Tere hommikust, väga lugupeetud Riigikogu liikmed! Rõõm teid kõiki siin näha. Olete kenasti turvaliselt kohale jõudnud. Alustame Riigikogu täiskogu teisipäevast istungit. Kohaloleku kontroll, palun! 

Kohalolijaks registreerus 65 Riigikogu liiget, puudub 36.  

Nüüd on võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Seda soovi ei ole. Aitäh! 

Üks teade. Täna pärast täiskogu istungi lõppu toimub siin istungisaalis Eesti-Bhutani parlamendirühma moodustamise koosolek. Kokkukutsuja on Juku-Kalle Raid. 

Ja nüüd, head kolleegid, saame minna tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (Maa-ameti ümberkorraldamine Maa‑ ja Ruumiametiks) eelnõu 457 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Madis Kallas, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes meid kuulavad ja vaatavad! Maa‑ ja Ruumiameti loomisest on räägitud juba väga pikalt ja esimest korda jõudis see valitsuse lauale Jüri Ratase valitsuse ajal 2018. aasta alguses. Ja sõltumata sellest, kes Eestis on juhtinud erinevaid koalitsioone, on selle teemaga liigutud alati edasi ja selle otsuse suunas, mis meil täna on siin otsustamisel, ehk Maa- ja Ruumiameti loomise suunas. Meil on viimastel aastakümnetel väga palju infot maa ja selle kasutamise võimaluste kohta. Uued tehnoloogiad ja tehisintellekt on võimaldanud seda üha paremini ja paremini kasutada. Kuid pelgalt andmete kogumine ei taga veel paremaid maa‑ ja ruumipoliitika otsuseid.

Seda suurt hulka infot, mida täna kogutakse, peaksime me veel paremini väärindama ja tegelikult me saaksime seda ka teha. Andmete oskuslikum kasutamine tagab meile parema teadmise, kuidas luua veel paremat elukeskkonda kõikjal Eestis. Seda nii linnas, kus peame julgemalt inimeste heaolu nimel mitmetele protsessidele tõmbama pidurit, ja maal, kus peame elu säilimise nimel julgemalt lubama ja toetama. Üha rohkem ummikuid, üha vähem rohelust ega üha pikemad lasteaiajärjekorrad ei ole see, mida inimesed ootavad. Aga just seda on meie maa‑ ja ruumiloome väga suure rahva liikumise survel seni liiga palju soodustanud. Riik peab pakkuma oluliselt terviklikumat ruumiloomet, kompetentsi, kvaliteetseid ruumiandmeid ja nutikamaid teenuseid. See aitab rohkemal määral arvestada tervise, turvalisuse, elurikkuse ja keskkonnahoiuga.

Maa‑ ja Ruumiameti loomine on oluline samm ja [annab] selge sõnumi riigi poolt, et selles protsessis me liigume edasi. Oluline on ka rõhutada, et me ei moodusta uut ametit, vaid ühendatakse olemasolevad jõud, mis on täna killustunud. Kõike seda tehakse Maa-ameti baasil. Maa‑ ja Ruumiamet lühendina MaRu aitab ühendada ja siduda olemasolevaid teenuseid, et pakkuda paremat kvaliteeti. Jõudude ühendamine toob meile tõhusama koostöö, et maa-, ruumi-, ehitus- ja planeeringuandmed oleksid ühes kohas. Nii inimesed, omavalitsused kui ka ettevõtted peavad täna pöörduma eri asutustesse, et vajalik info kätte saada.

Killustunud info ja teenustega kaasneb ka killustunud tulevikuvisioon. Riik peab olema ka siin suunanäitaja. On oluline, et suudaksime elukeskkonda planeerida nii inimeste igapäevaelu arvestades kui ka pikemat perspektiivi fookuses pidades. Seetõttu saab MaRu üks ülesanne kindlasti olema see, kuidas väärindada igas Eesti piirkonnas meie maaressursi.

Selle otsuse üks olulisemaid punkte minu jaoks on kindlasti see, et Eesti 79 kohalikku omavalitsust on väga erineva võimekusega, mis puudutab planeerimisvaldkonda, arhitektuurivaldkonda ning tegelikult ka maa‑ ja ehitusvaldkonna õigusalast kompetentsi. Maa‑ ja Ruumiamet peab saama selles osas linnade ja valdade tugevaks partneriks, sest 100% meie maast asub just nende 79 linna või valla territooriumil. Seega Maa‑ ja Ruumiamet on väga oluline tööriist regionaalpoliitikas. 

Ameti loomine ja selle tõttu suurema kompetentsi koondumine annab jõulisemad tööriistad erinevate protsesside monitoorimiseks ja otsuste suunamiseks. Mida terviklikumalt me näeme Eesti territooriumi, seda rohkem on võimalik teha keskseid ja tarku otsuseid valglinnastumise [ärahoidmiseks] erinevates Eesti piirkondades või otsuseid Eesti inimeste ühtsemaks paiknemiseks kogu Eesti territooriumi vaates. Olukorras, kus me igapäevaselt näeme riigi kokkutõmbumist eri piirkondades, näiteks suletakse riigiasutuste esindusi, on üha olulisem regionaalpoliitikale mõtleva riigiaparaadi osa tugevus ja jõuõlg nende protsesside mõjutamiseks. Maa‑ ja Ruumiameti arendamist kogu Eestis see otsus täna [tähendab].

Tänan kõiki osapooli, kes selles protsessis on seni osalenud ja seda ka jätkuvalt teevad: ministeeriumid, ametid, erialaekspertide ühendused, kõik Eesti linnad ja vallad ning mitmed teised, kes ühel või teisel etapil on oma jõu ja nõuga abiks olnud. Ootused on suured, aga ilma ootusteta ei oleks tänases olukorras mõtet vajalikke muudatusi ja seda otsust teha. Aitäh!

Aitäh! Isamaa fraktsiooni nimel Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Head kolleegid! Antud eelnõu Maa- ja Ruumiameti loomiseks iseenesest ei ole halb, kuid siin on aspekte, mida peaks käsitlema. 

Nimelt on muudatusettepanekuna poogitud selle juurde selline huvitav ettepanek. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitas Maa-ameti ümberkorraldamise Maa- ja Ruumiametiks eelnõu teise lugemise [eel] muudatusettepaneku tühistada planeerimisseaduse § 90 lõike 3 punkt 2 ja lõige 4 ning § 121 lõike 3 punkt 2 ja lõige 4. Nende [punktide ja lõigete] tühistamine tähendab seda, et ministeeriumil ei ole kohustust üldplaneeringu või KOV-ide eriplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikuid, kelle arvamusi üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ära kuulata. Valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud ametnik ei pea oma kirjalikku arvamust esitama arvestamata jäänud arvamuste kohta ehk edaspidi puudub ministeeriumil kohustus järelevalveks. Ja nüüd ongi küsimus, kas nii kavatsetakse lühendada planeerimismenetlust, nagu peaminister korduvalt on lubanud. Antud juhul see tuleb kodanike õiguste arvelt. 

Lisaks on minu arvates probleem nimega. Me kogu aeg üritame teha nimesid lohisevateks ja pikkadeks. Samuti tähendab iga nimevahetus sisuliselt kulusid. Mis mõte on muuta Maa-amet Maa- ja Ruumiametiks? Ei näe sellel mingit põhjust. Sisu võib muuta, kuid nimi võiks jääda. Aitäh!

Suur tänu teile! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid saalis ja tubades! Inimesed ekraanide taga! Paar sõna Maa- ja Ruumiameti moodustamise kohta. Tõepoolest, Jüri Ratase valitsuse ajal hakati seda moodustama ja tegelikult ideeliselt oli see hoopis teistmoodi mõeldud. Kui Eesti Konservatiivne Rahvaerakond oli valitsuses, siis me seda ka tagant lükkasime. 

Nüüd toimub jälle mitme asja ühendamine, uue mammutameti loomine. See viiakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi alla, mis on maaga seotud minimaalselt. Me võime rääkida planeeringutest, kuid planeeringud on seotud maaga. Maa peab olema maaelu-, põllumajandus- või regionaalministeeriumi valitsemisalas. Praeguse muudatusega võetakse üks regionaalpoliitika mõjutusvahend või võime regionaal- ja põllumajandusministrilt ära ja temale jääb väga minimaalne võime regionaalseid muudatusi teha. 

Nii planeeringud kui ka maaparandus viiakse sinna alla. See muutub selliseks mammutametiks, mida Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi all ei ole otstarbekas hoida. Selle pärast Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ei saa seda eelnõu toetada. Aitäh!

Suur tänu! Eesti 200 fraktsiooni nimel Igor Taro, palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud kolleegid, Riigikogu liikmed! Eesti 200 kahtlemata toetab seda eelnõu ning Maa‑ ja Ruumiameti loomist, nagu me oleme korduvalt juba puldis kõnelenud. Põhiline põhjus selleks on mitmete dubleerimiste vähendamine riigisektoris, samamoodi bürokraatlike protseduuride vähendamine ja eriti just selle valdkonna spetsialistide suur soov tuua erinevad funktsioonid ühte, kõiki vajalikke toiminguid ühendavasse asutusse, kus tekiks ka kogu seda valdkonda võimestav sünergia. 

Eelnevatest kõnedest kuulsime mitut skeptilist nooti selle kohta, mida see eelnõu kaasa toob. Üks oli nii-öelda üldplaneeringujärgse ärakuulamise kohustuse kaotamine, teine oli nimeküsimus ja kolmas oli mõnede funktsioonide viimine Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi alla. Üldiselt on kõik need vastuargumendid eelnevas debatis saanud ümber lükatud. 

Ärakuulamise kohta on kõlanud siinsamas selgitused, et tegu ei ole sisulise muudatusega, vaid põhimõtteliselt vormilise muudatusega, kuna tegelikkuses kõikide huvitatud osapoolte ärakuulamine toimub üldplaneeringute avaliku väljapaneku käigus ning see ärakuulamismenetlus, mis varasemalt oli, ei taganud sisuliste argumentide kaalumist. Inimestel oli selles osas vale arusaam ning sageli nad ka pettusid selles. Tegu oli puhtalt õigusliku järelevalvega, mille kohustus, muide, jääb ministeeriumidele edaspidigi, lihtsalt ühte 30‑päevast toimingut ei tehta kodanike suhtes.

Teine on nimeküsimus, mis on natukene maitse[küsimus]: kellele kuidas meeldib. Iseenesest nii maa kui ka ruumiga seotud funktsioonid on asutuses ühendatud ja nüüd ütleb seda ka asutuse nimi. Muidugi võiks leiutada igasuguseid moodustisi. Lühend on juba olemas, MaRu. Võite seda ka MaRuks kutsuda, mitte Maa‑ ja Ruumiametiks. See on lühem ja väga eestipärane. 

Kõik need toimingud, mis on viidud üle Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumisse – noh, me võime siin pikalt arutada, kes Eesti ühiskonnas on tegelikkuses maaga rohkem seotud, kas see on põllumees, kas see on inimene, kes teeb kinnisvaraarendust, või on see ettevõtja. Tegelikkuses on kõik need valdkonnad maakasutusega tihedalt seotud. Mitte mingisugust suurt probleemi siin ei teki.

Nii et Eesti 200 vaates on tähtis üldine eesmärk, mida me selle eelnõuga täidame. Tõepoolest võib detailides olla eriarvamusi, aga selleks, et asi edasi läheks, toetame me seda eelnõu ja kutsume ka kõiki teisi üles seda toetama. Aitäh!

Suur tänu! Sulgen läbirääkimised. Kalle Grünthal, küsimus istungi juhatajale.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Vot, nüüd on selline lugu, et kolmandal lugemisel saavad esineda ainult fraktsioonid. Aga tulenevalt sellest, kui palju on praegu fraktsioonituid liikmeid, siis tegelikult üks neljandik on kogu sellest debatist nii-öelda välja arvatud. See on paratamatus. Aga arvestades [fraktsioonitute] hulka, mis siin on, kui näiteks needsamad fraktsioonitud teevad fraktsioonitute fraktsiooni ja registreerivad selle ära, siis avaneks ju võimalus ka ülejäänud osal sõna võtta. Teie arvamus, palun!

Aitäh, hea kolleeg! Esiteks, see väide, et fraktsioonitud on välja arvatud debatist, ei vasta tõele. Teisel lugemisel oli võimalus kõikidel esitada küsimusi, kõikidel oli võimalus läbi rääkida. Nii et see väide, et nad on välja arvatud, ei vasta tõele. Ja ka praegu ju tegelikult saavad rääkida üksnes kuus inimest fraktsioonide nimel. Siis me võime öelda ka, et ülejäänud 95 on välja arvatud. Aga see ei ole nii. Ja tõepoolest, kollane raamat on väga fraktsioonikeskne ja ma arvan, et see on tegelikult igati põhjendatud.  

Head kolleegid! Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 457 lõpphääletus. Asume seda hääletust ette valmistama. 

Head kolleegid! Juhin esmalt teie tähelepanu, et selle eelnõu vastuvõtmiseks seadusena on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (Maa-ameti ümberkorraldamine Maa- ja Ruumiametiks) eelnõu 457. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Selle poolt hääletas 59 Riigikogu liiget, vastu 12, erapooletuid oli 1. Eelnõu 457 on seadusena vastu võetud.  

Teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse ning metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu 473 teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli maaelukomisjoni esimehe, hea kolleegi Urmas Kruuse. Palun!

Austatud istungi juhataja! Auväärt täiskogu! Maaelukomisjon valmistas ette Vabariigi Valitsuse algatatud taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse ning metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu 473 teist lugemist. (Saalis räägitakse. Juhataja helistab kella.) Esimese ja teise lugemise vahel fraktsioonid, Riigikogu liikmed ega ka komisjon eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitanud. 

Sellest lähtuvalt tegi 11. novembril maaelukomisjon menetluslikud otsused. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 19. novembril käesoleval aastal. Otsus tehti konsensuslikult. Teha ettepanek teine lugemine lõpetada. Ettepanek [tehti] konsensuslikult. Ja kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 4. detsembril käesoleval aastal. Kõik otsused on tehtud konsensuslikult. Aitäh!

Suur tänu! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Seda soovi ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 473 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Ja oleme jõudnud tänase kolmanda päevakorrapunktini, mis on õiguskomisjoni algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 493 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, õiguskomisjoni esimehe Andre Hanimägi.

Lugupeetud juhataja! Head Riigikogu kolleegid! Ma olen täna teie ees eelnõuga 493, mille algatas õiguskomisjon. Selle algatuse, eelnõu võtab väga hästi kokku meie lühike seletuskiri. 

Ma tuletan meelde, et Riigikogu toetas 6. juunil 2024 õiguskantsleri ettepanekut viia tsiviilkohtumenetluse seadustik kooskõlla põhiseadusega. Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 152 kohaselt tehti õiguskomisjonile ülesandeks algatada eelnõu tsiviilkohtumenetluse seadustiku menetlusabi regulatsiooni põhiseadusega kooskõlla viimiseks osas, kus kehtiv seadus ei võimalda menetlusabi andmisel arvesse võtta isiku vältimatuid kulutusi toidule, ravimitele ning side‑ ja hügieenitarvetele. Sellega seoses algatas õiguskomisjon eelnõu, mis muudaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 182 lõike 2 punkti 1 sõnastust ja võtaks arvesse neidsamu vältimatuid kulutusi, millest oli juttu ka toona, kui õiguskantsler selle ettepaneku meieni tõi.

Meil oli ka õiguskomisjonis vastav arutelu ja ma lühidalt toon selle teieni. Nimelt oli meil 11. novembril 2024 õiguskomisjoni istung, kus olid [kohal] komisjoni liikmed Anti Haugas, Madis Kallas, Jaanus Karilaid, Ando Kiviberg, Õnne Pillak, Valdo Randpere, Vilja Toomast ja Varro Vooglaid. [Komisjoni] oli kutsutud ka Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna kohtute talituse nõunik Stella Johanson. 

Ja siis oli meil arutelu. Härra Linnar Liivamägi, kes selle eelnõu õiguskomisjoni poolt ette valmistas, meenutas sedasama, mida mina teile praegu [rääkisin], et tegemist oli õiguskantsleri ettepanekuga, et võetaks tsiviilkohtumenetluses arvesse vältimatuid kulutusi ja parandataks menetlusabi kättesaadavust. See on selle eelnõu eesmärk. Ja Vabariigi Valitsus oma arvamuses, tagasisides meie eelnõu kohta ütles, et ta põhimõtteliselt õiguskomisjoni algatatud eelnõu toetab. Nii sisu kui ka sõnastuse osas ettepanekuid ta ei teinud.

Ja kui me arutasime õiguskomisjonis seda teemat – ma ei hakka kogu protokolli ette lugema, aga ma võin sellest [natuke rääkida] –, siis sisuliselt oli meil kaks erinevat teemat või narratiivi. Üks oli see, kas õiguskantsler oleks pidanud üleüldse tulema siia Riigikogu saali selle küsimusega või oleks pidanud ta minema näiteks Riigikohtusse. 

[Ja teine oli see,] kas see säte on põhiseadusvastane või ei ole. Ma tõdesin õiguskomisjoni esimehena, et tegelikult see arutelu oli meil siin saalis juba ära. Jah, see ajend oli õiguskantsleri käik siia ja tema palve, aga see otseselt ei puuduta seda eelnõu. See oli üks [teema], mida me pikalt arutlesime. Samuti [arutasime seda,] kas komisjon üleüldse peaks algatama [eelnõu]. Meile justkui [anti] käsk suures saalis, et te peate selle algatama, kuna õiguskantsleri ettepanekut teie, lugupeetud Riigikogu saadikud, toetasite. Ja me leidsime, et me ikkagi tahame seda head [eelnõu] algatada.

Teine suur narratiiv, mille osas oli arutelu, oli see, et mis siis tegelikult praktikas saama hakkab ja mis on need sisulised argumendid, miks me ei peaks seda muudatust tegema. Eelkõige keskenduti sellele, kas see [muudatus] tõstab inimeste arvu, kes saavad kuidagi julgustust sellest, et võetakse ka vältimatud kulutused menetlusabi andmisel arvesse. Kas nüüd see tsiviilkohtumenetluste hulk suureneb? Ja arvamusi oli erinevaid. Esiteks leiti, et ka halduskohtumenetluses on täpselt samasugune loogika, et võetakse vältimatuid kulutusi arvesse. Ja me leidsime, et ka tsiviilkohtumenetluses, mis on suhteliselt sarnane [halduskohtumenetlusega], eriti hagita menetlus, võiks olla tegelikult seesama loogika, et võtta arvesse vältimatuid kulutusi. Seda esiteks. 

Ja teiseks, nagu härra Varro Vooglaid korduvalt õiguskomisjoni arutelul välja tõi, on ka praegu kohtul menetlusabi andmisel vaja arvesse võtta erinevaid kulutusi – ma ei tea, kulutusi transpordile, kulutusi eluasemele – ehk siis see töömaht tegelikult ei suurene. [Ei ole nii, et] kohus justkui peab nüüd hakkama mingisuguseid tšekke läbi vaatama. Tegelikult erinevaid kulutusi tuleb kohtul ka praegu arvesse võtta, lihtsalt sõnad "vältimatud kulutused" – näiteks [kulutused] toidule ning side- ja hügieenitarvetele – tulevad [seadusesse] juurde.

Ja kui arutelu olid [lõppenud], siis otsustasime võtta eelnõu täiskogu päevakorda 19. novembril. See oli konsensuslik otsus. Tegime ettepaneku esimene lugemine lõpetada. See enam ei olnud konsensuslik otsus: poolt oli 6 ja vastu oli 3 komisjoni liiget. Tegime ettepaneku muudatusettepanekute tähtajaks [määrata] 10 tööpäeva. See oli konsensuslik otsus. Ja [tegime ettepaneku] määrata juhtivkomisjoni esindajaks mind, Andre Hanimägi. See oli konsensuslik otsus. Aitäh!

Tänan teid väga selge ja põhjaliku ülevaate eest. Teile on ka küsimusi. Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Te ütlesite, et selle komisjoni arutelu [lõpus toimunud hääletusel] oli 3 vastu. Saaksite te ka mainida, kes esimese lugemise lõpetamise vastu olid? Seda te ei maininud.

Aitäh! Ettepanek esimene lugemine lõpetada. Selle poolt oli 6: Andre Hanimägi, Madis Kallas, Jaanus Karilaid, Ando Kiviberg, Õnne Pillak ja Varro Vooglaid. Vastu oli 3: Anti Haugas, Valdo Randpere ja Vilja Toomast.

Aitäh! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Seda soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 493 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 3. detsember kell 17.00. Oleme täna, head kolleegid, olnud väga efektiivsed. Tänane istung on lõppenud. Aitäh teile!