Tere kaunist kevadpäeva, head kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu kolmapäevase istungiga. Kohaloleku kontroll, palun!

Kohale registreerus 74 Riigikogu liiget, puudub 27. Nüüd on aeg arupärimiste ja eelnõude üleandmiseks. Urmas … (Saalist hüütakse midagi. Juhataja helistab kella. Naer saalis.) Te peate silmas kohaloleku kontrolli? Või jäite hiljaks äkki? Head kolleegid, siis tühistan eelneva kohaloleku kontrolli ja … Kuidas? Täpsustan, et Henn Põlluaas näiteks on kohal süsteemi järgi. Ei löönud teid välja. Kas teisi lõi ka välja? (Saalist öeldakse midagi.) Ants Frosch. Nojah, kuna see on niivõrd oluline hääletus, mille järgi valija üldse vaatab, kas Riigikogu liige on kohal või mitte, siis me peame tegema uuesti kohaloleku kontrolli, kuna, tõepoolest, süsteemis vähemalt paari kolleegi ei kajastu, kes tegelikult kohal olid. Ehk veel kord: tühistan eelneva kohaloleku kontrolli ja teeme uue kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll, palun!

Saigi palju parem tulemus. Mitmed kolleegid on teile tänulikud. Kohale registreerus 81 Riigikogu liiget, puudub 20. 

Ja nüüd, head kolleegid, on aeg anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Alustab Urmas Reinsalu. Palun!

Lugupeetav parlament! Neli kuud on möödunud automaksu kehtestamisest ja me oleme näinud seda, et näiteks automüüjate esindusorganisatsiooni hinnangul on ligi 50% sõiduautode müük selle aja jooksul, aprillikuu seisuga, kukkunud uute sõiduautode sektoris. Seda seadust põhjendanud argumendid sisuliselt on tegelikult osutunud mittevettpidavaks. Isamaa Erakond algatab seaduse, mis näeb ette mootorsõidukimaksu seaduse täies mahus kehtetuks tunnistamise. 

Valitsus on seda põhjendanud eelkõige, seda maksu, kliimaeesmärkidega. Kliimaseaduse seletuskirjas on öeldud, et ehitatakse rattateid, ning ka küsimused, mis on tekkinud seoses sellega, et väiksema sissetulekuga inimestel on probleeme, mis puudutab liikuvust, et siis valitsus rajaneb oma seisukohad uuringule, et vaesemad inimesed sõidavad rohkem rattaga. Seeläbi siis on rattateede rajamine otsekui kompensatsioon sellele liikuvusele ja omandi täiendavale maksustamisele. Me leiame, Isamaa leiab, et see on täiesti irrelevantne argument. Kliimaministeeriumi esindajad toovad välja, et ongi valitsuse poliitika selline, et kuni viiekilomeetrist trassi läbivad inimesed peaksid liikuma kas jala või kasutama ühistransporti. Me leiame, et ka see argument mootorsõidukimaksu kaitseks on täiesti irrelevantne. 

Nii et sellele maksule ei ole sisulisi põhjendusi. Ja 15. juunil seisab ees inimestel maksumaksmise aeg ja mu palve on rahanduskomisjonile, et rahanduskomisjon aegsasti menetleks seda seadust, et me saaksime selle seaduse vastu võtta juba enne 15. juunit. Aitäh!

Anti Poolamets, palun!

Austatud saadikud! Annan üle Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsiooni nr 169 põlis- ja hõimurahvaste kohta ratifitseerimise seaduse eelnõu.

Põlisrahvad on nagu maakera kanaarilinnud, kes oskavad meid hoiatada ohtude eest, olgu see siis loodusrikkuste hävimine või rahvusliku rikkuse hävimine. Eelkõige oleks vaja sellist põlisrahva deklaratsiooni eestlaste endi jaoks. Oleme me ju olnud rahvas, kes … Kui numbreid meelde tuletada, oli 1945. aastal eestlaste osakaal rahvastikust 97% ja jõudis okupatsiooni ja kolonisatsiooni tulemusel 61%-ni 1989. aastaks. Vahepeal olukord küll paranes, aga nüüd on see jälle järsult halvenemas. Nii et eks meid siia põlisrahva staatuse või hõimurahva staatuse hulka lükatakse praegu päris suure jõuga. Et meil on vaja samuti kaitset.

Aga tuletame meelde, kui julmalt käib Venemaa ringi oma põlisrahvastega, millist keelelist genotsiidi korraldab ta maride, mordvalaste, komide või teiste hõimurahvaste, põlisrahvaste suhtes; mis toimub Puna-Hiina kontrolli all olevas Tiibetis, kus hävitatakse põlisrahva keel, hävitatakse loodust. Ja sama toimub veel paljudes kohtades üle maailma. Ja meie kui kunagi karmilt rõhutud rahvas peaksime kaitsma ka teiste väiksemate rahvaste õigusi. Aitäh!

Andres Metsoja, palun!

Aitäh, austatud aseesimees! Head kolleegid! Ka opositsioon püüab leida neid kohti, kus halduskoormust vähendada meie elanikel, ettevõtjatel ja teistpidi ka sellega seonduvat rahalist koormust vähendada. Meil on selline seadus nagu liikluskindlustuse seadus. Ja selles seaduses on meil kirjas nii, et ka kõik haagised, mis seisavad kodus ja liikluses ei osale, tuleb kindlustada. Kui seda ise ei tee, siis tuleb peale läbi Eesti Liikluskindlustuse Fondi sundkindlustus ja see sundkindlustus tuleb ilmtingimata tasuda. 

Isamaa fraktsiooni arvates ei ole see mõistlik, esiteks, punkt üks, et haagis kunagi ei liikle liikluses üksinda, eraldiseisvana, vaid on autorongi osa. Autorong liikluses osaledes kindlasti omab mootorsõidukit ees, millel peab olema liikluskindlustus olemas. Ja kui juhtub mõni kahjujuhtum, siis ilmselgelt tuleb seda kahjujuhtumit käsitleda tervikuna, sest ega ei pea olema sundkindlustust katuseboksil ega jalgrattahoidlal. Aga miks peaks olema see olemas haagisel või eraldi kindlustus üldse? 

Nii et meie arvame, laiemalt, et selline kindlustuse liik nagu kerghaagise O1 ja O2 kategooria liikluskindlustus peaks Eestis lõppema. Seda edaspidi ei oleks vaja. Ja sellekohase ettepaneku ka menetluseks esitame. Aitäh!

Lauri Laats, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Täna soovin Keskerakonna Riigikogu liikmete poolt üle anda arupärimise regionaal- ja põllumajandusministrile Hendrik Johannes Terrasele. Nimelt, teemaks on KOV-ide otsustusõiguse suurendamine maamaksumäärade kehtestamisel.

Maamaksuseaduse muudatused, millega muudeti kohalike omavalitsuste õigusi maamaksumäärade kehtestamisel ja kaotati senine võimalus kehtestada erinev maksumäär põllumajanduslikuks kasutuseks olevale ja haritavale maale ja looduslikule rohumaale, on tekitanud päris palju probleeme. 2022. aastal Maa-ameti läbi viidud korralise maa hindamise tulemusel tõusis paljude katastriüksuste maksustamishind märkimisväärselt. Kehtiva seaduse kohaselt ei ole omavalitsustel enam võimalik haritavat maad ja metsamaad maksustada erinevalt, kuigi nende sihtotstarve ja kasutuskoormus on oluliselt erinev. Näiteks juhul, kui omavalitsus peab mõistlikuks, et põllumajandusmaa maamaks kasvaks aastas 10–15% võrra, võib ühtne määr tähendada samal ajal metsamaa maksu langust kuni 60%. Selline olukord ei ole tasakaalus ega arvesta omavalitsuse vajadust arvestada kohalike eripäradega ning toetada maa tootlikkuse kasutust. 

Tulenevalt sellest soovimegi ministrilt oma küsimustele vastuseid. Ja küsimusi on kolm. Kas teie ministeerium tunnistab probleemi, mis on tekkinud omavalitsuste otsustusõiguse vähendamise tõttu maamaksumäärade kehtestamisel? Kas te peate põhjendatuks, et omavalitsusel oleks … Kas te peate põhjendatuks, et omavalitsusel oleks taas õigus eelistada põllumajanduslikus kasutuses olevat haritavat maad ja looduslikku rohumaad teiste maatulundusmaa liikide ees? Ja on ka kolmas küsimus, mida ma hetkel ei jõua küll ette lugeda, aga ka väga vajalik. Nii et loodame diskussiooni ja õige pea ka vastuseid. Aitäh!

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Eesti inimesed! Meil on arupärimine haridus‑ ja teadusministrile Kristina Kallasele ja küsimuseks on õpetajate palgad. 

Õpetajate palgad on Eestis ammu ajale jalgu jäänud ning seda probleemi nimetatakse õpetajate terava puuduse põhipõhjuseks. Õpetajate järelkasv on meie riigis selgelt ebapiisav ja olemasolevad palganumbrid potentsiaalseid kandidaate ei kõneta. Viimane tõsiselt võetav õpetajate palga alammäära tõus toimus mitu aastat tagasi. Alates 1. jaanuarist 2024 tõstis valitsus õpetajate brutopalga alammäära 54 euro võrra ehk 1803 euroni. Kui õpetajad alustasid selle peale streigi, lisas valitsus 1. jaanuarist tagasiulatuvalt veel 17 eurot bruto, mis paljudele mõjus naeruväärsena. 

Ma tuletan meelde, et aastal 2023 sõlmiti koalitsioonileping, kus on selge lubadus, et aastaks 2027 jõuab õpetajate palk vähemalt 120%‑ni Eesti keskmisest palgast. Ja kui vaadata, et eelmise aasta detsembris oli see number 2269 ja minu poolt eelnevalt mainitud õpetajate palga alammäär on siis 1820, on näha, et see õpetajate palk ei ole sellele numbrile ligilähedalgi. 

Nii et enne kui valitsus hakkab arutama järgmise aasta eelarvet, me küsime ministrilt, kas tema hinnangul on praegu Eestis kehtivad õpetajate palgatingimused väärikad. Kas õpetajate palga alammäär 1820 eurot bruto on tema arvates piisav? Millised on Haridus‑ ja Teadusministeeriumi plaanid seoses õpetajate palkadega? Kas õpetajad saavad arvestada sellega, et 1. jaanuarist 2026 õpetajate palga alammäär kasvab? Kas ikka see lubadus, mis on koalitsioonilepingus, on jätkuvalt kehtiv ja kas see on ka tõsiselt võetav? Nii et Keskerakonna fraktsioon pöördub nende küsimustega haridusministri poole.

Head kolleegid, olen Riigikogu juhatuse nimel võtnud vastu kolm seaduseelnõu ja kaks arupärimist. Saame minna tänase päevakorra juurde.

Number üks: Vabariigi Valitsuse algatatud töötuskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 519 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Tanel Kiik, palun!

Jaa. Lugupeetud aseesimees! Head kolleegid! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ei toeta antud eelnõu kolmandal lugemisel, seda eeskätt kahel peamisel põhjusel, kuid neid põhjuseid on muidugi rohkem. 

Esiteks, me näeme, et selle eelnõu menetluse käigus ja menetluse ajal ei ole piisavalt läbi mõeldud ja maandatud neid riske, mis puudutab seda osa tänastest töötutoetuse saajatest, kes ei kvalifitseeru tulevikus nii-öelda baasmääras töötuskindlustushüvitisele. Ehk see puudutab eeskätt õpilasi ja üliõpilasi, teatud juhtudel ka lapsevanemaid, võib puudutada ka omastehooldajaid. Me näeme, et riskid on tegelikult lõpuni maandamata, mida oleks pidanud sellise suure reformi puhul kahtlemata tegema. (Juhataja helistab kella, sest saalis on lärm.) Ja vaadates seda tagasisidet erinevatelt osapooltelt, on see Eesti Puuetega Inimeste Koda, on see ametiühingute keskliit, tuleb kahjuks nentida, et kogu see kaasamine tervikuna ei ole vastanud meie hinnangul heale tavale ja sellisele poliitilisele kultuurile, mida niivõrd põhimõtteliste muudatuste tegemisel, nagu töötuskindlustushüvitiste valdkonnas tehakse, oleks mõistlik ette näha. 

Teine põhjus, miks me ei toeta seda eelnõu, on seotud laiemalt praeguse koalitsiooni poliitikaga. Ehk me näeme, et Reformierakonna ja Eesti 200 valitsus on algatamas ja jõustamas uut, halvas mõttes poliitilist kultuuri, kus otsuseid tehakse pelgalt kahe partei ühisel, ma ei tea, fraktsiooni koosolekul või kuskil tagatubades, tegelikult sisuliselt huvitatud osapooli ja sihtrühmi kaasamata. See puudutab töölepingu seaduse muudatusi, mis parlamendis soovitakse läbi suruda, ja see puudutab tegelikult laiemalt kogu seda kärpepoliitikat, kus me näeme, et pihta saavad tihti sihtrühmad, kellega ei ole piisavalt üldse arutatudki alternatiive, olgu tudengiorganisatsioonid, olgu need mis tahes kohaliku tasandi esindajad. Ehk meile ei sobi selline poliitiline kultuur. 

Ja tööturu valdkond, tööõiguse valdkond on üks selliseid, mis on seni suutnud – sõltumata koalitsioonist, nii sel ajal, kui peaminister oli Jüri Ratas, kui ka sel ajal, kui oli Kaja Kallas – hoida taset ja standardit ja arusaama, et olulisi kokkuleppeid tehakse ametiühingute, tööandjate ja riigi vahel ning kolmepoolsete läbirääkimiste käigus. Praegune koalitsioon on otsustanud sellest lõplikult – nende jaoks lõplikult, loodetavasti tuleviku vaates ikkagi tagasipööratavalt – loobuda, algatada eelnõusid, mis puudutavad väga laialdaselt tööõigust, töötuskindlustuse valdkonda, tööturupoliitikat, sealhulgas välisrändega seotud muudatusi, ilma tegelikult seda kokkulepet otsimata või siis seda näiliselt otsides, aga ilma seda tagasisidet, mida tööturu osapooled annavad, arvestamata.

Nendel põhjustel ei ole võimalik Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonil seda eelnõu täna toetada. See on ka meiepoolne signaal ja sõnum valitsusele: palun võtke ennast heas mõttes kokku! Tööturu valdkond, tööõiguse valdkond ei ole koht, kus kogu kompetents asuks kahe erakonna tagatoas või Riigikogu fraktsioonides või ka valitsuses. See on valdkond, kus on seni olnud tavaline kultuur kaasata tööturu osapooli, kuulata nende tagasisidet nii-öelda otse põllult, arvestada mõlema osapoole ootusi, nii tööandjate kui ka ametiühingute. Ja meie hinnangul see kultuur on olnud ka tegelikult võib-olla heas mõttes Eesti edu võti töövaldkonnas. Selle kergekäeline kõrvale lükkamine on väga lühinägelik, vastutustundetu ja meie hinnangul lubamatu. Aitäh!

Aitäh teile! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Andrei Korobeinik, palun!

Head rahvasaadikud! Head külalised! Väga hea kõne oli kolleegi Taneli poolt. Sotsiaaldemokraadid, kes hääletasid, kes algatasid selle eelnõu, olles valitsuses, kes toetasid seda eelnõu esimesel lugemisel, siis, kui keskfraktsioon tegi ettepaneku see tagasi lükata, nüüd on avastanud, et midagi on valesti. 

Midagi on tõepoolest väga valesti. Sotsiaaldemokraatide eestvedamisel on eelmine koalitsioon rünnanud just neid kõige nõrgemaid. Automaksuga rünnati maal elavaid inimesi ja suurperesid, pensionäridelt võeti tulumaks pensionide pealt. Ja nüüd on kord noortel inimestel, kes jäävad töötutoetusest ja koolitustest ilma; üksikemadel, kes jäävad lastega koju; puuetega inimestel ja nii edasi. Eelmine koalitsioon sotsiaaldemokraatide eestvedamisel alustas rünnakuid nende gruppide vastu ja nüüd Reformierakond koos Eesti 200-ga seda jätkavad. 

Oli lootus jaa, et kui sotsiaaldemokraadid lendavad koalitsioonist välja, siis võib-olla tuleb natukene tervet mõistust tagasi. Aga seda ei juhtunud. Reformierakonna ja Eesti 200 koalitsioon jätkab sedasama eelmist kurssi ja sellest on siiralt kahju. Ja kui me mõtleme, kuidas see nii juhtus, siis tegelikult praeguse koalitsiooni tulemus valimistel oli 44,5%, alla poole. Neil ei ole mandaati selleks, et rünnata Eesti inimesi. Tänane koalitsiooni reiting on umbes 20%. Selle reitingu pealt minnakse lammutama Eesti tööjõuturgu, Eesti majandust. Ja ma tuletan teile meelde, head kolleegid, rahvas ei ole selleks mandaati andnud teile. 

Mul on väga hea meel, et sotsiaaldemokraatide silmad avanesid, küll väga hilja, aga parem hilja kui mitte kunagi. Ja ma väga loodan, et võib-olla koalitsioonis on ka inimesi, kes mõtlevad Eesti inimeste peale. Need inimesed võiksid täna sellele eelnõule punast tuld anda. Jõudu tööle!

Aitäh! Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Signe Riisalo, palun!

Suur aitäh, istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Ma oleksin palju rohkem rahul, kui lugupeetud kolleegid süveneksid eelnõudesse, mida me vastu võtame, ja ei esineks siit puldist pooltõdedega. 

Me selle seadusega asendame töötutoetuse töötuskindlustuse baasmääras makstava toetusega. Töötuskindlustuse saajate hulk tõuseb 33%‑lt 64%-le kõikidest töötutest. Väide, et erivajadusega inimesed saavad halvemasse positsiooni, ei vasta tõele. Vastupidi, kui täna peavad erivajadusega inimesed tegema valiku, kas nad saavad vähenenud töövõime toetust või töötutoetust, sest kahte toetust samal eesmärgil samaaegselt riik ei maksa, siis tulevikus saavad nad vähenenud töövõime või ka puuduva töövõime toetust ja lisaks sellele baasmääras töötuskindlustust.

Nüüd noored, kellele samamoodi viidati, siis tõsi, meie noored on haavatavas positsioonis tööturule sisenedes eeskätt seetõttu, et paljudel juhtudel on õpingud katkenud. Kuid me selle seadusega anname paralleelselt ka täiendava õiguse perest lahus elavatele noortele saada toimetulekutoetust, mida nad seni ei ole saanud. Ja kui me vaatame noori, kes peale kooli lõpetamist, suve hakul on ennast registreerinud töötuna, mida nad saavad ka tulevikus teha ja kõiki tööturuteenuseid, ümber‑, täiendõppeid saada, selleks et ennast tööturul paremini tunda, tõsi, nad ei saa siis baasmääras töötuskindlustust tulevikus, aga ka täna ei saa nad esimesest päevast töötutoetust, vaid saavad seda kolme kuu möödumisel, ja selleks hetkeks, kui neil tekib toetusele õigus, on enamus neist kas asunud õppima või tööle ja see pilt on septembrikuus absoluutselt teistsugune kui juunis, kooli lõpetamise hetkel. 

Rääkides nendest inimestest, kellel tulevikus ei ole võimalik saada baasmääras töötuskindlustust, siis on see inimeste hulk hinnanguliselt 600–700 täiendavat inimest. Tuletan meelde, et töötutoetuse ja töötuskindlustusega me püüame inimesi, kes on jäänud tööst ilma, saada tööturule tagasi, aga nende kummagi eesmärk ei ole pakkuda sissetulekut, kui inimese valik on olnud mitte töötada, aga selleks valikuks on inimestel ka õigus. 

Veel kord kaasamise koha pealt. Tehti etteheide, et valitsuse ja enne Riigikokku tulemisel ei olnud kaasamine võib-olla kõige paremini korraldatud. Püüdsime seda kompenseerida sotsiaalkomisjoni kahe ekstra kaasamisüritusega, kuhu olid kohale kutsutud kõik osapooled. Viimase puhul juhtisin seda mina ise ja ma pean küll tunnistama, et kõik need sotsiaalkomisjoni liikmed, kes kohal olid, ei saa teha järeldusi, et sealt oleks jäänud üles olulisi erimeelsusi. 

Mina soovitan küll seda eelnõu toetada, arvestades, et selle eelnõuga töötuskindlustuse saajate hulk tõuseb 33%‑lt 64%‑le kõikidest töötutest ja et erivajadusega, vähenenud töövõimega inimesed hakkavad saama paralleelselt nii töötuskindlustuse baasmääras makset või siis ka kehtiva õiguse, mida ei muudeta, kui nad varasemalt on töötanud, siis suuremas määras ja siis samal ajal ka töövõimetoetust. Aitäh teile!

Suur tänu teile! Vastusõnavõtt Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel. Andrei Korobeinik, palun!

Aitäh! Need pooldajad, millele viidates … teilt väga kommentaare ei saanud. Ma juhin tähelepanu, et noorte inimeste valik ei ole mittetöötamine. Nad tahavad tööle, nad tahavad väärikale tööle, aga nad jäävad sellest võimalusest ilma, sellepärast et … (Sumin saalis.) Kas on mingi mure või? Sellepärast et nemad lisaks sellele töötutoetusele jäävad ka teistest Töötukassa teenustest ilma, nagu näiteks koolitused. Ja Reformierakond peab seda väga hästi teadma, see on nende teadlik valik, rünnata neid nõrgemaid gruppe, ja mul on sellest siiralt kahju. Muidugi ma väga loodan, et ka Reformierakonnas on mõistlikud inimesed, kes seda eelnõu südamest ei toeta. Aitäh!

Aitäh, sulgen läbirääkimised selgituseks kolleegile saalis ette vastusõnavõtt ei, õigust ei teki üksnes selle tõttu. Signe Riisalu, selgitan teile ennekõike. Vastusõnavõtuõigus ei teki mitte üksnes nime nimetama, vaid kui puudutatakse sõnavõtus ka nende seisukohti. Nii et ei pea ilmtingimata nime nimetama, nii et selles mõttes ei ole õigustatud. Ja veel kord rõhutan, et minu selge käsitlus on see, et vastusõnavõtt on fraktsiooni nimel. Antud juhul. Head kolleegid. Head kolleegid, juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 519 lõpphääletus ja asume seda hääletust ette valmistama.

Head kolleegid! Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud töötuskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 519. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 49 Riigikogu liiget, vastu 28, erapooletuid 1. Eelnõu 519 on seadusena vastu võetud. 

Teine päevakorrapunkt on Isamaa fraktsiooni algatatud jahiseaduse muutmise seaduse eelnõu 553 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Isamaa fraktsiooni nimel Andres Metsoja, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud kolleegid! Palun toetage seda Isamaa head eelnõu, millest saab jahiseaduse muudatus. Pikka juttu ei aja. Jahimeestel on nii, et kui metsa minnakse, siis tuleb tegutseda, ja meil siin saalis ka, et eelnõu läheb kohe hääletusele. Sellega tegelikult on võimalik paremini ohjata suurkiskjaid, konkreetselt nüüd hunti. Hunti on Eestis liialt palju. Mitte ainult Eestis, vaid Euroopas tervikuna on seisund hea. Eks see toidulauateema on teise poole küsimus, võib-olla on tal metsas liiga vähe toitu ja tungib nendele aladele, kus inimene toimetab. Aga eks see jahipidamine ju selleks ongi ellu kutsutud, et ühtpidi kõhtu täita omal ajal, ja täna tegeldakse ka tegelikult juba sageli sellega, et inimeste eluruumi, majandusruumi kaitsta. Kui liiki on liiga palju, siis tuleb teda vajaduspõhiselt ohjata. Selleks antakse see võimalus nüüd sõltumata sellest, mida kohus on otsustanud, igal juhul seadusandja saab selle kohaselt oma tahet selgelt väljendada. Aitäh!

Suur tänu teile! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Tiit Maran, palun!

Aitäh! Ilmselt on hunt, inimesest erinev pudulojus, teisel kohal, kellest selles auväärses saalis on nii palju räägitud. Ja miks mitte, kaks korda olen rääkinud, räägin kolmanda korra veel. Ja miks? Sellepärast, et mulle tundub, et me hakkame selle liigiga siin majas veel toimetama. 

Seekord ma räägiksin linnust, tähendab hundist kui kanaarilinnust. Teate küll seda lugu kanaarilinnust, kes annab märku millestki, mis hakkab väga paigast ära minema. 

Eesti suurkiskjate tegevuskava poolt on paika pandud hundi arvukuse vahemik 20–30 pesakonda. See on hästi mõistlikult paika pandud. See 30 pesakonda, see on see, millega oli võimalik meil hundikriisi ajal tegelda eelmise aasta lõpul ja selle alguses, sest tegemist on konfliktliigiga ja selleks, et ta oleks sotsiaalselt talutav, tuleb teda hoida mingis mõistlikus vahemikus, et mitte üle 30. Alumine piir 20 on see, mis oleks bioloogiliselt vajalik selleks, et hunt saaks oma rolli keskkonnas täita.

Siiani me oleme arvanud niimoodi, et see jahipidamine ongi põhiline, kuidas me hundi arvukust mingis piiris hoiame. Aga tegelikult siin kõrval on ka üks teine faktor, mis tavaliselt kipub jääma kahe silma vahele. See on see, milline on meie keskkonna kandevõime, kui palju nad hunte suudavad üleval pidada, kui palju on eluruumi ja kui palju on saakloomi. Seni arvasime, et see ei ole oluline olnud, ja et sotsiaalse taluvuse piir on põhiline. Aga see viimane talv on tegelikult näidanud vastupidist: saakloomi pole, hundil pole metsas süüa, ja siis paratamatult tekib kõik see, mida me praegu näeme, et neid hunte tuleb meie maadele, inimeste juurde rohkem. 

Mis selle põhjus on, et saakloomi on nii vähe? Neid kütitakse liiga palju. Miks neid kütitakse liiga palju? Aga selleks, et meil on ääretult palju tekkinud noorendikke üleraiete tõttu ja loomulikult maaomanikud ei taha kahjustusi. Ja nii ühel hetkel võibki juhtuda, kui seesama mall edasi läheb, et ühel hetkel pole ka ruumi sellele 20 pesakonnale. Ja kuna neil pole seal ruumi, tulevad ka need vähesed inimese juurde matti võtma. 

Nii pole midagi teha, et selle hunditeemaga seostub paratamatult see, kuidas me haldame oma metsi, kui metsakestlikult, mitte kui puidukestlikult. Siin on väga põhimõtteline vahe. 

Selles mõttes ongi hunt üks kanaarilind. Kui midagi on valesti, hakkab ta meil tulevikus sellest märki andma, samamoodi nagu ka metsalaululinnud, ja on märk sellest, et meie metsade haldamine peab muutuma ja seda tuleb suunata niimoodi, et ta oleks kestlikumatel radadel. Aga kui me vaatame praegust liikumist, lähtudes nendest plaanidest, mis on kuulda olnud, ja metsatööstuse unistustest, et raievanuseid pole tarvis, et kogu 70% saab hallata ainult läbi metsaseaduse majandades, unustagem ära rohekoridorid, pluss veel istandused, kus üldse mingeid piiranguid ei ole, siis hundile kohta ei ole, vähemalt mitte küllaldaselt.

Ja see pole ainult hundi probleem, see on tegelikult meie elukeskkonna probleem. See on probleem meie elurikkusest, ka meie kohalikest kogukondadest. See tähendab ainult ühte: rohkem probleeme tulevikus, mida hakkavad kandma kohalikud kogukonnad, ja rohkem vastandumisi ühiskondades. 

Ökoloogiliselt rumalad otsustused, see on liiga suur hind ühiskonnale ja elukeskkonnale. Seda enam, kui seda tehakse millegi heaks, mis on iseenda jätkusuutmatuse tekitanud. Pean silmas metsaseaduse seda osa, mis on oma olemuselt jätkusuutmatu. Tuleviku nimel me ei tohiks teha ökoloogiliselt rumalaid otsustusi. Kui me teeme, on hunt selle tunnistajaks. Aitäh!

Suur tänu teile! Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Yoko Alender, palun!

Austatud aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Nii sügavat keskkonnahoidlikku kõnet ei ole minult täna tulemas. Küll aga tahtsin öelda paar sõna selle seaduse kohta. See on väikene muudatus, mis parandab ära kunagi seadusesse jäänud vea tegelikult. Aga see on ka hea näide sellest, et koostöö opositsiooni ja koalitsiooni vahel on võimalik, kui tehakse mõistlikke ettepanekuid. Toetasin seda eelnõu ka ministriametis, see on oluline. Ja oluline on siin ka toonitada, et Eesti riigil on ülimalt hea koostöö jahimeestega, jahiseltsidega. Oleme siin eeskujuks tegelikult kogu Euroopas. Ja nii nagu ka eelkõnelejad mainisid, see on väga oluline selleks, et looduse ja inimese tasakaal oleks paigas. Tõepoolest, meil ei ole, me ei saa endale lubada olukorda, kus meie rahvusloom saab ka inimeste vihaobjektiks, sest ta ei ole seda loomana kuidagi ära teeninud. Nii et tegelikult see seadus on ka hundi enda huvides. Nii et Reformierakonna poolt toetame. Aitäh!

Suur tänu teile! Koos sellega sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 553 lõpphääletus. Asume hääletust ette valmistama. 

Panen lõpphääletusele Isamaa fraktsiooni algatatud jahiseaduse muutmise seaduse eelnõu 553. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Poolt 83 Riigikogu liiget, vastu 1, erapooletuid 0, eelnõu 553 on seadusena vastu võetud.

Kolmas päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu 556 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. EKRE fraktsiooni nimel Rain Epler, palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Head kolleegid, rõõm teid nii suurel hulgal siin näha! Ma olen nii selle eelnõu teemal kui ka energeetika teemadel siin päris palju rääkinud, aga mõtlesin, et lühidalt mõne asja markeerin ära.

Kõigepealt seda, et kui me tegeleksime Eestis mõistliku energeetikapoliitikaga, siis me selle eelnõuga ei peaks tegelema. Kõik see, millega siin tegeldakse, kõik need reservvõimsused, sagedusturg, võrgu ette arendamine selleks, et sinna saaks juhuenergia tootmisvõimsusi ühendada, või siis Eleringile trahvi maksmise kohustuse sätestamine juhuks, kui ta ei saa teatud tootmisvõimsusi võrku lisada – no siin kolleegid ja ametnikud on püüdnud öelda, et tegelikult riski, et sealt mingid kulud tekivad, meil ei ole.

Noh, ma siin Eleringi arvutustele ja analüüsidele liialt ei tugineks. Neil on olnud ka analüüse selles osas, kui palju see sagedus ja reservvõimsuste hoidmine maksta võiks, ja need on juba esimestel kuudel vastu taevast lennanud. Ja mulle tundub, et jätkuvalt koalitsioonipoliitikud, lisaks ka sotsid ja ametnikkond elavad selles maailmas see 100% taastuvatest allikatest elektri tootmise kohustus, mis meil seaduses on, nad kavatsevad seda seadust täita. Sellisel juhul me peame kolme- kuni neljakordselt üle investeerima võimsustesse, et statistiliselt see Eesti tarbimise maht täis saada, kusjuures nädal või kaks tagasi ametnikud väljendasid jätkuvalt seda unistust, kuidas Eesti elektritarbimine kasvab praeguse 8,3 teravatt-tunni pealt ikkagi sinna 15 teravatt-tunni peale. Nad küll ei suutnud põhjendada, kust nad seda kasvu näevad. 

Noh, sellisel juhul küll need situatsioonid meil tekivad, kus tuulest või päikesest energia tootjatele tuleb öelda, et me ei lase neid võrku, sest elektrit on liiga palju. Ja mängida seda välja justkui, et me teeme seda selleks, et Eleringil on valik, kas arendada võrku või maksta trahvi – no see läheb juba päris naljakaks. Siis kellelgi laseme ehitada pargi, usutakse, et ta ehitabki, loomulikult keegi ehita. Ja siis Elering veel valib, kas ta võrgu viib sinna või vii. 

Nii et määramatust tuleb juurde. Reformierakond püüab ennast siin esitada, kui et see seaduseelnõu on nüüd suur põlevkivielektri tootmise kaitse eelnõu. Seda see ka kindlasti ei ole. Mina ütleks, et tegeleme Eestis juhitavate võimsuste arendamisega. Seda on öelnud kõik eksperdid, et selles kohas on meil mure. Võtame selle esimeseks prioriteediks, tegeleme sellega. 

Ja mina olen jätkuvalt arvamusel, et kui me juhitavaid võimsusi piisavalt paneme, siis sinna kõrvale meil neid juhitamatuid vaja ei ole. Vastupidine valem ei kehti – kui sa juhitamatuid paned, siis sinna sa pead juhitavad kõrvale tegema, muidu ei ole nii, et kogu aeg saab lülitist lambi põlema panna.

Nii et ma kutsun üles hääletama vastu sellele eelnõule. Lisaks veel värske uudis Lätist: Läti just teatas, et riigimaadel tuuleparkide arendamine peatatakse. Lätlased on astunud mõistliku sammu, nii et proovime ka meie arukamaid otsuseid teha. Aitäh!

Tänan väga teid! Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Mario Kadastik, palun!

Aitäh! Kõigepealt heale kolleegile lihtsalt kerge meeldetuletus, et see siin on eelnõu 556, mitte 555, põlevkivist ja sagedusreservidest me rääkisime selle teise eelnõu puhul. Siin täna on meil ikkagi tegemist sellega, et me just vastupidi suurendame läbipaistvust ja varustuskindluse võimekust tänu sellele, et me toome sisse fikseeritud liitumistasu. Ehk siis Eleringil tekib väga konkreetne kohustus omada selget plaani, kuhu ta kavatseb võrku arendada, millises mahus, ja selle vastu liitumisi tehes ei ole vaja muretseda selle üle, et mis see liitumine maksab, see on konkreetne hind. 

Samamoodi tegelikult, kuna meil juba see fantoomliitumiste teema kunagi oli, saab olema ka väga selge, mis on niinimetatud võrgu alakasutustasu, ehk siis, kui keegi hoiab liitumistest kinni ja ei ehita sinna võimsusi, mida meil tegelikult riigina vaja on, siis ta peab selle eest ka maksma, mis tekitab selge motivatsiooni. 

Ehk siis nüüd, tuues sisse ka selle tehnoloogiamuudatuse, mis võimaldab meil liikuda olukorda, kus taastuvenergiaparkide asemele rajatakse sinna juhitavaid võimsusi, siis see peaks olema ka Rainil suur motivatsioon tegelikult poolt hääletada, sest saab ju ka tema soov teoks, et mõne päikese‑ või tuulepargi asemele tuleb hoopis gaasijaam, siis seetõttu peaks olema just väga hästi, ka paranema varustuskindlus ja olema meile kõigile see boonuseks. 

Nii et üldiselt selle konkreetse eelnõu tulemusena pigem muutub investeerimiskeskkond selgemaks, konkreetsemaks, tuleb rohkem varustuskindlust, rohkem stabiilsust elektrisüsteemi. Mina küll ei näe, et siin oleks mingisuguseid suuri murekohti. Nii et igal juhul kutsun selle eelnõu poolt hääletama. Aitäh!

Suur tänu teile! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Aleksei Jevgrafov, palun!

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid ja hea Eesti rahvas! Ma seisan täna siin, et arutada ühte äärmiselt olulist küsimust, mis puudutab iga Eesti elanikku, meie energia tulevikku ja sellega kaasnevaid kulusid.

Elektriseaduse muutmise seaduse eelnõu toob meie hinnangul kaasa järjekordse lisakoormuse Eesti tarbijatele. Ja seda olukorras, kus elektri hind on niigi üks suuremaid murekohti meie rahvale. Valitsus esitleb seda eelnõu kui sammu taastuvenergia arendamise suunas. Kuid selle eelnõu kohaselt peavad just elektritarbijad hakkama tasuma poole elektrivõrguga liitumise kuludest, kui võrku soovivad liituda uued tootjad, peamiselt tuule- ja päikesepargid.

Ma ei küsinud teilt, head kolleegid, ja teilt, hea Eesti rahvas, miks tehakse seda taas tavakodaniku rahakoti arvelt? See rahaline koorem tabab kõige valusamalt just meie eakaid ja väikese sissetulekuga inimesi, kes niigi iga kuu ots otsaga kokkutulemisega hädas on.

Valitsuse eesmärk on 100% taastuvelektri saavutamine aastaks 2030. Kas tõesti on ainus väljapääs koormata üha rohkem meie tarbijaid? Meile tundub, et valitsus on valinud kõige lihtsama, aga ühtlasi kõige ebaõiglasema tee. Paneme inimesed maksma ja loodame, et nad lihtsalt lepivad sellega. See ei ole vastutustundlik poliitika.

Teine oluline aspekt, mida ma ei saa ignoreerida, on see, et tuule- ja päikeseenergia tootmine on katkendlik ning paratamatult sõltuv ilmastikutingimustest. Muidugi on oluline liikuda säästvamate lahenduste suunas, kuid see üleminek peab olema hoolikalt läbimõeldud, tagades, et elektri hind ei tõuse, vaid langeks. Praegune eelnõu seda ei taga.

Head inimesed! Me ei saa rajada oma energiasüsteemi üksnes ebastabiilsele allikatele. Põlevkivienergeetika on aastakümneid taganud Eestile energiajulgeoleku. See on meie oluline kohalike ressurss, mis on kindlustanud meid väliste šokkide ja importenergia hinna kõikumiste eest. Põlevkivielektrijaamad on pakkunud meile juhitavat võimsust, võimet toota elektrit siis, kui me seda vajame, sõltumata ilmast.

Põlevkivil võib endiselt oluline roll meie energiajulgeoleku ja stabiilsuse tagamisel. Selle asemel et hävitada olemasolevad kindlalt tootmisvõimsus, peaksime keskenduma innovatsioonile ja inimeste investeeringutele uutesse tehnoloogiatesse. Ja siin peitubki võti. Neid tehnoloogiaid on võimalik kasutada ka meie olemasolevas põlevkivitööstuses. Kui meie tõesti panustaksime süsinikdioksiidi püüdmise tehnoloogiate arendamisse ja juurutamisse, siis kaoks vajadus põlevkivienergeetika nii kiireks mahajätmiseks ja sellega kaasnevaks tarbijate koormamiseks.

On olemas Narva elektrijaama töötajate teade tööalase leiutise kohta, mis vähendab oluliselt CO₂ heitkoguseid. Ja see teade edastati juhtkonnale mitte eile ega üleeile, vaid 20 aastat tagasi. Tallinna Tehnikaülikooli Energiatehnoloogia Instituudi direktor professor Alar Konist on samuti rõhutanud, et meil on olemas CO₂ püüdmise tehnoloogiad. Nende paigaldamine olemasolevatele elektrijaamadele maksaks suurusjärgus 200–300 miljonit eurot. See on kümneid kordi vähem kui see tohutu summa, mida valitsus soovis eraldada ainuüksi meretuuleparkidele.

Ma küsin teilt, austatud koalitsioonipoliitikud ja sotsiaaldemokraadid: miks te ei taha tõsiselt tegeleda CO₂ püüdmise tehnoloogiate juurutamisega ja seeläbi tõsta meie olulist põlevkivisektorit, tagada energiajulgeolek ja hoida ära tarbijate koormamine? Miks te nii tugevalt soovitate roheenergeetikat, jättes vähem tähelepanu olemasolevatele ressurssidele ja soovile arendada põlevkivist elektri tootmist, kasutades CO₂ püüdmise tehnoloogiaid?

Meie kohus on kaitsta Eesti rahva huve. Meie kohus on tagada stabiilne ja taskukohane energia. Meie kohus on toetada lahendusi, mis tagavad meie energiajulgeoleku ja keskkonnasäästlikkusse, ilma et seejuures kannataksid meie inimesed. Seepärast kutsun ma teid üles, head kolleegid, olema kriitilised selle eelnõu suhtes ja kaaluma alternatiivseid lahendusi, mis tõeliselt teeniksid Eesti rahva huve. Me peame toetama põlevkivist elektri tootmist ja olema vastu sellele eelnõule, mis seab tarbijad ebaproportsionaalselt suure koorma alla. Aitäh!

Suur tänu teile! Isamaa fraktsiooni nimel Aivar Kokk, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Aprilli alguses me lugesime, kuidas Eleringi juht ütleb, et energeetikas ei tohigi teha Eesti huvidest lähtuvaid otsuseid. 4. aprilli saates "Uudis+" ütleb riigifirma Eleringi juht Kalle Kilk, et kui me teeme otsuseid Eesti huvidest lähtuvalt, siis me tulevikus Euroopa ühisturust kasu ei saa, ja meil ongi kallim siin elada, viidates, et vajadus kalleid välisühendusi välja ehitada tuleb pigem üleeuroopalisest plaanist, mitte tingimata Eesti enda hädavajadustest.  

Ja kui ma seda eelnõu vaatan, siis siin eelnõus on üks väga oluline ja väga hea asi, mida oleks pidanud ammu tehtud olema. Et kui arutada, kuidas ettevõtted on endale pannud kohad kinni ja võimsused kinni ja tegelikult sealt ei arenda, siis minu arvates juba ammu on võimalik seda trahvida. Ma ei tea, kuidas sellesse seadusesse see uuesti, see trahvimise koht tuleb. 

Aga, head sõbrad majanduskomisjonis, te unustasite väga olulise asja ära. Mitte kõikidele ei peaks olema see nõue pandud. Eramajadel, korteriühistutel, kellele katusele läheb seal 7, 15, 30 kilovatti päikesepargid, on nüüd nõue, et kui ma olen täna selle liitumise ostnud, siis aasta pärast seda liitumist enam ei ole, mis siis, et sinna on voolumõõtja pandud, ja ma võin uuesti maksma hakata.  

See unistuste plaan, et keegi räägib, et 2030. aastaks meil on ainult juhitamatu elekter, siis ma olen siin saalis öelnud, et kõige parem näide on see, et kõik need, kes sellest räägivad, kui veebruarikuus on külm ja pime, võtke kodunt elekter ära nädalaks, sest ei ole tuult, ei ole päikest ja ei ole elektrit.  

Täna on ainuke võimalus Eestis ellu jääda on juhitav elekter. See võrkude jutt, Eleringi tegevusetus, või vastupidi, tegevus on meie taskust ära võtnud miljardeid. Olgu see kõrgepingeliin, mida ma olen korduvalt öelnud, kolmas, Lätile ehitatud, või torpedeerimine gaasiterminalile, LNG‑le. Ja nüüd me räägime, et jälle tuleb üks miljard võtta lõpptarbijate taskust ära, et hakkame kellelegi arendajale kinni maksma kõik arendusi.  

Väga selge seisukoht oli tol hetkel, kui räägiti, et 2030 võiks olla Eestis taastuvenergia tootmine 100% vajadusest, kuid seal ei olnud lauses seda, et muud ei võiks olla. Ei räägitud mitte ühtegi korda, et me hakkame sellele peale maksma. Meil oli väga selge teadmine, et 2025. aastaks on kõik taastuvenergia tasud makstud, välja arvatud üks tuulepark. Küll 2017. aastal me teadsime, et kaks tuuleparki, aga Elering, Eesti Energia tuulepargiarendusele seda pikendust ei andnud. Ja rohkem ei oleks täna sellest muret on.  

Kui keegi tahab arendada ja leiab kinnistu, kus keegi ümberringi vastu ei vaidle, siis jumala pärast, nii palju kui tahavad, ehitagu. Kui kohalikud on vastu, siis seda tuuleparki ei saa arendada. Kui keegi tahab oma maja katusele panna päikesepaneelid ja see ei riiva arhitektuuriga keskkonda, siis pangu, nii palju kui tahetakse.  

Aga lõpetame selle pealemaksmise. Ja peale makstakse selle arvelt, et ainuke juhitav elekter, mis Eestis on, sinna pannakse, keevitatakse peale CO₂ raha. Ja ma loodan, et enamus teist saalis ikka teab, et seesama CO₂ raha liigub tegelikult riigieelarvesse, mitte kuhugi mujale. On olnud aastaid, kus Eesti Energia maksab 50 miljonit kuus riigieelarvesse seda CO₂ raha. Ja siis me tagurpidi räägime juhitamatust elektrist. Siis me räägime tuumaelektrist, mis, nüüd selgub, näidispoomine jutumärkides, Kanadas on tunduvalt kallim, kui seda on planeeritud, ja kui Eestis saab 10 aasta pärast heal juhul valmis, siis on ta veel kallim.  

Me peaks vaatama, mis on lõpptarbimise hind. See, kes kodus või ettevõttesse elektrit ostab. Ma olen siin ühe kaaskõnelejaga nõus, et tegelikult on meil olemas väga hea teadmiste ja teaduste olemine, kas või tehnikaülikooli koha pealt. Me peaksime täna tegelema sellega, kuidas seda CO₂ Narvast kinni püüda. Ja niikaua kui meil ei ole uut lahendust juhitavale elektrile, kui on põlevkivi, see gaasijutt on ka tore asi, aga see on kõige kallim. 

Ja keegi siin, kogu aeg näitavad numbreid, siis ma vaatasin ka ikkagi, kui palju see tootmise hind on. Jõle huvitav on see, et ühele mehele saadetakse põlevkivi tootmise omahinnaks 150 eurot megavatt-tund ja mina saan 49,3 megavatt-tundi.

Hea kolleeg, ma korra segan.

Palun kolm minutit.

Viis ja pool minutit ehk kolm minutit juurde, palun! 

Et seda eelnõu mingis osas on mõistlik, aga väga palju on siin jama. Ja kuna siin on nii palju jama ja kahjulikkust meie lõpptarbijatele, mis viib veelgi majandust peale üheksat kvartalit langust veel ka kümnendasse kvartalisse ja edaspidi, siis Isamaa Erakond ei saa mitte kuidagi vaenulikku rahva ja ettevõtete suhtes eelnõu toetada. Aitäh!

Aitäh! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel ja volituse alusel Jaak Aab, palun!

Austatud juhataja! Peaasi et mul on mandaat rääkida, Helir. Lugupeetud Riigikogu! Jah, nii nagu nende elektrituruseaduste juures ja energeetika aruteludel, ükskõik mis eelnõu on, tahetakse rääkida jälle kogu maailmast. Tuletan meelde, mis on need peamised muudatused, mis selle eelnõu juures on, 556 SE, mis suures osas puudutab just võrkudega liitumisi, puudutab võrkude arendamist. Kindlasti need muudatused, mis siin sees on, parandavad Eestis olukorda nii tootjal kui tarbijal.

Nüüd, esimene suurem muudatus on see, et muudetakse liitumise tasustamise loogikat. Tänane kulupõhine süsteem on osutunud mõnel pool aeglaseks, kulukaks ja prognoosimatuks. Uue süsteemi kohaselt kehtestatakse fikseeritud hinnakiri, mis annab arendajatele parema kindluse, aga soosib ka suuremaid tarbijaid otseliitumistega fikseeritud hinnakirja järgi. Fikseeritud liitumistasuga muidugi saab liituda piirkondades, kus on põhivõrk välja arendatud või kus Elering teeb oma arenguplaane seda võrku välja arendada, siis tulevikus on see samuti seal võimalik. 

Teiseks laiendatakse elektrivõrguettevõtjate, eelkõige Eleringi arenduskohustust, see tähendab, et võrku tuleb arendada mitte üksnes tänaste liitujate järgi, vaid ka tulevikupotentsiaali silmas pidades. Ja ikkagi need taastuvenergiavõimsuste arendamise vastased, ma arvan, võiksid silmas pidada ka seda, et taastuvenergiavõimsused tekivad hajusalt, eri piirkondadesse. Need on ka energiavarustuskindluse ja julgeoleku koha pealt väga olulised. Me jätkuvalt võime rajada, ma ei tea, kas ühe põlevkivijaama juurde, mis asub jälle sealsamas Ida-Virumaal ja ei ole julgeoleku mõttes ega hajusa tootmise mõttes kuidagi mõistlik. Ja endiselt tuletan meelde ka nendele, kes täna siin on rääkinud, et põlevkivielekter on kõige odavam – no ei ole kõige odavam. Me oleme ise kokku leppinud sellistes reeglites, nii nagu nad on, ja põlevkivielekter lihtsalt turule ei pääse. Jah, ta on teeninud meid hästi ja teenib ka lähiajal, sest juhitavaid võimsusi on vaja, seda võimsusreservi on vaja. Kui tuleb uusi juhitavaid võimsusi juurde, siis võib-olla seda kõige kallimat elektrit enam tootma ei pea või toodetakse vähem. 

Igal juhul on räägitud siin uutest tehnoloogiatest, et on võimalik süsinikku, CO₂ kinni püüda. No minu teada praegused sellised prognoosid või arvutused näitavad, et seni, kuni see tehnoloogia, nii nagu ta praegu, on kaks korda kallim kui CO₂ hind, siis ei näe, et lähiajal see tehnoloogia muutuks nii odavaks, et seda oleks võimalik rakendada ja pääseda CO₂ hinnast seal põlevkivielektri juures. Võib-olla pigem õlitööstuses, sest seal nii palju CO₂ ei eraldu. Võib-olla tulevikus seal on tõesti see tehnoloogia lähemal ajal või lähemas perspektiivis kasutatav, tõesti.

Kolmandaks, eelnõu selgitab ja täpsustab võrgu alakasutustasu rakendamise põhimõtteid. See aitab ära hoida olukordi, kus tootjad broneerivad võimsust, kuid ei too seadmeid võrku. Lihtsalt kogu protsessi või protseduuri täpsustatakse. Ja endiselt, kui tootja on broneerinud mingi osa võrgust liitumisega ja kui ta seda ei kasuta ehk siis vastavat tootmist võrku ei too, olgu see siis juhitamatu või juhitav võimsus, peab ta maksma alakasutustasu, ja see on mõistlik. See suunab elektrivõrkusid efektiivsemalt kasutama.

Nüüd … Kolm minutit lisa, palun.

Kolm minutit lisaks.

Üks muudatus, mis on toodud sisse ministeeriumi palvel, on see, et siin varasemate vähempakkumiste juures, kus vähempakkumine taastuvenergiale oli tehnoloogianeutraalne ja kus siis sel hetkel välja lubatud arendamine, välja lubatud tehnoloogia ei ole nüüdseks sellises mahus välja arendatud, ei ole tõenäoliselt probleem, kui sinna liidetakse mingeid uusi tehnoloogiaid juurde selle võimsuse ulatuses. Küll aga tekitas ka komisjonis diskussiooni see, kas seda varasemalt lubatud tehnoloogiat võib vahetada teise tehnoloogia vastu. Ja teatud mööndustega nüüd selle muudatusega siia sisse toodi, et juhitavad ja ka salvestusseadmed on põhimõtteliselt võimalik tuua asendusena selle tehnoloogia asemele, mis esialgse vähempakkumise järgi reeglina oli päikese- või tuuleenergia. Kindlasti mõningad arendajad ütlevad, et nemad vaidlevad seda kohtus edasi. Nad näevad, et tagantjärele tehnoloogia muutmine ei ole võrdne kohtlemine. Aga noh, eks siis tulevik annab selle vastuse, on see nii või mitte.

Nüüd, kindlasti kogu see positiivne suund, mis on antud siin võrkude liitumisega, võrkude arendamisega selles eelnõus suuremas plaanis, on positiivne. Ja ma mainin siin kindlasti ära, et Sotsiaaldemokraatlik Erakond seda kindlasti toetab. See aitab luua eeldused taastuvenergia arendamiseks, aga ka uute juhitavate võimsuste toomiseks, selline hange või vähempakkumine on ju välja kuulutatud. Nii et õige vastus sellele, mis Eesti energiasüsteemis tuleb edaspidi teha, on erinevate võimsuste väljaarendamine, ka salvestusvõimsuste – nagu me nägime siin sagedusreservi puhul, on puudu. Aga erinevaid energiatootmisvõimsusi on juurde vaja. Taastuvenergiat, mida on võimalik arendada, suurte vaidluste peale küll, aga tõenäoliselt seda tuuleenergiat juurde tuleb, päikseenergiat ka veel mingis mahus. Tuleb juurde teha juhitavaid ja seni, kui meil teisi juhitavaid ei ole, ongi põlevkivi, ega midagi ei olegi teha. See ülesanne on ju Eesti Energiale antud ja selle eest me ka tarbijatena tasume, et see võimsusreserv meil püsiks alates uuest aastast. Tuletan meelde, see oli ühe teise eelnõu teema. 

Igal juhul palun seda eelnõu toetada. Need on kindlasti sammud õiges suunas, et tagada energiavarustuskindlus, julgeolek ja läbi nende muudatuste tulevikus ka odavam hind. Aitäh!

Suur tänu teile! Vastusõnavõtt EKRE fraktsiooni nimel, Rain Epler, palun!

Jaa. Paari asja tahaksin kommenteerida. Kõigepealt hakkan Kadastikust pihta. Valetas kahes aspektis. Kõigepealt ütles, et suurendame läbipaistvust, tegelikult ei suurenda me läbipaistvust, vaid toome määramatust juurde ja tulevikuks ka võimaluse potentsiaalseteks suurteks kuludeks. Teine aspekt, kus ta valetas, oli see, et saame teha selle, mida Rain on soovinud, gaasijaama. Ei, Rain on mitu korda isegi siin kõnetoolis rääkinud, et gaasijaama tegemine ei ole mõistlik, ei iseseisvana ega ka taastuva toetuseks. 

Nüüd see Jaagu jutt sellest, et oleme kokku leppinud, et põlevkivienergeetika on kallis – no ei saa päris nõus olla, et oleme selles kokku leppinud. Kunagi, kui süsinikukvoodi meede välja mõeldi, siis prognoosid olid sellised, et hind jõuab kusagile, mina ei tea, kümnekonna, võib-olla paarikümne euroni millalgi. Ideoloogia on surunud tegelikult põlevkivi välja, mitte energeetika ega füüsika ega matemaatika. Nii et seda esiteks.

Teiseks, kui me vaatame praegu maailmas toimuvat ja mida suurriigid teevad, siis ka need asjad, milles isegi kui on kokku lepitud, täna tegelikult uuendatakse kokkuleppeid väga erinevas vallas. Mõni näide. Saksamaa, kes on suur rohevesiniku eestkõneleja olnud, nüüd prantslastega energeetika koostööd kokku leppides ütles, olgu vesinik mis värvi tahes, peaasi, et vesinik on. Ja nii edasi. 

Ja Aivarit selles mõttes aitaks ka natukene järje peale, et see plaan, et teeksime põlevkivist elektrit ja püüaks CO₂ kinni ja küll siis saaks soodsalt ja head elektrit – ei, nii ei tööta. Süsiniku püüdmise jaoks, et selleks tekiks motivatsiooni, peaks põlevkivi kvoodihind tõusma kusagile 200 euro kanti, siis muutuks süsiniku püüdmine justkui tasuvaks, aga elekter oleks ikka kallis.

Nii et ärme püüa, teeme lühiperspektiivis põlevkivist elektrit ja pikemas perspektiivis ikkagi sihime tuumaenergia poole. Aitäh!

Aitäh! Vastusõnavõtt Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel, Mario Kadastik, palun!

Aitäh! Selles mõttes, et ma siin ei hakka Raini enam ümber ajama. Minu vastusõnavõtt oli peamiselt Alekseile, kes väitis, et tuleb tohutu suur koormis peale Eesti rahvale, elanikele. Sellest minu arust sai juba teisel lugemisel väga konkreetselt arvutatud, et see fikseeritud tasu sotsialiseeritav osa, me räägime siin suurusjärgust 0,002–0,003 senti kilovatt-tunni kohta, see tähendab, et keskmisele elektriarvele ei lisandu isegi ühte senti. Et ärme nagu päris selles mõttes sääsest kolossaalset elevanti tee, see ei ole siin küll mingisugune koormiste loomise eelnõu. 

Ka Aivarile Kanada tuuma kohta. Jah, esimene reaktor ongi alati kallim, teine reaktor on esimesest reaktorist oluliselt odavam, kolmas on teisest reaktorist oluliselt odavam. Eestisse ei plaaninud keegi kunagi esimest reaktorit ehitada. Teiseks, väga suure komponendi määrab sellest tööjõu hind, mis on Kanadas kordi kõrgem kui Eestis. Ehk siis see ei tähenda, et oleks kohe siin kõik tohutult kallis. 

Aitaks tal ka võib-olla meelde tuletada, et meil on aasta 2025, majanduslangus sai 2024 läbi, aasta keskel. Tõsi, me oleme umbes kaks kvartalit majandustõusus, nii et kuidagi ei õnnestu seda majanduslangust pikendada kümnendasse kvartalisse või üheteistkümnendasse, mis ta rääkis. Selle tahtsin ka ära korrigeerida. Tuletaksin meelde, et meil on tegelikult majandustõus juba mitu kvartalit järjest. Aitäh!

Suur tänu teile! Sellega, head kolleegid, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 556 lõpphääletus. Asume seda hääletust ette valmistama. Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu 556. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Poolt 58 Riigikogu liiget, vastu 29, erapooletuid 0. Eelnõu 556 on seadusena vastu võetud. 

Oleme jõudnud neljanda päevakorrapunktini, milleks on Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seadus (570 UA). 

Head kolleegid, palun tähelepanu! (Saalis on sumin.) Ma selgitan selle eelnõu menetlemise korda. Kuna sellest oli ka esmaspäeval päris palju juttu, siis ma arvan, et see on igati asjakohane. Esmalt on põhiseaduskomisjoni esindaja ettekanne, mis on kuni 20 minutit. Seejärel on õiguskomisjoni esindaja ettekanne, mis on samuti kuni 20 minutit. Riigikogu liige võib kummalegi ettekandjale esitada ühe küsimuse. 

Seejärel on läbirääkimised. Läbirääkimistel on võimalik osaleda kõikidel Riigikogu liikmetel, samuti ka komisjonide ja fraktsioonide esindajatel. Ent, head kolleegid, väga oluline on selle sisu, läbirääkimiste sisu. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 114 lõige 2 ütleb, et selle sisuks on arvamuse avaldamine Vabariigi Presidendi poolt seaduse välja kuulutamata jätmise motiivide kohta. Ehk siis läbirääkimiste puhul ma ei eeldaks seda, et te hakkate seda eelnõu sisuliselt lahti võtma, vaid veel kord: Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 114 lõige 2 seab selle sisuks üksnes selle välja kuulutamata jätmise motiivide kohta arvamuse avaldamise. 

Ja seejärel, head kolleegid, on hääletus ja hääletusele pannakse see sarnasel kuju, et võtta see seadus muutmata kujul uuesti vastu. Võtta see seadus muutmata kujul uuesti vastu, just selline keeruline sõnastus on. Selgitan, et need, kes leiavad, et Riigikogu on käitunud igati korrektselt ja see seadus muutmist ei vajaks, need võiksid hääletada poolt või peaksid hääletama poolt. Need, kes leiavad, et Vabariigi Presidendi argumendid on põhjendatud ja seadus tuleks uuesti lahti võtta, nemad peaksid hääletama sellisel juhul vastu. 

Ja selleks, et see seadus võtta vastu muutmata kujul, on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamust. Kui seda häälteenamust ei saavutata, siis see seadus ei ole vastu võetud muutmata kujul, mis tähendab seda, et sellisel juhul on see seadus jõudnud sisuliselt esimese lugemise järgsesse faasi. Ja sellele järgneb muudatusettepanekute esitamine ja seejärel teine lugemine ja siis ühel hetkel ka kolmas lugemine. 

Nii palju minu poolt, head kolleegid, selgituseks. Hääletuse eel võib seda veel korrata, kui keegi peab seda vajalikuks. 

Aga nüüd, head kolleegid, palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks põhiseaduskomisjoni esimehe, hea kolleegi Ando Kivibergi.

Suur tänu, härra istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid ja kõik need inimesed, kes jälgivad seda otsustamist ülekande vahendusel! Riigikogu põhiseaduskomisjon arutas presidendi otsust oma istungil teisipäeval, 6. mail. Kutsutud olid Vabariigi Presidendi Kantselei siseosakonna juhataja asetäitja Mall Gramberg ja ka Siseministeeriumi nõunik Erik Salumäe eelnõu algataja esindajana. 

Kuulasime ära presidendi kantselei seisukohad, kus muu hulgas toodi välja: president on arvamusel, et Moskva patriarhaat õõnestab riikide suveräänsust ja demokraatiat. Aga ometi arvab Vabariigi President, et sellises sõnastuses nagu võeti vastu kirikute ja koguduste seadus, seaduse muudatused, ei saa tema arvates probleemi lahendada. Välissidemete keeld võib tema arvates hakata tekitama õigusvaidlusi, kuna on mitmetähenduslik, ja võib hakata piirama kõigi ühingute, sealhulgas erakondade vabadusi. Et igal piirangul peab olema legitiimne eesmärk. 

Siinkohal rõhutas muidugi esindaja, et eesmärk tagada Eesti julgeolekut on kindlasti legitiimne. Küll aga antud seaduse puhul, piirates usuorganisatsioonide tegevust sellise põhjendusega, et nad ei tohi juhinduda välisriigis asuva märkimisväärse mõjuga isikust või ühendusest ehk olla seotud erinevate sidemetega, on selles sõnastuses liiga üldine. 

President oma otsuses andis ka tegelikult vihje selle kohta, kuidas võiks praeguse olukorra ära lahendada. Nimelt, eelnõu teisel lugemisel tehti sellele eelnõule muudatusettepanek ja see ettepanek oli, et seadusega sätestatud piirang oleks määratletud kitsamalt, selliselt, et usulisel ühendusel oleks keelatud juhinduda välismaise isiku otsusest, seega mitte lihtsalt juhinduda isikust, vaid isiku otsusest, mis kujutab ohtu Eesti riigi julgeolekule, põhiseaduslikkusele või avalikule korrale, toetab sõjalist agressiooni või kutsub üles sõjale, terrorikuriteole või muul viisil relvajõu kasutamisele või vägivallale. 

Siseministeeriumi esindaja teatas, et nad pooldavad seaduse teksti avamist muudatusteks, kus komisjonid saavad teha oma ettepanekud ja Riigikogu täiskogu saab otsustada. Samas tõi Siseministeeriumi esindaja välja, et nemad ei näe hetkel kehtivat või vastuvõetud seadusemuudatust vastuolus olevat põhiseadusega. Et kindlasti ei tolereerita seda, kui mõni Eesti poliitiline erakond on seotud mingisuguse välisriigis oleva isiku või ühendusega, kes kujutab ohtu Eesti riigi julgeolekule või avalikule korrale näiteks. See juhindumine, millest on juttu, puudutab tegelikult islami radikalismi, kus ei ole selliseid institutsionaalseid seoseid. Kui aga vaadata tulevikku ja plaanitakse seda teksti muuta, siis see on kindlasti üks koht, kus redaktsiooni võib muuta ja juhindamise osa ka välja jätta. See on kaetud vastuvõetud seaduse ühe teise sättega, kus on võimalik usulise ühenduse tegevust lõpetada või usulist ühendust mitte registreerida. Selline oli Siseministeeriumi esindaja seisukoht. 

Niipalju veel, et arutelu oli komisjonis küllaltki pikk ja põhjalik. Ja komisjoni liikmed siiski väga soovisid ka selle eelnõu sisusse tungida, kuid see ei olnud selle päevakorra käsitlemise eesmärk. Eesmärk oli teha otsus selles osas, kas asuda antud seaduseelnõu muutma või soovitada ta vastu võtta muutmata kujul. 

Ja me tegime menetluslikud otsused. Kõigepealt tuli selgitada komisjoni liikmetele korduvalt, kuidas see sõnastus täpselt on, sest tegemist on eituse eitusega ja võib-olla esmapilgul pisut segasevõitu sõnastusega, aga sellised need juriidilised formuleeringud tihtipeale on. Niisiis otsustati mitte toetada Vabariigi Presidendi poolt Riigikogule tagasi saadetud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmist. Ja seda komisjon otsustas konsensuslikult. Ja teiseks, määrata juhtivkomisjoni esindajaks komisjoni esimees Ando Kiviberg ehk siis mind. See on kõik minu poolt.

Suur tänu teile väga täpse ja ratsionaalse ettekande eest! Teile on küsimusi. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Tahtsin küsida, kuidas iguumenja Filareta ja tema nunnad ohustavad Eesti julgeolekut. Kas te arutasite seda ka?

Ei, seda sellel istungil ei arutatud ja ma ei pea kohaseks praegu enda isiklikku seisukohta siin avaldada antud küsimuses.

Rain Epler, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Härra ettekandja! Võib nõustuda, et ettekanne tõesti oli ratsionaalne, aga üks mõte sellest tundus mulle võrdlemisi ebaratsionaalne. Te ütlesite, et arutelus saadikud tahtsid arutada eelnõu sisu üle, aga see ei olnud eesmärk, eesmärk oli otsustada, kas muutmata kujul või mitte. Aga ma ütleksin, et see otsus on üsna otseselt ikkagi sisulise aruteluga seotud. Millest selline vastuoluline mõttekäik, et sisu jäeti arutamata, sest eesmärk oli arutada lihtsalt seda, kas võtta lahti seadus või mitte?

Aitäh selle küsimuse eest! Kui minu ettekandest jäi selline mulje, et ei tahetud arutada, siis ma parandan ennast ja ütlen selgemini. Arutati ja arutati ka võimalikke muudatusi, et millised need võiksid olla. Ja sellepärast olid ka ära kuulatud, eks ole, nii presidendi kantselei esindaja argumendid kui ka eelnõu autori või algataja, Siseministeeriumi seisukohad. Ma võin nii palju veel võib-olla taustaks öelda, lihtsalt taustinformatsiooniks, et enne seda kohtumist me tegelikult pidasime nõu ka õiguskomisjoni, põhiseaduskomisjoni ja ka presidendi kantselei juristidega, missugused need võimalused edaspidiseks lahenduseks oleksid. Nii et tegelikult ma näen, et siin on võimalik üksmeelele jõuda, kui Riigikogu saab oma tööd edasi teha ja neid lahendusi siis arutada ja otsustada.

Aitäh! Maria Jufereva-Skuratovski, palun!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Esiteks, ma saan kinnitada Rain Eplerile, et meil oli väga sisuline arutelu ja me läksime tegelikult väga süvitsi selle seaduseelnõu sisse, aga ma tahtsin küsida, kas on juba teada, milline komisjon hakkab edaspidi arutama seaduseelnõu. Kas meie põhiseaduskomisjon või õiguskomisjon või meie üheskoos mõlemad hakkame kuidagi menetlema ja edaspidi ...

Aitäh selle igati asjakohase küsimuse eest! Ja kuivõrd selle eelnõu juhtivkomisjon on õiguskomisjon, siis see langeb õiguskomisjoni lauale. Kui täna täiskogu niimoodi otsustab, et tuleb asuda muutmise juurde.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Kas te saaksite natuke rohkem rääkida sellest mõttest, mille käis välja presidendi nõunik, kes sellel koosolekul osales, ja mis puudutas just seda, et kui oleks heaks kiidetud ja vastu võetud just Keskerakonna muudatusettepanek, mis oli päeva lõpus tagasi lükatud, siis võib-olla oleks olukord teistsugune, võib-olla president oleks sel juhul ka seaduseelnõu välja kuulutanud?

Te peate nüüd täpsustama, mida ma peaksin … Ma tegelikult tõin selle muudatuse sõnastuse täiesti täpselt välja. Aga palun, mida te rohkem sooviksite teada? Ma tahan paremini küsimusest aru saada.

Kas oli see tõepoolest niimoodi, nagu ma tsiteerisin, siis presidendi nõunik … Võib-olla mälu mind lihtsalt petab, aga kas see oli päris nii, nagu ma ütlesin?

Jaa, ma selle tsitaadi tegelikult lugesin sellest protokollist ette, kuidas see muudatusettepanek kõlas. Ja tõepoolest, see oli Keskerakonna esitatud muudatusettepanek õiguskomisjonis, mitte põhiseaduskomisjonis. Jah.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Nagu te teate, mina küll õiguskomisjoni liikmena tulin ja osalesin ka sellel põhiseaduskomisjoni istungil, mida te praegu vahendasite. Muidugi sõnaõiguseta, aga ma olin seal kohal ja nägin, mida seal arutati. Kuulasin, mõtlesin kaasa. Ja asi, mis mulle pakkus sihukese huvitava üllatusmomendi ja pani kulme kergitama, oli see, et ma nägin, et terve istungi käigus kõik seaduse vastuvõtmise poolt hääletanud saadikud vaidlesid presidendi kantselei esindajale vastu. Mitte keegi ei tunnistanud, et presidendil oleks õigus sellega seonduvalt, et see seaduseelnõu on põhiseadusega vastuolus. Aga kui tuli aeg kujundada seisukoht ja teha täiskogule omapoolne soovitus, mida selle asjaga peale hakata, siis konsensuslikult ehk üksmeelselt otsustati mitte toetada eelnõu muutmata kujul vastuvõtmist. Võib-olla te natuke avaksite seda vaadet, et miks see nii on. Kui te olete endas nii kindlad, et te tegite kõik õigesti, ei võtnud vastu põhiseadusega vastuolus olevat eelnõu, siis miks mitte võtta uuesti vastu ja anda Riigikohtule võimalus anda hinnang sellele seadusele? 

Jaa, nüüd on see koht, kus ma saan rääkida ainult iseenda eest. Teiste oma kolleegide pähe ei ole võimeline nägema. Aga mina olen oma loomult inimene, kes püüab jõuda üksmeelele. See on esimene valik alati. Ja kui me näeme, et presidendi kantselei tegelikult on tulnud sammu vastu ja isegi ei andnud üsna selget nägemust, kuidas või missuguses versioonis nad oleksid selle seaduse muudatusega leppinud. Minule isiklikult on see signaal, et see kokkulepe on võimalik ja sellepärast ma olen valmis selle sammu tegema. Ma nüüd veel kord rõhutan, et ma räägin isiklikus plaanis. Ma olen valmis selle sammu tegema. Kuidas teised komisjoni liikmed tunnevad, seda tuleb nende käest küsida. Protokollis ei kajastu selle kohta kahjuks midagi. Aitäh!

Martin Helme, palun!

Aitäh! Ja meie ju fraktsioonina hääletasime sellele eelnõule vastu selgelt sellel põhjusel, et ta on põhiseadusega vastuolus. Meie esimesest lugemisest saadik rääkisime, et see seadus on põhiseadusega vastuolus, ei puuduta niivõrd vene kirikut, vaid puudutab kõiki kirikuid, kõiki usuühendusi ja kõiki MTÜ-sid või ka näiteks erakondi lõppkokkuvõttes. Needsamad argumendid käisid läbi lõpuks ka presidendi vastuväidetest, niisamuti nagu needsamad argumendid, et kui on vaja võtta midagi ette siin Eesti iseseisvust või põhiseaduslikku korda ohustavate inimestega mõnes koguduses, siis on olemas tööriistad meie julgeolekuasutustel ja on olemas seadused, et nendega midagi ette võtta, selleks ei ole vaja seda seadust. See kõik käidi läbi siin saalis korduvalt, korduvalt, te tagusite vastu rinda, kogu koalitsioon tagus vastu rinda, et kõik on õige, põhiseadusega vastuolu ei ole. Ja siis president saadab selle tagasi ja siis te ütlete ikka, kõik on õige ja mingeid probleeme ei ole, aga okei, hakkame muutma. Mul on sellest küsimus, ma isegi ei küsi, et miks te meelt muutsite, vaid ma küsin seda, mida te siis seal muuta plaanite, kui kõik on õige.

Aitäh! Veel kord, põhiseaduskomisjon neid muudatusi, mis täpselt, mida me täpselt muutma hakkame, ei otsustanud. Et veel kord, seal kõlasid mõned ettepanekud, kuidas võiks seda muuta, näiteks presidendi enda ettepanek, eks ole. Aga me ei arutanud seda seal sellisel kujul. Jälle noh, personaalselt ma saan rääkida iseenda eest, kui see huvitab siin kedagi, et mida muutma minna. Minu arvates, kui seadus on mitmeti tõlgendatav, ja seda tegelikult tõi president välja ühe põhjusena, milles see põhiseadusega vastuolu seisneb, et ta on mitmeti tõlgendatav, kui teda on võimalik teha täpsemaks ja ühesemalt arusaadavamaks, siis mina isiklikult olen valmis kindlasti selle poolt seisma.

Mart Helme, palun!

Aitäh! No ma esitan niisuguse teoreetilise, spekulatiivse küsimuse. Teatavasti meil valiti just äsja uus paavst, katoliku kiriku uus paavst. Teatavasti homme peaksid algama Istanbulis Venemaa ja Ukraina vahelised läbirääkimised, kus võib-olla osaleb ka Ameerika pool, vähemalt mingis ulatuses ta osaleb seal, sest Marco Rubio, välisminister – õigemini nüüd ta on juba teises ametis –, on teatanud, et ta osaleb seal. Ja kujutame nüüd ette, et see uus paavst teeb selles kontekstis Venemaad toetava avalduse, mida me kvalifitseerime Venemaa agressiooni toetamisena. Selle seaduse kontekstis, kui nüüd koalitsioon otsustab ta muutmata kujul vastu võtta, suruda läbi uuesti. Mis siis saab? Keelame katoliku kiriku ära või?! Paneme ka sundlikvideerimisele, kuna kanooniline alluvus on selline, et kirikupea on toetanud agressorriiki. See on ju see põhiküsimus praegu selle eelnõu puhul, et nii ei saa olla. Me oleme nõus, et Venemaa on agressorriik …

Aitäh!

… ja peab saama karistada, aga see ei saa olla niisugune kummist seadus, mis võimaldab seda kasutada kõikide teiste vastu.

Aitäh!

Kas saite mu mõttest aru ja kas te lükkate ümber või kinnitate, või mis on teiepoolne vaade?

Aitäh! Ma sain teie mõttest aru ja muidugi, kui nüüd rääkida paavsti seisukohtadest, siis eelmine paavst tegi, ütleme, pehmes vormis, aga siiski, nii mõnegi Venemaad toetava avalduse. Aga on väga suur vahe, kas sa toetad konkreetselt agressori kuritegu ja annad ka juhiseid endale alluva konfessiooni liikmetele selles osas või mitte.

Ma arvan, et me jääme nendes küsimustes pisut eriarvamusele. Ma laseksin teha nüüd asjatundjatel vastava eeltöö ära ja siis me saame juba otsustada ja vaadata, milles need seadusemuudatused täpselt seisnevad, ja otsustada, millisele seisukohale igaüks meist asub.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli juhtivkomisjoni – milleks on jätkuvalt, rõhutan, õiguskomisjon antud eelnõu juures –, õiguskomisjonipoolne esindaja, õiguskomisjoni liige, hea kolleeg Andre Hanimägi.

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Head kolleegid! Püüan sama edukalt enda esinemist teha nii nagu härra Kiviberg. Tõsi, 14 lehekülge seda protokolli on, nii et kindlasti on ka küsimusi. Aga lühidalt siis. 

Arutasime seda küsimust esmaspäeval ja põhilised temaatikad, ma näen, olid sarnased nii nagu ka põhiseaduskomisjonis. Kõigepealt Mall Gramberg, kes oli presidendi esindaja, andis ülevaate presidendi nägemusest. Tõepoolest, suures pildis võib seda küsimust vaadelda kahest aspektist. Üks on vastuolu põhiseadusega sellel moel, et tegemist on usuvabaduse piiramisega, millele tavatsevad ühed poliitilised jõud oma fookust suunata. Ja teisalt nähakse probleemina mõistete piisavat defineerimiseta jätmist, mis puudutavad sõnu "juhinduma" ja "märkimisväärne isik", ehk et need on liiga laiad. 

Meil oli ka arutelu sellestsamast Keskerakonna muudatusettepanekust, mille tõepoolest ka president on välja toonud, mille point on lühidalt see, et ei tohiks juhinduda ilmselgest käsust, mis on kuritegelik või avalikku korda või julgeolekut ohustav. Mille peale siis mina komisjoni liikmena tuletasin meelde, et seda ei või teha nii või naa, selle jaoks ei ole meil vaja eraldi seadust. Just see on see põhjus, miks see muudatusettepanek toona juhtivkomisjoni poolt ka toetust ei leidnud. Ei ole mõtet kirjutada asja, mis on ilmselge ja mujal seadustes juba kirjas. 

Vaidlus suures plaanis siis selle osas, kas tegemist on usuvabaduse piiramisega või mitte, oli prevaleeriv meie komisjoni vaidlustes, ja seal olid sellised aspektid. Härra Vooglaid ja ka teised püüdsid aru saada, kas presidendi mure eeskätt on see, et kanoonilist sidet ei saagi riik kuidagi omal moel piirata või takistada, kas see on see usuvabaduse küsimus. Ja põhimõtteliselt presidendi esindaja ütles, et jah, see ongi see peamine probleem. Teisalt oli seal presidendi vastuses ju ka kirjas see, et selle seaduse eesmärgiga ei vaielda ja tegelikult julgeolekuaspektist lähtuvalt on riigil õigus siiski neid otsuseid teha, mis seda administratiivpoolt siis puudutab seoses … Tõsi, veel kord, see seadus ei ole konkreetselt Moskva patriarhaadi küsimus, aga kuna see küsimus eelkõige on tõstatunud, siis see küsimus jah on selles, et kas julgeolekuaspektist on võimalik. Ja sellele justkui oli vastus, et ikkagi on võimalik, mille peale siis mina küsisin seda, et lõppkokkuvõttes on ju küsimus selles, et kui on otsus, et minnakse siseministri poolt seda seadust rakendama, siis on vajalik ka tõestada, milles see julgeolekuküsimus on, ja tegelikult teeb selle otsuse lõppkokkuvõttes kohus. Nii et see vaidlus ka Siseministeeriumi poolt ja õigemini fookus oli selles, et see päris nii ei ole, et seadusega koheselt hakkavad mingisugused asjad juhtuma. Vastupidi, seadus annab võimaluse siseministril sellele seadusele tuginedes ja tõenditele tuginedes minna kohtusse ja kohus teeb alles selle otsuse. 

Ja vot seal oligi see põhimõtteline vaidlus, et kas me täna räägime seadusest kui sellisest või me räägime hüpoteetilisest kohtumenetlusest. Seal oli nii Riigikogu õiguskomisjoni liikmetel kui ka siseministri esindajal väga, ütleme, väga teistsugune lähenemine. Ehk presidendi otsus keskendus justkui liialt palju sellele, mis võiks juhtuda teoreetilises menetluses, mitte antud komisjonis ja antud seaduse tekstile. 

Lisaks oli ka erinevaid põhjendusi, miks seda seadust siiski vaja on, ja teiselt poolt põhjendusi, miks seda seadust ei ole vaja, aga neid ma ei hakkaks siin uuesti ette lugema. Kui seda seadust menetleti, siis me nendest asjadest piisavalt rääkisime. 

Lühidalt, ma arvan, see ongi kõige olulisem, et me leidsime, et president ja tema õigusnõunik tegelikult ju ei vaidlusta selle eelnõu eesmärki. Ja kui selle eelnõu puhul on küsimus nendes mõistetes ja nende defineerimises, siis selles osas loomulikult õiguskomisjon leidis ka, et saame seda eelnõu paremaks teha, paremini sõnastada. Kui aga jutt on sellest, et riigil üldse ei ole võimalik kanoonilist või teiste sõnadega sisuliselt administratiivset sidet Moskva patriarhaadiga lõhkuda tulenevalt põhiseadusest ja usuvabaduse kaitsest, siis seal jäid mitmed, ma ütleksin, enamus õiguskomisjoni liikmetest teisele arvamusele, et saab küll.

Ja võtsime vastu ka menetluslikud otsused. Otsustasime teha ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda 14. mail – selle poolt oli 6 inimest, vastu 0 ja erapooletuid 1 – ja mitte toetada Riigikogule tagasi saadetud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmist – selle poolt oli 8, vastu ja erapooletuid 0. Ja komisjonipoolseks ettekandjaks määrati konsensuslikult mind. 

Ma arvan, et väga pikk ja põhjalik jutt, aga ma püüdsin selle põhituuma siin ära esitada. (Saalist öeldakse midagi.) Komisjonis oli pikk ja põhjalik, ma püüdsin lühidalt.

Suur tänu teile! Ma igal juhul tunnustan: väga asjatundlik, selge ja konkreetne. Teile on küsimusi. Martin Helme, palun!

Aitäh! Mulle küll tundub praegu, et täiesti risti vastupidiselt esitled sa seda, mida president oma kirjas väitis. Nüüd kui komisjon ei saanud mingit eraldi kirja ja kui komisjoni arutelul ei olnud presidendi kantseleil mingit eraldi seisukohta, siis vastupidi, president just selgelt ütles, et julgeolekuaspektist on Eesti riigis olemas kõik vahendid julgeolekuasutustel, et seda julgeolekuprobleemi lahendada, ja sellisel viisil sellist seadust vaja ei ole ja sellisel viisil sellist seadust teha ei tohi. Nii et praegu minu meelest sa väga selgelt omistad presidendi kantseleile mingeid seisukohti, mida sealt tulnud ei ole, mis on, ütleme niimoodi, parimal juhul demagoogiline. 

Aga mina tahaks uuesti ikkagi küsida sama küsimust, mis ma küsisin ka põhiseaduskomisjoni esindajalt. Kui kõik arvasid, et see seadus on üks tore tubli seadus, mis ei riiva ega riku ega ole vastuolus põhiseadusega, miks te siis avate ta muutusteks, kui te arvate, et ta on tegelikult õige seadus? Ja teiseks, mis need muutused siis ikkagi olema peavad? Ma saan aru, et te tahate hakata siin semantikaga tegelema, aga sellega te ju ei kõrvalda põhiseadusega vastuolu.

Aitäh! Ma kordan veel kord, et president ka oma kirjas ju ei vaidlustanud selle eelnõu eesmärki, mis on julgeolek, mille taust on julgeolekuküsimus. Nii teil on õigus, kui mul on õigus, kui ma ütlen seda lauset, mis on küll hämmastav, aga nii see on.  

Mis puudutab seda, kuidas seda küsimust lahendada, siis mina täna seda lahenduskäiku teile öelda ei saa, sest täna me otsustame alles, kas me siis teeme muutmata kujul või muudame või mis me teeme. Teeme selle otsuse ära, siis kindlasti õiguskomisjon hakkab seda küsimust arutama.  

Ja teie küsimus, et aga, et kui kõik arvasid alguses, et tegemist on väga hea eelnõuga, et miks te siis üldse seda muuta tahate, siis see käis ka komisjonist läbi teie erakonnakaaslase poolt, kes küsis täpselt sama küsimust. Ja see vastus on see, mis ma ka ennist oma ettekandes ütlesin. Et see õigusselguse küsimus, et kui need mõisted või sõnastused on murekohaks, siis teeme ja vaatame need kohad üle. Ja tegelikult ka kellelgi ei ole ju mingisugust põhimõttelist soovi hakata presidendiga siin vaidlema. Kui need kohad, mida president juhtis tähelepanu, vähemalt osaliselt Riigikogu arvab, et neid tuleks parandada, siis tulebki Riigikogule see võimalus anda. 

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Mul on kaks küsimust ühes. Kuna siin rohkem kui ühte küsimust küsida ei tohi, siis ma teen seda niimoodi, loodetavasti see teile sobib. Esiteks te ütlesite, et presidendi nõunik andis mõista, et presidendile selle eelnõu eesmärk sobib. Ma paluksin täpsustada, mis see konkreetne eesmärk siis on. Ja teine küsimus on see. Kuna te mainisite seda muudatusettepanekut, mis oli tehtud Keskerakonna poolt ja mille viidates ütles presidendi nõunik, et oleks see muudatusettepanek omal ajal heaks kiidetud, võib-olla president oleks selle seaduse välja kuulutanud. Siis te ütlesite, et kõik need asjad on juba teistes seadustes olemas, nii et seda ei ole vaja eraldi vastu võtta. Kas sii üldse on seda eelnõu vaja? Milleks seda on vaja, kui tegelikult see muudatusettepanek kõigile sobib ja see on niikuinii juba teistes seadustes reguleeritud?

Aitäh! Siin oli muidugi juba kolm küsimust. Esimene küsimus oli, kas mulle sobib, on kaks küsimust. Aga veel kord: komisjonis ei kõlanud küll seda mõtet, et president vaidlustaks selle eelnõu eesmärki. President vaidlustas, tõsi, seda, kas selle eelnõu eesmärgi saavutamine sellises sõnastuses on õige tee. Ja nii nagu ma ka oma ettekandes välja tõin, neid murekohti oli sisuliselt kaks. Usuvabaduse küsimus ja see, kas neid eesmärke saab täita ka muul moel. Ja see muu mood oli näiteks seesama Keskerakonna muudatusettepanek, et ei tohiks täita käske, mis on ilmselgelt julgeolekule ohuks. Ja muus osas oli ka see, et sel juhul võiks see olla palju intensiivsema rikkumisega sõnastus. Selles mõttes, et kuidas see siis hakkaks välja nägema, et igasugust käsku, põhikirja muudatust või mis iganes muud, käib see siis kusagilt julgeolekuasutustest läbi või mis moel see praktikas välja hakkab nägema. See oli nagu üks asi, et kui me seda teed läheme, siis see võib olla palju intensiivsem riive. 

Ja teiseks, jätkuvalt me räägime praegu sellest, et ei tohi olla usuühendusel või kogudustel sidet välismaal või märkimisväärse isikuga, kes ohustab Eesti julgeolekut. Ja kui see seadus vastu võetakse, siis annab see võimaluse siseministrile minna kohtusse ja kohus saab otsustada, kas see isik ja see side on julgeolekule ohuks või mitte. See annab selle võimaluse juurde. See, et ei tohi täita käsku, mis on niikuinii seadusega vastuolus, on ilmselge. Aga julgeolek päris selline must-valge alati ei ole. Me saame öelda, et see on nii või see on naa. Seal on ka mõjutustegevus pikaajaline ja muu. See on natukene laiem temaatika. 

Maria  Jufereva-Skuratovski.

Hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Tahtsin küsida, juhul kui Riigikogu võtab vastu otsuse, et seadust on vaja muuta, kas teil õiguskomisjonis on juba olemas mingisugune plaan, kuidas te kavatsete seda menetleda, kas jälle kohtute kiriku esindajate ja kaitsjatega või kuidagi saate ise hakkama ja välja mõtlema neid muudatusi.

Aitäh küsimuse eest! Ei ole sellist teadmist ja plaani. Ma nägin ka, et avalikkuses oli juba uudis, et lisatud võimalik uus eelnõu, ja see tulenes härra Vooglaiu sõnastusest, ma eeldan, et see mõte oli siis selles, et võtta välja need problemaatilised ja üldsõnalised sõnad, nagu "juhinduma" ja "märkimisväärne isik". Tegelikult sellist arutelu veel loomulikult olnud ei ole. Lõppkokkuvõttes me peame komisjonis kindlasti siis arutama, kas meil tuleb kaasata sinna eksperte veel, nii nagu me ka seadust menetledes tegime. Kui see on vajalik, siis ma usun, et komisjoni esimees seda kindlasti ka teeb.

Head kolleegid! Kuna debatt on väga sisukas ja asjalik, siis ma võtan antud juhul vahele ühe küsimuse istungi juhatajale. Vadim Belobrovtsev, palun. Äkki saab veel paremaks minna?

Aitäh, ega ma ei hakka kuritarvitama, aga tahaksin lihtsalt täpsustada seda, et tegelikult ma esiteks ei küsinud ettekandjalt, kas te ei ole sellele vastu. Ma lihtsalt ütlesin, et ma loodan, et ta ei ole sellele vastu. See ei ole küsimus. Aga palju olulisem on see, et ma küsisin konkreetse küsimuse, millele ta ei vastanud. Ma küsisin konkreetselt, mis on selle eelnõu eesmärk, millega on väidetavalt president ja tema nõunik päri. Kahjuks vastust sellele küsimusele ma ei saanud. Äkki te pöördute ettekandja poole ja saate uuesti seda tema käest küsida. Aitäh!

Hea kolleeg! Ma arvan, et te võtate kõik arvestatava riski, kui te ühe minuti sees küsite rohkem kui ühe küsimuse. Teil oli kolm küsimust. Me oleme võtnud seisukoha, et tegelikult kodukord ütleb, et saab esitada ühe küsimuse. Tegelikult ettekandjal on isegi õigus valida, millisele ta vastab. Aga ettekandjad on ikkagi olnud väga selliseid koostööaltid ja püüdnud vastata kõikidele. Võib-olla jäi märkamata. Kui ettekandja peab vajalikuks, siis mõnele järgmisele küsimusele vastamise käigus on tal võimalik täpsustada. Aga antud juhul eraldi formaati talle uuesti sõna anda teie küsimusele vastamiseks ei ole. 

Peeter Ernits, palun!

Lugupeetud ettekandja! Mul on selline reaalne küsimus, mille kohta ma tahaksin vastust saada. Kuidas iguumenja Filareta ja tema 170 nunnast koosnev kompanii, kelle vanus on 20–87 aastat, ohustab Eesti julgeolekut ja põhiseaduslikku korda? Kas …

Aitäh! Sõna kompanii juba kõlas kuidagi väga-väga huvitavalt. Aga ei, ma saan aru, kuhu te pidevalt tahate seda teravikku suunata. Et riik võitleb nunnadega. Ja ma saan sellest poliitilisest retoorikast väga hästi aru, et see on selline küsimus, mille puhul ilmselgelt ei ole väga kerge, või noh, tuleb vaielda. Ja võib-olla see ongi teie eesmärk, aga see ei ole olnud selle eelnõu eesmärk, et võidelda nunnadega. Selle eelnõu eesmärgist oleme me rääkinud seda eelnõu menetledes küll ja veel. Meil oli ka avalik istung, kui seda eelnõu menetleti, ja ma soovitan seda kindlasti järele vaadata, kus olid erinevad teoloogid ja kes rääkisid natukene laiemalt nii sellest ajaloost kui ka kirikuajaloost Eestis. Vaatame seda tervikuna siiski. Ärme palun kogu aeg lähme sinna Pühtitsa kloostri nunnade juurde.

Aga mis on seaduse eesmärk, see tuleneski … Ja aitäh, see ei olnud mul taotluslik, hea kolleeg Belobrovtsev! Kuna, tõesti, te küsite väga-väga palju, mis on teie õigus, ja te olete väga hea selles, aga mul läks lihtsalt meelest. Seaduse eesmärk on väga kenasti sõnastatud ka selles seaduses endas, mitte ainult seletuskirjas, ja seaduse eesmärk on takistada mõjutustegevust välismaalt, mis võib osaks saada meie kirikutele ja kogudustele; takistada mõjutustegevust, mis on ohuks meie avalikule korrale ja julgeolekule. See on selle eelnõu eesmärk.

No näed, kõik sai kenasti vastatud, korda. Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Kas komisjonis arutati ainult juriidilisi küsimusi, mis on seotud selle seaduse põhiseaduses tagatud õigusi ja vabadusi, rikkumisi või mitterikkumisi, ja kas arvestati ka emotsionaalse poolega, kus suur kogukond, õigeusu kogukond, mille arv on 150 000, hindab seda usuvabadust piiravaks ja samas seda sama jagavad ka suur osa muust maailmast?

Jaa, aitäh! Me seda eraldi ei käsitlenud, aga loomulikult on see murekoht ja ma saan sellest aru. Ja kui me menetlesime seda eelnõu siin Riigikogu saalis, siis ka mina korduvalt juhtivmenetlejana rõhutasin, et tegemist ei ole rünnakuga ei õigeusklike vastu, ei nunnade vastu, ei vene keelt rääkivate inimeste või eesti keelt rääkivate inimeste või mis iganes keelt rääkivate inimeste vastu. Usuvabadus minu hinnangul on ka pärast seda seadust tagatud. Ja nii nagu ma ka korduvalt ka siit puldist ja ka komisjonis me oleme arutanud, siis seda, et inimene saab oma usku praktiseerida, seda keegi ju ära ei keela. Me räägime administratiivsest seosest, keegi, ükski julgeolekuasutus ei ütle teile, millist jumalat te võite uskuda või teenida. See ei ole selle seaduse eesmärk.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Teate, ma kuulasin nüüd seda teiepoolset ülevaadet ja mulle tundub, et kaks kõige olulisemat momenti, minu vaatest kõige olulisemat momenti, jäid teil kas mainimata või te libisesite nendest üle sellisel viisil, et mina neid ei märganud. Ja selle tõttu ma juhiksin teie tähelepanu, paluksin, et te vaataksite korra, kas protokollis on selle kohta kirjutatud. 

Esimene aspekt, mis oli ülimalt oluline minu meelest, oli presidendi kantselei esindaja osutus põhiseaduse §-le 130, mis ütleb, et usuvabadust ei tohi piirata isegi erakorralise või sõjaseisukorra ajal. Nii et rääkimata olukorrast, kus ei ole ei erakorralist või sõjaseisukorda, peaks sellest tegema väga olulised praktilised järeldused. Ja teine asi oli see, et ma küsisin spetsiifiliselt presidendi kantselei esindaja käest, kas presidendi kriitika on põhimõtteline või ainult puudutab detaile ja sõnastusi. Ja ta kinnitas, et see on põhimõtteline. Ehk kui säilib see nõudmine, kategooriline nõudmine, et kanoonilised sidemed tuleb katkestada, siis säilib ka põhiseadusvastasus. Kas ma eksin või ma räägin tõtt? Ehk saate neid asju laiendada protokollile tuginedes.

Jaa, ma seda teist poolt kindlasti mainisin oma ettekandes, võib-olla mitte nii detailselt, nagu teie seda tegite. Aga see põhituum ju selles küsimuses oligi, et kas see on põhimõtteline, kas kanooniline side üldse on võimalik meil lõpetada või ei ole. Ja sellele ma ka keskendusin. Jah, ka mina ju tegelikult, ütleme, jõudsin lõpuks sinna, et kas see on või ei ole põhimõtteline. Ma pean tunnistama, et jah, ka see teie esimene viide sellele, et põhiseaduse § 140, tõepoolest seal, vabandust 130, see meie komisjoni arutelust läbi käis. 

Aga teiselt poolt olid argumendid jätkuvalt ka selles, et julgeoleku ja avaliku korra tagamiseks on need muudatused nii Siseministeeriumi arvates kui ka väga paljude õiguskomisjoni liikmete arvates võimalikud. Ja see see arutelu kese tegelikult lõppkokkuvõttes ongi, et kas küsimus on selles, kas me üleüldse mitte mingil juhul ei tohi kanoonilist või administratiivset sidet lõhkuda, kuna see oleks automaatselt usuvabaduse piiramine. Teiselt poolt on jällegi argument see, et avaliku korra ja Eesti Vabariigi julgeoleku tagamiseks on see muudatus võimalik ja vajalik. Ja lõppkokkuvõttes see saal saab täna otsustada, kas ja kuidas edasi.

Rain Epler, palun!

No president oma otsuse kohe alguseosas ütleb: "Vastuvõetud seadus pole kooskõlas põhiseadusega, kuna sellega loodud usuvabaduse ja ühinemisvabaduse piirang ei ole proportsionaalne. Kehtivas õiguses on usuliste ühingute tegevuse kontrollimiseks juba väga jõulised hoovad, mida tuleb vajadusel senisest rohkem kasutada. Võimalik on luua ka täiendavaid meetmeid riikliku julgeoleku kaitseks, ent ei saa kehtestada ebaselget ja ulatuslikku keeldu, mis tungib usu ja ühinemisvabaduse tuumani ning pole demokraatlikus ühiskonnas vajalik, kuna selle eesmärgi saab saavutada teiste vahenditega." Ja pisut hiljem president ütleb, et ta tõepoolest jälgis, mis Riigikogus toimus, ja ütlebki, et Riigikogus teisele lugemisele esitatud seletuskirja kohaselt on seaduse üks peamisi eesmärke … Ja siis loeb selle esitatud eesmärgi juures.

Te väitsite, sihukeses kindlas kõneviisis väitsite, et president nõustub seaduse peamise eesmärgiga. Äkki te saate välja tuua selle tsitaadi või selle koha, kus president nõustub selle eesmärgiga. Mina nii tõsikindlalt seda küll üles ei leidnud presidendi otsusest. Aitäh!

Aitäh! Mul ei ole hetkel seda presidendi vastust, ma saan teile lugeda ainult, mis õiguskomisjonis arutati. See on ka minu roll täna siin. Õiguskomisjonis protokolli järgi just sellised arutelud olid. Ma arvan, et võib-olla, kui ma sõnastasin valesti, aga mõte on ikkagi selles, et ma sügavalt kahtlen, et Vabariigi Presidendil on põhimõtteline vastuseis sellele, et Riigikogu menetleks seadusi, mis mille eesmärk on Eesti julgeoleku ja avaliku korra tagamine. Sellele kindlasti president vastu ei vaidle. Ta vaidleb vastu sellele, kas sedasama eesmärki saab täita teie poolt välja toodud punktidega ehk siis kasutage juba tänaseid seaduseid või pange veel mingisugune kontroll sinna lisaks. 

Seda ka arutati. Aga sel juhul võiks ju öelda, et see riive on veelgi intensiivsem. Ka see mõte käis seal komisjoni koosolekul läbi. Lõppkokkuvõttes ongi see küsimus, et mispidi see riive on suurem. Eks siis komisjon saab seda arutada, kui Riigikogu arvab, et me võiks seda muuta.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised ja seda alustab hea kolleeg Lauri Läänemets.

Palun kolm minutit.

Kaheksa minutit.

Lugupeetud istungi juhataja, austatud parlamendiliikmed ja Eesti inimesed! Ma alustaksin sellest, et see seaduse eesmärk ei ole piirata usuvabadust ja see ei piira usuvabadust. Siin saalis on tõesti konservatiivseid jõude, kes püüavad seda väita ja loomulikult oma poliitilistes huvides, mitte Eesti julgeoleku huvides. Selle seaduse eesmärk ei ole piirata usuvabadust, ja kui tõesti seal peaks midagi sellist olema, siis see tuleb ära parandada. Ma arvan, et mitte keegi siin saalis ei arva, et usuvabadust oleks vaja põhjendamatult piirata. 

Teiseks, see seadus ei puuduta otseselt kanooniliste sidemete katkestamist ja seadus ei ütle, kuhu poole õigeusklikud või mõne teise usu esindajad, sest see ei puuduta ainult õigeusku ja Moskvale alluvust, seadus ei ütle, kuhu poole tuleb kummardada ja millised need kanoonilised sidemed peavad olema. Seda seadus ei ütle, millised peavad olema kanoonilised sidemed. Ta ütleb, mida ei tohi olla. Ja see seadus ütleb, et tõesti ei tohi olla siis seda, et Kremlist on võimalik määrata Eestis usuelu, Kremlist on võimalik mõjutada Eesti riiki ja ohustada Eesti julgeolekut. Sellele on see seadus suunatud. 

Presidendi tähelepanekuid tuleb loomulikult võtta äärmiselt tõsiselt. Presidendi institutsioon selle jaoks on, et selliseid tähelepanekuid teha. Ja kui presidendil on tähelepanekuid, loomulikult parlament arutama neid peab, sest meie kõigi huvides on see, et ei võetaks parlamendis vastu seadust, mis võib ühte‑ või teistmoodi siis, ka kogemata, sattuda sinna kohta, kus kohas on mingisugune riive. 

Selles mõttes sotsiaaldemokraadid kindlasti toetavad selle seaduse lahtiharutamist, arutelu ja parimate muudatuste leidmist, aga mitte põhieesmärgi muutmist, seda me ei toeta. Põhieesmärk peab meil ikka jääma ja selle seaduse põhieesmärk on tagada Eesti Vabariigis julgeolek ja juriidiliselt, rõhutan, juriidiliselt alluvussuhe Kremliga kaotada. 

Kui me mõtleme, siis põhimõtteliselt tegemist on ju, iga kogudus, kirik on juriidiliselt, juriidilises loogikas üks MTÜ, ja kujutage ette, et siin kaitstakse nüüd seda loogikat, et ühel MTÜ‑l on juhatus ja siis tal on üldkoosolek ja kõik muud organid, nagu peab, ja siis tal on veel üks organ, selle nimi sisuliselt on Vladimir Putin ja selle kaitsele on siin inimesed viskunud. Minu arvates see ei ole kuidagi kohane ega loogiline. Vladimir Putin läbi patriarh Kirilli, kes on selle MTÜ kõige tähtsam otsustaja, mitte ei ole siinsed usuinimesed kõige tähtsamad otsustajad, neil inimestel ei ole sõnaõigust nii suurt, kui on patriarh Kirillil ehk Kremlil ehk Vladimir Putinil. Ja see on ju probleem. Me ju teame, et Venemaa ajab läbi usu poliitikat ja need inimesed ei saa pühenduda oma usule. See usk ei ole poliitikast vaba. Ta tuleb Venemaa poliitikast vabaks teha. See on selle asja mõte, et inimesed saaksid rahulikult, õigeusklikud saaksid rahulikult käia ja pühenduda oma usule. 

Nüüd presidendi osunduses olid mõned küsitavused. President on rääkinud, et kui tegu pannakse toime, siis meil on karistusseadustikus piisavalt võimalusi reageerida. On küll, aga seaduse mõte ei olnud ju tagantjärgi reageerida. Minu soovitus on olnud ka komisjoni esimeestele tutvuda Siseministeeriumi valduses oleva materjaliga, mis Ukraina on esitanud või andnud Eestile, kus kohas kirik, õigeusu kirik valmistas sõja tulekut ette, ühiskonda nagu, valmistas sõda ette. Vaadake, sellel hetkel, kui on kolm nädalat jäänud sõjani, siis on täiesti rumal kujutada ette, et nüüd on võimalik midagi muuta. Siis on hilja. Võib olla lahing kaotatud, sellepärast et õigel ajal ei tegutsetud. 

Ehk siis etteheidet ei ole, nii nagu väidetakse ja püütakse väita, et meil oleks etteheide siinsetele õigeusklikele. Ei, seda ei ole. Etteheide on Venemaale, etteheide patriarh Kirillile ja sellele, et tal on mõju ja võim siin midagi muuta. 

Ja kogu selle seaduse loogika on ju selles, et me peaksime ennetama seda, mida võidakse teha, mitte reageerima tagantjärgi, millele president viitas, neile võimalustele. 

Ja vaadake, mure on ju selles, et Venemaa on muutnud maailma loogikaid. Ka Eesti põhiseadust me peame ju hindama tänases kontekstis. Sellel hetkel, kui Eesti põhiseadust tehti, ja muideks, siin on kõrvale hea tuua näide, et samamoodi nagu piiblit tõlgitakse iga mingi teatud aja tagant ümber, sellepärast et kontekst on muutnud, piibli tähendus, et inimesed saaksid sellest aru ja mõte jõuaks kohale, tuleb piiblit ümber tõlkida. Sama loogika on ju meil täna, et Venemaa nägemuses õigeusu kirik ei ole organisatsioon, mis tegeleb ainult usuga, vaid tegemist on organisatsiooniga, mis tegeleb Vene riigi poliitika, eriteenistuste ülesannete elluviimisega. Ta on muudetud osaliselt ka osaks Venemaa nii-öelda riigiaparaadi sellisest mõjutustegevusest. 

Ja vot see on nagu see hübriidolukord, kus kohas usk ja siis veel selline julgeolekut ähvardav funktsioon on kokku pandud. Ja see on probleem, see on uus probleem, sellist asja ei olnud siis, kui me põhiseadust tegime. Me ei osanud seda ette näha, nii nagu ei osanud ette näha, et ühel hetkel ilmuvad välja Krimmi rohelised mehikesed, kellel ei ole peal embleeme, ei ole, ei tea, kes nad on, ei ole rahvusvahelist kokkulepet, kuidas käituda nendega. Täpselt samamoodi on muutnud Venemaa ka täna kogu seda loogikat. Selles mõttes meil on vaja ajaga kaasas käia ja reageerida.

Kui me räägime mõjutustegevusest, vaadake, mõjutustegevus on selline keeruline asi. Ma toon ühe näite, et milline ta umbes välja näeb. Päris peenelt tehakse seda ja ma komisjonis ka selle näite tõin. Kõigepealt on vaja pisendada Venemaa rolli lihtsalt selles agressioonis. Nii nagu üks kiri meile Riigikokku tuli kloostrist, kus kohas ei räägitud sellest, et Venemaal oli roll Ukrainale kallaleminekul, räägiti, et Ukrainas lahvatas sõda, minu arvates oli umbes selline sõnastus. Aga kuidas see sõda lahvatas? Tegelikult ju keegi läks kellelegi kallale, mitte ei lahvatanud lihtsalt. Aga kui sa kõigepealt pisendad ära Venemaa rolli, siis inimene on vastuvõtlik juba nagu järgmisele mõjutus- nii-öelda kihile, siis paned peale selle kihi, et vaadake, nüüd on ebaõiglane, et miks me kõik siin Euroopas ja NATO-s seda Venemaad kiusame, teeme sanktsioone Venemaale, tehakse teine kiht, ebaõigluse tunne, ja siis sinna on võimalik istutada peale kolmas kiht, on see, et öelda, et vaadake, nüüd on see ebaõiglus saavutanud viimase piiri, et on aeg meeleavaldustele minna, on aeg tegutseda. Ja niimoodi käib mõjutustegevus. Üksikuna seesama selle Venemaa rolli pisendamine ei ole mitte midagi halba, seda ei ole võimalik kaitsepolitseil hinnata ja sellega ei ole võimalik kohtusse minna, inimest vastutusele võtta. Aga tegemist on mõjutustegevusega. Sellise peene nagu mõjutustegevuse mõju ja julgeolekuohu vähendamisele on see seadus suunatud. 

Nii et loomulikult võtame selle seaduseelnõu lahti. Aga peab jääma kindlasti see, mis puudutab juriidilise alluvussuhte lõpetamist Kremliga ja patriarh Kirillile, et kaitsta siinseid inimesi, kes tahavad õigeusule pühenduda. Ja ma rõhutan, et keegi pole öelnud, et nemad milleski süüdi oleks. Küsimus ja probleem on Venemaas. Aitäh teile! 

Aitäh! Martin Helme, palun! (Kõneleja palub lisaaega.) Kolm minutit lisaks. 

Jah, algusest saadik oli selge, et see seadus on põhiseadusvastane. Argumendid käidi läbi, nämmutati komisjonis, nämmutati esimesel lugemisel siin saalis, teisel lugemisel siin saalis. Pidasime veel kõne kolmanda lugemise eel, ütlesime, et see on põhiseadusvastane. 

Ja küsimus ei ole – ei ole! – vene kirikus, vaid küsimus on kõikides kirikutes, mille kallale Eestis minnakse. Ja mitte ainult isegi kirikutes, vaid küsimus on kodanikuühiskonnas, kodanikuühendustes, mille kallale minnakse selgelt põhiseadust rikkudes. Ja mitte lihtsalt ühte punkti põhiseaduses rikkudes, vaid mitut olulist aluspõhimõtet rikkudes. Aga sõit läheb edasi. Vaja on teha! 

Vaadake, ei saa nii olla, et meilt tullakse ära võtma meie vabadusi. Aga meilt tullakse ära võtma ka näiteks meie raha. Meil tallatakse teadlikult põhiseaduse peal ja selle jaoks, et tasalülitada kriitikat, karjutakse: "Putin! Putin! Putin!" Kõik, kes vastu on, on Kremli agendid. "Kõik! Argumendid on lõpetatud! Läheme edasi! Vait olla! Muidu olete Kremli agendid." 

Nii ei saa. Nii ei saa! Sellise manipulatsiooniga ei saa kaasa minna. Ei ole mingisugust juttugi sellest, et näiteks katoliiklased on putinistid või mingid vabakogudused on putinistid või mingisuguseid täiesti muud suvalised mittetulundusühingud. Aga see seaduse versioon, mis võeti siin vastu, kõiki neid kahjustab, kõigi nende põhiseaduslikke õigusi kahjustab. 

See on selgelt vastuolus põhiseadusega. Ja selle jaoks, et seda ei saaks välja öelda, selle jaoks, et sellele ei saaks vastu olla, selle jaoks, et ei saaks seista Eestis vabaduse ja põhiseaduse kaitsel, lahmitakse: "Putin! Putin! Putin! Putin!" Aga ma ei ole nõus sellega! Te ei tee meile sellega midagi enam! Te olete karjunud oma Putini-juttu nii kaua, et enam ei jõua mäletatagi. See on naeruväärseks muutunud, see on piinlik mula, mida te ajate! 

Nüüd, eraldi tuleb öelda, et kogu see seaduseelnõu on ju veel kontekstis, mis on meile selge nii Eesti kui Euroopa üldistest poliitilistest trendidest. Ja see kontekst on see, millest me täna rääkisime infotunnis, et meil on suure venna riik tekkinud. Politsei ilma seadusliku aluseta filmib kõiki inimesi, salvestab kõiki, sobrab mingites andmebaasides. 

Kontekst on see, et Saksamaal julgeolekuasutused ilma ühegi tegeliku argumendita kuulutavad kõige suurema ja kõige olulisema opositsioonierakonna sisuliselt terroristlikuks organisatsiooniks, et teda keelustama saaks hakata. See on see kontekst. 

Me liigume totalitaarse ühiskonnakorra poole. Ja siin tuleb teil nina sisse pista: teie, kes te seda seadust läbi surute, tahate teha Eestist samasuguse riigi, nagu ongi Venemaa, kus võmmid saavad suvaliselt tänaval inimesi kinni noppida, sest v õ i b - o l l a tulevikus hakkavad nad režiimi kritiseerima. Teie ehitate sellist ühiskonda Eestisse sellise seadusega, mille te võtsite vastu, teades, et see on põhiseadusega vastuolus. 

Nüüd, muidugi me hääletame selle poolt, et seadus muutmata kujul ei läheks uuesti presidendi juurde. Loomulikult seda seadust tuleks muuta. Aga ma ikkagi tahaksin kõigile siin saalis öelda, et president ütles väga selge sõnaga välja: ei ole sellist asja Eestis, et meie riigivõimul puuduvad seaduslikud vahendid Eesti julgeoleku ja põhiseadusliku korra kaitsmiseks ka nende probleemide puhul, mida seaduse esitajad või seaduse pooldajad välja toovad. 

Kui on vaja, võtame kinni need batjuškad, saadame piiri taha. Kui on nad inimesed, keda ei saa välja saata, siis on olemas meil paragrahvid, mille alusel nad kinni võtta ja põhiseadusliku korra vastases tegevuses süüdi mõista. 

Meil on praegu Eestis näide sellest, kuidas meil on üks erakond nimega KOOS, kelle juhtide suhtes täpselt seda tehakse. Kohtuprotsess kerib, vaatame, kuhu ta välja kerib. Aga ärge tulge rääkima, et meil on vaja seda seadust, sest me muidu midagi teha ei saa! Saab küll! Saab küll, kõik vahendid on olemas. President ütleb seda spetsiifiliselt välja: selleks, et teha seda, mida te väidate, et te tahate teha, on teil kõik vahendid olemas, seda seadust ei ole vaja niisugusel kujul. 

Küll aga on seda seadust vaja, kui te tahate totalitarismi ehitada, meilt vabaduse ära võtta, meilt raha ära võtta, meie põhiseadust jalge alla trampida. Vot siis on teil seda seadust vaja, karjudes: "Putin tuleb muidu!" See ei lähe läbi!

Järgmisena kutsun kõnetooli Vadim Belobrovtsevi. Palun!

Aitäh! Head kolleegid! Hea Eesti rahvas! Esiteks tahaks tänada põhiseaduskomisjoni esimeest, kes täna ütles väga konkreetselt välja seda, mida Keskerakond on siin rääkinud juba väga pikalt, ja kus selle eelnõu algatajad kogu aeg seda eitasid. Et see eelnõu on ühe konkreetse kiriku vastu suunatud ehk Eesti Õigeusu Kiriku vastu, mis eelnevalt oli Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik, aga nüüd on siis Eesti Kristlik Õigeusu Kirik. Samal ajal õiguskomisjoni esimees iseenesest seda ka kinnitas oma etteaste ajal. Ka kõige suurem eelnõu algataja ehk Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets, kes, tol ajal, kui ta selle algatas, oli siseminister. Põhimõtteliselt andiski mõista, et tegu on konkreetse eelnõuga, mis on konkreetselt suunatud ühe konkreetse kiriku vastu. Kõik muu üldse ei puutu asjasse. Nii et hea, et vähemalt selles küsimuses on selgus saavutatud. Õiguskomisjoni esimees samamoodi. Tänan tema esinemise eest, ta andis mõista, et seda seadust polegi vaja, võib-olla tahtmatult, aga niimoodi see välja tuli, kuna ta ütleski, et põhimõtteliselt siis, kui president andis mõista, et kui Keskerakonna muudatusettepanek number üks sellele eelnõule oleks omal ajal heakskiidetud ja vastu võetud, siis võib-olla oleks see seaduseelnõu presidendi poolt ka seadusena välja kuulutatud. Ja kuna õiguskomisjoni esimees ütles, et see, mida Keskerakond pakkus niikuinii, on olemas teistes seadustes, ei ole seda eraldi vaja välja tuua ja seda enam, seda heaks kiita.

Tuleb välja, et seda seadust ei olegi vaja. Sellepärast et teistes seadustes on kõik juba olemas. Nii et see eesmärk on sellega saavutatud. Loomulikult juhul, kui see eesmärk on see, millest räägitakse. Sest paistab, et presidendil ja selle eelnõu algatajatel ja toetajatel on väga erinev arusaam sellest, mis see eesmärk peab olema. Ja selles ma veendusin veel kord siis, kui äsja esines siin jällegi Lauri Läänemets, üks suurimatest algatajatest ja toetajatest, kes rääkis sellest, et president, loomulikult väga austatud inimene … Loomulikult me peame kuulama, mida ta räägib, ja tegutsema vastavalt ja nii edasi. Aga iseenesest andis ta mõista, et president ei saagi aru, milleks seda vaja on. Mina arvan, et meie president saab väga hästi aru, millega tegemist on. Sellepärast ta seda välja ei kuulutanudki. Ja kes ei saa aru, on sotside esimees, sellepärast et ta ei saa siiamaani aru, et see seaduseelnõu on põhiseadusega vastuolus. Keskerakond on sellest rääkinud siin saalis korduvalt.

Ma olen andnud kümneid, kui mitte sadu intervjuusid sel teemal, kus ma rääkisin, et see seaduseelnõu on põhiseadusega vastuolus, see on usuvabaduse põhimõtte rikkumine. See võeti vastu, saadeti presidendi lauale. President ütles, et see on põhiseadusevastane ja põhiseadusega vastuolus. Aga Lauri Läänemets ikka arvab, et ei ole, ikka arvab, et peab olema just niisugusel kujul vastu võetud, võib tema arvates arvatavasti kosmeetilisi muudatusi sisse viia. Aga see põhimõte, et juriidilised suhted peavad lõppema, see on tsitaat tema esinemisest. Aga see ongi see, millele viitas president, et just needsamad juriidilised suhted või kanoonilised suhted … Mina küll ei arva, et need on üks ja sama asi. Aga sotsid arvavad täpselt niimoodi. Ja sellele viitas president, et see tegelikult ongi põhiseadusega vastuolus. Palun kolm minutit aega juurde.

Kolm minutit lisaks!

Paistab, et eelnõu suurim algataja ikka ei saa sellest aru ja arvab ikka, et see on põhiseadusega kooskõlas. Ei ole, president on väga konkreetselt välja öelnud, et ei ole. Jällegi, härra Läänemetsa esinemise puhul pani hämmastama see, et mida rohkem sa kasutad selliseid sõnu nagu Kreml, Putin, Venemaa, patriarh Kirill ja nii edasi ja nii edasi, siis äkki oledki veenvam. Tegelikult ei ole, president näitas, et ei ole. Sest ma mäletan, et kui siin oli kolmas lugemine, enne kui see seaduseelnõu jõudis presidendini, siis samamoodi kõlasid siin väga sellised, noh, kuidas ma seda nimetan, valjud kõned ja valjud sõnad, jällegi Putin, Kreml, patriarh, sõda ja nii edasi ja nii edasi. Aga kui asi on Eesti Vabariigi põhiseadusega vastuolus, siis sa võid nii palju karjuda, kui tahad, ja nii palju neid sõnu kasutada, kui tahad, aga see on jätkuvalt põhiseadusega vastuolus. Ja mul on väga hea meel, et Eesti Vabariigis on põhiseadus ikkagi selline dokument, mis on ülioluline, ja tegelikult sa ei saa sellest kuidagi niimoodi mööda hiilida.

Nii et mul on suur soovitus. Ma arvan, et seda eelnõu ei ole vaja. Kui kõik on juba teiste seadustega reguleeritud selles valdkonnas, nagu õiguskomisjoni esimees andis mõista, siis milleks seda seadust üldse on vaja siin saalis arutada. Ja siis on kõik kontrolli all põhimõtteliselt. President on iseenesest päris otse selle ka välja öelnud, et meil on olemas need seadused, mis seda olukorda reguleerivad, ja ei ole vaja siia midagi uut juurde tuua, mis on veel lisaks põhiseadusega vastuolus. Nii et soovitus oleks see eelnõu lihtsalt kuskile kalevi alla panna, kui mitte prügikasti visata.

Aga kui tuleb hääletus, siis meie kindlasti hääletame selle poolt, et see ei oleks muutmata kujul veel kord presidendi lauale jõudmas, sellepärast et see on põhiseadusega vastuolus. Me oleme sellest rääkinud, president on meiega selles küsimus nõus. Aga me ei arva seda, et seda on võimalik kuidagi muuta niimoodi, et see oleks põhiseadusega kooskõlas. Ja samal ajal see esialgne mõte või eesmärk, millest siin räägiti nii palju, jääks kehtima, sest meie arvates üks välistab teist. Aga küll me vaatame, mida eelnõu algatajad muudatusettepanekute näol pakkuma hakkavad.

Aitäh! Järgmisena Vladimir Arhipov, palun! (Kõneleja küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Eesti rahvas! Pole just tavapärane, et president jätab Riigikogu poolt vastuvõetud seaduse välja kuulutamata. Ju siis olid siin nii juriidilised põhjused kui ka võib-olla arusaam, et nii see seadus kui ka mõned teised väljaütlemised annavad viite, et algab mingisugune rünnak Eestis kristluse vastu. President Alar Karise välja kuulutamata, 9. aprillil Riigikogu poolthäälte enamusega vastuvõetud kirikute ja koguduste seadus on välja kuulutamata, kuna see pole tema hinnangul kooskõlas põhiseadusega, ähvardades ebaproportsionaalse usuvabaduse ja ühinemisvabaduse piiranguga.

Kanooniliseks seoseks Moskva patriarhaadiga, mida käremeelsed poliitikud välja toovad, on kohaliku kiriku täiskogul valitud metropoliidi ametisse määramine patriarhi poolt. Siiski ei anna see põhjust nimetada Eesti 150 000 usklikku ühendavat iseseisvat kirikut Eesti riikluse vastase tegevuse teostajaks. Kui riigivaenulikku tegevust peaks mõnes kogukonnas ilmnema, ja koguduses, on olemas seadused, mis võimaldavad süüdi olevad isikud kriminaalkorras vastutusele võtta. Miks siis eraldi seadus? Vaid ähmaste kahtluste najal ei saa õigusriigis kirikut represseerida. Taoline tagaselja süüdimõistmine tuletab meelde 50 võõravõimu aastat, kui kirikuvastased rünnakud olid selle võimu poliitika. 

Meie meedias on leidnud vähe kajastamist õigeusklike püüdlused kõrvaldada kahtlused, mida tekitas varasema nime kasutus, samuti võtta alus spekulatsioonidelt, otsekui poleks tegemist iseseisva ja oma tegevuses vaba usuühingu, vaid mingi müütilise Moskva tööriistaga. 2024. aasta augustis kiideti kiriku nõukogu poolt heaks uus põhikiri, mis selgelt sätestab, et Eestis tegutsev kirik on administratiivselt, majanduslikult ja hariduslikult sõltumatu, olles samuti iseseisev tsiviilküsimustes. Käesoleva aasta jaanuaris toimunud Eesti õigeusu kiriku sinodi istungil arutati täiendavaid põhikirja muudatusi ning valiti kirikule uus nimi: Eesti Kristlik Õigeusu Kirik. Kas see pole piisav tõestus, et kirik ei soovi vastanduda Eesti riigile, vaid otsib koostöökohti ja tahab ka edaspidi lähtuda kristlikus õpetuses sisalduvatest humanitaarsest väärtustest? Milleks siis õhutada usuvabadust piirava seaduse abil vastandumist, mis lõhestab niigi äreval ajal ühiskonda? Kas mõnede poliitikute kirikuvastases võitluses avaldunud ego või soov silma paista on piisav põhjus kehtestada seadust, mida suur osa muust maailmast hindab usuvabadust piiravaks? 

Eesti Kristliku Õigeusu Kiriku tegevuse kritiseerimise puhul tuuakse välja patriarh Kirilli sidemeid Venemaa võimuladvikuga ning kirikupea sõda toetavad väljaütlemised. Jääb arusaamatuks, kuidas need seostuvad iseseisva Eesti kirikuga, mille vaimulikkonna ja liikmete seas pole täheldatud riigivastaseid meeleolusid. Pole mõistlik panna ühe inimese ekslike seisukohtade eest vastutama terve õigeusklike kogukond. Kas patriarhi sõnavõtud või sõnavõttude eest riik seadusloomes peab kaugenema seni kehtivast põhiseadusest? Ei pea – mida ütleb ka president. 

Eesti rahvas on läbi ajaloo positsioneerinud usuleigena. Selleks on andnud põhjust sajandid võõra võimu all, üle elatud raskused. Ja praegune rünnak kristlusele ei väljendu üksnes õhinas, millega püütakse suruda läbi kirikute ja koguduste seadus, mis ei võimaldaks tulevikus kontrollida üksnes Eesti Kristlikku Õigeusu Kirikut, vaid teistegi Eesti Kirikute Nõukogusse kuuluvate usuühenduste tegevust. Siinkohas tuleks neile meelde tuletada, et Eesti kirikute ja usuühenduste oikumeenilist koostööd edendav ühendus loodi 1989. aastal samas Pühtitsa kloostris, mida nüüd üritatakse seaduse abil tasalülitada. 

Eestis on riik ja kirik lahutatud, ent võitlevad poliitikud soovivad enamat. Kuuldused Riigikantselei sümboolikanõuniku poolt ettevalmistatavast pühade ja tähtpäevade reformist, mis eemaldaks kõigi pühade hulgas kõik religioosse taustaga pidupäevad ehk suure reede, nelipühad, jaanipäeva ja jõulud, kinnitab veel kord, et kristluse tühistamine on Eestis alanud, kulgedes mitte vähema entusiasmiga kui kunagises NSV Liidus. Nii lihtne ja ohutu on tühistada usku, mis ei ähvarda uskumatuid füüsilise arveteõiendamisega nagu mõned muud maailmas miljoneid jälgijaid leidnud vägivaldsed õpetused, mille riiki imbumise tõkestamise suhtes ei tunne meie seadusloojad ja õiguskaitsjad mingit vajadust. Pole midagi uut siin päikese all! Peale eelmise sajandi aasta revolutsiooni lasti õhku kirikuid ja piinati jumalasulaseid. 1950. aasta teisel poolel ägenesid usuvastased aktsioonid Nõukogude Liidus taas, jõudes ka Eestisse. Kõne all oli Nevski katedraali lammutamine, vähem radikaalsema variandina sinna planetaariumi rajamine. Jutuks oli ka Pühtitsa kloostri sulgemine ning nunnade minemakihutamine. 

Aastal 2025 oleme jõudnud taas võitleva ateismini, kui end patriootideks pidavad tühikargajad ässitavad lammutama Nevski katedraali ja sulgema Pühtitsa kloostrit. Kuivõrd see parandab ühiskonna sidusust, millest nii vaimustunult räägime, on muidugi iseasi. Eesti on väike riik ja kuigi meie valitsusliikmete sõnavõtud kõlavad sageli otsekui maailmavalitsejate praalimine, peaksime eelkõige mõtlema, kuidas hoida rahu, ka jumala rahu, oma kaunil ja nii haavataval isamaal. Aitäh!

Aitäh! Järgmisena Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja ja kolleegid! Kui ma nüüd Riigikogus tagasi olen, siis tabas mind ootamatult, et ma pean otsustama selle kirikuseaduse üle. Ma konsulteerisin pädevate organitega. Aga mitte ainult sellest – ja ma hääletasin vastu. Ja mu ema oli väga usklik inimene. Ja ma mäletan, kui ta mulle juba lapsepõlvest peale rääkis – ma ise ei ole selline kirikuinimene –, et kuidas tuleb suhtuda aupaklikkusega kiriku ja usklike inimeste suhtes. Seejuures ükskõik, millist jumalat nad kummardavad. Ja midagi pole teha, mida sa oled poisina kuulnud juba, noh, see on veres, kuigi ma rõhutan, ma ei ole mingi kirikuinimene, erinevalt oma emast. Ja see oli ka üks, miks ma hääletasin vastu.  

Aga tegelikult on palju teisi momente, mis mind teevad murelikuks tänases Eestis. Esiteks, ajastatus. Kõigepealt põhiseaduse muutmine ja siis desserdina kirikuseadus. Vaadates aegruumi, kus me oleme: oleme väga suure ja agressiivse naabri kõrval, väikene nagu kirp, aga väga aktiivne kirp. Ja võtame sellisel ajal sellised sammud ette. Minu meelest oli see ajastus kõige valem, mis üldse olla saab. Kõik need asjad, põhiseaduse muutmine, mida siin võeti vastu. Jah, oleks pidanud ammu tegema. Aga nüüd, hoogtöö korras, kiiresti, ülepeakaela ja millele nüüd ka kirikuseadusele riigipea andis oma selge hinnangu, ja ma ei hakka ümber jutustama, mida Martin Helme siin rääkis ja mitmed teised enne mind, et see on põhimõtteline küsimus, see ei puuduta mitte ainult vene kirikut, vaid puudutab ka teisi kirikuid ja muid ühendusi.  

Jah, tõepoolest, ma olen Saksamaal käinud, ja ma arvan, ilmselt ainsana siin saalis olen ka selle partei nii-öelda üritusel osalenud. Pean silmas Alternative für Deutschland. Ja kindlasti on seal ka terroriste ja ohtlikke inimesi. Aga minu kogemus ütleb, et olid samasugused toredad inimesed nagu siin saalis, teadmata, mis nende peas küll toimub, mis Peeter Tali peas toimub või kellegi, Anti Poolametsa või Varro Vooglaiu. Et igal inimesel see on suveräänne, mis tema peas toimub ja mida ta mõtleb. Nii et minu hinnang on see, et ajastus oli ja on kõige ebasobivam üldse.  

Ja kui vaadata nüüd laiemat tausta, no meie kõige suurem liitlane Ameerika Ühendriigid, kelle praegust riigipead häbenemata naeruvääristatakse siin riigis. Ma arvan, et Ühendriikide ka Tallinna saatkonnas ja Valges Majas on failid meie juhtivate poliitikute arvamusavaldustest meie suurima liitlase kohta, ja ka see teeb mind murelikuks ja ma arvan, et niimoodi ei tohiks käituda. Igaühel on omad mõtted, omad plaanid, aga niimoodi käituda ei tohiks ja mina ei ole sellega nõus. See on nüüd järgmine selline moment, naeruvääristamine, ja siis rääkimine, et kas meid jäetakse üksi selle suure vihase kurja karu käes.  

Oma naabritega peab oskama suhelda. Ja peab rääkima ka nendega, kelle mõtteid te ei jaga. Ma olen seda kogu elu teinud, see ei tähenda nendega nõustumist. Ja mulle väga meeldib, mida ma kordan uuesti, meie põhjanaabrite soomlaste käitumine, kui nende president mängis pool päeva Ameerika presidendiga golfi. Aga vähe sellest, ta sai julgeolekugarantii. 1000 kilomeetrit nende piir. Aga vähe sellest, sai ka hiiglasliku investeeringu jäälõhkujate jaoks, nii et rahaline kasu: üks päev või õigemini pool päeva golfi. Ja peale selle, kui soomlaste välisminister …

Soovid lisaaega?

Jah, paluks küll, jah. 

Kolm minutit, palun!

Jah, ma arvan, nii palju pole vajagi. Kui nende välisminister ütles selges soome keeles, et Venemaa ei ole nende vaenlane, kuigi Venemaa praeguse režiimi puhul on mitmeid asju, millega Soome ei saa nõustuda. Ma kirjutaksin sellele kahe käega, nagu öeldakse, alla. Miks meie niimoodi ei tee? Me ainult korjame siin punkte, nagu Vabariigi President on öelnud, aga ei mõtle oma tulevikule pikemas plaanis. Ja see on arusaamatu.  

Ma vaatan siia saali, siin on palju arukaid inimesi, ükskõik mis lipu all nad siin tegutsevad, aga käitume lollilt, agressiivselt ja provokatiivselt. Selle asemel, et võiks käituda nii nagu soomlased: ehitada oma varjendeid, relvastuda vaikselt, aga mitte, noh maal öeldakse, lällata.  

Ja kokkuvõttes. Julgeolekugarantiisid on meil vaja, naaber tõesti on agressiivne ja nii edasi, aga vaadake, paljudel võib-olla ka ja ongi agressiivne naaber kusagil kodus. Kõige lollim tegevus on selle naabriga norida tüli kogu aeg, olgu ta siis teine riik või teine kinnistu kõrval, eks ju, midagi head see ei tähenda. Aga see ei tähenda nõusolekut oma agressiivse naabriga.  

Nii et selle seaduse nii-öelda taas läbikoputamine, ilma igasuguste muutusteta, mina sellega nõus ei ole. Ja tõsiselt paluks mõelda, mida siin teha, et Filareta ja tema 170 nunna vanuses 20–87 aastat, see kompanii. Noh, võib naeruvääristada, et ma püüan naeruvääristada neid, selle eelnõu esitajaid. Ei püüa naeruvääristada. Aga see on üks märk ja sellega ma nõus ei ole. Aga nagu ma ütlesin, mu ema ütles: kirikut ei maksa näppida ja usklikke inimesi, ükskõik millist jumalat nad siis kummardavad. Aitäh! 

Aitäh! Järgmisena Lauri Laats, palun! Ei, hiljem. Järgmisena siis … Võtad maha või? (Hääl saalist.) Ikka vilgub. Siis Varro Vooglaid, palun! 

Suur tänu minu poolt ka! Teate, mina tahan oma sõnavõtus algatuseks peatuda sellel, et meil on tegemist tõsise häbilooga siin parlamendis. Sellepärast et 9. aprillil 2025. aastal 60 parlamendi liiget tegelikult täies teadmises hääletas seaduseelnõu poolt, mis on põhiseadusvastane. Mitte keegi ei saa öelda, et aga me ei teadnud või et kuidagi kogemata juhtus, et vaat kus lops, sellise tõlgenduse peale ei osanud tulla, nagu president siin esile tõi, et siin on põhiseadusevastasus.

Mina isiklikult käisin siin puldis nii esimesel lugemisel, teisel lugemisel kui ka kolmandal lugemisel. Selgitasin kõikides peetud kõnedes just nimelt seda aspekti, et see eelnõu on ilmselgelt põhiseaduses sätestatud usuvabaduse põhimõttega vastuolus. Sellepärast et otsustamine oma kanoonilise sidemete üle on osa usuühingute enesekorraldusõigusest, mis omakorda on lahutamatu osa usuvabadusest. Sellest ei ole raske aru saada. 

Ja ma arvan, et siin saalis ei olegi inimesi, kes ei ole võimelised sellest aru saama. Ometi, nagu öeldud, täies teadmises, selleks et suruda läbi eesmärgiks seatud poliitiline ja ideoloogiline projekt, rammiti see eelnõu lõpuni, lihtsalt pigistades põhiseadusvastasuse suhtes silma kinni. 

See väljendab lugupidamatust põhiseaduse vastu. See on põhimõtteline, fundamentaalne probleem, mis kaugelt ületab selle eelnõu problemaatika. Kui meil on kujunenud välja selline hoiak ja see hoiak on saanud osaks meie poliitilisest kultuurist, et kui ikkagi eesmärki peetakse piisavalt oluliseks ja õilsaks ja üllaks, siis võib põhiseadusest üle lasta küll, siis see näitab, et meil on tõsine poliitilise kultuuri puudus, austuse puudumine õigusriikluse põhimõtte vastu. 

Nii ei tohi! Õigusriigis täpselt nii ongi, et ükskõik kui heaks, ükskõik kui vajalikuks, ükskõik kui ihaldusväärseks me mingisugust poliitilist eesmärki peame ja selle eesmärgi teenistusse rakendatud poliitilist projekti peame – kui see on vastuolus põhiseadusega, siis seda ei suruta. Ei suruta, tõstetakse käed üles ja öeldakse: ei, me oleme õigusriik, me nii ei tee. 

Ja kui me näeme siinjuures, millise häbiväärse lausvalelikkusega näiteks endine siseminister Lauri Läänemets käis siseministrina seda eelnõu kaitsmas, millise nahaalse valelikkusega ta käib ka täna siin puldis rääkimas, et see ei ole üldse kuidagi vastuolus usuvabadusega, mingit usuvabaduse riivet ei ole, kellelgi ei olegi üldse mingisugust eesmärki siin sundida ühtegi konkreetset organisatsiooni kanoonilise sidemeid katkestama – üks vale on laotud teise otsa ja häbi ei ole –, siis me järjekordselt näeme, et meil on riigis midagi väga valesti. Sellised inimesed, kes võivad nahaalselt sirge näoga lausvaletada, võivad rahulikult olla meil isegi siseministriks, kes kontrollivad jõustruktuure. See on suur ja tõsine probleem. 

Ja see eelnõu, mis toodi Läänemetsa juhtimisel siia parlamenti, ei sisalda elementaarselgi tasemel, rahuldavat põhiseaduslikkuse analüüsi. Kõik, kes vähekenegi ausa pilguga sellele seletuskirjale vaatavad, kes midagigi põhiseaduse dogmaatikast teavad, peavad nõustuma sellega, et see oli nali. See põhiseaduslikkuse analüüs, mis sinna oli kirjutatud, oli nali! Eneseõigustuslik selline! Mingit reaalset analüüsi ei olegi, lihtsalt on deklareeritud, et kõik on kooskõlas põhiseadusega, olgugi et kõik vähekenegi kompetentsed inimesed saavad aru, et loomulikult ei ole. 

Kuidas me oleme nii kaugele jõudnud, et meil on riigivõimu teostamisel selline lausvalelikkus muutunud niivõrd aktsepteeritavaks? Ja nüüd on tulemus käes.

Ma palun lisaaega kolm minutit.  

Kolm minutit lisaks. 

Tulemus on käes. President ei läinud selle valega kaasa, ei aidanud lõpuni seda valetamist läbi suruda, lõpule viia, ja ütles, et ei, niimoodi ei saa. Ma ei tea, mis põhjusest lähtuvalt. Võib-olla ta tõesti ütles täitsa siiralt, et minu isiklik väärikus ei luba panna oma pitsatit alla asjale, mis on nii valelik. Ja selle tõttu ma pean ütlema välja, et teil võib küll olla nii-öelda toetusväärne poliitiline eesmärk, aga eesmärk ei pühitse iga abinõu. Ja ei kuuluta seda asja välja. 

Nüüd, mis edasi saab? Olles käinud kuulamas põhiseaduskomisjoni istungil toimunud arutelusid, olles osalenud õiguskomisjoni istungil toimunud aruteludel, ma näen – ja see on mu mulje, keegi seda otseselt välja pole öelnud, aga ma näen seda –, et ilmselt tahetakse eelnõu avada muudatusteks, et see siis vastu võtta muudetud kujul. Aga muudatused ei ole põhimõttelised, ei kõrvalda seda põhiseadusvastasust, vaid on kosmeetilised. 

Loodetakse, et äkki niimoodi läheb asi läbi. President saatis tagasi, ütles, et tuleb muuta, me ju muutsime ja äkki nüüd president kuulutab selle välja, olgugi et täpselt see tuumne osa põhiseadusevastasusest, mis on siis see, et sunnitakse katkestama kanoonilised sidemed, on endiselt eelnõus sees. See näitaks, et valelikkusest tagasitõmbumise asemel kirjutatakse veel uus kihistus valelikkust sinna peale. Ja asi läheb muudkui piinlikumaks ja piinlikumaks. 

Ja mis siis edasi saab? Kas president saadab selle uuesti meile uueks aruteluks tagasi? Kas siis teeme uuesti, kolmandat korda mingid kosmeetilised muudatused ja saadame presidendile, et ta saadaks selle neljandat korda tagasi? Kas häbi ei ole?! Missuguseks farsiks me kujundame Eesti Vabariigi parlamendi niimoodi käitudes!? 

Rääkides presidendi motiividest, on ju nii, et ei ole nendest üldse raske aru saada. President on öelnud: kehtivas õiguses on olemas kõik vajalikud instrumendid, tagamaks seda, et olemasolevaid kanoonilisi sidemeid ja neist juhinduvaid ettekirjutusi ei saa kasutada viisil, mis on vastuolus Eesti Vabariigi julgeoleku ja põhiseadusliku korra tagamise taotlusega. Kui kanoonilisi sidemeid kasutatakse selleks, et ohustada Eesti Vabariigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda, siis karistusseadustikus olemasolevatele normidele tuginedes saab algatada isikute suhtes kriminaalmenetluse ja mõista nad süüdi ja panna nad vangi. 

Sellel loomulikult on tugev preventatiivne mõju, mida saab üle rõhutada ka vastava muudatusega kirikute ja koguduste seadusesse. Kui soovite, võite kirjutada sinna sisse täpselt sellise regulatsiooni, mis on ette pandud Keskerakonna poolt esitatud seaduse muutmise ettepanekuga. Et kui kanoonilistest sidemetest lähtuvalt antakse juhiseid, mis seavad ohtu Eesti julgeoleku ja põhiseadusliku korra, siis neid ei tohi järgida. Kellelgi pole selle vastu midagi. Mina olen ka nõus aktsepteerima sellise muudatuse. Aga riik ei saa nõuda üheltki usuühenduselt, et katkestataks kanoonilised sidemed. 

Ma lõpetan osutusega sellele, millest rääkis presidendi kantselei esindaja Mall Gramberg õiguskomisjoni esmaspäeval toimunud istungil. Ta osutas põhiseaduse §-le 130, mis on vägagi oluline. Mõelge selle peale! Võtke lahti põhiseaduse § 130: see ütleb, et on teatud vabadused, mida ei saa piirata isegi erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal. Ja nende vabaduste hulka kuulub muu hulgas põhiseaduse §-s 40 sätestatud usuvabadus. Ehk siis isegi erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal ei saaks nõuda üheltki kirikult ega kloostrilt kanooniliste sidemete katkestamist, rääkimata selle tegemisest rahuajal. Ei ole ju raske aru saada sellest! 

Minu sõbralik soovitus on mitte selle häbiväärse projekti rammimist jätkata või kui soovite nägu päästa, siis võtta eelnõu vastu sellisel viisil, kust päriselt ka on põhiseadusevastasus kõrvaldatud. Vastasel juhul läheb asi järjest piinlikumaks. Aitäh!

Aitäh! Järgmisena palun, Helir-Valdor Seeder!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Mina olen olnud ja olen jätkuvalt arvamusel, et see eelnõu on kooskõlas põhiseadusega. Mingit vastuolu põhiseadusega ei ole. Ja ma ei ole nõus eelkõnelejaga, kes ütles, et 60 saadikut on teadlikult hääletanud põhiseadusega vastuolus oleva seaduse poolt. Mina olen oma parima arusaamise kohaselt hääletanud varasemalt selle seaduse poolt teadmisega, et see on kooskõlas põhiseadusega. Ja minul ei ole tekkinud üleöö usku, et presidendil on kõikides küsimustes alati õigus. 

Ma kuulen täna neid kõnesid, ja neil saadikuil, kes varasemalt on olnud väga kriitilised presidendi suhtes, on tekkinud nüüd üllatavalt suur usk presidendi õigusesse ja tema õiglusesse. Ma arvan, et see ei ole midagi erakordset, kui ka parlament ja president omavahel ühe seaduseelnõu üle vaidlevad ja on ka eriarvamusel. Seda juhtub küll väga harva, aga seda on siiski varem juhtunud, ja see ei ole ka midagi erakorralist. 

Nüüd, ma arvan ka seda, et Eesti riigi julgeoleku seisukohalt on selle seaduse vastuvõtmine ääretult vajalik. Ma ei lasku selle eelnõu sisusse, kuna siinse arutelu eesmärk on eelkõige protseduurilised küsimused ja valdavalt on siin keskendutud protseduurilistele küsimustele nende etteheidete puhul, mis küsimuste kaudu siia on tulnud. 

Ma tunnen ka ennast puudutatuna kui põhiseaduskomisjoni liige, kuna on küsitud, miks põhiseaduskomisjonis – konsensuslikult, juhin tähelepanu – kõik hääletasid selle poolt, et seda presidendi poolt parlamendile tagasi saadetud seadust muutmata kujul mitte vastu võtta, vaid asuda seda menetlema ja muutma, olles samal ajal arvamusel, et juba olemasolev eelnõu on kooskõlas põhiseadusega. Siis ma ütlen, et ega õigusriigi põhimõte ei ole iga hinna eest vaielda. Kui ka Siseministeeriumi esindajad komisjonis kinnitasid, et nemad on sama meelt, et see eelnõu on kooskõlas põhiseadusega, aga neil on omad ettepanekud, et sõnastust täpsustada ja teha ühemõttelisemaks ja selgemaks ning sellega ka vältida täiendavaid vaidlusi, siis mina parlamendiliikmena ka täiesti heas usus arvan, et see on mõistlikum tee: menetleda ja teha seaduse paragrahve selgemaks, sõnastust selgemaks ja üheselt mõistetavamaks, mis on olnud üks presidendi etteheiteid parlamendi poolt heaks kiidetud seaduseelnõule. Ja kui selline võimalus on olemas, mis peaks selguma nüüd juhtivkomisjoni aruteludel õiguskomisjonis, mitte enam põhiseaduskomisjonis, siis on loogiline, et ma sellele annan rohelise tee. Nii et ma leian, et ma olen täiesti mõistusepäraselt ja heauskselt käitunud. 

Ja ma ei ole sugugi nende süüdistustega nõus, et siin on teadlikult ja pahatahtlikult käitutud. Ja kui meil on usk presidenti nii suur, siis ma olen jätkuvalt arvamusel, et kui me siin võtame vastu ka nüüd muudetud kujul sellise eelnõu, mis on jätkuvalt põhiseadusega vastuolus, siis president ei kuuluta seda välja ja see lähebki Riigikohtusse ja Riigikohus mõistab õigust. 

Lisaks sellele on veel teinegi sõel ehk järelevalveinstants, kes teostab järelevalvet seaduse ja põhiseadusega vastuolus oleva seaduste puhul, see on õiguskantsler. Ka tema saab ja peabki sel juhul sõna sekka ütlema. Nii et meil on veel mitu järelevalveinstitutsiooni, kes saavad seda kontrollida ja meie vaidlusi siis nii-öelda õigusriigile kohaselt ka lahendada. 

Nii et ma nii äärmuslikult ja reljeefselt ei julgeks küll väljenduda. Ma ei süüdista kolleege siin massiliselt põhiseaduse vastu minekus ja kultuuritus käitumises ja hääletuses. Aga ma jätkuvalt kordan: minu sügav veendumus on, et Eesti riigi julgeoleku seisukohalt …

Ma palun kolm minutit lisaaega. 

Kolm minutit lisaks. 

… et Eesti riigi julgeoleku seisukohalt on seda seaduseelnõu vaja vastu võtta. Ja ma ei ole nõus või siis, ütleme nii, ei saanud küll niisugusel kujul aru siin varasematest komisjoni ettekandjatest, et see on kindlalt suunatud ainult ühe konkreetse organisatsiooni vastu.

Sellega ma olen nõus, et selle tähendus on laiem. See on kõikide – potentsiaalselt, nii nagu ka Martin Helme ütles –, mitte ainult usuühingute, vaid ka kodanikuühenduste puhul kasutatav seadusesäte, kui need organisatsioonid ohustavad Eesti riigi julgeolekut. ainult sellisel tingimusel. Ainult sellisel tingimusel! Nii et see ei ole minu arvates suunatud ühe konkreetse organisatsiooni vastu, vaid seda saab kasutada ja peabki kasutama laiemalt meie õigusruumis. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Nüüd me peame eelnõu 570 UA-d hääletama ja alustame selle ettevalmistamisega.

Lugupeetud Riigikogu liikmed, juhin tähelepanu, et seaduse muutmata kujul vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Lähtudes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 114 lõikest 3 panen hääletusele Vabariigi Presidendi poolt Riigikogule tagasi saadetud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Seaduse muutmata kujul vastuvõtmise poolt hääletas 0 Riigikogu liiget, vastu oli 85 ja erapooletuid 0.

Seadus jäi muutmata kujul vastu võtmata. Määran kirikute ja koguduste seaduse muutmise seadusele muudatusettepanekute esitamise tähtajaks käesoleva aasta 28. mai kell 17.15. 

Sellega on läbitud tänane neljas päevakorrapunkt.

Liigume viienda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Demokraatia ja Valimisabi Instituudi põhikirjaga ühinemise seaduse eelnõu 559, eelnõu teine lugemine. Ettekandjaks väliskomisjoni liige Ester Karuse, palun!

Aitäh, austatud aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Teie ees on eelnõu nr 559 SE teine lugemine. Ja annan siis ülevaate menetluse käigust juhtivkomisjonis esimese ja teise lugemise vahel. 

Vabariigi Valitsuse 13. jaanuaril algatatud eelnõu esimene lugemine lõpetati 9. aprillil. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks oli 24. aprill. Ja selleks ajaks ei esitatud ühtegi muudatusettepanekut. Ja keeletoimetaja ettepanekul on tehtud keeleline korrektuur, et on siin lisatud siis sõna "ning", selline väike keeleline korrektuur. Muid ettepanekuid ei tulnud.

Juhtivkomisjoni menetluslikud otsused, ettepanekud olid, et väliskomisjon otsustas 5. mail toimunud istungil teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda teiseks lugemiseks täna ehk 14. mail ja kinnitada eelnõu tekst ja seletuskiri teiseks lugemiseks ning teha ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada ja viia läbi lõpphääletus. Ja selle eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on nõutav poolthäälte enamus. Muid tähelepanekuid ei ole. Aitäh!

Aitäh! Küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Varro Vooglaid, palun! (Hääl saalist.) Need tulevad hiljem natuke.

Jaa, suur tänu! Ega ma pikalt ei näe siin mõtet rääkida, sellepärast et eks me ju ühelt poolt teame, et see eelnõu leiab koalitsiooni häältega toetust ja kedagi me siin ümber ei veena, aga võib üle korrata seda, mida sai öeldud ka esimesel lugemisel: tegemist on täiesti mõttetu organisatsiooniga, millega liitumine ei anna Eesti Vabariigile reaalselt mitte midagi. 

Ma mäletan, et esimesel lugemisel küsisin eelnõu esitlejalt, mida see päriselt Eesti Vabariigile annab, kui me selle organisatsiooniga ühineme. Vastus oligi selline, et ega ta otseselt midagi ei anna, lihtsalt võimaldab meid kuidagi nagu näidata, et me oleme kuidagi samameelsed. Selline üldine pehme mingi kuvandi moment. Et reaalselt pole kasu absoluutselt mitte midagi.

Mis minule teeb meelehärmi niisuguste asjade puhul, on see, et selle asemel, et tegeleda päriselt demokraatliku ühiskonnakorralduse aluseks olevate põhimõtete jõustamisega, tegeleme me siin mingisuguste selliste pseudoasjadega, millega loome muljet, et näete, kui oluline demokraatia meile on, liitume IDEA-ga, eks, Rahvusvahelise Demokraatia ja Valimisabi Instituudiga. Vaatad peale, siis tundub ju küll, et tõesti, näed, ega me muidu ei liituks, kui me demokraatiat oluliseks ei peaks. Aga ometi, sellega liitumine ei anna absoluutselt mitte midagi. 

Ma loen teile ette seaduse seletuskirjast, kuidas on kirjutatud selle seaduse mõjude kohta. Kuulake, tsiteerin: "Eestile on välispoliitiliselt oluline olla üleilmselt tuntud kui edumeelne riik, kes toetab demokraatiat ja inimõigusi. IDEA-s osalemine on hea vahend selle kuvandi edendamiseks, kuna IDEA on rahvusvaheliselt üks tuntumaid ja hinnatumaid demokraatia eest seisjaid. Samameelsus tugevate lääneriikidega suurendab ka Eesti julgeolekut, edendades suhteid ja kinnistades Eesti samameelse partnerina." No täielik iba ju. "Kinnistades kuvandit Eestist samameelse partnerina" – aga kuidas oleks sellega, head kolleegid, kui me üritaksime kinnistada kuvandit Eestist kui demokraatlikust riigist läbi selle, et me hakkame päriselt meie ühiskonnakorraldust demokraatlikumaks tegema? Kuidas oleks, kui ehitaks kuvandit, millel on ka tõepõhi all, mitte lihtsalt kuvand, mis on kuidagi üles blufitud nagu mingi fassaad, mille taga on lagunev maja? Kuidas oleks sellega, kui võtaks kasutusele valimissüsteemi, mis on reaalselt usaldusväärne ja läbipaistev, nagu teistes Euroopa riikides seda tehakse. Valimissüsteemi, mis on jälgitav ja vaadeldav tavaliste inimeste poolt oma tavaliste teadmiste pinnalt – kuidas sellega oleks, kui soovite ehitada kuvandit Eestist kui demokraatlikust riigist? 

Kuidas sellega oleks, kui taastaks rahvaalgatuse õiguse, mis oli ette nähtud 1920. aasta ja 1933. aasta põhiseadusega, et rahvas sai algatada parlamendis eelnõusid nii vastuvõetud seaduste tühistamiseks kui ka uute seaduste vastuvõtmiseks? Kusjuures, kui parlament ei toetanud rahva poolt algatatud eelnõusid, siis läks eelnõu automaatselt rahvahääletusele ja kui rahvas ise seda toetas, siis see oli ühtlasi umbusaldus parlamendile. Ehk võimalus reaalselt kutsuda esile erakorralised valimised olukorras, kus parlamendi enamus on minetanud rahva enamuse toetuse. Kuidas sellega oleks? Ehitame äkki niimoodi kuvandit Eestist kui demokraatlikust riigist? 

Või kuidas oleks sellega, kui ühe korra nüüd 22 aasta jooksul annaks ka rahvale võimaluse rahvahääletusel osaledes ühegi küsimuse üle otsustada? Näiteks selle üle, kas hakata fosforiiti kaevandama või mitte, näiteks selle üle, kas rajada suuri sõjaväebaase kusagile või mitte. Kuidas sellega oleks? Siis öeldakse, et ei-ei-ei-ei, me ei saa niimoodi rahvale anda õigust otsustada selliseid asju. 

Või kuidas oleks sellega, et annaks rahvale tagasi võimaluse valida endale ise riigipead? Mitte nii, et riigipea määratakse koalitsioonierakondade tagatubades. Vot ühtegi nendest asjadest te ju tegelikult koalitsiooni poole pealt ei toeta. Ka oluline osa opositsioonist ei toeta, sotsid kindlasti ühtegi nendest asjadest ei toeta, eks. Selle asemel minnakse edasi näiteks selliste muudatustega, et võtta kohalikelt inimestelt võimalus seista vastu näiteks tuuleparkide rajamisele, eks ole, demokraatiast eemale. Selle asemel soositakse üha enam Euroopa föderaliseerumist, mis jätab meile kohalikule tasandile järjest vähem võimu. 

Nii et see on suitsukate, head sõbrad, aga see suitsukate on läbinähtav. Te loote illusioone, tegelikult austus demokraatia ideaali vastu puudub. Tegelikult austus, nagu eelnevalt rääkisime, ka põhiseaduse ideaali vastu puudub. Aga lõputult ei saa neid valesid ehitada ja üleval hoida. Igal juhul sellel konkreetsel eelnõul, mis näeb ette selle organisatsiooniga liitumise, veel kord, ei ole mitte mingit sisulist mõtet. Mõttetu jutuklubi, mis tekitab meile lihtsalt kulusid juurde. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole ja sulgen läbirääkimised. Eelnõule muudatusettepanekuid ei esitatud ja juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 559 lõpphääletus. Alustame selle ettevalmistamist. 

Lugupeetud Riigikogu liikmed! Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Demokraatia ja Valimisabi Instituudi põhikirjaga ühinemise seaduse eelnõu 559. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt hääletas 50 Riigikogu liiget, vastu 12, erapooletuid 1. Eelnõu 559 on seadusena vastu võetud.

Läheme edasi kuuenda päevakorrapunktiga, milleks on kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Eesti Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmete nimetamine" eelnõu 643 esimene lugemine. Ettekandjaks on kultuurikomisjoni esimees Liina Kersna. Palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud kolleegid! Suur rõõm on olla teie ees Riigikogu otsuse eelnõuga, et määrata rahvusringhäälingu nõukogusse kaks uut valdkondlikult tunnustatud eksperti. 

Riigikogu kultuurikomisjon otsustas oma 6. mai istungil esitada Riigikogu otsuse eelnõu Eesti Rahvusringhäälingu nõukogusse uute tunnustatud asjatundjatest liikmete nimetamiseks. 

Tuletan teile meelde, et rahvusringhäälingu seaduse järgi koosneb rahvusringhäälingu nõukogu Riigikogu liikmetest ja rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest. Riigikogu nimetab Riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekul nõukokku ühe esindaja igast Riigikogu fraktsioonist Riigikogu koosseisu volituste lõppemiseni ning neli asjatundjat Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate hulgast, kelle volitused kestavad viis aastat. 

Miks me täna selle eelnõuga siin oleme, on seetõttu, et kahe eksperdi lepingud lõppevad käesoleva aasta 26. mail. Ehk Peeter Espaki ja Viktor Trasbergi volitused lõppevad ja seetõttu on meil kohustus valida kaks uut nõukogu liiget. Lisaks Peeter Espakile ja Viktor Trasbergile on täna tunnustatud ekspertidena nõukogus ka Sulev Valner ja nõukogu tänane esimees Rein Veidemann, nende volitused kestavad 2027. aastani. 

15. aprilli kultuurikomisjoni istungil otsustas kultuurikomisjon välja kuulutada konkursi, et valdkondlikke eksperte leida. 15. aprillil kuulutati see välja ja 29. aprilliks ootasime kandidaate. Kultuurikomisjonile laekus 13 kandidaadiavaldust. 

Ja olgu öeldud, et Riigikogule ettepaneku tegemisel peab kultuurikomisjon lähtuma Eesti Rahvusringhäälingu seadusest, mille kohaselt ei või ringhäälingu nõukogu liige olla rahvusringhäälingu juhatuse liige, prokurist ega audiitor. Ta ei tohi meediateenuse osutaja juhtorgani liige olla, füüsilisest isikust ettevõtja meediateenuse osutaja tähenduses, mis on omaette seaduses defineeritud, lepingulistes suhetes mis tahes meediateenuse osutajaga ja ta ei tohi meediateenuse osutaja osanik olla, aktsionär ega liige, ei tohi olla ka Vabariigi Valitsuse liige. 

Ja 6. mail toimus kultuurikomisjonis 13 kandidaadi vahel hääletus. Ja kultuurikomisjon otsustas teha Riigikogule ettepaneku nimetada uuteks rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest nõukogu liikmeteks Paavo Nõgene ja Raul Rebane. Ja komisjoni ettepaneku kohaselt algaksid uute Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmete volitused 2025. aasta 27. maist. 

Oluline on öelda ka seda, et Paavo Nõgene ja Raul Rebane on esitanud komisjonile kirjaliku nõusoleku nõukogusse nimetamiseks ning kinnitanud, et neil puuduvad seaduses nimetatud vastuolud nõukogu liikmeks nimetamiseks. Raul Rebane on kinnitanud, et valituks osutumise korral loobub ta Vikerraadioga lepingulisest suhtest, mille alusel on ta seni teinud iga kuu ühe neljaminutilise päevakommentaari aktuaalsel teemal. 

Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele arutatakse käesolevat eelnõu Riigikogu otsuse eelnõuna ühel lugemisel ja eelnõu otsusena vastuvõtmiseks on vajalik poolthäälte enamus. Aitäh teile!

Aitäh! Ja teile on ka küsimus. Reili Rand, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Olgu alustuseks öeldud, et kindlasti pole esitatud kandidaatide sobivuses või kompetentsis põhjust kahelda. Küll huvitab mind asjaolu, et te mainisite, et kultuurikomisjonil oli võimalus 13 kandidaadi hulgas valida. Me menetleme siin mõne punkti pärast seaduseelnõu, millega me paneme börsiettevõtetele kohustuse hoolitseda soolise tasakaalu eest. ERR-i nõukogu on üks koht, kus riigil oleks võimalus eeskuju näidata. Teatavasti hetkel ei ole nõukogus ühtegi naissoost esindajat. Kuidas te seda teemat kommenteerite, kas tõesti ühtegi kompetentset kandidaati ei olnud kultuurikomisjonil, keda kaaluda, või miks me taas kord näeme ainult meeste esindatust?

Aitäh selle väga põhjendatud küsimuse eest! Ma arvan, et seda küsimust me võiksime ka iseendale esitada, sest nii nagu ma oma ettekandes viitasin, siis kõigi meie parlamendis olevate fraktsioonide esindajad on rahvusringhäälingu nõukogus liikmed. Meie ise oleme saanud valida iseendi seast sinna need nõukogu liikmed ja meie ise kõik oleme otsustanud esitada sinna mehed. Siiski, ekspertide valimise puhul me tõesti arutasime ka seda, aga kui vaadata, mida me ootame rahvusringhäälingu nõukogult, ja kui võrrelda nende kandidaatide ekspertsust, näiteks pikaajalisust, mitmekesisust, siis ekspertidena, meie hindasime, olid need kaks eksperti tugevamad. 

Poliitilisel tasandil on meie õigus ja vastutus teha valikuid mitmekesisemalt. Täna tõesti hämmastaval kombel kõik fraktsioonid on otsustanud suunata rahvusringhäälingu nõukogusse mehed. Ja ma ei vaata mitte ainult teile otsa, vaid iseendale ka. Me tegelikult kõik võiksime kaaluda, kas meil oleks võimalik vahetada enne koosseisu lõppu mõni nõukogu liige välja eksperdist naise vastu. Sest me teame, meil siin saalis on ka väga palju valdkondlikke eksperte, kes sobiksid imehästi rahvusringhäälingu nõukogusse. 

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ka mina toetun Reili Ranna küsimusele, arvestades, millises suunas me oleme liikunud, et me tahame anda rohkem juhtivaid kohti naistele – ja nüüd nii kõrgele kohale ainult mehed. See ju ei lähe kokku selle poliitikaga, mida on Reformierakond ajanud, et oleks sooline võrdsus, et kõrgetel kohtadel oleks selline nimekiri, kus oleks võrdselt ka neid vähem esindatud sugusid. Kas siis tõesti ei kaalutud kordagi ka naiskandidaadi esitamist?

Aitäh! Meil oli nii-öelda pimehääletus, oli salajane hääletus, ja häälte jagunemisel valiti Raul Rebane ja Paavo Nõgene.

Anti Poolamets, palun!

No tõesti-tõesti! Just me siin arutame Riigikogus praegu börsiettevõtete, äriettevõtete soolist tasakaalu, et 40% nõukogu liikmetest ja vähemalt 33% juhatuse nõukogu liikmetest peavad kuuluma vähem esindatud soo hulka. Miks te ei järgi omaenda ideid ja miks te üldse ei räägi sellest? See vabandamine praegu ei mõju veenvalt, tegelikult peaks vähemalt üks vulasooline olema. Minu meelest ERR-i juhatuse arvu puhul peaks üks või mitu sellist seal olema. Kas te seda küsimust komisjonis ka arutasite, et kus on vähem esindatud sood ja mitu neid üldse on?

Aitäh küsimuse eest! Jah, me arutasime seda, et tõesti rahvusringhäälingu nõukogu on väga maskuliinne. Aga see on meie endi kätes. Meie oleme iga fraktsiooni poolt esitanud sinna ka oma kandidaadid ja me ise oleme esitanud kõik need mehed. Ma veel kord kutsun üles mõtlema, kas meil oleks võimalus teha mõned vahetused seal, et oleks ka naisi. Täna me valisime eksperte ja hindasime kandidaate ekspertsuse alusel. Vähemalt ma loodan, et kultuurikomisjoni liikmed, kes selle valiku tegid, hindasid ekspertsust, sest meie ülesanne oli valdkonna tunnustatud eksperdi valimine. Aitäh! 

Helle-Moonika Helme, palun!

Jaa, vaat siin me nüüd oleme, Liinakene! Sina räägid ise endale täiesti vastu. Eks ole, sa siin viibutad näppu kuidagi kellegi teise suunas, fraktsioonide suunas, et miks siis, nii nagu Reili Rand rääkis, peaks ikka naisi ka olema. Mina ei arva, et valik peaks toimuma soopõhiselt, no ikkagi ekspertsusepõhiselt. Ja sina ka ütlesid, et see valik nagu oli. Aga samal ajal sa ütlesid, et peaks ikka nagu naisi ka toetama. Nimekirjas oli tegelikult päris mitu naist, ja minu meelest päris head eksperdid, olgem ausad, nimesid nimetamata. Mina hääletasin naist ja sellepärast ma küsin, et kuna sina siin niimoodi keerutad ja keerutad ja näppu vibutad maskuliinsuse suunas, kuidas sina hääletasid. Ma ei küsi nime, ma küsin, kas meest või naist. Näita, kui siiras sa olid! Ma tean, et koalitsiooni häältega valitigi lõpuks ära mehed. Jah, sina oled koalitsioonis, räägi siis! 

Aitäh küsimuse eest! Mina valisin 13 kandidaadi seast väga kindlal meelel kaks eksperti, kelle puhul ma olen veendunud, et nad on väga head eksperdid. Oleks kultuurikomisjonil olnud võimalus valida nelja eksperti, siis kindlasti oleks sinna nelja eksperti jõudnud ka mõni naine. Ja ma väga loodan, et nendest naistest, kes kandideerisid, et nad kandideerivad ka kahe aasta pärast. 

Reili Rand, palun! Reili Rand, mikrofon, palun!

Ei tööta mikrofon. 

Kohe! (Hääl saalist.) Ei ole, kaks küsimust on.

Nii, aitäh! Mikrofon vist nüüd töötab. Absoluutselt olen ma nõus, et valik ei peagi olema soopõhine ja sellest ju ei olegi jutt, vaid küsimus on see, et kui aluseks on kompetents ja seal eelistada, et oleks mõlema soo esindajaid. Aga ma küsin, kas ma sain õigesti aru sellest eelnevast vastusest, et jah, meil oli 13 kandidaadi hulgas ka naissoost kandidaate, aga komisjoni hinnangul lihtsalt mitte ükski neist ei olnud piisavalt kompetentne. Kas ma saan õigesti aru või kuidas te seda kommenteeriksite?

Aitäh! Komisjonis toimus hääletus ja kuna me valisime kahte eksperti, siis iga komisjoni liige sai 13 kandidaadi seast valida ära kaks kandidaati, ja häälte tulemusel osutusid valituks need kaks kandidaati, keda me praegu siia esitame.

Nii, Evelin Poolamets. Kui juba Reili Rand sai teise küsimuse, siis Evelin Poolamets, palun!

Kas muidu ei saa või?

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kas te ei leia, et neid kandidaatidele esitatud nõudeid peaks üle vaatama ja ikkagi lähtuma ka sellest, et naised oma soo esindajatena annaksid ERR-i nõukogule väga palju juurde? Kui me vaatame ja tuletame meelde, mis toimus ETV aastavahetuse programmis, kus mõnitati emadust, paljulapselisust – see ongi võib-olla selle tagajärg, et ei ole piisavalt naisi nõukogus esindatud.

Aitäh! Ma teie järeldusega ei nõustu, aga eeldusega, et juhtorganid, kus on nii mehi kui naisi, et seal tehakse tasakaalukamaid, paremaid otsuseid, sellega ma olen nõus. Aga selle järeldusega ma ei nõustu.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Mul ei olnud tegelikult plaanis üldse siin praegu sõna võtta, aga nüüd me näeme, kui jaburasse olukorda me tegelikult oleme ennast mänginud, õigemini teie olete, koalitsiooni poolt. Sellepärast et eraettevõtjatele ja nõukogudesse … Te nägite ette, et väga mõistlik on, et me peame määrama jõuga tasakaalu, kui palju ühte või teist sugu on. Aga nüüd me oleme siin Riigikogu saadikutena teinud teistmoodi. See on ju tegelikult topeltmoraal.

Minu arust tuleks praegu uuesti hakata hääletama, või mismoodi sellest välja tulla? Sellepärast et ei saa olla niimoodi, et meil on jõud, me kehtestame eraettevõtjale seaduse jõuga, mismoodi peab olema tema juhtorgan mehitatud, kellega. Aga praegu me tagurdame siin välja, et näed, meil ei olnud piisavalt naiseksperte. Mina ka ei arva, et kedagi peab tegelikult (Saalist hõigatakse: "Salajane hääletus!".) valima selle järgi, kas ta on naine või mees, peabki parimad spetsialistid saama, (Saalis räägitakse.) aga siin ei saa ju olla niimoodi. Sama salajane hääletamine, nagu siin just öeldi. Võib-olla ka ju samamoodi eraettevõtetes. Miks me teeme niimoodi? See on topeltmoraal. Aitäh!

Aitäh! Nagu ma ütlesin, siis see on meie teha, kui palju selles nõukogus on Riigikogu fraktsiooni esindajate seas naisi. Hetkel ei ole see ka minu teha.

Helle-Moonika Helme, palun!

Nii armas, et selle debati fookus nüüd on sinna läinud, kuhu ta on läinud. Siin on nii tore vaadata, kuidas sa pead seal keerutama ja põhjendama. Siin kogu aeg põhjendad valikut siis ekspertsusega. Aga ma ütlen, et tegelikult kõik naised, kes just seekord kandideerisid, nemad teavad, kes nad on, eks ju, kõik praegu said sinu suu läbi ja põhimõtteliselt ka Reili suu läbi teada, et nad ei ole eksperdid.

Ma saan aru, et see oli kommentaar. Aga ma, vastupidi, just rõhutasin, et kõik nad olid eksperdid, nad kvalifitseerusid, ja kui me oleksime saanud rohkem valida, siis tõenäoliselt oleks selles valikus olnud ka naisi, aga täna oli meie võimalus välja vahetada kaks eksperti ja häälte tulemusel hinnati kaks asjatundlikku valdkondlikku eksperti. Keegi ei vaidlusta, et tegemist on väga tunnustatud valdkondlike ekspertidega. Raul Rebane on pikaaegne kommunikatsioonivaldkonna ekspert. Ta on töötanud rahvusringhäälingus, olnud Eesti Televisiooni programmijuht. Ta on töötanud ka erameediaväljaandes programmijuhina. Paavo Nõgene, lisaks sellele, et ta väga hästi mõistab, kuidas toimib rahvusringhääling, on tal ka pikaaegne suure ettevõtte juhtimise kogemus, mis kindlasti tuleb oluliselt kasuks rahvusringhäälingu juhtimisel. Seekord oli otsus selline hääletuse tulemusel. Ja ütlen veel kord, et minu meelest me ei peaks leppima selle olukorraga, et rahvusringhäälingu nõukogus on ainult mehed. Ja see on meie võimuses, muuta vähemalt mõnede fraktsioonide esindajaid.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea eesistuja! No Liina, ma jätkan sellelsamal teemal. Huvitava kokkusattumusena täna mõne punkti pärast ongi just see väärtpaberituru seaduse muudatus, kus siis see 40% vähem esindatud soo esindajaid peab nõukogudes olema ehk räägitakse ka nõukogudest. Ma lihtsalt küsin sellise hüpoteetilise küsimuse, et kui eraettevõtte nõukogus viiest kaks uut on vaja nimetada, kolm on seal mehed, siis justkui kaks peaksidki olema naised. Kui see seadus nüüd siin paari punkti, eelnõu seaduseks saab, siis juhtuks nii, et mehed lüüakse enne hääletamist listist minema ja siis hakatakse ainult naiste üle hääletama, eks ole. Eraettevõtetele nüüd pannakse selline raamistik ette. Miks ikkagi on nii, et riigiinstitutsioonides toimetades samu põhimõtteid te ei taha rakendada? Ja kusjuures mina arvan, et me ei peaks seadusena jõustama seda, kust see kvoot on. Aga ma just mõtlen, et kuna sina ilmselt hääletad poolt seal hiljem, miks sa siin ei leia, et oleks pidanud selle nimekirja meestest tühjaks tegema. Siis Paavo Nõgesel ja Raul Rebasel polekski tegelikult hääletusele enam asja olnud.

Aitäh, härra Epler, hea kolleeg! Ma väga loodan, et sellele eelnõule tuleb ka teie poolthääl, sest tegemist on väga tugevate ekspertidega. Praegu me räägime rahvusringhäälingu nõukogust, me ei räägi eraettevõtte nõukogust. Praegu on rahvusringhäälingu nõukogus küsimus, mille määramisel on omad reeglid. Ja nendest reeglitest ma oma sissejuhatuses ka tegin ülevaate, et millistele tingimustele peavad täna seaduse kohaselt rahvusringhäälingu nõukogu liikmed vastama. Nendele tingimustele need kaks kandidaati selgelt vastavad.

Rohkem küsimusi teile ei ole. Nüüd avan läbirääkimised fraktsioonidele. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel, Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! No me nägime siin väga toredat etendust praegu. Reformierakondlik arrogants, üleolek, veendumus, et meie teeme kõike õigesti ja teil pole isegi õigust seda kahtluse alla seada. Meie tõlgendame seadusi nii, nagu meie tõlgendame. Meil on alati õigus. 

Aga milles on tegelikult küsimus? Tunnustatud eksperdid. No ei vaidlusta, et Raul Rebane on tunnustatud ekspert, Reformierakonna suuvoodrina. Reformierakonna suuvoodrina! Aastate vältel on ta sõimanud EKRE-t, aastate vältel on ta valeinformatsiooni levitanud ka minu persooni kohta, libauudiseid tekitanud sellest, kuidas mingeid skandaale üles puhuda, mida kõike on Helme öelnud või noor Helme öelnud või EKRE-s keegi öelnud. Selles on küsimus. Tarvis oli sellesse nõukokku kahte Reformierakonna suuvoodrid, sest ka Paavo Nõgene, kellest ma pean väga sügavalt lugu, on tegelikult ju pikaajaline Reformierakonna liige. Enam ei ole. Enam ei ole, mõtleks! Sellega on minevik kustutatud? Sellega on teie meelest minevik kustutatud, jah? Enam ei ole, astus välja. Aga on olnud. Ja on ka jätkuvalt ju mõttekaaslane. Selles on ju küsimus, mitte selles, kas tegemist on ekspertidega või mitteekspertidega.

Ja kogu see kogu see reformierakondlik silmakirjalikkus. Me oleme täna mitut eelnõu arutanud siin, kus see seaduste rikkumine, reformierakondlik seaduste rikkumine on päevakorras olnud nii kaameratega kui ka mingite muude asjadega. Pole probleemi, seaduseid tulebki tõlgendada? Ei tule! Seadusi tuleb üheselt mõista. Ja Reformierakonnal ei ole õigus tekitada riigis olukorda, kus nemad mõistavad ühtemoodi ja see õigustab seaduste rikkumist, ja teised mõistavad teistmoodi, aga teistel ei ole õigus, sest Reformierakond on nii otsustanud. 

Ja no eriti odioosne tüüp on muidugi Raul Rebane. Meenutame, et 1980. aastate teisel poolel, kui perestroika juba käis, astus tema komparteisse ja agressiivselt püüdis veenda ka oma töökaaslasi komparteiga liituma. Ja nii mõnigi saatis ta sinna, kus päike ei paista, sest oli selge, et see kompartei režiim ei jää enam pikalt püsima. Ja mida ta on siis nüüd teinud? Nüüd on ta teinud täpselt sedasama, mida ta tegi siis, kui ta oli kompartei liige – propagandat. Propagandat! Vääritut, valelikku, moonutavat, süüdistavat, demoniseerivat propagandat nende suhtes, kes ei ole peavooluideoloogiaga nõus, kes ei ole Reformierakonna diktaadiga nõus, kes ei ole liberaalse demokraatia perverteerivate ettevõtmistega nõus. Neid on ta mõnitanud, süüdistanud ja selle nimel on ta nüüd saanud lugupeetud eksperdi tiitli teie käest. 

Kusjuures, tuletan meelde, tõepoolest, seal oli naisterahvaid ja ei olnud konsensuslikud otsused. Ei olnud niimoodi, et kogu komisjon oli poolt. Keegi ei vaidlustanud, aga hääletati mitte ainult nende kandidaatide poolt, keda teie praegu meile esitate, vaid hääletati ka teiste kandidaatide poolt. Nii et need ei olnud sugugi üksmeelsed otsused. 

Ja kõik see on nii piinlik. Kõik see on nii piinlik! Siinsamas oli alles kultuurikomisjoni istung, kus päevakorras oli Varro Vooglaidi väljaviskamine ERR-i nõukogust. No jumal tänatud, esialgu on veel seadused niisugused ja tavad niisugused, et see on ikkagi fraktsiooni otsustada. 

Aga see kõik näitab, kuivõrd perverteerunud on meie see reformierakondlik režiim. See on nii perverteerunud, et see ei saa kaua enam kesta. See on … Teate, 1985. aastal algas perestroika Nõukogude Liidus. Võttis kuus aastat aega, enne kui see perversne ja jälk riik kokku kukkus. Kuus aastat võttis aega! 

Nüüd on toimunud uus globaalne perestroika – Donald Trump on valitud presidendiks. Ma arvan, et läheb kõige rohkem kaks-kolm aastat, kui ka meie perversne režiim kokku kukub. Uskuge mind! Ja noh, see muidugi tühistab ära ka kõik need Rebased ja muud eksperdid. Nii et kannatame. 

Lugupeetud, kes te praegu hääletate vastu nendele ekspertidele, sest nad ei ole eksperdid, nad on propagandistid, Reformierakonnale lojaalsed propagandistid, Reformierakonna võimu, Reformierakonna diktaadi kindlustamiseks kohale määratud propagandistid, kõik, kes te hääletate ….

Soovite lisaaega? 

… nende propagandistide vastu, teadke, et see kõik ei kesta enam kaua. Aitäh!

Aitäh! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Reili Rand, palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Arutlusel oleva otsusega nimetatakse ERR-i nõukogusse kaks uut liiget. Ja ikka on mõlemad mehed. Nagu ka enda küsimust alustasin, pole põhjust kahelda konkreetsete kandidaatide professionaalsuses ega panuses avalik-õigusliku meedia arengusse. Küll aga peame küsima, miks jälle ainult mehed. 

Me teame, et Eestis on rohkelt kvalifitseeritud ja kogenud naisi, kelle pädevus kultuuri, ajakirjanduse ja meedia vallas ei jää kellelegi alla. Ometi ei peegeldu see esitatud kandidaatides. See ei ole juhuslik, vaid osa korduvast mustrist. 

Mäletame, kuidas valitsuse moodustamisel vähenes naiste osakaal märkimisväärselt. Meile öeldi, et otsustavaks sai kompetents, mitte sugu. Aga kui see nii oleks, siis ei peaks sooline tasakaal korduvalt kalduma ühe suuna poole. Kui kompetents tähendab alati meest ja harva naist, siis ei ole probleem naistes, vaid süsteemis, mis naisi ei märka. 

Tõde on lihtne, aga vajalik ka kõva häälega välja öelda. Mees ei võrdu automaatselt tarkuse ja pädevusega ja naine ei võrdu vaikimisi emotsionaalsuse või sobimatusega. Kompetents ei jookse mööda sugusid, vaid mööda teadmisi, kogemusi ja väärtusi. 

Rahvusringhääling on meie ühine väärtus, mille mitmekesisus peab kajastuma ka selle juhtimises. Nõukogu liikmed kujundavad meie avalik-õigusliku meedia strateegilist suunda. Kui selles ei kajastu ühiskonna sooline tasakaal, siis ei kajastu seal ka kogu ühiskonna hääl. 

Lõpetuseks olgu tänase valitsuse poolt kõigile naistele lohutuseks ettekandja poolt öeldu, et naiste võimalus tekib siis, kui nõukogudes on esindajaid rohkem. 

Sotsiaaldemokraatide jaoks ei ole võrdsed võimalused pelgalt formaalsus. Seega, hoolimata väärikatele kandidaatidele, ei saa me toetada eelnõu, mis kinnistab nähtamatut ebaõiglust ja ignoreerib võimekate naiste rolli avalikus elus. Me seisame väärtuste eest, mis eeldavad võrdseid võimalusi ja kaasamist, mitte vaikivat nõustumist vana mustriga. Aitäh!

Aitäh! Järgmisena Eesti 200 fraktsiooni nimel Peeter Tali.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Ma mehena naisküsimuse peal ei tahaks väga pikalt peatuda, aga ma usun, et kindlasti on väga palju väärikaid eksperte, kes naistena võiksid olla ka sellessamas Eesti Rahvusringhäälingu nõukogus. Ma vähemalt mitut näen siin, Liina Kersnat ja Margit Sutropit, keda me võime pidada … Või jah, mis meid seob? Me võime pidada ennast Juhan Peegli õpilaseks ühel või teisel moel.

Ja seepärast ma siia pulti tulingi, et kaitsta Raul Rebast, kes kahtlemata on kommunikatsiooni- ja meediaekspert. Ta ise siin saalis ei ole, ennast kaitsta ei saa, aga ma pean oma kohuseks teda kaitsta, sest ülekohus ei ole mitte kunagi hea, ega see ei tohi ka kõlama jääda. Ja Raul Rebase kõige suurem teene võib-olla meediaeksperdina selle kõrval, et ta on teinud väga palju huvitavaid saateid, aidanud väga palju tugevaid sportlasi ja oskab välja pakkuda suurepäraseid lahendusi: ta on vähemalt kaks aastakümmet järjekindlalt paljastanud Kremli vaenulikku mõjutustegevust ja toonud välja värvikalt selle tehnikaid ja taktikaid ja kirjeldanud seda. 

Kui ma kuulasin enne ka tähelepanelikult arutelu koguduste ja kirikute seaduse muutmise üle, siis ma ei saanud kõike nagu puhta kullana võtta ja kõiki krokodillipisaraid ma lihtsalt ei usu. Isegi ilma prillideta silm näeb peidetud agendat. Kui siis kuidagi resümeerida või kokku tõmmata, mis on kõige suurem vahe, mis on Dmitri Peskovil ja Varro Vooglaiul, siis kahtlemata see, et Varro Vooglaid räägib eesti keeles. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. 

Mul on väga hea meel, et kultuurikomisjon on leidnud nii suurepärased eksperdid, ja kindlasti me kõik toetame neid kahte eksperti. Ja Raul Rebast eriti on väga vaja just praegu Eesti Rahvusringhäälingu nõukokku. Tänan väga!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Tulenevalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 117 lõikest 2 ei saa antud eelnõule või saanud ei antud eelnõule muudatusi esitada. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 643 OE lõpphääletuse läbiviimine. Alustame selle ettevalmistamisega. 

Lugupeetud Riigikogu liikmed, panen lõpphääletusele kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Eesti Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmete nimetamine" eelnõu (643 OE). Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt hääletas 50 Riigikogu liiget, vastu 11, erapooletuid 0. Eelnõu 643 on otsusena vastu võetud. 

Läheme edasi seitsmenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele esitada negatiivne lisaeelarve seaduse eelnõu valitsemiskulude vähendamiseks 2025. aastal" eelnõu (608 OE), selle esimene lugemine. Ja ettekandjaks palun, Riigikogu liige Urmas Reinsalu! Urmas Reinsalu, palun!

Lugupeetav rahvaesindus! Valitsuse läbi surutud kaudsete maksude tõusud toovad kaasa sellel aastal hinnatõusu, mida valitsus ise prognoosib 5%-le ja Eesti Panga analüüs ütleb, et inflatsioon Eestis on 6%. Euroopa prognoositult suurim hinnatõus! Eesti on Euroopa hinnatõusu tšempion. 

Ja Isamaa seisukoht on, et sellises olukorras valitsusel peab olema relevantne käsitlus hinnatõusude kohta. Praegu valitsusel puudub inflatsiooni tõrjumise poliitika. Vastupidi: valitsuse enda poliitika sammud võimendavad inflatsiooni. Ja see on viga. 

Ja selles perspektiivis esitas Isamaa parlamendi menetlusse maksurahu seaduse. Maksurahu seadus näeb ette jätta ära viidatud kaudsete maksude tõus, ennekõike käibemaksu 2%-line tõus 2025. aasta 1. juulist, ning samuti jätta ära maksutõusud, mida valitsus kehtiva õiguse järgi on plaaninud niinimetatud julgeolekumaksu nime all rakendada, jõustada 1. jaanuarist 2026. 

Nii nagu valitsuse rabe poliitika maksude puhul on jätkunud, on valitsus ka asunud seisukohale ja esitanud parlamendi menetlusse meie eelnõu menetlemise ajal ettepaneku, et muuta siis täiendava maksumuudatusega esiteks, püsivaks käibemaksu tõus 24%-le Eestis. Teiseks, püsivaks füüsilise isiku tulumaksu tõus 24%-le protsendile Eestis, kolmandaks, püsivaks juriidilise isiku tulumaksu tõus, millega me muutume juriidilise isiku tulumaksu mõttes piirkonna suurima tulumaksuga riigiks, nii nagu me käibemaksu tõusuga oleme Euroopa üks suurima kaudsete maksude osakaaluga riike kaudse maksukoorma mõttes. Järgmisena, suurendada ettevõtluskonto maksukoormust ning erisoodustuste maksukoormust. 

Kogu selles maksude tõusu loogikas Isamaa ettepanek ja lähenemisnurk on põhimõtteliselt teistsugune. Me peaksime maksutõusude asemel tagama ühiskonnas minimaalse lävendina maksurahu. Ja inflatsiooni tõrjumiseks, mis otseselt puudutab Eesti inimeste toimetulekut – nii palka saavate inimeste toimetulekut kui pensionäride toimetulekut, sest tõepoolest, sellel aastal aasta algusega võrreldes inimeste sissetulekud aasta lõpuks seoses hinnatõusuga inimeste reaalsissetulek ehk tegelikult ka elustandard on madalam kui selle aasta alul –, siis selles valguses Isamaa paneb ette kehtestada maksurahu. 

Ja ühe katteallikana näeme ette ka negatiivse lisaeelarve tegemist selleks, et tegelikkuses vähendada valitsemiskulusid. Valitsus, tänast Eesti riiki juhtivad mehed ja naised, on paraku osutunud valelikuks – nii poliitika tegemise mõttes kui ka poliitiliste lubaduste ja tegude mittekokkulangemise osas. 

Nii teatas meile ametis olev peaminister loetud kuud tagasi, et Vabariigi Valitsuse poliitika on selline, et vähendada 2025. aastal valitsemiskulusid, mis valitsuse enda metoodika järgi määratletuna on personalikulud, majandamiskulud ning mitte seadusest tulenevad toetused ja eraldised, 5%, mis valitsuse kalkulatsiooni järgi oleks tähendanud 132 miljonit eurot. 

Tegelikkus on sõna otseses mõttes risti vastupidine. Nimelt on Riigikontroll tuvastanud, et 2025. aasta eelarves valitsemiskulud mitte ei vähene, vaid hoopis kasvavad, ja paradoksina samas suurusjärgus, kui on valitsuse lubatud valitsemiskulude vähendamine. Ehk siis 155 miljonit eurot. 

Me liitsime need kaks summat kokku ja meie ülesandepüstitus on väga lihtne valitsusele. Tehke seda, mida te olete ise avalikult lubanud! Ehk 300 miljoni euro ulatuses valitsemiskulude vähendamise negatiivne eelarve, mida Isamaa paneb ette, sisuliselt tähendabki seda, et valitsemiskulud reaalselt vähenevadki selles mahus, mida valitsus on deklareerinud. Kuid valitsuse samm hoopis on neid valitsemiskulusid samas mahus tõsta. 

Eriti küüniline on see, et valitsemiskulude vähendamise alla see on valitsus liigitab ka moona hankimise vähendamise 2025. aasta eelarves võrrelduna 2024. aastaga, kus vastavalt siis Kaitseministeeriumi majanduskulude real "Kaitseotstarbeline erivarustus" see summa väheneb 96 miljoni euro võrra. 

Meie ettepanek on lihtne. Et valitsus ei tegeleks riigivalitsemise mahu puhul mitte loosungitega, vaid astuks oma valitsemisajal kahe aasta jooksul esimese reaalse sammu ja võtaks vastu konkreetse negatiivse lisaeelarve, millega 300 miljonit eurot jäetakse kulutamata ja see raha suunataks meie nägemuse järgi siis maksutõusude vähendamisest tekkinud katteallikaks riigieelarve puhul. 

Sümptomaatiline on see, et retoorika ja tegelikkus kaugenevad üksteisest ülehelikiirusel. Kui 2024. aastal kõnelesid riigi juhtkonna liikmed 5%-lisest valitsemiskulude vähendamisest, siis nüüd seati latt mõned nädalad tagasi kahe partei poolt, Eesti 200 ja Reformierakonna poolt heaks kiidetud koalitsiooni aluslepingus palju suuremaks ambitsiooniks. 

Nimelt on must valgel kirjas, et valitsusliit plaanib vähendada riigiametites töötajate arvu 20% ja riigiametite kulusid 20%. Mida mõeldakse nende riigiametite arvuga, seda avalikkus täpselt ei tea. Ma arvan, et kui me võtame tekstilise tõlgendamise, siis riigiametid on vastavalt riigiameti staatuses olevad asutused ning järelevalveasutused samas staatuses. Nende töötajate arv on suurusjärgus 20 00 inimest, nagu Rahandusministeerium kinnitas. 

Ma küsisin rahandusministrilt loetud nädalad tagasi selle kohta, et kui te ei suutnud täita seda 5%-list kärbet ja vastupidi, kasvatasite valitsemiskulusid 5%, siis nüüd tuima näoga deklareerite, et te kavatsete ametite töötajaid vähendada 20% ja ametite kulusid vähendada 20%. Minu küsimus oli, kuidas te defineerite ameteid, ja teiseks oli minu küsimus selles, kuidas sisustatakse kulusid: kas kulude alla läheb kogu nende ametite eelarve või peetakse silmas tegevuskulusid ehk halduskulusid selles definitsioonis, mida valitsus on omistanud valitsemiskuludele. 

Ja mida vastas Jürgen Ligi? Jürgen Ligi vastas seda, et see ei ole tema koalitsioonileping, ja põgenes parlamendisaalist pärast seda vägagi dramaatiliselt. Teda otsiti taga, kahjuks ta ei naasnud siia parlamendisaali hilisemas arutelus. 

Ja see tähendab seda, et niisugune valesignaalide andmine ühiskonnas tekitab umbusku. Ja teiseks, see asetab täiesti ebaproportsionaalselt praeguse koormuse ühiskonnas, täiendava koormuse ühiskonnaliikmete õlgadele. 

Milline on proportsioon? Proportsioon on selline, et sellel aastal on Eesti inimesed ja ettevõtted saanud miljard eurot pluss uusi makse. Ja valitsemiskulusid, armas rahvas, ei ole mitte vähendatud, vaid neid valitsemiskulusid on 5% võrra hoopis tõstetud. See ei ole õiglane. See ei ole ka ratsionaalselt mõistlik, sest selles olukorras ma juhin tähelepanu, maksutõusud toovad kaasa inflatsiooni ja nagu Rahandusministeeriumi enda analüüs näitab, siis see inflatsioon, mis pikemas vaates kaasa toob, muudab ka ju raha hinda avalikele teenustele ja valitsemissektorile endale kallimaks. Päeva lõpuks sellest valitsuse enda poliitika sammudega esile kutsutud inflatsioonispiraalis võitjaid ei ole. 

Meie ettepanek on lihtne ja loogiline. Esiteks, jätta ära meie esitatud seaduseelnõuga kaudsete maksude tõusud 2025. aastal, millega me vähendame inflatsioonilist koormust, ja teiseks, vähendada valitsemiskulusid, mis tegelikkuses toob samuti kaasa inflatsioonilise koormuse vähendamise. Kaks konkreetset ettepanekut selleks, et Eesti riigis hinnatõuse vähendada. Valitsuse poliitika loogika on vastupidine: suurendada valitsemiskulusid ja suurendada makse, ennekõike kaudseid makse, mis kasvatab inflatsiooni. 

Milline on inflatsiooni mõju? Inflatsiooni mõju on selline, et see muudab meie taskus oleva raha hinda, nii pensionäride igakuiselt saadava pensioni kui ka palka saavate inimeste palga ostujõudu madalamaks. Ja ta teeb seda paraku sellisel moel, et inimeste tegelik ostujõud võrreldes ka prognostilise keskmise palga tõusuga jääb madalamaks. 

Ja nendest asjaoludest tulenevalt on meie ettepanek, et parlament annab poliitilise signaali, et me ei ole rahul valetava poliitikaga, mis on oma sisult osutunud läbikukkunuks, ja teiseks, et valitsus peab esitama parlamendile negatiivse eelarve eelnõu, millel on sisuline mõju valitsemiskulude vähendamisele. 

Ilmselt sellele reageeris täna, ma vaatasin, ajakirjanduses Kristina Kallas, kes jutu peale kärbetest ja mitte valesti tõlgendada, ma osundan tema tsitaadile, mis puudutas ajakirjaniku küsimust selle kohta, et kas on võimalik veel kuskilt kärpida. Ja tsitaadi algus: "Mina küll ei näe, kust me veel kärpida võiksime. Ministeeriumid on tõmmatud ikkagi väga puhtaks. See kokkuhoid, millest Isamaa räägib, tähendaks teise samba lõplikku lammutamist, aga see oleks järjekordne kuritegu Eesti riigi suhtes." 

Nii et sama inimene, kes ministrina kõneles meile loetud nädalad tagasi sellest, et Keskkonnaamet tuleb sulgeda – mis osutuks valeks –, kes kirjutas alla paberile, et 20% riigiametite töötajaid tuleb vallandada ja 20% kulusid tuleb riigiametitel vähendada, teatab ilma silma pilgutamata Eesti rahvale täna, et mina küll ei näe, kuidas ministeeriumides on võimalik kulusid vähendada, see oleks kuritegu Eesti riigi suhtes. 

Näete, kuhu me oleme jõudnud! Ühe käega öeldakse rahvale, kes on saanud sellel aastal miljard eurot maksutõususid, et jah, me oleme teiega solidaarsed, me vähendame valitsemiskulusid. Tegelikkuses neid valitsemiskulusid tõstetakse, ja tõstetakse samas suurusjärgus, ma juhin tähelepanu, kui on mis? Kui on automaks! Automaksuga need numbrid on lausa maagilised. Nii et sama palju, kui lubati vähendada, tegelikult hoopis tõstetakse, ja aastamaksuga samas suuruses raha. 

Ja meie ettepanek on väga lihtne: valitsemiskulusid vähendada! See ei ole kuritegu Eesti riigi suhtes, nagu seda valitsuse esindaja diagnoosib. Ja teiseks, see on meie ettepanek inflatsiooni mõju vähendamiseks: jätta ära ka eelseisvad selle aasta kaudsete maksude tõusud. 

Seda eelnõu on jupp aega marineeritud parlamendi rahanduskomisjonis mulle teadmata põhjustel. Ma loodan, et komisjonipoolne ettekandja annab selgituse. Kuid arvestades seda, et kui me kõneleme sellest, et mitte kuskilt ei ole enam valitsemiskulusid vähendada, siis ma asetan selle olukorra õigesse perspektiivi jutuga sellest, et kas meil on võimalik ka negatiivne eelarve aasta keskel, kuna ilmselt valitsusliidu esindaja on tahtlikult seda hoidnud kinni, nii et meil on ta jõudnud maikuus arutusele, kuigi me esitasime selle märtsikuus. 

Aga esialgsetel hinnangutel 2024. aastal riigi tasemel valitsusele ettenähtud vahenditest kulutamiseks valitsus ei kulutanud ära summat suuruses 1,7 miljardit eurot. 1,7 miljardit eurot! Nii et küsimus on selles, kas valitsemiskulusid on võimalik vähendada? Jah, neid on võimalik vähendada. Valitsus, kes kinnitab, et ta tegi seda, teatab samal ajal ühe hingetõmbega, et seda ei ole võimalik, sest see on kuritegu Eesti riigi suhtes. 

Paralleelselt valetamist on liiga palju ja meie ülesanne siin parlamendisaalis on anda valitsusele signaal rahulolematusest ja teiseks, juhtimissuunis. Nii et ma palun kõiki parlamendi liikmeid seda eelnõu toetada. Aitäh!

Aitäh! Ja teile on ka küsimusi. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! No on vähe lootust muidugi, et koalitsioon seda mõistlikku eelnõu toetama hakkab, aga siiski. Mul on küsimus tulenevalt sinu ettekandest ja kuna ma täna küsisin infotunnis peaministrilt, et keda siis kavatsetakse kas koondada või mille arvelt kavatsetakse kärpida. Pean silmas 20%‑list kärbet, mida koalitsioonis väidetavalt on kokku lepitud. Ja peaminister luges mulle ette, et kust ei kärbita, et õpetajate palka ei kärbita – suur saavutus, eks ole, eelmisel aastal see sisuliselt ju vähenes, ostujõud vähenes, et see aasta enam ei kärbita –, no riigikaitsevaldkonnas tegutsevaid ametnikke ei kärbita ja nii edasi. Ühesõnaga, ma sain teada, kust ei kärbita, nii nagu nüüd ka haridusminister, selgub, et ei kärbita. Aga kas sul on aimu ja mingisugunegi indikatsioon, kust siis kavatsetakse kärpida, millistest valdkondadest, kelle arvelt ja kust?

Paraku praktika on tõe kriteerium. Kui me räägime vastutustundlikult sellest, et kui valitsus on kõnelenud kärpimisest, siis on tulemus olnud valitsemiskulude suurendamine. Kui 5%‑line valitsemiskulude suurendamine tõi kaasa, 5%‑line lubadus valitsemiskulusid vähendada tõi kaasa 5%‑lise valitsemiskulude suurendamise, siis ma kardan, et sama saatus võib tabada ka 20%‑list lubadust, ehk me ei ole kuidagi kaitstud selle eest, et 20%‑liselt need valitsemiskulud hoopis kasvavad. Sest valitsuse esindajad on oma sõnaga selgelt andnud signaali, et nad ise ei võta sekundiks tõeselt seda oma vekslit ega ei ole suutnud ka sekundikski ümber lükata seda väidet selle kohta, et nende eelmise aasta sügisel antud lubadus 5%‑lisest valitsemiskulude vähendamisest on osutunud valeks. Objektiivsed andmed on olemas, numbrid on olemas selle kohta, kvantitatiivnäitajad on olemas, kuid me ei ole kohanud mitte mingisugust vastust sellele. Lihtsalt tuima näoga mõeldakse, et järgmist valet plaasterdatakse uue valega.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile ei ole. 

Riigikogu rahanduskomisjonis toimunud arutelu palun nüüd tutvustama siia Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni. Palun! Aega on, Annely.

Tere pealelõunat, head kolleegid! Võtsin kaasa üksnes selle targa eelnõu, mille Isamaa esitas ja ise ka väga hästi lahti selgitas. Rahanduskomisjon arutas eelnõu esimeseks lugemiseks ettevalmistamist 2025. aasta 6. mail. Eelnõu sisu kohta andis väga põhjaliku ülevaate Isamaa esimees Urmas Reinsalu. Ma räägiks siis, kuidas komisjon langetas järgmised konsensuslikud otsused, sest eelnõu komisjoni istungil ei tutvustatud. Sellel päeval miskipärast Isamaa esindaja rahanduskomisjoni istungil ei saanud viibida. Komisjon langetas menetlusotsused konsensuslikult: võtta eelnõu päevakorda täna, kolmapäeval, 14. mail, ja määrata ettekandjaks siinkõneleja. See on minu poolt kõik.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Küsimusi … Ikka on, üks küsimus siiski on, küll viimasel hetkel, aga on. Urmas Reinsalu, palun!

No ei ole kunagi viimane, mis seal nii dramaatiliselt nüüd, Lauri, et viimane.

Annely oli juba peaaegu lahkunud kõnetoolist, kui sa nupule vajutasid, aga palun.

Ma arvan, et olukord ei ole sugugi nii fatalistlik. Ma arvan, et ühtegi lahingut ei võida pessimistid, on öelnud ju meie eelkäijad. Aga minu küsimus on selles, et valitsus kavatseb esitada homme lisaeelarve eelnõu. Proua Akkermann, teie rahanduskomisjoni esinaisena kindlasti võimuliidu poolt oskate anda ülevaate. Isamaa on esitanud oma ettepaneku. Mis küsimusi siis valitsuse lisaeelarve puudutab?

Selle kohta on veel vara mul midagi öelda, kuna eelnõu lõplikul kujul pole Riigikogule üle antud ja ma ei oska seda enne kommenteerida.

Aitäh! Rain Epler, palun! 

Jaa, aitäh härra istungi juhataja! Hea ettekandja! Mitte otseselt selle eelnõu kohta, vaid riigieelarve kohta. Ma mäletan, et kui siin riigieelarve arutelud olid, siis mul oli terve rida ettepanekuid ja te ise puldist ütlesite, et need olid väga head ettepanekud ja on suur tõenäosus, et neid hakatakse koalitsiooni ettepanekutena ellu viima ühel hetkel. Ma ei ole nüüd märganud ... On sul mingit infot, millal neid häid ettepanekuid siis hakatakse ette võtma? Muu hulgas oli seal see selguse parandamise osa ja siis ka kulude kokkuhoiu kohti ja nii edasi. On sul mingit infot selle kohta, millal me hakkame tööle nende asjadega?

Hea Rain, hea kolleeg! Me tõesti oleme nüüd pool aastat – võib-olla võib ka öelda, et ka sinu näpunäidete järgi – arutanud eelarve läbipaistvust. Ja me oleme läbi käinud ükshaaval kõikide ministeeriumide eelarvete jäägid. Heidy Purga ja Hendrik Terras veel tulevad. Ja kõik see teenib ikkagi eesmärki, et kulud oleks kokku hoitud ja kulud oleks kontrolli all ja eelnõu, riigieelarve järgmine eelnõu oleks nagu selgem ja lihtsamini arusaadav. Ja vastav baaseelarve, nii-öelda baasseaduse muudatus loodetavasti antakse üle ka ühel esimesel sügisistungjärgu istungil.

Suur tänu! Hea kolleeg Urmas Reinsalu, ma saan anda vaid ühe küsimuse kummalegi ettekandjale ehk siis ma ei saa seda teist küsimust võtta. Aitäh, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Muudatusettepanekuid sellele eelnõule esitatud ei ole, mis tähendab seda, et me saame asuda lõpphääletuse juurde.

Austatud ametikaaslased, juhin tähelepanu, et selle eelnõu otsusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Panen lõpphääletusele Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele esitada negatiivne lisaeelarve seaduse eelnõu valitsemiskulude vähendamiseks 2025. aastal" eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt hääletas 14 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud. Eelnõu 608 OE on tagasi lükatud. 

Tänane kaheksas päevakorrapunkt on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele esitada taotlus Euroopa Komisjonile energiatootmisettevõtete vabastamiseks CO2 kvootide ostmise kohustusest" eelnõu 619 OE. See on selle esimene lugemine. Ja palun eelnõu siia Riigikogu kõnetooli tutvustama Riigikogu liikme Rain Epleri. Palun!

Aitäh, hea eesistuja! Jaa, kuna eelnõu tutvustamiseks on aega piisavalt, siis ma mõtlesin, et ma räägin võib-olla laiemalt tausta ka. 

2023. aastal tarbiti Euroopa Liidus energiat 60 eksadžauli ja sellest kaks kolmandikku ehk 40 eksadžauli tuli fossiilsetest allikatest – naftast, gaasist ja kivisöest. Väikese panuse andis kindlasti ka meie põlevkivi. Ja pange tähele: ainult kuue eksadžauli jagu sellest suutis Euroopa Liit ise toota, ülejäänu imporditi. Ehk siis kaks kolmandikku energiatarbest tuleb fossiilsetest allikatest ja 85% sellest fossiilsest allikast imporditakse. 

Kui me võrdleme siin teisi maailma suuri, siis näiteks Hiina, keda siin juhuenergeetika arendajad armastavad esile tuua kui väga suurt päikese- ja tuuleenergia arendajat – mida nad kahtlemata teevad, kas või juba selleks, et testida kõike seda, millest Euroopa suures osas sõltuvuses on, kõik meie see juhuelektri arendus ja nii materjalide kui ka seadmete mõttes tuleb Hiinast –, toodab kivisütt mahus, mis on tema enda tarbimisvajadus, aga lisaks impordib veel teist sama palju. Analüütikud arvavad, et ilmselt nad varuvad, et oleks pidevalt olemas stabiilne energiaallikas. Hiina arendab tuumajaamu sellise kiiruse ja hinnaga, millele kellelgi suurt midagi vastu panna ei ole. Võib-olla Lõuna-Korea suudab seal kiiruse hinna osas enam-vähem konkurentsi pakkuda. Neil on Hiinas üüratud hüdroenergia ressursid ja neil on maailma suuruselt neljandad gaasivarud – väga hästi energiaga varustatud regioon. Ainus asi, kus neil on defitsiit, on nafta, aga nad kompenseerivad seda muude allikatega. 

Nagu me teame, USA-st on saanud täna maailma suurim naftatootja. Lisaks sellele on neist saanud väga suur gaasitootja ja näiteks kivisütt on ameeriklastel ka üüratus koguses, seda nad isegi praegu ei kasuta, aga need reservid on neil olemas. Neil on olemas ka suur tuumaenergia tootmisvõimekus. Ehk ka Ameerikas on olemas väga ohtralt väga hea hinnaga kättesaadavat energiat.

Nüüd, selles kontekstis Euroopa Liidus hästi palju ja valjuhäälselt räägitakse tööstusliku võimsuse taastamisest, viimasel ajal kaitsetööstuse arendamisest, konkurentsivõimest, majanduskasvust. Tohutult kõlavaid loosungeid. Paraku on nendel õõnes kõla. Ja ka meie koalitsioonipoliitikud kajavad nende loosungitega aktiivselt kaasa. Tegelikult ei Euroopas ega Eestis reaalses elus toimivaid lahendusi välja ei pakuta. 

Reaalne elu on see, et kui sul ei ole piisavalt taskukohast sisendenergiat, siis ei ole sul ka tööstust, ei ole sul majanduskasvu, ei ole konkurentsivõimet. Ja see tähendab, et su heaolu ei saa kasvada. Vastupidi. Ja geopoliitilises mõttes tähendab see seda, et sa muutud tähtsusetuks mängijaks. Ja seda me näeme ka viimasel ajal, et kui läbirääkimisi peetakse, siis kohati öeldakse üsna otsesõnu eurooplastele, et isegi kui asi puudutab Euroopat, siis teid me sinna läbirääkimiste laua taha ei oota, sest teil ei ole midagi asjalikku seal öelda. See ei ole hea koht, kus olla. Nii, et kui me võrdleme Euroopat Hiina ja USA-ga, siis selleks ei pea olema pikaajalise kogemusega ja palju õppinud analüütik, et saada aru: me elame regioonis, kes on oma olulisuse kaotanud. 

Kui me tuleme kodule lähemale, siis Eesti on tegelikult väiksusele vaatamata unikaalses positsioonis – meil on tohutud põlevkivivarud, meil on tohutu energiaallikas endal olemas, millega me võiksime varustada nii iseennast kui ka aidata häid naabreid. Ja miks me seda oma eelist ei kasuta, jääb mulle sügavalt arusaamatuks. 

Veel 2018 oli Eesti elektri netoeksport 1,9 teravatt-tundi, peaaegu neljandik sellest mahust, mida me ise tarbime. Me olime, kui ingliskeelset terminit kasutada, selline Baltikumi powerhouse. Aga sealt oleme me nüüd liikunud sinna, kus me sõltume tugevast impordist. 

Ja nüüd ma jõuangi eelnõu juurde, mille eesmärk on peatada CO₂-kvootide ostmise kohustus meie energiatootmisettevõtete jaoks. Ütlen ka seda, et võimaluse selleks annab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 122. Tegemist on otsuse eelnõuga, mis teeb Vabariigi Valitsusele ülesandeks koos meie naabritega alustada läbirääkimisi Euroopa Komisjoniga, et meile teha see erand. Ja miks naabritega? Sest ka Läti-Leedu jaoks oleks väga oluline ja tervitatav, kui Eesti muutuks taas selliseks elektritootjaks, kes suudaks suures koguses seda eksportida, see mõjuks hästi ka Läti ja Leedu elektri hinnatasemele. Ja kui me vaatame Poolat, siis nendel on kivisüsi, kus ka nii-öelda kvoodiostu kohustusest vabastamine kindlasti aitaks konkurentsivõimet parandada, tööstust arendada. 

Eelnõu ongi tehtud selles vaimus, et kõigepealt valitsus räägiks läbi naabritega, et jõuda selleni, et me teeksime ühise ettepaneku Euroopa Komisjonile meile erandi tegemiseks, ja kui see ei õnnestu, siis minna ise Euroopa Komisjoniga läbi rääkima. Kusjuures eelnõus on antud ka soovitus selle kohta, mis puudutab kuidas ma ütlen võimaliku ebastabiilsust CO₂‑kvootidega kauplemise turul, sest teatavasti see CO₂ kvoodiinstrument on muutunud finantsturgudel selliseks oluliseks riiklikult tagatud stabiilseks elemendiks pankurite portfellides. Ja pankuritega ei ole mõtet tüli kiskuda, see teeb kindlasti läbirääkimisi raskemaks, seetõttu on eelnõu seletuskirjas antud soovitus, et selles mahus, millest täna Eesti energiatootmisettevõtted kvooti ostavad, võiks kogu seda müüdava kvoodi hulka Euroopas vähendada. Siis ei oleks sellel meie energiatootmisettevõtete ostukohustuse kadumisel, ütleme, sellist negatiivset mõju kvoodihinnale. 

Nii et minu arust igati selline, kuidas ma ütlen, Euroopa Liidu raamistikus ja euroopalikus vaimus eelnõu, mida võiks valitsus tõsiselt kaaluda ja millega võiks edasi minna. 

Aga kui ma mõtlen tagasi sellele, milline oli arutelu keskkonnakomisjonis seda eelnõu arutades, siis jällegi peab ütlema, et ega suurt usku sellesse ei ole, et koalitsioonist poolthääli tuleks. Kohale olid kutsutud Kliimaministeeriumi ametnikud, kes rääkisid põhiliselt asjasse mittepuutuvat juttu või suisa eksitavat juttu. Pikalt räägiti sellest, kuidas tõepoolest omal ajal oli võimalik erandeid teha, direktiivi raames oli artikkel 10c, aga seda juba alates 2019 kasutada ei saa. Ma vastasin sellele, et tõepoolest ei saa, see on ammu teada ja sellepärast ka minu eelnõu, meie fraktsiooni eelnõu seda ei puuduta. 

Siis rääkisid ametnikud pikalt sellest, kuidas riik saab kvoodimüügituludega palju häid asju teha – majasid soojustada, Rail Balticut ehitada ja mida kõike veel. Esiteks, kõik need asjad, kuhu seda raha maetakse, ei ole ilmtingimata head asjad. Aga teiseks, ka see oli asjasse puutumatu jutt, sellepärast et eelnõu ei puuduta kuidagi Eesti riigi tulusid, sest Eesti riik ei müü oma kvoodiühikuid oma energiatootmisettevõtetele, vaid Eesti riik müüb kvoodiühikuid üleeuroopalisel turul. 

Nii et minu eelnõu kuidagi ei puuduta seda, et me peaksime ise loobuma kvoodiühikute müümisest, sest kui hispaanlased, hollandlased ja sakslased tahavad neid edasi osta, siis me oleme valmis neile hea meelega müüma ja saame maju edasi soojustada. 

Lisaks, energeetikavaldkonna ametnik Rein Vaks ütles, et pole mõtet teha, sest fossiilsetest allikatest elektri tootmine moodustab Eesti elektritootmisest ainult 25%. No vaat see oli nüüd selline argument, et me oleme siin subsiidiumide toel maksuraha eest arendanud kõvasti juhuenergeetikat ja samal ajal kägistanud põlevkivienergeetikat ja siis ütleme: "Näe, nüüd on põlevkivi ainult veerand meie portfellist. Ei olegi nii suur, pole enam mõtet soodustada." No seda oli lihtne pareerida. Ma ütlesin: "Kulla Rein, kui me nüüd selle kvoodiostukohustuse ära võtame, siis see põlevkivielektri osakaal hüppab, sest siis see muutub turul nii konkurentsivõimeliseks, et siis võib-olla meil tuule ja päikese ja kõigi muude allikate elektritootjad kaovad turult ära."

Nii et mis ma oskan öelda? Ajad maailmas on sellised, et kui me vaatame taas näiteks Hiina poole või USA poole, siis sellist terminit nagu "CO₂ heide" seal kuigi parketikõlbulikuks ei peeta. Keegi sellel teemal ei arutle. Arutletakse ikkagi selle üle, kuidas oma riiki tugevana ja majandust konkurentsivõimelisena hoida ning kuidas tagada see, et energiat oleks piisavalt, et selline tänapäevane heaoluühiskond kesta saaks. 

Ja ma olen üsna veendunud ja märgid sellest on tegelikult juba õhus, kui me vaatame näiteks seda, et sakslased hiljuti prantslastega tegid energeetikaalase koostööleppe või kokkuleppe, nende uus kantsler kohtus president Macroniga ja lepiti kokku, kuidas üksteist energeetika alal aidatakse, siis no sakslastel on kindlasti vaja prantslaste tuge, sest prantslased toodavad palju tuumaenergiat ja sakslased on tugevas energiadefitsiidis. See on üks pool. 

Aga näiteks muu hulgas oli teine asi see, et sakslased, kes muidu rõhusid kõvasti rohevesinikule, et tuleb rohevesinik, tuulest teeme ja siis oleme kõik rohelised ja teeme rohelist Saksa tööstust, siis nüüd nad seal prantslastega kokku leppisid ja ütlesid: peaasi, et vesinik on, ei ole tähtis, millest ta tehtud on ja kui roheline ta on.

Me teame kõik, mis diskussioonid käivad selle nii-öelda … reeglistiku üle, seal Eestigi minu suureks rõõmuks on läinud välja ettepanekuga see jama ära lõpetada. 

Ja lisaks, kui me vaatame näiteks seda, millised sõnumid tulevad Brüsselist selles osas, mis puudutab Euroopa Liidu kliimaeesmärke, siis eks see poliitiline žargoon ongi selline, et kui tahad sahtlisse lükata, ega siis ju kohe ei ütle, et lõpetasimegi pulli ära, ütled, et lisame paindlikkust. Lisame paindlikkust sinna 2040 eesmärki ja küll me siis 2050 võib-olla teeme midagi. Minu ennustus on, et see asi laguneb kõik koost ja varsti näemegi, kuidas fossiilkütused tõusevad jälle au sisse ja elu saab edasi minna. 

Euroopa muidugi on siin viimasel kümnel või rohkemal aastal teinud energeetikas nii palju valeotsuseid, et meie mahajäämus konkurentsivõimes – ja seda suuresti tänu sellele energeetikapoliitikale – on nii suur, et liialt optimistlik ma ei julge olla selles osas, et me selle vahe suudame USA või Hiinaga tasa teha. Ja kui me arvestame sinna juurde ka demograafilist olukorda, siis pilt kuigi roosiline ei ole.

Aga ikkagi, siin väikses Eestis me võiksime püüda lähtuda eelkõige enda huvidest. Mina ei ole üldse nõus sellega, mida ütles hiljaaegu Eleringi juht, et Eesti huvidest ei tuleks lähtuda, lähtuda tuleb suurtest Euroopa huvidest. See jutt meenutab ikkagi jälle seda va Nõukogude Liitu. Seal ka jutt oli selline, et seda kommunismi tuleb ikka koos ehitada, muidu me ei saa selle viljastavatest tingimustest piisavalt kasu. 

Ja et see ei jääks selliseks minu hüpoteesiks, et tuleb järgmisena reformierakondlane ja hakkab rääkima midagi sellest, kuidas mina tahaksin, et punalipp oleks Pika Hermanni tornis – ei, otse vastupidi. Ei taha seda! Aga teeneline reformierakondlane härra Kallas on öelnud, et see Euroopa värk meenutab aina rohkem Nõukogude Liitu. Nii et kuulakem kogenud inimesi. Kallas on seestpoolt näinud mõlemat liitu, küll tema juba teab, mis mida meenutab. 

Nii et mina kutsun üles, et teeme Eestist tagasi selle Baltikumi ja lähiregiooni powerhouse'i, toodame energiat sellest, mis meil on. Tänaste tehnoloogiatega on seda võimalik teha väga efektiivselt. Tänaste tehnoloogiatega on võimalik ära lahendada ka see heitmete probleem, mis põlevkivist elektri tootmisega kaasneb. Ja ma loodan, et ka koalitsioonisaadikutel on olnud aega asja üle mõelda ja et täna me siis lõpuks näeme seda hetke, kus tuleb palju poolthääli ja valitsus saab ülesande hakata seda asja läbi rääkima. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Tõesti väga vajalik eelnõu ja selle ülesande oleks võinud valitsus endale ise võtta, kui ta hoolib oma rahvast ja Eesti inimestest ja nende toimetulekust. CO₂ on üks oluline komponent energia hinnast. Aga nüüd edasi minnes, meil on üks suur pirukas veel energias: on elektribörs. Börsikaubana CO₂ väljaviimine on kvoodikaubanduse kaudu üks asi. Kas oleks võimalik sealt börsilt ära minna, kuna me tarbime ise ära, siis kui energia, elektri, või tähendab, põlevkivi osakaal suureneb, me enda vajadusteks. Ajalugu meenutades, kunagi olid piimakvoodid Euroopa Liidus. Siis saadi ükskord aru, et tegelikult see ei toimi, et kvoodikauplejad said hoopis palju rohkem raha kui piimatootjad, ja see lõpetati ära. Äkki siin on sama teema, et vaadatakse, et kvoodikauplejad saavad väga palju raha ja tuleks ära lõpetada.

Jaa, no kaks küsimust. Üks see, mis puudutab kvoodikaubandust. Selle kohta kunagi üks energeetikaanalüütik ütles, et … Ja mõnes mõttes selle piimakvoodiga ka seondub see, mis ta ütles. Ta ütles, et energiatootjad on nagu põllumehed, nemad vaatavad, palju kütet on vaja, et turbiin ringi käiks ja jahi köeks, ja nendel on sellised laias joones kalkulatsioonid. Põllumeeste kalkulatsioon tihti on ka selline laias joones, et märtsis hakkab soojemaks minema, aprillis saab külvama hakata ja sügise poole proovib kuidagi selle saagi kätte saada. Aga pankuritel on mudelid oluliselt kallimad, oluliselt peenemad ja pankurid oskavad palju paremini prognoosida nii tootmist kui tarbimist, ka ilmastikuolusid arvesse võtta ja nii edasi. Mis tähendab, et nii nagu juhtus ka piimanduses – ka seal pankurid teenisid, riisusid koore piimalt –, ka selles kvoodikaubanduses kindlasti see on muutunud täitsa oma elu elavaks finantsinstrumendiks ja kindlasti finantsinstitutsioonid teenivad seal raha. Energiatootjate jaoks on see üks sisendkuludest.  

Mis puudutab börsilt äraminekut, siis ma olen seda ka analüüsinud. Otseselt ei ole vaja sellise suure aplombiga hakata kellegagi tüli kiskuma, et me lahkume börsilt, sest börsil tegelikult osalevad ettevõtted ja börsile nad saavad müüa nii palju, kui nad tahavad. Põhimõtteliselt võib … Noh, ehitame paar uut põlevkiviplokki juurde ja omaniku ootustes Eesti Energiale ütleme, et kõik see, mis jääb üle taskukohase energia pakkumisest oma riigi ettevõtjatele ja inimestele, sellega võite börsil kaubelda. Aga jällegi ei ole välistatud, et võib ka Läti ja Leedu ettevõttetega teha otselepingud ja selle elektri ka otse maha müüa. See oleks vääriline otsus. Aga mõnes mõttes, kui omaniku ootus defineeriks selgelt, et meie enda inimestele ja ettevõtetele peab olema elekter soodsalt, mõistliku hinnaga kättesaadav, siis see juba ilmselt selle suuna kätte annaks.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea Rain! Vaata, CO₂ moodustab teatavasti ju atmosfäärist 0,004% ja isegi praegu, mil CO₂-le on üles ehitatud terve räkit väitega, et CO₂ on midagi väga halba ja selle suurenemine atmosfääri õhus on samuti midagi väga halba. Tegelikult on see kõik üks suur-suur vale, mille eesmärk on üks ja ainus: kui enam midagi müüa ei saa, siis müü õhku. Ja et inimesed ja terved rahvad siis nurisema ei hakkaks, et mis jama te ajate, on tegeldud paralleelselt väga mastaapse hirmutamisega. Selle kuritegeliku manipulatsiooni rakkesse on kahetsusväärselt rakendatud ka noored ja nemad on tegelikult riikide majanduste ja heaolu kõrval lisaks veel kahekordsed ohvrid, nad on manipulatsiooni ja hirmutamise ohvrid. Aga räägi nüüd lihtsas keeles rahvale ära, et CO₂ ei ole mingi mürk, ja kõik, mis on sellele väitele üles ehitatud, on üks suur-suur vale.

Jaa, aitäh! No ma sellest võimalusest rahvale hakata CO₂-st põhjalikumalt rääkima hea meelega loobun, aga ma nii palju kommentaariks ütlen, et kogu see suur kliimahüsteeria on suures osas tegelikult valedele üles ehitatud. Ja kellel selle vastu huvi on, ainuüksi juba väide … Kuidas see sõnapaar on, teaduslik konsensus: meil on otsustatud ära, milline teadus on rahastatud ja kuidas peab mõtlema, et teadlasena ellu jääda. Juba see peaks mingisuguse ohulambi igal inimesel põlema panema, eks ole. Kui vaadata seda graafikut, seda nii-öelda hokikepigraafikut, mille jutumärkides kuulus kliimateadlane Michael Mann omal ajal tegi andmeid manipuleerides, siis see on suur pettus. See on nüüd kohtus ka tõendatud, et see on pettus. 

Ja ma soovitan väga, kes ei jälginud kohtuasja Mann versus Steyn, siis selle kohta on olemas selline kohtuistungite lavastus ja see on tõesti hea kvaliteediga tehtud – kes inglise keelt valdab, tasub kuulata. Ka seal tuleb välja, kuivõrd jõuline ja halastamatu on see seltskond, kes on selle pettuse taga. Seal tegelikult ei ole inimestel probleemi hävitada nende inimeste karjäär ja elud, kes on olnud skeptilised, teadlased, kes on öelnud, et kuulge, sõbrad, ma vaatasin andmed üle, teil ei klapi siin see asi. Need rünnakud, mis selliste inimeste vastu on tehtud, on päris õudsed. See on päris õudne jälgimine. Aga õnneks on juhtunud nii, et näiteks sellele Mannile sattus vastaseks inimene, kellel oli ressurssi sellele vastu seista. Ja nüüd on siis bumerang, kui nii võib öelda, Manni enda otsaette maandunud. Tal tuleb nüüd ise kahjusid maksta. See, et tema graafika on vale, keegi ei vaidle enam selle faktiga. Ja nii edasi. 

Nii et jah, ärimees Al Gore on ikkagi omal ajal pannud kõva bisnessi üles ja ta pani selle üles üsna vahetult peale seda, kui oli lõppenud paanika selle üle, et me kohe külmume surnuks. Enne seda, kui me hakkasime ära keema, siis enne seda olid pealkirjad ärakülmumisest. Nii et eks see on mingi poliitiline võte hoida rahvast hirmu all, siis neid on lihtsam valitseda.

Lauri Laats, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Tegelikult ju võib seda CO₂ turgu ka ümberjagamisturuks nimetada. Ühelt poolt korjatakse, teised maksavad ja kolmandad suunavad, nii nagu see protsess praegu käib. CO₂ on maksustatud, tarbija maksab kinni ja tarbijalt saadud raha tegelikult suunatakse uuesti rohemajandusse ja niimoodi see ringiga käib. Ja tõesti, ega ta ju jätkusuutlik ei ole. Ja arvestades, et muu maailm seda ei tee, Euroopa on esirinnas ja konkurentsivõime langeb. Aga nüüd lisaks sellele et tegelikult ka üks paralleelturg, GO-de turg. Ehk siis müüakse statistikat. Näiteks kui on olemas roheenergiatootja, on see siis päike või tuul, siis seal mõõdetakse, kui palju ta siis kokkuvõttes CO₂ kokku hoiab. Nüüd vilkalt turul ostavad need tootjad, kellel on seda hirmsasti vaja, näiteks saapatootjad, kes tahaks rohelist saabast toota, ei saa. Aga kui ta selle sertifikaadi ostab, siis on roheline saabas. Kuidas sa seda seletad?

No vot, üks asi on, täpselt, nende sertifikaatide turg, eks ole, energeetika sees, aga siis on maailmas erinevaid skeeme, kus keegi, ja ma ütlen, väidetavalt istutab kusagil kaugel maal metsa ja siis keegi teine ütleb, et minul see mingi teine tegevus on üliroheline. Minu arust siin viimase kuu jooksul on kõigi Riigikogu liikmete meilboksidesse saabunud need raportid Euroopa Kontrollikojast, mis juba sissejuhatuses ütlevad, et tõepoolest rohestamise raha on palju läinud, aga tegelikult aru ei saa, kuhu läinud. Kogu see selline asenduste või vahetuste turg muudab selle asja veel veel eriti hämaraks. 

Aga kui nüüd veel suuremat pilti vaadata, siis tegelikult see, mida need vooruspoosetavad eurooplased ja ka liberaalne tiib Ameerikas on teinud, on ju viinud kõik selle reostuse, heitme ja muu näiteks Hiinasse või Indiasse. Tegelikult kui globaalselt vaadata, siis mingisugust heite vähenemist olulisel määral ei ole toimunud. Küll aga on tõepoolest heide vähenenud progressiivses läänes ja omakorda kasvanud näiteks Hiinas. 

Nii et kõik need, kes muretsevad sellepärast, et kuidas maailm ära päästa, nad tegelikult petavad nii ennast kui teisi. Ei ole välistatud, et minu järel siia pulti tulev ettekandja ütleb, et jah, aga Eesti soojeneb kiiremini kui muu maailm või midagi taolist. See kogu maailmapilt ei olegi oluline. Eks seda demagoogiat korrigeeritakse vastavalt sellele, mis parajasti küsimus on või mis teemaarendus on. Aitäh! 

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Meil oli siin juba korra juttu ka, et põlevkivist elektri tootmine on langenud 24% peale. Aga vaatamata sellele on tänu põlevkivielektrile olnud siin regioonis elektri hind 17% madalam. Sest me väga me võime ju lugeda, et Eestis on elektri hind jälle Euroopa kõige kõrgem.

Kui nüüd see otsus vastu võetakse, et loobuda CO₂-kvootide ostmise kohustusest, siis milline on teie hinnang, kui palju peaks elektri hind langema? Ja kui palju peaks sellisel juhul tõusma põlevkivielektri tootmise maht?

Hea küsimus! Ma julgeks panna selle märgi kusagile sinna 30 euro peale megavatt-tunnist, millega võiksid meie põlevkivijaamad meile elektrit anda, arvestades nende eluiga, arvestades seda, et tooraine on kohalik, meil on oskused seda kätte saada ja kasutada. Ja no kui ta jõuab 30 peale ja kui tootmisvõimsusi on piisavalt … Täna neid juba ei ole piisavalt, aga mängime mõttega, et selle asemel et üüratut meretuuleparki 15 aastat ehitada, ehitame viie aastaga uue põlevkiviploki, nii et seda oleks piisavalt. Ma arvan, et siis ta moodustab väga suure enamuse meie elektritarbest. Ei ole välistatud, et need õnnetud päikesepargi omanikud, kes täna kahjumiga võitlevad ja mõtlevad, kas pankrotiavaldus juba saata või mitte ... Kui nad veel elus on, eks nad vahel ikka võib-olla nulliga oma elektrienergiat pakuvad. 

Aga teisipidi, kui siis jällegi seadusandlikku raamistikku veel muuta ja öelda, et kallid sõbrad, teie kulu on ka see, mis on elektrisüsteemi stabiilsuse tagamine, mis, noh … Ebastabiilsust tekitate teie ise oma päikesepargi või tuulepargiga, reservvõimsused ja kõik muu. Kui see läheks ka sinna hinda, siis ma arvan, et siis see matemaatika läheks õigeks. Ongi õigus nendel, kes ütlevad, et sul ei ole kahte süsteemi ühe asja tegemiseks vaja. Ja kui sa teed elektrit stabiilsest allikast, siis sul seda ebastabiilset allikat sinna kõrvale ei ole vaja. Kui sa teed ebastabiilsest, siis loomulikult on sinna kõrvale midagi stabiliseerivat vaja.

Anti Poolamets, palun!

Hea ettekandja! Mina olen küll, oleksin väga vaimustuses, kui see doktriin tõele vastaks, et Eesti soojeneb kiiremini. Soovitan kõigil ikkagi saunaust kauem lahti hoida, äkki see õnnestub. Sest sellele filosoofiale ju CO₂-ideoloogia tuginebki, et saunaust hoitakse liiga kaua lahti ja lehmad teevad hirmsasti pahandust ja söövad liiga palju ja eritavad metaani. Aga vaatame nüüd selle eelnõu nr, punkti 2. Siin on eraldi välja toodud idapiiririikide julgeolekuolukord ja energiadefitsiit. Eelnõu on esitatud ju aprilli alguses, aga vahepeal toimus Hispaania-Portugali võrkude mahakukkumine, täielik pimendumine. Kuidas nüüd seesama mõte siin uute sündmuste valguses ka tundub? Äsja ma märkasin, et anti hoiatus ka Suurbritanniale, et tuled võivad ära minna.

Jaa, ma olen, hea küsija, sinuga nõus, et Hispaania näide oli väga hoiatav. Ja väga ennustatav oli see, et nüüd hakkab massiliselt ilmuma igasuguseid artikleid, mis räägivad meile sellest, et taastuvenergiaga polnud sellel katkestusel mitte mingit seost, mis absoluutselt muidugi tõele ei vasta. Ma siin, ma arvan, eelmine nädal ka juba esitasin retoorilise küsimuse, et kui meil kuni selle suure Hispaania ja Portugali katkestuseni olid lihtsalt energeetikaeksperdid öelnud, et kui sul juhuelektri tootmisvõimsuste osakaal võrgus läheb liialt suureks, siis võrgu stabiilsus aina kahaneb ja riskid aina suurenevad ja ühel päeval need riskid realiseeruvad. Sellele vastu juhuelektri arendajad ütlesid, et see on kõik jama jutt ja tegelt kõik on hästi stabiilne ja hea. Aga huvitav on see, et ka nüüd, kus need riskid ongi realiseerunud, ja on väga suures mahus realiseerunud, ikkagi hoitakse oma jutust kinni.  

Aga siin võib-olla ei olegi väheoluline ühe energeetikaanalüütiku mõte, mida ma lugesin, kes lõssenkismiga võrdles kogu seda juhuelektri arendamist. Tema ütles, et isegi siis, kui juba saadi aru, et Lõssenko on olnud valel teel, läks veel paarkümmend aastat, et need ideed ajaloo prügikasti saadetaks. See oli seotud sellega, et need inimesed, kes olid vastu rinda tagunud ja loosungeid kõvasti öelnud, pidid pensionile ära minema enne, sest toonase eliidi hulgas, nii nagu, ma arvan, ka tänase Euroopa eliidi hulgas ei ole inimesi, kes ütleksid, et head sõbrad, eksisime, või ma ei tea, meid on petetud andmetega või midagi sellist ja et valime nüüd mõistliku suuna. Seda uskumust ei ole. Nii et ma arvan, et oma joru aetakse edasi niikaua, kui mingisugune suurem kataklüsmiline sündmus lihtsalt valu nii suureks ajab (Lapsekisa saalis.), valu nii suureks ajab, et me hakkame kõik sihukest häält tegema. Siis ilmselt ka energiapoliitikas valitakse parem tee.

Aga läheme edasi. Ja Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Kes vähegi majandusega kokku puutunud või natuke seda õppinud on, saavad aru, et energia hind on üks olulisemaid komponente majanduses ja selleks, et üldse üks riik oleks majanduses konkurentsivõimeline võrreldes teiste riikidega. Minul on kahtlus, ma tahtsin küsida, kuidas sina seda näed, kas võib olla, et meie Riigikogu liikmed ja tegelikult ka valitsusliikmed ja ametnikud ei saa tegelikult paljuski aru üldse, et CO₂ regulatsioon, see kvoot Euroopa Liidus on vastu võetud inimeste poolt, inimeste poolt. See ei ole selline vääramatu jõud või selline fakt, et päike tõuseb idast ja loojub läände. See ettepanek ka minu arust täiesti mõistlik, et Eesti majandusele vastu tulla ja anda hingamisruumi ja rääkida meie partneritega läbi, teha Euroopa Liidule ettepanek sellest välja tulla. Kusjuures siin on öeldud ka veel "ajutiselt", me tegelikult isegi EKRE mõttes oleme väga tagasihoidlikud, me tahaks üldse sellest välja tulla. Et äkki lihtsalt ei saada aru sellest?

Jaa, ma olen suga selles mõttes nõus, et tihtilugu, eks ole, need inimesed, kes siin käivad heietamas lugusid odavast juhuelektrist, ju ütlevad, et põlevkivi on kallis, ja räägivadki justkui nii, aga see CO₂ kvoodi hind seal ongi tõesti nagu jumalast antud, et see lihtsalt on seal. Nad kuidagi ignoreerivad võimalust, et inimeste kehtestatud reeglid on võimalik inimestel ümber vaadata ja neid muuta. Nii et jah, see on sul tegelikult hea osundus. Võib-olla see mõte ei torma siin koalitsioonipoliitikute peadest läbigi. Tegelikult tõesti Euroopas tihtilugu räägitakse igasuguseid asju läbi, muudetakse ja nii edasi, et miks mitte ka seda.  

Mis puudutab nüüd seda ajutisust, tõepoolest, ma selle eelnõu valmistasin ette ja ajutisuse nii-öelda sidusin keerulise geopoliitilise olukorraga ja ka keerulise konkurentsivõime olukorraga, et kui see mure on lahenenud, siis me võime jälle hakata, noh, fantaseerima igasugustel muudel võimalustel. Aga ma loomulikult tegelikult seal taustal mõtlesin, et kui me saaks ta ajutiselt siin aastaks-paariks maha, ma arvan, aasta-paari pärast see süsteem kogu Euroopas lendab laiali niikuinii.  

Aga ma pean siin tunnustama selles mõttes Hanah Lahet, et ka tema komisjonis küsis, et Rain, miks ajutiselt, miks mitte lõplikult ära kaotada. Selles mõttes ma nagu nägin, et Hanah ka noore inimesena ikkagi mõtleb kaasa juba kohati isegi õiges suunas. 

Hanah Lahe, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Me mõtleme küll nendelesamadele teemadele, aga kindlasti väga erinevas suunas. See, mida mõtled sina, on minu arvates, mis puudutab kliimapoliitikat, suures osas rumalus. Aga selle üle me oleme juba väidelnud päriselus mitu korda, ilmselt kahe aasta jooksul jõuame seda veel teha. 

Sa juba vastasid korraks sellele, aga ma küsiks siis ka selle sinu suure plaani kohta, mis seda eelnõu puudutab. Sa mainid, oma kõnes ka täna mainisid odavat energiat, konkurentsivõimelist majandust ja nii edasi. Aga kuhu selles kõiges siis see kliimamuutus ikkagi mahub või siis keskkonnapoliitika laiemalt? Ma saan aru, need ei ole sinu jaoks väga olulised teemad, aga sa oled keskkonnakomisjoni liige ja ma arvan, sealt tulenevalt on sinu kohustus ka tegelikult Eesti kodanikuna keskkonda kaitsta ja sealt läbi ka kliimamuutusi. Mis selle eelnõu seos on kliima ja keskkonnaga, kui sellel üldse on mingit seost?

Jaa. Aitäh hea küsimuse eest! Ma pean kohe korrigeerima, et kahtlemata, nii maakera kliima kui keskkond on minu jaoks üliolulised. 

Mis puudutab kliimat, siis seal me võiksime rahuneda hetkeks ja siis mõelda sellele, et läbi kogu maakera ajaloo kliima on alati muutumises olnud. Seda ei ole ma kuidagi vastustanud. Ja need faktorid, mis seda kliimat mõjutavad, suur osa neist on palju, kuidas ma ütlen, võimsamad kui inimene, kes on ikkagi ka üks väikene osa kogu sellest tervikust, kes siin maakeral toimetab. Minu arust on väga upsakad need inimesed, kes natuke juba mõtlevad ennast sellisesse jumala rolli, et krutiks nuppe ja hakkaks maailma kliimat kuidagi muutma ühes või teises suunas. Nii et selles osas, ütleme, selle kliima pärast ma selles mõttes väga ei muretse, et need on protsessid, mis liiguvad meist sõltumatult niikuinii. Tegeleda tuleks asjadega, kus me näeme, et meil on võimekust midagi teha. Jõuan keskkonnakaitseni. 

Seda demagoogiat, mida meile räägitakse, kuidas päikesepaneel ja suurte alade tuulikutega katmine, selleks tohutute ressursside kulutamine, sealhulgas fossiilsete ressursside kulutamine, et kuidas see keskkonda kaitseb, see on lihtsalt tegelikult piinlik jutt. Ei ta kaitse seda keskkonda. Nii et hooligem Eesti keskkonnast! Hooligem sealhulgas ka meie inimeste heaolust! Vaata, kui sul on ohtralt taskukohast energiat, siis saavad õitseda ka kõik sellised valdkonnad nagu näiteks haridus, kaunid kunstid. Ja see omakorda toob kaasa selle, et inimesed töötavad välja paremaid ja efektiivsemaid tehnoloogiaid, mis säästavad ressursse. Ja teisipidi saavad inimesed ka hästi elada.  

Nii et mina olen, kurb kuulda, kui sa ütled, et me mõtleme erinevalt, mina tõsimeeli mõtlen, kuidas hoida emakest Maad, kuidas kaitsta tema keskkonda ja kuidas inimesed, kes on sellest süsteemist terviklik osa, kuidas ka need siin hästi elaksid. 

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Hea Rain, aitäh sulle on muidugi väga ilusa pika ja põhjaliku selgituse eest! Nagu ise oleks rääkinud, kuigi nii hästi ei oska nagu sina. Aga aitäh sulle selle eest! Aga küsimus on selles, et tavaliselt, kui meil sellised debatid käivad ka majanduskomisjonis, siis on meil alati majanduskomisjoni liige Mario Kadastik, kes hakkab väitma kohe, kuidas tuuleenergia on odavam kui põlevkivienergia, isegi vaatamata sellele, kui võtta ära see CO₂. Äkki sa selgitad meile, et kas see vastab tõele.

Ei vasta, on lühike vastus. Pikem vastus on see, et kui me vaatame ehitushindasid, siis hea konkreetne näide, kui me räägime meretuuleparkidest. Poola kuulutas, ma arvan paar kuud tagasi, et nad teevad hirmus suure meretuulepargi, ehitushind 4,5 miljonit 1 megavati võimsuse kohta. Noh, me saaksime põlevkivijaama püsti poole odavamalt. Kui me vaatame tootmisvõimsuste eluigasid, siis põlevkivijaamas me võiksime 80 aastat elektrit toota. Ja hooldust vajavad nad kõik, selles mõttes selle võib välja taandada. Nii nagu tuulik, nii ka fossiilkütusel töötav jaam vajab hooldust. 

Kui sa vaatad seda, mis on, ma ei tea, kas kasutegur, aga mitte kasuteguri selles mõttes, et kui palju muundab üks masin mingisugust energialiiki teiseks, vaid kasutegur selles mõttes, et kui palju oma nimivõimsusest, teoreetilisest energiatoodangust annab mingi tootmisseade välja. siis nende mere tuulikute puhul me räägime maksimaalselt 40%-st, maismaal vähem. Eesti statistika, ma vist ülemöödunud nädalal need numbrid ütlesin ka maha, 30% juures, ma julgen pakkuda. Versus fossiilkütuste jaamad, ikkagi me räägime 90%-st, tuuma puhul räägime juba 97 või 98%-st. 

Ehk et selleks, et saavutada sama elektritoodang 1-gigavatise põlevkivijaamaga versus tuulikupargi või veel enam, päikesepargiga meie geograafilises asukohas, siis neid tuule- ja päikesevõimsusi tuleb mitmekordselt rohkem installeerida. Ehk sul on ehituskulu suurem, sul on eluiga lühem. 

Jah, nagu Mario siin möödunud nädalal väga tabavalt ütles: kütuse hind ei ole oluline. Tõepoolest, kui vaatad seal tuumajaama näiteks elektritoodangut, et kui suur osa on tuumakütusel elektri hinnas, siis ei ole kuigi suur, on paar protsenti. Põlevkivijaamal on ta tõeliselt natuke suurem, aga jällegi ebaoluline. 

Ma ütleksin, et võtame siis selle argumendi ka tagurpidi: see, et tuul ja päike on tasuta, nagu Kaja Kallas meile on öelnud ja Annely Akkermann eelmine nädal läks üldse rändama kusagile taevalikesse kõrgustesse, rääkis päikesest meile. See tegelikult ka ei ole relevantne. Siis me peaksimegi vaatama, mis on ressursikulu nii selles, mis sa ehitusse sisse paned, kui ka selles, kui palju territooriumi sellega ära katab, mis on eluiga ja nii edasi. Ja siis me jõuamegi punkti, kus juhul, kui see moonutus, mis on näiteks CO₂-kvoodi kulu põlevkivist elektri tootmisel versus seal kõrval toetused tuulest ja päikesest energia tootmisele, kusjuures varjatud toetus on veel see, et kõik see, mis tuleb võrku lisada selleks, et tuulest ja päikesest elektri tootmine kuidagigi stabiilne oleks, see on varjatud, eks ole, maksudesse, siis ei saa kuidagi Marioga nõustuda, et see odavam on. 

Aitäh! Head kolleegid Evelin Poolamets ja Hanah Lahe, ma ei saa teile kahjuks teist küsimust anda, sellepärast et selle menetlusformaadi juures võib iga Riigikogu liige esitada kummalegi ettekandjale ühe suulise küsimuse. Seetõttu ma ei saa teist küsimust teile anda. Küll aga saan küsimuse anda kolleeg Jüri Jaansonile. Palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ühele kolleegile vastates rääkisite siin pikalt-laialt kliimamuutustest. Aga millest te ei rääkinud? Et kliimamuutused jaotuvad kindlasti nii üldisteks kui ka inimtekkelisteks. See on vägagi teaduslikult ära tõestatud, et on olemas ka inimtekkeline kliimamuutus. Kahtlemata süsinikukvootide süsteem on just ehitatud üles sellesama inimtekkelise, eelkõige just inimtekkelise süsinikusaaste vähendamise motiveerimiseks. Minu küsimus lihtsalt on teile, kas te kuulute nende leeri, kes eitavad inimtekkelisi kliimamuutusi, arvestades, et te rääkisite pikad jutud, kuidas maailmas kliima tegelikult muutub. Või milline on teie lähtepunkt selles plaanis, et kas süsinikuheite kvootidel tegelikult on mingi mõte või ei ole? Mis on teie seisukoht?

Hea küsimus! Jaa, see, millele ma viitasin, on see, et kindlasti maailma kliimat väga oluliselt mõjutavad eelkõige päike, geoloogilised protsessid ja nii edasi. Ma ei ütle, et inimese mõju on null, aga mina ütleksin, et see mõju … Noh, mina usun neid teadlasi, kes ütlevad, et see mõju on piisavalt väike, et ta jääb vea piiresse, seda võid arvestada, võid mitte arvestada. 

Mis puudutab kogu seda CO₂-kvoodisüsteemi ja teie arvamust, et see on suunatud sellele, et seda soojenemist pidurdada ja heidet vähendada ja mida kõike muud – loosung on ilus nagu ikka liberaalsetel jõududel. Aga kui tulemust vaatad, siis ju soojeneb ikka. Keskkonnaorganisatsioonid ei väsi karjatamast regulaarselt, et issand jumal, kui me nüüd veel rohkem midagi ei tee lisaks sellele, mis me juba teinud oleme, siis soojeneb veel kiiremini. Nii et mõju ei ole olnud. Globaalses mõttes, nagu ma juba ütlesin, heide on kolinud Hiina, Indiasse, Pakistani ja mujale läänest. Aga globaalses mõttes mõju ei ole olnud. Nii et eks ta on jälle … 

Mulle õudsalt meeldib see sõna, mis hiljaaegu Eestis käibesse tuli: vooruspoosetamine. Meil aasta sõnasid Eestis tihti valitakse, ma sinna annaks küll hääle. Vooruspoosetamise – see on läänes olnud populaarne, teha nägu, et küll me oleme head ja päästame maailma, ja siis minna panna maja ees Land Cruiser käima ja sõita koju ja öelda, et ei noh, mina pean ikka koju saama, sest ma ju päästan maailma.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Aga enne, kui me saame edasi minna, on küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Mul on tõesti küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Me siin praegu menetleme OE-d, kus on väga selgelt kirjas ... Kodu- ja töökorra seaduses on kirjas, et kummaltki ettekandjalt saab küsida ühe küsimuse. Nüüd, hea kolleeg Hanah Lahe tahtis küsida teist küsimust, aga te ei andnud talle teist küsimust. Aga kuidas ta saab oma õigust kasutada kodu- ja töökorra järgi? Ta läheb nüüd ise pulti kaasettekandjana. Kas ta peab küsima siis iseenda käest või te oleksite pidanud talle võimaluse andma teiseks küsimuseks? Ta ei saa oma õigust ju kasutada.

Jah, hea kolleeg, aga see ei ole esimene kord. Me olime eelmises päevakorrapunktis silmitsi sama olukorraga, et taheti esitada teine küsimus. Aga Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse järgi seda võimalust ei ole. Tõesti, kummalegi ettekandjale saab esitada ühe küsimuse.

Ma saan aru teie siirast murest Hanah Lahe pärast, aga kahjuks ma ei saa erandeid teha, ei Evelin Poolametsale ega Hanah Lahele, sest sellisel juhul pean ma seda erandit tegema kõikidele kolleegidele ja see ei ole kahjuks vastavuses meie Riigikogu kodu- ja töökorra seadusega.

Aga järgnevalt ongi mul hea meel paluda siia Riigikogu kõnetooli keskkonnakomisjonis toimunud arutelu tutvustama keskkonnakomisjoni liikme Hanah Lahe. Palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Loomulikult minul on ka hea meel, et Helle-Moonika Helme muretseb minu õiguste pärast, see on väga kena temast. Tutvustan teile komisjonis toimunud arutelu, eelkõneleja tegelikult põgusalt tegi seda ka. Komisjoni istung toimus esmaspäeval, 5. mail. Osa võtsid kõik liikmed, välja arvatud üks. Kutsutud olid Kliimaministeeriumist energeetikaosakonna juhataja Rein Vaks ja kliimaosakonna juhataja Laura Remmelgas. 

Arutlesime sellesama otsuse eelnõu üle ja arutelu oli huvitav. Küsisime erinevaid küsimusi eelnõu algatajalt, paljudele ka minu hinnangul väga head vastust ei saanud. Meie arvates ei olnud tehtud sellele … Kui ütlen "meie arvates", siis ma räägin nendest, kes kuuluvad koalitsiooni. Ei olnud tehtud piisavat mõjuanalüüsi, erinevaid hinnanguid, näiteks, nagu ka eelkõneleja enne rääkis, mina küsisin tulu kohta ja selgus, et tulu ikkagi seda eelnõu kuidagi ei puuduta. Siis oli eelnõus mainitud, et Eesti võiks paluda seda erandit mingisuguseks ajutiseks ajaks. Kui ma küsisin, et mis aeg see ajutine aeg on, siis mulle selle kohta ka vastust ei antud. 

Erinevalt eelkõnelejast, kes kahjuks seadis kahtluse alla Kliimaministeeriumi eksperdid, andsid nad minu hinnangul väga asjatundlikku infot ja vastuseid. Näiteks see, et erandit, millest eelnõus räägitakse, sai küsida tegelikult aastal 2019, aga hetkel ei saa. Ja tegelikult me oleme saanud sellest HKS-ist väga palju tulu, millest ka eelkõneleja rääkis. Oleme saanud selle toel ehitada palju taristut, teha olulisi investeeringuid. Sinna kuulumine, seal kauplemine on Eesti jaoks kindlasti väga oluline. 

Väga kokkuvõtvalt võiks öelda, et Kliimaministeeriumi ametnikud leidsid, et eelnõu muudatusega kaasneks rohkem kahju, kui et see tooks kasu. See ettepanek ei mõjutaks oluliselt elektribörsihinda, aga elektriturule, investeeringutele tekitatud kahju oleks märkimisväärne. Komisjoni juht lisas ka, et tegelikult on investeerimiskindlus Eestis väga oluline. Kui me soovime selliseid erandeid hakata järjest küsima, siis ettevõtjatel tekib küsimus, et mis riigi suund ikkagi tegelikult on. Väga palju pikemalt ma seda arutelu ei tutvustaks, sest eelkõneleja käis ka paljud oma argumendid üle, mis me kõik ära kuulasime komisjonis. Komisjoni ettepanek oligi võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna ehk 14. mail ja teha ettepanek viia läbi eelnõu lõpphääletus. Seda toetati konsensuslikult. Aitäh!

Suur tänu! Teile on ka küsimusi. Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea ettekandja! Nii nagu ma ütlesingi, kokkuvõttes see CO₂ turg meenutab sellist ringmajandust ehk siis nii-öelda rahalist, et ühelt poolt pumbatakse, teisalt võetakse ja kolmandas kohas nagu tarbitakse. Seoses nendesamade objektidega, mida te ka ütlesite, et siin on ka Eesti majandusele olnud kasulik, noh, see on see tarbimise moment, on ju, mida siis meie raha eest, mida meie käest on kokku korjatud, on antud mingisuguste roheobjektidele. Aga lisaks sellele toimub see varjatud turg, on ju. Nii nagu ma oma küsimuses märkisin selle ka eelkõnelejale ära, ettekandjale, ehk meil on selline turg, kus tegelikult, kui teie ostate teadmise, et see pastakas on rohepastakas ehk siis roheenergiast toodetud, siis tegelikult ta ei pruugi seda olla, sellepärast et need ettevõtted ostavad CO₂ kvoote, GO‑sid. Kas see on ka normaalne, mis tegelikult toimub?

Aitäh küsimuse eest! No normaalsus on selline subjektiivne mõiste. Aga Kliimaministeeriumi ekspert märkis tegelikult ka, et see HKS‑i süsteem on, tähendab, ta ei ole loodud riigile kasu teenimiseks otseses mõttes, vaid see on ülemineku rahastamiseks. Ja nagu ma ütlesin, seda tulu kasutatakse süsteemselt investeeringuteks, vähendavad tulevasi kulusid. Ja hetkel on olukord selline paratamatu, et maailm paraku veel sõltub fossiilkütustest, aga see ei tähenda, et see jääks nii. Me liigume ikkagi puhtama ja rohelisema majanduse suunas.

Helle-Moonika Helme, palun! 

Aitäh, hea eesistuja! Hea Hanah! Sa ühes oma esinemises väitsid, et need riigid, kes kasutavad fossiilkütuseid ja fossiilenergeetikat, ei ole demokraatlikud ja me ei taha ometi sellistes riikides elada. Aga ometigi enamik demokraatlikke riike kasutab fossiilkütuseid oma energiasüsteemides. Siin mõned näited. Ameerika Ühendriigid – demokraatia, tugev liberaalne demokraatia, kasutatakse endiselt palju fossiilkütuseid. Austraalia – parlamentaarne demokraatia, suur kivisöe eksportija ja kasutaja. India – suurim liberaalne demokraatia rahvaarvult, fossiilkütused, kivisüsi on endiselt peamine elektri tootmise allikas. Norra – suur nafta ja gaasi tootja ja eksportija. Jaapan – pärast Fukushima tuumaõnnetust suurendati nafta ja gaasi kasutust. Kas sa jääd endiselt selle väite juurde, et need on riigid, mis a) pole demokraatlikud ja b) neis elada me ei tahaks, või siis mõlemat? Ja kas demokraatia ja fossiilenergeetika seost komisjonis ka arutati?

Aitäh küsimuse eest! Ei, seda seost me ei arutanud. Aga ma pean märkima, et te tõlgendate minu öeldut natukene valesti. Ma saan aru, et te kuulasite, aga te tõlgendate seda valesti. Ma pidasin peamiselt silmas Hiinat, mida teie ja teie erakonnakaaslased väga tihti välja toovad selles debatis, et kuna Hiina nii palju sõltub fossiilkütustest ja ka ekspordib seda, järelikult see on kuidagi maailma majanduses nii märkimisväärne ja selline suund, mis meie ka endale peaksime võtma. Tegelikult see nii ei ole. 

Ja kui te vaatate Hiina kliimaeesmärke, siis Hiina on võtnud eesmärgiks saada kliimaneutraalseks aastaks 2060. See on küll hilisem aeg kui Euroopa Liidus, aga see aastaarv iseenesest ei määra midagi, tähtis on see suund ja see poliitika, mis on ette võetud. See suur energiamaht nende riigis, ma arvan, lihtsalt ongi oluline kuidagi see täita. Nad ongi praegu sõltuvuses fossiilkütustest ja nagu te mainisite, ka paljud teised riigid on. Aga see üleminek toimub tegelikult igal pool. Kui te räägite Ameerika Ühendriikidest, siis kahjuks on nii, et selle president on inimene, kes eitab inimtekkelisi kliimamuutusi. Ja pikas plaanis on tema kliima- ja keskkonnapoliitika jätkusuutmatu ja väga tagurlik. Nii et see ei oleks koht, kust eeskuju võtta, kindlasti mitte. Aga väga kahju, et teie seda soovite teha.

Rain Epler, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Hea ettekandja! Kõigepealt, üllatav oli märgata teatavat sarnasust sinu ja Ameerika Ühendriikide presidendi vahel. Nagu tema kohta öeldakse, teda tuleb võtta tõsiselt, aga mitte otsesõnu. Vastates Helle-Moonikale sa ütlesid ka, kuigi ta tsiteeris, mida sa oled öelnud, sa ütlesid, et seda ei tohi päris nii mõelda, nagu sa ütlesid, vaid kuidagi teisiti. See oli huvitav. 

Nüüd teine asi. Sa tõid esile, et ametnikud ütlesid, et artikkel 10c-d ETS-direktiivis ei saa enam kasutada. Jah, ma tean, ma ütlesin seda ka keskkonnakomisjonis. Minu eelnõu tugineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 122 ja nagu sa mäletad, siis ametnikud seda ei kommenteerinud, sest neil ei olnud midagi öelda. Nad teavad, et seda artiklit saaks kasutada. 

Aga mu küsimus sulle on võib-olla natukene filosoofilisem. Kui sa ise paned kaalukausile selle, et Euroopas hakkavad inimesed elama tunduvalt vaesemalt, meditsiini tase langeb, haridust saab anda vähematele inimestele, paljud ei tule toime endale söögi hankimisega versus see, et majanduslikult läheb hästi ja kasutame fossiilkütuseid edasi, kumma sa siis esimeseks paneksid?

Aitäh selle küsimuse eest või mõtteavalduse eest! Mis puudutab seda minu tsitaati, siis te võite üle vaadata selle saate, kus ma selle ütlesin. Ma arvan, et te mõlemad tõlgendate mind valesti. Aga ma lisaks veel palun ka seda, et te ei võrdleks mind Ameerika Ühendriikide presidendiga. See ei ole väga kena teist. 

Aga see kaalukauss, millest te räägite. Muidugi me ühtegi nendest teemadest komisjonis ei puudutanud, neid teie filosoofilisi mõtteavaldusi. Aga kaalukausil tegelikult on kliimamuutus samamoodi ja kui palju kahju see põhjustab majandusele, inimestele, meie elurikkusele. Seda ei saa kuidagi valemist välja jätta, sellel on väga palju sellist majanduslikku kahju ka, millest te otsustate oma sõnavõttudes kahjuks mitte rääkida.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Päris julged avaldused siin Ameerika presidendi kohta. Tema on olnud neli kuud ametis suurusjärgus, ja lahmimine käib praegu Eesti riigis igalt poolt. Aga ma tuleksin selle eelnõu juurde ja selle vähendamise või sealt CO₂-st väljumise osas. Te kiitsite Kliimaministeeriumi ametnikke, et nad olid hästi põhjalikud ja teie jaoks arusaadavad, aga sellest nad aru ei saanud, et kui tugineda artiklile 122, siis on võimalik välja minna sellest CO₂-st või taotleda erisust. Kas oli ka juttu sellest, et võta ikkagi see artikkel lahti – see 122, Euroopa Liidu toimimise leping – ja selle alusel proovida, võttes naabreid appi ja seoses meie julgeolekuolukorraga ikka püüda leida see erisus selle CO₂ hinnakomponendi välja saamises meie energia hinnast?

Nii otseselt me seda ei arutanud komisjonis, kas see konkreetne artikkel lahti võtta. Küll aga ütlesid Kliimaministeeriumi ametnikud, et nagu te ise ka rääkisite, tuleks võtta teised riigid kampa, mingisugune selline võib-olla konsensus leida ja ühiselt see pöördumine teha. Aga sellist soovi teistel riikidel ei ole. Ja kui te räägite julgeolekust, siis taastuvenergia ja puhas majandus on julgeoleku üks väga suur osa.   

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kas komisjonis oli juttu või kriitikat CO₂ kaubanduse kohta, et see ei täida nagu oma eesmärke, et sellest CO₂ kvootidest on saanud spekulatiivsed finantsinstrumendid, kus suurkorporatsioonid ja rikkamad riigid ostavad heitkoguseid vaesematelt? Tegelikult see ju ei aita keskkonda säästa. Kas sellest oli juttu teil?

Aitäh! Sellest ei olnud juttu. Ja teil ei ole ka õigus, et see süsteem on kuidagi halb või ebaefektiivne. Loomulikult, iga süsteem võiks parem olla. See HKS-i kauplemise süsteem on, jah, see süsteem on saanud palju kriitikat eri aegadel, aga praegu on see parim instrument, mis meil on, ja tegelikult end väga hästi tõestanud. Nagu ma mainisin, siis Eesti on sellest väga palju tulu saanud, et oma nii-öelda jätkusuutlikku üleminekut ja arengut rahastada.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kas komisjonis oli selline suurema plaani arutelu ka, pika plaani arutelu? Te ütlesite, et CO₂-kvoot on andnud Eesti riigile raha, kahtlemata on. Ja Eesti on saanud Euroopa Liidult ka raha ja praeguseks veel natuke rohkem, kui sisse oleme pannud. Aga me oleme viimase 20 aasta jooksul Euroopa Liitu juba sisse maksnud miljardeid. Ja suurusjärk … tõenäoliselt 2028.–2029. aastast hakkame netomaksjaks. Kas te arutasite ka seda, et võib-olla ikkagi Eesti riigi vaates pikas plaanis ei ole see CO₂-süsteem Eesti riigile kasulik ja ühel päeval oleme netomaksja, maksame oluliselt rohkem sisse? Võib-olla ei ole see ainult edulugu, nagu te püüate rääkida, või nagu see kuvand on. Kas te pikka plaani ka arutasite, et ühel päeval Eesti maksab miljardeid netomaksjana sisse ja saab palju vähem tagasi? Võib-olla see polegi kõige õigem valik.

Aitäh! Seda konkreetset küsimust me komisjonis ei arutanud ja Eesti on Euroopa Liitu kuulumisest saanud väga palju head. Ma ei saa öelda, et see on edulugu, see oleks vale sõna, aga me oleme Euroopa Liitu kuulumisest saanud väga palju kasu. Ja mulle tundub, et teie sõnavõtu taga võib olla selline filosoofiline mõttekäik, et võib-olla ka Euroopa Liit ei ole Eesti jaoks päris õige. Ma ei saa teiega kuidagi nõustuda ja see on üldsegi väga lai arutelu, mida keskkonnakomisjonis pidada. Ma arvan, et see ei ole õige koht, kus seda pidada.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Praegu me arutame siin CO₂-kvootide ja selle raha võimalikku mahavõtmist energiahindadest. Nüüd, kui kuulata teid ja uskuda seda … Ma saan aru, et te tahate väga maailma päästa ja kuidagi kliimat. Küsimus ongi selline. Teatavasti CO₂-kvoodiraha laekub riigieelarvesse ja sell eest ehitatakse siis näiteks Rail Balticut. Aga minu küsimus on see, võtame puhtfilosoofiliselt, et kuidasmoodi siis teie hinnangul nüüd me päästame maailma, kui me võtame selle raha maksumaksjalt või tarbijalt ära, suuname selle riigieelarvesse ja selle eest teeme midagi muud. Kuidas planeet vähem soojeneb teie arvates või kuidasmoodi see mõjutab kliima soojenemist?

Aitäh! Mul on väga hea meel, et te soovite minuga siin filosofeerida. Me seda küsimust komisjonis ei puudutanud. Aga Rail Baltic kindlasti on sellise rohelise ja jätkusuutliku arengu osa, see ühendab meid teiste Euroopa riikidega. Ja paraku on nii, et … (Saalis räägitakse.) Ma hea meelega jätkaksin oma vastust, aga seal EKRE poolel saalis on mingisugune sumin. Paraku on nii, et igasugune inimtegevus jätab keskkonnale ja sealt laiemalt ka planeedile jälje. Ei ole ideaalset süsteemi, ei ole ideaalset energiasüsteemi, transpordivahendit, valikuid tuleb teha. Rail Balticul kahtlemata on keskkonnamõjusid, mis ei ole positiivsed, aga mina arvan, et need positiivsed mõjud kaaluvad negatiivsed üle.

Anti Poolamets, palun!

Lugupeetud ettekandja! Arvestades seda, et USA on lahkunud Pariisi kliimaleppest uuesti ja igasugused subsiidiumid, näiteks meretuuleparkidele, lõpetanud, alustab siis söetootmise suurendamist, et kas komisjonis oli ka juttu selle eelnõu juures, et USA ju mõjutab kogu kliimapoliitikat ja kas nad Eestit ka mõjutavad? Ja lisaks seda, et mis teie arvates siis ta nii valesti teeb? Te olete tema kallal päris kõvasti võtnud. Söejaamad on USA terasetootmise jaoks hädavajalikud.

Aitäh! Seda teemat tõi küll esile Rain Epler, mitte päris teie sõnastuses, aga kui ma ei eksi, siis ta küll mainis seal Ameerikas toimuvat ja ka Ameerika presidendi poliitilist agendat. Aga laiemalt me seda ei arutanud. 

Ja kui te küsite, mida ta teeb valesti, siis minu hinnangul on lihtsalt väga jätkusuutmatu kliimapoliitika kustutada või selle ajamine lõpetada ideoloogilistel kaalutlustel. Nagu ma ütlesin, siis inimene, kes on täna Ameerika Ühendriikide president, eitab kliimamuutuste inimtekkelisust. Paraku on nii, et kliimamuutuste mõjud on ka Ameerika Ühendriikides väga hästi näha ja väga hästi näha ka nende majanduses. Siin enne räägiti pikast plaanist, pikas plaanis see on väga jätkusuutmatu.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised ning Isamaa fraktsiooni nimel palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Mart Maastiku. Palun! 

Suur tänu, härra eesistuja! Head kolleegid ja inimesed, kes vaatavad seda debatti siin! Kõigepealt ma tahan tänada Rain Eplerit, kes tegelikult tegi väga hea ja põhjaliku ülevaate. Ja kui Rain oli enne majanduskomisjoni liige, siis ka seal oli tal alati arukaid ettepanekuid. Mingil hetkel kadus ta ära ja ma küsisin Raini käest, miks sa siis enam majandusega ei taha tegeleda, et sa oled ju majanduses väga tugev ja pädev. Nüüd ma saan aru, miks ta läks keskkonnakomisjoni: sellepärast et tundub, et Eestis kahjuks meie parlamendis tegeleb majandusküsimustega keskkonnakomisjon. Ja vaat see ongi teema, mis tegelikult paneb mõtlema. 

Heaoluriikides on ju tegelikult tekkinud sellised maailma tuleviku pärast südame valutamine ja niisugused teemad, mis iseenesest ei ole ju vale – see on väga tore, me peamegi keskkonda hoidma –, aga siis kummalisel moel enam ei mõelda selle peale, kuidas me ellu saaksime jääda. 

Ja väga palju valet kuuleb järjest rohkem. Kuigi on väga palju argumente, mis selgitavad tegelikult kliimamuutust, sellise põhjenduse baasil tegelikult on keegi üles seadnud väga suure äri. Ja kahjuks see äri lõpeb Euroopa Liidule, kaasa arvatud Eestile, väga halvasti. 

Sellepärast et me ei ole tegelikult konkurentsivõimelised, millest ka juba Rain siin rääkis. Ma toon mõned näited. Tihti räägitakse sellest, et juhuenergia ehk tuulepargid ja päikeseenergia, see on hästi odav. Sellest räägib tihti Mario Kadastik meil majanduskomisjonis. See on väga odav, tuuliku jalami juures energia hind on umbes 20 eurot megavatt. Aga alati jäetakse rääkimata seda, et kõigepealt, kuidas tuuliku jalami juurest energia jõuab kuhugile tarbijaten,i ja see, et me hakkame ümber ehitama kogu tänast energiavarustussüsteemi.  

Teatavasti on meil see üles ehitatud juba aastakümneid tagasi nii, et idast läände juhtmed lähevad järjest lääne poole kitsamaks ehk siis sinna ei mahu eriti palju energiat. Seda juurde kunagi ei liideta sellele energiatootmise omahinnale. Ja selle me maksame kõik kinni nüüd järjest uute tasudega: on võrgutasud, on roheenergia tasu ehk taastuvenergia tasu. Nüüd on meil vaja sageduse hoidmise tasu panna juurde, sellepärast et kui juhuenergia ei suuda meile tagada sagedust. Siis on saartalitluse tasu, mida samamoodi, kui meil oleks kogu aeg olemas juhitav energia, siis ka seda probleemi meil ei oleks. Ja kui me nüüd kõik juurde liidame, siis kindlasti ei ole kaugeltki odav see energia. 

Ja miks ka mitte, loomulikult turg paneb asja paika. Ja kui meil on tuuleenergia ja päikeseenergia väidetavalt odav, siis kõik vabas konkurentsis, palun väga, iga tootja las toodab ja kui ta suudab seda mõistliku hinna eest toota ja müüa, siis nii ongi. Aga paraku käib see doteerimise peal ja võrgutasu hindamata. 

Halb tegelikult kogu sellise poliitika juures on see, et väga paljuski mõjutab maailmas igasuguseid rumalaid otsuseid see, et tegelikult oleme süüdi meie ehk poliitikud. Ma ei pea silmas kõiki meid siin, aga kui võtta suurest maailmast, siis kogu aeg üritatakse leida ühte nišsi juurde, kes sinu poolt hääletaks. Nii otsitaksegi selliseid inimesi, keda saab hästi mõjutada. 

Ma paluksin lisaaega. 

Kolm minutit lisaaega. 

Ja nii ongi seesama kliimahüsteeria üles puhutud tegelikult. Al Gore alustas seda üheksakümnendatel ja mis seal oligi: ilus tulemus sai! Ta saavutas selle, et ta sai sinnasamma Valgesse Majja asepresidendiks.

Ma mõistan väga hästi ka tegelikult noori inimesi, nagu Hanah Lahe meil siin on, kes valutab südant, et päästa maailma. Aga kahju on sellest, et nii palju, kui me oleme neid debatte pidanud, ja ükskõik kui palju argumente siin välja tuuakse – see läheb ühest kõrvast sisse, teisest välja. Ja kui me esitame neid küsimusi siin, et kuidas me peaksime olema jätkusuutlikud, kuidas meie majandus jääks ellu globaalses konkurentsis, siis seda millegipärast ei taheta kuulata.

Oleme ausad, et kui sa oled ikkagi Riigikogu liige, sa saad korralikku palka ja sul kulusid palju ei ole, siis võib-olla ongi väga hea mõelda igasuguste utoopiliste asjade peale. Aga suurem osa elanikkonnast Eestis ja mujal maailmas ei ela nii roosilist elu. Ja meie põhiülesanne on saada energia hind selliseks, et me oleme konkurentsivõimelised, et meil üldse oleks siin midagi teha.  Halb on see, et kui üks koalitsioon neli aastat siin paratamatult valitseb, siis selle aja jooksul jõutakse teha nii halbu otsuseid, mis kahjuks mõjutavad meie energiapoliitikat mitte ainult neli aastat, vaid 40–80 aastat. See on kurb!  

Sest kui me oleme juba andnud mingisugused lubadused välja näiteks ka nende meretuuleparkide puhul, kus me peaksime dotatsioone maksma hakkama peale, ja ettevõtjatele praegu tahetakse ka maatuuleparkidele jälle peale maksma hakata, siis me seome ennast ära pikaks ajaks. Ja nii ei saa ka hilisemad valitsused, kui peaks tulema ka arukad inimesed võimule, teha normaalseid otsuseid. Ja kui nad teevad, siis nad on seotud, neil käed on seotud, sellepärast et siis tulevad trahvid ja muud sellised asjad peale.

Kahjuks ma pean tunnistama, et ükskõik kui palju me räägime, see kahjuks ei ole mitte kunagi selle kahe aasta jooksul, mis mina siin olen olud, midagi muutnud koalitsiooni mõttelaadis Välja arvatud üks asi: see meretuuleparkide teema on praegu kalevi alla pandud ja Mario Kadastik, kes kogu aeg tuliselt toetas majanduskomisjonis meretuuleparke, nüüd ütleb, et see oli hoopis sotside teema, see enam ei mängi. 

Aga samas jätkuvad tegelikult eriplaneeringud läbi Saaremaa, ülikallid eriplaneeringud, et meretuulepargi juurde viia liine. Liivi lahe meretuulepargi puhul praegu käib täpselt samamoodi eriplaneering ja arutatakse, kust trassikoridore teha.  

Nii et me kulutame kogu aeg. Aga täna oleks vaja teha uusi otsuseid. Ja just see eelnõu, mis praegu on EKRE poolt välja toodud ja Raini poolt ette kantud, on väga mõistlik. Vähim, mis me teha saame, on see, et me pöördume tõesti sinna Euroopa poole ja katsume vähemalt sellest hullusest, sellelt kihutavalt rongilt, mis kuristiku poole läheb, esimesena maha astuda. Aitäh! 

Nii. Keskfraktsiooni nimel palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Lauri Laatsi. (Kõneleja palub lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Ma proovin seda teemat lahata mõningate näidetega, mis siis kokkuvõttes toimub. Kui Rain ütles, et globaalselt ei ole ju tegelikult midagi muutunud, viidates sellele, et Euroopa üksi ei suudagi midagi teha. Aga on küll muutunud. Globaalselt on muutunud Euroopa koht maailmas ja konkurentsivõime. Tänu sellele rohepöördele me oleme ikka päris tublisti kaotanud turgu ja meie inimestele on see meie toimetulekule mõjunud, meie inimestele.  

Ma toon mõningad näited. Eelmisel aastal külastasin Ameerika Ühendriike. Florida Miami. Miami külje all oli hästi suur elektritootmisjaam, mis tootis elektrit suhkruroost. Suhkur võeti välja, roog pandi ahju, saadigi roheenergia. Ja siis, kui me hakkasime vaatama ja küsima, aga mis see siis kokkuvõttes see roheenergia on ja kas tõesti ta on roheline, siis hakkas tõde tegelikult välja ujuma. No esiteks, me vaatasime neid põlde, neid põlde oli väga palju. Põlde oli vaja kasta, selle jaoks oli vaja jõudu ja põlde oli vaja ju harida ja ka see saak ju ära korjata, aga selle jaoks oli vaja masinaid, mis töötasid. Rekade arv oli seal meeletult suur, mis töötasid diislil ja vurasid 24/7. Siis jõudsime põletusjaama, siis selgus, et kõik need põletusjaamad käivituvad diislil. Ja kuna need jaamad tõrkusid, siis diisli kasutust oli seal peaaegu igapäevaselt. Aga sildiks oli Green Energy. Ehk siis see on ehe näide sellest, et mis siis tegelikult see roheenergia on. 

Nüüd see elektriauto, roheline auto, elektriauto. Me oleme jälginud, kuidas praegu Tesla aktsia vahepeal ju kolinal kukkus, Musk kaotas populaarsust. Aga kui sa vaatad seda lugu, mida ta selle elektri all, elektriauto all ja kuidas ta seda müüs, ta müüs tegelikult unistust, roheunistust, et tema auto on roheline, hea. Ja reeglina see turg oli avatud ikkagi sellise rohevaatega inimestele, liberaalidele. Aga kui selgus, et tegelikult selle Tesla taga on üks inimene, kes on konservatiiv, siis nagu see turg kukkus ära.  

Aga kui nüüd nii-öelda auto sisusse minna, ma ei ole elektriauto vastu, pigem vastupidi, mulle elektriauto väga meeldib, aga ma ei ütle, et ta on roheline. Kui sa vaatad kogu seda elektriauto ülesehitust, see on raske auto, mõnus raske auto, kulgeb hästi teedel. Aga kui on sul raske auto, siis pidurdusmaa on pikem, klotsid kuluvad kiiremini ära, rehvid on tugevamad, rehvid maksavad rohkem, sinna sa samamoodi paned hästi palju ju materjali. Ja lisaks loomulikult akud, akud, mis on toodetud valdavalt Hiinas, ja tooret on kasutatud Aafrikast. Tihtipeale on toore kaevandatud lapstööjõul ja kasutatud hästi palju magevett. Rohelised autod, me räägime. 

Millele ma tahaks juhtida tähelepanu. Ma toon veel ühe näite. Me lähme kuskile puhkama, ilusasse kohta, sooja kohta. Ja reeglina võtame hotelli, hotellis sees või hotelli territooriumil on kõik väga ilus, kõik on tarastatud, roheline muru ja puhas. Aga satud sinna hotelli väljapoole, seal on laga. 

Ja minu arust sama, mida Euroopa nagu teeb selle CO₂ kaubandusega, kogu selle rohepöördega, mis on ammu juba rohepaplus ehk siis roheline ei ole tegelikult roheline ja globaalses mõttes me ei päästa maailma, aga teeme oma elu tunduvalt raskemaks, keerulisemaks.  

Ja lisaks on süsteemi hakatud ka ära kasutama. Sama näite, mis tõin mina ja mida ka EKRE saadik, kus käib vilgas sertifikaatide turg, mis tähendab piltlikult seda, et kui üks tootja, kes toodab mingisugust toodet, näiteks pastakas, ja tal on vastas klient, kes soovib pastakat, et see oleks roheenergiast toodetud pastakas, siis ta ostab selle, noh, nagu see roheline, siis ta ostab selle sertifikaadi, paneb sinna kõrvale ja ütlebki, et minu pastakas on sertifitseeritud ja ta on roheenergiaga toodetud. Tegelikult ju ei ole. Ehk siis see on nagu see, kogu see nagu kõrvalpool.  

Ja kui me vaatame veel suuremat pilti, siis tuleb ju konstateerida, et meil rahvaarv, ja see ei ole ainult Eesti probleem, ülemaailmne probleem, ja kas see on üldse probleem, see on omaette küsimus, on langustrendis, kõik arenevad turud on langustrendis, on see siis Hiina, on see USA, Euroopast rääkimata. See olukord, mis tegelikult tekib tulevikus, on midagi muud. Ja kui 2019 tehti otsuseid, mis puudutas roheenergiale üleminekut, erinevad kokkulepped, siis situatsioon tol ajal oli hoopis teistsugune, kui ta praegu on. Ja hästi palju muutujaid on juurde tulnud ja tegelikult hästi palju ka uut teavet selle kohta, et kui puhas see või kui puhas see roheenergia on, kui roheline on see elektriauto ja nii edasi ja nii edasi, rääkimata kõikidest nendest julgeolekuaspektidest. Sellest lähtuvalt tegelikult me ju peaksimegi kõik need otsused üle vaatama.  

Ja nii nagu ma ütlesin juba ka eile vist, kui arutasime põlevkivikasutuse osas, et kas me peaksime referendumi välja kuulutama selles osas, kas Eesti peaks põlevkivi kasutamisega jätkama või mitte või järgima valitsuse otsust, siis ma ju tegelikult tõin välja ka selle julgeolekuaspekti. 

Nüüd ma jõuan tagasi nagu Eestisse. Et ühest küljest see rohepoliitika ja see CO₂ kvoodindus selgelt ju pärsib põlevkivisektori arengut ja suunabki ta kinnipanemisele. Ja ainuke viis seda päästa tegelikult lisaks moderniseerimisele ongi CO₂ turu ülevaatamine, nii nagu Rain Epler täna oma eelnõuga ka välja pakkus. See on väga tõsine teema. Maailmas on palju muutunud, Euroopa üksi ei suuda maailma muuta. See on sama näide, et sa oled hotellis, hotellis on kõik ilus, ümberringi on laga täis. Aga see ainuke vahe on selles, et kui me oleme selles hotellis, siis meie elutase seal selles hotellis muutub aina halvemaks. Vaat seda taju vist veel inimestel ei ole, eriti nendel inimestel, kes siiamaani, vaatamata kõikidele nüanssidele ja uutele asjadele, mis on välja tulnud, ikkagi soovivad seda rohepaplust propageerida. Aitäh!

Aitäh! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Martin Helme, palun! (Kõneleja küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

Nii, ma pean alati alustama lihtsatest asjadest. Tuleb uskuda teadust. Uskuge nüüd teadust, palun! Teaduslik fakt on see, et CO₂ ei ole mürk, vaid on rohelise planeedi toimimiseks vajalik komponent meie atmosfääris. Ei ole mürk, sellega ei ole vaja võidelda! Teine teaduslik fakt on see, et CO₂ ei ole praegu atmosfääris liiga palju. Vastupidi, ajalooliselt on sedasi, et planeedi Maa ajaloos, viimased 500 miljonit aastat, me oleme praktiliselt ühel kõige madalamal tasemel üldse. Ja kui veel läheb siit madalamaks see tase, siis hakkab kogu roheline loodus maakera peal välja surema ja sellega seoses kogu elu maakeral välja surema. Atmosfäärist moodustab CO₂ 0,04% ja nii-öelda inimtekkeline osa sellest on 0,002%, ja see on ümardatud ülespoole. 

Teaduslik fakt on see, et maailm ei upu. Ei ole niimoodi, et saared jäävad vee alla ja rannikualadelt inimesed paanilise kisaga põgenevad. Seda ei eksisteeri, seda pole! Teaduslik fakt on see, et kõrbed ei laiene. Vastupidi, viimased 30–40 aastat on kõrbealad vähenenud kõikides nendes piirkondades, kus inimtegevuse tagajärjel ei ole toimunud üleraiumist või ülekarjatamist. Loomulikus olekus kõrbed vähenevad, sest CO₂ on taimede toit ja taimede kasv on sellest soodustatud. Ja ei sula ka poolused – ka see on teaduslik fakt. Ei sula poolused! Vastupidi, lõunapoolusel on rekordkogused jääd jälle. 

Mitte ükski, mitte ainuski kliimapanikööride ehk ennast nii-öelda kliimateadlasteks nimetavate šarlatanide prognoos viimase 30 aasta jooksul ei ole ligilähedalegi tõeks osutunud. Kõik on vale! Nii see, kui kiiresti me liigume, kui see, kus suunas me liigume, kui üldse see, missuguses mahus me kuhugi liigume. Kõik on vale! Nii see kliimapaneel ÜRO-s kui eraldi erinevad nii-öelda uuringud – kõik on valeks osutunud. Täielik pula! Mitte midagi sellist, millega meid kogu aeg on hirmutatud, ei ole juhtunud, ehkki oleks pidanud juba ammu juhtuma, eks ole. Me kõik teame neid lugusid, kuidas Greta meile karjus, kuidas meil on veel 15 kuud aega, et päästa planeet. No ja siis läks 15 kuud mööda ja veel 15 kuud mööda, mitte midagi ei ole juhtunud. Me mäletame, kuidas tollane prints Charles ütles, et aastani 1997 on üldse aega ainult, et planeet päästa. Tuli aasta 1997, tuli aasta 2007 ja nüüd on 2027 varsti, on käega katsuda – mitte mingit paanikat! Mitte midagi sellest, mida ta ennustas, 1997. aastaks, ei ole juhtunud. 

Miks siis seda juttu räägitakse? Sellepärast, et meile müüakse suurt valet. Ja meile müüakse suurt valet selle jaoks, et meilt ära võtta suur raha. Anna raha, muidu kõik surevad, muidu sina sured, loomad surevad, nunnud jääkarud surevad ära, nunnud hülged surevad ära, pärismaalased kuskil väikestel saartel Vaikses ookeanis, kõik surevad ära. Anna kähku raha! Nii nagu Lehtme meile siit puldist ütles: anna raha ära, ära küsi, anna raha.

Ja väga paljud inimesed kardavadki, ongi hüsteerias. Järgmine kõneleja siin, noor inimene, ongi aetud täielikku eksistentsiaalsesse ängi. Ahastab, muretseb, mis meist saab. Ei ole vaja! Ei ole vaja üldse muretseda, mis meist saab. Kõik on hästi, planeediga on hästi, CO₂-ga on kõik hästi. Kõik on hästi! Miks ma seda räägin? Seepärast, et eesmärgi püstitus võidelda CO₂-ga on vale. Ja seepärast ma alati kritiseerin kõiki neid inimesi, kes hakkavad rääkima, et muidugi me tahame vähendada CO₂ ja muidugi me peame neid kliimaeesmärke täitma, aga praegu on see liiga kalliks läinud ja inimestele on sotsiaal-majanduslikud mõjud liiga rasked, lükkame natuke edasi ja teeme laugemalt. Ei! Ei ole üldse vaja teha. Ei ole vaja võidelda CO₂-ga, sest see on võitlus elu kestmisega planeedil Maa, see tuleb ära lõpetada. Selles mõttes see eelnõu on väga selge. Lõpetame selle CO₂ tagakiusamise ja väljajuurimise ära, see on ohtlik tegevus. Lisaks sellele ajab see meid pankrotti, see teeb meid vaeseks. See ongi ju olnud asja eesmärk, meilt kõigilt raha äravõtmine ongi olnud asja eesmärk. 

Nüüd, eelnõu iseenesest on lihtne. Täiesti kooskõlas Euroopa Liidu enda regulatsiooniga on võimalik lõpetada ära CO₂-trahv meie majandusele, meie inimeste rahakotile. Siin ei ole midagi keerulist, see ei ole mingisugune, ma ei tea, et Brüsselist me saame ettekirjutused ja trahvid kaela. Ei-ei-ei, see on kõik kooskõlas Euroopa Liidu enda reeglitega. Kui Euroopa Liit peaks meile ütlema, et ei saa, makske edasi ennast vaeseks, no siis tuleb edasi mõelda, kas me lihtsalt otsustame eirata nende reegleid või astume Euroopa Liidust välja. Igal juhul on see mõistlikum, kui ennast vaeseks maksta asja pärast, millel puudub igasugune põhjus. Nii et minu meelest on siin asi väga lihtne: tuleb toetada eelnõu.

Reformierakonna fraktsiooni nimel palun siia Riigikogu kõnetooli Hanah Lahe. Palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! No see eksistentsiaalne äng, millest Martin Helme räägib, on mul ikka EKRE, Isamaa ja Keskerakonna kolleegide levitatavate valede tõttu, mitte kliimapoliitika või kliimaeesmärkide tõttu. Minu jaoks on täiesti mõistetav, et energiaküsimused ja elukallidus on inimeste jaoks tundlikud teemad, aga just seetõttu peame me rääkima neist ausalt, faktidele tuginedes ja vaadates laiemat pilti. 

Viimasel ajal on EKRE välja tulnud uue mõistega – juhuenergia, mis sobitub hästi nende mantraga. Et kliimapoliitika on meie majanduse ja julgeoleku suurim takistus. Ma hea meelega kõneleks edasi, aga … (Hääl saalist.) Ma ei vingu, sa segad vahele ja teed nägusid.

Head kolleegid! (Hanah Lahe: "Helle-Moonika.") Kuulame nüüd ettekandja Hanah Lahe seisukohad ära. Pärast seda on võimalik veel siin sõnavõttudega esineda. Kui te vahele räägite, siis ta ei saa oma kõnet lõpetada. Palun, Hanah Lahe, jätkake.

Aitäh! Ma loodan, et need sekundid ei läinud minu kõnest maha, aga ma jätkan siis. Kõik, mis on eesliitega "kliimakeskkond" või "rohe", võrdub nende jaoks rohepöörde ideoloogilise hulluse ja rumalusega. Ühelt poolt on mul piinlik, et aastal 2025 arutame siin Riigikogus kliimamuutuste inimtekkelisuse üle ja taastuvenergia vajalikkuse üle, aga teiselt poolt on mul kahju – kahju inimestest, kes EKRE ja Isamaa poliitikute vandenõuteooriaid uskuma jäävad, ja kahju ka nendest poliitikutest endist. Sest olenemata parimast kättesaadavast teaduslikust infost otsustavad nemad siiski uskuda neidsamu vandenõuteooriaid, et kliimapoliitika on suuräri ja et kõikidel kliimamuutustest rääkivatel teadlastel on mingisugune vandenõu muu maailma vastu. Minu arvates on suur rumalus sulgeda silmad selle ees, kuhu maailm tegelikult liigub, ja läbi sellega eksitada oma valijaid. 

Maailma majandus liigub pöördumatult puhtama ja kliimakindlama suunas ja seda mitte sellepärast, et kellelgi on roheline kinnisidee, vaid sellepärast, et kliimamuutused koguvad hoogu ja mõjutavad meie igapäevaelu ja majandust aina enam. Turg nõuab puhtust ja fossiilkütused on üha ebamõistlikum investeering. Energiateemalises debatis tuuakse pidevalt esile Hiinat ja USA-d kui suunanäitajaid maailma majanduses. Hiina, olenemata suurest fossiilkütuste sõltuvusest ja ekspordist, on siiski seadnud eesmärgiks saada kliimaneutraalseks. Küll aastaks 2060, aga siiski. Ja Hiina investeerib meeletult ka taastuvenergiasse. Fossiilkütustega katavad nad ajutiselt oma suurt energiavajadust, ent tulevikusuund on siiski puhas ja roheline. 

Ameerika Ühendriikide praegusest kliimapoliitikast me varem siin juba rääkisime. Paraku on nende praeguse presidendi juhtimisel juba teist korda riik välja astumas Pariisi kliimaleppest, aga mitte ainult seda, vaid presidendi eestvedamisel eemaldatakse kliimamuutustega seotud informatsiooni riigi ametlikest kanalitest ning isegi keelatakse ülikoolidel kasutada kliimaga seotud mõisteid. 

Nüüd sellest argumendist – ei tea, kas see on argument, aga selline väide –, et kliima on alati muutumises. Hea küll, oletame, et see täna toimuv ei ole inimtekkeline, aga elurikkuse kadu, sagenenud looduskatastroofid ja kõik selline muu toimuv, kliimamuutustega seonduv, need on asjad, mis on reaalselt käegakatsutavad ja põhjustavad meie planeedile ja inimestele reaalselt juba täna palju kahju. Ja kolleegid EKRE-st, Isamaast ja Keskerakonnast paraku nendest ei räägi. Ehk siis mina näen, et nende lahendus on sulgeda silmad ja eirata, sest siis lakkavad probleemid eksisteerimast. 

Heitmekaubandussüsteem ei ole Eesti jaoks probleem, vaid vahend jätkusuutlikuks arenguks. Eesti saab HKS-süsteemist keskmiselt 200 miljonit eurot aastas, mis on vahend, millega me toetame hoonete rekonstrueerimist, energiatõhusust, taastuvenergia lahendusi ja säästvat liikuvust. See raha ei lähe Brüsselisse, see raha tuleb siia meie inimestele, meie majandusse ja meie tulevikku. Need investeeringud suurendavad meie riigi kliimakindlust, parendavad meie taristut, arendavad majandust.

Ja põlevkivist ka. Öelda, et me peaksime toetama süsinikumahukat tootmist, sest see on meie oma – kas see on mõistlik argument? Paljudes edukates maailma riikides on suur fossiilkütuste varu maa sees, aga ometigi on nad teinud otsuse liikuda taastuv- või tuumaenergia poole. Fakt on see, et põlevkivielekter on kallis. Selle turule pääsemine eeldab väga kallist börsihinda, nagu ütles ka keskkonnakomisjonis Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna juht. Seega ei ole põlevkivi kasutamine majanduslikult mõistlik. 

Palun lisaaega.

Kolm minutit lisaaega, palun.

Ning kui me räägime investeerimiskindlusest, siis mis sõnumi me anname ettevõtjatele, kui soovime ajutist vabastust, täpsustamata isegi, mis ajutine meie jaoks tähendab, kas CO₂ kvootide ostmisest, rahvusvahelisest või Euroopa Liidu kliimapoliitikast? Ja mis see sõnum siis on? Et me pole kindlad, kas tahame jätkusuutlikku tulevikku ehitada või arendada jätkusuutlikku majandust? 

Head kolleegid! Eesti tugevus on nutikus, paindlikkus ja usaldusväärsus. Me ei ole riik, kes jookseb esimese kriisi peale tagasi eilsesse päeva. Me oleme riik, kes investeerib targalt, liigub koos maailmaga edasi ja hoiab silme ees suuremat pilti. Mul on palve kolleegidele, kes antud eelnõu toetavad, mitte lehvitada lihtsustatud loosungeid ja lubada lihtsaid lahendusi, vaid jääda kursile, mis toob Eestile tugevama majanduse ja rahvusvahelise usaldusväärsuse. Ühtlasi loodan ma väga, et nad lõpetavad vandenõuteooriate uskumise ja saavad aru, et ilma elamisväärse planeedita ei ole ka meid endid. Aitäh!

Suur tänu. Nii. Ja nüüd me oleme siis ... Rohkem kõnesoove ei ole, aga meie kodu- ja töökorra seaduse § 70 ütleb, et kui Riigikogu liikme isikut või tema sõnavõtus sisaldunud seisukohti puudutatakse mõnes teises sõnavõtus, võib istungi juhataja anda sellele Riigikogu liikmele loa vastusõnavõtuks. Mart Maastik esines siin Isamaa fraktsiooni nimel ja tema seisukohti tõepoolest mainiti. Nii et Mart Maastikul on võimalus vastusõnavõtuks.

Suur tänu, härra eesistuja! Just nimelt, tänan selle võimaluse eest. Hanah Lahe siin mainis, et Isamaa justkui ei olevat kordagi maininud, et justkui kliima soojeneks. Meie kliima muutused ja kliima soojenemine toimub, sellega ma olen täiesti päri. Küll aga on küsimärgi all inimtekkeline kliimamuutus ja see, kui palju inimene seda suudab mõjutada, seda enam, et Hanah Lahele ma olen korduvalt öelnud, et CO₂ sisaldus atmosfääris on 0,035–0,04%, millest inimtekkeline on 5%. Ainuüksi ühe vulkaanipurske, välja pursatud CO₂ hulk on juba niivõrd suur, et kui me nüüd räägime sellest, et see mõjutab meie kliimat – no igaüks võib ise kaasa mõelda. 

Peale selle, Hanah Lahe väitis, et heitmekaubanduses on jätkusuutlik lahendus ja et CO₂ raha laekub riigieelarvesse. Ma küsisin seda tema käest enne, kui ta siin vastas küsimustele, kuidasmoodi mõjutab see ühest maksumaksja või siis tarbija taskust raha võtmine ja panemine riigikassasse, et seda kulutada hoopis teistel eesmärkidel, kuidasmoodi sellega päästetakse väidetavat kliima soojenemist. Siis sellele ta vastata ei osanud. 

Ehk siis veel kord, kordan üle: Isamaa seisukoht on selline, et tuleb teha arukat majandust, CO₂-kvootide kauplemine tuleb lõpetada, vähemalt püüda, nii nagu ütles ka Martin Helme siin oma sõnavõtus, seda tuleb püüda Euroopa Liidult taotleda. Ja see ongi kogu selle eelnõu sisu. Mitte arutada sellest, kas me maailm lõpeb kohe või ei lõpe.

Me peame kolleeg Arvo Alleriga pisut siin arutama. Nimelt, § 70 ütleb, et kui Riigikogu liikme isikut või tema sõnavõtus sisaldunud seisukohti puudutatakse mõnes teises sõnavõtus, võib istungi juhataja  – võib! – istungi juhataja anda sellele Riigikogu liikmele loa vastusõnavõtuks. Arvo, kogu lugupidamise juures, ma ei kuulnud Hanah Lahe esinemises sinu nime mainitavat ja neid sinu seisukohti ma ei kuulnud ka mainitavat. (Arvo Aller ütleb midagi saalist.) Jaa, seda küll, aga § 70 ütleb, et "Riigikogu liikme isikut või tema sõnavõtus sisaldunud seisukoht". Sellisel juhul vastusõnavõtt  või, vabandust, kõne fraktsiooni nimel oli Martin Helme oma. Martin Helme oleks saanud siin võimaluse vastusõnavõtuks. Aga kui ma nüüd tõlgendan nagu päris otse seda § 70, siis ma siin ei saa võimalust vastusõnavõtuks anda. 

Küll saan ma anda vastusõnavõtuks võimaluse kolleeg Lauri Laatsile.

Aitäh! No tõesti, ega siin vaidlus selle üle ei käi, kas kliimamuutus on inimtekkeline või mitte. Selge on see, et kliimamuutus on toimunud ja toimumas. Küsimus on selles, kas me saame ka enda poolt midagi teha selleks, et seda pidurdada või muuta. See on küsimärgi all. Aga kindlasti ma kutsun inimesi üles olema säästlikum ja käituma vastavalt. Ent küsimus on ju selles, et mida siin taheti esitada, see on see, et seda probleemi, mis puudutab keskkonna sellist suuremat jalajälge CO₂ poolt, suudab muuta just nimelt kvoodikaubandus, CO₂-kvoodi kaubandus. Selles osas meil on kindlasti väga suur erimeelsus Hanah Lahega ja praeguse koalitsiooni ja valitsusega. Me ei arva niimoodi, et see lahendus, mis säästab meie maailma, on CO₂ kaubandus. See on täpselt samasugune võrdlus, et kui sa lähed arsti juurde ja ütled, et sul varvas valutab, aga ta hakkab ravima näppu, siis see varvas sellest paremaks ei lähe, aga näpp võib hullemaks minna. Et siin on nagu selles küsimus. Aitäh!

Suur tänu! Hea kolleeg Helle-Moonika Helme, et praegu pisut sarnane protseduur nagu Arvoga. (Hääl saalist.) Oli, Helle. Ei, praegu mina kuulsin Martin Helme. (Hääled saalist.) Ütleme nii, stenogramm ei ole veel väljas. Ettekandja ise raputab pead, ütleb, et pole maininud. Ettekandja ise raputab pead. Sellisel juhul, mul on väga keeruline sellisel juhul teile sõna anda, kui ettekandja ka ütleb, et ta ei ole teie nime maininud. Mina kuulsin Martin Helmet. (Hääled saalist.)

Nii, hästi, olgu peale, et sisulises mõttes ei mainitud. Ma ise ka mainisin, muuseas, head kolleegid, et lubame Hanah Lahel lõpetada. Et tõepoolest, see märkus võis kostuda sealt eest, mina seda nii hästi ei kuulnud, sellepärast et sellel hetkel teie ka ettekandjat pisut segasite oma vahelerääkimisega. 

Aga mis me siis teeme? Hästi, Helle-Moonika Helme, ma annan teile selle kaks minutit. Aga mul on üks palve, et edaspidi palun teeme niimoodi, et me ettekandjale vahele ei sega. Ma usun, et see on lugupidav kõikide suhtes, et ärme sega ettekandjale vahele, sest sellisel juhul tekivadki meil sellised segadused, nagu meil praegu on, tegelikult sisuliselt mainiti ainult Martin Helme seisukohta ja Hanah Lahe kõnes. Ma annan teile selle kaks minutit, me peame selle istungiga edasi liikuma. Palun!

Jaa, aitäh, hea eesistuja mulle sõna ja eetrit võimaldamast! Ma tõesti kõigepealt võib-olla siis tõesti pean vabandama, et ma võib-olla siis segasin, aga ma omast meelest ei seganud tegelikult, noh, ta ise lasi ennast segada. Ta oleks võinud täiesti vabalt edasi rääkida, see lärm tegelikult ei olnud nii suur. Aga me teame, et see on alati nagu liberaalide taktika, Kaja Kallas kasutas seda ka, et nii kui keegi midagi siin korraks kas või sosistas, siis ta ütles sealt eest, et ärge karjuge palun, ärge karjuge, et see läheks stenogrammi.

Aga teie vastusõnavõtt, palun!

Minu vastusõnavõtt on see … Ettekandja ütles, et meie siin räägime mingeid vandenõuteooriaid. No vaadake, Rain Epler on väga targalt ja matemaatiliselt ära põhjendanud, miks taastuvenergeetika arendamine on kallis, ja Martin Helme ju tegelikult rääkis ka sellest, kuidas taastuvenergiaga tuulikute arendamine … Mitte ainult Martin Helme ei ole rääkinud, seda on rääkinud ka Keskerakond ja Isamaa, kuidas taastuvenergeetikaga tuulikute arendamine tegelikult ei ole mitte kusagilt otsast keskkonnasõbralik ega ammugi mitte roheline.

Ja kui me räägime ka sellest, et kas me siin … Kes toob mingisuguseid tõsiteaduslikke argumente ja kes räägib vandenõuteooriaid, siis teate, sellega on nii, et kord on Vestmann all ja siis on Piibeleht peal, ja siis jälle vastupidi. Kõik, mis tõsiteaduslikult ühel hetkel on justkui ära tõestatud, võib järgmisel hetkel olla täiesti laua pealt maas ja öeldakse, et sellel ei ole teadusega midagi pistmist. Ja ka mingisugused muud asjad. Enne kui see muutub päris teaduseks, nimetatakse, sõimatakse, laimatakse seda uhhuuks. Selles mõttes see selline siltide kleepimine ja loopimine siin selles debatis ei ole asjakohane. Meie ju tegelikult räägime väga otseselt sellest, kuidas CO2-nimeline õhu müümine – see on puhtalt õhu müümine, raha liigutamine, raha pööritamine, seal ei ole reaalse eluga tegelikult mitte midagi pistmist – teeb riike vaeseks … 

Nüüd on aeg!

… ja teeb rahvaid vaeseks, ja see lõpeb ära ühel hetkel niikuinii. Olgu siis ajalugu selle tõestuseks, et see nii ka läheb. Lõpuks näeme, kellel oli õigus.

Aitäh! Nii, rohkem kõnesoove ei ole. Sellega ma sulgen läbirääkimised. Enne kui me saame edasi liikuda, on küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Hanah Lahe, palun!

Aitäh! Ma soovin lihtsalt täpsustada seda, nagu te ise ütlesite, aga enda poolt, et sisuliselt ma ei maininud Helle-Moonika Helmet, ma mainisin Martin Helmet. Aga Helle-Moonika Helme paraku kahjuks tõesti väga tihti segab vahele kõnelejatele, kes seal puldis on, ja sellepärast ma juhtisin … Ka praegu minu sõnavõtu ajal ta midagi mulle maigutab. Tõsiselt raske on keskenduda sellele, kes seal puldis on, või mingile eelnõule, mida iganes ma siin arvutis näiteks teen.

Aitäh!

Tõsiselt! Kui kuidagi saaks seda kaamerapilti praegu tema peale näidata, see on lihtsalt inetu. Kas sellega ei saa midagi ette võtta?

Aitäh!

Siin saalis on praegu ka Arvo Aller, kes kahjuks mitte kunagi ei võta selle osas midagi ette. Mul on lihtsalt palve: kas me võiks siin saalis olla viisakad?

Aitäh! Nagu te nägite, siis ma just äsja rääkisin selle konkreetse teema selgeks ja esitasin ka väga selge istungi juhataja palve edaspidiste selliste olukordade vältimiseks.

Nii, head kolleegid, juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 619 OE lõpphääletus ja me alustame selle hääletuse ettevalmistamisega.

Austatud kolleegid, juhin tähelepanu sellele, et eelnõule muudatusettepanekuid esitatud ei ole ja selle eelnõu otsusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Panen lõpphääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele esitada taotlus Euroopa Komisjonile energiatootmisettevõtete vabastamiseks CO2 kvootide ostmise kohustusest" eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt hääletas 20 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei ole. Eelnõu 619 on tagasi lükatud.

Järgnevalt tänane üheksas päevakorrapunkt, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 561. See on selle teine lugemine. Ja palun ettekandjana siia Riigikogu kõnetooli sotsiaalkomisjoni liikme Helmen Küti. Palun!

Lugupeetud eesistuja! Head ametikaaslased!  Annan teile ülevaate puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise ja sellega seonduvate teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistamisest. 

Natuke lihtsalt meenutuseks, et selle seaduseelnõu algatas Vabariigi Valitsus 13. jaanuaril 2025. Riigikogu määras juhtivkomisjoniks sotsiaalkomisjoni ja eelnõu esimene lugemine toimus 29. jaanuaril käesoleval aastal. Muudatusettepanekute tähtajaks, mis oli määratud 12. veebruariks kella 17.15-ks, muudatusettepanekuid ei esitatud. Komisjon pöördus eelnõu kohta arvamuse saamiseks eelnõu väljatöötamisel kaasatud organisatsioonide ja huvirühmade poole. Meile saatsid arvamuse Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Arstide Liit, Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon ning Eesti Puuetega Inimeste Koda. 

Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas nimetatud eelnõu peale esimese lugemise lõpetamist neljal istungil. Need olid tõesti väga pingelised, väga olulised, väga sisulised arutelud. Esimene arutelu toimus 25. märtsil. Siis juhtis sotsiaalkomisjoni Madis Timpson ja osalesid ja kutsutud olid Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna puuetega inimeste õiguste poliitika juht Kadri Mets, sama osakonna nõunik Elen Preiman, Eesti Puuetega Inimeste Koja toetuste- ja teenustealase huvi kaitsenõunik Kristi Kähär ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu nõunik Mailiis Kaljula. 

Madis Timpson ütles, et ta väga toetab puudega lapse ea muutmist, mis oli eelnõu eesmärk, et puudega lapse vanuse ülempiir viia 16 eluaastalt 18 eluaastale ja seeläbi tagada laste võrdne kohtlemine, mis on ühtlasi arusaadav ka vanemate jaoks. Lastekaitseseaduse, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja ka töövõimetoetuse seaduse mõistes on laps alla 18-aastane isik. 

Aga muret avaldas nii puuetega inimeste koda kui ka linnade ja valdade liidu esindaja just nimelt selle osas, mis puudutas teemat, et erihoolekandeteenuse järjekorda, seni oli see 16. eluaastalt, nüüd tõstetakse iga 18 eluaastale. Ja muretseti ka selle tõttu, et kohalikud omavalitsused ei ole valmis sellise teenuse pakkumiseks, mis vahepealsesse perioodi võib jääda. Kui täna esitatakse 16-aastaselt järjekorda lisamine, võimalus on olemas, siis võib juhtuda, et tekib juurde omastehooldajaid, kui see on 18-aastaselt. Teadupärast 16-aastaselt ollakse veel seotud hariduse omandamisega ja avaldust varem esitades saaks nagu ka juba vaadata, millist teenust konkreetselt vaja on. Need teemad kerkisid üles. 

Nüüd, Sotsiaalministeeriumi poolt selgitati selle põhimõtet ja toodi välja ka see, et see oleks vajalik teha, et erihoolekande taotlus, kui esitada, et tegelik teenuse kasutus hakkab hoopis hiljem. Toodi ka statistikat. Sotsiaalkomisjoni liikmed esitasid mitmeid küsimusi, mis puudutasid ka seda teemat järjekorra pikkuse kohta. Tõstatati ka küsimus selles osas, kas oleks võimalik saada täiendavaid andmeid, ja seda Sotsiaalministeerium ka lubas meile. 

Riina Solman tõi välja probleemi, et maapiirkonnas kirjutas ema, kes kasvatab autismispektri häirega last, et selle pereni vajalikud teenused ei jõua. Üldse on teenuste kättesaadavus üle Eesti väga erinev. Ja muretseti ka selle pärast, et kui selline muudatus teha – selle tõi Eesti Valdade ja Linnade Liit – siis probleem on just nimelt selle teenuse järjekorra tingimuste muutmine. Ei ole kohalikud omavalitsused selleks ka kõik valmis, et pakkuda koha ootamise ajal neid vajalikke teenuseid. 

Nüüd, arutelu oli pikk ja põhjalik ja tõepoolest, kes tahaksid väga sügavalt kõike teada, soovitan lugeda protokolli, sest protokoll on väga hästi koostatud. Suur tunnustus komisjoni töötajatele, kes seda on teinud. Ja otsused langetati sellel komisjoni istungil, et teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 16. aprillil. Teine oli ettepanek lugemine lõpetada ja kui lugemine lõpetatakse, siis kolmandale lugemisele minna 23. aprillil. See oli istung, mis puudutas 25. märtsi.

Järgmine istung toimus 14. aprillil. Siis juba juhtis komisjoni uus esimees Signe Riisalo. Kutsutud olid Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna puuetega inimeste õiguste poliitika juht Kadri Mets. Ja just nimelt, et seda teemat uuesti kajastada, mis puudutab seda järjekorra teemat. 

Signe Riisalo tähendas, et eelnõu läbis keelelise toimetamise, tehtud on väikseid muudatusi, mis on ka Sotsiaalministeeriumi esindajatega läbi räägitud. Ja need küsimused, mis esitati, olid väga konkreetsed. Need puudutasid sedasama muret, mida olid esimesel komisjoni istungil adresseerinud Eesti Puuetega Inimeste Koda ja Eesti Linnade ja Valdade liit. 

Selle pika ja põhjaliku arutluse tulemusena ja ministeeriumilt vastuseid saades tegin mina ettepaneku hääletada, et see eelnõu võetaks välja täiskogu 16. aprilli päevakorrast. See annaks võimaluse ka Sotsiaalministeeriumile nii Eesti Linnade ja Valdade Liidu kui Eesti Puuetega Inimeste Kojaga veel läbi rääkida. Minu ettepanekut toetas ka Riina Solman ja toimus hääletus. Ettepaneku poolt võtta see eelnõu täiskogu päevakorrast välja oli 4 häält ja vastu 3 ja selle nädala päevakorrast see eelnõu välja võeti häältega 4 : 3. 

Nüüd, järgmine komisjon toimus 5 mail ja siis osalesid sellel komisjoni istungil Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna puuetega inimeste õiguste poliitika juht Kadri Mets, hoolekande osakonna nõunik Elen Preimann, hüvitiste ja pensionipoliitika osakonna nõunik Liidia Soontak ja õigusosakonna nõunik Reet Kodu, puuetega inimeste koja toetuste- ja teenustealase huvikaitse nõunik Kristi Kähär. 

Ja kuna ka eelmises komisjonis tegelikult me pöördusime peale seda, kui oli ka ettepanek, et see leidis toetust, et see päevakorda ei lähe, siis palusime Sotsiaalministeeriumil läbi rääkida ja ette valmistada vajalikud muudatused. Ja siin ma tahan kindlasti tunnustada Sotsiaalministeeriumi selle eest, et muudatus oli ette valmistatud. Nii nagu esimese komisjoni korral, mida juhtis tol ajal Madis Timpson, siis ühtegi muudatusettepanekut ühegi erakonna poolt ei esitatud, aga praegu esitatud muudatusettepanek tegelikult jättis kehtima selle korra, kus 16-aastaselt saavad jätkuvalt esitada avalduse erihoolekande teenuse järjekorda panemiseks pered või siis nende laste eest. 

Sotsiaalministeerium oli esitanud väga mitmeid ka meie poolt küsitud andmeid, mis puudutasid järjekorra pikkust, mis puudutasid ka, kuidas järjekord liigub, kuidas pakutakse kohta, kas siis keeldutakse ja kuidas edasi järjekorraga tegeldakse. Need andmed tulid tegelikult väga hästi kõigile komisjoni liikmetele. Selles mõttes meie poolt küsitud küsimused leidsid ka vastused. 

Ja selles mõttes see teema, mis puudutab punkti, mis Sotsiaalministeerium lisaks sellele muudatusettepanekule, mida komisjon pöördus ja palus, tõi lauale, siis lahendati ära ka see probleem, mis on tekkinud. See on siis selgus ja selgitus § 61²³ muudatuse kohta ja see puudutab edasilükatud vanaduspensioni regulatsiooni ja ka uue paindliku vanaduspensioni regulatsiooni. Ehk siis varasem säte tunnistati kehtetuks. 

Nii et üldiselt kõik need muudatusettepanekud, millega sotsiaalkomisjoni tuldi täiendavalt, sellega, et juba 16-aastaselt jätkuvalt saab avaldust esitada, leidsid konsensusliku toetuse. Ja tõepoolest, sotsiaalkomisjon võttis vastu järgmised otsused. Teha ettepanek võtta eelnõu päevakorda 14. mail – konsensus –, teha ettepanek teine lugemine lõpetada – konsensus – ja kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 21. mail. Ka see oli konsensuslik otsus. 

Nüüd viimane komisjoni istung, mis toimus 12. mail, seal kinnitati eelnõu teise lugemise menetlusdokumendid ja ka see oli konsensusliku otsuse alusel. Aitäh! 

Suur tänu teile! Teile on üks küsimus. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Mul oligi tegelikult küsimus selle kitsaskoha osas, mis puudutab 16-aastaste erihooldeteenuse järjekorda võtmis. Ma saan aru, et see probleem on lahendatud, see ei ole rohkem teema ja kindlus on olemas selles osas. Ehk siis teie sõnum meile on, et kindlasti Riigikogu võiks selle seaduseelnõu vastu võtta, muudetud kujul küll, ja kõik osapooled, kes on vahepeal etappides esitanud ka oma eri seisukohti, nende seisukohad on ka rahuldatud selle näol, et need on lisatud antud eelnõusse?

Suur aitäh teile selle küsimuse eest! Ma ütlen, et tõepoolest, häältega 4 : 3 see edasilükkamine või õigemini päevakorrast väljavõtmine sai teoks. Mõnikord võiks ka ilma hääletamata võtta aega, et asja paremini arutada, huvigruppe kuulata ja otsida neid lahendusi. Ja tõepoolest, need ettepanekud, mis puudutasid Sotsiaalministeeriumi poolt ka seda paindlikku pensioniiga ja edasilükatud, need leidsid ka toetuse nii huvigruppide poolt kui ka komisjonis. Ja mul on hea meel selle üle, et kolmas, ja neljandast rääkimata, kus olid menetlusdokumendid, et kolmandal arutelul ja kolmandal sotsiaalkomisjoni istungil me saime ikkagi väga hea ja väärt tulemuse.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Riina Solman, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud saalis viibijad! Minu sotsiaalkomisjonikaaslased, aitäh ka selle eelnõu menetlemisel muudatuste eest, mille me saime sotsiaalkomisjonis läbi viia, ja saime nii linnade ja valdade liidu kui ka Eesti Puuetega Inimeste Koja ettepanekutele vastu tulla, mis puudutas lapseeapiiri nihutamist 16. aastalt 18. eluaastale. Kuna esimesel komisjoni istungil sai see eelnõu suurde saali hääletatud, siis juba edaspidistes aruteludes, nagu Helmen Kütt enne ette kandis, ta tegi ettepaneku, et me siiski peataksime menetluse ja teeksime kõik konsensusliku muudatusettepaneku, nii nagu puuetega inimeste koda ette nägi ja palus. See võimaldaks panna juba 16-aastased lapsed erihoolekandeteenuste järjekorda, sest arvestades meie järjekordade pikkust ja olukorda puuetega laste ja erihoolekandeteenust vajavate laste puhul, see ooteaeg on nagunii neile aastatepikkune. Mida hilisemaks see lükkub, seda väiksema tõenäosusega nad oma teenusele saavad, aga teenust nad väga vajavad. 

Ja nüüd oleme saalis taas. Nagu Helmen Kütt enne ette kandis, nii täpselt oli. Hääletuse tulemusena me võtsime selle eelnõu osas aja maha ja pärast selle ettepaneku, mida puuetega inimesed ja puuetega inimeste koda soovisid, nagu ka linnade-valdade liit soovis, ära otsustasime. Nii et nüüd saavad puuetega inimeste pered, nende lapsed, juba 16 aasta vanuselt ennast teenuse järjekorda lülitada. 

Vaatame nüüd seda küsimust laiemalt. Viimastel kuudel, aga ka eelarve läbirääkimiste perioodil, kui ministriks oli veel minu hea sotsiaalkomisjoni esimees Signe Riisalo, on hästi palju räägitud hooldusreformi taustal ka puuetega inimeste ja erihoolekandeteenuste rahastamisest. Ja sellest ka, kuidas tulevad toime need pered ja nende lähedased, kes peavad hooldama kogu elu oma sügava puudega pereliiget kodustes tingimustes. Pole kahtlust, kes Eestis on kõige raskemas olukorras – just need inimesed, kelle lähedane on raske puudega ning vajab ööpäevaringset tuge ja hoolt.  

Selles vallas alles teisipäeval sotsiaalkomisjonis oli arutelu pärast hoolekandeasutuste üldhooldusega seotud Pihlakodu juhtumitega. Nende küsimuste arutelul oli meil erihoolekandeteenuse küsimuste osas Sotsiaalministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti poolt ettekanne ja tuleb tunnistada, et siin on riik tõesti jätnud isad-emad üksinda, kui perre sünnib sügava puudega laps. Need teenused, nii nagu ka Helmen Kütt enne märkis, eriti maapiirkonnas, on inimestele raskesti kättesaadavad. See tähendab seda, et üks vanem peab sellisel puhul loobuma oma töökohast ja pühendama kogu oma aja haige lapse eest hoolitsemisele. Siis võidakse jääda ka tihti sotsiaalsesse isolatsiooni, kuna lapse hooldamise kõrvalt pole võimalik oma aega mujale jagada. Kurb tõsiasi on see, et tihti tähendab raske puudega lapse sünd perre ka pere lagunemist. Ilma kõrvalise psühholoogilise abita siit kriisist välja tulla on väga keeruline. Sellised pered vajavad loomulikult riigi ja kohaliku omavalitsuse poolset vaimset ja ka materiaalset abi ja seda enam, kui neile on seni pakutud. Eesti on väike riik, meil on inimesi vähe ja iga inimene on väärtuslik. Me ei saagi endale lubada, et lapsevanem lihtsalt murdub selle raske koorma all.  

Meil on Eestis väga mitmeid südantlõhestavaid juhtumeid, kus ka vanem võtab sellisel puhul otsuse vastu elust lahkuda, kui ta ei ole enam saanud vaimselt ega füüsiliselt piisavat tuge ja ta ei pea vastu. Teisipäevases komisjonis me kuulsime, et erihoolekande sektorist on puudu circa 50 miljonit eurot. Me oleme jätnud selle sektori tõesti tähelepanuta ja keegi ju ei kahtle, et sellised inimesed vajaksid enamat abi.  Ma palun siis kolm minutit juurde.

Kolm minutit lisaks.

Riigile see ei ole olnud prioriteetne valdkond, seda tuleb paraku tõdeda. Ning see, kuidas inimesed hakkama saavad, ning sageli ka see, et kohalikel omavalitsustel ei ole kõigi murede lahendamiseks teenuseid või võimekust, jätabki need inimesed muredega üksinda. Puuetega laste vanemad saadavad meile kirju ja nende kogemus näitab, et nad peavad kogu aeg võitlema selle nimel, et oma lapsele ühte või teist teenust saada või koolikohtagi saada. Ja see on kõige haavatavam ühiskonna osa, mis kõigub vaesumise piiril. Kõik nendest inimestest ei suuda enda eest seista ega võidelda. 

Eesti Puuetega Inimeste Koda on toonud välja, et nende poole pöördumise üks sagedasim põhjus on, et puudega laps vajab küll tugiisikut, kuid kahjuks ei ole kohalik omavalitsus pakkunud piisavat abi tugiisikuteenuse rahastamisel ega leidmisel. Samuti on probleem tugiisikute kehvades sotsiaalsetes garantiides ja oma rolli mängib siin ka madal töötasu. Sotsiaalhoolekande seadus ütleb selgesõnaliselt, et abivajaduse korral on inimesel õigus teenustele, kuid reaalsuses see kahjuks päriselt nii ei toimi ning pered on sageli meeleheitel ja väga raskes olukorras. 

Puudega last kasvatavatel vanematel on suur mure ka selle pärast, mis saab nende lapsest siis, kui ema-isa ükskord kaovad. Ja loomulikult on ka usaldust õõnestanud erihoolekandeasutustes toimunud ja päevavalgele tulnud kurvad lood sellest, kui halvasti mõnedes nendes on lapsi või vanureid koheldud. Loomulikult need üksikud juhtumid ei tohi laieneda kõigile erihooldekodudele.

Nüüd, kui Pihlakodust räägime, siis me ei saa kõiki ühe mütsiga lüüa. Need juhtumid on õõvastavad ja ma usun, et enamik meie erihooldekodude ja üldhooldekodude töötajatest on väga südamega inimesed, kuid kokkuvõttes on kurb tõdeda, et kogu riigis on suhtumine sarnane. Need, kes sotsiaalvaldkonnaga ei tegele, pigistavad silmad kinni ja näevad, et probleemi pole. Puuetega inimeste eest hoolitsemine on ühiskondliku turvatunde küsimus laiemalt. See ei ole oluline ainult puudega inimesele ja tema perele. Kui abivajajad on hoitud, siis toodab see ühiskonnas tervikuna turvatunnet. Samas, kui terve inimene näeb, kui pealiskaudne on suhtumine puuetega inimeste eest hoolitsemisse, siis see vähendab kõigi turvatunnet. 

Väga positiivne on, et meil on tekkinud tugevad organisatsioonid, kes seisavad puuetega inimeste eest, pakuvad mitmekülgset abi, nagu Eesti Puuetega Inimeste Koda on. Aga siin muretsemise kõrval: mis on siis lahendus? Eks lahendus peab olema erasektori kaasamine, kuid ma vaatan, et mu aeg saab kohe-kohe otsa ja siin sellest pikalt rääkida ei saa. Igal juhul oleks erasektori kaasalöömine tervitatav ja see oleks suur abi, mis võimaldaks nii riigil kui kohalikel omavalitsustel investeeringukulusid kokku hoida. Ma ei ole kindel, et meie seadusandluses ei ole takistusi erasektorile kaasalöömiseks. Aitäh! Siin ma lõpetasin. Kõike head!

Ma tänan väga teid. Helmen Kütt, palun!

Austatud eesistuja! Head ametikaaslased! Täna teisel lugemisel olev puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu on läbinud pikad arutelud esimese ja teise lugemise vahel. Julgen kinnitada, et see on saanud tänaseks paremaks, võttes ära selle mure, mis oli nii Eesti Puuetega Inimeste Kojal kui ka Eesti Linnade ja Valdade Liidul seoses punktiga, millega ei oleks enam pandud 16-aastast erihoolekandeteenuse järjekorda, rääkimata vanemate murekoorma vähendamisest, kellel erihoolekandeteenust vajav laps peres kasvamas. Täna, nelja sotsiaalkomisjoni istungi järgselt, oleme saalis eelnõuga, mis erineb esimesel lugemisel olnust just eelpool kirjeldatust ja jätab võimaluse erihoolekandeteenuse saamiseks avalduse esitada jätkuvalt 16-aastaselt. 

Tänan siin häid ametikaaslasi, kes sotsiaalkomisjonis minu ettepanekut toetasid eelnõu teisele lugemisele mineku eel päevakorrast see välja võtta. Aitäh, Irja, Riina ja Aleksandr, sest just häältega 4 : 3 see õnnestus. 

Soovin sotsiaalkomisjoni tublisid töötajaid tänada, kes koostasid suurepärased ja väga täpset protokollid, mida soovisime neilt. Neile, kellele pakub sügavamat huvi sotsiaalkomisjoni istungitel toimunu, soovitan lugeda neid protokolle. 

Aitäh ka Sotsiaalministeeriumi ametnikele, kes komisjoni palvel muudatused, mis puudutasid erihoolekandeteenusele avalduse esitamist, ette valmistasid, mida siis komisjon ka konsensuslikult toetada sai, kõiki ka meie komisjoni liikmete poolt palutud lisamaterjale ja andmeid ja selgitusi saatsid.

Seega, head ametikaaslased, saate rahuliku südamega järgmisel nädalal kolmandale lugemisele tulevat eelnõu toetada, sest selles on mitmed olulised ja vajalikud muudatused võrreldes tänasega, mida on toetanud ka kaasatute poolt Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Linnade ja Valdade Liit.

Aitäh ka neile inimestele ja lastevanematele, kes vahepeal meile kirjutasid, aga ka ajakirjanikele, kes selle teema siis ka tugevalt päevakorda võtsid. 

Nüüd aga tegelikust murest. See eelnõu ei too ühtegi erihoolekandeteenuse kohta juurde ega võta neid ka vähemaks. Tegelik probleem on nende kohtade vähesus ja riikliku teenuse, mida erihoolekandeteenus on, kohtade rahastamise ebapiisavus. Need on olulised ja sotsiaalministri tähelepanu ning tegutsemist vajavad mured. Olukorras, kus valitsus on kärpimisrežiimil, on suur oht, et olukord ei parane. Küsimusi tekitab ka see, kas ta jääb samaks või hoopis halveneb, ja kas kärped puudutavad jälle kõige haavatavamaid ja nõrgemaid, kellel juba täna on raske hakkama saada. Muresid on ju teisigi sotsiaalvaldkonnas, aga ka tervishoius, kus ravi kättesaadavusega on probleeme. 

Täna teame ka seda, et 25 miljonit oleks vaja, tagamaks süsteemi töökindlus, mis iga kuu 800 000 inimesele toetusi, hüvitisi ja pensioneid arvele kannab. Alles hiljuti saime lugeda seda, et sotsiaalkindlustuse 12 kuust 11 kuul on olnud probleeme, mida siis nõndanimetatud näputöö põhimõttel tegeldakse ja lahendatakse. 

Loodaks sotsiaalministrilt siin aktiivset tegutsemist, valdkonna eest seismist ka eelarve läbirääkimistel ja ikka meelespidamist, et ka sotsiaalvaldkond on tema portfellis ja vajab asjatundlikku, huvirühma kaasavat ja kuulavat ning nende vajadusi arvestavat tegutsemist. Aitäh!

Aitäh! Signe Riisalo, palun!

Aitäh istungi juhatajale! Head kolleegid! Ma täiesti siiralt tänan kolleege sotsiaalkomisjonist nii eelnõu ettekandmise eest kui ka nende kõnede eest, sellepärast et mured, mis on erivajadustega inimestele teenuste osutamisega, on tegelikult suured ja see on väljakutse meile, kogu ühiskonnale. See näitab ühiskonna sellist arengutaset, kui palju me suudame hoolida, ja mitte lihtsalt sõnades hoolida, vaid tegudes ka aidata. 

Mul on hästi hea meel, et viimastel aastatel just see erihoolekandevaldkond, kus meil on tohutu ressursipuudus, ei ole nii-öelda kärpekääride alla läinud. Küll 2023. aastal sai seda eelarvet suurendatud 15% võrra ja tegelikult ka hiljutine muudatus, et erihoolekandes õendusteenus läheb üle Tervisekassasse, ka siis tegelikult me selle teenuse baasrahastusest ressursse ei võtnud, vaid see leiti eraldi. 

Nüüd lihtsalt kommentaariks, et erasektori tulek sotsiaalvaldkonda ja innovatsiooni ja tehnoloogia tulek sotsiaalvaldkonda on võtmeküsimused, millele ka kolleeg siin viitas. Ja kui üldhoolekandes on meil circa 50% teenuse osutamisest erasektor, siis erihoolekandes on tegelikult ka päris palju erasektorit, aga see erasektor on veel ekstra spetsiifiline, sest seal on asutused, mille on ellu kutsunud erivajadustega laste vanemad. Nemad, nähes oma lapsi erikoolides ja mõeldes selle peale, mis täisealiseks saamisel nende lastest saab. On mitmeid taolisi kohti: Maarja küla, Haraka Kodu, aga mitte ainult, neid on tegelikult veel. 

Hea selle eelnõu puhul on veel tõsiasi, et meil arusaadavalt teatud ressurss vabaneb nende toetuste maksmise loogikast lähtudes, aga see ressurss läheb just sinna, kus vajadus on kõige suurem, ehk lastele pakutavatesse teenustesse, ja teenused meil on nii riigi kui kohaliku omavalitsuse korraldatavad. 

Tulles nüüd mitte erihoolekande, vaid puuetega inimestele pakutavate teenuste juurde ja lasteealiste juurde, siis tegelikult riigi poolt me pakume rehabilitatsiooniteenust. Tegelikult kogu haridussüsteem oma kaasava hariduse loogikaga on üles ehitatud puuetega või erivajadustega lapsi vastu võtma koos hariduse tugiteenustega. Aga sellele lisanduvad kohaliku omavalitsuse tugiteenused, mis peaasjalikult on lapsehoid, tugiisik, sotsiaaltransport nendele teenustele jõudmiseks. Seal tõepoolest kahetsusväärselt kohalikud omavalitsused panevad seda ressurssi erineval määral. Näitena ma võin tuua, et kuus aastat järjest, kui see teenus oli Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest rahastatud, oli see kuskil 6–7 miljonit, sõltus aastast, mis me kohalikele omavalitsustele toetuseks andsime. Aga nüüd nad peavad ise hakkama saama ja see on selgelt keeruline ja väljakutseterohke. 

Erihoolekannet ehk psüühikahäirega ja vaimupuudega noorte puhul, vajavate noorte puhul, on keeruline just see tõsiasi, et kui haridussüsteem lõpeb, siis üleminek täiskasvanute süsteemi, mis seni on olnud 16. eluaastast võimalik, tulevikus siis, eks ole, lapse täisealiseks saamisel, et see üleminekukoht on väga-väga keeruline. Ja siit ka siis erihoolekande järjekorda panemine. Aga ma väga loodan, et koostöös ministeeriumi ekspertidega me suudame leida veel paremaid lahendusi, et ka paindlikult, vajaduspõhiselt järjekorda teenindada, nii et just need noored saaksid sujuvalt, et vanemad saaksid tööd jätkata ja et noored, kellel on olnud selline arenguprotsess, et see ei pidurduks. Mina väga tänan oma kolleege ja ma usun, et see on hea seadus, mis ei tähenda kaugeltki mitte seda, et meie tööpõld ei oleks lai. Aitäh!

Suur tänu teile! Sulgen läbirääkimised ja asume muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Eelnõule on esitatud neli muudatusettepanekut, kõik nad on esitatud juhtivkomisjoni poolt. Muudatusettepanek nr 1, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 2, juhtivkomisjoni otsus arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 3, komisjoni otsus arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 4, komisjoni otsus arvestada täielikult. Oleme sellega läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 561 SE teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Ja lähme 10. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (588 SE) teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt kolleegi, rahanduskomisjoni liikme Riina Sikkuti.

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Rahanduskomisjon arutas eelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistamist 5. mai istungil, kus külalisena osalesid Rahandusministeeriumist finantsteenuste poliitika osakonna juhataja Siiri Tõniste ja sama osakonna nõunik Valner Lille.

Väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eesmärk on üle võtta direktiiv, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute juhtorganite liikmete seas ja sellega seotud meetmeid. Ja miks me seda teeme? Selleks, et edendada soolist võrdõiguslikkust, parandada aktsiaemitentide juhtorganite soolist tasakaalu ja vähendada soolist ebavõrdsust juhtimistasandil. Eelnõuga nähakse ette, et aktsiaemitendid avaldavad teavet oma juhtorgani soolise koosseisu kohta oma veebilehel ja Finantsinspektsioon avaldab samuti sellekohase ülevaate oma kodulehel.

Eelnõu esimene lugemine lõpetati 8. aprillil, muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 23. aprillil kell 17.15 ja eelnõule muudatusettepanekuid ei laekunud. 

Eelnõu kohta küsiti arvamust ka mitmekümnelt huvigrupilt, kes eelnõu ettevalmistamisel osales, ja arvamused laekusid kolmelt osapoolelt: Advokatuurilt, Tallinna Sadamalt ja Kaubandus-Tööstuskojalt. Kõik eelnimetatud esitasid ettepaneku muuta eelnõu selliselt, et Finantsinspektsioonile tuleks esitada teave soolise tasakaalu saavutamise eesmärkide seadmise ja täitmise kohta samaks tähtajaks ehk esimest korda 2026. aasta 30. juuniks. Lisaks tehti advokatuuri poolt ettepanek määratleda eelnõus täpselt organ, kes peab seadma individuaalse kvantitatiivse eesmärgi soolise tasakaalu parandamiseks ettevõtte juhatuses. Ja Kaubandus-Tööstuskoja arvamuses esitati ettepanek jätta eelnõust välja niinimetatud negatiivne soolise tasakaalu eesmärgi täitmise nimekiri ja Tallinna Sadama arvamuses esitati täiendavalt ettepanek täpsustada eelnõus soolise tasakaalu saavutamisega seonduvaid asjaolusid.

Rahandusministeerium eelnõu algataja esindajana esitas laekunud arvamuste pinnalt omapoolsed ettepanekud eelnõu muutmiseks. Ja need on sõnastatud muudatusettepanekuna, mis koosneb kolmest osast, ja kõik nad on sisult selgust loovad ja põhinevad avaldatud arvamustel osapoolte poolt.

Esimeses osas täpsustatakse, et individuaalse kvantitatiivse eesmärgi peab seadma aktsiaemitendi üldkoosolek.

Teises osas sätestatakse täpsemalt, et lõike 4 kohane teavitus tuleb teha enne, kui üldkoosolek hakkab valima nõukogu liikmeid. Ning teiseks on täpsustatud ka, millest teavitada tuleb, ehk senine viide jaole on asendatud täpsete viidetega paragrahvidele.

Ja kolmandaks, tõesti, Finantsinspektsiooni tuleb esmakordselt teavitada soolise tasakaalu saavutamise eesmärkide seadmise saavutamise kohta 2026. aasta 30. juuniks.

Rahanduskomisjoni 5. mai istungi arutelu peamiselt puudutaski selle muudatusettepaneku kolmandat osa ehk seatavat tähtaega. Rahandusministeeriumi esialgne ettepanek oli nihutada 2025. aasta 1. juulilt tähtaeg 2025. aasta 1. detsembrile. Komisjonis oli sellel teemal arutelu, arvestades, millal üldkoosolekut kokku kutsutakse, kui koormav see ettevõtte jaoks on ja kas on esimeseks detsembriks vaja teavitust eesmärkide täitmist 2026. aasta 30. juuniks. 

Ja komisjon konsensuslikult toetas rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni ettepanekut, et teave Finantsinspektsioonile tuleks esimest korda esitada 2026. aasta 30. juunil. 

Ja lisaks sellele konsensuslikule toetusele, esimehe ettepanekule, langetas komisjon järgmised otsused: ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 14. mail; ettepanek teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 21. mail 2025. Aitäh, ja hea meelega, vastan küsimustele!

Suur tänu! Oleme saanud tempo kenasti ülesse. Rain Epler, palun!

Härra eesistuja! Hea ettekandja! Ma ei tea, kas sa kuulasid seda debatti, mis meil oli siin ERR‑i nõukogu liikmete nimetamise juures. Ja seal debatt natuke kandus ka sellele eelnõule. Me siin Riigikogus nüüd, eks ole, eraettevõtetele seame kohustuse nii-öelda kvoodi järgi nõukogu liikmeid või juhatuse liikmeid määrata, aga ometi ERR-i nõukogusse ise neid liikmeid määrates me neid kvoote ei arvesta. Mina kusjuures ei peagi õigeks sellist kvootide järgi nende juhtorganite moodustamist. 

Aga mu küsimus puudutab seda, kuidas sina suhtud sellesse, et kas see ei ole pisut selline kahepalgeline riigi poolt. Kolleeg Kersna siin põhjendas, et seadus seal ERR-i nõukogu puhul seab ühed ja teised piirid, aga see ei olnud küsimus, mis seadus ütleb. Noh, selline kahepalgelisus, et me eraettevõtetele ütleme, et kohustus on kvoodi järgi teha, aga siis riigis siin ise käitume teistmoodi. Kuidas sa sellesse, kas sa näed siin vastuolu ja kuidas sa sellesse suhtud?

Tänan küsimuse eest. Tõesti, erinevalt teist mina väga toetan seda tüüpi soolise tasakaalu parandamise meetmeid, sest Eesti Euroopa Liidus ikka paistab silma sellega, et meil on naised erakordselt kehvasti esindatud juhtorganites, on need poliitilised esinduskogud või riigiettevõtete juhtkonnad või börsiettevõtete juhtkonnad. Tegelikult ka praegu arutlusel oleva direktiivi ülevõtmiseks ei oleks meil tarvis ühtegi lisaliigutust teha, kui loomulikult oleks progress toimunud ja me oleks jõudnud umbes veerandini juhtorganites. Kuna me oleme seal 10–11% peal ja erilist edenemist ei ole näha, et siis tõepoolest direktiiv näeb ette sellise nõude kehtestamist. 

Olukord on huvitav. Kui valitsuses me seda eelnõu arutasime, siis tõesti mina isiklikult ja ka Sotsiaaldemokraatlik Erakond oli seda meelt, et kui me erasektorile sellised kohustused kehtestame, miinimum oleks riigiettevõtetele sarnaste nõuete laiendamine. Et kui erasektor peab suutma, siis riik tegelikult ei saa ka teisiti käituda. Lõpuks kompromissina riigi sellise osaluspoliitika dokumenti, kus sätestatakse, et milliseid kriteeriume silmas peetakse ka näiteks nõukogu liikmete valimisel, et sinna läks sisse ka riigiettevõtete nõukogude kohta sarnane tingimus ka kvantitatiivselt, see 60 :  40 eesmärgi poole liikumine, see jäi kirja ka riigiettevõtete jaoks. Aga tõepoolest, riigil on erinevaid sihtasutusi, avalik-õiguslikke institutsioone. Isegi olukorras, kus ei ole osaluspoliitika põhimõtetes või seaduses rakendatud nõuet soolise tasakaalu parandamiseks, mina pean elementaarseks, et riik seda aspekti silmas peab, arvestades suurt soolist ebavõrdsust juhtorganites. Nii et vaatamata sellele, et me oleme eri meelt, siis tõesti antud juhul ma hindan, et riik peaks suutma paremini, nii ERR-i nõukogu liikmeid määrates kui riigiettevõtete või riigi sihtasutuste juhtorganeid ja sinna liikmeid valides.

Martin Helme, palun!

No Raini küsimusele tegelikult ei vastanud, aga ma küsin teise nurga alt. Riina, sina oled sotsialist, järelikult pead ennast feministiks. Mina tahaks küll aru saada. Kui me siin esimest lugemist tegime, siis Jürgen Ligi ei suutnud meile seda ära seletada, kuidas see "vähem esindatud sugu" tegelikult klapib selle transideoloogiaga. Me näeme päriselus, kuidas transideoloogia võtab süstemaatiliselt ära viimase poole sajandi jooksul naisõiguslaste poolt välja võideldud naiste saavutusi ja lihtsalt lükkab nad kõrvale küll naiste spordis, küll nõukogudes. See seaduseelnõu räägib vähem esindatud sugudest, ja see ei pruugi üldse olla naine. See ei pruugi üldse olla naine! Valitsuse liige ütleb meile, et sugusid on vähemalt 20, võib-olla 40, –täpselt ei tea, number on vulav või virdav. Kuidas sina feministina saad sinna juurde veel kiita, et jõle hea seadus?! Sa ju tead, et päriselu on näidanud meile hulluks läinud lääneriikides, et see transideoloogia käib naiste arvelt.

Tänan küsimuse eest! Tõepoolest, ma olen sotsiaaldemokraat ja olen feminist. Aga antud küsimusele minu meelest rahandusminister vastas väga hästi. Ta ütles, et kui meil selline olukord peaks tekkima, et inimene, kes näiteks nõukogu liikmeks saab, ütleb, et ta  ei defineeri ennast naise ega mehena – kui selline erakordne olukord peaks saabuma, siis tuleb selle küsimusega tegeleda, ja tuleb tegeleda delikaatselt. See oli vist see sõna, mida rahandusminister kasutas. 

Mina arvan, et soolise tasakaalu nõude kehtestamine seadutes, arvestades bioloogilist sugu. on see samm, mis tuleb teha. Ja see ei ole kuidagi piirav või koormav või ei liiguta meid mingisuguse 7 või 27 soo suunas. Me räägime bioloogilistest sugudest. Me räägime sellest, et naiste esindatus otsustamisprotsessis ja juhtivatel kohtadel Eestis on erakordselt madal. Ta ei ole kooskõlas haridustasemega, kõrghariduse omandanud naiste osakaaluga. Ja kahtlemata see on muudatus, mida on vaja teha nii börsiettevõtete nõukogudes, aga ka riigiettevõtetes, sihtasutustes ja avalik-õiguslikes organisatsioonides.

Hanah Lahe, Palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Mina olen ka feminist ja väga toetan seda eelnõu. Aga ma olin oma kabinetis ja kui ma õigesti kuulsin, siis te mainisite kvoote või vähemalt mingit sellist tehislikku võimalust, mis seda soolist tasakaalu suurendaks. Minu küsimus on, kas te leiate, et on ka mõni teine viis peale kvootide, kuidas soolist tasakaalu näiteks ettevõtete nõukogudes suurendada. Mis need variandid ja lahendused võiksid olla? Ja miks need ei ole seni töötanud? Ja kas see eelnõu toob selle soovitud muutuse siis võib-olla mitte ainult selle nõukogu tasandil, vaid üldises mõtteviisis, et ka riigiettevõtted võiksid sarnase teekonna ette võtta?

Aitäh küsimuse eest! Tõepoolest, ilmselt on võimalik kuidagi pehmemalt, tuues avalikult esile, ma ei tea, positiivseid eeskujusid, selliseid tšempione või näidiseid. Eestis ei ole paarikümne aasta jooksul seda muutust iseenesest toimunud. Ma arvan, et on ebaõige oodata sellise muutuse isetekkimist veel paarikümne aasta jooksul. Nii et kvoodid, mis on meil kuidagi negatiivse kõlaga, on mõistlik, tuttav, tegelikult lihtsalt rakendatav meede, mis ei võta kelleltki midagi ära, aga võimaldab saavutada soolise tasakaalu parandamist.  

Aga jah, tõepoolest, kuna meil on börsiettevõtteid vähe, see puudutab vaid 12 ettevõtet, siis muutuse kiiremaks saavutamiseks, ma arvan, oleks oluline, et riik oma erinevate sihtasutuste ja ettevõtete, avalik-õiguslike organisatsioonide kaudu seda muutust tagant tõukaks. Ja ma näen, et sellise muudatuse saavutamine ühiskonnas on laiemalt vajalik, võimaldab meil teha paremaid otsuseid ja tegelikult pidada ka sellist laiemat arutelu. Nii et tänan, et toetate selle eelnõu menetlust. 

Rain Epler, palun!

Aitäh! No Riina, ma siin vaidlen sulle vastu selles osas, et rahandusminister häid vastuseid andis seda eelnõu üle andes, see seda kindlasti ei olnud. 

Teine asi, ma vabandan otsekohesuse eest, aga minu arust sa oled natuke naiivne, kui sa arvad, et see eelnõu kuidagi naiste õigusi ja positsiooni parandab. 

Aga ma küsin sama küsimuse, mis ma rahandusministrilt küsisin ja ta jättis sellele vastamata. Alaesindatud sugu, eks ole, räägitakse seaduses. Kas see arvestus käib iga ettevõtte kohaselt üksiku ettevõtte kaupa, näiteks kui on viis liiget, siis kaks peavad olema alaesindatud soost, või see on selline üleriigilise statistika põhine, kus otsustatakse ära, milline sugu on alaesindatud, ja siis kõikide ettevõtete nõukogus tuleb nagu sellest üleriigilisest, kas see on üksiku ettevõtte põhine või mingi suurema statistika põhine?

Tänan küsimuse eest. Tõepoolest, minu kohta on korduvalt nenditud, et ma olen naiivne. Ise ma pean ennast idealistlikuks. Kuna konservatiivseid küünikuid on meil väga palju, siis ma arvan, tasakaalu huvides idealiste on meil vaja. 

Aga see konkreetne alaesindatud soo sisustamine kehtib konkreetse ettevõtte kohta. Et tõepoolest, kui juhtub, et nõukogus on ainult naised, siis on vaja meil, (Hääl saalist.) täpselt, siis on alaesindatud sugu on meessugu, ja kahtlemata, sellepärast me ei räägigi ainult naissoost, vaid sellest alaesindatud soost. See tasakaal tähendab, et mehed ei saa sealt naiste kõrvalt nõukogudest kuidagi ära kaduda. Nii et on ettevõttepõhine, jah.

Martin Helme, palun!

Ma arvan, et meil on oluliselt rohkem liberaalideks nimetavaid poliitikuid, kes on küünikud, kui on konservatiive. Aga vaata, kui lapsed on naiivsed, siis see on nunnu. Kui täiskasvanud inimesed on naiivsed, siis see on ohtlik. Sa ütlesid, et me ei räägi siin millestki muust kui bioloogilisest soost. Meie siin või sina seal puldis võid ju rääkida, aga eelnõu ei räägi bioloogilisest soost, eelnõu räägib alaesindatud soost. Ja nüüd me teame … Jürgen Ligi ütles, et tema lahendaks asja delikaatselt. No Jürgen Ligi ei ole elus ühtegi asja delikaatselt lahendanud, aga jätame selle kõrvale praegu. Vaat see seadus motiveerib, motiveerib freak show'd, friikide paraadi. Me toome näite, sest me näeme seda mujal maailmas, sellepärast ma ütlengi, et ei tohi olla naiivne. Ameerika Ühendriikides Bideni režiim lõi rohelise raja sõjaväes transsoolistele ja üleöö tekkis kümneid transsoolisi inimesi, kes said kohe admiraliks, sest neile oli loodud motivatsioon hakata seda transsoolisust tundma endas. 

Aitäh!

Ja täpselt samamoodi sina ütlesid, et aga äkki on mehed alaesindatud. Aga tekivad, kohe tekivad täiesti kummalised asjad. No 20 soo hulgast leiad igasuguseid, kes peavad saama sinna nõukogusse. Mismoodi sa lahendad selle delikaatselt?

Aitäh!

Tänan selle küsimuse eest! Teie ei pea rahandusministrit delikaatseks, mina ei pea teid. Noh, selline see elu on. Aga tõepoolest, eelnõu räägib alaesindatud soost, mõeldes enamasti ikkagi seda, et kui peaks juhtuma, et nõukogus on rohkem naisi, siis tuleb tasakaalu parandada ja tuua nõukogusse rohkem mehi. Meil on kõige suurem, kõige rohkem segregeerunud tööturg kogu Euroopas. Sageli tervishoius ja haridusvaldkonnas on tööl rohkem naisi, võib juhtuda, et ka mõnes nõukogus on rohkem naisi, ja siis soolise tasakaalu parandamine tähendab meeste lisandumist nõukogudesse. Me tõepoolest selle eelnõu raames räägime naistest ja meestest, aga kasutatakse terminit "alaesindatud sugu". Mina ei tea, et oleks ei üheski liikmesriigis ega Eestis plaane sisustada seda muudatust kuidagi teistmoodi. See 40 : 60 reegel käib naiste ja meeste kohta.

Peeter Ernits, palun! 

Hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma ei saa aru, miks on vaja äriühingud seksualiseerida. N-ö seksi toomine igale poole, et kas mees või naine – kas ei peaks tegema ka näiteks omavalitsuste volikogudes, et mingisuguse eelnõuga välja tulla või otsida mõnes direktiivis või erakonnaseaduses, kui palju peab olema ühte või teist, või haridusseaduses mingite haridusasutuste puhul normatiive selliseid ja noh, vanglates või kus iganes. Kui seksualiseerida Eesti elu, siis võiks ju minna kuidagi laiemale pinnale, kõikjale viia selle. Miks ainult äriühingute juhatuse puhul see seksualiseerimine käib?

Tänan küsimuse eest! Seksiga see eelnõu tegelikult absoluutselt ei tegele. Aga tõepoolest see on direktiiv, mida ka Euroopa tasandil valmistati ette erakordselt pikalt. Küsimus on selles, et meil on väga suur sooline ebavõrdsus just otsustamistasanditel. Kuidas seda muuta? Kompromiss, milleni jõuti, oli võimalikult vähe, ma ei tea, riivavalt või sekkuvalt, ja teha seda börsiettevõtete kaudu. Börsiettevõtetel on väga suured nõuded läbipaistvuse osas, avalikult info jagamise, edastamise osas. Ja kuna tegemist on suurte ettevõtetega ja ka praegu nende tegevus on väga reguleeritud, et siis see oleks see koht, kus nii-öelda sümbolina see muutus teha. Ja see sümbol võiks kaasa tuua suurema muutuse ühiskonnas. Nii et ei ole plaanis samalaadseid nõudeid Euroopa tasandil kehtestada vanglatele või koolidele või ühelegi teisele töökeskkonnale. Küsimus oli soolise tasakaalu parandamises, kus on see hea või mõistlik koht sekkumiseks. Ja kompromiss leiti, et need on börsiettevõtted.

Anti Poolamets, palun!

No see oli küll suur saavutus, et trügida ärivaldkonda reguleerima. Miski võiks ju erasektorile jääda, kuhu riik ei aja oma küüsi taha. Selle asemel me täna nägime, et ERR-i nõukogu puhul tuli teie kolleeg siia ja ütleb, et jaa, eksperte on vaja, eksperte vaja, oluline on inimeste asjatundlikkus, mitte sugu. Kuulsime päris mõistlikku jutu kogemata, sellepärast et nii oli juhtunud. Aga vabandage, miks kõigepealt ei tegeleta mingite teiste organisatsioonidega? Näiteks teie oma partei on minu meelest täitsa segaduses, mehi on pidevalt alaesindatud. Miks te seal korda majja ei löö?

Nii et minu küsimus on selles, et miks te lähete ärisektori kallale ja miks see üldse lubatav on. Neil on oma autonoomia, nad peavad ise otsustama, kuidas nad oma äri juhivad, kuidas kasumi saavad. Maksu maksmine on niikuinii raske kohustus, riigile. Miks te seda üldse teete koos Euroopa Liiduga?

Tänan küsimuse eest. Eks see küsimus, nii nagu te sõnastasite, lähtub eeldusest, justkui meil ei oleks pädevaid naisi. See ei kehti, see kindlasti ei kehti Eesti puhul, kus aastakümneid on kõrghariduse omandajate, lõpetajate seas olnud naised ülekaalus. Ma ütlen, et see on 70 : 30% naiste kasuks. Meil on targad naised ja mina ise väga julgelt ütlen, et absoluutselt iga ametikoha täitmiseks on Eestis sobiv naine olemas, eriti kui me räägime börsiettevõtete nõukogudest. Nii et siin ei ole kuidagi tegemist mittepädevusele, ma ei tea, mingisuguse eelise andmisega, vaid see, et pädevad naised saaksid võrdse võimaluse.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma saan aru, et see on sotsiaaldemokraatidele väga oluline eelnõu ja sellepärast on pandud teid seda ette kandma, ehkki tavaliselt kannavad ette koalitsiooni esindajad komisjoni asju. Aga ju siis arvati koalitsioonis, et see on teile oluline eelnõu. Aga ma küsin selliselt. Siin esimesel lugemisel rahandusminister ütles, et mingied trahviühikuid ei tule. Aga mina loen teist korda seda seadust siin teise lugemise ajal ja siin on kirjas: toime pannud juriidiline isik karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. Ja veel on siin see, et ka 400 000 ja 300 trahviühikut. Ma küsin, et kas see trahviühik on seal ikka endiselt sees ja seda hakatakse rakendama, või ka teie kui komisjoni esindaja ütlete, et seda trahviühikut ei tule selle pärast.

Aitäh! Vahetult enne arutasime sotsiaalkomisjoni eelnõu, mida tutvustas komisjoni poolt Helmen Kütt. Nii et minu meelest see on pigem positiivne praktika, et komisjoni menetletavate eelnõudega tegelemise koormus jagatakse kõigi komisjoni liikmete vahel. 

Tõesti, esimesel lugemisel suur osa arutelust keskendus sellele, et kes ja mille eest trahve hakkab saama või välja kirjutama. Ja seal lõpuks ju see tõde selgus, et eesmärgi täitmata jätmise eest 1. juulil 2026 ei hakata kedagi trahvima. Küsimus on selles: nii nagu börsiettevõtetel on terve rida kohustusi, teavitusi Finantsinspektsioonile, kui need on korrektselt tehtud ja nähtud ette meetmed soolise tasakaalu parandamiseks, siis ei ole mingisugust põhjust trahvima hakata. Nii nagu on teiste andmetega, on need, ma ei tea, rahapesureeglid, ma ei tea, kuidagi ühinemiste ja ülevõtmisega seotud asjad – kui seda infot ei esitata korrektselt Finantsinspektsioonile, ei tehta õigeajaliselt, siis on võimalik trahvida. See soolise tasakaalu olukord juhtorganites ja sammud soolise tasakaalu parandamiseks, need on nii nagu igasugused teised kohustused, mis börsiettevõtetel on. Ja täpselt samamoodi nendest teavitamine või mitteteavitamine on samamoodi sanktsioneeritud, nagu on teised asjad ettevõtte puhul. Aga see, et soolise tasakaalu eesmärk ei ole mingil kuupäeval saavutatud, see automaatselt trahvi ei tingi.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea Riina! Jah, sooline tasakaal, igasugune tasakaal on hea. Aga nüüd, sa ütlesid, et kõige olulisem on äriühingute juhatused. Aga erakondade juhatused on sama mõjukad või? Prokuratuuris näiteks see on väga oluline, seal on valdavalt naisterahvad. Aga kaitsepolitseis on rohkem mehed. Teaduste Akadeemia on väga mõjukas. Miks seda tasakaalu põhimõtet, kui direktiivi ei ole, kas erakond ei tahaks välja tulla laiemate eelnõudega, selline, mida võiks teha, sest tasakaal on kõikjal oluline? Vanglates on ka oluline, mehi on rohkem seal. Aga kodurahu huvides võiks naisi olla rohkem. See on küll väike nali, aga ikkagi.

Tänan küsimuse eest! Tasakaal on tõesti oluline ka selles osas, kus ja millisel määral riik sekkub. See, mida mina tutvustan, see muudatus on kompromiss, mis Euroopas saavutati. Ja ma arvan, et tõesti suuremad ettevõtted kellel on niikuinii tegevusvaldkond suhteliselt reguleeritud, samas läbipaistvus on suur, juhtkondade liikmed on avalikud, see on märgiline, kes seal asub, et kompromiss on alustada börsiettevõtetest, ma arvan, et see on väga mõistlik lähenemine. 

Ei, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ei valmista ette muudatusettepanekuid, et rakendada soolist tasakaalu vanglates või mõnes teises asutuses. Samas, osundus, et meie tööturg on väga segregeerunud, on kahtlemata õige, nagu ma olen viidanud, kõige segregeerunum kogu Euroopas. Ja selle tasakaalu parandamine – see, et meil on meessoost õpetajaid ja naissoost vangivalvureid – on kahtlemata mõistlik, aga loodetavasti sinna me ka selle saali abiga liigume. Eraldi ettepanekute paketti meil erakonnas ettevalmistamisel ei ole.

Tundub, et sellest eelnõust saab tänase päeva eelnõu. Raimond Kaljulaid, palun!

Aitäh! Ma lihtsalt mõtlesin, et see diskussioon ei jääks selliseks väga ühekülgseks ja tobedaks natukene, siis sekkun ka siit mõistlike inimeste poolelt. Kõigepealt tahtsin öelda, et mina isiklikult seda eelnõu muidugi väga mõistlikuks ei pea, aga kuulates seda debatti, ma mõtlesin, äkki, Riina, igaks juhuks rõhutaks üle stenogrammi huvides, et transsoolistest admiralidest – minu teada – seal eelnõus ega seletuskirjas mingit juttu ei ole ja arveldatakse ikkagi nende kahe soo piires, mis Eestis juriidilises mõistes eksisteerivad. Olen ma õigesti aru saanud või on mul kuidagi kahe silma vahele jäänud, et kusagil oli juttu ka transsoolistest admiralidest või muudest taolistest asjadest?

Aitäh! Tõepoolest, see eelnõu räägib meestest ja naistest ja alaesindatud soo jaoks, ma ei tea, võrdsete tingimuste loomisest börsiettevõtete juhtkondades. Transsoolisust ei käsitlenud komisjoni aruteludes ükski osapool, seda välja ei toonud. Ja tõesti, nii nagu mitmed tuliseid vaidlusi põhjustanud teemad siin saalis, eks see ka on ookeani tagant imporditud teema, milles on väga vähe seost Eestis toimuvate protsesside või, ma ei tea, admiralide karjääriteekondadega Eestis.

Hanah Lahe, palun!

Aitäh! Hea ettekandja, ma ei tea, kuidas teil, aga minul on nii, et mul ei ole väga palju aega ega mõtteruumi kulutada selle peale, et mõelda, mis soost keegi on, mis soost keegi end määratleb ehk mis on tema sotsiaalne sugu, või kes on transsooline, kes ei ole. Aga mõned kolleegid meil siin on kõikide nende teemade pärast kuidagi väga murelikud – vaenulikkus on eraldi asi, aga pigem murelikud, mulle tundub. Kas komisjonis on üles kerkinud selle eelnõuga seoses see põhjus, mille pärast nad siis muret tunnevad? On nad kuidagi ohustatud, tunnevad nad, ma ei tea, oma identiteedi suhtes mingisuguseid küsimusi, kas nad näevad, et see on suur probleem, millega me peaksime tegelema? Mis see nende mure on, oskate te öelda?

Tänan! Taas väga hea küsimus. Selle eelnõu menetluse raames tõepoolest absoluutselt mitte ühtegi aspekti, mis oleks seotud transsoolisusega, niimoodi esile ei tulnud. Ja ma ei tea, et see oleks seotud ka ühegi teise Riigikogu menetluses oleva eelnõuga. Nii et miks selliseid teemasid süstemaatiliselt tõstatada, kes sellest võidab, minu jaoks on keeruline mõista.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh! Kuulan teie ettekannet ja mõtlen, et ikkagi väga vabalt tõlgendate seda, et on meestest ja naistest juttu. Ei ole juttu. Juttu on sooliselt tasakaalust. Samas, kui ma vaatan, rahvastikus on mehi vähem kui naisi, järelikult tuleb see sooline tasakaal leida ettevõtte sees. Ja kui tõesti me oleme juba ühiskondlikult leppinud sellega, et on rohkem sugusid kui kaks, kas või võtame mõned küsitlusfirmad, kes küsivad, et kas on tegu mehe, naise või muusoolisega, järelikult, kui me seda eelnõu vaatame, tuleb see sooline tasakaal leida selles ettevõttes ja kui seal ettevõttes tõesti on see üks muusooline, siis tuleb ka seda arvestada. Kas ma saan õigesti aru?

Tänan! Ei saa. See eelnõu tõesti räägib meestest ja naistest. Samas tunnistame, ühiskonnas meil on noored ja eakad, erivajadustega inimesed, tõepoolest inimesed, kes ei identifitseeri ennast mehe, naisena. Nende esindatus on oluline, aga selle küsimusega ei ole tegeletud ei Euroopa tasandil ega Eestis. Direktiiv räägib naiste esindatuse parandamisest ja seeläbi soolise tasakaalu saavutamisest börsiettevõtete nõukogudes. Aga me räägime alaesindatud soost, sest tõepoolest, nõukogus võib juhtuda, et mehed on vähemuses, ja me kuidagi ei soovi, et naised oma kõrge haridusega siin Eestis tõrjuks mehed nõukogudest välja. Seega me räägime alaesindatud soost ja sellest, et 60 : 40 printsiip võiks kehtida nii naiste kui meeste kohta.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Hea ettekandja! Kummaline on kuulata seda, kuidas koalitsioon tegeleb soolise tasakaalu otsimisega, kus te ise esimese asjana, kui te koalitsiooni läksite omal ajal – sotsid olid ka koalitsioonis – lammutasite ära kõige parema soolise tasakaalu ehk siis perekonnamudeli, kus on üks mees ja üks naine.

Ja nüüd siis niipalju, et siin öeldi veel teie erakonna inimese poolt, et mõistlike inimeste poolelt ka midagi. Kas te tahaksite pakkuda välja, et Riigikogus peaksid olema ka siis mõistlikud inimesed ja tasakaaluks siis ebamõistlikud inimesed? Või kust tuleb selline arusaam, et ettevõtte juhtkonnas on oluline sugu, mitte see, mis inimesel peas on: ajud?

Tänan küsimuse eest! Tõesti, olid head ajad, kui sotsid olid koalitsioonis. Nüüd, ka Riigikogu saalis, kahtlemata naiste esindatuse parandamine aitaks meid kõiki: kvaliteetsem arutelu, näiteks ühiskonnas rohkem hoolduskoormust kandva osapoole kogemuste toomine siia saali, nende murede lahendamise prioriteetseks pidamine.

Nii et soolise tasakaalu parandamine Riigikogus on tähtis ja sellepärast Sotsiaaldemokraatlik Erakond ongi rakendanud triibulisi nimekirju, et kindlustada, et siia saali jõuab naisi sama palju kui mehi. Soovitan seda lähenemist kõigile erakondadele. Seni ei ole keegi teine sellist printsiipi rakendanud valimisnimekirju koostades. 

Nüüd, seda, et süstemaatiliselt üks sugu jääb kõrvale … Asi ei ole soos, kahtlemata ongi tähtis see, mis on inimese peas ja see, milline on tema elukogemus, milline on tema haridus, millised on tema jaoks prioriteetsed teemad. Kuna aga süstemaatiliselt on olnud alaesindatud naised, siis mõistlik viis selle muutmiseks on kehtestada reegel soolise tasakaalu parandamiseks, antud juhul siis börsiettevõtete nõukogus. See on seotud sellega, mis on naistel peas ja milline on olnud nende elukogemus, ja selle kogemuse toomine suurte otsuste tegemise juurde.

Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud aseesimees! Austatud ettekandja! Tegelikult tahaksin ma küsida võib-olla selle saali konservatiivselt plokilt. Aga kuna ma seda teha ei saa, siis ma küsin teilt, te olete seda debatti nüüd mõnda aega pidanud nendega. Kuidas teile tundub, kas meie hulgas siin parlamendis on omajagu liikmeid, kes arvavad, et Eesti naised ongi niivõrd palju kuidagi rumalamad või võimetumad või et see ongi õiglane olukord, kus meil on täna näiteks parlamendis, juhtivatel kohtadel riigi tasandil, erasektoris ja mujal naisi märkimisväärselt vähem? Või mis see põhjendus on olukorras, kus, nagu te viitasite, haridusnäitajad ilmestavad midagi muud, ja tegelikkuses see trend – kui oleks, võib öelda, õiglane ja võrdne konkurents –, oleks pidanud objektiivselt viima tegelikult vastupidise olukorrani ehk naiste domineerimiseni. Ilmselgelt on tegemist olnud selliste ühiskondlike ja kultuuriliste, ütleme, halvas mõttes normidega või tavadega, mis on seni takistanud naistel edenemist juhtivatel kohtadel. Aga kas te olete aru saanud, kas siis saali teatud liikmete hinnangul ongi tänane olukord õiglane? Et kõik muutused selles suunas ongi problemaatilised või?

Aitäh!

Tänan küsimuse eest! Minu jaoks ka väga sageli inimesed, kes ei toeta kvoote või ei toeta konkreetse direktiivi rakendamist või ülevõtmist Eestis. Nad peavad naisi vähem pädevateks. (Saalis on sumin.) Et põhjus, miks nad ei ole nõukogudes esindatud, on selles, et tehakse ratsionaalne otsus ja võetakse sinna tark mees. Ja see tõepoolest ei ole mitte ühegi ühiskonna, ma ei tea, kogemust, haridustasandit peegeldava näitajaga kooskõlas. Ja ma isiklikult neid vaidlusi olen väga palju pidanud ja seetõttu ma väidangi nii julgelt, et iga ametikoha täitmiseks on Eestis pädev naine olemas. Sageli ta ei saa lihtsalt oma õiglast võimalust, sest suhtumine on eelarvamuslik.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea Riina! Martinile vastuseks ja pärast ka sa ütlesid, et selle seaduse kontekstis me räägime ainult meestest ja naistest. No vot selle peale meie haridus-ja teadusminister Kristina Kallas kindlasti karjataks praegu: "How dare you!" ehk "Kuidas te julgete!" Tema ütles siitsamast puldist otse välja, et teaduslik konsensus on, et meil on 20 ja rohkem sugu ja seda tuleb ka koolis juba lastele õpetada, tuleb usaldada teadlasi. Ma siis küsin, kas Martin Helmele vastuses ja ka pärast debatist järeldub, et a) sa ei usalda sama teadust, mida haridus-ja teadusminister, või oled sama meelt USA presidendiga, kes ütles, et on ainult kaks sugu: mees ja naine. Või siis varjatakse teadlikult ja sina ka, eks ole, mingeid tegelikke plaane edasise osas? Et kui me selle eelnõu siin vastu võtame, siis kas "alaesindatud sood" saavad edaspidi ikka olema ka niinimetatud väljamõeldud sotsiaalsed sood ehk kas te müüte meile ja ka börsiettevõtetele tegelikult praegu sellist Trooja hobust maha ja et tulevikus nad peavad kõiki vulasoolisi ka hakkama pardale võtma? Selles mõttes, kuidas see tulevik.

Tänan küsimuse eest! Ma ei ole mingi soolisusega tegeleva teadustööga, kaasaegse teadustööga tegelikult absoluutselt kursis. Seda vaidlust võite pidada haridusminister Kristina Kallasega. Mina saan öelda, et see eelnõu räägib soolise tasakaalu parandamisest eesmärgiga, et naisi tuua rohkem juhtivatele positsioonidele. Ja kuna sooline tasakaal enamasti on naiste kahjuks, siis see muutus peaks tulema, et naised oleksid rohkem esindatud. Aga see väljendus on "alaesindatud sugu", see kehtib ka meeste kohta, et mehed ei jääks nõukogudest välja. Antud direktiivi kontekstis räägime meestest ja naistest. 

Kui ma minu seletus ei kõla usutavana, siis vastus on matemaatiline. Nõukogudes eageli on viis või seitse või üheksa liiget, nõukogud on suhteliselt väikesed. Mis iganes see arv oli, mida te sugude kohta väidate, neid ei ole võimalik mahutada mitte kuidagi 60 :  40 printsiipi järgides juhtkondade sisse. Nii et tõepoolest Euroopa Komisjon on silmas pidanud mehi ja naisi. Kui see ei ole teie jaoks piisav, te võite teha muudatusettepanekud, et Euroopas võiks seda teemat käsitleda kuidagi teistmoodi. Antud juhul eelnõu startis aastaid tagasi, siis algas selle ettevalmistus ja eesmärk oli naiste esindatuse parandamine. J kasutatav väljend on "alaesindatud sugu", et mehed ei pea juhtimisest sugugi kõrvale jääma.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kui sotsid olid valitsuses, see kindlasti ei olnud hea. Võib-olla teil ministrihüved olid head, see võib-olla meelitab teid sinna. Aga nüüd, uussots Tanel Kiik ütles, et me tahame naisi alavääristada. Ei, kindlasti ei taha. Me ei ole kunagi seda öelnud, et naised ei ole pädevad juhtima. Me tahame teada, kes või mis on alaesindatud sugu. Kui ma võtan Eesti statistika lahti, Eestis on mehi 70 000 vähem kui naisi. Nüüd, kui me võtame seaduse alaesindatud soost, siis tähendab see seda minu … Mehed on alaesindatud sugu. Kust tuleb teie nägemus sellest, et meil alaesindatud sugu on naine? Ja sellest lähtuvalt kogu selle väärtpaberituru seaduse muutmise seote naiste saamisega nõukogusse, seda enam, et me teame, et naised on ka pädevad seda juhtima.

Aitäh! No seda rumalat ma tahaks näha, kes ministritööd hüvede pärast teeb. Aga need olid head ajad, kui sotsid olid valitsuses, ja tegimegi progressiivseid otsuseid. 

Aga nüüd, konkreetse eelnõu puhul teie küsimus ju väga selgelt toobki välja probleemi: ühiskonnas on mehi 70 000 võrra vähem. Igal aastal umbes 1000 noort langeb üldharidusest välja, sageli põhikooli järel. Need on enamasti noormehed. Kõrghariduse lõpetajate seas on naiste ülekaal juba 70%. Naisi on arvuliselt rohkem, nad on paremini haritud ja samas ettevõtete, börsiettevõtete juhtkondades ja mujal on mehi 89%. Kuidas on see … Seega, ühiskonnas vähem haritud ja alaesindatud sugu on juhtorganites absoluutselt ülekaalukalt esindatud. See konkreetne eelnõu tegeleb soolise tasakaalu parandamisega juhtorganites. Alaesindatud sugu defineeritakse ettevõtte kontekstis, mitte rahvastiku arvu lõikes.

Mart Maastik, palun, teine küsimus!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! No ma ei jõua ära imestada seda, kuidas te kogu aeg püüate naisi alavääristada. Sellepärast et mina pean väga lugu nii naistest, kes ettevõtlust juhivad, aga eriti ka neist, kes on emad ja kasvatavad lapsi. Ja nüüd te kogu aeg alavääristate naisi, et nad ei saa võrdses konkurentsis väidetavalt oma kohta kusagil mingisugusesse nõukogusse. Ja sellepärast peate te looma eritingimused siis, väidetavalt küll, seal ei ole eelnõus kirjas, et just naistele, aga te ise ütlesite, naistele, et naistel oleks eelis. Miks te seda teete, miks te alavääristate? Te ütlesite, et naised on kõrgemini haritud, nad saavad hästi hakkama, aga samas te alavääristate, ütlete, et teate, tegelikult me loome neile paremad tingimused, sest tegelikult nad vist niisama ei saa sinna, võib-olla nad ei saa hakkama. See on täiesti vasturääkivus teie jutus. Palun põhjendage.

Aitäh, tänan küsimuse eest! Tõepoolest, see võib vajada selgitust. Kui meil on kaks võrdset kandidaati, siis võib ju pidada olukord, et võrdne konkurents, aga see, mis on kirjas CV‑s, või mida üks või teine kandidaat väidab, see langeb väga erinevale pinnasele. Ehk siis, kui CV‑d on ühesugused, siis hoiakuliselt meest nähakse juhina. Kui uuritakse ühiskonna arvamusi, ka noorte arvamusi, valdav enamus näeb mehi juhina, usaldab mehi. (Hääl saalist.) Ei, aga ma räägin, need on aja jooksul kujunenud hoiakud, mis ei ole seotud inimeste tegeliku pädevuse, kogemuse või haridusega. Need hoiakud toetavad meeste valimist juhtivatele kohtadele ja need hoiakud takistavad pädevate naiste jõudmist juhtivatele kohtadele. Hoiakute muutmine on väga keeruline. Seega on riigi poolt võimalik rakendada meetmeid ja Euroopas leiti kompromiss selles, et soolist tasakaalu võiks eesmärgistada börsiettevõtete juhtorganites. Ja see on muudatus, mille me Eestis ka üle võtame ja mida mina sisuliselt toetan.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea Riina! No ma ikkagi jätkan seda teemat. Sa ütlesid, et börsiettevõtetel on suured nõuded ja kõik on ülereguleeritud, aga me praegu ju tegelikult, viimase aja tõdemused ikkagi ütlevad, et regulatsioone peaks vähendama, mitte suurendama. Aga kui nüüd börsiettevõtetes hakatakse soolist tasakaalu nõukogus reguleerima, siis see on selgelt ülereguleerimine. Ma küsin, et kuidas see aitab börsiettevõtet tema töös. Ja teiseks, ühte sugupoolt, keda kvoteeritakse, kuidas see aitab seda ühte sugupoolt tunda end kuidagi paremini – mees või naine, mehed või naised. Sa siin räägid küll, et me teeme seda naiste jaoks, aga samas räägid ka meestest. Et kui keegi, kes on kvoodi alusel pääsenud kusagile nõukogusse, kuidas see aitab tal edasi elada teadmisega, et ta pole saanud seda kohta mitte seetõttu, et ta päriselt kvalifitseerub selleks tööks, vaid seetõttu, et ta on alaesindatud ehk lihtsalt nagu halastusest?

Tänan küsimuse eest! Taas erakordselt tavapärane lähenemine, kuid justkui naine, kes rakendatud kvoodi tõttu on nõukogusse saanud. Täiesti huvitav, et nõukogudes või mujal juhtivatel kohtadel olevad mehed ei taju, et nad on saanud ebaõige eelise oma soo tõttu. See peaks ka alandav olema, millegipärast seda arusaama me ühiskonnas ei jaga. Nii et lõpuks sooline tasakaal on meie kõigi huvides. Eeskujud börsiettevõtete juhtkondades tulevad. Ma loodan, et see käivitab suurema muutuse ühiskonnas ja me näeme, et nii poliitilise otsustamise juures kui ettevõtete juhtkondades tõepoolest naised on tulevikus paremini esindatud.

Anti Poolamets, palun!

Lugupeetud ettekandja! Läheme ikkagi asja juurde tagasi. Te trügite ärivaldkonda ja hakkate oma ideoloogilisi luulusid kaela suruma. Luulusid! Miks ma ütlen luulusid? Homme tulete te LGBT nõudmistega, üks homo peab olema kuskil, mitmekesisuse järgi, rassiline mitmekesisus. Kõik see on juba läbi käinud, neid konventsioone olete te siin juba massiliselt vastu võtnud, kuidas sellega peab tegelema. Nii et kõik on vale, mida te räägite. Te lähete homme järgmise ja veel pöörasema asja juurde. Praegu on see, et tegelikult valetate meile, kui ütlete, et iga asja peale, igale tööle 100% sobib naine ka. Küsimus ei ole töös, vaid valdkonnas. Igas valdkonnas ei ole näiteks pädevaid mehi, sest nad on nii alaesindatud. No lasteaianduses, teate ise väga hästi, suhteliselt alaesindatud. Kas pole? Mäenduses või mujal. Te tegelikult võtate eksperte vähemaks nii meeste kui ka naiste hulgas, kes suudaksid suuri rahasid juhtida, ühiskondlikult olulisi protsesse juhtida. Te tegelikult olete nii-öelda ärijuhiks hakanud sotsialistlike ideedega. See ei ole hea.

Tänan küsimuse eest. See tuletas mulle meelde, et Helle‑Moonika Helme regulatsioonide teemalisele osale küsimusest jätsin vastamata. Ma arvan ka, et tuleb bürokraatiat vähendada. Aga see ei tähenda, et kõik regulatsioonid tuleb kaotada. Kahtlemata on regulatsioone, mis on vajalikud ja millest me ka üksmeeles olema, et nendest ei saa loobuda. Ja bürokraatia vähendamist tuleb alustada regulatsioonidest, mis on kas aegunud, millel ei ole enam rolli, aga arvestades seda, et iseenesest meil sooline tasakaal ei ole paranenud ettevõtete juhtorganites. See on regulatsioon, mida on vaja, ja see ei välista kuidagi, et on ka samu ettevõtteid puudutavaid regulatsioone, mida tuleks kaotada.

Nüüd, Anti küsimusele vastuseks, tõesti, ka mina ei toeta mustanahaliste homode kvoote. Kellelgi sellist plaani Eestis rakendada ei ole, ei ole ka Euroopas selliseid plaane rakendada. Me räägime naiste õiglasest esindatusest praegu äriettevõtete ja börsiettevõtete juhtkondades, aga ma pean oluliseks, et ka riigiettevõtete juhtkondades ja ka poliitikas oleksid naised võrdselt esindatud.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Te räägite küll naistest ja kui mina kuulan teie juttu ja loen seda eelnõu, siis mulle tundub, et me räägime kahest erinevast asjast. Siin pole ühtegi korda mainitud, et peaks olema meeste ja naiste vaheline tasakaal. Ei ole kordagi mainitud, et naised on alaesindatud sugu. See, millest teie räägite, justkui ei puudutagi seda eelnõu. Siin on öeldud, et on vaja leida tasakaal alaesindatud soo vahel. Palun siis öeldagi, et kes on alaesindatud sugu. Kuidas te võtate või eeldate, et alaesindatud sugu on naine? See võib-olla transsooline. See, millest te räägite, ei vasta ju sellele eelnõule, siin ei ole ühtegi korda mainitud sõna "naine" ega ühtegi korda mainitud sõna "mees", ei selles eelnõus endas ega seletuskirjas.

Jaa, tänan! Tõepoolest räägime alaesindatud soost. Juhul, kui nõukogus praegu on valdavalt naised, siis tuleks soolist tasakaalu parandada, on see siis, ma ei tea, haridus‑ või kuskil tervishoiuvaldkonnas võib juhtuda selline olukord. Siis oleks vaja mehi tuua nõukokku. Kui nõukogus on valdavalt mehed, siis soolise tasakaalu parandamiseks tuleks tuua naisi nõukokku. Nii nagu korduvalt küsitud, see alaesindatus käib konkreetse ettevõtte lõikes, mitte ühiskonnas tervikuna, et kui palju meil rahvastikus on ühte ja teist sugu. Ettevõttepõhine vaade juhtorganitele, nii nõukogu kui juhatuse koosseisule.

Palju õnne, tänane sünnipäevalaps Siim Pohlak! Teie kord on küsida.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Ma ikkagi läheks tagasi sinna, et miks te nagu jõuga või vägisi tahate suruda antud juhul naisi sinna nõukogudesse. Kindlasti on valdkondi või alasid, kus naised ei soovigi nii väga tegutseda, karjääri teha, olgu selleks raudtee või mingi muu valdkond on selline valdkond, kus lihtsalt ei ole seda tõmmet. Nagu enne toodi näide, et meestel on samamoodi lasteaia valdkonnaga. Miks te ikkagi vägisi tahate suruda inimesi valdkondadesse, kus nad tegelikult vahest isegi ei taha tegutseda. Miks ei võiks toimuda ikkagi sellise loomuliku protsessina, et eelkõige on oluline pädevus, teadmised ja seejärel alles muud asjad. Miks te nagu vägisi seda protsessi tahate läbi viia?

Tänan küsimuse eest! Samuti palju õnne! Taas standardküsimus! Enamasti küsitakse, kust me võtame need raudteelastest naised või energeetikutest naised Eesti Energia juhtkonda. Ja see on kitsas ja tegelikult mitte tegelikkusele vastav vaade. Juhtkondades ei ole meil valdkondliku spetsiifilise eriharidusega inimesi. Võib-olla vahel on, aga lisaks sellele, et on esindatud raudteelased juhtorganites, meil on vaja finantsjuhte, meil on vaja arendusjuhte. Minu arust on need keskkonnaõiguse jagajad või konkurentsiõiguse jagajad – see kompetents, mis peab olema nõukogu tasandil börsiettevõttes, kes vahel võib-olla tuhandeid inimesi palkav ettevõte, suurettevõte, seal me ei räägi, et nõukogu liige peab lahendama spetsialisti tasandi küsimusi, projekteerima midagi või ma ei tea, hankedokumente koostama. Me räägime palju laiemast ühiskondlikust vaatest. Raudtee-ettevõtte juhtorganites võib-olla logistik, seal võib olla valdkondliku eriharidusega inimene, kes ei ole spetsiifiliselt selle ettevõtte mingit palgalist töökohta täitva inimese kompetentsiga võrdne.

Siim Pohlak, teine küsimus, palun!

Aitäh! Aga milline see teie vaade on? Esialgu räägitakse börsiettevõtetest, aga sellistel "toredatel" ideedel on ju kombeks levima või laienema hakata ja varsti äkki jõuame sinna, et tullakse lihtsalt tavaliste osaühingute juurde. Ühtpidi laiendatakse seda, teistpidi hakatakse laiendama, püramiidi tipust allapoole, et ka keskastme juhid, kuni lõpuks jõuamegi sinna välja, et kogu see värbamisprotsess käib soo järgi. Kas te toetate ise ka seda, et tulevikus oleks ikka tavaliste osaühingute, aktsiaseltside vähemalt pooled juhid naised? Kuidas teile see perspektiiv tundub? Kas te olete valmis ka sellise plaaniga edasi liikuma?

Tänan küsimuse eest! Eks komisjoni esindaja isiklik arvamus on alati huvitav. Kui mina tutvustan praegu Euroopa tasandi kompromissi, siis jah, kuna see on Euroopa tasandi kompromiss, ma sisuliselt toetan seda. Aga kui ma saaks täiesti ise otsustada, siis mina alustaks avalikust sektorist, selle asemel et börsiettevõtetele kehtestada selline nõue. Jah, see on Eesti ühiskonnas vastuolusid tekitav, nii nagu see arutelu siin saalis. Mina arvan, et eeskuju peaks näitama avalik sektor, me peaksime alustama riigiettevõtetest või ka riigiametnikest. Tippjuhtkond – see on koht, kus eeskuju näidata. Euroopa kompromiss puudutab börsiettevõtteid. Ma ei ole sellele vastu, aga Eestit silmas pidades ma oleks alustanud teistmoodi. 

Aga ma arvan, et kaugemale ettevõtete puhul, kui need börsiettevõtted, tegelikult ei ole vaja minna. See muutus, mida oleks esmajärjekorras vaja, tegelikult on ikkagi siin saalis ja valitsuses. Seda, et poliitilise otsustamise juurde rohkem naisi tuua näiteks triibuliste nimekirjade näol, ma toetan. Aga see on iga erakonna enda otsustada ja reguleerida. Sotsiaaldemokraadid on selle otsuse sisemiselt teinud. Ma väga loodan, et teised erakonnad järgivad eeskuju. Triibuliste nimekirjadega on võimalik tuua siia saali võrdselt mehi ja naisi. Meil oli vist eelmiste Riigikogu valimiste järel viis meest, viis naist Riigikogus. See on muutus, mida me peaksime tegema. Aga OÜ-dele, väikeettevõtele, ei, sellise kvoodi seadmist ma ei toeta. Ma arvan, et see ei ole ühiskonnas aktsepteeritav. Ma arvan, et see ei ole see koht, kus eeskuju näidata või tulemust saavutada.

Tanel Kiik, palun!

Austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud ettekandja! Mul on tunne, et sa tegelikult jõudsid nüüd viimases vastuses selle tuumprobleemini, miks siin saalis selline debatt toimub. Kiirelt tegin ka väikese arvutuse: need kaks kõige kriitilisemat fraktsiooni, minu vaatest vasakut kätt, sinu vaates paremat kätt, nende selline sooline koosseis on, juhuslikult loomulikult, eks ole, valija tahtel, kujunenud selliseks, et seal on kahe peale 15 meest ja siis kolm naisterahvast. Kui võtta juurde veel nii-öelda täiendavad leegionärid, siis see tasakaal läheb veel halvemaks. Paralleelselt, sinu fraktsioonis, kuhu sina kuulud, on ametlikult neli naist ja viis meest ehk see täidab seda 40 ja 60% loogikat, sealhulgas siis, kui võtta uued liikmed juurde. 

Ehk äkki sa aitad natukene rahustada meie kaaslasi, et tegelikult ei ole nii keeruline teha sellist valimisnimekirja, (Juhataja helistab kella.) viia ellu sellist poliitikat ja laiemalt ka julgustada naisi poliitikas osalema nii, et naiste ja meeste tasakaal on suhteliselt paigas ja fraktsiooni siseelu ja sellised debatid, kliima ja ka arutelude mitmekesisus ongi tegelikult paremas tasakaalus kui sellises natuke üheülbalises koosseisus.

Tänan! No tõesti, praeguse arutelu parim küsimus. Ma arvan, et see ongi nii. Väga oluline on siia saali see tasakaal tuua ja võib-olla ka konkreetse eelnõu arutelu oleks hoopis teistsugune, esitataks teistsuguseid küsimusi, peetaks selle mure lahendamist tähtsamaks võib-olla kui praegu. See on iga erakonna enda korraldada. Tõesti on väga kahju, et me aastal 2025 peame veel arutama selle üle, kas meil on pädevaid naisi, kes Riigikogu saalis võivad arutelu pidada või poliitilise otsustamise juures osaleda. See peaks olema elementaarne. 

On võimalik ka see miinimum 40 ja 60% tulemus ka järgmiste valimiste järel saavutada. See nõuab teadlikku nimekirjade koostamist erakondade poolt. Kõigis erakondades on liikmete seas minu meelest rohkem naisi, ka erakondades, kus sooline tasakaal Riigikogu saalis on väga kehvake. Liikmete seas naisi on, naised on ühiskondlikult aktiivsed, nad soovivad enda jaoks olulisi ühiskondlikke muresid lahendada. Nad soovivad osaleda, nad kandideerivad, aga nii, nagu moodustatakse neid esinumbreid ja esikolmikuid ja üldnimekirju, et seal saavad eelise mehed, kes on, ma ei tea, pikalt poliitikas olnud või mingil teisel põhjusel saavutavad kokkuleppe üldnimekirjas kõrgele kohale tõusmise osas, siis see jätab pädevad naised poliitilisest otsustamisest kõrvale.

Suur aitäh, hea Riina! Viimase vastusega tegid natukene mõnele mehele kindlasti liiga, aga tasakaalu otsides. Ma mõistan ja saan sellest aru. Aitäh sulle, Riina, rohkem sulle küsimusi ei ole.

Aga Rain Epler on ära kasutanud kaks küsimust. Ega sa ei kasuta musta käe abi, et küsida kolmandat, või on sul tõesti küsimus istungi juhatajale?

Ma tõepoolest ei kavatse midagi kommenteerida, täiesti protseduuriline, pigem ma ütleks märkus. Enne kui ma selle juurde lähen, ma lihtsalt markeerin stenogrammi jaoks: kulmu pani kergitama see, et ettekandja ütles puldist, et tema ei poolda mustanahaliste homode kvooti. 

Sa lubasid, et sa sisusse lähe, aga nüüd selgub, et sa tegelikult lähed. 

Ma lähen oma märkuse juurde. Kolleeg Kaljulaid seal enne ütles, et ta võtab sõna mõistlike inimeste poolelt. Vaatasin siin saalis ringi. Sellega, et kui EKRE inimeste pihta siin mingeid mürgiseid märkusi loobitakse ja juhataja tavaliselt ei sekku, ei kutsu korrale kolleege, me oleme harjunud. Kasvatame paksu naha. Siis ma vaatasin, et kui seda saali vaadata, siis kui jagada ristipidi pooleks või pikkupidi pooleks, siis nende ebamõistlike poolele jääb ka kolleeg Lahe, kes on muuseas, vähe sellest, et on naisterahvas, on ka teie erakonnakaaslane. Aga pikkupidi jagades võib isegi öelda, et ta jääb meie poolele. Minu arust oleks olnud juhatajal asjakohane sekkuda. Niimoodi ei ole viisakas Kaljulaidil lajatada kolleegide pihta.

Ma võtan selle märkuse ja vastu, et ma ei kaitsnud Hanah Lahet selle rünnaku eest. Aga seda võtke palun huumoriga hetkel. Küll aga ma pidin selle repliigi ütlema, aga ma mõtlesin, et äkki keegi küsib, ja kuna sa küsisid, siis tõepoolest: ma ei pea õigeks Riigikogu liikmete jagamist mõistlikeks ja mittemõistlikeks Riigikogu liikmete endi poolt. See, kui seda teeb ajakirjandus või keegi teine, sinna me ei saa vahele segada ega sekkuda. Aga selles mõttes ma arvan, et selliseid eristusi võiks püüda vältida. 

Aga head kolleegid, oleme jõudnud läbirääkimisteni. Me oleme alles poolel teel parimal juhul. Ja  alustab Reili Rand. (Saalist öeldakse midagi, juhataja naerab.) No siis te ei saa kõik sõna võtta, võib tekkida probleem sellega.

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Ma lootsin, et täna ei pea veel kord siin puldis rääkima soolise tasakaalu tähtsusest, aga alles mõned päevakorrapunktid tagasi kõlas siit saalist valus näide silmakirjalikkusest. Ja sel korral ei räägi ma isegi mitte konservatiivide küünilisusest mitmekümne soo või üldise soolise tasakaalu vajaduse pisendamise üle. 

Me kuulsime Reformierakonna esindajalt, et rahvusringhäälingu nõukogusse oli küll kompetentseid naisi, aga lihtsalt kohti jäi väheks. Justkui oleks sooline tasakaal tore mõte ainult siis, kui see midagi tegelikult ei muuda. Kui kompetents tähendab ikka ja jälle meest ning naisi nähakse valikutes harva, siis ei ole küsimus naiste võimekuses. Probleem on süsteemis ja hoiakutes, mis ei märka ega hinda neid sama mõõdupuudega. Meile öeldakse, et oluline on pädevus, mitte sugu. Olen nõus, aga see tähendab ka, et me ei tohi lasta kinnistuda arusaamal, justkui pädevus oleks midagi, mis on pigem meeste pärusmaa. 

Nagu varem öeldud, mees ei võrdu vaikimisi tarkuse ja juhtimisvõimega ja naine ei võrdu vaikimisi emotsionaalsuse või sobimatusega. Sama vastuolu jookseb läbi ka valitsuskoalitsiooni soolistest valikutest. End liberaalseks ja naisi võimestavaks valitsuskoalitsiooniks nimetav koosseis on valitsuse liikmete hulgas soolise tasakaalu osas suure sammu tagasi astunud. Kui me nõuame ettevõtetelt läbipaistvust ja tasakaalu, siis peab ka riik ise olema eeskujuks. Seda enam, et torkame Euroopas silma ääretult madala naiste esindatusega juhtorganites. Muidu jääb kõik see, mida me siin saalis täna arutame, vaid sisutühja fassaadina kõlama.

Sotsiaaldemokraadid toetavad soolist tasakaalu taotlevaid meetmeid. Iga samm, mis aitab luua võrdseid võimalusi, on vajalik ja oluline. Aga me peame tunnistama, et pelgalt kümnele ettevõttele normide kehtestamisest ei piisa, kui riik ise samal ajal tasakaalu ei taga. Muutus ei sünni käsu korras, see saab alguse eeskujust, see saab alguse kas või meist siinsamas saalis. Aitäh!

Suur tänu teile! Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Head kolleegid, austatud naised ja härrad, mehed! Tegelikult on väga kurb, et jälle me oleme siin, ma ei tea, mitukümmend minutit arutame teemadel, mille peale tegelikult ei peaks üldse Riigikogu oma aega raiskama. Meil on palju olulisemaid asju. Kell on juba pool kümme, me arutame asju, mis kuidagi ei vii meie riiki edasi ega aita mitte kuidagi ei ühtegi sugu, ei mehi ega naisi. See on väga populaarne, ilmselt läänest peale tulnud selline poliitiline ideoloogia, kus üritatakse leida endale erakonnad, leida endale hääletajaid ja siis otsitakse neid nišše igasuguseid, kuidas saada rohkem endale valijaid. Ja siis me räägime sellest, kuidas ahistatakse kedagi ja siis need ahistatud, kes vähegi tunnevad ja kes on läinud selle propagandaga kaasa, need tulevad ja valivad neid poliitikuid. 

Ma ei tea, katsuks nagu mõelda mõistlikult. Siin oli kaks aastat tagasi debatt sellest, kas pereväärtused ja perekonnamudel, milline võiks olla perekonnamudel, mis on aastasadu ja -tuhandeid olnud üks mudel, eks ole, et perekond on mees ja naine ning loomulikult sealt siis armastusest või millestki muust, igatahes sealt tulevad ka lapsed ja tulevad ka selle elu edasiviijad ja ka riigis siis järelkasv aitab sellele, et on ka maksumaksjaid ja riik on jätkusuutlik. 

Nüüd me räägime sellest, kuidas ahistatakse väidetavalt just naisi. Ja millest me räägime? Me räägime praegu sellest, et börsiettevõtetes tuleks sookvoodid kehtestada. Kui palju Eestis on börsiettevõtteid? 32, nendest 20 on põhinimekirjas. Ja nii nagu ettekandja ütles, tavaliselt igas sellises ettevõtte nõukogus on kolm kuni viis inimest. Ja nüüd mõtleme, et kui meil peab olema see kvoot 40 : 60, no ütleme, kui on viis, siis peaks olema kaks meest ja kolm naist või vastupidi. See on nagu reglement, emba-kumba, vähem ei saa olla. 

Ja kui me praegu vaatame praeguseid börsiettevõtteid, siis paljudes neist on juba vähemalt üks või kaks naist. Ja nad on sinna saanud mitte sellepärast, et nad oleksid mingi kvoodi alusel, kuidagi erikohtlemisega, vaid sellepärast, et nad on võimekad, nad suudavad seda ettevõtet juhtida, nad on sinna valitud sellepärast, et nendel on teadmised ja kogemused, nagu siin ettekandja rääkis. 

Aga mis me nüüd tahame saada? Me saame selle asemel, et praegu on kuskil 20 naist, siis nüüd me saame 30 või 40. Me räägime ja me arutame tundide kaupa seda, kuidas me sellega parandame soolist võrdõiguslikkust. Aga me unustame ära selle, et me oleme väljasurev riik. Meie iive on tohutus languses ja kogu aeg selline propaganda, mis toimub tegelikult juba pikemat aega, kus tegelikult alavääristatakse naisi, just nimelt alavääristatakse, või emasid, see ei ole enam oluline, olla ema, sellepärast et karjäär on palju olulisem. 

Mina näiteks hindan kõige rohkem just seda naiste juures, et nemad on tegelikult meie rahvuse ja rahvusriigi edasiviijad. Me peame palju rohkem väärtustama seda, et meil on olemas emad, kes kasvatavad lapsi, koos muidugi loodetavasti isaga korralikus perekonnas. 

Aga ei, meie arutame siin umbes 10–20 naise üle, et nemad saaksid soodsa koha endale, mitte selle alusel, kas nad tahavad sinna saada või kas neil on olemas vastavad teadmised, mida kindlasti neil ka on, vaid ei, me loome eritingimused. Mis selle asja mõte on? Ma ei ole siiamaani aru saanud, mida me siin arutame. 

Ja see kõik, mis tuleb, eks ole, läänest peale. Tõesti väga palju igasugust sõna otseses mõttes jaburust tuleb peale läänest, eks ole. Me rääkisime siin, oleme rääkinud siin teaduslikust konsensusest, nagu siin juba öeldud, jutumärkides, kuidas sugusid on siin, ma olen lugenud, 72, eks ole, sest see on sugu, kui sa oled hommikul naine, lõuna ajal mees, õhtul jälle vastupidi. See on sugu. See on mingi ... Ja vaat sellest räägib meile näiteks ka praegune valitsuse esindaja Kristina Kallas. Ja eelmine minister oli ka …

Hea kolleeg, mulle tundub, et te olete poole peal, kas annan kolm minutit juurde?

No andke mulle juurde, jah.  

Kolm minutit juurde. 

Ma kutsun ikkagi kõiki üles natukene rohkem mõtlema. Ja ma ei tea, kui keegi mind kuulab siin ka läbi taevakanalite, eriti naisterahvad, siis tõesti, see, mida siin räägitakse, ei ole kuidagi võitlus teie eest, vaid see on poliitiline huvi saada mingisuguse grupi hääli. Ja mis on halb, on see, et noortele tehakse sellist ajupesu praegu juba pidevalt. Ei väärtustata just seda, mis on oluline, vaid väärtustatakse seda, kuidas sinu karjäärimudel on kõige tähtsam, kuidas sa karjääris edasi lähed. 

Väärtustame emaks olemist ja väärtustame seda ka, oma naisi, aga nad kõik, me oleme võrdsel turul. Me ei saa ju nõuda seda, et kaevandustes oleks näiteks sama palju naisi. Me saame ju väga hästi aru, et mehed on natuke teistmoodi loodud, üles ehitatud kui naised. Küll aga me tahame millegipärast neid börsiettevõtetesse sundida. Juhin tähelepanu, et börsiettevõte on ikkagi eraettevõtlus. Ja nüüd me sunnime eraettevõtjale peale kvoote. See ei ole enam turumajanduslik mõte, vaid see on selline just nimelt sotsialistlik võte. Sellega meie sotsiaaldemokraadid ja nendega koos kaasajooksjad tegelevad. 

Nii et kindlasti ei saa selliseid rumalaid eelnõusid toetada. Müts maha kõigi emade ees ja kõigi naiste ees! Kindlasti ei toeta seda eelnõu.

Aitäh! Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja ja head kolleegid! Mart ütles väga palju ära, mida ma tahtsin ka öelda. Piinlik on istuda siin. Samas kõige olulisem on rõhutada, et see on kaugel sellest, et naisi alavääristada, see teema, et naised ei ole olulised ja äriühingute juhatuses see, neid oleks rohkem. Naisi on laias laastus poole võrra ühiskonnas ja nad elavad kauem kui meie, mehed, ja on tublimad ja ettevõtlikud ja kõik muu, aga hakata kvoodiga korraldama – see on piinlik. Piinlik, piinlik, lugupidamise juures naistesse.  

Aga veel piinlikum on see, et millise asendustegevusega me nüüd õhtul siin teeme. Kõigepealt see direktiiv. Sotsid millegipärast ei taha tulla, et erakondade juhatused on ka väga mõjukad, võiks tulla eelnõuga välja, kvoot sinna, prokuratuuris kvoot, seal on liiga palju naisi, võiks olla rohkem meesprokuröre, kaitsepolitseis liiga palju mehi, võiks naisi rohkem olla, ja nii edasi ja nii edasi.

Aga samas ootab oma etteastet siin taristuminister Kuldar Leis juba teist tundi, Eesti Vabariigi taristuminister. Aga mida ta siin esindab? Tule taevas appi, järjekordne konventsioon, Tokyo konventsiooni Montreali protokoll, mille sisu on see, kohe Kuldar räägib, on see, et võtta vastutusele inimesed, kes lennukipardal kempsus suitsetavad või turvavööd ei kinnita. Siis oleks nagu alus neid karistada. Ja eelnõus, mida ma lugesin läbi …

Hea kolleeg, sinna me jõuame veel!

Jaa, et see on väheolulise mõjuga. Aga taristuminister peab istuma kaks tundi siin! Sellise, see on ka oluline. Ja kui see ei ole asendustegevus Eesti Vabariigi parlamendis, meil on kõige kõrgem inflatsioon, majandus on, seisab, teed lagunevad, pole raha, 200 miljonit, ei ole aega ja palju muid asju, haiglate haigekassal ei ole. Ja me arutame siin ja paneme oma Eesti Vabariigi ministrid ootama siin, raiskame aega. Piinlik, piinlik on sellise asendustegevusega Eesti Vabariigi parlamendis siin tegeleda. Aga see on elu ja minu arust selle peale võiks mõelda. Ma ei ütle, et ei peaks võtma neid konventsioone, direktiive ja nii edasi, aga aja mõttetu raiskamine, raha mõttetu raiskamine. Ei ole ilus, piinlik on, kolleegid. Aitäh!

Aitäh! Tõepoolest on võimalik ka lühemalt rääkida. See ei olnud etteheide teile, kindlasti mitte. Anti Poolamets, palun!

Lugupeetud saadikud! Kui me viskame pilgu sellele olukorrale, mis praegu valitseb USA-s, kus on aastakümneid arendatud välja nõndanimetatud diskrimineerimisvastaseid seadusi, siis see tundus Ameerika valijatele sedavõrd ebaõiglane. Ehk tegelikult loobuti inimeste kvalifikatsiooni hindamisest, kvalifitseeritud pädevate, targemate, õppinumate inimeste värbamisest paljudesse institutsioonidesse ja ettevõtetesse. See kahjustas ühiskonna õiglustunnet nii tugevalt, et presidendiks valiti mees, kes leidis, et see on täiesti vale. Ja nii on ka USA õigussüsteem leidnud, et see on tegelikult vale.

Samamoodi võib öelda, et USA-s käsitleti seda kui põhiseaduse rikkumist. Ehk siis, niinimetatud diskrimineerimisvastased seadused toimisid igal pool, küll haridusasutustes, kus pidi värbama rassilisi vähemusi, puudega inimesi, naisi ja nii edasi. Kas tõesti naised on juba loomult puudega või, vabandage väga? Seda te ju ajate! Te meelega tõestate, et naistel oleks nagu mingi puue, nemad konkurentsis ei ole võimelised oma pädevuste alusel saavutama samu tulemusi nagu mehed. Seda peab tegema käsu korras, käte väänamisega.

Paraku USA haridusasutustes ja teistes institutsioonides läksid asjad lappama. Ehk siis, mitte oskuste järgi ei valitud. Ja tulemuseks olid pinged organisatsioonides, pinged haridusasutustes, pinged äriettevõtetes. 

Muide, rassiline diskrimineerimine käis ka näiteks Aasia päritolu tudengite suhtes, sest nad olid kõige töökamad ja usinamad ja saavutasid paremaid tulemusi. Neidki ei lastud ülikooli nii palju. Pidi võtma vähem kvalifitseeritumaid, kes tegid eksameid halvemale tulemusele.

Sellisest ebaõiglusest tüdines USA ühiskond ära. Ja ärme unustame, et sellele andsid toetuse ka USA valijad nii kongressi valimistel kui ka mitmes muus institutsioonis. Nii et see on Ameerika rahva tahe selline jama ära lõpetada. See on ebaaus, ebaõiglane ja ei tugine inimeste oskustele ja heale tahtele. Aga Euroopa Liit ongi kõiges maha jäänud, ta teeb veel kuus–seitse aastat siin rohepööret, kukkudes oma konkurentsivõimes Hiinast ka varsti allapoole. See ongi euromarksismi ülim rumalus, et tema teeb neid lollusi edasi, mis on mujal juba lõppenud. Kõik see tõi kaasa ebaprofessionaalsete inimeste värbamise väga olulistesse riigiinstitutsioonidesse, sest käsk ju tuli, et peab olema sellest või sellest rassist, peab olema see- või toosugune, peab olema sellise puudega. Vabandage, aga sellel olid tagajärjed.

Kui me vaatame, kuidas diskrimineerimise vastu tegelikult võidelda … See on ju inimestele võimaluste andmine, nende harimine. Ja lõppude lõpuks, ülikooli tulemuse otsustavad ikkagi eksamid, mitte diskrimineerimise vastane seadus. Niimoodi ei saa asju ajada, minu mõistes küll. Kui ülikoolidesse võetakse mingi muu kriteeriumi alusel kui taibukuse ja töökuse põhjal, siis me oleme midagi ühiskonnas väga valesti teinud ja me alustame nende inimeste diskrimineerimist – mis on ebaseaduslik –, kes on oma soorituse paremini teinud. USA-s ongi leitud, et see tõi kaasa massilise diskrimineerimise laine näiteks valgenahaliste suhtes, kes ei saanud samade tulemustega või paremate tulemustega neid ametikohti, mida nad väärisid. Ja nii ei ole õiglane. Aitäh!

Tänud, et saite viie minutiga hakkama. Helle-Moonika Helme, palun! Ma rõhutan seda sellepärast, et meil on veel pikk tee minna, meil on kaheksa päevakorrapunkti veel. Nii et see ei ole küll ettekirjutus kellelegi, aga väga kena, kui me mahuks viie minuti sisse.

Jaa, aitäh, hea eesistuja! Kuigi meil on pikk tee veel minna, ma ikkagi võtaksin selle lisaaja kohe ära, sest ma arvan, et ma ikka oma kaheksa minutit räägin täis.

Kolm minutit lisaks.

Aitäh! Hea eesistuja! Head kolleegid ja kõik, kes meid siin praegu hilisel õhtutunnil läbi ekraani jälgivad! Tegelikult sellel eelnõul ei ole ju midagi pistmist reaalse eluga. See on puhtalt ideoloogiline eelnõu, sest juba tutvustuses on öeldud, kuidas kõik suured börsiettevõtted peavad hakkama oma tegevust reguleerima, ja on ette kirjutatud, kui paljud nõukogu või juhatuse liikmetest peavad kuuluma vähem esindatud soo hulka. Ja see peab siis olema, siin on ka tähtaeg ette antud, millal see kõik peab olema ellu viidud. Kuidas see kõlab? Ma arvan, et see kõlab ju tegelikult väga regulatiivselt ja väga bürokraatlikult. Siin täna ka räägiti sellest, kuidas suured börsiettevõtted juba ägavad suurte nõuete all, kõik on juba väga ülereguleeritud. 

Tegelikult me oleme ju rääkinud siin sellest, eriti viimasel ajal, kuidas regulatsioone peaks hakkama vähendama, mitte suurendama. See on nagu nii huvitav ja naljakas isegi, kuidas siis, kui on vaja nagu ideoloogilist asja läbi suruda, siis tullakse rääkima meile, põhimõtteliselt pakkuma meile mingit asja, mille sisu on see, et bürokraatiat tuleb vähendada, seda suurendades. Eesmärk on ju nii õilis. Sellest on siin täna räägitud, et õilis eesmärk on naiste osaluse õiglane suurendamine – õiglane suurendamine. Teate, õiglust maailmas ei ole tegelikult olemas. Ei tule ka. Mehed ja naised on erinevad bioloogiliselt, evolutsiooniliselt, lisaks on mehed omavahel ebavõrdsed ja naised on samuti omavahel ebavõrdsed. Võrdsust ei ole, ei ole ega tule. 

Me ajaloost teame, kuhu on viinud võrdsuse ja õigluse esialgu regulatiivne kehtestamine. Üks samm viib teiseni ja lõpuks hakatakse võrdsust ja õiglust kehtestama türanlike ja diktaatorlike võtetega. Lõpuks sõditakse selle eest, sõditakse veriselt. Ja tuhanded, isegi sajad tuhanded kaotavad selles võitluses võib-olla isegi elu. Mitte ainult väärikuse, vaid isegi isegi elu. 

Siin saalis muuseas kõlas selline etteheide siin paari erakonna poole, et siin ei ole nagu lähtutud, juba läbi nimekirjade koostamise protsessi ja mille kõige, ei ole lähtutud soolisest tasakaalust, et meil on Riigikogus naised tänu sellele kuidagi alaesindatud. Kuulge, liberaalid, alles te peksite just ühe väga targa ja pädeva naise siit Riigikogust minema! Panite püsti poliitilise protsessi Kert Kingo suhtes. Täiesti ebaõiglase ja kiusliku! Ja muuseas, sotsid algatasid selle protsessi, Riina, sina ise korru[ptsioonivastase] komisjoni juhina algatasid, viisid selle. Täiesti, täiesti, noh, Kert ei teinud midagi ebaseaduslikku. Sa lihtsalt läksid ja viisid mingisuguse teabe kaposse ja ütlesid, et näete, vaadake siia sisse, siin vist toimub midagi ebaseaduslikku.

Hea kolleeg, ma hetkeks segan. Õigust mõistab Eesti Vabariigis ikkagi kohus, nii et selles mõttes ei ole põhjust ühtegi Riigikogu liiget süüdistada.

Ma jõuan selleni, hea eesistuja, ma jõuan ka meie õigusriigi juurde. Täiesti ebaõiglaselt algatati protsess ja ainult selle pärast, et ta oli konservatiiv. Ja nüüd tulete te meie kallale tänitama, et miks meil siin Riigikogus nii vähe naisi on. Häbi teil olgu! Kui kolleegid, kui inimesed oleksite te pidanud Kerti kaitsma, mitte kiusama, Riigikogust välja kiusama, sest te teate ise väga hästi, et ta ei teinud midagi valesti. Te ise teete sedasama kogu aeg. Aga nii tore oli ühte naiskolleegi nõiajahtida, kätte maksta. Mille eest? Kert oli tark ja tubli ja väga pädev Riigikogu töös. Nad ei kaitsnud teda, vaid andsid kollektiivselt jalaga, pugedes õigusriigi praeguseks väga plekilise fassaadi taha. Ja saite nüüd mida? Seda, mille vastu siin pead väristades võitlete, saite ühe naise Riigikogust vähemaks ja ühe mehe asemele. Nii et ärge vaadake meie otsa, vaadake peeglisse! 

Ettekandja ütles, et bürokraatiat vähendatakse ajale jalgu jäänud regulatsioone ära kaotades. Heakene küll. Tuleb ükskord aeg ja ka see tobe ja ideoloogiline regulatsioon, mida siin täna vastu võetakse, mis ei tee mitte kedagi õnnelikuks, ei loo võrdsust ega õiglust, tegelikult piirab vabadusi, kogu see asi kaob ajaloo prügikasti. Aitäh!

Aitäh! Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud kolleegid! Päris kirglik debatt on täna siin puhkenud suhteliselt tagasihoidliku eelnõu puhul. Aga mõnes mõttes on see ka mõistetav, sest alati, kui me arutame siin saalis kuidagimoodi võrdsema ühiskonna loomise küsimusi, soolise tasakaalu küsimusi, siis teatud saaliosa erutub sellest väga märkimisväärselt ja peab vajalikuks väga kummalisi küsimusi, konstruktsioone, lausa vandenõuteoreetilisi ettepanekuid siin välja pakkuda. Ja ma arvan, et ega tegelikult peamine probleem selles seisnebki, et meil on kahjuks ka Eesti riigis inimesi, poliitikuid, valijaid ja ka erakondi, kelle arusaam tasakaalus ühiskonnast, sealhulgas ka soolise tasakaalu olulisusest, on ausalt öeldes minu hinnangul ajale jalgu jäänud. 

Vaatame lihtsalt matemaatikat. Võtame sama eelnõu konteksti, kus eesmärk on tõesti pandud, eks ole, börsiettevõtete nõukogudele suurusjärgus 60 : 40 tasakaal ühes või teises suunas. Nagu enne viitasin, on erakondi, näiteks Sotsiaaldemokraatlik Erakond, mille puhul see eesmärk on iseenesest täitunud. Ei ole selle nimel pidanud mingeid seaduslikke raame vastu võtma, erakond on ise otsustanud, et see on mõistlik. Meeste ja naiste suurem tasakaal poliitikas – on see linnavolikogu tasandil, parlamendis, valitsuse tasandil, juhtorganite tasandil – annab tegelikult parema tulemuse: kvaliteetsema arutelu, mitmekesisema debati ja lõppkokkuvõttes ühiskonnale tervikuna mõistlikumad otsused. 

Toon konkreetsed numbrid siis. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna tänases fraktsioonis on viis meest, neli naist. Kui võtta juurde ka vahepeal liitunud inimesed, on kaheksa, kuus tõesti. Aga mõlemal juhul on üle 40% naisterahvaid, mis tegelikult tagab päris hea tasakaalu. Mõnes koosseisus võib olla ka teistpidi, natuke rohkem naisi, vähem mehi, aga igal juhul see mõistlik telg on tegelikult tagatud. Vaatasin ka EKRE ja Isamaa puhul samu näitajaid, samu numbreid. EKRE ametlikus fraktsioonis on 8 : 2 saldo. Kui lugeda veel algne koosseis, oli ta veel halvem. Ja Isamaa puhul on ta 7 : 1. Kahe peale neis kahes fraktsioonis on täna suudetud tagada siis 15 : 3 olukord ehk naisi on seal alla 20%, kaks korda vähem, kui oleks see eesmärk, mida me praeguse eelnõu puhul börsiettevõtete nõukogudele seame. Loomulikult võib öelda, et valijad ise valisid ja me pole selles süüdi ja küllap siis nii oligi või pädevaid naisi kuskilt ei leitud või nad ei kandideerinud äkki. 

Aga vaatasin siis erakondade üldnimekirju, mis on erakonna vaates kõige kindlam viis, kõige lihtsam viis tagada teatud poliitikud, kes jõuavad parlamenti või ei jõua, või märkimisväärselt suurendada tõenäosust, et neil see õnnestub. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna üldnimekirja esimeses kümnes oli viis naist ja viis meest – tasakaalus. Võtsin EKRE, Isamaa samad numbrid ette – kahe peale kokku oli siis esikümnetes 16 meest ja 4 naist. Ja tõele au andes, EKRE tasakaal on isegi parem, neil oli 7 : 3, Isamaal oli 9 : 1. 

Kui sa tegelikult ehitad sellise poliitilise süsteemi üles erakonna sees, tegelt ka ühiskonnas laiemalt, ettevõtetes, mujal, kus mehed ongi juba automaatselt paremal positsioonil, paremal stardipositsioonil, esile tõstetud, pigem esinumbrid, pigem üldnimekirja tipus, naised on kuskil tagapool, toetavas rollis, tagalas, nagu siin on öeldud, siis saavutad ka selle tulemuse, et mis tahes juhtorganites, on see Riigikogu koosseis, on see tulevase valitsuse koosseis, on see mingi valla-, linnavalitsus või on see ka börsiettevõte, sa saavutada olukorra, kus tegelikult naised jäävad alaesindatuks, mehed on selgelt proportsioonist väljas. Ja kogu see debatt, arutelu saab ka olema üheülbalisem, kitsam, ja mis seal salata, tihtipeale sellist teatud mõttes, ma ei taha öelda konservatiivsust, ma arvan, et see ei ole ilmtingimata konservatiivsus, aga just teatud mõttes sellist nagu olevikupositsiooni kinnistavat. Miks, ma arvan, EKRE, Isamaa ärrituvad ka selle eelnõu peale hoolimata sellest, et see on kõigest soovituslik, on just see risk, et äkki tekib mingil hetkel surve või pinge, et peab hakkama ka enda erakonnas natuke demokraatlikumalt, paremas tasakaalus neid asju korraldama. 

Täna sellist ettepanekut ei ole. Ma arvan, et seda ei ole ka vaja, ütlen ausalt, rahustan teid. Aga tegelikult Eesti demokraatiale, ma arvan, ka teie enda erakonnale, valijate, tuleks see kasuks, kui vaadata mehi ja naisi mitte selle järgi, kes on mis soost, või selle järgi, kellel on paremad sõbrad või tutvused erakonna sees, vaid vaadatakse tegelikult pädevuse järgi. Ma olen täiesti kindel, et iga erakond suudab leida samasuguse tasakaalu, nagu on leidnud sotsiaaldemokraadid, nagu on leidnud tegelikult ilmselt ka teised parlamendierakonnad siin meeste ja naiste vahel. Ehk selline seis, kus on tõesti, nagu öeldud, kahe erakonna peale 16 : 4 meeste ja naiste tasakaal esikahekümne seas üldnimekirjas, see pole tegelikult väga adekvaatne, 80 : 20 samm. Olukorras, kus teisel erakonnal, Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal, mis on muideks märkimisväärselt väiksem, leiti see 5 : 5 tasakaal. 

Kui te soovite natuke sellist mõistmist ja võib-olla korra nagu iseeenesekaemust ka, mõelda, et võib-olla on ikkagi midagi üht-teist valesti teinud nii meie erakonnad kui ka ettevõtted, et me täna sellises olukorras oleme, kus mõlemas, juhtkohtadel, Riigikogus, valitsuses, börsiettevõtete nõukogudes kipuvad mehed domineerima. Aitäh!

Suur tänu teile! Ja Riina Sikkut, vastusõnavõtt, palun!

Aitäh, hea juhataja! Helle-Moonika Helmele vastuseks: tõesti, kui börsiettevõtete juhtorganitele on nõuded kogemuse, juhtimiskogemuse, hariduse kohta, siis seda peavad täitma nii mehed kui naised. Erandit me ei tee. Täpselt samamoodi siin saalis seadust peavad kõik täitma, me ei tee soolist erandit. Kas tõesti Helle-Moonika Helme arvas, et naised peaks olema kriminaalvastutusest vabastatud ka olukorras, kui nad rikuvad seadust, sest nad on siin saalis alaesindatud sugu? Õigusriigis me kõik oleme seaduse eest võrdsed ja vastutame oma tegude eest. See kehtib nii meeste kui naiste kohta, kehtib ka Riigikogu liikmete kohta. 

Ja nüüd konkreetselt Kert Kingo kaasuse puhul: ma olen sellega nõus, et kollegiaalsus on siin majas olemas. Ja mina korruptsioonikomisjoni esimehena oleks võinud kuude kaupa seda juhtumit menetleda, avalikke istungeid teha. Ma ei pidanud seda õigeks, kolleegiga niimoodi ei käituta. Seega, korruptsioonivastane erikomisjon arutas Kert Kingo juhtumit minu mäletamist mööda ühel korral. T ise oli istungile palutud, see ei olnud avalik istung. Suhteliselt kiiresti me üksmeelselt otsustasime, et komisjon mingisugust iseseisvat uurimistegevust tegema ei hakka. Kui julgeolekuasutused ja kohtud leiavad, et seal on seaduserikkumine – nemad tegelevad oma pädevuse piirides. Kohus on otsuse teinud. Mina seda ei vaidlusta, aga tõepoolest, kolleegide kena kohtlemine hõlmab seda, et avalikkuse ette mina oma poliitilise kasu eesmärgil sellist juhtumit ei tiri. Ja kogu komisjon oli selles osas üksmeelne. 

Sulgen läbirääkimised. Sellele eelnõule on esitatud üks muudatusettepanek, selle on esitanud rahanduskomisjon ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud ja juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 588 SE teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Saame minna 11. päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud õhusõiduki pardal toimepandud õigusrikkumisi ja teatavaid teisi tegusid käsitleva konventsiooni muutmise protokolliga ühinemise seaduse eelnõu (587 SE) esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt taristuministri Kuldar Leisi. Vabandan, et pidite paar tundi või rohkemgi ootama. Aga demokraatia käib eespool.

Muidugi. Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Selle eelnõu eesmärk on siis luua selline selge raamistik, õiguslik raamistik, mis annab riigile õiguse tegeleda õhusõidukite pardal korda rikkuvate reisijatega. Täna ei ole Eesti liitunud Tokyo 1963. aastal vastu võetud konventsiooni täpsustava Montreali protokolliga, mistõttu puudubki selgus, kes ja kuidas saab üldse rikkujaid vastutusele võtta. Ja see tähendab, et paljusid korrarikkujaid ei saagi vastutusele võtta, mis omakorda õõnestab avalikku korda, kahjustab lennumeeskondade töötingimusi, ja mis veel kõige tähtsam, kaasreisijate turvalisust. 

Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni statistika kohaselt ei võeta ligikaudu 60% õhusõiduki pardal toimunud juhtumitest menetlussegi. Ka Eesti statistika näitab muret tekitavat trendi: korda rikkuvate ja häirivate reisijatega seotud juhtumite arv on kasvanud 2022. aastal 32% ja 2023. aastal 15,5%. Möödunud aastal oli Eesti reisijatega seotud juhtumeid kokku 132, millest 41 puhul oleks saanud Montreali protokolli rakendada. Kõigi nende reisijate osakaal kogu reisijate arvust on küll võrdlemisi väike, on siiski nende käitumisel ebaproportsionaalselt suur mõju teistele reisijatele ja ka salongipersonalile ja ka kogu lennuohutusele. 

Toon mõned näited ka. Esinemissageduse poolest on suurim probleem suitsetamine tualettruumides, millele järgnevad e-sigarettide suitsetamine, turvavööde kinnitamata jätmine ning kaasatoodud alkoholi pardal tarvitamine. Sellised tegevused pole mitte ainult ebaviisakad, vaid nad on otseselt ohtlikud, näiteks õhusõiduki tualettruumis võib suitsetamine põhjustada pardal tulekahju, alkoholi liigtarbimine ja raske joove võivad põhjustada nii terviserikkeid kui ka agressiivset käitumist, sealhulgas võib kaasneda kaasreisijate verbaalne või füüsiline väärkohtlemine. Sellistes olukordades peab lennumeeskond suutma kiiresti ja tõhusalt sekkuda, kuni korrarikkuja saab sihtriigi ametivõimudele üle antud. 

Montreali protokolliga liitumine annabki meile selle võimaluse neid korrarikkujaid vastutusele võtta. Ühinemise seadus koos teadlikkuse tõusuga soodustab ohutumat reisimist ning reisijate ja lennumeeskondade heaolu kasvu. Sisuliselt toob see eelnõu kaasa täpsustused jurisdiktsioonis, eeluurimise tingimustes, loetleb lubamatud teod, täpsustab reisijate üleandmise tingimused ja õhusõiduki kapteni kohustused. Samuti täpsustatakse reegleid selle kohta, kuidas lennufirma saab kahjusid sisse nõuda ja kuidas kaitstakse lennumeeskonna õigusi, sõltumata sellest, kus riigis on lennuk registreeritud. 

Tegeleda tuleb juhtumitega, kus reisija käitumine võib seada ohtu õhusõiduki enda, inimesed selle pardal, vara või häirida avalikku korda lennu ajal. Eesti näitel tähendab see, et korrakaitseüksustel tuleb reageerida ja rikkumist menetleda juhul, kui õhusõiduk maandub Eestis ning korrarikkuja on veel pardal. Lisaks kohustab protokoll tegema koostööd ka teiste juhtumiga seotud riikidega, olgu see reisija või õhusõiduki registri kohane riik, et vältida just topeltmenetlusi sama teo eest. 

Selle eelnõu vastuvõtmine ei nõua riigisiseste õigusaktide muutmist ega too kaasa riigieelarvelisi lisatulusid ega lisakulusid. Kuigi Eesti roll juhtumite menetlemisel võib jääda väikeseks, on see liitumine valdkondlikult siiski oluline. See annab meie lennundussektorile selgemad reeglid, toetab ohutust ning aitab tagada korra õhusõiduki pardal. Palun teil eelnõu toetada ja võimaldada selle kiire menetlemine, et saaksime liituda nende 48 riigiga, kes Montreali protokolli juba ratifitseerinud on. Aitäh!

Aitäh! Ja teile on ka vähemalt üks küsimus. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja, see kindlasti on väga vajalik ja hea eelnõu. Selles mõttes, et me kõik oleme ju palju reisinud ja teame, mis võib lennuki pardal juhtuda. Lugesite ette kõik need, vähemalt suurema osa nendest juhtumitest, mis tõepoolest päevakohased on. Ma lihtsalt küsin seda, et siin oli natuke aega tagasi, see ka uudistest käis läbi, et oli juhtum, kuidas Reformierakonna endine peaminister ja  ka endine Riigikogu liige Taavi Rõivas tõsteti Helsingist lennuki pardalt maha. Ühesõnaga, ju ta siis oli ohtlik nii lennuki pardameeskonnale kui ka teistele reisijatele. See oli Helsingis. Ma mõtlen, et kas selle eelnõu kohaselt oleks pidanud Rõivasega kuidagi teisiti käituma või tehti kõik õigesti?

Aitäh küsimuse eest! Jah, see Montreali konventsioon käsitleb juhtumeid, kui reisija on lennuki pardal juba. See, mis toimub lennuväljal, ei puutu asjasse. Aga kui on rikkumine lennuki pardal, siis seda käsitlebki Montreali konventsioon. Ja kui Eesti sdellega ühineb, siis ka Eesti kodanikele see rikkumine või selle rikkumise menetlemine laieneb.

Rain Epler, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Härra minister! No sellised konkreetsed kaasused aitavad tegelikult teinekord mõista seda seadusandlikku raamistiku paremini inimestel. Ma jätkan sealt, kus eelmine küsija pooleli jäi. 

Mina saan aru, et Taavi Rõivas tõsteti maha Helsingi-Jaapani lennult. Kas see võis olla põhjustatud sellest, et Soome oli liitunud Montreali konventsiooniga, aga meie veel ei olnud? Kui me oleks olnud, siis oleks saanud ta juba Tallinnas maha ära tõsta ja oleks see rahvusvaheline skandaal olemata jäänud. Oskate te siis selle nurga alt kommenteerida, kas Soome on enne meid liitunud? Ja kas see suhestub selle kaasusega?

Aitäh! Minu teada Soome on liitunud, aga ma seda konkreetset juhtumit ei oska nii täpselt kirjeldada.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Tuletan teile ka meelde sedasama juhtumit, millest eelkõnelejad rääkisid, et Taavi Rõivas tõsteti Helsingis laupäeva õhtul lennult maha. Delfile ja Postimehele teadaolevalt oli Rõivas purjus. Helsingi on Euroopa Liidu riik, aga Jaapanisse see reis suundus ... Kuidas kohaldub sellistel puhkudel, kui on tõesti kolmandatesse riikidesse need lennureisid?

Aitäh küsimuse eest! Kohaldubki nii, et kui Soome on liitunud – ehk siis Helsingi –, siis seal on võimalik seda rakendada. Kui Eesti ei ole liitunud või kui Jaapan ei ole liitunud, siis ei saa rakendada. Ehk siis maha tõsta ikka saab, aga karistada ei saa.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Läheme edasi juhtivkomisjonis toimunud aruteluga ja selleks palun ettekandjaks õiguskomisjoni liikme Valdo Randpere. Palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Ütlen juba ette, et minu ettekanne läheb veel kiiremini kui Kuldar Leisi oma, sest ega väga mingit põnevat diskussiooni komisjonis eriti ei tekkinud. No umbes samad küsimused nagu Rain Epleri küsimusest paistis läbi, et ta usub, et juhul kui keegi midagi lennukil toime paneb, siis visatakse ta keset lendu välja. Et Helsingi ja Tallinna vahel oleks pidanud keegi välja kukkuma lennukist, nii ei ole, ka peale selle konventsiooniga ühinemist.

Asi lihtsalt selles, nüüd teadmiseks kõigile, väga kokkuvõtvalt seda komisjoni diskussiooni teile esitades, et kõik need eestlased, kes siiamaani arvestasid sellega, et lennuki peal saab pulli teha, suitsu teha ja juua ja turvavööd mitte kinni panna, te võite edaspidi seda teha, aga te saate selle eest vastutusele võetud. Siiamaani ei saanud. Nii et mõnes mõttes kurvad uudised. 

Aga komisjonis oli ka kõigil mingi oma mälestus, erinevad kaasused ja kõik muutusid pisut nostalgiliseks, aga peale seda, kui nostalgitsemisega oli asi läbi saanud, siis tehti komisjonis järgmised otsused. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 14. mail, see oli konsensuslik otsus. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, ka see oli konsensuslik otsus. Teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks kümme tööpäeva, jälle täielik konsensus, üksmeel. Juhtivkomisjoni esindajaks määrati mind ja ka see oli konsensuslik ja see ei põhinenud mingitel kvootidel või millelgi, lihtsalt leiti, et ma olen kõige kompetentsem selle küsimuse ettekandmiseks täna teile siin. Aitäh! Oi, küsimusi ka veel.

Tõepoolest, teile on küsimusi. Evelin Poolamets, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Te tõite ka välja juba, et komisjonis oli jutuks Taavi Rõivase juhtum, kus ta lennukireisil ei käitunud seisusekohaselt ja tõsteti Helsingis lennult välja. Kas selle eelnõu vastuvõtmine oli ka kuidagi seotud meie endise peaministri käitumisega või kas see nagu kiirendab seda eelnõu saali, siia saali tulekut?

Aitäh! No esiteks, hea Evelin, sa eksid. Mina ei öelnud midagi selle kohta, et Taavi Rõivase küsimust arutati komisjonis. Teiseks, kindlasti Eestis me õigusloomes ei lähtu mingist üksiknähtusest või üksikjuhtudest, selleks et viia sisse mingeid muudatusi või ühineda mingite konventsioonidega.

Anti Poolamets, palun!

Mulle jättis see nüüd küll väga ebaviisaka mulje, kui te siin ironiseerisite, kuidas meie ei saa enam nüüd lahtise turvavööga lennukis sõita ja enam ei saa napsutada. No ma ei tea, millest te räägite. Me tuletasime meelde tõsist juhtumit, kui endine peaminister visatakse lennukist välja ja süüdistatakse, et ta purupurjus laamendab. Ärge siis nüüd häbenege seda nagu konstateerida. Selle mahavaikimine ei ole ka midagi väärikat.  

Esiteks, mul on küsimus, kas komisjonis sellist juttu tõsteti üles, et kunagine peaminister on meile nii palju häbi teinud sellel teemal, endine peaminister, et me peamegi nüüd korralikult vaatama, et selliseid asju enam ei juhtuks ja igasugused Eesti kodumaised vurled ei laamendaks lennukites. Olen minagi kuulnud hirmsaid lugusid, kus lihtsalt arreteeritakse mingi kodumaine joodik, kes on terve reisi seganud. Aga meil on peaministri tasemel selline karikatuurne käitumine …

Teie aeg! 

… olnud nähtav. Kuidas sa kommenteerid?

Aitäh! Ma kommenteerin nii, et libamisi oli, tunnistan ausalt, Taavi Rõivase juhtumist juttu komisjonis. Aga põhimõtteliselt ikkagi selles valguses just see küsimus, et kas lennule mittelubamine on võrreldav sellega, et kui sa lennu ajal paned midagi toime ja siis pärast sinuga hakatakse toimetama ja sind vastutusele võtma. 

Ja see, et sa tunned ennast puudutatuna, et mina teen siin nalja, siis naljast on asi kaugel, selles mõttes, et nagu ma ütlesin, neil inimestel, kes varem said karistamatult lennukis teha mida tahes – juua, suitsetada, turvavööga mängida –, nemad enam Eesti kodanikena peale selle meie konventsiooniga ühinemist seda teha ei saa, sest nad võetakse vastutusele. Aga see, mis juhtub enne lennukile minekut, on meil ammu reguleeritud igasuguste muude korrakaitseseaduste ja asjadega.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, Valdo, meid hoiatamast, et see seadus on selline ja selline, et ärge kunagi midagi sellist tehke. Ma võin kinnitada, et ei tee, sest konservatiivid on ikka korralikud inimesed erinevalt liberaalidest. Ja seda hoiatust kohalda siin ikka oma fraktsioonis, sest selle seaduse subjekt, millest siin näiteid toodi, on ikka teie erakonnast. Tõepoolest, õnneks tõsteti Taavi Rõivas välja juba mittestartinud lennukist, sest muidu jumal hoidku, mis seal pardal oleks veel võinud kõike juhtuda. Selles mõttes ma ütlen, et hea, et siis veel seda seadust ei olnud, muidu, ma ei tea, võib-olla ta istuks meil siin hoopis kinnimajas, eks ole. Aga sa vaata ikka oma fraktsioonikaaslastele otsa ja räägi neile seda juttu, mitte ära siiapoole vaata.

Aitäh! Kas küsimus ka oli? Aga põhimõtteliselt, Helle-Moonika, mind alati üllatab see, kuidas sina ja su aatekaaslased seal suudate kõiki neid asju näha läbi maailmavaatelise prisma. Aga ma võin sind lohutada selles osas, et juhul kui keegi nüüd tõesti, nagu sa ütlesid, et oh jumal teab, mis veel oleks võinud juhtuda kõik lennukis, vaata nüüd, kui me ühineme selle konventsiooniga, siis kui midagi see oh jumal teab, mis veel, juhtub tõesti, siis see inimene saab vastutusele võetud. Praegu, veel täna on nii, et see inimene, kes paneb toime selle oh jumal teab, mis võib juhtuda, ta jalutab järgmises lennujaamas lihtsalt vabalt minema, sest teda ei saa vastutusele võtta, kuna ta ei ole Eesti kodanik ja Eesti ei ole ühinenud selle konventsiooniga. Ja kuna sulle väga see mõte meeldib, et ta saab vastutusele võetud, siis ma eeldan, et ka teie hääletate täiel rinnal selle poolt.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised, sulgen läbirääkimised. Äkki minister tahab? Läbirääkimistel ei tahtnud. Aitäh!

Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 587 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 28. mai kell 17.00.

Läheme edasi tänase 12. päevakorrapunktiga, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud looduskaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (Natura hindamine) eelnõu 610 esimene lugemine. Ettekandjaks energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt, palun!

Aitäh, hea juhataja! Head kolleegid, head Riigikogu liikmed! Tutvustan teile Vabariigi Valitsuse poolt algatatud looduskaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (Natura hindamine) eelnõu. 

Antud eelnõuga muudetakse lisaks looduskaitseseadusele ka keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadust, metsaseadust ja maamaksuseadust. Seaduste muudatuse eesmärk on laiendada võimalust viia läbi keskkonnamõju hindamisest eraldi Natura hindamist kõikidele tegevustele, millel võib olla mõju Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidele, kuid millel puudub laiem keskkonnamõju. 

Praegu kehtiva seaduse alusel saab eraldi Natura hindamist teha tegevustele, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine. Lisaks keelatakse majanduslikel eesmärkidel tehtavad raied Natura 2000 võrgustikku jäävates loodusdirektiivi metsaelupaikades, vähendades seeläbi nii ametnike kui ka metsaomanike halduskoormust. Ära jääb seega aega ja raha nõudev Natura hindamise menetlus, mille tulemuseks on, et raiet pole ikkagi võimalik teha.

Seadusemuudatus on seotud Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetlusega, mis on jõudnud teise etappi ehk põhjendatud arvamuse etappi. Järgmiseks etapiks oleks Euroopa Kohus  juba rikkumise tuvastamiseks. Rikkumismenetluses on Euroopa Komisjon öelnud, et raietegevuseks loa andmine eelneva Natura hindamiseta, mida nõutakse looduskaitsedirektiivi artikli 6 lõikes 3, kujutab endast rikkumist.

Seetõttu alustas Keskkonnaamet 2004. aasta märtsis Natura 2000 kaitse-eesmärke mõjutada võivatele metsateatistele keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohase eelhindamise tegemist. 

Natura hindamine on olnud integreeritud keskkonnamõju hindamisse. 2023. aastal jõustunud seadusemuudatuse alusel saab eraldi Natura hindamist teha julgeolekuga seotud tegevustele. Võiks ka jätkata senist praktikat ja teha edaspidi Natura hindamist osana keskkonnamõju hindamisest, kuid väiksemate tegevuste korral, mida näiteks metsateadlased on, toob see kaasa ebavajaliku ja ebamõistliku bürokraatia. 

Keskkonnamõju hindamine on mõeldud rohkem suurematele objektidele ja mõju tuleb hinnata keskkonnale laiemalt, sealhulgas välisõhule ja kliimale, veele, maa hõivele, mullale, maastikule, looduslikule mitmekesisusele laiemalt. Lisaks tuleb keskkonnamõju hindamise käigus hinnata mõju inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. 

Natura hindamine kestab tavaliselt neli kuni seitse kuud ja selle maksumus algab umbes 2000 eurost. Keskkonnamõju hindamine võib kesta aga 1,5 kuni kolm aastat ja selle maksumus võib alata 10 1000-st eurost. Seega saab keskkonnamõju hindamise asemel Natura hindamise tegemisel hoida kokku nii aega kui raha.

Seadusesse lisatakse nõuded mõju hindamise ekspertidele ja sätestatakse kohustus viia läbi avalikustamised mõju hindamise kõikidele etappidele. Kõik avalikustamise teated tuleb avaldada Ametlikes Teadaannetes, välja arvatud metsateatise hindamisel, mille puhul avalikustatakse teated metsaregistris. 

Samuti lisatakse seadusesse protseduur, kuidas toimub hüvitusmeetmete määramine Natura erandi menetluses. Vastavalt Euroopa Komisjoni loodusdirektiivi juhendmaterjalile on hüvitusmeetmete määramine pädevate asutuste ülesanne. Vastavaks pädevaks asutuseks Eestis on Keskkonnaamet, kes hakkab Natura erandi tegemisel hüvitusmeetmeid määrama. 

Natura erandit saab teha väga erandlikel põhjustel, kui puuduvad alternatiivsed lahendused, tegevus on vajalik esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel ning tekivat loodusväärtuste kahjustamist on võimalik hüvitada vähemalt sajaprotsendiliselt. 

Metsaelupaikade täiendav kaitse puudutab Natura 2000 võrgustikus erametsaomanike kokku 11 700 hektaril piiranguvööndites ja hoiualadel. Riigimetsades on seda pindala 37 700 hektarit ja seal on raied metsaelupaikades lõpetatud juba aastast 2018. Keskkonnaameti nõusolekul on nendel aladel lubatud kujundusraie kaitse-eesmärgi saavutamiseks, raie otsese ohu vältimiseks inimese elule ja varale ning mõningatel juhtudel ka metsakahjustuse leviku tõkestamiseks. 

Piiranguvööndi metsaelupaiga tüüpides saab olema lubatud metsateatist esitamata raiuda kuni 5 tihumeetrit puitu hektarilt, kuid mitte enam kui 20 tihumeetrit puitu kinnistult aastas. See on mõeldud selleks, et inimestel oleks võimalik võtta küttepuid ja tarbepuitu oma metsast ka juhul, kui kogu tema mets jääb alale, kus metsaraie on keelatud. 5 tihumeetrit on kompromiss, arvestades metsade keskmist aastast juurdekasvu. Enam kui 5 tihumeetrit hektari kohta aastas lubada ei saaks, sest nii poleks võimalik tagada metsaelupaiga säilimist. 

Pisut ka kompensatsioonidest. Seaduse jõustumisel saavad metsaomanikud vajadusel piirangutega maa riigile müüa. Piiranguvööndi ja hoiualade erametsa omanikud, kelle maal asuvad metsaelupaigad, saavad juba praegu sama suurt toetust kui sihtkaitsevööndisse jäävate metsade omanikud. 160 eurot hektari kohta aastas on toetus. Võrdluseks, et mujal piiranguvööndis ja hoiualal on see kuni 60 eurot hektari kohta aastas. 

Antud seadusemuudatusega lisatakse maamaksuseadusesse ka säte, mille alusel vabastatakse metsaelupaigad maamaksust. Hetkel on nende maade maksuvabastus sama kui mujal piiranguvööndis ja hoiualal ehk 50%. 

Kokku võttes võib öelda, et seaduse muutmisega võimaldame keskkonnamõju hindamisest eraldiseisvat Natura hindamist nendeks juhtumiteks, kus puudub laiem keskkonnamõju. Muudatus vähendab halduskoormat nii ametiasutustele kui metsaomanikele ja teistele, kes plaanivad oma tegevusi Natura 2000 aladel või nende vahetus läheduses. Samuti tagatakse Natura 2000 aladel olevate metsa elupaikade kaitse, millega tagatakse kaitsekorra selgus. 

Palun seda eelnõu toetada. Aitäh! Ja hea meelega vastan küsimustele, mida, ma näen, on kogunenud.

Tõepoolest näete õigesti. Esimene küsimus, Andres Metsoja, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Tundub, et Euroopa Komisjoni rikkumismenetlus on arenemas edasi põhiseaduse rikkumiseks meie oma riigi valitsuse ja ka parlamendi sekkumisel. 

Minu esimene küsimus tulebki sellest, et väga oluline roll on just nimelt sellel Euroopa Liidu Natura elupaikade rikkumismenetlusel, millega ma täna sain tutvuda. Ma tean, et väga paljud keskkonnakomisjoni liikmed siiamaani ei ole saanud, Riigikogu liikmed vist ka mitte. See on siin majas olemas ja ta on kuulutatud avaliku kasutuse piiranguga dokumendiks, et avalikkus ei tea sellest mitte midagi. Ja tegelikult on seal sisu see, et mõjud on hindamata nendel Natura aladel, ja seal ei ole ühtegi sõna sellest, et metsa ei tohiks raiuda. Miks valitsus on tulnud sellisele järeldusele ja andnud sellised seisukohad, et me peame oma inimesi tegelikult sanktsioneerima, selle asemel et mõjusid hinnata?

Aitäh! Ka praegu selles eelnõus on tegelikult ju ette nähtud võimalus nendel elupaigaaladel oma tarbeks puitu raiuda viis tihumeetrit hektari kohta või siis 20 tihumeetrit kokku kogu kinnistu kohta. Ja selle seadusemuudatusega me seadustame tegelikult ka selle praktika, mis on olnud, nii et me saame selle rikkumismenetlusega ühele poole. Ja nii nagu te ise ütlesite ka, siis tegelikult need dokumendid on kõik siin Riigikogus olemas, kõigil Riigikogu liikmetel on võimalik nendega tutvuda.

Kas kellelgi on telefon sisse jäänud, et kõlarist kostub midagi? Palun see vaikseks panna. Aga Tiit Maran, palun!

Aitäh! Auväärt minister! Mu küsimus tuleneb suurel määral huvigruppide arutelust. Sealt jäi üsnagi arusaamatuks, kuidas ikkagi otsustatakse, millistel juhtudel see Natura mõju hindamine algatatakse ja millal mitte. Ja sellega kaasneb kohe ka teine küsimus: kuidas ikkagi käib selle tagamine, et selles protsessis saab küllaldaselt olema kaasatud eksperte, ja nende sõltumatus? Sest hindajad ise ju praegu ütlevad, et neid eksperte lihtsalt napib.

Jaa, see, mis puudutab eksperte, on igati õigustatud küsimus, eks ole. Need eksperdid olid kohal ka komisjoni kaasamise istungil. Ja eks see kindlasti mingis ulatuses võib väljakutse olla, et neid eksperte oleks piisavalt palju ja nad saaksid oma tööd piisavalt kiiresti teha. Nüüd see, mis puudutab, kuidas seda Natura hindamist tehakse. Keskkonnaamet on juba algatanud ja koostamas Natura 2000 alade metsade kava, milles tehakse keskkonnamõju strateegiline hindamine. See kõik peaks kogu seda protsessi lihtsustama ja kaasa aitama. Tegelikult metsaomanike jaoks peaks asjad minema lihtsamaks ja selgemaks.

Rain Epler, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Härra minister! Kui ma lugesin uudist, et sa nüüd vähemasti panid pausile selle metsade soodeks muutmise, siis ma mõtlesin, et oled hoogsalt ja mõistlikus suunas minema pannud. Kui sa täna ütlesid, et keelame raied ära, see vähendab bürokraatiat kõigi jaoks, siis ma mõtlesin, et äkki liiga hoogsalt. Et mõnes mõttes, ehitusega paralleeli tuues, et kui keelaks ehitamise ära, siis ei oleks vaja lube menetleda ei ettevõtjatel ega ka ametnikel, eks ole, bürokraatia oleks vähenenud, aga kas me ikkagi liiga kaugele ei lähe sellega, et keelame ära. Eriti arvestades asjaolu, et tõepoolest, selle rikkumismenetluse dokumentides kuskil ei mainita ühtegi soovitust, et raied peaks ära keelama Natura aladel.

Nii nagu ma kõnes mainisin ka, kui Natura hindamist ei oleks, tuleks ju hindamine ikkagi läbi viia ja selle hindamise tulemuseks oleks see, et seda metsa raiuda sellises mahus ei saaks. Meil minu meelest ei ole mõtet panna inimesi olukorda, kus nad peavad tegema midagi, mille lõpptulemus on teada. Ja nii nagu ma ütlesin, 20 tihumeetrit kinnistult aastas, 5 tihumeetrit hektarilt on inimesel ka selle seaduse järgi võimalus oma tarbeks puitu varuda.

Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud minister! Siin on üks paras tohuvabohu. Ausalt, ma tahan aru saada, mis asi on piiranguvööndi metsaelupaik. Kas seda ei vormistatagi siis sihtkaitsevööndina lõpuks või? See on üks pool. Aga võib-olla mõne sõnaga, kui te olete nüüd Kliimaministeeriumi ametnikega rääkinud sellest, mis siiani on toimunud. Kuidas te ise seda hindate? Kas see on ikka päris normaalne, kui poolteist aastat on tohutu segadus ja alles mõni nädal tagasi on alustatud nende kaitsealade kaitsekorra kava muutmist? Aga piirangut on rakendatud juba poolteist aastat inimeste peal.

Lisaks sellele on jätkuvalt kehtivad nii-ütelda metsakorralduskavad, mis on Keskkonnaameti poolt kooskõlastatud. See on nagu suur juriidiline rägastik. Palun kommenteerige seda, mida ametnikud selle senise, minu arust täiesti vales suunas protsessi kohta ütlevad. Aitäh!

Ma alustan sellest esimesest küsimusest, mis puudutas seda, kas metsaelupaik on sama (Saalis kõneldakse.) mis sihtkaitsevöönd. Metsaelupaik ei ole päris sama mis sihtkaitsevöönd. Neid on kokku pindalana 11 700 hektarit, eks ole, kus Natura alal need piirangud täiendavalt tulevad. Aga taas kord, kui see fookus ja küsimus on, kas inimene saab oma metsaga seal majandada, siis jah, need piirangud on, aga need piirangud olid ka enne juba, Natura ala regulatsioonide tõttu. Nüüd see lihtsalt muutub selgemaks.

See, millal Keskkonnaamet on alustanud tegevusi … Näiteks juba märtsis sai valmis ka metsaregistri arendus, mille tulemusel on metsaomanikel võimalik teatist esitada, lähtudes konkreetse asukoha looduskaitselistest kitsendustest koos kavandatavale raiele seatavate tingimustega. Ehk et see valik juba, mis on ette antud, on selles mõttes selge. Ja neid arendusi on tehtud ju pikemalt ja ka kaitsepraktika mõttes. See kindlasti võtab aega, et kõik asjad päriselt ideaalselt töötaksid, aga ametnike poole pealt oleme me seda küsinud, sellest rääkinud ja need asjad liiguvad. Kas kõik on rahul? Kindlasti alati kõik rahul ei ole. Aitäh!

Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud minister! Mul on teile natuke laiem küsimus. Te olete täna meie ees siin mitme erineva eelnõuga, nende kõigi puhul on oluline roll Keskkonnaametil, nende spetsialistidel, juhendite koostamise, nõustamisel, menetluste puhul, otsuste langetamisel. Samal ajal paralleelselt, olen aru saanud, kui seda regulatsiooni looma hakati, siis tekkis selline mõte, et pole neid ameteid vajagi, eks ole, võiks kõik nagu kiirmeetodil sellise mootorsaega siin kokku tõmmata, ameteid kärpida, liita, lahutada, koondada, konsolideerida ja muid asju teha. 

Kas te saate natuke rahustada tervemõistuslikke inimesi, et valitsus on nendest esialgsetest rutakatest plaanidest loobunud ja on aru saanud, et Keskkonnaametil on ka oma roll, need spetsialistid teevad tegelikult kohati päris olulist tööd, et laiemalt loodushoiu küsimused ja tasakaalu otsimine majanduse ja keskkonna vahel on jõudmas ka nüüd valitsuse liikmeteni, võib-olla ka näiteks teie enda eestvedamisel?

Aitäh! Keskkonnaamet on väga vajalik organisatsioon. Ei ole olnud ühtegi arutelu selle kohta, et võiks selle organisatsiooni ära koondada või likvideerida. See, kuidas Keskkonnaamet oma tööd korraldab, ma arvan, ka nende kolme eelnõu kontekstis, millest me siin räägime, eriti järgneva puhul, see vähendab ka Keskkonnaamet enda töökoormust ja võimaldab palju rohkem keskenduda järelevalve teostamisele riskipõhiselt. Ja ma arvan, et see ongi paljude teemade puhul lahenduseks, et mitte me ei pea kõiki asju lauskontrollima, vaid see kontrolli teravik on suunatud läbi riskipõhisuse. 

Kas Keskkonnaametil on vähe tööd? Kindlasti ei ole vähe tööd. Ja selle selle eest ma kindlasti ka seisan, et Keskkonnaamet oma ülesandeid saaks täita, mis talle pandud on.

Priit Sibul, palun! 

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! No te kirjeldate seda protsessi nagu muretult ja kerglevalt. Lugesite selle eelnõu eesmärke ja justkui kehastate mingit õnnistegijat sealt, räägite, et saabub selgus ja asjad lähevad paremaks. Ma käisin möödunud nädalal arhiivis ja vaatasin 1944. aasta dokumente, seal said ka kõik asjad selgeks. Asjad natsionaliseeriti, inimesed panid tuima näoga templi alla, segadus kadus ära, erinevate omanike vara võeti riigile. Te teete täna selle eelnõuga täpselt sama. Inimese, kelle vara, küll teatud piirangutega, on rohkem kui 100 000 väärt, siis tuleb sihtkaitsevöönd, te ütlete, et saabub selgus, ta saab võtta hektarilt kaks puud, kui seal on rohkem hektareid, siis kuni kaheksa puud saab sealt aastas võtta, ja tuleva aasta märtsis saab 200 eurot hektari kohta toetust. Ja see on nagu mõistlik lahendus, selgus, mis selle eelnõuga saabub. Nagu päriselt ka annate aru, mis toimub, või kas see ongi nagu mõistlik või, kaasaegne natsionaliseerimine?

Meil on praegu aasta 2025 ja Eesti Vabariik, selles mõttes mina selle võrdlusega kindlasti nõus ei ole. Ma arvan, et siin oli ka üks ebatäpsus küsimuses. Me ei räägi ju sihtkaitsevööndist, me räägime metsaelupaikade täiendavast kaitsest, mis on erinevad asjad. Nii nagu ma ütlesin, metsaelupaikade puhul see toetusmäär hektari kohta on 160 eurot aastas. Ja see on hinnatud kui õiglane hüvitis nende piirangute eest, sest ega mets on ju lõppkokkuvõttes vara. Ja kui seda metsa majandada, siis see majandamine ei seisne ju selles, et kogu see mets võetakse ühel aastal korraga maha. Ja samamoodi maamaksu täielik vabastus. Ma arvan, et need ettepanekud kompenseerimiseks on õiglased.

Andre Hanimägi, palun!

Aitäh, hea aseesimees! Lugupeetud minister! Ma küll oma hinnangutes nii karm ei ole, aga tõsi on see, et see muudatus või see seadus toob ikkagi päris mitmeid piiranguid. Metsaomanikud on põhjusega, ma arvan, mures, on juba varasemalt olnud mures ja pärast seda eelnõu on tõenäoliselt veel rohkem mures. Kas te saate seda murepilve kuidagi mingilgi määral vähendada ja tuua välja, mis tegelikult ühe metsaomaniku jaoks pärast selle seaduse vastuvõtmist muutub? Kuidas on asi tema jaoks praegu ja kuidas saab olema pärast selle seaduse vastuvõtmist? Ja jätkuvalt ka see kompensatsioonimehhanism, millest te rääkisite. See on, ma saan aru, suures pildis veel töös. Või kuidas sellega on?

Ma alustan lõpust. See kompensatsioonimehhanism hakkab tööle sellel hetkel, kui see seadus hakkab kehtima. Ja veel kord, nii nagu siin korra sai öeldud: kui praegu Natura alal, millel kehtivad piirangud, keegi sooviks oma metsa majandada, siis ta peab tegema keskkonnamõjude hindamise seal püsielupaigas või metsaelupaigas. See vastus tuleks negatiivne, et seal ei ole võimalik suuremat raiet teostada. Nii et praegu tõuseb hüvitusmäär ja tuleb 100% ka maamaksuvabastus. Nii et tegelikult lähevad asjad paremaks.

Andres Metsoja, palun!

Aitäh! Ma lähen oma teise küsimusega sinna, mis puudutab teie väidet ja tegelikult ka eelnõu seletuskirjas kirjeldatut ja Euroopa Komisjonile antud lubadust. Täielik Natura alade mõjude hindamine tervikuna viiakse Eestis läbi. See otsus võeti vastu aastal 2021, täna me jõuame sinnamaani, et tegelikult seda ikka tehakse. Ja samal ajal on laual tegelikult seadusi muutvad ettepanekud. Meil seda tervise terviklikku mõjude hindamist ei ole tehtud või töös, ma ei tea, millal see valmib. Erinevad hinnangud on selle kohta. Näinud me seda dokumenti ei ole, aga me läheme muutma seadust ja keelama ära metsamajanduse tegevusena. Ehk ütleme väga selgelt, et me enam ei väljasta metsateatisi sellel alal selle range kaitse alla võetud alade kontekstis, vaid võib 5 tihumeetrit ilma metsateatiseta raiuda. Ja seda me serveerime suure halduskoormuse vähendamisena Midagi pn pildil nagu väga valesti. Või ei ole?

Natura aladel, nagu hea küsija, ma arvan, teab vähemalt sama hästi kui mina, tõenäoliselt isegi paremini, on piirangud kehtinud kogu aeg. Ja nii nagu ma juba korduvalt olen vastanud, et kui praegu oleks tehtud keskkonnamõjude hinnang Natura aladel nendes kohtades, kus on näiteks metsaelupaik, täielikku raiet siis ei oleks selle keskkonnamõjude hindamise tulemusel lubatud. Ja sellepärast ongi Natura hindamine palju lühem, kiirem tee, kuidas need vajalikud otsused saab langetada. Keskkonnaamet on selle üldise Natura alade metsade kava strateegilise hindamisega toimetanud ja saab ka valmis, eks ole. Nii nagu ma ütlesin, mis kuupäevaks saab valmis, täpsustan üle. Saan kirjalikult vastata. Ja nii nagu ma ütlesin ka, et kuna tööd on päris palju tehtud, siis selle aasta märtsist on võimalik metsateatise esitamisel juba lähtuda nendest konkreetsetest asukohapiirangutest, mis konkreetse asukohta kehtivad. See tuleb kõik ilusti rippmenüüst. Nii et on ka kasutaja jaoks sõbralik.

Helmen Kütt, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Mina kindlasti ei ole selle valdkonna asjatundja ja sellepärast küsingi teilt, sest eeldan, et teie oskate sellele küsimusele vastata. Loen ajakirjandusest ja nüüd tahangi küsida, kas vastab tõele, et rikkumismenetluse sisu on salajane ja isegi saadikutel ei ole võimalik olnud sellega tutvuda.

Kuna see protsess on pooleli, rikkumismenetluse protsess, siis need dokumendid ei ole avalikud. Aga nii nagu, ma arvan, ütles siin ka kolleeg, Riigikogu liikmetel on võimalik Riigikogu Kantseleis selle rikkumismenetluse dokumentatsiooniga tutvuda. Teie jaoks ei ole midagi salajast.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Siin märkustega arvestamise tabelis on erametsaliit toonud välja, et ta on teinud Kliimaministeeriumile ettepanekuid mitmel korral ja ka selle seaduseelnõu juures, et piirangute kehtestamise korral tuleb koheselt õiglased hüvitised välja pakkuda nendele, kellele piiranguid sätestatakse. Äkki te oskate öelda täpselt, millised võivad olla need hüvitised rahalises mastaabis ühe hektari Natura ala kohta, mis seda omanikku tulevikus saatma hakkavad. Te olete siin kirjutanud, et väljatöötamisel on täiendavad hüvitismeetmed. Mul tuleb üks markantne juhus meelde, kuidas ühe Rail Balticu viadukti juures, kus maaomanik, kes enne sai oma maa peale 300–400 meetri pealt, peab nüüd sõitma circa kolm-neli kilomeetrit, riik tegi talle tohutu suuremeelse hüvitise: natuke alla 40 euro kümne aasta vältel makstakse talle. Mitte aastas, vaid kümne aasta peale 40 eurot selle eest, et ta … nüüd viis kilomeetrit 300 meetri asemel. 

Teie aeg!

Kas te oskate öelda, missuguseid valikuid teie pakute siin Natura maa omanikele?

Aitäh! Kordan veel kord üle, et sihtkaitsevööndis olevate metsade puhul juba on toetus või hüvitis, vabandust, mitte toetus, vaid hüvitis, 160 eurot hektari kohta aastas. Mitte nii, nagu seal toodud näites oli. Ja samasugune hüvitise määr, 160 eurot hektari kohta, hakkab kehtima ka metsaelupaikade puhul. Lisaks siis maamaksuvabastus, mis praegu piiranguvööndis ja hoiualal on 50%. See maamaksuvabastus saab olema 100%. Ja vastan ära äkki ka selle, millal saab metsakavaga valmis Keskkonnaamet Natura 2000 alade kohta. See valmib 2026. aasta lõpuks, järgmise aasta lõpuks, koos strateegilise hindamisega.

Tiit Maran, palun!

Aitäh, auväärt juhataja! Auväärt minister! Te mainisite ilusasti enne Keskkonnaametit ja seda, et tööst seal puudu ei tule. Kui me vaatame nüüd seda eelnõu, siis paratamatult siin tööülesanded suurenevad. Mind huvitab, kas on analüüsitud, kui palju tegelikult see töömaht suureneb. Kas on ette nähtud rahaline lisa selleks, et saadaks see töö korralikult tehtud? Eriti ju, kui mõelda selle peale, kui halvasti senini on kogu kommunikatsioon toimunud, mis on tegelikult tekitanud kohutava vastasseisu maaomanike ja riigi vahel.

Jaa, see küsimus on õige, kindlasti tuleb siit tööd juurde. Ma arvan, et üks osa tööst on täpselt see, mis ma siin eelmise küsimuse vastuses mainisin, sellesama Natura 2000 alade metsade kava koostamine. On tehtud erinevaid IT-arendusi. Laiemalt ma arvan ka seda, et eks me peame koos Keskkonnaametiga vaatama, mis on tegevused, mida on võimalik viia rohkem riskipõhiseks, et me saame kusagil vähem kontrollida. Ja kui kuskil mingid asjad käivad üle jõu, siis tuleb ka vaadata, et kuidas sinna saada jõudu juurde. Selles mõttes minu huvi on, et Keskkonnaamet töötaks, mitte et ta ei töötaks. Ja ma arvan, et see on kõigi ühine huvi. Ja laiemalt, mida ma olen öelnud ootusena kõikide ametite suhtes: amet on eelkõige inimese ja ettevõtja partner ja nõustaja. Ja loomulikult nende suhtes, kes rikuvad reegleid, seadust, nende suhtes peab olema ka võimekus karistada. Aga ennekõike nõustaja ja partner.

Züleyxa Izmailova, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Käesoleva aasta detsembrikuus jõustub täies ulatuses Euroopa Liidu raadamismäärus. Selle eesmärk on minimeerida Euroopa Liidu panust metsade hävitamises ja vähendada metsade degradeerumist kogu maailmas. Aga samal ajal on selge eesmärk ka see, et kaitstaks põlisrahvaste kogukondade õigusi. On ju tegelikult pikalt teada olnud, et Eesti puiduvarud on otsakorral. Ja täna räägivad sellest õnneks ka puidutööstuse esindajad. 

Kas Eesti ja Kliimaministeerium on selleks üldse valmis? Ja kuidas plaanitakse hakata 2026. aastal vajalikke kontrolle teostama? Kas ettevõtjaid on teavitatud karmistuvatest nõuetest?

Eks me 2026. aastal teostame neid kontrolle sama hästi kui 2025. aastal või nagu neid on eelnevalt teostatud. Ja väikse riigi puhul alati on mõnede ülesannete täitmine selles mõttes nagu nõudlikum, et meil lihtsalt objektiivselt ongi inimesi vähem. Ja mis puudutab kõiki regulatsioone, uusi, mis on tulemas, loomulikult, me suhtleme pidevalt nii ettevõtjate kui ka huvirühmadega. Ja suuremad ettevõtted vähemalt juba ka ise suudavad jälgida, mis ühes või teises pooles toimub. 

Anti Allas, palun!

Aitäh! Austatud minister! Millal võiks saada selgeks selle rikkumismenetluse lõpptulemus, millal ta võiks saada siin Riigikogu liikmetele nagu briifitud, et oleks, ei tea, kas see nii-ütelda selle seaduse menetlemine ei võiks jääda sellesse hetkesse, kui see seis on nagu teada, mis sellest rikkumismenetlusest tuleb? Teiselt poolt tahaks väga teada, või ka on ettepanek, et äkki peaks ikkagi need kompensatsioonimehhanismid siis väga selgelt välja ütlema. Erametsaliit on ju siin kaalunud või pakkunud välja kolme-nelja erinevat liiki ja nende suurused ka. Mis on teie arvamus?

No selle seaduseelnõu vastuvõtmisega me peaksime ka saama vabaks sellest rikkumismenetlusest. Nii et see on üks põhjus, miks me seda teeme. Kui siin oli võib-olla, mis teie küsisite ka, eks ju, et mida me veel saame täiendavalt teha. Eks me nendele metsatoetustele vaatame ka sisse, millised võimalused on seal teha neid täpsemaks, diferentseerida mingeid asju, sest metsal ja metsal on vahe, eks ole, nii turuhinnas kui muus. Nii palju kui vähegi võimalik me ikkagi püüame nende erinevate regulatsioonide rakendusi lahendada ka läbi IT-süsteemide, et meil oleks, ütleme, klientidel ja ettevõtetel oleks lihtsam toimetada. Jah, see on sihuke pidev igapäevane töö, mida teeb nii Keskkonnaamet kui ka ministeerium. 

Rain Epler, palun!

Esimene küsimus on mul, see, et sa ütlesid, et kui Natura hindamise menetlus jääks, siis tulemus oleks ikkagi see, et raiuda ei saa, et võib-olla võtame siis juba menetlusega ära ja keelame kohe raie. Võib-olla sa nagu põhistad natuke seda, et kust see mõte tuleb, et igal juhul, kui sul Natura ala on, seal kindlasti raie tuleb ära keelata. Algne mõte Natural oli ikkagi see, et jätkub inimtegevus koostöös loodusega. Saad seda põhistada? 

Ja ma teise lühikese küsimuse küsiksin veel, et sa oled kas kolmas minister äkki seal järjest, aga üks nõunik on kauaks pidama jäänud. Oled sa sellele brigaadile ka otsa vaadanud, et seal võib-olla muudatusi teha ja värsket mõtlemist tuua enda nõustajate hulka?

Ma alustan sellest viimasest küsimusest. Ma olen üldiselt kogu oma tööalase karjääri vältel püüdnud töötada koos inimestega, kellega me klapime. Ja ma saan öelda, et nende inimestega, kes on ministeeriumis, on klapp täiesti on olemas. Ja ma pean oluliseks ka seda, et tegelikult sihuke vaatenurkade paljusus aitab ka jõuda paremate tulemusteni. 

See esimene pool küsimusest, et kui palju oleks praegu olnud võimalik kehtiva seaduse järgi seal Natura alal metsa majandada, kui ei oleks Natura hindamist. Siis oleks pidanud tegema keskkonnamõjude hindamise kogu protsessi läbi ja tulemus oleks olnud see, et sihukest suuremat metsamajandamist teha ei saa. Sellest ebavajalikust protsessist nii pikkuse kui raha mõttes me täpselt selle seaduseelnõuga vabaneme. 

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud minister! Ma loen siin, eelnõu seletuskirja ühes ettepanekus soovib erametsaliit raiuda kaitsealustes metsaelupaikades sellise juurdekasvu alusel, nagu ministeerium igal pool esitleb, ehk 6,7 tihumeetrit. Aga ministeerium, ma loen, vastuses väidab, et selle numbri alusel metsa tegelikult juurde ei kasva, et on olemas mingi likviidne juurdekasv. Aga kui suur siis see likviidne juurdekasv on? Selle selle kohta ei ole mingeid numbreid, pole selgitatud tegelikult seda ei sektorile, ei ole selgitatud seadusandjale. Kas te saate selgitada, mis see niinimetatud likviidne juurdekasv on, ja kas selle kohta saaks ministeerium reaalsed numbrid saata?

Jaa, täiendavaid numbreid saame alati saata. Aga metsad on erinevad ja kasvavad ka erineva kiirusega, nii et see on osa vastusest. Selsamal põhjusel on ka see viie tihumeetri ettepanek või piirangu ettepanek hektari kohta ja 20 tihumeetrit maksimum kinnistult aastas oma tarbeks. Need on need kaalutlused. Ja me peame ikkagi … Ka Natura alade mõte ja ka loodushoiu ja elurikkuse mõte on ju see, et me ideaalis hoiame ja parandame ja kaitseme seda, mis on, ja seal, kus on vaja taastada, me seda ka taastame, eks ole. Aga teistpidi on oluline ka see, et metsa saab majandada, ja see on ka üks oluline põhimõte, et me defineerime ära selle majandusmetsa mahu.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Ma olen ise ka erametsaomanik ja ma olen ka väga mures asjade arengu pärast. Ma kasutan siin samuti sedasama väljendit, nagu juba hea kolleeg Priit Sibul kasutas, et see on riiklike regulatsioonide ja keeldude abil tegelikult eraomandi natsionaliseerimine, rääkige, kui ilusti tahate. Ja te jätkuvalt, mitte te, vaid riik jätkuvalt lisab eramaadele looduskaitselisi piiranguid ja teeb seda ilma maaomaniku nõusolekuta. See on erametsaomanike õiguste süvenev piiramine ja sellega ei saa kuidagi nõus olla. 

Põhiseaduse § 32 ütleb ka, et igaühe omand on püha. Selle kallale te nende ühepoolselt kehtestatavate piirangutega ju lähete. Põhiseaduse § 32 ütleb ka, et igaühel, kelle vara on tema nõusolekuta võõrandatud, on õigus pöörduda muidugi kohtusse, aga see on järjekordne eraomanike ebavõrdne kohtlemine, sest riigiga kohut käia oma põhiseaduslike õiguste eest võitlemisel, seda kulu ei jaksa keegi kanda, eriti kui riik protsessib sinu vastu sinu enda, sinu kui maksumaksja raha eest. Ja seda on riigil erinevalt eraomanikust palju. 

Arvestades, et pool Eesti metsadest (Juhataja: "Teie aeg.") on riigi hallata, oleks seda kaitset korraldada võimalik ainult riigimetsa baasil. See hoiaks kokku bürokraatiat, riigi raha ja ei rikuks kodanike ja eraomanike õigusi. (Juhataja: "Aitäh!") Kuidas te sellele, mis vaade teil sellele oleks?

Aga eks siin ongi ju need kaalumise kohad erahuvi ja laiema ühiskondliku huvi vahel. Põhiseadus ütleb meelega ju väga selgelt, et looduse hoidmine on meie igaühe kohustus ja asi. Ka antud juhul, kui me nüüd räägime nendestsamadest metsaelupaikade täiendavast kaitsest, mis on piirang, et siis selle piirangu puhul on ette nähtud ka hüvitis, mida ma olen siin korduvalt maininud.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Nagu te õigesti ütlesite, et põhiseadus paneb looduse kaitsmise meie kõigi õlule. Aga praegult on niiviisi, et need, kellel metsa on, nendelt võetakse, ja ülejäänud looduse kaitsmise seisukoht jääb veidi hämaraks. Kuivõrd see on õiglane, et novembris eelmine minister kinnitas, et see õiglane tasu on 200 eurot, praeguseks eelnõusse on jäänud 160. Kuhu vahepeal see 40 kadus? Kui kõik muu on kallimaks läinud teie valitsemisajal, mismoodi see 40 eurot sealt kaduma läks teil? Mis rehkendus see oli? Mida eelmine minister pidas 200 vääriliseks, on teie eelnõu tutvustades jäänud 160 peale. 

Ja teine küsimus on mul selle täiendava hindamise osas. Kui Keskkonnainspektsioon või inspektorid seda teevad, kas on mõistlik, et nad teavitaksid ka eraomanikku, et käiakse? Ma tean, et näiteks veebruaris saadeti inimesele teade, et on täiendava kaitse alla võetud seal mingeid varasid, ilma et oleks teavitust, et keegi seal maa peal oleks käinud ja midagi avastanud. Kuivõrd see mõistlik on?

See, mis puudutab teavitust on, on hästi õige. Sellest, et kui keegi Keskkonnaametist läheb eramaale hindama, mis seal on või ei ole, sellest kindlasti tuleb omanikku teavitada. Kui seda ei ole tehtud, siis ma arvan, ongi kohane märku anda, et see tegemata on jäänud. Ja 160 kohta ma saan lihtsalt öelda seda, et see on see hüvitise määr, mida me oleme kaalunud, ja on leitud, et see on õiglane.

Tõnis Lukas, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Looduskaitsealuse erametsa omanikule on ette nähtud kompensatsioon, on niisugune, kompensatsioonimehhanism. Nüüd on looduslikud pühapaigad. Looduslike pühapaikade toetusrühma esimees ma olen ja seda ma siin esindan. Selle toetusrühma poolt tegime Kliimaministeeriumile juba mõni aeg tagasi niisuguse kirja. See Kliimaministeerium on ikka olemas ju? Kliimaministeerium on olemas.

Täna tulin sealt. 

Adressaat on olemas. Tegime kirja ja siis selle kirja sisu on, et ka looduslike pühapaikade nagu näiteks Maardu hiiemetsa omanikule või analoogiliste kinnistute omanikele võiks olla seesamune vastav sama mehhanismi alusel kompensatsioon. Mis te sellest arvate?

Selle kohta saan siit puldist öelda, et lähen sinna ministeeriumisse, homme, mis ilusti eksisteerib, küsin, kus kiri on, mis me sellega oleme teinud, ja siis kindlasti vastame.

Züleyxa Izmailova, palun!

Austatud juhataja, te võiksite juba ära õppida, kuidas minu nime õigesti hääldada. Aga hea küll. Hea minister! Selle loodusdirektiivi artikkel 6 ja sellest tulenev kohustab Natura aladel kahjulike tegevuste mõjusid hindama ja see oli teada juba 2004. aastast, kui me Euroopa Liiduga ühinesime. Miks siis pole seda rakendatud? Miks te olete Reformierakonnana, Reformierakonna juhtimisel lasknud olukorral nii hulluks minna, et praegu peab väga imelikke käike rakendades rikkumismenetluse vältimisega tegelema?

Aitäh! Ma olen reeglina vastanud sellistele tagasivaatavatele küsimustele, et kella me tagasi pöörata ei saa, me saame muuta neid asju, mis juhtuvad tulevikus. Kuna küsimus oli selle nurga alt, et mida meie oleme teinud, siis hetkel on olukord küll selline, et kõik Riigikogus esindatud kuus erakonda on pärast 2004. aastat olnud valitsuses. Nii et eks me kõik oleme jõudumööda püüdnud seda Eesti elu edasi viia.

Lauri Läänemets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Eks ta niimoodi on, et kõik on valitsuses olnud, loomulikult. Aga fakt on see, et Reformierakond on ainult kitsaste ärihuvide rakendamiseks mingisuguseid asju edasi lükanud ja nüüd me olemegi siin, kus inimesed jäävad jälle hammasrataste vahele, sest õigeid asju õigel ajal ei tehta või ei lasta teha. Jah. 

Aga mul on teile küsimus. Haanja looduspark on Natura ala. Varasemalt oli lubatud sellel loodusalal kõik raieliigid, sealhulgas uuendusraie. Ja nüüd Kristen Michal, kui oli kliimaminister, keelas ära need raieliigid- Ja mul on teile küsimus: kas siis väljaspool metsaelupaiku, mis ka tõesti sellel Natura alal asuvad, tulevikus on uuendusraie lubatud? Kas te saate inimestele öelda, et nad mingisugusegi elulise tegevusega seal jätkata saavad?

Kindlasti mingisuguse tegevusega on võimalik ka Natura aladel toimetada. Sellepärast seda Natura hindamist me ju teemegi, et oleks selge, mis ühes või teises kohas konkreetselt on võimalik.

Helle-Moonika Helme.

Aitäh! Kui ma ütlesin, et ma olen erametsaomanik, ja siin räägiti, et põhiseaduse kohaselt mul on ka kohustus loodust hoida … Ja ma kindlasti hoiaksin oma metsas loodust ja ma hea meelega teeksin seda, aga riik paneb mulle minuga läbi rääkimata peale sunni ja piirangud. Ja ma kirjeldan nüüd neid tundeid, mida see minus tekitab. Mina, kes ma väga armastan oma metsa ja tahaksingi seda hoida ja majandada, võib-olla ma tahaks seda hoida ja majandada kui oma pensionisammast. Aga nüüd, kui mul on kaks hektarit üle tee, sealsamas Haanja kaitsealal, siis see on juba piirangute all ehk natsionaliseeritud ja seal ma oma omandit käsutada ei tohi.

Ja vaadates, kuidas asjad arenevad, kuidas natsionaliseerimine looduskaitse sildi all käib, sest Euroopale tuleb ju midagi ette näidata, riigimetsast peab selle puidu kätte saama, eks selle tõttu peab eraomanik kannatama. Siis mul lihtsalt on selline tunne, et mis ma siis teen. Enne kui te jõuate sinna minu ülejäänud metsamaani oma piirangutega … Ma lihtsalt praegu veel saan minna, ma lähen. Ma ei taha, mu süda tilgub verd…

Aitäh!

… ma lähen ja tõmban selle metsa maha ja võtan praegu selle tulu sealt välja!

Aitäh!

… sest pärast olete te selle minu käest ära võtnud, ma ei saa üldse enam midagi teha.

Teie aeg!

Aitäh, hea küsija! Eesti riik ei natsionaliseeri mitte ühtegi maad. Mitte ühtegi maad ei natsionaliseerita viisil, nagu siin enne viidati, et riik tuleb ja võtab ja ei hüvita. Nii. Seda esiteks.

Kindlasti on Eestis ju väga palju erametsaomanikke. Ma usun, et neile kõigile läheb oma mets väga korda. Nii et ma arvan, et ei ole võib-olla mõistlik vastandada siin omanikku ja riiki. Minu meelest saame me neid asju kõik koos ja ühiselt teha.

Reili Rand, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Mul on teile väga konkreetne küsimus, loodan, et saan vähemalt sama konkreetse vastuse ka. Kas ja kuidas on tagatud avalikkuse kaasamine Natura hindamisse?

Jaa, vaat nüüd … (Naerab.) Et mitte eksida vastutusega, siis, kui lugupeetud küsija lubab, ma vastan sellele küsimusele kirjalikult.

Lauri Läänemets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Teil jäävad need vastused väga lühikeseks, ma ütlen, ega parlament väga midagi teada kahjuks tõesti ei saa. Mind paneb muretsema selles mõttes, et tüüpiline tegevus, mis iseloomustab ka varasemaid kliimaotsuseid, et kõike on edasi lükatud võimalikult kaua ja siis järsku, kui teha, siis on kõigil valus. Mõnes mõttes need inimesed, kes on nagu tublilt metsa majandanud, oma väikse metsaga jäävad täna hammasrataste vahele. 

Aga äkki te saaksite siis kirjeldada kõige selle hindamise juures ja tagajärje juures neid kompensatsiooniliike, mis tulevad inimestele. Mis need summad on, kuidas suureneb, kuidas siis neid inimesi toetatakse, sest lõppkokkuvõttes selline normaalne keskmine Eesti inimene, tubli metsaperemees on oma metsa hoidnud, heaperemehelikult majandanud. Täna, kui me lihtsalt nii-öelda jõuga talle kallale läheme ja teiste patte tema turjal nuhtleme, ega see tekitab trotsi ja lõppkokkuvõttes me saame vastupidise tulemuse. Aga need kompensatsiooniliigid siis äkki ja mis te siis plaanite.

Jaa. No seda ma olen siit juba õige mitu korda öelnud, aga kordan siis hea meelega üle. Kui nüüd me räägime nendest konkreetselt metsaelupaikadest, millest siin jutt on, mille kohta rangemad reeglid tulevad, seal see hüvitis on 160 eurot hektari kohta aastas, ja lisaks on 100% maamaksuvabastust. Võib-olla ma pääsen sellest kirjalikust vastamisest ka, et Natura hindamisel avalikustatakse kõik etapid: eelhindamine, algatamine, aruanne. Nii et avalikkus saab kõike teada.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Läheme edasi juhtivkomisjonis toimunud aruteluga ja ettekandjaks palun keskkonnakomisjoni liige Tiit Maran. Juhtivkomisjoni ettekanne! Hea ettekandja Tiit Maran, palun!

Aitäh! Mul on võimalus teha teile ülevaate keskkonnakomisjoni 14. aprillil toimunud istungist ja seal teisest punktist. Mis on sõnastatud nii: Vabariigi Valitsuse algatatud looduskaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (Natura hindamine) eelnõu 610 esimese lugemise ettevalmistamine. 

Igaks juhuks veel ka see, et kohal olid komisjoni liikmed Rain Epler, Züleyxa Izmailova – ma väga vabandan, Zuzu ühesõnaga –, Jüri Jaanson. Hanah Lahe, Tiit Maran, Andres Metsoja, Andrus Seeme, kes asendas Mait Klaassenit, ja Tarmo Tamm. Kutsutud oli energeetika ja keskkonnaminister Andres Sutt, ministri nõunik Mattias Tammet, elurikkuse ja keskkonnakaitse asekantsler Antti Tooming, elurikkuse kaitse osakonna juhataja asetäitja Taimo Aasma, keskkonnakorralduse ja kiirguse osakonna nõunik Hanna Vahter, Riigikogu Kantselei pressinõunik Gunnar Paal ja Riigikogu aseesimehe nõunik Andrus Toss. 

Ja nüüd siis arutelu juurde. Sissejuhatuseks tegi ettekande auväärt minister Andres Sutt, kes ütles, et eelnõu võimaldab keskkonnamõjude hindamisest eraldiseisvalt Natura hindamist juhtudeks, kui puudub laiem keskkonnamõju. Natura hindamisega vähendatakse bürokraatiat ja halduskoormust, seda sai ka siin räägitud, aga nii, et hindamise standardid ei lange. Ja samal ajal, öeldi, eelnõu sätestab, et metsateatist esitamata võib raiuda kuni 5 tihumeetrit küttepuid hektarilt, aga mitte rohkem kui 20 tihumeetrit puitu kinnistu kohta aastas. Küttepuid ei tohi raiuda hoiualal ja sihtkaitsevööndis. 

Siis lisaks veel rääkis Antti Tooming, et eelnõu on ajendatud keskkonnakomisjoni algatatud rikkumismenetlusest. (Saalis on sumin.)

Vabandust korraks, ettekandja, et peatan. Palun saalis vaikust! Aitäh!

Aitäh! Selle sisuks on, et Eesti ei hinda Natura mõjusid erinevate majandustegevuste puhul piisavalt. Keskkonnaamet on ajutiselt muutnud oma praktikat ja metsateatistele teostatakse eelhindamisi. Seaduse muudatus on vajalik, et olukord oleks õiguslikult korrektne ja et anda õigus eraldiseisva Natura hindamise tegemiseks. 

Rainer Epler küsis, et kas Natura hindamine tuleb muudele keskkonnamõju hindamiste lisaks ja kas see tegevus peaks vähendama bürokraatiat. Taimo Aasma vastas, et praegu peab Natura aladega seotud tegevuste puhul läbi viima täismahus keskkonnahindamise, seni kuni Eesti õiguses pole eraldi Natura hindamise võimalust. Ja see on üks viis, kuidas seda rikkumismenetlust lahendada. 

Ja selle peale auväärt minister Andres Sutt teatas, et Natura hindamine kestab neli kuni seitse kuud, võrreldes võrreldes täismahus keskkonnamõjude hindamisega, mis võib võtta kaks kuni kolm aastat. Yoko Alender selle peale teatas, et aja- ja ressursikulu on umbes viis korda väiksem. 

Ise ma küsisin, et eelnõukohased muudatused on vajalikud, mida ma ka siiamaani nii arvan, kuid täheldasin, et maaomanikke ei informeerita nende maade kaitsestaatuse muudatusest ja et tegelikult selline olukord, mis on tekkinud, on tegelikult kahjustamas looduskaitse mainet ennast. Tundsin huvi ka selle vastu, miks siis Eesti suhtes rikkumismenetlus on algatatud ja kuidas see kõrge standard ikkagi tagatakse, kui samal ajal meetodit lihtsustatakse. 

Taimo Aasma vastas selle peale, et 2000. aastate alguses ei nähtud Natura aladele ette eraldi mõjude hindamise protseduuri. Sisulised otsused tehti kaitsealade ja Keskkonnaameti kaalutlusotsustuste baasil, mis, nagu Euroopa Liit on nentinud, et see võis küll sisuliselt õige olla, kuid protseduuriliselt kindlasti mitte. Ja et teised riigid on ette näinud Natura alade hindamise menetluse, aga ka neil on probleeme. 

Eelmisest aastast Keskkonnaamet teavitab maaomanikke nende maad puudutavatest kitsendustest ja seal olevatest väärtustest. Andres Sutt ütles, et omanike teavitamise süsteem vajab läbivaatamist ja see võetakse komisjoni istungilt kaasa. 

Nii, vaatame edasi. Tarmo Tamm tundis huvi, kuidas ikkagi on selle 5 tihumeetri raiumisega. Mis juhtub siis, kui näiteks on ainult 0,9 hektarit maatüki suurus. Taimo Aasma vastas, et kehtiva metsaseaduse regulatsioon 20 tihumeetri kohta ja et eelnõuga reguleeritakse, et tarbepuitu võib võtta metsaelupaigast, aga see ei tohi kahjustada seda paika. Nii et kui on 0,9 hektarit metsaelupaiga suurus, siis sealt võib võtta 4,5 tihumeetrit puitu. Ja et see 5 tihumeetrit, Antti Tooming selgitas, on see muudatus, mis viidi sisse tulenevalt erametsaomanikelt, et tekiks teatud balanss kahe poole vahel.

Andres Metsoja arvas, et see on vastuolus eelnõu loogikaga. Sellele vaidles vastu Taimo Aasma, et see tegelikult ei ole nii, et sellega otsitakse tasakaalu keskkonnakaitse ja metsa majandamise vajaduste vahel. 

Siis oli veel juttu sellest, et Keskkonnaamet koostab Natura alade metsakava, millele tehakse keskkonnamõjude strateegiline hindamine, ja see võimaldab tulevikus vähendada metsateatiste menetlemise hoolduskoormust. 

Ja mis on vast oluline mainida, on see, et hetkel on kehtestatud inventeeritud elupaikadel range kaitse ja nende suurus on 11 700 hektarit. Rain Epler küsis ühiskondliku tasakaalu otsimise kohta, tahtis teada, et kas 4-hektarise maatüki pealt saab lagedaks raiuda 1 hektar. Ta uuris, kuidas on sätestatud selle 5 hektari reie arvutuskäik. Selle peale ütles Taimo Aasma, et Keskkonnaamet koostab kava, praegu pole seda olemas, kuidas läheneda nendele raietele. Ja et oluline on see, et raie elupaigad säiliksid ja raied ei koonduks ühte punkti.

Lõpuks, ära kuulanud need erinevad seisukohad, tehti konsensuslikult ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 14. mail, see on täna. Tehti ettepanek esimene lugemine lõpetada, jälle konsensuslikult, ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks Tiit Maran, kes praegu selle ette kannab, jälle konsensuslikult. 

Mainin veel juurde, et hiljem toimus osapoolte ärakuulamine, kust võtsid erinevad osapooled osa ja avaldasid oma arvamused, sealhulgas õiguskantsler, erametsaselts, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja kes siin veel on, keskkonnaühenduste esindus täpselt samamoodi. Aitäh!

Teile on ka küsimus. Aivar Kokk, palun! 

Aitäh väga sisuka ettekande eest! Pidevalt te rõhutasite, et metsa, seda 5 tihu[meetrit] võib raiuda. Räägiks selle lahti. Tänapäeval kirvega saab raiuda, aga kuidas on siis, kas harvesteriga võib metsa minna või ei või, kas saega võib mind näha metsas või ei või, või peab minema kirvega? Või peaks täpsustama, millega neid puid võib raiuda, seda väikest kogust, mis siin seaduseelnõus on kirjas.

Aitäh, aga seda küsimust me kahjuks seal koosolekul ei arutanud.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised ja need on fraktsioonidele. (Saalis räägitakse.) Ja seda tuleb rääkima Isamaa fraktsiooni nimel Andres Metsoja. Palun!

Palun kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Saalis on meid vähe, aga tegelikult teema on ülimalt oluline. Ma isegi ütleksin, et väga-väga oluline, sest Natura alade kaasus sai alguse aastal 2004, kui hakati võtma alasid Natura koosseisu. Natura algselt oli väga selgelt sõnastatud Euroopa väärtusruumi küsimusega, kus majandustegevus ja looduskaitse saavad käsikäes toimetada. See oli see algne põhimõte, millest lähtuti. 

Tegelikult kõik see nii ka käis ühe hetkeni, kui algatati rikkumismenetlus. Rikkumismenetluse sisu kindlasti on ajendatud ka Eesti inimeste poolt siit kohapealt. Erinevad kohtukaasused on läbi vaadatud ja kui rikkumismenetlus algatati, siis põhimõtteliselt jõustati ka olukord, kus põhimõtteliselt metsateatiste väljastamine Natura aladel peatati. Ehk tegelikult see jutt, et inimesed saaks täna minna, kiirkorras midagi tühjaks raiuda – ei ole võimalik, sest metsateatisi nendele aladele niikuinii ei väljastata juba mitu aastat. 

Selle käigus siis Eesti riik andis oma signaliseerinud. See jutt käis suuresti just nimelt metsaraidest elupaikades erinevate Natura alade koosseisus. Nimelt on mõistlik ära mainida see, mida paljud võib-olla ei tea, et Eestis on nelja liiki Natura võrgustiku alasid: on kaitsealad, püsielupaigad, hoiualad ja kaitstavad looduse üksikobjektid. Need kõik on selle koosseisus. Ja oluline on ka mainida seda, et kui kogu aeg öeldakse, et seal saab ju asju teha ja et ei ole mingeid piiranguid, siin me räägime kitsalt tegelikult täna raietegevusest suuresti, sellepärast et meie Euroopa Komisjon on andnud hinnangu, et mõjud ei ole hinnatud. Mõjud ei ole hinnatud, mõjusid tuleb hinnata. Ei öelda, et ei tohi raiuda, vaid mõjusid peab hindama, et Natura väärtused säiliksid. 

Aga üldised kitsendused on tegelikult sellised, et kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta teha järgmisi asju: muuta katastri kõlviku piire, koostada maakorralduskava ja teostada maakorralduslikke toiminguid, kehtestada detailplaneeringut, lubada ehitada, anda projekteerimistingimusi, anda ehitusluba, rajada uut veekogu, jahiulukeid lisasööta. Need on kõik üldtingimused, millele tegelikult maaomanik täna peab alluma. Ja et üldse mingisuguseid tegevusi näiteks ehitusvaldkonnas läbi viia, ilmtingimata tuleb viia läbi Natura eelmõjude hindamine. Ja tegelikult, kui eelmõjude hindamine läbi loastatud tegevuse, läbi Keskkonnaameti annab hinnangu, et tuleb minna Natura asjakohase hindamise juurde, siis maksab iga maaomanik selle kulu oma taskust. Siin toodi juba välja, et see kulu on alates 10 000 eurost kõikide nende ehituslike tegevuste puhul. Kui kaitseala valitseja põhimõtteliselt nii otsustab, siis see kohustus on omaniku kanda. 

Nüüd, seesama kompenseerimine ka, millest ju suuresti räägitakse, et mis te hädaldate, riik ju maksab maaomanikule hüvitist – see 180 eurot, mis algselt oli hinnatud, et peaks olema asjakohaselt 200 eurot hektari kohta, pluss siis maamaksuvabastuse temaatika. Aga jätame mängust välja millegipärast selle proportsionaalsuse. Riik paneb kohustusi peale omaniku rahakotile ja samal ajal ütleb, et kui sa hüvitist tahad saada, siis esita õigeaegselt riigile taotlus, esita taotlus läbi vastava keskkonna. Aga äkki siis oleks suuremeelsed ja pakuks riigi poolt välja lahenduse, et kõik need alad saavad automaatselt selle toetuse. Miks peab taotlema püsipiirangu alal inimene toetust? Kui ta õigeks ajaks ei jõua või unustab, siis iga päev, mida ta hilineb, proportsionaalselt vähendatakse toetust. Mis loogika see on? Vabandust! 

Ja siis me räägime, et looduskaitse on iga mehe ja iga Eesti inimese õigus põhiseaduselt ja kohustus. Midagi minu meelest sellel pildil on valesti. Ja noh, olgem ausad, see, mis on täna tehtud omanikuga, et talle on pandud peale igasugune majandustegevuse, metsamajandamise kontekstis, piirang, metsateatist ei väljastata … See 20 tihumeetrit kinnistu kohta kehtib täna talle nii ehk naa. Täna ta võib seda 20 tihumeetrit raiuda ühelt hektarilt. Siis ütleme selle eelnõu käigus, et asi läheb paremaks. Kus ta siis paremaks läheb? Nüüd tekib olukord, et ta võib ühe hektari kohta viis tihumeetrit raiuda. Veelgi hullem, kui tal on tegelikult see kinnistu jaotatud elupaigaks, hoiualaks, mingiks üksikobjektiks ja osa on majandustegevuse loaga ala, kus ei ole piiranguid, siis, kui ta 20 tihumeetrit sealt ära raiub, mujalt ei võta enam mitte midagi. Noh, olgem ausad, kuidas seda päriselus kokku viiakse? Mees läheb saega metsa, vaatab kahte haavapuud, mis on seest mädad, äkki võtaks maha, natuke ohtlikud ka. Ja mis ta märgib siis looduses selle ala maha või? Tõmbab lindid maha, mis on see hektariline ala, et kaitsta ennast hiljem selle eest, et keegi tuleb, loeb kännud üle ja teeb talle trahvi. 

Kõik need looduskaitselised nii-öelda rikkumised, mis on, need on hinnas väga kõrged siitsamast saalist. Uskuge mind, sellele kaasneb see olukord, kus on inimesed metsas, kes hakkavad kände lugema, ja lõpuks need inimesed on veel kurjategijad ka oma maal. 

Ja see ei ole ju tegelikult veel kõik. Õige pea liigume edasi eelnõu juurde, mis kannab numbrit 612. Kui selle eelnõuga luuakse olukord, kus sisuliselt majandusvõimalused, metsateatise väljastamine võetakse range kaitserežiimiga aladel ära, ei anta metsateatist, ei väljastata, riik vähendab halduskoormust, ütleb, et tegele selle viie tihumeetriga, ootame seda Natura alade üldist hindamist … Esiteks, see on proportsionaalselt täiesti vale lähenemine: teeme selle hindamise ära ja siis hakkame tegema mingisuguseid tegevusi. Hindame ka rahalise mõju ära, mis see endaga kaasa toob. Aga täna on meil seaduseelnõu laual ja ütleme, et pärast vaatame, mis saab. Kuulge, noh, kuidagi väga vastutustundetu. 

Paraku peab nõustuma, et see natuke meenutab natsionaliseerimist, eriti selles olukorras, kus me siin keelame kasvava väärtuse, metsamaa, selle majandamise, ütleme, et see on looduskaitseliselt vajalik. Fain! Ja siis liigume eelnõu juurde 612, mis ütleb üheselt, et kui selle omaniku alal seda režiimi, kaitserežiimi on muudetud rangemaks, siis riik võib ta tagasi osta, kui on riigil see kohustus, sest mingist ajast oli see kaitserežiim peal, notariaalne tehing oli seal taga, et riik võib selle tagasi osta, aga poole hinnaga. Riik hakkab dikteerima ette looduskaitseliste alade ümberhindamist ettevõtete bilansis ja ütlema ette turuhinda kaitsealade väärtuse kohta. Mis asi see on, kui see ei ole nagu natsionaliseerimine? Minu meelest on see uskumatu, kuidas me siia oleme jõudnud. Isamaa ei saa kuidagi selle asjaga edasi minna. Isamaa fraktsioon esitab eelnõu 610 tagasilükkamise ettepaneku.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Tiit Maran, palun!

Aitäh! Palun kolme minutit juurde.

Kolm minutit lisaks!

Me menetleme ühte väga pakilist eelnõu, äärmiselt pakilist eelnõu, mille tekkimise vajadus tegelikult peegeldab paljut, mis on lubamatu olnud ja samas ka üsna õpetlik. Me tegelikult tegeleme tegematajätmiste lahendamisega, millegagi, millel on paari aastakümne pikkune ajalugu.

Kui nüüd tulla Natura hindamiste juurde, miks on praegune seadusandlusmuudatus selline, mis tundub paljudele uskumatult ebaõiglane? Teisiti ei saa ju nimetada olukorda, kus Natura alal maad omavad maaomanikud ühtäkki saavad jahmatuse osaliseks, kui nad on kogu aeg teadnud, et neil on võimalik Natura aladel oma metsi seadusega etteantud piirides raiuda, sest nii on olnud ja naabrid on nii saanud. Ja siis ühtäkki üleöö hakatakse käsitlema sihtkaitsevööndina nende maid, kus igasugune raie on keelatud, ilma seletuseta – lihtsalt. Rõhutan, et ma räägin siin kohalikest metsaomanikest, maainimestest, mitte metsafirmadest, kes hoopis teistel kaalutlustel on Natura aladele metsamaad ostnud. Nende tegevustel on hoopis teine tagamaa. 

Ja milline on tulemus? Ilmselt üks suuremaid kohaliku metsaomaniku ja riigi vahelisi konflikte ja üks suuremaid konflikte, mis toob suurt kahju tegelikult looduskaitsele. Sest kohalik inimene on oluline, kui me räägime looduskaitsest. Veelgi enam: tänu sellele on ootamatult leidnud metsatööstuse esindajad võimaluse lasta käiku retoorika, et looduskaitse kasvab kui vähkkasvaja. Ja seda on suurepärane ära kasutada poliitilistes debattides. Jällegi, kahju looduskaitsele milline.

Selge on see, et põlise maaelaniku ja metsaomaniku usaldust riigi vastu on kõigutatud. Ilmselt pole kunagi diskrediteeritud looduskaitset sellisele tasemele, peaaegu et vihkamiseni välja. Ja selle kõige kõrval ununeb tegelikult ära küsimus, kuidas me üldse sellisesse olukorda sattusime. Selleks me peame minema sellesse aega, kui me liitusime Euroopa Liiduga. Kõige alus on Euroopa Liidu direktiiv looduslike elupaikade ja loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta. Selle alusel määratakse iga liikmesriigi panus oluliste elupaikade kaitsesse. Eesti ühines, nagu te teate, Euroopa Liiduga 1. mail 2004. Sellest hetkest pidime me olema valmis üle võtma kõik direktiivis olevat sätted. Selle sisu pidi olema selge ja tegelikult oligi. Olin sellel ajal üsnagi palju tegev analüüsidega ja konsultatsioonidega just nendel teemadel. Selles direktiivis on artikkel 6, mis sätestab Natura kaitsealade loomise, ja selle alapunkt 6.3 määratleb väga üheselt, et igale kavale ja projektile, mida teostatakse Natura alal ja mis võib mõjutada Natura väärtusi negatiivselt, on vaja teha hindamine. Luba tegevuseks antakse siis, kui ollakse veendunud, et negatiivne mõju väärtustele puudub. Arvesse tuleb võtta ka avalikku arvamust.

Vajadus hindamiseks oli teada ja ometi seda ei rakendatud, see unustati ära, nagu seda ei ole. Unustati ära, et raied, et ükskõik, kuidas raieid tehakse, eriti lageraied, on suure mõjuga. Ja seda ignoreeriti vaatamata sellele, et nii looduskaitseorganisatsioonid kui ka hindajad sagedasti meenutasid, et hindamisi tegelikult on vaja. See oli elementaarne teadmine varasematel aegadel. Ja ignoreeriti selle ajani, kui 2021. aastal tuli esimene teade, et Eesti on teinud vea, et metsaraiete loa andmisel pole mõju hinnatud. Ja siis, kui 2023. aastal tuli märgukiri Euroopa Komisjonist, et alustatakse rikkumismenetlust, mida oli juba natukene varem teada, siis läks lahti paanika. Midagi tuli ju ometigi teha.

Tagasi põhiteema juurde. Miks siis ikkagi tekkis selline olukord, nagu on, ja miks seda ei lahendatud? Siis, kui oleks varasemal ajal seda tehtud, oleks see ammu lahendatud – õiglaselt. Ja meil ei oleks praegust probleemi, mis meil ees on. Tahaks ju kangesti selle miks-küsimuse peale pöörata tähelepanu ja teraviku ametnike peale ja öelda, et neetud ametnikud, vaadake, mida nad jälle tegid. Aga see tegelikult ei päde, sest reaametnik teeb seda, mida talle öeldakse, mida öeldakse kantslerite tasemel ja poliitikute tasemel. 

Tasub vaadata, millise taustaga on olnud Keskkonnaministeeriumi kantslerid ja looduskaitsekantslerid, et aru saada, kelle huvisid teenisid toonased arvestused ja see, mida väiksemad ametnikud tohtisid teha või ei tohtinud teha. Toona oleks olnud palju lihtsam kõike seda lahendada, mida me praegu peame lahendama. 

Ja mis praegu tekitab usaldamatust riigi, looduskaitse vastu, konflikti inimeste vahel maakohtades. Kuis siis edasi? Kui varasematel aegadel oleks saanud seda mõistlikult lahendada, siis nüüd paraku kõik see, mis on tulnud paarikümneaastase hilinemisega, see paratamatult on käsitletav ülima ebaõiglusena, mida tuleb hüvitada. Teisiti ei saa ja ei tohi. 

Kunagi tegematajätmine läheb maksumaksjale kalliks maksma. Aga see on oluline, et kaoks see vastasseis, võõrandumine riigist, elukeskkonnast, selle kaitseks. 

Kuniks eelnõus pole ikkagi selgelt kirjas see, kuidas hüvitatakse see ebaõiglus, ei saa seda eelnõu heaks kiita. Ma tunnistan, et ma olen väga sügavas konfliktis, sest ühelt poolt ma saan aru, et seda muutust on väga tarvis, just selleks, et me saaksime Natura ala hindamised korda. Aga teise poole peal on maamees, see, kes oma metsaga on hästi ringi käinud ja kes vaatab, et mis neetud tobe looduskaitse on, mis praeguses olukorras toimetab.

Niikaua kui seda ebaõiglust ei ole suudetud lahendada, ei saa paraku seda seaduseelnõu heaks kiita, ja ka meie teeme ettepaneku katkestada selle menetlemine.

Aitäh! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Rain Epler, palun!

Paneme igaks juhuks kolm minutit juurde.

Kolm minutit lisaks.

Aitäh, härra eesistuja! Head kolleegid! Siin nädalakese või paar tagasi üks endine kolleeg jagas sotsiaalmeedias Jaan Lõo luuletust "Kodumaa metsad" tema ainsast, 1916. aasta luulekogust. See luuletus väärib ettekandmist: "Kodumaa metsades kewade algus, /
kodumaa metsades — häwitaw talgus: / heliseb kirwes ja wihiseb saag, / nende ees murdub wiimne kui raag. / Ohkawal hoigel langewad kased, / kui surmani haawatud kangelased, / maapinnale, / 
emarinnale. / Mahl ülesse keeb kändudest, / kui weri wärskeist haawadest. / Kuninglik kuusk, täis waiku ja lõhna, / 
punakas mänd, kes nõmmemaa, kõhna / püsiwam poeg — / 
nemadki waowad, / kohades kaowad. / Kõrgele tõuswad süllad ja riidad, / lõpmata woorid neid kaugele wiiwad. / Ja linnud, kes tulnud lõuna teelt, / ei leia metsa enam eest. / Nad lendawad kaebades minema, / et kõrbeks muutub mu kodumaa."

Kas pole dramaatiline? Ja see endine kolleeg jagas seda oma kommentaariga: "Uskumatu. Loed nagu päris täna kirjutatut." Ja mina lugesin ja mõtlesin, et tõepoolest, loed luuletaja traagilist hüüet nagu ka tänaste luuletajate omi. Vaatasin veel ka, et kes see Jaan Lõo oli. Riigikohtunik ja luuletaja. Jälle paralleel tänase päevaga. Eks meilgi ole kohtutest tulnud neid esialgse õiguskaitse otsuseid küll jahipidamise osas, küll õlitehase osas ja nii edasi. Neil kohtunikel ja luuletajatel on mingisugust draamat ja traagikat hinges. 

Aga kui nüüd sellele luuletusele niimoodi rahulikult otsa vaadata, siis mis me teada saame? 1916 muudkui raiuti, raiuti ja raiuti. Täna on metsa palju rohkem. Me elame metsavööndis, me elame kohas, kus, nagu eestlaste vanasõna ütleb, aja metsa või hanguga tagasi, mets tuleb ikka tagasi. Nii et 1916 arvas luuletaja, et maa muutub kõrbeks. 2016 me võisime tunnistada, et metsa on tunduvalt rohkem, kui oli 1916. Ja ma arvan, et vaatamata sellele, et ka tänased luuletajad traagilisi värsse vorbivad ja kohtunikud tihtilugu nende kaeblike hüüete peale erinevaid majandustegevuse peatamisi teevad, siis nad on valel teel. 

Eks ikka, kui sa, ütleme, tänases päevas jalutad Telliskivist esimest korda kuskile metsa ja seal juhtub raietöö toimuma, siis see tundub kõik äärmiselt šokeeriv. Kui sa elad metsade keskel, siis sa näed, et see ongi ring: kusagil raiutakse, kusagil kasvab noor mets, kusagil käiakse seenel ja nii edasi ja nii edasi. Nii et me peaksime, ma arvan, metsanduse osas vähem kuulama linnakeskkonnast pärit luuletajaid, kes asju võib-olla õigetes värvides ei näe. 

Nüüd lühidalt eelnõu juurde ka. Keelame raied, sest on rikkumismenetlus ja nüüd tuleb raied ära keelata. Ja lisaks peidame avalikkuse eest rikkumismenetluse, sest teate, mis avalikkus saaks sellest rikkumismenetluse dokumentatsioonist teada? Seal ei ole kusagil öeldud, et keelake raied ära. Seal on öeldud, et kuna Natura eesmärk on, et oleksid alad, kus toimub inimtegevus koos loodusega, nii nagu Eestis on ta alati toimunud, siis pange seal mingid reeglid paika. Meil on otsustatud, et keelame ära. Ministri interpretatsioon muidugi tänases ettekandes oli, ma ütleks, šokeeriv, pehmelt öeldes. Minister ütles: keelame ära, kõigil bürokraatiat vähem, ettevõtjatel ja ametnikel, noh, on teada, et kõik on keelatud, midagi ei ole vaja teha. Mõnes mõttes, eks ole, loogika raudne, siis ei ole bürokraatiat ka. Mina ei arva, et siiski hea mõte on. Nii et EKRE fraktsiooni poolt annan üle selle eelnõu tagasilükkamise ettepaneku ja kutsun kõiki üles seda toetama. Aitäh!

Eesti Reformierakonna fraktsiooni fraktsiooni nimel Yoko Alender, palun!

Aitäh, austatud aseesimees! Austatud Riigikogu liikmed, kes te siin hilisel öötunnil nii tähtsal teemal arutelu peate ja veel sellises kaunis luulelises vormis. Sellest eelkõneleja repliigist, et tõepoolest, Eestis on niivõrd palju metsa, et siia mahub nii mõndagi, on väga hea jätkata. 

Kusagil raiutakse, kusagil kasvab uus noor mets ja kusagil toimetab hästi palju erinevaid liike lisaks meile: 40 000 Eestis lisaks meile, kahejalgsetele. Ehk siis see ala, metsaelupaigad, millest me räägime ja kuna siin on eelkõige olnud juttu täna just erametsaomanikest, umbes 11 000 hektarit, see on tõepoolest 0,5% Eesti suurest metsapindalast. 0,5% sellele 40 000 teisele liigile teatud piirangutega. 

Looduse kaitsmine, mida näeb ette tõepoolest ka meie põhiseadus. Ma arvan, et see on väga õige printsiip igas mõttes, sest kui vaadata ka väärtusuuringuid, siis Eesti inimeste jaoks, elagu nad maal või linnas – ma arvan, et see ei ole tegelikult oluline ja ei ole vaja teha sellist vastandumist –,   loodus on seal väärtuste top'is. Tõepoolest, vabaduse kõrval kõige tipus. Ehk siis see on ülimalt oluline. 

Küll aga mõned aspektid veel sellest eelnõust puhtpraktilisel. On palju räägitud sellest Euroopa rikkumismenetlusest. Tegelikult meie oma Riigikontroll juhtis tähelepanu probleemidele Natura alade raietega. Samamoodi väga põhjalikult tegi ülevaate. Mäletan, olin ka ise komisjoni liige 2023. aastal, kus põhjalikult kirjeldati seda, kuidas metsaelupaikades, piiranguvööndites see, kuidas raieid lubati, ei erinenud palju majandusmetsas toimuvast. Ja see oli see viga, mida toona tehti. 

Ja loomulikult see tekitas ka metsaomanikes teatud ootuse. Ja kui ühel hetkel need raied peatati, siis loomulikult tekitas suurt pahameelt ja arusaamatust. Selle pahameele, arusaamatuse lepitamine ongi väga keeruline, nagu siin paljud eelkõnelejad on välja toonud. Aga sellele vaatamata ei saa me seda jätta tegemata. Me peame püüdlema paremuse poole.

Ja ma arvan, et see eelnõu, tõepoolest siin oleks olemas ka võimalus sedasama lihtsamat, kiiremat odavamat Natura menetlust, mõjude hindamist teha siis ka igal pool Natura aladel, ka nendes metsaelupaikades. Aga kui eksperdid on kaalunud aastaid, et ulatuslikud raied nendel 11 000 hektaril põhjustaksid niivõrd tugevat mõju, miks me siis eksitame neid erametsaomanikke ja laseme neil selle mõjude hindamise teekonna ette võtta? 

Selles mõttes mina seda praegu pakutud lahendust toetan. Aga juhul, kui soovitakse minna sellist teed, siis loomulikult järgmistel lugemistel meil on võimalik ka selliseid ettepanekuid arutada.

Nii et esimene lugemine. Ma arvan, et siin on väga palju mõistlikke, selgust toovaid põhimõtteid selles eelnõus. Ja sellest tulenevalt ma arvan, et see eelnõu väärib tegelikult toetust. Kindlasti saame seda teha veel paremaks, seda on tegelikult juba päris pikalt menetletud ja väga põhjalikult kaalutud. 

Ja kinnitan veel kord üle, et ka seda rikkumismenetluse protsessi on olnud Riigikogu liikmetel võimalus jälgida ja nende dokumentidega tutvuda. Tegelikult me oleme ka komisjonis käsitlenud seda teemat väga-väga mitu korda, ka just nimelt selle Riigikontrolli aruande põhjal. Ja paljud nendest parandustest, mis toovad rohkem selgust nii maaomanikele kui ka neile, kes muretsevad selle pärast, kas metsaelupaikade kaitse on tagatud, saab selle eelnõuga loodud. Ja soovitan eelnõu hoopiski toetada. 

Ja lõpetuseks: kahetsusväärsed on olnud need paralleelid ja viited siin neljakümnendate aastatega. See ei peaks olema selles saalis kohane. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Kas minister tahab veel öelda midagi? Ei tahtnud. Siis läks hästi. Aga juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 610 esimene lugemine lõpetada. Kuid on tulnud Isamaa fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni samasisulised ettepanekud: eelnõu 610 esimesel lugemisel tagasi lükata. Neid ettepanekuid me peame hääletama, alustame selle ettevalmistamist. 

Lugupeetud Riigikogu liikmed, panen hääletusele Isamaa fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Eesti Konservatiivse Erakonna fraktsiooni samasisulised ettepanekud: eelnõu 610 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt hääletas 28 Riigikogu liiget, vastu 46, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Sellega on esimene lugemine lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 28. mai kell 17.15. Sellega on meie tänane 12. päevakorrapunkt läbitud. 

Läheme 13. juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 611 esimene lugemine. Ja ettekandja on energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt. Palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud Riigikogu liikmed. Tutvustan teile Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. 

See on osa Kliimaministeeriumi eesmärgist korrastada ja kaasajastada keskkonnakaitselubade taotlemise korda ja süsteemi, et muuta lubade taotlemine ja kohustuste täitmine selgemaks, lihtsamaks ja kiiremaks, tagades samas tulemusliku keskkonnakaitse. 

Eelnõu eesmärk on vähendada nii ettevõtjate kui ka eraisikute halduskoormust, seda eelkõige jäätmekäitluse, veekasutuse, sinimajanduse, maavarade kaevandamise ja tööstusheite valdkondades. Muudatustega lihtsustatakse loa taotlemist väiksema keskkonnariskiga tegevuste puhul, et keskkonnamõju ja taotlusprotsess oleksid paremini tasakaalus. 

Ka Keskkonnaameti jaoks on koormus lubade menetlemisel kasvanud aja jooksul ebamõistlikult suureks. Plaanitavad muudatused lihtsustavad lubade menetlemist ning aitavad Keskkonnaametil oma piiratud ressursse paremini kasutada. Samas on keskkonnakaitse seisukohast vaja suunata enam tähelepanu just olulise keskkonnamõjuga tegevuste hindamisele. Muudatused võimaldavad ametnikel pühendada rohkem aega taotlustele, kus riskid on suuremad. 

Eelnõu hõlmab muudatusi, millega tõstame nii keskkonnaluba nõudvate tegevuste künnise koguseid kui ka loobume mõnel juhul registreerimiskohustustest. Näiteks ei pea taristuehitajad enam silla või truubi ehitamisel taotlema veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringut. Nii saab tegevusega 30 päeva varem alustada. 

Eelnõus on ka muudatus, mis toetab sinimajandust. Nimelt saab aastas kuni 100 tonni vetikaid ja karpe kasvatada veeloa asemel registreeringuga. Ka siin lüheneb menetlusaeg 90 päevalt 30 päevale. 

Lihtsustusi teeme ka jäätmekäitluse valdkonnas. Jäätmevedajad peavad edaspidi jäätmekoguste andmed esitama vaid aastaaruandes ehk kaotame topeltteavituse vajaduse registreeringu taotluses. 

Loobume ka kohaliku omavalitsuse jäätmevedu teostavate ettevõtete topeltregistreerimisest. Edaspidi saavad jäätmevedajad seda teha üldise jäätmeveo registreeringuga. 

Veel saavad ettevõtted kuni ühe tonni biojäätmeid edaspidi ringlusse võtta registreeringuta. See mõjutab näiteks lasteaedu, sööklaid ja väikeseid kohvikuid. Olulisima mõjuna kaob iga-aastane aruandluskohustus, kuid andmed tekkekohal ringlusse võetud biojäätmete koguste kohta ei kao. Kogume neid edaspidi kohtkompostimise uuringute ja metoodika alusel. 

Lihtsustame kaitsetööstusettevõtete aruandluskohustust. Loome erandi sõjalise otstarbe ka toodetele ja materjalidele. Näiteks, side- ja radarisüsteemide, laskeplatvormide, laskemoona ja relvastuse toodete tarnijad ei pea enam esitama andmeid Euroopa Kemikaaliameti väga ohtlike ainete andmebaasi. Ettevõtete tegevus lihtsustub ka seeläbi, et kaob vajadus taotleda õhusaasteluba enne ehitusloa saamist juhul, kui see vajalik ehitise kasutamisel. See kiirendab ehitustööde algust ja tegevuse alustamist. 

Veel lihtsustame loomakasvatusettevõtete tegevust, kes saavad esitada sügavallapanu sõnnikuteatise, mis läbib automaatkontrolli, ning tegevusega saab kohe alustada, varem tuli oodata kaks nädalat. 

Kokku võttes, need muudatused aitavad meil keskkonnariske terasemalt hinnata, vähendada bürokraatiat ning lihtsustada nii Eesti ettevõtjate kui ka kohalike omavalitsuste tööd. Aitäh!

Aitäh! Aivar Kokk, teil on ka küsimus. (Aivar Kokk räägib saalist.) Enne oli üleval see küsimus. Sõnavõtuna oli üleval tõesti. Jah, Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Austatud ettekandja! Kui palju täna Eestis veel on sügavallapanuga loomalautasid? Oskad sa meile öelda?

Selle küsimuse täpse vastuse ma jään siit puldist võlgu, aga leiame, otsime välja ja kirjalikult vastame.

Rain Epler, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Hea minister! Siin selgituses kirjutatakse, et näiteks koolid ja lasteaiad ei pea taotlema jäätmekäitleja registreeringut, kui nad soovivad kohapeal oma jäätmed komposteerida ja neid on kuni üks tonn. 

Kas sa ametnikega seda asja arutades tõstatasid küsimuse retrospektiivi kohta ka, et mis meil juhtus, kuidas me selleni jõudsime kunagi, et nad pidid seda luba taotlema, mida nüüd tühistada on vaja? No lihtsalt, et saada aru, kuidas protsessid on ajaloos toimunud ja võib-olla saab neid kohendada edasi minnes. Oli see oli selline vaade ka või ei olnud?

Retrospektiivi vaadet ei olnud. Oluline on see, et kella me tagasi ei keera, täpselt, aga tulevikku saame teha paremaks.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Muidugi, kuna sa tõid selle võiduka võiduna, sügavallapanu, siis ikkagi, see on küll kurb, et sa ei oska siin pukis seda öelda, aga ma võin sulle öelda, et see on ääretult väike. Ma kuulsin, et siin Saaremaal mõned väikese lehma pidajaid pidid seda tegema, aga vabapidamislautades seda ammu enam ei tehta, et põhku sinna pannakse, selle jaoks on ikka matid. Aga kui mõnel laudapidajal läheb elu kergemaks, siis see on, ma saan aru, suur Reformierakonna võit.

Ma arvan, et kõik asjad, mis aitavad meil teha regulatsioone ja elu lihtsamaks ja selgemaks, neid tuleb teha. Ja kui see aitab kas või ühte ettevõtet, siis ma arvan, et see mõistlik asi.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu! Ma ei oleks muidu sõna võtnud, aga ma pean ikka saarlaste au kaitsma. Aitäh sõna eest! Härra minister! Tegelikult Saaremaal siiski väiksed lehmad ei ole, meil on päris suured lehmad seal. Selles mõttes, et meil on umbes tuhat looma lautades ja me kasutame tõesti sügavat allapanu ehk ehk põhku, kui seda on. Nii et mõnes mõttes võib isegi öelda, et see ei olegi väga rumal eelnõu, põhku on ikkagi vaja. Aga selle jaoks peab olema ka vastav poliitika, et me saaksime seda teravilja seal kasvatada ja et meil oleks seda põhku. Nii et jah, selles suhtes, katsuge sinna ka natuke toetusi jagada, see oleks väga tore.

Nii. Ma saan aru, et siin küsimust vist väga ei olnud. Jah.

See oli konstateering. Aga aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. 

Härrased, kuulame ka juhtivkomisjonis toimunud arutelu kokkuvõtet. Selleks palun ettekandjaks keskkonnakomisjoni liikme Hanah Lahe. Palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid!

(Helistab kella.) Vabandust! Härrased, kuulaks ettekandja ära ja siis saaks arutada läbi küsimuste või siis ka läbirääkimiste voorus.

Aitäh! Tutvustan teile keskkonnakomisjonis toimunud arutelu. Aset leidis see 14. aprillil. Kohal olid kõik liikmed, Mait Klaassenit asendas Andrus Seeme. Ja kuna me sellel istungil arutasime vist kolme erinevat seaduseelnõu, siis ma loen, või tähendab, tutvustan seda osa, kus oli käesolev eelnõu arutelu all. Seda tutvustas meile Kliimaministeeriumist keskkonnakorralduse ja kiirgusosakonna nõunik Hanna Vahter ja ka minister Andres Sutt. 

Arutelu oli suhteliselt lühike. Minister selgitas, mida täpsemalt muudetakse, mis on selle seaduseelnõu eesmärk, peamiselt korrastada ja keskkonnakaitselubade süsteemi, vähendada bürokraatiat ja ettevõtjate halduskoormust. 

Ja küsiti kaks küsimust, ühe küsis Andres Metsoja. Tähendab, vabandust! See polnud küsimus, see oli pigem märkus, mis puudutas eelnõus nimetatud keskpolügooni ja Rail Balticu tegevuste lihtsustamist. Ta arvas, et seadus ei peaks olema projektipõhine, vaid vajadusepõhine. 

Mina küsisin eriasutuste menetluspädevuse reguleerimise kohta. Näiteks, kuna eelnõu sätestab, et enam ei pea alla tonni biojäätmete kohtkompostimist registreerima, siis kuidas riik nende üle arvestust peab. Kliimaministeeriumi esindaja vastas, et edaspidi teostab selliste asjade üle järelevalvet kohalik omavalitsus, aga ka, kui on rikkumine, mida ei ole tarvis esitada, mingisuguseid andmeid, mille järgi pole otsest vajadust, siis tegelikult seda ei peaks tegema, see vähendab halduskoormust kõikidele osapooltele. 

Ja mida otsustati? Kõigepealt, võtta eelnõu täiskogu päevakorda 14. mail ehk täna. Ja komisjon tegi konsensuslikult ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Aitäh!

Aitäh! Küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Ja juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 611 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 28. mai kell 17.15. Oleme läbinud 13. punkti. 

Liigume 14. juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud looduskaitseseaduse, jahiseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (612 SE) esimene lugemine. Ettekandja on energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt. Palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Tutvustan teile Vabariigi Valitsuse algatatud looduskaitseseaduse ja teiste seaduste muudatuste eelnõu numbriga 612 SE. Selle eelnõu laiem eesmärk on tugevdada looduskaitse tõhusust, vähendada bürokraatiat ning parandada õigusselgust valdkonnas, kus elurikkuse kaitse ja ühiskonna arengu vajadused sageli põimuvad. Meie siht on leida tasakaal, mis võimaldab nii looduse säilitamist kui ka riigile oluliste arenduste elluviimist. See eelnõu ise on mahukas, sisaldades üle 70 muudatusettepaneku. Ma peatun siin olulisematel ja rohkem tähelepanu pälvinud punktidel.

Esiteks täpsustame looduskaitseobjektide või loodusobjektide kaitse alla võtmise korda. Kui seni sai vastava ettepaneku esitada igaüks, siis edaspidi saab seda teha Keskkonnaamet ehk siis asutus, kellel on parim ülevaade looduskaitse praktilisest poolest ja kaitse-eesmärkide saavutamiseks vajalikest tegevustest. Inimesed saavad ka edaspidi oma ettepanekud esitada Keskkonnaameti kaudu. Nii vähendame bürokraatiat ja suuname menetlusse vaid sisuliselt läbi analüüsitud ettepanekud. Menetluse algatamise õigus jääb jätkuvalt Kliimaministeeriumile.

Teiseks loome võimaluse teha eraldi erandeid julgeolekukaalutlusel. Automaatselt ei moodustu liigi püsielupaik esimese kategooria kaitselinnu, nagu näiteks merikotka pesapuu ümber, kui tekkivad piirangud takistaksid tegevust avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel. Sellega välditakse oluliste arenduste, nagu näiteks kaitseväe polügoonid, Rail Baltic, tuulepargid ja muu taoline, viibimist või peatumist. Kehtiv seadus ei näe ette kohaliku tasandi kaitsealaga seotud piirangute kompenseerimise meetmeid, aga hüvitise saamise võimalus ei tohi sõltuda sellest, kas omandiõiguse piirangute kehtestajaks on riik või kohalik omavalitsus, sest see on vastuolus võrdsuspõhiõigusega.

Selle eelnõuga antakse õiguslik alus ja kohustus kohalikule omavalitsusele omandada kinnisasi, kui ta seab kohaliku omavalitsuse kaitstaval loodusobjektil olulisi piiranguid. Muudatus tagab seega võrdse kohtlemise riigi ja kohaliku omavalitsuste piirangute hüvitamisel. Maade omandamise regulatsiooni lisatakse ka täiendus, et kui inimesele oli juba maa omandamise hetkel teada, et see on kavas looduskaitse alla võtta, ei omanda riik seda hiljem maaomanikult. Seda, et riigil ei ole kohustust hüvitada neid piiranguid, millega isik saab otsuseid tehes arvestada, on selgitanud ka Riigikohus. Üheks erandiks, kui riik sellisel juhul maa ära ostab, on olukord, kui kaitsekord muutub rangemaks. Küll aga ei ole põhjendatud sel juhul hüvitist rakendada täies ulatuses. Samuti antakse otsustusõigus kaitstaval looduskaitseobjektil asuva kinnisasja riigile omandamise üle Keskkonnaameti peadirektorile. Selle muudatusega on seotud ka eelnõus olev riigivaraseaduse muudatus, kus täiendatakse erandeid, et riigivara valitseja ülesandeid saab täita ka Keskkonnaamet. Seda tegi seni vaid ministeerium.

Eelnõuga nähakse ette ka mitmed muudatused hüvitusalade regulatsioonis. Kui planeeritava tegevusega kahjustatakse kaitseala kaitse-eesmärki ja looduskaitsealust liiki või elupaika kahjustava tegevuse mõju on vaja hüvitada või leevendada, siis määrab Keskkonnaamet edaspidi selleks piisavad hüvitus‑ või leevendusmeetmed ja kirjeldab seal rakendatavaid meetmeid koos ala eesmärgi, põhjenduse ja piiridega. Praegu määratakse hüvitus‑ ja leevendusalad keskkonnamõju hindamise ja Natura hindamise raames vastavate ekspertide poolt. Selline hüvitusalade määramine on olnud vajalik näiteks Rail Balticu trassi planeerimisel, kus kavandatav trass mõjutab Natura alal olevaid metsise elupaiku. Samuti luuakse selgemad nõuded, sealhulgas näiteks kaardile kandmine, et tagada võimalikult varane hüvitus‑ ja leevendusalade kaitse.

Eelnõuga muudetakse ka ehituskeeluvööndi ulatust üleujutatavatel aladel. Rannal koosneb ehituskeeluvöönd edaspidi üleujutatavast alast ja sellele liidetavast 50 meetrist, võrreldes praeguse olukorraga, kus üleujutatavale alale liidetakse saartel 200 ja mandril 100 meetrit. Siseveekogude korral liitub tulevikus üleujutusalale 25 meetrit praeguse 50 meetri asemel. Aga rõhutama peab, et teistel aladel jäävad põhiregulatsioonid ikkagi kehtima ja ka üleujutatavatel aladel ei saa ehituskeeluvöönd olla rannajoonele lähemal kui täna. Kaitsealadel on endiselt kaitse-eeskirjaga õigus määrata ehituskeeluvööndi ulatust ja muudatus ei too kaasa selle põhimõtte või olemasolevate kaitse-eeskirjade automaatset muutmist.

Ühe muudatusena kantakse väljaspool kaitstavat ala tiheasustusalal ehituskeeluvööndi vähendamise üle otsustamine kohalikule omavalitsusele. Praegu teeb seda Keskkonnaamet. Seda muudatust on omavalitsused kaua oodanud, see suurendab nende autonoomiat kohaliku elu korraldamisel, kuid toob kaasa mõistagi ka suurema vastutuse. Lisaks ranna‑ ja kaldakaitse eesmärkidele, eesmärkide arvestamisele peavad kohalikud omavalitsused ehituskeeluvööndi vähendamise üle otsustamisel arvestama ka veetasemete muutusega ja hindama üleujutusega seotud riske.

Lõpetuseks. Teeme väiksemaid, kuid olulisi muutusi ka jahiseaduses. Võimaldame elektroonilise jahiloa väljastamise ja lisame Keskkonnaameti teenistusrelvade loetellu gaasirelvad. See eelnõu on samm edasi õigusraamistiku ajakohastamisel, et loodushoid ja arendusvajadused ei seisaks vastandlike poolustena, vaid toimiksid koos tarkade, läbimõeldud ja tasakaalus otsuste toel. Palun teil seda eelnõu toetada. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile on ka küsimusi. Andres Metsoja, palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Minu küsimus tuleb selle hinna kujunemise loogika kohta, kui piirang on muutunud karmimaks looduskaitsealusel maatükil ja riik on kohustatud seda omanikult omandama, aga ta teeb seda siis poole hinnaga selle kinnisasja kohta. Eelmise eelnõu, 610, kontekstis te põhjendasite loodusvara kasutamist, et viis tihumeetrit on see kogus, mis kasvab juurde ja sellepärast hektari kohta võiks nii raiuda. Aga mis on see põhjus-tagajärg-seos selle eelnõu kontekstis, et ühel hetkel muutub looduskaitsealune rangema režiimiga maatükk omanikule poole odavamaks ja tegelikult riik kujundab ühtlasi sellega turuhinna kõikidele sellistele maatükkidele. Mis see kujunemisloogika on?

Eks see kujundusloogika on ju selles mõttes lihtne, kuna seal piirangud niikuinii olid. Ja nii ka, kui siin Riigikohus on öeldud, et see hüvitise ulatus ei pea olema 100% turuhinnast ja see 50% kaalutluse tulemusel tundub õigena või õiglasena. Nii see loogika on. 

Tiit Maran, palun!

Aitäh väga põhjaliku, sõna otseses mõttes väga põhjaliku ülevaate eest! Mu küsimus puudutab olukorda, kus omavalitsustele tiheasustusalal antakse praktiliselt blankoõigus ehituskeeluvööndit vähendada. Varasemal ajal oli seal nagu Keskkonnaametil teatud kontrollfunktsioon. Kujutage ennast ette mingis suhteliselt vaeses omavalitsuses, kui tuleb keegi rikas arendaja ja teeb ettepaneku seda ehitusvööndit vähendada ja selle peale tuleks hästi palju raha sisse vallale. Milline on võimalus, et vald teeks otsustuse sellise, et ta ei vähenda ehituskeeluvööndit ka siis, kui see tegelikult elukeskkonna enda mõttes on kahjulik. Kas teile ei tundu, et selline samm tegelikult võib vastupidise tulemuse saavutada?

Kindlasti väiksematel omavalitsustel nende kaalutluste ja otsuste tegemine nõuab suuremat pingutust. Aga suures pildis, ma arvan, on oluline, et me kogumis ikkagi teeme selle süsteemi paindlikumaks. Ma olen väga seda meelt, et kohalik omavalitsus oskab neid kohalikke olusid kõige paremini hinnata. Eks võib-olla väiksemal omavalitsusel teie kirjeldatud olukorras on ka võimalus nõu küsida, kas või Keskkonnaametilt. Aga otsuse lõpuks teeb ju ikkagi omavalitsus.

Andres Metsoja, palun!

Aitäh! Minu teine küsimus tuleb ajendatud teemast "võrdne kohtlemine", mis tihti on siin saalis kirglik teema. Meil on olemas kinnisasja avalikes huvides võõrandamise või omandamise seadus. Ja see on täiesti legitiimne seadus, mille järgi riik toimetab ja ostab endale kinnisasja turuhinnaga. Ja kui kokkuleppemenetlus on võimalik, maksab veel 20% peale turuhinnast. Avalik huvi on ka looduskaitse. Nüüd looduskaitse puhul me seda ei rakenda, seda seadusesätet siia üle ei too, vaid ütleme, et looduskaitsealune maa tegelik turuväärtus väärtuse kujunemisest on poole odavam, millega riik omandab. Mis see loogika veel, palun korrake üle. Miks me ebavõrdselt kohtleme omanikku, ühel juhul, kui on vaja trassikoridoriks, kaitsepolügoniks, riigil maad avalikes huvides, siis me maksame 20% peale, ja kui me omandama looduskaitselise kontekstis, siis me võtame pool hinnast maha?

Kui nüüd see kaitsekord läheb rangemaks, eks ole, ja kui see isik oli sellest teadlik, siis on ju olukord teistsugune, eks ole, kui ta oli teadlik, et kui ta ostis piirangutega, juba kehtivate piirangutega maa. Riik ostab sel juhul ta tagasi, kui kui need piirangud tulid juurde ja see ostja või, ütleme, omandaja ei olnud või omanik ei olnud sellest juurde tulekust teadlik. Ja kuna seal niikuinii piirangud on, siis selle maa väärtus on ka tulnud 50%. See on see loogika olnud.

Aivar Kokk, palun! 

Hea juhataja! Hea ettekandja! Kõigepealt ma tänan muidugi ettekande eest, aga ma ei kuulnud sellest ettekandest ühte olulist asja. Kas seoses selle eelnõu, kui see muutub seaduseks, kas bürokraatia suureneb või väheneb? Kui ta suureneb, siis tahaks teada, mitu ametnikku võetakse tööle juurde, kui väheneb, mitu ametnikku siis järgmisel aastal peale selle seaduse vastuvõttu on ametkondades vähem?

Aitäh küsimuse eest! Selle seaduse pärast kindlasti ühtegi ametnikku juurde ei võeta. Nüüd, kui otsustusprotsessid, tegevused lähevad lihtsamaks, siis see ei tähenda, et tingimata peab ka mõni ametnik ära minema. Me siin eelnevate eelnõude juures rääkisime ka täiendavatest ülesannetest, mis Keskkonnaametile tulevad. Nii et ma arvan, et kõik asjad on ilusti tasakaalus.

Rain Epler, palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Härra minister! Teema jätkuks, kus te ütlete, et noh, kui piirangud suurenevad, siis makstakse pool ja väärtus on justkui väiksem, minu arust on see absurdne, isegi natuke perversne loogika. Piirangud ju seatakse, nagu te ise olete selgitanud, sellepärast et on tohutult väärtuslik maa, seal on mingi elurikkus või on mingi konkreetne isend, taim või loom. Hästi väärtuslik, sellepärast eraomandit piirame, eraomandikasutust piirame. Aga nüüd tagasi ostes ütleme, et hinnas me lähtume mitte sellest suurest ühiskondlikust kasust, vaid lähtume, et kuna majandustegevust ei saa teha enam ja piirangud on, siis maksame sulle pool hinda. Need kaks asja on omavahel vastuolus. Kas te ei nõustu minuga?

Need piirangud tehakse ju looduskaitselistel eesmärkidel. On selge, et piirangutega vara väärtus on erinev kui ilma piiranguteta varal. Nii et selles mõttes … (Saalist räägitakse vahele.) Ühiskonnale väärtus ongi looduskaitse. See on ju ühine asi. Kui see puudutab ... (Saalist räägitakse.) Veel kord, hüvitamine on ju ette nähtud, kui need tingimused on täidetud. Ja pool väärtusest on see optimaalne määr, mis arvestab nende vööndite piirangute erinevust ja sellest saamata jäänud tulu. See on see loogika.

Rain Epler, palun!

Aitäh! Teine teema on huvitav, on see, et omanik teadis või pidi teadma, et piirangud. Ma siin olen vahetanud Keskkonnaametiga mõtteid nii Haanja kui ka Lahemaa looduskaitsealadel nagu tegelikus elus eksisteerivate piirangute kohta ja need väljenduvad selles, et inimene saadab mingisuguse teate, soovib majandustegevust teha, saadab metsateatise ja ei saa luba näiteks raieks. Terve nimekirja ma saatsin Keskkonnaametile, et mis need põhjused seal siis on inimtegevuse piiramiseks, ja valdav, massiline valdav enamus põhjuseid on projekteeritav metsaelupaikade looduskaitseala. Projekteeritav! Tegelikus menetluses juba majandustegevuseks luba ei anta ja siis, kui nüüd läbi minu need inimesed tegid järelepäringuid, miks ei anta – on projekteeritav. Kas see juba kvalifitseerubki sellena, et inimene pidi teadma, et on piirangud, ja hüvitiste, ostmiskohustuse ja kõige muu osas juba lähtutakse sellest?

Kui see maa-ala või maa oli enne juba looduskaitseliste piiranguteta, ei olnud looduskaitselisi piiranguid, siis kui on konkreetsed juhtumid, siis tuleb sinna otsa vaadata. Ma ühegi konkreetse juhtumi kohta siit mõistagi kommentaari või vastust ei saa anda. Kui neid piiranguid ei olnud, piirangud kehtestati, inimesel oli see maa enne käes, eks ole, siis see hüvitamise kord on ju olemas. Jutt, millest me siin räägime, 50%-lisest hüvitisest, on olukord, kui sellel maatükil olid enne juba looduskaitselised piirangud ja neid piiranguid muudeti. (Saalis räägitakse midagi.)

Läheme edasi. Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Austatud minister! Ma ikkagi jätkan siit Rain Epleri esitatud küsimust, ma ei saanud sellele vastust. Kui nüüd, oletame, et eraomanik oled ja sinu ühe hektari mingisuguse maa hind on 5000 eurot. Nüüd riik seab sellele piirangu peale, sellest lähtuvalt kukub maa hind alla ja te väidate, et selle peab kinni maksma siis nüüd riigi seatud piirangu tagajärjel, maksab riik ainult pool sellest hinnast ehk 2500. Kus on ikkagi see põhjendus? Ma saan aru, et see on vajalik, nagu Rain Epler ütles, see on ühiskonnale vajalik, aga miks peab see eraomanik selle ühiskonna huvi eest saama ainult pool hinda? Äkki ikkagi kordad selle üle?

Jah, kordan sellesama vastuse, mis ma eelnevale küsijale ütlesin, et kui tulevad täiendavad piirangud juba looduskaitse all olevale maale, siis see looduskaitse all oleva maa omanik peab olema ju teadlik ja arvestab sellega, et piirangud võivad ajas muutuda sõltuvalt vajadusest. Ja see on ka see põhjus. Ja lisaks, kui siin oli jutt nendest projekteeritavatest aladest ja ka laiemalt, et väga olulise täiendusena on notaril kohustus ostu-müügi lepingus, kui toimub tehing, nendele aspektidele tähelepanu juhtida. Ehk see läheb tehingute ….. jaoks selgemaks. 

Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma ei saa päris hästi aru. Nii eelmine koalitsioon kui tänane koalitsioon räägib sellest, kuidas tuleks nagu riigi kulusid kokku hoida, bürokraatiat vähendada ja ametkonda vähendada. Nüüd ma kuulen sinu vastusest, et tööd tuleb juurde, kuna me teeme uusi seadusi. Ma saan aru, et ametkond peab endale tööd tegema, teebki uued seadused on, aga need seadused on praegu väga selgelt omanikule kahjulikud, selgelt omanikule kahjulikud. Eesti on üks väheseid riike, kus on üle 50% maapinnast metsaga kaetud. Millest me siin hommikust õhtuni räägime? Ma küsiks, et miks me kasvatame bürokraatiat, miks me ei usalda omanikke ja miks me karistame omanikke? Looduskohtades kui on mõnel kodu, ta isegi ei saa oma majal katust enam parandama hakata, siis öeldakse, et äkki rikub midagi ära. Ma ikka küsin. Kuidas me seda 10% või 20% bürokraatiat ja ametkondi vähendame, kui sa vastasid, et tegelikkuses tuleb inimesi juurde võtta, sest näed, mitu seadust täna on juba esimesel lugemisel. Mitmesse ametkonda on vaja ju juurde võtta, sest tuleb ülesandeid juurde. Kumb on siis, kas me käime tegude järgi või sõnade järgi?

Ma ütlesin vastupidi, et selle eelnõu tõttu ei tule mitte ühtegi inimest juurde võtta, esiteks. Teiseks, hea küsija on ju ise ka erinevaid ettevõtteid juhtinud, juhi rollis olnud. Ülesandeid saab, mitte ei saa, vaid tulebki ju järjestada lähtuvalt sellest, mis on hetkel oluline. Nii et kui me kuskilt mingi otsa saame ära teha, tegemata või ühesõnaga ära jätta, siis on loomulik, et kui tulevad mingid täiendavad regulatsioonid või tegevused või mingid arendused, siis selleks ei pea inimesi juurde võtma, seda saab teha olemasolevate inimestega. See on see loogika. Võib-olla veel kord lihtsalt, et tulla tagasi selle kinnisasja väärtuse teema juurde. See, millest ma rääkisin, oli: juhul kui sellel kinnisasjal on juba looduskaitselised piirangud ja neid karmistatakse, siis on see hüvitise määr pool. Kui sel kinnisasjal enne ei olnud mitte ühtegi piirangut, siis on hüvitise määr 100% turuhinnast. See on see loogika.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Siin me nüüd oleme. Lõpuks jõuame sinna, et riik võtab, natsionaliseerib eraomaniku maa. Aga selle hüvitis‑ ja leevendusalad ja selle maa hüvitamisega. Kuidas see ikkagi hakkab lõpuks välja nägema? Nagu Mart Maastik ütles, et näiteks üks hektar maksab 5000 eurot, tulevad looduskaitsepiirangud peale ja väärtus kukub kahe ja poole peale. Mis on riigi kohustus või riigi võimalus kompenseerida, kas sellest 5000-st 2500 või 2500-st 1250? Seda hindamist hakkab tegema samamoodi ju Keskkonnaamet või ministeeriumi koostööpartnerid, kes otsustavad, mis jääb selle õiglaseks hinnaks, ja õiglase hinnaga siis ka kompenseeritakse pool sellest.

Kui seal ei olnud mitte ühtegi piirangut, siis kompenseeritakse 100%. Kui isikule oli teada, et tema poolt omandatav maa kavatsetakse kaitse alla võtta või oli juba kaitse all, ja seal maal muudetakse kaitsekord hiljem rangemaks ehk kehtiva korraga võrreldes läheb regulatsioon rangemaks, siis on see hüvitise määr pool kinnisasja väärtusest. Kui mingit piirangut ei olnud, on ta 100%.

Mart Maastik.

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Me oleme tükk aega ühe, sama punkti juures ja kuidagi sealt edasi ei saa. Aga siiski, teie olete ju kindlates kätes Eesti, eks ole. Ja öelge nüüd eraomanikule või ettevõtjale, kuidas me saame olla kindlad ettevõtjana, et me omandame mingi maatüki, seal on kindlad reeglid, piirangud on peal, sa tead, mis piirangud on, aga sa vastavalt sellele tead, et need piirangud on, aga ma tean, mida ma võin majandada selle maa peal. Ja nüüd riik loob lisapiiranguid. Ja nüüd siis, kuidas saab olla kindel see ettevõtja või maaomanik üldse tulevikus, sest mine tea, mis jälle kellelegi pähe tuleb, eks ole? Okei, kui tuleb midagi pähe ja hirmsasti tahetakse teha, miks ei kompenseerita ikkagi maaomanikule luua kindlustunne, et ta julgeb üldse midagi oma maaga ette võtta? Vastasel juhul jäävad ju kõik need maad lõpuks sööti, keegi ei julge ühtegi maad osta ega omandadagi, sellepärast et sa ei tea, mis siit sellestsamast majast tuleb.

Selle seadusega – aitäh küsimuse eest! – muudetaksegi ju need reeglid selgeks. Nii nagu ma korduvalt olen nüüd vastanud, kui eelnevalt ühtegi piirangut ei olnud, piirangud kehtestatakse, siis on hüvitamisel täishind. Kui isikul oli teada, et tema poolt omandatav maa oli juba kaitse all, ja muudetakse hiljem kaitsekord rangemaks, hüvitatakse pool. Praegu kehtivate reeglite järgi hüvitatakse ka siis täishind ja ei võeta arvesse looduskaitseliste piirangute mõju. Ja kuna piirangud olid ja kui isikul oli teada, siis seal pool hüvitamise, hinna poole, 50%-ne hinna hüvitamise määr on leitud õiglasena.

Priit Sibul, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Hea minister! Mõned hurjutasid siin, et minu poolt välja öeldud natsionaliseerimine oli ülepakutud, aga kui ma kuulan teid, ja mida rohkem ma kuulan, seda veendunum ma olen, et mul on õigus. 

Kui me mõtleme 2025, nagu te ütlesite, mis aastas me täna oleme, kui me mõtleme 1992, 1993, 1994, kui me omandireformi ellu viisime Eestis ja toimetasime, mis arusaamised meil siis olid. Ja 1944, siis ma ütlen, et 2025 me oleme 1944ndale kordades lähemal ja risti vastupidisel toimetamisel 1990ndate algusega. 

Kaasus, kui me võtame sellesama eelnõu 610, et on Natura ala. Inimene teab, see on ta omanduses. Nagu ma enne küsisin, Keskkonnaamet on käinud ilma inimesele ütlemata, et ta seal metsas käis. Leidis sealt täiendavalt, pani täiendava kaitse alla, saatis veebruaris inimesele kirja, et teil on täiendavalt kaitse all. Ja nüüd, ma saan aru, et selle maatüki hind on vähenenud poole võrra, sellepärast et riik käis kohal – või tegelikult me ei tea, kas ta käis kohal või ei käinud. Inimene sai kirja, et on võetud täiendava kaitse alla täiendav maatükk. Ja selle väärtus selle 612 järgi on poole väiksem. Saan ma õigesti aru?

Nii nagu ma ka eelmine kord vastasin, esiteks, Keskkonnaameti käimise koha pealt – kindlasti tuleb sellest teavitada. Nüüd, kui see oli enne looduskaitseliste piirangutega maa, ja neid piiranguid karmistatakse, siis on õigus saada pool selle vara väärtusest. See on see, mis on selles seaduses kirjas. Ja ühel juhul, kui hüvitamist ei toimu, on olukord, kus see maa on ostetud teadlikult piirangutega, lihtsalt spekuleerimise eesmärgil. Sel juhul pole mõtet.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Ma täpselt nagu Priit Sibul jälgin siin seda debatti väga murelikult. Ma ei tea, kas temal endal on sellist isiklikku isiklikku muret või isiklikku vara. 

Ma räägin veel kord, mina olen erametsa omanik ja ma täiesti murelikult kuulan. Mina nagu ma tean, mis minu vara praegu väärt on, ma järgin turgu väga kogu aeg ja põhimõtteliselt ma tean, et kui ma praegu selle metsateatise alusel lubatud piires maha võtaks, ma saaksin kuskil seal ütleme 70 000 kuni 100 000, ja see on päris suur raha. Ma ei taha seda praegu teha ja kõik, aga ma hirmuga mõtlen, et äkki ühel päeval sealt keegi võtab metsise käekõrvale ja viib sinna minu metsa ja siis ongi kõik. Ja siis võetakse see kaitse alla. 

Minul on praegu küsimus, et siin räägitakse 50%-st, 100%-st, et mis alusel see siis arvutatakse? Kas on siis tõesti võimalus, et riik maksabki mulle turuhinna? Noh, ma ei tea, 70 000 kuni 100 000, mis mulle turul need need metsafirmad pakuvad? Mis alusel te seda? Pärast on jälle, ma saan mingi, ütleme, 20 000, ole rahul? Ma räägin seda, et ta ei ole praegu kaitse all, eks ole. Ta ütleb, et see on see, kuhu see 100% kehtib.

Teie aeg!

Aitäh! Hüvitamise aluseks on turuhind. Nüüd, kui teil on metsatükk, mis ei ole kaitse all, siis te saategi seal ju oma metsas majandada nii, nagu metsaseadus ütleb. Kui see võetakse looduskaitselistel põhjustel kaitse alla ja ta ei olnud enne piirangutega, siis hüvitatakse turuhinnas.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! Äkki hüppaks selle maatüki pealt natuke teise teema peale, võõrliigid. On sätestatud nende edasikandmine ja levitamine, loodusesse laskmine. See on punkt 56. Ma küsin selliselt: mis võõrliikidest juttu on? Näiteks on siin toodud karuputk. Kuidas see sanktsioneerimine seal käib siis, et kui seda levitatakse, kas sanktsioneeritakse kinnistu omanikku, tööde tegijat või tööde tellijat? Siin on küll karuputk, aga kui me räägime kibuvitsast, ja selle istutamine, võõrliikide istutamine eraaedadesse. Kas see on ka loodus või see ei ole loodus? Mismoodi on siin mõeldud seda võõrliikide istutamist ja külvamist ja selle piiramist?

Jaa, see oli punkt 56. (Arvo Aller kõneleb saalist.) Kui küsimus on sanktsioonide kohta, siis vastutab kindlasti see, kes selle teo korda saadab, eks ole. See on selge. Aga sanktsioonide kohta ma täpsustan.

Rene Kokk, palun!

Tänan, hea juhataja! Hea ettekandja! Siin eelnõus antakse võimalus või õigemini, ma ütleks, kohustus kohalikele omavalitsustele hakata rohkem tegelema erinevate piirangute vaagimise ja otsustega. Kas riik annab ka rahalisi vahendeid kaasa omavalitsusele? Me teame, et riik on omavalitsused väga raskesse olukorda pannud, rääkimata inflatsioonist ja käibemaksu tõusust ja kõike, mida te siin teete kogu aeg. Ka eelarve vahepeal, kui eelarve vastu võetud on, siis kahtlemata ka omavalitsused vajavad pädevaid ametnikke või pädevat ametnikku, kes suudab ka volikogudele selgeks teha, millest üldse jutt käib, enne kui otsused vastu võetakse. Ja kui te lisarahastust ette ei näe, siis ma ütlen, et meil läheb see elu siin Eestis lappama selle seadusemuudatusega.

Selle muudatuse mõte on võrdsustada need tingimused. Kui riik kehtestab looduskaitselised piirangud, siis riik ka kompenseerib. Kui kohalik omavalitsus otsustab need piirangud kehtestada, siis ka omaniku vaatest on ju õiglane, et nende piirangute tõttu tuleb ka hüvitis. Nüüd, ma olen üsna kindel selles, et kui kohalik omavalitsus vajab nõu, seda nõu saab kindlasti ka Keskkonnaametist anda, kui kohalik omavalitsus seda küsib.

Priit Sibul, palun! 

Austatud ….. minister! Teie jutt võrdsustamisest toob kananaha ihule. Aga ma käiks korra veel sellesama näite, mida ma mitmel korral olen toonud. 2004 Natura tekkis, eks ju. Sellega kaasnesid teatud piirangud, aga mitte metsa majandamine, ei, metsa majandamine ei ole Natura alal keelatud siiamaani olnud. Nii, nüüd selle 610-ga tehakse sihtkaitsevöönd ja saad oma kaks kuuske aastas sealt võtta pärast seda. Naaber, ma räägin inimestest, kellel perekonnaomandis oli see, kui tekkisid Natura piirangud, naabrimees müüs maha metsa ettevõttele, metsaettevõte võttis metsa maha seal, ei saa enam sihtkaitsevööndit rajada, sest pole mitte midagi enam kaitsta. Nii. Käis keskkonnaametnik või ei käinud, me ei tea täpselt, aga ühesõnaga inimene sai teate, et on täiendavad piirangud tekkinud. Ja nüüd ma saan aru, selle 612-ga selle maa hind vähenes, kaks korda väheneb, kui see eelnõu vastu võetakse. Saan ma õigesti aru?

Minul on seda väga keeruline konkreetse kaasuse põhjalt kommenteerida. Ma arvan, mis oleks mõistlik, kui on see konkreetne kaasus, vaatame selle läbi ja siis me saame vastata, kuidas see eelnõu mõjuks. (Saalist räägitakse.) Seadus, ma selgitasin juba korduvalt.

Evelin Poolamets, palun! (Sumin saalis.) Head kolleegid, Evelin Poolamets küsib.

Aitäh! Küsin § 8¹, hüvitus- ja leevendusalad. Punkt 2, et hüvitusalasid saab määrata planeeringu koostamise korraldaja või tegevuseks vajaliku loa taotleja. Kas siin ei või tekkida huvide konflikt, et näiteks tuulepargi arendaja saab ise määrata need leevendusalad? Ma näen küll siin teatud vastuolu, et on loogiline, et Keskkonnaamet need leevendusalad määrab, aga et arendaja – tundub, et siin tekib huvide konflikt.

Kui on huvide konflikti risk, siis seda kindlasti tuleb maandada. Keskkonnaamet peab ikkagi ju selle nõusoleku andma. Sel juhul ei ole see ju teie konkreetse näite puhul arendaja otsus üksinda.

Rene Kokk, palun!

Aitäh! Mulle tundub küll, et selle seaduseelnõuga nüüd loote veel kord sellise võimaluse, nagu oli meil vääriselupaikade ja potentsiaalsete vääriselupaikade äramärkimisega, et kui metsaomanik oleks oma vääriselupaika hea meelega hoidnud, siis hakkas ta ühel hetkel arvestama võimalust, et tulevad mingid tegelased, kes märgivad tema metsa potentsiaalseks VEP-iks ära. Ja pärast seda võib ta ainult und näha enda metsa majandamisest, kui ta oleks tahtnud seda hoida, ja siis hakkas üks massiline raiumine pihta. Mulle tundub, et te viite sinnasamasse liini praegu selle eelnõuga selle asja ära. Te enne ütlesite, et KOV-idele lisaraha juurde ei anta ja nad võivad Keskkonnaametiga nõu pidada. Kus kohas siin see bürokraatia vähendamine on? Me tekitame bürokraatiat juurde. Fakt on see, et KOV-idel pädevust ei ole üle Eesti igal pool, et tegeleda sellega, ja Keskkonnaametist küsima hakata, siis me tekitame ainult juurde bürokraatiat, selle asemel et vähendada.

Siin ma olen teist meelt. Kui Keskkonnaametilt küsida nõu, siis see on täpselt see tegevus, mida, ma arvan, kõik ametid peavad tegema, et olla partner ja nõustaja. See ei ole bürokraatia juurde toomine, vaid see on lahenduste, variantide pakkumine. Ja omaniku vaatest, mida me siin täna oleme palju rääkinud, on ju oluline, et sõltumata sellest, kas selle looduskaitselise piirangu seab riik või siis kohalik omavalitsus, et seda omanikku koheldakse ühtemoodi. Nii et ma arvan, et siin ei ole seda vastuolu, minu meelest.

Helle-Moonika Helme, palun!

Jaa, aitäh! No ma ikkagi kuulan siin ja see tundub kuidagi liiga hea, et olla tõsi. Et tõepoolest, et kui nüüd riik ühel hetkel otsustab, et võtab selle minu maa kaitse alla, eks ole, ja maksab mulle 100 000. Mina nagu mõtlen, eks ole, et kuidas see riigi vaatest, et te seisate praegu siin riigi huvide eest, et kuidas see riigi vaates kuidagi hea on, et riik peab hakkama välja käima, riigil on tohutud kulud, eks ole, kompenseerimiseks, käib mulle, peab mulle selle 100 000 välja käima. Normaalselt ma saaksin eraomanikuna majandada vaikselt ise seda metsa, siis oleks seal majandamise käigus, eks ole, mingisugused äriühingud maksaksid mulle see 100 000. Aga nüüd te tekitate olukorra, kus nagu panete riigile, võtate sellised kohustused, on ju. Ma ei saa aru, mis teil viga on. Te hakkate siin, ma ei tea, sellisest natsionaliseerimisest Priit siin juba rääkis. Ühest otsast tegelete sellega, eks ole, teisest küljest … Ma mõtlen seda, et äkki ma siis võtan ise selle metsise käekõrvale ja viin sinna metsa. Nagu õudselt mõnus on, et mis asja mina siis tegelen üldse selle mingisuguse metsa majandamisega, mahavõtmisega …

Teie aeg!

… ja kõigega, lähen kohe, tulen teie juurde, riigi juurde, davai, sada tonni.

Aitäh! Riik on ju kodanike jaoks. Seda metsa saab sel juhul teile hüvitada, kui selle metsa kaitse alla võtmiseks on looduskaitselised vajadused või põhjused. Kui neid ei ole, siis saate te seal majandada metsaseaduse alusel nii nagu praegu. Ja riigil on kohustus loodust kaitsta. See on see loogika. Ja veel kord, et kui keegi …

Head kolleegid, kas te tahate vastust kuulata või te tahate omavahel vestlust pidada? Siin on olemuslik vahe. Las härra minister vastab küsimusele ja siis me saame pidada pärast läbirääkimisi. Härra minister, lõpetage, palun!

Jaa, aitäh! Kuna siin sest Natura alast on nii palju juttu olnud, et kui isik on olnud maaomanik enne Natura ala kehtestamist ja sinna tulevad täiendavad piirangud, asjad peale, siis hüvitatakse täismahus. Täismahus hüvitatakse, kui see inimene oli enne juba omanik. Kui see tehing on hiljem toimunud, on teine asi. See on kogu see loogika. Ja kui ei ole looduskaitselisi piiranguid, siis ei ole ka mitte midagi hüvitada, kui me nüüd räägime mitte Natura aladest.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Austatud minister! Kas ma saan õigesti aru, et kui isik omandab maa, millel ei ole piiranguid ja sellele kehtestatakse piirangud, siis talle hüvitatakse 100%. Kui ta omandab maa, millel juba on piirangud, aga need piirangud muudetakse rangemaks, hüvitatakse 50%. Aga mis metoodikat rakendatakse siis, kui kodanik omandab maa, millel juba on piirangud, aga neid piiranguid leevendatakse, aga need jäävad alles? Mis metoodikaga siis riik hüvitab?

Kui piirangud on ja neid leevendatakse, siis ma siit julgeks vastata niipidi, et siis ei ole ka ju miskit hüvitada, kui tehti leebemaks. Aga kontrollin järele ja kui eksisin, siis vastan kirjalikult, et oleks täpne.

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. 

Aitäh! 

Ja Riigikogu keskkonnakomisjonis toimunud arutelu palun tutvustama siia Riigikogu kõnetooli keskkonnakomisjoni aseesimehe Andres Metsoja. Palun!

Tänan, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Tegelikult ka 610 ja 612 kontekstis olid meil arutelud ja need küsimused teatud määral olid korduvad ja väga paljusid on juba räägitud. Selles mõttes ma ei hakka üle kordama. Mainin ära ainult selle, mis võib-olla ei ole hetkel diskussioonist läbi käinud. 

Teemaks oli ka see, et miks ei eelnenud eelnõule väljatöötamiskavatsus, et seda on väga pikka aega tehtud, ja öeldi ministri poolt, et väljatöötamiskavatsus algatati 2017. aastal ja kuna selles eelnõus on palju vaidlusalaseid punkte, siis tõsteti käesolevasse eelnõusse vähem vaidlust tekitanud aspektid, millega oli võimalik edasi liikuda. 

Teemana oli ka üleval see õigus, et miks on igaühelt ära võetud õigus teha ettepanekuid looduskaitseobjekti kaitse alla võtmiseks. Ja antud juhul siis eelnõuga on antud see Keskkonnaametile. See oli üks küsimustest. Ja vastus oli see, et Keskkonnaamet peaks olema valdkonnas väga kompetentne, selle pärast. 

Samuti tõstatus küsimus ornitoloogia vaatenurgast, et lindude ja nahkhiirte rõngastamise kontekstis tõstetakse rõngastamise tasu kümnekordseks, et sa selle rõnga saad soetada nagu pandipakendisüsteem, et ostad selle välja. See jääb selgusetuks, et kui sa linnu leiad, et kui sa selle viid Keskkonnaametisse tagasi, kas selle raha ka tagasi saad. Aga öeldi, et see on keskmine hind, see rõngastamine tuleb maksta kinni huvilistel ja riigi koormust sellega vähendada. 

Samuti räägiti palju sellest metsaraide temaatikast ja metsamaa hinna kujunemise loogikast. Ja otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna. See oli konsensuslik otsus. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja ettekandjaks määrata mind. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Tiit Marani. Palun!

Aitäh! Kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaaega, palun!

Nii, aitäh! Tegeleme ühe seaduse muudatuse ettepanekuga. Ja see on selline nuditud variant sellest, mis oli vaatamisel siis, kui sotsiaaldemokraadid olid veel koalitsioonis. Suur osa neid sätteid, mis praeguseks on alles jäänud … See mõte niimoodi lühikesena teha on tegelikult väga mõistlik mõte, see ei ole üldse halb, et jätta need, mis on vaidlusalused asjad, välja ja see, mis on väga vajalik, ära teha. Sest see põhiline osa sellestsamast seaduseelnõust selle ette … Tähendab, väljatöötamiskavatsus tegelikult pärineb juba aastast 2017 ja enamik neid muudatusi on olnud ametnike poolt väga pikka aega oodatud ja vajalikud ja suur osa sellised, mida loodeti saada 2022. aasta lõpul Riigikogusse enne meie, tähendab, Riigikogu koosseisu töölehakkamist. Aga mingitel arusaamatutel põhjustel toona peaminister seda ei teinud, ja sellest on kahju, sest need olid sellised muudatused, mis oleks nii mõnegi bürokraatia lihtsustanud ja punnseisu lahendanud. Aga millegipärast jah jäi see taustale, kuniks tuli see kliimamajanduse ministeerium ja kõik muutus hoopis teistsuguseks. 

Mul on selle seaduse osas nagu ka tegelikult eelmise osas täiesti vastandlikud tunded, sest ma tean, et ühelt poolt seda seadust on väga tarvis, siin on väga palju tehnilisi asju, mida on vaja lahendada, mis on looduskaitse, toimetamise jaoks ülimalt vajalikud. Aga paraku on sellesse eelnõusse sisse kirjutatud kaks sätet ja need kaks sätet teevad mul selle toetamise võimatuks. Ma käsitlen neid.

Esimene neist, mis on vastuvõetamatu, puudutab muudatusi, mis on seotud niinimetatud hüvitis- ja leevendusaladega. Need on need alad, millega kompenseeritakse looduskaitse all olevate alade minekut majandustegevusse. Ka varasemal ajal on olnud ta, aga siis on olnud tarvis eksperthinnangut. Nüüd on aga tekkinud olukord, kus seda saab lahendada Keskkonnaamet ainuüksi, vaatamata sellele, et ta on alarahastatud, et ta suudab vaevalt oma tööülesannetega hakkama saada. Aga mis kõige naljakam, talle ei ole ette antud seaduse poolt mingeid piire, mida ta peab tegema, kuidas ta peab tegema. Ta peab lihtsalt need välja valima. Nii et sisuliselt tähendab seda, arvestades, et Keskkonnaamet kuulub selle uue ministeeriumi alla, et on teoreetiline võimalus, et kui poliitiliselt survestada, siis ametil ei olegi mingit muud võimalust, näiteks kui Lahemaalt oleks vaja saada üks tükk mingit maad majanduse alla, siis seda võib asendada näiteks vana karjäärina. Loomulikult see on absurdne liialdus, aga põhimõtteliselt praegune lahendus annab selleks võimaluse. Seda ei ole võimalik aktsepteerida. 

Mis on teine? See puudutab kaitstava objekti ettepaneku tegemine looduse kaitse alla, ettepaneku tegemist kaitse alla võtmisel. Senini § 8 sätestab seda niimoodi, et loodusobjekti kaitse alla tegemise ettepaneku võib teha igaüks, kui see vastab nendele nõuetele, mis on seaduses ette antud. Ja see on olnud igati mõistlik, kodanikuühiskonna loomulik osa. Tehakse ettepanek, see arutatakse läbi, amet peab tegema ekspertiisi, analüüsid ja seejärel siis ministeerium teeb otsustuse, kas sellega edasi minna või mitte. Aga nüüd ootamatult väidetakse, et see on kallis, ja selle tõttu tuleb kodanikuühiskonnalt see õigus ära võtta. Teisisõnu, kodanikuühiskond on kallis. Ma väga vabandan! Aga kui kohalik kodanikuühiskond on kallis, siis mis on parem ja odavam ja kellele? Ma leian, et kodanikuühiskonda peab arendama, tegema targemaks, aga mitte tasalülitama. Veel kord: selle sätte enda sisse seesama Keskkonnaamet, kes on poliitiliselt otse alluv Kliimaministeeriumile või kliimamajanduse ministeeriumile, seadus ei sätesta ju talle mitte mingeid protseduure või millest ta peab lähtuma, kuidas ta peab võtma mingeid eksperthinnanguid. Ta lihtsalt peab tegema ettepaneku. Ja olles sellesama ministeeriumi all, tähendab see sisuliselt seda, et uute kaitsealade tegemine oleks ainult väikese ringkonna tippjuhtide, poliitikute otsustamise teema selles kummalises ministeeriumis. Arvestades, et piirangud on majandusele ebameeldivad, siis tõenäosus, et sellisel kujul saaks tulla sellest ametist üldse mingisuguseidki ettepanekuid uute kaitsealade tegemistele, on sisuliselt välistatud. 

Loomulikult väidetakse, et see kõik ei ole ju niimoodi, igaüks võib ju teha ettepaneku ja kirja saata. Aga vabandage, kirja saatmine on midagi muud. See jutt lihtsalt ei päde. Kiri ametkonnale on vastamiseks, seal pole protseduuri, kuidas kaitsealasid, ettepanekuid koostada. 

Nii et nende kahe punkti pärast ma leian, et see eelnõu lihtsalt ei ole aktsepteeritav, kuna see viib ühiskonda eemale, kodanikuühiskonda kuhugi, kuhu absoluutne enamus eestimaalastest ei taha minna. Kokkuvõtvalt: vastuoluline olukord. Ühelt poolt on seda seadust väga palju tarvis väga paljude tehniliste külgede osas, aga need kaks punkti teevad selle selliseks, et seda ei saa aktsepteerida. Ja seetõttu järjekordselt sotsiaaldemokraatide poolt teen ma ettepaneku see lugemine katkestada. Aitäh!

Aitäh! Nii, Isamaa fraktsiooni nimel palun siia Riigikogu kõnetooli Andres Metsoja. Palun!

Aitäh, härra esimees! Head kolleegid! Austatud minister! Selles eelnõus kindlasti on ka õigeid osundusi, aga see, et ilmselge põhiseaduslik riive omandi kaitsele selle lugemisel saab siin saalis ilmselt igale Riigikogu liikmele juba arusaadavaks, tekitab olukorra, et selle menetlemine on võimatu sellisel kujul. Isamaa teeb ettepaneku 612 SE tagasi lükata.

Nüüd asjast täpsemalt. Teate, ma arvan, et te eksite siin saalis, kui te arvate, et see seadus muudab kaitsealuse maatüki kaks korda odavamaks omaniku vaates. Ma arvan, et tegelikult kolm korda või isegi rohkem, sest 610 SE ütleb üheselt ju seda, et enam seda kasvava metsa väärtust, mis teil metsateatise kavaga peale on antud, seda enam ei saa arvestada, sellepärast et turuosalised, kes teevad hindamisakte, näevad, et seal ei ole võimalik enam metsa raiuda. Sellega võetakse kasvava metsa väärtus nulliks. Punkt üks. Järgmisena tegelikult tellitakse kinnisvara hindamisakt sellelesamale omanikule, neid võib võtta üks, kaks või kolm, aga turuosalised kõik näevad täna, et looduskaitselise ala hind on poole odavam seadusest tulenevalt ehk 50% võetakse kohe sellest hinnast automaatselt maha ja siis sellest 50%-st saad sina veel omakorda 50%, sellepärast et turuhind on poole odavam. See on tegelikult katastroofiline lähenemine omandi kontekstis. 

Ma küll sooviks, et ükski Eesti kodanik sellist terrorit ei peaks oma omandi peal taluma, eriti olukorras, kus me räägime riigi avalikust huvist. Meil on olemas kinnisasja omandamise seadus ja seal on hoopis teine kohtlemise printsiip. Kui riigil on vaja näiteks kaitsepolügooni, täpselt samamoodi, mis on selle maa väärtus inimese jaoks. Ta ise ilmselt ei hakka rakette laskma seal. Põhimõtteliselt, kui see ala võetakse ära polügooni otstarbeks, siis see on riigi avalik kõrgendatud huvi, mida tuleb tagada ja see kompenseeritakse omanikule. Ja veelgi enam, seal öeldakse ju üheselt, et kui riigiga on valmis minema omanik kokkuleppemenetlusele, siis makstakse 20% peale turuhinnale. Täiesti arusaamatuks jääb, kuidas üldse saab nagu selliselt eraldi käsitleda ja kohelda, sest mõlemal juhul tegelikult omandi kasutamist oluliselt või lõplikult piiratakse. 

Täiesti arusaamatuks jääb ka see, miks siis ei minda maade asendamise peale. Riigil on küll sellist maad, majandusmetsa, mida võiks vahetada. Kui ei taha seda sõna "vahetamist" kasutada, sellel on halb kõla, halb maine, siis asendamine täna õigusruumis loogikagana on olemas. Miks ei tulda välja ettepanekuga, et tegelikult seesama ala, mis täidab looduskaitselisi eesmärke, me asendame selle omandi. Me hüvitamisest räägime ja leevendusaladest räägime, aga seda, et omandit asendada, see on viimane tegevus, millega riik tahab tegeleda. Uskumatu, et me jälle oma omanikku selliselt käsitleme. 

Ma paluks ka viis minutit või kolm minutit lisaaega. 

Kolm minutit lisaaega, palun!

Ja ma arvan, et tegelikult lahtirääkimist ikkagi vajab ka seesama looduskaitseliste alade omandamise küsimus. Tänases õigusruumis on sätestatud juba nii, et riik ei pea ostma – ei pea ostma! – looduskaitselist ala tagasi, kui omanik oli teadlik looduskaitselisest piirangust. Ja üldiselt on see sätestatud notariaalse lepinguga soetamise hetkel. 

See tähendab tegelikult seda, et 610-ga luuakse olukord, kus kõik Natura alad, Natura ala eri liigid, neli positsiooni viiakse range kaitse alla ehk tegelikult kaitserežiimi nendel aladel muudetakse rangemaks. Ja sellega me loome 610-ga olukorra, kus me ütleme, et vabandust, see hind on poole odavam, sellepärast et riigil puudub üldse kohustus tagasi osta neid alasid, kus kaitsealasid, piiranguid ei ole. Jutt käibki ainult nendest aladest, kus need piirangud on. Rääkida siin mingisugust sellist juttu, et uutel aladel … Uusi alasid, ma saan aru, juurde ei tehta. Mina saan aru, et härra Sutt läheb homme valitsuse kabinetti, vähemalt peaminister täna nii ütles, kus raiutakse seaduseelnõuga kivisse see printsiip 70 : 30, kus 30% on Euroopa Liidu soovitus kaitstavate alade kontekstis ja 70% majandusalade kontekstis. See tähendab seda, et kui me vaatame Eesti kaitstavate metsade osakaalu, siis me olemegi seal juba sisuliselt, kui me selle range režiimi alla ära viime või arvestame puhveralad juurde, mis seal ümber on, me olemegi seal. Millest me veel räägime? 

See kumuleeruv mõju selle kahe eelnõu kontekstis on ülimalt suur. Ma ütleks, et kogu see rahaline pool, millised kulud sellega kaasnevad, milline tulu jääb majandusse tulemata, on hindamata, täielikult, sellist mõjuanalüüsi ei ole. Tegelikult komisjonis küsisin ka selle kohta, et kas hinnang nagu põhiseaduse kontekstis omandi põhiõiguse riivele on olemas. Öeldi, et kõik vajalikud dokumendid on tehtud. Aga vaadake, ei ole ju nii, et kinnisasjad on nagu piimapakid riiulil, et tahan ostan seda, tahan ostan teist. Need on seotud tavaliselt mingi omandiga, kellegi elukohaga, kellegi elulaadiga ja see ei käi päriselt niimoodi, et ma olen nagu poes, et ma valin, kas ma võtan Alma piima või võtan mingisuguse teise piima. See on omand, mis on põhiseadusega kaitstud, ja riik peab siin tagama võrdse kohtlemise. Aga see, millega täna välja tuldud on, see on kaugel kõigest. 

Me kulutame aega täna kõige pikemalt siin saalis selles, et kuidas luua börsifirmade ja ettevõtete nõukogudes võrdõiguslik tasakaal, võrdne kohtlemine. Ja samal ajal, kui me räägime sellest teemast, siis me ütleme, et see 14 000 hektarit või tegelikult 11, 12, seal vahel hektarit, see on sihuke marginaalne küsimus omanike vaates, et see ei oma mingit tähendust. Aga see on täpselt samamoodi võrdne kohtlemine kõikide teiste omanikega, millest me peame lähtuma. Ja ausalt öelda see teeb … Mis tähendab tühjaks raiumine? Ka see jutt sellest, et metsad raiutakse tühjaks. Täna on kõikidel piirangud peal, ühtegi metsateatist ei väljastata. Need inimesed, kes on metsa hoidnud, saavad karistatud selle eest. Need, kes on tühjaks raiunud, on õiged mehed. Ja see on Eesti looduskaitse ja keskkonnapoliitika! Äärmiselt jabur! Aitäh! Ja Isamaa annab üle ka selle tagasilükkamise [ettepaneku].

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel palun Riigikogu kõnetooli, Rain Epler!

Aitäh, härra istungi juhataja! Minister selles mõttes – ma ei ütleks, et rääkis ennast just sisse, kuigi tema isik oli siin puldis – rääkis Kliimaministeeriumi ametnike kamba sisse. Selles mõttes, et ühtpidi räägitakse meile liigirikkuse olulisusest, looduskaitse olulisusest ja kõigest muust, kui väärtuslik see kõik on ja kuidas ühiskond seda vajab. Aga seadusega tehakse niimoodi, et selle olulisuse peab oma taskust kinni maksma see omanik, kelle maa peal see kaasus juhtub. 

Ja tõepoolest, Andres juba päris pikalt seletas loogika lahti, aga kui vaadata koosmõjus seda 610 SE-d, mis oli siin üle-eelmine eelnõu päevakorras, ja 612 SE-d, siis tõepoolest, kõik need Natura alade omanikud, kus siiamaani veel majandustegevus võimalik oli, see kahtlemata mõjus positiivselt ka maa väärtusele, siis nendele riik ütleb, et me keelame majandustegevuse ära, ja sellega seoses, kuna me selle ära keelame, me ka hüvitame sulle vähem. Me maksame pool sulle sellest maa hinnast, sest sa ju saad aru, et meil kõigil on vaja seda asja teha, aga kuna meil eelarve on keerulises seisus, siis ole hea, maksa ise kinni. 

Minu arust siin kolleeg Alenderi etteheide kolleeg Sibulale, et ta tõi esile seda, mida ta arhiividest luges 1940. aastate kohta ja selle kohta, kuidas inimeste vara natsionaliseeriti, minu arust etteheide ei olnud asjakohane. Paralleel tugevneb, ma ütleks, mida rohkem sellelaadseid eelnõusid siin menetletakse ja vastu võetakse. 

Nii et ka meie fraktsiooni nimel annan üle ettepaneku see eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Halb eelnõu on, Andres, aga sa alles alustasid ka. Võta tagasi, aruta ametnikega, proovite uuesti, tuleb teisele ringile ja kes teab, võib-olla saate aru. Tarmo on sul seal kõrval, ma imestan, et Tarmo neid asju siin kõiki toetab. Hinges on Tarmo kindlasti vastu, aga koalitsiooni hääli on napilt. Nii et mehed, mõelge tõsiselt. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ma ei näe. Kas härra minister soovib sõna? Ei soovi. Seega sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 612 esimene lugemine lõpetada, aga meile on laekunud kolm ettepanekut: Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, Isamaa fraktsioonilt ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonilt ja kõik nad on identsed. Ja see on ettepanek Vabariigi Valitsuse algatatud looduskaitseseaduse, jahiseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ja me asume selle hääletamise ettevalmistamise juurde.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud looduskaitseseaduse, jahiseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu 612 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 27 Riigikogu liiget, vastu 47, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Seega on 612 SE esimene lugemine lõpetatud. Ja muudatusettepanekute esitamise … Vabandust! Üks oluline täpsustus. Ettepaneku poolt 27 Riigikogu liiget, vastu 47, erapooletuid ei ole, ettepanek ei leidnud toetust. Oluline on, et haamer kõlaks. Aga meil on juba kell üks öösel. Sellega on 612 SE esimene lugemine lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 29. mai kell 17.15.

Tänane 15. päevakorrapunkt on Isamaa fraktsiooni algatatud riigieelarve seaduse Eesti Vabariigi põhiseadusega kooskõlla viimise seaduse eelnõu 580 SE. See on selle esimene lugemine. Palun ettekandjana Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Aivar Koka. Palun!

(Hääled ja naer saalis.)

Hea juhataja! Head kolleegid! Isamaa erakond ja fraktsioon on tegemas ettepanekut riigieelarve seaduse Eesti Vabariigi põhiseadusega kooskõlla viimiseks. Eelnõu eesmärk on riigieelarve seaduse Eesti Vabariigi põhiseadusega kooskõlla viimine. Sellega suurendatakse iga-aastase riigieelarve läbipaistvust ja arusaadavust ning Riigikogu rolli riigieelarve menetlemisel. 

Kahetsusväärselt on tegevuspõhine riigieelarvele kujunenud nii üldiseks, et selle kuludest on raske, kui mitte võimatu aru saada. Selle üldistamisastme juures puudub Riigikogu liikmel ka sageli võimalus konkreetsete muudatusettepanekute tegemiseks. Riigieelarve läbipaistmatust teravalt kritiseerinud on samuti õiguskantsler Ülle Madise ja riigikontrolör Janar Holm. 

Vabariigi Valitsuse poolt on algatatud riigieelarve seaduse muutmise eelnõu, mis üksnes võimaldab riigieelarve arusaadavust parandada, aga ei kohusta mitte millekski. Selleks, et valitseks õigusselgus, algatab Isamaa fraktsioon riigieelarve seaduse muudatuse, mille kohaselt tuleks iga riigieelarve programmi kohta eraldi välja tuua tööjõukulud majandamiskulud, sotsiaalsed toetused, investeeringutoetused, muud toetused, finantskulud ja muud kulud, sealhulgas amortisatsioonikulu. Samasugune kulude liigendus kehtestatakse ka põhiseaduslike institutsioonide eelarvetele. 

Lisaks sätestab seadus, et toetused keskvalitsuse juriidilistele isikutele ja teistele juriidilistele isikutele liigendatakse riigieelarves iga juriidilise isiku kaupa eraldi, mis võimaldab täpselt tuvastada, kui palju ühele või teisele juriidilisele isikule riigieelarvega toetust määratakse. 

Samuti selle eelnõuga tühistatakse ministri õigus muuta riigieelarvega kindlaks määratud piirmääraga vahendite liigendust riigieelarves ja antakse vastav õigus üksnes Vabariigi Valitsusele kui kollektiivsele organile. 

Meie ettepanek on et kõikides seaduse, riigieelarve sätestatud programmides tuuakse eraldi välja –veel kord rõhutan – tööjõukulud, majandamiskulud, sotsiaaltoetused, investeeringutoetused, muud toetused, finantskulud ja muud kulud, sealhulgas amortisatsioonikulud.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Nüüd küsimused. Rain Epler, palun!

Aivar, sa oled palju kogenum siin kui mina. Ma tahtsin sult küsida, et mis sinu arvates see põhjus võib-olla, et Reformierakonnale meeldib see põhiseadusega mittekooskõlas olev riigieelarve.

Mina saan aru, et nemad on koalitsioonis pika plaaniga ja pikk plaan, ei tea, kui pikk on, aga ma olen aru saanud, et Rahandusministeeriumi ametnikud on ka käinud rahanduskomisjonis ja saanud ka aru, et tegelikult need muudatused peaks sisse viima. Aga nii nagu ikka Riigikogus on kombeks, et kui see opositsiooni poolt tuleb, siis need on tavaliselt halvad ettepanekud. Kui sügisel koalitsiooni poolt tulevad täpselt samad ettepanekud, siis need on head ettepanekud. 

Nii et ootame ja loodame, et lõpuks saalis saavad kõik Riigikogu liikmed aru, et need on head ettepanekud, sest, oleme ausad, me kõik tahame, et riigieelarvet on võimalik lugeda, sellest aru saada ja et ei tekiks sellist olukorda, nagu ta tänaseks on seadustatud, et sa võid ju siin Riigikogus vastu võtta seaduse erinevate ridadega, aga minister võib need vead lihtsalt ümber keerata, nii nagu ta soovib. Ja nii nagu praegu esimest korda rahanduskomisjonis, käivad ka põhiseaduslikud üksused oma ja ministeeriumid käivad oma ülejäägi rahades ka meil komisjonis, me näeme seal neid positiivseid üllatusi, mida me oleme aastaid näinud, et igas ministeeriumis on neid miljoneid, mida igaks juhuks hoitakse kuskil sahtlis, et äkki tulevad halvad aastad või päevad ja tuleb need kasutusele võtta, aga väga täpselt ei tea, milleks.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Teie kindlasti olete ka kuulnud õiguskantsler Ülle Madist rääkimas, kuidas meil on probleem, et riigieelarve ei ole põhiseadusega kooskõlas ja tegelikult me kinnitame siin Riigikogus tegelikult seletuskirja. Milles see probleem siis on? Õiguskantsler on tähelepanu juhtinud, aga teda ei võeta kuulda.

Aitäh! Tõesti, õiguskantsler Ülle Madise on toonitanud, et tõenäoliselt ei vasta riigieelarve 2025. aasta eelnõu põhiseadusele. Jah, sellise lause ta on välja öelnud. Ma veel kord ütlen, et ma loodan väga tõsiselt, et tänane rahanduskomisjon sügiseks koos Rahandusministeeriumiga suudab seda eelnõu nii kaugele viia. Ja minu arvates Isamaa erakond on tulnud sellele ka vastu, on teinud selle põhja valmis. Siin on väga selgelt välja toodud, mis kulud peaksid olema eelarves nähtavad, et kõik Riigikogu liikmed saaksid sõna sekka öelda, sest oleme ikka ausad, Riigikogu võtab vastu riigieelarve ja ta peaks aru saama, iga Riigikogu liige, mida ta tegelikult vastu võtab ja kuidas siis ministeerium ka seda riigieelarvet täitma hakkab. Mitte nii, et järgmise aasta sügisel tullakse siia saali, öeldakse, et enamus numbreid tuleb teistpidi keerata. Eks me oleme neid naljakaid nähtuse näinud, kuidas Kopli päästekomando pandi kinni, sest ei olnud seda 800 000 eurot, aga eelmise aasta lõpus selgus, et ülejääk on ligi kaks miljonit, et oleks seda raha olnud küll.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Riigikogu rahanduskomisjonis toimunud arutelu palun tutvustama siia rahanduskomisjoni liikme Maris Lauri. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Teen ülevaate rahanduskomisjoni arutelust selle eelnõu kohta. See toimus kolmapäeval, 23. aprillil. Seesama tutvustuse tegi komisjonis Aivar Kokk, lugedes ette eelnõu seletuskirja. Ja siis teatati, et valitsus ei toeta eelnõu, kuna osutades siis sellele, et praeguses seaduspildis on majandusliku sisu ülevaade olemas. Siis oli veel paar täpsustust. Tehti otsustused, et võtta eelnõu päevakorda 23. aprillil, konsensuslikult, määrata juhtivkomisjoni esindajaks Maris Lauri, konsensuslikult, teha ettepanek eelnõu tagasi lükata, mille poolt oli 5 inimest ja vastu 1, erapooletuid ei olnud. Kõik.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 580 esimesel lugemisel tagasi lükata. Me asume hääletuse ettevalmistamise juurde. Austatud ametikaaslased, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 580 SE esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 45 Riigikogu liiget, vastu 13, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust. Eelnõu 580 SE on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.  

Järgnevalt tänane 16. päevakorrapunkt, milleks on Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine meretuuleparkide rajamise plaani teostamise asjaolude uurimiseks" eelnõu (586 OE). Ja palun ettekandjana Riigikogu kõnetooli kolleeg Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Kuna tegemist on äärmiselt olulise eelnõuga, siis ma palun 20 minutit ja viis minutit lisaaega. Head kolleegid!

Katsuge kõigepealt 20 minutit ära täita, aga palun!

On küll väga hiline tund, aga tegemist on äärmiselt olulise eelnõuga ja tegemist on siis Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine meretuuleparkide rajamise plaani toetamise asjaolude uurimiseks. Räägin siis lühidalt ka sellest, proovin 25 minutiga hakkama saada, et teadaolevalt kavandas siis peaminister Kristen Michali juhitud valitsus Eesti meretuuleparkide rajamise toetamist 2,6 miljardi euroga, mis nüüd küll väidetavalt komisjoni liikme Mario Kadastiku poolt on kalevi alla pandud. Väitis, et see olla olnud sotside niisugune halb mõte. Kuigi paratamatult käivad edasi praegu eriplaneeringud nende tuuleparkide rajamiseks: Liivi lahte on praegu eriplaneering ja samamoodi siis Saaremaa eriplaneering. 

Ma loen siis ette ka need komisjoni mõtted, et miks seda komisjoni teha, mida nad ülesandeks saavad. Ja seal on: selgitada välja, millistel asjaoludel tekkis plaan toetada meretuuleparkide rajamist Eestis avalikest vahenditest 2,6 miljardi või enama euroga; selgitada välja, kas see plaan oli kooskõlas, esiteks, avalike huvidega, sealhulgas Eesti energiajulgeoleku suurendamise ja korruptsioonivastase võitluse reeglitega, teiseks, heade ettevõtlustavadega ja majanduses ausa konkurentsi edendamisega; ja selgitada välja poliitikute ja ametnike tegevus ja võimalik vastutus selle plaani koostamisel; teha vajadusel ettepanekud õigusaktide ja/või halduspraktika muutmiseks, et välistada tulevikus täitevvõimu poolt suurinvesteeringute kavandamine ja otsustamine ilma Riigikogu vastava juhtimissuunisteta. Ja siis kolmandaks, komisjon esitab oma uurimistöö lõpuaruande Riigikogule ja avalikkusele hiljemalt 2025. aasta 1. maiks, on siin kirjas, aga, noh, anname siis 1. juuliks aega. Ja sellega palun kõiki seda eelnõu toetada. Ja kuna ma nii lahke olin ja aega ei raiska rohkem, siis ma loodan ka väga tulist poolehoidu siis ka koalitsioon. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud kolleeg! Küsimusi teile ei ole. Ja põhiseaduskomisjonis toimunud arutelu palun nüüd tutvustama kolleeg Pipi-Liis Siemanni. Palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Ettekandja andis juba ammendava ülevaate eelnõust ja minu osaks on siis teile kõneleda põhiseaduskomisjonis toimunud arutelust, mis toimus teisipäeval, 22. aprillil. Siis meile tutvustas eelnõu eesmärki ja sisu Helir-Valdor Seeder. 

Ka meil ei olnud palju küsimusi. Küll aga mitu korda küsiti ja avaldati arvamust, et miks ei võiks siis sellist küsimust arutada ka olemasolevates komisjonides, nagu riigieelarve kontrolli erikomisjon või korruptsioonivastane erikomisjon, ja miks peaks olema vajalik uue uurimiskomisjoni loomine, millele Helir-Valdor Seeder siis ka oma argumendid vastuseks andis. Juhtisime ka tähelepanu, et moodustatavale uurimiskomisjonile kavandatud ülesanded on sisult väga mahukad ja mitmetahulised ja peaks olema väga suutlik komisjon, et ettenähtud 1. maiks sellega toime tulla. Eelnõu esitajate esindaja vastas, et tõepoolest, asjad on veidi veninud ja kuupäeva lõppraporti jaoks peaks nihutama. 

Komisjoni esimees tänas ettekandjat ja siis tehti menetlusotsused: võtta eelnõu täiskogu päevakorda 6. mail, millest on tänaseks natukene edasi aeg liikunud, ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja ning teha ettepanek eelnõu tagasi lükata – poolt 6 liiget, vastu 1, erapooletuid ei olnud. Aitäh!

Aitäh! Ja teile on ka küsimusi. Tõnis Lukas, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Eelnõu esitaja, eelmine ettekandja läks lipsti siit kõnetoolist minema ja ma ei jõudnud temalt küsida. Ma küsin teilt. Tõenäoliselt eelnõu esitaja valgustas juba, tutvustades eelnõu ka komisjonis, et siin oli juttu sellest, et edaspidi peaksid ka suurinvesteeringud, nende planeerimine ja see, et valitsus saaks sellega edasi tegeleda, saama Riigikogu heakskiidu. Mida eelnõu algataja pidas silmas, et suuri investeeringuid? Kustmaalt algab, ma mõtlen, et suuruse mõttes algab suur investeering selle käsitluse järgi? Kas teil oli sellest komisjonis juttu?

Ei, komisjonis sellest juttu ei olnud ja eelnõu algatajate esindaja sellest ei kõnelenud.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Milline mulje või arusaam seal põhiseaduskomisjonis jäi, kas nii nagu Mart ütles, et kas need meretuuleparkide plaanid on Mario kalevi all kusagil või need on peatatud või selgub tõde meile koalitsiooniläbirääkimiste käigus? Kas teile on teada? Ma olin ka see nädal ühes komisjonis, kus mingi suvalise arutelu käigus üks koalitsiooni liikmetest luges mõned punktid ette, kuhu koalitsioon jõudnud on. Kas teil on teadmist, mis nende meretuuleparkidega edasi saab? Kas me peame uurima seda, kas nad tulevad ja miks nad tulevad ja kuhu nad tulevad, või seda, et miks neid ei tule?

Ilmselt selle arvamuste vahetamisega me liiguksime kaugemale sellest käesoleva eelnõu sisust ja sellest ka komisjonis juttu ei olnud ega ka ei tekkinud sellist küsimust ei eelnõu esitajal ega ka komisjoni liikmetel. Küll aga räägiti sellest, et kogu info avalikus ruumis, mis on olnud kättesaadav nende meretuuleparkide võimaliku kavandamise kohta, on olnud maksimaalsete toetussummade käsitlemine ja ülempiirid, mida üleüldse sellise toetusena võidaks käsitleda. Nii palju oli täiendavat infot.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Hea ettekandja! Kas teil komisjonis oli ka juttu sellest, et kui nüüd väidetavalt ei tule neid meretuuleparke, miks siis eriplaneeringuid elektriliinide rajamiseks nende potentsiaalsete tuuleparkide juurde ikka jätkatakse?

Aitäh küsimuse eest! Me komisjonis siiski käsitlesime pigem just nimelt erikomisjoni loomise vajalikkust või võimalikkust ja seda ka siis püüdsime oma küsimuste-vastuste voorus välja selgitada, kas see vajadus on olemas.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 586 esimesel lugemisel tagasi lükata ja me asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde.

Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 586 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt hääletas 45 Riigikogu liiget, vastu 8, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust ja eelnõu 586 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. 

Järgnevalt tänane 17. päevakorrapunkt, milleks on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud Riigikontrolli seaduse ja erakonnaseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 599. See on selle esimene lugemine. Aga vaatan saalis ringi ja tundub, et meil on siin tekkinud arutelu võimatus, sellepärast et ettekandja Martin Helmet ei ole saalis. Ja kui meil tekib arutelu võimatus, siis selle päevakorrapunkti menetlemist me ei ava. Sellega on ühtlasi meie tänane istung lõppenud. Rahulikku ööd!