juhatajatega ja Kaitseväe otsustajatega. Ma ei ole täpselt aru saanud, millest see on. Teile kindlasti meeldib ennast Eesti riigilipu taustal esitleda, aga ometi selline sõnastus on pigem meie idanaabri leksikonist. 

Aga lähme siis sündmuste juurde. Kõigepealt. Mis on seaduse alus? Te peaksite teadma parlamendis ka olles, et 16. jaanuaril arutas valitsus ja esitas ka Riigikogule Kaitseväe korralduse seaduse ja majandusvööndi seaduse muutmise seaduse (merejulgeoleku tugevdamine) eelnõu. Seaduse muudatus või seadus võeti vastu 9. aprillil 2025. Riigikogu võttis vastu sellesama juba mainitud Kaitseväe korralduse seaduse ja majandusvööndi seaduse muutmise seaduse eelnõu 565. Selles täpsustati Kaitseväe ülesandeid ja vahetu sunni ja sõjalise jõu kasutamist, seda esiteks. Kaitseväel ja Politsei- ja Piirivalveametil on mandaat nagu mereväel astuda samme Eesti mereala kaitseks, muu hulgas ka kriitilise taristu kaitseks. Ja ma saan aru loomulikult, et Venemaad ja väga paljusid teisi häirib Euroopa Liidu – ja muu hulgas ka näiteks Ühendkuningriigi, kes Euroopa Liitu ei kuulu – pühendumus nende rahakraanide kinnikeeramisele. 

Aga ma võin öelda numbrites, et Eesti on tänaseks kontrollinud juba ligi 450 laeva ja need kontrollid jätkuvad. Seesama varilaevastik on väga mitmes mõõtmes probleem. Naftatulud, mida Venemaa sealt saab, seda raha kasutatakse Ukrainas agressiooniks, naiste laste, süütute inimeste tapmiseks, maa vallutamiseks. Samamoodi kasutatakse seda raha Eesti vastasteks ja Euroopa Liidu ja NATO riikide vastasteks hübriidoperatsioonideks. Lisaks on see varilaevastik keskkonnaoht, nagu on ta ka reaalne oht taristule. Nii et Kaitseväel ja Politsei- ja Piirivalveametil on täielik õigus meie taristu kaitseks välja astuda ja oma mandaati teostada. Ja täpselt nii nad seda tegid.

Martin Helme, teil on täpsustav küsimus. Palun!

No ma küsisin üsna lihtsa küsimuse ja pikalt-pikalt tuli mullikesi ja propagandat. Mina ei naeruväärista Eesti mereväge ega Eesti kaitseväge, mul on olnud vaidlusi Eesti kaitseväe juhtimise ja poliitiliste otsuste üle ja see kriitika on alati olnud poliitiliste otsuste üle või selle üle, kui sekkutakse poliitikasse kaitsevägede juhataja poolt, aga mida me nägime eelmisel nädalal, oli meie võimetus. Nii nagu Eesti riik kukkus läbi tsiviilkaitsehäiresüsteemi testimisel, kukkus ta läbi ka selle laeva peatamisel. See oli häbiväärne läbikukkumine, aga ma isegi seda ei küsinud. 

Mina ei teinud kedagi siin maha, ma küsisin, kes vastutab selle eest, et Eesti oma sammudega oli millimeetri kaugusel Eesti pinnal või Eesti õhuruumis või Eesti vetes sõjategevuse puhkemisest Venemaaga. Oma sammude tagajärjel! Ja teie vastus on see, et PPA ja merevägi tegelesid sellega. Mingid inimesed toimetasid ja kuskil keegi … Ma tegelikult ausalt öeldes pisut isegi püüan nagu koguda, et mis mõttes?! Te olete peaminister! Kõrval istub kaitseminister. Ja te tulete meile rääkima, et te ei tea mitte midagi. Mingid piirivalve laevad otsustasid sõtta minna Venemaaga ja te ei tea mitte midagi või? Teid ei kaasatud, teilt ei küsitud kooskõlastust või nõusolekut. Aga mida te teete seal ametis? Astu tagasi! Pange amet maha, te ei ole ju võimelised riigi saatusest mitte mingit vastutust kandma sellisel juhul. Kui tõesti on nii, nagu praegu tuleb välja vastusest, et merevägi ja piirivalve ise otsustavad alustada sõda Venemaaga, siis milleks meile üldse valitsus? Minge minema! Anname siis Belitševile või ma ei tea, kellele, mõnele mereväe võllile selle riigi juhtimise üle. Minge minema sealt ametist, kui te ise ei olnud selle otsustamise juures! Ma küsin uuesti: kas te olite või ei olnud siis selle otsustamise juures?

Aitäh! Jälle pikk emotsionaalne tiraad, mis, ütleme nii, vähemalt alguses te kindlasti võtsite arvustada Eesti kaitseväe võimet ja otsustuskindlust. Korralduse annab Kaitseväe peastaabi ülem Kaitseväe juhataja nimel ja tegevused olid kooskõlas teiste asjasse puutuvate riigiasutustega. Sellel on nii seadusandja mandaat kui valitsuse mandaat, nii et meie Kaitseväge ja mereväge toetame, et oleks klaar. Lisaks jätkame nendesamade varilaevastike kontrollimist, seda teevad teised riigid Euroopas. Just see Euroopa Liit, mis teile väga ei meeldi ja kust te tahaksite tingimata välja astuda – ja ma mäletan, et Mart Helme on lubanud siin ka väljaastumise töörühma või toetusgrupi teha, siiamaani pole nähtud seda, aga siiski –, et Euroopa Liit, mis teile ei meeldi, on lisanud suure hulga laevu 17. sanktsioonide paketis just sellesse sanktsioonide nimekirja. Ja seesama laev on ka brittide sanktsioonide nimekirjas. 

Nii et ettekujutus, et me oleme selles maailmas kuidagi üksi – ei ole. NATO operatsioon Läänemere Vahimees ongi just selle jaoks, et tagada meie taristu puutumatus. Selle jaoks ongi. Ja meie merevägi, Kaitsevägi, Politsei- ja Piirivalveamet tagavad seda. Vajadusel küsivad dokumente, kontrollivad dokumente, vajadusel eskordivad need laevad välja. Täpselt sellesama laeva puhul oli täpselt nii, nagu merevägi seda plaanis, nii see ka läks. Kontrolliti ja eskorditi meie vetest välja. Nii et teie ettekujutus, et kui me kontrollime ja küsime Venemaale raha vedavate varilaevastike laevade käest dokumente ja kuidagi nende tegevust ehk häirimegi, et see on sõda ja piinlikkus, siis vaadake, me oleme ikka väga erinevalt planeedilt. Me oleme väga erinevalt planeedilt. 

Varilaevastiku kontrollimine, Venemaa rahakraanide kinnikeeramine on möödapääsmatu tegevus. See on möödapääsmatu tegevus. Sellega tegeleb kogu Euroopa ja Euroopa-välised riigid. Ja ma võin teile meenutada, kuidas varilaevastiku alused on täpselt samamoodi – ei ole ju saladus, kõik teavad seda – lõhkunud. Estlink 2 on lõhkunud Eagle S, Gotlandi lähedal on Hiina laeva kahtlustatud, kui purunes kaks sidekaablit, 2023. aastal purunes Eesti ja Soome vaheline gaasiühendus Balticconnector ja nii edasi. See tähendabki seda, et sellepärast on NATO laevad ja meie laevad, meie merevägi merel, et tagada meie taristu puutumatus. See on primaarne ülesanne. Ja täpselt nagu plaanitud, nii nad seda ka tagavad.

Suur tänu!

Ja lisaküsimuse esitab kolleeg Varro Vooglaid. Palun!

Suur tänu!

Te heitsite minu kolleegile ja pinginaabrile ette pikka emotsionaalset tiraadi ja selleks, et te ei saaks minu suunas teha sedasama etteheidet, ma küsin teilt väga rahulikult, väga mitte-emotsionaalselt ja väga konkreetselt ja väga lihtsa küsimuse. Kuulake hoolega, pange kirja!

Kes nimeliselt langetas otsuse see operatsioon ellu viia? Kes nimeliselt langetas otsuse see operatsioon ellu viia? 

Ja lisaks sellele, mis on seotud selle küsimusega: kas operatsioon oli valitsusega, see tähendab peaministriga või kaitseministriga kooskõlastatud eelnevalt ja nende poolt heaks kiidetud või mitte? 

Ehk, veel kord, kes nimeliselt langetas otsuse see operatsioon ellu viia ja kas operatsioon oli valitsusega kooskõlastatud eelnevalt ja ka heaks kiidetud?

Ma loodan, et ma rohkem ei pea kordama. Emotsionaalne ei ole, pikka tiraadi ei ole. Lihtne, konkreetne küsimus. Palun selget, lihtsat, konkreetset vastust! Aitäh!

Aitäh!

Härra peaminister, palun!

Jaa, aitäh!

Ma juba ütlesin – nagu te ise ütlesite – emotsionaalsemale pinginaabrile, et korraldus andis Kaitseväe Peastaabi ülem Kaitseväe juhataja nimel. 

Ja mulle tundub, et teile vist jääb ebaselgeks veidi, et Kaitseväel, mereväel, nagu Politsei- ja Piirivalveametil, on mandaat, seadusest tulenevalt mandaat kaitsta, astuda samme erinevate operatsioonide läbiviimiseks. 

Kas te tõesti arvate, et Eesti riigis asjad on nii viletsalt korraldatud, et kui parajasti sise- või kaitseministrit kätte ei saa, jätab merevägi kaablid valveta, sest nad ei saanud parajasti ministrilt kätte? Kindlasti mitte. Eesti riigis on asjad korraldatud sellisel viisil, et iga operatsiooni ei peagi poliitikutega kooskõlastama. Ministrid vahepeal on ära ja nii edasi. Ega neid konkreetseid parameetreid ei peagi mitte kunagi kooskõlastama. Nii et informatsiooni jagatakse, absoluutselt. 

Aga selliseid asju, mis puudutab laevade dokumentide kontrolli, nagu ma mainisin – 450 laeva dokumente oleme kontrollinud. 

Ja kui kuskil on oht taristule, neid laevu on vaja saata, eskortida – kas te tõesti kujutate ette, et me hakkame seda … iga kord küsitakse kaitseministri käest: "Kallis kaitseminister, kas sa oled saadaval? Me nüüd hakkame seda laeva sellest taristuobjektist eemale eskortima." See oleks ju nonsenss. Ma ei saa aru, miks te üritate sellist muljet luua.

Ja PPA-l oli täpselt valmisolek samamoodi teada, valmisolek parduda. Kui laev oleks tulnud Eesti vetesse, pole kahtlust, seda oleks tehtud. Dokumentikontrolli eesmärgil laevale jõuga pardumine ei ole proportsionaalne. Sellest anti ka info meile enne, juba enne, kui see laev siia jõudis. Tankeril olid olemas ka mõlemad ankrud. Ankrud olid välja laskmata, nii et selle alusel needsamad hinnangud anti, mida täpselt selle laevaga tehakse. 

Aitäh!

Suur tänu! Sellega lõpetan meie tänase esimese küsimuse käsitlemise. 

Tänane teine küsimus on peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Urmas Reinsalu ja teemaks on koormus majandusele. Urmas Reinsalu, palun!

Härra peaminister! Ega valitsusel ka kerge ei ole. Aga kui ma vaatan objektiivselt, siis küsimus on, kui raske on meie majandusel ja meie inimestel. Eesti Panga hinnangul ootab meid ees kuueprotsendiline hinnatõus sellel aastal. 15. juunil seisab inimestel ees aeg maksta automaksu. Esimesel juulil ootab ees käibemaksu tõus. Ja valitsuse seisukoht on eelnõuga, mida läbi surutakse parlamendist, et ajutised maksutõusud, mille kohta te andsite oma sõna loetud kuud tagasi, muutuvad püsivateks maksutõusudeks. Sellel aastal on täiendavat koormust juba asetatud inimestele ja ettevõtetele üle miljardi euro. Kuid samal ajal, lisaks maksutõusudele, jätkab valitsus erinevate tasude ja koormiste kehtestamist, millel on mõju inimeste toimetulekule ja ettevõtlusele. Eelmisel neljapäeval saatis valitsus jäätmereformi eelnõu, mille kohta ringmajanduse liidu esindaja on deklareerinud, et selle täiendav halduskoormus võib ulatuda ligi 75 miljoni euroni aastas, jõustuvalt 2026. aastast. Loetud nädalad tagasi valitsusliit surus läbi täiendavate elektrienergia tasude kehtestamise, rakendamisajaga 2026. aastast, mille puhul tööandjate keskliidu juht hindab seda suurusjärku 200 miljonit eurot aastas. Minu küsimus teile, härra peaminister, on, kui suur on nende valitsuse sammude mõju, nii otseste maksupoliitiliste kui ka erinevate tasukoormiste mõju järgmisel aastal Eesti ettevõtlusele ja ühiskonnale ning teiseks, palun öelge, mis on saanud ETS2 parlamendi poolt antud mandaadist, et valitsus Euroopa Liidu tasemel peab läbirääkimisi, et saavutada ETS2 tühistamine või edasilükkamine seoses selle mõjul aset leidva mootorkütuse hinna kallinemisega. Aitäh!

 Aitäh! Härra peaminister, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Siin oli päris mitu küsimust. Ma püüdsin jõudumööda kirja panna, mis te siin lugesite, ja kui ma midagi ära unustan, siis vabandan. Küsige pärast juurde, kindlasti ütlen. Inflatsioonist kõigepealt. Inflatsiooni kohta on erinevaid hinnanguid, aga Eesti Pank on ka kirjeldanud inflatsiooni juurpõhjust. Juurpõhjus on palgatõus. Hinnatõus ja palgatõus käivad käsikäes. Sellest on ka paljud analüütikud kirjutanud, ma ei hakka neid pealkirju ette lugema, aga kui Eestis palgad tõusevad kiiresti, siis see palgasurve läheb teenustesse, erinevatesse tegevustesse, toodetesse edasi ja see põhjustab hinnatõusu. Palgatõusu vastu, olemuslikult, ei ole ma näinud teid võitlemas, ei ole ma näinud ka tööinimesi võitlemas. Eks ta ikka hinnatõusu üks osa on. Ja kui numbritest, siis keskpanga hinnangul umbes kaks kolmandikku inflatsioonist tuleb palkade tõusust ja toormehindadest. Üks kolmandik on seoses maksudega ja see on peamiselt sõidukite registreerimistasu. See oli nende hinnang. Rahandusministeerium hindas inflatsiooni mõju veidi väiksemaks, aga siiski see on kõrgem, kui meile kellelegi meeldiks, aga see on reaalsus. Kui palgad tõusevad, siis see mõjutab ka hindu. Seda esiteks. Mida me teeme hinnatõusuga? Esiteks, kui te olete tähele pannud, siis avaliku teenistuse palgatõusu kiirus on oluliselt väiksem erasektorist. See on esimene. Teiseks, me kärbime avaliku sektori kulusid kolme aasta peale 1,4 miljardit, see on ka eelmise valitsuse otsustega koos. Teie esitasite mingi eelnõu, milles oli ainult üks lause, te oleks võinud sinna samahästi oma pildi panna, et 300 miljonit kärbet teha. Tühja lausega ei ole midagi teha, nii et ma kutsun teid üles, et kui teil on mingeid asjalikke kärpeettepanekuid, jagage. Meil on 1,4 miljardit juba ootel, kindlasti suudame enamat, kui on häid mõtteid. Nüüd maksumuudatuste mõju. See on eelnõu seletuskirjas ka olemas, rahandusminister kandis selle eelnõu eile ette. Ja see mõju on, ka Mirko Ojakivi lõi eile saates kokku, ligi 800 miljardit kolme aasta peale jääb majandusele ja inimestele rohkem raha kätte. (Jürgen Ligi: miljonit) Vabandust, 800 miljonit. Vabandan. Ehk ligi miljard, see on päris suur summa, mis jääb majandusele ja inimestele rohkem kätte. Nii et ükskõik, kuidas seda väänata, kui me kaotame teie tehtud maksuküüru, ärge pikka viha kandke, inimeste tulumaksuvaba miinimum tõuseb 700 euroni, pensionäridel on 776. Keskmise palga teenijale jääb umbes 1500 eurot rohkem kätte, selline on see mõju.

Suur tänu! Ja Urmas Reinsalu, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Härra peaminister! Ma küsin teilt kahte konkreetset asja: kuidas edenevad ETS2 läbirääkimised, ja teiseks, palju on valitsuse konsolideeritud mõju jäätmereformi koormusele, energiatasude tõusu koormusele ja maksutõusude muutmisele püsivaks? Sellele ma tegelikult vastust kahjuks ei saanud. 

Kuid on üks sündroom, mis Eesti ühiskonna jaoks ongi algpõhjus, ma väidan, usalduskriisiks ––ja see on valelik poliitika. Valedega on saadud võimule ja seda valelikku poliitikat on jätkatud. Lubadused ja vekslid, mis on Eesti rahvale antud loetud kuud tagasi, tegelikkuses osutuvad tühiseks. Ja ühe osunduse ma tooksin selle kohta, et kui te kõnelesite sellest, et pisendasite maksutõusude mõju hinnatõusudele, siis tegelikkuses vaadake IMF-i hinnangut, mis selgelt ju sellele tähelepanu juhib. Ärge pisendage seda. 

Teiseks, te kõnelesite sellest, et valitsus vähendab valitsemiskulusid. Ka see on vale! Vastupidi, valitsemiskulud võrreldes teie seatud eesmärgiga vähendada neid sellel aastal 132 miljonit eurot, tegelikkuses hoopis nende kuluridadega kasvavad 155 miljonit eurot. Te olete ju valetanud kahjuks parlamendile nii eelmisel aastal ja kordate seda ka praeguses olukorras. Ja ma arvan, et see on väga tõsine probleem. Valitsuse heitlikkus ka ühiskonda puudutavates küsimustes põhjustab usalduskriis, ja see madaldab ka ühiskonna efektiivsust. 

Ja minu küsimus on teile ka selles osunduses, et palun vastake minu eelmistele küsimustele. Ja baasküsimus, niisugune analüütiline küsimus, härra peaminister, on see: kaua Eestis jätkub valelik poliitika?

(Hääled saalis. Meeshääl: Me ei tea ju.)

Aitäh hea küsija! Riigikontrolör on avaldanud mulle, kuidas ma ilusti ütleks mõõdukat nördimust, et tema väljaöeldut riigieelarve kasvu kärpimisest käsitletakse sellises võtmes, nagu te seda teete. Aga eks see jääb teie südametunnistusele. 

Avaliku sektori valitsemiskulud vähenevad esmakordselt pärast 2009. ja 2010. aasta finantskriisi. Vahepealsetel aastatel on ainult positiivsed numbrid olnud. Ja nagu ma juba ütlesin, 2025.–2028. aastatel on kokku lepitud kärbe ligi 1,4 miljardit. 2025. aasta eelarves tööjõu majandamiskulud vähenesid 1,1%. Ja üldjoontes saavad kõik ju näha seda, et eelarve kasv on väiksem kui majanduskasv. Kasvavad põhiliselt riigikaitsekulud 9,3% ja sotsiaalkulud 7,6%. Ülejäänud riigieelarve kasvab vaid 1,9%. Nii et see annab teile vihje. Riigikaitsekulud ja sotsiaalkulud kasvavad, ülejäänud eelarve kasvab vähem. Nii et selle jutuga te palju kala ei püüa, mida te siin üritasite ette lugeda, aga saate proovida.

Teiseks. Mis puudutab väidet, et kaks kolmandikku, üks kolmandik hinnatõusust on eksitav. Vaadake, see ei ole minu väljamõeldis, see on Eesti Panga kui sõltumatu asutuse hinnang, kes hindas inflatsiooni ja ütles, et kaks kolmandikku sellest orienteeruvalt, umbkaudselt on seotud palgatõusuga – ehk hinnatõus ja palgatõus käivad käsikäes – ja toormehindade tõusuga. Üks kolmandik puudutab maksusid ja eeskätt auto registreerimistasu, mis oli ebaproportsionaalselt suur. Nad ise olid üllatunud, aga nii see on. Nii et püüdke tulevaste debattide tarvis meelde jätta: Eesti Pank on see allikas, mitte mina. Ja kaks kolmandikku on seotud palgatõusuga, toormehindade tõusuga. Nii et hoolimata sellest, mida iganes küsimusse panete, see ei muuda seda. 

Nüüd ETS2-st. ETS2-ga on teada, et valitsuse positsioon on tõepoolest selline, et selle mõju vähendada Eesti hindadele. Ja ETS2 puhul me oleme teinud Euroopas ettepaneku, otsinud riike, ja näiteks Poola, kes on praegune eesistuja, samamoodi on samal arvamusel. Neid riike on veel. Siiski piisavat enamust veel ei ole, aga see debatt käib. Eile ka raadiosaates Mirko Ojakivi ja Arp Mülleriga kirjeldasin pikemalt, saate sealtki kuulata, et üldjoontes eesmärk võiks olla selle edasilükkamine, tühistamine. Vähemalt meie positsioon selline on, selline mandaat on meil olemas. Ja alternatiivseid ettepanekuid on tulnud ka, näiteks Prantsusmaa poolt, kes on esitanud oma nii-öelda nägemuse sellest, kuidas hinnatõusu mõju vähendada. Igal juhul see debatt liigub selles suunas, et ETS2 mõju vähendada ühel, teisel või kolmandal viisil. Aga õnneks ka veidi aega on nii, et meie omalt poolt panustama sellesse, et see edasi lükata ja võimalusel tühistada.

Suur tänu!

Ja lisaküsimuse esitab kolleeg Aivar Kokk. Palun!

Aitäh!

Austatud peaminister, ma tahan rääkida järgmisest aastast ja tulumaksuvabastusest. Kõigepealt te võtate lasterikastelt peredelt iga kuu 200 eurot ära ja nüüd te räägite, et te annate siis tulumaksuvabastusega selle 200 eurot neile uuesti tagasi. Siis te mainite, et järgmise kolme aastaga 800 miljonit – see number on kindlasti väga väike –, see number on tunduvalt suurem, mis riigieelarvest raha läheb kõrgepalgaliste tulumaksuvabastuseks. 

Aga te jätate rääkimata sellest, et selle kolme aasta jooksul, mis maksude tõus ja aktsiiside tõus on toimunud – viimane maksutõus tuleb 1. jaanuar 2026 –, viiakse inimeste taskutest välja pea kaks miljardit. Aga tulumaksuga te toote inimestele aastas tagasi kusagil pool miljardit. Võtate ära kolm neljandikku ja annate tagasi üks neljandik. 

Te olete siin kõnepuldis öelnud, et ühtegi maksu enam ei tõsta teie valitsemise ajal, kui teie olete peaminister. Aga kuidagi juhtus nii, et ajutised maksud – eile käis siis teie kõrval rahandusminister – muutuvad alalisteks maksudeks, ehk tulumaks ja käibemaks on tõusnud kokku siis selle kolme aasta jooksul 20% ehk 20-lt 24-le, ehk siis neli protsendipunkti. 

Kuidas siis on, et millised need järgmised maksud on? Me ju siin kuuleme, kuidas prügikaste tuleb juurde osta igaleühele ja see reform edasi läheb. Siiamaani oli omavalitsuse ülesanne panna neid, oli võimalik ära viia pakendid ja paber; nüüd tuleb see oma koduõue tuua või korteriühistu juurde. 

Millised maksud ja koormused veel tulevad siis järgmise kahe aasta jooksul, kui seda Riigikogu aega on enne valimisi? Aitäh!

Aitäh! Siin oli nüüd jälle päris mitu teemat, aga, kõigepealt, mul on jäänud mulje, et Argo Luude seda toetab, seda jäätmereformi, aga võib-olla ma olen valesti aru saanud teie ja Urmas Reinsalu küsimusest. Eks me siis täpsustame selle üle. Vaatame, jah. 

Aga kindlasti püüame teha mõistliku jäätmereformi, et sorteerijate hinnatõus või sorteerijatele hind kallimaks ei lähe, aga neile, kes ei sorteeri, peavad siis ilmselt rohkem panustama. See printsiip on ju loogiline ka. Enamus inimesi on valmis sorteerima ja jäätmetest saab ju mõistlikku materjali, mida taaskasutada. Juba vanad eestlased teadsid – kes võib-olla teie hinnangul ilmselt on kaunis konservatiivsed –, et ei maksa väärtuslikku materjali lihtsalt ära visata. See on minu arust mõistlik. Leiame sellele lahendused.

Ja see debatt ju tuleb parlamendis. Jäätmereformi eelnõu on siia saadetud. Ma arvan, et seda nüüd – palju parlamendile on jäänud siin seda viljakat tööaega – kolm nädalat, neli nädalat –, et selle ajaga ta ilmselt seda ära menetleda ei jõua, nii et terve suve saab sellega tegeleda. 

Nüüd, tulles selle jõukate selle maksuküüru juurde – no hea küsija, alustame ikkagi ajaloost, eks ju. Selle maksuküüru kehtestas, ehk ebaõnnestunud tulumaksu … astmelise tulumaksu kehtestas ju Isamaa koos Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatidega. Vaatame tõele näkku – nii see on. See on ebaõnnestunud astmelise tulumaksu katsetus. Ja kui ma Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide puhul loen seda pidevalt programmist, et see on nende plaan, teie puhul see veid üllatub, aga võib-olla asjatult olen üllatunud – pole lihtsalt kursis selle poliitikamuudatusega. 

Ja te üldiselt üritate seda järjekindlalt kaitsta, tehes seda Reformierakonna tulumaksuküüruks. Ma võin kinnitada: Reformierakonna asi see tulumaksuküür ongi täpselt nii palju, et me tühistame selle. 

Ja, nagu ma Urmas Reinsalule ütlesin, ärge pidage pikka viha. See tähendab seda, et inimeste tulumaksuvaba miinimum tõuseb 700 euroni. Ja 2026. aastal, kui tulumaks on ka 24 protsenti, jääb keskmise palga teenijale umbes 1500 eurot aastas rohkem raha kätte kõikide nende maksumuudatustega. See on hea uudis, mitte halb uudis. 

Aga ma loomulikult saan aru, et retoorikas on vaja rääkida kõigest muust. Aga vaadake neid numbreid – need maksumuudatused jätavad inimestele rohkem raha kätte ja majandusele. 

Ja, oleme ausad, kasumimaksu tühistamine, esimesest eurost tulumaksustamise tühistamine, mis praegu kehtib, on ka ju mõistlikud muudatused. Helir-Valdor Seeder lubas omal ajal siin üle saali kõiki selliseid mõistlikke muudatusi toetada. Noogutab endiselt. Toetabki. Toetage teie ka!

Suur tänu! Lõpetame tänase teise küsimuse käsitlemise.

Aga liigume edasi. Tänane kolmas küsimus on rahandusminister Jürgen Ligile, küsib Riigikogu liige Lauri Laats ja teemaks on IMF. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea minister! No tõesti, IMF alles ju esitas oma uue ülevaate ja soovitused Eestile. Sellest lähtuvalt ma arvan, et IMF on küllaltki konservatiivne ja pragmaatiline institutsioon, ja kelle peamine sõnum tegelikult Eestile oli, et Eesti vajab struktuurireforme ja põhjalikku maksusüsteemi ülevaatust. Nad ütlevad selgelt, et majanduskasvu ei tule, kui me ei suuda luua õiglasemat, mitmekesisemat, kestlikumat maksubaasi, ja samal ajal rõhutavad nad, et Eesti peab leidma jätkusuutlikud allikad kasvavate kaitsekulude ja avalike teenuste katteks. 

Ja sellest lähtuvalt küsin: miks me räägime ainult maksutõusudest, kuid mitte maksusüsteemi õigluse ja tasakaalu suurendamisest? Kas valitsusel on plaan läbi viia täielik maksusüsteemi audit, nagu IMF soovitab? Ja kas me julgeme lõpuks tõsiselt käsitleda kapitali varade ja kõrgete dividenditulumaksude küsimust, mitte lihtsalt tõsta käibemaksu ja visiiditasusid?

Aitäh! Täpselt ei saanud aru, mida te arvate siis IMF-i olevat öelnud, kas liiga kõrgeid või liiga madalaid makse. Ma võin öelda, et IMF kiidab meie maksupoliitikat juba aastaid, nimetab seda konkurentsivõimeliseks. Kiidab maksuküüru kaotamist oma viimases ülevaates. Tunnistab, et maksumäärade tõusule meil alternatiivi ei ole. Aga just see mure selle eelarve tasakaalu, jätkuva eelarve suure puudujäägi pärast, see teeb talle muret, kaasa arvatud kaitsekulude kontekstis. Ja kuna meil tõepoolest käibemaksu tõstmisel enam ruumi ei ole, siis ta räägib sellises toonis, et kaaluda alternatiive, mitte selles toonis, nagu teie seal loete. Ma ei tea, kas seda on Liina Laks teile ette kirjutanud, aga see ei ole see toon kindlasti, kuidas me oleme IMF-iga koostöös. Nad on väga positiivsed, nad on erinevates meie otsustes olnud eraldi toetavad. Muide, automaks, mis kõiki närvi ajab, nemad toetavad seda. Nad toetavad seda, mis ajab närvi Isamaad, et tegelikult ei tohiks sellist suurt pindalalist maamaksuerandit olla. Me olemegi selle poolt, et selle võiks otsustada kohalik omavalitsus, ja mõistlik oleks seda loomulikult summaarselt, mitte pindalaliselt määrata, sest see saab olema väga ebaühtlane inimestele, sel praegusel kujul ta on seda olnud. 

Nii et üldjoontes me oleme IMF-iga nõus. Oleme ka sellises tõsises akadeemilises arutelus, ja mitte sellisel tasemel, nagu siin saalis kahjuks välja tuleb, et me toome eelnõu ja teie neli tundi pinnite ministrit, nagu eile, et miks te makse tõstate. Kuigi tegelikult eelnõu makse alandab. Ei, sellel tasemel me tegelikult asju ei aruta. Mis on meie väike erinevus IMF-ist, et me rõhume Eesti maksusüsteemi konkurentsivõime rahvusvahelisusele, mis IMF-i huvi kindlasti ei ole, panna oma liikmed, partnerid konkureerima omavahel maksudes. Aga me teeme ausat konkurentsi ja hoiame oma eelistest kinni.

Suur tänu! Lauri Laats, teil on täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! IMF tõesti tõi välja ka erinevad positiivsed küljed, nii nagu te oma vastuses nad ka välja tõite. Aga teine pool, kui me vaatame nende väljaöeldud tulevikuperspektiivist, alates 2026. aastast, nad kindlasti näevad, et nende praegu rakendatud maksudega tasakaalu saavutada eelarves ei ole võimalik. Nende soovitus ongi, ja see on nende lause, et Eesti vajab struktuurreforme ja põhjalikku maksusüsteemi ülevaatust. See on nende ettepanek. 

Kui me räägime konkurentsivõimest, siis te väidate, et meie maksusüsteem tagab meile selle konkurentsi. Te tõenäoliselt viitate sellele, et meil maksukoormus on 33%, ja see ongi Euroopa keskmisest madalam, aga teine pool, millest te ei räägi, on need tarbimismaksud, mis tegelikult moodustavad ju juba üle 40% kogu riigieelarve maksutuludest. Mis see tegelikult tähendab? See tähendab seda, et see võib küll tunduda konkurentsieelisena, kuid me peame küsima, kas see on aus ja kestlik viis riiki pidada, kui maksukoormus langeb suuremal määral just väiksema sissetulekuga inimestele. See on see põhiküsimus. Ja sellest lähtuvalt ma tõstatasin juba esimeses küsimuses väga olulise küsimuse: kas me, lähtudes ka IMF-i ettepanekust, vajame põhjalikku maksusüsteemi ülevaatust? Millal siis hakatakse vara maksustamise poolt vaatama ja võtma raha tegelikult jõukamatelt, mitte läbi tarbimismaksude just nimelt vaesematelt?

Aitäh! Kordan veel kord, et IMF ei saa meilt midagi nõuda ega meile mitte midagi ette kirjutada. Ja tema toon ei olegi selline, et Eesti vajab, vaid ta ütleb, et Eesti võiks kaaluda alternatiive. Aga Eesti maksukoormus ei ole, muide, 33%, vaid 36%, ma võin teid rõõmustada. Võin teid rõõmustada sellega, et IMF toetab tegelikult maksutõuse, mille suhtes meie oleme palju vaoshoitum. Me arvame, et me oleme õigel teel ja et see, mis praegu me oleme otsustanud, on paras. Samm tagasi on toimumas. Ja ei, kaugel sellest, härra küsija, kuulake siis vastust ka ikka: kaugel sellest, et asi oleks maksumääras, asi on ikkagi maksustruktuuris. 

Ja konkurentsivõime koha pealt on erinevad eksperdid kiitnud meie ettevõtte tulumaksu süsteemi, ka suuremat rõhku tarbimismaksudele. Ja tarbimismaksud, härra küsija, ei ole konkurentsiobjekt. See on väga suur eksitus, kui te arvate, et tarbimismaksud on need, mis meie konkurentsivõimet vähendavad. Ei, panus nendele tulumaksu asemel suurendab meie konkurentsivõimet, sest tarbimine tähendab sisemajandust. Eesti, väikese riigi puhul on võtmeküsimus see, kas me suudame väljuda turgudel ja probleem on meil tööjõumaksu koormus ja ettevõtte maksukoormus. Investeerijad vaatavad väga tähelepanelikult seda, mis on ettevõtte tulumaksu süsteem, sellega on meil väga hästi, aga nad vaatavad ka tööjõumakse. Teie tahate neid tõsta, meie oleme siin hästi ettevaatlikud ja tõstame hoopis maksuvaba miinimumi, nagu te olete märganud ja olete kõvasti kirunud.

Nii et veel kord, maksuküüru kaotamine on kiituseks meile ja ka IMF tunnistab, et see aitab meil majanduskasvu stimuleerida. Majanduskasvu probleemidena ta loetleb praktiliselt ainult välistegureid. Võin teile seda materjali ka kirjalikult esitada, kui teil seda pole ja te toetute ainult ajalehe refereeringutele.

Suur tänu! Lisaküsimuse esitab Anastassia Kovalenko-Kõlvart. Palun!

Aitäh! Austatud rahandusminister! See oli väga hea, et te ikkagi täpsustasite, et ei ole 33%, vaid 36% on maksukoormus, ehk siis tänu teie otsustele on see ikkagi suurenenud. Te mainisite ka õigesti, et IMF surus tõesti seda automaksu peale, mis meil sellest aastast kehtib ja mis paljusid närvi ajab. See on teie poolt väga õigesti öeldud. 

Samas, täna on õiguskantsler välja öelnud automaksu kohta selle, mida on Keskerakond üle aasta rääkinud, et automaks on põhiseadusega vastuolus. Ja see vastuolu tekib muu hulgas seetõttu, et pole erisusi lasterikastele peredele, pole erisusi puuetega inimestele, kes on just põhiseaduse järgi erilise hoole all. Aga automaksu tulemusel ongi tekkinud olukord, kus just lasterikkad pered, pered, kus on näiteks mõni liige erivajadusega, nemad on sunnitud hädavajalikust autost loobuma. Keerulises seisus on tegelikult meil ka maal elavad pered, pered, kellel on väiksem sissetulek. Õiguskantsler ütles, et sellises olukorras täna võib halduskohus algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse ehk pöörduda Riigikohtusse, ja Riigikohus tunnistab automaksu põhiseaduse vastaseks. 

Ja Keskerakond on juba esitanud kaks kaebust halduskohtusse, et automaks tühistada. Oleme valmis ka minema Riigikohtuni välja. 

Aga mul on küsimus, et õiguskantsler esines selle avaldusega siin Riigikogus. Riigikogu toetas, et automaks on vastuolus põhiseadusega, on vaja teha muudatus, aga selles osas mitte midagi täna ei toimu. Kas ma saan õigesti aru, et täna teie kolleegid Riigikogus ootavad Rahandusministeeriumilt otsuseid, uut eelnõu automaksu osas? Kas me saame siis oodata seda, et teie juhtimisel Rahandusministeeriumist tuleb uuendatud automaksuversioon, muudetud automaksuversioon? Või hoopis tuleb eelnõu automaksu tühistamiseks?

Aitäh! Tegelikult IMF ei küsi seda. Minu teema on IMF. Ja teie fraktsioonijuhi teema oli see, etteheited olid see, et millal me kehtestama varamakse. Mina ütlen, et IMF väga toetab seda, et me kaotame sellise lausalise kohustuse omavalitsusele mitte koguda maamaksu, mitte saada tulu. Me kaotame selle, me jätame selle selle nende valikuks. Ja see on üks varamaks, te tahtsite varamaksu. 

Automaks, IMF väga toetab automaksu. Me oleme selles suhtes kriitilisemad, aga mööname, et seda tuleb ka, aga mööname ka probleemi, mis on lastega peredel ja puuetega peredel kahtlemata objektiivselt suurem kui need automaksu aated, mis ei ole kindlasti olematud. On ju kõik arenenud riigid kehtestanud automaksu. Aga me tunnistame, et suured pered vajavad, lastega pered vajavad autot. Selles mõttes leevendus seal neile on meil praegu ka arutelul. Arutelul on ka puuetega inimestele võimaluse leevendamine. 

Aga kui te siin uhkelt, ma mõtlen, ütleme niimoodi, et minu arvates ebasiiralt viitate õiguskantslerile, siis võib-olla teate te täpsemalt, aga õiguskantsleri kriitika ei ole mitte automaksu põhiseadusevastasuse teemal, vaid sellel teemal, et kui auto hävib, et sel juhul maksu kogumine terve aasta. Kui ta midagi uut öelnud, siis ma arvan, et mu eelmises vastuses sisaldus. Aga pigem ma arvan, et ta ei ole sellist teemat tõstnud. Ka auto hävimise puhul on väga küsitav see põhiseadusvastasus, sest auto puhul makstakse ju ära ka näiteks käibemaks ja muud asjad, mis hävivad nagu muu vara puhulgi. On väga küsitav, kas tegelikult me saame võtta riigi kanda kellegi vara hävimist. Aga me parandame seda, see on õige. 

Aga ma arvan, et automaksu arutelu ei ole kuidagi lõppenud ja valitsus tuleb välja ka sel teemal muudatustega lähiajal. Üldjoontes jah, IMF-i missioon jäi küll sellisest temaatikast hästi kaugele. Nad ikkagi toetasid autode maksustamist.

Suur tänu! Sellega lõpetan meie tänase kolmanda küsimuse käsitlemise. 

Aga Lauridega jätkame sellepärast, et neljanda küsimuse esitab Lauri Läänemets. Ja neljas küsimus on peaminister Kristen Michalile ning teemaks on avaliku huvi asemel kitsa ärihuvi teenindamine. Lauri Läänemets, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaminister! Valitsuse juures tegutseb efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoda. Olen vaadanud neid ettepanekuid, mis on üle Eesti tulnud, olen vaadanud ka neid, mida nõukojast tehtud on. On väga head! On väga häid ettepanekuid, mis bürokraatiat vähendavad, on kindlasti häid mõtteid, mis ettevõtjad on pakkunud, ja mitte ainult ettevõtjad, mis võiksid majandust toetada ja kiiremaks teha ja efektiivsemaks. Ehk siis see päris palju häid mõtteid. 

Kindlasti on ka selliseid mõtteid seal – ei maksa salata –, mis on ainult mõne üksiku ettevõtja huvides, ei pruugi alati kattuda avaliku huviga. Ka selles nõukojas on mõni ettevõtja, kes on toetanud varasemalt – ja avalikult rääkinud ja mitte avalikult – erinevaid ettepanekuid. Ja nüüd ma vaatan, et näiteks ühe ühe ettepaneku näitel, mis puudutab 70% Eesti metsadest majandusmetsaks tegemist. Ma saan aru, kuidas see Raul Kirjaneni ärihuviga kattub, ja see on täiesti normaalne, tema ei pea millegi muu peale mõtlema, tema teeb oma äri. Ma saan aru, kuidas see võib-olla teistmoodi puidutööstust toetab. Aga selle mõte on nõukojas läbi räägitud ja valitsus on öelnud, et see läheb töösse, ja valitsus on selle otsuse ära teinud. 

Aga teate, valitsusel on veel üks ülesanne – kaaluda avalikku huvi ka. Ja tihti erahuvi ja avalik huvi ei kattu, ei pruugi kattuda. Avalik huvi on looduskaitseline huvi, piirkondlik huvi, kõiksugu muud asjad. Ja selleks on riigis kõiksugu kaasamisprotsessid ja kõik muu. 

Palun kirjeldage mulle ja seletage, kuidas saab olla nii, et ühe ettevõtja või mõne ettevõtja ettepanek, mis kindlasti on hea, heas mõttes tehtud, on pandud töösse, valitsus on otsuse selle järgi ära teinud, aga avalikku huvi pole arvesse võetud ja kaasamisprotsessi pole tehtud? Just näiteks sellesama puupõldudeks 70% metsa näitel.

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea küsija! Kõigepealt ma muidugi tänan selle kiituse ja komplimentide eest selle ettevõtjate koja tööle. Ka minu vaatest, ja ma arvan, et kogu valitsuse vaatest, nagu Eesti riigi rahva vaatest, kui erasektor tuleb appi avalikus sektoris asju üle vaatama, siis selline värske pilk on alati teretulnud. Ja ettevõtjad on võtnud ise endale kohustuse aasta-poolteist seda tööd teha, pakkuda välja erinevaid lahendusi. Ja loomulikult, eks nad korjavad nende erinevate ettevõtlusliitude, harude, valdkondade pealt kokku, kaaluvad need ise paika, esitavad valitsusele. Ja valitsus loomulikult, nagu te ütlesite, kaalub avalikke huve. Alati kaalub seda. 

Me otsimegi seda tasakaalu, nagu iga valitsus otsib. Me ei vali looduse ja majanduse vahel, vaid ikkagi leiame tasakaalu, mis tagab elurikkuse säilimise. Ja ka elu võimalikkus maapiirkondades. Need kaks asja on tegelikult võimalikud.  

Nüüd mis puudutab looduse kaitsmist, siis ma ütleksin nii, et ega loodust me ei kaitse kuidagi vähem, kui kaitse on targalt seotud. Ma olen selle 70-30 printsiibi kohta kasutanud, ja võib-olla oskate pakkuda välja parema sõnastuse, aga üldiselt on seesama ütlemine, et hea aed teeb head naabrid. Mida selgemad reeglid on, seda lihtsamalt saavad kõik oma asju ka tulevikus arvestada. See puudutab nii looduskaitsehuve, kui puudutab ka metsandussektorit ja arenguvõimalusi. 

Nüüd mitut asja. Kõigepealt, 70% majandusmetsa ei tähenda looduskaitse nõrgestamist. Ja uusi majandusmetsi ei rajata kaitsealade arvelt ju, pigem sätestatakse eesmärk, mis täna juba suuresti kehtib. 2023. aasta SMI ehk selle metoodika järgi, mille järgi metsa hinnatakse, on umbes 68% juba majandusmets. 68% on juba majandusmets. 70% siis pannakse paika selle majandusmetsana. Sellest on ka räägitud varem. Ja fookus sellel on loomulikult prognoositavusel, et inimesed teaksid, nagu ka riik teaks investeerida erinevatesse valdkondadesse, ja mitte piirangute suurendamisel ilma mis tahes analüüsita. Teisel poolel on jälle 30% maismaa kaitse eesmärk. Täna on sellest juba 28% teatud määral kaitstud. Nii et need vahekorrad on juba tänased peaaegu.

Suur tänu! Ja lisaküsimuse esitab kolleeg Tiit Maran. Palun!

Aitäh! Ega selle vastusega eriti rahule jääda ei saa. Aga mu küsimus on kolmeosaline. Ühel hetkel tuli popsti see nõukogu oma liikmetega. Kas te oskaksite seletada, mis kriteeriumide alusel tegelikult nõukogude liikmed välja valiti? Ja kuidas selle protsessi käigus ikkagi on paika pandud selline oluline aspekt, et välistatud oleks huvide konflikt nõukogude liikmete toimetamisel. Kas või seesama 70 protsenti, tulen kohe selle juurde veel tagasi. Ja miks on välja jäetud paljud muud grupid? Kas te näete tulevikus ette, et võiks olla nõukoda, mis koosneb teadlastest ja keskkonnainimestest, aitaks teil otsustusi teha nii, et teie kunagine loosung, et majandus peab jääma keskkonnaga etteantud piiridesse, saaks teostatud. Või siis, et ühel hetkel tuleb näiteks ametiühingute töökoda teie taha, kes hakkab teile seletama, kuidas inimeste aspekt siinsamas kõrval on juurde toodud. Ja kuna ma arvan, et te olete üsna nutikas ja tark inimene, siis palun rääkige mulle, kuidas te lahendate 70-30 protsenti, selle kummalise staatika seadusesse panemisel sellise olukorra, kui keegi metsaomanikest otsustab, et 50 protsenti metsa ta teeb hoopis põllumaaks. Mis siis saab? Kas siis saab see, et te ütlete, et midagi ei ole teha, 50 protsenti, ka looduskaitsealust maad, tuleb välja võtta, sest meil on fikseeritud protsendina täpselt, kuidas me tulevikus peame, väga pikas tulevikus peame asju ajama.

Aitäh, hea küsija! Alustan tagumisest otsast, püüan esimesse jõuda ja loodan, et midagi ära ei unune. Teile ei ole saladus, aga kuulajatele-vaatajatele olgu öeldud, et kui meil on täna juba olukord selline, et 68 protsenti sisuliselt on majandusmets, ja me sõnastame printsiibi, et 70 protsenti on see majandusmetsa osakaal ja teisest küljest 28 protsenti maismaast on juba täna teatud määral kaitstud ja sõnastame, et tulevikus on 30 protsenti maismaast kaitstud, siis see ei vähenda kuidagi looduskaitse kõrget taset, vaid pigem ütleb, millised need vahekorrad on. Sellest printsiibist 70-30 me oleme ju rääkinud mitu aastat ja minu meelest väga paljud metsandusvaldkonna koosolekud tihtipeale jõuavad sinna välja, et noh, mis see vahekord siis täpselt on, kuidas see sõnastatakse ja nii edasi. Ja selle seadusesse sõnastamisega tuleb energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt eelnõuga valitsusse ja siis see eelnõu tuleb ka parlamenti. Siis saab parlamendis seda debatti pidada, et kuidas see täpselt sõnastatud on. Ettevõtjate valik on pigem olnud selle alusel, kes on nõus tulema, kes on nõus riigi jaoks tasuta tööd tegema. Ja lisaks on valitud ka nõukoja juhi enda poolt, ehk Viljar Arakase poolt, erinevate valdkondadega koostöös, et seal oleks võimalikult mitmekesine valdkondade esindatus olemas. Lisaks vahetavad oma esindajaid tööandjate keskliidu liikmed vastavalt teemale, mida arutatakse. On ka kaubandus-tööstuskoja esindaja, väikeste ettevõtjate esindaja ja keskmiste ettevõtjate esindaja ja nii edasi. Nii et selliste printsiipide alusel on ta valitud, et ta võimalikult laia ringi hõlmaks. Ja see loetelu ei ole tingimata lõplik. Kui tuleb mõni valdkond või mõni teema, mis vajab lisatööd, kindlasti saab see nõukoda ka ennast sellest küljest laiendada. Jah, ma arvan, et see nõukoda on koos Eesti ettevõtluse või oma valdkonna tippudest, kellel on panustada Eestisse ja mina isiklikult olen tohutult tänulik, sest see on äärmiselt ainulaadne võimalus, et Eesti riigile, Eesti peaministrile, Eesti valitsusele tulevad tippettevõtjad sellisel viisil appi ja me saame koos asjad aasta-pooleteistkümnega kõvasti paremaks teha.

Suur tänu! Kolleeg Lauri Läänemetsal on täpsustav küsimus. Palun! 

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud peaminister! Meil ju probleem seisneb selles, et puitu ei jätku sellises nii-öelda … Just ettevõtluse koha pealt on suur mure, mitte ainult looduse. Meil oleks vaja raiemahte alandada. Kui me samas tempos jätkame, selle 70%-ga, siis me jõuame ikka lõppkokkuvõttes selliste puupõldudeni. Te räägite väga ilusat juttu, aga sisuliselt see plaan tähendab, et kavatsete muuta 70% Eesti metsadest puupõldudeks. Lõppkokkuvõttes, kui puitu jääb vähemaks, samas tempos liigutakse edasi ja intensiivne majandamine jätkub, siis tuleb puid järjest nooremalt maha võtta. Me jõuame sinna, see on nii-öelda järgmine samm, mis tuleb, et me satume sellisesse olukorda. 

Palju mõttekam oleks seda teha, mida sotsiaaldemokraadid koalitsioonis Reformierakonnaga ja isegi Isamaaga kogu aeg ette panid, et paneme Euroopa Liidu vahendeid puidusektorisse ja suurendame lisandväärtust ja vähendame raiemahtu. Loodus on hoitud, ettevõtted on hoitud, SKP-sse säilib sama panus. 

Aga nüüd minu küsimuse juurde. Ikkagi te ei vastanud enne. Minu küsimus oli avalikust huvist. Vaadake, valitsus saab avalikku huvi teatud protseduuri järgi kaaluda ja seda te pole teinud. Te olete teatanud, et te nüüd teatud ettevõtja või paari-ettevõte või paarisaja-ettevõtja vahet ei ole, ma neile üldse kuidagi pahaks ei pane, et neil see soov on, aga valitsusel peab olema see filter vahel. Nende huvides teete mõne otsuse ja ei ole olnud kaasamisringi, ei ole olnud avalikku arutelu pärast selle nõukoja arutelusid ja ettepanekuid. Ehk siis te avalikku huvi selles küsimuses pole kaalunud sisuliselt ja olete teatanud, et nüüd koalitsioon asub seda tegema. Mu küsimus oli, et mismoodi te kujutate ette, kirjeldage seda protsessi, kus kohas ja mismoodi see avaliku huvi kaalumine toimub ja mismoodi huvirühmad siin said kaasa rääkida. Sest otsus on ju langetatud. 

Suur tänu! Härra peaminister, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Aitäh, hea küsija! Kõigepealt sellest 30-st, 70-st avalikust huvist. Mina mäletan selleteemalisi debatte juba aastaid, võib-olla kuna ma olen selle valdkonnaga rohkem kokku puutunud, mõlema poolega. See debatt on ju kestnud pikalt, et kuidas seda täpselt seadustesse sõnastatakse, et oleks selge, kui palju on meil kaitse all. Samamoodi me otsustame printsiibina, et 30% maismaast, merealast on meil tulevikus kaitse all. See samamoodi tuleb sama eelnõuga, mille keskkonna- ja energeetikaminister toob siia. Selle käigus on võimalik seda debatti pidada. 

Aga see printsiip, et see 30 ja 70 vahekord on, seda debatti minu hinnangul on peetud küll praktiliselt igal valdkonnafoorumil. Pole praktiliselt jutuajamist. Ma saan aru, et teie valdkond on olnud teine, eks, aga praktiliselt igal sellisel metsandusvaldkonna, looduskaitsevaldkonna kogunemisel küsitakse lõpuks ikkagi, et kuidas seda siis sõnastada ja kas me leiame sellele lahenduse. Nii et seda debatti me kindlasti saame siin saalis pidada ja nii edasi. Valitsus, jah, põhimõtteliselt ütleb, et selline lahendus, et 70% 68% asemel sõnastatakse majandusmetsaks, on meile vastuvõetav või see võiks olla võimalik poliitiline lahendus, meie seda toetame. Ja 30% maismaast ja merest on kaitse all. 

Nendest printsiipidest on ka varem räägitud ja ma ütleksin nii, et need printsiibid ei peaks olema üllatuseks nüüd kellelegi, aga hea, kui nende üle debateeritakse. See näitab ju mõlema valdkonna huvi, nii tööstuse soovi areneda kui ka looduskaitsevaldkonna tähelepanelikkust selles suhtes, mis tehakse.

Nüüd lisandväärtuse kasvatamisest tööstuses. Siin te ei pea üksiti iseennast kiitma. Ma arvan, et sellest on ka Eestis räägitud 10, 20, 30 aastat, et Eesti erinevate valdkondade lisandväärtuse kasvatamine on möödapääsmatu, kui me tahame jõukuselt jõuda järgmisse liigasse. Ja puidutööstuses, puidutöötlemises täpselt samamoodi tuleb sellesse jõuda. Hea uudis on see, et valitsuses on tööstuse jaoks päris mitu erinevat plaani, muu hulgas näiteks suurinvesteeringute meede, mis ütleb, et 30 otsese ja 70 kaudse töökoha loomisel on võimalik saada osa sellest tehase või tootmise rajamiseks minevast rahast tagasi, või ka sellest ajast näiteks, kui teie olite valitsuses, kui me leppisime kokku, et hulk raha ehk välistoetusi läheb väljapoole nii-öelda kuldset ringi, et just neidsamu tootmisi ja tööstusi moderniseerida ja rajada. Ja mis puudutab raiemahte, siis minu ajal juba, kui ma Kliimaministeeriumis olin, lepiti ajaliselt kokku, et need on pikalt ettenähtavad.

Suur tänu!

Ja kuna kõlanud on nii lisaküsimus kui ka täpsustav küsimus, siis lõpetan selle küsimuse käsitlemise. 

Tänane viies küsimus on peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Rene Kokk ja teemaks on riigikaitse valmisolek. 

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Minister! Ma olin sunnitud oma küsimust natukene korrigeerima, tulenevalt teie vastusest esimesele küsimusele, mis tekitas minus omakorda küsimusi. Ja eelmisel nädalal siis teadupoolest oli päris suur eskalatsioonioht seoses ebaõnnestunud ühe tankeri Jaguar kontrollimise operatsiooniga. Ja te vastasite esimesele küsimusele, kui küsiti, et kes võtab otsuse vastu ja mismoodi see käsuahel käib, et Kaitseväe Peastaabi ülem andis korralduse Kaitseväe juhataja nimel.  

Nüüd, nimelt, endine mereväe ülem on intervjuus öelnud, et tegelikult selliseid otsuseid võetakse vastu kõige kõrgemal poliitilisel tasandil. Teie aga vastasite ka, et "ärge muretsege, et kui siseministrit või kaitseministrit kätte ei saada, siis küll otsused ära tehakse". Kas ma sellest vastusest võin eeldada, et mingil põhjusel tollel hetkel, kui oli vaja otsus vastu võtta, kas minna kontrollima või mitte, ei olnud siseminister ja kaitseminister kättesaadav? Sest te selgelt ütlesite, et kui sise- või kaitseminister ei ole kättesaadav, siis võetakse otsused vastu muul moel.  

Ehk siis, kas vastab tõele, et poliitilist otsust ei olnud üldse seal ja endine mereväe ülem siis ei tea, mis ta räägib, või ei olnud ka meil kättesaadavad ei sise- ega kaitseminister? 

Ja meedias on räägitud ka sellest, et nagu oleks see laev teadnud ette, et võimalik kontrollimiseaktsioon tuleb. Kas on põhjust muretseda ka selle üle, et meie kõige kõrgemal tasemel informatsioon lekib ja kuidagi oli juba teada, et selline operatsioon Eesti poolt plaanitakse läbi viia? Need on päris tõsised küsimused. Kuidas te neid kommenteerite?

Jaa, aitäh! Päris mitu küsimust. Püüan neile järgemööda vastata, ma panin siia kirja. 

Kõigepealt, esiteks, te püüate seda nimetada ebaõnnestunud operatsiooniks. Taristu kaitse ei ole ebaõnnestunud. Laev, millel ei olnud lipuriiki, mille dokumendid ei ole korras, seda saadeti, nagu ma kirjeldasin, lõpuks eskorditi Eesti vetest välja. Ja vastavalt sellele, kuidas seda situatsiooni hinnati, ka selle laevaga käituti. Ankrud olid küljes, alla laskmata. Aga seda kõike ma juba kirjeldasin. 

Teiseks, kas venelased oskavad ette oodata või varilaevastik oskab ette oodata, et me kontrollime neid laevu, me saadame neid laevu, me küsime dokumente? No kuulge, kui seda on tehtud juba 450 korral, kuidas see üllatus saab olla? Eesti riik on siinkandis ja selle mere ääres kõige tublim, ilmselt, varilaevastiku kontrollija. 

Ja ma arvan, et meie pühendumus on kooskõlas meie välispoliitilise julgeolekuvaliku joonega. Venemaa rahakraanid tuleb kinni keerata. Kõiki laevu tuleb kontrollida, mis on kahtlased. Primaarne on, et taristu oleks kaitstud, ja dokumente tuleb küsida. 

Nüüd, te küsisite mandaadi kohta. Mandaati ma ka kirjeldasin teile. Mandaadi jaoks on parlament vastu võtnud seaduse ja Politsei- ja Piirivalveametil, nagu Kaitseväel, mereväel, on mandaat kaitsta taristut ja see on nende ülesanne. 

Kui te küsisite, et kas te võite järeldada sellest minu küsimusest, et kui kaitseministrit või siseministrit ei saaks kätte, et kas taristut tuleks kaitsta, et see taristu jääks sellisel juhul kaitsmata, et neid ei saadud kätte, siis vastus on: ei, te või sellest järeldada seda. Mõte on väga lihtne: käsuahel, kuidas asjad toimivad, on paigas. Kuidas sellised asjad käivad, on seadustes ja erinevate otsustega paika pandud ammu juba. See tähendab seda, et poliitikud ei pea otsustama, et ühte 450-st laevast seal tuleb kontrollida dokumente. Või poliitikud ei pea otsustama ka näiteks Politsei- ja Piirivalveameti puhul, et nad peatavad ohtlikult liikleva sõiduki või kellegi, kes midagi kurja teeb. See oleks iseäranis pentsik, kui te kujutaksite ette, et iga kord tuleks siseministrile helistada ja öelda, et "kas me teeme seda, teist või kolmandat?" See on väga veider. 

Nii et kui ma nüüd vaatan kogu seda retoorikat, siis ma kutsun ka teid üles oma retoorikat revideerima. Ebaõnnestunud jutuna kindlasti on kohatu. Laeva kontrolliti, laev eskorditi välja, taristu on terve. See tegelikult on nii NATO kui Eesti mereväe primaarne eesmärk. Aga Venemaa infooperatsioonidesse on ka tugevamad inimesed langenud, nii et ärge teie langege.

Suur tänu! Rene Kokk, teil on täpsustav küsimus, palun!

Jaa, aitäh! Minister, te peate ilmselt ise rohkem uudiseid lugema ja vaatama, meedia on ka kajastanud seda ekspertide sõnul, et tankeri kinnipidamine ebaõnnestus. See näitab Eesti võimekuse taset. Te võite ju pea liiva alla peita ja probleemi eitada, aga te ei muuda asjaolu, et tegelikult probleem on. Mul on muidugi päris kummaline, peaministri arusaam sellest, et tegemist oli õnnestunud kontrolliga, kui tegelikult kontrolli ei tehtud ja mingisugust protsessi selles mõttes läbi ei viidud ja laev eskorditi siit välja pärast seda, kui me peale ei suutnud sinna minna. Ja mis puudutab seda, et kuidagi tavapärane oli, siis tavapäraselt meil ei ole olnud Vene lennukid Eesti õhuruumis. Ma arvan, et kui te nüüd järele mõtlete, siis saate ise ka aru, et see kuidagi ei olnud tavapärane protsess. 

Aga nüüd, küsin siia veel juurde seda, et üks kummaline asi oli see, et Eesti avalikkus sai üldse sellest teada läbi Poola meedia ja põhimõtteliselt 24 tundi hiljem. Et kas siin on kuidagi Vabariigi Valitsusel ka mingi seos, et Eesti meedia seda infot Eesti rahva eest üldse 24 tundi kinni hoidis? Tundub nagu päris loogiline, et kui nii kõrge tasemega intsident on, peaks kohe avalik üldsus sellest teada saama, aga me saame kuidagi teada nagu teisejärgulisest asjast üldse läbi ühe meie partnerriigi meedia. Kuidas te seda kommenteerite?

Aitäh! Ma soovitan alati kommunikatsiooniinimestel olla proaktiivne, kuidagi eestikeelse sõnaga, et ennetada seda, mida Venemaa oma huvide kaitsel teeb, nii palju, kui see on võimalik. Sest on ju selge, et varilaevastiku dokumentide kontrollimine Venemaal rahaveona meeldib sama vähe kui narkokulleritele tõenäoliselt kinnipidamine kuskil maantee peal. Ega see pole kuidagi erinev. Venelased tegelikult veavad sealtkaudu seda raha, millega nad tekitavad võimekust operatsioonideks Ukrainas, operatsioonideks meie vastu, küberrünnakuteks, hübriidrünnakuteks ja nii edasi. Mitte sentigi ei tule neile selle eest kaasa tunda, vaid vastupidi, neid laevu tuleb kontrollida, monitoorida nii palju, kui on võimalik. Ja selleks tuleb teha üleskutse ka meie liitlastele. Euroopa Liit just jõustas 17. sanktsioonide paketi selle jaoks. Ja nagu ma juba enne mainisin, ka Ühendkuningriik just hiljuti, kui me olime Oslos Ühendekspeditsiooniväe kohtumisel, Keir Starmer ehk Ühendkuningriigi peaminister andis teada, et nemadki koostasid jälle ühe sajase nimekirja nendest laevadest ja ettevõtetest, kes on selles nimekirjas, kes on sanktsioonide alused. 

Te ütlete, et on probleem. Muidugi on probleem. Probleem on varilaevastik, mitte selle kontrollimine. See ongi probleem. Ärge ajage probleemi teisega sassi. 

Nüüd, mis puudutab meediakasutust, siis ma ütleksin niimoodi, et kõrvaltarvajaid on ju väga palju, alati on kõigil mingeid erinevaid arvamusi. Aga fakt on see, et minule vähemalt – ja ma eeldan, et kaitseministrile – saabus see teadmine, et laev tuleb, selle dokumente kontrollitakse, vägisi parduma ei hakata, eskorditakse välja, juba varem, ammu ette. See ei ole midagi üllatavat. Martin Herem, kellega, tean, EKRE-l on leppimatu tüli, on just sedasama kõike ka praegu ERR-i ehk rahvusringhäälingu portaalis kirjeldamas, võite seda kõike vaadata, kui tahate. 

Kui lugeda, siis ma soovitaks pigem Tarvo Madseni, Postimehest, või Meelis Oidsalu, Postimehest, lugusid, kes kirjeldavad, kuidas Kaitsevägi oma asju teeb, ja et iga selline operatsioon ei ole just tingimata klikimaailma tegevus. Ma arvan, et parlamendiliikmena te võiksite seda ka mõista, et Kaitsevägi teeb oma operatsioone nende parameetrite kohaselt, mida ta ise vajalikuks peab. Loomulikult, mida varem ja mida avalikumalt seda teavitust saab teha, seda parem. Kindlasti nad hindavad oma teavitussüsteeme, et need oleksid võimalikult head.

Suur tänu!

Ja selle teemapüstituse juures esitab lisaküsimuse Mart Helme. Palun!

Aitäh!

Ma arvan, et selle mereväe intsidendi puhul Jüri Saska on kindlasti suurem autoriteet kui Martin Herem, kes ei ole minu meelest üldse mingi sõjaline autoriteet: põgenenud praegu ära ja vallandatud ja põgenenud praegu kaitsetööstusse – ikka täiesti häbistanud ennast sõjaväelasena sellisena. 

Aga te jutustate meile siin toredaid muinasjutte sellest, kuidas varilaevastik on probleem – on probleem, vaieldamatult on probleem. Ainult et selle probleemiga seesama Starmer ei tegelenud, kui La Manche'ist sõitis see laev läbi. See laev tuli Indiast, see laev sõitis läbi Punase mere, sõitis läbi Suessi kanali, sõitis läbi Vahemere, läbi Gibraltari, läbi Taani väinade – mitte keegi, kes on ühinenud selle sanktsioonide läbiviimise ükskõik mis otsusega, kuidas ta vormistatud on, toru ei tõstnud. Mitte keegi ei hakanud kontrollima, mitte keegi – ainult Eesti. Ainult Eesti! 

Ja ärge ajage meile siin mullikesi, et meil on mandaat. Ei ole meil mandaati rahvusvahelistes vetes kedagi kontrollida. On rahvusvahelise mereõiguse kohaselt üks võimalus minna laeva kontrollima – sellisel juhul kokkuleppel ja ainult üks ohvitser, aga mitte mingi dessandi maandamine helikopteriga. Ärge tulge muinasjutte rääkima! Lugege – te olete jurist – lugege rahvusvahelist mereõigust ja siis te saate teada, mida me tegime valesti. 

Ja antud juhul ei ole ju tegemist rutiinse kontrolliga. Kui Vene lennuk lendab ja ähvardab sisuliselt meie laevu põhja lasta, siis on ju sõjalise eskalatsiooniga tegemist. Ja peaminister ilmselt saab siis sellest teada, kui ta juba surnud on Vene pommide läbi, et meil on sõda lahti läinud, sest temasse ei puutu see, et mingi jupijumal on andnud kuskil mingi korralduse. 

Need niisugused propagandistlikud muinasjutud võite jätta ju tädi Maalidele, aga meid te sellega kuidagi kohe siin ei suuda ümber veenda. 

Ja nüüd lõpetuseks ma tahan ikkagi teada, kas teie konkreetne ülesanne on Venemaaga provotseerida sõda või on teie konkreetne ülesanne Eesti julgeolekut tagada sellega, et meil sõda Venemaaga ei tule? (Juhataja: "Teie aeg! Aitäh!") Mul on konkreetne küsimus, kas julgeolek teie meelest tähendab sõda Venemaaga või on julgeolek see, et me hoidume (Juhataja: "Aitäh!") omalt poolt provotseerimast konflikti Venemaaga?

Aitäh!

Aitäh!

Härra peaminister, palun!

Aitäh!

Jah, hea Mart Helme, vabandan selle soovituse eest, aga siiski, üdi ta, ma arvan, tabab: kogu selle jutu baasilt võiks moodustada siin vene varilaevastiku toetusgrupi küll. See minu meelest sellest jutust ka vastu paistab. 

Eesti tegevuse õiguslik alus on ju, tuleb sellestsamast UNCLOSist. Sellesama operatsiooniga rakendati Eesti kui mereriigi õigust kontrollida majandusvööndit läbivate aluste dokumentatsiooni vastavust nõuetele. Eesti tegevus tugineb sellelesamale rahvusvahelise mereõiguse konventsioonile, juba mainitud UNCLOSile, rannikuriikide kohustustele ja õigustele. 

Rutiinse kontrolli käigus tuvastati, et 13. mail Eesti vetele lähenenud alusel Jaguar puudus lipuriik. Kui alusel puudub lipp, siis see rikub UNCLOSi artikli 110 lõige 1 punkti d. UNCLOSi artikli 110 alusel on rannikuriigil õigus ilma lipuriigita laev kinni pidada ja dokumentide kontrollimiseks parduda. Seega, Eesti tegevus on kooskõlas UNCLOSis sätestatud meresõiduvabaduse printsiibiga. 

Lisaks annab õiguse sekkuda ka UNCLOSi artikkel 92, mis käsitleb laevade seisundit. Ja selle järgi on ühe riigi lipu all sõitvatel laevadel avamerel viibides selle riigi ainujurisdiktsiooni all reisi vältel või külastatavas sadamas viibides ei tohi laev oma lippu vahetada, välja arvatud juhul, kui omanik vahetub või tehakse registrimuudatus. 

Antud juhul oli teada, et meie mereala poole liigub laev, kellel pole kehtivat riikkondsust, mis tähendab, et talle ei kehti ka ühegi riigi jurisdiktsioon. Seega Eesti teostas oma õiguste piires ja rahvusvahelistest kohustustest tulenevat ülesannet täiendavalt kontrollida ilma liputa sõitvat alust. Väga täpne. Aitäh!

Suur tänu! Head kolleegid, sellega me lõpetame tänase viienda küsimuse käsitlemise. 

Tänane kuues küsimus on samuti peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Aivar Kokk ja teemaks on maksud. Aivar Kokk, palun!

Head kolleegid, nüüd... Mart Helme, palun! Aivar Kokk soovib küsimust küsida, Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Austatud peaminister! Ma küsin ette küsimuse ära, et ei pea teistele vastama, sest muidu sa hakkad vastama nendel teemadel, mis ei ole küsimuses. Aga küsimus on lihtne. Sa oled siin saalis lubanud mõned nädalad tagasi, et sinu valitsemise ajal uusi makse ei tule. Eriti see arutelu oli siis, kui oli julgeolekumaksu teema. Me näeme, et erinevaid makse tuleb ju iga päev. Sellel aastal tekkis automaks, maamaksu tõusu variandid, pensionärid jäid ilma keskmise pensioni tulumaksuvabastusest, seitsmeteistkümnest miljonist. Esimesel mail tõusis elektriaktsiis, gaasiaktsiis, diisliaktsiis. Esimesest juulist tõuseb käibemaks 24 protsendile ja jääb püsivaks, mis oli ajutine sel hetkel, kui sa lubasid, et rohkem makse ei tule. Esimesest jaanuarist tõuseb tulumaks 24 protsendile, mis jääb püsivaks praeguse seaduseelnõu järgi, mille esimene lugemine siin saalis eile toimus, ajutisest jääb püsivaks. Kuidas siis on, kas meil on hirm või kartus veel, et ühel hetkel tuleb sinu valitsusest keegi ministritest ja esitab järgmise maksukoormuse, sest erinevate arvutuste järgi kolme aasta maksudega kaob inimeste taskust ja ettevõtete taskust kokku kaks miljardit eurot aastas. Tulumaksuvabastusega planeeritakse 550 miljonit tagasi, ehk kaks miljardit maksudega ära, 550 miljonit tagasi. Mis see eesmärk on? Kas saad siin lubada täna, et järgmiseid makse siia ei tule, mis on, ütleme, saali juba ära esitatud või on veel oodata sellel või järgmisel aastal mingeid maksutõuse? Aitäh!

Aitäh, hea küsija! Kas miski, mida ma ütlen, muudab seda, mida Isamaa oma poliitreklaamis teeb? Loodame. Ma vastan selles lootuses. Kõigepealt ütlesid, et erinevad eelnõud on siin. Vastab tõele. Nende eelnõude mõte on inimeste maksukoormuse alandamine, ettevõtluse maksukoormuse alandamine ka. Ma loen teile veidi numbreid, ma loodan, et te olete kannatlik. Võin pärast need ka pildina anda, kui tahate. Maksukoormus koos julgeolekumaksu kaotamisega ja tulumaksu ja käibemaksumäära 24 juurde tõstmisega on 2025. aastal 36,8 protsenti, 2026. aastal 35,6 protsenti ehk 1,2 protsenti alaneb maksukoormus. Sealt edasi 35,7 protsenti, sealt edasi 35,5 protsenti, siis on 35,1 protsenti, nii et maksukoormus alaneb. Ja sellesama maksuküüru kaotamisega, rahandusminister kontrollib selle vahepeal üle, maksuküüru kaotamisega, mis on teile ju nii armas seesama astmeline tulumaks, võidavad õpetajad, politseinikud, paljud teised, keda teie liigitate alati rikkaks, räägite rikaste maksukoormuse kaotamisest. Võite vaadata www.reform.ee, kui teil on lubatud teise erakonna veebilehele minna, siis seal on maksukalkulaator, saate vaadata, palju inimesed rahas võidavad. Nagu ma olen öelnud, siis keskmise palga saaja, tänu sellele, et tulumaksuvaba miinimumi me tõstame järgmisest aastast 700 euroni, keskmise palga saaja rahaline võit sellest on umbes 1500 eurot aastas. Nii et kui te küsite, kas neid eelnõusid on vaja menetleda, mida me siin praegu menetleme? Neid eelnõusid on vaja menetleda. Ja tõsi, koos sotsidega meil oli tähtajaline maks, sama julgeolekumaks, ja seaduses oli tähtaeg ka kirjas. Koos sotside lahkumisega lahkub ka seesama tähtajaline ettevõtete kasumi maksustamine, lahkub ka esimesest eurost inimeste tulumaksustamine. Nii et asja võimalikult lihtsaks tehes, need maksumuudatused, mis praegu, jätavad inimestele ja ettevõtjatele palju-palju rohkem raha kätte.

Suur tänu! Aivar Kokk, teil on täpsustav küsimus, palun!

Muidugi sa võiksid panna sinna 2021 ja protsendi, palju siis maksuprotsent oli, ja siis rääkida, palju on järgnevatel aastatel maks. Siis sa näed, et see on maksutõus. Seda demagoogiat, noh, ma saan aru, et vastama peabki nii, nagu sa vastad. Isamaa Erakond tõstis 2018. aastal tulumaksuvabastuse 180 eurolt 500 euro peale. Ega ükski asi pole halb, aga halb on see, et sa peaministrina lubasid siin mõned ajad tagasi, et tulumaksu ja käibemaksu kahe protsendipunkti võrra tõstmine on ajutine ja 2028 see lõpeb. Ja nüüd sa sirge seljaga ütled, et kõik on hästi, tegelikult need jäävad alaliseks. 

Sa võtad pensionäride taskust ära 2027 76 miljonit eurot, kuna keskmine pension ei ole enam tulumaksuvaba. 76 miljonit on 2027 selle seaduse seletuskirjas numbrilisena välja toodud. Te võtsite ära paljulapseliste perede toetuse 200 eurot kuus. Te neid arvutusi kuhugi ei tee. Toiduhinnad on kaubanduses praktiliselt kahekordistunud. Ostukorv on suurenenud, inflatsioon on suurenenud, üheksa kvartalit järjest on Eesti majandus olnud languses. Nüüd on see mõned kvartalid tõusus olnud tänu sellele, et detsembris osteti kõvasti autosid, ja kuna tulumaks tõusis, siis ka maksti palgad välja, ja kui praegu vaadata rahandusseisu, siis peale tulumaksu ei ole midagi positiivset sealt näha, ainult tulumaks on see, kus laekumine on korralik. Ma ikka veel küsin. Ma küsisin ainult ühe küsimuse, ma ei taha rohkemalt vastust. Kas te toote veel mõne uue maksu või maksutõusu siia saali läheneval ajal?

Aitäh, hea küsija! Nii pikalt küsite sedasama asja, mida te tahate küsida. Ma vastan siis ka pikalt. Kõigepealt alguseks lühidalt: need eelnõud, mis saalis on, vähendavad maksukoormust. Et oleks hästi klaar, me ei pea üksteisele, me tunneme üksteist pikka aega. (Hääl saalist.) Need eelnõud, mis siin saalis on, mida te menetlete, vähendavad maksukoormust. See on esiteks. 

Teiseks nüüd, mis jääb kõrgemale, kui tahaks, on käibemaksu ja tulumaksu määr. Seda ma olen ka igal pool avalikult öelnud, nagu ka julgeolekukulud, see on kahjuks paratamatus. Julgeolekukulud ehk kaitsekulud tõusevad 5%-ni, järgmisest aastast vähemalt 5%. Nii kõrged ei ole nad kunagi olnud, aga praegu neid investeeringuid teha on ainukene viis, et me tagame Eesti riigile, Eesti rahvale julgeoleku, iseseisvuse järgmisteks põlvkondadeks. Järelikult seda tuleb teha. See, mis puudutab, jah, kasumimaksu kaotamist, eraisiku tulumaksuvabastust või eraisiku tulumaksu esimesest eurost kaotamist ja tulumaksuvaba miinimumi 700 euroni tõusmist, see annab inimestele palju hõlpu juurde. Nagu ma kirjeldasin, siis keskmise palga saaja võib selle puhul umbes 1500 euroga aastas arvestada. 

Aga lihtsalt veidi, et ka konteksti anda, mulle tundub, et te püüate kuidagi kontekstivabalt toimetada. Kui vaadata Eesti maksukoormust Euroopa nii-öelda pildina, siis 2023. aastal oli see veidi alla 34% SKP-st, Euroopas oli see 39% SKP-st ehk circa 40%. Eesti on maksukoormuselt ikkagi Euroopas tagumises otsas, tagantpoolt seitsmes, ja ma arvan, et isegi nende maksumuudatuste, kõikide muude sammudega jääme me ikkagi tagumisse otsa. Ja Soome, kellega meid siin aeg-ajalt on võrreldud – 2023. aastal oli Soome Euroopa Liidu 27 riigi edetabelis neljandal kohal, meie 21. kohal ehk tagantpoolt seitsmendad. Nii et Eesti on maksumääralt, maksukoormuselt ikkagi pigem selles tabeli tagumises pooles ja tagumises kolmandikus. Et oleks ka konteksti, millest me räägime. Aga ma kardan, et ma ei suuda väärata Isamaa valimisreklaame.

Suur tänu! Ja lisaküsimuse esitab kolleeg Priit Sibul. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Hea peaminister! Minu küsimus on natukene teisest kontekstist, aga ma loodan, et teil on võimalik vastata. Nimelt, möödunud nädala kolmapäeva hilistel öötundidel kliimaminister Sutt tutvustas kolme eelnõu. Üks nendest – kuna ta on valitsusest läbi käinud, siis ma eeldan, et te teate – puudutas Natura aladel täiendavate sihtkaitsereeglite kehtestamist, mida mina nimetasin ja nimetan ka täna neonatsionaliseerimiseks. Näiteks pöördus minu poole üks konkreetne inimene, kellel seal Natura alal perekonnale kuuluv metsatükk, umbes 125 000 euro väärtuses, ja vabariigi aastapäeval said nad Keskkonnaametilt teate, et on midagi leitud, ja pannakse peale nii sihtkaitsevöönd kui suurendatakse ka seda kaitseala. Nende naabrid müüsid mõni aeg tagasi metsa maha ja seda metsa enam ei ole ja tänu sellele riigil seal midagi kaitsta pole võimalik. Ja nüüd teie ja minister Suti vahepeal olnud minister on öelnud, et õiglane kompensatsioon on umbes 200 eurot hektari kohta. Aga praegu meetmena selles eelnõus on välja pakutud 160 eurot hektari kohta ja siis sellelt tükikeselt võib aastas võtta ka umbes kaks kuuske, ja kui sul on rohkem kui neli hektarit, siis üle kaheksa kuuse ei ole võimalik. 

Et kas selline kontekst, kus me sisuliselt võtame ära … Ja ma olen nõus nii teie kui ministriga, et loodust on iseenesest vaja kaitsta, aga küsimus on see, et kas te peate seda ka sisuliselt riigistamiseks või teie arvates ongi nii, et need, kellel on vara, nendelt võtame ära ja anname … Kuigi õiglane hind, nii-öelda mitte siis tegelikult vara me ei kompenseeri, aga mingil kujul veidikene seda juurdekasvu. Kuidas te kommenteerite seda?

Aitäh! Jah, väga hea, et te hoolite looduse kaitsmisest, ja sellisel viisil selle küsimuse püstitate. Ma ütleksin nii, et looduskaitseliste piirangute õiglane kompensatsioon on loomulikult osa sellest kaitsepoliitikast, looduse kaitsmisest. Ja loomulikult riik ei sunni maaomanikke kandma kaitsekoormust üksi. Välja töötatakse erinevad täiendavad kompensatsioonimeetmed, selle alla käivad erinevad Natura ala toetused, RMK hüvitusala kasutamine, kasutusõiguse soetamise skeemid ja nii edasi. 

Ja mis puudutab erinevaid selliseid poliitikavalikuid, siis me ütlesime ka eelmine nädal välja  – sellesama, mille kohta ka sotsid küsisid, selle 30–70 printsiibi juures –, et 70% on majandusmets. Et valitsus ei toeta lausalist lageraiekeelu kehtestamist piiranguvööndites, see oleks vastuolus ka Natura 2000 süsteemi paindlikkusega. Et kehtiv kord jätab otsustusõiguse Keskkonnaametile. Nii et see on see printsiip, millest me lähtume. Ja kompensatsioonimeetmetest juba mainisin.

Suur tänu! Ma lõpetan tänase kuuenda küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi. Ja seitsmes küsimus on kaitseminister Hanno Pevkurile, küsib Riigikogu liige Vladimir Arhipov ja teemaks on intsident varilaevastiku tankeriga merel. Vladimir Arhipov, palun!

Hea juhataja! Uudis, et tankeriga seotud intsidendid Eesti vetes on tekitanud avalikkuses palju küsimusi ja see, et täna siin infotunnis lausa peaaegu pooled küsimused on seotud selle intsidendiga, see näitab, et Eesti rahvas on väga mures. Ja avalikkusel on õigus teada, et meie vetes tehtavad julgeolekuga seotud tegevused põhinevad seadustel ja selgel vastutustundel. Ja minu küsimus on: milline seaduslik alus oli sekkumise teostamisel? Kas oli rutiin ja tavaline kontroll või ei ole mingi imperatiivne info? Ja kes langetas selle otsuse konkreetselt? Ja selle otsuse taga olid ka poliitilised otsused või võttis mingi kõrgem ohvitser ja andis sellise käsu ära? Kuidas see asi oli? Palun selgitada! Eesti inimesed kuulavad.

Aitäh, hea küsija! Peaminister on umbes kolm korda sedasama juttu täpselt rääkinud. Päris kõike üksühele kordama ei hakka, mõned pidepunktid käiks üle. 

Esiteks, Eesti riigil on õigus nii territoriaalmeres kui majandusvööndis laevu kontrollida. Laeva kontrollimise eelduseks loomulikult on see, et igat üksikut juhtumit vaadatakse eraldi. Eesti Merevägi monitoorib Läänemerel ja Soome lahes toimuvad kogu aeg ja vastavalt igale üksikule otsusele, nagu peaminister on selle numbri välja öelnud, enam kui 450 juhul on erinevat tüüpi kontrolle läbi viidud sel aastal. Ja seetõttu tasub aru saada, et merevägi täidab oma igapäevast ülesannet, mis on Riigikogu talle andnud. 

Riigikogu on andnud need ülesanded mitme erineva õigusaktiga. Esiteks, kui otsustati ühendada Eesti Merevägi ja Eesti Piirivalve Veejõud, siis pandi Mereväele ka ülesanne teha piirivalvelisi toimingud. Teiseks, konkreetselt selle juhtumi puhul tuleneb õigus ka rahvusvahelisest õigusest, ehk siis juba mainitud ÜRO mereõiguse konventsioonist UNCLOS. Seal, täpsemalt soovite lugeda, on artikkel 110. Artiklis 110 räägitakse õigusest kontrollida juhul, kui on kahtlus, et puudub lipuriik, ehk puudub siis riik, kes on võtnud selle laeva oma registrisse. Selle laeva puhul lipuriik puudus. Sellest tulenevalt oli Mereväel igati õigustatud ülesanne ja isegi ka kohustus neid tehiolusid kontrollida. Ja samamoodi lisaülesanne Mereväel oli tagada ka Eesti kriitilise taristu turvaline turvalisus, mis meie vaates loomulikult, valitsuse vaatest on olnud tegelikult peamine ülesanne. Mereväeoperatsioonid, Mereväe kohalolek Soome lahel on eelkõige seotud meie kriitilise taristuga ja selleks, et oleks tagatud kriitilise taristu toimepidevus. 

Ja ega seal rohkem midagi selles mõttes nagu kommenteerida ei olegi. Merevägi tegi oma tavapärast tööd. See, kes mustrist välja astus, oli Venemaa, sidudes oma sõjalise kohaloleku selgelt varilaevastikuga. Seda kunagi varem pole tehtud. Meie tegime oma tööd ja kindlasti teeme seda tööd ka tulevikus, kui on oht Eesti kriitilisele taristule või kui on vaja lähtuda mere turvalisusest ja meresõiduohutusest.

Suur tänu! Ja Vladimir Arhipov, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Kuidas kaitseminister ise hindab seda operatsiooni? Kas see oli ebaõnnestunud või vastupidi, väga edukas? Ja kas juhtum laevaga, mis väljus Sillamäe sadamast, oli mingisugune vastulöök selle intsidendi teemal, millest me praegu rääkisime, või see oli mingisugune teine juhtum?

Aitäh! Hea kuulata vähemalt konkreetseid küsimusi. Lühike, konkreetne, arusaadav. 

Esiteks, mis puudutab Mereväe tegevusi. Merevägi koos Politsei- ja Piirivalveameti ja Transpordiametiga, kes üheskoos alati selliseid sündmuseid koos menetlevad, käitus täpselt nii, nagu on kokku lepitud, elik tuvastatakse elektrooniliste vahendite kaudu võimalik rikkumine ja kui vaja, siis tehakse järgnevad sammud. Esimene eesmärk, tagada kriitilise taristu kaitse. Kui kriitilise taristu pealt olid laev üle läinud, siis eskorditi ta Eesti vetest välja. Seetõttu – ja kinnitan veel kord üle, kui kellelgi on veel jäänud arusaamatuks – ei olnud algusest peale plaani minna pardale. 

Kui keegi tahab kaasa minna Venemaa mingisuguse narratiiviga, siis ma soovitan seda siiralt mitte teha. Venemaa soovib igat sellist intsidenti näidata teises valguses, kui tegelikud asjaolud on. 

Ja seetõttu kindlasti, mis puudutab Sillamäe sadamast väljunud tankereid, siis seal tasub rõhutada üle, et Transpordiamet tegelikult on juba mitu aastat tagasi, 2022. aastal andnud soovituse vältida Venemaa territoriaalmerd. Samas tasub ka siiski rõhutada, et kui tankerid, mis on väljunud Eesti sadamatest, konkreetsemalt Sillamäe sadamast, on selle väikese lõike seal teinud, siis see on alati toimunud kokkuleppel ja Venemaa loal. Ka selle tankeri puhul oli teadaolevalt Venemaa luba olemas seda nii-öelda väikest nurgakest sealt lõigata eelkõige tulenevalt meresõiduohutusest, sest meresõiduohutusest ja veeteedest tulenevalt on Sillamäe sadamast väljumisel lihtsalt suurtel tankeritel mõistlikum liikuda seda trajektoori pidi. Miks Venemaa otsustas selle antud loa ise ühepoolselt tühistada ja võtta muud meetmed tarvitusele, selle kohta on minul raske hinnanguid anda.

Ja lisaküsimuse esitab Priit Sibul. Palun!

Austatud Riigikogu esimees!

Hea minister! Minu küsimus puudutab võimekuste arendamist, Eestis kehtivat seadust ja selle rakendamist. Ma arvan, et on mul teile üks arupärimine ja siis, kui ma järelsõnas, ma mäletan, sõna võtsin, siis te kuulasite seda saali tagaotsas ja minu kõne peale pigem pöidlad püsti ajasite, millest ma julgen järeldada, et meil on enam-vähem ühine arusaam sellest, mis puudutab suhteliselt jäika relvaseadust, et seal oleks vaja … ja nii-öelda üheskoos arusaam seda, et Siseministeerium on pigem kruvisid liiga kinni keeranud. 

Aga endiselt nii-öelda ühe muudatuse siis nii-öelda relvaseadusse oleme teinud, kus nii-öelda, mis hakkas kehtima aasta algusest ja millele pidi olema nii-öelda, millele pidi järgnema siis kolm ministri määrust, millest üks, ma saan aru, tänaseks on kehtestatud; kaks endiselt ootavad.

Milles on need probleemid ja põhjused, et meil sellised asjad nii kaua aega võtavad? Sest ega see relvaseadus – ma eeldan, et me mõlemad oleme endiselt seda meelt, et seal on veel palju teha ja muuta, kui me räägime ja tahame, et Eestis nii-öelda edeneks, nii nagu me loeme naabrite puhul nii-öelda täiendavate võimekuste või tehaste nii-öelda rajamist ja nii edasi, sest meil endiselt on väga keeruline nii-öelda sellest relvaseadusest tulenevalt teatud õigusi nii ettevõtetel kui eraisikutel saada. 

Aga nüüd küsimus konkreetselt. 

Esiteks, kas minu nii-öelda faktid olid õiged, et osad määrused on ministri poolt ette valmistatud, aga veel kehtestamata ja peaks kunagi mais toimuma, ja üks on märtsikuus tehtud? Aga miks need on nii kaua aega võtnud?

Aitäh küsimuse eest! Mõned faktitäpsused siiski tuleb esitada. 

Esiteks, nendest kolmest määrusest üks on Vabariigi Valitsuse tasemel. Ehk, me peame valitsuses selle heakskiidu saama, aga küllap me leiame valitsuses selle kokkuleppe.

Teiseks, mul oleks ka väga hea meel alati, et kui meil on parlamendis, kui me tuleme seaduseelnõuga või Vabariigi Valitsus tuleb seaduseelnõuga, et siis on rakendusaktid kohe juures ja ei muutu ei seaduseelnõu ega ka rakendusaktid. Aga tihtipeale siin parlamendis siiski juhtub, kus seadust muudetakse, mis on igati mõistetav. Igati mõistetav, et parlamendiliikmetel on õigus teha seadusemuudatuse või seadusele ka muudatusettepanekuid või seaduseelnõule. Ja seetõttu tegelikult need rakendusaktid tihtipeale kipuvad ka nendest muudatusettepanekutest tulenevalt muutuma.

Ja tõepoolest, relvaseaduse puhul on seal neid erinevaid nüansse päris palju. Ei ole ainult meie valitsemisala, ehk siis, ei ole ainult Kaitseministeeriumi valitsemisala, vaid on ka eelkõige Siseministeeriumi valitsemisala. Ja nüüd me niigi andsime nüüd nende rakendusaktide tegemisel – jah, ta võttis, möönan, võib-olla liiga palju aega, oleks võinud olla vähem aega. Aga tuleb ka arvestada, et samal ajal oli samadel inimestel ülesanne ka kaitsetööstusparki kiiresti lükata ja muid ülesandeid veel. Aga see ei ole vabandus selles mõttes, et lihtsalt reaalsus on see, et me saime nad valmis mõned nädalad tagasi.

Tegime otsuse, et me anname lühema kooskõlastusaja. Ja nüüd – täna on meil 21. – kahe päeva pärast, ehk siis, reedel on kooskõlastustähtaeg. Me loodame, et sealt ei tule väga palju asju, mida me peame veel muutma nendes määrustes. Kui tuleb, siis me peame võtma jälle kõik huvigrupid kokku ja need muudatusettepanekud omakorda läbi käima. Kui muudatusettepanekuid ei tule, ministri allkirja vajavad määrused saavad järgmine nädal allkirja. Ja loodetavasti siis valitsuse oma ülejärgmisel nädalal … ta peab käima ka siis valitsuse kooskõlastusringi läbi ja Justiitsministeeriumi kooskõlastuse ka saama. Nii et teeme praegu maksimaalselt kiires tempos.

Aga mis puudutab relvaseadust –  teiega 100 protsenti päri. Me oleme ka oma investeeringute programmis tegelikult näinud ette lasketiirude rajamise täiendavalt ja me kindlasti toetame seda, et inimestel ei peaks olema relva legaalseks omamiseks ilmtingimata vaja kuuluda Kaitseliitu, mis on olnud üks soovitus näiteks politsei poolt, et astuge Kaitseliitu, siis saate endale relvaloa taotleda. Me kindlasti näeme seda Kaitseministeeriumi poole pealt, et rahva kaitsetahte huvides oleks inimestel võimalik legaalselt normaalselt relvi omada. Legaalsete relvadega ei ole Eestis kuritegusid sisuliselt toime pandud. Võib-olla mõne üksiku leiab pika ajaloo jooksul. Aga härra Sibul küsis ja härra Vooglaid. Nii on. Nii et tegeleme edasi relvaseadusega koos Siseministeeriumiga. Loodame, et parlament tuleb ja toetab siin seda.

Aitäh! Ma lõpetan tänase seitsmenda küsimuse käsitlemise.

Tänane kaheksas küsimus on peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Züleyxa Izmailova ja teemaks on metsandus. Züleyxa Izmailova, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Armas peaminister! Te ütlesite enne mu kolleegidele, et see 30-70-põhimõte on sisuliselt juba kehtimas. Jääb natuke arusaamatuks. Millest siis tuleneb vajadus seda lisaks veel raamistada? See kõlab nagu tagantjärgi riiklikul tasemel toimuv metsavarguse legitimeerimine. Aga minu küsimus puudutab tegelikult sedasama teemat, et kogu metsamaast 70% maharaiumise plaani kohta on efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoda, aga ka energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt öelnud, et selline selge ja tasakaalustatud raamistik looks kindlust metsandussektorile ja toetab samas Eesti looduskaitselisi eesmärke. 

Minu küsimus on väga lihtne: kuidas jõuti just arvuni 70 ja milles väljendub selle selgus ja tasakaalustatus ning mille poolest oleks näiteks 30% hävitatud metsa ebaselgem või siis näiteks 50% hävitatud metsa tasakaalust väljas? Ja milliseid looduskaitselisi eesmärke sellises mahus lagedaks raiumine täpsemalt täidaks? Kuidas toetab see looduskaitset paremini kui väiksemad raiemahud näiteks?

Aitäh, hea küsija! Ma ütleksin nii, et 30% kaitse eesmärk – 30% puhul 30% maismaast ja 30% merest on kaitse all – kindlustab looduskaitse kõrge taseme, sest pole vist saladus, et Eesti on selle eesmärgi täitmisega väga ees teistest looduskaitses. Maismaast on täna tõepoolest juba pea 28% teatud määral kaitstud, nii et veidi tuleb seda suurendada, 28%-lt 30%-le. Samamoodi nagu majandusmetsade puhul, 68% täna on majandusmets, see siis 68% pealt saab 70% peale. Ja selle 30% maismaa ja mereala, aga räägime maismaast, eesmärk kehtestatakse seaduses selleks, et seda piiri hoida. See ei takista kuidagi vajadusel väärtuslikumate alade kaitse alla võtmist. See tähendab seda, et kui on kõrgema väärtusega, suurema väärtusega ala, mida soovitakse kaitse alla võtta, siis see kõrgema ja suurema väärtusega ala asendab madalama väärtusega ala. 

Nii et, nagu öeldud, selgus selles raamistikus, et 30%, mitte 20%, 10%, 5% või mingi muu meelevaldne number, on kaitse all, annab ka teadmise, et see on see määr, mida Eesti võtab oma territooriumist merest kaitse alla. Samamoodi ei tähenda 70% majandusmetsa ettekujutust – ja ma loodan, et seda ettekujutust ka keegi ei asu looma –, et metsandus tuleb, teeb selle lagedaks, sinna jääb ainult parkimisplats. Seda ta kindlasti ei tähenda. Heaperemehelik metsamajandamine kindlasti ei tähenda seda. Selleks on erinevaid võtteid ja viise olemas ja ma olen kindel, et metsandussektor kindlasti on ka huvitatud sellest, et metsandus oleks jätkusuutlik. Ainult nii on võimalik selles majandusharus tegutseda, ainult kestlikult, muul viisil mitte. Ja veel kord, ma arvan, et see 30% eesmärgi sõnastamine ja seadusesse kirja panemine annab ka looduskaitsele selge sõnumi: 70% majandatavat metsa.

Suur tänu! Züleyxa Izmailova, teil on täpsustav küsimus, Palun!

Aitäh! Natukene jäi ebaselgeks, aga kas väljaöeldu tähendab, et 70 protsendil metsamaast hakkab kehtima vaid metsaseadus ja seal ei saa olema mingeid muid piiranguid? Ja kas teile ei tundu, et sellisel juhul te avate sellega metsatööstusele võimaluse järgmise sammuna tulla välja näiteks raiemahtude kaotamise või lausaliste istanduste ehk liikumisega puudepõllu Eesti poole?

Aitäh! Ka minu poolt kompliment, et on selge ja konkreetne küsimus, mitte kaks minutit kestev ekskursioon ümber maakera, kus küsimust ei olegi. Kas-küsimusele on vastus ei. Ei karda. Sedasama istanduste võimalust on ju arutatud ka, sektoriga ja avalikult. Ma meenutan, kliimaministeerium seda käsitles sektori ja erinevate osapooltega, kindlasti looduskaitsega ka juba aasta või poolteist tagasi, võib-olla vähem. See debatt on toimunud. Ja lõppkokkuvõttes, põllumaad, kõike muud tegelikult loetakse samamoodi. Ei kao. Ja kui te ütlete, et 70, et kas ettekujutus on, et see 70 raiutakse kõik maha ja me avame selle ukse? Loomulikult mitte. See, kui 70 protsenti on majandusmets, 68 protsendi asemel, rõhutan, 68 asemel on 70 protsenti majandusmets, nagu 28 asemel on 30 protsenti kaitse all, see ei tähenda maailmatasakaalu paigast nihutamist, see lihtsalt tähendab seda, et meil on teada, kui palju meil on kaitse all ja kui palju on majandusmets. Aitäh!

Suur tänu! Ja lisaküsimuse esitab kolleeg Heljo Pikhof. Palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Sihtkaitsevööndis, kus igasugune majandustegevus on keelatud, maamaksu tasuma ei pea. Riik kompenseerib väga tagasihoidliku summaga majandamisest loobumist ja kompensatsioon, mida millegipärast nimetatakse toetuseks, maksustatakse aga tulumaksuga. 

Piiranguvööndis on majandustegevus piirangutega, näiteks on keelatud metsa lageraie ja piiranguvööndis tuleb tasuda maamaksu 100%. Ka riik kompenseerib siin veel tagasihoidlikuma summaga majandamisest loobumist. Ja kompensatsioon, mida jällegi millegipärast nimetatakse toetuseks, maksustatakse aga tulumaksuga. 

Nüüd, kui metsaga kaetud kinnistule seatakse piirangud, siis selle kinnistu hind langeb kordades, sõltuvalt metsa liigilisest koostisest ja kvaliteedist. Küpse palgimetsaga kaetud kinnistu turuhind võib langeda isegi kuni kümme korda pärast looduskaitseliste piirangute kehtestamist. Ja kui me vaatame, kuidas täna need toetused jagunevad, siis on looduskaitset veeretatud üksikute maaomanike õlgadele, ja kompensatsioonid peaksid küll kajastama saamata jäänud tulu, mitte näidisteemaga tegelemist. 

Minu küsimus on, et kas valitsus on astumas samme, et tagada õiglase kompensatsiooni saamine sihtkaitsevööndis ja piiranguvööndis metsa ja maad omavatele isikutele. Ja kas on plaanis loobuda ka nende toetuste tulumaksustamisest, sellepärast et Eestis on ju üldiselt reegel, et toetusi tulumaksuga ei maksustata? Kaks küsimust.

Aitäh! Nagu ma enne juba siin kolleegidele vastasin, et loomulikult looduskaitseliste piirangute õiglane ja kohane kompensatsioon aitab looduse kaitsmisele kindlasti kaasa, sest seda tajutakse õiglasena ja selles lüüakse parema meelega kaasa. Nii et seda ma arvan. 

Ja teiseks, ega riik, jah, tõepoolest, nagu te mainisite, põhjalikult läbi töötatud, et riik ei sunni eraomanikke kuidagi kandma kaitsekoormust üksi. Selleks on juba mehhanismid olemas. Mul ei ole numbrid täpselt kaasas, aga mälu järgi, ma loodan, et ma vist ei eksi, et me oleme juba tõstnud seda mahtu, mida ostetakse eraomanikelt tagasi, lisaks ka kompensatsiooniks minevaid summasid. Nii et sinna läheb, on läinud ja läheb rohkem raha.

Lisaks töötatakse välja ka täiendavaid kompensatsioonimeetmeid, mis tulevad, puudutavad Natura toetusi, RMK hüvitusala kasutamine ja kasutusõiguse soetamise kava. Kuidas seda võiks teha? Ma pakun, et umbkaudselt põhjamaiste riikide eeskujul, kus näiteks metsakasutusõigus teatud ajaks soetatakse, mis annab inimestele võimaluse korraga rohkem raha kätte saada. Aga need on kõik tööd, mis on alles tegemisel.

Nii et üldjoontes, jah, selle koormuse eest makstakse, väga palju sellest koormusest on nihkunud aja jooksul riigimaadele ja ilmselt riigimaadele nihkub seda aja jooksul järjest rohkem.

Aitäh! Ja täpselt ühe küsimuse jõuame veel võtta. Praegu lõpetan kaheksanda küsimuse käsitlemise.

Jõudsime üheksanda küsimuse juurde. See on kaitseminister Hanno Pevkurile, küsib Riigikogu liige Varro Vooglaid ja teemaks on intsident Soome lahel. Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Esiteks, härra kaitseminister, te enne hakkasite jälle selle Vene kaardiga siin vehkima ja ütles, et ärge minge kaasa sellise Venemaa narratiiviga, nagu oleks olnud mingi pardumise soov üldse. Kuulge, ERR-is avaldati uudis, kus vahendati endist Mereväe juhatajat Jüri Saskat, kes ütles, et ilmselgelt oli pardumine plaanis, aga operatsioon jäeti pooleli. Pardaleminek siiski plaanis oli, küll aga seda hinnati jooksvalt ümber, seda ei peetud kas tehtavaks või mõistlikuks. Te tahate siis öelda, et Jüri Saska levitab siin Venemaa narratiive ja ERR veel omalt poolt võimendab seda? Ärge tehke nalja!

Ja loomulikult kõik asjaolud viitavad sellele, et pardumise soov oli. Milleks see kopter, suur kopter seal kohal tiirutama? Ilmselt seal olid inimesed peal, kes olid valmis pardumist ellu viima. See on ju ka asjaolu, mida ei saa ümber lükata, eks ole? Või ei olnud seal selliseid inimesi sellise valmisolekuga? Ärge tehke nalja! 

Ja mis meile muret teeb, on see, et see ei ole lihtsalt üks intsident paljudest. Nagu peaminister ütles, et 450 korral on kontrollitud dokumente. Aga ma ei usu, et 450 korral on sõidetud välja sõjalaevadega ja kopteriga pardumise intensiooniga sellisel viisil, et hakata varilaevastiku tankerit niisugusel viisil kontrollima. Ma ei usu, et see nii on. 

Ja mis on eriliselt problemaatiline, on see, et niisuguseid asju ei tohiks teha ilma poliitilise otsuseta. Peaminister ütles, et – kuidas ta enne ütles –, et korralduse andis Kaitseväe Peastaabi ülem Kaitseväe juhataja nimel. Aga küsimus ei ole selles, kes korralduse andis, vaid see, kes langetas vastava otsuse niisugune korraldus anda. Ja ma väga sügavalt loodan, et seda tehti poliitilisel tasandil.

Ja sellepärast ma küsin uuesti: kas teie ministrina või siseminister või peaminister andis heakskiidu sellise operatsiooni läbiviimiseks, selle konkreetse operatsiooni läbiviimiseks? Seda esiteks. Ja teiseks, kas te olete meiega nõus, et niivõrd tõsiste operatsioonide läbiviimiseks peab olema poliitiline heakskiit? Kas see on see õppetund, mida sellest juhtumist on kaasa võtta, et tulevikus ei saa selliste asjade otsustamine olla Kaitseväe otsus, vaid see peab olema tõesti ka poliitiliselt heaks kiidetud?

Suur tänu! Härra kaitseminister, palun!

Tänan! Ma austan Jüri Saskat väga. Ja Jüri on kindlasti väga-väga tugev merenduseksperte ja olnud mereväeülemana kindlasti väga õigel kohal. Aga Jüri Saska ei tea tehiolusid. Nii ongi. 

Selle juhtumi puhul, kinnitan teile, ei olnud algusest peale pardumise plaani. Täiesti kindlalt kinnitan teile. Jah, loomulikult Merevägi, Kaitsevägi, Kaitseministeerium teavitab ministrit, kui on oht Eesti kriitilisele taristule, mingisugused sellised intsidendid võivad või selline operatsioon võib käima minna. Nii et ma olin kursis. Aga mul ei olnud mingit põhjust muuta neid kokku lepitud käitumismustreid, mis on läbi käidud. Ja sellel juhul kinnitan teile veel kord – pardumise soovi ega plaani ei olnud. Oli vaja tuvastada selle laeva puhul, kas: a) ankrud on seal, kus nad peavad olema. Seda tehti tuvastuslennuga; b) kui samamoodi oli selge, et sellel laeval puudub lipuriik, ja UNCLOSi kohaselt on õigus kontrollida kas, lipuriik või kas dokumendid on olemas või ei ole, siis seda tehti; c) nii nagu peaminister ütles, oli selge, et ei ole mõistlik sellisel juhul parduda ainult dokumendi kontrolliks, ja võeti selgelt vastu otsus – see laev eskorditakse Eesti vetest välja. Ja täpselt nii tehtigi. 

Majandusvööndist, ma räägin. Eesti veed on ka majandusvöönd, on territoriaalmeri. (Hääled saalis.) Ei pea siin vaidlema, on territoriaalmeri ja on Eesti majandusvöönd. (Hääled saalis.) Me ei pea vaidlema selle üle, mis on, ma ütlen seda, et juriidiline termin, juriidiline termin on Eesti territoriaalmeri ja Eesti majandusvöönd. Eesti majandusvööndist eskorditi see laev välja.

Suur tänu! Kuna küsimuseks on ette nähtud kaks minutit ja vastamiseks kolm minutit, siis enamateks küsimusteks meil aega ei ole.

Ma tänan kõiki kolleege, tänan Vabariigi Valitsuse liikmeid tänases infotunnis osalemise eest. (Hääl saalist) Ei ole viis minutit. No hästi, Varro Vooglaid, ma annan teile selle protseduurilise küsimuse. Palun, protseduuriline küsimus!

Ma tahtsin lihtsalt pettumust valmistada sellega seonduvalt, et mina ei saanud küsida lõpuni oma registreeritud küsimust, aga eelnevalt te lasite kolleeg Priit Sibulal küsida täiesti teemavälise küsimuse kaks minutit ja vastata kolm minutit, see teema oli Vladimir Arhipovi küsimus, oli seesama mereintsident. Priit Sibul küll mingi relvaseaduse kohta, mis ei puutu üldse teemasse, keegi ei saa isegi vaielda selle vastu. Ja nüüd mina, kes ma olen registreerinud oma küsimuse, ei saa oma täpsustavat küsimust küsida, kuigi ma tahan täpselt teemasse küsida.

Aitäh, hea kolleeg! Vastajal on alati võimalik valida, kas ta vastab küsimusele või ta ei vasta, ja antud juhul kaitseminister otsustas Priit Sibula küsimusele vastata. See on ka vastavalt meie Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele vastaja õigus, et Vabariigi Valitsuse liige võib kaaluda seda õiguste, et kas ta vastab küsimusele või ta ei vasta. Antud juhul ka härra kaitseminister (Hääled saalist.) otsustas Priit Sibula küsimusele vastata. 

Aga head kolleegid, sellega on meie tänane infotund lõppenud. Me jätkame täpselt kell kaks algava Riigikogu täiskogu istungiga.