Tere päevast, lugupeetud Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu täiskogu istungiga. Ja nüüd on kohaloleku kontroll. Palun!

Kohale registreerus 76 Riigikogu liiget, sealhulgas Rain Epler, ja puudub 25. 

Nüüd on võimalus anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Anti Poolamets, palun!

Lugupeetud saadikud! Annan üle arupärimise haridus‑ ja teadusminister Kristina Kallasele. Arupärimine on ajendatud Eesti koolides liikuvatest õpikutest. Näiteks põhikooli inimeseõpetuse tööraamat "Tervisevalikutest nii‑ ja naapidi" annab õpilastele seksuaalsuse peatükis teada, et soolist identiteeti nimetatakse psühholoogiliseks sooks, ning seda, et erinevaid psühholoogilise soo määratlusi on üle 20. Pärast arupärimise üleandmist siis hea meelega küsin ka kolleegidelt, et kui palju erinevaid sugusid te ikkagi teate. Mina tean kahte. Teil on võib-olla rohkem andmeid. Aga ma näen, et Eesti koolides sellegipoolest sellist materjali levitatakse lastele. 

Me leiame, et selline äärmuslik sooideoloogia pealesurumine lastele võib eksitada neid ja põhjustada nende maailmapildi arengus segadust. Meil on selleks 12 küsimust ministrile kümnelt Riigikogu liikmelt. Muu hulgas tahame teada, milliste kriteeriumide alusel valiti kõnealune inimeseõpetuse tööraamat põhikooliõpikute hulka. Tahame teada, kas äärmusideoloogiatest pärit ideede muutmine kooli õppekava kohustuslikuks osaks tähendab, et Eesti kool ongi politiseeritud. Ja tahame teada, kas olukorras, kui mõned õpetajad on koolidest nõndanimetatud uhhuu-teaduste tutvustamise eest ära saadetud, kas ka nüüd midagi sellist juhtub. Ja mitme sotsiaalse soo olemasolu tunnistab haridus‑ ja teadusminister ise? Me oleme väga huvitatud sellest teadmisest. Aitäh!

Olen Riigikogu juhatuse nimel võtnud vastu ühe arupärimise. Saame minna tänase päevakorra juurde. Aga enne seda ettekandja täpsustamine. Nimelt, tänase 23. päevakorrapunkti juures, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud rahvatervishoiu seaduse eelnõu 433 teine lugemine, teeb ettekande sotsiaalkomisjoni esimees Madis Timpson. Ja nüüd saame minna päevakorra juurde.

Esimene päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (õppimiskohustuse kehtestamine) eelnõu 447 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Esmalt Isamaa fraktsiooni nimel Tõnis Lukas, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Toetan õppimiskohustuse ea viimist 18. eluaastani, see tähendab, et kõik 17‑aastased lapsed Eestis peaksid õppima. Me peaksime selle nimel pingutama. Ja sellega võiks praeguses kõnes piirduda, vaadates pealkirja, sest selle eelnõu pealkiri on haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus, ja sulgudes täpsustab, et kõik saaksid aru, millega on tegemist, et see on õppimiskohustuse kehtestamine. Kuna ma seda toetan, siis on väga lihtne ja asi oleks ants.  

Tegelikult on aga siin lisaks palju punkte, mis ühtpidi sisustavad seda mõtet, õppimiskohustusliku ea tõstmine, teistpidi laiendavad teemade ringi, millega seadus tegeleb. 

Selles seaduses anname avapaugu niinimetatud kutseharidusreformile. Viimasel ajal ma olen märganud, et jälle on tulnud see laine, kus kõiki tegevusi, üldse eluavaldusi tahetakse nimetada reformideks. Aga ütleme siis, kutsehariduskorralduse olulised muudatused, olgu tema nimetus siis kutseharidusreform, ja paneme sellega kutsehariduskeskustele, kutseõppeasutustele üldse, täiendavaid kohustusi ja päris olulisel määral. Sätetest tulenevalt me suurendame tugispetsialistide koormust kutsekoolides, ka õpetajate koormust kutsekoolides päris oluliselt. 

Siin on niisugune kujundlik lähenemine, et lisaks sellele, et niikuinii on tegemist niisuguse kontingendiga, keda õppima motiveerida on raske või suhteliselt raske mõnes otsas, siis nüüd, kui me läheme püüdma kohustuslikus korras ikkagi ka kõiki neid, kes ei ole pärast põhihariduse omandamist haridussüsteemi jäänud, olgu see põhjus mis on, kas lihtsalt tuntakse ennast sotsiaalsete pädevuste puudumise tõttu vanaema kapi taga kergemini, lihtsamini, ei julgeta sealt välja tulla, või mitmeid muid põhjuseid, siis on selge, et see on ühiskonnalt väärikas, aga siiski lisapingutus. Ja sellega tuleb tegeleda, sellega tegelevad tugispetsialistid ja õpetajad ja kahtlemata nende palkamine, motiveerimine nõuab lisavahendeid.  

Me algatame õppekavade reformi. Sellele viide on näiteks ettevalmistava õppe sissetoomine, selle edasiarendus on korraldus kutsekoolidele juba järgmisest sügisest viia sisse nelja-aastased õppekavad ja päris suures mahus. See ei ole pilootprojekt. Pilootprojekti on alustatud IT-erialadega tegelikult juba viis aastat tagasi. Aga see tähendab ikkagi väga palju õppekavagruppe, kus minnakse üle nelja-aastastele õppekavadele. Nende õppekavade sisemine balanss nende jaoks, kes on tegelikult võimelised ka gümnaasiumis, või ütleme, keskharidust omandama hõbemedalile, kuldmedalile, kes lähevad teatud erialasid ka kutsekooli õppima, ja siis nende vahel, keda üldse motiveerida nii-öelda väiksemagi õppimispingutuse peale, on raske. Selle balansi saavutamine ühe õppekava raames on tegelikult päris suur probleem. Me muudame paindlikumaks õpilase liikumise õppekavade ja õppeasutuste vahel, mis on kahtlemata positiivne suund. See on meie üldine pürgimus.  Kõik need asjad, mida ma siin nimetasin, on tegelikult paketina küllaltki targad eesmärgid. 

Palun lisa.

Jaa, kolm minutit. 

Aga meie küsimus on selles, et kui praegu uuringud, kaasa arvatud viimane haridusministri poolt Jaak Aaviksoolt, akadeemikult, tellitud haridusökonoomika uuring on näidanud, et kutseharidus on meil alarahastatud, siis on selge, et nii massiivse lisaülesande panemisega peab kaasnema ka täiendav finantseerimine. Ja kui see ei ole võimalik, siis tuleb natuke hoogu pidada nende eesmärkide seadmisega. Aga seada eesmärke arengukava tasemel, teha üks hästi loetav paberil dokument seaduse nime all ja mitte luues võimalusi selle täitmiseks, on see ikkagi puumunadega petmine. Ja tundub, et petetakse nii neid noori kui ka õppeasutusi, sest see, mis on olnud jutuks ka kultuurikomisjonis juba kuid ja kuid, et lisaraha kutseharidusele on vaja, on seni leidnud Haridus‑ ja Teadusministeeriumi ametnike poolt reaktsiooni, et kõik need muudatused viiakse läbi sisemiste reservide arvelt, et olge rahulikud, me tõmbame kokku koolivõrku, me tekitame olukorra, kus, ja sellesama seadusega, mida me praegu vastu võtame, kus täiskasvanud õppija teatud ajaperioodide järel saab võib-olla tasuliselt või tasuta õppida, aga kui ta kiiremini liigub kutsehariduse ja kõrghariduse vahel kui nendes süsteemides, siis ta ei saa seda riigi raha eest teha, peab ise maksma.  

Ei Suuremõisa ega Vana-Vigala koolituskoha kinnipanemine ega täiskasvanud õppija õppe tasuliseks tegemine ei anna tegelikult neid vahendeid. See on tühja hinge täitmine petliku rõõmuga, see ei anna neid vahendeid, mis on tegelikult selleks reformiks vaja. Järelikult tuleb leida lisavahendeid, aga me näeme suhtumist, ka niinimetatud haridusleppes ei ole karjäärimudeli rakendamiseks kutseõppeasutustes finantstagatisi või ‑vahendeid ette nähtud. On puudutatud ainult üldhariduskoolide finantseerimist diferentseerimisfondi kaudu, aga sellist fondi kutsekoolidel ei ole. 

Järelikult on, ma ei tea, olukord siis selline, et kui praegu me naerame natukene ühte naaberriigi juhti, kes on ennast ümbritsenud nõunikega, kes püüavad toetada juhi maailmavaadet ja kinnitavad, et kõik asjad on hästi, siis praegu tundub, et osa haridusministeeriumi ametnikest siiski ei ava tegelikku pilti ka ministrile.  

Rakenduslikust poolest. Kutsekoolid, kes peavad praktiliselt asjadega tegelema. Siinsamas seaduses on rakendustähtaeg 1. septembril 2025. aastal. Vastuvõtt aga toimub varem. Pole juriidilist alust kutsekoolidel, et tasulist vastuvõttu täiskasvanud õppijale korraldada. See on nende oma risk.

Aitäh!

See on ka selle seaduse üks puudus. Nii et näete, kuidas meie fraktsioon hääletab pärast minu sõnavõttu, see on meil jäänud lahtiseks, aga sellised olid need seisukohad. Aitäh!

Aitäh! Te saate seda fraktsioonisiseselt edasi arutada. Väga suur tänu! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Heljo Pikhof, palun!

Austatud juhataja, head kolleegid. Tegemist on olulise eelnõuga, mille eesmärgiks on tuntavalt vähendada madala haridustaseme ja oskusteta noorte osakaalu ühiskonnas. Muudatuse jõustumisel algab õppimiskohustus seitsmenda eluaastaga ning kestab kuni 18-aastaseks saamiseni või kutsehariduse või keskhariduse omandamiseni. 

Milles siis probleem on? Meil on igal aastal 550–650 noort, kes ei jätka õpinguid kohe peale põhihariduse omandamist. Lisaks nendele langeb esimesel aastal kesk- ja kutseharidusest välja pea sama suur hulk noori: umbes 350 noort kutseharidusest ja 150 noort üldkeskharidusest. Täna on iga viies noor ilma keskhariduse või kutsekvalifikatsioonita. Kui vaatame arve, siis on tendents noorte haridustaseme vähenemise suunas. Samas nõuavad töökohad järjest rohkem inimeste üldpädevusi ja haridust. 

Koolist väljalangemise põhjused võivad olla väga erinevad, aga selge on see, et ebapiisav eesti keele oskus ja õpilüngad on seni olnud peamised põhjused, miks põhihariduse omandamise järel ei jätkata õpinguid. Et aidata noorel edasiõppimise takistusi kõrvaldada ja jätkata õpinguid järgmistel tasemeõppe aladel, plaanitakse neile, kes järeleaitamist vajavad, puhveraastat. Teisisõnu noorele pakutakse uut ettevalmistava õppe programmi. 

Kõige olulisem on see, et need noored meil silmapiirilt ei kao. Seoses koolikohustuse mõiste asendamisega õppimiskohustusega muutub nii kohustuste sisu kui ka ulatus. Soov on teha kutseõppevõimalused paindlikumaks ja et oleks rohkem huvitavaid õppekavasid. Ja tänaseks ongi koostöös kutsekoolidega alustatud uute õppekavade arendamise protsessi, hetkel on töös 18 uut õppekava. 

Kui täna õpitakse näiteks pagari-kondiitriametit, siis tulevikus saab valida valdkonnapõhise õppekava, mille sees on osa osakute moodulid. Muudetakse paindlikumaks õpilase liikumist õppekavade vahel ja ka õppeasutuste vahel. 

Põhikooli lõpetajatel tekib seadusemuudatuse tulemusena võimalus valida endale sobivaim õpitee. Neil saab olema võimalik jätkata õpet viiel erineval õpirajal: akadeemilise gümnaasiumihariduses, rakenduslikus gümnaasiumihariduses, täiskasvanute gümnaasiumihariduses ehk mittestatsionaarses gümnaasiumihariduses, kutseõppes või ettevalmistavas õppes. 

Õppe paindlikkuse suurendamiseks antakse võimalus oma õpitee väiksematest tükkidest kokku panna ja samuti on võimalik mitteformaalse õppe loomulik sidumine formaalõppega. Toon näiteks, kuidas mitteformaalset õpet arvestada formaalõppe osana: näiteks B-võõrkeel. Kool peab võimaldama lapsel seda keelt õppida, õppida B-võõrkeelt, aga kui seda võimalust koolil ei ole, siis on võimalus lapsevanemal tagada, et õpilane saaks õppida näiteks hispaania keelt, kui kool seda võimalust ei paku, täienduskoolitusasutuses. Seda õpet on võimalik formaalõppevormis arvestada B-võõrkeele läbimisena. Samamoodi võivad arvesse minna õpingud muusikakoolis, kunstikoolis, treenimine spordikoolis, ka kutsekoolide valikained gümnaasiumiõpilaste jaoks, ja nii edasi ja nii edasi. 

Ei saa pidada normaalseks olukorda, kus tööturule sisenevad noored, kellel pole mingit ettevalmistust, olgu nad siis põhi- või keskharidusega. Ja viimastele luuakse nii-öelda paindlike õppevõimalustega võimalus õpiampsudeks, võimalus võtta näiteks mingisugust ühte kursust, moodulit kutseharidusest või kõrgkoolist mikrokraade, et noored jõuaks selgusele, mis on nende rada, mis töö neile huvi pakub. 

Palun kolm minutit juurde. 

Palun, kolm minutit kolm minutit lisaks.

Riigi rolliks jääb siin vastutus õppekohtade loomise eest. Neid luuakse eelkõige kutseharidussüsteemi toel, eeskätt kutsekeskhariduse tasemeõppes. Nagu juba ütlesin, tagab riik võimalus õppida ettevalmistavas õppes neile noortele, kes pole valmis jätkama õpinguid vahetult peale põhikooli. Kohalikule omavalitsusele jääb endiselt ülesanne seirata õppimiskohustuse täitmist. 

Eelnõuga soovitakse tagada piisavad põhiharidusjärgsed õpivõimalused nii üld- kui kutsehariduses ja kutseharidusest peab kujunema konkurentsivõimeline alternatiiv üldkeskharidusele. Seda ütleb eelnõu seletuskiri. 

Head Riigikogu liikmed! Õppimiskohustuse pikendamine kuni 18. eluaastani on teema, mis on saanud toetust paljudes riikides, ja seda erinevatel põhjustel, olgu selleks siis hariduse kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine või sotsiaalne ja majanduslik kasu. Võtame kas või Soome ja Saksamaa. Nagu me kõik teame, on Soome tuntud oma kvaliteetse haridussüsteemi poolest, kus õppimiskohustus kehtib kuni 18. eluaastani. Soomes on täheldatud, et pikem koolikohustus on aidanud vähendada noorte töötust ja suurendada kõrghariduse omandamise määra. Lisaks on Soomes suudetud luua haridussüsteem, mis on väga kaasav ja toetab kõiki õppijaid nende vajadustest sõltumata. 

Ka Saksamaal on õppimiskohustus kuni 18. eluaastani ning seal on suudetud samuti luua tugev kutseõppesüsteem, mis võimaldab noortel juba kooliajal omandada praktilisi oskusi ja teadmisi, mis on tööturul kõrgelt hinnatud. Samuti on see vähendanud noorte töötust Saksamaal. 

Kokkuvõttes saan öelda, et õppimiskohustuse pikendamine kuni 18. eluaastani pakub mitmesuguseid eeliseid, sealhulgas parema hariduse ja tööhõive väljavaateid, sotsiaalsete ja majanduslike probleemide vähendamist ühiskonnas ning samuti toetab see noorte isiklikku arengut. Teiste riikide positiivsed kogemused on meil siin eeskujuks ja see näitab, et pikem koolikohustus võib aidata luua tugevama ja kaasavama haridussüsteemi, mis toob kasu kogu ühiskonnale. Ja lõpetuseks: sotsiaaldemokraadid toetavad kõnealust eelnõu. Aitäh!

Aitäh! Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Liina Kersna, palun!

Suur tänu, austatud juhataja! Head kolleegid! Rõõm on tõdeda ka Reformierakonna fraktsiooni poolt, et me kindlasti toetame õppimiskohustuse ea tõstmist 18. eluaastani ja see vormiline muutus toob esile või kutsub esile mitmeid väga olulisi ja kauaoodatud sisulisi hariduslikke muudatusi. See, et me tõstame õppimiskohustuse ea 18. eluaastani, tähendab seda, et me peame muutma õpiteed paindlikumaks ja individuaalsemaks, ja seda see reform ka endaga kaasa toob. Pärast põhikooli lõpetamist noored inimesed saavad valida vaheaasta, kui nad ei ole veel suutnud otsustada, millist haridusteed nad valivad – see on väga oluline. On võimalik minna kutsekooli ja omandada üksnes kutse kindlal erialal. Aga oluliselt laieneb ka nende õppekavade hulk, kus saab omandada nii kutse- kui ka keskhariduse, et noor inimene pärast kutse- ja keskhariduse omandamist saaks minna ülikooli. Aga loomulikult jääb ka akadeemiline gümnaasiumiharidus, kus õppijatel on ambitsioon minna ülikooli. 

Arvan, et see muudatus peaks esile kutsuma veel teisi muutusi. Näiteks on oluline vaadata üle põhikooli lõpetamise tingimused olukorras, kus me eeldame ja ootame, et kõik noored inimesed õpivad 18. eluaastani. Kas me peame hoidma neid põhikoolis põhikooli lõpueksamite lävenditega? Ma arvan, et selle muudatuse jõustudes ei ole enam see oluline. Oluline on, et neid põhikooli lõpueksameid saaksid järgmised kooliastmed kasutada õpilaste sissevõtmisel. 

Aga on mure ka, millele juba ka Tõnis Lukas viitas. Aastast 2026 on haridusvaldkonnas väga mitmed lisaraha vajadused tekkimas. Kindlasti aastal 2026 tekib surve tõstmaks õpetajate miinimumpalka. Järgmine aasta õpetajate miinimumpalk ei tõuse, aga ülejärgmisel aastal kindlasti miinimumpalk peab tõusma. Rakendatakse õpetajate karjäärimudel, mis samuti rakendub aastal 2026, ja see nõuab lisaraha. Selleks on vaja tõsta diferentseerimisfondi, et õpetajate karjäärimudelit rakendada. Ja lisaks sellele rakendub õppimiskohustuse ea kasv, mis tähendab seda, et nendel õpilastel, kes lõpetavad põhikooli aastal 2026, peab olema vajalikul hulgal uusi õppekavu, paindlikke õpiteid. Ja kutsehariduse rahastamine peab muutuma üldhariduskoolide rahastamisega võrreldavaks. Seesamane diferentseerimisfond on vaja tuua ka kutseharidussüsteemi. See ei juhtu niisama, selleks on vaja lisavahendeid ja selleks peab neid planeerima. 

Nii et Reformierakonna fraktsioon kindlasti hääletab selle poolt, sest see toob kaasa mitmeid olulisi sisulisi muutusi haridusvaldkonnas. Aitäh!

Suur tänu! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Eelkõneleja tõesti kinnitas, et see toob kaasa drastilisi muudatusi ja ta tõepoolest toob drastilisi muudatusi kaasa. Tuleb seda tunnistada. Ja peab nõustuma kolleeg Tõnis Lukasega, kes ütles, et kui oleks ainult pealkiri, õppimiskohustuse kehtestamine, siis sellega võikski jääda, aga kui hakkad sisusse vaatama, siis tegelikult on sinna päris palju asju peidetud. 

Ja noh, selle valitsuse mustriks on saanud ikkagi see, et ei koostata väljatöötamiskavatsust, ei ole mõjuanalüüsi, ei ole omavalitsuste üksustele öeldud, et mis kaasneb, nende koormus, kui suureks läheb nende töökoormus. Siin muudatuses või selles seaduseelnõus on selline lause, et Haridus‑ ja Teadusministeerium analüüsib hiljemalt 2035 käesoleva seaduse mõju. 2035 ehk siis kümne aasta pärast hakkame alles analüüsima, kas sellel seadusel on mingi mõju ja kas see mõju on positiivne või negatiivne. 

Samas, Haridus‑ ja Teadusministeerium räägib, et see 18. eluaastani õppe viimine, õppimiskohustus tekitab vähemal määral seda koormust. Samas on igal koolipidajal kohustus määrata inimene, kes hakkab tegelema nende kuni 18‑aastaste õppijatega, kes siiamaani ei ole koolis käinud. Selles mõttes on ta natuke arusaamatu, et kui koduse olukorra kaudu lapsed ei ole valmis õppima, siis nende tagaajamine ja kooli toomine võib tekitada olukorra, kus õppida tahtjad peavad lähtuma sellest, et mitte õppida tahtja rikub nende õpinguid, nende päevast tegevust. Et see tekitab järjekordseid probleeme.  

Kutsehariduses on välja toodud see, 50 miljonit, on eelnevalt öeldud, on raha puudu kutsehariduses. Samas me viime kutsehariduse õppe kolmelt aastalt neljale aastale. See õpe tähendab seda, et see toob jälle suuremat koormust kutseõppeasutustele. See ei täida seda eesmärki, mida võib-olla selle seadusega tahetakse suures pildis luua. Tegelikult on kogu küsimus gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste ühises rahastamises. Ministeerium elab oma silotornis, kus on gümnaasiumiosa valdkonna, ütleme siis, osakond, kutseõppeasutuste omad. Need kaks tuba ei tea, mida tegelikult naabrid teevad. Need võiks ühildada. 

Selles mõttes gümnaasiumi rahastusega on see, et õpilaste pearaha arv on ühtemoodi nii gümnaasiumil kui kutseharidusel, samas hoonete haldamine, gümnaasiumi puhul riik eraldab läbi Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi lisarahastust nende haldamiseks, samas kutseõppeasutused peavad leidma omad võimalused, et hooneid hallata ja majandada. Teistpidi on jälle koolitoiduga, kui gümnaasiumiosal on koolitoit tellitav ühisest nõndanimetatud katlast, kus siis lisa makstakse kinni riigieelarvest, siis kutseõppeasutused peavad nad ise sellega hakkama saama ja lisavahendeid tuleb leida kas õpilase taskust või siis kool peab leidma ise omale need vahendid.  

Selle seadusega kahjuks luuakse eeldused ka regionaalsete piirkondade väljasuretamiseks, on ta siis kas või Hiiumaa ametikooli kinnipanek või Vana-Vigala kinnipanek ja sellega lähtuvalt ka inimeste maapiirkonnast välja minemine.  

Siin nüüd gümnaasiumiosas on välja käidud, et selle muudatuse tulemusel on omavalitsustel võimalik lähiaastatel teha gümnaasiumiastmes alla 100 gümnasistiga koolides muudatusi, mis tähendab ka gümnaasiumiosade kinnipanekut. 

Palun kolm minutit lisa.

Kolm minutit lisaks. 

Ja sellest lähtuvalt on 44 omavalitsust pandud sundseisu, et nad kas siis panevad oma gümnaasiumiosa kinni või nad peavad leidma mingi muu väljundi oma koolis õpilaste õpetamiseks. 

Tegelikult selle mõjuanalüüsidega mittearvestamine toob kaasa tegelikult ka sotsiaalselt vajakajäämisi, inimeste meelepaha, ja see loob ka suure mõra meie elukestva õppe nagu mõtestatusesse. Loomulikult on väga palju räägitud siin nõndanimetatud parasiteerivast elukestvast õppest, kes kogu aeg ainult õpivad. Kindlasti mingid piirangud peab tegema, kuid elukestva õppe printsiip peab lähtuma ikkagi selliselt, et inimesel oleks võimalik ennast täiendada, ennast juurde õppida, mitte ainult, et ma lähen õppima, et oma kodus mingit puutööd teha. 

Aga kokkuvõtvalt tuleb öelda seda, et Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ei toeta antud seaduseelnõu. Aitäh!

Aitäh! Sulgen läbirääkimised. Enne kui läheme edasi, hea kolleeg Riina Solman, teil on laual väga uhke pall, mis teeb mind kadedaks ja ma arvan, et paljud teised kolleegid ka, aga mitte sellepärast. Aga meil on olnud tava, et meie istungi töölaudadel on ikkagi tööga vahetult seotud vajalikud paberid, tehnika ja muu taoline. Ja kui ma nüüd peaksin aktsepteerima palli, mis mind isiklikult ei segaks, siis ma pean aktsepteerima ka sangpommi, jäähokikeppi ja muud taolist, või vibu, mistõttu oleks siiras palve siiski seda laual mitte eksponeerida. See on väga kena pall ja kõik seda igatsevad, aga, ma usun, tänases töös ilmselt seda vahendit meil vaja ei ole. (Saalist öeldakse midagi.) Jaa, te võite loomulikult selgitada. Jah, palun mikrofon Riina Solmanile.

Suur tänu, austatud Riigikogu aseesimees! Vabandan, et see pall jäi siia infotunni ajast, kui ta oli näitlik vahend küsimusest peaministrile, mis puudutas välisministri käitumist ÜRO hääletustel. Tegemist on Iisraeli põhjapiirilt toodud palliga, see on druuside linn seal, araabia hõim, kus Hizbollah' rakett tappis 12 [last]. Nende vanemad palusid tuua see Eestisse ja küsida, kas meie siin Eestis üldse teame, mis toimub Iisraelis põhjapiiri ääres, kuidas neid terroriseeritakse rakettidega. Ma küsisin siis selle kohta ja ta jäi mulle laua peale, kuna ma ei jõudnud vahepeal teda ära viia. Nii et vabandan ja viin ära.

Ei ole midagi hullu, te saite kaks korda tähelepanu. Nii, head kolleegid, juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 447 lõpphääletus ja asume seda hääletust ette valmistama.

Auväärt Riigikogu liikmed! Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (õppimiskohustuse kehtestamine) eelnõu 447. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 52 Riigikogu liiget, vastu 21, erapooletuid 3. Eelnõu 447 on seadusena vastu võetud.

Teine päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 463 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 463 lõpphääletus. Asume seda hääletust ette valmistama. 

Head kolleegid! Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 463. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt hääletas 73 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 1. Eelnõu 463 on seadusena vastu võetud.

Kolmas päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse ning metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu 473 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 473 lõpphääletus. Asume seda ette valmistama.

Auväärt Riigikogu liikmed! Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse ning metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu 473. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt hääletas 71 Riigikogu liiget, vastu 1, erapooletuid 0. Eelnõu 473 on seadusena vastu võetud.

Neljas päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud vereseaduse muutmise seaduse eelnõu 476 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 476 lõpphääletus. Asume hääletust ette valmistama.

 Auväärt Riigikogu liikmed, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud mereseaduse muutmise seaduse eelnõu 476. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 70 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 1. Eelnõu 476 on seadusena vastu võetud.

Oleme jõudnud viienda päevakorrapunktini: Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu 502 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Isamaa fraktsiooni nimel Urmas Reinsalu, palun! Kaheksa minutit.

Lugupeetud rahvaesindus! Mul on koalitsioonile ebameeldiv uudis, et Isamaa ei kavatse oma hääli selle seaduseelnõu poolt anda. Vastupidi, me hääletame siin parlamendisaalis ühiselt selle seaduseelnõu vastu. 

Miks me seda teeme? See eelnõu on osa, tõsi küll, oma mõjult väiksema kaaluga kui enamik, erinevate koormiste ja lõivude ja maksude tõstmise kaskaadist, mida valitsus on ette pannud kiirkorras jõustada. Ja ma juhin tähelepanu, et need huvirühmad, kes olid selle, kellele formaalselt esitati valitsuse poolelt selle seaduseelnõu kooskõlastamine, olid kõik sada protsenti selle ettepaneku vastu. Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon, Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit, Eesti Ämmaemandate Ühing väljendasid oma muret erinevates tähelepanekutes. Ja mul on väga kahju, et see sisuline dialoog, sisuline kaasamine, ka nende sotsiaalteenuste, tervisega seotud teenuste pakkujatega on valitsusel, nagu paraku viimasel ajal tüüpiline, täiesti puudunud. Seda dialoogi ei eksisteeri. Ja kahjuks ka selle seaduseelnõu menetlemisel siin parlamendis me nägime samuti arrogantset suhtumist. 

See eelnõu mitmekordistab erinevaid lõive ja vabanduseks, mida valitsus ütleb, tal on öelda üks nii-öelda ennast õigustav loogika. Need mitmekordistamised nendel lõivudel, nende mõju kogu ühiskonna vaadates ei ole ulatuslik. See otsekui oleks õigustus. Kuid tuleb vaadata valitsuse samme tervikuna, kogu tegevuse perimeetris, ja me näeme, et nendele tervishoiuteenuse osutajatele, sotsiaalvaldkonnateenuste osutajatele asetub õlgadele ju järgmisel aastal, ülejärgmisel aastal, üle-ülejärgmisel aastal veel täiendav üldine maksukoormus. Ma ei hakkagi siin rääkima sellest käpardlikust stiilist, kuidas valitsus on jõustanud patsiendikindlustuse süsteemi olukorras, kus meil tuhandeid eurosid peavad maksma hambaarstid, kiirabiteenuse pakkujad, perearstid, sellises olukorras on kahtlemata ka see tervishoiuvaldkonnas täiendav koormus. Osa sellest koormusest asetatakse, ja ka nende lõivude puhul me saame suurepäraselt aru, kelle õlgadele see koormus asetatakse. See asetatakse abivajajate, tervishoiuteenuse patsientide või sotsiaalteenuse patsientide õlgadele. Loomulikult, kõik need sammud tervikuna toovad kaasa inimeste toimetuleku halvenemise, me räägime tervikvaatest eraldi võetuna. 

Nii et selle eelnõu puhul kahjuks tuleb tõdeda, et valitsus on lati alt läbi jooksnud. Ei ole toime tulnud ei valitsemiskulude vähenemisega, järgmisel aastal valitsemiskulud mitte ei kahane, nagu lubas valitsus 5% vähendada valitsemiskulusid järgmise aasta eelarves, tegelikkuses valitsemiskulud hoopis kasvavad, ja see rida, mida valitsus on võtnud arveks vähendada, üks rida on kaitseotstarbelise erivarustuse vähendamine järgmise aasta riigieelarves 96 miljoni euro jagu. Ja seda nimetab valitsus valitsemiskulude vähendamiseks, näete. Valitsus on ka selles küsimuses, mis puudutab julgeoleku prioriteediks seadmist ja ka valitsemiskulude vähendamist, paraku lati alt läbi jooksnud. Selleks reaalseks poliitiliseks käsitluseks, mida valitsus praegu ühiskonnas pakub, on ainult erinevate lõivude, koormiste, maksude tõstmine. 

Isamaa kriipsutab oma häältega enda vaates, aga me esindame seda vaadet, mis vastab Eesti ühiskonna vajadustele, meie majanduse väljavaadete, Eesti inimeste hakkamasaamise huvidele, kriipsutab Isamaa oma hääletusel enda positsioonist vaadates selle eelnõu läbi. Ja ma kutsun Isamaa erakonna nimel kõiki parlamendiliikmeid sama tegema, nii jubedalt kui see koalitsiooni kõrvadele ka praegu ei kõla. Aitäh!

Aitäh! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 502 lõpphääletus ja asume seda hääletust ette valmistama.  Auväärt Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu 502. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 50 Riigikogu liiget, vastu oli 22, erapooletuid 0. Eelnõu 502 on seadusena vastu võetud.

Kuues päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 509 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 509 lõpphääletus. Asume seda hääletust ette valmistama. (Saalis räägib keegi.) Too late. Aa, ei, vabandust.

Head kolleegid! Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 509. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle eelnõu poolt hääletas 55 Riigikogu liiget, vastu oli 12, erapooletuid 0. Eelnõu 509 on seadusena vastu võetud.  

Head kolleegid! Selgituseks hea kolleeg Urmas Reinsalule, et tõepoolest ma avasin läbirääkimised ja sulgesin läbirääkimised ja sel hetkel ekraanil ei olnud kõnesoovijaid. Vabandan kolleeg Urmase ees, võtan natukene pikema pausi, võib-olla olin liiga kiire, liiga kärsitu läbirääkimiste avamise ja läbirääkimiste sulgemise vahel, edaspidi. Vabandan selle eest, võib-olla olin liiga kiire. 

Seitsmes päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 517 kolmas lugemine. Ja palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni.

Tere päevast, head kolleegid! Eelnõu teine lugemine toimus 13. novembril ja vahepeal rahanduskomisjon arutas eelnõu kolmanda lugemise ettevalmistamiseks 21. novembril ja 2. detsembri, samuti 3.  detsembril. Ja 3. detsembril kohtusime veebi teel Kristina Kallasega.

Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 20. novembriks laekus kaks muudatusettepanekut Isamaa fraktsioonilt ja need olid sellised ettepanekud, mida Isamaa fraktsioon on varemgi teinud: vähendada keskvalitsuse kulusid ja vähendada ülekantavaid kulusid 200 miljoni võrra. Seda ei ole võimalik eelarvepilti sisse viia. Seetõttu jättis rahanduskomisjon need nõuetele mittevastavad muudatusettepanekud läbi vaatamata ja muudatusettepanekute loetellu kandmata.

Nii, ja rahanduskomisjon koostas koostöös ministeeriumiga ühe mitmest muudatusest koosneva valdavalt kulusid täpsustava muudatusettepaneku. Ja on kaks tehnilist muudatusettepanekut. Ühega täpsustati programmi tegevuse nimetust ja teisega, ka rahanduskomisjoni enda poolt lisatud sätet Vabariigi Valitsuse reservi kantud summadele ei laiene vahendite kasutamise tähtaja pikendamine ühe eelarveaasta võrra. See tähendab, et nimetatud summat ei kanta eelarveaasta lõppedes järgmisse aastasse üle ja see on juba arvestatud eelarve positsiooni parandama. 

Teisel lugemisel, te mäletate, see summa oli 69 miljonit eurot. Enne kolmandat lugemist summa pisut kasvas Siseministeeriumi arvel ja see summa, mis kantakse valitsuse reservi selle eelarve muudatuse käigus, on 73 miljonit eurot. Seda summat siis sealt edasi ei kanta.

Nii. Nendel kolmel istungil, mis me pidasime, 21. novembril arutasimegi Isamaa fraktsiooni ettepanekute üle. Samuti Regina Vällik selgitas lahti neid muudatusettepanekuid, millest ma juba rääkisin, et rahanduskomisjon esitas need suurde saali. Juttu oli ka täpsemalt Siseministeeriumist. See Siseministeeriumi muudatus on tekkinud seoses sellega, et need kulud teeb tegelikult Riigi Kinnisvara Aktsiaselts ja nende positsioon selle võrra muutub. 

Teist korda arutasime 2. detsembril kolmandaks lugemiseks ettevalmistamise käigus. Siis sooviti ka kohtuda haridusministri ja siseministriga. Haridusminister osales komisjoni istungil eile, aga siseministril ei olnud võimalik vahepealsel ajal rahanduskomisjoniga kohtuda. Aga küll ta tuleb, need küsimused jäid üles ja jäävad üles seniks, kuni ta tules. 

Haridus- ja teadusministriga rääkisime põhiliselt 14 miljonist eurost, mida Haridus- ja Teadusministeerium sinna valitsuse reservi suunab, mis on ikkagi see 73 miljonit, mida üle ei kanta. Siis tuli välja, et see 14 miljonit on 2023. aasta jääk, mis sellesse aastasse tuli. Ja selles aastas oli samuti 14 miljonile eraldis, aga see kasutati muudeks otstarveteks ära. 

Samuti rääkisime, missuguste vahendite arvel haridusministeeriumil on võimalik toetada koole arvutustehnika ostmisel. Kristina Kallas ütles, et planeeriti, et riik võtab üle Narva ja Kohtla-Järve täiskasvanute gümnaasiumide pidamise, samuti ka Viljandi, Kuressaare ja Tartu täiskasvanute koolid, aga võeti üle ainult Narva ja Kohtla-Järve. Siis jäi jääki ja probleem kohalikel omavalitsustel on tehniliselt e-eksamitele üleminekuga ja kohaliku omavalitsuse koolid vajasid abi arvutiklasside täiendamiseks, et e-eksameid saaks edaspidi teha ilma häireteta. 

Priit Lomp küsis ka huvihariduse kärbete kohta, et miks huviharidusest kärbiti 10%. Kristina Kallas ütles, et kui muidu tulnuks kärpida 5 + 3 + 2% ja ta otsustas, et kärbitakse korraga 10% huviharidust. Ja siis, jah, jäädi veel ootama vastuseid. Komisjon jäi ootama kohtumist siseministriga, küll see seisab veel ees. 

Ja lõpuks ka menetluslikud otsused. Kõigepealt, võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna ja teine ettepanek: eelnõu kolmas lugemine lõpetada ja viia läbi eelnõu lõpphääletus. See on minu poolt kõik.

Suur tänu! Urmas Reinsalu, palun küsimus.

Proua Akkermann! See selgitus, kogu lugupidamise juures, ei olnud veenev. Ainukene põhjendus, mis te suutsite Isamaa tervikliku ettepaneku peale 2024. aasta eelarves teha, oli: see ei mahu eelarve raami. Tähendab, näete, mõistlik poliitika – sellepärast ei ole võimalik seda rakendada, et see ei mahu eelarve raami. Ma kutsun üles teid neid raame muutma selliseks poliitikaks, mis võimaldavad ka valitsemiskulusid vähendada.  

Ja nüüd ma ei saanud ausalt öelda mitte midagi aru, mis te kõnelesite siin praegu haridusministeeriumi 10 miljonist eurost. Te ütlesite, et mingi raha, kui ma õieti sain aru, 2023. aastast on kantud üle, siis jäi järgi ja nüüd see asi, raha tuleb ära kulutada 2024. aasta jaanuaris. Ja sümboolselt on see 10 miljonit eurot, mida valitsus nagu koer ajas saba jaanuarikuu jooksul ja organiseeris tervele ühiskonnale streigi üle nädala aja – tuli välja, et see raha oli tegelikkuses olemas kuskil. Ma ei saa aru, kust see raha tekkis. Palun selgitage. Ja nüüd korraga on raha järgi. Maksutõusud istuvad meil kukil ja nüüd tuleb välja, et raha on järgi!

Aitäh!

Ma olen seda kogu aeg rääkinud, see ettepanek oli ka selline Isamaa poolt. Riigil on raha järgi, selgitage …

Aitäh!

… kust see 10 miljonit korraga raha järgi jäi, detsembrikuu jooksul on teada olnud, ja kus riigieelarve real on selle raha kasutusotstarve siis.

Oi-oi-oi, ma vist rääkisin tõesti liiga kiiresti või te kuulanud mind. (Saalist öeldakse midagi.) Mõlemat, jah? See on aus vastus. Mina rääkisin liiga kiiresti ja te ei kuulanud ka. Nii võis juhtuda küll.

Siis Isamaa fraktsiooni ettepanekutest. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele peavad muudatusettepanekud sisaldama viidet eelnõu muudetavale osale ja soovitava muudatuse täpset sõnastust. Ettepanekutes ei ole näidatud, millisest ministeeriumi tulemusvaldkonna programmi tegevusest tuleb kulusid vähendada ja piirata. Vastavalt riigieelarve seadusele iga-aastase riigieelarve muutmise seadusega riigieelarve kogumahtu muuta ei saa. Riigieelarve kogumahu muutmiseks tuleb algatada lisaeelarve, mille algatamise õigus on ainult Vabariigi Valitsusel. 

Nüüd ma lugesin aeglaselt. Ma loodan, et küllalt aeglaselt. Ma proovin ennast kokku. 

(Urmas Reinsalu räägib kohalt.) Aitäh!

Ma võin ka väga praktiliselt öelda, et teie muudatusettepanek on Vabariigi Valitsusel vähendada keskvalitsuse kulusid 200 miljoni euro ulatuses. 200 miljoni euro ulatuses sellist rida nagu "Keskvalitsuse kulud" ei ole, mida me saaksime vähendada. Eelarvepildis ei ole rida "Keskvalitsuse kulud", mida me saaksime vähendada. "Keskvalitsuse kulud" on üldmõiste, aga üldmõistet ei saa kanda eelarvesse.

Rain Epler, palun!

Aitäh! No, vaat mina kuulasin küll sind, Annely, mis sa rääkisid, ja mu küsimused sealt tulidki. Esimene küsimus tuli nüüd sellest viimasest vastusest. Teil nii palju ju võiks võimeid olla, et kui öeldakse, et võtke 200 miljonit maha, siis te sellest tegevuspõhisusest jagate seda ise laiali, kust te selle võtate, tegevvõimul on seda lihtsam teha. See oli remark.

Aga küsimused olid see, et sa oma ettekandes ütlesid, et me ei vaadanud läbi, sest me teadsime, et ei mahu eelarve raami. See oli minu jaoks natuke vastuoluline. Sa ütlesid, et te jätsite muudatusettepanekud läbi vaatamata. Kas te juba teadsite ette, et kui Isamaalt tuleb, siis niikuinii ei mahu eelarve raami, ja ei vaadanudki läbi? 

Teine oli Kristina Kallase kärpe selgitused. Kristina ütles, et 5 + 3 + 2 oleks pidanud, et tema tegi kohe 10. Tegin kiire arvutuse, 5 + 3 + 2 ongi 10. Seal mul jäi natukene, ma ei saa päris lõpuni aru, et mis see loogika seal taga oli.

Ma pean jälle, ma räägin aeglasemalt ja selgemalt. Ma saan aru, et te kuulasite Urmas Reinsalu. Mina ei öelnud, et ei mahu eelarvesse see 200 miljonit. Ma ütlesin, et ei ole võimalik võtta, mahutada eelarvepilti, kuna eelarvepildis ei ole sellist kulurida nagu keskvalitsuse kulu, sellist rida eelarves ei ole, tähendab, ei saa teha muudatusettepanekut selle vähendamiseks 200 miljoni võrra. Ja kuna seda rida ei ole, siis ei saa sellist muudatusettepanekut läbi vaadata ja muudatusettepanekute nimekirja kanda ja teile siia saali hääletamiseks tuua, see tehniliselt ei ole võimalik, mitte sisuliselt, rahalises mõttes, tehniliselt ei ole võimalik. 

Mis puudutab seda huvihariduse kärbete lugu, teatavasti on eel seismas kärped ja valitsuses on kokku lepitud valdkonnad, mida kärbitakse 10%. Ja haridusminister, haridus‑ ja teadusminister on 2025. aasta eelarve eelnõus kärpinud huviharidust 10% võrra. Siin täpselt ei tõusetunud, aga ma arvan aimavat, et jutt käis huvihariduse jaoks kohalikele omavalitsustele eraldatavast rahast. Minister vastas, et ta tegi huvihariduse kärpe ühel aastal ära, muidu oleks omavalitsustel pidanud kärpima 2025. aastal 5, järgmisel aastal 3 ja siis järgmisel aastal 2. See oli,  ütleme, selle vastuse sisu.

Head kolleegid! Vabandan vaherepliigi pärast. Nimelt, mina kuulasin Rain Eplerit väga tähelepanelikult, ja väike meeldetuletus, et meie mõlemad Kristinad eelistavad rõhku eesnime alguses – Kristina Šmigun-Vähi ja Kristina Kallas. Ma olen nende mõlema käest küsinud, et tõepoolest on mõlemad nimed kasutusel. Nad ei solvu selle peale, aga nende eelistus on Kristina. Andrei Korobeinik, palun!

Aitäh! Me oleme rahanduskomisjonis tõepoolest palju aega veetnud ministritega ja siseministriga on meil ikkagi tõsine murekoht. Me oleme sunnitud hääletama eelnõusid, kus meil tegelikult täit pilti ei ole. Ja eile, tõepoolest, Kristina Kallas käis meil selgitamas olukorda. Ma pean tunnistama, et mul jäid ikkagi paras ebaselged, aga see arutelu oli väga kirglik ja sekkuma ei hakanud. Aga mis sa siseministrist arvad? Kas meil on lootust teda ikkagi näha selle aasta sees komisjonis, kuna just tema vastutusalas on kõige suuremad summad, mida ta tassib aastast aastasse, juba mitu aastat järjest, ja ei taha seda väga reservi tagastada? Kas sa ise näed, et ta tuleb meie komisjoni, või peame otsustama ilma selgitusteta?

Ma arvan, et täna me võiksime otsustada ilma selgitusteta, sest mis puudutab seda konkreetset eelnõu, on selgitused olemas. Aga järgmiseks aastaks, järgmine aasta alles algab ja me oleme oma töökorralduses ka kokku leppinud, et nii, kui jäägid tekivad, nii me – siis 2024. aasta jäägid on selged –, nii me järgmise aasta esimeses kvartalis nendega tutvume. Ma loodan tõepoolest, et siseminister leiab võimaluse meie komisjoni istungit külastada siis, kui tal puhkus läbi saab. Ta oli puhkusel neil päevil.

Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Proua Akkermann! Ma kahjuks ei saanud oma küsimusele vastust ja see puudutas seda 10 miljonit eurot. Ajaleht Postimees on esitanud väga tõsise süüdistuse. Anonüümne vilepuhuja, haridusvaldkonnaga seotud inimene, viitab, et minister tegeleb seoses kurikuulsa haridusleppega omavalitsuste mõjutamise ja äraostmisega selle 10 miljoni euro näol aasta lõpul laialijagamisega. Minu küsimus on väga lihtne: kust see 10 miljonit eurot korraga tekkis haridusministeeriumi valitsemisalasse? Ja teiseks: kui tegemist on sellist tüüpi, nii-öelda eraldiseisva, iseseisva programmiga, kust raha jagatakse välja, kust me leiame selles eelarve muutmise seaduses selle rea, mis on öeldud tegevusprogrammiliselt või ka majandamiskulude järgi arvestatuna, et see 10 miljoni jagamine praegu aset leiab? Et korraga … Aasta alul oli 10 miljonit eurot puudu õpetajate palkadest, üle nädala aja ei saanud lapsed kooli minna. Ja nüüd …

Aitäh, Urmas!

… detsembrikuus, on raha üle 10 miljonit. Kuulge, see on ju korralagedus, proua Akkermann. Milles on probleem?

Ma julgen küll öelda, et … Jaa, Aivar Sõerd küsis selle 10 miljoni euro suuruse muudatuse kohta, mis on ministri käskkirjaga kinnitatud, ja vastas Kristina Kallas, et osa on õpilaste arvu järgi pearaha, mida arvutatakse eelarvesse lähtuvalt sellest, kui palju on kellel koole pidada ja kui palju neil on õpilasi. Ja riik planeeris 2024. aastal, et võtab üle Narva ja Kohtla-Järve, Viljandi, Kuressaare ja Tartu täiskasvanute koolid. Tegelikult jäid Viljandi, Kuressaare, Tartu täiskasvanute koolid üle võtmata, mille tõttu jäi aasta lõpuks kasutamata see õpilaste arvu järgi planeeritud raha. 

Ja teine mure on Haridus- ja Teadusministeeriumil, millele ka on otsitud lahendust juba kevadest saadik. Kevadel te ilmselt panite tähele, et ebaõnnestusid e-eksamid. Ja Kristiina Kallas, Kristina Kallas ütles, et 57% koole ütles, et nad on e-eksamiteks tehniliselt valmis, mis tähendab seda, et ülejäänud ei ole. Ja ülejäänutel ei ole võimalik investeerida küllalt vajalikku arvutiparki, et õpilased saaksid tegelikult eksameid teha. Ja seetõttu siis selline käskkiri on alla kirjutatud, ma saan aru. Aga Postimeest ma ei ole lugenud ja tema vilepuhujatest ma ei oska midagi kommenteerida.

Tõnis Lukas, palun! (Urmas Reinsalu räägib saalist vahele.) Tõnis, palun, sinu aeg on küsida! 

Ma võin küsida siis edasi. Kas rea alusel tehakse või kus see rida on? Aga ma küsin siis konkreetselt ka. Kui te kõnelesite praegu selle 10 miljoni saamise lugu niimoodi, et mingid protsessid jäid sel aastal tegemata, aga otsused ju riigistada need täiskasvanugümnaasiumid ja kohapeal juba teatakse, et osa neist on justkui riigistatud, aga ütleme, vormistamine jäi ära, lükkus järgmisesse aastasse tõenäoliselt. Kui see iseenesest ei ole tagasi pööratud protsess ja need ikkagi riigistatakse, siis ei ole tegemist ühekordse kuluga, vaid see tähendab seda, et see kulu tuleb järgmisel aastal, kui protsessiga edasi liigutakse, katta. Praegu haridusminister on öelnud, et see on ühekordne kulu ja see jagatakse ühekordse kuluna ära. Aga siis oleks seda saanud kasutada ka õpetajate palkadeks või millekski selliseks, mis on püsikulu.

Ütleme nüüd, tehes järeldusi Kristina Kallase sõnadest ja vaadates ka nii, nagu ta seda väljendas, et gümnaasiumid ja üldhariduskoolid, ma arvan, et see on programmi sees tehtud muudatus. Et selleks ei olegi eelarvet tarvis muuta. Üldhariduskoolide programmi rea peal jäi üle õpilaskohtade raha, kuna need koolid jäid riigile üle võtmata ja jäi puudu või tekkis vajadus üldhariduskoole toetada arvutiparkidega või arvutustehniliste seadmetega, et valmistuda e-eksamiteks. Niimoodi ma julgen tõlgendada Kristina Kallas juttu, aga ma tema käest ei küsinud. Juhuks, kui ma peaksin valesti tõlgendama.

Madis Kallas, palun! 

Aitäh! Ma sooviks kõigepealt tunnustada komisjoni esimeest Annelyt nende vastuste eest just selles osas, et te ei ole kordagi muutunud üleolevaks, te ei ole kordagi muutunud kuidagi ründavaks, kuigi maailmavaateliselt ka meie võib-olla kõigis asjades ühel meil ei ole. Nii on olnud see tundidepikkustes nii-öelda küsimuste voorudes ka varasemalt. Selle eest suur tänu! 

Aga mul on küsimus: kas teie komisjoni esimehena saate kinnitada, et teil ei ole jäänud ühestki ministeeriumist midagi nagu teada saamata, mida te olete soovinud teada saada? Siin viidati mõnele ministeeriumile või ministrile. Kas te saate täna kinnitada, et kõik vastused te olete saanud, mis te olete küsinud, ja selles osas mingeid asju õhus ei ole?

Jaa, need kasutamata jääkide osas, mis siin tegelikult Andrei ka välja tõi, need on nagu umbmäärased need vastused. Aivar Sõerd on ka öelnud, et vastus on, aga vastus on liiga umbmäärane. Aga siis me ikkagi küsime edasi, niikaua kui me saame teada. Seda nüüd ei ole, et kui me ikkagi midagi teada tahame, et siis me teada ei saa. Küll on kindlasti kohti, mida me ei oska küsida, sest meil on üsna palju ikkagi, väga suur maht rahanduskomisjonis, vähe liikmeid ja me ei pruugi kõike märgata. Ja mõnikord oskame küsida siis, kui lehest loeme, nagu kolleeg riigieelarve kontrolli komisjonis, et mida ühel nädalal lehest loeb, seda järgmisel nädalal siis ministri käest küsib.

Helir-Valdor Seeder, palun! 

Tervist! Noh, jah, kuhu me nüüd juba jõudnud oleme, kui me ettekandjaid tunnustame selle eest, et nad elementaarselt viisakad on ja et nad ei muutu üleolevaks. Kahju küll, kui me seda peame tunnustama eraldi, et mis on elementaarne. Aga tore, et see nii on. Ettekandja püüab vastata, aga ei ole saanud siiski vastuseid, et kus on see 10 miljoni rida kõigepealt. Ja teiseks oli teada ministrile ammu see, et need täiskasvanute gümnaasiumid jäävad üle võtmata, ministeerium ei tegelenud sellega üldse. Ma võin kinnitada, näiteks Viljandi linna puhul saabus ministeeriumist novembri lõpus üldse kiri, et alustada läbirääkimisi täiskasvanute gümnaasiumi tuleviku üle. Nii et ilmselge oli see, et selle aasta sees seda ei võeta üle ega seda raha ei kulutata, ministeeriumil selliseid plaane ei olnudki. Nii et väga kahetsusväärne, et varasemalt seda raha ei planeeritud ja ei kavandatud sihtotstarbeliselt, ja nüüd leitakse kusagilt.

Ja mis ma oskan selle kohta kosta. Et nende põhjuste üle, miks Viljandi, Kuressaare ja Tartu täiskasvanute koolid jäid üle võtmata, me ministri käest ei küsinud. Seda ilmselt peaksite tema käest küsima. Ma saan ikkagi haridusministri valdkonnast rääkida selles määras, mis meil komisjonis jutuks oli. Ma ei oska vastata sellele küsimusele.

Andres Metsoja, palun! 

Aitäh, austatud eesistuja! Austatud ettekandja! Kummaline tegelikult olukord. Pärnus ka kutsehariduskeskus võttis üle täiskasvanute õppe ja tegelikult lubas Pärnu linnale, et ühel hetkel linna vara ehk linna maja antakse linna kasutusse, et saaks oma koolijuntse selles piirkonnas õpetada, ja nüüd ühel hetkel tegelikult selgub, võeti ka kohustused, et need ruumid arendatakse välja kutsehariduskeskuse juurde, vahepeal öeldi, et raha selleks ei ole, kahjuks teha ei saa, ja nüüd selgub, et järsku on 10 miljonit üle jäänud, et seda funktsiooni täita. Ausalt öelda, selles mõttes tekib küll narr olukord, et mida me siin parlamendis üldse arutame, tegelikult käivad ju läbirääkimised, lepitakse mingid kavad kokku ja siis ühel hetkel öeldakse, et vabandust, et raha jäi üle. Samahästi võib teha näiteks Siseministeeriumi haldusalas, ütleme, et paneme Paikuse politseikooli kinni, planeerime 100 miljonit arendusse, aga iga aasta jääb 100 miljonit üle ja siis jagame selle aasta lõpus laiali. Kas see ongi see läbipaistev riigieelarve menetlusprotsess?

Jaa, ma arvan, et selliseid meetodeid kuritarvitatakse. Et mingi asi, mis on Riigikogule lubatud ära teha, siis ei tehta ja programmi raames kasutatakse mõne muu asja jaoks, mis majas tundub vajalikum olevat. Aga seda peab siis konkreetselt ikkagi ministri käest küsima. Ja see 14 miljonit, mis ka kord juba jutuks oli, et 2023. aastast laekus üle, nüüd rohkem enam üle ei kanta järgmisest aastast, see on nüüd Riigikogu otsuse eelnõus sõnaselgelt kirjas, et järgmisel aastal on see 14 miljonit eelarves uuesti ja selle arvel siis jätkatakse doktoriõppe reformiga. See kulub, on katteallikas doktoriõppe reformile. Niimoodi ka eile haridusminister ütles.

Rain Epler, palun! 

Aitäh! Ma veidi laiendan seda küsimust niimoodi eelarvele laiemalt. Teatavasti igal aastal on neid ülekantavaid vahendeid tegelikult päris suures summas ja see kordub ju aastast aastasse. Mõnes mõttes Reinsalu osundus sellele, et kevadel lastakse õpetajatel streikida, öeldakse, et raha ei ole, ja aasta lõpus öeldakse, et 10 miljonit jäi üle – see on tegelikult absurdne situatsioon tõepoolest. Ja tihti neid ülekantavaid põhjendatakse sellega, et võimekust mingeid asju ellu viia ei olnud. Õpetajatega kokkuleppimine oleks jäänud võimekuste piiri. 

Aga mu küsimus on see. Annely, sina rahanduskomisjoni juhina, kui ühekordselt teha selline ametnike jaoks ilmselt ebameeldiv liigutus, et kaotadagi ära ülekantavad, kui palju see eelarve mahtu kokku vähendataks? Ma saan aru, et see on ühekordne liigutus, aga aastast aastasse see ju kordub. Orienteeruv mingi number ütle!

See 73 miljonit, mis me praegu eelarvest kanname valitsuse reservi ja Riigikogu enda palvel lisati sinna, koostas Rahandusministeerium sinna teksti paragrahvi, et neid üle ei kanta. See ongi nüüd see, kuidas rahanduskomisjon saab pidurdada ülekandmisi. Ja järjest rohkem tuleb seda teha. Selleks võib soovida rahanduskomisjoni liikmetele rohkelt jaksu, sest see on keeruline töö iseenesest. Aga ma siiski ütlen, et parem on ikkagi see, et meil on nagu jäägid, kui see, et me üle ei kanna ja siis kulutatakse raha ära, peaasi, et midagigi saaks tehtud ja ei peaks riigieelarvesse tagasi andma. See seis, mis meil on praegu, on väga palju parem sellest, et eelarve tuleks lõpuni ja defitsiiti kulutatud. Aga tõepoolest, peab lihtsalt palju terasemalt jälgima, et valitsus täidaks Riigikogu tahet ja teeks ära need asjad, mille jaoks ta on raha küsinud, mille jaoks on raha eraldatud. 

Aivar Sõerd, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud komisjoni esimees! Rahanduskomisjoni menetluses me suutsime tuvastada, et selle haridusministeeriumi 10 miljoni euro raha, mis suunatakse e-õpikeskkonna või e-eksamikeskkonna arvutipargi soetamiseks, selle katteallikas on kolme täiskasvanugümnaasiumi riigistamise edasilükkamisest vabanev raha. Ja me tuvastasime ka seda või saime teada seda, et selle muudatuse tegemine Riigikogu-poolset eelarveseaduse muudatust ei eelda. Aga see info, et üldse selline raha suunamine tehti, jõudis ju meieni ajakirjanduse kaudu. Me ei oleks osanud küsidagi, kui Postimees poleks seda infot käsitlenud. Aga mul on küsimus selles, et kas sul rahanduskomisjoni esimehena ja kas rahanduskomisjonil on ülevaade selle kohta, kui palju sarnaseid rahade ümbersuunamisi on eelarves veel …

Aitäh!

… mis üldse rahanduskomisjonini ei jõuagi?

Ma arvan, et neid on omajagu. Eelarvega antakse … Eelarve on kõigepealt prognoos, millega antakse ministritele nagu tegevusmaa, et nad saaksid manööverdada. Ja riigi rahanduses ja üldse juhtimises on selline kiiduväärne põhimõte nagu subsidiaarsuse põhimõte, et ongi asjad, mida lähemalt näeb paremini, ja mõnikord ongi õige mõni manööver teha, et lahendada asjad enne, kui see läheb kulukamaks või tekib hoopis mõni hädaolukord. Siin ei saa anda nagu ühest vastust, et nüüd see koolide üle võtmata jäämisest tulenevalt raha kasutamine arvutiparkide jaoks oleks kuidagi vale olnud. Me tegelikult ei saa öelda, et see oleks olnud kuidagi halb rahakasutus. Ja kuna see nüüd aasta kestel selgus, et riigieksamid ei õnnestunud, kuna arvutipargid ei olnud küllalt head, siis ma ei oska küll kuidagi olla ülearu kriitiline selle otsuse suhtes.

Helir-Valdor Seeder, palun! 

Ma ei saa kuidagi nõustuda nüüd vastaja tunnustusega, et vastaja vastab väga hästi või kas ta ei vasta üldse mu küsimustele. Ma kordan oma küsimust ja ma palun, püüdke aru saada, mida ma küsisin. Ma ei küsinud, miks jäid need koolid üle võtmata, absoluutselt mitte. Viljandi gümnaasiumi puhul juba kolm-neli aastat tagasi sel teemal arutleti, linn ei olnud huvitatud selle üleandmisest. Ja praegu ma lihtsalt väitsin, et ministeerium ei tegelenudki sellel aastal, ta ei plaaninudki seda üle võtta. Novembri lõpus saabus alles kiri: alustame läbirääkimisi. Minu küsimus on: miks ministeerium ei eraldanud seda raha hariduse, noh, akuutsete vajaduste tarbeks – olgu see õpetajate palk või mis iganes –, juba kevadel, kui ta teadis, et ta tegelikult nende gümnaasiumide ülevõtmisega ei tegele? Ja teiseks, kus on see rida? Siin on seda 10 korda küsitud, millise rea alt raha eraldatakse.

Nii, ma vastasin, millise rea alt. Kui jutt käib gümnaasiumidest, siis see on üldhariduse programm, ja kui jutt käib üldhariduskoolidele arvutipargi soetamiseks toetuse andmisest, siis on see seesama rida. See on üks programm. Üldhariduskoolid on, ta on selline programm, või üldharidus, on riigieelarves täiesti olemas. Nii, Viljandi koolist rääkisite pikemalt. Aga ma ei oska Kristina Kallase nimel öelda, kas ta siis, kui tekkis õpetajate streik, juba teadis, et neid täiskasvanute koole ta ei taha üle võtta või ei saa üle võtta, või linnad ei taha üle anda. Ma ei oska öelda, millal tal see teadmine tekkis.

Andrei Korobeinik, palun!

Aitäh! Siin hiljuti koalitsiooni häältega oli vastu võetud eelarve baasseadus, mis võimaldab valitsusel tõepoolest või valitsuse liikmetel muuta seal programmide raames kulusid. Näiteks minister otsustab, et ta tahab ühe kooli asemele teise ehitada, siis see pädevus on nüüd olemas. Aivar, kusjuures hääletas selle poolt, mis oli minu jaoks täielik šokk. Aga see praegune eelarve ei ole ju selle seadusega nii-öelda veel reguleeritud. Ja sina väidad, et kui Riigikogu ütleb ministrile, et siin on sinu tegevuskava, ja ministril tekib parem mõte, siis tal on täielik pädevus seda paremat mõtet ka ellu viia. Minu arusaam, vähemalt niipalju, kui ma põhiseadust olen lugenud, on totaalselt vastupidine, et ministril ei ole seda pädevust, isegi siis, kui meil kindlasti on mõned ministrid, kes arvavad, et nad on väga pädevad enda arvates, ja nad peavad ikkagi vastavalt Riigikogu juhistele käituma. Millel põhineb sinu arvamus, et see nii ei ole?

Sa nüüd tahad, et ma mäletaksin peast 2024. aasta eelarvet. Ma ei mäleta, see oli ka kokku üks tuhat lehekülge. Ja me komisjonis seda ei arutanud ka. Aga ma arvan, et programmide piires on ministri otsustuspädevus ja minister peab saama ikkagi oma ministeeriumit juhtida. Iga viimast eurot me Riigikogus menetleda ei saa, seda ei saa kunagi olema.

Rohkem küsimusi teile ei ole. Rain Epler, küsimus istungi juhatajale, palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Te enne pidasite vajalikuks öelda ja ma igati aktsepteerin seda, et on Kristina Kallas, mitte Kristiina Kallas. Aga te ise, vist tähelepanu oli hajunud, ei pannud tähele, kui ettekandja ütles Kristiina Kallas. Siis ma mõtlesin, et noh, te saate talle äkki öelda, et on Kristina Kallas, nagu te mulle pidasite vajalikuks öelda. Aitäh!

Aitäh! Vastab tõele, mina märkasin seda samuti, aga ma arvan, et me iga kord ei pea seda üle kordama. See on lihtsalt meeldetuletus. Aga ma järgmine kord püüan teha samasuguse märkuse koalitsioonisaadikule, aga ma loodan, et vajadust selleks ei ole.

Head kolleegid, avan läbirääkimised. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Rain Epler, palun. (Keegi räägib saalis midagi.)  Küsimused on ära lõppenud.

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud kolleegid. See eelnõu, mida me siin käsitleme ja kus tõstetakse rahasid eelarves ringi, ilmestab minu arust suurepäraselt seda ametnike jaoks nii imeliselt sobivat asjakorraldust ja teisipidi idiootlikku tühikargamist Riigikogus, milleks on see tegevuspõhine riigieelarve. 

Nagu ka rahanduskomisjoni juht just puldist ütles, et lähemalt näeb paremini. Noh, see viis mõttele, et võib-olla ei ole vaja ametnikel igal aastal kirjutada kokku sadu lehekülgi tühja kantseliiti, siis tulla siia Riigikokku, teha nägu, et me kinnitame ära tegevuspõhise eelarve, ja siis tulla siia, täna on vist 4. detsember, tulla siia ja tõsta miljoneid ja kümneid miljoneid ringi, tehes nägu, et justkui enne tehakse Riigikogus ringitõstmine ja siis hakatakse neid rahasid selliselt kulutama. 

Selgelt siin täna tegeldakse ju tagantjärele selle kinnitamisega, mida on kulutatud, mitte nii, nagu eelarves Riigikogus kinnitati, vaid kuidagi teistmoodi. 

Kutsun üles mõtlema sellele, mida toetab ka maailma parim rahandusminister Aivar Sõerd, et läheme üle ikkagi sellele kulupõhisele eelarvele ja paneme kirja, kes kui palju kulutab, ja paneme piirid nendele ringitõstmistele. 

Annely siin enne ütles, et küll on hea, et me üle kanname, mitte aasta lõpus tühjaks ei kuluta. Aga tegelikult, kui me ikkagi read selgelt välja toome, kuhu kulub – kui sinna ei kulu, siis seal jääb üle ja mujale tõstmiseks peaks jälle Riigikokku tulema, siis, ma arvan, saaks eelarve kogumahu tükk maad väiksemaks. Meie küll ei leia, et peaks tagantjärele kinnitama ära selle, et ametnikud on aasta aega tegutsenud mitte nii, nagu riigieelarves Riigikogu kinnitas, vaid kuidagi teistmoodi.

Suur tänu! Isamaa fraktsiooni nimel Urmas Reinsalu, palun! Kaheksa minutit.

Lugupeetav rahvaesindus! Isamaa tegi ka selle, 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seadusele muudatusettepanekud, millega nähti ette sisuline valitsemiskulude kärbe 200 miljoni euro ulatuses ja lisaks ka täiendav ülekantavate vahendite vähendamine 2024. aasta eelarves. Valitsuse käsitlus on seda sisulist valitsemiskulude vähendamist eitav, eirav, vaid on valitud teistsugune tee, maksutõusude tee. See on põhimõtteline poliitiline valik. Valitsus kõneleb sellest, et ta kavatseb valitsemiskulusid vähendada. Tegelikkuses valitsemiskulude vähendamist ei ole näha ei 2025. aasta eelarves ja sisulist ka valitsemiskulude vähendamist reaalajas, nii nagu keerulises konjunktuuri kahanemise tingimuses, muutumise tingimustes peavad seda tegema eraettevõtjad, valitsus selleks võimeline ei ole ja mingisugust tahtmist ei ilmuta.

Jutt sellest, et see poliitiline intentsioon ei mahu eelarvepilti, tsiteerides siin eelkõnelejat, ei ole relevantne. Küsimus on poliitilises tahtes, mida jõustada. Ja paraku see tahe on puuduv. Veelgi enam, lausa anekdootlikult mõjuvad nende erinevate rahaliste vahendite ümbertõstmise puhul mitmed näited. Nii näiteks Rahandusministeerium peab vajalikuks, et neile eraldataks juurde, siis olukorras, kus see seadus jõuab presidendi kätte väljakuulutamiseks, kui ta täna vastu võetakse, detsembrikuus, Rahandusministeerium näeb ette 3,5 miljoni euro suunamise oma pädevusse: riigi rahaasjade korraldamine, eelarvepoliitika kujundamine. Näete, jõulude ajal, kolmanda advendi ajal hakkab siis Rahandusministeerium tegelema nüüd riigi eelarvepoliitikaga ja selleks on vaja juurde miljoneid eurosid. Andke andeks, see on ebaveenev poliitiline käsitlus. 

Eraldi piinlikkust põhjustab loomulikult see käitumine, mida Postimehes toodud andmete järgi haridusvaldkonnaga kursis olev inimene, vilepuhuja, kes oma nime ei saanud sellest tulenevalt ajakirjandusele anda, ütles, et käimas on operatsioon omavalitsuste äraostmiseks selle niinimetatud haridusleppe küsimuses. Väga tõsine, väga tõsine diagnoos. Kuidas saab olla niisugune olukord terve mõistusega mõelda, et olukorras, kus retoorikas riigil raha ei ole, selleks et me peame läbi suruma massiivseid maksutõuse, avastatakse korraga 10 miljonit eurot detsembrikuus, advendi eel, 10 miljonit eurot on üle raha? Mis me sellega teeme? See raha tuleb kiiresti ära kulutada. Võeti vastu käskkiri üksnes üldhariduskoolidele munitsipaalomanikega – panete tähele, erakoolid, kutsekoolid, riigikoolid on sealt välja jäetud – ja nendele eraldada siis see 10 miljonit eurot ilma mingi sisulise, kui me vaatame haridusministri käskkirja, sisulise jagamisvalemita. Järelikult hakatakse jagama näo järgi, poliitilise kriteeriumi alusel. Sisulist vastust sellele, et kuidas selline korralagedus saab tekkida, me kahjuks siit kõnepuldist ei saanud. Viide oli sellele, et ministril on mandaat. Aga vabandust, parlament on rahvaesindus, kes kinnitab ka eelarveseaduse. Ja see on, ma arvan, vägagi sümptomaatiline näide selle kohta, et tänane eelarve, seesama kurikuulus pilt, mis ei võimalda ratsionaalset poliitikat otsekui jõustuda, on sellise üldistusjõuga või õigemini segadus‑ ja ähmastamisjõuga, mis võimaldab selliseid operatsioone läbi viia. Aasta alul jäi 10 miljonit eurot, täpselt seesama, anekdootlikult on tegemist täpselt sama summaga, puudu ja valitsus ütles, et haridusvaldkonnas raha ei ole ja selle tulemusena tekkis Eestis vabanemisjärgne suurim õpetajate streik, üle nädala aja. Näete, raha ei ole, 10 miljonit, ja detsembrikuus teatatakse meile: raha oli üle, tarvis on sellele rahale leida kasutus. Kehva poliitilise juhtimise tase, ütlen avameelselt. 

Ja nüüd teisest teemast, mis puudutab Reformierakonna maksuküüruseadust, mida siis Reformierakond aasta edasi lükkas. Isamaa ettepanekud olid sellele seadusele selged ja konkreetsed. Reformierakond annab praegu oma kehva majanduspoliitika ja rahanduspoliitika taganemislahinguid, on läbi kukkunud ja seda tunnistab ka see eelmine seadus, mida me menetlesime. Meie ettepanek oli konkreetne: jätke ära see projekt, mis ei ole riigile jõukohane majanduslikus mõttes ja rahandusliku toimetuleku mõttes. Ja teiseks, jätke ära ka need planeeritud maksutõusud, mis selle Reformierakonna maksuküüru tulemusena tekkisid. Reformierakond korraga ühelt poolt jätab ära oma maksuküüru jõustamise, aga teiselt poolt 1. jaanuarist järgmisel aastal täies mahus realiseerib üldise tulumaksumäära tõstmise nii inimestele kui ettevõtetele, inimestele 22%‑le. Teiseks näeb ette selle, et võetakse ära lastelt täiendav tulumaksuvabastus, näeb ette selle, et võetakse ära abikaasade ühisdeklaratsioonide maksuvabastus. Seda te millegipärast ei soovinud edasi lükata. Valelik poliitika ja seetõttu ei pidanud me võimalikuks ka toetada seda Reformierakonna maksuküüru edasilükkamise eelnõu. 

Nüüd selle 2024‑nda lisaeelarve puhul on Isamaa sõnum ühemõtteline. Me hääletame selle seaduse vastu, sest see ei paku sisulisi rahanduspoliitilisi lahendusi. See sisuliselt valitsemiskulude vähendamisega ei tegele, veelgi enam, mitte mingisugust poliitilist tahet paraku valitsusel selle initsiatiiviga esile tulla ei ole. See on väga tõsine probleem, väga tõsine probleem. Me kaotame kehva juhtimisega aega ja kehv juhtimine toob kaasa ka paraku kehvema elukvaliteedi. Nii et Isamaa sõnum on üks ja selge: ka selle lisaeelarvega on valitsus lati alt läbi jooksnud. Aitäh!

Aitäh! Sulgen läbirääkimised. Asume muudatusettepanekute läbivaatamise juurde, neid on esitatud kolm. Muudatusettepanek nr 1, selle esitas rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Helir-Valdor Seeder, palun!

Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Jah, loomulikult me oleme seda valmis tegema. Asume selle muudatusettepaneku hääletuse ettevalmistamise juurde.  

Head kolleegid, oleme eelnõu 517 juures. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 1, selle on esitanud rahanduskomisjon. Juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 48 Riigikogu liiget, vastu oli 21, erapooletuid 0. Muudatusettepanek nr 1 leidis Riigikogu toetuse.

Muudatusettepanek nr 2, selle on esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 3, selle on esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 517 lõpphääletus. Asume seda hääletust ette valmistama. 

Auväärt Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 517. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 45 Riigikogu liiget, vastu oli 25, erapooletuid 0. Eelnõu 517 on seadusena vastu võetud.

Kaheksas päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Riigi 2023. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine" eelnõu 503 teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli kolleegi, rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi.

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Kõigepealt meeldetuletuseks, et otsuse eelnõu 503 esimene lugemine toimus meil 6. novembril. Ja rahanduskomisjon arutas eelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistamisel oma 21. novembri istungil. Istungil komisjoni esimees teavitas, et tähtajaks eelnõule muudatusettepanekuid Riigikogu liikmetelt, fraktsioonidelt ega komisjonidelt ei laekunud. Sellega meie arutelu ka piirdus. Komisjon tegi otsuse teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 4. detsembril. Ja see oli meil konsensuslik seisukoht. Sellega ma saangi oma ettekande lõpetada. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu teile! Andrei Korobeinik, palun, küsimus!

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Päris kompaktne ettekanne, Aivar. Aga mul on küsimus selline, võib-olla natuke üldisemalt. Kuidas sa hindad üldiselt meie riigieelarve läbipaistvust? Kas sinu arvates on see piisavalt läbipaistev täna ja kas meie tehtud muudatused … (Telefon heliseb.) (Naerab.) parandavad olukorda tulevikus? Kas meil on lootust, et järgmise aasta riigieelarve on selle aastaga võrreldes läbipaistvam?

Aitäh selle küsimuse eest! Ei ole piisavalt läbipaistev ja järgmise aasta eelarve osas minul ei ole volitusi siin seisukohti välja käia.

Urmas Reinsalu, palun!

Hea Aivar! Ma vaatan rahandusministri esitatud riigi 23. aasta majandusaasta aruannet. Seal sisuliselt ei käsitletagi seda, millele Riigikontroll oma arvamuses juhtis tähelepanu, see tähendab miljardite eurode ulatuses kasutamata jäänud vahendeid ja nende saatust tuleviku vaates. Minu küsimus on selles, et kui sa vaatad majandusaasta aruannet, see on, nagu võtame paralleeli ettevõtte aruandega, siis tegelikkuses see peaks olema üks baasküsimus, millele antakse vastus: miks, kui me räägime tegevuspõhisest, tulemuspõhisest, miks siis selles majandusaasta aruandes ei ole käsitletud ära, mis tulemusi riik suutis saavutada olukorras, kus 13% rahalisi vahendeid jäi kasutamata? Ja mis siis nende tulemustega sai? Miks see on ära peidetud selles majandusaasta aruandes? Miks seda siis ei kirjeldata tegevuspõhiselt?

Aitäh küsimuse eest! Me käsitlesime seda küll eelmisel korral. See oli meil nagu esimese lugemise teema. Esimeseks lugemiseks ettevalmistamisel me komisjonis neid küsimusi tegelikult käsitlesime. Mis puudutab eelmisel aastal kasutamata jäänud vahendite ülekandmist järgmisesse aastasse, siis üks Riigikontrolli soovitus, millega rahanduskomisjonis nõustus, oli, et nende ülekantavate summade väljaselgitamine peaks toimuma kiiremini, kui on senine praktika.  Ja mis puudutab tulemusnäitajaid, siis me neid ka põgusalt käsitlesime. Nende osas on ka arenguruumi, et neid parandada, et nad vastaksid paremini tegelikule olukorrale ja et neid ka riigi eelarvepoliitika kujundamisel kasutataks. 

Andrei Korobeinik, palun!

Aitäh! Siin veidi varem hea kolleeg Annely selgitas, et kui ministril tekibki parem mõte võrreldes sellega, mis oli eelarves planeeritud, siis ta võiks seda mõtet ka ellu viia ja ta ei pea selleks Riigikoguga konsulteerima isegi. Kas sa oled ka samal arvamusel ja kui mitte, siis mis sa arvad, on meie tulevikuvõimalused selliste olukordade vältimiseks? Sellepärast et siin vahepeal vastu võetud baasseaduse muudatus võimaldab ministritel veelgi rohkem otsustada ilma selleta, et nad võiksid küsida nõu kas Riigikogust või isegi valitsuskabinetist. Mis on sinu seisukoht, kas ta langeb Annely omaga kokku või mitte?

Jah, ma arvan, et sellele käsitlusele on ka Riigikontroll tähelepanu pööranud. Asi on selles, et eelarve on esitatud üsna laia haardega, tulemusvaldkondadena, programmidena ja programmi tegevustena Tegelikult, nagu siin me ühte näidet käsitlesime eelmises punktis, 10‑miljonilise eelarve muudatuse tegi minister oma käskkirjaga, ilma et see vajaks Riigikogu-poolset kinnitust, ja sellise ümbertõstmise annab praegune kord, annabki võimaluse näiteks konkreetses programmis, juurdepääsu tagamine üldharidusele, selle programmi sees ministril teha 10 miljoni euro ulatuses muudatuse, ilma et see nõuaks Riigikogu-poolset kinnitust. Ma arvan, ja sellele on ka Riigikontroll tähelepanu pööranud, et see ei ole kooskõlas põhiseadusega, mille järgi Riigikogu peab otsustama kõigi riigieelarve iga-aastase eelarve tulude ja kulude üle.

Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Tunnustus selle niisuguse avameelse käsitluse eest, ausa ja … käsitluse eest, mis puudutas sellesama 10 miljoni saatust või diagnoosi. Kirjelda mulle seda loogikat, et kuidas üldse on võimalik niisugusi rahalisi toetusi, mis makstakse välja ju teistele subjektidele, teha lihtsalt ühe käskkirja alusel, ilma et sellest ei oleks mingit seaduse delegatsiooni. Me loome ju meeletu pretsedendi praegu. See tähendab, et nii võib võtta suvaliselt ükskõik milline valitsuse liige ja anda käskkirja, jagada enne valimisi või mingi otsuse mõjutamiseks, nagu on selgunud, siin on välja tulnud parlamendi arutelust, võib jagada kümneid, sadu miljoneid eurosid ära siis olukorras, kus meil 2  miljardit eurot aastas jääb kasutamata kõik. Kas siis praegu on meil selline olukord, Aivar, sinu käsitluse järgi, et sadu miljoneid eurosid võib välja jagada käskkirja alusel? Meil mingisugust tõkendit, seadusandlikku tõkendit sellele, tuleb välja, ei olegi.

See küsimus ei puuduta nüüd konkreetselt 2023. aasta majandusaasta aruannet muidugi, see oli 2024. aasta, selle aasta eelarve teema, mis läheb otsapidi ka järgmisesse aastasse. Aga tõepoolest, me rahanduskomisjonis menetluses siis saime selgust selles osas, et tõepoolest, kehtiv reeglistik võimaldab antud juhul siis haridus- ja teadusministril suunata programmi "Juurdepääsu tagamine üldharidusele", selle programmi sees, kolme gümnaasiumi üleandmata jätmisest vabanevat raha e-keskkonna arvutipargi täienduseks. See õigus, jah, tõepoolest on haridusministril olemas, teha see muudatus programmi tegevuse sees. Ja selle võimaluse annab praegu kehtiv raamistik.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Urmas Reinsalu, palun!

2023. aasta eelarves jäi kasutamata 2,4 miljardit eurot, seaduse alusel oli siis nii-öelda suunis valitsusele kasutada. Veel juunikuus käesoleval aastal ei olnud Vabariigi Valitsuse esindajad alates peaministrist, rahandusministrist, ametnikest, võimelised andma relevantset käsitlust, kui suure summaga, mis on kasutamata jäänud, on tegemist ja mis õigupoolest selle raha saatus on. See näitab praegu raha juhtimise kvaliteeti. Ja see on väga tõsine probleem. Sümptomaatiliselt ligi 300-leheküljeline riigi majandusaasta aruanne ka sellele sisulist nii-öelda kvalitatiivse kaaluga vastust ei anna, mis kannab rahandusministri allkirja, me saame aru. Sellel aastal, septembrikuu alguse seisuga möönab Rahandusministeerium, et orienteeruvalt jääb kasutamata 2 miljardit eurot. Ja see ei ole pisiasi, vaid see on küsimus ühelt poolt riigi säästlikust ja operatiivsest raha juhtimisest valitsemise korraldamise mõttes. Aga seda dramaatilisem on küsimus, et olukorras, kus meil jäi eelmisel aastal kasutamata 2,4 miljardit, sellel aastal eelduslikult 2 miljardit eurot, kõneleb valitsus, et maksutõusudele ei ole alternatiivi. Selle väite sisu on vale. On olemas küll alternatiiv – konkreetsete ettepanekute näol, mida me oleme kõnelenud –, aga ka alternatiiv selles põhimõttes, et see algab säästlikust ja sisulist poliitikat realiseerivast riigi raha juhtimisest.  

Me mõtlesime kaua, mida selle majandusaasta aruandega teha, sest ka Riigikontroll sisuliselt oli oma kriitikas, mis puudutab selle probleemi osundamisele, hävitav. Hävitav oli Riigikontrolli hinnang! Paraku nii tuleb seda diagnoosida. Üks kord varem vabanenud Eesti ajaloos meil on olemas pretsedent, kus Riigikontroll on ka teinud ettepaneku parlamendile mitte kinnitada riigi eelmise aasta majandusaasta aruannet, saata see valitsusele tagasi. Ja me teeme ka täna selle ettepaneku, üleskutse parlamendile sellises olukorras, kus riigi raha juhtimine on muutunud sisuliselt hoomamatuks. Ka siinsamas parlamendisaalis kuuleme tegelikkuses nii-öelda abitult seda otsimist, kus siis see 10 miljonit on, võib mingite konkreetsete näidete pinnalt. Parlamendil peab olema selgroogu anda oma vastus sellisele raha juhtimisele. See ei vasta sellele hoolsuskohustusele – kõneldakse Eesti Energia erikontrolli puhul hoolsuskohustusest –, ma ütlen ka, et see ei vasta valitsuse hoolsuskohustusele. Meie hooldushoolsuskohustus on anda siin signaal: hääletada, et me ei kinnita seda majandusaasta aruannet. Meil on see pädevus, julgus teha otsuseid. See ei saa olla ainult notariaalne funktsioon parlamendil anda hinnang raha juhtimise kvaliteedi kohta, ja määramatu kursiga. Järelikult peab olema ka alternatiivne hinnang, kui me leiame, et selle raha juhtimise kvaliteet ja läbipaistvus ei ole olnud piisav, ei ole piisavalt usaldust. Seega, Isamaa ettepanek on selge: lükata see majandusaasta aruanne tagasi. Aitäh!

Suur tänu! Sulgen ... Aivar Sõerd, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Ma siiski teeksin lühikese sõnavõtu fraktsioonipoolsena. Siin tuleb meil vahet teha mõnel asjal. Kõigepealt, majandusaasta aruanne koosneb erinevatest osadest. Põhiline on ikkagi raamatupidamise aastaaruanne, siis on eelarve täitmise aruanne ja muud lisad. Aga põhiline osa, milleks on riigi raamatupidamise aruanne: raamatupidamisega on riigis asjad korras ja et raamatupidamine on kõigepealt, nii nagu Riigikontrollgi ütleb, et majandustehingud on sooritatud olulises osas kooskõlas riigieelarve seadusega. Riigieelarve täitmise aruanne annab usaldusväärset infot ja teavet kogutud tulude investeeringute finantseerimistehingute kohta. Nii et riigi raamatupidamine on päris heas korras. See küsimuste voorus käsitletud teema, see puudutas riigieelarvet ja tulemusnäitajaid ja riigieelarve läbipaistvust, aga riigi raamatupidamine on korrektne. Ja siinkohal kutsun üles kindlasti majandusaasta aruande kinnitamise poolt hääletama. Aitäh!

Suur tänu! Nüüd sulgen läbirääkimised. Käesolevale otsuse eelnõule muudatusettepanekuid ei esitatud ja juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 503 lõpphääletus. Asume seda hääletust ette valmistama. 

Head kolleegid! Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Riigi 2023. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine" eelnõu 503. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 46 Riigikogu liiget, vastu oli 25, erapooletuid 0. Eelnõu 503 on otsusena vastu võetud.  

Üheksas päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve" eelnõu 477 teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli kolleeg riigikaitsekomisjoni liikme Peeter Tali!

Austatav istungi juhataja! Head kolleegid! Valitsus esitas selle otsuse eelnõu selle aasta 9. septembril ja pisut muudetud kujul lõpetati esimene lugemine selle aasta 6. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 20. novembriks ei esitatud eelnõule mitte ühtegi muudatusettepanekut ja eelnõu ei vajanud ka juhtivkomisjoni keelelisi täpsustusi. Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teist lugemist 21. novembri ja 2. detsembri istungitel. 2. detsembri istungil komisjon kiitis konsensuslikult heaks eelnõu teise lugemise teksti ja seletuskirja. 

Eelnõu kohaselt pikendatakse järgmise aasta 1. jaanuarist Riigikogu 2023. aasta 8. detsembri otsuses "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve" sätestatud kuni 110 kaitseväelase kasutamise tähtaega Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ameerika Ühendriikide juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve Iraagis kuni 2025. aasta 31. detsembrini. Ja ma rõhutan, et Eesti kaitseväelaste operatsioonipiirkonnaks on arutluse all oleva otsuse eelnõu kohaselt riigikaitsekomisjonis tehtud muudatuste tulemusel ainult Iraak. 

Juhtivkomisjoni menetluslikud otsused ja ettepanekud. Riigikaitsekomisjon otsustas 21. novembri istungil konsensuslikult teha ettepanek võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 4. detsembril ehk täna. Veel otsustas riigikaitsekomisjon sellelsamal 21. novembri istungil teha konsensuslikult Riigikogule ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada ning vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 109 panna eelnõu lõpphääletusele. Tänan!

Suur tänu teile! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Mina tahan juhtida oma väikeses sõnavõtus tähelepanu ühele aspektile, millele juhtisin tähelepanu ka eelnõu esimesel lugemisel, pöördudes küsimustega kaitseminister Hanno Pevkuri poole, paraku saamata oma küsimustele vastust, selget vastust, vähemalt sellist vastust, mis ka päriselt küsimusele vastaks. 

Küsimuse sisu on väga lihtne. Küsimuse sisu seisneb selles, et nagu me võime lugeda selle eelnõu seletuskirjast – ja selle üle vaidlusi ju puudub –, viiakse kõnealust operatsiooni Inherent Resolve ellu nii Iraagi kui ka Süüria territooriumil. Nagu kolleeg Peeter Tali meile just rääkis, tegutsevad selle operatsiooni raames Eesti Kaitseväe esindajad Iraagi territooriumil. Aga see ei muuda asjaolu, et operatsiooni tervikuna viiakse ellu mõlema nimetatud riigi territooriumil. Ja nagu me Ukraina sõjaga seonduvalt kindlasti oleme ju palju kordi mõelnud ja rääkinud, on üks väga oluline rahvusvahelise õiguse printsiip see, et ühegi riigi relvajõud ei tohiks opereerida teise riigi territooriumil ilma selle riigi valitsuse nõusolekuta. Tõsi, on teatavad erandid, nagu tegutsemine näiteks ÜRO Julgeolekunõukogu mandaadi alusel, seitsmenda peatüki raames saadud mandaadi alusel, aga üldreegel on selline: kui sa tahad opereerida oma relvajõududega teise riigi territooriumil, tohib seda teha üksnes selle riigi nõusolekul. See on see põhjus, miks Venemaa armee esindajad ei tohiks viibida Ukraina territooriumil, kõik on nõus. 

Nüüd, kui me vaatame sellele operatsioonile Inherent Resolve, siis mida me näeme? Me näeme seda, et Iraagi valitsuse poolt on küll selle operatsiooni läbiviimiseks antud nõusolek. Kuigi ka siin me võiksime küsida, kuivõrd see nõusolek on asjakohane, kuna Iraagi valitsus teatavasti on pandud ametisse sellel ajal, kui okupatsiooniväed viibivad riigis sees, ja me ei saa olla sugugi kindlad, et see valitsus väljendab sellisena rahva tegelikke soove. Aga formaalselt on see tõsi, Iraagi valitsuse nõusolek on selleks olemas. 

Nüüd, Süüria valitsuselt ilmselgelt ei ole mitte mingisugust nõusolekut selleks, et Inherent Resolve'i nime kandva operatsiooni raames siis nii-öelda liitlasväed, nende esindajad, opereeriks nende territooriumil. Samal ajal fakt on see, et Ameerika Ühendriikide armee esindajad on viibinud pikka aega Süüria territooriumil, ilma et selleks oleks nõusolekut saadud ja ilma, et selleks omataks ka praegusel hetkel nõusolekut. 

Nüüd, see küsimus, mis minu arvates selles olukorras meie ette asetub, seisneb selles, kas meid saab võtta tõsiselt, kui me räägime sellest, et me näiteks nõuame Venemaalt kinnipidamist rahvusvahelise õiguse printsiibist, et ei tohi opereerida oma armeega teise riigi territooriumil ilma selle riigi nõusolekut omamata, kui me samal ajal ise mitte ainult toetame sellist sõjalist operatsiooni, vaid osaleme sellises sõjalises operatsioonis, kus tehakse just nimelt täpselt sedasama mitte Ukraina suhtes, vaid Süüria suhtes. 

Ja siin ei ole üldse küsimus, millistest riikidest räägime, mida me nendest riikidest arvame. Siin on küsimus printsiibis ja meie enda suhtes selle printsiibiga. Mina ütlen, et kui me võtame tõsiselt seda printsiipi, millest on juba räägitud, ja tahame omada ka moraalset staatust nõuda teistelt, et sellest printsiibist peetaks kinni, siis me peame hoolitsema selle eest, et me ise esimese asjana peaksime sellest printsiibist kinni. Operatsioonis, mida viiakse ellu selgelt rahvusvahelise õigusega vastuolus, aspektis, mida ma ei hakka uuesti selgitama, minu parimalt arusaamiselt Eesti Vabariik ei tohiks osaleda. Ei tohi osaleda! Ma väga tahaksin loota, et te nõustute sellega, vastasel juhul me lihtsalt praktiseerime topeltstandardeid ja minetame tõsiseltvõetavuse. 

Eraldi küsimus on muidugi see, et Eesti Vabariik ei oleks üldse kunagi tohtinud oma armeed Iraaki saata. Teatavasti Iraagi vastu 2003. aastal viidi ellu rahvusvahelist õigust rämedalt rikkudes agressiooniakt. Ja pärast seda on seal pandud toime palju sõjakuritegusid ja ka inimsusevastaseid kuritegusid. Reaalne küsimus, mille üle me peaksime arutama, on see, kuidas need inimesed, kes on neid kuritegusid toime pannud ja nende eest vastutavad, õiguslikule vastutusele võtta. Muu hulgas puudutab see ka Eesti poliitikuid. Aitäh!

Suur tänu! Sulgen läbirääkimised. Peeter Tali, palun!

Austatav istungi juhataja! Head kolleegid! Siin oli kõik segamini nagu Kört-Pärtli särk: Ukraina, Iraak, Ameerika Ühendriigid, Süüria ja ma ei tea, mis veel. Ma käin kiiresti faktid üle.

Otsuse eelnõu, millest me räägime, seal on selgelt must valgel kirjas, et Eesti kaitseväelased osalevad ikkagi operatsioonil Inherent Resolve Iraagi territooriumil. Meie kaitseväelaste eesmärk on tagada Eesti huve, ja Eesti huvid on ka kindel liitlassuhe Ameerika Ühendriikidega. Ja seda täpselt läksidki tegema parlamendi mandaadiga Eesti kaitseväelased 2003. aastal Iraagis ja olid seal aastaid. Ka Eesti kaitseväelased kandsid kaotusi, mõned neist langesid, mõned said kergemalt, mõned raskemalt haavata. Aga nad võitlesid ja teenisid Eesti eest. 

Ja tänu sellele on täna Eesti julgeolek siin paremini tagatud kui varem, sest kui kõige suurem pant, mida me saame anda liitlastena liitlastele, on see, et me oleme, relv käes, nende kõrval valmis kandma raskust ja ühiselt võitlema. Ja meie liitlased – ameeriklased, Ühendkuningriik ja prantslased, kellega me koos olime siis Kesk-Aafrika Vabariigis ja Malis, ja koos Ühendkuningriigi võitlejatega – šotlaste, brittide ja waleslastega – kõige tulisemates provintsides Kandaharis ja [Helmandis] Lashkargāh's – nad teavad, kes me oleme. Seepärast ongi oluline, et me oleks usaldusväärsed võitlejad ja usaldusväärsed liitlased. Ja mina küll ei näe siin mingit segadust, ma ei näe ka mingit rahvusvahelise õiguse rikkumist ja ma võin kinnitada, et ma olen isiklikult rääkinud, kordan üle, Iraagi poliitikutega, kes on teadlikud Eesti osalusest Ameerika kontingendi koosseisus Kurdistanis Erbilis ja kes on ka väljendanud oma tänu. Olen rääkinud ka muidugi Iraagi diplomaatidega, tuleb mulle meelde, ajutise asjuriga, kes resideerub Helsingis. 

Nii et teeme asjad selgeks veel kord: Eesti sõdur võitleb alati Eesti huvide eest ja meie tegevus ei ole absoluutselt vastuolus rahvusvahelise õigusega.

Suur tänu teile! Nüüd sulgen läbirääkimised. Nagu ettekandja alguses ütles, käesolevale otsuse eelnõule muudatusettepanekuid ei esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 477 OE lõpphääletus. Asume seda hääletust ette valmistama. 

Auväärt Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve" eelnõu (477 OE). Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 56 Riigikogu liiget, vastu oli 5, erapooletuid 0. Eelnõu 477 on otsusena vastu võetud. 

10. päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis" eelnõu (478 OE) teine lugemine. Riigikogu kõnetooli on juba jõudnud riigikaitsekomisjoni liige Peeter Tali. Palun!

Austatav istungi juhataja! Head kolleegid! Vabariigi Valitsus esitas selle eelnõu 9. septembril ja eelnõu esimene lugemine lõpetati selle aasta 6. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 20. novembriks, ei esitatud eelnõule ühtegi muudatusettepanekut ja eelnõu ei vajanud ka juhtivkomisjoni keelelisi täpsustusi. Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teist lugemist 21. novembri ja 2. detsembri istungitel. 2. detsembri istungil kiitis riigikaitsekomisjon konsensuslikult heaks eelnõu teise lugemise, teksti ja seletuskirja. 

Ja eelnõu kohaselt pikendatakse 2025. aasta 1. jaanuarist Riigikogu 2023. aasta 8. detsembri otsuses "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis" sätestatud kuni kolme kaitseväelase kasutamise tähtaega Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ehk NATO missioonil Iraagis järgmise, 2025. aasta 31. detsembrini. 

Riigikaitsekomisjon otsustas 21. novembri istungil konsensuslikult teha ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 4. detsembril ehk täna. Riigikaitsekomisjon otsustas samal istungil ka konsensuslikult teha Riigikogu täiskogule ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada ning tuginedes Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse §‑le 109 panna eelnõu lõpphääletusele. Tänan!

Suur tänu! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Nii nagu ettekandja äsja ütles, käesolevale otsuse eelnõule muudatusettepanekuid ei esitatud. Ja samamoodi on juhtivkomisjoni ettepanek viia läbi eelnõu 478 lõpphääletus. Asume seda hääletust ette valmistama. 

Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis" eelnõu 478. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 51 Riigikogu liiget, vastu oli 4, erapooletuid 0. Eelnõu 478 on otsusena vastu võetud.

11. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel" eelnõu (479 OE) teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli riigikaitsekomisjoni aseesimehe Leo Kunnase.

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Vabariigi Valitsus esitas eelnõu käesoleva aasta 9. septembril ja eelnõu muudetud kujul esimene lugemine lõpetati käesoleva aasta 6. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, käesoleva aasta 20. november kell 10.00, ei esitatud eelnõule ühtegi muudatusettepanekut. 

Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teist lugemist käesoleva aasta 21. novembri ja 2. detsembri istungitel. Käesoleva aasta 2. detsembri istungil kiitis riigikaitsekomisjon konsensuslikult heaks eelnõu teise lugemise teksti ja seletuskirja. Keeletoimetaja ettepanekul ning eelnõu esitaja esindajatega kooskõlastatult tegi riigikaitsekomisjon eelnõus ühe keelelise täpsustuse, mis lähtub teiste Kaitseväe rahvusvaheliste operatsioonide eelnõude sõnastuste ühtlustamisest. 

Eelnõu eesmärgiks on vajaduse korral esmakordne panustamine kuni 100 kaitseväelasega rahvusvahelisse sõjalisse operatsiooni, mis on seotud kas NATO, selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või ÜRO juhitava operatsiooniga. Seda võib nimetada erandmandaadi kasutamiseks ning on seotud eelkõige kriitilise vajadusega, see tähendab olukorraga, kus ajakriitilistes situatsioonides on vajalik Kaitseväe üksuse kiire väljasaatmine, et aidata tagada rahvusvahelist stabiilsust. Eesti panus ja isikkoosseisu suurus oleneb konkreetse operatsiooni vajadustest ning selle otsustab Vabariigi Valitsus Riigikogu otsuse piires. Seni on seda mandaati kasutanud Vabariigi Valitsus kolmel korral. Kõikidel eelmainitud kordadel kaasati riigikaitseseadusest tulenevalt otsustusmenetlusse riigikaitsekomisjon. Nimelt sätestab riigikaitseseaduse § 34 lõige 6¹, et Riigikogu otsuse alusel annab Kaitseväele korralduse alustada osalemist või lõpetada osalemine muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Vabariigi Valitsus, võttes arvesse Riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukoha. Korraldus tehakse viivitamata teatavaks Vabariigi Presidendile, Riigikogu juhatusele ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehele. Seega on täidesaatva võimu üle tagatud parlamentaarne kontroll riigikaitsekomisjoni kaasamise näol. 

Juhtivkomisjoni menetluslikud otsused ja ettepanekud. Riigikaitsekomisjon otsustas 21. novembri 2024. aasta istungil konsensuslikult teha ettepaneku lülitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda käesoleva aasta 4. detsembril. Veel otsustas riigikaitsekomisjon 21. novembri 2024. aasta istungil konsensuslikult teha Riigikogule ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada ning tuginedes Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse §‑le 109 panna eelnõu lõpphääletusele. Tänan!

Suur tänu! Teile on ka mõned küsimused. Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea kolleeg Leo! Mina kindlasti ei ole sõjanduses ekspert, aga sina oled. Mind see ÜRO pool selles eelnõus nüüd huvitab. Kui ma uudiseid vaatan, siis, Guterres käis siin Putinit kummardamas ja temaga viina võtmas hiljuti. Ma olen uudistest aru saanud, et need rahuvalvajad seal Liibanonis on ka nagu natuke naljanumber. Räägi siis võib-olla lahti seda meie koostööd selle ÜRO-ga ja mis see olulisus seal on ja kuidas sina selle kõige peale vaatad.

Otseselt kuigi see ei ole selle eelnõu teema täpselt – meie suhtumine ÜRO-sse ja ÜRO suhtumine meisse või milliseid operatsioonid potentsiaalselt võiks meil ÜRO raames tulla. Ma julgen teha oletuse, et järgmisel aastal meil ÜRO egiidi all tõenäoliselt ühtegi sellist operatsiooni ei tule, kuhu me võiksime selle mandaadi alusel osalust kaaluda. Ma loodan, et, Rain, see vastab sinu küsimusele, mis seisus meil ÜRO operatsioonid on ja kas mingit operatsiooni võiks peale tulla. Ma sügavalt järgmisel aastal küll kahtlen, et seda mandaati võiks isegi potentsiaalselt selleks vaja minna.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mulle jääb ikkagi arusaamatuks see praegu, et mis asi on see muu rahvusvaheline sõjaline operatsioon, kus see toimub ja nii edasi. Teatavasti ju Riigikogu, riigikaitseseaduse § 34 lõige 2 ütleb selgelt ära, et Riigikogu ei tee kaitseväe kasutamise kohta muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil eraldi otsust, kui kohustus kasutada kaitseväge sellisel operatsioonil tuleneb rahvusvahelisest välislepingust. Aga nüüd ma tahakski teada, et mis koht see on, kus … Kuna välislepingut siin taga ei ole, mis koht see on, kuhu need kavatsetakse aastaks saata, need mehed, meie mehed, sõdima?

Muude sõjaliste operatsioonide all on siin eelkõige mõeldud võimalikke vabatahtlikke koalitsioone, mis pannakse kokku mingisuguse sõjalise kriisi lahendamiseks. (Saalist hüütakse midagi.) Hästi, Kalle, ma tulen natuke lähemale. Muu sõjalise operatsiooni all mõeldakse siin eelkõige operatsioone, kus pannakse kokku mingi vabatahtlike riikide koalitsioon mingisuguse sõjalise kriisi lahendamiseks. Kui me räägime järgmisest aastast, siis kuigi see tõenäosus on väga väike, aga oletagem, et Hiina tungib Taiwanile kallale ja president Trump teeb otsuse, et Taiwanit aidatakse, siis loomulikult säärane operatsioon ei saa toimuda NATO egiidi all, vaid selline operatsioon üldse … Selleks juhtriik, kui näiteks Ameerika Ühendriigid selle otsuse teevad … Ma praegu analüüsin teoreetiliselt, et püüda su küsimusele vastata, et kuidas see üldse käib. Sel juhul see vabatahtlik koalitsioon pannakse kokku, aga arvestades säärase operatsiooni kaalu, siis vaevalt seda mandaati selleks rakendama hakatakse. Kui säärane otsus peaks potentsiaalselt üldse kõne alla tulema, siis see tuleb ikkagi, isegi kui see on ajakriitiline, see tuleb kindlasti siia suurde saali, sest selle operatsiooni kaal ja tagajärjed on lihtsalt niivõrd suured. Ma püüdsin sulle vastata, mis see potentsiaalselt võiks olla. Kuigi ma ise ei arva, et järgmisel aastal veel see võiks olla väga tõenäoline, aga kümne aasta jooksul võib täiesti kõne alla tulla.

Rain Epler, palun!

Aitäh! Ma selles osas, Leo, vaidlen sulle vastu. Sa ütlesid, et see ÜRO küsimus justkui ei ole selle eelnõuga seotud, aga ta ikkagi on. See on siin isegi kirjas. Ja siis ma küsin niimoodi: aga kas arutlusele tuli siin viimasel ajal ÜRO juhi käitumine? Eesti on siin vähemalt selle koosseisu jooksul päris jõulisi sõnumeid Riigikogu poolt saatnud, deklaratsioone vastu võtnud ja nii edasi. Kas siin ei oleks see koht ka sõnum saata ja see lauseosa, mis ütleb, et ka "Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval" siit välja võtta? Me teatavas mõttes saadaks ka sõnumi, et selle organisatsiooniga ei tundu praegu olevat küll Eestil seda kokkupuutepunkti, kus koostööd teha.

Jaa, Rain, me komisjonis seda punkti sellisena, et kas seda välja jätta või mitte – säärast küsimust meil kordagi ei tõusetunud. Ja ma püüdsin sulle vastata nii-öelda praktilisest seisukohast või kaalutlustest lähtudes, et kas mingisugune säärane operatsioon käesoleval aastal või lähiajal oleks võimalik. Ma arvan, et mitte. Meie muidugi suhtumine ÜRO-sse – see on üldine välispoliitiline küsimus ja see peaks esmajoones minema väliskomisjoni pädevusse. Ses mõttes sinu küsimus oli õigustatud. Kui ÜRO peasekretär käib Venemaal ja selgelt väljendab oma toetust Putini režiimile, kelle me oleme kuulutanud terroristlikuks, siis on küsimus, kuidas me sellele reageerime, kas me ei reageeri sellele üldse. Aga see ei ole otseselt nende sõjaliste konkreetsete operatsioonide küsimus, aga laiem poliitiline küsimus see on kahtlemata.

 Anti Poolamets, palun!

Hea ettekandja! Te ütlesite, et vaevalt hakkate rakendama, tänapäeval tuleks see vaevalt lihtsalt tumeda värviga maha kriipsutada, sest enamus maailma analüütikuid ei uskunud, et Venemaa läheb sellisel moel Ukrainale kallale. Vaevalt ei kehti enam. Näiteks Belgia sattus väikeriigina kaks korda maailmasõtta. Seal ei kehtinud see, et vaevalt, et kultuurriik Saksamaa meid nüüd kiusama hakkab, ikka sattusid. Aga see huvitav näide Taiwani teemal, et paraku võib kõike juhtuda. Ütleme, siis kui juhtub nii, et mõni USA suur laev sõidab miini otsa või lastakse raketiga põhja, siis palub ta oma liitlaste abi ja väike Eesti on siis suure hinnaga sõjas ootamatult, või kuidas. Asi on ka selles, et võib-olla mõni unistab, et Eesti riik, eks, vastu Hiina müüri. Aga ma ikkagi eelistaksin Hiinaga mitte sõtta sattuda ja ikkagi siin saalis seda läbi hääletada, kas meie kaitsevägi on ikka nii vägev ja võimekas.

Ma olen sinuga kahtlemata nõus. Ma tõin ka enne välja, et kui säärane hüpoteetiline olukord peaks tekkima. Loomulikult, me oleme praegu julgeolekupoliitilises olukorras, kus me absoluutselt ei saa mitte midagi välistada, mis järgnevatel aastatel võib toimuda. Ma lihtsalt välistasin selle "suhteliselt", kui ma rääkisin mingist võimalikust ÜRO operatsioonist. Kindlasti ükskõik milline säärane operatsioon, mis eeldaks heategevuses osalemist, ei hakka toimuma mitte kunagi ÜRO egiidi all. See tõenäosus on väike, aga praeguses turbulentses olukorras, põhimõtteliselt sul on õigus, et ega me ei saa absoluutselt midagi välistada.  

Aga ma tulen veel korra tagasi selle juurde, et kui mingi säärase tõsidusega operatsioon tuleb sisse, siis see kindlasti tuleb siia saali. Te näete, needsamad kolm näidet, mis siin on. Loomulikult on tähtsamaid ja vähemtähtsamaid operatsioone, on operatsioone, kus meie osalus on suurem või väiksem. Nendes operatsioonides küsimus oli ühe-kahe inimese osaluses, need pigem olid sellised lipu näitamise operatsioonid, mille puhul nüüd erandmandaati rakendati. Näiteks siin ühel konkreetsel juhul lihtsalt muutus selle operatsiooni nimi, selles vanas raamistikus ei saanud enam osaleda. Aga kui me räägime tõsisematest sõjalistest operatsioonidest, siis kahtlemata need jõuavad siia saali. Meil oli ka eelnevate aastate jooksul kord, kui meie osalesime mõne aasta eest, kui hübriidkriis tekkis ja Poolas meie kaitseväelased võtsid osa Poola piirijulgeoleku tagamisest, siis see tehti ära tegelikult rahvusvahelise koostöö sildi all Riigikogust üldse mööda minnes. See oleks võib-olla olnud koht, kus oleks paslik seda erandmandaati olnud kasutada. Sest me ei saa ka jõuda välja sinnani, et täitevvõim teeb midagi või läheb riigist välja tegema asju, milleks tal tegelikult, noh, kuigi seaduse tõlgenduse järgi ma ei ole jurist, et kuidas neid seadusi siia- või sinnapoole tõlgendada, aga siiski on alati korrektsem, kui see saab meie heakskiidu vähemalt. 

Kui nüüd räägime veel korra sellest protseduurist, et kuidas see otsus siis tehakse. See käib riigikaitsekomisjonist läbi ja me eeldame, et mis tahes operatsiooniotsus seal tehakse konsensuslikult. Kui seda konsensust seal ei ole, siis see peaks a priori tulema siia saali.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Seesama eelnõu ei puudutanud ÜRO-d, vaid see puudutab ka NATO-t või selle liikmesriiki või siis Euroopa Liidu sõjalist operatsiooni, selle üle vaidlust ei ole, see on siin kirjas niimoodi. Veel praegu ametis olev meie Eesti välisminister Margus Tsahkna on öelnud niimoodi, et kui Donald Trump peatab sõjategevuse, siis on tema seisukoht see, et Eesti peab koos NATO sõduritega minema Ukrainasse. See on tema välja öeldud. Ja ma küsin niimoodi: kas seesama eelnõu võib hõlmata Eesti sõdurite saatmist Ukrainasse Ukraina kaitsmise eesmärgil? Ma eeldaksin korrektset vastust – kas jaa või ei –, mitte hämamist.

Kõigepealt oleks loomulikult, säärane otsus eeldaks, et oleks olemas selline vabatahtlike koalitsioon, kes oleks valmis sinna minema, ja ka juhtriik. Sa tõid õieti välja, et loomulikult see mandaat iseenesest puudutab kõiki neid operatsioone, mis siin on loetletud. Aga ma lähen korra tagasi veel oma eelmise vastuse juurde. See kõik sõltub ka operatsiooni kaalukusest. Säärase kaalukusega operatsiooni, ma arvan, mitte kunagi ei hakata tegema kuskil komisjonis eraldi, ka sel juhul isegi, kui valitsus selle esitaks. Valitsus selle kindlasti … Kui teoreetiliselt säärane olukord tekiks, et säärane koalitsioon loodaks, seal oleks olemas suurriigid ja juhtriik, kes on valmis seda tegema, siis loomulikult säärased otsused eeldavad väga tõsist arutelu ja nad eeldavad suure saali otsust. Ma ei arva, et neid oleks … Kuigi iseenesest sa võid näha seda, et see konstruktsioon siin justkui pakuks teoreetilise võimaluse selleks, siis ma ei näe seda, et praktikas oleks sääraste otsuste tegemine võimalik.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Ma tegelikult mõtlesin küsida muu asja kohta, aga siin on nüüd väga oluline küsimus ja ma mõtlesin omalt poolt ka täpsustada. Te ütlesite, et säärase kaaluga operatsioone, ma arvan, et ei hakata tegema selle eelnõuga antud mandaadi alusel. Aga küsimuseks on ju see … Mitte see, kas te arvate, et hakatakse tegema või ei hakata või kui tõenäoliseks te seda peate, vaid see, kas põhimõtteliselt on võimalik sellele otsusele tuginedes Vabariigi Valitsusel otsustada viia Eesti Kaitsevägi Ukrainas sõtta Venemaa vastu, ilma et Riigikogul oleks pärast seda enam mingisugust otsustusõigust. Tõesti on ju ka seletuskirjas öeldud, et Riigikogu riigikaitsekomisjoni arvamust võetakse arvesse seda otsust tehes, aga see ei ole enam mingisuguse määrava tähtsusega seda otsust tehes. 

Nii et küsimus on väga lihtne ja vajaks väga selget vastust: kas põhimõtteliselt oleks võimalik sellele otsusele tuginedes valitsuse otsusega viia Eesti Kaitsevägi sõtta Ukrainas?

Ma arvan, et mitte, ses mõttes, et kui see tuleb meile komisjoni ja kui säärase otsuse peaks keegi kas või teoreetiliselt esitama ja tegema säärase otsuse, siis komisjon, tundes komisjoni liikmeid, saadaks selle suurde saali. See ei ole säärase kaaluga operatsioon, mida saaks niiviisi lihtsalt teha. 

Need kolm näidet, millest me siin räägime, on olnud suhteliselt vähese kaaluga operatsioonid. Ka see Poola osalus, millest ma rääkisin, see oli loomulikult arvult suurem, aga ta ei olnud sellise mõjuga. Me ikkagi vaatame seda, mis on mingite otsuste põhimõtteline mõju. Ja ma ei näe, et … Ma kasutasin sedasama Taiwani-näidet: me võime samamoodi kasutada ka mis tahes teoreetilise vabatahtliku koalitsiooni näidet kuskil mujal. Need on nii kaalukad otsused, et küsigem, kas Vabariigi Valitsus oleks valmis sellist otsust üksinda tegema ilma mingi mandaadita. Ma arvan, et mitte. Vabariigi Valitsus ei läheks selle peale lihtsalt, sest selle otsuse tagajärjed iseenesest sel juhul ei oleks väga soovitavad valitsusele.

Varro Vooglaid, teine küsimus, palun!

Suur tänu! No mina arvan, et te eksite, et selle alusel põhimõtteliselt ei saa viia Eesti kaitseväge Ukrainas sõtta Venemaaga. Ja minu arvates teie vastustest ja antud selgitustest ka kuidagi see järeldus ei nähtu, et ei saa. Saab. Praegu anname mandaadi Riigikogu poolt osaleda näiteks USA juhitaval esmakordsel panustamisel toimuval sõjalisel operatsioonil. Nüüd edasi. On öeldud ju nii selle otsuse seletuskirjas kui ka riigikaitseseaduses, et riigikaitsekomisjonil pole pärast enam mitte mingit otsustamisõigust, ei suurel saalil ega riigikaitsekomisjonil, on ainult arvamuse avaldamise õigus, ja valitsus võtab seda arvamust arvesse. Näiteks teie riigikaitsekomisjonis saadate valitsusele oma arvamuse, teete selle teatavaks, valitsus ütleb "Suur tänu teile! Oleme võtnud teadmiseks. Ja nüüd läheme oma plaanidega edasi." Lükake ümber, millest ma valesti aru saan. Minu meelest on see must valgel, selgelt, täpselt nii. On küll võimalik viia.

Ei no need iseenesest on kõik arvamused, mis meil on, et selline operatsioon teoreetiliselt võiks üldse tulla, et valitsus võiks selle otsuse teha, et see võiks riigikaitsekomisjoni sellisena tulla, need on selles mõttes kõik teoreetilised konstruktsioonid. Mis ma nende kohta ütlen? Et me neid ehitasime praegu teoreetilisena siin. Minu arvamus on see, et kuskil on mõistlikkuse piir, millest alates keegi ei hakka võimu kuritarvitama. Isegi kui valitsus võib neile mingites aspektides, nii kui kahtlemata ka mulle, mitte meeldida, siis ma ei arva, et Vabariigi Valitsus läheks seda teed, et oma võimu sellisel määral kuritarvitaks. Ma ei arva näiteks seda. Võib-olla sa oled teisel arvamusel, aga nii ma seda olukorda näen. Loomulikult, ma ei ole ennast kunagi pidanud juristiks. Ka see küsimus, kas põhiseaduse järgi midagi sellist nagu põhimõtteliselt teha, on hoopis laiem. Selles mõttes selle vastuse samamoodi peaksid andma mõnevõrra teised isikud kui mina. 

Kristo Enn Vaga, palun! 

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea kolleeg Leo! Mul lihtsalt ei olegi konkreetset küsimust, vaid pigem selline protokolli huvides täpsustus. Te viitasite sellele Poola abistamisele, mida Eesti tegi, selle … missiooni  tegevuse raames, kus Eesti kaitseväelased läksid appi Poolale hübriidrünnaku vastu võitlemisel, mis tuli Valgevene poolt. Aga see oli lihtsalt, esmased grupid, kes sinna läksid, olid tegelikult kaitseliitlased, kes reservõppekogunemise raames kutsuti välja. See reservõppekogunemine toimus meie liitlase ehk siis Poola territooriumil ja kõik olid vabatahtlikult ka oma nõusoleku andnud. See ei läheks selles küsimuses kuidagi selle eelnõu juurde. Selline lihtsalt protokolli huvides täpsustus heale kolleegile.

Jaa, täpselt nii see oli. See väljasaatmine toimus nii-öelda rahvusvahelise sõjalise koostöö egiidi all. Ma lihtsalt tõin selle välja, et iseenesest oleks parem, kui sellised asjad toimuksid mandaadi alusel. Kuigi siin ei saa juriidiliselt ilmselt, ma ei ole ka jurist, et ma saaks mingeid etteheiteid teha. Ma näen lihtsalt sisuliselt, et sisuliselt oleks olnud õigem, kui oleks välja mindud mandaadiga, ja seepärast ka seda arvu me suurendasime, et sellised asjad üldse oleksid võimalikud ja selliseid dilemmasid võib-olla ei tekiks nii palju. 

Jüri Jaanson, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Minu parima teadmise järgi, mis ma olen Eesti meediast ikka lugenud, on meie Kaitseväe juhid ja valitsus kinnitanud, et Kaitseväe esmane ülesanne on ikkagi kaitsta Eestit, ja Kaitseväge selles suunas ka üles ehitatakse, et kaitsta Eestit, ja meil väga palju ressursse väljapoole ei jätku. Aga minu küsimus tulenevalt heade kolleegide eelnevatest küsimustest on selline, et kas riigikaitsekomisjonis on kunagi aruteluks tulnud koos Kaitseväe juhtidega või kellegi teisega on tulnud jutuks võimalus, et Eesti Kaitseväge kasutatakse käesoleva või praegu käimas Ukraina sõja ajal või mõnes muus sellises kriisikoldes just sellisena, et nad lähevadki kohale?

Praegu meil operatsioone tehakse suhteliselt vähem võrreldes sellise tippajaga, mis oli 2000. aastate lõpul, 2010. aastate alguses, kus me osalesime Afganistanis tippmomendil kuni kahe kompaniigrupiga. Ehk siis praegune osalus saja inimese suurusklassis on tunduvalt väiksem kui siis. Mis puudutab sinu küsimuse teist poolt, et kas meil on konkreetselt Kaitseväe juhatajaga olnud  mingit arutelu Ukraina üle või üldse teoreetilistegi võimaluste üle seal osalemiseks, siis sellist arutelu ei ole kunagi toimunud, ehk siis meil ei ole kunagi esitatud sellist võimalustki, et Kaitsevägi kaaluks praegu midagi sellist, sest need otsused on nagunii poliitilised. Aga noh, praegu ongi ka lihtsalt selline turbulentne poliitiline olukord, et see on iseenesest hea, et kõik need küsimused, erinevad, meil siin tõstatuvad ja me arutame läbi, sest olukord on täpselt niisugune, nagu ta on, ja teatud võib-olla postulaadid või asjad, nii nagu nad olid pikka aega, need ei pruugi kehtida enam ja seepärast me peame mõtteliselt läbi mängima kõikvõimalikud variandid, mida rahvusvaheline poliitiline olukord meile võib tuua.

Tänan teid! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Kalle Grünthal, palun! Kaheksa minutit.

Head kolleegid! Hea Eestimaa rahvas! Meile on toodud lauale täiesti pretsedenditu Riigikogu otsus, kus kaitseväele antakse, meie anname Riigikogus võimaluse kasutada kaitseväge kas NATO või selle liikmesriigi või siis Euroopa Liidu või siis ÜRO poolt juhitaval rahvusvahelisel missioonil. Ja selle asja kurioosum tegelikult seisneb selles, et siin Riigikogu saalis enamus Riigikogu liikmeid ei tea tegelikult, kuhu meie kaitseväge tahetakse saata. See on küsimus, millele me täna siin saalis vastust ei saanud. 

Nii, muu operatsioon. Muu operatsioon – see mõiste hõlmab sellist operatsiooni, mida viib läbi NATO või selle liikmesriik või siis Euroopa Liit sõjalisel eesmärgil. Ja isiklikult mina ja ma arvan, et ka paljud teised siin saalis, tekib selles osas küsimärk. Ja kuigi kolleeg Leo Kunnas rääkis siin Taiwani ja Hiina konfliktist, ei maksa sõita meil sinna üle mere teisele poole maakera, läheme ligemale. Teatavasti meil ju käib siin sõda Euroopas: Ukraina, Venemaa. Ja see on käinud väga pikka aega ja kusjuures on olukord ühel hetkel muutunud selliseks, et enne presidendivalimisi Donald Trump ütles, et ta lõpetab sõja 24 tunniga, loomulikult, kui ta saab presidendiks. Loomulikult me ei tea ja ma ei usu ka, et see nii kähku võiks juhtuda. Küll aga tänased märgid näitavad konkreetselt seda, et ta astub neid samme selles suunas. Nii näiteks tuli täna ERR-i uudis, et USA presidendiks valitud Donald Trumpi nõustajad on teinud avalikult ja eraviisiliselt ettepanekuid, kuidas lõpetada Ukraina sõda. Ja see on tõsine märk, et USA president Trump tegeleb sellega.

Miks ma seda praegu välja toon? Küsimus on selles, et siin mõned nädalad tagasi meie välisminister Margus Tsahkna ütles järgmise lause: kui Trump lõpetab sõja Ukrainas või paneb selle seisma, siis tuleb Eesti kaitseväel koos NATO sõduritega minna Ukrainasse Ukraina iseseisvust kaitsma. Seda ütles välisminister Tsahkna. Ja milline oli reageering lombi taga? Lombi taga oli reageering selline, et sealsed uudistekanalid hakkasid üksteise võidu seda Tsahkna öeldut välja kommenteerima. Ja enamuses jäi kõlama konkureerivalt selline lause: kas seal Eestis on nendel pead soojad või? See ei ole minu lause. See ei ole minu lause! Vaadake järgi uudisteprogramme. Kas teil on Eestis seal pead soojad vä? 

Ja siit ma jõuan loogilise järelduseni, et praegune valitsus tahab iga hinna eest hoida seda sõda käigus, kasutades selleks ka Eesti kaitseväge. Kõik märgid on olemas. Seesama eelnõu annab vabad käed valitsusele kasutada Eesti sõjaväge seal, kus nad õigeks peavad.

Ja repliigi korras, enne kui ma lõpetan, ma pöörduksin selle uudise juurde, ka ERR kajastas, et Donald Trump helistas meie peaminister Kristen Michalile. Ja huvitav oli lugeda seda teksti, kus Kristen Michal ütles, et Eesti toetab jätkuvalt Ukrainat. Mitte sõnagi sellest, mida tegelikult rääkis Trump ja mis põhjusel ta helistas. Siin, ütleme, Ekspressi tasandil on jõutud järeldusele, et ei olegi soliidne rääkida seda, mis teine pool rääkis ja nii edasi. Aga kes viitsib natuke kaugemale mõelda … Ma ütlen oletuslikult: Trump küsis otse peaministri käest, kas te olete peast soojad.

Ma arvan, et sellist mandaati, kus mingi valitsev klikk, kes hävitab Eestit igal sammul maksude, igasuguste terviseküsimuste, tuuleparkide ja asjadega, nad ei kõhkle hetkekski meie kaitseväge kasutamast Ukrainas, sest nad on saanud Riigikogult mandaadi. Ärme anname neile seda võimalust! Ärme laseme tappa Eesti poisse võõral maal! Me oleme seda teinud. Neid tuleb hoida oma riigi kaitseks. Minu poolt kõik.

Varro Vooglaid, palun! (Varro Vooglaid küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaks.   

Suur tänu! Minu täiesti kindla veendumuse kohaselt on praegu menetletav eelnõu selgelt põhiseadusega vastuolus, mistõttu ükski Riigikogu liige, kes võtab oma ametivannet tõsiselt, ei tohiks selle poolt hääletada. Mäletatavasti Riigikogu liikme staatuse seaduse kohaselt oleme me kõik andnud ametivande, kus oleme vandunud jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. Muu hulgas tähendab see seda, et ei tohi hääletada ühegi eelnõu poolt, mille puhul on selge, et see on põhiseadusega vastuolus. 

Mida põhiseadus selle küsimusega seonduvalt ütleb? Ütleb paragrahvis 128 lõige 1, et Riigikogu otsustab kaitseväe kasutamise Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel. Riigikogu! Mida see tähendab? See tähendab seda, et otsuse kaitseväe sõtta või sõjalisele operatsioonile viimise kohta peab langetama Riigikogu.

Ja muidugi on see üksnes loogiline ja ootuspärane, sellepärast et me räägime ju ülisuure kaaluga otsustest, millel võivad olla potentsiaalselt meie riigi ja rahva jaoks katastroofilised tagajärjed. Ja kõige suurema kaaluga otsuseid parlamentaarse korraga riigis peabki otsustama parlament. See on elementaarne. 

Milline on regulatsioon, mida näeb ette käesolevaga menetletav eelnõu 479? Sellega Riigikogu kokkuvõtlikult öeldes annab valitsusele volituse viia Eesti Vabariik 2025. aastal kuni 100 kaitseväelase ulatuses sõtta ükskõik millise sõjalise operatsiooni raames, millesse ei ole varem panustatud ning mis toimub NATO, mõne selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või ÜRO juhtimisel. Sinna on lisatud tingimusena, et see peab olema kooskõlas rahvusvahelise õigusega. 

Nüüd, me ei tea, millisest sõjalisest operatsioonist reaalselt jutt käib. Me ei tea, kelle vastu võib Eesti kaitseväe ja seeläbi Eesti Vabariigi sõtta viia. Me ei tea, kellega koos täpsemalt, me ei tea, mis põhjusel, ja me ei tea, mis rollis. Ja ometi meilt palutakse mandaati, et palun kiitke heaks see, et hiljem saab valitsus seda teha. 

Sarnases vaimus võiks Riigikogu otsustada, et järgmise aasta jooksul võib Vabariigi Valitsus algatada ise referendumeid, olgugi et põhiseaduse § 65 punkti 2 kohaselt on referendumite algatamise õigus üksnes Riigikogu pädevuses. Võiks tuua ju sellise otsuse eelnõu, et Riigikogu annab valitsusele mandaadi järgmise aasta jooksul ise referendumeid algatada, me ei tea, mis küsimuses ja mis eesmärgist lähtudes. See oleks ilmselgelt põhiseaduse ja põhiseaduse mõttega vastuolus.

 Selline olukord ei saa olla õige. Vastupidi, see on minu hinnangul täiesti vale ja vastuvõetamatu, sest selle üle, kellega kelle vastu minna sõtta ja miks minna sõtta, peab otsustama parlament, nagu ma juba selgitasin, igal konkreetsel juhul, tuginedes konkreetsetele asjaoludele. See on põhiseaduse mõte täiesti selgelt. 

Ja asi on väga tõsine, sellepärast et nagu siin eelnevalt küsimusi ja vastuseid kuulates sai juba toonitatud: fakt on see, mida ei lükanud ümber ei komisjoni esindaja ega ei ole ümber lükanud ümber ka keegi teine – ja arusaadavalt, sest seda ei saagi ümber lükata –, et sellele otsusele tuginedes saaks viia Eesti Vabariigi kaitseväe kuni 100 kaitseväelase ulatuses Ukrainas sõtta Venemaa vastu. 

Ma ei räägi siin sellest, kas see on tõenäoline, et sellele otsusele tuginedes seda tehakse, vaid ma räägin sellest, kas see on põhimõtteliselt võimalik. Jah, põhimõtteliselt on võimalik, ilma et Riigikogul oleks pärast seda enam selle osas otsustamisõigust. Vabariigi Valitsus langetab selle otsuse ja Riigikogu riigikaitsekomisjonil on ainult konsultatiivne roll. Nad võivad avaldada arvamust, mida valitsus ehk võtab arvesse. Aga see ei tähenda, et nad peavad tegema nii, nagu arvati. 

Ja olukorras, kus Kaja Kallas on ju korduvalt rääkinud nii peaministrina kui ka Euroopa Liidu kõrge funktsionäärina, et me peame säilitama sellise strateegilise ebamäärasuse, kas Euroopa Liidu liikmesriigid võiksid viia oma kaitseväe Ukrainas sõtta Venemaa vastu, on see väga tõsine küsimus. Väga tõsine küsimus! 

Seejuures ei ole absoluutselt veenev argument, et sellist otsust on vaja, kuna võib tekkida vajadus tegutseda väga kiiresti. Esiteks pole kunagi sellist olukorda olnud, reaalselt pole ühtegi korda olnud, kus ei oleks tavapärases korras saanud Riigikogu vastavat otsust vastu võtta. Muuseas, vaatasin järgi, nii täiendava istungi kokkukutsumiseks kui ka erakorralise istungi kokkukutsumiseks ei ole vaja mingit ooteperioodi. Selle võib kutsuda kokku homseks päevaks ja homsel päeval võib teha kaks lugemist järjestikku ja võtta see Riigikogu otsus vastu. 24 tunniga on võimalik asi ära teha. Nii et kogu vastupidine jutt, et meil on vaja anda valitsusele see mandaat, kuna muidu ei jõuaks, on lihtsalt sõna otseses mõttes alusetu. 

Esimesel lugemisel kolleeg Peeter Tali siin toonitas minu sarnaseid argumente kuulates, et kui põhiseadus on ajale jalgu jäänud, siis tulebki seda muuta. Aga ma rõhutan seda, et esiteks põhiseadus ei ole ajale jalgu jäänud. See peabki olema parlamendi otsus, kas minna sõtta või mitte minna. Ja teiseks, seni kuni põhiseadust ei ole muudetud, peab tegutsema kooskõlas põhiseadusega. Elementaarne! Millest me räägime!? 

Õiguskantsler on korduvalt vibutanud näppu ja öelnud, et Riigikogu on kaugelt liiga palju delegeerinud oma otsustuspädevust ära Vabariigi Valitsusele, ja see on vastuolus põhiseaduse mõttega. Nii ei tohiks teha. Siin on par excellence näide sellest, kuidas väga olulises küsimuses Riigikogu delegeerib oma otsustuspädevust ära valitsusele, olles seda teinud juba palju aastaid järjest, ilma et need, kes oleks pidanud sekkuma, oleks seda teinud. 

Aga ma ütleksin ka õiguskantslerile siinkohal: üks asi on viibutada näppu Riigikogu suunas ja öelda, et te ei tohi delegeerida oma otsustuspädevust Vabariigi Valitsusele, aga teine asi on see, et kui Riigikogu seda siiski teeb, siis õiguskantsler ise, just nagu ka president, on põhiseadusest tulenevalt kohustatud sekkuma ja algatama põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse. 

Ei saa olla nii, et pigistatakse silm kinni. Sellepärast et tegu on väga suure poliitilise kaaluga otsusega ja noh, kui Riigikogus tuvastatakse, et siin ongi vastuolu põhiseadusega, siis ilmneks, et 10 aastat järjest on võetud vastu otsuseid, mis on põhiseadusega vastuolus. Ei, kui on vastuolu põhiseadusega, kui Riigikogu on delegeerinud lubamatult oma otsustuspädevust Vabariigi Valitsusele, siis president ja õiguskantsler peavad sekkuma ja Riigikohus peab tunnistama selle otsuse põhiseaduse vastaseks. 

Nii. Ja sellepärast ma lõpetan ka üleskutsega teile, head kolleegid. Võtkem ametivannet tõsiselt! Ärgem hääletagem eelnõu poolt, mis on ilmselgelt vastuolus põhiseadusega, seda enam, et sellise otsuse vastuvõtmise järele puudub igasugune reaalne vajadus! Kui on tarvis langetada otsus selle kohta, kas Eesti Vabariik osaleb ühelgi sõjalisel operatsioonil, rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, siis, nagu ma eelnevalt selgitasin, selle otsuse saab võtta vastu Riigikogu poolt ettenähtud korras 24 tunni jooksul – nii täiendavat istungit kokku kutsudes kui ka vajadusel erakorralist istungjärku kokku kutsudes. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Eelnõule muudatusettepanekuid ei esitatud ning juhtivkomisjoni ettepanek on läbi viia eelnõu 479 lõpphääletus. Alustame selle ettevalmistamist.

Head kolleegid! Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel" eelnõu 479. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Eelnõu poolt oli 50 Riigikogu liiget, vastu 11, erapooletuid 0. Eelnõu 479 on otsusena vastu võetud.

Läheme tänase 12. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalise abistamise missioonil Mosambiigis" eelnõu 480 teine lugemine. Ettekandjaks on riigikaitsekomisjoni liige Enn Eesmaa. Palun!

Suur aitäh! Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Vabariigi Valitsus esitas eelnõu käesoleva aasta 9. septembril ja eelnõu esimene lugemine lõpetati käesoleva aasta 6. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks on käesoleva aasta 20. november. Ei esitatud eelnõule ühtegi muudatusettepanekut. Eelnõu ei vajanud ka juhtivkomisjoni keelelisi täpsustusi. Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teist lugemist 21. novembri ja 2. detsembri istungitel. 2. detsembri istungil kiitis riigikaitsekomisjon konsensuslikult heaks eelnõu teise lugemise teksti ja ka seletuskirja. 

Eelnõu kohaselt pikendatakse alates järgmise aasta 1. jaanuarist Riigikogu 2023. aasta 8. detsembri otsuses "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väliõppemissioonil Mosambiigis" sätestatud kuni kolme kaitseväelase kasutamise tähtaega Euroopa Liidu ümber kujundatud sõjalise abistamise missiooni Mosambiigis, uuendatud nimetusega EU Military Assistant Mission Mozambique ehk EUMAM Mozambique, 25. aasta 31. detsembrini. 

Juhtivkomisjoni menetluslikud otsused ja ettepanekud. Otsustasime konsensuslikult teha ettepanek võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda käsoleva aasta 4. detsembril. Ja veel otsustas riigikaitsekomisjon oma istungil konsensuslikult teha Riigikogule ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada ning tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 109 panna eelnõu lõpphääletusele. Tänan!

Teile on ka küsimusi. Kersti Sarapuu, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Väga hea ülevaade oli, aga ma ikkagi küsiksin. Kuidas on kaitstud meie esindajate staatus ja immuniteet Mosambiigi valitsuse ja Euroopa Liidu vahel?

Suur aitäh, kolleeg! See on oluline küsimus ja probleem, või õigemini, küsimus on just õiguslikes alustes. Täna ja praegu kehtib järgmine olukord. Mosambiigi ja Euroopa Liidu vahel on vahetatud vastavaid kirju, millega tagatakse nii immuunsus õiguslikul tasandil kui ka statuut. Kuid väljatöötamisel on vastavasisuline kokkulepe Euroopa Liidu ja Mosambiigi Vabariigi vahel, mis oma võimalustelt pakub ja annab ka meie esindajatele rohkem. Nii et praegu on see tagatud nii-öelda kirjavahetuse tasandil. Ja see ei ole midagi erakordset, nii on talitatud ka varem. Kuid kui saab olema allakirjutatud kokkuleppe, siis on see garantii veelgi tugevam. 

Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Rain Epler, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Head kolleegid! Ma aasta tagasi ka analoogse eelnõu menetluse ajal kasutasin võimalust rääkida pisut sellest olukorrast seal Mosambiigis. Ja laiemalt võttes ka rohepöördest annab võimaluse rääkida see Mosambiigi missioon. 

Seletuskiri, ma ütleks, jätab mõndagi rääkimata ja kasutatakse eufemisme. Öeldakse näiteks, et Cabo Delgadost algas kriis, kui sotsiaal-majanduslikest probleemidest kasu lõikavad äärmuslikud islami rühmitused, kuhu kuuluvad kohalikud ja Islamiriigi välisvõitlejad, võtsid oma kontrolli alla osa provintsi territooriumist. 

Kui veidi lugeda, mis seal toimub, siis tuleb välja, miks rahvas rahutuks muutus. Põhjus oli mõnes mõttes lihtne ja loogiline. Riigi president ja valitsev erakond tegelevad korruptsiooniga. Mosambiigis on maailma suuruselt 14-ndad ja Aafrika suuruselt kolmandad gaasivarud ja suurmaardla on just seal riigi kirdeosas. Hiljaaegu avastati, 2017 oli see. Ja rahval oli suur lootus, et nüüd hakkab elujärg paranema. Aga võta näpust! President käitus mitte niimoodi, nagu presidendid ilusates muinasjuturaamatutes, vaid pigem käitus nii, nagu neegrikuningad ikka käituvad. Et võtame selle gaasi sealt välja, müüme maha ja saame palju raha, aga seda ei jaga kogu seltskonnaga, kes riigis elavad. 

No ja siis rahvas muutus rahutuks ja islami võitlejad loomulikult kasutasid võimalust ja läksid sinna sisse. Praegu on seis selline, et põhiliselt tagavad korda Ruanda väed, kellel on selleks olemas võimekus, ja nad tagavad korda põhiliselt just nende gaasimaardlate ja LNG-projektidega seotud piirkondades. Vahepeal olukord läks natuke paremaks, inimesed said hakata tagasi kolima, aga just sinna ikkagi nende LNG-projektide lähistele. Aga sõdurite põhieesmärk on ikkagi turvata neid äriprojekte ja elanikkonnakaitse on teisejärguline. 

Viimasel ajal on kogu see olukord halvenenud. Nende Ruanda vägede seal viibimise eest muuseas maksab Euroopa Liit ja Euroopa Liidul on endal seal missioon. Ja miks? Ikka selleks, et prantslaste TotalEnergies ja ka Exxon Mobil saaksid jätkata oma LNG-projektidega, et varustada Euroopat gaasiga.

Nii et ma pöördun siin üsna otse mõnede kolleegide, näiteks Hanah Lahe ja Tiit Marani ja Züleyxa Izmailova poole. Eile Hanah ütles, et meid on ootamas katastroof ja kiiremas korras tuleb midagi teha. Eriti oluline on lõpetada fossiilkütuste kasutamine. Nad võiksid mõtiskleda selle Mosambiigis toimuva üle. Kui me loeme seda Euroopa kurikuulsat rohelepet, siis seal öeldakse muu hulgas järgnevad loosungid: "Pingutame, et olla esimene kliimaneutraalne kontinent!", "Seome majanduskasvu lahti ressursside kasutusest!", "Kedagi ei jäeta maha, ühtegi paika ei jäeta maha!"

Kõlab nii ilusalt, tõesti, nagu muinasjutus. Aga siin on puudu või on nad kuidagi piimaga kirjutatud, et nende lausete lõpus peaks olema veel üks sõna. Need laused peaks olema niimoodi, et majanduskasv on seotud lahti ressursikasutusest Euroopas. Ja Euroopas ei jäeta kedagi maha ega ühtegi paika ei jäeta maha. 

Aga vaat, Hanah ja Züleyxa ütlevad, et probleem siiski on üleilmne. Aga nüüd tuleb välja, et Euroopa probleemi saab lahendada niimoodi, et teed neegrikuningaga diili, et saad sealt gaasi, saadad oma väed turvama, et rahvas ei saaks segada seda gaasipumpamist. 

Nii et noh, nüüd soovituste osas, kuidas hääletada, ma olengi natuke kahevahel. Iseenesest mina ei arva, et fossiilkütuste kasutamise peaks lõpetama. Ja gaasi on Euroopas vaja. Aga siiski Hanahile ma juhiksin tähelepanu, et päris suure silmakirjalikkusega tegeldakse siin. Ühelt poolt räägitakse, et ärme põleta, aga tegelikult tehakse seda, et põletame teiste oma. Ja sõjaväega turvame seda, et seda teiste oma siia tuua saaks. Aitäh! 

Enn Eesmaa tahab vastusõnavõttu.

… mis staadiumis läbirääkimised, siis ma lihtsalt täpsustan hea kolleegi asjalikku sõnavõttu. Ta mainis, et Euroopa Liit katab need kulud. See, mis puudutab Euroopa Liidu missiooni, üldiselt peab paika, kuid õigluse ja täpsuse huvides ma lisan, et meie Eesti Kaitseministeeriumi järgmise aasta eelarvest läheb umbes 36 000 eurot selle missiooni täidesaatmiseks. Nii et siin on oma mitte väga suur, aga siiski arve ka Eesti Vabariigil. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Antud eelnõule muudatusettepanekuid ei esitatud ja juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 480 lõpphääletus. Alustame selle ettevalmistamisega. 

Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti Vabariigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalise abistamise missioonil Mosambiigis" eelnõu (480 OE). Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Eelnõu poolt hääletas 56 Riigikogu liiget, vastu 8 ja erapooletuid 1. Sellega on eelnõu 480 OE otsusena vastu võetud.  

Jätkame 13. päevakorrapunktiga: Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini" eelnõu (481 OE) teise lugemisena. Ettekandjaks on riigikaitsekomisjoni liige Alar Laneman. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Eelnõu esimene lugemine oli käesoleva aasta 6. novembril. Ühtegi muudatusettepanekut eelnõule ei esitatud. Samas, keeletoimetaja ettepanekul ning eelnõu esindajatega kooskõlastatult tegi riigikaitsekomisjon eelnõus ühe keelelise täpsustuse, mis lähtub teiste Kaitseväe rahvusvaheliste operatsioonide eelnõude sõnastuste ühtlustamisest. Eelnõu kohaselt jätkab Eesti ka järgmisel aastal kuni kolme kaitseväelasega panustamist Euroopa Liidu sõjalisse operatsiooni EUNAVFOR Med/Irini, mis on siis Naval Force Mediterranean.

Juhtivkomisjoni ettepanekud on järgmised. Riigikaitsekomisjon otsustas 21. novembri käesoleva aasta istungil konsensuslikult teha Riigikogule ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada ning tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 109 panna eelnõu lõpphääletusele. Tänan!

Teile on ka küsimus. Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh, härra Laneman! Mu küsimus puudutab laiemalt kogu seda missioonide paketti. Kui ma vaatan järgmise aasta eelarvet, kuna need missioonid on seotud ju ka rahalise kuluga. Kui palju see missioonide pakett, ma küsin, et kuidas see eelarves on kirjeldatud, kogu see missioonide asi? Kas see sisaldub Kaitseministeeriumi valitsemisala majandamiskulude all "muud tegevuskulud". Kus see sisaldub? Me saame aru konsolideeritud nende missioonide kogu rahalisest mõjust. Ja mind teeb nõutuks, härra kindral, see, et ma loen, et majandamiskulude all tahab kaitseotstarbelisele erivarustusele valitsus järgmisel aastal, mille hulgas soetatakse ka moona, seda summat vähendada 96 miljonit eurot. Milline on sinu kommentaar, mis on see motivatsioon nii 96 miljoni euro ulatuses siis kaitseotstarbelise erivarustuse raha vähendamisele? Ja kui palju on need välismissioonid tervikuna, võrreldes 2024. aastaga, mis nende netomõju on?

Aitäh küsimuse eest. Nüüd on küll kahjuks selline olukord, kus minu motivatsioon vastata põrkub nende raamidega, milleks mulle volitused, et nii laiavaadet meil komisjonis selle küsimuse arutelul kahjuks ette ei võtnud, ainult mida ma saan rääkida, et antud operatsioonikuludeks on ette nähtud natuke üle 28000 euro.

Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Eelnõule muudatusettepanekuid ei esitatud ning juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 481 lõpphääletus. Alustame selle ettevalmistamist.

Head kolleegid! Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini" eelnõu 481. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Eelnõu poolt hääletas 60 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 0. Eelnõu 481 on otsusena vastu võetud.

14. päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Aspides" eelnõu 482. Selle teiseks lugemiseks on ettekandja riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu. Palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Vabariigi Valitsus esitas eelnõu käesoleva aasta 9. septembril. Eelnõu esimene lugemine toimus käesoleva aasta 6. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks – käesoleva aasta 20. novembri kella 10-ks – ei esitatud eelnõule ühtegi muudatusettepanekut. Keeletoimetaja ettepanekul tegi riigikaitsekomisjon läbivalt eelnõus ühe keelelise täpsustuse, ühtlustades selle Riigikogu otsuse eelnõuga 481 OE. Nimelt peab keeleliselt olema Aspides suure algustähega, sest tegemist on operatsiooni nimetusega. Aspides pole suurtäheline lühend, sest see tuleneb kreekakeelsest sõnast aspis, mis on kilp. Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teist lugemist käesoleva aasta 21. novembri ja 2. detsembri istungitel. Käesoleva aasta 2. detsembri istungil kiitis riigikaitsekomisjon konsensuslikult heaks eelnõu teise lugemise teksti ja seletuskirja. 

Eelnõu kohaselt võimaldatakse kasutada kaitseväe kuni kolme kaitseväelast alates 2025. aasta 1. jaanuarist kuni aasta lõpuni Eesti Vabariigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR ehk The European Union's Naval Force Operation Aspides. Riigikaitsekomisjon otsustas käesoleva aasta 21. novembri istungil konsensuslikult teha ettepanek võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda käesoleva aasta 4. detsembril ehk täna. Veel otsustas riigikaitsekomisjon samal istungil konsensuslikult teha Riigikogule ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada ning tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 109 panna eelnõu lõpphääletusele. Aitäh!

Teile on ka küsimusi. Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Hea Kalev! Riigieelarve kirjeldab missioonikulusid majandamiskulude all nimetusega "Kaitseotstarbeline erivarustus". See nii on nimetusega, aga nii see on. Sealt hangitakse nii moona kui ka rahastatakse neid missioone ja seda summat järgmisel aastal vähendatakse 96 miljonit eurot võrreldes 2024. aastaga. Ei selgu riigieelarve seletuskirjast, kuidas need kulude vähendamised kitsamate sihtotstarvete lõikes jagunevad. 

Ja nüüd minu küsimus. Kindlasti on riigikaitsekomisjon, kui ta langetab missiooniotsuseid, seda arutanud, kui palju on üldsummaks missioonidele planeeritud 2025. aasta eelarves versus 2024. Milles siis tegelikult see 96 miljoni eurone Kaitseministeeriumi majandamiskulude realt "Kaitseotstarbeline erivarustus" vähendamine seisneb? Et asi veel paradoksaalsem oleks, siis kolm lehekülge varem kõneleb valitsus oma eelarve seletuskirjas, et 75 miljonit eurot eraldatakse hoopis rohkem moonale ehk sellele kaitseotstarbelisele erivarustusele. (Juhataja: "Aitäh!") Tegelik tulemus on 96 miljonit vähenemine. Seleta ära see paradoks.

Aitäh, hea kolleeg Urmas, korduva küsimuse eest! Paraku olen sunnitud vastama nii, nagu kolleeg Alar Laneman: sellele konkreetsele missioonile Aspides kulutab Eesti riik kokku 71 269 eurot ja see kõik on Kaitseväe tegevuskulude arvelt.

Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Urmas Reinsalu, palun! 

Isamaa Erakond toetab kõiki neid missioone, mis on esitatud praegu parlamendi menetlusse valitsuse poolt. Ja need on kindlasti otstarbekad, mis puudutab meie liitlassuhete tugevdamist nii kriitilises ja pingelises julgeolekukeskkonnas. 

Kuid laiem vaade, mis puudutab meie riigi sõjalise kaitse kulutusi, teeb meid väga murelikuks ka kahe eelkõnelenud koalitsiooni esindaja vastuseid kuulates või õigemini vastust mitte saades konkreetsele küsimusele. Valitsus on ehitanud üles narratiivi, et maksutõusudel ei ole alternatiivi ja see on vajalik selleks, et muu hulgas soetada täiendavalt moona seoses ka nii-öelda kriitiliste võimevajadustega Kaitseväe juhatajate korduvatel taotlustel. Loomulikult on moona vaja soetada. Valitsus on poolteist aastat lasknud raisku, tänaseni reaalseid otsuseid nii-öelda elluviimisfaasis ei ole. See on probleem. 

Kuid kui me vaatame valitsuse nii-öelda tabelarvutusele, mis nägi ette siis järgmisel aastal täiendavalt moonasoetuseks vahendeid eraldada 75 miljonit eurot täiendavalt vastavalt valitsuse suvisele koalitsioonileppele ning me leiame selle väite ka riigieelarve seletuskirjast. Samas, kui süveneda nüüd eelarvesse detailsemalt, siis me näeme, et riigieelarve seletuskirjas moona soetamist kirjeldab meile Kaitseministeeriumi valitsemisala majanduskulude rida selle alareana "Kaitseotstarbeline erivarustus". Ja see peaks sisaldama nii moona kui ka välismissioone. Välismissioonide kogumaksumust tegelikult ei peegelda see, kuid ma võin oletada, arvestades ka nende mahtu, et need on ilmselgelt samas suurusjärgus 2024. aastaga. Järelikult on põhiline fookus moona soetamisel või mittesoetamisel. Kujuneb välja paradoksaalne olukord. Valitsus retoorikas põhjendab maksutõuse sellega, et vajalik on soetada täiendavalt nii-öelda sõjalise kriisi või ohu reaalsuses, on vajalik soetada täiendavat moona, kuid kui me vaatame 2025. aastasse, ja seesama kurikuulus julgeolekumaks, me hakkame paari tunni pärast arutama, tegelikult näeb ette hoopis selle kulurea vähenemise 96 miljoni euro võrra. Me elame kuidagi "Alice Imedemaal" peeglitaguses maailmas. Valitsus deklareerib meile, ühel eelarveleheküljel pannakse täiendavalt juurde 75 miljonit eurot moonale, härra Aller. Teisel leheküljel me näeme seda, et hoopis see summa väheneb 96 miljonit eurot. Kuidagi ebaveenev on see sooritus, lugupeetav koalitsioon, nii tõsises olukorras, kus me oleme.  

Veelgi küünilisem on see asjaolu, et valitsus seda kulukirjet, kaitseotstarbelise erivarustuse kirjet, kuna see on majandamiskulude all, eksponeerib kui valitsemiskulude vähenemist. Kui valitsus ei tõmbaks maha kaitseotstarbelise erivarustuse realt 96 miljonit eurot, mis on muu hulgas ka mõeldud moona soetamiseks, siis valitsemiskulud järgmisel aastal, härra Kiik, hoopis kasvaksid 2%. Me näeme läbi teie motivatsiooni ja see on väga küüniline mäng. Ja see, mida Eesti rahvas arvab, ütleme, et valitsemiskulusid vähendatakse, et vähendatakse ametnike arvu, vähendatakse bürokraatiat, tegelikult tuleb välja, et kus see vähenemine aset leiab? 96 miljonit eurot järgmisel aastal võrreldes 2024. aasta eelarvega on vähem kaitseotstarbelise erivarustuse soetamisel. Pagana küüniline mäng ausalt öelda. Kaks valet ühekorraga. Esiteks, mitte mingit tegelikku valitsemiskulude vähenemist selles eelarves järgmisel aastal, mida me hakkame arutama, ei ole. Teiseks, seda moona, mida on deklareeritud, milleks on vältimatult vajalikud maksutõusud, mida valitsus on ise oma apoloogias sõnastanud, tegelikkuses see rida järgmisel aastal hoopis väheneb. Kehva töö, kehva töö!  

Nii et kokkuvõttes Isamaa toetab kõiki neid erinevaid missioonialgatusi, mis muu hulgas kaetakse ka sellesama kaitseotstarbelise erivarustuse realt. Kuid meie selge ja põhimõtteline käsitlus on, et niisuguse vildaka silmakirjaliku poliitikaga me ei tee Eesti sõjalise kaitse võimekust tugevamaks. Vastupidi, nende asjade avalikuks tulemisena ma arvan, usaldus habrastub, usaldus kriitilises olukorras.  

Paluksin veel kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaks, palun!

Usaldus peaks hoopis kasvama praeguses olukorras. Aega on palju raisku lastud, see ei tohi meile olla mingisuguseks vabanduseks, vaid vastupidi, see tähendab, et tänased ülesanded tuleb järelikult kiiremini ellu viia. Kaitseuuringute keskuse direktor on selgelt öelnud: poliitilise tahte olemasolul ja rahalise ressursibaasi olemasolul on võimalik venitusteta 48 kuu jooksul vajalik moonavaru soetada. Miks implementeerimisfaas ei ole alanud, on minu küsimus. Poolteist aastat on raisku lastud ja minu selge küsimus on, kes vastutab. 

Kõneleme siin erikontrollist Eesti Energia puhul. Milline on erikontroll valitsuse tegevusetuse suhtes, kui me oleme poolteist aastat mööda lasknud ja palju selle moona hind on selle ajaga kallinenud? Olen küsinud ekspertidelt, kõneletakse opereerides, siin võib mürskudest rääkida, hästi mitu korda on need hinnangud, 25%. Mis see 25% tähendab? 1% SKP-st, 1% SKP-st. Näete, kui lihtne, daamid ja härrad: ei tee midagi ja riigile täiendavat kulu 1% SKP-st võime puudujääki. 

Parlamendi juhatus lükkas tagasi Isamaa ettepaneku, konsensuslikult kahjuks, lükkas tagasi Isamaa ettepaneku anda selge juhtimisjoonis moonahankeks. See on erakorraline, me oleme erakorralises keskkonnas ja see eeldab ka erakorralist pühendumust ka rahvaesinduse poolt. Meil peab olema selge suund selle moona hankimiseks venitusteta. Me ei tohi seada endale piirajaks mitte Rahandusministeeriumi tabeleid, et ei mahu eelarvepilti, nagu proua Akkermann kõneles teises küsimuses varem, vaid see peab olema just nimelt sõjalise nõuande poolt dikteeritud elluviimise kava. Financial Times kõneleb sellest, Euroopa Liidu tasemel kavatsetakse ka struktuurfonde kasutada ka kaitseotstarbel. Väga ratsionaalne küsimus. Kus on Eesti valitsuse ettepanek, et Euroopa Liidu struktuurivahendeid kasutada ka ühekordseteks kaitseinvesteeringuteks? Valitsuse esindajad naeravad selle ettepaneku peale. Aga mis siis tegelikult on prioriteet? Loidust on palju ja kriitilisel ajal me ei saa endale lubada tegemata tööd ja näivust. Aitäh!

Aitäh ettekandjale! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Antud eelnõule muudatusettepanekuid ei esitatud ja juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 482 lõpphääletus. Alustame selle ettevalmistusega. 

Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Aspides" eelnõu 482. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Eelnõu poolt hääletas 68 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 0. Eelnõu 482 on otsusena vastu võetud.

Jätkame 15. päevakorrapunktiga, selleks on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus" eelnõu 483. Selle teise lugemise ettekandjaks riigikaitsekomisjoni liige Kristo Enn Vaga palun.

Aitäh, hea istungi juhataja! Mul on väga hea meel siin puldis olla UK poolt juhitud ühendekspeditsiooniväe eelnõuga. Vabariigi Valitsus esitas eelnõu käesoleva aasta 9. septembril ja eelnõu esimene lugemine lõpetati 6. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks ei esitatud eelnõule ühtegi muudatusettepanekut. Eelnõu ei vajanud juhtivkomisjoni keelelisi täpsustusi. 

Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teist lugemist käesoleva aasta 21. novembri ja 2. detsembri istungitel. Ja käesoleva aasta 2. detsembri istungil kiitis riigikaitsekomisjon konsensuslikult heaks eelnõu teise lugemise teksti ja seletuskirja. Eelnõu kohaselt võimaldatakse kasutada vajaduse korral kaitseväe kuni 24 kaitseväelast järgmisel aastal Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja 6. või 7. peatüki alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldataval sõjalisel operatsioonil ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil. 

Ja nüüd menetluslikest otsustest. Riigikaitsekomisjon otsustas 21. novembri istungil konsensuslikult teha ettepanek võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda käesoleva aasta 4. detsembril. Veel otsustas riigikaitsekomisjon 21. novembri istungil konsensuslikult teha Riigikogule ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada ning tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 109, panna eelnõu lõpphääletusele. Aitäh! Ja olen valmis igasugusteks küsimusteks, mis puudutavad seda eelnõu.

Küsimus teile on. Urmas Reinsalu, palun!

Proovime õnne kolmanda riigikaitsekomisjoni esindajaga. Minu küsimus on, kui palju missioonidele kokku on meil 2024. aasta eelarve selles kaitseotstarbelise erivarustuse vallas ja kui palju siis 2025. aasta eelarves, sealhulgas ka see kindlasti mõistlik teie poolt kirjeldatud konkreetne missioon? Et paluks, kirjeldage seda. Noh, ma teie mitmete diagnoosidega kaitsevaldkonnas olen nõus, võib-olla isegi, et te olete liiga radikaalselt väljendanud, et meil kaitsevaldkonnas valitseb juhtimiskaos poliitilisel tasemel, võib-olla see oli isegi liiga radikaalne diagnoos. Aga ma hindan teie kompetentsi, arvestades teie teadmist selle nii-öelda Reformierakonna juhtimise köögipoolest, ma katsun, ja sellest, et tegelikult ma saan aru, see munahanke asi on siin venima jäänud. Katsume selguse saada selles konkreetses numbris. On sul, Kristo-Enn, nii-öelda oma käsitlus?

Aitäh, hea Urmas! Ma hindan ka väga sinu panust Eesti riiki. Oled ju ka ilusti täitnud Eesti riigi arendamist ka kaitseministri ametis ja samamoodi neid erinevaid missioone ka tolles ametis edastanud – aitäh selle eest kindlasti sulle! Kui nüüd rääkida sellest eelnõust, siis see eelnõu annab võimaluse panustada 24 kaitseväelasega, aga see ei tähenda, et me tänasel hetkel panustame. Eks tegelikult see konkreetsem ekspertiis sõltub ühendekspeditsiooniväe vajadusest. Kui ühendekspeditsioonivägi mingi missiooni või operatsiooni välja kuulutab, siis meie kaitsevägi on valmis panustama demineerimismeeskonnaga, meedikutega, strateegilise kommunikatsiooni spetsialistidega, õhutulejuhtide ja tuukrimeeskonnaga. Ja eks siis sellest panusest oleneb ka see riigikaitseline, või siis, vabandust, rahanduslik panus sellesse missiooni. Seda ma ei oska siin konkreetselt öelda, sest sellist missiooni hetkel ei ole ja ühtegi kaitseväelast hetkel meil järgmisel aastal ühendekspeditsiooniväe operatsiooniga välja ei lähe. Võib-olla see võimalus tekib või võib-olla see võimalus pakutakse ja siis tuleb sellele ka rahaline panus. Kaitseministeeriumi kolleegid on öelnud, et siis see rahaline panus tuleb Kaitseministeeriumi majandamiskulude realt. See raha leitakse.

Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh asjaliku vastuse eest, mille ainuke häda oli see, et ta ei olnud vastus küsimusele. Aga küsimus on nüüd selles, ma küsin veel kord üle. Tõepoolest, välismissioonide raha on kaetud kaitseotstarbelise erivarustuse rea pealt – miks selle nimetusega, aga no hästi, see on lihtsalt eelarvetehniline võte – ja see summa väheneb järgmisel aastal 96 miljonit eurot, sealhulgas selle rea pealt soetatakse moona. Millest see vähenemine siis sinu vaates, mõjuka kaitsevaldkonna koalitsioonipoliitiku vaates, valitsuse poliitilise kavatsuse järgi on tingitud?

Aitäh, hea Urmas! Ma olen praegu siin ettekandega otsuse eelnõuga 483 seoses ja selle otsuse eelnõu raames me ei arutanud üleüldist kaitse-eelarve seisu. Aga ma võin kinnitada teile, hea kolleeg, et see on valitsuse prioriteet.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma nüüd olen kuulanud, kolm korda on proovinud kolleeg Reinsalu vastust saada selle moonahanke rahade vähenemise osas ja ta ei ole seda vastust saanud. Ma küsin niimoodi. Mõneti ma mõistan, kui sa lihtsalt sellepärast ei vasta sellele küsimusele, ja sinu kolleegid, et te olete otsustanud püsida selles raamis, et rääkida ainult antud eelnõust. Aga kas te … Kas sa tegelikult tead vastust, aga sa lihtsalt praegu ei taha seda anda, kuna see ei puutu eelnõusse?

Aitäh, Rain! Teil oli väga kaunis lause, kus ütlesite, viitasite sellele, et kas te olete otsustanud püsida nendes raamides. Aga ega me ei ole midagi otsustanud, seda meie kodu- ja töökorra seadus näeb ette, et sellistes raamides peaksid Riigikogu liikmed, kes siin on komisjonipoolsed ettekandjad mingitel otsuse eelnõudel või muudel eelnõudel, siis kodu- ja töökorra seadus näeb ette, et sellised raamid meil on. Ja me võiksime nendes siis olla. See ei ole mingi minu isiklik, vaid see on meie kodu- ja töökorra seadusega paika pandud. Ma loodan, et seda tulevikus me kõik täidame.

Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Martin Helme, palun!

Igaks juhuks palun kolm minutit juurde.

Kolm minutit lisaks.

Aitäh! Ma mõtlesin, et on vaja natuke raamistada seda arutelu siin. Meil on täna siin umbes 10 missiooni ja osadele isegi meie fraktsioon hääletab poolt, aga suuremale osale me hääletame vastu ja hääletame väga lihtsatel põhjustel. Ega me oleme seda, näiteks ju sedasama Mosambiigi missiooni algusest saadik kritiseerinud, selgitanud, et see on noh, kes kuidas maitse järgi võtab, kas neokolonialism või rohepesu või lihtsalt mingi täiesti arusaamatu eksitus. Aga igal juhul ei peaks Eesti tegelema selliste asjadega. 

Ma toon välja põhimõtteliselt sellised vastuväited, mis meil on nendele missioonidele, mille vastu me hääletame, sõltumata siin eelnõu numbrist. 

Ühele olulisele, üliolulisele aspektile juhtis oma kõnega tähelepanu juba Varro Vooglaid. Meil on laua peal mitu eelnõu, mis on oma olemuselt selgelt vastuolus põhiseadusega. Me nimetame neid blankovekslieelnõudeks, kus Riigikogu annab ei tea kuhu ei tea kellele ei tea milleks põhimõtteliselt sõtta minemise õiguse. Ei ole veenvad ükski neist juttudest sellest, kuidas me pärast saame veel üle otsustada ja kuidas me pärast saame veel järgi vaadata. Ei ole. Tegelikult annab Riigikogu blankoveksli valitsusele minna sõtta kusagile meie sõduritega. See on põhiseadusega vastuolus ja selliseid eelnõusid me põhimõtteliselt ei tohiks, mitte keegi meist siin toetada. Selliseid eelnõusid ei tohiks tegelikult riigikaitsekomisjon siia saali saata. 

Siis on seesama küsimus mingitest täiesti arusaamatutest sellistest missioonidest, mis on kunagi kusagil ajaloo hämarustes tekkinud ja tiksuvad ja tiksuvad ja tiksuvad, millel ei ole mitte mingit loogikat enam. Me tegeleme rahuvalvamisega Liibanonis! Korraks nagu lööge välisuudiste leheküljed lahti. Seletage mulle ära, millise rahu valvamisega tegelevad eestlased Liibanonis. Seal ei ole rahu, mida valvata. Seal ei ole rahu, mida valvata. Miks me seal oleme? Tegelikult õiget põhjust enam ammu ei ole. 

Siis me tegeleme gaasimaardlate neegrikuningatelt äravõtmisega koos portugallastega Mosambiigis. No lõpetame ära! Eesti on mingi impeerium, et me käime üle terve poole maakera ja Aafrikas maavarasid hankimas! Endal enam põlevkivi kaevata ei taha, aga toome siis Aafrikast gaasi eurooplastele, mõni suur Prantsuse või Saksa firma saab endale korralikud kasumid. Lõpetame ära, see ei ole Eesti riigikaitse ülesanne. 

Ja siis on meil vaja vastata tegelikult sihukestele sisulistele küsimustele. Mul on nagu täiesti võimatu aru saada, kas te ei saa aru või te ei taha aru saada või te oletegi lihtsalt kuskil mingisuguse käsuliini peal. Julgeolekuolukord viimastel aastatel on ju radikaalselt muutunud. Ja ei meie riigikaitsekomisjon, ei meie Kaitseministeerium, ei meie peastaap nagu ei paista sellest üldse aru olevat saanud. Ikka samamoodi nagu nullindatel räägiti julgeoleku eksportimisest, ikka samamoodi nagu siin kümnendatel räägiti sellest, kuidas me ehitame demokraatiat, ma ei tea, millistes lootusetutes kohtades. Meie tiksume edasi mingisuguses rutiinis, mis absoluutselt ei arvesta sellega, mis maailmas toimub. Kuulge, meil on oma sõdureid Eestis vaja. Me ei peaks ühtegi oma sõdurit Eestist ära viima, kui selleks ei ole mingisugust erilist karjuvat vajadust. Ja no andke andeks, ei ole! 

Teiseks, me kuuleme siin kogu aeg vastu rinda tagumist sellest, kuidas riigikaitsekulutusi on vaja suurendada ja Eesti peab rohkem investeerima. Vabandust, kas Mosambiigis, Liibanonis, Süürias, ma ei tea, kus kohas missioonidel osalemine on meie riigikaitseraha otstarbekas kasutamine? Ei ole ju, see on riigikaitseraha. Me tõstame kõiki makse, me tõstame käibemakse ja tulumakse ja aktsiisimakse ja teeme julgeolekumaksu ja mida kõike veel, maamaks tõuseb, sellepärast, et me edendame riigikaitset. Ja siis selle raha eest minnakse mööda maailma seiklema! See ei ole mõistlik rahakasutus, eriti kui me nimetame seda riigikaitsekulutusteks. 

Ja kolmandaks, või ma ei tea mitmendaks ma siin neid asju loetlen juba, Eesti ei ole impeerium, Eesti ei vastuta kogu maailma eest ja Eesti poliitikud ja otsustajad ei vastuta teiste riikide ja regioonide julgeoleku eest. Meie asi on seista selle eest, et Eestis oleks turvaline. Ja see, millega siin tegeldakse, on asendustegevus või raiskamine. Ja seda ei saa toetada. Tulge tänasesse päeva, inimesed!

Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Eelnõule muudatusettepanekuid ei esitatud ning juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 483 lõpphääletus. Alustame selle ettevalmistamisega.

Head kolleegid! Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus" eelnõu 483. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Eelnõu poolt hääletas 57 Riigikogu liiget, vastu oli 8, erapooletuid 0. Eelnõu 483 on otsusena vastu võetud. 

Tänane 16. päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse esitatud otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalveoperatsioonil Liibanonis" eelnõu 484. Selle teiseks lugemiseks palun ettekandeks riigikaitsekomisjoni liige Meelis Kiili. Palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Eelnõu esimene lugemine toimus käesoleva aasta 6. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks ei esitatud eelnõule ühtegi muudatusettepanekut. Eelnõu ei vajanud juhtivkomisjoni keelelisi täpsustusi. Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teist lugemist käesoleva aasta 21. novembri ja 2. detsembri istungitel ning kiitis 2. detsembri istungil konsensuslikult heaks eelnõu teise lugemise teksti ja seletuskirja. Eelnõu kohaselt jätkavad Eesti kuni kolm kaitseväelast ka järgmisel aastal panustamist ÜRO rahvusvahelisel rahuvalveoperatsioonil UNIFIL. 

Riigikaitsekomisjon otsustas 21. novembri 2024 istungil konsensuslikult teha ettepaneku lülitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda käesoleva aasta 4. detsembril. Veel otsustas riigikaitsekomisjon konsensuslikult teha Riigikogule ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada ning tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 109-le panna eelnõu lõpphääletusele. Tänan!

Küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Muudatusettepanekuid antud eelnõule ei esitatud ning juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 484 lõpphääletus. Alustame ettevalmistusega. Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalveoperatsioonil Liibanonis" eelnõu 484. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Eelnõu poolt oli 55 Riigikogu liiget, vastu 7 ja erapooletuid 0. Eelnõu 484 on otsusena vastu võetud. 

Tänane 17. päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus" eelnõu 485. Teise lugemise ettekandja on riigikaitsekomisjonist Kalev Stoicescu. Palun!

Aitäh! Austatud Riigikogu istungi juhataja! Head kolleegid! Eelnõu esimene lugemine toimus käesoleva aasta 6. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, käesoleva aasta 20. novembri kella 10-ks, ei esitatud eelnõule ühtegi muudatusettepanekut. 

Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teist lugemist käesoleva aasta 21. novembri ja 2. detsembri istungitel. Käesoleva aasta 2. detsembri istungil kiitis riigikaitsekomisjon konsensuslikult heaks eelnõu teise lugemise teksti ja seletuskirja. Keeletoimetaja ettepanekul ning eelnõu esitaja esindajatega kooskõlastatult tegi riigikaitsekomisjon eelnõus ühe keelelise täpsustuse, mis lähtub teiste Kaitseväe rahvusvaheliste operatsioonide eelnõude sõnastusega ühtlustamisest. Eelnõu teksti viidud keeleline täpsustus on alla joonitud. Arutluse all oleva eelnõu kohaselt panustab Eesti NATO kõrgvalmiduses olevasse ARF-i ehk Allied Reaction Force'i ja alalistesse mereväeüksustesse, SNF-i (Standing Naval Forces). 

Osalemine NATO kiirreageerimisjõududes on otseselt Eesti julgeoleku huvides. See on meie huvides, sest kiirreageerimisjõud on oluliseks vahendiks lisaks Eestis paikneva FLF-i ehk Forward Land Forces lahingugrupile NATO kollektiivkaitse- ja enesekaitseoperatsioonide kiirel käivitamisel, kui seda peaks vaja olema. Eesti kaitsevägi on 2025. aastal valmis panustama ARF-i ja SNF-i kokku kuni 76 kaitseväelasega ehk siis miinitõrjelaeva ja staabiohvitseriga. 

Riigikaitsekomisjon otsustas käesoleva aasta 21. novembri istungil konsensuslikult teha Riigikogule ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada ning tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 109, panna eelnõu lõpphääletusele. Palun Riigikogu liikmetel seda eelnõu toetada. Tänan!

Küsimusi teile ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Muudatusettepanekuid eelnõule ei ole esitatud ja juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 485 lõpphääletus. Alustame ettevalmistamist.

Head kolleegid! Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus" eelnõu 485. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Eelnõu poolt hääletas 53 Riigikogu liiget, vastu oli 9 ja erapooletuid 0. Eelnõu 485 on otsusena vastu võetud.

18. päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses, Jordaanias ja Süürias" eelnõu 486. Teisel lugemisel on ettekandjaks riigikaitsekomisjoni liige Kristo Enn Vaga. Palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Selle eelnõu esimene lugemine toimus käesoleva aasta 6. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks ei esitatud eelnõule ühtegi muudatusettepanekut. Keeletoimetaja ettepanekul ning eelnõu esitaja esindajatega kooskõlastatult tegi riigikaitsekomisjon eelnõus ühe keelelise täpsustuse, mis lähtub teiste täna arutluse all olevate Kaitseväe rahvusvaheliste operatsioonide eelnõude sõnastuste ühtlustamisest. 

Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teist lugemist kahel istungil, käesoleva aasta 21. novembril ja 2. detsembril. Käesoleva aasta 2. detsembri istungil kiitis riigikaitsekomisjon konsensuslikult heaks eelnõu teise lugemise teksti ja seletuskirja. Selle eelnõu alusel pikendatakse 2025. aasta lõpuni kuni kolme Eesti kaitseväelase kasutamise tähtaega ÜRO juhitaval rahuvalveoperatsioonil UNTSO. Rahuvalveoperatsioonil on vaatlejaid 30 riigist, sealhulgas 14-st NATO riigist.

Juhtivkomisjoni menetluslikud otsused on järgmised. Riigikaitsekomisjon otsustas 21. novembri istungil konsensuslikult teha ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu tänase istungi päevakorda. Veel otsustas riigikaitsekomisjon konsensuslikult teha Riigikogule ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada ning tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 109-le, panna eelnõu täna lõpphääletusele. Aitäh!

Küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel, volituse alusel, Alar Laneman, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Kõigepealt ma tahaksin tänada selle toetuse eest missioonidele. See näitab Eesti riigi aktiivset hoiakut. Ma ei näe midagi hullu ka selles, et siin olid eriarvamused. Kuigi mõnede asjade osas nende eriarvamuste juures tuleks olla tähelepanelik.  

Kõigepealt need kahtlused, mis külvati, et Eesti ei kavatse hankida laskemoona, ei kavatse rahastada kaitsevõimet. Ei tasu lasta ennast segadusse viia igasugustest normitehnilistest segadustest. Ja kui siiski säilivad kahtlused, vaadake reaalselt, mida hangitakse ja mis lisandub kaitsevõimele. Tulemused räägivad enda eest.  

Teiseks, ma ei ole nõus sellega, et pole Eesti asi, mis toimub maailmas. Sa kas osaled või tegeldakse sinuga, sa oled kas subjekt või oled objekt. Ja see positsioon, et meisse maailmas toimuv ei puutu, sobib endisele Nõukogude liiduvabariigile, kuid ei sobi iseseisvale Eesti riigile. Me vastutame selle eest, mis maailmas toimub, loomulikult oma jõudude piires ja oma võimaluste raamides.  Ja samuti tuleks ettevaatlik olla selliste mängimistega, mida ma siin nägin, et me võtame ühe oletuse, ühe võimaluse, ehitame sellele ohu ja siis hakkame hirmutama. Me võime võtta ka teistmoodi. Võtame ühe näite, et on väga tubli pere, väga eeskujulik pere. Kas on võimalik, et see perepea hakkab ühel hetkel üle aisa lööma ja oma naist peksma? Ebatõenäoline, kui nad on aastaid tublid olnud, aga võimalik. Me võime ju absurdi jõuda niimoodi. Võimalusi tuleb kaaluda, aga tõepärasus ja reaalsus peab olema see, mis hoiab mind mõistuse juures.  

On kõigile kindlasti tuttav selline fraas või selline mõte, et kurjuse võiduks maailmas ei ole rohkem vaja kui see, et head inimesed jäävad pealtvaatajaks. Ja see puudutab otseselt ka meid. Me ei pea missioonide puhul rääkima, miks, vaid kuidas neid efektiivsemalt teha. Ma olen nõus, ka nende missioonide loetelu, osaluse vorm – see tuleb üle vaadata regulaarselt. Ja kriitika on siin teretulnud. Aga minna isolatsiooni – see meid kahjuks kuhugi ei vii. Sellele on ju üles ehitatud meie julgeolek: mitte kunagi üksi.  

Ja võib-olla ma räägikski kõigepealt mõne sõnaga ajaloost, kuidas rahuvalve algas. Mul oli õnn olla selle juures. Ja algas ühest jaoskonnast Kaitsejõudude Peastaabis, rahuvalvejaoskond, ja siis tulid edasi rahuoperatsioonide keskus Paldiskis, ESTPLA‑1, mis läks missioonile koos taanlastega, siis tuli Baltbat, Baltpati raames Eesti kompanii läks missioonile Liibanoni. Ja kui me vaatame tänapäeva Kaitseväe juhte, nad on kõik missioonitaustaga. Missioonide mõistmiseks võib-olla kaks märksõna on olulised. Nad täidavad konkreetset eesmärki kui riigi instrument, riigi välispoliitika ja kaitsepoliitika instrument. Aga nad on ka vahend kaitsejõudude arendamiseks. Ja kui rahuvalvega alustati, siis tegelikult kõik teadsid, arvestades rahuoperatsioonidel ÜRO protseduuride ja toimimispõhimõtetega ja sarnasus sellega, kuidas toimib NATO, siis see on ettevalmistus ja võimaluse tekitamine selleks, et me kunagi saame NATO liikmeks. Kõigil oli kuklas teadmine, et me ei saa kunagi enam olla üksi kellegi lükata-tõmmata. Ja ajalugu on tõestanud, et Kaitsevägi ja riik tervikuna, mitte ainult Kaitsevägi, ka politseinikud, arstid on seda instrumenti väga hästi kasutanud. Sest nendel missioonidel me töötame rahvusvahelises keskkonnas. 

Võtaks lisaaega.

Kolm minutit lisaks. 

Keelekeskkond, staabiprotseduurid, selle õhkkonna tunnetamine. Ja me loome ühte asja, mida me võib-olla iga päev ei märka, see on tegelikult riigi pädevuse ehitamine. Me saame sealt inimesi, kes on võimelised osalema strateegilisel planeerimisel meie valitsuse juures, ministeeriumides, vajadusel juhtides kriise, või kui on rahulikum aeg, siis valmistades ette erinevaid kavasid ja plaane, valmistudes halbadeks aegadeks. Ja oli ka kahtlejaid, siis kui me alustasime, et me peame ikka minema seda teed, et iga põõsa taga on granaat  ja kuulipilduja ja kaevik. Aga kahtlejad vähehaaval veendusid, et see tee ei ole jätkusuutlik.

Missioonid on omamoodi, kui me tõmbame paralleeli Eesti selliste omaduste juurde, see on tegelikult ju meile väga omane toimimispõhimõte, väga sarnane sellele, mida me tunneme sõna "talgud" all. Me osaleme ju koos ühise jõupingutusega julgeolekuküsimuste lahendamisel. Meil on palju häid asju, mida ette näidata. Estonia, enne teist maailmasõda hangitud allveelaevad, annetuskampaaniad jõulude ajal – see on täpselt sama põhimõte, ühiselt lahendame jõudu, mis üksi oleks keeruline täita. Ja samal ajal, kui me missioone arutame, meie taevast ju kaitsevad needsamad liitlased, kelle jaoks meie mõnede jaoks on ju ka kauge tundmatu koht. Võib-olla ka küsib, et kas me peame sinna minema.

Nii et meil tuleb aru saada, et see on meie vundament, panustades me loome alused eeldada ja me valmistume selleks konkreetselt treenides. Praegu käivitati kaitseväeõppused, kus muide harjutatakse liitlaste tulekut siia.

Ma aktsepteerin, ühiskonnas on neid, kes võib-olla kahtlevad selles. Muidugi, mulle ei meeldi üldse see küsimus, mis on ise tehniliselt, aga kui ta tuleb sealt, kus on väljendatud ka kahtlust, milline lipp peaks Toompea tornis lehvima, see ei ole hea. Aga me loome riiklikku pädevust selleks, et oma iseseisvust kaitsta.

Ja huvitav moment on veel selles, et praegu tekib meil ju Euroopas võimalus paremaks sünergiaks. Euroopa on olnud passiivne, aga uue välispoliitikajuhiga on ehk asi muutumas. 

Nii et kokkuvõttes, missioonid on oluline välispoliitiline instrument ja see on väga oluline vahend, hoidmaks meie kaitsevõimet, hoidmaks riiki vajalikul tasemel. Ma tänan veel kord selle toetuse eest nende missioonide otsustamisel ja tervitan ka tulevikus head tulemuslikku arutelu. Aitäh!

Mart Helme Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast.

Aitäh, härra eesistuja! Kuulsime siin täitsa mõttetut propagandat ja loomulikult ka torkeid, et mõnedele pole nagu oluline, mis lipp Toompeal lehvib. Tõepoolest, me viisime vikerkaarelipu Kabulisse ja lasime siis sealt jalga. 20 aastat! 20 aastat viisime demokraatiat, rahu ja julgeolekut Afganistani ja siis lasime jalga! Vaat niimoodi on nende missioonidega lugu. 

Teate, mis mind ärritab? Mind ärritab see niisugune nõme palgasõduri mentaliteet. Et kui öeldakse, et tuleb minna, siis meie omad löövad kulpi ja lähevad. Ei ole vaja minna! Mis asja me praegu arutame siin: konfliktijärgset rahuvalvet. Kas Liibanonis on konfliktijärgne või? Kas Süürias on konfliktijärgne või? Kas Iisraelis on konfliktijärgne või? Tulge mõistustele, kullakesed! Vähemalt vormistage seal komisjonis ümber see nimetus! Vormistage ümber niimoodi, et see oleks adekvaatne ja vastaks tegelikule olukorrale, sellele, et Liibanonis on sõda. Liibanon on puruks pommitatud, sest Iisrael sõdib. Iisraeli ei lase mingisuguseid, ma ei tea, kolmandaid, neljandaid, viiendaid riike julgeolekut tagama ja looma oma territooriumile. 

Naljaninad olete! Täpselt sama võime rääkida siin Süüria puhul. No lähme siis Süüriasse, tõmbame seal ka vikerkaarelippu üles ja ütleme, et me tulime teile demokraatiat ja rahu tooma! See on nii naeruväärne. See on nii naeruväärne! 

Ja rääkida siin sellest, et algul oli ka kahtlejaid – algul oli kahtlejaid jah. Aga algul oli täiesti teine olukord, Venemaa oli käpuli. See oli üheksakümnendatel aastatel, Venemaa oli käpuli. Venemaa ei ole enam käpuli. On väga selge kokkulepe Washingtoni ja Moskva vahel: meie ei tulista teie sõdureid ja teie ei tulista meie sõdureid. 

Ja sellepärast lükatakse mingid auksiliaarid kuskile nii-öelda rahu valvama. Me oleme need auksiliaarid, me oleme need palgasõdurid, kes lähevad arutlemata, küsimata, otstarbekusest hoolimata – muudkui läheme! 

See mentaliteet on vaja murda. Ei, me ei ole, kulla kolleeg, me ei ole subjektid, me oleme objektid. Me oleme selles mängus objektid ja käitumegi täpselt objektidena, kui me laseme siin täiesti kriitikavabalt neid eelnõusid läbi. 

Varro Vooglaid jumala selgelt, arusaadavalt, juriidiliselt põhjendatult tõi välja, miks need blankovekslid on põhiseadusega vastuolus. Aga teile see ei loe, sest palgasõdurid ei küsi sellest, kas see on seadusega kooskõlas või mitte. Palgasõdurid lähevad! 

See palgasõduri mentaliteet tuleb murda! Sest kui me selle murrame, siis me oleme subjektid, mitte objektid. Aga seni, kuni me siin räägime ilusat juttu sellest, kuidas maailma asjad lähevad meile korda … Muidugi lähevad maailma asjad meile korda. Loomulikult lähevad maailma asjad meile korda, aga mitte niimoodi, et me oleme viimased, kes tule kustutavad ja jätavad kõik maha, nii nagu Afganistanis jäeti. Kõik jäeti maha! 

Missugune sõjavägi on praegu üks maailma kõige paremini relvastatud sõjavägesid? Talibani sõjavägi! Kes ta relvastas? Ameerika Ühendriigid ja NATO-liitlased! Kõik jäi maha! Aga meile ei anta midagi. Meie kaitsejõud, ja seda te teate paremini kui mina, sõidavad ringi mingite 50 aastat vanade, ma ei tea, Volkswagen Jettade ja mingisuguste kurat teab mis romudega. 50 aastat vanad veoautod ja maastikumasinad! Me sõidame nendega ringi, aga me käime maailma mööda korda loomas. Meie tagame rahu! Me oleme maailma politseinik! 

Ma ei ole põhimõtteliselt missioonide vastane, ma ei ole põhimõtteliselt selle vastane, et meil on liitlaskohustused ja me neid täidame. Aga ma olen sellise kriitikavaba idiotismi vastane, mida me kuulsime täna siit puldist ja oleme korduvalt kuulnud kõikide nende eelnõude puhul. Ja vabandage, ma sõna otseses mõttes sõiman teid läbi. Sest see palgasõduri idiootlik lähenemine kõikidele nendele eelnõudele on mulle isiklikult vastuvõetamatu. Ja see on ka põhjus, miks ma vastu hääletan kogu aeg. Aitäh!

Raimond Kaljulaid, palun!

Nüüd me siis kuulsime Eesti kõige võimekamalt geopoliitiliselt strateegiliselt mõtlejalt Mart Helmelt, kes on Eesti kaitseväelased, need mehed ja naised, kellele me loodame kõige raskemal hetkel. EKRE seisukohast on tegemist vikerkaarelipu all sõdivate palgasõduritega. (Mart Helme räägib saalist. Juhataja helistab kella.)

Austatud istungi juhataja, kas te saate äkki kuidagi korrale kutsuda selle lärmava trolli seal paremas reas? (Mart Helme räägib edasi.)

Läbirääkimistel saate vastusõnavõtu pärast. (Saalis räägitakse.)

Austatud istungi juhataja, teie (Juhataja helistab kella.) seadusest tulenev kohustus on tagada saalis kord ja teil on siin …

Jaa, ma annangi märku ja …

.. nüüd juba kolm inimest, kes mingil põhjusel karjuvad üksteise peale. (Saalis on lärm.)

Lugupeetud … (Mart Helme räägib edasi.) Head Riigikogu liikmed, austame korda ja laseme ettekandjal oma sõnavõtt lõpuni … Pärast on võimalus vastusõnavõtuks. Aitäh!

Austatud istungi juhataja, (Saalis räägitakse.) minu meelest te peate kuidagi ikkagi tagama … 

Lugupeetud ettekandja, teie aeg jookseb ja te võite oma ettekande ära teha. Ja siis on võimalus vastusõnavõtuks.

No olgu siis öeldud, et minu hinnangul praegusel hetkel Riigikogu istungit juhatav aseesimees selle tööga ilmselgelt hakkama ei saa. Aga ma sooviksin siiski nüüd tulla selle juurde, mida eelkõneleja just rääkis. Et … (Saalis räägitakse edasi.)

(Helistab kella.) Laseme ettekandjal ära lõpetada.

Ma tänan teid, austatud kolleegid! Siin just äsja hääletati eelnõu üle, mis käsitleb Eesti osalemist JEF-is. Ja ka selle eelnõu kohta siis räägiti, mida me seal teeme. Ma juhin teie tähelepanu näiteks sellele, et novembris 2023. aastal otsustas JEF, mis on Ühendkuningriigi juhitav koalitsioon, esmakordselt aktiveerida oma kriisireageerimise võime. Ja mis eesmärgil? Sel eesmärgil, et aidata tagada turvalisust Läänemerel ja Taani väinades ja muu hulgas ka tugevdada meie merealuse taristu kaitset. 

JEF on üks nendest formaatidest, mida Ühendkuningriik juhib ja milles osalemine on otseselt Eesti julgeoleku huvides. JEF on ka liitlastega tehtav koostöö, mis igapäevaselt aitab Eesti julgeolekut tagada. Ometi me praegu siin saalis nägime, et osad meie kolleegid hääletasid JEF-is osalemise vastu, sisuliselt hääletasid Eesti julgeolekuhuvide vastu.

Samamoodi näiteks ühised missioonid Prantsusmaaga on aidanud viia meie ühise kaitsekoostöö täiesti uuele tasemele. Ja see muu hulgas väljendub ka väga mitmekülgses poliitilises koostöös ja annab meile igasuguseid erinevaid võimalusi mitmel erineval tasemel. 

Ma ei soovigi kuidagi kogu seda aega täis rääkida, aga lihtsalt ma mõistan seda, et EKRE fraktsioon soovib tähelepanu. Nüüd need saalis karjujad on siit saalist kuhugi minema jooksnud, ilmselt karjuvad kusagil koridoris. Aga lihtsalt alles jäänud liikmetele sooviksin öelda, et mõistetav vastandumine selle tähelepanu toob, aga see, mida te teete, see on selline mage ja juhm tähelepanu otsimine. Ja see on Eesti huvide vastane tähelepanu otsimine. Ma väga palun, et te sellega enam ei tegeleks. Aitäh!

Varro Vooglaid vastusõnavõtuks, palun!

Suur tänu! Ma tahtsin öelda seda, et kolleeg Alar Lanemani poolt ilmselt see piste oli tehtud minu suunal, kui ta rääkis siin, et ta loodab, et küsimused ei tule leerist, kus ei olda kindlad, kas Pika Hermanni tornis peaks lehvima sinimustvalge lipp. Ma esiteks tahan öelda, et see oli mage ja madal. Sinust, Alar, ootaks enamat. Sa tead väga hästi, et mul ei ole ükskõik, mis värvi lipp lehvib Pika Hermanni tornis. Ja need, kes on rääkinud vastupidist, on sihilikult moonutanud seda, mida ma tolles saates tahtsin öelda, mille pinnalt see vale liikuma lasti. Ja ma oleks lootnud, et sina sellist asja ei tee. Aga noh, paistab, et Reformierakonnaga liitudes oled uued kombed kiiresti omaks võtnud. 

Lisaks sellele sa pistsid ka oma kõnes meie suunal sellise torke, et ma oleksin justkui nagu absurdi viinud oma küsimused seonduvalt sellega, kas siis blankoveksli eelnõule tuginedes saaks Eesti Kaitseväe viia sõtta Venemaa vastu Ukrainas. Ei ole absurdi viinud. Sina tead sama hästi, kui mina tean, et sellele seadusele tuginedes saab viia Eesti sõtta Venemaa vastu Ukrainas, ja sa tead sama hästi kui mina, et selline otsus on vastuolus põhiseaduse ja selle mõttega. Tulenevalt ametivandes antud tõotustest ma oleksin oodanud, et sina, kes sa tead seda, oleksid hääletanud viisil, mis on põhiseadusega kooskõlas, mitte ei hakka hurjutama neid, kes ütlevad, et tuleks hääletada põhiseadusele vastavalt.

Nii läbirääkimistes … Peeter Tali, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Perekond Helme on küll saalist lahkunud, aga ma lükkan ikkagi valefaktid ümber. Kõigepealt, konfliktijärgne rahutagamisoperatsioon – jah, see kõlab küll imelikult, aga see on ÜRO missiooni nimi ja me siin Eestis ei saa ÜRO missiooni nime muuta. 

Aga selles suhtes ma olen väga nõus, et ÜRO olukord ja ÜRO Julgeolekunõukogu staatus teeb meile, mulle isiklikult muret. Ühtepidi nad on nagu ajusurmas või koomas ja ei suuda viia läbi otsustamisi, läbirääkimisi ja otsustamise protsesse.  

Siis, kui palju kulub raha välismissioonide peale? Sel aastal, aasta ei ole veel läbi, on planeeritud 11,62 miljonit eurot ja järgmisel aastal alla 9 miljoni euro. Loodetavasti Riigikogu võtab selle eelarve vastu.  Ja Afganistani kohta, miks me läksime Afganistani, seal on mitu põhjust. Üks põhjus on see, et NATO on rakendanud artikkel 5 oma rohkem kui 70-aastase ajaloo jooksul ainult üks kord ja see oli peale seda, kui 2001. aastal terroristid ründasid Ameerika Ühendriike. Afganistani missiooni jaoks oli olemas ka ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon. Kuidas sealt välja tuldi, on iseasi. Ja tõenäoliselt Ameerika Ühendriikide president Joe Biden, kes ametist lahkub, ei lähe maailma ajalukku maailma kõige edukama ja tugevama või oma ajajärgu, parandan, siis kõige tugevama ja edukama Ameerika Ühendriikide presidendina. Aga see on rohkem nagu tagantjärgi tarkus. Ja eks seda politoloogid ja ajaloolased saavad hinnata. 

Aga veel, et Eesti sõduritel, ajateenijatel, kaitseliitlastel, reservväelastel, on esmaklassiline varustus ja see on aastatega tänu sellele, et me rahvana oleme pingutanud ja kaitsekulutustesse rohkem raha pannud, läinud järjest paremaks. Võib-olla üheksakümnendatel mõni Kaitseliidu rühma‑ või kompaniipealik sõitis Volkswagen Jettaga, aga ma võin teile kinnitada, et Kaitseliidu varustuses ja ka Kaitseväe varustuses ei ole mitte ühtegi Volkswagen Jettat, äärmisel juhul võib-olla Volkswagen Iltis on jäänud kuskile, aga see on täitsa maastikku läbiv maastur. Ja enamus maastureid, mis on Kaitseväe käsutuses ja Kaitseliidu kasutuses, on G-klassi Mercedesed.  

Aga ärme läheme detailidesse. Miks ma siia tulin rääkima? Ma võin geopoliitikast Mart Helmega arutada ja hea meelega rääkida, aga mind isiklikult solvas see mitu korda, kui ta ütles, et Eesti sõdurid on palgasõdurid. 

Palun kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaks

Pole minu asi öelda, mida keegi võib siin saalis öelda või ei või. Aga ma kaitsen siin Eesti sõdurite au ja Eesti ohvitseride au. Vahet ei ole, kas nad on teenistuses, reservis või ei ole meiega. Eesti sõdurid ei ole mitte kunagi olnud palgasõdurid. Eesti sõdurid ei teeni raha, nad teenivad rahvast ja riiki ja nad tagavad Eesti julgeolekuhuve. Nad võitlevad alati Eesti eest. Ja väga rasked missioonid Iraagis, Afganistanis, kus me kandsime kaotusi. Me tõestasime ennast seal nagu sõdurid, me astusime tagasi sõjameeste ritta. Me saime üle sellest, et me andsime alla teises maailmasõjas ja sõdisime mitte oma riigi eest, vaid ma ei tea, Soome, Saksa, Nõukogude, Vene, Briti õhuväe, kelle iganes vormides. Me sõdisime hästi, aga mitte oma riigi eest. Nüüd me taas tõestasime, et me võitlesime. Ja seda nägid meie liitlased ameeriklased, britid ja prantslased, nagu ma enne ütlesin. Ja see ei ole täna juhus, et Eestit kaitsevad kolme NATO tuumariigi sõdurid: Ameerika Ühendriikide, Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa. See ei ole juhus, nad on sellepärast siin, et meie koos kandsime ühiselt raskust, sõltumata rünnakrelvade terasest tulest. Tänan!

Kalev Stoicescu, palun!

Tänan, istungi juhataja! Head kolleegid! Täna hommikul oli meil enne lõunat selline, kuidas seda nimetati, naerukursus või mis. Riina, mäletad? (Riina Solman vastab saalist.) Naerukoolitus, just! Anna Pihl intervjueeris mind ja küsis, et kas me saame siin nalja ka saalis. Ma ütlesin, et vahel harva saame. Aga paraku iga päev on selliseid momente, kus ei tea, kas nutta või naerda. Peale seda arutelu siin, peale mõningaid sõnavõtte tahaks nutta.

Kõigepealt, millest me siin räägime? Kõikide nende eelnõudega seoses, mis riigikaitsekomisjon siia saali saatis teisele lugemisele ja vastuvõtmisele, me räägime rahvusvahelisest koostööst, mis on kahesuunaline tänav. Me ei ole sellised, kuidas öelda, aidamehed, et räägime, et me tahame vaid saada. Tulge meid aitama, aga me ise nagu ei pea panustama mujal. 

Me tahame, et meie huvidega arvestatakse, et meid kaitstaks Venemaa ohu eest, aga meie ei peaks midagi panustama mujal. Meid ei huvita see, mis toimub Lõuna-Euroopas, Lähis-Idas, mujal, Aafrikas. Selline mentaalsus ei vii mitte kuhugi. 

Võtmesõna on solidaarsus. Solidaarsus ei teki mitte ainult läbi poliitiliste avalduste, et käime kuskil suurtel tähtsatel konverentsidel ja tippkohtumistel, teeme häid deklaratsioone, suuri sõnu, ajame sooja õhku suust välja, ja ongi solidaarsus olemas. Solidaarsus tekib praktikas. Kui meie sõdurid on koos operatsioonidel, nad on koos siin: meil on siin britid, prantslased, ameeriklased, teised. Ja meie sõdurid on mujal koos nendesamade liitlastega. Ja niimoodi me tõestame, et me arvestame ka teiste huvidega. Me peame käituma ja toimima nagu vastutustundlik riik. 

Teiseks, vastuseks sellele, et siin on kriis ja seal on sõda. Aga mis te siis arvate, et rahuvalvemissioonidel peaks vägesid saatma Kanaari saartele, Bahamale, Prantsuse Polüneesiasse, et nad peesitaksid seal? Loomulikult saadetakse sinna, kus on kriisid. Ja kriisid muutuvad, nii nagu paraku on nüüd, ägedamaks. 

Kolleeg Mart Helme ütles, et see on naeruväärne, et me osaleme nendes rahvusvahelistes jõupingutustes rahu tegemiseks. Ma arvan, et pigem on naeruväärne see, kui palju kordi on neid selgitusi antud kõikides nendes aspektides, aga need on antud kurtidele kõrvadele. (Saalist öeldakse midagi.) Kehvad seletused? No ma selgitan siis ühe asja veel. 

Seesama pealkiri "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis". Seda on küsitud komisjonis. Seda on küsitud kaitseministrilt, seda on küsitud meie ettekandjatelt peale esimest lugemist nüüd jälle. Ja iga aasta küsitakse sedasama asja. Ma ei tea, kümneid kordi on seda selgitatud, et see ei ole meie poolt pandud nimetus. See on ÜRO poolt pandud ametlik nimetus, see on algne nimetus, ajalooline. Me ei saa seda muuta. Kui ÜRO seda muudab, siis muudab. Selge see, et see kontekst on muutunud. Küsimus on õigustatud, miks selline on, aga seda on nii palju küsitud ja nii palju kordi vastatud. Kaua võib küsida seda ühte ja sama asja! Siis lõpuks ei ole enam vahet, kas me selgitame või selgita – kui ei taheta kuulda võtta, siis ei võetagi kuulda. 

Ja lõpuks, viimane asi. Minu jaoks on ikka päris šokeeriv ja ma arvan, et see on šokeeriv kõigi Eestit armastavate inimeste jaoks, kui üheksa Riigikogu liiget hääletas eelnõu 485 vastu. Need olid hääled Eesti kollektiivkaitse vastu. Need olid hääled Eesti riigi kaitse vastu. Ja need olid hääled Eesti püsima jäämise vastu, mis sõltub Eesti riigi kaitsest. Aitäh!

Minu teada, Varro, sinu nime ei mainitud praegu ettekandes, nii et ma ei saa sulle vastusõnavõtuks võimalust anda. Aga seda saab teha … Ahah, protseduuriline küsimus istungi juhatajale.

Jaa, mul on protseduuriline küsimus selles mõttes, et minu teada saab vastusõnavõtu mitte üksnes siis, kui nime mainitakse, vaid ka siis, kui on arusaadav, kellest räägiti. Siin räägiti justkui üheksast saadikust, kes 485 OE puhul hääletasid selle vastu ja et nemad on sellega kollektiivkaitse vastu ja Eesti iseseisvuse vastu ja ma ei tea, mille kõige vastu. Mina tundsin küll ennast siin ära.

Aitäh, kuid läbirääkimiste ajal on võimalik üks vastusõnavõtt. Sa oled ühe juba saanud, paraku teist korda ma ei saa sulle seda anda. Aga läbirääkimiste kõneleja, Anti Poolamets, palun! Vabandust, enne Raimond Kaljulaid, küsimus istungi juhatajale.

Jaa, ma tahtsin selles mõttes toetada austatud kolleeg Varro Vooglaidu, et tõepoolest, kui Kalev Stoicescu rääkis inimestest, kes on Eesti riigi vastu, siis mina mõistsin selle all Varro Vooglaidu ja tema teisi kolleege EKRE-st. Minu meelest on see üsna ühene.

See nüüd ei olnud küll protseduuriliselt kuidagi seotud. Anti Poolamets, teil on võimalus kõnega.

Aitäh! Ma tõesti tulin pulti praegu selle tõttu, et mõned eelkõnelejad kasutasid selliseid mõtteid või ka valeväiteid, mida peaks õiendama. Näiteks eelkõneleja, riigikaitsekomisjoni esimees ütles, nagu meile oleks ammendavalt antud informatsiooni nende missioonide kohta. Esiteks ma ütlen, et ammendavusest on asi kaugel, sellepärast et osad saadikud ei suuda isegi kaardilt mõnda piirkonda üles leida, kus meie väed on. Sest me oleme ikka vägev missiooniarmee küll, me oleme Babüloni väravate juures. Ja on täiesti põhjendatud, et me esitame küsimusi, mida me teeme Babüloni väravate juures. On täiesti põhjendatud, et me esitame lõpuks ometi küsimuse, kuidas see Afganistani projekt nii armetult läbi kukkus. USA-s on kindralid nendel teemadel raamatuid kirjutanud, proovinud järeldusi teha, kuidas kõik nahka läks. Nii, nagu Mart Helme väga tabavalt osundas: USA õnnetu, kaootiline lahkumine Afganistanist võis olla ka üks Ukraina sõja ajend. Putin sai julgustust selleks, et kasutada ära USA nõrkust. Ehk siis Afganistani missiooniga läks väga halvasti. Siis informatsiooniline kvaliteet, mida andis meile minister siit puldist samade asjade kohta, oli niivõrd madal, et me küsisime neli korda ühe asja kohta. Ta oli täiesti ette valmistamata. Me küsisime, miks on missioonil Süüria kirjas, mida te sellest arvate, mida see tähendab. Ta ei olnud kordagi võimeline sellele vastama. See on see kvaliteet, kaitseminister saadab vägesid välja, ta ei tea, miks on kirjutatud missiooni juurde Süüria. Ja nagu me näeme, et nüüd on seal lahvatanud ka uus etapp sisemises võitluses, siis ikkagi tahaks teada, mida see tähendab. Ma ei saanudki teada. Loomulikult on see kvaliteeditu etteaste. Ja teisalt, isegi, kui pingutaks, siis nende asjade sisse vaatamine on äärmiselt keeruline. Nagu öeldud, kindralid kirjutavad monograafiaid ja proovivad aru saada, mida nad seal tegid, mis oli selle missiooni tegelik sisu, miks nad lüüa said, miks seal kaos tekkis, miks see edutu oli. Ja selliseid edutuid missioone on palju, kõige eredam neist muidugi Afganistan, Taliban lõppude lõpuks on ju võimul. Kas see oli edukas missioon? Käed ei tõuse. Ja nagu me nägime, on mõistlikke missioone, tõepoolest, mõnemehelisi, Vahemerel tehakse katseid illegaalse immigratsiooni registreerimisel tõrjuda, seda eriti ei suudeta, noh, katsetame siis, vähemalt sedagi.  Ja täna oli terav teema. Huvitav, kas see, kui parlament otsustab missiooni, et siis nagu ei olegi see õige? Kui me tõstatame selle saali kõige tähtsama probleemi – kes otsustab sõja ja rahu üle, kes üldse siin riigis otsustab, kas on parlament või täitevvõim – , see on ka paha lugu, et me sellest räägime. Mina arvan, et see on üks põhiprobleem, kas parlament on siis see Eesti rahva suveräänsuse kandja või ei ole, või libiseb see järk-järgult üsnagi segaste argumentidega täitevvõimu kätte. See ei tohiks nii olla. Tegelikult läheb võim ka riigikaitsekomisjonilt üha vähemaks. Teadasaamise õigus ei ole ainuke õigus, otsustamisõigus on kõige tähtsam õigus, mida meie siin saalis teeme. Maailm on ettearvamatu. Näiteks me saadame kõige plekilisema inimese Euroopa Liidu kõrgeks välisesindajaks, kes siin puldis on valetanud oma parteiprogrammi kohta, on valetanud selle kohta, mida käsitles tema Venemaa äri rahastamine. Kas see on julgeolek, kui me saadame sellise inimese sinna? Minu meelest, mul kõhe tunne, kui me saadame määrdunud persooni, kui me saadame korruptiivseid persoone Euroopa kõrgeimatele ametikohtadele. Ohtlik on. Kas lisaaega saab?

Saab küll. Kolm minutit siis lisaks.

Me saadame korruptiivseid persoone ka Euroopa Kontrollikotta. Kas see tekitab turvatunnet? Ei tekita. Kõrgematele, kõige kõrgematele ametikohtadele. Kas see tekitab turvatunnet, kui meie Euroopa Parlamendi liikmed või ministrid, ma ei hakka aega täpsustama, nimetavad Trumpi fašistiks, liiklast riigijuhti fašistiks, võrdsustavad Hitleriga? Meie poliitikud, jah, selle kohta on küllalt teateid, kus nad isegi liitlasriikide ohvitseride eest seda teevad. No mida te ootate siis? Mida siis USA saadikud kirjutavad oma memodesse? Et siinsed poliitikud räägivad sama juttu nagu Putin või keegi teine, noh, et need ei ole adekvaatsed. See ei ole ka julgeolekust adekvaatne arusaamine. Ma rääkisin ühest kaitseministrist, justkui ma viitasin sellele, kes Trumpi fašistiks ja Hitleri sarnaseks persooniks nimetas. Muljetavaldav muidugi. Ja temale delegeerida, volitus saata meie vägesid kusagile välismaale – no ei ole nõus. Ma arvan, et siin kollektiivse ajuna Riigikogus oleme me palju paremad neid otsuseid tegema. 

Ja ei ole üldse liialdus see, et ootamatusi võib ette tulla. Ajaloolasena tuleb mul öelda, et see raamat "Uneskõndijad" – kuidas Euroopa riigid marssisid oma hävingule vastu esimeses maailmasõjas, uneseisundis, unelaadses seisundis. Paraku oligi nii. Nad kaotasid oma riigi senisel kujul, mis kehtib eriti sõtta astunud riikide kohta, suurriikide kohta. Ja ka tänapäeval on need ohud olemas: kui doominoefekt jätkub, nagu me näeme Põhja-Korea sekkumisest Ukraina sõtta, siis ei ole midagi välistatud. Ei ole välistatud ka rumalad juhused. Nagu ma ütlesin, kui Taiwani konflikt ühel päeval võiks puhkeda – ja selleks valmistub Taiwan, selleks valmistub Jaapan, selleks valmistub USA –, siis me ei tea, me ei tea, mis võib kaasneda selle saare ümber piiramisega Hiina poolt. Mõni laev sõidab miini otsa, mõni USA laev saab raketitabamuse. Mis on järgmine? Milline eskalatsioon järgi on tuumariikide vahel? Ehk, need kõik küsimused on üleval. Ja ma arvan, et tark lähenemine ja mitterapsimine ja kriitiline analüüs missioonide puhul, parlamendi õiguste puhul, rahu ja sõja üle otsustada, missioonide üle otsustada, on täiesti õige ja oluline. Aitäh!

Teie aeg. Varro Vooglaid, palun!

Jaa, suur tänu! Kasutan võimalust vastata mõningatele kolleegidele, kes on siin hiilanud, kuidas öelda, magedate repliikidega. Esiteks, Kalev Stoicescu osutas siin, et need üheksa saadikut, kes hääletasid vastu otsuse eelnõule 485, on Eesti kaitsevõime ja iseseisvuse vastu. Ma täpselt ei mäleta tsitaati, mul ei ole seda välja kirjutatud, ei ole jõudnud see veel ka stenogrammi, aga midagi sellist ta ütles. Vale ja ilmselgelt vale ja totaalselt vale. 

Mina võin öelda, miks mina selle eelnõu vastu hääletasin. Väga lihtne: samal põhjusel, mida ma selgitasin ka kõnet pidades eelnõuga 479 seonduvalt. Olukorras, kus Euroopas valitseb väga pinev julgeolekuolukord ning on sugugi mitte välistatud, et sõda Ukrainas võib eskaleeruda Venemaa ja NATO vaheliseks sõjaliseks konfliktiks, millesse võib saada kaasa tõmmatud ka Eesti Vabariik, on minu jaoks Riigikogu liikmena ülioluline see, et me ei anna valitsusele mitte mingisugust blanketset volitust minna Eesti Vabariigiga sõtta ükskõik kus, ükskõik mis asjaoludel, ükskõik kelle vastu, ükskõik kellega koos, ükskõik mis eesmärgist lähtuvalt. 

Põhiseadus ütleb, et see on Riigikogu otsustuspädevus, ja vastavad otsused peab Riigikogu saama langetada igal konkreetsel juhul konkreetsetele asjaoludele tuginedes ise. Kõik. Ja täpselt see on ka 485 OE probleem. NATO kiirvalmidusüksuse raames volituse andmine Eesti Vabariigi kaitseväe kasutamiseks sõjalistes operatsioonides – ei, ei anna praeguses olukorras mitte mingisugust sellist nõusolekut. 

Fakt on see – vaadake ise kodu- ja töökorra seadust –, et täiendava istungi või erakorralise istungi istungjärkudevahelisel ajal saab kokku kutsuda momentaalselt. Vähem kui 24 tunniga saab Riigikogu ära menetleda vastavasisulise otsuse, kui me tõesti tahame Riigikoguna võtta vastu otsuse, et läheme siis sõtta. Ei ole sellist argumenti mõtet siia tuua, et tuleb sellised blankovekslid anda erinevate eelnõude näol, sest vastasel juhul ei jõua seda teha. See on vale. Te ju teate kõik seda, et see on vale. Kui see ei ole vale, siis esitage vastuargument, näidake, miks ei saa Riigikogu ise neid otsuseid kiiresti langetada. Mitte kusagil, Alar, Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses ei ole öeldud, et täiendavat istungit ei saa kutsuda kokku momentaalselt, kohe, homseks ja teha kaks lugemist järjest – üks lugemine ja teine lugemine kohe ära teha, tehtud. Nii, kus see kiireloomulisuse argument siis on teil? Millistele jalgadele see tugineb? Valetate ju! Aga kas häbi ei ole valetada? Tõsiselt!

Ja siis tulete siin vehkima mingisuguste selliste juttudega. Sina ise ka, Alar, tuled rääkima siin. Ma loodan, et küsimus ei tule sealt leerist, kus seatakse kahtluse alla, mis lipp peaks Pika Hermanni tornis lehvima. Esiteks, mis see siia üldse puutub, see laimujutt? Mis sa seda üles kisud siin? Kas häbi ei ole? Ma võin sulle vastata: erinevalt sinust mind häirib küll see, et siin majas, selle maja fassaadil ja mujal, lehvivad hoopis muud lipud kui sinimustvalged. Mina tahaksin, et Riigikogu fassaadil lehvivad ainult sinimustvalged lipud ja et Valges saalis on ainult sinimustvalged lipud. See, et sinna muid lippe pannakse, mind häirib, aga sind ei häiri, nii et jäta need jutud heaga endale.

Nüüd, jah, mõtlesin, et kommenteerin mõne sõnaga ka Raimond Kaljulaiu kommentaari, et tõepoolest, kui mainiti siin üheksat Riigikogu liiget, kes hääletasid 485 OE vastu, siis tema tundis ka ära seal Eesti iseseisvuse vastu olevad isikud. Aga jätan selle kommenteerimata. Minul ausalt öeldes oleks õhtul koju minnes ja peeglisse vaadates vastik, kui ma niimoodi käituksin. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Enne läbirääkimiste lõpetamist Alar Laneman saab vastusõnavõtu.

Aitäh! Kuna enam selgemini kedagi mainida ei saa, nagu mainiti mind, siis ma olen kohustatud vastama. Esiteks, see kuulub selle saali juurde, anda hinnanguid, väljendada oma seisukohti, mõista vajadusel ka hukka. Ja kui on selline fraas lendu lastud ütleja poolt, pole midagi parata, tuleb elada sellega, et seda aeg-ajalt meelde tuletatakse, eriti siis, kui see on seoses – ma põhjendan nüüd –, see on seoses sellega, et kõnesoleva seaduseelnõu vastu oldi kriitiline just võimaluse tõttu, et seda kasutatakse Vene agressioonile vastuseismiseks Ukrainas. Siis tekibki kahjuks kummaline koosmõju. Väga kahju, et selline asi on juhtunud, aga ma samas ka ütlen, et kui me ei ole rahul selle korraga, siis esitame ettepanekud, kuidas Riigikogu tööd paremaks teha. Ja see, et miski asi tehti teistmoodi, ei tähenda, et see on vale. Võib-olla on see eksimus, aga arutame siis selle ära. Aga süüdistada, et see on teadlikult vale, mingi halva kavatsusega, sellel ei ole ka mingit alust, seda ma ei ole komisjonis kunagi näinud. Vastupidi, seal on hea arutelu, ja ma vastupidi, tunnustan hea kolleeg Anti lähenemist, et kasutagem tarka lähenemist. Kui meile ei meeldi see, kuidas me otsustasime, teeme siis ümber ja arutame. Aitäh!

Nii. Kalev Stoicescu, teie nime ka mainiti? Vastusõnavõtt.

Aitäh, istungi juhataja! Head kolleegid, kuna mind mainiti, tõepoolest, püüan uuesti täpsustada …

Kas teil on mikrofon sees? Rääkige mikrofonile lähemal, ei kuule muidu.

Jah. Oma sõnavõtus rääkisin rahvusvahelise koostöö olemusest, mida see tähendab Eesti riigikaitsele ja miks see vajalik on, ja kõike seda. Ma mõistaks riigikaitsekomisjoni esimehena ja Riigikogu liikmena seda, kui esitatakse küsimusi, et miks me osaleme jätkuvalt näiteks Mosambiigis või nii missioonides. See on Kaitseväe tahe, nemad soovivad jätkata selles, ja Kaitseministeeriumi soov on see ka. See oli meie otsustada, kas me toetame seda või mitte. Ja kui nad soovivad, siis me toetasime.

Kui aga jutt käib eelnõust 485 OE – mina rääkisin konkreetselt sellest, ma olin selle eelnõu juures ettekandja –, see must valgel puudutab Eesti panust NATO jõududesse ja kollektiivkaitset. Ja selle eelnõu vastu hääletas üheksa Riigikogu liiget. See oligi minu jaoks šokeeriv. Mitte see, et olid küsimused Liibanoni või Mosambiigi või muu jaoks. See, kui ollakse juba Eesti ja NATO kollektiivkaitse vastu, see on sõna otseses mõttes šokeeriv ja ohtlik. Aitäh!

Raimond Kaljulaid, teid tõepoolest mainiti. Palun, vastusõnavõtt!

Ma jätkan sealt, kus austatud Kalev lõpetas. Ma tõesti leian, et näiteks JEF-is osalemise vastu hääletamine ja selle vastu argumenteerimine ongi Eesti huvide vastane tegevus, Eesti iseseisvuse vastane tegevus. JEF on Eestile üliolulise liitlase Ühendkuningriigi juhitud koalitsioon. Ühendkuningriik on lubanud sõja korral panustada Eesti diviisi brigaadiga. Ehk Ühendkuningriik on võtnud kohustuse, et juhul, kui Eesti iseseisvust ähvardab oht, on nemad valmis brigaadisuuruse üksusega tulema siia võitlema õlg õla kõrval meie kaitseväelastega. Ja Riigikogus siin saalis täiesti tühiste argumentidega kutsuda üles seda mitte toetama ja hääletada selle vastu ongi tõesti Eesti julgeolekuhuvidega risti vastupidine tegevus. On väga kahetsusväärne, et meie kolleegid seda teevad. 

Ja täpselt samamoodi on seda NATO kaitsekoostöö õõnestamine. Ja täpselt samamoodi on see täiesti alusetu jama levitamine, nagu võiks Eesti valitsus kuidagi ootamatult sekkuda sõtta Ukrainas, ilma et Riigikogu sellest midagi teaks või et Riigikogu saaks midagi teha. Teatavasti seesama mandaat, mille Riigikogu täna annab, selle võib Riigikogu ju soovi korral iga hetk tagasi võtta, kui ta leiab, et valitsus on seda kuidagi valesti kasutanud. 

Nii et see, mida me täna siin kuuleme – ma ei tea, kes need inimesed on eksiteele sattunud, sellepärast et nad tarbivad, ma ei tea, Venemaa riigimeediat, või teevad nad seda teadlikult ja nende ülesanne ongi siin Eestis neidsamu argumente kuulata. Need on täpselt needsamad Kremli narratiivid, mida nad kordavad siin meie saalis. (Saalis reageeritakse häälekalt.)

Sellega sulgen läbirääkimised. Antud eelnõule muudatusettepanekuid ei esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 486 lõpphääletus. Alustame selle ettevalmistamisega. 

Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses, Jordaanias ja Süürias" eelnõu (486 OE). Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Eelnõu poolt hääletas 59 Riigikogu liiget, vastu 9, erapooletuid 0. Eelnõu 486 OE on otsusena vastu võetud.  

Läheme edasi 19. päevakorrapunktiga, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi‑, tubaka‑, kütuse‑ ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (510 SE) teine lugemine. Ettekandjaks rahanduskomisjoni liige Tanel Kiik. Palun!

Austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed, head kolleegid! Annan teile lühikese ülevaate rahanduskomisjonis toimunud arutelust kahe lugemise vahel seoses seaduseelnõuga 510, mis eeskätt puudutab erinevaid aktsiisitõuse.

Eelnõu eesmärk on väga lihtne ehk oleme kokku leppinud või õigemini sihiks seadnud alkoholi-, tubaka- ja bensiiniaktsiisi tõusud aastateks 2025–2028. Ja praegu teie ees oleva eelnõu kohaselt tõuseb tubakatoodete aktsiisimäär 2025. ja 2026. aastal 10%. Alkoholi puhul aktsiisimäär tõuseb koos juba kehtestatud tõusudega 2025. aastal 5%, 2026. aastal 10% ning 2027. ja 2028. aastal, mõlemal vastavalt 5%. Ja täiendavalt, pliivaba bensiini ja teiste samaväärselt maksustatud kütuste puhul tõusevad järgmisel neljal aastal aktsiisimäärad 5% võrra. Järgmisel aastal on see 1. juulist, edaspidi 1. maist. Ja infoks veel, et bensiini aktsiisimäär kui selline on olnud muutumatuna alates 2018. aastast. 

Selle konkreetse eelnõu esimene lugemine lõpetati käesoleva aasta 16. oktoobril. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 30. oktoober kell 17.15. Eelnõule muudatusettepanekuid üllatuslikult ei laekunud. Küll aga eelnõu kohta küsiti arvamust väga paljudelt huvigruppidelt, ma ei hakka neid kõiki ette lugema, neid oli 22 tükki. Võite sellega tutvuda, need on materjalide hulgas, või küsida, kui on erihuvi. Arvamus selle kohta laekus seitsmelt erinevat huvirühmalt, mitmed neist tegid ettepaneku kavandatud aktsiisitõusudest loobuda, aga noh, see on ka ootuspärane ettepanek. Tegemist oli ka valdkondlike organisatsioonidega. Oleks ootamatu olnud teistpidi. 

Näiteks kaubandus-tööstuskoda esitas konkreetse ettepaneku ära jätta 1. juuli 2025 tõus ja ülejäänute puhul täiendavalt analüüsida, teha pikaajalisi mõjuanalüüse, mis edasi saab. Oli ka muid selliseid valdavalt tõususkeptilisi tagasisidemeid. Aga nagu viidatud, kuna need organisatsioonid ja ühingud esindasidki üldjuhul neidsamu tootjaid, siis oleks olnud ootamatu, kui oleks tagasiside olnud teistpidine. 

Täiendavalt esitasid eelnõu kohta oma arvamuse ka Riigikogu kultuurikomisjon ning Rahandusministeerium ja Sotsiaalministeerium. Täpsemalt siis, Rahandusministeerium edastas Kultuuriministeeriumi poolt tulnud ettepaneku muuta natukene teatud kultuurkapitali sihtkapitalide omavahelisi jaotusi. Täpsemalt siis, täna suunatakse 0,5% alkoholi- ja tubakaaktsiisilt kehakultuuri ja spordi sihtkapitalile ja ülejäänud jaotumised käivad hasartmängumaksu laekumisest tulenevalt omavahel. Mõte on selles, et võtta see erisus välja, et kõik need sihtkapitalid saaksid omavahel jaotatud nii, nagu ülejäänud sihtkapitalide puhul see täna kehtib. Kultuurikomisjon väljendas sellele ettepanekule toetust. Sotsiaalministeerium omakorda esitas ettepaneku tubakavedelike aktsiisitõusu suurendamiseks. Nendest muudatustest räägin hiljem põhjalikumalt. 

Juhtivkomisjon nende arutelude põhjal esitas eelnõule kaks konkreetset muudatusettepanekut. Esimesena neist siis, juba on viidatud, jäetakse ära see erisus, seadusest välja, mille kohaselt 0,5% alkoholi- ja tubakaaktsiisist läheb otse kehakultuuri ja spordi sihtkapitalile. See ei tähenda kuidagimoodi neilt raha äravõtmist, vaid see tähendab seda, et kuna viimastel aastatel on just nimelt alkoholi- ja tubakaaktsiisi laekumise kasv aeglustunud, aga hasartmängumaksu laekumine on kasvanud, on tekkinud olukord, kus just nimelt see kehakultuuri ja spordi sihtkapital on olnud teistest kehvemas seisus ja selle kasv on olnud tagasihoidlikum. Loogika on selles, et ühtlustada neid kasvunurkasid, tagada teatud stabiilsus erinevatele valdkondadele. Ja nagu öeldud, muudatusettepanek lähtub nii Kultuuriministeeriumi kui Rahandusministeeriumi esitatud ettepanekust, mida toetas Riigikogu vastutav kultuurikomisjon. See muudatusettepanek leidis lausa konsensusliku toetuse 14. novembri rahanduskomisjoni istungil. 

Ja teine muudatusettepanek, mis on siin sees võrreldes esimese lugemisega, on juba võib-olla ka meediast läbi käinud. Ehk järgmised aktsiisitõusud oleks pidanud olema algselt valitsusest tulnud ettepaneku kohaselt, võib öelda siis, 2025. aastal kaheosalised ehk 1. jaanuarist juba kehtiva seaduse alusel, 1. juulist täiendav aktsiisitõus. See viimane nüüd jääb ära. Küll aga 2026 aktsiisitõus tuleb 5% + 5% ehk kokku 10%. Ja 2027, 2028 samuti aktsiisid tõusevad, alkoholiaktsiis tõuseb 5% võrra mõlemal aastal. Seda ettepanekut hääletati, rahanduskomisjonis oli 8 saadikut poolt, 2 vastu. Võib-olla oldi rohkem vastu seetõttu, et nad on eelnõule kui sellisele vastu. Eks nad saavad hiljem põhjendada läbirääkimistel seda. 

Infoks veel nii palju, et rahanduskomisjon arutas seda eelnõu väga põhjalikult ehk kokku viiel erineval lugemisel, istungil, 5., 12., 14., 18. ja 29. novembril, ning täiendavalt veel 2. detsembri istungil. Nii et kokku tuleb siis lausa kuus korda koos selle otsustamise osaga. 

Ja komisjon langetas järgmised menetluslikud otsused. 18. november tehti ära otsus võtta see eelnõu täiskogu päevakorda just nimelt 4. detsembril, see oli konsensuslik. 29. novembri istungil tehti ettepanek teine lugemine lõpetada. Selle osas ei olnud konsensust, poolt 5, vastu 2. Ja 2. detsembri istungil, kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda, viia läbi lõpphääletus 11. detsembril 2024. Seda toetas 9 saadikut ja vastu oli 1, erapooletuid ei olnud. 

Arutelud olid pikad ja põhjalikud, kõike seda ei ole võimalik siin ette teile kanda lühidalt 20 minuti jooksul, aga vastan hea meelega küsimustele, kui neid on.

Küsimusi teile on. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Võib-olla alustakski sellest Rahandusministeeriumi edastatud Kultuuriministeeriumi ettepanekust, kust paluti välja võtta sama lause, mis ütleb, et suunatakse 0,5% alkoholi- ja tubakaaktsiisist otse kehakultuuri ja spordi sihtkapitalile. Ja mina sain aru, et teie nagu selles osas probleeme ei näe. Kui põhjalikult te seda asjaolu arutasite ja seda ettepanekut? Ja oskate äkki öelda summaliselt, mis see siis kokkuvõttes 0,5% on? Ja teine pool, et kas saate täie kindlusega meile öelda, et kui seda lauset sellisel viisil muudetakse, siis kehakultuur ja sport selle võrra ei kannata?

Aitäh hea küsimuse eest! Arutasime seda piisava põhjalikkusega, kohtudes ka Margus Allikmaaga ehk nõukogu esimehega. Ja arutasime tõesti seda ettepanekut just nimelt sama nurga alt. Esiteks, kas kehakultuuri ja spordi valdkond ei kaota, aga teisest küljest, mida see tähendab ülejäänud sihtkapitalidele. Tõepoolest, härra Allikmaa kinnitas komisjoni liikmetega kohtumisel, et see konkreetne ettepanek sobib valdkonnale. Kehakultuuri ja spordi valdkonna jaoks see tähendab pigem rahalist tõusu, täpset numbrit ei saa veel ütelda, kuna tegelikult see sihtkapitali jaotus tuleb täiendavalt kokku leppida. Aga pigem just nimelt seetõttu, et muud kapitalid on näidanud hetkel kiiremat tõusu ja kiiremat kasvu kui see kehakultuuri ja spordi sihtkapital, mis tehti lihtsalt natuke hiljem: ta loodi 1996. aastal, hiljem kui teised sihtkapitalid. Ja talle tehti erisus seaduses justkui tema raha moodustamise alusena. Ehk ülejäänud kapitalide puhul on olnud see seotud üldise maksulaekumisega, jaotatud sealt, aga see 0,5% ei ole tegelikult alkoholi-, tubakaaktsiisi puhul nii kiiresti kasvanud kui muude sihtkapitali raha jaotus. Pigem meie komisjonis, võib öelda murekoht või probleem oligi teistpidine, et ei tekiks olukorda, kus võib-olla teised valdkonnad pahandavad, noh, et nende kasvu jaotatakse. Aga lubati tõesti tagada töörahu ja just nimelt niimoodi, et sihtkapitalide vahel jaotatakse vahendeid nii ümber, et absoluutsummas keegi võrreldes varasemate perioodidega ei kaota. Mõnevõrra see kasvunurk on võib-olla erinev ehk et kehakultuuri ja spordi, või spordi ja kehakultuuri sihtkapital, korrektselt öelda, jõuab neile järk-järgult nagu pigem järele. See on see vastus teie küsimusele. Täpset raha, rahaline jaotus sõltub aastast, aga ta jääb samale tasemele, pigem kasvab võrreldes praegusega.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, hea ettekandja! Nagu te mainisite, rahanduskomisjon otsustas jätta alkoholiaktsiisi tõstmata 2025. aastal. Kust tuli see meelemuutus? Kas see suunis tuli valitsuselt? Kas see kalkulatsioon äkki tuli Rahandusministeeriumilt, et nähti, et selle aktsiisi laekumine võib-olla oodatust väiksem ja kasvab hoopis piirikaubandus? Ma tahaksin teilt küsida, et mis see loogika on, kui 2025. aasta puhul arvatakse, et piirikaubandus kasvab, et makse laekub vähem, aga 2026. aasta puhul, kui see aktsiis ikkagi suureneb, seal ei arvata, et piirikaubandus võib kasvada? Või on see mingi suurema alkoholipoliitika osa, mis minu hinnangul ka ei tundu väga tõenäoline? Võib-olla te saate sellest natuke pikemalt rääkida?

Aitäh taas kord väga asjatundliku küsimuse eest! Üldine loogika oli tõepoolest see, et mõnevõrra on juba tõenäoliselt täheldatav piirikaubanduse kasv, tulenevalt Eesti maksupoliitilistest muudatustest. Ja meil ei olnud soovi riskida sellega, et see täiendavalt hoogustub 2025. aasta 1. juuli võimaliku tõusu näol. Jaanuari tõus jääb jõusse, nii et aasta 2025 tõus päris ära ei jää, jäetakse see täiendav 5% ära, mis oli valitsusest algselt tulnud ettepanek. 

Aga miks me oleme mõnevõrra julgemad 2026. aastal, on see, et meie praeguse teadmise kohaselt Läti just samamoodi tõstab sel ajal oma alkoholiaktsiisi 10% võrra. Ehk need tõusud on tegelikult ühetaolised: 2025 peaks mõlemal olema 5%, 2026 aga 10%, et just nimelt see vahe ei kasvaks kahe riigi võrdluses. See oli peamine argument, miks me 2026. aastal olema mõnevõrra julgemad. 

Ja loomulikult me ka rahanduskomisjoni istungil julgustasime meie ministrit suhtlema oma hea Läti kolleegiga, et Läti võiks oma aktsiisipoliitika üle vaadata. Loomulikult iga riik teeb suveräänseid otsuseid, aga lihtsalt need rahvatervise riskid, mis on Eesti rahval, need on täpselt samamoodi ka Läti inimestel. Ja ma arvan, et mõlema riigi seisukohalt oleks hea, kui me mõnevõrra alkoholiaktsiisi poliitikat ühtlustaksime, ja ühtlustaksime pigem kõrgemas suunas, mitte madalamas suunas. Eesmärk on tarbimist vähendada, mitte seda soodustada. 

Vladimir Arhipov, palun!

No nagu hea mõte oleks küll, jah, inimeste tervise hoidmise tõttu alkoholihind sinna tõsta, et seda keegi kätte ei saa, aga kahjuks see ei ole teostatav kunagi olnud, see ajalugu on ju niikaua, kui maailm on olnud. Ja ilmselt Läti ärimehed, kes tegelevad alkoholi müügiga, toovad igale koalitsiooniliikmele kuskilt pudeli Proseccot vähemalt, tänavad teid sellise seaduse eest.

Aga mul oleks konkreetne küsimus: kas te arvate, et nüüd see hinnatõus, mis tuleb, sunnib inimesi alkoholi vähem tarvitama ja see hakkab kohe tervist mõjutama? On selline küsimus.

Jaa, vastates küsimuse poolele, jättes selle kommentaari kõrvale, siis väga loodan, et igasugune aktsiisitõus, vastavalt ka reservatsioon ja teiste riikide praktika näitab, et avaldab seda mõju üldjuhul ikka. Mõeldes ka ennast tavatarbijaks või poekülastajaks, siis ikka vaatad ju hindu. Kui hind on kõrgem, siis ostad vähem, üldjuhul ta nii on. Võib-olla vee tarbimine nii kiiresti ei muutu, aga on tooted, millest on kergem loobuda, ja alkohol kindlasti kuulub nende hulka. Ehk: kindlasti see ei ole ainuke meede, see on ka päevselge. Küsimus on ka laiemalt kättesaadavuses, reklaamis, üldises ühiskonna teadlikkuses, eeskujus, kõiges muus. 

Alkoholipoliitika peab olema terviklik, aga aktsiisitõusude eesmärk eeskätt on see, et alkohol ei muutuks reaalajas nii-öelda odavamaks võrreldes keskmise palgaga. Ja kui me neid aktsiisitõuse ei teeks, siis täpselt see juhtuks: alkoholi kättesaadavus paraneks, olukorras, kus tegemist on tootegrupiga, mille tarbimist me soovime vähendada ja mis on Eestis niigi muret tekitavalt kõrge. Endise terviseministrina ma ei väsi kordamast, et vahet ei ole, kui palju me alkoholiaktsiisi kogume, alkoholi negatiivne mõju inimeste, rahva tervisele on igal juhul suurem kui see maksutulu, mis me sealt saame, sõltumata aktsiisimäärast.

Lauri Laats, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Selle seaduseelnõuga tõstetakse ka bensiiniaktsiisi ja vastavalt sellele seletuskirjale suurem hulk ikkagi bensiini kasutajatest on kodumajapidamised ehk siis lausa 74,9%. See on päris suur hulk inimesi tegelikult, tunnevad varsti, kuidas nende kütus, mida nad autos kasutavad, tõuseb. Samas lisandub sinna juurde kõik muud maksud ja ka automaks. Ehk siis on mingisugune analüüs või olete arutanud ka, et kuidas see mõjub otseselt inimeste toimetulekule?

Ja teine pool, praegune valitsus on suure hurraaga, tõstab erinevaid makse, aga on olnud ka head ajad. Ma mäletan, et Keskerakond oli valitsuses. Võib-olla oskate praegu kiiresti loetleda neid häid asju, mis Keskerakond tegi? Mina mäletan, et me panime nii-öelda ikkagi pidurid aktsiisitõusudele, vähemalt kütuse osas.

Lihtne oleks vastata, et rahanduskomisjon ei arutanud seda, neid teie poolt küsitud asju. Aga printsiibis loomulikult igasugused maksutõusud avaldavad mõju inimestele ja seda ei maksa varjata. Ega neid maksutõuse niivõrd ulatuslikult hetkel valitsus ju ette ei võtaks või parlament, kui ei oleks meil lihtsalt selline rahaline olukord, kus riigieelarve on tugevas defitsiidis, meil on julgeolekukulud kasvanud, meil on muud kulud kasvanud, majandus on languses ehk tegelikult on vaja eelarve tasakaalu poole liikuda. Tasakaalu me küll ei jõua veel, aga need on hetkel võib öelda koalitsiooni vaates kompromissina sündinud maksupoliitika ettepanekud. Kahtlemata, teie erakonnal ja ka minu koduerakonnal oleks küll mõnevõrra teistsugune maksupoliitika. Eks tulevik näitab, kas ja millal õnnestub seda ellu viia.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Küsimus on võib-olla natuke sarnane kolleeg Lauri Laatsi omaga, aga sellele ei saa vastata niimoodi, et komisjonis ei olnud see arutelu all. Nimelt, minu jaoks on alati see küsimus, kas toetada aktsiiside tõusu. Alkoholiaktsiis ja tubakaaktsiis on arusaadav, miks tõstetakse ja iseenesest ma selle vastu reeglina ei ole, juhul kui see ei lähe nagu liiga kaugele. Aga kütusega on see, et kui alkoholi ja tubakat inimesed ei pea tarbima, sest see tihtipeale tegelikult teeb nende tervist halvemaks. Aga kütusega nagu on teine lugu, kütust mõned peavad kasutama. Nad just nimelt peavad seda tegema. Minu küsimus on see, et kui te arutasite komisjonis alkoholiaktsiisi tõusu mittekehtestamist, siis kas te olete ka kütuseaktsiisi tõusu mittekehtestamist komisjonis arutanud? Jaa või ei? Ja kui ei, siis miks?

Lühike vastus on tegelikult see, et tõepoolest, kütuste puhul, bensiiniaktsiisi ja muu taolise arutelu oli oluliselt tagasihoidlikum, et mitte öelda, pea olematu. Arutelu keskendus kohtumistel peaasjalikult alkoholiaktsiisile ja sellest tulenevalt olid erinevad alternatiivid laual ja hinnangud piirikaubandusele või selle kasvule. Samuti arutati siis tõesti seda meie kultuurkapitali sihtkapitalide vahelist jaotust, mille kohtaka otsuseid tehti. Ma ei mäleta, tunnistan ausalt, et ka teie fraktsiooni esindaja oleks tõstatanud seda bensiiniaktsiisi küsimust. Aga kindlasti ta võib täpsustada, kui ma praegu teile liiga teen, et see ei pälvinud nii palju tähelepanu.

Aleksandr Tšaplõgin, palun! 

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kas komisjon arutas sellist probleemi, et majanduskriisi ajal maksude tõstmine veel rohkem pidurdab majanduskasvu?

Aitäh! Üldiselt laiemalt eks seda on ikka rahanduskomisjon arutanud, konkreetse eelnõu vaates mitte, sest seda enam, et nagu teie enda hea kolleeg just hetkest viitas, siis alkoholiaktsiisi tõusude puhul me näeme pigem ju eesmärki vähendada nende tarbimist. Ehk nende puhul oota sealt, loota sealt uut tõuget majanduskasvuks oleks ilmselt natuke veel palju. Ja väga loodan, et alkoholitööstuse või inimeste massiline tarbimine pole see, mille peale me oma majanduskasvu ootused rajame. See pigem on selline tööstus, mille puhul me peame arvestama, et rahva terviseriskid on suuremad kui maksutulu, sealhulgas majanduse mõju. Nii et pigem peab tegelema nende leevendamisega ja riskide maandamisega. Aga laiemalt olen teiega nõus, et majanduskriisi ajal maksude tõstmine pole hea, ja üldjuhul me seda ka ei teeks, aga riigi rahaline seis on selline, kus häid alternatiive paraku ei ole.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea Tanel! Eks me saame väga hästi aru, et see on lihtsalt maksude tõstmine selleks, et riigikassat natukene täita. Ega keegi seda vähem tarbima ei hakka ja need, kes seda osta ei saa, tõesti, et see nii kalliks läheb, hakkavad lihtsalt puskarit ajama. Kõik saavad sellest aru väga hästi. Nii et öelge siis ausalt, et see on lihtsalt riigi rahakoti täitmiseks.

Aga küsimus on järgmine. Okei, nende tubakaaktsiisidega, see on väga hea võib-olla isegi, äkki hakkavad noored vähem lihtsalt suitsetama vähemaltki. Aga kütuseaktsiis, olete seda analüüsi teinud, kuidas see mõjub eriti vaesematele inimestele, kes tulevad tõesti teised maksud ka kaela? Inimesed, kui me vaatame kauplustes, siis üha rohkem on neid, kes luubiga käivad vaatamas neid hindasid, mis seal lipikute peal on. Kas te sellist analüüsi olete teinud, kuidas see mõjub vaesematele inimestele?

Aitäh! Pean nüüd kommenteerima teie seisukohavõttu, et kindlasti alkoholiaktsiisi tõstmise puhul ei ole mingit sellist naiivset ootust, et see nüüd lahendab riigieelarve kõik need murekohad ära, vaid pigem ikkagi alkoholiaktsiisi puhul mina näen põhilise küsimusena seda, et alkohol ei muutuks ajas odavamaks ehk inimestele kättesaadavamaks. See on terviserisk, seda tehakse ka majandusbuumi ajal ja tehakse halvematel aegadel, alkoholiaktsiisi tõstmist pean ma silmas. Ehk et kindlasti tal on oma eelarvemõju, aga põhiline küsimus on see, et me ei suurendaks tervisekahjusid, mis on tegelikult alkoholi liigtarvitamisest tulenevalt Eestis muret tekitavalt kõrged. 

Mis puudutab seda muud, siis täiendavat analüüsi rahanduskomisjon eraldi ei ole teinud. Kindlasti seda on ministeeriumid analüüsinud, neid hinnanguid teinud, kui nad neid ettepanekuid toovad. Ja need aktsiisitõusud siiski, kui me vaatame konkreetselt bensiini puhul, on suhteliselt lauged, ehk me räägime 5%‑st ühes aastas, me ei räägi mingist hüppelisest tõusust, me ei räägi sellest väga suurest muutusest. Aga kahtlemata on sellel oma mõju, seda ma ei eita.

Lauri Laats, küsimus istungi juhatajale.

Ei, ma tahtsin lihtsalt tähelepanu juhtida istungi juhatajale, et mis puudutab nüüd mõningaid väiteid, et meie diskussioon siin väga kiiva ei läheks, ma loen lihtsalt selle seaduse seletuskirjast seaduse eesmärgi. Ja nimelt, eesmärk on sätestada alkoholi-, tubakatoodete ja bensiinide aktsiisitõusud edaspidisteks aastateks, et suurendada aktsiisitulu. See on seaduse eesmärk. Et noh, lihtsalt oleme korrektsed.

Istungi juhatajale siin protseduuriliselt ma ei lugenud küll välja. Aga Rain Epler, küsimus ettekandjale.

Aitäh, hea istungi juhataja! No Tanel, see sinu praegune koduerakond oli tõstnud aktsiise siin aastaid tagasi. Ja siis tuli valitsus, kus sina olid terviseminister, ja see valitsus otsustas langetada neid aktsiise. Ja me tegelikult nagu käime ringi ja me oleme näinud seda, kuidas see tõus viis raha eelarvest ära tookord ja nüüd juba tehtud tõusud – taas laekumised vähenevad, põhjapiirilt kaob kaubandus ära ja lõunapiirile ta tekib. 

Aga sa rääkisid nendest rahvatervise eesmärkidest. Kuna sa ise oled olnud neid aktsiise nii tõstmas kui ka langetamas, siis ilmselt sa oled seda statistikat ka pingsalt jälginud. Kuidas selles ringis selle alkoholitarbimisega siis on olnud? Kas selle üldse on mõju alkoholi tarbimisele selline, mis oleks statistiliselt märgatav, ja kui on, siis milline ta on olnud nende tõusude ja languste virvarris? Aitäh!

Aitäh! Lihtsalt, kuna siin juba läks istungi stenogrammi täpsustamiseks, siis täpsustame mõned nüansid ära. Tol hetkel, sa viitasid siin Keskerakonna valitsusele sotsiaaldemokraatide ja Isamaaga, kus tõesti tõsteti aktsiise. Toona oli see tõusutempo liiga kõrge. Tõepoolest oli vist isegi 70% seal mingil aastal lahja alkoholi aktsiisimäära tõus. See oli ilmselgelt liiga kiire. Lihtsalt me tuginesime rohkem tervise argumentidele kui fiskaalargumentidele. 

Aga hilisema langetuse puhul mina olin esiteks sotsiaalminister ja terviseminister ja teiseks ma fikseerisin oma eriarvamuse. Seda ei algatanud toonane valitsus, algatas parlament, kui ma õigesti mäletan. Ei, vabandust, valitsus algatas, aga tõesti ma olin seal eriarvamusel. Ma ei toetanud seda. Ma arvan, et isegi kui see kiire tõus oli viga, siis see langetamine oli täiendav viga, mida tehti toona eeskätt teie koduerakonna eestvedamisel. Ja selle tulemusena tõesti, kui tagajärjele on õige mõelda, kui küsida tervisekahjude kohta, siis pärast seda tulid rekordiliselt kõrged suremused alkoholist tingitud tervisekahjudesse: 500–600 inimest aastas. Need olid reaalsed surmajuhtumid. Nii suurt suremust alkoholist tingitud haigustesse pole varasemalt Eesti Vabariigis olnud. Nii et kahtlemata mõjud alkoholiaktsiisi langetamisel olid negatiivsed. Ja seda ma arvasin siis ja arvan ka täna. Midagi muutunud ei ole.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Ma saan aru, et rahanduskomisjonis me koos oleme hääletanud kahte muudatusettepanekut. Ma loen siis muudatusettepanekut nr 2, ja siis on seal 2.5, § 2. Kaks viimast rida nende muudatustel on kirjas, et § 3 muudetakse. Aga § 3 muudatusettepanekut siis ei olegi ju. Kuidas § 3 siis muudetakse?

Ma pean tunnistama, et ma päris ei saanud nüüd küsimusest … (Aivar Kokk räägib kohalt.)

Palun korraks Aivar Kokale mikrofoni tagasi, et ta saaks täpsustada. Aitäh!

Aitäh! Kaks muudatusettepanekut on. Teises muudatusettepanekus muudetakse § 2-te. Kui sa vaatad teisel leheküljel, 2.5 all. Aga selle muudatuste rea viimased kaks rida on kirjas, et muudetakse § 3. Aga § 3 muudatusi ei ole siia sisse toodud. Kuidas saab muuta midagi, mida ei ole muudatusettepanekus kirjas?

Ma pean selle tehniliselt üle vaatama, võib-olla siin see sõnastus äkki ei olnud konkreetselt nii korrektne. Aga sisu ja mõte on igal juhul õige ehk et need muudatused on sisuliselt õiged. Võib-olla siis selle alapealkiri äkki ei vasta sellele. (Saalist öeldakse midagi.) Ma saan aru, jah. Sel juhul ei vasta teine osa. Vaatame selle tehniliselt üle. Tänan tähelepanu juhtimast.

Nii. Rene Kokk.

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Meil on eesti keeles selline ütlus, et tark õpib teiste vigadest, rumal enda omadest. Te siin ettekandjana täidate tänase sotsiaaldemokraadina mõlemad tingimused ja ma ei oskagi öelda, kuidas teid nimetama peaks. 

Aga ma küsin seda. Mis paneb teid arvama seda, kas te komisjonis arutasite, et alkoholi tarvitamise põranda alla viimine, mis kahtlemata, mida see teie eelnõu kaasa toob, kuidas see nagu kaasa aitab Eesti inimeste tervisele? Mäletan, tollel ajal, kui me valitsuses olles vähendasime aktsiisi, siis ma arvan, et ma olen üks väheseid ministreid, kes reaalselt võttis ühe laupäevase päeva ja käis vaatamas ja sõitsin Tallinnast koos nende Soome ja Eesti autodega koos sinna Ikla piiripunkti, et näha, mis seal päriselt toimub, kuigi valitsuses öeldi, et aktsiisi vähendamine ei muuda midagi ja tegelikult polegi nagu probleemi. Kuidas te hindate seda, et see salakaubanduse tekkimine kuidagi aitab kaasa sellele, et me nagu probleemi olemust ei näe ühiskonnas ja siis nagu kaobki ära alkoholi tarvitamine suuremas mahus?

Jaa, päris lõpuni ei saanud aru küsimuse sisust, aga kindlasti keegi ei ole eitanud ei piirikaubanduse ega salakaubanduse olemasolu, aga lihtsalt selle loogika järgi äärmusesse minnes peaks ütlema, et ei tohi üldse aktsiisi tõsta või ei tohi see olla kõrgem, eks ole, kunagi kui naaberriigil. Päris niimoodi me ei saa ka oma riigi poliitikat ajada, et me alati vaatame, et kui Läti ei tõsta, siis me istume ka sama aktsiisimäära peal, olukorras, kus alkoholi hind sel juhul võrreldes keskmise palgaga, võrreldes muude toodete ja teenustega ajas muutuks odavamaks. Seda me ei saa ju rahva tervise seisukoha vaatest jälle lubada. 

Nii et tegelikult, kui vaadata eelnõu rahulikult, kaine pilguga, sõltumata sellest, kas olete koalitsioonis või opositsioonis, siis tegemist ei ole ei sellise hüppelise tõusuga, ei ole tegemist ka kuidagimoodi summaarselt liiga massiivse tõusuga, vaid suhteliselt tagasihoidliku: 5% 2025. aastal, 10% 2026 ja 5% ja 5% 2027. ja 2028. aastal. Ehk pigem ma ütleksin, mina isiklikult eelistasin kiiremat tõusu näha, et see niigi kompromiss. Siit veel kärpima minna ma küll ei pea mõistlikuks.

Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kui te vastasite minu küsimusele, te rääkisite alkoholi ja tubaka tarbimisest. Seda tõesti võiks olla vähem. Aga mida teha näiteks elektriga? Kas istuda pimeduses?

Ei ole vaja pimedas istuda. Ja käesolev eelnõu tegelikult elektriaktsiisi ka ei tõsta.

Jaak Valge, palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma küsin esiteks, kas selle aktsiiside tõstmise teemal on ka Läti edasiste plaanidega tutvutud ja püütud sellist ühispoliitikat arendada? Ja teiseks ma küsin, et kui meie selle eelnõu üheks motiiviks on tõesti alkoholi tarbimise vähendamine, mis on ju tõesti Eestis kindlasti vajalik, kas siis poleks õigem kaaluda hoopis seda teha ikkagi müügiaegade piiramisega, nagu on teinud Leedu, Soome, Rootsi ja Taani.

Aitäh! Tegelikult ma korra teie kolleegile, või meie kolleegile Anastassia Kovalenko-Kõlvartile vastates ka viitasin, et tegelikult üks põhjus, miks me just sellise tempoga liigume, on ka just nimelt Läti plaanid. Ehk meile teadaolevalt Lätis tõuseb alkoholiaktsiis 2025. aastal 5%, 2026. aastal 10%, edasi 2027. aastal 5% ehk me liigumegi Lätiga samas tempos. (Keegi räägib saalis.) Ei, see ei vasta tõele, ehk et need … Meie vist siin paralleeldebatti ei saa pidada, eks ole, praegu vastan härra Jaak Valgele …

Just tahtsingi öelda, et vastab küsimusele.

… Pärast tulevad järgmised küsimused. Ehk et veel kord, me liigume samas tempos Lätiga järgmise kolme aasta plaanis. Julgustasime komisjonis omakorda meie ministreid, Rahandusministeeriumit tervikuna kindlasti Läti ministriga suhtlema, et tegelikult ka seda alkoholiaktsiisi tulevast treppi ühtlustada. Ja minu soe soovitus neile oleks kahtlemata alkoholiaktsiisi tõsta. Sest ega siis kuidagimoodi Eesti inimeste alkoholitaluvus ei ole kõrgem või madalam kui Läti oma. Ehk et kahtlemata ka Läti elanike huvides oleks alkoholi tarbimise langus, ja liiga odav alkohol – on ta siis õlle või kangema alkoholi näol – kahtlemata soodustab liigtarvitamist ja sellega kaasnevaid terviseriske. Need murekohad said tõstatatud ka komisjonis. Ma olen teiega printsiibis igati nõus, et meil on mõistlik seda Lätiga maksimaalselt ühtlustada. Aga kordan ennast: et ühtlustada pigem kõrgemas suunas, mitte madalamas suunas.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea Tanel! Eplerile vastuseks sa ajasid täielikku demagoogiat. Epler küsis siin nagu tarbimise kohta, sellele sa ei vastanud ja hakkasid rääkima hoopis mingit, kuidas suremus suurenes, kui aktsiisid langesid. Tead, suremus tõusis küll, aga sellepärast, et sunniviisiliselt ja massiliselt süstiti inimestesse vaktsiini, sellesse inimesed hakkasid surema.  

Aga siin oli juttu piirikaubandusest. Rahandusministeeriumist on tulnud selline hästi tore mõjuanalüüs, mille sisu on lühidalt kokku võttes selline, et on tehtud aktsiisiarvutused õllekohvri näitel, et võetakse bensiiniliitri hind ja õllekohvri hind ja leitakse, et see vahe on selline suhteliselt väike, et keegi selle pärast Lätti sõitma ei hakka. No teate, nii elust irdunud mõjuanalüüsi ja nii lapsikut annab ikka teha. Lätis, me teame, Eesti valitsuse tegevuse tulemusena on selline hinnatõus Eestis, et inimesed lähevad lihtsalt Lätti, sest Lätis on odavamad mitte ainult …

Teie aeg!

… alkohol, vaid ka kütus, esmatarbekaubad, toidukaubad, riided ja absoluutselt kõik muu. Nii et kõik Eesti inimeste raha …

Küsimus, palun!

… juba rahandusminister ütleb, et aktsiisid ei laeku. Millel põhineb teie selline optimistlik hoiak, et oi-oi, kõik läheb hästi, aktsiisid laekuvad ja kulka sihtkapitalid saavad ka veel raha?

Aitäh!

Aitäh! No siin küsimuses oli taas nii palju valet, et kõike ei jõua ümber lükata. Kahtlemata, mina usaldan Eesti arste, sealhulgas Tervise Arengu Instituuti, kes suudab määratleda surma põhjuse. Surma põhjusena, ma enne viitasin, väga märkimisväärselt pärast alkoholiaktsiisi langetamist tõusid just nimelt alkoholist tingitud erinevad tõved. Loomulikult, teie võite olla teisel seisukohal, võite igasuguseid kirju vahetada siin, see kuidagimoodi ei muuda fakti, ei muuda tõsiasja, et alkoholiaktsiisi langetamisel oli negatiivne tervisemõju. Kogu see jutt vaktsiinivastasusest ei puutu praegu siia, seda võite oma portaalides levitada, millest on kahju. (Hääl saalist.) Jaa, see debatt jätkub siin kuidagi kummalisel moel. Ma saan aru, et see on EKRE stiil. 

Aga see pool, et rahvatervisemõjud, millele te viitasite, kahtlemata minu jaoks on oluline, et kui me räägime alkoholipoliitikast, alkoholiaktsiisipoliitikast, siis me ei vaata ainult eelarvelist külge, vaid vaatame ka rahvatervisemõju. Meie parim teadmine on see, mis on ka maailma parim teadmine, et alkoholiaktsiisi tõstmine aitab tegelikult tarbimist vähendada, piirata, selle abil ka neid negatiivseid tervisemõjusid leevendada. Kui mõnel erakonnal on teine platvorm, võib sellega valimistele minna. 

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Tanel, see, et sa oled osav demagoog, mulle üllatusena muidugi ei tulnud. Ja see surmajuhtumite statistika, seda on huvitav teada ja seda me võime arutada, aga mina küsisin tarbimise statistika kohta. Sellest sa hiilisid kõrvale. Ju ei ole statistiliselt tarbimises suurt muutust seoses aktsiiside tõstmisega või langetamisega näha olnud. 

Aga ma küsin hoopis teisel teemal. Sa oma sissejuhatavas sõnavõtus rääkisid vajadusest riigieelarve seisu parandada. Tegelikult ju täna juhtub see, mis oli ette teada, et juhtub: aktsiisi tõstmine vähendab neid laekumisi. Kui me vaatame täna välja tulnud OECD majandusprognoosi, siis ennustatakse, et meie nii võlakoormus kui ka riigieelarve defitsiit kasvavad järgmisel aastal, ja päris oluliselt. Ning nad on siin viimasel ajal kogu aeg kasvanud. Räägi lahti see vastuolu! Sa eelnõu tutvustades rääkisid vajadusest eelarvepositsiooni parandada, mida see kaasa aitab. Tegelikult eelarvepositsioon ei parane ja need meetodid ka kuidagi ei toeta seda parandamist.

Jaa, me küll ei arutanud varasemate aastate tarbimist rahanduskomisjonis nii põhjalikult, aga kuna ma olen heas tujus, siis ma kindlasti vastan sellele küsimusele. Jah, alkoholiaktsiisi langetamine selgelt suurendas alkoholi tarbimist. Konjunktuuriinstituudi andmetel ta oli kuskil 2015–2019 vahemikus 10,0–10,6 liitrit puhast alkoholi  – siis vanuses 15+ elaniku kohta –, pärast seda ta tõusis 2008. aastal ligi 11 liitrini, edasi juba 11,1 ja 11,2-ni. Viimane aasta, 2023 on 10,9. Umbes 11 liitri peale tõusis. Nii et selge alkoholi tarbimise kasv järgnes alkoholiaktsiiside langetamisele. See läheb kokku mu varasema väitega, mis on ka statistiliselt tõendatud, et kasvasid ka reaalsed surmajuhtumid ja alkoholist tingitud tervisekahjud. 

Nüüd see teine pool, mis on uus küsimus, mis puudutab seda rahalist vaadet. Meie parima prognoosi kohaselt, mis tuleb Rahandusministeeriumist, mida pole mina arvutanud, on siiski see, et summaarselt on selle praegusel eelnõul positiivne eelarveline mõju. Ehk mõnevõrra väheneb ilmselt 2024. aasta varude soetamine, varude prognoos tulenevalt sellest, et alkoholiaktsiis ei tõuse 2025. aastal 10%. See tõuseb 5%, aga selle võrra paraneb jällegi 2025 aasta eelarve seis. 

Nii et võib öelda niimoodi, et sõltub, mis numbreid võrrelda, aga ütleme, võtame nüüd erinevuse varasema ehk täna kehtiva seadusega, siis hinnang on, et 2024. aastal selle võrra on 10 miljoni euro võrra väiksem laekumine. Küll aga 2025 aastal on 18 miljoni euro võrra parem laekumine. Edasi ta natuke kõigub sõltuvalt aastast: vahepeal on  varude koondamine, vahepeal mitte. Aga siiski üldiselt eelarvepositsioon Rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt tervikuna paraneb, kuna aktsiisi laekumine kasvab. Siin tuleb vaadata just kolme- ja nelja-aastast perioodi. Kui sa vaatad ühte aastat, siis sa võid saada selle aasta, kus parasjagu varusid koondatakse või vastupidi, ei tehta.

 Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Praegu siis kaitsete seda eelnõu, mis Eesti rahvalt jälle koorib seitse nahka. Ma ei tea, palju nahkasid veel jagub seal. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi tõstmine – raha muudkui korjate. Aga ma tuletan meelde, et 27. juuni peaminister Kaja Kallas ja Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi allkirjastasid Brüsselis Eesti ja Ukraina julgeolekukoostöö pikaajalise toetuse kokkuleppe. Ma rõhutan: pikaajalise toetuse kokkuleppe! Ehk siis eesti keelde panduna: kümne aasta jooksul toetab Eesti Ukrainat 100 miljoni euroga. Kas te rahanduskomisjonis arutasite ka selle koosmõju, ja kui ei arutanud, siis miks te ei arutanud?

Aitäh! Lühike vastus on, et ei arutanud. Aga ma täpsustan korra enda vastust härra Eplerile. Enne see võrdlus, mis ma ütlesin, oli seotud juba heaks kiidetud valitsuse ettepanekuga. Aga kui võrrelda praegu kehtiva seadusega, rahanduse suveprognoosiga, siis selle eelnõu, mis täna siin teie ees on, mõju siis 2024. aastal on null, 2025 on pluss 7 miljonit, 2026 on pluss 11, 2027 pluss 7, 2028 miinus 8. Aga kokkuvõttes on selgelt positiivne mõju. Aga noh, see on prognoos, eks ole, päris numbreid teame hiljem, aga parim teadmine on see, et ka aktsiisitulu kasvab. (Kalle Grünthal räägib kohalt.) Ma ütlesin, et seda ei arutatud. (Kalle Grünthal: "Ma küsisin, miks ei arutatud.") Sest kõiki asju, mida jõuate teie välja mõelda, ei jõua parlament arutada.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Väga hea, et sa neid numbreid siia tõid. Ma muidugi enne ütlen sulle, et selle teise parandusettepaneku juures räägitakse ka muudatustest, kus otsustatakse tubakatoodete aktsiisitõus kehtestada 2026. aastast pool aastat varem ehk 2025. aasta 1. juulil, aga sellest see muudatusettepanek ühtegi sõna ei räägi. Aga kuna seal liideti kokku numbreid, siis vaadake, seesama seletuskiri … Ära võta arvutit praegu. (Tanel Kiik: "Ma kuulen väga hästi sind.") Sa muidu ei oska numbreid arvutada äkki. Senise plaani järgi on aktsiisitulu 2025. aastal vähemuses 12 miljonit – 12 –, kuid uue plaani järgi tulu kasvab 7 miljonit. Palju see kokku võiks teha? Selle eelnõu alusel on see 18 miljonit. 12 + 7, mulle koolis õpetati, on 19. Kumb number nüüd õige võiks olla?

Aitäh! Sellele konkreetsele tehnilisele küsimusele komisjoni ametnik täpsustas ka. Ta küll parim sõnastus ei olnud, see, millele enne viitasite, aga mõte on sama. Eks see on mõnevõrra tingitud sellest, et me täna muudame seaduse muutmise seadust, ja nagu ikka, kui sa mitu korda muudad, siis see tõenäosus, et ka sõnastused lähevad selliseks keeruliseks, on … (Aivar Kokk kõneleb saalist.) Jaa, see võib juhtuda. Nii. 

Aga numbritega väga lihtne: nii nagu igas koolis, ma arvan, küllap ka te teate, et nii –12 kui ka +7 tähendab, et tõenäoliselt see pole täpselt see number, vaid see on komakohaga ümardatud allapoole, ülespoole. (Aivar Kokk kõneleb saalist.) Allapoole-ülespoole ümardatud. (Aivar Kokk jätkab.) Ei, ei. (Juhataja helistab kella.) Ma vastan teile ära, kui sobib. Ehk ümardatult tegelikult on õige antud juhul 18 miljonit.  Ma võin teile näite tuua. Näiteks, ma ei tea, kui on 0,6 mis ümardada 1-ks, ja 0,6 kokku liita, annab 1,2 … (Aivar Kokk kõneleb saalist.) Jaa.

Laseme vastata!

Jaa, ma teile selgitasingi, et need on antud juhul ümardatud miljonisteni. Kui te 0,6 ja 0,6 ümardate, saate 1 ja 1 – kui kokku liidate, saate 2, eks ole. Aga kui 0,6 ja 0,6 kokku liidate, saate 1,2 ehk 1. Nii et antud juhul siin on sama loogika: 1 miljon on ümardamise tulemusena muutunud. 18 miljonit on õige. (Aivar Kokk kõneleb saalist.) Oi jah, need ei ole minu arvutused, need ei ole ka teie arvutused, see on Rahandusministeeriumi parim hinnang.

Rene Kokk, palun.

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Te enne vastates ütlesite midagi, et seisukohad muutuvad või on need erinevad, olles opositsioonis või koalitsioonis. Noh, minu puhul on see selgelt olnud üks: et valitsuses olles ma toetasin selgelt aktsiiside langetamist ja täna ma selgelt olen vastu aktsiiside tõusule. Nii et midagi pole muutunud. 

Küll aga ikkagi tahaks aru saada, kuidas statistikas siis, Eesti statistikas mõjub või muutub see, et … ostavad Lätist alkoholi. Kuidas see siis on: kas see parandab tõesti siis Eesti rahva tervist, kui puhtarvutuslikult me näeme tõesti, et alkoholi ostetakse vähem? Jah, tõsi, viime need miljonid Lätti ja siis kuidagi Eesti rahva tervis paraneb. Palun see loogika lahti seletada. Ma mäletan, et tookord, kui ka meie valitsuse ajal see arutelu oli, siis ma ütlesingi, et ma käisin Lätis vaatamas. Teie väitsite tookord juba, et aktsiisi pole mõtet langetada, sest midagi see ei muuda ja niikuinii keegi seal enam ei käi. Käidi massiliselt. Ja aasta pärast seda, kui me aktsiisi langetasime, oli hoopis teine pilt. Ma olen seda praktiliselt ka ise kontrollimas käinud, nii et tegelikult see mõju on ilmselge.

Aitäh! Ma tegelikult viitasingi enne sellele, et ka minu seisukoht pole muutunud, mis läheb ka kokku teie enda väitega. Tol hetkel ma arvasin, et pole vaja aktsiise langetada, arvan seda ka praegu. Aga loomulikult, see on meie jaoks probleem ja sellepärast ma olen viidanud mitmele küsimusele vastates, ja ka komisjoni arutelus me seda rääkisime, et kindlasti Läti alkoholi, ma eeldan, meist madalam aktsiis on meie jaoks murekoht. Ja eesmärk võiks olla see, et Läti enda aktsiise tõstaks ülespoole, mitte meie hakkaks langetama, et neile järgi jõuda. Ehk siis olla nii-öelda, inglise keeles on race to the bottom ehk siuke nagu nii-öelda tunglemine siis sinna madalpunkti ehk et kes suudab odavat alkoholi oma rahvale pakkuda. Eesmärk peaks olema ikkagi see, et keskenduks sellele, et toidukaubad ja muu taoline oleks odavam, alkohol oleks vähem kättesaadav.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Vot meie ikka lätlaste eest siin otsuseid teha väga ei saa. Aga ma ikkagi selle Rene Koka küsimusele jätkuks. Ma ikkagi tahaks ka selle demagoogilise tarbimise tõusu argumendi ära korrigeerida. Alkoholi tarbimise numbrid tulevad müüginumbritest ehk et inimestest, sest inimeste kodudes ju neid pudeleid keegi lugemas ei käi. Ja kas on raske aru saada, et kui Eesti aktsiisi tõstis, siis sõitsid müügina numbrid ja ka maksud Lätti? Ja kodutarbimine statistiliselt tõesti vähenes. Aga kui aktsiisid langesid, siis kolisid müüginumbrid Eestisse ja statistiliselt tõusis ka tarbimine. On äärmiselt rumal ja demagoogiline eksitada siin avalikkust, sidudes see rahva tervisega. See lihtsalt ei ole niimoodi. Mina väidan, et Lätist toodi, ja ka joodi siis, kui aktsiisitõus oli, palju rohkem kui pärast.

Aitäh! No nüüd antud juhul teie eksitate avalikkust. Konjunktuuriinstituudi uuring ei põhine kunagi pelgalt müüginumbritel, vaadatakse tootmist, vaadatakse importi, vaadatakse eksporti, varusid, elanike piiriüleseid oste, salaturgu, välisturistide ostu ja tarbimise teket. [See] on märksa märksa laiapõhjalisem, see pole pelgalt kohapealt müüdud alkoholi arvutamine. See ongi tarbimise uuring, mitte müügiuuring. Kui tahate, tutvuge konjunktuuriinstituudi metoodikaga, ma olen seda teinud, erinevalt ilmselt teist, muidu te niimoodi ei küsiks. 

Ja see pool, et kahtlemata keegi meist ei ole eitanud piirikaubanduse efekti, ei väsi kordamast. Kui me vaatame tarbimise muutust, siis kahjuks needsamad kurvad rahvatervise numbrid ehk alkoholist tingitud tervisekahjude, surmajuhtumite, samuti kasv pärast alkoholiaktsiisi langetust paraku aitab siiski tõendada seda kurba statistikat, et Eesti inimeste alkoholitarbimine kasvas aktsiisilangetuse tulemusena.

Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma alguses tahtsin teist asja küsida, aga ma küsin praegu selle jutu jätkuks, eelnõu küsimuse jätkuks. Te räägite, et eestlaste alkoholitarbimine väheneb ja väheneb ka suitsetamine, mis iganes kõik kokku, kui teie neid aktsiise tõstate. See on enesepettus ju. See etapp on Eestis juba läbitud. Alkoholitarbimise numbrid tõusid hästi palju selle pealt, et soomlased ostsid Eestist alkoholi varasemalt ja eestlased ostsid Eestist. Nüüd minnakse seda Lätti ostma – loomulikult siis Eesti numbrid vähenevad, ja seda, mis Lätis toimub, keegi ei arvuta. Konjunktuuriinstituudil on väga ilus arvutada, sest siin enam ei osteta seda nii palju. Aga see on enesepettus ju, kui te hakkate kujutama ette, et selle võrra inimesed ei tarbi enam ei alkoholi ega tubakat nii palju. Kas te tõesti ise siiralt ka usute või? Ma ei saa aru, mis maailmas teie elate.

Aitäh! Siin jälle küsimusest rohkem on sildistamist. Aga nagu ma juba teie kolleegile vastasin, soovitan tutvuda konjunktuuriinstituudi metoodikaga. See ei ole nii lihtne matemaatika. Ehk loomulikult ta just nimelt vaatab nii eksporti kui importi, inimeste tarbimist, tootmist, salakauba turgu, väga erinevaid sisendeid, ja selle pealt tuleb see hinnang, sealhulgas ka küsitlusi. Ehk ta on märksa laiapõhjalisem. Ja loomulikult ma usun, et alkoholi hinnal on seos selle tarbimisega. Kui te vastupidist usutu, siis see on küll kuidagi väga pentsik loogika.

Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Iga natukenegi majandust jagav inimene saab aru, et kui neid erinevaid aktsiise tõsta, siis sellega, näiteks bensiiniaktsiisi, siis sellega kaasneb ka kõikide teiste kaupade ja teenuste hinna tõus. Ja selle tulemusena omakorda väheneb inimeste ostuvõime ja selle tulemusena väheneb maksude laekumine. Ma sooviksin teada, millel põhineb see pime usk, et see aktsiiside tõus toob riigieelarvesse planeeritud tulu, mida te siin ilusasti paberi peal olete kokku arvanud ja kujutate ette.

Jah, nagu öeldud, Rahandusministeerium on neid arvutusi teinud, prognoosid teinud. Kas need osutuvad täpseks? Kunagi need ei ole sendi pealt täpselt. Aga lisaks sellele aktsiisitulule on paraku eesmärk ka see, et alkohol ei muutuks võrreldes muude kaupade ja teenustega, inimeste palgaga odavamaks ajas. (Hääl saalis.) Teate, see … Jaa …

(Helistab kella.) Mart Helme, palun! (Hääl saalist.) Lubage, Mart Helme, palun, las ettekandja lõpetab oma vastuse ära. (Hääl saalist.) Ei, Mart Helme, palun lubage ettekandjal lõpetada, sellepärast et niimoodi ei ole viisakas Riigikogu saalis vahele karjuda. Tanel Kiik, palun jätkake. (Mart Helme saalist: "Töö‑ ja kodukorra rikkumine!") Töö‑ ja kodukorda me peame siin kindlasti, sellest me peame kinni. Antud juhul oli vastaja kord vastata. Palun, Tanel Kiik! 

Jaa, ma põhimõtteliselt tegelikult jõudsin oma vastusega lõpuni.

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. (Maret Helme saalist: "Valetab demagoogiliselt!" Keegi ütleb: "Mida sa jaurad! No ausalt!") Head kolleegid! (Mart Helme ütleb veel midagi.) Mart Helme, palun! Peame lugu üksteisest! Peame lugu ettekandjast! Ja katsume pidada tsiviliseeritud debatti! Tõepoolest, see vahele rääkimine ei ole hea parlamentaarne tava.

Kert Kingo, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Aitäh! Ma tahtsin küsida, kas teie kuulsite vastust sellele minu küsimusele, et millel see usk põhineb. Mina ei kuulnud, aga võib-olla mul läks kõrvust mööda.

Aitäh, hea kolleeg! Kuna küsija vastas ja püsis teemas, siis Riigikogu istungi juhataja ei sekku. Aga ma eeldan ka, et kui inimene vastab küsimusele, siis talle ei karjuta vahele. Vastasel juhul meil ei ole võimalik siin debatti pidada. 

Nii, head kolleegid! Me avame läbirääkimised. Ja, Urmas Reinsalu, ma saan aru, et teil on soov osaleda läbirääkimistel. (Urmas Reinsalu ütleb, et tal on küsimus Tanel Kiigele.) Ma lõpetasin selle ära, te jõudsite liiga hilja. (Urmas Reinsalu  räägib midagi, viidates Kert Kingole.) Ma tänasin Tanel Kiike juba selle eest ja ta lahkus puldist, mistõttu te saate osaleda läbirääkimistel. Ma kahjuks ei saa enam seda lubada, sellepärast et sellel hetkel, kui ma ütlesin, et rohkem küsimusi teile ei ole, siis Tanel Kiik lahkus puldist. Te jäite hiljaks. Sellisel juhul palun õigeaegselt saalis olla. (Urmas Reinsalu ütleb, et Kert Kingo sai küsida.) Proua Kingol oli protseduuriline küsimus. Kui te panite tähele, siis proua Kingol oli protseduuriline küsimus. 

Nii. Aga, head kolleegid, avan läbirääkimised ja palun siia Riigikogu kõnetooli Aleksandr Tšaplõgini. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Majanduslanguse ajal maksude tõstmine on väga halb mõte. Eesti majandus on kahanenud juba kümnendat kvartalit järjest. Viimase kolme aastaga on hinnad tõusnud 40%. Inimesed muutuvad vaesemaks, ettevõtted lõpetavad tootmise. Nendel tingimustel pidurdab maksude tõstmine majandust veelgi. Samal ajal vähenevad meie kodanike reaalsed sissetulekud. Valitsus ütleb, et eelarves pole raha – see on vale. Me kulutame sadu miljoneid eurosid ametnike armee ülalpidamisele, investeerime miljardeid mõttetusse Rail Balticu projekti. Kasutu rohepööre läheb meile maksma tohutult raha. Valitsusel on, mille pealt kokku hoida, ja see on ausam kui niigi vaese Eesti rahva röövimine. Aitäh!

Suur tänu! Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli Martin Helme. Palun! Martin Helmet ei ole kohal. Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Mart Helme. Palun!

Aitäh, härra eesistuja! No meid kutsutakse siin pidevalt üles tsiviliseeritud debatile. No ei ole võimalik tsiviliseeritud debatti pidada, kui siit puldist koalitsiooni esindajad lihtsalt panevad tuima, lihtsalt panevad tuima. Ja mitte ainult selle eelnõu puhul, see on kõikide valitsuse ja koalitsiooni eelnõude puhul. Pannakse tuima, ükskõik mida küsitakse, küsimustele jäetakse vastamata, küsimustele vastatakse mingisuguse demagoogiaga, esitatakse valeväiteid, eksitavat statistikat. Ei ole võimalik mingit tsiviliseeritud debatti pidada. Väga selgelt esitatakse küsimusi seoses sellega, mis on aktsiisidega toimunud varem. Tuuakse statistilisi näitajaid, räägitakse sellest, mismoodi eelmisel korral, kui aktsiise langetati, esitas Rahandusministeerium meile täiesti laest võetud kalkulatsioone selle kohta, kuidas mingisugused täiesti teistsugused efektid saavad olema, kui tegelikult said olema. Miks? Sellepärast, et valitsuses oli üks vale erakond, kes tegi vale asja. 

Ja nüüd tullakse sellesama jutuga: aga Rahandusministeerium on andnud meile seesuguse ja teistsuguse analüüsi. See analüüs ei päde, sest seekord tehakse seda analüüsi selleks, et sellele valitsusele anda õigustus aktsiiside tõstmiseks. Ja täpselt nii käibki, sest probleem on milles? Te panete siin tuima sellepärast, et te teate, et korrumpeerunud, ringkaitset teostav süsteem on teie selja taga. Ja kui te arvate, et me siin hakkame teie reeglite järgi mängima ja tsiviliseeritud debatti pidama, siis te eksite. Te ei ole meid taltsutanud, me ei pea teiega tsiviliseeritud debatti, sest teie ei pea tsiviliseeritud debatti, vaid panete tuima. Ja nii lihtne see asi ongi. Ei kavatse teiega tsiviliseeritud debatti pidada, sest seni, kuni teie panete tuima. Kui te hakkate arvestama opositsiooni, aga mitte ainult opositsiooni, vaid üldse rahvasaadikute seisukohtadega, argumentidega, nendega argumenteeritult vaidlema, aga mitte tuima panema, tõenäoliselt me sellisel juhul muudame ka oma stiili. Aga seni, kuni teie arvate, et teil on õigus teha seda, mida te teete, sest te võite seda lihtsalt karistamatult teha, ei ole võimalik. 

Ei ole võimalik, Tanel. Ja muidugi ma karjusin siin vahepeal ka, kui tuli teemaks COVID-i teema. Selle eest sa annad ühel päeval vastust, ja mitte ainult sina, vaid väga paljud. Praegu on Ameerika Kongressi kuulamised ja raport, mis väga selgelt sedastavad. Mart Helme ei tee seda, Varro Vooglaid ei tee seda ega keegi kolmas ei tee seda siin saalis, vaid Ameerika Kongressi vastavad ametnikud, poliitikud ja nende poolt kasutatud eksperdid, seinast seina eksperdid on väga selgelt osundanud: COVID‑i pandeemia oli poliitiline üritus ja vaktsiinid ei olnud tegelikult need, mis oleksid suutnud seda pandeemiat pidurdada, peatada, ja ammugi mitte ei olnud nad vaktsiinid, mis ei põhjustanud tervisekahjusid ja surmajuhtumeid. Nad tegid seda. Ja selle eest ühel päeval hakkavad andma vastutust poliitikud ja ametnikud nii Ameerika Ühendriikides, Euroopa riikides kui ka Eestis.  

Mõelge nüüd, sõbrad, kui te tuima panete, et te ei ole igavesed ja teie võim ei ole igavene ja ühel päeval tuleb vastuse andmise kord. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Martin Helme. Palun!

Aitäh! Ega ju ei ole mõtet küsida mõistlikke küsimusi selle kohta, mida rahanduskomisjonis arvati või arvutati aktsiiside kohta. See on nüüd kolmas kord, kui Eesti riik, Eesti valitsus, Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium sedasama reha trambib. Kolmandat korda me astume sama reha otsa ja kolmandat korda tullakse meile rääkima sama rumalat juttu, mis juba esimesel korral. Enne veel, kui meil oli andmestik ja kogemus käes, oli kõigile terve mõistusega inimestele selge, et ongi rumal jutt ja viibki kahjulike tagajärgedeni. Ikka tehti tookord. No esimesel korral võis uskuda, et äkki ikkagi kuidagi läheb hästi. Ei läinud hästi. Teisel korral mitte keegi ei saanud uskuda, et äkki ikka läheb hästi. Kõik teadsid ette, et see aktsiisipoliitika, mida Sotsiaalministeeriumi aktivistid ja Rahandusministeeriumi tuima panijad meile toovad, lõpeb halvasti. Ja lõppeski halvasti. Ja nüüd meil tehakse täpselt sama asja täpselt sama jutuga kolmandat korda uuesti ja ta lõppeb samamoodi uuesti. Meil ei ole vaja kellelegi enam mingisuguseid veenvaid argumente esitada, piisab sellest, kui me vaatame, mis juhtus eelmisel kahel korral, ja meil on kõik selge. Aga kas see muudab tänase istuva valitsuse poliitikat? 

Noh, natuke tõmmati tagasi. Kuna eelmisel aastal juba aktsiise tõsteti ja selle tulemuseks, nii nagu me kõik ennustasime, oli laekumiste vähenemine, siis sel aastal lükatakse tõusud edasi ja räägitakse mingisugust trepijuttu. Aga tegelikult ikka minnakse edasi aktsiisitõusudega. Isegi selles taustas, kus me kõik näeme, et ka need tõusud, mis on juba tehtud, toovad meile kahju, lükatakse lihtsalt järgmised aktsiisitõusud edasi. Kolmandat korda astutakse sama reha otsa. 

Ja mida me siin vaidleme? Ei ole mõtet omavahel vaielda, Eesti rahvale tuleb lihtsalt öelda, et kui teil kõrini on, siis järgmine kord tuleb valida EKRE. Kõikide probleemide lahendus Eestis on EKRE. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond saab võimule ja kõik probleemid hakkavad lahenema. Kuni meie oleme siin opositsioonis ja hullude, lollide ja põmmpeadega niisama vaidleme, ainult halvemaks saab minna.

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Anti Allas. Palun!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Mõned mõtted siis sellel olulisel teemal küllaltki hilisel õhtutunnil. Ma arvan, et aktsiisipoliitikat ei tuleks teha mitte ainult kaine peaga, vaid ka väga külma peaga. Ja eriti puudutab see alkoholipoliitikat.  

Esiteks tuleb aru saada, ja ma usun, et kui siin saalis oleks ka Urmas Reinsalu ja kui ta süveneks, siis saaks ka tema aru, kui palju vähem peaksime makse maksma, rahva raha kokku koguma, kui alkoholitarbimisest, eriti liigtarbimisest tulenevad kahjud oleksid väiksemad. Maailma kogemus selgelt näitab ju, et alkoholi hinnal ja sellest tulenevated kahjudel on selge ja üksühene seos. Ja selle tõttu ma arvangi, et alkohol, eriti kange alkohol, võiks olla oluliselt kallim. On ju teada reaalne olukord, et aastast aastasse saame näiteks miinimumpalga või keskmise palga või mis iganes palga eest osta üha suurema koguse alkoholi. Minu arust pole absoluutselt normaalne olukord, kus umbes kuue-seitsme euroga saab ennast reaalselt pildituks juua. Ja seda eriti minu kasvust poole väiksemad kaasmaalased. Kas see on normaalne? No ikka ei ole küll. 

Aga siin on ka üks oluline aga. Nimelt tuleb aktsiiside tõstmisega olla mõistlik, et see ei tooks kaasa olukorda, kus kodumaine vastava valdkonna tööstus siis kannataks selle all, kuid piirikaubandusest tingituna tarbitava alkoholi kogus tegelikult kokkuvõttes ei kahaneks. Seetõttu pean väga mõistlikuks, et osa kavandatavatest, eelnevalt kavandatud aktsiisitõusudest nagu plaanitakse ära jätta.

Aga siinjuures ma ikkagi väga rõhutan, et see ei tähenda, et peaksime loobuma alkoholi mõistliku aktsiisipoliitika ajamisest. Vastupidi, esimesel võimalusel oleks vaja loobuda lahja ja kange alkoholi aktsiiside määramisest ühe lauaga löömise meetodil. Väga on vaja naaberriikidega, eriti Lätiga jõuda kokkuleppele siis kooskõlastatud aktsiisipoliitika osas. Ja selge on see, et mõlemad riigid sellest võidaksid, mõlema riigi rahvas sellest võidaks.  

Ja loomulikult väheoluline pole ka järjekindlalt tegeleda alkoholi kättesaadavuse küsimustega. Alkohol on reaalselt täna ka Eestis sageli inimestele lähemal kui hädavajalikud esmateenused. Samuti on tegeleda vaja alkoholireklaami piirangutega, ja mis absoluutselt kõige olulisem, on ikkagi vaja tegeleda teadlikkuse kasvatamisega, mida alkohol inimestele tähendab ja milliseid kahjusid ta tegelikult kaasa toob. Ma olen täiesti veendunud, et see ütlus, et alkohol on tarkade inimeste jook, võiks jääda nagu minevikku või kasutusest rohkem välja langeda, sest kes meist ikka ennast lolliks peab. Ja selge on see, et kokkuvõttes see kahju ei jää olemata. Nii. Aga need olekski mõtted. Aitäh! 

Suur tänu! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Lauri Laats. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Head inimesed, kes vaatavad meid interneti vahendusel! No hea kolleeg Anti langes lõksu ja ta langes selle alkoholiaktsiisi lõksu. Kui me vaatame, millest siis ikkagi meil eelnõu on, siis on ikkagi alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmine. Tema rääkis ainult alkoholiaktsiisist. Minu arust siin ongi need asjad kokku pandud selleks, et natukene teha seda vett sogasemaks. Kui sama eelnõuga tõstetakse ka kütuseaktsiisi, mis mõjub otseselt meie inimeste toimetulekule, sellepärast et, nagu ka seletuskirjas on välja toodud, bensiini kasutavad 74% just füüsilised isikud ehk siis meie majapidamised. 75% inimestest. Järelikult see tähendab ju seda, et meie inimesed, kes parasjagu ei kasuta ettevõtte autosid, kasutavad autosid, mis sõidavad bensiinil – nende kütus läheb kallimaks. 

Siin olid hea ettekandja ja hea kolleeg Aivar Koka vahel väiksed arvutused. Põrgatati numbreid, et kas üks number on seal õigesti või valesti kirjas, kas matemaatika klapib ja siis käis väike tehe ka, et ikkagi 1 + 1 = 2. No ei ole. Selle valitsusega 1 + 1 ei ole 2. Makse tõstetakse, see on +1, aga inimestele jääb kätte –1. Ehk siis 1 + 1 ei võrdu 2. –1 võrdub, sellepärast, et need maksutõusud, mis on rakendatud ja mis jõustuvad järgmine aasta ja mis jõustusid juba see aasta, 2026. aastal, see jätab ju tegelikult tühjad pihud inimestele. Ja ongi –1 ja siin valitsuse matemaatika ei kehti. 

Ma tuletaks lihtsalt meelde, et juba sellel aastal on jõudsalt tõstetud aktsiise: 1. maist kütuseaktsiis 7%, maagaasiaktsiis 20%, elektriaktsiis 45%. 1. maist 2024. Käibemaks 1. jaanuarist 2024 tõusis 10% – 20%-lt 22%-le. See on ju 10% tegelikult. Järgmine aasta automaks. Majutuse käibemaks tõuseb 9%-lt 13% peale. Ajakirjandus: tahad paberlehte osta, maksad rohkem – 5%-lt tõuseb 9%-le. Need on kõik need maksud, mis rakenduvad lisaks sellele eelnõule, mida me praegu siin arutame. 

Tulumaks 10% tõuseb – 20%-lt 22% peale, 2026. on ta meil juba 24%. Käibemaks on ka 24%. Ja jällegi on see koht, kus pannakse erinevad aktsiisid ühte eelnõusse. Ja loomulikult kõige rohkem tähelepanu köidab alkoholiaktsiis, tubakaaktsiis, aga siinsamas, sellessamas eelnõus on peidus väga oluline komponent – kütuseaktsiisi tõus. Ma kordan üle: see hakkab kehtima bensiinile ja see puudutab 75% leibkondadest. 75%. Vot nendest asjadest tuleb rääkida.

Nüüd tuleme tagasi kogu selle seaduseelnõu eesmärgi juurde. Korraks ettekandja püüdis natukene omapoolset vaadet anda, et kui me tõstame aktsiise, siis see vähendab tarbimist ja see on ju hea, kui inimesed tarbivad vähem alkoholi ja tõmbavad vähem suitsu. No loomulikult see on hea, kui inimesed tarbivad vähem alkoholi ja tubakat. Siin ju keegi ei vaidle, aga ei ole ju mõtet ka rääkida sellest, et see eesmärk on siin just nimelt selline. Eesmärk on ju hoopis teine. Seletuskirjas punkt 2: "Seaduse eesmärk. Eesmärk on sätestada alkoholi- ja tubakatoodete ja bensiini aktsiisitõusud edaspidisteks aastateks, et suurendada aktsiisitulu. Mustvalgelt kirjas. Ja nii tegelikult on. Ja nii minister kui ka komisjoni liikmed, kes vastavalt teevad ettekannet, peaksid sellest ka lähtuma – et see on seaduse eesmärk. 

Ja loomulikult, Eesti Keskerakonna fraktsioon ei saa nõustuda praegusel hetkel aktsiiside tõstmisega, kuna neid on juba nii palju tõstetud. Loomulikult me ei saa nõustuda ka erinevate maksude tõstmisega. Aga millega me saame nõustuda ja mida ka toetab üks koalitsioonipartner, sotsiaaldemokraadid, nüüd nad isegi uhkustavad: "Aga meil oli ju õigus, oleks pidanud ikkagi selle pangamaksu ära tegema. Oleks siis teised mehed või parteid meil kõrval, siis oleks juba ära tehtud kah." No aga neil oli tegelikult võimalus. Eesti Keskerakonna fraktsioon on esitanud pangamaksu eelnõu neli korda. Ja neli korda on sotsiaaldemokraadid tegelikult selle maksu, pangamaksu, maha hääletanud. 

Platvormide maks: need on need kohad, kust tegelikult peaks riigile raha juurde tulema eelarvesse. Platvormimaks – Youtube, Facebook, Instagram – ma arvan, et enamus Riigikogu liikmeid kasutavad, suur hulk meie Eesti rahvast kasutab neid. Jälgivad kindlasti kogu aeg reklaame ka. Seda reklaami tuleb aknast ja uksest, nüüd tuleb sotsiaalmeedias ka veel. Vaatame, jälgime, oleme, laseme ennast mõjutada sellest, aga riik ei saa sellest mitte sentigi. Mitte sentigi, sellepärast et neid me ei maksusta. Maksustame parem perekondasid. Nii nagu seletuskirjas on, perekondade kasutuses olevad autod, mis kasutavad bensiini, nendele paneme aktsiisi peale. Ja siis, ütleme, natukene peidame kogu selle bensiini tõusu selle taha, et me räägime siin alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõusust ka. Ei ole korrektne. Nii et Eesti Keskerakonna fraktsioon teeb tagasilükkamise ettepaneku ja seda eelnõu me kindlasti ei toeta. Aitäh!

Nii. Ettepanek jõuab istungi juhataja lauale. Nii. Ja palun Riigikogu kõnetooli Urmas Reinsalu. Palun!

Lugupeetav rahvaesindus! Valitsuse esitatud aktsiisitõusu eelnõu on järjekordne näide käpardlikust poliitikast. Esitatud kujul seesama aktsiiside 5%‑line tõus järgmisel aastal, mis on planeeritud, oleks pidanud valitsuse käsitluse järgi, nende endi analüüsi järgi tooma mitte täiendavat tulu riigieelarvesse, vaid hoopis, pange tähele, 1 miljon eurot vähem laekumisi riigieelarvesse. Maksustame kõrgemalt ja maksud tegelikult langevad, vähenevad maksutulud. Alkoholiaktsiisi puhul, kui me kõneleme sellest, et ainus otsus, mida nüüd komisjon tegi, et lükata kuus kuud edasi alkoholiaktsiisi jõustumine, tähendab lihtsalt manöövrit eelarveaastate lõikes suurema maksuaugu puhul. See suur maksuauk, mis tuleb, pidi tulema 2025. aastal, tuleb nüüd, 2026. aastal, kuuekuulise viivega. Olukorras, kus meie tegelikus reaalsuses me näeme seda, et piirikaubandus üha kiirenevalt kasvab ka varasemate hindadega. See on tegelikkus.  

Bensiiniaktsiis ja selle tõstmine järgmise aasta keskel tähendab elukalliduse täiendavat tõusu. See tähendab seda, et järgmise aasta 1. jaanuarist hakkab kehtima juba automaks ja liikuvust, inimeste auto omamist maksustatakse veel selja tagant täiendavalt redeliga 5%‑lise tõusuga. Inimesed, me loeme, selles hirmus maksutõusude puhul ostavad detsembrikuus praegu autosid.  

Ja Isamaa sõnum siit kõnetoolist on Eesti inimestele üks. Meil on teile pakkuda lootust, meil on pakkuda see teadmine, et see automaks on ajutine maks. Saabub hetk, kui siinsamas parlamendisaalis see automaks tühistatakse. Tehke oma ostu‑ ja tarbimisotsused selle eeldusega, et automaks jääb ajutiseks maksuks.  

Meie inflatsioon on Euroopa kõrgeim. Meil on järgmise aasta lõpuks ja viimastel aastatel just valitsuse käpardliku maksupoliitika tulemusel, mis seda inflatsiooni on kiirendanud, me jõuame viie aasta vaates 50%‑lise inflatsioonini. Ja see on täiendav negatiivne tagajärg valitsuse maksupoliitilistele otsustele, mis lisaks otsesele koormusele Eesti inimestele tõstavad ka hindu. Valitsus asetab kaudsete maksude koormuse selliselt Eesti inimestele, et me oleme juba õige lähemas perspektiivis efektiivselt kaudsete maksude koormuselt Euroopa mustal esikohal. Meil on kaks aastat järjest Euroopa sügavaim majanduslangus, Euroopa kiireim inflatsioon ja siis me saame veel ühe musta esikoha: Euroopa kõrgeimad kaudsed efektiivsed maksud.  Kunagi varem ei ole niisugust olukorda meie vabanemise järgselt olnud, kus Eesti on korraga mustade mõõdikute tšempion. Me oleme uhked selle üle nii-öelda rahvusvahelise konkurentsi võtmes, kus meie indikaatorid on olnud positiivsed ja ühiselt rahvana pingutanud selle nimel, et neid näitajaid parandada. Ja praegu me näeme, et valitsuse käsitlus liigub süsteemselt seda senist Eesti pingutust lõhkuvas suunas. 

Kas soovite lisaaega? 

Olge hea. 

Kolm minutit lisaaega, palun! 

Isamaa sõnum on selge: maksutõusudele on ratsionaalne, rahanduslikult vastutustundlik alternatiiv olemas. Ettekujutus valitsusel, et me maksustame Eesti majanduslangusest välja, on vastutustundetu ja ebakompetentne. Valitsuse baaslähtekoht on vale. Ja kui baaslähtekoht on vale, siis tagajärjed ja poliitika jõustamise tulemusena halvenev elukvaliteet on sellega otseses seoses.  

Meie esmane ülesanne riigis rahvaesindusel, riigi poliitilist juhtimise vastutust kandvatel inimestel, on selles, et Eesti majanduslangusest välja tuua. Kahetsusväärselt me näeme seda, et on katkenud igasugune dialoog ettevõtlusorganisatsioonidega. Rahanduskomisjon kuulas ära rea erinevate huviorganisatsioonide ja ühingute arvamusi. Ja need olid hävitavad, soosivat käsitlust sellisele täiendavale maksutõusule mitte keegi ei väljendanud. 

Meil on aega praegu korrigeerida seda poliitikat ja see on minu sõnum siit kõnetoolist, see on Isamaa sõnum siit kõnetoolist valitsusele: loobuge täiendavate maksutõusude agendast, jätke ära see täiendav aktsiiside planeeritud tõus, mis tegelikkuses ka riigi rahanduslikku olukorda, nagu me nägime valitsuse enda koostatud seletuskirja näitest, kuidagi ei paranda. See halvendab Eesti majanduse, Eesti ettevõtluse väljavaateid, ja teiseks reaalselt kaudsete maksude täiendav tõstmine halvendab Eesti inimeste ostujõudu ja tõstab Eestis hindu. See ei ole mõistlik kurss.  

Muidugi, valitsus ütleb, et selline maksutõusude agenda on alternatiivitu. Kuid ma siit kõnetoolist kinnitan täie teadmisega, et sellele maksutõusude agendale on olemas veenev alternatiiv. Ajal, kui te panete järgmisel aastal muu hulgas ka aktsiisidega Eesti inimestele üle miljardi, ettevõtetele, inimestele üle miljardi täiendavaid makse õlgadele, te ei vähenda absoluutselt valitsemiskulusid. Te olete sellega määratlenud oma prioriteedi: asetada ka keerulises rahanduslikus olukorras Eesti inimeste õlgadele täiendav koorem. Kahjuks selle tulemusena, nagu me näeme, ka valitsus ise on möönnud, on inimeste ostujõud ehk see tähendab ka elukvaliteet paraku järgmisel aastal halvem, kui ta oli peagi lõppeval 2024. aastal. Karmid sõnad, olen nõus sellega.

Teie aeg!

Aga lihtsalt aeg on selline, et ümber nurga ei ole võimalik kõnelda. Vabandust!

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Annely Akkermanni. Palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Päevast on saanud sujuvalt õhtu. Rahanduskomisjoni esimehena ja Reformierakonna fraktsiooni esindajana pean võib-olla tähelepanu juhtima, et kuidas kujunes olukord või kuidas kujunes arvamus, miks me otsustasime ära jätta järgmise aasta juulikuusse planeeritud 5%-lise alkoholiaktsiisi tõusu. Ja nimelt, juba selle aasta aktsiisilaekumised on allpool prognoosi. Võrreldes eelarvega on olnud vähemlaekumine 10 miljonit eurot ja võrreldes ka suveprognoosiga on alalaekumine siiani. 

Nii Rahandusministeerium kui ka kauplejad ja tootjad ütlevad, et piirikaubandus on kasvanud. Rahandusministeerium arvab, et piirikaubanduse kasv on 20%, tootjate sõnul 30%. Mõlemal juhul on need numbrid küllaltki suured. Me ei saa keeta katla ühes servas paksemat suppi. Seetõttu me ikkagi peame vaatama, kuidas maksustavad alkoholi ja kõiki teisi pahesid ka meie naabrid, et piirikaubandus ei hoogustuks. 

Tuleb muidugi nõus olla terviseedendajatega, et kõrgem aktsiis, mis tõstab alkoholi hinna kõrgemaks, vähendab alkoholi tarbimist, mis on Eesti inimeste tervisele hea. Samuti tuleb nõustuda terviseedendajatega, et alkoholiaktsiis Eestis on väike, alkohol on liialt odav võrreldes kasvanud sissetulekutega. 

Kui me vaatame Lätit, siis Läti tänane otsus on, et alkoholiaktsiisi tõstetakse 5% 2027. aastast. Aga selle eelnõuga meie Eestis kavatseme 2026. aastast tõsta täiendavalt 5%, varem on otsustatud veel 5%-line tõus. 

On üsna veerekese peal ja üsna suure riskiga seotud aktsiisihinnad, alkoholi hind ja piirikaubanduse kasv. Ja kui me tõstame aktsiisi ülemäära ja tekib piirikaubandus, siis me ei kaota Läti eelarvesse mitte aktsiisi ja meie inimeste tervist, vaid ka kasvanud käibemaksu. Kui sõidetakse Lätti, ostetakse autosse kütust – ka see sisaldab aktsiisimaksu ja käibemaksu Läti eelarvesse. Käiakse läbi toidupoest ja võib-olla ka ehitusmaterjalide poest. Seetõttu me peame silmas pidama maksutaset meie naaberriikides ja me peame hoidma enda maksutulusid ja oma inimeste tervist samuti. See on minu poolt kõik. Aitäh!

Suur tänu! Ja palun nüüd Riigikogu kõnetooli kolleeg Rain Epleri. Palun! 

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Enne, kui kolleeg Reinsalu püüdis Tanel Kiigele küsimust esitada ja istungi juhataja seda võimalust ei andnud, sest Tanel Kiik oli juba lahkunud. Ja istungi juhataja ütles, et ma juba tänasin Tanel Kiike, et ta lahkus puldist. Ja tõesti see tänu oli põhjendatud. Tanel Kiik siin puldis uhas ikka mõnusasti demagoogiat ja väänas seda pilti päris kõvasti. 

Ma üllatan ennast ja teisigi: ma kiidan Annely Akkermanni, kes just käis siin kõnet pidamas ja tegelikult lükkas paljugi ümber, mida Tanel Kiik siin rääkis. Tõepoolest, arusaamine sellest, et piirikaubandus on kasvanud ja mitte ei ole vähenenud alkoholi ostmine, vaid on vähenenud alkoholi ostmine Eestist. Nii see ongi ja see teadmine on jõudnud nüüd analüütikute ja prognoosijate teadmisesse. 

See on see, mis puudutab alkoholiaktsiisi. Me oleme selle ringi läbi teinud mitte väga ammu ja nüüd me alustame uut ringi, kus me tõstame aktsiise, maksud sõidavad Lätti ja Soomest Eestisse ei sõida. Küllap me jõuame varsti selle ringiga jälle sinna punkti, kus me aktsiisi allapoole korrigeerime. 

Kolleeg Laatsil oli õigus, et see eelnõu ei puuduta ainult alkoholiaktsiisi. Ja seesama statistika, mis ütleb, et bensiini kasutavad valdavalt kodumajapidamised, on ka tõsi. Nii et järjekordselt on meil siin eelnõu, millega muudetakse raskemaks Eesti inimeste elu. Eriti raskemaks muudetakse nende inimeste elu, kes elavad suurtest keskustest kaugel ja kelle jaoks auto kasutamine on vältimatu. Tihti peab peres olema kaks autot, et oleks võimalik lapsi sõidutada ja muidu eluks vajaliku logistikaga toime tulla. 

See ei pane imestama selle koalitsiooni puhul. Nad on selle tee aktiivselt ette võtnud juba kohe peale seda, kui see Riigikogu koosseis kogunes. Seda jätkatakse. Vahepeal käib siin, olgu infotunnis või mõne muu teemaga peaminister, kes ütleb, et maksuralli on lõppenud. Ja siis me koguneme jälle siia saali ja see ralli läheb edasi. 

Ma kutsun üles koalitsioonisaadikuid ka ikkagi neid peaministri sõnu, et lõpetaks maksuralli ära, tõsiselt võtma ja seda rallit ära lõpetama. Aga samas ei looda, et see üleskutse langeb viljakale pinnasele. 

Üks asi, mida siin Tanel Kiik ettekandjana veel rääkis, oli see, et neid maksutõuse taas tehakse põhjendusega, et riigi eelarvepositsiooni on vaja parandada, et riigi võlakoormust on vaja vähendada ja defitsiiti vähendada ja nii edasi. Kui me vaatame prognoosi, siis prognoosid näitavad, et ei parane see riigi eelarvepositsioon. Ja niimoodi retooriliselt võib küsida, et huvitav, millal jõuab kätte see aeg, kui rahanduskomisjonis hakatakse tõsiselt võtma seda, et kui me oleme ka tänase värske OECD majandusprognoosi järgi jätkuvalt Euroopa kõige suurema majanduslangusega riik, siis millal see kohale jõuab, et kui seda majandustegevust pidevalt kägistada ja inimeste ostujõule negatiivset mõju avaldada, siis me võimegi jääda Euroopa kõige kehvema majandusega riigiks. 

Nii et loodame, et see teadmine tuleb kiiresti. Veel rohkem tegelikult loodan ma, et see valitsus vahetub võimalikult kiiresti, siis nad ei pea hakkama ümber mõtlema. Siis saavad teised teha.  Aitäh!

Suur tänu ja järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Aivar Koka. Palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! On lihtne lause: kurb on. Kurb on see, kui oma vigadest ei õpita. Või veel parem oleks, kui õpitakse teiste vigadest. 2020. aastal koroona algkuudel, kui me olime valitsuses, tegime kiired otsused, vähendasime aktsiise. Juba kahe nädala pärast oli näha, et piirikaubandus praktiliselt seiskus ja kahe kuu pärast seal poodides enam seda käivet ei olnud. Mida arvati: et käive ei kuku. Kukkus Läti poole peal.  Nüüd me kuulasime siin huvigruppe oma komisjoni istungitel. Õlletootjad ütlesid väga ilusti, et juba praegu õlle müük Lätis on kasvanud. Ma ei tea, kust komisjonipoolne esindaja kuulis seda, et Lätis tõusevad aktsiisid samamoodi nagu Eestis. Mina olin küll rahanduskomisjonis ja seal väga selgelt Rahandusministeeriumi ametnik ütles, et loodetavasti 2027. aastal Läti hakkab aktsiise tõstma. Aga siis me oleme juba jõudnud pika sammuga ette. Kui kaua peab ootama seda, et tänasel valitsusel tuleks majanduslik ja ettevõtlik arusaam? Siin Riigikogu liikmete hulgas on ikkagi mõned ettevõtjad ka. Ja ka koalitsioonipoliitikute vahel reas on ettevõtjaid, kes väga selgelt saavad aru, et selline maksude tõus ei ole viinud majandust tõusuteele, vaid vastupidi, kohe-kohe oleme juba viimased kolm aastat olnud majanduslanguses ja ka tänaseks jäänud ainukeseks riigiks, kes majanduslanguses siin Euroopas on – Eesti. Kui vaadata neid aktsiisitõuse, mis on juba toimunud sellel aastal – räägime kevadistest aktsiisitõusudest, olgu see bensiin või elekter või gaas –, kõik on sisendhinnad. Ühelt poolt kodutarbijatel kulude tõus, aga teiselt poolt ettevõtjatel sisendhindade tõus. Eesti majanduse elavdamiseks oleks täna ka lihtne otsus: jätta need jaburad maksud ära, anda ettevõtjatele kindlustunne, et vähemalt järgmiste Riigikogu valimisteni makse ei tõsteta. Ja vot siis valimiskampaanias saavad kõik rääkida, milliseid makse nad tõstavad ja mille jaoks nad tõstavad.  Siin hakkame natukese aja pärast järgmisest julgeolekumaksust rääkima ja saame teada, et tegelikult julgeolekumaksuks ei lähe sealt praktiliselt midagi. Täpselt samad teemad on siin aktsiisidega. Väga tore on rääkida, et järgmise aasta 1. juulil lisa 5% alkoholiaktsiisi ei tule. Aga vaatame sedasama tabelit. Sellest 2026. aastal, ainult kuue kuu pärast, on 5% asemel 10%, aga 2027. aastal, 2028. aastal ka 5% protsenti tõusu, kuigi alles hiljuti me võtsime seaduse vastu, kus 2026. aastal oli viimane 5%-line aktsiisitõus. Me räägime kütuseaktsiisi [puhul] küll täna bensiinist, jumal tänatud, et vähemalt sellest on aru saadud, et kui diisliaktsiisi ka veel tõsta, siis kaob transpordipool Eestis ettevõtete poolt ära. Nii nagu … Palun kolm minutit.

Kolm minutit lisa.

… See juhtus eelmisel korral, kui aktsiise tõsteti, ja mis oli viga, ka Isamaa erakond julgeb seda tunnistada, et siis tehti viga, ja parandas 2020. aastal selle vea. Täna oleks ju lihtne koalitsioonil selgelt näha, et aktsiiside langus tõi majandustõusu, 2020. aastal aktsiiside langus tõi majandustõusu. 2020. aastal aktsiiside langus tõi 2021. ja 2022. aastal Euroopa kiiremini areneva riigina Eesti ehk majandus tõusis Euroopas Eestis kõige kiiremini. Aga täna me teeme kõik selleks, et viia Eesti nii põhja kui võimalik 2027. aasta Riigikogu valimisteks. Siin räägitakse, et rohkem makse ei tõuse. See on järjekordne vale. Juba järgmine aasta me näeme, mis toimub elektriga, kui siit lahti ühendatakse, ja räägitakse, et elektri hind on odav. Unustatakse ära võrgutasud, sagedustasud, aktsiisid. 

Meil on lootus ja ootus, et mõnel mehel, ma vaatan, rahanduskomisjonis on hakanud asjad poolt tõusma. Eesti 200 esindaja vaikselt muigab juba, endine rahandusminister on selgelt aru saanud, et aktsiiside tõusust, kui tuleb miinus, siis tuleb see ära jätta. Aga, noh, see ärajätmine oli lihtsalt poole aasta edasilükkamine, see miinus tuleb lihtsalt pool aastat hiljem ehk viiakse järgmisse aastasse. Aga võib-olla oleks olnud mõistlik seekord teha seda, et jätta need aktsiisitõusud ära. Sest meil on täna vaja anda julgust oma inimestele ja ettevõtjatele, et nad hakkaks uuesti investeerima. Aga praegusel hetkel enamus ettevõtjatel, kui vähegi võimalik on, nad lõpetavad oma tegevuse, et mitte pankrotti minna, ja vaatavad välisturgude poole peale, kus on olukord palju parem. Väga paljud täna vaatavad Läti ja Leedu poole, et lähemale minna, sest seal on maksupoliitika palju parem. Vaatame Soomet ja Rootsit, kus hoopis aktsiise langetatakse, mitte ei tõsteta, et majandust elavdada. Aga meie ujume vastuvoolu, tahame olla kõige kõrgemini maksustatav riik. Ja nii, nagu mõned päevad tagasi meedias kõige suurema toidukaupluse keti omanik, Coop Panga juhatuse liige ütles: "Järgmise aasta 1. juulist on Eesti toidukaubad Euroopa kõige kallimad." 

On veel võimalus, head koalitsioonipartnerid, mitte seda eelnõu toetada ja püüda tänu sellele otsusele siis ka majandust elavdada. Aga noh, see lootus küll vist sureb viimasena. Ma olen aru saanud, et seda mõtlemist hetkel ei ole, peaasi et 10 küünega selles koalitsioonis kokku hoida, ja viimane uudis oli, et riigiasutuste nõukogudesse oma poliitikuid saata.

Aitäh!

Vabandust! Mul oli Isamaa Erakonna poolt ka ettepanek teine lugemine katkestada. Kohe annan.

Selge. Ootan teie paberi ära, siis annan järgmisele läbirääkijale sõna. Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli kolleeg Kalle Grünthal. Palun!

Teate, räägitakse, et ajas rändamine on võimatu. Näe, Aivar Kokk ütleb, et ei ole võimatu. (Hääled saalist.) Rändab kogu aeg, jah. Aga miks ma seda ütlesin, et ajas rändamine on siiski võimalik? Vaadates seda tänast, seda arutelu, kus alkoholi‑, tubaka‑, kütuse‑ ja elektriaktsiisi tõstetakse, ehk siis kooritakse järgmine nahk Eesti rahvalt, siis täpselt juhtub see, et see raha ei lähe sugugi mitte riigieelarvesse ja Eesti rahva heaoluks. 

Meie selja taga on 27. juunil teatavasti peaminister Kaja Kallas ja Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi allkirjastanud Brüsselis Eesti ja Ukraina julgeolekukoostöö ja pikaajalise toetuse kokkuleppe. Ehk siis see pikaajalisus hõlmab kümmet aastat ja mida Eesti lubab maksta, on 100 miljonit eurot aastas. Sinna läheb, hea rahvas, teie raha.

Ja miks ma ütlesin niimoodi, et ajas rändamine on võimalik? See, mis siin toimub, meenutab mulle üheksakümnendaid aastaid, kus Eestis võimutsesid Permi maffia, Solikamski maffia, linnuvabriku grupeering ja nii edasi ja nii edasi. Praegusel hetkel on need grupeeringud likvideeritud. Aga loodus tühja kohta ei armasta ja asemele on tulnud riiklik kuritegelik maffia. Just niimoodi võib nimetada Reformierakonna, Eesti 200, sotsiaaldemokraatide valitsust, kes võtab inimestelt ka kõige viimase ära.

Erinevus selles Permi maffiast ja nii edasi on see, et need mehed jätsid vähemalt nii palju alles ettevõtjale, et nad said järgmine kuu jälle tulla katuseraha küsima. Aga see valitsus võtab kõik. Ehk siis lüpsilehm lüpstakse tühjaks ja siis kantakse ta lihakombinaati. Selline on selle valitsuse käekiri.

Mismoodi likvideeriti Permi maffia või üldse maffia üheksakümnendatel aastatel? Omakohtu korras osa mehed viidi Männiku karjääri, kuhu nad jäidki, osade saatus on teadmata, osad liikusid edasi legaalsesse ärisse, osad läksid välismaale. Kui Aivar Kokk ütleb enne, et ei ole vaja tõsta siin aktsiise, ei ole vaja, seda tuleb, seda tuleb ikkagi, palun, ärge tehke. Ütle, Aivar, kas need grupeeringud üheksakümnendatel aastatel mõistsid ilusat keelt? Sa oled selle aja mees. Ei mõistnud. (Hääl saalist.) Vahet ei ole, siis oled sa väga lühinägelikku elu elanud, kuigi sa arvad, et sa tead palju. See valitsus ei kao enne, kui rahvas ärkab ja nad mitte Männiku karjääri ei vii, vaid Stenbocki majast välja lööb.

Nii. Head kolleegid, rohkem kõnesoove ei ole. On siiski. Henn Põlluaas, palun,  Riigikogu kõnetoolist.

Ma sain inspiratsiooni hea kolleegi eelnevast kõnest, kes siin ajaloo poole pöördus. Ja mulle meenus ka üks niisugune ammu-ammu juhtunud lugu, 21. juulil 1940 siinsamas Riigikogus toimunu. Siis tuli kokku kolmepäevane ebaseaduslikult valitud kommunistliku Riigivolikogu istungjärk, mida igaks juhuks valvasid siin ümber saali punamadrused, et äkki midagi kohatut või valet ei öeldaks. Ja siis läks lahti. 

Eesti kuulutati tormiliste ja kaua kestvate kiiduavalduste saatel pidulikult Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks ehk ENSV-ks. Ja sõnavõttudes räusati, kiideti NSV Liitu ja tehti enneolematult räigeid ja jaburaid avaldusi Eesti senise olukorra kohta. Teatati, et Eesti tööstus, põllumajandus ja haridus kiratseb, et Eesti on töörahva põrgu, kus tööd tuleb anuda kui armuandi, et Eestis valitseb nälg, viletsus ja rahvuslik ebavõrdsus. Lastel pole leivatükikestki, koolilapsed peavad otsima endale toitu prügikastidest ja nii edasi ja nii edasi. Ja säärasele põrgule, neetud kodanluse poolt tekitatud võimatule olukorrale ja solgiaukudes tuhnimisele Eestis peab tulema lõpp. Ja ainult nõukogude kord võib kindlustada tööd ja vabadust, päästa Eesti rahva ekspluateerimisest, terrorist, vanglatest, surma nuhtlusest, puudustest, õiglusetusest. Ja kõike seda saatsid katkematud ovatsioonid ja korduvad "Internatsionaali" laulmised. Me teame, et see oli ju täielik, vabandage väljendust, bullsh… 

Jah, ta oli seda, aga Eesti rahvas viidigi sellisesse olukorda, kus ei pääsetud ei terrorist vanglates, surmanuhtlusest, küüditamistest, arreteerimistest näljast – mitte millestki. Inimese elu ja inimese väärikus ei maksnud mitte midagi.  

Miks ma räägin sellest vanast asjast, millest me oleme õnneks üle saanud? Tegelikult, kui vaadata selle tänase Reformierakonna, sotside ja Eesti 200 valitsust ja nende tegevust, siis täpselt sinnapoole meid ju viiaksegi. Michal ütles millalgi üsna hiljuti, et see maksufestival on läbi. See oli sama räige vale, mida Kaja Kallas kunagi ütles, et maksud ei tõuse. Vastupidi, see jutumärkides festival alles hakkab. Kui uus aasta saabub, siis tõusevad meil kõik hinnad, käibemaks tõuseb, tulumaks tõuseb, maamaks tuleb ja automaks tuleb, tõusevad aktsiisid, elektri hind, maa hind – mis iganes. Seda nimekirja ei ole siin selle lühikese ajaga ilmselt võimalik ette lugeda.

Tegelikult, olgem ausad, me teame ju kõik, ka nemad teavad seda väga hästi, et kriisiajal maksude tõstmine ei leevenda mitte midagi, vaid vastupidi, see süvendab kriisi. Ja selle asemel, et me oleks Euroopa viie riigi rikkaima riigi seas, me oleme juba täna viie vaeseima seas. Meil on kõige suurem hinnatõus, inflatsioon, meil on kõige suurem majanduslangus, meil on kõige suurem tootlikkuse, konkurentsivõime langus, elatustaseme langus ja nii edasi ja nii edasi.  Ja kõik on ju selle tänase valitsuse majanduspoliitika tagajärg. Sellele ei saa vastu vaielda, sest kõik ümberringi meie naabrid, Euroopa tõuseb, aga Eesti langeb. Siin pildil on midagi valesti. Ja see, kui rahandusminister …

Palun kolm minutit lisaaega 

Kolm minutit lisaaega. 

Kui rahandusminister Ligi riigieelarve esimesel lugemisel räägib, kui hästi meil läheb, kui hästi läheb meie ettevõtlusel, kui hästi läheb meie inimestel, siis see on räige vale. Mina ei usu, et tänane valitsus ja valitsuskoalitsiooni liikmed ja selle koalitsiooni saadikud oleks nii rumalad, et nad ei saa oma tegevuse tagajärgedest aru. Ma ei saa ainult aru ühest asjast: miks seda tehakse, mis on selle eesmärk.  

Viise ja ettepanekuid, mida teha, on pakutud välja siin korduvalt ja korduvalt, aga mitte ükski nendest ei vääri isegi ärakuulamist, ammugi veel läbimõtlemist või kaasa arutamist. Ei, me lihtsalt tambime edasi, me lihtsalt hävitame Eesti riiki, meie tulevikku, meie inimeste toimetulekut, võttes ära veel lisaks kõikidele nende maksutõusudele lastetoetused, peretoetused ja nii edasi ja nii edasi. Ja kõike seda tehakse mingisuguse kummalise egiidi all: sõda käib ja meil on vaja riigikaitsemaksu ja meil on vaja julgeolekumaksu. 

Ma saaks aru sellest veel siis, kui see asi läheks tõepoolest, see raha läheks sinna, kuhu on lubatud, aga see ei lähe. Kui me vaatame riigikaitse eelarvet tulevikus, siis see on märksa väiksem, kui ta oli seni, sellepärast et ka see üle 100 miljoni, mida Ukrainale on lubatud, võetakse just nimelt riigikaitse eelarvest, mitte kuskilt mujalt. 

Kõik need hinnatõusud, aktsiisitõusud, käibemaksu tõusud, tulumaksu tõusud ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi – kõik need löövad täpselt samamoodi meie kaitseväge, meie sisekaitset. Sest kõik hinnad tõusevad ja lõppkokkuvõttes, ma ei tea, kas valitsus on teinud täpseid arvestusi, kui palju sellest tänasest tasemest reaalselt seda, mida on olnud kasutada, kui palju seda tegelikult alles jääb. Ei jää midagi.  

Nii et kõik see jutt, et me peame valmistuma enda kaitseks, mis on iseenesest õige ja tore, aga see on bluff. See on järjekordne vale. Kahjuks ei saa vaadata lootusrikka pilguga tulevikku, nii nagu Eesti iseseisvusmanifestis kirjas oli. Vastupidi, tulevikku saab vaadata ainult kõige mustemates värvides ja koalitsioon, teie olete süüdi. Ja ma küsin uuesti: miks te seda teete? Miks? Aitäh! 

Aitäh! Ja palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Varro Vooglaiu. Palun!

Suur tänu! Ma ei hakka üle kordama mitmeid asju, millest on juba eelnevate kõnelejate poolt räägitud, aga tahan osutada ühele aspektile, mis minu jaoks on oluline, aga millele ilmselt eriti ei taha keegi vihjata või viidata, sellepärast et see on nii-öelda tundlik teema, eks. Võidakse kohe sinu suhtes hakata esitama küsimusi, mida sa ei taha näha sinu suhtes kõlamas. 

Ja see küsimus, mis minul tekib ja mida ma olen esitanud ka eelnõu esimesel lugemisel, millele ma pole vastust saanud, pole saanud sellele vastust ka meedias avaldatud artikleid lugedes, kommentaare kuulates, seisneb selles, et kui nüüd kehtestatakse see täiendav maksutõus – tulumaksu tõus füüsilistele isikutele, juriidilistele isikutele, ettevõtetele siis, ja ka käibemaksu tõus – ja sellest hakkab kogunema, nagu prognoositakse, sadu miljoneid eurosid aastas lisatulu, mis on 26 kuni 751 miljonit, prognoositav laekumine, 27. aastal 784 ja 28. aastal 822 miljonit eurot, siis kuivõrd selle väga suure täiendava summa inimestelt äravõtmise kaudu tegelikult päriselt Eesti julgeolek saab olema paremini tagatud? Mina ei ole näinud veenvat argumentatsiooni, mida kuulates jääks selline mulje, et jah, tõepoolest, on mõttekas ja põhjendatud inimestelt need sajad miljonid täiendavalt ära võtta, sest siis me tõesti saavutame märkimisväärselt parema julgeolekupositsiooni. Ehk siis meie võimekus sõjalise konflikti korral Venemaaga selles sõjas hakkama saada, edu saavutada on märkimisväärselt suurem ja parem.

Fakt on ju see, et ka pärast julgeolekumaksu kehtestamist ja kogu selle raha kokkukorjamist Eesti väga väikese riigina seisab endiselt silmitsi Venemaa kui maailma suurima tuumariigiga. Ainuüksi see reaalsus paneb mind küsima, et mida see siis reaalselt mõjutab. Ka pärast selle raha kokkukorjamist ja kõikide nende plaanitud kulutuste tegemist on Eestil endiselt täpselt null tanki. Eestil on endiselt täpselt null hävitajat. Eestil on endiselt null kaugmaa õhutõrjesüsteemi ja ka keskmaa õhutõrjesüsteemi. Samal ajal Venemaa on endiselt maailma suurim tuumariik. Ehk küsimus, millele mina tahaksin kuulda selle eelnõu menetlemise raames tõesti veenvat vastust, seisneb selles, kuidas me päriselt ka parandame oma julgeolekupositsiooni. 

Ja mulle tundub, et põhjus, miks sellest ei räägita, seisneb selles, et tegelikult on tarvis lihtsalt täiendavalt neid sadu miljoneid inimestelt ära võtta. Kõikvõimalikud muud argumendid on ju emotsionaalselt väiksema kaaluga. Nendele tuginedes on raskem inimesi veenda selle maksutõusu vajalikkuses ja sellepärast on pandud see silt sinna külge: julgeolekumaks. Noh, kui sa ei ole selle poolt, et siis täiendavalt tõsta tulumaksu nii füüsilistele isikutele kui juriidilistele isikutele ja käibemaksu, siis sa ei poolda Eesti julgeolekut. Sellesse positsioon ei taha ju keegi ennast panna ja siis öeldakse, et noh, hea küll, mis seal siis ikka, neelame alla, kuigi tegelikult ei näe, kuidas see päriselt julgeolekuolukorda parandaks. 

Mis on täiendav probleem? Mündi teine pool minu arusaamise kohaselt on see, et ma ei ole küll sugugi kindel, et kui tehakse need kulutused, mida sellest rahast tahetakse teha, siis meie julgeolekuolukord mingis aspektis hoopis ei halvene. Ja siin ma pean eriti silmas plaanitud kulutusi, et soetada raketisüsteeme, millega on võimalik rünnata Venemaa territooriumil paiknevaid objekte. Lugesin siin just ühte kommentaari välismeediast, kus kirjutati, et Eestil on NATO poolt määratud strateegilises raamistikus võtmeroll, mis seisneb selles, et me peame märkimisväärselt suurendama oma kauglöögivõimet, et olla võimeline tabama olulisi sihtmärke Venemaal. Võtke heaks või pange pahaks, nimetage mind üht- või teistpidi, aga ma pean ausalt ütlema, et mina küll ei tunne ennast kindlamalt, kui Eesti territooriumile sellised raketisüsteemid paigutataks. Selle pärast, et ma näen väga selgelt, kuidas sellele faktile võib Venemaa hoopis osutada kui julgeolekuohule, ja ütlevad, et me peame siin otsustavalt tegutsema ja sekkuma, et see julgeolekuoht kõrvaldada. Täpselt samamoodi nagu Ameerika Ühendriigid ütlesid, et me näeme väga suurt julgeolekuohtu selles, kui Nõukogude Liit paigutab oma raketisüsteemid Kuubale, millega on võimalik tabada meie strateegiliselt olulisi punkte. Nii et see on küsimus, millele ma tahaksin samuti tõsist vastust kuulda, analüüsi näha, kuidas võib julgeolekuoht hoopis suureneda läbi selle, et need kulutused tehakse.

Kas soovite lisaaega?

Palun andke.

Kolm minutit lisaaega.

Aitäh! Ja vaikus, selle koha pealt on valitsenud täielik vaikus. Parandage mind, kui ma eksin, aga mina ei ole näinud ei siin saalis sel teemal arutelu ega ka laiemalt meedias sel teemal arutelu. Ometi on minu meelest tegemist ülimalt tõsise küsimusega. 

Ja lõpetuseks ma mainin veel ühte aspekti, mis on teist laadi, aga siiski oluline. Nimelt, see seadus näeb rakendussätetes ette, et tegemist on tähtajalise maksutõusuga. Et ettevõtetele kehtestatakse tulumaks tähtajaliselt, et üksikisikute, füüsiliste isikute tulumaksu määra tõstetakse tähtajaliselt ja ka käibemaksu tõus on tähtajaline ja kehtib üksnes 31. detsembrini 2028. aastal. Ütleksin, et tõstke käsi, kes siit saalist usub, et 1. jaanuaril 2029. aastal saavad need maksud olema uuesti langetatud praegusele tasemele. Ma arvan, et neid inimesi, kes seda usuks, ei ole ei opositsioonis ega koalitsioonis, ning et jutud sellest tähtajalisusest on mõeldud lihtsalt selleks, et seda maksutõusu oleks lihtsam avalikkuse kurgust alla suruda. Järjekordne näide valelikust poliitikast. Aitäh!

Nüüd tõesti rohkem kõnesoove ma ei näe. Sulgen läbirääkimised ja asume eelnõu muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Eelnõule 510 on esitatud kaks muudatusettepanekut. Neist esimese on esitanud juhtivkomisjon, rahanduskomisjon, ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Teise muudatusettepaneku on esitanud samuti rahanduskomisjon ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Sellega me oleme eelnõu 510 muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 510 teine lugemine lõpetada. 

Aga head kolleegid, meile on laekunud kaks ettepanekut – üks Eesti Keskerakonna fraktsioonilt ja teine Isamaa fraktsioonilt. Mõlemad on sarnase sisuga, nimelt mõlemad ettepanekud ütlevad, või mõlemad fraktsioonid, Eesti Keskerakonna fraktsioon ja Isamaa fraktsioon, teevad ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 510 teisel lugemisel katkestada. Me alustame selle hääletuse ettevalmistamist. 

Austatud Riigikogu! Panen hääletusele Isamaa fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 510 teisel lugemisel katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 26 Riigikogu liiget, vastu 50, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Head kolleegid eelnõu 510 teine lugemine on lõpetatud.

Tänane 20. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud julgeolekumaksu seaduse eelnõu 512 teine lugemine. Palun ettekandjaks siia Riigikogu kõnetooli Riigikogu rahanduskomisjoni liikme Maris Lauri. Palun!

(Sumin saalis.) Vabandust, üks hetk, Maris. Kuna siin on … (Maris Lauri: "Jah, ma tean.") Vabandust, Maris, üks hetk. Priit Lombil on käsi püsti, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Suur rõõm teid puldis näha. Olen kaks ja pool tundi tahtnud ühte asja küsida ja tore, et lõpuks olete puldis, saan teilt küsida. Pisut rohkem kui kaks ja pool tundi tagasi hääletas Riigikogu otsuse eelnõu üle, mis nägi ette Kaitseväe kasutamise Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus. See Ühendkuningriigi kokkulepe on 2018. aastal algatatud juhitav koalitsioon, milles on praegu 10 liiget: Eesti, Holland, Leedu, Läti, Leedu, Norra, Taani, Soome, Rootsi, Island, Ühendkuningriik.

Nii. Aga mis on protseduuriline küsimus?

Kannatage, kannatage, kannatage, kannatage. Ühendkuningriik on muide ka Eestile ülioluline julgeolekupartner, kes on valmis panustama brigaadi, siis …

Jaa, aga mis on protseduuriline küsimus?

Härra juhataja! Urmas Reinsalu on saanud neli minutit protseduurilist küsimust küsida, ilma et teda oleks katkestatud.  

Ma ootaks protseduurilist küsimust.

Ma tahan öelda seda, et istungit sel ajal, Riigikogu juhatus oli suunanud istungit juhatama kolleegi, kes nii sellele eelnõule kui paljudele teistele eelnõudele hääletas siin Riigikogu saalis vastu. Ma tuletan meelde, et alles hiljuti hääletasime elektroonikarikke tõttu siin käte abil. Missuguse sõnumi me anname oma liitlastele olukorras, kui näiteks tõesti oleks olnud selline elektroonikarike, diplomaadid on siin meie juures rõdul ja Riigikogu juhatuse, Riigikogu juhi puldist tõuseb käsi siis sellise missiooni vastu.

Aitäh, hea kolleeg! 

Missuguse sõnumi need diplomaadid viivad enda koduriikidesse?

Aitäh, hea kolleeg!

Ja miks selline olukord teie hinnangul tekkis?

Aitäh! (Elevus saalis.) Aga ma ei saa seda lugeda protseduuriliseks küsimuseks. Nagu te väga hästi ka teate, Riigikogu liige on oma mandaadilt vaba ja on vaba ka selles, kuidas hääletada. See puudutab kõiki Riigikogu liikmeid, olenemata sellest, kas nad on Riigikogu juhatuse liikmed või ei ole. Aga antud juhul see kindlasti ei ole protseduuriline küsimus, ma ei saa seda ühelgi moel ka protseduuriliseks küsimuseks lugeda. Seetõttu mul on küll, mul on küll põhjust vabandada proua Maris Lauri ees, et te pidite nii kaua siin Riigikogu kõnetoolis ootama. Aga palun, teil on nüüd sõna ettekandeks. Palun!

Aitäh! Teen ülevaate eelnõu 512 SE teisest lugemisest rahanduskomisjonis. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks laekus viis muudatusettepanekut Isamaa fraktsioonilt. Rahanduskomisjon arutas eelnõu neljal istungil: 19., 21. ja 29. novembril ning 2. detsembril. 19. [novembri] istungil toimus kohtumine huvigruppidega. Muudel istungitel arutati laekunud muudatusettepanekuid ja valmistati ette komisjoni muudatusi.

Järgnevalt natuke nendest diskussioonidest 19. novembril, kui oli kohtumine huvigruppidega. Kaasamise käigus olid päris mitmed huvigrupid ja sellel istungil tutvustati erinevaid seisukohti ja põhilisi seisukohti, mis olid huvigruppidel, kes leidsid, et nad soovivad ka komisjoni ees lisaks saadetud kirjale oma seisukohti väljendada. Põhiliselt osutati sellele, et reeglistik peaks olema säärane, mis võimaldab raamatupidamislikult makse maksta nii, et maksumaksjad saaksid aru, kuidas seda teha. Ma väga vabandan, mul on väga raske rääkida.

Head kolleegid! (Helistab kella.) Kui ettekandja ei saa ettekannet pidada, siis palun tõesti, kui teil on omavahel tarvis rääkida, siis rääkige kas saalist väljaspool või tehke seda viisil, et te ei segaks ettekandjat. Muidu vastasel juhul meil ei ole võimalik seda arutelu jätkata. Maris Lauri, palun jätkake.

Aitäh! Kõik kohale tulnud osutasid sellele, et nendel ei ole vastuseisu julgeolekumaksu kehtestamisele, nad mõistavad selle olemust ja vajalikkust. Küll aga palusid nad erinevaid elemente täpsustada või muuta. See puudutab kõigepealt topeltmaksustamist, mis võib tekkida eelnõu varasemas versioonis, kui on tegemist kontserniettevõtetega. Samuti olid ettepanekud, mis puudutasid börsiettevõtteid, või ka neid ettevõtteid, kes on harjunud esitama oma aruandeid kvartaalselt.

Head kolleegid! (Helistab kella.) Aitäh, et te saalist lahkute, aga tõepoolest, ka lahkumise ajal kõva häälega rääkimine segab ettekandjat. Ettekandja, palun jätkake.

Ametiühingute poolt osutati sellele, et koormus langeb madalate sissetulekutega inimestele ja et võiks julgeolekumaks … Ja mitte maksustada või teha soodustusi pensionäridele ja puuetega inimestele. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse poolt räägiti e-residentidest ja nende soovist, et maksu tasumine jääks endiselt lihtsaks administratiivselt, et oleks võimalik täita eeltäidetud deklaratsioone. Järgnevalt oli ka diskussioon ja Rahandusministeeriumi poolsed selgitused nende ettepanekute kohta, sealhulgas kinnitas Rahandusministeeriumi esindaja, et on juba ette valmistatud muudatused kontsernide topeltmaksustamise vältimiseks, börsiettevõtete maksustamise muutmiseks ja ka muud täpsustavad ettepanekud. 

Nii, siis 21. novembril algas komisjonis erinevate muudatusettepanekute arutelu, esimene ja kõige rohkem pälvinud muudatusettepanek, mida arutati. Siis ka 2. detsembri muudatus komisjoni istungil puudutas täiendust, mille Rahandusministeeriumi ettepanekul võiks viia sisse selleks, et vähendada võimalust, et maksupettustega, või hakatakse maksude optimeerimisega maksu tasumist olulisel määral vähendatama. Nimelt tuleb ju tähelepanu juhtida sellele võimalusele, et ettevõtetel võib tekkida väga soodne olukord raamatupidamislike võtetega maksubaasi vähendada nii palju, et julgeolekumaksu ei tulekski maksta, ehk kasumi pealt maksu maksta. Siis Rahandusministeeriumi ettepanek on, et võiks olla selline muudatusettepanek, mis on tegelikult olemas ka tulumaksu puhul kehtimas, ja ka teistes seadustes, ehk siis üldine kuritarvitusvastane säte. See säte on Rahandusministeeriumi sõnul läbi räägitud turuosalistega, et kõik saavad sellest põhimõtteliselt aru. Diskussioon selle teema puhul oli komisjonis päris elav ja selgitan ka natuke täpsemalt siin saalis olijatele selle loogikat. Nii Rahandusministeerium kui ka Maksu- ja Tolliamet on seisukohal, et üldiselt nad ei hakka spetsiaalselt julgeolekumaksu tasumist jälgima selles mõttes, et selle sihiga revisjone korraldama, kuid tavapärase maksu tasumise analüüside põhjal, mida nad teevad oma riskihinnangute alusel. Kui selline olukord tekib, siis nad kindlasti vaatavad ka julgeolekumaksu tasumist. See tähendab seda, et – ja kuritarvitusvastane säte, selle sisu on olemas ka maksuseadustes varasemates, kehtib –, et kui maksuhalduril tekib tunne, et võib-olla ettevõte on teinud midagi väga ebatavalist, siis on maksuhalduril võimalik küsida ettevõttelt selgitusi, miks ta ühe või teise tehingu on teinud. Sest tuletan meelde, et tehingud tuleb teha tõesed, mitte fiktiivsed, ja nad peavad vastama sellisele üldisele loogikale, majanduslikult olema põhjendatud. Ja selles olukorras maksumaksja peaks selle selgituse andma. Tuletan meelde, et selline kohustus on meil kõigil, kes makse maksavad, ettevõtetel: et kui maksuhalduril tekib küsimus, miks ühte või teist asja on tehtud, näiteks amortisatsioonimäärasid muudetud, tehtud üles- või allahindamisi, siis need asjad tuleb selgitada. Nii et selles ei olnud midagi ebaharilikku.

Pärast pikka diskussiooni see muudatusettepanek hääletamisel sai komisjonipoolse toetuse: poolt oli kuus, vastu oli kaks isikut. Ülejäänud sisulised muudatusettepanekud, mis valmistati Rahandusministeeriumi soovitusel ette, mis tulevad siin suures saalis diskussiooniks rahanduskomisjoni ettepanekutena, said valdavalt komisjoni poolt konsensusliku toetuse. Need puudutasid eelkõige konsolideeritud majandusaasta aruande korral emaettevõtja maksustamist ja tütarettevõtte maksustamist, ka mõningate kulude sissearvamist. Ka seda, et kui meil on praegu algses eelnõu versioonis, et krediidiasutused on kohustatud esitama oma maksuaruande iga kvartali kolmanda kuu kümnendaks kuupäevaks, siis täiendatud on seda ka kindlustusettevõtjatega, kellel on tegelikult täpselt samasugune kohustus seadustes olemas, et ka nemad seda saavad. Aga lisaks loodi võimalus selleks, et ettevõtted, börsiühingud eelkõige, kes arvutavad kasumit kord kvartalis, võivad julgeolekumaksu tasuda ka iga kvartali kolmanda kuu kümnendaks päevaks. Lisaks täpsustati seda, et ettemaksud, mis on enammaksude avansilised maksed, kantakse äriühingule tagasi ettemaksukontole hiljemalt järgmise majandusaasta kalendrikuu kümnendaks kuupäevaks, ehk seati ka tähtaeg, mida varasemas eelnõu versioonis ei olnud. 

Kõik need muudatused said komisjoni poolt konsensusliku toetuse. Kaks muudatusettepanekut ei saanud konsensuslikku toetust. Need puudutasid kõigepealt seaduse jõustumist, kus täpsustati sõnastust. Esialgse versiooni puhul olid tekkinud vastuolud ja vahepeal on ka mõned seadused vastu võetud, ja ei saanud kõikide komisjoni liikmete toetust. Samuti oli ka viidete täpsustamine, mis ka millegipärast ei saanud kõikide toetust. 

Järgmiselt vaatas komisjon läbi ka Isamaa ettepanekud ja otsustas, et viiest muudatusettepanekust esimesed kolm jäävad saalis arutamata. Järgmised kaks – neljanda ja viienda muudatusettepaneku – hääletas komisjon ja leidis, et neid ei arvestata, poolt oli kaks ja vastu oli mõlemal juhul kuus komisjoni liiget. 

Oli ka arutelu selles, mille kohta meil tuli kiri kinnisvarafirmadelt, kinnisvarade liidult, mis puudutas võimalust luua käibemaksuerandit, millele siis kinnisvarafirmade pöördumine [tugines]. Ja selle puhul on selline lugu – ma kohe otsin teile koha ülesse –, et juhiti tähelepanu sellele, et tarbijakaitseseaduses sätestatud lõpphinna teatavakstegemise kohustus ei laiene kinnisasjaga tehtavatele tehingutele. Seega on kinnisvarafirmadel riski maandamise võimalus sellega, et kauplejal on kohustus selgitada tarbijale asja müümisega seotud asjaolusid ja riske, sealhulgas anda infot võimalike maksumäärade muutmise kohta ulatuses, mis kauplejale pakkumise tegemise hetkel teada on. Nii et julgeolekumaksuga seotud käibemaksumäära muutmise plaani avaldas valitsus käesoleva aasta aprilli lõpus ja seetõttu ei saa olla tegemist enam väga ootamatu võimaliku tõusuga. Nii et selle tõttu leiti, et vastavat muudatust, erisust ei ole vaja teha.

29. novembri istungil tehti ka menetluslikud otsused, milleks oli ettepanek teine lugemine lõpetada: kuus liiget poolt, kaks vastu. Ja kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda, viia läbi lõpphääletus 11. detsembril: poolt oli kuus ja vastu kaks inimest.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Head kolleegid, et kuna me oleme protseduuri sees ja ettekandja on puldis, siis me jätkame küsimustega. Neid on päris palju. Urmas Reinsalu, palun!

Lugupeetav ettekandja! Minu küsimus puudutab seda, mis on seotud selle maksu sisuga, mis on argumenteeritud julgeolekumaks. Seda järgmisel aastal me näeme ennekõike selles n-ö doteeritud tekstis, et 2% käibemaksu tõstetakse, mis laekub eeldatavalt, prognoosivatavalt 113 miljonit eurot järgmisel aastal siis nii-öelda selle maksu sildi all. Ja samal ajal teie koalitsiooni esitatud eelarve eelnõuga kaitseotstarbelise erivarustuse, mille eest soetatakse moona, summad vähenevad 96 miljonit. Summa väheneb 96 miljonit eurot. Ehk samas mahus, kui te kõnelete, siin on tekst väga pateetiline, julgeolekust, kui te võtate seda maksu järgmisel aastal, vähendate te seda eelarve kirjet, mis peaks minema moonale võrreldes 24. aasta eelarves ette nähtuga. Kuidas te seda seletate? Milles siis selle maksu puhul, kus me näeme, kuidas on võimalik näha, kas see raha liigub tegelikult konkreetselt, kui me räägime moonavajadusest, selle realiseerimisele, kõige kriitilisemale võime majandusele, millele on tähelepanu juhtinud mõlemad kaitseväe juhatajad?

Aitäh! Käibemaksu tõus peaks minu ees oleva tabeli järgi tooma järgmisel aastal sisse 88 miljonit eurot. Võib-olla ma eksin. Nüüd, mis puudutab riigieelarvel olevaid ridu, siis see diskussioon tuleb meil, nii nagu me rahanduskomisjonis sel nädalal otsustasime, järgmisel kolmapäeval. Kindlasti siis saab selle üle arutleda, kui palju täpsemalt läheb. Meil on rahanduskomisjon, minnes küll selle eelnõu teemast natuke kõrvale, palunud tuua täpselt välja need summad, millised lähevad kaitseotstarbeks nii rahandus- kui ka kaitseministeeriumi poolt. Siis kindlasti saab diskuteerida ka nende üle. Aga ma võin öelda, et ma kahjuks ei ole saanud lugeda, aga nägin lihtsalt ühte väikest kirjet, mille puhul teie väitele, mis te täna siin olete esitanud, et see on ekslik, et kulutused suurenevad.

Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Julgeolek on kahtlemata väga oluline teema ja selle probleemi lahendamine nõuab raha. Küsimus on aga selles, kust seda raha otsida. Leedu on selleks kehtestanud pankade erimaksu, kuid meie valitsus on otsustanud vaesematelt raha ära võtta. Uut maksu peavad tasuma ka pensionärid ja teised madala sissetulekuga inimesed. Minu küsimus teile: miks me ei läinud Leedu teed?

Aitäh! Kõigepealt ma parandan. Julgeolekumaks koosneb kolmest komponendist. Üks on tõesti käibemaksu suurendamine, üks komponent on ettevõtete maksustamine 2%-liselt ja üks on füüsiliste isikute tulude maksustamine. Kuna julgeolek puudutab meid kõiki, siis oleks õiglane, et kogu ühiskond panustaks julgeolekusse 2% ulatuses. See ei ole väga suur summa. Ja ma arvan, et Eesti inimesed on selleks valmis, eriti kui vaadata seda diskussiooni, mis oli kevadel ja suvel, kus ausalt öeldes lausa nõuti, et julgeolekumaks kehtestataks. Ma tuletan ka meelde ühte väga levinud tõdemust, et rahvas, kes ise ei taha oma sõjaväge või armeed ülal pidada, hakkab peagi ülal pidama teise riigi armeed.

Aitäh! Andrei Korobeinik, palun!

Aitäh! Teie viimase väitega ma kindlasti nõustun. Mul on ainult selline mure, et kui ma küsisin rahandusministri käest siin puldis, kus ta esitles seda eelnõu, et kas julgeolekumaks läheb siis tõepoolest puhtalt julgeoleku valdkonda, siis ta vastas, et ei lähe, ta läheb riigieelarve augu täitmiseks ja see ongi julgeolek. Kui meil on väiksem eelarveauk, siis meil on turvalisem olla. Mul on küsimus selle maksu nimetuse kohta. Miks on selle maksu nimetus julgeolekumaks, kui ta reaalselt julgeolekuvajadustele ei ole mõeldud?

Aitäh! See maksust kogutav raha on mõeldud katmaks seda osa julgeolekuga seotud kuludest, mis ületab 2% SKP-st, mis mõned aastad tagasi, natuke rohkem kui mõned aastad tagasi, seati Eesti riigi poolt nii-öelda eesmärgiks. Sellele katet kahjuks ei olnud ja nüüd on julgeolekukulutuste vajadused suurenenud. 

Lisaks juhin tähelepanu sellele, et on märkimisväärselt suurenenud kulutused sotsiaalvaldkonnas, millele samuti ei leitud katet ja mille tulemusena ongi meil see puudujääk päris suur. Selleks, et neid täiendavaid julgeolekukulutusi teha, on vaja meil võtta nii laenu, aga on ka vajadus suurendada makse. Ja me oleme teinud ettepaneku valitsuse poolt kehtestada julgeolekumaks, mis on tähtajaline, selleks, et neid kulutusi katta, nagu ma ütlesin, selles ulatuses, mis ületab 2% SKP-st. 

Tõesti, riigieelarvesse laekuvatel summadel ei ole üldjuhul silti küljes – tulumaksul, käibemaksul –, et kuhu nad lähevad. Küll on näiteks sotsiaalmaksul, eks: see on sihtotstarbeline kindlustusmaks. Ja kuna ta on kindlustusmaks, siis on tal sihtotstarve. Ja töötuskindlustus. Teistel maksudel sellist otsest seost ei ole. 

Me võime vaadata seda pilti sellena näiteks, et kui teie annate mulle kolm eurot ja palute, et ma ostaksin teile kohvi, ja ma tahan ise ka kohvi osta, aga mul on 10eurone, siis kas ma peaksin ostma teile kohvi kolme euro eest, mis te andsite, ja enda kohvi ostma 10 euroga, mis mul endal on, või võin ma siiski võtta selle 10eurose ja osta kohvi nii endale kui teile selle 10 euro eest? Täpselt sama lugu on ka julgeolekumaksuga: konkreetne euro, mis laekub riigieelarvesse, ei pruugi sinna minna, aga ta loob võimaluse, et me saame teha julgeoleku heaks need kulutused. See on see seos ja see on päris tavaline, tavapärane seos riigieelarve tulude ja kulude vahel. Asjad laekuvad ja neid kulutatakse selleks otstarbeks, mida peetakse oluliseks ja vajalikuks. 

Antud maksu puhul peetakse oluliseks, et järgnevatel aastatel, just nimelt tähtajaliselt, korjatakse lisaraha selleks, et teha täiendavaid kulutusi julgeoleku heaks.

Aitäh! Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Palun selgitage mulle sellist asja, et te nimetate seda maksu, kus te võtate viimased rahad ära väga paljudelt inimestelt, julgeolekumaksuks. Üks on selline PR-käik: nagu kõik peavad kuss olema, sest see on ju julgeolek. Kas te olete siis julgeoleku vastu?! Ja kui meie opositsioon hakkab väitma, et see nii ei ole, siis te võite meid sildistada rahvavaenlasteks. Tegelikult neid teisi makse, mis võiks riik vastu võta, on teile Keskerakond pakkunud välja – just praegu puldis minu kolleeg pakkus välja – ja teised opositsiooniparteid ka. Aga te lähete ikkagi inimese kallale, kõigepealt vaese inimese kallale ja siis nimetate seda julgeolekumaksuks. 

Ma käin väga palju mööda Eestit ja räägin paljude inimestega ja kahjuks – kahjuks! – mulle ei ole öeldud, et valitsus oleks kas või ühe normaalse seaduse teinud. Piinlik on! Küsimus on selline, et miks te ei kasuta neid võimalusi kas või midagi inimestele paremini teha? Miks nii palju makse ja teenuste hinnale juurdepanemist on praegu valitsuses tehtud? Aitäh!

Mul on väga kahju, et te ei ole leidnud ühtegi inimest, kellega kohtuda, kes räägiks ja saaks aru sellest julgeolekuolukorrast, sotsiaalsest probleemidest, mis meil on. Tuletan meelde, et meie riigieelarve on ka ilma täiendavate julgeolekukulutuste vajaduseta väga suures puudujäägis. Kui meil on vaja teha täiendavaid kulutusi julgeolekuks, siis on tõesti ükskõik, kui riik suurendab oma kulutusi, siis on selleks finantseerimiseks on olemas mitu võimalust. Esiteks, tõsta maksu, teiseks, võtta laenu ja kolmandaks, vähendada mingeid muid kulutusi. Praegune valitsus on valinud kombinatsiooni nendest kolmest, mis minu arvates on täiesti loogiline. Ja arvestades julgeoleku tähtsust ja akuutsust, tulebki selleks spetsiaalselt kehtestada maks, et tähtajaliselt koguda teatud ajaperioodi jooksul tulu. 

Nüüd, kui rääkida teie soovitud pangandusmaksust, siis osutan sellele, et pangandusmaks või pankade kasumimaks on tegelikult olemas. Pankadel on nimelt kohustus maksta avansilist tulumaksu, mis järgmisel aastal suureneb 18%, nii et nad on juba maksustatud kõrgemalt kui teised ettevõtjad, nii et nad annavad oma täiendava panuse. 

Lisaks, kui rääkida sellest, et rünnata ühe või teise ettevõtte küllaltki suuri kasumeid – tuleb tunnistada, et Eesti pankade kasumlikkus on väga kõrge –, siis selle kõrge kasumlikkuse taga on muuseas olnud ka kõrged intressid. Teadaolevalt oodatakse intressimäärade jätkuvat langust, mis tähendab seda, et ülimalt suure tõenäosusega pankade väga suured kasumid vähenevad. Nii et võib väga hästi juhtuda, et 2026. aastal, kui me otsustaksime maksu kehtestada pankadele, et 26. aastal pankadel enam selliseid ekstraordinaarseid suuri kasumeid valdavalt ei ole. Julgeolek vajab siiski natuke paremat ettenägemist ja paremat rahastamist, kui oletuslikult seda eeldada. 

Teiseks, kindlasti ei tasu maksusüsteemi solkida, mida meil on väga palju tehtud viimase kümne-kahekümne aasta jooksul kummaliste astmeliste tulumaksude ja muude sääraste naljakate erisustega. Sellepärast et kui ühe sektori kasumis tunduvad täna liiga suured, siis võib-olla homme tunduvad teise sektori kasumid liiga suured ja siis kolmanda või neljanda omad, mis tähendab seda, et tekiks väga suur ebakindlus. 

Küll aga peaks pingutama selle nimel, et erinevates valdkondades oleks konkurents tihedam. Kahjuks tõsi on see, et panganduses või finantssektoris konkurents ei ole olnud kõige kõrgem, aga ta on minu hinnangul siiski aastate jooksul paranenud. Nii et ergutagem ja toetagem parem konkurentsi, selle asemel et edukaid ettevõtteid karistada ja hirmutada heade tulemuste saavutamise eest.

Aitäh! Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Te ütlesite, et pankade maks on juba olemas, et pangad maksavad juba avanssmaksu, et ei tohi siis neid veel lisaks karistada ja hirmutada. Aga siit paralleeli tuues: aga inimesed ka ju maksavad maksu, inimesed maksavad ju ka sedasama käibemaksu ja tulumaksu, mida te juba eelmine aasta tõstsite, aga inimesi uuesti maksustada on okei. No see ongi poliitiliste valikute küsimus. Ja nüüd tänaseks on juba teada, et pärast maksude tõstmist on maksutulude laekumine olnud oodatust väiksem. Näiteks septembrikuus oli maksutulu 43 miljonit eurot väiksem, kui planeeriti. Kui võrrelda seda maksude laekumist kas või eelmise aastaga, siis need numbrid on pea et samad. Vahepeal on ju maksud tõstetud. Tulenevalt sellest on ju ka see, mida me arutasime eelmises päevakorrapunktis, aktsiiside tõstmist järgmisesse aastasse on ära jäetud, kuna arvati, et neid laekub kokkuvõttes vähem. 

Mul on küsimus, et kas komisjon arutas seda, kas sedasama käibemaksu, tulumaksu erakorralist tõstmist ka võiks ära jätta, kuna on selline prognoos ja võimalus, et kokkuvõttes, kuna inimeste toimetulek sellest tulenevalt halveneb, ostujõud väheneb, sellest tulenevalt hakkab ka makse vähem laekuma ja niinimetatud julgeolekumaks kokkuvõttes ei tasu end suures plaanis ära.

Aitäh! Sellist küsimuse püstitust komisjonis ei olnud, komisjonis leiti, et julgeolekumaks on vajalik. Leidsid ka huvigrupid, kes oma arvamust ja seisukohti väljendasid. Ja ka erinevad Rahandusministeeriumi prognoosid osutasid sellele, et maksulaekumised siiski suurenevad järgnevatel aastatel. Jah, meil on ka võimalus jätta julgeolekumaks ära, see tähendab seda, et sellisel juhul me ei saa teha julgeolekuga seotud kulutusi planeeritud mahus, vaid sel juhul tuleks, kui me neid soovime teha, võtta laenu päris märkimisväärses osas. Ja sellega me rikuksime kehtivat seadust, mis seab meile puudujäägipiiri ette. Tuletan ka meelde, et kiiresti kasvav võlg, riigivõlg, on risk, mis hakkab pärssima ka erasektori laenuvõtmise võimekust, mis hakkab pärssima ka majanduskasvu ja võib keerulises julgeolekuolukorras, milles me oleme, mõjuda tegelikult väga halvasti just võib-olla sellisel hetkel, kus meil kõige rohkem oleks tuge aja. Üldiselt on nii, et aidata tahetakse ikkagi neid, kes ise selle nimel pingutavad. Nii et ma arvan, et on oluline, et Eesti oma julgeolekusse kõvasti ja rohkelt panustaks, arvestades neid riske, mis meil on. Ja on oluline, et seda teeks kogu ühiskond, sest siis on ühiskonnal ka tunnetus, et nad on seotud millegi olulisega. Kindlasti on inimesed, kelle jaoks võib-olla ei ole julgeolek ja turvalisus niivõrd oluline kui suurema osa, enamuse jaoks Eesti riigis. Ja kindlasti on inimesi, kes suhtuvad julgeolekusse suhteliselt ükskõikselt, ka sellesse, milline lipp lehvib Pika Hermanni tornis. Nii et see on nende vabadus. Aga mulle siiski tundub, et enamus Eesti inimesi sooviks Eesti julgeolekut parandada ja on valmis selleks ka oma tuludest mõnevõrra ohverdama. Prognoosid osutavad siiski ka sellele, et sissetulekud kasvavad, inflatsioon väheneb. Nii et tõesti, mõningates inimeste gruppides võib see maksustamine olla keerulisem või natuke koormavam, kuid loodetavasti sihukese võrdse kohtlemisega suudame me kogu ühiskonna kaasata ühise eesmärgi nimel. 

Aitäh! Andrei Korobeinik, palun!

Suur tänu! Teil on täiesti õigus selles osas, et euribor langeb ja pangamaks keskne ei too samasugust tulemust, nagu ta oleks toonud siis, kui te oleksite koos kolleegidega Reformierakonnast toetanud meie eelnõu eelmisel aastal. Aga kuna te seda ei toetanud, siis sellega tekkis pool miljardit auku ... Ja ka selles mõttes on teil õigus, et see julgeolekumaks ei lähe julgeolekusse, ta läheb, nagu te mainisite, näiteks sotsiaalkulude katteks. Aga mul on küsimus, kas võib-olla tasub siin lõpuni olla aus ja pakkuda ikkagi sellele maksule teine nimetus, näiteks Reformierakonna ebakompetentsuse maks. Võib-olla teil on mõni parem variant. No julgeolekumaks on ikkagi vale, mida me siin üritame inimestele parlamendis pakkuda. Ma arvan, et see lihtsalt ei ole viisakas rahva suhtes. Kas te jagate minu arvamust või …

Aitäh! Aeg!

… te ikkagi olete sellel seisukohal, et julgeolekumaks läheb täpselt julgeoleku tagamiseks?

Aitäh! Natuke segane oli teie seisukoha väljendus siin, mõtteid oli väga palju. Ma leian, et julgeolekumaksu kehtestamine on õige samm ja Eesti ühiskond on seda mõistnud ja seda soovinud. Julgeolekumaks tähendab seda, et me ei saa maksustada ju julgeolekut, see tähendab seda, et maksustada saab ikka kas vara, saab maksustada tulusid või ka käivet – kolm asja, mida saab maksustada. Siin ongi valitud käibe ja tulude maksustamine. Me ei saa maksustada julgeolekut kui sellist, midagi tuleb kuskilt saada. Inimesed on seda nõudnud sel aastal päris pikalt ja päris korralikult ja põhjalikult. 

Ja veel kord selgitan. Julgeolekumaksu vajadus tuleneb sellest, et Eesti julgeolekukulud on kasvanud 2%-lt peaaegu 4%-ni. See on märkimisväärne summa. Selle summa … Julgeolekumaksust laekuvast ei piisa tegelikult selle katmiseks. Me riigina peame endiselt võtma laenu, me peame ka kokkuhoidu tegema ja kulusid kärpima. Nii et kõike tuleb teha ja seda ka tehakse.

Aitäh! Urmas Reinsalu, palun!

Proua Lauri, ma avaldan lugupidamist teile väga tugeva huumorisoone puhul, mida te olete väljendanud siin mitmes seisukohas, öeldes seda, et maksusüsteemi ei tohi solkida, maksusüsteemil on vajalik turvalisus, stabiilsus tagada. Ma kardan, et kõikide nende osundustega lähevad need initsiatiivid vastuollu.

Rääkides julgeolekust, ma tuletan meelde, et see valitsus poolteist aastat passis moona hanke küsimuses, mida Kaitseväe juhataja nõudis. Ka nüüd ei ole realiseeritud seda või asutud realiseerima täies mahus. Minu küsimus teile puudutab seda, et te räägite, et rahvas toetab seda. Avaliku arvamuse uuringutes ma ei näe mingit toetust käibemaksu, pensionide täiendavale, tulumaksu täiendavale tõusule. Eelnõu seletuskirjas öeldakse, et tulenevalt eelnõu kiireloomulisusest ei ole seda esitatud kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks. Punkt. Mis rahvale te tuginete? Ma olen rääkinud pensionäride ühenduste liiduga, lasterikaste perede, maksumaksjate esindajatega. Nimetage mulle palun need subjektid, kes nõuavad niisugust kaskaad maksustamist, mille legitiimsuse te olete seadnud selleks asjaks voorusena, et te teete seda rahva survel. Andestust.

Aitäh! Te suutsite esitada lühikese ajaga sisuliselt kolm väidet. Korrektne oleks piirduda alati ikka ühega, siis on võimalik sisukamalt vastata. Ei, ma ei hakka vastama ainult ühele, kuna tegemist on märkimisväärses ulatusest teie isiklike väidetega, millega ma ei nõustu. 

Esiteks tuletan meelde, et selle aasta alguses tegelikult juba, vist oli juba eelmisel aastal, hakati ajakirjanduses, avalikkuses, väga paljud erinevad inimesed, ettevõtjad … Ma väga vabandan, mul tõesti ei ole nimesid, aga väga lihtsa guugeldamisega leiate te ilmselt need üles. Minul guugeldamiseks praegu ei ole võimalust ja ma ei peaks seda tegema. Kuna teil on see huvi, siis te võiksite seda teha. (Hääl saalist.) Seda on teinud mitmed ettevõtjad ja nad on toetanud seda ja see asjaolu näiteks tuleb välja ka selles, et kooskõlastamise või eelnõu menetlemise käigus tulid arvamused kaubandus-tööstuskojalt, advokaadibüroolt Eversheds Sutherland Ots&Co, Heureka Tax & Legal OÜ-lt, Eesti Tööandjate Keskliidult, Eesti Kaupmeeste Liidult, Eesti Ametiühingute Keskliidult, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuselt, näiteks. Aga minu arvates kaubandus-tööstuskoda, tööandjate keskliit ja ametiühingute keskliit ja kaupmeeste liit esindavad päris suurt osa ettevõtjatest. Nendel ei olnud selle vastu midagi. Mitte keegi arutelude käigus ei väitnud, et nad ei soovi julgeoleku jaoks maksu kehtestamist. See on nii. (Urmas Reinsalu räägib saalist.) Meil ei ole praegu see diskussiooni koht, ma väga vabandan. (Juhataja helistab kella.)

Maris Lauri, palun jätkake! 

Ma tõesti sooviksin. Kui ma vastan küsimusele, siis ma saaksin vastata, mitte siin pidada diskussiooni, mis on minu arvates lugupidamatu ka teiste Riigikogu liikmete suhtes. 

Mis puudutab moona hanget, siis ilmselgelt võiks teada pikaaegne Riigikogu liige ja pikaaegne poliitikas olnud ja ka kaitseministri ametit pidanud inimene, välisministri ametit pidanud inimene, et moona hanked ei toimu päevapealt, need tuleb ette planeerida. Ja need on planeeritud, nendeks on ka vahendid leitud ja neid tehakse. (Urmas Reinsalu räägib saalist.)

Urmas Reinsalu, las Maris Lauri lõpetab.

Ma saan aru, et sa oled ja proovid sihilikult olla minu vastu lugupidamatu. Mina proovin olla lugupidav sinu vastu. Aga see on väga häiriv. 

Ühtegi hanget ei saa teha päevapealt, neid planeeritakse. Me teame ka seda, et vajadus ja soov osta erinevaid, mitte ainult laskemoona, ka muid julgeolekuga seotud kulutusi teha, on väga märkimisväärne mitte ainult Eestis, vaid ka Euroopas laiemalt, kogu maailmas. Ja see tähendab seda, et need tootjad, kellel osadel muideks ei ole võimsused rakendatud, võtab aega, ei ole võimelised kogu seda soovi ja kogu seda paletti koheselt rahuldama. Tuletan meelde, et juba, vist oli 2021. aastal tegi tollane valitsus esimesed ostud, mille puhul siin Riigikogus tollal opositsioonis olijad väga kriitilised olid, aga nagu selgus, oli see väga ettenägelik samm, mille tulemusena me saime moona ja vahendeid enne, kui Venemaa alustas täiemahulist sõda Ukrainas. Enne kui väga paljud teised riigid hakkasid ka julgeolekukulutusi suurendama, sealhulgas ka sõjalisi hankeid tegema. Nii et meil oli see samm tehtud ja me teeme seda edasi, nii nagu on räägitud. Aga tõesti, mina ei tegele hangete korraldamisega, nii et võib-olla oleks tark teil pöörduda kaitseministri poole ja rääkida sellel teemal. Nii palju, kui mina olen kaitseministriga vestelnud, siis need hanked tulevad, need on planeeritud ja on olemas konkreetsed põhjused, miks mõnda asja ei saa teha nii kiiresti, kui võib-olla sooviks. 

Ja nüüd, mis puudutab maksusegadust. Minu arvates on kaks kõige suuremat ja kõige rumalamat maksuotsust tehtud Isamaa algatusel. Esimene oli see, millega võeti omavalitsustelt tulubaas sellega, et maamaksule kehtestati kodualuse maa maksuvabastus, mille tulemusena omavalitsused olid sunnitud viima maksumäärad maksimaalsele tasemele, sealhulgas ettevõtetele. Ja teiseks, kindlasti ka astmelise tulumaksu kehtestamine viisil, mis nõudis kindlasti olulist ajalist pingutust.

Aitäh! Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea juhataja! Teid ma peaks kõigepealt tunnustama, et te olete julge daam, kes tuli siia vastama ebamugavatele, pehmelt öeldes, küsimustele. Väga julge olete! Maamaksust mõni sõna ka. Kui te lõpetasite sellega, siis ma jätkan. Maamaksuga on ka korralagedus. Jah, tõesti, omavalitsused pidid tõstma oma määrasid seetõttu, et riik paneb kogu aeg kohustusi peale. Samas, aasta tagasi selle ümberkorraldamisega, ma ei tea, kelle eksitus see oli, siis Viimsi vald, Maardu linn ja Lääne-Harju vald kaotasid seal tuhanded ja tuhanded eurod ja need siiamaani on mitte täies ulatuses tagastatud, ja see maamaksust. 

Aga mul on küsimus. Aega rohkem ei ole. Te rääkisite ka laenukoormusest. Tegelikult meie laenukoormus, Eesti riigi laenukoormus on madal, on teine koht tagant. Ja see Reformierakonna dogma, et laen on võõra oma, see on juba ajalooline värk. Siis, kui ta oli seotud kullaühikuga, siis oli tõesti nii, aga praegu võtab terve maailm laenu. Miks Eesti riik ei võtaks laenu, et vähendada inimeste maksukoormust?

Aitäh! Esiteks, ma kindlasti osutan sellele, et kokku keeratud segaduste likvideerimine on alati keerukam ja see võib tuua kaasa ka ebameeldivaid, ebamugavaid olukordi. See puudutab ka maamaksu. Ja see puudutab ka teisi olukordi. 

Mis puudutab laenu võtmist, siis oma finantstausta tõttu ja pikaaegse kogemuse tõttu finantssektoris tean ma seda, et laenuandjad ei vaata mitte üksnes laenutaset, vaid väga palju teisi elemente, sealhulgas ka – ma ei räägi mitte ainult eraisikutele või ettevõtetele laenu andmisel, vaid ka riikidele – vaadatakse potentsiaali, kuidas tulevikus seda laenu ollakse võimelised tagasi maksma. Ehk kui maksutulud on püsivalt ja konstantselt allapoole tehtavaid püsikulutusi, mis kahjuks on Eesti olukord praegu, siis valmisolek laenu andmiseks kipub vähenema. 

Teine element, mida alati vaadatakse, on see, kui kiiresti laen kasvab. Sellest tulenevalt on näiteks seatudki see piirang, et eelarve puudujääk ei tohiks olla üle 3% SKP-st, et see võlg ei kasvaks liiga kiiresti. Me oleme võtnud selle maksimaalse. Nii et me võtame laenu, me maksame, aga ei saa elada lõpmatuseni teiste inimeste, teiste raha pealt. Tuleb ka ise teha, ise maksta, sest muidu jõuame sellesse olukorda, et tulevad võlausaldajad ja siis hakkavad nemad ütlema, mida tuleb teha. Ma küll ei tahaks sellisesse olukorda jõuda.

Aitäh! Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, austatud ettekandja! Mina küll ei tunneta ühiskondlikku nõudlust Eestis käibemaksu tõstmiseks ja tulumaksu tõstmiseks ja nii edasi, ja nimetada seda siis julgeolekumaksuks. Aga kogu see maks on siit nurgast ja sealt nurgast keskpõrandale kokku ja meie maksusüsteemi ta kuidagi ei korrastada ja stabiilsust ka ei loo. Ja sellega seoses on väga palju etteheiteid tehtud opositsioonipoliitikute poolt, aga mina olen kohtunud ka ettevõtjatega ja tavaliste inimestega. See maks ei pruugi minna üldse kaitsekulutusteks, vaid et see on eelarve aukude lappimiseks ja läheb hoopis erinevateks kulutusteks. Ja kui see nii on, siis sellega me õõnestame usaldust riigi ja riigikaitsetahte vastu. Ja selles kontekstis on minule küll arusaamatu ja küsimus ongi, miks te ei toetanud Isamaa ettepanekut, et see maks võiks olla sihtotstarbeline. See oleks aus, läbipaistev ja võtaks maha kõik need süüdistused ja etteheiteid. Miks ei võiks olla see maks sel juhul sihtotstarbeline?

Aitäh! Maksude sihtotstarbelisusel on teatud riskid. Esiteks, kui me vaatame just nimelt maksupoliitiliselt ja teoreetiliselt, siis selline sihtotstarbelisus tekitab ühelt poolt eelarvesse jäikust, mis võib-olla ei ole alati kasulik. Ma räägin sellest üldisemas mõttes. Antud juhul lisaks on täheldatud seda, et väga jäigalt seotud tulude ja kuludega seotud olukorras võidakse kulutusi mitte väga põhjalikult kaaluda. Selline lähenemine on mõningates oludes soodustanud vastutustundetut kulutamist. Nii et selline mõistuspärane lähenemine, et katta need kulutused, tõesti julgeoleku heaks tehtavad kulutused. 

Ma osutasin, kui ma ei eksi, siis Isamaa poolt tehtud ettepanek oli minu arvates – ma vaatan igaks juhuks üle, et ma ei eksiks –, aga see oli piiritletud üksnes moona varu soetamisega. Meil on vaja teha ka muid kulutusi julgeoleku jaoks. Liialt kitsalt piiritletud olukord oli see. (Saalist hõigatakse, et ei ole, ja veel midagi.) Siin on, mina küll loen seda muudatusettepanekut. (Lappab pabereid.) See on väga selgelt seal minu arvates kirjas, näete: korraldada aastatel 2025–2028 Eesti riigikaitsesse täiendava moonavaru soetamiseks 1,6 miljardi euro investeerimine. See on täpselt öeldud, et moonavaru soetamiseks. 

Meil on vajadus ka muudeks kulutusteks, mitte ainult monovaruks. Selline piirangu seadmine ei tundnud mõistlik. Seda enam, et aja jooksul ja vaadates ka seda, vähemalt nii olen mina kaitseministri ja kaitseväe seotud isikutega aruteludest aru saanud, ollakse valmis ka selleks, et kui tekivad uued tehnilised lahendused või uued võimalused, ja ka vaadates seda, kuidas Ukrainas sõditakse, võib-olla tuleb ajas mingisuguseid asju muuta. Selline teatud paindlikkuse säilitamine on oluline.

See, et kogutud maks liiguks tõesti julgeolekusse, on teatud mõttes ka Riigikogu ülesanne. Meil on, ma osutan sellele, et selle maksu kehtestamise ajend on see, et katta kulutusi, mis lähevad üle 2% SKP-st, aga ta ei kata kõiki neid kulutusi. Me paratamatult kulutame ka laenuraha ja ka muud maksuraha selleks, et neid julgeolekualaseid kulutusi teha – täiendavaid kulutusi, mis on 2%-st enam. Siis tulebki jälgida seda, et need kulutused tehtaks. Nad ei pruugi, nagu me teame, hanked võivad aastate lõikes nihkuda aeg-ajalt. Siin oli vist eelmise ja selle aasta ülemineku juhul oli nii, et midagi ei jõudnud Eestisse nii-öelda vana aasta sees, vaid jõudis järgmise aasta alguses. Sellist paindlikkust me peame siiski ka julgema aktsepteerida. 

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Vabandust, kui ma kordan võib-olla mõne küsimuse, mis on juba olnud, aga mina vastust sellele küsimusele pole siiamaani saanud. Kuna see julgeolekumaks jääb kehtima aastani 2028, siis küsimus ongi see, miks just 31. detsembrini 2028? Esiteks, miks ei saanud seda teha niimoodi, et siis järgmiseks aastaks eelarves olemas ja siis juba vaadates nagu julgeolekuolukorrale otsa ja siis otsustada, kas ülejärgmiseks aastaks eelarvesse panna seda või mitte, äkki julgeolekuolukord läheb paremaks? Või siis teil on mingid konkreetsed andmed selle kohta, et meie julgeolekuolukord ongi keeruline aastani 2028 ja sealt juba läheb paremaks? Või millega on see otsus tingitud?

Aitäh! Palju räägitud Kaitseväe juhataja sõjaline nõuanne ja ka muud sellised diskussioonid Kaitseväe arendamise kohta, sealhulgas ka NATO-liikmelisusega seotud programmid näevad ette, et me teeme teatud kulutused mitte ainult järgmisel aastal, vaid ka järgnevatel aastatel. Nii et selle tõttu on selliseid täiendavaid kulutusi vaja teha mitte ainult 2025. aastal, vaid 2026., 2027. ja 2028. aastal ja tõenäoliselt võib-olla ka 2029. ja võib-olla 2030. aastal. Aga see läheb juba nii kaugele, et selleks ajaks peaks selguma ka see, kas me suudame oma eelarve viia sellisesse seisu, et me saame muudest maksutuludest, olgu see siis käibe‑ või tulumaks, tuludest katta need täiendavad sõjalised või julgeolekualased kulutused. Ja kindlasti on küsimus ka selles, et 2027. aastal toimuksid Riigikogu valimised ja siis Riigikogu uuel koosseisul on võimalus otsustada, kuidas edasi minna erinevate kulutustega riigieelarvest, sealhulgas ka julgeolekualaste kulutustega ja nende kulutuste katmisega.

Aitäh! Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Võib-olla sa täpsustaksid, et kõik saalis olijad ja kuuljad täpselt saaks teada, kui palju siis julgeolekumaksuga planeeritakse igal aastal raha kokku korjata.

Aitäh! Pean tunnistama, et ma ei suutnud, ei suuda sellest küsimusest aru saada, kui julgeolekumaks on mõeldud täiendavate tulude saamiseks, mis tähendabki seda, et sellega kokkuhoidu ei tehta. Riigieelarveliselt … (Aivar Kokk täpsustab kohalt.) 

Olenevalt aastast. Järgmisest aastast – ma loodan, et see tabel mul on õige –, kui hakkab kehtima poolest aastast täiendav käibemaksu suurendus, on 88 miljonit. Ja järgmistel aastatel 742, 742, 780, kokku 2 miljardit, 2,4 miljardit jämedalt võttes. Nii et see on see prognoos, mida on tehtud. Ehk 2,3 … Jah, vahel öeldakse, korrektse ümardamisreegli järgi peaks olema 2,4, sest see on 2,35, mis tabel näitab. See on päris märkimisväärne summa, mis jaotub mitme aasta peale ja peaks võimaldama teha vajalikke hankeid. Tõesti, 2025. aastal tehtavad julgeolekukulutused tuleb katta muudest eelarve tuluallikatest, aga 2026., 2027., 2028. aastal peaks olema sellest vähemalt osaliselt abi.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Üks poliitika suurkuju on öelnud sellise lause, et kõige suurem kaitsetagatis on see, kui selle riigi inimestel on selles riigis hea elada. Ma arvan, et te ei vaidle sellele vastu. Aga küsimus on praegu selles, et vaadates kogu seda maksurallit, ja nüüd järjekordne julgeolekumakse, ja nii edasi: kas selle taustal on Eesti inimestel hea elada selles riigis, Eestis? Mina arvan, et ei ole, sest ma ei tea ühtegi inimest, kes ütleb, et see poliitika, mille maksu osa te ajate, oleks normaalne ja õiglane. Ja paljud on öelnud ka seda, et nad ei kavatsegi Eesti eest sõdima hakata. Mu küsimus on see, et mida te arvate sellest, et kas raha üksi tagab Eesti kaitse või selleks on vaja ka kodanike tahet?

Aitäh! Teil oli hästi palju väiteid, seisukohti, küsimusi, aga ma proovin vähemalt mõnele neist vastata, nii palju, kui ma aru sain, mida te soovisite teada saada. Esiteks on mul väga kahju, et te ei ole kohanud inimesi, kes sooviksid Eesti riigi kaitsmist, ja tundub, et teil on väga palju inimesi, kes ei soovi Eesti riigi kaitsmist. Tõsiasi on see, et nagu ma ka alguses siin ühele teisele küsimusele vastates osutasin: riik ja kodanikud, kes ei ole valmis omaenda sõjaväge ülal pidama, hakkab peagi ülal pidama teise riigi sõjaväge. Aga tõesti, igal inimesel on vabadus tahta ja soovida erinevaid asju. Selgelt on teie tutvusringkonnas ka neid inimesi, kelle jaoks Eesti riik ei ole selline väärtus, ja Eesti riigi iseseisvus nii suur väärtus. Minul õnneks selliseid tuttavaid ei ole. 

Teine teema ja küsimus, või nii palju, kui ma aru sain, eks, et mis on oluline selleks, et riik püsiks. Neid elemente on hästi palju. Lihtsalt, ma vabandan, et ma olen natukene isiklik. Olles suhelnud oma lähedaste inimestega, kes on elanud üle teise ilmasõja, mõned neist isegi nägid esimest ilmasõda, vabadussõda, elasid üle ka Nõukogude aja, siis minu arvates oli üks kõige olulisem asi, mistõttu nemad pidasid vastu ja mistõttu ka eestlus pidas vastu, kõik need ajad, oli see, et inimestel oli usk ja nad ei kartnud. Nad julgesid olla, julgesid tegutseda ja leida neid võimalusi. Nii et ma arvan, et see on kõige tähtsam.

Helir-Valdor Seeder, palun! 

Aitäh! Austatud ettekandja! See muudatusettepanek, mille üle me diskuteerisime, võimaldab küll kaitsekulutustesse laiemalt investeerida, mitte ainult moona soetuseks. Kui te loete, siin on just, et riigikaitseinvesteeringuteks, et täita ja nii edasi. Nii et sealhulgas siis loomulikult, et täita see 1,6‑miljardiline investeering. Aga nagu te ise siit puldist äsja vastasite, et plaanitud on kokku koguda 2,4 miljardit. Nii et see võimaldab teha ka muid riigikaitsekulutusi. Aga nüüd te vastasite ja rääkisite teooriast, mis puudutab sihtotstarbelist kasutamist. Selle teooriaga ma olen teiega väga nõus, et paindlikkus väheneb. Aga selle konkreetse maksu puhul ei ole eesmärk mitte paindlikkus, vaid just et see läheks sihtotstarbeliselt riigikaitsekulutusteks praegu, ja nii on seda ka avalikkusele esitatud. Ja kas ma saan õigesti aru, et seadus võimaldab jätkuvalt ikkagi seda riigikaitsemaksust laekuvat tulu katta riigieelarve aukude lappimiseks ja nii see ongi ka mõeldud?

Aitäh! Julgeolekumaksu eesmärk on koguda tulusid, maksutulusid, katmaks täiendavaid julgeolekukulusid, mis ületavad 2% SKP‑st. See on see põhjendus, miks see maks on ette pandud ja miks ta kehtestatakse. Loodetavalt see kasutatakse just nimelt sellel otstarbel, nagu ma ka enne selgitasin, siin on kindlasti ka Riigikogul oma roll, ja et ta ei läheks muudeks asjadeks. Aga nii nagu ma ka siin päris alguses, diskussiooni alguses osutasin, siis igal maksueurol ei ole alati silti küljes ja võib-olla ei peaks panema raha alati erinevasse kümnesse potti, kus haldamine võib olla keeruline, võib-olla vahel on mõistlikum hoida ühes potis, aga pidada meeles, et selles ühes suures potis on üks võimalus ja tuleb kasutada just nimelt selleks asjaks. Jah, ma tean, kui tuua paralleele, siis väga paljud inimesed näiteks oma kommunaalkulude katteks, et saavad palga kätte, panevad kommunaalkulud kohe kõrvale või laenumakseteks raha kõrvale eraldi konto peale. See on kindlasti üks viis. Väga paljud inimesed ei vaja seda kõrvalepanekut. Ma loodan, et Eesti riik on piisavalt täiskasvanud, et ei pea niimoodi eraldi kontot selleks pidama, vaid suudab oma eesmärkidest ja sihtidest kinni pidada ka ilma konkreetse nii-öelda konto olemasoluta. Aga kahtlematult, teie muudatusettepanek tuleb saalis arutusele ja seda on võimalik ka hääletada. Nii et eks siis paistab, kuidas Riigikogu enamus sellesse asjasse suhtub.

Aitäh! Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Mind jäi ausalt öeldes painama üks teie lause, kus te ütlesite, et see julgeolekumaks on selline maks, mida inimesed mitte ainult on valmis maksma, vaid lausa soovivad maksta. Ja kuna mul on hästi keeruline uskuda seda, et inimesed väga soovivad makse maksta lisaks sellele, mis nad maksavad juba Eesti riigis, ja ausalt öeldes igasugused küsitlused näitavad vastupidist, et inimesed tegelikult ei ole väga rõõmsad selle üle, et meil maksud kogu aeg tõusevad või siis ilmuvad kuskilt ka uued maksud, nagu näiteks automaks või seesama julgeolekumaks, siis äkki teil on mingi konkreetne näide, et kes on need inimesed, kes seda väga soovivad maksta.

Aitäh! Jah, maksudega ja riigi suhetega on inimeste … Tihti ongi see olukord, et makse ei taha keegi maksta, aga riigieelarvest raha tahavad kõik saada. See on kahjuks väga valdav meeleolu, mõtlemata sellele, et kuidagi peab see raha sinna riigieelarvesse ka saama. Ja tõsiasi on see, et ma olen kohanud ka kõrgharitud inimesi, kes leiavad, et eks riigieelarvesse raha jõuab sealt seina seest kuskilt, et see ei ole mitte maksumaksja raha, vaid midagi muud ja see tuleb kuskilt ma ei tea kust kohast. Aga tõsiasi on see, et selleks, et riik saaks teha kulutusi, peaksid tal ka tulud olema. Ja riigi tuludeks on maksud. 

Tuletan meelde, et laen ei ole tulu, vaid laenu võetakse selleks, et katta kulutusi, mis ületavad tulusid. See on majandusteoreetiline finantsraamatupidamislik põhialus, põhiteadmine. Nii et kui kellelegi see on üllatus, siis kurb küll. Siis võibki olla raske näiteks ka riigieelarvest arusaamine. Nii et laen ei ole iseseisev tulu, laen on vahend, millega kaetakse kulutusi, mida jooksvatest tuludest ei suudeta katta. 

Ja vahetevahel on väga mõistlik suuremate investeeringute puhul või ootamatute kulutuste puhul seda teha. Aga üldiselt peaks püüdma hoida muid kulutusi, jooksvaid kulutusi ikkagi maksutuludega kaetud. Kahjuks Eesti seda juba mõnda aega ei tee. Eks see ongi see olukord, et väga tahaks ka, et ei maksaks nii palju makse, aga samas tahaks julgeolekut parandada, samas tahaks pensione maksta, tahaks õpetajatele palka maksta, tahaks igasuguseid asju teha. Selleks peab kuskilt maksutulu sama. 

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! See väide on küll meelevaldne, et kui seda julgeolekumaksu ei toetata, siis me ei taha Eesti julgeolekut kindlustada. Pigem see uue maksu kehtestamine näitab seda, et Reformierakonna juhitud valitsus ei ole suutnud eelnevalt makse kokku koguda ja ettevõtlust ainult piiratakse ja kägistatakse. Aga ma läheksin selle seaduseelnõu juurde, täiesti uue seaduseelnõu juurde. Tuletame seda meelde, see ei ole mingi muu, vaid see on täiesti uus maks. Maksumaksjad, siin on neli nimetust ära toodud. Ma küsiksin selliselt, et kõik tahaksid panustada julgeolekusse, maksta. Millise rea alla on võimalik paigutada selliseid ettevõtjaid, tegelasi nagu füüsilisest isikust ettevõtjad. Kus rea pealt nemad saaksid anda oma panuse Eesti riigi julgeolekusse?

Aitäh! See on esimene rida: residendist füüsiline isik, nii nagu füüsilisi praegu maksustatakse. Tuletan meelde, et FIE-d maksavad ka praegu tulumaksu. Nii et nad on seal, lahendatud on ka küsimus nendega, kellel on näiteks ettevõtluskonto või muud tulu võimalused. Nii et uskuge, kõik on kaetud! Aitäh!

Aitäh! Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Eks teada on ju see, et kõik need maksud tõstavad maksukoormust, ja eks need protsendid on ka välja toodud. Aga see, et need maksud, eriti ju tarbimismaksud, hakkavad edaspidi moodustama päris suure osa meie maksutuludest, on ju iseenesest probleem, ja eelkõige see puudutab ju neid inimesi, kes saavad väiksemat või keskmist sissetulekut. Rahandusminister ütles, et temale meeldivad tarbimismaksud ja tema toetab neid. Ma tahaksin teie käest küsida, kas teie ikkagi toetate rohkem tarbimismaksu, varamaksu, või siis …? Ja lisaks ma küsiks maksuküüru kohta. Siin tehti otsused, või on menetluses, et maksuküüru kaotamine küll tahetakse edasi lükata. Aga kas teie arvates oleks võinud seda ikkagi teha juba järgmine aasta?

Aitäh! Minu arvates on parim maksusüsteem selline, kus on mõistlikult tasakaalustatud erinevad maksud.

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Enne, kui me läheme läbirääkimiste juurde, on kaks küsimust istungi läbiviimise protseduuri kohta. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Me oleme sattunud ausalt öelda väga pöörasesse olukorda. Arutletav eelnõu on karjuvas vastuolus kodu‑ ja töökorra seadusega ja ei võimalda meil sellest tulenevaid protseduure ellu viia. Nimelt on Isamaa kolm muudatusettepanekut rahanduskomisjonis jäetud lihtsalt läbi vaatamata ja ei ole kantud muudatusettepanekute loetellu, nii et meil ei ole võimalik siin ka nende ettepanekute poolt hääletada, kuigi need ettepanekud, kolm tükki, mis on välja jäetud, vastavad kodu‑ ja töökorra seadusele kohe absoluutselt igati. Ja see põhjendus, Riigikogu esimehena, ma usun, te olete elementaarsete kodu‑ ja töökorra seaduse sätetega kursis ja tunnete seadust, põhjendus, miks siis on jäetud nad tabelisse kandmata, on, et säiliks algne eelnõu kontsept ja et need ei ole kooskõlas vastava eelnõu eesmärgiga. Kas te kujutate ette nüüd, kui näiteks siia tuuakse nüüd tulumaksuseaduse tõstmine ja eesmärk on, et tulumaksuseadust tõsta 2 või 4 või 6%, ja siis esitatakse muudatusettepanek, mis on selle eesmärgiga vastuolus, et jääks senine tulumaksuprotsent, või oh, ei, lausa vähendataks? Kõiki selliseid ettepanekuid on siiamaani menetletud ja need on täiesti seaduslikud. See on absurdne põhjendus, mida siia on rahanduskomisjoni poolt toodud ja räige kodu‑ ja töökorra seaduse rikkumine. Samal ajal on kantud meie muudatusettepanek nr 1, kus on ettepanek, lugege palun: eelnõust jäetakse välja §‑d 4–22, ja see vastab, see vastab justkui rahanduskomisjoni arvamuse kohaselt siis eelnõu eesmärgile, kus kogu eelnõu, sisuliselt on ettepanek tehtud, tühistada. Mis toimub?

Ja minu ettepanek teile on mitte ainult küsimuse vormis. Kõigepealt küsimus, kas te jagate seda, et kogu see rahanduskomisjoni langetatud otsus ja põhjendused on kodu‑ ja töökorra seadusega vastuolus, on mul küsimus. Ja teiseks ettepanek, et me saame selle eelnõuga ikkagi edasi minna siis, kui meie kolm muudatusettepanekut on korrektselt kantud muudatusettepanekute loetellu, nii nagu kodu‑ ja töökorra seadus seda ette näeb ja me saame seda menetleda vastavalt kodu‑ ja töökorra seadusele. Aitäh!

Aitäh! Mina, kuulates komisjonipoolset ettekandjat ja vaadates üle ka selle, kuidas komisjon on põhjendanud oma samme, pigem nõustun komisjonipoolse ettekandjaga, kes leidis, et selliselt toimides on rahanduskomisjon toiminud õiguspäraselt. Ma korduvalt olen ka siin rõhutanud, et komisjonide enesekorraldusõigus on väga suur ka nendes küsimustes, mis puudutavad eelnõude menetlemist. Antud juhul mul ei ole küll siin istungi juhatajana mitte mingisugust põhjust arvata, et komisjon oleks siin selles küsimuses eksinud. Seda enam, et me kuulsime ka proua Lauri väga selgeid põhjendusi selle kohta, miks komisjon ühe või teise otsuse tegi. 

Urmas Reinsalu, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

Austatud istungi juhataja! Eks see on tegelikult ju muidugi naljakas moment. Te kardate Isamaa ettepanekuid nõnda, et te ei julge neid tuua saali hääletusele. Kuid ma siiski väljendan selles mõttes nõutust, et me loome väga põhimõttelise pretsedendi, see on esimest korda, ma arvan, selle, noh, vabanemisjärgse – ma ei tea, kuidas Pätsi ajal oli –, parlamendikultuuri, kus põhjendus selle kohta, ja on selge, et ju konkureerivad erinevad parteid erinevate käsitluste lahendustega mingitele teemadele. Me oleme esitanud ettepaneku selgelt tulumaksuseaduse muutmise kohta. Selgitus, miks komisjon ei luba tuua Isamaa ettepanekut saali hääletusele, on see, et, tsiteerin: "Eelnõu tuum on leida täiendavaid vahendeid uue maksu kehtestamise näol," jätkan, "kõnealused Isamaa muudatusettepanekud ei ole suunatud eelnõus pakutud maksu täpsustamiseks ega muutmiseks viisil, et säiliks eelnõu algne kontsept." Ja see tähendab, et tegelikult sellise tõlgendusega me jõuame praegu olukorda, et kõik nii-öelda valitsuse vastalised muudatusettepanekud, mis sisuliselt muudavad valitsuse esitatud eelnõu kontsepti, ei kuulu parlamendisaalis hääletamisele. Ma tahan nentida, et see on absoluutselt vastuvõetamatu kodukorra seaduse tõlgendamine. Seda ei ole võimalik ka kohtulikul teel vaidlustada, niisuguset asja, et komisjoni otsust eraldivõetuna välja lülitada. Ja ma saan aru, et te olete tahtlikult valinudki nüüd selle tee. Aga see suu kinni toppimine, et teil ei ole piisanud sellest, et te parlamendi nii-öelda tavapärase protseduurilise menetluskorra olete lukku pannud, nüüd te tahate ka lukku panna, et sisuliselt ei ole lubatud esitada muudatusettepanekuid, mis valitsuse eelnõu kontsepti muudaksid, olgugi et nad puudutavad täpselt seda seadust selles reguleerimisesemes, mida me praegu siin käsitleme.

Ja minu ettepanek teile, te ütlesite, et te olete, piirdusite või aktsepteerite komisjoni ettekandja seisukohti, ma mõistan seda, ma oleksin isegi üllatunud olnud, kui te oleks midagi muud väljendanud. Aga mul on ikkagi küsimus teile, ma tahaksin nõu küsida, kuna see on väga oluline meie parlamendi edasiseks tööks. Ma saan siis õieti aru, härra istungi juhataja, et Hussari juhitavas Eesti parlamendis tulevikus opositsioon ei tohi esitada valitsuse seaduseelnõudele muudatusettepanekuid, mis ei säilita eelnõu algset kontsepti, kuna see on sõnasõnaline tsitaat praegu rahanduskomisjoni tekstist. See tähendab, et see on meile tulevikus keelatud, ma saan aru. Kui te praegu ütlesite, et te olete nõus …

Hea kolleeg! Ma ei lasku sellesse diskussiooni väga-väga põhjalikult, sellepärast et antud juhul on see sisuline arutelu praegu toimumas, siin on ees veel läbirääkimised, kõik osapooled saavad oma seisukohti täpsustada, ja tõenäoliselt me näeme siin ka veel päris mitut ettepanekut, mis on seotud selle eelnõu katkestamisega. Antud juhul mina toon küll välja selle, et väga selgelt on komisjonipoolne ettekandja väljendanud komisjoni seisukohti, ja teinud seda põhjendatult. Minul istungi juhatajana ei ole praegu mitte mingisugust alust võtta mingisugust teistsugust seisukohta kõikides nendes küsimustes, mida te siin praegu välja toote, seda enam, et kogu see arutelu toimub vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele. Helir-Valdor Seeder, palun küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Aitäh! Jah, mul on kaks märkust ja tähelepanekut. Hea kolleeg, ka mina olen sealt puldist Riigikogu istungeid juhatanud. Ja see, kuidas käsitletakse protseduurilisi küsimusi, on ka täiesti ebakorrektne ja, ma ütleksin, suunatud pigem opositsiooni vaigistamisele, mitte Riigikogu töö korraldamisele ja diskussiooni loomisele. Praegu on väga hea näide. Varasemalt te ütlesite, et te saate oma küsimustele vastuse komisjoni ettekandjalt, aga te ei andnud meile sõna. Me panime varakult oma protseduurilised küsimused sisse, kui komisjoni ettekandja oli siin puldis. Te meelega hoidsite meie protseduurilised küsimused kinni, et neid ei saaks esitada siis, kui selleks on aeg ja asjakohane oleks olnud. Lasite ettekandja ära ja nüüd viitate, et te usute komisjoni. Me saaks ka komisjoni esindajalt võib-olla küsida neidsamu küsimusi, aga ei ole seda võimalust, sest te lasite selle hetke mööda.  

See on juhtimise kultuuri küsimus ja see ei ole hea kultuur, mida te viljelete siin. Nii et minu ettepanek tulevikus on, kui saalist keegi tahab protseduurilist küsimust esitada, siis anda talle see võimalus, ta on seotud ikka selle hetkeolukorra. 

Ja nüüd, tulles tagasi selle sisu juurde, siis see on tõepoolest epohhi loov pretsedent, kui praegu me jääme selle tõlgenduse juurde, mida rahanduskomisjon on selle eelnõuga siia saali saatnud, et opositsioon, kui ta tahab esitada muudatusettepanekuid, mis muudavad esitatud eelnõu, siis need ei kuulu läbivaatamisele ja hääletamisele.

Hea kolleeg, ma ei lasku …

Ma usun, et sa juhatajana saad ise ka aru, kui absurdne see on.

Hea kolleeg, ma ei lasku sellesse sisulisse vaidlusesse, sellepärast et see väljub antud juhul selle protseduurika raamest. Ma kindlasti ei nõustu selle väitega, et protseduuriliste küsimuste puhul toimub siin mingisugune opositsiooni tasalülitamine. Antud juhul me nägime täna ka olukorda, kus esitati protseduurilise küsimusena täiesti sisuline küsimus. Ja selliseid küsimusi ma kindlasti läbi ei lase. Selles mõttes, et protseduuriline küsimus on siiski istungi läbiviimise protseduuri kohta. Istungi läbiviimise protseduuri kohta! (Saalist öeldakse midagi.) Aga antud juhul teil, lugupeetud kolleegid, oli võimalus esitada mitu küsimust ettekandjale ja kui te peate seda antud juhul kõige sisulisemaks küsimuseks, siis te seda ka küsisite. Antud juhul Maris Lauri ka korduvalt oma ettekandes seda mainis niimoodi. Ei saa viidata kuidagi sellele, et seda protseduurikat ei ole selles ettekandes käsitletud. 

Ja antud juhul, kui me olime protseduuris juba sees, siis te tulite oma protseduuriliste küsimustega sellel hetkel, kui me läksime juba küsimuste-vastuste juurde. Teil olid need kaks küsimust ka kõigil ja te oleksite võinud veel põhjalikumalt nende raames ka neid küsimusi esitada. Kõik need võimalused olid teil olemas. Siin nüüd öelda ja pugeda selle taha, et teil ei ole võimalust esitada protseduurilist küsimust – ma kindlasti sellega nõus olla ei saa. Urmas Reinsalu, palun, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. 

Head kolleegid, ma ütlen ainult nii palju, et ma võtan need kolm protseduurilist küsimust. Maris Lauri, ma saan aru, et teil on soov protseduuriliselt vastata. Ma teen teile ka selle protseduurilise erandi, et te saate vastata ära, et me lahendame selle olukorra ära. Aga nende kolme küsimuse järel ma lõpetan selle asja ära, sest me alustame läbirääkimistega. Urmas Reinsalu, palun!

Ma ei allu ega aktsepteeri niisugust ähvardavat tooni praegu, hea Lauri. Meil on, ma arvan, et see parlamendikultuur on tegelikult ikkagi dialoogil põhineb. Selline n-ö käsu võimu jõustamine praeguses väga põhimõttelises parlamendi töökorra küsimuses on täiesti lubamatu. See viide Helir-Valdor Seederile, et Helir-Valdor Seeder poeb kellegi selja taha – mulle tundub, et, lugupeetav istungi juhataja, teie poete väga märkimisväärse formalismi taha. Te ütlete, meie küsimused loomulikult ei ole eelnõu sisu kohta. Me ei vaidle, me eelnõu sisu kohta küsime sisu küsimusi. Ja need on enesestmõistetavalt protseduuri kohta, miks menetluslikult ei ole parlamendisaali vastavalt seaduse miinimumnõudele, mis on parlamendi liikmete õigus teha muudatusettepanekuid. Eelmisel aastal, kui te argument oli, et parlamendi enesekorraldusõigus, kõigil parlamendi liikmetel on õigus teha muudatusettepanekuid. 

Ja nüüd me oleme jõudnud olukorra ette, et me hakkame hääletama kahe ja poole miljardi eurose mõjuga seaduseelnõu. Ja teil ei ole veel piisav see ülemvõim, kaks kolmandikku, mis on teil parlamendisaalis, te peate veel tegema seda väiklaselt ja alla surudes, et nautida seda üürikest võiduruumi. See on, ma arvan, väga lühinägelik. Lihtsalt puhtinimlikult ma ütlen, et see on aktsepteerimatu. 

Nüüd, küsimus sellest, et see protseduur, see ongi ju  praegune protseduur, kus me hakkame arutama selle eelnõu nii-öelda mittemuudatusettepanekuid. Parlamendi organ, mida te viitate, et annab talle, tal on enesekorraldusõigus, härra istungi juhataja, härra parlamendi esimees, te peate, teil peab ikkagi olema minimaalne võime ka õiglaselt asju käsitleda. See organ on öelnud, et Isamaa ettepanekud ei kuulu hääletamisele, kuna nad valitsuse eelnõu muudavad viisil, mis ei luba säilitada eelnõu algset kontsepti. Mis tähendab tegelikkuses seda, et me loome praeguse aruteluga, siin pool 11 jõuluajal loome pretsedendi, kus ma tahan väga selgelt teada. See peab olema ikkagi arusaamine teie tõlgenduse loogikast, et tulevikus meie ettepanekuid … Meil ei ole järelikult mõtet esitada muudatusettepanekuid, mis muudavad eelnõu algset kontsepti. Ja see on sõnasõnaline tõlgendus rahanduskomisjonist, millele te olete andnud oma õnnistuse. 

Ja minu küsimus teile, härra istungi juhataja, minu ettepanek on korrigeerida seda ja võtta see asi praegu menetlusest välja. Ja minu teine küsimus on, ma ei tee illusioone oma ettepaneku resultatiivsuse osas, kogu lugupidamise juures. Mu teine küsimus on aga, kuidas parlamendi liikmel teie käsitluse järgi on võimalus oma õigust üldse kaitsta, praeguses olukorras esitada muudatusettepanekuid, kui nii voluntaristlikult. Ja see ei olnud mingi komisjoni konsensuslik otsus, vaid tegelikult opositsiooni esindajad hääletasid ju komisjonis selle käsitluse tõlgenduse vastu. Kuidas seda õigust üldse on võimalik realiseerida? 

Aitäh, hea kolleeg! Mina jään oma seisukoha juurde, et komisjon on seda küsimust õiguslikult kaalunud ja langetanud otsused. Ma ei hakkaks siin küll seda sisulist debatti teiega edasi pidama. 

Maris Lauri, palun, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta!

Aitäh! Tahtsin küsida, et kui komisjonipoolne esindaja on valmistanud ette materjalid ja on valmis vastama ka tõesti diskussiooni tekitavale teemale, miks ühed või teised muudatusettepanekud ei läinud läbivaatamisele, aga asjasse puutuvad isikud lihtsalt ei julge küsida neid küsimusi komisjonipoolse esitaja käest, ilmselt seetõttu, et tulevad väga selged ja põhjendatud vastused, kas meil on olemas mingid menetluslikud viisid …

On.

… et lahendada sellist soovimatust diskuteerida selle üle, et muudatusettepanekute sisuline eesmärk oli asendada julgeolekumaks tulumaksuküüru eelnõuga?

Aitäh! Hea kolleeg, mul on teile nüüd väga konkreetne lahendus pakkuda ka. See oli protseduuriline küsimus, väga hästi, väga hästi küsitud. Vastavalt meie protseduuridele te saate osaleda läbirääkimistel, teil on aega 5 + 3 minutit ja te saate selle läbirääkimiste käigus anda ka ammendava vastuse, vastuse kõikidele nendele küsimustele, mis siin nii-öelda protseduuriliselt on tõstatatud, nii et see on see olukord. 

Helir-Valdor Seeder, ma lubasin võtta viimase, ehk siis kolm viimast. Urmas Reinsalu, ma enam teie protseduurilist ei võta, võtan Helir-Valdor Seederi protseduurilise ja siis me läheme läbirääkimiste juurde. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, auväärt juhataja! Nii madalale ei tohiks me siin poliitilist kultuuri Eesti Vabariigi Riigikogus lasta, et lihtsalt enamuse poolt teeme kambaka. See, mida praegu teie juhatajana ja mida komisjoni esindajana kolleeg Maris ütlete, et aga teil oli võimalus sisulise arutelu ajal sisuliste küsimuste asemel esitada protseduurilisi küsimusi. No ei, mina lähtun ikka kodukorrast, tervest mõistusest ja heast poliitilisest kultuurist. Et panin oma protseduurilise üles, mida juhataja nägi ja selgelt ma protseduurilised küsimused esitan siis, kui juhataja selleks annab sõna. Ja ettekandja läks sisu juurde ja ma esitasin sisulised küsimused, mis olid seotud eelnõuga. Ja see, et te surute jõuga, nüüd ütlete, et esitage oma protseduurilised küsimused, kui tahate, sisulise arutelu ajal. No see on lihtsalt jõupositsioonilt oma positsiooni ärakasutamine. Ärge seda rohkem tehke.

Ma ei saa teiega nõustuda.

Aga nüüd minu ettepanek teile. Täna on võimalik teil viga parandada. Siin on kolm muudatusettepanekut, mis ei ole tabelisse kantud, aga nad on olemas seletuskirja sees koos selle imeliku ja kodukorra seaduse vastase põhjendusega. Need kolm muudatusettepanekut on võimalik kanda tabelisse, kui te võtate juhataja vaheaja, me teeme materjalid kõikidele kättesaadavaks ja me saame kooskõlas kodu- ja töökorraga edasi minna. Nii et see on lahendus, mida ma pakun teile, et viia see menetlus praegu kooskõlla kodu- ja töökorra seadusega.

Aitäh! Ma ei saa teiega mitte kuidagi nõustuda. See, millest te räägite, antud juhul ka komisjonipoolse ettekandja osas, need olid sisulised küsimused. Need olid päriselt sisulised küsimused, mida te oleksite pidanud sellisel juhul küsima. Ja te olete väga kursis – te olete minust palju kogenum parlamendiliige – sellega, millised on sisulised küsimused, millised on protseduurilised. Ka see konkreetne arutelu oli kindlasti sisuline. Kui te jätsite need küsimused küsimata või te arvate, et te ei saanud nendele küsimustele vastuseid … Mina igatahes komisjonipoolselt ettekandjalt … Ja ma tahan tunnustada Maris Laurit, kes tegi väga põhjaliku ettekande, väga põhjaliku. Ta vastas ka kõikidele küsimustele väga põhjalikult, ta andis ülevaate selle kohta, mida ja kuidas komisjon seda menetles, mida konkreetne eelnõu kujutab endast ja nii edasi. Antud juhul mina igatahes tema seisukohti kuulsin. Ja nagu ma ütlesin, siis Maris Lauri oma protseduurilises küsimuses küsis, milline võimalus on tal veel praeguse arutelu käigus. Tal on võimalus osaleda läbirääkimistel. 

Head kolleegid, sellega ma asun läbirääkimiste juurde. Ja palun kõige esimesena siia Riigikogu kõnetooli Aleksandr Tšaplõgini. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Julgeolek on kahtlemata väga oluline teema ja selle probleemi lahendamine nõuab raha. Küsimus on aga selles, kust seda raha otsida. Leedu on selleks kehtestanud pankade erimaksu. Ka Keskerakond on teinud sama ettepaneku mitmel korral. Kuid meie valitsus on otsustanud vaesematelt raha ära võtta. Uut maksu peavad maksma ka pensionärid ja teised madala sissetulekuga inimesed. Minu arvates see on kahjulik ja ebaõiglane. Meie kodanike elatustase on juba oluliselt langenud, edasised maksutõusud muudavad vaesemad veelgi vaesemaks. Seda teed ei peaks kaasaegne Euroopa riik minema. Mina ei toeta seda eelnõu. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt Lauri Laats, palun!

Võtame igaks juhuks kolm minutit lisaks.

Kolm minutit lisaaega, palun.

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! On päris hilja jälle ja hästi olulist teemat me siin öötundidel arutame. Ega see mõistlik ei ole. Siin jällegi teen etteheite Riigikogu juhatusele, kes seda päevakorda, nädala päevakorda kokku paneb. 

Aga kui nüüd sisu juurde tulla, siis julgeolekumaks. Hea kolleeg Andrei Korobeinik minu arust ju päris hästi kirjeldas seda, et tegemist on tegelikult praeguse valitsuse ja koalitsiooni saamatuse maksuga. Ja kui vaadata ja mõelda selle peale, mis auku nad tegelikult lapivad, siis see auk tekkis juba 2022. aastal, kui pandi kokku 2023. aasta eelarvet. See oli see aeg, kus 2022. aastal kolmas kvartal näitas majandus juba langust ja neljas näitas tõelist palet. Vaatamata sellele pandi selline eelarve kokku, kus tõsteti ennatlikult nii tulude kui kulude poolt. Ja mispärast seda tehti? Sellepärast et 2023. aastal olid ju valimised, taheti näidata, taheti lubada hästi palju, ja sellisel viisil see eelarve kokku pandi. Just nimelt 2023. aasta eelarvet ja auku, mis tekkis 2023. aasta eelarvest, siiamaani lapitakse. Ja nüüd on toodud meie ette lappimiseks julgeolekumaks. 

Kui palju siis meie käest tahetakse saada? Nüüd lisaks sellele julgeolekumaksule, kus vastavalt 2% tahetakse lisaks tõsta tulumaksu, käibemaksu, füüsilisest isikust tulumaksu, ettevõtte tulumaksu, siis ärme unusta ka seda, et tegelikult need käibemaksu ja tulumaksu tõusud, mis meil ees ootavad, võtavad meilt päris palju raha ära. Kui me võtame aluseks järgmise aasta, siis lausa 700 miljonit. See on selle arvestusega, mis puudutab ka 2025. aasta eelarve menetluses olevaid käibemaksu ja tulumaksu tõuse. Vaadates kõiki neid teisi makse, millest on täna juba ka räägitud, eriti tarbimismakse, siis see lööb kõige rohkem nende inimeste pihta, kes saavad väiksemat tulu või keskmist tulu. 

Minu arust sellisel viisil üles ehitada, kus enamus raha me võtame läbi tarbimismaksude, ongi vale. Kui me tahame majandust turgutada, siis see ei ole kindlasti õige tee. Mispärast Andrei Korobeinik siitsamast oma koha pealt ütles, et see on praeguse valitsuse saamatuse maks? Sellepärast et meie oleme kümnendat kvartalit sellises seisus, kus majandus pidevalt langeb. On küll toodud erinevaid põhjusi välja: kui on Ukraina sõda, energia hind on kallis. Aga miskipärast unustatakse alati rääkida sellest, et Läti ja Leedu on täpselt samas seisus, täpselt samasugused probleemid, mis puudutab majandusmõjusid, aga vaatamata sellele nendel majandusnäitaja kogu aeg läheb ülespoole. Meil ei tahetud pangamaksu kehtestada. Öeldi, et see mõjub pankadele halvasti, või siis, nii nagu ka rahanduskomisjoni ettekandja ütles, et me peaksime olema kõik solidaarsed. Ja kolleeg Anastassia pööras tähelepanu, et aga olemegi siis solidaarsed: kui inimestele tahetakse tõsta makse, miks me siis ikkagi pankadele ei tõsta? Sellele küsimusele ei tahetud vastata. 

Nii et loomulikult me ei saa sellisel viisil seda maksu toetada. Ja arvestades ka erinevaid jõude, mis on koalitsioonis, siis võttes kas või aluseks sotsiaaldemokraate, kes on selgelt öelnud, et toimetulek ongi julgeolek, ja kui vaadata nende programmi, siis nad ütlevad selgelt, et inimestele tuleb tagada väärikas elu. Just lugesin nende programmi. Aga selleks peavad tõusma palgad ja kindlasti ei tohi kaasa minna kogu hinnatõusuga, mis on valdavalt Euroopas. Mis praegu tegelikult toimub, on ju see, et nad tõstavadki sellega ju hindu läbi maksutõstmiste. Ehk siis sotsiaaldemokraadid jällegi on välja öelnud midagi sellist, mida nad lihtsalt ei täida. Ja minu arust nende puhul on see juba tavaliseks saanud, see on üks suur nali. (Saalist öeldakse midagi.) Täna sotsid ütlevad ühte, homme ütlevad teist, aga mõtlevad üldse kolmandat moodi. Ja kõik see, mis ideoloogia on nendel kuskil kirja pandud, seda üldse ei järgita. 

Nüüd tuletame meelde Reformierakonda. Julgeoleku garant on Reformierakond. 2023. aasta valimised, eelmine periood. Ärge muretsege maksude pärast, ärge muretsege majanduse pärast, majandus on kindlates kätes, julgeolek. Ja nagu öeldi siitsamast puldist, või oli ta seal: lugegem huultelt, maksud ei tõuse. Ja julgeolek on oluline. Mida me oleme kõike jälginud ja vaadanud? Makse tõstetakse, julgeolekuga on ka probleeme, toimetulekust rääkimata. Nii et loomulikult see on saamatuse maks. See on reaalselt praeguse valitsuse saamatuse maks, mida tahetakse lihtsalt, kuna ei osata majandust tõsta või ei soovita. Kui ei soovita, on veelgi hullem, kui ei suudeta või ei osata. Ja see kompenseeritakse siis tavainimese arvelt.

2 miljardit! Tegelikult 2 miljardit on see summa, mis võetakse järgmine aasta nii ettevõtjatelt kui inimestelt läbi erinevate maksutõusude, inimestelt ära. 2 miljardit! See on 4%, isegi rohkem SKP-st. Lihtsalt käibest võetakse ära, selle asemel, et turgutada majandust, me, vastupidi, suretame majandust. Suretame majandust sellega, et me vähendame tarbimist. Ja minu arust seesama näide, mis puudutas ühte tooteliiki, alkoholi, kus nähti ära, et see aktsiisi tõstmine oli ennatlik, alkoholi müük Eesti piirides vähenes, see tähendab seda, et inimesed ostsid kuskilt mujalt, kus oli odavam, siis tõmmati pidurid peale. Aga minu arust see on väga hea näide. Ka teiste tootegruppidega …

Teie aeg!

… on täpselt samamoodi. Nii et meie teeme katkestamisettepaneku ning loomulikult me seda eelnõu ei toeta. Aitäh!

Nii. Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Kalev Stoicescu. Palun! Erakond Eesti 200 fraktsiooni nimel.  

Suur tänu lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Julgeolekumaksuseadus on väga oluline seadusandlik akt Eesti kaitsevõime tugevdamiseks. Seaduseelnõu seletuskirjas seisab must valgel, tsiteerin: "Julgeolekumaksuseaduse eesmärk on koguda täiendavat riigieelarvelist maksutulu kaitsevõime arendamiseks ja julgeolekuinvesteeringuteks."  

Valitsuskoalitsiooni erakonnad – Eesti 200, Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond – on kokku leppinud, et alates tuleva aasta 1. juulist julgeolekumaksuga kogutavad rahalised vahendid suunatakse eranditult ühekordsele täiendavale kaitsealasele suurele investeeringule, mis puudutab eeskätt sõjalise kaitsevõime, kuid ka laia riigikaitse, tsiviilvõimete tugevdamist. Kõikvõimalikud spekulatsioonid ja süüdistused, et valitsuskoalitsioon kavatseb katta julgeolekumaksuga mis tahes muid eelarve auke või et julgeolekumaks on a priori määratud püsivaks ehk tähtajatuks maksuks, on valed. 

Me muidugi ei tea, milline julgeolekuolukord valitseb peale järgmisi Riigikogu valimisi alates 2027. aastast: kas need tulevikuolud nõuavad kaitsealaste pingutuste jätkamist samas väiksemas või suuremas mahus. Kuid praeguse seisuga me arvestame antud meetme ehk maksu ajutisusega, nii nagu me selle kehtestame 2028. aasta lõpuni. 

Meenutan sedagi, et koalitsioonileppes on kirjas, et me võtame tuleval aastal vastu Riigikogus uue Eesti julgeolekupoliitika aluste dokumendi, mis peab kirjeldama nii, nagu see on tavaks ka kehtivas ja sellele eelnenud dokumentides, julgeolekukeskkonda tänases maailmas ja ettenähtavas tulevikus.

Julgeolekukeskkonna adekvaatne kirjeldamine, lahtimõtestamine võimaldab Eestil ja tema liitlastel hinnata oma valmisolekut toime tulla nii tõsiste, kui mitte eksistentsiaalsete riskide ja ohtudega. Sellest lähtuvalt teeme iseseisvalt ja liitlastega koos plaane olemasolevate võimete tugevdamiseks või uute võimete loomiseks. (Saalis on sumin.) Ma üritan teist, kallid kolleegid, kõvemini rääkida. Korraldame õppuseid ja harjutusi ning vajadusel tegutseme kiirelt ja tõhusalt.

See kõik maksab, ja mitte vähe. Seepärast me olemegi sunnitud kehtestama julgeolekumaksu. Julgeolekukeskkond on kahjuks muret tekitav, mis ei tähenda seda, et inimesed peaksid langema ärevusse või masendusse. Tuleb endale teadvustada, et reaalselt valitsev olukord on halb ja võib muutuda veel halvemaks, enne kui on näha mingeid lootusekiiri. Kuid meil tuleb säilitada stoilist rahu ja meelekindlust ning tegutseda hoolikalt läbi mõeldud hinnangute ja plaanide alusel.

Venemaa ja  teised kurjuse telje liikmed peavad meie ja kogu demokraatliku lääne vastu psühholoogilist sõda. Nad püüavad eeskätt eurooplasi hirmutada ja kurnata, näidata neid armetute, haavatavate ja hirmututena, sisuliselt tähtsusetutena. Nad ei tohi oma eesmärgis õnnestuda. Otsused, mis tugevdavad meie kaitset, sealhulgas julgeolekumaksu kehtestamise abil, näitavad, et me oleme meelekindlad, me ei karda ja vajadusel me kaitseme ennast. Meil on, millega ennast kaitsta, ja meil on tahe ennast kaitsta. 

Me kaitseme ennast kõikide legaalsete vahenditega. Kui vaja, kui ka Kaitsevägi nii arvab, et on vaja ka näiteks jalaväemiinidega, olgugi et lahkumine vastavast konventsioonist tõstatab teatud välispoliitilisi aspekte. Kui on vaja peatada agressori kahurilihahordide pealetungi, pole enam tähtsust, kas me detsimeerime nende ridu humaanselt näiteks kuulipildujaga või legalistlikus mõttes ebahumaanselt. Tsiviilelanike turvalisust tagame igal juhul parimal võimalikul viisil.

Kokkuvõtteks. Julgeolekumaksu kehtestame suure ja õilsa eesmärgi, Eesti kaitsmise nimel. Selles ei tohiks keegi kahelda, et me kõik anname endast parima Eesti kaitse tugevdamise nimel.

Üks minut veel palun. 

Üks minut lisaaega palun. 

Olen Erakond Eesti 200 fraktsiooni nimel väga tänulik kogu rahvale, sealhulgas ettevõtjatele, kes panustavad solidaarselt sellesse kaitsealasse pingutusse. Makstavatel maksudel on hind: protsentuaalne ja rahaline suurus. Kuid Eesti iseseisvus, suveräänsus ja territoriaalne terviklikkus, meie demokraatlik riigivalitsemise vorm on kõik hindamatu. Tänan! 

Suur tänu! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli kolleeg Vadim Belobrovtsev. Palun!

Aitäh! Head kolleegid! Head Eesti inimesed! Teate, mulle lausa meeldib selle valitsuse mõttekäik. Olukorras, kus valitsus juba tõstis käibemaksumäära, tulumaksumäära, tõstab erinevate aktsiiside määra, võtab paljulapselistelt peredelt ära 200 eurot kuus, võtab pensionäridelt ära osa nende pensionitest, kehtestades siis tulumaksu pensionidele, kehtestab automaksu, ja selles olukorras mõeldakse välja mingi uus maksuliik. Ja loomulikult peab see olema selline hästi ilusa nimega, et inimesed, nagu näiteks kolleeg Maris Lauri siin rääkis, lausa sooviksid seda maksta. Aga tegelikult selle nime all pole ju sisu. 

Eelkõneleja Eesti 200 erakonnast siin ütles, et kõik need väited, et julgeolekumaks läheb eelarveaukude lappimiseks, on valed. Kuidas need valed on ja miks just opositsiooni väited? Seda väitis siinsamas, vastates saalis minu küsimusele, rahandusminister Jürgen Ligi, kui ma küsisin konkreetselt, nagu kas kõik päriselt läheb sajaprotsendiliselt julgeoleku tagamiseks, meie kaitsevõime suurendamiseks, või siis läheb see pigem eelarveaukude lappimiseks, siis ta ütleski konkreetselt, jaa, lähebki aukude lappimiseks. Ta seal täpsustas, et jah, kogu raha, mis me saame, läheb teatud mõttes aukude lappimiseks ja nii edasi. Aga noh, seda ei öelnud mina, seda ütles Reformierakonna rahandusminister. Nii et ei ole siin midagi valet. 

Miks mulle see idee meeldib? Kui valitsusel tekib järgmine kord selline ületamatu soov ronida siis maksumaksja taskusse ja võtta sealt midagi, kui sinna on veel midagi jäänud pärast kõiki nende maksude tõusu, siis tulebki välja mõelda selliseid ilusaid nimesid nendele maksudele. Näiteks mitte tulumaks ja käibemaks, mitte aktsiisid, see on kõik ju vana ja igav ja juba tõstetud niikuinii, aga näiteks ravijärjekordade kaotamise maks, ja siis väita, et näiteks see raha, mis selle abiga kogutakse, läheb just ravijärjekordade lühendamiseks. Või siis pensionide tõusu maks. Selliseid asju võib ju veel juurde mõelda: õpetajate, päästjate ja politseinike palgatõusu maks. 

Aga tegelikult me kõik ju saame aru, sa võid nimetada seda kuidas iganes, aga sisu ei muutu. Lihtsalt võetakse inimestelt veel raha juurde. Pärast seda, kui tõsteti igasugu makse ja tõsteti aktsiise, ei tea enam, kust nagu seda raha võtta, aga raha on ikka vähe, siis hakatakse välja mõtlema selliseid lisameetmeid. Automaksust oli vähe. Ma tuletan meelde, et kui automaksust hakati esimest korda rääkima, siis tollane rahandusminister ütles väga konkreetselt, et meil on sellist summat vaja nagu. Ehk siis mõeldi eelkõige selle peale, et ikka oli nagu raha saada, ja juba siis hakati rääkima sellest, et on vaja keskkonda säästa, et on vaja autostumist vähendada ja nii edasi. Tegelikult kõik oli hästi proosaline, oli jällegi raha juurde vaja eelarveaukude lappimiseks. 

Nii et kolleeg Lauri Laats siin tuletas meelde, kuidas see kuulus või kurikuulus Kaja Kallase esinemine välja nägi, et lugege mu huultelt, maksud ei tõuse. Siin meil on, Lauri, olukord natuke teistsugune. Maksud ei tõuse, lihtsalt mõeldakse nagu uusi makseliike juurde ja nüüd siis nende uhkete ilusate nimedega. 

Loomulikult, kõik Eesti inimesed tahavad, et meil oleks julgeolek tagatud, et meie kaitsevõime oleks hästi kõrge, et meie inimesed saaksid magada rahulikult. Aga seda tehakse natuke teistmoodi, mitte jälle koorides inimesi, mitte mõeldes välja uusi maksuliike. Nii et loomulikult Keskerakond ei saa seda eelnõu toetada. Aitäh!

Aitäh! Kristo Enn Vaga, palun!

Aitäh, Priit, ma saan hakkama. Aitäh, Priit, mul on kõik hästi.

Vaata, kui hea koostöö on, aitäh, Priit, aitäh, Priit.

Priit, mul on siin kõne aeg. Aitäh, lugupeetud kolleegid! Hea istungi juhataja! Head eestimaalased! Kahjuks käib poliitiliste oponentide kaudu jutt, et julgeolekumaks nagu ei läheks Eesti julgeoleku kindlustamiseks. Päris kummaline on seda kuulata ning tahaksingi väikese faktikontrolli teha. Kui vaadata ainuüksi järgmist aastat, siis järgmine aasta jõuab Eestisse laskemoona circa 700 miljoni euro eest. Tuletagem meelde, et 2021. aastal oli Eesti kogu kaitse-eelarve suurusjärgus 645 miljonit eurot, mis on, nelja aastaga tellime rohkem laskemoona, kui oli tollel hetkel kogu meie kaitse-eelarve. Me oleme suure sammu edasi astunud. Julgeolekumaks võimaldab meil katta juba varasemalt 2,16%-lt SKP-st 3,4%-ni SKP-st kasvanud riigikaitse- ja julgeolekukulusid, ning investeerides täiendavalt riigikaitsesse ja julgeolekusse kuni 2028. aastani 1,1 miljardit eurot. Ühtlasi aitab see muidugi tagada ka järgneval neljal aastal 0,25%-lise sõjalise abi Ukrainale, mis on suurusjärgus seal 100–105 miljonit eurot aastas, ning katab lisaks ka laia julgeolekukulu, mille ulatus on 200 miljonit eurot. Ehk ei tasu tonti näha, kus tonti pole. 

Kokku läheb võrreldes Ukraina täiemahulise sõja eelse ajaga viie aasta jooksul 4 miljardit eurot riigikaitsesse. Lähiaastate kaitsekulu on märkimisväärselt üle 3%, olles igal aastal vähemalt 3,3% ning ulatudes ühel aastal isegi 3,7%-ni SKT-st. Oleme kaitsesse panustamise poolest Poola järel NATO riikidest pingereas teisel kohal ja napilt USA ees. Seega, me võtame oma julgeolekusse panustamist väga tõsiselt ning ma olen täiesti kindel, et selle tulemusel me võidame järgmise sõja, ehk seda sõda meie vastu ei alustata. Aga kõik saame aru, et ega raha meid ei kaitse, vaid ikkagi võimed. Seega, tooksingi välja paar olulisemat, mida täiendava eelarvega Eestile soetatakse. Esimesed mitmikraketiheitjad HIMARS jõuavad Eestisse järgmisel aastal, sellega tekib võime anda täppislööke kuni 300 kilomeetri kaugusele. Eesti loob diviisi koosseisu 3. liikursuurtükipataljoni ning hangime selle jaoks prantslastelt 12 ratastel liikursuurtükki CAESAR, lisaks täiendavaid liikursuurtükke K9-id. Tugevdame kagusuuna kaitset, kagusuund on väga tähtis suund. 2. jalaväe brigaadi manööverüksused hakkavad veoautode asemel kasutama uut tüüpi soomukeid. Arendame edasi mehitamata õhuründepatareid, järgmisel aastal jõuab Eestisse ka varitsev õhuründemoon, tankide juures ongi juba ennast tõestanud Javelini ja Spike LR raketid. Muidugi järgmisel aastal lisandub Eesti õhukaitsekilpi ka keskmaa õhutõrje võime Saksa päritolu IRIS-T süsteemi näol. Võtame kasutusele Piorun lühimaa õhutõrjesüsteemi, täiendavalt laskemoona ja Mistrali lühimaa õhutõrjesüsteeme. Merevägi jätkab rannikukaitse divisjoni varustamist ja 2024. aastal alanud väljaõpet nendele samadele relvasüsteemidele. 

Kokkuvõtvalt, 2031. aastaks ostame juurde moona 1,6 miljardi euro eest. Lähiaastal investeerib Eesti laskemoona kuni veerandi kaitse-eelarvest. Kokkuvõtvalt on julgeolekumaks viis, kuidas riik palub igaühe panust kindlama Eesti ehitamisse. Suuremat panust palume ka Eesti ettevõtjatelt, kes on avalikult öelnud: kaitsevõime tagamiseks tuleb teha rohkem, ja nemad on valmis panustama. Aitäh kõikidele eestimaalastele, kes panustavad, et meie riik oleks kaitstud. Sellega ka lõpetan oma kõne. Aitäh!

Suur tänu! Urmas Reinsalu, palun! Kaheksa minutit.

Valitsuse üks vale peab varjama teisi. Järelikult see vale peab olema veel suurem kui peidetavad valed. Valitsuskoalitsiooni esindaja kõneleb parlamendile tõsise näoga, et rahvas nõuab uusi maksutõuse. Et Eesti rahvas on nõudnud käibemaksu tõusu lühikese ajaga 20%-lt 24-le, nagu ette visioneeritakse, et Eesti rahvas nõuab kõigi tulude maksustamist 20%-lt 24-le, et Eesti rahvas nõuab pensionide kogu tulu maksustamist. See on vale. Esiteks, avaliku arvamuse uuring juba juulist sellel aastal ütles selgelt, et Eesti inimesed ütlevad 83% "ei" käibemaksu tõusule, 80% "ei" tulumaksutõusule. See on ühiskonna hinnang. 

Viide sellele, et huviorganisatsioonid nõuavad maksude tõstmist, on samamoodi vale. Eelnõu ei saadetudki kooskõlastusringile, nagu hea õigusloome tava nõuab, mitte ühelegi huviorganisatsioonile, kui valitsus seda eelnõu ette valmistas. Veelgi enam, 40 ettevõtlusorganisatsiooni saatsid valitsuse majandusvaenuliku poliitika kohta protestikirja peaministrile. See on Eesti ühiskonna seisukoht. 

Valitsuse narratiiv on see, et tuleb makse tõsta, ja siin konkreetselt käib jutt üle 2 miljardi euromahust, et vältimatult lahendada meie ees objektiivselt, täiesti reaalselt seisvaid julgeolekuvajadusi. Kuid valitsus ei pea oma sõna. See raha, mida nende maksudega kogutakse, ei lähe sugugi riigikaitsele. Enne selle maksu kehtestamist, kui me võrdleme riigi eelarvestrateegiat aastateks 2024–2027 uue valitsuse esitatud riigi eelarvestrateegiaga, siis me näeme, et selle nelja aasta peale mitte 2,5 miljardit ei lähe täiendavalt riigikaitsekuludeks, vaid riigi NATO arvestuse järgi Eesti sõjalise kaitse ressurssideks üksnes ligi neli korda vähem raha ehk 350 miljonit eurot. See on must valgel tõestatav. 

Veelgi enam, eriti küüniliseks muudab valitsuse seisukohad siin pateetiliselt kõneledes see, et ajal, kui tahetakse korjata nii-öelda uue käibemaksu tõusuga järgmisel aastal 113 miljonit eurot kokku maksumaksjatelt tarbimismaksudena, võetakse selleltsamalt kaitseotstarbelise erivarustuse realt, mille alt muu hulgas rahastatakse ka moona soetamist, võetakse ära 96 miljonit eurot.  Võtame kokku selle hookuspookuse. Sama palju raha suurusjärgus, kui võetakse rahvalt maksude, selle nii-öelda kõrgstiilis retoorikaga, tegelikult vähendatakse sedasama kaitseotstarbelise erivarustuse soetamise vahendeid.  

Poolteist aastat siin viidati sellele, et Kaitseväe juhatajate seisukohtadega arvestatakse. Poolteist aastat tagasi Kaitseväe juhataja Martin Herem, härra Vaga, kutsus üles ja esitas taotluse 1,6 miljardi eurose, et Eestit ei okupeeritaks, vältimatu investeeringu jaoks, moona soetamiseks. Ja mida tegi valitsus: ähmase jutuga, poliitilise retoorikaga on seda poolteist aastat edasi lükatud. Me oleme kaotanud julgeolekuliselt kallist aega, aga me oleme kaotanud ka reaalraha. Moon on vähemasti 25% kallim, nagu ütlevad eksperdid, 400 miljonit eurot. Kellele see arve otsustamatuse eest teha?

Jah, härra Vaga kirjutab ja ütleb lehtedes, et Kaitseministeeriumis valitseb kõrgemal tasemel kaos. Härra Vaga on ise üles tunnistanud koalitsiooni esindajana, kui käis Reformierakonna-sisene võimuvõitlus, et Pevkur kaitseministrina meelega ei viinud valitsusse moonataotluse hankeid. Nii palju siis tegelikult sellest ehedast suutlikkusest teha kriitilisi vajalikke julgeolekuotsuseid.

Olukorras, kus riigi kaitseinvesteeringute direktor on öelnud, et nelja-aastases tsüklis, ja siin eelkõneleja kõneles, otsekui moona puhul võtab see meeletult pikka aega, et on võimalik poliitilise tahte ja ressursi olemasolul vajalikud vahendid soetada.

Nüüd teiseks. Isamaa seisukoht on, et see eelnõu on halvendab meie majanduse olukorda, see halvendab meie inimeste toimetulekut ja ta toob kaasa vabanemisjärgselt pretsedenditu massiivi maksutõuse, mille tulemusena see ka muudab väga keeruliseks Eestil väljuda majanduslangusest. See eelnõu ei vasta Eesti praktilistele majandushuvidele ja Eesti inimeste elementaarsetele toimetulekuvajadustele.  

Valitsemiskulusid te ei ole olnud suutelised vähendama. Valitsemiskulude tegelikku kärbet ei ole ja vastupidi, ainus küsimus, kus muide te te saate näidata, et majanduskulusid vähendatakse, on seesama nii-öelda moonahanke eelarverea vähendamine järgmisel aastal 96 miljonit, mille te kirjutate valitsemiskulude vähendamiseks. Küüniline, pagana küüniline, lugupeetav valitsus!

Ja nüüd, viimase sõnumina ma tahan öelda erilist küünilisust, kui valitsuse esindajad kõnelevad maksustabiilsusest, sellest, et peab olema ettemääratus, stabiilsus. Vastupidi, te lõhute puruks kogu Eesti maksusüsteemi, mida on saatnud just nimelt stabiilsus. Ja te astute sammu ühe vähese Eesti regionaalse konkurentsieelise purustamiseks, ja see on ettevõtete investeeritud tulumaksuvabastuse äralõhkumine, äralörtsimine n-ö avansiliste kvartaalsete maksetega. Ja te ütlete, et ettevõtlusorganisatsioonid nõuavad seda, rahvas nõuab seda! Näidake mulle seda rahvast! Näidake neid ettevõtjaid, näidake neid eksperte, kes ütlevad, et see on tore tegu!

Teie enda eelmine peaminister ütles, et tegemist on maksusüsteemi lörtsimisega. Vägagi objektiivne hinnang. Kindlasti endine peaminister Kaja Kallas suhtub pigem soosivalt oma erakonna tegevusse, aga hinnang oli diametraalselt hävitav.  Ja nüüd te purustajate ettevõtlusorganisatsioonide stabiilsuse, te võtate, annate nagu löögi inimeste sissetulekute peale. Ja selles olukorras te räägite mingist maksurahust, olukorras, kus te võtate vastu seaduse, et selline drakooniline maksukaskaad jääb kehtima 28. aasta 31. detsembrini. Vabandust, mis maksustabiilsusest me räägime! Täielikku kaosesse viite Eesti riigi maksusüsteemi päise päeva ajal.

Mis maksud siis 29. aastal kehtivad? Vabandust, ma räägin ennekõike investorite, majanduskeskkonna mõttes. Mina ei tea, mis maksud Eestis kehtivad. Ma pigem olen veendunud, et valitsuse intentsioon, ja seda on muide öelnud avameelselt välja Jürgen Ligi, et on tõenäosus, et see maks jääb kehtima tähtajatult. Aga hästi, te praegu olete kehtestanud sellele poliitilise retoorika võtmes sunset-klausli, et ta otsekui 29. aastaks kustub. Aga mis stabiilsust see annab tegelikkuses siis meie ettevõtjatele, meie majandus inimestele, mis maksusüsteem meie riigis kehtib?  Kehv on see poliitika. Ja see, et te poete julgeoleku viigilehe taha, ei mõju paraku veenvalt, arvestades seda loidust väga tõsiste kriitiliste otsuste langetamisel. 

Isamaa on kutsunud üles, selgelt pakkunud kava välja, me peame venitusteta tegutsema. Teeme riigikaitse võlakirja, teeme selle investeeringu ära, mis puudutab moonavajadust, ühekordseid kaitseinvesteeringuid, avame dialoogiplatvormi Euroopa Komisjoniga, et me saame kasutada struktuurivahendeid… 

Aitäh! 

… Euroopa ressursi mõttes ka meie ühekordseteks investeeringuteks. Ja see on väga tõsine ka üleeuroopaline probleem.  Ja nüüd lõpetuseks ma tahan tähelepanu juhtida sellele argusele, argpükslikule käitumisele, et protseduurilise nii-öeld keerutamise … 

Aitäh, Urmas!  

… et ei julenud tuua siia parlamendisaali hääletamisele Isamaa muudatusettepanekuid. Kardate! No No mis siin karta, jõud on ju teie käes ja te saate veel seda näidata. Tõsised sõnad, ma saan aru, Toomas, aga praegu see on vägagi tõsine teemadering. Aitäh! 

Siin Pohlak, palun!

Nii, kuidas on?

Jaa, kõik on valmis kuulama sind.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head rahva teenrid! Selle eelnõuga kehtestatav maksutõusude paraad on nimetatud kõlavalt julgeolekumaksuks, et see Eesti inimestele maha müüa. Tegelikult on tegemist petukaubaga. Selle maksukobara võiks sama hästi nimetada Reformierakonna kättemaksuks. Isegi selline absurdne nimi vastaks selle asja tegelikule sisule rohkem kui kõlav fraas "julgeolekumaks", mille taha on peidetud tegelikult kolm maksutõusu, millega lapitakse Reformierakonna poolt auklikuks lastud eelarvet. 

Eesti riigieelarve augu tegelik põhjus pole mitte riigikaitsekulud, vaid see, et võetakse üle jõu käivaid kohustusi, et eilsed ja tänased valitsusliikmed oleksid saanud ja saaksid jätkuvalt rahvusvahelisel areenil särada maailma päästjatena. Aga arve kohustuste eest saadetakse Eesti rahvale. Meie majandus on maksnud selle eest ränka hinda ja asi ei parane enne, kui tänane valitsus on kukkunud ja oleme asemele saanud rahvusliku ja rahvameelse valitsuse. 

Kümnendat kvartalit langevast Eesti majandusest pigistatakse selle kobarmaksutõusuga välja viimane. Praegu ei ole aeg uuteks maksutõusudeks, olgu sellel maksul kui tahes ilus nimi. Statistikaameti andmetel langevad Eesti ettevõtete käibed, uudistest võime iganädalaselt kuulda, kuidas ettevõtted sulgevad uksi, koondavad töötajaid. Tänavu kolmandas kvartalis on tööga hõivatute koguarv ligemale 20 000 inimest väiksem kui aasta tagasi. Valitsus aga pigistab meie ettevõtjaid edasi nagu omal ajal mõisnikud talupoegi. 

Lisaks ettevõtetele läheb ka töötava inimese elu järjest keerulisemaks. Isegi kui sul jääb töökoht alles, siis töötasust ei pruugi enam piisata kasvavate kulude katmiseks, sest lisaks sellele kobarmaksule, mida täna kehtestama hakatakse, on juba kasvanud riigilõivud, tulekul automaks, auto registreerimistasu, erinevad aktsiisitõusud – viimase aasta ja järgneva aasta jooksul kokku ligemale 20 maksutõusu. Sellist asja pole Eesti Vabariigis nähtud viimased 30 aastat. Ja vaadates seda valitsuse maksudega rabistamist, siis suure tõenäosusega on riigikassa seis meil veel oluliselt kehvem, kui paberil näidatakse. 

Fakt on see, et need kolm maksutõusu toovad kaasa uue hinnatõusulaine: kallineb toit, kallineb kütus, kallineb elektrienergia. Kõik teete kallimaks, lugupeetud valitsus! Eesti saab selle maksutõusu järel Euroopa ühe kõrgeima toiduainete käibemaksu määra, kerkime 24%-se toiduainete käibemaksuga Euroopas Taani järele teisele kohale. Kui aga võrrelda meie inimeste sissetulekuid Taaniga, ei ole midagi võrrelda ju. Reformierakonna, Eesti 200 ja sotside majandusime: Eesti on jõudnud mitte viie Euroopa rikkaima riigi, vaid kahe Euroopa kalleima riigi sekka, ja seda sellise esmatarbekauba arvestuses nagu toit. Siis panete sellele inimeste vaeseks maksustamisele külge uhke sildi "julgeolekumaks" ja arvate, et Eesti inimesed on tõepoolest nii rumalad, et neelavad teie pakutava konksu alla. 

Päriselt demokraatlikus riigis peaks valitsus heas mõttes ikkagi pelgama valijaid. Kui sa ikka täielikku siga teed oma rahvale, teed inimesed vaeseks, ruineerid neid kõikvõimalike maksutõusudega, kiusad ettevõtjaid bürokraatiaga, keerad majanduse kliimapaanika ja rumalate otsustega kummuli, siis järgmisel korral normaalselt toimivas demokraatias sellisel erakonnal enam parlamenti asja ei peaks olema. Eestis aga on pildil midagi valesti. Reformierakond koorib ülbelt inimestelt seitse nahka ja see ülbus näitab, et mingil põhjusel on neil veendumus, et nende tulevasi valimistulemusi kogu see jama ei mõjuta. Oma koalitsioonikaaslased lastakse nagunii tualetipotist alla. Eesti 200 on juba allpool valimiskünnist. Järgmiseks tõugatakse sinna sotsid, kelle reiting on samamoodi kivina kukkuma hakanud. 

Kobarmaksu nimetamine julgeolekumaksuks on järjekordne reformierakondlik vale selles lõputute valede reas. Ja kui tsiteerida tänase valitsuse vaimset ämmaemandat, siis lugege mu huultelt, maksud ei tõuse. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ei toeta järjekordset kobarmaksutõusu. Aitäh!

Aitäh! Maris Lauri, palun! (Maris Lauri küsib lisaaega.) Kaheksa minutit.

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Kuulan siin neid kõnesid ja ka seda eelnevat diskussiooni justkui protseduuriliste teemade üle. Paratamatult tuleb mulle meelde, et üks demagoogiline võte on see, et süüdistada teisi selles, mida ise tehakse. Nii et andke andeks, kui süüdistatakse kedagi argpükslikkuses, siis mina arvan, et argpüksid olid need, kes ei julgenud komisjonipoolselt esinejalt ehk minult küsida seda, miks täpsemalt nende muudatusettepanekuid arutusele ei võetud. Väga lihtsal põhjusel. 

Räägime siis nendest muudatusettepanekutest. Viis muudatusettepanekut, millest esimene oli postulaat, mis ei ole seadus, vaid poliitiline seisukoht. Teine muudatusettepanek, mis tegeles tulumaksuga ehk maksuküüruga. Nende nelja elemendi koosmõju oli julgeolekumaksu täielik kaotamine. Jah, see on iga Riigikogu fraktsiooni õigus mitte olla nõus ühe või teise eelnõuga, aga selle väljenduseks on mitte eelnõu ümberkirjutamine algusest lõpuni, vaid vastuhääletamine või ka oma eelnõu esitamine, mida oleks võinud teha nii selle esimese muudatusettepaneku puhul, tulumaksu eelnõu puhul, mida on ka korduvalt tehtud. Ja siis neljas, vabandust, kolmas muudatusettepanek, mis oli tegelikult kohustuse panemine Vabariigi Valitsusele, mida Riigikogu protseduurikas nimetatakse Riigikogu otsuseks, mis eeldab hoopis teistsugust menetlust ja antud juhul, kuna tegemist oli rahalise kuluga, siis tõenäoliselt oleks tähendanud ka seda, et oleks vajanud Riigikogu koosseisu enamust. Kokku oli pandud eelnõu, otsuse projekt ja veel üht-teist, mille minu arvates menetluslikult kokkupanemine on väär. Ja lõpuks siis oli olemas veel viies muudatusettepanek, mis tegelikult oma sõnastusega ütles ära, et Isamaa ise ka ei uskunud, et need neli muudatusettepanekut leiavad komisjoni poolt aktsepteerimist, sest täpselt nii oli öeldud: kui esimesi ei arvestata komisjoni poolt, siis me esitame viienda. Ehk saad ise ka aru, et asi ei ole päris korrektne. 

Veel mõnest asjast, mis enne öeldi. Demagoogiline võte on kindlasti see, et tõmmatakse mingeid sõnu, väljendeid, numbreid kogupildist välja. Eriti mõnus on rünnata inimest, keda saalis ei ole, kes ei saa iseennast kaitsta. Nii näiteks pannakse rahandusministrile suhu mõtteid, mida ta ei ole öelnud. Olles ise selle esimese lugemise protokolli või stenogrammi täna veel korra üle lugenud, siis julgen väita, et väited sellest, mida siin Jürgen Ligile suhu pandi, ei vasta tõele. 

Mul on olnud täna ka väga kurb kuulata seda, et lisaks demagoogiale on mõne erakonna narratiiv hirmu levitamine, ähvardamine ja maailma esitamine hästi mustades värvides. Siin küsimustele vastates ma korra juba osutasin sellele, et kõige paremini kaitseb mentaalselt see, kui inimesed tunnevad ennast kindlalt, kui nendel ei ole hirmu. Inimesed tahavad mingit punkti, millele toetuda, seda, kuidas saab edasi. Ma kuulasin ja ka siin varasemalt – kriitika on alati vajalik. Mitte ükski erakond, ükski valitsus ei saa läbi sellega, et ta võib-olla mõne asja ei tee kõige paremal viisil, eksib ja kõik. Ka jumal on eksinud. Nii et ei tasu ennast pidada väga paremaks kõikidest teistest. Aga võib-olla ei tasu hirmutada inimesi nii palju sellistel aegadel, kus me praegu oleme. Ja mul on natuke tunne – ma tahaksin väga eksida –, aga võib-olla need, kes hirmutavad, kardavad ise nii palju, et sellest hirmust, et see välja ei paistaks, siis tahavad, et ka teised hakkaksid kartma. Maksutõusud tõesti ei ole meeldivad asjad. Tahaks ka, et neid ei peaks tegema, aga kahjuks on olukord selline, et peab tegema ja tuleb vahel valida väga halbade valikute seast. Ja ma arvan, et julgeolekumaksu valik on meil halbadest valikutest parim. Võib-olla minu isikliku maitse kohaselt võinuks ta olla natuke teistsugune, aga eks asjadel on poliitilised kompromissid. Aitäh!

Aitäh! Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Räägime siis Reformierakonna ja tänase koalitsiooni kõrgepalgaliste tulumaksuvabastuse seadusest ehk julgeolekumaks ei ole midagi muud. Ma toon siia väga konkreetseid numbreid, et ei oleks nagu arvamust, et keegi lihtsalt tuleb ja räägib.  

Kui me vaatame selle aasta kaitsekulusid, siis eelarves on see 1,2 miljardit, täpsemalt 1 miljard ja 214 000. Järgmine aasta on planeeritud Kaitseministeeriumi kulude number 56 miljonit suuremaks. Kui me vaatame 2026, siis koos selle 56-ga kasvab see 283 miljonini ja 2027. aastal kasvab see 290-ni. Aga kui vaadata aastate tõusu, siis on 56 miljonit, 227 miljonit, 7 miljonit. Ma küsisin selgelt komisjoni esindaja käest, palju planeeritakse igal aastal julgeolekumaksuga siis raha inimeste taskust ja ettevõtete taskust ära võtta. Siis vastati: 742 miljonit.  

Sellepärast ma julgen selgelt öelda, et tegelikult on see Reformierakonna valimislubaduse täitmise maks. Ja kahjuks on viimased poolteist aastat kõik maksutõusud olnud ainult ühel põhjusel: et seda 500 miljonit kokku korjata, et kuidagigi katta Reformierakonna valimislubadust, ja seda kõike vaesemate, väiksema sissetulekuga inimeste arvelt. 

Viimase statistika andmetel öeldi väga selgelt, et alla keskmist palka saavaid inimesi on 60%. Keda see nõndanimetatud julgeolekumaks ehk tegelikult kõrgepalgaliste tulumaksuvabastuse maks tegelikult mõjutab? Mõjutabki just kõige rohkem neid, seda 60% palgasaajaid, kelle elu on kõige raskem, pluss 300 000 pensionäri.  

Kas te kujutate ette, kes on olnud rohkem kui üks koosseis siin Riigikogus, et oleks kunagi keegi ei julgenud tulla siia pukki ja ütelda, et me võtame pensionäride taskust järgmine aasta ära kõigepealt kümneid miljoneid sellega, et keskmine tulumaksuvabastus kaob ära. 2027. aastal võetakse tänu sellele 76 miljonit taskust raha, pensionäride taskust. Aga sellest on veel vähe. Nüüd tuleb pensionäridel hakata maksma ka esimeselt sendilt 2% tulumaksu. Ja siis räägitakse pensionide tõusust. Lihtsalt piinlik. 

Sellesama koalitsiooni esimene asi oli võtta ära lasterikaste perede toetusest 200 eurot iga kuu, silm ka ei pilkunud. Tõsteti automaatselt käibemaksu, tulumaksu 10%, nüüd veel 10% juurde ehk 20%. Aktsiiside tõus on püstloodis elektril, gaasil, kütustel.  Ja siis küsitakse, huvitav küll, miks tulubaas riigil ei tõuse sellisena, nagu lootsime. 

Reformierakonna esindaja räägib, et näete, kaitsekulude number kasvab. Ta jättis kõrval kogemata ütlemata seda, et kui palju on riigieelarve tulude baas tõusnud viimase viie aasta jooksul. 11,7 miljardilt pea 18 miljardini. 

Palun kolm minutit.

Kolm minutit lisaks.

Loomulikult on siis see, et ka kõik muud kulud, mis on seotud riigieelarvega, on sealjuures kasvanud, ka kaitsekulud. Ja kui nüüd räägitakse, et kuskile tuleb meeletud numbrid, siis ma küsin, kus see järgmine aasta see poole miljardi või 700 miljoni eest, mis siin väideti, kaitsekuludesse moona ostetakse, kui tõus on ainult 56 miljonit? Kui me räägime sellest, et on vaja 1,6 miljardit eurot saada kaitsekulude tõusuks, siis tegelikkuses Kaitseministeeriumi rea peal näitab seda 1,16 miljardit. Kuhu siis ülejäänud raha läheb, kui 2,4 miljardit korjatakse kokku? 

Vaesekesed, koostööpartnerid, koalitsioonipartnerid, Reformierakond, teid lüpstakse juba poolteist aastat, aga ma saan väga hästi aru ka Eesti 200-st. Teil ei ole mitte mingit varianti vastu hakata, sest teid nagu praegusel hetkel kahjuks või õnneks ei ole. Sotsid elavad lootuses, et nad on igas pulmas peig kui pruut, on ka kõigega nõus.  

Aga see on uskumatu, milline 2 miljardit maksukoormust kahe aastaga, 2026. aasta alguses võetakse aastas ära 2 miljardit eurot rohkem meie inimeste ja ettevõtjate taskutest, kui võeti enne Riigikogu viimase koosseisu valimisi.  

Muidugi, endine peaminister on Brüsselisse läinud, need miljonid, mis Venemaa äriga kätte korjatud on oma abikaasaga ühisfirmast, võibki ära minna, sealt saab veel suurema palga, nii et ei ole mingit muret. Kuigi jäi arusaamatuks, kust need rahad tulid, mis sinna sisse investeeriti. Küsiti küll, aga vastust ei saanud. 

Ja nüüd tullakse, automaks, selle jaoks et kõrgepalgaliste tulumaksuvabastust saab ära. Eesti 200 esindaja siin naeratab ja ütleb, et ma ju lubasin teile Riigikogu valimistel: automaksu ei tule. Näed siin, Eesti 200 rõõmustab siin. Väga hea partner rahanduskomisjonist, väga hea partner, alati naeratab, aga hääletab valet pidi. (Naer saalis.) 

Ma tõsiselt mõtlen, et mul selja taga on ka hea kolleeg, endised maavanemad, nagu me oleme, võiksite Reformierakonnast korra mõelda selle peale, et ei ole võimalik surnuks maksustada. Ei ole enam ettevõtjatel võimalust. Järgmisel aastal kas või ajakirjanduseski, see väike tulumaksu või käibemaksu tõus, tundub, et mis see on. Aga kui vaatad, mis Omniva teeb, kolm korda aastas kojukannet tõstab. Mis hakkavad kõrgkoolid oma käibemaksu tõusust, tulumaksu tõusust, kust see tulu tuleb, kui vaatan sinna haridusinimest? Meid on, koalitsioonist on ainult kaks inimest jäänud saali.

Aitäh!

Ma loodan küll, et mõistus tuleb koalitsioonil koju ja toetab Isamaa Erakonna ettepanekut katkestada selle eelnõu teine lugemine. Aitäh!

Aitäh! Sõnavõtt koha pealt, Marek Reinaas, palun!

Aitäh! Jah, ma kuidagi tundsin, et mind mainiti selles sõnavõtus, ja ma tahaksin öelda järgmist, mida ma ka siin puldis olen öelnud. Matemaatika ei ole halb ja seetõttu Aivar Koka selline erinevate numbritega žongleerimine oli kahtlemata väga virtuooslik ja ka efektne. Pean ka ütlema, et tõepoolest olen ma heatujuline ja alati naeratan sulle üle laua, aga hääletan alati õieti, sellepärast et matemaatika ei ole halb ja matemaatika, vaadates riigieelarvele otsa, näitab siiski seda, et see julgeolekumaks on paratamatu. Aitäh!

Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on esitanud saali 13 muudatusettepanekut. Lähme nende muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Aga Urmas Reinsalu, palun, üks küsimus istungi juhatajale.

Aitäh, Toomas! Meil oli siin tegelikult üks pahandus veidikene aega tagasi ja ma ei tea, kas Riigikogu aseesimees on selle teemaderingiga kursis. Nimelt on üsnagi jahmatava seisukoha kujundanud välja rahanduskomisjon, keeldudes täiskogu saali toomast Isamaa ettepanekud, mis tegelikult olid väga ratsionaalse sisuga. Nimelt, me panime ette, et siin öeldakse, et julgeolekumaksule ei ole alternatiivi, minu naeratav sõber, õpetatud sõber osundas siin sellele. Aga meie lahendus oli lihtne: et samas mõõtkavas oleks tegelikult Reformierakonna maksuküüru ärajätmine, ja see oleks samas suurusjärgus opereerinud. Selle üle võib poliitiliselt arutada, kumb valik on mõistlik, ja see ongi võimulolijate nii- öelda käsitlus. Kuid mis, ja see loomulikult puudutas tulumaksuseaduse muutmist, kuid mis hämmastas, austatud Riigikogu aseesimees, oli see, et rahanduskomisjon keeldus seda Isamaapoolset tulumaksuseaduse muudatust panemast saali, kuna, tsiteerin: "See muudaks eelnõu viisil, mis ei lubaks säilitada valitsuse esitatud eelnõu algset eelnõu kontsepti." Täpselt see meie eesmärk oligi iseenesestmõistetavalt tulumaksuseadust nii muuta, ka vastutustundlikult, et tagada riigi rahaline panustamine julgeolekusse. Veelgi enam, me panime ette ka selle sihtotstarbelise sihitamise just nimelt julgeoleku- ja riigikaitseinvesteeringute tarbeks. Ja nüüd on tekkinud välja nagu pretsedent, ja kuidagi ei saa nõustuda sellega, et me seda aktsepteerime mingisuguse, noh, nii-öelda nõiaringi meetodil, et komisjon teeb, mis tahab, ja võtab parlamendi liikmetelt ära minimaalse õiguse esitada oma muudatusettepanekud. 

Nii et istungi juhatajale mul on küsimus, sulle ka tegelikult ju [kui] elukogenud juristile ja veel ka endisele maavanemale. Küsimus on selle kohta, et kuidas me peaksime siis tulevikus käituma parlamendi liikmetena. Kas see tähendab, et meil on tõlgenduse järgi, istungi juhataja käsitlus, keelatud esitada muudatusettepanekuid valitsuse eelnõudele, juhul kui need ei säilitaks eelnõu algset kontsepti? Mis tähendab, et meie roll muudatusettepanekute puhul oleks kaasa koogutamine nüanssides valitsuse esitatud initsiatiividele. Selgita mulle, mis piiramine, mida praegu parlamendi rahanduskomisjon enamushäältega püüab kehtestada peale, kuidas seda piiramist siis tõlgendada. Ja see on väga protseduuriline küsimus, kuna me hakkame arutama nii-öelda mitte muudatusettepanekut, või õigemini, selle muudatusettepaneku selektiivsust olukorras, kus see puudutab 2,5 miljardit eurot. Ja isegi seda – ma ei räägi sisulisest kaasamisest dialoogina ühiskonnas – püütakse parlamendisaalis kahekolmandikulise enamusega, te võite joobuda oma võimust siin enamus, et te võtate ära ka selle õiguse. Kuidagi väiklane on. Toomas, anna oma käsitlus, kuidas tulevikus käituda.

Jaa, kuigi seda teemat on väga pikalt käsitletud ja ma tõepoolest äri-veeri seda jälgisin, nii et selles mõttes ei tahaks liiga kaua sellele kulutada. Aga mõned repliigid siiski ütlen. Esimene ei tule vast üllatusena, et mitte ühelgi Riigikogu liikmel ei ole keelatud esitada ükskõik millist muudatusettepanekut. Seda ei ole ometi mitte keegi keelanud. 

Hoopis teine küsimus on see, millised need muudatusettepanekutest jõuavad saali. Ja see ei ole sugugi mitte esimest korda, kus kõik esitatud muudatusettepanekud ei jõua saali. Seda on läbi aegade alati olnud ja selleks on terve rida loetelusid, millele need muudatusettepanekud peavad vastama. Kollases raamatus on terve pikk rivi neid nõuded. Ja tõepoolest vahel muudatusettepanekud ei vasta nendele nõuetele.

Kolmandaks, minul kindlasti juhatuse liikmena ega ka istungi juhatajana ei ole pädevust ega õigust hakata hindama juhtivkomisjoni langetatud otsuseid. Ma pean väga positiivseks seda, et Maris Lauri võttis ükshaaval need teie muudatusettepanekut ette ja ütles oma seisukoha, mis oli ka komisjoni seisukoht, miks nad ei tulnud, ei jõudnud saali. Nii et kas te olete sellega nõus või mitte, see on hoopis teine teema, aga need ei ole jäänud saladuse varju. Maris Lauri väga selgelt läbirääkimiste käigus tuli selle teemaga uuesti tagasi ja võttis ükshaaval ja väljendas oma seisukohad, miks need muudatusettepanekud saali ei jõudnud. 

Ja viimane, mis tõepoolest puudutab seda, milliseid muudatusettepanekuid me hääletame. Samamoodi kollane raamat väga selgelt ütleb, et muudatusettepanekute käsitlemise aluseks on juhtivkomisjoni ette valmistatud muudatusettepanekute loetelu. See on seesama 13 muudatusettepanekut, see loetelu, mille juhtivkomisjon on ette valmistanud. Neid muudatusettepanekuid me hääletame. 

Ja kõige lõpuks: Urmas, ma olen seda juba vähemalt kümme korda öelnud, et peale seda, kui Riigikohus andis mandaadi tegelikult juhatusele lõpetada vaheaegade võtmine obstruktsiooni eesmärgil enne muudatusettepanekute hääletamist, peale seda on minu väga selge sõnum juhatuse liikmena olnud komisjonidele, et ei ole ühtegi põhjust sisuliselt korrektset muudatusettepanekut saali mitte lasta. Mitte ühtegi põhjust enam selleks ei ole, välja arvatud tõepoolest, kui neid on 200 või 300. Siis nad eraldi võetuna võivad olla kõik korrektsed, aga ilmselgelt need on obstruktsiooni eesmärgil ja siis see põhimõte ei pruugi kehtida. 

Aga antud juhul see muudatusettepandud arv ei ole mitte vähimalgi määral põhjuseks, miks me ei peaks neid saali lubama. Kellelgi sellist paha taotlust ei ole ja nagu sa oled ise korduvalt viidanud, saalis on häälte ülekaal täiesti olemas koalitsioonil selleks, et ikkagi oma seisukoht peale jääks. Nii et ma arvan, natukene tasuks mõelda sellele, et mismoodi ja kuidas neid muudatusettepanekuid esitada. 

Võtan ühe protseduurilise küsimuse veel. Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh, Toomas! Sa ütlesid, et natuke tasuks mõelda, kuidas muudatusettepanekuid esitada. Isamaa pakkus välja praegu Reformierakonna maksuküüru lubaduse katteks läbisurutavale maksude tõstmise seadusele väga lihtsa omapoolse alternatiivse ettepaneku loobuda Reformierakonna maksuküüru initsiatiivist. See oli väga konkreetne ettepanek ja puudutas tulumaksuseadust. Ja lisaks panime ette selle, et suunata need vahendid riigikaitsekuludeks, mis on ka loomulikult selle seaduse eesmärk, vähemalt deklareeritud moel. Ja nüüd sa ütled, hoiatad, et te peaksite mõtlema, et te peaksite siis, ma saan aru, tuginema sellele rahanduskomisjoni juhisele, et me peaksime painutama oma poliitilise käsitluse valitsuse seisukohtade järgi, et siis on see lubadus, siis me tohime esitada muudatusettepanekuid, mis jõuavad ka saali hääletamisele. 

Ma ei ole sellega kategooriliselt nõus. See on meie õigus, ka meie esindame siin inimesi ja ma arvan, et väga arvukalt inimesi, avaliku arvamuse uuringute järgi nende maksutõusude puhul ligi 80% Eesti inimesi, ja me väljendame Eesti ühiskonna seisukohta, et selline maksutõusude kaskaad ei vasta ühiskonna huvidele, Eesti vajadustele täna. Ning sa viitasid Riigikohtu otsusele, et Riigikohtu otsus võimaldab opereerida ulatuslikult. Aga ta ei võimalda teil võtta ära elementaarset õigust parlamendiliikmetelt esitada iseseisvaid muudatusettepanekuid, mis on alternatiivse käsitlusega sellele, mida pakub välja võimuliidu enamus. Selle puhul ma seda protesti väljendangi praegu. 

Loomulikult ma ju saan aru suurepäraselt, miks te seda teete. Te soovite ennast sellega jõustuda, näidata, et te teete seda sellepärast, et te võite seda teha. Ja ma veel kord tahan öelda, et kuidagi ei saa aktsepteerida sellist käsitlust sellise loogikaga. Ma ei ole siin selles stiilis, nagu võib-olla siin mõni teine opositsioonipoliitik on öelnud, et küll me kunagi tuleme ja siis teeme samamoodi nõnda. Ei, ma arvan, et me pigem õpime, kuidas ei tohiks teha. Aga see on tõsine probleem. 

Mu küsimus on sulle, Toomas, aga kuidas ma parlamendiliikmena, kuidas Isamaa saab kaitsta enda õigust esitada, siia saali tuua muudatusettepanekuid, kui see käsitlus on nõnda, et see sõltub ainult rahanduskomisjoni voluntarismist ja rahanduskomisjon deklareerib, et valitsuse esitatud eelnõudele neid eelnõusid muutvaid, algintentsiooni muutvaid, kontsepti muutvaid ettepanekuid ei tohi teha. Mu küsimus ongi see, kust jookseb see piir siis. Sa ütled, sa hoiatasid mind, eks ole, mitte ähvardavas, aga heatahtlikus toonis, et püüdke teha nõnda, et meeldida koalitsioonile, siis lähevad läbi, et otsige sobiv meetod sellele. Ja mu küsimus ongi, et saada aru sinu tõlgendusest, kus on see piirjoon, millest me peame juhinduma. Mis tüüpi ettepanekud siis kõlbavad koalitsioonile – lihtsalt, et mõtestada seda, mitte et me kavatseksime sellele alluda – ja mis tüüpi ei kõlba?

Hea kolleeg, esiteks, see ei olnud kindlasti hoiatus. Mul on hea meel, et sa kasutasid sõna "heatahtlik" seal ees, aga ta ei ole isegi heatahtlik hoiatus, vaid lihtsalt minu arusaam ja minu mõte selle juures. Teiseks, veel kord, ma saan aru, et see ei ole see, mida sa mõtled, aga mitte kellelgi ei ole keelatud esitada ükskõik millist muudatusettepanekut. Küsimus on selles, kas need, millised jõuavad saali – see on teine küsimus. Ja tõepoolest, tänasel päeval see filter on komisjon. Me oleme kõik seda läbi aegade, et komisjonid on suure otsustuspädevusega, iseseisva avara otsustuspädevusega, ja ka juhatus ei sekku komisjoni töösse ei sisuliselt ega ka protseduuriliselt. Nii et selles mõttes komisjonid tõepoolest on see filter, kus need otsused langetatakse. 

Aga veel kord, Urmas, ma olen 99,9%, et mitte öelda 100% veendunud, et nende mittetoomises puudub igasugune paha tahtlus, nende saali mittetoomises. Sest, ma ütlen veel kord, ei ole vähimatki põhjust. Kolm-neli muudatusettepanekut tehniliselt läbi hääletada ei oleks meil ju mitte mingi probleem ja ma arvan, et me oleme kulutanud aega protseduuriliste peale palju rohkem, kui tegelikult nende nelja muudatusettepaneku läbi hääletamine oleks aega võtnud. Aga me ei saa ikkagi nii-öelda tõmmata kuskilt seda joont vahele, et me ignoreerime neid sätteid, mis kollases raamatus kirjas on. 

Toodi näide, toon vaid ühe näite: kui oli seesama maksuküüru teema, minu arust kas Annely või Maris ütles väga selgelt, et see oleks tähendanud näiteks tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Ja te oleks saanud selle, te saate selle homme või ülehomme taas algatada. Ega see võimalus ei ole teil kuskile kadunud, aga selle eelnõu raames see ei kvalifitseerunud komisjoni poolt aktsepteeritud muudatusettepanekuks. Ja veel kord ma ütlen, et mitte keegi ei ole andnud mitte ühtegi korraldust komisjonidele mitte lubada saali opositsiooni korrektseid muudatusettepanekuid. Mitte keegi mitte kunagi! 

Aga head kolleegid, ma arvan, et lõpetame selle debati siin ära. Urmas, jah, päris viimane ja siis läheme muudatusettepanekute hääletamise juurde. Urmas Reinsalu, palun!

Ma nüüd veidikene pean ikkagi korrigeerima, see asi kisub sinu seletustega – ja ma ei kahtlusta sinu kuidagi pahatahtlikkust selles osas, et sa ei teegi, ei varjagi oma mõttekäiku, ja see teeb, selles mõttes vähemalt võimaldab avameelselt arutada. Sa ütlesid, et me peame oma ettepanekuid, mis lähevad – sisult, eks ole, kui seda tõlgendada rahanduskomisjon loogikaga – vastuollu valitsuse kavatsusega, esitama eraldi seaduseelnõudega. Et on tegelikult niisugune loogika, et eraldi seaduseelnõudega. Aga minu küsimus on, miks siis antud juhul komisjon valitsuse eelnõule on esitanud ka muudatusettepanekuid, väga ulatuslikult, ütleme, erinevates, näiteks viimane, aktsiiside muutmine. Siis peaks ütlema, et me hakkamegi muudatusettepanekutest loobuma ja meil ongi tohutu hunnik seaduseelnõusid, siis tegelikult me menetleme siin järjest 50 seaduseelnõu ja 10 tükki leiavad toetuse, 10 seadust, ja siis hakkavad riburada pidi järjest jõustuma, eks ole. See on ju veidikene veider. Kust me nüüd saame aru, mis puhul me tohime esitada eraldi muudatusettepaneku, mida lubatakse, ja mis puhul me peame ütlema, et me peame tegema eraldi seaduse, kuna see väärab valitsuse tahet liiga ulatuslikult, et valitsus tahaks, et seda üldse parlamendisaalis ei hääletataks.

Hea Urmas, selle kohta, veel kord, Maris väga selgelt kommenteeris kõiki eraldi võetuna neid muudatusettepanekuid, mille te tegite, tõi välja ka argumendid, miks nad nagu saali ei jõudnud. Ja loomulikult ei ole valitsusele meeldimine üldse mingisugune argument, et veel kord, või mis on vastuolus valitsusega. Väga tihti ongi ja see on väga loomulik, et need opositsiooni seisukohad ongi tihtipeale vastuolulised sellega, mis on valitsuse tahe ja soov olnud. See ei tähenda seda, et need muudatusettepanekud ei võiks saali tulla. Antud juhul on põhjused teised, mitte see, et nad ei teeninud seda eesmärki, mis nagu valitsusel oli. Seda me oleme kogu aeg teinud ja nagu sa ütlesid, loomulikult ka teie nii-öelda seisukohtadel on olemas oma toetajaskond. Ma ei kahtle vähimalgi määral, see ei ole mitte mingi isiklik ego, vaid tõepoolest, te esindajate oma maailmavaadet, esindajate oma valijaid. See on üsna tihti paraku niimoodi, et opositsioonil ja koalitsioonil on erinevad, isegi ka koalitsiooni sees, igal fraktsioonil, igal erakonnal on erinevad nii-öelda vaated ja seisukohad. Nii et selles mõttes siin ei ole mitte midagi üllatavat. Veel kord, Urmas, siin ei ole, ma siiralt, julgen lausa käe südamele panna, et mitte mingit pahatahtlust ei ole selles, et mitte lubada teie tehtud muudatusettepanekuid saali. Selleks on pigem tehnilised ja formaalsed põhjused, miks nad ei ole saali jõudnud. (Vahelehüüe saalist.) Huvitab ikka, see oli sul natuke ekslik järeldus.

Aga, head kolleegid, muudatusettepanek nr 1, selle on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Tähelepanu, kolleegid! Ma palun hääletada seda muudatusettepanekut, mille sisu on, et eelnõust jäetakse välja paragrahvid 4–22. See on rahanduskomisjoni arvates kooskõlas kodu- ja töökorra seadusega erinevalt ülejäänud Isamaa muudatusettepanekutest.

Asume selle muudatusettepaneku hääletamise ettevalmistamise juurde. Aitäh! (Keegi naisterahvas naerab heleda häälega, teised ühinevad  temaga.) Mulle tundub, et see naerukoolitus on läinud asja ette täna.   Head kolleegid, oleme eelnõu 512 juures. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 1. Selle on esitanud Isamaa fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada. 

Selle poolt hääletas 23 Riigikogu liiget, vastu 49, erapooletuid 0. Muudatusettepanek nr 1 ei leidnud Riigikogu toetust.  Muudatusettepanek nr 2, selle on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun! 

Aitäh, auväärt juhataja! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada. 

Suurima rõõmuga. Head kolleegid, kas võime minna kohe hääletuse juurde? Keegi ei protesti. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2. Selle on esitanud Isamaa fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Selle poolt hääletas 23 Riigikogu liiget, vastu oli 49, erapooletuid 0. Muudatusettepanek nr 2 ei leidnud Riigikogu toetust. 

Muudatusettepanek nr 3, selle on esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. 

Muudatusettepaneku nr 4 on esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Kas, head kolleegid, võime minna kohe selle muudatusettepaneku hääletamise juurde, keegi ei protesti? 

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 4. Selle on esitanud rahanduskomisjon ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle muudatusettepaneku poolt hääletas 48 Riigikogu liiget, vastu oli 21, erapooletuid 0. Muudatusettepanek nr 4 leidis Riigikogu toetuse. 

Ja juhin, head kolleegid, tähelepanu, eriti Andrei Korobeinik, et ei ole sobilik juhendada oma kolleege, kuidas hääletada. Igaüks peab saama seda vabalt otsustada. 

Muudatusettepaneku nr 5 on esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 6 on esitanud samuti rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 7 on esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 8 on esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 9 on esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 10 on esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 11 on esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 12, selle on esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 13, selle on esitanud samuti rahanduskomisjon ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Sellega, head kolleegid, oleme vaadanud läbi kõik muudatusettepanekud. Nüüd, enne kui meil tuleb siin veel hääletusi, Andrei Korobeinik, palun küsimus istungi juhatajale.

Austatud istungi juhataja, kas te peate õigeks, et istungi juhatajana te annate suuniseid hääletamisel? Minu arust see on vastuolus demokraatia printsiipidega. (Naerab.) Istungi juhataja peab olema selline erapooletu ja ta peaks ikkagi istungit juhatama, mitte saadikuid.

Jaa, selles mõttes, esiteks mina ei ole andnud küll kellelegi ühtegi juhist, mismoodi ja kuidas hääletada. Küll jah, ma olen lugenud ette nii-öelda juhtivkomisjoni seisukoha ja võib-olla mõned rõhuasetused vahel on natukene olnud ühe või teise koha peal. Aga ütleme, sinupoolne juhendamine kostis lausa minunigi, nii et minagi mõtlesin, kuidas hääletada, korra poolt ja korra vastu. Nii et selles mõttes oli sihuke emotsionaalne märkus, aga ei midagi hullu.  

Head kolleegid, juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 512 SE teine lugemine lõpetada, aga meile on laekunud, laekumise järjekorras, ettepanek Eesti Keskerakonna fraktsioonilt ja Isamaa fraktsioonilt eelnõu 512 teisel lugemisel katkestada. Asume nende ettepanekute hääletamise ettevalmistamise juurde. Kas võime minna nende ettepanekute hääletamise juurde? Keegi ei protesti.  

Kui keegi ei protesti, siis, head kolleegid, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud julgeolekumaksu seaduse eelnõu (512 SE) teisel lugemisel katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 24 Riigikogu liiget, vastu 48, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. See tähendab, head kolleegid, et teine lugemine on lõpetatud, koos sellega ka selle päevakorrapunkti menetlemine. 

Läheme järgmise juurde. 21, Vabariigi Valitsuse algatatud alusharidusseaduse eelnõu (419 SE) teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli kultuurikomisjoni liikme Margit Sutropi.

Austatud eesistuja! Lugupeetud rahvasaadikud! Ja kõik hariduse sõbrad! Mul on meeldiv võimalus täna tutvustada teile alusharidusseaduse ettevalmistamist teiseks lugemiseks. Tuletan hästi lühidalt meelde, et alusharidusseaduse eelnõu on kaua oodatud ja koostatud peaaegu kümme aastat. 1. juulil 2022 lükati eelnõu esimesel lugemisel Riigikogus tagasi, langes menetlusest välja, ja nüüd on huvigruppidel väga suur lootus, et see alusharidusseadus tõesti vastu võetakse ja et ta jõustub 1. septembril 2025.

(Saalis on sumin.) Head kolleegid, palun vaikust! Riigikogus on palju ruume, kus saab rääkida ilma, et teisi segaks.

Eelnõu 419 esimene lugemine lõpetati 14. mail 2024 ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks sai 28. mai 2024. Eelnõule esitati alguses kolm muudatusettepanekut Isamaa fraktsiooni poolt, aga pärast üks võeti tagasi, nii et kahega mindi edasi. Kultuurikomisjoni muudatusettepanekud kiideti heaks 19. novembri ja 2. detsembri istungitel ja kultuurikomisjon ise esitas eelnõule 29 muudatusettepanekut, mis on ette valmistatud koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga, kes neid muudatusettepanekuid ka toetab. 

Kultuurikomisjon küsis eelnõu ettevalmistamisel huvirühmadelt nende arvamust ja need laekusid 27. maiks. Oma kirjalikud arvamused esitasid Eesti Lastehoidude Liit, Eesti Eripedagoogide Liit, Harjumaa Omavalitsuste Liit, Eesti Lastevanemate Liit, Tartu Ülikooli haridusteaduste instituut, Eesti Lastehoidude Liit, Eesti Lasteaednike Liit, Eesti Logopeedide Ühing, Eesti Haridustöötajate Liit, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Lastehoidude Liit ja Tartu Linnavalitsus. Nagu näete, neid huvigruppe oli tõesti, või huvirühmi, väga palju. 

Komisjon valmistas eelnõu ette teiseks lugemiseks 11. juunil, 8. oktoobril, 19. novembril ja 2. detsembril sellel aastal. Need huvirühmad olid kaasatud kahel erineval istungil. Ma ei hakkaks üles lugema kõiki neid, kes erinevatel istungitel kaasatud olid, aga tooksin pigem välja need asjad, mida nendel kohtumistel arutati. Haridus- ja Teadusministeerium ise eelnõu menetlemise käigus on teinud ettepanekud ja vastas huvirühmade ettepanekutele ka kirjalikult 16. septembril 2024. aastal. Riigikogu kodulehel on Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad ka kõigile hästi loetavad. 

Muudatusettepanekuid, nagu ma ütlesin, on meil täna 31 ja nendest 29 on sellised, mille kultuurikomisjon on ette valmistanud koos Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Need puudutavad peamiselt selliseid küsimusi, ja ma tooksin kõige tähtsamad siin välja. Kõige esimesena puudutas see lastehoiu ja lasteaiakoha pakkumise menetlustähtaega. See oli see, mis linnade ja omavalitsuste liitu alguses pani mitte kooskõlastust andma ja tekitas väga mitmeid erinevaid diskussioone. Mul on hea meel öelda, et me leidsime sellise lahenduse, mis sobis neile. Siis toidukulu päevamaksumuse otsustustasand – kes selle kehtestab? Võimalus sõlmida kõrgharidustasemel õpetajaks õppiva isikuga tähtajaline tööleping pikemaks ajaks kui üks aasta. Mida tähendab elukoha määratlemine, mis on elukohalähedane lasteaed või lastehoid? Eralastehoiu õigus tegutseda siis ka elamus või elamumaal. Ja lastehoiurühma töökorralduse võrdsustamine lasteaiarühma töökorraldusega, kui rühmas töötab mõni kvalifitseeritud õpetaja. 

Lisaks lihvisime sõnastust, kes koostab lastehoius õppekava. See on see uus asi, mis tuleb seadusega nüüd juurde, sest lastehoid saab olema sotsiaalteenusest või Sotsiaalministeeriumi alluvusest tuleb Haridus- ja Teadusministeeriumi alluvusse haridussüsteemi, ühtsesse alushariduse süsteemi ja üldse haridussüsteemi. Siin saab olema õppekava, mis määratleb üldpädevuste õpetamise. See tõstab ka kvalifikatsiooninõudeid mõistagi. Ja lisaks loomulikult on kogu see eelnõu seotud tugevalt eestikeelsele haridusele üleminekuga. Aga eelnõu teise lugemise ettevalmistamisel otseselt kvalifikatsiooninõudeid ei arutatud, küll aga arutati kahte Isamaa ettepanekut, millest ma ka kohe räägin. 

Natuke täpsemalt siis, et te saaksite aimu sellest sisust, aga proovin mitte väga detailidesse minna. Kõigepealt, see lastehoiu- ja lasteaiakoha pakkumise menetlustähtaeg. Võib-olla ma sinna kõrvale ka ütleksin, miks see nii tähtis on, et meil ka omavalitsused või need haridusasutuse pidajad rahul oleksid. Võib-olla lihtsalt siia kõrvale üks selline huvitav fakt, et tegelikult 2022. aastal näiteks oli alushariduse kuludest … Kokku kulutati 460 miljonit eurot ja seda kandsid pea täielikult KOV-id. See tähendab, et riigi toetus oli kokku 32 miljonit, vanemate panus 42 miljonit ja võite siis ise arvutada, et peaaegu 390 miljonit on see, mida KOV-id on panustanud. Nende tugi ja nende osalus alushariduse korraldamisel on üüratult suur. Seetõttu loomulikult nägimegi me ka palju vaeva, et kohalikud omavalitsused tõesti sellega kaasa tuleksid ja nõus oleksid. Ja selle me saavutasime. 

Harjumaa Omavalitsuste Liit tegi kõigepealt ettepaneku selle lasteaiakoha pakkumise menetlustähtaja kohta selliselt, et kohaliku omavalitsuse üksuse kohustusele anda haldusakt kahe kuu jooksul vastaks lapsevanema kohustus esitada taotlus mitte varem kui kuus kuud enne kohavajaduse tekkimist. Eesti Lastevanemate Liit tegi alguses ettepaneku, et kui taotlus on … Et see võiks olla esitatud küll mitu aastat varem, aga kuna ei suudeta ennustada, millal koht vabaneb, siis eelnõus võiks sätestada, et kohaliku omavalitsuse üksus teatab vanemale hiljemalt kaks kuud enne kasutamise soovitud algusaega lastehoiu tegevuskoha. Ja kui taotlus on esitatud vähem kui neli kuud enne kasutamise soovitud tähtaega, siis teeb kohaliku omavalitsuse üksus kahe kuu jooksul taotluse esitamisest kohapakkumise. 

Tegelikult töösse läks Tartu Linnavalitsuse ettepanek, mis ütles seda, et oleks mõistlik lastehoiu- ja lasteaiakoha pakkumine teha kahe kuu jooksul alates taotluse esitamisest. See oleks selline ettepanek, et lapsevanem võib küll oma taotluse varem esitada, aga ta peab ütlema, millal ta seda kohta soovib kasutada, ja selle koha kasutamise alguse kuupäevast kaks kuud varem peab kohalik omavalitsus talle andma teada selle lasteaia koha. Ja kui juhtub näiteks niimoodi, et ta teeb selle nii, et on vähem kui kaks kuud aega KOV-il otsustada, siis KOV tegelikult saab ikkagi seda tähtaega kaks kuud kasutada, tema ei pea varasemalt seda otsust tegema. 

Tundus, et see tegelikult sobis. Me saimegi sellisele kokkuleppele, et me viime selle sätte kooskõlla kehtiva ja hästi toimiva praktikaga ja sätestame samal ajal taotluse lahendamisele tähtaja. Kui vanem esitab kohataotluse, nagu väga sageli on paljudes piirkondades, kus lasteaiakohti väga vähe on, kohe peale lapse sündi ja soovib alles kolmeaastaseks saanud lapsele kohta kahe aasta pärast, siis see kohapakkumine peab vanemani jõudma kaks kuud enne selle kasutamise tähtaega. See on nagu see, mis võiks olla selline sobiv praktika kõigile. 

Palju vaidlusi on tekitanud elukoha läheduse määratlemine, et mis see tähendab. Seda on defineeritud siin, et kui kohti on vähe, siis koha pakkumisel arvestatakse esmajärjekorras lastehoiu või lasteaia elukohalähedust. Ja seda defineeritakse kui 30-minutilise jalutuskäigu kaugust. Mõistagi on see suhteliselt subjektiivne, aga annab siiski võimaluse määratleda täpsemalt, kui seda on siiani tehtud. 

Siis edasi, võimalus sõlmida kõrgharidustasemel õpetajaks õppiva isikuga tähtajaline tööleping pikemaks ajaks kui üks aasta, mis on tänane praktika. Ka selle ettepaneku tegi Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindaja, et õppima asunud kvalifikatsioonile mittevastava õpetajaga võiks kesta see tööleping kolm aastat. Kui ta õpib, siis ta kas ei oma kvalifikatsiooni ja asub õppima või tuleb tööle ja samal ajal, olles õppinud. Mõlemal juhul tegelikult on võimalik selline tööleping ikkagi kolmeks aastaks teha. Arutati ka, kas see võiks olla pikem, kui ta näiteks on akadeemilisel puhkusel, aga ka lasteaiapidaja soov oli pigem, et see võiks selle kolme aastaga piirduda, sest nad ikkagi soovivad seda nõutavat kvalifikatsiooni ja samal ajal tagada ülikoolis eriala omandama asunud õpetajale tema kutsekindlus. 

Siis edasi selline küsimus, et kas eralastehoiul on õigus tegutseda ka elamus ja elamumaal. See on muudatusettepanek nr 16 ja siin on öeldud, et jah, ta võib seda teha. Eralastehoidude liit on kogu eelnõu menetluse ajal pidanud väga oluliseks kehtestada eralastehoidude võimalus tegutseda jätkuvalt elamus ja elamumaal. Nii see ka siis lubati. 

Siis lastehoiurühma töökorralduse võrdsustamine lasteaiarühma töökorraldusega, kui rühmas töötab üks kvalifitseeritud õpetaja. See puudutab paljuski seda, et mitu last võivad üldse olla lasteaias ja lastehoiurühmas. Ja päris pikad arutelud olid meil ka komisjoni istungitel, kus huvigrupid olid kaasatud. Puudutas see loomulikult ka veel erivajadustega lapsi, kelle kohta on öeldud, et nemad lähevad … Seda vajadust hinnatakse, nagu oleks kolm last, see koormus on suurem. Eesti Lastehoidude Liit on teinud ettepaneku muuta seadust, et kui kolme- kuni seitsmeaastaste lasteaiarühmas töötab vähemalt üks täistööajaga õpetaja, siis võiks seal olla kuni 20 last nagu lasteaias. Eesti Lastevanemate Liit soovis ka ettepanekut võimaldada lastehoius moodustada liitrühm samamoodi, kui on lasteaias, see tähendab erinevas vanuses lapsi. 

Kultuurikomisjon leidis, et kvalifitseeritud õpetaja olemasolul on tõesti mõistlik võrdsustada lastehoiurühmade ja lasteaiarühmade laste ja täiskasvanute suhtarvud. Ja sellega sätestati, et kui lasteaiarühmas töötab vähemalt üks täistööajaga õpetaja, lastehoiu töörühmas, vabandust, siis sarnaselt lasteaiarühmaga võib seal olla kuni kolmeaastaste rühmas kuni 16 last ning kogu rühma tööaja jooksul peab iga 8 lapse kohta olema tagatud lapsehoidja, õpetaja või abiõpetaja. Kolme- kuni seitsmeaastaste rühmas võib olla kuni 20 last ja kogu tööaja jooksul peab iga 10 lapse kohta olema tagatud lapsehoidja, õpetaja ja abiõpetaja. 

Nüüd, kui seda õpetajat seal ei ole ja lastehoius töötavad ainult lapsehoidjad, siis on ka eripära, et igas hoiurühmas kuni kolmeaastaste rühmas peab olema kuni 15 last ja kolmeaastaste rühmas ja liitrühmas lapsehoidja iga 5 lapse kohta ning kolme- kuni seitsmeaastaste rühmas iga 10 lapse kohta. Need normid siis said paika. Vaieldi palju ka selle üle, et kas võib juurde veel lapsi võtta, ja see võimalus kolm last lisaks võtta jäi praegu sinna hoolekogu otsusega. Arutati lastevanemate poolt, kas see on hea mõte, et kuna pearaha selle eest saadakse, kas see võib tekitada probleeme, et topitakse juurde lapsi. Aga ütleme, erinevaid selliseid olukordi ei tahaks välistada, neid lapsi ikkagi võiks seal rohkem olla. Jäi ka seesama ettepanek, mis seaduseelnõus oli. 

Nüüd, toidukulu päevamaksumuse otsustustasand oli tegelikult ka selline asi, mis tekitas palju vaidlusi. Siiani oli hoolekogul suurem õigus, siin nagu hoolekogu õigus väheneb. Küll aga jääb hoolekogu informeerimise kohustus alles. Ja see põhjendus oli nii Eesti Linnade ja Valdade Liidu poolt kui ka Tartu linnavalitsus eraldi tõi seisukoha välja, et toidukulu päevamaksumuse kehtestamine omavalitsuste üleselt on väga keeruline olukorras, kus osades lasteaedades on oma köök ja osades on hanketeenus ja tegelikult lasteaed sõltub väga paljuski sellest hanketeenuse tulemusest. Lisaks veel, et tegelikult on siis päevamaksumuse otsustustasandil ka raske seda teha, sest tegelikult lasteaiad diferentseerivad vastavalt perede võimalustele tegelikult ka toidukulu, milles sisaldub nii valmistamine kui ka toiduained. Ja seetõttu lõpuks leiti, et mõistlik oleks teha nii, et küsida hoolekogu arvamust seaduse tasandil on ülemäärane. Küll aga oleks see hoolekogu arvamuse ärakuulamine midagi sellist, mis oleks mõistlik ja mis annaks võimaluse neid informeerida, et nad teaksid, kuidas tegelikult toidukulu on kujunenud. Sest teame, et toidu maksumuse katab lapsevanem. 

Isamaa fraktsioon esitas kolm muudatusettepanekut, millest kolmanda ettepaneku võttis tagasi. Üks puudutas eesti kodukeelega laste õigust ja üldse rühmade moodustamist vastavalt keeleõppele ja siis iga lapse vajadusi ja heaolu arvestades. Teine ettepanek puudutas muusika- ja liikumisõpetaja kvalifikatsiooni. 

Esmalt, kõigepealt see eesti kodukeelega lapse küsimus, mis tegelikult oli meil arutusel kolmel erineval istungil. Viimasel istungil osales ka haridus- ja teadusminister, kes sai veel täpsustada haridusministeeriumi seisukohti ja miks ei saanud seda ettepanekut vastu võtta. Ja see puudutas kõigepealt § 6 lõiget, mida sooviti lausega täiendada: eesti kodukeelega lapsel on õigus samas kohalikus omavalitsuses kohale lasteaiarühmas, kus on valdavalt eesti kodukeelega lapsed. Sooviti seda täiendada, § 11 lõiget 1, ja sõnastada, et lasteaia direktor moodustab iga lapse vajadusi ja heaolu arvestades lasteaiarühmad, võttes muu hulgas arvesse lapse eesti keele oskuse taset. 

Siia juurde toodi, Tõnis Lukas tõi selgitused, kus ta ütles, et muudatust on vaja eesti emakeelega laste vajaduste ja heaolu tõttu, eestikeelse õppekeskkonna säilimise vajadustest lähtudes tuleb lasteaiajuhtidel tagada eestikeelne kasvukeskkond emakeelena eesti keelt kõnelevate õpetajate toel. Ja selgitas istungil, et tegemist ei ole läbiva nõudega selliste rühmade moodustamise kohta, vaid kaalutlusõiguse andmisega lasteaia juhatajale, ja see rühm võib aasta pärast kaduda, kui teistes rühmades on toimunud tasandus. Eesmärk on see, et rühmas räägitakse eesti keeles. See arutelu oli väga põhjalik.

Auväärt ettekandja, teil 20 minutit on läinud nagu lennates.

Kas ma tohin viis minutit juurde saada? Siis ma jõuaks lõpuni.

Jah, viis minutit, palun!

Tänan väga teid! 

Ütleksin selle kohta kiiresti, et kedagi ei tohi diskrimineerida muu hulgas keele tõttu. Eestikeelsele haridusele üleminekul ongi eesmärk see, et kõigil on võimalus eesti keel omandada, ja põhiseaduse § 37 järgi on igal lapsel õigus eestikeelsele haridusele. Praktiliselt oleks seda lasteaedades ka raske korraldada, kuna lapsi ei saa nii-öelda testida enne nende vastuvõtmist. Küll aga saab neile individuaalselt läheneda ja praktiliselt aidata neil eesti keelt omandada. Ja muudatusettepanekust tulenev segregatsioon eesti keele taseme alusel ei ole kooskõlas põhiseadusega. Võib öelda nii, et komisjonis Isamaa fraktsiooni muudatusettepanekut hääletati häältega 2 poolt, 6 vastu ja 0 erapooletut. 

Ja teiseks olid muusika- ja liikumisõpetajate täpsemad kvalifikatsiooninõuded, mille puhul oli küsimus, et kas nõutakse otseselt erialast tunnistust või kutsetunnistust muusika- ja liikumisõpetaja jaoks, selleks et hoida laulu- ja tantsupeo traditsiooni aus. Aga leiti, et pigem võiks see kvalifikatsioon tal olemas olla, et ta peaks oskama, ja see jääb lasteaia juhataja hinnata. Ja ka seda hääletati: 2 poolt, 6 vastu ja 1 erapooletu. 

Võib öelda nii, et juhtivkomisjoni menetluslikud otsused tehti 2. detsembril. Kultuurikomisjon otsustas sellel istungil, et kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, siis on komisjoni ettepanek suunata eelnõu kolmandale lugemisele ja viia läbi eelnõu lõpphääletus 11. detsembril käesoleval aastal. Selle poolt, et niimoodi toimetada, oli 6, 2 vastu ja 0 erapooletut. Sellega praeguseks lõpetaksin selle ettevalmistamise ülevaate. Aitäh teile! Ja olen valmis vastama küsimustele.

Tänan teid väga selge ettekande eest, aga on mõned küsimused. Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! No see on küll ennekuulmatu, kui te kuulutate nõude, kui inimene tahab, et tema laps oleks eestikeelses rühmas, et see oleks justkui põhiseadusevastane ja diskrimineeriks vene lapsi. No see on ennekuulmatu! Ja lugedes eelnõu, ongi selle kõige suurem probleem, et eesti lastele pole tagatud põhiseaduslikku õigust õppida ja kasvada eestikeelses kultuuriruumis. Miks on sellest seadusest võrreldes koolieelse lasteasutuse seadusega välja võetud kohustus tagada eesti lapsele eestikeelne õpe eestikeelses rühmas? Kas te ise sooviksite hääletada selle eelnõu poolt, kui te teaksite, et teie lapselaps peaks minema lasteaiarühma, kus suurem osa lastest ei ole eesti emakeelega ja ei oska seda?

See ei olnud päris täpne. Sellepärast et igale lapsele peab olema tagatud õppida eesti rühmas, kus on eesti õppe- ja kasvatuskeel eesti keel. See peabki olema tagatud ja see on tagatud sellega, et me läheme üle eestikeelsele haridusele, et õpetajatel on vastav kvalifikatsioon ja nad peavad tagama, et see nii-öelda õppe- ja kasvatustöö või mänguline tegevus tegelikult võimaldab eestikeelset keskkonda. Ja see on pigem kvalifikatsiooni küsimus. Seda ei saa taandada kodukeelele. Ja tõepoolest ei ole võimalik anda nagu ühele grupile mingisuguseid suuremaid eriõigusi, sest see on põhiseaduse järgi igal lapsel õigus eestikeelsele haridusele ja kedagi ei tohi diskrimineerida muu hulgas keele tõttu. Kui me hakkaksime neid eristama selle tõttu, et ühel on õigus selles rühmas olla, teisel mitte, siis see oleks diskrimineerimine. Ja seda ka minister ise selgitas, et diskrimineerimine on inimese ebaõige, erinev kohtlemine, vahetegemine, väljaarvamine või eelistamine ja see ei ole meie põhiseaduse järgi lubatud.

Jaak Valge, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Minu arvates siin eelnõus on natukene segane olukord keelenõuetega. Siin on umbmäärases sõnastuses, et eesti keele oskus vastab keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele. Ehkki näiteks keeleseaduses sellist abiõpetajat ju üldse määratletud pole ja seda alles kavandatakse, nagu saan aru. Seega tahetakse seadus jõustada enne seda keelenõudmiste fikseerimist siis keeleseaduses. Ja kas te olete nõus sellega, et nii-öelda põrsa kotis ostmine ehk alushariduse seaduse poolt hääletamine, enne kui keelenõuded on fikseeritud, oleks rahvaesindajate poolt vastutustundetu?

Suur aitäh teile selle küsimuse eest! Ma ei rääkinud keelenõuetest sellepärast, et midagi kvalifikatsiooninõuete ja keelenõuete osas komisjon sisuliselt ei muutnud enne teist lugemist. See ei olnud nagu see, mida me praegu arutasime. Ma ei rääkinud sellest, mis oli esimese lugemise eel, vaid rääkisin ainult teist. 

Aga ma olen võtnud igaks juhuks, arvates, et selline küsimus tuleb, siia ka selle paberi ette ja siin on kõik kenasti kirjas tegelikult. Eelnõus reguleeritakse kvalifikatsiooninõudeid, põhisätetes siis § 30, 39, ja üleminekusättes § 55. Hästi tähtis on see, et need kvalifikatsiooninõuded jõustatakse tegelikult teatud üleminekuajaga. 

Tõepoolest on teil õige, et eriti, mis puudutab lastehoidu, kus siiani tegelikult seda ka nii-öelda sellisel viisil ei toimunud õpet, siis ei saanud seda ka ju haridusministeerium tegelikult seda eestikeelsele haridusele üleminekut seal üldse jõustada, siis need nõuded tegelikult näiteks abiõpetajale tulevad ja näiteks ka lapsehoidjale. Need on need nõuded, mis tekivad näiteks lapsehoidjale, kes töötab lapsehoius, tal peab olema kvalifikatsiooninõuetes vähemalt keskharidus, lapsehoidja kutsetase 5, mis on kõrgem kui siiani, ja eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele. Selles mõttes on tõesti õige, et need nõuded kehtestab keeleseadus, aga siin on ette nähtud, et need asjad peavad siis tulema. Abiõpetaja puhul on tegemist siis lasteaias, kus need asjad on samamoodi tegelikult fikseeritud. 

Ja vaadates seda, ma ütleksin niimoodi, et need üleminekuajad, võib öelda niimoodi, et kui see teid huvitab, siis saab öelda niimoodi, et näiteks kvalifikatsiooninõuded õpetaja suhtes ja siis keelenõuded on ju õpetaja suhtes juba 2024 rakendatud, aga kui ta näiteks töötab seal lastehoius, siis see on 2025 1. september. Ja näiteks abiõpetajale sätestatud kvalifikatsiooninõudeid, välja arvatud eesti keele oskuse nõuet, ei kohaldata kuni 2029 31. augustini. Aga eesti keele oskuse nõue siiski kehtib samamoodi nagu teistes juba töötavates lasteasutustes. 

Nii et siin tõesti need teatud kvalifikatsiooninõuded pannakse paika. Eriti võib-olla tähtis on just see direktorile sätestatud magistrikraad või sellele vastava kvalifikatsiooni nõue. Ja see on nüüd, ei kohaldata siis kuni 2028. aasta 31. augustini selle direktori suhtes, kes praegu töötab, enne käesoleva seaduse jõustumist, direktorina. See annab nagu mingi üleminekuaja. Aga peamine lootus on tegelikult, et just see magistrikraadiga direktor on tegelikult see, kes oskab seda õpet siis teistmoodi korraldada. 

Aga noh, uuesti siis veel kord, et need lastehoiud, kes tegutsevad sotsiaalhoolekande seaduse alusel, siis praegu neil ei ole eesti keele nõuet seni kehtestatud, kuna nad ei ole õppeasutused. See kindlasti nüüd muutub, aga ma olen täiesti kindel, et nad saavad selle rakendamisega hakkama. 

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Küsimusi tekitab see eelnõu otsast otsani. Lasteaiadirektor peab olema magistrikraadiga, meil on ministrid keskharidusega, eesti keelt ei pea olema ja öeldakse, et võrdselt peab kohtlema. Ma ei tea, kus riigis me elame, minu teada Eesti riigis, kus riigikeel on ainult eesti keel. 

Aga mul on hoopis teine küsimus. Minu jaoks täiesti arusaamatu, te kutsute komisjoni nii-öelda linnade ja valdade liidu esindajad ja kohalikud omavalitsused, eks tugevam pool, ja siis te räägite, et päevaraha võtate vanemate hoolekogu poolt ära ja annate selle omavalitsusele. Teate, Reformierakond on viinud meid nii vaesusesse, igat senti loevad lapsevanemad ja nüüd te annate õiguse käest ära, et lapsevanemad ei saa otsustada, mis on päevaraha …

Toidu maksumusest te räägite.

Te annate selle automaatselt üle, ta hakkab …

Aitäh!

… ütlema, ma ei tea, kas vallavalitsuse ametnik – mis on kõige hullem. See on küll täiesti uskumatu, ma ütlen ausalt. Kuidas te tulite selle peale …

Aitäh, küsimus on arusaadav!

Kas te kutsusite ka lastevanemate esindajad sinna komisjoni?

Suur aitäh teile küsimuse eest! Ma tean, et selles eelnõus on hästi palju olnud selliseid kohti, kus erinevad osapooled on vaielnud, aga nagu ma ütlesin, see on väga läbi kaalutud. Ja just nimelt linnade ja valdade liidu poolt, kes ju tegelikult ei ole mitte Reformierakond, vaid nemad on need kohalike omavalitsuste … (Hääl saalist.)

Head kolleegid, ärge palun segage vahele!

Vabandust, kas ma tohin rääkida? Nad ütlesid, et reaalselt ei ole see võimalik. Ei ole võimalik, et lapsevanemad tegelikult otsustavad seda, kuna tegelikult ühelt poolt ei saa seda nii-öelda valla piires ühtselt kehtestada, kuna need lasteaiad on erinevad, ja teiselt poolt hangetega tulemusega ei saa panna ju seda lukku selles mõttes. Te teate ju ise vana omavalitsuse tegelasena, et tegelikult, kui teil on see hange, siis sa pead, kindlasti tahad seda hästi korraldada, aga põhimõtteliselt oled sa ikkagi sellest sõltuv, millised need pakkumised tulevad. Selles mõttes lastevanemad saavad loomulikult hääletada, aga nad tegelikult saavad teada sellest protsessist, saavad mõjutada seda, et kas näiteks lasteaed otsustab minna, ma ei tea, oma köögi peale – meil on väga häid lasteaedu, kes ise tõesti toitu valmistavad –, toiduainete osas saavad kindlasti oma soove avaldada, aga nende käes ei ole otsustamine. See oli see, mida linnade ja valdade liidud ütlesid. Ka lastevanemate esindaja lõpuks nõustus sellega, kui sellest oli pikalt räägitud, et ei ole mõtet panna seadusesse asju, mida tegelikkuses täita ei saa. See ei olnud sugugi mitte lapsevanemate vastu, vaid tegelikult pigem vastavus reaalsele olukorrale.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea Margit, me muidugi nokkisime neid teemasid seal komisjonis ka, aga ma mõtlesin, et ma ikkagi küsin üle. Mulle ikkagi läks väga hinge, kui jõuliselt ründas HTM seda Isamaa muudatusettepanekut. Ja ma nüüd küsin sinu käest. Eks ole, see on sihuke äraspidine jutt, et kõikidel lastel on võrdsed õigused ning emakeele alusel ühtede laste huvide esile seadmine ei sobi kokku võrdsete võimaluste printsiibiga. Seaduse tasandil eesti emakeelega lastele erisuse loomine paneb halvemasse olukorda mis iganes eesti keelest erineva emakeelega lapsed. 

Aga kui rühmas ongi enamik eesti keelest erineva emakeelega lapsed, kes siis on halvemasse olukorda pandud? Või: keele omandamist soodustab  viibimine keelekeskkonnas. Okei, aga mis keele omandavad eesti lapsed, kui enamik rühmast on venekeelsed? Ja õigus kohale lasteaiarühmas, kus on valdavalt eestikeelsed lapsed, peaks olema igal lapsel, kelle vanem seda soovib. Tore, aga kui seda soovib eesti lapsevanem, siis talle millegipärast see õigus ei kehti. Kuidas sina seda äraspidisust seletad? Sina oled hirmus selle võrdsusprintsiibi pooldaja, aga mina näen, et siin diskrimineeritakse ikka väga selgelt eesti lapsi.

Jaa, nagu me tõesti selles mõttes … Aitäh selle kommentaari eest! Aga võib öelda, et tegelikult need arutelud olid palju rikkalikumad, kui mul lubati 20 minuti jooksul siin esile tuua. Ja nagu te väga hästi teate, ma proovisin ka Isamaa ettepanekut niimoodi vormida, et see tegelikult oleks saanud seadusesse. Mitu korda proovis Tõnis Lukas seda ümber sõnastada. Ja nüüd tõepoolest on nagu see, et tegelikult selleks peamiseks printsiibiks, mida ka Tõnis Lukas ühes oma ettepanekus väga kenasti ütles ja mida ma otseselt ütlesin, et minu meelest on see nagu mõistlik mõte, on see, et lasteaia direktor moodustab iga lapse vajadusi ja heaolu arvestades lasteaiarühmad. 

Meie viimasel hääletusel juhtis Liina Kersna tähelepanu, et see ongi seaduses tegelikult olemas. Ja see oli põhjus, miks me selle tagasi lükkasime. Just nimelt seesama vajadusi ja heaolu arvestades võrdsuse printsiip. Ja selge, et võib olla eesti emakeelega, kodukeelega lastel ja muu emakeelega lastel erinevaid vajadusi. Ja ka heaolu saab väga erinevalt mõista muidugi ja on väga erinevat tüüpi heaolu olemas. 

Lasteaia juhataja peab tõesti – selle pärast tal üldse see magistrikraad peab olema – neid laste väga erinevaid vajadusi – psühholoogilisi, füsioloogilisi, sotsiaalseid, kultuurilisi – suutma mõista. See ei ole lihtsalt koht, kus lapsed ära hoitakse. Tegelikult neid vajadusi mõistes saab neile ka võimalusel individuaalselt läheneda või grupiviisiliselt läheneda. 

Ja nüüd tõesti see on nagu selle lasteaia juhataja ja ka õpetaja professionaalsus, et ta tegelikult olukorras, kus me kujutame ette, et on kaks eestikeelset last, eesti kodukeelega last ja ülejäänud on muu emakeelega, et ta sellegipoolest suudab arendada selle kahe lapse eesti keele oskust samamoodi, nagu see areneks kuskil mujal lasteaias, kus on rohkem neid lapsi, kes alles tulevad ja võib-olla on väga erineva keeleoskusega.  

Ütleme nii, et mulle annab julgust mõelda, et see nii toimib, see, et minu kogemus, elades Saksamaal, kus ka võib Berliinis vabalt juhtuda, et ongi kaks saksa emakeelega last ja ülejäänud on türgi emakeelega lapsed, aga selle otsustab see, kuidas nad seda keelt õpivad, tegelikult see, et õpetaja räägib saksa keelt, ja räägib seda emakeelena. Mõistagi peab ta mõtlema, et ühega saab võib-olla rohkem, võib-olla Goethe luuletusi kohe õppida ja teised teevad mingeid muid harjutusi. Aga ta peab seda suutma jagada.  

See on meie reaalsus ja ma see, milleni me ka praktiliselt jõudsime, on see, et selles piirkonnas ongi väga raske korraldada õpet. Nii et ma usun, et see ei oleks lapse heaolu arvestades, kui need kaks eestikeelset last pandaks näiteks eraldi rühma ja nende rühm olekski see kaks last. Siin peab, kuidas öelda, sellisest nagu heaolust, aga ka sellest nii-öelda lõppeesmärgist lähtuma. (Saalist öeldakse midagi.) Jah, aga võrdselt tähendab tegelikult… See on hästi huvitav filosoofiline diskussioon, sest et võrdsed võimalused või võrdsus tähendab tegelikult seda, et vahetevahel võrdseid koheldakse võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdsena. (Saalist öeldakse midagi.) Vabandust?

Head kolleegid, laseme ettekandjal ikkagi … 

Me ei saa seda diskussiooni siin nagu niimoodi kahekesi edasi pidada, aga see filosoofiliselt on väga huvitav ja ma olen nõus seda hiljem jätkama. Aga mõistan, et see on oluline küsimus.

 Anti Poolamets, palun!

Aitäh! Kui ma kuulan ettekandjat, siis ma näen, et ta usub, aga ta ei tea. Uskumus, et küll need Eesti lapsed siis teistele lastele keele ära õpetavad, ja see näide oli kõhedust tekitav, et paar saksa last Araabia meres või türgi keelemeres, selline on Berliini või mõne Saksa linna reaalne olukord, paistab, et ka meie tulevik. Aga tegelikult võetakse Eesti lastelt eestikeelne kultuuriruum ära ja ma näen, et see oligi praeguse reformi üks eesmärk, et luua lihtsalt multikulti ühiskonda ja panna Eesti lapsed instrumentidena tööle. Hiljuti oli üks lugu, kuidas üks Eesti laps käis Lasnamäel koolis ja hakkas poole aasta pärast rääkima, et Eesti pealinn on Moskva ja ema peab maamaks nimetama. See oligi see areng. Aga muidu ma tahtsin küsida veel seda, et kui meil on näiteks keeleoskuse nõue kodakondsuse omandamisel, kas see ei ole siis diskrimineerimine. Tegelikult võiks ikkagi lastelt keeleoskust nõuda.

Me oleme võtnud, jah, aitäh kõigepealt küsimuse eest, ja võib-olla kõigepealt seda, et ma usun, aga ma ei tea midagi. Ma ütleksin selle kohta, et viimased kaks aastat olen ma juhtinud Ida-Virumaal kõikide lasteaedade toetamist väärtuspõhisel üleminekul eestikeelsele haridusele, ja Tartu Ülikooli eetikakeskuse töötajad, kes on selle projekti raames veetnud peaaegu iga teise päeva Ida-Virumaal, on toonud mulle kaasa väga huvitava materjali ja see on just värskelt ilmunud [käsi]raamatus Hea lasteaia käsiraamat kokku võetud, mida te saate ka ise lugeda. Ma arvan, et ma tean rohkem kui nii mõnigi inimene siin saalis, mis täna toimub meie muu emakeelega lastega töötavates lasteaedades. Ja ma pean ütlema, et see on väga raske protsess, aga meil on väga häid tulemusi, meil on väga häid praktikaid ja meil on ka väga raskeid kohti. Aga arvestades seda, et eestikeelsele haridusele üleminek 1. septembril 2024 ei toonud kaasa mitte mingeid niisuguseid vapustusi, mida ennustati, olen ma optimistlik, et ajapikku lähevad need asjad paremaks. Ja see on tõesti kvalifikatsiooni küsimus – see on see kvalifikatsioon, mis on nendel lasteaia juhatajatel, mis on nendel rühmaõpetajatel, ja loomulikult on see küsimus koostööst lapsevanematega ja nende arusaamast. Peab ütlema, et see tempo, mis on olnud praegu muu emakeelega lastel – igal aastal 500 last on vähem pandud sellesse rühma, mis on venekeelne rühm. See tähendab: lapsevanemate soov ise on, et nende lapsed õpiksid, see ei ole vägivaldne olnud, see on olnud suur liikumine, arusaamine, et see on nende muukeelsete laste heaolu huvides, et nad Eesti riigis eesti keele ära õpivad, ja teevad seda ilmselt paremini sageli kui nende vanemad või nende vanavanemad. Ja lõpuks on see Eesti ühiskonna huvides, et nad seda keelt oskavad, sest sellepärast me ju muretseme. Aga teie oma erakond on teinud neid ettepanekuid trahvida neid, kes ei oska keelt. Küsime siis, kus nad selle keele peaksid õppima? Eelkõige õpib laps seda lasteaias. Kui teie ettepanek oleks hoida neid eraldi, siis see tegelikult võib-olla ühe teise erakonna ettepanekuga läheb kokku, sest et nemad tahavad hoida venekeelseid lapsi eraldi ja ei taha ka, et nad õpivad sellisel viisil eesti keelt. Sinna keskpõrandale kokku jõudes peame me tagama selle, et loodaks sellised tingimused, et ühed saaksid oma emakeelt nii-öelda puhtana hoida ja teised saaksid selle riigikeele ära õppida. See on meie ühine eesmärk tegelikult, kui me siin elame.

Jaak Valge, palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Proua ettekandja! Sellele eelnõule on saadetud üks sihukene arvamus, mis on pealkirjastatud kui Tartu murelikud tähele‑ ja ettepanekud, mille on allkirjastanud Tartu abilinnapea. Selle arvamuse kohaselt tähendab sellisel kujul selle seaduseks muutmine vajadust teha täna hästi toimivas süsteemis olulisi ümberkorraldusi. Nimetatud ümberkorraldused tooksid kaasa ulatuslikud negatiivsed tagajärjed nii lapsevanemaile kui Tartu linnale. Ja teie nüüd kuulute Tartu Linnavolikogu koalitsiooni liikmete hulka. Ma saan aru, et te siin saalis toetate seda eelnõu, mille vastu on see koalitsioon, kuhu te kuulute Tartus. Kas see teis sihukest identiteedikriisi ei tekita?

Aitäh küsimuse eest, aga selleks oleks vaja täpsustada, mille vastu Tartu linn või Tartu linna abilinnapea on. Sellepärast et me oleme Tartu linna käest väga palju häid mõtteid saanud ja minu meelest leidnud väga hea üksmeele ja need nende ettepanekud on leidnud selles seaduseelnõus teise lugemise eel arvestamist. Et äkki on need natuke vananenud andmed, sest ma kahtlustan, et me oleme päris põhjalikult proovinud arvestada ja Tartu linnal on olnud väga head nagu nii kogemused kui ka head põhjendused, miks ühte või teist asja niimoodi teha. Selleks peaks siis ütlema täpselt, mille suhtes on jäänud eriarvamused. Minul selliseid andmeid ei ole. 

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Lõõpides öeldes on küll väga halb, et nüüd Tartu linna asjad kõik nagu lähevad siiasamma, aga see on naljatades, et tegelikult on väga hea. Mul on tagasihoidlik küsimus. Sa vastasid mu küsimusele, ütlesid, et omavalitsuses võivad erinevates lasteaedades olla erinevad söögihinnad. Vot see on nüüd küll jama, see on väga halb, kui see ka seaduses nii kirjas on. Lapsevanem ei saa olla süüdi selles, et kus ta elab, millises Tartu, Annelinnas või Tammelinnas. Milles tema siis süüdi on? Kas ta peaks oma last hakkama vedama selle järgi, et ühes kohas on toit odavam kui teine? Kõikides lasteaedades peab olema tervislik ja kvaliteetne toit. Aga loogiline on see, et oleks samasugune menüü. See, kas linn suudab lasteaedu pidada, kus on lasteaias köögid või tellib selle söögi, see ei peaks enam olema selle lapsevanema mure. Et kui ma saan aru, et täna on teine lugemine ja enam midagi muudatusi teha ei saa … 

Aitäh!

… aga sa vastasid sellisena vähemalt, et võib olla erinevad hinnad. No omavalitsuse piirides peaks olema lasteaiatoidu hind sama.

Nii. Ma loen siis veel üks kord võib-olla ette selle Tartu Linnavalitsuse seisukoha ja võib-olla ka siis Eesti Linnade ja Valdade Liidu seisukoha, mis ütleb, et hoolekogu arvamuse ärakuulamise nõue enne toidukulu päevamaksumuse kehtestamist on sisuliselt tühine. Kui hoolekogu ei nõustu ja ikka kehtestatakse, siis ei ole arvamuse avaldamisel mingit mõju. Tuleb arvestada, et toidukulu on sõltuvuses riigihangetes esitatud pakkumisega. See on nende arvamus. Teine argument oli, Tartu linn ütleb, et ta on keerulises olukorras, kui osades lasteaedades on oma köök ja osades hanketeenus. See tähendaks sisuliselt seda, et me ei lubaks neid erinevusi, aga meie koolid on praegu väga erinevad, neil on lubatud nii metoodiliselt erinevalt kui ka võib-olla näiteks toidu mõttes väärtuseliselt võtta erinevaid nagu seisukohti. See tähendaks, me hakkame ühtlustama ja keelame nende vabadust näiteks mõnes kohas ise oma seda toitu teha. Kes selle nagu vahe kinni maksab, siis võiks küsida, et kui me tahame seda päevamaksumust teha, ühes kohas soovitakse odavamalt teha, teises mitte. Võib-olla mõnes kohas kasvatatakse oma porgandid ise ja oma kartulid ise ja tahetakse sellega teha. See on tegelikult lapsevanema nii-öelda nagu võimalus loomulikult valida selline lasteaed, mis vastab tema pereväärtustele. Vahetevahel on, võib-olla tõesti juhtub, võib öelda ka niimoodi, et lasteaedade puhul on meil tegelikult üldse väga suured erinevused. 

Ma tooksin siia kõrvale ka selle, et meil on tegelikult ainult kaks omavalitsust, Tartu linn ja Tallinna linn, kes tegelikult võtab lasteaiatasu, võtab maksimummääras. Meil on päris palju omavalitsusi, kus üldse seda tasu ei ole, kus lapsevanemad ei peagi muud maksma kui ainult näiteks toidu eest. Meil on üle Eesti väga-väga suured erinevused, kuni me anname selle õiguse kohalikele omavalitsustele. See on, see on poliitiline küsimus, kas me võtame selle ära. 

Noh, ma ütleksin nii, et haridusministrit nõustanud akadeemik Jaak Aaviksoo arvab hoopis vastupidi, et tegelikult tuleks ka üldhariduses järgida sama asja, mis on alushariduses, et anda neile suurem vastutus oma asju ise korraldada, ja see on andnud häid tulemusi. 

Nii et see on sihuke poliitilise, või ütleme nii, ka hariduspoliitilise ja regionaalpoliitilise diskussiooni küsimus, kas me tahame ühtlustada või me tahame igaühe autonoomiat tegelikult tunnustada. Aga see ei olnud selles mõttes komisjonis arutlusel. Praegu me ei saa pidada seda diskussiooni, mida ma ise mõtlen, vaid ma räägin seda, mis komisjonis oli. Aga aitäh selle mõtte ülesviskamise eest! Kindlasti väärib arutelu. 

Aitäh! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh, lugupeetud kolleegid! Selle eelnõu näol on taas tegemist olukorraga, kus riik tahab aktiivselt sekkuda ja reguleerida valdkonda, mis on pea täielikult kohalike omavalitsuste pädevuses. Selle juures tekitab riik kohalikele omavalitsustele uusi nõudeid ja ülesandeid, samal ajal jääb aga omavalitsuste riigipoolne rahastamine endisele tasemele. Alushariduse kulud on pea sajaprotsendiliselt KOV-ide kanda ja viimastel aastatel on need kulud omavalitsuste eelarvetes märkimisväärselt kasvanud. Kõige autoriteetsem kohalikke omavalitsusi ühendav ja esindav organisatsioon Eesti Linnade ja Valdade Liit jättis eelnõu kooskõlastamata eelkõige puuduliku mõjuanalüüsi ja omavalitsustele seaduse rakendamisega kaasnevate võimalike täiendavate kulude tõttu. Näiteks on eelviimasel viiel aastal teinud riigieelarve ja riigieelarve strateegia läbirääkimistel ettepaneku, et ka 2017. aastal Vabariigi Valitsuse poolt algatatud meede lasteaiaõpetajate tööjõukulude kasvatamiseks ja ühtlustamiseks on vajalik tõsta kohalike omavalitsuste tulubaasi omavalitsustega kokku lepitud ja õiglastel alustel. Loomulikult pole seda juhtunud. Lisaks viitas Eesti Linnade ja Valdade Liit olulisele asjaolule, et eelnõu seletuskirjas on puudu sotsiaalhoolekande seaduse muudatusi puudutava osa mõjude analüüs. 

Aga see pole veel kõik. Puhtpraktiliselt on see seaduseelnõu problemaatiline juba sellepärast, et teeb õigustamatult lapsehoiuteenuseid pakkuvate asutuste elu märgatavalt keerulisemaks. Eelnõuga tuuakse seni sotsiaalhoolekande seaduses reguleeritud lapsehoiuteenus alusharidussüsteemi osaks. Muu hulgas tähendab see koolieelsete lasteasutuste personalile kehtivate kvalifikatsiooninõuete tõstmist ning nõuet kohalikele omavalitsustele tagada kõigile lastele vanema taotlusel konkreetne koht valitud lasteasutuses. Viimane ei ole iseenesest vale, aga eeldab jällegi kohalikelt omavalitsustelt lisaressurssi, milleks riik raha loomulikult ei eralda. On selge, et olukorras, kus KOV-idel raha niigi napib, riik aga omalt poolt jagab neile raha asemel pigem kohustusi ja ülesandeid, võib rahaline koormus langeda lastevanemate õlgadele, mis oleks eriti väär praegusel keerulisel ajal, kui valitsus võtab inimestelt raha eriti aktiivselt ära erinevate maksu- ja aktsiisitõusude näol. 

Seaduse muutmisega tõstetakse kvalifikatsiooninõudeid lasteasutuste direktoritele, kes peavad olema kõrghariduse omandanud vähemalt magistrikraadi tasemel. Lapsehoidjate senine kesk- või kutsehariduslik nõue tõstetakse vähemalt kutse 4 tasemele. Samuti kehtestatakse nõuded abiõpetajatele, kellel peab olema vähemalt keskharidus ja kutse, pedagoogilised kompetentsid ning eesti keele oskus olukorras, kus neid töötajaid otsitakse paljudes omavalitsustes tikutulega. Suurendada aina rohkem nendele esitatavaid nõudeid on järjekordne valitsusepoolne samm kohalike omavalitsuste ja nende alusharidusasutuste elu keerulisemaks tegemise suunas. Eriti olukorras, kus riik lisaraha ka ei eralda. Lause "eelnõuga ei tehta üldjoontes muudatusi alushariduse rahastamise süsteemis" lisakommentaare ei vaja. Seega ei saa Keskerakonna fraktsioon seda eelnõu toetada ja teeb ettepaneku selle menetlemise teisel lugemisel katkestada. Aitäh!

Helle-Moonika Helme, palun! 

Ma võtan lisaaega ka …

Kaheksa minutit.

… et siis ei pea segama pärast.

Ei, te ei sega mind kunagi.

(Naerab.) Aitäh, hea eesistuja, sel hilisel tunnil, kolleegid, kes on siin saalis ja kes on majas, ja kõik, kes seda teemat oluliseks peavad ja meid läbi ekraanide jälgivad! Siin eelkõnelejad on päris palju asju ära rääkinud, olulisi asju, mis on neile tähtsad. Mina keskenduksin sellele, mis mulle isiklikult ja noh, ütleme, tegelikult ka laiemalt meie fraktsioonile ja tegelikult ka käies mööda Eestit ringi, suheldes üldse inimestega, õpetajatega … Sellest me siin rääkisime just nimelt, et on tehtud üks muudatusettepanek, kus öeldakse, et kui on valdavalt sellised teiskeelsed lapsed kusagil piirkonnas, ei ole üle Eesti niimoodi, et siis võiks olla Eesti lastel ikkagi õigus saada omakeelset õpi- ja kasvukeskkonda, et nende haridus ei kannataks. Ja noh, seda ettepanekut Haridus- ja Teadusministeerium ründas kuidagi eriti raevukalt ja väitis koguni, et see on põhiseaduse vastane. Sellesse filosoofilisse arutellu me siin üritasime Margitiga minna, aga see tõesti ei ole siin tänase õhtu teema enam. 

Aga ma siis argumenteerin natuke. Uuringud nimelt näitavad, et kui rühmas on üle 10% muukeelseid lapsi, siis see tähendab, et tavasuhtlus ja mäng ei käi seal rühmas enam eesti keeles, samuti kannatab nende Eesti laste areng ja õpe, sest õpikiirus teiskeelsete tõttu langeb, õpitase langeb ja kannatajaks nii ongi Eesti lapsed. Rääkimata sellest, et üleüldine suhtluskeskkond nii mängides kui omavahelises suhtluses läheb üle vene keelele. See on nimelt päriselu ja see on praktika, rääkigu siis ametnikud või poliitikud mida tahes. Tõepoolest, me peame üle minema eestikeelsele haridusele, me peame üle minema eestikeelsele Eestile, aga me ei tohi selles protsessis ohverdada tervet põlvkonda Eesti lapsi, nende haridust ja arengut. Kui asja tahta teha õigesti, siis peaks teiskeelsetele lastele kõigepealt eraldi spetsiaalse metoodika ka tegema selgeks, eesti keele põhialused, ja alles siis panema nad kokku Eesti lastega. Siis see töötaks. Aga niimoodi, et me lükkame kõik kokku, kuulutades, et lapsed on võrdsed – teate, see on lihtsalt alatu internatsionaalne demagoogia. Algusest peale oleks pidanud selle reformi läbi viima nii, et vene õppekeelega koolide lasteaiad oleksid läbinud selle transformatsiooni, rakendades selleks spetsiifilisi metoodikaid, eestikeelsed õppe- ja kasvatusasutused oleks pidanud jääma eestikeelsele haridusele üleminekust puutumata. Sinna oleks saanud teise emakeelega laps alles siis, kui ta on valmis ja võimeline eestikeelses keskkonnas hakkama saama ja õppima ja nõuetekohaselt arenema. See oleks motiveerinud rohkem ka neid lapsevanemaid kui ka lapsi ja oleks olnud õiglane kõigi suhtes. Praegu aga pugedes mingi võrdsusprintsiibi taha, solgitakse ära eelkõige senine eestikeelne haridus ja selle tase üleüldiselt. Ja täiesti jabur on HTM-i põhjendus, et soov õpetada Eesti lapsi eraldi paneb halvemasse olukorda teiskeelsed lapsed – ei pane. Just see, et nad visatakse lihtsalt vette, ujuge välja, vaadake, kuidas te hakkama saate, on neile halb. Kui neile päriselt õpetada korralikku eesti keelt korraliku metoodikaga intensiivõppe korras – need kogemused on maailmas ju kõik olemas –, ja seejärel alles suunata nad kokku Eesti lastega, ja sada protsenti eestikeelsesse keskkonda, siis oleks see kõigile päriselt võrdselt hea. Kahjuks on bürokraadid läinud lihtsamat teed. Kuna seadus ütleb, et nüüd meil  on kõik lasteaiad ja koolid eestikeelsed, siis hoolimata sellest, et suur osa oli reaalselt enne vene õppekeelega asutuses, siis nüüd lihtsalt paneme Eesti lapsed sinna endisesse vene õppekeelega lasteaeda või kooli, kui nad seal lähedal elavad, ja mingit abi neile ei anna, ei eraldi õpperühma ega toetuse näol, siis mis laste võrdsetest õigustest me siin üldse räägime? Selles keskkonnas areneb ainult venekeelne võrdsus ja Eesti laste eest, nende hakkamasaamise ja arengu eest ei seisa keegi. Raamistik on lihtsalt selline, et ülejäänud lapsed teevad neile vähestelegi Eesti lastele ruttu selgeks, mis keeles elu tegelikult siin lasteaias mängides või koolihoones ja selle ümber käib. Ja me teame, et see probleem on terav mitte üle Eesti, õnneks veel. Kuigi valitsus on viimase kahe aastaga siia tassinud ja lubanud sisse slaavlasi, venekeelseid on üle 2,5% rahvastikust, ja need venekeelsed on koondunud just piirkondadesse, kus juba varem oli eestlastel probleeme omakeelse keskkonnaga, nimelt Ida-Virumaale ja Tallinnasse. Ja see tähendab teravat probleemi just neis piirkondades, just nimelt Eesti laste jaoks. Ja on kuritegu väga paljude Eesti laste vastu, et neilt on eestikeelsele haridusele ülemineku sildi all ära võetud võimalus üldse eesti keelt kuulda suuremas osas päevast, rääkimata, et neil oleks tagatud normaalne eestikeelne areng. Kuidas me siis saame tahta, et nendest kasvaksid täiskasvanud, kes viiksid ellu meie põhiseaduses sätestatut, ehk et säilitada eesti rahvast, keelt ja kultuuri üle aegade? Jah, kõik lapsed on võrdsed. Aga nüüd kujuneb olukord, kus mõned on ikka võrdsematest võrdsemad – ja nimelt venekeelsed lapsed, kellel on kõik õigused minna ükskõik millisesse kooli või lasteaeda, nõuda seal, et eestikeelsed lapsed kas õpetaksid neile oma kohaloluga eesti keelt, või õpiksid ise ära vene keele, et neid üldse mängu võetaks. Nagunii me näeme ka, kuidas Eesti riigiasutused võtavad juba nüüd eelistatult tööle pigem vene emakeelega noori, et näidata, kuidas kõik on nii tublid ja kuidas nad on kõik meie inimesed. Aga Eesti laps ja Eesti noor jäetakse selle internatsionalismi viljelemise valguses vaeslapse ossa. Nii palju siis võrdsusest. Ja kuna Eesti laste eest seismise muudatusi siin seaduseelnõus ei toetatud, siis meie fraktsioon teeb ettepaneku alushariduse seaduseelnõu 419 teisel lugemisel katkestada. Aitäh!

Jaak Valge, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud daamid ja härrad! Ega siin pikka juttu teha ei ole vaja, see eelnõu on vastuvõtmatu ja meie rahvuslaste ja konservatiivide saadikutega hääletame selle vastu. 

Neid etteheiteid on palju. Kooskõlastustabelis on koguni 58 arvestamata jäetud ettepanekut, millest meie arvates oleks tulnud vähemalt kümmekonda arvestada. Aga põhiline on ikkagi see, et kui see eelnõu seaduseks peaks saama, siis ei tagata suurele osale eesti rahvusest lastele enam eestikeelset õppe- ja kasvukeskkonda. Ja samal ajal ei pruugi paraneda ka teise kodukeelega laste õppe- ja kasvukeskkond. Kui lasteaiarühmade moodustamisel ei võeta arvesse lapse eesti keele oskuse taset, mida eelnõu ei kohusta, siis ei ole võimalik kõnelda ka eestikeelse õppe- ja kasvukeskkonna tagamisest. 

Valitsuskoalitsioon ei toetanud isegi seda muudatusettepanekut, mille kohaselt on eesti emakeelega lapsel õigus samas kohalikus omavalitsuses kohale lasteaiarühmas, kus on valdavalt eestikeelsed lapsed. Valdavalt tähendab pooli eestikeelseid lapsi. Aga tegelikult selleks, et õppe kvaliteet ei kannataks, ei tohiks rühmas olla rohkem kui 20% teisekeelseid lapsi ja parem kui mitte üle 10%. Ja loomulikult peaksid õpetajad olema need, kes valdavad eesti keelt täiuslikult. 

Eelnõu koostajad ja valitsuskoalitsioon kas ei saa aru või ei taha aru saada, et suur vahe on selles, kas eesti rahvusest laps õpib eesti keelt ja kultuuri või ta omandab oma emakeele ja eesti kultuuriidentiteedi eestikeelses keele- ja kultuurikeskkonnas, kus ka tema õpetajad on eesti identiteedi kandjad. Laps ei sünni keelt osates ja ta ei oma identiteeti, vaid tal on ainult eeldused selleks, aga identiteedi omandab ta ikka alles identiteedikandjaid jäljendades. 

Niisiis on see eelnõu just täpselt see, mida oli karta, kui hakati eestikeelsele õppele üleminekut kavandama. Nimelt käsitletaksegi eesti lapsi lõimumise tööriistadena, pannakse lastele need kohustused, mis oleks pidanud olema täidetud poliitikute poolt juba aastakümnete vältel varem. Mingigi lahendus oleks vast see, kui teisekeelsetele lastele korraldataks tasandusrühmad ja pärast seda siis läheksid nad eesti lastega ühte rühma või klassi. 

Ja ma ütlen ka seda, et mul on kahju ka nendest lastest, kelle emakeel ei ole eesti keel ja kes peavad siis, kui see eelnõu seaduseks saab, selle seaduse järgi käima. Sel sügisel avaldati Soomes ulatusliku uuringu tulemused, millest selgus, et suurem osa immigrandi taustaga lastest ei saavuta koolis kunagi ühiskonnaelus osalemiseks vajalikku keele- ja teadmiste taset. Erandina on see võimalik rühmades, kus teise emakeelega õpilasi on alla 10%. Alla 10%! Soome uuring, väga ulatuslik uuring. Kui immigrandi taustaga õpilasi on üle 20%, siis sellistes koolides kannatab kõige enam just nende endi õppimine. 

Ja lõpetuseks, seda eelnõu ei saa käsitleda tühjas ruumis. Kui teil kodus on vannitoas mingi toru katki läinud, siis esimese asjana proovite te ikkagi vee pealejooksu kinni panna ja pärast seda hakata korda looma. Meie puhul tuleks esimese asjana hakata kontrollima immigratsiooni, lõpetada see massiimmigratsioon ära, sest alles siis on tagajärgedega tegelemisel mõtet. Lõpetuseks kordan veel, et seda eelnõu ei saa toetada. Iluravi siin ei aita, see küsimus on põhimõtteline. Aitäh!

Helir-Valdor Seeder, palun! (Helir-Valdor Seeder palub lisaaega.) Kolm minutit lisaks.  

Aitäh! Head kolleegid! Täna on meil siin teatud mõttes eriline õhkkond või eriline rõhkkond, mis puudutab eelnõude menetlemist ja eriti muudatusettepanekuid. Eelmise eelnõu puhul me nägime, et rahanduskomisjon juhtivkomisjonina leidis, et kui Riigikogu liikme või fraktsiooni muudatusettepanek ei ole kooskõlas valitsuse poolt algatatud seaduse eesmärgiga, siis sellist muudatusettepanekut ei saa isegi muudatusettepanekute loetellu lisada eelnõu menetlemisel. Ja soovitati, et võimalus on algatada muudatusettepanekute asemel iseseisev eelnõu, eraldiseisev eelnõu. 

See on väga kummaline lähenemine kodu- ja töökorra seadusele. Ja ei kujuta ette taolist menetlemist, et siis muudatusettepanekute asemel hulgaliselt püütakse menetletavat eelnõu muuta teiste eelnõudega, mida paralleelselt menetletakse umbes nii, nagu riigieelarvet puudutavaid maksuseadusi samaaegselt ja paralleelselt menetletakse. See on väga loominguline tõlgendus, mille taga tegelikult on näha lihtsalt soovi ebamugavad opositsiooni ettepanekud lihtsalt kõrvaldada enne, kui nad suurde saali jõuavad. 

Teatud mõttes on siin tegemist selle seaduseelnõu puhul, mida me praegu arutame, samasuguse olukorraga. Nimelt, vaatame Isamaa muudatusettepanekut, mis on täiesti tervemõistuslik ja vajalik ja lähtub tegelikust olukorrast ja praktilisest vajadusest. Ma loen ta teile ette. "Lasteaia direktor moodustab iga lapse vajadusi ja heaolu arvestades lasteaiarühmad, võttes muu hulgas arvesse lapse eesti keele oskuse taset. Eesti emakeelega lapsel on õigus samas kohalikus omavalitsuses kohale lasteaiarühmas, kus on valdavalt eestikeelsed lapsed." Ja oleme lisanud selgituse, et eesti emakeelega laste vajadustest ja heaolust ning eestikeelse õppekeskkonna säilimise vajadusest lähtudes tuleb lasteaia juhtidel tagada eestikeelne kasvukeskkond emakeelena eesti keelt kõnelevate õpetajate toel. 

Igati tuleneb meie Eesti riigi põhiseaduse kõige olulisematest sätetest otseselt see muudatusettepanek ja see eesmärk, mis siin on väga selgelt sõnastatud. Aga kultuurikomisjon leiab koos ministeeriumiga, haridusministeeriumiga, Haridus- ja Teadusministeeriumiga, et selline muudatusettepanek on lausa saatanast. See on lausa vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega, see on diskrimineeriv ja see on vastuolus võrdsuspõhiõigusega. 

Kui see nii on, siis tulenevalt eelneva eelnõu arutelust ei tohiks see muudatusettepanek siia muudatusettepanekute tabelisse olla sattunudki, sest eelmine oli lihtsalt esitatud seaduse eesmärgiga vastuolus, aga see muudatusettepanek on lausa põhiseadusega, põhiseaduse mitme paragrahviga vastuolus. Ja me hakkame seda siin hääletama, seda põhiseadusega vastuolus olevat muudatusettepanekut! 

Lugupeetud juhataja, ma loodan, et te loote siin selles küsimuses korra. Mina olen segaduses. Seda ei saa ometigi panna täna hääletusele, mis on siia tabelisse kantud sellise kommentaariga. 

Aga tegelikult, kui jätta kõrvale iroonia, siis see on väga kurb. See on väga kurb, et me selleni oleme jõudnud ja et see on nüüd see tase Haridus- ja Teadusministeeriumis ja Kultuuriministeeriumis, millega me niivõrd olulisi eelnõusid menetleme. 

Ja noh, mis siin ikka, kuulasin ka eelnõu ettekandjat ja julgen küll väita, et siin oli väga tugev vastuolu tema enda jutus, kui ta seda muudatusettepanekut ka möödaminnes tutvustas. Ta nimelt väitis, et olemasolev eelnõu juba sisaldab seda mõtet. Juba sisaldab seda mõtet – väga selgelt väljendus. No kui ta seda diskrimineerivat ja võrdsuspõhiõigust rikkuvat ja põhiseadusega vastuolus olevat mõtet juba sisaldab, siis on see olemasolev eelnõu vastuolus põhiseadusega. 

Ja see on ka seletuskirjas kirjas, et olemasolev eelnõu § 11 lõike 1 sõnastus (lasteaia direktor moodustab iga lapse vajadusi ja heaolu arvestades lasteaiarühmad) seda ei tee ja on kooskõlas põhiseadusega, mille kohta ettekandja ütles, et lapse vajadusi ja heaolu arvestades üheks vajadusi arvestatavaks teguriks võib olla keeleoskus. Ehk kui me ütleme selle seaduses välja, et keeleoskus võib olla see, mille alusel võib kas üksikuna või grupiviisiliselt eraldada, siis on see põhiseadusega vastuolus. Aga kui me seda reaalselt tegelikult lasteaias teeme, siis selline tegevus ei ole vastuolus põhiseadusega. Nii et kui me selle, mida me tegelikult teeme ja teha tahame, kirja paneme, siis on see kurjast. Aga kui me kirja ei pane, siis me võime seda teha. 

Vaat see ei ole läbipaistev seadusloome ja sellisest seadusloomest ma aru ei saa. Seetõttu jääb mulle sügavalt arusaamatuks, miks Isamaa muudatusettepanek niisugusel kujul tagasi lükati. Ja kui see tagasi lükati sellisel põhjusel, nagu siin on kirjutatud, miks see siis on sattunud siia muudatusettepanekute tabelisse ja me tegeleme põhiseadusvastase tegevusega? 

Aga ma arvan, et selles küsimuses on vaja saada selgus. Ja enne, kui ei ole saadud selgust, ei ole meil vastutustundlik seda eelnõu kolmandale lugemisele saata. Seetõttu Isamaa saadikurühma nimel ma teen ettepaneku teine lugemine katkestada, et selle eelnõu kvaliteeti parandada ja saada selgust nii selles minu esitatud küsimuses kui ka paljudes muudes asjades, mida eelnevad kõnelejad siin on esile tõstnud.

Margit Sutrop, palun!

Suur aitäh, lugupeetud eesistuja! Head rahvasaadikud! Tõstsin käe püsti, et kõnet pidada, küll alguses selleks, et avaldada oma rõõmu ja ka Reformierakonna rõõmu, et me oleme jõudnud sellesse staadiumi, kus erinevad huvigrupid ja osapooled on leidnud, et see on vajalik seadus ja see tuleb vastu võtta. Kultuurikomisjonile saabus ka just oktoobrikuus veel Eesti Lastehoidude Liidu pöördumine, kus avaldati muret kavatsusega lükata edasi selle alusharidusseaduse jõustumine, et 1. jaanuari asemel siis 1. september, ja öeldi, et koolieelsete lasteasutuste seaduse eelnõu teemal on räägitud üle 10 aasta ja olukord on täiesti kriitiline. 

Võib-olla ma toon korra, kuna praegu kõik see keeleküsimus selle varjutab, ma tooksin esile selle kõige olulisema muutuse, mis tegelikult aitab ka eestikeelsele haridusele üleminekule kaasa. Nagu ma rõhutasin, selle seaduse tulemusena saavad tegelikult nii‑öelda sotsiaalteenust osutavad lastehoiud ja ka nii-öelda sõimerühmad tegelikult sellise ühise vormingu, kus nad muutuvad õppeasutusteks. Õppeasutustes saab olla õppe‑ ja kasvatustöö eesti keeles, mida Eesti riik on otsustanud, ja ma arvan, mida ka Isamaa tegelikult ju toetab. Et tõstetakse neid kvalifikatsiooninõudeid, korraldatakse see, et see õpe toimub eesti keeles, aga veelgi tähtsam, et ta toimub tänase pedagoogika ja just nimelt ka selliste lapsekesksete põhimõtete alusel, ka kõigis neis piirkondades, kus täna võib-olla eestikeelne pedagoogika ja eestikeelsed pedagoogid praegu üldse ei õpeta. See on äärmiselt oluline muutus ja meie riigi ja selle eesti keele ja kultuuri hoidmiseks samamoodi väga olulised. 

Nüüd, kuna aega on piiratult, siis ma peaksin siiski kasutama seda võimalust, et öelda, mis on selle parandusettepanekutega, miks kultuurikomisjonis need tagasi lükati, mis Isamaa tegi.  Tõepoolest, see Tõnis Lukase tehtud ettepanek on leidnud kajastamist. Selles mõttes see nagu § 11 lõige 1 ütleb täpselt seda asja, mis tegelikult Tõnis Lukas oma ühes ettepanekus tegi: lasteaia direktor moodustab iga lapse vajadusi ja heaolu arvestades lasteaiarühmad. Tõesti, nagu Helir-Valdor Seeder ütles, et siin ei ole välja toodud seda keelelist nii-öelda argumenti, aga see on seal, nagu sisaldub selles mõttes, et heaolu arvestades ja tema vajadused on ilmselgelt laiemad ja ei vaja nagu ainult seda, tegemist ei ole keeleseadusega, tegemist on siis õppeasutuste nii-öelda nagu korralduse küsimustega. Aga mis see põhiseadusevastane on, see, kui tuuakse see üks grupp esile, tema õigus, ja selles mõttes see rikub nagu teise õigust õppida selles rühmas, kus tegelikult seesama eestikeelne keskkond tegelikult oleks, ja teda nagu võidakse siis diskrimineerida ja mitte lubada sellesse, sest kui neid lubatakse liiga palju, siis eestikeelset keskkonda enam ei ole. See on nagu selle asja nii-öelda nagu potentsiaal diskrimineerimiseks, mida püütakse siin vältida.  

Tegelikult, nagu ma ütlesin, ei ole keeleküsimus siin selle eelnõu kõige tähtsam asi, kuigi me selle kaudu kindlasti aitame kaasa eestikeelsele haridusele ülemineku kohta.  

Kuna enne pandi kahtluse alla minu kompetentsi, siis tahaks öelda, et 15 aastat olen ma aidanud Eesti lasteaedadel ennast analüüsida. Meil on olnud eetikakeskuses suur programm "Hea lasteaed", oleme andnud välja kolme erinevaid nii-öelda märke, toetanud nende eneseanalüüsi, pedagooge koolitanud. Ja just täna tuli välja ka selline raamat, mida ma kõigil soovitan lugeda "Hea lasteaia käsiraamat", eetikakeskuse koostatud, haridusministeeriumi rahastatud.

Paluks kolm minutit juurde. 

Kolm minutit lisaks.

Ja siin on ka artikkel lugupeetud pedagoogilt Birute Klaas-Langilt, kes räägib siis just nendest hirmudest, mis on mitmekeelses keskkonnas õppimise kohta, kuna ta on seda põhjalikult uurinud, ka teaduste akadeemia on talle selleks projektiks raha andnud, siis kindlasti saate siit väärtuslikke mõtteid.  

Aga lisaks on siin ka see vaim, mis tegelikult, mis on nagu tähtsam. Minu ka enda kogemus ei ole mitte lihtsalt keelt õpetada. Võib-olla see on see, mida ma tahaksin nüüd kiiresti rõhutada, et Eesti lasteaiad, Eesti alusharidus on väga heal tasemel ja see seadus annab sellele võib-olla veel nagu tugevama tõuke juurde, annab, tagab selle võimaluse, et rohkematel lastel oleks võimalus saada koht, ka alla kolmeaastastest lastest, keda praegu on 40% ringis, käib, nad saaksid seda kohta oma kodu lähedases lastehoius või tagatud oleks ka nende lasteaiakoht. 

Võib-olla lihtsalt tõesti, kiitmaks meie alusharidust, et PISA uuringute järgi oleme me tõepoolest maailma parimate hulgas, just sellepärast, et meie alushariduse nagu asutused loovad võrdsed võimalused. Sellel on positiivne mõju nii õpitulemustele kui edasistele õpingutele ja sellesse haaratus on tähtis just koduse sotsiaal-majandusliku taustaga, võib-olla raskema taustaga õpilaste jaoks. Ja see on meie haridussüsteemi üks nurgakividest, meil ei oleks üldhariduses PISA edu, kui meil ei oleks sellist nagu tugevat vundamenti. 

Ja me võime uhked olla selle peale, ka Jaak Aaviksoo raport toob välja, et Eesti alushariduse sellised võtmeküsimused, miks me nii head oleme, on see, et see on hea rahastus. Igale lapsele, võib-olla seda huvitav teil teada, igale lapsele, kes käib täna lasteaias, tegelikult eraldatakse 500 eurot kuus, tegelikult see nii-öelda rahastus on päris suur, see on mitu korda suurem, KOV-ide rahastus, mida ta sinna siis, enamuses KOV-id, mida sinna pannakse, lapsevanemad maksavad sellest, vanemate panus 42 miljonit, riigi toetus 32 ja KOV‑id 460. Kui see jagada, siis iga laps kuus saab 500 eurot toetus, mida on tugevalt suurem kui kutsehariduses või kõrghariduses. Vanemate omaosalus katab vaid 9% jooksvatest kuludest.

Meil on uhked majad, investeeringud, meil on pikk hõivatus, juba alates 1,5 aastast, eriti 3. eluaastast, üle 90% käib lasteaias. Meil on kvalifitseeritud õpetajad, mida paljudes maades ei ole, nad on kõik kõrgharidusega ja nüüd me teeme ka lasteaiajuhatajale magistrikraadi nõude. Hoiuteenuste maht, viis päeva nädalas 12 tundi. Toitlustamine, kolm söögikorda, parem olme, magamine voodites. Ma usun, et paljud teist on näinud mitmetes väga arenenud Euroopa maades madratsitel magavaid lapsi ja ilma sellise, söövad võileiba, mis kodust on kaasa antud. Meie haridusstandard, kõrgharidusega rühmaõpetajad, spordi‑ ja muusikaõpetus kvalifitseeritud õpetajatega. 

Minu enda kogemus on, et lasteaiad on eeskujuks ka koolidele, väärtuskasvatuses, sotsiaalsete oskuste õpetamisel ja lapsekeskse hariduse juurutamisel. 

Ma soovin meie alushariduse õpetajatele ja lasteaedade ja lastehoidude juhatajatele palju jõudu, tugispetsialistidele nende aitamiseks. Ja võtmeküsimus, et see kõik, mis siin selles seaduses kirjas on, rakenduks, on koostöö, koostöö lapsevanematega, koostöö tugispetsialistidega …

Teie aeg!

… koostöö kohalike omavalitsustega. Reformierakond väga soovitab seda seaduseelnõu toetada ja mina sellega praegu lõpetan. Aitäh teile!.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Üks minut, jah. Ma eelkõnelejaga ühes asjas olen kindlasti ühte meelt: Eesti alusharidus on Euroopa parim. Ka soomlased, kellel algharidus ja põhiharidus on parem kui Eestis, õpivad Eestist alusharidust. Aga see eelnõu on ausalt öeldes Euroopa halvim selles lihtsas põhjenduses, et me räägime, me ei tohiks siin olla kohaliku omavalitsuse volikogu liikmed, aga kui kogu ettekanne seisneb selles, et ma olen Tartu volikogus ja Tartu linn on mulle öelnud seda, teist ja kolmandat, tõstame ükskõik kui palju palka või seda maksu, koha maksumust, paneme karmimad tingimused lasteaia juhatajale, et see koha maksumus veel tõuseks. Lasteaiakoha maksab kinni omavalitsus. Pole kuskil seaduses kirjas, kui palju see koht maksab. Mitte kuskil ei ole seda kirjas, kui palju see koht maksab. See sõltub sellest, milline maja see on, palju seal amort on, millised … Me saame rääkida palganumbritest, inimeste numbritest, aga see seaduseelnõu ei ole mitte laste ja lastevanemate nägu, vaid see on kohaliku omavalitsuse nägu. Ja eesmärk on võtta lastevanemate käest veel viimane raha ära. Me rääkisime siin täna maksude tõusust nii aktsiiside kui julgeolekumaksust ja see seaduseelnõu annab omavalitsusele õiguse võtta veel maksimaalselt, nii nagu eelkõneleja ütles, et Tartus ja Tallinnas on maksimum kätte võetud. Noh, ma saan aru, et eelnõuga tahetakse, et kõikides teistes omavalitsustes tehakse ka seda. Isamaa erakond ei saa mitte kuidagi seda eelnõu toetada. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Eelnõule on tehtud ka muudatusettepanekuid, nimelt 31, ja läheme nende muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Helir-Valdor Seeder, küsimus istungi juhatajale.

Aitäh, austatud juhataja! Me oleme täna siin juba päris põhimõttelise pretsedendi loonud eelmise eelnõu menetlemisel, kus meile sai selgeks, et kõik need muudatusettepanekud, mis esitatakse ja mis ei ole kooskõlas valitsuse algatatud eelnõu eesmärkidega, saali hääletamisele ei tule ja kui soovitakse vastavaid muudatusi teha, siis selleks tuleb esitada eraldi eelnõusid, mida me ei tea, kuidas ja kas menetlema hakatakse. 

Nüüd, selle eelnõu puhul siin on muudatusettepanek, mis väga selgelt Haridus- ja Teadusministeeriumi lisatud ekspertarvamuse juures on ja millele on viidatud ka tegelikult siin eelnõu seletuskirjas – see on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega. Väga selgelt on öeldud, et eelnõu § 11 lõike 1 muudatusettepaneku sõnastus ei ole põhiseaduse §-ga 12 kooskõlas. Võrdsuspõhiõigus ja on diskrimineeriv, loen siitsamast seletusest. Öelge, kas selle eelnõu puhul põhiseadusega vastuolus olev muudatusettepanek on kooskõlas valitsuse algatatud eelnõu eesmärkidega? Ilmselt ei ole. Ja kas tõesti sellist muudatusettepanekut me peame siin hääletama ja te juhatajana panete, teades, must valgel kirjas olevalt, et see on põhiseadusega vastuolus, ja me hakkame seda siin saalis hääletama? Kas see on ka jälle uus pretsedent, mida me loome?

Protseduuriline küsimus tõesti, et kui ta on põhiseadusega mitte kooskõlas olev muudatusettepanek, kuid samas on kultuurikomisjon teinud ettepaneku see suurde saali tuua ja siin ta meil nimekirjas on praegu.

Aga läheme muudatusettepanekute juurde. Esimese muudatusettepaneku on esitanud kultuurikomisjon ja juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. Teise muudatusettepaneku on esitanud kultuurikomisjon ja juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. Kolmanda muudatusettepaneku on teinud kultuurikomisjon ja juhtivkomisjoni arvamus on arvestada täielikult. Neljanda muudatusettepaneku on teinud kultuurikomisjon, juhtivkomisjoni arvamus: arvestada täielikult. Viienda muudatusettepaneku on teinud kultuurikomisjon ja juhtivkomisjoni arvamus on arvestada täielikult. Kuuenda muudatusettepaneku on teinud kultuurikomisjon ja juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. Seitsmenda ettepaneku on teinud Isamaa fraktsioon ja juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. 

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, auväärt juhataja! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Alustame hääletuse ettevalmistust. Head kolleegid, panen hääletusele seitsmenda muudatusettepaneku, mille on esitanud Isamaa fraktsioon. Juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 14 Riigikogu liiget, vastu 46, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Kaheksanda muudatusettepaneku on esitanud kultuurikomisjon, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. Üheksas muudatusettepanek on esitatud kultuurikomisjoni poolt, juhtivkomisjoni arvamus: arvestada täielikult. 10. muudatusettepanek on esitatud kultuurikomisjoni poolt, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. 11. muudatusettepanek on esitatud kultuurikomisjoni poolt, juhtivkomisjoni arvamus: arvestada täielikult. 12. muudatusettepanek on esitatud kultuurikomisjoni poolt ja juhtivkomisjoni arvamus: arvestada täielikult. 13. muudatusettepanek on esitatud kultuurikomisjoni poolt, juhtivkomisjoni arvamus: arvestada täielikult. 14. muudatusettepanek on esitatud kultuurikomisjoni poolt ja juhtivkomisjoni arvamus: arvestada täielikult. 15. muudatusettepanek on esitatud Isamaa fraktsiooni poolt ja juhtivkomisjoni arvamus: jätta arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Hea meelega. Võime alustada hääletamist? Panen hääletusele 15. muudatusettepaneku, mille on esitanud Isamaa fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 15 Riigikogu liiget, vastu 45, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. 

16. muudatusettepanek on esitatud kultuurikomisjoni poolt, juhtivkomisjoni arvamus: arvestada täielikult. 17. muudatusettepanek on esitatud kultuurikomisjoni poolt, juhtivkomisjoni arvamus: arvestada täielikult. 18. muudatusettepanek on esitatud kultuurikomisjoni poolt, juhtivkomisjoni arvamus: arvestada täielikult. 19. muudatusettepanek on esitatud kultuurikomisjoni poolt, juhtivkomisjoni arvamus: arvestada täielikult. 20. muudatusettepanek on esitatud kultuurikomisjoni poolt ja juhtivkomisjoni arvamus: arvestada täielikult. 21. muudatusettepanek on esitatud kultuurikomisjoni poolt ja juhtivkomisjoni arvamus: arvestada täielikult. 22. muudatusettepanek on esitatud kultuurikomisjoni poolt ja juhtivkomisjoni arvamus: arvestada täielikult. 23. muudatusettepanek on esitatud kultuurikomisjoni poolt ja juhtivkomisjoni arvamus: arvestada täielikult. 24. muudatusettepanek on esitatud kultuurikomisjoni poolt ja juhtivkomisjoni arvamus on arvestada täielikult. 25. muudatusettepanek on esitatud kultuurikomisjoni poolt ja juhtivkomisjoni arvamus on arvestada täielikult. 26. muudatusettepanek on esitatud kultuurikomisjoni poolt ja juhtivkomisjoni arvamus: arvestada täielikult. 27. muudatusettepanek on esitatud kultuurikomisjoni poolt ja juhtivkomisjoni arvamus: arvestada täielikult. 28. muudatusettepanek on esitatud kultuurikomisjoni poolt ja juhtivkomisjoni arvamus on arvestada täielikult. 29. muudatusettepanek on esitatud kultuurikomisjoni poolt ja juhtivkomisjoni arvamus: arvestada täielikult. 30. muudatusettepanek on esitatud kultuurikomisjoni poolt ja juhtivkomisjoni arvamus: arvestada täielikult. Ja 31. muudatusettepanek on esitatud kultuurikomisjoni poolt ja juhtivkomisjoni arvamus: arvestada täielikult. Sellega oleme muudatusettepanekud läbi käinud. 

Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 419 teine lugemine lõpetada. Ja meile on tulnud juhatajale kolm ettepanekut, Isamaa fraktsiooni poolt, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poolt ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt samasisuliste ettepanekutega alusharidusseaduse eelnõu 419 teisel lugemisel katkestada. Neid ettepanekuid me peame hääletama ja alustame ettevalmistamisega. 

Aga eelnevalt, Kalle Grünthal, küsimus istungi juhatajale.

Aitäh! Lugupeetud istungi juhataja, natuke keerulisem küsimus. Võib-olla palute, kui te ise jääte hätta, siis küsite oma nõuniku käest sealt abi. Asi on selles, et Helir-Valdor Seeder viitas siin sellele, et on eelnõus märge, et see on vastuolus põhiseadusega. Oli vist niimoodi, eks ju. Ja nüüd on küsimus see, et mis me edasi teeme sellega seoses, sest Riigikogu liikme staatuse seaduse § 15 sätestab ära ka Riigikogu liikme ametivande. Ehk siis me oleme siin saalis lubanud olla ustav põhiseaduslikule korrale. Põhiseaduslik kord eeldab tegelikult seda, et me täidame raudselt põhiseadusest tulenevaid norme. Aga kuna siin on viide selle kohta, et tegemist on põhiseadusevastase muudatusettepanekuga, siis kuidas me saame edasi minna ja hääletada seda eelnõu muudatust sinna sisse, kui me oleme andnud vande selle kohta, et me oleme ustavad põhiseaduslikule korrale?

Protseduuriliselt ma ka enne vastasin, et komisjon on teinud ettepaneku seda suurde saali hääletama tulla ja selle hääletuse tulemus oli see, et seda muudatusettepanekut suur saal ei toetanud.  Ja siin me saamegi minna nüüd hääletusprotseduuri juurde katkestamise osas. Alustame ettevalmistamisega või olete juba ette valmistanud kõik. Kas võime alustada? (Saalist vastatakse, et jah.) Aitäh! Panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni, Isamaa fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku alushariduse seaduse eelnõu 419 teisel lugemisel katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Ettepaneku poolt oli 16 Riigikogu liiget, vastu 44, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Ja sellega on teine lugemine lõpetatud.

Lähme tänase või eilse, 4. detsembri 22. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu 430 teine lugemine. Ettekandjaks on keskkonnakomisjoni liige Hannah Lahe. Palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Tutvustan teile käesoleva eelnõu arutelu keskkonnakomisjonis. Istung toimus 14. novembril sel aastal ja valmistasime eelnõu ette teiseks lugemiseks. Tähtajaks määratud kuupäevaks muudatusettepanekuid ei laekunud, aga Kliimaministeeriumi ja huvigruppide tehtud ettepanekute alusel esitab keskkonnakomisjon seitse muudatusettepanekut. Esimene muudatusettepanek puudutab seaduseelnõu pealkirja ja tuuakse juurde ka mõned pakendivaldkonna muudatused. Näiteks lisatakse pakendiseadusesse tagatisraha regulatsiooni uued pakendiliigid. Teine muudatusettepanek on normitehniline, millega täpsustatakse tootja vastutust. Kolmas muudatusettepanek puudutab teavituskampaaniaid. Enam ei pea ettevõtted … Ettevõtted peavad ainult esitama iga-aastaselt, vabandust, raporteerima teabekampaaniatest – nad saavad oma halduskoormust vähendada. Neljas muudatusettepanek käsitleb probleemtoodete vastuvõtmise ja kokkuostmise piirangut. Viies muudatusettepanek on normitehniline. Kuues muudatusettepanek käsitleb ohtlike jäätmete vastutuskindlustust ja seal täpsustati mõningat sõnastust, aga meil tuli arutelu ajal välja huvigruppidega, et seal on mõningad sätted, mille me hetkel jätame eelnõust välja ja tegeleme nendega edasi jäätmereformi paketi osana järgmisel aastal. Ja seitsmes muudatusettepanek on normitehniline. Komisjon otsustas kõiki muudatusettepanekuid toetada, teha ettepanek teine lugemine lõpetada, ja kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda, viia läbi lõpphääletus 11. detsembril sel aastal ehk järgmisel kolmapäeval. Aitäh!

Aitäh! Teile on ka üks küsimus vähemalt. Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Eelnõu kohustab ka välismaiseid ettevõtteid, kes turustavad oma tooteid Eestis, järgima samu jäätmekäitlusnõudeid. Palun selgitage, kuidas tagatakse nende nõuete täitmise järelevalve välismaiste ettevõtete puhul, millised on need mehhanismid.

Aitäh küsimuse eest! Ma ei oska nii tehniliselt küll kirjeldada, kuidas see järelevalve toimib, seda me otseselt komisjonis ka ei arutanud sel istungil.

Rohkem küsimusi teile ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised. Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Üks hetk. Nii. See jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise eelnõu peaks justkui olema samm edasi keskkonnahoiu ja ringmajanduse suunas. Kuigi eesmärk on paberil õilis ja vajalik, peame vaatama tõele otsa. See eelnõu on koostatud kiirustades, süvenemata selle mõjusse ettevõtjatele, omavalitsustele ja lõppkokkuvõttes Eesti majandusele. Ka komisjonipoolne ettekandja ei suutnud vastata väga lihtsale küsimusele. 

Tootjavastutuse laiendamine ja sellega kaasnevad rahalised ning halduskoormused asetavad ebaproportsionaalselt suure surve väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Näiteks nõuab eelnõu, et ettevõtted maksaksid jäätmeladustamise tagatisi, mis arvutatakse jäätmekoguse ja selle töötlemiskulude alusel. Mõjuanalüüsis on selgelt välja toodud, et väiksemate ettevõtete jaoks võib see moodustada kuni 5% nende aastakäibest. Tootjavastutuse raames tuleb neil rajada ka jäätmete kogumise võrgustikud, mis katavad kogu riigi. Küsimus on, kas seaduse autorid on analüüsinud, kuidas sellised kulud mõjutavad meie väikeettevõtteid, kellest paljud juba praegu töötavad ellujäämise piiril. Ilma riikliku toetuseta või leevendavate meetmeteta on oht, et paljud neist ettevõtetest lõpetavad tegevuse, mis toob kaasa töökohtade kadumise ja meie majanduse konkurentsivõime languse. Me ei saa lubada olukorda, kus seadus, mille eesmärk on keskkonnahoid, tegelikult hävitab meie ettevõtluskeskkonda. 

Omavalitsustele pannakse täiendav järelevalve ja halduskoormus, ilma et sellega kaasneks selget rahastust või ressursse. Näiteks nõuab eelnõu, et omavalitsused tagaksid jäätmekäitlussüsteemide toimimise ka kõige raskemini ligipääsetavates maapiirkondades. Samas pole seletuskirjas ega mõjuanalüüsis selgeid vastuseid, kuidas need kulud kaetakse. Kas tõesti eeldatakse, et omavalitsused lihtsalt leiavad vajalikud vahendid oma niigi pingelise eelarve real? Lisaks, digitaalsed jäätmeveo saatedokumendid, mis peaksid väidetavalt tõhustama jäätmekäitluse läbipaistvust, toovad kaasa täiendavaid IT-kulusid ja koolitusvajadusi. Kuidas peaksid väiksemad omavalitsused, kellel puuduvad selleks spetsialistid ja ressursid, toime tulema? 

Eelnõu kohustab ka välismaiseid ettevõtteid, kes müüvad oma tooteid Eestis, järgima samu jäätmekäitlusnõudeid. Idee on iseenesest õige, kuid praktikas on seda äärmiselt keeruline teostada. Kui riik ei suuda tagada tõhusat järelevalvet välismaiste tootjate üle, langeb kogu koormus kohalikele ettevõtetele. Need peavad lisaks oma kuludele kandma ka välismaiste konkurentide põhjustatud kulu. Millised on konkreetsed mehhanismid, mis tagavad, et välismaised tootjad vastutavad oma jäätmete eest? Seletuskirjas ja eelnõus puuduvad selged lahendused. Kas me tõesti soovime näha olukorda, kus Eesti ettevõtjad konkureerivad ebaausas konkurentsis? Kuigi keskkonnahoid on oluline, ei saa me seda saavutada majanduse hävitamise hinnaga. Praegu on eelnõu keskendunud rangete nõuete kehtestamisele …

Palun lisaaega kolm minutit.

Kolm minutit lisaks.

Praegu on eelnõu keskendunud rangete nõuete kehtestamisele, kuid puuduvad selged plaanid ja meetmed, kuidas aidata ettevõtetel ja omavalitsustel nende nõuetega kohaneda. Eriti haavatavaks muutuvad maapiirkondade ettevõtjad ja väikesed omavalitsused, kelle jaoks iga euro on kriitilise tähtsusega. 

Tööhõive vähenemine, suurenenud bürokraatia ja ettevõtluskeskkonna kahjustamine on liiga kõrge hind keskkonnahoiu eesmärkide saavutamiseks. Kas me oleme valmis selle hinnaga edasi liikuma või peaksime astuma sammu tagasi ja koostama eelnõu, mis oleks realistlikum ja tasakaalustatum? 

Head kolleegid, see eelnõu võib küll sisaldada häid kavatsusi, kuid praegusel kujul toob see kaasa rohkem kahju kui kasu. Ma kutsun teid üles kaaluma, kas me tõesti soovime toetada seadust, mis seab ohtu meie ettevõtted, koormab üle meie omavalitsused ja kahjustab meie majandust. Keskkonnahoidu saab edendada mõistlikult, ilma meie ettevõtlust ja inimeste heaolu ohverdamata. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Eelnõule on juhtivkomisjoni poolt tehtud seitse muudatusettepanekut ning asume nende läbivaatamise juurde. 

Muudatusettepanek number üks on esitatud keskkonnakomisjoni poolt ja juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. 

Muudatusettepanek number kaks keskkonnakomisjoni poolt esitatuna ja juhtivkomisjoni arvamus: arvestada täielikult. 

Muudatusettepanek number kolm on esitatud keskkonnakomisjoni poolt ja juhtivkomisjoni arvamus: arvestada täielikult. 

Anti Haugas, küsimus istungi juhatajale!

Küsin, et korrektne olla, et te nimetate, et juhtivkomisjoni arvamus. Ma lihtsalt üritasin endale selgeks teha, et minu arust on tegemist siiski otsusega seisukoha puhul, mitte arvamusega, kuna on tegemist erinevate juriidiliste mõistetega. Või ma eksin?

Igatahes kirjas on juhtivkomisjoni seisukoht siin, on ta arvamus, seisukoht, otsus tuleb peale hääletust. Aga kuna hääletusele ei lähe, siis juhtivkomisjoni arvates tuleb arvestada täielikult. Neljas muudatusettepanek on esitatud keskkonnakomisjoni poolt, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Oleme korrektsed. Viies muudatusettepanek, keskkonnakomisjoni poolt, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Kuues muudatusettepanek on esitatud. Keskkonnakomisjoni poolt, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Seitsmes muudatusettepanek on esitatud keskkonnakomisjoni poolt, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. 

Sellega oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud ja juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 430 SE lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud. 

Läheme 23. päevakorrapunkti juurde. Vabariigi Valitsuse algatatud rahvatervisehoiu seaduse eelnõu (433 SE) teine lugemine. Ettekandjaks sotsiaalkomisjoni esimees Madis Timpson, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Head kolleegid! Mina annan teile ülevaate selle eelnõu teisele lugemisele saatmisele eelnevatest aruteludest. Komisjon sai kokku neli korda, ei maksa ära ehmatada, nendest kaks olid suhteliselt tehnilist laadi, mis hõlmasid peamiselt seda, et kuna see eelnõu tuleks ühes rütmis menetleda selle alushariduse seaduse eelnõuga, mis oli siin üle-eelmine punkt, ja et nad ühes rütmis menetletud saaksid, siis sellepärast need kaks olid nagu põhimõtteliselt. 

Ma ei hakka teile vast ette lugema siin kõiki neid protokolle, mis siin on – nelja –, aga tegime ka kaasamisürituse, kuhu kutsusime kõik enda arvates olulist rolli omavad institutsioonid. Mõni tuli ka, mõned saatsid kirjad, et nad toetavad. Lihtsalt toon teile võib-olla linnade ja valdade liidu poolt sellise murekoha, et nende arvates võib tuua see nendele uusi ülesandeid: nõuab raha; tõid ka näite narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse muutmise kohta, aga siis ministeerium lükkas need väited ümber, et sellist kohustust ei panda. Perearstide seltsil oli ettepanek ühe sõnastuse osas, näiteks, läheb väga spetsiifiliseks, et on inhaleerimine ja manustamine. Lõpuks siis leidsid, et juristide arvamus, et kehasse viimine katab ka ära inhaleerimise, kui kedagi huvitab, et jah. 

Siis oli ka küsimusi soovahetuse osas, see on kindlasti väga oluline teema. Küsiti niimoodi, et – mitu inimest küsis seda erinevatel nendel koosolekutel ja siis korrati seda korduvalt üle – kas jumala eest soovahetusega midagi muutub. Õige vastus on see, et lihtsalt selle eelnõuga tõstetakse soovahetuse teenuse tingimusi sätestava määruse andmise volitusnorm rahvatervishoiu seadusest tervishoiuteenuste korraldamise seadusesse. Ja sisulisi muudatusi ei tehta, ma tahan selle üle korrata, see oli mitu korda meil komisjonis arutelu all. 

Sooviti ka teada tuulikute tervisemõjude analüüside kohta. Selle kohta Sotsiaalministeerium ütles, et tuulikute tervisemõju osas saab vastused järgmise aasta 1. septembriks. 

Loomulikult tegime ka menetlusotsuseid. Menetlusotsused olid sellised: teha täiskogu ettepanek täiskogu päevakorda 4. detsember, see oli konsensuslik. Teiseks, teha ettepanek teine lugemine lõpetada, ka see oli konsensuslik. Ja kolmandaks, kui teine lugemine lõpetatakse, siis teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 11. detsembril, ka see oli konsensuslik. Aitäh!

Teile on ka küsimusi, Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te mainisite ära väga olulise punkti sellest sotsiaalkomisjoni arutelus, kus tõusetus küsimus, et mispärast ei ole selles rahvatervise seaduses arvestatud tuulikute poolt tekitatud madalsagedusel müra ja infrahelisaastega, mis mõjutab väga oluliselt inimese tervist. Ja vastuseks oli ministeeriumi esindaja poolt see, et Kliimaministeerium alles töötab neid norme välja. Ja minu küsimusele, et kas ei oleks mõistlik praegu, ütleme, kogu see tuulikute pull, ütleme, peatada nii kauaks, kui ei ole selge, millist kahjulikku mõju avaldab ta inimese tervisele, esitasin selle küsimuse, aga teie ütlesite selle peale, et sellele küsimusele pole vaja vastata. Miks pole vaja vastata ja miks te nii ütlesite?

Ma nüüd proovin meenutada seda vestlust. Jaa, see tuli arutluse alla küll, aga miks ma niimoodi arvasin, oli see, et mul on tunne, et Sotsiaalministeeriumi ametnik ei saa vastata Kliimaministeeriumi eest.

Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud sotsiaalkomisjoni esimees! Mina küsisin tõepoolest selle soolise ebakõla sätte kohta, mis siis saama hakkab, ja selleks on ka põhjus. Nimelt, viis aastat tagasi, kui ma olin rahvastikuminister, siis Sotsiaalministeerium andis just nimelt, päris turbokiirusel soovis ta seda muudatust. Ühesõnaga, muutusi soovis ta ikka päris kardinaalselt, et kohe anda rahvastikuregistris uus isikukood enne igasuguseid soomuutmisi või ka arstliku komisjoni otsuseid ja ka seda kaheaastast ooteperioodi sooviti kaotada. See on see põhjus, miks me seda küsime. Ja kui otsida avalikest andmetest, siis ka väga paljud arstid sellega kiirustada ei soovita. Aga mina küsin üle, öelge mulle, te olete jurist. Ütlete siin, et soovahetuse teenuse tingimusi sätestava määruse andmise volitusnorm liigub RTerS-ist TTKS-i ehk rahvatervishoiuseadusest tervishoiuseadusesse. Määruse andmise volitusnorm …

Teie aeg!

Kas see tähendab, et siis see määrus või ikkagi lihtsalt sõna-sõnalt läheb ühest seadusest teise või see liigub määruse tasandile?

Määruse andmise volitusnorm liigub ühest seadusest teise, nii nagu ministeeriumi ametnik selgitas. Sisu osas kinnitas ministeeriumi ametnik ka, et muudatusi ei ole. Mis tulevikus võib toimuda? Raske öelda, sellest me ei rääkinud.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma tulen tagasi ikkagi selle juurde, kus te blokeerisite minu küsimusele vastamise selle väitega, et Terviseamet ei saa vastata Kiimaministeeriumi eest. Ma olen nõus sellega, et ta ei saa vastata Kliimaministeeriumi eest, kuid meil on, meile sai teada fakt, et Kliimaministeerium alles töötab välja neid norme, mis oleksid inimesele tuulikute käivitamise puhul ohutud. Küsimus on praegu selles, lugupeetud ettekandja, et Terviseameti esindaja, kes tegelikult peaks seisma inimese tervise eest, oleks võinud ikkagi anda oma arvamuse selle kohta. See ei ole Kliimaministeeriumi eest vastamine. Terviseameti esindaja oleks pidanud ja võinud anda oma arvamuse selle kohta, miks see antud küsimus pole üldse tähtis. Ma ei saa aru, milleks selline blokeering ja Riigikogu liikme tegevuse takistamine.

Aitäh! Kõigepealt ma parandan selle asja ära, et ma ei öelnud, et Terviseamet, ma ütlesin Sotsiaalministeeriumi ametnik. Teiseks see, et loomulikult Riigikogu liige on oma töös vaba, aga komisjonis võiks jääda – nüüd ma räägin enda põhjendustest –, võiks jääda teema raamidesse ja, ütleme, nende volituste raamidesse. Ma ei kujuta küll ette, et kui meil on Sotsiaalministeeriumi eelnõu ja me hakkame küsima arvamusi liiklusseaduse kohta või kuidas mingid teehooldusnõuded kehtestatakse. Ma arvan, et see ei ole nagu väga konstruktiivne. Iga asi omal ajal ja omas kohas.

Anti Poolamets, palun!

Aitäh, juhataja! Selle seaduse üks tähtsamaid saavutusi, nagu ma aru saan, on soovahetuse ümbertuunimine, pisut tehniliselt teise lahenduse andmine. Fantastiline saavutus! Eks? Ukraina suure sõja ajal tegeldakse Eestis soovahetusega. Kahjuks te raiskate ära niimoodi ju suure osa meie vaimsest energiast lihtsalt mõttetuste peale. Aga minu küsimus on: kas komisjonis keegi tähelepanu ei juhtinud, et viskame üldse sellise jama seadusest välja ja lõpetame lihtsalt totrustega tegelemise ja noorte sandistamise?

Aitäh! Kõigepealt ongi, mitte kõigepealt, vaid ainukeseks, et me ei tuuni seal mingit soovahetuse süsteemi ringi. Kogu see süsteem, mis ta praegu on – on ta hea või halb, oleneb vaatenurgast –, jääb samasuguseks, lihtsalt see volitusnorm liigub ühest seadusest teise, kus on tema nagu loogiliselt õige koht.

Aitäh! Riina Solman, palun!

Suur aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Austatud sotsiaalkomisjoni esimees! Et nüüd ikka väga täpne olla, te ütlete küll, et see volitusnorm sellisel kujul liigub teise seadusesse samasugusel kujul, aga ma küsisin ka komisjonis kolm korda üle, et minu teada liigub ta sinna teise seadusesse määruse tasandil. Kas ma saan õieti ära? Ärge vastake mulle juriidilises keeles volitusnormidest, ta on praegu seaduses niimoodi määratletud, ja nüüd viiakse ta teise seadusesse, aga antakse määruse tasandil. Määrust saab valitsus omatahtsi muuta, me ei saa seal midagi kaasa rääkida Riigikogus.

Mina saan seda öelda, mis komisjonis arutati, ja seal ka kolm korda seda ministeeriumi ametnik selgitas, et selle sisulisi muudatusi ei tehta. Aga mina ju ei tea, mis seal ministeeriumis nad plaanivad teha. Kui nad ütlevad, et sisulisi muudatusi ei tehta, siis mul ei ole alust kahelda, et on kuskil salaja.

Nii, küsimus oli arusaadav. Anti Poolamets, palun!

Lugupeetud ettekandja! Just ütlesite Kalle Grünthalile, et ärge ajage teemasid sassi, ega siis komisjonis ei saa ka suvalistel teemadel asju ajada. Aga me ikkagi käsitleme ju rahvatervishoiu seadust. Kas siis seal oleks imelik käsitleda vastavaid tuulikunorme? Kuhu seadusesse need peaksid kolima? Sellepärast et praegu tuli ju väga jahmatav informatsioon Kaitseväe uuringutelt, kus nad ütlesid, et 16 kilomeetri kaugusel Aidu tuulepargist on sajakordne normide ületamine elektromagnetväljade osas. Kas see ei ole siis teema või kas see ei peaks rahvatervishoiu seadusega kuidagi seotud olema?

Kindlasti ta võib olla teema. Seda Aidu asja ma ei oska kommenteerida, ma ei ole selle infoga väga hästi kursis. Aga nii nagu ametnik ütles Sotsiaalministeeriumist, selle teemaga tegeldakse. Juht on Kliimaministeerium ja vastused tulevad tuulikute kohta 1. septembriks. Ja seda ma ka viitasin.

Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Kalle Grünthal, palun! (Kalle Grünthal palub lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

Hea Eestimaa rahvas! Kell on kaks öösel. Te ilmselt magate, kui te seda nii-öelda esimest originaalesitust ei näe veel. Aga te ärkate üles ja siis te näete seda kindlasti. 

Kell on kaks öösel ja me menetleme selliseid olulisi eelnõusid nagu rahvatervishoiu seadus. Seesama patakas, mis mul praegu näpu vahel on, on 200 lehekülge. 200 lehekülge küsimusi selle kohta, kuidas me kaitseme Eesti rahva tervist. Ja teate, ma sõnastan selle oma kõne sellise pealkirjaga: lisaks majanduslikule Eesti rahva hävitamisele jääb selge mulje selle kohta, et Reformierakonna valitsus üritab kõrgema võimu kandjat ehk Eesti rahvast hävitada ka füüsiliselt. 

Ma toon selle kohta kaks näidet. Kõigepealt, selles seaduses on väga üksikasjalikult räägitud lahti põhimõtteliselt ka noh, erinevad küsimused, mis võivad ohustada inimese tervist. Näiteks on siin nõuded mitteioniseeriva kiirguse ohutuse tagamiseks elukeskkonnas ja mitteioniseeriva kiirguse taseme mõõtmise meetodid. Sellesama teemakäsitluse raames ma märkasin, et selles rahvatervishoiu seaduses ei ole mitte sõnakestki räägitud tuulikutest, tuuleparkidest tekitatud saastest ehk madalsagedusliku müra ja infraheli osas. Ja kui ma küsisin selle kohta: ametnikud, miks need ei ole, siis öeldi, et jah, see on väga hea küsimus, aga Kliimaministeerium alles töötab neid probleeme ja kuidas seda olukorda lahendada. 

Kõigepealt, ma hästi lühidalt ütlen ära, et madalsageduslik müra, mida tuulikud tekitavad, on selline müra, mis on 40 detsibelli ja mille osas on meil mingisugused määrused olemas. Neid norme ei tohi ületada, aga mitteametlike andmete järgi neid norme ikkagi ületatakse. 

Palju tõsisem probleem on aga nimelt infraheliga. See on täiesti uus teema, sest tuulikute infraheli tekitatud impulsid levivad kaugele läbi õhu ja maapinna ja nende impulsside eest pole võimalik varjuda. Ja kuna nende impulsside infraheli sagedus jääb vahemikku kuni 20 hertsi, siis need ei ole ka eriti tuntavad. Näiteks 1 hertsi sageduse korral on see mõjupiirkond 343 meetrit. Ja probleem on selles, et see elektrooniline saaste tekitab inimesele erinevaid haigusi. Ma ei hakka neid kõiki ette kandma – aeg ei võimalda mul seda teha –, aga selle tulemusena inimesed jäävad nõrgemaks ja haigemaks. Ainuke viis ennast ja oma peret selle eest kaitsta on lahkuda selle mõjualast. 

Kogu küsimus on praegu selles. Ma ei saa aru, kuidas on võimalik, et meile pannakse praegu üle Eesti tuuleparke püsti, aga me ei tea, mismoodi kaitsta neid inimesi, kes elavad lähipiirkonnas. Me ei tea, milline on infraheli ja madalsagedusliku müra tekitatud kahjustused. Ma ütleksin, et see on inimeste tahtlik tapmine äriliste huvide eesmärkidel. 

Teine teema, mis ma tahtsin puudutada, on see asjaolu, et möödunud nädalal 432 arsti ja meditsiinitöötajad teatasid, et COVID-i vaktsiinid, mille ohutusest meile räägiti ja sellest, et nad on ohutud ja kaitsevad meid – on tehtud uued teadustikud analüüsid ning selgub, et meile on valetatud. Meil on valetatud nende COVID-i vaktsiinide osas. Austraalias tehtud vaktsiini erinevates proovides on leitud ülemäärast sünteetilise DNA-saastet. See kinnitab ühtlasi varasemaid Prantsusmaa, Saksamaa, Kanada ja USA andmeid. Ja nimelt, seesama DNA-saaste ja saastatud viaalid, mille kaudu süstiti inimestele seda ainet sisse, võivad põhjustada inimgenoomis vähki ja äärmiselt tõsiseid seisundeid. 

Ja kas pole tuttav see lugu, milline on äkiline vähkkasvajate tõus olnud meie elanikkonna hulgas? Lisaks, ootamatud terviserikked, äkksurmad inimestel, kelle puhul sa seda tegelikult ei oota. Ja kogu põhiprobleem on selles, et neidsamu mRNA-vaktsiine ei testitud ei genoteraapiliselt ega ka kastronogeenseid uuringuid ei tehtud. Seal oli lihtne lause: me eeldame, et nad ei tee meile halba. Kujutad ette! Tänapäeva arstiteaduse juures öeldakse: me arvame, et sealt ei juhtu midagi. Aga juhtus. Ja väga tõsiselt juhtus. 

Nii et tegin ka ettepaneku, et sotsiaalkomisjon teeks ettepaneku peatada nende mRNA-vaktsiinide kasutamine. Kuid mõningase arutelu järel siiski komisjon leidis, et hetkel me ei saa veel midagi teha. Aga me tuleme selle teema juurde tagasi jaanuarikuus. Ja tuleme tagasi selliselt, et need, kes pooldavad ja ütlevad, et mRNA-vaktsiinid on ohutud peavad esitama tõendid, mis lükkavad ümber viimased teaduslikud tõendid. Arutelukoht, et see …

Teie aeg! 

… midagi halba ei tee, on lõppenud. Nüüd räägib teadus. 

Aitäh! 

Aga inimestel ma soovitan mitte mRNA-süste teha.  

Riina Solman, palun!

Suur tänu, austatud Riigikogu aseesimees! Austatud Riigikogu saadikud ja need, kes jaksavad meid veel täna öösel jälgida! Antud eelnõuga kehtestatakse uus rahvatervishoiu seaduse terviktekst, et ajakohastada valdkonda ja asendada 95. aastast kehtinud rahvatervise seadus. Kehtestatakse kõigi osapoolte, riigi, omavalitsuste, organisatsioonide vastutus ja ajakohastatakse nõuded ja piirangud inimeste tervise kaitseks. Uues seaduses pööratakse senisest enam tähelepanu ennetusele. Üheks olulisemaks uuenduse sihtrühmaks on lapsed. Sätestatakse keskkonna- ja toitlustamise nõuded lasteaedadele, koolidele, hoolekandeasutustele. Suurendatakse koolidirektori rolli tervislikku toitumist soodustava keskkonna loomisel. Täpsustatakse nõudeid elektromagnetväljadele, kosmeetikatoodetele, iluteenustele, ujulatele, tätoveerimisele – ühesõnaga tehakse väga palju häid asju selles rahvatervise seaduses.

Aga ühte asja tegelikult tuleb selle seaduse ajakohastamise puhul tähele panna ja ma ei ole saanud siit saalist vastuseid ja tõtt-öelda ma ei saanud ka sotsiaalkomisjonist täpseid vastuseid. Ja ütlen veel kord välja: mingisugust kiusu ma ei aja. Viis aastat tagasi olin ma rahvastikuminister. Ja siis oli Sotsiaalministeeriumis plaan kiirustada, anda hoogu juurde soovahetusele, et seda saaks teha kiiremini, kahe aasta asemel palju kiiremini, ja ka isikukoodi vahetada, enne kui see kaheaastane tärmin täis saab. Ja siis vastav komisjon, arstlik komisjon, kes Sotsiaalministeeriumis kohal käib, oli väga selle kiirustamise vastu. Seda ma mäletan väga selgelt.

Ja nüüd ma küsisin tõesti mitmel korral, et mida täpselt tähendab termin, ma loen protokollist ette: "Eelnõuga tõstetakse soovahetuse teenuse tingimusi sätestava määruse andmise volitusnorm rahvatervise seadusest tervishoiuteenuste seadusesse." Määruse andmise volitusnorm. See tähendab, et määrus on tekkinud rahvatervishoiu seadusesse. Seesama määrus tõstetakse nüüd teise seadusesse, mis tähendab, et määrust saab valitsus omatahtsi muuta. Seaduses ta on jah praegu täpselt sellisel kujul, ühest kohast teise, midagi ei muudeta, midagi ei lühendata.

Aga miks ma selle üle jauran? Ma ei ole halb inimene, mul on inimestest kahju, ma elan kaasa, kui keegi tunneb ennast kuidagi teistmoodi, aga et ta endale liiga ei teeks, siis vastan teile 2021. aastal tunnustatud ajakirjaniku – kes ka sotsiaalhoolekandes on, ma saan aru, et ta on isegi magistrikraadiga selles – Kadri Kuulpaki intervjuu Õhtulehes 2021, avalikes allikates leitav, endokrinoloog Maie Väli sõnadega, kes on 30 aastat tegelenud soovahetajatega. Ja mida ütleb doktor Maie Väli. Teda teeb liigne kiirustamine murelikuks. Soovahetuse soovijaid tuleb aina juurde, nad on järjest nooremad, pea 200 sugu vahetanud patsienti. Hiljem tõdeb ta, et oli noore arstina naiivne. Soovahetuse tulemused on kesised ja selle otsuse üle võiks isegi rohkem järele mõelda, ütleb doktor Väli. "Ja millist nõu te annaksite Sotsiaalministeeriumi komisjonile," küsib temalt ajakirjanik Kadri Kuulpak. Soovitan uuel komisjonil alustada kõigepealt psühholoogilise nõustamisega. Transsoolisuse mitu nägu seisneb õiguses oma sooidentiteedi tunnustamisele ja see ei pea tingimata olema seotud soo korrigeerimise operatsiooniga. Võib-olla mõni neist on õnnelik, aga ma räägin oma veendumusest, mis on aastatega üha enam süvenenud. Vaatan noori arste, kes on ka püüdnud üht-teist teha. Minnakse korraga peale, kohe hakatakse suguelundite korrigeerimisest rääkima. See ei ole arstikunstile vastav meditsiinis tegutsemine. Hästi oluline on inimestele algusest peale rääkida, et kui ta hakkab hormoonasendusravi saama, siis määrab ta endale ravi terveks eluks. Vale arusaam on see, et piisab aasta aega ravimi võtmisest. Ajakirjanik küsib: "Kas teil on ka mõni patsient öelnud …

Lisaaega, palun!

Kolm minutit lisaks.

… et ta kahetseb soovahetust?" Kaks inimest on. Ma praegu tagantjärele mõtlen, kui palju ma võitlesin, et üks neist saaks Sotsiaalministeeriumist loa hormoonraviga alustamiseks. Aga praegu on ta minu peale isegi vihane, sest ta leidis, et ma kiirustasin asja tagant. Ta kaebas ka ekspertkomisjoni juhi, psühhiaater Imre Rammuli kohtusse, kuigi kohus ei võtnud seda menetlusse. Ta ütles, et ta oleks pidanud ka minu kohtusse kaebama. Naiste puhul on see, et kui nad saavad suures koguses ja pidevalt meessuguhormooni ning neil on emakas ja munasarjad alles, võib suure tõenäosusega tekkida munasarjavähk. Selle patsiendi puhul nii läkski. Sellisel juhul on soovituslik munasarjade eemaldamine.

See intervjuu oli väga pikk. Seal väga põhjalikult 30 aastat neid inimesi teenindanud arst paneb südamele mitte kiirustada, mitte tormata operatsioonidega, sest ta kirjutab ka sellest, et on inimesi, kes on ümber mõelnud ja väga palju kahetsevad ja hiljem ka psühholoogiliste hädade käes vaevlevad.

Mina selle tõttu annan sisse selle eelnõu katkestuse, kuna mina saan niimoodi aru, vaatamata sellele, et mulle ka komisjonis öeldi, et seaduses tõstetakse sõna-sõnalt seaduse tekst või säte teise seadusesse. Aga kui ma loen teile veel kord ette: eelnõuga tõstetakse soovahetuse teenuse tingimusi sätestava määruse andmise volitusnorm – seal oli tõepoolest ka see määruse paber –, siis minul ei ole kindlust, et tegelikult Sotsiaalministeerium ei tule tagasi oma viie aasta [taguse] soovi juurde määruse tasandil seda turbomenetleda ja paljusid inimesi õnnetuks teha. Ja miks ma seda teen? Mul on endal väga hea sõbranna, võiks öelda, kes on teinud läbi selle asja. Ja tema on eelkõige olnud see inimene, kes on manitsenud väga selle üle valvama, et mitte öelda peale passima, mis Sotsiaalministeeriumist selles vallas, kiirustamise vallas just nimelt tuleb. Aga inimeste õigused on inimeste õigused, ja sellepärast ma annan ka üle selle eelnõu katkestuse.

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Eelnõule on ka juhtivkomisjonist tulnud muudatusettepanekud ja läheme neid muudatusettepanekuid läbi vaatama. Esimene muudatusettepanek on esitatud sotsiaalkomisjoni poolt, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Teine muudatusettepanek on tehtud sotsiaalkomisjoni poolt, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Kolmas muudatusettepanek on tehtud sotsiaalkomisjoni poolt, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Neljas muudatusettepanek on sotsiaalkomisjoni poolt, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Viies muudatusettepanek on tehtud sotsiaalkomisjoni poolt, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. 

Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 433 teine lugemine lõpetada, kuid on tulnud Isamaa fraktsiooni ettepanek Vabariigi Valitsuse algatatud rahvatervishoiu seaduse eelnõu 433 teine lugemine katkestada. Alustame selle hääletamise ettevalmistamisega.

Head kolleegid, panen hääletusele Isamaa fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud rahvatervishoiu seaduse eelnõu 433 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 3 Riigikogu liiget, vastu 43, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Teine lugemine on lõpetatud.

Oleme jõudnud 24. päevakorrapunkti juurde. Vabariigi Valitsuse algatatud vangistusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 474 teine lugemine. Ettekandjaks on õiguskomisjoni liige Ando Kiviberg. Palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud kolleegid! Ma tutvustan teile vangistusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu menetluse juhtivkomisjonis esimese ja teise lugemise vahel. 

Kõigepealt meenutuseks, et selle eelnõuga täpsustatakse kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu puudutavaid sätteid. Ajendiks oli muidugi vajadus korraldada taustakontrolli või ka laiendada nende isikute taustakontrolli, kes kinnipeetavaid külastavad. 

Muudatusettepanekuid sellele eelnõule tähtaegselt ei laekunud. Küll aga esitas Andmekaitse Inspektsioon põhjaliku märgukirja teatavate murekohtade osas. Nad olid ka välja kutsutud komisjoni istungile. Andmekaitse Inspektsiooni esindajad ja Justiitsministeeriumi esindajad kohtusid enne komisjoni istungit ja istungi ajaks olid nad kenasti konsensuse leidnud. Ma võib-olla ei hakka teie aja kokkuhoiu huvides neid märkusi ette lugema. Aga nagu ma juba ütlesin, siis konsensus leiti ja muudatusettepanekuid ei peetud vajalikuks sellele eelnõule teha. 

Ja menetluslikud otsused samuti. Komisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda käesoleva aasta 4. detsembriks. Tõsi, nüüd on juba 5. detsember. Kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, siis on komisjoni ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda käesoleva aasta 11. detsembril. Kõik otsused olid konsensuslikud.

Küsimusi teile ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Eelnõule muudatusettepanekuid tehtud ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 474 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Päevakorra eelviimane punkt on 25. Vabariigi Valitsuse algatatud ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu 499 teine lugemine. Ettekandjaks on majanduskomisjoni liige Tarmo Tamm. Palun!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Vabariigi Valitsuse algatatud ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu 499 arutati majanduskomisjonis põhjalikult. Seaduseelnõu muudatus käsitleb riigi poolt antud soodustuse kompenseerimist kommertsvedajatele, mida nõuab kohtuotsus. Uuringud näitavad, et vedaja kahju nullpileti väljastamisel on 45–46% piletihinnast, seega on hüvitamine 50% igati aus ja õiglane. 

Põhiliseks komisjoni sooviks oli see, et riigi poolt väljamaksete tegemine ei toimuks mitte valemi järgi, vaid kontrollitud andmetest lähtuvalt. Ehk siis olulised muudatused. Kommertsliiniveol toetuse taotlemiseks peab vedajal olema ette näidata 1) kontrollitud käesoleva seaduse [§-s 34] nimetatud isikute tasuta sõiduõiguse olemasolu ja 2) säilitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja turvalisel viisil 6 kuud arvates pileti väljastamisest andmeid tasuta sõiduõiguse aluse kohta, sealhulgas soodustatud isiku isikukood. Lisaks pidas komisjon oluliseks, et uus kord ei tekitaks ebamugavusi kasutajatele ega täiendavat koormust ametnikele. Komisjoni otsust toetas 7 ja erapooletuks jäi 1 komisjoni liige. Aitäh!

See on kõik? Küsimusi teile ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Eelnõu kohta on tehtud ka muudatusettepanekuid, läheme nende läbivaatamise juurde. Esimese muudatusettepaneku on esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Teise muudatusettepaneku on esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Kolmanda muudatusettepaneku on esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Neljanda muudatusettepaneku on esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult.  Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 499 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud. 

Läheme 4. detsembri viimase päevakorrapunkti juurde, mis on Vabariigi Valitsuse algatatud tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu (515 SE) teine lugemine. Ettekandja on majanduskomisjoni liige Kristina Šmigun-Vähi. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu algatas Vabariigi Valitsus selle aasta 7. oktoobril. Eelnõu 515 esimene lugemine toimus selle aasta 22. ja 23. oktoobril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 6. novembriks kella 17.15-ks Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega teised komisjonid muudatusettepanekuid ei esitanud. Eelnõu kohta esitasid juhtivkomisjonile ettepanekud Rahandusministeerium ja Kaitseministeerium. Majanduskomisjoni töörühm valmistas ette eelnõu komisjoni istungil menetlemist oma nõupidamisel 14. novembril, millel osalesid eelnõu algataja esindaja, Kaitseministeeriumi ja Kaitseväe esindajad. Majanduskomisjon arutas eelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistamist oma 19. novembri istungil, millel osalesid Rahandusministeeriumi, Kaitseministeeriumi ja Kaitseväe esindajad. 

Komisjon otsustas teha eelnõule viis muudatusettepanekut, millest neli esitas majanduskomisjonile Rahandusministeerium ja ühe Kaitseministeerium. Muudatusettepanekute loetellu on kantud viis ettepanekut, mis kõik on juhtivkomisjoni ettepanekud. Kõik ettepanekud leidsid komisjoni konsensusliku toetuse.

Ja menetluslikud otsused. Majanduskomisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 4. detsembril ja teine lugemine lõpetada. Kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, on komisjoni ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 11. detsembril ja viia läbi lõpphääletus. Kõik menetluslikud otsused olid konsensuslikud. Aitäh teile!

Küsimusi teile ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Esimese muudatusettepaneku on esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Teise muudatusettepaneku on esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Kolmanda muudatusettepaneku on esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Neljanda muudatusettepaneku on esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Viienda muudatusettepaneku on esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. 

Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 515 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ning tänane päevakord ammendunud. Istung on lõppenud. Turvalist koduteed!