Tere päevast, väga lugupeetud Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu täiskogu kolmapäevase istungiga. Kohaloleku kontroll, palun! 

Kohale registreerus 75 Riigikogu liiget, puudub 26. 

Nüüd on võimalus anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Andre Hanimägi, palun!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Head kolleegid! Annan üle arupärimise lugupeetud sotsiaalminister Karmen Jollerile. Enesetapuvahendi võimaldamine ei ole Eestis seadusega otseselt reguleeritud ega kuulu ka loakohustusliku majandustegevuse alla – nii ütles hiljutine Riigikohtu otsus. Samal ajal kui meie arutame elulõpu tahteavalduse reguleerimist, on jäänud vastuseta laiem küsimus, kas ja kuidas võiks Eestis olla lubatud eutanaasia või abistatud enesetapp. Küsimus ei ole üksnes õiguslik, vaid ka selles, millist hoolivust, väärikust ja tuge suudab ühiskond pakkuda inimestele nende elu lõpul. Kui meil on ühiskonnas tekkinud olukord, kus pöördumatult raske haigusega või väljakannatamatute kannatustega otsitakse abi surma võimaldamiseks juhuslikelt inimestelt, kellel puudub meditsiiniline pädevus, eetiline raamistik ja seaduslik vastutus, on vaja leida lahendusi. Ühtlasi tuleks arutada, kas ja millistel tingimustel võiks olla inimesel võimalus langetada iseseisev kaalutletud otsus elu lõpetamise osas koos professionaalse nõustamise ja meditsiinilise toega. Milliseid järeldusi me saame sellest Riigikohtu lahendist siin saalis teha? Ja me olemegi esitanud neli küsimust, mis puudutavad otseselt nii seda lahendust, milliseid juriidilisi vajakajäämisi minister näeb, aga tegelikult ka laiemalt, kas ja millisel moel on Eestis arutelu tulemas eutanaasia või abistatud enesetapu või väärikalt elust lahkumise otsustamise üle?

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Juhan Kunderil oli selline jutt Suurest Peetrist ja Väiksest Peetrist. Kaks orja olid. Üks oli suur ja teine oli väike ja kidur, ja kõik te teate küll, mis toimus seal. Algul söödi Väikese Peetri kott tühjaks ja pärast siis igaüks vaatas ise. 

Aga arupärimine on regionaal- ja põllumajandusminister härra Terrasele. Jutt on sellest, et iga aasta mesinikud saavad tarutoetust. Eestis on praegu 3264 mesinikku. Sel aastal otsustati kokkuhoiu huvides. et saavad ainult suured. Ja põhjendus oli, et ainult suured tagavad toidujulgeoleku, tagavad meega toidujulgeoleku. Ja suure piir on tõmmatud 16 taru peale: kellel on 16 või rohkem taru. Aga asja iva on selles, et Väikeseid Peetreid, neid väikemesinikke, kellel on kuni 15 taru, neid on 77,6%, see tähendab lõviosa ehk 2532. 

Ja nüüd on järelepärimine: kas enamik mesinikke toidujulgeolekuga ei tegele või kuidas selline asi sai toimuda, et Väike Peeter jäeti nagu ikka tühja kotiga, aga suured saavad pärast ise süüa. Nii et selline arupärimine. Aitäh!

Jaanus Karilaid, palun!

Head kolleegid! Mul on üle anda arupärimine majandus‑ ja tööstusminister Erkki Keldole. Märksõnad on töökohad ja heaolu väljaspool Harjumaad, tööstuse ja tootmise areng versus energia puudujääk. Kuidas me plaanime kasvatada seda Eesti jõukust ja heaolu, piirkondlikku heaolu, kui see riigi poolt planeeritud energiapoliitika on ettevõtete ja inimeste suhtes nii ükskõikne, killustunud ja kaootiline? Täna seisavad ettevõtjad Läänemaal ja teistes Eesti piirkondades fakti ees: isegi kui neil on plaan laieneda, uusi töökohti luua ja tootmist suurendada, ei ole neil lihtsalt võimalik seda teha, sest puuduvad piisavad energiavõimsused. Sellega seonduvalt on minul, Andres Metsojal, Priit Sibulal, Tõnis Lukasel, Enn Eesmaal ja Ants Froschil kolm väga sisulist küsimust Erkki Keldole, kuidas me sellest kitsaskohast üle saame, millised on lahendused. Vastasel juhul jäävad väga loosunglikuks need laused, et meile lähevad korda töökohad, heaolu, jõukus. Nii et vaatame, kuidas me selle poliitika kujundamisega saame minna kasulikumaks.

Liina Kersna, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Mul on suur rõõm anda üle kultuurikomisjoni poolt Riigikogu otsuse eelnõu, sest mai lõpus saavad läbi kahe rahvusringhäälingu nõukogu asjatundjatest liikmete lepingud ja selleks oli vaja valida kaks uut rahvusringhäälingu valdkonna tunnustatud asjatundjat. Kultuurikomisjonile laekus 13 kandidaati, eile me valisime kaks nendest. Oleks võinud ka rohkem valida, aga saime valida ainult kaks. Ja nendeks on Raul Rebane, kes on pikalt töötanud rahvusringhäälingus, aga ka erameedias programmijuhina ja täna on strateegilise kommunikatsiooni konsultant. Ja teine ekspert, keda Kultuuriministeerium välja pakub, on Paavo Nõgene, kes on juhtinud Vanemuise teatrit, kantslerina Kultuuriministeeriumi ja täna on suure ettevõtte juht. Nii et järgmisel nädalal loodetavasti saame pikemalt arutada. Aitäh! Dokumendid on üle antud elektrooniliselt.

Tänan teid! Mul on vahepeal üks küsimus ka heale kolleegile Jaanus Karilaiule, et teie arupärimine kannab kuupäeva 8. mai, et ega see ei saanud liiga vara. Et on ikka õige hetk? Ja nüüd Urmas Kruuse, palun!

Austatud istungi juhataja! Auväärsed kolleegid! Maaelukomisjon algatab alusharidusseaduse ning Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (õppimiskohustuse kehtestamine) muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus on eelnõu menetlemisel algataja esindajaks maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse. Võib-olla informatsiooniks seda, et miks just maaelukomisjon: kuna seaduse muudatuses kõige olulisem osa puudutab toiduseadust ja sellega seonduvat, siis maaelukomisjon selle eelnõu siia sisse annab. Kõik dokumendid on allkirjastatud digitaalselt ja esitatud juhatusele.

Nii, head kolleegid, olen Riigikogu juhatuse nimel võtnud vastu kolm arupärimist, ühe otsuse eelnõu ja ühe seaduseelnõu. 

Teated. Täna pärast täiskogu istungi lõppu toimub siin istungisaalis Eesti–Indoneesia parlamendirühma moodustamise koosolek, kokkukutsuja Peeter Ernits. 

Ja saamegi minna tänase päevakorra juurde.

[Päevakorrapunkt] nr 1: Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu 555 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. EKRE fraktsiooni nimel Martin Helme, palun!

Aitäh! No vot, see seaduseelnõu on parim näide sellest, kui rappa on läinud kogu Eesti energiapoliitika. Aastaid ja aastaid on meil tegelenud siin progressiivsed, liberaalsed, globalistlikud jõud Eesti enda energiatootmisvõimekuste hävitamisega ehk sisuliselt Narva põlevkivielektrijaamade tootmisvõimekuste väljasuretamisega. Seda on tehtud erinevate administratiivsete meetoditega, alates sellest, et CO₂ trahv või maks on pandud elektri hinna otsa, siis on keskkonnanõudeid kogu aeg karmimaks tehtud, sunnitud ettevõtteid tegema ülikalleid, kümnetesse miljonitesse ulatuvaid investeeringuid, mis tegelikult ei ole üldse põhjendatud. Ja muidugi on räägitud sinna juurde sirge näoga: "Ei noh, mingit keeldu ei ole. Põlevkivielekter ise lihtsalt ei mahu turule." Ja selle asemel on riik võtnud maksumaksjatelt ja tarbijatelt hirmsat suurt raha, me räägime sadadest miljonitest eurodest aastas, osaliselt see on meie elektriarvetel, osaliselt on see meil automaksuga kaetud ja muude selliste viisidega kaetud. Hirmsat raha on võetud, et putitada taastuvenergia tootmise kasvu. Ja taastuvenergia – loomulikult, kui sa sinna paned raha, siis ettevõtlikud inimesed jooksevad sinna suunas –, taastuvenergia tootlikkuse võimekus on Eestis kasvanud. 

Ja kuhu me sellega jõudnud oleme? Jõudnud oleme välja sinna, et meil ei ole enam baastootmisvõimekust, mis hoiaks elektrivõrgus stabiilsust, mis hoiaks sagedust ja stabiilsust. Ainus, kes seda Eesti süsteemis tagas, ongi Narva jaamad, põlevkivijaamad. Kõigepealt tapame Narva jaamad ära, teeme kõrvale halva ja kalli ja ebastabiilse juhuelektri ja siis avastame, et ups meie süsteem jookseb kokku. Me vaatame sisuliselt otsa samasugusele olukorrale, nagu äsja oli Hispaanias ja Portugalis. 

Mis on lahendus? Lahendus on loomulikult see, et võtame veel raha tarbijate taskust, et enne seda välja suretatud Narva jaama hakata natukese rahaga uuesti elus hoidma. Vaat see on see, mille kohta Reagan ütles, et vasakpoolsete lahendus iga asja kohta on kõigepealt regulatsioon peale panna, kui siis ära ei sure, siis maksud peale panna, kui siis ikka ära ei sure, siis mingi muu asi välja mõelda, ja kui ta siis ära sureb, siis hakkame subsideerima seda. Vaat, me oleme jõudnud sinna subsideerimise juurde tagasi. See seadus, mida praegu teha tahetakse, seda müüakse meile jutuga, et väike rida tuleb juurde teie elektriarvele, te ei pane tähelegi – see elektriarve on niigi nii suur, et võtab sõnatuks –, väike rida tuleb juurde ja selle eest saame korralikuma, stabiilsema võrgu ja elektrivõrgu stabiilsus on paremini tagatud. 

Kõigepealt te hävitasite ise oma ilgete, ideoloogiliste, rumalate, lühinägelike, etteennustatavalt halbade otsustega ära meie elektrivõrgu stabiilsuse ja nüüd tulete siia seadusega, millega te tahate, et me tarbijalt võtaksime veel rohkem raha ära, et seda stabiilsust ja seda talitust käimas hoida. See näitab, kui täielikult pankrotis on kogu teie rohepöörde ideoloogia, kogu teie energiapoliitika, kogu see asi, mida on aetud siin, kümme aastat on aetud siin. Mul on meeles veel, kui te arutasite, kuidas põxitit teha. No vaat nüüd me maksame põxiti õhinapõhist juttu, paneme jälle tarbijale uue koormise peale. 

Ei ole nõus, meie hääletame vastu.

Aitäh! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Aleksei Jevgrafov, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Täna me arutame elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu 555, mis on tõepoolest oluline samm riigi energiatuleviku kujundamisel.  

Eelkõige keskendub see eelnõu kahele kriitilise tähtsusega teemale: saartalitluse võimekuse tagamisele ja põlevkivienergeetika rollile selles kontekstis. Mõlemad on vajalikud selleks, et Eesti elektrivarustus oleks mitte ainult taskukohane ja puhas, vaid eelkõige kindel. Kindel igal hetkel, ka siis, kui tuul ei puhu ja päike ei paista ja välisühendused katkenud. 

Oma kõnes keskendun ma põlevkivienergeetikale, sest käesolev eelnõu püüab tagada just seda kästledes põlevkivireservi hoidmise küsimust. On selge, et meie põlevkivijaamad on need, mis tagavad meile vajaliku reservvõimsuse. Kuid kurb reaalsus on see, et põlevkivijaamad ei ole enam turul konkurentsivõimelised. Nad ei teeni enam piisavalt tulu, et neid tasuks majanduslikult töös hoida. 

See eelnõu aitab luua raami, et need jaamad saaksid olla pidevalt töövalmis, tagades meile kindluse hetkedel, kui muud tootmisvõimalused ei ole piisavad või välisühendused ei toimi. Ilma selle seaduseta oleks tagajärg selge: need jaamad suletakse, need amortiseeruvad ja neid ei ole võimalik hiljem enam lihtsalt nupuvajutusega uuesti käivitada.

Põhivõrguettevõtja Elering aktsiaselts on hinnanud, et minimaalne juhitavate võimsuste vajadus Eesti elektrisüsteemis on umbes 1000 megavatti. Praegu meil on see võimsus olemas peamiselt tänu põlevkivile. Saartalitluse võime eesmärk ongi tagada see 1000 megavatti juhitavat võimsust ka siis, kui välisühendused ei toimi. 

Põlevkivielektrijaamad on aastakümneid olnud Eesti elektrisüsteemi nurgakiviks, tagades meile vajaliku baasvõimsuse ja eriti kriitilise tähtsusega juhitava võimsuse. Juhitav võimsus on see, mis võimaldab meil tagada elektrivarustuse ka siis, kui tuul ei puhu ja päike ei paista. See on meie elektrisüsteemi stabiilsuse ja töökindluse alus.

Märkimisväärne on endise kliimaministri Yoko Alenderi väljaütlemine, et me vajame põlevkivielektrit reservis tipukoormuste katmiseks veel umbes 10 aastat. Samal ajal eksperdid, sealhulgas Eesti Energia enda juhid, on korduvalt kinnitanud, et põletuskatlad peavad töötama, vastasel juhul muutuvad nad kasutuskõlbmatuks. Kui need jaamad kord kinni pannakse, siis see ei ole ajutine paus, see on pöördumatu sulgemine. Me ei tohi sulgeda põlevkivielektrijaamu seni, kuni meil puuduvad reaalsed usaldusväärsed ja piisava võimsusega alternatiivsed juhitavad elektritootmise allikad. 

Muidugi me peame tegelema põlevkivienergeetika keskkonnamõjudega ja liikuma säästvamate lahenduste suunas. Kuid see üleminek peab olema läbi mõeldud ning tehtud nii, et elektri hind ei tõuseks, vaid langeks. Hetkel vaadates olukorda, see nii ei ole.  Tuleb aru saada, et roheenergiat saab lasta võrku ainult teatud koguses, muidu investeeringud võrgu suurendamiseks lihtsalt viivad meie hinnad lakke. Üks variant on see, et me võime investeerida uutesse tehnoloogiatesse, arendada salvestusvõimsusi ja toetada teisi ühildatavaid rohelahendusi. Kuid praegu neid alternatiive ei ole reaalselt ja piisavas mahus.

Põlevkivielektrijaamad on meie energiajulgeoleku vältimatu tagatis. Ja seetõttu tulebki meil eelistada teist varianti. Põlevkivijaamu opereeriva Eesti Energia tütarfirma Enefit Poweri juht Lauri Karp on öelnud, et kui võtta Auvere jaama energiatoodang kaheks osaks, siis megavatt-tunni elektri tootmise omahind on 30–40 eurot ning ülejäänu hinnast moodustab CO₂ kvoodi hind.  Tallinna Tehnikaülikooli energiatehnoloogia instituudi direktor professor Alar Konist räägib sellest, et tänapäeval on olemas CO₂ püüde tehnoloogiad. Kui need paigaldada olemasolevatele elektrijaamadele, näiteks Auvere jaamale, oleks investeeringute suurusjärk umbes 200–300 miljonit eurot. Ja ma rõhutan seda, et see on kümneid kordi vähem kui see, mida valitsus soovis eraldada ainult meretuuleparkidele.

CO₂ püüde tehnoloogia paigaldamise tulemuseks oleks odav elekter ja nulli heitmeid atmosfääri. Samuti paraneks oluliselt tööhõive olukord Ida-Virumaal. Kahjuks on Eesti seadnud eesmärgiks olla sajaprotsendiliselt taastuvenergiapõhine, kuid poliitikud ei räägi sellest, kui kallis see on, ning jätavad mainimata, et kõik suured majandused – Hiina, India, Venemaa – ei ole Pariisi kliimaleppega liitunud, aga USA astus välja. On … , et me püüame iga hinna eest vähendada CO₂ heitmeid, samas kui teised suured riigid ei tegutse kaugeltki sama innukalt. 

Head kolleegid! Meie ülesanne on tagada, et meil oleks alati olemas kindel ja taskukohane elektrivarustus. Nagu Hispaania juhtum näitas ... 

Hea kolleeg, kas te soovite aega juurde? Üks minut juurde, palun. 

Nagu Hispaania juhtum näitas, ei pruugi ainult taastuvenergia tagada stabiilset varustust igal ajahetkel. See tähendab, et me peame hoidma põlevkivielektrijaamad töös seni, kuni meil on reaalsed ja piisava võimsusega alternatiivsed juhitava elektri tootmise allikad. Aitäh!

Suur tänu teile! Isamaa fraktsiooni nimel, Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Head kolleegid ja inimesed, kes meid jälgivad! CO₂ kunstlik kvoodisüsteem on viinud selleni, et turult on tõrjutud põlevkivienergia, mis aastakümneid on hoidnud meie elektri hinna konkurentsivõimelisena. Nüüd tellime me Hiinast kivisöest toodetud elektriga toodetud tuulikuid ning päikesepaneele ja hoopleme, kui rohelised me oleme. Samas maadleme probleemidega, mida selline arutu poliitika on kaasa toonud. 

Kuna meil juhitavaid võimsusi on minimaalselt, siis on vaja luua süsteemi, kus juhul, kui meid muust maailmast täiesti ära lõigatakse, meil elekter ei kustuks. Seda nimetatakse saartalitusteks. Selleks soovitakse Riigikogus esitatud eelnõu kohaselt korraldada vähempakkumise hange 1000 megavatile juhitavale reservvõimsusele, mis lülitatakse sisse vaid siis, kui eelpool toodud situatsioon tekib. 

Peaminister lubas, et nüüd on maksurahu, aga ei, lisandub saartalituse tasu 35 miljonit aastas, mis on järjekordne maks, mida korjatakse kõigilt elektritarbijatelt. Kuigi nagu kliimaminister ütles, ei maksa seda kinni maksumaksjad, vaid hoopis tarbijad. Seega on meil lisaks maksumaksjatele veel ka mingi uus lüpsilehm, tarbijad. 

Me oleme rohepöörasuses ennast täiesti nurka mänginud. Valitsuse väljatoodud energia nii-öelda pikk plaan, kus keskendutakse dotatsioonidel baseeruva ülikallile energiatulevikule, kus meretuuleparkide turule toomiseks planeeritakse kolm kuni viis miljardit dotatsiooni. Lisaks nende ühendamiseks elektrivõrku tuleks rajada kuni kaks miljardit maksev uus 330-kilovoldine elektriliin, mille eriplaneering osaliselt juba käib. Hetkel on see küll eurotaevamanna ootuses pausile pandud, aga eks näis. Plaanis on energiasalvesti Paldiskisse, mis vajab samuti ligi miljard toetust, ja tuumaelektrijaam, mille toetusmehhanismi täpsemat kulupoolt pole veel kokku löödudki. 

Kokkuvõtteks ei tea keegi täna, kui palju võimsust meil Eestis olema saaks, kui kõik lubatu ka ellu viidaks. Hinnanguliselt toodaksime kaks korda rohkem energiat kui Eesti ise tarbiks. Unistatakse tarbimise suurenemisest tööstustarbijate lisandumisel. Utoopia pahupool on selles, et milline investor tuleks Eestisse oma ettevõtteid rajama, kui siin on Euroopa kallim elekter? 

Vaadates, mis toimub maailma suurima majandusega riigis, USA-s, saab ka väga rumal aru, et globaalsed muutused on stardipaugu juba saanud. Lauslollus on lahkuda kuristikku kihutavalt rongilt viimasena, aga millegipärast tundub, et isegi ei lahkuta, vaid pannakse gaasi juurde. 

Ja kui nüüd veel gaasist rääkida, siis oma ogaras agaruses püüame veel lisaks üle täitma niigi ebavajalikke, ebareaalsed Euroopa Liidu püüdlusi ning olema ühepoolselt valmis loobuma gaasist ka veel teistest varem, aastast 2040. Samal ajal viib Elering läbi vähempakkumist 500 megavati juhitava reservvõimsuse, sealhulgas gaas, rajamiseks tingimustel, kus arendaja peaks gaasi puhul investeerima vaid circa 12 aastaks turule lubatavasse gaasi tootmisesse, mis reaalselt võiks töötada minimaalselt 20 aastat. See viib järjekordselt investeeringu hinna lakke, mille maksab kinni tarbija. 

Me oleme lisanud põlevkivienergia tootmise hinnale müstilise CO₂ lisatasu, lisaks veel maavara tasu, omaenda konkurentsivõimelise elektri tootmise sisuliselt välja suretanud, ja seda kõike väidetavalt selleks, et päästa inimkonda maailma lõpust. Kuid reaalselt lapitakse sellest rahast Rail Balticu lõpmatut rahaauku. Samas püüame uue eelnõuga saada toetust saartalitusmaksu kehtestamisele, et neidsamu põlevkivikatlaid elus hoida juhuks, kui tuul ei puhu, päike ei paista ja mingil põhjusel muust maailmast äralõigatuna väljastpoolt elektrit Eestit ei saa. 

Kokkuvõtteks võin öelda, et kui saartalitus vajab lisaressursse, siis peaks selle maksma võrguoperaator ehk Elering, mitte luua uut maksu tarbijatele. See paneks ehk ka valitsuse ja Eleringi juhtkonna mõtlema, kas ikka on mõistlik kulutada miljardeid näiteks nii-öelda Läti neljanda võrguühenduse rajamiseks üle Saaremaa, kui saaks ju üle viie korra odavamalt mööda mandrit viia see Haapsalust läbi Hiiumaa Leisi rajatava 110-kilovoldise uue elektri…… ehitades, mis tagaks vajaliku ringlahendusena mõlema suursaare elektrivarustatuse. Kokkuvõtteks võin öelda, et Isamaa ei toeta tarbijatele uute maksude kehtestamist ja sellega ka antud eelnõu. Aitäh!

Tänan teid! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Jaak Aab, palun!

Austatud juhataja! Hea Riigikogu! Nagu siin juba ka veidi on juttu olnud, kuid mitte just sellest positiivsemast küljest, siis tuleb ikka need positiivsed asjad ka ära rääkida. Antud eelnõuga tehakse mitmeid vajalikke muudatusi, mis kindlustavad meie elektrisüsteemi toimimist, ja selle tagamisega on ka need muudatused seotud. Näiteks, eelnõuga kaotatakse elektrisalvestuse topeltmaksustamine, mis seni on võrgutasudes, ja rajatakse selleks eraldi mõõtepunkt. Täiendatakse agregeerimise ja tarbimiskaja regulatsiooni, mis suurendab tarbimise paindlikkust. Võetakse tarbijatele arvete esitamisel kasutusele ka kauplemisperioodil netomõõtmise põhimõte. See kõik on positiivne, loob paindlikkust ja tegelikult aitab nii tootjaid kui tarbijaid.

Olulised muudatused sellest, mis on ka varasemates sõnavõttudes juttu olnud, tulevad aga seoses saartalitlusvõime tagamisega. Esimene osa sellest on suhteliselt selge. Kuna saartalitlusvõime tagamiseks on vaja ka selgelt juhitavaid võimsusi, mis pikaajaliselt saavad toimida ja mida Eestis on olemas ju praegu põlevkivielektrijaamade näol, siis selle võimsusreservi saartalitluse tagamiseks kindlustavadki põlevkivijaamad. Küsimus on alati ja vaidlusküsimused, kes selle kinni maksab. Kahjuks on ju olukord selline, et need põlevkivijaamad oma toodanguga suurel osal aastast lihtsalt elektriturule ei pääse. Aga et nad oleksid töövõimelised – pikalt tehnilisi kirjeldusi ei hakka tegema, osa neist peab olema ka niinimetatud soojas reservis, nad peavad tagama ka selle seaduse kohaselt vähemalt 10 päeva seda juhitavat võimsust –, siis see läheb midagi maksma. Seni sedasama investeeringut ja nende katelde korrashoidmist on teostanud muidugi Eesti Energia, aga kui ta ei suuda turult oma toodanguga läbi elektri hinna tagasi teenida, siis tuleb see osa ka kinni maksta. See ei ole eriti meeldiv ja see tasu vastavalt ka seadusele lisandub meie elektriarvetele. Sinna tulebki uus rida: saartalitlustasu.

Nii et see on üks osa sellest suurest muudatusest, mis siin seaduseelnõus on. Võib ju vaielda, kas oleks pidanud või oleks pidanud varasemalt ette nägema sellest desünkroniseerimisest tulevaid tagajärgi, kas neid juhitavaid võimsusi oleks pidanud rohkem olema, kas salvestusvõimsusi või üldse energiatootmisvõimsusi rohkem olema. Selle üle me võime vaielda – alati, kui neid oleks rohkem, oleks parem ja ka tarbijale soodsam. Ja tegelikult need plaanid või vähemalt ettevalmistatud hanked tõenäoliselt lähematel aastatel, ma väga loodan, ka seda teevad ehk siis toovad selle võimsusreservi tagamist kindlasti odavamaks ja seda ka tarbija jaoks.

Nüüd teine, võib-olla isegi problemaatilisem osa sellest eelnõust on siis niinimetatud tasakaalustamistasu ehk sagedusreservitasu. Kuna me peame tagama oma elektrisagedust nüüd lahus juba Venemaa ja Valgevene süsteemist, mis varem tagas selle sageduse, siis ka selleks on vaja teatud võimsusi, mis ka maksavad. Ja tegelikult see süsteem ju toimib, seda hangitakse turult, seda teeb praegu süsteemioperaator Elering ja need kulud on kahjuks osutunud isegi kõrgemaks, kui esialgu prognoositi. Prognoos oli see, et selleks kulub umbes 60 miljonit aastas. Aga esimesed kuud olid siin juba üle 10 miljoni, märts vist. Nii et mis ta siis aasta jooksul lõpuks maksma läheb, ei tea. Jälle raputame tuhka pähe, võib-olla oleks pidanud natuke varem selle peale mõtlema. Põhiliselt võiks siin aidata salvestusvõimsused, sest see, mis praegu nii palju maksab, on kiirelt sisse lülitatav ...

Palun lisaaega kolm minutit.

Kolm minutit lisaks.

… ehk siis praktiliselt automaatselt käivitatav reserv, mida ei pea keegi nupust sisse lülitama, vaid süsteem ise lülitab sisse. Näitena võin tuua: praegu siis põhiliselt selle kiire sagedusreservi katavad praktikas Leedu vesipumpla, vesisalvesti ja meie Kiisa reservgaasijaam. On muidugi väiksemaid salvestusvõimsusi veel. Siin Eesti Energia avas hiljuti just ühe akupargi ja osaleb samuti sellel turul. Muidugi me loodame, et selle aasta jooksul tuleb salvestusvõimsusi juurde, mis aitavad just seda kiiresti rakendatavat sageduste reservi hoida, tagada ja asi läheb järelikult ka kõigi meie jaoks odavamaks. Seaduses on ette nähtud, et 1. jaanuarini 2026 katab selle kulu, selle hankimise kulu Elering oma vahenditest, mis on põhimõtteliselt tõenäoliselt siiski see ülekoormustasu, mida süsteemioperaator teenib siis bilansi tasakaalustamise eest.

Aga nüüd on küsimus selles, et seadus näeb ette, et Elering töötab välja selle metoodika, lõplikku metoodikat veel momendil ei ole, ja kooskõlastab selle metoodika Konkurentsiametiga. Ja sellisel juhul selgub ka see hind, mis on praegu prognoositav ja mida me täpselt ei tea. Minu kindel soov ja lausa nõudmine on, et juhul, kui me selle täna seadusena vastu võtame, siis kindlasti Riigikogu, nii majanduskomisjon kui laiemalt Riigikogu, peaks teada saama selle metoodika täpsema sisu, selle tasu kehtestamise korra, täpsema korra, ja kui palju see maksma läheb. Prognoosis on nii, et see läheb maksma – noh, mida tahetakse praegu jagada tarbija ja tootja vahel, lõpuks ta tegelikult ikka tuleb ju tarbija kaela, kust see tootjagi seda võtab –, on 0,5 senti tarbijale, 0,5 senti tootjale. Ehk siis üks sent kilovatt-tunni eest prognoositavalt tuleb 1. jaanuarist juurde seda sagedusreservitasu ja siis 0,42 senti seda eelmist, saartalitlustasu.

Nii et me võime juba praegu öelda, et vähemalt poolteist senti, peaaegu poolteist senti tõuseb elektrienergia hind meil 1. jaanuarist. Aga et see oleks läbipaistev ja selge, tuleb kindlasti ministril ja ministeeriumil tuua see küsimus uuesti siia. Jah, otseselt, see ei ole avalik-õiguslik tasu, nii on seda hinnanud tegelikult erinevad juriidilised eksperdid, on hinnanud ka kohus, see on eraõiguslik tasu, mida Elering korjab kokku ja tasub vastavate reservide hankimise eest. Nii on see selgitus. Aga kindlasti peab olema rahvasaadikutele selge, kuidas see süsteem toimib, kui suur see tasu on, enne seda, kui ta 1. jaanuaril 2026 kehtestatakse. Taolisel puhul Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, arvestades neid positiivseid muudatusi, mis siin on just süsteemi tagamise osas olemas ja kindlasti ka see desünkroniseerimisest tulev mõju, mida me pidime tegema, muidu me sõltuksime oma energiajulgeolekus veel kaua Venemaast ja Valgevenest, mida me teha praeguses olukorras ei saa. Nii et toetame, aga soovime kindlasti veel selle aasta jooksul täpsustusi. Aitäh!

Suur tänu teile! Ja Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Yoko Alender, palun!

Aitäh, austatud aseesimees! Austatud Riigikogu liikmed! Head kuulajad! Alustuseks kasutan võimalust lükata ümber majanduskomisjoni aseesimehe poolt esitatud valeväited, justkui India ja Hiina ei oleks Pariisi kliimalepet ratifitseerinud. On küll. Aga see praeguses kontekstis polegi niivõrd oluline. Väga palju valeinfot oli muidugi ka esimeses kuuldud kõnes ja nii mõnes teiseski. Ent suur tunnustus endisele majanduskomisjoni esimehele Jaak Aabile, kelle kõne oli väga sisukas ja andis edasi ka mitmed detailid, mida mina soovisin oma kõnes esitada. 

Aga suurtest asjadest. Veebruarikuus, tõepoolest, ühisel pingutusel koos algatusega, mis sai alguse juba oma 15 aastat tagasi Euroopas, väga paljude inimeste töö tulemusel, väga õnnestunult ühendasime end lahti Venemaa ja Valgevene sagedusalast, liitusime Mandri-Euroopa sagedusalaga ja selle läbiviimiseks 1,6 miljardi eest nende aastate jooksul tugevdasime oma elektrivõrku Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas. See oli ülioluline samm. Leedukad võtsid initsiatiivi, et me nimetaksime seda 9. veebruari meie energiaiseseisvuse päevaks. Veel kord aitäh kõigile, kes sellesse panustasid. 

Ja tõepoolest, selle sageduse hoidmisel on omad kulud. Neid kulusid oleme tasunud me varasemalt ka Venemaale, loomulikult mitte enam, sellepärast et me ei tee tehinguid sellise agressorriigiga. Ja loomulikult oli see ülivajalik ja positiivne samm kogu Eestile. Seda näitab ka see, et Eesti inimesed pidasid seda sammu niivõrd oluliseks, elasid kaasa, valmistusid ootamatusteks, aga nii nagu riik kinnitas, nii kõik ka kenasti läks. 

See kulu tõepoolest, nii nagu siin sai ka mainitud, umbes sent kilovatt-tunni kohta. Ja loomulikult on ülioluline, et selle aasta jooksul, mil Elering katab ülekoormustasust need kulud, saavutatakse kokkulepped turuosalistega. Läbirääkimised tean, käivad pidevalt. Oluline on ka, et kõik need turu osapooled Eestis, Lätis, Leedus panevad oma võimsused tööle, sest mida rohkem on võimsusi, ja neid uusi, nii nagu mainis ka härra Aab, on tulemas juurde. Aasta lõpus on valmimas Mandri-Euroopa suurim akupark Eestis 200 megavati ulatuses. Läbirääkimised käivad, et leida parim metoodika, parim viis, kuidas see sagedusreservide turg tõrgeteta töötaks ja annaks meile kõige parema hinna. Aga küsimust selles, kas seda vaja on, loomulikult ei ole. Seega ülipositiivne. 

Palun ka lisaaega. 

Kolm minutit lisaks.

Ja nüüd see teine teema. Nimelt siin eelnõus on ka paljusid teisi aspekte, mainiti juba salvestuse kiirendamist. See aitab meil lisaks sellele, et ta aitab sedasama sagedusturgu paremini töös hoida, aga salvestus on osa ka taastuvenergia odavate tundide maksimeerimisest. Mida enam meil on salvestust, seda paremini me saame ära kasutada oma juba olemasolevaid nii päikese- kui tuuleenergia võimsusi ja me saame neid tunde, mil elekter on väga odav, juurde. Seega ka need muudatused on üliolulised. 

Aga nüüd siis põlevkivielektrist. Tõepoolest, me oleme ajalooliselt põlevkivist, oma kodumaisest põlevkivist sõltunud. Sellel on olnud oma hind loomulikult keskkonnale ja nende inimeste tervisele, kes Ida-Virumaal elavad. Ja seda tootmist on aastate jooksul muudetud järjest puhtamaks. Ent siiski on selge, et korstnad ei hakka kümnete aastate pärast sellisel moel tossama, nagu nad tegid seda ajaloos. See loomulikult ei ole tulevikusuund, aga seniks, kuni on uued võimsused välja ehitatud, ka juhitavad võimsused, mis loomulikult on iga toimiva energiasüsteemi osa, seniks me vajame seda reservi. 

Kui me seda põlevkivireservi hetkel ei kasutaks, kui me seda saartalitluse eelnõu vastu ei võtaks, millele siin näiteks Isamaa erakond end vastustas, siis oleksid meie tipukoormuse hinnad oma kolm korda kõrgemad. Seetõttu kindlasti soovitan ka Isamaal ümber mõelda ja seda eelnõu, mis aitab põlevkivijaamad turule tuua, toetada. See maksumus keskmisele tarbijale circa 13 eurot aastas energiavarustuskindluse eest, seda on siiski väga tarvis ja sellepärast see eelnõu on esitatud. Aga loomulikult me peame töötama pidevalt selle nimel, et meie energiasüsteem saaks puhtam, et elektri hind saaks taskukohasem. Ja loomulikult kõige olulisem, et energiajulgeolek oleks igal hetkel tagatud. Just nendesse eesmärkidesse selle eelnõu nii väiksemad muudatused, kui need suured kaks asja panustavadki. 

Seega, hea eelnõu. On rõõm, et see on jõudnud nüüd lõpphääletuseni. Reformierakond toetab eelnõu.

Suur tänu teile! Ja otse loomulikult, Urmas Reinsalu leidis võimaluse vastusõnavõtuks. Vastusõnavõtt kaks minutit.

See on ogar eelnõu. Loomulikult Isamaa hääletab sellele vastu. Saartalituse kulu osas oli meie ettepanek, et seda peaks kandma süsteemioperaator, mida ei toetatud. Nüüd jutt sellest ühest sendist on paraku täielik häma. Tööandjate keskliidu direktor Hando Sutter hindas täiendavat koormust, mis tuleb elektrienergia tarbijatele või tootjatele – ja selle seadusega on täiesti segane, kellele, kui suures ulatuses ja millisel moel lisa avalik-õiguslik koormis pannakse – 200 miljoni euro ulatuses. Et asetada asi perspektiivi, siis elektrituru koguhind, mida Eesti tarbijad maksid 2024. aastal elektrienergia eest, oli suurusjärgus 700 miljonit eurot. Järelikult juba ainuüksi selle prognoosi pinnalt, mida ma viitasin tööandjate keskliidu juhi poolt, tähendab see üle viiendiku koormuse tõusu elektrienergia osas. Ja kindlasti on selle seaduse puhul lisaks sellele, et ta toob kaasa prognoosimatu ja väga kõikuva, nagu selle sagedusreservituru puhul me oleme näinud, nullist kuni 4000 euroni on need hinnad liikunud, korralduse, on see kahtlemata ka õiguslikult põhiseaduse vastane. Kliimaministeeriumi väited selle kohta, et sadade, prognoositavalt üle 100 miljoni euro koormuse panemine tarbijatele olukorras, kus ei ole teada, kellele koormus pannakse, millise jaotusega ja kui suures ulatuses, on põhiseaduspärane ja tegemist on eraõigusliku koormisega, on ilmselgelt irrelevantne. Ja Isamaa fraktsioon kindlasti pöördub presidendi poole, et seda sellisel kujul seadust mitte välja kuulutada. Aitäh!

Suur tänu! Sellega sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 555 lõpphääletus ja asume seda hääletust ette valmistama.

Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu 555. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Selle poolt hääletas 51 Riigikogu liiget, vastu 27, erapooletuid 0. Eelnõu 555 on seadusena vastu võetud.

Teine päevakorrapunkt, Vabariigi Valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse muutmise seaduse eelnõu 589 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Lauri Läänemets, palun!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud saadikus! Loomulikult on tegemist (Saalis on lärm. Juhataja helistab kella.) hädavajaliku, eelnõuga olulise eelnõuga. Ja mul on hea meel …

Hea kolleeg, ma vabandan, laseme saalil natukene rahuneda.

Kas saal on erutanud? (Sumin ei vaibu.) 

Head kolleegid, kes lahkub, see lahkub, kes jääb, siis palun kuulakem ettekandjat! (Kõneleja palub lisaega.) Palun, kolm minutit lisaaega. Kolm minutit ja 30 sekundit lisa, palun.

Aitäh! Lugupeetavad! Tegemist on olulise eelnõuga. Selles mõttes on väga hea, et ta valitsusest parlamenti on jõudnud ja loomulikult tuleb selle eelnõu poolt hääletada, nii nagu see konsensus, mulle tundub, on siiamaani sellel teekonnal olnud. Ehk siis elutähtsa teenuse osutaja peab olema see, kes rasketes keerulistes olukordades mitte kuidagimoodi pihta ei saa ja riik toimiks ja inimestele seda turvatunnet suudaks pakkuda. Ja see eelnõu seda kõike kindlasti väga õigesti adresseerib. 

Aga antud eelnõu on ainult üks osa laiemast nägemusest elanikkonnakaitses ja ma arvan, et see pingutus on kindlasti õige. Aga ülejäänud tehe on tegemata. Ja see tehe on selles mõttes tegemata, et hädaolukorra seaduse muudatused seisavad valitsuses varsti juba kolmandat kuud. Mina tean, mitu aastat sai ette valmistatud seda, et Eestis oleks ohuteavitussüsteem, mis töötaks, mida oleks võimalik Päästeametil katsetada, mitte ei pea ootama Kaitseväe õppust Siil selle jaoks, vaid ka siis, kui Päästeamet seda vajab. 

Seal on muid palju muid nüansse, aga mida kõige rohkem oleks vaja, oleks vaja seda, et Eesti valmistuks elanikkonnakaitseks täpselt samamoodi nagu sõjaliseks riigikaitseks: ehk siis varjendid ja varjumiskohad.

See eelnõu on seisnud Vabariigi Valitsuses, varsti juba saab kolm kuud, sellepärast et lugupeetud peaminister teatavasti ei suuda ära otsustada, kas tema toetab ja kas Reformierakond toetab seda, et Eesti elanikud oleks kriisideks valmis ja täpselt needsamad elutähtsa teenuse osutajad ja ka avalik sektor läbiks elanikkonnakaitse koolituse või mitte kohustuslikus korras. Ei suuda otsustada! 

Ja ma saan aru, et peaminister ei suuda otsustada ka seda, kas Reformierakonnale sobib see, et tuleb nõue, et uutele hoonetele rajatakse varjendid või mitte. Peaministrile tundub, et see on majanduskasvu takistav asi, ma saan aru. Ja see eelnõu seisab, seisab. Ma helistan, küsin Siseministeeriumilt, kuidas on, kas eelnõu on liikumas. Ei, seisab Reformierakonna taga, seisab peaministri taga. 

Ma tahan öelda: häbi! Ma tahan öelda, et tegelikult on lati alt läbi jooksmine. Mis jutt see oli, reformierakondlased, et sotsiaaldemokraadid ei lase asju teha?! Elanikkonnakaitse, riigi valmistumine sõjalisteks kriisideks – kõik seisab sellepärast, et peaminister Kristen Michal, et Reformierakond ei suuda otsustada. 

Siseminister on suhteliselt abitu, käib ja ootab, et saaks peaministriga sellest teemast rääkida. Isegi siseministriga kohtumiseks ei leita aega! Kus kohta me siis jõuame?! Mis on Reformierakonna poliitika või sõnum Eesti Vabariigile, Eesti inimestele olukorras, kus kohas Kaitseväe juhataja ütleb, et me peame kolme–nelja aasta jooksul olema valmis võimalikeks poliitilisteks soovideks, mis tulevad võib-olla Venemaalt, kui nad tahavad. Sõjaliselt me peame olema valmis, aga elanikkonnakaitse mõttes ei pea olema valmis. Ei pea olema valmis Reformierakonna arvates ei kriisikoolitusteks, elanikkonna koolitamiseks, ohuteavitussüsteemi paremaks käivitamiseks ja varjendite rajamiseks, varjumiskohtade rajamiseks. 

Mind paneb väga muretsema. Sotsiaaldemokraate paneb väga muretsema. Tõesti, seda eelnõu on väga põhjalikult, väga pikalt ette valmistatud. Seda, ma mäletan, eelmises koalitsioonis väga põhjalikult ja väga pikalt tegelikult koalitsioonipartnerite vahel on arutatud, reformierakondlaste vahel on arutatud. Mati Raidma on teemaga väga hästi kursis, toetanud, aidanud ettevalmistamisel. 

Ja siis on Eesti Vabariigis peaminister, kes ei leia aega, et sellises olulises elanikkonnakaitse küsimuses siseministriga rääkida ja ära otsustada, kas Reformierakonnal on mingi seisukoht või Reformierakonnal ei ole mingeid seisukohti. 

Lugupeetavad! Mina kutsun üles Reformierakonda siis sõnade järgi tegutsema ja tahaks näha, et see eelnõu jõuaks Riigikokku. Ja ma pean ütlema, et mure on selles, et isegi kui valitsus selle Riigikokku saadab või saadab mingisuguse teise seaduse raames näiteks. On võimalik teha ka selle almisoleku seaduse raames, mis tegelikult pole ka kuskile kaugele jõudnud. Fakt on see, et enam ei jõua enne suve vastu võtta. Fakt on see, et pool aastat on munetud ära, ja fakt on see, et kõik lükkub pool aastat edasi. Ja see on päris suur probleem ja see on Reformierakonna hinge peal. 

On küll üks võimalus. Sotsiaaldemokraadid esitasid sellesama eelnõu, see on tegelikult parlamendi menetluses, võib sellega siduda, meil ei ole selle vastu midagi. Meil on üks soov, et palun olgem oma käitumises vastavalt oma sõnadele. Kui öeldakse, et tuleb tegutseda kiirelt, siis tulebki tegutseda kiirelt. Kui öeldi, et sotsiaaldemokraadid takistasid – sotsiaaldemokraate ei ole enam valitsuses. Minu arvates on ka koalitsiooniläbirääkimised oluliselt pikemaks läinud, kui sotse ei ole. Kõik kuidagi on hakanud valitsuses venima. Ja see paneb muretsema. Ehk siis jään ootama ülejäänud samme, mis puudutavad elanikkonnakaitset, ja kutsun loomulikult üles toetama seda eelnõu. Aitäh!

Aitäh teile! Enne kui kutsun kõnepulti Vladimir Arhipovi, on küsimus istungi juhatajale. Kristo Enn Vaga, palun!

Aitäh, auväärt istungi juhataja! Mul on küsimus selle praeguse formaadi kohta. Minu teadmise kohaselt praegune formaat on, et sul on võimalik kõne pidada selle eelnõu kohta, mis on meil menetluses. Aga siin hea kolleeg Läänemets, mina olin selle eelnõu juhtivmenetleja, see puudutas saartalitluse korral kahe sidelahenduse omamist välisriigis, sellist kohustust, aga härra Läänemets vist polnud absoluutselt seda eelnõu lugenud, ta tuli ja rääkis mingist täiesti teisest asjast. Äkki te kutsute korrale ja soovitate kolleegidel rääkida sellest eelnõust, mis on hetkel menetluses? Minu arust see formaat, kus sa saad ükskõik millest rääkida, see on esmaspäeval peale istungi päevakorra ammendumist vaba mikrofoni formaadis. Äkki oleks mõistlik seda neile pakkuda?

Aitäh, hea kolleeg! Ma olen sisuliselt teiega igati päri, et läbirääkimine võiks puudutada seda eelnõu, mida parasjagu arutame, aga seda ette näha juhatajal, millest üks või teine kolleeg rääkima hakkab, on täiesti võimatu. Ja ka tegelikult praktilises vaates sekkuda kõne ajal, ta ütleb kohe-kohe ma jõuan selle punktini, see sissejuhatus on vahel 90% ettekandest ja siis 10% on lõpus see. Praktilistel kaalutlustel on see nagu võimatu ja me satume lihtsalt vaidluste küüsi. Sisuliselt päri teiega. Aga veel kord: ma ei pea nagu praktilistel kaalutlustel võimalikuks sekkuda, muidu me jääme siin vaidlema liialt palju. 

Võtan ka Peeter Ernitsa küsimuse juhatajale, istungi juhatajale.

Hea juhataja! Eelnev jutt oli üsna sarnane minuga, et ma nagu ei olnud selle varasema menetlusega kursis ja olin segaduses, millest jutt on, selline, ja lõpp oli, finaal oli, et toetan küll, eks ju. Aga nagu ma aru saan, võib rääkida ükskõik millest ja lõpuks ütled ühe lause maast ja ilmast. On vist niimoodi?

Paraku nii on, jah, seda ma siiralt tunnistan ja möönan, et tegelikult de facto on võimalik, ma ei pea seda õigeks, ei pea seda heaks, aga de facto on seda võimalik teha. Sellepärast et, veel kord, mina juhatajana ja ma arvan, et ka minu kolleegid juhatuses, ei pea õigeks hakata hindama selle kõne käigus selle sisu vastavust konkreetsele päevakorrapunktile. 

Ja teine, mille ma saan siinkohal ka ära öelda, et ma arvan, et sõna "Reformierakond" on jälle erakondadest siin saalis pikalt enim mainitud. Ma arvan, et ka härra Läänemetsa kõnes oli vähemalt kümme korda sõna "Reformierakond", nii et ma arvan, me juhime siin pikalt. Võib-olla EKRE-ga me konkureerime, EKRE-t on ka päris palju. Päris kindlasti me oleme enim nimetatud erakond siin selles saalis kõnede ja läbirääkimiste käigus. 

Head kolleegid, aga nüüd Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel igati asjakohane kõne, Vladimir Arhipov, palun, ma eeldan ja usun.

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Head inimesed, kes meid vaatavad! Tänane arutelu käsitleb hädaolukorra seaduse muutmist, mille eesmärgiks on täpsustada elutähtsate teenuste osutajate kohustusi, eelkõige küberturvalisuse ja riskijuhtimise valdkonnas. 

Küberturvalisus on vaieldamatult üks meie aja võtmeteemasid. Sõjad ei käi enam ainult kaevikutes, need käivad ka andmekeskustes, haiglates, elektrivõrkudes ja sidekanalites. Seetõttu võib tunduda loogiline ja põhjendatud, et riik tahab täpsemalt reguleerida, kuidas elutähtsate teenuste osutajad peavad riske hindama ja ennetama. Kuid siinkohal tuleb küsida endalt, kas me parandame midagi, mis on katki, või loome uusi kohustusi lihtsalt selleks, et tekitada mulje, nagu oleksime turvalisuse nimel midagi teinud. Ütleme ausalt, ka kehtiv seadus juba võimaldab neid nõudeid kehtestada. Näiteks hädaolukorra seaduse § 38 lubab määrata elutähtsa teenuse osutaja haldusaktiga ja kehtestada sealhulgas küberturvalisusele nõudeid. Seega seaduslik alus on meil olemas. Küsimus ei ole mitte niivõrd seaduse olemasolus, vaid selles, kas me oskame ja suudame olemasolevat õigust rakendada. 

Samas ei saa mööda vaadata ühest probleemist, mida see eelnõu loob või vähemalt süvendab. See paneb järelevalvekohustusi ametkondadele, kellel sageli puudub vajalik pädevus, ressurss või tehniline kompetents. Küsimus ei ole ainult selles, et spetsialiste on Eestis vähe. Neid on tõesti loetud arv. Küsimus on ka selles, et kui järelevalve on formaalne, pealiskaudne või liigselt bürokraatlik, siis me ei suurenda turvalisust, vaid loome petliku turvatunde, ja see on veel ohtlikum. Halvemal juhul tuleb teenuse osutajatel tellida auditid ja kontrollid eraettevõtetelt, sageli kõrge hinnaga ja fikseeritud kujul, mis ei lahenda probleeme, vaid toodab raporteid. Kas me oleme valmis selleks kuluks, olgu see siis riigi või erasektori rahakotist? 

Ometi – ja see on oluline ja tähtis – Keskerakond toetab seda eelnõu. Mitte selle pärast, et kõik oleks selge, täiuslik või üheselt õigustatud, vaid selle pärast, et kui küsimus on elutähtsates teenustes, siis peab vastutus olema selgelt määratletud. Kodanik peab teadma, kellele saab toetuda kriisiolukorras. Kui kaob elekter, kui katkeb side või tabab haiglat küberrünnak, siis keegi ei saa öelda, et see polnud minu ülesanne. Kui seadus annab parema selguse ja nähtavuse, kui see aitab ennetada olukorda, kus üks ametkond arvab, et vastutab teine, ja teine arvab, et see pole nende pädevuses, siis see on seadus, millel on mõte. 

Mitte iga uus regulatsioon ei pea olema revolutsiooniline. Vahel piisab ka sellest, kui reeglid on lihtsalt loetavad, arusaadavad ja rakendatavad. Me ei tohi eksida kahes suunas: ei liigse reguleerimise ega mugava lohakuse poole. Küberturvalisus ei ole enam ainult IT-valdkonna mure, see on osa meie julgeolekust. Meie ülesanne siin saalis on tagada, et selle nimel tehtavad seadused oleksid läbi mõeldud, tõhusad ja proportsionaalsed. Ja Eesti rahvas peab sellest teadlik olema. Aitäh!

Suur tänu teile! Ma ei eksinud. Head kolleegid, sellega sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 589 lõpphääletus. Asume seda hääletust ette valmistama.

Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse muutmise seaduse eelnõu 589. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 70 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 0. Eelnõu 589 on seadusena vastu võetud.

Oleme teise päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud. Aga küsimus istungi juhatajale, Kristo Enn Vaga, palun!

Jaa, aitäh! Selle eelnõu menetluse juures tegi ka kõne härra Lauri Läänemets, kes kutsus seda eelnõu toetama. Ja nüüd toimus hääletus, keda ei olnud – Lauri Läänemets. Väga huvitav! Ju siis see, mis ta siin kõnepuldis ütles, ei vasta tõele tegelikult.

Ma pean tunnistama, et see küsimus ei olnud istungi juhatajale ega protseduuriline.

Saame minna kolmanda päevakorrapunkti juurde. Vabariigi Valitsuse algatatud planeerimisseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine) eelnõu 541 teine lugemine ja palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, majanduskomisjoni liikme Jaak Aabi.

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Planeerimisseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine) eelnõu oli juhtivkomisjonis, majanduskomisjonis menetlemisel esimese ja teise lugemise vahel. Ja tuletan meelde, et esimene lugemine toimus 18. detsembril 2024. Vahepeal on tõsiselt tööd tehtud selle sisu ja ka muudatusettepanekute kallal. 

Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 7. jaanuaril 2025 Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega teised komisjonid muudatusettepanekuid ei esitanud. Küll aga esitasid arvamusi mitmed turuosalised, elektritootmisvõimsuste arendajad ja ka Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Komisjon on küsinud eelnõu kohta arvamust ka keskkonnakomisjonilt, kes põhimõtteliselt antud eelnõu toetas. Oma seisukohad eelnõule esitatud arvamustele, ettepanekutele esitas juhtivkomisjonile eelnõu algataja esindajana Kliimaministeerium ehk selgitas oma seisukohti. 

Majanduskomisjoni töörühm valmistas ette eelnõu komisjoni istungil menetlemist oma nõupidamistel 27. veebruaril, 10. aprillil ja 16. aprillil. Muudatusettepanekute loetelusse, selle kavandisse on lisatud 11 muudatusettepanekut, mis kõik on tulnud sisuliselt ministeeriumilt, aga mille majanduskomisjon esitab ja on ka arvestanud täielikult. 

Esimene muudatusettepanek puudutas ja puudutab selles ka loetelus eelnõu pealkirja. Kuna sellesse eelnõusse ühe suurema muudatusena lisandus ka elektrituruseaduse muutmine, võin öelda kohe, et lühidalt võib öelda, et siin on antud raam järgmisele tuuleenergia vähempakkumisele, millest avalikkuses ka palju juttu olnud, ja selleks oli vaja teha ka teatud muudatused elektrituruseadusesse, siis Kliimaministeerium selle ettepanekuga tuli. Ja sellepärast, kuna pikenes erinevate seaduste loetelu, mis siin pealkirjas on, siis vastavalt normitehnika reeglitele on see pealkiri muutunud. Ja on planeerimisseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus. Varem oli loetletud selles pealkirjas mitu seadust. 

Siis sisulised muutused, mis esimese ja teise lugemise vahel nendes muudatusettepanekute loetelus on, on järgmised lühidalt. Esiteks need elektrituruseaduse täiendused, mis ministeeriumi poolt komisjonile toodi, ja komisjon seda ka pikalt käsitles ja arutles. Siis need muudatused tähendavad seda, et esiteks selged reeglid toetuse maksmiseks ainult võrku antud taastuvenergia eest. See tähendab siis, et otseliini kaudu tootmisega, elektri tootmisega liituv tarbija selle elektri eest, mis toodetakse vähempakkumisel toetuse saanud elektrimahus, seda ei arvestata. Kauglugemisseadmete paigaldamise nõue täpseks mõõtmiseks, et just eraldada seda otseliini kaudu ühendatud tarbimist ja turule toodetud tarbimist. On täpsustatud, millised kulud võib katta taastuvenergia tasust. Vähempakkumiste reeglite, tehnoloogiliste sihtgruppide määratlemine, tootmise alustamise tähtajad ja sanktsioonid hilinemise eest. Täiendatud vähempakkumise korraldamise aluseid ja toetusmehhanisme. Tagatise nõuete selgem regulatsioon ja garantii kasutamise tingimused. Ja on toodud sisse ka võimalus pikendada tootmise alustamise tähtaega kuni 18 kuuni, siiani see oli kuus kuud, kui on selleks objektiivsed põhjused. 

Keskkonnatasude seaduses tehakse järgmised muudatused, need puudutavad tuulikutasu. Tasu jagamine eluruumide vahel ühtlustati ehk see on võrdne jagamine. Kaas- ja ühisomandi korral saab iga omanik esitada taotluse eraldi tuulikutasule. Mitme tuulepargi mõjualas olevad eluruumid saavad suurema tasu. Näiteks siis, kui üks eluruum asub kahe tuulepargi mõjualas, siis ta saab ka tuulikutasu mõlema tuulepargi mõju eest. Ja mõjuala määratlus täpsustati sõltuvalt tuulegeneraatori kõrgusest. Ehk see mõjuala kuni 250 meetri kõrgustele tuulikutele on kaks kilomeetrit, üle 250 meetri kõrgustele tuulikutele kolm kilomeetrit. 

Ja tehti muudatused ka planeerimisseadusesse, millest olulised on võib-olla need, et on täpsustatud, kuidas lõpetada enne 2025. aastat alustatud planeeringumenetlused. Kohalikele omavalitsustele eriplaneeringute menetlust lihtsustati. Erinevad väiksemad detailsed muudatused, aga üks suurem muudatus on see, et loobuti ühest nagu vaheotsusest, vaheetapist, kus kohaliku omavalitsus eriplaneeringu võtab enne kehtestamist veel vastu ja siis kehtestab. Nüüd seda vastuvõtmise etappi ei ole. Keskkonnamõjude strateegilise hindamise tulemused tuleb kanda planeeringutesse enne avalikku väljapanekut. See on selge nõue seadusesse sisse viidud. Ja muudeti ka jõustumise tähtaegu. Osa sätetest jõustub alates 1. jaanuarist 2026, arvestades vajalikke üleminekuaegu. 

Komisjon tegi ka menetluslikud otsused ja enne menetluslikke otsuseid komisjoni esimees Marek Reinaas selgitas, et paljude muudatusettepanekute arvestamise tõttu komisjoni poolt, eelkõige siis muudatusettepanek number üks, mis tähendab elektrituruseaduse muutmise sätteid, nii nagu ma nimetasin, mis loob raami järgmiseks tuuleenergia pakkumiseks, muutub eelnõu tekst oluliselt ja see täieneb regulatsioonidega, millel on põhimõtteline tähtsus. Seetõttu on vajadus võimaldada Riigikogu liikmetel esitada eelnõu muutunud osa kohta muudatusettepanekuid. Ning komisjoni esimees tegi ettepaneku, et komisjon võiks täiskogule teha ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, et uuesti avada võimalus esitada muudatusettepanekuid. Teise lugemise katkestamine on seda enam oluline, et vahetult enne istungit on pöördunud komisjoni poole mitmed turuosalised, kes juhivad tähelepanu, et elektrituruseaduses tehtavate muudatuste näol on tegemist märgiliste muudatustega ja selliste muudatuste puhul on turuosaliste kaasamine ääretult oluline. No ma võin ka öelda, et mitmetelt turuosalistelt on need arvamused laekunud ja tõenäoliselt tuleb neid veel ja komisjon peab siin otsustama, kuidas nad ära kuulata või kaasata, koos ministeeriumiga. 

Menetluslikud otsused. Esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 7. mail 2025 ehk täna. Teiseks, teha ettepanek eelnõu teine lugemine katkestada eelnimetatud põhjustel ja teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks viis tööpäeva, mis on küll lühendatud. Ministeerium põhjendas seda sellega, et siiski enne suurt suve on plaanis see maismaatuule hange välja kuulutada, hanke tähtaeg tõenäoliselt on küll aasta lõpp või järgmise aasta alguses. Sellised selgitused. Aga kõiki neid ettepanekuid toetati komisjoni poolt konsensuslikult. Aitäh! 

Suur tänu teile selge ja põhjaliku ettekande eest! Aga teile on mõned küsimused. Rain Epler, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea kolleeg Jaak! Kliimaministeeriumist tulnud algatused on selle sünnist saadik olnud sellised lohakad, kiirustades tehtud ja suurte puudustega. Nüüd näeme seda ka siin. Muudatusettepanekuga sooviti, eks ole, elektrituruseadus suures osas ümber kirjutada. Selle üle ma nii väga ei imestada, et sealt seda kraami niimoodi tuleb. Aga kui ma õigesti mäletan, sa ise olid majanduskomisjoni juht tol ajal, kui see esimese lugemise ettevalmistamine oli. Kas sa ka ise kuidagi suhtusid kergekäeliselt, usaldasid liigselt ametnikke või kuidas selline tõsine praak läbi lipsas sinu kui komisjoni esimehe laualt? Aitäh!

Aitäh küsimuse eest! Sel ajal, kui esimene lugemine oli, ei olnud meil teadmist, et Kliimaministeerium tuleb veel ka elektrituruseaduse muudatustega. Väidetavalt on see kiireloomuline, nii nagu ma püüdsin ka selgitada. Alati võiks ju selliseid ettepanekuid teha nagu piisava ajavaruga. Aga on juhtunud nii, et jah, mis puudutab energeetikat ja kõiki neid elektrituruseaduse muudatusi, mida me siin ka täna oleme ju rääkinud ja juba ühe vastu võtnud – neid tuleb päris tõsiselt ja päris palju. Osad on tõesti objektiivsed, nii nagu see eelmine oli, mis oli seotud desünkroniseerimisega, need muudatused oli vaja teha kindlasti. Lihtsalt, kui me räägime olemasolevast ettepanekust, siis me ei pääse üle ega ümber, et elektritootmisvõimsusi Eestis on veel vähe. Ma olen öelnud sedasama numbrit, et eelmine aasta tarbiti Eestis 8 teravatt-tundi elektrienergiat, kohapeal toodeti ja pääses turule 5,6 teravatt-tundi elektrienergiat. Pikalt me sellises situatsioonis siin hakkama ei saa. 

Jaanus Karilaid, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Kuna esimene lugemine oli piisavalt kaugel, siis ole hea, kokkuvõtlikult tuleta meelde, mis muutub kohaliku omavalitsuse aspektist: avalik arutelu, kas see lüheneb, etteteatamise aeg, kestvus ja teiselt poolt, kas omavalitsuse volikogul jääb ikkagi vetoõigus, see, mis tema territooriumil toimub või ei toimu? Just see kohaliku omavalitsuse aspekt selle eelnõu valguses.

No ütleme … Aitäh küsimuse eest! See viimane muudatus, mis siia tuli ka ministeeriumi poolt, kus jääb ära vastuvõtmise etapp ja see puudutab KOV eriplaneeringut. Ministeerium on rääkinud ka plaanidest eriplaneering kui selline üldse liik kaotada, aga see on võib-olla enneaegne info. Kõigepealt peab nägema seda ettepanekut, millega ministeerium kunagi võib-olla tuleb. Aga ega väga palju suuri niisuguseid lühendamise etappe rohkem ei ole. On täpsustatud siin just vastupidi, et keskkonnamõjude strateegiline hindamine peab kindlasti olema sees selles planeeringus, kui see avalikult välja pannakse ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi. Väga palju asju on täpsustatud just. Ja endiselt jääb kohaliku omavalitsuse ja kogukonna otsustada, kuidas mingeid arendusi nende planeeringute raames plaanitakse, olgu need siis tuuleenergeetika või mõned muud arendused. Ja need kaasarääkimise võimalused, ärakuulamise võimalused on. Väga palju sõltub kohalikust omavalitsusest. Ma olen nende protsessidega kokku puutunud, ja kui omavalitsus viib seda läbi pädevalt ja kaasates, siis need tekitavad ka vähem vastuseisu või vähemalt saab ühine seisukoht paremini välja selgitatud.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kuna selle eelnõuga muudetakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringute menetlemist, kas siis peaks järgnema olulised muudatused ka teistes seadustes, näiteks ka põhiseaduses? Põhiseaduse § 154 ju ütleb, et kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused. Kas selle eelnõu muudatusega siis järgnevad ka teiste seaduste muudatused?

Tänan küsimuse eest! Ma ei oska sellele vastata, kas veel mingisuguseid muudatusi kuskil tuleb, mis reguleerib kohaliku omavalitsuse toimimist teatud protsessides, aga kohalik omavalitsus saab toimetada ikkagi vastavalt põhiseadusele ja seadustele. Nii et siin on üks seadus, mis ühte menetlusprotsessi ehk veidi tõesti lühendab, aga samas, noh, see on minu hinnang, mida küll ka ministeerium jagab ja Maa‑ ja Ruumiamet, kes tegeleb planeerimispoliitikaga ja nende seadustega, et see ei võta kuidagi vähemaks kohaliku omavalitsuse otsustusõigust. Sest vastuvõtmine ja kehtestamine on sisult väga sarnased protsessid. Seal vahepeal toimus küll heakskiitmine ministeeriumis, mis saab ikkagi toimuda enne kehtestamist nii või teisiti. Seda teostab Regionaal‑ ja Põllumajandusministeerium ehk siis vaatab protseduuri läbi, kas on kõik kaasatud, ja kui arvab, et kedagi on välja kutsuda, nagu te teate, siis ta sinna ministeeriumisse kutsub. See on vist 60 päeva neil ette nähtud, aga nad saavad seda tähtaega pikendada. Nii et kõik see jääb alles, lihtsalt kaks otsust, et vastu võtta ja siis kehtestada, see vastuvõtmine jääb ära.

Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh, austatud ettekandja! Siin nendes muudatusettepanekutes reas on märgitud huvitavalt Kliimaministeeriumi ja Utilitas Windi ühisettepanek. Niisugune asi mitmes ettepanekus, mida majanduskomisjon on konsensuslikult toetanud. Niisugust asja ma ausalt öelda ei mäletagi, et ühe ettevõtte ja ministeeriumi ühisettepanekud on tekkinud. Palun selgitage, härra Aab, kuidas see ühisettepanek formuleerus. Kas saadeti ühine kiri või oli ettevõtte esindaja ja ministeeriumi esindaja suuline ühine ettepanek või saadeti eraldi kirjad? Millest selline personaalunioon nagu Austria-Ungari keisririik? Arvestades ka seda, et tõenäoliselt ettevõtja näol on tegemist ühe turuosalisega ja ministeerium siis kas asus toetama Utilitas Windi ettepanekut või Utilitas Wind asus toetama ministeeriumi ettepanekut? Selgitage, kumb oli enne, muna või kana, ja kuidas tehniliselt see siis komisjoni lauale jõudis, kelle allkirjaga või suu läbi.

Tänan küsimuse eest! Nii nagu kõigi seaduseelnõude puhul, huvigrupid ja turuosalised saavad teha ettepanekuid. Ja selles protsessis neid on tehtud varasemalt ministeeriumile ja selle menetlemise ajal oli võimalus, ka majanduskomisjon küsis seda, arvamusi erinevatelt turuosalistelt. Kuna need eelnõud on tulnud, ütleme, suhteliselt kiirkorras, siis seda on tehtud. Ja seal tabelis vist on lihtsalt öeldud, et samasisuline ettepanek on ja Kliimaministeerium on arvestanud või ei ole arvestanud. (Saalist kommenteeritakse.) Siin muudatusettepanekute loetelus … (Saalis on lärm.)  

Räägime kordamööda, palun! Praegu on Jaak Aabi aeg. Urmas Reinsalu, teie võimalus tuleb taas. Rene Kokk, palun, teie küsimus!  

 Muudatusettepanekute loetelus sellist asja ei ole. 

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea aseesimees! Hea Jaak! Sa oled selle eelnõu menetluse juures olnud kahes positsioonis, nii komisjoni esimehena koalitsiooni poolt kui nüüd majanduskomisjoni liikmena opositsiooni poolt. Ma küsin sinu sinu tunnetust üldse selle kohta, milline sinu arvates täna on Kliimaministeeriumi kompetents üldse energeetika valdkonnas sellel alal kaasarääkimises. Nüüd me oleme seda eelnõu konkreetselt väga palju menetlenud ja kaasanud ja meil on olnud see väga-väga pikk protsess juba. Mulle on küll vahepeal täitsa üllatavalt tulnud seisukohad, miks nii palju muudatusi on ministeeriumi poolt tulnud, à la, et vahepeal on teada saanud ministeerium, et me oleme ennast lahti ühendatud Venemaa elektrisüsteemist, ja siis on teadmine kohale jõudnud ministeeriumile nüüd alles hiljuti, et me arendame Eestis tuule- ja päikeseenergiat. Kui ma selliseid avaldusi kuulen selle arutelu käigus, siis mul on tekkinud päris suured küsimärgid selle kompetentsuse osas, mis täna selles ministeeriumis üldse valdab selle ala peal.

Tänan küsimast! Nii nagu siin täna on juttu olnud, see esialgne eelnõu oli planeerimisseadus, keskkonnatasude seadus. Noh, ei olnud seda elektrituruseaduse muutust sees. Ma põhjendasin, miks Kliimaministeerium selle ettepanekuga tuli, et kiiremini neidsamu energiatootmisvõimsusi välja arendada. Kindlasti oleks võinud parem tulla ja terviklikult neid asju lahendada. Ma olen ka seda öelnud, et kõige parem oleks veel, kui need muudatused leiaksid aset kinnitatud energiamajanduse arengukava põhjal, mida valmistatakse ette, mille keskkonnamõjusid on analüüsitud, aga mis kahjuks ei ole meil komisjoni veel jõudnud ega ei ole Riigikokku jõudnud. Selle üle me oleme ka pikalt ministeeriumi küsitlenud. Me oleme eelnõusid näinud, aga ütleme, teatud muudatusi on tulnud sisse ka selliseid, mis tegelikult seda esialgset eelnõu muudavad, ma mõtlen energiamajanduse arengukava eelnõu. Ideaalis võiks see käia teisiti, jah.

Andres Metsoja, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud kolleeg! Tegelikult planeerimine on üldse meil ju Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi haldusala, ometi me siin sellest detailides ka räägime. Natuke keerukaks teebki, kuidas seda üldse hoomata, kes siis lõpuks vastutab. Maa- ja Ruumiamet, olen ma lõpuks aru saanud. 

Aga minu küsimus tuleb ikkagi selle planeeringu faasi kaotamise kohta. Ehk avalikustamise ette käib planeeringu vastuvõtmine ja vastuvõtmine on tegelikult sihuke vahetärmin, kus planeering peaks saama kõik kooskõlastused. Kooskõlastuse faas ongi see, kus see lõpetatakse vastuvõtmise otsusega ja siis kuulutatakse välja avalik väljapanek. Ja sealt liigub see protsess edasi kuni vaidluste lahendamiseni, järelevalvemenetluseni ja nii edasi. Kas nüüd siis muutub see protsess tegelikult selliseks, et avalikustada võib ka planeeringu ilma kooskõlastuseta?

Lühidalt, mitte väga detailselt kirjeldades, seda võib seadusest lugeda. Seal on teatud muudatused, mis siin on tehtud. Kooskõlastamine ja heakskiitmine, kõik need nõuded on seaduses endiselt sees. Seda ei ole keegi tühistanud. Lihtsalt vastuvõtmise otsust eraldi ei ole vaja teha. Kõik need toimingud tehakse, ka avalikud väljapanekud, enne kehtestamist nii või teisiti. Ja vaidlustused saab ka esitada. 

Urmas Reinsalu, palun!

Härra Aab! Meil on olnud varasemalt oksjonite puhul energianeutraalsuse põhimõte. Nüüd on selle muudatusettepanekute paketiga sellest loobutud. Miks ja kelle initsiatiivil? Teiseks, härra Aab, selgitage siiski mulle. Minu käsutuses on majanduskomisjoni protokolli kavand, kus on selgelt kirjas ettepanekutele 8–10 on märgitud Utilitas Windi ja Kliimaministeeriumi ettepanek. Tõepoolest, lõpptekstis, mis parlamendisaali on tulnud, on see rida kõrvaldatud. Selgitage palun ikkagi seda etümoloogiat. Te hiilisite mööda sellest elegantselt, kuidas need ettepanekud … Te ütlesite, et on kaasatud ja nõnda. Kirjeldage siis, kas siis oli, kui me räägime ühisettepanekust, Kliimaministeeriumi ja Utilitas Windi puhul, kas need olid paralleelselt, sama tekst oli, kas see tekst, mis pakkusid välja turuosaline ja Kliimaministeerium, on sellisel kujul komisjoni konsensushääletusega kantud. Või milline see modus operandi siis oli, kuidas need jõudsid siia? Ja mis nende sisu on teie meelest?

Sisu on erinev. Siin on väga palju ju tehnilisi detaile ja nii edasi. Aga nii, nagu ma ütlesin, majanduskomisjon on küsinud ka turuosaliste arvamust ja nad on saanud neid arvamusi avaldada. Ja seda ka erinevate teiste seaduste puhul, mis meil menetluses on, needsamad elektrituru seadused. 

Ja kui Kliimaministeerium mõne turuosalise ettepanekut toetab, ta on ju seda arvamust avaldanud, siis seal protokollis võib tõesti nii olla, et ta ongi arvestanud selle ettepanekuga ja toetanud seda ettepanekut, mis on ühel või teiselt turuosaliselt tulnud. Ja neid ettepanekuid ei ole tulnud ainult Utilitas Windilt. Tihtipeale küll tuulearendajate esindajaks on olnud Utilitas Wind, neil on ka katusorganisatsioonid, tihtipeale tehakse neid ettepanekuid ka sealtpoolt. Nii et ministeerium on sellega arvestanud ja teinud ka ettepaneku komisjonile neid arvestada.

Rain Epler, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea Jaak! Nüüd, kus sa oled siin sotsiaaldemokraatide esindajana ja sa kuulud ka erakonna juhatusse ja teatavasti Utilitas Windi juht on samuti sotsiaaldemokraat ja ka minister on nüüd sotside poolt, kas ütleme, need küsimused, millele kolleeg Reinsalu siin on viidanud, et kuidas sünnivad ministeeriumi ja ühe ettevõtte ühisettepanekud, on sul mingit infot selle kohta, kas see erakondliku kuuluvuse seos ka võib seda kuidagi olla mõjutanud?

Minu teada energeetika eest vastutav minister on reformierakondlane olnud siin pikalt juba, on praegu ka, et siis te peate Reformierakonna ministrite käest küsima, kui seda ministeeriumi see puudutab, eks ju. Ja ei tasu üle müstifitseerida siin ühte arendajat. Ma saan aru, millele te viitate, aga ma ei saagi aru, miks üks arendaja. Väga paljud arendajad on teinud ettepanekuid, samasuunalisi ettepanekuid ja seal protokollis on arvesse võetud siis võib-olla kõige täpsem arvamuse sõnastus, mida üks või teine arendaja on teinud, mida ministeerium on toetanud. Tihtipeale on seda sõnastust ka korrigeeritud ja enamuses ja ma usun, et kõik need ettepanekud, mida siia on esitatud, on komisjon kaalunud, arvestanud täielikult, järelikult need on vajalikud ettepanekud, on toetatud nii ministeeriumi kui komisjoni poolt. Ja ärge tooge välja ühte arendajat. Ma räägin, et meie kaasamisringis on olnud kümneid arendajaid, kes neid ettepanekuid on teinud, ja samasuunalisi kui see üks arendaja, kus te praegu välja toote.

Mario Kadastik, palun!

See ei olegi niivõrd küsimus, kui ma tahtsin kommenteerida lihtsalt, et ma vahepeal uurisin ka selle tausta juurde. See on tõesti, et kuna me enamasti oleme kaasanud ka turuosalisi, kui mõni turuosaline on teinud ettepaneku, siis turuosalised ei saa teha muudatusettepanekuid. Ja seetõttu enamasti on Kliimaministeerium, antud juhul juhtiv ministeerium, on see, kes on selle ettepaneku esitanud. Aga kuna vahetevahel tõesti juhtub ka niimoodi, et see ettepanek sobibki selles sõnastuses, mis on laekunud turuosaliselt, siis lihtsalt infoks on pandud ka see, kellelt on see algselt laekunud, aga esitaja on igal juhul alati ministeerium või komisjon. Turuosaline ei saa esitada eelnõule muudatusettepanekut, saab anda soovituse, aga keegi teine peab selle esitama. See on infopunktina seal juures olnud.

Hea küll, lihtsamalt öeldes siit välja rebitud. Meil on tõenäoliselt ka teisi seadusi, kus on umbes samad sõnastused, kus on hoopis teised arendajad. Ärge müstifitseerige seda ühte arendajat.

Aitäh! Rohkem teile küsimusi ei ole. Rain Epler, küsimus istungi juhatajale.

Aitäh! Mul tegelikult oligi täitsa protseduuriline, selline kontrollküsimus. Ma vaatasin, et enne debati käigus koalitsiooni ja teie erakonda kuuluv Kristo Enn Vaga sai protseduurilise küsimuse, ma mõtlesin, et ma proovin, kuidas meil täna see sõit läheb, ja tundub, et on võimalik.

Head kolleegid, ma veelgi täpsustan mõnevõrra. Tegelikult muudatusettepanekuid saab teha üksnes komisjon antud juhul või ka Riigikogu liikmed saavad teha, nii et isegi ministeerium ei saa neid teha. Küll aga ma siiralt pean seda igati kohaseks ja õigeks, et kui on ära näidatud, kes selle algmaterjali on teinud, on see ministeerium, on see mõni konkreetne firma, minu arust selline läbipaistvus ja ausus on palju kohasem, kui seda mitte nimetada. Vähemalt on teada, kellega see seotus on olemas. Nii et ma arvan, see on igati asjakohane. 

Avan läbirääkimised. Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Eelnõu 541, mille eesmärk on kiirendada taastuvenergia kasutuselevõttu, paljastab ühe lihtsa tõsiasja: Eesti riik ei tee enam otsuseid oma rahva nimel, vaid ideoloogia nimel. Rahva käest ei ole keegi küsinud, kas nad tahavad tuulikute kolooniaid ja kas nad soovivad päikesepaneelide põlde või kas nad usuvad teie roheideoloogiasse. Arvan, et koalitsioonisaadikud ei ole viimaste aastate jooksul maapiirkonnas käinud ja rääkinud tavaliste inimestega. Ja nad ei tea ka, mis mured on inimestel, kes elavad tuuleparkide kõrval. Aga mina olen. Teate, maainimesed ei räägi põnevusega tuulikutööstusest ega uuest ajast. Nad räägivad murest müra, varjude, infraheli ja kodude väärtuse languse pärast. Rohepööre käib nende elukvaliteedi arvel. 

Reformierakond räägib, et rohepööre on vajalik, möödapääsmatu. Miks? Sest Euroopa Liit käsib, sest Kliimaministeerium on nii otsustanud. Valitsus ei tee enam otsuseid Eesti rahva huvidest lähtuvalt, vaid suure roheideoloogia nimel. Aga maainimene ei toeta teie suurt ideoloogiat. Nad ei taha, et nende kodude kõrvale tekiksid 250 meetri kõrgused tuulikud. Nad ei taha, et nende elukeskkond muutuks tööstusmaastikuks. Samuti ei taha nad, et neid naeruvääristatakse, kui nad ütlevad: "Me ei taha tuuleparki oma õue alla." Eesti ei vaja tuuleparke, mille tulemusel kaovad külad, surevad välja kogukonnad ja inimesed kolivad linnadesse, sest maal pole enam normaalselt võimalik elada. 

Selle eelnõu kõige ohtlikum osa on see, et see annab tuuleärikatele võimaluse rajada tuuleparke ja muid taastuvenergiaobjekte, ilma et kohalikud omavalitsused saaksid sisuliselt midagi öelda. Omavalitsus saab lihtsalt kaasa noogutada. Kui ei nooguta, siis tehakse asjad niikuinii ära. Seda nimetatakse kaasamiseks, aga tegelikkuses on see vaid formaalsus. Kui kogukond ei reageeri 30 päeva jooksul, loetakse, et nad on nõus. See on absurd! Rahva vaikus ei ole nõusolek. Rahvas vaikib, sest nad ei tea, sest neil pole infot, sest nad ei usu enam, et nende hääl midagi muudab. 

Kõik need jutud rohepöördest ja kliimaneutraalsusest aastaks 2050 teenib kitsa ärikliki huve. Aga tavaline inimene küsib, mis kasu mina sellest saan? Elektri hind ei lange, kütte hind ei lange, mingit konkreetset kasu ei ole, aga samal ajal on koduõel kolisev metallkoloss, mis pöörleb nii päevad kui ööd. Metsad raiutakse maha, et teha ruumi tuulikutele, viljakad põllud kaetakse päikesepaneelidega, kinnisvara hind kukub, uneprobleemid, terviseprobleemid ja mitte keegi ei vastuta. Toetused, maksusoodustused, vähempakkumised on roheärikatele. Kohalik inimene saab heal juhul tuulepargi eest vaikimistasu ja kamalutäie lubadusi. 

See eelnõu on Eesti maapiirkondadele otsene oht. Tuuleparke ei rajata Tallinnasse ega Tartu kesklinna, neid rajatakse Põlvasse, Saardesse, Hiiumaale, Lüganusele, Vändrasse – sinna, kus elavad inimesed, kelle hääl ei kostu Toompeale. Neil inimestel pole meediakampaaniaid ja neil pole ka PR-agentuure. Aga neil on kodud, neil on kogukonnad, neil on rahu. Nad tahavad lihtsalt elada, mitte olla katsejänesed rohepöördenimelises eksperimendis. 

Eelnõu võimaldab loobuda detailplaneeringust, see tähendab, et ka keskkonnamõju hindamine muutub pealiskaudseks. 

Palun kolm minutit.

Kolm minutit lisaks.

Infraheli probleemist ei räägita, ka linnurändest ei räägita, ümbruskonna looduskaitselistest väärtustest ei räägita. Kui planeeringutempo on kiire, siis kvaliteet ja põhjalikkus jäävad tagaplaanile. Just sellepärast on paljudes riikides, näiteks Saksamaal, Rootsis, juba võetud tuuleenergeetika arengule paus. Meie aga vajutame gaasi põhja otse kuristiku poole. 

Lõppude lõpuks tuleb tunnistada, et kogu see eelnõu ei ole kirjutatud Eesti rahva soovidest ja vajadustest lähtudes. See on kirjutatud ametnike, Euroopa Liidu rohepoliitika ja suurärimeeste huvidest lähtudes. Kutsun teid üles selle eelnõu teise lugemise katkestamise poolt hääletama. Eestit ei tohi muuta elektritootmise kolooniaks. Aitäh!

Aitäh teile! Urmas Reinsalu, palun! (Kõneleja palub ka lisaaega.) Kaheksa minutit.

Hea parlamendi aseesimees ütles, et läbipaistvus valitseb selles osas, mis puudutab neid kurikuulsaid Utilitas Windi ja Kliimaministeeriumi ühisettepanekuid. Kuid ma juhin tähelepanu, härra parlamendi aseesimees, et ma sain sellest teada ainult töödokumendi kaudu. Lõppdokumenti see informatsioon ju tegelikult parlamendiliikmete laudadele kellegi otsusel ei jõudnud. Härra aseesimees, olite sellest teadlikud? 

See, mis kõneleb praegu, me räägime siin läbipaistvusest – lubage naerda. See asi, mis puudutas meretuuleparkide kaost, olukorda, kus jällegi, panite tähele, kui tagasihoidlikuks ja häbelikuks muutuvad valitsuse esindajad siis kui küsida läbirääkimiste kohta indekseerimise puhul meretuuleparkide projektis. Midagi oli, keegi vist kuskil rääkis, midagi rääkis, et seda 2,6 miljardi euro nominaalsummat veelgi tõsta. Kõik muutuvad väga delikaatseks, siis ei meenu kellelegi miski hämmastaval kombel, saabub teatud mälunõrkus. 

Nüüd, elektrienergia, energeetika puhul me oleme valdkonnapoliitiliselt, ma ütleks, vabanemisjärgselt ühes eluvaldkonnas unikaalseimas kaoses ja tõmbluskeskkonnas, mida on suutnud need mehed ja naised, kes on Eesti riiki viimasel kahel aastal juhtinud, korraldada. 

Kõik käib tagurpidi. Härra Aab ütles siin, et jah, ongi niimoodi, et vanker pannakse hobuse ette. See, kuhu me kõigi nende seaduseelnõudega ja initsiatiividega välja tuleme, ja ma ei tea, mitmesajas see on juba, öeldakse, taastuvenergia soodustamise seadus. Neid on siin tulnud, nad liiguvad juba paralleelmenetluses nagu võidusõiduhobused. Energiamajanduse arengukava tuleb meil aasta lõpuks, aga varalise mõjuga otsuseid püütakse väga kramplikult sellest eelnevalt ära teha. 

Mis meil tegelikult energeetikas valitsus on otsustanud? 1. maist elektrienergia aktsiis 45%. See omakorda maksustatakse uue käibemaksutõusuga 1. juulist. Loetud tunnid tagasi – tint ei suutnud veel ära kuivada parlamendi hääletusel – võeti vastu uute tarbijatele ja tootjatele kehtestatavate tasude võimaldamise seadus, mille puhul tegelikkuses me isegi ei tea, kuidas need tasud jagunevad. Kuid Hando Sutter andis hinnangu sellele, et nende maht võib olla järgmisel aastal 200 miljonit eurot. 

Kogu energeetikaalane käsitlus praegu, kui me vaatame valitsuse poolt, mis on olnud, on regulatiivne hinnatõus elektrienergiale ja teiseks, sisuliselt investeerimiskindluse täielik habrastamine, süstemaatiline habrastamine. 

Kahtlemata, sellesse olukorda asetub sellesama Utilitas Windi ettepanekute alusel Kliimaministeeriumiga välja töötatud seaduseelnõu 556. Selgelt on loobutud siis energianeutraalsuse põhimõttest, millest ma mõistan, sellele on keeruline vastata, härra Aab soovinud siin puldis minu küsimusele, miks energianeutraalsusest loobutud, vastata. 

Ja see toob kaasa täiendava koormuse loomulikult jällegi selle taastuvenergia subsideerimise puhul tarbijatele. Nii vahetu oksjonil makstava toetuse puhul kui ka kaude täiendava võrguinvesteeringute ja sagedushoidmise kulude näol, mille suurusjärgud on hoomamatud. Me saame ainult tugineda elektrituru kauplejatele ja varasema energeetikaekspertiisi inimestele. 

Valitsuse prognostiline võimekus on osutunud paraku mitte paikapidavaks. See oli valitsuse prognostilise analüüs meil aasta alul, mäletate? Härra Kivimägi, mäletate? Proua Alender ütles, et elektrienergia hind langeb sellel aastal, see oli prognostiline visioon. Mida me oleme kevadel läbinud, seda hinnašokki, teavad kõik tarbijad omast käest. See on legoklotsidega disainprojekt teatud äriprojektidele, millega neid isegi ei häbeneta – nagu ma ütlesin, töödokumendis on näha, kellelt ettepanekud on tulnud – ja tegeldakse praegu teatud projektidele sobivaks disainimisega. Ja seetõttu on ka hilinenud või edasi lükkunud valitsuse poolt juba paljusõnaliselt lubatud maismaatuulepargi oksjon. 

Valitsus lubas ju … Mis see oli? Meile öeldi, et on energeetika pikk plaan olemas, geniaalne plaan. Valitsus istus 18 korda kuus hommikust õhtuni, võileibu söödi ja langetati otsuseid. Siis oli, et meretuulepargid, aprillis pidi juba olema oksjon. Oli nii, härra Kivimägi? Öeldi ju et aprillis juba on oksjonid meretuuleparkidele.

Päris täpselt ei mäleta.  

No näete. Teiseks öeldi samamoodi meile märtsis, et aprillis tulevad maismaaoksjonid. Ka need on edasi lükatud. Miks on edasi lükatud? Meretuuleparkide puhul loomulikult ettevalmistustöö ju vaikselt vaiba all käib, seda me teame. Maismaatuuleparkide puhul käib praegu nende seaduseelnõudega, mis meil siin on, disainimine teatud äriprojektidele voolujooneliseks. Aga ma ei arva, et parlament peab olema just teatud äriprojektide voolujoonestamise sepikoda. Ei pea olema. 

Nii et meie ettepanek on igal juhul see: toetame selle eelnõu katkestamist. Ja kindlasti on mõistlik, kui me kõneleme energeetikast, siis valitsusel korrigeerida esiteks seda kogu energiapoliitilist baaseesmärki, sajaprotsendilist taastuvenergiale üleminekut, mis ei ole ei mõistlik ega ka realistlik 2030. aastaks. 

Ja teiseks on otstarbekohane kõigi uute energiavõimsuste puhul loobuda subsideerimise poliitikast. Loobuda subsideerimispoliitikast! Turg langetab oma valiku ja kogukonnad langetavad oma valiku, millist rajatist nad oma territooriumil oma kogukonna juures näha soovivad või ei soovi. Selles olukorras on meil põhimõtteline probleem. 

Meil puudub ühiskonnana investoritele, valitsuse jaoks suurimatele energia tootjatele, energia kauplejatele, aga mis kõige olulisem, nii meie majandusele ja ettevõtetele, kes on energia tarbijad, kui ka inimestele puudub igasugune pikaajaline käsitlus, millel rajaneb, ütleme, dekaadi inimpõlve perspektiivis meie energiapoliitika portfell. See on väga tõsine probleem, see on baasprobleem. Kaks aastat on keerutatud ühe koha peal ja raisatud aega. 

Ja mis on otsused, mis on langetatud? Hakkame gaasielektrijaamu ehitama, oli paar otsust selle kohta langetatud. Kuulge, võtke Draghi raport ette, härra Aab! Gaasi hinnatase Euroopas, gaasi ja elektrienergia hinnatase, milline see on? See ei ole jätkusuutlik, puudub selge tajutav poliitiline visioon. See on probleem.

Ja selle selle otsustamatuse pudru ja konkreetsete ärihuvide disaini, mida siin sellist tüüpi seadustega tehakse, loomulikult maksab kinni ühiskond. Ebakindlusega, majanduse väljavaadete ahenemisega ja hinnasurvega. Aitäh!

Aitäh teile! Head kolleegid, vaid repliigina lisan, et kuivõrd antud juhul on selle eelnõu teise lugemise katkestamise ettepaneku teinud juhtivkomisjon, siis vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele see katkestamine toimub ilma hääletuseta. Selles mõttes see otsus on põhimõtteliselt tehtud, aga peale seda loomulikult, kui muudatusettepanekud on läbi vaadatud. Rain Epler, palun! Märksõnu on päris palju seal, ma näen. 

Aitäh, härra juhataja! Head kolleegid! Nagu selle seaduseelnõu nime taga sulgudes on öeldud, selle eesmärk on asuda taastuvenergia kasutuselevõttu kiirendama. Mis näitab seda, et nii nagu mujalgi Euroopas, ükskõik, mis maailmas meie ümber toimub, siis mingisuguse hulluse pähe võtnud liberaalne eliit ajab oma joru ikka edasi. Hispaania peaminister peale suurt elektrikatkestust seal järgmisel päeval läks pulti ja ütles, et tuumajaamad paneme ikka kinni ja taastuvenergia ei olnud süüdi. 

Nii et loomulikult meil ei ole tegelikult Eestis vaja eelisarendada ega kiirendatud korras arendada juhuenergia tootmisvõimsusi. Sootuks vastupidi: meil on vaja keskenduda juhitavatele võimsustele. Lähitulevikus võiks need juhitavad võimsused põhineda meie omamaisel ressursil põlevkivil ja tulevikku vaatavalt muidugi peaksime tegema kõik selleks, et tuumaenergiat kasutada Eestis võimalikult lähitulevikus. 

Aga siin on neid eelnõusid, mis seda taastuvenergeetikat puudutavad, täna mitu, nii et ma siin võib-olla rohkem peatun sellel menetlusel ja selle kvaliteedil, kuidas meil see seadusandliku raamistiku kujundamine käib. 

Nagu eelnõu ettekandja kolleeg Aab ütles, enne jõule juba toimus selle esimene lugemine. Toonane kliimaminister Yoko Alender rääkis meile, et on kiire, on hästi vajalik, arendame taastuvat ja hea eelnõu on ja toetage – kõik see jutt, mis siin alati juurde käib. Nii nagu Kliimaministeeriumile kombeks, kiirustades oligi eelnõu tehtud ja soov oli sellega kiirustades edasi liikuda. 

Nüüd sel kevadel, oh üllatust, avastati ühe arendaja tähelepanekute toel, et siiski oleks vaja veel oluliselt seda eelnõu täiendada. Elektrituruseadus oleks vaja ka suures osas ümber kirjutada. Ja enne siin küsimuste ja vastuste voorus üllatava avameelsusega kolleeg Aab täitsa tunnistas, et ta saab aru küll, millest ma räägin. Seda oli hea meel kuulda. Ja kuna need muudatused, mida siis teha sooviti, olid nii mahukad, siis sündis otsus, et siiski ka Riigikogu liikmetel võiks olla võimalus need muudatused läbi vaadata ja vajadusel omapoolseid ettepanekuid teha. Nii et kõik need, kes arvasid, et see katkestamine, mis päevakorrast välja paistab, ongi soov selle eelnõu menetlus katkestada ja eelnõuga mitte edasi minna, siis nemad kahjuks saavad halva üllatuse osaliseks. See taastuvenergia arendamise teerull ei ole plaanis koalitsiooni poolt peatada. 

Selle elektrituruseadus ja kogu elektrivõrku ja turgu puudutava seadusandluse kiirustades muutmisega on meil ajaloos palju näiteid, kus see kiirustamine on viinud selleni, et siis tuleb kiirustades jälle muuta seda, mida just muudeti, et turul jälle asjad enam-vähem mõistuspäraselt toimima hakkaksid. 

Aga ma ütleksin, et selline vastutustundetu käitumine Kliimaministeeriumi poolt on muster, mis saadabki kõike, mida tänane peaminister Michal teeb. Tema selle Kliimaministeeriumi lõi ja seal need rattad pöörlema pani. Aga vaatame siin selle eelnõu kõrvale veel muid aspekte, mis tegelikult peaministri tugeva poliitilise juhtimise korral võiksid paremini sujuda. Võtame siia kõrvale näiteid. Sagedusreservide hoidmise tasuks plaaniti, et läheb aastas 60 miljonit. Märtsis läks 14, eksperdid arvavad, et noh, vähemalt topelt see 60 miljonit ehk 120 miljonit kulub, võib-olla rohkemgi. Kolleeg Kadastik raputab pead, temal on ettekujutus, et äri toimub niimoodi, et ettevõtjad tulevad turule, et inimestele midagi hästi odavalt pakkuda ja oma kasumi arvelt seda teha. Elame-näeme, mis aasta lõpus saab! 

Toome veel näiteid lohakast juhtimisest. Automaksuga löödi inimestele kirves selga, eriti suurtele peredele, maal elavatele inimestele. Ja prognoositi, et registreerimistasust tuleb 137 miljonit. Esimese nelja kuuga on tulnud 18. Sealt jääb riigi rahakotist prognoosiga võrreldes jälle tummine selline ligi sadakond miljonit puudu. Michal ja Ligi võivad meile siin käia irvitava näoga rääkimas vastutustundlikust rahandusest, odavast elektri hinnast ja kõigest muust, aga nende kompetentsus paistab iga päevaga aina enam välja. 

Nüüd, mis puudutab seda katkestamist, siis meie fraktsioonil on hea meel, et see katkestamine tuleb ja seaduseelnõu menetlus mõneks ajaks peatub. Ajad on turbulentsed, iga päev võib tuua üllatusi, võib tuua ka positiivseid üllatusi ja võib-olla selle viie päeva jooksul juhtub midagi sellist põrutavat veel, mis koalitsioonile mõistuse pähe toob. Täna katkestame, aga siis jääbki sahtlisse vedelema see eelnõu. Olgem optimistid! Aitäh!

Suur tänu teile! Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Noh, ma pean mõned kõlanud valed ja kontekstist välja rebitud asjad ikka siin ära õiendama, ega ma ei kavatsenud sõna võtta, ma sain juba pikalt kõneleda ka eelnõu juures. Kõigepealt, vähempakkumise tehnoloogianeutraalsus või tehnoloogiakindlus. Varasemalt eelmine vähempakkumine taastuvenergiale oli tõesti tehnoloogianeutraalne, enamuses olid need päiksepargid ja tuulepargid, mis seal pakuti, ja lihtsalt, nii nagu te ise ka elektrihindades näete, siis päikseparkide pakkumine hakkab nagu vaikselt otsa saama, sest neid päiksevõimsusi on palju. Kindlasti tasuvad päiksepargid edasi ära seal, kus on tarbimist, et nii toodetakse kui tarbitakse, ja on vaja kiiresti hankida juurde elektritootmisvõimsusi. Ja kõige kiirem võimalus siiski on need tuulepargid, ükskõik kuidas neid kiruda või mitte kiruda.

Meil ei ole elektritootmisvõimsusi, saage aru. Seaduses on loodud raam teha nii tehnoloogianeutraalseid kui tehnoloogiakindlaid vähempakkumisi, ma tuletan meelde. Jah, taustal on käinud ja avalikes uudistest läbi, et Kliimaministeerium on rääkinud sellest juba vähemalt aasta, et järgmine vähempakkumine maismaatuulele tuleb. Räägiti ka meretuulest ja kindlasti tahan kolleeg Urmas Reinsalule ära õiendada, et selle võimalik indekseerimine, kus me rääkisime meretuuleparkide toetusmeetmest, tõi avalikkusele ju lauale Ignitis, mitte keegi teine arendaja. Aga muidugi sellest rääkisid ka teised suured meretuuleparkide arendajad, et investeerimiskindlus tegelikult selles vähempakkumises oleks toonud madalama hinna. Ja ma tahan rõhutada, et ka need muudatused, see paindlikkus, mis on tehtud nüüd selles seaduses elektrituruseaduse muutmisena, vähempakkumisel tõenäoliselt annab madalama hinna, just elektri hinnaga, mitte kõrgema hinna. Mida jäigemad on tingimused, seda kõrgemat hinda tullakse pakkuma, kuna paljud asjad on liiga jäikade tähtaegadega seotud või liiga rangete tingimustega seotud. Ja siis selle riski maandamiseks see arendaja tuleb ja pakubki kõrgemat hinda või kõik nad tulevad pakuvad oletuslikult sellest mõistlikust hinnast kõrgemat hinda.

Nii et igal juhul need muudatused on vajalikud. Jah, ka mina siin ütlesin, et energiamajanduse arengukava võiks ükskord juba seal nii komisjonis kui Riigikogus läbi käia, et vaielda see tervikpilt selgeks. Aga teiselt poolt elu dikteerib. Me oleme hädas ja kõiki asju me ei suutnud ette näha, alati võib paremini ja kiiremini tööd teha. Aga näiteks desünkroniseerimise ettepoole toomine, mille tegelikult tingis ju sõda ja oht, et meil siin rubilnik ühel päeval lüüakse üldse välja. See oht oli reaalne. Järelikult tuli desünkroniseerida Venemaa ja Valgevene võrgust kiiremini. Ja nüüd tuleb tagada ise see sagedus, see stabiilsus, need reservid, mida kahjuks me ei ole jõudnud arendada. Aga nüüd tuleb seda teha kiiremas korras.

Nii et endiselt on võimalus teha muudatusettepanekuid, me oleme saatnud ka huvigruppidele ja turuosalistele uuesti kirjad. Ja jälle Urmas Reinsalule tähelepanekuks, et kui me küsisime arvamusi ja ettepanekuid muudatusteks, siis neid tuli üle kümne arendaja käest, mida väga paljude arendajate ettepanekute puhul on osaliselt või sisuliselt arvestatud. Ei tasu tuua välja ühte arendajat ja mingit diktaati. Need arendajad on kõik huvitatud sellest, et võimalikult kiiresti saaks oma arendustega edasi minna ja tootagi Eestis ja pakkuda tarbijatele odavamat elektrit. Aitäh!

Aitäh teile! Mario Kadastik, palun! 

Aitäh! Ei hakka pikalt rääkima, aga tahtsin ikkagi ka natukene üle rõhutada paari asja. Esiteks, jah, ma olen ka maal käinud ja väga tihti kipuvad olema just need farmerid ja talud, kes endale on pannud päikeseparki ja paigaldavad neid akusid. Ma olen päris mitmega neist suhelnud, olen küsinud ka arvamust. Nad väga rõõmustavad. Teatavasti ei saa seda päris ühe puuga lüüa. 

Üldiselt see eelnõu on eesmärgiga mingil määral ikkagi nagu bürokraatiat vähendada ja protsessi kiirendada, ja see ei kehti ainult tuuleparkidele. Eelnõu nimetus võib-olla on, mis on, aga see on üldine menetlusprotsessi muudatus. See tähendab, see võimaldab ka muid planeeringuid teha optimaalsemalt. 

Ja kui nüüd ikkagi inimesed 30 päeva jooksul ei vasta, see on üks tihti nagu põhjus, miks paljud protsessid venivad, ongi see, et oodatakse kuskilt mingeid vastuseid. Ja kui need terminid on võimalikult pikad, siis selle tõttu ongi paljud protsessid väga pikad. Kui nüüd natuke lähemale tuuakse … Ka kuu aega on siiski, kui on mingisugune nagu toodud, et seda akuutset mure, mida EKRE üritab väljendada, et kui seda akuutset mure üritatakse lämmatada, siis 30 päeva on siiski ikkagi aeg, mille jooksul on võimalik arvamust avaldada ja sellisel juhul see ei kooskõlastu ju lihtsalt niisama. Selles mõttes nagu päris nii mustade prillidega ei tasu vaadata maailma, nagu näiteks üritatakse tuua. 

Ja ei saanud jätta tulemata selle Urmas Reinsalu … Tal on sihuke mentaalne inflatsioon päris korralik. Siis kui me rääkisime sellest 555 eelnõust eelmisel korral, siis oli juttu 140 miljonist, jutu sees tuli korraks 160 miljonit ja tänaseks on see jõudnud 200 miljonini. Päris nii ikka asjad ei käi. Ma saan aru, et tema infoallikaks, on nüüd selgunud, on Hando Sutter, mis võib-olla ei ole kõige paremini infoallikas, arvestades, mis Eesti Energiaga toimus tema juhtimise all. Aga lihtsalt, et ka tähele paneks, et ma pidasin pika arutelu Kalle Kilgi ja Marti Häälega, et arutada ja debateerida ülekoormusetasu ja sagedusturu üle, ja ka nemad mõlemad, kuigi nad olid muidu üksteisele korralikult jagelemise positsioonis, mõlemad leidsid, et see arvutus on absurd, et me võtame märtsikuu numbri ja korrutame 12-ga, nüüd antud juhul isegi veel rohkem kui 12-ga, ja paneme selle aasta numbriks. See ei päde ikka kuidagi. Nii et selles mõttes ei tasu järjest suuremaid numbreid välja mõelda, et asi näeks välja hullem, tegelikkuses ta ikkagi nii ei ole. 

Ja ka see väide selle kohta, et unustame igasuguseid dotatsioonid ära. Ma olen üldiselt nõus sellega, et riik peaks pigem kaaluma otsetoetuste asemel investeeringu optsioone selle mõttega, et saada ka tulupoolelt kasumit. Sellega ma olen üldjoontes nõus, et selliste asjade suunas me võiksime vaadata. Aga väita, et las turg teeb oma otsused, viitab sellele, et on vale arusaam sellest, mis see turg on. Sest elektriturg ei ole vaba turg. Ma olen ühe korra juba puldis mingi elektrieelnõu juures pikalt rääkinud. Ma ei hakka seda kõike siin üle kordama. Aga elektriturul investeeringut ei ole võimalik tagasi teenida, kui sina oled turuhinna kujundaja. Punkt. Kui sa oled väike tegija, kodumajapidamised, kõik muud asjad, võid rahulikult teha investeeringu vastu turgu. Oled suurtootja ja sina kujundatud hinda, siis turureeglite tõttu sa ei saa investeeringut tagasi teenida. Seetõttu on vaja leida ka turuväliseid meetmeid. Ja see on kõikides riikides, see on üldine printsiip elektriturul. Senikaua, kuni seda ära unustatakse, võib tulla selliseid ekslikke väiteid, et las turg teeb oma korrektsioonid. Ei saa teha, see põhimõtteliselt ei ole võimalik elektriturul, mis ei ole vaba turg. See on reguleeritud turg. Ehk väide, et ärme mitte kuidagi toeta, las turg ise otsustab, seda saab teha ainult ülipisikeste parkide korral, mis ei hakka kunagi turgu määrama, hinda. 

Ma ei hakka seda … Ma võin pärast sulle seletada lähemalt. Kusjuures, ma olen veendunud, selles tulebki rääkida lähemalt, sest see on asi, millest inimesed kahjuks väga tihti ei saa aru. Elektriturul on reeglid, mis hinnaga saab pakkumisi teha. Ja kui sina oled see, kes määrab turuhinna, siis sina ei saa oma investeeringukomponenti mitte kunagi tagasi teenida, see on keelatud turureeglites. Sa ei saa oma hinnapakkumisse panna kapitalikulu sisse. Ta ei ole tavapärane turg, see on reguleeritud turg ja seal on reeglid jaoks. See kahjuks nii on, seni kuni me seda ei muuda, tuleb arvestada, et investeeringukindluse jaoks on vaja muid hoobasid. Aga ma olen selles osas nõus, et see võiks olla tulevikus investeeringumeede, mitte dotatsioonimeede. Seda saab arutada.

Marek Reinaas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Ma arvan, et siin on nii Jaak kui Mario on väga hästi ära seletanud võib-olla selle eelnõu sisulise poole, aga oli ka väga palju kriitikat just nimelt selle eelnõu menetluse kohta. Mul on tunne, et majanduskomisjoni juhina pean ma tulema ja võib-olla paar sõna selle kohta rääkima. 

Esiteks, selle eelnõu eesmärk ei ole mitte midagi muud, kui saada elektri hind alla. See on ülioluline mõista. Ma arvan, et praegusel hetkel paljud otsused, mida me siin just nimelt elektriteemadel teeme ja energeetikateemadel, ongi sellised. Kui me seame Eleringile näiteks kohustuse mitte ainult tegeleda varustuskindlusega, vaid arvestada ka väga võimsalt hinnakomponenti, siis see on ka üks selliseid asju. Siin antud juhul samuti eesmärgiks on see, et võimalikult hästi läbi viia enampakkumised, et see elekter ja energia, mis sealt ostetakse, on tarbijatele võimalikult odav tänu sellele, et tootjad ei pea jändama aastaid ja aastaid mingite regulatsioonidega, on ülioluline. 

Nüüd natukene sellest, et kas selle eelnõu menetlemine on hiilgava õigusloome geniaalne näide. Ei ole. Ei ole, pean tunnistama. Majanduskomisjoni esimehena ka seda arutades majanduskomisjonis mainisin samuti, et tegelikult tuleb oma leiutisi varem esitleda komisjonile, kui neid ministeeriumis on. Ja ilmselt on kõigile palju mõnusam, kui menetletakse nii, nagu ühte seadusandlust menetlema peab. Aga kahjuks antud juhul aeg mängis oma rolli. Ma arvan, et majanduskomisjon lõppude lõpuks võttis vastu saalomonliku otsuse, et minna edasi selle menetlemisega just nimelt katkestamise teed. Ma arvan, et see on ülioluline, et me anname siiski võimaluse nii parlamendiliikmetele, aga ka turuosalistele, anda aega neid ettepanekuid läbi mõelda, neid esitada ja teha võib-olla see eelnõu paremaks. Isiklikult minule oli väga oluline see, et kui räägiti sellest, et läbi nende eelnõu paranduste saab see menetlus, mis puudutab enampakkumisi, olema lihtsam ja tulemuslikum, siis just nimelt need on need päevad ja need on need kaasamised, mida ka komisjon teeb, kus ma tahan selles lõplikult veenduda, et need on Eesti tarbijale olulised muudatused, mida me praegu siin arutame. Aitäh!

Aitäh! Kas ma saan, Urmas Reinsalu, õieti aru, et vastusõnavõtust on saanud sõnavõtt fraktsiooni nimel? (Urmas Reinsalu vastab saalist.) Palun! Vastusõnavõtt … Või sõnavõtt Isamaa fraktsiooni nimel.

Mida ütles härra Aab? Et meretuuleparkide projekti peatamisel, mis oli arendajate surve, oli Ignitis konkreetselt üks nendest arendajatest, kes soovis meretuuleparkide projektile rakendada indekseerimist. Loomulikult oli ka teisi arendajad, me suurepäraselt teame, nii-öelda vaiba all neid läbirääkimisi peeti. Ja tõepoolest, 12 tundi, 24 tundi pärast seda, kui oli välja tulnud Enefit Green teatega, et ta hakkab koos Sumitomo Corporationiga, riigi äriühinguga meretuuleparkide hankes osalema – ja ilmselt kapitali hind Sumitomo-sugusele suurele finantsorganisatsioonile on suhteliselt odavam –, kui valitsus peatas selle projekti. Ja ühe põhjusena toodi, et järelikult osale turuosalistele, kellele siis, ma arvan, on potentsiaali, ka otsustajate silmis potentsiaali, oleks see võitja olnud, järelikult soovitakse disainida neid tingimusi ümber. Panite tähele? Eesmärgiga, et investoritel oleks parem kapitalitootlus. 

Nüüd kõneles siin härra Reinaas sellest, et Eestit täna juhtivatel meestel ja naistel on eesmärk elektrienergia madalam hinnatase. Lubage naerda, armas Eesti rahvas! Nii ütlevad samad mehed ja naised, kes tõstsid elektrienergia käibemaksu, mis jõustus 2024. aastast, kes tõstavad veel elektrienergia käibemaksu 1. juulist 2025. aastal ja muudavad selle püsivaks, kes 1. maist 2025. aastal on kehtestanud 45% elektrienergiaaktsiisi ja ees seisab monopoolsete ettevõtete, n nagu Elektrilevi hinnatõus 1. juulist ja samuti Eleringi uus muudetud hinnakiri 1. juulist käesoleval aastal. 

Need on reaalajas sammud energiapoliitikas, mida, tuleb välja, tänane valitsus – need mehed ja naised, kes riiki juhivad – on langetanud selleks eesmärgiga, et elektrienergia hind oleks madalam. Tegelikkus on muidugi risti vastupidine. 

Lisaks selge tegevuskava puudumisele energeetikas on oluliselt habrastatud investeerimiskindlus, pikaajaline vaade, sealhulgas juhitavasse elektrienergia võimsusse. Mõttekäik, mida eelkõneleja Reformierakonna poolt väljendas selle kohta, et elektriturgu, vaba turgu meil ei olegi olemas. Kogu see Nord Pooli projekt, mida me oleme rääkinud, et me toodame Eestis elektrienergia, me tegelikult ülekoormustasuga oleme siin selle aasta kevadel sisuliselt kolmekordse hinnavahega muu hulgas doteerinud Soome elektritarbijaid selle kaudu. 

Tuleb välja, et see tegelikkuses ei olegi vaba turg, kuhu ei olegi võimalik investeeringukomponenti tootjal sisse panna selle hinna kujundamisel. Ma absoluutselt ei saa sellest mõttekäigust aru. Ja ma arvan, et kriitika vabaturu elementide moonutuste osas, mis puudutab seda Nord Pooli turgu ja ka CO₂-emissiooni maksustamist, on relevantne. Kuid ma arvan, et seda ei pidanud silmas mitte eelkõneleja vaid spot-turul kujuneb elektrienergia hind, tõsi küll, väga suurte moonutustega, nagu meil on olnud seoses väga volatiilse elektrienergia tootmisega, ja varustuse probleemidega kujuneb välja ju konkreetselt viimase pakkuja järgi, seal ei ole mingisugust pistmist ja puutumust sellega, kes kui palju on investeerinud elektrienergia tootmise võimsustesse kas hiljuti või ajalooliselt.

Nii et see on äärmiselt eksitav väide. Aga miks niisuguseid väited kõlavad? Tahetakse jätta alternatiivitu mulje: meil ei olegi alternatiivi subsideeritud energeetikale. Ja meil ei olegi alternatiivi sellele, et minna üle juhuelektripõhisele energiamajandusele. Kulla sõbrad! On küll alternatiive. On! Aitäh teile!

Aitäh! Aga ma annan, Aleksandr Tšaplõgin, palun, ja siis on vastusõnavõtt.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! See on halba eelnõu ja sellel on mitu põhjust. Kõigepealt põhineb see dokument eeldusel, et Eesti peab aastaks 2030 täielikult üle minema taastuvenergiale. See aga tekitab ise juba kahtlusi. Esiteks on roheenergia kallim kui põlevkivist toodetud energia ning meie tarbija on sunnitud roheenergia tootmist subsideerima, eelmisel aastal 23 miljoni euro ulatuses. Mida rohkem saab olema roheenergiat, seda suuremaks kasvavad meie kõigi kulud. 

Teiseks, roheenergia ei ole piisavalt usaldusväärne. Kui tuult pole, ei tööta tuulepargid. Kui sajab vihma, ei toimi päikesepaneelid. Selleks, et mitte istuda pimedas, peame ikkagi hoidma reservis juhitavaid tootmisvõimsusi. See tähendab aga topeltkulutusi. Hiljutine elektrikatkestus Hispaanias ja Portugalis näitas samuti, et tuule- ja päikeseenergia ei ole piisavalt töökindlad. Nemad istusid lihtsalt pimedas. Meil oleks sel juhul lisaks ka külmumise oht. See oli roheenergiast. 

Mis puudutab konkreetset eelnõu, siis selles on vähemalt üks tõsine puudus. Jutt on investeeringutest, aga mitte kusagil ei ole öeldud, kui palju need investeeringud tarbijale maksma lähevad. Me ei saa toetada eelnõu, mis paneb meie kaaskodanikele määratlemata rahalised kohustused. Me ei saa toetada dokumenti, mis seob riigi elektrivarustuse ilmastikuoludega. Aitäh!

Ja nüüd on võimalus vastusõnavõtuks. Marek Reinaas, palun, kaks minutit.

Aitäh! Ma tahan härra Urmas Reinsalule endiselt meelde tuletada, et matemaatika ei ole halb. Matemaatika ei ole halb ja numbrite maagia on natukene teistsugune kui lihtsalt rääkida kogu aeg käibemaksust. August 2022: Isamaa on valitsuses, toimub suur õnn ja rõõm. Eesti elektriturul on elektri hind jõudnud 4000 euroni megavatist. Täna, ma vaatasin järgi, oli 82 ehk erinevus on umbes 50-kordne. Ja see on sõltumata sellest, mis on käibemaks või mingi muu asi. Ehk siis elektri hind loomulikult sõltub ka käibemaksust, täpselt niivõrd, kuivõrd suur käibemaks on. Aga veelgi rohkem sõltub ta tegelikult sellest, kas meil elektrit turul on olemas või ei ole. Ja 4000 eurot on igal juhul suurem number kui 42. Nii palju matemaatikast ja rehkendamise oskusest. Aitäh!

Ja nüüd ma annaks veel sõna vastusõnavõtuks. Mario Kadastik, palun!

Aitäh! Ma tahtsin Urmas Reinsalule seda vabaturu temaatikat ikkagi selles mõttes öelda. Küsimus on: reguleeritud turg versus vaba turg. Reguleeritud turul on küll turg, selles mõttes, et on pakkumised ja vastavalt nõudluse ja pakkumise suhtele kujuneb hind. Ja tõepoolest, see on korrektne, et viimane pakkuja, kes saab turule, kujundab hinna. Aga see, mida ta pakkuda saab, on reguleeritud. Seal on öeldud, mis komponendi tohivad selles hinnas olla, ta ei saa pakkuda hinda lihtsalt, et täna teeks sihukese hinna. See põhimõtteliselt on keelatud, see on väga selgelt reglementeeritud, mis võib selles hinnas olla komponentidena sees. Ja seal on selgelt välja öeldud: investeeringukomponent ehk amort või laen – mis iganes meetodil seda arvestada ei tohi, see ei saa olla kajastatud. 

Ja see on põhjus, miks taastuvenergia puhul on need pakkumised hästi odavad, sest opereerimiskulud päikesepaneelidel on null. Sul on vaja muru niita seal vahepeal, kui ta on maapark. Tuulikutel on mingisugused hooldusvälbad, aga toodetava megavatt-tunni kohta on väga väikesed numbrid. Ehitamise kulu neil on, aga seda komponenti nad turule pakkumisel ei saa panna. Ja see on see, mida ma mõtlesin selle all, et ei ole vaba turg. 

Ma tahtsin tegelikult ära klaarida ka selle, mida härra Tšaplõgin siin ütles ja mida saalist Helle- Moonika Helme hüüdis. Hispaania osas ei ole tänaseks veel teada, mis on põhjus. (Saalist sekkutakse häälekalt.) Jaa, on erinevat sorti spekulatsioonid. Ma saan aru, et teile väga meeldib seda taastuvenergia komponenti kasutada. Ja ma ei välista seda, sest keegi ei tea veel, aga ma küsisin väga konkreetselt alles hiljuti Kalle Kilgi käest, kas tal on olemas oma kolleegidelt Hispaaniast juba info, mis juhtus. Ja vastus oli, et veel ei tea keegi, mis juhtus. Ehk see on alles uurimisel, mis on see juurpõhjus, miks see süsteem kokku kukkus. Ja ilmselgelt on oluline aru saada, mis see juurpõhjus on, ja kontrollida, et Eesti sellele ei ole mõjutatud, aga seda infot täna ei eksisteeri. Ehk siis väita, et see on sellest tulenev, on vale.

Aitäh! Protseduuriline küsimus istungi juhatajale, Rain Epler, palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Ma proovingi protseduurikast aru saada, et edaspidi ise ka teada, kuidas käituda. Ma märkasin, et kolleeg Reinaas pani vastusõnavõtuks, vajutas nuppu siis, kui härra Reinsalu ütles kõnetoolist, et tuleks naerda inimeste üle, kes räägivad meile elektri hinna odavamaks tegemisest, aga samal ajal tõstavad käibemaksu, elektriaktsiisi. Ja kuna selle pealt Reinaas sai nüüd vastusõnavõtuks õiguse, siis kas ma saan aru, et kui kõlavad seisukohad, mida inimene toetab, antud juhul siis Reinaas toetab seda aktsiisitõusu, käibemaksu tõusu ja nii edasi, siis see ongi piisav argument selleks, et saada luba vastusõnavõtuks?

Ei, vastusõnavõtu sai ta sellepärast, et härra Reinaasa nimetati nimeliselt. Nimeliselt nimetati jah. Aga rohkem kõnesoove ei ole ja sulgen läbirääkimised.

Ja antud eelnõule on tehtud 11 muudatusettepanekut, mille läbivaatamise juurde me asume. Muudatusettepanek nr 1 on tehtud majanduskomisjoni poolt, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 2 on tehtud majanduskomisjoni poolt ja juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 3 on teinud majanduskomisjon ja juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 4 on teinud majanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 5 on teinud majanduskomisjon ja juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 6 on teinud majanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 7 on teinud majanduskomisjon ja juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 8 on teinud majanduskomisjon ja juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 9 on teinud majanduskomisjon ja juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 10 on teinud majanduskomisjon ja juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 11 on teinud majanduskomisjon ja juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Sellega oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud.

Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 541 teine lugemine katkestada ja teine lugemine on katkestatud ning muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 14. mai kell 17.15. Sellega oleme tänase kolmanda päevakorrapunkti läbinud.

Läheme neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud töötuskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 519 teine lugemine. Ettekandja sotsiaalkomisjoni esimees Signe Riisalo, palun!

Austatud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Eelnõu 519 esimene lugemine toimus eelmise aasta 20. novembril, kus tutvustati eelnõu sisu. Tuletan lühidalt meelde, et töötutoetus edaspidi seaduse jõustumisel 2026. aasta 1. jaanuarist asendatakse töötuskindlustushüvitise baasmääraga, milleks on eelmise kalendriaasta töötasu alammäära 50%. Näitena, 2024. aastal oleks see 374 eurot ja 50 senti. Ühtlasi on õigustatud töötuskindlustuse alammäära saama inimesed, kes viimase 36 kuu jooksul on töötanud vähemalt kaheksa kuud. Hüvitist makstakse kuni 180 päeva, millele võib teatud majanduslikes oludes lisanduda natukene pikem periood. 

Eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei tulnud. Küll aga on mõned komisjonipoolsed muudatusettepanekud, mille juurde ma tulen hetke pärast. Komisjon esimese ja teise lugemise vahepeal pöördus arvamuse saamiseks täiendavalt järgmiste organisatsioonide poole: Eesti Töötukassa, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Puuetega Inimeste Koda. Lisaks saatis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium komisjonile omad seisukohad ja nendes ka mõned muutmise ettepanekud eelnõusse.

Toimus neli komisjoni istungit: 11. veebruaril, 24. märtsil – millistel ma ise veel ei osalenud, sest olin teisel positsioonil – ja 21. aprillil ja 5 mail, milliseid istungeid juhtisin juba mina. Nüüd nende muudatusettepanekute juurde, mis komisjon tegi, mis kirjalikult on esitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt. Tegemist on täpsustustega, mis eelnõu sisu olemuslikult ei muuda. Eelnõusse lisati säte, mis reguleerib piiriülest andmevahetust. Samamoodi lisatakse eelnõusse ülemineku säte, mis on seotud reservteenistusse astumisega. Ja siis ka tehakse muudatused töövõimetoetuse seaduses. Lisanduvad punktid 2 ja 4 puudutavad ümardamise reegleid, mis on samamoodi õigusselguse ja lihtsustamise eesmärgil. Oluline selle eelnõu juures on ka see, et juba varasemalt on teinud ettepaneku õiguskantsler, et viia töövõimetoetuse maksmine põhiseadusega kooskõlla ja selle eelnõu tulemusel see ka täielikult juhtub. 

Nüüd arutelud, mis komisjonis olid, kahetsusväärselt keskendusid väga jõuliselt sellele, kas ja kui palju kedagi kaasati või ei kaasatud. Ja seetõttu 21. aprilli sotsiaalkomisjoni istungil kõik varem nimetatud osapooled olid ka kohale kutsutud, kes said oma viimase seisukoha nii kaasamise kui eelnõu sisu kohta öelda. Siit on võimalik välja tuua, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda juhib oma arvamuses tähelepanu, et muudatustega kaasneb töötuskindlustusvahendite kulude kasv ja see võib kaasa tuua riski, et tuleb tõsta töötuskindlustusmaksete määra. Millisele murele on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja vastanud, et Töötukassa nõukogu ega tööandjate ja ametiühingute esindajad ei ole töötuskindlustusmakse tõusust huvitatud ja seetõttu püsitakse ka olemasoleva eelarve raamistikus. Selliselt on ka kulud planeeritud ja läbi mängitud. 

Eesti Linnade ja Valdade Liit toetab eelnõu eesmärki ja kiidab, et süsteem muutub eesmärgipärasemaks ja õiglasemaks, aga on mures nende inimeste pärast, kes on toimetulekutoetuse saajad tulevikus. Ja tõsi on, 1,7 miljonit on planeeritud toimetulekutoetuse eelarvesse täiendavat kulu ja hinnanguliselt 600–700 leibkonda pruugib ka sinna juurde tulla. Samal ajal on tõepoolest eelnõu eesmärgipärasem, kuivõrd töötuskindlustuse saajate hulk kasvab circa 7000 inimese võrra. 

Eesti Ametiühingute Keskliit on leidnud, et eelnõus on lahendamata, kust tuleb see täiendav raha muudatuste elluviimiseks, aga sellele ma juba vastasin. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kommentaar ka antud mure puhul oli sama. 

Muret tundis Eesti Puuetega Inimeste Koda, kes ütles, et ettevalmistamise faasis ei ole neid piisavalt kaasatud menetlusse, kuid 21. aprilli kohtumisel me jõudsime üksmeelele ja tõepoolest seal nad enam seda muret teravalt üles ei tõstnud. Küll aga selgitas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium selle eelnõu menetluse käiku, sealhulgas väljatöötamiskavatsuse ettevalmistamist, mis juba oluliselt varem oli läbi räägitud, kui eelnõu valmis.

5. mai istungil kinnitasime komisjonis eelnõu teise lugemise menetlusdokumendid ja nendega on võimalik tutvuda. Ja ettepanek on minna edasi selle teise lugemisega ja … Üks moment. (Lehitseb pabereid.) Tõesti, vabandan korraks. Pabereid on lihtsalt nii kohutavalt palju. Ja ettepanek on ühtlasi järgmise nädala päevakorda võtta eelnõu kolmandale lugemisele, kui täna teine lugemine peaks edukalt läbitama. Mina olen nüüd valmis vastama küsimustele.

Küsimusi teile on. Andrei Korobeinik, palun!

Suur tänu! Lisaks sellele toimetulekusaajate arvu kasvule juhtis omavalitsuste, linnade ja valdade liit tähelepanu ka sellele, et selle kasvuga ei kaasne riigi rahastuse kasv. Neil küll kasvab see koormus, kuna nad peavad hindama neid lisataotlusi, aga see kulu jääb puhtalt omavalitsuste kanda. Kas selles osas on midagi ette võetud siin kahe lugemise vahel?

Jah, nad väljendasid seda muret, aga see ei ole korrektne. Nii nagu ma ütlesin, lisandub ka vajalik ressurss, 1,7 miljonit täiendavat raha. Ja see raha sisaldab komponenti, mis on menetluskulud. Mõni aasta tagasi neid menetluskulusid ka suurendati, et ta oleks samas suurusjärgus haldustoimingute eest kohalikule omavalitsusele, mis on Siseministeeriumi haldusalas perekonnaseisutoimingutele arvestatav summa. Nii et nii halduskulud kui ka täiendavate leibkondade lisandumise ressurss on planeeritud koos eelnõuga.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! Räägime selle kompensatsiooni lahti. Need inimesed, kes ei kõlba selle uue seaduse alla, nemad lähevad siis omavalitsusest toimetuleku toetust küsima. Toimetuleku toetus makstakse ka lõpuks riigi poolt omavalitsustele. Kas seda summat on ka siis arvestatud, mis kasum või mis te sellega kokku hoiate, kui te ühest panete taskust teise?

Aitäh! Kokkuhoidu ega ülejääki selles küsimuses ei ole arvestatud, küll on arvestatud, milliste tunnustega inimesed liiguvad ühest süsteemist teise. On hinnatud, et see on umbes 600–700 leibkonda, ja on ka arvestatud koos eelnõuga vajalikud kulud, mida RES-is saab planeerida.

Lauri Läänemets, palun! 

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja ja ühtlasi ka endine minister! Selle teema peale Eesti Puuetega Inimeste Koda on avaldanud korduvalt nördimust selle seaduse puhul. Neid pole selle eelnõu menetlusse piisavalt kaasatud. Täpsemalt said nad oma sõnul alles meediast teada, kui valitsus kinnitas majandus- ja tööstusministri ettepaneku uue töötuskindlustuse süsteemi loomiseks. Ja samuti on nad nimetanud seaduseelnõu menetlust läbipaistmatuks ja sisuliselt mittekaasavaks. Kas te olete kursis endise ministrina ja ka ettekandjana praegu, kuna neid teemasid käsitleti komisjonis, miks ei ole Eesti Puuetega Inimeste Koda kui väga tundliku sihtrühma esindajat adekvaatselt seaduse väljatöötamisse kaasatud? Ma loodan, et seda komisjonis tehti võib-olla, aga kindlasti küsimus käib selle kohta, miks seda enne valitsuses ei tehtud. Aitäh!

Suur aitäh küsimuse eest! Endise valitsusliikmena sa ilmselt hoomad täpselt, see on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevalmistatud eelnõu, kes viis läbi kaasamisprotsessi ja kes suhtles erinevate osapooltega, teiste hulgas ka puuetega inimeste kojaga. Ja viimasest kaasamisüritusest, mis toimus 21. aprillil, on puuetega inimeste koja esindaja öelnud järgmist: töötamise kohustuse pikenemine kuuelt kuult kaheksale on suure hoolduskoormusega inimeste jaoks kitsendav asjaolu. Ehk see on täna olnud nende mure, mille puhul nad ütlevad, et suure hoolduskoormuse kõrvalt on keerukas töötada. Ja minul on väga hea meel öelda, et koos sotsiaaldemokraatidega õnnestus meil teha hooldereform, mis oluliselt leevendab hoolduskoormust kandvate inimeste elu ja rolli. Ja seeläbi on ka see mure palju lihtsam.

Samamoodi märkis ta, et EPI Koda sai plaanitavast muudatusest teada meediast ja võttis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ühendust. Ja seejärel korraldati Eesti Puuetega Inimeste Kojale Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt infopäev ning kõik liikmed said täpse info ja otseallikast küsida täpsustusi. Ja peale seda probleeme üles ei jäänud.

Andrei Korobeinik, palun!

Jaa, suur tänu! Seda sotsiaaldemokraatide ümbersündi on väga põnev vaadata. See konkreetne kommentaar tuli puuetega inimeste kojast septembri lõpus – siis, kui sotsiaaldemokraadid olid valitsuses –, ühtegi liigutust seal poolt ei järgnenud ja see absoluutselt ei seganud neid hääletamast selle eelnõu poolt esimesel lugemisel. Aga nüüd on selline silmade avanemine. Parlamendis ikka juhtub imesid.

Aga mul on küsimus. Kuna tõepoolest arvestatav arv inimesi liigub toimetuleku toetuse saajate hulka, siis toimetuleku toetust ei ole tõstetud juba viis aastat, eks ole, neli aastat, neli ja pool aastat, vahepeal on selle ostujõud tublisti langenud. Kas sa pead seda eelnõu esitajana ja eksministrina probleemiks või sa arvad, et see olukord on rahuldav?

Minu arvutuste kohaselt circa kolm aastat tagasi viimati tõsteti, aga ma võin peast eksida, nii et las ta olla. 

Aga jah, ma pean probleemiks. Toimetulekupiiri küsimus on õigustatud küsimus. Ja nii, nagu ma ministrina ütlesin, saan ma ka praegu kinnitada, et järgmise aasta kevadeks valmib uus toimetulekupiiri või õigemini miinimumsissetuleku metoodika. Ma väga loodan, et see siis ka oluliselt mõjutab seda väljundit, milleks on see reaalne summa, mida inimesele majandusliku toimetulematuse korral riigi poolt pakutakse.

Jaak Aab, palun! 

Tänan, austatud juhataja! Hea minister! Kõigepealt väike repliik Keskerakonna fraktsiooni esindaja poole. Komisjonis, sotsiaalkomisjonis, ei ole kuulnud ühtegi ettepanekut ega ole esitatud ka ühtegi muudatusettepanekut Keskerakonna fraktsiooni poolt. Vaadake endale ka nagu peeglis otsa. Kohalike omavalitsuste esindajad, nüüd siis … Vabandust! Mitte minister enam. Hea ettekandja, sotsiaalkomisjoni esimees! Kohalike omavalitsuste esindajad on välja toonud, et seadusemuudatustega kaasneb töökoormus omavalitsustele, täiendav, just toimetulekutoetuste saajaid on rohkem. Kas selle menetluse käigus on kaalutud ka seda, kuidas saaks seda halduskoormust vähendada või siis vähemalt kompenseerida omavalitsustele?

Aitäh küsimuse eest! Ma tegelikult sellele küsimusele juba vastasin. Ehk et toimetulekutoetuse arvestuse sees on komponent, kohalikele omavalitsustele antakse ka haldustoiminguteks rahalisi vahendeid ja seda komponenti on ka aasta tagasi suurendatud. Aga täiendan siinkohal, Sotsiaalministeeriumis on ettevalmistamisel järgmine eelnõu, mis toimetulekutoetuse määramist lihtsustab, et haldustoiminguid oleks kohalikel omavalitsustel vähem ja et nad saaksid mõistlikuma ressursiga otsuseid teha.

Ma võtan küsimuse ettekandjale. Varro Vooglaid, palun!

Jaa! Teate, minul on üks selline võib-olla natukene üldisemat laadi küsimus. Oma ettekandes te selgitasite, et komisjonis näidati üles rahulolematust seonduvalt sellega, kuidas toimus kaasamine, ja selle tõttu korraldati veel täiendavaid istungeid. Aga minu kogemus siin parlamendis on küll see, et kõik need kaasamiseks korraldatud istungid on sageli selles mõttes formaalsed ja võiks isegi öelda, näilised, et kutsutakse kohale need organisatsioonid ja nende esindajad, kes on kaasatud, aga ega nende arvamusega just ülemäära palju, ja see on pehmelt öeldes, ei arvestata. Enamasti ei arvestata kohe üldse. Ja selle tõttu ma tahtsingi küsida, kas antud juhul need organisatsioonid, keda eelnõu menetlemise protsessi sai kaasatud, kas nende arvamusega ka päriselt, sisuliselt arvestati. Võib-olla saategi tuua, milliseid olulisemaid kriitikaid võeti arvesse eelnõu kohendamiseks, kui seda üldse tehti?

Kuna konkreetseid ettepanekuid eelnõu muutmiseks ei olnud, vaid toodi välja erinevaid riskikohti tulenevalt osapoole rollist selles süsteemis, siis ei olnud võimalik sealt ka tuletada muudatusettepanekuid. Ja komisjon tegi muudatusettepanekud, aga need olid seotud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kirjaga, mille ma siin varasemalt ette lugesin ja mis olid pigem tehnilisemat laadi. Aga ettepanekuteks saadeti komisjonilt kiri kõikidele nendele nimetatud osapooltele, keda ma siin ette lugesin. Erinevad organisatsioonid ametiühingutest puuetega inimeste kojani, tööandjad sealhulgas, ei teinud muudatusettepanekuid. Ja mure, mis varasemal komisjoni istungil kerkis, oli see, et neid ei kaasatud piisavalt, mida mina püüdsin ka uue komisjoni esimehena lahendada täiendava aruteluga. See oli see olukord, mis komisjonis toimus. Ma ei saa täpsemalt vastata või sisukamalt kahjuks.

Tiit Maran, palun!

Aitäh! Mu küsimus puudutab õpilasi ja üliõpilasi ja nende võimalusi, sest eks sellest sõltub see, kui tark on meie riik ja ka konkurentsivõimeline. Nagu ma olen aru saanud, kavandatud seadusemuudatused vähendavad teiste seas õpilaste ja üliõpilaste võimalust Töötukassa kaudu toetust saada. Kui see on nii, siis tuhanded noored peavad sõltuma siis kas oma perekonna toest või peavad taotlema toimetulekutoetust, mida nad ei pruugi saada. Siit siis küsimus, et miks ei loodud noortele eraldi toetust või mingit muud lahendust, mis ei sunniks neid minema toimetulekutoetust taotlema.

Suur aitäh! Me räägime Töötukassast, mis on kutsutud ellu selleks, et tööealist elanikkonda toetada tööturule minema, see puudutab noori eeskätt, aga mitte ainult, ka vähenenud töövõimega inimesi, või naasma tööturule. Ja süsteem, mis meil dubleerivalt oli, ei olnud tegelikult motiveeriv tööturule minemaks, eriti teie poolt mainitud noorte osas, keda rahuldas olukord, kui nad registreerisid ennast peale kooli lõpetamist töötuks, siis kolme kuu möödumisel, kui nad ei asunud õppima, aga enamik neist asus ülikoolis õppima või kuskil mujal või siis läksid tööle, hakkasid saama töötutoetust. Me oleme töötutoetuse ära kaotanud selle eelnõuga või kaotamas, on korrektne öelda, ja asendamas seda töötuskindlustuse baasmääraga tingimusel, et viimase kolme aasta jooksul on vähemalt kaheksa kuud töötatud. Ühtlasi oleme teinud muudatuse seadusesse, et kuni 24-aastased võivad siis ka iseseisvalt, sõltumata oma sünniperest või leibkonnast, olla toimetulekutoetuse taotlejad, kui nad näiteks asuvad õppimise eesmärgil teise linna elama. Ehk sotsiaalne kaitse on neile tagatud. Aga kogu Töötukassa tegevuse eesmärk meil ühiskonnas on aidata inimesi tööle. Ja nüüd, olles töötuna arvel, needsamad noored, saavad nad kõiki teisi tööturuteenuseid, ümber- ja täiendõpet, karjäärinõustamist, kui nad on erivajadusega, siis ka spetsiifilisemad teenused, selleks et pääseda aktiivsena tööturule.

Vladimir Arhipov, palun! 

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Oleme kunagi rääkinud teiega nendest uuringutest, mis tuleb nüüd kevadel 26 valmis? Mina soovitaks teile seda uuringut mitte teha, vaid võtta kokku omavalitsuste osakonnajuhatajad, sotsiaalosakonna juhatajad, kes ütlevad viie minutiga, palju see …… summa peaks praegu olema, toimetulekutoetuse summa. Selle jaoks ei ole mingit uuringut vaja. Ja küsimus on selline. Kas ma sain õieti aru, et te ütlesite, et te ei säästa selle seadusega mitte midagi? Ma loen siit välja, et aastal 2027, 2028 tekib kokkuhoid, see oli circa 47 miljonit. Ja küsimus on selles, kas inimväärikus maksab seda raha, see inimväärikus, mis jätab paljud inimesed tööta ja abita.

Ma vastasin teie eelmisele küsimusele, mis küll oli natukene teistsuguse suunitlusega kokkuhoiu kohta toimetulekutoetuse kontekstis. See, mida te seletuskirjast loete ja mis vastab tõele, räägib tervikust. Ja see tervik on töötutoetuse asendamine töötuskindlustuse baasmääraga. Mina rääkisin ainult sellest osast, mis puudutab neid inimesi, kes liiguvad ühest süsteemist toimetulekutoetuse süsteemi. Ja siin võin ma teile küll öelda, et kui täna saavad 33% inimestest töötuskindlustust, siis tulevikus 64% mittetöötavatest inimestest, täisealistest inimestest. Nii et selles mõttes see seadus kindlasti parandab inimeste olukorda. 

Nüüd, mis puudutab toimetuleku suurust, toetuse suurust ehk miinimumtoidukorvi, siis kindlasti ei ole võimalik selliseid asju küsida nii-öelda küsitlusuuringu korras kohaliku omavalitsuse sotsiaalhoolekande asutuste juhtidelt, vaid see on teadus- ja tõenduspõhine metoodika, mille alusel pidevalt, jätkusuutlikult ja võrreldavalt teiste riikidega hinnatakse, kui palju peab olema miinimumsissetulek Eesti inimesel Eesti kontekstis ja selles muutuvas majandus- ja inflatsiooniolukorras.

Heljo Pikhof, palun! 

Aitäh! Austatud ettekandja! Eesti Ametiühingute Keskliit peab suureks probleemiks, et eelnõu vastuvõtmisel kaob tuhandetel inimestel õigus töötushüvitisele, mis kasvatab toimetulekutoetust vajavate leibkondade arvu. Ja samal ajal ei ole tegelikult kindlust, kui suur osa seni töötutoetust saanutest kvalifitseerub toimetulekutoetuse saamiseks. Kas te julgete kinnitada, et kõik seni töötutoetust saanud inimesed saavad edaspidi kas töötuskindlustushüvitist või toimetulekutoetust?

Aitäh! Ma saan kinnitada, et need inimesed, kelle sissetulek jääb alla toimetulekupiiri, saavad toimetulekutoetust. Need ei pruugi olla kõik inimesed, kes töötutoetust täna saavad. Need on kaks täiesti erineva eesmärgiga toetust ja seetõttu ei kattu kindlasti ka need sihtgrupid. Küll aga tuleb toimetulekutoetus appi nendele inimestele, kes jäävad alla toimetulekutoetuse piiri. Ja vastupidiselt sellele kriitikale, mida ametiühingute keskliit on teinud, me teame, milline see inimeste ja leibkondade hulk on, ja need kulud on arvestatud riigieelarvesse.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Kas ma saan õigesti aru, et tõesti nüüd on kõigil töötuhüvitis ühesuurune, olenemata nende palgast ja makstud töötuskindlustuse rahast? Aitäh!

Aitäh küsimuse eest! Mul natukene kummaline tunne, et mind on täna vähemalt kahel korral ministriks nimetatud. Ma tuletan meelde, et ma olen Riigikogu liige ja siin komisjoni esindajana. Aga ei, te ei saa õigesti aru. Sellepärast et töötuskindlustus nendel inimestel, kes on püsivalt töötanud, jääb täpselt sama loogikaga kehtima, nagu ta on täna. Me räägime ainult nendest inimestest, kes on seni olnud töötutoetuse saajad ja kes tulevikus hakkavad selles baasmääras saama. Ja see baasmäär siis eelmise aasta näite puhul on 374 eurot ja 50 senti. 

Aga ma võin teile öelda, et on üks sihtgrupp, kes oluliselt võidab selle seaduse vastuvõtmisega, ja need on kas vähenenud või puuduva töövõimega inimesed, sest seni ei saanud nad mitte kindlustushüvitist baasmääras, vaid töötutoetust ja osalise või puuduva töövõime toetust. Kahte toetust, mis on sama eesmärgiga, samal ajal meie seadused maksta ei luba, ehk nad pidid valima emba-kumba. Nüüd, tulevikus ei pea nad valima, nad saavad baasmääras kindlustushüvitist, mis siis on seesama 374.50, ja saavad siis ka kas osalise või puuduva töövõime toetust, mis on vastavalt käesoleval aastal 371 eurot ja 75 senti, ja täiesti puuduva töövõime korral 652 eurot 20 senti. Ehk nad võidavad väga oluliselt ja tulevikus puuduva töövõime korral on inimese sissetulek igakuiselt üle 1000 euro.

Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud sotsiaalkomisjoni esimees, austatud kolleeg! Meil on tegelikult teiega juttu olnud varem ka Eesti Puuetega Inimeste Koja etteheidetest. Nad on öelnud, et see muudatus on sihtgrupi vaatest ebaselge mõjuga, ja nad näevad samuti, et kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajate koormus seeläbi kasvab. Nad leiavad, et eelnõuga planeeritavad muudatused soodustavad pigem pikaajalise töötuse kasvu, inimestel kaovad sotsiaalsed garantiid, suurenevad omavalitsuste kulud ravikindlustamata isikute raviarvete tasumisel ja nii edasi. Kuidas te kommenteerite seda?

Enamikku punkte ma olen tegelikult kommenteerinud. Aga jätkuvalt jääb inimestele võimalus ja õigus registreerida ennast töötuna. Ja sellega kaasnevad kõik need meetmed, mida töötukassa pakub selleks, et inimene saaks aktiivselt tööturule naasta. Vastupidi, see tänane olukord, kus inimestele makstakse töötutoetust, tekitab selle olukorra, kus ei ole tarvidust pingutada, et minna tööturule aktiivsena, vaid sa võid ka töötukassa pakutud erinevate töökohtade puhul öelda ei, sellepärast et sul jätkuvalt on soodustus, mis aitab sul kuidagi kuust kuusse elada. 

See muudatus, vastupidi, loob olukorra, kus inimesed peavad pingutama. Ja meil oli tegelikult otse vastupidine hirm – ma ei mäleta täpselt, kes see osapool oli, kes selle välja tõi, töötukassa ise, kusjuures –, et võib-olla see muudatus teeb inimesed laisemaks ja et neid aktiivsusnõudeid tuleks edaspidi karmistada. Selle eelnõuga neid aktiivsusnõudeid ei tugevdata. Inimesed saavad rahulikult käia erinevatel koolitustel, et ennast tööturul konkurentsivõimelisemaks arendada. 

Ja see, mis kohaliku omavalitsuse tööd puudutab, sotsiaalvaldkonnas, see kasvab niikuinii kogu aeg, see on teatavas mõttes paratamatus. Kõikide sotsiaalteenuste puhul me ootame rohkem ja kvaliteetsemat. Ja selge on see, et kohaliku omavalitsuse roll on selles väga suur ja iga muutus ühiskonnas mõjutab ka kohaliku omavalitsuse tööd. Aga konkreetse toimetuleku toetuse kontekstis on see rahastus tõepoolest ka omavalitsusele tagatud.

Eraldi ma jagan teiega muret, millest meil oli ka komisjonis juttu, mis puudutab noori ja eeskätt NEET-noori, ehk neid noori, kes ei tööta, ei õpi, ei ole lapsehoolduspuhkusel või puuduva töövõimega või ka kaitseväes. Ja nende noorte puhul on tõepoolest tarvis teha ühiselt suuremaid jõupingutusi, sest täna on teravik kohalikul omavalitsusel. Kuigi riigi infosüsteem STAR, mida kohalik omavalitsus kasutab, korjab infot kõikidest registritest, mis kajastavad neid staatuseid, ja annavad märku omavalitsusele, teil elab selline noor, kes ei tööta, ei õpi ja nii edasi, eks ole. Siis kogu see tegevus ja suunamine töötukassasse on kohaliku omavalitsuse õlgadele ja siin tuleb mõelda, kuidas saaks paremini. Sest noorte töötus on kasvav probleem ja ka seeläbi noorte vaesusnäitajad, noorte täisealiste vaesusnäitajad viimati näitasid meil halvenemise märke.

Aitäh! Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud kolleeg! Siit me jõuamegi ühe eriti haavata sihtgrupi juurde, kellest me oleme ka rääkinud, nad on erivajadusega noored ja omastehooldajad. Näiteks on olemas, ja mitte ainult üks juhtum, kus maapiirkonnas elav omastehooldaja, kes kasvatab puudega last, kellel on autismispektri häire, tal ei ole võimalik tööle minna, ta peab oma noort inimest kodus kasvatama, ja tema kaotab tegelikult 16-aastasena tulevikus töötukindlustuse. Ta saab praegu puudetoetust ja siis tal oli ka see töötukindlustustoetus töötukassast. Ja ema ise kurdab, ütleb, et niimoodi saime me veel toime, aga nüüd kaob töötukindlustus ära ja olukord läheb raskemaks. Ja kui mulle öeldakse, et maapiirkonnas on mingisugused teenused või on toimetulekutoetus või midagi taolist, siis see on jutuks hea küll, aga tegelikult neid teenuseid seal ei ole. 

Jah, no 16–18 on, õigemini korrektne on öelda 16–17, täna saavad mitte hüvitist, vaid töötutoetust. Ja tõepoolest, seal on muudatus tulemas, aga see ei ole selle eelnõuga. See on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse eelnõu, mida komisjon ka menetleb, aga mis ei ole täna arutluse all. Me saame seda teemat eraldi komisjonis veel käsitleda, sest see eelnõu on meil menetluses.

Rohkem küsimusi teile ei ole. Kuid küsimus on istungi juhatajale. Andrei Korobeinik, palun!

Ma tahtsin öelda, kuna Jaak Aab mainis Keskerakonna seisukohti, et Keskerakond ei ole teinud ühtegi ettepanekut komisjonis, siis ma juhin tähelepanu, et me oleme teinud katkestamisettepaneku esimesel lugemisel. Sotsiaaldemokraadid olid sellele vastu. Nüüd on neil täna võimalus ennast kokku võtta ja meie katkestamisettepanekut toetada.

Protseduuriliselt jah, on võimalus teha katkestamisettepanek, seda saab teha läbirääkimiste käigus. Avan läbirääkimised. Andrei Korobeinik, palun!

Jaa. tõepoolest, see siin on katkestamisettepanek. Selle arutelu käigus on kõige šokeerivam just sotsiaaldemokraatide silmakirjalikkus. See erakond, kes võttis koalitsioonis olles ravikindlustuse toetust sellelt ühiskonnaosalt, kes on kõige haavatavamad – üksikemad, kes on lastega kodus, noored inimesed, erivajadustega inimesed – just sotsiaaldemokraatide eestvedamisel on tehtud need sammud, mis on meid täna siia toonud. Ja nüüd nad avastasid, et oh, mingid mured on selle seaduseelnõuga. Väga üllatav! 

Seesama erakond, kes peaks seisma solidaarsuse eest, kes väidab oma valimisprogrammis, et nad kaitsevad just neid kõige nõrgemaid, tuleb ja võtab need õigused inimestelt ära. Need on need sotsiaaldemokraadid, kes istuvad praegu siin saalis, need on need inimesed, kes ei toetanud meie ettepanekut katkestada eelnõu eelmisel lugemisel.  

Ja miks me oleme selle ettepaneku teinud ja miks me teeme selle täna? Põhjus on väga lihtne. Kõik viimased valitsuse otsused, mis on tehtud ka koos sotsiaaldemokraatidega, on suunatud sellele, et suurendada ühiskonna ebavõrdsust. Automaks, mille sotsiaaldemokraadid on teinud koos Reformierakonnaga ja Eesti 200-ga, lõi kõige valusamalt maal elavaid inimesi ja suuri peresid. Tulumaks pensionidelt võttis raha pensionäridelt, kellel raha niigi polnud väga palju. Nüüd minnakse noorte kallale, minnakse üksikvanemate kallale. 

Mis ootab meid ees? Koalitsioon teeb koos sotsidega kõik selleks, et ühiskonna ebavõrdsus kasvaks. Tõepoolest, heal kolleegil oli õigus, viimati kasvas toimetulekutoetus umbes kolm aastat tagasi, siis kui Keskerakond oli valitsuses ja Reformierakond oli ka valitsuses, tõsi. Ja keda ei olnud valitsuses: sotse ei olnud valitsuses. Ja siis, kui sotsid tulid, kolm aastat ei ole kasvanud toimetulekutoetus. Kolme aastaga on see toetus kaotanud ostuvõimest kolmandiku. Ja see on siiamaani 200 eurot. Need on need 200 eurot, mida pakutakse noortele inimestele, mida pakutakse üksikvanematele. Ja selle 200 euro eest võetakse ära ravikindlustus. Selle 200 euro eest võetakse ära võimalus osaleda koolitustel, mis võimaldaksid parandada enda karjäärivõimalusi tööjõuturul.

See on see poliitika, mis loomulikult meile, keskfraktsioonile, ei sobi. Jah, võimalik, et tööjõuturg vajab teatud muudatusi seadusandluses, aga mitte nii, et sa lähed kõige nõrgemate kallale. Keskfraktsioon teeb täna katkemise ettepaneku. Ma väga loodan, et sotsiaaldemokraadid seekord leiavad endas julgust seda ettepanekut toetada. Ja ma väga loodan, et ka teised Riigikogu saadikud, kes selle kaasamisvooru käigus said uut infot, on ka seda meelt, et sellisel kujul see eelnõu ei tee Eesti ühiskonnale head.  Ma tuletan meelde, et…  

Ma võtaks lisaaega ka igaks juhuks. 

Kolm minutit lisaks. 

Ma tuletan meelde, et need inimesed, kes jäävad töötutoetusest ilma, peavad taotlema toimetulekutoetust, läbima hindamise ametnike poolt ja suure tõenäosusega nad jäävadki … ilma. Omavalitsused on juhtinud tähelepanu, et see bürokraatia kasv, mis selle sammuga neil ees ootab, on meeletu. Seda teeb valitsus, kes lubas bürokraatiat vähendada. Ühtegi sammu bürokraatia vähendamiseks valitsus pole teinud. Selle asemel nad teevad selliseid samme, mida me täna näeme. Bürokraatia kasvab iga päevaga. Eelmisel aastal on ametnikke juurde tulnud, see aasta loomulikult omavalitsused peavad ka inimesi juurde palkama selleks, et hinnata, kas see konkreetne elanik on sobilik toimetulekutoetust saama või mitte. 

Ja sedasi me küll Eesti riiki edasi ei vii. Kõik osapooled on juhtinud tähelepanu sellele, et see eelnõu kahjustab erinevate sihtgruppide huvisid. See eelnõu tegelikult ei säästa Eesti riigi raha ei lühikeses perspektiivis ega pikemas, sellepärast et pikemas plaanis inimesed kaotavad kvalifikatsioonis, nad kaotavad motivatsioonis tulla tööjõuturule tagasi. 

Nii et mul on väga kahju, et me oleme nii kaugele jõudnud. Aga ma väga loodan, et siit edasi me antud eelnõuga ei lähe. Soovin teile julgust teha õigeid otsuseid, kaasa arvatud sotsiaaldemokraatidele! Aitäh!

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Täna arutame eelnõu, millega lõpetatakse töötutoetuse maksmine ja kehtestatakse uus baasmääras töötuskindlustushüvitis. 

Eelnõu eesmärk on justkui kulude kokkuhoid ja süsteemi lihtsustamine. Kuid vaatame, milline mõju sellel tegelikult on inimestele, kes töötuks jäädes abi vajavad. Eelnõu kohaselt jäävad töötutoetusest ilma kõik inimesed, kes ei vasta uue baashüvitise saamise tingimustele. See tähendab, et kui inimene ei ole viimase kolme aasta jooksul vähemalt kaheksa kuud töötanud, ei ole tal õigust isegi sellele tagasihoidlikule 374‑eurosele hüvitisele, näiteks noored töötajad, üksikvanemad, sealhulgas üksikemad, pikaajalised hooldajad, tervishoiuprobleemiga inimesed, lühiajalise töölepinguga töötajaid ja nii edasi. Kas tõesti kavatseb valitsus jätta need inimesed toetuseta? Tööturul pole kõigil võrdsed võimalused ning paljud ei saa oma eluolu ise määrata. Me ei saa lähtuda jäikadest normidest, mis tegelikkust ei arvestata. 

Valitsus väidab, et need, kes ei saa baashüvitist, võivad taotleda toimetulekutoetust kohaliku omavalitsuse kaudu. Aga mis see tegelikult tähendaks? Esiteks, see ei vähenda riigi kulusid, vaid muudab raha lihtsalt ühelt eelarvelt teisele. Toimetulekutoetuse summad maksab ju omavalitsusele ikkagi riik. Seega on kogu see reform tegelikult näiline kokkuhoid, kus raha lihtsalt liigub ringiratast, töötutoetuselt toimetulekutoetusele. Teiseks, kohalike omavalitsuste koormus kasvab märkimisväärselt. KOV-id on juba niigi suure surve all, et pakkuda sotsiaalteenust ja -toetusi. Kui nüüd lisandub veel tööd, mis ei vasta baashüvitise nõuetele, siis tuleb selleks eraldada täiendavaid ressursse ja tööjõudu. 

Küsimus ei ole ju ainult rahas, küsimus on inimväärikuses. Kui inimene jääb töötuks, on tal õigus tunda, et riik toetab ja julgustab tagasi tööturule minema. Uus süsteem aga jätab paljud kindlustundeta ja sunnib neid omavalitsuste poole abi paluma. See tähendab sageli vaesusriski suurenemist ja sotsiaalset tõrjutust. 

Valitsus kiitleb, et aastatel 2027 ja 2028 hoitakse kokku ligi 50 miljonit eurot. Kuid millise hinnaga? Inimeste elatustaseme ja väärikuse hinnaga. Tegelikkusesse on see kokkuhoiud illusoorne, sest raha liigub ühest taskust teise, suurendades samal ajal bürokraatiat ja inimeste segadust. 

Kolleegid, mõtleme tagajärgedele. Kui eesmärk on toetuste süsteemi tõhustamaks ja õiglasemaks muutmine, siis see eelnõu seda ei saavuta. See ei lahenda töötuse probleemi, vaid lükkab vastutuse omavalitsuse õlgedele, jättes inimesed segadusse ja ebakindlasse olukorda. Me ei tohi võtta töötutelt viimastki tuge ja visata vastutust kohaliku omavalitsuse kanda. Raha ringiratast liigutamine ei ole säästlik poliitika, vaid lihtsalt probleemi ümberpaigutamine. 

Paistab, et aktsiisidest ja maksudest, sealhulgas automaksust, valitsuserakondadele ja eelmisele koalitsioonile, kuhu kuulus ka Sotsiaaldemokraatlik Erakond, veel ei piisa. Tuldi juba töötute kallale. Seepärast kutsun teid üles selle eelnõu vastuvõtmist mitte toetama. Töötuskindlustussüsteem peab pakkuma tuge kõigile abivajajatele, mitte looma täiendavaid takistusi ja segadust. Aitäh!

Lauri Läänemets, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud saadikud! Palun kolm minutit lisaaega ka.

Kolm minutit lisaks.

Ma kohe jõuan eelnõu juurde ka, aga võib-olla eelnõule väikene eeslugu. Eeslugu algab sellest, mida siin Andrei Korobeinik rääkis. Rääkis sotsiaaldemokraatidest. Rääkis päris palju. Me oleme märganud, et üldiselt viimasel ajal Keskerakonna saadikud ei keskendu eelnõude sisule, vaid keskenduvad siin saalis sotsiaaldemokraatidele. Ilmselgelt sellepärast, et tegemist on … Vahet ei ole, isegi näiteks, ma toon näiteks, et isegi kui arutluse all oli siin eile, esmaspäeval oli arutluse all konkurentsiseaduse muutmine, mille vastu sotsiaaldemokraadid olid, siis selles olid ka ikka sotsiaaldemokraadid süüdi. Proua Kõlvart käis rääkimas, kuidas ka selles valitsuse ettepanekus sotsiaaldemokraadid süüdi on. Märkimisväärne pühendumine. Kiidan teid! 

Eks kõrvalt vaadates saab ju aru, et Keskerakonna jaoks on sotsiaaldemokraadid ilmselgelt Tallinnas arvatavasti Mihhail Kõlvarti tagasisaamisel kõige suurem takistus ja see on meile tunnustus. See ta loomulikult on. Jevgeni Ossinovski on kindlasti väga populaarne linnapea, väga head tööd teinud, hoolimata sellest, mida te väita püüate. Ja teate, see lihtsalt läheb imelikuks ära, minu arvates. Ma juhiksin tähelepanu, meedia tähelepanu, kõigi teiste tähelepanu, et kogu aeg rääkida sotsidest. Noh, ma saan aru, et räägib Belobrovtsev ja räägib Laats, nemad on ju endised sotsiaaldemokraadid. Ahjaa, Anastassia on ka endine sotsiaaldemokraat. Eile oli siin ühtedel meestel aastapäev, kümme aastat tagasi lahkusid sotsidest – igatsus missugune, me näeme. Igatsus missugune! Tore teada, et sotside elu ja tegemised lähevad kordaja ja konkurentsi pakume. 

Teate, see näeks ju välja, põhimõtteliselt näeb ta kõrvalt vaadates välja [samamoodi], kui sotsiaaldemokraadid tulevad pulti ja räägivad iga eelnõu juures sellest, kuidas Keskerakond on kolm korda kriminaalkorras karistatud, kuidas Mihhail Kõlvart endise linnapeana peaks vastutama selle eest, mis Porto Francos oli. Sellepärast et ma vaatan, et Anastassia Kõlvart räägib kogu aeg, et Tanel Kiik ja Jüri Ratas, nemad olid seal juhatuses. Aga Kõlvart oli minu arvates aseesimees erakonnas. Tema nagu ei vastuta?! Selle peaks ka ära otsustama, kuidas selle asjaga on.

Kas läheme eelnõu juurde ka?

Ja-ja lähme, aga vaadake, see sissejuhatus oli selline, et te lasite sotsidest rääkida. Tegelikult te olete iga kõne juures sotsidest lasknud rääkida, lugupeetud istungi juhataja. Mitte ainult teie, vaid teised istungi juhatajad ka. Me räägime siis Keskerakonnast. Selles mõttes on inimestel, ma olen seda rõhutanud ka, et inimeste toimetulek, mis on selle eelnõu juures väga oluline, sõltub korruptsioonist. Selles mõttes, et kui keegi varastab, keegi kandib raha … Mulle see Porto Franco ikka näitena sobib väga hästi – Keskerakond, Mihhail Kõlvart. Kui sa 10 miljonit oma mingitele sõpradele kandid, siis see 10 miljonit jääb inimestel saamata. Sellest näiteks Anastassia Kõlvart ei räägi üldse, mitte kunagi, kuidas tema abikaasa tegelikult rahva raha püüdis sobitada kuskile ühte või teise kohta. Ja see mõjutab inimeste toimetulekut, väga palju mõjutab. Kriminaalkorras, kolm korda kriminaalkorras karistatud Keskerakond räägib, et nemad muretsevad inimeste toimetuleku pärast. 

Hiljuti just Tallinnast uudis. Minu arvates Keskerakonna liige, jah, lugupeetav naisterahvas, kes tondi Tondiraba jäähalli juhtis, tuli välja jälle, nii nagu terve Keskerakond kogu aeg teinud on, tegeles jälle rahva raha kõrvalepanekuga, kantimisega ja kõige muuga. Selles mõttes, teate, mõelge korra selle peale. Kõiges võib-olla sotsiaaldemokraadid süüdi ei ole. Korruptsioon, mis on Keskerakonnas süsteemne, on tegelikult ju demokraatiat ohustav, mitte ainult inimeste toimetulekut ohustav. Ma kutsun üles keskerakondlasi keskenduma oma kõnedes inimeste probleemidele, mitte sotsiaaldemokraatidele. Me oleme teie probleem valimiste ajal, loomulikult, aga me ei ole inimeste probleem. Nemad meid valivad. 

Nüüd selle eelnõu juurde. Kahjuks pikemalt seletamiseks aega ei ole, aga loomulikult me oleme ka mures selle eelnõu pärast. Sellel eelnõul oli paar väga õiget eesmärki. Need inimesed, tõesti, kes võiks tööle minna ja kes on tööealised, neid motiveerida tööle minema. Sellised asjad seal sees. Ma tean, Helmen Küti eestvedamisel siin õiguskantsleri ettepanekuid tegelikult ju arvati siia eelnõu juurde, mida tõesti on üliõpilaste jaoks vaja parandada. Selliseid häid asju siin kindlasti sees on. 

Ja muresid on ka. Peamine mure, ma ütleksin, on kontekst, mis on tekkinud. Kui me seda eelnõu üksinda vaataks, siis oleks neid muresid oluliselt vähem. Aga näiteks juhupalga eelnõu ja ettepanek, millega valitsus välja on tulnud, mis tegelikult röövib väga paljudelt inimestelt, kes tahavad täistööajaga töötada, aga võib-olla enam ei saa, kindluse sissetulekute osas, kindlus oma elu osas. Ja sellest on kujunenud kuidagi muster, et üldse enam tööturu osapooltega ei arvestata. Selle eelnõu juures ei ole tõesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium seda tööd väga hästi teinud, aga ei ole tegelikkuses ka muude eelnõude juures seda teinud. Ja see kontekst on selline, kuskohas ei ole võimalik seda eelnõu ka sotsiaaldemokraatidel toetada. Sest lihtsalt järjest-järjest laduda peale või teha muudatusi seadustes, mis kumulatiivselt tekitavad olukorra, kuskohas tõesti inimesed hakkavad hammasrataste vahele jääma, me toetada ei saa.

Ja loomulikult me ei saa toetada sellist lähtekohta, mis valitsusel on, et ametiühingud ei ole olulised. Ma lihtsalt meenutan, et ametiühingutel on hea tähelepanek, et täna on ametiühingutel palju suurem ja laiapindsem toetus kui näiteks Reformierakonnal Eesti rahva seas. Seda, ma arvan, tasub ka arvesse võtta kõigi nende teemade menetlemisel. Eesti 200 toetust ma ei mäleta, see 1% on ju vea piires, võib-olla neil ei olegi kedagi enam alles jäänud. Aga sellest tulenevalt tegelikult sotsiaaldemokraatidel on ka ettepanek selle eelnõu teine lugemine katkestada.

Ja lihtsalt veel. Kui oli küsimus siin enne, et kas siis vahepeal sotsiaaldemokraatide valitsuses oleku ajal ka midagi on head tehtud, mis tegelikult neid inimesi toetab, siis on küll. Hooldereform, tänaseks 67 miljonit eurot, puudutab tõesti neid inimesi, kes on omastehooldajad või olnud omastehooldajad. Tegelikult kahekordistasime õppetoetused, isiklikult tegin koalitsiooniläbirääkimistel selle ettepaneku. Üliõpilaste õppetoetused kahekordistasime. Alampalga tõstmist ei maksa ära unustada. Mitte kunagi pole Eestis alampalk suhtena keskmisesse palka nii kõrge olnud kui täna. Ma julgen öelda, et see on suuresti tänu sellele, et sotsiaaldemokraadid valitsuses olid. Nii et kõigile neile inimestele päris palju asju nende heaolu ja toimetuleku suunas me teinud oleme. Aga praegu tõesti nii on, et katkestamise ettepanek siit. Aitäh!

Aitäh! Protseduuriline küsimus istungi juhatajale, Andrei Korobeinik.

Hea istungi juhataja! Ma olen natuke segaduses praegu. Esiteks, hea kolleeg Läänemets ütles, et sotsiaaldemokraadid ei saa toetada seda eelnõu, aga nad said ju seda toetada, sest nad hääletasid meie katkestamisettepaneku vastu esimesel lugemisel. Kas poliitik tohib tõepoolest valetada? Põhimõtteliselt ma lugesin koolis, et see ei ole nagu väga poliitikule kohane, aga praegu, mis me teeme sellega? Ja teiseks, Lauri ütles, et sotsiaaldemokraadid ei ole inimestele probleem, aga tegelikult ju on: automaks, eks ole. Te olete minuga nõus, et kes tegi automaksu? (Naer.) Sotsiaaldemokraadid! Kes võtsid tulumaksu pensionäridelt? Sotsiaaldemokraadid. Kes ei tõstnud kolm aastat toimetulekutoetust? Sotsiaaldemokraadid. Ja kas tõepoolest teie arvates nad ei ole Eesti ühiskonna probleem? Loomulikult on! Kuidas me saame seda asja klaarida praegu? Mis formaadis me saame õigust taastada selles saalis? Tegemist on Eesti parlamendiga.

Tõepoolest, meil on tegemist Eesti parlamendiga, ja protseduurilise küsimusega, ma küll ei näinud, et oleks siin midagi seotud olnud. Ettekandja rääkis oma kaheksa minutit sellest eelnõust ja sellega läheme nüüd edasi. Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh! Ma ikkagi räägin eelnõust, kui te lubate, mitte teistest erakondadest. See eelnõu pakub taas säästu sotsiaalkulude arvelt, seekord töötute arvelt. Töötutoetusest jäävad ilma need, kes kasvatavad lapsi, ja ka need, kes õpivad. Kolmas kategooria on vanglas viibijad. See tähendab, et laste kasvatamine ja õppimine on selles seaduses võrdsustatud kuriteo eest karistuse kandmisega. Ja see ise on juba kummaline. 

Nende muudatustega soovib valitsus säästa kaks miljonit eurot aastas. Ja see paistabki olevat eelnõu peamine eesmärk. See eesmärk nagu ka eelnõu sisu tekitab kahtlusi. Sotsiaalvaldkond ei ole see valdkond, mille arvelt peaks kokku hoidma. 

Eesti kulutab täna sotsiaalvajadustele 15% SKT-st. See on kaks korda vähem kui Prantsusmaal, Soome või Austria. Sotsiaalkulude tasemelt oleme Euroopas viimaste seas. Inimesed, kes on sunnitud riigi abile lootma, on tänases Eestis määratud vaesusele ja see ei ole normaalne tänases Euroopas. Sotsiaalkulud ei peaks vähenema, vaid kasvama. 

Riigil on selleks ka kõik võimalused. Näiteks kui vähendame riigihalduse kulusid poole võrra, saame eelarvesse juurde pool miljardit eurot. Hullumeelsest rohepöördest loobudes säästame veel mitusada miljonit. Käesoleva aasta eelarves on umbes kolm miljardit eurot eraldatud mingite organisatsioonide ja ettevõtete toetamiseks, kelle nimekirja ei ole keegi senini näinud. Ma ei hakka pikalt rääkima, et see toob võimalusi korruptsiooniks, märgin vaid, et ka sealt on võimalik sotsiaalsfääri jaoks vahendeid leida. 

Tarbetute kulutuste vähendamine ja majanduskasvu taastamine – need on allikad sotsiaalkulude suurendamiseks. Toetuse saajad ei tohiks elada vaesuses ja riikliku ravikindlustusega inimesed ei peaks ootama arsti juurde pääsemist aastaid. Aitäh!

Aitäh! Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Head vaatajad! Ma arvan, et sotsiaaldemokraadid on tegelikult viimased inimesed, kes saavad tulla ja hakata siin moraali lugema. Ja miks sotsiaaldemokraatidest olemegi pikemalt rääkinud? Sest nendest tulebki rääkida, nad on osa probleemist, kõikidest nendest probleemidest, mis täna ühiskonnas on. Ja probleem on ka selles, et nad on silmakirjalikud, sest nemad aitasid kaasa ebavõrdsuse kasvule. 

Mäletame, esimene asi, võtsid ära lastetoetused, viisid sisse käibemaksu tõusu, tulumaksu tõusu, siis läksid kaasa ka uute käibemaksu ja tulumaksu tõusu otsustega. Täna on nende tühistamine, on mitmed eelnõud. Tahaks näha, kuidas siis hääletatakse.

Korra, mis puudutab ka konkurentsiseadust, seda mainiti. Paljud poliitikud polnud isegi kursis, mis teemaga tegemist on. Ja kui keegi soovib tutvuda esimese lugemise protokolliga, stenogrammiga nii komisjonis kui ka siin istungil, siis minu seisukoht on alati olnud sama. Küll aga sotsiaaldemokraadid on need, kes pidevalt oma seisukohti muudavad.

Korruptsiooni osas on väga oluline küsimus. Ma arvan, et Lauri Läänemets peaks palju tihemini minuga suhtlema tulema ka korruptsioonivastase erikomisjoni liikmeks, temast oleks seal väga palju abi. Ja ma arvan, et selle küsimuse, Porto Franco küsimuse kohta võikski teha avaliku istungi, kutsuda sinna kõik endised ja praegused Keskerakonna liikmed, Jüri Ratase, Jaak Aabi, Tanel Kiige ja Mihhail Kõlvarti, miks mitte, et rääkida kõik erakonnad koos. Arutame. Kahjuks nüüd on nii, et meil ongi selline nagu kaasvastutus tekkinud. Kõik erakonnad on ju Porto Francoga seotud ...

Läheme selle eelnõu juurde. Aitäh!

Jaa, eelnõu juurde ka kohe.

See, mis puudutab pea Mihhail Kõlvartit, kas Mihhail Kõlvart on kriminaalkorras karistatud, kas talle on esitatud süüdistus, kas talle on esitatud kahtlustus? Ei ole. Aga kui teil on mingi teadmine, et kuskilt 10 miljonit on kanditud, siis on esimene asi, mida te peate tegema, see, et te peate minema politseisse ja sellest teatama. Te olete siseminister, ma arvan, et te teate, kuidas need asjad käivad. Endine siseminister küll. 

Ja samamoodi … Jah. Mis puudutab seda korruptsiooni küsimust, siis minul on jätkuvalt küsimus, et kui sotsiaaldemokraadid seda absoluutselt ei talu, mida siiamaani teevad Tallinna äriühingutes inimesed, kes on korruptsioonikahtlusega, siis see on järelikult selline valikuline. Need inimesed sobivad täpselt nii kaua, kuni nad aitavad sotsiaaldemokraatidel võimul püsida. 

Ja täna selle eelnõu puhul on täpselt samamoodi selline silmakirjalikkus. Esimesel lugemisel Keskerakond tegi katkestamise ettepaneku, no tagasilükkamise ettepaneku. Siis siis sotsiaaldemokraadid muidugi seda ei toetanud. Nüüd, kui sotsiaaldemokraadid on sattunud opositsiooni, on äkitselt avastatud, et puuetega inimeste koda polnud rahul, on leitud arvamuskirjad, enne see absoluutselt ei huvitanud. Täpselt nagu puuetega inimesed ei huvitanud sotsiaaldemokraate automaksu puhul, kus vähe sellest, et alguses oli erisoodustus neile, kelle puhul oli auto ümber ehitatud, siis mida tegid sotsid koos Eesti 200 Reformierakonnaga? Nad võtsid isegi selle erisoodustuse ära ja võtsid igasuguse soodustuse puuetega inimestelt ära. 

Ja nüüd, täna tuuakse puuetega inimeste koja arvamus siia ette, sellest räägitakse. Ma mäletan, kui me siis tegime neid muudatusettepanekuid, automaksu puhul rääkisime sellest, siis ei huvitanud need kirjad. Ja neid kirju oli väga palju. Aga siis huvirühmade arvamus ei huvitanud. Nüüd, täna rääkida, et ikkagi see eelnõu ei ole selline, nagu oleks soovitud – see on jällegi üks osa sellest silmakirjalikkusest.

Ma võtaks veel kaks minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

Aitäh! Ja siit edasi liikudes, üleüldse sellise suhtumisega, et miks Keskerakond siis ründab sotsiaaldemokraate. Ei! Me ründame neid erakondi, kes on teinud meie rahva vaenulikke otsuseid viimased kaks aastat: Reformierakond, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraadid. See, et täna sotsiaaldemokraadid on opositsioonis ja püüavad teha nägu, et nad on nendesamade otsuste vastu, mille nad ise välja töötasid, mis on nendega koostöös tehtud, nende kooskõlastusringi läbinud, on just see silmakirjalikkus, millele me tahame täna tähelepanu pöörata. 

Eesti 200 ja Reformierakond, nemad ei varja, et need on ongi nende otsused. Nemad tahavadki nendega edasi minna ja nemad hääletavad nende otsuste poolt. Aga siin sotsiaaldemokraatide puhul ongi see probleem, et nemad valmistasid kõik need eelnõud ette, kõik need otsused ette, aga täna opositsioonis teevad nägu: "Teate, tegelikult ega meie ei teinud, me ei tahtnud neid otsuseid. Ja tegelikult see valitsus tegi halba tööd." See on valitsus, kus te ise olite valitsuse liikmed. 

Ja just seda silmakirjalikkust peavad inimesed nägema. Muidugi, nagu juba eelkõnelejad minu erakonnast on öelnud, meie seda eelnõu ei toeta ja teeme katkestamise ettepaneku. Aitäh!

Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud saalis viibijad! Austatud minister ilmselt on meil sidevahendite vahendusel kuulamas, aga sotsiaalkomisjoni esindaja on kenasti kohal. Me oleme nüüd näinud ja kuulanud pikalt, võib-olla liigselt isegi, sotsiaaldemokraatide ja Keskerakonna vahelist vastaseisu. Tegelikult peaks rohkem keskenduma eelnõule, aga ma mõistan, ma mõistan seda pahameelt. Tõepoolest, hetkel, kui sotsiaaldemokraadid olid valitsuses, siis nad tegelikult väga palju puuetega inimeste probleemidest ei hoolinud, töötutest, lastega peredest ja lasid automaksu, kõik maksutõusud käiku. Inimeste elujärg on tunduvalt halvenenud. 

Ja ma ka juhin võib-olla tähelepanu sellele, et me hiljuti sotsiaalkomisjonis menetlesime puudega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise eelnõu, kus puuetega inimeste erihooldust vajavate laste lapseea piir oli nihutatud 16. aastaselt 18. eluaastale. Ja me täiesti ühel meelel konsensuslikult otsustasime, et see tuleb sotsiaalkomisjoni poolt Sotsiaalministeeriumile selgeks teha, et seda eapiiri ei tohi tõsta. Ja ma loen nagu meediast, et seda on teinud sotsiaaldemokraadid. 

See ei ole päris tasakaalustatud lähenemine, kui tegelikult konsensuslikult me seal otsustasime või oli seal hääletustulemus, et oli ainult Reformierakond vastu. Igal juhul jääb mulje, et kõige taga on sotsiaaldemokraadid, nii nagu nemad opositsiooni jõudsid. Ma selles mõttes olen kriitiline nende käitumise suhtes. Kui me teeme koos opositsioonis koostööd, siis me koos võib-olla kommenteerime sotsiaalkomisjoni asju, kus me oleme võidukad ühiselt. 

Aga nüüd selle eelnõu kohta on seda öelda, et ka Isamaa ei toeta antud eelnõu. Katkestusettepanekud on kolleegid juba teinud, me toetame katkestusettepanekut, kuna tegemist on, nagu eelnõu eestvedajad nimetavad, süsteemi korrastamisega või reformiga, kus kõigile hakkab kehtima ühine baasmäär. Aga nagu me näeme tagasisidest huvigruppidelt, et see baasmääras hüvitis, mis nüüd kõik saama hakkavad, jätab väga paljud sihtgrupid üldse toeta. Seetõttu ma ei pea seda õiglaseks. 

Ja võib-olla üks tähelepanek veel, et teatud inimestel jälle, kes proportsionaalselt maksavad makse, just vastupidi, on see süsteem nende jaoks liialt sotsialistlik, kuna tagasi nad sealt sotsialistlikult proportsionaalselt ei saa, vaid ühises baasmääras. 

Nii et ma pikemalt ei peatu. Toetan seda, et me huvigruppidega teeme tööd. Tagasisidet on andnud eriti puuetega inimeste koda, et on olnud liiga pinnapealne, ei ole kõigega arvestatud, meie nõrgemate, haavatutega eriti. Ja sellel eesmärgil, kui me räägime, et me tahame parandada, korrastada, paremaks muuta, ja samal ajal väga paljude inimeste olukorda halvendame, siis see on jälle üks silmamoondus, mis on juhterakonnal olnud juba pikemat aega käekiri, et me räägime ühte, natuke teeme ka, aga tegelikult jätame väga paljud inimesed räästa alla. Aga see on ka kõik. Isamaa igal juhul selle eelnõu menetlust ei sooviks toetada ja me ei toetagi. Aitäh!

Aitäh! Signe Riisalo, palun!

Aitäh, istungi juhataja! Head kolleegid! Ma kuulasin algust ja kuulasin lõppu. Mul olid vahepeal teised tööülesanded ja ma väga vabandan, et ma kõiki teid kuulata ei saanud. Aga see, mida ma kuulsin, on kahjuks hulk pooltõdesid.  

Alustan lõpust, mida ma kindla peale kuulsin:  töötuskindlustussüsteem muutub sotsialistlikumaks ja ei anna tagasi neile, kes on enam panustanud. Ei vasta tõele! Töötuskindlustussüsteem ei muutu. Need, kes on enam panustanud, maksu maksnud, saavad jätkuvalt täna kehtiva süsteemi alusel. Me räägime ainult nendest inimestest, kes seni said töötutoetust. Nendele makstakse töötuskindlustust baasmääras. Ja tuletan meelde, et ka hüve saajate hulk kasvab. Kui täna on 33% nendest inimestest, kes on töötud, kasu saajad töötuskindlustusest, siis tulevikus 64%. Ja öelda, et vähem inimesi saab abi, selles mõttes ei ole korrektne. 

Kohaliku omavalitsuse raske elu. Toimetuleku toetus. Jättes kõrvale toimetulekutoetuse piir, mida ma täna juba vastates soostusin, vajab ülevaatamist. Sellega ma olen nõus. Aga kohalikud omavalitsused saavad nii ressursi inimestele väljamakseteks kui ka ressursi, mis on nende endi halduskulud.  Te ütlete, et toimetulekutoetusega seotud tegevused koormavad tulevikus kohalikku omavalitsust oluliselt rohkem. Ma vastasin teie kolleegile, et jaa, sotsiaalvaldkond kui selline muutub keerulisemaks, inimeste ootused lähevad suuremaks. Tööd tuleb juurde kõigil, ka riigil, ühiskonnal tervikuna. 

Aga kui me räägime toimetulekutoetusest, siis toimetulekutoetuse saajate hulk kuni 2022. aasta veebruarini kahanes, oli circa 10 000 leibkonda. See tõusis peaaegu 30 000 leibkonnani. Ja tänaseks on see uuesti langenud 15 000 leibkonnani ja on langustrendis. Kohaliku omavalitsuse töö, halduskoormus on jäänud väiksemaks seoses toimetulekutoetusega viimase kolme aasta jooksul. Ja see tõuseb antud juhul 15 000 leibkonna juures uue 700 leibkonna võrra. 

Haavatavad grupid. Tõsi, noored, kes on lõpetanud kooli ja kellel oli ja on õigus ennast töötuna arvele võtta, kes kehtivas süsteemis kolme kuu pärast saavad töötutoetust, enamasti lähevad kas õppima või tööle. Väga väike hulk nendest sügiseks peale kooli lõppu jäävad töötutoetuse saajateks. Ja see väga väike hulk, juhul kui nad elavad vanematest lahus, kuni 24. eluaastani selle seadusemuudatusega, mis on täna siin teie ees, hakkab saama toimetulekutoetust. Kindlasti motiveerib madal toetus inimest rohkem pingutama ja tööle minema, aga taas, nagu kolleegile juba öeldud, NEET-noorte teema on eraldi teema, millega tuleb tegeleda ja millega komisjon ka tulevikus tegeleb. 

Lastega kodus olevad vanemad. Kui vanem on olnud varasemalt tööturul ja peale lapse poolteiseaastaseks saamist naaseb tööturule või jääb siis ka kohe töötuks, siis sellisel juhul on ta õigustatud töötuskindlustust saama. Me räägime kolme aasta jooksul kaheksast kuust. Need juhtumid lähevad sinna alla.  

Kui me räägime puuetega inimestest, eriti haavatavatest, vähenenud töövõimega inimestest, puuduva töövõimega inimestest, siis …  

Palun kolm minutit juurde.

Kolm minutit lisaks.  

aitäh! Nende puhul ma andsin teile enne ka ülevaate. Kui tänases olukorras peavad nad valima kahe toetuse vahel, üks on töötutoetus ja teine on vähenenud töövõime või puuduva töövõime toetus, sest ühe ja sama eesmärgilist toetust topelt riik ei maksa, siis tulevikusüsteemis saavad nad vähenenud töövõime toetuse ja töötuskindlustuse, jõudis oma sissetulekutega tänaste numbrite juures – need on ju kõik muutuvad tulenevalt miinimumpalgast, mis valitsuse kehtestab – puuduva töövõime korral 1026 euroni kuus ja osalise töövõime korral 746 euroni kuus. 

Mina arvan, et see on eelnõu, mis aitab inimesi paremini tööturule, mis eriti haavatavaid sihtgruppe oluliselt paremini toetab ja mis neid inimesi, kes on tööealised ja keda me vajame aktiivsena tööturul, motiveerib kiiremini tööturule naasma. Ma soovitan teil seda eelnõu toetada. Aitäh teile!

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh, lugupeetud kolleegid! Head Eesti inimesed! Teate, mulle see seaduseelnõu meenutab aastat 2008, tekib selline kerge déjà vu tunne. Mäletatavasti siis oli valitsus toonud lauale uue töölepingu seaduse versiooni ning siis olid sellele kategooriliselt vastu sotsiaaldemokraadid, kes tol ajal olid muide koalitsioonis koos Reformierakonnaga. Ja mida me näeme nüüd? Nüüd me näeme seda, et jälle tuuakse Riigikokku eelnõu, mis põhimõtteliselt on tööandja nägu, aga töötaja õigused jäävad tagaplaanile. Ja kahjuks seekord sotsiaaldemokraadid sellele väga vastu ka ei ole, vähemalt ei ole seda tunda. Tuletan meelde, et kui see eelnõu oli esimesel lugemisel, tegi Keskerakonna fraktsioon ettepaneku menetlus katkestada ja kahjuks sotsiaaldemokraadid olid sellele vastu.

Miks ma sellest räägin? Sellepärast, et idee järgi, ja seesama minu poolt toodud näide ajaloost räägib sellest, et just see erakond peaks kõige rohkem kaitsma just töötajate õigusi ehk nõrgema poole õigusi, sest töötaja on reeglina tööandja ja töötaja suhetes ikkagi nõrgem pool. Ja nüüd seda ei juhtunud, ma ei oska öelda, miks, aga nii see on. Mis puudutab sisu, siis esiteks tekib üldse küsimus, miks me üldse vajame sellist seadust praegu ja nüüd, olukorras, kus tegelikult inimestel on niigi keeruline normaalset elu elada, võttes arvesse seda, kuidas viimasel ajal, viimastel aastatel on tõusnud igasuguste maksude määrad, on kehtestatud uusi makse, näiteks automaks, kus inimesed jälle on sunnitud siis kuskilt raha leidma. Aktsiisid, juulikuus tõusevad hinnad veelgi rohkem, sellepärast et inflatsioon on Eestis meeletu. Me oleme kahjuks selles komponendis Euroopa liidrid. Tahaks nagu olla teistes komponentides liider, aga kahjuks nii see on.

Ja selles olukorras siis hakatakse menetlema eelnõu, mis põhimõtteliselt jälle kitsendab töötajate õigusi, annab tööandjatele rohkem vabadust ja rohkem igasuguseid võimalusi, kuidas suhetes töötajatega olla tugevam pool, ja tänu sellele eelnõule siis see tugevus aina kasvab. Lihtne näide, seesama nii-öelda lühiajaline leping kümneks päevaks, vabandust, kümneks tunniks nädalas, mis iseenesest tähendab seda, et kui pärast töötaja ja tööandja hakkavad leppima kokku selles, et see aeg pikendatakse ...

Nagu ka minu esinemine, sest ma palun aega juurde.

Kolm minutit pikendatud.

… siis põhimõtteliselt olemasoleva seaduse redaktsiooni järgi saab töötaja tööandjalt nõuda siis koefitsienti 1,5 ehk mitte tavalist koefitsienti, vaid suurendatud koefitsienti. Uus eelnõu näeb ette, et sel juhul, kui peaks selline seadus jõustuma, ei ole see enam 1,5, on täpselt 1 ja tööandjal nagu siin suuri võimalusi ei ole.

See eelnõu üldse annab palju suurema vabaduse tööandjale, kuidas rakendada töötajat just sellisel viisil just siis, kui seda õigeks peab just tööandja. Ja ausalt öeldes siiamaani ei ole ma aru saanud, et miks just töötaja peab nüüd järsku olema palju haavatavamas seisus. Nii et meie seda eelnõu kindlasti ei toeta. Sellest minu kolleegid on siin juba rääkinud ja on tehtud ka tagasilükkamise ettepanek.

Ma arvan, et selleks, kui järsku on millegipärast selline suur tungiv soov muuta olemasolevat tööõigust, siis on vaja kaasata kindlasti rohkem just tööandjate esindajaid, Eesti Linnade ja Valdade Liitu, ametiühinguid. Kõik need pooled on oma sõna tegelikult juba öelnud ja nad kõik on selle eelnõu vastu: ELVL on sellele vastu, ametiühingud on sellele vastu ja teised organisatsioonid, mis töötajaid esindavad, on samamoodi sellele vastu. Ehk siis on näha, et põhimõtteliselt kellele see sobib, kes on kindlasti poolt, ma arvan, on just tööandjate esindajad. Aga ma arvan, et kui me räägime sellest kolmnurgast ehk töötaja, tööandja ja riik nende vahel, siis peab ikkagi tööõigus muutuma ainult niimoodi, et see sobiks kõigile kolmele poolele, või siis vähemalt teha niimoodi, et on olemas mingisugune kompromiss. Praegu ei ole mitte mingit kompromissi, praegu on see vesi just tööandja veskile. Loomulikult Keskerakond austab meie tööandjaid ja me oleme väga tänulikud neile, et ka keerulistel aegadel, nagu meil praegu on, nemad siis jätkuvalt annavad inimestele töökohti ja proovivad ikkagi kuidagi oma äriga näiteks edasi minna päris-päris keerulisel ajal. Aga me arvame, et tööandja kui nõrgem pool peaks olema ikkagi rohkem kaitstud ja riik, just riik peab seda tagama. Nii et meie kindlasti teeme ettepaneku see eelnõu tagasi lükata, siis vajadusel alustada uut diskussiooni. Aitäh!

Aitäh! Sellega kõnesoovid on läbi ja lõpetan, sulgen läbirääkimised. Helmen Kütt, küsimus istungi juhatajale, palun!

Jaa, mul on protseduuriline. See on eelkõige stenogrammi jaoks, võib-olla ka nendele inimestele, kes jälgivad ülekannet, aga ka tulevikus stenogrammi loevad. Kuna head ametikaaslased Keskerakonnast on kahel korral eksinud terminitega menetlemisel, eelnõude menetlemisel: esimesel lugemisel on võimalik tagasi lükata, teisel lugemisel on katkestada, et oleks aru saada.

Märkus täpne. Aitäh! Sellega on läbirääkimised peetud. Läheme muudatusettepanekute juurde, mille on esitanud juhtivkomisjon viie ettepaneku näol. Ja muudatusettepanek nr 1, nagu sai öeldud, on esitanud sotsiaalkomisjon ja juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 2, esitajaks sotsiaalkomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 3, esitajaks sotsiaalkomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 4, esitanud sotsiaalkomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 5, sotsiaalkomisjon on esitajaks ja juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Sellega oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. 

Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 519 teine lugemine lõpetada. Samas on tulnud Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt samasisulised ettepanekud eelnõu 519 teisel lugemisel katkestada. Neid ettepanekuid me peame hääletama ja alustame selle ettevalmistamisega.

Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 519 teisel lugemisel katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Katkestamise ettepaneku poolt oli 24 Riigikogu liiget, vastu 49, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Ja sellega on eelnõu 519 teine lugemine lõpetatud. 

Lähme edasi tänase viienda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu 556 teine lugemine. Ettekandjaks majanduskomisjoni liige Mario Kadastik, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea juhataja ja kolleegid! Antud eelnõu esimene lugemine toimus 22. jaanuaril. Muudatusettepanekute tähtajaks laekus muudatusettepanekuid siinkõnelejalt, Andres Metsojalt, Rain Eplerilt ja Isamaa fraktsioonilt. Sellest eelnõust teavitas komisjon ka väga palju igasuguseid huvirühmasid ja turuosalisi ning eelnõu kohta tema menetluse jooksul esitasid arvamuse peaaegu kõik turuosalised. Antud eelnõule on oma seisukohad esitanud ja arvamused juhtivkomisjonile algataja Kliimaministeerium, kelle arvamused ja kommentaarid ka kõikidele laekunud ettepanekutele on leitavad eelnõu kaardilt, ei hakka seda kajastama, neid oli tõesti väga palju. Need, mis said kajastatud ja toetust, need on kirja pandud ka muudatusettepanekutena. 

Antud eelnõu arutas ka töörühm 19. märtsil koos Kliimaministeeriumi esindajatega ja seda arutati majanduskomisjonis kolmel korral: 25. märtsil, 15. aprillil ja 22. aprillil käesoleval aastal. 25. märtsil toimus suur kaasamiskoosolek, kus arutati peamiselt ühte konkreetset Kliimaministeeriumi poolt esitatud punkti, milleks oli liitumistaotlustes toodud tehnoloogia muutmise piirang, kas seda on endiselt vaja või ei ole. See oli väga suure kaasamisega koosolek, koosolekul oli väga pikk debatt ning selle lõpptulemus oli see, et üldisel kujul tehnoloogia neutraalsuse kaotamine vajab pikemat arutelu ja pikemat läbitöötamist. 

15. aprillil arutati ja hääletati laekunud muudatusettepanekuid. Isamaa fraktsiooni ettepanekut tutvustas Mart Maastik. Selle sisu oli peamiselt ettepanek kehtestada tuulikute puhul keskkonna … Mis see täpne oli? Keskkonnaluba, eriluba, aga selle arutelu sisu üle Kliimaministeerium ei nõustunud, et sellist keskkonna eriluba üldjuhul rakendatakse ainult üliohtlike rajatiste puhul, mistõttu see ei ole antud juhul asjakohane. 

Andres Metsoja ettepanek oli seotud sellega, et tuulikute ümbruses mingisuguses mõjuraadiuses ei kehtiks taastuvenergia tasu nendele inimestele, kes sinna mõjualasse jäävad. Ka selle arutelu juures oli seisukoht, et kuna praegu juba kehtib tuulikute taluvustasu ja tuulikute läheduses on ka võimalus ja paaris kohas on ka rakendatud, et tarbijad saavad tuulikuoperaatoritega sõlmida otselepinguid ja seeläbi soodsamalt elektrit, siis otseselt sellist vabastust antud juhul ette ei näe. 

Rain Epleri ettepanek oli seotud võrgu, ütleme, tootmise alla koormamise puhul hüvitiste maksmistega ja murega sellest, et see võib suure taastuva tootmise korral põhjustada olukorra, kus tuleb maksta suuri kompensatsioone. Selle üle toimus arutelu, mis selgitas ära, et kuna esiteks peab see tootja saama selle toodangu eelnevalt turul maha müüa, et ta saaks seda üldse võrku anda, kuna see on bilansi alusel ja see bilanss tuleb päev ette turul kõigepealt välja müüa, kui ta seda müüa ei saa, peab ta ise alla koormama. Kui ta selle saab müüa, siis alla koormamine toimub ainult juhul, kui Elering on jätnud võrgu tugevdused eitamata. Siin oli analoog Suurbritanniaga. Suurbritannias tegi nende võrguoperaator, seal on natuke see süsteem ka teistsugune, aga võrguoperaator tegi selge otsuse, et selle asemel, et ehitada võrgu tugevdused, nad teatud päevadel maksavad seda vahet kinni ehk siis päris sama stsenaariumi ei eksisteeri Eestis. Seetõttu jäi ka see muudatusettepanek toetuseta. 

Minu esitatud ettepanek puudutas seda, et kui antud eelnõus taheti tõsta otseliini pikkust 6 kilomeetrilt 15 kilomeetrini, siis kuna teatud arvutused näitasid, et ka üle 20 kilomeetri võib ta olla rentaabel, tegin ma ettepaneku see tõsta 30 kilomeetri peale, et otseliini oleks võimalik ehitada 30 kilomeetri piires. Mille peale ministeerium oli selle ideega põhimõtteliselt nõus, aga avastas, et tegelikult kõige ratsionaalsem on üldse piirang ära kaotada. Ehk distants ei ole piirang, vaid tegelikult see rahaline mõttekus. Üldiselt kuskilt sealt 20–30 kilomeetri pealt edasi otseliini rajamine ei ole ratsionaalne, võrreldes võrguga liitumisega. Ehk siis see muudatusettepanek sai toetust sisuliselt ja vastav Kliimaministeeriumi ettepanek on ka eraldi olemas. 

Isamaa fraktsiooni ettepanekud on muudatusettepanekute loetelus numbrid 1 ja 11. Neid siis komisjon jättis arvestamata. Rain Epleri ettepanekud on loetelus numbrid 3 ja 9. Ka need jäid arvestamata. Andres Metsoja ettepanek on muudatusettepanekute loetelus number 5, mis jäi arvestamata. Minu ettepanek on number 6, mis arvestati küll osaliselt, aga mis tähendab, et see konkreetselt sisse ei lähe. Selle asemel esitas koostöös Kliimaministeeriumiga komisjon muudatusettepaneku number 7, mida on arvestatud täielikult. Juhtivkomisjoni ettepanekud on loetelus numbrid 2, 4, 7, 8, 10 ja 12–20, mis on arvestatud komisjoni poolt täielikult. Lisaks on ka mõningased tehnilised täpsustused nii keeleliselt kui ka tehniliselt, mis on kantud eelnõu teksti enne teist lugemist. 

Juhtivkomisjon tegi ka menetluslikud otsused ja ettepanekud. Tegi ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 7. mail ja teine lugemine lõpetada. Kui teine lugemine lõpetatakse, on komisjoni ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 14. mail 2025 ja viia läbi lõpphääletus. Aitäh!

Teile on ka küsimusi. Rain Epler, palun! 

Jaa, aitäh, hea eesistuja! Hea kolleeg! Ma tulengi selle juurde, mis on see n-ö allakoormamise käsklus või tootmise lõpetamise käsklus. Seal muu hulgas argumentatsioonis, eks ole, tõid ametnikud välja seda, et tõepoolest justkui siis on valikud kas võrku välja ehitada või maksta trahve. Tõid seal seal ka brittide paralleeli. Esimene selline mõte, et kas siis võib-olla äriplaan, et kui saad odavalt saab tootmisseadmed ehitada kohta, kus võrku ei ole, siis võta trahvi iga aasta, et elektri tootmisele mitte nii palju keskenduda. Ja teine on see, et seda küll komisjonis ei arutatud, aga kas sa ise oma peas oled läbi mänginud selle, et on päikeseline ilm, päikeseparke palju turul, elektritoodang tuleb sealt, aga ütleme, Estonian Cellis toimub rike ja suur tarbimine läheb tagant ära. Siis tuleb teha kiiresti mingi valik, et mingid tootjad ka välja lülitada. Otsustatakse valida mõni päikesepark. Kas siis tuleb hakata sellele päikesepargile tasu maksma selle turuhinna või toetuse – emb-kumb on suurem – alusel selle eest, et ta ei saanud parajasti võrku? Praegu kehtiva seaduse alusel, kui Elering ütleb, et paneme seisma, siis ei tule kinni maksta.

See on tegelikult niinimetatud, see on selle sagedusturu komponent. Ehk see, kui sul on päev ette turul kõigepealt kokku lepitud mingisuguseid tarbimise ja tootmise kogused, ja kui nüüd ükskõik kumb komponent ära kukub sellest, siis esimene võimalus on bilansiturul üritada seda kaubelda teiste bilansi osanikega ja leida mingi kokkulepe. Kui see ei õnnestu, siis rakendub Eleringi-poolne alla koormamine kuhugi, kui tarbimine on maas. Ja see arve esitatakse bilansihaldurile, kes põhjustas ebabilansi. Ja see on kordades kõrgem, kui on see päev ette turuhind, ja sellel ei ole midagi pistmist selle dotatsiooni ega millegi muuga. 

See on puhtalt sagedusturu toimimine. Kui kuskil toimub suur bilansi ärakukkumine, siis bilansihaldur vastutab selle eest. Kui ta seda bilanssi ise korda ei saa, näiteks kui tal endal on samal ajal ka tootmisvõimsused, siis ta võib selle ise maha koormata sellessamas koguses, mis tarbimine ära langes, ja siis enda enda bilansisiseselt ära arveldada. Aga alles siis, kui Elering sekkub. Aga sellel ei ole midagi pistmist selle konkreetse eelnõuga, sest siin eelnõus on ette nähtud seda, et kui Elering annab liitumise ja annab selle tõttu ka kuupäeva, kus ta garanteerib, et saab võrku anda, aga jätab ise võrgutugevdused välja ehitamata, ainult sellisel juhul, kui tekib allakoormamine, tuleb seda tasu maksta või seda kompenseerida.

Evelin Poolamets, palun! 

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Loen siit seletuskirjast, et kuna taastuvelektri tarbimise kasvuga langevad elektri hinnad, siis kaasneb muudatusega elektritarbijale positiivne mõju. Minu jaoks on ebaloogiline, kuidas siis taastuvelektritarbimise kasvuga elektri hind saab langeda, kui me teame, kuidas Nord Pooli börs toimib, et mida rohkem tarbitakse, seda suurem on nõudlus ja seda kõrgem on hind. Aga nüüd taastuvenergia puhul hakkab asi kuidagi vastupidi toimima. Palun seletage!

Siin on mõeldud pigem seda, et tarbimisest kasvav, suurenev osa on taastuvenergia. Ehk siis kui meil on see pakkumise kõver, mis on turul, mis hinnaga kui palju võimsust keegi pakub, siis kõige odavama otsa poole peal on tavaliselt need taastuvenergia pakkujad, sest turu tingimustest tulenevalt nende pakkumised on madala hinnaga. Mida rohkem neid turule tuleb, seda rohkem nad seda kallist osa graafikust kaugemale lükkavad. Kui nüüd see nõudluskõver tuleb varem alla, siis tuleb ka hind madalam. Ehk siis mida rohkem sinna odavasse otsa juurde lisada, seda kaugemale läheb see kallis ots. Ja seetõttu me enamus tarbimisest saame kaetud taastuvenergiaga, mis on odavam turul. Ehk siis see tuleneb sellest, et osakaal sellest tarbimist, mitte tarbimine ei kasva ja sellest ei tule taastuvenergia hind, vaid tarbimises taastuvenergia osakaal kasvab.

Anti Poolamets, palun!

Lugupeetud ettekandja! Nägite, mis Hispaanias, Portugalis ja osas Prantsusmaast juhtus? Ajaloo suurim, nende ajaloo suurim pimendamine, elektrivõrgu katastroof. Kas see, antud plaan mitte ei ohusta meid samasuguste asjadega, et see tuleb üsna kontrollimatu kõik? Ja kas oli ka komisjonis sellest juttu, et ohtude analüüs, kui hakkab päikest ja tuult järsult võrku tulema, mis siis juhtuma hakkab?

Aitäh küsimuse eest! Esiteks, komisjoni istungid olid enne Hispaania võrgukatkestust, seetõttu komisjonis seda ilmselgelt ei arutatud. Aga lihtsalt infoks, ka täna on selle kohta Eleringi ühe aseesimehe kommentaar, et ka täna ei ole veel teada, mis põhjustas Hispaanias selle blackout'i, sest see printsipiaalne, miks kogu riik lõpuks pimedaks läks, oli see, kui Prantsuse ja Hispaania vaheline ühendus katkes. Miks ta katkes? Suure tõenäosusega sageduse tõttu, aga seda tegelikku juurpõhjust täna ei ole veel teada, mis on põhjus, mis tagajärg. 

Ma tean, et sotsiaalmeedias tõesti levib väga aktiivselt roheenergeetika süüdistamine selles, sest tõesti, tol päeval oli väga palju päikest ja väga palju tuult. Aga ka tuumajaamad töötasid edasi seal. Selles mõttes täna ei ole võimalik veel öelda, mis täpselt oli see algne põhjus. Loomulikult, kui see põhjus selgub, tuleb seda testida ka meie võrgu vastu, et kas meie võrk on sellele konkreetsele probleemile kindel või mitte. Ja kui ei ole, siis mil moel me saame ta teha kindlaks. Aga antud juhul on kõigepealt vaja ikkagi see juurpõhjus aru saada, mis täpselt juhtus. 

Aga see, ma saan aru, et üks suur tükk oli see riikidevahelise ühenduse katkemine ja kohaliku stabiliseerimise piisav puudumine. See oli üks komponent, miks see lõpuks täispimedusse läks. Aga see on ka see põhjus, miks Eesti oma lahtiühendamisel tegi selle saartalitlustesti, kus me 24 tundi ei olnud ühendatud teiste riikidega ja kontrollisime, kas me suudame enda stabiilsust hoida. Hispaania sellist testi ei ole teinud. Nüüd nad tegid selle osaliselt tahtmatult ja selgus, et on probleem. Neil on samamoodi vaja aru saada, kus neil võrgus probleem on. 

Aga ma ütlen, et siin on hästi oluline aru saada, mis oli tegelik juurpõhjus. See ei pruugi ilmtingimata olla taastuva maht tol päeval.

Vladimir Arhipov.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Eelnõu kohaselt peavad elektritarbijad hakkama tasuma poole elektrivõrguga liitumise kuludest. Kui võrku soovivad liituda uued tootjad, olgu ta siis tuule- või päikeseenergiatootjad. Aga miks peavad inimesed, kellele elektri hind on juba niigi koormav, kandma kulusid, mis tegelikult peaksid jääma tootja kanda?

Ega ka tootja kanda olevad kulud kanduvad lõpuks ju elektritarbija kuludesse, sest need on osa sellest elektrihinna pakkumisest, mis ta elektrit turule müüb. Aga siin on konkreetselt ka see kaalutlus, et need võrgutugevdused, mida selle jaoks Elering peab välja ehitama, mille tõttu ongi tehtud see hinnang, et see on enam-vähem pooleks. See võib osades kohtades olla ühtpidi, osades kohtades teistpidi. Seal võib olla ka see, et võrguettevõte maksab kinni kõvasti rohkem, kui selles punktis oleks olnud arvutuspõhine liitumine, ja võib olla ka vastupidi. Keskmistatult peaks tulema enam-vähem pooleks. Ja selle mõte on selles, et esiteks oleks ilusti prognoositav, et sa saad tõesti ehitada, see on, fikstasu kehtib ainult juhul, kui sa oled põhivõrgu üldjuhul läheduses, mitte see, et sa ehitad kuhugile täiesti suvalisse kohta, siis see ei kehti. Kui ta on ikkagi põhivõrgu läheduses ja seotud sellega, kus on põhivõrgu tugevduskava juba olemas, siis ta seal tuleb selline. 

Nüüd teie küsimuse juurde, miks ta on pool. Sellega, tugevustega koos tegelikult paranevad ka võrguühendused üldiselt, mis tähendab, et ka tarbijad selles piirkonnas saavad nagu kasu. Ja see küsimus on selline, mida võiks ka pöörata vastupidi, et miks Elektrilevi seisukohalt maksavad kõik tiheasustuse tarbijad kinni hajaasustuse võrku. Tegelikult koormus 90% on hajaasustuse poole peal, aga tiheasustuses on enamus tarbimisest. Tegelikult see on mõnes mõttes sihuke sotsialiseeritud süsteem, et me jaotame selle kulu ühtlaselt laiali. See on samamoodi tegelikult Elektrilevi tariifi koha pealt, seal ta ka ei ole tegelikult proportsioonis kaabli endaga.

Helle-Moonika Helme, palun!

Jaa, aitäh! No vot, inimene kuulab seda arutelu praegu ja olgem ausad, tegelikult ega ta mitte millestki aru ei saa. Väga keeruliseks on kogu see elektriasi läinud: ületarbimine, alatarbimine, väljalülitused, tasu tootjatele, kes kellele maksab,  pakkumise kõver. See jutt, et mida suurem on taastuvenergia tarbimise osakaal, seda odavam hind – sellest loogikast lähtudes ja seda eesmärki taga ajades me ju näeme, et ei ole lõpuks üldse elektrit ja mis tähtsust on siis lõpuks hinnal. 

Ja te ütlesite siin, et meie tegime saartalitluse testi 24 tundi ja näed, ei juhtunudki midagi. Aga sellest ei ole räägitud, mis see maksma läks. Ja kui seda saartalitluse testi tuleb teha rohkem kui 24 tundi, selles olukorras me ei ole olnud. Hispaania test muuseas läks maksma süsteemide taastamisel miljardeid. Kui meie võrk ei läbi testi, siis tuleb võrku suurelt investeerida, seda ütlesite ka. Aga öelge nüüd ausalt välja, et elekter koos kõigi komponentidega, kõige-kõige sellega …

Teie aeg! 

Kui kõik see eelnõu läbi läheb, siis see läheb tegelikult tohutult kalliks elektritarbijatele. Need on sinna sisse kirjutatud ja ongi öeldud, et jällegi tuleb elektritarbijatele kulu juurde.

Selles mõttes see on osa Eleringi baastariifist. Selles suhtes nagu ei saa öelda, et see läheb tohutult kalliks selle tulemusena. Me võtame seda sedapidi, et üldiselt, kui me saame võrku suurema koguse tootmist, mis meil siin kohapeal olemas on, siis summa summarum tuleb meil elektri hind alla kõvasti rohkem kui see, mis on need võrgu tugevduse tasud või lisatasud, mis tulenevad sellest, mis me oleme kehtestanud erinevate eelnõudega, kaasa arvatud sellega. Siin küll konkreetselt tõesti ainukene komponent, mis kuidagiviisi kandub, on see fiks liitumistasu pool. See, mis puudutab seda alakoormamist, see on ainult juhul, kui Elering teeb otsuse, et annab kellelegi liitumise, aga endapoolseid kohustusi ei kata. Ehk siis ta ei ehita reaalselt võrku välja või võrgu tugevdusi kaugemates alajamades. See on ainult sellisel erandjuhul, see ei kehti olukorras, kus lihtsalt ta ütleb, et nüüd hakake alla koormama. See on seotud väga selgelt sellega, et ta on teinud selle kaalutlusotsuse.

Nii et siit niisama otse ilmutatud kujul ei tule mingisuguseid selgeid tariifitõuse juurde. Ainukene on tõesti see, et kui tõesti tuleb palju taastuvenergia liitumist juurde, nende liitumiste fiks tasudest osa sotsialiseeritakse. Aga kui neid tuleb tõesti palju juurde, läheb elektri hind rohkematel tundidel soodsamaks, nii et summa summarum peaks ta tulema ühiskonnale kasumlikum. 

Rain Epler, palun!

Eesistuja! No Mario, sa ajad ikka udujuttu palju siin. No mis see Saksamaa ja Taani ja California mure siis on, kus on suur osakaal taastuvenergiat, aga elektri hind on nende naabritega võrreldes kõrge Saksas, Taanis, kogu Euroopaga võrreldes kõrge. Udujuttu veel. Praegune kehtiv seaduse sõnastus ütleb: kui Elering tootmist piirab, midagi maksma ei pea ja mitte mingeid tingimusi seal ei ole. Nüüd ikkagi on terve rida tingimusi, millistel tuleb tasu maksta, ehk et me potentsiaalselt tekitame endale võimaluse, et tekivad mingid lisakulud. Kui nüüd vaadata viimaste aegade, ma ütleksin, viimaste aastate Eleringi võimet midagi adekvaatselt prognoosida, siis see, et sa tood siin mõne Eleringi asedirektori jutu sellest, kuidas asjad on – ei maksa tõsiselt võtta. Ma eile kuulasin raadiost seda Eleringi inimest, kes ütles, et see sagedusreservi kulu läks üles sellepärast, et nende prognoosis lähtuti sellest, et kõik kogu aeg töötab ja on turul. Aga näe, võta näpust: ei olnud. Kui meil suur süsteemihaldur ei suuda mingeid riske sinna planeeringusse sisse arvata ...

Aga nüüd see esimese küsimuse näide ikkagi: aga kukubki Estonian Celli suurune ära. Trahvi saab see bilansihaldur, kelle juures tema tarbijana oli, aga päikesepark, kes kinni pandi, sellele siis makstakse kompi või ei maksta?

See ongi … Jaa, jaa, jaa. Ei, see on sellisel juhul seesama bilansihaldur, kes, see trahv ongi ... Ühesõnaga, põhimõtteliselt sellise allakoormamise korral jah makstakse see tasu, aga see tasu ei tule mitte maksumaksja taskust, vaid tuleb selle bilansirikkuja taskust. Ehk siis antud juhul Estonian Celli taskust sinu näites. Kui ta on selles ise süüdi, kui see on ... Jah. Ei, ta pea olema ise bilansihaldur. Üldiselt on niimoodi, et kõigil suurtootjatel erinevalt väiketootjatest, väiketarbijatest on suurtarbijatel ette nähtud tarbimisprofiil ja konkreetne kohustus. Ehk siis, kui sa seda rikud, siis sa maksad trahvi ja selle trahvi sa pead, see ongi põhimõtteliselt see trahv, mis kandub edasi siis sellele, et sa süsteemi tasakaalu viiksid.

Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud esineja! See saal on näinud seda, kuidas nõukogude perioodil ENSV Ülemnõukogu saadikud ka käisid seal puldis. Oli perestroika sügav aeg juba ja oli selge, et nõukogude süsteem sellisel kujul püsima ei jää, aga ikka peeti tulihingelisi kõnesid sellest, kuidas sotsialistlik süsteem ja see majandusmudel ja kõik on parem kui kapitalism ja kõik muu, mis mujal maailmas on. Vaat see, mis te teete praegu siin, on täpselt sama. Täpselt sama, mida tegid need Nõukogude Eesti Ülemnõukogu saadikud, kes kiitsid paremat ja eesrindlikumat nõukogude korda. Lõpetage ometi ära! 

Kümme aastat tagasi oli juba teada, et sagedusreservi on vaja ja stabiilsust on vaja hoida, aga siis jaurati põxitist siin. Põxit, läheme ära, puhas energeetika. Lolli juttu aeti siis ja lolli juttu aetakse praegu. Äkki lõpetaks rumala jutu ajamise? See ei muuda ju reaalsust. Tunnistage, see rumala jutu ajamine ei muuda reaalsust, ei muuda seda, et meil ei ole sagedusstabiliseerimist, meil ei ole reservi ja meil on tegelikult kokku kukkuv majandus. See ei muuda reaalsust. Ükskõik, mida te meile seal ilusat juttu ei räägiks. Tunnistage, see ei muuda reaalsust. Ma muud ei soovi.

Aitäh! Mul on väga hea meel, et te olete aru saanud, et lolli jutu rääkimine ei muuda reaalsust.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, istungi juhataja! Hea ettekandja, te ajate meile ikkagi udujuttu, nagu Rain Epler siin ütles. Te ütlete, et jaa, poole kuludest elektrivõrguga liitumisel kannavad elektritarbijad ja teise poole võrguga liitujad. Nali ju! Kustkohast need liitujad selle raha võtavad? Nad võtavad ikkagi oma kulud tarbijalt ehk tarbija maksab kogu selle võrguga liitumise kas otse või kaudselt kinni. Ja teiseks, tõesti, võtame kas või selle, mis Lääne-Virumaal toimub, iga metsa vahele jälle mingi tuulikupark. Kui pikad on need vahemaad põhivõrguni? Selle me ju kõik kilomeeter kilomeetri kaupa maksame kinni ja see ei saa teha seda taastuvenergiat odavamaks, seda enam, et mida rohkem on meil taastuvenergiat, seda rohkem me maksame neile neid tasusid, tootjatele.

Aitäh! Jällegi mitu komponenti. Esiteks, tarbija maksab selle kinni ainult sellisel juhul, kui nemad toodavad ja meie tarbime. See tähendab seda, et nad on saanud turule, mis tähendab, et nad tegid soodsama pakkumise kui keegi teine pakkuja. See on esimene punkt. Loomulikult sellesse kulusse, mis nad panevad turule, nad peavad panema oma kulud, see tähendab personalikulud ja ka võrgutasud, sellised asjad, mis neil on, mis neil oli alguses, aga see on … Kuigi ma selles osas ei ole kindel, kuna see on investeering, siis seda ei saa panna sellesse tasusse. Nii et see on osa, mis meil peab tulema sellest komponendist, mida nad saavad muul moel kokku, kas siis riskides turu vastu või siis läbi selle mingisuguse taastuvenergia toetuse. Taastuvenergia toetused, mis ei ole selle eelnõu sisu, aga mis on seotud vähempakkumisega, on läinud järjest alla. Eelmistel kordadel oli vist kõrgeim pakkumine 35 eurot megavatt-tund ehk 3,5 senti. Kui hind läheb üle selle, siis ei maksta mitte mingit toetust. Ehk siis need pakkumised on olnud väga odavatele hindadele ja kõik see peab kaetud saama. Nii et järelikult see on neil rentaabel, sest seda kulu, mis puudutab investeeringut, ei maksa tarbija niisama oma elektri igapäevahinnas kinni. (Hääl saalist: "Kes siis maksab?") Investorid maksavad. Järelikult see on rentaabel äri.

Nii, aga head kolleegid, läheme küsimustega edasi. Helle-Moonika Helme, palun!

Jaa, vot ma tulen selle juurde tagasi, et enne oli asi lihtne ja elekter oli odav, nüüd on kõik keeruliseks ja segaseks aetud, elekter on koos võrgutasudega kallis. Miks seda kõike vaja on? Miks energeetikas peab pikalt ja kallilt ringi minema, kui otse ka saaks? Otseminek on ära keelatud ja kinni pandud. 

Aga ma ütlen teile, miks see nii on. Ma käisin just haridusteemalisel konverentsil, kus räägiti, kui oluline on see, et asjadega tegeleksid haritud inimesed ja spetsialistid. No täiesti nõus! Vot siin me nüüd olemegi selles olukorras, kus tehakse midagi asjast täiesti mööda. Kogu põhjus on selles, et asjad ei saagi hästi olla, kui Euroopa energeetikat ja selle ümberkujundamist juhib günekoloog. Vot nii.

Ma saan aru, et siin otseselt küsimust ei olnud.

Nii, aga siis on järgmine küsija Mart Helme.

Aitäh! Mul ei ole muud lugupeetud esinejale öelda kui seda, et aga minu lolliks tembeldamine ei muuda ka reaalsust. Ei muuda reaalsust! Mitte kohe kuidagi ei muuda reaalsust. Reaalsus on see, et Eesti on hukatuse kursil selle energeetikapoliitikaga, mida teie praegu kaitsete siin. Lihtsalt nii on.

Ma ei tembeldanud teid lolliks. Ma ütlesin, et mul on hea meel, et teil on arusaamine, et selline jutt ei muuda reaalsust.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Ja järgnevalt avan läbirääkimised. Ma saan aru, et siin saalis juba läbirääkimised algasid, ilma selleta, et tullakse siia Riigikogu kõnetooli. Aga, head kolleegid, teeme siiski nii, et peame läbirääkimisi kõnetooli vahendusel. Ja ma palun Eesti Konserva… Ei, praegu on ju läbirääkimised kõikidele. Ehk siis esimesena saab Rain Epler tulla. Võimalus on muidugi ka fraktsiooni nimel, aga ma saan aru, et kõigepealt Rain Epleri nimel. Palun!

Aitäh, härra eesistuja! Head kolleegid! Kõigepealt selle debati juurde, mis me siin saalis pidasime. Kolleeg Kadastik ei väsinud kordamast, et mida rohkem taastuvenergeetikat võrku tuleb, seda odavamaks elekter meie jaoks läheb. Ja räägime siin mitte kõigest sellest taastuvast, mis on Euroopa klassifikaatoris, biomass, tuum ja kõik muu, aga praegu me räägime ikkagi juhutootmisvõimsustest ja nende edendamisest. No ei lähe odavamaks! Ja kui ma küsisin küsimuse, et mis siis seal Saksamaal ja Taanis ja Californias ja, ma ei tea, Kanadas, Ontarios on valesti tehtud, et selle lisandumine võrku on elektri hinna kallimaks teinud või siis on üles viinud ühiskonna kulu. See sõltub. Kui sul on sotsid valitsuses, siis sa paned selle kõik maksudesse, ja kui ei ole sotsid valitsuses, siis sa paned selle otse tarbijatele nagu läbi elektri hinna. Aga ühiskonna kulu kokku sa saad ikka arvutada ja on ju üles läinud. Sellele Mario millegipärast ei vastanud, et kuidas see seal niimoodi, et seal maades siis see seos ei kehti või. 

Aga teine asi, mida siin arutati, et kui nüüd paneks näiteks võrgu väljaehitamise kulu täielikult, eks ole, tootjatele, et siis see kandub tarbijatele edasi. Loogiline! Ettevõtjad osutavad teenust või toodavad midagi, kõik sisendkulu kandubki tarbijale. Aga väga hea olekski, kui kanduks, et siis see pagana tuule- ja päikesepargi ehitaja peaks ütlema tarbijatele, et mu hind on nii ja nii palju kallim. Mario selle vastu ütleb, et börs töötab nii, et sa kapitalikulu ei saa sinna panna. See tekitab minu peas küsimuse, aga kuidas see põlevkivi hind nii kallis on, et Konkurentsiametile öeldakse, et, ma ei tea, 180 eurot megavatt-tund või 190. Kui kivi ahju ees on 20, eks ole, et kas siis see … Pagana kvooditasu paned juurde, on 60, 80, siis 100 pannakse selle eest, et see kivi sealt ahjust läbi lasta. Midagi siin ei klapi. Kas siis Eesti Energia sunnitakse turule panema hinda, kus sees on ka kapitalikulu, ja teisi ei sunnita või on kusagil mujal see probleem, sest nii kallis ei saa olla selle ahju ees oleva 20-eurose kivi ahjulükkamine? 

Proovime siis aru saada, kus see probleem tuleb. Või siis on probleeme sedapidine, et kui panna tänane tuuliku- ja päikeseäri toetamine peegelpilti mõnes mõttes, et aga ehitame põlevkivielektrist toota tahtvatele ärimeestele jaama riigi raha eest ära ja siis ütleme, et pane ainult selle kivi hind, pluss see automaatika, mis kivi piltlikult öeldes ahju veab, ja pane selle hinnaga turule. Ja kohe tuule ja päikese konkurentsivõime on kadunud. Keskkonnakomisjonis just käisid siin Kliimaministeeriumi esindajad rääkimas ka energeetikateemadel. Rein Vaks ütles, et ei ole mõtet selle kvoodi hinna vastu võidelda, sest meie energiatootmisportfellis fossiilsel põhineb ainult neljandik. No ma ütlesin, et Reinukene, see on sul selles mõttes nagu tagurpidine argument, et praegu ta on jah neljandik, aga kui sa võtad kõik maksud ja koormised sealt ära ja see põlevkivi tuleb turule 30–40 euroga, siis ei ole enam neljandik, siis on võib-olla 100%. Me ei saa seda öelda, et praegu me oleme soodustustega külvanud turu üle sellest juhuelektri tootmisest, mis annab vahepeal nulliga, ja siis ongi seda fossiilset vähe, mida me koormame. Meil siin ikka seda hämamist on korralikult. 

Nüüd konkreetsest eelnõust ka mõned sõnad. Tõesti, tarbijatele tekib lisakoormus võrgutasus ja lubadus, et tulevikus saabub õnn. Sisuliselt on tegemist varjatud maksuga. Seda küll, see ei tule maksuna meile, vaid tuleb elektriarvele võrgutasuna või mõne komponendina. Ja kindlasti kõik sellised kulud, mis niigi meie naabritega võrreldes kõrget energiasisendi hinda tõstavad, vähendavad ka meie ettevõtete konkurentsivõimet. Ja selle nii-öelda täna kulu sissevõtmise vastu mingi helge tuleviku lubamine, et siis on meil palju seda head ja odavat, on selles mõttes … Esiteks, kalkulatsioon ei klapi, ja teises mõttes, hispaanlased, kes alustasid sellise tuleviku poole liikumist tunduvalt enne meid ehk et varem minevikus, siis nende jaoks tulevik jõudis nüüd kätte möödunud nädalal. No ja olnud hästi! 

Ja väga varju jääb diskussioon teemal, et kui palju toob kulu kaasa, ütleme, ühe megavatt-tunni turule andmata jätmine. Hispaanias nüüd neid kalkulatsioone tehakse, kui palju kogu majandus kaotas, ja miljarditest räägitakse. Reuters räägib kahest ja poolest, kuni neljast ja poolest miljardist, mis sisemajanduse kogutoodangus teenimata jäi. Ja meie ehitame midagi, milles on väga tugev risk.

Kas vajate lisaaega? 

Paneme kolm minutit. 

Kolm minutit lisaaega, palun!

Me ehitame nüüd süsteemi, mis tegelikult proovib samasse kohta välja jõuda. Ja ma siin enne koridoris kolleegidele ütlesin, et meil on, ütleme, kahte tüüpi Reformierakonda siin saalis. Ühed on sellised Kadastiku ja näiteks Mait Klaasseni tüüpi. Kadastik tegelikult on, ma ei tea, füüsikadoktor ja teab väga hästi, kuidas need arvutused ja sagedused ja inerts ja kõik see asi töötab. Aga kui hääletuseks läheb, hääletab ikka vastu oma teadmise. Klaassen teab väga hästi, kuidas metsanduses asjad käivad, kas uputamine on mõistlik, täiskasvanud metsa uputamine, et teha soo tagasi, ja kuskil mujal soo taastamine. Nii et ………. ei ole mõistlik, aga kui Aveliina Helm saadab Kliimaministeeriumist eelnõu siiapoole teele, ikka hääletab poolt. 

Ma ütleks, et, noh, nende süü on suurem kui nende teiste reformierakondlaste süü, kes on näiteks doktorid igapäevaelus ja teavad meditsiiniküsimusi, kes hääletavad sellepärast poolt, et nad ei saa asjast aru. Ma ikkagi kutsun üles, Mario, räägi, noh, vähemalt fraktsioonis ausalt, et kuidas see asi käib. Sa ei saa ju teha niimoodi, et sul on vaja kaks masinat ühe megavatt-tunni tootmiseks, ja räägin siis selleks, et kogu see juhutootmine vajab taustal ju kas fossiilset või midagi muud, ja siis see on odavam lõpuks. Tegelikult sa saad suurepäraselt aru, et ei ole odavam. Ja see sinu jutt, et kõiki neid akusid tuleb juurde, sellepärast et ettevõtjad südameheadusest ostavad neid siia Eestisse, et ise siis nulli teenida sellega. No ei osta, on ju! Nad teenivad kusagilt selle raha. Ja nad ei too siia akuparki selleks, et raha vähem teenida, vaid nad ikkagi haistavad võimalust, et raha rohkem teenida. 

Meie siin saalis peaksime tegelema sellega, et raamistik oleks selline, et kogu meie ühiskonnal läheb paremini, meie ülejäänud kogu majandussektorite konkurentsivõime on parem, mis tähendab, et vaja on soodsat elektrisisendit. No ja teine osa sellest sinu akude ja kogu selle taustavõimsuste jutust on see, et need võtavad meil tipuhinnad maha. Aga tegelikult on nii, et nad altpoolt tõstavad. Ma seda …… Excelis ei ole veel näinud, see, et me siis enam ei saa isegi negatiivseid hindasid, kui see Paldiski salvesti üks kord tõesti maa sisse kaevatakse ja hakkab ennast täis laadima ehk siis vett üles pumpama. Siis Eestis enam negatiivset ja nullhinda kunagi ei tule, sest nii suur tarbimine tuleb turule juurde. Ma kutsun ikkagi ülesse vähem hämama ja rohkem rääkima asjast, nii nagu on. Ma siin lisaks veel lõpetuseks annan üle ka ettepaneku eelnõu teisel lugemisel katkestada. Aitäh!

Aitäh! Aga läheme läbirääkimistega edasi. Palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Vladimir Arhipovi. Palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Ja hea Eesti rahvas! Nii kurb kui see ka ei ole, aga ma siit puldist ei ole ühtegi ettekannet teinud, mis oleks Eesti inimesi rõõmustanud. Kogu aeg on mingisugune kurb uudis ja aina halvemaks läheb. 

Aga läheme selle päevakorrapunkti juurde. Täna arutame elektrituruseaduse muutmise seadust, mis toob paraku järjekordse lisakoormuse tarbijatele. Ja seda olukorras, kus elektri hind on jätkuvalt üks suurimaid probleeme Eesti inimesele. Me ei saa mööda vaadata sellest, et eriti rängalt mõjutab see meie pensionäre, kelle sissetulek on piiratud ja kellele iga hinnatõus tähendab raskeid valikuid igapäevaelus. 

Elektri hind on juba praegu paljudele inimestele koormav ning valitsus ei ole suutnud pakkuda lahendusi, mis leevendaksid seda survet. Selle asemel tuleb meil täna arutada seadusr, mis paneb tarbijale veelgi suurema rahalise koorma. 

Eelnõu kohaselt peavad elektritarbijad hakkama tasuma poole elektrivõrguga liitumise kuludest, kui võrku soovivad liituda uued tootjad, näiteks tuule- ja päikesepargid. Kas see on õiglane? Miks peavad inimesed, kellele elektri hind on juba niigi koormav, kandma kulusid, mis tegelikult peaksid jääma tootjate kanda? 

Valitsus soovib kirjeldada taastuvenergia arendamist. Tuul tiibadesse! Aga miks tehakse seda taas tavakodaniku rahakoti arvelt? See koormus tabab kõige valusamalt just eakaid ja väikese sissetulekuga inimesi. Pensionärid, kelle igakuine eelarve on juba praegu pingeline, peavad hakkama maksma kinni investeeringuid, mis võiksid olla ettevõtete vastutus. Kas valitsus tõesti arvab, et pensioniga elav inimene suudab veel täiendavaid kulusid katta? 

Lisaks ei ole seaduses toodud kindlat mehhanismi, kuidas hinnakoormust õiglaselt jaotada. Fikseeritud hinnakirja kehtestamine võib tunduda läbipaistev, kuid see ei arvesta tarbijate erinevaid võimalusi. Eriti murettekitav on asjaolu, et seal, kus elektrivõrku üldse ei ole, jääb endiselt kehtima kulupõhine liitumistasu. See tähendab, et maapiirkondades elavad inimesed peavad maksma veelgi rohkem. 

Valitsus põhjendab seda muudatust sellega, et see aitab paremini prognoosida elektrivõrguga liitumise kulusid. Jah, prognoosimine võib muutuda lihtsamaks, aga kelle jaoks? Kas tootjate jaoks? Tarbijate jaoks see tähendab ainult üht: arved suurenevad prognoositavalt ja püsivalt. 

Kui eesmärk on 100% taastuvelektri saavutamine aastaks 2030, siis kas tõesti on ainus lahendus koormata tarbijaid? Miks ei kaaluta muid rahastusmudeleid, näiteks Euroopa Liidu toetusi või tootjate suuremat panust? Tundub, et valitsus valib kõige lihtsama, aga kõige ebaõiglasema tee: paneme inimesed maksma ja loodame, et nad lihtsalt lepivad sellega. 

Kui seni on olnud probleem, mis elektri hinna kallidus ja selle prognoosimatus, siis see seadusemuudatus lisab vaid veel ühe kihi ebakindlust. Tarbija ei ole süüdi selles, et taastuvenergia eesmärgid on seatud liiga kõrgele või  et võrgu arendamine on seni olnud ebapiisav. Miks me karistame inimesi selle eest, et riik ei suuda piisavalt tõhusalt planeerida ja ellu viia energiapoliitikat? 

Kolleegid! Ei saa te toetada seda eelnõu, mis jätab jälle kõige haavatavamad oma muredega üksi. Me peame leidma lahendusi, mis arvestavad inimeste reaalseid võimalusi ja sotsiaalset õiglust. Taastuvenergia arendamine on oluline, kuid see peab olema tasakaalustatud, mitte toimuma tavakodaniku arvel. Seepärast kutsun teid üles selle seadusemuudatuse vastuvõtmist mitte toetama. Leidkem lahendusi, mis ei karista inimesi, vaid loovad tõelisi lahendusi Eesti energiasektori arenguks! Aitäh!

Suur tänu! Ja palun nüüd Riigikogu kõnetooli kolleeg Aleksei Jevgrafovi. Palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Austatud inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Täna seisame olulise valiku ees, mis määrab meie riigi energia tuleviku. Meil on laual seaduseelnõu, mille tagajärjeks võib olla põlevkivist energia tootmise hävitamine, eelistades sellele tuule‑ ja päikeseenergeetikat. Me oleme veendunud, et ei tohiks seda eelnõu toetada, sest see seab ohtu meie energiajulgeoleku, majanduse konkurentsivõime ja sotsiaalse stabiilsuse.

Jah, me kõik teame, et tuule‑ ja päikeseenergia on olulised tuleviku energialiigid. Me peame investeerima nende arendamisse. Kuid me peame olema realistlikud nende tehnoloogiate olemuse osas. Tuule‑ ja päikese[energia] tootmine on katkendlik ning sõltub ilmastikutingimustest. Ma ei saa ehitada oma riigi energiasüsteemi üles ainult ebastabiilsetele allikatele, eriti olukorras, kus meil puuduvad piisavad ja taskukohased salvestuslahendused. Põlevkivienergeetika on aastakümneid taganud Eestile energiajulgeoleku. See on oluline meie kohalik ressurss, mis on kindlustanud meid väliste šokkide ja importenergia hinnakõikumiste eest. Põlevkivielektrijaamad on pakkunud meile juhitavat võimsust, võimet toota elektrit siis, kui seda vajame, olenemata ilmast. Selle võime hävitamine, enne kui meil on samaväärsed ja usaldusväärsed alternatiivid, on vastutustundetu.

Selle eelnõu toetamine tähendaks sõltuvuse suurenemist importenergiast. Me muutuksime haavatavaks teiste riikide poliitilistele otsustele ja energiahindadele. See kahjustaks meie majanduse konkurentsivõimet ja paneks löögi alla meie kodanike toimetuleku. Elektri hinna ebastabiilsus ja võimalikud katkestused ei ole aktsepteeritavad ühelegi arenenud riigile. Lisaks majanduslikule ja julgeoleku aspektile on oluline silmas pidada ka sotsiaalseid tagajärgi. Põlevkivisektor on Ida-Virumaal oluline tööandja. Selle tööstusharu kiire ja läbimõtlematu hävitamine toob kaasa massilise tööpuuduse ja sotsiaalse kriisi regioonis. Me peame tagama õiglase ülemineku, mis arvestab ka nende inimeste vaidlustega ja pakub neile uusi võimalusi. Ma ei saa lasta end pimestada ainult ühest küll olulisest, aga siiski vaid ühest energialiigist. Me vajame mitmekesist energiamiksi, kus on tasakaalus nii taastuvad kui ka stabiilsed juhitavad energiaallikad.

Põlevkivil on selles üleminekuperioodis endiselt oluline roll tagada meie energiajulgeolek ja stabiilsus. Selle asemel, et hävitada olemasolev kindel tootmisvõimsus, peaksime keskenduma innovatsioonile ja investeeringutele uutesse puhtamatesse tehnoloogiatesse, mis suudavad pakkuda juhitavat ja stabiilset energiat tulevikus. Neid tehnoloogiaid on võimalik kasutada ka põlevkivitööstuses. Tallinna Tehnikaülikooli Energiatehnoloogia instituudi direktor professor Alar Konist räägib sellest, et tänapäeval on olemas CO₂ püüde tehnoloogiad. Kui need paigaldada olemasolevatele elektrijaamadele, oleks investeeringute suurusjärk umbes 200–300 miljonit eurot. Märkimisväärne on, et antud summa on kümneid kordi vähem kui see, mida valitsus soovis eraldada ainult meretuuleparkidele. CO₂ püüde tehnoloogia paigaldamise tulemuseks oleks odav elekter ja null heitmeid atmosfääri.

Ma kutsun teid üles nägema tervikut, mitte ainult ühte osa sellest. Ma kutsun teid üles kaitsma Eesti rahva huve, meie energiajulgeolekut ja majanduse stabiilsust. Me ei tohiks toetada seaduseelnõu, mis on suunatud põlevkivist energia tootmise hävitamisele, kuni meil ei ole reaalseid usaldusväärseid ja piisava võimsusega alternatiive. Ja ühtlasi annan üle eelnõu katkestamise ettepaneku Keskerakonna poolt. Aitäh!

Ja nüüd palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Urmas Reinsalu. Palun! Kolm minutit lisaaega, palun!

Isamaa fraktsioon teeb ettepaneku peatada selle seaduseelnõu menetlemine siin parlamendis. Ja ma annan sellekohase ettepaneku üle parlamendi spiikrile.

Enesestmõistetavalt selle ideoloogilise obsessiooniga, millest on kantud tänaste riiki juhtivate meeste ja naiste käsitlus, ei peetud mõistlikke Isamaa ettepanekuid sellele seaduseelnõule võimalikuks toetada. 

Me panime ette, esiteks, taastuvenergia tootmisvõimsuste arendajatele kehtestada keskkonna kompleksloa taotlemise kohustus. Algataja ja võimuliidu vastus oli, et see eeldab mõjuanalüüsi ning arutelusid. Seda seadusandja peabki tegema ju, arutelu pinnalt langetama otsuseid. Kahjuks piisava sisulise kvaliteediga ei olnud võimeline majanduskomisjon sellesse süvenema. 

Teiseks, täiendava koormuse asetamine tarbijatele. Me ei pea seda ratsionaalseks ja meie ettepanek oli konkreetne, selgelt formuleeritud, tsiteerin: "Vajalik on muudatus selles seaduses teha põhivõrgus liitumistasu arvestamise metoodikas selleks, et tarbijad ei peaks kinni maksma uute elektritootmisvõimsuste arendajate liitumistasusid." Praegu soovitakse see täpselt samamoodi nagu täna loetud tunnid tagasi vastu võetud härra Sutteri hinnangul 200 miljoni eurone täiendav koormus tarbijatele – ma näen, härra Reformierakonnast noogutab –, et tegelikult asetada see samamoodi tarbijate õlgadele. 

Kaks aastat on justkui koer heintel valitsus võimetult energia sisulise kvaliteediga otsuseid langetama. Ja ainus agenda, mis on pähe tulnud, on tegelikult regulatiivsete koormiste asetamine ja läbi selle elektrienergia hinna konkurentsivõimetuks meie regioonis muutmine ja loomulikult ka meie majanduse huvide kahjustamine ja loomulikult ka hinnatõusu tekitamine läbi selle, et üks baasinfrastruktuuri osa, see on energeetika hind, seda survestatakse kõrgemale tasemele. 

Kahtlemata, sellel eelnõul on ideoloogiline raamistik. Ideoloogiline raamistik tõukub sellest, et valitsuse energiapoliitika lähtekoht ei ole mitte konkurentsivõimeline elektrienergia hind ja varustuskindlus, vaid eesmärk on saavutada aastaks 2030 sajaprotsendiline taastuvenergia tootmine riigi sisetarbimise mahus. 

See eesmärk, tuleb tunnistada, ei ole ei mõistlik ega ka reaalselt saavutatav. See toob kaasa meile inimpõlveks kõrge, määramatult kõrge elektrienergia hinna ning määramatud riskid varustuskindlusele. Seda on öelnud meie energeetikaeksperdid ja mida on osutunud ka ettevõtjad. Kuid valitsus jätkab selle agenda läbisurumist. Valitsus sai oma energiamajanduse arengukava eelnõule hävitava tagasiside ühiskonnast. Öelge mulle üks põlvepikku arvaja, kes tegelikult toetas seda. Hävitav tagasiside.

Ja valitsus nüüd on pannud selle kuhugi sahtlisse ja ütleb, et ta tuleb selle aasta lõpuks, ja sellel ajal jätkatakse nende üksikute novellseaduste läbisurumist parlamendis. Me ei saa seda põhimõtteliselt sellisel kujul, kogu lugupidamise juures, toetada. Sellepärast, et sellel energiapoliitilisel käekirjal, mis valitsusel ei ole sisulist kvaliteeti. See puudub. Ja iga paari kuu tagant muutuvad valitsuse enda energiapoliitilised seisukohad, mis on olnud, ning teatatakse meile: aga nüüd on meil olemas energeetika pikk plaan. 

Milles see plaan, andke andeks, seisneb? Lisaks juhuelektripõhisusele eesmärgina iseeneses ja lisaks elektrienergiavarustuskindluse ja süstemaatilise surve elektrienergia hinnatõusule. Kellelgi oleks aeg siin riigis ka vastutama hakata. Kuulge, vabandust! Meie riik, pika vaatega otsused ja tegelikkuses seisame ühe koha peal paigal. Või veelgi hullem, astume tegelikult ju elektrienergia varustusriskide kasvatamise suunal väga pika sammu edasi. Ilma sisulise reaalse dialoogita ühiskond. 

Nii et need on muret tekitavad asjaolud. Ja kui me vaatame ka laiemalt, ma palusin Kliimaministeeriumil ja erinevatel ministeeriumidel panna paika "Fit 55" plaani – ideoloogiline valitsuse eesmärk tõukub ju loomulikult Euroopa Liidu kliimaeesmärkidest – maksumuse, kui palju siis konkreetselt 13 jõustatud Euroopa Liidu õigusakti, milline on finantsmajanduslik koormus ühiskonnale, nii avalikule, valitsussektorile kui ka tarbijatele kui ka majandusele erinevate sektorite lõikes. Ma sain terve kilo pabereid ja sealt, kogu lugupidamise juures, ei olnud võimalik tuletada ei õigusaktide lõikes ega ka tervikuna ühiskonnale maksumust. Ja Kliimaministeeriumi esindajad tunnistasid mulle avameelselt: "Jah, ega niisugust ülevaadet ei olegi meil olemas. Juhtus, näete." Aga stopp, meil on lootust. Tuleb kliimaseaduseelnõu uus versioon ja selles tekstis sisaldub kogu maksumus. Vabandust! Sellise heitliku käsitluse pinnalt ei ole võimalik langetada otsuseid. Meil on vajalik, mida Isamaa on kaks aastat kutsunud üles, koostada selge tegevuskava energeetikas. Seda on järjekindlalt valitsusliit maha hääletanud, sest neil oli oma alternatiiv: ehitada Eesti energeetika subsideeritud meretuuleparkidele ja maksta sellele miljardeid eurosid toetust. 

See asi on jäänud tegelikult nüüd kuhugi õhku, me ei teagi, kas sellega tegeldakse või ei tegeleta. Hämavad ja sogased vastused nende meeste ja naiste suust, kes vastutavad Eesti riigi poliitilise juhtimise eest täna, on ainus, mida me tagasi saame. Ja selles varjus jätkatakse niisuguste poolfabrikaateelnõude läbisurumist. Ma ei tea, kui mitmes see juba on, see taastuvenergeetika kiirendamise seadus, 10. või 20.? Härra Kadastik, oskate öelda? Pakkide kaupa neid tuleb, paralleelmenetluses tiirlevad. Mis meil juhtub riigis? Mis meil aset leiab siin praegu? Kõneleme bürokraatia vähendamisest. 

Kokku võttes ma loodan, et meil jagub tervet mõistust, nendel meestel ja naistel, minimaalselt. Minimaalselt. Aga kunagi ma ei kaota optimismi, kunagi ei kaota lootust. Kunagi ei kaota sinisilmsust. Selle hoogtöö kõrvalt, et nad mõtlevad ja maikuu lõpuni, kuidas Eesti riiki juhtida, panevad paika plaane, tegelikult energeetikas võtta aeg maha ja liikuda süsteemselt. Sisuliste baasvalikute langetamine ja seejärel rakenduslikud otsused, mis omavad ka ühiskonnas minimaalset legitiimsust. Senised kaks aastat tegevust on paraku näidanud võimetust sellise tervemõistusliku mõttekäiguga liikuda. 

Nii et ma panin välja ettepaneku Isamaa fraktsiooni nimel katkestada selle eelnõu menetlus. Aitäh!

Aitäh! Ja palun nüüd Riigikogu kõnetooli kolleeg Mario Kadastiku. Kas paneme kohe lisaaja ka juurde?

Võib igaks juhuks panna, siis mõte ei katke, isegi kui ei lähe nii palju.

Et mõte ei katkeks, siis kolm minutit lisaaega.

See üks põhjus, vastates Urmas viimasele küsimusele, miks neid päris mitmeid tuleb, on see, et direktiivi võetakse erinevatel hetkedel üle. Ka see konkreetne eelnõu on ühe direktiivi ülevõtmine. See on vähemalt üks komponent selles. Nii et see on see osa, mis Rainile väga ei meeldi. Aga noh, ma saan aru, võiks tulla ühe suure energeetikapaketiga, aga probleem on selles, et energeetikateema jah, kahjuks ongi sihuke keerukas teema. Ja kui see kõik panna ühte suurde monoliiti, kunagi kauges tulevikus, kui meil on kogu pilt koos, siis see ei pruugi anda väga head tulemust või selle menetlemist annab ette kujutada. 

Nüüd selle konkreetse eelnõu ja siin toimunud arutluse osas. Ei, Rain, akud ei ole turul selleks, et teenida nullhinnaga. Akud on need, mis saavad pakkuda süsteemi teenuseid ja seda soodsamalt, kui mitmed teised jaamad seda saavad pakkuda. Ehk siis nad teenivad ka loomulikult endale kasumit, aga nad teevad seda odavamalt, kui teeks näiteks Kiisa reservjaam või midagi muud sellist. Ehk siis nad teenivad endiselt kasumit, neil on see äriline motivatsioon olemas, aga nad ei tee seda kuidagi altruistlikult, seda polegi keegi väitnud. Ka see, kui sa mainisid seda Paldiski temaatikat, jah, miinushindasid võib-olla niipalju siis enam ei ole, aga kui need hinnatipud ära kaovad, siis tegelikult keskmine hind läheb alla. See ongi nagu hinnakõvera elastsuse küsimus, et kui me lõikame tippu ära, siis me saame seda keskmist hinda vastavalt normaalsemaks. 

Ja tegelikult, olgem ausad, enamus inimeste jaoks loeb rohkem keskmine hind. Need, kellel ei ole mingid ülitargad juhtimissüsteemid, mis börsihinna järgi võtaks, need tarbivad rohkem enam-vähem ühtlaselt. Mis tähendab seda, et … (Hääl saalist: "Palju see liitmis…") Mina räägin jälle. Tss! Teist korda. Ühesõnaga, ehk siis keskmise hinna alla tulemine on asi, mis omab reaalset efekti. 

Aga ma võtsin ka selle arvestuse korraks kokku, et siin kõik kuidagi võtavad ilgelt sõna selle üle, kuidas see konkreetne eelnõu toob ilge koormise peale. Vaatasin, mis see fikshind on, millega me pakume. Kui me eeldame, et umbes sama palju tuleb sotsialiseerida, siis 100-megavatise tuulepargi liitumisel on see umbes 3,8 miljonit. Kui see arvestada, kuna Elering paneb selle tariifi, see tähendab, et ta amordib selle mingisuguse arvu aastate peale, siis isegi, kui ta selle amordiks ühe aastaga, oma selle komponendi ja jaotaks selle kogutarbimise peale laiali, siis oleks 0,05 senti kilovatt-tundi, mis selles potentsiaalselt liituks. Ehk see on tegelikult ülipisike komponent. Siit ei tule mingit tohutut elektri hinna kasvu, millest teid ilgelt üles ärgitab Keskerakond ja teised, et pensionärid kõik jäävad kohe vaesusesse. See ei ole … (Urmas Reinsalu saalist: "Aga meretuulepargid?") Aga meretuulepargid on, millegipärast tundub, Urmase kinnisidee. Ma lihtsalt tuletan meelde, et juba kuid ja kuid seda ei eksisteeri, sihukest asja nagu meretuulepargid, et me teeksime kuskil. Noh, pole sotse, pole meretuuleparke praegu. Kõik hästi. (Urmas Reinsalu: "Ministeerium valmistab ette …") Jaa, mida valmistatakse ette, on see, et Euroopast tuleb puhta tööstuse direktiiv ja selle raames saab vaadata, mis on mingid investeerimismeetmed. Kui keegi tahab investeerida, siis me ei ole huvitatud nii väga mingisugusest dotatsioonist. See on see, mis me enne rääkisime. 

Räägime parem investeeringutest. (Urmas Reinsalu räägib vahele.) Kuule, praegu on ikkagi see, kus mina räägin.

Head kolleegid! Mario, vabandust, ma korra katkestan. Head kolleegid, see on küll väga tore väitlusvorm, aga sellisel kujul vahele hõikamisega kõne pidamist, sellist asja meie kodu- ja töökorra seadus ette ei näe. Mario Kadastik, palun jätkake.

Pluss stenogrammi läheb ainult üks pool. 

Veelgi, meretuulepargid on asi, mis on teoreetiliselt võimalik, praktikas on see asi, mis on vaja siis läbi rääkida, kui eksisteerib mingisugune meede. Ja see meede on see, et me dotatsioonina seda kindlasti ei tee. (Saalist kommenteeritakse.) Seadus ei ole, see ei ole meretuuleparkidele. Unusta ära! Täpselt sellesama meetodiga saab liituda tuumajaam. (Urmas Reinsalu: "Kas meretuulepark hakkab ka liituma sellega?") Fikstasuga? Ei, selles mõttes on ikkagi ainult juhul, kui on põhivõrk sinna piirkonda välja ehitatud. See fikstasu on ainult siis, kui on põhivõrk välja ehitatud. Meretuuleparkide juurde ei ole põhivõrku välja ehitatud. Nii et selles suhtes see ei ole, et meretuulepark saaks nüüd kohe nipsti ilgelt odavalt sisse ja me peame kõik tugevused ehitama. See ei kehti. Nii et selles mõttes jah, praegu antud juhul oli vahelehõige isegi asjakohane vahelduseks. 

Aga mis ma veel tahtsin mainida? Jälle see Sutter. Me rääkisime sellest. Ära kasuta teda autoriteetse allikana! Praegu lugesin vahepeal uudist. Näe, ongi kriminaalasi algatatud Eesti Energia eelmise juhtkonna osas, et uurida, kas tuleks neilt kulud välja nõuda, sest see, millega eelmine juhtkond tegeles … Võib-olla ei ole kõige parem referents, kustkohast võtta prognoose tulevikuks, kui need eelnevad prognoosid olid nii korralikult võssa, nagu näiteks selle põlevkiviõli CfD lepingud, millega Eesti Energia ennast sadadesse miljonitesse miinusesse kirjutas. (Urmas Reinsalu räägib vahele.) Tss! Ühesõnaga, mida ma tahtsin öelda, on see, et antud eelnõu konkreetselt annab selle kindluse, et investoritel on lihtsam planeerida ette, kuna alati ei ole teada. See on tavaline probleem. Tahad teha võrgu liitumist, sa ei tea kunagi, mis number sealt tuleb. Nüüd on teada, mis see tuleb. See annab võimaluse liituda erinevatel energiatootmistel. Ja see ei ole ainult tuul. Täpselt samamoodi on gaasijaamad, akujaamad, samamoodi tuleb tuumajaam. Kui nad tulevad põhivõrgu lähedusse, on neil liitumisel fikseeritud tasu. See annab meile väga konkreetse võidu selles. See ongi just see prognoosimisvõimekus ja see tähendab seda, et on investeerimisriske vähem. 

Mis mul jäi ka mainimata selle suure arutelu käigus, mis tekkis, on tegelikult see, et üks muudatus, mis veel tuli, on see, et me teeme, mille üle ka see suur debatt käis tegelikult, oli see tehnoloogia neutraalsuse komponent. Me ei tee täistehnoloogia neutraalsust, aga reservvõimsuste suunalises me anname võimaluse nendele, kellel on liitumine olemas, lisada tehnoloogia osas ka reservvõimsuse võimekus. Ehk siis me saame juurde võimaluse lisagaasijaamu, salvesteid, mis annavad meile just stabiilsust võrgule. Ehk siis, kes tahtis teha päikeseparki … (Hääl saalist: "Mis selle mõte on?") Mis selle mõte on? Selle mõte on täpselt seesama suurepärane sagedusturg, mis meil on hetkel liiga õhuke, kui sa lugesid seda artiklit. (Mart Helme räägib vahele.) Siis on võimalik … Okei. Tundub, et meil on uus formaat nimega dialoog. 

Head kolleegid! Mul on ettepanek, et Mario Kadastik saaks oma kõne läbirääkimistel lõpetada ja siis ma saaks kutsuda siia järgmise läbirääkija.

Just, Mart, sa oled järgmine.

Mario Kadastik, palun lõpetage. (Urmas Reinsalu: "Ära sega vahele! Las Mario räägib.") Ma pean kahjuks teile endale seda meelde tuletama, et Mario võiks oma kõne ära lõpetada. Ma panen teile 30 sekundit kõnele juurde. Mario Kadastik, palun lõpetage.

Ma kahtlustan, et ma nii palju küll ei tarbigi, aga ühesõnaga, mõte oli selles, et kui meil on võimalik reserve juurde saada, saab võrgu stabiilsemaks, on rohkem pakkujaid, läheb ka sageduse hind alla. See suurepärane Urmase allikas, Hando Sutter peab siis jälle kuskil järjekordselt nurgas häbenema, et oma 200 miljonit välja pakkus. (Urmas Reinsalu: "Palju Enefit prognoosib …") Nii et aitäh!

Suur tänu! Head kolleegid! Me läheme edasi läbirääkimistega ja palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Mart Helme. Palun!

Aitäh! No ma plaanisin oma juttu alustada kaugemalt ja meenutada lapsepõlve. Suur osa siin saalis olijatest ei olnud sel ajal isegi sündinud mitte. Ja isegi kui ma juba olin teismeline ja nii edasi, ja nii edasi, siis ei olnud veel sündinud paljud. Aga mul on palju mälestusi lapsepõlvest. Ja üks mälestus on see, et ei olnud voolu. Pidevalt ei olnud vooru! Oli 1950. aastate algus. Miks ei olnud voolu? Tootmisvõimsusi ei olnud. Tootmisvõimsusi ei olnud! 

Ja väga paljusid asju ei olnud, mitte ainult voolus ei olnud küsimus. Mäletan, et ema pani lambanahkse kasuka selga, paksu kampsuni selle alla. Läkiläki kõrvad sidus lõua alt ilusti-kenasti kinni ja läksime pooles öös Karusselli poe juurde Pärnus sabasse, et hommikul jahu ja suhkrut saada. Ja istusime seal. Kusjuures ma pean meenutama, et inimesed olid hämmastavalt distsiplineeritud. Keegi ei trüginud järjekorda vahele, keegi ei kraagelnud. Ja noh, istusime, saime oma mingisuguse jahukese ja suhkrukese kätte, läksime koju. 

Ja siis tulid Hruštšovi sula ajad ja elu läks lõbusamaks, elu läks paremaks. Sai elektrikitarriga isegi bändi hakata tegema niimoodi, et pidevat voolukatkestust ei olnud. Ja mispärast see nii oli? Sest põlevkivitööstus pandi käima, põlevkivitööstus ja põlevkivienergeetika pandi käima.  Nii, ja nüüd me oleme 21. sajandi 20. aastate keskpaigas. 

Sellest on möödas ... Mälestused mul, kui olid elektrikatkestused ja me küünaldega, tattninadega ja petrooleumilampidega ja mille kõigega valgustasime oma elamist – sellest on möödas juba üle 70 aasta. Ja mida me näeme? Me näeme totaalset hullust terves Euroopas, kus kindlad, stabiilsed elektrisüsteemid, tootmissüsteemid, ülekandesüsteemid asendatakse ebakindlate, ebastabiilsete süsteemidega. Lammutatakse majandust! Saksa sepikoda, mis oli Euroopa mootor, tänu millele oli võimalik Euroopa Liidu moodustamine, on seisma jäämas. Saksamaalt viiakse tootmist ära, ja Ameerika Ühendriikidesse muide ka, mis on rohehullusest õnneks loobumas. 

Ja see kõik on selle tulemus, et meil lammutatakse. Neil on kivisöeenergeetika. Sakslased oma rohehulluses loobusid juba aastakümneid tagasi tuumaenergeetikast. Miks? Sest lollakad inimesed ütlesid, et planeet hävib, planeet kuumeneb üle, planeet sureb, inimesed on planeedi katk. Vot sellised hullud inimesed on meil olnud viimastel aastakümnetel võimu juures. 

Ja nüüd me näeme, kuidas need hullud inimesed lammutavad Eesti majanduse alustalasid, odavat energeetikat. Just praegu nägin ühte postitust, kus väiketootja sai 2,3 senti kilovatt-tunnist, mis ta võrku müüs, ja ostis võrgust 25,6 sendiga elektrit tagasi. 11-kordne vahe! Vaat, kallid sõbrad, aga kuhu see 11-kordse vaheraha läks? See läks kellegi taskusse! 

Ja see ongi see hiigelräkit, mida te siin propageerite. See on see hiigelräkit, mis selle rohemajandusega on püsti pandud. Keegi maksumaksja käest, riigieelarvest pistab miljoneid, kümneid miljoneid ja lõppkokkuvõttes isegi miljardeid taskusse tuuleparkidega, päikeseparkidega, ülekandetasudega, aktsiisidega – ma ei tea, mis rahadega veel.  

See, sõbrad on, Eesti majanduse hävitamine. Ja nüüd me jõuame… 

Paluks lisaaega. 

Kolm minutit lisaaega, palun. 

Ja nüüd me jõuame selleni, et paremäärmuslasi on süüdistatud ühiskonna lõhestamises ja ma ei tea milles kõiges. Aga kui me vaatame nüüd, mis juhtus praegu Pürenee poolsaarel üheainsa päevase elektrikatkestusega. Inimesed läksid üksteisele kõri kallale vee pärast, ma ei tea, mille kõige pärast, toidu pärast, poejärjekordade pärast! Üheainsa päevase katkestusega! 

Aga kujutage ette, et meil kukubki see võrk kokku, täielikult kukub kokku kogu selle hulluse tulemusena! Ja mitte ühepäevased katkestused ei ole, vaid on nädalatepikkused katkestused. Mis siis juhtub? 

Praegu on öeldud, et Hispaanias ainuüksi selle ühepäevase elektrikatkestuse kahjude kompenseerimise tasu oli 400 miljonit eurot. Suhteliselt väike summa muidugi sellise suhteliselt suure riigi kohta nagu Hispaania. Aga ikkagi, see ühepäevane katkestus, ja 400 miljonit korstnasse. Pluss kõik need sotsiaalsed kahjud. 

Kallid sõbrad, see eelnõu, mida te meile müüte kui midagi seesugust, mis peab olema meile garantiiks, et meil taolisi rumalusi ei juhtu, tegelikult seda ei garanteeri. Tegelikult uhab see riigieelarvest veel rohkem raha nendele, kes on selle räkiti kasusaajad. Ja sellepärast ei ole meil siin absoluutselt mingit valikut. Meie, kes me olime valitud siia rahvasaadikuteks, esindama oma valijaid, peame sellele vastu seisma, peame seda räkitit paljastama. 

Ja õigesti ütles Rain Epler oma sõnavõtus, et need, kes ei saa siin aru, mida nad teevad, no jumal nendega. Aga meil on neid, kes saavad suurepäraselt aru, mida nad teevad. Ja selle kohta ütleb ka piibel: anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad. Aga need, kes teavad, et nad patustavad, patustavad topelt. Ja teie, kallid sõbrad, kes te seda räkitit siin läbi surute, need, kes teavad, eriti need, kes on meil siin veel füüsikadoktorid, patustavad topelt ja on kaassüüdlased kõikide nende kahjude eest, mis see räkit Eesti riigile, Eesti inimestele kaasa toob. Aitäh!

Aitäh! Nii, ma pean nüüd stenogrammi huvides täpsustama, et Rain Epleril on teistkordne kõnesoov. Esimesel korral rääkisite iseenda eest ja nüüd palute võtta sõna fraktsiooni nimel. Palun, Rain Epler, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel.

Aitäh, hea istungi juhataja! Ma küsin igaks juhuks kohe kolm minutit lisaaega, siis ei tohi olla katkestust. 

Kolm minutit lisaaega.

Võib-olla ei kuluta kõike ära, aga …

Võtame siis kõik ära. Kolm minutit lisaaega.

Ma panin mõned asjad kirja endale, mida adresseerida tänasest vestlusest, aga alustan võib-olla natuke filosoofilisemalt kohast. 

Igale süsteemile on omane liikumine ja entroopia kaose suunas. Ja selleks kulub energiat. Ja inimühiskond kulutab energiat selleks, et kaose asemel oleks mingigi kord. Ja nüüd, energiapoliitikat Euroopas vaadates ja tegelikult pikka aega, ütleme, kogu progressiivses läänes, siis oli tunda, et sellist akumuleeritud energiat on nii palju, et see annab võimaluse inimestel tegeleda igasuguste fantaasiaprojektidega, näiteks juhuenergeetika arendamisega nii, et seda liiga palju saab, aga ka muudes eluvaldkondades, küll see sugude paljusus, mis vahepeal ilmus ja kõik muu, sest söök ikkagi kuidagi ilmub lauale inimestele ja toad on soojad. 

Aga kuna see selline mitteusaldusväärse energeetika arendamine on võtnud hirmsad tuurid üles, siis ma arvan, et varsti võibki juhtuda ikkagi seesama Hispaania näide ka meil nii, et ei jõua söök lauale kuidagi iseenesest, ja siis tuleb hakata mõtlema, kuidas ta jõuaks. 

Natuke see Euroopa ja Eesti diskussioon sellel teemal, et kui ka juhuenergeetikal on puudused, siis järelikult tuleb matta veel rohkem raha ja teha veel rohkem juhuenergeetikat, meenutab neid jutte, mida räägivad Lääne-Euroopa noored uuskommunistid. Teatavasti neid seal leidub, nad ei varja, et kommunismi ideed on neile armsad. Ja nende jutt on selline, et Stalin lihtsalt ei osanud seda kommunismi õigesti ehitada. Saaks nüüd meie, me teeks seda kommunismi õigesti. See on selline jutt, mis kõlas, ütleme, Hispaania peaministri suust ja mida Euroopa eesotsas olevad inimesed räägivad, et kuigi tõepoolest hakkab süsteem kärisema ja me näeme, et see ei vea välja ja kui sa teed arvutusi ja vaatad füüsikat, näed, et see on kehvem süsteem kui näiteks fossiilkütustel põhinev võib tuumaenergeetika, siis tuleb lihtsalt veel rohkem raha panna ja veel rohkem teha seda asja, küll ta heaks läheb. Ei lähe, hullemaks läheb.

Nüüd kolleeg Kadastiku sõnavõtust mõned nopped. Kõlas väide, et aku teeb reservi odavamalt kui Kiisa elektrijaam. Tõepoolest, ma arvan, et vastab tõele. Aga põlevkivi teeb veel odavamalt. Ma siin just möödunud nädalal käisin neid numbreid läbi, ühe megavatt-tunni tootmise jaoks vajalik gaas Rotterdamis maksab 34 eurot, põlevkivi ahju ees valmis energiat tootma, 20. Seal on sees juba keskkonnatasud. Kui me räägime sellest, et reservi millestki teha, et miks me siis gaasijaamadest räägime. 

Aga see suurem küsimus ja ma ka Mariolt küsisin. Mario ütles, et saame teha salvesteid ja gaasijaamu ja kõike seda. Ma küsisin, mis selle mõte on. Mario vastas, et mõte on see, et see sagedusturg, mis praegu on õhuke, siis läheb selliseks tummisemaks. 

Tegelikult mu küsimuse mõte oli laiem. Mis selle mõte selles valguses on, et kui sa teeksidki, Mario, tuumajaama või teeksid põlevkivijaamad, mis piisavalt annaksid sulle elektrit, siis sul tuulikuid ja päikest ei oleks vaja teha. Aga vastupidine ei kehti. Kui sa teed tuulikuid ja päikest, siis sul on vaja kas akusid või neidsamu gaasi- või põlevkivijaamu või midagi muud. Sa ei saa süsteemi ehitada üles niimoodi, et justkui on energiatootmisvõimsus ja miski teda ei toeta, öösel päike ei paista, eks ole, vahepeal tuul ei puhu. See oli mu küsimuse mõte. Mis mõtet on ehitada süsteemi, mille kõrvale tuleb ehitada teine süsteem, kui selle asemel võiks ehitada ainult selle teise süsteemi ja me saaksime hakkama?

Nüüd, Hispaaniast rääkisid sa enne. Seal ikka tuumajaamad töötasid ja kõik oli nii tore ja hea, et te ei tea midagi, kas see taastuv seal oli süüdi. No tegelikult oli nii, et tuuma oli turul tollel päeval seal üle 11%, kivisütt oli alla 1%, 0,8%, gaasijaamad 3,4% ja koostootmist ka veel 4,5%. Kokku olid pöörlevad võimsust, mis annab seda inertsi süsteemile, mis hoiab sagedust, mis talub sageduse kõikumisi tulenevalt sellest, et suured massiivsed metallkärakad käivad ringi, talub võnkeid väga hästi, absorbeerib väga palju selliseid väiksemaid võnkeid ära versus nüüd, ütleme, päikesepargid ja ka tänapäevased tuulepargid, mis turule saavad läbi inverterite ja mis ei ole võimelised esiteks ise tekitama seda sagedust ja sealt võibki tekkida see kaskaad. 

Ja nüüd, ma kujutan ette, et analüüs lõpebki sellega, et olid erakorralised ilmaolud. No erakorraline ilmaolu on täna see, et suur pilvemassiiv tuli, prognoosis ei olnud ette nähtud, näitena lihtsalt, ja päikesepargi tootmisvõimsus langes kõvasti alla, siis tuli kusagil hakkas tarbimine välja lülituma, aga see läks jälle inertsiga, siis tuli kuskil jälle tootmist. See ahel läheb hästi kiiresti käest ära ja oligi riik pime. 

Ma ei saa sellest aru, miks me üritame jõuda sinna, kus Hispaania täna on. Hispaanlased ju hõiskasid, nad siin paar päeva või mõni nädal tagasi tegidki 100% kõik taastuvast. Kuigi aastaid on seal samamoodi kriitikud öelnud, et kui te viite selle pöörlevatele ja stabiilsust tagavate süsteemide võimsuse osakaaluna liiga väikeseks, siis teil süsteemi risk on väga suur. 

Ja ma ütlen, et see risk ei ole selles mõttes ainult selles, et konkreetselt elektritootmisseadmed seal seisid ja mis iganes süsteemioperaator pidi kulusid tegema. Riik seisis, kaks riiki seisid, tükk Prantsusmaast, Belgia. 

Ja neid, sellekohaseid teadustöid on, me võiks ka Eestis sellekohase uurimuse teha, palju on turule andmata megavatt-tunni hind kulu mõttes, ja siis selle panema sellesse, mis iganes see … mudel on, sinna juurde, noh, koos tõenäosusega, et millised energiatootmisviisid sul seda tekitada võivad, kui suure tõenäosusega, ja arvestame selle nagu riskiriskihinna sellesse elektrikulusse sisse. Ma arvan, et meil numbrid lähevad õigeks. Kui me kõiki arvesse võtaks, mis selle juhuenergeetika arendamisega kaasneb, ja sellel laseks paista tarbijatele hinnana välja, siis ei oleks meil nii, et räägitakse kogu aeg, et näed, tasuta tuuleenergia.

Ma lõpetuseks viskaks paar kriitikanooti ka siin partneritele opositsioonierakondadest. Ma sotsidele otseselt ei viska, sest nemad on nagunii suured juhuenergeetika arendamise toetajad, nendesuunaline kriitika on see, et see on jabur mõte, laske sellest lahti. 

Aga siin kolleegid Keskerakonnast ütlesid, et loomulikult on vaja arendada juhuenergeetikat, aga seda on vaja teha tasakaalustatult ja nii edasi. Ei ole tegelikult vaja arendada. Kutsuge mind fraktsiooni või tulge läbi, ma näitan arvutusi, võtan tahvli. Ma näitan, et ei ole tegelikult vaja. Me ei pea minema kaasa sellise moejutuga, et justkui siis me oleme parketikõlbulikumad, kui me räägime ka. Nagu Kadastik, koridorides ta ütleb, et ta saab tegelikult ka aru, et ei ole vaja seda tuulevärki, aga noh, praegu on narratiiv selline, et ikkagi tuleb öelda avalikult välja.

Ja siis isamaalastele muidugi ma ütleksin, et ega Urmas ilusasti räägib, midagi öelda. Aga vahest tabab mind kahtlus, et ilus jutt on rohkem kantud konjunktuurist kui põhimõtetest. Sest ärgem unustagem ikkagi seda, et Eesti võttis 100% taastuvast elektri tootmise eesmärgi ja alles mõni aasta tagasi isamaalased tagusid vastu rindu ja ütlesid: "Hea asja tegime."

Lõpetuseks, see kolleeg Moonika mainitud günekoloog, kes Euroopat ja selle energeetikat juhib, Ursula von der Leyen, on ikkagi selle suure Euroopa parteide pesakonna juht, kuhu kuulub ka Isamaa koos Urmas Reinsaluga, ja nemad on lubanud, et taastuvenergeetikat arendatakse edasi. Aitäh!

Jälle stenogrammi huvides täpsustan siis, Urmas Reinsalu, üle, et enne rääkisite iseenda nimel ja nüüd soovite tulla fraktsiooni nimel, jah? Te võtsite küll maha, aga ma põhimõtteliselt arvestan, et … (Saalist räägitakse.) Te tahate pärast Anti Allast tulla? See käis nüüd küll kähku. Te olite mul juba järjekorras ja nüüd korraga otsustasite vahepeal järjekorrast lahkuda. Hästi, ma saan aru, et teie soov on tulla pärast Anti Allast. Kui Anti Allas ei võta oma soovi tagasi, siis ma palun siia Riigikogu kõnetooli Anti Allase. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid, kes siin saalis on, ja kõik, kes meid kuskilt kaugemalt jälgivad! Veel kord, nagu ma alati siia tulen, pulti, siis ma tahan ütelda, et mulle ei meeldi populism. Ja praegu käib siin väga selgelt ju lapse koos pesuveega väljaviskamine. Ka minule ka minule meeldib, kui energiasüsteem on väga selgelt ära arvutatud, on juhitavat võimsust nii palju, kui see süsteem vajab ja võib olla ka juhuenergiat nii palju, kui see süsteem välja kannatab. Kõik see kriitika, mis selles osas siit saalist kostab, on õige. Ja minu arvates osaliselt on juba aastaid Kliimaministeerium ja teised ministeeriumid, kes selle teema eest on vastutanud, läbi kukkunud. Ja tegelikult neid arvutusi ei ole ja tegelikult on ka Riigikogu liikmed küllaltki kehva seisu pandud, et ainult väga vähesed siin saalis tõenäoliselt suudavad aru saada, mis toimub. Aga terviklikeks arvutusteks on ikkagi vaja õigeid andmeid, inseneriteadmisi ja seda meil kahjuks tõesti siin Riigikogu liikmetena ei ole. Ja selles suhtes on mul ka, jagan siin nii EKRE kui ka teiste erakondade saadikute muret, et kuidas see süsteem meil ikkagi täpselt toimib. 

Aga mis puudutab seda konkreetset eelnõu, siis … Kas oleks võimalik … Ei kuule absoluutselt, kui saalis räägitakse. Väga halb on nagu kõnet pidada päriselt ka. Kas on võimalik?

Head kolleegid! Austame ettekandjat ja lubame tal oma kõne lõpetada. Palun, Anti Allas!

Aitäh! Ja mis ma selle konkreetse eelnõu puhul sooviks veel ütelda? Tõesti ei pruugi meeldida siis nii-ütelda roheline energia selle tootmise viisina, aga ma arvan, et konkreetne eelnõu ikkagi … Mitte ei arva, vaid reaalselt räägib ka sellest, et me ju kõik täna tarbime. Praegusel hetkel siin tarbime, oma kodudes tarbime seda juhuelektrit. See eelnõu konkreetselt annab meile ju eelkõige majanduslikud võimalused. Miks me tahame ütelda Eestisse investeerivatele ettevõtetele, et kui nemad tahavad näiteks juba ära ehitatud konkreetse tootmise juurest vedada endale soodsalt energiakaablit ja saada siis seda energiat soodsamalt, et miks me tahame kätt panna ette Eesti majandusele, Eesti majanduse arengule? Reaalselt! Ja see ei puuduta ju ainult tuulikuid, see ei puuduta päikeseparke, see puudutab ka kõiki teisi tootmisvõimalusi. Sellepärast ma ütlesin, et ei ole mõtet ikkagi last koos pesuveega välja visata. Ja minu arvates selles konkreetses eelnõus on väga palju mõistlikke asju ja mina isiklikult küll seda eelnõu toetan. Aitäh!

Suur tänu! Ja nüüd ma palun Isamaa fraktsiooni nimel siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Urmas Reinsalu. Palun!

Palun lisada kolm minutit. 

Kolm minutut lisaaega, palun.

Reformierakonna esindaja härra Kadastik seab siin kahtluse alla ka esitatud prognoosid, sõltumatud prognoosid, mis puudutavad siis sagedusreservi ja selle saartalitluse konsolideeritud mõju Eesti tarbijatele. Praegu on selge, kui vaadata kogu Balti sagedusturu, palju aastaks oli planeeritud, oli seal suurusjärk 200 miljonit eurot, eks ole, maksumus kolme Balti riigi peale. See on ilmselgelt lõhki lennanud juba nende esimese kolme kuu numbritega, ütleme, aja arvestuses, kui me võtame suurusjärgus 90 miljonit eurot on kolme Balti riigi peale seda koormustasu läinud. Ja sõltumatud ... kauplejad ütlevad, see suurusjärk, me võime arvestada kusagil 120 miljonit eurot, pluss saartalitluse tasu juurde 34 miljonit eurot, 155 miljonit. Hando Sutter, kelle puhul härra Kadastik viitas, et kriminaaluurimine on ja nõnda edasi, kas ta on usaldusväärne – ma arvan, et nendes küsimustes, palju prognostilise vaade, ma arvan, tema hinnangusse tuleb suhtuda kindlasti relevantselt, et suurusjärgus 200 miljonit eurot konsolideeritud sellesama eelnõu 555 vastuvõtmisel tekkivat täiendavat kulu, mille puhul me ei tea, kuidas ta jaguneb tarbijate ja tootjate vahel. Ma saan aru, Eleringi tellitud analüüs soovitab seda põhiosas, kui mitte kogu osas asetada tarbijate koormuseks.

Nüüd, see seadus toob loomulikult kaasa täiendavad kulud. Siin ei ole mõtet rääkida, et selle seaduse puhul ka eelkõnelejal osundus, et see seadus kuidagi kulusid maha võtab. Ei! See seadus tegelikkuses sotsialiseerib ja selle seaduse üks eesmärke ongi see, et liitumistasu, võrgu väljaehitamine, mis on investoril vajalik selle uue tootmisvõimsuse jaoks, see liitumistasu ja võrgu väljaehitamise tasu asetada tegelikult investeeringu sisse nõnda, et selle hakkab maksma kinni siis võrguteenusena tarbija. Selle maksab kinni tarbija! 

Isamaa oli selle vastu. See oli meie konkreetne muudatusettepanek, mida komisjon, võimuliit ei toetanud. Ja põhjus selleks oli: selleks, et uute rajatavate tuule- ja päikseparkide toodang peaks mahtuma elektrivõrku ära ja selleks, et see mahuks elektrivõrku ära, on vajalik võrku arendada ja tugevdada kiirendatud tempos. Kiirendatud tempos! 

Küsimus on, kui palju see tempo meile tegelikult tarbijatele lisahinnakoormus tekitab. Teisele lugemisele, kus on sees ka esitatud eelnõus, me ühtegi numbrit ei leia. Komisjon on esitanud muudatusettepaneku. Muudatusettepaneku puhul on siin ühelauseline selgitus, kuidas seda täpsustada, ja ma juhin tähelepanu, korrigeerin, et loomulikult ei ole juttu ainult liitumisest jaotusvõrgu kaudu, vaid loomulikult on tegemist, mida saavad hakata kasutama need investorid ka põhivõrgu arenduste jaoks. Enesestmõistetavalt! 

Tsiteerin: põhivõrgus võib investeeringu teha – jutt käib nendest investeeringutest, mis on vajalikud selle liitumiseks – ainult liitumisel põhivõrguettevõtja olemasoleva põhivõrguga. Siin on väga ridamisi selgitusi selle kohta, kuidas seda ette nähakse. 

Palju see maksma läheb? Härra Kadastikuga ma konsulteerisin. Härra Kadastik osutas, et prognostiliselt on, ühe megavati kohta pidi seletuskirjas olema see osundus, eks ole, 38 000 eurot. Korrutame läbi! Meil tuleb 2 teravatini ja ma möönan, et siin on kindlasti täpsustused selle koha pealt, mis tegelikult liitumised  seal võivad kõne alla tulla, eks ole, nendel konkreetsetel hangetel. Võimuliit valmistab ette 2 teravati maismaa tuuleparkide hanget, mis tõenäoliselt juulis leiab aset, kui need seaduseelnõud vastu võetakse paketina. Siis korrutame, tegelikkuses piisab teha tehte, eks ole, 2 teravati puhul on siis vastavalt korrutada läbi need ja saame juba kümnetesse miljonitesse eurodesse tekivad summad. Jaa, need jagunevad investeeringu puhul küllap aastate peale, aga 38 000 eurot megavati kohta oli härra Kadastiku toodud esialgses eelnõu seletuskirjas selgitus.

Ma ütlen nõnda, et teine küsimus puudutab ka meretuuleparke. Jällegi 2 teravatti oli õhus, selle kohta, mida me ei tea, kas see tuleb või mitte, on küsimärgid. Ühiskonnale võetakse neid kohustusi ka n-öl nende võrguarenduste loogikas, mida tarbijad peavad hakkama kinni maksma olukorras, kus me ei ole võimelised hoomama isegi suurusjärke. Me pole võimelised hoomama isegi suurusjärke! 

Ja see on põhimõtteliselt häiriv. Ja selle muudatuse, mida Isamaa tegi, et sellel eelnõul võtta need täiendavalt energeetikakoormus kulu tarbijatele, Eesti ettevõtjatele, kodutarbijatele tekitavat koormust, et võtta need välja sellest eelnõust. Sellest oligi kantud meie muudatusettepanek. 

Nii et ma kutsun üles parlamenti katkestama see eelnõu. See ei ole, see ei vasta sellele paatosele, mida deklareeris meil siin pidulikult härra Reinaas. Muide, härra Reinaas, komisjoni esimees, miks te ei tule siia parlamendi ette? Miks te ei võta sõna, ei anna selget vastust, kui palju on prognoositult eelnõu algataja poolt ja võimuliit on toetanud oma häältega ka majanduskomisjonis, kui palju on liitumiskulu, mis tarbijatele hakkab tulema? Konkreetselt siis juttu on olnud siin … Päikesepargid moodustavad väiksema osa ilmselgelt, eks ole, aga nii teie poolt aprillis kuulutatud, geniaalseks suureks projektiks kuulutatud meretuuleparkide puhul kui ka maismaa tuuleparkide puhul, mis suvel seisab ees, palju see prognostilise alus siis on? 

Käib mingisugune häma! Panete tähele, ega see, kuidas see metoodika ka leiab aset, seda me ei leia seadusest. Meil on tekkinud väga huvitav kahe korrusega õiguskord. Koormust, mis on sisuliselt võrdne maksudega, mis inimestele asetatakse õlgadele, me hakkame kusagil teisel, rakendusaktide tasemel tegema. Täpselt samamoodi nagu öeldakse, et valitsuse määrus töötab välja selle metoodika. 

Nii nagu me eelnõu 555 puhul sellesama 150 miljoni täiendava kulu puhul näeme, et keegi ei teagi, mitte keegi ei teagi, kes hakkab maksma ja kui palju maksma. Öeldakse, et las siis Elering teeb arvutused, eks me pärast vaatame. Seaduse oleme pimesi vastu võtnud ja pärast selgub, milline on kohustus. Härra Aab siin ütles, kutsus üles 555 puhul, et oleks ilus – panete tähele! – võiks äkki ka parlamenti teavitada. Siis me saame ka teada, kas me võtsime peale 150 miljonit või 200 miljonit või 60 miljonit või 96 miljonit, nagu ütleb valitsus, millise koormuse me oleme peale võtnud. Tähendab, 60 miljonit valitsuse prognoosis, pluss sagedusele 34 miljonit, mille ma sain, kui selle tehte tegin. Ei teagi! 

Ma arvan, et selline käsitlus on põhimõtteliselt põhiseadusevastane, kui me nii opereerime sadades miljonites eurodes kohustuste pealevõtmisega. Aga nüüd on sõna härra Kadastikulja ma loodan, et härra Reinaas tuleb ka siia parlamendipulti ja annab meile vastuse, kas on ettekujutus, palju siis tegelikkuses on see maksumus sellel asjal. Öelge see number! Eesti kodanikel on õigus seda numbrit teada. Aitäh!  

Suur tänu! Nii, fraktsioonide esindajate tulevärk käima läinud. Mario Kadastik Reformierakonna fraktsiooni nimel, palun, Riigikogu kõnetoolist!

Ma lootsin, et ma saan eelmise kõnega kõik asjad enam-vähem joonde tõmmata, aga siis läks fraktsioonide aruteluks ja need tuleb jälle lükata asju ümber. Alustame lõpust. Härra Reinsalu, kaks teravatt-tundi, selleks et saada kokku, vajab umbes ühtegi gigavatti tuulevõimsust, ümmarguselt arvutatud 1,1, kuhugi sinna kanti. Enne siin puldis ma ütlesin ära selle numbri, kui see oleks olnud 100-megavatine liitumine. Ehk siis ma vaatasin üle selle arvutuse. Kui nüüd, kuidas Elering seda tavapäraselt teeb, on see, et ta teeb ära investeeringu, see läheb tariifi kui vara ja selle vara, nüüd tõesti ma tunnistan, no 100, gigavatt oleks umbes 38 miljonit, aga see 38 miljonit on investeering, mis läheb varadesse ja see läheb tariifi vastavalt amortisatsioonile. Ma tunnistan, ma ei tea peast Eleringi amortisatsioonimäära, aga ma eeldan, et põhivõrgul on see ikkagi vähemalt 20 aastat. 20 aasta puhul on see 0,2 eurot megavatt-tund. 0,2 eurot megavatt-tund. See tähendab, kilovatt-tunni hinnas on see 0,02 senti kilovatt-tund. Ehk see on selles mõttes väga väike summa. (Saalis räägitakse.) Jah, see on võimsus, võimsus, mahtuvus, võimsus, mahtuvus – need on kaks erinevat asja.

Siis Rainile. Põlevkivi 20 eurot, kuidas saab 180 eurot. Alustame kõigepealt sellest, et see on kütus. Näiteks tuumajaamal ka kütus on umbes suurusjärgus kaks eurot megavatt-tund, turule hiidpakkumine on 27. See tähendab, et kui me võtaksime sarnase proportsiooni, siis oleks ju loogiline, et korruta 10-ga ja umbes ongi. Tõenäoliselt päris nii ei ole. Esimene osa on CO₂ pool tõesti, see on 60, 70, mis ta parasjagu on, käis ka vist üle 100 vahepeal. See juba üksinda teeks, kütus pluss CO₂ teeks kokku sinna 80–100 piirkonda. Aga seal on ka opereerimiskulud, need jaamad ei ole päris sellised automaatika, elektroonika, mis kõik lihtsalt iseennast hooldab ja mitte midagi ei tee. Seal tegelikult on seda hooldust ja kõike muud sihukest ka. (Saalis räägitakse.) Ei, vajavad, vajavad, vajavad, vajavad, aga see nagu mahu vahe tuleb sealt mingil määral sisse. Igatahes see, me saame selle enam-vähem, võib tõesti saada hinna odavamaks veidikene sellest 180-st, kui need jaamad huugaksid kogu aeg. Aga ma arvan, et me jääksime ikkagi sinna 100 pluss juurde koos CO₂-ga. CO₂ kvoodist ei ole võimalik. See on põhimõtteline teema. Senikaua, kuni me oleme Euroopa Liidus, ei ole see teema, mida üldse arutada. Ehk siis põlevkivi hind, kui me teeksime ainult puhtalt põlevkivi peal, me oleksime umbes 100 eurot megavatt-tund. See tähendab 10 senti kilovatt-tund. See on kõvasti kallim, kui meie keskmine elektri hind on.

Nii et see ei ole selles mõttes nagu lahendus. Selles mõttes ka, nagu ma ei ole Rainile koridoris öelnud, et ei-ei, tegelikult ma ei taha seda teha ja ma puldis ainult räägin. Me oleme rääkinud tõesti meretuulest. Meretuules ma olen jah öelnud, et see ei ole minu arvates ratsionaalne, vähemalt mitte sellise finantseerimisskeemi juures. Maismaatuules ma olen sulle öelnud korduvalt, et mina selle 10–15 aasta jooksul, mis kulub tuumajaama ehitamiseks, ei näe muud meetodit, kuidas hind alla tuua, sest põlevkivi ei ole optsioon. Põlevkivi, me just rääkisime, alla 100 ei tule hind. Oleks võinud kuulata, mitte omavahel jutustada, pole midagi teha. Ma just rääkisin. Pärast võid stenogrammist lugeda, miks. Aga põhimõtteliselt ei ole see nagu võimalik.

Ja see sagedusturu prognoos, mis oli see 200 miljonit, selle koha pealt Eesti prognoos oli 60, Läti, Leedu prognoosid olid enda omad ja nende prognoos kahjuks oli asi, mida ka Elering nägi ette, et on tõenäoliselt pigem alla prognoositud kui korrektselt. Ja praegu probleem ongi peamiselt Läti, kes oma reserve ei kasuta seal sagedusturul, mis on siiamaani arusaamatu, miks nad oma hüdroreserve ei kasuta sagedusturul. Ja siis Leedu, kes prognoosisid natuke mööda, ja seal on see ….. on, ma saan aru, hoolduses, see on põhjustanud siin märtsis ja aprillis keskmisest kõrgemat hinda. Sest veebruaris oli sagedusturul hind alla prognoosi. Aga nüüd on praegu olnud see Leedu põhiline jaam, mis seda on endal pakkunud, on olnud reservis või mitte reservis, vaid hoolduses ja see on põhjustanud mõningase defitsiidi, sest eeldati, et turg on veidikene paksem. Sest tegelikult algne prognoos oli meil 2026 lahkuda Venemaa võrgust. Me tõime selle varasemaks tänu sõjale. Ehk siis mitte kõik investeeringud sellesse, kes olid teinud, ei olnud teinud seda selle prognoosiga, et see avaneb 2025.

Aga ma ei hakka siin aega juurde võtma, ma arvan, et ma sain põhilised punktid, mis jäid siit püsti nüüd sellest fraktsioonide arutelust, kaetud. Nii et ei ole tegemist mingite ulmenumbritega. (Juhataja: "Suur tänu!" Saalis räägitakse.). 3,8 ja üks gigavatt on 38 miljonit, aga see läheb varasse, mis läheb amorti, see tähendab, et tariifi. See, mis meil reaalselt arvele jõuab, on tariif. Elektrilevi võrgutasu hinnas on sees Eleringi võrgutasu.

Te ütlesite, et te ei võta aega juurde, nii et teie aeg on läbi, Mario Kadastik. Aitäh teile! Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli, kolleeg Evelin Poolamets. Palun! See on väga huvitav arutelu siin, kolleegid, aga nüüd kuulame kolleeg Evelin Poolametsa. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid!

Vabandust! Vabandust, Evelin Poolamets! (Helistab kella.) Head kolleegid, kuulame kolleeg Poolametsa seisukohad praegu ära. Palun!

Öeldakse, et valel on lühikesed jalad ja ikkagi lõpuks läheb ka meie füüsikadoktor oma arvutustega rappa, seda enam, kui me mõtleme, mis toimub 20 aasta pärast. Terve Eesti on siis neid võrke, elektrivõrke täis, millesse me siis täna investeerima hakkame ja mida me ei oska siis enam kasutada, kui tulevad tuumajaamad. 

Aga kui nüüd seda eelnõu lugeda, siis see eelnõu küll ei ole tarbijate kasuks, vaid on kirjutatud tootjatele. Nähtavasti ongi tootjad tulnud ja esitanud tellimuse. Üks muudatus teise järel on suunatud sellele, et kergendada tuule- ja päikeseenergia tootjate elu. Liitumistasude metoodika, võrguinvesteeringute edasiarvestused, paindlikkus tootmise alustamise tähtaegades ja liitumislepingute pikendused. 

Aga mida saab tarbija? Ei ühtegi leevendust, ei ühtegi garantiid, et hind langeb. Mitte midagi. Inimesed maksavad, aga kõik hüved lähevad tootjatele ja võrguettevõtjatele, kelle kasum tuleb inimeste taskust. Ka eelnevas arutelus, kui küsida, et kes maksab selle liitumise teise poole, kui esimese poole maksab tarbija, siis tuleb välja, et see on tootja. Aga kust tootja raha saab? Justkui seina seest. Ei, tootja võtab ka oma raha tarbijalt. 

Ja võtame kas või ühe hea näite, Utilitas Windi puhul, nüüd on see päevakorda tulnud, kuna nähtavasti nad ei jõua 2027. aastaks oma tootmisega alustada ja kaotavad 1,1 miljoni euro suuruse tagatise. Kes selle kinni peab maksma? Nähtavasti kohalik omavalitsus, sest Utilitas Wind on juba kohalikule omavalitsusele ehk Põltsamaa vallale saatnud ähvarduskirja, et nende nende kahjum on justkui nende vastutada. 

Aga kes maksab kinni selle, kui võrguvõimsust hoitakse aastaid broneerituna? Kes maksab selle eest, kui investeeringud seotakse spekulatiivsete projektidega, mida kunagi ei kasutata? Muidugi tarbija. Meile öeldakse, et võrk vajab arendust, sest taastuvenergia maht kasvab, aga keegi ei küsi, miks see kasvab. 

Kas Eesti rahvas tarbib rohkem elektrit? Ei tarbi ju! Iga aastaga tarbime hetkel vähem elektrit. Kas meil on energiapuudus? Jah, meil on tekitatud energiapuudus. Aga kui päike ei paista ja tuul ei puhu, siis see energiapuudus jääb püsima. 

Ja on veel üks põhjus, miks meil energiat ei ole. Rohepöörde eesmärgid. Kas Eesti rahvas on tulnud sooviga, et seame omale need rohepöörde eesmärgid? Ei, need eesmärgid on toodud meile siia Brüsselist. Aga jah, me kasvatame siin tootmisvõimsusi. Meil on siin igast vallast pea 1000 megavati eest võimsusi ei planeeritud. Samas me teame, et Eesti keskmine tarbimine 1000 megavatti. Kes siis selle võimsuse, mida me siin kõik suuresti planeerime, kasutusele võtab? Sellele ei ole vastuseid saanud. Ka need meretuuleparkide teemad on siiani vastuseta. 

See kõik toimub meie oma inimeste heaolu, meie majanduse arvel, ja see ei tee meie elu paremaks. Selle eelnõuga võib-olla tõesti jälle tuleme sammukese tootjatele vastu, aga see kõik toimub meie majanduse hinnaga. Lõppude lõpuks elektrit tarbime me kõik. Ei ole olemas sellist müstilist ülirikast olendit nagu tarbija, kes raha ei loe, kelle käest saab kõik need taastuvenergia tasud ja võrgutasud sisse nõuda. Seda eelnõu ei saa toetada. Aitäh!

Suur tänu! Ja palun nüüd Riigikogu kõnetooli kolleeg Annely Akkermanni.

Head kolleegid! Keskkond pole üldse praegu minu töömaal ja põlevkivienergeetikaga ka mitte. Aga istusin oma kabinetis, kuulasin istungit ja räägitakse mingisugusest juhuenergiast. Mis asi on juhuenergia? Päike on – guugeldasin, Vikipeediastki ei tulnud välja –, et kui üldse midagi on igavene ja mitte juhuslik, siis vähemasti … (Naer ja aplaus saalis.) Rahvuskonservatiivne erakond peaks teadma, et Piibli kolmas lause ütleb, et Jumal ütles, saagu valgus, ja valgus oli hea. Päike ja tuul on ühed igavesemad asjad, mis üldse on meie elu mõõtmes, mis me siin elame. 

Ja teine asi veel. Põlevkivi kaevandamise töötlemise kahjulikest mõjudest ei räägita ühtegi sõna, just nagu see oleks tasuta või oleks nagu taevamanna. Aga seda on põhjalikult uuritud ja võib leida väga palju materjale, alates populaarteaduslikest kirjutistest kuni põhjalike teaduslike uurimistöödeni. Kaevandamise mõju on maakasutusele. Põlevkivimaardlaid võiks avada küll, aga tohutu probleem on näiteks Nursipalu harjutusväljak või on tohutu probleem Rail Baltic, selle jaoks ei ole maad, aga vot põlevkivi jaoks on. 

Mäemassi rikastamisprotsessis tekkiv kivimaterjal ladestatakse kaevanduste juures olevatesse aheraine välispuistandustesse. Läbi põlevkivi kasutamise ajaloo on kaevanduste juures asuvatesse puistangutesse ladestatud sadu miljoneid tonne erineva kvaliteediga aherainet. 

Altkaevandatud maa korral võib esineda langetatud maa järel nähtusi, mis tulevad alles jäetud tervikute nõrgast konstruktsioonist või teisalt nende puudumise tagajärjena. Põlevkivimaardla kaevandusväljadel esineb mitmesuguste omadustega langetatud maad. Vanemate ja suletud kaevanduste väljadel rohkem, uuemate peal vähem. Vastavalt läbiviidud kaevandustöödele sõltub ka maa edasised kasutusvõimalused, hoonete rajamine ning põllumajanduslik rakendus. Vanade kaevanduspiirkondade aladele on tulnud ette kohtvaringuid, mis võivad endast ohtu kujutada nii inimesele kui ka kodu- ja metsloomadele. 

Mõjud on piirkonna põhjaveele. Mäetööd põhjustavad muudatusi põhja- ja pinnasevee looduslikus olekus. Põhjavee taseme muutumine karstilehtri, uute voolusängide tekkel, kaevanduste sulgemisel tehnogeensete allikate teke ning keemiliste ühendite väljakanne kaevandusaladest. Kaevandustööst tingivad vaba hapniku juurdepääsu kivimitele, mis põhjustab püriidi oksudeerumist, millega omakorda kaasneb sulfaatide, kaltsiumi, magneesiumi sisalduse ning sellega seotud ka põhjavee mineraalsuse suurenemine kaks, kolm korda. Allmaa kaevandamine Eestis nõuab pidevat põhja- ja pinnasevee ära pumpamist ning eemale juhtimist. 

Lisaks tahked jäätmed, tuhamäed, šlakijäätmed, poolkoksimäed. Põlevkivi kõrge tuhasuse tõttu tekib selle põletamisel suur kogus tuhka. Igal aastal tekivad miljonid tonnid tuhka, millest kulutatakse ära ainult mõni protsent. Veereostus ning toksilised kõrg- ja valgveed tahkjäätmete mägedel. Õhusaaste. Mäetöödel on kohene mõju õhu kvaliteedile. Lõhkamine, laadimine, purustamine põhjustab tolmu. Põlevkivi töötlemiseks rakendatava põlemisprotsessi käigus paiskuvad õhku polüaromaatsed süsivesikud, tahked osakesed, raskmetallid. 

Tegelikult põlevkivi nagu ei ole sugugi nii, et tasuta nagu päike taevas või tuul merede ja maade kohal. Kui nüüd võrrelda siis tuule- ja päikeseenergiajaamu, siis energia on päike ja tuul, aga energia on põlevkivi ja sellest jääb auk. Ja see ei ole selles mõttes tasuta. See ei ole odav, see ei ole mõjudeta ja see maksab. Aitäh!

Aitäh! Head kolleegid, ma saan aru, et see diskussioon siin kütab kirgi, aga olgem lugupidavad ettekandjate suhtes. Kui me siin vahele hõigume ja räägime kõva häälega, siis ettekandjad ei saa oma kõnet nii, nagu nad on seda kavandanud ja ette valmistanud, rahulikult lõpetada. Aga läbirääkimised jätkuvad. Ja palun, kolleeg Anti Poolamets, Riigikogu kõnetoolist!

Head saadikud! Mul on tõesti hea meel, et siin on diskussiooni kirge tekkinud, et tullakse oma tubade peidupaikadest välja ja peetakse kirglikke kõnesid juhuelektri kaitseks. Ja ma nägin, et eelkõnelejat häiris just ka see termin "juhuelekter". 

Võtsin lahti eelnõu ja vaatasin, mida siin selgituses kasutatakse, millist terminoloogiat. Punkt 13 all on siin väga pikk selgitus, aga siin on huvitav, et muu hulgas viidatakse sellele, et muudatuse eesmärk võimaldab olemasoleva võrgu ressursi efektiivset kasutust. Tehnoloogia muutmise piirangu algne eesmärk oli võimaldada turuosalistele ammenduva ressursi kasutuselevõtus võrdseid võimalusi eelkõige taastuvenergial põhinevate (see on ilmastikust sõltuvate) tootmisvõimsuste kasutuselevõtus. Ilmastikust sõltuv ehk juhuslik. Pilved tulevad, pilved lähevad, päike paistab, päike ei paista. "Olgu jääv meile päike …", tõepoolest, see lastelaul võiks Hispaanias väga populaarne praegu olla. 

Aga siiski, ärme unusta, et maakera pöörleb ja vahel päikest ei paista. Nimelt, kõigile koolifüüsika tundjatele või kogemuspõhistele inimestele ma kinnitan, et nii või naa öö tuleb. Lapimaal on see suvel üsna harva näha, et öö tuleb, aga siiski ta tuleb enamikus kohtades. Nii et juhuslikkuse moment on päikeseenergiasse, nii kurb, kui see on, sisse programmeeritud. Samamoodi tuule puhul. 

Ja nii nagu me näeme oma kandis, seal Väike-Maarja tuulikute juures, suure osa ajast nad lihtsalt seisavad. Täpselt ei tea, kas nad lihtsalt ei viitsi võrku minna või ei ole hind õige või ei ole tuult, aga reeglina ei ole tuult, selle pärast te ju neid monstrumeid ehitate, et püüda 300 meetri kõrguselt neid tuuleiile. Ja kahjuks hävitab see meie maastikku halastamatult. Meil ei ole mõtet rääkida pärast seda pärandmaastikest. Ja äkki lõpetate siis selle soode üleujutamise ka ära, sest sellel kõigel ei ole mõtet. Ühte sood läheme päästma ja siis teeme 600 tuugenit, mis on lihtsalt absurdne. 

Ma toon oma näite, minu maja taha tuleb ka kahe ja poole kilomeetri kaugusele 30 monstrumit. See on looduskaitsealade lähedal, lõhub ära kõik rohekoridorid. Ühesõnaga, pärandist, pärandmaastikust ei jää mitte midagi järele. Ja kui see projekt lõpeb, siis jäävad sinna betoonist tahukad, 15–20 meetri sügavused. Tuugenite jäänused võtavad maha omavalitsused. Nii et Vinni vald võib isegi pankroti endale sisse kirjutada, sest 30 tuugeni mahavõtmine on 30 miljonit kuskil.

Aga jaa, siis sellestsamast seletusest veel, terminoloogiast. Ehk siis siinsamas räägitakse tehnoloogiatest, mille osas piirangu leevendamine põhjendatud, on juhitavad tootmisvõimsused. Juhitava tehnoloogiana, mida on võimalik Eestisse rajada, on võimalik käsitleda fossiilkütustel, vesinikul, biogaasil või biomassil opereerivaid elektrijaamu ning erinevaid elektrienergiasalvestuse tehnoloogiaid. Siin on väga selgelt kasutatud juhitavat mõistet ja ilmastikust sõltuvat. Paremat terminit kui "juhuelekter" on raske välja mõelda. Nii et ma kutsuksin ikkagi proua Akkermanni korra veel arutama seda asja. Võib-olla kaasame ka Riigikogu terminoloogid. Vahel aitavad meid keeleliselt, et kas see "juhuelekter" mitte ei ole üks viimaste aastate kõige tabavam keeleline väljend. 

Ja Hispaania-Portugali juhtum tõestas ju, et juhuelekter teeb seda, mida ta teeb. Kontroll kadus käest ära, võiks öelda, et kontrollpult lülitus välja. 

Palun ka lisaaega. 

Kolm minutit lisaaega.

Kui see pult just välja ei lülitu. Ja isegi praegune saartalitlus meil siin ei lähe kergelt. Me ei tea, mis meid täpselt ootab, millised kulud saavad olema. Me peame seda tagama. Ja kui me võtame neid riske, oma saarel olemist, siis me ei tea, mis juhtub. Ja ainuüksi hinda ei osanud keegi praegu prognoosida, kui palju läheb maksma, me räägime nüüd juba sadadest miljonitest. Palju selle tagamine siis maksab?

Vaatame nüüd tuuleparkide olukorda veel. Rootsis on tehtud uuring, kus enamus tuuleparke ilmutavad pankrotitunnuseid. Rootsi tippmajandusteadlased analüüsisid nende tegevust ja leidsid, et see on üks haruldaselt ebaefektiivne valdkond. Samamoodi Suurbritannias äsja, üks pankrot terendab meretuulepargi puhul. Ma ei tea, kas see mõju võib olla selles, et USA tõmbas kriipsu peale juhuelektrile merel. Võib-olla mõni suurfirma otsustas selle tõttu britid tuuleparkidest välja manööverdada. 

Aga ikkagi ma pöördun eelmise ettekandja poole, kes ka mind sundis püsti tõusma ja teemat kommenteerima. See oli kirglik. See oli oma nägemuse jäädvustus, et põlevkivi on üks hirmus paha asi ja juhuelekter säragu meie taevas. Sellest kõigest saab ühe päris vajaliku trükise, mina paneks nii poolt- kui ka vastuargumendid kokku ja siis me kolme-nelja aasta pärast kontrollime, kelle jutt läks rappa ja kelle oma mitte. 

Aga ma ütlen, et loodusseadused, head inimesed, on meist kõrgemal. Tõsiselt, nad on meist kõrgemal. Ja paraku juhuelekter läheb sinna, kuhu läks seltsimees … kõigi oma leiutistega. 

Nii et senikaua peame vastu. Te võite alati meie ridadest tulla nõu küsima, me ei ole sellised riiakad, tõrksad, kui on vaja koolifüüsika üle arutada. Ja võiksime isegi mingisuguseid lugemisõhtuid teha, kus me loeme füüsikaõpikut ette ja teeme omad järeldused. Aitäh!

Aitäh! Riigikogu terminoloogid – väga põnev ametipositsioon, aga meil kahjuks Riigikogu Kantselei struktuuris sellist ametipositsiooni ei ole. Nii, head kolleegid, rohkem kõnesoove ei ole, aga see ei ole veel kõik, sellepärast et meil on siin nüüd registreerunud end päris mitu vastusõnavõtjat, sellepärast et neid nimesid siin on kõlanud või on neid seisukohti kõlanud. Nad ei ole veel järjekorras kokku leppinud, aga küll nad ka selles kokku lepivad. Aga tõepoolest, Rain Epler, teie nimi kõlas ja te saate võimaluse vastusõnavõtuks.

Aitäh! Siin kõlas nii nimi kui ka seisukohad mitmeski kohas ja vastata ta saaks ja peakski mitmele, aga aega on vähe. Ma kasutan võimalust vastata kolleeg Allasele, kes peale minu kõnet läks pulti ja omistas mulle populisti tiitli. Et siin terminoloogias täpne olla, me oleme jõudnud ka terminoloogiasse, ma võtsin online'is õigekeelsussõnaraamatu lahti, mis ütleb, et populist on demagoogia abil odavat populaarsust taotlev poliitik. Mina rääkisin faktidest, teiste riikide kogemustest, numbritest ja nii edasi. Eks võime, Anti, koos üle vaadata, demagoogiat ei tuvastanud, aga küll see populism on omane nii sulle endale kui ka sotsidele laiemalt. Me kuuleme hästi palju juttu sellest, kuidas sotsid seisavad vaeste ja väetite eest, perede eest, maainimeste eest ja mida kõike veel. Aga kui me vaatame tegevust Riigikogus, siis automaks lööb maainimesi, lööb peresid, kodus olevatelt emadelt haigekassa äravõtmine, laste arvelt tulumaksuvabastuse ära võtmine ja nii edasi ja nii edasi. Lisaks käibemaksu-, aktsiisitõusud, mis löövad jällegi ühiskonna vaesemat osa. Klassikaliselt sellele populismi definitsioonile vastav tegevus, Anti. Aga muidugi sinu, ma ei tea, kas see nüüd siis on kiituseks või ekstra laituseks, tuleb öelda, sa oled minu arvates selline lohakas populist. Just selle automaksu valguses, ma panin tähele, kui sa aasta lõpus postitasid sotsiaalmeediasse video, kus sa ütlesid, et näed, vaesed inimesed enam ei saa autosid osta, aga ma ostsin veel džiibi ära, (Naer.) et siis ma saan lumes ringi sõita. Nii et kui sa tahad populist olla, Anti, siis sa pead oma tegevust natuke selles osas üle vaatama. Aitäh!

Aitäh! Nii. Marek Reinaasa nimi kõlas ja lausa üleskutsena kõlas. Palun, Marek Reinaas, võimalus vastusõnavõtuks.

Aitäh! Tõepoolest, härra Urmas Reinsalu kõnesid ma alati tulen siia saali kuulama väga suure tähelepanuga, sellepärast et mulle endalegi üllatuseks kipub mu nimi seal kõlama ja nii ka seekord. Ja ka seekord pean ma härra Reinsalule ütlema, et matemaatika ei ole halb, see tasub selgeks teha, numbrid üldjuhul ei valeta. 

Tõepoolest, härra Reinsalu tegi üleskutse, et ma teeksin mõned arvutused ja ma tegin. Ma kuulasin ülima tähelepanelikkusega ja ta ütles sellist asja, et üks megavatt kulu oli 38 000 eurot, ja küsis, palju maksab kaks teravatti. Väike rehkendus ütleb, et see on 78 miljardit, mitte kümneid miljoneid. Lihtsalt väike arvutuskäik ja saame sellise numbri, võib-olla on teinekord abiks. 

Ja teine küsimus oli, et kui palju kogu see pull maksma läheb. Minu arust hea kolleeg härra Mario Kadastik tegi väga hästi selgeks puldis oma kõnes numbrid ja selle loogika seal taga, ei hakka seda üle kordama. Jah, tõepoolest 38 000 korda 2 miljonit on 76 miljardit. Selle peaks endale nüüd meelde jätma. Aitäh!

Aitäh! Ma teen nüüd ühe väikese väikese testi ka. Urmas Reinsalu, te olete täna korduvalt puldis käinud, iseenda eest rääkinud, fraktsiooni eest rääkinud. Kes pärast seda, kui te käisite viimati siin Riigikogu kõnetoolis esinemas fraktsiooni nimel, kes pärast seda mainis teid oma kõnes või teie seisukohta oma kõnes? (Urmas Reinsalu saalist: "Härra Kadastik oma kõnes nr 2, mida ta pidas Reformierakonna fraktsiooni nimel.") Nii, selge. Urmas Reinsalu, teil on võimalus vastusõnavõtuks. Väga hea! Ma kontrollisin tähelepanu. Väga hea! Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Me oleme nüüd nagu hambaarst pinnimas välja võimuliidu esindajatelt, palju nende enda kokku keeratud seaduse kulud on. Küsimus on selles, et selles teisele lugemisele läinud eelnõus, kus on esitatud konkreetsed rahalise mõjuga muudatusettepanekud ka võrgu investeeringute kohta, mida peavad tarbijad hakkama kandma, ei ole mitte ühtegi numbrit. 36 000 sellesama megavati kohta oli härra Kadastiku öeldud number. Kui teie saate tehte, et tegelikult selle 2-teravatise maismaa hankega tuleb teie enda eelnõuga, see summa tekib – mis te saite? – 70 miljardit, siis see on teie arusaam sellest, milliseid kohustusi te ühiskonnale peale panete. Ma kardan, et mingisuguses suurusjärgus on kas härra Kadastiku lähtenumbrid või teie interpreteering eksitavad. Ma siiski arvan, et 70 miljardit te ei kavatse asetada ühiskonnale. 

Küll aga ma arvan, on see jooksva kuluna vähemasti kümnetes miljonites eurodes. Ja mis on nüüd häiriv võimuliidu esindajatele otsa vaadates? Relevantset finantsmajanduslikku koormust … Selle seaduse alusel tuleb ju tekitada ka valitsuse rakendusaktid. Palju see asi prognostiliselt … Ja te ise räägite, et teil on tohutu pikk nägemus energeetikas, valitsus ütles, 18 korda …, kus meretuuleparkide projekte tehti, siis teil peab olema makrotasemel käsitlus, palju ühiskonnale selle võrgu arendamise, liitumise arenduse kohustusega, ja samamoodi kahtlemata on ka tootjatel omapoolne kohustus, mis tekib, palju nominaalsummas on see raha? Minu küsimus oligi üks ja selge ja me ei ole saanud vastust sellele. Ja see on probleem. Ja nüüd oleme jõudnud juba härra Reinaasa interpreteeringus härra Kadastiku numbritele juba 70 miljardit. Mida te seal kokku lepite? Kaks kuud teete koalitsioonilepingut. 70 miljardit? Mulle tundub, et te olete kaotanud realiteeditunde energeetikas ja see on probleem, muide. Ja see on probleem ühiskonna jaoks, mitte teie jaoks.

Teie aeg! (Hääl saalist: "Ma vastan nende eest.") Aitäh! Mario Kadastik, sama test. Viimati, kui te käisite siin Reformierakonna fraktsiooni nimel, siis millises kõnetoolist peetud kõnes mainiti teid või teie seisukohti? (Hääl saalist: "Evelin Poolamets.") Evelin Poolamets? Vastab tõele, jah. Nii, Mario Kadastik, palun, teil on võimalus vastusõnavõtuks. Palun!

Aitäh! Test läbitud? Ma lihtsalt toon selle numbrilise segaduse korra paika. Teeme jälle, nagu Anti Poolamets soovis, väikse füüsikatunni. On olemas võimsus ja on energia. Võimsus on see, millele on pandud see hind ehk 1 megavatt või õigemini 1 megavoltamper on 38 000 eurot. See on seletuskirjas. Siis, mitte 2 teravatti ei ole vaja tuuleparke, vaid aastane maht, millele vähempakkumisi tehakse, on 2 teravatt-tundi aastas. See on see, kus koha peal tuleb see dissonants ehk viga, antud juhul kahjuks või õnneks jääb Urmas Reinsalul see koht, kus meil tekkisid need miljardid, see tuli sealt. (Saalist hõigatakse midagi.) Teie küsisite, palju 2 teravatti on. Marek tegi arvutuse. 

Tegelik arvutus on see, et te peate võtma aasta peale need tunnid ära, palju on umbes see efektiivsus. Seda on EKRE ka korduvalt toonud, see on umbes 20–25%. See tähendab, et me räägime 1,1 gigavatist tuulest, mis tagab umbes 2 teravatt-tundi aastas elektrit. Ja kui see 1,1 gigavatti arvutada ära, on see, kui nüüd tõesti võtta täpselt see 1,1 gigavatti, siis see on umbes 40 miljonit – investeering, kui see sotsialiseerida. See läheb tariifi. See tähendab, et see on investeering, mis läheb varadesse, tariifi, läheb sellele amort koos kasumi tootlikkusega. 

Ja selle ma arvutasin välja, et see on see 0,025 senti kilovatt-tund. Noh, see on nüüd see koht, kus täpse tootlikkuse määraga see võib tulla 0,03 või 0,04 senti kilovati hind, aga see on tõesti kaks kohta peale koma. Ehk siis see on see koht, kus on see matemaatika. Miks ma vastasin, ongi see, et Evelin Poolamets süüdistas mind selles, et mu matemaatika jooksis rappa. Ma tegingi selle pärast selle matemaatika uuesti läbi, arvutasin uuesti läbi täpsemalt ja see on endiselt samas suurusjärgus, mis ma ütlesin puldist. (Saalist hõigatakse midagi.)   

Suur tänu, head kolleegid! Ja rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised, aga me asume nüüd muudatusettepanekute läbivaatamise juurde ja neid muudatusettepanekuid on 20. Esimene muudatusettepanek on esitatud … (Hääled saalis.) Jaa, ma saan aru, et te tahate läbirääkimisi jätkata, aga me oleme praegu juba muudatusettepanekute läbivaatamise juures. Esimene muudatusettepanek, esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Nii, aga õigel hetkel õiges kohas tuleb olla, Priit Sibul. Hästi! Aitäh! Priit Sibul, palun!

Palun muudatusettepanekut hääletada. 

Suur tänu! Me asume selle muudatusettepaneku hääletamise ettevalmistamise juurde. Head kolleegid, me oleme eelnõu 556 muudatusettepanekute läbivaatamise juures ja panen hääletusele muudatusettepaneku nr 1, esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 15 Riigikogu liiget, vastu 44, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Muudatusettepanek nr 2, esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 3, esitanud Rain Epler, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Rain Epler, palun!

Jaa, no see ettepaneku sisu on mitte panna Eleringile võimalikke tulevikukohustusi, mida keegi ei Kliimaministeeriumis ega Eleringis hinnata ei suuda, mille suurust, et jätta selline seaduse muutmine ära, nii et ma palun seda hääletada.

Arusaadav. Head kolleegid, kas võime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 3, mille on esitanud Rain Epler, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Ettepaneku poolt on 16 Riigikogu liiget, vastu 44, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.  

Järgnevalt muudatusettepanek nr 4, esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Muudatusettepanek … Priit Sibul … (Priit Sibul kohapealt: "Palun seda ettepanekut hääletada.") Te palute seda ettepanekut hääletada? Kas me võime asuda hääletuse juurde? (Saalist vastatakse jaatavalt.)

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 4, esitanud on selle majanduskomisjon ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 44 Riigikogu liiget, vastu 16, erapooletuid 1, ettepanek leidis toetust. 

Järgnevalt viies muudatusettepanek, esitanud Andres Metsoja, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Priit Sibul, palun! 

Ka seda muudatust palun hääletada. 

Kas me võime asuda hääletuse juurde? (Saalist vastatakse jaatavalt.) 

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 5, esitanud on selle Andres Metsoja, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 16 Riigikogu liiget, vastu 44, erapooletuid ei ole, ettepanek ei leidnud toetust.  

Nii, edasi, kuues muudatusettepanek, esitanud Mario Kadastik, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada osaliselt. Seitsmes muudatusettepanek, esitanud on selle majanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Kaheksas muudatusettepanek, esit… Nii, praegu oleme seitsmenda juures. Seitsmes muudatusettepanek, majanduskomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Ja Priit Sibul, palun!

Palun hääletada seda muudatusettepanekut. 

Kas me tohime asuda hääletuse juurde? (Saal on nõus.) Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 7, mille on esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Ettepaneku poolt on 43 Riigikogu liiget, vastu 16, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust.  

Järgnevalt, kaheksas muudatusettepanek, mille on esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Üheksas muudatusettepanek, mille on esitanud Rain Epler, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Rain Epler, palun!

Jaa, palun seda hääletada.

Kas me võime asuda hääletuse juurde? (Saalist vastatakse jaatavalt.) Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 9, mille on esitanud Rain Epler, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 17 Riigikogu liiget, vastu 43, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

10. muudatusettepanek, esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. 11. muudatusettepanek, esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Priit Sibul, palun!

Palun seda muudatust hääletada.

Panen hääletusele. Kas me võime kohe asuda hääletuse juurde? (Saalist vastatakse jaatavalt.) Panen hääletusele 11. muudatusettepaneku, mille on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 16 Riigikogu liiget, vastu 43, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Liigume edasi, 12. muudatusettepanek, esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. 13. muudatusettepanek, esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. 14. muudatusettepanek, esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. 15. muudatusettepanek, esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. 16. muudatusettepanek, esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. 17. muudatusettepanek, esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. 18. muudatusettepanek, esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. 19. muudatusettepanek, esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Ja 20. muudatusettepanek, esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Head kolleegid, oleme eelnõu 556 muudatusettepanekud läbi vaadanud. 

Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 556 teine lugemine lõpetada, aga, head kolleegid, meile on laekunud kolm ettepanekut Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonilt, Eesti Keskerakonna fraktsioonilt ja Isamaa fraktsioonilt ja kõik need kolm ettepanekut on identsed ning teevad ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu 556 teine lugemine katkestada. Ja me asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde. Ma küsin, kas me võime kohe asuda hääletuse juurde, sest keegi pole saalist lahkunud. Tohime? (Saalist vastatakse: "Jaa.") 

Head kolleegid, ma panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu 556 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 17 Riigikogu liiget, vastu 44, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Nagu öeldud, juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 556 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Järgnevalt tänane kuues päevakorrapunkt, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse, riigihangete seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 623 esimene lugemine. Palun ettekandjana siia Riigikogu kõnetooli justiitsminister Liisa-Ly Pakosta. Palun!

Suur tänu! Mul on hea meel teile esitleda eelnõu, mis teeb lihtsamaks riigiasutuste töö, aga mis kõige olulisem, annab Eesti ettevõtetele kiiremad ja oluliselt paremad võimalused osaleda hangetes ja lüüa kaasa majandusvaldkonnas seniselt aktiivsemalt, eeskätt kaitsetööstuse valdkonnas. 

Eelnõu puudutab salastatud välisteabe ja riigisaladuse osas töötlemislubade taotlemise korda ja on valminud laialdases koostöös Siseministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Kaitsepolitseiameti ning Välisluureametiga. Väljatöötamiskavatsus oli väljas 2022. aasta mais ja tõi välja mitmeid seniseid probleeme, mis töötlemislubadega seoses olid. Seejärel läbis eelnõuga kooskõlastusringi ja valmis eelnõu on teie ees. 

Võtan lühidalt kokku, millega see eelnõu tegeleb ja kuidas elu paremaks läheb. Meil on täna rohkem kui varem vajalik see, et Eesti ettevõtjad saaksid kiiresti ja meile kõigile vajalikul määral, ka kasulikul määral osaleda kaitsevaldkonna erinevates projektides ja hangetes. 

Teatavasti on hangetes osalemiseks sageli vaja kas siis riigisaladuse luba või mõnda muud luba töödelda salastatud teavet või kinnist teavet. Täna on Kaitsepolitseiamet neid töötlemislubasid väljastanud ja väljastab ka edaspidi, ent täna on olnud see kaunis piiratud. Iga kord on pidanud olema teada konkreetne põhjendatud vajadus, näiteks konkreetne projekt või konkreetne hange, milles osaletakse, ja peab olema olemas ka toetav ametiasutus, kes seda projekti toetab. Ja peab olema loodud nõuetele vastav turvaala. Ehk üks ettevõte peab kolmele väga kitsale nõudele vastama ja alles seejärel saab vastavad inimesed saata julgeolekukontrolli. 

See muudetakse niimoodi, et seda töötlemisluba saab vajadusel või soovi korral taotleda ka etteulatuvalt. Võib ette näha tuleviku koostööprojekte ja taotleda luba, ilma et oleks konkreetne projekt juba käimas või konkreetne hange juba käimas. See võimaldab seda, et ettevõtted saavad palju paindlikumalt ja kiiremini erinevates hangetes osaleda. 

Teine muudatus on see, et kaotame ära toetava ametiasutuse nõude. Ta on muutunud väga formaalseks ja tegelikult ka ebavajalikuks. Väheneb laiemalt bürokraatia nii nendel ametiasutustel, kes pidid see toetav ametiasutus olema, kui ka Kaitsepolitseiameti töökoormus tegelikult lihtsustub.

Ja kolmas olulisem muudatus on selles, et töötlemisload jagatakse kahte kategooriasse: A- kategooriasse, kus ettevõttel on olemas turva- või administratiivala teabe töötlemiseks, aga tegelikult on võimalik ka taotleda B-kategooria luba, kui ettevõte näiteks ütleb, et ta töötleb küll või soovib töödelda küll materjale, aga ta teeb seda mõne teise asutuse loodud alal. Ta ei pea endale seda turvanõuetele vastavat ala välja ehitama. Sellisel juhul oluliselt on võimalik ettevõtjatel rahalisi vahendeid kokku hoida, sest kõik ettevõtjad ei pea enam töötlemisloa taotlemisel endale turvaala välja ehitama. 

Täpsustatakse ka näiteks võimalusi keelduda. Näiteks keeldumise aluseks on see, kui juriidilise isiku juhid on seotud Eesti riigi vastase tegevusega, mõnel muul moel ohuks Eesti julgeolekule või kui tegelikult kasusaajad ei ole tuvastatavad või kui tegelike kasusaajate kohta on esitatud valeandmeid. 

Lihtsustatakse ka seda, et edaspidi ei pea enam teavitama alati välisriigis viibimise kohta, vaid tuleb anda infot üksnes Kaitsepolitseiametile rohkem kui kolmekuulise välisriigis viibimise korral, siis, kui tegemist ei ole töö- või teenistusülesannete täitmisega. 

Samuti lihtsustatakse seda, kuidas on võimalik edastada välisriigile või rahvusvahelistele organisatsioonidele riigisaladust. Selleks enam ei pea kogunema teatud juhtudel valitsuse julgeolekukomisjon, vaid operatiivsuse huvides on võimalus julgeolekuasutuse poolt edastada teatud tingimustel ka otse. 

Tõstetakse juriidiliste isikute trahvimäära nõuete rikkumise eest. Kui senine määr 32 000 eurot oli kehtinud 2011. aastast, siis edaspidi on see trahvimäär 100 000 eurot. Ja kuna, mäletate, tõime välja selle, et ettevõtetel tekib võimalus taotleda luba ka siis, kui ühtegi konkreetset projekti pole ette näha, nii-öelda igaks juhuks või siis etteulatuvalt tõenäoliste projektide jaoks, siis on igati mõistlik seda tasakaalustada ka riigilõivuga. Ja kuna selliste lubade kontrollimine on riigile siiski ka märkimisväärne kulu. siis riigilõivumääraks on 6000 eurot töötlemisloa taotlemisel. Töötlemisloa pikendamisel on riigilõivumäär pakutud välja 3000 eurot. See oleks lühikene eelnõu tutvustus. Aitäh!

Suur tänu! Väga ratsionaalne ja põhjalik. Maria Jufereva-Skuratovski, teie küsimus, palun!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Tahtsin küsida, kuidas selline seaduseelnõu mõjutab ettevõtluskeskkonda laiemas laastus. Kas võib eeldada, et see toob turule uusi ettevõtjaid, kes ka soovivad võtta osa hangetest, nendest, mis vajavad sellist luba? Ja kas ma õieti sain aru, et selle seaduseelnõu üheks eesmärgiks ka vähendada bürokraatiat?

Jaa, suur tänu! Tõepoolest, see on üks eelnõu, ütleme, valitsuse eelnõude paketist, mis olulisel määral vähendab bürokraatiat nii ettevõtete jaoks kui ka vähendab halduskoormust riigiasutustele. Ta vähendab halduskoormust Kaitsepolitseiametile, aga ta vähendab olulisel määral ka halduskoormust nendele riigiasutustele, kes täna pidid olema need nii-öelda vahendavad riigiasutused, mille mõttekus on tegelikult juba ammu ära kadunud. Aga ettevõtete vaates on see äärmiselt oluline. Kui me näeme praegu, kui palju ja kui kiiresti avaneb erinevaid võimalusi, et just see tulevikus kasutatava töötlemisloa saamise võimalus, et sul ei pea olema juba konkreetne hange käimas ja see võib võtta aega ja ettevõte võib sellest hankest isegi ilma jääda, et tal on see luba juba võimalik varem taotleda. See võimaldab tal osaleda ka rahvusvahelistes hangetes, mis kindlasti toob kaasa selle, et Eestis inimestel tegelikult palgad tõusevad, sest kui meie ettevõtted saavad lihtsamini teiste riikide hangetes osaleda, see tähendab ju seda, et see raha tuleb Eestisse sisse ja meil on võimalik ettevõtetel maksta Eesti inimestele kõrgemat palka.

Suur tänu teile, lugupeetud minister! Teile küsimusi rohkem ei ole. Juhtivkomisjonis langetatud otsuseid tutvustab hea kolleeg, põhiseaduskomisjoni liige Timo Suslov.

Aitäh, hea juhataja! Head kolleegid! Tutvustan ka põhiseaduskomisjonis toimunud arutelu.

Komisjon toimus esmaspäeval, 21. aprillil. Ja samamoodi ka komisjonis andis hea ülevaate justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta, mida ta just praegu siin teie ees ette kandis. Täpselt sellise sõnastusega toimus see ka komisjonis. 

Lihtsalt paari sõnaga, mis siis eelnõuga püütakse teha. Püütakse vähendada bürokraatiat, luua paremad ja kiiremad sellised protsessid, kus ettevõtted saavad oma lubasid taotleda, ja sellega ka parandada Eesti ettevõtete konkurentsivõimet. See on lühidalt see, mida see eelnõu püüab saavutada. Olid ka mõned küsimused komisjoni liikmetelt, palju neid lubasid taotletakse ja milline oli nagu eelnev kord. Need said ka kenasti vastatud. 

Komisjonis oli ka otsused ja otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 5. mail, see leidis konsensuse, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, samuti konsensus. Juhtivkomisjoni esindajaks määrati Timo Suslov ja ka see oli konsensuslik otsus. Selline lühikene arutelu toimus komisjonis ja sellega ma piirdun. Aitäh!

Suur tänu! Teile küsimusi ei ole. Teie ettekanne oli väga efektiivne, väga täpne. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 623 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 21. mai kell 17.15. 

Saame minna seitsmenda päevakorrapunkti juurde, mis on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 594 esimene lugemine. Ja Riigikogu kõnetooli on juba jõudmas hea kolleeg, Riigikogu liige Rene Kokk. Palun!

Tänan, austatud juhataja! Head kolleegid ja kõik, kes meid jälgivad ja kuulavad! Olen siin Riigikogu puldis seaduseelnõuga 594, mis on alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi ning käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. See eelnõu iseenesest on kolme paragrahviga ja hakkame järjest minema, millega tegemist on. 

Esimene, § 1 üks, on alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise sisuga, mis teeb ettepaneku erinevate aktsiisimäärade vähendamiseks. Ja käime selguse huvides üle, millistest määradest me räägime ja millistest kütustest me räägime. Punktina 1 on ettepanek praegu kehtiv 563 eurot 1000 liitri kohta pliivabal bensiinil aktsiisimäär asendada ja tuua alla 359 peale. Punktis 2 on ettepanek pliibensiini hetkel aktsiisimäära 563 eurot tuua alla 359 euro peale. Kolmas punkt, kolmanda punkti sisu on lennukikütuseaktsiisi vähendamine hetke 563-eurose … (Saalis on sumin.) Head kolleegid, siin on päris raske rääkida, kui müra läheb suureks saalis. Aitäh! Ja lennukiküttel on hetkel 563 eurot 1000 liitri kohta aktsiis, ettepanek eelnõus on see tuua 359 euro peale.

Nüüd, neljas punkt on vedelgaasi aktsiisimäär. Kui eelnõusse sai sisse antud, siis oli selleks 1000 kilogrammi aktsiisimääraks 65,01 eurot ja vähendamise ettepanek oli nulli peale tuua. Aga vahepeal on juhtunud see, et 1. maist on riik ja praegune valitsus veel tõstnud määrasid ehk tegelikult tänane määr, millest me teeme ettepaneku allapoole tuua, on 79,91 eurot 1000 kilogrammi kohta vedelgaasil. 

Punkt viis 1. paragrahvis on mootori vedelgaasi aktsiisi muutmine, mis on hetkel 193 eurot 1000 kilogrammi kohta ja ettepanek on see tuua 125 euro peale. Punktis 6 on diiselkütuseaktsiis, mis ka eelnõu sisseandmise ajal oli 399 eurot 1000 liitri kohta, aga vahepeal 1. maist on aktsiisid tõusnud ja tegelikult on täna tegemist 428-eurose aktsiisiga 1000 liitri kohta, aga ettepanek on tuua see 330 euro peale. 

Punkt 6 on kergkütteõli aktsiisimäära vähendamise ettepanek, mis eelnõu sisseandmise hetkel oli 399 eurot. Vahepeal tingituna siis valitsuse aktsiisimäära tõstmisest 1. maist on see 428 ja meie eelnõu näeb ette tuua see 330 euro peale 1000 liitri kohta. 

Punkt 8 on raskekütteõli aktsiisi langetamine, mis eelnõu sisseandmise ajal oli 456 eurot. Tänaseks pärast 1. maid on selleks aktsiisimääraks 490 eurot. Ettepanek on see tuua alla 330 euro peale. Üheksas punkt on põlevkivikütteõli aktsiisimäära alandamise ettepanek, mis oli eelnõu sisseandmise hetkel 447. Ettepanek oli tuua see alla 330 peale. Aga nagu siin ka varasemalt valitsus on vahepeal otsustanud veelgi tõsta seda ja tänasest hetkest on tegelikult juba kehtimas 481-eurone aktsiisimäär 1000 kilogrammi kohta põlevkivikütteõlile. 

Kümnes punkt on maagaasi 1000 kuupmeetri aktsiisimäära vähendamise ettepanek, mis oli eelnõu sisseandmise hetkel 47,81 eurot. Aga pärast 1. mai aktsiiside tõstmisi on see juba 56,42 ja ettepanek on tuua see alla 6 euro peale 1000 kuupmeetri kohta maagaasi. 

Ja 11. punktis on ettepanek suurte gaasitarbijate soodusmäära vähendamine, mis on täna 11.30 tuhande kuupmeetri kohta gaasi puhul ja ettepanek on tuua see ka 6 peale. See on selle eelnõu esimese paragrahvi ettepanekud. 

Nüüd, § 2. Siin on käibemaksuseaduse muutmise muudatused, mille ettepanek on tuua alla käibemaksumäära 9%-lt 5%-le erisust ja lisada § 15 lõike 2 alla 6. punkt, mis lisaks sinna ka need minu poolt eelnevad ette loetud kütuse aktsiisimäärade käibemaksu vähendamine 5%-le.  

Seadus on ette nähtud jõustuma 3. punktina selle aasta 1. augustil. 

Aga ma käin mõned punktid üle, miks on vajalik ja miks on oluline tegelikult nii käibemaksu kui aktsiisi vähendada. Me kõik näeme, mis meie ümber toimub, milline elukallidus on, kui raske on ettevõtjatel ja inimestel täna elukallidusega hakkama saada. 

Ja nii aktsiiside kui käibemaksu vähendamine on väga oluline elukalliduse vähendamise aspektist. See on üks konkreetne vahend, mida riik saab teha, ja suhteliselt kiiresti tulla appi meie tarbijatele, et vähendada igapäevakulutusi. 

Loomulikult on see üks meede, mis aitab ka ettevõtete konkurentsivõimet parandada ja tõsta, sest madalamad energia hinnad vähendavad ettevõtete tootmiskulusid. Ja eriti oluline on see suuremates, energiamahukates sektorites. 

Mitte vähem oluline punkt on piirikaubanduse moment. Me oleme ka varem näinud seda, et kui keeratakse aktsiisidega vint üle, siis kipub minema ja hakkama vohama kohe piirikaubandus. Kindlasti nii käibemaksu kui ka aktsiiside vähendamine aitab meil vältida piirikaubandust ja peamiselt siis nii Läti kui Leedu poolega. Ja see tõstab loomulikult ka Eestis küttemüüki Eesti ettevõtjate poolt ja aitab seega meie ettevõtlust säilitada. 

Ja siinkohal ka vastus sellele, et need maksutulud tegelikult kaudselt, mis Eestis müüdava kütuse pealt jäävad Eestisse, on ka see üks tulupool, kui püütakse hakata näitama, et ainult kulu on sellega, kui vähendada aktsiise. Tegelikult majanduse elavdamise mõttes ja ka see müüdud kütus, mis Eestisse jääb, kindlasti see raha tegelikult kompenseerib ka osaliselt riigieelarvet. 

Väga oluline on energiavaesuse leevendamine. Meie paljud leibkonnad tegelikult kannatavad täna väga oluliselt elukalliduse all, elektri- ja kütteaktsiisist ja hinnast tuleneva raske olukorra all. See kindlasti parandab oluliselt just madalamapalgaliste ja vähem kindlustatud leibkondade hakkamasaamist, sest see on reaalne kulu, mis inimestel on selleks, et kütust tarbida. Küttekulud on väga oluline osa inimeste igapäevakuludest. 

Siis noh, pikaajalises vaates ka, võib ju tunduda, et kui aktsiise langetada, siis tulu riigieelarvele väheneb. Aga suures pildis, kui meie tarbimine jääb meie oma riiki, piirikaubandust ei ole ja meie ettevõtted saavad tegutseda ja ei pane uksi kinni, meie inimestele jääb läbi selle töö alles, siis seda ettepanekut aktsiise langetada ja käibemaksu langetada ei ole kindlasti õige võtta ainult selles vaates, et see on suur kulu üksühele Exceli tabelis. Tegelikult päris nii ei ole. Majanduse vaates on väga oluline anda võimalus meie majandusele toimetada. 

Ja sotsiaalne õiglus on ka üks väga oluline aspekt. Sellepärast et just regionaalse tasakaalu vaates kütusekulu ja üldse kulud kütusele on just suuremad maa- ja väikeasulate elanikele, kes tegelikult sõltuvad rohkem isiklikust transpordist ja kütuse hinna langetamine, kindlasti aktsiiside langetamine kompenseerib ja võrdsustab seda olukorda suuremate asulatega. 

Need on sellised kohad, mida tahtsin kindlasti ära märkida. Aga olen valmis vastama teie küsimustele. 

Suur tänu teile! Teile on mõned küsimused. Aivar Sõerd, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud ettekandja! Jah, on küsimus, et teil on kohe eelnõu preambulas kohe esimene postulaat. Eelnõu eesmärk on vähendada elanikele ja ettevõtetele energiahindade järsust kasvust tekitatud hinnašokki. Ma juhin tähelepanu sellele, et naftahinnad on olnud languses, järsus languses, mai alguseks nafta hind, Brent, USA nafta hind kukkusid 2021. aasta alguse tasemele. Samamoodi on gaasi hind olnud järsus languses. Ehk kogu see teie eelnõu lähtealus, see kontseptsioon põhineb valeväitel. Ja ma küsingi, et milles on või kuidas niimoodi saab olla, et teil on terve eelnõu üles ehitatud ja püsti pandud valeväitele.

Aitäh, hea küsija! Ma arvan, et sa saad väga hästi sellest aru, et maailmaturul erinevate energiakandjate hinnad liiguvad teinekord üleöö nii üles kui alla. Printsiibis see, et tuua alla energiakandjate aktsiise, mis me välja tõime, on ju selgelt meie ettevõtlust ja meie inimesi toetav meede. See, et see ei meeldi teie erakonnale või teile ei meeldi, see on üks aspekt. Aga meie oleme konkreetselt toonud selle just sellepärast välja, et meie ettevõtjaid on vaja toetada. Aga mida me teeme siis, kui homme näiteks näeme maailmaturul uusi rekordeid? Kas te siis võtate oma sõnad tagasi, et praegu on printsiibis vale eeldusega, mida me siin menetleme? Äkki homme hommikul näeme hoopis teisi maailmaturuhindasid nii gaasile kui diislile, mis on väga võimalik. 

Martin Helme, palun!

No jah, täiesti lahtisest uksest murdis eelmine küsija sisse. Me räägime riigi poolt erinevatele energiakandjatele lisatavast kulust ehk aktsiisist. Kui üks kamakas nafta maksab 27 dollarit või 67 dollarit, meie paneme sinna maksu otsa aktsiisina, kõigepealt aktsiisi ja siis käibemaksu sinna otsa, see on lisakulukomponent. See on see, mille riik sealt lisaks paneb. Kui me seda vähendame, selle summa väiksemaks teeme, siis me oleme tegelikult tulnud oma tarbijatele appi ja teinud enda majandust konkurentsivõimeliseks. Ja see on lihtsalt … Me ju kõik teame, et Aivar Sõerd ei ole nii rumal, et te sellest aru ei saa, aga midagi peab ju ütlema. Ma tahaks meenutada seda, et kui me langetasime omal ajal diisliaktsiisi, siis räägiti, et riigieelarvesse tuleb tohutu auk. Tegelikult tagantjärgi saime teada, nii nagu me ette kohe ütlesime, et sellist auku ei tule. Ja mis tuleb, on konkurentsivõime kasv Eesti ettevõtetele, selle kaudu Eesti ettevõtete tulu kasv, Eesti majanduse konkurentsivõime läks paremaks, palgad kasvasid, kõik läks paremaks. See pool võib-olla minu meelest siin jäi praegu sul sissejuhatuses väheks. Aga meie majanduse konkurentsivõime on ju surnud praegu.

Aitäh!

Ma oma arust ikka päris põhjalikult siin lugesin ette ka need punktid, mida kõike see aitab meil teha selleks, et mida ta aitab teha, see ettepanek. Aga enne sind küsijale ma ju seletasin tegelikult lahti, miks me seda vähendame ka. See, et Aivar ei tahtnud seda aru saada, see on teine asi. Ja ega ma ei küsinud nalja pärast seda, et aga mis on siis, kui homme või ülehomme on maailmaturul ka teised hinnad hoopis. 

Eelnõu eesmärk ongi ju selles mõttes appi tulla meie inimestele, ettevõtetele, mis ei tähenda seda, et see võib minna veel halvemaks mõne päeva pärast, kui maailmaturul olukord muutub. Siis võib olla veel räigem see halb olukord meie inimeste, ettevõtluse jaoks. 

Aga nagu ma enne ütlesin ka, et üks väga oluline aspekt ongi piirikaubandus, see, millele sa viitasid ka. Siis, kui me vähendasime kütuseaktsiise ja alkoholiaktsiisi, siis meile tõestati kogu aeg, kuidas see ei ole võimalik, kuidas me ajame riigi kummuli, eks. Aga pärast tuli tegelikult välja, et tarbimine tuli Eestisse tagasi ja tegelikult oli see hoopis edulugu, nii nagu ka sai algusest peale räägitud, eks. 

Ehk siis tegelikult, absoluutselt, kui aktsiisid on vastuvõetavad ja makstavad, siis ettevõtjad, inimesed ka suudavad neid maksta ja maksavad. Väga hea näide, tegelikult peab ütlema halb näide, on meie automaks. Me just mõned päevad tagasi lugesime, kuidas tegelikult ju registreerimistasu on kordades vähem laekunud, kui eeldati. Exceli-inimesed kuskil ministeeriumis lõid kokku lihtsalt üks pluss üks ja arvasid, et ongi kaks, olenemata sellest, et opositsioon kogu aeg rääkis seda, et sõbrad, see ei käi niimoodi, nagu te arvutate. Ja see on, aastakümnete vältel on kogu aeg needsamad arvutused, mida siin toodud on peamiselt Reformierakonna rahandusministrite poolt, on ju kõik vastu taevast lennanud. Ja täpselt sama. Ja nüüd juhtus automaksuga täpselt sama, mida ju ennustati, eks. 

Ja noh, ma juba ennetan, siin tuleb kindlasti küsimus, et kust see raha võetakse ja nii edasi. Me kanname iga aasta põhimõtteliselt üle miljardi, peaaegu miljardi kanti, no okei, vähem, natuke vähem, aga suurusjärk peaaegu miljardi kanname eelarvest raha üle ühest aastast teise, mida riik tegelikult ei kasuta ära või unustab kuskil 100,4 miljonit topelt kirja või ei tea, kas gaasijaama jaoks 100 miljonit oli või ei olnud. Ehk siis tegelikult hakata rääkima seda, et raha pole ja ei ole midagi võimalik teha, tegelikult see on selline demagoogia jälle, mis tegelikult ei vasta tõele. Meil lihtsalt puudub ülevaade riigieelarvest. 

Ja mida me võisime uudistest lugeda, tegelikult ongi nii, et nüüd saavad ka asjaosalised aru, et riigieelarve on vaja teha arusaadavaks. Nii eelarve kokkupanijad kui ka poliitikud ja need, kes ministeeriumides peavad selle eelarve järgi elama, aru ka saaks, mis asi see eelarve on.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud eelnõu esitaja! Esiteks, aitäh selle eelnõu eest! Kindlasti Keskerakond seda toetab. Aga mulle on näiteks kirjutanud väga mitmed logistikafirmad ja ettevõtjad, kes on öelnud, et kütuseaktsiisi pärast on tegelikult päris mitmed logistikafirmad läinud pankrotti ja oma uksed sulgenud. Eelmisel aastal sai päris palju selliseid uudiseid lugeda näiteks Äripäevast. Meil on nüüd ju ka automaks rakendunud ja 1. maist veel kütuseaktsiisid tõusid. Kui palju te näete sellist tõenäosust, et veel selle tõttu võivad erinevad logistikafirmad minna pankrotti, just Eesti omad? See tähendab, et meid hakkavad teenindama välismaised logistikafirmad. See omakorda võib omada mõju kaupade hindadele ja üleüldse sellisele hinnatõusule. Kas teie näete sellist ohtu, kui me täna seda eelnõu ei peaks vastu võtma?

Aitäh! Väga asjakohane küsimus. Ja tõsi, viimaste aastate jooksul me oleme kahjuks lugenud väga suurte tugevate ja väga pikaajalise ajalooga Eesti transpordiettevõtete pankrotti minemisest. Ja üks oluline pool on olnudki see, et lihtsalt ei tulda enam välja, kuna enam Venemaa poole ei käida, kus varasemalt kompenseeriti seda Eesti kallist kütust, võeti küte, saadi sealt tulla ja teha mingeid sõita, siis täna ei ole võimalik. Meil tulevad Lõuna-Euroopa poolt odavamad vedajad sisse Eestisse ja Eesti konkurentsivõime, Eesti ettevõtete konkurentsivõime on väga tugeva löögi all ja kahjuks neid lõpetajaid on veel, kes lõpetamas on.

Rääkimata sellest, sellesama veoteema juures on meil tegelikult täna lahendamata siiamaani see, et me suudame küll väga hästi pitsitada Eesti autovedajaid kõikvõimalike maksude kättesaamiseks, aga need sisuliselt, kes tulevad väljastpoolt, teevad meile vedu, nendelt me ju täna tegelikult teekasutustasusid kätte ei saa. Meil on siiamaani välja ehitamata süsteem piiri peale, mis suudaks ära lugeda need ettevõtted, saada nende käest kätte meie teekasutusrahadeks. Me peaksime selliste asjadega tegelema, et kõik, kes meie maad kasutavad transiidina või siia toovad asju väljastpoolt, et me võtame sealt kõigepealt raha ära. Aga see on meil täna täiesti lahendamata, aga oma ettevõtet on meil lihtne pigistada, selle me saame siin kätte, aga selle välismaalasega hakka äkki veel võõrkeeles rääkima ja nii edasi. Noh, see ei ole okei, tegelikult see ei ole selle eelnõu teema, aga meil on vaja ära lahendada see ka, kuidas me saame Eestis transiiti tegevad ja siin käivad ettevõtted ja välismaa ettevõtted ka tegelikult maksma meie teede kasutuse eest.

Aivar Sõerd, palun!

Teile see eelnõu koosneb nagu kahest osast, kaks maksulangetust: aktsiisi langetus ja käibemaksu langetus. Räägime käibemaksust. EKRE oli mõned aastad tagasi valitsuses ja lausa rahandusministri portfell oli teil ja valitsust juhtis nagu Keskerakond. Keskerakond on veel suurem käibemaksu langetaja, kui teie olete kõik oma seltskonnaga. Tookord teil jäi see käibemaks langetamata, kuigi teil oli 2019. aasta valimistel see lubadus lausa. Kuidas siis niimoodi juhtus, et teilt ei tulnud seda otsust?

Aitäh, Aivar! Rõõm kuulda. Ma sellest küsimusest praegu eeldan, et sinu taha täna ei jää see hääletus. See ettepanek alandada, ilmselt sinu poolthääl tuleb ära, ma saan aru. Nüüd on see võimalus, proovime täna uuesti, mis ühel hetkel ei läinud. Tugevaid poliitikuid iseloomustabki see, et nad saavad aru, et kui mingi asi ei saanud mingil hetkel tehtud, ja palju on neid asju koalitsioonides, mis tegemata jäävad, tahetakse teha, proovime täna uuesti ja loodame sinu toetava hääle peale ka. Parandame selle vea.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Eestis on praegu bensiini aktsiisimäär 30 või 24 senti kõrgem kui Euroopa Liidu miinimummäär ja diislikütusel 12 senti kõrgem kui Euroopa Liidu miinimummäär. Kui reformierakondlane siin kõrval rääkis enne, et siin on midagi väär ja nagu valesti ja vale, siis minu meelest esiteks on vale see, et kunagi lubati meile, et kogu see kütuseaktsiis läheb teede remondiks. 

Täna Reformierakond on öelnud kuldsed sõnad: raha läheb igale poole. Ammugi enam ei lähe see raha teede remondiks. Kas Eesti võiks siinkohal üldse taotleda erandit Euroopa Liidult, et tõmbame kütuse-, bensiini- ja diisliaktsiisi nulli? Meil on kütuse hinnad alla euro, see soosib meie ettevõtlust kas või aastaseks perioodiks. Mis te sellest mõttest arvate, et küsida Euroopa Liidult erandit ja tõmmatagi aktsiisid täiesti nulli diisli ja bensiini puhul?

Jaa. No ma toetan seda. Ma toetan seda mõtet. Aga ma olen ka realist. Meil on täna selline valitsus, mille ametkondade juhid ütlevad siin päris otse välja, et näiteks energia vaates ei peagi kuidagi arvestama Eesti inimestega ja Eesti ettevõtjatega ja nii edasi. Meil on täna tegelikult kahjuks selline valitsus, kes tegelikult avalikult ütleb, et Eesti inimeste ja Eesti ettevõtja hea hakkamasaamine ei olegi nende prioriteet. Prioriteet on see, et Euroopas kiidetakse ja öeldakse, et tublid olete. Ja kui öeldakse, et hüpake, siis ei küsita, kohe hüpatakse, ükskõik, kuhu iganes. 

Neid asju on palju, mille puhul Eesti peaks täna küsima erisusi. Neid asju on tegelikult mitmeid veel peale selle. Aga tõsi jah, et täna on meie ettepanek siin eelnõus ka tegelikult teeb ettepaneku tuua Euroopa Liidus lubatud miinimummääradeni kõik need aktsiisid. Aga arvestades seda, kui tugevalt Eesti on pihta saanud siin – ja siin võib ka julgeolekuaspekti tuua, me oleme Euroopa Liidu välispiir –, ma ei näe mingit põhjust, miks ei peaks Eesti valitsus täna küsima selleks, et Eesti majanduse uuesti jalgadele saada j ettevõtlus ja jätta meie töökohad meie inimestele, erisust. 

Aga jutt veel sellest, et raha pole või kust need vahendid võetakse – no ma pean jälle meelde tuletama, et 2023. aastal oli meil 100 miljonit, 100,4 miljonit istus MKM-i eelarves topeltkirjena, millel ei olnud üldse mingit tegevust taga, ehk sama asi. Me räägime, et meil raha pole. Siis me hakkasime automaksu tegema, eks. Meil on see aasta ehk 2025 oli jälle 100 miljonit, ministrid ei teadnud isegi, et nad on gaasijaama jaoks 100 miljonit pandud eelarvesse. Vaidlesid omavahel siin leheveergudel, kas on või ei ole. Meil on geniaalne plaan: miljardid panna tuuleenergiasse, mis on selgelt ju poliitiline otsus. 

Aivar, see on ju selline poliitiline otsus. Kui te olete otsustanud, et te tahate panna miljardit tuuleenergiasse, no teine koalitsioon ei teeks seda, teine koalitsioon võib-olla mõtleks, et liigume kiiresti edasi sellega, et tuumaenergia saaks tõesti tulla, hakkame seadusandlust tegema, hakkame inimesi koolitama. Mõtleme lahendusi, kuidas põlevkiviga sinnamaani edasi minna, kuni tuumaenergia on Eestis. Jätame selle vaheetapi ära, selle tohutu kalli, röövelliku hinnaga energiatootmise, mis on tuulikud. Aga need on poliitilised valikud, te ise teete neid valikuid. 

Või rääkimata üldse Rail Balticu ehitusest. Meie naabrid isegi ütlevad: "Sõbrad, miks me üldse Eesti poole ehitama peaks." Ma saan aru, et meil Euroopa poole on vaja minna, aga Eesti pool vaadaku ise, kuidas ühendatud saab. Selliseid asju on tulnud. Ja te surute seda Rail Balticu ehitust siin meile iga aasta sadade miljonitega eelarve kulu, rääkimata sellest, mis see maksma hakkab siis, kui see valmis saab.

Jutt sellest, et meil ei ole üldse raha, meil on väga keeruline – raha on alati vähe, alati on vähe. Raha võiks alati rohkem olla, ükskõik mis eluvaldkonnas, kas riigieelarves, kodus või ettevõttes, alati võiks raha rohkem olla. Aga olukorras, kus me kanname aasta-aastalt üle 750 miljonit kuni miljardi iga aasta raha – ja ma möönan, et seal on rahasid, mis projektid on pooleli ja mida ei jõutud ära teha ja nii edasi, kõik see ei ole selline raha, mis jäi kulutamata sellel põhjusel, et lihtsalt ei leitud rakendust –, aga need on väga suured summad. 

Ja selles osas me tõenäoliselt oleme Aivariga vist ühel meelel, et rahandus vajab ülevaatamist ja korrastamist ka Eestis. Neid probleeme meil tõesti on.

Martin Helme, palun!

Aitäh! Ma Aivarile küsimuse peale, miks me ei alandanud … Kulla sõbrad! 10. märtsil, see on kaks kuud tagasi, lammutati eelmine koalitsioon ära, hakati parempoolset valitsust tegema jutuga, et nüüd me hakkame makse alandama. Nüüd on kaks kuud mööda läinud, ei ole mingist maksualandusest kippu ega kõppu. Ja ma tuletan meelde, et 26. aprillil 2019 astus ametisse tollane valitsus ja kaks kuud hiljem, 1. juulist olid esimesed maksulangetused jõustunud. Tegime küll maksulangetusi, natuke hiljem tegime diisliaktsiisi langetuse, ja muide valmistasime ette ja oli juba kooskõlastusringi all toiduainete käibemaksu alandamise plaan. Lihtsalt siis oli vaja liberaalsel režiimil pikali joosta hea valitsus, kõigi aegade parim valitsus. Käibemaksulangetuse kohta ma ütleks niimoodi, et kõik arvutused, mida meile nii-öelda spetsialistid on toonud, on ju ka vastu taevast lennanud, nii selles osas, mida nad ütlevad tõstmise kohta, mida tuleb – ei ole ju tulnud, nii nagu me hoiatasime –, kui ka selles osas, mida nad on öelnud selle kohta, et kui me midagi langetame, kui suur tekib auk riigieelarvesse. Kuidas me üldse saame võtta tõsiselt ühtegi reformierakondlast või nende prognoosi?

Aitäh! No ei saagi võtta tõsiselt. Ma esmaspäeval kuulsin siin ikka kummastusega, kuidas sotsiaaldemokraatide juht, kes on nüüd opositsiooni kukkunud, kuidas võitles ja rebis särki siin, kuidas on vaja hakata toiduainete käibemaksu vähendama. Kui mitu korda EKRE ja tõenäoliselt ka Keskerakond on seda ettepanekut teinud ka selle valitsuse ajal, kui sotsidel oli võimalus seda teha, siis hääletati tuima näoga need eelnõud maha siin: ei, pole katet, ei ole toimet ja kõik vastused olid, et see ei muuda mitte midagi, ettevõtted on ahned, võtavad kõik selle vahe kohe endale ja nii edasi. Nüüd rebitakse siin särki ja räägitakse, kuidas on vaja hakata võitlema hirmsasti toiduainete käibemaksu alandamise eest, mis ongi õige. Aga lihtsalt see silmakirjalikkus on nii tülgastav, et lihtsalt on raske kannatada.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Ma nõustun kõigi sõnadega, aga võib-olla Reformierakonnale veel meeldetuletuseks, et siis kui Keskerakond ja EKRE olid valitsuses, siis me polnud Euroopas kõige suurema majanduslangusega riik ja seejuures ka kõige suurema hinnatõusuga riik. Eesti ettevõtted ei pannud järjest oma uksi kinni. Aga tegelikult ka COVID-i kriisist suutsime väga hästi välja tulla ja Kaja Kallase valitsus sai sellise Eesti majanduse hea käekäigu kandikul too hetk. Ja paari aastaga viia Eesti niivõrd keerulisse, no see peab ikkagi olema eriline oskus. 

Rail Balticu puhul oli teil väga õige kommentaar, et põhimõtteliselt täna me ehitame mitme miljardi eest kiiret rongiliini Tallinnast Läti piirini. Ja olema tellimas ka ronge. Seejuures pole teada, et me suudame selle ka lõpuni ehitada. Varsti me kõik istume nendesse 70 miljonit maksvatesse rongidesse Ülemiste terminalis, me võime neis võib-olla mingisugused kodukohvikud avada. Aga mis on teie hinnang: kas praegu on viimane hetk ka see muudatus ära teha, et igasugused aktsiisid peaksid minema ikkagi teedeehitusse?

Aitäh, hea küsija! Kui me vaatame ühiskonda tervikuna, siis vähemalt minule inimeste tagasiside on see, et kui räägitakse ühest või teisest maksutõusust, siis inimene ütleb, et ta on veel võimeline aru saama sellest, kui riik talle päriselt näitab, kuhu see maksutõusu raha läheb, see maksuraha läheb. Ja kõik mäletavad seda, et kui omal ajal kütuseaktsiis kehtestati, siis oli see jutt, et nüüd me hakkame ehitama teid, teeme teed korda ja nii edasi. Aga mis on tegelikkus? On see, et omavalitsuste rahastamine on veel vähenenud, teede olukord veel halvemaks läinud. Meil tee infraehituse rahastus on üks aegade madalamaid, mis meil on. See on päris hull. 

Tegelikult selge on see, et nende aktsiisimäärade puhul ka, mis konkreetselt ühe või teise asja eest tehakse, oleks mõistlik näidata ära, kuhu see raha läheb, mida sellega tehakse. Siis saab ka maksumaksja aru, milleks ta ühte või teist maksu maksab.  

Praegune olukord on täpselt selline, et inimesed tegelikult ei mõista, millega mida tehakse. Ja kui sul on vastus selline, et raha kulub igale poole, nagu neid legendaarseid vastuseid siin saalis on antud ministrite poolt, siis tekibki küsimus, et mis toimub. 

Ja ma olen selles mõttes üsna skeptiline, et meie varimajandus ei hakka Eestis tõusma. Sellepärast et inimesed on viidud sinnamaani, inimeste meeleolu on selline, et tegelikult inimesed ütlevad, et ma optimeerin oma makse nii, kuidas vähegi suudan, sest sellisele riigile, kes käitub minuga sedasi, ma ei taha makse maksta. Ja kahjuks on see päris valdav trend ja see on ka riigi toimimise ja riigi julgeoleku aspektist väga ohtlik.  

Aga tulles veel Rail Balticu juurde tagasi, siis tõsi, see on üks selline projekt, mille saatusest me tegelikult ei tea midagi veel. Ainult riigil on võimalik teha seda, et me ehitame mingisugust taristuobjekti, millel on suur osa maadest veel omandamata.

Mina ei ole üldse optimistlik, et Rail Balticu maad veel lähiaastatel üldse selle ehitamise jaoks suudetakse ära omandada ja ära vaielda kohtuastmetes. Suur hulk sellest maast on veel omandamata, rääkimata sellest, nagu te just ütlesite ka, et see oht on väga suur, et me ehitamegi kiire raudtee Eesti-Läti piiri peale välja ja sellega asi lõpeb. Pärast mida me jagame Euroopa Liidust neid kulusid koos Läti ja Leeduga, mis tulenevad sellest, et kõik riigid äkki ei ole olnud nii usinad nagu Eesti. 

Aitäh! Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Eestis on elektri hind olnud viimastel aegadel sageli Euroopa keskmisest kõrgem ja kõrged hinnad löövad eriti valusalt väiksema sissetulekuga peresid, puudutavad maapiirkondade elanikke, kes sõltuvad elektrist nii kütteks kui ka veevärgiks. Kõrged hinnad löövad väga valusalt Eesti ettevõtteid. Ja Eesti ongi viimastel aegadel tugevalt langenud ka konkurentsivõimelt. Aga elektriaktsiis on üks hinnakomponent, mida saaks riik tegelikult ise reguleerida. Kuidas te arvate, kas riik saaks siin ettevõtjatele appi tulla ja mis see endaga kaasa tooks?

Aitäh, hea küsija! Väga asjakohane küsimus jällegi. Loomulikult riik saab, riik saab vaadata loomulikult üle ka elektriaktsiisi ja selle vähendamine annaks samasugust efekti, et ta leevendaks nii inimeste otseseid kulusid kui ettevõtjate kulusid, eriti energiamahukaid ettevõtteid aitaks see kõige rohkem. Aga mis meil fundamentaalne probleem on, ja see on juba pikaajalisem probleem, on see, et minu arust meie ametkonnad ei mõtle läbi alati neid samme, miks me midagi teeme? Kui ma tulen jälle sellesama 2018. aasta, kui sai tehtud Eesti-Läti kolmas ühendus, et enne seda oli ju Eesti ja Soome elektri hinna vahe oluliselt väiksema erinevusega, kui ta täna on. Ma ei kujuta ette, et keegi ettevõtja ei mõtle oma äriplaanis, kuidas ta hakkama saab järgmine või ülejärgmine aasta või kuidas. Kui me pere eelarvet teeme, siis me mõtleme läbi, missuguseid kulusid miks me teeme.

Aga minu jaoks on siiamaani arusaamatu, eks seda proovitakse kaitsta erinevate argumentidega, miks oli vaja teha see Eesti-Läti kolmas ühendus enne ära, kui Estlink 3, aga pärast seda, kui tehti ära kolmas ühendus, me liigutasime selle kallima hinna nüüd ära, põhimõtteliselt Eesti ka sinna tsooni. Sellepärast et Soomest ei tule enam energiat nii palju peale, kui me saame vabalt ära anda. Ma saan sellest loogikast aru, kui me oleksime teinud enne ära Estlink 3 ja siis oleksime teinud ka kolmanda Läti ühenduse, eks. Aga ma ei ole ausalt öeldes päris lõplikke vastuseid, ma olen seda küsinud, ei ole saanud. Ma näen, pigem on selline investeeringu kaitsmise jutt, miks seda vaja oli ja nii edasi, aga tegelikult meil on selliseid otsuseid kahjuks tehtud mitmeid, ja rääkimata mingi vagunipargi mahamüümine ilma rahata sisuliselt ja nii edasi ja nii edasi, et meil on fundamentaalne probleem see, et esiteks, punkt üks, meie ametnikel puudub vastutus tehtud otsuste eest. Ja kui vastutust ei ole, siis sa võid sisuliselt võtta vastu milliseid otsuseid tahad, sinuga midagi teha ei saa. Ja ma arvan, et tihti ka need otsused, mida riik on teinud, ma arvan, et erasektoris selliseid otsuseid tehtud ei oleks.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ilmselt see on samasugune küsimus nagu minu kolleegil, aga ma püüan ikkagi seda vastust saada, kuigi see küsimus võiks olla suunatud rohkem valitsusliikmetele, kellele ma olen seda ka esitanud, aga kunagi pole vastust saanud. Eestis on alati uhkusega räägitud, et kui soodsalt ettevõtluskliima meil on, aga kõik need maksud, mis on sisse viidud, põhimõtteliselt võtavad selle kahtluse alla. Käibemaksu tõstmine oli valitsuse kätte eelarveauke täita, kuid sellega karistati kõigepealt tarbijaid, sõltumata nende sissetulekust. Kõrgem käibemaks tähendab kallimat toidukorvi, kõrgemaid arve, väiksemat ostujõudu ja tervikuna majandusele, kahjustab majandust. Võib-olla oskate öelda, milles see saladus on, miks niimoodi tagurpidi tehakse, et seda majandust just alla lasta?

Aitäh! Ma arvan, et ma ei ava siin mingit väga suurt saladust, aga ma arvan, et suur hulk otsustajaid tegelikult ei tea, mille üle nad otsustavad. Ma toon näite. Siis kui EKRE, Keskerakonna ja Isamaa valitsus arutas alkoholiaktsiisi alla toomist, olid need arutelud, siis ametnikud ikkagi päris jõuliselt selgitasid, et see ettepanek, mis tehtud sai ja millega valitsus tegeles, et see ei tööta mitte kuidagi, tegelikult ei olegi nagu enam piirikaubandust ja mingit busside liikumist. Mina võtsin selle aja ja ma sõitsin, ma elan ise Raplas, ma tulin Tallinnasse selleks, ja sõitsin üks hommiku Tallinnast Iklasse, üle Ikla Läti alkomarketi parklatesse vaatama, mis seal toimub. Ma võtsin selle aja, et ma teaks, millest ma räägin, valitsuse laua taga ka, mitte ma ei arvaks. Tegelik olukord oli see, et see trass oli busse täis, nii minnes kui tulles, kui ma läksin sinna Läti poole ja tagasi tulin. Ja parklad olid täis rahvast. Aga see kuvand, mida hakati ametnike poolt looma, oli see, et tegelikult te olete välja mõelnud mingi probleemi, et mingit piirikaubandust nagu ei ole. No on midagi, aga see ei ole märkimisväärne. Kuhu ma tahan jõuda? Ma arvangi, et tihti tegelikult valitsejad teevadki selle arvutuse lihtsalt Exceli baasil, hea lihtne, liidame mingid arvud kokku, korrutame läbi, ma ei tea, rahva arvuga, ettevõtjate arvuga, ja siis ongi hästi. Ei ole. Ainuüksi see näide juba, et pead ikka päris eluvõõras olema, kui sa ei saa aru majandusministeeriumis, et inimesed veavad ju massiliselt oma ehitusmaterjalid Leedust, Poolast. See ei ole mingi saladus. Kes täna midagigi ehitama hakkab Eestis, see ei osta ju Eestist. Need maksud jäävad Eestis tulemata, see käibemaks jääb tulemata. Transport võetakse ka Poolast ja Leedust. Massiliselt veetakse ehitusmaterjal sealtpoolt, sellepärast et see hinnavahe on nii oluline. Ma arvan, kui mina seda tean ja minu tuttavad ja ettevõtjad räägivad, et seda teevad, ei peaks olema see mingi saladus ka ministeeriumile. Ja nüüd see on see koht, kus nende arvutuste juures neid komponente tegelikult ei arvutata või kui siis kuidagi arvutatakse, siis minu hinnangul ikka väga tagasihoidlikult. Me ei saa lihtsalt teha väga lihtsa …meetodi arvutuse. Seesama automaksu või auto registreerimistasu alalaekumine on seesama näide sellest, et tuldi ühtede numbritega, tehti arvutused ära ja täna tegelikult näeme, et alalaekumine on väga suur selle prognoosi pealt, mis oli. Ehk siis minu soovitus on ametkondadele see, et palun võtke omale alla konkreetsed lähteandmed, tehke omale selgeks, mille üle te memosid koostajate ja poliitikutele annate ette. Selge, ega poliitikud ei jõua ka kõiki asju omale selgeks teha, aga kui lähteandmed ka valitsuse liikmetele, mis memodes antakse, on ebatäpsed ja ei sisalda kõiki õigeid andmeid, siis see võib ka üks põhjus olla, miks mõni asi kukub välja nii, nagu ta kukub.

Anti Poolamets, palun!

Hea ettekandja! Mul oli väga huvitav kohtumine möödunud laupäeval ühes Rakvere restoranis, kus restoranis tuli daam ligi ja ütles, et mul on nii hea meel, ma olen teie hääletaja, ja hakkas seletama, miks. Ta ütles, et niipea kui teie tulite võimule, te viisite kolme kuuga mitu olulist lubadust ellu, ja üks nendest oli aktsiiside alandamine, meile tulid restorani inimesed, kohe mõjus, piirikaubandus kadus, neil hakkas liikumine toimuma. Ja ütles, et ma olen kindlalt edaspidi ka, ma näen, kuidas te lubadusi peate. Ja siis ta võrdles praegust olukorda. Ma ütlesin, et te olete ju niigi õnnelik, teil on veel töökoht olemas, aga paljudel enam ei ole tänu majanduskitsikusele. Ja ta ütles, tõesti, laupäev on nagu esmaspäev, kauaks mul seda töökohta siin, inimestel pole raha, me ei saa lõpmatult hinda tõsta. Kas sinu kogemus tollest ajast ja vaatlus kinnitab sedasama, et see mõjus teenindussektorile?

Absoluutselt, loomulikult. Seesama, kui me võtame, siin juba ammu ei olnud ka see aeg, kui tõsteti jälle makse ju siis majutussektoril, eks. Need kõik mõjuvad, need kõik mõjuvad. 

Jälle tulles sellesama EKRE, Keskerakonna, Isamaa valitsusaega tagasi, siis need tegelikult töötasid, need aktsiisilangetused tegelikult töötasidki. Ja siis ma mäletan, oponendid ka rääkisid, kuidas, ei, et see ahne kapitalistist ettevõtja võtab selle vahe kõik ära ja mitte midagi ei saavuta. Sama laul, mida meile rääkis Kaja Kallas siin kogu aeg, kui oli ettepanekud ka erinevaid makse alandada. Siis tegelikult see ei vasta tõele, ettevõtjad tulid sellega kaasa, sest ettevõtjad said sellest aru, et keda nad petavad, oma rahvast või. Ega ettevõtja ei ela ühe päeva plaaniga, ettevõtja vaatab ette pikemalt, kuidas oma ettevõtlusega hakkama saada. Ja ta ei saa lubada endale selliseid asju, et räägin ühte ja teen teist. Ja ettevõtjad tulid sellega kaasa. Mul ei ole küll põhjust arvata, et ettevõtjad ei tuleks ka praegu kaasa sellega, kui käibemaksu langetatakse ja langetatakse aktsiise. Alati on neid, kes petavad või, noh, ütleme kelmitavad, neid on alati. Aga valdavas osas on Eesti ettevõtja väga tubli ja kindlasti tuleb kaasa. 

Ja mida ma tahan veel öelda otsustajatele, ka ametnikele? Ma arvan, et alahinnatakse seda, et ettevõtjad ei tee suurt kisa. Ettevõtjad, nad on üldiselt selline seltskond inimesi, kes ei kisagi kogu aeg, nad ongi ettevõtjad selle pärast, et kui nad näevad, et neile tehakse riigis olemine ja ettevõtjaks olemine nii keeruliseks, et siin ei ole võimalik seda teha või ei ole enam kasumlik, siis nad lähevad ära. Nad ütlevad korra, ütlevad kaks, aga nad ei kisagi. Nad hakkavad sättima asju sedasi, et minna kuskile mujale või teha kuskil mujal äri, kus see nendele mõistlik on ja neile ka midagi jääb. Ja mulle tundub, et see on ka üks selline aspekt, mida meie otsustajad tegelikult tihti ei taju või aru ei saa. 

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Kui me elektriaktsiisi langetamine, siis tegelikult see aktsiisilangetus kajastus lõpuks ka toiduainete hinnas, sest kõik see rakendub toiduaine lõpphinnas ja sealt ka see käibemaksu vähendamine oleks ju mõistlik, sest see ju toob toiduhinnad alla. 

Aga mis ma tahtsin öelda, et ega vastutus peaks olema ka poliitikutel, see tuleks ka selgeks teha. Mitte ainult ametnikud, vaid poliitik peab ka vastutama, kui nad teevad selliseid otsuseid. Aga nüüd, mis me oleme näinud siin praeguse koalitsiooni juures ja ka eelneva Reformierakonna koalitsioonide juures, et koalitsioonid pole suutnud meid rikkaks maksustada. Me oleme kogu aeg maksu tõstnud, aga ei ole rikkaks saanud. Siit nendele ka teavitus, et rikkaks ei ole võimalik maksustada. 

Nüüd, kas see on nagu abikäsi koalitsioonile, et proovime Eesti teha rikkamaks, et ettevõtlus toimiks ja inimestel oleks hea hinnaga toiduained?

Aitäh! Väga õige küsimus. Jah, seda võib nimetada abikäeks koalitsioonile küll, aga ma ütleks pigem, et see on täna juba üsna meeleheitlik appikarje, millega me anname täna teada: "Koalitsioon, tehke silmad lahti, vaadake, mis toimub." 

Ma olen üsna kindel, et komisjoni esindaja tuleb ja hakkab rääkima, kuidas raha ei ole, toob oma arvutused, mis talle ministeeriumist on kaasa antud, siin lagedale. Aga ei arvestata sellega, et kui palju selle aktsiisi langetamise ja käibemaksu langetuse pealt tegelikult ettevõtteid alles võiks jääda, kes jäävad maksumaksjatena alles, kes jäävad tööandjatena alles, tööandjate nendele inimestele, kes saavad palka edasi. 

See raha tuleb kõik ühiskonda tagasi. Esiteks ei lähe nad riigi sotsiaalhoolekande peale, et hakkama saada, aga teiseks, nad maksavad maksu riigieelarvesse tagasi. Ehk see ei ole jälle nii, et üks pluss üks ja ongi kaks. Ei ole. Tegelikult siin on palju rohkem halle toone ja maksude tagasi laekumist, kui lihtne arvutus võib-olla esialgu välja paistab. 

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Eile just jõudis minuni ka see teema, millest on palju räägitud, kuidas Eesti inimesed lihtsalt lähevad Eestist ära. Üks mu väga hea sõber, tuttav teenindussektorist ütles, et septembrist nemad, noored inimesed, tema koos abikaasaga kolivad Hispaaniasse. Ettevalmistused käivad. Kui vaadata praegu, miks nad kolivad Hispaaniasse, siis nad ütlesid, et see igapäevaeluga hakkama saamine siin –  ettevõtlusega ei ole mõtet enam tegeleda, eks ole. Ja Hispaanias on 4% käibemaks toidule. Hispaanias on hea toit, eks ole, päike paistab, kliima on hea, inimesed sõbralikud. Ja me jääme jälle kahest noorest inimesest, Eesti maksumaksjast ilma. Ja see on massiline, see on epideemiline, mis praegu toimub, see väljaränne. Just nimelt sellepärast et Eestis elamine on tehtud muu hulgas ka nende maksude tõttu väga raskeks ja kohati ka võimatuks. Nii me inimesed ära lähevadki. Kuidas sa nagu perspektiivis vaatad, kuhu me niimoodi välja jõuame?

Väga hea küsimus! Ma pean ennast kordama, aga kogu see käitumine selle maksuralliga on väga sarnane sellele üleüldisele käitumisele. Me kõik mäletame siin saalis, et kui see Riigikogu koosseis esimest korda kokku tuli, siis kõige esimene seadus, mis siin üle anti, oli perehüvitiste vähendamine. Perehüvitiste vähendamine! Võtsime ära perede rahastust ja toetust väiksemaks ja see on meie põhiseadusliku kaitse all. 

Ei läinud palju aega mööda, kui menetlesime siin väga olulise punktina seda, et samasoolised tahaksid abielluda. Ja siis me kuuleme ja räägitakse meil, et meil on probleem, inimeste arv väheneb Eestis. Peame tooma kuskilt Kasahstanist või ma ei tea, kuskilt Usbekistanist peame tooma inimesi siia Eestit üles ehitama. 

Huvitav, milline sõnum see võiks noorele perele olla, et me teie toetusi vähendame, peretoetusi, aga samasoolistele anname õiguse abielluda, see on väga oluline. Kui see koosseis ja see tolleaegne koalitsioon alustas sellise sõnumiga Eesti rahvale ja riigile, siis see on täpselt mustris muude asjadega. Kui me vaatame muid tegevusi, siis need tehtud täpselt samas mustris. 

Siinkohal on perspektiiv tume, ma ütleks. Hädasti on vaja valitsuse vahetust. Hädasti on vaja tegelikult erakorralisi valimisi. Sellepärast et see perspektiiv on ikka väga tume. Me peame siin veel poolteist, kaks aastat jätkama samasuguse valitsemise all. Selle ajaga läheb veel suur hulk inimesi ära ja me ei tee mitte midagi selleks sisuliselt, et tuua oma eesti inimesi tagasi. Sellega me ei tegele, et oma eesti inimesi tagasi tuua. 

Me katsume tuua siia võõraid sisse ja ühel päeval ma küsin, et kui enam need inimesed, kes meil ümberringi on, ukrainlane enam ei ole nõus tegema tööd või keegi Usbekistanist, kas me siis hakkame filipiine tooma. Aga kui filipiin ka enam ei ole nõus tegema, mis me siis teeme? See ei ole ju mingisugune väljavaade. Aga see tume tume pilv meie kohal on ja sinnapoole me liigume. Tegelikult on meil hädasti vaja erakorralisi valimisi ja rahvas peab uuendama Riigikogu liikmete mandaati.

Aitäh! Rohkem teile küsimusi ei ole. Järgnevalt teeb lühikokkuvõtte rahanduskomisjoni arutelu kohta ja seal langetatud otsuste osas hea kolleeg, rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd.

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon tõepoolest arutas eelnõu 594 esimeseks lugemiseks ettevalmistamisel käesoleva aasta 8. aprillil ja eelnõu tutvustas algataja esindajana Rain Epler. Eelnõu sisu siin eelnev kõneleja juba selgitas, ma ei hakka seda üle kordama. Ja siis järgnevalt ma teen ülevaate komisjonis toimunud arutelust. Ma ei tee lühiülevaadet, ma teen täispika ülevaate. Kõigepealt Rain Epler tutvustas eelnõu eesmärki ja sisu, et käibemaksumäära langetamise eesmärk on vähendada Eesti tarbijate ja ettevõtete energiahindade tõusust tingitud ostujõu langust ja ettevõtete konkurentsivõime vähenemist. Samuti on maksualanduse eesmärk stabiliseerida tööturgu.

Komisjoni liikmetel oli ka üks küsimus. Tanel Tein, kolleeg, hea kolleeg meil küsis, kas on koostatud arvutused, kui palju pakutud eelnõu jõustumisel laekub riigikassasse täiendavaid vahendeid. Ja Rain Epler vastas, et kui eelnõu esitati, olid olud ja arvutused erinevad võrreldes tänasega. Ehk siis tuleb teha uued arvutused.

Ja siis meil võttis sõna ka Rahandusministeeriumi esindaja Lauri Lelumees. Tema selgitas, et käibemaksu direktiiv ei lubagi kütustele, välja arvatud maagaasile, sellist soodusmäära rakendada. Ja lisaks, kui EKRE fraktsiooni algatatud eelnõu peaks hakkama kehtima 1. augustist tänavu, siis võttes aluseks kõige suurema mõjuga kütused, nagu diislikütus ja bensiin, siis näitavad aktsiisi mõju arvutused, et ainuüksi käesoleval aastal põhjustab aktsiisi alandamine 85 miljoni euro suuruse eelarve tulude kaotuse ja aastaks 2027 üle 200 miljoni euro aastas. Ehk siis pakutud muudatus ei ole rahaliselt kaetud ja Rahandusministeerium seda ei toeta.

Siis veel kolleeg Tanel Tein tegi ettepaneku algataja esindajale eelnõu üldse tagasi võtta eesmärgiga seda täpsustada ja täiendada. Aga Rain Epler ütles, et tagasivõtmise plaani ei ole.

Sellega meie arutelu lõppes ja komisjon tegi otsused. Esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 6. mail, see nihkus tänasesse. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja. Ja kolmandaks, teha ettepanek eelnõu tagasi lükata. Selle poolt oli 6 komisjoni liiget ja vastu oli 2, erapooletuid ei olnud. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Ettekanne oli nii põhjalik, et teile on ainult üks küsimus. Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Kas komisjonis arutati seda Reformierakonna valelikku käitumist ikkagi, et pikalt-pikalt oli Eestis teeseaduses sätestatud, et kütuseaktsiis läheb teede remondiks? Ja 2015 või 2014 lõpp Taavi Rõivase valitsuse ajal see seos lõpetati. Kas arutati ka seda, kes oli rahandusminister ja miks selline otsus tehti? Või seda komisjonis ei arutatud?

Jah, tõepoolest, seda komisjonis ei arutatud. Ma ei oska ka neid valeväiteid, teie viidatud valeväiteid kommenteerida. Küll aga teie enda eelnõus on valeväide. Teie eelnõu seletuskirja kohe kõige esimene punkt ütleb, et eelnõu eesmärk on vähendada elanikele ja ettevõtetele energiahindade järsust kasvust tekitatud hinnašokki. Nii, viimasel kolmel aastal … Või ütleme niimoodi, et nafta hind on langenud viimase kolme aasta kõige madalamale tasemele. Ehk siis maailmaturu nafta hinnad on langenud 2021. aasta tasemele. 

Nii et mis järsust nafta hinnatõusust … Meie hinnad sõltuvad ju sellest. Millest me räägime? Maailmas naftakartell suurendab tootmist, Saudi Araabia suurendada tootmist, USA tarbimine väheneb. See kõik on põhjustanud nafta hinnatõusu. Nii et teie väide, millele teie eelnõu üles ehitatud on, et eelnõu eesmärk on vähendada energiahindade järsust kasvust tekitatud hinnašokki, on valeväide.

Varro Vooglaid, palun!

Jaa, suur tänu! No ma ei saa teid päris täpselt tsiteerida, sellepärast et mul ei ole meeles, kuidas te oma väited sõnastasite, aga mul riivas kangesti kõrva see, kui te rääkisite siin sellest, kui suured kaotused riigieelarvesse tulevad, kui nüüd aktsiise langetada. Aga ma mõtlen selle peale, et mina ei ole ju rahandusinimene, erinevalt teist, aga minagi ei saan ju aru, et selliste analüüsidega pole ju mitte midagi peale hakata, mis on iseloomult lineaarsed, sellised aritmeetilised. Lihtsalt vaatame, vähendame aktsiise, muud näitajad jäävad samaks, kui palju vähem riigieelarvesse raha koguneb. Igasugune analüüs, millel üldse mingit mõtet on, peaks ju arvesse võtma ka kõnealusest muudatusest tulenevat tarbimiskäitumise muutumist. Ja nii nagu mina aru sain teie kirjeldustest, need analüüsid, millele te viitasite, seda ei tee. Ja minu küsimus ongi: milleks selliste lausprimitiivsete niinimetatud analüüsidega üldse opereerida, kui nad ei räägi meile mitte midagi reaalsuse kohta?

Küsimus on arusaadav, aga see küsimus on tegelikult eelnõu algatajatele. See on teie tegemata töö. Ja seda komisjonis küsis ka kolleeg. See oli ainuke küsimus, mis komisjonis küsiti. Tanel Tein küsis, kas on eelnõu koostajate poolt tehtud arvutused, kui palju pakutud eelnõu jõustumisel laekub riigieelarvesse täiendavaid vahendeid. Ilmselt ta mõtles seda, et teil on see lineaarne vähenemine, aga kui maksud vähenevad, siis midagi tuleb majanduskasvust tagasi, et kas selle kohta on arvutused tehtud. Selle peale ütles eelnõu algatajate esindaja Rain Epler, et kui eelnõu esitati, siis olid ühed arvutused, aga need on tänasest erinevad ja tuleks teha uued arvutused. Aga tehke need arvutused ja esitage!

Helle-Moonika Helme, palun!

Jaa, vot. Ma ikka imestan, et siin maailmas nafta hind langeb. No seda me loeme ise ka, et langeb, aga kas te nagu posti otsas, bensiinijaamade posti otsas toimunut olete vaadanud. Ma saan aru, et teil on Riigikogu kuluhüvitised ja te ei pea seda raha lugema, eks ole. Ja see ei ole muuseas vastu- või valeväide, et tuua selle eelnõuga mingi osa nendest maksudest, mida Reformierakond on, kõiki makse, aktsiise, lõive tõstnud, inimeste taluvuspiir on käes, et natukenegi siis mingit osa allapoole tuua. See inimeste olukorda ju kergendab, kaasa arvatud leevendab ka nende hindade tõusu, mis on bensiinijaamade posti otsas toimuvast nagu tulenevalt tõusnud absoluutselt igas sektoris, eks ole. Äkki lõpetaks selle maailmaturuhindadest rääkimise ära, see ei ole ju tegelikult see, millest me räägime, kui me räägime kõrgetest energiahindadest. Me räägime ikka sellest, mis on siin kohapeal. Minge vaadake, mis toimub väljas nende bensiinijaamade hindade posti otsas. Olete vaadanud?

Aitäh selle küsimuse eest! Vaadake, minu roll on siin väga tagasihoidlik. Olen komisjonipoolne esindaja ja mina annan edasi komisjonis toimunud arutelu. Me võime teha komisjoni väljasõiduistungi ja lähme käime bensiinijaamas, vaatame neid postihindu, aga noh, ma ei saa päris oma rollist välja minna. Meil tuleb ka peale minu ettekannet läbirääkimiste voor ja fraktsiooniesindajad saavad oma muljeid edastada ja poliitilisi seisukohti.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Te ütlesite, et te räägite rangelt komisjoni seisukohti siin. Ma ei mäleta, et ma oleks sealt protokollist lugenud seda, et te arutasite seda, et maailmaturu hinnad on nii palju langenud, et see on nagu kuidagi kohatu seadus. Kas ma sain õigesti aru teie jutust, et tegelikult on Eesti 200 ja Reformierakonna seisukoht, et aktsiisid on väiksed, neid peaks tõstma, kuna maailmaturul on langenud kolme aastaga teie väitel hinnad nii palju? Kas te arutasite seda ka, et äkki peaks korrutama kolmega need, mis teil täna kehtivad juba? On see Eesti 200 ja Reformierakonna ettepanek? Oli see arutelu teil komisjonis?

Ei, sellist järeldust ei saa teha ja sellist arutelu ka pole, aga ega teie ka faktide vastu ei saa. Nafta hinnad on maailmaturul languses, langenud lausa 2021. aasta tasemele ja see on oluline aspekt teie eelnõu kontekstis, mis räägib sellest, et selle eelnõu eesmärk on leevendada järsust kütuste hinna tõusust tekitatud hinnašoki mõjusid.

Varro Vooglaid, palun!

Alustame sellest, et iga kell võivad need nafta hinnad uuesti tõusma hakata. Nii et selles mõttes on teie enda argumentatsioon siin ka ei ole ajale vastupidavam kui see, millest lähtub eelnõu. Aga mida ma öelda tahtsin, on see, et te enne ütlesite, et see on meie endi tegemata töö, kes me selle eelnõu esitasime. Ei ole, sest meie ei tundnud praegu nende numbritega vehkima, millega teie puldist vehkisite, et nii ja nii palju, nii ja nii mitu miljonit jääb riigieelarves raha vähemaks, kui neid aktsiise langetada. Teie praegu vehkisite nende numbritega ja teie kasutasite selliseid analüüse, mis pole sisuliselt mitte mingisugused analüüsid. Nii et ei ole mõtet oma vigu kellelegi teisele inkrimineerida. 

Aga küsimus seisneb selles, et kas teile ei tundu, et äkki meil on riigis puudu sellisest institutsioonist, mis suudaks teha erinevate poliitiliste jõudude palvel selliseid teaduspõhiseid analüüse ja modelleerida näiteks seda, et kui muuta aktsiiside määrasid nii ja nii palju, millised protsessid stsenaariumi A, B, C, D ja E korral võiksid realiseeruda. Ma arvan, et üksikutele Riigikogu liikmetele selliste mudelite ehitamine tõesti ei olegi jõukohane.

Ega see pole ka meie meie ülesanne. Meil ei ole neid instrumente ja meil ei ole seda oskust, et selliseid selliseid analüüse teha. Me tuginemegi  siin analüütikute arvutustele ja tugineme Rahandusministeeriumile. Meil on Eesti Pank, teeb arvutusi, kommertspankades on analüütikud, kes teevad arvutusi. Me võime paluda, meil on Arenguseire Keskus, võib-olla nemad aitavad neid teha. Aga rahanduskomisjon vähemalt oma töös tugineb ekspertide ja kvalifitseeritud analüütikute arvutustele.

Suur tänu teile! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. EKRE fraktsiooni nimel Martin Helme, palun!

Ega ei ole mõtet minna siin Reformierakonna trollimise lõksu. Kõik, mida nad riigi rahandusest ja maksundusest on rääkinud, on ju täielik iba. Nad ei ole millelegi kunagi pihta saanud, nad süüdistavad kõiki teisi selles, mida nad ise kogu aeg teevad. Ja nad lubavad asju, mille teised on ära teinud. Ma ikkagi tuleksin selle juurde, et 10. märtsil sellel aastal, käesoleval aastal toimus meil nii-öelda valitsuskriis ja kuulutati välja uus parempoolne valitsus ja selle uue parempoolse valitsuse peamine uus lubadus oli see, et me hakkame nüüd makse langetama. Ja maksude langetamist loomulikult, kui me nüüd küsime konkreetselt, et mis makse, no siis väga ei tule midagi. Ja mööda on läinud kaks kuud, kaks kuud on möödas, ja võrdleme siis seda aega, kui EKRE oli valitsuses. 2019 aprilli lõpus astusime ametisse, kaks kuud hiljem ehk juuni lõpus või 1. juulist hakkasid kehtima uued alandatud maksumäärad. Selleks ajaks eelnõu oli ette valmistatud, Riigikogust läbi käinud, välja kuulutatud, hakkasid kehtima. Ei olnud niimoodi, et kaks kuud hiljem me alles arutasime, et meil on maru head maksulangetusplaanid. Ja see oli väga loogiliselt läbi mõeldud kõik.

Antud eelnõu räägib aktsiisi langetusest eelkõige aktsiisi langetusest, ja räägib sellest, et aktsiisid tuleb langetada miinimumtasemele, mis Euroopa Liidus on, jah, väga hea mõte, mis siin ka läbi käis, et me võiksime ka Euroopa Liidult küsida erandi ja langetada veelgi madalamale, kui need Euroopa Liidu miinimumid on. Osadel vanematel liikmesriikidel need erandid on. Aga kui me alustaksime miinimumtasemest, kohe saaks diisli hinna alla, kohe saaks bensiini hinna alla, kohe saaks elektri hinda vähendada.

Ja meie enda kogemus, Eesti enda reaalne kogemus lähiminevikust ütleb, et sellistel maksulangetusel on, punkt üks, majandusele positiivne mõju. See tähendab, kui me tegime kokkuvõtte sellest, mida diislilangetus tõi, lõpetaski ära piirikaubanduse, tõigi tarbimise Eestisse tagasi, mis tasakaalustas vähenenud maksumäära tulemusel laekuvat raha eelarvesse. Meile ju needsamad spetsialistid, kellest meile siin reformierakondlased kogu aeg meile räägivad, kuidas spetsialistid ennustavad, Eesti Pank ja Rahandusministeeriumi spetsialistid ennustasid ulmelisi summasid, mis kõik jäävad riigieelarvesse laekumata, kui me makse langetame, sest nemad tegid lineaarse Exceli tabeli arvutuse: kui me langetame, praegu on tarbimine selline, kui me langetame ni palju, siis täpselt selle proportsiooni võrra hakkab maksu vähem laekuma. Ei ole ju nii! Päris majandus nii ei käitu, ettevõtjaid nii ei käitu, inimesed nii ei käitu.

Tuligi tarbimine Eestisse, laekumine suurenes suurenenud tarbimise võrra. Samal ajal ettevõtete kulud vähenesid, nad said oma hindasid alandada, nii siseturul kui välisturul muutusid konkurentsivõimeliseks. Tulemuseks oli see, et nende käive suurenes ja ainuüksi käibemaksu laekumise suurenemise võrra tasandati ära aktsiisimaksu laekumise vähenemine. (Juhataja helistab kella.) Plussis olime! Plussis olime! Loomulikult mitte üleöö, aga plussis olime põhimõtteliselt vähem kui aastaga.

Head kolleegid, härra Sõerd ja …

Alkoholiaktsiisist on veel parem näide. Kõik rääkisid meile: ei ole võimalik langetada, see toob riigieelarvesse ainult suure augu ja eestlased hakkavad jooma. Kõik oli vale, mida rääkisid meile need nii-öelda spetsialistid, rahandusspetsialistist alates ja nii-öelda tervisespetsialistidega lõpetades. Kõik oli vale! Unustage ära meile nii-öelda spetsialistide jutt. Te olete kõigega pange pand, refikad!

Tuletame meelde, mida te tegite, kui te tõite meile siia käibemaksu tõstmise eelnõud. Oi, riigil on raha vaja, kuskilt peab ju raha tulema. Nii, panite meile eelarvesse kirja või, ütleme, kõigepealt eelnõusse kirja ja siis eelarvesse kirja mingisugused sajad miljonid, mis maksulaekumine pidi tooma. Ei toonud – sellepärast et majandus ei käitu lineaarselt, ettevõtjad ei käitu lineaarselt. Ei tulnud seda raha, mida te kirja panite oma eelnõudesse. Sellepärast, et te olete lollid, ühe ja sama reha otsa tammute ja tammute. Lollid olete! Eelarvest ei tea midagi, maksudest ei tea mitte midagi. Tulite valitsusse tagasi suure hurraaga: meie hakkame eelarvet korda tegema. Selle aja jooksul, mis te olete olnud valitsuses, on Eesti riigi võlg kahekordistunud. Sellepärast et te olete lollid, te ei saa majandusest aru, te ei saa maksudest aru. Aga tulete meid õpetama veel? No vabandust, ei ole midagi õpetada, meil on teile õpetada.

Aitäh! See oli päris karm.  Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Praegu arutame eelnõu, millega vähendatakse bensiini-, diisli-, gaasiaktsiisi ja käibemaksu uueks soodusmaksuks oleks 5%, mis kindlasti oleks positiivset mõju osutanud Eesti majandusele. Aga valitsus tegi ja on tegemas otsuseid, mille mõju ulatub sügavale meie igapäevaellu, puudutades nii tarbijaid kui ka ettevõtjaid. 

Algusest peale on rõhutatud, et need maksutõusud, mis on tehtud, on vajalikud eelarve tasakaalu taastamiseks ja julgeoleku kindlustamiseks. Kuid tegelikkus on see, et need muudatused pärsivad majanduskasvu ning asetavad suurima koorma just kõige haavatavamatele ühiskonnagruppidele. Valitsuse ülesanne peaks olema majanduse elavdamine, eriti praegusel ajal, kui paljud ettevõtted püüavad kriisist taastuda. Kuid selle asemel koormame tarbijaid ja ettevõtjad täiendavate maksudega. Kütuseaktsiisi tõstmine tähendaks kallimat transporti, kõrgemaid tootmiskulusid, vältimatut hinnatõusu ka tarbekaupadele.  

Elektriaktsiisi tõus mõjutaks iga Eesti kodu, kuna elektri hind mõjutab kõiki eluvaldkondi alates kodukuludest kuni tootmisprotsessini. Kui kütuse hind tõuseb, ei kannata mitte ainult autojuhid, see mõjutab kogu tarneahelat. Siin peaks ütlema, et eks see kütuse hind on praegu natuke alla läinud, aga see ju, teate väga hästi, võib iga hetk üles jälle karata. See on tsükliline asi selline.  Tootjad maksavad rohkem tooraine ja kaupade transpordi eest. Väikeettevõtted on sunnitud tõstma teenuste hinda, sest logistika muutub kallimaks. Tarbijad maksavad kõrgemat hinda igapäevaste kaupade eest, sest kasvavad kulud kanduvad edasi lõpphinda.

Ja ikkagi ei räägi valitsus sellest, kuidas need maksutõusud mõjutavad väiksema sissetulekuga peresid ja meie ettevõtete konkurentsivõimet. Elektri kallinemine on valus löök just madala sissetulekuga inimestele ja pensionäridele, kes ei suuda kasvavate kommunaalkuludega toime tulla. Paljud pensionärid seisavad dilemma ees, kas säästa elektrit või loobuda muudest hädavajalikest kulutustest. Eakad inimesed, kes oma tööaastatega on riigi üles ehitanud, on nüüd olukorras, kus elukalliduse tõus sööb ära nende pensionitõusu. 

Valitsus räägib solidaarsusest ja hoolimisest, aga tegelikult jäetakse pensionärid keerulisse olukorda. Elektriarved kasvavad, toiduhinnad tõusevad, nii et ravimite hinnad muutuvad kättesaamatuks. Kas nii näebki välja riigi hooliv suhtumine oma eakatesse?  Käibemaksu tõstmine oli valitsuse katse täita eelarveauke, kuid sellega karistatakse kõiki tarbijaid sõltumata nende sissetulekust. Kõrgem käibemaks tähendab kallimat toidukorvi, kõrgemaid arveid ja väiksemat ostujõudu. Eriti raske on olnud peredel, kelle kulutused on juba niigi pingelised. Eestis on alati uhkusega räägitud soodsast ettevõtluskliimast, aga need maksutõusud seavad selle põhimõtte kahtluse alla. Kui tootmine muutub kallimaks ja tarbimine on vähenenud, siis kuidas saame rääkida majanduse elavdamisest? Väikeettevõtjaid, kes alles püüavad jalgu alla saada, satuvad paratamatult löögi alla. 

Kas selline ongi valitsuse nägemus majanduslikust stabiilsusest? Opositsioonis oleme küsinud mitu korda juba, miks ei analüüsita teiste riikide kogemusi, kus raskustes ettevõtlust toetatakse, mitte koormata. Miks ei kaaluta kulude kokkuhoidu riigiaparaadis, selle asemel et käia lihtsamalt teed ja tõsta makse? Miks ei viida sisse pangamaksu näiteks automaksu asemel? Kuidas selgitab valitsus oma plaani neile, kes juba praegu ja elavad vaesuspiiri peal?  

Me ei saa aktsepteerida maksutõuse, mis koormavad tarbijat rohkem kui kunagi varem. Need vähendavad ettevõtluse konkurentsivõimet nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil. 

Palun minut aega juurde. 

Kolm minutit juurde.

See ohustab vähekindlustatute ja pensionäride toiduvalikut, tuues kaasa vaesuse süvenemise. Alternatiivsete lahenduste kaalumist, sealhulgas kulude ümbervaatamist riigi tasandil, ei ole, samuti kompensatsioonimeetmeid madalama sissetulekuga inimestele, et hinnatõus ei tooks kaasa sotsiaalset kriisi. 

Head Riigikogu liikmed! Maksupoliitika peab olema õiglane ja läbipaistev. Meie ülesanne ei ole suurendada riigikassat ükskõik mis hinnaga, vaid tagada, et Eesti inimene ja ettevõtjad saavad hakkama ka rasketel aegadel. On vastuvõtmatu, et elukalliduse tõus surub meie inimesed vaesusesse ja ettevõtted raskustesse. Leian, et aktsiiside langetamine ja käibemaksu langetamine on hädavajalik ja õigustatud nii majandusele kui Eesti tarbijale. Aitäh!

Suur tänu teile! Sulgen läbirääkimised. Vaatamata tulisele arutelule on juhtivkomisjoni otsus ja ettepanek on jätkuvalt muutumatu: eelnõu 594 esimesel lugemisel tagasi lükata. Peame seda ettepanekut hääletama. Asume selle ettepaneku hääletamise ettevalmistamise juurde.  

Head kolleegid, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 594 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Selle poolt hääletas 45 Riigikogu liiget, vastu 10, erapooletuid 0. Ettepanek leidis toetust. Eelnõu 594 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. 

Oleme jõudnud kaheksanda päevakorrapunktini. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (595 SE) esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, Riigikogu liikme Martin Helme.

Nii, veel üks väga hea eelnõu. Ja siin tuleb küll öelda, et tulime appi koalitsioonile, parempoolsele, ennast parempoolseks nimetatavale koalitsioonile. Pean uuesti selle kõik ära rääkima, et kaks kuud tagasi tehti meil Eestis valitsusremont ja kuulutati, et nüüd on võimul parempoolne valitsus. No millega parempoolne valitsus tõestab, et ta on parempoolne? Hakkab makse langetama. 

Maksusid tõsteti, meil siin on viimase paari aasta jooksul tõstetud umbes 20 erinevat korda, ja peaaegu et ei ole, mitte peaaegu, ma ei tea ühtegi maksu, mida ei ole tõstetud Eestis. Lisaks sellele on välja nuputatud terve hulk uusi makse. Lisaks sellele on tõstetud kõiki riigilõivusid ja trahve ja mida kõike veel. 

Aga nüüd tuli parempoolne valitsus, kes hakkab maksusid langetama. Küsid, et mis maks see on, mida te langetate, kas kõik nad või. Ei, ei, käibemaksu me ei langeta, tulumaksu me ei langeta, aktsiisi me ei langeta, selle te hääletasite just maha. Tuleb välja, et üks jupikene ühest maksukobarast, mille te olete teinud meile siin hiljuti, et seda tahetakse hakata siis, noh, natuke kohendama. 

Ja jutt on julgeolekumaksust. Me kõik teame, miks teda julgeolekumaksuks nimetatakse, sellepärast et julgeoleku argumendiga on võimalik põhimõtteliselt lehmale hapupiim ka maha müüa. Meil on ikka raha vaja julgeoleku jaoks, teeme julgeolekumaksu. Milles seisneb julgeolekumaks? Kõigepealt tõstame käibemaksu, siis me tõstame tulumaksu ja siis me tekitame ettevõtjatele uue tulumaksu, ettevõtlustulumaksu liigi. Ehk siis tegelikult kolmest komponendist koosnev maksutõus, maksude tõus, kusjuures kaks neist on Eesti, ütleme, maksusüsteemis ja eelarvesüsteemis kaks kandvat maksu, tulumaks ja käibemaks. Ja kolmas on siis ettevõtlustulumaks, mille siis erikord, mis Eestis on, on olnud aastakümneid Reformierakonna au ja uhkus, et nemad ei ole lasknud Eestis klassikalist ettevõtte tulumaksu tekitada, vaid meil on sisuliselt dividendimaks. 

Nüüd, kaks kuud on mööda läinud, ma kuulen ainult ritsikate sirinat. Ei ole maksualanduseelnõu, ei ole tulnud valitsusest. Siiamaani ei olnud. Kaks kuud on mööda läinud, mingit maksualanduseelnõu ei ole Riigikogusse jõudnud. Võib-olla on põhjus selles, et uus parempoolne valitsus ikka veel kaks kuud hiljem peab koalitsiooniläbirääkimisi. 

Iga päev me loeme uudistest mingist pudi-padist, millega ühiskonda tekitatakse mingisugust müra lihtsalt. Kas vanavanemad võiks ka saada emapalka? Siis nüüd kõik arutame selle üle või arutame eutanaasia üle, aga ärge arutage selle üle, et meil siin ehitatakse tuulikutega terve riik täis, ja ärme arutelu selle üle, et riik on pankrotti aetud, ja ärme arutame selle üle, et riiki sõtta viiakse. Arutame näiteks vanavanemate võimaluse üle saada vanemapalka. Hoiame kõik inimesed sellises kuskil mingisuguses absurditeatris. 

No me tulime siis appi koalitsioonile ja tegime selle julgeolekumaksu kehtetuks tunnistamise seaduse. Mina loodan küll, et te täna seda tagasi ei lükka. Kui te nüüd parempoolne valitsus ikka olete ja parempoolselt tulete meile makse langetame ja kaks kuud ei ole saanud ühte lihtsat eelnõu tuua, millega need kolm maksukomponenti ära kaotatakse, tagasi pööratakse … 

Kusjuures, ma juhin teie tähelepanu, sõbrakesed, veel sellele, et need maksutõusud ei ole kehtima veel hakanud. Neid on lihtne ära kaotada. Pole veel kehtima hakanud, järelikult ei ole mingit kaotust. Aivar Sõerd isegi äkki saab rahulikult magada, ei ole riigieelarvesse metsikut auku tulemas, kui te kaotate ära asja, mis ei ole veel kehtima hakanud. 

Kõik me tegelikult teame, et te olete selle raha ammu juba sisse arvestanud eelarvesse, te olete selle äragi kulutanud. See on RES-i pandud, see sõidab juba teisel pool järgmist kümnendit, see raha on juba ära planeeritud. Nii et loomulikult te ei kavatse seda maksu ära kaotada, me teame seda kõik. Aga rääkida on ju hea. 

Kusjuures, eriti tore on see, et Michal mitte ei räägi julgeolekumaksu ärakaotamisest, vaid nüüd ta räägib sellest, kuidas inimestele jääb rohkem raha kätte. Me jätame inimestele rohkem raha kätte. See on tore, kui tulumaks langeb, inimestele jääb rohkem raha kätte. Siis kui oli julgeolekumaksu tekitamine, siis kõigil oli solidaarne kohustus aidata riiki kaitsta, aga nüüd jääb inimestele rohkem raha kätte. Tuleb osata turundada ennast. 

Ma lugesin, tähendab, ei ole lugenud ise, aga sain aru niimoodi, et eelnõude infosüsteemis, valitsuses tiirleb küll üks eelnõu, millega siis seesama julgeolekumaks ära kaotatakse, aga samaaegselt tõstetakse see julgeolekumaksu käibemaksu 2%-line lisaosa alaliselt käibemaksule otsa ikkagi. Ehk siis julgeolekumaksu komponent kaotatakse ära, aga see maksutõus jääb alles, sest see tõstetakse teise eelnõusse. Ja tulumaksu tõusu osa 2%, see ka jääb alles, aga lihtsalt teises eelnõus. Ja ettevõtte tulumaks, millest on räägitud, mille me nüüd ära kaotame, see tuleb sellega, kompenseeritakse sellega, et ettevõtte dividendid ja muud asjad siis maksustatakse ka uue kõrgema määraga. 

Nii et me oleme siis teada saanud, miks meil kaks kuud ei tulnud eelnõu. Nupukad inimesed, spetsialistid, Rahandusministeeriumis näiteks, ma ei tea, Eesti Pangas või kus need spetsialistid meil istuvad, nuputasid välja, kuidas langetada makse niimoodi, et maksud tõuseks. Ja sellepärast nad ei ole siiamaani suutnud meile eelnõu tuua. 

Aga meil on siiski lootus, et on Eestis koalitsioonis mõni selline saadik ka, kes ise usub, mis ta räägib, ja te täna toetate seda eelnõu, mis lihtsalt kaotab ära käibemaksu tõusu, tulumaksu tõusu ja ettevõtte tulumaksu komponendi, mis te lõite. Vot, see oleks parempoolne asi teha. Ega mul muud tarka ei olegi. 

Suur tänu teile! Teile on üks küsimus. Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kõik oluline sai ära räägitud teie poolt. See julgeolekumaksu kehtetuks tunnistamine on ju koalitsioonile vastutulek, et nad saaksid kiiremini liikuma ja saaksid ka oma koalitsiooniläbirääkimistel öelda, et näed, me juba teeme midagi. Ja kindlasti koalitsiooni kaasatulek oleks üks märgiline sõnum, et me suudame siin koos teha ja ka makse alandada, mida eelmine eelnõu küll ei näidanud. Aga kas selle ärakaotamine sinu arvates tekitab ka sellist solidaarsust, et siis me kõiki võrdselt kohtleme, et kõik on ühel võrdsel tasandil, et me panustame ühtlaselt Eesti riiki ja Eesti julgeolekusse?

Aitäh! No vot, see on üks neist julgeolekumaksu valedest, millega meil siin on käidud. Tegelikult me oleks võinud selle eelnõu nimetada käibemaksu ja tulumaksu ja ettevõtte tulumaksu tõstmise eelnõuks, aga ei. Kes siis tahab tuua siia Riigikogusse 25. eelnõu, millega kõiki makse tõstetakse, siis oli hea rääkida julgeolekumaksust. Ja siis sinna juurde räägiti, et riigikaitsesse on ju raha vaja. Ja kui me nüüd vaatame, kui palju julgeolekumaksuga raha tõstetakse, kui me vaatame seda, kuidas see raha liigub, siis tuli välja, et ei, selle julgeolekumaksu laekumisega riigikaitse kulutustel ei ole erilist pistmist. See on ikkagi see raha, mis läheb, nagu Mart Võrklaeva kuldsed sõnad on, igale poole. Ta ei lähe julgeolekusse.

Ma ei tea, kas Eesti inimesed olid tegelikult nii innukad ka seda nii-öelda julgeolekumaksu maksma, aga kui see raha läheb päriselt igale poole ehk tuulikute subsideerimisse ja Rail Balticu ehitamisse ja tont teab veel kuhu, siis ma arvan küll, et Eesti inimesed ei tundnud, et see oleks väga suur patriootlik panus, vaid see on ikkagi Reformierakonna hullunud ideoloogiliste ja korruptiivsete raiskamisprojektide subsideerimiseks mõeldud raha. 

Nüüd, mis puudutab ka, ütleme, eelarve poolt. Nii nagu me nägime automaksuga, toodi meile eelnõu, räägiti laekumise prognoosist, et tuleb nii palju raha. Maks on kehtima hakanud, raha ei tule. No ei tule! Ja üllatus-üllatus, see ei tohiks kedagi üllatada. Sellepärast et kui see automaksu eelnõu oli komisjonis ja oli siin suures saalis, siis me kõik, kellel meil terve mõistus on peas ja kes midagi rahandusest ja majandusest taipavad, ütlesid, et see raha ei tule kokku. Seda laekumist, mille te planeerite kulude poolele, juba praegu ära planeerite, seda ei tule. Ja ei olegi tulnud. 

Käibemaksu tõstmise puhul rääkisime täpselt sama juttu, et suurepärased rahandusspetsialistid Reformierakonnast, te kirjutate meile siin käibemaksu tõusuga seoses mingisuguse eelarve laekumise prognoosi, laekumise kasvu prognoosi – see ei tule kokku, see ei hakka laekuma. Iga kuu saan rahanduskomisjoni liikmena aruandeid sellest, kuidas meil maksud laekuvad, ja üllatus-üllatus, käibemaks on kogu aeg alalaekumises. No ei tule seda raha, mida planeeriti. Kulu poolel on ta muidugi juba ära kulutatud, aga tulu poolel teda ei ole. Nii et eelarvepositsiooni ta ei paranda meil, küll aga on ta halvendanud oluliselt meie majanduse olukorda ja inimeste toimetulekut. 

Ja sama võib öelda rahulikult selle ettevõtte tulumaksu poole kohta. Kui meil on üks maksuosa, mis on viimastel kvartalitel üle laekunud, siis see on olnud juriidilise isiku tulumaks. Ja miks? Sellepärast, et see nii-öelda julgeolekumaksu ettevõtte tulumaksu komponent on pannud ettevõtjad oma maksukäitumist muutma, mis oli täiesti ette ennustatav, täiesti arusaadav, ja nad on oma bilanssi puhastanud rahast, mis pärast muidu läheks maksu alla. Nad võtavad selle välja varem, võtavad välja soodsama maksurežiimi ajal ja seda, mida prognoosib kehtima pandud eelnõu, seda raha ei tule. See on absoluutselt kindel, et seda raha ei tule. Nii et kas me selle maksu kehtima jätame või kehtetuks tunnistame, ega raha riigieelarvesse juurde ei tule. Ja võime kõik sellepärast solidaarselt õnnelikud olla. 

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Austatud ettekandja, aitäh kõigi nende selgituste eest! Väga täpne. Tegelikult tänaseks on selgunud kaks valet selle julgeolekumaksuga, millest on nii teie erakond rääkinud kui ka Keskerakond. No üks on seesama, millele te juba viitasite, tegelikult julgeolekuga ei olnudki kunagi pistmist, seetõttu tullakse ka uute eelnõudega välja. Aga teine on ka see, et kogu aeg räägiti, et see on ajutine, see on ajutine. Täna on tegelikult Michal juba kinnitanud, et kui tullakse nende uute eelnõude välja, siis seal ei ole enam mingit ajutisust. Varem oli nii, et eelnõus seisis, see on kuni aastani 2028. Nüüd see kaotatakse ära. Nii et põhimõtteliselt käibemaks 24%, tulumaks 24%. Reformierakond ja Eesti 200 soovib, et see jääks püsima põhimõtteliselt lõpmatuseni. See meenutab ju natukene ka seda, kui kunagi samuti tõsteti, eks ole, kriisi raames 18%-lt 20%-ni, Reformierakond tõstis käibemaksu, ütles ka, et see on ajutine, siis lõppude lõpuks tuli ikkagi välja, et see oli vale. Kas teile tundub, et praegu ajalugu kordub?

Jaa, tundub. Ja no seda me ju ütlesime tookord ka, kui toodi meile need eelnõud, et keda te üritate petta siin, see ajutisuse jutt on ju lihtsalt selle jaoks, et selle protsessi käigus kriitikat maandada. Võib-olla mõni isegi uskus, meie ei uskunud seda. 

Aga jah, nüüd on juhtunud selline olukord, et nii-öelda parempoolne valitsus, kes reklaamib seda, kuidas nemad alandavad makse, on praegu valmistanud ette eelnõusid selliselt, et nende tehtud maksutõusud muutuvad alalisteks. Ehk maksulangetuse plaanist on kujunenud alalise maksutõusu plaan. 

Ma kujutan ette, et Michal suudab siit valitsuse infotunnis jätkuvalt meile sirge näoga rääkida, kuidas maksude tõstmine on tegelikult maksude langetamine, täpselt. Kusjuures ta ei mõtleks seda ise välja, seda rääkis meile Mart Võrklaev, kui ta tõi siia maksude tõstmise eelnõusid ja rääkis: "Ei, aga me tegelikult langetamegi makse." 

Vaat siin me oleme nüüd sellises olukorras, et küll mul on hea meel, et Donald Trump on Ameerika president, sest ta on ära lõpetanud selle olukorra, kus, ütleme, valitseva kliki suhteliselt ebaintelligentsed inimesed said rääkida mula, mis oli täiesti irdunud reaalsusest, ja kõik teesklesid, et ahah, nii ongi. Ei! Nüüd on meil paralleelselt näha ka see, mis päris maailmas toimub, ja me ei pea enam seda mula tõsiselt võtma.

Helle-Moonika Helme, palun! 

Aitäh! Julgeolek on asi, millest siis Reformierakond räägib meile alati söögi alla ja söögi peale. Ja see on asi, millega hirmutatakse inimesi, ja selle hirmu abil on loomulikult hea valitseda. Valitsetakse ülbelt, ülbelt ja arrogantselt, sest nad teavad, et nad seda saavad. Eriti kui rahvalt on vaja raha kätte saada, siis tullakse selle jutuga. Julgeolekumaks müüdi meile ka suure trummipõrinaga maha ja räägiti, et oo, kuidas me siis oleme kaitstud. Noh, nüüd järsku kaotame julgeolekumaksu ära. Meil ei nagu olegi julgeoleku jaoks raha vaja. Siis ma küsin: kas meil siis nüüd on rohkem julgeolekut, nagu lubati, või vähem või kuidas need asjad omavahel seotud on?

Ega ei olnud algusest saadik seotud. Ütleme, julgeolekumaksu kehtestamist müüdi avalikkusele selle jutuga tõesti, esiteks hirmutamisega, et kohe-kohe, kui me kohe teilt kõik raha ära ei võta, siis kohe-kohe on venkud sees. Te peate maksma, muidu te olete süüdi selles, et kohe lähete juba Siberisse. Ja noh, sellisesse afektiseisundisse viidud inimestelt on raha lihtsam saada. See on väga teadlik ja äärmiselt küüniline. Ja riigikaitsesse see raha ei ole läinud. 

Nüüd, ma tulen tagasi selle aspekti juurde, et kõik need maksutõusud, mis on tehtud, on tehtud valede prognoosidega. See raha, mida öeldi, et hakkab laekuma, ei ole laekunud. Ei laeku ettevõtte tulumaksu kehtestamisest, ei laeku käibemaksust nii palju, kui on öeldud. Ei laeku tulumaksust nii palju, kui on öeldud. Ja selles mõttes ta on kahekordselt ebaõnnestunud

 Aga kõige õudsem on see vale, mis siia juurde käib. Meile räägitakse, kuidas meil parempoolne valitsus langetab makse, ja selle jutu reaalne tulemus on see, et maksud tõusevad ja maksutõusud muudetakse alaliseks. Minu meelest on oluline, et me vahetevahel sunnime koalitsiooni kolleege seda nuppu vajutama, et pärast ei oleks võimalik kohalikel valimistel minna rääkima, nii nagu siin mõni Võrumaa mees, et mina ikka väga hoolin inimestest ja inimeste toimetulekust. Palun ärme räägi sellest, et ma virutasin teile selga käibemaksu tõusu, aktsiisimaksu tõusu, automaksu, julgeolekumaksu! Ma väga hoolin inimestest, aga ärme räägi sellest, et ma kõiki teie makse tõstsin ja teie elu halvemaks tegin! 

Ikka need tabelid, need hääletustulemuse tabelid, mis jäävad üles ja üles pildistatud saavad – nendega on valijal ikkagi vaja tutvuda. 

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Valedest, maksud ei tõuse. Ja üldse, lähme natukene nendest protsentides ja numbritest eemale. Valesid tuleb nüüd meil kogu aeg, milles on ju päris suur oht. Kas teie ei leia, et need valed võivad muutuda poliitiliseks normiks? Milline oht see on Eesti riigile ja demokraatiale?

Ma lausa olen nii palju pessimistlik juba, et mulle tundub, et valed ongi muutunud poliitiliseks normiks. Ja selle tulemuseks on ju see, et meile öeldakse, tuuakse seaduseelnõu, mis on ilmselges vastuolus põhiseadusega. Pupill ka ei liigu, vaadatakse silma sisse ja öeldakse: "Ei. Ei ole vastuolus põhiseadusega." Partei ütleb, et siin on viis sõrme. On viis sõrme, ei ole vastuolus põhiseadusega. Ja see on rutiinne tegevus meil tänases poliitilises olukorras. 

Mida see tähendab? See tähendab seda, et need liberaalid, kes kogu aeg midagi undavad õigusriigist, on tegelikult õigusriigi kõige jõhkramad lammutajad. Sest mida õigusriik muud tähendab kui seda, et seadused kehtivad kogu aeg, mitte niimoodi, et eile kehtis, aga täna ei kehti. Seadused kehtivad kõigile, mitte niimoodi, et keskerakondlaselt ja ekrelaselt nõuame seaduse täitmist rangusega, aga reformierakondlaste puhul prokuratuur asja ei näe, no lihtsalt ei näe. Pistad ninapidi sisse, ikka ei näe. Vot siis ei ole enam õigusriiki. Siis on voluntarism. Siis on tugevama õigus. Noh, sellist valitsemiskorda on maailma ajaloos olnud palju-palju-palju. Üldiselt ei ole meeldiv. Ja minu meelest me ei tohiks sellega leppida siin ka. 

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Kui me meenutame, kuidas seda julgeolekumaksu hakati kehtestama või hakati nagu sellest rääkima, ega see ei olnud ju üks konkreetne maks, vaid see koosnes mitmest komponendist, nii käibemaksu tõusust kui ka tulu maksustamisest esimesest eurost. Ja me mäletame, kuidas sellele avalikkus reageeris, ka pensionärid olid nõus kõik maksma, kuna ikkagi on vaja ju julgeolekusse panustada. Ja nüüd tegelikult ju Reformierakond jälle valetab, et ta kaotab julgeolekumaksu. Tegelikult ta tahab ju ainult mingit komponenti sealt. Või olen ma õigesti aru saanud?

Jaa, no me ei ole tegelikult ju näinud eelnõu, mida ta täpselt sealt kaotama hakkab. Ma olen kõige rohkem, jutu järgi on kõige rohkem olnud aru saada seda, et eriti Reformierakonnale tundub kõige olulisem see ettevõtte tulumaksu osa sealt ära kaotada, sest tõepoolest, see on täiesti uue maksuliigi tekitamine meile, väga keeruline majandada või, ütleme siis, maksu administreerimise seisukohalt keeruline, väga väikese tuluefektiivsusega ja nagu ma ka enne ütlesin, et ettevõtted on juba seda ennetanud ja oma bilanssi ümber teinud niimoodi, et see maksukohustus oleks neil maksu kehtimahakkamisel võimalikult väike.

Aga see on hea, et sa tõid selle pensionäride aspekti sisse. Tuletame selle kõigile meelde. Siis, kui Michal sai peaministriks ja reklaamis meile kõigile, kuidas maksufestival on lõppenud – ja siis tõi meile hunniku uusi makse selle kinnitamiseks. Siis üks asi, mida te kõigile rääkis, oli see, et noh, valusaid otsuseid tuli teha, aga pensionide kallale ei mindud. See oli vale! Muidugi mindi pensionide kallale. Pensionid maksustati esimesest eurost. Muidugi mindi pensionide kallale, pensionäride tulumaksu maks, tulult makstav tulumaksu summa ja makstava tulumaksu baas suurenes. Muidugi mindi pensionide kallale. Ja seda muidugi varjutati või seda üritati hägustada sellega, et aga näe, pensionid tõusevad. Jah, pensionid tõusevad, sest reformierakondlik valitsemine on toonud meile kaasa inflatsiooni ja seadus nõuab, pensioni nii-öelda indekseerimise seadus nõuab, et pensionid peavad inflatsiooniga kaasas käima. Kui on suur inflatsioon, siis pension ka tõuseb. See ei tee ühtegi pensionäri rikkamaks, vaid see kompenseerib inflatsiooni. Aga kui sa samal ajal selle suurenenud summa pealt esimesest eurost alates hakkad tulumaksu nõudma, siis sa selle suurenenud summa teed väiksemaks, kättesaadav summa on väiksem, sest et tulumaksu peetakse kinni suurema summa pealt alates esimesest eurost, sest muidu pensionide tulumaksuvabastus on suhteliselt kõrge summa pealt. Aga sellesama julgeolekumaksuga hakati esimesest eurost ka pensione maksustama.

Nii et muidugi mindi pensionide kallale ja nüüd tullakse meile sulni müügimehe jutuga: "Ei noh, me siin parempoolsed, vähendame siin tulumaksu teil ja inimesele jääb rohkem raha kätte ja inimene teab ise paremini, mida oma rahaga teha, ja kõigil on parem." Aga see kõigil on parem on täpselt see, mis te enne ära võtsite. Nüüd siis erilise lahkusega anname tagasi – erilisega. No nii head valitsust ei ole enne olnud, kes tuli, andis pensionärile esimesest eurost tulumaksuvabastust – ehkki ta ise pool aastat tagasi selle ära võttis. Õh!

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Mõtlesin, et jätan ühe küsimuse kaasettekandjale ka, aga reformierakondlase käest ei ole mõtet küsida, sellepärast et huultelt lugemine, me teame, mis sealt tuleb. Siis ma mõtlesin, et ma küsin ChatGPT käest ja küsisin lihtsalt, et kui maksud tõusevad, kas siis SKP langeb või tõuseb. Ja ta ütleb väga selgelt, et maksude tõus võib mõjutada SKP-d niimoodi, et … Ühesõnaga, kokku võttes, kui maksud tõusevad, siis on oodata SKP langust. Mis me siis praegu näeme? Reformierakond, kes nüüd kaotab julgeolekumaksu ära, kaks kuud juba kaotab, veel ei ole kaotanud, aga noh, ühesõnaga, räägitakse. Siis see toodab võib-olla meile rohkem julgeolekut, nagu nad ikka oskavad asju tagurpidi pöörata, et maksud tõusevad, aga inimestele jääb rohkem raha kätte. Ja nüüd ma küsin. Nüüd öeldakse, et ei, meil on julgeolekuga kõik hästi, et 5% SKP-st hakkab minema riigikaitsesse. Aga kui ma vaatan, see nende maksumaksupoliitika tegelikult meie SKP-d langetab. Ma küsin, et kas meil siis Reformierakonna juhtimisel on lõpuks julgem olla või ei ole?

Küllap see sõltub sellest, kellelt küsida. Mina küll ei näe. Ma võin, ütleme, julgeoleku kohta tuleb mõned asjad ikkagi alati üle korrata. Viimane suur võimekus, mis Eestil juurde lisandus, oli rannakaitse võimekus. See on reaalselt Eestile võimekust täna lisandunud. Rannakaitse võimekus, see otsus tehti ära 2020. aasta lõpus EKRE valitsuses olles, otsus soetada rannakaitse raketisüsteemid. Selle saime kätte, kui ma nüüd õigesti mäletan, eelmine aasta või umbes natuke rohkem kui aasta tagasi. Ja rohkem pole vahepeal mingeid uusi võimekusi tulnud. Asju on uuendatud, võib-olla midagi on juurde ostetud ja mingeid asju on tehtud, aga võimekust juurde ei ole tulnud. Raha on küll hästi palju juurde pandud, aga selle raha juurde panemisega peab ka hästi tähelepanelik olema. Ega SKP protsent ei kaitse Eestit. SKP protsent on, Exceli tabeli meeste peas on ta võib-olla tore asi, aga meil on tegelikult vaja teada, mis meil on võimekus, kui palju need võimekused on suurenenud, seda kõike meil on vaja teada. See on nagu vaidlus, mul on selline tunne vahel, kui refikatega räägid, et jälle peaga vastu seina jooksed. Kui me tahame, et meil kaitsevõimekus tugevneb, siis tuleb vaadata, mida meil vaja on, otsustada, mida me sellest ostame, siis võtta laen, osta ära, ja siis järgmised kümme aastat seda laenu maksta. Ja see mahub meil ilusti riigikaitse-eelarvesse sisse ja me oleme sujuvalt seda maksnud. Me ei pea makse tõstma, me tõstame riigikaitse kulutusi seal mitte 5%-ni, võib-olla 3 või 3,5%-ni, see kõik mahub ära meie majanduskasvu või majanduse olukorra sisse ja saame kõik asjad korraga kohe kätte. Mitte ei tee siin lööktööd, et sel aastal tõstsime 5% peale, siis seitsme aasta pärast saame mingi asja kätte. Et lähme hankesse, lähme hankesse. See on nende lemmikteema. Aga isegi sellised üdini reformierakondlikud asutused nagu Eesti Pank või Rahandusministeeriumi prognoosid ütlevad meile selge sõnaga, et need maksutõusud, mille Reformierakonna valitsus, Kristen Michali valitsus on teinud, pärsivad SKP kasvu ehk veavad SKP-d alla ehk teevad Eestit vaesemaks ühiskonnana ja suurendavad inflatsiooni kasvu ehk vähendavad inimeste ostujõudu, vähendavad raha ostujõudu, suurendavad hinnatõusu. Ehk siis need maksutõusud, mille Reformierakond on meile siin, igal aastal käruga rullib õue peale ja valab ümber, et tegelege sellega, need on teinud Eesti elu halvemaks, need on teinud Eesti inimeste elu halvemaks, on teinud kallimaks ja on jätnud vähem raha kätte. Seda ütlevad isegi need spetsialistid, kes alati maalivad kõike roosades värvides, kui see puudutab Reformierakonda.

Suur tänu teile! Rohkem teile küsimusi ei ole. Arutelu ja otsuseid juhtivkomisjonis tutvustab hea kolleeg, rahanduskomisjoni liige Maris Lauri.

Rahanduskomisjon arutas arutluse all olevat eelnõu 8. aprilli istungil. Istungil tegi eelnõu esitajate poolt ettekande Rain Epler. Me kuulsime seda ka siin, nii et ma ei hakka kordama. Ja siis oli paar märkust, küsimust, kus osutati valitsuskoalitsiooni julgeolekumaksu tühistamisele ja ettevõtete tulumaksu tühistamisele. Selle peale vastati, et tullakse appi, nii nagu me siin kuulsime. Lubati, et nad tervitavad sellist sammu ja soovivad eelnõusid ühendada. 

Aivar Kokk küsis, kas lõpetatakse ka ajutine või alaline maksutõus, ja vastus oli, et maksutõus tühistatakse. Rahandusministeeriumi esindaja andis edasi valitsuse seisukoha, mis on see, et eelnõu ei saa toetada, kuna see ei too riigieelarvesse asendatavat tulu. Ja lihtsalt ei ole võimalik seadust niisama lihtsalt kehtestuks tunnistada, mistõttu võib tekkida eelarvesse tühimik. Samuti ütles siis Rahandusministeeriumi esindaja, et valitsus on otsustanud julgeolekumaksu asemel tõsta füüsiliste isikute puhul maksumäära 24%-le, mis peaks olema soodsam madalama sissetulekuga inimestele, kuna nende sissetulekuid enam ei hakata maksustama esimesest eurost, samuti ka äriühingutele, sest kuigi maksumäär tõuseb, tuleb maksu maksta ainult jaotatud kasumilt. 

Kõik muudatused tulevad ühe paketina. Ja siis tegi komisjon otsused. Esiteks, võtta eelnõu päevakorda 6. mail, see oli konsensuslik, määrata juhtiv esindajaks komisjoni liige Maris Lauri, konsensuslik, tehti ettepanek eelnõu tagasi lükata, mille poolt oli 6 inimest, vastu 2, erapooletuid ei olnud. Kõik!

Suur tänu teile! Teile on üks küsimus. Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Küsimus on küll natukene sellest komisjoni tööst väljapoole, aga kuna te olete olnud justiitsminister ja ka rahandusminister, küsiksin, kui kaugel on Reformierakond selle eelnõu väljatöötamisel, mis lõpetab selle julgeolekumaksu ära.

Aitäh! Ma olen tõesti siin komisjonipoolse esindajana, mitte ka Reformierakonna esindajana, nii et ma soovitan tutvuda lihtsalt valitsuse homse tööpäevakorraga. 

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun! (Kõneleja palub lisaaega.) Kaheksa minutit nagu ikka.

Aitäh! See valitsus peab tagasi astuma. Ei peaministril ega sellel valitsusel pole inimeste usaldust. See, milleni on viidud Eesti riik, Eesti majandus, Eesti rahvas, sellel pole mitte mingit õigustust. Ja me vajume aina sügavamasse auku. Reformierakond, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraadid vastutavad selle eest, mida nad on korraldanud. Seda häma, seda kaost, neid valesid ei maksa kinni mitte ainult meie põlvkond. Sellega on ära võetud ka tükk meie tulevaste põlvede paremast tulevikust. 

Inimestel pole kindlustunnet, noortel peredel pole kindlustunnet. See on täna viinud selleni, et meil on negatiivne rekord sündimuses. Eelmisel aastal sündis 9646 last. Seda on isegi vähem, kui kõige ebakindlamatel aegadel, nagu seda oli vabadussõja või teise maailmasõja ajal. Noortel on aina keerulisem jalule saada, panna raha kõrvale, osta oma elamine, luua pere. 

Ja Reformierakond, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraadid nendega koos on seda kindlustunnet järjepidevalt lõhestunud kõik need viimased aastad. Alguses tõsteti käibemaksu, tekitati hinnatõus, siis tõsteti tulumaksu, millega vähendati inimeste sissetulekuid, pensionäride pensione. Siis otsustati veel kord tõsta käibemaksu, mis meil nüüd peaks juulis rakenduma, mis viib hinnad veel kord üles. Ja siis otsustati, tuleks ka veel kord vähendada inimeste sissetulekuid ehk veel kord tõsta tulumaksu. Ja siis mõeldi sellele kõigele välja müüdav nimetus, julgeolekumaks, ja hakati rääkima, et see on ajutine. Noh, tänaseks on see kõik osutunud valeks. 

Ja päris silmakirjalik on peaministri poolt rääkida igalpool maksufestivali lõpetamisest, maksude langetamisest, mida nad ise tõstsid. Esiteks, mingeid makse ei langetata, kaotatakse vaid ettevõtte kasumimaks. Selle asemel aga on nii rahandusminister kui peaminister tänaseks kinnitanud, et käibemaksu tõus, 24%, pole enam ajutine, tulumaksu tõus, 24%, pole samuti enam ajutine. Ja need pole meil enam isegi julgeolekuga seotud. Varsti tuuakse meile siia eelnõu, kus ongi need maksutõusud kehtestatud määramata ajaks. 

Ma tuletan meelde, et Reformierakond täpselt samamoodi valetas inimestele aastal 2009, kui samuti väideti, et käibemaksu tõus 18%-lt 20%-ni on ajutine kriisimeede. Lõpuks see jäi püsima. 

Ma tuletan meelde, et just tuli uudis, et oleme uuesti suurima hinnatõusuga Euroopa riik, seda juba kolmandat aastat järjest. Kuhu edasi? Isegi Rahandusministeerium tunnistab oma prognoosis, et see aasta ei saa samuti olema Eesti tarbijale lihtne. Püsikaupade ostmist ei planeerita. Ja töötuks jäämise riski hinnatakse Euroopa Liidu arvestuses Eestis kõige kõrgemaks. Need on laused Rahandusministeeriumi prognoosist, mida millegipärast Jürgen Ligi tsiteerida ei soovi. Rahandusministeerium oli sunnitud isegi inflatsiooniprognoosi varasemast palju suuremaks korrigeerima. Kaupmeeste liidult täpselt samad sõnumid. Esiteks, et valitsus on pidevalt pannud kõikide prognoosidega mööda, lubanud majandustõusu, mida lihtsalt pole tulnud. 

Ja mida tuuakse eraldi välja? Kuu teises pooles on ostukulud väiksemad, mis viitab sellele, et inimestel hakkab kuu lõpus raha otsa saama. Meil on pered, meil on pensionärid, kellel polegi kuu lõpus midagi lauale panna. Eesti Konjunktuuriinstituudi sõnumid: neljandik neist inimestest, kes meil tänaval vastu tulevad, ei tule toime jooksvatest sissetulekutest enda kulude katmisega. Nad peavad kas elama võlgu või kasutama säästusid. Tagajärg on see, et üks osa inimestest lihtsalt vaesub. Pihta saavad noored pered, ebavõrdsus kasvab. Lisaks on meil kasvamas vargused, meil on kasvamas inimeste hulk, kes ütlevad, et nad varastavad, kuna neil pole raha, et osta süüa ja esmatarbekaupu. 

Ja sotsiaaldemokraadid, neil jääb õigust üle rääkida hinnatõusu probleemidest, inimeste toimetulekust. Aga kõik eksperdid ühest suust ütlevad, et hinnatõusu on tekitanud maksutõusud, aktsiisid, on tekitanud uued maksud. Ja mul ongi küsimus sotsiaaldemokraatidele, kes on tänaseks juba lahkunud, kas te olete automaksu vastu. Ei ole. Kas te olete käibemaksu ja tulumaksu tõusu vastu? Ei ole. Kas te olete aktsiisitõusude vastu? Ei ole. Te olete kõigi nende otsuste poolt hääletanud koos Reformierakonnaga, Eesti inimestelt iga aastaga aina rohkem ja rohkem kindlustunnet ära võtnud. 

Ja nüüd veel kõigele lisaks olukorras, kus inimestelt on kümme nahka kooritud, seejuures valitsemiskulusid pole suudetud üldse vähendada, need on hoopis suurenenud, ütles Jürgen Ligi välja, et teate, aga tuleks veel ka ametnike palkasid hakata tõstma. Jah, selle maksufestivali valguses pakub veel Ligi ametnike palkasid tõsta. 

Eraldi tuleks tähelepanu pöörata, kuidas Ligi seda põhjendas. Ta põhjendas seda sellega et ametnikud peavad hoidma Eesti riigi kvaliteeti, kui demokraatia meeleolude tõmbetuul seda murendab ja tõrjub, nagu näiteks EKREIKE ajal Eestis. Ma ütlesin Jürgen Ligile, et selline mõtteviis on väga ohtlik. Demokraatlikus õigusriigis selline mõtteviis on kõige ohtlikum, sest põhimõtteliselt ütles rahandusminister välja, et tuleks tõsta palka, et ametnikud oleksid lojaalsed niinimetatud õigele demokraatiale, Reformierakonna liberaalsele poliitikale. Ning kui mõni muu erakond peaks tulema võimule, hoidku jumala eest, et tuleks mõni konservatiivne erakond võimule, siis seda poliitikat ei peaks olema võimalik ellu viia. 

See on see sõnum, mis tegelikult kõlas rahandusministrilt. Kujutage ette, kui midagi taolist oleks öelnud kas Keskerakond või EKRE erakond, siis oleks nii palju karjumist, et vähe poleks. Aga kui seda ütleb tänane rahandusminister, siis ju see on õige, järelikult sellised väljaütlemised sobivad. Aga kõige rohkem demokraatiast ja rahva häälest sõidab üle hoopiski Reformierakond, juhtides riiki koalitsioonis, millal on vaid 18% toetus Eesti rahvalt. 

Ja muidugi Keskerakond seda eelnõu toetab, tühistada ebaõiglane käibemaksu, tulumaksu tõus 24%-ni. Ja kui meil ei peaks õnnestuma see täna tühistada, siis me võitleme ja tühistame selle pärast järgmisi valimisi, kui tuleme võimule. Aitäh!

Suur tänu teile! Sulgen läbirääkimised. Väikese emotsionaalse vahepalana, tänane arutelu on kütuse hinnale mõjunud väga hästi. Vaadates ERR-i kodulehelt, diisli hinnaks on null eurot. Nii et siit enam allapoole minna ei ole võimalik.  

Nii, head kolleegid, juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 595 esimesel lugemisel tagasi lükata. Peame selle ettepanekut hääletama. Asume selle ettepaneku hääletamise ettevalmistamise juurde. 

Head kolleegid, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 595 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 39 Riigikogu liiget, vastu 9, erapooletuid 0. Ettepanek leidis toetust, eelnõu 595 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.  

Oleme jõudnud üheksanda päevakorrapunktini, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 596 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi Siim Pohlaku. Aga ma ei näe teda. Ja vist sellega, head kolleegid, on tegemist arutelu võimatusega ja selle päevakorrapunkti menetlemist avada ei ole võimalik. 

Ja jõuame järgmise päevakorrapunktini, mis on täna viimane: Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 597 esimene lugemine. Ettekande peaks tegema hea kolleeg, Riigikogu liige Rain Epler. Aga teda ma ei näe ka juba mõnda aega siin saalis, nii et ma arvan, et meil ei ole põhjust teda oodata ega vaheaega võtta. Head kolleegid, ka selle punkti puhul on tegemist arutelu võimatusega ja selle punkti menetlemist me avada ei saa. 

Head kolleegid, sellega on tänane istung lõppenud, päevakord on ammendatud. Aitäh teile kõigile!