Lugupeetud Riigikogu liikmed! Head külalised! Alustame Riigikogu V istungjärgu 10. töönädala kolmapäevast istungit. Kohaloleku kontroll, palun! 

Kohalolijaks registreerus 70 Riigikogu liiget, puudub 31.  

Ja nüüd on võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Rain Epler, palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes istungit jälgivad! Mitte väga ammu, mõned nädalad tagasi, ütles Eesti Energia juht välja tõe, et põlevkivist saaks teha soodsat elektrit ja seda saaks teha pidevalt, aga mure on selles, et CO₂-kvoodi hind [teeb elektri hinna] liialt kalliks.

Ja teine aspekt on see, et kui me võrdleme enda ja meie lõunanaabrite, lätlaste-leedulaste, elektrihindu sellega, mis hinnad on Skandinaavias, siis vahe on pidevalt väga suur. See tähendab, et meie oleme siin defitsiidis ja meil ei ole piisavalt võimsusi. Meil ei ole piisavalt neid võimsusi, mis suudaks elektrit toota ka siis, kui ilmastikust sõltuvad tootmisvõimsused seda ei suuda. Lisaks on Eestis võimekus toota kütteõli, mis võiks meile nii majanduslikku kasu tuua kui ka aidata energiaturvalisust tagada. 

Seetõttu annan ma EKRE fraktsiooni poolt üle otsuse eelnõu, millega me teeme valitsusele ettepaneku, et kiiremas korras asutaks läbirääkimistesse Läti, Leedu ja Poola kolleegidega, et esitada ühispöördumine Euroopa Komisjoni, saamaks erandkorras vabastus kvoodi ostmise kohustusest meie energiatootmisettevõtetele. Sellise võimaluse annab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 122, et erakorralistes oludes on võimalik erandeid teha. Lisaks on direktiivis võimalusi, mis paneb paika raamistiku, kuidas kvoodiühikutega kaubeldakse ja kuidas neid kasutatakse.

Nii et kutsume üles valitsust selle asemel, et meile siin erinevaid muinasjutte tuulest ja päikesest rääkida, tegelema millegagi, mis päriselt Eestile majanduslikku kasu tooks ja energiajulgeolekut tagada aitaks. Aitäh!

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud kolleegid! Lugupeetud Eesti rahvas! Keskfraktsioon annab sisse eelnõu, mis kannab nime põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Keeruline nimi, aga sisu on väga lihtne. Me teame, et riik toetab osaliselt koolitoitlustust, aga kahjuks pole see riigipoolne panus muutunud juba peaaegu seitse aastat. Viimati tõsteti seda aastal 2018 ühe euroni õppepäevas ühe kooliõpilase kohta. Siis oli mäletatavasti Keskerakonna juhitud valitsus, kui selline muudatus tehti, ja nüüd juba seitse aastat pole see summa muutunud. 

Me ise teame, kui palju on tegelikult kasvanud toiduainete hinnad, nende maksumus. Me täna räägime sellest, et riik panustab ühe euroga. Noh, sellest kindlasti ei piisa. See tähendab seda, et kohalikud omavalitsused peavad panustama seal, kus nad on suutelised seda tegema. Aga paljudes kohtades isegi sellest ei piisa, nii et seda vahet peavad katma lapsevanemad. Paljudes omavalitsustes see niimoodi juba on, näiteks Tartus. Ja teatavasti tõusevad 1. septembrist 2025 seal hinnad veelgi ja vanemad peavad veel rohkem maksma. Nii et meie ettepanek on tõsta riigi panus kahe euroni õppepäevas ühe õpilase kohta. Loodame, et seda toetatakse. Aitäh!

Anti Poolamets, palun!

Lugupeetud Riigikogu! Annan üle arupärimise tuugenitööstuse mõju kohta Eesti kaitsevõimele ja julgeolekule. 

Tuletan meelde, et viimastel kuudel on avalikkuse ette jõudnud muret tekitavad teated tuuleparkide negatiivsest mõjust kaitsevõimele. Kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Ants Kiviselg on rõhutanud, et tuugenitööstused nii maismaal kui ka merel segavad raadiosignaalide vastuvõtmist ja analüüsimist, lühendades seeläbi eelhoiatusaega ning raskendades vastase tegevuse tuvastamist. Kaitsevägi on teinud ka kontrollmõõtmisi, mis on tõestanud, et tuulikud tekitavad ja peegeldavad keskkonnas häiringuid, mis mõjutavad nende seirevõimet. 

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet registreeris viimasel neljal aastal 16 kilomeetri kauguselt mõõdetuna tuulikute tekitatud tsiviilraadiohäireid. Need ületasid hajaasustuse normeeritud elektrivälja tugevuse sajakordselt ja nendel on selge mõju Kaitseväe signaaliluurele. Lisaks on mereväe ülem kommodoor Ivo Värk toonud esile, et merel asuvad tuugenitööstused mõjutavad negatiivselt mereseiresüsteemide tööd ja võivad raskendada relvasüsteemide, sealhulgas laevatõrjerakettide, kasutamist.

Ja lähtudes eeltoodust on meil kaheksa küsimust, muu hulgas rahalisest mõjust. Kui palju lähevad maksma meetmed seoses tuugenitööstuse mõju vähendamisega Kaitseväe seirevõimekusele ning riskide maandamisega? Ning samuti on küsimus sellest, kuidas teha koostööd liitlastega, sest meie oleme ka nende eelhoiatus. Rootsi on teatavasti pannud tuugenitööstused oma idaranniku merealadel täiesti seisma. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kaks eelnõu ja ühe arupärimise. Juhatus otsustab nende menetlemise vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele.

Läheme siis tänase päevakorra juurde. Päevakorra täpsustamine: jätkame sealt, kus eile pooleli jäime. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu 592 esimene lugemine. Ja palun Riigikogu liikmete küsimustele vastamiseks tagasi Riigikogu kõnetooli algatajate esindaja Rene Koka.

Aitäh! Jah.

Ja kui oled valmis, siis Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Nagu me kõik teame, asus õiguskantsler hiljuti seisukohale, et automaksuseadus ei ole põhiseadusega kooskõlas, sellepärast et selles ei ole sätteid, mis arvestaks vara hävimise või muude kasutusest väljalangemise juhtumitega, ja nii edasi. Ma mõtlesin teie käest küsida, milline teie tunnetus on. Kas see on piisav põhjendus, toomaks esile mootorsõidukimaksu seaduse võimalikku vastuolu põhiseadusega, või on siin tegelikult ka fundamentaalsemaid probleeme? 

Ma ise olen mõelnud, et küsimus on väga selgelt ka põhiseaduse § 28 lõikes 4, mis ütleb, et lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. Ma ise olen küll mõelnud, et kui seadus on vastu võetud ikkagi sellisel kujul, et see ei arvesta asjaoluga, et lasterikastel peredel on lihtsalt suuremast laste hulgast tulenevalt tarvis suuremaid ja raskemaid autosid – see ei ole nende valik, vaid see on paratamatus –, või ei arvesta sellega, et puuetega inimesed ei saa kasutada sarnaselt teistega ühistransporti, siis see ei ole kooskõlas selle sättega. Või kuidas teie leiate?

Tänan, hea küsija! Ma olen täiesti nõus teie küsimusepüstitusega. Ja kahjuks peab ütlema, et ma oleks lootnud, et õiguskantsler võtab ette kogu mootorsõidukimaksu eelnõu sisuliselt, mitte ainult ühe punkti, mis on kahtlemata ka väga oluline. Aga selle ühe punkti parendamine ei muuda suures pildis seadust väga palju paremaks. Tegelikult on ikkagi vaja see seadus tervikuna kehtetuks tunnistada. 

See teie osundus on absoluutselt õige. Me täna karistame rahaliselt suurperesid ja abi vajavaid inimesi, puuetega inimesi, nagu te välja tõite. Kui sul on ikkagi üle viie pereliikme, kellega on vaja kuskile sõita, siis on vaja suuremat sõidukit ja sa maksad selle eest oluliselt suuremat registreerimistasu. Sellise tavalise sõiduauto eest, [näiteks] mõne Škoda eest maksad aastas võib-olla 200–300 euro kandis. Aga nendesamade sõidukite puhul, mida vajavad suuremad pered ja puuetega inimesed liikumiseks, on aastane kulu, mis tuli juurde, 600–800 eurot ja rohkem. 

Nii et tegemist on minu hinnangul täiesti ebavõrdse kohtlemisega. Ja mitte vähem tähtis ei ole see aspekt, et inimesi suunatakse taotlema erinevaid toetusi. See on minu arust üks väga oluline inimväärikuse küsimus. Kui sa oled siiamaani hakkama saanud oma perega ja toimetanud ilusti, siis nüüd öeldakse, et pöörduge sotsiaalabi saamiseks valda või kuskile. See ei ole vähetähtis punkt inimväärikuse osas.

Andres Metsoja, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Kahtlemata, automaks on ebaõiglane maks. Isamaa on oma eelneva eelnõuga täpselt samamoodi seda kinnitanud. Paraku ei tulnud sellest asjast midagi, ilmselt läheb selle eelnõuga samamoodi. See ebaõiglane maks jääb kehtima. 

Teate, Eestis on hästi palju erinevaid kaameraid, on liikluskaamerad, on keskkonnakaamerad, on ilmakaamerad, on teekaamerad. Aga mina ei ole ühtegi teekaamerat märganud kruusateel. Äkki opositsioon paneb seljad kokku ja teeb valitsusele ettepaneku, et paneks mõned kaamerad kruusateedele, kus sõidavad need rasked ja suurema mootoriga autod. Millegipärast kruusateede olukorrast ei räägita seoses kliimamuutustega. Aga seal elavad inimesed, seal taga elavad inimesed. Sinna tuleb varsti ilmselt neli korda kuus raske prügiauto. See teeks selle asja natuke selgemaks, kui inimesed saaks Tallinnast kaamerast vaadata, milline see kruusatee siis tegelikult välja näeb. Mis sa arvad?

Aitäh! Isamaal on kahtlemata võimalus ja võimekus see eelnõu teha ja me saame seda siis menetleda. Aga kui me räägime teedest tervikuna, siis need kruusateed tuleb teha kõvakattega teedeks, et inimesed saaksid elada mujal ka kui ainult meie tõmbekeskustes. Kaamerate puhul võime edasi vaadata.

Aga läbi huumoriprisma, ma [ütlen, et ma] võib-olla ei paneks seda kaamerat. Mul tekib küsimus, kas härra Metsoja tahab veel karistada seda maainimest, pannes sinna kaamera, et siis kaamerasse püüda inimesi, keda meil on terve hulk, kes täna tegelikult ei jõua autokindlustust enam teha ja sõidavad maal ringi [kindlustamata] autodega. Võib-olla jätaks selle regulatsiooni esialgu tegemata. Ärme koorma inimesi veel ja pane neid veel suuremasse kahvlisse riigi poolt.

Anti Poolamets, palun! Vabandust! Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ma arvan, et on enam-vähem selge, mis on eri fraktsioonide arvamused selles küsimuses. Noh, siin nii Isamaa, EKRE kui ka loomulikult Keskerakonna fraktsioon on juba korduvalt öelnud, et automaks tuleks tühistada, eelkõige selle pärast, et see on vastuolus põhiseadusega. Ja nüüd vist õiguskantsler sai ka sellest aru, homme me arutame tema muudatusettepanekuid. Selge see, et Reformierakond ja Eesti 200 on [maksu] poolt, nemad vist väga seda kaotada ei taha. Aga kas te olete aru saanud sotside lähenemisest ja seisukohast? Me eile nägime enam-vähem analoogse eelnõu hääletamisel, et koos opositsiooniga hääletas tühistamise poolt ainult kolleeg Anti Allas, kes on ka täna siin olemas, aga ülejäänud sotsiaaldemokraadid kahjuks ei viibinud saalis.

Teie aeg!

Kas nemad siis pooldavad või ei poolda seda?

Aitäh, hea küsija! Eks selle ühe sotside esindaja käest oma paremal käel saad sa seda kohe küsida. Aga minu vastus on selline, et sama raske kui teil on ka minul aru saada, mida sotsid üldse mõtlevad. Nagu ma eile ütlesin, praeguse koalitsiooni poolt oli kahtlemata geniaalne käik sotsid valitsusest välja visata. Piltlikult öeldes on [nüüd] laua taga vähem suid, kes tahavad asjade jagamist. Aga toetus valitsuse eelnõudele, mis on tihti täiesti asendustegevus, on siin jätkuvalt olemas. Ehk siis ongi raske öelda. Me näeme siin viimasel ajal, kuidas sotsid püüavad [küsida] kriitilisi küsimusi või anda siin eelnõusid üle, mida nad mõnda aega tagasi kuidagi ei suutnud teha. Nüüd nad imiteerivad opositsiooni. Aga kui läheb selliste eelnõude hääletamiseks, mis on tegelikult Eesti inimestele kahjulikud või koormavad, siis neid nad siiski toetavad. Eks me näeme. Ja loodame, et Võrumaa esindaja minu vasakul käel, sinu paremal käel siiski mõistab seda, et ka Võru inimesed on hädas selle automaksuga, ja toetab automaksuseaduse kehtetuks tunnistamist.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kuidas te hindate automaksu valguses sellist olukorda, et automaks korjatakse kokku vaesematelt ühiskonnaliikmetelt ja samas makstakse elektriauto soetamise toetuseks 4000 eurot?

Aitäh, väga hea küsimus! Ma ka eile markeerisin selle ära, et me teame väga hästi, et elektriauto soetavad pigem jõukamad inimesed, jõukam [osa] ühiskonnast. Elektriautotoetus on olnud üks meede, millel varasemalt võib-olla isegi oli mingisugune mõte sees, kui me üritasime, ütleme, neli-viis aastat tagasi ühiskonda rohkem elektriautosid tuua. Siis oli see toetus uute autode jaoks. Mis minu jaoks on küll kurioosne, [on see, et me oleme] täna olukorras, kus me räägime, et meil ei jagu riigieelarve vahendeid siia, tänna, kolmandasse kohta, me peame igalt poolt kokku hoidma, aga ikkagi toetame kasutatud elektriautode ostmist. See on minu arust rohkem kui kummaline. Ma mitte mingil juhul ei toeta seda. Ma loodan, et terve mõistus kuskil ikkagi saab aru, et meil on oluliselt tähtsamaid kohti, kuhu raha panna, kui see, et toetada kasutatud elektriautode soetamist.

Varro Vooglaid, palun!

Ma kasutan võimalust ja toon ühe näite. See seondub sellega, mille kohta ma eelnevalt juba küsisin. Võib-olla saate oma täiendava kommentaari anda. Kui ma tahaksin praegu osta kasutatud auto, 2005. aasta Porsche 911 – 3,6 liitrit, 239 kilovatti, maksab 47 900 eurot –, sellisel juhul ma pean selle auto eest hakkama aastamaksu maksma 128 eurot. Alternatiivina ma võin osta 2020. aasta Volkswagen Caravelle bussi suurperele tarviliku kohtade arvuga. See on kaheliitrise diisel[mootoriga], 110 kilovatti, selle eest peame maksma 33 500 eurot, et seda osta. Ja aastamaks on sellel mitte 128 eurot nagu eelnevalt mainitud Porsche puhul, vaid 780 eurot. Minu meelest on hea seda küsimust selliste konkreetsete numbritega vaadata. Kui me paneme siia kõrvale põhiseaduse formulatsiooni, et suured pered on riigi erilise hoole all, siis mulle tundub, et siin on tegemist lausa pilkega.

Aitäh! Väga hea näitlikustamine. Ja see on sedapidi veel kurioossem, et kogu aeg räägitakse: "Inimesed, sõitke rohkem ühe autoga, oleme keskkonnasäästlikumad. Ärme sõida üksinda autos! Kõige soodsam ja puhtam on raudteetransport!" Seda meile kogu aeg räägitakse ja räägitakse ja räägitakse. Ja nüüd seesama pere või seltskond inimesi, kes tahaks kulude kokkuhoiu mõttes sõita sisuliselt oluliselt väiksema mootoriga sõiduautoga, kuhu [mahub] seitse, kaheksa inimest peale, siis see maksab kordi ja kordi rohkem. Ja siis meie ametnikud ja poliitikud ütlevad meile ausa näoga, et nii peab olema, see ongi väga õige lähenemine. See on täiesti absurd. 

Ja see on see põhjus, miks opositsioon tõi kogu selle menetluse käigus välja neid kitsaskohti. Seda lihtsalt ei kuulatud. Täpselt nagu seesama õiguskantsleri asi, mida me hakkame homme siin arutama. Seda räägiti ju kogu aeg, aga seda lihtsalt ei võetud üleolevuse tõttu kuulda. 

Opositsiooni ei võeta kuulda ja see on väga suur probleem. Võimulolijad, ükskõik, kes võimul on, peavad saama üle sellest kompleksist, et nad ei kuula ainuüksi selle pärast, et opositsioon teeb ettepanekuid. Me teame seda ütlust, et vahet ei ole, mis värvi on kass, kui ta hiiri püüab, eks. Me kõik oleme siin ju selle jaoks ning meie valitsus ja ametkonnad töötavad selle jaoks, et teha asju paremaks Eesti riigi ja Eesti rahva jaoks. Ma ei tea, peaks nagu üle saama sellest ärategemise soovist või valehäbist. Kui opositsioonilt tuleb ettepanek, mis on õige ja hea ettepanek, siis tuleb seda menetleda ja tunnistada, et jah, kahju, et me ise selle peale tulnud, aga see on hea ettepanek, teeme ära. Aga seda riigimehelikkust ei ole. Meil on sinnamaani veel pikalt minna.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Jah, nagu tuli jutuks, on õiguskantsler juhtinud tähelepanu selle seaduse puudustele, kuigi, hea ettekandja, teie olite just esimene, kes sellele puudusele hakkas viitama. See näitab teatud tendentsi, et seaduseid tehakse ülepeakaela ja ilma mõjuhinnanguteta. Või kuidas teile tundub?

Jaa. Noh, siin püütakse meile kogu aeg rääkida, et automaks on üks kehtestatud maksudest, mille [arutellu] on kaasatud enim [huvigruppe], ja nii edasi. Väga suur vahe, oluline vahe on selles, kas kaasatakse selle jaoks, et saada linnukene [kirja], et kaasamisprotsess on läbi viidud, või küsitakse inimeste, organisatsioonide, kõikide huvigruppide arvamust selle jaoks, et päriselt ka saada tagasisidet ja proovida teha seda seadust selliselt, et kõikvõimalikud murekohad, mida vähegi ette nähakse, on juba eos läbi töötatud. Ja ei ole vaja [eelnõu] rammida läbi selleks, et eelarve on vaja vastu võtta mingil ajal ja [eelnõu] tahetakse kangesti vastu võtta, kuigi see on toores. Siis ei ole midagi teha. Siis tuleb lasta kas või järgmise aastani seda menetleda, nii kaua, kuni on jõutud sinnamaani, et see seadus on vettpidav. 

See võib mulle meeldida või mitte meeldida. Kahtlemata see ei meeldi mulle ja ma olen selle vastu ja toetan selle kehtetuks tunnistamist. Aga selle seaduse läbisurujad, menetlejad ja esitajad oleks pidanud aru saama ja peaks ka tulevikus aru saama, et ei ole mõtet tulla siia mingisuguse sellise eelnõuga, mille eesmärk on eelarvesse raha [saada], ja see jõuga lihtsalt läbi suruda. Tegelikult on kodutöö tegemata. Ja kõikidele nendele probleemidele tegelikult viitasid erinevad erakonnad. Neid arutati erinevates komisjonides, aga neid lihtsalt ei võetud kuulda. 

Ja ma ikka pean selle jälle välja tooma. Ühes komisjonis, kus ma küsisin, kuidas te hindate transpordivõimaluste kättesaadavust erinevates Eesti piirkondades, vastas ametnik minu küsimusele, et Rahandusministeerium ei ole täheldanud suuri erinevusi transpordivõimaluste kättesaadavuse osas Tallinna kesklinnas ja muudes maapiirkondades. Noh, ma pean ütlema, et ma olen ikka pehmelt öeldes üllatunud, et kas tõesti nii ongi. Ma olen neid näiteid toonud, et me [peaks] vaatama, kus on sõidujagamisteenused, taksod, trammid ja nii edasi, ja siis [võrdlema] mõne Eesti väiksema asukohaga. Ja kui ministeeriumi ametnik ütleb, et nad ei ole täheldanud analüüsi käigus suurt erinevust, siis me saamegi aru, miks me oleme sellises olukorras, nagu me oleme. Kodutöö on täiesti tegemata.

Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Austatud ettekandja! Me näeme, et eelmise koalitsiooni esimene otsus oli suurperede kallale minna. Ja sotsid, ma saan aru, nautisid seda kõige rohkem, sest nad on kogu aeg arvanud, et kolmas laps on juba liiast. Reform on arvanud, et rikkad peavad saama rohkem raha. Nüüd on kõrgepalgaliste tulumaksuvabastus lükatud järgmisesse aastasse. Me vaatasime eile – me arutame seda rahanduskomisjonis juba mitmendat päeva –, kui palju on ministeeriumidel raha, mis ühest aastast teise kantakse, ja noh, nägime – oh üllatust! –, et see on iga aasta pooleteise miljardi juures. Ja nende arvutuste käigus me näeme, et sellest ühe kolmandiku võiks kohe nii-öelda kustutada või kuhugi mõistlikumasse kohta panna. Ma vaatan, et sealt saaks pool miljardit, kõrgepalgaliste tulumaksuvabastuse ära jätmisest saaks pool miljardit. See on miljard kokku. Kas tõesti peab suurelt perelt toetuse ära võtma ja nüüd veel automaksu ka otsa panema? Või oleks mõistlikum jätta ikkagi kõrgepalgaliste tulumaksuvabastus tegemata? Mis on sinu arvamus?

Aitäh, hea küsija! Ma olen kahtlemata sellega nõus, et meil ei ole täna probleem niivõrd selles, et Eesti riigil ei ole raha, vaid probleem on selles, et meil puudub ülevaade sellest, kus meil raha on ja mille jaoks meil raha on. Ma eile tõin näite, et mõned aastad tagasi oli Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarves kahel real 100 miljonit ühe ja sama tegevuse jaoks. Ühel real oli ta veel kirjeldamata tegevusteks. 100 miljonit! 100 miljonit ja peale! Ja seda ei avastanud tükk aega ei [Majandus- ja Kommunikatsiooni]ministeerium ega Rahandusministeerium. Midagi on ikka väga halvasti. 

Kõik mäletame seda lugu, kuidas selle aasta alguses käis jagelemine selle üle, kas on 100 miljonit gaasijaama tegemiseks või ei ole. Valitsuse liikmed ei suutnud ära otsustada, kas on või ei ole, kes oli koosolekul, kes ei olnud koosolekul, kas me panime eelarvesse sisse või ei pannud eelarvesse sisse. No mida see näitab? See näitab seda, et meil on täielik korralagedus. 

Automaksu puhul tuldi algul välja summaga 100–120 miljonit. Kuhu me jõudsime? Üle 200 miljonini jõudsime. Tuldi välja oma rohemaksuga. Täna oleme olukorras, kus tegelikult ei räägita rohemaksust midagi. Rohemaksuga või keskkonnasäästuga pole siin mitte mingit pistmist, sest tegelikult me soodustame vanade autode [alles] jäämist ja nendega sõitmist. 

Eriti kurioosne kogu selle asja juures on see. Ma loodan, et see ei ole nüüd meie riigi juhtide ja meie riigiasutuste juhtide valdav arusaamine, ja ma loodan, et ka Kalle Kilk ei mõelnud niimoodi, nagu pealkiri ühele intervjuule pandi. Siin oli alles hiljuti üks intervjuu Kalle Kilgiga ehk siis meie elektri suure juhiga. Ta ütles, et energeetikas ei tohi teha Eesti huvidest lähtuvaid otsuseid. Ja kui ma sellist pealkirja loen ajakirjanduses, siis ma olen ikka väga nõutu. 

Ma olen nüüd mitmes komisjonis küsinud ka ministeeriumi esindajate käest, kas see on meie valitsuse ja ministeeriumi üleüldine seisukoht, et Eestis ei tohi teha otsuseid Eesti riigi ja rahva parema heaolu seisukohalt, et saaks aru, kas see on valdav seisukoht. Ma ei ole vastuseid saanud. Vahest on isegi nii juhtunud, et esimese korraga ei saa vastust, aga teisel korral saan mingi vastuse, et ikkagi üldiselt Eesti rahva huvides. 

Aga see on probleem. Tegelikult see pealkiri on väga kõnekas ja meil oleks vaja aru saada, kas meie riik tegeleb Eesti rahva ja riigi huvides või tegelikult ongi võetud seisukoht, et me ei tohi seda teha. Siis hakkaksid asjad paika loksuma ka teatud maksude osas ja nii edasi. See on päris oluline. Ma arvan, et seda peaks ka teised jõud opositsioonist küsima erinevates komisjonides erinevate ministeeriumi esindajate ja ministrite käest. Võib-olla saamegi vastuse, et kõik töötavad mingi muu jõu huvides, mitte Eesti riigi huvides. Ja siis, ma arvan, loksub paika päris palju asju, miks me midagi arutame ühte- või teistmoodi.

Rain Epler, palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma tulen jällegi sotside juurde, kes on nüüd meie kolleegid opositsioonis. Ma lugesin lausa, mida Anti Allas eile rääkis. Ta rääkis, et automaks tuleks ringi teha, et see oleks ainult Tallinnas. Täitsa huvitav oleks kuulata, mida Jevgeni Ossinovski järgmisel koosolekul Antile selle kohta ütleb. Aga Anti ütles välja, et peaks tegema seda paremaks ja õppima teiste riikide kogemusest, ja kõike muud. Iseenesest on hea, kui inimesed õpivad ja ennast arendavad. 

Millised sinu lootused on? Kui nad valitsuses olid, siis nad pidid olema nagu tehasetöölised, et Reformierakond annab ette ja muudkui teed ja teed ja teed. Kas sinul on lootust, et neil on nüüd rohkem aega ja nad saavadki õppida? Võib-olla tekib meil seal saali teises ääres selline tiib, kellega saab mingeid mõistlikke eelnõusid siin edasi viia. Näiteks üks mõistlik asi oleks see automaks praegu tühistada, kuna, nagu sotsidki tunnistavad, see tehti nii, et ise ka ei saadud aru, mida tehti. Seda lootust mul ei ole, et nad kohe niimoodi pöörduvad. Aga kas sul on mingi lootus, et äkki nad võtavad aega ja õpivad?

Aitäh, hea küsija! Meil on igasuguseid erinevaid häid ütlusi eesti keeles, näiteks "lootus kustub viimasena" ja "kui tervet ei jõua, tee pool rehkendust". Ja ma võiks veel mõned öelda. Antile mul on küll ettepanek, et kui tervet ei suuda, siis tehku pool rehkendust. Kui Anti oleks valmis sotsiaaldemokraatide poolt täna [meie] paati tulema ja hääletama selle poolt, et mootorsõidukimaks kehtetuks tunnistada, siis ma ütleksin, et võib-olla üks väike valguskiir paistab. Ütleme nii, et me vaatame täna lootusega sinnapoole, et kas näidatakse head tahet ja näidatakse, et tegelikult on sellest aru saadud. Ja eks siis võib arutada ka seda, kas ainult tallinlastest teha automaksu maksjad. See on arutelu tulevikuks. 

Peaks Anti Poolametsa [kord] olema, aga Anti Poolametsa ei ole. Nii et Anti Allas, palun!

Anti saabki vastata kohe.

Aitäh! Nii ruttu jõudis [kord] minuni, ei pannud tähelegi. Minu küsimus on see. Kõigepealt, ma hääletasin eile Isamaa sarnase eelnõu poolt …

Väga hea! 

… et selle menetlemisega jätkata. Eesti rahvale teadmiseks [ütlen], et tegin seda selle pärast, nagu siin öeldi, et pool rehkendust on tihtipeale kõige mõistlikum. Ma näitasin tegelikult protesti, et me ei saanud eelmises koosseisus mootorsõidukimaksu seadust menetleda nii, et see oleks mõistlik ja et need vead, mis seal selgelt sees on, oleks saanud välja võtta. Neid tookord välja võtta ei saanud ja seetõttu ma eile sellise otsuse tegin.  

Aga nüüd, kuna ma olen valmis ka täna menetlemise jätkamist toetama, ma küsin headelt kolleegidelt teisest servast, kas teie olete ka valmis tunnistama fakti, et meil riigis igasuguste kuludega käriseb, et meil on paljud strateegilised valdkonnad väga alarahastatud ja sellest tulevad suured probleemid. Kas te olete valmis ka toetama sotsiaaldemokraatide ettepanekut kehtestada astmeline tulumaks? Et siis ka Isamaa …

Teie aeg! 

… mõte nii-ütelda maksuküüru kaotamine [tühistada], oleks veel 300 miljonit plussi.

Teie aeg! Aitäh!

Nii, kuna mul see info puudus, et Anti eile ka hääletas selle poolt, et mootorsõidukimaks kehtetuks tunnistada, siis [ütlen nüüd, et] igal juhul on tore, et sa seda tegid. Ja kuna positiivne areng peaks olema progresseeruv, siis mul on ettepanek, et äkki räägid täna veel ühe või kaks sotsi ära. Näitame head tahet ja katsume täna saada peale sinu veel mõne sotsiaaldemokraadi siia juurde, et automaksu kehtetuks tunnistamise seadust edasi menetleda. 

Nii, Antit ei ole. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Jah, loomulikult, teema on hästi aktuaalne ja puudutab hästi paljusid inimesi ja perekondi, eriti neid inimesi, kes elavad maal ja kasutavad igapäevasteks toimetusteks autot. Teist võimalust ju neil ei ole. Ja nüüd siis riik karistab neid inimesi. Võiks selle otsuse tagasi võtta, seda me ju ka praegu arutame. 

Huvitav on ikkagi sotside positsioon. Noh, Anti Allasel, mul on selline tunne, on südametunnistus olemas. Ei tea, kas need teised sotsiaaldemokraadid või sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liikmed leiavad ka selle ning tõesti ütlevad, et no see oli vale otsus, mis me tol ajal tegime koos Reformierakonna ja Eesti 200-ga. Või seda ikkagi ei paista? Ma ka tõesti ei saa aru, mis on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna positsioon automaksu osas. Kas nad pooldavad seda inimeste nii-öelda piinamist, eriti nende [piinamist], kes elavad maal ja vajavadki igapäevaselt autot?

Aitäh! Ega mina ka ei ole sellest päris hästi aru saanud, pean tunnistama. Aga noh, Anti Allas siin kinnitas, et ta eile juba toetas [eelnõu edasi menetlemist]. Ma tegin ettepaneku leida tänaseks veel kaks-kolm sotsi juurde. Kui ta seda suudab, siis on igal juhul lootust, et opositsioonis istumine on juba positiivselt mõjunud ja hakatakse nägema ka seda, mis tegelikult inimestele muret teeb ja millega oleks vaja aidata.

Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud ettekandja! Kordan oma eelmist küsimust. Kaotame automaksu ära, aga teeme astmelise tulumaksu. Siis saaks ka riigi vajadused, hädavajadused kaetud. Kas tulete [seda ideed] toetama?

Hea Anti! Valitsuse prioriteedid on ju prioriteedid, mille panevad poliitikud paika. Me alles hiljuti arutasime siin seda … Sina praegu räägid, kuidas riigil raha ei ole ja kõik on väga halvasti. Ise alles arutasite valitsuses seda, et anda 2,5 miljardit tuulikutele. 2,5 miljardit tuulikutele! Praegu tehakse Eesti ja Läti vahele neljandat elektriühendust, millega kaasneb tohutu raadamine, meeletu raadamine. Te ei räägi sellest mitte midagi. Te räägite, et te olete suured loodusesõbrad. Te ei räägi mitte midagi sellest, et [pärast] raadamist seal lihtsalt metsa enam mitte kunagi ei ole. Et kõik saaks aru, siis [ütlen, et] raadamine ei ole metsa uuendusraie, kus mets võetakse maha, istutatakse uus ja 16 aasta pärast on jälle midagi võtta. Raadamine tähendab seda, et seal ei ole enam kunagi metsa, kännud võetakse ka ära, kõik on puhas. Sellest te ei räägi. Te räägite, et raha ei ole. Te peate üle vaatama [oma otsused]. Nüüd teil on muidugi teine positsioon, aga need ongi poliitilised otsused. Tegelikult ei ole küsimus selles, et raha ei ole, vaid raha kasutamises ja kulukohtades on küsimus.

Martin Helme, palun!

Aitäh! No Anti Allas siin räägib, kuidas eelarve käriseb. Sa juba juhtisid tähelepanu, et Rail Balticule [läheb] 5 miljardit …

Absoluutselt!

… 6 miljardit, eks ole, tuulikutele 3 miljardit. Käriseb! Käriseb! Siis me võtame igal aastal 200 miljonit suurperedelt ja maainimestelt ja nutame, kuidas ikka veel [raha] ei jätku. 

Ja ma vaatasin järgi, Anti Allas tõepoolest hääletas eile selle poolt, et minna edasi automaksu tühistamisega. See on ikka suurepärane meelemuutus. Tee Damaskusesse on toimunud! Valitsuses olles hääletas ta selle maksu kehtestamise poolt, hääletas tagasilükkamiste vastu, hääletas muudatusettepanekuid maha. On väga selge, et seal akna all istuvad sihukesed printsipiaalsed inimesed, kes valitsuses olles kehtestavad makse ja opositsioonis olles on enda kehtestatud maksude vastu ja räägivad, kuidas nad neid ei tahtnudki. 

Ma tahan selles mõttes hoopis küsida sinult, kas sina võid lubada meie valijatele, et kui me valitsusse saame, siis me ei muuda meelt automaksu suhtes.

Aitäh! Mina võin küll lubada, et kui me saame valitsusse, siis me automaksu kehtetuks tunnistame. Mina võin seda lubada. 

Aga ma isegi ei oleks nii kriitiline, ma püüan alati inimestes head leida. Seda on teinekord raske leida, seda väikest head, seda lootust. See, et täna tuuakse peale Anti Allase veel kolm sotsi siia toetama automaksu kehtetuks [tunnistamist ja selle] poolt hääletama, oleks nagu esimene samm. Noh, anname võimaluse, katsume ikkagi inimestesse uskuda. Ma millegipärast muidugi eeldan, et ma saan jälle petta või pettun selles, sest üldiselt kipub niimoodi minema. Aga selleks on mõni minut veel aega. Anname Antile võimaluse vähemalt proovida seda ümbersündi, et nüüd siis edasi [minna] samas suunas, kuhu on [mindud], et olla progressiivne. (Hääl saalist.)

Ja KOV-i valimised on tulemas, just nimelt. Ma tahtsingi enne öelda, et automaksu kehtestajad võitlevad ja võimlevad üle Eesti selle eest, et jumala eest KOV-i valimistel räägitaks ainult KOV-i teemadest. Ei, head sõbrad, kõik poliitilised jõud siin ja valimisliidud kuskil mujal, kindlasti peate te tuletama meelde kõigile oma valijatele ka KOV-i [valimistel], kes automaksu kehtestasid ja mille pärast nad sellises olukorras on. Ei, ärge laske värvida sellist narratiivi, et KOV-i [valimistel] räägitakse ainult KOV-i asjadest. Seda proovitakse kogu aeg teha. Ei, kindlasti peab rääkima ka KOV‑i valimiste vaates, kes olid teie kandist need poliitikud ja poliitilised jõud, kes tõid Eesti maksumaksjale selle koormuse peale. 

Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Hea kolleeg Anti Allas tõstatas siin küsimuse, et kui me automaksu ära jätame, kust siis seda raha võtta. No andke andeks, minu arust on rahapuudus just valitsuse tegemata töö. Sotsiaaldemokraadid olid selles valitsuses lausa kolm aastat. Ehk siis minu arust sellele küsimusele võiks Anti Allas ise vastata või vähemalt oma fraktsiooni liikmetelt küsida, kus see raha on. 

Aga minu arust oli ka alternatiive, millele me juhtisime tähelepanu, [näiteks] pangamaks. Me oleme, nii nagu ka teie fraktsioon on mitmeid kordi, pangamaksu seaduseelnõuga välja tulnud ja täpselt samamoodi me oleme näinud, kuidas koalitsioon, kus olid ka sotsiaaldemokraadid, on järjepidevalt selle maha hääletanud. Ja tegelikult, kui vaadata ühte ja teist summat, pangamaksu ja automaksu, siis on need enam-vähem üks ühele, pangamaksust saaks isegi rohkem. Aga ikkagi otsustati minna ja võtta nii-öelda tavainimese taskust see maks, selle asemel et võtta pankadelt. No mida see ütleb selle valitsuse kohta?

Aitäh! See ütleb seda, et tegelikult räägitakse üht ja tehakse teist. Me mäletame seda, kui koalitsioon võitles siin pangamaksu vastu. Siis üks peamisi argumente oli see, et me ei saa pangamaksu kehtestada selle pärast, et siis meil kaob ära pankade likviidsus, laenuturg läheb sassi, intressid lähevad kõrgeks ja nii edasi ja nii edasi. Ehk siis tegelikult lubati, et pangad hakkavad andma meie ettevõtlusele ja meie inimestele odavama intressiga laenu. See oli üks argument, mida palju räägiti. Aga praktikas seda juhtunud ei ole. See, millest meile räägiti, seda juhtunud ei ole. 

Tõsi, see oli koht, kust oleks saanud võtta pankadele absoluutselt liiga tegemata ära selle raha, millest me täna räägime. Kõik ju saavad aru ja teavad, et euribori tõus, mis järsku toimus, oli meeletu. Ja see kuidagi ei oleks olnud pankadele liigategemine, ja poleks ära võetud ju kõike. See oleks olnud täpselt see osa, mis oleks olnud mõistlik ära võtta, ilma pankadele liiga tegemata, ja tegelikult seesama, mis korjati kokku väga-väga suure euribori tõusu pealt lihtsalt niimoodi, et laenuvõtjad maksid intresse. Nii et [see on] tõsi. See viide on väga asjakohane, et kui sotsid otsivad kohta, kust raha oleks saanud võtta, kust oleks õiglane olnud võtta ja mis poleks kedagi väga riivanud, siis ei saa öelda, et neid kohti ei ole pakutud. Opositsioon on neid kohti pakkunud siin kordi ja kordi. Ja ühel päeval laiutati käsi ja öeldi, et nüüd on kahjuks aeg möödas, enam midagi teha ei saa. Tõsi, peab peeglisse vaatama. 

Aga nii praeguse kui ka eelmise valitsuse üks fundamentaalne probleem oli ilmselt see, et ministrid ei saanud üksteisest aru, [ei saanud aru,] mida nad räägivad, või ei suhelnud, mis tuli täna väga teravalt välja infotunnis, kui peaminister ja endine siseminister siin arutasid [teemasid ja peaminister] vastas küsimustele. Siis mitu korda peaminister ütles, et te ei saa asjadest aru ja te ei saanud ka siis aru. Ehk tundub nii, et tegelikult valitsuses vist ei saadud [üksteisest] aru või kommunikatsioon oli kuidagi halb, ka siis, kui sotsid valitsuses olid. Nad vist ei mõistnud üksteist hästi.

Andres Metsoja, palun!

Minul on küll hea meel, et härra Allas on asumas õigele teele. Isamaa Erakond kutsus opositsioonierakondi üles ühinema maksuseaduste tagasipööramisega ja tundub, et tegelikult see üleskutse kannab juba samm-sammult vilja. Eks me kõik koos saame tugevamaks, kui on head ideed, millest kinni hoida. Aga mulle tegelikult teeb rohkem muret see mõttelaad, et üks maks, kui see ära jäetakse, tuleb asendada kohe järgmise maksuga. Kas teie arvates see loogika peab paika? Me ju oleme rääkinud, et riiki tuleb kärpida, riik peab olema jõukohane nii kodanikule, ettevõtjale kui ka riigiaparaadile enesele. Kuidagi me ikkagi jõuame sinnamaani, et jumala pärast, kui ühe maksu ära jätame, siis tuleb kohe uus asemele teha, astmeline tulumaks või midagi. Kuidas teie sellest aru saate?

Aitäh! Ma [alustan] jälle sellest, et minu arust hakkab see kõik pihta sellest, et tegelikult meie valitsus, riik peab aru saama, milline on meie rahanduspoliitika ja miks me üldse midagi teeme. Ma kuulasin alles hiljuti ühte erikomisjoni istungit, kus oli juttu Transpordiameti liitmisest. Audit vaatas sisse sellesse, kuidas Transpordiameti liitmine ühendasutuseks on läinud. Sealt tuli välja päris skisofreeniline olukord. Tegelikult on kärpeülesanne antud riigiasutustele, aga teenuseid peab jätkama samas mastaabis. 

Vaatame seda, mis on toimunud riigiametnike arvuga viimastel aastatel ja avaliku sektori kuludega – need on tõusnud meeletult. Ehk siis vägisi tuleb jälle see ütlus meelde, et käige minu sõnade, mitte minu tegude järgi. Sõnades räägiti kogu aeg seda, kuidas riiki tuleb õhemaks teha, ametnikke vähendada. Nüüd on meil uus parempoolne valitsus, kes on ainult sõnades parempoolne valitsus, aga tegelikke samme ei ole, ikka lastakse samamoodi edasi. 

Ei, ma ei ole nõus sellega, et ilmtingimata ühte maksu ära kaotades peame kohe teise tegema. Ma tuletan meelde, et me alustasime automaksu puhul 100 või 120 miljonist ja 2023. aastal 100 miljonit tegelikult lihtsalt seisis jõude kuskil arve peal. Ja see aasta ka 100 miljonit oli või ei olnud gaasijaamade jaoks. Lõpuks leiti kuskilt. Mina ütlen, et meil tuleb teha ikkagi selgeks, kui palju meil üldse raha on ja kuhu raha kulub. 

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Ma kuulsin siin saalis nüüd sellist ettepanekut, et võiks teha astmelise tulumaksu. Ma saan aru, et noored kolleegid Riigikogus ei ole veel kahe aastaga aru saanud, milline maks kellele täna Eesti riigis kehtib. Täna on tegelikult madalapalgaliste tulumaksuvabastus ehk võib ka öelda, et see on astmeline tulumaks. Aga sotsiaaldemokraadid olid selles valitsuses, kes otsustas, et mingisugust madalapalgaliste toetust ei ole mõtet teha, vaid tuleb teha kõrgepalgalistele toetus, ja nad teevad tulumaksuvabastuse kõigile 700 euro ulatuses. Kas ma olen õigesti aru saanud, et see tulumaksuvabastus, mida sotsiaaldemokraadid toetasid, võtab järgmine aasta riigieelarvest ära üle poole miljardi euro? Kui seda ei tehtaks, siis ei oleks automaksu vaja, sest automaksu planeeritav tulu on veerand miljardi euro juures.

Aitäh! Eks sotsid saavad tulla siia kõnet [pidama] ja rääkima, mis plaanid neil olid, mida nemad mõtlesid. Aga suures pildis ei ole mina teps mitte kindel, et need summad, mida tegelikult eelarvesse oodati, automaksuga sinna tegelikult üldse jõuavad. Ja eks keeruline on seda mõõta. Aga me näeme seda, kuidas on ära kukkunud autode müük Eestis – üle 56% –, võrreldes sama ajaga aasta tagasi; kuidas järjest tuleb sisendit sellest, et autoremonditöökodadel ei ole enam tööd, kuna inimesed on hakanud ise tegema asju, mis vähegi võimalik, põlve otsas kodus, ja nii edasi. Sellega võib juhtuda sama lugu, et lõpuks kogu see administreerimise kulu, ettevalmistamine, maksude väljanõudmine ja majanduse suretamine võivad anda veel sellise efekti, et tegelikult ei saada midagi sellest rahast, mida loodeti.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma vaatan, et istung on juba 47 minutit käinud. Rene, sa ju tead, nagu me kõik teame, et selle eelnõu surmaotsus on juba langetatud. Ma küsin, teades küll su vastust, mis tunne on esitleda eelnõu, mille kohta on surmaotsus koalitsiooni poolt juba langetatud, sõltumata sellest, mida me siin arutame, räägime. Eila oli samasugune, analoogne eelnõu. Kaine peaga tõsiselt räägime olulistest asjadest, aga valitsev vähemusvalitsus on [selle kohta teinud] surmaotsuse.

Aitäh, hea küsija! Küsimus on väga asjakohane. Mitte ainult selle eelnõu kohta, vaid siin on olnud ka palju teisi eelnõusid, mille puhul on väga nördima panev see, et need ühe või teise eelnõu mahahääletajad tegelikult ei ole iseendale selgeks teinud isegi seda sisendit, mida üks või teine eelnõu muudab. Meil on siin olnud eelnõud, mille [menetluses] küsimuste käigus on tulnud välja, et koalitsioonisaadikud ei ole eelnõuga tutvunud, ja siis jooksevad siin ühte‑ või teistpidi. Ja on ka komisjoni poolt tagasi võetud eelnõu, kui saadi aru, et eelnõu mitteläbilugemine võib teinekord ära karistada saalis. 

Aga miks me neid siin hääletame ja miks me neist üldse räägime? Ma arvan, et see on väga vajalik. See on väga vajalik selleks, et meil on ikkagi oma sihtgrupp, kes tegelikult Riigikogu istungeid jälgib, kuulab. Ja nagu ma ennegi välja tõin, kas või selles vaates, et meil tulevad kohe-kohe kohalike omavalitsuste valimised. Me vähemalt tuletame meelde inimestele ka selle valimiste vaates, kes olid need, kes automaksu läbi surusid, ja piltlikult öeldes uuendame siin seda mandaati. See uus parempoolne koalitsioon saab uuesti vajutada nuppu ja öelda, et ei, automaksu ei tule kehtetuks tunnistada, kõik on hästi. Nad saavad seda uuesti teha. 

Meie ülesanne opositsioonis on seda jälle näidata, sellest rääkida ja viia see teadmine ka KOV-idesse KOV‑i valimiste ajaks. Sõbrad, head valijad, ärge laske ennast eksitada sellest [soovist], et me ei räägiks KOV‑i valimiste ajal riigiasjadest, vaid räägiks ainult KOV-i teede ja lasteaia muredest. Ei, just nimelt me peame rääkima ka sellest, kes on inimesed vaesumisse viinud, miks me oleme [sellises] olukorras. Viimased valitsused on KOV-idelt väga palju raha ära võtnud ja pannud KOV‑id sellise surve alla, et paljud vaaguvad täna hinge. 

Ehk siis jah, ühest küljest, Peeter, ma tean, mismoodi see hääletus siin lõpeb. Ega mul ei ole illusiooni. Aga me peame opositsioonis kõik seda tööd siin tegema ja lootma. Vaatan jälle Anti Allase poole. Ikkagi väike lootus on, et äkki ta suudab täna vähemalt ühe sotsigi juurde tuua ja näidata … (Hääl saalist.) Ühe iseendale juurde tuua. (Hääl saalist.) Jaa, noh, ma ei julge loota, et kolm siia jõuab. Aga muidugi, kui kolmese rehkenduse ära teed, siis on veel toredam.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! No sotsiaaldemokraadid on mitu korda öelnud, et raha ei ole riigieelarves. Aga kui palju teil on meeles see, mis toimus enne 2023. aasta parlamendivalimisi, kui sotsiaaldemokraadid olid koos Reformierakonnaga valitsuses? Siis jagati toetusi vasakule ja paremale, kõigil tõsteti palkasid, teades seejuures väga hästi, mis seisus on riigieelarve. Aga muidugi seda tehti, sest oli vaja hääli saada vahetult enne valimisi. Ja muidugi, noh, Kaja Kallase kuulus väljend, et maksud ei tõuse, kuigi ta teadis ka siis väga hästi, mis seisus riigieelarve on. 

Ma mäletan, et Keskerakond, aga ka EKRE fraktsioon on mitu korda sisse andnud pangamaksu eelnõu. Sotsiaaldemokraadid on öelnud, et nemad ka väga hea meelega toetaksid seda, aga mitte kordagi ei ole nad ilmunud hääletusele. Mis te arvate, kui oleks pangamaks õigel ajal sisse viidud automaksu asemel, kas siis täna meil isegi oleks seda arutelu?

Aitäh! Ma ei julge loota, et see oleks kuidagi teistpidi olnud. Aga nagu te ise ka ütlesite, siis tegelikult kogu selle suhtumise võtab väga hästi kokku Kaja Kallase ütlus "[…] lugege mu huultelt: maksud ei tõuse." Ja pärast seda siis teatas ta televisioonis, et ta ei saanud ju tõtt rääkida, sest muidu poleks teda valitud. Ja kahjuks nii lihtne see asi ongi. 

Murekoht lihtsalt on see, et meie oma elanikud, meie inimesed on nii hõivatud oma igapäevamurede ja ellujäämisega, et need sõnumid ei jõua lõpuks inimesteni. Kui sa inimestega tänaval räägid erinevatest asjadest ja tuletad neile meelde, siis hakkab kuskilt meenuma, et nii oli, aga meie peavoolumeedia ei lase neid asju läbi. Inimesed on nii seotud oma igapäevategevustega, inimesed ei maksa tihti ka tasu ühe või teise portaali lugemisõiguse eest, neil on hoopis olulisemaid kulusid. Ja siis tekibki see olukord, et teatud poliitikutel on võimalik ühel päeval rääkida ühte juttu, ja kui ta valitsuses on, siis ta räägib teist juttu. Enne valimisi räägib ühte juttu ning valitsusse saades ei räägi midagi ja teeb hoopis teisi otsuseid. Meie ülesanne opositsioonis ongi, nagu te küsisite, kogu aeg küsida neid küsimusi, tuua neid välja ja tuletada meelde, kes on ühe või teise kobarkäki autor, et nendel oleks nimi ja nägu.

Mart Helme, palun!

Aitäh! No mind elektrifitseeris see jutt surmaotsusest. Meil kõigil on ilmselt juba sündimise hetkel kusagil surmaotsus kirjas, sest keegi ei ela igavesti, aga see ei tähenda, et me juba sündimise hetkel peaks kohe ka surema. Seetõttu on mul pöördumine kõigi nende poole, kes siin, ma ei tea, võbelevad kuidagi. Eelkõige puudutab see sotsiaaldemokraate, aga ilmselt ka aknaaluseid. Tulge opositsioonile appi, tühistame selle automaksu! Tühistame ühiselt selle automaksu! Meil on tegelikult see jõud olemas, koalitsioon on ju õhkõrn. Ja võib-olla on ka koalitsioonisaadikute hulgas mõni, kellel ärkab südametunnistus, ja ta lihtsalt ei tule saali või hääletab koos opositsiooniga. Siin ei ole midagi keerulist, mingeid surmaotsuseid siin ei ole. Meie põhimõtteliselt tegeleme ikkagi eluotsusega.

Aitäh! Nagu ma enne ütlesin, lootus kustub alati viimasena. Aga realismitaju ei saa ka ära kaotada. Loomulikult, meil on siin Riigikogus mitmeid uusi kolleege. Ma usun, et osa kolleege hääletavad selle poolt, et mootorsõidukimaks kehtetuks tunnistada. Aga siin on ka kolleege, kes peaksid tegelema natuke sisekaemusega ja mõtlema, milleks nad siia tulid, keda nad siin esindavad. Ka koalitsiooni pool peaks hääletama selle poolt, et mootorsõidukimaksu seadus kehtetuks tunnistada. Ma arvan, et enne, kui me hääletama hakkame, on kindlasti paslik võtta kümme minutit pausi ja anda võimalus kõigil inimestel, ka uutel saadikutel mõelda rahulikult läbi, mis nende roll on, keda nad esindavad siin saalis, et nad [saaksid] teha vastavalt sellele otsuse hääletamisel.

Anti Poolametsa ei ole. Rohkem küsimusi teile ei ole. Ei saa, Aivar Kokk. Kaks küsimust on. 

Aitäh! 

Aitäh ettekandjale! Läheme edasi juhtivkomisjonis toimunud arutelu juurde, mida tutvustab rahanduskomisjoni liige Mart Võrklaev. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas antud eelnõu 25. märtsil. Algatajapoolne eelnõu tutvustus ja arutelu olid suhteliselt napid. Komisjoni ettepanek on eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Seda toetas komisjonis 6 saadikut, vastu oli 3, erapooletuid oli 0. Ja muud menetlusotsused, komisjonipoolse ettekandja määramine ja ettepanek täiskogu päevakorda võtmiseks, olid konsensuslikud. Aitäh!

Teile on ka küsimusi. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja ja hea Mart! Sa olid vahepeal rahandusminister ja see automaks on ju sisuliselt sinu laps. Ja loomulikult ei ole ükski isa nõus, et tema laps tapetakse. Mis tunne sul, Mart, on, kui sa maal käid  – käid sa üldse maal? – ja sel teemal kohalike inimestega, maainimestega räägid? Kas nad on sinu suhtes muutunud vägivaldseks, kas või verbaalselt, või kiidavad takka, et tubli, Mart, sa oled tubli poiss, et tegid nii, nagu Kaja ja koalitsioon ütlesid? Mis tunne sul on maal käia?

Aitäh! Ma olen siin praegu komisjonipoolse ettekandjana, mul ei ole võimalik ega põhjust isiklikku arvamust avaldada. Kui me saalist väljaspool seda arutelu jätkame, siis saan vastata, aga siin on mul korrektne jääda komisjoni arutelu juurde. Komisjonis me seda teemat ei arutanud.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Komisjonipoolne ettekandja! Ma eile kuulasin saalis läbirääkimisi ja vastusõnavõtus sotsiaaldemokraatidele te ütlesite, et tegelikkuses tahtsid sotsiaaldemokraadid teilt palju karmimat maksustamist, palju kõrgemat maksustamist. Ja te tõite välja, et Ossinovski nõudis läbirääkimiste käigus just CO₂ karmimat maksustamist. Võib-olla te saaksite selle kohta mingit infot anda. Nagu ma saan aru, seda komisjonis võib-olla ei arutatud, aga kindlasti on rahanduskomisjonis olnud varem automaksuteema palju laiem arutelu.

Aitäh! Kõik, mis ma eile ütlesin, vastab tõele. Aga jällegi, praegu antud eelnõu puhul saan ma jääda ikkagi komisjoni arutelu juurde, mis toimus selle eelnõu raames, ja seda teemat me seal ei arutanud.

Rene Kokk.

Lugupeetud aseesimees! Lugupeetud ettekandja! Praegusest vastusest, mis te tõite välja komisjonipoolse arutelu kohta, jäi mulje, et te ei arutanud mitte midagi. Kas komisjonile tundus, et automaksu eelnõu on selline eelnõu, mida nagu sisuliselt arutada pole vaja? Ma olen ka ise rahanduskomisjoni liige olnud. Tollel ajal me arutasime asju sisuliselt. Praegu te ei rääkinud arutelust mitte midagi. Kas see nägigi nii välja, et [mõeldi, et] jälle mingi rutiinne eelnõu, surume jõuga maha ja las läheb, või oli mingi arutelu ka nende asjade osas? Kuidagi kummaline on. Kas me nii teemegi tööd? Varasemalt tehti ikka sisulisemat tööd rahanduskomisjonis.

Aitäh! Eks arutelu kvaliteet sõltub ikkagi tellija materjalist. EKRE oli eelnõu esitaja ja Siim Pohlak selle tutvustaja. Ainukene tutvustus, mida Siim Pohlak komisjonis tegi, oli see, et ta ütles, et mootorsõidukimaksu eelnõu tunnistatakse kehtetuks selle eelnõuga. Sellest me saime aru jah, aga rohkem ta selle sisu ei avanud. 

Tõsi, seal oli küsimus, et seletuskirjast on mõned punktid puudu. Tanel Kiik küsis, kas need on riigisaladuse loaga kaetud, et need sealt puudu on. Pohlak vastas, et ei, tegemist on veaga. Mis siin veel on? Tanel küsis, kas tühistamine on mõeldud ettevaatavalt või tagasiulatuvalt. Siim Pohlak vastas, et tehnilised detailid alles selguvad. Selline see arutelu oli. Ma ei hakanud tõesti selle peale aega kulutama, kuna sisu selles on suhteliselt vähe. Eelnõu on vigane ja punktid puudu, et peab küsima, kas need on riigisaladuse loaga kaetud. Selline see arutelu oli. 

Ka minul on kahju. Lihtne on ju visata menetlusse eelnõusid, et justkui siin mingit populismi taotleda, aga kui sisu selle taga ei ole, no siis on see hõre. Ma muidugi tunnustan teid, et siin saalis on selle eelnõu arutelu olnud sisukas ja te seisategi oma maailmavaate eest ja selgitate seda. Kas ma kõigega nõus olen, seda mitte, aga vähemalt te selgitate seda. Komisjonis seda ei olnud. 

Kalle Grünthal, palun! 

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Te räägite, et me seisame oma maailmavaate eest. Ei, meie seisame selle eest, et seadus, mis vastu võetakse, oleks põhiseadusega kooskõlas. Eile menetleti siin automaksu kaotamise eelnõu, praegu menetleme jälle. Ja põhiargument on see, et nimetatud eelnõu ei ole põhiseadusega kooskõlas. Me saame tuge muidugi ka veel sellest, et õiguskantsler teeb ettepaneku mootorsõidukimaksu seaduse ja liiklusseaduse põhiseadusega kooskõlla viimiseks. Selle [arutelu] toimub juba neljapäeval. See on ilmselge viide sellele, et tegelikult opositsioonil on absoluutselt õigus olnud, et see mootorsõidukimaks on põhiseadusevastane, vähemalt osaliselt. 

Minu küsimus: kes olid komisjonis need põhiseaduse eksperdid, kes ütlesid, et siin riivet ei ole. Tahaks kohe nimeliselt teada. Siin ei saa olla mingit konsensust. Kes on konkreetselt need isikud, kes võtsid selle vastutuse ja ütlesid, et asjad on korras?

Aitäh! Ma pean nüüd tunnistama, et te ruttate ajas natukene ette. Tõsi, homme me arutame mootorsõidukimaksu ja põhiseadusega seotud küsimusi. Õiguskantsler on öelnud, et seal võib olla teatud vastuolu põhiseadusega, või tema nägemus on, et seal on teatud vastuolu. Aga selle eelnõu puhul, millest me praegu räägime, mina ei leia selle tekstist, seletuskirjast ega ka [protokollist, mis kajastab] eelnõu ettekandja Siim Pohlaku [komisjonis lausutut], ühtegi sõna selle kohta, et see oleks põhiseadusega vastuolus. Ehk siis seda teemat me antud eelnõu raames komisjonis ei arutanud. Me arutasime seda seoses õiguskantsleri kirjaga. See [arutelu] on homme saalis ja siis saame sel teemal debateerida.

Rene Kokk, palun! 

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Noh, teie vastus minu küsimusele oli väga oluline. Me saime nüüd vähemalt teada, et Tanel Kiik ilkus selle eelnõu osas komisjonis. Ja seda on väga oluline teada. Kui ma poleks küsinud, poleks te seda rääkinud. Ka Eesti rahvas sai teada. Ma [võin] üsna kindel olla, et ka nendes eelnõudes, mis tulid tollel ajal, kui Tanel Kiik oli minister, oli vigasid sees. Ja noh, kes teavad, siis meil on siin eelnõudel kolm lugemist ja lugemiste vahel saab teha parandusi, ettepanekuid, muuta [eelnõu] ja nii edasi. 

Aga see on väga hea, et te selle välja tõite. Te, kes meid kuulavad, pange tähele: Tanel Kiik ilkus selle üle. Selle eelnõu sisu on mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamine. See oli hea sisu. Aga te ütlesite selle ära. On oluline, et te räägite, mis komisjonis toimus. Kas kellelegi ei tulnud siis [mõttesse] küsimusi mootorsõidukimaksu kui terviku kohta? Kas tõesti keegi ei küsinud nende probleemide kohta, mille on [mootorsõidukimaks] kaasa toonud? Te vaatasite ainult kitsalt seda eelnõu ja [otsustasite, et] lükkame selle tagasi, ja kogu lugu.

Jah, kõigepealt aitäh heade sõnade eest! Aga tõsi ta on. Miks ma ei hakanudki sellest rääkima? See tundus selline sisutühi punkt, et noh, kui on vead, siis on vead. Ja ilmselgelt on see arusaadav. Me keegi ei ole eksimatu. Ja kuna te küsisite, siis ma nüüd pidin ütlema, et, jah, oli sihuke arutelu, kas need punktid on riigisaladusega kaetud või mitte. 

Nüüd siis täpsustan veel, kuna see arutelu oli hästi lühike. Andrei Korobeinik küsis, kas on lootust, et maksuraha saab tagasi, kui komisjon konsensuslikult toetab automaksu tühistamist. Siim Pohlak vastas, et valitsuse seisukoht tuleks ära oodata. Ja Annely Akkermann ütles, et valitsuse seisukohta meil antud eelnõu kohta veel pole. Küll on olemas valitsuse seisukoht seaduseelnõu 571 kohta, mida me eile arutasime, ja see oli, et valitsus ei toeta mootorsõidukimaksu kehtetuks tunnistamist. Praeguseks on olemas ka rahandusministri seisukoht, mis on saadetud Vabariigi Valitsusele, kus nad samamoodi kinnitavad, et nad jätkuvalt ei toeta mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamist. Ja Vabariigi Valitsus kujundab nüüd lähipäevil oma seisukoha. 

Nüüd ma vist olen küll ammendavalt üle käinud kõik detailid, mida me seal täpselt arutasime. Aga tõesti, kuna selles midagi väga uut ega põhjapanevat ei olnud, siis ma enne ei hakanud kõiki neid detaile üle käima.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Nüüd avan fraktsioonidele läbirääkimised. Rain Epler, palun, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel!

Aitäh, härra istungi juhataja! Head kolleegid! No eilse ja tänase päeva jooksul on sellest automaksust üsna palju räägitud ja palju detaile on selle arutelu käigus selgemaks saanud. Ma võib-olla sellel maksul rohkem ei peatu, kuid lihtsalt rõhutan veel kord selle üle, et selgelt saavad selle maksuga valusamalt pihta need inimesed, kellel on peres lapsi, eriti kui neid on palju, ja inimesed, kes elavad väljaspool suuri linnasid. Kui sa elad väljaspool suurt linna või kui sul on lapsed, siis sul on vaja kas mitut autot või suuremat autot. Siis on sinu maksukoormus suurem. 

Aga ma peatuksin hoopis teisel teemal. Nüüd, kui opositsioon asub selle saali mõlemal tiival ehk ka sotsid on opositsiooni ridades ja samal ajal lähenevad kohalike omavalitsuste valimised, on teema käsitlus nende poolt, kes selle maksu kehtestasid, läinud põnevaks. Sotsid ütlevad, et nemad tahtsid teha hoopis paremat maksu. Anti Allas siin täna [ütles], et nemad isegi [kaotaks] võib-olla automaksu ära ja teeks hoopis astmelise tulumaksu, ja ilmselt veel mõne maksu. Iseenesest tore, kui te automaksu tühistamisele kaasa aitaksite. Aga jah, ütleme, sotside käsitluse järgi oli ikkagi Reformierakonna surve see, mis automaksu meile tõi. 

Meil käis just siin puldis endine rahandusminister Mart Võrklaev, kes lisaks sellele, mis ta rääkis, kinnitas üle, et kõik, mis ma rääkisin, on tõde. Ja tõde on siis selline, et maksu väljatöötamise ajal nõudsid sotsid veel jõulisemat inimeste maksustamist. Noh, millest see meile räägib? See räägib tegelikult sellest, et istuti koos ja otsustati maksukirves inimestele turja lüüa. Aga nüüd, kui valimised lähenevad, püütakse inimestele kuidagi jätta muljet, et ei tea, teised tegid, nemad tegelikult ei tahtnudki ja nii edasi. 

Ma lõpetuseks ütlekski, et inimesed, valimistel on mõistlik anda poliitikutele märku, kui nad on teinud valesid otsuseid. Ja automaksu kehtestamine oli selgelt ebaõiglane ja vale otsus. Selle kehtestasid sotsiaaldemokraadid, Reformierakond ja Eesti 200. Ärge siis unustage seda! Eks ma sügise poole tuletan veel kord meelde, aga olgu see ka nüüd öeldud. Aitäh! 

Eesti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimel Anti Allas, palun! Fraktsiooni nimel, vabandust!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud kolleegid! Taas tuleb veidike [kommenteerida] neid mõtteid, mida meile üritatakse [omistada], aga mida ei ole ei sotsiaaldemokraadid ega mina ütelnud. Tegelikult sellest, mis puudutab automaksu ja kuidas seda muutma peaks, ma rääkisin eile Isamaa eelnõu juures. Täna on sama eelnõu EKRE kolleegide [algatatuna menetluses].

Väga ei hakka üle kordama, aga hästi lühidalt küsin veel kord, mis on sellel automaksul häda luksusautode ummikusse uppuvas Tallinnas. Ega ei olegi tegelikult. Seda me teame kõik Eesti riigis, et meil on kulud ja need kulud tuleb katta. Ainult et minule isiklikult ei meeldi selline lähenemine, et me opositsioonis olles nagu kaotame reaalsusega igasuguse sideme ära ja räägime kohe julgelt inimestele mingisugust umbluujuttu. 

Olgu see isamaalik erakond või väga konservatiivne erakond või mõni muu – head inimesed, see on meie oma riik. Täpselt nagu meil igaühel on oma pere. Mingi vastutustunne võiks olla. Ja see vastutustunne on see, et isegi kõige parematel aastatel, kui automaksust ei olnud veel haisugi, me tegelikult elasime võlgu. Me elasime reaalselt võlgu. Ja mille pärast? Selle pärast, et me tegime pidevalt populistlikke otsuseid.

Tuletan teile ühe asja meelde, kuidas on nii Isamaa – ega ma täpselt ei oska öeldagi –, aga ka Reformierakond ja veel paljud teised erakonnad osalenud nendes otsustes. Üks väga-väga oluline otsus oli see, et inimestele öeldi, et tulumaks aina langeb. Kunagi oli 26%, jõudsime 18%-le. Aga mis hinnaga? Tegelikult selle hinnaga, et Euroopa Liit andis meile teede jaoks hästi palju toetust, me mingil lühikesel perioodil remontisime ja ehitasime väga palju teid ja selle pärast saime [maksud] alla lasta. Sidusime kütuseaktsiisi lahti teederemondist, et see läheks milleks? Tulumaksu langetamise katteks. Tegelikult olgem ausad, nii see täpselt oli!

Ja nüüd, kui aastad lähevad edasi, need toetused vähenevad. Aga needsamad teed, mis said tookord ehitatud, vajavad remonti. Ja me näeme, et meil koguneb tohutu võlg omavalitsuse teede osas. Ei tasu siin EKRE inimestel puldis rääkida, et kuulge, paneme kõik kruusateed mustkatte alla. Sellist poliitikat [tehes] ja sellist juttu ajades siin Riigikogus ei pane me neid teid mitte kunagi mustkatte alla. Need teed pannakse mustkatte alla siis, kui vastutustundlik pereisa korjab raha kokku, mitte ei luba oma perele, et lähme sõidame reisile, lähme teeme seda-toda, [ostame] väga ilusaid asju. Aga kes siis need vajalikud kulud katab, head kolleegid? Mitte keegi teine ei kata meie eest neid vajalikke kulusid kui meie ise. (Saalist hõigatakse midagi.) Nii. Aga teeme niimoodi, et kuna mina ei sega teid mitte kunagi, siis ärge segage mind ka. Ma räägin oma [jutu] lõpuni.

Ja millega see päädib? Kui me niimoodi populistlikku juttu siin ajame, siis see päädib sellega, et tegelikult siit paremalt tiivalt annavad inimesed sõnumeid, et pensione oleks vaja kärpida, õpetajate palgad on liiga kõrged, ravijärjekordi meil ei ole üldse. Me anname siit väga valet sõnumit, härrased ja prouad. Vaat niimoodi on. 

Kokkuvõtteks, ma lihtsalt kutsun kõiki kolleege üles, et me oleksime koos vastutustundlikumad, ja kui me maksudest räägime, räägime nendest tervikuna. Ei meeldi minule ka see automaks, aga mingil kujul on see mõistlik nendeks hädapärasteks kuludeks. Ja et näiteks hajaasustusega piirkonnad oleksid automaksuvabad, et suured pered ei peaks maksma automaksu, et automaksus ei oleks selliseid … 

Palun kolm minutit lisaks.  

Kolm minutit lisaks.

Need vead, mis said tehtud, parandame koos ära! See oleks selle saali üks siuke normaalne kompromiss. 

Siin on koalitsioonis ka väga palju inimesi, nagu Tanel Tein, kes toetasid neid mõistlikke ettepanekuid, aga me jäime ikkagi … Noh, ühesõnaga ei langenud seeme viljakale pinnasele, see kuivas ära, tuli ikaldus peale. Aga nüüd see oleks võimalik. Ja ma usun, et peale homset, kui õiguskantsler tuleb oma ettepanekutega … Ka seda ettepanekut [tehti] korduvalt. Vist Taneliga mõlemad selles töögrupis isegi juhtisime tähelepanu, et sellist viga ei tohiks teha. Ikkagi on see täna sees. Homme tuleb õiguskantsler, tõenäoliselt Riigikogu toetab [tema ettepanekut] ja siis on võimalik need muudatused sisse viia. Ja [tuleb] kuulata ka ettevõtjaid, et me ei kahjustaks väga majanduskeskkonda.

Ja kui juba jutuks läks, hoogsaks jutuks, siis ütlen ka selle välja, et mina igal juhul toetan tänase valitsuse mõistlikke kärpeplaane, mis on suunatud just sellise bürokraatia vastu, mis ei anna kellelegi mingit lisaväärtust. Just sellised asjad, mis mõttetult aega kulutavad, panevad ettevõtjaid aega raiskama, tuleb ära likvideerida. 

Aga sellest hoolimata ma tahan, head sõbrad, head kolleegid, teile öelda, et ilma mõistliku astmelise tulumaksuta me tugevat Eesti riiki kahjuks ei ehita. 800 miljonit oleks see raha, kui näiteks esimese kuni 3000 euro pealt maksaksime umbes sama tulumaksu nagu praegu või isegi veidi madalamat. Aga Riigikogu liikmed võiksid vabalt 3000 eurost edasi igalt eurolt maksta näiteks 40%. See tooks Eesti riigile sisse 800 miljonit, mis võimaldaks isegi automaksu ära jätta ja ka selle maksuküüru ära muuta, võimaldaks ka maksuvaba miinimumi tõsta. 

Sellised mõtted. Ühtegi maksu ei tohi üksinda käsitleda. Neid tuleb käsitleda selles kontekstis, et me oleme vastutustundlikud. Ja täpselt nii [käsitleda], nagu me oma peres käitume, et ei luba ainult ilusaid asju, vaid kõik hädavajalikud kulud tuleb ära katta. Aitäh!

Isamaa fraktsiooni nimel Andres Metsoja, palun!

Aitäh, austatud esimees! Head kolleegid! Ma kuulasin eelnevat kõnelejat väga tähelepanelikult ja ma pean veel sünteesima seda infot. Millestki ma sain aru, aga väga paljust mitte. Kõlas see, et normaalne kompromiss siin saalis oleks vead parandada. Ma saan aru, et meid lahutabki see, et normaalne kompromiss siin saalis puudub. Me oleme seisukohal, et automaks on viga. Automaks oma loomult loob ebaõiglust. Ja justkui parandada [midagi] ebaõigluse sees või luua seal õiglust on võimatu. See lihtsalt ei ole mõistlik. Ma arvan, et see on esimene veelahe, see on väga suur probleem. Ei ole võimalik midagi parandada, kui see on oma loomult täiesti vildakas. 

Ja see, mis puudutab üldist maksuloogikat, et väga tähtis on astmeline tulumaks – vabandust, Eestile on väga tähtis toimiv majandus! Eestil on vaja toimivat majandust, kus tekiks jõukust, kus tekiks üldse maksuraha. Siis on, mida ümber jagada. See on minu meelest see paradigma, milles peab olema ühisosa. Me räägime ja mulle tundub, et ka tänane koalitsioon väga palju räägib sellest, et majanduskeskkond on väga oluline. Aga siis me jõuame täpselt sinna auku tagasi, et kuidas kehtestada uusi makse. No ei saa kehtestada uusi makse, kui majandus ei toimi. Tegelikult saab, aga see on ju rumal.  

Ja siit lühidalt kokku võttes võikski öelda, et meil on reaalsustajuga probleem. Härra Allas ka mainis, et tuleb olla realist meie riigis. Ma arvan, me kõik siin saalis armastame Eestit, see ei ole ühe erakonna bränd ega midagi sellist. Me kõik peame Eestit väga oluliseks. Lihtsalt erisus on selles, kuidas seda Eestit arendada, kuidas Eesti oleks konkurentsivõimeline majanduse mõttes, kuidas inimesed tahaks siin elada, kuidas investeeringuid siia tuua. [Nende asjade puhul] me oleme väga-väga erineval positsioonil.  

Võtame kas või sellesama "Elame võlgu" [ütluse] eelnevast kõnest. Lugupeetud Heido Vitsur ütles väga selgelt ühes oma ettekandes, et ükski riik ei ole sündinud ilma võlgu elamata. Me kõik võtame krediiti. See on reaalsus, millega me peame arvestama. Ilma laenurahata, ettetehtavate investeeringuteta ei teki olevikku ega ilmselt [pole tekkinud] ka minevikku. Või tekib, aga võib-olla mitte selle lipu all, mida me tahaksime. Nii et see, et kasutatakse kreeditoride vahendeid, et kasutatakse laenuraha, on normaalsus. Loomulikult tuleb alati hinnata seda, kus seda laenuraha kulutatakse ja mis on see [sõnum], mida ühiskonnale sellega antakse. Kas see pannakse reaalsesse projekti, mille taga on kitsalt ärihuvi, või pannakse see riigi taristusse, mis tegelikult peaks tagama kindlustunnet, peaks tagama kõikidele ettevõtetele mingisuguse võrdsuse?

See on seesama lugu, nagu alles üks päev minu käest küsis üks puutöökoja omanik, et ta tahaks ka nii äri teha, et ta teeb investeeringu ära, teeb endale tisleritöökoja, ostab inventari sisse, ja kui näiteks neli kuud tal tööd ei ole, siis oleks mingi subsiidium, et riik maksab kinni selle lävendi, selle baasraha. Tema äririsk, aga tislereid on ju Eestile vaja. Ja see on võib-olla tõesti hea võrdlus juhuenergia kontekstis. See on ju äri ja seda saab teha siis, kui äril on jumet. Kui äril jumet ei ole, siis seda kinni maksta kellegi poolt võib olla vägagi vale.  

Me alustasime kõik peale rahareformi kümne euroga. Kõik alustasime kümne euroga, kui sisuliselt anti 150 krooni pereliikme kohta. Alati kui Eestis käivad väliskülalised ja küsitakse Eesti kohta, siis ma toon seda näidet. Väike paindlik majandus, kiirelt kohanev, muutuv. See on inimeste jaoks uskumatu, et me oleme jõudnud tegelikult sellest alguspunktist siiamaani. 

Ma palun lisaaega kolm minutit.

Kolm minutit lisaks.

Ja me oleme [siiamaani] jõudnud sellepärast, et Eesti on julgenud otsustada, on julgenud võtta vastutust, on julgenud teatud valdkondades jääda kindlameelseks. Aga mulle tundub, et täna tehakse kõike selle nimel, et lappida auke. Ja sisuliselt puudub strateegia, mis viiks meid mingile uuele tasemele. Me tegelikult tahaks kuskilt need tähed alla tuua, tahaks neid kõrgemaid ladvaõunu kätte saada, millest me kogu aeg räägime. Aga no redelit ehitada ei oska ja kõrgust ka kardame ja mine tea, äkki oleks selle õunapuu pidanud lõikama juba varem madalamaks, et üldse maa pealt oleks need õunad kätte saanud. Üks häda ajab teist taga. 

Aga vaata, see ongi see reaalsus. Äpud oleme. Julgust ei ole. Selle asemel, et tegelikult öelda, et meie riik tuleks tõmmata meile jõukohaseks, me räägime, et uued maksud oleks ilmselt lahendus ja midagi ei ole ju teha, neid uusi makse on vaja. Aga vabandust, neid inimesi, kes on tegelikult Eesti loojad selle 150 [krooni] pealt, kurnatakse igapäevaselt. 

Neile räägitakse mingit udujuttu, et sõida maapiirkonnas jalgrattaga. Vabandust, jalgrattaga on maapiirkonnas sõidetud läbi aegade. Öeldakse, sõida väiksema autoga maapiirkonnas. Räägitakse kliimamuutustest, kõigest sellest, kuidas peab jäätmeid sorteerima. Aga inimene tegelikult varsti reaalselt ei pääse enam enda koju selle väikese autoga. Ta peab traktori ostma, sellepärast et teed lihtsalt ei kannata kriitikat. Aga sellest on räägitud läbi aegade, kuidas me viime [teed] varsti mustkatte alla ning parema elektriühenduse ja võib-olla ka interneti kodudeni, majapidamisteni. 

Ja siis me loodame valimispäeval, olgu need kohalikud valimised või parlamendivalimised või isegi Euroopa Parlamendi valimised või presidendivalimised, ja räägime ilukõnesid sellest, kuidas me oleme täis kindlust, tahet ja hakkamist ning ehitame kõike uuemaks. Ütleme lihtsalt, et teate, mõned probleemid meil Eestis on, te lihtsalt elate vales kohas. No kas Eesti on siis vale koht? 

See poliitika peab muutuma, meie strateegiline vaade sõnades ja tegudes peab saama tegelikult hoopis teise pilgu. Kui me seda ei julge teha, siis ilmselgelt tekib see, mis on tekkinud juba meie omandi ja omavalitsuste suhtes, et usaldust ei ole. Kui omanikku ei usaldata, omavalitsust ei usaldata, siis lõpuks ei usaldata ka riiki. Ja sellest väljatulemiseks, uskuge mind, ei aita ei NATO ega ilmselt ka Euroopa ühehäälsus. Selleks on vaja riigis ise olla, otsustada ja teha tegusid. Aitäh!

Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun! (Kõneleja küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Eestis on käimas maksupoliitiline eksperiment, mille hind on liiga suur, ja seda mitte ainult rahaliselt. Automaks tegelikult pole lihtsalt niisama maks. Reaalselt see on test, kui palju on Eesti pered suutelised veel taluma. Testitakse, kui palju kannatavad veel välja lasterikkad pered; pered, kus on erivajadusega laps või pereliige; pered, kes elavad maal; ja pered, kellel on väike sissetulek. Reformierakonna valitsus katsetab praegu, kui kaugele võib minna, kui palju saab veel neid peresid koorida. 

Automaksu puhul me räägime neljakordsest maksustamisest. Ma olen seda mitu korda rääkinud. Eelmisel aastal tõusis käibemaks. Selle tõttu läksid kallimaks autod, varuosad ja teenused. Täna oli isegi uudis, et inimestel pole enam raha, et käia autohoolduses. Juulis tõuseb meil käibemaks veelgi, kõik kallineb uuesti. Teiseks, meil väga korralikult tõsteti kütuseaktsiisi, mis on tegelikult nagu CO₂-maks. Kolmandaks rakendati eraldi registreerimistasu kõikidele autodele ja neljandaks, automaksu aastatasu. Kusjuures see pole ka kõik. Ma olen varem rääkinud sellest, kuidas meil on parkimistrahvid juba jõudnud 80 euroni. Need on isegi suuremad kui Soomes. Nii et põhimõtteliselt võib öelda, et viiel erineval moel kooritakse inimesi, kooritakse peresid, kellel on üks sõiduk. 

Kusjuures, eile tuli läbirääkimiste käigus välja, et sotsiaaldemokraadid soovisid veel palju suuremat maksu. Võrklaev tõi välja, et Ossinovski palus maksustada CO₂ veelgi kõrgemalt ja palju karmimalt. Nüüd, kui automaks läheb suure tõenäosusega muutmisele, ma loodan, et ei suruta midagi sarnast läbi. Siiani on iga uue automaksuversiooniga läinud see ainult hullemaks. 

Ja tahaks tegelikult loetleda ka asju, mida siis valitsus vastu pakub, korjates kõik need maksud kokku. Teehoiukava järgi investeeritakse teedeehitusse kaks korda vähem. Ma olen naljaga pooleks rääkinud, et see võib-olla ongi valitsuse plaan. Kui automaksu tulemusel on kaks korda vähem autosid, siis ei olegi vaja teedetaristusse investeerida, investeeritaksegi kaks korda vähem. 

Ja kui keegi soovibki autost loobuda, olla keskkonnasõbralik, kasutada ühistransporti, siis ka siin on juba Reformierakond, sotsiaaldemokraadid ja Eesti 200 kingituse teinud – tasuta ühistransport muudeti maapiirkondades tasuliseks. Lubati, et maapiirkondades [muutub] liikuvusreformi [tulemusel] kogu ühistransport palju kättesaadavamaks, tõhusamaks ja kiiremaks. ERR-is oli hiljuti uudis "Plaan automaksuga koos liikuvusreform ellu viia pole tõeks saanud". Kas keegi üldse imestab? Ma arvan, et eelkõneleja tegelikult väga hästi rääkis mobiilsusest maapiirkondades ja üldse sellest, kuidas pered maapiirkondades hakkama saavad. Mina tegelikult üldse ei kujuta ette, kuidas pered maapiirkonnas hakkama saavad. 

Nüüd jällegi automaksust ja põhiseadusest. Tänaseks on juba rohkem kui aasta täis, kui Keskerakond on rääkinud, et automaks on põhiseadusega vastuolus, kuna ei näe ette erisusi puuetega inimestele ja lasterikastele peredele. Ja ma veel kord selgitan, kus see vastuolu on. Põhiseaduse § 28 ütleb, et puuetega inimestele ja lasterikastele peredele peab olema tagatud riigi poolt kaitse, sest nad on riigi erilise hoole all. Ja põhjus, miks see nii on, on selles, et just nendel on kõige suurem risk langeda vaesusesse. Automaks kahjuks seda olukorda tekitab ning leevendusmeetmeid pole. Meil on juhtumeid, kus lasterikkad pered või pered, kus on erivajadusega pereliige, on olnud sunnitud automaksu tulemusel hädavajalikust autost loobuma. Seetõttu tuleb see ebaõiglane automaks tühistada. 

Ma tuletan uuesti meelde kõik sammud, mida Keskerakond on [astunud], et automaks tühistada. Rohkem kui aasta tagasi tellisime õigusliku analüüsi, mis kinnitas põhiseadusvastasust, mida me mainisime saalis. Selle najal me pöördusime presidendi poole, et ta jätaks automaksu välja kuulutamata. Ta tegigi seda ja viitas sellele, et puuetega inimesed on ebavõrdses olukorras, sest esimeses versioonis said vabastuse vaid need, kellel oli auto ümber ehitatud. 

Mida siis tegi koalitsioon? Selle asemel, et teha kõigile puuetega inimestele maksuvabastus, tegi veel hullema eelnõu – võeti ära igasugune erisus puuetega inimestele. Selle peale esitasime kaebuse Riigikohtusse. Kohus möönis, et kui seadus jõustub, on igaühel võimalus automaks vaidlustada, ja [leidis,] et Riigikogu menetles [eelnõu] sellisel kujul, et piirati parlamendi vähemuse õigusi, kuna ei lastud hääletada muudatusettepanekuid, mis olid koos huvirühmadega koostatud. Me koostasime need koos lasterikaste perede liiduga ja puuetega inimeste kojaga. Sellega piirati rahva häält, et neid muudatusettepanekuid isegi ei lastud suurde saali hääletusele. 

Kõigi nendesamade põhjendustega me pöördusime juba augustis õiguskantsleri poole, [öeldes,] et automaks on põhiseadusega vastuolus. Aga huvitaval kombel too hetk õiguskantsler ei näinud selles midagi põhiseadusvastast. Selle tulemusel jaanuari alguses me esitasime kaks kaebust halduskohtusse, et automaks tühistada. Huvitaval kombel tuli nüüd õiguskantslerilt pöördumine ja sõnum, millega ta tuleb ka Riigikokku, et automaks ikkagi on vastuolus põhiseadusega. Mis kõige huvitavam, oma põhjendustes kasutab ta neidsamu teese, millega meie pöördusime õiguskantsleri poole, ehk siis [teese], et ei ole vabastusi ega erisusi puuetega inimestele ega lasterikastele peredele. Eraldi ta ütleb, et halduskohus võib algatada põhiseaduslikkuse järelevalve. Muidugi võib algatada, sest meie kaebused on juba praegu halduskohtus. 

Meie võitlus on alati olnud süsteemne, sisuline, mitte loosunglik. Ja Keskerakond kindlasti jätkab võitlust automaksu vastu siin saalis ja kohtusaalis. Vajadusel lähme me Riigikohtuni välja. Kui meil täna ei õnnestu see maha hääletada koos opositsiooniga, siis ma palun inimestel uskuda, et ükskord me selle tühistame niikuinii. Ja kui varem meil ei õnnestu seda teha, tühistame selle 2027. aastal, kui pärast Riigikogu valimisi tuleme võimule. Senikaua käime me kohut ja kasutame kõikvõimalikke õiguslikke instrumente. Ja Tallinnas me lubame kompenseerida automaksu lastega peredele ja puuetega inimestele. Seda saame teha juba selle aasta oktoobrist, kui Keskerakond tuleb Tallinnas tagasi võimule. Ja me oleme selle[teemalise] eelnõu juba Tallinna Linnavolikogus esitanud. Aitäh!

Aitäh! Ja Eesti 200 fraktsiooni nimel Toomas Uibo, palun!

Hea juhataja ja head kolleegid! Mul tegelikult ei olnud üldse plaanis pulti tulla ja kõnet pidada, aga vaatasin, et meil on siin palju külalisi täna. Tere tulemast Riigikokku! No näete siis, kui lihtne on olla opositsioonis ja kui raske on tegelikult olla koalitsioonis, kui riigirahandus tuleb korda teha. Ja siin jäetakse mulje kas automaksu või mõne muu maksu [kontekstis], et justkui Riigikogu maja all on üks kelder, kuhu seda raha kokku kraabitakse ja siin koos ära süüakse. 

Tegelikkuses läheb see raha Eesti ühiskonda tagasi: läheb Eesti ühiskonna kaitseks, et meie riik püsiks iseseisvana ja oleks kaitstud, [ja selleks,] et meie õpetajad oleks hästi makstud, et me päästjad ja politseinikud saaksid normaalset palka. See julgeolekuolukord, mis täna maailmas on, tingib selle, et me kõik peame midagi natuke ära andma, et oma riiki hoida. Aga sellest opositsioon ju ei räägi. Jäetakse mulje, nagu siin ongi sellised inimesed, kes röövivad Eesti kodanikke. Mõelge natukene selle peale, see päris nii ei ole. 

Meil on vastutus oma riigi ees. Meil on vastutus selle ees, et meie rahandus oleks korras ja et meie rahandus oleks jätkusuutlik. 2023. aastal, kui ma Riigikokku tulin, ma nägin päriselt, milline on Eesti rahanduslik seis. Selles rahakotis oli üks suur sügav auk, sest headel aegadel olid kõik varud ära kasutatud, sest elu oli ilus. Eesti riik laenas raha selleks, et inimestele palka maksta. Kas te kujutate ette ühte ettevõtet, kes iga kuu võtab pangast laenu, et oma töötajatele palka maksta? Kui kaua selline ettevõte vastu peab? Ei pea. Tulud ja kulud peavad olema sellisel määral tasakaalus, et riigirahandus oleks jätkusuutlik. 

Ja minule ka ei meeldi automaks. Mulle see ei meeldi, ma võin öelda. Mulle võib-olla ei meeldi ükski maks. Noh, tegelikult ei saa ilma maksudeta, olgem ausad. See on meie kõigi ühine raha ja nii me seda Eesti riiki peame üleval pidama. Ja Eesti riigi ülalpidamine ongi kallis, väga kallis. Aga see on meie oma riik. Meil ei ole muud riiki kui see riik. Ma lihtsalt ei taha, et teile jääks selline ühepoolne mulje, et siin on üks ülimalt kuri valitsus, kes koorib Eesti kodanikke. See päris nii ei ole. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 592 esimesel lugemisel tagasi lükata. Peame seda ettepanekut hakkama hääletama. Valmistume hääletuseks.  

Lugupeetud Riigikogu liikmed! Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 592 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 47 Riigikogu liiget, vastu 25, erapooletuid oli 0. Ettepanek leidis toetust. Eelnõu 592 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.

Läheme tänase teise päevakorrapunkti juurde: Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 566 esimene lugemine. Ettekandja on Riigikogu liige Rain Epler. Palun! (Elevus saalis. Helistab kella.) Kuulame ettekandjat!

Aitäh, härra istungi juhataja! Head kolleegid! Ma tutvustan teile eelnõu, (Juhataja helistab kella.) mille sisu on iseenesest lühike ja lihtne. Tegemist on eelnõuga …

Head Riigikogu liikmed, kuulame ettekandjat! Kui soovite rääkida, siis paluks seda teha koridoris. See käib kõikide fraktsioonide kohta. Aitäh! Kõikide fraktsioonide kohta, ka fraktsioonitute kohta käib see.

(Naerab.) Pole viga, saame edasi minna. Inimesed on rõõmsad ja kihevil, ma vaatasin, need fraktsioonitud saadikud ja reformierakondlased, sest automaks jäi ikkagi kehtima. Mina ei saa nende rõõmu jagada.

Läheme selle eelnõu juurde, mida ma siin tutvustamas olen. Tegemist on eelnõuga, mis rahva seas on tuntud kui pangamaksu eelnõu. Siin on ka teisi fraktsioone olnud, kes on mõneti analoogse eelnõu esitanud. Aga nendes teistes eelnõudes olnud ettepanek oli võib-olla mõnevõrra radikaalsem, et lihtsalt võtta ühe sektori kasumist pool ära ja kogu lugu. Meie eelnõu ei pruugigi kedagi maksustada, ta annab raami selleks puhuks, kui krediidiasutused tegutsevad ja näiteks toimub midagi sarnast, nagu toimus intressidega mõni aeg tagasi. Siis hakkasid intressid väga kiiresti kerkima, meie pangad kandsid selle intressitõusu väga kiiresti ja sujuvalt üle laenuvõtjatele, küll aga unustasid selle edasi kanda hoiustajatele. 

Juba siis, see oli 2023. aasta alguses, kui me esimest korda selle eelnõu sisse andsime, algas ühiskonnas debatt selle üle. Pankurid tulid muidugi välja PR‑kampaaniaga. Hakati rääkima midagi sellist, et kui ettevõtja on olnud innovaatiline või kuidagi eriti produktiivne, siis ta saabki rohkem kasumit ja ebaõiglane oleks seda maksustama hakata. Tegelikult oli selles jutus tõetera sees selles mõttes, et tõepoolest, kui mõni ettevõtja on innovaatiline või suudab eriti tootlikult oma asja teha ja saab suuremat kasumit, siis ei tohiks seda kasumit kuidagi ekstra maksustada. Aga pankade puhul midagi sellist ei olnud. Pangad ei teinud oma tööd kuidagi efektiivsemalt, nad ei tulnud ka turule mingite uute toodetega, rääkimata sellest, et nad oleksid näiteks teenustasusid või intresse kohendanud nii, et need oleksid jõudnud sinna [tasemele], nagu nende emapankades näiteks Rootsis. Pangad lihtsalt kandsid intressitõusu üle ühele segmendile oma klientidest ja teisele jätsid kandmata.

Seetõttu me olemegi tulnud välja eelnõuga, mis ütleb, et just selliselt tekkinud erakorralisest kasumist pool tuleks riigile maksta. Teine variant oleks, et pangad korrigeeriksid intressi kohe mõlemas otsas, mis väldiks erakorralise kasumi tekkimist ja piltlikult öeldes selles erakorralises olukorras käitutaks ühiskonna suhtes õiglaselt. Sellisel juhul mingit maksu ei tuleks, mingit erakorralist kasumit ei tuleks. Kusjuures see erakorraline osa, mida maksustatakse, ei oleks mingi võrdlusbaasi aastate kasum ja kõik, mis seda ületab, vaid [võetaks] võrdlusbaasi aastate kasum pluss veel 50% erakorralist [kasumit], ja seda ületavast osast tuleks pool maksta maksuks. Ma ütleksin, et rohkem kui mingisuguse täiendava maksu [kehtestamise] eelnõu on see krediidisektorile raami andmise eelnõu.

Ma saan aru, et praegu on üks vastuargumente see, et intressiralli on möödas, intressid on pigem alla tulemas, kuigi maailm on jätkuvalt väga volatiilne, me ei tea, kuhu siin miski liikuda võib. Aga mõnes mõttes ongi hea praegusel rahulikumal ajal see raam paika panna, siis on pankadel ka ettevaatavalt olemas raamistik ja teadmine ning sõnum riigi poolt, kuidas võiks käituda. 

Seni ei ole seda laadi mõtted koalitsioonis head kõlapinda leidnud. Me mäletame kõik, ma arvan, seda pilti, mis ajakirjanduses oli, kuidas tol hetkel, kui diskussioon võimaliku pangamaksu kehtestamise üle algas, sellised tõsiste nägudega pankurid sisenesid toonase peaministri Kaja Kallase tööruumidesse, pidasid seal väga efektiivse koosoleku, milleks ei läinud tundi aegagi, ja siis me nägime pilte, kuidas nad hõlmade lehvides ja naerul näoga tulid sealt välja, sest peaministriga oli kokku lepitud, et mingit pangamaksu ei tule. 

Mina kutsun kolleege üles, et paneme selle raamistiku edaspidiseks paika. Leedu suutis väga kiiresti reageerida ja sai ka riigi tuludesse pankade erakorraliste kasumite pealt hulgaliselt raha. Ei saaks öelda, et midagi märkimisväärselt negatiivset oleks Leedu pangandussektoriga selle tulemusena juhtunud. Aitäh! Ma pikemalt praegu aega ei kulutaks.

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Evelin Poolamets, palun!

Aitäh! Esmalt kiidan head eelnõu. Sellest on ju varem juttu olnud ja on esile toodud probleemi, et ei jõuta piisavalt kiiresti reageerida, kui kõnealune olukord ette tuleb. Aga toon mõned numbrid. Eelmise aasta sügisel võisime lugeda, et Swedbank teenib Eestis kliendi kohta enim kasumit. Just Eesti klient ongi kõige kasumlikum: Eesti kliendi kohta teenis Swedbank kasumit 272 eurot, Rootsi kliendi kohta teeniti kasumit 233 eurot ja Lätis ainult 213 eurot. Huvitav on see pankade selline käitumine. Kas see eelnõu aitaks tasakaalu luua, nii et suured pangad kuidagi võrdsemalt oma kliente kohtlema hakkaksid?

Aitäh! Ilmselt aitaks veidi see, kui me paneksime paika raamistiku, mis ütleks pankadele, et riigi vaates ei ole see aktsepteeritav, kui niimoodi röövellikult oma klientidelt raha võetakse. Võib-olla paneb see neid ka laiemalt oma tegevuse üle mõtlema ja võrdlema seda tegevust näiteks emapankade tegevusega Rootsis, mõtlema, kuidas ka siin parema hinnatasemega teenuseid pakkuda.

Teine asi, mis muidugi aitaks pankadel klientidele soodsamalt teenust pakkuda, oleks konkurents. Eestis on pikki aastaid räägitud, et küll oleks hea, kui siia tuleks pankasid juurde, ja neid tuleks kusagilt mujalt, olgu siis Austriast või tuleks näiteks mõni Saksa pank. Paraku ei ole neid tulnud. Aga maailm on tänapäeval niivõrd hästi ühendatud, et tegelikult otsest vajadust selle järele, et mõni pank ka füüsiliselt siia oma kontori teeks, enam ei pruugigi olla. Juba on võimalik kasutada välispankade teenuseid ka selliselt, et Eesti resident saab endale nii pangakonto, pangakaardi kui ka kõik vajalikud makselahendused, ja seda oluliselt soodsamalt kui Eesti pangad [pakuvad]. Nii et selles mõttes, lisaks sellele eelnõule, ma arvan, [oleks hea, kui] ka inimesed oma käitumisega pankadele näitaksid, et naabruskonnas on krediidiasutusi, mis suudavad pakkuda paremat teenust soodsama hinnaga.

Aivar Sõerd, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud ettekandja! Teie eelnõu suhteliselt lühikeses seletuskirjas on prominentsel kohal selline väide: "Võib eeldada, et intressid jäävad kõrgeks ja võivad isegi tõusta, mistõttu on aasta lõpuni pigem oodata selle tulu suurenemine." Ma juhin tähelepanu sellele, et Euroopa Keskpank alustas intressilangetust 2024. aasta juunist. Sel aastal on intressid langenud, märtsis langesid viimati, ka järgmisel nädalal neid tõenäoliselt langetatakse. Sellest kirjutab Reuters, viidates juhtivate ökonomistide seisukohale, ja samamoodi viitab Reuters, et ökonomistide arvates on ees veel kaks intressi[langetust]. 

Opositsiooni eelnõud, jah, tavaliselt ongi hästi pealiskaudsed ja vigadega. Aga kas selline lause siin ei ole juba natukene ülemäärane praak? Kas teil on see teema üldse läbi töötatud? Ma küsin selliselt.

Aitäh! Kõigepealt ma tunnustan sind, Aivar. Tore on, kui mõnikord siin debatis osalevad ka koalitsiooni esindajad. Nii et selles mõttes aitäh tulemast! Vastuseks su küsimusele ütlen, et ma ei nõustu sinuga, nagu see lause oleks kuidagi ekstra prominentsel kohal. 

Ma tulen tagasi selle juurde, mis ma enne rääkisin. Nagu ma enne eelnõu tutvustades ütlesin – see, usun, annab sulle võib-olla teatava kindluse, et teema on läbi mõeldud ja läbi töötatud –, tõesti, hetkel ei ole intresside järsk tõus aktuaalne ja mõnes mõttes ongi parem sellises rahulikus õhkkonnas see raamistik ettevaatavalt paika panna, sõltumata sellest, millised on prognoosid või kuidas elu läheb. Aga kui peaks minema nii, nagu juhtus 2023. aastal, et intressid hakkavad järsult tõusma, siis me oleme pankadele juba ette saatnud sõnumi, et ärge sellisel juhul tehke niimoodi, et te kannate selle [tõusu] kohe päevapealt üle laenuvõtjatele, aga ei kanna seda üle hoiustajatele, mis on tegelikult, ma ütleks, röövkapitalism, eks ole. Nii et ma ei nõustu sinuga, see väide ei ole kuidagi ekstra prominentsel kohal.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Neid eelnõusid on opositsioon esitanud siin saalis küll ja küll, esitati ka eelmisel aastal, siis, kui euribor oli päris kõrge ja pangad teenisid päris korralikku kasumit, kuni miljard eurot aastas. Aga miks teie arvates ei ole koalitsioon tahtnud nendest jätkuvalt mitte midagi kuulda? Kehtestati uusi makse, vähendati peretoetusi, suurendati erinevate maksude määrasid, aga pangamaks on selline asi, millest koalitsioon ei ole tahtnud midagi kuulda.

Ma alustan oma vastust ühes kunagises tuntud huumorisketšis kõlanud lausega: kahtlusi ei ole, aga kõhklusi on. [Põhjus], miks koalitsioon ei taha teemaga tegeleda, võib olla seotud sellesama koosolekuga, mille pidasid maha meie toonane peaminister Kaja Kallas ja [Eestis] asuvate pankade juhid. Fotodelt oli näha, et pangajuhid olid tõesti ülevoolavalt rõõmsad, kui nad Stenbocki majast ära jalutasid. Ju seal midagi sellist kokku lepiti ja mingeid lubadusi anti. Milliseid [lubadusi anti ning] kas üldse ja milliseid vastulubadusi anti, sellest me täna kahjuks informeeritud ei ole.

Anti Poolamets, palun! 

Aitäh, hea juhataja! Eks Reformierakonna sünnitrauma ongi seotud pankadega, selle pärast neil ongi mingisugune traumaatiline suhe nendega. Kõik algas ju sellest, et 10 miljonit dollarit läks seiklema ja Siim Kallase allkirjaga tegi reisi ümber maakera, läks New Yorgi panka ja siis Šveitsi panka ning siis mätsiti ja mätsiti ja mätsiti, et ikka partei alles jääks. Ja näed, siiamaani särab. Nii see asi käibki, pankade kaudu, ja südametunnistuse piinasid on vähestel. 

Aga asi on selles, et meil on laual Leedu kogemus. Niipalju kui mina olen neid asjaolusid vaadelnud, [selle põhjal mulle] tundub, et neil on väga hästi läinud, pangad toimivad hästi, riigi rahakotti saadi raha. Äkki sa suudad veel võrrelda [ja öelda], millise maksu oleks võinud siis ära jätta? Minu meelest oleks see olnud täpselt see, millest me täna rääkisime: automaks oleks ära jäänud.

Jaa, kui me oleksime reageerinud niisama otsustavalt kui leedulased, siis, ma olen sinuga täiesti nõus, suurusjärkude mõttes olekski automaksu saanud ära jätta ja võib-olla oleks saanud ära jätta ka sellised muudatused, mis puudutavad suurperede toetamise vähendamist või kas või seda, et laste pealt ei saa pered enam tulumaksu tagasi ja nii edasi ja nii edasi. Tõepoolest, Leedu riigikassa on saanud sellest tublisti turgutust ja pangandussektori toimimise mõttes mingisugust katastroofi ei ole seal juhtunud, midagi negatiivset ei ole juhtunud. Eks pankurid said ka aru, et saigi palju [raha] võetud, ja tõmbasid tagasi. 

Aga ma olen leedulastega oma varasemas karjääris palju koos töötanud. Nendega on teinekord päris keeruline koostööd teha. Nad on nagu kanged, selles mõttes, et nad ajavad oma asja. Aga neid tuleb kiita selle eest, et see asi on selline Leedu asi. Isegi eraettevõtluses puutud sa kokku sellega, et leedulased väga vaatavad, kuidas Leedul paremini läheks. 

Ma vaatan, kuidas kas või sellesama maksuga on käitunud Reformierakond ja tema väiksemad koalitsioonipartnerid, aga mõtleme ka nendele numbrimaagiast kantud plaanidele näiteks tuuleenergeetika arendamisel või muul puhul. Kohati tundub, et paraku kipub Reformierakond rohkem hoolima ikkagi suurtest välismaa onudest kui oma riigist ja rahvast. Jällegi, võib-olla see ei olegi hoolimine suurtest välismaa onudest, see võib olla ikkagi seotud mingisuguse vastastikuse üksteise toetamisega. 

Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Meie Eesti kommertspankade omakapitali tootlus on suurem kui Skandinaavia erakapitalil [põhinevatel] pankadel. See on üleüldiselt teada tõde. Lisaks sellele, kui oli selline turbulentne aeg – me ei saa öelda, et nüüd ta oleks vähem turbulentne –, siis võeti keskpangas vastu otsus, et hakatakse euribori tõstma. Iseenesest oli näha, kuidas pankade kasum veelgi suurenes, ja oli ka väike lootus, kui pangajuhid käisid tollase peaministri juures. Aga nad tulid sealt väga lõbusalt välja ja selge oli see, et sealt mingit otsust ei tulnud. Kogu selle asja juures paneb imestama, et neil on niigi suur omakapitali tootlus ehk kasumid on suured ja euriboriga need kasumid veelgi suurenesid, aga teisest küljest …

Teie aeg!  

… Vabariigi Valitsus ei teinud midagi, et panna peale kohustusi, nii et need pangad hakkaksid solidaarselt vastutama ja panustama, selleks et riigi olukord paraneks.

Teie küsimus!

Jah, ma nõustun teiega. Meie valitsus mitte et ei teinud piisavalt, vaid ei teinud midagi. Isegi sõnumid olid kas olematud või suisa nagu tagurpidised.

Aivar Sõerd, palun! 

Austatud juhataja! Austatud ettekandja! Teie eelnõu eesmärk on just nagu maksustada netointressitulu kasvu, [võttes aluseks] kolm viimast aastat. Aga ma räägin, et alates 2023. aastast on olnud euribori langustrend ja see ju jätkub. Netointressitulu sõltub otseselt euribori muutusest. See tähendab, et lähiaastatel ei too teie eelnõu eelarvesse mitte sentigi maksutulu. Mõned aastad tagasi oli olukord, kus euribor sisuliselt 0‑st kerkis kuni 4%‑ni, see oli 2022. aastal. Mis teie seisukoht või arvamus on, mis teie positsioon on, millal teie eelnõu tõttu mingisugune tulu hakkab laekuma? Millal võiks jälle tulla selline olukord, kus euribor kerkib lühikese ajaga 0‑st 4%-ni?

Aitäh! Selle prognoosi puhul peab arvestama just praegu maailmas toimuvat. Me teame, et seni kehtinud maailmakord on kõvas raputuses. Kuhu need raputused välja viivad, seda on täna raske prognoosida nii minul kui ka, ma arvan, kõigil analüütikutel, kes istuvad ilusates klaasist majades. Seda prognoosi ma ei oska öelda. 

Retrospektiivselt oskan ma öelda seda, et kui me oleksime reageerinud sama kiiresti, kui seda tegi Leedu, siis oleksid meil tulud riigieelarvesse juba laekunud. 

Aga ma tahan, Aivar, öelda veel kord seda, mida ma olen juba kaks korda rääkinud. Me paneme pankade jaoks praegu paika raamistiku, mis ütleb neile, et kui saabub erakorraline aeg ja intressid hakkavad erakordselt kiiresti tõusma, siis ei ole õige ega õiglane kanda seda üle ainult laenuvõtjatele ja mitte kanda seda üle hoiustajatele. 

Minu arvates on ka pankade jaoks hea, kui on selline ettenähtavus ja riik on sellise raamistiku paika pannud. Võib-olla juhtubki tõepoolest see, et riigieelarvesse lisatulusid ei laeku, küll aga on ühiskonnas intressi mõju ikkagi sedapidi tasakaalus, et mitte ainult ei koorita laenuvõtjaid, vaid kõrgema intressiga antakse tulu tagasi hoiustajatele. Ma arvan, et siis me olemegi heas kohas. Ma veel kord ütlen: teha seda praegu, intresside valguses rahulikul ajal, mitte üleüldises mõttes rahulikul ajal, ongi hea. See pankade nii-öelda vastupropaganda oligi ju selline, et öeldi, et nüüd te [maksustate] tagantjärele ja pole ettenähtavust ja nii edasi. Väldiks seda. Teeme selle asja rahulikult ära ja järgmine kord oleme riigina juba palju paremas kohas.

Mart Helme, palun! 

Aitäh! See on mul niisugune spekulatiivne küsimus. Kui me vaatame seda, mis toimub vastastikuste tollide kehtestamisega, seda, mis toimub riikide võlakirjadega, seda, mis toimub börsidel, siis minul isiklikult tekib küll väga tõsine kahtlus, et meid ootab ees kogu maailma rahandussüsteemi krahh. Põhimõtteliselt võime jälle kasutada seda levinud väljendit: nii-öelda taksomeetri nulli keeramine rahvusvahelises rahanduses. Võib-olla tulevad mingid uued Bretton Woodsi kokkulepped, võib-olla viiakse raha uuesti kullastandardi alusele, sest suurriigid on viimastel aastatel kõvasti kulda kokku ostnud. Sellisel juhul kukub muidugi kogu Eesti maksusüsteem ka kokku. Eesti ei ole selleks absoluutselt valmistunud, absoluutselt ei ole valmistunud! Siim Kallase juhtimisel müüsime oma kullavarud ka mingisuguste kahtlase väärtusega ja tänaseks mitteeksisteerivate aktsiate eest maha. 

Aitäh!

Mis siis Eesti majandusest ja Eesti riigi ülalpidamisest üldse saab? Oled sa mingit teoreetilist konstruktsiooni siin mõelnud? Väga spekulatiivne küsimus.

Aitäh! Aitäh, hea kolleeg!

Aitäh, Mart! Tõesti, nagu ma Aivarile vastates juba ütlesin, mina praeguses situatsioonis prognoose teha väga ei julge. Tõepoolest, ka mulle tundub, et raputus on praegu nii kõva, et võrrelgemgi seda maavärinaga, millele võib järgneda tsunami, mis pühibki platsi puhtaks, ja siis tuleb hakata kõike otsast peale tegema. Aga ka siis, kui me siis oleme veel kohas, kus me saame seda teha, ma kutsuks Aivarit ka siis üles, et kui intressitemaatika pole veel kusagile jõudnud, siis mis selles halba on, kui me panganduse regulatsiooni paneme selliselt paika, et riik liigkasuvõtmist ei aktsepteeri. Minu arust oleks see igati mõistlik. Aga raputus on praegu tugev ja mulle tundub, et tugevnev. Kuhu see välja viib? Ma ei julge sellel teemal siin spekuleerima hakata. Ma arvan, Mart, et kui sa mõne küsimuse raames saad minu asemel siia tulla, siis on sul huvitavaid prognoose selle kohta pakkuda.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma tean, et sa oled väga hea sõnaseadja ning räägid pikalt ja laialt, mida sa oled siin juba tükk aega ka teinud, eks. Aga ma annan sulle praegu sihukese hästi keerulise ülesande. Kas võib? Ütle ühe või maksimaalselt kahe lausega, nii et ka koalitsioonisaadikud aru saaksid, miks see tulumaksuseaduse muutmine on vajalik. Ma loodan, et sa saad hakkama. Lõpeta minu lause: see tulumaksu[seaduse] muutmise seaduse eelnõu on Eestile vajalik selle pärast, et … Ja nüüd palun jätka.

… et tulevikus ei oleks kiiresti kerkivate intresside perioodil pankadel võimalik viljeleda sellist röövkapitalismi või liigkasuvõtmist, kus intressitõus kantakse üle ainult ühele poolele oma portfellist ehk laenuvõtjatele, aga see jäetakse üle kandmata hoiustajatele.

Martin Helme, palun!

Aitäh! Donald Trump esines eile või paar päeva tagasi kõnega, kus oli juttu sellest, kuidas need tema tariifid mõjuvad ja et näe, börsid langevad. Ta ütles väga ilusad sõnad: ta on väga hea meelega keskklassi ja tööinimeste poolel, et lõpuks ometi peab ju olema ka mõni president, kes astub keskklassi ja tööinimeste poolele, et siiamaani on kõik presidendid ja kõik valitsused olnud kogu aeg pankurite poolel. Tegelikult lähtub meie eelnõu ju samast mõtteviisist. 

Ma nüüd küsin. Meile üritatakse praegu selgeks teha, et nii ei tohi teha, sest majandus hakkab siis koledal kombel kannatama, kui pankadel on halb elu. Esiteks, kas nendel pankadel on ikka nii hull elu, et neilt ei võiks natuke rohkem maksu võtta? Teiseks, kas see on üldse tõsi, et majandus hakkab siis kannatama?

Ma mõtlesin, et ma vastan lühidalt: need inimesed valetavad. Meil on lähedalt võtta Leedu näide. Leedu tegi selle maksu ära. Veel kord: nii nagu meie eelnõu, ei taha ka meie minna ettevõtjaid maksustama lihtsalt selle eest, et nad saavad kasumit, et võtaks sealt ühe osa ära. Seda tahtis hiljaaegu teha Reformierakond, kes tahtis teha kõikidele ettevõtetele tulumaksu. Meie ei taha seda teha. 

Meie tahame seda, et kui pank ei ole turule tulnud mingisuguse tõesti turgu raputava innovatsiooniga, mis tooks talle tohutult kliente juurde või võimaldaks rohkem tulusid teenida või väga odavalt oma teenust pakkuda, ta lihtsalt kasutab kõrgele tõusnud intresse selleks, et koorida laenuvõtjaid ja mitte sentigi sellest [rahast] ei anna hoiustajatele, [siis oleks selge, et] nii ei tohi teha. Sisuliselt paneb see eelnõu pankade jaoks paika tegevusraamid. Meie ei taha minna ettevõtjate kasumit asja ees, teist taga maksustama, mida veel mõni kuu tagasi tahtis läbi suruda Reformierakond. Nüüd on nad õnneks selles asjas mõistuse pähe võtnud. Mine tea, ma olen siin mitu korda seletanud sama asja, võib-olla nad kuulavad kabinettides, tulevad siia, me läheme edasi ja panemegi selle raamistiku paika.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Palun juhtivkomisjoni ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi.

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Riigikogu rahanduskomisjon arutas antud eelnõu esimeseks lugemiseks ettevalmistamist oma 25. märtsi istungil. Eelnõu algatajate poolt tutvustas eelnõu Siim Pohlak. 

Nii. Komisjon langetas järgmised otsused. Esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 8. aprillil, kuid see [arutelu] on paraku nihkunud tänasesse päeva, määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja, ja kolmandaks, lükata eelnõu esimesel lugemisel tagasi.  

Head kolleegid, ma annan ka ülevaate komisjonis toimunud arutelust. Kõigepealt andis komisjoni esimees Annely Akkermann teada, et Vabariigi Valitsus ei toeta antud eelnõu. Põhjenduseks oli, et erinevalt teistest ettevõtetest maksavad krediidiasutused tekkepõhiselt kasumilt avansilist tulumaksu. Samuti oli valitsuse seisukohtades öeldud, et Eesti huvides on tugev pangandussektor, majanduse finantseerimine on Eestis tugevalt panganduspõhine ja kohalikel ettevõtetel on keeruline leida alternatiivseid finantseerimisvõimalusi. Eelnõu mõju oleks soovitule vastupidine, see nõrgestaks pangandussektorit ja ka Eesti majanduskeskkonda laiemalt.  

Nii. Seejärel oli meil arutelu. Ma ise alustasin küsimustega. Ma küsisin, et kuna seletuskirjas puudusid andmed viimase kolme aasta netointressitulu kohta, aga need on maksustamise aluseks, siis kas algatajal neid andmeid on. Siim Pohlak ütles, et täpset numbrit ta ei oska hetkel öelda, aga ta lubas mulle need andmed saata või anda või öelda või … Ma hetkeseisuga ei ole neid veel saanud. Võib-olla need ettekande ajal tulevad. 

Siis ma küsisin selle kohta, et euribori languse tõttu ei ole netointressitulu kasv nagu võimalik ja siis ei ole ka seda 50% ületavat osa, mida maksustada. Sellega algataja ka nõustus. 

Siis küsis komisjoni esimees … Ei, mina küsisin veel, ma küsisin seda, kas see 1,24 miljardit käesoleva aasta netotulu on ikka õige number. Seda kommenteeris Rahandusministeeriumi esindaja. Ta viitas ühele memole, mille ma ka sain, ja seal olid natuke teistsugused numbrid. Rahandusministeeriumi esindaja Lemmi Oro ütles veel sinna juurde, et eelnõu algataja eesmärk on pankadelt rohkem maksu võtta, aga siin tekib küsimus, kas see peaks olema tehtud selliselt, et selleks oleks vaja nagu uut maksusüsteemi või uut regulatsiooni välja töötada. Tegelikult viitas ta sellele, et meil on juba tegelikult pangamaks. Avansiline maksumäär on pankadel 18%, erinevalt ülejäänud ettevõtlussektorist, ja lõplik maksumäär, kui nad dividende jagavad, on 22%, mis sel aastal kerkis, muuseas. Me võime teiste riikidega võrrelda küll, aga seal on hoopis teistsugune taust ja teistsugune maksusüsteem, ka Leedu näite puhul siinkohal. Nii et see eelnõu nagu ei täida eesmärki. 

Tanel Kiik, hea kolleeg, ütles, et eelnõu eesmärk võib küll õilis olla, aga ta nõustub minu seisukohaga, et mineviku põhjal uue maksu kehtestamine võib tulevikus [suurema] tulu asemel tuua kaasa hoopis tulu vähenemise, ja et kogu eelnõu vajab nagu läbitöötamist. 

Nii. Ma küsisin ka euribori prognoosi kohta. Siis läks jutt sellele, et prognoosid on meil üldse ebatäpsed. Jutt läks siin Rahandusministeeriumi ja Eesti Panga majandusprognoosidele. Aga ütleme kokkuvõtlikult, et kui meie majandusprognoosid või Eesti Panga prognoosid ongi olnud ebatäpsed, siis praegu on ikkagi jutt euribori prognoosidest ja see on Euroopa Keskpanga valitsemisala. 

Nii. Komisjoni esimees Annely Akkermann esitas sellise mõttekäigu, et meil on ka muid valdkondi, kus on hea konjunktuur ja kus võib olukord paremaks minna. Näiteks ta tõi siin, et majutus‑ ja toitlustusvaldkonnad on olnud viimasel ajal kasumis. Kas EKRE ei tahaks ka neid maksustada? Siim Pohlak vastas, et ei, seda nad kindlasti ei soovi.  

Nii. Arutlesime veel Euroopa Keskpanga mandaadi teemadel ja rahapoliitika ennustatavuse teemadel.

Lõpuks tõi Rahandusministeeriumi esindaja välja ühe õigusliku probleemi. Asi on selles, et kui maksustamise aluseks on kolm viimast aastat, siis toimub nagu tagantjärele maksustamine ja sellist asja meie põhiseaduse kontekstis ei tohiks olla. Kolleeg Andrei Korobeinik küsis selle peale, et aga Leedu ju tegi seda, nemad ka maksustasid kolme viimase aasta keskmist, kuidas nendel see niimoodi saab olla ja miks meil ei saa. Rahandusministeeriumi esindaja vastas, et nii täpselt ta Leedu põhiseadust ei tunne, küll aga Eesti põhiseaduse mõttes on põhiseadusega vastuolus selline asi, kui maksubaase arvutatakse eelmiste aastate tulemuste põhjal. Maksumaksja ei saa ju eelmise aasta tulemusi enam mõjutada ja siit tekib see vastuolu põhiseadusega.  

Nii. See oligi see arutelu meil komisjonis. Veel kord: otsused olid, nagu ma ütlesin, need, et võtta eelnõu päevakorda 8. aprillil, see oli konsensuslik, määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja, selle poolt oli 11 komisjoni liiget, ja teha ettepanek eelnõu tagasi lükata, poolt oli 6 ja vastu 3. Nii. Tänan tähelepanu eest!

 Aitäh! Teile on ka mõned küsimused. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! No kui Reformierakond ei ole nõus pangamaksuga ükskõik mis kujul – eks siin opositsioon ole neid seaduseelnõusid juba esitanud ka –, siis on ju probleem selles, et me teame, et meie kommertspankade omakapitali tootlused ehk kasumid on suured, aga teiselt poolt nende valmisolek tulla ettevõtjatele või eluasemelaenu võtjatele intresside asjus vastu suur nagu ei ole. Me ei näinud ka tol ajal, kui euribor oli tõesti kõrge, et mingil viisil oleks laenulepingutes intressi baasosa muudetud. Seda ei olnud. Meie ülesanne on tekitada olukord, kus intressid langeks. Ka Eesti Panga president käis eelmine aasta välja mõned ettepanekud. Näiteks, kui panka vahetada …

Aitäh!

… siis pangavahetus läheb väga palju maksma. Seal on hüpoteegid, laenulepingud ja nii edasi, hindamised.

Hea kolleeg, teie aeg on täis.

Ma toon lihtsalt ühe näite. Kui meie mobiilteenuse pakkujad omal ajal, kui võeti seadus vastu …

Hea kolleeg, seda ma ei saa küll lubada, et see [küsimus] läheb lubamatult pikaks. Teil on vist üks küsimus veel varuks.

Aitäh, austatud küsija! Ütleme, kogu see pangandussüsteemi temaatika on muidugi hästi lai, ma möönan, keeruline ja nüansirohke. Mis puudutab pangavahetust ja seda, mis teil veel oli mainitud, mobiilsideoperaatori vahetust, siis see läheb antud eelnõust ikka väga kaugelt mööda. 

Teiseks, te küsisite, nagu erakondade poliitiliste hoiakute kohta mingite asjade maksustamise suhtes. Peale minu ettekannet tuleb läbirääkimiste voor. Mul on praegu tagasihoidlik ettekanne, ma räägin, mis meil komisjonis toimus. Peale seda, läbirääkimiste voorus saavad erakonnad oma positsioone laiemalt avada.

Martin Helme, palun!

Aitäh! Aivar, kõigepealt tahan sind tänada selle eest, et sa teed meile väga ilusti ülevaateid komisjoni tööst. See on siin koosseisus erandlik, et komisjoni arutelusid normaalselt vahendatakse. Aga ma tahtsin küsida selle kohta, et korra käis sinu ettekandest läbi see, mis on euribori liikumise prognoos. Sina oled meil finantsturgudega palju tegelenud. Mis on sinu prognoos, läheb see üles või läheb alla või jääb [paigale]? See on oluline selle seaduse kontekstis. 

Aitäh küsimuse eest! Minu tagasihoidlik prognoos vaevalt selle teema või selle minu rolliga kokku läheb. See pole koht, kus seda ette kanda. Mul ei ole ka sellist võimekust ja selliseid tööriistu, et neid prognoose teha. Ma ka püüan asjadest aru saada, seda muidugi. 

Aga praegu on majandusanalüütikute hoiak või prognoos, ka turgude ootus ju ikkagi selline … Ärme räägime USA asjadest, millega teie nagu kõvasti tegelete. Föderaalreservi intressitõusud või intressilangetused ei puutu praegu väga palju asjasse. Me räägime Euroopa Keskpanga rahapoliitikast ja siin on ikkagi majandusanalüütikute seas suhteliselt suur konsensus. Me nägime juba sellel nädalal, et suuresti muuseas selle tollitariifisõja mõjul euribor ju jälle kukkus. Natukene on ta taastunud, aga ta on ikkagi 2,2%, 4%-lt on 2%‑le kukkunud. Praegu on selline ootus, et järgmisel nädalal Euroopa Keskpank langetab [intressi] 0,25 protsendipunkti ja sellel aastal oodatakse juunis veel ühte intressilangetust ja järgmisel poolaastal veel kahte intressilangetust Euroopa Keskpanga valitsemisalas. Ehk euribor võiks 2%‑st allapoole langeda, see on praegu turgude ootus. Aga ma möönan muidugi, et praegu on olukord üsna turbulentne ja raskesti ennustatav.

Rain Epler, palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Aivar, sa enne kirjeldasid seda arutelu. Ma arvan, et me mõlemad mõistame, et Tanel Kiik päris täpselt ei saanud aru, mis on selle eelnõu sisu. Aga mulle tundub, et sina siiski said, kuigi sa esindad oma erakonda ja sellest võib-olla tuleneb sinu vastuseis sellele [eelnõule]. 

Aga minu küsimus. Mis sa arvad sellest, kui me seda laadi raamistiku paneks ikkagi pankade jaoks paika, et kui peaks tulema järgmine kiire intresside tõusu ralli, siis ei käitutaks nii, nagu käituti möödunud korral, kui intressitõus kanti kohe üle laenuvõtjatele, aga mitte hoiustajatele? Kas sellise raamistiku seadmine sinu arvates oleks mõistlik, kas või mõne muu eelnõu abil, või ei peaks seda üldse tegema?

Aitäh! Ma arvan, et see ei ole mõistlik. Teile meeldib üldse kopeerida oma mingisuguseid autoriteete. See on ju üsna [täpselt] kopeeritud Leedu praktikast. 

Kõigepealt, te olete lootusetult hiljaks jäänud. Selle euribori asja hiilgeaeg jääb aastate taha, siis ka Leedu ju seda rakendas. See mõju oli aastatel 2022, 2023 ja 2024. See on juba eilne päev, eks. Teiseks, Leedu kontekst on [meie omast] väga erinev. Meil tegelikult on pangamaks, pangad maksavad avansilist tulumaksu sel aastal 18% ja lõplikku tulumaksu 22%, kui nad maksavad dividende välja. Nii et, ühesõnaga, [pankadel] on suurem maksukoormus, kui on ülejäänud ettevõtlussektoril, ja seda võib käsitleda pangamaksuna. 

Teiseks, lihtsalt tuletan teile meelde, et Leedus on üldine ettevõtte tulumaksumäär palju madalam kui meil. Neil oli see 15%, seoses kaitsekulude rahastamise vajadusega nad tõstsid selle 16%‑le. Kontekst on hoopis teine. 

Nii et ma ei toeta mõtet, et selline raamistik oleks vaja välja töötada. Pealegi, teil on see niivõrd puudulikult ette valmistatud, et seda ei tahaks siin isegi väga tõsiselt arutada.

Kiitus ei saanud vastukiitust. Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Hea ettekandja! Teatavasti see praegune pangamaksu arutelu ei ole mitte selle üle, et pankadele tahetaks panna lihtsalt lisamaksu peale. Niipalju kui mina aru saan, on [arutelu all see], et euribori tõusust sõltuvalt tekib erakordne kasum ühel ettevõttel, mis on eraettevõte. Ühelgi teisel ettevõtlusvormil sellist asja ei ole, et kusagilt Euroopast tuleb üks direktiiv või suunis, antud juhul siis keskpangalt, paneme intresse otsa ja siis tekib erakordne kasum. 

Hetkel ei ole see enam aktuaalne, seda küll, aga jutt käib ju sellest, kui see muutub jälle aktuaalseks. See käib ikka mööda sinusoidi, aeg-ajalt tuleb jälle inflatsiooni ohjeldada, ja selle jaoks oleks see instrument hea. Aga kas te leiate, et see on õige, et inflatsiooni ohjeldamiseks peab raha voolama konkreetse ettevõtja taskusse? Mõte võiks ju olla see, et mitte jagada seda ainult hoiustajatele, siis ei oleks inflatsiooni ohjeldamise puhul mitte mingit vahet …

Suur tänu, hea kolleeg! Aitäh!

… vaid see läheks pigem osaliselt riigikassasse, et sellega saaks midagi asjalikku teha.

Aitäh! See oli väga-väga pikk küsimus ja natuke segane. Aga ma ütleksin, et maksustamist üldiselt ei saa ikkagi niimoodi üles ehitada, et kui mingis majandusvaldkonnas või mingil ettevõtete grupil tekib soodne konjunktuur ja erakorraline kasum, siis riik muudab kohe oma maksusüsteemi ja hakkab seal toimetama. Konjunktuur käib ka üles-alla. Mingil ajal on soodne konjunktuur, aga olukord võib järsult halveneda ja sama seltskond võib hoopis kahjumit hakata teenima. 

Tulen nüüd pangandussektori juurde tagasi. Tõesti, see oli üsna haruldane olukord, kus euribor kerkis paari aastaga 0‑st 4%‑ni. Inflatsioon ju kerkis ka üsna ootamatult, üsna erakordsed asjaolud olid pandeemiajärgsetel aastatel. Sellist olukorda ei julge vist lähiaastateks prognoosida. Ka selle tariifimöllu raames on oodata pigem majanduslangust või negatiivset mõju majanduskasvule. Muidugi, inflatsioon võib teha läbi ootamatuid arenguid. Aga jah, maksustamist ei saa üles ehitada sellele, et kui kuskil tekib soodne konjunktuur, siis hakatakse kohe maksusüsteemi muutma. Nii ei tohiks asjad olla.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Aga kas nii tohib olla, et kui valitsusel on rohkem raha vaja, siis minnakse suurperede toetuste kallale, siis minnakse autoomanike vara kallale, siis hakatakse maamaksu tõstma ja minnakse koduomanike vara kallale? Seda kõike te olete ise ju toetanud, olete siin uljalt nuppu vajutanud. Kohe, kui raha on vaja, läheme kallale. Ise ütlete, et konjunktuurist ei tohi lähtuda. Pankade kaitsel seisate siin vankumatult, otsides ühe argumendi teise järel, millele toetudes õigustada seda, et sealt ei tohi küll mitte midagi haugata, olgugi et on selgelt erakorralised kasumid. Seda ei ole eriti hea kuulata, ausalt öeldes.  

Minu küsimus puudutab seda, et te ütlesite, et teile siin kangesti meeldib kopeerida, kuidagi niimoodi halvustavas toonis. Milles see probleem on? Kui leedukad on mõelnud välja toimiva skeemi – te ei saa ju eitada, et see skeem on osutunud toimivaks ja toonud neile riigieelarvesse vajalikke vahendeid keerulisel ajal, kui on tarvis neid vahendeid suunata julgeolekuvõimekuse tõstmiseks –, siis milles see probleem on? Kui jalgratas on kellegi poolt leiutatud, siis miks mitte seda kopeerida, miks peaks hakkama ise seda uuesti leiutama?

Kui te tahate kopeerida, siis peate võtma arvesse kõiki aspekte, niimoodi kõikehõlmavalt. Ma juba rääkisin, et meie maksusüsteemid on erinevad. Leedu üldine tulumaksumäär on palju madalam kui meil. Nüüd nad tõstsid küll seda maksu ühe protsendipunkti võrra, aga ainult 16%‑ni. Neil ei ole sellist olukorda kui meil. Kogu ettevõtlussektor meil maksab, ütleme, tulumaksu kasumi jaotamisel, aga kommertspankadel on ju eriolukord. Kommertspangad maksavad 18% teenitud kasumilt avansilise maksena. Nii et siin on palju aspekte, mida tuleb arvestada, kui te tahate mingi riigi [tegevust] või midagi muud kopeerida.

Varro Vooglaid, palun!

Kas ma sain õigesti aru, et te ütlesite, et Leedus on ettevõtte tulumaks 16% ja meil makstakse avansilist tulumaksu 18%? Ma küll siin nagu eriti suurt vahet ei näe, ausalt öeldes, vähemalt kindlasti mitte kontseptuaalset põhimõttelist vahet, mis paneks meid olukorda, kus meie maksusüsteemid oleks fundamentaalselt, põhimõtteliselt erinevad, nii et see lahendus, mis on kasutusele võetud Leedus, ei võiks meile sobilik olla.

Ei, on küll … Aitäh küsimuse eest! (Lause ei ole saalis selgelt kuulda. Naer saalis.) Ei, on küll põhimõtteline vahe, et meil on …

Lugupeetud ettekandja, see märkus ei olnud kohane.

(Paus.) Meil on üldine tulumaksumäär 22% ja erinevalt ülejäänud ettevõtlussektorist maksavad kommertspangad ka avansilist tulumaksu teenitud kasumilt, mis ülejäänud ettevõtlussektorile ei kohaldu. (Hääled saalis.)

Anti Allas, palun!

Austatud eesistuja! Hea ettekandja! Kasutan võimalust küsida spetsialistilt. Miks Eestis kommertspangad ei paku fiksmarginaaliga laene? Äkki põhjendate seda? Mis teie arvamus on? Mujal Euroopas on meil valik, kas me seome ennast euriboriga või mitte, niimoodi kaudses mõttes, aga on võimalik ka nii-ütelda teada, võttes 30 aastaks laenu, kui suur see ühtlane protsent on. Mis see põhjus võib olla?

Aitäh selle küsimuse eest! Kahjuks me seda teemat komisjonis ei arutanud. Aga praegu ma just vaatasin, uudistes oli, et EfTEN-i esindaja – võin eksida, vabandust, kui ma eksin –, üks ettevõtja kommenteeris, et kuna euribor on langenud üsna madalale ja üsna kiiresti, siis praegu on õige aeg [intress] fikseerida. No järelikult on selline toode olemas.

Suur tänu teile! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Lauri Laats, palun! (Kõneleja palub lisaaega.) Kaheksa minutit. 

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid ja head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Kahjuks ei jõudnud ma oma küsimust lõpuni küsida, aga minu arust see näide, mis ma tahtsin tuua ja mis puudutab mobiilioperaatoreid, on siin täitsa kohane. Kui me räägime konkurentsi suurendamisest ning meie inimestele ja ettevõtetele soodsama teenuse pakkumisest, siis see on hea näide. Ma tuletan lihtsalt meelde, et kui mobiilioperaatorid said kohustuse mitte hoida kinni numbritest, vaid tekkis nii-öelda numbrite vaba liikumine, kui sooviti mobiilioperaatorit vahetada, siis mobiilioperaatorite hinnad läksid alla. Inimesed said numbrit liigutada ühe operaatori juurest sinna, kus oli soodsam. 

Mis puudutab panku, siis selge on ju see – ja see on fakt –, et meie kommertspankade kasumitootlus on suurem kui Skandinaavia pankade kasumitootlus. Me räägime omakapitali tootlusest. Teiselt poolt me näeme, et need intressid, mida küsitakse klientidelt ehk eluasemelaenu võtjatelt … (Sumin saalis.) Head kolleegid! (Paus.) Või siis nendel laenudel, mida antakse ka ettevõtjatele, on need intressimarginaalid kõrgemad. Mis on see seletus, miks nad on kõrgemad? Väga head seletust ei olegi. Aga on toodud välja, et meil peaks olema rohkem panku, meil peaks olema selline konkurents, mis tooks need intressid alla. 

Kuulasin ka Eesti Panga presidendi mõtteid, mis ta eelmisel aastal avalikult välja ütles. Tegelikult on täiesti olemas need meetmed, kuidas saada kommertspankade intressid alla. Kui soovitakse laenulepingut viia teise panka ehk võtta pakkumisi konkureerivatelt kommertspankadelt, siis see takerdub selle taha, et kliendid saavad aru, et kui nad tahavad laenu viia üle teise panka, siis see üleviimine on väga kallis. Me räägime laenulepingu tasust, me räägime hindamisakti eest tasumisest, me räägime ka notaritasust. Iga laenuga kaasneb reeglina ka hüpoteek. Siin me saame pakkuda seadusandja poolt leevendust. Sellised leevendused on olemas nii Soomes kui ka Rootsis. Kui klient soovib lepingu ühest pangast teise üle viia, siis administratiivsed tasud on seal tunduvalt väiksemad kui meie kommertspankadel. See on üks võimalus, kuidas me saaksime intressid alla viia. 

Meil seda võimalust ei ole. Me nägime selgelt, et kui alates 2022. aastast hakkas euribor tõusma, siis ei olnud pankadel valmisolekut ise intressi alandada, vaatamata sellele, et väga paljud kliendid – see info on tulnud nii ettevõtjatelt kui ka eraisikutelt – käisid pangas ja juhtisid tähelepanu, et euribor on tõusnud, neil on raske, võlakoormus on tagasimaksete tõttu suurenenud, ning küsisid, kas oleks võimalik intressi langetada. Pangad seda reeglina ei teinud. Mis siis juhtus? Juhtus see, mida me nägime ka pankade aruannetes: 2023 ja 2024 pankade kasumid kahekordistusid. Kahekordistusid! 

2023. aastal esitas opositsioon ettepanekuid, kus öeldi selgelt, et see on ebanormaalne olukord ja tuleb rakendada pangamaksu liigkasumi pealt. Järjepidevalt ütles koalitsioon ei. Keskerakond andis minu arust sisse neli seaduseelnõu sellel teemal, kindlasti andis ka EKRE niisama palju, kolm või neli. Aga järjepidevalt hääletati meie ettepanekud ikkagi maha. Mis siis kokkuvõttes juhtus? Juhtus see, mida me näeme praegu majanduses. Selle asemel et investeerida majandusse, pidid ettevõtjad, kellel olid laenud, sel perioodil maksma tagasi tunduvalt rohkem raha. Inimesed, kes oleks võinud rohkem tarbida, maksid euribori tõusu tõttu [rohkem] laenu [tagasi] ja tarbimine kahanes. 

Need on probleemid, mida oleks saanud lahendada pangamaksuga. Me oleks pidanud pankasid kohustama vähemalt selleks, et nad langetaks selleks ajaks baasintresse, mis oleks langetanud ka laenuvõtjate maksukoormust. Või siis oleks tulnud tõesti panustada riigile, riik oleks leidnud meetmed, kuidas inimesi aidata ja nende olukorda leevendada. Mitte midagi sellist ei toimunud! Nüüd öeldakse meile, et teate, te olete selle eelnõuga hiljaks jäänud. Mina küsin: miks te ei ole kahe aasta jooksul mitte midagi teinud? 

Lugupeetud kolleegi Aivar Sõerdi suust kõlasid siin lausa valed. Ma tulen Leedu juurde tagasi. Kordan veel: ei ole mõtet ajada sassi kahte asja. Üks on klassikaline ettevõtte tulumaks ja teine on avansiline tulumaks, mis on selleks aastaks pankadel tõesti 18%. Te kehtestasite ettevõtjatele ka nii-öelda klassikalise ettevõtte tulumaksu, mille kohta te olete ju uues koalitsioonis võtnud vastu otsuse, et järgmisest aastast, kui see oleks pidanud kehtima hakkama, see enam ei kehti. Ehk te võtsite tegelikult selle otsuse tagasi. Leedus on kehtestatud lisaks klassikalisele ettevõtte tulumaksule, mida pangad maksavad, intressikasumi maks. Need on kaks erinevat asja minu arust.

Aivar on kaks või isegi kolm korda siit puldist rääkinud täpselt sama juttu, mida ta ka täna rääkis ja mis ei vasta lihtsalt tõele. Ma ei saa aru, miks ta seda räägib. Ärme palun ajame sassi! Avansiline tulumaks, see, mis on pankadele kehtestatud, on 18%. See on kõik õige, see ongi avansiline tulumaks. Leedus maksavad klassikalist ettevõtte tulumaksu mitte ainult pangad, vaid ka teised ettevõtted. Lisaks maksavad pangad ajutiselt tulumaksu intressikasumi pealt saadavalt tulult. 

Igal juhul kutsun ma koalitsioonisaadikuid üles mõtlema selle peale, et kui praegu tõesti ei ole võib-olla õige aeg kehtestada pangamaksu, siis me peame ette vaatama ja selleks valmis olema. Teiselt poolt me peame väga tõsiselt mõtlema selle peale, kuidas saada meie inimeste intressimaksed madalamaks. Selleks on olemas meetmed ja nendega tuleb tegeleda. Tegelikult tuleb need otsused vastu võtta

Kordan üle. Selleks et tekiks normaalne konkurents pankade vahel ja inimesed saaks pangalaene tõesti väga kergelt ühest pangast teise viia ehk vahetada partnerit, nii nagu on see võimalus mobiilioperaatorite puhul, tuleb need küsimused, mis puudutavad hüpoteegi seadmist, mis puudutavad pankade laenulepinguid, mis puudutavad laenulepingute katkestamist, hindamisakte, ära reguleerida. Siis me saame intressid samale tasemele, nagu on Skandinaavia turul. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt on mul au paluda Riigikogu kõnetooli uue nime saanud erakonna EKRE – Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel kõnelema Martin Helme. Niikaua kuni sa saabud: kas juhatajad võivad ka edaspidi kasutada lühendit EKRE?

Veel ei ole [parandus] B-kaardil, aga tulevikus saab olema. Kui kanne tehakse registrisse, siis hakkame siin ka muutma. 

Võtame asja kokku. Jah, nii nagu Lauri ütles, ka meie oleme siia korduvalt tulnud eelnõuga, et kehtestataks erakorraline pangamaks. Loogika on ju väga lihtne. Meil on koalitsioon, nüüd on meil parempoolne koalitsioon, kes nüüd tuleb oma jutu järgi makse langetama. Ta on kehtestanud automaksu, on tõstnud tulumaksu, on tõstnud käibemaksu mitu korda – tulumaksu ka mitu korda –, on tõstnud kõiki aktsiise, on tõstnud maamaksu, on ära võtnud peretoetusi, on ära võtnud lastega kodus oleva ema tervisekindlustuse, on kinni pannud maakoole, on vähendanud tee-ehitust ja teehooldust, on kärpinud huviharidust, sest raha ei ole ja kuskilt peab raha ju riigieelarvesse tulema. Aga siis on üks püha lehm, mida me ei saa puudutada, mitte mingil juhul ei saa puudutada, sest muidu kukub taevas alla, majandus kukub kokku, ettevõtlus jääb seisma. Noh, ei tohi! 

Aivar Sõerd räägib meile siin põlgliku muigega, kuidas me kopeerisime Leedust üks ühele maha seaduse, mis on nii kehv, et seda ei saa üldse menetledagi, see seadus on nii praak. Ma ei tea, kas koopiapaber oli praak või leedukad tegid kehva tööd. Igatahes tuli Leedu eelarvesse sellega kõvasti raha, sadu miljoneid. Aga meie, näe, arutame siin, mida järgmiseks kärpida. 

Nii see loogika meil on. Meil on valitsus, kelle esimene instinkt on alati, et tuleb võtta raha lihtsa inimese taskust, siis ta võtab raha Eesti ettevõtja taskust ja siis võtab kõikidelt avalikelt teenustelt raha ära. Aga vaata, Rootsi pangalt ta raha ei võta. No ei võta, ei saa võtta! 

See on põlastusväärne. See mõtteviis on põlastusväärne! Mina mõtlen samamoodi, nagu ütles Donald Trump, et ma olen uhkusega tavaliste inimeste poolel, mitte pankurite poolel. Ma soovitan siiski hoolikalt järele mõelda, enne kui te selle eelnõu jälle prügikasti loobite. Aitäh!

Aitäh! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 566 esimesel lugemisel tagasi lükata. Peame seda ettepanekut hääletama. Asume selle ettepaneku hääletamise ettevalmistamise juurde.  

Head kolleegid, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 566 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt hääletas 46 Riigikogu liiget, vastu 20, erapooletuks jäi 0. Ettepanek leidis toetust. Eelnõu 566 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.

Oleme jõudnud kolmanda päevakorrapunktini: Vabariigi Valitsuse algatatud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõu 570 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Varro Vooglaid, palun! Ei, kõik on õige.

Suur tänu! Head kolleegid! Täna kõnelen siin, nagu kolmandal lugemisel ikka, fraktsiooni nimel. Kõnelesin ka kahel eelneval lugemisel sel teemal, esimesel korral fraktsiooni nimel, teisel korral iseenda nimel. Tõtt-öelda väga palju uut enam lisada ei ole, kõik oluline on öeldud. Ühtlasi on ju ka arusaadav, et ükskõik, mida me siin räägime, ega sellest midagi kasu ei ole, sest räägitut kuulda nii või teisiti ei võeta. 

Kõige lühemalt öeldes peab aga kordama, et kogu see projekt, millega me siin täna silmitsi seisame, on sügavalt häbiväärne. Mina ei taha elada riigis, kus riigivõimu teostatakse sellisel viisil. Kogu seda projekti iseloomustab sügav valelikkus ja manipulatiivsus. Nagu me viimasel nädalal oleme kuulnud, on selle mustri elluviimiseks kutsutud appi isegi suhtekorraldusbüroo. Kuna on tarvis niivõrd palju valetada ja avalikkust eksitada, siis ilmselt ministeerium koos oma armeega, terve valitsus, kogu koalitsioonisaadikute armee ei saa selle ülesandega hakkama. Maksumaksjate raha on peetud vajalikuks kulutada selleks, et palgata appi Meta büroo, kes on aidanud seda projekti õigustada ja avalikkusel kurgust alla suruda. No ei ole ju ilus vaatepilt, olgem ausad. Aga ühtlasi on see muidugi arusaadav, sest kui on tarvis niivõrd palju valetada, vassida ja manipuleerida, siis ega ei saagi muidu hakkama, kui tuleb abijõudu palgata.  

Milles seisnevad selle eelnõu kaks peamist probleemi? Kõige laiemalt öeldes, esimene aspekt on julgeolekuaspekt ja teine aspekt on õigusriikluse aspekt. 

Julgeolekuaspektist on probleemiks see, et kuigi teie väidate, et see eelnõu lähtub eesmärgist kahandada julgeolekuohte, mis [meid ähvardavad], siis sellega reaalselt mitte mingisuguseid julgeolekuohte ei kahandata. Ei Eesti Kristlik Õigeusu Kirik, endise nimega Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik, ega ka Pühtitsa klooster ega nende kanoonilised sidemed ei kujuta endast reaalselt mitte mingisugust julgeolekuohtu. Ei eelnõu seletuskirjas ega ka eelnõu põhjendamiseks esitatud sõnavõttudes ei ole mitte kordagi räägitud mitte ühestki faktist, millest nähtuks reaalne julgeolekuoht. Tõtt-öelda, erinevates sõnavõttudes on ka öeldud, et ega praegu ei olegi julgeolekuohtu, seda on isegi tunnistatud. Öeldakse, et eelnõu lähtub eesmärgist vältida võimalust, et tulevikus võiksid sellised julgeolekuohud tekkida. Teisisõnu, te väänate usuühendustel käsi, sunnite neid oma kanoonilisi sidemeid katkestama mitte tulenevalt mingisugusest reaalsest julgeolekuohust, vaid tulenevalt eesmärgist, et välistada mingisuguseid tulevikus võib-olla tekkivaid julgeolekuohte. No õigusriigis ei saa niimoodi käituda, aga õigusriikluse aspekti juurde tuleme mõne hetke pärast. 

Selle asemel, et kahandada reaalseid julgeolekuohte, te tegelikult ju suurendate julgeolekuohte – täiesti selgelt suurendate! –, ebaõiglaselt survestades Eesti suurimat kirikut ja kloostrit katkestama oma kanoonilisi sidemeid ja ähvardades alternatiivina sundlõpetamisega. See ei ole mingi propagandistlik väide, vale ega eksitamine. See on ju reaalselt nii! Kirikute ja koguduste seadus ütleb, peast ütlen praegu, § 16 lõike 3 punktis 1, et siseminister võib pöörduda kohtu poole sundlõpetamise taotlusega, kui kiriku ja koguduse põhikiri ei ole kooskõlas kehtiva seadusega. Selle eelnõuga te lootegi eeldusi, et nende olemasolevad põhikirjad ei oleks kooskõlas kehtiva seadusega ja siseminister saaks pöörduda kohtu poole sundlõpetamise taotlusega. See ei ole opositsiooni mingi valelik propagandaväide, see ongi reaalsus. Te ähvardate neid sundlõpetamisega olukorras, kus nad ei ole mitte midagi valesti teinud, ja loote ise seeläbi olukorra, mis tekitab tõsise julgeolekuohu. 

Tõsi, ma arvan ka, et kui see seadus täna vastu võetakse, siis ega kohe ei juhtugi midagi. Aga kui järg jõuab nii kaugele, et valitsus peab hakkama päriselt sundlõpetama näiteks Pühtitsa kloostrit, peab hakkama jõustruktuuridega jõustama seda otsust, et klooster saaks sundlõpetatud, siis on ju vägagi tõenäoline, et tekib reaalne julgeolekuoht. Ma olen korduvalt eelnõu menetlemise käigus ka küsinud, kuidas te seda ette kujutate, kui asi jõuabki nii kaugele, et peab hakkama sundlõpetama, kas te olete valmis seda päriselt tegema. Kordagi pole mulle selle peale midagi sisulist vastatud. Siseministrina Lauri Läänemets, ma ei mäleta, kolm, neli või viis korda seletas mulle, et ei-ei, ega see asi nii kaugele ei jõua, pole mõtet sel teemal rääkida. Aga võib jõuda ja peaks olema läbi mõeldud, mida te siis kavatsete teha. Ehk siis, tõde on teie väidetule vastupidine: te suurendate, mitte ei kahanda julgeolekuohte.  

Mis õigusriikluse aspekti puutub …

Vabandan, hetke segan. Kas te soovite lisaaega?

Jaa, ma palun kolm minutit.

Kolm minutit lisaks.

… siis ilmselgelt on tegemist räige sekkumisega usuvabadusse. Põhiseadusega on teatavasti ette nähtud, et Eesti Vabariigis kehtib usuvabadus. Eesti Vabariigil ei ole mitte mingisugust õigust ühelegi usuühendusele ette kirjutada, millised kanoonilised sidemed sellel olla võivad või ei või. Usuvabadus tähendabki ennekõike usuühenduste ja usklike endi kaitset riikliku sekkumise eest. Siin me näeme otsest jõulist sekkumist Eesti suurima kiriku ja kloostri usuvabadusse, sest just nimelt riik kirjutab neile ette, et neil ei või olla selliseid kanoonilisi sidemeid, nagu nad ise on valinud ja õigeks peavad. Jah, seda nõutakse, nagu öeldud, sundlõpetamise ähvardusel. 

Vaatame § 40. See ei näe usuvabaduse piiramise alusena üldse ette julgeolekukaalutlust. Ei ole sellist seaduslikku alust põhiseaduses ette nähtud. Aga isegi kui oleks selline seaduslik alus ette nähtud, peaksid kõik usuvabaduse piirangud vastama põhiseaduse piiramise ülddogmaatikast tulenevale kolmele nõudele: need peaksid olema sobilikud, need peaksid olema vajalikud ja need peaksid olema mõõdukad. Mida see konkreetselt tähendab, seda ma ei jõua siin rääkida, aga eeldatavasti teie kõik, kes te põhiseaduse dogmaatikasse olete süvenenud, teate seda isegi. Fakt on see, et piirangud ei ole ei sobilikud, vajalikud ega ka mõõdukad. Nad ei ole sobilikud sellepärast, et nendega põhimõtteliselt ei ole võimalik saavutada taotletud eesmärki. See, kas kanoonilised sidemed on kirjutatud põhikirja või ei ole, ei välista mitte mingil moel reaalse mõju avaldumist, kui seda tahetakse avaldada. Teiseks, nad ei ole vajalikud, sest sama eesmärki, mida väidetakse end taotlevat, saaks saavutada vähem riivavate piirangutega. Kolmandaks, nad ei ole ka mõõdukad ehk proportsionaalsed. See kahju, mida tehakse usuvabadust riivates – reaalselt riivates –, on palju suurem kui see hüve, mis saavutatakse väidetava julgeolekuriski vähendamisega, kusjuures reaalset julgeolekuohtu ei eksisteerigi. Nii et kogu see jutt on hüpoteetiline, et mitte öelda eksitav. 

Lõpetuseks, mu aeg hakkab otsa saama, ma tahan tsiteerida Pühtitsa kloostrilt eile laekunud kirja kõigile Riigikogu liikmetele, kus on öeldud: "Me oleme nunnad ja meie elu mõte on järgneda Kristusele. Temale oleme me andnud nunnatõotused ja vandunud truudust. Temale, Jeesus Kristusele, mitte aga riiklikele liidritele, mitte poliitilistele erakondadele oleme vandunud truudust ja tunnistanud, et jääme Talle ustavaks isegi kuni surmatunnini ja meie soov pole vastuolus Eesti Vabariigi Põhiseadusega. Meile aga heidetakse ette truudust nunnade pühalikele tõotustele. Sellega seoses tahame esitada küsimuse – austatud saadikud, miks te sunnite meid minema vastuollu südametunnistusega? Miks te püüate sundida meid tegema kanoonilist kuritegu? Miks te ei suhtu mõistvalt inimestesse, kes elavad teie jaoks teistsugust ja võib-olla isegi arusaamatut elu?" Need on küsimused, millele oleks vaja anda reaalsed vastused, mitte neid tuimalt ignoreerida. Aitäh!

Aitäh! Eeldatavalt Isamaa fraktsiooni nimel ja volituse alusel, Jaanus Karilaid, palun! 

Head parlamendi liikmed! Vastupidi, täna me teeme otsuse eelnõu üle, mille eesmärk on tagada Eestis tegutseva õigeusu kiriku sõltumatus ja vabadus. Üks peamisi põhjuseid, miks see seadusemuudatus vajalik on, seisneb selles, et on hädavajalik tagada, et mis tahes Eesti Vabariigi pinnal tegutsev kirik ei oleks allutatud agressiivse ja meie riigi suhtes otseselt vaenuliku välisriigi poliitilisele ega mis tahes muule kahjulikule mõjule, kuna see kujutab Eesti jaoks kaalukat julgeolekuohtu. Seetõttu on see eelnõu väga vajalik ühe Eestis tegutseva õigeusu kiriku administratiivseks eraldamiseks Moskva patriarhaadist. 

Usuvabadus on Eestis tagatud. Seda ei saa vaidlustada mitte keegi, kes mõtleb tervemõistuslikult. Meie eesmärk on tagada, et Eestis tegutsev õigeusu kirik ei oleks allutatud ühegi vaenuliku välisriigi poliitilistele huvidele ega juriidilistele kanalitele, mis võivad kahjustada meie rahvuslikku julgeolekut. Eelnõu ei käsitle ainult õigeusu kiriku vabadust, vaid laiemalt ka meie riigi julgeolekut ja iseseisvust. 

Mõned poliitikud, eelkõige EKRE‑st ja Keskerakonnast, on püüdnud tekitada segadust ja levitanud valeinfot, väites, et selle seadusemuudatusega piiratakse usuvabadust või sunnitakse kirikut mingil moel oma õpetust muutma. Soovin kinnitada, et selline väide ei vasta tõele. Me ei sekku kiriku õpetusse, vaid ainult administratiivsetesse küsimustesse. Riik ei ole soovinud, et õigeusu kirik muudaks oma nime, vaid et kiriku põhikiri ja struktuurid ei oleks enam seotud Moskva patriarhaadiga. Seda ei ole juhtunud, kuigi aega anti piisavalt. 

Siseministeerium on selgitanud, et Pühtitsa kloostril on õigus lahkuda Moskva patriarhaadi alluvusest, ilma et nad sooritaks kanoonilist kuritegu. Tegu ei ole mingisuguse rikkumisega, vaid eelkõige valikuvabadusega, mis kuulub kõigile Eesti elanikele ja organisatsioonidele. Lisaks on õigeusu teoloogid korduvalt selgitanud, et Konstantinoopoli patriarhaadi alla kuulumine ei ole vastuolus õigeusu kiriku kaanonitega. 

Me ei ole tegemas midagi muud kui taastamas õiglust ja tagamas ajaloolist õigust, mis valitses Eestis tegutseva õigeusu kiriku suhtes enne Nõukogude okupatsiooni. Selle seadusemuudatusega taastame ajaloolist õigust ja õiglust, andes Eestis tegutsevale õigeusu kirikule vabaduse olla sõltumatu Moskvast. Me ei tohi unustada, et Eestis tegutsev õigeusu kirik oli enne Nõukogude okupatsiooni osa Konstantinoopoli patriarhaadist. 

Lõpetuseks soovin kõigile selgitada, et usuvabadus Eestis on kaitstud ja meie eesmärk ei ole takistada ühtegi kogudust või kirikut oma usku praktiseerimast. See seadus ei riku ega kahjusta ühtegi õigust, vaid aitab tagada kõigi Eestis tegutsevate kirikute ning suures mastaabis ka riigi sõltumatuse. 

Usuvabadus ei tähenda, et ükski riik, kirik või usuühendus võiks oma huve ja vaenulikku ideoloogiat suruda peale teisele riigile, ega seda, et meie riik peaks aktsepteerima välisriigi vaenulikku ideoloogilist mõju meie kodanike usuvabadusele. 

Täna on meil ajalooline võimalus hääletada selle eelnõu vastuvõtmise poolt. Kutsun kõiki kolleege julgelt eelnõu poolt hääletama. Kes eelnõu vastuvõtmist ei toeta, näitab üles leplikkust vale ja ülekohtuga või tegutseb lausa vastuolus meie riikluse ja rahvuslike huvidega. Ma tänan.

Tänan teid! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Lauri Läänemets, palun! (Kõneleja palub lisaaega.) Kaheksa minutit. 

Lugupeetud istungi juhataja! Head parlamendisaadikud ja lugupeetud inimesed, kes kindlasti seda teemat pingsalt jälgivad! Olgu öeldud, et põhjus, miks me seda eelnõu menetleme, on julgeolek. See julgeolekuprobleem ei tule mitte Eesti inimeste seast, mitte õigeusklike seast, nagu püütakse väita. See ei tule üldse Eesti riigist, vaid see tuleb Venemaalt. Põhjus on Venemaa agressioon, Venemaa agressiivsed kavatsused Eesti ja ülejäänud läänemaailma suhtes. 

Sellel eelnõul on ainult üks eesmärk. Selle eelnõu eesmärk on, et Kremlist, piltlikult öeldes Vladimir Putini kabineti kõrval asuvast kabinetist, ei juhitaks Eestis tegutsevat usuorganisatsiooni. Kes teab ja oskab vaadata, siis näeb, et nii põhikirjas on selgelt öeldud kui ka teiste usuliste sidemete kaudu, mis seda kirikut seovad Moskvas asuva patriarh Kirilliga, öeldakse, et siin tegutseva kiriku kõrgeim juht asub Moskvas. Tema otsustab, kes on siinsed väiksemad kirikujuhid, tema otsustab, mida siin võib otsustada ja mida mitte. Kõike tuleb Moskvaga kooskõlastada. 

Me oleme näinud, kuidas Venemaal asuv Moskva patriarhaat õigeusu kiriku võrgustiku kaudu sekkub teiste riikide autonoomiasse ja püüab neid Venemaa poole kallutada. Kõige viimane ja kõige räigem näide oli Moldovas, kus sekkuti otseselt raha, mõjutustegevuse ja propagandaga selleks, et Moldova rahvas ei otsustaks Euroopa Liiduga liitumise kasuks. Ukraina on pannud kokku mahuka dokumentatsiooni, mis puudutab seda, kuidas Moskva patriarhaat õigeusu kiriku võrgustiku kaudu sekkus Ukraina tegemistesse ja kuidas valmistati ette sõda, Venemaa kallaletungi Ukrainale. Need on faktid. Need on faktid! Veel kord: need on faktid. Need on julgeolekut puudutavad faktid.

Kõlavad väited – need väited on alguse saanud pigem Venemaa narratiividest, mida Venemaa proovib levitada –, nagu keegi ütleks, et siin tegutsevad õigeusklikud on Eesti jaoks oht. Ei ole! See eelnõu ei ole siinsete õigeusklike vastu suunatud. Seetõttu ei saa ka öelda, nagu keegi tahaks siinseid inimesi kuidagi ahistada. Selle eelnõu ainuke soov ja taotlus on see, et katkestataks sidemed Kremliga, katkestataks sidemed Moskvaga.

Tegelikult, kui räägitakse kanoonikast ja tsiteeritakse erinevaid inimesi, siis peaks meeles pidama, et kristlus on armastus. Seda aga nimetatakse valeõpetuseks, seda nimetatakse valeõpetuseks ka õigeusus, kui sa peaksid heaks kiitma kõike seda, mida patriarh Kirill on öelnud, nimelt seda, et Ukrainas võib inimesi tappa, Ukrainas võib inimesi vägistada, Ukrainas võib inimesi küüditada. See ei ole kristlus. See on valeõpetus ja kirik peaks sellest ise loobuma. Kahju on öelda, et seda pole siinne kirik teha tahtnud.

Mis puudutab põhiseadust, siis seda eelnõu valmistati ette väga pikalt, ligi aasta aega. Põhiseadus ütleb kahte asja. Põhiseadus ütleb, et meil on usuvabadus. Ma usun, et nii selle eelnõuga kui ka kõigi teiste tegevustega parlament ja valitsus Eesti Vabariigis usuvabadust kaitsevad. Ühtlasi ütleb põhiseadus, et julgeolek tuleb täpselt samamoodi tagada. Usuvabadus ei kaalu mitte kunagi üles julgeolekuküsimusi. Nad on kõrvuti ja neid peab kõrvuti vaatama ning selle eelnõuga on seda ka tehtud. 

Ma meenutan, et kõik kirikute nõukogu ettepanekud on võetud siin eelnõus arvesse. Kõik kirikute nõukogu ettepanekud, välja arvatud need, mida tegid siinsed Moskva patriarhaadile alluvad õigeusklikud. Kõik muud ettepanekud on arvesse võetud. Ehk see on vale, kui keegi räägib, et tegemist on usu kallale minemisega, usuvabaduse piiramisega. Vahet ei ole, kas tegemist on katoliku kirikuga, kas tegemist on luteri kirikuga – kõik nad on saanud neid ettepanekuid teha ja neid ettepanekuid on selles eelnõus arvestatud, selleks et usuvabadust kaitsta ja kindlustada.

Ma meenutan, et ei ole olemas vene õigeusku, on olemas õigeusk ja õigeusku on Eestis võimalik jätkuvalt praktiseerida, isegi kui kirik peaks otsustama, et ta ei kavatse seda seadust täita. Isegi siis jäävad kogudused tegutsema, isegi siis jäävad kirikuhooned avatuks. Kuid ma ei näe ühtegi põhjust, miks mitte Eesti Vabariigis täita Eesti Vabariigi seadusi. Ma ei näe mitte ühtegi põhjust, miks peaksid siinsed usujuhid minema ja viskuma Kremli kaitsele, seadma kõigi nende kiriku liikmete võimalused ohtu ja tekitama sellise segaduse. 

On kritiseeritud ja öeldud, et miks me selliselt usuvabadust piirame. Teate, on olemas ka teine võimalus: Läti võimalus. Läti võimalus ja versioon oli selline, et parlament otsustas, mida põhimõtteliselt kirikus võib uskuda, kelle poole kummardada, ja seadusega pandi kõik need asjad paika. Eesti Vabariigi tee on teine. Me ütleme, milline on meie seadus, ja seadust on võimalik täita, kõik need otsused on võimalik kirikul langetada. 

Nii et ei vasta tõele kõik need EKRE ja Keskerakonna väited, nagu siin tahetaks usuvabadust piirata ja keegi ütleks, et siinsed õigeusklikud on süüdi. Ei, see seadus ei heida siinsetele õigeusklikele mitte midagi ette. See seadus ütleb, et Kreml ei peaks saama Eestis olulisi asju otsustada. Vladimir Putin patriarh Kirilli kaudu ei peaks saama Eestis olulisi asju otsustada. Kõik! Rohkem see seadus õigeusu puhul midagi ei reguleeri. Ta tegelikult kaitseb siinseid õigeusklikke, [andes] võimaluse pühenduda oma usule nii, et nad ei peaks iga kord kirikusse minnes tundma, et patriarh Kirilli või Vladimir Putini või Venemaa poliitika tume vari on selle õigeusu kiriku ja nende õigeusu kohal, ning nad ei peaks tundma, justkui nemad õigeusklikena kiidaksid heaks kõike seda, mida Venemaa teeb, seda agressiivset käitumist. 

Nii et, lugupeetavad, see seadusemuudatus on ennekõike selle jaoks, et oleks usuvabadus, vabadus Venemaa agressiivsest poliitikast. See seaduseelnõu on selleks, et tagada Eesti julgeolek. Me oleme kõik piisavalt näinud, kuidas Venemaa usuorganisatsioone ära kasutab. Seda on deklareerinud nii Vladimir Putin kui ka kõik teised Vene režiimi esindajad, et usk, õigeusk, on nende jaoks vahend, millega teisi riike mõjutada. Aitäh!

Suur tänu teile! Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Anti Haugas, palun!

Head Riigikogu liikmed! Reformierakonna fraktsiooni poolt toonitan samuti üle, et selle seaduse eesmärk on reguleerida usuliste ühenduste tegevust viisil, mis välistab välismõjude negatiivse mõju meie väärtustele ning julgeolekule. Kas see piirab usuvabadust? Mina leian, et vastupidi. Ka Lauri Läänemets tõi selle oma kõnes välja. 

Seadus ei keela kristlust, seadusemuudatus ei keela õigeusku. Ka Võrus on õigeusu kirik, valdavalt vene eripäraga õigeusu kirik ehk vene õigeusu kirik, ja nad ei allu Moskva patriarh Kirillile. Seal käivad inimesed, koguduse liikmed, ei pea olema mures sellepärast, et kui nad lähevad sinna kirikusse, siis nad vaikimisi kuidagi kiidaksid heaks Putini tegevuse Ukrainas või toetaksid kuidagi russki mir'i.

Õigeusk ei lõpe seal, kus lõpeb Putini mõjusfäär, kus lõpeb russki mir. Õigeusk on vabalt praktiseeritav igal pool Eesti Vabariigis, kui koos sellega täidetakse Eesti Vabariigi seadusi ning ei saada korraldusi rahvusvahelistelt terroristlikelt organisatsioonidelt. Me oleme ise Riigikogus taolise avalduse vastu võtnud.

Kas me oleksime pidanud selle seaduse vastu võtma juba kaks või kolm aastat tagasi, nagu Martin Helme eile "Esimeses stuudios" välja tõi? Minu poolest miks ka mitte, ma oleks ka siis sellele seadusele alla kirjutanud. Aga siseminister Lauri Läänemets koos sotsidega seda eest vedades tõi selle eelnõu meile siia eelmisel aastal. Ma näen, et ka siin suures saalis sai see seadusemuudatus juba eelmisel kahel lugemisel positiivset tagasisidet. 

Ma loodan, et Moskva patriarhaadile [alluva kiriku] juhtkond Eestis ja kogudused leiavad lahenduse, mis võimaldab neil jätkata usulist tegevust Eestis viisil, mis on kooskõlas meie seaduste ja väärtustega. Seaduse vastuvõtmise järel, kui see täna juhtub, peaksid kogudused põhikirjast eemaldama punktid, mis allutavad nende tegevuse sõjakuritegusid õigustavale patriarh Kirillile ning Moskva patriarhaadile.

Pisut täpsustamiseks toon sisse, et vahepeal võeti vastu põhiseaduse muudatus. See põhiseaduse muudatus on pannud meid olukorda, kus kirikute ja koguduste seaduse paragrahv seob vaimulikuks olemise hääleõiguslikkusega. Reformierakonna fraktsiooni poolt kinnitan üle, et ka siin saab muudatus saab sisse viidud ehk vaimulikuks olemine ei eelda Eesti Vabariigis hääleõigust. Põhiseaduskomisjon juba teemaga tegeleb ning vaimulikustaatus Eestis ei ole ka tulevikus sõltuv sellest, kas sel inimesel on Eesti Vabariigis hääleõigus. 

Aitäh teile! Kutsume üles seda [eelnõu] toetama. Reformierakonna fraktsioon seda toetab.

Tänan teid väga! Eesti 200 fraktsiooni nimel Ando Kiviberg, palun!

Austatud härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Head Eesti inimesed, kes seda tähtsat seaduse muutmist kohapeal või ülekande vahendusel jälgivad! Me oleme täna siin Riigikogu saalis otsustamas seadusemuudatuse üle, mille eesmärk on välistada usuorganisatsiooni ärakasutamist vaenu või vägivalla õhutamiseks mõne teise riigi, rahvuse, usu või kultuuri‑ või väärtusruumi vastu. 

Kuigi antud eelnõu ei ole ja ei saagi olla seotud ühe kindla usuühendusega, on ilmne, et selle algatuse on tinginud Venemaa kallaletung Ukrainale ning Moskvale alluva Vene Õigeusu Kiriku õnnistus sellele agressioonile. Ja mitte lihtsalt õnnistus, vaid selle rünnaku pühaks sõjaks kuulutamine ning kõigi õigeusklike kohustamine seda sõda nii teos kui ka palves toetada. 

Kuid see ei olnud mõistagi veel kõik. Läinud aasta 11. septembril teatas patriarh Kirill, et peab endisi Nõukogude liiduvabariike ehk siis muude seas ka Lätit, Leedut ning Eestit Venemaa osaks. Tõsi, ta nimetas seda osadust poeetiliselt vaimseks. 

Juhin tähelepanu tõigale, et kodanik patriarh on teenekas KGB ohvitser ja tegutses 1970. aastatel luureresidendina näiteks Šveitsis. Seega, professionaalse väljaõppega ja ideoloogiliselt põhjalikult ettevalmistatud eriagent, kes valdab kõigi muude agendi erioskuste hulgas soravalt ka inimestega manipuleerimise kunsti. Tõsi, Vene Õigeusu Kiriku lähiajaloo kontekstis ei ole Kirilli tšekistitaust mingi erand. KGB ohvitser oli ka patriarh Aleksius ning seda olid ka nende eelkäijad 1943. aastast saati, mil Stalin Moskva patriarhaadi taastas. Seega on Vene Õigeusu Kirik olnud bolševike ja hiljem Putini režiimi tööriistaks nähtamatu maailmasõja rinnetel läinud sajandi keskpaigast alates. 

Seda tõsiasja arvesse võttes tuleb vaadata ka Vene Õigeusu Kiriku kummalist tegevust pärast Nõukogude Liidu lagunemist. Juba aastal 1996 saatsid Moskva patriarhaat ja Vene Õigeusu Kirik Eestis toonasele USA presidendile kirja, kus nad teatasid, et Eestis kiusatakse õigeusklikke taga ning suurt osa neist ootab maalt väljasaatmine. Kirja saatmise tegelik põhjus oli see, et osa Moskva patriarhaadile alluvast õigeusu kirikust soovis taastada oma kanoonilised sidemed Konstantinoopoliga ning taasmoodustada Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku.  

Neile kolleegidele, kes Eesti 20. sajandi ajaloo üksikasjadega kursis ei ole, meenutan, et Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik eksisteeris Eesti Vabariigis aastatel 1918–1940 ning selle alla kuulusid ka Petseri ja Kuremäe klooster. Rõhutan siinkohal, et mõlemad kloostrid säilisid tegevatena ja said usuvabadust nautida üksnes tänu sellele, et nad tegutsesid Eesti Vabariigi kaitse all.  

Rääkida sellest, et ajaloolisi kanoonilisi sidemeid Moskvaga on võimatu lõpetada, on rumal ja küüniline, kui mitte lausa pahatahtlik, kuna enne Nõukogude okupatsiooni selliseid sidemeid lihtsalt ei olnud ega saanudki olla. Seda juba puhtalt sellepärast, et Moskva patriarhaati lihtsalt ei eksisteerinud, kuna Peeter Esimene oli selle enam kui 200 aastat tagasi lõpetanud.  

Tänased Vene Õigeusu Kiriku eestkõnelejad Eestis tavatsevad väita, et patriarh Kirill on oma sõjakad ning jumalavallatud avaldused teinud eraisikuna. Nii nagu ei saa Eesti Vabariigi president teha ükskõik missuguse tonaalsusega ja ükskõik kui kummaliselt kõlavaid avaldusi eraisikuna, ei saa Vene Õigeusu Kiriku patriarh pühitseda kallaletungi Ukrainale, kutsuda üles pühale sõjale ja kuulutada Eesti Venemaa osaks eraisikuna. Üht värvikat … 

Palun kolm minutit. 

Kolm minutit lisaks. 

Aitäh! … ja ilmekat ajaloolist fakti soovin teiega veel jagada. Nimelt, pärast Eesti Vabariigi okupeerimist Nõukogude Liidu poolt ning samaaegselt Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku anastamist Vene Õigeusu Kiriku poolt 1940. aastal avaldati ajalehes Rahva Hääl kõlav pöördumine, kus õnnitleti kõiki Eesti õigeusklikke, sest nad saavad edaspidi elada õnnelikult stalinliku päikese all. Tänan siinkohal kolleeg Juku-Kalle Raidi, kes mulle nimetatud ajaloolist trükist tutvustas. Ma küsin retooriliselt, kas enamiku täna siin saalis viibivate ja seadusemuudatust vastustavate kolleegide vaatevinklist oli see selline pehme ja nunnu usuvabaduslik akt. 

On tõsi, et Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku metropoliit Eugeni taandas endale alluva koguduse Vene Õigeusu Kiriku juhtkonna otsusest kuulutada kallaletung Ukrainale pühaks sõjaks. Samas, Kirilli kuulutuse kohta, et Vene maailma kuuluvad kõik endised Nõukogude Liidu alad, ei ole neilt tulnud poole sõnagi võrra vastuväiteid. 

Vahetult pärast Ukraina-vastase agressiooni algust 24. veebruaril 2022 ilmnes paljudes paikades üle kogu Ukraina, nende seas ka pealinnas Kiievis, et osas Vene õigeusu kirikutes olid rajatud Kremli-meelse infosõja toetuspunktid või lausa diversantide varustuse ning relvade laod. 

Kas me tõepoolest, teades kõike eespool toodut, soovime võtta riski ning justkui usuvabaduse kaitsmise nimel anda vaenulike riikide eriteenistustele ning usufanatismist kantud terroristlikele organisatsioonidele võimaluse kasutada kanoonilisi välissidemeid oma tegevuse kattevarjuna? Tänase kõige päevakajalisema näite varal ilmneb, et Moskva patriarhaadiga kanooniliste sidemete jätkamine tähendab ju, et siinsetel kirikuliikmetel tuleb patriarhi juhiseid ning korraldusi täita, meeldib see neile või mitte. Sõjaka välisriigi alluvuses tegutseva kiriku juhtkonnaga sidemete katkestamine ei ole usuvabaduse küsimus. See peaks olema iga ausa kristlase südametunnistuse küsimus. Eesti Vabariigi põhiseadusliku korra seisukohalt on see julgeolekuküsimus. 

Ja veel, ma tuletan meelde, et Moskva patriarhaadi õigeusu kirik Ukrainas on vastava kanoonilise ühenduse lõpetanud, kusjuures ka Ukrainas tegutseb Moskva otsealluvusega klooster. Lätis lõpetati kanooniline side Moskvaga samuti seaduse toel. Õigeusklikud on saanud neis riikides usuvabaduse kohast religioosset tegevust harjunud kombel ju jätkata. Nende maailm ei ole kokku langenud, kuigi lõpetati kanoonilised sidemed Moskvaga. Seda ei juhtunud ka Eestis 1918. aastal.

Kutsun Eesti 200 fraktsiooni nimel kõiki oma kolleege seda eelnõu toetama. Teeme Eesti kindlamaks, ärme laseme usuvabaduse kaitse sildi all toetada ning pühitseda vallutust, tapmist, vägistamist, marodööritsemist ja nõnda edasi. Tänan ära kuulamast!

Suur tänu teile! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Vadim Belobrovtsev, palun! (Kõneleja küsib lisaaega.) Kaheksa minutit.

Aitäh! Head kolleegid, aga isegi rohkem head Eesti inimesed! Päris huvitav on siin istuda ja neid kõnesid kuulata. Loomulikult, eriti nende kõnesid, kes seda eelnõu kaitsevad. Selline tunne on, et nemad arvavad – need, kes nende kõnedega siin esinevad –, et mida rohkem nende kõnedes kõlavad sõnad Putin, Kreml, russki mir ja nii edasi ja nii edasi, seda usutavamaks muutub see seaduseelnõu. Aga paraku see nii ei ole. 

Siis räägitakse teiste riikide kogemusest, faktidest, mis ei ole üldse Eestiga seotud, räägitakse, et Putin lausa isiklikult juhib seda kirikut, mis meil siin on, õigeusu kirikut. 

Aga millest ei räägita? Sellest, et see kirik siin on iseseisev ja tegelikult on juba mitu korda näidanud, et nemad mõistavad sõja Ukrainas hukka. Nemad pehmelt öeldes ei toeta seda, mida räägib patriarh Kirill, aga tegelikult, kui rääkida otse, siis nad taunivad seda, mida ta räägib. Neil ei ole juriidilisi või haldussidemeid Moskva patriarhaadiga enam ammu, aga on kanooniline side. Seda kanoonilist sidet nad kaotada ei saa, sest siis muutuks nende eksisteerimine lihtsalt mõttetuks. See oleks põhimõtteliselt selline vaimulik lõpp, kui niimoodi saab ennast väljendada. 

Mul tekib selline déjà-vu-tunne, ausalt öeldes, sest tuleb meelde, et alles mõni nädal tagasi me siin saalis juba hääletasime põhiseaduse muutmise [seaduse] eelnõu üle, mille tulemusena jäi rohkem kui 150 000 inimest kohalikel valimistel ilma hääleõiguseta. Nüüd on meil kolmandal lugemisel eelnõu, mis muudab kirikute ja koguduste seadust ning teeb seda niiviisi, et see võib jällegi negatiivselt puudutada kuni 150 000 inimest, sest erinevad statistilised andmed ütlevad, et Eestis on just nii palju õigeusklikke inimesi, kes peavad oma kirikuks Eesti Kristlikku Õigeusu Kirikut. Just selle kiriku tegevus on selle eelnõu algatajate peamine sihtmärk. Ega sellest suurt saladust ka kunagi ei ole tehtud. 

Ka põhjendus on enam-vähem üks ja sama: julgeolekuoht. Sellest on viimasel ajal üldse saanud üks hästi populaarne põhjendus. Jällegi on mõlema eelnõu puhul sarnane see, et tegelikult ei suudeta korralikult ja usutavalt seletada, milles see julgeolekuoht päeva lõpuks seisneb. Tuuakse näiteid teistest riikidest ja nii edasi, aga kui sa konkreetselt küsid, kas meil on olnud pretsedente, et kohalikud kiriku esindajad oleksid seaduse vastu eksinud, oleksid midagi valesti teinud, ässitanud inimesi, levitanud mingisugust propagandat, narratiivi või mida iganes, siis vastuseks on alati olnud: "Ei, mitte midagi sellist ei ole olnud." 

Veel üks väga oluline asjaolu on mõjuanalüüsi puudumine. Keegi ei oska praegu öelda, mis on selle eelnõu tagajärjed ja mis on selle mõju ühiskonnale, kuigi see peaks niisuguste algatuste puhul olema elementaarne. 

Äsja saatis võrdõiguslikkuse volinik Christian Veske siseministrile oma seisukoha kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta, kus ta ütleb väga konkreetselt, et see vajab põhjalikumat analüüsi. Tema arvates on otsuste tegemisel ülioluline jälgida, et inimõigused ja vabadused ei saaks pihta. Ta kirjutab, et tugev ja õiglane seadusandlus peab kaitsma kõiki Eestis elavaid inimesi, sest see on meie ühise julgeoleku ja demokraatia alus, ning siis ta küsib: äkki oleks olnud võimalik turvalisust tagada nii, et ka inimeste õigused oleksid kaitstud? 

Üleskutsega võtta selle eelnõu menetlemisel vaheaeg ja rohkem analüüsida selle sisu ja tagajärgi on üldsuse poole pöördunud ka Eesti suurima portaali toimetus. Hiljuti avaldati kultuuri‑ ja ühiskonnategelaste ning teoloogide avalik kiri usuvabaduse kaitseks, milles nad nendivad, et usuvabadus tagab kodanike lojaalsuse ja riigi julgeoleku, mitte vastupidi, usuvabaduse kaitsmine on aga vaba ühiskonna tunnus. 

Aga kas keegi poliitikutest hakkab ekspertide arvamusi kuulama? Ei juhtunud seda põhiseaduse muutmise protsessi käigus, ei juhtu arvatavasti ka täna. On enam-vähem selge, kes kuidas hääletab, ainult sotsiaaldemokraatide puhul seda kunagi ei tea, sest nad ütlevad ühte, aga siis teevad täiesti teistmoodi. 

Milleks on siis seda seadust vaja muuta? Sellest on ausalt öeldes tõesti raske aru saada, sest põhiseaduse muutmise eesmärk oli vähemalt arusaadav, see oli puhtpoliitiline: vähendada nende valijate arvu, kes reeglina ei ole kohalikel valimistel hääletanud nende erakondade poolt, kes selle initsiatiiviga siia saali tulid, ja sellega need erakonnad saavad kokkuvõttes parandada oma valimistulemust. Aga miks on vaja nii tugevalt survestada kirikut? Siiamaani pole see selge. 

Keskerakonna fraktsioon näeb selles seaduses kohe mitut probleemi. Esiteks rikub see olulist põhimõtet, mille järgi ei tohi riik sekkuda kiriku asjadesse, sest demokraatlikus õigusriigis peavad riik ja kirik olema lahus. Samuti on see eelnõu meie meelest vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega ehk selles sätestatud usuvabaduse printsiibiga. 

Suureks probleemiks on ka algatajate segased seletused, mis saab juhul, kui Eesti Kristlik Õigeusu Kirik ei suuda täies mahus täita neid nõudmisi, mis Siseministeeriumilt tulevad. On selge, et kirik antakse kohtusse, kust võib tulla sundlikvideerimise otsus, aga mis saab edasi, pole üldse selge, kuna mõjuanalüüsi ka ei ole. Siseministeeriumi esindajad kordavad kogu aeg mantrat, et inimeste jaoks ei muutu midagi. Aga kas see päriselt nii on? Selles me väga kahtleme.

Kui sellest eelnõust saab seadus, siis tekib olukord, kus Eesti Kristlik Õigeusu Kirik, käitudes täpselt samamoodi, nagu nad on siiamaani käitunud, ehk seaduskuulekalt ja vastutustundlikult, nagu me saime teada ka Siseministeeriumilt, hakkab järsku seadust rikkuma, kuna vahepeal on seda seadust muudetud. Oleme korduvalt küsinud endise ministri käest, kas kirik on eelnevalt seadust rikkunud. Nagu ma juba rääkisin, vastus on alati olnud ei. Lihtsalt tahetakse panna kohalik õigeusu kirik vastutama patriarh Kirilli taunitavate sõnavõttude eest, kuigi Eesti Kristliku Õigeusu Kiriku esindajad on korduvalt rõhutanud, et nemad seda retoorikat ei jaga ja mõistavad selle hukka. Tuletan meelde, et see kirik andis oma allkirja Eesti Kirikute Nõukogu vastavale avaldusele kohe sõja alguses ja pole sellest siiamaani kordagi taganenud. Tekib küsimus, miks on vaja kirikut survestada seadusemuudatustega, kui siiamaani ei ole kirikul ühtegi seadusrikkumist olnud. Ma arvan, et pelgalt teiste riikide näited ei ole piisavad. 

Praegu paistab olukord umbes sellisena, et Eesti Kristliku Õigeusu Kiriku esindajad pannakse valiku ette, kas nad kaotavad oma kanoonilised sidemed Moskva patriarhaadiga, mis põhimõtteliselt tähendab kiriku jaoks vaimulikus mõttes lõppu, nagu ma juba ütlesin, või kirik sundlõpetatakse kohtu abil. Kirikute ja koguduste kanoonilised sidemed on aga osa usuvabadusest, mis on muuseas põhiseadusesse kirjutatud, ning demokraatlikus ilmalikus riigis ei tohiks riik nendesse üldse sekkuda, see on minu poolt juba mainitud riigi ja kiriku lahususe printsiip. 

Nii et meie kindlasti seda eelnõu ei toeta ja kutsume kõiki tegema sama, sest tagajärjed võivad olla pigem negatiivsed kui positiivsed. Aitäh!

Aitäh teile! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 570 lõpphääletus. Ütlen seda nüüd ja kordan ka enne hääletust, et selle eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus ehk vähemalt 51 poolthäält. Asume hääletust ette valmistama.

Head kolleegid, juhin veel kord teie tähelepanu sellele, et eelnõu 570 seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus ehk vähemalt 51 häält. 

Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõu 570. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt hääletas 60 Riigikogu liiget, vastu 13, erapooletuks jäi 0. Eelnõu 570 on seadusena vastu võetud.

Saame minna neljanda päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud Kaitseväe korralduse seaduse ja majandusvööndi seaduse muutmise seaduse (merejulgeoleku tugevdamine) eelnõu 565 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Meelis Kiili, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Antud seaduseelnõu on Kaitseväe korralduse seaduse ja majandusvööndi seaduse [muutmise seaduse eelnõu]. Igal seadusel peab olema oma mõte ja põhjendus. Selleks mõtteks ja põhjenduseks on antud juhul meie idanaaber, kes kujutab meile tegelikku ohtu. Tahan lihtsalt teile meelde tuletada, mis asi see oht on. Oht on vastase kavatsus, võimed ja võimalused. Kavatsus on selgelt väljendatud: kavatsus on häirida meile omast elukorraldust, rikkuda meie (Juhataja helistab kella.) toimetegevust ja taristut. Meie ülesanne on võtta temalt ära need võimalused ja vähendada tema võimeid, et ta ei oleks võimeline oma kavatsust ellu viima. 

Millised on siis muudatuste mõjud? Kaitsevägi saab lisaks kohustusele – ma tuletan meelde, et ta sai lisakohustusi siis, kui laevastikud ühendati, ja need ei olnud tollel momendil korrelatsioonis Kaitseväele antud õigustega (Juhataja helistab kella.) – juurde nii korrakaitselisi kui ka sõjalisi meetmeid, et kaitsta meie elutähtsaid rajatisi: riigikaitseobjekte, sadamaid ja muid. 

Nii. Kas see seadusemuudatus on ajakohane? Me peame täna ütlema, et mõneti oleme ajast maas, sest see [eelnõu] on reaktsioon sellele, et meie elutähtsaid rajatisi on juba rünnatud. Aga see selleks. Vähemalt selle seadusemuudatusega me ajakohastame selle seaduse. 

Millised on jätkutegevused? Peab ütlema, et kindlasti parandab see [eelnõu] meie võimalusi, kuid ta ei likvideeri kogu seda ohtu. Järelikult peame me jätkuvalt mõtlema nendes kategooriates, et me mitte ei peaks seadusi ajakohastama, vaid me peaksime ajast ette jõudma. Täna, kui me selle seaduse vastu võtame, anname me Kaitseväele oluliselt rohkem võimalusi, kuid jätkuvalt peab seadusandja mõtlema ka sellele, kuidas panustada rahvusvahelisse seadusandlusesse ja piirata vastase võimalusi niimoodi, et sellised rünnakud, nagu on siiani toimunud, enam toimuda ei saaks. Aitäh! Minu poolt kõik.

Suur tänu teile! Isamaa fraktsiooni nimel Urmas Reinsalu, palun!

Nii, lugupeetav rahvaesindus, ma jätkan sealt, kus kindral Kiili lõpetas. Isamaa toetab selle õigusnovelli vastuvõtmist. Me hääletame selle poolt. See on üks praktiline meede, mis annab meile võimaluse jõudu rakendada. Kuid see ei ole kaugeltki piisav perimeeter meie ülesandepüstitusel, nagu ka kindral Kiili viitas. Küsimus on strateegilises ülesandepüstituses ja koostöös liitlasriikidega. Üks asi on rahvusvahelise õiguse arendamine. See on kokkuleppeline, see on rahvusvahelises mereõiguses tavaõigus, see tähendab ka rahvusvahelise mereõiguse konventsioonide arendamist. Kuid sellele järgneb tegelikkuses rahvusvahelise praktika ja tavaõiguse kaasusepõhine täiendamine koostöös ennekõike Soome Vabariigiga, et saavutada ka sellises olukorras, kus me oleme, võimalus efektiivseks kontrolliks Soome lahel. 

Siin on küsimuse all initsiatiiv, mille Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamine kiitis heaks juba 2022. aasta lõpul. See puudutab külgvööndiala laiendamist. See on meie suveräänne otsus, et külgvööndiala lisaks majandusvööndile laiendada, selleks et saada täiendavaid sekkumisvõimalusi Soome lahel. Juhul kui õnnestuks saavutada kokkulepe Soome Vabariigiga ka nendepoolse külgvööndi laiendamiseks, oleks võimalik külgvööndialad juba efektiivselt kogu Soome lahe ulatuses, vähemalt teatud koordinaatpunktides, jõustada. 

Teine küsimus puudutab meie võimalusi sekkuda meie majandusvööndis. Me peame kahetsusega nentima, et meie majandusveed on muutunud pärast sõja algust Vene varilaevastiku ankrupaigaks. See on reaalsus. 

Isamaa toetab selle seaduse vastuvõtmist, kuid me nendime, et see ei ole kindlasti piisav õiguslik käsitlus. Praeguses keerulises olukorras ja ka määramatusse tulevikku vaatavalt peaks meie huvi olema oma mereterritooriumil ja sealt edasi – üks asi on meie merepiirini ulatuvad veed, aga on ka kaugemad veed – oma jõudu ja mõju rakendada vastavalt rahvusvahelise õiguse põhimõtetele. Selleks kutsub Isamaa valitsust üles tegutsema. Need asjad on jäänud venima juba mitme aasta jooksul, tempo ei ole olnud nende probleemide sisulise kvaliteediga lahendamiseks piisav. Aitäh!

Suur tänu teile! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Raimond Kaljulaid, palun!

Austatud ametikaaslased! Käesoleva eelnõu sisu kohta küsimusi ei ole. See eelnõu täpsustab küsimusi Eesti õiguses, mille täpsustamine on vajalik, ja praegu on õige aeg sellega tegeleda. Riigikaitsekomisjon on seda eelnõu põhjalikult käsitlenud. 

Kuid sarnaselt härra Reinsaluga juhin ma tähelepanu, et tõepoolest, see on vaid esimene samm ja plaanis on tulla selle teema juurde veel tagasi. Kindlasti ka siin suures saalis need arutelud jätkuvad. Mis põhjusel toodi teatud osa sellest temaatikast ettepoole? Kas see on seotud näiteks sellega, et reaktsioonina Läänemerel toimunud intsidentidele oli vaja ajendit, et teatud poliitilistel põhjustel teha kiirem samm ja sellega näidata üles aktiivsust? Seda me täpselt ei tea, aga selge on see, et praegu me teeme ühe osa rehkendusest ära ja suurem osa rehkendusest jääb veel teha.

Kahtlust pole ka selles, et risk, mida me maandame, on tõeline, see on päriselt olemas. Me peame endale aru andma, et oleme näiteks Ukrainaga võrreldes täiesti teistsuguses geograafilises olukorras. Ukrainal on sadu kilomeetreid maismaapiiri. Meil on küll samamoodi maismaapiir, aga see piir viib meid ühel hetkel paraku Suwałki maakitsuseni, mille laiust me saame mõõta kümnetes kilomeetrites. Seetõttu on merelised ühendused Eestile riigikaitse seisukohast asendamatud ja hädavajalikud. Nende kaitse, igas mõttes meie mere kaitse ja mere avatuna hoidmine on Eesti riigikaitse seisukohast täiesti kriitiline küsimus. 

Kui Riigikogu seaduse vastu võtab ja Kaitseväe õigusi on täpsustatud, siis on Riigikogu omalt poolt justkui osa ülesandest lahendanud. Aga sealt edasi tekib küsimus, et mereväel, mis on saanud juurde nii kohustusi kui ka õigusi, on vaja ka füüsilisi vahendeid ja väljaõppe saanud inimesi, et neid ülesandeid täita. Siin valitseb kahetsusväärselt ju teadmatus. Valitsus on umbmääraselt deklareerinud, et soovib kaitsekulutusi teatud määral tõsta. Kusjuures me saame täna öelda vaid seda, et neid ei tõsteta piisaval määral selleks, et ellu viia ka Kaitseväe juhataja sõjalist nõuannet. 

Seetõttu on sotsiaaldemokraatide üleskutse valitsusele jätkuvalt see, et täies mahus arvestada Kaitseväe antud sisendit ja otsustada ikka nii, et tehakse päriselt ära kõik, mis on vajalik selleks, et tagada Eesti riigikaitse rahastamine piisaval määral, muu hulgas NATO väevõime eesmärkide ajakohane täitmine, et neid ülesandeid ei lükataks edasi kuhugi teadmata tulevikku või ei jäetaks sootuks täitmata. Lahutamatult, loomulikult, on nende otsustega seotud ka meie mereväe võimete küsimus, on need mereväe uued laevad või ka ridamisi muid asju. Need küsimused tuleb ühel või teisel viisil lahendada. Kui rahastuses puudub selgus, kui see on ebapiisav, siis on mereväel loomulikult takistatud ka nende ülesannete täitmine, milleks me täna neile seadusliku õiguse anname. 

Nii et ütleme nii, et kui täna me oleme astumas sammu paberil, siis päriselus peab täitevvõim selle sammu samuti ära tegema. Kahjuks oleme sunnitud tõdema, et täna pole vastust sellele, kas tegelik valmisolek selleks on olemas, ega sellele, et kui lõpuks hakatakse asju päriselt ära tegema, siis millal nendega valmis jõutakse. Need vastused, ma usun, peab Riigikogu valitsuselt ühel või teisel viisil kätte saama. Loodetavasti me seda ka teeme. Aitäh!

Suur tänu teile! Eesti 200 fraktsiooni nimel Peeter Tali, palun!

Austatav juhataja! Head kolleegid! See seaduseelnõu on väga aja‑ ja otstarbekohane. Seda on menetletud tõesti kiirendatud korras, sest julgeolekuolukord meie ümber ja Läänemerel, mis on läbi aegade olnud üks rahumeelsemaid merelisi keskkondi, läheb paraku kehvemaks. 

Võib-olla mõne inimese maitse jaoks on mõned selle seaduseparanduse sätted pisut otsekohesed, aga samas on see just see keel, millest meie idanaaber aru saab. Loen siit ette ühe lõigu: "Kaitseväel [Mereväel siis. – P. T.] on õigus jõu kasutamisel muu hulgas tsiviilveesõiduk või muu tsiviilujuvvahend Eesti merealal peatada, ümber suunata või sundida Eesti sise- ja territoriaalmerest lahkuma ning juhul, kui ohu tõrjumine ühegi muu meetmega ei ole võimalik või ei ole õigel ajal võimalik, see uputada." Võib-olla liiga otsekohene, aga samas on see ka väga selge.

Tõesti, see on esimene samm. Riigikaitsekomisjon menetles seda [eelnõu] kiiresti ning see seaduseelnõu ja seaduseparandused on põhiseadusega täiesti kooskõlas. Siin ei ole mingit kahtlustki. Aga see on tõepoolest esimene samm ja me peame edasi liikuma ka järgmiste seadustega, mis annavad õigusselguse, kuidas sõjalist jõudu Eesti kaitseks kasutada. Me peame kiiresti edasi liikuma ka julgeolekupoliitika aluste uuendamisega, mida tuleks teha kindlasti veel sel aastal, ning ka tsiviil‑ ja sõjalise kaitse seaduse eelnõuga, mis ei ole veel valitsusse jõudnud, aga me väga loodame, et me jõuame sellega tegeleda veel sel aastal. 

Hästi informeeritud kolleegi riigikaitsekomisjonist, Raimond Kaljulaidi, ma lohutan, et valitsusliit töötab pingeliselt valitsusliidu lepingu kallal ja kõik küsimused saavad paari kuu jooksul ammendava ja selge vastuse, mida meil on võimalik teha ja mida meil ei ole võimalik teha. Tõesti, mereväe võime kontrollida ja mõjutada meredomeeni on ülioluline, eriti sel ajal, kui sõda ei käi. Sest sõda, see on imelihtne: tõkestad, suunad ja uputad. Aga kõige suurem risk on siis, kui sõda ei ole ja on hübriidsurve. Sa pead siis ikkagi näitama oma tahet ja mõjutama vastast, ütleme siis, sõna ja teoga. Selle jaoks on mereväel kindlasti vaja teistsuguseid võimeid kui ainult miinide panemine. Miinide panemine on ka selles mõttes ülivõimas, et kui merevägi saadaks välja pressiteate, et Soome laht on mineeritud, siis, ma arvan, aktsiaturgudel oleks seda kindlasti otsekohe näha. 

Aga ma kinnitan, et valitsusliit töötab pingeliselt valitsusleppe kallal ja kõiki asju esitletakse siis, kui nad on valmis, läbi räägitud ja selged. Tänan väga! Eesti 200 toetab seda seaduseelnõu ja kutsub kõiki üles seda toetama, sest seda on meile ja meie riigi kaitsjatele hädasti vaja. Tänan!

Suur tänu teile! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 565 lõpphääletus. Asume seda hääletust ette valmistama. 

Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Kaitseväe korralduse seaduse ja majandusvööndi seaduse muutmise seaduse (merejulgeoleku tugevdamine) eelnõu 565. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt hääletas 62 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuks jäi 0. Eelnõu 565 on seadusena vastu võetud. 

Viies päevakorrapunkt: Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele peatada ajutiselt kõigi tuuleparkidega seoses algatatud planeeringute menetlemine, edasilükkava tähtajaga kuni ajakohastatud infraheli mõõtmiste metoodika ja selle helirõhutasemete piirväärtuste kehtestamiseni" eelnõu 569 esimene lugemine. Ütlen kohe ette ära, et selle eelnõu otsusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, Riigikogu liikme Evelin Poolametsa.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Kõnealuse eelnõuga tehakse Vabariigi Valitsusele ettepanek peatada ajutiselt kõigi tuuleparkidega seoses algatatud planeeringute menetlemine, edasilükkava tähtajaga, kuni on kehtestatud infraheli mõõtmiste metoodika ja selle helirõhutasemete piirväärtused. 

Eestis ei ole kehtivaid normatiivakte, mis suudaksid adekvaatselt reguleerida tänapäevaste suurte ja võimsate tuulikute mõju. Tervise‑ ja keskkonnamõjude hindamine põhineb osaliselt eksperthinnangutel ja osaliselt laenatud metoodikatel, kuid puudub ühtne riiklik teaduspõhine raamistik. 

Meie õigusruum ei suuda sammu pidada tehnoloogia arenguga. Kui näiteks 2002. aastal kehtestati määrus infraheli piirväärtuste kohta, oli suurim maismaatuulik Eestis alla 1‑megavatise võimsusega. Tänaseks on tuulikute kavandatud võimsused tõusnud üle 6,5 megavati ja rohkemgi. Need on teistsugused seadmed, nende labade läbimõõt võib olla kuni 200 meetrit, tipu kõrgus kuni 300 meetrit ja nendega kaasnevad impulsilised infrahelilained, mille levik võib ulatuda kümnete kilomeetrite kaugusele. 

Eestis puuduvad väliskeskkonna infraheli piirväärtused. Seega ei saa me öelda, kus lõpeb lubatud häiring ja kus algab terviserisk. Planeeringu‑ ja ehitusmenetlused siiski kahjuks jätkuvad. Tegelikult tuleks peatada kõik tuuleparkide planeeringute menetlused, kuni on [täidetud] järgmised tingimused. On olemas tänapäevane metoodika infraheli mõõtmiseks, mis on kohandatud kaasaegsete tuulikute tehniliste omadustega, on kehtestatud helirõhutasemete piirnormid madalsageduslikule mürale ja infrahelile nii siseruumis kui ka väliskeskkonnas, on olemas riiklik mõõtevõimekus, laborid ja spetsialistid, kes suudavad seda heli usaldusväärselt mõõta, samuti on sõltumatu juhend mõjuhindajatele, mille alusel saaks hinnata müra, vibratsiooni, varjutamise ja infraheli mõju keskkonnale. 

Praegust kaost ja tühimikku on riik ka ise tunnistanud. Selle kinnituseks on 2024. aasta juulis välja kuulutatud riigihange nr 280536 "Tuuleparkide mõju võrdlev analüüs ja juhend mõjuhindajatele". Selle hanke eesmärk oli koostada juhend, mis baseerub võrdleval analüüsil välisriikide – nende seas on vähemalt Soome, Taani ja Saksamaa – mere‑ ja maismaatuuleparkide rajamise ja kasutamise keskkonnamõju hindamist puudutavate regulatsioonide, normide, metoodikate, juhendite ja praktika kohta, keskendudes sellistele mõjudele nagu välisõhus leviv müra ja madalsageduslik müra, sealhulgas infraheli. Analüüsi tulemustele tuginedes peab riigihanke võitja välja pakkuma konkreetsed ettepanekud Eesti tuuleparkide senise keskkonnamõju hindamise (KMH ja KSH) praktika kvaliteedi parandamiseks, välisõhus leviva müra, madalsagedusliku müra, vibratsiooni ja varjutamise efektiivsemaks hindamiseks. Lisaks tuleb koostada juhend, mille alusel hinnata just madalsagedusliku müra, infraheli ja vibratsiooni mõju. 

See juhend valmis märtsikuus, kuid võib öelda, et see on suhteliselt üldine. Aga juhendi tellimine näitab, et ka riik ise kinnitab, et praegune süsteem ei ole piisav. Meil puuduvad vajalikud teadmised ja meetodid, aga samal ajal jätkub üle-eestiline tuuletööstuse arendamine.

Eestis ei ole ühtegi laborit ega ettevõtet, mis suudaks piisava täpsusega mõõta infraheliimpulsse madalsagedusalal alla 20‑hertsisel baassagedusel. Terviseameti füüsikalabor suudab mõõta üksnes ühe kolmandiku oktaavribade kaupa alates 20 hertsist, kuid see ei ole piisav selleks, et tuvastada impulsiivset infraheli, mis on tänapäevaste tuulikute tüüpiline kõrvalprodukt. 

Kui rääkida impulsiivsest infrahelist, siis saame rääkida ka sellest kuuldavast helist, mis tekib olukorras, kus tuuliku laba möödub tornist. See, kuidas seda müra hinnata ja mõõta, on probleemne, kuna ei ole suudetud välja töötada metoodikat, kuidas seda modelleerida. Seda ei arvestata seetõttu ka müra modelleerimisel. See tähendab, et me tegelikult ei tea, milline sellise impulsiivne müra mõju on, ja me ei saa seda reguleerida. 

Kuidas see kõik mõjutab inimest? Me teame, et infraheli ja madalsageduslik müra võivad põhjustada unehäireid, ärevust, vererõhu kõikumist, keskendumisvõime langust, peavalusid, pearinglust, südame rütmihäireid, kroonilist väsimust ja isegi muutusi ajus ja sisekõrvas. See ei ole teoreetiline oht. Saarde vallas Sopi-Tootsi tuulepargi ümbruses on vähemalt neli peret pidanud kodust lahkuma, kuna elukeskkond muutus pärast tuulikute käivitamist talumatuks. Kohalikud omavalitsused ja riiklikud institutsioonid ei ole saanud neid aidata, sest puudub seaduslik mehhanism, puuduvad mõõtmised, puuduvad vastutajad. 

Seejuures ei arvesta praegune olukord tuuleparkide kogumõju. Planeeringute menetluses hinnatakse iga tuuleparki eraldi, kuid koosmõju ehk kumulatiivne müra mitme lähestikku asuva tuulepargi korral võib olla palju suurem. See võib ületada öist sihtväärtust. Eestis ei ole seaduses määratud ka minimaalset kaugust tuuliku ja elamu vahel. Üldplaneeringutes on soovituslikud kaugused 1000 meetrit elamutest ja 2000 meetrit tiheasustusaladest. Samas võrdlusena: sellessamas juhendis on toodud, et Saksamaal ja Taanis on kasutusel kaugused 1500–3000 meetrit, sõltuvalt veel tuuliku võimsusest. Samal ajal plaanitakse Eestis tuulikuid rajada alla 1 kilomeetri kaugusele elamutest, ilma et me teaksime, milline on nende mõju tervisele. Seetõttu ei saa niimoodi jätkata. 

Head kolleegid! Me ei saa oodata, kuni kümned pered üle Eesti peavad kodudest lahkuma, kuni inimesed jäävad haigeks või lapsed ei saa rahulikult magada, õppida ega kasvada. Me ei tohi lubada, et Eesti inimene muutub planeerimisvigade tõttu oma kodus pagulaseks. Tuuletööstuse arendustega ei tohi enne edasi minna, kuni on olemas kehtivad infraheli ja madalsagedusmüra piirnormid, on ajakohastatud riiklikult kinnitatud mõõtemetoodika, on loodud võimekus mõõta infraheli õigesti ja erapooletult ning on olemas sõltumatu juhend mõjuhindajatele, mis tagab kvaliteetse ja ühtse hindamispraktika. Hoidkem oma inimeste tervist! Ma tänan kuulamast ja olen valmis vastama küsimustele.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile tõepoolest on. Martin Helme, palun!

Aitäh! Ühest küljest tundub täiesti uskumatu, et meil on juba aastaid ehitatud tuulikuid, ilma et meil oleks mingisuguseid päris norme. Me teame, kuidas ametnikud meile räägivad, et meil on normid ja neid on kasutatud, on mõõdetud ja nende normide järgi mõõtmisel ei ole tuvastatud mingeid probleeme. Aga kui sa hakkad neid norme lähemalt vaatama, siis tuleb välja, et need tegelikult ei ole adekvaatsed selle mure mõõtmiseks, mis meil praegu laual on: madalsagedusheli. Peaks ju olema iseenesestmõistetav, et kui kümned inimesed Eestis ja ka mujal maailmas, kus need tuulikud on kaua olnud, kurdavad, et see mõjutab nende tervist, siis seda peaks uurima, seda peaks kontrollima. Siin peaks riik olema ikkagi nii-öelda nõrgema poolel. 

Aga mul on küsimus, et mida siis inimene tegema peab. Tuulikuid meil muudkui planeeritakse ja ehitatakse, neid tahetakse teha. Kelle poole siis inimene pöörduma peab?

Jah, praegu on see vastutus planeeringute eest ja see kohustus pandud omavalitsuste õlgadele. Ega omavalitsus ei saa ka ju appi tulla, kui ei ole regulatsioone, ta ei saa arendajalt nõuda, et tehke nii, kuna normid näevad nii ette. 

Väga huvitav materjal iseenesest oli see riigihanke tulemusel valminud tuuleparkide keskkonnamõju hindamise juhend. Seda juhendit uurides [märkasin] ühte huvitavat vastuolu. Ühest küljest justkui tunnistatakse, et infrahelil mõju on, teisest küljest öeldakse, et aga me ei ole tuvastanud, et see nüüd kindlasti tervisele mõjub. Samamoodi on siin juhendis öeldud, et see vilkuv vari, mis inimese silmade ette [tekib], kui tuulikulabad pöörlevad päikese ja vaatleja vahel, see välgutus, see varjutus, ei pidavat ka kuidagi füüsiliselt mõjuma. Aga kujutage ise endale ette olukorda, kui te olete ruumis, kus valgus pidevalt väriseb ja vilgub.

Inimene on tegelikult jäetud antud olukorras üksinda. Vaatame, mis toimub omavalitsustes: inimesed ei oska muud teha kui koguda allkirju ja pöörduda palvekirjadega omavalitsustesse, ka kogukonnad teevad vaikselt meeleavaldusi. Aga ainus soovitus inimestele nähtavasti, niikaua kui need seadused, mis meil on, kehtivad, on osaleda KOV‑i valimistel. Need planeeringud sõltuvad volikogus hääletamisest ja kui volikogus tuuleparkide planeeringuid ei kehtestata, siis neid tuuleparke esialgu ei tule. Aga sealt, kus need tuulepargid on juba rajatud, on arstid soovitanud lihtsalt ära kolida. Muud lahendust praegu õigusruumis ei ole.

Aitäh! Anti Poolamets, palun!

Aitäh, juhataja! Eestis on palju tehnoloogiafriike, nii et ükskõik, mida siia tuuakse, olgu see mingi vesinikujutt või muu, kohe minnakse sellega hõiskamisega kaasa, kuigi vesinik on üks kõige ebaefektiivsemaks osutunud energiaarenduse liik. Aga sellest räägitakse palju. 

Sama on tuulikutega. Nimelt, tehnoloogia hüppeliselt muutub. Tegelikult need tuulikud, mida me praegu oleme näinud, mõjuvad kääbustena nende Tallinna teletornide kõrval. Kas sa võiksid kirjeldada, kuidas see hiigeltuugenite tulek on toimunud? Need on väga äkki tulnud. Taanis ei ole sugugi nii kõrged need tuugenid, mida kõrgesti kiidetakse. Praktiliselt on mingi Hiina tehnoloogia hüppeliselt tunginud Eesti pärandmaastikesse, peaaegu igasse metsatukka. Kuidas see nii on juhtunud?

Jah, tehnoloogia on kiiresti arenenud. Nähtavasti on siin kaasa aidanud rohepööre, mis peab tuuleenergiat justkui väga roheliseks, kuigi me teame, et see on ääretult ressursimahukas ja vähese efektiivsusega. Nähtavasti annab hoogu juurde ka see, et neid tuuleparke peaks ju rajama sinna, kus elektrit tarbitakse. Samas ei saa neid panna, ütleme, päris keset maismaad, kui nad on väiksemõõdulised. Ehk kasutatakse ära olukorda – need on tõesti Tallinna teletorniga võrreldavad –, kus keskmaal iga kilomeetriga, mille võrra minna rannikust eemale, tuulekaart näitab, et tuulevõimsus järjest langeb. Nähtavasti on siin mitu asjaolu kokku sattunud ja sealjuures on jäetud arvestamata kahjulik mõju. 

Veider või lausa kahjulik on, kui öeldakse, et kuna inimene ei kuule seda infraheli, siis see mõju on olematu. Samas ei räägi me radioaktiivsuse puhul, et näete, te seda ei tunne, järelikult ei saa see teile mõjuda. Samamoodi on vingugaasiga, mida me ei tunne ega näe, aga samas mõjub see inimesele fataalselt. Ma arvan, et infraheli puhul peaks samasugused ettevaatusabinõud kasutusel olema.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma pean tunnistama, et mind natukene häirib mõnede koalitsioonisaadikute üleolev suhtumine sellesse, et me seda eelnõu siin arutame. See ei ole tore. Kunagi oli inimeste elavhõbedaga ravimine väga populaarne ja kõik seda suure hurraaga tegid. Kunagi ei teatud kiirgusest midagi ja radoonist ei teatud midagi. Selles mõttes palun vähem üleolevust. Menetleme asju ja loodame, et asjad ei ole nii, nagu nad näivad. 

Ma pean ütlema, et mind teeb kurvaks ka see, et tegelikult meil puudub Eestis võimekus seda üldse analüüsida. Ühel koosolekul, kus sa ka ise viibisid, oli ametnike vastus uurimise kohta see, et seda tehakse põhimõtteliselt internetiandmete põhjal. Aga internetis ei ole andmeid nende suuremate tuulikute kohta, sest neid on väga vähe [püsti] pandud ja need [andmed] veel puuduvad. Kuidas sulle tundub, millal võiks Eesti riigil tekkida võimekus neid mõjusid adekvaatselt hinnata?

Aitäh! Väga hea küsimus. Esmalt ka see tähelepanek, et kui inimesed kaebavad ja kurdavad, siis ei ole põhjust olla üleolev, vaid tuleks nad ikkagi ära kuulata ja leida ka põhjus, miks inimesed kurdavad. 

Aga see on küll tõesti märkimisväärne, et meil ei ole võimekust seda mõõta. Ma loen ka sealt riigi tellitud juhendist, et kuna meil ei ole võimekust mõõta, siis ei ole ka võimalik seda modelleerida ja nii lähtutaksegi ekspertarvamusest. Liikluspolitsei on ka ekspert, et kas te ületate kiirust või ei ületa kiirust. Aga kas te kujutate ette, et mingi ekspert mõõdab seda silmaga ja selle järgi määratakse trahv või ei määrata trahvi, kui ekspert arvab teistmoodi? Ühest küljest me areneme, tõesti, tehnoloogia areneb, me tunneme rõõmu oma tehnoloogilistest saavutustest, aga teisest küljest me elame nagu keskajas. Kasutame kas selgeltnägijaid või kuidas neid eksperte nimetama peaks, kes siis hindavad, kas kellelegi see müra mõjub tervist kahjustavalt või mitte.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Energeetikas on meil minu arust väga palju viltu läinud. Energeetikas, elektritootmises, on eelkõige oluline see, et meil oleks elekter alati olemas. Minu arust me oleme praegu teinud kõik, vähemalt see valitsus, mis praegu toimetab, on teinud kõik selleks, et energeetilist julgeolekut hõrendada. On võetud alternatiivid käiku ja sinna on soovitud ka päris palju raha, just nimelt maksumaksja raha suunata, on need siis tuulikud või päikesepargid. Loomulikult veel kogu see doteerimine, kaasa arvatud meretuuleparkide doteerimine. Teisest küljest, kui me räägime energiajulgeolekust, siis peaks ju rohkem panema rõhku põlevkivi tootmisele ja kasutamisele. Praegu on selline olukord, kus meil on tegelikult tuulikud versus põlevkivi. Mis on teie arvamus, kas me peaksime ikkagi rohkem põlevkivisse panustama?

Igal juhul me peaksime panustama juhitavatesse energiatootmisviisidesse. Praegu on meile kõige käepärasem põlevkivi, sest ega tuulikutesse panustamine ei too meile energiat juurde, kui tuul ei puhu. Tuuleenergia on juhuslik ja seetõttu vajame me justkui kahte süsteemi: ühte, mis töötab siis, kui tuul puhub, ja teist, mis toimib siis, kui tuul ei puhu. See teebki elektri nii kalliks. 

Me oleme rasked ajad üle elanud oma põlevkivienergia abil, see on olnud meie majanduse käivitaja, selle abil on Eesti jõudnud väga heasse seisu, kui me mõtleme üheksakümnendatele. Tõesti, ma ei tea ühtegi loogilist argumenti, miks me peaksime panustama tuuleenergiasse. Samas me näeme, millised tagajärjed sellel on, võtame kas või Enefit Greeni näite. Asi ei toimi ilma toetuseta ja see on maksumaksjale tõesti väga suur kulu. Raske on leida mõistuslikke argumente, miks seda teha. Kas see on mingi rahapesuskeem või on see ka rumalus? Kui ikkagi väga pikalt juhtis valitsust ja oli ka nendes nõukogudes inimene, kes arvab, et meil peaks olema siin piirkonnas elektrimolekule, siis ei olegi paremat tahta.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! 2. detsembril möödunud aastal menetleti sotsiaalkomisjonis rahvatervise seadust, kus oli ohtlike allikatena määratletud katlamajade müra, diskosaalide müra, ventilatsiooniseadmete müra. Kui ma küsisin, mispärast ei ole seal tuulikute tekitatavat müra, siis vastas ministeeriumi esindaja Aive Telling, et Eestil puudub teadmine infraheli kohta, see teadmine tuleb alles selle aasta 1. septembriks. Veebruaris kohtusin ma Terviseameti esindajatega, kes ütlesid, et neil puuduvad seadmed, et mõõta üldse infraheli alla 10 hertsi. 

Minu küsimus on selline: kuidas saavad need nõndanimetatud eksperdid rääkida infraheli ohutusest, kui riiklikult puudub Eestil teadmine selle kohta?

Ma nüüd loen riigi tellitud juhendist, mida peab kohalik omavalitsus tegema olukorras, kus on vaja infraheli mõõta. Siin on öeldud väga lihtsalt, et samamoodi nagu madalsagedusliku müra kohta puuduvad Eestis seni suunised, sealhulgas juhendid, kuidas arvutuslikult hinnata tuulikute tekitatava infraheli levikut ja hinnata selle vastavust ruumides kehtivatele piirmääradele. 

Ehk jälle, meil ei ole teadmisi, meil ei ole võimekust mõõta ja jõuame sinna, et infraheli mõju hakatakse mõõtma eksperthinnangute abil. Ekspert siis toetub varasematele kogemustele ja kirjanduse [andmetele]. Samas me teame, et need tuulikud on ju kaasaegsed, uuema aja leiutised. Me oleme tõesti kummalises olukorras, kus ühelt poolt tehnoloogia areneb, aga teiselt poolt ei tule teadus kaasa. 

Üks põhjus võib olla see, et infraheli ongi väga kahjulik. Aga [selle tunnistamine] ju takistaks tuuleenergia arengut. Kui oleks vastavad mõõteseadmed ja meil oleks ka normid paigas, siis peaksid need tuulepargid ja tuuletööstus elupiirkonnast väga kaugel asuma ja nähtavasti ei saaks neid Eestisse sellisel kujul rajadagi.

Mart Helme, palun!

Aitäh! No ei vasta päriselt tõele, et ei ole võimalik teha uurimusi selle infraheli suhtes ja et neid ei ole tehtud. Rahvusvaheliselt on neid tehtud palju. On olemas ka sellised väga tõsised pretsedendid, nagu näiteks oli Kuubas, kus Ameerika saatkonna töötajate vastu kasutati infraheli, neid inimesi aeti hulluks ja Ameerika riik oli sunnitud nad Kuubalt tervislikel põhjustel tagasi kutsuma.

Aga minu küsimus on konkreetne: kuidas üldse on võimalik Eestis usaldada selliseid niinimetatud teadlasi nagu keegi Jüri Lavrentjev, kes aastapäevad tagasi rääkis, kuidas see on väga tõsine oht inimese tervisele, ja siis, kui ta oli ilmselt saanud hoopis teistsuguse poliitilise tellimuse, hakkas ütlema, et ei, ohtu ei ole?

Aitäh küsimuse eest! Ei saagi usaldada. Seda enam, et need uuringud, kas või nende müratasemete uuringud, on ju kõik arendajate tellitud. Toon näite oma vallast, kus arendaja maksis kinni avaliku arvamuse uuringu, mille järgi kõik Vinni valla elanikud väga soovivad tuuleparke ja unistavad nendest. Kohalikega rääkides selgub, et keegi pole [seda uuringut] näinud ega sellest kuulnud. Selle uuringu küsimusigi pole avalikkusele kättesaadavaks tehtud. Need on väga kallutatud ja manipuleeritud uuringud.

Neid uuringuid, tõesti, on mujal maailmas tehtud. On üks värske uuring Hollandist, mis puudutab just ka inimeste tervisekaebusi. Need on palju väiksemate tuulikute mõjupiirkonnas elavate inimeste [esitatud kaebused]. Meile ju kogu aeg räägitakse, et näete, mujal maailmas ju [püstitatakse] neid tuulikuid ja keegi ei kurda. Samas neid [uuringuid] ei avalikustata. Paljud arstid on vabatahtlikult hakanud neid sümptomeid kirja panema. Hoopis riik võiks ju sellega tegeleda, ta võiks suhtuda inimeste tervisesse vastutustundlikult. Kui inimene jääb haigeks, siis on see ju meie kõigi vastutus. Aga nähtavasti on siin jälle see huvide konflikt. Nii kaua, kui neid uuringuid teevad arendajad, me ei saagi tõeseid tulemusi.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Siin on palju neid viiteid, aga ma küsin ühe kohta. Sa viitad siin Zhangi, Cheni ja Xie uuringule rottide hippokampuse mõjutamise kohta. Mis seal täpsemalt on? Minu teada ruumitaju kaob ära ja ei suudeta [ennast] enam pidurdada ega suudeta lühiajalisi – inimeste puhul on see nii –, viieaastaseid mälestusi enam taastada. Oskad sa öelda, mida see mõjutab ja mida see võiks nende tuulikute ümber elavatel inimestel mõjutada?

Aitäh hea küsimuse eest! Jah, eelkõige mõjutab infraheli tõesti inimeste tasakaaluelundit, kas tekitab pearinglust või tasakaaluhäireid. Sellistest kaebustest on ka praegu Saarde tuulepargi lähedal elavad inimesed rääkinud. Lisaks on ka [mõju] keskendumisvõimele. Kõik see, mis inimeste igapäevaseid tegemisi häirib, ka unetus sinna juurde – infraheli kahjuliku mõjuna on just need välja toodud. 

Tuuleparkide infraheli eitajad on tihti öelnud, et see mõju on psühholoogiline, et inimene ei taha seda tuulikut ja siis ta kujutab [neid mõjusid] ette ehk tekib nii-öelda notseeboefekt. Aga vaadake, kuidas loomad käituvad tuulikute mõjualal. Nemad ju ei ole tuulikutest teadlikud, aga ka nendel on häired, nad lähevad ära, nad ei taha seal läheduses elada. Ehk ei saa tuuliku infraheli puhul rääkida notseeboefektist, vaid tuleb rääkida ikkagi sellest, et see reaalselt mõjutab inimese, üldse elusolendi füüsist.

Aitäh! Hea kolleeg Martin Helme, selle menetlusliigi puhul võib iga Riigikogu liige esitada kummalegi ettekandjale ühe suulise küsimuse. Ma ei saa kahjuks teile küsimise võimalust anda. Küll aga saan selle võimaluse anda teie kõrval istuvale kolleegile Varro Vooglaiule. Palun!

Suur tänu! Mis puutub sellesse eelnõusse, siis minul on väga raske aru saada, miks ükski mõistlik inimene peaks sellele vastu olema. Enne, kui me hakkame andma lubasid selliste hiiglaslike infrastruktuurirajatiste jaoks, peaks ju veenduma, et neist ei lähtu inimeste tervisele tõsist ohtu. Ma tõesti ei suuda ette kujutada ühtegi mõistlikku põhjust sellele [vastu olemiseks]. 

Aga ma mõtlesin, et ma küsin teie käest seonduval teemal. Ma ise eile "Impulsi" saadet järele vaadates jäin mõtlema, et kogu see jutt sellest, kuidas me kaasame või seletame või informeerime või kommunikeerime kõiki neid tuuleparkide rajamisega seonduvaid küsimusi, on täiesti mõttetu, kui ei ole paigas üht väga lihtsat mehhanismi. Nimelt seda, et kui keegi tahab kuskile selliseid suuri parke püsti panna, siis ta võtab endale ka kohustuse nendelt inimestelt, kes jäävad selle mõjusfääri, nende kinnisvara välja osta selle väärtusega, mis sel oli enne nende parkide rajamist. Kuidas te sellisesse ettepanekusse suhtute?

Aitäh! Hea küsimus. Väga hea ettepanek, sest ma arvan, et kui inimestele need häiringud õiglaselt kompenseeritaks, siis [liiguks] ka tuuleparkide areng nähtavasti palju kiiremas tempos kui praegu. Aga millegipärast püütakse inimesi ära kasutada. Nendega ju manipuleeritakse, alavääristatakse nende muresid, öeldakse, et nad kujutavad kõike vaid ette, tuulik on ikkagi roheline, tuulikuenergia on meile kõigile väga vajalik. Kui juhtida tähelepanu, et kinnisvara hind tuulikute lähedal langeb, siis öeldakse, et aga tooge tõendeid. Tihtipeale on raske tõendeid tuua, sest tuuliku mõjusfääris olevaid elamuid ei olegi võimalik müüa, keegi ei taha seal lähedal elada. On olnud kohtulahendeid mobiilimasti lähedal elamise asjades, sest ka mobiilimasti lähedus võib kinnisvara hinda langetada. Aga võrrelda mobiilimasti ja 300‑meetrist tuulikut – need proportsioonid on ju näha. Seda enam, et mobiilimast on paigal, tuulik aga tekitab värelust, tekitab vibratsioone. 

Arvatavasti on see hea lahendus, võiks nii teha, aga praegu ei ole kordagi tulnud kõne alla see, et arendaja hakkaks neid elumaju ära ostma.

Hanah Lahe, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! See on teada, et igal energeetikaliigil on oma mõju keskkonnale ja sedakaudu ka inimeste tervisele. Mind huvitab, miks te keskendute just tuulikutele, infrahelile ja selle tervisemõjule, kui on teada, et näiteks Ida-Virumaal on oodatav eluiga võrreldes Eesti keskmisega lühem ja ka imikute sünnikaal madalam, ehk põlevkivitööstus mõjutab inimeste tervist väga rängalt. Teie räägite, et põlevkivi[energeetikaga] peaks jätkama. Miks te ei ole põlevkivi kaevandamise terviseaspektile tähelepanu pööranud? Kas see ei ole teie arvates oluline?

Aitäh! Jah, ma olen mitu korda kuulnud ühe argumendina põlevkivi kasutamise vastu seda, et imikud on seal alakaalulised ja õhk on väga mürgine. Ma olen viimasel ajal päris tihti käinud Ida-Virumaal ja ma ei ole tajunud, et seal õhus oleks midagi teistmoodi kui meil siin Tallinnas, kuigi põlevkivienergia kasutamine ei ole ju kuhugi kadunud. Eelmine aasta me saime tänu põlevkivienergiale elektrit 14% odavama hinnaga. 

Aga mis on tuulikute probleem? Inimene on läinud maale elama, ta on arvestanud sellega, et seal on vaikne, privaatne, rahulik. Korraga tuleb välja, et heal juhul kahe kilomeetri, aga võib-olla ühe kilomeetri kaugusele hakatakse ehitama tööstust, mis undab, vibreerib, tekitab varjutust. 

Seda enam, et kui võrrelda põlevkivi[energia] ja tuuleenergia kasutegurit, siis see erinevus on ju mitmekordne. Mõtleme selle efektiivsuse peale. Tuuliku efektiivsus on heal juhul 20%. Need andmed pärinevad tuuleenergia assotsiatsiooni leheküljelt. Mõtleme sellele, kui suur keskkonnahäiring sellega kaasneb. Iga tuulik vajab oma vundamendi jaoks ligikaudu ühte hektarit maad, juurdepääsuteedele veel lisaks hektari jagu maad. Need tuulikud planeeritakse ju looduskaitsealade lähedusse, rohevõrgustiku alale. Selleks, et tuulik ehitada metsa, mets raadatakse, tehakse juurdepääsuteed, lisaks on vaja tuulikute juurde alajaamasid, ühendusi, kõrgepingeliine. Tuulik on keskkonnale kindlasti kordades kahjulikum, kui oleks põlevkivi kasutamine.

Mihkel Lees, palun!

Aitüma, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ühes me saame teiega tõepoolest kenasti nõustuda: inimeste tervise hoidmisesse tuleb tõsiselt suhtuda. Te paistate üsna kindlalt eeldavat, et tuulikutel on inimeste tervisele pikaajaline mõju. 

Mina suhtun sellesse ka tõsiselt. Ma võtsin ette kõikvõimalikud vähegi adekvaatsed teadusuuringud ja jõudsin lõpuks välja Terviseameti kodulehele, kuhu need uuringud on koondatud. Kokkuvõttev lause Terviseameti kodulehel on säärane, et teaduslikud uuringud ei toeta otsest seost tuuleparkidega pikaajaliselt kokkupuutumise ja tervisemõjude vahel. Seal on väga mitme riigi uuringuid, väga palju uuringuid. 

Kas võib olla, et need Eesti inimeste kirjeldatud häiringud, vähemasti mõned neist, võivad olla tingitud sellest, et EKRE on ajanud inimesed enda alusetute väidetega lihtsalt nii närvi, et nad ei saa sellepärast öösiti magada?

Aitäh selle küsimuse eest! Ei, EKRE ei ole inimesi närvi ajanud, EKRE on tulnud inimestele appi. Paljudes omavalitsustes praegu inimesed koonduvad, korjavad allkirju. Nad on olnud täiesti apoliitilised, aga neil on ühine mure. 

Oletame, et infraheli ei mõju kahjulikult. Öeldakse ka, et see vilgutus ehk varjutus ei mõju kahjulikult. Aga kas teie oleksite võimeline olema ruumis, kus tuledega mängitakse, kogu aeg neid vilgutatakse? See teid füüsiliselt ju ei mõjuta, aga ma arvan, et vaimsele tervisele hakkab see kindlasti pikapeale mõjuma. 

Millele ma toetun? Toetun sellele, et Kliimaministeerium on väga pühendunult tundnud huvi, kas siis tõesti ei oleks võimalik neid meetodeid välja töötada, lähtudes teiste riikide kogemustest. Me teame, et 300 meetri kõrgused tuulikud on suhteliselt uudne nähtus. Meil on ju alates aastast 2002 [rajatud] tuulikud olnud ainult 1‑megavatised. Need on sellised väiksed, need, mida me ka Ida-Virumaale sõites tee ääres näeme. Aga [uued] tuulikud on tõesti ülivõimsad. Nende rootorite läbimõõt on kuni 200 meetrit. Sellele, kuidas see inimestele mõjub, ei ole ju selget vastust. Ka juhenditest võib lugeda, et ei ole võimalik välja töötada neid arvutuslikke meetodeid, ei ole võimalik modelleerida. Lisaks on öeldud, et tuleks tugineda ainult ekspertide [arvamusele]. 

Mina olen selline inimene, kes arvab, et kõikidel inimestel oleks vaja teada neid numbreid, neid tulemusi, mis selgitavad, et siin on normid, millest üle ei tohi minna, nii nagu me oleme kehtestanud omale normid, milline võib olla tööstusmüra, milline peab see olema öösel ja milline võib see olla päeval. See on kõik inimeste tervise huvides, selleks need normid ongi kehtestatud. Käesolev eelnõu ei taha mitte midagi muud kui seda, et me viiksime seadused kooskõlla olemasoleva olukorraga. Meil oleks vaja neid norme, oleks vaja mõõtmisi, et saada selgust, kuidas see mõjub ja ega see inimese tervist ei kahjusta. Tervis on kõige olulisem, sest nagu öeldakse, ülejäänut on ju võimalik osta.

Mario Kadastik, palun!

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Terviseameti andmetel – ka mujal kirjanduses [on seda öeldud] – on tuulikute tekitatava infraheli tugevus 500 meetri kaugusel 60–70 detsibelli. Terviseriskiks loetakse [helitugevust] 100–120 detsibellist alates. Ma mõtlesingi, et äkki saate seda ilmestada, kuna detsibelliskaala on, nagu ta on. Kui suur see vahe heliintensiivuses on? Kui me võtame isegi selle väiksema vahe, 70 ja 100 vahel, selle 30 detsibelli, mis see skaala nii tajutavas helis kui üldse sellise heliintensiivsuse puhul on, kui me räägime sellest, mis on mõõdetav, ja sellest, kust alates üldse võib olla midagi ohtlikku?

Ega ei ole ju saadud tulemusi ka Saarde tuulepargist. Need mõõtmised, mis seal on tehtud, on olnud ju ebapädevad, sest need mõõteseadmed on väga piiratud vahemikuga, nad suudavad mõõta ainult kitsast riba. Pluss siis veel seesama teema, millest me väga tihti kuuleme, nagu madalsageduslik heli leviks samamoodi kui keskmine, kõrvaga kuuldav heli. Aga tegelikult ei ole nii. Madalsageduslik heli levib palju pikema maa taha, see läbib seinu, läbib maapinda. 

Milline see inimese tervisele kahjulik [tugevus] on? Me siin eelnevalt rääkisime infrahelirelvadest ja ka [häiringu] kestvusest. See on samamoodi nagu kiiritusega. Mõnda aega me võime olla radioaktiivses keskkonnas, ilma et see meie tervisele mingit mõju avaldaks. Samas, kui me viibime igapäevaselt kas või infraheli mõjusfääris, võib see tervisele hoopis teisi [tagajärgi] anda. See, milline on see mõju ja millised on need tehnilised parameetrid, tulebki selle eelnõu järgi välja uurida.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Ma loen üht hiljutist arvamuslugu Eesti Päevalehest, mille autor on üks Eesti 200 poliitikutest. Ta kirjutab, et metsa tuleks palju rohkem raiuda, et mis mõttes meil on nii palju kaitsealasid. Ma tsiteerin ühte konkreetset kohta: "RMK hallatavatest metsadest on juba tänaste plaanide kohaselt [---] peaaegu 50% kaitse all ehk majandusest väljas. Isegi tuulikutele on raske kohta leida, peab minema merele, mis on ühiskonnale kordades kallim." Kui ma seda loen – ma ei tea, kas te nõustute minuga –, arvestades ka seda, mida peaminister hiljuti ütles, et majanduse jaoks soovitakse aina rohkem loodusressursse kasutada, jääb mulje, et võib-olla see ongi selline uue-vana valitsuse plaan: hakkame rohkem metsa raiuma, paneme selle asemele hoopis tuulikud. No muidugi, see on ju kõik kasulik kindlatele ettevõtjatele ja ka nendele, kes on ühes kindlas valitsuserakonnas. Kas te jagate seda arvamust?

Aitäh! Tõesti tundub, et kõik need tuulikuarendused, sealjuures ka meretuuleparkide arendused, justkui teenivad mingite poliitikute erahuve. On olnud ka juhtumeid, et roheenergia ja tekstiilitöötlemine on jõudnud Eesti 200 poliitikute mõjusfääri. Aga olukord on tõsine, tõesti, metsade üleraie, sealhulgas raadamise tõttu. Tuulikute alla [jäävat] metsa tuleb ju Euroopa Liidu direktiivide järgi asendada ja kuskilt peab leidma need asendusmaad. Minu teada on tulemas uus seadus, mille järgi võib vähem väärtuslikule põllumaale hakata metsa istutama. See kõik on ebamõistlik. Jälle ei ole võimalik loogiliselt neid tegevusi kuidagi argumenteerida. Tekib seesama küsimus, kas seal taga on ahnus, rumalus, erahuvid või rahapesu. 

Irja Lutsar, palun!

Aitäh, juhataja! Aitäh, ettekandja! Tuulikud ei ole ju mitte midagi uut. Kui hakata siit Eestist Lääne-Euroopa poole sõitma, siis seal on teeääred tuulikuid täis. Ma tõesti möönan, et need ei pruugi olla kõik nii kõrged, nagu need, mida Eestisse planeeritakse. Aga ma ei usu, et Eesti on ainuke maa, kes nii kõrgeid tuulikuid planeerib. Te olete seda kirjandust lugenud. Kas te olete kohanud niisuguseid päriselu andmeid Lääne-Euroopast, kus inimesed on juba pikka aega tuulikute piirkonnas elanud ja nende tervist on jälgitud, sealhulgas psühholoogilist või psühhosomaatilist tervist? Kas te olete niisuguseid uuringuid [näinud] ja kas te saate mõnda uuringut ka siin refereerida?

Jah, need on olemas. Soovitan teil vaadata sellist lehekülge nagu vabadused.ee. Seal võtab ka härra Neivelt regulaarselt sõna. Seal on toodud ära, millised mõjud on olnud meretuuleparkidel ja kuidas need mõjutavad ümbritsevat loodust, mitte ainult inimesi. Needsamad väiksemad tuulikud, mida me Euroopasse minnes [võime näha], on tõesti tunduvalt väiksema võimsusega. Selliseid tuulikuid nagu Eestisse planeeritakse, on varasemalt [rajatud] merre ja ka siis väga kaugele [rannikust]. Nii lähedale inimasustusele nii võimsaid tuulikuid ei ole varem tõesti [rajatud]. Nagu me tehnoloogia kohta teame: mida võimsam on tehnika, seda suurem on selle mõju nii keskkonnale kui ka ümbruskonnale.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli majanduskomisjonis toimunud arutelu tutvustama majanduskomisjoni liikme Mario Kadastiku. Palun!

Aitäh! Enne, kui ma alustan, ma lihtsalt [ütlen], kuna Evelin Poolametsal jäi mu küsimusele vastamata: 30 detsibelli tähendab heliintensiivsuse vahet 1000 korda, 40 detsibelli 10 000 korda. Me tegelikult räägime kümnetest kuni sadadest tuhandetest kordadest. 

Aga majanduskomisjon käsitles antud eelnõu kahel istungil: 17. märtsil, mil konsensuslikult otsustati määrata siinkõneleja juhtivkomisjoni esindajaks, ja 24. märtsil, mil arutati eelnõu sisuliselt. 

Ka komisjonis tõi algataja väga detailselt esile selle eelnõu sisu. Arutelu oli selle üle, kuidas on see seotud kehtivate normidega ja uute tuulikutega. Toimus ka arutelu just tuulikute kõrguse üle, selle üle, kas me saame olemasolevaid teadmisi rakendada väiksemate tuulikute asemel suuremate tuulikute puhul ehk [rakendada] füüsika abil modelleerimist. 

Kasutati analoogiat ning oli arutelu Hollandi ja Soome praktika üle, kuna Hollandis on tuulikud olnud pikaajaliselt kasutusel. Seal on seda teemat ka pikaajaliselt uuritud. Soomes on sama kõrged tuulikud, peaaegu sama kõrged, 270 meetrit, juba paar aastat töös olnud. Normid on Soome omadega võrreldavad. Selle üle oli arutelu, kas see on ülekantav või ei ole ülekantav. 

Kliimaministeeriumi [esindaja] rõhutas ka energiatootmise vajaduse ja üldise puudujäägi konteksti ning tõi välja, et müra ja infraheli mõju saab modelleerida, saab üle kanda analoogia põhjal ja sellega on ka tegeldud. 

Ka Sotsiaalministeeriumi esindaja viitas teaduskirjandusele, mille kohaselt ei ole leitud siin põhjuslikke seoseid – seda on täna juba varasemalt välja toodud –, ja ka sellele, et lisauuringud on käimas. Vahepealse info põhjal võin öelda, et märtsi alguses tuli või vahepeal on tulnud Saarde tuulepargi uuringute põhjal lõplik otsus, et seal ei ole mitte mingisuguseid kõrgemaid [näite]. 

Komisjonis arutati ka notseeboefekti ehk seda, kui kellelgi ei ole eelnevaid sümptomeid, kuni teemast hakatakse rääkima. Selle tulemusena tekivad inimestel sümptomid. 

Komisjon tegi ka konsensuslikud otsused. Üks otsus oli võtta see ettepanek päevakorda 9. aprillil ehk täna ja viia läbi eelnõu lõpphääletus. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Hanah Lahe, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Mul on küsimus selle müra ja infraheli kohta, mida eelmine ettekandja korduvalt välja tõi. Kas te oskate tuua mingisuguseid näiteid teistest valdkondadest, kus müratase ja infrahelitase on ühe‑ või teistsugune, ja saaksite seda võrrelda tuulikute omaga?

Aitäh! Seda komisjonis konkreetselt ei arutatud. Aga kuna ma plaanisin seda nagunii pärast kõnes adresseerida, siis toon kõige lihtsama näite. Lahtise aknaga autos tänaval olles on infrahelitase umbes 95 detsibelli. Tuulikute puhul me räägime 60–70 detsibellist. Nagu ma enne ütlesin, 30 detsibelli [tähendab] tuhandekordset heliintensiivsuse vahet. Ehk lahtise aknaga autos tänaval olles on 1000 korda kõrgem infrahelitase kui tuulikust 500 meetri kaugusel.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel siia Riigikogu kõnetooli kõnelema palun kolleeg Martin Helme. Palun!

Aitäh! Ma pean ütlema, et ma suhtun absoluutse põlgusega neisse inimestesse, kes siin kõvera muigega seletavad, kuidas nemad usuvad teadusesse ja et Terviseamet ju kinnitab, et kõik on hästi. No Terviseamet kinnitas meile, et ka vaktsiinid on ohutud ja efektiivsed. Kes seda enam usub? Ainult vist teadusesse uskujad. 

Selline tuntud nurgatagune vandenõuteooriate portaal nagu ERR kirjutas aasta tagasi, kuidas on tehtud uuring sellesama Havanna sündroomi kohta ja on jõutud järeldusele, et 2016. aastal tekitati just nimelt helirelvaga Ameerika diplomaatidel ninaverejooksu, migreeni, iiveldust. Seal kasutati küll üldiselt kõrgsagedust, aga kasutati ka madalsagedust. Siis loomulikult selline tuntud vandenõuteooriate levitaja ja hõbemütsi kandja nagu Harri Tiido lahkas seda alternatiivteaduste saates sealsamas ERR‑is … Mis saade see oli, kus ta käis? Ma ei tea. See õhtune saade, kus ta seletas seda, kuidas 19 teadlasest … Ahah, "Ringvaade", "Ringvaade" oli see saade. 19 teadlasest [koosnev] paneel jõudis järeldusele, tõepoolest, 19 eksperti olid teinud uuringu, mis ütles, et see mõjutab inimest ja mõjutab inimeste ajus olevat valgeollust. Seda valgeollust on ka selgroos ja seal liiguvad mingid närvisignaalid kesknärvisüsteemi jaoks ja mõju on täiesti olemas. Loomulikult, süüdi olid venelased, nagu alati ja kõiges niikuinii.

Nii et kui on vaja uskuda teadust, [mis ütleb,] et niimoodi on võimalik inimesi ajada hulluks ja ühtaegu nendele rasket tervisekahju teha, siis me kõik usume teadust. Aga kui on vaja miljardid ära kantida rohešarlatanidele ja need asjad tingimata valmis ehitada, siis me hakkame selle kõige üle põlglikult irvitama, et see on ju täielik jama. "Mida teie ka teate? Meie siin teame, kuidas detsibelle arvutada." Aga tegelikult on inimestel päris mure. 

Enne oli siin küsimus, mis siis inimesed tegema peavad, kui see tuulik nende kodu lähedale ehitatakse. Vastus, mida antakse – tänapäeval antakse sellist nõu! –, on see, et las kolivad ära. Kuhu? Eestis on peaaegu igasse kui viimasesse omavalitsusse planeeritud vähemalt üks suur tuulikupark. 

Ja ikka tuleb üle korrata: need väiksed köksid, mis meil praegu on, need väiksed köksid, mis Taanis on, on tudi-mudi võrreldes sellega, mida meil plaanitakse. Meil plaanitakse ju maismaale meretuulikuid. Meretuulikud on hästi palju suuremad kui need, mis tavaliselt maismaal on, sest merel on rohkem tuult ja üldse meretuulikud ei segavat kedagi seal kusagil kaugel silmapiiril. Nende võimsus on enneolematu, nende mõõtkava on enneolematu ja seda müra, mida nad teevad, ei ole lihtsalt mõõdetud. Aga me teeskleme, et see meid ei sega, teeskleme, et inimesed kujutavad endale ette, et mingi jama on. Ullikesed, noh! Võtsid seda hobuse ussirohtu ivermektiini ka. Ullikesed! Ehitame ikkagi edasi kiiresti-kiiresti, miljardid on vaja kätte saada. 

Vaadake, minu meelest on poliitikute selline käitumine süüdimatu. Seal taga saab olla ainult korruptiivne mõtlemine või täielik [võimetus aru saada] sellest, mis on sinu ülesanne avalikus teenistuses või avalikkuse teenistuses oleva inimesena. Iga valitud inimene annab vastust neile, kes teda valisid, ta peab kaitsma nende huve, kes teda valisid. Aga mida teie teete? Teie kaitsete väikese pundi nii-öelda ärimeeste huve, kelle ainus äri seisneb selles, et nad võtavad inimestelt tohutut raha, saavad subsiidiumide näol miljardeid. Seda te aitate kantida neile. Samal ajal sõidate inimestest üle ja veel irvitate nende üle: lollikesed mõtlesid endale probleemi välja, lihtsalt on ekreiidid, eks ju. Ei ole! Teie olete mingid iidid, kui te sellega edasi lähete.

Aitäh! Reformierakonna fraktsiooni nimel siia Riigikogu kõnetooli kõnelema palun Mario Kadastiku. Palun!

Ega ma muud ei tahtnudki kui natukene füüsikat meelde tuletada. Esiteks, siin oli juttu helirelvast. Tuleb aru saada, et heli sagedusel ja mõjul on väga selge omavaheline seos. Selleks, et 4‑hertsist [heli], mis on infraheli piirkonnas olev sagedus, oleks võimalik tajuda, peab see olema 100 detsibelli tugevam kui 4‑kilohertsine. Ehk see vahe on [suur]. 100 detsibelli on … Kui palju see on siis? 30 detsibelli on 1000 korda, 40 on 10 000 korda, 50 on 100 000 korda. Ühesõnaga, me jõuame siin sadade miljonite kordadeni, [nii suur] peab olema see vahe, et see oleks tajutav. 100 detsibelli 4 hertsi juures on 2 paskalit rõhuerinevust. Et seda konteksti tuua: see on õhurõhu erinevus 20 sentimeetri korral, ehk sel puhul, kui me astume ühe sammu trepist üles. 100 detsibelli 4 hertsi juures on üks samm trepist üles. Üldjuhul me trepist käies kokku ei kuku. Lahtise aknaga autoga sõites on 95 detsibelli infraheli keskmine müratase. Tuulikutel on see 500 meetri kaugusel 60–70 detsibelli. Nagu öeldud, vahe on tuhandeid kordi. 

Kusjuures oluline on minu meelest ka selles kontekstis, mis siin on toodud ühe miinusena, et meile pannakse üles uuemaid tuulikuid, mis on kõrgemad, see, et enamus infrahelist, mida tuulikud on ajalooliselt põhjustanud, on [tekkinud] vanema disainiga tuulikute puhul, mille labade disain, see, kuidas nad pöörlevad, tekitab postist möödumisel rõhuvahet. See on seotud sellega, mis hetkel see laba ennast keerab. See disainiviga muide on mingi aeg tagasi ära parandatud, et vähendada seda tuules sisse‑ ja väljakeeramisel tekkivat võnget. Ehk uuematel tuulikutel on see probleem kordades väiksem. 

Lihtsalt veel selle kohta, mis puudutab seda mõju organismile. Seda on väga palju ja erinevatel meetoditel analüüsitud. Üks näide oli niinimetatud pruun rünnak ehk üritati tekitada resonantsi inimese sooltes oleva vedelikuga, mis jääb umbes 4 hertsi piirkonda. MythBusters üritas seda teha 153 detsibelli juures spetsiaalsete kõlaritega. Fenomeni ei esinenud. Tegelikult on seda kirjanduses väga palju käsitletud. 

Ma saan aru, et siin üritatakse inimesi üles kütta teadmatuse baasil, sest üks põhilisi viiteid on radiatsioon ja vingugaas. Kumbagi me ei näe ega tunne ja seetõttu on nad ohtlikud. See, et me infraheli ei taju, ei näe ega kuule, ei tähenda, et see on automaatselt ohtlik. Siin on ikkagi vaja natukene sisse vaadata ka sellesse, mida ta teeb. 

Üks oluline element ongi see, et hästi madal sagedus tähendab hästi suurt võnget, hästi aeglast võnget. Siin on tõesti rõhkude vahe üliväike, see läheb eksponentsiaalselt üles, see intensiivsus peab olema kõrgem, et seda oleks organismil üldse võimalik tajuda. Kõige tundlikum organ selle juures ongi kuulmine, see organ on spetsiaalselt helilainete jaoks disainitud. On tehtud ka võrdlusmõõtmisi. Enamus meie kodus olevast tehnikast põhjustab oma opereerimise käigus infraheli, ja see tase on kõrgem kui see, mida tuulikud produtseerivad.

Ehk tuulikutel võib olla häiringuefekt pigem kuuldavas sagedusalas, pigem visuaalis. Aga kuna antud eelnõu kontekst on peatada need planeeringud infraheli tõttu, ja selles [valdkonnas] on muide normid Eestis karmimad kui paljudes teistes kohtades, siis see ei ole põhjendatud. Seetõttu on meie ettepanek kindlasti selle eelnõu vastu hääletada. Aitäh!

Aitäh! Keskerakonna fraktsiooni nimel palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Lauri Laatsi. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! No mida me siin tegelikult arutame? Me arutame ju väga olulist küsimust. Seda küsimust, et meie inimestel ei ole usaldust valitsuse vastu. Kõik need kahtlused ja kõhklused, mis on tekkinud ka selle projekti puhul, selle küsimuse puhul, mille EKRE fraktsioon välja tõi, on ju ka [tekkinud usalduse] puuduse tõttu. Ehk on ükskõik, mida see valitsus praegu räägib. Ühiskonnal ei ole usaldust. Ja sellest ei võeta õppust. Ka viimased küsitlused ju näitavad, et praeguse valitsuse kahe partei vastu – Eesti 200 ja Reformierakond – on usaldust vaid 20%‑l ühiskonnast. Sellise usalduse [määraga] ei ole võimalik edasi valitseda, ei ole võimalik olulisi otsuseid vastu võtta, ükskõik mis valdkonnas. 

Nüüd sellest, mis puudutab tuulikuid. Kui selline kahtlus on olemas, siis tuleb aeg maha võtta ja kõik välja uurida, selgitada kõik asjaolud ja anda kindel signaal ühes või teises [suunas], kas nende tuulikutega on kõik hästi või vastupidi. Aga see töö tuleb ära teha. Selle jaoks on, ma arvan, see ettepanek, mis ka EKRE fraktsioonil on tehtud, ajakohane ja seda võiks kindlasti toetada. Enne [ei tuleks edasi] liikuda nende küsimustega, kuni on kõik asjaolud välja selgitatud. 

Kui me räägime üleüldiselt energeetikast ja poliitikast selles valdkonnas, siis näeme siin väga palju puudusi. Me oleme väga palju rääkinud sellest, et puudub suund, puudub pikaajaline strateegia. Kui me peaksime hakkama üleüldiselt eesmärke seadma, siis esimene eesmärk peaks olema energiajulgeolek ja hind, see, kui palju see lõpptarbijale maksma läheb. Need tegevused, mis puudutavad roheenergia arendamist, on see siis maismaal või merel, lähevad meile lihtsalt liiga kalliks. Me oleme [sellest] ju selgelt aru saanud. Enefit Green on minu arust väga hea näide. Riigiettevõte põrus roheenergia arendamisel ja neil ei jäänud mitte midagi muud üle kui tulla ära turult, aktsiaturult. Kui isegi riiklik ettevõte ei saa selle tööga hakkama, siis millised ootused on meil erasektorile? Erasektor on selgelt öelnud, et kui me roheenergiaga edasi läheme – tõesti, see on riigi tellimus, praeguse valitsuse tellimus –, siis nad tahavad toetusi. Nad tahavad toetusi [tuuleparkidele] merel, tahavad toetusi [tuuleparkidele] maismaal. Väga suur raha läheb võrkude väljaehituseks, selleks, et lihtsalt toetada kogu seda roheenergiat. 

Kui panna ühele poolele kõik need miljardid ja teisele poole põlevkivi, siis näeme, et põlevkivi[energeetika] arendamine oleks kindlasti soodsam. Üks hea kolleeg tõi siin välja põlevkivi kasutamise mõjud tervisele või selle, et kas siis seal ei ole keskkonnamõjusid. Loomulikult on, nii roheenergial kui ka põlevkivisektoril neid loomulikult on. Aga ma väidan kindlalt, et kui me oleks õigel ajal hakanud põlevkivisektori uuendamise ja arendamisega pihta, siis oleks olukord hoopis teine. Olukord oleks ka lõpptarbijale tunduvalt parem, ja mitte ainult tervise‑ ja keskkonnaaspektist lähtuvalt, vaid see oleks lõpptarbijale teine ka elektri hinna poolest. Eesti Energia juhtki ütles, et kui põlev[kivi]jaamad töötaks pidevalt, 24/7, siis oleks elektri hind madalam, praegusest madalam tase oleks saavutatav, kui kasutataks põlevkivi. 

Nii et siin on hästi palju küsimusi üleval. Selge on see, et see strateegia – kui see üldse on strateegia, mida valitsus tahab ellu viia – ei ole Eestile ega meie ühiskonnale kasulik. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 569 lõpphääletus. Me asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde. Enne kui me saame hääletuse juurde asuda, on käsi püsti Kalle Grünthalil. Küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

Aitäh! Mul on selline küsimus. Ma vaatan, et saalis on väga vähe koalitsioonisaadikuid Reformierakonnast ja Eesti 200‑st. Kas äkki on neile antud mingi informatsioon, et istung on tänaseks päevaks juba lõppenud, nad on kõik ära läinud või? Milles asi?

Aitäh, hea kolleeg! Nagu te näete, istung toimub. Ma usun, et ka saalikutsung on kuulda.

Head kolleegid, juhin tähelepanu, et selle eelnõu otsusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Panen lõpphääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele peatada ajutiselt kõigi tuuleparkidega seoses algatatud planeeringute menetlemine, edasilükkava tähtajaga kuni ajakohastatud infraheli mõõtmiste metoodika ja selle helirõhutasemete piirväärtuste kehtestamiseni" eelnõu 569. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Poolt hääletas 11 Riigikogu liiget, vastu 3, erapooletuid ei ole. Eelnõu 569 on tagasi lükatud. 

Järgnevalt tänane kuues päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse (haiglaerand) eelnõu 532 teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli sotsiaalkomisjoni liikme Irja Lutsari. Palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ma tuletan meelde, mis seadusega tegemist on. Tegemist on seaduse muutmisega ja ma tuletan meelde, mida see seadus enesest kujutab. See seadus ei ole väga noor ja selle seaduse nimes on sulgudes [sõna] "haiglaerand". See tähendab seda, et haiglatele, aga ka teistele, teisisõnu arstidele antakse õigus kasutada haige raviks ravimit, mis ei ole Eesti turul registreeritud, juhul kui see ravim on näidanud, et ta on efektiivne, ja see ravim sellele haigele sobib. 

See seadus on kehtinud paar aastat ja seda on siiani kasutatud kahel korral. See tingimata ei tähenda, et kahe patsiendi [ravimiseks], vaid kahe näidustuse korral. Eelmises versioonis, kuna tegemist on suhteliselt uue kontseptsiooniga, oli palju piiranguid. See võis olla ka üheks põhjuseks, miks seda seadust muutma hakati. Muutmisega laiendatakse mitmesuguseid võimalusi. Kaotati ära see, et uut ravimit võis kasutada ainult kümne haige [ravimiseks], see kaotati ära. Seal on veel teisi niisuguseid muudatusi, mis on just haigetele kasulikud. 

Esimesel lugemisel sai selle seaduse [tutvustus] üsna põhjalikult ette kantud ja ka need muudatused saalis läbi arutatud. Ma ei hakka seda kordama. Peale selle, sotsiaalkomisjon on neid seadusemuudatusi arutanud neljal korral koos Ravimiameti ja Sotsiaalministeeriumiga. Võib-olla suuremad arutelud olid [25.] märtsil ja 7. aprillil. Oluline on siinjuures märkida, et kaasamise käigus ühtegi muudatusettepanekut ei tulnud, need organisatsioonid, kes kommentaare esitasid, olid seadusemuudatustega nõus. 

Sotsiaalkomisjonis [tehtud] kõige suurem muudatus, mida Sotsiaalministeerium soovis, oli see, et seaduses oleks rakendatud eetikakomiteenõue: juhul, kui uut või uudset ravimit haigete [ravimiseks] kasutama hakatakse, siis peaks eelnevalt andma oma arvamuse selle ohutuse ja vajalikkuse kohta sõltumatu eetikakomitee ja haiged peaksid allkirjastama informeeritud nõusoleku. Selles oli sotsiaalkomisjonis täielik konsensus, kõik sotsiaalkomisjoni liikmed leidsid, et niisugune asi on vajalik. 

Sotsiaalkomisjon arutas veel kindlustuse vajalikkust. Aga kuna meil on olemas juba [kohustuslik] vastutuskindlustus, siis leiti, et see on piisav, selleks et inimesed tunneksid, et juhul kui midagi juhtub, nad saavad piisavalt kompensatsiooni, ja ka arstid tunnevad, et nende õigused on tagatud. 

Sotsiaalkomisjon tegi kaks muudatusettepanekut. Esimene oli täiendus: enne kui Ravimiamet annab loa uudse ravimi kasutamiseks, on vajalik eetikakomitee hinnang patsiendi õiguste kaitse, ohutuse ja heaolu tagamise kohta. Teine muudatus, mis sotsiaalkomisjon tegi, on see, et Ravimiamet võib enne haiglaerandi loa väljastamist kaasata haiglaerandi ravimi hindamisse koosseisuväliseid eksperte ja Terviseametit. Need kaks muudatust said tehtud nii, nagu ma ütlesin, et sotsiaalkomisjonis olid kõik sotsiaalkomisjoni koosolekul osalenud liikmed nende tegemisega konsensuslikult nõus, keegi vastu ega erapooletu ei olnud. 

Siis tehti ettepanek võtta see [eelnõu] tänase, 9. aprilli istungi päevakorda. Tehti ka ettepanek teine lugemine lõpetada ja juhul, kui teine lugemine on edukalt lõpetatud, siis võtta eelnõu täiskogu päevakorda 16. aprillil ja viia läbi lõpphääletus. Need olidki kõik need asjad, mis ma ette kanda tahtsin. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Riina Sikkuti. Palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! On asju, mida me muuta ei saa. Näiteks kasvab meil vähijuhtude arv. 2005. aastal oli 6500 vähi esmasjuhtu, 2015. aastal 8900 ning käesoleval aastal jõuame võib-olla juba 10 000 vähi esmasjuhuni. Samas, meditsiin areneb väga kiiresti, diagnostika on parem, ravivõimalused on laiemad. Kui omal ajal olid bioloogiline ravi ja hormoonravi need uudsed võimalused, siis nüüd me räägime rakuravist, geneetilisest ravist, ka täppiskiiritusest. Me räägime konkreetse patsiendi konkreetse vähipaikme ravist ja analüüsime näiteks vähigenoomi.

Lisaks sellele ei saa me kuidagi muuta seda, et Eesti on väike ja mitteatraktiivne turg. Meie patsientidel ei ole ligipääsu kõigile kliinilistele uuringutele ega uutele müügiloaga ravimitele. Kuna me ei ole ainsad, kellel on see mure, ja muutused ravimivaldkonnas on kiired, siis reguleeritakse Euroopa Liidu ravimidirektiiviga ka haiglaerandit. Eesti võttis selle [regulatsiooni] üle 2022. aastal. Sellest alates me tõesti võimaldame eriarsti otsuse ja ettekirjutuse alusel, tema kutsealasel vastutusel, konkreetsetele patsientidele eraldi ravimi tootmist, millele müügiloaga ravimi näol alternatiivi Eestis ei ole. Muidugi peab ravim vastama kvaliteedinõuetele, aga ta on toodetud konkreetse patsiendi jaoks. Me räägime nendest ravimitest, mida apteegist karbiga osta ei saa. 

Konkreetne eelnõu, mille ettevalmistamise juures ka mina olin, võimaldab haiglaerandi korras uudse ravimi valmistamist, kui sarnane uudne müügiloaga ravim ei ole Eestis piisavalt kättesaadav ja kui Eesti patsient ei ole selle ravimi kliinilisse uuringusse kaasatud. Samal ajal jääb kehtima nõue, et haiglaerand on lubatud vaid juhul, kui ravimit valmistatakse erandkorras, seega nende konkreetsete patsientide [ravimiseks], mitte müügiks ega ekspordiks. 

Eesti patsientide huvides see muudatus ongi tehtud. Muudatuse tegemise initsiatiiv tuli tegelikult Riigikogust, nii et ma tõesti tänan Riigikogu liikmeid, kes sellise ettepanekuga minu poole pöördusid. Teiseks valmistati eelnõu ette koos paljude seotud osapooltega, seda arutati põhjalikult sotsiaalkomisjonis. On igati tänuväärne, et fookusesse tõusis patsiendi ohutus. Väga tähtis on, et patsiendi huvid oleksid esiplaanil. 

Samas pean ma nentima, et vaatamata sellele, et patsiendi ohutuse teema tuleb läbi arutada, tuleb iga muudatuse puhul silmas pidada, kas see on sisuline ja vajalik ja ega see ilmaasjata bürokraatiat ei suurenda. Vaatamata sellele, et kompromissettepanek, mis eelnõusse jõudis, on midagi sellist, mida ma saan toetada, ütlen ausalt, et see ei ole ideaalne lahendus. Patsientide kaitse ja ohutus on haiglaerandi korras ravimi valmistamise puhul väga tähtsad. Need on spetsiifilised teemad. 

Me järelevalveküsimust sotsiaalkomisjonis põhjalikult arutasime ja me peame tunnistama, et tippeksperdid tegelevad meil Eestis ikkagi teadustööga, ravimite väljatöötamisega, aga järelevalves meil samalaadset kompetentsi vastu pole panna. Tulebki leppida sellega, et me usaldame eriarste, usaldame ravimitootjaid. Ravimi valmistamiseks seatud nõudeid tuleb täita, aga kui me püstitame täiendavaid tõkkeid olukorras, kus me teame, et seda kompetentsi ei ole, siis me lihtsalt pikendame protsessi ja lisame sellele etappe. See peab olema väga hästi läbi kaalutud. Ma loodan, et kõigi nende ekspertide kaasamise võimaluste ja eetikakomitee etappide puhul, mis vahele on pandud, kõik inimesed tajuvad tõesti seda vastutust ja vajadust teha need otsused ära etteantud ajaraamis, et patsient saaks kiiresti, nii nagu ette nähtud on, temale mõeldud ravimit.

Eelnõuga vähendatakse halduskoormust ja lühendatakse loa väljastamise tähtaegu. Näiteks liigub menetlustähtaeg 120 päeva pealt 90 päevale. 

Kas soovite lisaaega?

Jaa, aitäh! Palun kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaaega, palun!

See haiglaerand on nime poolest erand ja ta ongi ennekõike harva kasutatav ja pakub Eesti patsientidele lahendusi. Aga tuleb silmas pidada ja eraldi välja tuua, et ta on arenguvõimalus Eesti haiglate, ülikoolide ja ettevõtete jaoks, ta soodustab ikkagi innovaatiliste kõrgtehnoloogiliste ravimeetodite arendamist ka Eestis ja Eesti patsientide jaoks. Meie eesmärk on, et inimesed saaksid parimat võimalikku ravi kodumaal, Eestis, ja samas on eesmärk luua võimalus teaduse arenguks ja koostööks, et Eesti teadlastel oleks võimalik patsientidele kaasaegset ravi pakkuda. 

Nii et tänan sotsiaalkomisjoni ja teisi osapooli, et eelnõu on nii kaugele jõudnud, ja loodan, et need viimatised lisandused annavad tõesti sisulist kasu, mitte lihtsalt ei kasvata bürokraatiat. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Eelnõu kohta on esitatud kaks muudatusettepanekut. Asume muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Esimese muudatusettepaneku on esitanud sotsiaalkomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Teine muudatusettepanek, ka selle on esitanud sotsiaalkomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Me oleme eelnõu 532 muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 532 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud. 

Järgnevalt tänane seitsmes päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Demokraatia ja Valimisabi Instituudi põhikirjaga ühinemise seaduse eelnõu 559 esimene lugemine. Palun ettekandeks siia Riigikogu kõnetooli välisminister Margus Tsahkna. Palun!

Lugupeetud esimees! Hea Riigikogu! Teie ees on seaduseelnõu 559, algab selle esimene lugemine. [Eelnõu näeb ette] Eesti ühinemise Rahvusvahelise Demokraatia ja Valimisabi Instituudi põhikirjaga. Ehk Eesti ametlikult, Riigikogu [otsusega], kuna tegu on rahvusvahelise lepinguga, ühineb, kui Riigikogu seda õigeks peab, selle organisatsiooniga. Faktiliselt liitus Eesti IDEA‑ga – IDEA on selle organisatsiooni lühend, mida ma ka edaspidi kasutan – juba 2021. aasta detsembris. 

Mis asi see IDEA on? IDEA on üks olulisemaid demokraatia teemadega tegelevaid valitsustevahelisi organisatsioone, mis asutati 14 riigi poolt juba 1995. aastal Stockholmis. Instituut on registreeritud kooskõlas ÜRO põhikirja artikliga 102. IDEA‑l on 2003. aastast ka ÜRO Peaassambleel vaatleja staatus. 

Tänaseks on instituudil, mis tegutseb aktiivselt üle maailma, peakorter Stockholmis ja liikmesriike on tal kokku 35. Lisaks sellele on kaks vaatlejariiki: USA ja Jaapan. Eesti jaoks on välispoliitiliselt oluline olla globaalselt tuntud ja edumeelne riik, toetades demokraatiat, inimõigusi ja rahvusvahelist õigust. Seda eriti praeguses maailmas, kus usaldus institutsioonide vastu on madal, ühiskonnad on polariseerunud ning autokraatlike režiimide arv on pidevalt kasvanud.

Lühidalt öeldes aitab IDEA-s osalemine Eesti positiivsele kuvandile kaasa, kuna instituut on rahvusvaheliselt üks tuntumaid ja kõrgemalt hinnatuid demokraatia ja eelkõige ausate valimiste eest seisjaid. Ta keskendub eelkõige kuuele peamisele töösuunale: demokraatia hindamine, valitsemisprotsessid, põhiseaduste ülesehitamine, poliitiline osalus ja kaasamine, digilahendused ja demokraatia ning kliimamuutused ja demokraatia. 

Eesti liikmemaks IDEA‑s on 70 000 eurot aastas. See panus instituudi töösse on kriitilise tähtsusega nendesamade väärtuste ja institutsioonide tugevdamisel ning IDEA aktiivselt tegevuses hoidmisel.

Võib-olla mõned praktilised näited, nagu laiemalt. IDEA esimene ülesanne on just nimelt võrgustada kõiki neid erinevaid organisatsioone üle maailma. IDEA‑l endal on 20 kontorit erinevates maailma riikides. Asja mõte ongi aidata kaasa just nimelt nendesamade demokraatlike põhimõtete levitamisele praktilise tegevusega, aga ka eelkõige demokraatlike valimiste abil, kaasa aidates mitte ainult nende läbiviimisele, vaid ka sellele, et demokraatlikud valimised üldse toimuksid. Üks osa on seotud ka erinevate riikide põhiseaduste ülesehitamisele kaasaaitamisega, lähtudes erinevatest kogemustest ja rahvusvahelisest õigusest. Eesmärk ongi koordineerida ja sidustada neid tegevusi üle kogu maailma. 

Teine suund, see on digilahenduste ja demokraatia vallas, ongi digilahenduste tutvustamine. See on see, mis ka Eestile pakub suuremat huvi, kuna meie oma peaaegu 20‑aastase e‑valimiste kogemusega oleme kindlasti üks väga hea praktiline näide ja oma kogemuste jagaja selles võtmes, et järjest rohkem võetaks digilahendusi kasutusele ka demokraatiates. Eesmärk on eelkõige ikkagi tagada korralik läbipaistvus ning ka see, et demokraatias osalemine eelkõige valimiste kaudu oleks võimalikult paljudele inimestele kättesaadav, aga teiselt poolt on vaja kaardistada kõikvõimalikke riske ja lahendada kõikvõimalikke küsimusi, mis puudutavad tehnoloogilist poolt. Siin on Eestil nähtavuse saavutamiseks kindlasti väga head võimalused. 

Siin saalis ja laiemalt on väga palju kõlanud Ukraina [teema]. IDEA on väga aktiivne ka Ukrainas, kus nad avasid oma kontori. Nad annavad just nimelt väga praktilist nõu ja aitavad ette valmistada järgmiste valimiste võimalikku läbiviimist olukorras, kus, me teame, käib laiaulatuslik sõda. Valimistest Ukrainas ei räägita hetkel niivõrd aktiivselt, aga on selge, et need valimised kohe peale seda, kui rahu peaks saabuma, peaksid tulema. Seal on väga palju takistusi. Mitte küll põhiseaduslikke, need takistused on eelkõige selles, kuidas oleks sõjas oleval või sõjast just välja tuleval riigil praktiliselt võimalik tagada kõigile need demokraatlikud õigused, mis valimiste käigus tagatud olema peavad, alates kandideerimisõigusest, aga eelkõige [peetakse silmas] valimiste reaalset läbiviimist ehk valimisõigust olukorras, kus siseriiklikult on miljoneid põgenikke, registrid ei ole paigas ja riigist on lahkunud peaaegu 7 miljonit aktiivse valimisõigusega inimest. Nii et see on üks väga suuri väljakutseid, millega IDEA tegeleb. Kindlasti tahab Eesti seal kaasa aidata ja on selleks valmis. 

Viimane selline laiem [töö]lõik, millega IDEA tegeleb, on desinformatsiooni vastu võitlemine ehk objektiivse info levitamine, mis ka paratamatult käib toimiva demokraatia juurde. 

Loodan, et Riigikogu seda otsuse eelnõu toetab ja Eesti ühineb rahvusvahelise lepingu raames vastava organisatsiooniga lõplikult. Suur tänu! 

Suur tänu, lugupeetud minister! Küsimusi teile ei ole. Nii. Riigikogu väliskomisjonis toimunud arutelu palun nüüd siia Riigikogu kõnetooli tutvustama väliskomisjoni liikme Ester Karuse. Palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Teie ees on Rahvusvahelise Demokraatia ja Valimisabi Instituudi põhikirjaga ühinemise seaduse eelnõu. Ma annan ülevaate väliskomisjoni toimingutest. Vabariigi Valitsus esitas selle eelnõu 13. jaanuaril. Riigikogu juhatus määras eelnõu menetlusse võtmisel juhtivkomisjoniks väliskomisjoni. Väliskomisjoni 21. veebruaril toimunud istungil tutvustas välisminister Margus Tsahkna eelnõu sisu ja eesmärke. Seejärel tegi juhtivkomisjon oma menetluslikud otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda kolmapäeval, 9. aprillil ehk täna ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ning määrata juhtivkomisjoni esindajaks Ester Karuse. Lisan ka seda, et eelnõu vajab seadusena vastuvõtmiseks Riigikogu poolthäälte enamust.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on vähemalt üks küsimus. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Kõik on ilus, aga miks Eesti ei saa läbi ilma selle järjekordse ühinemiseta?

Aitäh küsimuse eest! Ütleme niimoodi, et mina räägin siin täna komisjonis toimunust ja komisjonis me nii sisuliselt ei arutanud seda, kas Eesti saaks läbi ilma selle organisatsioonita. Teadupoolest kuulub Eesti väga paljudesse organisatsioonidesse. Sellest meil nii sisuliselt juttu ei olnud. Ilmselt oleks pidanud selle küsimuse küsima otse ministri käest.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Ma arvan, me kõik saame aru, et Eesti saab väga hästi hakkama ka ilma selle organisatsiooniga ühinemata. Aga teie kui komisjoni liige, kes te viibisite ka nende arutelude juures, äkki te saate omalt poolt lühidalt kokku võtta kaks-kolm peamist asja, mida Eesti võidab, mida ta reaalselt, konkreetselt, praktiliselt võidab selle organisatsiooniga liitumisest.

Aitäh! Ma võin välja tuua sellise lõigu, mis on kirjas sisukokkuvõttes, või ütleme, siin seaduse mõjude all on toodud selline kirjeldus: "Eestile on välispoliitiliselt oluline olla üleilmselt tuntud kui edumeelne riik, kes toetab demokraatiat ja inimõigusi. IDEA-s osalemine on hea vahend selle kuvandi edendamiseks, kuna IDEA on rahvusvaheliselt üks tuntumaid ja hinnatumaid demokraatia eest seisjaid. Samameelsus tugevate lääneriikidega suurendab ka Eesti julgeolekut, edendades suhteid ja kinnistades Eesti samameelse partnerina. Eesti on aktiivsest osalemisest juba kasu saanud – IDEA on tihti toonud Eestit näitena edukast demokraatiast, eriti digilahenduste kontekstis. Ekspertide osalemine IDEA üritustel on tekitanud Eesti digilahenduste vastu huvi, mis on ühtlasi majanduslikult kasulik." See on see, mille ma siit kokkuvõttest võin võib-olla välja tuua.

Varro Vooglaid, palun!

Ei, no ma oskan ise ka lugeda. Te sisuliselt lugesite ette kogu selle seaduse mõjude lõigu seletuskirjast. Aga see on selline loosunglik jutt. Mina küll ei näe selles mitte midagi sellist, millest nähtuks, et Eesti Vabariik reaalselt mingit praktilist kasu saab. Loen sellestsamast lõikest, et Eestile on välispoliitiliselt oluline olla üleilmselt tuntud kui edumeelne riik, kes toetab demokraatiat ja inimõigusi. No kas me praegu siis ei ole üleilmselt tuntud sellise edumeelse riigina, kes toetab demokraatiat ja inimõigusi? Ma ei saa küll mitte kuidagi aru, kuidas IDEA‑ga ühinemine ja selle eest 70 000 euro aastas maksmine märkimisväärselt või üldse kuidagi edendab meie kuvandit edumeelse riigina, kes toetab demokraatiat ja inimõigusi. Sellepärast ma küsingi teie käest, kuna teie olite selle komisjoni arutelu juures, kas te oskate meile anda ka mingisuguseid praktilisi selgitusi, kuidas me siis päriselt midagi olulist võidame, makstes 70 000 eurot aastas.

Aitäh! Ma arvan, et selles vastuses, mis siin ka enne kõlas ja mille ma ette lugesin siit sisukokkuvõttest, sisalduski väga praktiline asi. Ehk see on Eesti digilahenduste vastu tegelikult huvi tekitanud, mis on ühtlasi majanduslikult kasulik. Aga jah, me loomulikult arutasime selle üle väliskomisjonis. Need sisulised küsimused te oleksite võib-olla pidanud ministrile esitama, kui oleksite tahtnud veel sisulisemaid vastuseid. Aga praegu [ma räägin sellest], mis toimus komisjonis.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ikkagi selle 70 000 eest raskel ajal indulgentsi ostmine … No võib-olla on see hädavajalik. Aga mida te seal komisjonis ikkagi arutasite? Ministrihärra rääkis ilusa jutu ära, aga mida te seal reaalselt arutasite? Või lihtsalt noogutasite, et jaa, oleme toredad ja las see 70 000 läheb? Mida te reaalselt arutasite? Oli seal mingisuguseid diskussioone ka või oli kellelgi kahtlusi või oli lihtsalt nii, et kui minister nii ütles, siis nii tuleb teha? 

Aitäh! Me kuulasime ära ministri ettekande. Ettepanek, mille väliskomisjoni esimees tegi, oli see, et ta palus saata detailsema dokumendi, mis selgitab lähemalt organisatsiooni tegevust. Selle me ka saime ehk me saime veelgi rohkem tutvuda, mis organisatsiooniga on tegemist, saime seda [dokumenti] lugeda ja sellega tutvuda. See oli see, mis oli komisjonis arutelul.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Palun siia Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel kõnelema kolleeg Varro Vooglaiu. Palun!

Palun kolm minutit lisaks, äkki läheb vaja.

Kolm minutit lisaaega, palun!

Suur tänu! Teate, ma ei hakka peenutsema ja kuidagi ümber nurga rääkima, ütlen otse ära, nii nagu mina sellest asjast aru saan. Lugesin läbi eelnõu, lugesin läbi seletuskirja, lugesin läbi ka organisatsiooni põhikirja ja võin täitsa kindlalt öelda, et tegemist on täiesti mõttetu organisatsiooniga, millega liitumine ei anna Eestile reaalselt mitte midagi. Eesti on võtnud vabatahtlikult kohustuse maksta organisatsiooni eelarvesse igal aastal 70 000 eurot. Kindlasti on Välisministeeriumi ametnikel tore kolm korda aastas sõita Stockholmi sellistele väikestele lähetustele, koosviibimistele, õhtusöökidele, sinna jutuklubisse osalema, aga mitte mingit praktilist kasu Eesti Vabariigil selle organisatsiooniga ühinemisest, vähemalt seletuskirjast ja täna kuuldud selgitustest nähtuvalt, ei ole. 

Fakt on see, et Eesti Vabariik juba on näiteks ÜRO, Euroopa Nõukogu ja OSCE liige. Kõik need organisatsioonid seisavad demokraatliku ühiskonnakorralduse ja inimõiguste austamise eest. Kuidas nüüd olukord paraneb, kui me lisaks nendele ja mitmetele teistele organisatsioonidele, millega me oleme juba ühinenud, liitume ka selle IDEA‑ga? Täiesti tume maa, mitte mingisugust selgust ei ole. 

Vaatame, mida see organisatsioon endast kujutab. Seletuskirjastki võime näha kokkuvõtet artiklist 2, milles on räägitud organisatsiooni eesmärkidest. Seal on kirjutatud: "Peamine eesmärk on toetada ja edendada jätkusuutlikku demokraatiat ning parandada ja tugevdada demokraatlikke valimisprotsesse üle kogu maailma. Selleks et oma eesmärgid saavutada, võib IDEA teha eri tegevusi, näiteks arendada üleilmseid võrgustikke valimisprotsesside valdkonnas, anda nõu valimisprotsesside kohta, soodustada teadusuuringuid jms." Vabandage väljenduse pärast, aga see on ju täielik iba. Mida see kõik üldse tähendab? See ei tähenda ju mitte midagi. Kas Eestil on reaalselt vaja mingisugust nõu valimisprotsesside kohta ja nõu valimisprotsesside valdkonnas või? Kas me ei saa ise hakkama sellega, kuidas oma valimissüsteemi korraldada, kuidas riigielu demokraatlikult korraldada? Mina küll ei näe absoluutselt mitte mingisugust kasu sellest Eestile tulenemas. 

Vaatame, mida ütleb seletuskiri, äärmiselt lühike ja pinnapealne, loosunglik seletuskiri, seaduse mõjudest rääkides. Kolleeg Ester Karuse juba tsiteeris seda pikemalt ja minu meelest on see päris humoorikas: "Eestile on välispoliitiliselt oluline olla üleilmselt tuntud kui edumeelne riik, kes toetab demokraatiat ja inimõigusi. IDEA-s osalemine on hea vahend selle kuvandi edendamiseks, [Kuvandi edendamiseks, eks! Oluline on see, kuidas me paistame, mitte see, millised me tegelikult oleme, tänaseidki sündmuseid silmas pidades. – V. V.] kuna IDEA on rahvusvaheliselt üks tuntumaid ja hinnatumaid demokraatia eest seisjaid. [Vabandust väga, aga ma pole varem sellisest organisatsioonist kuulnudki, nii et see hinnang on küll meelevaldne. – V. V.] Samameelsus tugevate lääneriikidega suurendab ka Eesti julgeolekut, edendades suhteid ja kinnistades Eesti samameelse partnerina." Kuulake seda uuesti: "Samameelsus tugevate lääneriikidega suurendab ka Eesti julgeolekut, edendades suhteid ja kinnistades Eesti samameelse partnerina." Selle peale ei oskagi ausalt öeldes midagi kosta. Et üritame siis lääneriikidele näidata, kui väga samameelsed me oleme, sest see aitab meil meie julgeolekut parandada? Kes sellistesse muinasjuttudesse usub, öelge mulle! 

Ja siis see viimane lõik: "Eesti on aktiivsest osalemisest juba kasu saanud – IDEA on tihti toonud Eestit näitena edukast demokraatiast, eriti digilahenduste kontekstis. Ekspertide osalemine IDEA üritustel on tekitanud Eesti digilahenduste vastu huvi, mis on ühtlasi majanduslikult kasulik." Ma küsisin eelnevalt kolleeg Karuselt, kuidas see kasu on avaldunud. Näiteks oleks olnud hea kuulda, milliseid reaalseid tehinguid on Eesti sellesse organisatsiooni kuulumise läbi saanud, mis on päriselt, reaalselt ka olnud majanduslikult kasulik, mitte lihtsalt sellise loosungliku kasvuna hinnatav. Aga ilmselt midagi sellist ei olegi. 

Vaatame ka organisatsiooni rahastust, seda, kes ja kuidas seda organisatsiooni rahastab, mis ütleb ju sageli väga palju organisatsiooni enda kohta. Eelnõu seletuskirjas on öeldud, et riikide tuumpanused moodustavad enamiku IDEA tuludest ja Eesti on otsustanud toetada IDEA‑t iga aasta tuumpanusena 70 000 euroga. Kui ma tegin organisatsiooni kodulehe lahti ja võtsin sealt lahti rahastamise alalehe, siis seal on kirjutatud vastupidist. Ei ole nii, et tuumpanused moodustavad enamiku tuludest, vaid vastupidi, 75% rahastusest tuleb hoopis projektitoetustest ja ülejäänud, circa 25%, tuleb riikide tuumpanustest. Vaatame, kellelt see 75% projektitoetusi tuleb. Seal on esile toodud sellised huvitavad organisatsioonid nagu ennekõike Open Society Foundations ehk George Sorose organisatsioon. Samuti on seal nimetatud USAID‑i, mida Trumpi administratsioon praegu teatavasti plaanib kas kinni panna või väga tugevalt selle tiibu kärpida, sest seda on ulatuslikult kasutatud mitte ainult maksumaksjate raha raiskamise, vaid ka teiste riikide siseasjadesse sekkumise instrumendina. Ja siis on seal Euroopa Liit ning Foreign, Commonwealth & Development Office, mis on põhimõtteliselt brittide USAID, ja nii edasi. Nii et pigem on väga selgelt näha, kuidas tegemist on süvariiklike struktuuride poolt rahastatud organisatsiooniga, mitte mingi tõsiselt võetava demokraatia eest seismise struktuuriga. 

Lõpetuseks ma ütleksin seda, et kui te tahate päriselt seista selle eest, et Eesti oleks demokraatlik riik, ja edendada demokraatlikku riigikorraldust, siis unustage ära sellised pseudoettevõtmised, millel pole mitte mingisugust reaalset tähendust ja mis kujutavad endast lihtsalt raha raiskamist, vaid astuge päris samme, mida on võimalik astuda, et edendada demokraatlikku riigikorraldust. 

Esiteks taastage rahvaalgatuse õigus, mis oli ette nähtud 1920. ja 1933. aasta põhiseadusega, mis võimaldas rahval algatada muu hulgas eelnõusid Riigikogus vastuvõetud seaduste tühistamiseks või algatada ise parlamendis uusi eelnõusid. Muu hulgas oli see instrument ka sellisele valitsusele ja Riigikogule umbusalduse avaldamiseks, mis olid kaotanud rahva usalduse – praegu äärmiselt aktuaalne teema. Teiseks, kui te tahate edendada demokraatlikku riigikorraldust, siis loobuge väga ebausaldusväärse e‑hääletuse süsteemi kasutamisest. Just eile lugesin, et Vabariigi Valitsuse korraldatud seireuuringu kohaselt usaldab e‑hääletamise süsteemi Eestis üksnes 58% kodanikest. See on ülimalt madal protsent. Ma pigem arvan, et üheski teises Euroopa Liidu riigis ei ole usaldus kasutatava valimissüsteemi vastu sedavõrd madal. Kolmandaks seiske selle eest, et meie rahvas saaks valida endale ise presidenti, et presidenti ei määrataks meil parteide tagatubade kokkuleppega, nagu see on, vaid demokraatia põhimõttele kohaselt saaks rahvas ise presidenti valida. Muidugi oleks üks äärmiselt otsene demokraatlik samm see, kui valitsus astuks tagasi ja paneks ise ette korraldada erakorralised valimised, sest selline olukord, kus valitsusparteide summaarne toetus kodanike seas on circa 20%, ilmselgelt ei vasta demokraatia ideaalile. 

Veel kord: ärge tegelege asendustegevusega, vaid astuge päris samme demokraatliku riigikorralduse edendamiseks. Kõike eelnevat silmas pidades teen Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, seega ma sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 559 esimene lugemine lõpetada, aga just äsja jõudis minu lauale Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepanek Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Demokraatia ja Valimisabi Instituudi põhikirjaga ühinemise seaduse eelnõu 559 esimesel lugemisel tagasi lükata. Me asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde.

Austatud kolleegid, panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Demokraatia ja Valimisabi Instituudi põhikirjaga ühinemise seaduse eelnõu 559 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 4 Riigikogu liiget, vastu 38, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.  

Eelnõu 559 esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 24. aprill kell 17.15.

Läheme edasi. Tänane kaheksas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 572 esimene lugemine. Ma palun ettekandjana Riigikogu kõnetooli siseminister Igor Taro. Palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Tutvustan teile isikut tõendavate dokumentide seaduse [muutmise] ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Muudatused on tingitud ühiskonna ootusest. [Soovitakse] tarbida mugavaid riiklikke teenuseid, mille [areng] peab käima koos tehnoloogia kiire arenguga, kusjuures tuleb arvestada rangeid rahvusvahelisi standardeid ja keerulist julgeolekuolukorda. 

Eelnõul on kolm peamist eesmärki. Esiteks suurendada identiteedihalduse turvalisust, teiseks maandada julgeolekuriske ja kolmandaks vähendada bürokraatiat ning ajakohastada tööprotsesse. Ühelt poolt tuuakse eelnõuga valdkonda innovaatilisust ja paindlikkust, näiteks eeldab ühiskond muudatusi, mis võimaldaksid kontrollida isikusamasust mobiiltelefoniga. Teiselt poolt edendatakse valdkonna riskihaldust, et julgeolekukaalutlustel rakendada tugevamaid meetmeid, tagamaks, et riiklik identiteet antakse vaid sellele inimesele, kellel on selleks õigus. 

Järgnevalt annan ülevaate suurematest muudatustest, mis eelnõu vastuvõtmisega kaasnevad. Seadusesse luuakse õiguslik alus mobiiltelefoniga Eesti teabevärava mobiilirakenduse kaudu oma isikut tõendada. Teisisõnu või lihtsustatult öeldes liigume me selles suunas, et ennast saaks lähitulevikus mobiiliga tuvastada ning ei olekski ehk enam vaja näiteks plastist ID-kaarti.

Teiseks luuakse alus e‑residentsuse piiranguga riikide nimekirja kehtestamiseks. See tähendab, et e‑residendi digi‑ID taotlus tagastatakse läbi vaatamata, kui taotleja on teatud riigist pärit. Nimekiri ise kehtestatakse eraldi määrusega ning lähtub põhimõttest, et seal on riigid, kus on suurem rahapesu või terrorismi rahastamise oht või millega Eestil puudub justiits‑, julgeoleku‑ või õiguskaitsealane koostöösuhe. Riikide nimekiri tekib eri ministeeriumide ja asutuste ühise arutelu tulemusena ja lähtub rahvusvahelistest avalikest rahapesu ja terrorismi rahastamise nimekirjadest ning julgeolekuasutuste hinnangust. Kindlasti peaksid tänases julgeolekuolukorras nendeks riikideks olema näiteks Venemaa ja Valgevene. Täpsustuseks märgin siiski, et Venemaa ja Valgevene kodanikud ei saa ka täna enam e‑residentsuse programmiga liituda, sest selline piirang on erandkorras juba kehtestatud Politsei‑ ja Piirivalveameti peadirektori korraldusega. Peame eesmärgipäraseks, et nimekiri kehtestatakse tulevikus määruse tasandil. See nimekiri on [pikem] kui ainult kaks riiki, sest rahapesuga ja ka terrorismi rahastamisega seotud riike on maailmas paraku rohkem kui kaks. 

E‑residentidega seondub ka muudatus, millega antakse Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele õigus töödelda e‑residendi digi‑ID väljaandmise menetluses kogutud isikuandmeid ja e‑residendi digi‑ID andmeid. Sihtasutus seirab riske, mis takistavad või mõjutavad negatiivselt e‑residendi digi‑ID väljaandmise eesmärgi saavutamist, ja pakub vajaduse korral e‑residendile personaalseid teenuseid. Jällegi, eesmärk on, et sihtasutusel oleks tarbija kohta rohkem infot, mis võimaldaks tulevikus kõrvaldada tarbetut bürokraatiat ning pakkuda e‑residentidele just sellist teenust, nagu neil vaja on. 

Järgnevalt toon välja muudatuse, mille kohaselt saab PPA õiguse nõuda DNA‑ekspertiisi juhul, kui isik taotleb esimest korda Eesti kodaniku isikut tõendavat dokumenti. Seda siis nendel juhtudel, kui tekib põhjendatud kahtlus, et välisriigis väljaantud Eesti kodakondsusesse kuulumise tuvastamist võimaldav dokument ei ole ehtne või selle alusandmed ei ole õiged. Praktikas on sagenenud olukorrad, kus Venemaa või Valgevene kodanikud soovivad hilisema isaduse tuvastamisega tõendada, et nad põlvnevad Eesti kodanikust, kuid esitatud tõendites või andmetes on põhjust kahelda. Selliseid juhtumeid on seni olnud õnneks vaid üksikuid. DNA‑ekspertiis saab siin olema väga tõhus meede valekodanike välistamiseks. 

Eelnõuga korrastatakse ka andmekogude regulatsiooni, et tagada ühetaoline lähenemine ja vastavus isikuandmete kaitse üldmäärusele. Põhimäärustest tuuakse seaduse tasandile erinevate andmekogude andmete säilitamise maksimaalne tähtaeg ja andmekoosseis. Eelnõuga ei muudeta andmete töötlemise põhimõtteid. 

Viimase muudatusena toon esile, et turvalisuse kaalutlustel lõpetatakse dokumendi sertifikaatide kehtivuse peatamise ja taastamise võimalus. Endiselt jääb alles võimalus sertifikaadid kehtetuks tunnistada, kui näiteks ID‑kaart on kaduma läinud. Neid sertifikaate me uuesti enam ei aktiveeri ning isik peab endale seejärel taotlema juba uute sertifikaatidega ID‑kaardi. 

Palun Riigikogul seda eelnõu toetada. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile on vähemalt üks küsimus. Toomas Uibo, palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Kas see eelnõu võiks aidata ka neid inimesi, kes kaotavad oma isikut tõendava dokumendi välismaal olles? Kas Eesti esindustes saab ennast tuvastada mobiilirakenduse abil? Kas on loota, et ka Euroopa Liit liigub sinnapoole, et mobiili abil võiks inimesed ennast tuvastada, ma ei tea, lennujaamades või kuskil mujal? On sellest juba mingeid märke?

Aitäh selle küsimuse eest! Küsimuse teise poole kohta ütlen, et ei oska ausalt öeldes sellele küsimusele vastata, kuid tundub, et Eesti on neis asjades enamasti üsna eesrindlik. Ei ole sellist infot, et Euroopa Liidus oleks niisugune plaan üldiselt kõne all. Tõenäoliselt tulevikus mingisugused mõtted võivad olla, et EL liigub selles suunas, et oleks mobiilne dokument, kuid nagu ma enne ütlesin, meie oleksime praegu ühed esimesed. Eesti teabevärava lahendus on siseriiklik lahendus. 

Küsimuse esimene osa oli selle kohta, kui inimene kaotab isikut tõendava dokumendi. Tõepoolest, kui ta kaotab ainult selle plastkaardi ja mobiiltelefoni samal ajal ei kaota, siis seal, kus see võimalus on olemas, muudab see muidugi tema jaoks nii mõnedki asjad lihtsamaks. 

Aitäh! Arvo Aller, palun!

Hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te mainisite, et tulevikus on võimalik, et plastkaart kaob üldse ära ja on võimalik ennast mobiili kaudu tuvastada. Kas ma saan õigesti aru, et see on juba selles mõttes esimene samm jälgimisühiskonda minekuks? Mobiili on võimalik jälitada, mobiili on võimalik positsioneerida, näha, kus inimene asub, see konkreetne inimene. Plastkaarti ei ole võimalik jälitada. Siis me oleksime juba sammu võrra lähemal sellele, et meil tekib nõndanimetatud politseiriik ja inimesi hakatakse jälgima.

Aitäh selle küsimuse eest! Kindlasti ei sea antud regulatsioon kuidagi endale eesmärgiks kehtestada jälgimisühiskonda. See on isiku enda vaba valik, millist dokumenti ta kasutab, kas ta soovib seda mobiililahendust kasutada või mitte. ID‑kaardi võimalus jääb alles. See rakendus ei võimalda kuidagi jälgida inimesi rohkem, kui mobiiltelefon juba praegu võimaldab. See on inimese enda valik, millist teed minna.

Urve Tiidus, palun!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Teie ettekande põhjal tärkas mul üks täitsa teistmoodi küsimus. Lähema viie või kümne aasta jooksul vallutab meie maailma tehisintellekt. Kuivõrd sellel eelnõul on puutumust näiteks sellega, et me loeme praegu juba enam mitte ulmejutte sellest, et on võimalik luua endast mingisugune virtuaalne teisik ja nii edasi ja nii edasi? Kas sel üldse on mingit puutumust sellega?

Ma arvan, et siin otsest puutumust ei ole, see eelnõu on ikkagi suunatud suurema turvalisuse tagamisele. Kõik need nõuded, mis sertifikaatide väljaandmisega seonduvad, peaksid tagama, et seda ei ole võimalik võltsida. Niipalju on siin puutumust, et näiteks sertifikaatide [kehtivuse] peatamise ja taastamise võimalus kaob ära. See on üks turvariskide vähendamise meede. Kui sa oled sertifikaatide [kehtivuse] peatanud, siis tuleb ikkagi uus ID‑kaart tellida, et välistada selliseid kõrvalisi riske. Aga siin jah selle tehisintellektiga mingit puutumust hetkel ei ole.

Arvo Aller, palun! 

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! Ma loen selle eelnõu § 1 punktist 4, et kui isiku ees‑ või perekonnanimi ületab 30 tähemärki, kusjuures tähemärgid on ka tühikud ja sidekriipsud, siis kantakse see nimi dokumenti nii, et jäetakse sinna kandmata lõputähed. Kas ma saan õigesti aru, et riik hakkab juba inimese nime pikkust ka määrama? Kui inimese nimi ongi üle 30 tähemärgi, mis siis saab? Kui tema isikutunnistusele tuleb [nimi] lõputähtedeta, mis tema õigest nimest siis lõpuks saab?

Aitäh! Ausalt öeldes ma ei tunne väga palju inimesi, kelle nime [pikkus] oleks 30 tähemärki või rohkem. (Hääl saalist.) Jah. See on üldiselt ka täna niimoodi, et kui nimi on pikem kui see andmeväli, siis ei saagi seda sinna dokumendile kanda. Seda eelnõu ka ei muuda.

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Riigikogu põhiseaduskomisjonis toimunud arutelu palun ma siia Riigikogu kõnetooli tutvustama põhiseaduskomisjoni liikme Kalle Laaneti. Palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea minister! Head kolleegid! Riigikogu põhiseaduskomisjon arutas seda küsimust teisipäeval, 18. veebruaril 2025. aastal. Selle küsimuse [arutelu] juurde olid kutsutud toonane siseminister Lauri Läänemets, Siseministeeriumi piirivalve‑ ja rändeosakonna juhataja Janek Mägi, nõunik Elen Kraavik ning Riigi Infosüsteemi Ameti õigusosakonna juhataja Lauri Kriisa. [Osales ka] Riigikogu Kantselei praktikant Lana Leemets. 

Põhimõtteliselt andis toonane siseminister Lauri Läänemets sarnase ülevaate, nagu andis härra Igor Taro praegu. Mul ei ole mõtet seda kõike üle korrata, ma täpsustan ainult seda, mida Igor Taro ei maininud, aga mida Lauri Läänemets mainis. Kui jutt oli e‑residentsuse piiranguga riikidest, siis Lauri Läänemets nimetas näitena Põhja-Koread, Iraani, Süüriat, Venemaad ja Valgevenet. Nii et neid on natukene rohkem. Tema arvamus oli see, et sõltuvalt kokkuleppest võib lõpuks olla 12–19 sellist riiki. Ülejäänud sisuline jutt oli sarnane sellega, mida rääkis Igor Taro.

Aga küsimuste juurde minnes: mina ise uurisin, kas ma sain õigesti aru, et plasttunnistust üldse enam ei saa, ja avaldasin arvamust, et mõnele välismaalasele võib olla oluline, et ta saab näidata, et ta on e‑resident. Samuti uurisin, kas on võimalus tellida see oma raha eest. Lisaks küsisin, kas DNA‑küsimus tõstatus selle väidetava Eesti kodaniku tõttu, kes oli paarkümmend aastat Venemaal ja kaotas oma passi ära. Samuti uurisin, kas e-residentsuse piiranguga riigi alla läheb ka Hiina, ning mis rollis saab olema Taiwan. 

Lauri Läänemets vastas DNA kohta esitatud küsimusele, et neid olukordi on oluliselt rohkem olnud ja on näha, et peale Venemaa suuremahulise sõja käivitumist Ukrainas on neid inimesi, kes proovivad öelda, et nad põlvnevad eestlasest, ja tahavad saada kodakondsust, oluliselt rohkem. Ei saa välistada ka seda, et kuna Venemaa ei saa oma agente siia saata, siis püüavad nad tekitada kellelegi dokumente. Eestil peab olema midagi, mida sellele vastu panna. 

Janek Mägi lisas, et plastkaart kaob ära ainult Eesti inimeste jaoks. Praegu on Eesti inimestel võimalik tellida omale ilma fotota plastkaart, et oleks mugav see arvutisse panna. Neid kasutajaid on mõni tuhat. E‑residendid saavad oma kaarte jätkuvalt edasi. Hiina versus Taiwan on väga sügavalt poliitiline küsimus ja see on kokkulepe, millega nad alles hakkavad praegu tööle. Eelnõude esitamine on veninud kuid, kuna vaieldakse nende riikide üle, mis selles nimekirjas olema peaks. Selle kokkuleppe raames siseminister kehtestab selle [nimekirja], võttes aluseks Rahapesu Andmebüroo nimekirjas olevad riigid, ning seda arutatakse koos välisministriga. 

Lauri Läänemets kommenteeris, et pigem tuleks rääkida sellest, kellele teenust osutatakse, mitte sellest, et on pahad ja halvad riigid. Tuleks öelda, et nendes riikides osutatakse seda teenust, nendes riikides mitte. 

Hendrik Johannes Terras sõnas, et digitaalset isikutunnistust kasutavad peamiselt suured IT‑huvilised ja meditsiinitöötajad. Ta uuris, mis on kulude kokkuhoiu summa ning mis juhtub, kui neid sätteid menetletakse ikkagi selle eelnõu raames ja seadus jõustub 1. juunist. 

Ma pean nüüd korraks oma tähelepanekutega ajas tagasi minema. Lauri Läänemets oli esitanud komisjonile ka palve, digitaalsete isikutunnistuste väljaandmise lõpetamisega seotud praktilisest vajadusest tuleneva palve, et tõsta eelnõus olevad digitaalse isikutunnistuse kehtetuks tunnistamist puudutavad sätted esimese lugemise läbinud ja komisjoni menetluses olevasse välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (rändemenetluse tõhustamine) eelnõusse 548. Seda põhjusel, et isikutunnistuste väljastamise teenuse osutaja on vahetunud ning 1. mail saavad kaardid otsa, mistõttu ei ole võimalik pärast 1. maid digitaalseid isikutunnistusi välja anda. Kehtiv seadus aga ütleb, et peame seda tegema, seepärast on oluline, et need sätted jõustuksid 1. maiks. Praeguse tempoga peaks eelnõu 548 jõudma enne menetletud ja saaks jõustuda varem kui eelnõu 572. Protokolli huvides ütlen, et need muudatused jõustusid 26. märtsil eelnõu 548 raames. 

Nüüd lähen tagasi protokolli juurde. Janek Mägi vastas, et suure traagikaga tegemist ei oleks, aga neil on kohustus seda kaarti väljastada. Inimesel on õigus esitada taotlus, ja kui ta on maksnud ära riigilõivu, siis nemad peavad kaardi väljastama. Aga neil ei ole kehtivat lepingut, et kaarte osta. See tähendab seda, et PPA peaks tegema riigihanke, mis võtab oluliselt rohkem aega, 1. mai oleks möödas ja siis ollakse sundolukorras, riik ei saaks lihtsalt oma kohustusi täita. 

Meditsiinipersonal kasutab arvutis seda kaarti, aga selleks sobib väga hästi ka ID-kaart. Kõikidel asutustel on suure tõenäosusega alternatiivsed sisselogimise meetodid. Kui palju sellega kokku hoitakse, on raske öelda, sest uue lepinguga seda teenust enam ei tellitagi, kuna huvi on sadades kordades väiksem kui mobiil‑ID või Smart‑ID vastu, mis on identifitseerimisturu täielikult üle võtnud.

Hendrik Johannes Terras uuris, et kui seda kasutab tuhatkond inimest, kui palju siis tuleb neid taotlusi kuude lõikes. Janek Mägi vastas, et möödunud aastal oli 2800 taotlust ehk ligikaudu 200 taotlust kuus. 

Eduard Odinets sõnas, et DNA‑ekspertiis on suhteliselt uus asi. Varem ei ole seda rakendatud. Ta sai aru, et seda on õigus nõuda ainult esmakordselt dokumendi taotlemisel ja see ei laiene ainult välismaalastele, seda saab seaduseelnõu järgi nõuda ka Eestis asuvatelt inimestelt. Ilmselt on kahtlusi, et ka varasemalt on võltsitud dokumentide alusel Eesti kodakondsust saadud. Ta küsis, kas on kaalutud, et DNA‑ekspertiisi nõuet võiks rakendada ka korduval dokumendi taotlemisel. Ta uuris, miks on sellest loobutud. Lisaks, selle eest peab inimene ise maksma praegu umbes 70 eurot. Ta küsis, kas ta sai õigesti aru, et inimesel on õigus seda mitte teha, siis jäetakse taotlus läbi vaatamata ja isikul on õigus see kohtus vaidlustada. Ta uuris ka, kuidas see protsess näeb välja inimeste vaatest. 

Janek Mägi vastas, et situatsioon on pigem selline, et meil on praktikas tulnud välja juhtumeid, kus inimene on ekslikult saanud Eesti kodakondsuse. Tuleks mõelda situatsiooni peale, kus 18‑aastase lapse puhul järsku tuvastatakse, et ta ei ole Eesti kodanik. Kes ta siis on? Nüüd on küsimus, mis see riigile annab, kui tuvastatakse inimene, kes on kasvanud Eesti kodanikuna, kuid enam ei ole Eesti kodanik, ja talle antakse hall pass. Siiani on olnud paar üksikut kaasust, kui riik on pidanud menetlusviga arvestama selliselt, et sellele inimesele on jäetud Eesti kodakondsus alles. Riik peab tegema oma tööd juba esimesel korral korralikult ja peab kõik kahtlused kõrvaldama. Kui tänasel päeval on olemas DNA‑võimekus selle tuvastamiseks, siis seda kasutatakse. Ka seletuskirjas on öeldud, et tegemist on viimase abinõuga, kui ametnikul on põhjendatud kahtlus, et siin on midagi valesti. On ka näiteid, kui vanemas eas härrasmees väidab, et tal sündis Venemaal laps, ja on mingi dokument, kus on [kirjas] tema kui isa, aga ta on DNA‑proovi [andmisest] keeldunud. Ilmselgelt on siis ametnikele näha, et tegemist võib olla pettusega, sooviga saada teise riigi kodanikule Eesti kodakondsus. Ta märkis, et see on tasuline teenus ja kui inimene tõendit ei esita, siis taotlus jäetakse läbi vaatamata. 

Eduard Odinets lausus, et last, kes on siin sündinud ja üles kasvanud, ilma kodakondsuseta jätta on karm. On olemas ka vastavad õiguskantsleri pöördumised. Põhiseadusest tuleneb väga suur erinevus selle vahel, kas olla naturaliseerunud kodanik või sünnijärgne kodanik. Kui ei soovita halli passi anda, nii nagu õiguskantsler soovitab, siis äkki oleks mõistlik lugeda see isik naturalisatsiooni korras kodakondsuse omandanuks, mitte sünniga kodakondsuse omandanuks. Kõik lapsed, kes on kuidagimoodi vahele jäänud, ei ole sünnijärgsed kodanikud, aga need, kes tuvastatakse menetlusvea tõttu, loetakse sünnijärgseteks kodanikeks. Need on erinevad asjad. Janek Mägi sõnas, et need inimesed, kes läbivad DNA‑ekspertiisi, saavad sünnijärgse kodakondsuse. Odinets lisas, et kui ka tuvastatakse menetlusviga, siis on sellisel isikul sünnijärgne kodakondsus. 

Ants Frosch lausus, et kui rääkida kõrgtehnoloogilistest lahendustest, mida kaasata, siis võib-olla tuleks hakata pidama Eesti kodakondsete DNA‑korpust, samuti nagu meil on tekstikorpus. Ta uuris, kas sellised mõtted võivad hakata arenema. Läänemets vastas, et nende majas ei ole sellised mõtted arenema hakanud. Ta ei ole ka kindel, et need õigusriigis väga õiged mõtted oleksid. 

Anti Poolamets küsis, kui palju on viimastel aastatel tuvastatud rahapesujuhtumeid, terrorismi rahastamise juhtumeid ja juhtumeid e‑residentsusega. Janek Mägi lausus, et seda statistikat nad peavad ja esitavad regulaarselt, hetkel neil seda kaasas ei ole, aga nad saavad Anti Poolametsale selle elektrooniliselt saata. Poolamets sõnas, et selline statistika peaks ministril alati kaasas olema. 

[Poolamets] ütles, et saab aru, kust e-residentsuse parandamine üldse pärit on. Kui Euroopa Nõukogu terrorismi finantseerimise ohtude ja rahapesuohtude analüüsimise ekspertkomisjon viitab oma aruandes sajal korral Eestile, siis on see äärmiselt ohtlik must auk, mille meie IT‑entusiastid on üles pannud propaganda eesmärkidel. Tegelikult pannakse end endise rahapesu tippriigina rahvusvaheliselt löögi alla. Kui vaadata neid meetmeid, siis on see sammuke õiges suunas, aga see ei kaota ära riske, sest ka viisakama mainega riikides liiguvad terroristid. Ta uuris, kas see tagab, et me enam sellesse raportisse ei satu. 

Läänemets vastas, et Eesti ei ole kindlasti terroristliku rahastamise tippriik. Neid riike, mille kohta saab seda öelda, kindlasti on, aga Eesti on sellest väga kaugel. Põhjus, miks meile on osutatud, ei ole eelkõige mitte selles, et meil oleks suur terroristlike organisatsioonide rahastus, vaid on nähtud, et see võib olla üks viis, mida ära kasutatakse. See on see põhjus, mida on korduvalt välja toodud. Kui see parandus ära teha, siis peaks arvatavasti ka see mure ära langema. 

Johannes Terras tänas külalisi ettekande ja arutelu eest ning tegi ettepaneku teha menetlusotsused. Otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 10. märtsil 2025. See oli konsensuslik otsus. Teiseks otsustati teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, mis oli samamoodi konsensuslik otsus. Kolmandaks otsustati määrata juhtivkomisjoni esindajaks põhiseaduskomisjoni esimees Hendrik Johannes Terras, ka konsensuslik otsus. Aga nagu me teame, on Hendrik Johannes Terras liikunud valitsuse liikmeks, seetõttu määras põhiseaduskomisjon 7. aprilli istungil uueks komisjoni esindajaks mind, Kalle Laanetit. Vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele on eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 10 tööpäeva. Aitäh!

Aitäh väga põhjaliku ettekande eest! Küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised fraktsioonidele ja võimaluse korral ministrile. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 572 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 24. aprill kell 17.15. Meie tänane päevakord on ammendunud ja istung on lõppenud.