Tere hommikust, lugupeetud kolleegid! Me alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 15. töönädala teisipäevase istungiga. Ja head kolleegid, nii nagu meil kombeks on, teeme kõigepealt kohaloleku kontrolli. 

Nii, paljud jõudsid viimasel hetkel, aga sellegipoolest on nad istungil ennast ennast registreerinud. Ja praegu on kohal 71 Riigikogu liiget, puudub 30. 

Nii, head kolleegid, nüüd on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Ja palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Aivar Koka. Palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Isamaa Erakonna poolt allakirjutanute poolt annan üle arupärimise sotsiaalminister Karmen Jollerile. Arupärimisele alla kirjutanud ...

Üks hetk, hea kolleeg! (Helistab kella.) Ma pean nüüd küll kella helistama, sellepärast et saalis on lärm. Me ei kuule ettekandjat. Olge hea, Aivar Kokk, jätkake!

Aitäh! Arupärimisele alla kirjutanud lugesid murelikult viimastel päevadel meedias ilmunud väiteid, kus sotsiaalminister on kavatsenud lõpetada regulaarsed kohtumised Eesti Puuetega Inimeste Kojaga. Sealjuures kõlab õõnsalt ministri selgitus, et otsustena ministri keskenduda tervishoiu valdkonnale ja jätta kord kvartalis toimunud kohtumised ära, et vältida enese läbipõlemist. Peame oluliseks rõhutada, et just sotsiaalkaitsesektoris on ühiskonna kõige haavatavamad inimesed, kes peaksid olema meie ühise hoole ja tähelepanu all ning mitte tundma end kõrge kõrgemal poliitilisel tasandil tõrjutu ja unustatuna. Ja seoses sellega on meil ministrile kuus küsimust.

Suur tänu! Aivar, Riina allkiri on digitaalne? (Aivar Kokk: "Jah.") Riina allkiri on digitaalne. Okei, väga hea. Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Jaak Aabi. Palun!

Austatud esimees! Head Riigikogu liikmed! Annan üle arupärimise energeetika- ja keskkonnaministrile Andres Sutile. Arupärimine on tuumaenergia arendamise kohta Eestis. Hiljuti me saime kõik ju lugeda uudiseid sellest, kuidas Kanada Ontario provintsis on alustatud väikese moodulreaktori baasil uue tuumajaama rajamist või õigemini plaanitakse selle rajamist, ehitama pole veel midagi hakatud. Seda nähakse küll pilootprojektina väikereaktorite kasutuselevõtul kogu maailmas. Tegemist on sama tehnoloogiaga, mida Eestis on välja pakkunud Fermi Energia. Jah, see Kanada tuumajaam on mõeldud nelja reaktoriga ehk siis 1200 megavatti võimsust, Fermi energia räägib 600 megavatist võimsusest. Aga praegune esialgne hinnang ehitusmaksumusele, investeeringule selle Kanada tuumajaama juures on 13,5 miljardit eurot. Pigem kipub see kasvama, nagu me oleme siin ajas näinud erinevate teiste tuumajaamade puhul, ka Olkiluoto puhul Soomes. Nii et lõpphinda ei oska öelda, aga isegi praeguse esialgse hinnangu järgi, kui me võtame selle Kanada tuumajaama maksumuse ja jagama ta lihtsalt kahega, sest Eesti oma peaks tulema siis millalgi kaks korda väiksem, tähendab see ligi seitset miljardit investeeringuid. Ja see on pretsedenditult suur summa. Vabariigi Valitsus on astumas olulisi samme tuumaenergia võimaliku arendamise suunas. On plaanis algatada riigi eriplaneering. Arvestades, et tuumajaamade rajamine eeldab aastakümnete pikkust ettevalmistust, väga suuri investeeringuid ning riigi laiaulatuslikku vastutust, siis tahab Riigikogu teada, millistele andmetele, stsenaariumidele, analüüsidele tuginevad valitsuse plaanid tuumaenergia arendamisel. Aitäh!

Ja palun nüüd Riigikogu kõnetooli kolleeg Tiit Marani. Palun!

Aitäh! Ma esitan või meie esitame arupärimise austatud energeetika‑ ja keskkonnaministrile. Ja see arupärimine tuleneb eelmise nädala valitsuses tehtud otsustusest, et 70% Eesti metsadest peaks kuulutatama metsaseaduse järgi hallatavaks. Esiteks, kõik see, mis sellega sõnastuses on olnud, on tekitanud suure kaose. Kas majandusmetsad või majandatavad metsad? Kas metsa peaks sellest tulenevalt rohkem kaitse alla võtma või märkimisväärselt kaitsealasid hoopis vähendama? Ja auväärt ministri sõnastus selle kohta, et ei, et tegelikult see ei ole üldse nii, et iga juhtumit vaadatakse eraldi nagu rätsepaülikonna õmblemist, ka eriti ei päde, sest siis 70% ei ole ju 70%. Tegemist on ühe suure segadusega ja tahaks saada selgitust, miks sellist asja toetatakse. Ja soovime, et vastatakse ka küsimusele, kas ettevõtjate nõukogu mitte ei ületanud oma volitusi, kui ta selle ettepaneku tegi ja kuidas seda sellisel kujul sai vastu võetud. Millisest arengukavas see jälgib? Millised analüüsid sellele on eeldanud ja kuidas jääb LULUCF-i trahvidega, juhul kui me veelgi suurema intensiivsusega metsa hakkame majandama? Aitäh!

Suur tänu! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kolm arupärimist, juhatus otsustab nende edasise menetlemise seaduses ettenähtud korras. 

Järgnevalt teated. Täna pärast täiskogu istungi lõppu toimuvad siin istungisaalis järgmiste rühmade moodustamise koosolekud. Kõigepealt, kalameeste toetusrühm, kokkukutsuja Madis Timpson. Ja teiseks Eesti-Botswana parlamendirühm, kokkukutsuja Lauri Laats. 

Me asume tänase päevakorra juurde.

Täna meil on viis päevakorrapunkti. Neist esimene on Vabariigi Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 633 esimene lugemine. Palun ettekandjana Riigikogu kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi. Palun! Jaa, Jürgen Ligi, palun!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Esitlen teile Vabariigi Valitsuse nimel väärtpaberituru seaduse ja mitme teise seaduse muutusi. 

Selle eelnõu peamised muudatused on järgmised. Esimene eesmärk sellel eelnõul on parandada tuletis- ja repotehingute regulatsiooni. 

Tuletistehingute alla kuuluvad tehingud selliste väärtpaberitega nagu optsioonid, forward'id ja futuurid. Tuletistehingutega on võimalik maandada erinevaid riske, mis seonduvad näiteks toorainete hindade või intressimäärade muutusega. Praktikas on oluline riskijuhtimise tööriist eelkõige pankadele ja teistele finantsasutustele, samuti suurfirmadele, näiteks energiafirmadele. Repotehing on sisuliselt laen väärtpaberite tagatisel. Lihtsustatult aitavad repotehingud tagada ettevõtetele lühiajalist likviidsust. 

Tuletistehingute turg on pika ajalooga ja maailma suurim. Tuletistehingute turu maht on globaalselt kordades suurem kui kogu võlakirja- ja aktsiaturg kokku. Seepärast on rahvusvaheliselt kokku lepitud reegleid, kuidas neid tehinguid tehakse. Need tehakse lõpuni ka juhul, kui üks tehingu osapool muutub maksejõuetuks. Eesti õigus on paraku puudulik, et tagada selliste tehingute kooskõla rahvusvahelise standardiga. Näiteks ei ole meil selliste tehingute tasaarveldus korrektselt reguleeritud. Samuti ei paku Eesti õigus täit kindlust, et pankrotiolukorras tehingud lõpuni viiakse.

Nendele puudujääkidele on tähelepanu juhtinud nii kohalikud pangad kui ka rahvusvahelised organisatsioonid, näiteks EBRD. Praeguse olukorra tõttu võivad rahvusvahelised finantsasutused pidada Eesti pankade ja teiste turuosalistega selliste tehingute tegemist kulukaks ja riskantseks. Eelnõu parandab need puudujäägid. 

Muudatused annavad välispartneritele suurema õigusselguse ja õiguskindluse. Selle tulemusena suureneb eelkõige Eesti pankade ja teiste finantsasutuste ja suurettevõtjate ligipääs rahvusvahelisele tuletis- ja repotehingute turule, mis tõstab laiemalt kogu meie ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimet. Ja neid tehinguid ei saa teha suvalised osapooled, kui tekib kahtlus, et võib olla näiteks pankrotiprotsessist möödahiilimisi, vaid siin peab üks osapool olema alati järelevalvatav finantsasutus. 

Eelnõu teine eesmärk on muuta pankade suhtes kehtivaid kriisimeetmeid. Need muudatused tulenevad otseselt Euroopa Liidu õigusest. Kehtiv õigus näeb ette, et pangad peavad koostama ennetavalt kriisiplaane ja koguma lisaks tavapuhvrite eraldi kriisipuhvreid. Aga on leitud, et väiksemate pankade puhul on see liiga koormav ja ebaproportsionaalne. Eelnõuga nähaksegi ette, et väiksemaid panku ei pea kriisiolukorras tingimata saneerima, nad likvideeritakse sel juhul tavaolukorras. 

Muudatustega täpsustatakse väikepankade likvideerimise tingimusi, see võib mõne panga jaoks tähendada, et ei pea koostama koormavat kriisiplaani ja väheneb kohustus hoida kriisipuhvreid. Hoiustajat aga kartma ei pea, hoiused on jätkuvalt tagatud Tagatisfondi poolt kuni 100 000 euro ulatuses, teatud tingimustel ka suuremas. 

Kolmandaks muudetakse eelnõuga eluasemelaenude tagatiseks oleva kinnisvara hindamise korda paindlikumaks. Selle tulemusena saavad pangad õiguse kasutada senisest rohkem statistilisi mudeleid tagatisvara hindamisel. See välistab vajaduse tellida tingimata kinnisvarabüroolt kinnisvara hindamisakt ning aitab tarbijal hoida sõltuvalt hinnatava vara väärtusest kokku sadu eurosid. See soodustab kodulaenude refinantseerimist teisest pangast, kuna vähenevad üleminekukulud tagatisvara hindamise näol. Selle kõige eelduseks on ka rahandusministri vastava määruse muutmine, kuna konkreetsemad mudeli kasutamise nõuded sisalduvad seal.

Veel muudatusi. Eelnõuga võetakse kasutusele rohevõlakirja mõiste ning vastava rohevõlakirja märgise kasutamise tingimused. Täpsustatakse Finantsinspektsiooni poolt kohapealse kontrolli läbiviimise tingimusi. Sätestatakse investeering, mis ühingute makseasutuste ja e-rahaasutuste kohustus saada Finantsinspektsioonist luba vabatahtlikuks lõpetamiseks. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile on ka küsimusi. Aivar Sõerd, palun!

Austatud juhataja! Austatud minister! Ma tahtsin küsida ühe selle eelnõu, tegelikult see on nagu kõrvalteema, ei ole põhiteema, aga see puudutab nüüd seda muudatust, mis seisneb selle kinnisvara hindamist ja selle hindamisega seotud muudatusi ja eelkõige üleminekut statistilisele meetodile. Ma saan aru, et see eesmärk on õilis, et vähendada kulusid laenude üleviimisel ja tehingukulu tervikuna. Aga arvestades Eesti turu väiksust ja hajaasustust, ei pruugi statistilise mudeli kasutamine olla edukas ja adekvaatne. Kas see teema on Rahandusministeeriumil piisavalt ikkagi läbi mõeldud, et selline muudatus teha?

Aitäh! See on piisavalt läbi mõeldud. Ja teie küsimus on ka läbi mõeldud, ei ole üldse mingi kõrvalteema, see on üks selle eelnõu oluline teema. Ja siin on tegemist võimaluse, mitte kohustusega. See, mis te viitate hajaasustusele, on ka adekvaatne märkus, sest üldiselt need hindamised ongi hajaasustuse puhul siiski spetsiifilisemad ja mudelite kasutamine on keeruline. Nii et igal juhul see on pigem sihukese standardsema asustuse puhul ja sagedamini linnades ilmselgelt.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Aivari küsimus on väga oluline ja ma loodan, et meil komisjonis seda teemat süviti ka arutatakse, aga ma küsin sinu käest, et miks on see otsus tehtud, et väikepankadele siis lastakse põhja, kui nad peaks midagi juhtuma, et saneerimiskava ei plaanitagi teha. Ma saan aru küll, et hoiused on garanteeritud kõikides Eesti pankades, aga miks selline otsus on tehtud?

Aitäh! Aivari küsimus, ka selle Aivari küsimus on oluline, nii nagu eelmise Aivari küsimus oli oluline, nii et aitäh tunnustuse eest ka talle. Aga alati saab neid diskussioone pidada rahanduskomisjonis ja te olete sinna teretulnud. Kui see mudel, mudeli jutt oli, siis oleks saanud seda juba alustada koos minuga, seda diskussiooni. Aga väikepankade puhul on probleem nende endi koormuses, et nad ise peavad hoidma neid kriisipuhvreid rohkem, kui nad tahaksid praegu. Samas, süsteemset riski nad sel määral ei moodusta, ei kujuta endast. Jäetakse võimalus, et otsustatakse neid mitte päästa, kuigi ma ei ütle, et see on kohustus mitte päästa. Alati need kaalutlused on erinevad, aga väikepankade puhul on väga erinevad kriisimudelid, näiteks teie kodupank, Bigbank on hästi riskantse strateegiaga olnud läbi aegade ja ei ole kindel, et teie suursponsor peaks olema see, kes saab riigi poolt ära päästetud.

Urve Tiidus, palun!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Mind ajendas küsima see seletuskirja väide, et Eestis on tuletis- ja repotehingute arv ja turumaht väga väike. Samas seletate kenasti, et see repotehing on sisuliselt laen aktsiate või muude väärtpaberite tagatisel. Kas te prognoosite turumahu kasvu või huvi kasvu selle vastu või mis te arvate, kui nüüd see seadusmuudatus läbi läheb?

Aitäh! Me oleme pisike turg ja siin üldiselt need protsessid on natukene väiksema mastaabiga, mis puudutab kapitaliturge üldiselt. Aga oodata on jah, et meil sellega repotehingute turg kasvab, eelkõige pangad ja energiafirmad on sellest huvitatud. Igal juhul see on üks võimalus jälle. Aeg näitab. Aga rahvusvaheliste standarditega kaasas käimine, me ei tea täpselt, kui palju seda praktikas läheb vaja tulevikus. Aga loodame, et läheb.

Toomas Järveoja, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Küsimus selline. Võib-olla ma olen vähe informeeritud, aga sinu kõnest käis läbi väikepank ja küsimusest käis ka läbi väikepank. Äkki seletad, et millega on tegu: väikepank ja suurpank? Kas need summad on seal kuskil või mingid likviidsused ära määratud?

Aitäh! Need pangad sõelutakse välja Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni hinnangute järgi. Nendel pankadel üldiselt ei ole näiteks kohustust põhimakseid teha. Ja nimeliselt, ma vaatan, kas ma leian … Ahaa! Need pangad eelduslikult on Bigbank, aga mõni pank veel. Kas nimetan neid ka? On teil huvi mõne muu panga …? Okei, ma nimetan. Coop Pank, Inbank ja Holm Bank. Aga see võib muutuda vastavalt panga suurusest ja olulisusest.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Sa nagu mainisid, et mul on nagu oma pank, selle panga nime ka mainisid. Ma võin sulle öelda, et mul ei ole seal kunagi arvet olnud ja ma ei ole seal ka aktsiate omanik, nii et see ei saa kuidagi olla minu oma pank. Võib-olla sa siis täpsustad, kuna sa kõike tead, mis asi see kvalifitseeritud isik on, mida me nüüd väga seaduses oluliseks peame ja oleme eraldi paragrahvina siia sisse toonud. Millise asutuse ja organisatsiooni kohta see siis täpsemalt käib?

Aitäh! Võib-olla viitate konkreetsele paragrahvile, et mul oleks lihtsam vastata? Aga ega mina ei öelnud, teie isikust ei rääkinud, mina rääkisin teist kui kollektiivist, teie kui Isamaa juht ja, kuidas öelda siis, finantsaju tegelikult, olgem ausad. Mina arvan, et me saame kõik ühtemoodi aru, et sponsor, kes on andnud ühele erakonnale üle kahe miljoni ja teistele mitte midagi ja kes on andnud rohkem kui ükski teine sponsor. Igal juhul ma lugupidamisest teie kontserni vastu võin niimoodi öelda "teie", aga see ei puuduta teie isikut. Ma tõesti ei arvanud, et teil on seal hoiused. Ja see oli ikka kollektiivselt öeldud, teie kollektiivi tunnustuseks. 

Aga kui te tahate selle konkreetse paragrahvi kohta küsida, siis ma hea meelega otsin selle üles. Kas te võiksite öelda? (Aivar Kokk räägib saalist.) 229. Mul on siis 229³. Kuidas? (Aivar Kokk räägib saalist.) 229⁵. Kvalifitseeritav finantstehingu tagatiseks seatud finantstagatise või tagatise kokkuleppe, ma loen. Jah, aa, viis on siin. Kvalifitseeruv isik käesoleva seaduse mõttes on asjaõigusseadustiku lõikes 1 või käesoleva seaduse §6 lõige 2 punktides 3–4 nimetatud isik, asutus või organisatsioon. Nii et isik on siin juriidilises mõttes, ta võib olla isik, organisatsioon või asutus isegi.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Austatud minister! Kui palju neid on, neid rohevõlakirja emiteerijad meil siin Eestis? Kui palju neid on, rohevõlakirja emiteerijaid siin, kelle üle siis inspektsioon, Finantsinspektsioon hakkab siin, umbes mingi? Või kes nad on?

Aitäh! See alles sätestatakse seadusega. See on iseenesest, kui ma nüüd õigesti mäletan, otsekohalduva määrusega need reeglid on tingitud ja see, kuidas meie võtame siis täpsemalt regulatsioonid üle, aga ma ei tea, kui paljud praegu kvalifitseeruksid nendele tingimustele. Ma vaatan, kas ma leian täpsemalt midagi paberitest. Rohevõlakirjad. See mõiste alles võetakse kasutusele ja vastava märgise kasutuse tingimused sätestatakse, samuti Finantsinspektsiooni poolt kohapealse kontrolli läbiviimise tingimused. Nii et praegu see asi sätestatakse, näis, kui populaarseks see saab. Ma kindlasti arvan, et me mõlemad soovime, et see saaks populaarseks, sest see hoiab ära, see on ka teatud sihuke tarbija teadlikkuse ja tarbija kaitsmiseks, et ei toimuks rohepesu, vaid tõesti aateline tegevus ja aus tegevus.

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi ei ole. Riigikogu rahanduskomisjonis toimunud arutelu palun siia Riigikogu kõnetooli tutvustama rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Riigikogu rahanduskomisjon arutas antud eelnõu esimese lugemise ettevalmistamiseks 6. mai istungil. Arutelu juures osalesid rahandusminister Jürgen Ligi, ministri nõunik Moonika Oras, Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonnajuhataja asetäitja Thomas Auväärt ja osakonna nõunikud Anastasia Nõmmik ning Jarmo Lilium. 

Eelnõu sisu ja eesmärke minister juba tutvustas, ma ei hakka seda üle kordama. Komisjon langetas järgmised otsused. Esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 20. mail, see oli meil konsensuslik otsus. Teiseks, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, selles küsimuses oli ka komisjonil konsensus. Ja kolmandaks, määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja, selles osas oli ka komisjoni positsioon konsensuslik. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 10 tööpäeva ja kui esimene lugemine täna lõpetatakse, siis saabub see muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 3. juunil kell 17.15. 

Ma annan järgnevalt ülevaate ka komisjonis toimunud arutelust. Nii nagu täna siin saalis, siis ka komisjonis minister Jürgen Ligi tutvustas eelnõu eesmärke ja sisu. Eelkõige on eelnõu põhieesmärk parandada kehtivat tuletis- ja repotehingute läbiviimise regulatsiooni. Eesti praegune õigus sisaldab tuletis- ja repotehinguid käsitlevaid sätteid, kuid kehtiv regulatsioon on puudulik nende tehingute tasaarvestamise nõuete osas ning ei vasta täies ulatuses rahvusvahelisele praktikale. Ja kokkuvõtlikult, kui me need muudatused sisse viime, siis selle tulemusena eelkõige suureneb Eesti finantsasutuste ja suuremate ettevõtjate juurdepääs rahvusvahelistele tuletis- ja repotehingute turgudele, mis omakorda tõstab Eesti ettevõtjate ja ka laiemalt kogu meie ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimet. Ja siis on siin ka muid aspekte eelnõus, mis puudutab finantskriiside lahendamist, kriisi[ennetus- ja] lahendusmeetmeid, Finantsinspektsiooni järelevalve volitusi ja siin eelnevalt käsitletud eluasemelaenude tagatiseks oleva kinnisvara hindamise korra paindlikumaks muutmist.

Ja komisjonis kolleeg Mart Võrklaev küsis, et kohtumisel pangaliiduga toodi välja, et meil on probleeme seoses standardite puudumisega. Nimelt puudub ühtne arusaam ja ühtlustatud lähenemine, mis tagaks hindamistööde võrreldavuse. Pankade mure on see, et praeguses olukorras varade hindamisaktid võivad olla erineva põhjalikkuse ja kvaliteediga. Kui suur see probleem on, oli tema küsimus. Thomas Auväärt, ministeeriumi esindaja, selgitas, et Rahandusministeerium on teemadega kursis. Kinnisvarahindajad ja pangad on ka Rahandusministeeriumi poole juba pöördunud. Samas, seaduses muudetakse vaid ühte sätet, mis lubab hindamist ilma füüsilise kohalolekuta, kui see on asjakohane. Aga täpsemad nõuded, sealhulgas hindamise standardid ja hindamisakti sisu, kehtestatakse rahandusministri määrusega. See puudutab eelkõige tüüpkortereid, mida saab hinnata statistilistel andmetel, mitte keerulisemaid objekte. 

Kolleeg Martin Helme tundis huvi, kas nende määruste kavandid on olemas ja kas komisjonil on võimalik nendega tutvuda. Rahandusministeeriumi esindaja vastas, et elamukinnisvara hindamist puudutava määruse kavand on olemas ja käinud ka kooskõlastusringil, määruste kavandite struktuurid on antud eelnõu lisas. 

Ma ise küsisin rohevõlakirjade kohta. Rahandusministeeriumi esindaja Thomas Auväärt vastas, et rohevõlakirjade puhul on tegemist Euroopa Liidu otsekohalduva määrusega, mis kehtestab tingimused, mille täitmisel on võimalik võlakirjadele ametlik rohemärgis lisada. Ehk see tähendab seda, et kui emitent kasutab saadud vahendeid keskkonnasõbralike projektide rahastamiseks ning vastab määruses sätestatud nõuetele, saab ta seda märgist kasutada. 

Ja see oligi lühidalt ülevaade rahanduskomisjonis arutatud teemadest. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Ja tundub, et kõik on nii selge, et küsimuse ei ole. Aitäh, lugupeetud kolleeg! Järgnevalt avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 633 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud, muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 3. juuni kell 17.15. 

Järgnevalt tänane teine päevakorrapunkt, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse ning makse- ja arveldussüsteemide seaduse muutmise seaduse eelnõu 634. Ja palun siia Riigikogu kõnetooli tagasi rahandusminister Jürgen Ligi seda eelnõu tutvustama. Palun, härra minister!

Aitäh! Aga palun, siin ma olen ja tutvustan teile, lugupeetud Riigikogu, valitsuse eelnõu makseasutuste ja e-raha asutuste seadusest ja makse ja arveldussüsteemide seaduse muudatustest. 

Selle eelnõu põhilised muudatused on järgmised. Kõigepealt, aluseks on siin Euroopa Liidu välkmaksete määrus. Välkmaksete määrusega võimaldatakse inimestel ja ettevõtetel teha eurodes rahaülekandeid 10 sekundi jooksul ükskõik millal tööpäeva jooksul. Samuti võimaldatakse välkmakseid teha mitte ainult sama riigi piires, vaid ka teise Euroopa Liidu liikmesriiki. Seni on neid saanud pakkuda eelkõige krediidiasutused ehk pangad, sest neil on ligipääs välkmaksete arveldussüsteemile. Lisaks pankadele aga eksisteerivad ka väiksemat sorti makseteenuste osutajad ehk makseasutused ja e-rahaasutused. Makseasutustel ja e-rahaasutustel on seni olnud võimalust pakkuda neid krediidiasutuse kui vahendaja kaudu, aga mitte otse. Eelnõuga tehakse makseasutustele ja e-rahaasutustele võimalikuks saada otsejuurdepääs välkmaksete arveldussüsteemidele. 

Välkmakseid saavad hakata otse pakkuma ka makseasutused ja e-rahaasutused ning nad ei pea kasutama enam vahendajat. See tähendab ka seda, et makse- ja e-rahaasutused saavad edaspidi avada kontosid eurodes arveldamiseks keskpangas. 

Makse- ja e-rahaasutuste juurdepääs arveldussüsteemidele ei teki automaatselt, vaid selleks tuleb taotleda Finantsinspektsiooni luba. Loa saamiseks peab makse- ja e-rahaasutus vastama eelnõuga ette nähtud tingimustele. Tingimuste eesmärk on tagada, et maksete ja e-rahaasutuste juurdepääs arveldussüsteemidele ei too arveldussüsteemi jaoks kaasa lisariski. Finantsinspektsioon hindab seega asutuse dokumentide andmete vastavust nõuetele. 

Kokku võttes omavad eelnõuga tehtavad muudatused positiivset mõju makseteenuste turule. See aitab kaasa uute makselahenduste teenuste väljatöötamisele ning parandab makseasutuste ja e-rahaasutuste konkurentsiolukorda võrreldes krediidiasutustega. Tänan!

Suur tänu! Ja teile on ka küsimusi. Peeter Ernits, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Äkki sa avad selle välkmaksete nii-öelda olemust ja 10 sekundi makse. Ja miks see on nagu takerdunud? Ja teine küsimuse pool, siin taga on tabel, et mitmed näiteks Euroopa Liidu õiguse võrdlustabelitel mõnel normil on siin kõigile taha kirjutatud ei ja teistele peaaegu kõigile jah. Ma ei jõua praegu pikemalt küsida. Ava natuke meile kogu selle maailma sisu maakeeles.

Aitäh! Ega ma seda maailma nüüd väga sisukalt ei tunne, sest ma ei liigu seal, aga siin on küsimus takerdumise asemel lihtsalt õiguste laiendamises mittekrediidiasutustele, et nad saaksid otse toimetada. Ja miks kes iganes ei peaks saama otse toimetada teiste rahaga, on ju arusaadav, et siin on suur pettuste risk, maksupettuste risk, rahapesurisk. Nii et igal juhul on see sihuke järelevalvet vajav valdkond ja on otsustatud seda natukene liberaliseerida, laiendada neid maksete tegemisi, sest reaalselt need asutused turul juba on. Ja ei ole, noh on hinnatud, et ei ole tingimata vaja neil seda pankade vahendust, kui järele saab valvata ka neid endid. Aga märkuste tabelist küsiti, ma ei oska seda tabelit mõnekümne sekundiga kokku võtta, võib-olla siis komisjonis saab edasi arutada seda.

Jüri Jaanson, palun! 

Jah, suur tänu, austatud istungi juhataja! Hea minister! Jah, ilmselt tegemist on olulise eelnõuga, aga kui te nüüd natukene seletaksite lahti, kuidas see päriselule nagu tegelikult mõjub? Pangad ju tegelikult teevad välkmakseid juba praegu, aga millistele sellise arvelduste osapooltele see nagu juurde tuleb või rohkem mõju avaldab? Ja teine küsimus kindlasti, noh, tegemist on Euroopa direktiiviga, aga kindlasti sellega kaasnevad mingisugused, ütleme, tehnilised ja turvalisuse nõuded, mis nõuavad IT-arendusi ja kõike muud, et kas see nüüd osapooltele ja kui kulukaks see tegelikult võib minna. Sellised asjad.

Aitäh! No kliendile muutub asi tõenäoliselt odavamaks, konkurents tugevneb ja need firmad ei oleks, makseasutused ei oleks turul, kui neil poleks teatav konkurentsieelis. Aga need regulatsioonid, jah, kui toimetatakse võõra rahaga, ja igasugune raha liikumine nii rahapesu kui ka otsese kuritegevuse kontrollimiseks peab teatud kontrolli omama, siis järelevalve ikkagi siin on olemas ja see jääb. Asutustel on omad nõuded, omad vastutused. Ja igaüks neilt õigust ei saa. 

Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud minister! Äkki te natuke seletate, kuidagi võimalikult lihtsalt, et mis siis on näiteks e-raha asutuse erinevus tavalisest makseasutusest, ja teine pool, et mida täpsemalt, millised regulatsioonid kohalduvad nendele …makseasutustele ja e-raha asutustele, võrreldes tavapäraste krediidiasutustega. Mõte on selles, et kas nende puhul siis need turvanõuded, läbipaistvuse nõuded, raha kontrolli nõuded, sanktsioonide järgimise nõuded, kas need kõik on tegelt ühetaolised või on siin mingeid märkimisväärseid erinevusi. Küsimuse mõte on selles, et kas selline laiendamine tähendab, toob endaga kaasa ka mingisuguseid riske, just nimelt, ütleme siis, seadusandlikus vaates, kas kõik see raha päritolu ja liikumisskeemid on samamoodi kontrollitavad, jälgitavad ka tagasiulatuvalt nagu krediidiasutuste puhul.

Aitäh! Põhiline erinevus krediidiasutustega on siin selles, et nood võtavad reeglina hoiuseid vastu, teevad, hoiavad suuri rahasummasid pidevalt enda valduses. Aga need makseasutused opereerivad ainult ülekannetega, nii palju kui minul on asjast ettekujutust. See järelevalve, need regulatsioonid, see Euroopa määrus tagavad, et riskid ka sellele tegevusele oleks maandatud ja et ei toimuks siis tuge rahapesule ja kuritegevusele üldiselt. Ega see lihtne ei ole, see järelevalve, aga ega ta pankades ka lihtne ei ole. Nii et on leitud, et pankade vahendus ei ole siin praktiline, kui nad suudavad seda ise teha ja kui neile kehtestatakse samuti ranged nõudmised, aga kuna nad hoiuseid otseselt ei hoia ja suurt süsteemset riski ei kujuta endast, siis liberaliseeritakse seda turgu.

Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Austatud minister, kõigepealt suured tänud eelnõu tutvustamisel! Aga sa äkki oskate mõnda näidet tuua, kes meil Eestis on makseasutus ja e-rahaasutus, mõnda konkreetset nime ka pakkuda välja?

Jah, ma võib-olla seletuskirjast leiaksin. Aga no kõige tuntum on meil TransferWise, uue nimega Wise, mis on rahvusvaheline. Aga neid teisi asutusi on ka. Ma kindlalt ei pretendeeri selle turutingimusele. Vaatame, kas ma leian teile pikema nimekirja. Igatahes ma arvan, et teise lugemise ajaks on meil kohustus see küsimus vastata. Mul endal ei jäänud see küsimus küsimata, aga ega need nimed mulle endale midagi ei ütle, et nii meelde jääksid. 

Vaatame. (Lehitseb pabereid.) Jah, lehekülg 8. Ahah, näe, ongi, ma just olin keeramas leheküljele nr 8. Eestis asutatud makseasutused: Adson AS, Crowdestate AS, Maaelu Edendamise Hoiu-laenuühistu, Maksekeskus AS, Meieni OÜ, Modena Payments OÜ, Paywerk AS, TavexWise AS, Ühisarveldused AS, Wallester AS. Ja siis on ka välisasutusi paar ja e-rahaasutustest inHouse Pay AS, IPF Digital AS, Monemon AS. Ausõna, ma ei suudaks ühtegi nime praegu meenutada, kui ma neid ette peaksin lugema.

Suur tänu! Ja Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Ma küsin ühe küsimuse veel su käest. Kas sa oskad öelda, et kindlasti on need Eesti pankadega ka läbi räägitud, et kas pangad toetasid seda eelnõu või see tekitab pankadele tõsist konkurentsi ja koormust? Sest ma saan aru, et panka peavad, pangakulud on tunduvalt suuremad, et kõiki neid nõudeid täita ja nüüd nad peavad hakkama pakkuma välkmakseteenust kõigile.

Aitäh! Pangad teevad seda nagunii, aga jah, need nendega konkureerivad makseasutused saavad õigusi juurde ja ei vaja enam panga lahendust. Küsimus on arusaadav. Eks ta ole läbi ja oluline, eks ta ole läbi kalkuleeritud, et teistpidi jällegi, et kui saab ilma pankadeta, siis ei ole tingimata põhjust ju takistada. Aga noh, süsteemselt muidugi me peame eelkõige muretsema, et meie pangad oleksid elujõulised, sest nemad hoiavad ikkagi meie hoiuseid ja enamikku, ja krediteerivad meie majandust. Aga loomulikult ei ole ma siin pankade esindaja ja pangad ilmselt ka avalikult selle vastu ei sõdi, et neil konkurents tekib. Minu arust nad on, pangaliit selle asja kooskõlastanud, aga ma pean seda kontrollima, mis oli nende seisukohavõtt sellega ja mis nende roll. Seda kogu protseduuri ma ei tunne.

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Riigikogu rahanduskomisjonis toimunud arutelu palun tutvustama rahanduskomisjoni liikme Mart Võrklaeva. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjonis arutasime seda eelnõu 6. mail. Eelnõu tutvustas algataja esindaja, rahandusminister Jürgen Ligi nii nagu ka praegu siin saalis. Toimus ka lühike arutelu, toon võib-olla mõned olulisemad küsimused välja. 

Martin Helme, komisjoni liige, küsis, et kas tegemist on määruse või direktiiviga ja miks Euroopa Liit sellega tegeleb. Ja Thomas Auväärt vastas, et tegemist on direktiivi ja määrusega, kuigi praegu pakuvad välkmakseid, e-raha teenuseid peamiselt pangad, toovad uus määrus ja direktiiv olulise muudatuse. Ja need avavad ukse ka makseasutustele ja e-raha asutustele, võimaldades neil tulevikus saada otsest juurdepääsu keskpanga makseteenustele või süsteemidele. See tähendab, et neil oleks võimalik teostada makseid otse läbi keskpangasüsteemi ilma pankade vahenduseta, võimalus, mis neil seni puudus. See suurendab konkurentsi ja innovatsiooni makseteenuste turul ning võib viia kiiremate ja tõhusamate teenusteni ka tarbijate jaoks. Euroopas tuntum näide, mida ka minister juba mainis, on TransferWise, kes ei ole Eestis saanud tegevusluba, vaid Belgias. Ja tuntud on ka PayPal. Nad võivad pakkuda klientidele makseteenuseid ilma panga vahenduseta, kui nad täidavad vajalikud tingimused siis keskpanga ees. 

Ja siis komisjoni esimees Annely Akkermann tundis huvi, kas siiamaani on need makseteenused nagu Wise kasutanud maksete teostamiseks pankade korrespondentkontosid, kas direktiivil ja määrusel on jõustumistähtaeg, mis ajaks tuleb üle võtta. Ja Thomas Auväärt vastas, et näiteks Leedu on varem võimaldanud oma makseasutustele piiratud tingimustel otsejuurdepääsu keskpanga süsteemidele, kuid nüüd muutub see võimalus kättesaadavaks ühtselt kogu Euroopas sõltumata riigist. Ja jõustumise aeg oli 9. aprill 2025, direktiivi jõustumise tähtaeg. 

Ja siis tehti konsensuslikud otsused. Määrata komisjonipoolseks ettekandjaks mind, võtta eelnõu päevakorda 20. mail ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks kümme tööpäeva. Kõik need otsused tehti konsensuslikult. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud kolleeg! Küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 634 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 3. juuni kell 17.15.

Tänane kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 640. See on samuti selle esimene lugemine. Palun siia Riigikogu kõnetooli eelnõu tutvustama tagasi rahandusminister Jürgen Ligi. Palun! Niikaua, kui Jürgen tuleb, sa ütlesid eelmine kord, et siin ma seisan. Ei, ei, tule, tule! Siin ma seisan – tsitaadi teine pool on – ja teisiti ma ei saa. (Naerab.) Ole hea, Jürgen!

Aitäh! Austatud Riigikogu! Austatud juhataja. Siia tulin, sest teisiti ma ei tohi. Ja seekord olen siin selleks, et esitleda Vabariigi Valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. 

Rahapesu teema on meil poliitiliselt väga kuum olnud. Mul on olnud sellega isiklik side, sellepärast ma seda meenutan. Mind on palju süüdistatud, et minu ajal toimus Eestis rahapesu. Ma siiski täpsustan, et rahapesu on üldine paratamatus kogu maailmas, mille vastu tuleb võidelda, nii nagu kuritegevus üldiselt, aga see, mida mina enda arvele saan lugeda, on see, et 2014. aastal oli meil sisuliselt ära kirjeldatud Danske panga risk. Mina ministrina või Finantsinspektsiooni nõukogu esimehena võin olla uhke, et minu inspektsioon tegelikult auditiga Danske panga riskid avastas. Ja see protsess viis juba aasta pärast Danske panga ärasaatmisele Eestist. 

See on Eesti rahapesutõrje triumf. Rahapesu Andmebüroo oli tookord üsna jõuetu, venelased ei teinud koostööd ja praktika oli ajalooliselt selline, et tuleb tõestada kahtluste korral algne kuritegu, seda tõestada ei saa, kui otsad lähevad välismaale ja teine pool ei tee koostööd, aga uus rahapesu tõrjumise praktika, mille paar aastat varem oli rahvusvaheliselt heaks kiitnud vastav organisatsioon … lubas läheneda rahapesule riskipõhiselt, hinnata, kas pankade riskiisu ja sisemine järelevalve on kooskõlas. 

Üldiselt on arvatud või süüdistatud mind umbes kord nädalas, siiamaani, kuidas minister Ligi ei näinud, mis pankades toimus. Endiselt minister Ligi ei näe seda, ka järelevalve ei istu siiamaani pangaülekannete otsas, rääkimata poliitikutest. Küll aga sellise üldise äripraktika järgi, ärimudeli järgi hinnatakse, kas järelevalve on piisav ja kas pank tunneb oma klienti piisavalt. 

Danske pank teadlikult võttis väga suuri riske ja oma klienti tunda pigem ei tahtnud. Ja sellest on praeguseks juba seisuga 2018, see tähendab neli aastat peale meid, hakkama saanud ka Danske pank ise, on oma ärimudeli suhtes kriitiline olnud. On lahti lastud inimesi, on muudetud äristrateegiat. Aga Eesti oli siin pioneer. Nii et oleme uhked oma riigi üle. See ei ole minu isiklik teene, see on lihtsalt üks kaitsekõne Eesti riigile, mida mul on olnud au teenida vastutavatel ametikohtadel. 

Nii. Ja meil oli ka Euroopa pangandusjärelevalve tagantjärele sel teemal ja meie rahapesu tõkestamise süsteemid tegelikult said kõrge hinnangu. Etteheited lükati tagasi. Ka MONEYVAL-i 2023. aasta hinnang oli meile positiivne. 

Edasi. Rahapesu regulatsioon on meil nüüd ju ka alluvuses muudetud. Praeguseks on rahandusministri roll mitte ainult juhtida Finantsinspektsiooni nõukogu kaudu, see ei tähenda otsest järelevalvamist, vaid Rahandusministeeriumi alla on toodud ka Rahapesu Andmebüroo ja sellega on meil järelevalve kvaliteet oluliselt paranenud. 

Ja nüüd selle seadusega tehtavatest muudatustest. Esiteks reformime rahapesu tõkestamise valitsuskomisjoni tööd. See oli veel üks etteheide mulle, et ma justkui ei osalenud selles, aga selle komisjoni tõhusus on olnud üsna mõõdukas, see on olnud pigem keskastme ametnike kokkusaamise koht ja minister ei oleks pidanud seal tegelikult olema nii juhtival kohal. Kui siin harv külaline rahanduskomisjonis seda etteheidet mulle regulaarselt teeb, siis ma küll ei arva, et see komisjon peaks samamoodi edasi töötama, et minister kuulab, kuidas keskastme ametnikud erinevates ministeeriumites töötatakse. Aga me muudame seda nüüd selle eelnõuga. 

Teiseks sätestame täpsemalt, kuidas toimub ettevõtte juhtorganitega seotud isikute sobivuse hindamine. Kolmandaks reguleerime täpsemalt tegelike kasusaajate andmekogu, et tagada andmete õigsust. 

Neljandaks anname Rahapesu Andmebüroole õiguse andmete masintöötlemiseks, millest nüüd natukene pikemalt. Kehtiv seadus annab Rahapesu Andmebüroole õiguse pääseda juurde kõikidel andmekogudele, mida tal on vaja, et rahapesu tõkestada, alustades tema enda andmekogust, lõpetades Maksu- ja Tolliameti andmekoguga. Õigus andmekogudele juurde pääseda peab nendele olema loomulikult lai. Seda näevad ette nii rahvusvahelised standardid kui ka Euroopa Liidu rahapesu tõkestamise aktid. 

Ja olgu üle korratud, et Rahapesu Andmebürool tegelikult ei ole olnud nendele andmetele juurdepääsu, ka nende süüdistamine on olnud ülearune, Eestit asjata määriv. Nad on toetunud ikkagi ainult pankade endi antud andmetele ja selles mõttes nad olid üsna jõuetud minevikus. Nüüd tuleb tegelikult nende võimet tõsta. 

Rahapesu on muutunud aina keerulisemaks. Enam ei ole võimalik rahapesijaid tuvastada ühe panga maksetehingutest, kurjategijate avavad kontosid erinevates pankades. Rahvusvaheliselt, piiriüleselt loovad lõputult variettevõtteid ja kasutavad fiktiivseid isikuid. Nii et igal juhul üksikute kaasuste avastamine on teinekord aastatepikkune töö ja mitte tingimata väga tõhus. Seetõttu peame Rahapesu Andmebüroo õigusi tõstma. See annab riigile võimaluse tuvastada juhtumeid siis, kui need toimuvad, ja aru saada, kui riskid kogunevad. 

Selle eelnõuga ei anta Rahapesu Andmebüroole ligipääsu uutele andmetele. Eelnõu annab andmebüroole õiguse töödelda olemasolevaid andmekogusid koostöös ja massina, kogumis ja massina. Vabandust! Koosmõjus ja massina, on siin kirjutatud.

Igal juhul anname eelnõuga andmebüroole ka õiguse kasutada erinevaid andmeanalüütika meetodeid, sealhulgas kasutada tekstitöötlus- ja andmekaevevahendeid. Eelnõus on sätestatud ka tagatised andmete töötlemiseks ehk tagatised ning oleme need läbi rääkinud ka näiteks Andmekaitse Inspektsiooniga. 

Olgu rõhutatud, et andmeid saab töödelda ainult pseudonüümitult. See tähendab, kui tegemist on massandmetega, et Rahapesu Andmebüroo kätte jõudes ei ole isikustatavad. Rahapesu tõkestamiseks ei ole oluline, kes on see isik, vaid oluline on tema käitumismuster ja selle tegevuse võimalik vastamine rahapesu tunnustele. 

Teiseks saab andmeid isikustada vaid rahapesu kahtluse olemasolul ning selleks peab loa andma kaks sõltumatut isikut, sealhulgas andmebüroo andmekaitsespetsialist. Kaalusime ka andmete anonüümimise võimalust. Anonüümimine muudaks andmete isikustamise võimatuks. Selline õigus aga riivaks isikute õigusi rohkem, sest rahapesu kahtluse ilmnemisel peaksime hakkama konkreetset käitumist otsima ka asjasse mittepuutuvate isikute andmeid töödeldes. 

Ja veel kord: uusi juurdepääse eelnõu andmebüroole ei anna, erasektorilt lisaandmeid koguma ei hakata ning täiendavat koormust erasektorile ei tule. Me prognoosime, et riigi täiendav võimekus ja abi rahapesu tuvastamisel võiks vähendada erasektori, sealhulgas pangasektori soovi olla sedavõrd karm klientidelt andmete küsimisel, nagu viimasel ajal on nurinat tekitanud, viimastel aastatel, tuleks öelda. 

Praegu on vastutus väga suuresti just pankadel ja sellepärast nad on väga mures nii oma mainekahju, pangariskide kui ka pangajuhtide isiklike riskide pärast, juhul kui mingi viga tuleb. Pankadel on hiigelsuured rahapesu tõrje osakonnad, mis tegelikult teevad meil üldist elu kallimaks. Aga kui riik saab enda kätte, tõhusamad rahvusvahelised, piirideülesed ja institutsioonide-, pankadeülesed tööriistad, siis saab ka pank muutuda selles asjas saledamaks ja tõhusamaks. 

Nii et kõik see toimub rahapesu tõrje huvides ja tegelikult ka meie elu lihtsustamise huvides. Aitäh!

Suur tänu! Ja nüüd küsimused. Urve Tiidus, palun!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Rahapesu, nagu teie ka ütlesite, on teatavasti üks raske peitkuritegevuse vorm, mille abil finantseeritakse teisi kuritegevuse vorme. Standardid selle tõkestamisel on maailmas üsna erineval tasemel, mõned on need ühtlustanud, Euroopa Liit ja rahvusvaheliselt ka. Aga küsimus on hüpoteetiline. Kas on võimalik viia rahapesurisk nulli, näiteks kas või siin Balti riikides, Põhjamaades?

Aitäh! Riski kindlasti nulli viia ei saa, aga selle tegevuse, ütleme, riskide realiseerumist saab oluliselt vähendada ja riskeerijate äri lühemaks teha. Aga mingist paarist protsendist tehingutest rahvusvaheliselt ikka räägitakse läbi aastate, et ikka rahvusvaheliselt must raha paratamatult pankadest läbi käib. 2% on see mingisugune hinnang, et nii palju siis on seda kuritegelikku päritolu raha. Noh, eks me ole neid kuritegevuse definitsioone ajas muutunud ja kindlasti hinnangud rahapesule on ka väga muutunud. 

Siin propagandistid, kes ka teie nähes, kui te olite õiguskomisjonis, püüdsid kõik Eestis toimuva rahapesuks nimetada, punnitasid kõvasti üle. Loomulikult ainult kuni valimisteni, siis see huvi neil kadus. Praegugi pole neid saalis siin küsimusi esitamas ega eelnõu teravaid kohti otsimas. Propaganda järgi Eestis pestakse sadu miljardeid kogu aeg, mis on tõestamata väide loomulikult, aga läks käibesse ja õnneks ei toonud valimistel edu. Oleme selles mõttes viisakad. Meie nõudmised raha puhtusele on kõvasti kasvanud ja suhtumine kuritegevusse kriitilisemaks, ma arvan, ühiskonnas tervikuna, aga see ei tähenda, et me saaksime neist päris lahti.

Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Hea minister! Ma loen siin eelnõu märkuste juures, viimane lõik on, et käesoleva eelnõu menetlemise ajal on kooskõlastusringi läbinud Rahandusministeeriumi poolt koostatud hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus, millega soovitakse lisada rahapesu büroo seaduses, rahapesu ja terrorismi rahastamise seaduses midagi juurde. Siin on § 72 lõige 2¹. Kas sa oskad öelda, mida siin silmas peetud on?

Aitäh! No üldiselt on, eks me tuleme välja sellise selle seadusega, mis hoiu-laenuühistuid puudutab, nende üle järelevalvet ja nõudmisi neile suurendavad. Hoiu-laenuühistute turg on olnud üsna, kuidas öelda, kaootiline. Tema tekke suhtes oli algusest peale kriitilisi vaateid, aga kogu see idee sellest, kuidas kogukonnad oma raha kokku panevad ja kasutavad ja siis võib-olla mingid ametid on, näiteks kingseppade hoiu-laenuühistu, siis kuidagi see usaldus ja järelevalve toimub sedapidi, et kõik tunnevad kõiki. See tegelikult ei ole realiseerunud, need hoiu-laenuühistud on muutunud ammu kohalikust ja ametite vahelisest üleriiklikuks ja anonüümseks, tegelenud väga palju väga riskantse äriga. Mitu väga skandaalset juhtumit on olnud, kus inimesed oma raha kaotavad, ja riik ei saa seda lihtsalt pealt vaadata ja teha nägu, et on tegemist mingi väga nunnu asjaga. Inimesed, kes ka on juhtinud, on olnud väga erineva moraalse tasemega. Mõni neist otsapidi ka poliitikas. Eile lugesin üht uudist ja mina ütleks, et sellise inimese kätte ei tohiks raha anda, kes ajab nii segast juttu. Igal juhul võtame selle asja vaatluse alla. Aga ta on olnud üks aktivist selle turu korrastamise vastu. Õnneks ta oma parteilise toe vist eile kaotas. Vähemalt siin saalis ei ole sellist kirglikku huvi enam selle teema vastu.

Aivar Kokk, palun! 

Aitäh! Küsin veel. Me anname nüüd RAB-ile rohkem nagu õigusi ja isikuandmete töötlemist. Me teame, et igasugune andmete, isikute andmete töötlemine tekitab riivet nii perekonnale kui inimestele. Kuidas selle seadusega on garanteeritud, et see riive ei suureneks? Praegu on olukord selline, et kui Riigikogu liikme laps või keegi soovib, ma ei tea, laenuga osta endale telefoni või arvet avada, siis on vähemalt minimaalselt kolm päeva peab ootama ta pangast. Ise lähed ja teed, võib öelda, hetkega. …….., aga nemad ei saa. Kas riive võib veel suureneda või on hoitud nii, et eraisikutele see riive ei suureneks? Oluline on kindlasti see, et ei oleks selliseid probleeme kuidagi pidi, et rahapesu tehakse või terrorismiohtu, aga eraisikute riiveid, perekonnale riive ei tohiks väga palju suurendada.

See on igal juhul üks kriitiline küsimus, mida me peame edasi arutama. Siin on tõenäoliselt ka eelnõus vaja veel neid sätteid üle vaadata. Eks me oleme ju asja teadlikult teinud, aga nagu ma aru saan, neid kahtlusi on alles ja seda tuleb välistada. Aga kindlasti esimene vastus on siiski see, et kogu see andmetöötlus toimub pseudonüümitult ja Rahapesu Andmebüroo ei näe neid nimesid. Ta näeb mustreid, seoseid, kui need on süsteemselt mitmest allikast kinnitust leidnud, et ei ole tegemist tavapärase tegevusega. Siis ta saab alles algatada mingisuguse menetluse ja mingis etapis saab ka nimed selgeks teha. Aga eelkõige on siin fookus juriidilistel isikutel. Kui palju eraisikutel ja mis hetkel, me peame need paragrahvid üle vaatama, aga kindlasti vaadata siin üksikuid eraisikuid või kliente, nendega ei tegelda, vaadatakse seoseid. Ja nagu ma ütlesin, pseudonüümitult, Rahapesu Andmebüroo ei näe neid nimesid, ameteid ja ka nende sugulusi ei näe.

Ka mina tänan. Lugupeetud minister, rohkem küsimusi teile ei ole. Riigikogu rahanduskomisjonis toimunud arutelu palun tutvustama Riigikogu rahanduskomisjoni liikme Maris Lauri. 

Väike täpsustus ka stenogrammi jaoks. Tsitaat "Siin ma seisan ja teisiti ei saa!" pärineb Martin Lutherilt ja esitas ta seda Wormsi riigipäeval. Nii et olgu see täpsustus stenogrammi sisse viidud. Aga Maris Lauri, palun!

Aitäh! Eks ma ka seisan siin, sest teisiti ei saa. Nii, aga ma teen siin ülevaate Vabariigi Valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist ettevalmistatavast arutelust rahanduskomisjonis. See toimus 6. mai istungil. Kohal olid minister Jürgen Ligi, nõunik Moonika Oras ja Rahapesu Andmebüroo juht Matis Mäeker. 

Minister tegi ülevaate eelnõust ja seejärel toimus arutelu, kus keskenduti eelkõige sellele, et saada täpsemat selgust andmete kasutamisest, riskidest ja mõista, mismoodi senini on Rahapesu Andmebüroo töötanud ja mis asjad muutuvad. Ja tuleb kindlasti rõhutada seda, nagu ka minister osutas, et uue seaduse jõustumisel ei teki juurde ühtegi uut õigust saada ligi uutele andmetele. Uus seadus võimaldaks analüüsida andmeid massina, neid eelnevalt pseudonüümida ja tuvastada tugeva analüüsi toel erinevaid hälbeid, et leida võimalikud rahapesu juhtumeid. Ja siis oli ka kindlasti diskussioon selle üle, et kuidas siis edasi läheb. Ka neid küsimused selgitati. 

Pärast diskussiooni langetas komisjon järgmised otsused, mis kõik olid konsensuslikud. Esiteks, võtta eelnõu täiskogu päevakorda 20. mail, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, määrata juhtivkomisjoni esindajaks Maris Lauri. Ja sellega on minu poolt lühike ülevaade tehtud. Aitäh!

Suur tänu! Tundub, et see konsensus peab, ja küsimusi teile ei ole. Aitäh! Nii. Head kolleegid, järgnevalt avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 640 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 3. juuni kell 17.15.

Nii, aga täna meil on Botswana päev, sest siia saabub täna ka Botswana president juba tunni aja pärast. Aga meie neljas päevakorrapunkt on samuti seotud Botswanaga. See on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Botswana Vabariigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu 641 [esimene lugemine]. Riigikogu kõnetooli on seda tulnud tutvustama rahandusminister Jürgen Ligi. Palun!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Seoses Botswana presidendi külaskäiguga on viimane aeg esitleda teile Eesti Vabariigi ja Botswana Vabariigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu. Eesti sõlmib selliseid lepinguid selleks, et tagada maksukeskkonna stabiilsus nii Eestisse investeerivatele välismaistele ettevõtetele kui Eesti ettevõtetele, kes laiendavad oma tegevust välisturgudele. Maksulepingute eesmärk on kõrvaldada kahe riigi seaduste koosmõjus tekkida võiv rahvusvaheline topeltmaksustamine. Lepinguga jagatakse maksustamise õigusi lepingupoolte vahel, hoitakse ära diskrimineerivat maksustamist ning tõkestatakse maksudest kõrvalehoidmist. Leping ei anna lepingupooltele täiendavaid võimalusi maksustamiseks, vaid piirab olemasolevaid riigisisese õigusega kehtestatud maksustamisõigusi. Maksuleping kohaldub isikule, kes on Eesti või Botswana resident. Eesti ja Botswana vaheline leping allkirjastati 25. septembril mullu New Yorgis ja see põhineb OECD tüüplepingul, nagu on tavaks. Eestil on 1. mai seisuga 63 kehtivat maksulepingut.

Olulised punktid selles lepingus on, et tuluallikariigil on dividenditulu piiratud maksustamise õigus. Kinnipeetava tulumaksu ülempiiriks on 5% dividendi brutosummast. Intressitulu puhul ei või teise riigi residendile makstavalt intressilt kinnipeetava maksu määr ületada 7,5% intressi brutosummast. Tulumaksu tuluallikariigil ei ole õigust maksustada intresse, mille saajaks on teise riigi valitsus, keskpank või lepingus nimetatud asutused. Litsentsitasude puhul on tuluallikariigil õigus maksu kinni pidada kuni 5% tööstus-, kaubandus‑ ja teadmusseadme kasutamise või kasutamise õiguse eest makstavast litsentsitasu brutosummast ning 7,5% kõigi muude litsentsitasude puhul.

Erinevalt OECD tüüplepingust reguleerib see leping ka tehnilise teenuse tasu maksustamist. Tuluallikariik ei või teise riigi residendile makstavalt juhtimis‑, tehnilise või nõustamisteenuse tasu kinni pidada rohkem kui 7,5% brutosummast. Eesti ja Botswana vaheline leping sätestab maksuhaldurite põhjaliku teabevahetuse kohustuse, mis ei ole piiratud ainult lepingupoolte residentide saadud tuludega ega ka lepingus nimetatud maksudega. Palun teid seda ratifitseerimist toetada. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile on ka küsimusi. Lauri Laats, palun!

Aitäh! Ma arvan, et me võtame ka Aafrika mandrilt riike endale partneriks, mis tegelikult soodustaks mõlemapoolset kaubavahetust, on positiivne. Aga küsiks siis Botswana osas, et kelle poolt see initsiatiiv tuli. Ma saan aru, et IT-sektor näeb seal perspektiivi ja tulevikku sellel turul.

Aitäh! Need initsiatiivid on ikkagi riikide poolt. Loomulikult vaadatakse, kuidas nüüd öelda, seda riigihalduse tasemeid, aga ka muidugi majandussidemete olemasolu. Kui neid üldse ei ole, siis ei ole seda administratiivset koormust. Aga Botswana on küll üks Aafrika arenenuim riik, mis puudutab riigihaldust, temaga tasub tegemist teha. Ta on Eestile mõneti ka sarnane, nagu on räägitud, sealhulgas lipuvärvid langevad meil kokku, et meil pole pääsu.

Suur tänu! Ja rohkem küsimusi teile ei ole. See on väga positiivne, et meil on Botswana presidendile täna palju häid sõnumeid, lisaks veel ka sõprusrühma moodustamine kohe pärast istungi lõppu siin Riigikogu istungisaalis. Aga Riigikogu rahanduskomisjonis toimunud arutelu palun nüüd tutvustama siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Riina Sikkuti. Palun!

Aitäh hea esimees! Lugupeetud kolleegid! Annan ülevaate rahanduskomisjonis toimunud arutelust, kus antud eelnõu valmistasime esimeseks lugemiseks ette 6. mail 2025. aastal. Eelnõu tutvustas nii nagu siin algataja esindajana rahandusminister Jürgen Ligi. Peale rahandusministri sissejuhatust Rahandusministeeriumi ametnik Tiina Hansson tutvustas täiendavalt eelnõu eesmärki ja sisu. 

Komisjonis arutelu oli lühike. Ühelt poolt me saame aru sellest, et selline vastastikune topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumine, maksupettuste tõkestamine tihendab sidemeid. Ja tõesti, heade partneritega me seda soovime. Ja rahanduskomisjoni esimees küsis, et kui kaugele on jõutud näiteks maksulepingutega selliste riikide puhul nagu Liechtenstein ja Andorra. 63 riigiga meil juba topeltmaksustamise vältimise lepingud on, aga et kas on oodata täiendavaid lepinguid? Ja Rahandusministeeriumi esindaja vastas, et Liechtensteini leping on sisuliselt valmis ja läheb valitsusse varsti heakskiitmiseks ja Andorra leping on samuti läbi räägitud, tõlge tehtud ja saaks liikuda allkirjastamise suunas. 

Seejärel komisjonis tekkis küsimus, et kui palju Botswana maksulepinguga meile maksutulu võiks laekuda. Konkreetset hinnangut Rahandusministeeriumil selles osas ei ole, aga kuna IT-ettevõtetel on tõepoolest juba rohkem kui 15 aastat ärihuvid, tihedad sidemed ja tõepoolest ka nii ametkondlikul kui poliitilisel tasandil on suhtlust olnud, tegemist on kasvava riigiga Aafrikas, nii et tulevikus tõepoolest võib laekuda täiendavat maksutulu. 

Seejärel komisjon tegi konsensuslikult otsused. Võtta eelnõu täiskogu päevakorda 20. mail, täna, lõpetada esimene lugemine ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks Riina Sikkut. Aitäh!

Suur tänu! Ka siin on kõik selge ja küsimusi teile ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 641 SE esimene, vabandust, läbirääkimised on enne ka veel. Siin läks juba nii lepase reega, et läbirääkimised jäid kahe silma vahele. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 641 SE esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 3. juuni kell 17.15.

Liigume edasi. Tänane viies päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse, julgeolekumaksu seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 645 SE esimene lugemine. Ma palun ettekandjana siia Riigikogu kõnetooli eelnõu tutvustama rahandusminister Jürgen Ligi. Palun!

Aitäh! Mul on tõeline rõõm, lugupeetud Riigikogu ja lugupeetud juhataja, siin jälle seista, tunnetades laiapõhjalist toetust valitsuselt minu esitatud eelnõudele ja sisuka debati eest ka täna. 

Aga see eelnõu on tänastest mulle ka kõige hingelähedasem nagu teilegi. Esitan eelnõu, mida poeet nimetab ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse, julgeolekumaksu seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduseks. See on eelnõu, mis parandab oluliselt maksusüsteemi, vähendab Eestis maksukoormust. Ja kui siin oleks Urmas Reinsalu, siis ta ütleks, et see on maksulangetuste kaskaad. Aga ma ütlen seda tema asemel, sest teda – nagu ikka – ei ole. 

Kõigepealt muidugi tuleb tunnistada, et seisin siin 2024. aastal kaitses julgeolekumaksu eelnõu, mida me nüüd muudame. Samas võib öelda, et ma olin selle eelnõu suhtes avalikult ka kriitiline, ma leppisin poliitiliste kokkulepetega, mis siis tehti selleks, et rahastada kasvanud julgeolekukulusid. Ja peale neid kokkuleppeid osutusin ka rahandusministrina selle eelnõu ettekandjaks. 

Ja selle eelnõu mõte oli muidugi umbes kasvanud julgeolekukulude võrra, tegelikult ka mitte päris, tõsta maksukoormust, mis maksustruktuuri puhul ei olnud minu arust kõige õigem valik. Ei olnud ka kõige õigem luua muljet, et julgeolekukulud on kuidagi tähtajaliselt määratletavad. See kolmeaastane periood oli koalitsiooniläbirääkijate selline ilmselt lihtsamat teed minek, et peale valimisi uus valitsus saab teha uued otsused. 

Aga ma arvan, et need sõnumid peavad olema siiski pikemad ja riigi eelarvestrateegiat tehes me ei saa niimoodi asju planeerida ega hankeid planeerida, kui 2029. aastal saabub täielik rahaline mõõn riigile, kes samal ajal peab tõstma kaitsekulusid. Ma arvasin seda siis, aga praegu seda enam, sest on realiseerunud risk, et julgeolekuolukord halveneb ka sedapidi, et liitlassuhted mõranevad. USA on deklareerinud üsna teistmoodi väärtusi ja üsna teistmoodi huve rahvusvaheliselt kui need, mis siiamaani panid ta vastutama vaba maailma julgeoleku eest laiemalt ja sekkuma laiemalt rahvusvahelise julgeoleku tagamisse. 

Nüüd peab Euroopa saavutama ka kaitsealal autonoomia. Ja selleks ei piisa kolmest aastast, mis oli julgeolekumaksu tähtaeg. Niisiis esitame eelnõu, millega kaotame julgeolekumaksu tähtajalisuse ja hakkame koguma käibe- ja tulumaksu meie tavapärases hästi toiminud süsteemis. Me ei maksusta enam tulusid alates esimesest eurost, vaid teeme koos maksuküüru kaotamisega ka esimesed 700 tulueurot kodanikele maksuvabaks. Jutt praegu on ju meil vähemalt 5%‑st kaitsekulust, see on üsna ränk eesmärk kogu avalikule sektorile. Ja see ei piirdu paari aastaga. 

Aga need muudatused eelnõuga. Kõigepealt loobume, nagu sai öeldud, füüsiliste isikute tulumaksustamisest esimesest eurost peale. Selle asemel hakkab kehtima maksumäär 24%. Ja maksuküüru kaotamisega koos on 700 eurot tõepoolest maksuvaba. Senine 2%, mille baas oli laiem, ulatus ka pensionidele, teisele sambale, esimesele sambale ja kolmandale sambale, see maksubaas läheb väiksemaks, nii et see tulevane 24% on vähem kui senine 22% + 2%.

Äriühingute jooksev maksustamine, paralleelne tulumaksusüsteem, mis tekitas algusest peale pingeid ja ka minu rahulolematust nagu eelminegi punkt. See kaob ära. Selle asemel kehtib ka neile 24%-line tulumaks jaotatavalt kasumilt. Nad ei pea enam kahte maksuarvestust pidama ja meie tulumaksusüsteemi atraktiivsus taastub; 2% võrra tõuseb ka ettevõtluskonto maksumäär, et ei oleks eelistatud üks tululiik teisele; ja käibemaksumäär 24% jääb paika, ta realiseerub ju 1. juulist, kuid me ei räägi enam ka siin tähtajalisusest. 

See on väga oluline maksukergendus. Maksutulu saab eelarve vähem 234 miljonit eurot tuleval aastal, mis on üle poole protsendi SKP-st. Ja see summa järgmistel aastatel muidugi kasvab. 2029. aastal tugevneb eelarvepositsioon ja ka järgnevatel aastatel, nii et me ei lükka seda probleemi tulevastele valitsustele ja saame teha ka pikaajalisi hankeid. Julgeolekuolukorra üks muutumise tagajärg on see, et me peame neid tegema ja peame tegema väga pika vaate kogu kaitse hangetele. 

Aga ettevõtete ja inimeste maksukoormuse vähendamine on midagi, mis stimuleerib kindlasti ka majandust. Nii et osa sellest aja jooksul kolme aastaga meil laekub siis mitte ainult era-, vaid ka riigikontodele ja võimaldab meil rohkem kulusid teha. 

Aga minu jaoks on eraldi sümpaatne see, et paraneb maksusüsteem. Ja koormuse langetus on muidugi pigem pingutus eelarve tegemisel. 

Muudatuste jõustumine on planeeritud nii, nagu oli ette nähtud julgeolekumaksul, käibemaks alates 1. juulist tänavu ja tulumaks alates 1. jaanuarist 2026. Tänan tähelepanu eest! 

Aitäh! Ja teile on ka küsimusi. Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Ega teie sõnavõtt täna küll väga särav ei olnud ja arusaadav. Eesti rahvas saab siis järjekordse põntsu läbi Reformierakonna. Lugupeetud minister, valitsus põhjendas maksutõuse kaitsekulude stabiilsusega. Aga miks peab see niinimetatud stabiilsus tulema töötava inimese taskust läbi kõrgema tulumaksu ja kallima käibemaksu? Samal ajal ei kuule me sõnagi tõsisest kulude kokkuhoiust riigi valitsemises ega maksukoormuse õigemast jagamisest. Kas te ei näe, et teie uus poliitika pole mitte õiglane jagamine, vaid hoopis püsiv ülekandmine nõrgemale seljale? Kas kaitsekulude sildi all ei tehta tegelikult hoopis üldist eelarve lappimist?

Aitäh! See küsimus nüüd küll särav ei olnud, oli ettelugemisegagi keeruline. Mõelge läbi, kirjutage paberil selgemalt üles, kui te peate paberilt lugema. Aga hullem on lugu selle sisuga, et järjekordne põnts ja nii edasi, et riik ei kärbi ja nõnda edasi – see on ju vale. Riik kärbib. Olete piisavalt kuulnud seda hädaldamist, kuidas kõik on alarahastatud ja kuidas võetakse veel vähemaks. 

Teine asi: kaitsekulud kasvavad. Kui nad eelmine aasta realiseerusid napilt 3% ulatuses – plaan oli 3,4, see sõltub hangete realiseerumise kuupäevast täpselt raamatupidamise järgi –, siis nüüd oleme järgmiseks aastaks planeerimas 5,4%. 5,5% SKP-st! See tähendab tegelikult maksumäärades suurusjärke rohkem tõusu. Kui suurusjärk, mis tulu- või käibemaksu protsendist tuleb, on 100 millegagi miljonit, siis siin me räägime ju, räägime miljardist. Tegelikult peaks tulu- ja käibemaksu tõstma 10 protsendipunkti, mitte 2 protsendipunkti. Ärge luisake – ütleme otse –, et see on põnts. Ei, see on maksukoormuse vähendamine. See on, nagu ma ütlesin, tuleval aastal 234 eurot vähem tulu. See on, peast arvutades, umbes 0,6% SKP-st. See on väga-väga suur väljaminek eelarvele, see on väga-väga suur sissetulek kokkuvõttes kodanikele, kuigi ta hajub kodanike vahel. Ja see on väga suur võimalus ettevõtetel siiski ise oma investeeringuid ja kasumijaotusi jagada. Riik ei koori, vabandust, jooksvalt raha sõltuvalt enda vajadusest, millest ma olen piisavalt rääkinud, üle 5%-line kaitsekulu on väga suur pingutus. Nii et jah, pole vaja selliseid tekste ette lugeda, mille sisu te ise ei tea.

Lauri Laats, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister. Ma mäletan selgelt, kui me arutasime siin julgeolekumaksust, siis esimene sõnum oli, see on ajutine ja solidaarselt peaksid panustama kõik ühiskonna liikmed, kaasa arvatud ka ettevõtjad. Seetõttu ka peaminister, lugupeetud peaminister ütles välja, et ka ettevõtjad peavad solidaarselt panustama, kuna see on oluline, kuna julgeolek on samuti väga tähtis. Ja nüüd siis tulete meie juurde, ja selgelt ütlete, et tegelikult see oli vale otsus. Need väljaütlemised, mis olid tollel ajal teie poolt, kui ka lugupeetud peaministri poolt välja öeldud, olid valed ja nüüd te tulete ju tegelikult seda olukorda parandama ja selle eelnõuga soovite kärpida esialgseid plaane, et ettevõtjad samuti solidaarselt panustaks julgeolekusse. See on ju selle eelnõu sisu. Teiselt poolt loomulikult ma olen täiesti oma hea kolleegiga nõus, et kõik need töötajad ju tegelikult katavad edaspidi suuremat osa kuludest …

Teie aeg!

… tulumaksu tõusu, mis muutub pidevaks.

Aitäh! Kõigepealt, tegelikult valitsus, kes kehtestab makse, ei ole tingimata see tegelik maksude tõstja. Tegelikult maksude tõstjad on tihti minevikus või eemal. Sõja korral tõstab makse agressor. Ja see on paratamatu. Vladimir Putin tõstab kogu Euroopa maksukoormust praegu, kogu eelarve, kui valus see ka ei ole Keskerakonna liikmetele, aga jah, Vladimir Putin maksustab Euroopat, sealhulgas Eestit, sealhulgas piiririike kõrgemalt, sundides peale kõrgemad kaitsekulud, sundides neid katma laenust ja maksudest. 

Nüüd, mulle on eriti huvitav see vaatenurk, et ettevõtjad, et maksud peaksid tulema kusagilt mujalt ja inimeselt ei tohi maksu koguda. Vaadake, uurige seda natukene, kuidas riik on üles ehitatud. Riik on kodanike ühendus, kodanike ühendus ühiste asjade tegemiseks, sealhulgas enesekaitseks esimese asjana. Selleks võetaksegi kokku inimeste makstud maksud. Teie demoniseerisite siin ettevõtjat, kes nagu polekski inimene, kes nagu ei maksakski makse. See on vale. Ettevõtja ka tarbib, maksab käibemaksu, maksab tulumaksu. See retoorika, mida ma siin olen põlastanud ühe teise erakonna puhul, et ettevõtja ka peab panustama ühiskonda. Täiesti põlastusväärne, sest ettevõtja roll ongi luua töökohti, arendada majandust ja tema panus on sedapidi. Meie teeme selle eelnõuga selle panustamise talle lihtsamaks. Me kergendame tööjõu maksukoormust. Esimesed 700 eurot me teeme täielikult maksuvabaks. Nii nagu ka siis, nii nagu ka teie partei ja Isamaa kehtestatud maksuküüru kaotame. See on panus nii töötaja jaoks kui ka ettevõtja jaoks. Väheneb tööjõu maksukoormus, mis tähendab kohe majandusele stiimulit, nii Eesti Pank kui ka teised institutsioonid tervitavad seda sammu, sealhulgas maksuküüru kaotamist, ka veel eile IMF. See oli Jüri Ratase valitsuse algatus, oli Isamaa algatus, me kaotame selle. Me ei tee enam seda totakat 2%-list lisamaksu, mis kehtestati seltskonnas, mille retoorika võttis kokku, ja mida mina ei ole omaks võtnud, võttis kokku teie opositsioonikaaslane, praegune värske opositsioonikaaslane: ettevõtja peab ka panustama. Ettevõtja panustab ühiskonda küll omal moel, aga ka samal moel nagu teised inimesed, tulu- ja käibemaksuga. Kokkuvõttes maksukoormus väheneb, mitte ei suurene. 

Ja kui ma viitasin siin, et makse ei tõsta tegelikult mitte see valitsus, kes eelnõusid esitab. Mina eelmises raundis, julgeolekumaksu raundis ju tegelikult ei olnud see nende maksude tõstja, see oli Jüri Ratas jälle ja Vladimir Putin kahe peale. Jüri Ratase valitsus oli see, kes lasi eelarve defitsiiti. Meie katame sellest ainult täiendavaid julgeolekukulusid ja kannatame edasi eelarve defitsiiti, maksame endiselt pankadele kõrgeid intresse sadu miljoneid ja peame võitlema selle defitsiidi ja selle intressikulu kasvuga.

Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Austatud minister! Jürgen, sa oled alati julgenud ausalt rääkida, aga no see vale, mis täna tuleb su suust, on sulle endale ka kindlasti piinlik. Esiteks, Isamaa ja Keskerakonna valitsuse ajal majandus kasvas Euroopas kõige kiiremini. Kui sa räägid, et ettevõtlusele tuled appi, siis sa jälle valetad, sest sellist seadust täna veel ei kehti või rakendunud ei ole, et oleks ettevõtlusel tulumaks. See 2% oleks hakanud kehtima alates uuest aastast, nii et seda te ka ei tee. Aga tegelikkuses te võtate ju täna riigieelarvest ära 700 miljonit eurot. Ehk siis kõrgepalgaliste tulumaksuvabastus pluss see 2% ettevõtluse raha. Ja oleme nüüd ausad, kõik need maksud on ainult ühel eesmärgil: Reformierakonna tulumaksuvabastus kõrgepalgalistele. Ärge rääkige kaitsekuludest! See 700 miljonit oleks täitsa piisav kaitsekulude toetus, mis on täna võimalik. Jätke need kaks maksu ära ja ongi asi korras. Aga ma küsin hoopis selle küsimuse, et kuidas meil selle seadusega on, et kas teise pensionisamba väljavõtmise raha jääb 20% peale, 10% peale või on mingi muu protsent.

Aitäh! Ma küsimuse unustasin ära, aga see sissejuhatus oli küll paras puder ja kapsad. See algas selle jutuga, et ma valetan. Vaat, ma ei valeta, ma ei oska valetada, ma ei taha valetada. Isegi kui ma eksin, ei ole see tahtlik valetamine. Aga ma ei eksinud. Ja see on väga huvitav vaatenurk, et kui Reformierakond annab valimislubaduse, siis järelikult seda ei tohi täita. Realiseerige see endal. Te oleksite pidanud selle maksuküüru kehtestamise lubaduse jätma kehtestamata, te oleksite pidanud jätma Keskerakonna võimule aitamata ja legaliseerimata. Tal oli alles Gruusia, Ukraina, korruptsiooni sellised süüd. 2016 te upitasite nad võimule ainult selleks, et saaks kehtestada maksuküüru ja et saaks käest lasta eelarvedistsipliini. Teie alustasite eelarve lõhkumisega. Ja kui ma ütlen, et maksud tavaliselt tegelikult kehtestab varasem valitsus või mõni kaugem valitsus, siis jah, selle maksutõusu aluse panite teie 2016, legaliseerite Keskerakonna kui valitsuspartneri, vaatamata sellele, mida nad olid teinud julgeolekupoliitiliselt, korruptiivselt, ja mida nad siis hakkasid tegema rahanduslikult.

Nüüd me kaotame selle maksukoormuse ja on häbematu rääkida, et see on kõrgepalgalistele. Ma olen alati kaitsnud maksuvaba miinimumi kui riigi kohustust hoida teatud piir tulust riiklikest koormistest vabad, et inimesed saaksid seda kasutada ja ei nuruks juurde teisi maksuerandeid. See on tuluneutraalne maksuvabastus, erinevalt teistest maksuvabastustest, mida siin nurutakse ja esitatakse päev-päevalt. Maksuvaba miinimum on ülempiiriga ja kui te ütlete, et 700 eurot on kõrge palk, siis palju õnne, rääkige seda oma valijatele. See, mis puudutab kogu seda monstrumit, mida te siis koos maksuküüruga kehtestasite, siis sellest maksuvabastusest on ilma jäänud keskmine õpetaja, keskmine tööstustööline, keskmine palk üldse. Te rääkisite 500 eurost kõigile, mis ei ole kunagi olnud kõigile ja mis on praegu vähemusele. Nii et keskmise palga saaja tänu teile jäi maksuvabast tulust ilma. See maksab eelarvele see õigus tagasi anda. On paratamatu, aga käkid tuleb kõrvaldada.

Mitte keegi ei taha tagasi seda süsteemi, mis praegu kehtib. Isegi teie ei ole seda eelnõu esitanud. Aga järgmine aasta tunnevad inimesed seda oma rahakotis ja tunneb ka majandus seda stiimulina, sest igal juhul tarbimine suureneb. Maksusüsteem muutub lihtsamaks, arusaadavamaks ja õiglasemaks. Ja minu võitlus maksueranditega jätkub ka viitega sellele, et tehke oma isiklik valik seal. 700 eurot on teil võtta, ei ole vaja juurde küsida muudeks isiklikeks tarbimisteks mingit riigi panust. 700 eurot tulumaksuvaba on suur asi. Suur asi on see, et see 2% ei võeta esimesest eurost. See on suur asi, kiitke seda! Te olete väga tublilt kiitnud meie eelnõusid, jätkake seda.

Andrei Korobeinik, palun!

Aitäh! No me teame, et Eesti on kolm aastat järjest Euroopa Liidus majandusnäitajate poolest kõige kehvemas olukorras, viimasel kohal. Ja põhjus on muidugi selles, et keset kriisi otsustas valitsus makse tõsta. Teistes riikides seda ei juhtu, Soome näiteks langetas hiljuti. Ja ma kogu aeg mõtlesin, et probleem on lihtsalt Reformierakonna ebakompetentsuses, aga sina ütlesid siin välja, et süüdi on tegelikult Vladimir Putin, kes juhib teie valitsust. 

Mul on sellega seoses paar küsimust. Miks ta otsustas just Eesti kasuks, miks ta nagu teiste riikide valitsust ei juhi Euroopa Liidus? Ja kuidas ta täpsemalt seda korraldab – kas ta teeb seda läbi peaministri või suhtleb ta otse teiega?

Ei, küsimus ei ole meie erakonna ebakompetentsuses, vaid küsimus ja vastus on teie erakonna ebakompetentsuses. Alates sellest, et alati viskute kogu kehakeelega ja miimikaga Putini kaitsele ja viivitamatult küsite, et oot-oot-oot. 

Tegelikult ma mõnuga vastan seda. Me teame, et te olete vene erakond, me teame, et vene valija hoiab Putinit palju kõrgemal oma südames, kui Eesti valija iial teeks. Aga ärge kaitske teda. Tema on ikkagi Euroopa majandusprobleemide ja eelarveprobleemide peamine allikas praeguseks, julgeolekuprobleemide allikas. Te võite ta oma auliikmeks võtta, aga ärge kaitske.

Ja ärge tehke selliseid totraid võrdlusi, et Soome alandab makse ja me tõstame. Meie maksukoormuse lagi on 36%, Soome vähendab seda umbes 46% pealt. Kaugelt-kaugelt kõrgem. Nende eelarve defitsiit on samas kärisenud veel suuremaks, kui on Eesti oma. Nad peavad midagi tegema. Ja nad peavad tegema nii oma lämmatavate maksudega kui ka eelarvedefitsiidiga korraga. Kahte asja on vaja. 

Miks Eesti kannatas sõjast rohkem? See on pikk rida eripärasid. Kõigepealt, Eesti väiksus – väiksed kannatavad väliskeskkonna halvenemisest alati rohkem, sest neil siseriiklikke puhvreid on vähem, siseriiklikku majandust on vähem. Idapoolsed riigid kannatavad rohkem, sest neilt lõigatakse loomulik tagamaa majandusele ära. Kellel on naabritel kehvem ehk väikestel riikidel kaubanduspartneritega, kannatavad rohkem. Kõigile nendele tunnustele vastab Eesti. Eestil on Läti naaber ja Venemaa naaber. 

Ütlete, et Soome. Kas Soome majandusel on läinud kehvemini? Soome … Kui Eesti kõige kehvem majandusnäitaja, te ütlete, et meil on hirmus kehvad seisud. Mitmes mõttes ei ole, mis puudutab paljusid näitajaid, nominaalkasv on meil tegelikult korralik olnud, aga seda on alla kiskunud reaalkasvust deflaator. Ja jutt ei ole kolmeaastasest majandusmajanduslangusest. Ärge nüüd bluffige. Meie majanduslangus kvartaalselt lõppes eelmise aasta teises kvartalis. Ärge kogu aeg meenutage seda olukorda, eks ole, mis oli minevikus, ja vahel kirjutage ka üles, mis teile vastatakse. Ma olen seda palju kordi …

Naabritest jätkates, meie kaubanduspartneritel on tõepoolest läinud väga halvasti ja nendele väliskaubandus nii tugevalt ei mõju kui meil. Aga Soomel on kehvemini läinud, Rootsil ja Norral ei ole ka midagi hõisata olnud. Aga miks ma neid nimetan? Nemad ei ole eurotsoonis. Ja kroonide devalveerumine on omakorda meie eksportturge söönud. Meie eksportturud on väga palju olnud seotud Skandinaaviaga, aga ka euriboriga. Nemad on meilt ostnud majapidamiskaupu, mis on loomulikult seotud eluasemelaenu intressidega palju. Euribori tõus pidurdas meid. Aga see on minevik. See tegur tõmbab praegu tagasi. 

Me oleme praegu Euroopa keskmisel tasemel. Ärge alavääristage Euroopat, ärge alavääristage Eestit. Ärge kiitke Putinit, on mu soovitus, mis puudutab kompetentsust. Poliitiline kompetentsus. Võib-olla te loodate ainult vene häältele? Aga näidake, et te olete patrioot ikka ka.

Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud minister! Riigina me peame kokku koguma vajalikud kulud, et riik saaks funktsioneerida. Selles suhtes ei ole praegu kerged ajad ja selleks soovin teile jõudu. Aga minu küsimus on selle kohta, et kui kaua me oleme riigina jätkusuutlikud, kui me lubame päris suures koguses Eestist maksuvabalt välja investeerida ehk ettevõtetel osta kinnisvara. Ma ei saa aru, kuidas see tõstab tootlikkust, mis oli ju selle ettevõtete maksuvabastuse mõte kunagi. Ja selles olukorras ongi [küsimus], et miks selline valik versus et me tõstame käibemaksu, mis mõjutab ka vaeseid inimesi. Kas te ei ole selle peale mõelnud?

Loomulikult ma olen selle peale mõelnud. Mis riigikaitsemaksu puutub, siis käibemaksu eelis on tema laiapõhjalisus, seal tõesti kõik osalevad. See konstruktsioon, et kõik tulud peavad esimesest [eurost] olema maksustatud, see mulle algusest peale ei sobinud. Sellepärast me praegu – see oli koalitsioonilepe sotsidega – me sellest elemendist loobume. Me ei võta kõige vaesematelt tulumaksu, ei võta esimestest eurodest. Maksuküüru kaotamine – samuti vaestele kergendus. Aga maksu efektiivsuse poolest, mõju poolest majanduskasvule on käibemaks tegelikult parem valik kui tulumaks. Tulumaks on ikkagi väga ahistav. Me peame vaatama nii riigi rahavajadusi, mis selgelt nende maksumuudatustega kaetud ei ole, kui ka maksusüsteemi konkurentsivõimet. Ma olen selle eest pikalt seisnud, olen väga uhke, et vähemalt ühe sihtasutuse järgi, Tax Foundation, kes on autoriteet, võib-olla ta on ideoloogiline, aga ta on autoriteet, on Eesti maksusüsteemi konkurentsivõime maailmas kõige suurem. Ma kindlasti ei võta mustvalgelt seda väidet, seal saab ka metoodika üle vaielda, mõni asi mulle ei meeldi endale ka meie maksusüsteemis, aga ma kaitsen seda. Ikkagi rõhk vähem majandust kahjustavatele tarbimismaksudele on tegelikult konkurentsivõimele hea, ekspordile ka hea, tööjõumaksude ohjeldamine on hea, kõrge maksuvaba miinimum on hea, tulu maksustamine, ettevõtte tulu maksustamine alles jagamisel on hea. Ja see on hea eelnõu.

Varro Vooglaid, palun!

Esiteks olgu öeldud, et loomulikult ei ole Putin tõstnud Eestis makse, vaid teie olete tõstnud makse. Reformierakond ja Eesti 200 on tõstnud makse, see on olnud teie valik, see on olnud teie otsus. Teie tegite seda, ärge ajage kellegi teise kaela, võtke ise vastutus. Ja tegelikult on see isegi parem tõlgendus, sellepärast et kui Putin oleks tõstnud makse, siis ilmneks, et te olete ju Putini käsilased, sest me oleme väga selgelt näinud, kuidas te siin parlamendis ise olete need otsused kõike läbi surunud. 

Nüüd, miks ma üldse tahtsin sõna võtta, on see, et te ütlesite oma ettekande alguses, et te naudite siin laiapõhjalist toetust. Miski ei saaks olla tõest kaugemal. Te ju teate, et valitsuskoalitsiooni toetus on juba pikka aega olnud alla 20%, tegelikult isegi 13–14%, kui võtta arvesse ka erakondliku eelistuseta inimesi. Ja pole raske aru saada, miks see nii on, sellepärast et te olete järjepidevalt valetanud, petnud ja tegutsenud ilma mandaadita. 2023. aasta valimiste eel ütlesite, et maksud ei tõuse, pärast valimisi kohe hakkasite tõstma. Aasta hiljem tegite juba uue maksutõusude ringi, ütlesite, et ei see on kõik tähtaegne, tähtaegne, pool aastat hiljem tulete juba välja ja ütlete, et tegelikult ei ole tähtaegne. Võtke erakorralistel valimistel endale mandaat, küsige maksutõusudeks mandaati, siis tehke neid nii palju, kui tahate.

Teie aeg.

Aitäh! Minul on isikumandaat. Minul on erakonna kui valimisvõitja mandaat siin. Ja mul on rahandusministrina kohustus võidelda konkurentsivõimelise maksusüsteemi ja jätkusuutliku rahastamise eest. Teie kohus siin näib olevat söösta iga kord mikrofoni juurde, kui mainitakse sõna "Putin" ja asuda teda kaitsma. Ei, paraku on nii, et makse tõstavad enamasti eelmised valitsused, kes on eelarve lasknud käest. Sellise defitsiidi olukorras, mis oleks praegu olnud 5,4% SKP-st, ei olnud mingit võimalust meil koalitsioonivalitsuses vähemalt jätta makse tõstmata. Aga see maksutõstmise viis mulle ei meeldinud, praegu me vähendame makse. 

Nii et Putini partei kaitsjana, ma siiski ütlen, et teil on siin ka süü. Te ei ole inimestele selgitanud, et kodanik, kes ei maksa oma riigile makse, maksab teisele, maksab valitsejatele, vaenlasele, vaenlasest valitsejatele, okupandile. Te ei ole selles mõttes olnud oma sõnumites patriootlik. Aga ma arvan, et isegi teie oma erakonnal on probleeme sellega, et te selliselt võitlete selliste asjadega nagu sinimustvalge Toompea lossis või kaitsekulud või liitlassuhted või NATO väed. Ma arvan, et isegi EKRE tegelikult kratsib kukalt, mõtleb, et äkki ta teeb meile kahju. Isegi EKRE, kuigi räuskab siin umbes samu sõnumeid teistes sõnastustes ise ka.

Vahepeal üks protseduuriline küsimus. Varro Vooglaid, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Minul on see küsimus. Siin nüüd vastaja rääkis mitmesugustest asjadest, mille kohta me mitte midagi ei küsinud, aga jättis vastamata sellele, mille kohta ma küsisin. Ma osutasin ju sellele, et Reformierakonnal ja Eesti 200-l ei ole valijatelt võetud mandaati ühekski maksutõusuks. Mitte ühekski! Nad on tõstnud käibemaksu, nad on tõstnud tulumaksu, nad on üritanud kehtestada ettevõtetele tulumaksu. Nüüd ütlevad, et see on suur vastutulek ettevõtjatele, et nad jätavad selle maksu ikkagi jõustumata, millele nad ise on kehtestanud ja mis pole veel kehtima hakanud, eks. Minu küsimus oli suunatud sellele, et mandaati pole saadud sellisteks maksutõusudeks. 

Kas mul on mingisugune võimalus ikkagi sellele küsimusele kuidagi vastust saada, sellepärast et sellisel viisil, kui pöörduda isikliku hurjutamise poole küsimustele vastamise asemel, me ei jõua ju kuigi kaugele.

No protseduuriliselt mina ei saa sekkuda sellesse, kuidas minister vastab. Ju tema sai aru selliselt küsimusest. Te saate oma teise küsimuse samamoodi küsida, sest igal Riigikogu liikmel on võimalus kaks küsimust küsida. 

Aga Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Te kasutasite oma vastuses minu küsimusele sellist hea vana sõna nagu "luiskamine". Jätkame siis samas vaimus. Ajutisest luiskamisest sai alaline valetamine. Valitsus lubas, et julgeolekumaks on ajutine, kuni 2028. Rahvale öeldi: ajutine. Nüüd te olete selle maksu lihtsalt uue nime alla peitnud ja muudate kõik maksud tähtajatuks, tulumaks 24%, käibemaks 24%. Ja see kõik jätkub. 

Miks te siis luiskasite rahvale ajutiste maksude kohta, kui tegelikult ajate läbi tagaukse püsiva maksutõusu? Kas see on siis uus norm – luiskamine, tõstad ja loodad, et keegi ei märka?

Aitäh! Aga ärge luisake. Ka see küsimus sisaldas teil ju sihilikke valesid. Nii nagu ka Varro Vooglaiu omad. Varro väitis, et ma ei öelnud midagi mandaadi kohta. Ma sellest alustasin. Mul on isikumandaat korduvalt saadud. Mul on erakonna valimisvõit ja mandaat. Ja ma ei pea seda uuendama. Kui mul on vaja teha raskeid otsuseid ja minu populaarsus langeb, ma ei ole tuulelipp, kes siis hakkab oma poliitikat muutma. 

Ja valetab ta muidugi ka selle poolest, et justkui valijalt ei olnud mandaati makse tõsta. Seda ei küsita, ei küsi mitte keegi, aga selle vajaduse tekitab keegi. Ja ma olen korduvalt öelnud, et selle vajaduse tekitas Vladimir Putin oma agressiooniga, majanduskriisiga, kaitsekulude tõstmise vajaduse. Tegelikult ka Donald Trump, kes tõmbus tagasi Euroopast ja enam ei pretendeeri Euroopa kaitseks, nagu USA traditsiooniliselt pretendeeris, vabatahtlikult. 

Ja selle poolest ikkagi meie mandaat põhines ka sellest, et me oleme seisnud korras rahanduse eest, kritiseerinud eelarvedefitsiiti ja hoiatanud, et see eelarvedefitsiit viib maksude tõstmisele. Kui heidetakse ette Kaja Kallasele ühte ebaõnnestunud fraasi siin Riigikogu sõnavahetuses, siis ka tema tegelikult rääkis ainult eelmisest valitsusest ja ta ei öelnud, ta ei saanud öelda, et järgmised valitsused makse ei tõsta. Pigem oleme oma eelarvedefitsiidi jutus, eelarvedistsipliini jutus kogu aeg osutanud sellele, et eelarve käest laskmine viib ka maksutõusudele. Pigem oleme meie olnud ainsad, kes on selle ka väga jõuliselt välja käinud. 

Nüüd, teie küsimuses oli ka justkui midagi minu valetamise kohta. Ei, ma ei valeta. See, mida eelmine kord räägiti, eelmises voorus räägiti – ma olen ausalt öelnud, et mulle ei meeldinud need valitsuse kokkulepped, mis enne mind olid sõlmitud ja mida ma pidin ette kandma. Vead, täpselt need vead, mida ma ütlesin olevat süsteemis, see tähendab null eurost maksustamine, ettevõtte maksustamine. Need me praegu likvideerime.

Ja see, mis puudutas maksu ajutisust, siis me ei ole kunagi kasutanud sõna "ajutisus", nagu teie väidate, meile omistate. See on olnud tähtajalisus ja kes on viitsinud edasi kuulata, on kuulnud ka seda, mida me oleme ka öelnud korduvalt, et selle asja, mis edasi saab, otsustab järgmine Riigikogu aastal 2027, 2028. 

Ja loomulikult ka julgeolekuolukord. Naiivne lootus oli ju ka, et ehk õnnestub selle sõja ja liitlaskoostööga asjad selgeks saada ja nii kõrged kaitsekulud püsivalt ei ole vajalikud, aga see on maha võetud. Vastupidi, vahepeal USA valimised on teinud vajalikuks veel kõrgemad kulud. Ja NATO tippkohtumine, mis varsti algab, räägib samadest numbritest. Uus julgeolekupoliitiline olukord, minevikust päritud väga halb eelarve seis on maksutõusude põhjus. Mitte kumbagi ei ole põhjustanud mina ega Kaja Kallas, kui soovite.

Lauri Laats, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Seesama mõtte teine pool, te ise praegu väitsite, et …. tuleb 2027. aastal uus Riigikogu, küll ta otsustab, aga vaatamata sellele te jällegi murdsite oma sõna ja olete juba täna siin selle muutmise otsusega. Aga te kaldusite teemast kõrvale ja ma luban ka seda endale. Ma nimetan mõningad sellised skandaalid: Autorollo skandaal, erakonna rahastamise skandaal, rahapesuskandaal Danske Bank. Kogu see aeg, kui toimus Putini, just nimelt Putini rahapesu siin Eesti pangas, teie, Reformierakond olite võimu, ja nüüd te tulete süüdistama kedagi kui ühte või teist erakonda, kui on nii-öelda teie valitsuse otsuste vastu erimeelsus, siis süüdistate neid erakondi Putini-meelsuses. Neid skandaale on siin kuhjaga, mis puudutab Reformierakonda. Nii et palun ärge sildistage üksteist ja püsime teemas. Ja küsimus on selles, et kui oli juttu solidaarvastutusest, miks siis praegu ettevõtjate puhul see rohkem ei kehti või te tahate seda muuta.

Jah, ma ikkagi soovitan teil ämbreid mitte kolistada. Annate mulle jälle võimaluse kommenteerida … (Lauri Laats hüüab saalist vahele.) Äärmiselt huvitav. Kus oli teie vägi ja võim siis, kui ma rääkisin rahapesu tõkestamise eelnõust siin ja rääkisin ka sellest ajaloost? Siis ei olnud teil öelda midagi. Aga nüüd kaotasite oma enesevalitsuse, kui ma astusin teie konnasilmadele, mõnuga astun edasi. Kinnitan üle seda, mida ma siin eelmise eelnõu ettekandmisel kinnitasin, et Eesti oli sel ajal, kui ma olin rahandusminister, oli rahapesus väga tõhus, innovaatiline, võttis esimesena kasutusele laialdaselt riskipõhise lähenemise, ei üritanud enam tõestada algset kuritegu, mida tõestada ei saanud, sest Venemaa meile neid otsi kätte ei andnud. Ja 2014, kui mina lahkusin rahandusministri kohalt, selleks hetkeks oli meil Danske ärimudel auditiga paljastatud Finantsinspektsioonis. 

Jäi siin sellel räuskajal meenutamata see, et mingit võimalust ministril pangakontosid jälgida ei olnud. Ei olnud juurdepääsu ka järelevalvajal. Juurdepääs oli järelevalvajal ainult pankade aruannetele. Kui pangad luiskasid, mille suhtes Danske puhul on ka fakte ja ka Swedi puhul, siis ei oleks mitte midagi olnud teha isegi Finantsinspektsioonil ja Rahapesu Andmebürool, rääkimata poliitikutel. See on kõige lamedam sihuke platnoi viis siin pidada debatti, nagu on pidanud siin Keskerakond. Autorollo – eriti naljakas, omistate Reformierakonnale ühe inimese perekondliku tragöödia. Äärmiselt küüniline! Äärmiselt küüniline, et seda teete teie, kolm korda järjest, kolm korda järjest kriminaalkorras karistatud erakond. Teie esimees on vabastatud kriminaalvastutusest ainult tervislikel põhjustel – mitte praegune, vaid eelmine. Jaa, kui te nägusid teete – teie praegune esimees on ka istunud plate peal, on ka allilmasidemetega vahele jäänud, on vahele jäänud Vene sidemetega, käinud Putini noortelaagris. Ja te tulete mulle ette heitma ühe minu liikme pere tragöödiat erakonna kaudu. Ei, meil ei ole pistmist sellega. Aga teil süsteemselt on, esimeste kaudu, kriminaalkaristuste kaudu. Ja minu seos seadustega – palun kuulake siis ära, siin oli rahapesu tõkestamise eelnõul ülevaade Eesti rahapesu ajaloost, te ei tahtnud seda kuulata. 

Mis puutub solidaarsusse, siis minge öelge oma valijale, et ettevõtjad ei panusta. Öelge Vene ettevõtjatele, et nad ei panusta ühiskonda. Ma küll kahtlustan, et seal keskeltläbi see ärikultuur on madalam ja maksudistsipliin, aga mul ei ole seda voli öelda. Ma siiski arvan, et nad panustavad, nad annavad inimestele tööd, nad maksavad makse, ja kindlasti maksavad nad edasi tulumaksu ja käibemaksu, vähemalt mingil määral igaüks. Aitäh! Proovige uuesti.

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Viitasite vastuses sellele, et IMF-ile ka maksuküüru ei meeldinud. Tõepoolest on vähe inimesi, kellele maksuküür meeldiks: keeruline, kohmakas ja ei sobi meie maksusüsteemi. Samas te jäite poole peale. Koos maksuküüru kaotamise heakskiitmise ettepanekuga nendib IMF, et tegelikult ta oli õiglane süsteem ja maksuküüru kaotamine peaks toimuma eelarveneutraalselt ja õiglust säilitades. Ehk siis astmeliselt vähenev tulumaksuvabastus tuleks asendada astmelise tulude maksustamisega. Miks te seda teist poolt IMF-i soovitusest ei teinud? Ja teine küsimus samamoodi puudutab seda, et me tegelikult tõstame väga kitsa baasi peal määrad kõrgeks nii dividendide puhul kui käibemaksu puhul. Mis oleks tulevikku vaadates alternatiivid, kuidas maksubaasi laiendada ja kas liikuda ka varade ja kapitali maksustamisele?

Aitäh! Reeglina, kui ma räägin, siis ma olen kaugel poole peale jõudmisest. Riigi rahandust on nii palju rääkida. IMF ei andnud meile sellist korraldust või ei teinud ettepanekut, et kehtestage. Ta oli äärmiselt vaoshoitud, äärmiselt abstraktsed, äärmiselt üldised, et võiks kaaluda igasugu asju, oli kokkuvõte. Aga me noppisime sealt välja selgemad asjad, sealhulgas oli siis muide ka automaks, kiitsid sellele takka, mis kellelegi ei meeldi muidugi. Maksuküürul kiitsid takka selle kaotamisele, mitte temale endale. Nad kiitsid takka teise samba taastamisele. Kiiruga ei loetleks rohkem, aga väga palju selliseid häid valikuid. Aga nende vaade, jah, ei ole tegelikult maksukonkurents, mis Eesti vaade on. Me tahame siiski paremat maksusüsteemi kui teistel ja meil on parem maksusüsteem kui teistel. Ja hoiame seda väärtust edasi, teeme ta nüüd endistviisi heaks. Imelikud elemendid, mida siin aasta tagasi kokku lepiti, ei meeldinud mulle algusest peale, ei meeldinud ka paljudele maksumaksjatele.

Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud aseesimees! Austatud minister! Ma pean ausalt tunnistama, et ega ma päris sellest loogikast aru ei saa, mille alusel siis see valitsus tegutseb ja toimetab. Ehk olukorras, kus oleks võimalik kehtestada astmeline tulumaks, nagu mu kolleeg Riina Sikkut välja tõi, oleks võimalik jaotada seda maksukoormust õiglasemalt, võrdsemalt ettevõtete ja tööinimeste vahel, te valite just nimelt sellise meetme, mis väga selgelt lööb valusamalt madala sissetulekuga inimesi. Ja loen teie enda seaduseelnõu seletuskirja, millega te kindlasti olete tutvunud, et käibemaksu tõusu mõju esimeses tuludetsiilis ehk kõige väiksema sissetulekuga inimestel on sissetulekus ligi 18%, samas selles jõukaimas on ta üle kahe korra väiksem ehk 8%. Ehk te teadlikult valite sellise maksumuudatuse, teete püsivalt, mis on kaks korda suurema mõjuga kõige madalama palgaliste juures, kui ta on jõukamate hulgas. Millest te lähtute selle valiku tegemisel olukorras, kus kogu Euroopa liigub tegelikult teises suunas, astmeline tulumaks ja ettevõtete kasumimaks, muu taoline? Ja meil on niigi kõrge tegelikult tarbimismaksu osakaal – see on fakt, mitte minu hinnang. Miks te teete käibemaksu tõusu püsivaks olukorras, kus te teate, et see lööb kõige valusamalt madala sissetulekuga inimesi?

Aitäh! Jällegi, nüüd ma viitaks Riina Sikkutile, et miks te jääte niimoodi sinna mitte keskpaika, vaid algusesse püsima. Käibemaksu eelis on see, et ta kahjustab majandust vähem. Ta kahjustab … OECD on hinnanud tema mõju majandusele neutraalseks, täiesti mittekahjustavaks. Loomulikult võime inflatsiooni tõusu või kõike negatiivseks pidada, aga kokkuvõttes ta ikkagi läheb valitsuse kuludesse, ringlusse selliselt, et ettevõtted on vähem pärsitud, eksport on soositud, mida tulumaksu kohta ei saa öelda. Tulumaksul on otsene tööhõivet ja investeeringut pärssiv mõju. Sellepärast me oleme valinud – mitte üldse minu eelistuse puhul, mina piirduks tegelikult taas käibemaksuga – laiapõhjalisema maksustamise. Ja ütleme, et käibemaksud sotsiaaldemokraatlikes ühiskondades on tihti kõrgemad: Taanis 25%, Soomes 25,5%, Rootsis samamoodi ja jumal tänatud ka maksuerandite mainimise eest. Ka neid on sügavalt taunitud, eriti rumal on näiteks Rootsi populism, et teha restoranidele käibemaks, ühesõnaga, täiesti regressiivne element. Saksamaa, sama, et isegi sotsiaaldemokraadist rahandusminister irvitas, et on loomulikult regressiivne, aga no mis teha, et pressisid, nemad tahtsid, konservatiivid tahtsid, parempoolsed tahtsid.

Mina ei taha selliseid asju. Mina olen nõus IMF‑iga, kes ütleb, et käibemaksuerandid tuleks kaotada, mitte juurde tekitada. Neutraalne, ühtlane, madalamad määrad, vähem erandeid on pluss.

Etteheide tulumaksule. Me kaotame nullist maksustamise. Me kaotame maksuküüru. Me kaotame maksuküüru, keskmine palk enam ei saanud maksuvaba miinimumi. Ja te olete sellega rahul? Te ei nurise selle üle? Te ei nurise selle üle, et teie partei surus peale null eurost maksustamise, et oleks ikkagi, kõik osaleksid ja nii edasi. Mina ei surunud. Teie olite laua taga. (Saalis räägitakse.) Ja minule surusite teie peale, mina sain koalitsiooni … (Juhataja helistab kella.) Mina sain koalitsiooniläbirääkimised sellised. Ma ei tea, see ei ole minu arust, see ei ole vist õllesaal.

Kuulame ministri lõpuni.

See ei ole vist õllesaal, kus ekssiseminister võib niimoodi praalida üle saali. Ma ei valeta, mina tulin ette kandma seda, millest mina saia teha ei osanud. Ja see maksusüsteem oli küll mitmeosaline, aga teile isiklikult, härra Läänemets, kuulus fraas, et ka ettevõtjad peaksid majandusse panustama. See on ju skandaalne! Vabandage ettevõtjate ees! Peate ühiskonda panustama – vabandust, see oli see sõnastus: ettevõtjad peaksid ka ühiskonda panustama. Teie ajasite seda jora. Nüüd me parandame seda viga. Teie osalesite ka, teie partei osales maksuküüru kehtestamisel, mis võttis ära kodanikel maksuvaba miinimumi – massiliselt! Keskmiselt õpetajatelt võttis maksuvaba miinimumi ära. Ja teile ei teinud see muret. Ma viibisin 2015 koalitsiooniläbirääkimistel, kus me kaitsesime maksuvaba miinimumi tõstmist. Te ütlesite, et te ei ole sellest huvitatud, teid ei huvita. Isamaa ütles ka, teid ei huvita. Isamaaga koos lammutasite selle valitsuse, kehtestasite pärast maksuküüru. Mind huvitas. Mina tahtsin, et madalad palgad saaksid maksukergenduse, tuntava maksukergenduse.

Ja see jutt, mida siin vist eelmises küsimuses ka Tanel Kiik ütles, et noh, tuletame ikkagi meelde seda, et need protsendid ei tähenda midagi, võrreldes … Tähendavad küll, muidugi, vaestel inimestel ongi nii, et kui midagi maksma peab, siis on valusam. Aga summaarselt maksab rikas inimene käibemaksu kordi-kordi rohkem. Detsiilide võrdluses ei ole see nii drastiline, aga rikkad kulutavad, ostavad kaupu, ja selles seisnebki rikkus, ostavad palju rohkem. Väga suured erinevused on maksupanuses ja me lepime sellega. Me kuidagi ei kritiseeri, see tulekski nii teha. Tarbimise pealt tuleks võtta protsent. Ma kaitsen seda süsteemi.

Lauri Laatsil on küsimus istungi juhatajale. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mul on küsimus. Kas meil töö- ja kodukorras on mingi punkt, mis reguleerib ka seda küsimust, et kui lugupeetud ettekandja sildistab, valetab, suurustab ja ei anna õiget infot? Ja see on ju avalik pult siinsamas, seda vaatavad väga paljud inimesed. Kas on olemas ka mingisugune kord, mis ettekandjat kutsuks korrale?

Juhataja saab ainult kuulata nii küsijat kui ka ettekandjat ja kõik see salvestub stenogrammi, millest siis saab pärast iga valija järelduse teha. 

Aga järgmisena, Züleyxa Izmailova, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! No Reformierakonna poliitikat saab iseloomustada põhimõttel, et kõigepealt tuleb tühjaks süüa väikese venna moonakott ja siis võib-olla vaatame. Ain Hanschmidt, kes ütles, et ta vahel ikka helistab peaministrile, et nõu anda, teatas hiljuti ühes "Esimeses stuudios", et Eesti peab võtma eeskuju Rootsist, Norrast, Taanist ning saama AAA reitinguga riigiks. Minu teada kehtib kõikides neis riikides astmeline tulumaks ja varamaksud. Aga Reformierakonna juht Kristen Michal on viimasel ajal hakanud rääkima, et tema soovib muuta Eesti põhjamaiseks Iisraeliks või Lõuna-Korea jaoks. Aga mida peaminister selle all täpsemalt mõtleb, pole selge. Kas Reformierakonna juht nõustub, et nende maksupoliitika on vananenud ja lõpuks on nõus astmelisest tulumaksust hakkama rääkima, nagu see kõikides nendes riikides on, või siis räägib ta hoopiski naistele kohustusliku ajateenistuse kehtestamisest, nagu see on Iisraelis?

No sada teemat koos. Ma kommenteerin siiski eelmise etteheite, mis laimas mind veel kord. Te nimetasite mind, eelküsija nimetas mind rahapesijaks. Ja siis tuleb mulle ette heitma midagi. See oli küll eetriväliselt, aga te nimetasite mind rahapesijaks, kurjategijaks. Kui ma olin rahapesu järelevalvaja ja võin uhkusega öelda, et Eesti oli väga edukas. 2014 seisuga oli Eesti Euroopa kõige edukam rahapesu tõrjuja. Tema avas need skeemid. Tema kasutas esimesena tõhusalt rahvusvaheliselt avanenud võimalusi, mida enne ei olnud. Danske pank oli see pioneer, aga ta ei olnud ka ainus, kelle me tõkestasime nende uute meetoditega, mis meil omistati. Ma olen väga uhke selle üle, et minu meeskond suutis rahapesu selliselt tõrjuda ja rahvusvahelise tunnustuse saada selle eest. Te nimetate mind isiklikult. Isegi panku ei saa nimetada rahapesijaks, vaid keskkonnaks, kes ei maandanud riske. Järelevalvajal ei olnud mingit võimalust eelarvetele juurde pääseda, te omistate ministrile, kellel ei ole seda ammugi, rahapesija mainet. Te kuulute erakonda, kes on kolm korda kriminaalkorras karistatud, ja te räägite, et ma olen teid sildistanud. Sellega, kui ma vaidlesin vastu, omistate mulle mu erakonnakaaslase perekonnatragöödiat. Mulle?! Sellised kuulujutud, sellised ülbed lahmimised, mida te siin tegite – see on põlastusväärne. Ärge tehke nii! Te olete fraktsiooni esimees, te olete Riigikogu liige. Vaadake peeglisse. 

Mida ütles proua Izmailova? Väga raske on üldse üles leida, mida siis ta täpselt selles pikas tekstis, mida ta ette luges, küsida tahtis. Suurest ja väiksest Peetrist midagi, Reformierakonnast midagi. Aga sellest eelnõust. Mida ta sellest eelnõust küsis, kas keegi mäletab? Keegi aitab mind äkki? Kas tal oli midagi selle eelnõu kohta öelda? 

Mina sellest eelnõust tulin siia rääkima. Mina tulin sellest, et me parandame siin eelarvestruktuuri … Või vabandust! Me parandame maksustruktuuri, kergendame maksukoormust, muudame maksusüsteemi konkurentsivõimelisemaks. See on selle eelnõu sisu, mitte Reformierakond.

Nii, nüüd on mõned protseduurilised küsimused juhatajale. Ja esmalt Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh. Tegelikult ma arvan, et see on see koht, kus tegelikult oleks aeg kutsuda korrale rahandusminister ja tema käitumine. Selle asemel, et vastata küsimustele, vähe sellest, et lihtsalt unustatakse küsimus ära selle pärast, et on ju vaja paralleelselt sildistada kõiki Riigikogu liikmeid, kõiki Riigikogu fraktsioone, erakondi, aga sisuliselt küsimustele vastust ei tule. Siis öeldakse, et küsimus on ununenud, kas keegi üldse, aga võib-olla, kui vastaja neid küsimusi kuulaks, siis tuleks ka mingi sisuline vastus. Ja ma arvan, et täna Reformierakond on kõige viimane erakond, kes saab tulla ja hakata sildistama, eriti veel sildistama näiteks Vene kaardiga, kriminaalerakonna kaardiga, rahapesukaardiga, arvestades seda, mida teie olete teinud olukorras, kus käis täiemahuline sõda, kus peaministri erakond tegi koostööd, peaministri abikaasa tegi eraldi äri Venemaal, te võtsite endale koalitsioonipartneriks erakonna, kes on tekitanud kahju Ukraina rahvale, kes korjas, varastas annetusi. Ja te täna tulete, hakkate moraali lugema. Teil ei ole mitte mingit õigust moraali….. Te esinete täna eelnõuga, mis puudutab käibemaksu, tulumaksu 24%-list jätmist põhimõtteliselt mitte ajutiseks, aga nüüd, et see jääb jäädavaks. Ja te räägite absoluutselt kõigest muust. Seetõttu on mul palve eraldi istungi juhatajal, palun kutsuge korrale rahandusminister.

Tõepoolest, meil ongi see eelnõu 645, mis meil on vaja arutada, nii et püüame jääda selle eelnõu piiridesse. Vahel on muidugi hea, kui tehakse ka viide minevikku, et kes kus on midagi teinud, aga püüame jääda antud eelnõu piiridesse. Aga viimane protseduuriline küsimus. Lauri Laats, palun!

Aitäh, istungi juhataja! Ka mina tahtsin juhtida tähelepanu, et me püsiks teemas. Ma lihtsalt tuletan meelde, et esimeste vastustega lugupeetud minister väljus tänasest seaduseelnõu teemast ja lubas endale sildistamisi nii ühe kui teise kui ka kolmanda erakonna osas, nii EKRE, Keskerakonna kui ka sotside osas. Ja sellest lähtuvalt ma palusin, et püsiks nii-öelda raamides. Loomulikult tuletasin meelde ka Reformierakonna erinevaid skandaale, mis on leitavad internetis ja ei ole minu arvamusega mitte mingil viisil pistmist. Ja teine pool, ma kindlasti ei ole lugupeetud ettekandjat nimetanud, et on rahapesija, vaid ma tõin välja just nimelt selle skandaali, mis on kirjeldatud jällegi internetiavarustes, ja ei midagi enamat. Ja veel kord: viisakusest palun püsime kõik seaduseelnõu raames, mida me täna arutame.

Aitäh! Protseduuriliselt mina ei saa küsija küsimusi korrigeerida ega mina ei saa ka vastaja vastuseid korrigeerida. See ongi selline kahepoolne dialoog. Mina saan ainult vahepeal anda märku, kui keegi läheb ülekäte ja hakkavad vahele segama.  

Aga meil on veel mõned küsimused ja samas on meile tulnud ettepanek istungit pikendada. Laseme härra ministri korraks puhkama. Meil tuleb siin veel juhtivkomisjoni ettekanne ja meil tulevad läbirääkimised. On tulnud Reformierakonna fraktsiooni poolt ettepanek tänast istungit pikendada kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Seda me peame hääletama ja alustame selle ettevalmistamist. 

Lugupeetud Riigikogu liikmed, panen hääletusele Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku pikendada tänast, 20. mai 2025 istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 48 Riigikogu liiget, vastu 6, erapooletuid 0. Ettepanek leidis toetust. Läheme edasi ja palun tagasi kõnetooli lugupeetud ministri. Järgmine küsimus on Anti Allaselt. Palun!

Aitäh! Austatud minister! Nii teravalt kui ma ka ei kuulanud, ma kahjuks oma küsimusele vastust ei saanud ja ma lihtsalt siis küsin uuesti. Palun kommenteerige ka seda ikkagi, et miks me teeme siis kingitusi ettevõtjatele, et lubame neil maksuvabalt riigist raha välja viia selleks, et osta kinnisvara soojades maades. Kuidas sellest võidab Eesti riik? Ja samas me maksustame käibemaksuga inimesi ja toitu 10% kõrgemalt kui Soomes.

Aitäh! Sellist suurt tendentsi, et meilt firmad tahaksid osta välismaale kinnisvara, ju tegelikult näha ei ole. Eraisikud küll on sõja pärast mures ja seda raha väljavoolu on, aga investeerimispiirangud on midagi, mis piiravad ka majandust. Ma kõigepealt tänaks, et Riigikogu olin nõus selle aja ära pikendama, ja tänan ka selle ettepaneku eest, et me püsiksime teemas, mis ei olnud Anti Allasele, vastupidi, küsimused on väga korrektsed tema poolt. Äärmiselt kummaline on, ma veel kord ütlen, ühelt poolt kolm kriminaalkaristust erakondlikult ja teiselt poolt etteheited, isiklik laim, isiklik laim mulle, mida te olete, Lauri Laasi mitu korda siin, või Lauri Laats, mitu korda esitanud, nimetanud mind rahapesijaks, omistanud mulle minu erakonnakaaslase, paari erakonnakaaslase pereskandaali, justkui see peaks olema minu oma. Need on täiesti kaalukausil erinevad asjad, mina ei ole seotud nende asjadega. Isegi erakond ei ole seotud nende asjadega. Aga teie olete erakondlikult seotud, kõik, kriminaalasjadega, kolm korda karistatud. Jääge väärikaks, ärge laimake!

Jah, aga jääme ikkagi teemasse 645 SE. Lauri Läänemets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja!

Vabandust, mul jäi ikkagi vastamata. Kingitus …

Te juba ütlesite: "Aitäh!" Lähme Lauri Läänemetsaga edasi ja kui teil on märkmed tehtud, siis saate sama koha pealt edasi minna.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Te olete väga osav kaitsmaks ideoloogilist nägemust maksusüsteemist, mitte seda, mis oleks kuidagi inimestele kasulik, toetaks Eesti majandust või isegi eksporti. Tegelikult ju hoolimata IMF-i soovitustest või OECD soovitustest, te ikka teete ju sellist maksusüsteemi, kus kohas rikkust, ma räägin 10% kõige rikkamatest Eesti elanikest põhimõtteliselt te ei puutu, aga sellisele keskmisele Eesti perele muudkui laote koormat peale. Ja te räägite ebaõiglusest. Ma saan aru, et selles astmelises on üks ebaõiglus sees, aga vaadake, kui te niimoodi makse peale laote tavalisele inimesele, see ebaõiglus on minu arvates palju suurem seal, kui nende toimetulek kannatab niimoodi, et nende pere enam toime ei tule ja nad ei saa oma lastele midagi lubada ja võimaldada. Öelge üks mingisugune loogiline, nagu toimetulekuloogiline seletus ka siis, kuidas see käibemaksu püsivaks muutmine aitab Eesti keskmist peret ja väiksema sissetulekuga peret.

Teie aeg!

Aitäh! See tugevdab riigi rahandust, see tugevdab riiki, see annab ka keskmisele kodanikule kindlust, et riik saab hakkama, et riik on paremini kaitstud, saab teha kaitsekulusid ka kolme aasta pärast, ei pea lõpetama, ei pea laiali saatma oma kaitsejõude, ei pea lõpetama hankeid. Mis praegu juhtuks? Hanked jääksid edaspidi tegemata, me suudaksime igapäevaseid kulusid katta ilma maksutõusuta, aga hankeid jätkata ei suudaks. Nii et see on see vastus. Kui te tahate küsida, et mis sel kodanikul riigiga pistmist on, siis ma ütlen, et see on vale vaatenurk. Majanduse konkurentsivõime, maksusüsteemi konkurentsivõime on ka tavalise kodaniku huvi. Antud juhul me ju kaotame null eurost tulumaksustamise, see on ka tavalise kodaniku huvi. Me kaotame maksuküüru, kaitseme seda endistviisi osana sellest muudatusest, teatud osa, 700 euroni on edaspidi kodanike tulud maksust vabad. Aga me ei saa makse ära kaotada. Riik on kodanike oma. Riigi toimetulek on ka kodanike parem toimetulek.

Varro Vooglaid, palun!

Jaa, suur tänu! Teate, teie eelmise vastuse peale ma mõtlesin, et ilmselt ei ole mõtet uuesti küsida, ju sealt mingit isiklikku purjutamist jälle vastu tuleb. Aga siinkohal ma kutsun ka istungi juhatajat jälgima, kas vastatakse päriselt küsimus või hakatakse jälle rääkima, ma ei tea, millest – lippudest Pika Hermanni tornis või millestki muust. 

Minu küsimus on väga põhimõtteline, lihtne ja selge. Näidake mulle palun, kus ja kuidas on Reformierakond küsinud rahvalt mandaati nendeks suurteks maksutõusudeks nii käibemaksu kui ka tulumaksu puhul alguses 20%-lt 22%-le, sealt edasi 22%-lt 24%-le ja saanud selle mandaadi. Ja kui ei ole seda mandaati ei küsitud ega ka saadud, mistõttu on ootuspärane, et teie toetus, valitsuskoalitsiooni summaarne toetus on alla 20%, siis kas te ei pea kohaseks, et demokraatia põhimõttest lähtuvalt tulekski esmalt erakorralistel valimistel see mandaat küsida ja saada ning siis hakata seda programmi ellu viima?

Aitäh! Nende etteheidete puhul, et ma ei vasta küsimusele, no stenogrammist võib ikkagi üle vaadata, et vastused küsimustele on. Aga kui enamik küsimusi sisaldavad isiklikku tänitamist, päris sõimu, laimu, eetriväliselt nimetatakse mind kriminaalkurjategijaks, siis paratamatult ma pean neid asju ka kommenteerima. Ja teie, härra Vooglaid, olete ka see, kes on pika ja kurja sissejuhatuse mees, mitte ei keskendu küsimusele endale.

Mandaadi teemal ma ju vastasin. Mul on isikumandaat neljaks aastaks, mul on rahandusministri mandaat, mul on valimiste võitja erakonna mandaat ja selle piires ma saan tegutseda. Sõltumata sellest, kes on võimul, ma ei ole mitte iialgi pidanud Eestile heaks valikuks erakorralisi valimisi, sest see tähendab poliitilist konjunkturismi, see tähendab ainult tuule nuusutamist, see tähendab reitingute järgi riigijuhtimist. Ja sellist poliitilist kultuuri ma põlgan. Ma ei ole tahtnud erakorralisi valimisi ka siis, kui ma olen olnud opositsioonis, sest ma arvan, et see on ränk ebastabiilsuse pretsedent ja edaspidi ei saagi riik toimida efektiivselt, sest kogu aeg nuusutatakse tuult. 

Mandaat, sisuline mandaat on olnud minu pikaajaline tegevus, minu erakonna pikaajaline tegevus korras riigirahanduse nimel. Pikaajaline! Ja selles hoiatati ette. 

See, mis on siin Kaja Kallas öelnud ebaebaõnnestunult, nendes ebaõnnestumistes on ikkagi tõde olnud. Ta on öelnud eelmise valitsuse ajal, eelmise, pigem peaks ütlema, et üle-eelmise valitsuse peaministrina teie väga ebaviisakate rünnakute peale. "Lugege mu huultelt: maksud ei tõuse," seda saab peaminister öelda ainult oleviku kohta, ainult olemasoleva valitsuse kohta. Eesti keeles on olevik ja tulevik ühesugused, grammatiliselt, ja demokraatias ei saa ükski peaminister öelda, et see on igavik. Kui te tahate pahatahtlikult tõlgendada, siis öelge. Aga maksutõusude riske oleme kogu aeg rääkinud, sellest me oleme kogu aeg rääkinud. 

Kaja Kallasel on ka selles õigus, et kui me seda otse ei öelnud, et me tõstame makse, et see ei ole populaarne, siis põhiseadus ütleb, et makse ei saa panna referendumile. Samal põhjusel: rahvas ütleb alati ei. Valimised ei ole referendum, aga rumal on seda tõsiasja unustada, et me ütleme otse: meie tõstame makse. Küll aga me ütlesime, et me hoolitseme korras rahanduse eest otse, kaude. Mina ka seda, et see, mis praegu toimub eelarvega, viib maksutõusudeni. Me oleme öelnud. Kaja Kallas on kindlasti seda öelnud.

Varro Vooglaid, protseduuriline küsimus juhatajale.

Härra juhataja! Näete, nüüd on teist korda sama olukord. Eelmine kord ma küsisin, vastust ei saanud. Pöördusin teie poole protseduurilise küsimusega. Te ütlesite, et ma võin teist korda küsida. Küsisin uuesti, jälle vastust ei saanud. Ja nüüd ongi küsimused otsas. Ei saanud vastust küsimusele sellest, härra Ligi, ärge tehke seal grimasse, vaid kuulake siis hoolega, teil on võib-olla siis järgmisele küsimusele vastates võimalik oma viga veel parandada. Kus ja millal on Reformierakond või Eesti 200, kellega te koalitsioonis olete, küsinud rahvalt mandaati suureks maksutõusuks? Kust te olete seda mandaati küsinud, millal te olete seda mandaati küsinud ja kust te olete selle mandaadi saanud? Vastupidi, nagu te isegi siin praegu selgitasite, te mitte ainult ei ole seda küsinud, vaid te vastupidi oma erakonna esimehe isikus valimiste-eelsel ajal kinnitasite, et maksud ei tõuse, ehk valetasite rahvale selle kohta, millised teie plaanid on või ei ole. Aga mina ikkagi küsin veel kord, ma ei saa uuesti küsida, aga ma lihtsalt ütlen esimehele, et näete, nüüd on teist korda see olukord. Ma küsin, kus on küsitud mandaati, sest kõik me saame ju aru, et ilma mandaadita ei tohi makse tõsta, ja vastust ei tule.

Protseduuriliselt ei saa juhataja siin edasi anda. Nüüd, kui ettekandjale jäi see meelde, siis ta saab seda järgmise küsimuse ajal vastata. Aga enne, kui edasi lähme, tervitame rõdu peal olevat Eesti riigivisiidil viibivat Botswana Vabariigi presidenti Duma Gideon Bokot. Tere tulemast Eestisse! (Aplaus.) Aga jätkame meie oma eelnõuga 645. Ja järgmine küsimus, Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Mul on väga konkreetne küsimus ministrile, mis puudutab meie maksusüsteemi. Te tahate nüüd maksuküüru kaotada ja viia sisse nagu selline ühtne tulumaksumäär. Aga tegelikult oli see kunagi populaarne Euroopas võib olla 20 aastat tagasi. Kui vaadata praegu, siis on Euroopas ainult üksikud riigid, kus see ühtne süsteem on jätkuvalt olemas, ei ole astmelist süsteemi. Näiteks, ma ei tea, Bulgaaria, Rumeenia, Ungari ja kui vaadata Euroopa Liidust väljaspoole, siis Venemaa teatavasti, Valgevene, mõned Balkani riigid. Aga kõik sellised jõukamad riigid, eriti Euroopa Liidu riigid, on ammu juba läinud üle just astmelise süsteemi peale. Minu küsimus ongi väga lihtne. Miks te tahate maksuküüru kaotada? Võib-olla maksuküür ei ole kõige ideaalsem süsteem maailmas, aga samas see on ikka astmeline süsteem. Miks te tahate seda kaotada ja põhimõtteliselt viia meid ajas tagasi 20 aasta võrra?

Aitäh! Õnneks on meil stenogrammid ja ajalugu on ka kohtumõistja. Kui Varro Vooglaid omistab mulle küsimustele mitte vastamist, siis igaüks saab kontrollida, mis on tema küsimuse kontsentreeritus, kui palju ta tänitab ja kui palju ta tegelikult tahab kuulata vastust. Tegelikult ma vastuse andsin. Ja nii talle kui ka, härra Belobrovtsev, teile: see ei ole selle eelnõu objekt, mida te küsite. Kutsusite üles püsida eelnõu piires. Ma ka palun: mitte tänitada, mitte isiklikult laimata, nagu teie erakonnakaaslane on teinud, põhiliselt üks. See eelnõu tegelikult ei tegele maksu astmelisusega, vaid maksuvaba miinimumiga ja ta on seotud muidugi ka selle juba vastu võetud maksuvaba miinimumi kehtestamisega. 

Miks siis enamik riike? Enamik riike on teinud rahanduses väga suuri vigu, enamikud riigid on väga suures võlakoormas. Tulemusena arvatakse, et makse saab alati kehtestada, makse saab alati kehtestada, kõrgemaid makse nendele, kellel on suuremad tulud. Sinna on otsa kuhjatud ebaefektiivseid kulusid ja muudkui võlga. Mina Euroopa rahandust eeskujuks ei võta. Kui ikkagi reastatakse maksusüsteemide konkurentsivõimet, siis Eesti on tipus, Euroopa riigid ei ole, teised Euroopa riigid. Läti on kaks, kes on meist õppinud väga palju, Leedu on kuskil neljas-viies selle Tax Foundationi järgi. Ma arvan, et see edetabelikoht väärib kaitsmist. Kui te nimetate neid riike, kellel on ühetaoline tulumaks, siis ka Leedul, Lätil on see olnud. Peamine põhjus on see, et meil on vähe asju, millega rikaste riikide seas silma paista oma keskkonnas, ja neid asju, mida me saame ise mõjutada, ei ole palju. Aga me oleme kõrgel kohal mõne andmete järgi, ühe järjestuse järgi maksusüsteemi konkurentsivõime poolest, me oleme väga kõrgel kohal majandusvabaduse koha pealt, mitme muu vabaduse koha pealt. Ja sellega atraktiivne olles me kompenseerime oma probleemi idanaabriga, ajalooga, loodusvarade nappusega. Me teatud asju teeme teistest paremini ja selle tõttu oleme kokkuvõttes heaolus kasvanud teistest kiiremini.

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Hea minister! Ma siin kuulsin ühes vastuses teie sellist väidet, et te oleks tegelikult veelgi rohkem tõstnud käibemaksu kui tulumaksu. Noh, ma arvan, et seal on ikka teatud normaalne piir ees ja vähemalt kaaluda seda, kuidas teha ka mingeid erisusi, võiks ju teha, sellepärast et inimeste igapäevakulud jõuavad sinnamaale käibemaksutõusudega, et nad enam ei saa hakkama. 

Aga minu küsimus puudutab eelarve kokkupanemist. Riigikaitsesse on tõesti raha vaja panustada, aga nüüd te olete teinud otsuse, et 200 miljonit euroraha, Ühtekuuluvusfondi raha tuleks tõsta riigikaitsele. Allikaid võiks ju teisi leida, sellepärast et selle 200 miljoni sees näiteks 85 miljonit Kliimaministeeriumis, 38 miljonit haridusministeeriumis ja esialgne info on see, et Kliimaministeeriumist kortermajade rekonstrueerimised, haridusministeeriumis täiskasvanuhariduselt ja teaduselt võetakse raha ära, mis on aastaid ette valmistatud otsused.

Aitäh! Oli üleskutse siin saalis püsida teema piires. Mis see täpselt küsimuse teema oli, ma ei saanudki hästi aru, aga puudutas kindlasti teemat see, et väide, nagu ma oleksin öelnud, et tõstaks veel rohkem käibemaksu – ei, ma ei öelnud seda. Aga mu ettepanek oli, ajaloos on mitu otsust, mida ma oleksin teinud teisiti maksusüsteemis. Lihtsalt praeguses olukorras ma olen selle eelnõuga, mis minu arust on realistlik, teie ees. Tulumaks on juba tõstetud, tulumaksu see eritulumaks on kehtestatud. Me saame lõpetada teeskluse, et kehtestame nad kolmeks aastaks, siis vaatame edasi. Kindlasti kolme aasta olukord ei ole läinud paremaks kolme aasta pärast, vaid halvemaks. Me võime teha pikema vaatega otsuse ka tulumaksu ja käibemaksu teemal.

Ja kindlasti ei ole ma kunagi toetanud paralleelset tulumaksusüsteemi. Muide, IMF küsis muige saatel meie kohtumisel, et kuidas see sai juhtuda, et tehti teil kaks ettevõtte tulumaksu. Juhtus! Sotsid teavad paremini, mina ei olnud juures. Taheti, et ettevõtted ka panustaksid, ja tuli selline jaburus välja. Kuidas sai juhtuda, et esimesest eurost hakati tulu maksustama? Juhtus! Mina ei tea, miks te nii tegite. Aga selle eelnõu sisu on maksuleevendus. Kõik, kes on öelnud, rääkinud maksude tõstmisest, siis see on maksude langetamine.

Züleyxa Izmailova, palun!

Austatud ettekandja! Hea minister! Muidugi ma imetlen teie enesekindlust, kus te nagu kirjeldate, kuidas kõikide teiste riikide rahandused on tuksis ja on väga palju vigu tehtud. Ilmselt peame tänama õnne, et meil on kõige targem rahandusminister täna siin saalis võtta. Aga ma kordan oma küsimust ja proovin seda teha väga lihtsalt. Teie erakonna juht ja nõuandjad on avalikult rääkinud, et Eesti peaks eeskujuks võtma AAA-reitinguga riigid. Aga millegipärast ei taha te rääkida sellest, millised on nende riikide maksusüsteemid. Ehk siis kõikides nendes riikides kehtivad astmelise tulumaksusüsteem ja varamaksud. Kuidas te saate või kavatsete saada maksude ja rahanduse mõttes tugevaks riigiks, kui me ei rakenda neid süsteeme, mis meil seda võimaldaksid? Palun selgitage.

Aitäh! Jätke need isiklikud torkeid ja tänitamised ära, siis jääb see küsimus fookusse ja mul on lihtsam vastata. AAA-reitingut te mainisite. Eesti-sugusel riigil ei ole AAA-reitingu lootust. Soomel see oli, aga see tulenes nende üldisest jõukusest, mitte sellest, mis riik oli teinud. Väga tore! Vabandust, eksin siin! Ei olnud tore, kõik on hästi. AAA-reitingu põhjused algavad majanduse stabiilsusest. See, mida Eesti on teistest paremini teinud, on väiksem võlakoormus. Selle poolest me oleme teistest paremad. See on pikaajaline tegevus olnud, me oleme hoidnud seda, meil pole ka olnud pikk ajalugu seda koguda, nagu on olnud vanadel demokraatiatel, kuid Lätist-Leedust me taas oleme siin ees nii reitingus kui ka võlakoormuses. Nii et üldiselt AAA-reiting on väga suur erand. Ma peaks oma teadmisi värskendama, aga riigid on ridamisi neid kaotanud. Samas need põhjused, miks reitinguid antakse, on väga seotud sellise üldise makroriskidega, geopoliitiliste riskidega, majanduse suurusega, üldise jõukusega, mitte sellega, mis on ilmtingimata riigi otsused olnud. Soome ei olnud mitte kuidagi ära teeninud rahanduspoliitikaga seda AAA-reitingud, mis tal varem oli, ja Eesti, et tal oleks nii palju madalam reiting, aga objektiivsed asjaolud on need, mis riike reidivad kokkuvõttes enamuses.

Andrei Korobeinik, palun!

Aitäh! Siin oli selline terminoloogiline vaidlus, et mida täpsemalt öeldi siis, kui kui see maks, julgeolekumaks oli vastu võetud – kas seda, et see oli ajutine, või seal oli tähtaeg. Aga fakt on ju see, et see sõnum, mida sa praegu üle kordasid, oli, et peale Riigikogu valimisi otsustab uus valitsus, uus koalitsioon, mis sellest saab.

Mul on siis küsimus: mis oli põhjus, miks miks toona põhimõtteliselt valetati? Hästi kiiresti ju praegune eelnõu muudab selle maksu tähtajatuks. Ja teine osa küsimusest on see, et milleks seda tehakse. Tõepoolest tulevad valimised, noh, me ju ei tea, mis valitsus tuleb peale valimisi. Ta nagunii ju saab seda tühistada. Mis on selle sammu selline loogiline põhjus?

Aitäh! Ma pidin peaaegu et teid kiitma, et see on esimene, võib-olla siiski teine viisakas küsimus, mis ei laima ja keskendub tõesti asjale. Kuigi ma olen juba vastanud sellele küsimusele. Aga te lõpuni ei pidanud vastu ja te rääkisite valetamisest. Ei valetatud. Ja see vastus juba kõlas. Geopoliitiline olukord on järsult muutunud. Punkt üks. See tähendab, et USA ei ole Euroopale enam pühendunud. USA presidendivalimised on vahepeal toimunud ja võimul on president, kes diktaatorite saab paremini läbi kui demokraatlike liidritega. Nii paraku on. 

Seda ei olnud eelmine suvi teada, et nii läheb, et nii hullusti läheb. Oli lootus, et USA pühendub liitlassuhetele kõigele vaatamata, ja ei olnud teada, kes valitakse presidendiks. Nüüd on olukord muutunud. USA on avalikult öelnud, et Euroopa peab ennast ise kaitsma. Siiani oli teada, et USA tahabki olla globaalselt vabaduste kaitsja, omada sõjaväebaase otseselt, olla kõige arenenum, kõige tugevama armeega. Tuumaambitsioon loomulikult kuulus sinna. Nüüd on kõik ebaselge, et mis need tema eelistused rahvusvaheliselt on. Igatahes on ta öelnud päris kohatuid sõnu ka Euroopa liitlaste kohta. Tema kohta nii kohatult Euroopa liitlased ei ole öelnud. 

Nii et poliitilise olukorra muutumine. Ja valetamisega ei ole siin midagi pistmist. Ei räägitud … Veel kord: see ei ole terminoloogiline, see on juriidiline vaidlus. Maksu tähtajalisus koos kommentaariga, et siis tuleb langetada uus otsus, oli siiski tõsiasi. Ajutisus tähendaks, et kui see tähtaeg saabub, siis see kaob. Ajutisus tähendaks, et siis tuleb uus otsus. Ajutisus tähendaks juba deklareeritud möödumist. Seda me tookord ei öelnud. 

Aga ega mina ei olnud selle retoorika autor, ma esitasin seda, mis oli seaduseelnõus ja mis oli kokkuleppes. Ja skeptiline olin ma võimaluse üle, et Eesti saab kolme aasta pärast vähendada julgeolekukulusid ja vabaneda julgeolekumaksust. Ma olin juba siis … Ja tegelikult ma soovitasin valitsusele juba tookord seda, mis siin kirjas on: tõstame maksumäära. Ja me teeme keerulisema ... Kui ei saa teisiti, tõstame maksumäärasid, aga ärme teeme paralleelsüsteemi: eri tulumaksu, eri ettevõtete tulumaks, kahte süsteemi. Ja ärme räägime sellest kolmest aastast nii. Uus valitsus saab nagunii muutusi teha maksudes.

Öelda, et lihtsalt tuleb lõpp ... Ma arvan, et tegelikult läbirääkijatel oli natuke piinlik ka, et nii kummaline maksusüsteem. Oli vaja ka öelda, et see ei ole püsiv, need need elemendid, need ebaregulaarsed elemendid asja juures. Eks see oligi see põhjus. Laua taga ei suudetud kokku leppida regulaarset süsteemi. Sisult ebaregulaarne nagunii, ülevaatamisele pidi minema. Aga kuna selged sihid on klaarimaks saanud, siis ei ole mõtet seda nägu enam teha, et meil on aega teha hankeid ainult sel juhul, kui need läbi saavad, kolme aastaga.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea rahandusminister! Tänases olukorras on tegelikult inimeste toimetulek ka julgeolek. Lihtsalt enne mul natukene riivas kõrva see, et kui teilt küsiti, et kuidas maksutõusude jäädavaks muutmine aitab kaasa inimeste toimetulekule, siis te ütlesite, et see annab inimesele kindlust, et riik saab hakkama. Aga ma väga vabandan, aga mis saab riigist, riigi toimetulekust, kui inimesed ja pered ei saa hakkama. Ikkagi inimeste toimetulek on riigi toimetulek, mitte vastupidi. Inimeste parem toimetulek tagab ka nende suurema kaitsetahte, tagab parema riigi toimetuleku ja läbi selle tagab muidugi ka parema julgeoleku riigile. Aga kui mina kuulan teid, siis mul jääb mulje, et teil on selline loogika, et on olemas justkui eraldi riik oma toimetulekuga ja siis selles riigis eraldi inimesed oma toimetulekuga.

Aitäh muljetamast! Ega see retoorika tegelikult … Küsimust ei olnud. Aga ma siiski ütlen, et ega see retoorika ei muuda ju tõsiasja, et see eelnõu vähendab makse. See eelnõu vähendab makse väga oluliselt, teeb konkreetse inimese elu kergemaks, maksumaksja vahetu olukorra. Aga see ei muuda, see retoorika ei muuda ka seda, et ma ütlesin, mitte et riik ja kodanik on lahus, vaid vastupidi. Kodanik võidab sellest, kui riik saab hakkama ja saab talle appi tulla. Ma ütlesin seda. Nii et ärge sõnastage tagurpidi mu lauseid ja katsuge püsida eelnõus. See eelnõu vähendab maksukoormust kodanikel, sedapidi parandab nende toimetulekut. Aga see, et riik tugevamaks saaks, selleks tuleb ka maksud muuta nähtavas tulevikus püsivaks, mitte enam öelda, et see olukord sõltub sel määral valimistsüklist. Konkreetsete perede mureks on muutunud, konkreetsete perede massiliseks mureks on muutunud see, et kardetakse, kardetakse sõda, kardetakse, et venelased tulevad. Et venelased tulevad! Kas te tahate seda sõna kuulda? See on päris lugu. Ja iibe järsk langus sõja ajal on seotud ka sellega, üldise ebastabiilsusega. See on perede valik, mitte soetada lapsi, see ei ole Eesti riigi valik.

Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra rahandusminister! Ma olen täiesti veendunud, et siin saalis ega ka Eestis mujal ei ole inimesi, kes ei tahaks, et riik oleks kaitstud. Aga ka mind seesama väljend, et riik saab hakkama kuidagi, tekitas küsimusi, sest riik saab hakkama ja siis Eesti inimesed nagu võidavad sellest. Reaalsus on aga selles, et väga paljud inimesed peale nende maksutõuse ja nende põlistamist enam hakkama ei saa. Ma ei räägi siin sellest, mis on hariduslik ebavõrdsus, suureneb, ja ääremaade tühjenemine. Aga küsimus, millele ma ootan teie vastust, on tegelikult selles, et veidi rohkem kui aasta tagasi oli Eestis võlakirjade ja riigivõlakirjade märkimine, mis oli võimalus nii inimestel kui juriidilistel isikutel seda teha. Kas on arutatud valitsuses, kas on midagi plaanis sellist teha, sest need, kes saavad ja suudavad neid võlakirju osta ja sellega oma panuse anda, saaksid seda siis teha?

Aitäh! Jätke need hinnangud andmata, sel juhul võib-olla saate parema vastuse. Aga see teie küsimus, teie sissejuhatus langes kokku eelküsijaga. Miks te seda retoorikat jätkate, et on inimesed ja riigid kuidagi lahus ja riigi toimetulek ja kodanike toimetulek ei ole seotud? Minu pikaajaline poliitiline tegevus, muide, ei ole olnud rikaste huvides, vaid poliitika … Aga see oli see sissejuhatus. Kolmveerand minutit te tegelikult kommenteerisite seda, nagu oleks riik ja kodaniku toimetulek eri asjad. 

Ei, haridust nimetades, mina olen võidelnud hariduse – te mäletate seda tõenäoliselt –, ka haridusministrina oli minu suurim vastasseis selles, et püüti ehitada haridust kihistavat süsteemi. Ma võitlesin sellega. Ma olen pikaajaliselt võidelnud solidaarse pensioni, vabandust, siis tervishoiusüsteemi lõhkumise vastu. Aga eks see solidaarsus, see ühetaolisus püsiks, selleks peab riik ka hakkama saama. Ta peab hakkama saama teenuste ühtlase pakkumisega. Selleks on vaja tal korras rahandust, aga ka peab hakkama saama nõrgemate abistamisega. Selle eest ma võitlen. Selles eelnõus nõrgematele tuleb appi see, et neil see eritulumaks kaob ja tegelikult toimub ka majandusstiimul, et nõrgematel on parem lootus pääseda tööle, kui tööjõu hind on madalam ettevõtja jaoks. 

Nüüd võlakirjade teema. Ma arvan, et see ei puuduta nõrgemaid üldse. Võlakirjad ei ole mingisugune muu asi, kui riigi laenamine. Omistada neile mingisugust väga erilist väärtust või erilist sisulist temaatilist väärtust õnnestub väga harva. Ühel juhul täna käis see teema läbi. Sätestame nüüd selle ühe minu loetud eelnõuga rohevõlakirja. Aga kui te pidasite siin vist silmas natukene riigikaitset või mida iganes või siis seda riigi kodaniku võimalust osta … Ma proovin siis sellele … Ma ei saanud päris … Te raiskasite või kulutasite aja rohkem hinnangutele kui küsimisele, et ma oleks aru saanud, millele teie küsimus on suunatud. 

Võlakirjad ei ole, Eesti võlakirjad ei ole mitte mingisugune väga selline asi, millel oleks riigis lai turg. Me oleme siseriiklikke võlakirju selles mõttes ka tagasi hoidnud, teades, et eraisikutel selleks sääste tõenäoliselt ei kulu. Nad pigem ei osta neid võlakirju. Ja juhtus ka selle augustikuise emissiooniga, aga no see ei ole viimane, mida me siis riigina teeme. Ei ole ka viimane Eesti Energia võlakirja emissioon, millest äsja teatati, 5% pakutakse. Kui enne pakuti jaeinvestorile Enefit Greeni aktsiat veidi ebaõnnestunult, tasakaalustamata portfelli ja sidumata tarbijaga, arvestamata kontserni kauplemispiiranguid, siis nüüd me kompensatsiooniks pakume võlakirju. Nii et riik üldiselt ikkagi peab laenama ja proovib seda võimalust laenu anda, pakkuda ka kodanikele. Sellest vist oli küsimus.

Nüüd enne, kui Anti Allas tahab küsida istungi juhatajalt, 645 SE, hea minister minu hinnangul ka vastas võlakirjadele. Anti Allas, küsimus juhatajale.

Aitäh, austatud eesistuja! Lihtsalt stenogrammi huvides tahan ära mainida, et kuigi härra rahandusminister korduvalt siin ütleb, kommenteerib, kuidas inimesed võiksid siin saalis küsida, siis tegelikult ta jättis kaks korda minu küsimusele, millel polnud mingit kommentaari, oli sisuline küsimus, vastamata. Nii et olgu see teadmiseks.

Protseduurikaga ma siin seost ei leidnud. Te mainisite ära oma kaks küsimust. Ja järgmisena Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Härra minister! Ma tahaksin ikkagi tulla tagasi nagu oma eelmise küsimuse teema juurde ehk astmeline tulumaks versus ühtne. Te ütlesite, et tegelikult kõik need riigid põhimõtteliselt on teinud vigu, kes on astmelise tulumaksu süsteemi rakendanud, ja meie teame paremini. Mainisite Leedut ja Lätit. Aga asi on ju selles, et Lätis kehtib juba kuuendat aastat progressiivne ehk astmeline tulumaks ja Leedus juba seitsmendat aastat. Põhimõtteliselt see ühtse tulumaksu määra klubi on liikmetest tühjaks jooksmas ja seal ei ole enam ühtegi niinimetatud vana Euroopa riiki. Sinna on jäänud minu poolt juba mainitud Bulgaaria ja Rumeenia, kes ei ole väga suureks eeskujuks, ma arvan, nagu rahandus- ja finantsmaailmas. Kas tõepoolest ikkagi Eesti valitsus eesotsas Reformierakonnaga …

Teie aeg! 

… teab paremini, kuidas rahandus- ja maksuasju ajada, kui põhimõtteliselt kõik Euroopa Liidu riigid, välja arvatud mõned üksikud?

Jaa, vaat kui see piirduks ainult riikide tarkusega, siis selliseid maksusüsteeme ei tehtaks. See on niisugune populistlik poliitika, mis ikka siin ja seal sisse sõidab. Ma ei öelnud Läti ja Leedu kohta, et neil on, ma isegi ei tea täpset seisu, sest nad on seal edasi-tagasi midagi teinud minu arust. Aga ma ütlesin, et on olnud, ja ma olin korrektne. Nad on meie järgi seda teinud. See, et nad selle ära muutsid, neile konkurentsivõimelisust kindlasti juurde ei andnud. Ja veidrus oli seal ju see, ma usun Läti puhul, et seal ühelt poolt nad kehtestasid sotsiaalmaksu lae, sest see oli populaarne, aga teistpidi läksid tegema solidaarsusmaksu, mis võtaks teisest kohast tulumaksu ja sedasama asja maksustaks teistpidi. No sellised veiderdamised, et meeldida ühele või teisele ja kokkuvõttes konkurentsis kaotada, teha maksusüsteem keerulisemaks – need on ikka populistide algatused. 

Ma ei ole sidunud muide riigirahanduse seisu ja maksusüsteemi selliselt, nagu te ütlete. Ja ma ütlen, et Euroopas on tehtud riigirahanduses palju vigu maksusüsteemide puhul, mis on väga keerulised, väga administratiivselt koormavad nii ettevõtjatele kui ka maksumaksjatele. Maksukoormus on keskeltläbi üle 40%. Ja teiselt poolt ka kulude kuhjumine, pole suudetud kontrollida sotsiaalkulusid ja makstakse siis kokkuvõttes laenuintressideks rohkem kui kaitsekuludeks. See on ikkagi … Seda tuleb ikkagi veaks nimetada, kui ei suudeta eelarveid kontrollida. Seda tuleb nimetada veaks. 

Praegu on oodata, et NATO tippkohtumisel tõuseb teemaks kaitsekulude miinimum kõigile liikmetele. Mina kohtun … Keegi siin ütles, proua Izmailova püüab siin ironiseerida minu teadmiste üle. Ma kohtun, aastaid-aastaid olen kohtunud rahandusministritega, osalenud riigirahanduse aruteludes. Ma tunnen seda valdkonda. 

Minu viimane kahepoolne kohtumine oli ühe NATO asutajaliikmega, kes ütles, et … Mul ei ole viisakas vist seda riiki nimetada nime poolest, aga see ei olnud esimene asutajaliikmega kahepoolne kohtumine, loomulikult, mul selle perioodi jooksul. Ta ütles, et näed, tohutu, me olime siin eesmärk võtta 2029. aastal 2% saavutada, nüüd me teeme seda ruttu, rutem. Suur pingutus. Ja see ongi selles ühiskonnas väga suur pingutus. Aga ta oli täiesti nõutu. NATO tippkohtumine paneb hoopis kõrgemad numbrid. Ta vangutab pead, ta ei tea, kuidas seda teha. Aga see on sellepärast, et nende laenukoormus on 100% SKP-st. Nii et igal juhul riigirahanduses on õppida meil targem teiste vigadest, kui ise neidsamu teha. 

Ja maksusüsteemi konkurentsivõime kohta ma juba ütlesin. Ja Tegelikult ma vastasin ka Anti Allase küsimusele. Nii et ei ole vaja juhatuse kaudu neid asju põrgatada. Küsige siis selliselt, et küsimusi oleks … Ma ei saa ette heita, et te olete olnud see, kes enamuse aja tänitamiseks kasutab, te ei kasuta seda, aga see etteheide tegelikult ei ole õiglane. Ma püüdsin teie küsimusele mõlemal korral vastata ja enda teada ka vastasin.

Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Austatud minister! Ma pean ütlema, et sa unustasid selle küsimuse ära, kui ma eelmine kord küsisin, ma küsin nüüd uuesti. Kas ma saan õigesti aru, et julgeolekumaks on selle seadusega täielikult tühistatud? Ja kui see on nii, siis ma küsin, milline on teisest ja kolmandast sambast pensionäril raha väljavõtmise protsent. Kas see on nii, nagu ta kehtis ja kehtib täna, 10%? Või on see nii, nagu julgeolekumaksu ajal oleks see protsent tõusnud? Milline on ta 2026. aastal? Et ei tekiks olukorda, et inimesed, kes täna ei tahaks välja võtta teisest või kolmandast sambast oma raha, hakkavad välja võtma selle arvutamisega, et äkki mingi protsent tõuseb. Kas sa saad täna siin kõnepuldis öelda, milline on see protsent 2026. aastal?

Aitäh! Ma möönan, et ma kommenteerisin küll teie väga teravaid kommentaare enda ja enda algatuse ja erakonna aadressil ja selle koha jätsin mainimata. Mulle tundus, et ma kõnes mainisin, et ei, pensionid, nendele saab ka osaks kergendused, seda 2% neile ei tule. Ma arvan, et ma ikkagi ütlesin seda. See häiris mind väga, et see kehtis. Mõlemad need jäävad, need protsendid 10 ja 20 on pensionide süsteem, mida ma kavatsen ka kaitsta, sest minu meelest need on pikaajalised kogumised ja lubadused, ja ma loodan, et siin ei hakata mingit astmelisust ja asju toppima – vähemalt siin. Pensioni kogumine peab olema atraktiivne. Nii et jah, see küsimus oli teil esimeses ka, ma loodan, et sai nüüd vastatud. Aga kõnes, usun, ma nimetasin seda.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Tulumaksumäära tõus kahtlemata on inimestele keeruline ja raske. Kõik need maksutõusud on väga lühikese aja peale jäänud ja see on väga keeruline. Aga kas ministeerium või valitsus praegu arutab ka seda poolt ikkagi, kuidas riigiametnike arvu tervikuna vähendada, et halduskoormust väiksemaks saada, sest see on ikkagi päris suur? Te olete ise ka öelnud, et riigiametnike palkasid on vaja tõsta, et head ametnikud püsiksid meil tööl. Kuidas teil on, on teil täna vaatluse all ka see, kuidas ikkagi ametnike arvu vähendada, sest need lõputud maksutõusud ei ole lahendus, kui me riiki ennast õhemaks ei tõmba?

Aitäh! No ma ütleks küll, et maksutõusudega siin tegemist ei ole, on maksu vähendamisega. Kordan üle: see on makse vähendav. Maksutõusude põhjuse ma nimetasin ka, need ei ole seotud ametnikega, need on seotud sõjaga, seotud mineviku eelarvedefitsiidiga. Ametnike arv meil ministeeriumides – ma olen siin kasutanud numbreid 3000, 2800, nüüd ma pean ütlema, et see on langenud juba 2500-le. Kuigi eesmärk on riigi enda kulutusi vähendada, ei ole siin suurt kokkuhoidu. Ja ametnike demoniseerimise vastu ma tegelikult tahaks veel kord öelda, et need on väga väärtuslikud inimesed riigile ja ma tahaks neile, nagu teiegi ütlete, väärikat palka maksta, nii palju, kui see on võimalik. Kõrgharidusega, omavad väga suurt know-how'd ja võrgustikku, mis on Eesti riigi kestvusele kindlasti väga oluline ja kvaliteedile. Aga suuremad kulud lähevad meil hoopis mujale. Kui avaliku sektori paisumisest ja kõigest räägitakse, siis tavaliselt valetatakse. Ma ei omista seda teile. Avaliku sektori alla loetakse ka elektrikuid, riigiettevõtete elektrikuid piltlikult öeldes. Kui nad saavad ettevõtjatest töövõtjateks, ei saa neid selle pärast ametnikeks tituleerida, nagu siin üks kommertspank regulaarselt toodab sõnumeid ja me peame iga kord parandama. 50 000 sellest 130 000-st on üldse haridustöötajad. Kas nad on koormad? Ma ütleks, et nad on ikkagi väetis Eesti ühiskonnale, mis ei tähenda jällegi, et siin ei oleks struktuursed reformid paratamatud, et neile tagada koormus ja väärikas palk. Ja meditsiinitöötajad, eks ole. Kõige suurem palga ... Arvuliselt on neid rohkem ja nad on, palgatõusu edetabelis troonivad praegu meditsiinitöötajad. Jällegi me ei saa öelda, et nad on ametnikud, et nad on riigi koormus, et nad on kuidagi asi, mille nimel ei tohi makse koguda. Aga teema muidugi on mitmeharuline.

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Kuna te ütlesite, et OECD on käibemaksu hinnanud majandust mittekahjustavaks, et ettevõtted on vähem pärsitud ja eksport soodustatud, siis tõepoolest, mitu korda tuli juba küsimus, aga mis saab inimestest. Mina olen teiega sama meelt, et me kõik oleme riik ja me kõik anname oma osa majandusse. Ja tõepoolest, maksupoliitikaga ei saa sotsiaalprobleeme lahendada. Aga te peate tunnistama, et lisaks sellele, et käibemaks ei kahjusta majandust, siis selle igapäevase toidukorvi, mis on kiiresti kallinenud viimastel aastatel, ta muudab kallimaks, see käibemaksu tõus. Kui maksusüsteem ei ole hea viis sotsiaalpoliitika tegemiseks, mis on need leevendavad meetmed, mida võiks riigieelarvesse planeerida? Kas koolitoit, mis kallimaks muutub, on see siis koolitoidu toetuse tõstmine või huvihariduse toetuse tõstmine või te näete veel toimetuleku piiri tõstmine? Mis on need viisid, millega kompenseerida nende leibkondade jaoks, kelle toimetulek on raske juba praegu, seda käibemaksu tõusu? 

Teie aeg! Aitäh!

Aitäh! Toidu käibemaksu puhul on tegelikult jutt ju protsendist inimesel, kõige vaesema detsiili puhul ka on ju protsendist või paarist inimese eelarves. See tõesti on marginaalne kulu, kuigi loomulikult ebameeldiv. Teatud asjades tuleb seada prioriteete ja te nimetasite mitu väga head prioriteeti. Riigi toimetulek tähendab ka seda, et kõige vaesemaid, kõige nõrgemaid tuleb otseselt toetada või saab otseselt toetada. Ma ei ole kindel, et mis on koalitsiooniläbirääkijate, aga toimetuleku piiri tõstmisele olen ma andnud sellele ettepanekule toetuse, et ma olen nõus selle ettepanekuga koalitsiooniläbirääkimistel. Kas see läbi läheb, praeguses kitsikuses ma ei tea. Ma olen ka pensioni baasosa tõstmist pidanud mõistlikuks sammuks, mitte küll kõiki neid algatusi, mis pensione võrdsustavad, aga baasosa sinna … 

Aga üldises koalitsioonipoliitikates tähelepanud on erinevad. Minu oma on alati olnud seal allotsas, mis puudutab toimetulekut nii teenuste kui ka toetuste poolest, kõige nõrgemad, kõige nõrgemad ja ühtlane toime…, ütleme siis, ühtlast toimetulekut võimaldav teenuste pakkumine. See eelnõu sisaldab siin, jah, seda maksuvaba miinimumi taastamist ja ma olen ka sellega rahul, kuigi see loomulikult absoluutsummades tundub tilluke. Aga ega need teised summad ka, mida te nimetasite, ju on summadena justkui väiksed, aga vaesele inimesele asi seegi. Riigi toimetulek samas on neile olulisem kui jõukamatele.

Rene Kokk, palun!

Tänan, hea juhataja! Hea minister! Eelmisele minu küsimusele vastates, Jürgen, sa ikkagi natukene hakkasid eksitama. Tegelikult maksud ju tõusevad. See ei ole päris nii, et nüüd see maksutõus, mida te ette nägite siis tolle julgeolekumaksu näol, et tulete sealt veidi allapoole, ja siis sa väidad, et maksud langevad. Tegelikult ei lange ju. Maksubaas tegelikult oli ette nähtud, oli teil tõus ja nüüd te lihtsalt sellest suuremast tõusust teete natukene väiksema tõusu, siis selle peale ei ole võimalik öelda, et maksud langevad. Tegelikult ju üleüldist maksukoormust te tõstate.

Aga nüüd, tulles tagasi selle juurde, tegelikult ametnike arvu puhul ka, et ametnik, kui sa rääkisid küll siin üleüldiselt ametkonnast, aga neid niinimetatud valgekraesid on meil ikkagi tuhandeid, tuhandeid ja tuhandeid ja tegelikult seal on vaja üle vaadata ka ametnike arv. Kas sellega tegeldakse? Alati, kui ametnike arvu vähendamisest räägitakse, hakatakse kohe tooma, et kas te tahate politseinikke või päästjaid vähemaks võtta. Ei taha. Aga on vaja vaadata, kas meil ikkagi juhtivspetsialiste nii palju vaja on riigil. Kas sellega tegeldakse?

Aitäh! Ärge omistage mulle eksitamist. Ma ei eksitanud, ma räägin tegelikult nii, nagu asjad on. Need on tarbetud etteheited. Kokkuvõttes me ju selle eelnõuga vähendame maksukoormust, mis oleks muidu tulnud, me vähendame seda ka maksuküüru kaotamisel. Siin Aivar Kokk heitis ette mingit valimislubadust ja mingit 700 miljonit ja nii edasi. Head valimislubadused, lubadused üldse on täitmiseks, aga head kindlasti. Ja me tõepoolest täidame oma valimislubadust, aga see on ka maksupoliitiliselt ja sotsiaalselt korduvalt seletatud, et inimesed jäeti selle maksuküüruga ju keskeltläbi ilma maksuvabast miinimumist. Me taastame selle. 2% kõigilt tuludelt tähendab seda, et meil ikka ei olnud seda maksuvaba miinimumi, kuigi maksuküür oli juba kaotatud. See oleks realiseerunud 1. jaanuarist. Me astume sellele vastu, püüame hakkama saada eelarvega defitsiidi piires, me püüame hakkama saada kaitsekuludega. Aga kokkuvõttes kaitseme riiki, kaitseme riigi rahandust ja kaitseme sedapidi ka kodanikku. Nii et väga üksikisiku tasemel ei ole mõtet meie samme ette heita. Üksikisik sõltub riigist seda rohkem, mida vaesem ta on.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgmiseks annan sõna juhtivkomisjonis toimunud arutelu osas, ettekandjaks palun rahanduskomisjoni liikme Maris Lauri.

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas antud eelnõu kahel istungil. Kõigepealt siis eelmisel neljapäeval erakorralisel istungil, 15. mail, kus tehti otsus konsensuslikult panna eelnõu täiskogu päevakorda ja kus määrati ka komisjoni esindaja selle eelnõu menetluses. Esmaspäevasel, 19. mai istungil tutvustas rahandusminister eelnõu ja vastas küsimustele. Küsimuste teemad on osaliselt sellised, mis olid ka täna kuulda. Jäi siiski diskussioon viisakaks, kuigi läks aeg-ajalt väga elavaks. See keskendus eelkõige sissetulekutega, mis puudutavad erinevaid elanikkonna sissetulekuid ja erinevatele elanike sissetuleku gruppidele, sealhulgas pensionäridele. Esmaspäevasel komisjoni istungil toimus ka hääletus, kus läks hääletusele komisjoni ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada, mis sai 6 poolt- ja 3 vastuhäält. Minu poolt kõik.

Aitäh! Küsimusi teile ei ole. Paraku on juba ettekandja ära läinud. Avan läbirääkimised fraktsioonidele. Isamaa fraktsiooni nimel Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Ma pean tunnistama, et ma olen alati hinnanud Jürgeni julgust tõde rääkida. Aga nüüd üle pika aja täna siin saalis olles ja kuulates eelnõude arutelu, eriti viimase eelnõu oma, üks vale järgnes teisele valele. Ja see on ääretult kurb. 

Alustame sellest, et tegelikkuses, kui 2019–2020 olid Isamaa, Keskerakond ja EKRE võimul, ja siis nende otsustega, kui me vähendasime makse, aktsiise, andsime ettevõtjatele toetust, kolmeks kuuks palgatoetust, oli järgnevatel aastatel Eesti majandus selgelt Euroopa kõige kiiremini arenev majandus. See on fakty. Ja seda ei ole võimalik kuidagi ümber lükata, sest see on must valgel. 

No neli järgmist valitsust on näidanud ainult ühte: paljude maksude tõusudega on võimalik majandus viia langustrendi. Ja eelneval perioodil üheksa kvartalit järjest oli Eesti majandus languses tänu sellele, et kõigepealt võeti ära meil lasterikaste perede toetused, siis tõsteti makse, sellest aastast võeti pensionäridelt ära paljalt sellega, et keskmine pension ei ole enam tulumaksuvaba, 17 miljonit eurot. Ja nüüd me räägime, et nüüd on vaja jälle makse tõsta. 

Meil on täna selge, et tulumaks on järgmise aasta 1. jaanuariks tõusnud viimase kolme aastaga 20%. Ma rõhutan: 20%! Siin mõned Riigikogu liikmed ei ole aru saanud, mis on protsent ja protsendipunkt, siis tuleb seda selgelt öelda, et küll 4 protsendipunkti, aga 20-st 24 on 20 protsenti. Sama lugu on käibemaksuga 1. juulist käibemaks tõuseb ja on kokku siis viimaste aastatega tõusnud ka 20%. Ja kui keegi püüab väita, et siis sellega inimeste heaolu paraneb tänu sellele, et kõige olulisemad maksud ehk eraisiku, füüsilise isiku tulumaks ja käibemaks tõuseb 20% ja siis on kõik hästi. Siis tuleb Reformierakond alati koos pika plaaniga, kellega ta koalitsioonis on – toetust enam ei ole sellel pikal plaanil, aga koalitsioonis ta ikkagi on –, et nüüd tuleb väga hea, viime kõik inimeste tulumaksuvabastuse 700 eurole sõltumata sissetulekust ehk kõrgepalgaliste tulumaksuvabastus viib riigieelarvest ära tänaste arvutuste järgi järgmisel aastal vähemalt 550 miljonit. Lisame sinna planeeritud ettevõtete 2%-lise tulumaksu, mis, ma ütlen, et tõesti oli suur jaburdus sellist eelnõu teha, lihtsalt sellel põhjusel, et see ei too riigieelarvesse suurt midagi sisse, aga see oli planeeritud, kui ma õigesti mäletan, 140 miljonit, ehk suurusjärgus 700 miljonit eurot järgmine aasta on vaja riigieelarvest leida. 

Ja ärme räägime siin kaitsekuludest. Kaitsekulude ehk julgeolekumaks täna selle seaduseelnõuga tühistatakse. Ehk teiste sõnadega ei korjata raha julgeolekuks, vaid seda raha korjatakse Reformierakonna valimislubaduste täitmiseks. Ja ma julgen siit öelda ka väga selgelt, et ei ole üldse häbi, kui erakond võitleb oma valimislubaduse eest. Isamaa on alati selle eest ka võidelnud ja 2011. aastast alates on oma valimislubadust alati täitnud. Aga seda tuleb ausalt öelda, et inimesed, me koormame teid kahe miljardi euroga aastas, aga tagasi saate 550 miljonit. 

Palun kolm minutit.

Kolm mitutit lisaks.  

Ehk väga selgelt ainult üks neljandik tuleb inimestele tagasi, ülejäänud korjatakse ära. Kui keegi arvab, et see on kuidagi madalapalgalistele tulus, siis, sõbrad, 1200 eurot on ka täna tulumaksuvaba, sõltumata kõigest muust. Kui sinna panna, et see inimene läheb poodi ja peab toiduainetele ja kõigele muule käibemaksu maksma 20% rohkem, tema palgalt võetakse 20% tulumaksu rohkem, siis ei ole seal tegelikult ju mingit võitu. Kui keegi räägib, et see astmeline madalapalgaliste tulumaksuvabastus oli halb, siis räägime seda aastat, kui oli 2017, ja milline oli varem, enne seda tulumaksuvabastus, siis oli see number alla 400 euro. Sel hetkel oli see väga korralik asi. Jah, see on ajale jalgu jäänud ja täna peaks olema see alus tunduvalt kõrgem. Aga võtta ära riigieelarvest üle poole miljardi euro ainult selleks, et Riigikogu liikmed saaksid järgmisest aastast iga palga pealt 700 eurot tulumaksuvabastust ehk natuke üle 100 euro kätte, on jabur. 

Kui Jürgen ütleb, et valgekraesid on ainult 2500 alles jäänud, siis me teame väga hästi, et neid on pea 24 000, kokku maksumaksja palgal on inimesi üle 130 000. Jah, seal sees on õpetajad, aga seal ligi 24 000 sees ei ole. Kui keegi küsib, kas ametnikud on tublid, loomulikult on tublid. Aga kas meie riik suudab maksumaksja üleval pidada nii paljusid inimesi? Siis kindlasti need inimesed on oodatud meil tööturule. 

Ettevõtjad väidavad, et on vaja tööjõudu sisse tuua. Me näeme, mis on täna Töötukassas – järjekord kasvab, 60 000 inimest ootab tööd. Needsamad head haritud inimesed on teretulnud ka eraettevõtlusesse, tootvale poolele, sest nad on tõesti haritud, aktiivsed, julged, aga lihtsalt ei ole enam võimalik see, et maksumaksja peab kinni iga kolme … Maksumaksjaid on meil natukene 640 000 juures. Ja kui me sealt arutame, et 140 000 on, keda me peame sellest üleval pidama, siis lihtsalt see koormus on jäänud ettevõtetel väga suureks. Sellepärast, kui keegi räägib, et tõstame makse, siis mina ütlen, et vähendame ka ametnike kulutusi ja valitsemiskulusid. 

On lihtne leida kokku sealt 300–500 miljonit. Ei ole keeruline. Kui keegi arvab, et see on keeruline, siis tegelikult ei ole. Ma mäletan, 2020. aastal oli tegelikult see skeem paigas, kuidas iga aasta vähendada 5% valitsemiskulusid. Aga nüüd me näeme, et eelmine aasta tegelikkuses hoopis kasvas, seal erinevate andmete järgi 700–1000 inimest võeti hoopis juurde valitsussektorisse, mitte ei vähendatud.

Teie aeg! Kaheksa minutit …

Nüüd me kuuleme uudistest iga päev, kuidas ministeerium inimestel palka tõstab. Aga igal juhul see eelnõu on kuritegelik. Ei maksutõusudele! Lõpetame selle jama. Aitäh!

Aitäh! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel, Andrei Korobeinik, palun!

Head rahvasaadikud! Head kolleegid! Me küll kaotasime praegu rahandusministri, aga ju on tal siis olulisemad asjad, millega Riigikogu istungi ajal tegeleda. Meie ees on eelnõu, mis sellistes parimates …traditsioonides kannab nime lihtsustatud ettevõtlustulu maksustamine. See lihtsustamine pärineb sellest, et Reformierakond alguses tegi ettepaneku maksustada ettevõtlustulu ja siis loobus sellest ettepanekust, ta lihtsustas põhimõtteliselt Eesti inimeste elu. Nii käibki Reformierakonna rahanduspoliitika.

Siin esines rahandusminister, kes selgitas, kes kõik on süüdi. Süüdi on näiteks Donald Trump, kes suhtleb diktaatoritega. Süüdi on Vladimir Putin, kes jagab valitsusele enda suuniseid, ja valitsus hoolikalt neid täidab. Süüdi on Jüri Ratas, kes kümme aastat tagasi koos sotsiaaldemokraatidega ja Isamaaga otsustas tõsta tulumaksuvaba miinimumi. Sellised kolm apokalüpsise ratsanikku kõik segavad Reformierakonna tarka ja läbimõeldud rahanduspoliitika elluviimist. Kindlasti tuleb ka neljas ratsanik ja viies ja nii edasi, sest Reformierakonna kompetentsus on lihtsalt seal, kus ta on. Eesti on kolm aastat järjest olnud viimasel kohal majanduskasvu poolest Euroopa Liidus ja pidevalt on keegi teine süüdi. 

Kuigi igaüks, kes vähegi saab aru, kuidas majandus toimib, teab, et Eesti käekäik on tingitud valitsuse otsustega. Kui sa tõstad makse majanduskriisi ajal, siis loomulikult majandus kasvama ei lähe, ja sellest saavadki kõik riigid Euroopa Liidus aru, välja arvatud Eesti. Kui mõelda selle peale, mis rolli Reformierakonna valitsuse poliitikas mängib Vladimir Putin, siis tõepoolest, mis võiks olla Venemaa jaoks parem kui nõrk Eesti majandus? Reformierakond viib selle narratiivi väga edukalt ellu. Kas Jürgen Ligi näeb Putinit unes või, tõepoolest, nagu ta väidab, tulevad sealt mingid otsused, seda ma öelda ei oska. Aga fakt on see, et Reformierakonna ja Eesti 200 valitsus on teinud Eesti majandushävingu jaoks rohkem kui ükskõik mis teine režiim maailmas. Ja loomulikult antud eelnõu jätkab seda teemat. 

Nagu siin mainiti, küll sotsiaaldemokraatide poolt, kes, olles koalitsioonis, ise mängisid kaasa selle plaani koostamisel, aga kõige vaesemate inimeste maksustamine paratamatult hävitab Eesti julgeoleku ja pidurdab Eesti majanduse arengut. Kui sa võtad inimeste käest viimast, siis loomulikult ei lähe nad poodi, nad ei saa tarbimisse panustada, ja tekibki selline majanduslanguse spiraal, mida me näeme Eestis juba kolm aastat. Lahendusi on. Lahenduseks on kahtlemata panga kasumimaks, astmeline tulumaks ja ka riigisektori vähendamine, mis Reformierakonna valitsemise ajal on jäänud lubaduseks. Iga aasta tuleb ametnikke juurde. 

Ma võtaksin 30 sekundit lisaaega. 

Ja see tähendab ka …

Kolm minutit lisaks.

… riigisektori kulude kasvu. Ühtegi sammu selles suunas Jürgen Ligi ei tee, ta ütleb korduvalt, ta väitis, et tal on selle poliitika elluviimiseks isiklik mandaat, tema on valimiste võitja koos Reformierakonnaga. Aga fakt on see, et Reformierakond ja Eesti 200 said valimistel umbes 44% häältest ja praegu nende reiting on 20, 21 parimatel päevadel. See tähendab seda, et mitte mingisugust mandaati selle poliitika elluviimiseks ei ole.

Jürgen Ligi nagu ka eelmine peaminister Kaja Kallas valetas rahvale. Kui Kallas ütles, et Reformierakond makse ei tõsta, siis Jürgen Ligi praegu põhjendas seda valet sellega, et enne valimisi ei saagi tõtt inimestele rääkida, sellepärast et see on nagu referendum, keegi ju ei tule referendumil maksutõusu heaks kiitma ja samamoodi ei hääleta keegi valimistel erakonna poolt, kes soovib maksutõusu. Ja nüüd Jürgen Ligi tuli muutma ajutist julgeolekumaksu ja tegi sellest püsimaksu, kuigi hiljuti, alles mõni kuu tagasi, lubati siinsamas Riigikogus, et see maks on ajutine, kehtib kuni valimisteni 2027, ja siis tulevad uued erakonnad ja otsustavad selle maksu saatuse. Läks teisiti, Reformierakond valetas jälle. Ma väga loodan, et inimestel ei lähe see meelest ära ja valimistel, nii kohalikel valimistel sel aastal kui ka Riigikogu valimistel kahe aasta pärast, tuletaks neile meelde, et valetada ei tohi. Keskfraktsioon teeb ettepaneku antud eelnõu tagasi lükata. Ja ma väga loodan, et paljud Riigikogu saadikud liituvad selle ettepaneku elluviimisega. Aitäh!

Aitäh! Järgmisena Anti Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel.

Lugupeetud saadikud! Saan eelkõnelejatega ainult nõustuda, mis puudutab mandaadi täielikku puudumist nende maksutõusude osas. Me peame seda meelde tuletama, sest muidu kordub see kõik järgmistel valimistel samal moel. Valetatakse, hanitatakse, petetakse ja sellele lisanduvad kõikvõimalikud muud manipulatsioonid. Tuleb jälle uus Prigožini skandaal, tuleb jälle Stroomi ranna skandaal. Vaadake, see on üks erakordne võimuallikas, kui valimisi manipuleerida. Olgu see R-Hooldusest supsutatud raha või kuskilt mujalt, võidad valimised, võidad ka õigussüsteemi endale. Kes määrab – kes määrab, mitte ei vali –, kes määrab õiguskantsleri? Õiguskantsleri määrab see, kes on korralikult supsutanud, kes on korralikult ämma kappides möllanud. Kes määrab riigikohtuniku? See, kes on korralikult sutsutanud, ämma kappides möllanud. Riigikohtunikud otsustatakse ära siin. Aga kui valimised osutuvad ebaõiglasteks, siis tekib meile ka ebaõiglusel tuginev kohtusüsteem, ebaõiglust toetav õiguskantsler või see, kes üldse midagi ei toeta ja on vait tänu tellijatele, kes siit tulid, kes on korralikult supsutatud. Samamoodi riigikohtunikud. Kui valimiste ajal petta, valetada, siis on võimalik saada Riigikohtust ideoloogiliselt sobiv tellimus. See on näide sellest, kuidas Eesti riiki on pikalt valitsetud. Piisab ühest Prigožini skandaalist ja valimised on taskus. Piisab e-valimistest ja valimised on taskus. Kontrollimatutest e-valimistest. 

Kõik need on mitteusaldusväärsed otsused. Valijate usaldus peaks olema A ja O, millega siin majas oleks võimalik tegutseda. Teil seda usaldust ei ole ka numbriliselt ehk siis alla 20%-line toetus koalitsioonile. Ja kui me võtame nende hulgast maha eelistuseta valijad, siis umbes 13% otsustab meie majanduse kängumise üle. Umbes 13% otsustab radikaalse energiasüsteemi lammutamise üle. Umbes 13% valijatest otsustab kõige üle. Ja sellega on halvasti.

Vabandust, ma tuletan meelde, et ettevõtlustulu lihtsustamise teema on. 645 SE.

Aitäh meelde tuletamast! Ma küsin lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

Aga mina räägin sellest, kuidas teil puudub igasugune mandaat maksutõusudeks. Ja see ongi kõige olulisem. Te tulete meile jälle maksutõusudega siia ja teil ei ole mitte mingit usaldust. Eriti kurvad lood on Eesti 200-ga. Teil ei ole mingisugust õigust üldse valitsuses istuda, sest teie oma valijad ei toeta teid. Te olete kaotanud täielikult omaenda valijate usalduse. Usalduse puudusel te ei saa tegelikult ühtegi sammu astuda ja te peaksite laiali minema. Nii lihtne see ongi. Vaatame, kas teisiti ka saab, kas või julgeoleku teemadel. Loomulikult, julgeoleku taha on kõige kergem pugeda, kui hakatakse majandust ruineerima, kui hakatakse ettevõtetel ja majapidamistel olukorda keerulisemaks tegema. 

Aga mida tegid lätlased? Lätlased peaksid meile igas mõttes eeskujuks olema, nii läti keele positsiooni kindlustamise osas, Rail Balticu rahade raiskamise tõkestamise teemal kui ka maksupoliitika teemal. Nimelt teatas Läti, et ta ei plaani kaitsekulude tõstmist maksutõusudega katta. Selle asemel asutavad lätlased kaitse- ja julgeolekufondi, emiteerides miljardi eest valitsuse 5-aastaseid võlakirju, ja peaminister lubas, et erinevalt Eestist maksud ei tõuse. See on oma rahvalt laenamine, mis on kõige mõistlikum. Ka meie eelmine riigivõlakirjade emiteerimine oli väga edukas ja suurema osa ostsid sellest emissioonist ära Eesti kodanikud. Ja kui Eesti kodanikud teenivad sellega intressi, siis on see väga tervitatav, selle asemel et välispankadele raha pumbata. 

Ja Lätis samamoodi plaanitakse riigikaitse kõrval tugevdada ka sisejulgeolekut ja otsida näiteks lisatulu riigi aktsiaseltside kuni 10%-lise vähemosaluse suunamisest avalikule enampakkumisele. Ka nende firmade puhul, mille erastamine ei ole seni läbi läinud. Ja lisaks on veel idee kaasata kaitseinvesteeringutesse erakapitali PPP-projektide kaudu. Ja esimene suurem ühisprojekt on Kekava ümbersõit, millega kõik pidavat olema rahul. Seda mudelit oleme me ka Ratase valitsuse ajal välja pakkunud ja minu meelest võiks sellega edasi minna. 

Ja julgeolekumaks, millest on juttu olnud, see on nii laiali puistatud, et keegi ei saa aru, kuhu see raha läheb. Ehk siis kaitsefondi puhul oleks asi selgem, arusaadavam. Ja muidugi lihtne majandusteooria, et lõputult ei saa makse tõsta. Sellepärast, et siis ei hakka maksud laekuma. Ja see on probleem ka julgeoleku mõttes, sest me võime ju protsendi määrata viieks, aga kui raha laekub kogu aeg vähem, ettevõtted on kehvas seisus, siis see päris rahas lõppsumma ei saa olema sugugi nii suur, nagu me maksutuludest oletame. Ja seda on nii paljud riigid läbi käinud, kes muudkui keeravad makse peale, lõpuks ollakse ikkagi kitsikuses, sest ettevõtted panevad maksud kinni, ettevõtted hakkavad Eestist ära kolima, ettevõtjad hakkavad Eestist ära kolima. Oli vist värske näide, kuidas Postimehe omanik otsustas oma firmad viia Luksemburgi, ehk kapitali põgenemine juba toimub. Aga muidugi, kui need, kes räägivad enda patriotismist, nagu Postimehe suuromanik, võiksid ju päriselt ka Eestis maksu maksta. Nende puhul ma ei ole sugugi kindel, et see käitumine oli Eesti riigi kaitse või üldse Eesti ühiskonna toetamise osas aus. Mõtleme ka seda, kuidas pankadelt saada maksud kätte ja kuidas suurfirmad peaksid ka panustama Eesti kaitsevõime tõstmisse rohkem. Aitäh!

Aitäh! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Eile saabus Botswana president Eestisse riigivisiidile ja lahkus IMF-i delegatsioon. IMF-i põhikirja artikkel 4 alusel tehakse visiite tavaliselt iga-aastaselt ja visiidi põhjal kokkuvõttev avaldus eile ka avalikustati. Väline ekspertide pilk peegeldab sedasama, mida iga mitteekspert võib riikide maksusüsteemide võrdluse põhjal samuti nentida. Näiteks Anti Poolamets just ütles, panin kirja: lõputult ei saa makse tõsta, siis ei hakka maksud laekuma. See on üks IMF-i järeldustest, mille nad Eesti jaoks olulisena välja tõid. Minu kõne on inspireeritud tõesti rahandusministri vastusest minu küsimusele, mis puudutas IMF-i selliseid järeldusi Eesti kohta. Rahandusminister Jürgen Ligi ütles, et IMF oli äärmiselt vaoshoitud, ettepanekud olid äärmiselt abstraktsed, äärmiselt üldised, et võiks kaaluda igasugu asju. See tegelikult ei ole nii. 

Muidugi, maksude kogumine pole eesmärk iseeneses ja tähtis on, mida me ühise rahaga peame tegema. Seega, IMF alustaski sellest, ja tsiteerin: vananevast rahvastikust, energiajulgeolekust, kliimamuutuste mõju leevendamisest ja intressikuludest tulenev surve aja jooksul üha kasvab ning kiiresti kasvavad kaitsekulutused võimendavad tasakaalustamatusi juba lähiajal. Tsitaadi lõpp. Ehk siis, tõepoolest, lühiajaliselt need asjaolud ei muutu. Pikaajaline kulusurve püsib, on Venemaa oht, rahvastik vananeb ja kulud püsivad kõrged. Ja teiseks, ta nentis, et sellise kulusurvega toimetulekuks Eestil on vaja leida hea tasakaalukoht. Ja tsiteerin: kuidas säilitada konkurentsivõimeline maksukeskkond ning liikuda samal ajal avalike teenuste laiema pakkumise ja suurema sotsiaalse turvalisuse poole, sest negatiivne SKP lõhe ja nõudlusest põhjustatud inflatsioonisurve puudumine räägivad lähitulevikus täiendava eelarve konsolideerimise vastu. Tegelikult ei ole abstraktne, tegelikult ei ole üldine, aga võib-olla vajab tõlget. Tõepoolest, IMF ütleb, et kuna me kasvame alla potentsiaali ja kärped vähendavad sisenõudlust, mis omakorda õõnestaks majanduskasvu, siis me ennast siit välja ei kärbi, tuleb teha targad valikud maksupoliitikas. 

Mis need valitsuse valikud on? Esiteks, olukorras, kus tarbimismaksud meil juba nüüd jõuavad vist Euroopa topp kolme ja hinnatõus on olnud samamoodi Euroopa tipus, tõsta veel käibemaksu ja selle kaudu hindu. Teine valik: kus kapitalimaksud on meil madalad, siis kaotada 2%-line klassikaline ettevõtte tulumaks. Kolmandaks, olukorras, kus madalapalgaliste maksukoormus on kõrge, suhteline vaesus püsib suur, kaotada maksuküür, mis oli õiglane element meie maksusüsteemis, ja asendada ta ühtlase maksuvaba tulu ja maksumääraga. See on eelarveliselt äärmiselt keeruline praegu teha, aga tundub, et kõrgema sissetuleku teenijatele pool miljardit ikka leidub. Ja neljas ettepanek: kaotada julgeolekumaksu tähtajalisus, mis oli peaministri enda nõue selle maksu kehtestamisel. Siin Riigikogus oma kõnes ta lubas, et – tsiteerin – pärast julgeolekumaksu kehtestamist hoiab valitsus maksurahu. Tsitaadi lõpp. Ja seejärel ta kutsus üles kokkulepet ühiskonnas austama.

Nüüd, arvestades nelja muudatust, mis meil täna arutusel oleva eelnõuga tehakse, see hinnang IMF-i poolt tegelikult ei ole vaoshoitud, abstraktne ega äärmiselt üldine, mis võimaldaks meil kaaluda igasuguseid asju. Me oleme täiesti vabad otsustama, millist maksusüsteemi me endale soovime, mis on Eesti jaoks mõistlik. Aga täpselt nii, nagu Anti Poolamets juba ütles, IMF ütleb ka, et liigne sõltuvus kõrgematest maksumääradest kitsendab maksubaasi ja ohustab suurema tulu saavutamise eesmärki. Eesti maksusüsteemi põhjalikul ülevaatusel võiks kaaluda alternatiivseid laiapõhjalisi valikuid, mis edendaksid kasvu. Ehk siis meil käibemaks tõuseb nii kõrgeks ja dividendide tulumaks tõuseb nii kõrgeks, ja ta tuleb väga kitsa baasi pealt, et pikas plaanis kulusurvete katmiseks sealt enam täiendavat katteallikat leida pole võimalik.

Palun kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

Ja tõesti, maksuküür ei meeldi ka IMF-ile. Aga nagu nad ütlevad, siis tõepoolest, tsiteerin, nad ise ütlevad enda kohta nii, tsiteerin: IMF-i eksperdid paluvad kaaluda alternatiive, millel oleks eelarvetulule neutraalsem mõju, ning hinnata, kas mis tahes muudatus vastab maksuküüruga kavandatud astmelisuse tasemele. Ehk astmeliselt alaneva maksuvabastuse asemele võiks eelarveneutraalselt kehtestada astmelise tulumaksustamise. See on tegelikult loogiline ettepanek, see on meie maksusüsteemi sobiv ettepanek. 

Ja lõpetuseks. Peaministril oli plaan tõepoolest tulla tähtajalise maksuga, mis järgmistel valimistel 2027. aastal võimaldaks võtta populaarse positsiooni ja lubada maksulangetusi. Kahjuks nii olud kui ka IMF tegelikult selle tähtajalisuse lasid põhja. Ja see on valitsuse poolt mõistlik otsus, maksusüsteemi stabiilsuse hoidmine ja maksumuudatuste püsivus. Aga need muudatused, mis püsivaks muudetakse, tegelikult ei ole Eesti jaoks mõistlikud ega sobivad. Meil on võimalik maksusüsteemi õiglust suurendada ja mitte teha kolm muudatust täpselt vastupidi IMF-i soovitusele. Nii et sotsiaaldemokraadid ei toeta valitsuse esitatud eelnõu ja annan üle tagasilükkamise ettepaneku. Aitäh!

Aitäh! Nüüd on Reformierakond, kuid meil on alla kaheksa minuti. Jõuad? Siis avan, Reformierakonna fraktsiooni nimel Maris Lauri.

Aitäh! Kahju, et pikemalt ei saa rääkida, aga ma teen lühidalt. Arutelu oli ootuspärane ja vastas ilmavaadetele. See, et Isamaa seisab oma vääraka astmelise tulumaksu eest, ei ole üllatav. Ta seisab selle eest, et inimeste tulumaksukoormus väheneb, ikka selle nimel, et maksuküür võtaks järjest enamate inimeste tuludest ära rohkem, sest et tulud kasvavad ja järjest enam inimesi saab kõrgema määra. On selge, et sotsid seisavad astmelise tulumaksu eest ja maksuerandite eest. Siin ei ole midagi üllatavat. On selge, et Keskerakond silmakirjalikult räägib elanike toimetulekust, aga ignoreerib nagu ka teised siin sellest, et tulumaksu alandamisest ehk 2% kaotamisest suureneb tulu ja ka, et maksuvabastust järgmine aasta ja tegelikult inimeste tulusid suurendab ja see tähendab paremat toimetulekut.

Vana süsteem, mis kehtis enne Isamaa, sotside ja Keskerakonna valitsust, tuleb tagasi – küll kõrgema määraga, sest kahjuks nõuab julgeolek tänu Putinile – ja selle tõttu tõesti tänu – ja ma loodan, et siin saalis on eesti keelest paindlikult aru saavad inimesed. Ehk see on see põhjus, miks me peame kõrgemaid maksukoormusi tegema. Nii et ootuspärane, aga loodaks, et see oleks sisukam. Tõsiasi on see, et Riigikokku on jäänud kaks parempoolset erakonda. Õnneks on meil enamus. Ja me seisame parema Eesti eest. Aitäh!

Urmas Reinsalu, teie nime küll ei kuulnud mina nimetatavat. No Isamaa fraktsiooni nimel vastusõnavõtt, kaks minutit. Palun! Urmas Reinsalu, teil aeg jookseb.

Kui tõsta täna makse triljon eurot järgmise aasta algul jõustuvana ja siis jätta see maksutõus järgmisel päeval ära, kas siis Eesti inimeste maksukoormus on triljon eurot langenud? Loomulikult ei ole. Demagoogia, sisutu, kvaliteeditu retoorika, millega Eesti ühiskonda püütakse lollitada, ei päde sekundikski. 

Kogu teie agenda Reformierakonna obsessiivse maksuküüru kehtestamiseks tähendab Eesti inimestele kõrgemat hinnataset läbi selle, et te tõstate Eesti ajaloo kõrgeimale tasemele kaudselt maksukoormuse ja tõstate meie regiooni kõrgeimale tasemele ettevõtte tulumaksumäära ja tõstate 2026. aasta tasemele ka füüsilise isiku tulumaksu määra. Kokku kaotavad inimesed selle maksu…, iga kuu erineva maksutaseme või maksuaja kehtestamisega üle miljardi euro aastas. Häbi võiks olla sellise retoorikaga! 

See argpükslikkus on tegelikult näha ka selles – ja me jõuame protseduuriliste küsimustega selle juurde –, et seda eelnõu ei juletudki ühelegi huvirühmale kooskõlastamiseks välja saata. Sest endal oli häbi. Praeguses olukorras, kuid tagasi lubasite te Eesti ühiskonnale, et kehtestate ajutised maksud, ja kogu tulu ja tulemus sellele agendale, teie nimetatud naljanumber parempoolses poliitikas on see: ajutisest kõrgest maksukoormusest saab püsiv kõrge maksukoormus.

Aitäh! Lauri Laats Keskerakonna fraktsiooni nimel, vastusõnavõtt.

Aitäh! Kahju, et siin on kõlanud Reformierakonna esindajate poolt, kaasa arvatud ka ministri poolt hästi palju valeväiteid. Kahju, et tegelikult ka selle arutelu ajal väljus diskussioon viisakuse piiridest. Ja nii nagu alati tulid süüdistused, tuli ka nii-öelda jällegi Vene kaardi pakk lauale. Ja seal Vene kaardi pakis on hästi palju erinevaid kaarte, kaasa arvatud see Jokker nimega Putin, kes tegelikult on Eesti Vabariigi eelarvet, juhib ka siin, nagu Jürgen Ligi seda julges väita. Ja kogu sellel diskussioonil, või need, mis Reformierakonna poolt olid teised välja pakutud, no ei olnud ju sisu ka. Kui me räägime inimeste toimetulekust, siis kõik need otsused, mis on siin kolm aastat, kolme aasta jooksul tehtud erinevate maksude, aktsiiside, erinevate teenuste tõusuga, loomulikult on viinud inimestelt hästi palju raha ära. Ja seesama eelnõu, mis tänagi on siin laual, see selgelt ütleb, et jällegi tõstetakse tulumaksu 24%-le, käibemaks juba me teame, et tõuseb 1. juulist 24% peale samuti ja need muutuvad nüüd püsivaks. Ja teiselt poolt öeldakse, aga me kaotame ära selle maksuküüru ja siis inimestele jääb ju raha rohkem kätte. Aga selles osas Urmas Reinsalu vastas väga kenasti, mis see kõik tähendab, on ju. Ja nüüd vaatame seda veel ühte aspekti, et reaalpalk ei ole kindlasti see, sellel tasemel, mis ta oleks võinud olla, ja see on loomulikult tänu sellele, et kui me räägime kogu sellest Reformierakonna fiskaalpoliitikast ja tagajärgedest. Nii et kahju, et me jällegi täna ei saanud kuulda ministrilt sellist konstruktiivset lähenemist. Aitäh!

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni vastusõnavõtt jääb homseks, kuna kell on kaks ja istung on lõppenud.