Tere hommikust, lugupeetud Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 7. töönädala neljapäevast istungit. Ja kõigepealt kohaloleku kontroll. 

Kohalolijaks jõudis registreeruda 61 Riigikogu liiget, puudub 40. 

Ja nüüd on võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Seda soovi ei ole. Siis läheme tänase päevakorra juurde.

Päevakorra [ainsaks punktiks] on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine COVID-19 modifitseeritud mRNA vaktsiinidega seonduvate ohtude hindamiseks" eelnõu 557 esimene lugemine. Ja ettekandjaks on Riigikogu liige Varro Vooglaid.

Suur tänu! Lugupeetud kolleegid! Täna, nagu juba öeldud, menetleme Riigikogu otsuse eelnõu 557 ja toimub selle esimene lugemine. Eelnõu näeb ette Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamise COVID‑19 modifitseeritud mRNA vaktsiinidega seonduvate ohtude hindamiseks. Omamoodi on sümboolne, et see esimene lugemine sattus – ma ei tea, kas juhuslikult või sihilikult – tänasele päevale, 13. märtsile 2025, sest just täna möödub viis aastat sellest, kui Eestis kehtestati ulatuslikud koroonapiirangud. Nii et ongi igati sobilik hetk tagasi vaatamiseks ja kokkuvõtete tegemiseks. 

Paraku peab muidugi ütlema, et minu meelest see kriitiline analüüs, mis oleks tulnud teha ära selleks, et hinnata kõiki neid meetmeid, mis said rakendatud nii 2020. aastal kui ka 2021. ja 2022. aastal, on siiani kohaselt tegemata. Kolleeg Irja Lutsar on teinud kokkuvõtte meetmetest, mis said rakendatud, aga minu arvates põhimõtteliselt ei ole kohane lähenemine see, et sellist kriitilist analüüsi viivad läbi needsamad inimesed, kes ise olid nende meetmete rakendamisega otseselt seotud. Seal on ilmselge huvide konflikt ja päris niimoodi kriitilisi analüüse ei tehta. Aga selge on ju see, et tõsiseid vigu tehti, ja selge on ka see, et nendest tõsistest vigadest peaks õppima. 

Toome ühe näite. Ameerika Ühendriikides on viimaste kuude jooksul võetud vastu selge otsus kutsuda USA armee teenistusse tagasi kõik need isikud, kes vallandati, saadeti minema, sunniti loobuma oma kohast armees selle pärast, et nad ei olnud nõus laskma endale neid koroonavaktsiinideks nimetatud aineid süstida. Mitte ainult ei antud neile võimalust naasta teenistusse, vaid neile maksti hüvitist teenistusest eemal oldud aja eest. Eestis seevastu pole mitte midagi sellist mulle teadaolevalt tehtud, olgugi et väidetavalt me elame julgeoleku mõttes väga kriitilisel ajal, kui kõiki inimesi, kes saavad Eesti riigikaitsesse panustada ja kellel on selleks vajalik väljaõpe ja vajalikud kogemused, võiks ju eelduslikult selles süsteemis tarvis olla. Aga see on lihtsalt üks näide paljudest. Ja kindlasti ei puuduta see mitte ainult Kaitseväge, vaid see puudutab ka Politsei- ja Piirivalveametit, Välisluureametit ja kõiki ametkondi, kes peaksid meie julgeoleku eest seisma. 

Aga hästi, läheme konkreetsemalt eelnõu juurde. See eelnõu sai koostatud ja menetlusse antud tõukudes asjaolust, et 26. novembril eelmisel aastal saadeti Riigikogu liikmetele Põhjamaade, Balti riikide ja Ühendkuningriigi spetsialistide pöördumine seonduvalt COVID‑19 modifitseeritud mRNA vaktsiinide ohutuse ja kvaliteediga. Selles väga kaalukas pöördumises, mille saatis grupp, mis nimetab ennast NORTH Groupiks, väljendati tõsist muret COVID‑19 modifitseeritud mRNA vaktsiinide mõju pärast elanikkonnale ja kutsuti üles viivitamatult lõpetama nende kasutamine, kuni on sõltumatule ja läbipaistvale uurimisele toetudes tõestatud toodete ohutus. Nad lähtuvad eesmärgist piirata võimalikku kahju nende toodete pahaaimamatutele ja kohaselt informeerimata kasutajatele kättesaadavaks tegemisega. 

Spetsiifiliselt osutati pöördumises kolmele COVID‑19 modifitseeritud mRNA vaktsiine puudutavale olulisele probleemile, millel on tõsised tagajärjed inimeste tervisele. Kokkuvõtlikult – ja ma räägin kohe neist lähemalt – on need kolm probleemi järgmised. Esiteks, COVID‑19 vaktsiine ei testitud kunagi nende võime osas blokeerida viiruse levikut. Seega eksitasid meditsiinitooteid reguleerivad ametkonnad, samuti valitsused ja valitsusorganid inimesi, et survestada neid nimetatud tooteid vastu võtma. Teiseks, COVID‑19 vaktsiinid tõid kaasa enneolematu hulga registreeritud kõrvaltoimeid, sealhulgas surmajuhtumeid. Seejuures näitavad avalike andmete korduvanalüüsid, et kõrvaltoimete esinemine ja nende tõsidus sõltusid saadud vaktsiini partiist. Kolmandaks, mitmete sõltumatute teadlaste analüüsid näitavad, et Pfizeri ja Moderna toodete viaalid on saastunud plasmiidse DNA-ga varieeruval ja ülemäärasel tasemel. See võõr-DNA on tootmisprotsesside kõrvalsaadus ja vaktsiiniviaalides seda olla ei tohiks, kindlasti mitte niisugusel määral, nagu seda on tuvastatud. 

Järgnevalt avan neid kolme probleemi lähemalt, toetudes teadusuuringute kokkuvõttele, mille NORTH Group oma pöördumisele lisas. Esiteks, COVID‑19 vaktsiine ei testitud kunagi nende võime osas blokeerida viiruse levikut. Seega eksitasid meditsiinitooteid reguleerivad ametkonnad, samuti valitsused ja valitsusorganid inimesi, et survestada neid nimetatud tooteid vastu võtma. Euroopa Ravimiamet teatas 2023. aasta detsembris oma ametlikus vastuses kaheksale Euroopa Parlamendi liikmele, et COVID‑19 vaktsiinid ei ole heaks kiidetud viiruse leviku tõkestamiseks inimeselt inimesele. See on tsitaat. Lisaks on märgitud, et Euroopa Ravimiameti müügiloa heakskiidu raportites puuduvad andmed viiruse edasikandvuse kohta. 

Samas survestati niinimetatud pandeemia kõrghetkel inimesi nõustuma enda vaktsineerimisega Pfizeri ja Moderna mRNA-toodetega lähtuvalt eesmärgist kaitsta teisi inimesi COVID‑19 eest. Mäletame seda ju väga hästi. See osutus valeks. Ning hoolimata tõsistest kõrvaltoimetest kliinilistes uuringutes, ohutus- ja tõhustusprofiilidest, ravimiohutuse järelevalve signaalidest üle maailma ning tuhandetest eelretsenseeritud artiklitest, mis dokumenteerivad mRNA-vaktsiinidega seotud tervisekahjusid, soovitatakse ja manustatakse neid tooteid jätkuvalt. Lisaks ignoreeriti varasemaid tunnustatud ennetusstrateegiaid, propageeriti ebatõhusaid meetmeid ning suruti maha alternatiivseid COVID‑19 ravimeetodeid. Selle tulemusel süstiti asjata mRNA-tooteid miljarditele inimestele üle maailma, sealhulgas väljaspool COVID‑19 riskigruppi olnud lastele. 

Nüüd teine põhiline probleem. COVID‑19 vaktsiinid tõid kaasa enneolematu hulga registreeritud kõrvaltoimeid, sealhulgas surmajuhtumeid. Seejuures näitavad avalike andmete korduvanalüüsid, et kõrvaltoimete esinemine ja nende tõsidus sõltusid saadud vaktsiini partiist. Reaalsed andmed, mida kogusid riiklikud pädevad asutused ja mis edastati Euroopa Ravimiametile, näitavad tõepoolest statistiliselt olulisi ohusignaale, sealhulgas kõrvaltoimete suurt varieeruvust COVID‑19 modifitseeritud mRNA vaktsiinide erinevate partiide [manustamise järgselt]. Ohusignaalide partiiline lahknevus oli eriti silmatorkav vaktsineerimise esimestel kuudel ning sarnane erinevates riikides. 

Paraku varjas Euroopa Ravimiamet seda teavet, hoides kohustuslikud perioodilised ohutusaruanded kuni 2023. aastani konfidentsiaalsena. Ka avaldatud eelretsenseeritud uuringud kõrvaltoimete raportites Taanist, Rootsist ja USA-st on kinnitanud, et Pfizeri COVID‑19 mRNA-vaktsiinidega kõrvaltoimed on partiispetsiifilised. Andmed Tšehhi Vabariigist näitavad muutlikku partiipõhiste kõrvaltoimete mustrit nii Pfizeri kui ka Moderna toodete puhul. Pfizer teavitas Euroopa Ravimiametit 2021. aasta augustis samast partiist sõltuvast kõrvaltoimete esinemisest. See viitab selgelt, et neid mRNA-tooteid ei toodetud ühtsete standardite järgi ja et mõned inimesed puutusid kokku märksa suurema riskiga vaktsiinist tingitud kõrvaltoimete tekkeks kui teised. 

Tavaliselt oleks teatatud kõrvaltoimete suur hulk ja täiesti ebatüüpilised surmajuhtumid, mis ilmnevad vahetult pärast vaktsineerimist, viinud toote viivitamatu turult eemaldamiseni, kuid seda ei juhtunud. See viitab süstemaatilisele ja võimalik, et ka kokkuleppelisele suutmatusele või soovimatusele COVID‑19 vaktsiinide kahjusid tuvastada või tunnistada. Kuna ravimiohutuse järelevalvet teostavad ametkonnad vastutavad ka toodete heakskiitmise protsessi eest, on alust kahtlustada huvide konflikti. Ilmselgelt oleks avalikust huvist lähtuvalt vaja sõltumatut kontrolli, et hoida ravimiohutuse järelevalve lahus tooteid reguleerivate ametkondade tööst. 

Ja nüüd kolmas probleem, mis on ilmselt ka kõige tõsisem. Nimelt, mitmete sõltumatute teadlaste analüüsid näitavad, et Pfizeri ja Moderna toodete viaalid on olnud saastunud plasmiidse DNA-ga varieeruval ja ülemäärasel tasemel. See võõr-DNA on tootmisprotsesside kõrvalsaadus ja vaktsiiniviaalides seda olla ei tohi. Tähelepanuväärselt on COVID‑19 mRNA-vaktsiini tehnoloogia patenditaotluses – ütlen ka numbri: US10077439B2/2014 – toodud välja konkreetsed riskid. Tsiteerin. mRNA tootmisprotsessis kasutatav DNA tuleb eemaldada, et tagada ravi tõhusus ja ohutus, sest jääk-DNA ravimites võib kutsuda esile humoraalse – see tähendab verega seotud – immuunvastuse aktiveerumise ja võib olla patsiendipopulatsioonides onkogeenne ehk vähki tekitav. Tsitaadi lõpp. Sellest hoolimata on tagantjärgi ilmnenud, et COVID‑19 mRNA-vaktsiinides sisaldub ülemäärast DNA-saastet, ja seda kaugelt rohkem kui kehtivate regulatsioonidega lubatud määral. 

Tähelepanuväärselt pöördus Austraalia parlamendiliige Russell Broadbent 20. septembril 2024 Austraalia peaministri Anthony Albanese poole, kirjeldades veenvaid tõendeid plasmiidse DNA ülemäärase taseme kohta Austraalias kasutatud Moderna ja Pfizeri mRNA-vaktsiinide viaalides. Kiri, mille allkirjastasid 26 Austraalia arsti, teadlast ja muud spetsialisti, juhtis tähelepanu sellele, et lipiidsetes nanoosakestes sisalduv DNA-reostus tekitab tõsise, kuid määratlemata ulatuses ohu kahjustada inimeste DNA-d ning põhjustada geneetilist ebastabiilsust, pärilikke muutusi, vähki ja immuunsüsteemi häireid. Härra Broadbent kutsus peaminister Albaneset üles alustama kohest ja kiireloomulist uurimist ning peatama Pfizeri ja Moderna COVID‑19 modifitseeritud mRNA vaktsiinide kasutamise, kuni nende leidude laiemad tagajärjed on kindlaks tehtud. 

Seejuures oli härra Broadbenti pöördumise aluseks sõltumatu uurimine, mille viis läbi Kanada Guelphi ülikooli sõltumatu teadlane doktor David Speicher, kes mõõtis DNA hulka kolmes COVID‑19 modifitseeritud mRNA toote viaalis. Viaal on see anum, mille sisse pannakse vaktsiinidoos. Viaalid pärinesid registreeritud Austraalia tervishoiutöötajate külmhoiustest. Doktor Speicher leidis, et kõik viaalid sisaldasid plasmiidse DNA saastet mõõdetaval tasemel ning [saaste] ületas 7,8–145 korda Austraalia ravimiameti ja WHO kehtestatud regulatiivset piiri, mis on 10 nanogrammi annuse kohta. 

Kõige uuemad teadusandmed jääk-DNA teemal räägivad aga probleemi veelgi suuremast tõsidusest. Nimelt näitavad ühe hiljutise uuringu tulemused, et Pfizeri mRNA-vaktsiinide viaalid sisaldavad jääk-DNA-d, mille kogus ületab ohutuspiiri koguni 400–470 korda. 2024. aasta aprillis avaldatud uuringus – tõsi, preprint server'is – leidsid aga teadlased, et Pfizeri ja Moderna vaktsiinidest pärinevat DNA-saastet on leitud kõigi vaktsineeritute verest, keda on kontrollitud. 

Kõrvalmärkusena olgu mainitud, et ettevaatusprintsiibist tulenevalt puudub ametkondadel igasugune õigustus ignoreerida preprint server'is olevaid publikatsioone põhjendusega, et need ei ole läbinud retsensiooni. Rahvatervise eest vastutavatel isikutel ja ametkondadel lasub kohustus reageerida esimestele signaalidele ja uurida neid, kui need seavad kahtluse alla turule lastud toote ohutuse. Ohutus peab olema tõestatud ega saa tugineda eeldustele või tühjadele väidetele. 

Mis puutub eelnevalt osutatud ohutuspiiri endasse, siis seegi väärib tähelepanu. Nimelt on küll tõsiasi, et kehtivate regulatsioonide kohaselt on teatud määral võõr-DNA sisaldus lubatud, ent paraku ei arvesta need regulatsioonid uudsest tehnoloogiast tulenevaid ohte. Regulatsioon võõr-DNA lubatud taseme kohta pärineb aastast 1998, mil kehtestati ka hetkel kehtiv limiit, mis on 10 nanogrammi doosi kohta. Varem oli parenteraalselt – see tähendab väljaspool seedetrakti: lihasesiseselt, veenisiseselt, nahaaluselt – manustatavate toodete lubatud jääk-DNA limiit koguni 100 korda madalam. See oli 100 pikogrammi ehk 0,1 nanogrammi doosis. 

27 aastat tagasi, kui selline regulatsioon kehtestati, ei kasutatud aga ravimites nanotehnoloogiat, kus lisaks toimeainele pakendatakse ka tootmisprotsessist pärinev jääk-DNA lipiidsetesse nanoosakestesse, mis läbivad keha loomulikke barjääre ja transporditakse otse rakkudesse. Vaktsiiniviaalides tuvastatud DNA on sünteetiline geneetiline materjal, mis on kopeeritud ja paljundatud kolibakterites ning kasutatud matriitsina ehk vormina ogavalku kodeeriva mRNA tootmiseks. Vaktsiinitootmise protsessis oleks tulnud DNA täielikult lagundada ja eemaldada mRNA-st enne puhastatud mRNA pakkimist lipiidsetesse nanoosakestesse. Seejuures on kriitiliselt oluline asjaolu, et sünteetilistest bakteritest saadud plasmiidne DNA sisaldab järjestusi, mis võimaldavad neil paljuneda nii bakterites kui ka Pfizeri vaktsiini puhul inimrakkudes, tuues sellega kaasa väga suure terviseriski. 

Lisaks kinnitas eelnevalt osutatud doktor Speicher, et Pfizeri vaktsiin sisaldab spetsiifilist DNA lõiku, SV40 promoter-enhancer-it, mis pärineb ahvi viirusest. See on simian virus 40, lühidalt SV40. Reguleerivaid ametiasutusi selle lõigu kasutamisest vaktsiinitootmisprotsessis aga ei teavitatud. Kui Pfizer oleks selle komponendi oma tootmisprotsessis deklareerinud, oleks see tõenäoliselt toonud kaasa põhjalikuma kontrolli, kuna SV40 on seotud vähiga ning SV40 promoter-enhancer'il endal on tugev bioloogiline aktiivsus. See järjestus Pfizeri tootes kujutab palju tõsisemat ohtu kui vaid ülemäärane DNA-kontaminatsioon. 

Tähelepanuväärselt võivad lipiidsed nanoosakesed ehk LNP-d jõuda kõikidesse kehaorganitesse, sealhulgas ajju, südamesse, maksa, munasarjadesse ja munanditesse, ning jaotuda sealsetesse rakkudesse. Seega pole süstitav materjal aktiivne üksnes õlalihase süstepiirkonnas, nagu algselt väideti. Ehk küsimus ei ole selles, kas LNP-des ehk lipiidsetes nanoosakestes sisalduv plasmiidne DNA integreerub inimese rakkude DNA-sse, vaid kui tihti ehk mil määral see juhtub ja kui tõsised on selle tagajärjed. Seejuures märgitakse, et vähktõvega seotud radade esilekutsumiseks ei ole DNA integreerumine vajalik ning geneetilised riskid vaktsiinisüsti saanud inimestele ja nende järglastele on siiani teadmata. 

Seepärast toonitab NORTH Group oma pöördumises, et bioloogiliselt aktiivse ogavalgu kodeerimiseks mõeldud modifitseeritud mRNA, plasmiidse DNA saaste varieeruvad tasemed ning SV40 promoter-enhancer'i järjestuse esinemine lipiidsetes nanoosakestes kujutavad endast tõsist ohtu inimeste tervisele, sealhulgas riski südame-veresoonkonna haiguste, vähi ning immunoloogiliste, autoimmuunsete, nahaga seotud ja neuroloogiliste häirete tekkeks. Seda enam, et lipiidsed nanoosakesed on ülitõhusad vahendid millegi rakku transportimiseks. 

NORTH Groupi poolt meile ehk Riigikogu liikmetele ja valitsuse liikmetele 26. novembril saadetud pöördumises toonitati, et eeltoodud punktid toovad esile tõsised, kuid kvantifitseerimata riskid inimtervisele, mida järelevalve eest vastutavad asutused on süstemaatiliselt eiranud. Seetõttu kutsuti pöördumises üles otsekohe peatama COVID-19 modifitseeritud mRNA vaktsiinide kasutamine, algatama nende tagasikutsumine, ühtlasi algatama sõltumatu ja läbipaistev uurimine nende heakskiitmise ja kasutamise osas ning esitama teaduslikud tõendid, mis kinnitavad, et puudub igasugune inim-DNA kahjustuse oht. 

Pidades silmas esile toodud tõsiseid riske, oleks meil kui Riigikogu liikmetel vastutustundlik võtta vastu otsus moodustada uurimiskomisjon kõnealuste ohtude hindamiseks ja ühtlasi peatada uurimise ajaks COVID-19 modifitseeritud mRNA vaktsiinide kasutamine Eesti Vabariigis. Seda enam, et mingit akuutset ohtu, millest tingituna võiks öelda, et nende kasutamine on tingimata vajalik, ju ei eksisteeri. Just sellest eesmärgist lähtuvalt ongi käesolev eelnõu koostatud ja Riigikogu menetlusse antud. Eelnõu kohaselt esitaks uurimiskomisjon oma uurimistöö lõpparuande Riigikogule ja avalikkusele hiljemalt 2025. aasta augustiks. Ent pidades silmas eelnõu menetlusele juba kulunud aega, võiks tähtaega ka mõnevõrra pikendada. Vajaduse korral esitaks komisjon oma ettepanekud seaduste muutmiseks, et vältida tulevikus selliste vaktsiinide turule lubamist, mille ohutus ei ole väljaspool kahtlust. 

Lõpetuseks palun seda eelnõu mitte kohe esimesel lugemisel prügikasti saata, nagu seda tavaliselt opositsioonist menetlusse antud eelnõudega tehakse, sest ettevaatuspõhimõttest lähtuvalt peaksime kõik seisma selle eest, et turul oleks lubatud vaid sellised vaktsiinid, mis ei kujuta endast inimeste tervisele reaalseid ja tõsiseid ohte. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh väga põhjaliku ülevaate eest! Riigikogu liikmetel on ka küsimusi. Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud ettekandja! Kuulasin tähelepanelikult teie sõnavõttu ja lugesin ka seda pöördumist, millele te viitasite. Kas te ei leia, et sellise teema arutamisel oleks korrektne käsitleda laiapõhjalist teaduslikku konsensust, mitte pelgalt väga väikese vähemuse välja toodud kriitikat ja etteheiteid? Antud juhul te maalisite [teatud] pildi teadlaste ja terviseametnike sõnavõttudest, kuigi domineeriv osa, sealhulgas ravimiametid ja erinevad regulatsiooni järelevalvajad, on jõudnud teistsugustele järeldustele. Sellel konkreetsel pöördumisel oli vist 432 allakirjutajat Suurbritanniast, Põhjamaadest ja Balti riikidest ning nad esinesid justkui teadlaste ja tervishoiutöötajate nimel. Noh, tervishoiutöötajaid on neis riikides umbes kaks miljonit, teadlasi üle poole miljoni. Ehk põhimõtteliselt see on sama hea, kui kaks EKRE liiget saadaks kirja, milles teataks, et EKRE liikmed toetavad Kristen Michali valitsust, ja siis me arutaksime, et küllap see nii on. Antud juhul oli teie ettekanne ju väga selgelt ühepoolne. Kas te ei leia, et oleks olnud korrektne käsitleda ikkagi mõlema poole argumente ja seisukohti, seda enam, et valdav osa nende seisukohtadega, mida te esitasite, ju ei nõustu?

Suur tänu! Lühike vastus oleks see, et kahtlemata tuleb käsitleda laiemat paletti seisukohti, kui hakata tõsiselt tegelema nende probleemidega, millele selles pöördumises osutati. Aga mina tõin esile just nimelt selle mure, mida väljendati selles pöördumises, mis meile ehk Riigikogu liikmetele saadeti ja millest tulenevalt on tehtud meie ettepanek, et võiks moodustada uurimiskomisjoni nendele probleemidele lähema tähelepanu osutamiseks. Loomulikult on teil õigus, et kui hakata neid asju lähemalt uurima, siis ei saa piirduda selle vaatega, mida on väljendatud selles pöördumises, vaid tuleb vaadata laiemat pilti. Aga oleks ju veider, kui ma siin hakkaksin kirjeldama mingisugust laiemat pilti, olgugi et uurimiskomisjoni moodustamise ettepanek tõukub just nimelt konkreetselt sellest pöördumisest, mis meile saadeti. Nii et ma arvan, et meie positsioonides selles mõttes ei ole vastuolu.

Martin Helme, palun! 

No erinevalt Tanel Kiigest mina usun teadust ja loen kokkuvõtteid erinevatest teadusuuringutest. Mul on väga selgelt meeles üks vaidlus, mis meil oli, kui me olime koos valitsuses. Ma küsisin: "Millel, Tanel, põhineb sinu kirglik väide, et vaktsiinid on tõhusad ja ohutud?" Ja tema vastus oli lihtsalt tavaline viide autoriteedile: "Aga Euroopa tervishoiuamet ütleb nii." Ma küsisin: "Kas sa seda kontrollinud oled, kas me mingeid algandmeid näeme, kas me vaktsiiniuuringuid näeme? Ei näe ju, meil on ainult väide." Ja tänaseks päevaks ütleb teadus väga selgelt, et vaktsiinid ei ole tõhusad ja vaktsiinid ei ole ohutud. On olemas uuringuid, mis ütlevad, et vaktsiinitüsistused on toonud kaasa rohkem surmasid kui koroona ise. Selle üle on vaidlus, aga selge on see, et väga palju on tüsistusi, ja väga tõsiseid tüsistusi. Mul on nüüd küsimus, mida me selle teadusega siis peale hakkame. Sellist asja nagu teaduslik konsensus pole meil olemas ei kliima ega koroona puhul. Kust me siis mida teada saame ja mida me uskuma peame?

Suur tänu! No kui keegi räägib siin saalis teaduslikust konsensusest, siis tuleb juba olla väga ettevaatlik. Viimati rääkis meile teaduslikust konsensusest haridus- ja teadusminister, kes [ütles], et eksisteerivat teaduslik konsensus selle kohta, et sotsiaalseid sugusid on – ma ei mäleta, kui palju – üle 70 või 100 või 20 või no mis iganes number. Noh, ilmselgelt mingit sellist teaduslikku konsensust ei eksisteeri, see on absurdne jutt. Just samuti ei eksisteeri mitte mingisugust teaduslikku konsensust selles, et justkui need COVID-19 mRNA-vaktsiinid oleksid ohutud ja tõhusad. Vastupidi, on väga palju hääli, kes ütlevad, et nad seda ilmselgelt ei ole ja oleks tarvis palju põhjalikumat uurimist selle kohta, millised ohud nendega reaalselt kaasnevad. 

Ja palju põhjalikumat uurimist oleks sellega seonduvalt tarvis paljuski sel põhjusel, et need tooted toodi turule ju äärmiselt kiirustatult, rikkudes kõiki tavapäraseid protseduure, menetlusi ja tähtaegu, mis on ette nähtud uute ravimite turule toomiseks. See on ju üldteada tõsiasi, ja see ei ole ju vaidluse objektiks, et tavaliselt on vaktsiinide turule toomise protsess väldanud kusagil 5–10 aastat. See on protsess, mille jooksul on viidud läbi erinevad uuringud, kaasa arvatud ohutusuuringud erinevate gruppidega, et tuvastada, millised kõrvalnähud ilmnevad, kui suured riskid on, ja nii edasi. Antud juhul toodi need COVID-19 modifitseeritud mRNA vaktsiinid turule ülilühikese aja jooksul. 2020. aasta alguses viiruse plahvatuslik levik ilmnes ja 2021. aasta alguses olid vaktsiinid juba põhimõtteliselt valmis ja asuti neid turule tooma. Nii et on selge, et siin oli väga suur kontrast. 

Ja kohaselt on nad uurimata olnud algusest peale. Näiteks teiste seas on Kaari Saarma Eestis toonud esile asjaolu, et kui sa lähed praegu apteeki, võid sa osta mitmeid käsimüügis olevaid ravimeid, näiteks mingi küüneseeneravimi või muu ravimi, ja nende infolehelt saad sa lugeda, et on viidud läbi kantserogeensusega seotud uuringuid: kas [ravim] omab vähki tekitavat mõju, kui omab, siis mil määral, kui tõsine see oht on? Kui võtad ette aga need COVID-19 modifitseeritud mRNA vaktsiinid, siis seal on selgesõnaliselt kirjutatud, et vastavad uuringud puuduvad. Ei ole neid uuringuid läbi viidud nende turule lubamise eelselt. Nii et pidades silmas, et neid uuringuid ei oldudki läbi viidud sel hetkel, kui nad turule toodi, ei saa tegelikult mitte keegi väita, et nad on ohutud. Kui sa sellist asja väidad … Noh, sa küll saad seda väita, et sa usud, et nad on ohutud, aga see on puhtalt usuakt siis. Aga seda ei saa kindlasti käsitleda mingisuguse teaduspõhise, tõsikindla ja usaldusväärse väitena. Ma arvan, et sellele ei saa isegi mitte keegi vastu väita. Kui ikka uuringuid ei ole [tehtud], siis pole millegi üle vaielda. 

Kui lõppude lõpuks vastata konkreetselt sellele küsimusele, nagu ma seda mäletan, millele tugineda nendes hinnangutes, siis mina arvan, et tugineda saab ainult reaalselt sõltumatutele, läbipaistvatele uuringutele, mida ei saa olla läbi viinud ametkonnad, kes ise on kuidagipidi olnud seotud nendesamade toodete turule toomisega. Mitte ühtegi pidi ei tohiks see olla seotud. Kuidas seda tagada, see on muidugi eraldi küsimus. Aga kui seda tagatud ei ole, siis minu meelest pole ka nendel uuringutel, mis väidavad, et need tooted on turvalised, mitte mingisugust väärtust ega tähtsust.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Minu meelest on väga hea mõte uurimiskomisjon moodustada, et uurida COVID-19 modifitseeritud mRNA vaktsiinide võimalikke ohtusid. See annaks kõigile osapooltele võimaluse selgitada, kuidas nende asjadega siis on. Selle vastu minu arust ei peaks siin [saalis] keegi seisma. Aga ma küsin seda. Teadupärast siis, kui vaktsineerimine pihta hakkas, öeldi, et see vaktsiin jääb inimesel ainult õlavarde, kuskile mujale ta kehas ei liigu, ja väga kiiresti hajub kehas. Kas need uued teaduslikud uuringud seda kinnitavad või on selles osas ka tulnud meil mingi [uus teadmine]? Kas see ikka päris nii on, nagu alguses selgitati, kui seda vaktsiini püüti maha müüa inimestele?

Suur tänu! Ma võin oma märkmetest esile tuua sellesama küsimusega seonduvalt, et juba 2022. aasta jaanuaris ajakirjas Cell avaldatud uuring näitas – ma võin selle viite anda, kui keegi soovib –, et sünteetiline mRNA püsib kehas vähemalt 60 päeva, mis oli selle uuringu pikim jälgimisaeg. Tänaseks on seejuures teada, et modifitseeritud mRNA vaktsiin ei püsi süstepiirkonnas, nagu lubati, vaid liigub kõikjale kehas. On teada, et toksilist ogavalku toodetakse vähemalt kuus kuud, ent pole välistatud, et ka kauem. See on selle uuringu järeldustes esile toodud. Ja veel, tegelikkuses näitavad nüüd kliinilised uuringud, et modifitseeritud SARS-CoV-2 mRNA püsib [kehas] kuni kuu aega pärast süstimist ja seda saab tuvastada südame- ja skeletilihastes põletiku ja fibroosi kohtades. 

Nii et lühike vastus teie küsimusele, kas see püsib õlavarrelihases, nagu meile kinnitati, on kindel ei. Kindel ei! Nagu ma oma ettekandes ka ütlesin, seda on tuvastatud õige mitmelt poolt erinevatest kudedest. Ma vaatan, kas ma leian selle koha üles. Jah, tähelepanuväärselt võivad lipiidsed nanoosakesed jõuda kõikidesse kehaorganitesse, sealhulgas ajju, südamesse, maksa, munasarjadesse ja munanditesse, ning jaotuda sealsetesse rakkudesse. Seega pole süstitav materjal aktiivne üksnes õlalihase süstepiirkonnas, nagu meile kinnitati. Ainuüksi see on juba väga skandaalne. Inimesi tegelikult otseselt eksitati, ja väga tõsise asjaga. Ja noh, ma ei tea, küsimuseks jääb, kas selline asi on meile vastuvõetav või mitte. 

Ja nagu Kaari Saarma on tänuväärselt esile toonud, on neli küsimust, millele uurimiskomisjon peaks muu hulgas vastuseid otsima. Need kõik seonduvad selle küsimusega, mille te esitasite. Ma tooksin need neli küsimust ka esile. Esiteks, millistesse kudedesse mRNA-vaktsiin liigub, eks? Kui ta ei jää ainult õlalihasesse, nagu meile kinnitati, siis kuhu ta reaalselt liigub? Teiseks, kui kaua erinevate kudede rakud toodavad kehale mitteomast võõrvalku? On see kuu, on see kaks, on see kuus kuud, on see aasta? Kas see üldse peatub, kui peatub, siis millal? Kolmandaks, kui palju võõrvalku toodetakse? Ja neljandaks, kuidas on võimalik võõrvalgu tootmist organismis peatada, kui see ei peatu siis, kui eeldati? Kõik need küsimused vajaksid nende ainete süstimise ohutusele hinnangu andmiseks selget ja teaduspõhist vastust. 

Irja Lutsar, palun!

Aitäh! Ma kasutan oma küsimuse aega ka ettekandjale vastamiseks, kuna ta minu nime [mainis]. Ma loodan, et ettekandja on selle minu koostatud – tegelikult on see grupi koostatud – kokkuvõtte läbi lugenud ja nägi, et see on kokkuvõte pandeemia õppetundidest. Ja seal teisel või kolmandal leheküljel on selle kokkuvõtte eesmärgid välja toodud. Kuskil ei ole öeldud, et see peaks olema kriitiline analüüs. Ma väga hästi aru ei saa, kas te nüüd oma seaduseelnõuga – ma lugesin selle läbi – nõuate ka pandeemia kriitilist analüüsi. See on kindlasti erinev sellest, mis on mRNA-vaktsiinide uurimine. 

Aga minu küsimus natukene lähtub sellest, mida juba Tanel Kiik ütles. Te ilma ühtegi argumenti toomata ütlesite, et ravimiametite ametnikud on [erapoolikud]. See on niisugune väide, mis nõuab argumente. Aga ma tahtsin küsida, kas te olete Eesti või Euroopa ravimiameti poole [pöördunud] oma väga põhjaliku analüüsiga. Teil olid head argumendid. Bioloogilisest [küljest] võib vastu vaielda, aga Riigikogu ei ole see koht. 

Teie aeg! 

Kas te olete Euroopa või Eesti ravimiameti poole pöördunud?

Alustame lõpust. Küsimus: kas ma olen pöördunud Euroopa või Eesti ravimiameti poole nende küsimustega seonduvalt? Ei ole. Ei ole. Ma ei ole näinud põhjust seda teha selles faasis. Kui uurimiskomisjon moodustada ja selle küsimusega süsteemselt tegelema hakata, siis kindlasti tuleks seda teha, loomulikult, sest ega poliitikud isekeskis ei saa mõelda välja vastust küsimusele, kas need ained on ohutud või ei ole. Poliitikud saavad anda lõpliku hinnangu, tuginedes sellele sisendile, mis saadakse ametkondadelt ja teadlastelt, nii riiklikelt kui ka riikideülestelt ametkondadelt ja sõltumatutelt ekspertidelt. Nii et ma arvan, et seda tuleks teha, aga hilisemas faasis.

Nüüd mõned kommentaarid teie mainituga seonduvalt veel. Mina eeldan küll, et kui te teete kokkuvõtte pandeemia kogemusest, siis see peaks sisaldama kriitilist analüüsi, sest vastasel juhul [tekib küsimus], mis on selle kokkuvõtte mõte. Ajaloolist ülevaadet sellest, mida tehti, kelle poolt ja kuidas – noh, jah, sellel on ka oma väärtus kahtlemata, kui see koondab kõik kokku, eks ole, ja seda informatsiooni ei pea erinevatest allikatest otsima, aga see on ju põhimõtteliselt niigi teada. Mis oleks eriliselt väärtuslik, on ikkagi selline kvalitatiivne analüüs, ehk [tuleks] vaadata, mis sai tehtud, mis ja miks läks nihu ja kuidas siis õppida sellest kogemusest sellisel viisil, et tulevikus enam neid vigu mitte korrata.

Kui ma tõesti mainisin teie nime oma sissejuhatuses, siis ma pidasin silmas seda … Ma vaatasin küll teie kokkuvõtet sel ajal, kui te selle esile tõite. Siis ma lugesin läbi seda kajastavad artiklid ja tegin lahti ka dokumendi enda, sirvisin selle läbi. Sõna-sõnalt ei lugenud, tunnistan, aga vaatasin, mida ja kuidas seal on käsitletud. Ja tõtt-öelda veel eilegi viskasin sellele pilgu peale ja mulle jäi silma selline lause, et retsenseerijateks olid Terviseameti ja Sotsiaalministeeriumi ametnikud, keda te tänasite omalt poolt.

Ma mõtlen, et see on ju tegelikult puhta naeruväärne. Ausalt, ilma tahtmata kuidagi halvustavalt rääkida! Kuidas saavad olla retsenseerijateks nende ametkondade esindajad, kes on ise käsipidi seotud kogu selle programmiga, mida ellu viidi? Millist retsensiooni me siis ootame Terviseametilt ja Sotsiaalministeeriumilt, kui nemad ise olidki need ametkonnad, kes viisid seda programmi ellu? Vaevalt et nad tulevad ja ütlevad, et ei, [kokkuvõte on] liiga positiivne ja liiga vähe kriitiline, rohkem oleks tarvis kriitilist analüüsi. No ei tule sealt midagi sellist! Te ju akadeemilise taustaga inimesena saate sellest väga hästi aru, kui me näiteks räägime magistritöödest või doktoritöödest, et tõsiselt võetav retsensioon peab olema täiesti sõltumatu ega saa lähtuda ühestki isikust, kes on ise mingi huvigrupi esindaja. Huvigrupiks võib olla ka ametkond, kes on huvitatud sellest, et ei tuvastataks tema enda toime pandud vigu.

Ma ei tea, kas oli midagi veel, mis teie küsimuses või sõnavõtus … Ei olnud. Noogutate või vangutate pead, järelikult … (Saalist öeldakse midagi.) Argumente ei olnud?

Irja saab pärast uuesti küsida – ta on ennast registreerinud – ja vajadusel täpsustada. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea Varro! Sa mainisid enne, et kasutuses olid erineva mõjuga vaktsiinipartiid. Ma küsingi nüüd, kas erineva mõjuga vaktsiinipartiid, mis liikusid turul ringi ja mida massiliselt inimestele manustati, tulenesid sellest asjaolust, millest on väga palju räägitud ja mis on ka tagantjärele tõdedes peapõhjus, et vaktsiinide nime all [reklaamitavad] süstitavad ained ei olnud tegelikkuses varasemalt läbinud kõikide vaktsiinide puhul nõutavaid pikaajalisi ja kalleid uuringuid ning testimisi. Või oligi see teadlikult esile kutsutud inimkatsete programm, mille põhjus-tagajärg seoseid teadlikult tagurpidi pöörates ja inimesi hirmutades saadigi võimalus täiesti uudseid aineid üle maailma inimestele sisse süstida, selle pealt meeletult teenida ja samas kõigilt kallitelt uuringutelt suurelt kokku hoida? Sellisel juhul on ju tegemist inimsusvastase kuriteoga, rääkimata majandus- ja korruptsioonikuriteost.

Aitäh! No ma ei oska sellele küsimusele vastata, on lühike vastus, sellepärast et ma ei tea. Me saame ainult spekuleerida, mis olid need põhjused, milles see võis seisneda. Spekulatsioone on muidugi erinevaid, alates sellistest, mida võidakse nimetada vandenõuteooriateks, kuni siis suhteliselt lihtsate ja praktilisteni välja. 

Vandenõuteoreetilised selgitused, hüpoteesid või spekulatsioonid seisnevad selles, et teadlikult lasti käiku erineva konsistentsiga partiid, et oleks võimalik protsessi käigus uurida, millised partiid kuidas toimivad, koguda nende kohta andmeid ja saada tagasisidet. Eelnevalt ju ei jõutud korralikke uuringuid läbi viia ja niipidi on põhimõtteliselt võimalik uurimisprotsessi jätkata pärast seda, kui need vaktsiinid on juba lubatud turule ja neid süstitakse miljonitele, kümnetele miljonitele, sadadele miljonitele inimestele. Nii suure kontrollgrupiga pole vist kunagi mitte ühtegi ravimiuuringut tehtud. Nii et see on üks viis seda näha.

Aga teine viis seda näha on muidugi see, et kuna need ained töötati välja kiirkorras ja nende massiliseks produtseerimiseks kasutati hoopis teistsugust tehnoloogiat kui selle algse preparaadi väljatöötamiseks, siis võib ka olla, et protsessi kiirustatuse tõttu parendati tootmisprotsessi protsessi enda käigus. Alustati vähem kontrollitud protsessiga ja aja möödudes parendati seda protsessi nii, et see annaks ühtlaseid tulemusi. Nii nagu mina olen asjast aru saanud, esines see suur variatiivsus pigem protsessi algjärgus ja hilisemas järgus variatiivsus taandus. 

Aga kas need olid inimkatsed? Noh, sõltub, mida inimkatsete all silmas pidada. Mingitpidi on need inimkatsed igal juhul, kui põhjalikke katseid pole eelnevalt läbi viidud, aga [vaktsiine] lubatakse juba massiliselt turule, neid manustatakse kümnetele või sadadele miljonitele inimestele, et näha, mis saama hakkab. Jah, objektiivselt võttes on see inimkatse kahtlemata, sõltumata sellest, milline kellegi intentsioon oli. Ma ei oska paremat vastust kahjuks anda. Nagu öeldud, spekuleerimisega on nii, et ega tõsikindlaid vastuseid ei ole. 

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Minu küsimust palun kuulata hästi tähelepanekult Irja Lutsaril ja Tanel Kiigel. Loen ette ametliku, kuiva, teaduspõhise informatsiooni AstraZeneca pakendi infolehest. 

Sellele ravimile kohaldatakse täiendavat järelevalvet, mis võimaldab kiiresti tuvastada uut ohutusteavet. Te saate sellele kaasa aidata, teatades ravimi kõigist võimalikest kõrvaltoimetest. Praegu on COVID-19 vaktsiini, AstraZeneca, efektiivsuse kohta 55-aastaste ja vanemate puhul vähe andmeid. Hetkel ei ole COVID-19 vaktsiini, AstraZeneca, kasutamise kohta laste ja alla 18-aastaste noorukite puhul piisavalt teavet. Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu arsti või apteekriga ja teatage sellest kindlasti, sest see aitab saada rohkem infot ravimiohutusest. Kõige tähtsam: genoteraapilisi ja kantserogeenseid uuringuid ei ole tehtud. Eeldatakse, et [vaktsiin] on ohutu. 

Millise järelduse te teete minu lühikese ettekande põhjal?

Aitäh!

Suur tänu! Ma saan aru, et see küsimus oli vist ennekõike suunatud … Aa, ikkagi mulle. (Kalle Grünthal ütleb midagi saalis.) Milline järeldus? No minu meelest on järeldus väga lihtne, ja selleks ei ole tõesti tarvis keskmisest vilkamat intellekti, rääkimata mingitest eriteadmistest. See järeldus seisneb selles, et kui meil ei ole põhjalikke uuringuid selle kohta, et mingid preparaadid, mida inimese organismi süstitakse, on tõepoolest ohutud, siis tuleb kas vältida nende kasutamist või kasutada neid äärmise vajaduse korral nii piiratud populatsioonigruppide peal kui vähegi võimalik, eks. Ehk siis [tuleks] vaadata, millised grupid on reaalselt tõsiselt ohustatud sellest viirusest, kui [üldse] on, ja siis öelda, et hea küll, me ei saa olla kindlad, et nende preparaatidega ei kaasne rohkem kahju kui kasu, aga me võtame selle riski ja lubame neid kasutada piiratud grupi peal, kes on riskirühm. Ülejäänute puhul peaks olema täiesti selge, et ei tohi neid kasutada. 

Ja kõige äärmuslikum on see siis, kui me räägime lastest, keda üldse ju koroonaviirus praktiliselt ei ohustanud. Statistiline tõenäosus, et koroonaviirusega nakatudes lastel mingisugused tõsised tervisehädad tekkisid, oli ju nullilähedane. Ometi, mida me nägime – ja see on fakt, see on fakt, ja see toimus sel ajal, kui teie, proua Lutsar, olite ise teadusnõukojas, kas selle liige või juht –, Vabariigi Valitsus kehtestas koroonapasside süsteemi ka noorte ja laste suhtes, survestades nii lapsi kui ka lapsevanemaid laskma oma lapsi süstida. See jõudis sellise olukorrani, et näiteks ühe minu koolis käiva lapse klassis oli tema ainuke laps, kellele ei olnud süstitud neid aineid sisse. Miks? Sellepärast, et valitsus, mida te nõustasite, kehtestas koroonapasside nõude ka lastele. Lapsed samamoodi ei saanud enam minna avalikesse kohtadesse, kui neil ei olnud seda passi ette näidata. Vastab tõele? Vastab. Te saate pärast täiendada, kui te sõna võtate. 

See oli minu meelest kogu selle programmi juures üks kõige suuremaid sigadusi. Täiesti vastutustundetu, ja vastutustundetu [suurel] määral, pidades silmas neid riske, mis nüüd järjest rohkem nähtuvad, järjest rohkem ilmnevad mRNA-vaktsiinide uurimiste läbiviimisel ja mida ei olnud kaardistatud. Võeti risk, kuigi need kätkevad endas väga tõsiseid kõrvaltoimeid, ja survestati isegi lapsi, et neile lastaks neid aineid sisse süstida. See on maakeeli öeldes ikkagi jõhker sigadus. 

Ja mina oleks küll lootnud, et inimesed, kes sellise sigaduse toime panid, oleks ka kuidagipidi pidanud millegi eest vastutama. Paraku "tänu Putinile" see teema taandus meil ühiskonnas 2022. aasta alguses. Sõda Ukrainas lahvatas ja kogu ühiskonna tähelepanu liikus sellele. Ja tegelikult kogu kriitilise analüüsi [tegemine] ja küsimuse tõstatamine, kuidas nende sigaduste eest inimesed reaalselt vastutavad, kes vastutab ja kuidas, lükati vaiba alla. Ma siiski loodan väga, et kunagi saabub see päev, kui need küsimused sealt vaiba alt uuesti välja võetakse. Selle uurimiskomisjoni moodustamine võiks mingitpidi sellele protsessile kaasa aidata. See on ühtlasi ka põhjus, miks ma arvan, et koalitsiooni liikmed tapavad selle eelnõu täna ära.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Mul on kõigepealt küsimus. Eile õhtul oli rahvusringhäälingus uudis üleval, et Saksa välisluureteenistus jõudis arusaamisele, et 80–90% [tõenäosusega] on tegemist laborist välja pääsenud viirusega. Jaanuaris USA-s Luure Keskagentuur arvas, et see võib olla nii laborist kui ka loodusest pärit. Mul on küsimus. Kas teie teada Maailma Terviseorganisatsioon teeb midagi või toimetab, kuna järjest rohkem tekib uudiseid, et see viirus on laboratoorne, viroloogialaboritest [pärit], et meil tulevikus sihukesi juhtumeid ei tekiks, sest Maailma Terviseorganisatsioon on selles küsimuses vähemalt kriisi ajal olnud väga aktiivne erinevate nõuannete ja asjadega. Ja teine küsimus on see, kui palju on viiruse või siis vaktsiinidega, nagu teie ette panete, seotud erinevaid uurimisorganisatsioone kas siis parlamentide juurde või tervishoiuorganisatsioonidesse tehtud.

Aitäh küsimuste eest! Alustame lõpust. Ma ei oska vastata sellele viimasele küsimusele, et kui palju on parlamentide või muude poliitiliste organite juurde moodustatud selliseid uurimiskomisjone. Ei ole seda küsimust uurinud ja ei tea.  

Teine küsimus: kas WHO on teadlik? Ma ei oska WHO teadlikkusest ausalt öeldes väga palju rääkida. Eks need küsimused tuleks pigem suunata WHO esindajatele. [Tuleks] küsida, milliseid järeldusi nemad on teinud nendest faktidest, mis on ilmnenud, muu hulgas sellest, et viiruse algeks või selle liikuma minemise algeks on suurima tõenäosusega laborileke. Kahtlemata on tegemist olulise küsimusega, millele tuleks vastust otsida, ja mitte ainult WHO-l, vaid erinevatel terviseametkondadel, muu hulgas nendel ametkondadel, kes on seotud nende viiruste võimendamise uuringutega. Muu hulgas tuleks küsida ka seda, kes ja kuidas vastutab selle eest, kui sellised asjad liikvele lastakse ja nendega põhjustatakse meeletult kahju nii inimeste tervisele, majandusele kui ka muule. 

Aga mis puutub sellesse Saksa välisluureraportisse, siis minu tähelepanu pälvis kõigele lisaks see, mis nime see kandis – see kandis nime Saaremaa. Ja ma ei saanud nüüd hästi aru, kas see on mingisugune saksakeelne tõlge sõnast "Saare maa" või viidataksegi Eesti saarele nimega Saaremaa. Kui viidatakse Eesti saarele nimega Saaremaa, siis mind ausalt öeldes huvitab, miks see Saksa välisluureraport sellist nime kannab. Siin võib-olla sisaldub midagi enamat, kui pealispinnalt paistab.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Soome, Rootsi, Norra ja Taani lõpetasid juba 2021. aastal Moderna vaktsiinide manustamise noormeestele müokardiidi kõrgenenud riski tõttu. Tänaste teadmiste kohaselt ongi müokardiit ja perikardiit mRNA-vaktsiinide kõrvalmõjud. Kas teile on teada, et Eesti terviseamet oleks võtnud sarnaseid seisukohti ja tunnistanud koroonavaktsiinide ohtlikkust?

Aitäh küsimuse eest! Lühike vastus on see, et mina ei ole küll sellest teadlik. Ma ei ole sellest teadlik. Ma olen teadlik nendest faktidest, millele teie osutasite, seonduvalt Soome, Rootsi ja teiste riikidega, kus on teadvustatud mitmeid väga tõsiseid riske just nimelt valitsusametkondade poolt. Aga mina ei ole kuulnud, et Eestis oleks seda tehtud. Vastasel juhul oleks ju pidanud kõlama hoiatus, et palume tungivalt, et noortele, lastele ja teiste populatsioonigruppide esindajatele neid aineid ei süstitaks, või veelgi enam, tuleks keelata nende ainete süstimine nende gruppide esindajatele, kes võivad sellest saada rohkem kahju kui kasu. Parandagu mind proua Lutsar või keegi teine, kui ma eksin, aga mina selliseid soovitusi või nõuandeid kuulnud ei ole, mis tõstatab jällegi tõsiseid miks-küsimusi. Nii asjad ilmselgelt käia ei tohiks. 

Mart Helme, palun!

Aitäh! No ma olen vaadanud eile ja täna neid ajakirjanduslikke kajastusi. Keskendutakse eriolukorrale ja väga vähe või ainult võrdlemisi riivamisi räägitakse vaktsineerimissunnist, seda ka piirangute kontekstis. Minu küsimus on nüüd selline. Sa oled seda teemat jälginud, mitme kandi pealt vaadanud, analüüsinud ja selle kohta lugenud. Kas me selle vaktsineerimissunniga koos ei ole praegu saanud selle, et ka vanade vaktsiinide suhtes, nagu [vaktsiin] leetrite vastu ja muud niisugused asjad, on tekkinud ühiskonnas väga skeptiline ja vaenulik suhtumine? Me oleme saanud selle süstimishulluse propageerimisega – siin mõni staarperearst on propageerinud laste sundvaktsineerimist – vastureaktsiooni ja enam ei usaldata vaktsineerimist üldse.

Aitäh küsimuse eest! Lühike vastus teie küsimusele on see, et ma arvan, et on igati loogiline eeldada, et täpselt nii on juhtunud. Kui selle koroonaperioodi jooksul inimesed nägid, kui valelikult käituti, kuidas survestati inimesi laskma endale neid aineid süstida, siis on ju igati põhjendatud küsida, kas ma saan ka ülejäänud vaktsiine usaldada. See on igati ratsionaalne, loogiline ja mõistlik küsimus. Ja ilmselt tulebki seda küsimust esitada, sellepärast et kui süsteem on maski eest ära võtnud ja paljastanud, et ta ei tegutse ausameelselt, vaid sageli tegutseb lausa valelikult ja manipulatiivselt, siis on igati kohane ja tagumine aeg teravdada tähelepanu ja hakata rohkem esitama kriitilisi küsimusi. Nii et kindlasti on teil õigus. 

Aga mis puudutab seda, kuidas eile ja täna suured meediaväljaanded on käsitlenud küsimust, milliseid [järeldusi] me peaksime tegema viis aastat pärast suuremate koroonapiirangute algust, siis mulle jäi silma eilsest Eesti Päevalehe juhtkirjast järgmine lõik. Ma loen selle ette. "Pikema strateegilise eesmärgina võiksime ju jõuda ühiskonda, kus järgmise sarnase kriisi korral pole nii rangeid piiranguid tarvis muu hulgas põhjusel, et igaüks meist suudab ise olla piisavalt vastutustundlik kodanik: haigena poodi ei lähe või paneb maski ette, läheb vabatahtlikult vaktsineerima, et karjaimmuunsus tekiks piisavalt kiiresti, jne."

Ehk siis õppetund, mida me nende arvates peaksime sellest kaasa võtma, on see, et edaspidi inimesed võiksid alluda vabatahtlikult põhjendamatutele nõudmistele, selle asemel et neid peaks selleks sundima. Noh, kaitseväelased, kes ei taha, et neid allutataks süstimissunnile, ei peaks ootama ära, kuni neile hakatakse vastavaid nõudmisi esitama, vaid peaksid ise oma karjäärist Kaitseväes loobuma, ja nii edasi. See on nüüd küll väga äraspidine õppetund, eks. Minu meelest peaks see õppetund ikkagi olema see, et ei tohi üle reageerida ja peab austama põhiseaduslikke õigusi, muu hulgas vaktsineerimisvabaduse põhimõtet. 

Aga pidades silmas, et nii Ekspress Grupp kõigi oma väljaannetega kui ka Postimees kõigi oma väljaannetega tegutsesid ju mitte ühiskonna kriitilise valvekoerana avaliku võimu teostajate suhtes, vaid ühemõtteliselt propagandaruuporina, mis aitas lihtsalt inimeste põhiseaduslikke õigusi maha suruda, on igati ootuspärane, et nüüd avaldavad nad selliseid "analüüse", mis tegelikult vaatavad reaalsetest probleemidest suure kaarega mööda.

Martin Helme, palun!

No mulle tundub ka, et kui me räägime siin koroonapiirangutest ja tolleaegsetest õppetundidest, siis meil on piltlikult öeldes selline seis, ma ei tea, nagu mingis Agatha Christie loos, kus tagaõue roosipõõsa alla on maetud vanatädi, kelle surmas on osalenud ühel või teisel viisil kogu perekond, ja nüüd selle vanatädi nime lihtsalt mitte kunagi ei mainita ja roosipõõsa juures kunagi ei käida, sest kõik on olnud ühte- või teistpidi osalised selles, et vanatädi seal on. 

Ja kui me räägime eriolukorrast 2020. aastal, siis see kestis kaks kuud, märtsist maini, ja sel ajal ei olnud ei maskisundi ega süstimissundi. Olid tõesti mingid piirangud, pandi asutusi kinni, aga tegelik sund tuli alles aasta hiljem Kaja Kallase valitsuse ajal. Ja nüüd mul ongi küsimus, kas see täna välja pakutud komisjon peaks tegelema, võiks ja saaks tegeleda ka sellega, et ikkagi kriitiliselt hinnata riigivõimu rolli selles, kuidas inimesi taga kiusati, ahistati ja sunniti, või on mõeldud see ainult tegelema vaktsiinide tõhususega.

Lühike vastus jällegi on see, et see konkreetne komisjon konkreetses eelnõus kirjutatust lähtuvalt peaks ikkagi keskenduma üksnes COVID-19 modifitseeritud mRNA vaktsiinidega seonduvate ohtude hindamisele. Nii on komisjoni moodustamise eelnõus kirja pandud ja sellest ei saa üle ega ümber. 

Küll aga olen ma teiega sada protsenti nõus, et oleks tarvis laiemat käsitlust, mis vaataks ka muid kriitilise tähtsusega küsimusi, muu hulgas neid, mida sai mainitud. Ja kriitilise tähtsusega kogu protsessi juures on loomulikult see, et see uurimine oleks reaalselt sõltumatu, nagu ma eelnevalt juba rääkisin. Igasugune uurimine, mida viivad läbi needsamad … Ütleme, vanatädi mõrva uurimist viivad läbi needsamad inimesed, kes on ise mõrvaga seotud. Noh, see on täiesti mõttetu, sest tulemus on ette teada ja tegemist on ainult aja ja ressursside raiskamise ning avalikkuse eksitamisega. Uurimine sageli täidabki avalikkuse eksitamise funktsiooni ja sellised uurimised seda kahtlemata teeksid. Nii et minu arvates me peaksime eriliselt seisma mitte ainult selle eest, et erinevad kriitilise tähtsusega küsimuste uurimised tuleksid, vaid ka selle eest, et need uurimised oleksid päriselt ka läbipaistvad ja sõltumatud.

Rene Kokk, palun!

Aitäh! No mul tuleb meelde, et kui seda vaktsiini hakati meile tohutult peale suruma, siis alguses oli argument, et need, kes vaktsineerivad, ei haigestu. Üsna kähku oli näha, et inimesed haigestusid väga kõvasti ja raskelt. Siis hakati rääkima, et ei, see ei olegi päris see, see tegelikult aitab kergemini läbi põdeda. Ka see ei vastanud tegelikult tõele. Aga see jääb nende inimeste südametunnistusele, kes seda surusid. Me teame, et vaktsiine kasutatakse üldiselt ennetava meetmena tervete inimeste puhul, vaktsineeritakse nii lapsi kui ka lapseootel naisi ja nii edasi. Ohutus on esimene printsiip, millele tugineda. Aga sellesama COVID-19 mRNA-vaktsiini puhul oli nii, et seda suruti peale, kuigi tegelikult olid kõikvõimalikud uuringud alles katsejärgus ja meil õigeid tulemusi polnud. Ja nüüd tagantjärgi on päris palju tulnud kriitikat teadlastelt, kes on seda uurinud. Kas sa oskad öelda, milline see seisukoht täna on ja milliseid argumente on välja toodud? Mis on tegelikult toimunud vaktsiini kasutamise tagajärjel ja millised on uuringud?

Suur tänu! No eks ma nendest ohtudest, mis on ilmnenud, rääkisin ju ka oma ettekandes mitmest aspektist. Ma ei hakka praegu neid asju kordama, mida siin sai räägitud, aga peamised probleemid, nagu öeldud, tulenesid asjaolust, et kõik need väited, mida esialgselt esitati, lihtsalt ei vastanud tõele. Muu hulgas üks põhilisi [probleeme] ongi see, mille kohta te ise oma esimeses küsimuses küsisite, et meile anti kinnitus, et see vaktsiin püsib õlalihases. Tegelikult see liigub edasi väga paljudesse kudedesse väga erinevates organites. Ning ogavalgu tootmine, milleks organism ise on kohandatud, on jätkunud palju pikemalt, kui algselt kinnitati. Pole isegi teada, kui pikalt, ja pole ka teada, kuidas seda protsessi peatada. Eks see kõik on ootuspärane, kui tegutsetakse kiirustades, reaalselt asju testimata, läbi uurimata. Siis hakkavadki aja jooksul ilmnema mitmesugused probleemid, mida loodeti ehk vältida, aga mille saabumine on kõike muud kui üllatav.

Millised täpselt need probleemid on? Ma ei ole praegu ette valmistanud selleks, et anda teile terviklikku ülevaadet, aga see hoolimatus, millega suhtuti sellesse riski, sellesse tõenäosusesse, et niisugused asjad võivad juhtuda, oli juba toona täiesti šokeeriv. See ei ole midagi sellist, mida me oleme tuvastanud tagantjärgi ja millele me saame hinnanguid anda ainult tagantjärgi. No ma ei tea, kas te mäletate, kuidas vist ühes ETV saates oli perearst Piret Rospu, kes ütles täitsa otse ära, kui [öeldi], et õhus on küsimus, ega see ei liigu lapseootel naiste puhul läbi platsenta lapse vereringesse ja sealtkaudu lapse kudedesse, et noh, suht poogen tegelikult, kas liigub või ei liigu.

Ma mõtlen, et kuidas on üldse võimalik, et inimene, kes on õppinud arstiks, andnud Hippokratese vande, sellisel viisil üleüldse suhtub inimese tervisega seonduvatesse ohtudesse. Suht poogen! Eriti veel, kui me räägime väikestest lastest, kes peaksid olema meie erilised silmaterad, kellesse me suhtume kõige suurema ettevaatlikkusega, püüdes tagada seda, et mis iganes teistega juhtub, neid me kaitseme erinevate ohtude eest. See on ju see, kuidas inimesed peaksid suhtuma lastesse. Aga me reaalselt nägime seda, eks, mida juba sai mainitud, et isegi lapsed allutati koroonapasside süsteemile, olgugi et absoluutselt igasugune vajadus selleks puudus.

Te ju isegi osutasite siin praegu sellele, et alguses propageeriti neid vaktsiine, öeldes, et niimoodi me saavutame karjaimmuunsuse, eks ole. Et kui teie lasete endale selle aine sisse süstida, siis teie kaudu see enam edasi ei levi, ja kui piisavalt paljud inimesed seda teevad, siis viirus hakkab hääbuma, sest ta ei leia neid, kelle kaudu levida. Kõik oli vale! Jah, tõsi, esimestel kuudel ta omas teatavat mõju viiruse leviku piiramiseks, aga hiljemalt 2021. aasta suveks, kui tuli delta variant, oli täiesti selge, et ta ei oma enam praktiliselt mitte mingit mõju viiruse leviku piiramiseks. Siis oleks pidanud tõmbama pidurit. Aga mida me nägime? Veel suve lõpus, augustis kehtestati vaktsiinipasside süsteem, millega siis hakati eriliselt peale suruma seda, et kõik laseksid endale neid aineid sisse süstida. Olukorras, kus juba oli teada – statistiliselt oli teada, faktiliselt oli teada –, et nende ainete süstimine ei oma märkimisväärset mõju viiruse leviku pidurdamiseks.

Ja siis jätkati selle teise suure valega, et see on vajalik sellepärast, et see aitab hoida ära rasket põdemist. Ma ei väida siin seda, et ta ei aidanud kellegi puhul ära hoida rasket põdemist, küll aga ma väidan seda, et see argument on täiesti irrelevantne nende populatsioonigruppide puhul, keda niikuinii ei ohusta raske põdemine. Lapsi niikuinii ei ohusta raske põdemine, siin ju vaidlus puudub. Te vangutate pead, proua Lutsar. Te võite öelda, et võib-olla mingit [minimaalset] protsenti lastest ohustas, aga statistiliselt relevantselt raske põdemine lapsi ei ohustanud. Ei ohustanud ka noori ega minuvanuseid inimesi, kes on normaalkaalu juures ja kellel puuduvad kaasuvad haigused ning muud asjad. Ei ohustanud.

Kui ma ise käisin Tartu maratoni kaasusega läbi kogu kohtutee alates Tallinna Halduskohtust kuni Riigikohtuni välja – Riigikohus muidugi mugavalt ei võtnud seda menetlusse, vaid saatis selle prügikasti, et ei peaks seisukohta kujundama –, siis oligi küsimus selles. Ma olin tolleks hetkeks läbi põdenud koroonaviiruse. Mul oli sellest tulenevalt olemas loomulik immuunsus, mis oli juba toona teaduslikele andmetele tuginedes robustsem, laiaulatuslikum ja tugevam kui süstimisest saadud immuunsus, eriti kui me rääkisime teatud ainetega süstimisest juba kuus kuud varem. Ja teiseks, ma ei olnud mitte kuidagi riskigruppi kuuluv isik ja olin valmis end testima suusamaratoni hommikul. Mitte miski ei lugenud! Kohtud ütlesid, et ei, ei, ei, ei, kuigi puuduvad nii statistilised andmed kui ka teaduslik-teoreetilised andmed, millest nähtuks, et teie võiksite olla kellelegi ohuks või et teie võiksite olla meditsiinisüsteemile ohuks, sattudes haiglasse raske põdemisega, siis ikkagi ei ole me nõus tunnistama, et need piirangud olid kuidagipidi põhjendamatud. 

Sellest omakorda nähtus see, et Eestis on võimude lahususe printsiip üks suur illusioon. Tegelikult on kohtud süstemaatiliselt pakkunud valitsusele katet ja õigustanud nende põhjendamatuid piiranguid, mitte ei ole teostanud kriitilist järelevalvet täidesaatva võimu üle. Aga see on juba eraldi teema.

Irja Lutsar, palun!

Aitäh! Aastal 2023 andis Nobeli komitee Nobeli preemia Katalin Karikóle ja Drew Weissmanile. Selle preemia aluseks oli mRNA-tehnoloogia väljatöötamine ja kasutuselevõtt. Teie olete selle suhtes olnud väga kriitiline. Kas te arvate, et ka Nobeli komitee andis ebaõiglaselt Nobeli preemia, või veelgi hullem, kas selle peaks nüüd tagasi [võtma]? Kuigi te sellest minu kokku kirjutatud kokkuvõttest midagi ei pea, siis ma soovitan teil siiski läbi lugeda lõik koroonapasside kohta. Seal on sisukord olemas, leiate selle kätte. Lugege see läbi ja vaadake, mis seal on öeldud. Ma olen seda korduvalt tunnistanud, et koroonapassid oli viga, ja kõik.

Suur tänu! See on väga hea, et te olete tagantjärgi tunnistanud, et koroonapasside süsteemi kehtestamine oli suur viga, aga ma oleksin oodanud, et te oleksite sel ajal, kui see kehtestati, astunud selle vastu välja, nagu paljud inimesed seda ühiskonnas tegid erinevalt teist. Tagantjärgi on hea seda ütelda, aga toona, kui teie olite teadusnõukoja juht, oleksite te pidanud ütlema, et ei, mina sellist asja heaks ei kiida ja kui te seda sellest hoolimata teete, siis ma panen oma ameti maha. See on see, mida mina oleksin teilt oodanud siis. 

Aga mis teie küsimusse puutub, siis tahtmata olla kuidagi irooniline, kuulates teie küsimust, kangastus mulle selline paralleel. Kui ma kritiseerin näiteks tuumapommi viskamist Hiroshima ja Nagasaki peale, siis te võiks minu käest küsida: "Aga vabandust! Kunagi aastaid tagasi anti tuumaenergeetika avastajale Nobeli preemia. Kas te siis laidate maha ka selle Nobeli preemia andmise? Kas ka nemad saavad asjadest valesti aru?" Üks asi on mRNA-tehnoloogia, millel võib olla väga suur potentsiaal. Ma ei ole valdkonna spetsialist ja ma ei oska seda niimoodi sisuliselt hinnata. Teine asi on see, kuidas seda tehnoloogiat rakendatakse konkreetsetes oludes ja konkreetseid riske eirates. Noh, ma ei tea, ei ole mõtet süüdistada kirve meistrit, kui pärast sellesama kirvega keegi maha lüüakse. Need on kaks erinevat küsimust. 

Kalle Grünthal, palun!

Doktor Vernon Coleman ütles väga ilusa lause, kui alustati [vaktsiinide] süstimist, et COVID-19 vaktsiinid on massihävitusrelvad, mis võivad hävitada kogu inimkonna. Doktor Geert Vanden Bossche, kes on väga silmapaistev vaktsiinispetsialist ja viroloog, on öelnud, et katastroofiline on see, et miljoneid vaktsineeritakse ja me õpetame viirusele, kuidas muteeruda ning üha tugevamaks ning surmavamaks muutuda. Kas ma saan nende kahe arsti ütlustest õigesti aru, et tegemist oli ikkagi projektiga inimkonda vähendada? Võib-olla ma lähen praegu sellisesse teemasse, mis ei haaku selle [eelnõuga], aga kogumis ta ju niimoodi välja paistab.

Suur tänu! Jällegi, ma ei oska nende spekulatsioonide kohta väga palju öelda. Spekulatsioon on alati spekulatsioon. Aga mis spekulatsioonidesse puutub, siis aeg on nende puhul tõe kriteeriumiks. Kui käiakse välja mingisugune visioon selle kohta, milline on mingisuguste sammude mõju, siis aeg näitab, kas need spekulatsioonid osutusid adekvaatseks või mitte. Ma arvan, et me praegusel hetkel oleme endiselt äraootaval seisukohal. Saame veel näha, mis siin ilmnema hakkab. 

Mulle meenub, kui ühel foorumil küsiti kunagiselt Hiina välisministrilt, milliseks ta hindab suure Prantsuse revolutsiooni mõju maailma ajaloos, siis ta olevat mõelnud natukene aega ja vastanud, et veidi vara on veel öelda, kuigi selleks ajaks oli sellest möödas juba üle 200 aasta.

Pidades silmas, et meil on miljardite inimeste süstimisest möödunud ainult kolm-neli aastakest, ma arvan ka, et on veel vara öelda, milline see mõju on, eriti kui see mõju on selline, mis geneetiliste modifikatsioonide kaudu kandub edasi vanematelt lastele. Kui see tõesti tõeks osutub ja nii need asjad lähevad, siis ma arvan küll, et ei ole ebamõistlik olla valmis võimaluseks, et see mõju on väga kaugeleulatuv. 

Anti Poolamets, palun!

Lugupeetud ettekandja! Me tegelikult räägime ametlikult vististi ainult ühest või kahest surmajuhtumist. Mäletatavasti oli üks 23-aastane päästja, kes neli nädalat pärast teist Pfizeri vaktsiini süsti suri müokardiidist tingitud äkksurma tõttu. See on üks teadaolevaid kõrvaltoimeid. Nüüd, kaebusi on minu teada esitatud vägagi palju riigiasutustele, Terviseametile ja mujale. Me tegime isegi Riigikogus kõrvaltoimete uurimise toetusrühma. Mul on tunne, et selle uurimise käigus peaks uurima seda, miks ei uuritud kõrvaltoimeid ja miks liigitati tegelikud toimed mingisuguste muude asjade alla. Kas see ei ole teema, mida me peaksime põhjalikult uurima, et kuidas riigiametid toimisid?

Aitäh küsimuse eest! Absoluutselt nõus, loomulikult. Nagu ma eelnevalt vastasin ka kolleeg Martin Helmele, neid aspekte, mida tuleks täiendavalt uurida, on veel terve rida. See eelnõu katab tegelikult üsna kitsast [osa] sellest probleemide ringist või diapasoonist. 

See on kahtlemata üks olulistest küsimustest: miks on informatsiooni reaalsete kõrvaltoimete kohta süstemaatiliselt maha surutud, miks on seda pidevalt eitatud ning miks on paljud inimesed, kes on heausklikult ja tegelikult manipuleeritult lasknud endale neid aineid sisse süstida ja kellele on saanud osaks väga tõsised tervisekahjustused, jäetud ilma kohase abita? Minu meelest see ei räägi meie riigivõimu kohta sugugi midagi head. Neid inimesi, kes on saanud reaalsed ja väga tõsised vaktsiinikahjustused ning kes on jäetud täiesti abita ja [on sunnitud] ise oma probleemidega hakkama saama, tuginema üksnes oma perekonnale ja sõpradele, on ju palju. Nii ei tohiks asjad käia. 

Ma mäletan väga hästi, kuidas 2021. aastal paluti inimestel usaldada riiki, paluti usaldada teadust. Sellest usaldusest kantuna tehti needsamad [asjad] ära. Kes siis nii teeb? Kujutage ette, kui mina ütleksin teile: "Usalda mind, pane oma raha sellesse aktsiasse näiteks, eks ole. Usalda, ära küsi küsimusi, pane oma raha sinna." Järgmine päev kukub kogu aktsiaturg kokku või vähemalt see aktsia kukub kokku, sa tuled minu jutule ja [ütled:] "Kuule, mida ma nüüd teen? Kogu varandus on läinud, eks ole. Sa ütlesid mulle, et usalda." Ja siis mina ütlen: "Oma viga, et usaldasid. Mis ma ikka oskan öelda?" Kui riik niimoodi käitub, siis mida see ütleb selle riigi kohta? Ma arvan, et see ütleb sedasama, mida ütleks selliselt käituva inimese kohta: ei ole just eriti lugupidamist vääriv. 

Nii et jah, siin on neid küsimusi tõesti palju. Lisada võib ju ka näiteks massilised manipulatsioonid statistikaga, mis toona aset leidsid. Mäletate, kuidas meile esitati statistilisi andmeid? Koroonaga haiglas viibivate inimeste hulka arvati kõik inimesed, kellel oli tuvastatud koroonaviirusega nakatumine, olgugi et nad ei viibinud haiglas üldse mitte COVID-ist [tingitud] haiguse pärast. Näiteks, kui sa murdsid jalaluu ja sattusid haiglasse, haiglas tehti test ja test oli positiivne, siis see läks statistikasse. See andis võimaluse näidata, kuidas haiglad on ülekoormatud koroonaga haiglas olevate inimestega, olgugi et sellel haiglas viibimisel ei olnud koroonaga mingit pistmist. Aga hästi! 

Veel kord, neid asju, mida peaks uurima, on palju. 

Mart Helme, palun!

Aitäh! No tänases Postimehes on meil suurepärane artikkel [pealkirjaga] "Kennedy leetriravi nagu Mart Helme koroonaravi – hanerasva asemel lihtsalt tursaõli". Esiteks on muidugi täiesti vale omistada mulle, et ma olen soovitanud koroonat ravida hanerasvaga. Ma ütlesin, et vanasti ei teatud midagi niisugustest haigustest nagu koroona, kõik oli üks külmetushaigus, mida raviti hanerasva ja viinasokkidega. See ei ole otsene soovitus mingisugust nakkushaigust ravida rahvalike vahenditega. Seda esiteks. 

Teiseks on muidugi see artikkel Kennedy kohta, noh, täielik soga, kokku kirjutatud soga. Ja millele ma tahan nüüd tähelepanu juhtida ja mida ma tahan ka küsida, on see. Sa oled loomulikult läbi aastate jälginud kõike seda propagandat, mida meie ajakirjandus, konkreetselt Eesti ajakirjandus, peavoolumeedia peamised väljaanded on koroonaküsimuses teinud. Missugused järeldused sa sellest teed, kuidas kogu seda teemat on käsitletud ja kui objektiivne see on? Ja lõpetuseks ma muidugi ütlen, et hanerasvaga määrimine kindlasti ei oleks tapnud ja sandistanud nii palju inimesi kui süstimine.

Suur tänu! No ma tahtsingi just alustada sellest, et minu meelest soovitus ravida ennast hanerasvaga oli väga hea, ja ma ei ütle seda üldse naljaga pooleks. Enamiku inimeste puhul oli see tunduvalt mõistlikum, kui lasta endale süstida sisse uudsel mRNA-tehnoloogial baseeruvaid ja lõpetamata ohutusuuringutega ja seetõttu ka teadmata riskidega aineid, mis liiguvad lipiidsete nanoosakeste abil rakkudesse, erinevatesse kudedesse. Vastupidiselt sellele, mida teile väideti, [oli see] väga hea soovitus, ma isegi ütleks. Kes kuulas seda soovitust kasutada hanerasva, see tegi väga targasti. Nii et seda ei pea minu meelest sugugi häbenema. Võib-olla saab vaielda mõningate riskigruppidesse kuuluvate populatsioonirühmadega seonduvalt selle küsimuse üle, aga enamiku ühiskonna puhul oli see kindlasti väga palju parem mõte. 

Sellepärast, et nagu tagantjärgi on nüüd selgunud ja toonagi oli see üsna selge: enamiku inimeste jaoks ei ole koroonahaigus mitte kuidagipidi tõsisem haigus kui näiteks gripp. Ei ole. Eriti noorte inimeste jaoks, nagu siin rõdude peal, eks ole. See on alati niimoodi olnud. Teid pole mitte kunagi koroonaviirus tõsiselt ohustanud. Teile lihtsalt valetati, et te peaksite laskma ennast süstida, sellepärast et vastasel juhul, eks ole, teie kaudu võib viirus liikuda vanaemani. See süstimine pole kunagi omanud mitte mingisugust märkimisväärset mõju sellele, kas [viirus] liigub edasi kellelegi või ei liigu. Ja teid pole ka ohustanud mitte kunagi raske haigestumine. Nii et see kõik oli vale, mida [jagasid] need inimesed, kes võimul olid ja kes sellised piirangud kehtestasid, ning ka meedia, kes teile sellist narratiivi edastas.

Ja nüüd see konkreetne küsimus meie meedia kohta. Ega see ei ole ju kellelegi üllatus, et kogu meie peavoolumeedia tegutsebki hiiglasliku propagandamasinana, mitte ausa ja sõltumatu ajakirjandusena, mis teostab kriitilist järelevalvet avaliku võimu teostamise üle. Vastupidi, pigem [tegutseb ta] valitsuse edendatava ideoloogia propagandaruuporina. Koroona ajal me nägime seda ju selgemast selgemini. Nimetage mulle üks peavooluväljaanne Eestis, mis oleks toimetuse tasandil võtnud sellise seisukoha, et näiteks lapsi ja noori või üldse kedagi ei tohi allutada koroonapasside süsteemile, sest see kujutab endast vastuvõetamatut vaktsineerimisvabaduse põhimõtte rikkumist. Polnud! Mitte ühtegi sellist väljaannet ei olnud. Vastupidi. Mida meie meediaväljaanded tegid koroona ajal? Võtsid ju valitsuselt vastu palju raha. Võtsid valitsuselt vastu palju raha ja viisid ellu täpselt seda vaktsineerimispropagandat, mida valitsus edendas. Nii et nendes tingimustes muidugi ei ole midagi üllatavat. Kui saadakse palju raha valitsuselt, siis ka tantsitakse valitsuse pilli järgi. Nii see on. 

Ja noh, hilisem aeg on seda näidanud. Näiteks Ukraina sõja kajastus on ju ka täiesti ühekülgne, täiesti kriitikavaba, täiesti reaalsetest faktidest mööda vaatav. Meil on ju need eksperdid, kes sõja esimestel nädalatel rääkisid, et Venemaal on hiljemalt kolme nädala pärast mürsud otsas, eks ole. Mäletate? Raketid ja mürsud on otsas. Kolm nädalat. See oli märtsis 2022, kui Rainer Kalmused ja teised … Mitte Rainer Kalmused, Rainer Saksad ja Teet Kalmused [rääkisid], et varsti-varsti ei jaksa Venemaa seda sõda enam pidada, kohe-kohe on kööga, sanktsioonid teevad ka oma töö, eks. Kõik on olnud täielik vale. Ja mida on meedia teinud? Kas on praakinud välja need niinimetatud eksperdid, "sõltumatud eksperdid", kes on kõigile teadaolevalt välisluureametitega tihedates sidemetes? Ei, siiamaani täpselt samad eksperdid räägivad meile igapäevaselt, kuidas me peame nendest asjadest mõtlema. Nii et eks meil on siin tegemist veel väga palju suurema probleemiga kui see, millele küsimus osutas.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Hea Varro! Sa tõid siin välja mõned näited. Üks oli see perearst Rospu, kellel oli suht poogen lapseootel emadest ja sündimata lastest ja kes ütles, et peaasi, et süstida saab. See oli tõesti šokeeriv avaldus. Ma isiklikult tean kahte naist, kelle rasedus katkes kohe pärast vaktsineerimist. Ühe puhul oli veel niimoodi, et ta tegi ära esimese vaktsiini ja siis hakkasid tervisehäired. Ta küsis arsti käest, et äkki rohkem ei teeks. [See vastas, et] ei-ei, ikka tee! Ja nii kui tegi teise vaktsiini, rasedus katkes. Ta oli täiesti lohutamatu. Aga arsti vastus oli see, et no ikka juhtub, ega see süstimisest ei ole [tingitud]. 

Või siis staarperearst, kes meil vahutas, kuidas me süstime lapsed ära niikuinii, ka ilma vanemate loata. Aga kui neil lastel tulevikus tulevad kummalised tervisehäired, siis seda perearsti lihtsalt ei ole kohal. Ja inimestel, keda süstiti, on ju pärast süsti siiamaani vaevused, kõikvõimalikud autoimmuunhaigused. Inimesed vaktsineerisid ennast selle propaganda tõttu, mida sina ka juba mainisid: kaitse oma vaktsineeritud vanaema, vaktsineeri ennast ise ka, et ta ei sureks. See oli absurd! Kas on mingitki lootust, et kuigi neid tohutuid inimkannatusi ei saa tõestada, sest selle roosipõõsa poole ei tohi ju vaadatagi, siis ükskord siiski saab tõde jalule seatud ja rakendub ka mingisugune vastutusprintsiip?

Aitäh küsimuse eest! No mina küll loodan, et kunagi saabub see aeg, mil tõde saab jalule seatud ja inimesed peavad ka reaalselt hakkama vastutama. Kui mitte muuga, siis vähemalt sellega, et tuuakse päevavalgele, mida nad tegid ja millised on olnud nende tegude tagajärjed. Millal see aeg saabub, ei oska öelda. Vast oleks see juba saabunud, kui Venemaa-Ukraina sõda poleks peale tulnud. Siis meil oleks olnud aega ja võimalust süveneda ühiskonnana nendesse küsimustesse ja nõuda, et need inimesed, kes meile seda programmi peale surusid, võtaksid vastutuse. 2023. aasta Riigikogu valimised oleks pidanud muu hulgas olema see koht, kus poliitiline vastutus teostub. Aga kui palju 2023. aasta valimistel see küsimus enam päevakorras oli? Üldse mitte, eks! See oli [minema] pühitud suurema hirmu tõttu. 

Mis perearstidesse puutub, siis see on järjekordne koht, kus minu meelest peaks teostama kriitilist analüüsi. Neid aspekte, mille suhtes peaks kriitilist analüüsi teostama, on käinud läbi juba päris mitmeid. Aga mõelge kas või selle baasfakti peale – mõelge selle baasfakti peale! –, et perearstid said valitsuselt seda rohkem raha, mida enamatele inimestele nad neid aineid sisse süstisid. Oli nii? Ma ei mõtle seda välja ega mäleta valesti. Või kui mäletan valesti, parandagu mind keegi. Aga minu mäletamist mööda seati sisse selline süsteem, et mida rohkematele inimestele suudate neid aineid sisse süstida, seda kopsakama preemia valitsuselt saate. See on ju ilmselge huvide konflikt. Ükski Hippokratese vandest lähtuv ja eneseväärikusega arst ei tohiks sellist pakkumist vastu võtta. "Ei, ei, ei! Nii see asi küll ei käi. Mina arstina lähtun inimese tervislikust vajadusest või tervislikust seisundist ja soovitan talle mingisuguseid medikamente üksnes juhul, kui see on päriselt vajalik tema tervise kaitsmiseks." 

Baasprintsiip on see, et üleüldse ei maksaks inimesele mitte midagi süstida ega mitte mingisuguseid tablette sisse sööta. Vastutustundlikud arstid lähtuvad sellest põhimõttest. Alles siis, kui tõesti on tingimata vaja, me hakkame medikamente manustama. Aga olla nõus sellega, et asetada ennast olukorda, kus sul on otsene rahaline preemia nähtud ette selle eest, et sa teostad valitsuse huvi, et see [aine] saaks sisse süstitud võimalikult paljudele – selle vastu oleks perearstid pidanud protestima, ütlema, et on ebaeetiline meile üldse sellist ettepanekut teha, rääkimata sellest, et ennast sellisele ettepanekule allutada. 

Kui paljud perearstid selle vastu välja astusid? Mõned üksikud astusid. Ma arvan, et me saame rääkida siin ühe, maksimaalselt kahe käe sõrmedel üles loetavast numbrist. Mina ei [pea] isegi teist kätt appi võtma. Ma tean mõnda, tõesti mõnda üksikut perearsti, [kes nii käitus]. Aga kui palju Eestis perearste on? Kuidas selline asi on võimalik? Nii et [see on] järjekordne koht, kus tuleks teostada kriitilist analüüsi.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Mul on ees lahti Eesti statistikaameti tabel, mis näitab surmade arvu nädalas. Ametlikult jõudis koroona Eestisse 27. veebruaril 2020 ja esimesed vaktsiinid tehti 2020. aasta detsembri lõpus. Vaatamata sellele, et 27. veebruarist kuni detsembrini oli meil koroonapandeemia, oli surmade keskmine näitaja nädalas 300. Hüppeliselt tõusis see pärast vaktsineerima hakkamist. Nädalas tõusis surmade arv 420–430-le ja püsis seal kümneid nädalaid järjest. Kas see seos on juhuslik või on siin ikkagi põhjus-tagajärg seos?

Mul ei ole neid andmeid ees ja ma ei ole neid ka viimasel ajal vaadanud. Ma praegusel hetkel ei ole [valmis], et sellist selget vastust anda nende andmete tõlgendamiseks. Aga vähim, mida tuleks selle kohta öelda, on see, et see on järjekordne küsimus, mis vajaks tõsist uurimist. Seda ei ole ju siiamaani toimunud. Meil oleks vaja tõsist sõltumatut uurimist, mis [näitaks, mis] ikkagi toimus nende asjadega seonduvalt. Kui reaalsed numbrid näitavad, et pärast seda, kui alustati massiliselt nende ainete manustamist, suremusnäitajad kasvasid, siis see on ju nii vali äratuskell, kui üldse saab olla. Ja kui see äratuskell lihtsalt rahulikult kinni pannakse kümme korda järjest ja magatakse edasi, siis ei saa mitte kuidagipidi öelda, et käitutakse vastutustundlikult. Kas seal on seos, kas seal on põhjuslik seos, see vajab tuvastamist. Aga väita või käituda sellisel viisil, et meid ei huvitagi see ja me ei tegele selle küsimusega, me pigistame silmad kinni ja sildistame kõiki, kes seda küsimust tõstavad, mingiteks paanika külvajateks või üldse putinistideks, on lihtsalt vastutustundetu.

Anti Poolamets, palun!

Lugupeetud ettekandja! USA on riik, kus paiknevad suurimad vaktsiinitootjad, kaasaarvatud mRNA-vaktsiinide tootjad. Samal ajal on uus USA tervishoiuminister Robert Kennedy juunior märkinud, et väga suurel osal vaktsiininõustajatest, nagu ta neid nimetab, on huvide konflikt. Kindlasti on selliseid asju võimalik tuvastada ka Eestis. 

Minu küsimus on selline. Kui me selle komisjoni loome, siis kas me saame teha rahvusvahelist koostööd ja kutsuda [komisjoni] eksperte, kes valgustaksid meid selles küsimuses? Siis selle põhjal saaksime ka meie enda vaktsiinide soovitajaid, nõustajaid või kaelamäärijaid, kuidas sõnastada, küsitleda.

Aitäh küsimuse eest! Eks terve hunnik küsimusi seonduvalt sellega, kuidas komisjoni tööd korraldada, vajaks täpsustamist ja läbimõtlemist. Praeguses faasis ei ole mina seda tööd ära teinud, sellepärast et pole selge, kas üldse leidub tahe sellise komisjoni moodustamiseks. Eeldatavasti ei leidu, sest nagu me kõik teame, visatakse opositsioonist tulevad eelnõud praktiliselt ilma eranditeta prügikasti. 

Aga kui see komisjon moodustatakse, siis kahtlemata on see üks nendest küsimustest, millele tuleks tähelepanu pöörata. Ja minu enda esimene reaktsioon, kuulates teie küsimusi, on see, et kõik komisjoni liikmed peaksid olema vabad kaasama just neid eksperte, keda nemad ise tahaksid näha kaasatuna. Ei saa niimoodi olla, et enamus hääletab maha komisjoni liikme soovi kaasata neid sõltumatuid eksperte, keda tema peab oluliseks kaasata. [Kõiki kaasates] oleks meil minu arvates palju suurem lootus, et me jõuame mitmekesisema sisendi poole, mille pinnalt on võimalik teha selline, kuidas öelda, informeeritud otsus ja anda informeeritud hinnang nende ohtude kohta, millele me selles komisjonis hinnanguid peaksime andma. 

Ja kuna ma näen, et rohkem küsimusi ei ole, siis ma kasutan võimalust midagi lõpetuseks öelda. Küll oleks tore, kui parlament oleks suuteline selleks, et siin ei etendataks parlamentarismi nii, et me teeme nägu, et me oleme kõik parlamendi liikmed, käime koos ja arutame ja menetleme [asju], aga tegelikult kõik teavad ette, et otsused on langetatud ja opositsiooni initsiatiivid tapetakse kohe ära. Küll oleks tore, kui selline sisuline küsimus, nagu see siin kahtlemata on, oleks oluline. Ja kõik saavad aru, et tegelikult hinnangu andmine sellele, kas miljonitele, no Eesti puhul sadadele tuhandetele inimestele süstitud ained ja jätkuvalt süstitavad ained on ohutud või mitte. See on oluline!

Ja kes siis veel kui mitte Eesti Vabariigi parlament ei peaks seisma selle eest, et tagada rahva tervise kaitse? Ultimatiivselt on see ju poliitiline vastutus, mida peab teostama. Küsimus on selles, kes siis vastutab, kes lubas need asjad turule. Alati saab süüdistada kedagi madalamal tasemel: näed, Lutsar oli seal teadusnõukojas või Kiik oli minister või Terviseameti juhtkond või Sotsiaalministeerium. Aga ultimatiivselt on see ikkagi parlamendi vastutus. Kõik asjad on parlamentaarses riigis ultimatiivselt parlamendi vastutus. Nii et selles osas silmade kinnipigistamine on minu meelest vastutustundetu ja mitte riigimehelik. Ma kutsun üles kõiki seda eelnõu toetama, olgugi et ma tean, et suurima tõenäosusega läheb see lihtsalt prügikasti.

Aitäh ettekandjale! Küsimusi teile tõepoolest rohkem ei ole. Edasi läheme juhtivkomisjoni arutelu juurde. Ja ettekandeks palun [kõnetooli] põhiseaduskomisjoni liikme Katrin Kuusemäe.

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Eelkõneleja andis väga täpse ülevaate Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine COVID-19 modifitseeritud mRNA vaktsiinidega seonduvate ohtude hindamiseks" eelnõust ja vastas eelnõu puudutavatele küsimustele. Seetõttu piirdun mina lühiülevaatega põhiseaduskomisjonis toimunust. 

Põhiseaduskomisjon arutas antud eelnõu 25. veebruari komisjoni istungil, kus Evelin Poolamets eelnõu komisjoni liikmetele tutvustas. Arutelu väga pikk ei olnud, kuid mõned küsimused ettekandjale siiski tekkisid. Komisjoni esimees härra Terras uuris, et kui meil on Ravimiamet, mis tegeleb erinevate ravimite ohutuse uurimisega, siis kas antud komisjon teeks järelevalvet Ravimiameti üle või milline oleks selle komisjoni lisandväärtus. Proua Poolamets vastas, et komisjon seab endale tööülesanded ja eelkõige puudutaksid need ülesanded eksperimentaalvaktsiine. Komisjoni [liikme] asendusliige Karmen Joller lausus, et tegu ei olnud eksperimentaalsete vaktsiinidega, sest selleks hetkeks, kui mRNA-vaktsiinid turule tulid, olid tehtud väga [põhjalikud] uuringud ja tegemist on kõigi teadusuuringute järgi turvalise vaktsiiniga. Ta lisas oma arvamusena, et Eestis on Ravimiamet, kes jälgib väga suure hoolega kõikide ravimite kvaliteeti, ja seetõttu ei ole see uurimiskomisjon vajalik. 

Komisjon langetas järgmised menetluslikud otsused. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 13. märtsil. Seda [otsust] toetasid komisjoni liikmed konsensuslikult. Teha ettepanek eelnõu tagasi lükata. Poolt oli 6 komisjoni liiget ja vastu oli 2 komisjoni liiget. Ma loen ette ka need, kes olid poolt, ja need, kes olid vastu. Poolt olid Karmen Joller, Katrin Kuusemäe, Timo Suslov, Kalle Laanet, Hendrik Johannes Terras ja Eduard Odinets. Vastu olid komisjoni liikmed Evelin Poolamets ja Jaak Valge. Komisjon langetas ka otsuse määrata põhiseaduskomisjoni ettekandjaks põhiseaduskomisjoni liige Katrin Kuusemäe ehk siinkõneleja. Aitäh!

Teile on ka küsimus. Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu teile selle ülevaate eest! Ma nüüd täpsustuseks küsin, kas ma kuulsin õigesti ja sain aru õigesti, et kui me räägime sisulistest argumentidest, millele tuginedes võiks asuda seisukohale, et eelnõu tuleb esimesel lugemisel saata prügikasti, ei kõlanudki komisjoni istungil midagi muud kui kolleeg Karmen Jolleri kinnitus, et tegelikult on need vaktsiinid väga turvalised, põhjalikult läbi uuritud ja tõstatatud küsimused on seetõttu põhjendamatud. Ma vist ei kuulnud rohkem argumente. Kas ma sain õigesti aru?

Jaa. Nagu ma oma kõne alguses ütlesin, arutelu oli tõepoolest äärmiselt lühike ja küsimusi esitas komisjoni esimees. Proua Poolametsale vastas Karmen Joller ja sellega tegelikult komisjoni arutelu ka lõppes.

Varro Vooglaid, palun!

Ma küsin lisaks, kuidas teile endale komisjoni liikmena tundus, kas komisjoni arutelu oli piisavalt põhjalik ja nendesse probleemidesse sissevaatav, pidades silmas nende küsimuste tõsidust, mida NORTH Group oma pöördumises tõstatas. Minu hinnangul on tegemist väga tõsiste küsimustega, muu hulgas [on tõsine] küsimus, kas need preparaadid võivad mõjutada inimese geneetilist struktuuri. Kui mina seda esimest korda lugesin, siis mul läks küll väga suur punane tuli peas põlema ja väga vali häirekell läks tööle. Mulle tundub, et komisjoni istungil inimestel sama reaktsiooni ei olnud. Kuidas teie enda hinnang on? Kas see väga pinnapealne lühike arutelu, nagu te ise ütlesite, on kuidagi harmoonilises suhtes nende tõstatatud probleemide tõsidusega või pigem mitte?

Ma arvan, et komisjoni arutelu oli lühike, kuna ettekandja Evelin Poolamets tegi omapoolse ettekande, kus ta tutvustas seda eelnõu, tutvustas selle komisjoni eesmärki, ja sellest [tulenesid] ka komisjoni küsimused. Kui teie oleksite seal komisjonis olnud, oleks ilmselt küsimusi ka rohkem olnud.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Läheme edasi fraktsioonide läbirääkimistega. Avan läbirääkimised. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Martin Helme, palun!

Suur tänu! Jaa, ma arvan, et sellele, mida Varro lõpus küsis, et kas oli asjakohane arutelu komisjonis, [saab vastata, et] no ei olnud. Me jõuame tagasi minu küsimuse juurde. Meil oli koroonapoliitika näol – viis aastat tagasi koroona meil algas – tegemist siiski kollektiivse osalusega. Midagi ei ole öelda, ka meie erakond oli tookord ju valitsuses ja tegime otsuseid, mille kohta tagantjärgi vaadates võib öelda, et me ei pannud täppi, ei läinud õigesti. Tõsi küll, ma tahaksin eriti tänases kontekstis rõhutada, et eriolukord oli Eestis märtsist 2020 maini 2020, põhimõtteliselt kaks kuud. Selle aja jooksul ei olnud mingit maskikohustust, ei olnud mingit süstimiskohustust. 

Ja noh, [siin olid] jutud sellest, et oli mingisugune tohutu totalitarism, aga see juhtus aasta hiljem, kui võimule tuli nii-öelda liberaalide valitsus – Keskerakond ja Reformierakond –, ja vot siis 2021. aasta märtsis tulid vaktsiinipassid, tulid MEM Cafe ründamised, tulid inimeste vallandamised. Vot see terror tuli! Aga seda ei tehtud enam eriolukorra nime all, seda tehti pärast nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse ehk NETS-i ja hädaolukorra seaduse muutmist, mille üle meil käisid siin mäletatavasti meeleavaldused. 

Nii et kui siin süüdistada või vastata küsimusele, mida ka ettekandja küsis, et mis sai tehtud ja mis läks nihu, siis päris kindlasti tuleb öelda, et esimeses infopuuduses reageeriti üle, ja see on meie viga, meie erakonna viga. Aga hilisema info valguses hakati juba mõnuga kehtestama totalitarismi, teades väga hästi, et vaktsineerimine ei aita seda haigust ära hoida, teades väga hästi, et need vaktsiinid on inimeste tervisele väga kahjulikud ja ohtlikud, ja teades väga hästi, et tegelikult mingisugust massilist tervis[hoiu]eriolukorda enam ei olnud.  

Ja nüüd me jõuame põhiivani. Vaktsiine on meile algusest saadik müüdud valedega, ja päris jõhkrate valedega. Ma tuletan uuesti meelde, mille kohta ma siin ka küsisin. Valitsuse laua taga oli arutelu, milliseid vaktsiine peaks Eesti riik ostma või tellima, kirja panema. Tanel Kiik tahtis, et [tellitaks] kõiki vaktsiine, nii et kõiki Eesti inimesi saaks vähemalt kolm korda vaktsineerida. Ma ütlesin, et oot-oot-oot, ärme nüüd nagu hulluks lähe. Ja siis ei olnud veel isegi arutelu sellest, kas see on sunniviisiline või vabatahtlik, vaid siis oli [küsimus], kust saaks ja mida. 

Ja küsimusele, kust me üldse teame, et need töötavad, ju vastust ei olnud peale selle, et meile korrutati loosungeid: "Noh, kuulge, Ameerika tervishoiuagentuur on selle lubanud turule ja Euroopa Liidu tervishoiuagentuur on selle lubanud turule, ju nad peavad turvalised olema." Täna me teame [tõde] ainult tänu sellele, et tagantjärgi avalikkuse survel on saadud kätte dokumente Pfizerist ja Modernast. Täna me teame, et Pfizer ja Moderna valetasid. Valetasid oma uuringute kohta, varjasid riskigruppide kõrvalmõjusid, varjasid seda, mida nad üldse tegid või [olid] tegemata jätnud. Nad esitasid reaalselt valeandmeid ja ega siis ametiasutused ei kontrollinud neid andmeid. 

Ma palun kolm minutit juurde.

Kolm minutit lisaks.

Nüüd me jõuame selle põhiivani. Ja seda valet räägitakse tänase päevani. Seda valet ju korrutatakse tänapäevani, ikka veel. Kuidas see oli? Karmen Joller tegi üleskutse, et kui tahad toetada Ukrainat, siis tuleb süst teha: viies süst teha või mis iganes, kuues, seitsmes, kaheksas, kümnes. Mõned inimesed ei ole sellest ikka veel välja tulnud. Ja miks? Sest see oli metsik-metsik raha. See oli ju metsik raha, mida köeti vaktsiinitootjatele ja neile, kes olid vaktsiinisutenöörid, kes meile seda pähe määrisid. Tuletame meelde, et Põhja-Eesti Regionaalhaigla tegi lastele kampaania, et kui teed süsti, saad tasuta iPhone'i. Milline küüniline inimeste manipuleerimine, kõigepealt valega ja siis rahaga!

Ja noh, siin oli arutelu sellest, et meie usume teadust. Muidugi me usume teadust. Muidugi me usume teadust. Tänaseks päevaks on üle 3700 uuringu – üle 3700 uuringu! – tegelenud vaktsiinide negatiivsete tagajärgedega. On tehtud tohutu hulk, sadu uuringuid, konkreetseid nii-öelda case study'sid, ja on tehtud suuri andmeuuringuid, milles on jõutud järeldusele, et vaktsiinide tagajärjel on inimesi surnud rohkem kui sellesse haigusesse endasse. Turbovähk on asi, mida meil varem ei olnud. Mõne kuuga surevad inimesed vähki. Südamehaigused noortel inimestel: 18- ja 20-aastased kukuvad spordiväljakul põmm ja põmm pikali, kümnete kaupa, sadade kaupa. Ja ikka me teeme näo, et ei, ei ole midagi. Me ei tea midagi sellest vanatädist, kes meil sinna roosipõõsa alla tagahoovis on maetud. Ei tea, ise suri ära, 17 noahaava südames. Ise suri ära, ise tõmbas mulla peale. Ärme räägime sellest, räägime millestki muust. 

Tegelikult on sellega tegelemine, sellele otsa vaatamine, süüdlaste leidmine ja süüdlaste karistamine hädavajalik, et meile seda uuesti ei tehtaks. Need poliitiliselt seotud ettevõtted ja ettevõtetega seotud poliitikud, ametnikud ja meditsiinimaffia tegid sellest endale tohutu tuluallika ja kaapisid endale miljardeid. Need miljardid olid nii magusad, et kui võimalus avaneb, siis tehakse meile seda jälle. Koroona on ju näide sellest. Kogu see koroonapaanika on näide sellest, mis juhtub siis, kui poliitikud omavahel konsensuse saavutavad, mis juhtub siis, kui kõik on ühel meelel. Siis juhtub vandenõu avalikkuse vastu. Aga see vandenõu on vaja paljastada ja on vaja karistada, et seda uuesti ei juhtuks. 

Aitäh! Ja Eesti 200 fraktsiooni nimel Irja Lutsar, palun! (Kõneleja küsib lisaaega.) Kokku kaheksa minutit.

Lugupeetud vähesed kuulajad! Hea juhataja! Head ettekandjad! On igati tervitatav, et Riigikogu liikmed vaktsiinide mõjust ja kõrvalmõjudest huvituvad. Siiski leian, et Riigikogu pole kõige õigem koht selle probleemiga tegelemiseks. Vaktsiinid ja nende arendus nõuavad väga spetsiifilisi teadmisi ja kogemust antud valdkonnas ning kahtlen, et eelnõu esitajate ettepanekul moodustataval poliitikutest koosneval komisjonil jätkub piisavalt pädevust nimetatud teemaga tegelemiseks. Samuti pole Riigikogu pädevuses ravimite turule lubamine ega ka nende sealt tagasikutsumine. 

See kohustus on Eesti ravimiametil, kes omakorda saab ilmnenud tõsistest probleemidest teavitada Euroopa Ravimiametit. Viimasel on õigus põhjendatud kahtluse korral ravimi või vaktsiini kasutamine kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides peatada. Kui tegu on tõsise kõrvaltoimega, siis see ongi ainuke eetiline tegu. Minu parima teadmise juures Euroopa Ravimiamet nimetatud eelnõu aluseks olevast teadlaste ja arstide kirjast on teadlik ja on leidnud, et mitmed kirjas toodud väited pole piisavalt tõendatud. Andmed on kas eelretsenseeritavates ajakirjades publitseerimata, nii nagu ka ettekandja ütles, või nende uuringutes kasutatavad laboritestid pole valideeritud.

Euroopa Liidus on kõik ravimid väga rangelt kontrollitud ning jälgitud. Ravimid, sealhulgas vaktsiinid, lubatakse turule alles pärast põhjalikku hinnangut ning nende toimet ja kõrvaltoimeid jälgitakse pidevalt. Kõigil Euroopa Liidu meedikutel on kohustus ravimitega seotud ebasoovitavatest terviseprobleemidest teavitada. Ravimiametid omakorda on kohustatud neid juhtumeid analüüsima. Selle tulemusel on selgunud, küll väga harvadel juhtudel, et ravimi [manustamise järgselt] on ilmnenud niisugused kõrvalnähud, et neist tulenev kahju ületab ravimist saadavat kasu. Sellisel juhul Euroopa Ravimiameti selle ravimi turult eemaldab. Minu parima teadmise juures mRNA-tehnoloogial põhinevatel vaktsiinidel niisugust tulemust leitud ei ole.

Koroonaviiruse vaktsiinid, sealhulgas mRNA-tehnoloogial põhinevad, on kahtlemata pandeemiast jagusaamise edulugu. Need vaktsiinid väldivad rasket haigust ja seeläbi on päästnud maailmas miljoneid inimelusid. Praeguseks on koroonaviiruse vaktsiine kasutatud miljardeid doose, nii nagu ettekandjagi ütles. Samas pole ükski ekspert väitnud, et koroonaviiruse vaktsiinid oleksid ideaalsed. Nende toime kerge ja keskmise raskusega haiguse vältimisel on lühiaegne ja neil nagu igal teiselgi ravimil on kõrvalnähud. Siiski on kõrvalnähud enamasti kerged, mööduvad mõne päevaga. Vaid üliharva on kirjeldatud raskemaid haigusnähte, näiteks südamelihase põletikku.

Eesti andmetel, mis on Ravimiameti koduleheküljel täiesti vabalt saadaval, on koroonavaktsiinidel kõrvalnähte olnud 0,2–0,3%‑l juhtudest. Ja tuletan veel kord meelde, et koroonavaktsiini on manustatud enam kui 20 miljonit doosi ja valdavalt on tõesti kasutatud mRNA-vaktsiine. Siin eelnevalt mainitud päästja sai AstraZeneca vaktsiini, mis on viirusvektori vaktsiin ega ole mRNA-tehnoloogial [põhinev]. 

Oluline on siinjuures lisada, et Eestis ei ole vaktsineerimine kunagi kohustuslik olnud ja huvitaval kombel on lapsed vaktsiine paremini talunud kui täiskasvanud. Selle kohta on ka väga palju rahvusvahelisi uuringuid. Praegusel ajal on enamik elanikkonnast koroonaviirusega kokku puutunud ja seetõttu ongi Eesti immuniseerimiskomitee soovitanud vaktsiine vaid neile, kellel on oht haigust raskelt põdeda.

Nõus ei saa olla väitega, et koroonaviiruse vaktsiinid toodi turule kiirelt, sest mRNA-tehnoloogiat on arendatud aastakümneid. 2023. aastal omistati seda välja töötanud teadlastele Nobeli preemia. Vaktsiinide hindamine ei toimunud kiirendatud korras, vaid toimus etapiliselt. Vaktsiinide eesmärk polnud viiruse kandluse takistamine, nagu te kõik mäletate. Ja selle põhjus oli see, et kui haigus ise ja haiguse läbipõdemine ei suuda tekitada eluaegset immuunsust, siis ei saa seda ammugi teha vaktsiinid. 

Kui mõtleme pandeemia ajale tagasi, siis ühiskonna soov vaktsiinide järele oli väga suur. Seetõttu andsid ravimite regulaatorid endast maksimumi, et vaktsiine, aga hiljem ka viirusevastaseid ravimeid hakataks hindama etapiviisiliselt, lähtudes sellest, kuidas vaktsiinide arendus edeneb. Lühendati küll hindamisaega, aga mitte nõudeid. Seetõttu saidki vaktsiinid esialgu ajutise müügiloa, mis hiljem muudeti alaliseks.

Müügiloa andmisega ei lõpe vaktsiinide ega ravimitega tehtavad teadusuuringud. Vaktsiinide kasutamise käigus koguneb rohkelt andmeid nende kasutamise kohta ja samuti jätkuvad uuringud, saamaks aru toimemehhanismidest, sealhulgas hinnatakse erinevate partiide koostist ning, nagu juba kirjas mainiti, ka sünteetilise DNA olemasolu. Siiski ei põhjusta iga bioloogiline muutus vaktsiinis tingimata tervisehäireid inimestel ja selle kohta andmeid praegu ei ole.

Kokku võttes võib öelda, et kui mRNA-vaktsiinidega on probleeme, siis nende hindamiseks ja jälgimiseks on Euroopa Ravimiamet. Ravimiameti ekspertide erapooletuses [kahtlemine] ilma väga selge tõenduseta on pahatahtlik. Need on oma ala tippspetsialistid kõigist liikmesriikidest ja mina ei tea küll ühtegi põhjust, miks me neid usaldama ei peaks. 

Samuti ei pruugi poliitikutest koosneval komisjonil jätkuda teaduslikku kompetentsi, nii nagu ma eelnevalt ütlesin. Soovitan seaduseelnõu esitajatel ja ka kirja esitajatel ennekõike pöörduda Eesti, aga ka Euroopa ravimiameti poole. Sealt saab parimad vastused antud küsimustele ja püstitatud probleemidele. Eesti 200 toetab juhtivkomisjoni otsust nimetatud seaduseelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Mina tänan.

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Läheme edasi juhtivkomisjoni ettepanekuga eelnõu 557 esimesel lugemisel tagasi lükata. Me peame seda ettepanekut hääletama ja alustame [hääletuse] ettevalmistamisega. 

Lugupeetud Riigikogu liikmed, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 557 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 40 Riigikogu liiget, vastu 10, erapooletuid oli 0. Ettepanek leidis toetust. Eelnõu 557 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Meie tänane päevakord on ammendunud ja istung on lõppenud.