Riigikogu
Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

13:58 Istungi rakendamine

14:00 Aseesimees Arvo Aller

Tere päevast, lugupeetud Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 2. töönädala kolmapäevast istungit. Kas ei ole kuulda? (Helistab kella.) Siis palun saalis vaikust. Aknapoolsed ei kuule hästi. Väga hea, aitäh! Alustan otsast peale. Jätkame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 2. töönädala kolmapäevast istungit. Kohaloleku kontroll, palun!

14:01 Aseesimees Arvo Aller

Kohalolijaks registreerus 75 Riigikogu liiget, puudub [26]. 

Nüüd on aeg üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Rain Epler, palun!

14:01 Rain Epler

Mul on kaks, ma annan üle kaks eelnõu.

Aitäh, härra istungi juhataja! Head kolleegid! Ma soovin üle anda kaks seaduseelnõu.

14:01 Aseesimees Arvo Aller

(Saalis on sumin. Helistab kella.) Head kolleegid, kuulame ettekandjat!

14:02 Rain Epler

Esimene neist puudutab nii-öelda pangamaksu. Esiti oli selle nädala päevakorras ja plaanis homme arutada Keskerakonna pangamaksueelnõu, aga Keskerakond võttis selle [päevakorrast välja]. Ma arvan, et see oli mõistlik tegu, sest nende eelnõu on võib-olla liialt ühe sektori vaenulik ega ole suunatud meie eluolu korrastamisele. Ka meie anname oma fraktsiooniga sisse eelnõu pangamaksu kehtestamiseks, aga soovime kehtestada pangamaksu ikkagi sellistele erakorralistele kasumitele, mida pangad võivad teenida, kui tekib näiteks selline olukord, kus intressid järsult tõusevad, nagu me hiljuti läbi elasime. Pankurid kandsid siis selle järsu intressitõusu kohe üle laenuvõtjatele, küll aga ei kandnud seda üle hoiustajatele. Meie eelnõu annab pankadele ettenähtavuse ja ütleb, et kui te kannate intressitõusu sama kiiresti üle ka hoiustajatele, siis teil liigkasu ei tekigi ja siis pole vaja maksu maksta. Me loomulikult ei soovi maksustada tervet pankade kasumit, vaid just erakorralist [tulu], ja [ainult seda] osa, mis [ületab] 50%‑list kasvu võrreldes tavapärasega. See on üks eelnõu.

Teine eelnõu tuleneb sellest diskussioonist, mida me eile pidasime keskkonnakomisjonis, kus teemaks olid kiskjate kahjustused peamiselt kariloomadele, inimeste varale. Praegune kord on Eestis selline, et kui hunt tuleb karja ja hakkab seal loomi murdma, siis on võimalik karja omanikul, põllumehel, esitada taotlus hundilaskmise loa saamiseks. Seda taotlust siis menetletakse ja tihti seda luba ei anta. Selleks, et inimesed saaksid oma vara kaitsta, anname koos kolleegidega sisse jahiseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille kohaselt me ütleme, et jahiluba ei pea olemas olema juhul, kui uluk kahjustab inimese vara või on otsene oht inimeste elule. Nii et kutsun kolleege üles selle hea eelnõu [teemal] kaasa mõtlema, võib-olla ka mõne hea täienduse tegema ja Eesti põllumeestele appi tulema. Aitäh!

14:04 Aseesimees Arvo Aller

Evelin Poolamets, palun!

14:04 Evelin Poolamets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Esitan Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimel elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu. Seaduse eesmärk on lõpetada taastuvenergia toetuste maksmine tuuleenergia tootjatele, et vähendada elektriarvetest [põhjustatud] koormust tarbijatele ning suunata toetused innovatiivsemate ja kuluefektiivsemate taastuvenergialahenduste edendamiseks.

Eesti tuuleenergiasektor on viimastel aastatel näidanud märkimisväärset kasvu ja arengut. Arendajad on hetkeseisuga esitanud [riigile] planeeritavaid arendusi koguvõimsusega 6300 megavatti, mis näitab sektori võimekust ja küpsust. Pakkumine ületab mitmekordselt riiklikku tellimust. Arvestades tuuleenergiasektori küpsust, tootmise efektiivsust ja tootjate kasumlikkust, on põhjendatud riiklike toetuste lõpetamine tuuleenergia tootjatele. Toetuste algne eesmärk oli stimuleerida sektori arengut ja aidata tootjatel katta alginvesteeringuid. Tuuleenergia tootmise tehnoloogia täiustamine ja CO2-kvootide hinna tõus on parandanud taastuvenergiaallikate positsiooni turul. Kuna sektor on nüüdseks saavutanud taseme, kus ta suudab iseseisvalt toimida ja kasumit teenida, ei ole toetuste jätkamine enam otstarbekas. Toetuste lõpetamine võimaldab suunata ressursid teistele taastuvenergiaallikatele või innovaatilistele projektidele, mis vajavad arenguks täiendavat tuge. Aitäh!

14:07 Aseesimees Arvo Aller

Aivar Kokk, palun!

14:07 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Mul on au üle anda minu ja veel nelja Riigikogu liikme arupärimine regionaal‑ ja põllumajandusminister Piret Hartmanile. Teema on Elroni piletihindade tõusu mõju regionaalpoliitikale. Meil on mõned küsimused seoses sellega, et Elron teatas jõulude ajal, et rongipiletite hinnad kallinevad. On sihuke huvitav tendents, et kui Tartust sõidad Tallinnasse, siis selle pileti hinna tõus on 1%, aga kui istun rongi peale näiteks Jõgeval ja sõidan Tartu või Tallinna poole, siis on piletihinna tõus vastavalt 14% ja 15%. Tean, et Tallinna-Tartu-Tallinna [liinil] sõidab iga poole tunni järel buss, mis ei vaja riiklikku dotatsiooni ja mille [pileti] hind on konkurentsivõimeline, aga vahepeatustest, näiteks Jõgevalt, on Tallinna poole väga keeruline saada. Tartusse küll on bussiliiklus olemas. Seoses sellega on meil neli küsimust, viimane küsimus on Elroni kulude kohta. Me teame, et 1. jaanuariks käesolevaks aastaks oleks pidanud ehituslepingu järgi olema Tallinna-Tartu raudtee rekonstrueeritud ja elektrifitseeritud ja uued rongid seal sõitma, aga praeguste teadmiste juures on pakutud selleks kuupäevaks 1. septembrit käesoleval aastal. Seetõttu, et kaheksa kuud hilinetakse, jäävad Elronil sel ajal kulud ära ja tulud saamata. Mis see hilinemine siis tegelikult Elroni majandamisele teeb: kas see päästab kuludest või jätab ilma tuludest? Aitäh!

14:09 Aseesimees Arvo Aller

Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kolm eelnõu ja ühe arupärimise ning juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele. 


1. 14:09

Mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (538 SE) esimese lugemise jätkamine

14:09 Aseesimees Arvo Aller

Nüüd läheme tänase päevakorra juurde. Täpsustan, et päevakorda jätkame sealt, kus eile pooleli jäi: Isamaa fraktsiooni algatatud mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu 538 esimese lugemisega. Palun Riigikogu liikmete küsimustele vastamiseks Riigikogu kõnetooli algatajate esindaja Aivar Koka. Palun!

14:10 Aivar Kokk

Aitäh!

14:10 Aseesimees Arvo Aller

Ja valmis küsimustele vastama. Esimene küsimus, Jaanus Karilaid, palun!

14:10 Jaanus Karilaid

Aitäh istungi juhatajale! Hea ettekandja! Inimesed saavad praegu Maksu‑ ja Tolliameti käest järjest arveid. Üks osa automaksust tuleb ära maksta enne jaanipäeva ja teine kooliaasta alguse puhul. Sõnum, et Isamaa selle tühistab, on selge. Aga ole hea ja tuleta avalikkusele meelde, miks automaks üldse kehtestati. Ühed rääkisid, et see on rohepöörde osa, teised rääkisid, et tuleb inimesi suunata ühistransporti [kasutama], kolmandad rääkisid, et see on julgeolekumaksu osa. Aita teha mäluvärskendust!

14:10 Aivar Kokk

Aitäh! Kõige huvitavam on see, et tõesti tulevad mingisugused teatised Maksu‑ ja Tolliametist ning seal on kirjas, et mingid [summad] tuleb mingiks kuupäevaks maksta, aga ei ole kirjeldatud, mitme auto eest või mis auto eest. Kas need andmed, mille alusel on maksuteatis väljastatud, on õiged? Kui minna Maksu‑ ja Tolliameti kodulehele, siis ega seal ka targemaks ei saa. See on üks pool. 

Aga nagu ma olen siin kõnepuldis pidevalt öelnud, tegelikult on ju kõik maksutõusud, mis on viimase pea kahe aasta jooksul toimunud, ainult ühel eesmärgil: et Reformierakond saaks oma kõrgepalgaliste tulumaksu[soodustuse], toetuse ära teha. Ka koalitsioonipartner siseminister Lauri Läänemets paljastas möödunud nädalal sotsiaalmeedias, et selle tegelik põhjus on Reformierakonna kõrgepalgaliste maksusoodustuse rahastamine.

14:11 Aseesimees Arvo Aller

Riina Solman, palun!

14:11 Riina Solman

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud ettekandja! Me näeme, et Tallinnas on kuue lapsega pereema rääkinud 875 euro suurusest automaksust, [mis tuleb maksta, et] perega, kuue lapsega ringi sõita. Palun kirjeldage, mida selline automaks maapiirkonnas elavale perele tähendab ja kas see erineb Tallinnast. Mida need pered, suurpered, kes ei saa teistmoodi – lapsi on vaja [sõidutada] –, tegema peavad? Kuidas peab üks suurpere käituma, kas ta peab ootama, et valitsus kukub? Või kuidas te aitaksite neil lahendada seda küsimust, et riik on neile nüüd automaksuga nii heldelt selle koorma kaela pannud?

14:12 Aivar Kokk

Aitäh hea küsimuse eest! Sellele küsimusele on ühelt poolt väga keeruline vastata, aga teiselt poolt võib-olla lihtne vastata. Me teame, et tänane koalitsioon alustaski [tööd] sellega, et vähendas lasterikaste perede toetust iga kuu 200 euro võrra. Kui võtta seesama [aluseks], siis kuuelapseliselt perelt võeti tagataskust ära ju 2400 eurot [aastas]. Nüüd me näeme, et sellele 2400 eurole, mis on iga-aastaselt ära võetud summa, lisandub sellesama pere näite puhul veel 875 eurot. Ehk konkreetse näite puhul kaotab see kuut last kasvatav pere alates sellest aastast iga aasta üle 3000 euro. Kui võtta kokku lastetoetused, mida ta täna saab, siis on see ju üle kolme kuu toetuste [summa].

Tänane koalitsioon on väga selgelt läinud seda teed, et toetab seda väikest protsenti [inimesi], kes on kõrgepalgalised ja kellel tegelikult seda tulumaksusoodustust ei oleks vaja. Kõik Riigikogu liikmed kuuluvad nende alla. Ma tahaks näha, kas keegi teist ütleb, et teil on seda soodustust vaja, teades, et noored pered, kes kasvatavad järeltulijaid, kes [tulevikus] Eesti majandust turgutavad … Või siis tuleks panna sinna kõrvale pensionärid, kelle pensionidest võtab koalitsioon see aasta ära 17 miljonit eurot. Ma rõhutan: kui vaadata eelnõu seletuskirja, siis [näeme, et] seal on väga selgelt kirjas, et keskmise pensioni tulumaksuvabastuse tühistamine sellest aastast viib sellel konkreetsel aastal pensionäride taskust ära 17 miljonit eurot. Seaduseelnõu seletuskirjas on ka selgelt kirjutatud, et 2027. aastal on 76 miljonit eurot [see summa], mille võtab valitsus pensionäride taskust. Lisame selle, et järgmisest aastast tuleb maksta ka pensioni esimeselt sendilt 2% tulumaksu. Kui me arvestame seda, et pensioni [sellelt osalt], mis on üle keskmise, tuleb maksta [koos julgeolekumaksuga] 20% asemel 24% [tulumaksu], ja kui me arvestame seda, et käibemaks on 1. juulist [üle-]eelmise aasta 20% asemel 24%, siis on selge, et tänane koalitsioon on teinud kõik selleks, et võtta kõige rohkem raha ära nõrgematelt, olgu need siis noorpered või pensionärid.

Ainuke võimalus on see, et tänane koalitsioon peaks tagasi astuma. Me ju näeme, millistel erakondadel on rahva toetus ja usaldus. Kas president peaks välja kuulutama erakorralised valimised? Siis ei tekiks ka seda muret, et koalitsiooni sees peaksid poliitikud üksteisele hommikust õhtuni selgitama, kes kui halva otsuse tegid. Tuleb alati vaadata hääletamistulemusi, need on ju kogu aeg näha Riigikogu stenogrammis. Millegipärast nad kõik hääletasid nende seaduste poolt, ka sellesama automaksu poolt on enamus koalitsioonipoliitikuid hääle andnud.

14:16 Aseesimees Arvo Aller

Ants Frosch, palun!

14:16 Ants Frosch

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Me oleme näinud siin automaksu teemal ka suhteliselt kummalisi ja isegi koomilisi vastandumisi koalitsioonisaadikute endi vahel. Aga see pole mitte kõik, segadust jätkub ka mujale. Nimelt on tulnud vihjeid selle kohta, et Maksu‑ ja Tolliameti ja Transpordiameti ametlikud kalkulaatorid nende ametite kodulehtedel annavad erinevad tulemused. Kontrollisin, tõepoolest see nii on. Transpordiameti kalkulaator annab ligikaudu 10% väiksema maksu. See olukord, kus tegelikult ka valitsus ja [riigi]ametid ei oma selget pilti, viitab sellele, et kogu see automaksu konstruktsioon on sedavõrd ebaõnnestunud, et seda segadust polegi võimalik teisiti likvideerida kui ainult seda maksu tühistades. Mis on teie seisukoht?

14:18 Aivar Kokk

Jaa, ma olen sinuga sama meelt, et see on üks ebaõnnestunud seadus, mis eelmine aasta siin saalis jõuga vastu võeti. On ju selge, et kui Maksu‑ ja Tolliamet saadab välja makseteatise, siis peaks olema väga selgelt lahti kirjutatud, mille eest see on esitatud. Ka mulle tuli teade, et ma peaksin maksma mitme auto eest, aga nüüd ma ei tea, kas auto, mis on mul abikaasaga ühine vara, on seal maksu sees või tuleb temale eraldi [teatis]. Ja ma ei saa kontrollida, kas see on esitatud auto passis olevate andmete järgi või mitte. Nagu sa mainisid, [Transpordi]ametil on ühed näidud ja Maksu- ja Tolliametil teised. Väga loogiline on sellises maksuteatistes [rohkem infot anda], nii nagu ka ettevõtjal, kui ta esitab arve, peab olema lahti kirjutatud, mille eest see arve esitatud on, et arve maksja teaks, et ta maksab selle eest, mis ta tellinud on. 

Täna on valitsus tellinud lihtsalt kõrgepalgaliste tulumaksu[soodustuse]. Selle nimel, et poolt miljardit eurot tagasi maksta, on 2 miljardi euro jagu maksude tõuse kahe aasta jooksul kokku kirjutatud. Aga ma rõhutan: just need, kelle sissetulek on 2200 eurost suurem, saavad täispaketi. Väiksema soodustuse saab juba siis, kui palk on 1200 eurost suurem. Selge on see, et ühe valimislubaduse nimel on neli korda makse tõstetud.

14:20 Aseesimees Arvo Aller

Kalle Grünthal, palun!

14:20 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Eesti riigi üheks põhiseaduslikuks aluseks on isikute võrdne kohtlemine samasugustes situatsioonides. Minu küsimus tuleb ühelt Eesti Vabariigi kodanikult, kes juhtis tähelepanu automaksu probleemidele. Nimelt on tema tähelepanek see, et praktiliselt identsete masinate aastamaks ja registreerimis[tasu] oluliselt sõltuvad sellest, kas sõiduk on saadud arvele võtta kaubikuna või mahtuniversaalina. Esimene näide koos viitega ja piltidega on Mercedes-Benz V 250 kohta. [Ühel juhul on] aastamaks kalkulaatori järgi jämedalt 51 eurot ja registreerimistasu 413 eurot. Kirjas on viis kohta, kuigi piltidelt on näha, et on seitse kohta. Ja teise täpselt sama marki masina aastamaks on 427 eurot ja registreerimistasu 1209 eurot, kohti on täpselt sama palju. Kuidas on võimalik, et sellised asjad juhtuvad – masinad on identsed, aga maksud on niivõrd erinevad? See ei ole võrdne kohtlemine.

14:21 Aseesimees Arvo Aller

Küsimus! Aitäh!

14:21 Aivar Kokk

Aitäh hea küsimuse eest! Eks seda tuleks vaadata. Automark võib küll olla ühesugune, aga seal on väga oluline tonnaaž ja teiselt poolt mootori võimsus, CO2-heide. Kui on kõik võrdne, siis tekib küsimus, et ühel ei saanud olla … Ütleme, teoreetiline loogika on see, et ühel ei saanud olla [nii palju] istmeid sees sel hetkel, kui see osteti, ja siis see pandi pakettiauto'na [kirja], ja teine on istmetega nii-öelda bussina vormistatud. Ma räägin, et teoreetiliselt peaks see nii olema. Aga kui mõlemad on ostetud sama nimetusega … Sa mainisid, et need ei ole nii ostetud, passis [ei ole] sama nimetus. Nii et üks inimene oskas enne kirjutada, et seal [nii palju] istmeid ei ole. Aga muidugi, kui ta nüüd sõidab ja ta kinni peetakse, [võib olla probleem]. Kui passi ei ole pandud, et selles [autos] on seitse istekohta, siis tegelikult ei tohiks neid istekohti ise sinna juurde panna või siis peaks selle ümber registreerima.

14:22 Aseesimees Arvo Aller

Kersti Sarapuu, palun!

14:22 Kersti Sarapuu

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Jah, tõepoolest, meie postkastidesse on juba laekunud teatised mootorsõidukimaksu arve kohta. Kui peaks mingi ime juhtuma ja täna tõesti muudetakse mootorsõidukimaksu [seadus] kehtetuks, siis millal see peaks kehtima hakkama ja mida tehakse nende saabunud arvetega?

14:23 Aivar Kokk

Aitäh! Väga loogiline, et kui Riigikogu kolme lugemise [järel] selle seaduse vastu võttis ja president välja kuulutas, siis see seadus [kehtib]. Meie ettepanek on see tagasiulatuvalt tühistada. Nende väljakirjutatud arvete maksetähtaeg tuleb alles jaanipäeval. Kui mõned virgad on jõudnud ära maksta, siis nendele tuleks see raha tagasi maksta. Ja nendel, kellel ei ole veel ära makstud, ei tulekski seda maksta. Eelnõu [kohaselt] on ikkagi ettepanek automaks või mootorsõidukimaks, nagu see ametlikult on, tühistada, sest see on väga selgelt inimvaenulik. Meil on automaks kehtinud juba aastaid, oleme ausad, [kütuse]aktsiis on just see, millega maksustatakse auto [kasutamist]. See on loogiline, kui maksustatakse tarbimist, aga tänane koalitsioon on otsustanud [maksustada] omamist.

Eriti regionaalselt, maapiirkondades, kus ühistransport iga päevaga rohkem ja rohkem kokku kuivab, on auto vähemalt igale lapsega perele ainuke võimalus, et lapsed saaksid käia koolis, huvikoolis, lasteaias ja vanemad saaksid käia tööl. Kõigis töökohtades ei ole kaugtöö võimalik lahendus. Paljud tööd on sellised, et peab ikka füüsiliselt töökohas olema. Ja me näeme ka, et paljudes firmades täna kaugtööd vähendatakse, lubatakse maksimaalselt üks või kaks päeva kaugtööd teha, ülejäänud ajal ikkagi tahetakse kohalolu. Nii et see on regionaalselt selgelt väga vale otsus. Ja samas, riigi tulu sellest maksust on suhteliselt väike võrreldes sellega, millist kahju see tegelikult Eesti majandusele ja inimestele teeb.

14:25 Aseesimees Arvo Aller

Jaanus Karilaid, palun!

14:25 Jaanus Karilaid

Aitäh juhatajale! Hea ettekandja! Ilmselgelt lööb automaks kõige valusamalt maapiirkondade inimesi. Automaksu loojate üks argument peale maksuküüru tasandamise oli [soov] suunata inimesi rohkem ühistransporti [kasutama]. Sinu käest on hea küsida, sa oled parlamendi üks parimaid eelarvespetsialiste. Kas 2025. aastal suunatakse ka rohkem raha ühistransporti, tehakse see teenus paremaks või mitte?

14:25 Aivar Kokk

Ma pean tunnistama, et vastupidi, Regionaal‑ ja Põllumajandusministeeriumis on ministri ettepanekul kärpeplaani järgi ühistranspordiraha 6 miljoni euro võrra vähendatud. Ma täna istungi alguses andsin üle küsimused regionaal‑ ja põllumajandusministrile raudtee teemal. Käesoleva aasta 1. jaanuariks pidi olema vähemalt Tallinna-Tartu raudteelõik renoveeritud ja elektrifitseeritud ja uued rongid peaksid seal sõitma. Keegi kuskil on öelnud, et võib-olla 1. september on see [valmimisaeg], aga tegelikult ei olda ka selles kindel. Ma vaatan, et kui Jõgevalt Tartu suunas minna, siis seal on ikka veel väga palju töid [teha]. Võib-olla ettevõtjad suudavad selle töö 1. septembriks ikkagi ära teha. 

Aga tegelikult tekib mul küsimus. Väga paljud rongid, mis on tellitud, ühel hetkel seisavad, aga nii-öelda amortisatsioon ehk kulu on juba olemas. Samas ei saa inimesed neid kasutada. Kui ma vaatan praegu raudteed ja rongipiletite hinda, siis jääb täiesti arusaamatuks, kus on regionaalmõõde. Tartu-Tallinna rongi pileti hind tõuseb 1% Elroni detsembrikuise pressiteate järgi, aga kui ma lähen Jõgevalt rongi peale ja tahan sõita Tallinna või Tartu suunas, siis on tõus 14–15%. Tartu ja Tallinna vahel sõidavad kommertsalusel bussid iga poole tunni järel ja piletihind on täiesti konkurentsivõimeline, sest need bussid on praktiliselt kogu aeg [täis], täituvus on väga hea, aga näiteks Jõgevalt bussiga Tallinnasse saada [on keeruline]. Kui Jõgevalt ühe bussiga Põltsamaale sõita ja seal siis loota, et Tallinna-Tartu või Tartu-Tallinna buss võtab peale, siis võib-olla on see võimalus.

Aga hetkel kasvavad ühistranspordi probleemid väga selgelt päevast päeva. Eks need kasvavad sellest hetkest, kui seitse-kaheksa aastat tagasi otsustati, et kõik peab olema tasuta. No tasuta ei ole ühtegi asja, maksumaksja raha eest makstakse see ikkagi kinni. Võib-olla sel hetkel oleks olnud õigem otsus, et pilet [maksab] pool eurot, sõltumata sellest, kust sa bussi peale lähed maakonna sees. Tänaseks on ühistransport jõudnud selleni, et see ei ole enam mitte maakonnasisene, vaid maakondadevaheline. Seetõttu on [kaotatud] väga paljud kommertsalustel olnud liinid. Tegelikult ei oleks see ühtegi senti riigieelarvest välja viinud.

14:28 Aseesimees Arvo Aller

 Anti Allas, palun!

14:28 Anti Allas

Austatud eesistuja! Hea ettekandja! Nagu sa tead, kui on vaja midagi maksustada, siis ka minul isiklikult automaks kindlasti esimene [valik] ei ole. Aga ma küsin niimoodi: äkki sa esitad mõned valdkonnad, [kust saaks raha võtta]? Ma tean küll ainult väga palju valdkondasid, kus meil on raha puudu, olgu see haridus, mida riik rahastab, sotsiaal[valdkond] või ühistransport, mida te siin mainisite äsja – neid valdkondi on veel ja veel. Kas pensionid on liiga kõrged? Mida oleksite valmis reaalselt kärpima? Või siis teine variant: äkki olete nõus tulema sotsiaaldemokraatidega koos astmelist tulumaksu kehtestama?

14:29 Aivar Kokk

Jah, vot, kurb on. Ma hindan sind väga kõrgelt. See, et me mõnel teemal sinuga vaidleme, absoluutselt ei mõjuta, ma arvan, meie omavahelist suhtlemist. Kurb on see, kui sa vaid Facebookis ütled, et see ei meeldi sulle. Tegelikult Riigikogu liige on enda otsustes vaba. Mina pean küll tunnistama, et minul on olnud Isamaa ridades võimalus erakonnale vastupidise [arvamuse] korral vajutada [teist] nuppu või jätta hääletamata. Näiteks automaks oleks võinud olla üks asi, mille kohta sa oleks saanud oma valijatele väga selgelt öelda, et sa ei toetanud seda. Aga sa lihtsalt Facebooki postituses ütled, et näed, ma pean maasturiga sõitma, jõle jama. Meil ei ole muret, ei sul ega mul. Mul on kaks autot, pluss abikaasa auto, ja ma jõuan nende [maksu] Riigikogu liikme palga eest väga lihtsalt ära maksta.

Minul on mure nende inimeste pärast, kelle sissetulek [on alla keskmise], ehk pea 70% inimeste pärast. Viimases uudises oli küll kirjutatud, et 60% palgasaajatest saab palka alla Eesti keskmise. Nende jaoks on mootorsõidukimaks ikkagi väga ränk. Ma mäletan, et ma olin endise rahandusministriga teledebatis, kui ta arvas, et 1993. aasta Audi maha müües saab osta elektriauto. Ma vaatasin, mis hind on: 500 euro eest sai [Audi] maha müüa, aga keegi ei ole tahtnud 500 euro eest elektriautot müüa.

Aga sulle lihtne vastus: jätke järgmisel aastal see mõttetu kõrgepalgaliste tulumaksu[soodustus] ära. No sa kaotad jaa iga kuu 100 eurot, aga ma arvan, et ülejäänud inimesed Eestis on väga õnnelikud, et nad ei pea automaksu maksma, ja mõned muudki maksud jääksid tegemata. Täna räägitakse, et mootorsõidukimaksust läheb midagi sotsiaalvaldkonda või haridusvaldkonda, aga see on ju kõik tühi [jutt]. Tegelikult nii, nagu su erakonna esimees ütleb – ma olen seda rääkinud esimesest päevast alates ja ma olen vähestel juhtudel su erakonna esimehega sama meelt, aga seekord olen –, kõik maksud, ka seesama mootorsõidukimaks, on ainult ühel eesmärgil: Reformierakond soovib jonnakalt teha kõrgepalgaliste tulumaksu[soodustust].

Sa küsid astmelist tulumaksu. Astmeline tulumaks kehtib ju ka täna, just selle eesmärgiga, et need, kes saavad kõrgemat palka või kellel on suurem sissetulek, ei saa tulumaksuvabastust. Nad maksavad [järgmisest aastast] esimesest eurost 24%. Aga need, kes on väiksema sissetulekuga, ei peaks üldse maksma. Õige otsus oleks olnud see, mida me püüdsime selgitada viimases koalitsioonis, kus me olime, aga ei õnnestunud. Tõstame seda alumist serva: see kuni 1200 eurot, mis täna on tulumaksuvaba, peaks käima Eesti keskmise palgaga kaasas, et Eesti keskmine palk oleks tulumaksuvaba. Siis oleks suur mure lahendatud ja ülejäänud maksaks tulumaksu täie rauaga. Kui sul on sissetulek korralik, siis sa saad sellega hakkama.

14:33 Aseesimees Arvo Aller

Kalle Grünthal, palun!

14:33 Kalle Grünthal

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Praegu on olukord, kus inimestele laekuvad maksuteated. Ma sellest tulenevalt võtsin lahti ERR‑i möödunud aasta 25. juuni uudise, kus Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi kohtunik Ivo Pilving ütleb väga ilusti: "Kui maksumaksja hinnangul rikub maksuteade tema õigusi, sealhulgas ka põhiseadusest tulenevaid õigusi, on tal õigus esitada halduskohtule kaebus." Kohus siis kontrollib, kas maksuteade on õiguspärane ja kas need seaduse normid, mille alusel Maksu- ja Tolliamet maksuteate väljastas, vastavad põhiseadusele. Seega on kõikidel isikutel õigus esitada see kaebus. Mida teie arvate: kui see seadus[eelnõu] täna siin saalis [tagasi lükatakse], kas siis peaks toimuma massiline pöördumine halduskohtusse, et see talumatu ebaõiglus lõpetada?

14:34 Aivar Kokk

Aitäh! Eks see on järjekordselt selline juriidiline ja tehniline küsimus. Eesti Vabariigis kehtivad ikka seadused. Kui Riigikogu on seaduse vastu võtnud, president on selle välja kuulutanud ja seda ei ole Riigikohtusse edasi kaevatud, siis see seadus ikkagi kehtib. Küsimus on rohkem selles, kas see on mõistlik ja kas need punktid, mis selle seaduse seletuskirja on pandud, vastavad tõele. Seletuskirja on igasuguseid ilusaid asju kirjutatud, küll rohepööre ja kõike muud, aga täna on väga selge, et neid eesmärke see seadus ei täida.

Teine pool on see, et kas on õigustatud, et see maks on ühe[ülbaline] ja kõigile. Eks see mure on. Seal küll püüti teha erivajadustega inimestele erisust, aga siis presidendi nõunikud andsid nõu, et see on vastuolus põhiseadusega. Ja koalitsioonil oli siis väga lihtne otsustada, et võtame selle rea välja ja määrame [maksu samamoodi] kõigile.

Täna on situatsioon ikkagi väga keeruline. Paljudele, kes elavad toetustest, olgu see siis emapalk või toetus erivajaduse puhul, puudetoetus, ja pensionäridele, kes saavad ainult pensioni, on mootorsõidukimaks väga ränk hoop. Rääkimata suurperedest – ma enne tõin näite, et nad kaotavad juba selle tõttu, et koalitsiooni esimene otsus oli vähendada lasterikaste perede toetust iga kuu 200 eurot. Kahjuks ka sotsiaaldemokraadid, kes on alati vähemalt väitnud, et nad on nõrgemate poolt, toetasid seda. Ja nüüd on veel juures mootorsõidukimaks. Siin toodi näide sotsiaalmeediast: üks kuue lapsega pere ütleb, et tema mootorsõidukimaks on 875 eurot. Ta sõidab [väike]bussiga. Väga loogiline, ta ju tahab, et kui pere välja läheb, siis kõik kuus last mahuksid masina peale. Seega peab neil olema 8–9-kohaline väikebuss. Ja see tähendab, et kokku üle 3000 euro see pere kaotab, rääkimata tulumaksu ja käibemaksu tõusust [kokku] üle 20%.

14:37 Aseesimees Arvo Aller

Lauri Laats, palun!

14:37 Lauri Laats

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Seesama näide, mis te tõite pere kohta, kus on palju lapsi – vaadates Maalehe tänast lugu, tuleb neile öelda, et tuleb osta luksuslik McLaren GT. Miskipärast on seaduses vist selline auk, et McLareni eest, mille maksumus, ostuhind on 150 000 eurot, on väiksem automaks kui Nissan Navaral, mille soetushind on 9000 eurot. Loomulikult ma räägin pruugitud autodest. Minu arust on sellesse seadusesse tegelikult jällegi programmeeritud see, et rikkam maksab vähem ja paljulapselisele perekonnale tehakse selgelt liiga.

Vaadates kogu selle seaduse menetlust, siis see halb laps sündis siin päris pikalt. Mäletan, kuidas see pikk protsess käis, kuidas toodi üks [eelnõu], teine [eelnõu], kolmas. Ja lõpuks see, mis vastu võeti, tuleb välja, on ka auklik. Nii et hakkame ostma siis McLareneid, tuleb odavam välja, kuigi ostuhind on loomulikult kallim. Naljaga pooleks.

14:38 Aivar Kokk

Jah, ma pean küll tunnistama, et kahjuks minul ei ole võimekust osta 150 000-euroseid autosid. Ma saan aru, et Keskerakonna fraktsiooni esimehele see oleks täitsa kõlbulik. Tallinna linnas oleks sellega võimalik sõita, aga [mitte] maal. Mõned nädalad tagasi tuli näiteks Tartu linnas ühe ööga maha praktiliselt 50 senti[meetrit lund], vähemalt minu koduõuel, tuiskas sinna ja kõike muud. Iga kahe tunni järel lükkasin kõnnitee puhtaks ja siis, kui kõnnitee sai puhtaks, sõitis 5–10 minuti pärast tee peal sahk mööda ja lükkas kõnnitee uuesti [lund] täis. Nii et üldfüüsilist [trenni] sai päris hästi tehtud. Ma loodan, et ühel hetkel see orjus lõpetatakse, et omavalitsuse kõnniteid peab [puhtaks] tegema.

Aga automaksu tegemisel oli ju väga selge, ega seal mingit sisu ei ole. Lihtsalt oli vaja mingi summa eelarves kokku korjata. Noh, sa tõid kallite autode [näite] ja kõik muu, aga veel hullem asi on see, et kui sul auto veel 20 aastat vana ei ole ja tahad seda müüma hakata, siis selle auto väärtus on väiksem, kui on selle mootorsõidukimaks. Nii et siin tekib juba see [küsimus], kas kõik autod peaks romulasse viima. Mina olen aru saanud, et säästmiseks tuleks kasutada mingit asja võimalikult kaua, kui sa selle ostad, nii ka autot. Nii kaua kui see on tehniliselt korras, võiks seda kasutada. Mul on õue peal ka kümme aastat vana Hyundai, töötab väga hästi, iga aasta natukene on vaja seda hooldada ja võib-olla remontida, aga see toimib. Ja kui ma täna peaks uue auto ostma, siis maksab … Peale koroonat on kõik autohinnad tõusnud vähemalt 2,5 korda ja ma enam ei oskagi mõelda, milline mootorsõidukimaks ja registreerimismaks sinna juurde tulevad.

Kurb on see, et iga aastaga rohkem ja rohkem tekib siin saalis tunne, et ettevõtjaid siin praktiliselt ei ole. Mul on hea meel, et on mõned omavalitsusjuhid, kes vähemalt hinges mõtlevad positiivselt. Ja ma lohutan alati poliitikuid, kes on siin esimest koosseisu. Nad arvavad – meri on põlvini –, et kõiki asju on võimalik teha ja ainult nende silmapilgutus ja naeratus päästavad kogu riigi. Kahjuks on nii, et koalitsiooni toas on lõpuks kolm erakonnaesimeest ja nad lepivad seal kokku, kuidas on, ja siis konstateeritakse teile fraktsioonis, et nii on. Ja kui sa palju räägid, siis jääd ilma oma piirkonnas ühest, teisest või kolmandast investeeringust. Eks elu näitab.

Aga ma saan siin rahulikult öelda, et kui see ei peaks enne juhtuma, siis ma usun, et 24 kuu pärast, kui on järgmised valimised, inimesed oskavad õigeid otsuseid teha. Isamaa Erakond läheb küll ainult sellesse koalitsiooni, mis mootorsõidukimaksu tühistamise esimese asjana siia saali toob. See on väga selge seisukoht meie erakonnal. Kõik, kes meie erakonnaga liituvad või kes on meie erakonna liikmed, teavad, et sõnum on selge: see maks tuleb tühistada, see ei ole mõistlik. Nii-öelda auto kulu ja tarbimist maksustatakse [kütuse]aktsiisiga. Kui mul auto seisab õue peal ja kasutan seda kolmel või neljal korral, siis ma ei peaks maksma sadu ja sadu eurosid aastas.

Ja ma [kuulen] ka, et räägitakse, et see on maapiirkondade mure. Ma ütlen, ja ma olen siin kõnepuldist korduvalt seda öelnud, et ma elan siinsamas lähedal prantsuse lütseumi juures ning igal hommikul on see tänav servani autosid täis, sest lapsevanemad viivad lapsi kooli ka Tallinnas, kus on tasuta ühistransport. Ikkagi enamus, väga paljud lapsevanemad kasutavad isiklikku autot, et lapsed turvaliselt kooli viia. Rääkimata sellest, et me kõik tahame, et meie lapsed saaksid käia võimalikult palju huvikoolis. Ja kui sul on mitu last, siis tahes-tahtmata tuleb abikaasaga kahekesi teha seda transporditööd. Eks me kõik teame seda oma kogemustest.

14:43 Aseesimees Arvo Aller

Anti Allas, palun!

14:43 Anti Allas

Aitäh! Hea ettekandja, aitäh enne tehtud komplimendi eest! Mina pean ka teist väga lugu. Tõesti ilusti räägite, aga ma vastust ei saanud, sellepärast küsin üle. Maksuküür on ju kaotamata ja mulle tundub, et jääbki kaotamata, sellepärast et eile siinsamas puldis teie erakonna juht ütles, et kulusid tuleb kõvasti tõsta, riigikaitse vajab veel mitmeid sadu miljoneid, mitmekordse automaksu jagu raha. Küsin, millest see raha ikkagi tuleb. Kui kaotate automaksu, mis siis asemele panete? Midagi Isamaa igal juhul asemele paneb. Ega te ometi ei lähe veel rohkem vaesemate inimeste kraesse, nagu varasem Isamaa poliitika on olnud?

14:44 Aivar Kokk

Aitäh! Ma tean, et sa olid maavalitsuses arenduse [alal] ja oled pikalt olnud Võru vallavanem. Nii et finantspoole pealt peaksid sa [tundma end] suhteliselt nagu kodus. Ma teen nüüd puust ette ja värvin punaseks. Rahasumma, mida automaksuga aastas tahetakse korjata, on suurusjärgus 240 miljonit. Kõrgepalgaliste tulumaksu[soodustuse kulu] on planeeritud aastas minimaalselt pool miljardit. Jättes ära pool miljardit valitsuse kuludest ja jättes ära automaksu, jääb valitsusele alles vähemalt veerand miljardit eurot. See on hästi lihtne, juba esimeses klassis täiesti saab nende numbritega arvutada, ei ole vaja selle jaoks isegi algkooli lõpetada. See on lihtne näide.

Ja kui keegi räägib kaitsekuludest, siis ma soovitan võtta 2025. aasta riigieelarve ette. Seal on väga selgelt näha, et juriidiliselt võib öelda, et kaitsekulude kasv on alla 60 miljoni. Kasv! Te võtsite siin vastu nii-öelda riigikaitsemaksu ja sinna oli kirjutatud väga selgelt, puust ja punaselt: üle 800 miljoni aastas on tulu. Kui vaadata RES‑i ja riigikaitsekulude kasvu, siis kogu RES‑i perioodi ajal kokku – kogu perioodi ajal kokku! – ehk nelja aasta jooksul ei tule [kasvu] 800 pluss miljoni võrra, mida maksudega tahetakse kokku korjata ühe aastaga. 

Kui keegi soovib minuga rääkida finants[teemal], rahandusest, siis ma võin sellest väga pikalt rääkida. Ma arvan, et ma riigieelarvest kindlasti [saan aru]. Komisjoni esimehena muidugi [olin kursis] palju rohkem, lihtliikmena olen võib-olla natukene vähem, sest iga päev selles sees ei ole, aga seal on väga selge raamat. Ma soovitan kõigil Riigikogu liikmetel küsida, ma usun, et meil komisjoni ruumis on veel olemas sihukene lühikokkuvõte, õhem mapp, kus on kahel-kolmel-neljal leheküljel kõikide ministeeriumide kulude ja tulude pool nii graafiliselt kui ka tabelis. Väga selgelt on aru saada, kuhu tegelikkuses raha läheb ja kuhu ei lähe.

Ja kolmas koht on ju väga selge. Tänane koalitsioon on kõva ja selge häälega öelnud, et selle koalitsiooni viimasel aastal – kui see koalitsioon vastu peab, aga vähemalt, ütleme, selle [valitsemis]perioodi viimasel aastal – soovitakse valitsemiskulusid kokku hoida üle 300 miljoni euro. Kui keegi minu käest küsib, siis ma võin kohe öelda, kuidas 300 miljonit on võimalik kokku hoida. Selle jaoks ei ole vaja mingisugust täppisteadust. Kahjuks 2019.–2020. aasta koalitsioon lõppes väga kiirelt mingi kaebusega, mille puhul ma ei ole siiamaani aru saanud, kas see oli põhjendatud või mitte. Tegelikult oli juba sel hetkel olemas paber selle kohta, kuidas on võimalik valitsemiskulusid kokku hoida. Valitsemiskulud on üle mõistuse kasvanud. Ja ei tasu hakata kohe rääkima, et on politseinikud, piirivalve, arstid, õpetajad. Meiesuguseid – ma rõhutan, ka mina olen seal hulgas – valgekraesid on 24 000 kopikatega. Kas keegi tahab tõestada, et kõik 24 000 kopikatega valgekraed on Eesti riigi jaoks sada protsenti vajalikud? Või [teeme] nii nagu eraettevõtjad, kes on viimase nelja aasta jooksul suutnud on oma ettevõtetes vähemalt 25% kulusid kokku hoida? Paljalt see 25% tooks iga aasta riigieelarves kokkuhoidu üle 300 miljoni. 

Nii et neid kohti on ja tuleb hakata ikkagi väga selgelt …Võiks olla riigis kokkulepe, kui palju riigieelarvest saab olla nii-öelda valgekraede kulu. Ja ma tahan veel rõhutada, et 2019. aastal oli riigieelarve alla 12 miljardi, aga täna on meil tulude pool pea 18 miljardit. Kasv on olnud 50%. Ja siis me räägime kogu aeg, et meil ei tule vahenditest välja. Me oleme elanud üle oma võimete. Ka kodus sa tead, mis on sinu kuueelarve, ega saa kulutada rohkem, kui sul tulu on. Väga selge! Ma loodan, et sa said vastuse. Piisab ainult ühe maksu ära jätmisest järgmisel aastal ja on poole võrra rohkem raha, kui täna mootorsõidukimaksuga kokku tahtetakse korjata.

14:49 Aseesimees Arvo Aller

Aitäh! Me räägime mootorsõidukimaksu seadusest. Rene Kokk, palun!

14:49 Rene Kokk

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Kahtlemata on automaksu näol tegemist topeltmaksustamisega, mis on täiesti jabur, sellepärast et kütuseaktsiisiga, mis on Eestis isegi kõrge, maksustatakse nagunii autode kasutamist. Ja et tulla appi, [ütlen], kust see raha võetaks. Kõigepealt peaks tegema valitsus omale selgeks eelarve ja eelarves oleva raha. Me vaatame, et sadu tuhandeid eurosid läheb erinevate analüüside analüüsimiseks. Täiesti jabur on lugeda seda meediast. Rääkimata sellest, et 100 miljonit ja peale istub lihtsalt eelarves tegevusteta, aga mitu ministeeriumi seda ei avasta. Rääkida sellest, et raha pole – see on omaette teema.

Kõik, kes tahavad meelde tuletada, kes need saadikud siin saalis olid, kes automaksu poolt hääletasid, võivad minna Rene Koka Facebooki lehele. Ma värskendasin just seda nimekirja. [Valijad] saavad vaadata, kes need saadikud on, äkki on seal ka neid saadikuid, keda nad toetasid omal ajal valimistel.

Aga hea Aivar, mis sa arvad, kuhu kogu see protsess välja jõuab? Ma ei ole ammu saanud nii palju kõnesid eakatelt inimestelt kui eelmisel nädalal, kui hakati saama kätte automaksuteatisi. [Inimesed] on täiesti ahastuses, mis edasi saab, nad lihtsalt ei jõua seda maksta, aga autot vajavad elamiseks.

14:50 Aivar Kokk

Selle maksu puhul on veel üks tõsine mure. Üks asi on see, et sa saad arve kätte, aga kui sa vaatad Maksu‑ ja Tolliameti lehte, siis seal on sihukene klausel. Okei, ma tahaksin selle mootorsõidukimaksu ära maksta, aga [oletame], et mul on muud võlad ka. Kui ma kannan selle 300 eurot ära – kellel kui suur see on –, siis tegelikult ei lähe see mitte mootorsõidukimaksu katteks, vaid eelnevate võlgade katteks, kui mul peaks võlad olema. Ja mina ei ole veel siiamaani aru saanud, ma ei ole osanud seda seadusest kuskilt välja lugeda – võib-olla komisjoni esinaine, kes tuleb komisjonipoolset ettekannet tegema, oskab vastata sellele küsimusele –, mis siis saab, kui mul jääb see maks maksmata. Kas tullakse mu autot ära võtma, võetakse korter käest ära või mis siis tegelikult juhtub?

Loogiline on see, et seaduskuulekad inimesed maksavad kehtivaid makse. Aga seal on mitmed lahendamata mured ja selge on see, et väga suurele osale elanikkonnast käib see üle jõu. Nad peavad oma kõhu[täie] või laste huvitegevuse arvelt seda maksu [maksma], teades, et riik vähendas sel aastal ka omavalitsustele eraldatavat huvihariduse raha. Näiteks Jõgeva vallas, kus mina volikogus olen, valla eelarvest me [eraldasime] selle raha, aga samas on eelarve väga pingelises, väga keerulises olukorras, [püüame] ots otsaga kokku tulla. Et kõiki vajalikke teenuseid oma piirkonna inimestele pakkuda, tuleb püksirihma koomale tõmmata.

Anti ütleb Facebookis, et see on vale otsus. Ta erakonna esimees ütleb, et see on mingil põhjusel tehtud. Ma loodan, et koalitsioonis räägitakse ikka selgelt. Kui keegi tahab eelarve kulude ja tulude poolt arutada, siis ma olen alati valmis siin Riigikogus sellel teemal arutama, omavahel rääkima, milline on kulude ja tulude pool. See ei ole nii keeruline. Raamatupidamine ei ole keeruline. Ma alati naeran selle üle, et ajakirjanduses öeldi, et kusagilt leiti 100 miljonit ja mõned ministrid ei teadnud, kus see on. Ma võin küll öelda rahanduskomisjoni liikmena, et see rida oli ilusti riigieelarves olemas ja kui rahandusminister meil komisjonis käis, siis meil isegi oli arutelu, et see rida on olemas. 

Aga siis tekibki küsimus. Eelmise aasta ühel neljapäeval tehti sõrmenips ja anti – palju see oli? – suurusjärgus 275 miljonit, kui ma nüüd ei eksi numbriliselt, Rail Balticule. Siis tehti järgmine plõks: otsustati, et 160 miljonit tuleb kuskil ettevõtluse toetuseks [anda]. Nädal tagasi kuulsin pressikast, käis nips, ja 100 miljonit kaitsepargi tegemiseks. Kui keegi räägib, et raha ei ole … Kas keegi teab, kui palju Rail Balticu peale [kulub]? Peaaegu iga nädal tuleb teavitus, te võiksite selle lahti teha. Praegu ehitatakse kaks raudteeterminali valmis: üks Ülemistele, mis on väga hea, ja teine Pärnusse. Ainuke küsimus on selles, et need jäävad seest täiesti tühjaks.

Ja seal on järgmine regionaalpoliitika [valik]: bussipeatus pannakse Tartu-poolsesse otsa. Et kui inimene tuleb maalt, väljastpoolt Tallinna, siis jumala pärast peaks ikka kulutama veel Bolti või millegi peale, tellima takso, et saada kesklinna. Selle asemel võiks kaugliinibuss [käia] nii nagu linnaliinibussid siiasamma Estonia juurde peatusesse, nii et kui ma tulen Viljandist või Tartust või Põltsamaalt, siis saan kesklinna.

Nii et neid kohti, kus kulusid kokku hoida, on küll ja küll. Täna tuleb oma valijatele öelda, et loodame, et neil ei ole mälu ainult mõnekuuline. Tavaliselt ühel hetkel valimiste ajal tahavad kõik ikka viie rikkaima [riigi] hulgas olla, mis siis, et me oleme juba kolmandat aastat punane latern oma majanduslangusega.

14:55 Aseesimees Arvo Aller

Rain Epler, palun!

14:55 Rain Epler

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma natuke veel täiendan su nimekirja. Möödunud nädalal oli see vist, kui sai uudistest lugeda, et 68 miljonit eurot [läheb] elurikkuse edendamiseks, no et saaks niita ja lilleseemneid külvata. Ärme unustame, et 2 miljardit tahetakse kümne aasta jooksul anda tuulikute toetuseks. See mitte ainult ei vii meid energiavaesusesse, vaid viib [igatpidi] vaesusesse, kui see tõesti ära kulutatakse ja tuulikud püsti pannakse. Ja selle kõrval see üleüldine maksuralli kägistab ettevõtteid, ettevõtjaid ja muudab inimeste eluolu nii kehvaks, et paljud tõepoolest mõtlevad, et peaks kusagil mujal riigis uue elukoha leidma. Siis tekibki see olukord, mina julgen arvata, et maksud nii, nagu eelarves optimistlikult planeeriti, ei laeku ja siis on jälle kärped. Anti Allasele on selgeks tehtud seal koalitsiooni toas, et raha ei ole ja makse tuleb tõsta. Aga sina oled pika kogemusega rahandusspetsialist, võib-olla sa räägid Antile, et kui anda majandusele hoopis hapnikku ja rumalad kulutused ära jätta, siis hakkaks riigil paremini minema ja kõigil selle ettevõtjatel ja elanikel ka.

14:57 Aivar Kokk

Aitäh küsimuse eest! Selge on see, et Eesti püüab praegu vastuvoolu ujuda. Soome ja Rootsi, Läti ja Leedu proovivad oma majandust turgutada sellega, et vähendavad makse ja ettevõtete maksukoormust.

Kui me räägime energeetikast, siis keegi siin saalis ei ole küsinud millegipärast selle kohta, et tegelikult on ju gaasielektrijaam Eleringil olemas. Selle peale tihti öeldakse, et Eleringi oma ei tohi puudutada, sest see on sagedushoidja. Kirjutame selle lihtsalt Eesti Energiale. See on rohkem kui poole võimsam kui see, mida planeeritakse. Ja ma ei tea, milline julgeolekuüksus on öelnud, et gaasiturbiini peaks panema Narva, kõige lähemale agressorriigile. See võiks olla siin Paldiskis, kus on LNG-terminal, kuhu oleks võimalik ka laevaga gaasi tuua, kui see vajadus tekib. Ma olen küsinud varsti aasta otsa tänase peaministri käest, aga ka [teiste] erakonnaesimeeste käest, kes siin kolmapäeviti küsimustele vastavad, et kaua me ootame seda, kui meil on Narvas vanad põlevkivikatlad ja kui enamikus Euroopa riikides viidi kivisöeelektrijaamad üle pelletile. Eesti toodab pelleteid kaks korda rohkem, kui Eestis energia tootmiseks vaja oleks, ja viib need siit välja, selle asemel et Narvas need vanad jaamad korda teha ja üle viia hakkepuidu või pelletiküttele. Pellet annab parema väärtuse ja suure tõenäosusega odavama elektri. Selle elektri hind oleks turul konkureeriv. Gaasiturbiiniga toodetav elekter ei ole tänase hinnaga konkureeriv, see on tõesti päästmiseks avariiolukorras, tippkoormuse [ajal].

Aga aasta jooksul ei ole ma saanud vastust. Ei suuda sellele vastata peaminister, kes oli enne selle valdkonna minister, ei suuda vastata rahandusminister, kes on Eesti Energia omanike esindaja. Me tõesti ehitame tuuleparke, ja selleks ei ole mitte 2 miljardit, nagu sa rääkisid, vaid on väga palju suuremad numbrid. Ja nüüd me planeerime uuesti Läti poole liini, kust ei [saa] elektrit väga soodsa hinnaga. Aga Soome poole, mille puhul oleks [hind] odavam, millegipärast seda ei planeerita. 

Kui me räägime tuumaenergiast, siis millegipärast me räägime kogu aeg, kuidas me hakkame Eestisse ehitama neid tuumajaamu, mida maailmas veel ühtegi ei ole. Kogemusi nende väikeste [jaamadega] ei ole. Aga samas on Soomes täna valmis ühe tuumajaama projekt. Võib-olla oleks mõistlik soomlastega kahe peale sinna [jaam] ehitada ja võtta see risk maha, sest meil neid spetsialiste, kes tuumamajandusega oskavad tegeleda, [saab] ühe käe sõrmede peal [lugeda]. Ja selle ehitamine võtab vähemalt kümme aastat, kui vaadata [selle järgi], kuidas maailmas kuskil tuumaelektrijaam valmis ehitatud on. Aga näiteks Narva elektrijaama üleviimine pelleti peale võtaks alla aasta ja meil oleks tippkoormuse ajal vajalik elekter olemas.

Üks seaduseelnõu tuleb meil siin laua peale. Elering võttis 2021, 2022, 2023 meie käest elektri hinna tõusu kaudu sadu miljoneid eurosid, vahendades Soome odavat elektrit, ja pidi selle raha eest kõik võrguühendused, mida on vaja, veebruarikuuks välja ehitama. Aga nüüd ma loen, et majanduskomisjonist on tulnud siia saali eelnõu, millega tahetakse inimeste käest jälle [raha], elektriarvetele üks rida juurde teha. Aga sellest ei räägita midagi. Ma ei tea, kas teil fraktsioonis on sellest räägitud. Lihtsalt tehakse nipsti ja jälle vaene Eesti inimene peab hakkama neid arveid maksma. Selge on see, et majanduse kasvuks on vaja lõpetada igasuguste maksutõusude ja uute maksude tegemine. Eesti majandus elas väga hästi tänu sellele, et sisendhinnad, energia hinnad olid meil soodsad võrreldes konkurentidega. Nüüd me oleme jõudnud selleni, et me ei suuda ise pooltki oma elektri[vajadust] tippkoormuse ajal [rahuldada] ja elektrienergia hinnad on nii kõrgele läinud, et konkurentsis me enam ei ole ning majandus ei ole võimeline kiirtempos kasvama, vaid langeb.

15:02 Aseesimees Arvo Aller

Mart Maastik, palun!

15:02 Mart Maastik

Suur tänu, härra eesistuja! Hea Aivar! Sa oled siin palju rääkinud automaksuarvetest. Mullegi tulid need arved koju, firmadele ja kui eraisikule. Üllatav oli see, et nendel arvetel on ainult summa, aga seda, mille eest ma maksan, millise auto eest, millise arvutuse alusel, ühelgi arvel ei ole. Milline sinu kogemus on? Kas sina said mingi selgitusega arveid? Ükskõik mis raamatupidamisdokumendid saadetakse, reeglina on seal kirjas, mille eest sa tasud. Mulle tuli lihtsalt firma nimele automaks sellises summas. Aga mul on mitu autot seal – millise auto eest kui palju? Oskad sa vastata?

15:03 Aivar Kokk

Aitäh, Mart! Me oleme sellel teemal täna siin juba vestelnud, aga me võime selle ju üle korrata. Kõige kurvem on see, et kui sa lähed Maksu‑ ja Tolliameti kodulehele, ega sa siis seal ka seda ei leia. Ja ongi selgusetu, [näiteks], kui sul on ühisvara ja mõned [sõidukid] on sinu nimel. Ega ma ei ole siiamaani aru saanud. Mingi auto kohta tuleb mulle automaatselt [arve], see on minu oma, aga selle [auto arve], mille puhul registris on abikaasa nimi eespool kui minu nimi, tuleb abikaasale, see mulle ei tule, kuigi see on meie ühisvara. Ma tunnen täpselt samamoodi selle vastu huvi, et kas see arve, mis mulle tuli, on ainult minu auto eest, kas see on meile abikaasaga pere auto eest või mis seal on.

Ja ma ei saa kontrollida, kas see on õigesti arvutatud, sest nagu tänases diskussioonis ka selgus, [Transpordi]ameti lehel [on üks] variant, kuidas arvutada, ja Maksu‑ ja Tolliameti [lehel teine ning] erinevus on mõne auto puhul lausa 10%. Kumb siis õige on? Kui sa näeksid, mis auto kohta ja millistel alustel need arvutused on tehtud, siis saaksid ise ka arvutada. Neid ridu ei ole ju palju, kirjutage sinna juurde automark. See peaks kindlasti selle arve peal olema, sest ei saa olla mootorsõidukimaksu [arve] ühe reaga, kui mul on kaks autot. Peab olema mõlema auto kohta eraldi välja kirjutatud: vaat selle registrimärgiga [sõiduki eest] on see [summa]. Siis ma saan tagurpidi arvutada, kas on tehtud arvutus õigesti või mitte. Kui andmed on sisestatud õigesti, siis suure tõenäosusega ikkagi arvuti lööb õiged numbrid arve peale. Aga loogiline on see, et seal peavad olema automargid. Eks ma ka, ma usun, järgmisel nädalal rahanduskomisjonis kindlasti püstitan selle teema, et kuidas on võimalik, et arved on välja saadetud sellisena, et need tegelikult ei vasta raamatupidamise seaduse reeglitele.

15:05 Aseesimees Arvo Aller

Evelin Poolamets, palun!

15:05 Evelin Poolamets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Värske uudis Kliimaministeeriumi leheküljel ütleb, et riik jagab kuni 4000 euro ulatuses toetusi kasutatud elektriautode ostmiseks. Kasutatud elektriautoga ei ole tõenäoliselt võimalik maapiirkondades suuremaid vahemaid läbida. Kuid samal ajal kogutakse automaksu suurperedelt, pensionäridelt ja puuetega inimestelt. Kas see ei tundu olevat ebaõiglane nende ühiskonnagruppide suhtes, kellele elektriauto ostmine käib üle jõu?

15:05 Aivar Kokk

Aitäh! Ma pean nüüd tunnistama, et ma tõesti ei tea, kas enam ei ole seda meedet, aga varem oli küll [toetus]meede ka suurperedele auto ostmise jaoks. Aga see, mis praegu tehakse: jah, ma saan aru, et võeti ära kastiratta [ostmise] toetus, mis oli ka väga suur, ja nüüd on see kasutatud elektriautode puhul. Eks elektriautode kõige suurem mure on ju aku. Kasutatud autodel hakkavad tavaliselt akud läbi minema ja akude hinnad ongi need, mis selle auto hinna üles ajavad. Hiinas on juba väga populaarne, et nii, nagu bensiinijaamas paned endal kütust autopaaki, on seal võimalik akusid vahetada. Ei pea laadima, see on palju kiirem.

Aga ma eile Eesti Panga nõukogus küsisin panga juhatuse käest, kas tänaseks on kogu riskipoliitika ja tulevikumajandus ümber mõeldud, sest paar päeva võimul olnud Ameerika president on allkirjastanud väga suure portsu dokumente, mille seas on ka mõned sellised, mis [keeravad], ma arvan, majanduse ja majandusarusaamu seal täiesti pea peale. Täna on öeldud, et rohe[majandus] seal lõpetatakse ja fossiilse kütuse tootmisele antakse meeletult tuult tiibadesse, hakatakse nii-öelda juba homme puurauke puurima. Milline mõju on sellel Euroopa majandusele ja turule konkurentsi tingimustes? 

Me ju saame aru, et Eesti oli Euroopas ainuke riik, kes suutis eelmise kümnendi alguses ise toota elektrit nii palju, kui tarbis. Kui ühel hetkel otsustati see CO2-kvoodi üleminek ja sel hetkel oli hind 12–13 eurot megavatt-tunni eest, siis arvati, et see tõuseb kaks korda, mitte rohkem. Tegelikkuses on see tõusnud halbadel hetkedel lausa kümme korda, aga täna on keskmine tavaliselt 80 euro juures. Kui me selle viiks tagasi – teiegi erakond on öelnud, et see võiks olla 25 euro juures –, siis oleks täna põlevkivielektri tootmine täitsa reaalne. Ja kui me viiksime vanad põlevkivikatlad üle puidule, siis oleks õlikatel ja hakkepuidu‑ või pelletikatlad ning need kokku suudaks, välja arvatud tippkoormuste ajal – ülejäänud ajal –, toota elektrit piisavas koguses, [nii palju], kui Eesti majandus vajab. Ehk lõpetaksime ära selle arusaamise, et päike ja tuul päästavad meid. Midagi teha ei ole, no mine tänase ilmaga välja: päikesepargid ei tooda elektrit, tuult ka nagu ei ole. Aga sellise ilmaga ilma elektrita siin toas, noh, küünlavalguses saaks hakkama. Ütleme, internetiteenust saaks võib-olla mingil perioodil, kui keegi paneks kuskil akud tööle, aga lühikest aega. Meil ei ole tegelikult Eestis täna kriisi lahenduseks mingeid variante.

Naljakas on see, et mõned päevad tagasi hakati valdadele saatma kirju ja vallad hakkasid siis volikogu liikmetele saatma kirju, et võib juhtuda, et veebruaris kolmel päeval elektrit ei ole. Minu arvates anti Eleringile aastaid tagasi ülesanne leida turvaliselt need lahendused. Kogu aeg öeldi, et meil muresid ei ole, meil on ühendused. Ma ütlen, et ühendus Lätiga viis Eesti inimeste taskutest ära praktiliselt miljard eurot. Kui see ühendus oleks Soomega olnud, siis oleks meil miljardilise miinuse asemel inimeste taskus olnud sajad miljonid, sest Eesti ja Soome elektri hinna vahe on väga paljudel päevadel lausa kordades, mitte protsentides.

15:10 Aseesimees Arvo Aller

Aitäh! Ja nüüd Urmas Reinsalu, palun!

15:10 Urmas Reinsalu

No kuluaarides tundub, et koalitsiooni esindajad on selle eelnõu tõttu mitte paanikas, aga – võib-olla [õigem] oleks öelda nii – ähmi täis. Kõlab niisugust tüüpi kriitika, et Isamaa rikub maksustabiilsust, asudes ühte maksu muutma kohe pärast seda, kui see on rakendunud. Kas see kriitika on sinu meelest relevantne? (Aivar Kokk ütleb midagi.) Minu küsimuse asetus puudutab seda – sina rahanduskomisjoni liikmena [ehk tead] –, et mida kartis koalitsioon. Me esitasime selle [eelnõu] 11. novembril, et oleks [aega] automaksuseadus sisuliselt, loogiliselt läbi arutada enne jõustumist 1. jaanuaril, kuid seda hoiti kinni kuid, mis on täiesti ebaloogiline tegevus. Milline oli selle arutelu dünaamika? Mis on need motiivid, miks koalitsioon kardab, et me nii-öelda hakkame maksustabiilsust lõhkuma? Ja teiseks, miks seda eelnõu nii kaua kinni hoiti?

15:11 Aivar Kokk

No esimene pool on see, et seda maksu ju väga selgelt ei olnud vaja teha. Teine pool on ka väga selge: 70 000 pluss inimest on selle eelnõu vastu andnud allkirja ja need on Riigikogule üle antud. Eks me ka ise käisime eelmise aasta suvel mööda laatasid ning inimesed tulid ja soovisid anda allkirja automaksu vastu. Väga vähesed seadused on tekitanud ühiskonnas sellist vastumeelsust. Ja kui me iga päevaga rohkem ja rohkem saame selgeks, et sellel eelnõul on ainult üks eesmärk – kõrgepalgaliste tulumaksu[soodustus] –, siis [tekib] ju väga selge arusaam, et seda eelnõu ei ole vaja. Ma loodan, et need poliitikud, kes sotsiaalmeedias ütlevad, et see oli vale otsus, ka oma fraktsioonis tõesti seda tööd teevad.

Ma pean tunnistama, et mina oma poliitikakarjääri ajast ei mäleta küll sellist asja vähemalt Isamaa Erakonnas. Ma ei saa küll öelda, et kordagi oleks olnud nii, et kui meil on põhivalimislubadus, siis me keerame selle valimislubaduse pea peale. Isamaa Erakond on alati täitnud oma Riigikogu valimiste pealubadused. Eesti 200 näiteks keeras [lubaduse] pea peale, sest ta ütles valimistel väga selgelt, et automaksu ei tule. Reformierakond lubas hoiduda maksutõusudest. No sotsid ikkagi lubasid mingeid makse. Neile meeldib alati raha ümber jagada, aga nad ei saa kunagi aru, et kui nad mingi seaduse teevad … Sotsidel on see mure, et nemad ei saa aru, mis nad teinud on. Maamaksu näide on ju kõige parem näide. Ma saan aru, et siiamaani enamus sotse veel ei tea, et järgmisest aastast on omavalitsustel kohustus tõsta maamaksu vähemalt 10% ja võimalus [tõsta] kuni 100% – mitte võimalus, vaid kohustus tõsta 10%. Noh, nagu ma nüüd näen, erakonna esimees sai alles nüüd aru, et mootorsõidukimaks on sellepärast, et Reformierakond soovib oma valimislubadust [täita]. Väikse partnerina ei ole mingit muud võimalust valitsuses olla, sa pead suurema partneri soovi täitma. Aga siis ei ole mõtet kõva häälega öelda, et tahtsime parimat, sest välja tuli nii nagu tavaliselt.

15:14 Aseesimees Arvo Aller

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgmiseks palun kõnetooli juhtivkomisjonis toimunud arutelust ülevaadet andma rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni. Palun!

15:14 Annely Akkermann

Tere päevast, head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu oma istungil. Tuletan meelde, et sisult ja selgituselt identne Isamaa eelnõu numbriga 488 oli juba siin saalis ja täiskogu lükkas selle tagasi esimesel lugemisel 6. novembril eelmisel aastal. Nii et me oleme seda juba siin arutanud.

Eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks ka Vabariigi Valitsusele. Vabariigi Valitsus seda eelnõu ei toeta, sest põhjused, mille tõttu Vabariigi Valitsus mootorsõidukimaksu seaduse algatas, on jätkuvalt asjakohased. Ka ei ole muutunud midagi peale 3. oktoobrit, mil valitsus võttis seisukoha eelmise identse eelnõu kohta, mille number oli 488.

Ma eelnõu sisu rohkem ei selgita, sest Aivar Kokk on seda teinud väga põhjalikult juba kahel päeval. Komisjonis ka seda pikemalt ei arutatud. Aivar Kokk tõi komisjoni istungil esile samu argumente, mida ta on siin saalis juba mitmeid kordi korranud, nii et ma ei hakka neid [enam] kordama. Ühe lühikese repliigi tegi sel istungil veel Rain Epler, kes tõdes, et eelnõu, mida me praegu arutame, on hea mõte.

Komisjon tegi menetluslikud otsused võtta eelnõu täiskogu päevakorda eile ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja. Need otsused võeti vastu konsensuslikult. Hääletus toimus kolmanda menetlusotsuse üle ja komisjon otsustas teha ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Selle poolt oli 6 komisjoni liiget, vastu 4 ja erapooletuid ei olnud. See on minu poolt kõik komisjonis toimunud arutelu kohta. Aitäh!

15:18 Aseesimees Arvo Aller

Aitäh ülevaate eest! Kuid on ka küsimusi. Urmas Reinsalu, palun!

15:18 Urmas Reinsalu

Aitäh, proua Akkermann, ülevaate eest! Loetud nädalate jooksul, pärast automaksuteate kättesaamist on oluliselt muutunud selle seaduse rakendamise informatiivne baas. Nimelt on tekkinud Eestis uus grupp inimesi, kellel on töötavad, aga vanemad autod, mille puhul auto võõrandamise maks on suurem kui auto turuväärtus. Me oleme niisugusesse olukorda jõudnud. Ja minu küsimus teile, proua Akkermann, on: kuidas need inimesed peaksid käituma sellises olukorras, kui nad soovivad oma vara võõrandada? Ja teiseks, kas see oli eelnõu koostajate, valitsuse ja valitsuskoalitsiooni teadlik intentsioon selline olukord Eestis kujundada?

15:18 Annely Akkermann

Oli soov siduda registreerimistasu massi ja heitega ning seal on ka baasosa. Kui tahta müüa vanemat autot, mis on lõpuni kasutatud, siis on üsna loogiline, et kui registreerimistasu on x eurot, aga turuväärtus on null, siis registreerimistasu – teoorias on see täiesti loogiline – saab olla suurem kui turuväärtus. Miks vanematel, raskematel, suurematel ja rohkema süsinikuheitega autodel on registreerimistasu suhteliselt kõrgem? Sest me ei soovi, et riiki tuuakse vanu saastavaid autosid, et Eesti autopark oleks naaberriikide romula. Me tegelikult visuaalselt näeme, et meil seisab linnatänavatel, parklates, majade hoovides vanu autosid, ja see on keskkonnaprobleem.

15:20 Aseesimees Arvo Aller

Siim Pohlak, palun!

15:20 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Teie endise rahandusministrina äkki olete kursis sellega või arutati seda isegi komisjoni koosolekul. Siin kuluaarides räägitakse erinevatest numbritest, kui suurt kahju tegelikult Reformierakonna ebakompetentne valitsemine peale eelmisi Riigikogu valimisi on Eesti majandusele tänaseks põhjustanud. Maksutõusud, elektri hinna probleemidele ebaadekvaatselt reageerimine ja mitmed teised möödalasud. Räägitakse suurusjärgust 900 miljonit, mis on jäänud riigil maksutuluna saamata seepärast, et on pankrotistunud ettevõtted, kadunud on töökohad – kogu see kahju, mis te olete Eesti majandusele teinud. Kas see oli ka komisjonis jutuks, et automaks on taas kord meie konkurentsivõimet ja inimeste toimetulekut kahjustav maks? Kas räägiti sellest kogu[summast], kui palju tegelikult Reformierakonna valitsus on juba kahju tekitanud Eesti majandusele?

15:21 Annely Akkermann

Teie jutt oli pikk ja keerukas, te võtsite arvesse väga paljusid makromajanduslikke aspekte. Makromajandust õpetas Tartu Ülikoolis Villu Reiljan. Ta ütles, et kui mingist numbrist, näiteks 900 miljonist, rääkida, siis peaks teadma, millest see koosneb või milline on dünaamika selle valemi või arvutuse sees, kuidas täpselt [osised] liiguvad. Nii et kui te prooviksite panna oma lause valemisse, kuidas see 900 miljonit on arvutatud, siis saaks seda vaadata lähemalt ja rahanduskomisjonis arutada. Rahandus on numbriline. Lõpuks tuleb arved maksta või mitte maksta. Emotsiooni on majanduses palju, aga rahanduslikult kalkuleerimiseks peavad olema numbrid.

15:22 Aseesimees Arvo Aller

Mart Maastik, palun!

15:22 Mart Maastik

Suur tänu, härra eesistuja! Hea ettekandja! Sa mainisid, et automaks koosneb kahest komponendist, massi[osa] ja CO2-heitmete [osa] kogusummast, nagu välja arvutatud on. Kas komisjonis oli teemaks ka see, et teadlikult on tehtud maks niimoodi – olenemata sellest, et teie arvates või vähemalt koalitsiooni arvates on elektriautod justkui nullise CO2-emissiooniga, aga nende mass on ilmselgelt akude tõttu tunduvalt suurem –, et reaalselt maksavad kõik ühtemoodi, olenemata sellest, kas CO2-heide on suurem või väiksem? Tegelikult see seadus, see maks on tehtud selle jaoks, et lihtsalt rahvast koorida.

15:22 Annely Akkermann

Jaa, elektriautoteemat arutati selle seaduseelnõu menetlemise raames. Tõepoolest, täismass, [mille põhjal] rakendub maks, on elektriautodel ja hübriidautodel akude tõttu pisut suurem. Ma tean, et väiksemad elektriautod mahuvad … Minu mälu järgi on 2,4 tonnini massiosa 0 ja väiksemad elektriautod on sellest piirmäärast kergemad. Aga suuremad elektriautod, kus akud on suuremad ja millega saab sõita, ütleme, umbes 400 kilomeetrit, ei mahu [sinna sisse] ja nendele praktikas massiosa rakendub. Põhjuseks on see, et rasked autod koormavad teid rohkem.

15:23 Aseesimees Arvo Aller

Henn Põlluaas, palun!

15:24 Henn Põlluaas

Aitäh! Ma jäin kohe huviga kuulama, kui te ütlesite, et valitsus ei toetanud seda automaksu tühistamise eelnõu põhjusel, et … Aga võta näpust, ühtegi põhjust ei tulnud! Ütlesite lihtsalt, et kuna nad ei ole ka varem seda toetanud. Kuidagi poolikuks jäi kogu see jutt. Kui vaadata täna automüügiportaale, siis [näeme, et] müügil on üle tuhande vanema auto, mille registreerimismaks oleks uuele omanikule märksa suurem kui auto maksumus ise. Te kunagi väitsite, et automaksu üks eesmärk on heidete vähendamine. Ometigi jäävad kõik need autod ju tegelikult kasutusse edasi, sest lõviosa nendest on sõidukõlblikud, ja saastavad hullusti aastaid ja aastaid. Kas te lõpuks ometi tunnistaksite ausalt, et kogu selle automaksu eesmärk on lihtsalt rahvalt raha äravõtmine …

15:25 Henn Põlluaas

… selleks et täita teie enda väga kaheldavaid valimislubadusi? 

15:25 Annely Akkermann

Kahtlemata on mootorsõidukimaks oluline täiendus eelarve tulupoolele, see [aitab] liigutada eelarvepositsiooni tasakaalu suunas, mahutada Eesti riigieelarvet kriteeriumidesse ning vähendada laenuvajadust. Mootorsõidukimaksul on muidugi eelarvelised eesmärgid, seda ei ole keegi varjanud ja sellele valitsus ilmselt, või noh, kahtlemata ka viitas oma seisukohas, mida me arutasime siin selle 488 SE puhul.

Ma lihtsalt tunnen veidi, et ma kulutan kolleegide aega, kui ma ühte ja sama juttu räägin mitu-mitu korda. Siin saalis on see juba kõlanud. Mootorsõidukimaksul on algusest saadik olnud kolm komponenti: baasosa, massiosa ja heiteosa. Sel maksul on nii varamaksu tunnused, eesmärk riigi tulusid kasvatada kui ka eesmärk muuta Eesti autopark ja selle süsinikuheide väiksemaks. Ja on ka eesmärk, et romusid, mida enam ei kasutata, kogutaks tänavatelt, parklatest, hoovidest ja need leiaksid oma lõpu – kui need on lõpuni, nullväärtuseni tarbitud – näiteks Kuusakoskis või ümbertöödeldud kujul mõnes teises tootes, et see materjal saaks võetud uuesti kasutusse. Mootorsõidukimaksu eelnõul on olnud mitmetahulised eesmärgid algusest saadik.

15:27 Aseesimees Arvo Aller

Rain Epler, palun!

15:27 Rain Epler

Aitäh, härra eesistuja! Proua ettekandja! Ilmselt te olete ise ka märganud, olgu siin Riigikogus, vestlustes, sotsiaalmeedias või meedias, et teie koalitsioonipartnerid Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast on hakanud mängima mängu, justkui nemad oleksid automaksu ja veel mõne muu asja vastu. Me kõik ju teame, et nad hääletustel siiski hääletavad poolt, on nende lahenduste poolt. Kas mõnel komisjoni istungil on tulnud teil sotsidega juttu sellest, et kui nad tõesti vastu on, siis võib-olla nad peaksid koalitsioonist lahkuma, ja kui nad tegelikult ei ole vastu ja hääletavad poolt, siis nad ei peaks kodanikele valetama oma seisukohtade kohta? Kas on mingi selline arutelu tekkinud kas või vabamas päevakorravälises vormis või ametlikumalt? Meenub teile midagi sellist?

15:28 Annely Akkermann

Jaa, see on hea tähelepanek. Ma arvan, et kõikides koalitsioonides aeg-ajalt kerkivad esile isikud, kes tahavad olla kuidagi usklikumad kui paavst ise, nagu öeldakse, ja siis kaovad ära erakonna otsuste tagant, ma ei tea, kuskil nurga taga. See ei ole kindlasti … Kõikides erakondades on sellist käitumist, aga seda võib-olla ei ole põhjust eeskujuks tuua.

15:28 Aseesimees Arvo Aller

Siim Pohlak, palun!

15:28 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Jah, ma olen teiega nõus, et see number tõesti väärib laialdasemat ja suuremat arutelu – see, mis tegelik kahju on. Ütleme, see 900 miljonit oli selline konservatiivne [hinnang]. Kui sinna süvitsi sisse minna ja tõesti teeme arutelu sel teemal, siis tõenäoliselt selgub, et need numbrid on veel nukramad. Seda näeb igaüks, kes Eesti majanduse seisu natukenegi on uurinud, vaatab, mis ettevõtlus teeb, mis töökohtade arv ja tööpuudus teevad, mis kõik numbrid teevad. Just täna tuli ka uudis, muide, et tööandjad ja neid ühendavad organisatsioonid on selle olukorra pärast väga mures. Nii et ma arvan – teie kahjuks pean ütlema –, et see number on tõenäoliselt suurem kui 900 miljonit. Aga ma kahe käega toetan seda, et teeme sel teemal laiema arutelu. Vaatame, mis see formaat täpselt olla võiks.

15:29 Annely Akkermann

Jaa, ma arvan, et see võiks olla huvitav arutelu ka rahanduskomisjonis. Aga EKRE [liikmed] väga harva külastavad rahanduskomisjoni istungeid. Ilmselt erakonna esimehel on palju tegemist mujal. Rain Epler on mõned korrad käinud. Tõesti, palun tulge rahanduskomisjoni istungile.

15:30 Aseesimees Arvo Aller

Lauri Laats, palun! 

15:30 Lauri Laats

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea kaasettekandja! Selle maksuga, mis on Riigikogu koalitsiooni poolt vastu võetud, soovitakse inimestelt maksudena kätte saada 236 miljonit eurot, sellest 99 miljonit mootorsõidukimaks ja ülejäänud osa, 137 miljonit, registreerimistasud. Nüüd, vaadates neid signaale, mis on tulnud ka automüüjatelt … Me teame, et see eelnõu tuli siia meile menetlusse mitu korda, lausa aasta aega me seda menetlesime – ega see ei olnud ju ette valmistatud –, aga vaatamata sellele oli seal palju lünki. Aga signaalid on praegu turult tulnud. Kas on keegi juba analüüsinud või mis on teie arvamus, kui palju registreerimistasu ikkagi ei laeku riigikassasse? Ettevõtluskeskkond nüüd kannatab, just nimelt need, kes tegelevad mootorsõidukite müügiga. 

15:31 Annely Akkermann

Jaa, iga sellise maksumuudatuse eel … Praegusel juhul [kehtestati] mootorsõidukite [maks] ja registreerimis[tasu] ning eelmisel poolaastal, eelmise aasta lõpus seesama sektor buumis. [Autoostu] otsused tõmmati ettepoole. Need, kes autot lähiaasta jooksul plaanisid vahetada, tegid üsna tõenäoliselt selle ära eelmise aasta lõpus, seetõttu see sektor buumis. Ja küllap vähemasti esimesel poolaastal laekub selle võrra vähem [maksu]. Kahtlemata on sellel mõju registreerimistasu laekumisele riigieelarvesse, millele te täiesti õigesti osutasite. Me kahjuks keegi ei oska öelda, kui suur see mõju on ja kui palju registreerimistasu lõpuks laekub. 

Ma möönan ka seda, et see on Eestis uue seaduse juurutamine. Kindlasti leidub või ilmneb praktikas väiksemaid ja suuremaid vigu, mida me siin hakkame parandama. Aga see on ka täiesti tavapärane. Rahanduskomisjonis on olnud näiteks tulumaksuseaduse puhul, mis kehtib sellisel kujul 2000. aastast, mõnikord kolm paranduseelnõu samal ajal. See on pigem ootuspärane, et me hakkame vigu parandama.

15:32 Aseesimees Arvo Aller

Helle-Moonika Helme, palun!

15:32 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Teadmised makromajandusest on olulised, aga need on teoreetilised. Inimeste igapäevaelu on seevastu praktiline. Poliitikute asi on eelkõige ikkagi seista inimeste inimväärika elu eest. Teatavasti on meil Eestis suur osa ühiskonnast palgasaajad, palgad aga naeruväärsed.

Kirjutab nelja lapse ema: "Olen nelja lapse ema. Ja mida teeb riik? Vähendab lastetoetusi ajal, mil kõik hinnad tõusevad – toit, riided, kommunaalid. Minu palga ja toetuste vahele jääb lihtsalt tühjus. Ja nüüd saadab riik mulle mingisuguse märkimisväärselt suure arve. Üks sõnum ainult: "Maksa ära!" […] See ei ole lihtsalt makse! See on järjekordne näide sellest, kuidas riik oma inimesi koormab hoolimata sellest, kas nad selle koormaga toime tulevad või mitte. Sellises olukorras, kus inflatsioon sööb niigi õhukeseks venitatud eelarve, on uute maksude kehtestamine täiesti vastutustundetu. […] Lisamaksud sellises majanduskliimas löövad kõige valusamalt just neid inimesi, kes juba elavad palgapäevast palgapäevani."

Kas te üldse olete mõelnud või mõtlesite automaksu sisseseadmise ajal ka inimeste peale? Kas te võtsite arvesse suuri peresid, inimeste sissetulekut ja toimetulekut? Te ei teinud ju seda, te ei võtnud ju arvesse mitte midagi.

15:34 Helle-Moonika Helme

Lihtsalt hakkasite seda maksu tegema.

15:34 Annely Akkermann

Jaa, see on väga asjakohane näide ja märkus. Aga ütleme, Eestis on 1 300 000 inimest. On erinevaid leibkondi, iga leibkond isemoodi. Me ei saa kehtestada makse nende järgi, kellel on neli last ning ühe või kahe töölkäija tulud jagunevad suure pere peale, vaid me peame ikkagi tegema seda keskmise perekonna järgi, kes kasutab autot või mitut autot, suuri ja kalleid autosid. Maks tuleb kehtestada siiski lähtuvalt autopargist. Eestis on Transpordiametis [registreeritud] sadu tuhandeid autosid ja need on küllalt suured, võimsad. Autoparki vaadates paistab, et Eestis elavad jõukad inimesed.

Kusagil 6 miljardit maksutulust – 15 miljardit kogume maksutulu – on sotsiaalsed siirded. Nendest 4 miljardit on pensionid ning pere‑ ja lastetoetused on miljard. Just nende sotsiaalsete siirete kaudu me saame toetada neid, kellel on eluperiood selline, et peres on ülalpeetavad, peres on lapsed, keda toetada. Aga nende sotsiaalsete siirete jaoks, selle 6 miljardi [saamiseks], tuleb makse koguda. Ja mitte kõik autoomanikud ei saa kehvasti hakkama, eriti kui nad kalleid autosid soovivad ja saavad endale lubada. Mootorsõidukimaks on üks maks, millega me kogume eelarvesse raha sotsiaalsete siirete jaoks, et saaksid hakkama need, kes enam ei tööta, kes mingil põhjusel ei tööta või kellel on eluperiood selline, et neil on lapsed üleval pidada.

15:36 Aseesimees Arvo Aller

Helle-Moonika Helme, palun!

15:36 Helle-Moonika Helme

Noh, eks te räägite seda, mida te räägite. Selge see, et nelja lapse ema olukord ja väga suure osa ühiskonna, inimeste olukord teile korda ei lähe, kui te tahate mingit järjekordset maksu kehtestada. Aga räägime näiteks registreerimistasust. 137 miljonit, jah, tahetakse sellega kokku korjata. Algul [pidi] olema registreerimismaks ju ainult esmaregistreerimisel, mis on loogiline. Kui auto tuuakse riiki, siis see registreeritakse, kui keegi ostab uue auto, siis on registreerimismaks. Edaspidi ei ole ju tegemist auto registreerimisega, vaid tegelikult on tegemist omanikuvahetusega. Kust see tuli, et iga omanikuvahetus ära maksustati? See nimetati registreerimistasuks, aga tegelikult see on jällegi puhas inimeste taskust röövimine. Ma tahan öelda, et see automaks sellisena, nagu te selle disainisite, on, nagu inimesed ka ütlevad, ilmselge röövprojekt, et saada lihtsalt raha inimeste taskust kokku korjata.

15:38 Aseesimees Arvo Aller

Teie aeg! 

15:38 Helle-Moonika Helme

Siin ei mõelda inimeste peale mitte üks põrm.

15:38 Annely Akkermann

Jaa, registreerimistasu me esialgu tahtsime kehtestada ainult riiki sissetoodavatele autodele. Aga leiti – ja pikemal järelemõtlemisel [tunnistasime, et] õigustatult –, et see ei vasta Euroopa Liidus kokku lepitud kaupade vaba liikumise [põhimõttele]. Kui ostad auto naabrimehe käest, siis ei maksa registreerimistasu, aga, ma ei tea, kui inimene Valgast ostab auto naabrimehe käest, kes elab Valkas, siis ta maksab registreerimistasu – leiti, et selline registreerimistasu kehtestamine kahjustab kaupade vaba liikumist Euroopa Liidus. Seetõttu me tegime selle ümber ja registreerimistasu läks seetõttu ka madalamaks.

15:39 Aseesimees Arvo Aller

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole.

15:39 Annely Akkermann

Suur tänu küsimuste eest!

15:39 Aseesimees Arvo Aller

Avan läbirääkimised fraktsioonidele. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Siim Pohlak, palun!

15:39 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head rahva teenrid! Alustame valitsuse tunnuslausega, et loll on ikka raske olla küll. Eestil on täna kilplaste valitsus ja rahvas, kellel on valitsuse lollide otsuste tagajärjel raske olla. Reformierakond ajab erakordselt ebaõiglast majanduspoliitikat. Riigis, kus auto on hädavajalik, oli automaksu kehtestamine ülimalt rumal ja ebaõiglane otsus.

Kolm aastat ei suutnud Reformierakond riigi kulusid kontrolli alla saada ning viis vabariigi eelarve ülisuurde miinusesse. Nüüd, aasta alguses, saavad kõik Eesti autoomanikud valitsuse saamatuse eest arve – automaksuarve. Kuna valitsussektor ei suutnud oma kulusid kärpida, siis otsustati võtta raha Eesti autoomanike taskust. Väga rumal ja lühinägelik otsus. Ülejäänud Euroopa ja Ameerika liiguvad maksude langetamise kaudu majanduse ergutamise suunas, Eestil aga on kilplaste valitsus, mis karistab oma saamatuse eest inimesi automaksuga.

Valitsuserakonnad kujutavad ette, et Eesti rahaprobleemide lahendus on võtta inimeste ja ettevõtete käest kõrgemate maksudega rohkem raha ära, sellega ongi meie mured lahendatud. No ei ole! Reformierakonna, Eesti 200 ja sotside otsused põhinevad ülilihtsustatud käsitlusel riigi majanduse toimimisest – selline teise klassi laste tase. Õpetaja küsib klassis lastelt: "Riigil on raha vaja, riigil on raha vähe. Kuidas raha juurde saada?" Jukul on käsi püsti ja ta teatab, et raha tuleb seina seest ja inimestelt maksutõusudega. No ei ole majandus nii lihtne, ei ole riigi rahandus nii lihtne!

Tänase valitsuse maksupoliitika on lapsik ja rumal ning automaksu kehtestamine oli ainult üks piisk selles üüratus rumaluste meres, mis tänaseks üle kallaste ajab. Eesti rahvast ei tee rikkaks ja Eesti majandust ei vii kasvule mitte automaks, vaid meie inimeste ja ettevõtete edu. Kui rahval on raha tarbimiseks, kui ettevõtetel on raha investeerimiseks, kui meie eksport ja konkurentsivõime on tugevad, siis kasvavad riigi tulud.

Reformierakond ei mõista, et majandus on suur ühendatud anumate süsteem. Kui võtta ühest anumast vett – ehk antud juhul raha – vähemaks, siis teistes anumates ei jää veetase samaks või ei tõuse, vaid see langeb. Ehk majanduses ringleva raha hulk ei muutu Reformierakonna maksutõusude järel suuremaks, vaid väheneb. 

Kui EKRE valitsuses oli, töötas valitsus eestlaste jõukuse suurendamise nimel. Tänase valitsuse suund on kahjuks vaesuse suurendamisele. Eesti majanduse olukorra sisulise parandamise asemel panustab Reformierakond mainekujundusele, inimeste ajude pesemisele, lootuses, et nende lollused unustatakse. Automaksu maaletooja Mart Võrklaev ja kogu automaksuteema keeratakse naljaks. Küll on Võrklaev humoorikas telereklaamis, seejärel komöödia-show's röstitav. Ainus, keda tegelikult röstitakse siin, on Eesti rahvas. Toimub suhtekorraldajate juhitud protsess – teema püütakse naljaks keerata –, mis peaks looma inimestele tunde, et probleem polegi nii suur. See näitab taas kord valitsuse suhtumist.

Eesti rahva jaoks ei ole maksutõusude tagajärjel tulnud hinnatõusulaine nali, vaid tõsine probleem. Suurpered, kus kasvab neli või rohkem last ja kes peavad kasutama suuremat sõidukit, ei naera oma 800‑ või 1000‑eurose automaksuarve peale, vaid peavad toidu, riiete või laste huvitegevuse arvel kokku hoidma. Sama lugu on pensionäride ja väiksemat palka teenivate inimestega. Ainus võimalus riigi rahamuresid lahendada on aidata Eesti majandus kasvule. 

Veel kord: kui meie inimestel läheb hästi, kui meie ettevõtetel läheb hästi, siis läheb ka Eesti riigil hästi. Kirjutage see omale suurte tähtedega kabineti seinale, lugupeetud valitsuserakondlased, ja pöörake oma lollid otsused tagasi. Täna on suurepärane võimalus tühistada ebaõiglane ja rumal automaks. Praeguses olukorras, kus ettevõtted võitlevad ellujäämise eest ning Eesti inimesed on suurte elektriarvete ja toidu pöörase hinnatõusuga vaesemaks tehtud, on automaksuarved viimane asi, mida neil vaja on. Automaks ja Reformierakonna valitsus kuuluvad koos rohepöörde ja homotralliga ajaloo prügikasti ja ühel päeval Eesti Konservatiivne Rahvaerakond nad sinna ka saadab. Aitäh!

15:44 Aseesimees Arvo Aller

Aitäh! Isamaa fraktsiooni nimel Urmas Reinsalu, palun!

15:44 Urmas Reinsalu

Palun kolm minutit lisaaega.

15:44 Aseesimees Arvo Aller

Kolm minutit lisaks. 

15:44 Urmas Reinsalu

Armas Eesti rahvas! Isamaa lubadus on selge: automaks kehtib senikaua, kui püsib see valitsus, ja saabub päev, kui automaks tühistatakse. Me lubame seda. Me jääme seda automaksu tühistamise seadus[eelnõu] esitama siia parlamendi menetlusse nii kaua, kui – ja saabub see päev, ma kinnitan teile – parlament hääletab automaksu tühistamise poolt. Kui me vaatame rakendamist, siis see maks on oma sisu tõttu tekitanud Eesti ühiskonnas, Eesti rahva seas nende nädalate jooksul, kui on saabunud automaksuarved, palju nõutust, kurbust ja meelepaha. On inimesed, kelle auto võõrandamise summa ületab auto turuväärtust. Ja inimesed on segaduses – mida peale hakata?

Valitsuskoalitsiooni esindaja, rahanduskomisjoni juht kinnitas, et jah, see oligi automaksuseaduse eesmärk: inimesed ärgu ostku odavamaid, kuid töökorras kasutatud autosid, vanemaid autosid, vaid ostku uhkemad, peenemad, ökoloogilisemad autod. Inimesed ei osta odavamaid kasutatud autosid mitte sellepärast, et neile meeldib retrostiilis sõidukitega liikuda. Nad ostavad neid sellepärast, et nende majanduslikud ja ainelised võimalused on kitsad, ennekõike Eesti maapiirkondade inimesed, ka noored inimesed, kellel on see tööl käimiseks esimene sõiduvahend.

Automaksu [tühistamise] seaduse andsime menetlusse novembrikuus ja valitsuskoalitsioon hoidis seda kinni, soovimata seda menetleda enne, kui automaksuseadus 1. jaanuaril rakendub. Ja nüüd me arutame seda jaanuarikuus. Kuid kui parlament hääletaks täna automaksuseaduse tühistamise poolt, siis tegelikkuses tähendaks see ka seda, et neid registreerimistasu arveid, mille inimesed juba on oma postkastidesse saanud, nad maksma ei peaks. Hiljemalt 2027. aasta kevadel saabub see hetk, kui automaksuseadus tühistatakse, ja 2027. aastal inimesed automaksu maksma ei pea.

Lasterikka pere ema, kes ei ole mingisugune rikkur, rikkuri sõidukiga ringi ei liigu, sai teate automaksu kohta: 845 eurot. Eile tuli mulle parlamendi koridoris juurde üks inimene, kes ütles, et tema realiseeris eelmisel aastal kogutud vara eest unistuse, ostis sõiduki suurusjärgus 8000 euro eest, ja sellel aastal ta peab hakkama maksma automaksu 900 eurot. Kümned tuhanded Eesti inimesed palusid vabanemisjärgse Eesti suurima kodanikuprotesti aktsiooni [käigus] parlamendil mitte jõustada automaksu. Kuid valitsusliit lükkas kõik protestid ning huvirühmade, kodanikuühiskonna ja heausksete Eesti inimeste murest kantud palve tuimalt tagasi.

Peaminister Kristen Michal sai autoomanike liidult autoomanike suhtes vaenuliku tegevuse eest eelmisel aastal auhinnaks summuti, mis üle-eelmisel aastal kuulus Mart Võrklaevale. Ta on selle kuhjaga välja teeninud. Miks? Nimelt, just Võrklaeva eelnõu kohta, mis nägi ette 120 miljoni eurose automaksukoormuse, esitas toonane kliimaminister ja tänane peaminister Michal nõudmised, et see peab vastama veel tugevamalt kliimaeesmärkidele ja peab rohkem arvesse võtma tingimusi autopargi muutmiseks. Ja selle tagajärg oli see, et üldine automaks kasvas kaks korda ehk prognoositav laekumine 240 miljoni euroni.

Hea Eesti rahvas! Ma tean, et paljudel inimestel on praegu väga keeruline langetada oma sõidukiga seotud otsustusi. Me nägime detsembrikuus inimeste sundvalikuid, kui nad automaksu eel väga palju sõidukeid soetasid. Me näeme täna paljude inimeste nõutust: kuidas on võimalik üldse [auto] võõrandada või mida peale hakata vanema sõidukiga, mille võõrandamise [tasu] ületab auto turuväärtust? Me näeme maapiirkonnas inimesi, kel on peres mitu sõidukit, selleks et liikuda distantsilt tööle. Kuidas lahendada see probleem?

Ja minu sõnum on Eesti inimestele üks: Isamaa võimuses paraku ei ole tänasel päeval automaksuseadust tühistada, sest jõutasakaal on valimiste tulemusena Reformierakonna, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraatide kontrolli all. Nende kolme partei kontrolli all, kellest mitte ükski ei lubanud teile, Eesti inimesed, automaksu ega viidanud ausalt sellele kui võimalusele. Veelgi enam, toonane valitsusjuht Reformierakonnast ütles: "Lugege mu huultelt, maksud ei tõuse." Eesti 200 andis oma programmis pühaliku lubaduse, et nad seisavad vastu automaksule. Ja ainukene liikuvusega seotud maks – sotsiaaldemokraadid on praegu põgenenud parlamendisaalist –, millest sotsiaaldemokraadid kõnelesid, oli elektritõukerataste käibemaks, [mida taheti] vähendada.

Kuid selles olukorras, ka kõige keerulisemas ja raskemas olukorras, on oluline, et on lootus. Ja lootuse sõnumit kannab tänane eelnõu, mis näeb ette automaksuseaduse täies mahus tühistamise. See ei juhtu täna, aga ma luban teile, head inimesed, et see aeg saabub ja Eestis see mittevajalik maks tühistatakse. See aitab [kindlustada] inimeste õiguse ja vabaduse oma vara valitseda, oma valikuid langetada ja elada nii, et oleks vähem riigi ettehooldust, segamist ja nina toppimist inimeste valikutesse. Selle maksu eesmärk on saada raha, aga mitte riigikaitsele – seda tunnistas siseminister härra Läänemets ausalt –, vaid Reformierakonna valimislubaduse katmiseks, Reformierakonna maksuküüru elluviimiseks. Ka see on üks nendest valedest, mida need, kes täna võimul on, püüavad panna teid uskuma, lootes, et teie mälu on lühike.

15:52 Urmas Reinsalu

Saabub aeg ka kohtuotsuseks tänasele valitsusele. Muutus on võimalik. Aitäh!

15:52 Aseesimees Arvo Aller

Aeg saabus. Teie aeg! Aitäh! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Lauri Laats, palun! (Lauri Laats küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

15:53 Lauri Laats

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes te jälgite meid interneti vahendusel ja rõdul! See eelnõu, mis täna siia on toodud, on loomulikult väga oluline, see puudutab hästi paljusid inimesi, see puudutab õiglustunnet. Ja ka Keskerakond ütleb kindlalt, et kui Keskerakond tuleb võimule, siis me pöörame automaksu tagasi ehk lõpetame selle vägivaldse tegevuse.

Vaatame kogu seda protsessi ja seda, kui pikalt võttis aega selle seaduseelnõu siia toomine – ma mõtlen automaksuseaduse eelnõu. See oli juba algusest saati auklik ja ka vastuolus Euroopa [Liidu õigusaktidega]. Vaatamata sellele toodi järjepidevalt erinevaid muudatusi sisse.

15:53 Aseesimees Arvo Aller

Härra Reinsalu, rääkige koridoris. (Helistab kella.)

15:53 Lauri Laats

Härra Reinsalu!

15:54 Aseesimees Arvo Aller

Härra Reinsalu, rääkige koridoris. Aitäh! Anname 20 sekundit Laurile juurde.

15:54 Lauri Laats

Aitäh! Ja loomulikult, see auklik seadus, mis siia toodi, praeguse koalitsiooni poolt ka ära kinnitati. See jäigi auklikuks. Seda näitavad ka viimased uudised, mis on erinevates portaalides leitavad ja kus on selgelt välja toodud, et nende autode puhul, mis on juba pruugitud ja mille hinnad on väiksed, on registreerimistasu ja automaks tunduvalt suuremad kui auto väärtus. Loomulikult see on väga suur probleem nendele inimestele, kellel on väike sissetulek. Aga teine pool on ka selgelt välja toodud: just nimelt rikkamad saavad sellest, no mitte võitu, küll aga vähem kahju, sellepärast et kallimate autode omanikud maksavad vähem [maksu] kui need autoomanikud, kelle auto väärtus on tunduvalt väiksem. Ja see on ebaõiglane.

Nüüd, kui me räägime majanduslikest mõjudest, siis loomulikult need on väga suured lisaks sotsiaalsetele mõjudele. Me räägime ettevõtjatest, ettevõtlusest, nende lisamaksukoormusest. Me räägime ka inimestest ehk kodumajapidamistest, kus autot kasutatakse pere [sõidutamiseks]. Eriti nendest peredest, kes elavad kuskil kaugel maakohas. Ega seal ühistransport ka rohkem käima ei [hakka]. Ja vaadates praegu üleüldist poliitikat, siis teede eest keegi hoolt ei kanna, ka talvine teehooldus on jäänud vajaka. Nii et automaks on kindlasti pannud väga paljud pered ja inimesed väga halba olukorda. Ma kordan üle: kui Keskerakond tuleb võimule, siis see on esimene asi, mille me pöörame tagasi. See automaks peab ära lõppema!

Vaatame praegust üleüldist poliitikat. Meil valitseb valitsus, mis on tänaste uuringute alusel kuue aasta kõige ebapopulaarsem valitsus. Rahvas ei usu sellesse valitsusse. Ja praeguse peaministri pea kohal on väga suured murepilved. Me räägime sellistest protsessidest, probleemidest nagu Nordica. Ta on selgelt eelmisel aastal siinsamas infotunnis valetanud Riigikogu saadikutele, et tema ei ole andnud Nordica päästmiseks lisarahastust 1,5 miljoni euro ulatuses. Tänane Eesti Ekspress väidab midagi muud. Ka täna ma küsisin peaministrilt, kellel õigus on, kas Eesti Ekspressil, või ta soovib selle väite tagasi lükata. Ei, ta ei teinud seda. Ta ei tunnistanud [midagi], ta ju valetas. Aga samas oskab head nõu anda küll ja osa Riigikogu liikmete, eriti naispoliitikute kohta mitte väga viisakate väljaütlemistega [esineda]. See on praegune olukord. Loomulikult, arvestades majandusolukorda, arvestades tema skandaale, arvestades tema ebaõnnestunud väljaütlemisi, pandi nii, nagu Reformierakonnale kohane, jällegi kaardimängus lauale trump nimega julgeolek. Oh imet, järsku peaminister ütles, et meie julgeolekukulud võiksid olla 5% SKP‑st. Ega need sõnumid niisama ei tule, see on lihtsalt selleks, et suunata tegelikelt probleemidelt pilgud mujale. See on klassikaline poliittehnoloogiline võte ja sellesse tulebki sellisel viisil suhtuda. Loomulikult me ei saa seda toetada. 

Julgeolek on oluline. Need panused, mis on Eesti riik juba andnud, on väga suured. Plaan on 2026. aastaks [suurendada kaitsekulu] 3,7%‑ni SKP‑st. Kui me vaatame kõiki NATO liikmesriike, siis [näeme, et] hetkel on 12 riiki, mis ei täida isegi kriteeriumi 2% SKP‑st. 12 riiki! Tegeleme nendega! Nemad peavad [rohkem] panustama ja kokkuleppeid, mis kunagi on sõlmitud, tuleb täita. Ja räägime ka majandusest. Kõik need tegevused, ka seesama automaks, pärsivad majanduse arengut, see on lisakoormus meie inimestele. Kui majandus kasvab, siis loomulikult tuleb suurem osa SKP‑st panustada julgeolekusse. See on tegelikult [õige] tee. See, et praegu sellise spinniga välja tuldi, on puht poliittehnoloogiline ja sellesse tulebki nii suhtuda.

Nii et loomulikult, nii nagu ka lugupeetud ettekandja [fraktsioon oma eelnõu] seletuskirjas välja tõi, tuli see maks siia valedega. Peaminister ütles oma valimisagitatsioonis selgelt, et maksud ei tõuse. Maksud mitte ainult ei tõusnud, vaid rakendati ka uus maks automaksu näol. Ja see ongi praegu valitseva partei käekiri.

Kui me vaatame praeguse valitsuskoalitsiooni teisi partnereid, siis andke andeks, Eesti 200 ütles juba valimiste ajal, et nemad teevad täpselt nii, nagu Reformierakond neile ütleb. Mis me sellest järeldame? Ainult seda saabki järeldada, mida nad ise on välja öelnud. Ja kus nad on? Nad on oma populaarsusega täpselt seal, kus nad peaksid olema. Sellepärast et ega neil muid ülesandeid ei ole kui ainult vajutada seda nuppu, mida Reformierakond ütleb. 2,5% on nende praegune populaarsus – see on palk, mille nad on välja teeninud ja mida nad on ise endale tahtnud. 

Ja sotsiaaldemokraadid. Siinkohal tuleb küll öelda, et sotsiaaldemokraadid on varamaksude poolt, aga praeguses situatsioonis, praeguses majanduslikus olukorras, kus valitsev koalitsioon ei suuda majandust tõsta – ja selle osalised on ka sotsiaaldemokraadid –, on kindlasti vale aeg neid teha. Loomulikult on vale aeg karistada just nimelt neid inimesi, kellel on väike või keskmine sissetulek, neid inimesi, kes kasvatavad lapsi, neid inimesi, kes elavad maal ja kelle ainukene liiklusvahend ongi auto. Praegune olukord on tekitanud [mure], kas neil homme on auto või mitte. See on küsimus.

Nii et kordan üle: kui Keskerakond tuleb võimule, siis automaksu ei ole, me kindlasti [pöörame] selle tagasi. Aitäh!

16:01 Aseesimees Arvo Aller

Aitäh! Järgmiseks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Anti Allas, palun!

16:01 Anti Allas

Austatud eesistuja! Head kolleegid siin saalis! Nii palju võin ma öelda, et minagi oskan ennustada, aga veidike kaugemale kui Isamaa. Kui tõesti saabub ükskord see päev, kui automaks tühistatakse, siis ma võin selle peale mida iganes ära süüa, et selle asemele tuleb mingi muu maks, ja andku jumal, et see ei võta veel rohkem vaesemate ja väiksema sissetulekuga inimeste arvelt. 

Ma tegelikult väga lootsin tänast debatti siin kuulates, et tuleb mingigi reaalne pakkumus, et kui automaksu ei ole, millega me siis need kulud katame. Aga ma ei kuulnud seda. Siis ma oleksin võib-olla tõeliselt kaalunud selle kaotamise poolt hääletamist, aga ma ei kuulnud seda. Ja mis siit saalist praegu kostis? Maksuküür. Ma võin öelda, et maksuküüru ju ei ole. Ja kas maksuküür tuleb? Ma ei ole selles nii kindel. [Õigemini], et maksuküüru kaotamine tuleb, ma ei ole selles nii kindel. Sellepärast et Isamaa erakonna juht härra Reinsalu ütles eile siinsamas saalis siinsamas puldis, et tuleb veel tõsta riigikaitsekulusid. Võib-olla ongi vaja, aga kust tulevad juurde need sajad miljonid, miljardid eurod? Kust need tulevad?

Aga olgu, ma veidi püüan põhjendada seda väikest sissejuhatust. Ka minu jaoks ei ole automaks kindlasti parim viis hädavajalike kulude katteks koguda. Minu arvates oleks palju õiglasem võtta [raha] hädavajalike [kulutuste tegemiseks ehk] oluliste teenuste pakkumiseks riigis näiteks astmelise tulumaksu kaudu. Seeläbi panustaksid palju õiglasemalt need inimesed, kelle jaoks ei ole toimetulek nii suur probleem. Selle tõttu oleks astmeline tulumaks oluliselt õigem. Ma küsin ka, kas eelnõu esitaja Isamaa toetaks seda. Tema varasem tegevus ajaloos ei kinnita seda. 

Nagu ma enne ütlesin, tegelikult ma kuulen siit puldist üha uusi ja uusi kulutusi, mida riigil oleks vaja teha, ka opositsioonierakondadelt, eriti Isamaalt. Ma võin kinnitada, et selle vahutava populismi eest ei anna keegi sentigi. Kulud tuleb maksta kinni ikkagi reaalsete tuludega. Ja ma küsin, mis oleks automaksu alternatiiv, mille abil oleks võimalik neid ühiskonna jaoks vajalikke kulutusi [teha]. Tõesti, kui olid koalitsioonikõnelused, arutati, et võib-olla peaks hoopis käibemaksu rohkem tõstma. Sellele konkreetselt ütlesid sotsiaaldemokraadid kindlasti ei, sellepärast et see halvendaks väikese sissetulekuga inimeste toimetulekut veelgi rohkem.

Härra Aivar Kokk ütles siit puldist eile, et automaks tehti maksuküüru kaotamise katteks. Algne plaan koalitsioonilepingus tõesti see oli, et osaliselt katta selle kulu. Aga mis on tänane reaalsus? Automaks on, aga maksuküür ei ole kaotatud. Kuhu see [raha] siis läheb? Nagu ma juba ütlesin, tegelikult riigil seisavad ees suured väljakutsed. Võib-olla ei saa kuidagi sellele apelleerida, et [maksuküüru] saaks [kaotada] selle arvelt. Nii et selle pärast ootasin sisukamat analüüsi.

Nüüd siis veel detailsemalt automaksust. Kas me saame öelda, et kaua tehtud kaunikene? Mina ütleksin, et sada protsenti [nii see] kindlasti [ei ole].

Palun kolm minutit juurde.

16:06 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kolm minutit lisaks.

16:06 Anti Allas

Kuigi automaks on selle esimese versiooniga võrreldes oluliselt paremaks muutunud, on sellest hoolimata rida puudujääke. Nagu te mäletate, aasta lõpus saime vähemalt selle – ise seisin selle eest –, et ajutiselt registrist kustutatud sõidukid on maksuvabad. Ja mida ma mäletan? Isamaa ka selle vastu hääletas siinsamas saalis, kuigi oleks võinud ju seda toetada, sest inimesed, ka maainimesed, kellest te räägite, said selle kaudu olulise leevenduse.

Nii, aga nüüd: mida oleks vaja muuta selleks, et automaks oleks õiglasem ega kahjustaks mõnede sihtgruppide huve ebaõiglaselt? Kõigepealt oleks vaja regionaalset leevendust. Neile, kes elavad kaugel, kellel pole võimalust liikuda ühistranspordiga ja kelle ainukeseks võimaluseks on kasutada autot või lausa kahte autot, peab tulema leevendus. Teiseks, ebaõiglaselt kõrgelt on maksustatud väikebussid, mida kasutavad suurpered, samuti kasutatakse neid transpordiks sotsiaalvaldkonnas. Ka seal tuleb mingi lahendus leida. Samuti, nagu ka siin saalis on juba kõlanud, peaks hävinud ja varastatud autode puhul saama registreerimistasu tagasi. Tegelikult on sellele asjaolule viidanud ka õiguskantsler, öeldes, et selle juurde tõenäoliselt tuleb tagasi tulla, et õiglus peab olema.

Tegelikult on probleeme päris palju veel, aga kokkuvõtteks [ütlen] seda, et peaksime kõik koos automaksu reguleeriva mootorsõidukimaksu seaduse üle vaatama ja püüdma sellest ebaõiglust tekitavad momendid välja võtta. Ma olen täiesti veendunud, et automaksu ja veel mitu maksu võiks kaotada, kui saaksime kokku 51 Riigikogu liikme hääled astmelise tulumaksu kehtestamiseks. Nii oleks oluliselt õiglasem ja vahendeid jääks ülegi, ainult et populismi ei oleks. Ja seni, kui seda otsust ei ole tehtud, võib seda eelnõu nimetada lihtsalt Isamaa Erakonna vastutustundetuks populismiks. Aitäh!

16:08 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu teile! Ja ilmselgelt on Isamaa nimel vastusõnavõtu ootus ja põhjust selleks Urmas Reinsalul. Palun!

16:09 Urmas Reinsalu

Aitäh! Ma ennustan, et mõisameeste laager jookseb üsna laialt kahte lehte laiali. Esimene pääsuke on praegu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esindaja avaldus partei nimel, et nad on valmis tulevikus Isamaaga koalitsiooni [loomise] huvides loobuma automaksust. Loomulikult, astmelise tulumaksu kehtestamine, uute maksude ja täiendavate koormiste kehtestamine ei tule Isamaa vaates kõne alla. Majanduse loogika majanduskasvu soodustamiseks peab [seisnema] just nimelt uues optimismis ja inimeste loovuse vabastamises, mitte täiendavas maksustamises. Siin on meie seisukohad diametraalselt erinevad. Härra Allas ütles, et automaksu tehti siin saalis paremaks võrreldes algversiooniga – see tähendab kaks korda kallimaks. Algne versioon oli 120 miljonit, siis tehti 240 miljonit.

Nüüd osundus sellele, et Isamaa ei ole katet automaksu [tühistamisele] pakkunud. Vabandust, teie enda partei esimees ju avameelselt – ja ma tunnustan teda nende sõnade eest – väljendas selget seisukohta, et automaks tehti Reformierakonna maksuküüru jaoks. Kui on võimalik ühtepidi, on võimalik ka teistpidi. Ma teen teile teise pakkumise. Küsimus isegi ei ole selles [võimalikus koalitsioonis] – ega me ei tahagi tulla sellesse koalitsiooni –, et see sellega oleks seotud. Väga lihtne: tühistage Reformierakonna maksuküür. Küll me aitame need hääled siin saalis leida. Tulge kaasa! Sellisel juhul paralleelselt on meie eeltingimus, et tühistame automaksu. Näete, selles on oma loogika.

Mis puudutab täiendavaid riigikaitsekulusid ning nende ja ka erinevate maksutõusude revideerimise katteallikaid, siis Isamaa esitas tervikliku alternatiivse eelarve, mis oleks ka riigi rahalist positsiooni vastutustundlikult parandanud. Te kõnelete siin riigikaitse vajadusest, vastutustundest rahanduses ja inimeste maksudega koormamisest, mida te ka automaksu puhul möönsite teatud sektorites, aga te ei ole mitte üheski perimeetris hakkama saanud, lugupeetav valitsusliit. Te olete läbi kukkunud igas sektoris …

16:11 Urmas Reinsalu

… ja see on muljet avaldav, avameelselt öeldes – äraspidi tunnustusena. Aitäh!

16:11 Aseesimees Toomas Kivimägi

Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on … (Saalist öeldakse midagi.) Vastusõnavõttu saab teha üksnes fraktsiooni nimel ja fraktsiooni nimel tegi … (Saalist segatakse vahele.) See ei loe. Vastusõnavõtt on esimesel lugemisel fraktsiooni nimel, selle vastusõnavõtu tegi äsja Urmas Reinsalu. See on olnud joon juba pikemat aega.

Head kolleegid, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 538 esimesel lugemisel tagasi lükata.

Helir-Valdor Seeder, palun, küsimus istungi juhatajale!

16:11 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Mul on tõesti protseduuriline küsimus teie tõlgenduse kohta, mis puudutab võimalikku vastusõnavõttu läbirääkimistel. Kodukorraseaduse [kommentaarid] kollases raamatus ei tõlgenda küll nii, et kui on eelnõu esimene lugemine, siis on ühesugused vastulause reeglid, kui on otsuse eelnõu, siis teistsugused, ja kui on teine või kolmas lugemine, siis on kolmandasugused. See on teie interpretatsioon praegu istungi juhatajana ja minu arvates see ei ole selles mõttes korrektne, et varasem praktika läbi kõikide koosseisude on olnud teistsugune: ikkagi konkreetselt igal inimesel, igal Riigikogu liikmel on see võimalus. See, et mainitakse erakonda, on üks asi, aga konkreetse inimese seisukoht ja probleemiasetus ja kontekst, milles teda mainiti, võib hoopis erineda üldisest erakonnaga [seotud] kontekstist. Lisaks sellele on meil siin fraktsioonituid saadikuid, kellel täpselt samamoodi on võrdsed õigused teiste Riigikogu liikmetega, kes kuuluvad fraktsioonidesse. Nii et see tõlgendus on minu arvates täiesti vale, ebaõiglane ja tekitab täiendavaid pingeid. Mul on teile ettepanek: pöördume ikka tagasi varasema praktika juurde, [et saab vastusõnavõtu teha], kui konkreetse inimese nime mainitakse – seal on isegi öeldud, et kui on äratuntav. Aga siin [on nii, et kui] ka konkreetselt inimese nime mainitakse, siis tal vastulause õigust ei ole. See on vastuolus kodu‑ ja töökorra seadusega.

16:13 Aseesimees Toomas Kivimägi

Hea kolleeg, olen kategooriliselt teisel arvamusel. Vastusõnavõttu – see nimetus juba ise ütleb – saab teha, kui on peetud sõnavõtt. Kui sõnavõttu peetud ei ole, siis ei ole võimalik pidada ka vastusõnavõttu. Antud juhul tegi Isamaa fraktsiooni nimel vastusõnavõtu Urmas Reinsalu ja sellega ongi [kõik], punkt. See ongi erinevus. Hea kolleeg, kordan veel kord: vastusõnavõtu nimetus ise ütleb, et seda saab teha siis, kui on sõna võetud. Sõna ei ole saanud võtta antud juhul näiteks Aivar Kokk, kuivõrd (Saalist räägitakse vahele.) esimesel lugemisel ta tegi ettekande. See ei olnud sõnavõtt. Hea kolleeg Helir-Valdor Seeder, ära palun raputa pead, tõepoolest nii see on. Ja see ei ole üldse etteheide Aivar Kokale, aga tõepoolest, tema ei ole saanud sõna võtta, järelikult ei ole tal ka võimalust vastusõnavõtuks fraktsiooni nimel. Ma olen seda ka varem korduvalt rakendanud.

Võtan kolm protseduurilist küsimust veel ja siis läheme edasi. Urmas Reinsalu, palun!

16:13 Urmas Reinsalu

Härra istungi juhataja! Ei meeldi mulle praegu see mõttekäik, mida te arendate. Te arendate seda selles olukorras, mis loomulikult on kantud enesekehtestamise kultuurist. See on poliitiliselt ebameeldiv teema teie jaoks, ma saan aru. See sotsiaaldemokraatide sõnavõtt, kus öeldi, et nad on valmis teatud asjaoludel taanduma automaksust, on loomulikult Reformierakonna esindajale valuline kuulata, aga mul on palve mitte kanda seda üle istungi juhatamise loogikasse. Teie väide, et sõnavõtus ei ole Aivar Kokka mainitud, on ju ekslik. Härra Allas korrektselt viitas Aivar Kokale. Te esitasite väite, et mina tegin vasturepliigi, milleks mul kodukorraseaduse järgi on õigus. Mulle tuleb üllatusena, et [teie] tõlgenduse [kohaselt] see oli kuidagi nagu kollektiivne, fraktsiooni nimel. Ei, ma väljendasin oma seisukohti, kuna minu positsiooni [mainiti].

Õige on see, ma möönan, et kui mainitakse kõnes näiteks partei nime, siis võiksite asuda seisukohale, et vastusõnavõtt tehakse tõepoolest selle erakonna fraktsiooni nimel, kelle seisukohti mainiti. Ma arvan, et see oleks isegi debati arendamisel loogiline.

Me oleme jõudnud praegu parlamendiloogikas millisesse olukorda? Valitsus pole suutnud pool aastat oma tööplaani kinnitada ja ministeeriumid täidavad selektiivselt varasemat Kallase valitsuse tööplaani. See tähendab, et tegelikke õigusloomelisi algatusi ei ole ning osa opositsiooni arupärimisi ja otsuseid lihtsalt blokeeriti juhatuses, et neid saali [ei] toodaks, ja selle tulemusena on parlamendi päevakord tühi. Nii-öelda näilise olukorra tekitamiseks, et jätta muljet, et parlament töötab, te jaotate nädalapäevadele üksikud eelnõud. Meil oli esmaspäeval poleemika Keskerakonna [eelnõu] puhul ja neljapäevane päevakord ongi tühi.

Ja nüüd te püüate ka sisulistes, väga maailmavaateliselt sensitiivsetes küsimustes, mis puudutavad kogu Eesti ühiskonda, tappa arutelu selle loogikaga, tõlgendusega, mida siin saalis ei ole 30 aasta jooksul tegelikult praktiseeritud. Kui inimese ees- ja perenime mainiti, siis on õigus vasturepliigiks. Näete, ettekujutuse puhul, et te teete seda istungi nii-öelda voolujoonelisemaks läbiviimiseks, tuleb avameelselt tunnistada, et me kaotame istungi sisulist aega praegu selle üle arutades. Aga küsimus ei ole mitte meie protestimises, pisiasjadesse takerdumises, väikluses. Ka meie esindame siin Eesti inimesi ja ka selles küsimuses, ma väidan, me esindame ülekaalukalt Eesti rahva enamuse arvamust, mis puudutab automaksuseadust. Ja nii-öelda tasalülitamise loogika puhul ei ole see mitte meie tasalülitamine, mitte Aivar Koka tasalülitamine, vaid Eesti rahva enamuse, nende inimeste hääle tasalülitamine, kellele me anname siin saalis võimaluse oma meelepaha väljendada. Ma ei ole sellega nõus.

Mul on ettepanek härrasmehelikult lahendada see nõnda, et me siiski lähtume sellest, et Aivar Kokk saab repliigi teha. Teile taganemisteeks ma pakun välja, et te võtate arvesse seda, et härra Reinsalu deklareeris, et ta ei esinenud Isamaa fraktsiooni nimel. Niisugune heatahtlik pakkumine. Aitäh!

16:17 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh, hea kolleeg! Esiteks, mind üllatab teie enesekriitika. Kui te nimetate seda tegevust siin näiliseks, siis see on tegelikult teie hinnang esitatud eelnõudele. Minu arvates see ei ole mitte näiline tegevus, vaid väga sisuline töö, mida siin on tehtud neil päevil. Aga kui teie nimetate enda esitatud eelnõusid ja nende menetlemist siin saalis näilisuseks, siis see mind väga üllatab. Siiralt, see mind üllatab.

Ja teiseks, hea kolleeg Urmas, ma olen seda korduvalt varem juba rakendanud. Veel kord: eelnõu esimesel lugemisel saavad läbirääkimistel osaleda üksnes fraktsioonide esindajad. Järelikult saab olla vastusõnavõtt sellele sõnavõtule, mille fraktsioon tegi, fraktsiooni nimel. Rohkem võimalusi selleks ei ole. (Pahane sumin saalis.) Ma olen seda korduvalt varem rakendanud ja jään jätkuvalt, head kolleegid, selle juurde.

Rain Epler, palun, küsimus istungi juhatajale!

16:17 Rain Epler

Jaa, ma ei tea, kas just küsimus, pigem soovitus. Võib-olla võtate väikse vaheaja ja mõtlete korraks selle asja läbi. Teie jutt on praegu selline, et vastusõnavõtu saab inimene teha juhul, kui ta ise on sõna võtnud. Aga ei-ei, vastusõnavõtt ju … Ütleme, Anti Allas oli puldis ja mainis Aivar Kokka, nii et Aivar Kokk saab vastusõnavõtuks sõna. Siin ei puutu asjasse see, et läbirääkimistel saavad osaleda ainult fraktsioonide esindajad, või midagi sellist. Kui kedagi mainitakse nimeliselt, siis on tal õigus vastusõnavõtuks. Teie interpretatsioon, noh, kisub jaburaks, ma ütleksin. Väike vaheaeg, mõtlete läbi ja saame asjaga edasi [minna].

16:18 Aseesimees Toomas Kivimägi

Tänan pakkumast! Ei, ma ei vaja vaheaega. Ma soovitan teil lugeda Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 70 lõiget 1. Lugege seda põhjalikult. 

Kert Kingo, palun, küsimus istungi juhatajale!

16:18 Kert Kingo

Ma tänan! Mul on tõesti küsimus. Väga segane! Mina just loengi kollasest raamatust § 70. Olen jõudnud leheküljele 268, kus on kirjas selline jutt: "Vastusõnavõtt on sätestatud selleks, et elavdada parlamentaarset debatti ning võimaldada vastata teiste debatis osalejate sõnavõttudele." Reformierakond on kogu aeg rääkinud, kuidas nemad ikka tahavad debatti siia suurde saali, debatti ei ole ja nemad muudkui ootavad. Minu küsimus on: kuidas elavdab parlamentaarset debatti vastusõnavõtu keelamine?

16:19 Aseesimees Toomas Kivimägi

Hea kolleeg, ma arvan, et antud eelnõu menetlemise juures [ei ole õigustatud] rääkida sellest, et meil pole piisavat debatti olnud. Ma ei ole küll aega mõõtnud, aga ma arvan, et me oleme seda juba 2–2,5 tundi menetlenud. Ja ma ei tea, mitmendat korda selline eelnõu siin juba on. Kuskil on Riigikohus korduvalt öelnud, et parlamendi tõhus toimimine on legitiimne eesmärk parlamendi liikmete õiguste piiramiseks. Riigikohus on seda öelnud. Me oleme tihtipeale olnud üsna kaugel tõhusast toimimisest, ent me tõepoolest ei ole sekkunud. Me oleme lasknud vastata Aivar Kokal täpselt nii pikalt, kui ta on pidanud seda vajalikuks teha. Me ei ole sekkunud, selleks et hoida debatti ja anda võimalus põhjendada, rääkida. Ilmselgelt ei ole see alati olnud väga tõhus, aga ma ei näe põhjust sinna sekkuda. Aga mis puudutab vastusõnavõtte, siis veel kord soovitan teil lugeda § 70 lõiget 1. Tegelikult ei ole mitte õigus, vaid võimalus vastusõnavõtuks.

Head kolleegid, juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 538 esimesel lugemisel tagasi lükata. Asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde.

Härra Seeder, palun! Kas soovite vaheaega?

16:20 Helir-Valdor Seeder

Jaa, ma soovin kümme minutit vaheaega enne hääletust.

16:20 Aseesimees Toomas Kivimägi

Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

 

16:30 Aseesimees Toomas Kivimägi

Head kolleegid, Isamaa fraktsiooni palutud kümneminutiline vaheaeg, mis läks igati asja ette, on lõppenud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 538 esimesel lugemisel tagasi lükata. Ja panengi hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 538 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

16:31 Aseesimees Toomas Kivimägi

Selle ettepaneku poolt hääletas 51 Riigikogu liiget, vastu oli 28, erapooletuid 0. Ettepanek leidis toetust. Eelnõu 538 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.


2. 16:32

Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (539 SE) esimene lugemine

16:32 Aseesimees Toomas Kivimägi

Oleme jõudnud päevakorrapunktini, mis minu ees on numbriga 2: Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 539 esimene lugemine. Ja palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi Rain Epleri.

16:32 Rain Epler

Aitäh, härra istungi juhataja! Head kolleegid! Sellest eelnõust on täna juba veidikene siin infotunnis juttu olnud. Meie regionaalminister ise ütles siin, et Eesti toidukorv on 9% kallim kui Euroopa Liidu keskmine. Markeeriti ära ka asjaolu, et kui meie käibemaks jõuab 24%-le ja toiduainetel erisust ei ole, siis jääme me alla vaid Taanile. Oleme ühes edetabelis kõrgel kohal, aga minu hinnangul mitte positiivses võtmes.

Möödunud nädalal, kes tähele panid, saime uudistest lugeda, et Tallinnas on kallim elada kui Tokyos, Roomas või Abu Dhabis. Ja teate, mis on paradoksaalne? Sõitke Tallinnast välja, seal on veel kallim elada! Eestis, ma mõtlen. Kui me vaatame inflatsiooninumbreid, siis sellest ajast, kui esialgu Kaja Kallas valitsuse juhtimise üle võttis ja Eesti lõi inflatsioonirekordeid, kui me võrdleme teiste riikidega siin Euroopas ja mujal maailmas, ei taha see inflatsioon meil siiamaani taltuda. Mujal on hindade tõus pidurdunud, meil 20% inimesi elab suhtelises vaesuses. Ja noh, tegelikult lugusid sellest, et inimeste toimetulek on muutunud väga raskeks, saame me lugeda ja kuulata iga päev. Seetõttu oleme andnud menetlusse eelnõu, et inimeste toimetulekut veidigi parandada ja tuua toiduainete käibemaks madalamaks. 

Võidakse küsida, miks me ei ole esitanud eelnõu, et tuua näiteks ainult kodumaise toidu käibemaks madalamaks. Siin ma toon välja kaks peamist põhjust. Üks on seesama inimeste toimetulek, mida me soovime parandada. Ei ole praegu hea aeg hakata sellelaadseid erandeid tegema. Kui kehtestada kogu toidukraamile madalam käibemaksumäär, siis jääb bürokraatia kasv ära. Kui hakata kas erinevate toidugruppide või päritolu järgi eristama, siis on vaja seda kontrollida, tekib pettuse risk ja nii edasi ja nii edasi. Praegu on meil Eestis peamine mure inimeste toimetulek. Seda me proovime selle eelnõuga parandada. 

Sellelaadsete maksuerisuste puhul alati kipuvad mõned poliitikud, eriti reformierakondlased, rääkima sellest, et ahned ettevõtjad panevad lihtsalt endale suurema kasumi taskusse ja inimestele ikka midagi soodsamaks ei muutu. Sellele ma julgen vastu vaielda, ja julgen vastu vaielda ka ühe näitega mõne aasta tagusest ajast, kui EKRE langetas aktsiise. Siis oli samasugune jutt, et nüüd kütuseärimehed hakkavad lihtsalt suuremat kasumit teenima ja kütuse hind inimeste jaoks ei muutu. Aga kuna see aktsiisilangetus käis väga selge sõnumiga, et valitsus jälgib, et see hüve jõuaks inimesteni, jälgib kütusemüüjate tegevust, siis kütusemüüjad said aru – nad on targad inimesed –, mida kõrgel tasemel öeldi, ja ei hakanud inimeste arvel oma kasumeid asjatult suurendama.

Mõned näited ka. Näiteks Belgia – Euroopa süda, kui nii võib öelda – käibemaksu tavamäär on 21%. Nemad on toidu jaganud kahte erinevasse gruppi: osal toidust on 6%, osal 12%. Soomes on käibemaksu tavamäär 24%, toidul 14%. Saksamaal on toidu puhul käibemaksumäär 7%. Ja neid näiteid on tegelikult veel. Üsna vähe on riike, kes ei ole seda erandit teinud. 

Nii et kutsun üles kõik , aga võib-olla eraldi tuletan sotsiaaldemokraatidele meelde, et sellest ei ole kasu, kui te pärast Facebookis kirjutate, et teile ei meeldinud see otsus, mille te just koos Reformierakonna ja Eesti 200-ga tegite. Seda mängu ei ole mõtet mängida. Kui teile ka tundub, et inimesi tuleb raskel ajal aidata, siis tulge kaasa ja toetage seda eelnõu! Aitäh!

16:37 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Tunnustan ettekandjat väga tõhusa ja sisuka ettekande eest – siiralt. Küsimused. Siim Pohlak, palun!

16:37 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Rahvasuu ütleb, et hinnatõusul on kallas kahel pool, et tegelikult nüüd on Michal ka. See võrdlus EKRE valitsusajaga, kui kütuse hinda langetati, oli väga pädev. Kui me meenutame, mis need numbrid olid tanklaposti peal, siis 0,99 oli diislikütuse hind. Nii et ilmselgelt maksulangetused töötavad ka tarbija kasuks. Ja kui muidu meie valitsus iga asja puhul vaatab, mida teised Euroopa riigid teevad – mis Saksamaal tehakse, mis Hispaanias toimub –, siis toiduainete käibemaksu puhul miskipärast justkui topitakse kõrvad kinni ja silmad kinni ja ei nähta aga kuulda, mis mujal Euroopas toimub. Mis ikkagi on sellise valikulise kuulmise ja nägemise põhjus? Oskad sa äkki spekuleerida? Ja teine küsimus ka: sotsiaaldemokraadid on täielikult kadunud saalist, mis selle põhjus võib olla? Kaks sellist küsimust.

16:38 Rain Epler

Jah, selle küsimuse üle ma tihti juurdlen. Eks Euroopas tehakse ikkagi ka palju lollusi, olgu see kas või energiapoliitika või siis ka, ma ütleks, jalgade järel lohistamine asjades, mis puudutavad kaitsevõime tugevdamist ja nii edasi. Ja tõepoolest, huvitav on see, et neid lollusi, mida tehakse, kipub meie praegune valitsus agaralt kopeerima. Miks nad ei võta eeskuju nendest mõnedest headest asjadest, millest võiks võtta? Raske öelda. 

Aga kui võib-olla laiendada seda küsimuse vastust, siis tegelikult täna oleks mitte ainult meie valitsusel, vaid kõigil Euroopa valitsustel tähtis väga tähelepanelikult jälgida, kuidas tegutseb Ameerika uus administratsioon ja sealne president. Sest siin võib mõnda aega veel lehvitada loosungeid tuuleelektri toetamisest, rohepöördest, sadadest sugudest ja muust, aga ühel hetkel selle praktiline tulemus on, et meie niigi väike konkurentsivõime võrreldes ameeriklastega muutub lausa marginaalseks. Nii et veel kord, head kolleegid koalitsioonist, võtke ennast kokku ja tulge meie algatusega kaasa!

16:40 Aseesimees Toomas Kivimägi

Rene Kokk, palun!

16:40 Rene Kokk

Tänan, hea juhataja! Hea ettekandja! Noh, see vajab kahtlemata eraldi analüüsi, miks meie valitsus kuskilt võtab üle mingisugused asjad ja kuskilt mõistlikke otsuseid ei võta üle. Ameerika Ühendriikides Floridas näiteks on toidu käibemaks 0. Euroopa Liidu paljudes riikides on ka toidu käibemaks mitte just 0, aga oluliselt väiksem kui muu käibemaks. 

Aga nüüd ma küsin: mis sa oskad arvata, kuidas sotsiaaldemokraadid täna hääletavad? Kõik, kes meid kuulavad ja vaatavad, ma soovitan teil YouTube'is sisse lüüa selline [fraas] nagu "toiduhindadele madalam käibemaks". Te leiate sealt ühe väga lööva sotsiaaldemokraatide valimisloosungi, mis on, päris huvitav, täpselt üks ühele sisuliselt teemaga, mida me praegu siin arutame. Mis sa arvad, kui nad ise ka meelde tuletavad seda kümne ja rohkema aasta tagust valimisloosungit, äkki nad siiski tulevad ka paati ja saavad aru, et inimeste aitamiseks on siiski mõistlik toiduainete käibemaksu vähendada?

16:41 Rain Epler

Jaa, siin tegelikult automaksu seaduse arutamisel, mis oli eelmine punkt, sotside esindaja Anti Allas rääkis meile sellest, et raha on ju igalt poolt puudu ja sellepärast tuleb muudkui makse tõsta. Aga siis sai üheskoos küsimuste ja ka Aivar Koka vastuste abil minu arust sotsidele täitsa sisukas koolitus tehtud, kui palju meil raisatakse raha rumalatesse kohtadesse ja et kui need raiskamised ära jätta, siis tegelikult ei peaks makse tõstma. Suisa vastupidi. 

Nüüd aga, mis puudutab [hääletust] – ikkagi, liiga optimistlik ma ei ole, et nad nii kiiresti õppisid. Ja tegelikult seda optimismi tugevalt kahandab ka see, et nende esindaja Piret Hartman oli täna siin infotunnis ja rääkis lühidalt sellest, et mõte nagu on tõesti hea, aga siis rääkis pikalt sellest, et neil on töögrupp tehtud, nad teevad analüüsi. Ja noh, ilmselt sinna see sotsidel sureb. Ja ta lõpuks tegelikult ütles ka välja, et nad ei kavatse seda toetada. Aga loomulikult, sotside parlamendisaadikud on ju oma mandaadis vabad ja ei tule ükski minister neile ütlema, kuidas hääletada. Nii et võib-olla lootust päris maha matta ei tasu, aga ma liiga optimistlik ka ei julge olla. 

16:42 Aseesimees Toomas Kivimägi

Arvo Aller, palun!

16:42 Arvo Aller

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Tõepoolest, kui EKRE oli valitsuses, siis kütuseaktsiisi langetamine oli selles mõttes tõhus, et kui tankima läksid, siis kütust läks paaki rohkem, kui raha keris. Nüüd on vastupidi, et raha kerib, aga kütust nagu paaki ei lähegi. See on nagu praktiline tähendus. Aga nüüd, see käibemaksu vähendamine on tegelikult ju puhas julgeoleku[abinõu]. Kui inimestel on kõht tühi, siis nad ei ole ka valmis oma kodumaad kaitsma. Ikkagi täis kõhuga, kui sul on korralik toit, kvaliteetne toit võimalik ära süüa, siis sa oled sa ka riigi suhtes palju patriootlikum. Sa näed, et riik hoolib sinust. Kas me võime seda käsitleda ka julgeolekuna?

16:43 Rain Epler

Aitäh! Ma veel enne, kui ma su küsimusele vastama hakkan, lihtsalt markeerin ära, et ma märkasin, et väga rõõmsa näoga Andre Hanimägi tuli saali. Ma vist ei eksi, ta esindab nüüd ju sotse, eks ole. Ta tundus olevat rõõmsa näoga. Äkki, mine tea, tuligi, et hääletada poolt, et hea asja teeb – paneb mehel näo naerule. 

Mis puudutab seda julgeolekuküsimust, siis tõepoolest, üks asi on see, et kui inimestel tuba on külm või kõht tühi, siis kindlasti nende patriotism kahaneb. Aga ma ütleksin veel, et inimestega vesteldes on välja tulnud, olgu oma tutvusringkonnas või mõnel suuremal rahvaüritusel, et aina rohkem on neid inimesi, kes tõsimeeli plaanivadki Eestist ära kolida. Nii et see on julgeolekuküsimus ka selles vaates, et mitte ainult meil on siin inimesed, kellel on tühjad kõhud, aga ei olegi inimesi. Tegelikult ongi inimestel raskeks läinud. Mõnikord satud kuskil välisriigis käima, siis see paneb päris imestama, kui odav seal on. Selles mõttes me oleme praegu kehvas seisus. Ja kindlasti sellel on mõju julgeolekule. Jällegi koputan koalitsioonisaadikute südametunnistusele: tulge kaasa meie hea algatusega!

16:44 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu, auväärt ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole. Arutelu ja otsuseid juhtivkomisjonis tutvustab rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann. Palun!

16:45 Annely Akkermann

Tere jälle, head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas eelnõu esimese lugemise ettevalmistamiseks 13. jaanuari istungil. Me tõdesime seda, et ka varem on analoogilisi teemasid arutatud. 

Eelnõu eesmärki kolleeg juba siin tutvustas. Samuti oleme küsinud ja saanud arvamuse Vabariigi Valitsuselt. Vabariigi Valitsus otsustas 16. jaanuari istungil eelnõu mitte toetada, kuna see tooks kaasa suure ning ebaefektiivse riigieelarvelise kulu. Rahandusministeeriumi hinnangul oleks kulu suurus aastas vähemalt 400 miljonit eurot. Ja valitsus põhjendab ka oma seisukohta: ükski teadaolev uuring või analüüs ei kinnita seda, et käibemaksu soodusmäära kehtestamine suurendab käibemaksutulu. Rahandusministeeriumi hinnangul tooks vähendamine kaasa riigieelarve kulu ja muidugi ka eelarvepositsiooni halvenemise. Arvestades riigirahanduse seisu ei ole selline meede otstarbekas ega efektiivne. 

Samuti juhitakse tähelepanu Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni soovitustele efektiivse maksumäära loomise või kujundamise kohta. Selle tähtis element on lai maksubaas ühe kindla määraga, milles puuduvad erandid või on neid vähe. Erinevate uuringute kohaselt kandub käibemaksumäära langetus hindadesse üle vaid osaliselt, osa langetusest läheb kaupmeeste ja tootjate kasumiteks, mistõttu jääb tarbija võit maksumäära langetusest väiksemaks. Seega, kuigi soodusmäärad võivad pakkuda lühiajalist survet hindu allapoole viia ja aidata teatud sihtrühmasid, on nende pikaajaline süsteemne efektiivsus piiratud. Maksusüsteemi lihtsuse ja tõhususe huvides tasub kaaluda alternatiivseid [abinõusid], nagu otsesed toetused madala sissetulekuga tarbijatele. Samuti tuuakse välja, et kuna jõukamad elanikud kulutavad toidule absoluutsummas enam, siis rahaliselt võidavadki enam need, kellel on võimalik rohkem toidule kulutada. Toidu osakaal madalama sissetulekuga inimeste [kulutustes] on küll kindlasti suurem, aga kuna nad saavad ikkagi lubada endale vähem ja võib-olla odavamat toitu, siis absoluutarvudes võtab selliste langetuste korral võidu jõukam osa elanikkonnast.  

Komisjonis tutvustas eelnõu samuti Rain Epler. Tema seisukohti ma siin ümber jutustama ei hakka, ta tegi seda ise enam-vähem samade argumentidega. Aivar Kokk päris komisjonis, et eelnõus on rõhutatud kartulit ja kas EKRE algatatud eelnõu mõte on ka taimetoidu pooldamine. Miks liha käibemaksu määra ei soovita alandada? Rain Epler täpsustas, et eelnõuga peetakse ikka silmas kõigi toiduainete käibemaksu. Kersti Sarapuu küsis valitsuse arvamuse kohta, seda ma juba tutvustasin. Andrei Korobeinik küsis, kuidas tuvastatakse, et Eestis müüdav kaup on ka päriselt Eestist [pärit]. Ta rõhutas ka, et Saksamaa praktika kohaselt on tava‑ ja luksustoidul erinevad maksumäärad. Kuidas eristada tava‑ ja luksustoitu, selle kohta arutelu komisjonis ei järgnenud. 

Komisjon langetas menetluslikud otsused. Konsensuslikult tehti ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda eilseks istungiks ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja. Hääletus toimus kolmanda menetlusotsuse üle ja ettepanek eelnõu tagasi lükata sai 5 poolthäält, vastuhääli oli 3 ja erapooletuid ei olnud. See on minu poolt kõik. 

16:50 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu teile! Teile on mõned küsimused. Arvo Aller, palun!

16:50 Arvo Aller

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma küsiks valitsuse seisukohast lähtuvalt. Te mainisite, et selle võrra laekuks raha eelarvesse 400 miljonit vähem. See tähendab seda, et teie mure on rohkem eelarve pärast, mitte inimeste toimetuleku pärast. Selle võrra inimesed ostavad ju kallimat toitu ja sellega nad peavad ka eelarvet üleval. Kuid te ütlesite ka seda, et valitsus ütles, et ühetaoline maksusüsteem peab olema. Kas siis muu maailm, kas siis teised peaministrid on nii lollid, et nad teevad kõik erisusi toiduainete puhul, ja meie oleme need ainukesed targad, kes lähevad ikkagi edasi täis[määraga], et oma inimestelt [kogu võimalik] käibemaks ka kallima toidu kaudu kätte saada?

16:51 Annely Akkermann

Aja kokkuhoiu mõttes ma jätsin mõned laused valitsuse seisukohast ette lugemata, sest see on kättesaadav eelnõu kaardil ka. Euroopa Liidu statistika kohaselt olid 2023. aastal toiduainete hinnad Eestiga võrreldes kallimad Luksemburgis, Iirimaal ja ka Soomes. Meie fraktsiooni nõunikud panid kaasa ka ülevaate käibemaksumääradest teistes riikides. Soome käibemaks toidule on näiteks 14%, aga ikkagi on toidu hind kallim kui meil. Iirimaa käibemaks toidule on 13,5%, aga sellest hoolimata on seal toit kallim kui Eestis. Aga see on kindlasti vaid valik riikidest. Mitte kõikides riikides ei ole alandatud toiduainete käibemaksu määra. 

Ja muidugi on maksualandusel alati eelarvemõju, sest eelarve on lõpuks üks, ta seob erinevad valdkonnad üheks. Nagu ma ütlesin, on siirded vaesuse vähendamiseks, sotsiaalsiirded pensionäridele, erinevate erivajadustega inimestele, lastele, peredele – nende kulude katteks me kogume makse. Neid haavatavamaid elanikkonnagruppe saab aidata eelkõige sotsiaalsete siiretega, mitte maksusoodustustega. Näiteks, ma ei tea, kui on puudega inimene, kes ei saagi tööle minna – teda ei aita mitte ükski maksusoodustus, sellepärast et tal ei ole sissetulekut. Teda aitab ikkagi see, kui üldiselt kogutakse makse ja ta saab vajaliku raha siirdetoetuse näol, ta saab enda eest hoolitseda. Ambivalentseid eesmärke on riigieelarves palju.

16:53 Aseesimees Toomas Kivimägi

Lauri Laats, palun!

16:53 Lauri Laats

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea kaasettekandja! Tõenäoliselt meil on sama analüüs, mille teie nõunikud teile andsid. Ja siin on välja toodud, et Euroopa keskmine tarbimismaksude osatähtsus kogu maksutulus on umbes 30%. Eesti riigis on 43%. See tähendab seda, et tarbimismaksud on meil kõrged. See igal juhul pärsib ostujõudu ja ostujõu tagamine on tegelikult majanduskeskkonnas praegu võtmesõna. Tarbija tuleb tagasi tuua. Kui me suudame toiduainete käibemaksu alla viia, siis, nagu tegelikult on näidanud teiste riikide praktika, tarbimine suureneb, käibed suurenevad. Ja see annab tõuke ettevõtluskeskkonnale ka, vähemalt sellele sektorile. Nagu teiegi ütlesite, siin on erinevaid näiteid: Iirimaal on see määr üldse null protsenti ja nii edasi. Kas te ikkagi ei arva, et Eesti inimesed ja meie ettevõtluskeskkond vajavad seda tõuget?

16:54 Annely Akkermann

Jaa, see on ka jälle mitmetahuline küsimus. Kui teisest küljest vaadata, mis probleeme me lahendame, siis keskkonda puudutavalt on peale jäätmete kogumise ja sorteerimise üks väga suur probleem toidu äraviskamine. See on ka teatud indikaator, et paljude inimeste jaoks ikkagi toit ei ole väärtuslik, seda võib ära visata, ja väga-väga suurtes kogustes. Teine aspekt on see, et üle poole Eesti täiskasvanud inimestest ikkagi toituvad liiga heldelt. 

Mida veel võiks öelda, on see, et Eesti maksukujunduspoliitika on olnud selline, et tarbija maksab. Eesti tulude osakaalus on tarbimismaksud suhteliselt kõrgemad võrreldes teiste riikidega ja suhteliselt madalamad on varamaksud. Kui tahta eelarve tulupoolt koguda ja samal ajal langetada 400 miljoni võrra toidu käibemaksu, siis peaks vaatama, mida asemele koguda. Sellele see eelnõu valgust ei heida. Kui 400 miljonit maksutulusid vähendada, siis kust ikkagi eelarvepositsiooni huvides asemele koguda? See on kindlasti selle eelnõu üks nõrkus.

16:56 Aseesimees Toomas Kivimägi

Rene Kokk, palun!

16:56 Rene Kokk

Tänan, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma pean ütlema, et äärmiselt nördima panev on kuulata sellist seisukohta, et siirdetoetuste abil inimestele toiduraha andmine on see õige lahendus. Ma arvan, te saate ise ka aru, et inimestel, kes saaksid muidu ise endaga hakkama, on väga keeruline minna – ma ütleksin, et see on viimane võimalus – taotlema kuskilt abiraha, et hakkama saada. Selle asemel võiksite tulla vastu ja toiduainete käibemaksu vähendada. Üle poole Euroopa Liidu riikidest teeb seda. Ja te räägite, et hea lahendus on see, et pakume seda võimalust! Kas te tahate, et inimesed tekitavad kuidagi mingi toiduahela: et nad tulevad paluma seda raha, et hakkama saada, ja siis on tänulikud valitsusele? Või mis see eesmärk on? Miks te ei käitu sedasi nagu ülejäänud Euroopa Liidu riigid, et aidata inimesi sellega, et toote toiduainete käibemaksu alla? Mis lähenemine see selline on?!

16:57 Annely Akkermann

Jah, te vist veidi hiljem tulite saali. Ma ütlesin, et need grupid, kes saavad sotsiaalseid siirdeid [riigi] maksutulu arvel, on eelkõige vanemaealised, eelkõige erivajadusega inimesed, lapsed, kes ei käi tööl. Nende tõttu on leibkonnad suuremad. Kaks inimest käib tööl ja võib-olla kolm või neli ei käi. Sotsiaalsed siirded on ikkagi neile inimestele, kelle [tööiga on juba läbi] või kes haiguse tõttu [on kodus] või kes veel pole tööjõuturule siirdunud – nende toetamiseks. Ja nende toetamiseks me peame koguma maksutulusid. Ja kui näiteks üks sügava erivajadusega inimene ei saa tööle minna, et teenida omale toidu ostmiseks raha, siis teda ei aita madalam toiduainete käibemaks, vaid ta peab saama sotsiaaltoetust, mille eest toitu osta. 

Jaa, absoluutarvudes muidugi toidu osakaal [kulutustes] on suhteliselt suurem madalamate sissetulekute juures, aga see on üksnes suhteliselt. Absoluutarvudes saavad toidule rohkem kulutada ikkagi suurema sissetulekuga inimesed ja seetõttu toidu käibemaksu alandus, kui see peaks hindadesse kanduma, toob leevendust eriti just kõrgema sissetulekuga inimestele. Seetõttu on Saksamaal toiduained jaotatud teatud baastoiduaineteks ja luksustoidukaupadeks. Aga kui keerukaks me selle ajame? Käibemaksusüsteemi keerukus ise maksab. Ma näen, Rene Kokk, et te sugugi minu vastusega rahule ei jää, aga ega mul paremat vastust ei ole.

16:59 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aga äkki on parem vastus Rain Eplerile. Palun, Rain Epler!

16:59 Rain Epler

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Tuli jälle see jutt, mida Reformierakond kasutab siis, kui tullakse mõne maksuga. Alguses räägitakse, et riigieelarves on raha vaja, ja julgeolek ja kõik see muu. Ja siis, kui tulevad vastuväited, järgneb jutt, et me tegelikult tahame saavutada, noh, näiteks mingeid looduskaitselisi eesmärke või püüame inimeste käitumist muuta ja neid ümber kasvatada ja nii edasi. Äkki sa ikkagi ütled, kumba pidi see siis on? Kas te tahate hoida toiduainete käibemaksu kõrgel selle pärast, et – kuidas teil see väljend oligi? – osa inimesi sööb liiga heldelt, et Eesti inimesed saaksid vähem heldelt süüa, või selle pärast, et te loodate riigieelarvesse suuremaid tulusid? Kumb see põhiline juhtmõte nagu on?

17:00 Annely Akkermann

Põhiline on ikka see, et me kogume riigieelarvesse tulu. Valitsus ütleb ka oma vastuse esimeses sisulises lõigus, et see eelnõu vähendaks riigieelarve tulusid 400 miljonit aastas ja me seda lubada ei saa. Ja on toodud veel argumendid, miks see ei ole hea mõte: see aitaks rohkem neid, kelle sissetulekud on suuremad, ja vähem neid, kellel on tõesti raha puudu, et osta endale meeldivat toitu. Eelnõu ei paku välja lahendust, kuidas teisiti koguda see 400 miljonit, aga eelarvepositsiooni me peame hoidma. Eelarve tasakaalu on ka vaja hoida, see on tähtis eesmärk.

17:01 Aseesimees Toomas Kivimägi

Vladimir Arhipov, palun! 

17:01 Vladimir Arhipov

Aitäh, lugupeetud juhataja! Väga austatud rahanduskomisjoni esimees! Ma vaatan teile otsa ja ma näen, et see on nii tore inimene, kes seisab siin Riigikogu ees ja Eesti rahva ees. Ja ma olen kindel, et ka kõik teised koalitsioonisaadikud on toredad inimesed. Mul on küsimus, et kuidas siis nii toredad inimesed teevad mittetoredaid otsuseid. Miks te ei salli Eesti rahvast? Miks te ei lase teha kas või mingisuguseidki leevendusi inimestele, kes väga raskelt saavad oma toimetulekuga hakkama? Sest kui te väidate, et inimesed saavad sotsiaaltoetust, siis tegelikult see toimetulekutoetus, mida mõned Eesti inimesed saavad, on ju naeruväärne.

17:02 Annely Akkermann

Härra Arhipov, ma jätkan vastukomplimendiga: te olete samuti väga sümpaatne ja Eesti inimesed kõik ka. Ja põhimõtteliselt on inimesed oma väärtuselt võrdsed. Mis puudutab toimetuleku[toetuse] saajaid, siis toimetuleku[toetuse] saajaid see käibemaksualandus ei aitaks. Ma ei teagi, kui palju see toimetulekupiir praegu täpselt on, aga isegi kui inimene kogu selle raha eest ostaks toitu ja selle käibemaks oleks 10% väiksem, oleks see kaunis napp summa. Tegelikult tuleb käibemaksu [rohkem] koguda ja eesmärk peaks olema võib-olla toimetulekupiiri ja rahvapensioni piirmäära tõsta. Ja et seda teha, selleks tuleb koguda makse.

17:03 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aleksandr Tšaplõgin, palun!

17:03 Aleksandr Tšaplõgin

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma kuulan, mida te siin räägite, ja ei saa aru, kas te siiralt usute, et odav toit on halb, aga kallis toit on hea.

17:04 Annely Akkermann

Ma olen siiras kõikides asjades, mis ma räägin ja teen. Aga toidu hinnal on rohkem komponente kui käibemaks. Ja nagu ma enne ütlesin, Saksamaal [tehakse vahet], mis on baastoiduained ja mis on luksustoiduained. Toidul ja toidul on vahe.

17:04 Aseesimees Toomas Kivimägi

Siim Pohlak, palun!

17:04 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Siin see vastuste ja küsimuste voor on päris pikk juba olnud. Mulle on jäänud kõlama see loogika, et toiduainete käibemaks peabki kõrge olema, sest äkki muidu inimesed ostavad liiga palju süüa. Kas see on mingi sarnane loogika, nagu oli Jürgen Ligil automaksu puhul, et [oleks hea, kui] inimesed vähem autosid ostaks ja vähem autosid kasutataks? Siin on sama loogika, et inimesed vähem süüa ostaksid, eriti jõukamad inimesed. See on [nagu] ikkagi mure tervise pärast. Kas ma saan sellest õigesti aru? 

Ja mul on teile üks hästi halb uudis ka. Te rääkisite siin erivajadusega inimesest, kes ei saa võib-olla tööle minna. Tegelikult on Reformierakonna majanduspoliitika tagajärjel Eestis väga suur arv supertublisid töömehi-naisi, kes ei saa samuti tööle minna, aga seepärast, et nende töökohaks olnud ettevõte on pankrotti läinud. Neid inimesi ei ole mitte 100 või 1000, neid on täna kümneid tuhandeid. Ja kui nüüd mõelda selle teie loogika peale, et kõigile neile on vaja toetust maksta, siis kas ei oleks ikkagi lihtsam luua selline majanduskeskkond, kus inimesed ei vaja toetusi, kus kõik tulevad omadega toime, nii ettevõtjad kui ka üksikisikud? See oleks ju oluliselt lihtsam kui kogu aeg eurosid kokku korjata ja siis jälle abivajajatele ümber jagada. Reformierakonna retoorikast paistab selgelt …

17:05 Siim Pohlak

… et te nagu viitegi ühiskonda abitusse seisundisse, et siis saaks neile neid eurosid jagada. Palun vastake nendele küsimustele.

17:06 Annely Akkermann

Härra Pohlak, te olete minust ja Reformierakonna poliitikast kindlasti valesti aru saanud. Reformierakonna poliitika on liberaalne ja üksikisiku vabadusi, aga ka kohustusi ja õigusi austav. Ma ei tea, missugustele andmetele [tuginedes] te väidate, et meil on väga suur tööpuudus. Töötukassa andmete järgi on tööpuudus pigem madal ja paljud ettevõtted otsivad tööjõudu. Alati on töötuid, majandus restruktureerub, inimesed vahetavad töökohti, võtavad vabasid kuid, omandavad uusi oskusi. Tööpuudus kusagil 5% tööealistest on selline normaalne hügieenitegur. Inimesed saavad võtta vabalt ja saavad oma oskusi [täiendada], näiteks ümber kvalifitseeruda. Ja kindlasti ei ole Reformierakonna seisukoht see, et toit peaks olema kallis. Toit peaks olema kättesaadav.

17:07 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Aleksandr Tšaplõgin, palun!

17:07 Aleksandr Tšaplõgin

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Keskerakonna fraktsioon on selles Riigikogu koosseisus teinud kolm korda ettepaneku toiduainete käibemaksu alandada. Selleks on tõsised põhjused. Esiteks on kiire hinnatõusu tõttu paljud Eesti elanike jaoks [tähtsad] toiduained muutunud luksuskaubaks. Maksu alandamine aitaks muuta toiduained kättesaadavamaks. Seda näitavad paljude Euroopa riikide kogemused ja meil on põhjust usaldada nende riikide kogemusi. 

Meie valitsus väidab, et maksu alandamine ei aita hindu vähendada. Kuid meil ei ole alust arvata, et meie ministrid on pädevamad kui nende kolleegid Kreekas, Soomes või Saksamaal. Maksu alandamine muudab toiduained kättesaadavamaks, see on fakt. Kolleeg Lauri Laats saab sellest pikemalt rääkida. 

Samuti on fakt, et eelarve tulud selle [muudatuse tõttu] vähenevad, kuid eelarve täitmiseks on viise, mis ei nõua meie kodanike taskute tühjendamist. Meie teeme ettepaneku kehtestada solidaarsusmaks pankade kasumilt ja rahvusvaheliste korporatsioonide kasumilt. Maksud tuleb võtta sealt, kus on raha. Meie inimestel ei ole enam raha. Solidaarsus ei ole lihtsalt ilus sõna. Solidaarsus peab olema meie maksupoliitika eesmärk. Seetõttu kutsume üles toetama seda eelnõu.

17:09 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu teile! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel kolleeg Rene Kokk, palun!

17:09 Rene Kokk

Tänan, hea juhataja! Lugupeetud kolleegid siin saalis ja kõik, kes meid vaatavad ja kuulavad! Jaa, on tõsi, et sellise sisuga eelnõu on siin saalis ka enne mitmed korrad olnud. Ja väga kahju on, et lõpptulemus on jälle sama: koalitsioon lükkab selle kraavi. Aga nagu ma enne ka ütlesin, võib-olla enne, kui me jõuame siin hääletuseni, jõuavad sotsiaaldemokraadid vahepeal oma tubades YouTube'i sisse tippida sellise pealkirja nagu "Toiduhindadele madalam käibemaks". Nad leiavad sealt ühe sotsiaaldemokraadi tegemas valimisreklaami, mille sisu on sisuliselt sama, mille üle me täna siin arutame. Ime küll, et ma seda ütlen, aga täitsa mõistliku sisuga klipp on seal üleval, küll juba mõned aastad vana. Aga suures pildis tahaks loota, et sotsiaaldemokraadid tulevad täna oma juurte juurde tagasi ja saavad ise ka aru, et inimestele vastutulemine sel moel, et toiduainete käibemaks langetada 5%-le, on praeguses olukorras väga-väga vajalik.  

Nüüd, siit on täna küsimuste-vastuste voorus läbi käinud, et tegelikult on Euroopa Liidus väga paljudes riikides käibemaks kas siis osaliselt või kõikidel toiduainetel madalama maksumääraga. See jääb sõltuvalt riigist 0–15% vahele. Teadupoolest on meil täna käibemaks 22% ja selle aasta suvest saab olema 24%. Käibemaks tõuseb, nii et olukord läheb veel hullemaks. Maksudena on inimestelt raha ära võetud. Tulumaksu [tõusu] tõttu saame vähem palka sellest aastast ja käibemaks suvel lisaks muudele maksudele, mis meil siin on, tõuseb veel. Oleme saanud omale automaksu juurde ja meie majutusasutuste käibemaks tõuseb, rääkimata sellest, et inflatsioon on inimestelt väga palju raha rahakotist ära võtnud. Ja hea on, kui inimestel on olemas töökohad, sest tegelikult ka töökohad ja ettevõtjad on väga tugeva löögi all.  

Nüüd, selle ettepaneku toiduainete käibemaksu vähendada on siin saalis teinud erinevad erakonnad, aga kahjuks see pole siiamaani läbi läinud. Aga [selle ettepaneku] on mitmeid kordi teinud ka Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, kes on selgelt välja toonud, et on vaja langetada toiduainete käibemaksu, et meie toiduainetööstust ja põllumehi toetada ja anda tarbijatele võimalus osta kodumaiseid toiduaineid. Ja tegelikult eestlane on iseenesest seda usku, et [õige on osta] kodumaist [kaupa] ja süüa siin toodetud toiduaineid. Aga loomulikult on inimene hinnatundlik ja teeb kahjuks sageli valikuid selle järgi, mis poes parasjagu odavam on. Ei ole ka mingi saladus, et on hulk riike, kes tegelikult doteerivad omamaiste toiduainete väljaviimist, ja see [kaup] tuleb meile dumping-hinnaga sisse. Nii et hädasti on vaja tulla appi meie inimestele ja ettevõtetele ning vähendada see käibemaks 5%-le.  

Me ju kõik teame, mida on meil teinud energia hinnad. Kõik sisendid, ka tootjatel ja töötlejatel, on oluliselt kallimaks läinud. Ja ikkagi üks [võimalus] natukenegi inimestele vastu tulla on see käibemaksu ülevaatamine. Siin enne komisjonipoolne ettekandja ütles, et jah, eri riikides on erinevad meetmed ja toidu hind on nii- ja niisugune. Noh, peab ka meelde tuletama, et eri riikides on täiesti erinevad sotsiaaltoetused. Meil ei ole mõtet võrrelda Saksamaa ja Eesti sotsiaaltoetusi, need on täiesti erinevast klassist. Kui me midagi võrdleme, siis me peaks võrdlema võrreldavaid asju.  

Nüüd, siin on põgusalt täna läbi käinud, kui suure osa ühe leibkonna väljaminekutest või kuukuludest moodustab toit. Üldiselt on arvestatud, et see on statistiliselt 20–30% vahel. Ja rääkida seda, et käibemaksu ei saa vähendada sellepärast, et siis rikkad saavad kuidagi soodsamalt toidukorvi kätte – noh, see on selline suusoojaks jutt. Inimesi, kellel on väiksem sissetulek, siiski see aitab. 

Ma palun lisaaega.

17:14 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kolm minutit lisaks.

17:14 Rene Kokk

Aga kahjuks on meil üldse selline trend, et me kipume nagu just toetama neid inimesi, kes iseendaga tegelikult paremini hakkama saavad. Ma toon siia teema juurde näiteks kas või autode toetuse. Täna me toetame elektriautode soetamist 4000 euroga. Jah, see meede võis kunagi tõesti mõistlik olla, aga täna oleme olukorras, kus me tegelikult toetame nii auto soetamise kui ka auto aastamaksu kaudu neid inimesi, kes suudavad omale osta elektriauto. Ja need inimesed on valdavalt jõukamad inimesed. [Nende] autode hinnaklass on oluliselt kallim kui suuremal enamusel, mida meie inimesed kasutavad. Nii et see on üks näide sellest – tulen selle juurde tagasi –, et me tegelikult anname soodustusi just nendele inimestele, kes tegelikult endaga ise hakkama saavad. 

Ja kuna toit, ravimid, eluasemekulud ja ka energiakulud võtavad väga suure osa [paljude] inimeste igapäevasissetulekutest, siis see on üks põhjus, miks me tihti kuuleme, et noored ütlevad, et mul ei ole siin Eestis midagi teha, kõik on nii kalliks läinud, tööd mul ei ole, väljavaated on kehvad, ma lähen kuskile, kus on nagu paremad tingimused. 

Me peame selle üle väga hoolega mõtlema, ka valitsus peab väga hoolega mõtlema. Tegemist on suure julgeolekualase küsimusega. See ei ole ainuüksi maksualane küsimus, et täidame eelarve või saame nii palju rohkem raha juurde. Tegelikult see mõjutab suures pildis väga paljusid elualasid. Ja kui inimesed ära lähevad, siis kellele meil see Eesti riik üldse on või kes meil makse maksavad. Seda ei saa vaadata nii kitsarinnaliselt, nagu meil kiputakse valitsuses seda Exceli tabelit vaatama: et numbrid sisse ja miinus sinna, pluss tänna ja siis saame mingi numbri. Need asjad ei ole tihti üldse nii lihtsad, nagu tundub. 

Ja kokkuvõtteks tahan öelda seda, et EKRE on küll selgelt sellel seisukohal, et toiduainete käibemaksu langetamine 5%-le praeguses olukorras on Eesti inimeste toimetulekuks hädavajalik ja kindlasti ka samm, mis aitab meie enda toiduainetootjaid ja -töötlejaid. Ma loodan, et ka sotsiaaldemokraadid tulevad oma juurte juurde tagasi ja saavad sellest aru, et tegelikult on ikkagi vaja toetada meie inimesi ja ettevõtjaid. See 5%-line käibemaks tuleb ära teha, et ettevõtetele ja inimestele vastu tulla. Aitäh!

17:17 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh! Ja nüüd siis tänase päeva enim oodatud sõnavõtt: Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Andre Hanimägi. Nii palju üleskutseid on olnud, nii palju ootusi on ja nüüd meil on võimalus kuulata seda.

17:17 Andre Hanimägi

Aitäh! Head kolleegid! Lugupeetud juhataja ja head inimesed, kes meid täna vaatavad! Tõepoolest ei ole meil siin minust paremal viibivate saadikutega väga paljudes küsimustes väga palju ühist, aga toidu hinnad on asi, mille pärast ka sotsiaaldemokraadid on väga mures. Toiduained on kallid ja käibemaksumäär, nii nagu siin sai räägitud, on toiduainetel tõepoolest Eestis suur. [Aga selles osas] on erandeid, ka meie lähiriikides. Ja just sellepärast meie minister, sotsiaaldemokraat Piret Hartman teeb päriselt, sisuliselt tööd, et analüüsida, kas [ja kui,] siis kuidas toiduainetel käibemaksumäära langetada.  

Siin enne oli juttu, et ainult sotsiaalmeedias ei saa oma tööd teha. Ma ütlen vastu, et selliste eelnõudega, mis ausalt öeldes ei vasta küll kuidagi hea õigusloome [tavadele, ka kuhugi ei jõua.] Öelda, et 400 miljonit ei ole mingisugune raha, nii nagu EKRE on oma seletuskirjas öelnud, et mitte mingit mõju riigieelarvele ei ole – no paraku on see totaalne vale. 400 miljonit on ikkagi väga suur raha. Loomulikult, opositsioonis olles on väga lihtne öelda, et tuleb riigikaitsele anda rohkem raha, tuleb toiduainete käibemaksu summast 400 miljonit nagu naksti ära võtta, ka automaksu 200 miljonit ei ole mingi raha. Paraku koalitsioonis olles tuleb neid asju vaadata terviklikult. 

Ja selle jaoks sotsiaaldemokraadid vaatavadki ja mõtlevadki, kuidas seda [langetamist] tegelikult teha saaks ja milline oleks tegelik mõju. Vaadake, seda peab sisuliselt analüüsima mitmel põhjusel. Esiteks, nagu enne oli ka juttu, Eestis on poliitilisi jõude ja väga palju erinevaid eksperte, kes ütlevad, et toiduainete käibemaksu langetamist ei ole mõtet ette võtta, sellepärast et see ei kajastu lõpphindades. Me peame selle eeltöö ära tegema. Me ei saa teha sellist eksperimenti, 400‑miljonilist eksperimenti ja pärast vaadata inimestele otsa ja öelda, et aga tegelikult see käibemaksulangetuse mõju teieni ei jõudnudki, vaid jõudis kaupmeheni ja võib-olla ka tootjani, aga mitte teieni. Need asjad tuleb enne läbi rääkida. 

On ka argument, et me ei tohiks tekitada bürokraatiat ja sellepärast peaks olema kindlasti käibemaksumäär kõikidel toiduainegruppidel täpselt samasugune. Ma sellega üldse nõus ei ole. Paljud Euroopa riigid [teevad teisiti] ja ma ei näe mitte mingit põhjust, miks Eesti ei saaks olla see Euroopa riik, kes ikkagi kaalub väga hoolikalt, millised toiduainegrupid võiksid olla madalama käibemaksumääraga. Siin on olnud väga palju juttu sündimusest. Riigikogu Toimetised keskenduvad sellele ja ma kutsun kõiki üles seda lugema, seal on väga põnevad arutelud. Mina näen väga selgelt, et meil ei ole vaja kõiki toidugruppe käibemaksuga madalamalt maksustada. Näiteks võiksid need olla lastetoidud ja kõik muu, mis on tõepoolest esmatarbekaup, mis on tõepoolest vajalik.  

Jutt, et see eelnõu on EKRE-l kuidagi eelarveneutraalne, vaat sellest ma ei saa aru. Lootus, et inimene ostab nüüd siis, ma saan aru, ühe leivapätsi asemel viis leivapätsi ja riik saab ikkagi oma käibemaksu[summa] kätte – võib-olla see on EKRE loogika, mina sellest loogikast igatahes aru ei saa.  

Teine osa [probleemist] on loomulikult seesama 5%, mida EKRE on oma selgituskirjas näidanud. Te teate kindlasti väga hästi, et käibemaksumäärad Eestis on – hea Rain, sa ju kuuled mind – 9% ja 13%. See tähendab seda, et kui sa 5% [kehtestad] millelegi, siis sa pead näitama ka, millise käibemaksumäära sa ära kaotad, kas selle 9% või 13%. Nii et, head sõbrad, toiduainete … 

Ma palun natuke lisaaega, kolm minutit.

17:22 Andre Hanimägi

Head sõbrad! Toiduainete hinnad on kallid, see on selge. Me peame sellega süsteemselt tegelema, me peame otsima, millised on need [õiged] viisid. See eelnõu paraku ei anna ühtegi lahendust, vastupidi, see lausa naeruvääristab tegelikult seda teemat. Öelda, et mitte mingit mõju ei ole riigieelarvele, on lihtsalt vale. Ja ma väga soovin, et kui me päriselt tahame toiduainete käibemaksu langetada, siis me peame väga hoolikalt mõtlema, kuidas seda teha: kuidas seda teha nii, et päriselt inimesed saaksid sellest lõpuks reaalset kasu. Aitäh!

17:22 Aseesimees Toomas Kivimägi

Väga suur tänu! Võtan jätkuvalt esmalt sõnavõtud, sellepärast et võib-olla ka järgmises sõnavõtus puudutatakse mõnede kolleegide seisukohti. Nii et Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Anti Haugas, palun!

17:23 Anti Haugas

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Arutame täna toiduainete käibemaksu langetamist. Kuigi idee võib esmapilgul tunduda atraktiivne ja lihtne lahendus toimetulekuraskuste leevendamiseks, näitab kogemus erinevatest riikidest, et tegelikkuses see ei anna eelkõige lõpptarbijale oodatud tulemust. Käibemaksu langetamise probleem seisneb selles, et mõju lõpptarbijale on sageli minimaalne.

Näiteid võib maailmast tuua erinevaid. Toon näite siit lähedalt, meie naaberriigist Rootsist, kus prooviti esmakordselt toiduainete käibemaksu langetamist 1996. aastal. Sel puhul läks isegi hästi ning käibemaksu langetamise mõjust jõudis lõpptarbijani koguni 60%. Kahjuks see on üks kõige positiivsem näide, mida me oskame Euroopast tuua. Oluliselt negatiivsemaid näiteid on olnud Rumeenias, Ungaris, Portugalis ja ka teistes Euroopa riikides. Madala sissetulekuga perede toidukorv ei ole muutunud oluliselt odavamaks.

Ma tegin ka ise ühe hästi lihtsa arvutuskäigu. Oletagem, et toidukorvi hind on 150 eurot kuus – lihtsalt arvutan ümmarguste numbritega. Kui me langetame käibemaksu 10%, siis lõpptarbijale jääb väga optimistlikus vaates rohkem kätte maksimaalselt 7 eurot kuus. Aga teiselt poolt, kui me vaatame kulu riigile, siis kulu riigile on selle toiduaine liikumise ahela jooksul kordades kõrgem. Ja siit tekibki filosoofilisem küsimus, mida me soovime: kas me soovime muuta riiki ebaefektiivseks ja meetmega, mis justkui peaks tooma tulu lõpptarbijale, pigem rikastada kaupmehi või me soovime efektiivselt raha kokku koguda ning suunata selle sihitatult sihtgruppidele, kes tegelikkuses kõige enam abi vajavad? Selle võidetud 7 euro asemel, kui täpsemalt sihtida, on eelkõige abivajajaid võimalik toetada kordades suuremate summadega. 

On ka näiteid, kus hinnad on käibemaksu langetamise tõttu vaid ajutiselt langenud ja taastunud täpselt samale tasemele juba mõned kuud hiljem. See oleks riigile väga kallis meede ning selle rahastamiseks ning ühtlasi eelarve tasakaalus hoidmiseks tuleks vähendada kulutusi muudele sihipärastele abimeetmetele. Ja nagu me teame, abimeetmed on ju suunatud kõige haavatavamatele gruppidele. Meie eesmärk ei saa olla kaubandussektori kasumite suurendamine või jõukamatele inimestele mahukamate soodustuste loomine, kes nagunii tarbivad rohkem. Jällegi, loogika on lihtne: mida kallim on sinu igakuine toidukorv, seda suurem oleks sinu igakuine võit [käibemaksu langetamisest]. Ja proportsionaalselt võidavad [vähem] just väiksema toidukorviga leibkonnad. 

Odavad hinnad ei saa olla vabaturumajanduses majanduspoliitika peamine eesmärk ja ma arvan, et see on üks suurimaid filosoofilisi eriseisukohti, mida on Reformierakond kandnud. Meie siht peab olema üldise jõukuse kasvatamine ja sihitatud toetus abivajajale. Majanduspoliitikas peame sekkuma targalt ja nii, et sellest võidaksid just need, kes tõepoolest abi vajavad. 

Seetõttu ma soovitan ka kõikidel teistel erakondadel ja saadikutel tõsiselt kaaluda selliste ettepanekute tegemist. Tasub mõelda, kas universaalne meede, nagu toidukaupade käibemaksu langetus on, suudab tegelikult täita eesmärki, mille poole te olete oma sõnul püüelnud. Ehk on mõistlikum keskenduda sihitatud ja tõhusamatele meetmetele, mille mõju jõuab päriselt nende inimesteni, kes enim abi vajavad. Aitäh!

17:27 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu teile! Vastusõnavõtt Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel. Lauri Laats, palun!

17:27 Lauri Laats

Aitäh! See teema, mida me käsitleme, on tõesti väga oluline ja tegelikult osa saadikute sõnavõtud panevad hämmastuma. Praegu on inimeste ostujõud langenud ja ootus, et kuskilt tuleb leevendus, on väga suur. Ja loomulikult tuleb leevendust pakkuda just nimelt esmavajaduste täitmiseks, esmatarvete ostmiseks, mille hulka kuuluvad ka toiduained. Igal juhul Eesti peab võtma eeskuju teistest Euroopa Liidu riikidest, kus käibemaksumäär on toiduainetel tunduvalt madalam kui käibemaksu tavatariif. Loomulikult siin on veel erinevaid aspekte, mis puudutavad eriti majandust, ja sellest on siin eelkõnelejad ka rääkinud. 

Aga miskipärast ei taheta aru saada, et majanduses on oluline tarbimine. Kui tarbimine on pärsitud, siis see majandustõusule mitte mingil viisil kaasa ei aita, vaid vastupidi, pärsib seda. Ja kui me vaatame seda analüüsi, mis on kõikidele Riigikogu liikmetele kättesaadav, siis Euroopas keskmiselt on tarbimismaksude osatähtsus kogu maksutulus 30%, Eesti riigis on see 43%. Loomulikult on see majanduse käekäigus väga suur pärssiv faktor. Ja sotsiaal-majanduslikult [mõjub väga halvasti], et me ei ole suutnud majandustõusu tagada. Meil on väga suur hulk inimesi, kes elavad absoluutses või suhtelises vaesuses, ja nemad muidugi ootavad leevendust. Ja see leevendus kindlasti peitub toiduainete käibemaksu langetamises. Mis puudutab ohtu, et see [mõju ei jõua] lõpptarbijani, siis loomulikult on selle jaoks vaja riigipoolset regulatsiooni, et selline asi ei juhtuks. Nii et kõik on teostatav. Aitäh!

17:29 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh! Vastusõnavõtt Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel, Rain Epler, palun!

17:29 Rain Epler

Aitäh, härra eesistuja! Näed juhtuski nii, et oli õige mõte lasta see teine sõnavõtt ka ära pidada. Sealt tuli veel lisa. Muidugi see, et Anti Haugas puldis on, näitab, et kohalikud valimised tõesti lähenevad. See mõju minimaalsuse jutt, mida Haugas rääkis, ma tegelikult adresseerisin juba oma sõnavõtus. Ja enda arvates põhjendasin ka lihtsalt ära, kuidas sellele saab valitsus hästi kaasa aidata, et mõju jõuaks tarbijateni. Ei maksa teha asju nii, et langetad käibemaksu ja näiteks peaminister või rahandusminister ütleb, ma ei tea, et koalitsioonipartnerite survel langetasime, aga niikuinii ettevõtjad võtavad selle endale kasumisse. Küll nad siis võtavadki. 

Neile tuleb anda sõnum, et töötagem riigis koos. Kandke see kasu inimestele edasi, me jälgime, et te seda teeksite. Siis ettevõtjad mõtlevad oma koosolekul, et ei tea, mida [minister] mõtles selle lausega, ja et parem on vist tõesti ka tarbijatele edasi kanda see [maksulangetuse] mõju. 

Nüüd, see Hanimägi jutt, justkui me tahaks teha mingi süsteemi, et inimesed saavad hakata käibemaksu riigilt tagasi küsima. Ei, ei taha teha sellist süsteemi. Seal oli midagi, et inimene ostab viis pätsi leiba ja siis läheb küsib riigilt käibemaksu tagasi. Ei, sellist plaani meil ei olnud, Andre on vist millestki valesti aru saanud. Tõepoolest, see, et Euroopa käibemaksureeglistikus on lubatud kaks erandit, on hästi teada: saab olla nullkäibemaks, siis standardmäär ja seal vahel veel kaks erandit. See on hästi teada. Põhjus, miks eelnõus justkui see asi ei klapi – aga seda saab muudatusettepanekutega parandada –, on see, et antud eelnõu puhul valitsus ei tegutsenud nii kiiresti kui mõne muu eelnõu puhul, millega neil endal kiire on. Kui me eelnõu sisse andsime, siis oleks määr veel klappinud, aga vahepeal need määrad muutusid. Aga seda saab kenasti muudatusettepanekutega parandada, nii et see ei ole suur probleem. Aitäh!

17:31 Aseesimees Toomas Kivimägi

Väga suur tänu! Hea kolleeg Andre Hanimägi, vastusõnavõtule vastusõnavõttu teha ei saa. Nii et vabandan! Vastusõnavõtt … (Saalis räägitakse.) Aga sa rääkisid peale tema ettekannet, nii et sul oli võimalus oma ettekandes oma vastuseisukohti väljendada, nii et selles mõttes … Head kolleegid, siiralt kordan veel kord: vastusõnavõtule vastusõnavõttu ette nähtud ei ole. 

Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 539 esimesel lugemisel tagasi lükata. Peame seda ettepanekut hääletama ja asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde. 

Väga lugupeetud Riigikogu liikmed, oleme eelnõu 539 juures. Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 539 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

17:35 Aseesimees Toomas Kivimägi

Selle ettepaneku poolt hääletas 53 Riigikogu liiget, vastu oli 17, erapooletuid 0. Ettepanek leidis toetust. Eelnõu 539 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. 

Head kolleegid, olemegi teisipäevase päevakorraga saanud ühele poole. Kui esmaspäeval oli suur debatt, et taheti teisipäevaks punkte juurde panna, siis ma pean juhatuse liikmena tunnistama, et juhatus on lubamatult leebe olnud ja lasknud teisipäevaks liiga palju punkte panna. Eks me õpime. Me oleme alles noored ja harjutame ja katsume järgmine kord niisuguseid vigu vältida. 


3. 17:35

Kaebemenetlust käsitleva lapse õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolliga ühinemise seaduse eelnõu (534 SE) teine lugemine

17:35 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aga nüüd, head kolleegid, oleme jõudnud kolmanda päevakorrapunktini: Vabariigi Valitsuse algatatud kaebemenetlust käsitleva lapse õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolliga ühinemise seaduse eelnõu 534 teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, sotsiaalkomisjoni aseesimehe Riina Solmani.

17:35 Riina Solman

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees. Lugupeetud kolleegid siin saalis ja kes te jälgite meid oma tubades ja inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Minu ülesanne on anda ülevaade kaebemenetlust käsitleva lapse õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolliga ühinemise seaduse eelnõu teise lugemise menetlusest juhtivkomisjonis esimese ja teise lugemise vahel.

Kaebemenetlust käsitleva lapse õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolliga ühinemise seaduse eelnõu 534 algatas Vabariigi Valitsus 4. novembril 2024. aastal ja Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks sotsiaalkomisjoni. Kaebemenetlust käsitleva lapse õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolliga ühinemise seadusega ühineb Eesti Vabariik ÜRO lapse õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolliga, mis käsitleb kaebemenetlust ja millega võimaldatakse osalisriikide lastel pöörduda ÜRO lapse õiguste komitee poole lapse õiguste konventsioonis ning laste kaasamist relvakonfliktidesse käsitleva lapse õiguste konventsiooni fakultatiivprotokollis ja lapse õiguste konventsiooni laste müüki, laste prostitutsiooni ja pornograafiat käsitlevas fakultatiivprotokollis sätestatud õiguste rikkumise tõttu selles riigis, kui riigisisene õigussüsteem ei ole pakkunud tõhusaid õiguskaitsevahendeid. Konventsiooni eesmärk on tagada lapse õiguste parem kaitse kogu maailmas, kõigile lastele, ilma diskrimineerimiseta. 

Eelnõu 534 esimene lugemine toimus 2024. aasta 5. detsembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 19. detsember 2024. aastal kell 17.15. Riigikogu liikmed, komisjonid ja fraktsioonid eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitanud. Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas eelnõu 534 peale esimese lugemise lõpetamist 14. jaanuaril 2025. aastal ja istungil osales ka Sotsiaalministeeriumi esindaja. Sotsiaalkomisjon otsustas 14. jaanuaril 2025. aastal esitada eelnõu 534 teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 22. jaanuaril 2025. aastal ettepanekuga teine lugemine lõpetada ja viia läbi lõpphääletus. Juhtivkomisjoni ettekandjaks määrati aseesimehena mind, Riina Solmanit.

Seega olen ma teile andnud ülevaate menetlusest juhtivkomisjonis ja kui on küsimusi, siis ma vastan.

17:39 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Züleyxa Izmailova, palun! Kuigi, tõepoolest, teisel lugemisel on põhimõtteliselt kõigil õigus esineda, aga kuna Züleyxa on paberiga, siis tema ettekanne ei ole mitte kui pelgalt Riigikogu liikme nimel, vaid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel.

17:39 Züleyxa Izmailova

Aitäh! Ma tänan kolleeg Riinat selle tutvustuse eest ja natukene avaksin omalt poolt veel ühe tahu, mis minu nägemuse järgi on ka oluline ära märkida. 

Nagu sai öeldud, selle fakultatiivprotokolliga ühinemine annab võimaluse tugevdada laste õigusi rahvusvahelisel tasandil. Mis on võib-olla jäänud natukene tagaplaanile, on see, et selle protokolliga antakse ÜRO lapse õiguste komiteele pädevus uurida tõsisemaid süstemaatilisi laste õiguste rikkumisi. Komitee saab hinnata juhtumeid, kus laste õigusi on rikutud. Sealhulgas võib kliimaõigust käsitlevate küsimuste puhul arutluse alla tulla lapse õiguste konventsiooni artikli 6 rikkumine, mis sätestab õiguse elule ja arengule, või artikli 24 rikkumine, mis käsitleb õigust tervisele ja elukeskkonna kaitsele. Näiteks 2019. aastal esitas Greta Thunberg koos 15 teise lapsega ÜRO lapse õiguste komiteele kaebuse, milles pöörati tähelepanu valitsuse tegevusetusele kliimakriisi lahendamisel.

Kliimaõiglust puudutavate juhtumite käsitlemine on kahjuks aina aktuaalsem. 2024. aasta registreeriti ajaloo kõrgeima CO2-tasemega aastaks. Selle põhjuseks on peamiselt fossiilkütuste põletamine, metsade raadamine ning soojeneva ookeani vähenenud võimekus süsinikku siduda. Globaalsete kliimameetmete rakendamise aeglus ja kasvav energia tarbimine on seda probleemi veelgi süvendanud ja see mõjutab otseselt ja aina enam meie kõigi laste tulevikku, elu ja tervist. Ma loodan, et meie vastutavad poliitikud, praegused ja tulevased, võtavad meie ees seisvaid väljakutseid täie tõsidusega ja teevad endast kõik, et anda [vajalik] panus planeedi ökosüsteemi olukorra halvenemise peatamiseks, ja et Eesti lapsed ei pea seda võimalust kasutama ja oma õiguste kaitseks rahvusvahelise institutsiooni poole pöörduma.

Head kolleegid! Meie ühine missioon on ehitada ühiskonda, kus ükski laps ei tunneks, et tema õigusi on eiratud või nendest üle sõidetud. Kaebemenetluse võimalus ÜRO tasandil annab meie lastele lisakindluse, et nad pole oma murega üksi. Palun teil toetada eelnõu 534 ning teha kõik selleks, et iga laps Eestis saaks kasvada puhtas elukeskkonnas, turvaliselt ja väärikalt õnnelikuks terveks täiskasvanud inimeseks. Aitäh!

17:42 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu teile! Kalle Grünthal, palun!

17:42 Kalle Grünthal

Aitäh! Jube pull eelnõu: Vabariigi Valitsuse algatatud kaebemenetlust käsitleva lapse õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolliga ühinemise seaduse eelnõu. Tekst on, kuramus, nii keeruline, et isegi mina ei saa sellest hästi aru, rääkimata mingist lapsest, kes hakkab väidetavalt kaebust esitama. Johhaidii, nagu ütlevad Eesti 200 omad. Kuhu me jõudnud oleme?! Muidugi siin on selle eelnõu kohta kriitikat olnud, et siin on kahtlased värgid, et saab lapsekaubandust [teha] ja nii edasi. Aga tegelikult on selles eelnõus üks väga hea asi. Hea kolleeg Zuzu käis siin hetk tagasi puldis ja ütles, et ka kliimavärgi puhul, kui ikka [miski] roheline ei ole, saavad lapsed esitada kaebuse. Ja nii edasi ja nii edasi. 

Tegelikult, mu head kolleegid, eriti kolleegid EKRE-st, teate, see on mõnes mõttes jube hea eelnõu. Alles me siin hädaldasime, ka Andre Hanimägi ütles, et tuleb leida teised vahendid, mitte käibemaksumäära alandada. Jaa! Peaksin pärast Andre käest küsima. Maigutas, maigutas, naeratas, naeratas, aga mingit mõistlikku juttu ei tulnud tema suust. Aga tegelikult on sellesama fakultatiivprotokolli alusel grupil lastel võimalik pöörduda ÜRO-sse – või mis koht see on? –, kus nad saavad kaebuse esitada, et Eestis on käibemaks liiga kõrge. "Palun tulge appi! Me ei jõua enam [toitu] osta, me oleme näljas." Mis me selle kliimaga jamame?! Tegeleme maisemate asjadega! On ju, Zuzu? See on selles mõttes jube hea asi, väga hea asi! 

Aga vaatame, äkki tuleb veel paremaid sõnavõtte. Ma ei oska öelda, kas seda nõmedust peab toetama või mitte, sest Eestil ei ole ju tegelikult lapsi [puudutava] kaebemenetlusega mingeid probleeme. Küll on aga siin väljund selles osas, et saab mõned asjad läbi ÜRO Eesti ja laste jaoks ära teha. Mõttekoht: kus on õige, kus on vale? Aitäh!

17:44 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh! Sulgen läbirääkimised. Head kolleegid! See menetlus on mõnevõrra ebatavaline selles mõttes, et meil on tulemas üks või kaks hääletust. See, kas on üks või kaks hääletust, sõltub sellest, kas esimene hääletus leiab toetust või mitte. Nimelt, ma igaks juhuks küsin üle. Ma ei ole ise seda füüsiliselt vastu võtnud, aga juhataja lauale on saabunud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepanek eelnõu 534 teine lugemine katkestada. Ma usun, et see on nii-öelda …, ma igaks juhuks ootaks noogutust. Helle-Moonika Helme on sellele alla kirjutanud. (Saalist öeldakse midagi.) Just! Kui see ettepanek leiab toetust, siis jääb üks hääletus, aga kui see ettepanek toetust ei leia, siis, nagu juhtivkomisjon on ettepaneku teinud, viime läbi eelnõu 534 lõpphääletuse. Nii et sellisel juhul tuleb ka teine hääletus sinna otsa. Aga nüüd saalikutsung, palun! 

Head kolleegid! Juhin veel kord teie tähelepanu sellele, et oleme eelnõu 534 juures. Selle eelnõu kohta muudatusettepanekuid esitatud ei ole. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku viia läbi eelnõu 534 lõpphääletus. Ent meile on laekunud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepanek Vabariigi Valitsuse algatatud kaebemenetlust käsitleva lapse õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolliga ühinemise seaduse eelnõu 534 teine lugemine katkestada. Me teeme kõigepealt selle hääletuse ja [edasine] sõltub selle hääletuse tulemusest. Kui see ettepanek leiab toetust, siis sellega see punkt lõpebki, eelnõu teine lugemine on katkestatud. Aga kui see ettepanek toetust ei leia, siis järgneb ka lõpphääletus, mis on komisjoni ettepanek. 

Nii et, head kolleegid, panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud kaebemenetlust käsitleva lapse õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolliga ühinemise seaduse eelnõu 534 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

17:48 Aseesimees Toomas Kivimägi

Selle poolt hääletas 11 Riigikogu liiget, vastu oli 54, erapooletuid 0. Ettepanek eelnõu 534 teine lugemine katkestada ei leidnud toetust.  

Ja nüüd, head kolleegid, kas lubate, võime minna kohe komisjoni ettepaneku juurde ehk eelnõu lõpphääletuse juurde? (Saal on nõus.) Kui keegi seda ei vaidlusta, siis panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kaebemenetlust käsitleva lapse õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolliga ühinemise seaduse eelnõu 534. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

17:50 Aseesimees Toomas Kivimägi

Selle poolt hääletas 56 Riigikogu liiget, vastu 10, erapooletuid 0. Eelnõu 534 on seadusena vastu võetud. 


4. 17:50

Riigikogu avalduse "Gruusia rahva toetuseks" eelnõu (564 AE) esimene lugemine

17:50 Aseesimees Toomas Kivimägi

Saame minna neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Riigikogu liikmete Eerik-Niiles Krossi, Marko Mihkelsoni, Maria Jufereva-Skuratovski, Luisa Rõivase, Katrin Kuusemäe, Tarmo Tamme, Maris Lauri, Aivar Sõerdi, Alar Lanemani, Tõnis Lukase, Kristina Šmigun-Vähi, Urve Tiiduse, Priit Sibula, Andrus Seeme, Vilja Toomasti, Kadri Tali, Kalev Stoicescu, Züleyxa Izmailova, Juku-Kalle Raidi, Reili Ranna, Ester Karuse, Jüri Jaansoni, Igor Taro, Mait Klaasseni, Mart Võrklaeva, Karmen Jolleri, Irja Lutsari, Kristo Enn Vaga, Marek Reinaasa, Mati Raidma, Õnne Pillaku, Mario Kadastiku, Hanah Lahe, Peeter Tali, Toomas Kivimägi, Margit Sutropi, Annely Akkermanni, Andres Suti, Toomas Uibo, Pipi-Liis Siemanni, Kalle Laaneti, Madis Timpsoni, Maido Ruusmanni, Urmas Reinsalu, Urmas Kruuse, Mihkel Leesi, Meelis Kiili, Eero Merilinnu ja Lauri Hussari esitatud Riigikogu avalduse "Gruusia rahva toetuseks" eelnõu 564 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme, hea kolleegi Eerik-Niiles Krossi. Ja enne kui Eerik saabub, ütlen, et ettekanded on kuni 20 minutit – on ka komisjonipoolne ettekanne – ja kummalegi ettekandjale võimalik [igaühel] esitada üks küsimus. Läbirääkimised on avatud fraktsioonidele ja komisjonidele. Palun, hea kolleeg Eerik-Niiles Kross!

17:52 Eerik-Niiles Kross

Aitäh, hea aseesimees! Head kolleegid! Olukord, mis on meid toonud täna siia saali ja tänase avalduse eelnõu aruteluni, ei rõõmusta ei selle eelnõu esitajaid ega ilmselt kedagi siin Riigikogus. On selgelt kahetsusväärne, et juba teist korda viimase aasta jooksul me oleme tegemas meie pikaajalise sõbra ja liitlase probleemide kohta avaldust. Aga sellele vaatamata ma rõhutan, nagu rõhutasin ka eelmine kord, kui sarnast juttu sai aetud, et see on sõbra avaldus. 

Sellist avaldust on vaja sellepärast, et eriti viimased kümme aastat on näidanud, kuidas rahvusvaheline teesklus ja hea näo tegemine, kui tegu on lääne vaba maailma kursilt irduvate riikidega, aitab kaasa sellele irdumisele ja aitab kaasa veel hullematele arengutele. 

Me oleme oma suurematele liitlasriikidele Lääne-Euroopas vähemasti omavahel aastaid heitnud sedasama ette, et ei ole adekvaatselt reageeritud autokraatsetele suundumustele Venemaal. Adekvaatselt ei reageeritud Euroopas Vene agressioonile Gruusia vastu 2008. aastal, ja seda osalt just seetõttu, et repressioonid, riigiinstitutsioonide ülevõtmine, vaba meedia piiramine, inimõiguste allasurumine, mis algas Venemaal juba Putini võimuletulekuga, jäid õigel ajal adekvaatselt hindamata. See tõi kaasa hilisemad Vene agressioonid. 

Sama juhtus 2014. aastal Krimmi ja Ida-Ukraina puhul. Ja nüüd, kui veebruaris 2022 alanud suur sõda Ukraina vastu on Euroopa hinnangud muutnud enam-vähem adekvaatseks, on juba lootusetult hilja taoliste hinnangute kaudu mõjutada protsesse Venemaal. Vene demokraatia, Venemaa tulevik on üksnes Vene rahva enda käes – kahjuks või õnneks. 

Gruusia kurss hakkas ka tegelikult muutuma sellest saadik, kui Bidzina Ivanišvili juhitud Gruusia Unistus valimised võitis 2012. aastal. Ka Gruusias olid need muudatused alguses üsna vähemärgatavad, soovi korral oleksime ka meie võinud neid märksa varem tähele panna.

Eelmise aasta suveks oli jõudnud enamik Euroopa Liidu riike, Eesti nende seas, järeldusele, et Gruusia Euroopa-suund on sisuliselt peatunud. Objektiivselt valis Gruusia valitsus 2022. aasta veebruaris lahvatanud suures mitte ainult Vene-Ukraina sõjas, vaid tegelikult vaba maailma ja autokraatse maailma konfliktis autokraatiate poole. 

Esialgu Gruusia Unistuse valitsus mängis või etendas sellist neutraalset rolli, aga retoorikas asuti üha enam läänevastasele positsioonile ja Venemaad mõistvale positsioonile. Õigusriiklus on taandarenenud Gruusias tegelikult juba varasemast ajast. Reljeefsemalt hakkasid Euroopa institutsioonid sellest rääkima alates 2016. aasta parlamendivalimistest. Kõige selle juures on – rõhutame seda ka oma avalduses, alustame sellega ja ütlen ka täna – loomulikult igal riigil suveräänne õigus valida oma välispoliitiline kurss, oma liitlased ja lõpuks ka oma riiklik korraldus. Aga see ei tähenda, et me ei peaks nendest valikutest tegema omi järeldusi. 

Gruusia puhul täna on suur küsimus, kas selle valiku on teinud Gruusia rahvas või siiski ainult Gruusiat de facto valitsev režiim. Eesti on seni käsitlenud Gruusiat üldiselt kui vabasse maailma pürgivat riiki: NATO kandidaatriik, Euroopa Liidu kandidaatriik, meie liitlane, Eesti on Gruusiat aastaid abistanud. Me oleme elanud kaasa nende Euroopa-püüdlustele ja toetanud Gruusia püüdlusi Brüsselis meie suuremate liitlaste juures, sageli ka vastu nende liitlaste soove. 

Kui me viimati siin taolist Gruusia-avaldust arutasime, see oli suvel 2024, vahetult enne suvepuhkusele minekut, siis ma ütlesin, et Gruusia valitsus on valinud Venemaa poole kaldu neutraalsuse selles globaalses konfliktis. Ka tol ajal oli see äärmiselt ebapopulaarne suund Gruusia rahva seas. Gruusia NATO- ja Euroopa Liidu ambitsioon on lausa nende põhiseadusesse sisse kirjutatud. 

2024. aasta suvel meie avalduse põhiajendiks oli Gruusia Unistuse survel vastu Euroopa Komisjoni, Euroopa Parlamendi, Veneetsia komisjoni ja Euroopa Nõukogu, vastu kõigi Gruusia lääne sõprade soovitusi vastu võetud niinimetatud välisagentide seadus. See seadus sisuliselt kopeerib Putini samasugust seadust Venemaal, mis on üks opositsiooni ja kodanikuühiskonna represseerimise tööriistu. See seadus võeti vastu, tagasi seda ei ole pööratud. Ja sellega seoses tõepoolest nii Eesti kui ka Euroopa Liit – Euroopa Liit küll de facto, Eesti ka juriidiliselt – külmutasid Gruusia Euroopa Liiduga liitumise protsessi. Aga veel olulisem on, et me ütlesime, et Gruusia edasine normaalne läbikäimine meiega, Euroopale lähenemine on võimalik vaid tol ajal ees seisnud valimiste ausalt ja vabalt läbiviimise korral. 

26. oktoobril 2024 toimusid Gruusias parlamendivalimised, mida OSCE ja kõik teised tunnustatud rahvusvahelised institutsioonid ning vaatlejad hindasid selliselt, et valimised ei olnud vabad, ei olnud ausad, olid kõige halvemini läbi viidud Gruusia valimised 1991. aastast saadik. Ja mis vast on kõige tõsisem hinnang, tsiteerin: "Valimised ei peegelda Gruusia rahva tegelikke valikuid." 

Euroopa Parlament on vastu võtnud resolutsiooni, millega nad ei tunnusta nende valimiste tulemusi. Gruusia viimane legitiimselt valitud president Salome Zurabišvili ei tunnusta nende valimiste ametlikke tulemusi ega ka nende alusel moodustatud parlamenti, valitsust ja ametisse määratud presidenti. Ükski Gruusia neljast valituks osutunud opositsiooniplokist ei tunnusta parlamenti ja ega ole mandaate vastu võtnud. Ja kolm Euroopa suurimat poliitilist perekonda – EPP, sotsid ja ALDE – on kõik vastu võtnud oma assambleedes või kõrgemates kogudes resolutsioonid, millega nad samuti ei tunnusta Gruusia nõndanimetatud parlamendi legitiimsust. 

See kokkuvõttes tähendab seda, et Gruusias on tõsine põhiseaduslikkuse kriis, mis muu hulgas tuleneb sellest, et vastavalt Gruusia põhiseadusele parlament omandab täisvolitused siis, kui vähemalt kaks kolmandikku valituks osutunud saadikuid on mandaadi vastu võtnud. Gruusias seda ei ole. Parlament ei ole ka põhiseaduspäraselt saanud kokku tulla, sest esimese parlamendi istungi peab peab kokku kutsuma president, kes seda keeldus tegemast. 

Tänaseks on Gruusias, ja mitte ainult Tbilisis, vaid üle riigi kestmas 56. päeva laialdased rahva meeleavaldused. Nendel meeleavaldustel on lisaks muule taustale, mida ma pisut kirjeldasin, kolm põhinõudmist. Meie tänane avaldus laias laastus toetab neid rahva esitatud nõudmisi. Mis on oluline veel, et need meeleavaldused ei ole mitte juhitud opositsioonierakondade poolt. Loomulikult nad löövad kaasa, aga need erakondlikud, parteilised meeleavaldused, vaid seal on esindatud tõepoolest ühiskonna läbilõige: ülikoolid, ametiühingud, kodanikuühiskond, teatrid ja nõnda edasi. 

Esimene nõue on väga praktiline, puudutab otseselt inimõigusi. See on vabastada poliitvangid. Nimelt on sadu inimesi nende meeleavalduste käigus vahistatud, osaliselt ka arreteeritud. Päris täpset arvu ei ole teada, opereeritakse numbriga 500. On vahistatud opositsiooniaktiviste, ajakirjanikke ja kodanikuühiskonna esindajaid, lihtsaid meeleavaldajaid ka. 

Ma peatun sellel pisut pikemalt, see on tegelikult oluline olukorra mõistmiseks. Need arreteerimised toimuvad otse öeldes riiklikult organiseeritud vägivallatsemise korras. Seda on kirjeldanud mõned arestikambritest vabanenud endised vangid. Seda on lääne ajakirjanikud ohtralt ka videotesse võtnud. Mis juhtub: inimene võetakse tänaval kinni, ja seda ei tee mitte politsei, vaid teevad maskides karmid mehed, kes sarnanevad äravahetamiseni nende tituškadega, keda me mäletame Maidanilt. Algatuseks veetakse arreteeritud kuskile autosse või või mõnda akendeta ruumi, kus neid hoitakse tunde või mõnikord päevi, pekstakse ja piinatakse. Pärast seda antakse läbipekstu üle juba vormis politseile. Politseil on sellised meeskonnad, kes ongi praegu profileerunud kohtus tunnistamisele. Paberid vormistatakse alles pärast piinamist. See arreteeritu viiakse kohtu ette, kus need politseinikud annavad valetunnistusi, öeldes, et nemad arreteerisid selle inimese, ta osutas politseile vastupanu. Ja ametiisikule vastupanu osutamise eest määratakse kriminaalkaristus. Selline täiesti süsteemne ja seadusväline represseerimine, mis meenutab Stalini aega ausalt öeldes. Ja kogu justiitssüsteem teab väga hästi, mis toimub, kaasa arvatud kohtunikud, kes neid karistusi määravad. 

Võib-olla kaks juhtumit, konkreetsed näited. 14. jaanuaril peksid sarnased löömamehed, küll ilma maskideta, Batumis läbi endise peaministri Giorgi Gahharia. Seda filmiti. Üks läbipeksja on Gruusia Unistuse parlamendiliige, ise füüsiliselt osales selles kallaletungis. Gahharia vajas haiglaravi, tal on ninaluumurd ja peapõrutus ja nõnda edasi. Seda juhtumit vaatamata laialdastele nõudmistele ei ole korralikult uuritud ja ilmselt ei kavatsetagi uurida. Küll ütles Bidzina Ivanišvili teleintervjuus seda kommenteerides, et Gahharia-sugused inimesed, kes on endiselt Gruusia Unistuse liikmed – Gahharia oli kunagi Gruusia Unistuse peaminister ka –, vajavadki eriti karmi karistust. See on see Putini hoiak, et reeturid on veel hullemad kui lihtsalt vastased.

Teine juhtum, ka seni lõpetamata juhtum. Batumis toimetav, mitme rahvusvahelise meediavabaduse auhinnaga pärjatud ajakirjanik Mzia Amaglobeli arreteeriti 12. jaanuaril sellel aastal väljamõeldud süüdistuse alusel. Ta on vanem naisterahvas, olevat läinud kallale nendele jõujunnidele tänaval, politseid rünnanud. Tema puhul kodanikuühiskond pani välja kautsjoni, mida keelduti vastu võtmast. Mzia Amaglobeli on siiamaani eeluurimisvangistuses. Teda ähvardab seitsmeaastane vanglakaristus võimuesindaja kallal vägivalla tarvitamise eest. Nõnda! Sellepärast nõuame me või nõuab Gruusia opositsioon kõikide nende meeleavaldajate vabastamist, kes on vangistatud. 

Teine nõue tuleneb otseselt nende suurte, nüüd juba pikalt kestnud meeleavalduste ajenditest. Esimeseks ajendiks olid valimised ja nende toimumine ebaausal teel. Siis, kuu aega pärast valimisi tegi peaminister valitsuse nimel avalduse, kus ta teatas, et Gruusia külmutab Euroopa Liiduga ja NATO-ga liitumise protsessi, ei soovi enam Euroopa abiraha. Euroopa tee viib meid sõtta ja nõnda edasi – tuntud sõjapartei jutt. Kuna 85% Gruusia rahvast soovib Euroopa Liitu ja soovib NATO-sse, siis see on põhiajend, mis tõi rahva tänavale. Seal ikkagi demonstreeritakse Euroopa Liidu lippude all ja Euroopa väärtuste eest. 

Ja kolmas nõue on kõige olulisem muidugi. See on uute valimiste, rahvusvaheliselt vaadeldud vabade valimiste korraldamine võimalikult kiiresti. 

Nii et meie tänane avaldus avaldab toetust neile kolmele nõudele ja annab hinnangu sellele, mis Gruusias toimub, avaldab ka toetust president Salome Zurabišvilile, kes jätkab nende meeleavaldustega paralleelselt ja nendega koos. Nendesamade nõuete esitamist oli äsja ka president Trumpi inauguratsioonil, erinevalt siis nendest valimiste teel pukki pandud võimuesindajatest.

Loomulikult on selge, et see meie avaldus ei pane Gruusia Unistust teistmoodi käituma. Otseselt see ei muuda selle riigi kurssi, see kurss ilmselt selle seltskonna poolt on valitud. Nii nagu me ei saa jutuga Putinile selgeks teha, et muuda meelt ja hakka heaks ja lõpeta sõda, nii on ilmselt üsna lootusetu arvata, et me muudaksime selle avalduse või diplomaatiliste ilukõnedega Bidzina Ivanišvili meelt või Gruusia Unistuse tippjuhtkonna meelt. Aga see ei tähenda, et me peaksime olema vait. Sest Gruusia Unistus võib-olla on oma valiku teinud ja enam nad ei ole mitte neutraalsed, ütleme, Venemaa poole kaldu neutraalsed, vaid nad on ikkagi otseselt valinud poole. 

Üks näide. Juulis, pärast meie eelmist avaldust Gruusia peaminister viibis Iraani presidendi inauguratsioonil. Toimusid mitmed kohtumised, kus arutati tihedat koostööd Iraani ajatolladega. See on nende valik. 

USA ja Suurbritannia on pannud mitmed Gruusia Unistuse tipp-poliitikud sanktsioonide alla. Eesti on seda teinud mingil määral sissesõidukeeldudega. Euroopa Liit ei ole seda teinud ainult Ungari veto tõttu, aga mitmed Lääne-Euroopa suurriigid seda praegu kaaluvad. Aga ei ole Euroopas veel ühemõttelist konsensust, et Gruusias peab läbi viima uued valimised. Üks meie panus selle avaldusega on ka see, et veenda, meenutada Gruusia kriisi Euroopale ja jõuda selleni, et vabad valimised Gruusias siiski võimalikult kiiresti läbi viiakse. Muud lootust vähemasti avalduse esitajad praegu praegu Gruusia rahval lähiajal ei näe. Aitäh!

18:10 Aseesimees Arvo Aller

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Anti Poolamets, palun!

18:10 Anti Poolamets

Ma imestan teie innukust meile sõbralike riikide puhul. Te tahate niigi keerulisi ja haprad kontakte läbi raiuda, ja pikaks ajaks. See on muret tekitav, sest Gruusiaga läbisaamine on meile väga tähtis. Meil [võiks] Kaukaasia regioonis olla mõni sõbralik riik, kellega oleks võimalik väga mõistlikult läbi saada, neid paljudes asjades veenda. Nüüd te tõukate [Gruusiat] eemale. 

Aga arvestades, et te olete ülinõudlik ja ülikriitiline igasuguste trans‑ ja LGBT‑ ja muude teemade osas, vähemuste teemade osas, siis mul tekib mõte, millal te siis USA-le tigeda kirja kirjutate ja ütlete, et Trump rikub transinimeste ja LGBT‑inimeste õigusi ja saadab välja immigrante, rikub inimõigusi, vähemuste õigusi. Vahepeal oli seal ju Black Lives Matteri mäss, see oli ka üks tänavamäsu. Millal te siis meie teistele sõbralikele liitlastele kallale lähete?

18:12 Eerik-Niiles Kross

Aitäh! Anti, sinu küsimused, mis on sageli osaliselt täitsa sisulised, oleksid palju mõjusamad, kui sa iga kord ei hakkaks transidest ja geiseksist rääkima. See on teil kuidagi kummaline. Ja see whataboutism on üks vana demagoogiline võte. Aga meie avaldus ei puuduta üldse kultuurisõdu. Niipalju kui ma tean, Eestis ei ole praegune koalitsioon ega üldse ükski parlamendierakond teinud isegi katset transõigusi promoda. Nii et ma usun, et see ei puutu üldse asjasse.  

Me räägime, nagu ma ütlesin, selles avalduses kolmest põhiasjast. Ja tegelikult need on kõik, mulle tundub, on ka sulle arusaadavad põhimõtted. Need on vabad valimised, inimõiguste järgimine, et poliitvange ei tohi peksta, piinata ja põhjuseta inimesi vangi panna, meelsuse eest vangi panna. Kogu lugu.  

Mis puudutab kontakte Gruusiaga, siis paljudel siin saalis on Gruusiaga väga head kontaktid. Ma usun, et nüüd, viimase kriisi vältel on need lausa tihenenud. Mis puudutab kontakte Gruusia Unistusega, selle praegu de facto võimul oleva parteiga, kelle read on kõvasti vähenenud – väga palju andekaid poliitikud on sealt lahkunud seoses nende protsessidega, mida ma kirjeldasin –, siis sisulised kontaktid nendega on katkenud juba ammu. Me oleme korduvalt ka väliskomisjonis arutanud Gruusia probleeme meie praeguse ja ka eelmise suursaadikuga. Juba eelmise suursaadiku ajal tegelikult Euroopa Liidu suursaadikud sisuliselt ei rääkinud Gruusia Unistusega. Ja see on väga paljus just nimelt nendepoolne. Nii et ei ole mõtet taga nutta midagi, mida ei ole. 

18:14 Aseesimees Arvo Aller

Aleksei Jevgrafov, palun!

18:14 Aleksei Jevgrafov

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Oma avalduses ja tänases kõnes te viitasite OSCE lõppraportile. Aga minu teada üldse OSCE raportis puudub info, mis tõendab, et Gruusia valimised olid võltsitud. Samuti ei ole selle raporti kohaselt tuvastatud Venemaa Föderatsiooni sekkumist Gruusia valimistesse. Lugupeetud Eerik-Niiles, kas te oskate öelda, mis infoallikatele ja andmetele te tuginesite antud avalduse ettevalmistamisel?

18:15 Eerik-Niiles Kross

Jah, aitäh! Kui seda meie avalduse teksti lugeda, siis seal ei ole öeldud seda, et valimised olid võltsitud. Ja teiseks ei ole seal ka öeldud, et Vene föderatsioon valimistesse sekkub, kuigi seda on näha. Venemaa mõjutustegevus on dokumenteeritud ja kaugele näha. Seda me rõhutame. Aga me rõhutame Vene mõjutustegevust üldiselt.

18:15 Aseesimees Arvo Aller

Vladimir Arhipov, palun!

18:15 Vladimir Arhipov

Aitäh! Hea ettekandja! Teie ettekandes kõlasid sellised sõnad, et on küsimus – ma võib-olla [täpselt] ei tsiteeri, aga vähemalt nii ta oli, et on küsimus –, kas uue valitsuse taga on rahvas. See tähendab seda, et te ise ka ei saa aru, kas on rahvas kellegi taga ja kui palju seda rahvast on. Ja kas see avaldus, mille te teete, ei too vastupidise efekti Gruusia rahva jaoks?

18:16 Eerik-Niiles Kross

Aitäh! See avaldus tõenäoliselt Gruusia rahva jaoks ei too mingit otsest efekti, aga ta peegeldab meie parimat hinnangut, arusaamist praegu Gruusias toimuvast ja annab suunised Riigikogule ja Eestile, mis on meie seisukohad. Loomulikult me oleme peaaegu täiesti reservatsioonideta solidaarsed meeleavaldajate nõudmistega. Aga tõepoolest, seal ei ole peale Gruusia Unistuse jäänud ühtegi poliitilist jõudu, kes ei toetaks meeleavaldajate ja legitiimse presidendi nõudmisi.

18:17 Aseesimees Arvo Aller

Lauri Laats, palun!

18:17 Lauri Laats

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Siinsamas avalduses, millele on alla kirjutanud 49 saadikut, on selgelt välja toodud: lähtudes eelnimetatust, Riigikogu ei tunnusta Gruusia parlamendi ja valitsuse legitiimsust. Ja ühes teises lõigus te kutsute üles ka teisi Euroopa Liidu liikmesriike samamoodi peatama suhted Gruusia mittelegitiimse valitsuse institutsioonidega. Öelge palun, mida see teie arvates juriidiliselt peaks tähendama. Mis olukorda see seab diplomaatilises mõttes Eesti ja Gruusia suhted? Mis puudutab OSCE raportit, siis mina olen sellega tutvunud. Ja tõesti, selles on päris palju puudusi välja toodud, ja see on loomulikult muret tekitav. Aga samas on lõppraportis ka kirjas, et ODIHR on valmis kohe aitama lahendada [valimisjärgseid] muresid ja töötama tulevaste valimiste parandamise nimel, järgides aruandes sisalduvaid soovitusi.

18:18 Lauri Laats

Mida see teie jaoks ütleb?

18:18 Eerik-Niiles Kross

Aitäh! Siin oli mitu küsimust. Esiteks, see praegu esitatud tekst ei sisalda seda, et "peatame suhted", vaid sisaldab soovitust jõuliselt piirata. See on see muudatus, mis on praegu heakskiidu saanud. Mis puudutab legitiimsuse mittetunnustamist, siis seda see täpselt tähendabki. Eks ole, me ei räägi siin valitsuse tunnustamisest. Valitsusi tunnustab Eestis valitsus. See on ikka niimoodi. Me räägime de facto valitsuse legitiimsusest. See tähendab seda, et maailmas on palju riike, mida me tunnustame, aga mille valitsusi me ei pea legitiimseks. See maksimaalselt tähendab seda, et de facto me loomulikult tunnustame, et see Gruusia Unistuse valitsus on võimul, aga me ei pea teda legitiimseks. Seda see tähendabki.

18:19 Aseesimees Arvo Aller

Kalle Grünthal, palun!

18:19 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma ei ole väga selline spetsialist, ütleme, Gruusia alal, Gruusia teemadel. Aga ma usun seda, et tegelikult on ju olemas tõendid selle kohta, nendesamade rahvusvaheliste vaatlejate [arvamuse] kohta, et need valimised olid ikkagi õiged ja seaduslikud. See on tõend. Teie esitate praegu siin selle eelnõu ja ma ei näe siinjuures ühtegi tõendit nende väidetavate rikkumiste kohta, mida te ka eelnevalt kirjeldasite. Seega, ma ei saa mitte mingil juhul seda eelnõu palja sellise ilusa jutu põhjal toetada. Ja minu hinnangul teie praegune etteheide heidab varju mitte ainult Gruusiale, vaid ka nende valimiste kontrollijatele, et nende töö on olnud praak. Sisuliselt see tähendab seda, et …

18:20 Kalle Grünthal

… te olete väga jõuliselt läinud kallale, omamata konkreetseid juriidilisi tõendusmaterjale. Olete nõus sellega?

18:21 Eerik-Niiles Kross

Aitäh! Nagu kipub ikka juhtuma, ma jälle ei saa olla nõus sellega, mida sa ütled. Kõigepealt, see ei ole juriidiline hinnang toimuvale, see on poliitiline hinnang ja poliitiline soovitus. Meie arvates, esitajate arvates ja Euroopa oluliste rahvusvaheliste institutsioonide arvates, ka mitme teise parlamendi arvates parim tee põhiseaduslikkuse kriisist väljumiseks on uued valimised. 

On tõsi, et rahvusvahelised institutsioonid ei ole öelnud, et valimised olid võltsitud. On öeldud, et on anomaaliaid ja et asi on ebaselge. Küll on nad üheselt öelnud seda, et valimised ei olnud vabad, ei olnud ausad, ja on öelnud seda, et valimiste tulemus, nii nagu nad välja on kuulutanud, ei peegelda Gruusia rahva [tahet] või õigemini on suuri kahtlusi, et see peegeldab Gruusia rahva tegelikku tahet. See on OSCE tsitaat. Ja me oleme ju seda reaktsiooni tänavatel näinud juba mitu kuud. Me oleme lugenud saatkondade hinnanguid ja me teame Gruusia presidendi hinnangut, mis ütleb, et need valimised ei olnud ausad ja vabad. Ja ausateks ja vabadeks ei ole neid tunnistanud ükski Euroopa riik peale Ungari. 

Nii et ma arvan, et juriidiliste tõendusmaterjalide esitamine ei kuulu tänase arutelu juurde. Aga poliitilises mõttes olen ma veendunud, et vabade valimiste läbiviimine Gruusias aitaks nad põhiseaduslikkuse kriisist välja. Ja selle üle ju siin vist vaidlust ei ole, et põhiseaduslikkuse kriis seal on praegu tõepoolest reaalne ja väga terav.

18:23 Aseesimees Arvo Aller

Kert Kingo, palun!

18:23 Kert Kingo

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Loen siit [avalduse] tekstist selliseid lauseid: "Gruusia parlamendivalimiste tulemus ei väljenda Gruusia rahva vaba tahet. [---]  … võimupartei Gruusia Unistus kasutab ebaausat valimistulemust, et saavutada täielik kontroll riigi institutsioonide üle ning suruda alla opositsioon ja kodanikuühiskond." Minu hinnangul me võiksime samu sõnu kasutada ka Eesti kohta. Mul tekibki küsimus. Meil on siin erinevad arvamused, mille põhjal te selliseid asju väidate, kui te räägite Gruusia rahva eest. Mina räägin osa Eesti elanike eest. Mille põhjal te sihukesi asju väidate?

18:24 Eerik-Niiles Kross

Suur tänu! No Eesti teemal me täna avaldust ei tee. (Saalist öeldakse midagi.) Aga võiks teha. Ma usun, et võiks pöörduda võib-olla selle Gruusia Unistuse poole, nad hea meelega teevad ühe sellise avalduse meie kohta. Nad on mõningaid sellesuunalisi ka teinud. Näiteks üks hiljutine Gruusia valitsuse avaldus Eesti, Läti ja Leedu suunal oli selline, et Balti riigid on Euroopa mõttetud riigid – "mõttetud" öeldes ma võib-olla liialdan, aga selles suunas see oli –, kellel praktiliselt puudub suveräänsus ja kes toimetavad ainult oma nõndanimetatud administraatorite juhiste järgi. See väide võiks ka teie leerist kõlada, eks ole. 

18:25 Aseesimees Arvo Aller

Vadim Belobrovtsev, palun!

18:25 Vadim Belobrovtsev

Aitäh, lugupeetud ettekandja! See on tegelikult väga mugav põhjendus, et see ei ole juriidiline dokument, see on poliitiline dokument. Niisuguse põhjendusega võib põhimõtteliselt [kirja] panna mida iganes. Lihtsalt, sul on Riigikogus enamus, sa otsustad, et kuskil on midagi toimumas või vastupidi, siis sa paned selle kirja ja paned sinna, ma ei tea, 48 või 49 – palju teil seal alguses oli – allkirja koalitsioonisaadikute poolt näiteks. Ja kui keegi küsib, aga kust te võtate, et see kõik päriselt niimoodi on või oli, siis te ütlete: aga see on ju poliitiline avaldus, see ei ole juriidiline avaldus. Seega, mul on hästi keeruline ette kujutada, kuidas oleks võimalik toetada avaldust Gruusia rahva toetuseks, kui me teame, et päris suur osa Gruusia rahvast hääletas just praeguse presidendi ja valitud parlamendi poolt. Ehk teisisõnu: miks te arvate, et ükski …

18:26 Vadim Belobrovtsev

… Gruusia inimene ei toetanud seda parlamenti? See on ju järeldus.

18:26 Eerik-Niiles Kross

Aitäh! Mis puudutab nõndanimetatud poliitilisi avaldusi, siis see on võib-olla mingil määral tõsi. Me tõepoolest, erinevad parlamendierakonnad, omame erinevaid välispoliitilisi positsioone. Sul on kindlasti eredalt meeles hääletused ÜRO-s, kus suur osa maailma täiesti pimesi hääletab Iisraeli vastu ja Gaza poolt, ja küllalt sageli täiesti ebaõiglaselt. Antud juhul ma olen veendunud, et see ei ole taoline politiseeritud avaldus. 

Siin ka enne küsiti, kust me võtame ühte või teist. Ma juhin tähelepanu, et me ei räägi siin ühest või teisest konkreetsest faktist. Aga on fakt, et rahvusvahelised institutsioonid leiavad, et valimised viidi läbi vägivaldses, polariseeritud õhkkonnas, need ei olnud vabad ja ei olnud ausad. See on fakt, see on must valgel kirjas. On fakt, et Gruusias toimuvad praegu meeleavaldused. On fakt, et mitusada inimest on läbi pekstud ja arreteeritud. On fakt, et parlamendi liige on peaministri avalikult läbi peksnud, nagu ma näite tõin. On fakt, et Euroopa Parlament ja suured Euroopa poliitperekonnad jagavad seda arvamust, et praegune parlament ja valitsus ei ole legitiimsed. Need on kõik faktid. Ja nendele toetudes me selle avalduse vastu võtame.

18:28 Aseesimees Arvo Aller

Tanel Kiik, palun!

18:28 Tanel Kiik

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud ettekandja! Ma olen ka seda meelt, et kindlasti selliseid avaldusi peab hoolega kaaluma: milline on sõnastus, millised on lõplikud väljaütlemised, seisukohavõtud Eesti riigi poolt. Alati on see õhkõrn piir, kust maalt algab teise riigi siseasjadesse sekkumine, kust maalt on tegu demokraatlike väärtuste ja printsiipide kaitsega. 

Aga ma olen selles valguses kindlasti teiega nõus, et küsimused, mis siin saalis praegu kõlanud on, tunduvad seda probleemi, seda olukorda Gruusias selgelt pisendavat. Olukorras, kus rahvusvaheline üldsus on seda [probleemi] selgelt täheldanud, ei tohiks meil olla mingit võltsnaiivsust. Seal on Venemaa tugev majanduslik ja diplomaatiline mõju ja ilmselgelt Venemaa ei ole meie suhtes sõbralik riik. Mulle tundub, et võib-olla parlamendisaalis ei ole täit mõistmist, milline see olukord on.  

Mu küsimus ongi selline. Miks see sinu hinnangul nii on, et siin saalis on kostnud sellised seisukohavõtud, et see on justkui mingi pseudoprobleem, millega me tegeleme? [Ometi] me teame, milline tegelikult meie idanaaber on, ja tema sekkumine selles riigis toimuvasse on tõendatud. 

18:29 Eerik-Niiles Kross

Aitäh! Jah, sekkumine on olnud väga näha ja see on kohati olnud ka palju agressiivsem juba alates 2008. aastast. Ja viimase aja sekkumine on küllalt laialdaselt dokumenteeritud. Ega ma ei ole mõttelugeja. Ma ei tea, miks üks või teine siin saalis istuja tahab seda olukorda pisendada ja marginaliseerida neid probleeme. Võime arvata. Aga piisab võib-olla sellest, kui vaadata, mida on öelnud Kreml Gruusia valimiste, nõndanimetatud valimiste kohta ja nüüd seal toimuva kohta, ja mida on öelnud valdav osa meie sõpru. Siis saab kõik selgeks.

18:30 Aseesimees Arvo Aller

Varro Vooglaid, palun!

18:30 Varro Vooglaid

Jaa, selle teie viimase remargi peale mul tuli meelde, kuidas ma kunagi vestlesin kaitsepolitseiga ja ütlesin neile, et kuulge, kui Kremlist öeldakse, et abielu moodustatakse mehe ja naise vahel, ja mina ütlen sedasama, kas ma siis levitan Kremli jutupunkte. Nad ütlesid, et ei, no seda nüüd ikka mitte. Te peate aru saama, eks ole, et ikkagi seisukohad [vahel] langevad kokku, ja see on natuke sarnane asi siin.  

Aga ma mõtlesin küsida teie käest seda. Esiteks, te ütlesite või, tähendab, avalduses on ju selgelt osutatud sellele, et Gruusias valimised võltsiti. Kohe esimene punkt: lähtudes eelnimetatust, Riigikogu ei tunnusta võltsimiste ja kodanike hirmutamise õhkkonnas toimunud [parlamendivalimiste järel moodustatud parlamenti ja valitsust]. Nüüd, OSCE raportis pole mitte kuskil öeldud, et Gruusias valimised võltsiti.  

Teine punkt. Te enne ütlesite, et OSCE raportis on öeldud, et need valimised on korraldatud ja läbi viidud viisil, mis ei väljenda Gruusia rahva tahet. Siis hiljem te parandasite ennast, et on öeldud, et on kahtlusi, kas see väljendab Gruusia rahva tahet. Mina tutvusin ka selle OSCE raportiga ja mina mitte midagi sellist ei leidnud. Tõsi, nad toovad esile mitmeid puudusi, mis valimiste läbiviimises esinesid, aga sellist hinnangut mina küll ei leia: ei võltsimise hinnangut ega seda hinnangut, et need ei väljendanud Gruusia rahva tahet. Nii et tegemist on tegelikult väga suure küsimusega, et …

18:31 Varro Vooglaid

… kas see süüdistus ikkagi on põhistatud. 

18:31 Eerik-Niiles Kross

Aitäh! Detailides on kurat sageli ja nii ka siin. On tõsi, et OSCE raport ja muud raportid ei ütle selgesõnaliselt, et valimised tervikuna olid võltsitud. Seda on väitnud küll paljud vaatlejad, aga mitte need rahvusvaheliste institutsioonide vaatlejad, vaid mitmed kodanikuühiskonna grupid. Needsamad grusiinide enda kodanikuühiskonna grupid, kes seal on eri tugevusega, on öelnud, et valimised tervikuna olid võltsitud. Ka Gruusia president [on seda öelnud]. Euroopa institutsioonid nii selgelt ei ole sellele järeldusele jõudnud. Lihtsalt, seda ei ole ka võimalik tagantjärele tuvastada, kuna põhiliselt toimus valimistel [häälte lugemine] masinate abil ja tagantjärele ei saa enam hääli lugeda. Nagu tuttav teema (Saal reageerib valjult.), tuttav teema! Kusjuures meil tegelikult saab, aga seal ei saa. Seal ei saa. Küll aga ütlevad kõik need raportid seda, et toimus võltsimisi. See on vaieldamatu, et need toimusid. Mitmel pool on tuvastatud võltsimised, nii et see on mitmuses, võltsimisi oli seal laialdaselt. 

18:32 Aseesimees Arvo Aller

Peeter Tali, palun!

18:32 Peeter Tali

Austatud juhataja! Hea ettekandja! Paraku me oleme jälgimas seda, et pärast Pekingi olümpiamängude ajal juhtunut ehk siis Venemaa sõjalist invasiooni Gruusiasse ja alade okupeerimist on Venemaa saavutamas oma strateegilist eesmärki. Gruusia on minemas üha rohkem Venemaa mõjusfääri ja Putini režiim viib ellu oma imperialistlikku tahet taastada Vene impeerium. Ja loomulikult see vabadust armastavatele grusiinidele ei meeldi. Aga minu küsimus on: me võtame loodetavasti selle avalduse vastu, aga mis kasu sellest on? Kuidas see Gruusiat aitab ja kuidas see aitab vaba maailma laiemalt? 

18:33 Eerik-Niiles Kross

Aitäh! Kõigepealt ma kommenteerin seda Venemaa imperiaalsete eesmärkide saavutamist või mittesaavutamist. Ma olen nõus, et Venemaa teeb pingutusi, et Gruusia üle mingisugust kontrolli saavutada. Ta on seda teinud juba aastaid. Nende taktikas toimus oluline muutus, ma arvan, umbes aastal 2016. Ütleme, aastal 2008 Dugin rivistas Põhja-Osseetias neid paramilitaare ja kasakaid ja hüüdis loosungeid "Tankid Tbilisisse!". Ja ta nõudis seda aastaid. Umbes aastal 2016 – Ivanišvili oli mõnda aega võimul olnud – ta muutis seda taktikat ja pani kirja sellise pehme ülevõtmise soovituse. Siis hakkas Moskva rääkima sellest, et see on meile sarnane tsivilisatsioon, grusiinidega ei ole mõtet sõdida, nendega tuleb ikka hästi läbi saada, nad on õigeusklikud vennad, võtame nad üle sõbralikult. 

Nüüd, mis on juhtunud? Tegelikult see sõbralik ülevõtmine justkui nagu enam-vähem, liga-loga küll, aga liikuski selles suunas. Aga siis tuli sõda Ukrainas ja see muidugi polariseeris uuesti, ohutuled ka grusiinide seas, rahva seas [lõid põlema]. 

Aga nüüd on veel üks oluline muudatus juhtunud. Moskva on ehitanud lõuna pool Kaukasust kuni Lähis-Idani välja seda oma nõukogudeaegset positsiooni, seda taastanud. Aga Süüria kaotus ja Vene mereväe [taandumine] – nagu me kuulsime, Türgi on üle võtnud Tartusi sadama administreerimise, Vene laevastik on Tartusist läinud. Ja kõik see, mida on seal projitseeritud ja ehitatud, on kadunud. Aserid on sisuliselt Türgi vasallid ja ajavad seda asja, mida tahavad, kuigi kooskõlastatult Moskvaga. Ja Armeenia on ära pürgimas. Praegu on tekkinud olukord, kus lõuna pool Kaukasust on Moskval jäänud loota Gruusiale. Kui Gruusia ka ära kukub nende positsioonilt vaadates ja tuleb üle, siis jääb neil sinna ainult Lõuna-Osseetia, mis on nagu vähevõitu. 

Sellepärast ma arvan, et ei ole põhjust arvata, et Moskva ei paneks viimast välja, et ükskõik mis meetoditega praegu ikkagi kontrolli hoida ja tugevdada just nimelt Gruusias. See on kõige lootusrikkam hetkel. 

Nii et kasu on sellest nii palju – loomulikult, otseselt ei tee me seda ju kasu pärast –, et kõike, mida sellised Gruusia sõbrad nagu meie ja Euroopa pealinnad täna ütlevad Gruusias toimuva kohta, jälgib väga tähelepanelikult kogu [Gruusia] rahvas, jälgib veel see vähene vaba ajakirjandus, mis on seal jäänud. Välismaine toetus on neile ülitähtis. Kahjuks on praegu maailmas nii palju toimumas, et ega erilist tähelepanu Gruusias toimuvale ei ole, piisavalt ei ole seda ka Euroopas. Nii et meie lootus on, et see avaldus natukene aitab kaasa sellele, et taas tõmmata tähelepanu Gruusias toimuvale.

18:37 Aseesimees Arvo Aller

Kalev Stoicescu, palun!

18:37 Kalev Stoicescu

Tänan! Hea Eerik! Ma olin kunagi üheksakümnendate aastate alguses Eesti Vabariigi esimene suursaadik OSCE-s. See [organisatsioon] on siin kõneks tulnud. Ma tean, mida ma räägin. Selles organisatsioonis, mille liikmed on ka Eesti ja Gruusia, on riikidel teatud kohustused, väga-väga selged kohustused. Kui üks riik, antud juhul Gruusia, täpsemalt Gruusia Unistuse valitsus on jämedalt rikkunud inimeste õigusi, on euroopalike grusiinidega väga jõhkralt käitunud, neid arreteerinud, peksnud, piinanud ja nii edasi, siis on teise liikmesriigi protest igati õigustatud. See ei ole sekkumine teise riigi siseasjadesse, see on sisse kirjutatud OSCE põhidokumentidesse.  

Teisalt, kui me vaatame, kuidas Venemaa on reageerinud Gruusia Unistuse tehtud poliitilistele otsustele – kõik see välisagentide seadus ja nii edasi –, siis on selge, et see on talle väga meelepärane. Nii et see avaldus on igal juhul …

18:38 Kalev Stoicescu

… selles mõttes õigustatud. Nüüd ma küsin, kui optimistlik või pessimistlik sa oled Gruusia tuleviku osas. Aitäh ja vabandan!

18:38 Eerik-Niiles Kross

Raske küsimus, aga, ütleme, lootus ei ole kadunud. Ma arvan, et meie avaldus natukenegi aitab kaasa, et see kriis päädib ikkagi uute valimistega. Kui see asi praegu seal nii-öelda vaibub ja lõpuks lepitakse selle Gruusia Unistuse režiimiga nii Euroopas kui ka kohapeal, siis mina arvan, et võib aastateks unustada Gruusia.

18:39 Aseesimees Arvo Aller

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgmisena saab ettekandeks sõna väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, kes annab ülevaate komisjonis toimunust. Palun!

18:40 Marko Mihkelson

Lugupeetud istungi juhataja, hea aseesimees! Head kolleegid! Riigikogu juhatus võttis 49 Riigikogu liikme poolt 15. jaanuaril algatatud Riigikogu avalduse eelnõu menetlusse ja nimetas juhtivkomisjoniks väliskomisjoni. Eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 17. jaanuar 2025 kell 16. Nimetatud tähtajaks Riigikogus tööd tegevad fraktsioonid ega komisjonid ühtegi ettepanekut ei esitanud. Juhtivkomisjon tegi avalduse eelnõu kohta ühe täpsustava muudatusettepaneku, mida komisjon 20. jaanuaril toimunud istungil arvestas konsensusega täielikult. 16. jaanuaril kogunenud väliskomisjon tegi oma istungil konsensusega järgmised menetluslikud otsused. Esiteks, teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta avalduse eelnõu 564 täiskogu päevakorda kolmapäeval, 22. jaanuaril 2025 ja viia läbi lõpphääletus. Juhtivkomisjoni esindajaks nimetati väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson. Aitäh!

18:41 Aseesimees Arvo Aller

Teile on ka küsimusi. Kalle Grünthal, palun!

18:41 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma tooksin selle eelnõu raames sellise natuke triviaalse näite, aga las ta olla. Kui näiteks Putin ütleb, et kaks pluss kaks võrdub neli, ja Euroopa poliitperekonnad ütlevad, et kaks pluss kaks võrdub viis, siis ma eelistan ikkagi seda lahendit, mis on neli. Ja ma ei saa nõustuda sellega, et selle pärast nimetatakse mind Putini käsilaseks. On lihtsalt matemaatilised seadused. Täpselt sama on praegu põhimõtteliselt selle avaldusega. Selle avaldusega me tõmbame tegelikult vee peale nendele vaatlejatele, kes kontrollisid nende valimiste seaduslikkust. Rikkumisi seal kahtlemata oli, aga mitte selliseid, mis oleksid tinginud nende valimiste tühistamise. Ma sooviksin teada, mispärast te tahate ära nullida vaatlejate [hinnangu].

18:42 Marko Mihkelson

Aitäh! Tõesti, minu ülesanne praegu on vahendada seda, mis komisjonis toimus, arutelu just nimelt selle esitatud avalduse eelnõu üle. Aga ma siiski luban endale paar kommentaari selle kohta. 

Ma võib-olla vastan niiviisi, et erinevalt teist, härra Grünthal, mina olen kohtunud valimisvaatlejatega Tbilisis. Need olid vabatahtlikud vaatlejad, üle 300, kellega toimus kohtumine novembri alguses. Mitmete Euroopa riikide, erinevate parlamentide esindajate delegatsiooniga see kohtumine toimus. Ja see oli väga emotsionaalne, just selles mõttes, et oli aru saada, et inimesed on valimispäeval, 26. oktoobril siis, läbi elanud üle kogu Gruusia, mitte ainult Tbilisis, sündmused, mille kohta nad andsid ühemõttelise hinnangu, et need valimised ei olnud ausad. Nende valimiste ajal kasutati ka valimispäeval vägivalda, jõudu, hirmutamist. Valimiste käigus või valimiste päeval tegelikult ka manipuleeriti, rääkimata sellest, et valimistele eelnenud perioodil kogu see valimisteks ettevalmistamine tõesti ei taganud vabu, demokraatlikke, võrdseid tingimusi kõigile valimistel osalenutele. Tõepoolest, need inimesed, kes ei olnud poliitiliselt profileeritud, ühegi erakonnaga seotud, aga vabatahtlikena osalesid üle Gruusia valimiste vaatlemisel – nad ei jõudnud ära rääkida kõiki neid erinevaid juhtumeid, mis on väga põhjalikult dokumenteeritud. Need on dokumenteeritud nii rahvusvaheliste vaatlejate, analüütikute poolt kui ka Gruusia enda vaatlejate poolt. 

Mul on siin mapi vahel, ma võin teile pärast jagada seda informatsiooni. Ja võin ka saata väga põhjaliku analüüsi, mille on teinud valimisi väga põhjalikult analüüsinud doktor Hans Gutbrod, kes on teinud väga ühemõttelise järelduse. Siin enne oli juttu, kas need valimised olid võltsitud või mitte. Aga tema analüüsis 4. novembrist 2024 on ühemõtteliselt öeldud, et 26. oktoobril toimunud Gruusia parlamendivalimised olid süstemaatiliselt võltsitud. Ja selleks, et sellist järeldust teha, on ta [kirja pannud] päris pika – siin 20 pluss lehekülge –, väga asjakohase analüüsi. Aga see ei ole ainus [analüüs] loomulikult.

18:45 Aseesimees Arvo Aller

Anti Poolamets, palun!

18:45 Anti Poolamets

Küll on kummaline, et te viitate üksikisikutele. Ma võiksin viidata USA ekspertidele, kes ütlevad, et Eesti e-valimised on karikatuursed, kõlbmatud, kontrollimatud, haledad järelevalve mõttes …

18:45 Aseesimees Arvo Aller

Vabandust! Härra Reinsalu, Anti ei näe ettekandjat. Tal oleks lihtsam küsimust küsida [, kui näeks]. Istuge palun! Aitäh!

18:46 Anti Poolamets

Jaa. Ma tean, et need USA eksperdid on siin käinud, nad on välja naernud meie e-valimised. Minge vaadake, need on veebis olemas. Te räägite ühest eksperdist. Aga mina olen olnud ka valimiste vaatleja mitmes riigis ja mina lähtun sellest, mida on OSCE raportis välja [öeldud]. Ma ei leia siit isegi seda infot, mille te olete oma avaldusse pannud. Lähtume ikka sellest, et kui on rahvusvaheliselt üle 1500 valimiste vaatleja, siis lähtume nende arvamusest. See on kokku korjatud keskmine, mitte ühe inimese [seisukoht]. Sellest peakski lähtuma. Nüüd teeb Riigikogu avaldust, mis ei lähtu OSCE materjalidest üldse. Kelle väljamõeldis see siis on? (Saalis räägitakse midagi faktidest ja OSCE raportist.) 

18:46 Aseesimees Arvo Aller

Laseme ettekandjal vastata! (Saalis räägitakse edasi.) Laseme ettekandjal vastata küsimusele!

18:47 Marko Mihkelson

Aitäh, härra Poolamets! Väliskomisjoni istungitel antud avalduse eelnõu menetluse käigus kindlasti ei tulnud juttu Eesti valimistest ega sellest, kuidas keegi mingeid arvamusi selle kohta on avaldanud. Aga teie küsimus muidugi paneb mind mõtlema sellest, kuidas 1940. aastal võis maailm suhtuda juunivalimistesse Eestis. Kindlasti oli ka nende valimiste puhul teiesuguseid kaitsjaid. Ma arvan, et täna on avaldust vastu võttes muidugi tähtis aru saada kontekstist, mõista seda, mille minu arvates avalduse esitajate nimel kõne pidanud Eerik-Niiles Kross väga hästi välja tõi. See on just nimelt see …  (Saalist sekkutakse valjul häälel.) 

18:48 Aseesimees Arvo Aller

Laseme ettekandjal vastata, Anti! 

18:48 Marko Mihkelson

Laiem kontekst on tegelikult see, et need ei ole ainult valimised või poliitiline põhiseaduslikkuse kriis, mida me näeme praegu Gruusias. Tegemist on Vene imperialismi pealetungiga väga erinevatel rinnetel. Kasutatakse erinevaid meetodeid. Ma usun, et te mäletate hästi, mis toimus 2020. aastal Valgevenes. Sellel nädalavahetusel toimuvad Valgevenes järjekordsed niinimetatud valimised: Valgevene presidendi niinimetatud valimised. Riigikogu väliskomisjon valmistab ette ka sellekohast avaldust, et juba ette öelda, et sellistes tingimustes, kus Valgevene täna asub, loomulikult ei saa neid valimisi juba põhimõtteliselt pidada tunnustamisväärseteks. 

Me teame, et Valgevene de facto on langenud mitte ainult Venemaa mõju alla, vaid sisuliselt Venemaa poliitilise okupatsiooni alla. Ja samu eesmärke viib Venemaa sõda pidades ellu Ukrainas. Me teame, et Venemaa eesmärk on hävitada Ukraina riik. Me teame, kui massiivselt Venemaa sekkus Moldova presidendivalimistesse ja Moldova Euroopa-referendumisse alles mõned kuud tagasi. Moldova jaoks saavad kindlasti väga kriitilise tähtsusega olema eeloleval sügisel aset leidvad parlamendivalimised. Juba täna on teada, et Venemaa teostab sellel suunal väga massiivset mõjutustegevust, muu hulgas ka energiakandjate kontekstis. 

Mis Gruusiat puudutab, siis ma ei hakka kordama seda, mida Eerik-Niiles Kross oma ettekandes ütles. Seal toimuv on olnud väga pikaajaline tegevus, mille käigus, võiks öelda, kõige kardinaalsem Venemaa-poolne samm tehti augustis 2008, kui Venemaa alustas sõda [Gruusia] vastu, okupeeris ühe viiendiku Gruusia territooriumist. Selle eesmärk oli kindlustada see, et Gruusiast ei saa NATO liikmesriik või et NATO ei saa laieneda Lõuna-Kaukasusse. 

Nii et need protsessid, mis praegu Gruusias toimuvad, on vaieldamatult palju suurema konteksti osa kui pelgalt ainult poliitiline protsess. Meil oli täna siin Riigikogus võimalus kõigil Riigikogu liikmetel, kes kutse said – see oli Gruusia sõprusrühm ja väliskomisjoni liikmed – kohtuda Gruusia kodanikuühiskonna esindajatega, kes on Eestis visiidil. Nende sõnum oli lihtne. Tegelikult see, mis praegu on toimumas 56. päeva järjest – need on siis rahumeelsed meeleavaldused, mille vastu võim on kasutanud erinevaid vägivallameetodeid –, need inimesed ei anna alla, nad ei taha minna Vene võimu alla. Ja nad loodavad väga meie toetusele, meie ja rahvusvahelise kogukonna toetusele.

18:51 Aseesimees Arvo Aller

Vladimir Arhipov, palun!

18:51 Vladimir Arhipov

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Sõna "võltsing", mis siin kõlas, on peaaegu sama hea kui "pettus", eks ole. Ja kui me räägime, et see teie avaldus on poliitiline, siis räägime ka poliitikast ja võrdleme ka meie parlamendivalimistega, kui enne valimisi Reformierakond ei rääkinud ühtegi sõna maksutõusust. Kuidas siis seda käsitleda, kas see on pettus? Ja kas siis kõik ülejäänud Riigikogu fraktsioonid, kaasa arvatud ka sotsiaaldemokraadid ja teie partner Eesti 200, peaks korjama allkirju ja teile umbusaldust avaldama?

18:52 Marko Mihkelson

Aitäh! Tõesti väga kurb, et nii põhimõttelises ja ka Eesti julgeolekut tegelikult puudutavas küsimuses, nagu ma enne seda laiemat konteksti lahti seletasin, te jõuate selliste järeldusteni. See ausalt öeldes aastal 2025 tundub täiesti uskumatu. Väliskomisjon ei arutanud selliseid küsimusi. Väliskomisjon arutas neid teemasid, mis selle avalduse menetlemise käigus puudutasid seda avaldust ja sellest lähtuvalt põhimõttelisi julgeoleku‑ ja välispoliitilisi huvisid, mis meil Euroopa Liidu ja NATO liikmesriigina on.

18:53 Aseesimees Arvo Aller

Vadim Belobrovtsev, palun!

18:53 Vadim Belobrovtsev

Jaa, aitäh! Te küll esindate siin komisjoni, aga kuna te olete üks algatajatest, siis ma loodan, et te ikkagi vastate küsimusele ka. Ma saan aru, et põhimõtteliselt sarnaste avaldustega on seni välja tulnud Leedu, Poola ja Läti, rohkem mitte keegi Euroopa Liidust. Ma lugesin nii Poola kui ka Leedu kui ka Läti avaldust. Peab ütlema, et üks neist on väga konkreetne, konkreetsete viidetega dokumentidele ehk hästi kvaliteetne. Poola oma on pigem teoreetiline ja see on hästi selline, ma ei ütleks, et pehme, aga kindlasti ei ole see nii range nagu meie oma. Leedu avalduses samamoodi on välja toodud väga erinevad dokumendid. Detsembrikuus kõik kolm riiki võtsid avalduse vastu. Miks me teeme seda alles praegu ja miks on meil selline avalduse eelnõu, mis on, nagu me siin näeme, praak võrreldes nende kolme riigi avaldustega?

18:54 Marko Mihkelson

Aitäh! Ma kindlasti ei ole nõus teie seisukohaga, et tegemist on praagiga. Kindlasti mitte! Ma juhin tähelepanu, et Riigikogu väliskomisjon tegi 26. oktoobri järel vahetult oma avalduse juba. Nii et me ei ole vaikinud selle aja jooksul. Meie poliitikud on aktiivselt seda teemat käsitlenud rahvusvahelisel tasandil, muu hulgas [tegime,] nagu ma juba mainisin, visiidi Gruusiasse. 

Ja meie jaoks see ajastus kindlasti on olnud seotud ka meie parlamendi kalendriga. Niipea kui parlament alustas kevadistungjärku, avalduse algatajad ka seesuguse eelnõuga välja tulid. Ja mõnes mõttes kindlasti on väga oluline, et me ei unusta, mis Gruusias praegu toimumas on. Lisaks sellele, mida te mainisite rahvusriikide parlamentide avalduste kohta, on avaldusi teinud ka Euroopa Parlament. Ja väga jõulisi avaldusi on muu hulgas teinud Euroopa Parlamendi juhtivad poliitperekonnad. 

Ja ma olen täiesti veendunud, et see teema tõstatub juba järgmisel esmaspäeval, kui Strasbourgis koguneb Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee oma jaanuarikuisele istungile. Seal tulevad küsimuse alla ka meie poolt vaadates Gruusia praeguse mittelegitiimse parlamendi esitatud delegatsiooni volitused. Nii et see teema ei taandu kindlasti. Seda on väga ühemõtteliselt oma esinemistes, muu hulgas ka kõnes Euroopa Parlamendi ees väljendanud Gruusia legitiimne president Salome Zurabišvili. Ma lihtsalt tuletan üht episoodi tema kõnest meelde: ta Euroopa Parlamendi ees esinedes võrdles praegu Gruusias toimuvat sellega, kuidas Nõukogude Venemaa võttis Gruusiat üle 1921. aastal.

18:56 Aseesimees Arvo Aller

Aleksei Jevgrafov, palun!

18:56 Aleksei Jevgrafov

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Täna te esitlete arutelu, mis oli just väliskomisjonis. Küsimus on komisjoni istungi kohta. Kas te komisjoni istungil olete kaalunud seda võimalust, et kohtuda Gruusia suursaadikuga ja arutada olukorda? Võib-olla küsida tema arvamust, esitada oma mõtteid ja üldse proovida komisjoni istungil aru saada, mis toimus Gruusia valimistel ja mis toimub praegu?

18:57 Marko Mihkelson

Aitäh! Riigikogu väliskomisjon on Gruusia teemadel lisaks sellele eelnõule pidanud mitmeid koosolekuid nii enne 26. oktoobrit kui pärast 26. oktoobrit. 13. jaanuaril oli komisjoni istungil ka meie suursaadik Gruusias Marge Mardisalu-Kahar. Meie komisjonil ei ole seda tava, et me võõrriikide suursaadikuid komisjoni istungitele kutsume. Kui, siis toimuvad seesugused kohtumised eraldi. Ma tean, et Gruusia suursaadik on esitanud palve mitmetele Riigikogu liikmetele kohtumisteks. Mul pole informatsiooni, palju neid kohtumisi on toimunud, aga mina temaga ei ole kohtunud. 

18:58 Aseesimees Arvo Aller

Kert Kingo, palun!

18:58 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Minul on siin küsimus. Kas komisjonis arutati ka, millele tuginedes esinevad avalduse esitajad Gruusia rahva nimel? Ja kui nüüd näiteks Gruusia parlament võtaks Eesti kohta sarnaste argumentidega avalduse vastu, milleks oleks muidugi ka alust, kas siis Eesti praegune valitsus aktsepteeriks seda? Kas need teemad olid arutusel?

18:58 Marko Mihkelson

Aitäh! Sellise küsimuse püstitust väliskomisjonis selle avalduse menetlemisel ei olnud. Ma tuletan meelde, et meie parlament ehk Riigikogu on rahvaesindajana ka varem vastu võtnud avaldusi umbes samasisulise pealkirjaga. Me oleme näiteks avaldanud toetust Ukraina rahvale.

18:59 Aseesimees Arvo Aller

Lauri Laats, palun!

18:59 Lauri Laats

Aitäh! Hea ettekandja! See, mis praegu Gruusias toimub, on pehmelt öeldes murettekitav. Aga kui me jõuame selle avalduse juurde, mille te tahate täna ka vastu võtta, siis ma küsin sama küsimuse, mille ma ka esimesele ettekandjale suunasin. Selles avalduses te ei tunnusta [Gruusia] parlamendi ja valitsuse legitiimsust. Kuidas teie seda väliskomisjoni esimehena tõlgendate? Mida see juriidiliselt ja diplomaatiliselt tähendab? Esimene ettekandja – stenogrammist just vaatasin järgi – selle küsimuse peale ikkagi tunnistas, et tegelikult [valimised] ei olnud võltsitud. Need on tema sõnad. 

Nüüd, teine küsimuse pool. Ma ka vaatasin samamoodi üle kõik need teiste riikide avaldused – Läti, Leedu, Poola – ja tegelikult minu arust Poola avaldus oli kõige sümpaatsem. Oli ära kirjeldatud probleem ja tegelikult oli see suunatud sellele, et need probleemid tuleb lahendada, ja [märgitud, et Poola] rahvas on Gruusia rahvaga. Miks meie Eestis oma avalduses sellist tooni ei kasutanud?

19:00 Marko Mihkelson

Jaa, aitäh! Komisjoni istungil sellist analüüsi menetluse käigus ei toimunud. Aga ma võin teile öelda, et avalduse esitajad koostasid avalduse ja ka see menetlus, mis komisjonis toimus, toimus selle teadmise, informatsiooni pinnal, mida komisjon on saanud ka varasematel koosolekutel, mis, nagu ma kirjeldasin, on toimunud Gruusia teemadel juba nii enne 26. kui peale 26. oktoobrit.

Mis puudutab küsimust, mis oleks kõige parem viis sellest põhiseaduslikkuse kriisist väljatulemiseks, siis selle avalduse kaudu me avaldame toetust nendele Gruusia rahvaesindajatele, kes soovivad saada võimalust määrata oma riigi tulevik ausatel, vabadel, demokraatlikel valimistel. Nagu me teame, avaliku arvamuse küsitluste alusel on vähemalt 80% Gruusia elanikest väga kindlalt seda meelt, et Gruusiast peaks saama Euroopa Liidu liikmesriik. Me teame, et see otsus, mis 28. novembril Tbilisis tehti, peatamaks igasugune nii-öelda lähenemisprotsess või integreerumine Euroopa Liiduga, loomulikult oligi üks peamisi [põhjusi] lisaks valimistejärgsele olukorrale, lisaindikaator, miks rahvas on täna juba 56. päeva tänavatel. Nende peamine tahe, [veendumus], mis väljendub ka selles avalduses, on see, et parim viis sellest põhiseaduslikkuse kriisist väljatulemiseks on uute valimiste korraldamine. Ja see loomulikult tähendab ka seda, et nende ebaausate valimiste põhjal ametisse määratud valitsus, parlament, president ei oma niisugust legitiimsust, mis tagaks Gruusiale sellise tee.

19:02 Aseesimees Arvo Aller

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised fraktsioonidele. Eesti 200 fraktsiooni nimel Ando Kiviberg, palun!

19:03 Ando Kiviberg

Ma palun kolm lisaminutit.

19:03 Aseesimees Arvo Aller

Kolm minutit lisaks.

19:03 Ando Kiviberg

Head kolleegid! Eesti on vaba riik, mis on, nagu meie põhiseaduse sissejuhatus selgesti sätestab, rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele. Jah, meie oma riigi pikaajaline eesmärk on kindlustada eesti rahvuse, keele ja kultuuri kestmine läbi aegade, ent need eelnimetatud kolm kategooriat on meie omariikluse alusväärtused: vabadus oma asjade üle ise otsustada, omavahelises läbikäimises ning asjaajamises lähtuda õiglusest ning tugineda õigusele. 

Me oleme Nõukogude ikkest vabanenuna tõestanud, et vabale tahtele, õigluse põhimõtetele ning õigusele tuginedes on võimalik ehitada üles toimiv ühiskond, edukas majandus ning oma riik, mis oma kodanikke küllalt hästi teenib. Me oleme oma saatusekaaslaste seas kõikvõimalike objektiivsete näitajate järgi olnud üle kolme aastakümne kõige edukamad. Jah, meid on ka palju aidatud, aga meie kaasteelisi ju samuti. Oma tubliduse tõttu oleme olnud head eeskuju andjad kogu kommunistliku režiimi all kannatanud geosfääri ulatuses. Me oleme oma tegudega tõestanud, et bolševismi rõhumise alt vabadusse pöördumine on võimalik.

Toetanud oleme aga ka meie. Endised Nõukogude Liidu poolt okupeeritud riigid, nagu Ukraina, Moldova, Armeenia, Gruusia, Aserbaidžaan ja Valgevene, on olnud pikka aega meie välisabi ning arengukoostöö prioriteedid. Me oleme oma abi neile osutanud, me oleme lootnud, et need kolm olulist väärtust – vabadus, õiglus ja õigus – on ka nendele riikidele ja rahvastele kallid. Me oleme lootnud, et nad kõik varem või hiljem suudavad ehitada üles oma riigi, mis põhineb samadel väärtustel. 

Olen olnud ise mõnda aega arengukoostöö valdkonnas tegev ning viinud läbi mitmeid nõustamisi ning koolitusi Armeenia, Gruusia, Moldova ja Ukraina regioonides. Võin kinnitada, et me oleme oma abi pakkudes lähtunud alati võõrustajate otsustusõigusest ning valikuvabadusest. Me oleme aru saanud, et kui meie naabrid ei ehita tugevat demokraatiat ja Venemaa nende igapäevaellu saab sekkuda, on see julgeolekukoht ka Eestile. Ja mitte ainult Eestile, vaid kogu vabale maailmale. Meie asi on olnud tutvustada neile seda, kuidas meie siin oma asju oleme korraldanud, missugused on olnud meie õppetunnid näiteks, ma ei tea, taristu rekonstrueerimisel, jäätmemajanduse või ühistranspordisüsteemi ülesehitamisel. Mida aga meie kogemustest kasutusele võtta ja kuidas – need asjad oleme lasknud otsustada meie partneritel endil. Nii oli see ka Gruusia puhul. 

Võin oma kogemusest öelda, et Sakartvelo, nagu grusiinid ise oma rahvast ja riiki nimetavad, on olnud Eestile eriliselt südamelähedane koostööpartner. Kindlasti on selle vastastikuse sümpaatia juures mänginud olulist rolli meie kultuuride põnev erinevus. Gruusia polüfoonilised värvikad ja võimsad rahvalaulud on laulupeokultuurile toetuvate eestlaste arvates võluvad. Nii nagu on eestlastele köitvad Kaukaasia mäed ning grusiinide temperament, iidsed veiniteo‑ ja lauakombed, paeluvad neid meie sügavad põlislaaned, saared ja põhjamaine rahulik sõbralikkus. 

Täna tuleb sügava kurbusega tõdeda, et see vastastikune sümpaatia ja koostöö on saanud tugeva hoobi. Gruusiat valitsevad jõud on samm-sammult ning väga otsustavate tegevustega astunud meile kallitest väärtustest eemale üksnes selleks, et kindlustada oma klanni ainuvalitsemist. 

Eesti-Gruusia parlamendirühma liikmete seas levitati võidukalt OSCE valimisvaatlejate raportit läinud aasta 26. oktoobril toimunud Gruusia parlamendivalimiste kohta. Tsiteerin siinkohal ka jagaja kirja: "Jälk on see tuim valetamine valimiste võltsimisest ja mittelegitiimsest võimust Gruusias. Mõistan, et vastavalt vajadusele võib tuimalt seletada, et OSCE on lihtsalt üks tavaline Kremli käsilaste kamp ja ülimalt kahtlane nurgatagune MTÜ, mille juttu ei tohi kuulata, sest noh, siis oled putinist." Tsitaadi lõpp. 

Ma ei nimeta siinkohal jagaja nime meelega, sest esiteks sellega kaasneks oht, et mul tuleb siin puldis ebatsensuurseid väljendeid tarvitama hakata. Teiseks ongi tegemist Kremli bandiitliku režiimi seisukohtade levitamisega. 

Lisaks tuleb öelda, et kõnealuse kirja autor kas ei olnud ise seda raportit läbi lugenud või tõepoolest pani ise valetades täielikult tuima. Esiteks ei olnud siis ega ole kunagi OSCE valimisvaatluse eesmärk tuvastada valimiste vastavust rahvusvahelistele normidele või kehtivale siseriiklikule seadusandlusele. Teiseks ei kiida OSCE nimetatud raport valimisi heaks ega tunnista ebaseaduslikuks. Raport ei sisalda kumbagi lõppjäreldust – mitte kumbagi! OSCE valimisvaatluse raporti eesmärk on anda valimiste protsessi kohta objektiivset tagasisidet, tuua esile seda, mis on korras, mis vajab parandamist ja mis on halvasti. OSCE kõnealune raport sisaldab aga märkusi selle kohta, mis oli valimistega seoses Gruusias halvasti, väga suurel hulgal, ja teeb seda ilmekate näidete varal. Need näited on reaalselt toimunud juhtumid. Nad on päris koledad ning neid on piisavalt palju, et lugeja saaks kriitiliselt ise järeldusi teha. 

Mind hämmastavad sügavalt täna siin saalis kuuldud seisukohad Gruusia arengute ning vaba maailma, sealhulgas Eesti reageeringute osas. Nende põhjal võiks arvata, et osa Riigikogu tänaseid opositsionääre unistab oma ilmavaateliste vastaste arreteerimisest, nende kodudesse tungimisest, nende peksmisest, kontide murdmisest, muidu piinamisest. Sarnaseid juhtumeid on äsja Gruusias tõendatult toimunud ning neile viitab muu hulgas ka eespool nimetatud OSCE raport. Soovitan tähelepanelikult lugeda, kellel see veel tegemata. Ajakirjanike, opositsioonipoliitikute, meeleavaldajate peksmine, kinnipidamisasutustes piinamine, valimissedelitega sahkerdamine, valijate hirmutamine, opositsioonipartei juhtide jultunult ründamine lausa telekaamerate ees ja nõnda edasi ei kõnele muust, kui et Gruusiast on saamas veel üks diktatuur endise Nõukogude Liidu territooriumil. 

Ja vaat sellest kõigest johtuvalt ma kutsun üles Eesti 200 fraktsiooni nimel antud pöördumist toetama. Aitäh!

19:09 Aseesimees Arvo Aller

Järgmisena on registreerunud Ester Karuse. Kas teil on volitus? Ma saan aru, kui ma ei eksi, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt. Palun!

19:09 Ester Karuse

Aitäh, hea Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Eesti on alati seisnud Gruusia kõrval, toetades nende püüdlusi Euroopa Liidu ja NATO suunal. Oleme aidanud Gruusia arengut, sealhulgas viisavabaduse ja Euroopa Liidu rahastatud reformide kaudu. Kahjuks on Gruusia valitsus täna taganenud oma lubadustest ning seal toimuv ohustab demokraatiat ja euroopalikke väärtusi. Toetame Gruusia demokraatlikke jõude ning mõistame hukka rahumeelsete meeleavalduste mahasurumise. Nõuame poliitvangide vabastamist ja kutsume Euroopa Liitu üles kehtestama sanktsioone vastutavate isikute suhtes. 

Samas ei tohi me lõpetada suhtlust Gruusiaga, sest vastasel juhul jääbki Venemaa ainsaks osapooleks, kes nendega aktiivselt suhtleb. Eesti pole oma mures üksinda. Ka rahvusvahelised organisatsioonid on väljendanud kriitikat Gruusia valimiste ja demokraatia tagasikäigu kohta. Me peame tugevdama Gruusia kodanikuühiskonna ja vaba meedia toetamist, et aidata kaasa demokraatia taastamisele. 

Me teame, kui oluline on rahvusvaheline toetus nendel keerulistel aegadel. Eesti iseseisvuse taastamisel andis just Euroopa solidaarsus meile jõudu juurde. Nüüd on meie kohus pakkuda sama tuge Gruusia rahvale. Riigikogu avaldab austust vaprale Gruusia rahvale, kes seisab demokraatia ja Euroopa-meelse tuleviku eest. Mida saame meie teha? Meie saame seista kindlalt nende kõrval, kuni see eesmärk on saavutatud. Aitäh!

19:11 Aseesimees Arvo Aller

Järgmisena Varro Vooglaid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel, palun! Kolm minutit lisaks.

19:11 Varro Vooglaid

Suur tänu! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ei toeta menetletavat avalduse eelnõu, kuna see rajaneb valedel ning kujutab endast kohatut sekkumist Gruusia siseasjadesse. Seejuures on kõnealune eelnõu jätkuks Vabariigi Valitsuse samasisulisele tegevusele, mille kõige nii-öelda silmapaistvam väljendus oli välisminister Margus Tsahkna osalemine Gruusia valitsuse kukutamise eesmärgist lähtunud opositsiooni meeleavaldustel Tbilisis. See, et ühe riigi välisminister läheb teise riigi pealinna valitsusvastastele meeleavaldustele kihutuskõnet pidama, on diplomaatiliste suhete heade tavadega lepitamatus vastuolus ning peegeldab sügavalt juurdunud kultuuritust. Ei tohiks olla raske mõista, et kui Eesti Vabariik tahab olla positsioonis, kus on võimalik nõuda teistelt riikidelt, et nad hoiduksid sekkumast meie siseasjadesse, siis peab ka Eesti Vabariik ise hoiduma sekkumast teiste riikide siseasjadesse. See arusaam peaks olema elementaarne, aga nagu me praegu selle eelnõu menetlusestki näeme, paraku ei ole.

Avalduse eelnõu kõige põhimõttelisem puudus on aga tõsiasi, et see lähtub väärast eeldusest, nagu olnuks oktoobris Gruusias toimunud valimised ebademokraatlikud ja nagu need seega ei väljendaks Gruusia rahva tahet. Eelnõu koostajad on vaikinud maha, et suurte jõududega Gruusia valimisi vaadelnud Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni ehk OSCE raporti kohaselt esines nende valimiste läbiviimisel küll puudusi, ent mitte määral, mis võimaldaks pidada valimisi ebademokraatlikeks, see tähendab võltsituks või muul moel mitte Gruusia rahva tahet väljendavaks. Hoolimata sellest, et OSCE-d peetakse Euroopas kõige autoriteetsemaks valimiste vaatlemise organisatsiooniks, ignoreerib menetletav avalduse eelnõu selle hinnangut, tembeldades Gruusia valimised pooltoone kasutamata ebademokraatlikuks ja võltsituks.

Tegelikult on menetletav avalduse eelnõu ise ilmekaks näiteks ebademokraatlikust hoiakust ja sellest lähtuvast poliitilisest programmist. Eesmärk, millest reaalselt juhindutakse ja mida demokraatia kaitsmise retoorikaga varjatakse, on kukutada Gruusia valitsus, kuna see ei ole Euroopa Liidule ja nii-öelda transatlantilistele võimuringkondadele meelepärane. Juhtmõte on lihtne, et mitte öelda primitiivne. Kui valimiste tulemusel pääsevad võimule nii-öelda valed jõud, siis on valimised ebademokraatlikud ja nende tulemusi ei tunnustata. Nii nõutaksegi Gruusialt uute parlamendivalimiste korraldamist, et võimule saaks euro-atlantilistele võimukeskustele meelepärane ehk nende huvides tegutsev valitsus. Samuti deklareeritakse, et Gruusia presidendina tunnustatakse kuni 2018. aastani Prantsusmaa kodanik olnud ja aastakümneid Prantsusmaa välisteenistuses kõrgetel kohtadel töötanud Salome Zurabišvilit, mis sest, et tema ametiaeg lõppes juba detsembri keskel ja uus president on ametisse vannutatud. Tähelepanuväärselt on end jätkuvalt Gruusia rahva tegelikuks presidendiks nimetav Zurabišvili kolinud praeguseks USA-sse, kus ta oli 1970. aastatel Columbia ülikoolis toonase trilateraalse komisjoni juhi Zbigniew Brzezinski õpilane. USA-s on Zurabišvili saanud Arizona Ülikooli John McCaini instituudis hästi makstud teadurikoha, nautides Henry Kissingeri stipendiumist lähtuvaid hüvesid ja propageerides ideed Gruusia uuest revanšistlikust sõjast Venemaaga.

Avalduse eelnõu avalause, mille kohaselt Eesti austab iga riigi võõrandamatut õigust demokraatlikult valida oma tee, kõlab selles kontekstis lausa naeruväärselt. Reaalsus on ju risti vastupidine. Eesti aitab Gruusia valitsust survestades ellu viia poliitilist programmi, mis just nimelt ei luba riikidel ja rahvastel valida demokraatlikult oma teed, vaid nõuab kuulekalt ette paika pandud teel kõndimist, hoolimata rahva enamuse huvidest ja tahtmisest. Kui Gruusia valitsus kaldub sellelt teelt kõrvale, öeldes, et Gruusia ei taha saada Ukraina saatusekaaslaseks, püütakse asi neile selgeks teha vägisi, rakendades värviliste revolutsioonidena tuntud valitsuste vahetamise tehnoloogiaid. Nende tehnoloogiate rakendamist saadavad alati niinimetatud kodanikuühiskonna väidetavalt rahumeelsete protestide mahasurumise süüdistused. Vastupidiselt eelnõu tekstis väidetule ei ole ka Euroopa Liidu ja vikerkaarelippude all toimunud Gruusia meeleavaldused olnud rahumeelsed, just nagu pole need olnud ka pelgalt kohaliku kodanikuühiskonna tegevuse ilming.

Niisugune demokraatia, kus õigeks ja vastuvõetavaks arvatakse vaid üks valik ja üks tee, ei ole tegelikult üldse mingi demokraatia. Sisuliselt on tegu diktatuuriga, isegi siis, kui sellele riputatakse külge demokraatia silt. Seda tõdemust kinnitavad muuseas praegu ka sündmused Rumeenias, kus tühistati presidendivalimised, kuna võimule hakkas pääsema nii-öelda valede ehk euroskeptiliste vaadetega ning suveräänsustaotlusest lähtuv kandidaat Calin Georgescu.

Head kolleegid! Kui tahate demokraatia eest hea seista, siis vaadakem Gruusia, Ungari ja teiste riikide arvustamise asemel peeglisse ja astugem samme, et Eestis võetakse kasutusele läbipaistev, kontrollitav ja sellisena reaalselt demokraatia ideaalile vastav valimissüsteem. Seiske ka selle eest, et Eesti rahvas saaks endale ise valida riigipea ning algatada seaduseelnõusid ja referendumeid, nagu see oli 1933. aasta põhiseadusega ette nähtud. Seiske kas või selle eest, et Eesti rahvas saaks ühegi korra rohkem kui 20 aasta jooksul referendumil osaledes riigielu otsuste langetamises kaasa rääkida. 

Isiklikust perspektiivist ütlen lõpetuseks, et küll tahaks loota, et saame näha päeva, mil Eesti välispoliitikas hakkab ilmnema reaalselt iseseisvatele riikidele omase väärikuse, mitte vasallidele omase allaheitlikkuse ja kuulekuse mustreid. See eelnõu, mida me täna siin menetleme, kehastab paraku just viimasena mainitud mustreid, mis peegeldavad mitte ainult suutmatust ise iseseisvuse ideaali kehastada, vaid ka põlgust nende vastu, kes suurte ja tugevamate meelepahaga riskides selle poole püüdlevad. Aitäh teile tähelepanu eest!

19:18 Aseesimees Arvo Aller

Järgmisena Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Lauri Laats, palun!

19:18 Lauri Laats

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Täna selgusid uued uuringu[tulemused], mis näitasid, et praegune valitsus ja praegune koalitsioon on kõige ebapopulaarsemad valitsus ja koalitsioon kuue aasta jooksul. Meil endal maja põleb, me ei suuda seda kustutada, ja me tegelikult läheme õpetame teisi, kuidas maja kustutada. Ja seda avaldusega, mida kindlasti ei saa pidada kvaliteetseks. Ka ettekandjatelt ei tulnud veenvaid väiteid või veenvaid vastuseid meie küsimustele, mis oleks muutnud Keskerakonna fraktsiooni meelt, nii et me oleks seda avaldust toetanud. 

Meil endal on 11. veebruaril kohtumine OSCE [demokraatlike] institutsioonide ja inimõiguste bürooga, kus hakatakse pärima ja uurima, mis ikkagi Eestis e-valimistega toimub. Ja see on suur probleem. Samas me ütleme, et me näeme, et teistes riikides on valimisprobleemid ja me peame neid valimisi taunima. Loomulikult on kõik, mis Gruusias praegu toimub, pehmelt öeldes muret tekitav. On hästi suured probleemid ja need probleemid on välja toodud ka OSCE raportis. Ma arvan, et erinevalt paljudest teistest ma olen selle läbi lugenud. Ma ei ole kindel, et need inimesed, need head kolleegid, kes on alla kirjutanud sellele avaldusele, on kõik põhjalikult selle dokumendiga tutvunud. Vastasel juhul sellise sõnastusega avaldust ei oleks sündinud. 

Kui see avaldus välja läks, siis sellessamas meilis oli ära toodud, et on võetud snitti teistest riikidest, Lätist, Leedust ja Poolast, kus need avaldused on parlamentides vastu võetud. Ma lugesin ka nende riikide parlamentide avaldused läbi ja peab tõesti tunnistama, et Läti ja Leedu avaldused on palju professionaalsemalt koostatud. Neis on hästi palju viiteid erinevatele dokumentidele. Tegelikult mulle endale meeldis kõige rohkem Poola Seimi avaldus, mis näitas üles Poola rahva muret selle pärast, mis praegu Gruusias toimub. 

Ma loen mõningad lõigud sellest resolutsioonist, Poola Vabariigi Seimi resolutsioonist ette. Poola Vabariigi Seim avaldab solidaarsust Tbilisis ja teistes Gruusia linnades juba mitmendat nädalat kestvatel kodanikuprotestidel osalejatega ning kinnitab oma toetust Gruusia rahva demokraatlikele püüdlustele nende soovil liituda Euroopa riikide perega, mis põhineb ühistel väärtustel ja ajaloolisel pärandil. Poola Vabariigi Seim kutsub Gruusia võime üles lahendama sotsiaalseid konflikte dialoogi vaimus, lõpetama jõu kasutamise protestidel osalejate vastu kogu riigis ning alustama tingimusteta läbirääkimisi opositsiooniga, et vältida vägivalda ja [sündmuste] edasist eskaleerumist. Ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi. 

Minu arust oleks kohane esitada selline avaldus ka Eesti parlamendi poolt. Toon on õige. Mure on olemas, mure on päris suur, aga sellisel viisil üles ehitatud avaldus ei ole nagu õiges suunas. Peame rohkem diplomaatiat kasutama. 

Ja ikkagi, meil oli küsimus, mida küsisid ka teised Riigikogu saadikud: kas on olemas mingisugune dokument, mis selgelt viitab, et valimisi on võltsitud. Vastus oli, et ei ole. Rikkumisi on palju, OSCE raportis on see kõik välja toodud. On suured probleemid: see vägivald, mis praegu Gruusias on puhkenud, meeleavaldused ja nii edasi. See on suur probleem. Loomulikult tuleb kõikvõimalikud meetmed tarvitusele võtta, et Gruusia opositsioon ja koalitsioon leiaks diplomaatilised vahendid selleks, et rahu majja tuua. Aga sellisel viisil ei peaks meie avaldus üles ehitatud olema. Nii et me kindlasti seda avaldust praegu ei toeta. Aitäh!

19:23 Aseesimees Arvo Aller

Aitäh! Isamaa fraktsiooni nimel Urmas Reinsalu, palun! 

19:23 Urmas Reinsalu

Aitäh! Lugupeetav rahvaesindus! Ma mäletan, 2012. aasta septembris ma kirjutasin Wall Street Journalis enne toonaseid Gruusia sügisesi valimisi, et Venemaa ambitsioon – ma just nimelt viitasin Ivanišvili üles ehitatud poliitilisele plokile – on poliitilise protsessi abil saavutada mõju[võim] Gruusia üle. Ja jutt käib dramaatilises Vene-Ukraina sõja seniidis mõistagi geopoliitikast ja geopoliitilistest ambitsioonidest, mida Venemaa oma impeeriumi taastamisel realiseerib ühelt poolt tankide jõul ja teiselt poolt kasutades erinevaid poliitilise sekkumise ja majandusliku sekkumise hoobasid. See on see draama, mis rullub meie silmade all Tbilisis ja teistes Gruusia linnades. 

Nüüd, kui asetada kõik toimuv konteksti, siis tõsiasi on, et selle sõja ajal on Gruusia valimised ja valimistele järgnenu kantud Gruusia inimeste taotlusest ja soovist ise oma tulevikku valida vabade valimiste abil. Ja ma usun, et see on [põhiline] mõttekäik selle avalduse tekstis, et Gruusia inimesed väärivad minimaalselt seda, et nad saavad valimistel vabalt oma tulevikku kujundada. Ma olen jooksvalt olen saanud meie partnererakonna UNM-i esindajatelt informatsiooni selle jätkuva poliitilise kriisi kohta, millele paraku niisugust positiivset tulevikustsenaariumi realistlikult lühemas või, ütleme, keskmises ajalises vaates näha ei ole. See on reaalsus, millega me peame arvestama. 

Ei ole sugugi juhus, et sellekohased tugevamad, selgemad avaldused maailmas on teinud just nimelt Ida-Euroopa riigid, kes kõige valulisemalt tajuvad Venemaa imperiaalsete ambitsioonide elluviimist, olgu siis sõjaliselt või poliitiliselt. Ja kui kõneleda selle avalduse põhisõnumist, siis selle avalduse põhisõnum on suunatud teistele Euroopa riikidele, ennekõike demokraatlikule rahvusvahelisele üldsusele.

Tõsiasi on, et kui me vaatame rahvusvahelist poliitilist riikide kaarti, siis lõviosa maailma riike, kes Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kuuluvad, reaalsuses ei ole demokraatlikud, autoritaarsed või erinevate võimu- ja valitsemisvormidega. Aga meil on kõige valulisem vaadata neid sündmusi, mis Gruusias on toimunud, seda protsessi, mis on aastate jooksul süvenenud, just nimelt silmas pidades meie siirast sümpaatiat ja erilist abi, mida me nende aastate jooksul oleme Gruusiale, aga ka reale teistele idapartnerluse riikidele vastavalt oma võimalustele osutanud. Seda mainis arenguabiprojektidega seoses ka härra Kiviberg. 

Ma loodan, et meie arenguabikeskus on selgelt ja jäigalt profileerinud senised arenguabiprojektid ümber, katkestanud Gruusia riigiinstitutsioonidele antud arenguabiprojektid ja profileerinud need ümber kodanikuühiskonda, vaba ajakirjandust, meediat toetatavateks projektideks. Seaks sellised prioriteedid. 

Kui midagi nentida praeguses olukorras selle avalduse puhul, siis eks niisugune avaldus on ennekõike autoloogilise iseloomuga. Me määratleme, kes meie oleme, mis on meie vaade, me edastame sõnumi meie valitsusele, [millist käitumist me talt ootame]. 

Kahtlemata on kahetsusväärne selline loid kollektiivne reaktsioon Euroopa kogukonna poolt. See on loomulikult sügavalt häiriv. Olgu see avaldus, kui ta jõuab teistesse Euroopa pealinnadesse, koos teiste samameelsete riikide tehtud avaldustega üheks katseks Eesti rahvaesinduse poolt kutsuda üles selgemale, konkreetsemale käitumisjuhisele. Nii nagu me oleme erinevates rahvusvahelistes protsessides …  

19:28 Aseesimees Arvo Aller

Kas soovite lisaaega? Kolm minutit lisaks.  

19:28 Urmas Reinsalu

 … olnud kõige tugevamad ja häälekamad Gruusia huvide eestkõnelejad Gruusia teekonnal Euroopa Liitu ja NATO-sse selle inimpõlve perspektiivis, on meil ka vastutus olla kõige häälekamad eestkõnelejad rahvusvahelises kogukonnas – meil ja samameelsetel riikidel – puutuvalt nendesse protsessidesse, mis on Gruusia rahva vaba valiku võimalused asetanud noaterale. 

Gruusia puhul, kui me vaatame kogu seda demokraatia ja ka võimu ülemineku dünaamikat, siis jah, inimpõlve jooksul see on olnud täis draamat. Me mäletame esimese presidendi Gamzahhurdia tapmist nii-öelda võimupöörde käigus, rooside revolutsiooni etappi ja sellele järgnenud väga pikka ja dramaatilist poliitilist vastasseisu. See on püsiva iseloomuga. 

Ja samal ajal on Gruusia tänane valitsus, mis on ka poliitiline reaalsus, nende õigus. Aga iseenesest kontekstualiseerib praegust olukorda, mis Gruusias on, see, et riik on muutunud Vene kodanike turvapaigaks. Gruusias on üle miljoni Vene kodaniku, kes on seal sõja ajal endale asukoha leidnud. Ja kui vaadata näiteks ühte numbrit, mis puudutab Gruusia majandusarengut, siis iseenesest on see väga muljetavaldav: vist suurusjärgus 10% nominaalset SKP kasvu. Tegelikkuses rajaneb see millel: see rajaneb röögatul Vene raha ja Vene kapitali sissevoolul Gruusiasse. Need [faktid] ilmestavad seda konteksti, milles praegu Gruusia riik, Gruusia ühiskond asetseb. Aitäh!

19:30 Aseesimees Arvo Aller

Aitäh! Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Marko Mihkelson, palun!

19:30 Marko Mihkelson

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Teen hästi lühidalt, kuna sellel teemal on siit puldist juba üht-teist öeldud. 

Reformierakonna fraktsioon toetab 49 Riigikogu liikme algatatud avalduse eelnõu. Ja mitte ainult sellepärast, et see on antud ajahetkel väga oluline samm ja tähelepanuavaldus meie avalikkuse jaoks, aga ka tõesti, nagu eelkõneleja ütles, see on väga oluline samm ka rahvusvaheliselt Gruusias toimuvale tähelepanu pööramiseks. Meie rahvaesindus on tegelikult väga pika aja jooksul hoidnud ühemõtteliselt Gruusia poole, toetades nende pürgimusi vabaneda Vene impeeriumi kütkest ja integreeruda Euroopa Liidu ja ka NATO-ga, nii nagu nende enda põhiseadus eesmärgiks on seadnud. On olnud dramaatilisemaid hetki, nagu 2008. aasta augustikuu, kui me siinsamas saalis väga kiirelt reageerisime ja võtsime vastu avalduse Gruusia toetuseks, seismaks vastu Venemaa sõjalisele rünnakule. Ka hiljem oleme tähelepanu juhtinud nendele arengutele, mis kahjuks on meid toonud tänase päeva [seisu]. Ja me ei saa täna vait olla. Me peame oma seisukohta väljendama. 

Mul on hea meel, et ikkagi enamus meie rahvaesindusest on seda meelt, et ajal, kui üks väike rahvas vajab rahvusvahelist tuge ja abi, me oleme valmis seda ka andma. Ma väga loodan, et Eestil ei tule ette samasuguseid olukordi, aga seda ei saa muidugi kahjuks välistada. Me mäletame väga hästi lähiminevikust 2007. aastat, kui me väga ootasime rahvusvahelist toetust ja tuge, kui lubate, ka sekkumist sellesse, et mõistetaks, milline kriitiline olukord toona siin valitses. Me saime selle toe ja me olime selle eest väga tänulikud. Ja ma võin kinnitada teile, et tuhanded, kümned tuhanded grusiinid, kuuldes täna selle avalduse vastuvõtmisest siin Riigikogus, on meile väga tänulikud. Aitäh!

19:33 Aseesimees Arvo Aller

Sellega lõpetan läbirääkimised. Antud eelnõu kohta on tehtud üks muudatusettepanekut. Üks muudatusettepanek, ainsuses. Selle ühe ettepaneku on esitanud väliskomisjon ning juhtivkomisjoni arvamus on arvestada täielikult. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 564 lõpphääletus. Alustame hääletamise ettevalmistamist. 

Head kolleegid, panen lõpphääletusele 49 Riigikogu liikme esitatud Riigikogu avalduse "Gruusia rahva toetuseks" eelnõu 564. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

19:37 Aseesimees Arvo Aller

Eelnõu poolt hääletas 59 Riigikogu liiget, vastu 9, erapooletuid oli 0. Eelnõu 564 on avaldusena vastu võetud. 


5. 19:37

Eesti Teaduste Akadeemia seaduse muutmise seaduse eelnõu (514 SE) teine lugemine

19:37 Aseesimees Arvo Aller

Läheme edasi järgmise päevakorrapunkti juurde. See on kultuurikomisjoni algatatud Eesti Teaduste Akadeemia seaduse muutmise seaduse eelnõu 514 teine lugemine. Ja ettekandja on kultuurikomisjoni liige Margit Sutrop. Palun!

19:37 Margit Sutrop

Austat… (Juhataja helistab kella.) 

19:37 Aseesimees Arvo Aller

Kuulame ettekandjat. Kes tahab vestelda, palun tehke seda koridoris.

19:37 Margit Sutrop

Austatud eesistuja! Lugupeetud rahvasaadikud! Head kuulajad! Mul on hea meel tutvustada teile Eesti Teaduste Akadeemia seaduse muutmise seaduse eelnõu teise lugemise ettevalmistamist. Tegemist on eelnõuga, mille on esitanud kultuurikomisjon ning millega ajakohastatakse ja lihtsustatakse Eesti Teaduste Akadeemia seadust. Kuulutatakse kehtetuks vananenud sätted, muudetakse sobivamaks sisemise struktuuri ja otsustusprotsesside kirjeldusi, termineid. Muudatuste tulemusena kasvab akadeemia võimekus täita oma keskset missiooni operatiivselt reageerida riigi ja ühiskonna ees seisvatele probleemidele. Lisaks sisustatakse põhiseaduse §-s 38 sätestatud akadeemilise asutuse autonoomia printsiip. 

Eelnõu esimene lugemine lõpetati 14. novembril 2024. aastal. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 28. novembriks kella 17.15-ks, ühtegi muudatusettepanekut ei esitatud. Küll aga on eelnõu kohta esitanud ühe muudatusettepaneku kultuurikomisjon. Kultuurikomisjon küsis akadeemialt arvamust ja sai tegelikult ühe ettepaneku, mis on ainult sõnastuslik. See puudutab ühe korduse väljavõtmist. Uus punkt jätab seaduseelnõu § 17 lõike 3 esimesest lausest välja ühe tekstiosa, mis puudutab seda, kellega sõlmib akadeemia nimel tähtajalise töölepingu peasekretär. 

Nüüd, teise lugemise ettevalmistamisel oli meil kultuurikomisjonis võimalus kohtuda akadeemia värskelt valitud uue presidendiga, Mart Saarmaga, kellega tegelikult lisaks selle ühe punkti formaalse täpsustuse tegemisele toimus väga pikk vestlus sellest, kuidas saaks Riigikogu ja teaduste akadeemia koostööd teha: kuidas saaks koos parandada riigi majanduslikku olukorda, leida teadus- ja arendustegevusele lisafinantse, näiteks suurte fondide kaudu. Rääkisime teadus- ja arendustegevuse rahastusest, ka sellest, kuidas toimub teaduspõhine poliitika nõustamine, arutasime OECD viimast raportit, rahvusteaduste finantseerimist ja doktoriõppe eestikeelsust. Sellest kõigest saate pikalt protokollist lugeda. Need ettepanekud on kõik väga huvitavad. Lisaks tegi akadeemia president ettepaneku, et võiks toimuda regulaarsed õhtused kuulamised, kus teadlased räägiksid uuematest teadussaavutustest ning Riigikogu liikmed saaksid oma arvamust avaldada ja samas ennast harida. Selle eeskujuks saab võtta Soome parlamendis toimuvad istungid. Meie omalt poolt informeerisime, et meil on ööistungid. 

Selle seaduseelnõu ettevalmistamine läks meil väga ladusalt. Kultuurikomisjonis algatatud Eesti Teaduste Akadeemia seaduse muutmise seaduse eelnõu ettevalmistamiseks olid kohal komisjoni liikmed Liina Kersna, Signe Kivi, Tõnis Lukas, Margit Sutrop, Kadri Tali ja Tanel Tein, puudusid Vadim Belobrovtsev ja Helle-Moonika Helme. Meil toimus hääletus ja konsensuslikult võeti vastu muudatusettepanek. Esimees Pikhof tegi ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda 22. jaanuaril ja teha ettepanek teine lugemine lõpetada. Kui teine lugemine lõpetatakse, siis teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 29. jaanuaril 2025. aastal. Suur aitäh teile!

19:42 Aseesimees Arvo Aller

Aitäh! Teile on ka küsimus. Vadim Belobrovtsev, palun!

19:42 Vadim Belobrovtsev

Aitäh! Lugupeetud kolleeg! Mul ongi selline tehniline küsimus. Nagu te mainisite, mind esmaspäeval, 13. jaanuaril tõepoolest ei olnud kohal, kuna pidin asendama meie kolleegi põhiseaduskomisjonis, kus oli hästi oluline arutelu, nii et ei saanud kahes kohas korraga olla. Sellepärast ma tahtsingi küsida, kas kõik läks hästi, just sellest vaatevinklist, et kas teaduste akadeemia on nüüd rahul. Ja kas see eelnõu, mis me praegu siin vastu võtame, on neile meelepärane?

19:42 Margit Sutrop

Jah, niimoodi ma sain sellest aru, et akadeemia uue juhiga on seda arutanud, rohkem muudatusettepanekuid ei ole ja neid see rahuldab. Aitäh küsimuse eest!

19:42 Aseesimees Arvo Aller

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. 

19:43 Margit Sutrop

Suur aitäh! 

19:43 Aseesimees Arvo Aller

Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole, sulgen läbirääkimised. Eelnõu kohta on tehtud üks muudatusettepanek, selle on teinud kultuurikomisjon. Juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Oleme muudatusettepaneku läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 514 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.


6. 19:43

Perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (547 SE) esimene lugemine

19:43 Aseesimees Arvo Aller

Läheme edasi järgmise päevakorrapunkti juurde, mis on Vabariigi Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 547 esimene lugemine. Ettekandja on sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Palun!

19:43 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Austatud istungi juhataja! Riigikogu liikmed! Täna olen teie ees perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga. Mul on hea meel, et kokkulepped, mis me oleme sõlminud, ja [teave, mis me oleme edastanud] nendele lastele ja lastevanematele, kelle olukord on selline, et lapse üks vanem või mõlemad vanemad on surnud, [toovad kaasa selle,] et nende perede olukord rahalises mõttes läheb paremaks. 

Mida me siis teeme? Praegu on meil olemas toitjakaotuspension, aga nüüd me muudame selle toitjakaotustoetuseks. Mis selle tulemusena juhtub? Kõigepealt on hea meel tõdeda, et 90%-l praegustest toitjakaotuspensioni saajatest on seaduse jõustumisel tulevikus suurem igakuine sissetulek toitjakaotustoetuse näol. Samuti on oluline, et toitjakaotustoetus on individuaalne. See tähendab seda, et praegu jagatakse [surnud] vanema tehtud sissemaksed esimesse pensionisambasse peres olevate laste vahel, aga tulevikus on toetus individuaalne, see määratakse igale lapsele eraldi ja toetust ei vähendata. 

Samamoodi on toitjakaotustoetusel laiem õppeasutuste ring õppimise kohustuse korral. Ja veel on väga oluline see, et pensionid on nii arestitavad kui ka sissenõutavad, aga perehüvitiste seadusega sätestatud toetused seda ei ole. Ehk tulevikus ei ole toitjakaotustoetust võimalik arestida ega kohtutäituril sisse nõuda. Oluline on ka tõsiasi, et toitjakaotustoetust on võimalik saada samal ajal töövõimetoetusega ja muutunud on ka tingimused, kellele laieneb õigus toitjakaotustoetust saada. 

Meil on [kvalifitseerumisnõude] periood edaspidi senisest pikem. Eeldus on, et nelja aasta jooksul vähemalt kolm aastat on isik Eestis tegelikult viibinud, õppinud või elanud. Saab kombineerida erinevatel alustel Eestis viibimist, see võib olla nii elamisõigus või -luba, viisa alusel siin viibimine kui ka töötamine. Oluline on, et inimene, kes on nelja aasta jooksul kolm aastat Eestis olnud, võib olla laps ise, taotleja ehk last kasvatav isik – tavapäraselt on see teine vanem – või siis surnud vanem, kes enne oma surma elas Eestis nelja aasta jooksul vähemalt kolm aastat. 

Nüüd vanusepiir. Toitjakaotuspensioni on võimalik saada kuni 18-aastaseks saamiseni ilma õppimise kohustuseta. Me muutsime hiljuti lapsetoetusi ja nüüd on võimalik toetust saada ilma õppimiskohustuseta kuni 19. eluaastani. Seetõttu, tulles üle pensionisüsteemist perehüvitiste süsteemi, oleme me ka siin ette näinud, et tulevikus on lapsel ilma õppimiskohustuseta õigus saada toitjakaotustoetust kuni 19‑aastaseks saamiseni. Kehtiva toitjakaotuspensioni puhul on lapsel õppimise korral õigus saada pensioni kuni 24-aastaseks saamiseni. Muudatuste järel on õigus õppimise korral saada toetust kuni 21. eluaastani. 

Üleminek on samamoodi hästi oluline, sest nagu öeldud, 90%‑l juhtudest võidavad lapsed rahaliselt igakuiselt, aga 10%-l protsendil juhtudest on praegune pension suurem kui tulevane toetus. Üleminek toimub sellise loogikaga, et nendel, kelle pension on suurem kui tulevane toetus, on õigus saada perioodi lõpuni, mil neil on õigustatus tulenevalt lapse õppimisest või mitteõppimisest, kas 19. või 21. eluaastani, tulevasest toetusest suuremat summat ehk varasema pensioni suurust summat. Kõik need, kellel varasemalt on olnud väiksem toitjakaotuspension, hakkavad saama suuremas summas toetust, mis esimesel rakendusaastal ehk 2026. aastal on 344 eurot. 

Muutus on ka selles, et tulevikus me ei hakka määrama leskedele ja täisealistele isikutele toitjakaotuspensioni, kuid määratud isikutele maksame seni, kui neil selleks õigustatus on. Et oleks selge, millisest sihtrühmast me räägime, ütlen, et tööealised või vanaduspensioniealised inimesed, kellele on praegu määratud toitjakaotuspension – selles sihtrühmas on 111 inimest –, saavad jätkuvalt pensioni ja uusi [toetusi] neile määrama ei hakata. 

Võib-olla on oluline välja tuua ka see, et uusi toitjakaotuspensione me ei määra, aga seal on üks erisus. Nimelt, kui toitjakaotuspensionid on määratud eriseaduste alusel, siis neid määratakse edasi. See puudutab kaitseväeteenistuse seadust, kohtute seadust ning politsei ja piirivalve seadust. Nendele teenistujatele määratakse jätkuvalt toitjakaotuspensioni teiste seaduste, eriseaduste alusel. 

Üks positiivne muudatus puudutab lapseootel naisi, kes ei tööta ja kelle lapse teine vanem on surnud. Nendel tekib võimalus saada vanemahüvitist 70 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva. 

Nii. Nüüd on veel üks keeruline plokk, mis puudutab piiriülest transportimist. Me teame, et sotsiaalkindlustuse puhul on meil kohustus piiriüleselt maksta pensione. Nüüd, kui me oleme toonud toetuste süsteemi selle meetme, muutuvad ka sellised olukorrad. Ehk me ei ekspordi riikliku perekindluse seaduse alusel enam pensione, aga me peame siiski veel väljamakstavate pensionide puhul sellist eksporti jätkama. Ja neid on täpselt kaks: üks Egiptusesse ja üks Ameerika Ühendriikidesse. See tähendab, et riigi kohustusi nende kahe juhtumi puhul me täidame. 

Me lõpetame ära ka määramise kahepoolsete lepingute alusel, kui meil on sotsiaalkindlustuslepingud kahe riigi vahel, ja peale seaduse vastuvõtmist teeme ka riikidele teavitusnoodi selle kohta, et meil on selline pensioniliik kadunud. Siinkohal tuleb öelda, et praegu me maksame [juba määratud toitjakaotuspensioni] pensionilepingute või sotsiaalkindlustuslepingute alusel Venemaale, Ukrainasse ja Valgevenesse kokku 120 inimesele. Me [jätkame] nendele pensioni maksmist, aga uute inimeste puhul me enam riigile seda kohustust ei ole võtnud. 

Nüüd, Euroopa Liidus on peretoetused samamoodi koordineeritavad ehk tegelikult on lapsevanemal õigus otsustada, millise riigi peretoetusi ta vastu võtab. Kahest riigist korraga ei ole [kellelgi] õigust [pensioni] saada, aga kui elatakse kahes riigis, siis on õigus valida, kumma riigi toetusi vastu võetakse. 

Seal on üks erisus ja see erisus puudutab orbusid ehk vanemateta lapsi. Nende puhul kehtib Euroopa Liidu sees kohustus transportida või eksportida toitjakaotustoetus tulevikus teise riiki. Seda juhul, kui kõnealusel riigil endal ei ole niisugust meedet, et riik toetab orbusid. Selline meede on olemas Taanis, Rootsis, Maltal, Iirimaal, Belgias ja Prantsusmaal. Meil on praegu olemas sihtgrupp, kelle puhul me seda kohustust täidame – 230 inimest. Peamine partner on Soome – 150 juhtumit – ja peale selle on veel riike. Ühendkuningriiki me ei ekspordi. See on seotud Ühendkuningriigi lahkumisega Euroopa Liidust ja ka vastavasisulise sotsiaalkindlustuslepingu punkti puudumisega. 

Omaette küsimus on, kuidas toitjakaotustoetuse suurust arvutatakse. Me oleme võtnud Statistikaameti avaldatud andmete põhjal baassumma, mille me korrutame tarbijahinna aastase muutuse koefitsiendiga ja sellele omakorda liidame 3% eelmise kalendriaasta Eesti keskmisest brutokuupalgast. Selle valemi tulemusena on 1. oktoobril, kui seadus 2026. aastal jõustub, toitjakaotustoetuse suurus 344 eurot. Kuna me seda indekseerime, nagu te juba valemist aru saite, siis kasvab see tasahilju igal aastal ja jõuab 2031. aastaks 395 euroni iga peres kasvava lapse kohta, kellel on üks vanem surnud. Kui on surnud kaks vanemat, siis on lapsel õigus kahe vanema eest toetust saada. Toitjakaotustoetuse puhul prognoositud saajate hulk on 2026. aastal 6556 inimest ja 2031. aastaks langeb see arv 5673-ni, peamine langus tuleb 21–23-aastaste vanusegrupis.

Riigi täiendavad kulutused toitjakaotustoetusele järgneva kolme aasta jooksul on 3,3 miljonit eurot. Nii et riik raha kokku ei hoia, vaid kulutab rohkem ressursse oma vanemast ilma jäänud lastele. 

Ausalt tuleb tunnistada ka seda, et kuivõrd me läheme pensionisüsteemist üle perehüvitiste süsteemi, siis me vajame täielikult uut infotehnoloogilist lahendust, aga see on üsna kulukas. Aastatel 2024–2027 vajame selleks lisavahendeid kokku 2 miljonit eurot. See tekitas sotsiaalkomisjonis üllatust. Ma tunnistan, et see kulu on üsna suur, kuid õnneks ühekordne, ja selle tulemusel me saame abistada lapsi, kes on oma vanemast ilma jäänud. 

Nüüd, selles eelnõus on veel kaks olulist momenti, mis ei ole seotud toitjakaotustoetusega. Kõigepealt on muudatus politsei ja piirivalve seaduses. Nimelt on soov lõpetada endisele politseiametnikule töövõimetuspensioni maksmine juhul, kui ta on toime pannud riigivastase või ametialase süüteo ja sellega peab kaasnema vähemalt kuni viieaastane vangistus. Tegemist on Siseministeeriumi tõstatatud murekohaga, mis on õiguslünk. Teiste eripensionide puhul on sarnane piirav säte juba varem Riigikogus vastu võetud, nüüd on soov ka politsei ja piirivalve seaduses seesugune muudatus ellu kutsuda. 

Teine muudatus, mis ei puuduta toitjakaotustoetust, on neli Vabariigi Valitsuse kehtestatavat määrust, mis puudutavad riikliku pensionikindlustuse seadust. Kuivõrd need määrused tulenevad väga otseselt sellest, et valitsus kinnitab seaduses sätestatud valemi arvutuse alusel pensioniga seotud summasid, siis soovime bürokraatia vähendamise eesmärgil anda pädevuse nende määruste [kehtestamiseks] valdkonna [eest] vastutavale ministrile. 

Need rakendusaktid, millest jutt käib, on vanaduspensioniea kehtestamine, mis on seaduses, ja nagu te teate, see [kord] on praeguseks muutunud ja seotud keskmise elueaga. Teiseks, Euroopa ühenduste institutsioonide ametnike pensioniõigustele [vastavate] rahaliste vahendite laekumise ja nende üle arvestuse pidamise kord. Kolmandaks, isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suuruse arvutamise kord ja eelmise kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmine suurus. 

Need on sellesse eelnõusse koondatud muudatused. Nagu öeldud, peamine muudatus puudutab oma vanemast või mõlemast vanemast ilma jäänud orbusid, kellele me hakkame tulevikus rahaliselt suuremat tuge pakkuma. Aitäh! Ja vastan küsimustele.

20:00 Aseesimees Arvo Aller

Aitäh ettekandjale! Küsimusi teile ei ole. Järgnevalt annab juhtivkomisjonis toimunud arutelust ülevaate sotsiaalkomisjoni esimees Madis Timpson. Palun!

20:00 Madis Timpson

Aitäh, härra istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas seda seaduseelnõu esmaspäeval, 13. jaanuaril. Minister Riisalo andis komisjonile sama põhjaliku ülevaate kui teile täna siin, seda ei ole mul vast mõtet kordama hakata. Toon lihtsalt ära mõned küsimused, mida minu arvates on oluline siin mainida. 

Küsiti üliõpilaste kohta, kuidas sellega on. Praegu meil võetakse raha ära. Tegelikult on niimoodi, et uus süsteem hakkab 90%-le lastest võimaldama rohkem raha. Ja tõepoolest, kui oled 24-aastane, siis riigil ei peaks enam olema kohustust sind üleval pidada. Küsiti ka lastekodulaste kohta, kas see seadus kohaldub ka lastekodulastele. Minister vastas, et lastekodulaste jaoks on järelhooldusteenus, mis aitab neid sõltuvalt õppimisest kuni 25. eluaastani. Tulevikus hakkavad nad saama ka toitjakaotustoetust kuni 21. eluaastani. 

Küsiti ka selle kohta, kui palju meil lastekodulapsi on ja millised on nende võimalused. Selle peale minister vabandas, et ta täpseid numbreid ei tea, aga ta saatis need paar päeva hiljem komisjoni, nii et see info sai ka selgeks. 

Räägiti ka sellest, et kas siis, kui laps on juba täiskasvanud, peab ikka veel [raha] kandma elus oleva lapsevanema kontole. Sellised tehnilised asjad. Vastati, et seda on võimalik kanda ka lapse nimele. 

Loomulikult räägiti rahast. See kõik läheb riigile maksma 3,3 miljonit eurot. See eeldab ka natukene IT-arendusi. Arenduste teemal peatuti ka natukene. Kolleeg Grünthal soovis küsida eelnõuga seotud määruste kohta, millele minister ka siin viitas. Ministri viide oli sellele, et vähendatakse bürokraatiat. Praegu on need määrused Vabariigi Valitsuse pädevuses, aga edaspidi lähevad need ministri pädevusse. Kolleeg Grünthalile see ei meeldinud, aga üldiselt on see valem seadusega vastu võetud. Päriselus ei Vabariigi Valitsus ega ka minister seda omatahtsi muuta ei saa ja tundus igati loogiline, et see oleks delegeeritud ministrile. 

Komisjoni esimees küsis selle kohta, mis oli samuti siin jutuks, nimelt see keeruline mehhanism, kuidas neid asju piiriüleselt menetletakse. Minister selgitas, nii nagu ka meile täna siin puldis, kuidas see asi välja nägema hakkab. Me küsisime just Ühendkuningriigi kohta, miks seal erand on. Siis selgitati meile, et kui Ühendkuningriik lahkus Euroopa Liidust, siis sõlmiti leping sotsiaalkindlustussüsteemi koordineerimiseks ja Ühendkuningriigi enda palvel jäeti sealt peretoetused välja. 

Sellega meil sisuliste küsimuste voor lõppes. Küsiti ka Ukraina sõjapõgenike kohta. Nii nagu minister ütles, tuleneb see samuti seadusest. Kui vanem on eelnevalt kolm aastat nelja aasta jooksul Eestis elanud ja töötanud, siis saab seda ka arvesse võtta. 

Ja me jõudsimegi menetluslike otsusteni. Esimene otsus oli ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 22. jaanuariks. See otsus võeti vastu konsensusega. Teine otsus oli määrata juhtivkomisjoni esindajaks Madis Timpson, ka selles oli konsensus. Kolmandaks tehti ettepanek esimene lugemine lõpetada, ka see oli konsensusega. Seega saidki meie otsused tehtud ning komisjoni esimees selgitas, et kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute tähtaeg 10 tööpäeva pärast esimese lugemise lõpetamist. Aitäh!

20:05 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Teile on vähemalt üks küsimus. Kert Kingo, palun!

20:05 Kert Kingo

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea komisjoni ettekandja! Kas komisjoni istungil oli juttu ka sellest, et seoses selle toitjakaotustoetuse tõusuga võivad need inimesed või need pered, kellele see toetus tuleb, jääda ilma mõnest muust nendele ette nähtud ja seni makstud toetusest?

20:06 Madis Timpson

Ei, sellest meil seal juttu [polnud], ei mäleta küll, et oleks olnud. Räägiti vaid sellest, kas siis, kui on üleminekuperiood ja kui on valida, kumb on soodsam, [saab valida soodsama]. Sellest oli küll juttu. Nii nagu meil Eesti Vabariigis kombeks on, soodsam on ikkagi eelistatum.

20:06 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kert Kingo, teine küsimus, palun!

20:06 Kert Kingo

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea komisjoni ettekandja! Kuna see toitjakaotustoetus läheb pere sissetuleku arvestusse, siis see mõjutab ka näiteks toimetulekutoetuse saamist. Kas minister ütles, et sellega on arvestatud, või on tehtud mingi analüüs selle kohta, kui palju see mõjutab nende leibkondade toimetulekutoetuse saamist, kas mõjutab ja mis ulatuses?

20:07 Madis Timpson

Aitäh! Sain küsimusest aru, aga sellel teemal me komisjonis ei vestelnud.

20:07 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel ja usun, et volituse alusel, Tanel Kiik, palun! Istungiosakonna juhataja palus alati nimetada volitust, kuna see läheb protokolli, et volitus on olemas, sellepärast ma räägin, kahtlemata teis.

20:07 Tanel Kiik

Jaa, väga kena. Austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud kolleegid! Hea minister! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon leiab, et tegemist on mõistliku algatusega, mis tagab tõepoolest väga raskes seisus lastele ja peredele senisest kindlama, ühtlasema ja võrdsema toe. Selles mõttes kindlasti see eelnõu on samm õiges suunas. Üldse see printsiip, et meil on kunagi arvutatud toitjakaotuspensione vanema sissetulekust lähtuvalt, on olnud ju tegelikult  mõnevõrra ebavõrdne nende laste suhtes, kelle elutee on niigi keskmise lapse omast märkimisväärselt keerulisem ja raskem. Nii et sotsiaaldemokraadid toetavad alati võrdsemate toetuste, võrdsemate võimaluste pakkumist ja tagamist. Sellest tulenevalt kutsume kindlasti üles toetama ka kõnealust seaduseelnõu.

Täiendavalt ütlen, et meie ootus on kindlasti see, et me jõuaksime riigis laiemalt toetuste väljamaksmise korra ja jätkusuutlikkuse tagamiseni selles võtmes, et näiteks peretoetused, puudega laste toetused ja veel mitmed toetused on Eesti riigis praegu indekseerimata ja sõltuvad väga palju [ametis oleva] valitsuse või parlamendi suvast, õigemini poliitilisest kokkuleppest. Ehk kindlasti oleks tegelikult mõistlik, kui indekseeritud ei oleks edaspidi mitte ainult pensionid, vanemahüvitised ja tulevikus ka toitjakaotustoetusi, vaid ka muud toetused, näiteks sotsiaaltoetused, peretoetused, ja nagu öeldud, puudega inimeste toetused. Peaks olema tagatud just nimelt see, et nende toetuste eest saab ajas sama palju ehk kui elu läheb kallimaks, palgad kasvavad, siis ei tekiks selliseid pikki auke, nagu me varem oleme näinud näiteks lastetoetuse puhul, mis oli kümmekond aastat 19 eurot 18 senti, sest see summa oli võetud veel krooniajast, 300 krooni pealt ümardatuna, siis ühel hetkel kasvasid toetused 45 euroni ja sealt edasi on need jälle liikuma hakanud. Ma arvan, et peredele ja Eesti lastele laiemalt oleks vaja kindlasti suuremat kindlust ja selles valguses oleks mõistlik võtta ette laiem toetuste indekseerimine. 

Mõistan väga hästi, et see tähendab ka lisakulu riigile, see tähendab kahtlemata ka seda, et tuleb maksusüsteemi kohendada, ja see ei ole kindlasti tehtav üleöö. Aga ma arvan, et see suund oleks mõistlik võtta, et peretoetuste summad ei oleks iga kord selline poliitilise kauplemise ja läbirääkimise koht. 

On tekkinud ka selliseid olukordi, oleme ausad, nagu oleme näinud viimastel aastatel, kus enne Riigikogu valimisi lepiti kokku teatud toetuste tõus, aga pärast valimisi neid summasid langetati. Ma arvan, et oleks vaja vähem ühiskonda sellist ebakindlust külvata ja selles võtmes tuleks võtta riigile jõukohaselt plaani eri toetuste indekseerimine niimoodi, et me teame arvestada, mis on viie, kümne või kahekümne aasta pärast riigieelarveline kulu laste‑ ja peretoetustele, sotsiaaltoetustele, pensionidele, ning sellest lähtuvalt saame arvestada riigi maksupoliitiliste sammudega.

Ehk toetame kõnesolevat eelnõu ja kutsume üles laiemale debatile just nimelt olemasolevate toetuste indekseerimise üle, et pakkuda kindlustunnet ja selgust, et ei tekiks näiteks sellist olukorda, nagu varem on juba olnud, kus mõni toetus püsib viis või kümme aastat ühe koha peal ja siis seda jälle hüppeliselt tõstetakse või langetatakse. Kokku võttes mõjub ka riigi usaldusväärsusele halvasti ja kindlasti ka perede kindlustundele negatiivselt see, kui kunagi ei teata, kas mingi toetus tõuseb või ei tõuse, äkki hoopis langeb. Ma arvan, et riigi roll oleks siin pakkuda kindlustunnet, usaldusväärsust ja pikka vaadet. 

Meie oma fraktsiooniga kutsume kindlasti üles sellisele arutelule ja esitame ka enda ettepanekud, millele rahvas saab anda hinnangu hiljemalt järgmistel Riigikogu valimistel. Aitäh!

20:11 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 547 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 5. veebruar kell 17.15. Oleme kuuenda päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.


7. 20:12

Meresõiduohutuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (549 SE) esimene lugemine

20:12 Aseesimees Toomas Kivimägi

Oleme jõudnud seitsmenda [päevakorrapunkti] juurde. See on Vabariigi Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 549 esimene lugemine. Palun ettekandjaks Riigikogu kõnetooli auväärt taristuministri Vladimir Sveti.

20:12 Taristuminister Vladimir Svet

Austatud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed, tere õhtust! Rõõm on näha, et taristuvaldkonna teemad pakuvad endiselt Riigikogu liikmetele suurt huvi – saal on täis. Saame asuda arutama Kliimaministeeriumis ette valmistatud ettepanekut meresõiduohutuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse kohta. 

Selle eelnõuga, mille toome teie ette, muudame kokku nelja seadust. Peamised muudatused puudutavad meresõiduohutuse seadust, lisaks aga muudame selle eelnõuga laeva asjaõigusseadust, sadamaseadust ning laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seadust. 

Selle eelnõu peamine eesmärk on tagada Riigilaevastiku ja Transpordiameti parem toimimine ja töökorraldus, ajakohastada protseduurid, trahvid ja teenused. 

Enne, kui ma lähen selle eelnõu sisu juurde, lubage mul pöörata tähelepanu asjaolule, et paralleelselt selle eelnõuga, mis algatati juba mitmed kuud tagasi, valmistavad kolleegid Justiitsministeeriumist, Kaitseministeeriumist, Kliimaministeeriumist ja Siseministeeriumist ette veel tervet paketti eri seaduste muudatusi, mis aitavad tagada meie merealase taristu paremat kaitset, karmistavad igasuguste rikkumistega seotud trahvimäärasid, mis tulenevad eeskätt karistusseadustikust, ning loovad paremad alused selleks, et tulevikus saaksid kõik mainitud ministeeriumid [paremini] tõrjuda igasuguseid ohte, mis võivad tekkida meie merekeskkonnale ja meie taristule, olgu need ohud ettekavatsetud või olgu tegemist igasuguste antropoloogiliste või keskkonnaalaste katastroofide või õnnetustega. 

Nii, aga tulles tagasi selle eelnõu põhisisu juurde, ütlen, et sellega plaanime täpsustada Riigilaevastiku ja Transpordiameti ülesandeid ja tööd, sätestada uued kõrgemad meresõiduohutuse trahvimäärad, viia meie seadused kooskõlla rahvusvahelise õigusega ning teha ka hulk tehnilisi muudatusi. 

Olulisemad muudatused. Võiks öelda, et neid on siin tegelikult mitu. Esiteks täpsustame Riigilaevastiku ja Transpordiameti omavahelist tööjaotust navigatsioonimärgistuse ja jäämurde alal, arvestades, et neid töid haldab Transpordiameti asemel nüüdsest Riigilaevastik. Tuletan meelde, et Riigilaevastik loodi mitme riigile kuuluva laevastiku baasil eelmisel aastal. Selle eelnõuga nähakse ette mitme laeva samaaegne lootsimine ning laiendatakse lootside võimalusi praktiseerida vajaliku kvalifikatsiooni saamiseks või hoidmiseks simulaatoril. 

Lisaks täpsustatakse lootsiteenuse osutamise tehnilisi sätteid. Esiteks, lootsitasu maksmise tehnilist regulatsiooni, kus sätestatakse lootsitasu maksjad ja tähtaeg makseteatise alusel lootsitasu maksmiseks. Need muudatused on suhteliselt tehnilised, aga näiteks üks nendest – seesama simulaatori kasutamine lootside harjutamiseks – on oluline sellest seisukohast, kui meil tekivad uued sadamad. See on juhtunud meil paari aasta eest, kui Paldiskisse rajati LNG-kai. Kehtiva seaduse järgi on nii, et kui me peaks selle kai opereerimiseks kasutama lootse, siis oleksid need lootsid pidanud harjutama selle sadama akvatooriumis olukorras, kus seda sadamat ei eksisteerinud. See harjutamine sai alata ainult simulaatoril. Nii et selline loogiline asi, aga enne seadus seda otsesõnu ei võimaldanud. 

Selle seadusega me täpsustame Riigilaevastiku osutatavate tasuliste teenuste regulatsiooni. Loetelu täiendatakse kolme uue teenusega: sadama kasutamise teenus sadamas, mille pidaja on Riigilaevastik, monitoorimisteenus veealuse või ‑pealse seadmega koostöös teiste riigiasutustega ning veesõiduki või muu vara päästmise teenus merel või laevatatavates vetes. Tegemist on teenustega, mida edaspidi Riigilaevastik saab pakkuda tasuliselt kas eraisikutele või juriidilistele isikutele. Põhjus, miks seda on vaja, seisneb selles, et turul selliseid teenuseid ei ole. Nüüd luuakse alus, kuidas Riigilaevastik saab seda teha ja küsida selle eest ka õiglast tasu. 

Sätestame nõuded punkerdajate registri elektrooniliseks toimimiseks. See luuakse elektroonilisse mereinfosüsteemi. Nõue punkerdajate registri loomiseks tuleb niinimetatud MARPOL-i konventsioonist. See on rahvusvaheline laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsioon. Selle registri puudumine on toonud meile ka Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni auditi. Ja olgu öeldud, et registri loomiseks ei hakata kasutama või looma uusi süsteeme, vaid kasutatakse olemasolevaid, ja seda kõike tehakse Transpordiameti olemasolevatest vahenditest. 

Selle seaduste paketiga, mis on täna teie ette toodud, muudetakse ka peatükki, mis reguleerib vastutust ja trahvimäärasid meresõiduohutuse nõuete rikkumiste eest. Suurem osa peatükis sätestatud trahvimääradest on kehtestatud 2005. aastal, kui juriidilise isiku maksimaalne trahvimäär oli 3200 eurot, ning need määrad on püsinud muutumatuna peaaegu 20 aastat. Tegemist on tõsisemate meresõiduohutuse [nõuete] rikkumistega, kuid kõnealused määrad ei täida enam ammugi oma eesmärki, need pole ei mõjusad, proportsionaalsed ega hoiatavad. Seetõttu tuleb need üle vaadata ja ajakohastada. Olgu öeldud, et siiamaani on neid rikkumisi, millest me räägime, olnud pigem üksikuid. 

Selle seaduseelnõuga täpsustatakse merereostusest teavitamise sätteid, pannes veesõidukijuhtidele selge kohustuse teavitada merereostusest Kaitseväge. Teatavasti just Kaitsevägi vastutab meil reostustõrje eest. 

Laeva asjaõigusseadust ühtlustatakse rahvusvahelise laevade arestimise ning rahvusvahelise merivõlgade ja pantide konventsiooni ingliskeelse tõlkega, et kõrvaldada riigisisese seaduse vastuolu konventsiooniga. Probleem on tekkinud nimelt sellest, et vigases eestikeelses tõlkes näiteks sätestab nimetatud seaduse § 783 lõige 1, et piisava tagatise andmisel rahuldavas vormis võib kohus laeva arestist vabastada, kuid tegelikult peaks see sõna[paar] olema "peab vabastama". Seoses uue sadamaregistri arenduse valmimisega hakatakse selle seaduseelnõu alusel menetlema kõiki reostustõrje plaane vastavalt sadamaseaduse muudatusele otse sadamaregistris.

Viimane, aga mitte vähem oluline muudatus on seotud sellega, et laevaregistrite seaduse muudatusega võimaldatakse kõiki Riigilaevastiku laevu registreerida riigilaevade registris. Tegemist on küll tehnilise või lausa sõnastusliku muudatusega, aga rahvusvahelises mereõiguses ja ka meie kohalikus mereõiguses on väga oluline, et niisugused sätted oleksid alati täpsed ja vastaksid rahvusvahelistele konventsioonidele ning et jäetaks võimalikult vähe ruumi erinevaks tõlgendamiseks. 

Saan väga hästi aru, et see teema on nüansirohke ja väga tehniline, samas on see päris oluline. Hea meelega vastan teie küsimustele. Aitäh!

20:22 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Rene Kokk, palun!

20:22 Rene Kokk

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Selle eelnõu üks teema on punkerdajate registri loomine. Kas te oskate välja tuua mõned asjad, kas ja mis muutub tänastele punkerdamisteenust pakkuvatele ettevõtetele? Me teame, et punkerdamisteenust pakutakse juba aastaid. See, mida siin muudetakse, on valdavalt regulatiivne. Aga kas see muudab ka praeguste teenust pakkuvate ettevõtete jaoks midagi praktiliselt nende toimimises või on see lihtsalt registri muudatus?

20:22 Taristuminister Vladimir Svet

Aitäh selle küsimuse eest, härra Kokk! See on tegelikult väga õige küsimus, sest sisuliselt see punkerdajate register eksisteerib juba mõnda aega, lihtsalt mitteformaalsena. Kui võtta seda niimoodi hästi täpselt selle järgi, kuidas see võib olla, siis, kui eirata seda praktikat, mida riigiasutused on juba mõnda aega juurutanud, peaks punkerdamise kohta peaks siiamaani arvestust pidama tegelikult paberil spetsiaalsete protokollidega. Tegelikult on meie riik sisulises mõttes juba mõnda aega teinud seda kõike elektrooniliselt. Nüüd me viime, võiks öelda, meie seadused vastavusse nii praktikaga kui ka osundatud konventsiooni nõuetega. Nii et mingeid suuri ja olulisi kohustusi ei teki, aga riigil on edaspidi parem ülevaade. 

20:23 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Otsuseid ja arutelu majanduskomisjonis tutvustab auväärt majanduskomisjoni esimees Jaak Aab. Palun!

20:24 Jaak Aab

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esimese lugemise ettevalmistamist arutas majanduskomisjon kahel istungil: 16. detsembril 2024, kui määrati juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja, see toimus konsensusega, ja sisuline arutelu oli meil 13. jaanuaril 2025, kui eelnõu tutvustama olid kutsutud taristuminister Vladimir Svet, Kliimaministeeriumi merenduse ja veekeskkonna asekantsler Kaupo Läänerand ning merendusosakonna nõunikud Katarina Karpina ja Aleks Martin Rebane, kes andsid eelnõust ülevaate. 

Komisjoni liikmetel oli ka küsimusi. Rene Kokk küsis ka tookord punkerdamise kohta ja siis kõlas enam-vähem samasisuline vastus. Küsiti ka nende trahvimäärade kohta, mis tõesti tõusevad ja mis on olnud 2005. aastast, vist teisendatud veel krooni ajast. Väärteo eest oli maksimumtrahv 3200 eurot. Nüüd on neid määrasid tõstetud. 

Küsiti ka, mis on trahvimäärade tõstmise põhiline põhjus. Ministeeriumi esindajad ütlesid, et see ei ole mitte eelarve täitmise meede, vaid on pigem ennetusmeede. Trahvid on nii madalad, et need võib-olla ei motiveeri laevaomanikke piisavalt meresõiduohutusele tähelepanu pöörama, olgu need reostused või mingid muud meresõiduohutuse rikkumised. Kindlasti peaks neid trahvimäärasid suurendama, kuna 20 aastat seda tehtud ei ole. 

Otsustati, esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 22. jaanuariks ehk tänaseks, otsus tehti konsensusega, ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, samuti konsensusega. Aitäh!

20:26 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 549 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 5. veebruar kell 17.15. 


8. 20:26

Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (555 SE) esimene lugemine

20:26 Aseesimees Toomas Kivimägi

Oleme jõudnud kaheksanda päevakorrapunktini: Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu 555. Palun ettekandjaks Riigikogu kõnetooli esimeseks lugemiseks auväärt kliimaministri Yoko Alenderi.

20:27 Kliimaminister Yoko Alender

Aitäh, austatud aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Tutvustan teile eelnõu, milles on kaks peamist teemat: saartalitluse tagamise võimekus ning salvestuse ja tarbimise juhtimise elavdamine. Mõlemad teemad selles eelnõus kannavad ka eesmärki hoida elektri hinda kontrolli all ja tagada energiavarustuskindlus. 

Mis puudutab konkreetselt elektri salvestust, siis on selge, et taastuvenergia lisandudes vajame ka võimalust elektrit salvestada sel ajal, kui hind on väga madal, et seda kasutada aegadel, kus hind on kõrgem ja sel viisil tuua elektri hinda alla. Eelnõuga edendataksegi investeeringuid elektrisalvestusse sel moel, et vähendatakse elektrisalvestuse opereerimise kulusid. Nimelt kaotatakse teatud mõttes justkui topeltmaksustamine. Samuti võetakse kasutusele tarbimiskaja potentsiaal ja täpsustatakse selle õigusliku raamistikku. 

Mis puudutab ühe direktiivi ülevõtmist, mis on ka selles eelnõus sees, siis täpsustatakse elektriarvete nõudeid, et see, mida me oma elektriarvel näeme, oleks selge kokkuvõte. Võrdluse võib tuua näiteks sideteenuste arvetega, mille puhul me saame kohe alguses ülevaate sellest, mis täpselt arves sisaldub. Lisaks võetakse tehnilise lahendusena kasutusele lõpptarbijate juures kauplemisperioodil netomõõtmise põhimõte. 

Aga nüüd teemast, mis on võib-olla saanud kõige rohkem tähelepanu seoses energiavarustuskindlusega. On oluline, et taastuvenergia kõrval on meil olemas ka juhitavad võimsused, mis tagavad meile energiajulgeoleku. Selleks oleme esitanud Riigikogu menetlusse just nimelt saartalitlusvõime ehk võime tagamise teenuse regulatsiooni, mis alates järgmisest aastast võimaldab meil hoida vajaminevas mahus juhitavaid võimsusi Eesti elektrisüsteemi stabiilsust tagamas. 

Selle meetmeta oleks oht, et alates järgmisest aastast ei oleks meil piisavas mahus tootmisvõimsusi. See lahendus aitab lisaks sellele, et meil on põlevkivijaamad reservis, tuua põlevkivijaamu turule just nendel perioodidel, kui on väga suur tarbimine, näiteks külmade ilmadega, kui samal ajal ka tuul ei puhu ja päike ei paista. Siis saaksid meie põlevkivijaamad turul osaleda. Oleme teinud ka palju arvestusi. See tulu, mida ühiskond saab sellest, et tipuhindade ajal aitavad põlevkivijaamad meil elektri hinda alla tuua, oleks oluliselt suurem, kui on saartalitlusvõime tagamise maksumus. 

Vaatame neid eelnõu mõjusid täpsemalt. Mis puudutab salvestust, siis on ka arvutatud, kui palju elektri hind tarbijatele soodsamaks muutub. TalTech on analüüsinud, et 500 megavati salvestuse lisandumise korral me suudame keskmist elektri hinda alandada circa 8% ja sagedusreservide hankimise kulu kuni 6%. 

Mis puudutab neid muudatusi, mis tehakse elektriarvetele, siis seal on eelkõige oluline, et võrguettevõtja peab siis, kui tarbijal on võlgnevus, võimaldama võlgnevusega toime tulla ja parandama ka seda teadlikkust. Nimelt on elektriarvel ka näha, mille eest täpselt on müüja arve esitanud. 

Mis puudutab nüüd kauplemisperioodi netomõõtmise kasutusele võtmist, siis see muudab senist arveldust taastuvelektrit tootva tarbija jaoks õiglasemaks ja ka päikesepaneelide paigaldamise kasumlikumaks. Tootvate tarbijate kulu väheneb siis circa 5–40%. 

Mis puudutab tasakaalustamisvõimsuse tasu arveldamise sätteid, siis need muudavad selgemaks kulu arveldamise bilansihaldurite, elektrimüüjate, tootjate ja tarbijate vahel. Ehk muudatusega sätestatakse üksnes arveldamise põhimõtted, aga ei kehtestata mingit täiendavat tasu. 

Saartalitlusvõime puhul on eesmärk eelkõige tagada see, et meie elektrisüsteemis on kindlaid juhitavaid võimsusi vähemalt 1000 megavati ulatuses. Ehk siis Eesti elektrisüsteem suudab toimida ka juhul, kui välisühendused on katkenud. Plaanitav meede lisab kindlust kõigile Eesti elektritarbijatele. Saartalitlusteenuse mõju tarbijatele on hinnanguliselt 34 miljonit eurot aastas ja see toob tarbijale kaasa elektriarve suurenemise  hinnanguliselt umbes 2,4% võrra ehk 0,42 senti kilovatt-tunni kohta. Nagu ma juba mainisin, see tulu odavamatest tipuhindadest on meie arvutuste kohaselt kordades madalam kui selle meetme maksumus.

Mis puudutab muudatuste jõustumist, siis sooviksime jõustumist mitte hiljem kui aprillis sel aastal, kuid salvestuse topeltmaksustamise sätted peaksid jõustuma alles järgmise aasta algusest, 1. jaanuarist, tulenevalt võrguettevõtjate vajadusest nendeks muudatusteks valmistuda. Netomõõtmine [tuleneb] samamoodi vajadusest teha tehnilisi ettevalmistusi 1. augustil 2026. Olen valmis vastama teie küsimustele. Aitäh!

20:34 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu teile! Teile on vähemalt üks küsimus. Rain Epler, palun!

20:34 Rain Epler

Aitäh, härra istungi juhataja! Tere, Yoko! Sind ei ole siin saalis ammu näinud. Selle netoarvestuse juures sa rääkisid sellest, et näiteks päikeseenergia tootmine muutub kasumlikumaks ja selle tootmisega tegelejate [olukord läheb] paremaks. Aga ma usun, et sa seda tead ja oled sellega nõus, et mida rohkem juhutootmisvõimsust võrgus on, seda kulukamaks see kõik ühiskonna jaoks selles mõttes muutub, et siis ongi vaja igasuguseid põnevaid võrguteenuseid, et seda kõike seal stabiilsena hoida. 

Ma küsingi siis nii: miks me seda teeme? Miks me sellist hästi kitsast ja tegelikult ühiskonnale mittekasulikku sektorit niimoodi kuidagi eelisarendame või eelistame?

20:35 Kliimaminister Yoko Alender

Aitäh! Austatud kolleegid! Lugupeetud aseesimees! Hea küsija! Tõepoolest, elektrisüsteemi üles ehitades me peame kindlustama selle, et me ei pane kõiki munasid ühte korvi, et meil on valikuid. Elektritootmise eri viisidel on erinevad eelised, [igaühel oma] plussid ja miinused. Taastuva elektri eelis on kindlasti see, et ta on kõige odavam. Päikeseelekter – maailmas tänaseks tehnoloogia hinnad on tohutult alla tulnud ja see on vaieldamatult kõige odavam. Eestis ei oleks üksi päikse peale lootma jäämine ilmselgelt võimalik. Tuule kasutegur on juba pisut suurem, aga [seda ei ole] samamoodi [võimalik ainsa viisina kasutada]. 

Miks me taastuvenergiat teeme? Sellepärast, et see toob hinnad alla. Kui me vaatame aastaid 2023 ja 2024 võrdluses, siis näeme, et vaatamata sellele, et 2024 oli Estlink 2 seitse kuud tööst väljas, tuli elektri hind 2024. aastal odavam kui eelnenud aastal, kui Estlink 2 rikkeid ei olnud. Seda eelkõige selle tõttu, et aasta lõpus lisandus Sopi-Tootsi tuulepark, mis andis meile juurde odavat taastuvenergiat. 

Aga absoluutselt tõsi ja õige on see, et taastuva elektri juures peab alati olema ka salvestus. Nii ongi nii, et sellele taastuvenergiale, mis nüüd juba rajamisel on, kuna see on kõige otstarbekam ja optimaalsem, pannakse sinna juurde ka salvestus[võimalus]. See eelnõu aitab seda teha mõistlikumal moel kui enne.

20:37 Aseesimees Toomas Kivimägi

Rene Kokk, palun!

20:37 Rene Kokk

Tänan, lugupeetud juhataja! Hea minister! On rõõm näha, et ikkagi saadakse aru, et põlevkivienergiat on ikka ka vaja ning et ei maksa vana kaevu enne kinni ajada, kui uus on valmis ja annab vett, praegusel juhul energiat. 

Aga nüüd ma küsin seda. Kui vaadata seda saartalitluse eelnõu, siis tekib vägisi küsimus, kas me loogiliselt võttes poleks võinud seda enda Venemaa võrgust lahtiühendamise seaduseelnõu arutada juba eelmisel aastal, õieti oleksimegi pidanud seda siis tegema. Kas sa oskad öelda, mille taha see on jäänud ja miks on see eelnõu alles täna meil siin laual – nüüd, kui me kohe varsti, mõne ja pärast ühendame ennast Vene võrgust lahti? Kas varem ei jõutud valmis, jäi see kuidagi kahe silma vahele või miks me ei saanud seda eelnõu juba eelmisel aastal arutada?

20:38 Kliimaminister Yoko Alender

Aitäh, austatud aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Hea Rene, aitäh küsimuse eest! Põlevkivielektrit me kindlasti vajame veel nii reservis kui ka tipukoormuste katmiseks, ma usun, oma kümme aastat veel, see on selge. Küll aga hangime ka uusi juhitavaid võimsusi. 

Hetkel meil kehtib Eesti Energiale omaniku ootus hoida reservis 1000 megavatti. Aga on selge, et nüüd, kui me oleme valmis saartalitluseks, me peame ka sellisel juhul, kui välisühendused on katkenud, olema suutelised ise sagedust hoidma ja saama oma energiavarustuskindlusega hakkama. 

Võib-olla ongi hea siinkohal Riigikogu liikmetele veel kord anda kindlus, et Venemaa ja Valgevene sagedusalast lahkumiseks, mida on tegelikult ette valmistatud juba kaks aastakümmet, aga mis juhtub nüüd vähem kui 20 päeva pärast, me oleme väga põhjalikult ja hästi valmistunud koos teiste Balti riikidega. Tarbijatena kodus sellel nädalavahetusel te midagi teisiti ei pea tegema. Riski elektriseadmetele ei ole, pirnides tuli ei peaks kuidagimoodi värelema. Te ei pea midagi tegema teistmoodi, ei pea pesu pesemata jätma või seda ekstra pesema. Võite toimetada nii, nagu te tavaliselt teete. Aga selleks, et teil on kodus olemas kriisivarud, et te teate, kust saada joogivett, kuivaineid, ravimeid, võite loomulikult igal päeval valmistuda. Täna oli meil ka ministeeriumis selleteemaline pressibriif, mida tegime koos politsei ja Päästeametiga, saime seal infot jagada. Aga kasutasin juhust, et ka siin teile see kõik edasi anda, kuna see on seotud sellesama saartalitlusega. Seda eelnõu teemegi seetõttu, et me oleme selleks toimimisviisiks nüüd põhjalikult valmistanud.

20:40 Aseesimees Toomas Kivimägi

Rain Epler, teine küsimus, palun!

20:40 Rain Epler

Aitäh! No küll oleks tahtnud Kadastikult ka paar küsimust küsida, aga ei saa, tuleb ikkagi ministrilt küsida, kui minister juba saali on tulnud. Yoko, sissejuhatuseks, kas tegelikult ei ole paradoksaalne, et kui Eesti veel mitte väga ammu suutis toota nii palju, et juhitavatest võimsustest kogu oma tarve ära katta, ja eksportisime ka uhkelt? Siis oligi nii, et tuli elekter ja samal ajal tuli kõik see sageduse hoidmise teenus sujuvalt selle elektriga koos ja salvestust ka polnud vaja, sest tootmisvõimsusi oli nii palju, et ka hooldused sai sisse planeerida. Nüüd me teeme asju, mis sinu sõnul teevad kõike odavamaks, aga tegelikult peame kulutama järjest suuremaid summasid, et pärast oleks odavam. Või ma ei tea, kas kunagi üldse odavam on. 

Aga ma küsin seda. Taani vist praegu juhib elektri hinna poolest ja Saksamaa seal kipub vahel, mõnel kuul mööda minema ja on kõvasti kandadel. Nendes riikides on hästi suur tuule- ja päikeseenergia tootmine, elektri tootmise osakaal nendest allikatest on suur. Miks seal see hind siis kallis on?

20:41 Kliimaminister Yoko Alender

Aitäh! Võib-olla alustuseks, head Riigikogu liikmed ja hea küsija, sellest, milline on olnud meie ajalooline seotus. Elektrit me Venemaalt ostnud ei ole Eestis aastast 2010, küll aga on elektronid liikunud selleks, et hoida seda tasakaalu, mida energiasüsteem vajab igal hetkel, et tarbimine ja tootmine oleksid tasakaalus. Selle koha pealt olime ühendatud. Oleme täna ka veel ühendatud, aga nüüd valmis selle ühenduse katki lõikama ja ühenduma Mandri-Euroopaga. 

Mis puudutab põlevkivielektrit, siis põlevkivielekter on tänaseks siiski üks kallimaid elektritootmise viise. Kui te vaatate Euroopa kaarti ja neid keskmisi elektri hindu, mis Euroopa eri piirkondades on, siis näete, et kõige odavamad hinnad on meist põhja pool, Skandinaavias, kus aastaid tagasi on alustatud ja on ka väga head looduslikud tingimused erinevateks taastuvelektri tootmise viisideks, samuti on seal praeguseks juba oma suure alginvesteeringu tagasi teeninud tuumaelekter. Tõepoolest, seal on hinnad ka lausa maailma odavaimad. 

Mis puudutab seda kallimat otsa, siis üldiselt ikkagi elektri hinnad on kallid nendes riikides, kus on suur sõltuvus fossiilsetest kütustest. Kindlasti siin on lisaks veel julgeoleku vaade. Meie toetame seda lähenemist, et Euroopa peab esimesel võimalusel igasugusele Venemaalt pärit fossiilsele kütusele ütlema ei ning ehitama välja oma sõltumatu, puhta ja taskukohase elektrisüsteemi. Ja seda eesmärki teenib ka see eelnõu.

20:44 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Arutelu ja otsuseid juhtivkomisjonis tutvustab majanduskomisjoni liige kolleeg Mario Kadastik. Palun! 

20:44 Mario Kadastik

Aitäh, hea aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Seda eelnõu arutas majanduskomisjon 13. jaanuaril oma istungil, kus minister samamoodi tutvustas eelnõu ja olid ka mõned küsimused. 

Küsimused puudutasid peamiselt neidsamu käsitletud teemasid, mida minister ka siin täna kattis. Ehk salvestuse puhul on just teatud topeltmaksustamise reeglid, mis annavad võimaluse topelt makstu tagasi saada. Seal oli küsimus detailides. Näiteks, kui tarbimine on samas kohas kus tootmine ja akud, siis kuidas selles olukorras [käituda]. Arutelud sellel teemal jätkuvad. 

Oli küsimus ka kuupäevade kohta, et miks just 2026. ja 2027. aasta. Nagu arutelust välja tuli, ei ole jõustumisaeg mitte 2027. aasta, vaid on 2026. aasta teine pool. Need küsimused olid peamiselt seotud võrguettevõtete seatud tehniliste nõuetega. Ka saartalitluse kohta olid küsimused, näiteks, kui palju see hakkab mõjutama meie elektriarveid, kas see toob kaasa lisakulu elektriarvetel, kas see kajastub elektriarvetel eraldi ning mis on saartalitluse alus, kas see on üle Baltikumi või ainult Eestis. Kõik need küsimused said vastused. Ehk siis ta tuleb eraldi reana ja seda kogutakse selleks, et hoida põlevkivireserve ehk siis püsikulusid laias laastus ära katta, mis tähendab, et nad saavad ka rohkem turule pakkuda nendel tundidel, kus nad oleksid turul konkurentsivõimelised, muidu iseseisvalt nad ei kata seda püsikulu piisavalt. 

Tehti ka menetluslikud otsused: määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja, võtta eelnõu täiskogu päevakorda tänaseks päevaks ja esimene lugemine lõpetada. Kõik need otsused olid konsensuslikud. 

20:46 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Anti Allas, palun! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel.

20:46 Anti Allas

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Võib-olla mõned mõtted seoses kõnealuse eelnõuga. 

Tegemist on väga tervitatava eelnõuga ja meie erakond igati seda toetab. Minu arvates on juba aastaid olnud energiavaldkonnas sihukene paras kõhukinnisus, aga nüüd asjad hakanud liikuma ja selle üle on suur rõõm. 

Suurim probleem, mis meil täna on, ongi see, et tootmisvõimsusi on vähe, ja see on ka üks olulisim põhjus, miks hinnad on läinud üles. Tihtipeale jääb mulje, et keegi nagu takistab põlevkivist elektri tootmist. See aga ei vasta üldse tõele. Meie põlevkivi nii-ütelda tootmisvõimsused üritavad turule saada igal võimalusel, aga ainuke, mis seda täna takistab, on hind: kas pääsetakse turule või ei pääseta. 

Kuna minister andis juba päris hea ülevaate ja muidu ka on [need asjad] teada, siis [lisan] ainult selle, et saartalitus ju annabki meile võimaluse ja selle kindluse, et kui meil ühendusi ei ole, siis on meil oma tootmised olemas. Selleks, et need tootmised oleksid olemas, on ühtlasi vaja toetada meie oma tootmis[ettevõtteid], kes lihtsalt turul teenitud tuluga ei suuda enam võimsusi üleval hoida ilma täiendava toetuseta. 

Astume sammu edasi, see aitab lõpuks meie majandust ja meie ettevõtlust ning toob pikas perspektiivis ka hinnad alla. Aitäh!

20:48 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 555 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 5. veebruar [kell] 17.15. 


9. 20:48

Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (556 SE) esimene lugemine

20:48 Aseesimees Toomas Kivimägi

Head kolleegid! On jäänud veel kaks punkti. Üheksas punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu numbriga 556 esimene lugemine. Ja taas on hea meel paluda Riigikogu kõnetooli kliimaminister Yoko Alender.

20:49 Kliimaminister Yoko Alender

Aitäh taas, austatud aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Järgmine eelnõu on elektri teemal, mis on ju meil elu alus. Selle eelnõuga muudetakse elektrituruseadust. Eesmärk on laiendada põhivõrguettevõtja suhtes võrguarenduskohustuse ulatust, et oleks võimalik elektrivõrku arendada ettevaatavalt. Ja siin on kindlasti oluline Riigikogu seatud eesmärk aastal 2030 toota Eestis sama palju taastuvat elektrit, kui me ise aastas üldse kokku elektrit tarbime. Loomulikult, ka selle eesmärgi täitmiseks tuleb tõesti tagada taskukohane elektri hind. 

Küll aga on meil elektrivõrke vaja tugevdada sõltumata taastuvenergia arengust. Loomulikult tahaksime me nende eesmärkide täitmiseks uusi tuule- ja päikeseparke, aga samas ka uusi suurtarbijaid, kes saaksid pakkuda meile tarku ja kõrgepalgalisi töökohti, elektrivõrku liita. 

Liitumistasude parem prognoositavus ja üle Eesti ühtlane hinnakiri lihtsustaksid tootmisvõimsuste arendajate ja ka suurtarbijate jaoks liitumise protsessi ning võimaldaksid taastuvenergiat arendada just seal, kus see on kõige mõistlikum ja kuluefektiivsem. Taastuvenergia toodangu suurenemine omakorda, nagu siin juba eelneva eelnõu arutelust läbi käis, aitab lõpptarbija jaoks hinda alla tuua. 

Mis puudutab võrgu ette arendamist, siis see hakkab toimuma seaduse jõustumisel nii, et liitumine igas olemasoleva võrgu osas on fikseeritud ühtse tasu alusel. Tõepoolest, see võimaldab võrgu arendajal paremini oma tegevusi planeerida. Mõju on seejuures muidugi jaotusvõrkudele, kes tegelikult ongi üks suurimaid põhivõrguga liitujaid. See võimaldab ühesuguse kuluga liita uusi tootmisvõimsusi tegelikult üle Eesti ja pakub investoritele, nii tootjatele kui ka tarbijatele selgust liitumiste kulude kohta ja kaotab asukohalised piirangud.

Edaspidi, kui eelnõu vastu võetakse ja see jõustub, katavad poole kuludest elektritarbijad ja teise poole võrguga liitujad. Esialgse hinnangu järgi oleks olemasoleva põhivõrguga liitumise tasu 330‑kilovoldises võrgus 12 000 eurot ja 110-kilovoldises võrgus 65 000 eurot megavoltampri kohta. Sellele lisandub liitumispunkti väljaehitamise tasu, samuti fikseeritud hinnakirja alusel. See muudatus on tõepoolest miski, mida ka tootmisvõimsuste väljaarendajad väga ootavad. See aitab neil oma kulusid ja tegevust optimaalselt planeerida. 

Mis puudutab otseliini rajamise võimalust suurtele tarbijatele, siis hetkel on seadusega lubatud ehitada kuni 6-kilomeetrine otseliin ja selle muudatusega pikeneks see 15 kilomeetrile. Otseliiniga saab soodustada energiamahuka tööstuse ja energiatootjate vahelist elektriostu. Ehk otseliini kasutamine vähendab elektri kui ühe olulise sisendkulu komponendi suurust. Otseliini kulu on enamasti soodsam kui võrgutasu samal pingeastmel. Aga samas on oluline märkida, et edastatud ja tarbitud elektrienergia pealt peab siiski tasuma taastuvenergia tasu ja otseliini kaudu tarbitava elektrienergia pealt peab maksma elektriaktsiisi. Neid muudatus ei puuduta. 

Seadusemuudatus mõjutab eelkõige ülekandevõrguga liitujaid, nii tootjaid kui ka tarbijaid. Nende jaoks muutub protsess selgemaks, lühemaks ja enamikul juhtudel ka soodsamaks. Tänu uute võimsuste kiiremale arendamisele saame me kõik lõpptarbijatena kaasa elektri lõpphinna languse, samuti olulised võrgutugevdused ja vananenud liinide väljavahetamise.

Mis puudutab eelarvelist mõju, siis põhivõrguettevõtja on arvestanud, et keskmise eratarbija jaoks tooks see muudatus kaasa viis eurot aastas kulu. Siin samamoodi see võit madalamast elektri hinnast ületab lisakulu mitmeid kordi. Selle sünergia tõttu on seadusega ette nähtud ka võrgutugevduste kulude finantseerimise jagunemine võrdselt tarbijate ja tootjate vahel. Ehk siis mõlemad osapooled saavad sellest kasu. Juhul, kui eelnõu tulemusel meile tuleb suurettevõtjate ja taastuvenergia tootjate vahel otseliin suuremas mahus kui praegu, siis kindlasti on ühiskonnale laiemalt kasulik see, kui meile lisandub uut energiamahukat tööstust nii majanduse konkurentsivõime kui ka töökohtade loomise koha pealt, samuti see, et me saame ühiku kohta elektri hinna alla tuua. 

On ka mõned konkreetsed näited, kuidas eri liitumispunktides need kulud paremini prognoositavatena kujunevad. Muudatused on tõesti väga põhjalikult turuosalistega läbi arutatud ja need on väga oodatud. Jõustumist näeme mitte hiljem kui aprillis sellel aastal. Ja loodame, et peatselt saame valitsusest Riigikogu poole saata ka tuuleenergia vähempakkumiste eelnõu. See on ka oluline osa sellest, et aidata meie elektrit taskukohaseks muuta. Aitäh! Vastan meeleldi küsimustele.

20:57 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Ja teile on küsimusi. Rain Epler, palun!

20:57 Rain Epler

Aitäh, härra istungi juhataja! Proua minister! Mul on kaks küsimust. Üks on selline nagu laiema geopoliitilise vaate mõttes. Ma usun, et te olete uudiseid lugenud ja teate, kuidas teisel pool ookeani nüüd energeetikale vaade on ja mis seisukohti seal on võetud. Selles valguses – no mitte ainult selles valguses, niikuinii see saja protsendi taastuva eesmärk on minu arust päris rumal –, kas seal võib olla ka mingi selline oht, et äkki meie suurim liitlane vaatab ka, et sihuke imelik rumal rahvas? Kas see võib meie suhteid koostöö mõttes kuidagi mõjutada? Muidugi võib-olla tugevdab just – nad vaatavad, et peavad appi tulema ja jõulisemalt meid järele aitama. See on üks küsimus.

Teine on selline praktilisem. Kui Lasnamäe nüüd otsustab ka kasutada seda tootmise lähedast tarbimist, sest kuue kilomeetri pealt kasvab see distants nüüd nii kaugeks, Irust saaks elektrit ilma võrgutasuta, siis mis see ülejäänud Eesti inimeste, näiteks Võrumaa inimeste võrgutasudega teeb?

20:58 Kliimaminister Yoko Alender

Aitäh, austatud aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Hea Rain! Ma saan aru, et pidasid silmas arengu[suundi] Ameerikas. Seal on tõepoolest väga jõuliselt taastuvenergiat arendama asutud. Kuidas hakkab oleme nüüd uue administratsiooni mõju energia[poliitikale]? Siin on ju palju räägitud sellest, et eks enamik otsuseid muidugi tehakse ära osariikide tasemel. Minu teada on ka seal ettevõtjad huvitatud siiski võimalikult odavast elektri hinnast. Ja kindlasti siin turg teeb oma töö. Aga ma arvan, et meie jaoks on väga vajalik koostöö ameeriklastega igas mõttes, nii julgeoleku kui ka majanduse vaates. Ja ma arvan, võib-olla veel enam, täna lugedes ka Itaalia avaldust selle kohta, et Euroopa peaks rohkem oma energiaturgu koos arendama, et Euroopa üks majanduse konkurentsieeliseid Ameerika ja Aasia ees on see, et meie energiavõrgud on väga tugevad ja Euroopa sees hästi ühendatud. Aga võiksid olla veel enam. Me peaksime oma tugevusi arvestama. Ja kindlasti on Euroopa huvides see, et Euroopas oleksid ühtlaselt taskukohased elektrihinnad ja me saaksime oma energiasüsteemi arendada üle Euroopa. Selle nimel tegutseme ka koos uue energiavoliniku Dan Jørgenseniga, kes taanlasena, ma ütleksin, mõtleb meiega väga ühtemoodi. 

Mis puudutab sada protsenti taastuvelektri eesmärki, mille Riigikogu on seadnud, siis see kindlasti ei tähenda seda, et muud elektrit vaja ei ole. Sellist eesmärki ei ole seatud ja juhitavad võimsused on jätkuvalt oluline osa energiasüsteemist. See, et me oleme suutelised elektrit võimaluse korral ka eksportima, on minu arvates ainult hea. Kui meil on palju puhast elektrit, siis see loob meile võimaluse tõesti siia saada uut puhast tööstust, mis aitab majanduse arengule kaasa.

21:00 Aseesimees Toomas Kivimägi

Mario Kadastik, palun!

21:01 Mario Kadastik

Jaa, aitäh! Eelmise vastuse lõpust jäi veel Lasnamäe teema ära, aga see läheb natukene kokku minu küsimusega, mille ma komisjonis olin unustanud küsida. Tegelikult see otseliini teema puudutab ju ainult eraldi rajatud otseliini, mis ei ole näiteks Elektrilevi või kellegi teise võrgu osa. Ehk Lasnamäe ei saa sealt kuidagiviisi teistsugust hinda, sest see on Elektrilevi osa. 

Aga ma hakkasin mõtlema, miks meil üldse see 15 kilomeetri piir on. Oletame, et on tõesti mingisugune suurtootja ja suurtarbija, nende vahele jääb 20 kilomeetrit ja nad on nõus ise selle liini kinni maksma, täies mahus, et see otseliin tekitada. Miks seal peab siis üldse olema mingi piir? Tegelikult, senikaua, kui nad need kulud 100% ise katavad, võiks see tootmine ja tarbimine [koos käia].

21:01 Kliimaminister Yoko Alender

Jaa, aitäh! Tõepoolest, heal küsijal füüsikuna igati õige tähelepanek. Lasnamäe ei saa kuidagi sellest kaotada. Ja see puudutab tõesti just suurtarbijaid. 

Muidugi on oluline märkida: see, et rajatakse otseliin, ei tähenda seda, et tarbijal ei ole üldse ühendust põhivõrguga. Siiski on vaja tagada sageduse hoidmine ning nendel hetkedel, kui näiteks otseühendus ei toimi, peab lahendus samuti olemas olema. Selle tõttu me peame seda kuja mõistlikuks. Seda on arvutatud ja peetud niimoodi optimaalseks. 

21:02 Aseesimees Toomas Kivimägi

Rene Kokk, palun!

21:02 Rene Kokk

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Ma ei ole päris kindel, et Lasnamäed ei oleks võimalik sinna alla panna, kui nupukad ettevõtjad teeksid mingisuguse energiaühistu või energiakogukonna. Iseenesest vahemaade mõttes ja elektri tootmise mõttes teoreetiline võimalus on. Ärme alahindame ettevõtjate taibukust. 

Aga nüüd ma küsin, kas KOV-id on ka olnud selle arutelu juures. Iseenesest on ju väga mõistlik, et me pikendame otseliinivõimekust. Kahtlemata hakkab see tulevikus ringi mängima omavalitsustes ettevõtjate paigutust. Kindlasti hakkab nendesse kohtadesse, kus elektri tootmine ja otseliinide tegemise võimalus on, tekkima täiesti uusi ettevõtlusalasid. Kas KOV-id on ka siin pardal olnud ja arvestavad sellega, et tulevikus võib see muudatus hakata nende planeeringutes päris olulist rolli mängima?

21:03 Kliimaminister Yoko Alender

Aitäh! Head Riigikogu liikmed! See meede või see võimalus rajada otseliin eeldab siiski kokkulepet tootja ja tarbija vahel. Kindlasti ei ole see mõeldud üksikute tarbijate jaoks. Ja mis puudutab kohalikke omavalitsusi ja potentsiaalseid tööstusalasid, siis tõepoolest, koos tööstus- ja majandusministri ning kohalike omavalitsuste esindajatega ka näiteks üleriigilise planeerimise käigus me vaatame praegu kõrgendatud tähelepanuga just selliseid potentsiaalseid tööstusalasid, mis oleksid võrkude mõttes optimaalsed. Samuti on ju ka loodusele mõju mõttes mõistlik eelisarendada tööstust sellistel aladel, kus juba see otstarve on varasemalt määratud. See on kindlasti mõistlik tähelepanek. Loomulikult on ka kohalikud omavalitsused saanud seaduse koostamise protsessis oma arvamust avaldada.

21:04 Aseesimees Toomas Kivimägi

Anti Allas, palun!

21:05 Anti Allas

Aitäh! Austatud minister! Kas te oskate öelda, kas selle eelnõu väljatöötamise ajal arutati ka seda, et võrgutasul sellelt elektrilt, mida tootja müüb otse tarbijale, ikkagi mingi tariif oleks? See peaks olema küll oluliselt madalam. Aga põhimõtteliselt on ju nii, et tulevikus võib mingil hetkel tekkida olukord, kus Eesti teatud tootmispiirkondades ei ole lubatud odavat elektrit toota, erinevatel põhjustel, ning kui ei ole võimalik liituda ka näiteks tuulegeneraatoriga, siis see hakkab konkurentsi mõjutama. Ehk siis ettevõtlus hakkab liikuma Eesti ühest piirkonnast teise. Või kuidas neid piirkondi siis tulevikus rahastada?

21:05 Kliimaminister Yoko Alender

Jaa, aitäh! Jällegi, väga õige tähelepanek, õige teemapüstitus. Tõepoolest, taskukohase [hinnaga] elektri olemasolu mingis piirkonnas loob olulise eelduse selle piirkonna arenguks. Seetõttu on loomulikult ka kohalikel omavalitsustel, kes soovivad oma regiooni arendada, mõistlik seal võimsusi välja arendada. Nüüd muidugi selle otseliini rajamise puhul on nii, et kuna selle kulu katab tõepoolest suurtarbija, ei oleks mõistlik talt selle eest tasu küsida. Kuid nagu ütlesin, teised tasud, nagu aktsiis ja sageduse hoidmise tasu, tuleb siiski tasuda. Suurtarbijatel on enamasti olemas ka põhivõrguga ühendus, lihtsalt need mahud, mis sealtkaudu liiguvad, on väiksemad. Aga sel moel suurtarbija ikkagi panustab ka sellesse nii-öelda üldisesse potti.

21:07 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Arutelu juhtivkomisjonis ja otsuseid tutvustab majanduskomisjoni liige kolleeg Mario Kadastik. Palun!

21:07 Mario Kadastik

Aitäh! Kasutan siin korra lihtsalt algusmomenti selleks, et vastata Anti küsimusele. Tegelikult kõik päikesepaneelide omajad on praegu samas seisus, nendel on see konkurentsieelis, et kodune elekter on odavam. Nii et vahet pole.

Aga seda eelnõu arutati samamoodi 13. jaanuaril majanduskomisjonis. Põhilised küsimused puudutasid kahte aspekti. Üks puudutas otseliini, kuigi, tõsi, oli mõningast segadust selle 15 kilomeetri, otseliini [pikkusega]. Aga see puudutab põhivõrguga liitumist ja see sai klaaritud. Ühesõnaga, küsimused olid selle kohta, kas on vaadatud tagasiulatuvalt, kui palju oleks tootmisparke ja muid asju jäänud 15 kilomeetri piiresse, kui see [seadus] oleks juba praegu kehtinud, ja kes oleksid olnud mõjutatud osapooled. Niimoodi otseselt tagantjärele ei ole seda [arvutatud]. 

Arutelu oli ka liitumistasude üle, millistel tingimustel läheb see arvutuspõhiseks ja millistel tingimustel käib [liitumine] fikseeritud tasu alusel. Põhiline vastus oli see, et vastavalt sellele, kumb parasjagu on soodsam, tuleb tasu. Kui ollakse elektrivõrgule piisavalt lähedal ja põhivõrku ei ole vaja ümber arendada, siis on fikseeritud tasu, muul juhul arvutuslik. Kommenteeriti veel, et seejuures võetakse arvesse planeeritud tulevikuarendused ehk sellisel juhul on fikseeritud arvestus, kui ei ole vaja lisaks planeeritule teha põhivõrgule arendusi. 

Tehti ka menetluslikud otsused, mis puudutasid juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja määramist, eelnõu tänasesse päevakorda panemist ja esimese lugemise lõpetamist. Kõik otsused olid konsensuslikud. 

21:09 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu teile teile! Teile on vähemalt üks küsimus. Rain Epler jagas oma küsimused seekord kaheks ja nüüd on tal küsimus Mario Kadastikule.

21:09 Rain Epler

Jaa, ma pidin ikkagi jätma ühe küsimuse Mariole esitamiseks. Mul on lihtne küsimus. Mario, sina oled alati olnud julge võrreldes oma erakonnakaaslastega. Sa oled pisut ka oma arvamust avaldanud, mitte ainult jäänud komisjoni arutelude juurde. Ka praegu istungit juhatav Toomas Kivimägi on alati öelnud, et kui diskussioonile sisu juurde tuleb, siis tema on selle üle väga rõõmus. 

Ma küsin sult sellise mitte komisjoni arutelu puudutava, vaid sinu isiklikku arvamust puudutava küsimuse, ja lihtsa küsimuse. Kas sinu arvates see eesmärk 100% tarbimise mahust toota taastuvatest [allikatest], nagu meil praegu on seaduses kirjas, on mõistlik?

21:09 Mario Kadastik

No selles mõttes, et ega meile lähiperspektiivis, kümne aasta jooksul midagi muud siin kui taastuvat ei saa tulla. Selles mõttes see, et me toodame ta 100% ära, tähendab, et meil tuleb tootmist juurde ja elekter vähemalt mingitel tundidel läheb odavamaks. See on selles mõttes mõistlik. Teistel tundidel ta läheb küll kallimaks. See eelnev eelnõu aitab, et ei läheks liiga kalliks. 

Aga lihtsalt ka kommentaarina sulle, see eelnõu on ka meile mõlemale, kes me tuumaenergiat väga pooldame, väga hea, sest see eelnõu annab ka tuumajaamale võimaluse fikseeritud tasuga liituda, poole odavamalt.

21:10 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Rain Epler, palun! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel. Ma loodan, et volitus on olemas.

21:10 Rain Epler

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Mõni sõna hoogsa taastuvenergeetika arendamise ja selle eelnõu kohta. 

Minister tegelikult ei vastanud küsimusele, miks siis Taanis ja Saksamaal on nii, et hästi palju elektrit toodetakse tuulest ja päikesest, aga elektri hind on maailma kõige kallim. Oleks huvitav teada saada, mis te arvate, kas sellel on mingi seos, või lihtsalt on sihuke juhus. Meile räägitakse kogu aeg, et taastuv[energia kasutamine] teeb [elektri] hästi odavaks. Taanis on teda hästi palju installeeritud, Saksamaal ka, aga hind ei ole odavamaks läinud. Mingi jama seal Saksamaal ja Taanis on. Minister ei avanud, mis tema arvates see probleemi põhjus on. 

Nüüd see suur optimism tohutust elektriekspordist, et teeme hästi palju üledimensioneeritud võimsusi – tuult ja päikest. Saabub tuuline päev või päikeseline päev ja siis meil ongi elektrit üle, nii et me saame seda juba eksportida kas negatiivse hinnaga ehk nullhinnaga või väga madala hinnaga, ja siis, kui meil teda puudu on, ehk külmal talvepäeval saab kallilt osta. Aga siis vaadatakse jälle, ja kindlasti sõimatakse valitsust, et miks meil on 100 korda kõrgem elektri hind kui Soomes. 

Neil, kes tahavad pikemalt süveneda, soovitan uurida seda, mis on toimunud Kanadas Ontario osariigis. Neil täpselt nii läkski. Lõpuks muidugi läks nii, et sellel valitsusel, kes taastuvenergeetikat kõvasti arendas, oli enne umbes 80% osariigi parlamendikohtadest, aga tänaseks on jõudnud 7% peale. 

Poliitanalüütikud ütlevad, et see suur energeetika vales suunas arendamine oli üks peamisi põhjusi, et see muutus. Mina tegelikult loodan, et meil tuleb mõistus pähe. Eesti rahvale on ehk olulisem see, et energeetikas tehakse häid asju, mitte otseselt siinsete fraktsioonide suurus. Kuigi küllap needki vähenevad, kui halbu asju tehakse.

Nüüd see Lasnamäe juhtum. Minister ütles minu küsimusele vastates, et Lasnamäe ei saa kaotada. Mu küsimus oli tegelikult selles, kas ka Lasnamäe saab võita ja kui suure kaotuse see toob kaasa näiteks Võrumaa ja Põlvamaa inimestele. Ma nüüd vaatasin seda seaduseelnõu ja ka kehtivat seadust, mis räägib sellest otseliinist ja sealt elektri tarbimisest. Soovitan üle vaadata, komisjonis ja ministeeriumis samuti. Mina küll ei ole kindel, et seaduseelnõus on see kuidagi piiratud ja et lasnamäelased ei saaks hakata otse ostma, olles Irule piisavalt lähedal, nii nad saaksid võrgutasust lahti. Aga siis tuleks muidugi ülejäänud Eesti inimestel palju rohkem võrgutasu maksta, sest sel juhul kaoks suur osa võrgutasu maksjaid ära. 

Viimaseks ma tahtsin puudutada seda huvitavat mõtet, et lisaks sellele otseliini olemasolule, mis võimaldab tarbida elektrit ilma võrgutasuta, ikkagi ollakse ühenduses ka põhivõrguga, et kasutada sealt tulevaid, ma ei tea, kasulikke ja vajalikke teenuseid siis, kui seda on vaja. Tuleb süveneda, kuidas see eelnõus täpselt sõnastatud on, aga sellisena siin kiirelt vastates jäi küll mulje, et keegi saab soodustusi ühest kohast, aga ei pea kulutusi kandma seal, kus talle vajaduse korral abi pakutakse. No see nüüd ka päris loogiline ei ole.

Ja lõpetuseks toon selles vallas näite Ameerikast. Meil siin räägitakse sellist peent juttu, et võrgu arendamise kulu jagatakse nüüd tarbijate ja tootjate vahel kuidagi võrdselt. Noh, tegelikult tehakse nüüd soodustus taastuvenergeetika arendajatele, et nad ei peaks võrguarenduse eest nii palju maksma, aga tarbijad oleme meie kõik. Eks meil läheb võrgutasule siis [hinda] otsa, et võrku saaks juurde tulla juhuelektrit, mis niikuinii hakkab meid kõiki vaesemaks tegema. USA-s Michigani osariigis ikkagi tehti seda asja selles mõttes teistmoodi. Suurte tehnoloogiahiidudega, kes tahavad seal suuri andmekeskusi arendada ja arendavadki – Amazon, Microsoft, Google ja kõik on selles lepingus osalised –, lepiti kokku mitte ainult see, et nad hakkavad osalema selle suurtarbijate võrku toomiseks vajalikes võrguinvesteeringutes, nii et see oleks proportsionaalne nende tarbimisvõimsusega, vaid ka see, et lisaks maksavad nad järgnevate aastate jooksul sadu tuhandeid ja perioodi jooksul kokku miljoneid puhtalt osariigi inimeste heaolu parandamiseks. Meil jällegi vaadatakse seda kuidagi natuke vastupidi ja valesti. 

Nii et süveneme eelnõusse, kindlasti teeme muudatusettepanekuid. Ja soovitus koalitsioonile: võtke see 100% taastuva eesmärk seadustest välja. Aitäh!

21:15 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Pakun, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel, Jaak Aab. Palun! Ja volitust on juba näha. Mul paluti seda rõhutada sellepärast, et paberid kaovad [vahel] ära, aga siis protokolli läheb ikkagi kirja, et volitus on kenasti olemas.

21:16 Jaak Aab

Tänan, austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Nii eelmine elektrituruseaduse muutmise eelnõu kui ka praegune eelnõu kindlasti on liikuvas või arenevas ajas vajalikud. Eelmine rääkis saartalitlusest – me teame, kui aktuaalne see teema on. Saartalitlust ei ole võimalik teha, kui ei olda piisavalt motiveeritud säilitama reserve – sagedusreserve, võimsusreserve. Seal on nüüd ka konkreetselt see metoodika ja valem ära kirjeldatud. 

See eelnõu räägib rohkem liitumistest. Ja need eesmärgid on väga õiged. Me teame kõik, et meie põhivõrkusid tuleb tugevdada. Läbi põhivõrkude tugevdamise tegelikult saab ka jaotusvõrkusid tugevdada. Selle eelnõu eesmärgid võimaldavad seda paremini teha. Võrguga liitumise protsess muutub kiiremaks, selgemaks ja soodsamaks, nii nagu tänases arutelus on juba kõlanud. Ka optimaalset võrgukasutust soodustavad kindlasti need muudatused, mis selles eelnõus on. 

Rääkides liitumisega seotud investeeringutest, oli siin juttu otseliini rajamisest, mida on võimalik teha pikema maa taha kui seni. Suuremad tarbijad ehk tööstused saavad tegelikult otseliini kaudu elektrit otse tootjalt. Jah, nad ei maksa küll võrgutasu, aga arvestades seda, et milline on üldse elektri hind või see, milliseid arveid me lõpuks saame, on meil vaja tõsta nii tootmisvõimsusi kui ka tarbimist. Sellest on pikalt räägitud, eks ju. Mida rohkem tarbimist on, seda vähem see üks ühik ikkagi maksab, kui on olemas vastavad võimsused. See peab olema muidugi tasakaalus. 

Siin räägiti ka sellest, keda saab otseliinidega ühendada, milliseid tootmisi. See on tegelikult tehnoloogianeutraalne ehk juhitavaid võimsusi saab täpselt sellise valemiga kasutada ka tarbija, otseliini kaudu. 

Ma täna siin vestlesin mõningate tööstusparkide arendajatega, keda te teate, olgu nad Ida-Virumaal või mõnel pool mujal. Ja juba praegu – see on võib-olla kõige kuulsam näide – Narva magnetitehas, kes tõenäoliselt vajab ka päris palju elektrit, tegelikult saab otseliiniga ehk ilma võrgutasudeta kasutada elektrit. See võimaldab kindlasti seda kõike seal arendada. Nagu te teate, seal on mitu järku plaanis ja see tööstus Narvas järjest kasvab. Selliseid näiteid võib edaspidi tuua üle Eesti. 

Ja mis on hea selle juures? Siin oli juttu sellest, et me räägime taastuvenergeetikast ja öeldakse 100%. Aga me räägime bilansist ehk tootmisvõimsus on 100% sellest, mis me tarbime. Jah, tarbitakse ära ja  sellest taastuvenergia võimsusest tuleb tarbimisse võib-olla 60–70%, just sellepärast, et igal päeval tuul ei puhu ja päike ei paista. Kui meil jääb midagi üle, siis on meil võimalus seda ühel hetkel ka eksportida, aga mitte praegu. Me oleme endiselt energiabilansi mõttes miinuses, läheb veel aastaid ja aastaid võimsuste arendamiseks, enne kui me jõuame plussi.

Kui seda üldisemalt käsitleda, siis on nii, nagu ka minister vist mainis, et ega meil neid elektrivõimsusi, tootmisvõimsusi lähiajal palju niimoodi nipsust võtta ei ole. Me teame, et teatud võimsused, mis meil praegu on olemas, nagu põlevkivielekter, lihtsalt ei pääse turule, sest ta ei ole kasumlik, on pigem kahjumlik. Kuigi neid reserve on meil vaja. Ärge arvake, et me hakkame neid jälle kinni panema. Neid tuleb mitmel põhjusel üleval hoida seni, kui meil muid juhitavaid võimsusi ei ole, odavamaid juhitavaid tootmisvõimsusi meil ei ole. 

Otseliinid on ka selles suhtes head, ma arvan, et see on niisugune piirkonna arendusmeede. Ma saan Anti küsimusest aru. Igas piirkonnas tuuleparke Eestis kahjuks arendada ei saa, endiselt on teatud piirangud peal. Aga suurema tootmise ja suurema tarbimise kaudu tegelikult ühiku hind ikkagi kõigi jaoks langeb. 

Ja on veel teisi instrumente, millega toetada tööstusi või tootmisi ka nendes piirkondades, kus konkreetset tootmisüksust ei ole. Praegu on näiteks suuremahulistele elektritarbijatele aktsiisisoodustused ja on võimalik teha teisigi soodustusi. Aga see on juba järgmine teema, kuidas soodustada veelgi piirkondadesse tööstuste tulekut. Kuid kindlasti see otseliini pikendamine mõjub üle Eesti väga positiivselt, ma usun. Just see, et maapiirkondadesse saavad tulla tööstused ja tootmised, ja paneme sinna juurde veel need meetmed, mis valitsusel on plaanis selliste tööstuste tekkimiseks kasutusele võtta, nagu suurinvesteeringute toetused ja teised ettevõtlustoetused. Aitäh!

21:21 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu teile! Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Mario Kadastik, palun!

21:21 Mario Kadastik

Aitäh! Tahtsin lihtsalt natukene ära klaarida seda tekkinud suurt arutelu otseliinide ja Lasnamäe üle. 

Otseliiniga liitumine on [võimalik] siiski olukorras, kus tarbijale endale kuulub otseliin tootmisüksusesse. See tähendab, et kui Lasnamäe tahaks seda teha, siis peaks Lasnamäe ennast kas [olemasolevast] elektrivõrgust lahti ühendama, selle elektrivõrgu omandama või uued liinid looma ja seejärel need otse liitma Iru elektrijaamaga. See tõenäoliselt ei oleks ühelgi meetodil kuluefektiivne, sest pärast seda tuleb otseliini ka ülal pidada. Ehk siis seda, mida Elektrilevi praegu teeb üle kogu Eesti – ta jaotab selle ühtlaselt laiali –, peaksid nad hakkama ise maksma. 

Selles mõttes see otseliin ei tähenda midagi sellist, et nüüd on linnuke tehtud kuskil andmebaasis ja kohe on meil võrgutasu maas. Sellega käivad ikkagi kaasas kulud, omandisuhted ja kõik muu. 

Nii et kuigi on olemas väikseid tehnovõrke, millel on mingi veerem ja sihukesed asjad, need on olemas, aga tõenäoliselt ei ole rentaabel hakata selle kaudu midagi tegema. Ma tahtsin lihtsalt selle osa ära klaarida. Aitäh!

21:22 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu teile! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 556 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 5. veebruar kell 17.15. 

Olemegi jõudnud tänase viimase päevakorrapunktini, mis on Riigikogu liikme Leo Kunnase algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 5 täiendamise seaduse eelnõu 530 esimene lugemine. Palun ettekandjaks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Leo Kunnase. Aga ma ei näe teda siin saalis, seega on tegemist arutelu võimatusega. 

Head kolleegid! Tänane päevakord on ammendunud. Tänan teid kõiki vastupidamise eest. Oli pikk ja raske päev, aga usun ja loodan, et homme on selle võrra kergem. Aitäh teile!

21:23 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee