Tere hommikut, lugupeetud Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 11. töönädala neljapäevast istungit. Kõigepealt kohaloleku kontroll. 

Kohalolijaks registreerus 58 Riigikogu liiget, puudub 43. 

Ja nüüd on võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Annely Akkermann, palun!

Tere hommikust, austatud juhataja ja head kolleegid! Riigikogu rahanduskomisjoni nimel soovin anda üle Riigikogu otsuse "Riigikogu liikmetest Eesti Panga Nõukogu liikmete nimetamine" eelnõu. Riigikogus on eelnõu menetlemisel esitaja esindaja Aivar Sõerd.

Andre Hanimägi, palun!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Head kolleegid! Minu käes on väike väljavõte politseikroonikast. 5. aprillil [tehtud] telefonikõne politseiuurijale, kaotati 18 000 eurot sularaha. 83‑aastasel naisel kadus 2350 eurot – väidetavalt sattus lapselaps õnnetusse. 29. märtsil kaotas inimene 50 000 eurot ukse taha saabunud kelmile. Ja 5000 eurot ja nii edasi ja nii edasi. Eelmisel aastal tõusis juhtumite arv üle 100, peaaegu 100 pettusejuhtumit. Eesti inimesed kaotasid eelmisel aastal petturitele üle 7 miljoni euro.

Sotsiaaldemokraadid kutsuvad valitsust üles tegema pettustevastase tegevuskava, mille eesmärk on uurida parimaid praktikaid välismaalt, vaadata, kuidas ühiselt erinevate ministeeriumide ja jõustruktuuridega teha kõik selleks, et Eesti inimesed kaotaksid vähem raha, et nende toimetulek ei mureneks, et nende pered ei oleks hädas. See on ülioluline, eriti seetõttu, et tehisintellekt on muutnud pettused järjest usutavamaks. Meil on juba väga palju näiteid, kuidas ehtne hääl, ehtne pilt eksitab ka neid, kelle teadmised tehnoloogiast on keskmisest kõrgemad. Me peame selle [teema] fookusesse võtma ja selle otsuse-eelnõuga me seda valitsusel teha palumegi. Aitäh!

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Head kolleegid! Annan üle eelnõu, millega kehtestatakse kõigile rendiettevõtetele kergliikurite kindlustamise kohustus. Nimelt jõustus meil hiljuti seadus, mille kohaselt peab elektritõukeratastel olema liikluskindlustus. Aga [seejuures on] väga huvitav, et see [nõue kehtib] vaid elektritõukeratastele, mille kaal ületab 25 kilogrammi. Turu ühe suurima rendiettevõtte Bolt tõukerattad kaaluvad 24 kilogrammi. See tähendab, et seaduse järgi ei pea just Bolti tõukeratastel liikluskindlustust olema. Aga näiteks suuruselt teise turuosalise, [ettevõtte] Tuul tõukerattad kaaluvad rohkem kui 25 kilogrammi ning peavad seega seaduse järgi olema kindlustatud. 

Tekib küsimus, miks üldse tekkis selline ebavõrdne kohtlemine. Tuleb tähelepanu pöörata statistikale. Kergliikuritega [juhtunud] liiklusõnnetuste [arv] aina kasvab: 2024. aastal juhtus kergliikuritega 422 liiklusõnnetust, neist 171 Bolti tõukeratastega ja 53 Tuule tõukeratastega. Kuidas on võimalik, et Bolti tõukeratastele, millega toimub 40,5% õnnetustest, ei ole kindlustuskohustust soovitud [kehtestada]? Mida see tähendab, kui kindlustuskohustust ei ole? Kannatanud jäävad hüvitiseta, kahjud katab Tervisekassa või inimene ise. Tervisekassa kulud on juba märgatavalt kasvanud selle tõttu, ehk siis vastutus liigub hoopis maksumaksjale. Seda, et kindlustuskohustus laieneks ühtemoodi kõikidele rendiettevõtetele, toetab politsei, Tervisekassa, Rahandusministeerium ja Konkurentsiamet. 

See eelnõu on valminud Rahandusministeeriumi varasemate soovituste ja algsete ettepanekute põhjal, mida eelmine rahandusminister ega võimuerakondade juhtfiguurid ei toetanud. Tehti hoopis poliitiliselt kallutatud otsus. Ma tuletan meelde, et need võimuerakonnad on saanud Boltilt viimaste aastate jooksul heldelt annetusi.

Teie aeg!

Nii et see eelnõu lõpetab ettevõtjate ebavõrdse kohtlemise turul ja tagab inimestele parema tervisekaitse.

Lauri Laats, palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Täna Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed soovivad peaminister Kristen Michalile üle anda arupärimise nõunikule makstud lahkumishüvitise kohta. 

Nagu me ka eile Delfi vahendusel teada saime, siis endise ministri Signe Riisalo nõunik, vaatamata sellele, et ta jätkas ministeeriumis tööd, sai lahkumishüvitise. Meie arvates see ei ole hea praktika ja see kindlasti riivab inimeste õiglustunnet. Ma arvan, et erasektoris ei ole ühtegi sellist tööandjat, kes maksaks töötajale lahkumishüvitist, kui töötaja vahepeal ettevõttes ühelt kohalt teisele liigub. See on ennekuulmatu. Ma arvan, et peaminister peab sekkuma, et mitte ainult praegu selles olukorras, vaid ka edaspidi oleks tagatud õiglustunne ja et [rohkem] selliseid olukordi ei juhtuks. Vähe sellest, et Tallinnas möllavad sotsiaaldemokraadid, kes täidavad poliitiliste persoonidega ettevõtete nõukogudes kohti, munitsipaalpolitseis antakse inimesele lahkumise puhul kolme kuu hüvitis, isegi kui inimene on seal vaid mõned nädalad töötanud, sama muster on ka riigis. Sotsid möllavad linnas, reformierakondlased riigis. See on vale ja see tuleb lõpetada. Vastav arupärimine vastavate küsimustega on esitatud ka peaministrile. Aitäh!

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Head kolleegid! Hea avalikkus, kes meid kindlasti jälgib interneti kaudu! Annan sisse arupärimise enda ja veel kahe meie fraktsiooni liikme nimel värskele siseministrile Igor Tarole. Arupärimise sisu on seotud rahvastikuregistri kannetega, [täpsemalt] nime muutmisega soole mittevastavaks. 

Teatavasti on liberaalsed erakonnad jõuliselt propageerinud sugude mitmekesisust ja selle raames agiteerinud ka noori kahtlema oma soolises identiteedis. See ei ole kahjuks piirdunud pelgalt kahtluste tekitamisega, vaid igasugused sihtasutused ja mittetulundusühingud on oma eesmärkide saavutamiseks tegutsemas äärmiselt intensiivselt, õhutades noori juhinduma ideoloogiast. Ja kuna ametlik tee soomuutmiseni on aeganõudev protsess, juhendavad LGBT‑ ja transsooliste ühingud ning nende erinevad harud noori esmalt muutma oma soolist väljendust ja nime. 

Teatavasti ei ole nimeseaduse järgi [lubatud] ilma mõjuva põhjuseta anda isiku eesnimeks isiku soole mittevastavat nime. Ometigi on Siseministeerium andnud perekonnaseisuametite töötajatele suunised [muuta] rahvastikuregistris [isiku] eesnimi tema soole mittevastavaks, kui isik on nimevahetuse põhjuseks nimetanud transsoolisuse. Eesti seadusandluses pole seadust, mille kohaselt oleks nimetatud paljasõnaline põhjendus nime soole mittevastavaks muutmise aluseks.

Seoses sellega on meil siseministrile neli väga põhjendatud küsimust. Loodame, et ta tuleb siia meie [küsimustele] vastama ja meie saame ning ka meie head kolleegid ja Eesti avalikkus saab sel teemal natukene selgust majja. Aitäh!

Aitäh! Rohkem üleandmise soove ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kolm eelnõu ja kaks arupärimist. Juhatus otsustab nende edasise menetluse vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele.

Läheme tänase päevakorra juurde. Päevakorra esimene punkt on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele toiduainete käibemaksu langetamiseks 9-le protsendile" eelnõu 579 esimene lugemine. Ettekandjaks palun Riigikogu liikme Lauri Laatsi.

(Joob vett.) Nii, nüüd ma olen valmis. Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! 

See teema – toiduainete käibemaksu langetamine – on väga oluline. Me oleme selle teemaga siinsamas Riigikogus olnud oma neli korda, see on vist viies kord. 

Enne kui ma jõuan eelnõu juurde, loeksin ma ette mõningad mõtted, mille esitas konjunktuuriinstituudi juht tänavuse esimese majandusanalüüsi esitlemisel. Ka Postimehes kirjutati sellest ja tsiteeriti tema sõnavõtte [artiklis], mille pealkiri oli ju väga sünge: "Sünge ennustus: neljandik Eesti inimestest vaesub, enim saavad pihta noored pered". See on praegune olukord, kus meil on kõrge hinnatase, kõrged maksud ja toiduhinnad pidevalt tõusevad. 

Mida ta veel räägib? "Inimeste kehva olukorra peamine põhjus on taas kiirenenud hinnatõus. [---] Hindade tõus on Raudsepa sõnul hakanud meie inimeste ostuvõimet vähendama, mida näitab ka kaubandusettevõtete kindlustunde langus ja tarbijausalduse püsimine kõige viletsamal tasemel." 

"Odavat toitu otsitakse tikutulega taga. Toidukorv on aastaga kallinenud 6,5 protsenti. "See on parasjagu suur hüpe, oleks oodanud väiksemat […]"" Ma lihtsalt tuletan meelde, et enne 2024. aastat oli toiduainete hinnatõus 40%, ehk siis kokkuvõttes me praeguseks hetkeks räägime üle 46%‑sest toiduainete hinnatõusust. 

""Sellise hinnakasvu juures vähenes toidupoodide müügimaht eurodes viie protsendi võrra," märkis Raudsepp. "Osteti odavamaid asju ja vähem."" Ehk siis kogu see maksupoliitika, kogu inflatsioon on ju selgelt mõjutanud meie majandust. Ka arvudes – see on ju puhas statistika – on välja tulnud, et inimesed tarbivad vähem, inimesed ostavad vähem ja ostavad odavamat toitu. See on praegune olukord, mida kirjeldas konjunktuuriinstituudi direktor. 

"Just toidukauba ostmise vähenemine ja samas tavapoodide asemel taaskasutuspoodidest või turgudelt ostmise suurenemine kümnendiku võrra viitab sellele, et rahahädas on need, kel on väikesed sissetulekud ja/või suured igakuised rahalised kohustused (näiteks kodulaen)."

"Enim saavad pihta noored pered. Perekondade majanduslik olukord praegu ja eeldatav olukord aasta pärast on Raudsepa sõnul halvenev." Mitte midagi head. ""Praegu viiendik, tulevikus neljandik neist inimestest, kes meile tänaval vastu tulevad, ei tule toime jooksvatest sissetulekutest enda kulude katmisega," nentis Raudsepp. "Nad peavad kas elama võlgu või kasutama säästusid. Need on väga sünged numbrid."" Kordan üle, tema sõnad: ta vaatab arvudele peale, vaatab statistikale peale ja nendib, et need on väga sünged numbrid. 

"Tagajärg on see, et üks osa inimestest lihtsalt vaesub." Ja seda me oleme juba näinud pikema perioodi jooksul. Me ju kogu aeg siin nendime, et meil on päris suur hulk inimesi, kes elab absoluutses või suhtelises vaesuses, neid on üle 300 000. Me räägime tegelikult üle 300 000 inimese igapäevasest toitumisest, kellele on ju väga vajalik, et toit oleks kvaliteetne ja soodne. Meie eelnõu räägibki sellest, et toome toidu hinna alla.

Oponendid on rääkinud, et inimestel on ju tegelikult raha olemas. Pankades on eraisikute hoiused ju pidevalt kasvutrendis. Selle kohta on ka vastus olemas. "Raudsepp viitas, et kui pangad raporteerisid hoiuste mahu suurenemisest, siis tehti üpris kiiresti selgeks, et 90 protsenti hoiustest on tegelikult kümnendiku inimestest käes ja ülejäänute "hoius" on sisuliselt vaid pangakontol hetkel olev jääk."

"Raudsepa sõnul on Eesti jõudnud sellisesse olukorda, mida kutsutakse stagflatsiooniks – hinnad tõusevad kiiresti, aga majandus eriti ei kasva. "Palkasid tuleb tõsta, see läheb tootmishindadesse, poes hinnad tõusevad, pensionid tulevad indekseerimisega järele," kirjeldas ta niinimetatud nõiaringi. "Tulemus on see, et me ei jaksa enam nii palju osta. See on kinnine ring, kus asjad läksid käest ära, kui elektri hind järsult tõusis."" Ja maksud hakkasid samuti tõusma.

Ma jätkaks konjunktuuriinstituudi direktori esitatud ettekandega ja nende analüüsiga, aga ma arvan, et meil hetkel selleks aega ei ole. Sellest lähtuvalt, olles andnud teile praeguse olukorra kirjelduse, [ülevaate sellest], mis tegelikult toimub, millises olukorras on inimesed ja mis on inimeste ootus toiduainete osas, me võiksime nüüd minna meie, Keskerakonna fraktsiooni [esitatud] eelnõu juurde. See just nimelt ütlebki, et me peame kõikidest nendest analüüsidest lähtudes võtma vastu otsuse ja tooma inimeste igapäevase toidukorvi hinna alla. 

Ja seda on loomulikult võimalik teha erinevate tööriistadega. Selles osas ei ole ma valitsuse entusiasmi näinud, vastupidi, kõik need hinnatõusud, maksutõusud ja aktsiisitõusud ju tegelikult väljenduvad edaspidi hindades, toiduhindades. Kui me tõstame mingisugust aktsiisi, on see kütuseaktsiis, gaasiaktsiis, elektriaktsiis, siis me näeme seda ju põhimõtteliselt järgmisel päeval poodides toiduhindades. Kui me tõstame käibemaksu 18–20%‑le või 22%‑ni – nüüd suvel 1. juulist hakkab kehtima 24% –, siis see ju väljendub toiduhindade kasvus. Konjunktuuriinstituudi prognoos näitab, et nende inimeste arv, [keda see mõjutab] – praegu on neid 300 000 – hakkab tõusma selle tõttu. 

Inflatsioon, mis selleks aastaks on planeeritud, [prognoosid], mis on välja käidud. Eesti Pank on öelnud, et inflatsioon on 6%. Kui vaadata erinevaid tootegruppe, siis toiduhindade puhul isegi 7–8%. Rahandusministeerium tuli välja oma prognoosiga. Nende prognoosi järgi on üldine inflatsioon 5,2% või 5,4%. See tähendab seda, et toodete, teenuste lõikes on jällegi toiduainetel suurem inflatsioonimäär. See tähendab seda, et kui eelmisel aastal tõusid toiduhinnad 6,5%, nii nagu konjunktuuriinstituut ütles, siis sellel aastal tõusevad samuti 6–7%. 

Selles valguses me ütleme, et peame vastu. Nii nagu Jürgen Ligi ütles, et maksud, maksutõusud ei ole tegelikult probleem. See on probleem, et ta nii ütleb. Ma arvan, et selles mõttes on tal õigus. Probleem on praeguses valitsuses. Seda [mõtet] võib ju edasi arendada: maksutõusud ju ei ole probleem, vähene sissetulek ei ole probleem inimestel, vaid tegelik probleem on praegune valitsus, kes ei suuda tagada inimestele korralikku sissetulekut ega maksutaset, mis oleks inimestele ja majandusele vastuvõetav. 

Nüüd meie ettepanek. Keskerakonna fraktsioon teeb ettepaneku langetada 9%‑le põhitoidugruppide käibemaks: juur- ja köögiviljad, piim, liha, teraviljad ja nii edasi. See on väga oluline samm selleks, et saada toiduhinnad alla. Me oleme seda teemat hästi palju käsitlenud oma valijatega ja alati on küsitud, kuidas siis teistes riikides on see asi reguleeritud. 

Teistes riikides on see asi reguleeritud sellisel viisil, et toiduainetel on madalam käibemaks. Ja see toimib. Teistes Euroopa Liidu liikmesriikides, välja arvatud Taanis – peab tunnistama, et Euroopa Liidus on kaks riiki, kus on ühetaoline käibemaks, need on Eesti ja Taani, teistes riikides on erisused –, kehtib toiduainetele hoopis madalam käibemaksu määr ja tänu sellele erisusele on ka toiduhinnad madalad. 

Nüüd, meil siin räägivad spetsialistid: "Ei, kui me langetame toiduainete käibemaksu, siis see ei vii toiduainete hinda alla." Ma ei saa aru, kas siis kõik need ülejäänud 25 Euroopa Liidu [liikmes]riiki on rumalad. Tuleb nii välja. Kui meie spetsialistid ütlevad, et see ei vii toiduhindu alla, siis järelikult on need 25 riiki, kes kasutavad erisusi, rumalad. No teist valikut ei ole. Aga on ikka. Tegelikult on küll teine valik. Teine valik on see, et vastupidi, meie analüütikud on rumalad ja nende 25 Euroopa Liidu [liikmes]riigi juhid, kes on pidevalt kasutanud toiduainete [käibemaksu]erisusi, on targad. Sellepärast et inimesed on ju nende otsustega rahul, mis puudutavad toiduainete käibemaksu määrasid. 

Ma toon lihtsalt mõningad näited. Belgia. Meka. Euroopa Liidu meka. Käibemaksu standardmäär on 21%, toidule kehtib vastavalt tootegruppidele kas 6% või 12%. Austria – standardmäär 20%, toidule kehtib vastavalt tootegruppidele 10% või 13%. Soome – üldine käibemaksumäär 24%, toiduainetele kehtib vastavalt 14% või 10%. Ungaris on üldine käibemaksumäär 27% – ma arvan, et see on vist Euroopa kõrgeim, jah, on küll –, aga toiduainete [käibemaks] on 5% või 18%, oleneb toodetest. Itaalia – kellele ei meeldiks Itaalia? –, standardmäär 22% ja vastavalt tootegruppidele 4–5% või 10%. Malta – standardmäär on 18%, toiduainete käibemaksu määr vastavalt [tootegruppidele] 5% või 7%. Poola, pole kaugele minna. Miskipärast need, kes on käinud Poolas, on kohe tundnud, et Poolas on toiduained kuidagi odavamad. On ju nii? Ma tean, et Vadim Belobrovtsev käis just hiljuti Poolas, ta on ka öelnud, et Poolas on toiduained miskipärast soodsamad. Aga põhjus on olemas: toiduainetele kehtib [seal] 5%‑ne või 8%‑ne käibemaksu määr. Ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi. 

Nii et mina küll arvan, et need 25 riiki ja kaks riiki ehk siis Taani ja Eesti, kus ei ole toiduainetele käibemaksuerisusi, on nagu öö ja päev. 25 riiki käib ühte jalga, kaks riiki teist jalga. Ma arvan, et need 25 riiki, kes käivad ühte jalga, teevad õigemaid otsuseid kui need [teised] kaks eraldi. 

Ja loomulikult, me ei saa ju Taanit ja Eestit võrrelda. Need on võrreldamatud nii oma arengu poole pealt vaadatuna kui ka inimeste ostujõust ja SKP‑st lähtuvalt, ja nii edasi ja nii edasi. Natukene erinevad tasemed. Võib-olla Taani saabki endale seda lubada, on aus vastus. Meie riik seda lihtsalt lubada ei saa. Meie riik peab tagama meie inimestele soodsama toidukorvi. Ja kindlasti üks võimalus, [kuidas seda teha], on langetada toiduainete käibemaksu. Ma palun teil seda [ettepanekut] toetada. Aitäh!

Aitäh põhjaliku ettekande eest! Teile on ka küsimusi. Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Väga hea, et te saate aru, nagu ka kogu Eesti rahvas saab aru, et toit ei ole luksus. Aga võib-olla ikkagi kõik [ei saa aru]. Eks täna saalis saab näha, kes sellest aru ei saa. Toit on esmavajadus, iga pere, iga lapse, iga eaka igapäevane kindlus. 

Võib märkida, et see ei ole ju ainult maksupoliitika, vaid see on signaal riigi poolt, et me hoolime inimese heaolust. Me näeme, millised hinnad on poelettidel, ja mõistame, mida tähendab iga sent [pere], eriti madalapalgalise pere eelarves. Milline oleks maksulangetamise mõju leibkondadele ja kas see samm aitab reaalselt parandada toimetulekut inflatsioonisurve tingimustes?

Aitäh! Väga hea küsimus. Ma arvan, et kõik meetmed, mida riik võtab ette selleks, et tagada inimestele kvaliteetsem toidukorv, [parandavad] inimeste toimetulekut ja tagavad kvaliteetse toidukorvi. Nii nagu ka konjunktuuriinstituut oma uuringus välja tõi, et toiduaineid ostetakse vähem, 5% vähem. Inimesed otsivad odavamaid toiduaineid. Need on puhtalt statistilised näitajad. 

Võib-olla, hea kolleeg, olete ise ka tähele pannud, et erinevates toidupoodides on tekkinud aina rohkem ja rohkem eraldatud nurkasid või korve või riiuleid, kus on allahinnatud toiduained, millel on kehtivustähtaeg läbi saanud. Ja ka need riiulid ja korvid saavad ju päris kiiresti tühjaks. Seda varem sellisel viisil ei ole olnud. Seda tunnistavad ka kaubanduskeskuste ja toidupoodide juhid, et nii see praegu on. Nad on ka tunnistanud seda – sama tõi ka oma raportis välja konjunktuuriinstituut –, et inimesed tõesti otsivadki odavamaid kaupu. Kui minnakse poodi, siis vaadatakse, mis on soodsam. Aga me teame ka seda, et kui vaadata selle soodsama hinnaga toote [koostist], siis oleneb küll tootest, aga me saame aru, et selles on vähe kasulikke aineid. Võib-olla kõige lihtsam näide on mingisugune vorst, mille puhul me näeme, et selle lihasisaldus on tunduvalt väiksem, kui võiks olla. Veel me oleme märganud, et pakendi sisu on vähenenud, aga hind on jäänud samaks. Võib olla, et toote hind on isegi [tõusnud], aga kogus on väiksem. Seda me [näeme] igapäevaselt. Kui poes [käime], siis [näeme], et toodete kogused on vähenenud. Kuidagi, mingil viisil peab kaupmees ju neid tooteid müüma ja lihtsalt tehakse teistpidi kõike seda asja. 

Nii et igal juhul, kui kulud toiduainetele vähenevad, saab inimene kulutada raha [teistele] vajalikele asjadele. Uskuge mind, neid vajalikke asju on inimestel väga palju. Teie ise olete ju olnud päris pikalt ühe kohaliku omavalitsuse juht ja mina samuti, olen Mustamäel päris kaua aega tegutsenud erinevatel aegadel. Linnaosadel on sotsiaalosakonnad, mis on olnud väga suured mehitamise poole pealt vaadatuna, ehk neid inimesi, kes teenindavad igapäevaselt linnaelanikke, on palju. See viitab sellele, et inimestel on vaja minna sotsiaalosakonda vormistama erinevaid toetusi. [Toon] näite: kui Keskerakond oli Tallinnas võimul, siis olid meil ka erinevad kampaaniad, kus me tagasime kõigile nendele inimestele, kes kõige rohkem seda vajasid, erinevaid produkte. Ma loodan, et selle tegevusega [jätkatakse], ja inimesed ei ole hätta jäänud. Kuigi ma olen kuulnud ka teist infot.

Aleksei Jevgrafov, palun!

Tänan, istungi juhataja! Hea kolleeg! Oma kõnes mainisid sa põgusalt, et mõned koalitsioonipoliitikud arvavad, et toiduainete käibemaksu langetamine ei alanda müügihinda. Aga küsin konkreetsemalt. Just rahandusminister Jürgen Ligi väidab, et kogemused ja teooria näitavad, et käibemaksu langetamine ei too kaasa toiduhindade olulist langust, kuna kaupmehed võivad selle kasumi endale jätta. Minu arvates see on pehmelt öeldes väga ebatavaline ja vale väide. Majandusteooria kohaselt mõjutavad nii tooraine hind kui ka maksud toote lõpphinda. Lauri, kas sa oled minuga nõus ja mida sa vastaksid rahandusministrile, kes peaks olema Eestis selle teema asjus kõige pädevam isik?

Aitäh, hea kolleeg! Väga hea küsimus. Kui rahandusminister ütleb, et kogemused [näitavad], et käibemaksu määra langetamine toiduainete hinda ei langeta, siis mina ütlen, et kuskilt peavad need kogemused tulema. Minu teada Eestis ei ole kunagi [olnud] sellist kogemust, ehk siis mitte kunagi ei ole langetatud toiduainete käibemaksu. Ehk siis, kui me räägime kogemustest, siis me peame ära katsetama ja selle kogemuse kätte saama. Ja lähtuvalt sellest, mingisuguse kogemuse alusel me saame ka edaspidi midagi väita. Meil ei ole seda kogemust, aga 25‑l Euroopa Liidu [liikmes]riigil on see kogemus olemas. Ja veel kord: miskipärast nad ei ole muutnud seda süsteemi. Ehk siis, neil oli astmeline käibemaks, olid erinevad määrad tootegruppidel ja on siiamaani. Ma arvan, et kui see oleks olnud negatiivne kogemus, siis 25 riigist keegi kindlasti oleks muutnud oma maksupoliitikat. Seda ei ole tehtud. Ei ole tehtud! No mis kogemusest me räägime.

Nüüd sellest, mis puudutab üleüldist maksupoliitikat. Me oleme siin uhkustanud, et meil on kõige efektiivsem maksusüsteem. Aga mis selle efektiivsuse taga peitub? Kas efektiivne on see, tänu millele saab riik rikkamaks, inimesed saavad rikkamaks, või see, mis on kõige lihtsam ja arusaadavam? Loomulikult, kõik need astmed ja erisused ja muu selline teevad selle asja natuke keerulisemaks. Teised riigid saavad sellega hakkama. Reformierakonna valitsus ütleb: "Meie tahame kõige lihtsamat maksusüsteemi." Mis siis, et see on ühetaoline ja lööb kõiki inimesi ebavõrdselt. See on selge, et nendel inimestel, kellel on väiksemad sissetulekud, läheb sissetulekust suurem protsent esmatarvetele, toiduainetele. Rikkamatel, suurema sissetulekuga [inimestel] läheb sissetulekust väiksem protsent esmatarvetele. Ja see ongi see maailmavaateline [erinevus], üks räägib ühte ja teine teist. Aga rahvas kannatab, 300 000 inimest kannatab.

Ja teine pool, uhkustatakse, et meie maksukoormus on 34%, vahepeal oli isegi väiksem, alla Euroopa keskmise. Nõus! Aga mille arvelt? Jälle inimeste arvelt. Aga ei taheta rääkida – eriti rahandusminister ei taha rääkida, kuigi peaminister on selle teema juba välja toonud – tarbimismaksude osakaalust maksutuludes. See on probleem! See on 43%. 43% riigikassa tuludest tuleb tarbimismaksudest. Tarbimismaksud on otsesed maksud: aktsiisid, käibemaksud ja nii edasi. See on see, mis otseselt mõjutab meie rahakotti – otseselt! Läheme poodi, maksame kohe maksu ära. Ja selles osas me oleme Euroopas kõrgeimal [kohal]. Mitte [üheski teises] Euroopa Liidu liikmesriigis ei ole tarbimismaksude osakaal maksutulust niivõrd suur. See on probleem ja see teebki meie inimesed veelgi vaesemaks. Vot seda Jürgen Ligi kindlasti ei taha siin rääkida.

Vadim Belobrovtsev, palun! 

Aitäh! Hea kolleeg! Vaadates seda saali, on näha, kui palju tunnevad selle teema vastu huvi eelkõige koalitsioonipoliitikud. Loomulikult me võime loota, et nad praegu vaatavad seda [arutelu] interneti kaudu oma kabinettides või kuskil mujal, aga mina ei ole selline optimist, ausalt öeldes. 

Minu meelest on see hästi sümptomaatiline just sellest vaatevinklist, et kui vaadata valitsuse viimaseid initsiatiive just maksunduses, siis on näha, et kahjuks need löövad kõige valusamalt just neid inimesi, kes on vähem kindlustatud, kelle sissetulekud on madalad. Ja minu küsimus sulle ongi see, et kas sina ka panid seda tähele ja miks see sinu arvates niimoodi on. Tegelikult seesama toiduainete käibemaksu määra alandamine oleks väga hea [abinõu], millega aidata neid inimesi, kelle sissetulekud ei ole väga kõrged.

Aitäh, hea kolleeg! Ma lihtsalt veel rõhutan üle, mida sõnas konjunktuuriinstituudi direktor Raudsepp selle kohta, mis puudutab üleüldist olukorda praegu ja tulevikus. Perekondade majanduslik olukord praegu ja eeldatav olukord aasta pärast on Raudsepa sõnul halvem. "Praegu viiendik [Viiendik! – L. L.], tulevikus neljandik neist inimestest, kes meile tänaval vastu tulevad, ei tule toime jooksvatest sissetulekutest enda kulude katmisega," nendib [Raudsepp]. "Nad peavad kas elama võlgu või kasutama säästusid." Aga nii, nagu me aru saame, sääste ei ole. "Need on väga sünged numbrid. Tagajärg on see, et üks osa inimestest lihtsalt vaesub." Ja praeguse valitsuse otsused lihtsalt aitavad sellele vaesumisele kaasa. 

Nüüd, te küsisite, miks valitsus ikkagi ei tee seda käiku. Eks need põhjused on erinevad, aga eelkõige on see prioriteetide küsimus. Oli võimalus võtta raha pankadelt, aga selle asemel otsustati käibemaksu tõsta. On ju nii? Oli võimalus mitte sekkuda füüsilise isiku tulumaksu poliitikasse, ehk praegu on tõstatunud maksuküüru küsimus. Meie ütlesime, et maksuküür peab kindlasti jääma. Reformierakond ütles, et tema tahab ära kaotada maksuküüru, ja see otsus on ka juba tehtud. Maksuküüru kaotamine tekitab riigieelarvesse augu suurusjärgus pool miljardit. Pool miljardit! Selle asemel et jätta alles maksuküür, jätta alles see raha, siis tegelikult, hea kolleeg Vadim Belobrovtsev, kaetakse seda auku käibemaksu tõusuga. Ja inimesed, eriti need inimesed, kes on väikese sissetulekuga, kannatavad seetõttu, lihtsalt kannatavad. See on prioriteetide küsimus. 

Kui te, head Riigikogu liikmed, ei ole veel arvutanud, siis meil on järgmine aasta õnn õuel. Teate mispärast või? Peaminister – või isegi rahandusminister? – ütles, et kui maksuküür kaotatakse, saavad rohkem raha kätte just nimelt väikese ja keskmise sissetulekuga inimesed: õpetajad, päästjad ja nii edasi. Arvake ära, kui palju Riigikogu liikmed ja ministrid juurde saavad aastas. 1400–1600 eurot aastas. Ja siis öeldakse, et maksuküür kaotatakse seetõttu, et väikese ja keskmise sissetulekuga inimesed saaksid rohkem raha. 

Sõbrad, mis me selle peale ütleme? Teil ei ole isegi sõnu, ma vaatan. Kaotasite kõnevõime. Aga nii lihtsalt on. Nii et prioriteetide küsimus. Prioriteetide küsimus. 

Pangamaksule meie ütleme jah. Maksuküüru kaotamisele meie ütleme ei. Toidu[ainete] käibemaksu alandamisele ütleme jah. See on prioriteetide küsimus. Kui Reformierakond kuuleb, et Eesti pangad peavad maksma tulumaksu oma liigkasumi pealt, siis Reformierakond ütleb: "Ei, me ei ole nõus, pangad peavad oma kasu säilitama. Aga inimesed las ostavad kallima hinnaga toitu. Maksuküüru [kaotamine] on hästi oluline, me peame maksuküüru ära kaotama." See tekitab riigikassasse augu suurusjärgus 500 miljonit. Reformierakonnale see sobib. Keskerakonnale see ei sobi. Puhtalt prioriteetide küsimus.

Andre Hanimägi, palun!

Aitäh, hea aseesimees! Hea ettekandja! Kui sotsiaaldemokraadid olid valitsuses, siis meie minister tõepoolest hakkas väga tõsiselt analüüsima, kuidas saaks käibemaksu langetada, nii et [madal] hind jõuaks ka päriselt Eesti inimesteni ja hinnad poodides langeks. Et meil oleksid faktid, millega murda neid Reformierakonna dogmasid, millest sa siin ka ise rääkisid. Me teame, mis juhtus, kui hakati vastu Reformierakonna narratiividele. 

Aga ma küsin su käest nii. Kas sa tead, kas tänasel valitsusel on plaan jätkata seda sotsiaaldemokraatide tööd selle nimel, et päriselt tuuagi välja faktid, teha tööd, et see langetatud hind jõuaks Eesti inimesteni? Kas nad jätkavad seda tööd või kadus koos sotsiaaldemokraatidega ka see eesmärk?

Aitäh, hea kolleeg! Teil oli seda küsimust esitades muie näol. Tegelikult, oleme ausad, sotsiaaldemokraadid olid valitsuses kolm aastat erinevate peaministrite [juhtimisel]. Kolm aastat! Kolme aasta jooksul muutusid asjad aina halvemaks, läksid aina halvemaks. Teie abil, head sotsiaaldemokraadid. Te tõstsite erinevaid makse. Te tõstsite aktsiise. Te ei lubanud rakendada pangamaksu. Te rakendasite automaksu, mis mõjutab väga-väga paljusid inimesi, eriti neid, kes elavad maal. Te vähendasite ühistranspordi [sõitude] arvu maakondades, vähendasite ka raha selles valdkonnas. Te saite ikka päris "heade asjadega" hakkama. 

Seda, kui palju te seal võitlesite või ei võidelnud, me ka nägime. Kõik need ettepanekud, eelnõud olid tegelikult siinsamas saalis. Ja kui teil oli nii vastumeelt seal olla – mina ei kujuta ette, et kolm aastat on võimalik ühes valitsuses vastumeelt olla –, ju siis oli midagi head ka. Äkki [saite] mõned ministrikohad, äkki mõned kohad kuskil muul positsioonil – no midagi head ka. Kolm aastat töötasite valitsuses vastumeelt, võtsite kõik need kohutavad otsused vastu, tampisite maha kõik meie poolt esitatud eelnõud: käibemaksu alandamine, pangamaks, rahvusvaheliste korporatsioonide maks ehk siis [maks] nendele korporatsioonidele, kes sotsiaalmeedias teenust pakuvad, ja nii edasi ja nii edasi. Oli ikka kohutav elu küll, teha kõiki neid asju kolme aasta jooksul vastumeelt. Vastumeelt! Aga ma loodan, et te leiate ennast nüüd siin opositsioonis ja hakkate nüüd vähemalt oma valijate eest seisma. Kahjuks siiamaani seda näha ei ole olnud.

Ja selle temaatika, mis puudutab põhiseaduse muutmist ja kõike muud, ma lihtsalt jätan praegu kõrvale, et jätta fookus ikkagi sellele maksude temaatikale. Te olete ju oma valijat petnud mitte ainult maksupoliitikas, vaid ka üleüldiselt, demokraatlikest ja õigusriigi tunnustest lähtuvates vaadetes. Aitäh teile!

Ettekandja vastusest käis läbi käibemaksulangetus, tahtsin tähelepanu juhtida, et meil on [arutluse all ettepanek] alandada toiduainete käibemaksu 9%‑le. Andre Hanimägi, küsimus istungi juhatajale.

See on tõesti küsimus istungi juhatajale. Kas mu mikrofon ikka töötab ja heli jõuab sinna? Mu küsimus oli hoopis midagi muud. Härra Laats vist luges maha paberilt, mis tal oli välja prinditud. Äkki te ütleksite talle, et kui ta päriselt kuulis küsimust, siis ta prooviks vastata, ilma et ta mingisuguseid slaide maha loeks. Tahaks vastuseid ka kuulda. Ma arvan, et see on hästi oluline eelnõu.

Tõepoolest, eelnõu on oluline. Vastusest käis läbi käibemaksulangetus, ma tähelepanelikult kuulasin. Aga ettekandja saab järgmisele küsimusele vastates täpsustada oma [eelmist] vastust. Tanel Kiik, palun!

Austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud ettekandja! Eks natuke kummaline tunne on kuulata endiseid sotse kritiseerimas Keskerakonda ja mõnes mõttes ka vastupidi. Ma arvan, et see ei ole antud juhul lahendus, kuidas Eesti elu edasi viia, seda enam, et Keskerakond on olnud ka valitsuses, kiirelt arvutan, suurusjärgus kaheksa aastat. Erinevate esimeeste ajal ei ole suudetud langetada toiduainete käibemaksu ega kehtestada astmelist tulumaksu. Ja see pole üldse etteheide. Ehk et, oleme ausad, sellelsamal maksusüsteemil, mida laias laastus toetavad Eestis võib-olla Keskerakond, sotsiaaldemokraadid – ma loodan, et Keskerakond jätkuvalt toetab –, ehk sellisel vasakpoolsel lähenemisel nagu astmeline tulumaks, üldine madalam käibemaks ja madalam toiduainete käibemaks ei ole olnud seni parlamendis kahjuks piisavalt toetuspinda, kandepinda. Ma kahtlustan, et ei ole ka praeguses parlamendis, kus on ülekaalus parempoolsed erakonnad. 

Küsimus on sisuline ja tulevikku vaatav: kas sa näed, et Eesti inimesed ühel hetkel hakkavad toetama valimistel neid poliitilisi jõude – on need siis sotsiaaldemokraadid või teised –, kes seisavad just nimelt vasakpoolse maksusüsteemi eest? Või me tiksume edasi selle parempoolse maksusüsteemiga, mis tegelikult toetab jõukamat osa ühiskonnast?

Teie aeg!

Jaa, aitäh! No eks loomulikult meie võitleme selle eest, et inimesed saaks aru meie vaadetest, saaks aru … Tegelikult, mis siin aru saada, nad juba saavad aru, et elu on keeruline. Nad näevad seda igapäevaselt. Kui poodi lähevad, saavad aru, et elu on muutunud tunduvalt kallimaks. Ka statistika näitab, et inimeste elu ei ole meelakkumine. Ja vaadates erinevaid reitinguid, mida uuringufirmad läbi viivad, siis on ju näha, kuhu suundutakse. Ehk siis, üleüldine rahulolematus valitsusega: 80% ühiskonnast valitsust ei toeta. Otsitakse väljapääse ja seetõttu me näeme, kuidas opositsioonierakondade reitingud tõusevad. Ma arvan, et see valmisolek on kindlasti 2027. aastaks olemas, kui Reformierakond sellisel viisil jätkab. See viis, mille nad on ette võtnud ja millega tahetakse ka edasi minna, ei ole jätkusuutlik. See teeb inimeste elu igapäevaselt veelgi keerulisemaks. 

Nüüd sellest praegusest olukorrast, mis puudutab koalitsiooni ja opositsiooni. Me ju teame, et koalitsioonil on ülekaal – kaks saadikut. Ülekaal – kaks saadikut. Ma arvan, et opositsiooni töö igapäevaselt ongi see, mida me teeme: me esitame oma seisukohti ja argumenteerime neid, räägime koalitsioonisaadikutega silmast silma [ja ütleme], et kuulge, niimoodi edasi ei saa minna. Ma soovitan ka sotsiaaldemokraatidel pidevalt kolleegidega suhelda, et mingi aeg – loodame, et see tuleb õige pea – ka siin olukord muutuks, ja koalitsioonil ei oleks enam kahe liikme enamust.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Te ütlesite väga õigesti, et sotsiaaldemokraadid hääletasid automaksu poolt, käibemaksu 24%‑ni tõstmise poolt, tulumaksu 24%‑ni tõstmise poolt. Ja isegi hääletati selle poolt, et maksustatakse inimesi alates esimesest eurost, ehk pensionäre ja neid, kellel pea polegi sissetulekut. Ja sotsiaaldemokraadid tegelikult väga tahtsid selles inimvaenulikus valitsuses jätkata ja edasi teha selliseid inimvaenulikke otsuseid. 

Ei hääletatud ei pangamaksu eelnõu poolt, et toiduainete käibemaksu langetamise eelnõu poolt, mida me oleme siin aastate jooksul mitu korda opositsiooni poolt sisse andnud, sest kardeti, et äkki siis ei ole võimalik Reformierakonna valitsuses edasi olla. Ja nüüd, kui sotsiaaldemokraadid on valitsusest välja visatud, on nad hakanud muretsema inimeste toimetuleku pärast. Kas teile ei tundu see veidi silmakirjalikuna?

Aitäh, hea kolleeg! No eks me saame sotsiaaldemokraate siin lahata veel pikemat aega. Aga ma arvan, et hinnangu nende tegevusele on andnud eelkõige nende valija. Reitingud näitavad, arvestades, kus nad vahepeal olid ja kus nad praegu on, et pool valijaskonda on kadunud. Ja see ongi see tulemus, nende poliitika tulemus. 

Ega see, mis nad siin kolme aasta jooksul korda on saatnud, ei piirdu ainult riigi tasandiga. Kahjuks peab rääkima ka Tallinnast. Ja minu arust käivad Tallinnas väga huvitavad sellised … Ma ütleksin, et Tallinnas on huvitav aeg [praeguse] valitsuse [juhtimisel], kus on koos neli väga erinevat erakonda, kes kaklevad omavahel, lõhuvad kogu Tallinna süsteemi. Ametnikud on väga mures. Inimesed, elanikud samuti ei näe selles suurt kasu. 

Aga minu arust peab [vaatama] kogu seda protsessi, kuidas ja milliste valedega sotsiaaldemokraadid üldse said Tallinnas võimule, kuidas osteti saadikuid, kuidas märgistati valimissedeleid. Seda tegid kõik sotsiaaldemokraadid, just nimelt selle nime teisele poolele rõhku pannes – demokraadid, kes peaksid demokraatlike väärtuste eest seisma. Aga me nägime juba aasta tagasi, mida demokraatlikud väärtused sotsiaaldemokraatidele tähendavad. Kahju. 

Kui arvate, et see lõppes sellega, siis ei! Nüüd on uus olukord ja uus olukord näeb veelgi huvitavam välja. Järsku võttis Tallinna Linnavalitsus [vastu] otsuse vähendada valimisjaoskondade arvu. Mispärast, te küsite. Aga ikkagi sellepärast, et valimised oleksid võimalikult demokraatlikud, sotsiaaldemokraatlikud. Me ju saame kõigest sellest aru: kui valimisjaoskondade [arvu] vähendada, jõuab valimisjaoskondadesse vähem inimesi. 

Andke andeks, see on juba uus tase Eesti riigis. See, mis praegu toimub sotsiaaldemokraatide juhtimisel Tallinnas, kuidas sotsiaaldemokraadid Tallinnas võimule tulid, kuidas tahetakse võimust kinni hoida ja kasutada selleks absoluutselt kõiki meetodeid, kaasa arvatud valimisjaoskondade [arvu] vähendamine, ei ole kindlasti demokraatlik. 

See ongi praegune uus sotsiaaldemokraatlik [juhtimine] – no ju siis on, sellepärast et enne sotsiaaldemokraadid sellist asja ei teinud –, uue juhtkonna või uue sotsiaaldemokraatliku poliitika suund. Kindlasti ei saa see olla meeltmööda mitte kellelegi, isegi mitte sotside valijale.

Aitäh! Rohkem teile küsimusi ei ole. Vastuseks Tanel Kiige [küsimusele], et alguses oli käibemaksust juttu. Tanel Kiik, küsimus istungi juhatajale.

Ei, ma ei ole üldse rahulolematu minu küsimusele [antud] vastusega. Aga mul tekkis hiljem küll niisugune tunne, et äkki te peaksite istungi juhatajana ikkagi lugupeetud ettekandjale meelde tuletama, et ta on hetkel Riigikogus, mitte Tallinna Linnavolikogus või kuskil erakonna kõnekoosolekul. Täiesti seosetu jutt, mis selle eelnõuga [ei haaku], seda enam, et [need on] sihukesed väga rasked süüdistused kolm korda kriminaalkorras karistatud erakonna esindajalt, olukorras, kus seesama erakond just Tallinnas võimu kuritarvituse tõttu on osa neist karistustest ka saanud. Ausalt öeldes päris kummaline arutelu, kummaline pretsedent. Ma arvan, et Riigikogus võiks jääda Riigikogu teemade juurde. Kui on mingeid muresid, küsimusi, siis selleks on vaba mikrofon ja muud sellised formaadid. Aga et ühe eelnõu raames minna kuskile täiesti lappesse, hakata oma fantaasiaid välja tooma, mingeid muresid seoses, ma ei tea, valimisjaoskondade, kõige muuga, mis ei ole üldse tänase päevakorra punktidega seotud. Veidi kummaline. Ma arvan, et see ei ole päris hea tava. Me võime seda debatti pidada, aga kindlasti mitte ühe eelnõu menetlemise raames.

Tänan tähelepanu ja märkamise eest! Kui ma selle [päevakorrapunkti] sisse juhatasin, siis ma kutsusin Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme. Ehk see nagu väljendab selgelt, et tegemist on Riigikogu saali ja Riigikogu [istungi] päevakorra punktiga.

Lauri Laats, küsimus istungi juhatajale.

Jaa, ei. Mina arvan, et küsimus ja vastus käisid käsikäes, arvestades, et küsiti üleüldiselt sotside käitumise kohta valitsuses ja poliitikas. Ja minu arust on Tallinn kui Eesti pealinn väga oluline teema. 

Ma tahaks juhtida tähelepanu [ühele asjaolule], kuna siin just oli üks nii-öelda mõttevälgatus heal kolleegil Tanel Kiigel, [kui ta rääkis] kriminaalsüüdistusest. Ma lihtsalt tahaksin meelde tuletada, et teie, hea Tanel Kiik, olite ju ise samal ajal erakonna aseesimees, ju te teadsite, millega te seal tegelesite.

Kahjuks ma ei näe, et see oleks olnud protseduuriline küsimus istungi juhatajale, aga ootan seda järgmisena [kõnelevalt] Anastassia Kovalenko-Kõlvartilt.

Aitäh, austatud istungi juhataja! Tõesti, minu küsimus oligi sotsiaaldemokraatide silmakirjalikkuse kohta, ja ma arvan, et Riigikogu liige Lauri Laats kasutas oma vaba mandaati. Ma siiski jätkuvalt loodan, et see põhimõte, põhiseaduslik põhimõte, et Riigikogu liige on oma mandaadis vaba, kehtib. Ja meil on ka sõnavabadus, mis tähendab, et on võimalik ka päevakorrapunkti raames vastata laiemalt, eriti kui selle kohta oli ka konkreetne küsimus. Tõesti, mina mäletan, et need, kes olid kunagi Keskerakonnas nende otsuste [tegemise] juures, mille eest tuli kriminaalkaristus, on nüüd ise kõik sotsidesse ära jooksnud.

Istungi juhatajana ma siin protseduurilist küsimust ei näe, pigem tuleb tõdeda, et Riigikogu liige on oma mandaadis vaba. Tanel Kiik, protseduuriline küsimus.

Ma arvan, et Riigikogu istungi stenogrammid peavad olema täpsed. Olgu siis öeldud, et ma viitasin kolmele erinevale karistusele, millest osa on seotud just nimelt Tallinna linna võimuga. Seda esiteks. 

Teiseks, härra Laats eksib faktidega. Mina sain Keskerakonna aseesimeheks samal ajal, kui tema sai erakonna juhatusse. Nii et me oleme täpselt sama kaua olnud erakonna juhatuses. Härra Laats on minust isegi rohkem olnud, kui täpne olla. Küll aga oli toona, selle viimase karistusega seotud sündmuste ajal, erakonna aseesimees Mihhail Kõlvart. Kui tahta neid fakte täpsena hoida.

Aitäh!

Et oleks stenogrammis kõik korrektne.

Tallinna probleeme saaks Tallinna volikogus lahendada, ärme neid debatte siin protseduuriliste käemärkide all edasi vii. [Tehke seda] kas koridorides või Tallinna volikogus. 

Aga nüüd läheme edasi juhtivkomisjonis toimunud sisulise arutelu juurde ja selleks palun kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Diana Ingeraineni. Palun!

Hea Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Rahanduskomisjon arutas esitatud ettepanekut 8. aprilli istungil, kuhu oli kutsutud ka Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna juhataja Erle Kõomets.

Rahanduskomisjon kuulas kenasti ettepaneku ära ja arutas kõiki aspekte. Põhiküsimus oli, kuidas oleks võimalik tekitada maksud või regulatsioonid, mis langetaksid toiduainete hindasid. 

Tõepoolest, teadlased on teinud erinevaid põhjalikke analüüse – minul ei ole olnud põhjust teadlastes kahelda – ja toonud välja, et toiduainete käibemaksu määra alandamise mõjud paraku ei jõua tarbijani. On vaadeldud Euroopa Liidu [liikmes]riike, [vaadatud] laiemalt maailmas ringi [ja on leitud, et] mõjud on kas väga lühiajalised või puuduvad üldse.

Minu jaoks on väga oluline, kas selle maksumuudatusega [kaasnevad] ka mõjud just nimelt tervise aspektist [vaadatuna]. Kas seda on analüüsitud? Seda ma ka komisjonis küsisin ja hea kolleeg Lauri Laats vastas, et ei, seda aspekti nad ei puudutanud. 

Tuleb tunnistada, et kui aastaid ja aastaid oli Eestis tervise riskiteguriteks tõepoolest alkoholi ja tubaka tarvitamine, siis nüüd on selleks kahjuks tasakaalust väljas toitumine. Kuidas ja millisel kujul võiks mõjutada inimesi tervislikumalt toituma? Mul oli ka au viibida Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjonis, kus ka otse sai küsida konjunktuuriinstituudi juhi härra Raudsepa käest, kas on uuritud, millised võivad olla [selle muudatuse] mõjud rahva tervisele tervikuna. Ta vastas, et sellist mõju ei ole hinnatud ega analüüsitud. 

Aga veel käsitlesime kogu seda ahelat alates toidu tootjatest. Tõepoolest, sisendhinnad on kallinenud ja toidu tootmine iseenesest on kallinenud. Samas tõi toidutootjate liit välja oma murekoha, et Eesti toiduained ei jõua meie poelettidele. Ühest [küljest] on nende jaoks murekoht kaubandus. Samas, kui uurisime seda järgmist punkti, siis tõstatus küsimus, et kas sellel, et Eesti on Euroopa Liidus esimesel kohal, sest siin on [kõige rohkem] kaubanduspindasid ühe elaniku kohta, võiksid olla mingisugused mõjud. Samas otseselt need välja ei joonistu. 

Rahandusministeeriumi esindaja Erle Kõomets tõi ka välja, et tõepoolest, kui toiduainete käibemaksu määra vähendada, võib efekt olla lühiaegne, aga iseenesest [kaasnevad sellega] väga-väga suured mõjud eelarvele ja laekumistele. 

Vaatan, kas kõik punktid said toodud. Komisjon otsustas järgmisi asju. Esiteks: teha ettepanek tuua esitatud eelnõu siia 17. aprillil, konsensuslikult otsustati seda teha. Siis otsustati, et juhtivkomisjoni esindaja olen mina, seda otsustati ka konsensuslikult. Ja kolmandaks otsustati, et tehakse ettepanek eelnõu tagasi lükata, selle poolt oli 5 komisjoni liiget ja vastu 2.

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Vladimir Arhipov.

Lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Te ütlesite, et käibemaksu alandamisel mõju ei ole. Aga Euroopa riigid, väga paljud Euroopa riigid ikkagi on alandanud toiduainete käibemaksu. Me oleme väga kärmed täitma Euroopa direktiive, joostes kogu Euroopa ees, olgu see siis digipööre või mingisugune teine pööre, mis võib-olla polegi Eesti rahvale kasulik. Aga vaat see pööre, käibemaksu alandamine, oleks minu arvates küll väga mõjuv Eesti leibkondadele. Kust te seda võtate, et kui käibemaks langeb, siis hinnad ei lange?

Aitäh, hea küsija! Seda on uuritud ja on vaadatud just nimelt nende riikide sisse, [kus seda on tehtud]. Näiteks [on vaadatud], millised olid mõjud, kui meie oma naaber Läti langetas käibemaksu määra 5%‑le, ja kas need jõudsid tarbijani. Kahjuks tuleb tõdeda, et ei jõudnud. Aga siinkohal ma olen teiega nõus, et seda peab edasi uurima. Ma arvan, et see töö, mis on varasemalt tehtud, peaks jätkuma, et uurida, mismoodi tõepoolest jõuaks tarbijani toiduainete madalam hind.

Andre Hanimägi, palun!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Aitäh, hea ettekandja! Mul on hea meel, et me jõudsime taas selle eelnõu sisu juurde, see kahtlemata väärib seda, mitte sellist poliitilist vahtu, nagu siin ennist oli.

Aga minu küsimus on jätkuküsimus teie vastusele. Kas te teate, kas tänane ministeerium ja tänane minister jätkavad seda tööd, analüüsimaks seda käibemaksulangetust kasvõi tootegrupiti? Siin oli vahepeal ka selline mõte, et kui kõike ei saa, siis võib-olla [langetada] mõnede tootegruppide, näiteks beebitoidu käibemaksu. Kas komisjonis tuli jutuks, millisel moel ministeerium ikkagi kavatseb selle tööga edasi minna?

Aitäh, hea küsija! Tuleb tunnistada, et komisjonis seda teemat ei puudutatud, küll aga mina isiklikult arvan, et seda tuleb edasi uurida, ja just nimelt niimoodi detailsemalt. On üks näide Hispaaniast oliivõli kohta, ja nii edasi. Ma arvan, et sellega tuleb edasi tegelda.

Aitäh! Ettekandjale täpsustuseks, et komisjon saatis selle eelnõu lõpphääletusele, mitte ei lükanud tagasi. Otsuse‑eelnõul saab olla lõpphääletus. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea Diana! Sa ütlesid väga ilusti, et peaks veel edasi uurima, kas toiduainete kõrge käibemaksu langetamine parandaks olukorda. Minu arust on seda debatti siin peetud päris pikalt ja sel teemal on ka rahandusminister Jürgen Ligi oma arvamuse öelnud. Ta on väga selgelt öelnud, et Eesti rahva majanduslikul olukorral pole häda midagi, nad lihtsalt vinguvad, ja vinguvad nii kõvasti, et vinguvad iseenda ja kogu riigi vaeseks. 

Ma küsin, kas komisjonis oli juttu sel teemal, kumb on Eesti inimeste järjest suureneva vaesumise põhjus, kas kõrged maksud, sealhulgas ka toiduainete kõrge käibemaks, või rahandusministri Jürgen Ligi välja toodud põhjus, et inimesed lihtsalt vinguvad, ja ei ole siin vaja teha midagi.

Aitäh, hea küsija! Tuleb tunnistada, et me komisjonis päris seda ei arutanud, aga ma arvan, et see debatt võiks jätkuda, [et välja selgitada], mida ja mismoodi need maksud võivad mõjutada. Aga seal peaks minema ikkagi detailsemaks ja sügavamaks, et midagi hinnanguliselt arvata.

Rain Epler, palun! 

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma märkasin teatavat vastuolu selles, mida te rääkisite komisjoni aruteludest ja mis on teie enda seisukohad. Ühtpidi põhjendas komisjon käibemaksu langetamisega vastuolus olemist sellega, et uurimisest on selgunud, et see ei too loodetud leevendust. Aga teisipidi, te siin ütlesite, et te leiate, et seda peaks edasi uurima. Võib-olla see sedastus tuleneb ka sellest, et teie enda erakonnakaaslasest minister on otsustanud uurimist jätkata – seda, mida sotsid alustasid.

Aga mida siis sellest välja lugeda? Kas te siis neid varasemaid uuringuid, millega te põhjendate, et [käibemaksu] ei peaks langetama, kuna neis on jõutud järeldusele, et [käibemaksu langetamine] mõju ei oma, ei usalda? Või mis see uurimise jätkamise põhjus siis on? Kas te saate seda kommenteerida?

Aitäh, hea küsija! Võrrelda ei saa päris võrdlematuid asju. Need analüüsid, millele meie siin tugineme, on tehtud ikkagi mujal [riikides], kuna Eestis, nagu kena ettekandja siin ütles, ei ole seda varem tehtud. Ja mina arvan, et peabki uurima Eesti enda asju, kogu seda ahelat alates tootjatest kuni lõpptarbijateni välja. Siis saab konkreetselt meie riigi asjade kohta midagi arvata.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Jaa, aitäh! Ma mäletan, et mul on Jürgen Ligiga ka päris mitmeid selliseid teravaid diskussioone olnud, kus mina olen sõna otseses mõttes küsinud, mis on tema hinnang selle kohta, kuidas inimesed ikkagi uuest aastast hakkama saavad, arvestades ostukorvi hinda ja seda, et käibemaks tõuseb meil juulis 24%‑ni. Minu üllatuseks Jürgen Ligi vastas, et oluline ei ole mitte see, kuidas mõni konkreetne pere hakkama saab, vaid see, kuidas saab hakkama riik. 

Mis on teie seisukoht? Kas riik siis meil ei tugine inimeste toimetulekule ja sellele, kuidas inimesed hakkama saavad? Sellest sõltub tegelikult ka riigi majanduse areng ja riigi toimetulek. Jah, selline küsimus: kas te jagate seda seisukohta või on meil ikkagi vaja palju rohkem tähelepanu pöörata sellele, kuidas inimesed hakkama saavad sellest aastast?

Aitäh, hea küsija! Komisjonis me seda [teemat] sellisel kujul ei arutanud. Aga kui küsimus oli minu isikliku seisukoha kohta, siis ma julgen küll välja öelda, et teatud Jürgen Ligi seisukohti ma ei jaga.

Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud ettekandja! Ma pean tunnistama, et selle valitsuse, mis seal salata, ka meie varasemate valitsuspartnerite poliitiline retoorika tundub alati olevat selline, ütleme, juhuslik või suvaline selles valguses, et võetakse parasjagu ette selline retoorika, mis konkreetset seisukohta toetab, sõltumata sellest, kas see tegelikult riigi maksupoliitikas kuidagimoodi järjepidev on. Selgitan, mida ma silmas pean. Meil on ju teatavasti mitmed erinevad käibemaksu määrad: näiteks turismivaldkonnas, täiendavalt vist 9% on näiteks ravimitel, raamatutel ja ajakirjanduse valdkonnas. Ehk on valdkondi, mille puhul me näeme, et see töötab ja toimib, ja keegi seda kahtluse alla ei sea. Ma ise pean ka seda õigeks. Aga millegipärast toiduainete puhul püütakse teha nägu, et vot seal see ei töötaks. 

Saate äkki selgitada, kust tuleb selline arusaam, et ühes valdkonnas, ühes sektoris on see käibemaksulangetus adekvaatne, põhjendatud, aga mingis teises valdkonnas sellel müstilisel kombel mingit mõju ei [ole, ja kui oleks, siis] vaat et negatiivse tagajärjega.

Aitäh küsimuse eest! Sellisel kujul me komisjonis seda teemat ei arutanud.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Mul on selline küsimus. Võib-olla seda ei ole komisjonis otseselt arutatud, kuigi ma arvan, et see on hästi oluline faktor selle teema puhul. Võib-olla ütleksite ka oma arvamuse, ma arvan, et teil on see kindlasti olemas. Kas te olete nõus sellega, et just toidukaupade käibemaksu määra langetamine võiks aidata kõige rohkem neid Eesti inimesi, kellel on praegu majanduslikud raskused, kelle sissetulekud ei ole pehmelt öeldes kõige kõrgemad ja kes on kõige vähem kindlustatud?

Aitäh küsimuse eest! Jaa, komisjonis oli see jutuks. Kolleeg Lauri Laats tõi välja, et tõepoolest, Eestimaal on 300 000 inimest, kes kõige rohkem toiduainete kõrge hinna tõttu kannatavad. See on loogiline, kuna nende sissetulekust suurem osa kulub esmatarbekaupadele. Jah, me arutasime ja mõtlesime selle [teema] üle. Selle aspekti kohta, mis neid inimesi aitaks, millised maksud või toetused aitaksid sellel grupil paremini toime tulla, ma küsisin, aga seda ei ole analüüsitud ja komisjonis sellist [analüüsi] ei esitatud.

Aleksei Jevgrafov, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Minu teada olete teie arsti taustaga inimene. Öelge oma arvamus, kas võimalus osta madalama hinnaga toitu lubab inimestel osta rohkem tervislikku toitu või see üldse ei mängi [rolli] selles küsimuses.

Aitäh, hea küsimuse esitaja! Tõesti, me komisjonis minu seisukohta sellel teemal ei arutanud. Aga selle üle on väga palju mõeldud, kuidas inimesed teevad oma valikuid, kuidas mõjutada inimesi tervislikumaid [valikuid tegema]. Tuleb tunnistada, et need juurviljad, mis on väga madala hinnaga, need köögiviljad, mis on saada, [nende tarbimist] ei ole käibemaksu määra alandamise meede väga mõjutanud. Siin mängivad [rolli] hoopis teised tegurid: kontekst, kultuuriline kontekst, kus inimene elab, haridustase, perekond, toetavad hoiakud, harjumused.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Nüüd avan läbirääkimised fraktsioonidele. Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head Eesti inimesed, kes te meid jälgite interneti kaudu. Tegelikult me oleme selle eelnõuga juba hiljaks jäänud. Mitte meie nagu Eesti Keskerakonna fraktsioon, sest meie oleme seda teemat tõstatanud juba mitu korda, see on vist juba neljas või viies kord, kui mälu mind ei peta, aga kahjuks ei ole see kordagi leidnud siin saalis toetust, eelkõige koalitsioonisaadikute poolt. 

Miks me oleme selle ideega juba hiljaks jäänud? Sellega on täpselt samamoodi nagu pangamaksuga. Tegelikult oleks pidanud riik käibemaksu langetamist korraldama juba aasta tagasi, võib-olla isegi kaks aastat tagasi, sest me teame, et statistika järgi on hinnad kahe aastaga tõusnud keskmiselt 40%, ja see puudutab eelkõige just toidukaupu. Ehk kaks aastat tagasi olid hinnad 40% võrra madalamad. 

Kujutage ette, millise vahe see teeb nendele inimestele, kelle sissetulekud ei ole kõrged, kes saavad miinimumpalka, kes saavad palka, mis on alla keskmise Eestis. Ja loomulikult, seda räägivad nüüd põhimõtteliselt juba kõik kaubandusketid, et inimesed käivad toidukauplustes ja otsivad just neid kaupu, mis on nende niinimetatud kollaste hinnalipikutega, neid, mis on soodustusega. Mida edasi, seda rohkem neid inimesi on, kes jälgivad just neid soodustusi ja ostavad allahinnatud toidukaupu. 

Ja pole ka ime. Vaatame, mida ütleb selle kohta Eesti Konjunktuuriinstituut. Meil riigieelarve kontrolli erikomisjonis esmaspäeval oli suur arutelu sel teemal, kuidas inimesed hakkama saavad niisugustes oludes, mis meil praegu on. Konjunktuuriinstituut tõi oma ettekandes välja kuus punkti. "Majanduskliima näitaja on jõudnud üle kolme aasta rahuldavale tasemele, kuid hetke majandusolukord on jätkuvalt halb. Tarbijate kindlustunne on madal. Hindade tõusu nähakse ette kõikides ärivaldkondades. Perekondade majanduslik olukord halveneb. Kõik majandususalduse ja kindlustunde indikaatorid on jätkuvalt "punases". Jätkuvalt ei usaldata valitsuse majanduspoliitikat."

Kõik need faktorid näitavad seda, et esiteks, valitsus ei ole oma missiooniga hakkama saanud, inimesed kannatavad. Majanduslangus on nii räige, et kahjuks ei leia valitsus meetmeid, kuidas neid tagajärgi inimeste jaoks leevendada. Inimesed järelikult seda valitsust enam ei usalda. No seda me näeme ka reitingutest, et põhimõtteliselt on koalitsioonierakondade toetus kuskil 20% ja 80% [vastanutest] neid kahte erakonda, Reformierakond ja Eesti 200, ei toeta. Ja sealt kõik need probleemid lähevad edasi. 

Meil koalitsioon ütleb, et isegi kui toiduainete käibemaksu määra langetada, nagu seda on [tehtud] põhimõtteliselt kõikjal Euroopas – Taanis ei ole seda [tehtud] ja Eestis ei ole seda [tehtud] ja vist ongi kõik, kolleeg Lauri Laats rääkis sellest päris pikalt, et 25‑s Euroopa Liidu [liikmes]riigis on ühel või teisel määral toiduainete käibemaksu langetatud …

Palun aega juurde. 

Kolm minutit lisaks. 

Aga koalitsioonierakondade esindajad ütlevad, et kui me seda teeme, siis see ei pruugi kajastuda nendes hindades, mis on poodides. Teoreetiliselt jah ei pruugi, aga praegu on just kauplejate surve kaubanduskettidele nii suur, et kindlasti nad seda teevad. 

Esmaspäeval jällegi meie komisjoni istungil esines ka Eesti Kaupmeeste Liidu juhatuse esimees Raul Puusepp. Ma loodan, et ta ei pane pahaks, kui ma teda tsiteerin. Ta ütles väga konkreetselt, et see on lihtsalt müüt, kindlasti lähevad hinnad alla selle meetmega, selle meetme rakendamisel. Võib-olla, kui me näiteks langetame 9%‑ni – 22 miinus 9 on [13], vahe on 13% –, ei lange need hinnad just 13% võrra, aga see langus tuleb, see on raudpolt kindel. 

[Puusepp] on suhelnud Eestis põhimõtteliselt kõikide suuremate kaubanduskettide esindajatega, kes kõik nagu üks ütlesid: kui tuleb selline meede, kui riik tõepoolest on valmis toidukaupade käibemaksu langetama, siis nemad kindlasti langetavad hindu. Nii et ma arvan, et see [väide], et see samm ei alanda hindu, on põhimõtteliselt müüt. Kindlasti alandab. 

Ja mis siis ikka, jääb ainult veel kord tõdeda, et meie koalitsiooni jaoks, aga eelkõige Reformierakonna jaoks, [hoolimata] nende inimeste probleemidest, kelle sissetulekud on madalamad, kes on vähem kindlustatud, kelle jaoks praegu on ellujäämine põhimõtteliselt probleem, kui vaadata kahe viimase aasta hinnatõusu, see lähenemine kahjuks jätkub. 

Mul on hea meel, et ühel hetkel hakkasid ka sotsiaaldemokraadid sellest rääkima. Aga selleks ajaks, kui nad tõepoolest selle teemaga välja tulid, mis oli "uus ja väga originaalne", oli Keskerakond seda teemat tõstatanud siin saalis juba kolm korda. Ma mäletan neid hääletamisi siin saalis, kui sotsid lihtsalt ei hääletanud ja siis pärast ütlesid, et nemad seda ideed väga toetavad. No loodame, et nüüd, kui nad on opositsioonis, nad ikkagi on valmis seda toetama. 

Nii et see on Keskerakonna fraktsiooni järjekordne katse teha midagi, mis kindlasti aitaks vähemkindlustatud inimesi, mis oleks üks õiglane ja õige samm praeguses olukorras. Ma ei ole väga suur optimist, et loota, et koalitsioonisaadikud sellega ühinevad, aga mine tea, võib-olla juhtub ime ja nad hakkavad ka mõtlema selle peale, kuidas vähemkindlustatud inimesed Eestis praegu elavad ja kui raske see majanduslik olukord nende jaoks on. Aitäh!

Aitäh! Järgmisena Tanel Kiik volitusega Eesti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimel.

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud kolleegid! Rõõm näha, et siin saalis on tõesti huvi selle teema vastu suur. Vaatajatele teadmiseks, et saalis on üksikud saadikud, valdavalt opositsiooni poole pealt. 

Aga tegelt, teema on tõsine, kui me vaatame korra seda, milline on Eesti maksusüsteem olnud mitte ainult viimastel aastatel, vaid aus on öelda, aastakümneid. See on olnud väga selgelt jõukama ühiskonnaosa poole kaldu. Me näeme seda näiteks läbi selle, kuidas Eestis varade jaotus on järk-järgult kuhjunud jõukama osa kätte. Eesti Panga andmetel kuulub 10%‑le inimestest ligemale 60% kõigist varadest, mis tähendab, et ülejäänud 90% peavad siis selle 40%‑ga hakkama saama. Samamoodi me näeme erinevates ebavõrdsuse tabelites, indeksites, vaadates nii OECD kui ka Euroopa Liidu andmeid, aga ka siseriiklikke [andmeid] – hariduses, tervishoius, mujal –, et jõukamatele inimestele on teenused kättesaadavamad kui väikese ja keskmise sissetulekuga inimestele. 

Räägime toiduainete käibemaksust. Väga paljud Euroopa riigid toetavad väikese sissetulekuga inimesi – eakaid, aga ka keskklassi – selliste kulude tegemisel, mis on vältimatult vajalikud – seda kahtlemata söömise, toidu tarbimisega [seotud kulud] on. Seetõttu on käibemaksulangetus laiaulatuslikult kasutatav just nimelt nendes sektorites, [sealhulgas tervishoius, näiteks] ravimite puhul – [ravimitele] kehtib Eestis [madalam määr]. Aga millegipärast Eesti valitsused järjekindlalt keelduvad seda tagasisidet, teiste riikide kogemust arvesse võtmast. Selleks et veenda parempoolseid parteisid selles, et käibemaksuerisused ei ole saatanast, ei ole midagi negatiivset, vaid täiesti mõistlikud asjad, algatas viimati sotsiaaldemokraatide valitsuses oleku ajal regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman vastava analüüsi koostamise, et näidata, kuidas võiks just nimelt toiduainete käibemaksu langetamine kaasa aidata vähemalt teatud sihtgruppide, teatud toidugruppide kättesaadavusele ja ka sellele, et Eesti elanike ebavõrdsus mõnevõrragi leeveneks. Ma väga loodan, et seda analüüsi ei lükata nüüd kuskile riiulisse või sahtlisse või eest ära, sest meil kipub kahjuks nii olema. 

Eesti 200 saadikutele ma panen südamele, et Eestis kipub olema maksupoliitikas kaks seisukohta: on Reformierakonna seisukoht ja on vale seisukoht. Ja seda me oleme näinud läbi aastakümnete. 

Tulumaksu langetamine paralleelselt käibemaksu tõstmisega – seda on tehtud. See tähendab, et me oleme viinud maksukoormuse madala ja keskmise sissetulekuga inimeste peale ja leevendanud jõukamate [koormust]. 

Astmelise tulumaksu kehtestamine. [Astmelist tulumaksu] kasutab pea kogu maailm, eeskätt tsiviliseeritud, võib öelda, et selline põhjamaine heaoluühiskonna kultuur, kuhu meiegi tahame kuuluda. Aga see loomulikult ei tule Reformierakonna puhul kõne allagi. 

Pangamaksust siin juba räägiti. Ka selle teema puhul on olnud valikukoht, kas võtta jõukamalt osalt, miljard eurot kasumit teenivatelt pankadelt, finantssektorilt, või kiibitseda see käibemaksu tõusu, koguda väikeste tarbimismaksude ja muu taolisega raha kokku nendelt, kellel on niigi raske toime tulla. 

Need on valikukohad. Ma väga loodan, et ühel hetkel valitsus, võib-olla isegi mitte sellepärast, et Reformierakond kuidagimoodi mõistaks, et nende maksutõed või maksudogmad ei ole ainuõiged, vaid sellepärast, et hakatakse tõesti muretsema avaliku arvamuse ehk reitingu pärast. Ühel hetkel ka siin siiski mingi nihe toimub. Lõputult ei ole võimalik seda maksukoormat madala ja keskmise sissetulekuga inimese peale lükata, jättes jõukama osa maksustamata või siis õiglasel määral maksustamata. Ühel hetkel peab sellest aru saama, eriti praegu, kui riigikaitsekulud kasvavad, [eriti olukorras], kus me näeme vajadust Eesti julgeolekut kindlustada, majandust hoogustada, kus õiglase osa Eesti riigieelarve tuludesse peavad andma just nimelt need, kellel on rohkem võimalust panustada. On need erinevad varamaksud, on see astmeline tulumaks, on see pankade kasumite maksustamine, ettevõtte tulumaks traditsioonilisel kujul. Neid meetmeid ja võimalusi on väga palju, need tööriistad on kõik mujal maailmas kasutusel, me ei pea jalgratast leiutama. 

Väga kutsun valitsust üles ühel hetkel peeglisse vaatama. Kui te ei suuda Reformierakonna liikmeid, oma ministreid, Riigikogu liikmeid veenda selles, siis äkki Eesti 200 esindajad vähemalt korragi proovivad. Võib-olla vaatame seda pilti natukene laiemalt kui pelgalt niimoodi, et on Reformierakonna maksutõde, ja kõik muu, mis tuleb, on vale. Ma usun, et Eesti inimesed hindaksid seda, Eesti inimesed väärivad seda. Sotsiaaldemokraatlik Erakond igal juhul toetab kõiki selliseid maksualgatusi, mis viivad maksukoormuse madalamaks väikese ja keskmise sissetulekuga inimestel ja tõstavad neil, kellel on võimekust [rohkem] panustada, ehk jõukamatel ja keskmisest suurema sissetulekuga inimestel. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Kuna tegemist on eelnõuga, mis nõuab lõpphääletust, ja antud eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud, siis alustame hääletuse ettevalmistamist. 

Lugupeetud Riigikogu liikmed, juhin tähelepanu, et selle eelnõu otsusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Panen lõpphääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele toiduainete käibemaksu langetamiseks 9-le protsendile" eelnõu 579. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Eelnõu poolt oli 15 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 0. Eelnõu 579 on tagasi lükatud. 

Läheme tänase teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 593 esimene lugemine. Palun fraktsioonipoolseks ettekandjaks Riigikogu liikme Rain Epleri.

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Kuna seda teemat on siin juba päris pikalt käsitletud, püüan enda ettekande hoida võrdlemisi lühikese. Aga mõned teemad ma siiski markeeriksin ära. Eesti perede toimetulek on juba pikka aega halvenenud ja prognoos on, et halveneb ka lähitulevikus. Ja kurb reaalsus on see, et kui valitsus oma tegevuses korrektuure ei tee, siis on tõsine oht, et ka pikaaegses vaates see perede toimetulek jääbki halvenema. Prognooside järgi on Eesti hinnatõusu poolest Euroopas jätkuvalt juhtpositsioonil. See omakorda tähendab, et ka baasvajaduste rahuldamiseks vajalike kaupade ja teenuste hinnad jätkuvalt kasvavad ja ka toidu hind jätkuvalt kasvab. Sellised asjad löövad kindlasti kõige rohkem peresid ja inimesi, kelle sissetulekud on keskmised ja keskmisest madalamad. See omakorda mõjutab negatiivselt tarbijate kindlustunnet.

See, et inimesed näevad, et elu on läinud raskemaks, ja seetõttu kasvab ebakindlus tuleviku ees, on igati loogiline. Kurb, et meie rahandusminister nimetab seda vingumiseks. Tema näeb asju tagurpidi, tema ei näe olukorda sellisena, et siin juba viimaste aastate jooksul on valitsus teinud otsuseid, mis mõjuvad halvasti Eesti majandusele ja inimeste toimetulekule, ja et inimesed lihtsalt markeerivad seda nii oma käitumise kui ka väljaütlemistega. Rahandusminister näeb seda kuidagi tagurpidi. Tema seisukoht on umbes selline, et inimesed hakkasid kõigepealt vinguma ja siis hakkas elu halvemaks minema. Nii et selles valguses, vaadates ka Euroopa konteksti, täna on juba korduvalt mainitud, et toiduainete käibemaksu ei ole madalamale tasemele seadnud ainult üksikud riigid: Eesti ja Taani. Ülejäänud [riigid] on toiduainete hinda püüdnud läbi selle taskukohasemana hoida. Tegelikult on väga häid näiteid, võtame kasvõi Suurbritannia, Iirimaa, kus see mõju on kenasti tarbijatele üle kandunud.

Siin mõni aeg tagasi kõnelenud kolleeg rääkis, et peaks tegema ka Eesti-põhise uuringu. No ma selle uuringu kohta ütleksin niimoodi, et loomulikult tasub ikkagi oma riigis ka uuringuid teha, aga mõnes mõttes kehtib teinekord ikkagi ka see vanasõna, et tasub õppida ka teistelt. Kui teised on vigu teinud, siis [püüda] neid mitte järele teha, ja kui teised on midagi hästi teinud, siis püüda sellest õppida. Nii võib-olla saab selle uuringu aja ja raha kokku hoida. Ja veel, minu arust mängitakse selle uuringuga siin inimestele ka natuke sellist poliitteatrit.

Ei saa minagi mööda sotsidest. Kui nad veel valitsuses olid, siis nad mängisid rahvale seda mängu, et jah, hääletasime automaksu poolt, aga tegelikult me seda ei tahtnud. Ja toiduainete käibemaksu osas nad mängisid seda mängu, et meie minister hakkas uurima. Ma kujutan ette, et tõesti on terve hulk sotside valijaid, kes vaatavad, et nii ilusti räägivad need sotsid. Siis jällegi palgapäeval või kuu keskel vaatavad, et elu läheb nigelamaks, aga ikka sotsid ilusasti räägivad. Eks see sotside trikk oli [öelda]: "Meie minister hakkas uurima. Selle jutuga nüüd me näitame rahvale, et me tegelikult äkki võib-olla toetame toiduainete käibemaksu langetamist." Aga kui valitsuses oldi, siis loomulikult hääletati selle vastu. Nii et ei maksa neid uurimise jutte väga tõsiselt võtta. 

Sotside taktikast on inspiratsiooni saanud ka Eesti 200 minister, kellele tundub, et kui ta jätkab sotside algatatud uuringuga, siis võib-olla mõni valija – kuigi ma ei tea, kas neil on valijaid alles jäänud, kui reitinguid vaadata, võib-olla on see mingi uuringuviga – tuleb tagasi nende juurde, sest nad uurivad ka nüüd toiduainete käibemaksu alandamist. 

Nii et meie olemegi seetõttu, et parandada Eesti inimeste toimetulekut ja turgutada sisetarbimist, andnud sisse seaduseelnõu, millega võiksime toiduainete käibemaksu allapoole tuua. Ma igaks juhuks markeerin mõned asjad ära, mida võib-olla pärast küsima hakatakse. Meie eelnõu ütleb, et toome selle 5% peale. Teatavasti võib Euroopa reeglistiku järgi alandatud määrasid olla kaks. Euroopas on kokku lepitud nii, et võib olla nullkäibemaks ja selline üldine käibemaksumäär ja seal vahel võib olla kaks alandatud käibemaksu määra. Eestis on need praegu 9% ja 13%. 9% kehtib ajalehtedele, raamatutele ja ravimitele ja 13% majutusasutustele. Meie ettepanek on 5%. Ja sellel on kaks põhjust. Esiteks, me arvamegi, et see üks alandatud määr võikski 5% peal olla, me võiks selles suunas liikuda. See on Eestis 5%‑line olnud, aga see on siin viimastel aastatel poliitilises turbulentsis muutunud. Nii et kui keegi peaks tahtma sellise peidetud etteheite teha ja küsib, miks 5%, [väites], et seda ei saa teha, [siis vastus on, et] saab küll teha.

Kui küsida, mis võiks veel 5% peale kukkuda, siis mina ütleksin, et raamatud ja ravimid. Eestlased on ikka raamatu ja hariduse usku olnud, raamatud võiks tõesti olla alandatud määraga. Ja ka ravimid, need ei ole luksuskaup, [nende kasutamine] tuleneb vajadusest. Eesti ajalehtedes kirjutatakse nii palju sellist, mille pärast ma arvan, et ühiskonnale oleks kasulikum, kui ajalehti vähem loetaks. Nii et ajalehed ma võtaks võib-olla üldse soodusmääraga kaupade hulgast välja. Need võiks rahulikult tõsta selle tavapärase määra peale, sest siis ilmselt ostaksid inimesed ajalehti vähem ja seda ajupesu, mis sealt tuleb, jääks vähemaks. Ja majutusteenused võiksid jääda sinna 13% peale, nagu omal ajal kokku lepiti.

Teine küsimus, mida tavaliselt [küsitakse], on see, et milline on selle [muudatuse] mõju eelarvele ja kuidas seda katta. Hinnanguliselt võiks see eelarve mõju olla kusagil 400 miljonit eurot. Kui meil rahanduskomisjonis oli see arutelu ja me Rahandusministeeriumi esindajatega arutasime, siis sai arvutatud niimoodi, et selle 400 miljoni euro hulka ei ole arvestatud tarbimise kasvu, mis seda nii-öelda negatiivset eelarve mõju potentsiaalselt vähendaks. Aga kui keegi küsib, kuidas seda 400 miljonit eurot katta – võtame praegu selle, hea ümmargune number. Noh, pangamaks on natukene ajalukku jääv asi. Kolleeg Sõerdiga eelmine nädal pidasime sellel teemal debatti ja tõesti, see momentum, kus oleks pangamaksust sadu miljoneid saanud, on praegu möödas. Aga kui me vaatame numbreid, [seda, kui palju raha] tahetakse raudtee ehitamise nime all sohu matta või energiatootmisviiside toetamiseks [välja käia, kõike seda], mis meid pikas perspektiivis veel vaesemaks teeb, siis sealt on katteallikaid võtta küll ja veel.

Nii et ei ole meil seda muret, et kui me nüüd toiduainete käibemaksu langetaks, inimeste toimetulekut parandaks, mis kindlasti keerulises julgeolekuolukorras parandaks ka patriotismi, usku oma riiki, soovi, et sellel riigil hästi läheks, siis riik selle 400 miljoni euro peale kuidagipidi pikali kukuks. Kui me lõpetame raiskamise ära nendes kohtades, kuhu ei ole vaja raisata, on meil lisaks katteallikale olemas veel palju raha muude heade asjade tegemiseks. Aitäh!

Teile on ka küsimusi. Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud aseesimees! Austatud ettekandja! Ma saan aru, et ka sina ei saanud üle ega ümber sotsiaaldemokraatidest. See on tore, et me nii võimsad ja vägevad oleme. 

Aga ma tahaksin ikkagi selle eelnõu sisust rääkida. Mis sa arvad, mis see tegelik võimalus on, et sarnased maksumuudatused Eesti riigis jõustuvad? Nii nagu ma enne viitasin, praeguses parlamendis on taas selgelt ülekaalus parempoolsed erakonnad, nende hulka võiks justkui ka EKRE liigitada, kuigi see eelnõu on oma loomult pigem vasakpoolne. Kuidas sina näed, mis jõuga on võimalik veenda praegust koalitsiooni või laiemalt parlamendi enamust sarnaseid maksumuudatusi toetama? Sa kritiseerisid seda meie algatatud analüüsi, mis annaks täiendavaid argumente juurde. See sulle ei sobinud, seda sa ei pidanud vajalikuks või piisavaks. Aga milliseid meetmeid sa välja pakud, mida Eesti Konservatiivne Rahvaerakond välja pakub peale selle, et me algatame eelnõusid, mille puhul me teame, et need hääletatakse saalis maha?

Aitäh, Tanel! Ma algatuseks ütlen, et ega tegelikult see valitsus suurt muutunud ei ole sellel parempoolsem-vasakpoolsem skaalal, nad on samas kohas edasi nagu siis, kui teie valitsuses olite. Ja te ka hääletasite vastu nendele eelnõudele. Toona võib-olla oleks olnud teil võimalus siiski, istudes seal valitsuse laua ümber, mõjutada kolleege rohkem mõtlema selles suunas, et võib-olla ikkagi tuleks inimestele appi raskel ajal. 

Aga mis puudutab võimalusi, siis ega opositsiooni eelnõude võimalused selle Riigikogu saali matemaatika puhul tõepoolest kuigi suured ei ole, kuigi ma julgeksin ühe ennustuse siin teha. Ma ei hakka detailidesse minema, aga ma julgen arvata, et lähiajal on tulemas mõni eelnõu, mille puhul leitakse Riigikogu saalis üsna suur üksmeel, ja minnakse seadusemuudatustega edasi. Sellele peale vaadates ei kaota ma kunagi lõpuni lootust. Mul on hea meel, sest nägin, et kolleeg Sõerd on saali tulnud, tihti ei ole koalitsiooni esindajaid saalis. Võib-olla Sõerd täna on tulnud selleks, et tänada mind hea eelnõu eest ja anda edasi info, et läheme sellega edasi ja aitame inimesi. Aga ma ütlen, et ma ei pea seda kuigi tõenäoliseks, kuigi ma olen optimistlik inimene ja kunagi lõplikult lootust ei kaota, et asjad arenevad positiivselt.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, austatud ettekandja! Aitäh selle eelnõu eest! Keskerakond seda kindlasti toetab. Võib-olla koalitsioon ei toeta kõikide toidukaupade käibemaksu alandamist, aga on olnud ka arutelu näiteks just kohalike toodete käibemaksu alandamise üle. Mida teie sellest arvate? See oleks mingil määral selline kahepoolne toetus riigi poolt: toetataks nii kohalikku ettevõtjat, tema konkurentsivõimet kui ka inimesi, tarbijaid, ja nende toimetulekut. 

Võib-olla on teil veel mingisuguseid ideid ja eelnõusid, mida plaanite lähiajal üle anda ja mis aitaksid inimeste toimetulekule kaasa?

Ma alustan tagantpoolt ettepoole. Eks meil on ka opositsioonis teatav poliitiline konkurents, kuigi me teeme palju koostööd, ja teinekord võib näiteks juhtuda nii, et oled rääkinud mõnest heast ideest, siis tuled esmaspäeval siia ja [näed, et keegi] – võib-olla sa ise, Anastassia –, annab üle selle hea eelnõu, mis meil plaanis on. Nii et seda tulevikuperspektiivi ma ei avaks. Aga kahtlemata, EKRE‑l on tihtilugu eelnõusid ja ettepanekuid, mis Eesti elu jõuliselt paremaks teeks. 

Sellele [küsimusele], mis puudutab [vastandust] kohalik toit versus välismaine toit, on mul selline kahetine vastus. Kindlasti leidub kriitikuid – mul on hea meel, kui nad kirjutavad või helistavad ja oma kriitikast teada annavad –, aga ma ütleksin, et kui me hakkaks vahet tegema, siis see muudaks administratiivselt asja väga keeruliseks. Ma ei tea, kas me peaksime võtma siis ka mingisugused revidendid, kes käivad kauplustes kontrollimas, kust tuli õun või porgand. See omakorda suurendab kulusid. Selle [ettepaneku] suur ja optimistlik toetaja ma ei oleks. 

Ma arvan, et tänases olukorras, nagu ma alguses rääkisin, kus perede ja väikese sissetulekuga inimeste toimetulek on tugevasti löögi all, me võiksime rääkida üldiselt toidust. Siis me administratiivset koormust ei suurendaks, see tähendab, et ei suurendaks riigi kulusid, küll aga aitaksime inimesi ja turgutada tarbimist. 

Martin Helme, palun!

Aitäh! Ei saanud aru sellest Taneli jutust, et see eelnõu on vasakpoolne. Millal varem on olnud maksulangetamise asjad vasakpoolsed? Teie erakond EKRE ehk Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on ikkagi parempoolne erakond ja sellepärast me kogu aeg tahamegi makse alandada. Maksude alandamine on ju lihtsast ja loogilisest põhimõttest lähtuv: raha, mida riik ei võta inimestelt ära, jääb inimestele kätte, inimesed saavad selle rahaga ise otsustada, mida nad teevad, ehk oma elu ise paremini juhtida. Nii et me ei ninnunännuta neid, ei suuna neid, ei kamanda, ei nügi, ei tee vaesemaks, ei suuna sotsiaalabi sabasse. 

Kui ma olin rahandusminister, siis me lausa ju tegime analüüse, missugune siis oleks toiduainete käibemaksu alandamise mõju eelarvele. Noh, seda saab teha nii- ja naapidi, aga fakt on see, et see mõju on kaugelt üledramatiseeritud. See ei tee riigieelarvesse sellist suurt auku, nagu kogu aeg ähvardatakse. Loomulikult, sellel on negatiivne mõju, aga mitte nüüd teab mis pöörane. Minu meelest selle taha küll asi seisma ei peaks jääma, kui me vaatame, kuhu kõikjale meil raha loobitakse. Või kuidas sina [seda asja] näed?

Teie aeg!

Jaa, aitäh, Martin! Kõigepealt ma ütlen seda, et sina olidki hea rahandusminister. Sa said aru, mis numbrites kirjas on, erinevalt praegusest rahandusministrist, kes mulle eravestluses on otsesõnu tunnistanud, et ega ta ei olegi numbrite inimene, ta on rohkem humanitaarinimene ja filosoof. Seda kõigepealt. 

Aga ma ütleks, et isegi juhul, kui see mõju on 400 miljonit eurot, nagu Rahandusministeeriumi ametnikud näitavad, siis veel kord: meil on kohti, kuhu me raiskame miljardi või paar, 400 miljonit on selle kõrval väike number. Katteallikate leidmisega tegelikult mingisugust probleemi ei ole. 

Veel kord: mina olen tõepoolest seda meelt, et mida rohkem raha inimestele kätte jääb, seda vabamalt nad saavad toimetada ja seda rohkem on lootust, et majandus üleüldiselt elavneb. Kui inimene ei pea pingsalt mõtlema sellele, mida ta nädala lõpus sööb, vaid saab mõelda näiteks välja mõne imeviguri, mis maailmas hästi müüb, ja siis ettevõtte luua ja seda [imevigurit] müüma hakata, siis jällegi: kogu riik ju võidab sellest. 

Sellest, mis puudutab seda Tanel Kiige [sõnavõttu]. Tanel Kiigel on olnud täna sellised kummalised käsitlused juba hommikust saadik. Võib-olla ta mõtles vasakpoolsuse all seda, et ta vaatab saali teiselt poolt. Tema suhtes me oleme vasakul, võib-olla sedapidi. Tont teab, mis tal sassi läks.

Aivar Sõerd, palun!

Austatud ettekandja! Tõepoolest ei olnud väga ammu, kui EKRE oli ju lausa valitsuses ja lausa rahandusministri portfell oli teie käes, maksupoliitika juhthoovad olid teie käes. Ja veelgi enam, peaminister oli Keskerakonnast, Keskerakond on veel suurem toiduainete käibemaksu langetaja, kui teie oletegi. 

Tuletage meelde, öelge kohe protsendid välja, mitu protsendipunkti te tookord toiduainete käibemaksu langetasite. Tooge eraldi välja, kui palju te langetasite kartulite, kui palju puuviljade ja kui palju köögiviljade [käibemaksu].

Ma aiman su küsimuses teatavat irooniat, Aivar. Aga ma ütleks, et tõepoolest, me ju tol ajal, kui me valitsuses olime, maksualandustega tegelesime. Teie võitlesite [nendele vastu]. Olid need aktsiisilangetused või muu, jälle te väitsite, et tekivad suured eelarveaugud ja mida iganes. Aga ei tekkinud. Ja tõepoolest, toiduainete käibemaks jäi tol korral alandamata, sest kõike korraga ju teha ei jõua. 

Aga me hakkasime pihta [teistest] asjadest, näiteks kütustest. Need on oluliseks sisendiks ka toiduainete tootmises ja [kütusehindade alandamine] mõjub inflatsioonile, sealhulgas toiduainete kallinemisele, pärssivalt. Me ikkagi tegelesime jõuliselt sellega, et inimestele jääks raha rohkem kätte. Paraku juhtus nii, et valitsus lagunes enne, kui toiduainete käibemaksu alandamine ellu sai viidud. 

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Eestis on tõesti üks kriis teise otsa. Jätame need globaalsed [kriisid] nüüd kõrvale. Aga ikkagi, minu arvates on meil kõige suuremate kriiside allikas Reformierakonna võimulolek ja nende koalitsioonipartnerite käpardlik, arrogantne ja küüniline riigijuhtimine. 

Meil on kriis sotsiaalvaldkonnas, isegi puuetega lastelt võetakse toimetulekurahasid ära. Meil on kriis tervishoius. Uus minister leiab, et patsiendi rahulolu polegi oluline, üleüldse [soovitab ta] diagnoos guugeldada, mitte riigile kallist arstikulu tekitada. 

Eile ütles infotunnis peaminister, et muu maailma näitel pole kusagil kuldvõtmekest, mis asju muudaks. Me rääkisime sellest, et Võrus sündis eelmine kuu ainult kaks last ja meil on suur demograafiline kriis. Kui teised riigid üritavad sellest hoolimata oma inimeste olukorda parandada, muu hulgas ka käibemaksulangetuste abil, siis meie näeme, et sellel valitsusel on kuldvõtmekesed ainult pankuritele, tuulikuärimeestele ja relvaärimeestele. 

Kas maksude tõstmise ja mittealandamise põhjus pole mitte valitseva eliidi tahtmatus ja suutmatus riigi juhtimisega tegeleda nii, et inimeste heaolu oleks tagatud?

Vot selle kohta ma ütleksin niimoodi. Esmaspäeval oli peaminister siinsamas kõnepuldis ja ütles näiteks meretuuleparkidest rääkides – see ei ole sõnasõnaline tsitaat –, et ootame Euroopast teatist puhta tööstuse [kokkuleppe kohta], siis saame teada, kas eestlastele on meretuulepargid kasulikud. 

Minu arust ütles ta sellega välja mõtte, mida ka mina olen siit puldist adresseerinud. [Olen arvanud], et ega ta ei toimetagi nii, et ta [läheb] tööle ja võtab valitsuse laua ümber kokku, et arutada, kuidas Eestit edasi viia ja Eestis elu paremaks teha, vaid ta toimetab nii, ma ei tea, et toimub valitsuse kabinetiistung, mis mõnikord on lühike, sest peaminister ütleb: "Praegu pole Brüsselist midagi kirjutatud ja helistanud ka keegi ei ole." Ja siis minnakse laiali. Aga mõnikord ta ütleb: "Teate mis, Brüsselist kirjutati, et tuleb teha nii." Ütleme, suutlikkus kõike seda ellu viia, mis Eesti huvidele ei vasta, on olnud ju ikkagi selles mõttes päris võimas, siin see teerull on ikkagi hoogsalt sõitnud. 

Küsisite suutlikkuse kohta. Selles, mis puudutab erinevate lolluste elluviimist, on ikkagi suudetud jõudu näidata. Aga tõesti, sellealane suutlikkus, et prooviks objektiivselt otsa vaadata Eesti olukorrale ja sellele, mis on meie tugevused ja mida oleks vaja teha, et edeneda, on tõesti puudulik. 

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Ma panin tähele, et koalitsiooni esindajad, olgu need ministrid või Riigikogu liikmed, väga armastavad rääkida ajaloost, ühesõnaga [ütlevad], et kui teie olite võimul, siis teie tegite midagi või [ei teinud]. No isegi kui oletada, et me tegime midagi valesti, kui me võimul olime, siis kas see tähendab seda, et nüüd teie peate ka midagi valesti tegema, sellepärast et keegi eelnevalt juba tegi. Miks ei saa paremini teha sel juhul? 

Aga tegelikult lihtsalt tuletaks meelde, et majanduslik olukord siis, kui tõepoolest EKRE ja Keskerakond olid võimul, ja majanduslik olukord praegu on kaks väga erinevat asja, olgem ausad. 

Aga minu küsimus on see. 25‑s Euroopa Liidu [liikmes]riigis, põhimõtteliselt terves Euroopa Liidus on ühel või teisel määral sedasama toiduainete käibemaksu määra alandatud. Meie oleme põhimõtteliselt üks kahest riigist, kus seda ei ole [tehtud]. Mis sa arvad, miks meie valitsus niimoodi tegutseb? Miks me ei taha olla nagu ülejäänud Euroopa?

No vot, see on nüüd küll küsimus, mis annab võimaluse selliseks võib-olla natuke laiema vaatega vastuseks. Ja see on tegelikult probleem, mis vaevab koalitsioonipoliitikuid, eriti, ma ütleks, Reformierakonna liikmeid. Nende maailmavaade on umbes selline, et teised on lollid, kui niimoodi lihtsalt eesti keeles öelda. 

Selle kurbloolisus on selles – ma võin ka näiteid tuua –, et see kandub edasi ka erasektorisse. Ma olen ise lähedalt näinud inimesi ja rääkinud nendega, kes on kuskil välisriikides näiteks majandustegevusega kõrbenud, ja nad on teinud seda riikides, kus on väga erinevate teiste välisriikide ärimehi, kes on väga edukad. Ega siis eestlaste vaade on selline, et kõrbesime sellepärast, et me seletasime neile, kuidas on õige teha, ja nad ei saanud aru, olles ise näiteks suuremas ja pikkade traditsioonidega riigis. 

Või tuleme diplomaatia juurde. Meil juhib Euroopa Liidu asjade komisjoni, millel minu arust on oma sisu poolest vägagi diplomaatiline roll – seal tuleb palju välissuhtlust ette –, inimene, kes on solvunud, ja ta ei häbene seda väljendada, kui kohaletulnud Prantsuse delegatsioon kavatseb rääkida prantsuse keeles. Kusjuures, kaasa on võetud tõlk ja kõik vastab igati diplomaatilistele tavadele. Ja mitte ainult Euroopa Liidu asjade komisjon, vaid ka noored kolleegid Reformierakonnast on sellise [suhtumisega], et ei, õige oleks rääkida inglise keeles. No vot! 

Ja nüüd me jõuame selle maksuküsimuseni. Ilmselt vaadatakse seal maailma samamoodi, [mõeldakse], et need ülejäänud 25 Euroopa riiki on rumalad, teevad valesid asju, ei saa aru, et peaksid rohkem Reformierakonda kuulama. Aga paradoks selle asja juures on see, et – ja nüüd ma tulen teie sissejuhatuse juurde – tõepoolest, Kaja Kallas sai kandikul Euroopa juhtiva majandustõusu, aga see valitsus, kus olid EKRE ja Keskerakond, tuli läbi COVID‑i kriisist ja väga turbulentsest olukorrast ja tegi seda väga edukalt. Reformierakonnal ei võtnud aastatki, et see edu ümber pöörata, sest me olime kohe, aasta või natuke vähem, peale seda, kui asuti taas juhtima seda Eesti elu, jõudnud negatiivsete edetabelite tippu: kõrgeim inflatsioon, kõige kiirem majanduslangus ja nii edasi ja nii edasi. 

Aga nad meenutavad kogu aeg seda meie valitsust, sest eks nad ka suhtlevad inimestega ja nad ju näevad, et inimestel ei ole meelest ära läinud see, et oli selline lühike hetk, kus oli tunda, et tuleb värsket õhku. Ettevõtjad ütlesid, et sai jälle tegutseda. Inimesed nägid helget perspektiivi, et elu võibki paremaks minna. Ja seda ju Reformierakond tajub, eks ole. Nad on olnud kaks aastakümmet võimul ja sageli valitsust ka juhtinud. Ja kõik need aastad on inimeste mälus mitte nii helgetena, kui oli see lühike helge viiv, kui EKRE ja Keskerakond olid valitsuses. Nii et eks nad sellepärast proovivad siin seda mustata ja materdada nii, kuidas nad jaksavad. 

Aga see, et nad seda jätkuvalt teevad, ilmselt jälle näitab, et [on olnud mingid olukorrad], ma ei tea, Aivar on läinud Viimsi Konsumisse, on seal saanud kellegagi kokku ja see keegi on jälle öelnud, et Aivar, miks te teete kõike seda jama, vaadake, meil oli korraks täitsa mõistlik valitsus. Ja siis [Aivar] tuleb jälle siia meid materdama.

Aitäh! Küsimusi on veel. Ma teen väikese täpsustuse: Viimsis Konsumit ei ole. (Naerab.) Aga, Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Jätkame mu kolleegi Vadim Belobrovtsevi teemat, et kas valitsus üldse saab aru, mida ta teeb. Parempoolne valitsus, nii nagu nad ennast nimetavad, peab ju aru saama, et toiduainete käibemaksu alandamine toetab tarbimist, ergutab majandust ja leevendab inflatsiooni. Kuidas sellest aru ei saada? Kas siin on tõesti asi ainult ideoloogias? Rahandusminister ütleb selle peale, et, noh, kui teil jääb raha vähemaks, siis võtke omale teine ja kolmas töökoht ja saage kuidagi hakkama, igaüks peab omadega hakkama saama. On see [põhjus] siis tõesti ainult ideoloogias?

Aitäh, hea küsija! Noh, raske on muidugi öelda, mis koalitsiooniliikmete peades toimub. Aga üks asi on see, et tänapäeva maailmas on nende [mõistete] – parempoolsus ja vasakpoolsus – puhul läinud pilt segaseks, [nende tähendus on] hägustunud. Võib-olla ongi need sõnad kohati muutunud selliseks, et noh, ütlen lihtsalt sõna, aga tegelikult ei mõtlegi selle sisu peale. Ja ega teisipidi, kui me vaatame, et siin Jürgen Ligi käis ju meile alles toomas seda sookvootide eelnõu – ei ole eriti parempoolne. Parempoolsed inimesed üldiselt kipuvad olema konservatiivsemad ja vaatavad pragmaatiliselt, mis oleks majanduslikult mõistlikum. Kui me vaatame praegust valitsust, kes jätkuvalt jätkab ideoloogilise energeetikapoliitika surumist – jällegi, ei ole eriti parempoolne. Nii et, minu hinnangul on see neil lihtsalt selline loosung. 

Või siis nad, Reformierakond, nähes, et nende praegune koalitsioonipartner enam järgmises Riigikogus ei ole nende koalitsioonipartner, võib-olla mängib uue tõusva tähe peale. Võib-olla nad proovivad sõna "parempoolsus" valijate alateadvusesse kuidagi sisse viia, et äkki saab siis jälle siia sellise 12‑liikmelise fraktsiooni, kellega koos neid enda asju teha. Sest nagu minu selja taga istuv Riigikogu juhataja enne [viimaseid] valimisi ütles, et tema koos oma erakonnaga tulebki siia Riigikokku selleks, et Reformierakond saaks teha seda, mida Reformierakond tahab teha. Võib-olla Reformierakonna lootus on, et tulevikus on jälle mõni selline partner võtta.

Aitäh! Ma ei saa kahjuks seda siin vastulausena kasutada, aga ma peaksin siiski ütlema ühe olulise märkuse. See konkreetne teema puudutas maksuküüru ja seda, et see maksuküür tuleks ära kaotada. See oli toona minu väga konkreetne seisukoht. 

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! See on ootamatu, ma ei teadnud, et siin formaadis on vastusõnavõtud võimalikud Riigikogu esimehe poolt, aga (Esimees Lauri Hussar üritab midagi vahele öelda.) Riigikogu esimehe kaalutlusruum on lai. 

Aga tulen tagasi ettekande juurde. Te tõite väga õigesti välja selle, et Keskerakonna ja EKRE valitsemise ajal olid väga hästi tehtud toetused, COVID‑i toetused, energeetikas olid erinevad olulised otsused tehtud. Tõesti, see tegelikult aitas nendest kriisidest väga edukalt välja tulla. Ja Reformierakond, Kaja Kallase valitsus sai tõesti enda kätte sellise väga hea positsiooni, ka majanduses. 

Ma hiljuti vaatasin – see on mul siin ka lahti –, et Riigikontroll tõi oma aruandes välja, et EKRE ja Keskerakonna valitsuse ajal olid need toetusmeetmed, just COVID‑i osas, väga sihipäraselt tehtud. Aga samas on Riigikontroll olnud väga kriitiline näiteks riigieelarve läbipaistmatuse suhtes. Käibemaks tõstetakse 24%‑ni, aga inimesed ei näe, kuhu see raha läheb. Mis probleemi te selles osas näete ja kuidas seda saaks lahendada?

Vastan riigieelarvet [puudutavale] küsimusele. Ma isegi tegin vastavasisulise muudatusettepaneku, mis ütleb, et riigieelarve lisa peaks olema kohustuslik, mitte vabatahtlik, see lisa, mis ka kulupõhiselt ministeeriumide kulud välja toob. Tõepoolest, ma olen teiega nõus. Kui riigieelarvet lugeda, ma ei tea, [vaatad] haridusministeeriumi [kulusid], siis seal on: põhihariduse edendamine ja kõrghariduse edendamine ja teaduse rahastamine ja kõik muu. Aga kui küsida, mitu inimest on [ministeeriumi] PR‑osakonnas ja kui palju see raha kulutab, siis seda vastust eelarvest välja ei loe. Nii et selles osas ma ootaks küll, et kui uus riigieelarve tuleb … Kuigi minu muudatusettepanek läbi ei läinud, siis siit kõnetoolist nii rahanduskomisjoni esimees kui ka minu arust isegi rahandusminister ütlesid, et nad toetavad seda ja see on hea ettepanek, teeme läbipaistvamaks. Mõni kuu on jäänud ja siis see riigieelarve siia ilmub, eks me näe, kas läheb läbipaistvamaks või ei lähe. 

Aga ärgem unustagem siiski ka seda tõdemust, mida ütles üks endine Reformierakonna rahandusminister vastuseks küsimusele, kuhu raha läheb. Tema vastas, et raha läheb igale poole. Ma loodan, et valitsuskoalitsioon püüab edaspidi kuidagi konkreetsem olla, et [oleks selge], kuhu igale poole siis raha ikkagi läheb.

Valdo Randpere, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Iseenesest oled sa päris palju segast juttu ajanud. Ma pean sind parandama. [Väitsid], et neis 25‑s Euroopa riigis, kus toiduainete käibemaksu on alandatud, on nüüd õnn ja rõõm majas. Päris nii ei ole. Rootsis on väga suur debatt selle üle, et toiduainete hinnad on tohutult tõusnud, aga keegi enam ei julge käibemaksu tagasi tõsta varasemale tasemele, sest see oleks veel ebapopulaarsem. Aga samas on ka vale öelda, et keegi neist ei kahetse seda, et nad seda tegid.  

Üks asi oli sul päris kindlasti õige. Selle koha peal kahjuks eesistuja parandas ebaõigelt, öeldes, et Viimsis ei ole ühtegi Konsumi kauplust. Vale! Viimsis on põhimõtteliselt kolm Konsumi kauplust, kaks on päris kindlalt Viimsis ja üks on 20 meetrit siinpool raudteed, Tallinna piiri peal.

Jaa. Kõigepealt, tore sind siin näha, kolleeg Randpere. See näitab, et vastupidiselt sellele, mida sa püüdsid väita, et ma ajan ainult segast juttu, said sa väga hästi aru, mida ma rääkisin, ja see tekitas sul sellise emotsiooni ja soovi siia saali tulla. Nii et rõõm näha. Tore on, kui debatis osaleb ka koalitsioonisaadikuid.

Viimsi Konsumi kohta. Jaa, ma unustasin enne ka eesistujale öelda, et mina elan Võrumaal. Maainimesed satuvad sinna Viimsisse harva, nii et mina ei tea, kas teil on seal Konsum või ei ole. Aga vähemalt nüüd on siis see asi selge, et kaks on Viimsis ja üks on enne Viimsit, piiri peal.

Selge, suur tänu täpsustuse eest! Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Rain, me rääkisime siin ennist eliidist ja nende suutmatusest või siis tahtmatusest tavalise inimese ja väikeettevõtjate muresid lahendada. Aga siin ei olegi midagi imestada, kui nad isekeskis jagavad võimul olles ametikohti. Kuna majanduses on rasked ajad, siis abiks ikka. Näiteks Erkki Keldo naine Kristiina Viks on nüüd Kuldar Leisi juurde tööle saadetud nõunikuks, Keldo juurde on saadetud nõunikuks Kristen Michali naine Evelin Oras ja Evelini õde Moonika Oras on saadetud Jürgen Ligi juurde nõunikuks. 

Meil on siin kõva arutelu ja debatt käimas, aga mul on ikkagi tunne, [et põhjus on mujal]. Kinnita või lükka ümber: kas põhjus pole tegelikult hoopis lihtne ja banaalne, ehk nagu rahvasuu ütleb: täissöönu ei mõista näljast?

Hoo! Jah, noh, kuidas öelda. Kui saad terve pere hea palga peale, siis jõuad ka kõrge käibemaksuga toiduaineid osta.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Me räägime toiduahelast ja käibemaks on üks osa toiduahelast, see on [osa] reaalse, tegeliku inimese toiduahelast, ja inimene ostab tegelikult hinda. Kui ta käib poes, siis ta vaatab hinda. Kvaliteet, see, kas [toit] on Eestist või välismaalt, talle eriti korda ei lähe, kuna tal on vaja süüa, ja siis ta ostabki hinda. 

Sellesama 5%‑lise käibemaksuga oleks võimalik nähtavale tuua maapiirkonna väikeettevõtja, kes saaks oma toitu müüa avalikult, ka kaubanduskettidele. Kas selle 5%‑lise käibemaksuga oleks ikkagi [võimalik] turgutada meie maaelu, meie piirkondi ja selle kaudu ka riiklikku julgeolekut?

Jaa. Kolleegidel on sellised keerulised küsimused, raske vastata. Kui me suudame astuda samme, mis tarbijate kindlustunnet suurendavad ja nende toimetulekut parandavad, siis see kindlasti üleüldiselt elavdab majandust ja kahtlemata [aitab] toetada ka kodumaiseid toidutootjaid. Nii et selles mõttes see eelnõu kindlasti aitaks ka seda toiduahelat turgutada. 

Eestlased kahtlemata on – vähemalt mulle jääb selline mulje inimestega vesteldes ja arvamusuuringuid vaadates – kodumaise toidu usku, nad heal meelel tarbivad kodumaist toitu. Aga tõepoolest, praegu on tihtilugu nii, et see ei ole hinna poolest lihtsalt kättesaadav. Nii et kui me üleüldiselt suudaksime toiduainete hindu soodsamaks tuua, siis ma usun küll, et ka kodumaised toidutootjad sellest võidavad.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Riigikogu rahanduskomisjonis toimunud arutelu palun tutvustama siia Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Diana Ingeraineni. Palun!

Hea Riigikogu juhataja! Head Riigikogu liikmed! Rahanduskomisjon arutas oma 8. aprilli istungil esitatud ettepanekut ja otsustas teha ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda 17. aprillil – see on täna – ning määrata juhtivkomisjoni esindajaks komisjoni liige Diana Ingerainen – see olen mina. Mõlemad punktid võeti vastu konsensuslikult. 

[Istungil] esitas kõigepealt oma ettepanekud kolleeg Epler. Kuna sama [teema] oli istungi [mitmes päevakorra]punktis, siis paljud arutelud kattusid. Kolleeg Tanel Tein [küsis], kas on uuritud, milline on selle [muudatuse] mõju riigieelarvele, ja tõi välja, et miinus peaks olema 400 miljonit eurot. Vastus oli: jah, selle peale on mõeldud. Pigem oli soovitus, et mingid tegevused võiks ära jätta selles ulatuses. 

Komisjoni [istungile] oli kutsutud ka Rahandusministeeriumi esindaja Erle Kõomets, kes [juhtis] tähelepanu asjaolule, et käibemaksu direktiiv lubab kohaldada maksimaalselt kaht vähendatud maksumäära, näiteks Eestis on praegu 13% ja 9%. 

Rahanduskomisjon otsustas teha ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Otsuse poolt oli 5 liiget, otsuse vastu oli 2 ja erapooletuid oli 0.

Suur tänu! Teile on vähemalt üks küsimus. Rain Epler, palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Hea ettekandja! Mu küsimus on võib-olla natukene laiem ja natuke kaudsemalt nende arutelude kohta. Sina vaatad mõnevõrra värskema pilguga siin Riigikogus ja komisjonides toimuvat tööd. Kas see, et opositsiooni algatused sajaprotsendiliselt – võib nii öelda – laualt maha lükatakse, võib olla seotud mingi sarnase arrogantsiga, nagu täna näiteks Riigikogu juhataja puldist väljendas. Ta ise ütles ka, et protokoll ei näe ette vastulauset, aga siis ta ikkagi tegi vastulause, sest tal on mikrofon ja tema juhib istungit.

Kas see on selline üleüldine koalitsiooni joon, ongi selline [arusaam], et reeglid võivad olla, aga nemad neid ei täida, sest neil on jõud? Kuidas sina seda näed, sul on mõnevõrra värskem pilk nii komisjonides kui ka suures saalis?

Aitäh, hea küsija! Tuleb tunnistada, et komisjonis me seda ei arutanud, ma olen siia ikkagi komisjoni poolt suunatud.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Te rääkisite sellest, mida komisjonis arutati. Kas koalitsioon otsis ka lahendusi, kuidas ikkagi saaks selle toiduainete käibemaksu teha? Kas oli ka mingit sellist positiivset konstruktiivsust valitsuskoalitsiooni saadikute poolt või ei olnud?

Aitäh, hea küsija! Kõik tunnevad ühtemoodi muret toimetuleku pärast, aga me keskendusime pigem nendele konkreetsetele ettepanekutele. Taolist diskussiooni me läbi ei viinud.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel [kõnelema] palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Arvo Alleri. Palun! (Kõneleja küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! No siin me nüüd siis oleme. Eelmine otsuse‑eelnõu [nägi ette] toiduainete käibemaksu [langetamise] 9% peale. Seda ei tahetud teha. Tuleme nüüd 5% peale. Argumendid on olnud koalitsioonil alati ühesed ja alati, mulle tundub, rahvavaenulikud. [Põhjendatakse] sellega, et Euroopa käibemaksu direktiiv ei luba erisusi, sõltumata sellest, et kui me otsustame [langetada] 5% peale, siis me saame Eesti-siseselt muuta neid vähendatud käibemaksu määrasid, nagu Rain Epler rääkis. Praegu on null[käibemaks] ja ühtlane käibemaks, mis on 22%. Suvel tõuseb käibemaks 24%‑ni, see viib toiduhinnad veel kõrgemale. Sinna vahepeale jääva kahe erisuse üle saab riik ise otsustada. 

Kui riigil on poliitiline tahe ja ta tahab oma rahvale vastu tulla, siis toiduainete käibemaksu saab 5% peale viia, 5% peale saab viia ka ravimid, saab viia ka raamatud. Kompromissina võiks ka peavoolu ajalehtedel 5% olla, aga üldiselt sellega ei tahaks nõus olla. Nii nagu öeldi, et ajalehed võiksid olla 22%‑se või tavalise käibemaksu määraga. 

Nüüd, käibemaksusoodustused. Sellest, millistes riikides neid kasutatakse. Keskerakond mainis, et neid ei ole kahes riigis. Kontrollisin üle: ka Bulgaaria ja Leedu on praegu täiskäibemaksuga. Nii et neljas Euroopa riigis on käibemaksuerisus veel tegemata. Samas, suures pildis see ei mängi mitte mingit rolli. Teised riigid teevad kõik oma toidule ja müüdavale toidule käibemaksuerisusi. Isegi meie peavoolu poolt paljukirutud Ungaris, kus on kõige suurem käibemaks, 27%, on toidu käibemaks alla toodud. Ja sealt tuleks eeskuju võtta. Kas tõesti siis need 24 riiki on nii rumalad? Nad on oma uuringuid teinud. Kui oleks leitud, et see ei too hinda alla, siis nad oleksid läinud tagasi tavakäibemaksu juurde, aga ometi ei ole seda tehtud. 

Meie reformierakondlastest valitsejad on öelnud, et kogu maailm on rumal, nemad teavad, kuidas teha. See tähendabki seda, et ainult ühte rada minnakse, teerull läheb küll aeglase käiguga, aga sõidab kõigist opositsiooni headest algatustest üle, ja liigutakse ikka oma mantra järgi. 

Nüüd, mida me oleme mõelnud edasi [teha]? Kas kellegi kogemusest on õppida? 2018 tegi Läti proovikorras, või ütleme, sellise piloot[projektina] kodumaistele puu‑ ja köögiviljadele 5%‑lise käibemaksu. Tänu sellele 5%‑le suurenes kodumaiste köögiviljade ja puuviljade osakaal poelettidel märgatavalt. See oli kaheaastane pilootprojekt. Seda taheti ümber teha, kuid nähti selle efektiivsust, nähti oma tootjate väljatulekut, köögi- ja juurviljade ja puuviljade kasvupinnad suurenesid. Tootjad said kindluse, et nende kaup on poelettidele oodatud, ja sellest lähtuvalt nad said teha oma tulevikuplaane. Ja see kehtib siiamaani. Ei ole mingit sellist uuringut, et see käibemaksu alandatud hind ei ole tarbijani jõudnud. Kõik on ilusti jõudnud ja kaupmehed on saanud oma osa sealt vahelt. Muidugi me võime arutada, kas kaupmeeste osa on piisav, suur või liiga väike, aga see on hoopis teine teema. 

Siit lähedusest vaadates, võtame kasvõi Läti, meie naabri, kes on puu- ja köögiviljade käibemaksu viinud 5%‑le. Eesti kontekstis ikkagi teeme selle ära. Meie enda tootjad, meie enda inimesed saavad kindluse puu- ja köögiviljade ning toiduainete tootmisel. Ja tarbija on selle eest tänulik. 

Praegu tarbija ostab tegelikult hinda. Kolleegid on rääkinud kollastest siltidest. Tõepoolest, aga kui sul on ikkagi vaja esmavajadusi rahuldada, on vaja kõht täis süüa, et eluga edasi minna, siis see tähendab seda, et sa lähedki ostma hinda. Kui sul rahakott ei võimalda osta kallimat kaupa, siis sa ei saagi seda teha. See kõik, see, et inimestele jääb vähem raha kätte, tuleneb sellest praegusest maksupoliitikast, aktsiiside tõusust, käibemaksu tõusust, tulumaksu tõusust. Ja sellest lähtuvalt on toiduainete käibemaksu alandamine vähim, mida võiks praegune koalitsioon teha. 

Maksude alandamise teerajaja peaks olema praegune koalitsioon. Praegu tuli opositsioon teile appi, te ei pea hakkama välja mõtlema mingit uut maksu. Me tuleme appi, aitame teid. Opositsiooni hääled on käibemaksu langetamisel juures. Keskerakond toetab seda, EKRE toetab, Isamaa on ka kindlasti valmis seda toetama. Nii et võtame ennast kokku ja teeme Eesti inimestele head ning langetame toiduainete käibemaksu. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 593 SE esimesel lugemisel tagasi lükata. Me asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde.  

Austatud ametikaaslased! Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 593 SE esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt hääletas 44 Riigikogu liiget, vastu oli 14 ja erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust, eelnõu 593 SE on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Head kolleegid, meie tänane istung on lõppenud.