Tere hommikut, lugupeetud Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 11. töönädala neljapäevase istungiga. Kohapealne kontroll, kõigepealt. 

Kohale registreerus 58 Riigikogu liiget, puudub 43. 

Ja nüüd on võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Annely Akkermann, palun!

Tere hommikust, austatud juhataja ja head kolleegid! Riigikogu rahanduskomisjoni nimel soovin anda üle Riigikogu otsuse eelnõu "Riigikogu liikmetest Eesti Panga Nõukogu liikmete nimetamine". Ja Riigikogus on eelnõu menetlemisel esitaja esindajaks Aivar Sõerd.

Andre Hanimägi, palun!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Head kolleegid! Minu käes väike väljavõte politseikroonikast. 5. aprillil telefonikõne, politseiuurija, 18 000 eurot sularahakaotus. 83‑aastasel naisel kadus 2350 eurot – väidetavalt lapselaps sattus õnnetusse. 29. märtsil kaotas inimene 50 000 eurot ukse taha saabunud kelmile. Ja 5000 eurot ja nii edasi ja nii edasi. Eelmisel aastal juhtumite arv tõusis üle 100, peaaegu 100 juhtumit pettustes. Eesti inimesed kaotasid eelmisel aastal üle 7 miljoni euro pettustele.

Sotsiaaldemokraadid kutsuvad üles valitsust tegema pettustevastase tegevuskava, mille eesmärk on uurida parimaid praktikaid välismaalt, vaadata, kuidas ühiselt erinevate ministeeriumide ja jõustruktuuridega teha kõik selleks, et Eesti inimesed kaotaksid vähem raha, et nende toimetulek ei mureneks, et nende pered ei oleks hädas. See on ülioluline, eriti seetõttu, et tehisintellekti tulek on muutnud pettused järjest usutavamaks ja meil on juba täna väga palju näiteid, kuidas ehtne hääl, ehtne pilt eksitab ka neid, kes on oma tehnoloogilistes teadmistes tegelikult keskmisest kõrgemad. Me peame võtma selle fookusesse ja selle otsuse eelnõuga me seda valitsusel teha palumegi. Aitäh!

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Head kolleegid! Annan üle eelnõu, mis kehtestab kõigile rendiettevõtetele nende kergliikurite kindlustamise kohustuse. Nimelt jõustus meil hiljuti seadus, mille kohaselt peavad elektrilised tõukerattad olema liikluskindlustusega. Aga väga huvitav, see laieneb vaid nendele elektritõukeratastele, mille kaal ületab 25 kilogrammi. Turu ühe suurima rendiettevõtte Bolt tõukerattad kaaluvad 24 kilogrammi, mis tähendab, et seaduse järgi just Bolti tõukerattad ei peagi olema meil liikluskindlustusega. Aga näiteks suuruselt teise turuosalise Tuul tõukerattad kaaluvad meil rohkem kui 25 kilogrammi ning seega peavad seaduse järgi olema kindlustatud. 

Tekib küsimus, miks tekkis üldse selline ebavõrdne kohtlemine. Tuleb tähelepanu pöörata statistikale. Liiklusõnnetused kergliikuritega aina kasvavad. 2024. aastal 422 liiklusõnnetust kergliikuriga, neist 171 juhtus Bolti tõukeratastega, 53 Tuule tõukeratastega. Kuidas on võimalik, et meil 40,5% õnnetustest toimuvad Bolti tõukeratastega, kuid nendele kindlustuskohustust pole soovitud panna? Mida see tähendab, kui kindlustuskohustust ei ole? Kannatanud jäävad hüvitiseta, kahjud katab Tervisekassa või inimene ise. Tervisekassa kulud on juba märgatavalt kasvanud selle tõttu, ehk siis vastutus liigub maksumaksjale hoopis. Ja seda, et kindlustuskohustus laieneks ühtemoodi kõikidele rendiettevõtetele, seda toetab politsei, Tervisekassa, Rahandusministeerium, Konkurentsiamet. 

See eelnõu on valminud Rahandusministeeriumi soovitustest ja algsetest ettepanekutest, mida sooviti juba varem kehtestada, aga mida eelmine rahandusminister ja võimuerakondade juhtfiguurid ei toetanud, vaid tegid hoopis poliitiliselt kallutatud otsuse. Ma tuletan meelde, et need võimuerakonnad on saanud Boltilt viimaste aastate jooksul heldelt annetusi.

Teie aeg!

Nii et see eelnõu lõpetab ettevõtjate ebavõrdse kohtlemise turul ja tagab inimestele parema tervisekaitse.

Lauri Laats, palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Täna Keskerakonna fraktsiooni Riigikogu liikmed soovivad üle anda arupärimise peaminister Kristen Michalile ja nimelt teemaks on nõunikule makstud lahkumishüvitis. Nii, nagu me eile saime ka Delfi vahendusel teada, siis endise ministri Signe Riisalo nõunik, vaatamata sellele, et ta jätkas ministeeriumis tööd, sai ka lahkumishüvitise. Ja meie arvates see ei ole hea praktika ja kindlasti riivab inimeste õiglustunnet. Ma arvan, et erasektoris ei ole ühtegi sellist tööandjat, kus kui töötaja ettevõttesiseselt liigub ühelt kohalt teisele, siis makstakse vahepeal talle ka lahkumishüvitist. See on ennekuulmatu. Ja ma arvan, et peaminister peab sekkuma, ja vähemalt kui mitte praegu, siis selles olukorras, vaid ka edaspidi oleks tagatud õiglustunne, et selliseid olukordi ei juhtuks. Vähe sellest, et Tallinnas sotsiaaldemokraadid möllavad ja täidavad ettevõtte nõukogudes poliitiliste persoonidega siis neid kohti, lisaks munitsipaalpolitseis, kui inimene on töötanud mõned nädalad, antakse talle lahkumise puhul kolme kuu hüvitise, siis sama muster on ka riigis: sotsid möllavad linnas, reformierakondlased riigis. Ja see on vale ja see tuleb lõpetada. Ja vastavalt arupärimise vastavate küsimustega on esitatud ka peaministrile. Aitäh!

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Head kolleegid ja jällegi avalikkus, kes meid kindlasti jälgib läbi interneti! Annan sisse arupärimise enda ja veel kahe meie fraktsiooni liikme nimel värskele siseministrile Igor Tarole ja arupärimise sisu on seoses rahvastikuregistri kannetega, see on siis nime muutmisega soole mittevastavaks. 

Teatavasti liberaalsed erakonnad on jõuliselt propageerinud sugude mitmekesisust ja selle raames agiteerinud ka noori kahtlema oma soolises identiteedis. Ja see ei ole piirdunud kahjuks pelgalt kahtluste tekitamisega, vaid igasuguseid sihtasutused ja mittetulundusühingud on oma eesmärkide saavutamiseks tegutsemas äärmiselt intensiivselt ja õhutavad noori juhinduma ideoloogiast. Ja kuna ametlik tee soomuutmiseni on aeganõudev protsess, juhendavad LGBT- ja transsooliste ühingud ning nende erinevad harud muutma noori esmalt oma soolist väljendust ja nime. 

Teatavasti nimeseaduse järgi ei või isiku eesnimeks ilma mõjuva põhjuseta anda isiku soole mittevastavat nime. Ometigi on Siseministeerium andnud perekonnaseisuametite töötajatele suunised teha rahvastikuregistris eesnimevahetusel soole mittevastavaks pelgalt isiku nimetatud põhjuse, transsoolisuse alusel. Ja Eesti seadusandluses pole seadust, mille kohaselt oleks nimetatud paljasõnaline põhjendus aluseks nime muutmisel soole mittevastavaks.

Seoses sellega on meil siseministrile neli väga põhjendatud küsimust. Loodame, et ta tuleb meile siia vastama ja meie ja meie head kolleegid ja ka Eesti avalikkus saab sel teemal natukene selgust majja. Aitäh!

Aitäh! Rohkem üleandmise soove ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kolm eelnõu ja kaks arupärimist. Juhatus otsustab nende edasise menetluse vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele.

Läheme tänase päevakorra juurde. Päevakorra esimeseks punktiks on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele toiduainete käibemaksu langetamiseks 9-le protsendile" eelnõu 579 esimene lugemine ja ettekandjaks palun Riigikogu liikme Lauri Laatsi.

(Joob vett.) Nii, nüüd ma olen valmis. Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! 

See teema, mis puudutab toiduainete käibemaksu langetamist, on väga oluline. Ja me oleme selle teemaga siinsamas Riigikogus olnud väljas oma neli korda, see on vist viies kord. 

Enne, kui ma jõuan oma eelnõu juurde, ma loeks mõningaid mõtteid, mida esitas konjunktuuriinstituudi juht tänavuse esimese majandusanalüüsi esitlemisel. Ja vaadates ka, mis Postimees kirjutas ja tsiteeris tema sõnavõtte, siis pealkiri oli ju väga sünge. Nimelt: "Sünge ennustus: neljandik Eesti inimestest vaesub, enim saavad pihta noored pered". Ja see on praegune olukord, kus on meil kõrge hinnatase, kõrged maksud ja toiduhinnad pidevalt tõusevad. 

Mis ta veel räägib? "Inimeste kehva olukorra peamine põhjus on taas kiirenenud hinnatõus. [---] Hindade tõus on Raudsepa sõnul hakanud meie inimeste ostuvõimet vähendama, mida näitab ka kaubandusettevõtete kindlustunde langus ja tarbijausalduse püsimine kõige viletsamal tasemel." 

"Odavat toitu otsitakse tikutulega taga. Toidukorv on aastaga kallinenud 6,5 protsenti. "See on parasjagu suur hüpe, oleks oodanud väiksemat […]" Ma lihtsalt tuletan meelde, et enne 2024. aastat toiduainete hinnatõus oli 40% ehk siis kokkuvõttes me praeguseks hetkeks räägime üle 46% hinnatõusust toiduainetele. 

""Sellise hinnakasvu juures vähenes toidupoodide müügimaht eurodes viie protsendi võrra," märkis Raudsepp. "Osteti odavamaid asju ja vähem."" Ehk siis kogu see maksupoliitika, kogu inflatsioon on ju selgelt mõjutanud meie majandust ja ka oma arvudes – see on ju puhas statistika – on välja tulnud, et inimesed tarbivad vähem, inimesed ostavad vähem ja ostavad odavamat toitu. See on praegune olukord, mida kirjeldas tegelikult konjunktuuriinstituudi direktor. 

"Just toidukauba ostmise vähenemine ja samas tavapoodide asemel taaskasutuspoodidest või turgudelt ostmise suurenemine kümnendiku võrra viitab sellele, et rahahädas on need, kel on väikesed sissetulekud ja/või suured igakuised rahalised kohustused (näiteks kodulaen)."

"Enim saavad pihta noored pered. Perekondade majanduslik olukord praegu ja eeldatav olukord aasta pärast on Raudsepa sõnul halvenev." Mitte midagi head. ""Praegu viiendik, tulevikus neljandik neist inimestest, kes meile tänaval vastu tulevad, ei tule toime jooksvatest sissetulekutest enda kulude katmisega," nentis Raudsepp. "Nad peavad kas elama võlgu või kasutama säästusid. Need on väga sünged numbrid." Kordan üle, tema sõnad: kui ta vaatab arvudele peale, vaatab statistikale peale, ta nendib, et need on väga sünged numbrid. 

"Tagajärg on see, et üks osa inimestest lihtsalt vaesub." Ja seda me näeme juba pikema perioodi jooksul, kus me ju kogu aeg siin nendime, et meil on päris suur hulk inimesi, kes elab absoluutses või suhtelises vaesuses, neid on üle 300 000. Me räägime tegelikult üle 300 000 inimese igapäevasest toitumisest, kellele on tegelikult ju väga vajalik, et see toit oleks kvaliteetne ja soodne. Meie eelnõu räägibki sellest, et toome toidu hinna alla.

Siin on räägitud oponentide poolt, et aga tegelikult inimestel on ju raha olemas. Pankades eraisikute hoiuseid on ju pidevalt kasvutrendis. Selle kohta on ka vastus olemas. "[Raudsep] viitas, et kui pangad raporteerisid hoiuste mahu suurenemisest, siis tehti üpris kiiresti selgeks, et 90 protsenti hoiustest on tegelikult kümnendiku inimestest käes ja ülejäänute "hoius" on sisuliselt vaid pangakontol hetkel olev jääk."

"Raudsepa sõnul on Eesti jõudnud sellisesse olukorda, mida kutsutakse stagflatsiooniks – hinnad tõusevad kiiresti, aga majandus eriti ei kasva. "Palkasid tuleb tõsta, see läheb tootmishindadesse, poes hinnad tõusevad, pensionid tulevad indekseerimisega järele," kirjeldas ta niinimetatud nõiaringi. "Tulemus on see, et me ei jaksa enam nii palju osta. See on kinnine ring, kus asjad läksid käest ära, kui elektri hind järsult tõusis."" Ja maksud hakkasid samuti tõusma.

Ma jätkaks veelgi konjunktuuriinstituudi direktori esitatud ettekandega ja nende analüüsiga. Aga ma arvan, et meil hetkel selleks aega ei ole. Ja sellest lähtuvalt, olles andnud teile praeguse olukorra kirjelduse, mis tegelikult toimub, millises olukorras on inimesed ja mis on inimeste ootus toiduainete osas, me võiksime nüüd minna meie, Keskerakonna fraktsiooni eelnõu juurde, mis just nimelt ütlebki seda, et me peame võtma otsuse vastu, kus me peame lähtuvalt kõikidest nendest analüüsidest tooma inimeste igapäevase toidukorvi hinna alla. 

Ja seda on võimalik loomulikult teha erinevate tööriistadega, mille osas ma tegelikult ei ole valitsuse sellist entusiasmi näinud, vaid vastupidi, kõik need hinnatõusud, kõik need maksutõusud, aktsiisitõusud ju tegelikult väljenduvad edaspidi meie tarbijate hindades, toiduhindades. Kui me tõstame mingisugust aktsiisi, on see kütuseaktsiis, gaasiaktsiis, elektriaktsiis, siis seda ju põhimõtteliselt järgmisel päeval me näeme meie toidupoodide hindades. Kui me tõstame käibemaksu, on ta 18–20%-le või 22%-ni, nüüd suvel 1. juulist hakkab kehtima 24%, siis see ju kõik uuesti väljendub toiduhindade kasvus. Ja need inimesed, keda praegu on 300 000, nii nagu ka konjunktuuriinstituudi prognoos näitab, nende arv hakkab tõusma tänu sellele. 

Ka see inflatsioon, mis selleks aastaks on planeeritud, mis on välja käidud: Eesti Pank on öelnud, et inflatsioon on 6%, kui vaadata erinevaid tootegruppe, siis toiduhindadel on isegi 7–8%, siis Rahandusministeerium tuli oma prognoosiga välja, nende prognoos on 5,2 või 5,4 see üldine inflatsioon, mis tähendab seda, et seal, vaadates jällegi toodete lõikes, teenuste lõikes, toiduainetel on suurem inflatsioonimäär. See tähendab seda, et kui eelmisel aasta tõusid toiduhinnad 6,5%, nii nagu konjunktuuriinstituut ütles, siis see aasta tõuseb samuti 6–7%. 

Ja selles valguses me ütleme, et peame vastu. Nii nagu Jürgen Ligi ütles, et maksud ei ole tegelikult probleem, maksutõusud. See on probleem, et ta nii ütleb. Ma arvan, et selles mõttes on tal õigus. Probleem on praeguses valitsuses. Sealt võib ju edasi arendada: ei ole ju maksutõusud probleem, vähene sissetulek ei ole probleem inimestel, vaid tegelik probleem on praegune valitsus, kes ei suuda inimestele korralikku sissetulekut tagada, et maksutase oleks selline, mis oleks ka inimestele ja majandusele vastuvõetav. 

Nüüd meie ettepanek. Keskerakonna fraktsioon teeb ette ettepaneku langetada 9%-le põhitoidugruppide käibemaks, juur- ja köögiviljad, piim, liha, teraviljad ja nii edasi. See on väga oluline samm selleks, et saada toiduhinnad alla. Kui on minult küsitud – ja me oleme seda teemat ju hästi palju käsitlenud oma valijatega –, siis on alati küsitud, aga kuidas siis teistes riikides see asi on reguleeritud. 

Teistes riikides see asi ongi reguleeritud sellisel viisil, et toiduainetel on madalam käibemaks. Ja see toimib. Selles mõttes, et kuidas me saame öelda, et kui ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikidel toiduainetel kehtib hoopis madalam käibemaksu määr, välja arvatud Taani – peab tunnistama, et on olemas kaks riiki Euroopa Liidus, kus on ühetaoline käibemaks: Eesti ja Taani, teistes riikides on erisused. Ja tänu nendele erisustele on ka toiduhinnad all. 

Nüüd meil siin räägivad spetsialistid: "Ei, kui me langetame käibemaksu toiduainetele, siis see ei vii toiduainete hinda alla." Ma ei saa aru, kas need kõik ülejäänud 25 Euroopa Liidu riiki on rumalad. Tuleb nii välja. Kui meie spetsialistid ütlevad, et see ei vii toiduhindu alla, järelikult need 25 riiki, kes kasutavad erisusi, on siis rumalad. No teist valikut ei ole. Aga on ikka. Tegelikult on küll teine valik. Teine valik on see, et vastupidi, meie analüütikud on rumalad ja need 25 Euroopa Liidu riigi juhid, kes on pidevalt kasutanud erisusi toiduainetel, tundub, et on targemad, sellepärast, et inimesed on ju nende otsustega rahul, mis puudutab toiduainete käibemaksu määrasid. 

Ma toon lihtsalt mõningad näited. Belgia. Meka. Euroopa Liidu meka. Standardkäibemaksumäär on 21%, toidule kehtib vastavalt tootegruppidele kas 6% või 12%. Austria – standardmäär 20%, toidule kehtib vastavalt tootegruppidele 10% või 13%. Soome – üldine käibemaksumäär 24%, toiduainetele kehtiv vastavalt 14% või 10%. Ungari – üldine käibemaksumäär on seal 27%. Ma arvan, et see on vist Euroopa kõrgeim. On küll, jah. Aga toiduainetele 5% või 18%, oleneb toodetest. Itaalia – kellele ei meeldiks Itaalia? –, 22% standardmäär ja vastavalt tootegruppidele 4–5% või 10%. Malta standardmäär on 18%, käibemaksu määr, vastavalt toiduained 5% või 7%. Poola, no pole kaugele minna. Ja miskipärast, kui me Poola jõuame, kes on käinud Poolas, siis kohe tunnevad, et Poolas on kuidagi toiduained odavamad. On ju nii? Ma tean, et Vadim Belobrovtsev on käinud just hiljuti Poolas, ta on ka öelnud, et miskipärast Poolas on toiduained soodsamad. Aga põhjus on olemas siin: toiduainetele kehtib 5% või 8% käibemaksumäär. Ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi. 

Nii et mina küll arvan, et need 25 riiki ja kaks riiki ehk siis Taani ja Eesti, kus ei ole toiduainetele käibemaksu erisusi, on nagu öö ja päev. 25 riiki käib ühte jalga, kaks riiki teist jalga. Ma arvan, et need 25 riiki, kes käivad ühte jalga, teevad õigemaid otsuseid kui need kaks eraldi. 

Ja loomulikult, me ei saa ju Taanit ja Eestit võrrelda, need on hetkel võrreldamatud, ka oma arengu poole pealt vaadatuna ja inimeste ostujõust lähtuvalt, SKP-st ja nii edasi ja nii edasi. Natukene erinevad tasemed. Võib-olla Taani saabki endale seda lubada, on aus vastus. Meie riik seda lihtsalt lubada ei saa. Meie riik peab tagama meie inimestele soodsama toidukorvi. Ja üks võimalus on kindlasti langetada toiduainete käibemaksu. Ma palun teil seda toetada. Aitäh!

Aitäh põhjaliku ettekande eest! Teile on ka küsimusi. Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Väga hea, et te saate aru, nagu ka kogu Eesti rahvas saab aru, et toit ei ole luksus. Aga võib-olla ikkagi mitte kõik. Eks täna saalis saab näha, kes sellest aru ei saa. Toit on esmavajadus, iga pere, iga lapse, iga eaka igapäevane kindlus. Ja siin võib märkida, et see ei ole ju ainult maksupoliitika, vaid see on selline signaal riigi poolt, et me hoolime inimese heaolu eest. Me näeme, millised hinnad on poelettidel ja mõistame, mida tähendab iga sent, eriti madalapalgalise pere eelarves. Milline oleks maksu langetamise mõju igale leibkonnale ja kas see samm aitab reaalselt parandada toimetulekut inflatsioonisurve tingimustes?

Aitäh! Väga hea küsimus. Ma arvan, et kõik meetmed, mida võtab riik omalt poolt ette selleks, et tagada kvaliteetsem toidukorv inimestele, tõstavad nende toimetulekut ja tagavadki selle kvaliteetse toidukorvi. Nii nagu ka konjunktuuriinstituut tõi välja oma uuringus, et tegelikult ju toiduaineid ostetakse vähem, 5% vähem. Tegelikult inimesed otsivad odavamaid toiduaineid. See on puhtalt ju statistilised näitajad. 

Võib-olla, hea kolleeg, te olete ise ka tähele pannud, siis erinevates toidupoodides on tekkinud aina rohkem ja rohkem eraldi selliseid nurkasid või korve või riiuleid, kus on toiduained, mis on alla hinnatud, millel on kehtivustähtaeg läbi saanud. Ja ka need riiulid ja korvis saavad ju päris kiiresti tühjaks, mida ennem sellisel viisil ei olnud. Seda tunnistavad ka kaubanduskeskuste või toidupoodide juhid, et nii see praegu on. Nad on ka tunnistanud seda, et tõesti, mida ka välja tõi oma raportis konjunktuuriinstituut, et inimesed otsivadki odavamaid kaupu. Kui minnakse poodi, siis vaadatakse, mis on soodsam. Aga me teame ka seda, et kui vaadata selle soodsama hinnaga toote sisusse, siis oleneb tootest, me saame aru, seal on vähem neid kasulikke aineid. Ma ei tea, võib-olla kõige lihtsam näide on mingisugune vorst, kus me näeme, et lihasisaldus on seal tunduvalt väiksem, kui ta võiks olla. Või siis, mida me oleme veel märganud, et pakendi sisu on vähenenud. Hind on jäänud samaks, võib-olla on hind tulnud isegi tootele juurde, aga kogust on vähem. See on igapäevane, mida me jälgime, kui me ise poodi lähme, lihtsalt tootekogused on vähenenud. Kuidagi mingil viisil peab kaupmees ka ju müüma neid tooteid ja tehakse lihtsalt teistpidi kõike seda asja. 

Nii et igal juhul, kui kulud toiduainetele vähenevad, siis inimene saab seda raha kulutada vajalikele asjadele. Uskuge mind, neid vajalikke asju inimestel on väga palju. Ma lihtsalt, teie olete ise ju olnud päris pikalt ühe kohaliku omavalitsuse juht ja mina samuti, olen Mustamäel päris kaua aega tegutsenud erinevatel aegadel. Sotsiaalosakonnad on linnaosadel ja ka linnadel olnud väga suured mehitamise poole pealt vaadatuna ehk need inimesed, kes teenindavad igapäevaselt linnaelanikke, neid on palju, ja see viitab sellele, et inimestel on vajadused sinna sotsiaalosakonda tulla vormistama erinevaid toetusi. Ja Tallinna näitel vähemalt, kui Keskerakond oli veel võimul, siis olid meil ka erinevad kampaaniad, kus me tagasime kõigile nendele inimestele, kes kõige rohkem seda vajas, ka erinevaid produkte. Ma loodan, et selle tegevusega toimetatakse edasi, et inimesed ei ole hätta jäänud. Kuigi ma olen kuulnud ka teist infot.

Aleksei Jevgrafov, palun!

Tänan, istungi juhataja! Hea kolleeg! Oma kõnes mainisid sa põgusalt, et mõned koalitsioonipoliitikud arvavad, et toiduainete käibemaksu langetamine ei alanda müügihinda. Aga küsin konkreetsemalt. Just rahandusminister Jürgen Ligi väidab, et kogemused ja teooria näitavad, et käibemaksu langetamine ei too kaasa olulist toiduhindade langust, kuna kaupmehed võivad selle kasumi endale jätta. Minu arvates see on pehmelt öeldes väga ebatavaline ja vale väide. Majandusteooria kohaselt mõjutavad nii toorainete hind kui ka maksud toote lõpphinda. Lauri, kas sa oled minuga nõus ja mida vastaksid sa rahandusministrile, kes peaks olema Eestis selle teema asjus kõige pädevam isik?

Aitäh, hea kolleeg! Väga hea küsimus. Kui rahandusminister ütleb, et kogemuste järgi ei langeta siis toiduainete hinda käibemaksumäära langetamine, siis ma ütlen selle kohta: aga kuskilt siis peavad need kogemused tulema. Minu teada Eestis ei ole kunagi saadud sellist kogemust kätte, ehk siis mitte kunagi ei ole langetatud toiduainete käibemaksu. Ehk siis, kui me räägime kogemustest, siis me peame ära katsetama ja selle kogemuse kätte saama. Ja lähtuvalt sellest me saame ka edaspidi midagi väita, et mingisuguse kogemuse alusel. Meil ei ole seda kogemust. Aga 25 riiki Euroopa Liidus, nendel on olemas see kogemus. Ja miskipärast, veel kord, miskipärast nad ei ole muutnud seda süsteemi. Ehk siis nii, nagu oli astmeline käibemaksumäärad erinevatel tootegruppidel, nii on siiamaani. Kui oleks näha, et see on negatiivne kogemus, ma arvan, et 25 riigist kindlasti oleks keegi muutnud oma maksupoliitikat. Seda ei ole tehtud, ei ole tehtud. No mis kogemusest me räägime!

Nüüd, mis puudutab üleüldist maksupoliitikat? Me oleme siin uhkustanud sellega, et meil on kõige efektiivsem maksusüsteem. Aga mis selle efektiivsuse taga peitub? Kas efektiivne on see, et tänu sellele saab riik rikkamaks, inimesed saavad rikkamaks? Või teine on see kõige lihtsam ja arusaadavam ja seetõttu on ta efektiivne? Loomulikult ma ütleksin, et kõik need astmed, erisused ja kõik nii edasi, teeb selle asja natuke keerulisemaks. Teised riigid saavad sellega hakkama. Meie Reformierakonna valitsus ütleb: "Meie tahame kõige lihtsamat maksusüsteemi." Mis siis, et ta on ühetaoline, ta lööb kõiki inimesi ebavõrdselt tegelikult. Sellepärast, et selge on see, et nendel inimestel, kellel on väiksemad sissetulekud, nendel oma sissetulekutest suurem protsent läheb esmatarvetele, toiduainetele. Need, kes on rikkamad, suurema sissetulekuga, nendel vastavalt oma sissetulekust läheb ju väiksem protsent esmatarvetele. Ja see ongi see maailmavaateline ja see ongi, nagu üks räägib ühte ja teine teist, aga rahvas kannatab, 300 000 inimest kannatavad.

Ja teine pool, maksukoormusest uhkustatakse, et meil on 34%, no oli vahepeal isegi väiksem, see on Euroopa alla keskmise. Nõus! Aga mille arvelt? Jälle inimeste arvelt. Aga millest ei taheta rääkida, eriti rahandusminister ei taha rääkida, kuigi peaminister on juba seda toonud ka teemaks, on tarbimismaksude osakaal maksutuludes. See on probleem! See on 43%. 43% on tarbimismaksudest tulev tulu riigikassasse. Tarbimismaksud on otsesed maksud: aktsiisid, käibemaksud ja nii edasi. See on see, mis otseselt mõjutab meie rahakotti – otseselt! Läheme poodi, maksame kohe maksu ära. Ja selles osas me oleme Euroopa kõrgemad. Mitte kuskil ei ole sellist osakaalu Euroopa Liidu liikmesriikides, et tarbimismaksude osakaal maksutulust on niivõrd suur. See on probleem ja see teebki meie inimesed veelgi vaesemaks. Vot seda Jürgen Ligi kindlasti ei taha rääkida siin.

Vadim Belobrovtsev, palun! 

Aitäh! Hea kolleeg! Tegelikult vaadates seda saali, on näha, kuidas eelkõige koalitsioonipoliitikud tunnevad huvi selle teema vastu. Loomulikult me võime loota selle peale, et nad praegu vaatavad seda kuskil oma kabinettides või kuskilt mujalt interneti kaudu, aga mina ei ole selline optimist ausalt öeldes. Ja tegelikult minu meelest on see hästi sümptomaatiline just sellest vaatevinklist, et kui vaadata viimaseid valitsuse initsiatiive just maksunduses, siis on näha, et kahjuks need löövad kõige valusamalt just neid inimesi, kes on vähem kindlustatud, kelle sissetulekud on madalamad. Ja minu küsimus sulle ongi see, kas sina ka panid seda tähele ja miks see sinu arvates niimoodi on. Tegelikult seesama toiduainete käibemaksumäära alandamine oleks väga hea riist, kuidas aidata neid inimesi, kelle sissetulekud ei ole väga kõrged.

Aitäh, hea kolleeg! Ma lihtsalt veel rõhutan üle, mida selles osas konjunktuuriinstituudi rektor Raudsepp sõnas, mis puudutab jällegi seda üleüldist olukorda, praegust ja tulevikku vaatavat. Perekondade majanduslikku olukord praegu ja eeldatav olukord aasta pärast on Raudsepa sõnul halvem. Praegu viiendik, – viiendik! –, tulevikus neljandik neist inimestest, kes meil tänaval vastu tulevad, ei tule toime jooksvast sissetulekust enda kulude katmisega, nendib tema. Nad peavad kas elama võlgu või kasutama säästusid. Aga nii, nagu me aru saame, sääste ei ole. Need on väga sünged numbrid. Tagajärg on see, et üks osa inimestest lihtsalt vaesub. Ja praeguse valitsuse otsused lihtsalt aitavad sellele vaesumisele kaasa. 

Ja nüüd, kui te küsite, ja teie küsimus oli ju selles, et aga miks ikkagi valitsus ei tee seda käiku. Eks neid põhjuseid on erinevaid, aga eelkõige on prioriteetide küsimus. Kui oli võimalik võtta raha pankadelt, siis selle asemel otsustati käibemaksu tõsta. On ju nii? Kui oli võimalus mitte sekkuda füüsilise isiku tulumaksu poliitikasse, ehk maksuküüru küsimus praegu on tõstatunud. Meie kindlasti ütlesime, et maksuküür peab jääma. Reformierakond ütles, et tema tahab ära kaotada maksuküüru, ja see otsus on juba ka tehtud. Maksuküüru kaotamine, maksuküüru kaotamine tekitab riigieelarvesse augu suurusjärgus pool miljardit. Pool miljardit! Aga selle asemel et jätta alles maksuküür, jätta alles see raha, siis tegelikult, hea kolleeg Vadim Belobrovtsev, tegelikult kaetakse seda auku käibemaksu tõusuga. Ja inimesed eriti need inimesed, kes on väikese sissetulekuga, kannatavad seetõttu, lihtsalt kannatavad. 

See ongi prioriteetide küsimus. Ja kui te ei ole veel arvutanud, head Riigikogu liikmed, siis meil järgmine aasta on õnn õuel. Teate mikspärast või? Siin peaminister ütles, või rahandusminister isegi, kui maksuküüru kaotatakse, siis ju saavad rohkem raha just nimelt väikese ja keskmise sissetulekuga inimesed, õpetajad, päästjad ja nii edasi. Arvake ära, kui palju Riigikogu liikmeid juurde saavad või ministrid juurde saavad aastas. 1400–1600 eurot aastas. Ja siis öeldakse, et maksuküüru kaotamine tehakse seetõttu, et väiksema ja keskmise sissetulekuga inimesed saaks rohkem raha. 

Sõbrad, mis me selle peale ütlema? Teil ei ole isegi sõnu, ma vaatan. Kaotasite kõnevõime. Aga nii on lihtsalt. Nii et prioriteetide küsimus. Prioriteetide küsimus. Pangamaks, meie ütleme jah, maksuküüru kaotamisele me ütleme ei, toidumaksu, käibemaksu alandamisele ütleme jah. See ongi prioriteetide küsimus. Reformierakond ütleb, kui kuuleb, et Eesti pangad peavad maksma tulumaksu oma liigkasumi pealt, Reformierakond ütleb ei, me ei ole nõus, pangad peavad oma kasu säilitama. Aga inimesed las ostavad kallima hinnaga toitu. Maksuküür, see on hästi oluline, me peame maksuküüru ära kaotama, see tekitab riigikassas augu suurusjärgus 500 miljonit. Reformierakonnale see sobib. Meie, Keskerakond ütleb, meile see ei sobi. Puhta prioriteedi küsimused.

Andre Hanimägi, palun!

Aitäh, hea aseesimees! Hea ettekandja! Kui sotsiaaldemokraadid olid valitsuses, siis meie minister tõepoolest hakkas väga tõsiselt analüüsima, kuidas saaks käibemaksu langetada, nii et see hind jõuaks ka päriselt Eesti inimesteni, et see hind poodides langeks, et meil oleks faktid, millega murda neid Reformierakonna dogmasid, millest sa siin ka ise rääkisid. Me teame, mis juhtus, kui hakata vastu Reformierakonna nendele narratiividele. Aga ma küsin su käest nii. Kas sa tead, kas tänasel valitsusel on plaan jätkata seda sotsiaaldemokraatide tööd selle nimel, et päriselt tuuagi välja faktid, teha seda tööd, et see hind jõuaks langetusena Eesti inimesteni? Kas nad jätkavad seda tööd või tegelikult koos sotsiaaldemokraatidega kadus ka see eesmärk?

Aitäh, hea kolleeg! Te natukene esitasite seda küsimust, endal muie näos. Tegelikult, oleme ausad, sotsiaaldemokraadid olid valitsuses kolm aastat erinevate peaministritega. Kolm aastat! Kolme aasta jooksul asjad muutusid aina halvemaks ja läksid aina halvemaks. Teie abil, head sotsiaaldemokraadid. Te tõstsite erinevaid makse. Te tõstsite aktsiise. Te ei lubanud rakendada pangamaksu. Te rakendasite automaksu, mis mõjutab väga-väga palju inimesi, eriti, kes elavad maal. Te vähendasite ühistranspordi arvu maakondlikult, vähendades ka raha selles valdkonnas. Te saite ikka päris "heade asjadega" hakkama. 

Kui palju te seal võitlesite või ei võidelnud, me ka nägime. Kõik need ettepanekud, eelnõud olid tegelikult siinsamas saalis. Ja kui teil oli nii vastumeelt seal olla, mina ei kujuta ette, et kolm aastat on võimalik ühes valitsuse vastumeelt olla, ju siis oli midagi head ka. Äkki mõned ministrikohad, äkki mõned kohad kuskil muul positsioonil, no midagi head ka. Kolm aastat vastumeelt töötasite valitsuses, võtsite kõik need kohutavad otsuseid vastu, tampisite maha kõik meie poolt esitatud eelnõud: käibemaksu alandamine, pangamaks, rahvusvaheliste korporatsioonide maks ehk siis need korporatsioonid, kes sotsiaalmeedias pakuvad teenust, ja nii edasi ja nii edasi. Oli ikka kohutav elu küll teha neid kõiki asju kolme aasta jooksul vastumeelt! Vastumeelt. Aga ma loodan, et te leiate ennast nüüd siin opositsioonis ja hakkate nüüd vähemalt oma valijate eest seisma. Kahjuks siiamaani seda näha ei ole olnud.

Ja selle temaatika, mis puudutab põhiseaduse muutmist ja kõike muud, ma lihtsalt jätan praegu kõrvale, et jätta fookus ikkagi nende maksude temaatikale. Te olete ju tegelikult mitte ainult maksupoliitikas oma valijat petnud, vaid ka üleüldiselt demokraatlikest ja õigusriigi tunnustest lähtuvalt vaadetest. Aitäh teile!

Ettekandja vastusest käis läbi käibemaksulangetused, tahtsin tähelepanu juhtida, et meil on 9%-se käibemaksu alandamine toiduainetele. Andre Hanimägi, küsimus istungi juhatajale.

See on tõesti küsimus istungi juhatajale. Kas mu mikrofon ikka töötab ja heli jõuab sinna? Mu küsimus oli midagi hoopis muud ja härra Laats vist luges maha paberilt, mis tal oli juba ette prinditud. Äkki te ütleksite talle, et kui ta päriselt kuulis küsimust, äkki ta prooviks vastata ilma lugemata maha mingisuguseid slaide. Tahaks ka vastuseid kuulda. Ma arvan, et see on hästi oluline eelnõu.

Tõepoolest, eelnõu on oluline. Vastusest käis läbi käibemaksulangetused, ma tähelepanelikult kuulasin. Aga ettekandja saab järgmisele küsimusele vastates täpsustada ka sinule vastust. Tanel Kiik, palun!

Austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud ettekandja! Eks ta selline natuke, noh, niuke kummaline tunne on kuulata endiseid sotse kritiseerimas Keskerakonda ja mõnes mõttes ka vastupidi. Ma arvan, et see ei ole antud juhul lahendus kuidagimoodi Eesti elu edasiviimiseks, seda enam, et Keskerakond on olnud ka valitsuses, kiirelt arvutan, suuruses kaheksa aastat. Erinevate esimeeste ajal ei ole suutnud [nad] langetada ei toiduainete käibemaksu ega kehtestada astmelist tulumaksu. Ja see pole üldse etteheide. Ehk et, oleme ausad, seesama maksusüsteem, mida laias laastus toetavad Eestis võib-olla Keskerakond, sotsiaaldemokraadid, ma loodan, et Keskerakond jätkuvalt toetab. Ehk sellist vasakpoolset lähenemist nagu astmeline tulumaks, nagu madalam käibemaks, üldse, ja madalam toiduainete käibemaks – sellel ei ole olnud seni parlamendis kahjuks piisavalt toetuspinda, kandepinda. Ma kahtlustan, et ei ole ka praeguses parlamendis, kus on ülekaalus parempoolsed erakonnad. Küsimus on ikka sisuline ja nagu tulevikku vaatav: kas sa näed, et Eesti inimesed ühel hetkel hakkavad toetama valimistel neid poliitilisi jõude – on [need] siis sotsiaaldemokraadid ja teised –, kes tegelikult seisavad just nimelt vasakpoolse maksusüsteemi eest? Või me tiksume edasi selle parempoolse maksusüsteemiga, mis tegelikult toetab jõukamat osa ühiskonnast?

Teie aeg!

Jaa, aitäh! No eks loomulikult meie võitleme selle eest, et inimesed saaks aru ju, meie vaadetest saaks aru. Noh, tegelikult, mis siin aru saada, nad juba saavad aru, et elu on keeruline. Nad näevad seda igapäevaselt, kui poodi lähevad, saavad aru, et elu on nii muutunud, ja ka tunduvalt kallimaks. Ja kõik need ju … tegelikult statistika ju ka näitab, et inimestel ongi elu mitte meelakkumine. Ja vaadates ka nii-öelda ka praegust, siis erinevaid reitinguid, mida viivad ju uuringufirmad läbi, siis suund on ju näha, kuhu see suundub. Ehk siis, üleüldine rahulolematus valitsusega: 80% ühiskonnast valitsust ei toeta. Otsitakse väljapääse ja seetõttu me näeme, kuidas ka opositsioonierakondade reitingud tõusevad. Ja ma arvan, et see valmisolek on kindlasti 2027. aastaks olemas, kui sellisel viisil Reformierakond jätkab. See viis, mida nad on praegu ette võtnud, millega tahetakse ka edasi minna: no ta ei ole just jätkusuutlik. See teeb lihtsalt inimeste elu igapäevaselt veelgi keerulisemaks. Nüüd siis praegune olukord, mis puudutab koalitsiooni-opositsiooni, siis me ju teame, et koalitsioonis on ainult ülekaal kaks saadikut. Ülekaal kaks saadikut ja ma arvan, et opositsiooni töö igapäevaselt ongi ju see, mida me ju ka teeme: me esitame oma seisukohti, me argumenteerime neid ja me räägime ka koalitsioonisaadikutega silmast silma, et kuulge, no niimoodi edasi ei saa minna. Ehk siis ma soovitan teha seda ka sotsiaaldemokraatidel, ehk siis suhelda pidevalt kolleegidega ja et mingi aeg – loodame, et see tuleb õige pea – ka siin seisu, nii-öelda olukord muutuks ja koalitsioonil ei oleks rohkem kahe liikme enamust.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Te ütlesite väga õigesti, et sotsiaaldemokraadid hääletasid automaksu poolt, käibemaksu tõusu poolt 24%-ni, tulumaksu tõusu poolt 24%-ni, ja isegi hääletati selle poolt, et maksustatakse inimesi alates esimesest eurost ehk pensionäre ja neid, kellel pea polegi sissetulekut. Ja tegelikult sotsiaaldemokraadid väga tahtsid ka selles inimvaenulikus valitsuses jätkata ja edasi võtta selliseid inimvaenulikke otsuseid. 

Tegelikult seetõttu ei hääletatud ei pangamaksu eelnõu poolt, et toiduainete käibemaksu langetamise eelnõu poolt, mida me oleme siin aastatega mitu korda opositsiooni poolt sisse andnud, sest kardeti, et äkki siis ei ole võimalik Reformierakonna valitsuses edasi olla. Ja nüüd, kui on sotsiaaldemokraadid valitsuses välja visatud, on nad hakanud muretsema inimeste toimetuleku pärast. Kas teile ei tundu see veidi silmakirjalikuna?

Aitäh, hea kolleeg! No eks me saame seda sotsiaaldemokraate siin lahata veel pikemat aega. Aga ma arvan, et hinnangu nende tegevusele on andnud eelkõige nende valija. Reitingud näitavad, et arvestades, kus nad vahepeal olid ja kus nad praegu on, siis pool valijaskond on kadunud. Ja see ongi see tulemus, nende poliitika tulemas. 

Ega see ju ei piirdu ainult riigi tasandil, mis nad siin kolme aasta jooksul korda on saatnud. Kahjuks peab rääkima ka Tallinnast. Ja minu arust Tallinnas käivad väga huvitavad sellised … Ma ütleksin, et Tallinnas on huvitav aeg selle valitsusega, kus on neli väga erinevat erakonda koos, kes kaklevad omavahel, lõhuvad kogu Tallinna süsteemi. Ametnikud on väga mures. Inimesed, elanikud samuti ei näe sellest suurt kasu. 

Aga minu arust peab natukene tulema kogu selle protsessi juurde, kuidas sotsiaaldemokraadid üldse said Tallinnas võimule, milliste valedega, kuidas osteti saadikuid, kuidas märgistati valimissedeleid. Seda tegid kõik sotsiaaldemokraadid, just nimelt selle nime teisele poole rõhku pannes – demokraadid, kes peaksid demokraatlike väärtuste eest seisma. Aga me nägime juba aasta aega tagasi, mida siis demokraatlikud väärtused sotsiaaldemokraatidele tähendavad. Kahju. 

Kui arvate, et see lõppes sellega. Ei! Nüüd on uus olukord ja uus olukord veelgi huvitavam välja. Järsku Tallinna Linnavalitsus võttis otsuse vähendada valimisjaoskondade arvu. Mispärast, te küsite. Aga ikkagi sellepärast, et valimised oleksid võimalikult demokraatlikud. Sotsiaaldemokraatlikud. Me ju saame kõigest aru, et kui ikkagi valimisjaoskondi vähendad, siis järelikult inimesi jõuab valimisjaoskonda vähem. 

Andke andeks, see on juba uus tase Eesti riigis. See, mis praegu toimub sotsiaaldemokraatide juhtimisel Tallinnas, kuidas sotsiaaldemokraadid Tallinnas tulid võimule, kuidas tahetakse võimust kinni hoida ja kasutada absoluutselt kõiki meetodeid selleks, kaasa arvatud vähendada valimisjaoskondi – no see ei ole kindlasti demokraatlik. 

Ja see ongi praegune selline uue sotsiaaldemokraatliku … No ju siis, sellepärast, et enne sotsiaaldemokraadid sellist asja ei teinud. Uue juhtkonna või uue sotsiaaldemokraatliku poliitika suund, mis kindlasti ei saa olla meeltmööda mitte kellelegi, isegi sotside valijale.

Aitäh! Rohkem teile küsimusi ei ole. Tanel Kiige vastusele oli alguses käibemaksust juttu, aga Tanel Kiik, küsimus istungi juhatajale.

Ei, ma ei ole üldse rahulolematu vastusega minu küsimusele, aga mul tekkis hiljem küll niisugune tunne, et äkki te peaksite istungi juhatajana ikkagi lugupeetud ettekandjale meelde tuletama, et ta hetkel on Riigikogus, mitte Tallinna Linnavolikogus või kuskil erakonna kõnekoosolekul. Täiesti selle eelnõuga seosetu jutt, seda enam, et sihukesed väga rasked süüdistused kolm korda kriminaalkorras karistatud erakonna esindajalt, olukorras, kus seesama erakond just Tallinnas võimu kuritarvituse tõttu on osad need karistused ka saanud. Ausalt öeldes päris kummaline sihuke arutelu, kummaline pretsedent. Ma arvan, et Riigikogus võiks jääda Riigikogu teemade juurde. Kui on siin mingeid muresid, küsimusi, siis on ka vaba mikrofon ja muud sellised formaadid, aga et ühe eelnõu raames minna täiesti kuskile lappesse, hakata oma fantaasiaid välja tooma, mingeid muresid seoses, ma ei tea, valimisjaoskondade, kõige muuga, see ei ole üldse tänase päevakorra punktidega seotud. Veidi kummaline. Ma arvan, et see ei ole päris hea selline tava. Me võime seda debatti pidada, aga mitte kindlasti ühe eelnõu menetlemise raames.

Tänan tähelepanu eest ja märkamise eest! Kui ma seda sisse juhatasin, siis ma kutsusin Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme. Ehk see nagu väljendab selgelt, et tegemist on Riigikogu saali ja Riigikogu päevakorra punktiga.

Lauri Laats, küsimus istungi juhatajale.

Jaa, ei. Selles mõttes mina arvan, et küsimus ja vastus käis käsikäes arvestades, küsiti üleüldiselt sotside käitumist valitsuses ja üleüldiselt poliitikas. Ja minu arust Tallinn kui Eesti pealinn on väga oluline teema. Ja lihtsalt ma tahaks juhtida tähelepanu, et siin just käis üks nii-öelda mõttevälgatus healt kolleegilt Tanel Kiigelt välja, et kriminaalselt süüdistatud. Ma lihtsalt tahaksin meelde tuletada, et, hea Tanel Kiik, samal ajal te olite ju ka erakonna aseesimees. Ju siis te teadsite, millega te seal tegelete?

Kahjuks ma ei näe protseduuriliselt siin istungi juhatajale küsimust, aga ootan seda järgmisena Anastassia Kovalenko-Kõlvartilt.

Aitäh, austatud istungi juhataja! Tõesti, minu küsimus oligi sotsiaaldemokraatide silmakirjalikkusest ja ma arvan, et Riigikogu liige Lauri Laats kasutas oma vaba mandaati. Ma siiski jätkuvalt loodan, et see põhimõte, põhiseaduslik põhimõte, meil kehtib, et Riigikogu liige on oma mandaadis vaba, ja meil on ka sõnavabadus, mis tähendab, et on võimalik ka päevakorrapunkti raames vastata laiemalt, eriti kui selle kohta oli ka konkreetne küsimus. Ja tõesti, mina nagu ma mäletan ka seda, et need, kes olid kunagi Keskerakonnas nende otsuste juures, mille eest tuli ka kriminaalkaristus, on nüüd ise kõik sotsidesse ära jooksnud.

Istungi juhatajana ma siin protseduurilist küsimust ei näinud, pigem tuleb tõdeda, et Riigikogu liige on vaba oma mandaadis. Tanel Kiik nüüd, protseduuriline küsimus.

Ma arvan, et Riigikogu istungi stenogrammid peavad olema täpsed, ja olgu siis öeldud, ma viitasin siin kolmele erinevale karistusele, millest osad on seotud just nimelt Tallinna linna võimuga. Esiteks. Teiseks, härra Laats eksib faktides. Mina sain riigi, vabandust, Keskerakonna aseesimeheks samal ajal, kui tema sai erakonna juhatusse, nii et me oleme täpselt ühe kaua olnud selles erakonna juhatuses. Härra Laats ei ole seal päevagi, isegi nüüd on minust rohkem olnud seal, kui täpne olla. Küll aga toona oli erakonna …… tõesti Mihhail Kõlvart, kui tahta neid fakte täpsena hoida, eks ole, selle nii-öelda viimase karistusega seotud sündmuste ajal.

Aitäh! (Räägivad samal ajal.) Tallinna probleeme saaks Tallinna volikogus lahendada, ärme neid debatte siin protseduuriliste käemärkide all edasi vii, kas koridorides või Tallinna volikogus. 

Aga nüüd läheme edasi juhtivkomisjonides toimunud sisulise arutelu juurde ja selleks palun kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Diana Ingeraineni. Palun!

Hea Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Rahanduskomisjon arutas 8. aprillil oma istungil esitatud ettepanekut ja lisaks oli kutsutud Rahandusministeeriumist maksu- ja tollipoliitika osakonna juhataja Erle Kõomets. Rahanduskomisjon kuulas kenasti ettepaneku ja arutas kõiki aspekte ja võttis küsimuseks, põhiküsimuseks, kuidas tõesti oleks võimalik tekitada sellised kas maksud või siis sellised regulatsioonid, mis aitaks inimestel … või tegelikult langetaks siis toiduainete hindasid.  On ka tehtud põhjalikke analüüse, tõepoolest erinevaid, teadlaste poolt. Minul ei ole olnud põhjust teadlastes kahelda. Ja on toodud välja, et toiduainete käibemaksumäära alandamise mõjud paraku ei jõua tarbijani. On kas väga lühiajalised mõjud või puuduvad need üldse, on vaadeldud nii Euroopa Liidu riike kui ka laiemalt maailmas ringi.  Ja minul on väga oluline, kuidas on mõjud just nimelt ka tervise aspektist selle maksumuudatusel. Kas seda on analüüsitud? Seda ma ka küsisin komisjonis. Ja siis ka hea kolleeg Lauri Laats vastas, et ei, seda aspekti nad ei puudutanud.  Tuleb tunnistada, et Eestis kui aastaid ja aastaid oli tõepoolest terviseriskiteguriteks alkoholi ja tubaka tarvitamine, siis nüüd on kahjuks selleks tasakaalust väljas toitumine. Kuidas ja millisel kujul võiks seda mõjutada, et inimesed toituksid tervislikumalt? Mul oli ka au viibida Riigikogu eelarve kontrolli komisjonis, kus ka otse sai küsida konjunktuuriinstituudi juhi käest, härra Raudsepa käest, kas on uuritud või millised võiksid olla mõjud rahva tervisele tervikuna. Ja siis ta vastas, et tegelikult sellist mõju ei ole hinnatud või ei ole analüüsitud.  Aga käsitlesime veel kogu seda ahelat, alates toidu tootjatest. Tõepoolest, sisendhinnad on kallinenud ja toidu tootmine iseenesest on kallinenud. Samas jälle toidutootjate liit tõi välja nende murekoha, et Eesti toiduained ei jõua meie poelettidele ja et need murekohad on nende jaoks kui ühest kohast kaubanduses.  Samas uurisime seda järgmist punkti, et siis kaubandus … Tõstatus küsimus, et tõepoolest, Eesti on Euroopa Liidus esimesel kohal, kui me vaatame kaubanduspindasid ühe elaniku kohta. Kas siin võiksid olla mingisugused mõjud? Samas need otseselt välja ei joonistu. Ja siis Rahandusministeeriumi esindaja Erle Kõomets tõi ka välja, et tõepoolest, et kui toiduainete käibemaksu määra vähendada, siis efekt võib olla lühiaegne, aga iseenesest on väga-väga suured mõjud eelarve mõttes ja laekumise mõttes.  Nii et … Vaatan, kas kõik punktid said toodud. Komisjon otsustas järgmisi asju. Esiteks teha ettepanek esitatud eelnõu tuua siia 17. aprillil, konsensuslikult otsustati seda teha. Siis otsustati, et juhtivkomisjoni esindajaks olen mina, seda otsustati konsensuslikult. Ja kolmandaks otsustati, et tehakse ettepanek eelnõu tagasi lükata, selle poolt oli 5 komisjoni liiget ja vastu 2.

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Vladimir Arhipov.

Lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Te ütlesite, et kui me alandame käibemaksu, et sellel mõju ei tule, aga Euroopa riigid, väga paljud Euroopa riigid ikkagi teevad seda käibemaksu alandamist toiduainetele. Me oleme väga kärmed Euroopa direktiive täitma joostes kogu Euroopa ees, olgu see digipööre või mingisugune teine pööre, mis võib-olla Eesti rahvale polegi kasulik. Aga vaat see pööre, kus me käibemaksu alandame, oleks minu arvates küll väga mõjuv Eesti leibkonnale. Kust te seda võtate, et need hinnad niikuinii ei lange, kui langeb käibemaks?

Aitäh, hea küsija! Seda on uuritud ja vaadatud just nimelt nende riikide sisse. Näiteks meie oma naaber Läti, kuidas olid need mõjud, kui langetati käibemaksumäära 5%-le ja kas need tarbijani jõudsid. Kahjuks tuleb tõdeda, et ei ole jõudnud. Aga siinkohal ma olen teiega nõus, et seda peab edasi uurima. Ma arvan, et see töö, mis on varasemalt tehtud, peaks jätkuma, et uurida, mismoodi tõepoolest jõuaks tarbijani madalam toiduainete hind.

Andre Hanimägi, palun!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Aitäh, hea ettekandja! Mul on hea meel, et me jõudsime selle eelnõu puhul taas sisu juurde, see väärib seda kahtlemata, mitte sellist poliitilist vahtu, nagu siin ennist oli.

Aga minu küsimus on jätkuküsimus sellele teie vastusele. Kas te teate, kas siis tänane ministeerium ja tänane minister jätkavad seda tööd, analüüsimaks seda käibemaksu langetust kas või tootegrupiti? Siin oli vahepeal ka mõte selles, et kui kõike ei saa, siis võib-olla mõned tootegrupid, näiteks kas või beebitoidud või midagi sellist. Kas komisjonis tuli jutuks, et millisel moel siis ministeerium ikkagi kavatseb selle tööga edasi minna?

Aitäh, hea küsija! Tuleb tunnistada, et komisjonis seda teemat ei puudutatud, küll aga mina isiklikult arvan, et seda tuleb edasi uurida, ja just nimelt niimoodi detailsemalt. Siin on üks Hispaania näide oliiviõliga ja nii edasi. Ma arvan, et sellega tuleb edasi tegelda.

Aitäh! Ettekandjale täpsustuseks, et komisjoni saatis selle eelnõu lõpphääletusele, mitte ei lükanud tagasi. Otsuse eelnõul saab olla lõpphääletus. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea Diana! Sa ütlesid väga ilusti, et peaks veel edasi uurima, kas toiduainete kõrge käibemaksu langetamine parandaks olukorda. Minu arust on seda debatti siin peetud päris pikalt ja sel teemal on ka rahandusminister Jürgen Ligi oma arvamuse öelnud. Ta on väga selgelt öelnud, et Eesti rahva majanduslikul olukorral pole häda midagi, nad lihtsalt vinguvad ja kohe nii kõvasti vinguvad, et vinguvad iseennast ja kogu riiki vaeseks. Ma küsin siis, et kas komisjonis oli sel teemal juttu, et kumb on Eesti inimeste järjest suureneva vaesumise põhjus, kas kõrged maksud, sealhulgas ka toiduainete kõrge käibemaks, või siis rahandusminister Jürgen Ligi välja toodud põhipõhjus, et lihtsalt inimesed vinguvad ja ei ole siin vaja teha midagi.

Aitäh, hea küsija! Tuleb tunnistada, et me komisjonis päris seda ei arutanud, aga ma arvan, et see debatt võikski jätkuda, mismoodi ja mida need maksud võiksid mõjutada, aga seal peaks minema ikkagi detailsemaks ja sügavamaks, et midagi hinnanguliselt arvata.

Rain Epler, palun! 

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma enda jaoks märkasin teatavat vastuolu selles, mis te rääkisite komisjoni aruteludest, ja mulle tundus, et ka teie enda seisukohtadest, et ühtpidi komisjon siis põhjendas sellele käibemaksulangetusele vastuolu olemist sellega, et seda on uuritud, ja on selgunud, et see ei too loodetud leevendust. Aga teisipidi te siin ütlesite, et te leiate, et seda peaks edasi uurima. Võib-olla see sedastus tuleneb ka sellest, et teie enda erakonnakaaslasest minister on otsustanud uurimist jätkata, seda, mida sotsid alustasid. Aga mis siis sellest välja lugeda, kas te siis neid varasemaid uuringuid, millega te põhjendate, et ei peaks langetama, kuna need on jõudnud järeldusele, et see mõju ei oma, kas te ei usalda neid? Või mis see põhjus on siis, et edasi uurida? Kas te saate seda kommenteerida?

Aitäh, hea küsija! Võrrelda ei saa päris võrdlematuid asju ja need analüüsid, millele meie siin tugineme, need on tehtud ikkagi mujal maades, kuna Eestis ei ole, nagu kena ettekandja siin ütles, et ei ole seda ju varem tehtud. Ja mina arvan, et peabki uurima Eesti enda asju, enda kogu seda ahelat alates tootjatest kuni lõpptarbijateni välja. Siis saab nagu konkreetselt meie riigi asjade kohta midagi arvata.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Jaa, aitäh! Ma mäletan, et mul oli Jürgen Ligiga ka päris mitmeid selliseid teravaid diskussioone, kus mina olen sõna otseses mõttes küsinud, mis on tema hinnang, kuidas inimesed ikkagi uuest aastast hakkama saavad, arvestades ostukorvi hinda ja seda, et käibemaks tõuseb meil juulist veel 24%-ni. Minu üllatuseks oli Jürgen Ligi vastus selline, et pole oluline, kuidas saab mõni konkreetne pere hakkama, vaid on oluline see, kuidas saab hakkama riik. 

Mis on teie seisukoht? Kas riik siis meil ei tugine inimeste toimetulekule ja sellele, kuidas inimesed hakkama saavad? Sellest sõltub tegelikult ka riigi majanduse areng ja riigi toimetulek. Jah, selline küsimus: kas te jagate seda seisukohta või ikkagi meil on vaja palju rohkem tähelepanu pöörata sellele, kuidas inimesed hakkama saavad sellest aastast?

Aitäh, hea küsija! Me komisjonis seda sellisel kujul ei arutanud. Aga ma julgen küll välja öelda, et teatud seisukohti ma ka Jürgen Ligiga ei jaga, kui oli minu isiklikes seisukohtades küsimus.

Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud ettekandja! Ma pean tunnistama, et selle valitsuse, mis seal salata, ka meie varasemate valitsuspartnerite poliitiline retoorika tundub alati olevat selline, ütleme, juhuslik või suvaline selles valguses, et võetakse parasjagu ette selline retoorika, mis konkreetset seisukohta toetab, sõltumata sellest, kas see tegelikult riigi maksupoliitikas kuidagimoodi on järjepidev. Selgitan, mida ma silmas pean. Näiteks meil ka täna on ju teatavasti käibemaksu mitmed erinevad määrad ehk et on näiteks, mis puutub turismivaldkonda, täiendavalt vist on 9%, on näiteks ravimite, raamatute, ….. ja ajakirjanduse valdkonnas. Ehk on valdkondi, kus me näeme, et see töötab ja toimib, kus keegi seda kahtluse alla ei sea. Ma ise pean ka seda õigeks. Aga millegipärast toiduainete puhul püütakse teha nägu, et vot seal see nagu ei töötaks. Saate äkki selgitada, et kust tuleb selline arusaam, et ühes valdkonnas, ühes sektoris see käibemaksulangetus on adekvaatne, põhjendatud, aga on mingi teine valdkond, kus ta kuidagi müstilisel kombel mingit mõju ei tooks, vaata et negatiivse tagajärjega.

Aitäh küsimuse eest! Sellisel kujul me komisjonis seda teemat ei arutanud.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Mul on selline küsimus. Võib-olla seda ei ole komisjonis otseselt arutatud, kuigi ma arvan, et see on hästi oluline faktor selle teema juures, aga võib-olla ütleksite ka oma arvamuse. Ma arvan, et teil on see kindlasti olemas. Kas te olete nõus sellega, et just toidukaupade käibemaksu määra langetamine võiks aidata kõige rohkem neid Eesti inimesi, kellel on praegu majanduslikud raskused, kelle sissetulekud ei ole pehmelt öeldes kõige kõrgemad ja kes on kõige vähem kindlustatud?

Aitäh küsimuse eest! Komisjonis, jaa, oli see jutuks. Kolleeg Lauri Laats tõi selle ka välja, et tõepoolest 300 000 inimest Eestimaal rohkem kannatavad selle toiduainete kõrge hinna all, mis on ka loogiline, kuna nende sissetulekust suurem osakaal kulub esmatarbekaupadele. Jah, me seda arutasime ja seda ka mõtlesime, aga see aspekt, mis neid inimesi nagu aitaks, mis on need maksud või need ka mõnes mõttes toetused, mis aitaksid seda gruppi paremini toime tulla, seda ma küsisin, aga seda niimoodi ei ole analüüsitud või seda ei esitatud komisjonis.

Aleksei Jevgrafov, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Minu teada teie olete arsti taustaga inimene ja öelge oma arvamus, kas madalama hinnaga toidu ostmise võimalus lubab inimestele osta rohkem tervislikumat toitu või see üldse ei mängi selles küsimuses midagi.

Aitäh, hea küsimuse esitaja! Siin on tõesti, me komisjonis minu seisukohta sellel teemal ei arutanud, aga selle üle on väga palju mõeldud, kuidas inimesed teevad oma valikuid, kuidas tervislikuma suunas mõjutada inimesi. Ja tuleb tunnistada, et need juurviljad, mis on ka väga madala hinnaga, need köögiviljad, mis on saada, seda mõju ei ole väga saavutatud käibemaksumäära alandamise meetmega. Siin mängivad hoopis teised tegurid: tõesti, see kontekst, kultuuriline kontekst, kus inimene elab, hariduslik tase, perekond, toetavad hoiakud, harjumused.

Rohkem küsimusi teile ei ole. Nüüd avan läbirääkimised fraktsioonidele. Ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel, Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head Eesti inimesed, kes te meid jälgite interneti kaudu? 

Tegelikult me oleme selle eelnõuga juba hiljaks jäänud. Mitte meie nagu Eesti Keskerakonna fraktsioon, sest me oleme seda teemat tõstatanud juba hästi mitu korda, see on vist juba neljas või viies kord, kui mälu mind ei peta, aga kahjuks kordagi ei ole leidnud see siin saalis toetust, eelkõige koalitsioonisaadikute näol. 

Miks selle ideega oleme juba hiljaks jäänud? See on täpselt samamoodi nagu pangamaksuga. Tegelikult oleks pidanud käibemaksu langetamist korraldama riigi poolt juba aasta tagasi, võib-olla isegi kaks aastat tagasi, sest me teame, et statistika ütleb meile, et hinnad on kahe aastaga tõusnud keskmiselt 40% ja see puudutab eelkõige just toidukaupu. Ehk kaks aastat tagasi olid hinnad 40% võrra madalamad. 

Kujutage ette, millise vahe see teeb siis nendele inimestele, kelle sissetulekud ei ole kõrged, kes saavad miinimumpalka, kes saavad palka, mis on alla keskmise Eestis. Ja loomulikult, seda räägivad nüüd põhimõtteliselt juba kõik kaubandusketid, et inimesed käivad toidukauplustes ja otsivad just neid kaupu, mis on nende niinimetatud kollaste hinnalipikutega, need, mis on soodustused. Mida edasi, seda rohkem neid inimesi on, kes jälgivad just neid soodustusi ja ostavad toidukaupu, mis on allahinnatud. 

Ja pole ka ime, sellepärast et kui vaadata, mida ütleb selle kohta Eesti Konjunktuuriinstituut – meil riigieelarve kontrolli komisjonis esmaspäeval oli suur arutelu sel teemal, kuidas inimesed hakkama saavad niisugustes oludes, mis meil praegu on –, siis kokkuvõtteks on kuus punkti, mida konjunktuuriinstituut oma ettekandes välja tõi.

Majanduskliima näitaja on jõudnud üle kolme aasta rahuldavale tasemele, kuid hetke majandusolukord on jätkuvalt halb. Tarbijate kindlustunne on madal.
Hindade tõusu nähakse ette kõikides ärivaldkondades.
Perekondade majanduslik olukord halveneb. Kõik majandususalduse ja kindlustunde indikaatorid on jätkuvalt "punases". Usaldamatus valitsuse majanduspoliitika suhtes on jätkuv.
Kõik need faktorid näitavad seda, et esiteks, valitsus ei ole oma missiooniga hakkama saanud, inimesed kannatavad. Majanduslangus on nii räige, et kahjuks ei leia valitsus meetmeid, kuidas neid tagajärgi inimeste jaoks leevendada. Inimesed järelikult seda valitsust enam ei usalda. No seda me näeme ka reitingutes, et põhimõtteliselt koalitsioonierakondade toetus on kuskil 20% ja 80% – neid kahte erakonda, Reformierakond ja Eesti 200, ei toeta. Ja sealt kõik need probleemid lähevad edasi. 

Meil koalitsioon lubab öelda seda, et kui isegi langetada käibemaksu määra just toiduainetele, nagu tegelikult on see põhimõtteliselt kõikjal Euroopas, Taanis ei ole seda ja Eestis ei ole seda ja vist ongi kõik, kolleeg Lauri Laats rääkis sellest päris pikalt, et 25 on Euroopa Liidu riiki, kus ühel või teisel määral on toiduainete käibemaks langetatud …

Palun aega juurde. 

Kolm minutit lisaks. 

Aga koalitsioonierakondade esindajad ütlevad, et kui me seda teeme, siis see ei pruugi kajastuda just nende hindade peal, mis on poodides. Noh, teoreetiliselt jah ei pruugi, aga praegu on just kauplejate surve nendele kaubanduskettidele nii suur, et kindlasti nad seda teevad. 

Esmaspäeval jällegi meie komisjoni istungil esines ka Eesti Kaupmeeste Liidu juhatuse esimees Raul Puusepp. Ma loodan, et ta ei pane pahaks, kui ma teda tsiteerin. Ta ütles väga konkreetselt, et see on lihtsalt müüt, kindlasti hinnad lähevad alla selle meetmega, selle meetme rakendamisega. Võib-olla, kui me näiteks langetame 9%-ni, et 22 miinus 9 on siis 13% vahe, võib-olla ei lange need hinnad just 13% võrra, aga see langus tuleb, see on raudpolt kindel. 

Ja ta on suhelnud põhimõtteliselt kõikide suuremate kaubanduskettide esindajatega Eestis, kes kõik nagu üks ütlesid: kui tuleb selline meede, kui riik tõepoolest on valmis käibemaksu langetama just toidukaupade osas, siis nemad kindlasti langetavad hindu. Nii et ma arvan, et see on põhimõtteliselt müüt, et see samm ei alanda hindu. Kindlasti alandab. 

Ja mis siis ikka, jääb ainult tõdeda veel kord, et meie koalitsiooni jaoks, Reformierakonna jaoks eelkõige, nende inimeste probleemid, kelle sissetulekud on madalamad, kes on vähem kindlustatud, kelle jaoks praegu põhimõtteliselt ellujäämine siin on probleemiks, vaadates hinnatõusu kahe viimase aasta jooksul, see lähenemine kahjuks jätkub. 

Mul on hea meel, et ühel hetkel ka sotsiaaldemokraadid hakkasid sellest rääkima, aga selleks ajaks, kui nad tõepoolest tulid selle teemaga välja, mis oli "uus ja väga originaalne", oli Keskerakond seda teemat tõstatanud siin saalis juba kolm korda. Ma mäletan neid hääletamisi siin saalis, kui sotsid lihtsalt ei hääletanud ja siis pärast ütlesid, et nemad seda ideed väga toetavad. No loodame, et nüüd, kui nad on opositsioonis, nad ikkagi on valmis seda toetama. 

Nii et see on Keskerakonna fraktsiooni järgmine, järjekordne katse teha midagi, mis kindlasti aitaks vähem kindlustatud inimesi, mis oleks üks õiglane ja õige samm praeguses olukorras. Ma ei ole väga suur optimist, et loota, et koalitsioonisaadikud sellega ühinevad, aga mine tea, võib-olla ime juhtub ja nemad hakkavad mõtlema ka selle peale, kuidas vähem kindlustatud inimesed Eestis meil praegu elavad ja kui raske see majanduslik olukord nende jaoks on. Aitäh!

Aitäh! Järgmisena Eesti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna volitusega Tanel Kiik. Ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel, aitäh.

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud kolleegid! Rõõm näha, et siin saalis on tõesti huvi selle teema vastu suur. Vaatajatele teadmiseks, siis saalis on üksikud saadikud, valdavalt opositsiooni poole pealt. Aga tegelt, teema on tõsine ja ka vaatame korra seda, milline on Eesti maksusüsteem olnud mitte ainult viimastel aastatel, vaid aus on öelda, aastakümneid. Ta on olnud väga selgelt jõukama ühiskonnaosa poole kaldu. Me näeme seda nii läbi selle, kuidas Eestis näiteks varade jaotus on järk-järgult kuhjunud, jõukam osa kätte, ja Eesti Panga andmetel 10%-le inimestest kuulub seal ligemale 60% kõigist varadest, mis tähendab, et ülejäänud 90% peavad siis selle 40%-ga hakkama saama. Samamoodi me näeme erinevates ebavõrdsuse tabelites, indeksites, vaadates nii OECD andmeid, Euroopa Liidu omasid, aga siseriiklikult – hariduses, tervishoius, mujal –, et tegelikult jõukamate inimeste jaoks on teenused talle kättesaadavamad kui väikese ja keskmise sissetulekuga inimeste puhul. 

Ja nüüd rääkides toiduainete käibemaksust, siis see on üks selline koht väga selgelt, kus väga paljud Euroopa riigid on just nimelt seetõttu, et toetada väiksema sissetulekuga inimesi – eakaid, tegelikult ka keskklassi – selliste kulude tegemisel, mis on tegelikult vältimatult vajalikud, no kahtlemata söömine, toidu tarbimine seda on. Ja seetõttu see käibemaksulangetus on väga laiaulatuslikult kasutatav just nimelt nendes sektorites, lisaks ravimitele, kus ta ka Eestis kehtib. Aga millegipärast Eesti valitsused järjekindlalt keelduvad seda tagasisidet, teiste riikide kogemust arvesse võtmast. Ja selleks, et veenda nii parempoolseid parteisid selles, et käibemaksuerisused ei ole midagi saatanast, ei ole midagi negatiivset, vaid täiesti mõistlikud asjad, algatas viimati sotsiaaldemokraatide valitsuses oleku ajal veel regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman ka vastava analüüsi koostamise, et just nimelt näidata välja, kuidas võiks toiduainete käibemaksu langetamine, vähemalt teatud sihtgruppidele, teatud toidugruppidele kaasa aidata, nende kättesaadavusele kaasa aidata, sellele, et ka Eesti elanike ebavõrdsust mõnevõrragi leevendada. Ma väga loodan, et seda analüüsi ei lükata nüüd kuskile riiulisse või sahtlisse või eest ära, sest meil kipub kahjuks olema nii. 

Ka Eesti 200 saadikutele ma panen südamele, et kipub olema Eestis niimoodi, et maksupoliitikas on kaks seisukohta: on Reformierakonna seisukoht ja on vale seisukoht. Ja seda me oleme näinud läbi aastakümnete: tulumaksu langetamine paralleelselt käibemaksu tõstmisega, mida on tehtud. Tegelikult on just nimelt see tähendanud, et me oleme viinud seda maksukoormust madala ja keskmise sissetulekuga inimeste peale ja leevendanud seda nii-öelda jõukamast otsast, rääkimata see astmelise tulumaksu kehtestamisest, mida kasutab pea kogu maailm, eeskätt tsiviliseeritud, võib öelda selline põhjamaine heaoluühiskonna kultuur, kuhu meiegi tahame kuuluda. Aga see loomulikult ei tule Reformierakonna puhul kõne allagi. Pangamaksust siin juba räägiti, ka sel teemal tegelikult on olnud valikukohad, kas võtta jõukamalt osalt miljard eurot kasumit teenivatelt pankadelt, finantssektorilt, või kiibitseda see käibemaksu tõusu väikeste tarbimismaksude, muu taolisega, siis seda raha tegelikult kokku nendelt, kellel on niigi raske toime tulla. 

Need on valikukohad. Ja ma väga loodan, et ühel hetkel valitsus, võib-olla isegi mitte sellepärast, et Reformierakond kuidagimoodi mõistaks, et nende maksutõed või maksudogmad ei ole ainuõiged, vaid võib-olla sellepärast, et hakatakse tõesti muretsema selle avaliku arvamuse ehk reitingu pärast. Ühel hetkel ka siin siiski mingi nihe toimub. Lõputult ei ole võimalik seda maksukoormat lükata madala ja keskmise sissetulekuga inimese peale, jättes selle jõukama osa maksustamata või siis õiglasel määral maksustamata. Vaid ühel hetkel peab aru saama, eriti praegu, kus riigikaitsekulud kasvavad, kus me näeme vajadust Eesti julgeolekut kindlustada, majandust hoogustada, kus tegelikult peavad andma õiglase osa Eesti riigieelarve tuludesse just nimelt need, kellel on rohkem võimalust panustada. On need erinevad varamaksud, on see astmeline tulumaks, on see tegelikult pankade kasumite maksustamine, ettevõtte tulumaks traditsioonilisel kujul: neid meetmeid ja võimalusi on väga palju, need tööriistad on kõik mujal maailmas kasutusel, me ei pea jalgratast leiutama. 

Väga kutsun üles valitsust ka ühel hetkel peeglisse vaatama. Ja kui te ei suuda Reformierakonna liikmeid ära veenda, oma ministreid, oma Riigikogu liikmeid selles, siis vähemalt äkki Eesti 200 esindajad korragi proovivad. Võib-olla vaatame natukene laiemalt seda pilti kui pelgalt niimoodi, et on Reformierakonna maksutõde, ja siis kõik muu, mis tuleb, on vale. Ma usun, et Eesti inimesed hindaksid seda, Eesti inimesed väärivad seda ja igal juhul Sotsiaaldemokraatlik Erakond toetab kõiki selliseid maksualgatusi, mis viivad seda maksukoormust madalamaks väikese ja keskmise sissetulekuga inimestel ja tõstavad seal, kus tegelikult on võimekust kõrgemalt panustada, ehk keskmisest suurema sissetuleku, jõukamate inimeste puhul. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Kuna tegemist on eelnõuga, mis nõuab lõpphääletust ja antud eelnõule muudatusettepanekuid ei esitatud, siis alustame hääletuse ettevalmistamisega. 

Lugupeetud Riigikogu liikmed, juhin tähelepanu, et selle eelnõu otsusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Panen lõpphääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele toiduainete käibemaksu langetamiseks 9-le protsendile" eelnõu 579. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Eelnõu poolt oli 15 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 0. Eelnõu 579 on tagasi lükatud. 

Läheme edasi tänase teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 593 esimene lugemine. Ja siis palun fraktsioonipoolseks ettekandjaks Riigikogu liige Rain Epler.

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Sellel teemal on siin juba päris pikk käsitlus olnud, sellepärast ma püüan enda ettekande hoida võrdlemisi lühikese, aga mõned teemad ma siiski markeeriksin ära. Eesti perede toimetulek halveneb juba pikka aega ja prognoos on, et ta halveneb ka lähitulevikus. Ja kurb reaalsus on see, et kui valitsus oma tegevuses korrektuure ei tee, siis on tõsine oht, et ka pikaaegsemas vaates see perede toimetulek jääbki halvenema. Prognoosid selles osas, et Eesti jätkab juhtpositsioonil Euroopas, mis puudutab hinnatõusu. Ja see omakorda loomulikult tähendab, et ka selliste baasvajaduste rahuldamiseks vajalike kaupade ja teenuste hinnad jätkavad kasvamist, muu hulgas ka toidu hind jätkab kasvamist. Ja sellised asjad kindlasti löövad kõige rohkem peresid ja inimesi, kelle sissetulekud on keskmisest madalamad või ka keskmised. See omakorda mõjutab negatiivselt tarbijate kindlustunnet.

See, et inimesed näevad, et elu on läinud raskemaks ja seetõttu kasvab ebakindlus tuleviku ees, on igati loogiline. Ja kurb on, et meie rahandusminister nimetab seda vingumiseks. Tema näeb asju tagurpidi, tema ei näe olukorda sellisena, et siin juba viimaste aastate jooksul on valitsus teinud otsuseid, mis Eesti majandusele halvasti mõjuvad ja inimeste toimetulekule halvasti mõjuvad, ja et inimesed lihtsalt markeerivad seda nii oma käitumise kui ka väljaütlemistega. Rahandusminister näeb seda kuidagi tagurpidi. Tema seisukoht on umbes selline, et inimesed hakkasid kõigepealt vinguma ja siis hakkas elu halvemaks minema. Nii et selles valguses ja ka vaadates Euroopa konteksti, seda on siin täna juba korduvalt ka mainitud, et toiduainete käibemaksu ei ole madalamale tasemele seadnud ainult üksikud riigid: Eesti ja Taani. Ülejäänud on toiduainete hinda püüdnud läbi selle taskukohasemana hoida ja tegelikult on väga häid näiteid. Võtame kas või Suurbritannia, Iirimaa, kus see mõju on kandunud kenasti tarbijatele üle.

Siin mõni aeg tagasi kõnelenud kolleeg rääkis, et peaks tegema ka Eesti-põhise uuringu. No ma selle uuringu juurde ütleksin niimoodi, et loomulikult tasub ikkagi oma riigis ka uuringuid teha, aga mõnes mõttes teinekord ikkagi kehtib ka see vanasõna, et tasub õppida ka teistelt, et kui teised on näiteks vigu teinud, siis neid mitte teha, ja kui teised on midagi hästi teinud, siis püüda sealt õppida ja siis võib-olla saab selle uuringu aja ja raha kokku hoida. Ja veel, selle uuringuga, minu arust mängitakse siin inimestele ka natuke sellist poliitteatrit.

Ei saa minagi mööda sotsidest. Nemad ju, kui nad veel valitsuses olid, siis nad mängisid rahvale seda mängu, et jah, hääletasime automaksu poolt, aga tegelikult me seda ei tahtnud. Ja toiduainete käibemaksu osas nad mängisid seda mängu, et meie minister hakkas uurima. Ja ma kujutan ette, et tõesti on terve hulk sotside valijaid, kes vaatavad, et nii ilusti räägivad need sotsid. Siis jällegi palgapäeval või kuu keskel vaatavad, et elu läheb nigelamaks, aga ikka sotsid ilusasti räägivad. Noh, eks see sotside trikk oli see, et meil minister hakkas uurima, et küll selle jutuga nüüd me näitame rahvale, et me tegelikult äkki võib-olla toetame toiduainete käibemaksu langetamist. Aga siis, kui valitsuses oldi, siis loomulikult hääletati sellele vastu.

Nii et ei maksa neid uurimise jutte väga tõsiselt võtta. Ja sotside taktikast on inspiratsiooni saanud ka Eesti 200 minister, kellele tundub, et kui ta jätkab sotside algatatud uuringuga, siis võib-olla mõni valija – kuigi ma ei tea, kas neil on valijaid alles jäänud, reitinguid vaadates võib-olla on see mingi uuringu viga – aga võib-olla ta siis loodab, et mõni valija tuleb tagasi nende juurde, et nad uurivad ka nüüd toiduainete käibemaksu alandamist.

Nii et meie olemegi seetõttu, et parandada Eesti inimeste toimetulekut, aga tegelikult ka turgutada sisetarbimist, teinud ettepaneku, mitte ettepaneku, vaid andnud sisse seaduseelnõu, millega siis võiksime toiduainete käibemaksu allapoole tuua. Ma igaks juhuks markeerin mõned asjad ära, mida võib-olla pärast küsima hakatakse. Meie eelnõu ütleb, et toome selle 5% peale. Teatavasti Euroopa reeglistikus võib alandatud määrasid olla kaks, et Euroopas on kokku lepitud nii, et sul võib olla nullkäibemaks, siis sul võib olla selline üldine käibemaksumäär ja seal vahel võib olla kaks alandatud käibemaksumäära. Eestis on need praegu 9% ja 13%. 9% kehtib ajalehtedele, raamatutele ja ravimitele ja 13% majutusasutustele. Meie ettepanek on 5%. Ja sellel on kaks põhjust. Esiteks me arvamegi, et see üks alandatud määr võikski 5% peal olla, nii et me võiks selles suunas liikuda, ja ta on Eestis ka 5%-line olnud ja see siin viimastel aastatel on muutunud poliitilises turbulentsis. Nii et selles osas, kui keegi peaks tahtma küsimuses nagu sellise peidetud etteheite teha, et miks viis, et seda ei saa teha – saab küll teha.

Ja kui siis küsida, et mis siis veel võiks viie peale kukkuda, siis mina ütleksin niimoodi, et no raamatud ja ravimid. Me eestlased on ikka raamatu ja hariduse usku olnud, et raamatud võiks tõesti olla alandatud määraga. Ja ka ravimid, mis on selline, noh mitte luksuskaup, vaid vajadusest tulenev. Eesti ajalehtedes muidugi kirjutatakse nii palju sellist, et ma arvan, et ühiskonnale oleks kasulikum, kui vähem ajalehti loetaks. Nii et ajalehed võib-olla ma võtaks üldse soodusmääraga kaupade hulgast välja ja need võiks rahulikult tõsta siis selle tavapärase määra peale, sest et siis ilmselt vähem inimesi ostab ajalehti ja siis seda ajupesu, mis sealt tuleb, jääb vähemaks. Ja majutusteenused võiksid jääda sinna 13% protsendi peale, kus nad omal ajal kokku lepiti.

Ja teine küsimus, mis tavaliselt tuleb, on see, et mis on see eelarve mõju ja kuidas seda katta. Hinnanguliselt see eelarve mõju võiks olla 400 miljonit kusagil. Aga kui meil rahanduskomisjonis oli see arutelu ja Rahandusministeeriumi esindajatega arutasime, siis see 400 on arvutatud niimoodi, et ei ole arvestatud selle hulka tarbimise kasvu, mis seda nii-öelda negatiivset eelarve mõju potentsiaalselt vähendaks, aga see 400 miljonit – võtame praegu selle, hea ümmargune number –, ja kui siis keegi küsib, et aga kuidas seda katta. Noh, pangamaks on natukene ajalukku jääv asi, et siin kolleeg Sõerdiga eelmine nädal pidasime sellel teemal debatti ja tõesti, see momentum, kus oleks pangamaksust sadu miljoneid saanud, on praegu möödas. Aga kui me vaatame neid numbreid, mis tahetakse raudtee ehitamise nime all sohu matta või mis tahetakse matta energiatootmisviiside toetamiseks, mis meid pikas perspektiivis ikkagi veel vaesemaks teevad, siis sealt on katteallikaid võtta küll ja veel.

Nii et ei ole meil seda muret, et kui me nüüd toiduainete käibemaksu langetaks, inimeste toimetulekut parandaks, mis kindlasti keerulises julgeoleku olukorras parandaks ka patriotismi, usku oma riiki, soovi, et sellel riigil hästi läheks, et kui me seda alandame, siis see 400 miljonit, kindlasti selle peale riik kuidagipidi pikali ei kuku. Lõpetame raiskamise ära nendes kohtades, kuhu ei ole vaja raisata, ja meil on mitte ainult katteallikas olemas, vaid meil on lisaks palju raha veel muude heade asjade tegemiseks. Aitäh!

Teile on ka küsimusi. Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud aseesimees! Austatud ettekandja! Ma saan aru, et ka sina ei saanud üle ega ümber sotsiaaldemokraatidest. See on tore, et me nii võimsad ja vägevad oleme. Aga ma tahaksin ikkagi selle eelnõu sisu osas rääkida. Mis sa arvad, mis siis see tegelik võimalus on, et sarnaselt maksumuudatused Eesti riigis jõustuvad? Nii nagu enne viitasin, praeguses parlamendis on taas ülekaalus selgelt parempoolsed erakonnad, nende hulka võiks justkui ka EKRE-t liigitada, kuigi see eelnõu oma loomult on pigem vasakpoolne. Mis näoga või mis jõuga sa näed, et on võimalik veenda praegust koalitsiooni või laiemalt parlamendi enamust sarnaseid maksumuudatusi toetama? Sa kritiseerisid seda meie poolt algatatud analüüsi, mis … argumente juurde, see sulle ei sobinud, seda ei pidanud vajalikuks või piisavaks. Aga mis siis on need meetmed, mida sa välja pakud, mida Eesti Konservatiivne Rahvaerakond välja pakub, peale selle, et me algatame eelnõusid, mille puhul me teame, et need hääletatakse saalis maha?

Aitäh, Tanel! Ma algatuseks ütlen, et ega tegelikult see valitsus suurt muutunud ei ole sellel parempoolsem-vasakpoolsem skaalal, nad on samas kohas edasi nagu siis, kui teie valitsuses olite. Ja te ka hääletasite vastu nendele eelnõudele. Toona võib-olla oleks olnud teil võimalus siiski, istudes seal valitsuse laua ümber, mõjutada kolleege rohkem selles suunas mõtlema, et võib-olla ikkagi tuleks inimestele appi raskel ajal. Aga mis puudutab võimalusi, siis ega opositsiooni eelnõude võimalused selle Riigikogu saali matemaatika puhul tõepoolest kuigi suured ei ole, kuigi ma julgeksin ühe ennustuse siin teha, ma ei hakka detailidesse minema, aga ma julgen arvata, et on tulemas lähiajal mõni eelnõu, kus leitakse Riigikogu saalis üsna suur üksmeel ja minnakse seadusemuudatustega edasi. Sellele peale vaadates ei kaota ma kunagi lõpuni lootust. Ma hea meelega nägin, et kolleeg Sõerd on saali tulnud, tihti ei ole koalitsiooni esindajaid saalis. Võib-olla Sõerd täna on tulnud selleks, et et tänada mind hea eelnõu eest ja anda edasi info, et läheme sellega edasi ja aitame inimesi. Aga ma ütlen, et ma ei pea seda kuigi tõenäoliseks, aga ma olen optimistlik inimene ja kunagi lõplikult lootust ei kaota, et asjad arenevad positiivselt.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, austatud ettekandja! Aitäh selle eelnõu eest! Kindlasti Keskerakond seda toetab. Võib-olla koalitsioon ei toeta sellist käibemaksu alandamist kõikidele toidukaupadele, aga on olnud aruteluks näiteks käibemaksu alandamine just kohalikele toodetele. Mis teie sellest arvate? See oleks selline kahepoolne mingil määral toetus riigi poolt, et toetaks kohalikku ettevõtjat, tema konkurentsivõimet, aga muidugi ka inimesi, tarbijaid, ja nende toimetulekut. 

Ja võib-olla teil on veel mingisuguseid ideid ja võib-olla ka eelnõusid, mida plaanite veel lähiajal üle anda, mis aitaksid inimeste toimetulekule kaasa?

Ma alustan tagantpoolt ettepoole. Eks meil on ka teatav poliitiline konkurents ju opositsiooni sees, kuigi me teeme palju koostööd, ja teinekord juhtub nii, et kui mõnest heast ideest räägid, siis näiteks tuleme esmaspäeval siia ja sa ise võib-olla, Anastassia, annad üle selle hea eelnõu, mis meil plaanis on. Nii et seda tulevikuperspektiivi ma nii ei avaks. Aga kahtlemata, EKRE-l on tihtilugu eelnõusid ja ettepanekuid, mis Eesti elu jõuliselt paremaks teeks. 

Mis puudutab seda kohalik toit versus välismaine toit, seal on mul selline kahetine vastus. Kindlasti leidub kriitikuid – mul on hea meel, kui nad kirjutavad või helistavad ja oma kriitikast teada annavad –, aga ma ütleksin, et kui me hakkaks vahet tegema, siis see esiteks administratiivselt muudaks asja väga keeruliseks. Ma ei tea, kas me peaksime võtma siis ka mingisugused revidendid, kes kes käivad kauplustes kontrollimas, kust tuli õun või porgand, mis omakorda suurendab kulusid. Seal mina selline suur ja optimistlik toetaja ei oleks. 

Ja ma arvan, et tänases olukorras, nagu ma alguses rääkisin, kus perede ja väiksema sissetulekuga inimeste toimetulek on tugevasti löögi all, me võiksime rääkida toidust üldisemalt. Siis me administratiivset koormust ei suurendaks, see tähendab riigi kulusid ei suurendaks, küll aga aitaksime turgutada tarbimist ja aitaksime inimesi. 

Martin Helme, palun!

Aitäh! Ei saanud aru sellest Taneli jutust, et see eelnõu on vasakpoolne. Millal varem on olnud maksulangetamise asjad vasakpoolsed? Teie erakond EKRE ehk Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on ikkagi parempoolne erakond ja sellepärast me kogu aeg tahamegi makse alandada. Ja maksude alandamine on ju lihtsa ja loogilise põhimõttest lähtuv, et raha, mida riik ei võta inimestelt ära, jääb inimestele kätte, inimesed saavad selle rahaga ise otsustada, mida nad teevad, ehk oma elu ise paremini juhtida. Nii et me ei ninnunännuta neid, ei suuna neid, ei kamanda, ei nügi, ei tee vaesemaks, ei suuna sotsiaalabi sabasse. Kui ma olin rahandusminister, siis me lausa ju tegime seal analüüse, et missugune siis oleks selle toiduainete käibemaksu alandamise mõju eelarvele. Noh, seda saab teha nii- ja naapidi, aga tegelik fakt on see, et see mõju on kaugelt üle dramatiseeritud. See ei tee riigieelarvesse sellist suurt auku, nagu meile kogu aeg ähvardatakse. Loomulikult tal on negatiivne mõju, aga mitte nüüd teab mis pöörane. Minu meelest selle taha küll asi seisma ei peaks jääma, kui me vaatame, kuhu meil kõikjal raha loobitakse. Või kuidas sa näed?

Teie aeg!

Jaa, aitäh, Martin! Kõigepealt ma ütlen seda, et sina olidki hea rahandusminister, sa oskasid, said aru, mis numbrites kirjas on, erinevalt praegusest rahandusministrist, kes mulle eravestluses on otsesõnu tunnistanud, et ega ta ei olegi numbrite inimene, ta on rohkem selline nagu humanitaarinimene ja filosoof. Kõigepealt seda. 

Aga ma ütleks, et isegi juhul, kui see mõju on selline, nagu Rahandusministeeriumi ametnikud näitavad, et see 400 miljonit, siis veel kord: meil on kohti, kuhu me raiskame, noh, miljardi või paar, 400 miljonit on selle kõrval väike number. Ja, ütleme, katteallikate leidmisega tegelikult mingisugust probleemi ei ole.  

Ja veel kord – mina olen seda meelt tõepoolest, et mida rohkem raha inimestele kätte jääb, seda vabamalt nad saavad toimetada ja seda rohkem on lootust, et majandus üleüldiselt elavneb. Kui inimene ei pea mõtlema sellele niimoodi pingsalt, et mis ma nädala lõpus söön, vaid saab mõelda näiteks välja mõne imeviguri, mis maailmas hästi müüb, ja siis ettevõte luua ja seda müüma hakata, siis jällegi: kogu riik ju võidab sellest. 

Mis puudutab seda Tanel Kiige … Tanel Kiik järel olid täna sellised kummalised käsitlused siin juba hommikust saadik. Võib-olla ta mõtles vasakpoolse, nii edasi, et ta vaatab saali teiselt poolt. Tema suhtes me oleme vasakul ja siis võib-olla sedapidi. Tont teab, mis tal sassi läks.

Aivar Sõerd, palun!

Austatud ettekandja! Tõepoolest ei olnud väga ammu, kui teie, EKRE oli ju lausa valitsuses ja lausa rahandusministri portfell oli teie käes, maksupoliitika juhthoovad olid teie käes. Ja veelgi enam, peaminister oli Keskerakonnast, Keskerakond on veel suurem toiduainete käibemaksu langetaja, kui teie oletegi. Tuletage meelde, protsendid öelge maha kohe, mitu protsendipunkti te langetasite käibemaksu tookord toiduainetele. Tooge eraldi välja, kui palju langetasite kartulile, kui palju puuviljale ja kui palju köögiviljale.

Ma aiman su küsimuses teatavat irooniat, Aivar. Aga ma ütleks, et tõepoolest, me maksualandustega ju tol ajal tegelesime, kui me valitsuses olime. Teie võitlesite vastu siin, olgu need aktsiisilangetused või muu, väitsite jälle, et tekivad suured eelarveaugud ja mida iganes. Aga neid ei tekkinud. Ja tõepoolest toiduainete käibemaks jäi tol korral alandamata, sest kõike korraga ju teha ei jõua. Aga me hakkasime pihta nendest asjadest nagu kütused, näiteks, mis on oluliseks sisendiks ka toiduainete tootmisel ja mis seeläbi mõjuvad inflatsioonile, sealhulgas ka toiduainete kallinemisele, pärssivalt. Me ikkagi tegelesime jõuliselt sellega, et inimestele jääks raha rohkem kätte. Paraku juhtus nii, et valitsus lagunes enne, kui toiduainete käibemaksu alandamine ellu sai viidud. 

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Eestis on tõesti üks kriis teise otsa. Jätame need globaalsed nüüd kõrvale. Aga ikkagi, minu arvates võiks põhjus olla see, et kõige suuremate kriiside allikas on meil Reformierakonna võimulolek ja nende koalitsioonipartnerite käpardlik, arrogantne ja küüniline riigijuhtimine. Meil on kriis sotsiaalvaldkonnas, isegi puuetega lastelt võetakse toimetulekurahasid ära, meil on kriis tervishoius. Uus minister leiab selle peale, et patsiendi rahulolu polegi oluline, üleüldse guugeldage endale diagnoos ja ärge tekitage riigile kallist arsti kulu. Eile infotunnis ütles peaminister, et kuna muu maailma näitel pole kusagil kuldvõtmekest, mis asju muudaks – me rääkisime sellest, et Eestis nagu Võrus sündis seitsme kuu jooksul ainult kaks last ja meil on suur demograafiline kriis –, siis kuigi teised riigid üritavad sellest hoolimata oma inimeste olukorda parandada, ka nende käibemaksule muudatustega, siis me näeme, et sellel valitsusel on kuldvõtmekesed ainult pankuritele, tuulikuärimeestele ja relvaärimeestele. Kas põhjus maksude tõstmises ja mittealandamisest pole mitte valitseva eliidi tahtmatus ja suutmatus riigi juhtimisega tegeleda nii, et inimeste heaolu oleks tagatud?

Ei noh, vot siin ma ütleksin niimoodi. Esmaspäeval peaminister ütles välja siitsamast kõnepuldist sõnad, et ... Ma ei ütle nüüd sõnasõnalist tsitaati, aga ta ütles välja, näiteks meretuuleparkide osas, et ootame Euroopa puhta tööstuse teatist, siis saame teada, kas eestlastele on meretuulepargid kasulikud. 

Minu arust ta sellega ütles välja selle mõtte, mida ma olen siit puldist ka adresseerinud, et ega ta ei toimetagi nii, et ta tuleb tööle ja võtab valitsuse laua ümber kokku ja hakatakse arutama, kuidas Eestit edasi viia ja Eestis elu paremaks teha, vaid ta toimetabki niimoodi, ma ei tea, et toimub valitsuse kabinetiistung ja mõnikord on lühike istung, sest peaminister ütleb: "Praegu pole Brüsselist midagi kirjutatud ja helistanud ka keegi ei ole." Ja siis minnakse laiali. Aga mõnikord ütleb: "Teate mis, Brüsselist kirjutati, tuleb teha nii." Ütleme, suutlikkus kõike seda ellu viia, mis Eesti huvidele ei vasta, on olnud ju ikkagi selles mõttes päris võimas, siin see teerull on sõitnud ikkagi hoogsalt. 

Nii et selles suhtes nagu suutlikkuse osa küsimusest, mis puudutab erinevate lolluste elluviimist, seal on ikkagi suudetud jõudu näidata. Aga tõesti, sellealane suutlikkus, et prooviks objektiivselt otsa vaadata Eesti olukorrale ja sellele, mis on meie tugevused ja mida oleks vaja teha, et edeneda, selles osas suutlikkus on tõesti puudulik. 

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Ma panin tähele, et tegelikult koalitsiooni esindajad, olgu need ministrid või siis Riigikogu liikmed, väga armastavad rääkida ajaloost, ühesõnaga, vot teie olite siis võimul, kas te olete midagi teinud või mitte. No isegi kui oletada, et me oleme midagi valesti teinud, kui me olime võimul, kas see tähendab seda, et nüüd te peate ka nagu midagi valesti tegema, sellepärast et keegi eelnevalt seda tegi. Miks ei saa paremini teha sel juhul? 

Aga tegelikult lihtsalt tuletaks meelde, et majanduslik olukord siis, kui tõepoolest EKRE ja Keskerakond olid võimul, võrreldes praeguse majandusliku olukorraga nagu, need on kaks väga erinevat asja, olgem ausad. 

Aga minu küsimus on see, et kui meil on 25 Euroopa Liidu riiki, põhimõtteliselt terve Euroopa Liit, kus ühel või teisel määral seesama käibemaksumäär on toiduainetele alandatud, ja meie siis oleme üks kahest riigist põhimõtteliselt, kus seda ei ole, siis miks sa arvad, miks meie valitsus niimoodi tegutseb, miks me ei taha olla nagu ülejäänud Euroopa.

No vot, see on nüüd küll küsimus, mis annab võimaluse selliseks võib-olla natuke laiema vaatega vastuseks. Ja see on tegelikult probleem, mis vaevab meie koalitsioonipoliitikuid, eriti, ma ütleks, Reformierakonna liikmeid. Nende vaade maailmale on umbes selline, et teised on lollid, jah, kui niimoodi lihtsalt eesti keeles öelda. 

Ja selle kurbloolisus on selles … Noh, ma võin tuua näiteid ka, noh, see kandub edasi ka erasektorisse. Ma olen ise lähedalt näinud inimesi ja rääkinud nendega, kes on kuskil välisriikides näiteks majandustegevusega kõrbenud, ja teinud seda riikides, kus on väga erinevatest teistest välisriikidest ärimehi, kes on väga edukad. Ega siis eestlaste vaade on selline, et kõrbesime sellepärast, et me seletasime neile, kuidas on õige teha, ja nad ei saanud aru, olles ise näiteks suuremas ja pikkade traditsioonidega riigis. 

Või noh, tuleme diplomaatia juurde. Kui meil juhib Euroopa Liidu asjade komisjoni, mis minu arust on oma sisu poolest vägagi diplomaadi roll, eks ole, kus tuleb palju välissuhtlust ette, juhib inimene, kes on solvunud, ja ei häbene seda väljendada, selle peale, et Prantsuse delegatsioon on tulnud kohale ja kavatseb rääkida prantsuse keeles, sealhulgas on võtnud kaasa tõlgi, ja kõik igati vastab diplomaatilistele tavadele. Ja siis mitte ainult Euroopa Liidu asjade komisjon, vaid ka noored kolleegid Reformierakonnast on sellised, et ei, õige oleks rääkida inglise keeles. No vot! 

Ja nüüd me jõuame selle maksuküsimuseni. Ilmselt vaadatakse maailma ka seal niimoodi, et need ülejäänud 25 Euroopa riiki rumalad, teevad valesid asju, ei saa aru, et peaksid rohkem Reformierakonda kuulama. Aga paradoks selle asja juures on see, et – ja nüüd ma tulen teie sissejuhatuse juurde – tõepoolest, Kaja Kallas sai kandikul Euroopa juhtiva majandustõusu, ja see valitsus, kus olid EKRE ja Keskerakond oli tulnud läbi tegelikult COVID-i kriisist ja väga turbulentsest olukorrast ja teinud seda viisil, kus me olime olnud väga edukad. Ja see ei võtnud aastatki Reformierakonnal, et see edu ümber pöörata, ja me olime kohe aasta või natuke vähem peale seda, kui asuti taas juhtima seda Eesti elu, olime me jõudnud negatiivsete edetabelite tippu: kõrgeim inflatsioon, kõige kiirem majanduslangus ja nii edasi ja nii edasi. 

Aga miks nad meenutavad kogu aeg seda meie valitsust, sest eks nad ka suhtlevad inimestega ja nad ju näevad, et inimestel ei ole meelest ära läinud see, et oli selline lühike hetk, kus oli tunda, et tuleb värsket õhku. Ettevõtjad ütlesid, sai jälle tegutseda. Inimesed nägid helget perspektiivi, et elu võibki paremaks minna. Ja seda ju Reformierakond tajub, eks ole. Nad on olnud kaks aastakümmet võimul ja sageli juhtinud veel valitsust. Ja kõik need aastad on inimeste mälus mitte nii helgetena, kui oli see lühike helge viiv, kui EKRE ja Keskerakond olid valitsuses, nii et eks nad sellepärast proovivad siin seda mustata ja materdada nii, kuidas nad jaksavad. 

Aga kuna nad seda jätkuvalt teevad, see näitab, et ilmselt jälle, noh, ma ei tea, Aivar läheb Viimsis Konsumisse, saab seal kellegagi kokku ja see jälle ütleb, et Aivar, miks te teete kõike seda jama, vaadake, meil oli korraks täitsa mõistlik valitsus. Ja siis ta tuleb jälle siia meid materdama.

Aitäh! Küsimusi on veel. Ma teen väikese täpsustuse: Viimsis Konsumit ei ole. Aga Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Jätkame mu kolleegi Vadim Belobrovtsevi teemat, et kas kas valitsus üldse aru saab, mis nad teevad. Parempoolne valitsus, nii nagu nad ennast nimetavad, peab ju aru saama, et käibemaksu alandamine toiduainetele toetab tarbimist, siis tegelikult ergutab ju majandust ja leevendab inflatsiooni. Kuidas siis sellest aru ei saada? Kas siin on tõesti asi ainult ideoloogias, kus meil rahandusminister ütleb selle peale, et, noh, teil jääb raha vähemaks, aga siis võtke omal teine ja kolmas töökoht ja saage kuidagi hakkama, et igaüks peab omadega hakkama saama? On see siis tõesti ainult ideoloogias?

Aitäh, hea küsija! Noh, raske on muidugi öelda, mis seal koalitsiooniliikmete peades toimub, aga üks asi, mis muidugi on tänapäeva maailmas: ütleme, see parempoolsus, vasakpoolsus. Seal on pilt tegelikult ka läinud segaseks ja hägustunud ja võib-olla kohati need sõnad ongi muutunud selliseks, et noh, ütlen lihtsalt sõna, aga tegelikult ei mõtlegi seal taga oleva sisu peale. Ja ega teisipidi, kui me vaatame, et siin Jürgen Ligi käis ju meile alles toomas seda sookvootide eelnõu – ei ole eriti parempoolne. Parempoolsed inimesed üldiselt kipuvad olema konservatiivsemad ja nagu majanduslikult vaatama pragmaatiliselt, mis oleks mõistlikum. Kui me vaatame seda praegust valitsust, kes jätkuvalt jätkab kõige seda ideoloogilisi energeetikapoliitika surumist: noh, ei ole jälle eriti parempoolne. Nii et, ma hindaks, et see on neil lihtsalt selline loosung, või siis on nad, nähes, et nende praegune Reformierakond, siis on nähes, et nende praegune koalitsioonipartner, noh, enam järgmises Riigikogus ei ole nende koalitsioonipartner, ja nad võib-olla mängivad tõusva uue tähe peale. Siis nad võib-olla nagu, proovides seda sõna parempoolsus, proovivad nagu valijate alateadvusesse kuidagi sisse viia, et äkki saab jälle siia kellegi sellise 12-liikmelise fraktsiooni, kellega siis saab koos teha neid enda asju. Sest nagu minu selja taga istuv Riigikogu juhataja ju enne neid valimisi ütles, et tema koos oma erakonnaga tulebki siia Riigikokku selleks, et Reformierakond saaks teha seda, mida Reformierakond tahab teha. Võib-olla Reformierakonna lootus on siis, et tulevikus on jälle mõni selline partner võtta.

Aitäh! Ma ei saa kahjuks seda siin vastulausena kasutada, aga ma peaksin siiski ütlema ühe olulise märkuse, et see konkreetne teema puudutas maksuküüru ja seda, et see maksuküür tuleks ära kaotada. See oli väga konkreetselt toonane minu seisukoht. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! See on ootamatu, ma ei teadnud, et siin formaadis on vastusõnavõtud võimalikud Riigikogu esimehe poolt, aga (Esimees Lauri Hussar üritab midagi vahele öelda.) Riigikogu esimehe kaalutlusruum on lai. Aga tulles tagasi ettekandja juurde, te tõite väga õigesti välja seda, et Keskerakonna ja EKRE valitsemise ajal olid väga hästi tehtud toetused, COVID-i toetused, energeetikas olid erinevad olulised otsused tehtud. Ja tõesti, see tegelikult aitas välja tulla nendest kriisidest väga edukalt ja Reformierakond, Kaja Kallase valitsus sai tõesti enda kätte sellise väga hea positsiooni ka majanduses. Ma hiljuti vaatasin, mul on siin lahti, et Riigikontroll tõi ka oma aruandes välja, et EKRE ja Keskerakonna valitsuse ajal need toetusmeetmed just COVID-i osas olid väga sihtpäraselt tehtud. Aga samas näiteks Riigikontroll on olnud väga kriitiline seoses riigieelarve läbipaistmatuse osas. Täna meil tõstetakse käibemaksu 24%-ni, aga inimesed ei näe, kuhu see raha läheb. Mis probleemi ka selles osas näete, kuidas seda saaks lahendada?

Kui nüüd vastata riigieelarve küsimusele, siis ma isegi ise tegin vastavasisulise muudatusettepaneku, mis ütleb, et riigieelarve lisa peaks olema kohustuslikuna, mitte vabatahtlikuna, see lisa, mis ka kulupõhiselt ministeeriumi kulud välja toob. Tõepoolest, ma olen teiega nõus, et kui tänast riigieelarvet lugeda, ma ei tea, võtad seal haridusministeeriumi, seal on on põhihariduse edendamine ja kõrghariduse edendamine ja teaduse rahastamine ja kõik muu, aga kui sa küsid, et mitu inimest sul PR-osakonnas ja kui palju raha kulutab, siis seda vastust sa eelarvest välja ei loe. Nii et selles osas ma ootaks küll, et kui uus riigieelarve tuleb, kuigi minu muudatusettepanek ei läinud läbi, aga siit kõnetoolist nii rahanduskomisjoni esimees kui ka minu arust isegi rahandusminister ütlesid, et nad toetavad seda ja see on hea ettepanek, teeme läbipaistvamaks. Meil siin mõni kuu on jäänud ja siis see riigieelarve siia ilmub, eks me näe, kas läheb läbipaistvamaks või ei lähe. Aga ärgem unustagem siiski ka seda tõdemust, mille ütles üks endine Reformierakonna rahandusminister vastuseks küsimusele, et kuhu raha läheb, siis tema vastas, et raha läheb igale poole. Ja ma loodan, et valitsuskoalitsioon püüab edasi minnes minna nagu kuidagi konkreetsemaks, et kuhu igale poole siis ikkagi raha läheb.

Valdo Randpere, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Iseenesest oled sa päris palju segast juttu ajanud, et ma pean parandama sind. See, mis puutub neid 25 Euroopa riiki, kes kõik on alandanud käibemaksu toiduainete pealt, et seal on õnn ja rõõm nüüd majas – no ei ole päris. Rootsis on väga suur debatt selle üle, et toiduainete hinnad on tohutult tõusnud, aga keegi ei julge enam käibemaksu tagasi tõsta varasemale tasemele, sest see oleks veel ebapopulaarsem. Aga samas öelda, et keegi neist ei kahetse seda, et nad tegid, see on ka vale.  

Siis üks asi oli sul päris kindlasti õige. Selle koha peal kahjuks eesistuja parandas ebaõigelt öeldes, et Viimsis ei ole ühtegi Konsumi kauplust. Vale! Viimsis on põhimõtteliselt kolm Konsumi kauplust, kaks on päris kindlalt Viimsis ja üks on 20 meetrit siinpool raudteed, niimoodi Tallinna piiri peal.

Jaa. Kõigepealt, tore sind siin näha, kolleeg Randpere. See näitab, et vastupidiselt sellele, mida sa püüdsid väita, et ma ajan ainult segast juttu, sa said väga hästi aru, mis ma rääkisin ja see tekitas sul sellise emotsiooni ja soovi siia saali tulla. Nii et rõõm näha. Tore on, kui debatis osaleb ka koalitsioonisaadikuid.

Viimsi Konsumi kohta, jaa, ma unustasin enne ka eesistujale öelda, et mina enam Võrumaal, maainimesed sinna Viimsisse satuvad harva, nii et mina ei tea, kas teil on seal Konsumit või teil ei ole seal Konsumeid. Aga vähemalt nüüd on siis see asi selge, et kaks on Viimsis ja üks on enne Viimsit piiri peal.

Selge, suur tänu täpsustuse eest! Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Vat, [Rain], me rääkisime siin ennist eliidist ja nende suutmatusest või siis tahtmatusest tavalise inimese ja väikeettevõtja ja ka väikeettevõtjate muresid lahendada. Aga no siin ei olegi midagi imestada, kui nad isekeskis jagavad võimul olles ametikohti. No kuna majanduses on rasked ajad, siis abiks ikka. No näiteks Erkki Keldo naine Kristiina Viks on nüüd Kuldar Leisi juurde tööle saadetud nõunikuks, Keldo juurde on saadetud Kristen Michali naine Evelin Oras nõunikuks ja Evelini õde Moonika Oras on saadetud Jürgen Ligi juurde nõunikuks. Meil on siin kõva arutelu ja debatt käimas, aga mul on ikkagi tunne, ja ma ei tea, kinnita või lükka ümber: kas põhjus pole tegelikult hoopis lihtne ja banaalne, ehk nagu ikkagi rahvasuus öeldakse, täissöönud ei mõista näljast?

Hoo! Jah, noh, kuidas öelda, kui sa ka terve pere saad hea palga peale, siis jõuad ka kõrge käibemaksuga toiduaineid osta.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Me räägime toiduahelast ja käibemaks on üks osa toiduahelast – on ta siis reaalse, tegeliku inimese toiduahelast, kus ta, inimene ostab hinda tegelikult. Ta käib poes, ta vaatab hinda, tegelikult kvaliteet ja, ütleme, on ta Eesti toit või on ta välismaa toit, see talle eriti korda ei lähe, kuna tal on vaja süüa. Eesti ostab hinda. Nüüd sellesama 5%-se käibemaksuga oleks võimalik tuua maapiirkonnast väikeettevõtja nähtavale, kes saaks oma toitu müüa avalikult ja müüa ka kaubanduskettidele. Kas oleks see 5%-se käibemaksuga ikkagi turgutada meie maaelu, meie piirkondi ja ka selle läbi riiklikku julgeolekut?

Jaa. Kolleegidelt on sellised keerulised küsimused, raske vastata. Üleüldiselt kindlasti see, kui me suudame astuda samme, mis tarbijate kindlustunnet suurendavad, mis nende toimetulekut parandavad, siis see üleüldiselt elavdab majandust ja kahtlemata toidu osas toetab ka kodumaiseid toidutootjaid, nii et selles mõttes see eelnõu kindlasti aitaks ka seda toiduahelat turgutada. Ja eestlased kahtlemata on, vähemalt mulle jääb mulje nii inimestega vesteldes kui ka arvamusuuringuid vaadates, kodumaise toidu usku, nad heal meelel tarbivad kodumaist toitu. Aga tõepoolest, täna on tihtilugu nii, et see lihtsalt hinna poolest ei ole kättesaadav. Nii et kui me üleüldiselt suudame toiduainete hindu soodsamaks tuua, siis ma usun küll, et ka kodumaised toidutootjad sellest võidavad.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Riigikogu rahanduskomisjonis toimunud arutelu palun tutvustama siia Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Diana Ingeraineni. Palun!

Hea Riigikogu juhataja! Head Riigikogu liikmed! Rahanduskomisjon arutas 8. aprillil oma istungil esitatud ettepanekut ja otsustas teha ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda 17. aprillil, see on siis täna, määrata juhtivkomisjoni esindajaks komisjoni liige Diana Ingerainen, see olin siis mina, ja mõlemad punktid võeti vastu konsensuslikult. 

Arutelus arutati seda, et kõigepealt kolleeg Epler esitas oma ettepanekud, ja kuna see oli samal istungil, siis paljud arutelud või punktid kattusid. Aga kolleeg Tanel Tein tõi välja, et kas on ikkagi uuritud, mismoodi see mõju on riigieelarvesse, ja et see miinus peaks olema 400 miljonit. Ja vastus oli, et, jah, selle peale on mõeldud. Pigem oli siin soovitus, et mingid tegevused võiks ära jätta selles ulatuses. 

Ja siis oli ka kutsutud komisjoni osalema Rahandusministeeriumi esindaja Erle Kõomets, kes viitas sellele asjaolule tähelepanu, et käibemaksu direktiiv lubab kohaldada maksimaalselt kaht vähendatud maksumäära, ja Eestis on näiteks praegu 13 ja üheksa. Ja siis rahanduskomisjon otsustas teha ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Otsuse poolt oli viis liiget ja otsuse vastu kaks ja erapooletuid null. 

Suur tänu! Teile on vähemalt üks küsimus. Rain Epler, palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Hea ettekandja! Mu küsimus on võib-olla natukene laiem ja natuke kaudsemalt nende arutelude kohta. Sina vaatad mõnevõrra värskema pilguga siin Riigikogus ja komisjonides toimuvat tööd. Kas see, et opositsiooni algatused võib öelda sajaprotsendiliselt laualt maha lükatakse, kas see võib olla seotud mingi sarnase arrogantsiga nagu täna näiteks Riigikogu juhataja puldist väljendas, ta ise ütles ka, et tal küll vastulauseks, protokoll ette ei näe vastulauset, aga siis ta ikkagi tegi vastulause, sest tal on mikrofon ja tema juhib istungit. Kas see on selline üleüldine koalitsiooni joon, ongi selline, et reeglid võivad olla, aga meie neid ei täida, sest meil on jõud. Kuidas sina seda näed mõnevõrra värskema pilguga, nii komisjonides kui ka suures saalis?

Aitäh, hea küsija! Tuleb tunnistada, et me tegelikult seda komisjonis ei arutanud ja siin ma olen ikkagi komisjoni poolt suunatud.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Aga komisjonis, kui te räägite sellest, mis komisjonis arutati, kas seal ka koalitsiooni poolt otsiti lahendusi, kuidas saaks ikkagi teha see toiduainete käibemaksu? Kas oli ka mingit sellist positiivset konstruktiivsust ka või ei olnud valitsuskoalitsiooni saadikute poolt?

Aitäh, hea küsija! Kõik tunnevad ühtemoodi muret toimetuleku osas, aga me keskendusime pigem nendele konkreetsetele ettepanekutele. Taolist diskussiooni me ei viinud läbi.

Nii. Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Arvo Allari. Palun! (Kõneleja küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! No siin me nüüd siis oleme. Eelmine otsuse eelnõu, 9% peale ei tahetud seda toiduainete käibemaksu, no tuleme nüüd 5% peale. Argumendid on olnud koalitsioonil alati ühesed ja alati, mulle tundub, rahvavaenulikud. Minnakse selle taha, et Euroopa käibemaksu direktiiv ei luba erisusi, sõltumata sellest, et kui me selle otsuse teeme 5% peale, siis me saame Eesti-siseselt muuta neid vähendatud vähendatud käibemaksumäärasid, nagu Rainer rääkis. Praegu null ja ühtlane käibemaks, mis on 22. See tõuseb suvel 24%-ni, mis viib käibemaksu ja toiduhinna veel kõrgemale. Sinna vahepeale jäävat kahte erisust saab riik ise otsustada. 

Kui riigil on poliitiline tahe ja ta tahab oma rahvale vastu tulla, siis toiduainete käibemaksu saab 5% peale viia, 5% peale saab viia ka ravimeid, saab viia ka raamatud. Ja kui kompromissina veel võtta, siis peavoolu ajalehed võivad ka 5% olla, aga üldiselt sellega ei tahaks nõus olla, et nii nagu öeldi, et ajalehed võiksid olla 22% või selle tavalise käibemaksu määraga. 

Nüüd, käibemaksusoodustused, kus riikides on kasutatud. Keskerakond mainis, et kahes riigis, aga kontrollisin üle, praegu on veel Bulgaaria ja Leedu ka täis käibemaksuga. Nii et neli riiki Euroopas, kus on käibemaksu erisus veel tegemata. Samas, suures pildis see ei mängi mingit rolli. Teised riigid teevad kõik oma toidule ja müüdavale toidule käibemaksuerisust. Isegi paljukirutud meie peavoolu poolt Ungari, seal on ka kõige suurem käibemaks 27%, toidu käibemaks on alla toodud. Ja sealt tuleks eeskuju võtta. Kas tõesti siis need 24 riiki on nii rumalad? Nad on oma uuringuid teinud. Ja kui leitakse, et see ei too hinda alla, siis võiks viia selle tagasi tavakäibemaksu juurde, aga ometi ei ole seda tehtud. 

Ja meie reformierakondlasest valitsejad on öelnud, et kogu maailm on rumal, meie teame, kuidas teha. Ja see tähendabki seda, et ainult ühte rada minnakse, teerull läheb küll aeglase käiguga, aga sõidab kõigist opositsiooni headest algatustest üle, ja liigutakse ikka oma mantra järgi. 

Nüüd, mis kogemusi ja mida me oleme nagu mõelnud edasi viia? Kui me räägime, kas kellestki on õppida, 2018 tegi Läti proovikorras, või ütleme, sellise piloodina kodumaise puu- ja köögivilja 5%-lise käibemaksu. Tänu sellele suurenes kodumaise köögivilja ja puuvilja osakaal poelettidel märgatavalt, selle 5%-ga. See oli ka pilootprojekt, kaheaastane, mida taheti ümber teha, kuid nähti selle efektiivsust, nähti oma tootjate väljatulekut, köögi- ja juurviljade ja puuviljade kasvupinnad suurenesid. Tootjad said kindluse, et nende kaup on oodatud poelettidele ja sellest lähtuvalt nad said teha oma tulevikuplaane. Ja see kehtib siiamaani. 

Ei ole mingit sellist uuringut, et nüüd hind, tähendab, see käibemaksu alandatud hind ei ole tarbijani jõudnud. Kõik on ilusti jõudnud ja kaupmehed on saanud oma osa sealt vahelt. Muidugi me võime arutada, kas kaupmehe osa seal vahel on piisav, palju või liiga väike, aga see on hoopis teine teema. 

Siit lähedusest vaadates, võtame kas või Läti, meie naabri, kes on oma käibemaksu viinud 5%-le puu- ja köögivilja osas. Eesti kontekstis ikkagi teeme selle ära. Meie enda tootjad, meie enda inimesed saavad kindluse puu- ja köögivilja ning toiduainete tootmisel. Ja tarbija on selle eest tänulik. 

Praegu tarbija ostab tegelikult hinda. Kolleegid on rääkinud kollaste siltidega. Tõepoolest. Aga kui sul on ikkagi vajadus esmavajaduste rahuldamiseks, on vaja kõht täis süüa, et eluga edasi minna, siis see tähendab seda, et sa lähedki ostma hinda. Kui sul rahakott ei võimalda osta kallimat kaupa, siis sa ei saagi seda teha. See kõik tuleneb sellest praegusest maksupoliitikast, aktsiiside tõusust, käibemaksu tõusust, tulumaksu tõusust, et inimestele jääb vähem raha kätte. Ja sellest lähtuvalt on käibemaksu alandamine toiduainete osas vähim, mida võiks praegune koalitsioon teha. 

Ja maksude alandamine praegusele koalitsioonile peaks olema teerajaja. Praegu tuli opositsioon appi teile, et te ei pea hakkama välja mõtlema mingit uut maksu, vaid me tuleme appi, aitame teid. Opositsiooni hääled on ka käibemaksu langetamisel juures. Keskerakond toetab seda, EKRE toetab, Isamaa on ka kindlasti valmis seda toetama. Nii et võtame ennast kokku ja teeme Eesti inimestele head ning langetame toiduainete käibemaksu. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Sellega sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 593 SE esimesel lugemisel tagasi lükata. Me asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde.  

Austatud ametikaaslased! Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 593 SE esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt hääletas 44 Riigikogu liiget, vastu oli 14 ja erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust, eelnõu 593 SE on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Sellega, head kolleegid, on meie tänane istung lõppenud.