Nii. Eelnõu 513, 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu kolmandaks lugemiseks. Eelnõu teine lugemine toimus siin 13. novembril ja vahepeal rahanduskomisjon arutas eelnõu kolmanda lugemise ettevalmistamiseks 2., 5. ja 9. detsembril.
Riigieelarve tulude kogumaht on 2025. aastal 17,7 miljardit eurot. Võrreldes 2024. aasta eelarvega kasvavad tulu 0,9 miljardi euro võrra ehk 5,2%. Kulude kogumaht on 2025. aastal 18,2 miljardit eurot, kasvades 2024. aastaga võrreldes 0,6 miljardit eurot ehk 3,5%. Investeeringute kogumaht on aastaga kasvanud 9,4% võrra, 0,8 miljardilt eurolt 0,9 miljardile eurole. Ja 2025. aasta maksukoormuseks kujuneb 35,8% SKP-st mis on 0,7% võrra kõrgem tase kui 2024. aastal. Aga maksutase Eestis jääb ka järgmisel aastal Euroopa Liidu riikide madalama kolmandiku sisse.
Mis on selle eelarvega kõige tähtsam? Kõige tähtsam on see, et nokk on ülespoole – juba teist aastat kasvavad tulud kiiremini kui kulud, ja 2025. aastal koos investeeringutega 3,8%. Majanduskasvu prognoositakse erinevalt, nominaalselt 6–7% kanti.
Teine asjaolu, mida tuleb rõhutada järgmise aasta eelarve puhul, on see, et Eesti riik on ja saab järjest paremini kaitstud. Riigikaitse tähtsus või riigikaitsekulude kasv on saanud valimistel mäekõrguse toetuse ja kulude kasvu, mis oli 3,8%, sees on riigikaitsekulude kasv 9,3%. NATO kaitseplaanide muutus nõuab täiendavaid vahendeid ja seetõttu järgmiseks aastaks juba kehtestatakse üks osa julgeolekumaksust. Nagu meie peaminister on öelnud, järgneb maksurahu. Me võtame laenu valdavalt relvade ja laskemoona ostuks ning ka sisejulgeoleku kuludeks. Ma arvan, et keegi ei arva, et laenu võtmata jätmine nendeks otstarveteks oleks tark. Ja me jätkame Ukraina abistamist, kes kogu läänemaailma eest oma riigis sõda peab.
Kolmas aspekt, mida tasuks välja tuua, on sotsiaalkulud. Need kasvavad 7,6% selle üldise 3,8%‑lise kasvu sees. Kasvavad nii pensionid kui ka mitmed teised sotsiaaltoetused. Riigi kuludest sotsiaalkulud moodustavad kõige suurema osa ja riigi kuludest võrrelduna SKP-ga me oleme 40 protsendi juures, mis on Põhjamaade tase.
Kärpe alt on välja jäetud õpetajate palgad, sisejulgeoleku valdkond ja küberturvalisus. Kärpida ei saa ka välisvahendite arvel tehtavaid kulusid. Kui me välisvahendid Euroopa Liidule tagasi saadame või kasutamata jätame, siis selle arvel eelarvepositsioon ei parane. Samuti ei saa kärpida riiklikke oma osalusi välisvahendite eest tehtavates projektides. Suure osa riigi tuludest ja kuludest võrdselt moodustavad edasiantavad kulud, näiteks tervisekindlustus, mis kantakse edasi Tervisekassasse ja muude maksutulude arvelt veel juurdegi; füüsilise isiku tulumaks läheb pea kogu ulatuses edasi kohalikele omavalitsustele; töötuskindlustusmaks töötukassale.
Ardo Hanssoni analüüsi kohaselt tööjõu- ja majanduskulud riigis vähenevad nominaalselt 1% ja tema hinnangul on see esimene kord üle mitme aasta ja seda suurem saavutus, et eelarve ise kasvab. Ja see eelarve toetab ka konkurentsivõime kasvu. Kuigi me tõstame makse ja kogume ühiskonnalt raha eelarvesse, me siiski panustame ühiskonda või anname ühiskonda 2,5 korda rohkem raha ehk 0,7 miljardit laenu ja 1,7 miljardit välisraha.
Meil on programmid suurtööstuse arenguks, suuremahuliseks taastuvenergia arenguks, kaitsetööstuse arendamiseks. Ja ministrid oma haldusalades komisjonis tutvustasid ka sisejulgeolekuprogrammi. Haridusministeeriumi eelarves on väga suur osa, 61 miljonit, eestikeelsele haridusele üleminekuks. Teadus- ja arenduskulud kasvavad 13%, aga ka teedeehitusele on 2025. rohkem raha kui sellel aastal. Tuleb 100 miljoni suurune kaitsetööstusefond ning 74 miljonit on ka elektrivõrkude tugevdamiseks ja uute liitumisvõimaluste väljaehitamiseks.
Nüüd siis komisjonis toimunud arutelu juurde. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks oli 28. november ja laekus selleks ajaks 17 muudatusettepanekut, sealhulgas Eesti Keskerakonna fraktsioonilt 16 ja Isamaa fraktsioonilt üks, mis koosnes mitmest ettepanekust. Pealiskaudsel vaatlusel paistis, et Isamaa ettepanek oli seesama nii-öelda alternatiivne eelarve, mida nad esitasid ka 2025. aasta eelarve kohta enne teist lugemist.
Rahanduskomisjon jättis Isamaa fraktsiooni muudatusettepaneku läbi vaatamata ja muudatusettepanekute loetellu kandmata, sest see ei vastanud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse nõuetele. See üks ettepanek sisaldas muu hulgas kaheksa erinevat ettepanekut ja need olid esitatud koos. Näiteks oli muudatusettepanek nr 1 seotud riigieelarve ülesehitusega, aga teatavasti riigieelarve ülesehitust ei saa muuta riigieelarve endaga.
Muudatusettepanekutega 2–6 suurendatakse erinevaid kulusid, aga katteallikana nähakse ette keskvalitsuse kulude vähendamist. Sellist rida eelarves ei ole, aga täpsemalt ei olnud ära näidatud, missuguseid tulemusvaldkonna programmitegevuse kulusid tuleb vähendada. Vastavalt Riigikogu töö- ja kodukorra seaduse §-le 120 peab eelarve eelnõu kohta esitatud muudatusettepanek sisaldama muudatusega kaasnevate riigieelarve eelnõu tulude-kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute muudatuste täpseid sõnastusi.
Muudatusettepanekuga nr 8 antakse Vabariigi Valitsusele korraldus uuesti riigi eelarvestrateegia kinnitada, mida aga ei saa kohustada 2025. aasta riigieelarve seadusega, sest tegemist on Vabariigi Valitsuse dokumendiga ja see volitus on neile antud seadusega. Samuti ei ole lubatud tulenevalt riigi eelarve seadusest 2025. aasta riigieelarve seadusega muuta ega kehtetuks tunnistada teisi seadusi.
Rahanduskomisjon jättis Eesti Keskerakonna fraktsioonilt laekunud muudatusettepanekud arvestamata ja neid ei toetanud ka Vabariigi Valitsus. Seega ei kuulu need täiskogus hääletamisele tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 120 lõikest 5. Ja ma pean ütlema, et kõik muudatusettepanekud, mis Keskerakond esita, nii selle eelnõu teisele-kolmandale lugemisele, on esitatud väga korrektselt. Aga need olid suuremahulised, kümnetes miljonites, ja allikaks oli Vabariigi Valitsuse reserv. Ma mõistan, et kõik need ettepanekud olid kindlasti head, aga Vabariigi Valitsuse reservi ei saa tühjaks niimoodi kasutada veel enne eelarveaasta algust.
Rahanduskomisjon koostöös ministeeriumiga töötas välja ühe mitmeosalise muudatusettepaneku, mis koosneb ministeeriumide valitsemisalade sisestest ja vahelistest täpsustavatest muudatustest, sealhulgas tekstiparagrahvide muudatustest. Muudatused on koostatud ministeeriumist saadud täiendav info alusel ja konkreetsed selgitused on lisatud muudatusettepanekute loetelus iga muudatuse alapunkti juurde.
Ja eraldi tuleb rõhutada, et täiendatud on ka seaduse lisa tulenevalt hiljuti vastu võetud riigieelarve seaduse muudatustest. Nii et ma arvan, et ei ole veel kuu aega mööda sellest, kui me siin riigieelarve nii-öelda baasseadust muutsime. Ja ma oma praktikast küll ei mäleta, et eelarve menetluse kestel oleks muudetud detailsemaks eelarve esitust. Aga Rahandusministeeriumi finantsinfobaasid on siiski niivõrd head, et nad võtsid selle väljakutse vastu ja said sellega ka hakkama. Kuigi siin Rahandusministeerium on saanud väga palju kriitikat, on nad tegelikult ära teeninud päris suure tunnustuse, et nad eelarve menetlemise käigus suutsid selle esitada väga palju detailsemal kujul.
Ja uudne on selle eelarve puhul ka see, et eelarve seaduse osa koosneb eelarve esitusest kahel erineval kujul: üks on tegevusvaldkondade ja programmide kaupa ning teine on klassikalisel administratiivsel viisil ja kululiikide kaupa, millega sarnaselt eelarvet esitati ka enne seda põhimõttelist muudatust, mis siin 2020. aastal aset leidis. Nii et tegelikult saavad nüüd selle klassikalise administratiivse ja kululiigipõhise ja programmipõhise eelarve austajad mõlemad vaadata oma lemmikpilti. Nad peavad olema põhimõtteliselt, kuna iga arv tähendab eurot, identselt omavahel kooskõlas. Rahandusministeerium on kinnitatud, et on, seetõttu tõelised gurmaanid saavad vaadata neid mõlemat koos.
Ja selle eelarve lisa administratiivse kululiikide jaotuse järgi ja selle programmide vahel on need nii-öelda kulumudelid, mis on ettevõtluses väga tuntud jääktulu meetod, ehk need administratiivseid kulusid on teatud jaotuse kaupa jaotatud programmidele. Ehk see jääktulu meetod tähendab seda, et on otsesed kulud, siis on kaudsed kulud, mis jaotatakse kuluüksustele, lisatakse otsekuludele, ja siis on veel üldkulud, mis mingisuguse kaalutletud mudeli järgi jaotatakse kuluüksuste otsekuludele lisaks. Ja nüüd põhimõtteliselt on kahe erineva vaate esitamisega need kulumudelid või need jaotused niimoodi jäigalt fikseeritud ja siis saab iga kord vaadata, kuidas kulumudelit muudetakse, kui soovitakse administratiivset kulu muuta, et kuhu see ulatub programmide lõikes. Nüüd ma läksin vist veidi detailseks.
Aga komisjon tegi järgmised … Aa, muudatusettepanekust ma ei jäta ütlemata veel seda, et muudatusettepanekus sisaldub ka 18 miljoni võrra eelarvepositsiooni paranemine, mis tekkis seetõttu, et me rahanduskomisjonis pikalt vaagisime ja otsustasime otsustasime ära jätta alkoholiaktsiisi täiendava tõusu 1. juulil 5%. Ja sellest 630, ka värskelt on meeles, 3,5% alkoholiaktsiisist kantakse Kultuurkapitali, 630 000 arvestatakse, et läheb Kultuurkapitali täiendava alkoholiaktsiisi laekumise arvel.
Ja tahan veel rõhutada, et siin teise lugemise arutelul Keskerakonna pingireast tuli palju ettepanekuid, et midagi võiks ju ikkagi ka arvesse võtta, mis siit saalist ettepanekuid tehakse. Ja Tõnis Lukase ettepanek rääkis Eesti Kirjanduse Seltsist, Eesti raamatuaasta tähistamisest, sest 500 aastat möödub esimese eestikeelse kirjasõna avaldamisest. Seda ma lugesin vahepeal juurde ühest teadusartiklist, et seda teksti ennast ei ole säilinud, aga säilinud on inventuur, et katoliiklikus Saksamaal vist oli Tübingenis on konfiskeeritud tünn, kus on luterliku ristimisteenistuse juhendeid eesti keeles kirja pandud. Aga tõsi ta on, et seoses luterluse edenemisega me järgmisel aastal saame sellist suurt sündmust nagu 500 aastat eestikeelsest kirjasõnast tähistada. Ja üks muudatus ongi siin 150 000 euro lisamine Eesti Kirjanduse Seltsile, kes vastutab riiklikult kõikide pidude koordineerimise eest.
Ja me muidugi hakkasime juba mõtlema ka 2026. aasta eelarve koostamisele ja 2025. aasta aruannete koostamisele ja tekstiparagrahvidesse on nüüd lisandunud üks uus paragrahv, § 12, ümberkorraldused, valitsemisalade eelarvejääkide üleandmine ja ülekandmine. Nii et me soovime näha eelarvejääke 31. märtsiks – 2024. aasta eelarvejääke me soovime näha, kuhu need täpselt lähevad, ja juba aprillikuus hakkame valmistuma kokkuvõteteks ja 2026. aasta eelarve koostamiseks.
Ja lõpetuseks menetluslikud otsused. Esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna, see oli konsensuslik, ja teine menetlusotsus: viia läbi eelnõu lõpphääletus, selle poolt oli 4 osalenut, vastu 1 ja erapooletuid ei olnud. Nüüd on tõesti kõik. Ja 19 minutit 20-st kasutasin ära.
